Riskifinantseerimissuuniste läbivaatamine
Selgitav märkus
Riskifinantseerimissuunistes 1 kavandatavad muudatused on otseselt seotud toimivuskontrolli
ehk poliitika tervikliku hindamise tulemustega. Selle protsessi eesmärk oli selgitada välja, kas
riigiabi ajakohastamise raames kehtestatud eeskirjad on otstarbekohased. Toimivuskontrolli
tulemused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis toimivuskontrolli kohta, mis
avaldati 30. oktoobril 2020 2.
Toimivuskontrolli tulemused kinnitavad, et üldiselt toimivad 2014. aastal rakendatud
riskifinantseerimist käsitlevad riigiabieeskirjad hästi ja aitavad saada üle turutõrkest, mis
takistab VKEdel ELis oma kasvuks ja edu saavutamiseks vajaliku rahastamise leidmist.
Toimivuskontroll osutab siiski ka sellele, et eeskirjade kohaldamist on vaja veelgi lihtsustada
ja selgitada, et hõlbustada riskifinantseerimise toetamiseks ette nähtud riigiabikavade
rakendamist. Selleks kavatsetakse teha riskifinantseerimissuunistes järgmist liiki sihipärased
muudatused:
i. olemasolevate sätete ümberpaigutamine loetavuse ja kasutatavuse parandamiseks,
sealhulgas praegu suuniste eri osade vahel jaotuvate eelhindamisega seotud nõuete
konsolideerimine (1. liik);
ii. olemasoleva kohtupraktika kohaselt turutõrke või muu asjakohase rahastamisele
juurdepääsu takistuse olemasolu tõendamiseks vajaliku teabe konkreetse sisu ja
taseme täiendav selgitamine (2. liik);
iii. keskendumine riigiabi kokkusobivusele, et vältida suuniste kattumist riigiabi mõistet
käsitleva teatisega (3. liik);
iv. olemasoleva sõnastuse ühtlustamine ja mõistete kooskõla suurendamine üldise
grupierandi määrusega, ilma et seejuures muutuks eeskirjade sisu (4. liik).
Riskifinantseerimissuuniste sätteid täiendab üldine grupierandi määrus, 3 milles on sätestatud
eelnevalt kindlaksmääratud kokkusobivuse tingimused, mille alusel liikmesriigid saavad
rakendada riigiabimeetmeid ilma komisjoni eelnevalt teavitamata. Riskifinantseerimissuuniste
läbivaatamisega samal ajal korraldab komisjon üldise grupierandi määruse sihipärase
läbivaatamise, mille käigus muudetakse sihipäraselt ka riskifinantseerimist käsitlevaid üldise
grupierandi määruse sätteid ja tagatakse nende kooskõla läbivaadatud
riskifinantseerimissuunistega.
Läbivaadatud riskifinantseerimissuunistes on tehtud järgmised sihipärased parandused:
1. liik. Sätete ümberpaigutamine loetavuse ja kasutatavuse parandamiseks
a. Olemasolevates riskifinantseerimissuunistes jaotuvad eelhindamisega seotud nõuded
eri jagude vahel. Nende konsolideerimiseks lisatakse uus jagu 4.1. See mitte ainult ei
1
Komisjoni teatis: suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta (ELT C
19, 22.1.2014, lk 4–34).
2
Kättesaadav veebis aadressil:
https://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/fitness_check_en.html
3
Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1; viimati
muudetud ELT L 215, 7.7.2020, lk 3–6).
ühtlusta riskifinantseerimissuuniste ülesehitust, vaid muudab need ka liikmesriikide
jaoks selgemaks.
b. Riskifinantseerimissuuniste jagu 4, milles käsitletakse selliste riskifinantseerimisabi
meetmete kokkusobivuse hindamist, millest komisjoni tuleb eelnevalt teavitada, on
muudetud, et võtta arvesse Euroopa Kohtu 22. septembri 2020. aasta otsust kohtuasjas
C-594/18 P 4.
