Lisa 1
Otsuse „Keila-Valingu 2. peatee ehitamise
keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine“ juurde
Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang
1. Üldine teave
1.1) Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon
Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress
[email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress
Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post
[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr
2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148)
2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911)
3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913)
4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479)
Ehitustegevus toimub Harju maakonnas Saue vallas Valingu külas Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1
(72701:003:0069), Keila linnas Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km (29601:007:0016), Keila linnas Turu
tn 1 // Keila raudteejaam (29601:011:0019), Saue linnas Keila-Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue
vallas Vanamõisa külas Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189) ning Saue vallas Laagri alevikus Keila-
Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190) kinnistutel.
Ehitustööd on üks osa projektist „Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on
Tallinn-Keila lõigul raudteeohutuse ja raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tõstmine ning suurema
ühenduskiiruse pakkumine.
Kaardiväljavõttel on ehituslubade taotluses märgitud rajatiste paiknemine maastikul. Allikas: Maa-Amet, X-
GIS 2.0 https://xgis.maaamet.ee/xgis2
1
1.2) Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta
Projekteerimistingimuste menetlustes on koostatud kaks keskkonnamõjude eelhinnangut. Keila Linnavalitsus
on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 23.05.2019 korraldusega nr 170 „Projekteerimistingimuste
määramine raudteerajatiste projekti koostamiseks“ andnud välja projekteerimistingimused nr 1911802/03307,
millele on lisatud keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi Keila LV PT EH). Projekteerimistingimuste nr
1911802/03307 andmisel jäeti algatamata kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine tuginedes
Keila LV PT EH-s ja asjaomaste asutuste kirjades toodule. Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile
jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla
vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise
mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019,
täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste
asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei
kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
Eelpooltoodud projekteerimistingimuste menetlustes koostatud eelhinnangutes toodi ära ka uuringunõuded,
milledest käesolevas eelhinnangus käsitletakse vaid neid, mis on otseselt seotud ehitusloa taotluses toodud
esemega (projekteerimistingimused väljastati rohkematele rajatistele kui praegu taotletud ehitusloas) ehk
rööbasteega. Saue VV PT EH järgi tuli hinnata raudteetammilt lähtuva võimalike saasteainete heite mõju
olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele ja jõgedele, analüüsides olemasoleva raudteetammi pinnase
ohtlike ainete sisaldust ja tulemuste vastavust kehtestatud normidele. Samuti sooviti müra ja vibratsiooni
tasemete hindamist (eeldatavalt siiski modelleerimist).
Müra ja vibratsiooni osas on teostatud kaks uuringut: Akukon Eesti OÜ töö nr 190987-1 „Pääsküla-Keila
müra, vibratsiooni hinnang“ (Akukon 2019) ja Akukon Eesti OÜ töö nr 210387-1 „Keila-Valingu 78,39-81,08
km, teise peatee ehitamine. Mürataseme modelleerimine Keilas Ülejõe tee 10“ (Akukon 2021).
Esimeses uuringus (Akukon 2019) hinnati raudteeliiklusest põhjustatud müra taset ja vibratsiooni Pääsküla-
Keila lõigul. Töö tulemusena kaardistati olemasolev ja planeeritav olukord päevasel ja öisel ajavahemikul.
Lähimate raudtee ääres asuvate müratundlike hooneteni päevasel ja öisel ajal enamasti kuni 55-59 dB suurune
mürataseme tsoon. Üksikute elamuteni ulatub kõrgem müratase. Olemasolev olukorra puhul ulatub Alametsa
kinnistuni Valingu külas päevasel ajal 65-69 dB, öisel ajal 60-64 dB ja Tuula tee 8 Keila linnas päevasel ajal
60-64 dB ja öisel ajal 55-59 dB suurune müratase. Olemasolevas olukorras on Alametsa kinnistul II kategooria
piirtaseme norm (65/60 dB) ületatud. Planeeritavas olukorras lisandub Ülejõe tee 10 Keila linnas, kuhu ulatub
päevasel ajal 60-64 dB ja öisel ajal 55-59 dB suurune müratase, Tuula tee 8 hooneni Keila linnas ulatub
päevasel ajal 65-69 dB, öisel ajal 60-64 dB. Planeeritavas olukorras on Alametsa kinnistul ja Tuula tee 8 II
kategooria piirtaseme norm (65/60 dB) ületatud. Raudteeliiklusmüra tõkestamiseks võib ette näha
müraekraani, mis vähendab müratasemeid elamute õuealal ja vähesel määral ka hoonete fassaadil.
Siseruumidele kehtestatud normtasemete täitmise tagab hoone välispiirde heliisolatsioon. Vibratsiooni
mõõtmise osas sai välja tuua järgmised elamud, kus võib olla kõrgendatud vibratsiooni risk, kuna hooned
asuvad reisirongist põhjustatud vibratsiooni riskipiirkonnas: Alametsa kinnistu Valingu küla ja Tuula tee 8
Keila linn. Nimetatud hoonete juures tuleks läbi viia mõõtmised, et selgitada välja vibratsioonist põhjustatud
häiring. (Akukon 2019)
2019. aastal läbi viidud mürauuringus on lähtutud sellest, et uue peatee telg asub olemasolevast raudteest ca
10 m kaugusel. Teise peatee põhiprojekti järgi jääb raudtee teljest elamumaa Keilas Ülejõe tee 10 kinnistu
piirini ca 33,8 m, sealt elamu seinani veel ca 4 m lisaks. Sellest tulenevalt teostati uued müratasemete
arvutused. Töö tulemusena kaardistati olemasolev ja planeeritav olukord päevasel ja öisel ajavahemikul.
