WORK PLAN
Estonian regulation on the carbon footprint of construction works
May 21, 2021
1
Contents
1. The objectives of the project..................................................................................................................... 3
2. Work packages .......................................................................................................................................... 3
WP1 Comparative analysis ............................................................................................................................ 3
WP2 Method and Tool development ............................................................................................................ 4
WP3 CO2 emissions factor database for construction materials .................................................................. 4
WP4 Regulatory framework .......................................................................................................................... 5
WP5 Policies to improve the environmental performance ........................................................................... 5
WP6 Coordination and reporting .................................................................................................................. 6
Time table ...................................................................................................................................................... 7
Price ............................................................................................................................................................... 7
3. Risk management ...................................................................................................................................... 8
4. Working time allocation ............................................................................................................................ 8
5. Service provider ......................................................................................................................................... 8
References ......................................................................................................................................................... 8
Annex ............................................................................................................................................................... 11
2
WORK PLAN
1. The objectives of the project
The objectives of this project are:
To develop the Estonian method to assess the carbon footprint of construction works, based on the
standard ISO14040, the European standards on the assessment of environmental sustainability
(EN15978, EN15804) and the Level(s) framework. The method is demonstrated in a simple calculator
which provides an estimate of the life cycle CO2 emissions for construction works.
To create a structure for the Estonian database on the CO2 emissions of construction materials and
define generic emission factors for the main construction material categories.
To define the details of the regulatory framework for the implementation of the national
requirements on the carbon footprint of construction works, and
To outline the policies needed to improve the competitiveness of the Estonian construction sector
in their key export market area (six countries).
2. Work packages
The project consists of six work packages. The questions and tasks described the tendering documents are
collected under the research questions (RQ). The key research methods are described for each work package.
WP1 Comparative analysis
WP1 produces an analysis of carbon footprint regulation in six countries, which represent the key export
market areas for the Estonian construction industry. The study is based on the information and the data
collected during the previous projects and the documentation on the carbon footprint regulation.
RQ1.1: What are the similarities and the differences (country-specific features) of the carbon footprint
regulation in other countries which have already applied or prepared a national regulation?
Which life cycle based environmental impact assessment tools are used in the six reference countries
(Nordic countries and other leading countries in the field)?
What are the proposed practices and requirements of the main export markets (Nordic countries)
for the environmental impact of construction works?
How widely have the relevant requirements been implemented (% of the construction volume)?
What are the performance requirements and the possible requirements for the tool validation / for
the competence of the expert who carries out the assessment?
What are the databases applied?
How do the quantitative requirements differ between building types?
How does the Level(s) framework for the assessment and reporting relate to the export market
practices?
3
The practices and the regulation of the target countries are evaluated in terms of their compliance with the
international standards and their applicability in the Estonian context.
Deliverable: D1 Comparative analysis report: the carbon footprint regulation in six European countries,
delivered as pdf and doc files as an attachment to the final report.
WP2 Method and Tool development
Based on the relevant international standards, WP2 develops an Estonian method for assessing the life cycle
carbon footprint of construction works. The quantification method is demonstrated in a simple calculator.
WP2 utilizes the results of WP1. The research methods include a comparative analysis of reference tools.
RQ2.1: How should the international standards and frameworks on LCA and carbon footprint be applied in
Estonia, in order 1) to ensure a frictionless implementation and adoption in the construction sector; 2) to
comply with the existing regulation, and 3) to have high impact on the reduction of CO2 emissions of the
building stock and on the competitiveness of the Estonian manufacturers in export?
Requirements for the calculator are as follows:
Meets the requirements identified in the other work packages
Is applicable in an early stage of design process
Takes into account the users of the tool
Includes the Estonian emission factors for main construction materials determined in WP3
Enables the use of EPDs
Enables the comparison of alternative solutions.
The calculator is validated against the One-Click-LCA tool, which is a market-leading, cutting-edge application
for LCA studies and currently in use in all Nordic countries. Note: The development of a new user-friendly
calculation tool cannot be carried out within this project. After the national methodology and the key
databases are established, this could be a topic for a separate continuation project.
Deliverables: D2 Method description, delivered as pdf and doc files as an attachment to the final report, D3
Calculator, delivered in an open access format; D4 User manual (appr. 15 pages), delivered as pdf and doc
files; D5 User guide with a sample calculation, delivered as a video guide (3–5 minutes) in a file format defined
at a later stage of the project.
WP3 CO2 emissions factor database for construction materials
WP3 creates a structure for the Estonian database on the generic CO2 emission factors for construction
materials, with the aim to harmonize the structure with the Swedish and Finnish systems. The Estonian
generic CO2 emission factors are defined for the main construction material categories. The main method for
defining the emission factors is a comparative analysis of existing databases and EPDs.
RQ2.1: What are the appropriate methods, taxonomies and structures for creating a national database for
the CO2 emission factors of construction materials? To what extent can the database be harmonized with the
best practices from other countries?
4
Note: This project will define the CO2 emission factors only for the main construction material categories.
The sub-categories should be created and the emission factors defined in collaboration with the Estonian
construction industry in a separate continuation project.
Deliverables: D6 Database structure with emission factors for main construction material categories,
delivered as an Excel file; D7 Method description, delivered as pdf and doc files as an attachment to the final
report.
WP4 Regulatory framework
WP4 outlines the regulatory framework which applies the carbon footprint methodology developed in WP2.
The proposals are based on expert evaluation, the data on the Estonian building stock and the results of WP1.
The research methods include an interview with the representatives of three banks (LHV, Swedbank, SEB).
RQ4.1: What is the expected impact of applying the proposed requirements on the new and existing
buildings and products, including:
The scope of implementation of the new requirements
Implementation in public procurement
Process integration
Incentives
Restricting competition and enhancing innovation
The role of environmental product declarations (EPDs)
Financial incentives based on the interview of at least three banks (LHV, Swedbank, SEB).
RQ4.2: What are the limits and boundaries of the methodology, including:
Stages of life to be included
Impacts to be regulated
Implementation of the future prognoses (primarily on the grid electricity emission factor)
Service life to be applied
Possible reflections to the site, context and location
Deliverable: D8 Regulatory framework report, delivered as pdf and doc files as an attachment to the final
report.