2. liik. Olemasoleva kohtupraktika kohaselt turutõrke või muu asjakohase
rahastamisele juurdepääsu takistuse olemasolu tõendamiseks vajaliku teabe konkreetse
sisu ja taseme täiendav selgitamine
a. Toimivuskontrolli käigus ilmnes, et liikmesriikidel on raske määrata kindlaks
rahastamispuudujäägi suurust. Seepärast on rahastamispuudujäägi suuruse
kindlaksmääramise nõue muudetud proportsionaalsemaks, s.t nõue säilib ainult kavade
puhul, mille kaudu antava abi summa on abisaaja kohta kõige suurem. Läbivaadatud
riskifinantseerimissuunistes varieerub nõue olukorrast sõltuvalt järgmiselt:
enamikul juhtudest (nt kui tegu on väikese keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtja, innovaatilise keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja ja rohkem kui
kümme aastat enne abi saamist registreeritud ettevõtjaga) nõutakse endiselt
eelhinnangut, mis tõendab konkreetse turutõrke (või muu asjakohase rahastamisele
juurdepääsu takistuse) olemasolu, kuid rahastamispuudujäägi suurust ei ole enam
vaja kindlaks määrata, tingimusel et investeeringu summa ettevõtja kohta jääb
üldise grupierandi määruses sätestatud 15 miljoni euro suurusest piirmäärast
allapoole;
riskifinantseerimismeetmete puhul, mis on seotud finantsinstrumentidega, milles
erainvestorite osalus on üldises grupierandi määruses sätestatud
miinimummääradest väiksem, tuleks eelhinnangus lisaks üksikasjalikult hinnata
erasektori rahastamise taset ja struktuuri abikõlbliku ettevõtja liigi puhul
asjaomases geograafilises piirkonnas ning tõendada, et tuvastatud turutõrget või
muud asjakohast takistust ei ole võimalik kõrvaldada meetmetega, mis on välja
töötatud vastavalt üldises grupierandi määruses sätestatud erasektori osalust
käsitlevatele nõuetele;
üldises grupierandi määruses abikõlbliku ettevõtja kohta kehtestatud piirmäära
(15 miljonit eurot) ületavate riskifinantseerimisinvesteeringute puhul tuleb
eelhinnangus määrata kindlaks ka tuvastatud turutõrkest (või muust asjakohasest
takistusest) tulenev rahastamispuudujäägi suurus (st abikõlblike ettevõtjate
rahuldamata rahastamisnõudluse tase).
Kokkuvõttes väheneb selle ettepaneku tulemusena liikmesriikide halduskoormus,
samas kui kavade puhul, mille kaudu antava abi summa on ettevõtja kohta kõige
suurem, säilib nõue määrata kindlaks rahastamispuudujäägi suurus. Muude kavade
puhul nõutakse endiselt eelhinnangut, mis tõendab turutõrke (või muu asjakohase
4
Euroopa Kohtu 22. septembri 2020. aasta otsus, Austria vs. komisjon (Hinkley Point C), kohtuasi C‑594/18
P, EU:C:2020:742.
takistuse) olemasolu, ning võetakse muid kaitsemeetmeid, et tagada abi
proportsionaalsus turutõrke (või muu asjakohase takistuse) ulatusega.
b. Vastavalt riskifinantseerimissuuniste punktile 149 ei tohtinud fiskaalinstrumentide
puhul investeeringu kogusumma abisaaja kohta seni ületada üldises grupierandi
määruses sätestatud piirmäära 15 miljonit eurot. Finantsinstrumentide puhul aga
selline piirang puudub. See riskifinantseerimissuuniste punkt viiakse seega kooskõlla
finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate sätetega, et ka fiskaalinstrumentide puhul
oleks võimalik teha üle 15 miljoni euro suuruseid riskifinantseerimisinvesteeringuid,
kui see on eelhinnangu alusel põhjendatud.
3. liik. Keskendumine riigiabi kokkusobivusele, et vältida suuniste kattumist riigiabi
mõistet käsitleva teatisega
2016. aastal, kaks aastat pärast 2014. aasta riskifinantseerimissuuniste jõustumist, avaldas
komisjon riigiabi ajakohastamise paketi raames teatise riigiabi mõiste kohta. Riigiabi mõistet
käsitlevas teatises selgitas komisjon, kuidas aluslepingus sätestatud riigiabi mõistet tuleks
tema arvates tõlgendada, kaasa arvatud juhul, kui avaliku sektori toetusmeede ei kujuta endast
riigiabi, sest see vastab tavapärastele turutingimustele. Tänu nendele riigiabi mõistet
käsitlevas teatises antud selgitustele saab jätta läbivaadatud riskifinantseerimissuunistest välja
turumajandusliku investori põhimõtet käsitleva jao 2.1, et keskenduda suuniste sisu
ühtlustamiseks abimeetmete kokkusobivuse kindlakstegemisele.
