dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. juuni 2021
Viit
1.1-16/21-0021/3642-1
Registreeritud
8. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0021
Vastutaja
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. juuni 2021

Failid

  • 📎12.1-14414-1 08.06.2021 Väljaminev kiri.asice606 KB

Sisu (failidest)

Riskifinantseerimissuuniste läbivaatamine Selgitav märkus Riskifinantseerimissuunistes 1 kavandatavad muudatused on otseselt seotud toimivuskontrolli ehk poliitika tervikliku hindamise tulemustega. Selle protsessi eesmärk oli selgitada välja, kas riigiabi ajakohastamise raames kehtestatud eeskirjad on otstarbekohased. Toimivuskontrolli tulemused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis toimivuskontrolli kohta, mis avaldati 30. oktoobril 2020 2. Toimivuskontrolli tulemused kinnitavad, et üldiselt toimivad 2014. aastal rakendatud riskifinantseerimist käsitlevad riigiabieeskirjad hästi ja aitavad saada üle turutõrkest, mis takistab VKEdel ELis oma kasvuks ja edu saavutamiseks vajaliku rahastamise leidmist. Toimivuskontroll osutab siiski ka sellele, et eeskirjade kohaldamist on vaja veelgi lihtsustada ja selgitada, et hõlbustada riskifinantseerimise toetamiseks ette nähtud riigiabikavade rakendamist. Selleks kavatsetakse teha riskifinantseerimissuunistes järgmist liiki sihipärased muudatused: i. olemasolevate sätete ümberpaigutamine loetavuse ja kasutatavuse parandamiseks, sealhulgas praegu suuniste eri osade vahel jaotuvate eelhindamisega seotud nõuete konsolideerimine (1. liik); ii. olemasoleva kohtupraktika kohaselt turutõrke või muu asjakohase rahastamisele juurdepääsu takistuse olemasolu tõendamiseks vajaliku teabe konkreetse sisu ja taseme täiendav selgitamine (2. liik); iii. keskendumine riigiabi kokkusobivusele, et vältida suuniste kattumist riigiabi mõistet käsitleva teatisega (3. liik); iv. olemasoleva sõnastuse ühtlustamine ja mõistete kooskõla suurendamine üldise grupierandi määrusega, ilma et seejuures muutuks eeskirjade sisu (4. liik). Riskifinantseerimissuuniste sätteid täiendab üldine grupierandi määrus, 3 milles on sätestatud eelnevalt kindlaksmääratud kokkusobivuse tingimused, mille alusel liikmesriigid saavad rakendada riigiabimeetmeid ilma komisjoni eelnevalt teavitamata. Riskifinantseerimissuuniste läbivaatamisega samal ajal korraldab komisjon üldise grupierandi määruse sihipärase läbivaatamise, mille käigus muudetakse sihipäraselt ka riskifinantseerimist käsitlevaid üldise grupierandi määruse sätteid ja tagatakse nende kooskõla läbivaadatud riskifinantseerimissuunistega. Läbivaadatud riskifinantseerimissuunistes on tehtud järgmised sihipärased parandused: 1. liik. Sätete ümberpaigutamine loetavuse ja kasutatavuse parandamiseks a. Olemasolevates riskifinantseerimissuunistes jaotuvad eelhindamisega seotud nõuded eri jagude vahel. Nende konsolideerimiseks lisatakse uus jagu 4.1. See mitte ainult ei 1 Komisjoni teatis: suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 19, 22.1.2014, lk 4–34). 2 Kättesaadav veebis aadressil: https://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/fitness_check_en.html 3 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1; viimati muudetud ELT L 215, 7.7.2020, lk 3–6). ühtlusta riskifinantseerimissuuniste ülesehitust, vaid muudab need ka liikmesriikide jaoks selgemaks. b. Riskifinantseerimissuuniste jagu 4, milles käsitletakse selliste riskifinantseerimisabi meetmete kokkusobivuse hindamist, millest komisjoni tuleb eelnevalt teavitada, on muudetud, et võtta arvesse Euroopa Kohtu 22. septembri 2020. aasta otsust kohtuasjas C-594/18 P 4. 