WP5 Policies to improve the environmental performance
WP5 outlines the political and administrative steps and measures to be implemented to ensure the
construction sector’s compliance, motivation and capacity to develop their competitiveness in
environmental performance of their products and services. The proposals are based on expert evaluation
and the results of WP1, and will provide answers to the following questions:
5
RQ5.1: What are the appropriate pre-requisites and starting points for the environmental impact assessment
of construction works in Estonia, including:
Process integration
Materials databases creation and managing
Access to EPDs (Estonian database or foreign databases)
Mechanisms to promote low carbon solutions
Other environmental impacts (other than CO2eqv)
Considerations on circular economy
RQ5.2: What are the political and administrative steps and measures that should be taken to ensure the
adoptation of the new methods and procedures, and to improve the environmental performance of Estonian
products and services to make them more competitive in their key export market areas?
Expected impact of the new regulation and practises
Scope of implementation
Implementation in public procurement
Integration to the building permission procedure
Incentives for better performance
Restricting competition and encouraging innovation
The role of EPDs
Financial incentives, including the interview of at least three backs (LHV, Swedbank, SEB).
RQ5.3: What are the necessary policy steps to ensure the compliance of Estonian construction material
producers with neighboring countries?
Relation of carbon footprint to EPDs
Access to EPDs
Creation and management of the EPD database
Support mechanisms to enhance EPDs
Deliverable: D9 White paper on the Estonian carbon footprint regulation, delivered as pdf and doc files as
an attachment to the final report.
WP6 Coordination and reporting
WP6 ensures the timely reporting and communication.
6
Time table
Proposed starting date of the project: 1.6.2021
Summer holidays 24.6.–31.7.2021
1) After 3 months: Interim Report No. 1: 31.8.2021
Providing a brief overview of the work performed during the first 3 months, in English
2) After 5 months: Interim Report No. 2: 31.10.2021
Providing a brief overview of the work performed during the reporting period, in English
3) In the end of the project: Final report (No. 3): 30.12.2021
Consisting of the following components:
D1 Comparative analysis report, the CO2 regulation in 6 countries, only in English
D2 Calculation method description, in Estonian and in English
D3 Carbon footprint calculator, only in Estonian
D4 User manual (appr. 15 pages), only in Estonian
D5 User guide (a video demonstrating a case study), only in Estonian
D6 Database structure, the CO2 emission factors for construction materials, in Estonian and in
English
D7 Method description, the CO2 emission factors for construction materials, in Estonian and in
English
D8 Regulatory framework, in Estonian and in English
D9 White paper on the Estonian carbon footprint regulation, in Estonian and in English
Calculator as an Excel spreadsheet, in Estonian
Working language of the project is English.
Price
59 900 €
7
3. Risk management
Risk management measures are presented in Annex 1.
4. Working time allocation
A Gantt chart and a work hour estimations are provided in Annex 2 and Annex 3.
5. Service provider
Tallinna Tehnikaülikool / Tallinn University of Technology (TalTech)
VAT no. EE100224841
Register code 74000323
Ehitajate tee 5, Tallinn Harjumaa 19086
www.taltech.ee
Team:
Kimmo Lylykangas, professor, cv attached, WP6
Jarek Kurnitski, professor CV: Jarek Kurnitski (etis.ee)
Targo Kalamees, professor CV: Targo Kalamees (etis.ee)
Anni Oviir, LCA expert, cv attached
Sub-consult: Panu Pasanen / Bionova Oy, Finland, FI17391546, contributions in WP1, WP2, WP3
Contact:
Kimmo Lylykangas, professor
[email protected]
Tel. +358 40 582 9439
References
Regulatory / Bionova
https://www.oneclicklca.com/library/articles/
Ministry of Environment, Finland: Feasibility study for carbon footprint regulations (2015)
Ministry of Environment, Finland: Roadmap for regulating building life-cycle carbon footprint (2017)
Transport Authority, Finland: Infrastructure LCA assessment use for national transport projects (2018)
Finnish Environment Institute SYKE: Creation of building services and completing structures datasets for the
national carbon footprint database (2020)
Ministry of Environment, Finland: Carbon footprint limit values for common building types
(2021) https://www.oneclicklca.com/carbon-footprint-limits-for-buildings-finland/
Voluntary / Bionova
LCA and carbon footprint methodologies for various investors, cities, and certification systems
8
World Business Council for Sustainable Development: Decarbonizing Construction - Guidance for Investors
and Developers to Reduce Embodied Carbon (2021 spring)
Carbon Neutral Cities Alliance: City Policy Framework for Dramatically Reducing Embodied Carbon
(2020) https://www.embodiedcarbonpolicies.com/
European Bank for Reconstruction and Development: Construction Materials Efficiency policy paper (2019)
The Embodied Carbon Review – Embodied carbon reduction in 100+ regulations and rating systems
(2018) https://www.oneclicklca.com/embodied-carbon-review/
Embodied Carbon of Buildings and Infrastructure – International Policy Review (co-author,
2017) https://www.naturallywood.com/sites/default/files/documents/resources/embodied_carbon_in_co
nstruction_and_infrastructure_-_international_policy_review.pdf
Research / TalTech
QGasSP project (2020–21)
Development of a pan-European method and tool for the quantification of greenhouse gas emissions in
spatial planning, total value 290 000 €, in progress.
Liginullenergiahoonete LCA-analüüsid H2020 Nero projektis (2018-2020) https://www.neroproject.net
https://www.neroproject.net/sites/default/files/research/d3.3_lca_analysis_report.pdf
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/742afb20-3f57-4597-b034-36b54973a3e9
Hoonete pikaajalise rekontsrueerimise strateegia koostamine MKM-I projektis
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/21a7ec27-33ac-4f96-829a-90af929d6cc2 Strateegia on leitav:
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
Hoonete kulutõhusate energiatõhususe miinimumtasemete uuring (30.08.2016−31.10.2017) mille põhjal
töötati välja Eesti liginullenergianõuded ning raporteeriti Euroopa komisjonile kuluoptimaalsuse arvutused:
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0de79aed-6093-450a-a611-bb21a85ad792
Liginullenergiahoonete ehitusprojektide tellimine (25.07.2016−31.10.2017) projektis loodi juhendmaterjalid
ja näidisprojektid väikeelamute, ridaelamute ja korterelamute ehitamiseks liginullenergiahoonetena.