Ülejõe tn 10 eluhooneni ulatuvad olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel päevasel ajavahemikul
60-63 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon; öisel ajavahemikul 55-58 dB müraindikaatori Ln
samatugevustsoonid. Ülejõe tn 10 kinnistul on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II
kategooria liiklusmüra piirväärtus, kui arvestada märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel kehtivad
müra normtasemed 65 dB päeval ja 60 dB öösel (Akukon 2021).
1.3) Käesoleva eelhinnangu koostamise alused
2
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb
hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa
taotlustes toodud tegevus (Keila-Valingu 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste
hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded
on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva
eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA,
seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata
jätmise otsuse eelnõu.
TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07164-… asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid:
1. Saue Vallavalitsus (kohaliku omavalitsuse üksus)
2. Keila Linnavalitsus (kohaliku omavalitsuse üksus)
3. Muinsuskaitseamet (info mälestiste ning nende kaitsevööndite osas)
4. Terviseamet (projektil on võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule)
5. Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel)
Asjaomaste asutuste seisukohta KMH algatamata jätmise ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus
arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel:
Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega
eelhinnangus arvestamine
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid.
Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.
2.1) Tegevuse iseloom ja maht
AS Eesti Raudtee töö nr 19-2020 seletuskirja järgi toimub antud projektiga teise peatee ehitamine olemasoleva
raudtee kõrvale (põhja poole) ca 2,7 km ulatuses, mis suurendab rongiliikluse läbilaskevõimet Keila–Pääsküla
vahelisel raudteelõigul. Keila–Valingu jaamavahe on üheteeline ning varustatud automaatblokeeringuga.
Raudtee on raudbetoonliipritel, rööbastega 60E1 ja R65. Liiprite epüür kõveral teelõigul on 2000 liiprit/km,
sirgetel teelõikudel 1840 liiprit/km. Olemasoleval teelõigul asub üks raudteeülekäigukoht, üks metallsild ja
üks raudbetoonist truup (selles projektis ei käsitleta). Ette on nähtud järgmised tööd:
raudtee maa-ala puhastamine vastavalt vajadusele võsast ja puudest;
siirde nr 102-104 demonteerimine ( koos pöörmete 1/18 R65 ja piirdepostidega);
kaitsetupiku nr 4 demonteerimine koos tupikuprisma ja tõkkepukiga;
tee nr I tõkkepuki demonteerimine koos tupikuprismaga;
3
isoleerlukkude demonteerimine;
muldkeha laiendamine/rajamine; kaitsekihi rajamine väljalõigatava pinnase piirkonnas;
olemasolevate kraavide/küvettide täitmine kohaliku pinnasega;
raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine;
raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt;
uute isoleerlukkude (Tenconi) paigaldamine;
reservtorude paigaldamine signaalpunktide juures side- ja elektrikaablite jaoks;
kraavide ja küvettide sisselõikamine;
sademevee torude ø 315/272 paigaldamine süvendis persp. kontaktvõrgu mastide kõrvale;
drenaaži rajamine pikkusega 52 m ;
sademevee toru ø 315/272 SN8 paigaldamine koos drenaažikaevuga (Ülejõe tee);
poolitatavate kaitsetorude Ø 100 paigaldamine;
raudtee parandamine plaanis ja profiilis;
vastavalt vajadusele kaablite ümberpaigaldamine või väljavahetamine;
raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine.
2.2) Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste
ja planeeritavate tegevustega
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kõrgeima tasemega
kehtiv planeering ehitusalal on Harju maakonnaplaneering 2030+ mille kehtestas riigihalduse minister
09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Keila linna üldplaneering on kehtestatud Keila Linnavolikogu 15.
oktoobri 2002 määrusega nr 31. Üldplaneeringus on määratud tehnilise võrgustiku alad, kavandatav rööbastee
laiendamine raudteemaal ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga (Keila LV PT EH).
Saue valla ehitised jäävad hetkel kehtiva Saue valla üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29.
novembri 2012 otsusega nr 89) ja Saue linna üldplaneeringu (kehtestatud 16.12.2010 Saue linnavolikogu
määrusega nr 18) mõjualasse.
2.3) Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: killustik (31,5–63 mm), peenkillustik (5–20 mm),
kruus (sh purustatud kruus) teepeenarde kindlustamiseks, kasvupinnas nõlva kindlustamiseks ning
heakorratöödeks, liiv. Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a pinnase eemaldamine). Tööde teostamise käigus
on võimalik haljastuse eemaldamine.
2.4) Tegevuse energiakasutus
Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) elektritarbimine.
2.5) Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus ja lõhn)
Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: 1) ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad
õhusaastet; 2) võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; 3) kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon. Sügis- ja
kevadtalvisel ajal on võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine).
Müra- ja vibratsiooni taseme ajutine suurenemine tekib ehitusmaterjalide vedamisest, erinevate paiksete ja
liikuvate mehhanismide töötamisest, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra ja vibratsiooni teke
kaasneb pea iga ehitustegevusega ning see lõpeb peale raudteelõigu valmimist. Täpne ehitusaegne müra ja
vibratsiooni tase ei ole tegevuse iseloomu tõttu prognoositav. (Keila LV PT EH)
Ehitiste kasutamisega kaasnevad heited: pinna- ja põhjaveele ning pinnasele võib mõju tekkida
raudteetammide ja kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee
kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti
raudtee kaitsevööndiga (Saue VV PT EH).
4
2.6) Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Lammutustöödel tekib või võib tekkida järgmisi jäätmeid: vanad puitliiprid, betooni- ja kivitükid,
metallijäätmed (rööpatükid, liiprite kinnitamise naelad, -lapid jms), samuti eemaldatav pinnakate (täide).
Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need kogutakse eraldi. Tööde käigus
tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja paber, pakendid,
akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba
omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse muldkeha jalami
kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning
heakorrastamiseks.
2.7) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus
Vandalismist, tööohutuse nõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest tingitud tuleoht. Tulekahju
tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusperioodil on
võimalikud avariiolukorrad seotud rongiliiklusega kui ehitusala on piiritlemata ning (ehitustöödega seotud)
isikutel puuduvad teadmised rongiliiklusest: peatumine ja parkimine raudtee kaitsevööndis või kontaktvõrgu
piirkonnas jne.
2.8) Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest
põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Asjakohaste suurõnnetuste
või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht kättesaadavate
teaduslike andmete alusel teadaolevalt puudub.
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga
(tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata
meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.
3.1) Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Osa rööbasteest paikneb Keilas raudteemaal (katastritunnused 29601:007:0016 ja 29601:011:0019).
Kinnistute sihtotstarve on 100 % transpordimaa. Lisaks raudteega seotud tegevustele ei ole ehitusalal teisi
funktsioone ega perspektiive. Osa ehitatavast rööbasteest jääb Saue valla haldusterritooriumile
(katastriüksused 72701:003:0069; 72703:001:0191; 72703:001:0189; 72703:001:0190). Kinnistute
sihtotstarve on 100 % transpordimaa. Planeeritav maakasutus jääb samaks ja kõik raudtee muldkeha
rajamisega seotud tööd on ette nähtud raudteemaa piires.
3. 2) Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende
kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ tööst (viide: Eesti Raudtee 2021) selgub, et 2020.
aasta novembris uuritud lõik paikneb geoloogiliselt Põhja-Eesti Klindipealsel lubjakiviplatool, kus
pinnakatteks on peamiselt jääliustikulised moreenpinnased ning seda katvad täite- või kasvupinnased. Lõigul
Keila jaam kuni Keila jõgi katab lubjakivi või moreeni liivpinnaste kompleks. Aluspõhjas avanevad Ülem-
Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 ja Kahula 2 kihistud (endised Jõhvi ja Keila kihistud). Geoloogilised
tingimused on uuritud lõigul head. Geoloogilises lõikes esinevad mineraalpinnased on piisavate geotehniliste
omadustega, et nendele rajada raudtee muldkeha. Eelnevalt on soovitav õhuke täite ja mullakiht eemaldada.
Kaevetööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et savi- ja moreenpinnased on leondumisohtlikud pinnased ning
kaevikus pikemalt vee alla jäädes need leonduvad ning kaotavad tunduvalt oma geotehnilistes omadustes.
Kaevikutesse kogunenud vesi tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Savi- ja moreenpinnased on
külmakerkeohtlikud pinnased.
5
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile asub lähim looduskaitsealune objekt 200 meetri
kaugusel – Keila mõisa park registrikoodiga KLO1200586, mis on ka II kategooria kaitsealuste liikide
nahkhiirlaste elupaik. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Eesti soojumika püsielupaik, mis jääb
projektialast 2,7 km kaugusele. Kavandatavast projekti töömaa alast 500 meetri raadiusse ei jää registreeritud
kaitsealuste liikide leiukohti (Keila LV PT EH).
Mõju loomade liikumisele ei muutu, sest kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel raudteemaana.
Kavandataval alal kasvava haljastuse raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel
selgub projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus. Haljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba,
menetluse käigus teostatakse paikvaatlus, põlispuud võimalusel säilitatakse (Keila LV PT EH).
Keila linn asub kaitsmata põhjaveega alal. Lähim registrisse kantud puurkaev keskkonnaregistri koodiga
PRK0000557 paikneb 500 meetri kaugusel. Projekti koostamisel tuleb hinnata reostuse jõudmise võimalus
(ehitustööde ajal) pinna- ja põhjavette ning keskkonnahoiutööde kavas kirjeldada selle vältimiseks vajalikud
meetmed (Keila LV PT EH).
Keila jõe veekaitsevöönd on veeseaduse § 29 lõike 2 punkti 2 alusel 10 meetrit. Vastavalt veeseaduse § 29
lõikele 4 on veekaitsevööndis keelatud maavarade kaevandamine, puu ja põõsarinde raie ilma keskkonnaameti
nõusolekuta. (Keila LV PT EH).
Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei asu kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses maavarasid,
maavarade levialasid või perspektiivalasid (Saue VV PT EH).
3.3) keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000
võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on
ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade
vastupanuvõimest
Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal geodeetilised märgid väliste tunnustega 41277, 211794, 92504,
Teise peatee ehitamisel jäävad ehitustsooni kolm kohaliku geodeetilise võrgu märki, mis tuleb teisaldada: GPS
punkt nr 1 5016 ja polügonomeetria punktid nr 21 ning 1748. Maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud:
Side- ja elektrikaablid, gaas,- kütte,- kanalisatsiooni-ja veetrassid. Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute
kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, samuti elektri õhu- ja
maakaabelliinide, gaasipaigaldise (Balticconnector) ning sideehitiste (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus,
Telia Eesti AS) kaitsevööndid. Kaitsevööndis tegutsemine toimub vastavalt EhS §70-78 toodule ja
kokkuleppel valdajatega.
Keila jõe ülesõidukohas Keila jõe idapoolsel kaldal ning lähiümbruses asub arheoloogiamälestise (10-13. saj.
pärit asulakoht, registrinr. 17879) kaitsevöönd (Keila LV PT EH).
Suur osa ehitustegevuste tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb
peamiselt ehitusmaterjale raudtee alale vedavatest veokitest ning jäätmeid ära vedavatest veokitest. Kuna ära
vedamist vajavad jäätmekogused on eeldatavalt väga väikesed, on põhiline transpordikoormus tingitud
ehitusmaterjalide kohale vedamisest. Ehitusaegse tegevusega seotud olmejäätmete nõuetekohane käitlemine
reguleeritakse arendaja ja töövõtja vahelises lepingus. (Keila LV PT EH)
3.4) inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Ehitusalal paikneb elukondlik hoone aadressiga Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km, mis on kasutuses
elumajana. Lähipiirkonnas on valdavaks üksikelamud ja kuna ehitusala piirneb Jõe tänava kinnistutega, on
ehituse ajal mõjutatud eelkõige Jõe tänaval elavad inimesed. (Keila LV PT EH)
Enne Keila jõe ületuskohta ca 230 m lõigu ulatuses olemasolevast raudteemaast põhja suunas jääb Keila linna
territooriumile 10-11 kinnistuga elamupiirkond. Olemasolev raudtee jääb piirkonna lähimatest hoonetest ca
40 m kaugusele. Piirkonda läbib Ülejõe tee, mis viib mööda Keila jõe kalda äärt Keila jõge ületava raudteesilla
alt Saue valla territooriumil asuvatele kinnistutele. (Saue VV PT EH)
Saue linnas asuvad raudtee ääres enamasti väikeelamu maa-alad ja mõned üksikud korruselamud. Keila linnas
jäävad raudtee äärde väikeelamumaad ja keskuse segahoonestuala (elamu-, äri-, sotsiaalmaa). Tiheasutusalade
vahele asuvad Padula ja Valingu, kus vahetult raudtee ääres asuvad mõned üksikud elamud. (Akukon 2019)
6
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas
kavandataval tegevusel võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3¹ lõikes
2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus
midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning
mõju suurust/ulatust.
4.1) Keskkonnamõju suurus
Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav.
4.2) Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)
Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ületuskohtadel
ja rongiliikluse ajutine asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev
müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad
paiknevad raudtee naabruses. Päevasel ajal sulandub ehitusmüra ilmselt üldisesse mürafooni, õhtusel ja öisel
ajal aga võib ehitusmüra muutuda täiendavaks häiringuks lähialal.
4.3) Mõju ilmnemise tõenäosus
Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring. Negatiivne keskkonnamõju
(ehitusaegne häiring) on lühiajaline, kestusega 1-2 aastat (Keila LV PT EH). Positiivse mõjuna avaldub
tõenäoliselt rongiliikluse kasv koos eeldatava autoliikluse vähenemisega (Keila LV PT EH).
4.4) Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). Pöördumatuks muutuseks võib lugeda
pinnase ümberpaigutamise (mulde ehitamine) ja mingil määral taimestiku eemaldamise. Samas on ehitusala
olnud ka eelnevalt raudtee kasutuses, mis tähendab, et tegemist on tehismaastikuga ja mõjud sellele on
kasutuseripärast tulenevalt väiksemad.
4.5 ja 4.6) Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura
2000 võrgustikule puudub, lähim Natura 2000 ala asub Keila linna Tammiku tee ääres, mis jääb projektialast
umbes 2,7 km kaugusele. (Keila LV PT EH)
4.7) Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega
Kavandataval tegevusel võib olla ehitusaegse müra, vibratsiooni või heitgaaside osas kumulatiivne mõju
seoses läheduses asuvatel tänavatel toimuvaga (nendelt tulenev liiklusmüra, teede jms remondi müra ja
vibratsioon jne).
4.8) Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh
seadusandlusest tulenevad) võimalused
Müra olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM
määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama
eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega
aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei
tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige
7
tööpäevadele ajavahemikus kl 8-19 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte
teostada. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri
08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast
ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.
Vibratsioon raudtee ehitus- ja käitamisperioodil ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
toodud piirväärtuseid.
Keskkonnareostuse vältimiseks peab kasutatav tehnika/masinad olema tehniliselt korras. Vältida masinate ja
seadmete parkimis-ja ladustamisplatside rajamist eluhoonete ja majutusasutuste lähedale. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb õigeaegselt hooldada. Ehitustööde
käigus tuleb võtta arvesse, et raudteetammi täitematerjal ja pinnas kaitsevööndi ulatuses võib olla saastunud.
Reostuse ilmnemisel tuleb selgitada selle ulatus ning olenevalt pinnase reostuse tasemest käideldakse pinnast
vastavalt (likvideeritakse ja antakse üle jäätmekäitlejale või saab kasutada kohapeal ehitustöödel). Kaeve- ja
ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase ja pinnasevee ilmnemisel tuleb selgitada pinnase ja veeproovidega
reostuse suurus ja koostada edasine tegevuskava; reostuse suuruse väljaselgitamiseni tuleb reostuse levikut
soodustavad tegevused peatada.
5. Eelhinnangu järeldus
5.1) Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise
kohta koos põhjenduse kokkuvõttega. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav
tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele.
Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt
mõjutada. Rööbastee rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara.
5.2) Vajalikud keskkonnameetmed lisaks seadusandluses (vt punkt 4.8) toodule
1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste
teadmatusest põhjustatud kaebusi.
2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat
liiva/kruusa/täitepinnast.
3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud,
samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel
on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise
kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on
leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib
taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada
vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.
6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi).
7. Eelhinnangus välja toodud Akukon 2019 ja 2021 müra- ja vibratsiooniuuringute tulemuste alusel
piirkondades, kus müra ja vibratsioon on üle normi ja normi lähedane tuleb rakendada müra ja vibratsiooni
vähendamise meetmeid.
5.3) Ettepanekud muudeks ohutusmeetmeteks
8
Jaama laiendamise käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema
tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada
terviseohutu elukeskkond.
Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal
Kirjalikud allikad:
Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
AS Eesti Raudtee töö nr 19-2020: Keila–Valingu KM 7 8,39–81,08 teise peatee ehitamine.
Põhiprojekt. Tallinn, 2021.
Akukon Eesti OÜ töö nr 190987-1 „Pääsküla-Keila müra, vibratsiooni hinnang“, 15.11.2019
Akukon Eesti OÜ töö nr 210387-1 „Keila-Valingu 78,39-81,08 km, teise peatee ehitamine.
Mürataseme modelleerimine Keilas Ülejõe tee 10“, 31.03.2021
Kaardirakendused:
Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed
Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid
Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid
Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid
Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud
Mullastiku kaardirakendus: mullaareaalid mullanimetusega ja põllumassiivid
Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia,
geoloogilised isojooned
Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed
Natura metsatoetused: metsaalana KKR-i kantud toetusõiguslikud alad
Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid
Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus
Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu
Üleujutuste rakendus
Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet)
Kallete ja nitraaditundliku ala kaart
Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus
Maaparandussüsteemide kaardirakendus
Ristipuude kaardirakendus
Kaldaerofotode kaardirakendus
Mahealade kaart
Müraandmete kaardirakendus
Lennunduskaart
Koostas: Kristina Fuks-Kuus 6672063
[email protected]
9
OTSUS
Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress
[email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress
Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post
[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr
2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148)
2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911)
3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913)
4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479)
Ehitustegevus toimub Harju maakonnas Saue vallas Valingu külas Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1
(72701:003:0069), Keila linnas Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km (29601:007:0016), Keila linnas Turu
tn 1 // Keila raudteejaam (29601:011:0019), Saue linnas Keila-Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue
vallas Vanamõisa külas Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189) ning Saue vallas Laagri alevikus Keila-
Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190) kinnistutel. Ehitustööd on üks osa projektist „Keila - Pääsküla 2.
peatee rajatiste ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Tallinn-Keila lõigul raudteeohutuse ja
raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tõstmine ning suurema ühenduskiiruse pakkumine.
Projekteerimistingimuste menetlustes koostati kaks keskkonnamõjude eelhinnangut. Keila Linnavalitsus on
enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 23.05.2019 korraldusega nr 170 andnud välja
projekteerimistingimused nr 1911802/03307, millele on lisatud keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi Keila
LV PT EH). Projekteerimistingimuste nr 1911802/03307 väljaandmisel jäeti algatamata kavandatavate
tegevuste keskkonnamõju hindamine tuginedes Keila LV PT EH-s ja asjaomaste asutuste kirjades toodule.
Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424
„Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise
ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud
projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue
VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis
algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb
hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa
taotlustes toodud tegevus (Keila-Valingu 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste
hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded
on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Otsuse lisas
oleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa
raudteerajatiste ehitamiseks TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22
kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle
otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu
ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07164-… asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid …. TTJA viis eelhinnangusse
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas eelhinnangus
asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist.
Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et rajatiste asukoht on transpordimaal (raudteemaa), selle
sihtotstarve ei muutu ning tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet.
Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja-
ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid
ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib
oluliselt mõjutada. Ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Ehitusaegne mõju
on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja rongiliikluse asendamine bussiga
ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud
puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Ehitamisel
on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid (valik neist on ära toodud sh eelhinnangu punktis 4.8).
Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt järgmised:
1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste
teadmatusest põhjustatud kaebusi.
2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat
liiva/kruusa/täitepinnast.
3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud,
samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel
on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise
kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on
leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib
taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada
vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.
6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi).
7. Eelhinnangus välja toodud Akukon 2019 ja 2021 müra- ja vibratsiooniuuringute tulemuste alusel
piirkondades, kus müra ja vibratsioon on üle normi ja normi lähedane tuleb rakendada müra ja vibratsiooni
vähendamise meetmeid.
8. Ehitustööde käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema
tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks.
9. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada terviseohutu elukeskkond.
Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi.
TTJA tugineb KMH otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele
ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. TTJA leiab, et kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist
keskkonnamõju, juhul kui täidetakse nii seadusandlusest tulenevaid kui eelhinnangus keskkonnameetmetena
väljatoodud nõudeid.
Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad
järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8:
otsustan:
jätta ehitusloa menetluses Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamine algatamata
Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks“ juurde
Adressaadid:
1. Saue Vallavalitsus,
[email protected]
2. Keila Linnavalitsus,
[email protected]
3. Muinsuskaitseamet,
[email protected]
4. Terviseamet,
[email protected]
5. Keskkonnaamet,
[email protected]
6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
[email protected]
Nimekirja alusel
07.06.2021 nr 16-12/21-07164-002
Keila-Valingu 2. peatee ehitamise
keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja
otsuse eelnõu edastamine seisukoha
andmiseks
AS Eesti Raudtee esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ehitisregistri
kaudu menetlemiseks ehitusloa taotluse nr 2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148)
2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911)
3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913)
4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479).
KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade
tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,
esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu.
Selgitame, et otsuse eelnõus punase kirjaga märgitud tekst on muutuv, sõltudes asjaomase
asutuse arvamustest.
Projektdokumentatsioon (projekteerimistingimused, samuti ehitusloa taotlusega esitatud
dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide
detailotsingut: EHR avalehel https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan
dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111271/05859,
vajutada „otsi“.
Lähtuvalt eeltoodust palume Teie kui asjaomase asutuse seisukohti hiljemalt 08.07.2021 e-
posti aadressile
[email protected]. Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega
tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil ei ole vastuväiteid KMH algatamata
jätmise eelnõu ja eelhinnangu osas.
Lugupidamisega
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse valdkonna juht
Lisad: 1. Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
otsuse eelnõu
2. Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang
3. Jaotusnimekiri
Liis Piper +372 667 2151
[email protected]
Lisa 1
Otsuse „Keila-Valingu 2. peatee ehitamise
keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine“ juurde
Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang
1. Üldine teave
1.1) Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon
Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress
[email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress
Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post
[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr
2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148)
2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911)
3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913)
4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479)
Ehitustegevus toimub Harju maakonnas Saue vallas Valingu külas Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1
(72701:003:0069), Keila linnas Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km (29601:007:0016), Keila linnas Turu
tn 1 // Keila raudteejaam (29601:011:0019), Saue linnas Keila-Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue
vallas Vanamõisa külas Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189) ning Saue vallas Laagri alevikus Keila-
Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190) kinnistutel.
Ehitustööd on üks osa projektist „Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on
Tallinn-Keila lõigul raudteeohutuse ja raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tõstmine ning suurema
ühenduskiiruse pakkumine.
Kaardiväljavõttel on ehituslubade taotluses märgitud rajatiste paiknemine maastikul. Allikas: Maa-Amet, X-
GIS 2.0 https://xgis.maaamet.ee/xgis2
1
1.2) Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta
Projekteerimistingimuste menetlustes on koostatud kaks keskkonnamõjude eelhinnangut. Keila Linnavalitsus
on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 23.05.2019 korraldusega nr 170 „Projekteerimistingimuste
määramine raudteerajatiste projekti koostamiseks“ andnud välja projekteerimistingimused nr 1911802/03307,
millele on lisatud keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi Keila LV PT EH). Projekteerimistingimuste nr
1911802/03307 andmisel jäeti algatamata kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine tuginedes
Keila LV PT EH-s ja asjaomaste asutuste kirjades toodule. Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile
jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla
vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise
mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019,
täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste
asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei
kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
Eelpooltoodud projekteerimistingimuste menetlustes koostatud eelhinnangutes toodi ära ka uuringunõuded,
milledest käesolevas eelhinnangus käsitletakse vaid neid, mis on otseselt seotud ehitusloa taotluses toodud
esemega (projekteerimistingimused väljastati rohkematele rajatistele kui praegu taotletud ehitusloas) ehk
rööbasteega. Saue VV PT EH järgi tuli hinnata raudteetammilt lähtuva võimalike saasteainete heite mõju
olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele ja jõgedele, analüüsides olemasoleva raudteetammi pinnase
ohtlike ainete sisaldust ja tulemuste vastavust kehtestatud normidele. Samuti sooviti müra ja vibratsiooni
tasemete hindamist (eeldatavalt siiski modelleerimist).
Müra ja vibratsiooni osas on teostatud kaks uuringut: Akukon Eesti OÜ töö nr 190987-1 „Pääsküla-Keila
müra, vibratsiooni hinnang“ (Akukon 2019) ja Akukon Eesti OÜ töö nr 210387-1 „Keila-Valingu 78,39-81,08
km, teise peatee ehitamine. Mürataseme modelleerimine Keilas Ülejõe tee 10“ (Akukon 2021).
Esimeses uuringus (Akukon 2019) hinnati raudteeliiklusest põhjustatud müra taset ja vibratsiooni Pääsküla-
Keila lõigul. Töö tulemusena kaardistati olemasolev ja planeeritav olukord päevasel ja öisel ajavahemikul.
Lähimate raudtee ääres asuvate müratundlike hooneteni päevasel ja öisel ajal enamasti kuni 55-59 dB suurune
mürataseme tsoon. Üksikute elamuteni ulatub kõrgem müratase. Olemasolev olukorra puhul ulatub Alametsa
kinnistuni Valingu külas päevasel ajal 65-69 dB, öisel ajal 60-64 dB ja Tuula tee 8 Keila linnas päevasel ajal
60-64 dB ja öisel ajal 55-59 dB suurune müratase. Olemasolevas olukorras on Alametsa kinnistul II kategooria
piirtaseme norm (65/60 dB) ületatud. Planeeritavas olukorras lisandub Ülejõe tee 10 Keila linnas, kuhu ulatub
päevasel ajal 60-64 dB ja öisel ajal 55-59 dB suurune müratase, Tuula tee 8 hooneni Keila linnas ulatub
päevasel ajal 65-69 dB, öisel ajal 60-64 dB. Planeeritavas olukorras on Alametsa kinnistul ja Tuula tee 8 II
kategooria piirtaseme norm (65/60 dB) ületatud. Raudteeliiklusmüra tõkestamiseks võib ette näha
müraekraani, mis vähendab müratasemeid elamute õuealal ja vähesel määral ka hoonete fassaadil.
Siseruumidele kehtestatud normtasemete täitmise tagab hoone välispiirde heliisolatsioon. Vibratsiooni
mõõtmise osas sai välja tuua järgmised elamud, kus võib olla kõrgendatud vibratsiooni risk, kuna hooned
asuvad reisirongist põhjustatud vibratsiooni riskipiirkonnas: Alametsa kinnistu Valingu küla ja Tuula tee 8
Keila linn. Nimetatud hoonete juures tuleks läbi viia mõõtmised, et selgitada välja vibratsioonist põhjustatud
häiring. (Akukon 2019)
2019. aastal läbi viidud mürauuringus on lähtutud sellest, et uue peatee telg asub olemasolevast raudteest ca
10 m kaugusel. Teise peatee põhiprojekti järgi jääb raudtee teljest elamumaa Keilas Ülejõe tee 10 kinnistu
piirini ca 33,8 m, sealt elamu seinani veel ca 4 m lisaks. Sellest tulenevalt teostati uued müratasemete
arvutused. Töö tulemusena kaardistati olemasolev ja planeeritav olukord päevasel ja öisel ajavahemikul.