2. liik. Olemasoleva kohtupraktika kohaselt turutõrke või muu asjakohase rahastamisele juurdepääsu takistuse olemasolu tõendamiseks vajaliku teabe konkreetse sisu ja taseme täiendav selgitamine a. Toimivuskontrolli käigus ilmnes, et liikmesriikidel on raske määrata kindlaks rahastamispuudujäägi suurust. Seepärast on rahastamispuudujäägi suuruse kindlaksmääramise nõue muudetud proportsionaalsemaks, s.t nõue säilib ainult kavade puhul, mille kaudu antava abi summa on abisaaja kohta kõige suurem. Läbivaadatud riskifinantseerimissuunistes varieerub nõue olukorrast sõltuvalt järgmiselt:  enamikul juhtudest (nt kui tegu on väikese keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, innovaatilise keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja ja rohkem kui kümme aastat enne abi saamist registreeritud ettevõtjaga) nõutakse endiselt eelhinnangut, mis tõendab konkreetse turutõrke (või muu asjakohase rahastamisele juurdepääsu takistuse) olemasolu, kuid rahastamispuudujäägi suurust ei ole enam vaja kindlaks määrata, tingimusel et investeeringu summa ettevõtja kohta jääb üldise grupierandi määruses sätestatud 15 miljoni euro suurusest piirmäärast allapoole;  riskifinantseerimismeetmete puhul, mis on seotud finantsinstrumentidega, milles erainvestorite osalus on üldises grupierandi määruses sätestatud miinimummääradest väiksem, tuleks eelhinnangus lisaks üksikasjalikult hinnata erasektori rahastamise taset ja struktuuri abikõlbliku ettevõtja liigi puhul asjaomases geograafilises piirkonnas ning tõendada, et tuvastatud turutõrget või muud asjakohast takistust ei ole võimalik kõrvaldada meetmetega, mis on välja töötatud vastavalt üldises grupierandi määruses sätestatud erasektori osalust käsitlevatele nõuetele;  üldises grupierandi määruses abikõlbliku ettevõtja kohta kehtestatud piirmäära (15 miljonit eurot) ületavate riskifinantseerimisinvesteeringute puhul tuleb eelhinnangus määrata kindlaks ka tuvastatud turutõrkest (või muust asjakohasest takistusest) tulenev rahastamispuudujäägi suurus (st abikõlblike ettevõtjate rahuldamata rahastamisnõudluse tase). Kokkuvõttes väheneb selle ettepaneku tulemusena liikmesriikide halduskoormus, samas kui kavade puhul, mille kaudu antava abi summa on ettevõtja kohta kõige suurem, säilib nõue määrata kindlaks rahastamispuudujäägi suurus. Muude kavade puhul nõutakse endiselt eelhinnangut, mis tõendab turutõrke (või muu asjakohase 4 Euroopa Kohtu 22. septembri 2020. aasta otsus, Austria vs. komisjon (Hinkley Point C), kohtuasi C‑594/18 P, EU:C:2020:742. takistuse) olemasolu, ning võetakse muid kaitsemeetmeid, et tagada abi proportsionaalsus turutõrke (või muu asjakohase takistuse) ulatusega. b. Vastavalt riskifinantseerimissuuniste punktile 149 ei tohtinud fiskaalinstrumentide puhul investeeringu kogusumma abisaaja kohta seni ületada üldises grupierandi määruses sätestatud piirmäära 15 miljonit eurot. Finantsinstrumentide puhul aga selline piirang puudub. See riskifinantseerimissuuniste punkt viiakse seega kooskõlla finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate sätetega, et ka fiskaalinstrumentide puhul oleks võimalik teha üle 15 miljoni euro suuruseid riskifinantseerimisinvesteeringuid, kui see on eelhinnangu alusel põhjendatud. 3. liik. Keskendumine riigiabi kokkusobivusele, et vältida suuniste kattumist riigiabi mõistet käsitleva teatisega 2016. aastal, kaks aastat pärast 2014. aasta riskifinantseerimissuuniste jõustumist, avaldas komisjon riigiabi ajakohastamise paketi raames teatise riigiabi mõiste kohta. Riigiabi mõistet käsitlevas teatises selgitas komisjon, kuidas aluslepingus sätestatud riigiabi mõistet tuleks tema arvates tõlgendada, kaasa arvatud juhul, kui avaliku sektori toetusmeede ei kujuta endast riigiabi, sest see vastab tavapärastele turutingimustele. Tänu nendele riigiabi mõistet käsitlevas teatises antud selgitustele saab jätta läbivaadatud riskifinantseerimissuunistest välja turumajandusliku investori põhimõtet käsitleva jao 2.1, et keskenduda suuniste sisu ühtlustamiseks abimeetmete kokkusobivuse kindlakstegemisele. 