4. liik. Olemasoleva sõnastuse ühtlustamine ja mõistete kooskõla suurendamine üldise
grupierandi määrusega
a. 2014. aasta riskifinantseerimissuunistes on eraldi mõiste „innovatiivne keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtja”, mis osutab sellisele keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjale, kelle teadus- ja arendustegevusega seotud kulud
moodustavad vähemalt 15 % tema kõigist tegevuskuludest vähemalt ühel aastal
esimesele riigiabimeetme kohase riskifinantseerimise raames tehtud investeeringule
eelnenud kolme aasta jooksul või vähemalt 10 % aastas tema kõigist tegevuskuludest
esimesele riigiabimeetme kohase riskifinantseerimise raames tehtud investeeringule
eelnenud kolme aasta jooksul. Läbivaadatud suunistes kavatsetakse see mõiste viia
kooskõlla üldise grupierandi määrusega. Selleks määratletakse innovatiivne keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtja kui keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, kes on
ühtlasi innovatiivne ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 80
tähenduses. Selle tulemusena suureneb selliste keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjate arv, keda saab käsitada innovatiivse keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjana ja kellele saab seega anda riskifinantseerimissuuniste alusel
riskifinantseerimisabi, sest nende innovatiivsuse saab teha kindlaks samamoodi, nagu
on sätestatud üldises grupierandi määruses: kas väliseksperdi hinnangu alusel või selle
järgi, et ettevõtja teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal kogu tegevuskuludest on
vähemalt 10 % vähemalt ühel aastal abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul.
b. Teavitatavat abi käsitlevas jaos 3 kavatsetakse muuta praeguse punkti 47 alapunkti c,
et riskifinantseerimissuuniste alusel hinnataks meetmeid siis, kui need võimaldavad
saada ettevõtjatel riskifinantseerimist rohkem kui kümme aastat pärast nende
registreerimist. Praeguste eeskirjade järgi tuleb seda teha, kui ettevõtjad saavad abi
hiljem kui seitse aastat pärast nende esimest äritegevuse käigus toimunud müüki.
Muudatuse teel soovitakse vältida „esimese äritegevuse käigus toimunud müügi“
kindlakstegemisega seotud ebakindlust, millele on osutatud toimivuskontrolli käigus.
Kui määrata selle ajavahemiku alguskuupäevaks, mille jooksul ettevõtjatele võib
üldjuhul anda riskifinantseerimisabi, mitte esimese äritegevuse käigus toimunud
müügi kuupäev, vaid registreerimiskuupäev, on eeskirju lihtsam kohaldada, sest
registreerimist on lihtsam tõlgendada kui esimest äritegevuse käigus toimunud müüki.
Abikõlblike ettevõtjate puhul, kes registreerimisele ei kuulu, võib kümneaastast
abikõlblikkuse perioodi hakata lugema hetkest, kui ettevõtja kas alustab oma
majandustegevust või on kohustatud maksma oma majandustegevuselt maksu.
Registreerimiskuupäevast lähtumine on lisaks kooskõlas teatavate üldise grupierandi
määruse sätetega (nt idufirmadele antavat abi käsitleva artikliga 22).
Ajavahemikku kavatsetakse pikendada seitsmelt aastalt kümnele, et mitte lühendada
de facto abikõlblikkuse perioodi, sest registreerimine toimub tavaliselt varem kui
esimene äritegevuse käigus toimunud müük. Nimelt ilmneb hindamise käigus tehtud
uuringust, et kümme aastat on abikõlblikkuse perioodi kestuseks sobiv aeg, kuna
kümne aasta vanustel või noorematel VKEdel on rahastamisele juurdepääsul
tõenäolisemalt probleeme kui kogenumatel VKEdel.
Ando Leppiman
Majandus- ja Meie 08.06.2021 nr 12.1-1/4414-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Euroopa Komisjoni
riskifinantseerimisabi suuniste
eelnõu
Austatud härra Leppiman
Euroopa Komisjon on avaldanud teatise „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute
edendamiseks antava riigiabi kohta“ (riskifinantseerimisabi suunised) eelnõu (vt ingliskeelne
eelnõu siit, eelnõu seletuskiri lisas).
Kehtivad suunised on leitavad siit (punkti 174 muudatus seoses suuniste kehtivuse
pikendamisega kuni 31.12.2021 on leitav siit).
Palume Teie arvamust riskifinantseerimisabi suuniste eelnõu kohta 30. juuniks 2021. a.
Rahandusministeerium koondab asutuste arvamused ja saadab nende põhjal koostatud Eesti
koondarvamuse Euroopa Komisjonile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa(d):
Riskifinantseerimisabi suuniste eelnõu seletuskiri (e.k)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Maris Kalda 6113525
[email protected]
Lisaadressaadid:
Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Sihtasutus Kredex
2