Projektid koostati koostöös Eesti arhitektuuri- ja inseneribüroode, ehitusettevõte, majatehaste ja
kinnisvaraarendajatega, kellest osalesid projekti töös YIT Ehitus, Merko Ehitus, Matek, Timbeco Ehitus,
AAKV/LAAM, Energiamaja, Arhitektuuribüroo JVR, KAMP Arhitektid, QP Arhitektid ja Hevac. Uuringu aluseks
võeti nende ettevõtete ehitatud hooned, mis projekteeriti ümber liginullenergiahoonete tasemele muutes
selleks tehnilisi, arhitektuurseid ja taastuvenergialahendusi. Töö sisu jagunes kolmeks alamteemaks:
üksikelamu projektlahendused, korterelamu ja ridaelamu projektlahendused ning projekteerimismetoodika
ja juhendmaterjalide väljatöötamine.
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/308e0828-0253-447b-85c5-a8d72b36c034
Inimkesksed lahendused kliimaneutraalsete kodude jaoks (DECARBON-HOME) (1.01.2021−30.09.2023)
projekt loob tehnilisi lahendusi hoonete kestlikule ja terviklikule renoveerimisele
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/cd988ded-31b5-405b-9140-c1f322161172
Teadmistepõhise ehituse tippkeskus (1.10.2015−1.03.2023)
9
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/4c456871-dc5d-4cbf-a60c-933525dc0b5d
Hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega tegelev tippkeskus otsib lahendusi
nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise kokkusobitamiseks
tsentraalse energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse
lisamise abil. Tippkeskuse teemad lähtuvad praeguste liginullenergiahoonetega seotud suurtest tehnilistest
ja majanduslikest väljakutsetest, mille lahendamiseks on vaja teaduslikke uuringuid, uute lahenduste leidmist
ning nende katsetamist näiteks pilootprojektides, et pikemas perspektiivis oleks võimalik jõuda
nullenergiahooneteni. Nullenergiahooned on energia efektiivse kasutamise ja tootmisega seotud
probleemipõhine teema, mis koondab enda alla hoonete energiatõhususe, ehitusfüüsika, sisekliima,
tehnosüsteemide, teatud osa arhitektuurist, ehitusmajanduse ning taastuvenergia lokaal- ja hajatootmise
lahendused. Kuna ei ole olemas ühtegi üksikut lahendust või tehnoloogiat, mis teeks hoonest
nullenergiahoone, siis on vajalik kõigi nende valdkondade teadlaste koostöö ning tulemuste oskuslik
kokkusobitamine töötavateks terviklahendusteks. Nullenergiavaldkond jaguneb kaheks uurimissuunaks, kus
tegeletakse järgmiste tehniliste lahenduste ja tehnoloogiatega: - Energiatõhususe uurimissuuna teemad
jagunevad passiivseteks ja aktiivseteks meetmeteks, nii hooneautomaatika abil juhitavateks kui
isereguleeruvateks, mille eesmärgiks on lihtsasti kasutatavate ja hooldatavate hoonete kontseptsioonide ja
projekteerimisstrateegiate valminime, et tagada kasutajate heaolu energia- ja kulutõhusal viisil. - Tarbimise
juhtimise ja lokaalse tootmise uurimissuund tegeleb energia tootmise, muundamise ning salvestamise
küsimustega, mis väljuvad hoone tasemelt tsentraalse energiasüsteemi tasemele selleks, et tagada hoonete
ja energiasüsteemi optimaalne koostöö ning arendada välja selle hindamist võimaldav metoodika. Kolmas,
ressursitõhususega tegelev uurimissuund töötab puidu kasutamist piiravate tehniliste pudelikaelade
lahendamise nimel. Tippkesksuse kolmes uurimissuunas töötab kokku kuus uurimisrühma: - TTÜ
liginullenergiahoonete uurimisrühm, Jarek Kurnitski, Targo Kalamees - TTÜ jõuelektroonika ja tarbimise
juhtimise uurimisrühm, Dmitri Vinnikov, Argo Rosin - TTÜ komposiitmaterjalide uurimisrühm, Meelis Pohlak,
Jüri Majak - EMÜ looduslike ehitusmaterjalide uurimisrühm, Jaan Miljan - EMÜ hajaenergeetika uurimisrühm,
Andres Annuk - TÜ füüsika instituudi uurimisrühm, Martin Timusk
Põhja- ja Baltimaade liginullenergiahoonete oskusteabe vahetus (1.01.2020−31.10.2021)
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/b0a4cb6f-ea8e-4ff0-8026-3b078b16e20b
Projekti eesmärgiks on liginullenergiahoonete ehituse oskusteabe vahetamine Põhja- ja Baltimaades. Selleks
kaardistatakse kaasatud maades kasutatavad tüüpilised liginullenergiahoonete tehnilised lahendused
väikeelamutes, korterelamutes ja büroohoonetes. Tehnilistest lahendustest koostatakse kataloog, mis
sisaldab ka näidishoonete kirjeldusi. Projekti teise eesmärgina on kehtivate liginullenergianõuete
ambitsioonikkuse võrdlemine kaasatud riikide vahel. Selleks teostatakse simulatsioonarvutused kolmele
referentshoonele nii rahvuslike metoodikate ja arvutusmeetoditega kui ka üldistatud lähteandmete ja IDA-
ICE energia- ja sisekliima simulatsioonitarkvaraga, et saada võrdluskõlblikke tulemusi. Esmakordselt
teostatav võrdlus võimaldab näidata, mis riigis on kõige rangem nõue ja kuidas nõuded vastavad Euroopa
komisjoni soovitustele.
10
Annex
Annex 1: Risk management
Risk WP Probability Impact Risk-mitigation measures
Comparative analysis (WP1)
Conduct a critical evaluation considering the
applicability in the Estonian context.
The best practises
collected from Engage researchers who are well-informed about
abroad are not WP1 medium high the practises and interests of the Estonian
applicable or useful construction sector.
in Estonia.
Inform the most important stakeholder groups
and engage the industry in the continuation
projects.
Method, tool, regulatory framework (WP2, WP4, WP5)
Consider the interests of the industry, including
the competitiveness in export.
The Estonian Test the tool and the method to ensure easy use
construction sector is WP2, and applicability in design processes.
reluctant to adopt WP4, medium medium
the new method and WP5 Prepare a summary for a media release to inform
the new regulation. all stakeholders about the method development.
Inform the most important stakeholder groups
and engage the industry in the continuation
projects.
Provide an overview on the on-going
standardization and the European initiatives
The proposed which may have an impact on the methodology.
method is not future- WP2 medium high
proof. Map the current and future needs and trends
considering the GHG quantification in the
Estonian construction sector.
The method does not Apply the relevant European and Estonian
WP2 medium medium
give an accurate standards and frameworks including Level(s).
11
indication on the
climate impact. Report the factors causing inaccuracy and
distortion; estimate the impact of these factors on
the results.
The method leads to
WP2,
regulation which is in Engage researchers and experts with thorough
WP4, medium high
conflict with the knowledge on the Estonian building code.
WP5
existing regulation.
The new regulation
will not lead to any
significant reduction WP2, Provide an estimate on the CO2 emission
on the GHG WP4, medium medium reduction potentials in the Estonian building
emissions of the WP5 stock.
Estonian building
stock.
An essential
component of the Inform contracting authority (MKM) about
method cannot be possible difficulties.
created in the given
WP2,
time frame (for
WP4, medium high
example the CO2
WP5 Engage researchers and experts with thorough
emission factor
scenario for the knowledge on the Estonian building stock and the
Estonian grid energy production system.
electricity).
Material database (WP3)
Engage researchers with the competence on
The limited number
creating EPDs.
of Estonian EPDs
makes it difficult to
determine average WP3 medium medium Compare the proposed emission factors with the
emission factors for databases of the benchmark countries and
the main material estimate the reasons for the differences.
categories. Inform the most important stakeholder groups
and engage the industry in continuation projects.
Provide guidelines on how to improve the
environmental competitiveness of Estonian
Publishing of the products.
emission factors for
Create the necessary frameworks encouraging the
the Estonian WP2 medium high
development of EPDs.
products makes the
export more difficult. Map the current and future needs and trends
considering the GHG quantification in the
construction sector.
12
Project coordination (WP6)
Organize regular project meetings in two week
Missing information
WP6 low high sprints. Check and confirm the access to source
delays the project
material in the beginning of the project.
Organize the tasks and responsibilities in the
beginning of the project.
Monitor the progress in two week sprints.
All the tasks are not Deliver the interim reports in accordance to the
completed in the WP6 medium medium workplan and the given schedule.
given time frame. Report possible problems to MKM without a
delay.
Engage experienced researchers and experts with
thorough expertise on the topic.
The comparative
analysis (WP1) is not
Engage experts with prior knowledge on the
completed in time
WP6 medium medium carbon footprint regulation and developments in
and the results
the benchmark countries.
cannot be utilized in
other work packages.
13
Annex 2: Gantt chart
month
6 7 8 9 10 11 12
WP1 comparative study R1
WP2 method and tool
WP3 material database R2
WP4 regulatory framework
WP5 policies R3
WP6 coordination
working days per month (h/month) 22 22 22 21 22 16
total working hours / project duration (h) 1000
D1 Comparative analysis report, the CO2 regulation in 6 countries
D2 Method description, carbon footprint of construction works
D3 Carbon footprint calculator (Excel)
D4 User manual
D5 User guide (video)
D6 Database structure
D7 Method description, the CO2 emission factors for construction materials
D8 Regulatory framework (proposal)
D9 White paper on the Estonian carbon footprint regulation (policies)
R1 Report 1, including D1, drafts of D2, D7
R2 Report 2, Including D6, D7, draft of D2
R3 Report 3, Including all contributions
Annex 3: Estimated contributions
KL JK TK AO other BIONOVA
WP1 comparative study
WP2 method and tool
WP3 material database
WP4 regulatory framework
WP5 policies
WP6 coordination
working hours/person (h/person) 400 200 200 500 1000 500
working hours, total (h) 2800
total cost per working hour, without VAT (€/h) 21.39
other=research assistant/PhD student
14
Hankedokumendi Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Uuring ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamiseks Eestis
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hankelepingu ese ............................................................................................................................ 3
2. Taustainfo ........................................................................................................................................ 3
3. Eesmärk ........................................................................................................................................... 4
4. Tegevused ja oodatud tulemid ........................................................................................................ 4
5. Metoodika ....................................................................................................................................... 7
6. Aruandlus ........................................................................................................................................ 7
7. Tähtajad ........................................................................................................................................... 8
8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................ 8
9. Tellijapoolne meeskond .................................................................................................................. 9
Lk 2 / 9-st
1. Hankelepingu ese
Projektijuhtimine ja ekspertteenus Eesti ehituse süsinikujalajälje rakendamise printsiipide, metoodika,
ehitusmaterjalide andmebaasi ja hoonete olelusringi keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) tööriista
väljatöötamiseks ning poliitikasammud ehitusmaterjalide tootjate konkurentsivõime tõstmiseks.
2. Taustainfo
Varasemalt on Euroopa Liit keskendunud ennekõike hoonete energiatõhususele kui valdkonnale,
millega saavutada kliimaneutraalsus. Kasvava energiatõhususe ja uute arengute valguses on hakatud
mõistma hoone mõju keskkonnale laiemalt. Seetõttu on uute eesmärkide seadmises oluline hoone
olelusringi hindamine. Samas suunas liigub ka Euroopa Liit tervikuna. 2021. a. avaldatakse kestliku
hoonestatud keskkonna strateegia. Lisaks rakendatakse vabatahtlikku hoonete jätkusuutlikkuse
hindamisraamistikku Level(s), mis ühe olulise indikaatorina hindab olelusringi süsinikujalajälge
(baseerudes rahvusvahelistel standarditel EN 15978, EN 15804 jm).
Eesti kontekstis on tegemist uue teemaga, mida pole põhjalikult uuritud. Eesti Puitmajaliit on koostanud
lihtsustatud kalkulaatori, mis võimaldab puitmaja tellijal arvutada tema tellitava maja süsinikjalajälge,
kuid hetkel puudub Eestis teemast terviklik ülevaade. Põhjamaades (nt Soomes) on uuritud ehitiste
olelusringi süsinikujalajälje hindamist ning on välja töötatud vastavad juhendid.
Antud uuring on seotud „Eesti 2035“ pikaajalise arengustrateegia kahe strateegilise sihiga:
1) Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, ja
2) Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Uuringu teema on kajastatud ka dokumendis „Ehituse pikk vaade 2035“. Tegemist on 2020. aastal
valminud ehitussektori analüüsiga, mis toob välja ehitussektori kitsaskohad ning eesmärgid tulevikuks.
Analüüsis tuuakse välja ühe eesmärgina ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu olulisust. Ühe
tegevusena selle eesmärgi all on ehitiste olelusringi keskkonnamõju hindamismetoodika
väljatöötamine.
Uuringu teema on seotud ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 3. meetmega „Kogu majandust
hõlmavad poliitikasuunised“. Viimane katab nii vähest toodete (ehitiste, ehitusmaterjalide)
süsinikuheidet kui ka teadlikku valikut ja keskkonnasõbralike hoiakute kujundamist.
Käesoleva uuringuga lahendatakse samaaegselt kahte probleemi:
1) Euroopa Liidus on hoonete sektorist pärit ~36% kogu kasvuhoonegaaside heitest (arvestades Eesti
energiaprofiili on see määr Eestis veelgi kõrgem). See number on saadud hinnates hoonete
kasutusaegset kütte- ja energiakasutust. Toodud protsentuaalne osakaal ei arvesta hoonete ehitamiseks
vajaminevate materjalide kaevandamise, tootmise, transpordi, hoolduse, parenduse, lammutuse ja
jäätmete poolt põhjustatud keskkonnamõju (süsiniku jalajälge). Samas hoonete ekspluateerimisel
kasutatav energia ja sellega seotud kasvuhoonegaaside emissioon moodustab 40-80% (sõltuvalt
asukohariigist, olelusringi arvestuslikust pikkusest) hoone olelusringiga seotud kasvuhoonegaaside
heitest. Mida energiatõhusamaks muutub Eesti hoonefond, seda suurema keskkonnamõju osakaaluga
on hoone olelusringi teised etapid. Vastavate arvutuste tegemiseks vajalikud andmed ja tööriist Eestis
hetkel puuduvad. Antud uuringu eesmärk on tuvastada ja välja pakkuda Eestile sobivaimad põhimõtted
ehitiste olelusringi süsinikujalajälje arvestuseks.
Lk 3 / 9-st
2) On oodata, et lähiaastatel kehtestatakse nõuded toodete (k.a. ehitiste) olelusringi hindamisele ja
nende baasil koostatud keskkonnateatistele (EPD, Environmental Product Declaration).
Keskkonnateatis annab ülevaate tootesüsteemi sisenditest, väljunditest ning keskkonnamõjust (toote
tasand, olelusringi etapid A1-A3), ehitise komponentide EPD andmete koondamisel on võimalik hinnata
kogu hoone keskkonnatoimet. Selliseid regulatsioone on praegu järjest kehtestamas kõik Põhjamaad,
mis on Eesti ehitustoodete peamisteks eksportturgudeks. Eelnev hakkab avaldama olulist mõju Eesti
ehitussektori ekspordile. Põhjuseks ebasoodne konkurentsiolukord seoses pikemate
transpordidistantside ja keskmiselt kõrgema toote keskkonnamõjuga.
3. Eesmärk
Käesoleva hanke eesmärk on tuvastada eeldused ja võimalused uute ja olemasolevate hoonete
olelusringi keskkonnamõju (süsinikujalajälje) hindamiseks Eestis. Luua Eesti konteksti arvestav
ehitusmaterjalide keskkonnamõju (süsinikujalajälge) arvestav andmebaas. Töötada välja tööriist
hoonete olelusringi süsinikujalajälje hindamiseks. Tuvastada soovituslikud poliitikasammud
ehitusmaterjalide tootjate konkurentsivõime tõstmiseks Põhjala riikides.
4. Tegevused ja oodatud tulemid
Uuringu eesmärgiks on anda teadmispõhiseid soovitusi ehitiste keskkonnamõju (süsinikujalajälje)
hindamisprintsiipide väljatöötamiseks, praktilise tööriista loomine, saadavaks tegemine ja juurutamine
ning Eestis vastava valdkonna poliitika suunamine. Lisaks tuleb hinnata ehitusmaterjali tootjate
konkurentsivõime suurendamise ja EPD-de koostamise soodustamise võimalusi.
Selleks tuleb teaduslikult ja (lähi)riikide ning Euroopa praktikat arvestades analüüsida:
1) milliseid hoonete olelusringi keskkonnamõju hindamise tööriistu kasutatakse teistes (vähemalt
6) riikides (Põhjamaad ja teised valdkonnas eesrindlikud riigid) ning milliseid hoonete olelusringi
hindamise printsiipe oleks mõistlik rakendada Eestis,
2) poliitilisi samme ja meetmeid, mida tuleks rakendada, et tagada Eesti ehitusvaldkonna
ettevõtjate vastavust ja valmidust tegutseda edukalt eksportturgude karmistuvate
keskkonnanõuete kontekstis.
Esialgsed uuringu raames vastamist vajavad küsimused:
1) Millised on peamiste eksporditurgude (Põhjamaad) kavandatavad nõuded ehituse keskkonnamõju
(süsiniku jalajälje) hindamisele (hoone ja toote tasandil) ning riiklike ja suuremate (käibe, turuosa,
aastas ehitatava pinna vms. alusel) ehitustellijate praktika keskkonnamõju (süsiniku jalajälje)
hindamise osas;
a) kui laialdaselt on vastavad nõuded rakendatud (% ehitusmahust)? Rakendatud ainult
riigihangetel või laiemalt?
b) millised nõuded on esitatud analüüsile/arvutusele? Nõuded analüüsi teostaja pädevusele?
c) kas nõuded on kvalitatiivsed või kvantitatiivsed? Kuidas oleks mõistlik lahendada olukord Eestis?
Lk 4 / 9-st
d) millisel andmebaasil baseeruvad kvantitatiivsed väärtused? Kuidas oleks mõistlik lahendada
olukord Eestis?
e) kuidas varieeruvad eri hoonetüüpide kvantitatiivsete väärtuste nõuded?
f) kuidas suhestuvad eksportturgude praktikaga Level(s) hindamis- ja raporteerimisraamistiku
nõuded?
2) Milline on kavandatavatest keskkonnamõju arvestamise nõuetest tulenev mõju uutele ja oluliselt
rekonstrueeritavatele ehitistele ning ehitustoodetele, sh:
a) nõuete rakendamise ulatus. Ainult riigihanke objektid või kõik uued ja oluliselt
rekonstrueeritavad hooned?
b) kuidas kaasata avalikesse hangetesse olelusringi keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) kriteeriumi
põhimõte? Milline peaks olema metoodika, käsitlusala ulatus, kaasatud konstruktsioonid jms?
c) millises etapis nõuda analüüsi tulemusi? Ehitus- (eelprojekt) ja kasutusloa taotlusel (põhiprojekt
/ as-built)?
d) soodustused parema esitluse korral? Näiteks -25% olelusringi jalajälg (võrdluses tüüphoone
ja/või energiatõhususe miinimumnõuetele vastava hoonega) pakkudes kiiremat menetlust,
soodsamaid makse, lõive, laenu intresse, rekonstrueerimisel lubatud lisa brutopinda vms.
Meetmed suunamaks tsentraalsema asukoha ja madalama kasutusaegse transpordi
keskkonnamõjuga (süsiniku jalajäljega) ehitiste rajamist?
e) konkurentsi piiramine ja innovatsiooni soodustamine;
f) kas ja kui ulatuslikult kehtestada toodete EPD-de nõue?
g) kuidas arvestavad krediidiotsuste langetamisel ehitiste olelusringi keskkonnamõju hindamise
tulemusi ja/või jätkusuutlikust Eestis tegutsevad pangad? Intervjueerida vähemalt 3 panka (LHV,
Swedbank, SEB). Trendid, tulevikuperspektiiv.
3) Millised oleksid sobivad lähteseisukohad ehituse keskkonnamõju (süsiniku jalajälje)
hindamisprintsiipide juurutamisel Eestis, sh:
a) soodustamaks keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) kaasamist ehitusprojektide kavandamisse,
tuleb luua Eestis peamiste ehitusmaterjalide ’keskmiste’ (konservatiivse keskkonnamõjuga
(CO2eq emissiooniga)) andmebaas. Milline on andmebaasi loomise ligikaudne kulu? Kes seda
haldama peaks? Kelle hallata on konkreetsete toodete (EPD-de) sisestamine materjalide
andmebaasi? Kuidas on see lahendatud lähiriikides?
b) tagamaks vastavust tegelikkusele ja soodustamaks väiksema süsinikujalajäljega lahenduste
kasutamist, kas võimaldada konkreetsete mõõdetud (prognoositavate?) väärtuste kaasamist?
Näiteks piirkonna katlamaja, elektrivõrgu viimase 3/5/10 aasta mõõdetud CO2 või mõõdetud
väärtuste alusel arvutatud CO2eq emissioonide kasutamist riigi (konservatiivse) keskmise asemel?
Lk 5 / 9-st
c) kas Eesti hoonete keskkonnamõju nõuete rakendamisel piisab kliimasoojenemise mõju
arvestusest (CO2eq) või tuleks kaasata täiendavaid keskkonnamõju hindamise indikaatorid (EN
15978 järgi)?
d) millisel tasandil (raporteerimine, võrdlus (baashoone vs. kavandatud), klassifitseerimine (A-G),
vm) tuleks ehitise keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) hindamine vormistada?
e) kuidas suhestub hindamismetoodika ringmajanduse kontseptsiooniga? Kuidas toote
keskkonnajalajälje (PEF, Product Environmental Footprint)-metoodikaga? Kuidas üldise
kasvuhoonegaaside (KHG) arvestamise (2006 IPCC) metoodikaga? Integreeritav?
f) millised oleks hindamismetoodika süsteemi piirid, sh:
i) millised ehitise olelusringi etapid (A-D) ja mis ehitise osad omavad olulist keskkonnamõju
Eesti kontekstis;
ii) kas kaasata ainult 1) arvestatava (>10%) mõjuga, 2) mõõdetud väärtustel või 3) ka (tuleviku)
stsenaariumil põhinevad etapid?
iii) kas ja kuidas kaasata muutuv energiaallikate mõju (tulevikus paranev energiaefektiivsus/-
tõhusus)? Kasutada prognoose või mõõdetud väärtusi?
iv) milline peab olema ehitise eluea standardpikkus selle keskkonnamõju hindamisel. Milline
on praktika lähiriikides?
v) mil määral peab metoodika arvestama ümbritseva linnaruumiga / ehitise paigutusega /
ruumiprogrammi kujundamisega?
vi) kas oleks mõistlik olemasoleva hoonestusega kinnistul seada kohustus võrrelda
renoveerimise ja uusarenduse keskkonnamõju (süsiniku jalajälge) ja lubada väiksema
olelusringi keskkonnamõjuga (süsiniku jalajäljega) lahenduse teostamist?
vii) kas ja kuidas kaasata ehitise asukohast sõltuv igapäevase kasutamisega seotud transpordi
mõju? Stsenaariumi alusel? Milliste oletuste baasil? Kuidas see muutuks sõltuvalt asukohast
(sisendid, arvutusmetoodika)?
4) Töötada välja kasutajasõbralik tööriist ehitise olelusringi süsinikujalajälje (CO2eq) hindamiseks.
Tööriist peab:
a) vastama uuringu eelnevates etappides tuvastatud Eestile kohaseima lahenduse parameetritele;
b) olema praktiliselt kasutatav ehitise kavandamise algstaadiumis (vähemalt eelprojekti, eelistatult
eskiis);
c) arvestama põhilise kasutajaskonna (ehitus, arhitektuur vms) pädevusega;
d) sisaldama põhiliste ehitusmaterjalide ’keskmiste’ (konservatiivse keskkonnamõjuga)
andmebaasi. Materjalide mõju arvestab Eesti konteksti;
e) võimaldama täpsustatud andmete (näiteks toodete EPD-de andmete (CO2eq väärtuse), energia
tootmisel tekkiva CO2eq heite) lisamist ja arvestamist;
Lk 6 / 9-st
f) võimaldama vähemalt 2 alternatiivvariandi koos koostamist, esitamist, võrdlust, raporteerimist;
g) sisaldama selget ja üheselt mõistetavat juhendmaterjali tööriista korrektseks kasutamiseks, mis
peaks jääma pigem 10-20 kui 50-100 lehekülje piiresse;
h) tööriista 2-4 tunnist testimist tööriista prototüübi rakendajatele uuringu teostaja juhendamisel;
i) sisaldama arvutusmetoodika näidisarvutust (pilootprojekt) vähemalt 5-le (eri
kasutusotstarbega, vähemalt 2 uut ja 2 rekonstrueeritavat hoonet) hoonele koos arvutuskäigu
selgituse, vahe-ja lõpptulemuste ning analoogse objekti väärtuste võrdlusega (lähiriikidest).
Eesmärk on tööriista katsetada ja valideerida, näite ning arvutusjuhise koostamine ja
võrdlusväärtuste (tunnetuse) tekitamine.
5) Millised on vajalikud poliitikasammud, et tagada Eesti ehitusmaterjalide tootjate vastavus lähiriikide
keskkonnaalastele tingimustele, sh:
a) kuidas suhestub EPD-ga üldisem toote keskkonna jalajälje (PEF) käsitlus?
b) kas luua oma keskkonnateatiste andmebaas või toetada Eesti tootjate EPD-de lisamist juba
olemasolevatesse rahvusvahelistesse andmebaasidesse?
c) millised kulud ja võimekus on vajalikud, et hallata konkurentsivõimelist EPD-de andmebaasi? Kas
see tuleks jätta eraettevõtte hallata või kaasata riikliku institutsiooni haldusesse?
d) kas oleks põhjendatud Eesti ehitusvaldkonna ettevõtjatele suunatud toetusmeetme algatamine
nende toodangule keskkonnateatiste taotlemiseks? Milline on lähiriikide praktika? Millised
peaksid olema kvalifitseerumistingimused, piirangud ja toetuse lävendid?
5. Metoodika
5.1. Tööde teostamise metoodika on Töövõtja otsustada, kuid tulemite saavutamiseks eeldab Tellija
vähemalt p-s 4 kirjeldatud tegevuste teostamist.
5.2. Tellija eeldab, et töövõtja on lepingu esemeks olevate tööde valdkonna professionaal, kes saab aru
ning võtab teadlikult enda kanda lepingu nõuete täidetavuse ja kvaliteetse terviktulemuse
saavutatavuse riski.
6. Aruandlus
6.1. Töövõtja peab vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus)
informeerima Tellijat tööde käigust ning Tellija soovil tutvustama tegevusi erinevatel valdkondlikel
üritustel.
6.2. Töövõtja peab koheselt informeerima Tellijat tekkinud takistustest või probleemidest, mis võivad
ohtu seada tulemi tähtaegse saavutamise.
6.3. Töö käigus tuleb esitada järgnevad aruanded (Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud vormis):
Lk 7 / 9-st
6.3.1. Vahearuanne nr 1, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud
dokumentatsiooniga (analüüsid, protokollid jms). Kaetud peab olema töö teoreetiline pool
(punktis 4 toodud küsimused 1 ja 2): suhe teiste riikide parima praktikaga, mõju
ehitusvaldkonnale, soovituslikud poliitilised ja rakenduslikud suunad, ehitusmaterjalide
EPD-de konkurentsivõime tõstmine.
6.3.2. Vahearuanne nr 2, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud
dokumentatsiooniga (poliitika suunised, ligipääsuvõimalusega ja nähtava koodiga
ehitusmaterjalide andmebaas, juhendid, protokollid jms). Kaetud peab olema töö
teoreetilise poole edasiarendus (punktis 4 toodud küsimused 3 ja 5): lähteseisukohad
ehituse süsiniku jalajälje hindamisprintsiipidele Eestis, materjalide andmebaas, suhted
teiste hindamisprintsiipidega, poliitikasammud ehitusmaterjalide EPD-le.
6.3.3. Lõpparuanne, mis sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet tööde teostamisest, tulemitest ning
ettepanekuid ehituse süsiniku jalajälje hindamisega seotud edasistest tegevustest. Kaetud
peab olema tööriista loomise, näidisarvutuste, testimise jm punktis 4 toodud küsimuse 4
teemad. Lõpparuandele tuleb lisada kõik p-s 4 kirjeldatud tulemitega seotud
dokumentatsioon (näidisarvutused, testimised, juhendid, analüüsid, avatud koodiga
tööriist, intervjuude kokkuvõtted jms).
7. Tähtajad
7.1. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksed:
Tähtaeg arvates lepingu Väljamakse %
Töö etapi kirjeldus
allkirjastamisest Lepingu summast
I etapp, vahearuanne nr 1 (p.6.3.1) Mitte rohkem kui 3 kuud 25%
II etapp, vahearuanne nr 2 (p.6.3.2) Mitte rohkem kui 5 kuud 25%
III etapp, lõpparuanne (p.6.3.3) Mitte rohkem kui 7 kuud 50%
8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale
8.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise järgmise kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt. Töö
teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt:
8.1.1. vähemalt kaks tehnilise ala magistrikraadi või samaväärse haridusega ehitusala eksperti,
kes omavad vähemalt 3 aastast kogemust hoonete ja/või ehitusmaterjalide olelusringi
keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud uuringute koostamisel, analüüsimisel või
keskkonnamõju hindamismetoodika/-printsiipide välja arendamisel. Pakkuja esitab
meeskonna liikme CV, koos spetsialisti allkirjastatud kinnitusega hankelepingu täitmisel
osalemise kohta.
Lk 8 / 9-st
8.2. Pakkuja peab meeskonna liikmetest ühe eksperdi määrama projektijuhiks, kel peab olema vähemalt
ühe hankelepingu esemega sarnase1 projekti juhtimise töökogemus. Pakkuja märgib projektijuhi
ülesandeid täitva spetsialisti CV-s, et tegemist on projektijuhiga.
8.3. Kõik magistrikraadi või samaväärse haridusega ehitusala eksperdid, kes omavad varasemat
kogemust hoonete ja/või ehitusmaterjalide olelusringi keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud
tööde läbiviimisel, peavad olema viimase 5 aasta jooksul osalenud vähemalt ühe hankelepingu
esemega sarnase1 lepingu täitmisel. Pakkuja märgib selle meeskonna liikme CV-s.
8.4. Pakkujal on lubatud koostada hankelepingu täitmise meeskond vabalt, kaasates täiendavaid
liikmeid, kuid meeskond peab hõlmama vähemalt eelnevalt sätestatud tingimustele vastavat kahte
meeskonnaliiget.
8.5. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse tõendamiseks hankelepingut täitva meeskonna loetelu ja
meeskonna liikmete CV-d.
8.6. Juhul kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus kaasata hankelepingu täitmisesse täiendavaid
spetsialiste või olemasolevaid välja vahetada, võib pakkuja seda teha vaid eelneval hankija kirjalikul
nõusolekul. Punktis 8.1 nõutud spetsialistide asendamisel peab asendavate isikute kvalifikatsioon
ja kogemus olema vähemalt samaväärne hanke alusdokumentides loetletud vastavatele
spetsialistidele esitatud nõuetega.
8.7. Täiendavate spetsialistide kaasamisel või olemasolevate väljavahetamisel hankelepingu hind ei
muutu.
9. Tellijapoolne meeskond
Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:
Projektijuht: Erkki Seinre, keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht;
Ivo Jaanisoo, ehitus- ja elamuosakonna juhataja;
Jüri Rass, ehituse asekantsler.
Tellija võib kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest
organisatsioonidest, sh Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, MTÜ Digitaalehituse klaster,
Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
1
Sarnasteks töödeks on hoonete ja ehitusmaterjalide olelusringi keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud
uuringute koostamine, analüüsimine, metoodika või printsiipide välja arendamine.
Lk 9 / 9-st
/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium*/
LEPING nr 1.9-8/21-249-1
Tallinnas,
Leping Ehituse CO2 printsiibid on sõlmitud:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika
1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija),
ja
Tallinna Tehnikaülikool registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, Tallinn, 19086, mida
esindab rektori 22.16.2016 käskkirja nr 1-8/186 (muudetud 28.11.2017) ja 20.04.2017
korralduse nr 4-4/61 alusel ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski (edaspidi
Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu
esemeks oleva töö „Uuring ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamiseks
Eestis“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle
lisades sätestatud tingimusi.
1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning
Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud
tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega
riigihanke „Uuring ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamiseks Eestis“
(viitenumber 237337) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Täitja
edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
1.5 Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole
nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja
nõuetekohaseks täitmiseks.
1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest
muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.
2
1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks
järgmised dokumendid:
Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
Lisa 2 – Tehniline kirjeldus;
Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete registris);
Lisa 4 – Täitja pakkumus.
2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades
sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“.
2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt
allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle vastavalt
riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ toodud ajakavale etapiviisiliselt alljärgnevalt:
2.2.1 I etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.1 kirjeldatud tulemite
üleandmine hiljemalt 31.08.2021 (3 kuud arvates tööde algusest);
2.2.2 II etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.2 kirjeldatud tulemite
üleandmine hiljemalt 31.10.2021 (5 kuud arvates tööde algusest);
2.2.3 III etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.3 kirjeldatud tulemite
üleandmine hiljemalt 30.12.2021 (7 kuud arvates tööde algusest).
2.3 Täitja alustas punktis 2.1 nimetatud Töö teostamist 01.06.2021.
2.4 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 15 tööpäeva jooksul
arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele.
2.5 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.4 nimetatud perioodi
jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama
mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö
esitamiseks.
2.6 Täitja arvestab Töö teostamisel, sh I ja II etapi tulemite esitamisel vahearuannetena (Tehniline
kirjeldus p. 6.3), Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös, sh vahearuandes,
esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Lepingu maksumus on 59 900 eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse
Täitjale alljärgnevate etappide kaupa:
3.1.1 25% Lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud Töö tulemite üleandmist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile
2.3);
3.1.2 25% Lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.2 viidatud Töö tulemite üleandmist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile
2.3);
3.1.3 50% Lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.3 viidatud Töö tulemite üleandmist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile
2.3).
3
3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja Töö heakskiitmist
punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö
teostamise eest. Tasu makstakse välja vastavalt Lepingu punktides 3.1.1-3.1.3 sätestatud
etappide kaupa Täitja nimetatud arveldusarvele.
3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva
jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates.
3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve
juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik.
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1 Tellijal on õigus:
4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö
teostamist ja selle üleandmist;
4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö
teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel,
et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna
ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav
Täitja meeskonna vaba ressursiga;
4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö
kvaliteedi kohta;
4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes
Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja
maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale
Lepinguga võetud kohustusi;
4.1.6 vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) saada
ülevaade tööde käigust. Koosolekud protokollitakse Täitja poolt.
4.2 Tellija on kohustatud:
4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile
juurdepääsu;
4.2.2 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja
vastab lisades 2, 3 ja 4 toodud nõuetele. Vastuolu korral on tehniline kirjeldus ülimuslik
pakkumuse suhtes;
4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Täitjale punktis 2.3
nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel.
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1 Täitjal on õigus:
5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
4
5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud
tasu.
5.2 Täitja on kohustatud:
5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele,
riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte poolt kirjalikult taasesitatavas
vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule
üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras;
5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
5.2.4 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama
muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud
kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist;
5.2.5 vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus)
informeerima Tellijat tööde käigust ning Tellija soovil tutvustama tegevusi ka erinevatel
valdkondlikel üritustel;
5.2.6 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö
teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel,
et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna
ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav
Täitja meeskonna vaba ressursiga;
5.2.7 kandma uuringu andmed Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS-sse) kasutades uuringu koodi
RITA2/130.
6. Vastutus
6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal
õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni
Töö üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva.
6.3 Juhul, kui Täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui Täitja
ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 30%
lepingu vastava etapi väljamakse hinnast.
6.4 Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat
summat.
6.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud
õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu
täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.6 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt
teostatud Tööd punktis 2.5 Tellija määratud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud
Töö maksumust kuni 30% ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
6.7 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt
5
iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast
päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva.
6.8 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate
muude kohustuste täitmisest.
6.9 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu
kahekordse summaga.
7. Vääramatu jõud
7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav.
Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole
tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei
saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje
ületaks.
7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul
vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende
mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama
vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu
asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on
kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on
kõrvaldatud.
8. Teabe vahetamine
8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste
nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega.
9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust
tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh
juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei ole Töö puudust kõrvaldatud 15
tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates.
6
10. Vaidluste lahendamine
10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega
sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis
kehtivaid õigusakte.
10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut
tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise
korral mõistma.
10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse,
mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
11. Muud sätted
11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise
Poole nõusolekuta.
11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud
vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene
informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on
õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik,
välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks
kasutamiseks.
11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt riigihanke alusdokumentidele
avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Täitja nõusolekuta avalikustada.
11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt.
11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
11.6 Varaliste õiguste loovutamine:
11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad
Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest
sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.
11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas
arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle
osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel
kohustub Tellija viitama Täitjale.
11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud
anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid,
lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast Töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib
endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta
neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
12. Poolte volitatud esindajad
7
12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö
vastuvõtmisel on Erkki Seinre, e-post:
[email protected], telefon +372 53 007 151.
12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on
Kimmo Sakari Lylykangas, e-post
[email protected], telefon +358 405 829 439.
12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
vastavalt punktis 8 sätestatule.
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman Jarek Kurnitski
kantsler Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor
8
Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja Tallinna Tehnikaülikool vahel sõlmitud
Lepingu nr … juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ... (edaspidi: Täitja)
… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna
juhile Erkki Seinre (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … . ... .2021. a.
sõlmitud Lepingu „Uuring ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamiseks Eestis“
nr … alusel osutatud Töö alljärgnevalt:
1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus), ajavahemik, maht, täidetud tingimused,
vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise tulemused heaks,
millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.
Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2 arve esitamiseks summas …
(summa sõnades) eurot.
Täitja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/