4. liik. Olemasoleva sõnastuse ühtlustamine ja mõistete kooskõla suurendamine üldise grupierandi määrusega a. 2014. aasta riskifinantseerimissuunistes on eraldi mõiste „innovatiivne keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja”, mis osutab sellisele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjale, kelle teadus- ja arendustegevusega seotud kulud moodustavad vähemalt 15 % tema kõigist tegevuskuludest vähemalt ühel aastal esimesele riigiabimeetme kohase riskifinantseerimise raames tehtud investeeringule eelnenud kolme aasta jooksul või vähemalt 10 % aastas tema kõigist tegevuskuludest esimesele riigiabimeetme kohase riskifinantseerimise raames tehtud investeeringule eelnenud kolme aasta jooksul. Läbivaadatud suunistes kavatsetakse see mõiste viia kooskõlla üldise grupierandi määrusega. Selleks määratletakse innovatiivne keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja kui keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, kes on ühtlasi innovatiivne ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 80 tähenduses. Selle tulemusena suureneb selliste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate arv, keda saab käsitada innovatiivse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjana ja kellele saab seega anda riskifinantseerimissuuniste alusel riskifinantseerimisabi, sest nende innovatiivsuse saab teha kindlaks samamoodi, nagu on sätestatud üldises grupierandi määruses: kas väliseksperdi hinnangu alusel või selle järgi, et ettevõtja teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal kogu tegevuskuludest on vähemalt 10 % vähemalt ühel aastal abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul. b. Teavitatavat abi käsitlevas jaos 3 kavatsetakse muuta praeguse punkti 47 alapunkti c, et riskifinantseerimissuuniste alusel hinnataks meetmeid siis, kui need võimaldavad saada ettevõtjatel riskifinantseerimist rohkem kui kümme aastat pärast nende registreerimist. Praeguste eeskirjade järgi tuleb seda teha, kui ettevõtjad saavad abi hiljem kui seitse aastat pärast nende esimest äritegevuse käigus toimunud müüki. Muudatuse teel soovitakse vältida „esimese äritegevuse käigus toimunud müügi“ kindlakstegemisega seotud ebakindlust, millele on osutatud toimivuskontrolli käigus. Kui määrata selle ajavahemiku alguskuupäevaks, mille jooksul ettevõtjatele võib üldjuhul anda riskifinantseerimisabi, mitte esimese äritegevuse käigus toimunud müügi kuupäev, vaid registreerimiskuupäev, on eeskirju lihtsam kohaldada, sest registreerimist on lihtsam tõlgendada kui esimest äritegevuse käigus toimunud müüki. Abikõlblike ettevõtjate puhul, kes registreerimisele ei kuulu, võib kümneaastast abikõlblikkuse perioodi hakata lugema hetkest, kui ettevõtja kas alustab oma majandustegevust või on kohustatud maksma oma majandustegevuselt maksu. Registreerimiskuupäevast lähtumine on lisaks kooskõlas teatavate üldise grupierandi määruse sätetega (nt idufirmadele antavat abi käsitleva artikliga 22). Ajavahemikku kavatsetakse pikendada seitsmelt aastalt kümnele, et mitte lühendada de facto abikõlblikkuse perioodi, sest registreerimine toimub tavaliselt varem kui esimene äritegevuse käigus toimunud müük. Nimelt ilmneb hindamise käigus tehtud uuringust, et kümme aastat on abikõlblikkuse perioodi kestuseks sobiv aeg, kuna kümne aasta vanustel või noorematel VKEdel on rahastamisele juurdepääsul tõenäolisemalt probleeme kui kogenumatel VKEdel. Ando Leppiman Majandus- ja Meie 08.06.2021 nr 12.1-1/4414-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Euroopa Komisjoni riskifinantseerimisabi suuniste eelnõu Austatud härra Leppiman Euroopa Komisjon on avaldanud teatise „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“ (riskifinantseerimisabi suunised) eelnõu (vt ingliskeelne eelnõu siit, eelnõu seletuskiri lisas). Kehtivad suunised on leitavad siit (punkti 174 muudatus seoses suuniste kehtivuse pikendamisega kuni 31.12.2021 on leitav siit). Palume Teie arvamust riskifinantseerimisabi suuniste eelnõu kohta 30. juuniks 2021. a. Rahandusministeerium koondab asutuste arvamused ja saadab nende põhjal koostatud Eesti koondarvamuse Euroopa Komisjonile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Lisa(d): Riskifinantseerimisabi suuniste eelnõu seletuskiri (e.k) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Maris Kalda 6113525 [email protected] Lisaadressaadid: Maaeluministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutus Sihtasutus Kredex 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel