Ettepanek

Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees Riigikogu 8. juuni 2021 nr KA-JUH-13/146 E-kiri: [email protected] Cc: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-kiri: [email protected] Eelnõust 382 SE Lugupeetud härra esimees, Kirjutame Teile seoses eelnõuga 382 SE (energiamajanduse korralduse seaduse muutmine jne), mille planeeritud 1. lugemine toimub 16.06.2021. Olles analüüsinud majanduskomisjonis esimesele lugemisele esitatud eelnõud ja selle juurde kuuluvaid dokumente, soovime siinkohal edastada teile järgmise seisukoha. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust paragrahviga 322, mille lõikega 13 kehtestatakse biomasskütuseid kasutavatele tootmisseadmetele teatavad nõuded: „(13) Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW; 2) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, ja kasutatud on tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.08.2017, lk 1–82), määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhusus; 3) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur 36 protsenti; 4) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.“ Kuigi nõuete kirjeldus vastab taastuvenergia direktiivi artikli 29 lõikes 11 sätestatud nõuetele, on antud juhul jäänud eelnõus korrektselt kajastamata direktiivis sätestatud nõuete rakenduslik säte1. See säte näeb ette, et nimetatud nõudeid peaks hakkama kohaldama üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust või mis viiakse üle biomasskütuste kasutamisele pärast 25. detsembrit 2021. Eelnõu § 8 punkti 3 järgi on aga kõnealuse sätte jõustumine planeeritud aastaks 2024 ja seda kõikide, nii olemasolevate, kui uute käitiste suhtes. Kuna praegu eelnõus väljapakutud kujul seaduse muutmine ei ole kooskõlas direktiivi kirjeldatud rakendusliku sättega ja on äärmiselt oluline, et direktiivi sätteid kohaldatakse liikmesriikides võimalikult ühetaoliselt, pöördus Eesti Energia sellel teemal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole ettepanekuga täpsustada kirjeldatud muudatusettepanekut. Olles analüüsinud nii taastuvenergia direktiivi rakenduslikke sätteid, kui ka kõnealuse eelnõu sõnastust, nõustus MKM, et direktiivi sätete korrektse ülevõtmise huvides tuleks eelnõu § 8 punkti 3 sõnastust muuta nii, et uusi nõudeid hakataks kohaldatama üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust või mis viiakse üle biomasskütuste kasutamisele pärast 25. detsembrit 2021. Lähtudes eelnevast, palume majanduskomisjonil teha eelnõu § 1 punktis 9 muudatused, mille MKM majanduskomisjonile lähiajal esitab. 1 Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b puhul kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust või mis viidi üle biomasskütuste kasutamisele pärast 25. detsembrit 2021. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c puhul ei piira käesoleva lõike kohaldamine toetust, mis on antud vastavalt artiklis 4 sätestatud toetuskavadele, mis on heaks kiidetud hiljemalt 25. detsembriks 2021. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee Ühtlasi soovime me siinkohal juhtida majanduskomisjoni tähelepanu eelnõu seletuskirja punktis 2.3 (Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid) olevale ebatäpsusele, mille kohaselt on Eesti elektrijaama (elektri) tootmise kasutegur 29%. Nimelt koosneb Eesti elektrijaam erinevatest autonoomselt toimivatest tootmisseadmetest, mille hulka kuuluvad erineva elektritootmise kasuteguriga seadmed. Sealhulgas näiteks ka Eesti elektrijaama 8. energiaplokk, mis on saavutanud elektritootmise kasuteguri 36%. Seega, väita, et Eesti elektrijaama (elektri) tootmise kasutegur on 29%, ei ole korrektne. Mis puudutab Eesti Energia tütarettevõtjale Enefit Power AS’ile kuuluvaid ja biomassi tarbivaid tootmisseadmeid, siis kuuluvad nende hulka Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. plokk ja eelnevalt mainitud Eesti elektrijaama 8. plokk. Kõik nimetatud seadmed on saavutanud elektritootmise kasuteguri 36% ja rohkem. Võttes arvesse nende elektrijaamade tehnilist võimekust, kui ka igapäevast praktikat põletada erinevaid kütusesegusid (sh põlevkivi, biomass, uttegaas) ei ole tegemist mitte põlevkivielektrijaamadega vaid hübriidelektrijaamadega 2. Nimetatud seadmetest toodab Balti elektrijaama 11. plokk lisaks elektrile enda vaheltvõtuturbiini abil ka kasulikku soojust, millega tagatakse Narva linna soojavarustus. Kuna taastuvenergia direktiivi artikkel 29 lõige 11 käsitleb ka koostootmisseadmetele kehtestatud nõudeid, siis on iseäranis oluline, et eelnõus kohaldatakse direktiivi rakenduslikke sätteid viisil nagu seda on direktiivis ette nähtud. Lähtudes Eesti Energia uuendatud strateegiast kavatseb Enefit Power edaspidi suurendada jäätmepuidu ja puidujäätmete kasutamist energiatootmises, kusjuures enam kui pool selleks kasutatavast jäätmepuidust imporditakse Eestisse välisturgudelt. Jäätmepuidu kasutamise suurendamine puudutab eelkõige Auvere elektrijaama ja Balti elektrijaama 11. plokki. Kinnitame siinkohal, et jäätmepuitu hankides järgib ettevõte EL- is välja töötatud biomassi säästlikkuse kriteeriume. Sel viisil panustab Eesti Energia edaspidi senisest märksa keskkonnahoidlikumal viisil Eesti varustuskindluse tagamisse ja pakub regiooni süsteemihalduritele vajalikke süsteemiteenuseid, eriti pärast Balti riikide elektrivõrkude desünkroniseerimist BRELL-i sünkroonalast. Märgime siinjuures ühtlasi ära, et Eesti süsteemihalduri Eleringi hinnangul vajab Eesti elektrisüsteem Auvere elektrijaama, Balti elektrijaama 11. plokki ja Eesti elektrijaama 8. plokki vähemalt kuni 2030 aastani, saamaks hakkama võimalike hädaolukordadega meie elektrisüsteemis. Majanduskomisjoni huvi korral on Eesti Energia valmis omaltpoolt täpsustama käesolevas kirjas toodud asjaolusid majanduskomisjonile sobival ajal ja esimesel võimalusel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Hando Sutter juhatuse esimees 2 Euroopa Komisjoni kehtivate keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste kohaselt on hübriidelektrijaamad elektrijaamad, mis kasutavad nii taastuvaid energiaallikaid, kui ka traditsioonilisi energiaallikaid.