Ülejõe tn 10 eluhooneni ulatuvad olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel päevasel ajavahemikul
60-63 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon; öisel ajavahemikul 55-58 dB müraindikaatori Ln
samatugevustsoonid. Ülejõe tn 10 kinnistul on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II
kategooria liiklusmüra piirväärtus, kui arvestada märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel kehtivad
müra normtasemed 65 dB päeval ja 60 dB öösel (Akukon 2021).
1.3) Käesoleva eelhinnangu koostamise alused
2
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb
hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa
taotlustes toodud tegevus (Keila-Valingu 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste
hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded
on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva
eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA,
seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata
jätmise otsuse eelnõu.
TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07164-… asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid:
1. Saue Vallavalitsus (kohaliku omavalitsuse üksus)
2. Keila Linnavalitsus (kohaliku omavalitsuse üksus)
3. Muinsuskaitseamet (info mälestiste ning nende kaitsevööndite osas)
4. Terviseamet (projektil on võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule)
5. Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel)
Asjaomaste asutuste seisukohta KMH algatamata jätmise ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus
arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel:
Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega
eelhinnangus arvestamine
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid.
Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.
2.1) Tegevuse iseloom ja maht
AS Eesti Raudtee töö nr 19-2020 seletuskirja järgi toimub antud projektiga teise peatee ehitamine olemasoleva
raudtee kõrvale (põhja poole) ca 2,7 km ulatuses, mis suurendab rongiliikluse läbilaskevõimet Keila–Pääsküla
vahelisel raudteelõigul. Keila–Valingu jaamavahe on üheteeline ning varustatud automaatblokeeringuga.
Raudtee on raudbetoonliipritel, rööbastega 60E1 ja R65. Liiprite epüür kõveral teelõigul on 2000 liiprit/km,
sirgetel teelõikudel 1840 liiprit/km. Olemasoleval teelõigul asub üks raudteeülekäigukoht, üks metallsild ja
üks raudbetoonist truup (selles projektis ei käsitleta). Ette on nähtud järgmised tööd:
raudtee maa-ala puhastamine vastavalt vajadusele võsast ja puudest;
siirde nr 102-104 demonteerimine ( koos pöörmete 1/18 R65 ja piirdepostidega);
kaitsetupiku nr 4 demonteerimine koos tupikuprisma ja tõkkepukiga;
tee nr I tõkkepuki demonteerimine koos tupikuprismaga;
3
isoleerlukkude demonteerimine;
muldkeha laiendamine/rajamine; kaitsekihi rajamine väljalõigatava pinnase piirkonnas;
olemasolevate kraavide/küvettide täitmine kohaliku pinnasega;
raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine;
raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt;
uute isoleerlukkude (Tenconi) paigaldamine;
reservtorude paigaldamine signaalpunktide juures side- ja elektrikaablite jaoks;
kraavide ja küvettide sisselõikamine;
sademevee torude ø 315/272 paigaldamine süvendis persp. kontaktvõrgu mastide kõrvale;
drenaaži rajamine pikkusega 52 m ;
sademevee toru ø 315/272 SN8 paigaldamine koos drenaažikaevuga (Ülejõe tee);
poolitatavate kaitsetorude Ø 100 paigaldamine;
raudtee parandamine plaanis ja profiilis;
vastavalt vajadusele kaablite ümberpaigaldamine või väljavahetamine;
raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine.
2.2) Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste
ja planeeritavate tegevustega
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kõrgeima tasemega
kehtiv planeering ehitusalal on Harju maakonnaplaneering 2030+ mille kehtestas riigihalduse minister
09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Keila linna üldplaneering on kehtestatud Keila Linnavolikogu 15.
oktoobri 2002 määrusega nr 31. Üldplaneeringus on määratud tehnilise võrgustiku alad, kavandatav rööbastee
laiendamine raudteemaal ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga (Keila LV PT EH).
Saue valla ehitised jäävad hetkel kehtiva Saue valla üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29.
novembri 2012 otsusega nr 89) ja Saue linna üldplaneeringu (kehtestatud 16.12.2010 Saue linnavolikogu
määrusega nr 18) mõjualasse.
2.3) Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: killustik (31,5–63 mm), peenkillustik (5–20 mm),
kruus (sh purustatud kruus) teepeenarde kindlustamiseks, kasvupinnas nõlva kindlustamiseks ning
heakorratöödeks, liiv. Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a pinnase eemaldamine). Tööde teostamise käigus
on võimalik haljastuse eemaldamine.
2.4) Tegevuse energiakasutus
Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) elektritarbimine.
2.5) Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus ja lõhn)
Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: 1) ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad
õhusaastet; 2) võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; 3) kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon. Sügis- ja
kevadtalvisel ajal on võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine).
Müra- ja vibratsiooni taseme ajutine suurenemine tekib ehitusmaterjalide vedamisest, erinevate paiksete ja
liikuvate mehhanismide töötamisest, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra ja vibratsiooni teke
kaasneb pea iga ehitustegevusega ning see lõpeb peale raudteelõigu valmimist. Täpne ehitusaegne müra ja
vibratsiooni tase ei ole tegevuse iseloomu tõttu prognoositav. (Keila LV PT EH)
Ehitiste kasutamisega kaasnevad heited: pinna- ja põhjaveele ning pinnasele võib mõju tekkida
raudteetammide ja kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee
kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti
raudtee kaitsevööndiga (Saue VV PT EH).
4
2.6) Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Lammutustöödel tekib või võib tekkida järgmisi jäätmeid: vanad puitliiprid, betooni- ja kivitükid,
metallijäätmed (rööpatükid, liiprite kinnitamise naelad, -lapid jms), samuti eemaldatav pinnakate (täide).
Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need kogutakse eraldi. Tööde käigus
tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja paber, pakendid,
akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba
omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse muldkeha jalami
kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning
heakorrastamiseks.
2.7) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus
Vandalismist, tööohutuse nõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest tingitud tuleoht. Tulekahju
tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusperioodil on
võimalikud avariiolukorrad seotud rongiliiklusega kui ehitusala on piiritlemata ning (ehitustöödega seotud)
isikutel puuduvad teadmised rongiliiklusest: peatumine ja parkimine raudtee kaitsevööndis või kontaktvõrgu
piirkonnas jne.
2.8) Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest
põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Asjakohaste suurõnnetuste
või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht kättesaadavate
teaduslike andmete alusel teadaolevalt puudub.
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga
(tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata
meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.
3.1) Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Osa rööbasteest paikneb Keilas raudteemaal (katastritunnused 29601:007:0016 ja 29601:011:0019).
Kinnistute sihtotstarve on 100 % transpordimaa. Lisaks raudteega seotud tegevustele ei ole ehitusalal teisi
funktsioone ega perspektiive. Osa ehitatavast rööbasteest jääb Saue valla haldusterritooriumile
(katastriüksused 72701:003:0069; 72703:001:0191; 72703:001:0189; 72703:001:0190). Kinnistute
sihtotstarve on 100 % transpordimaa. Planeeritav maakasutus jääb samaks ja kõik raudtee muldkeha
rajamisega seotud tööd on ette nähtud raudteemaa piires.
3. 2) Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende
kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ tööst (viide: Eesti Raudtee 2021) selgub, et 2020.
aasta novembris uuritud lõik paikneb geoloogiliselt Põhja-Eesti Klindipealsel lubjakiviplatool, kus
pinnakatteks on peamiselt jääliustikulised moreenpinnased ning seda katvad täite- või kasvupinnased. Lõigul
Keila jaam kuni Keila jõgi katab lubjakivi või moreeni liivpinnaste kompleks. Aluspõhjas avanevad Ülem-
Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 ja Kahula 2 kihistud (endised Jõhvi ja Keila kihistud). Geoloogilised
tingimused on uuritud lõigul head. Geoloogilises lõikes esinevad mineraalpinnased on piisavate geotehniliste
omadustega, et nendele rajada raudtee muldkeha. Eelnevalt on soovitav õhuke täite ja mullakiht eemaldada.
Kaevetööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et savi- ja moreenpinnased on leondumisohtlikud pinnased ning
kaevikus pikemalt vee alla jäädes need leonduvad ning kaotavad tunduvalt oma geotehnilistes omadustes.
Kaevikutesse kogunenud vesi tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Savi- ja moreenpinnased on
külmakerkeohtlikud pinnased.
5
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile asub lähim looduskaitsealune objekt 200 meetri
kaugusel – Keila mõisa park registrikoodiga KLO1200586, mis on ka II kategooria kaitsealuste liikide
nahkhiirlaste elupaik. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Eesti soojumika püsielupaik, mis jääb
projektialast 2,7 km kaugusele. Kavandatavast projekti töömaa alast 500 meetri raadiusse ei jää registreeritud
kaitsealuste liikide leiukohti (Keila LV PT EH).
Mõju loomade liikumisele ei muutu, sest kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel raudteemaana.
Kavandataval alal kasvava haljastuse raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel
selgub projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus. Haljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba,
menetluse käigus teostatakse paikvaatlus, põlispuud võimalusel säilitatakse (Keila LV PT EH).
Keila linn asub kaitsmata põhjaveega alal. Lähim registrisse kantud puurkaev keskkonnaregistri koodiga
PRK0000557 paikneb 500 meetri kaugusel. Projekti koostamisel tuleb hinnata reostuse jõudmise võimalus
(ehitustööde ajal) pinna- ja põhjavette ning keskkonnahoiutööde kavas kirjeldada selle vältimiseks vajalikud
meetmed (Keila LV PT EH).
Keila jõe veekaitsevöönd on veeseaduse § 29 lõike 2 punkti 2 alusel 10 meetrit. Vastavalt veeseaduse § 29
lõikele 4 on veekaitsevööndis keelatud maavarade kaevandamine, puu ja põõsarinde raie ilma keskkonnaameti
nõusolekuta. (Keila LV PT EH).
Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei asu kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses maavarasid,
maavarade levialasid või perspektiivalasid (Saue VV PT EH).
3.3) keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000
võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on
ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade
vastupanuvõimest
Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal geodeetilised märgid väliste tunnustega 41277, 211794, 92504,
Teise peatee ehitamisel jäävad ehitustsooni kolm kohaliku geodeetilise võrgu märki, mis tuleb teisaldada: GPS
punkt nr 1 5016 ja polügonomeetria punktid nr 21 ning 1748. Maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud:
Side- ja elektrikaablid, gaas,- kütte,- kanalisatsiooni-ja veetrassid. Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute
kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, samuti elektri õhu- ja
maakaabelliinide, gaasipaigaldise (Balticconnector) ning sideehitiste (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus,
Telia Eesti AS) kaitsevööndid. Kaitsevööndis tegutsemine toimub vastavalt EhS §70-78 toodule ja
kokkuleppel valdajatega.
Keila jõe ülesõidukohas Keila jõe idapoolsel kaldal ning lähiümbruses asub arheoloogiamälestise (10-13. saj.
pärit asulakoht, registrinr. 17879) kaitsevöönd (Keila LV PT EH).
Suur osa ehitustegevuste tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb
peamiselt ehitusmaterjale raudtee alale vedavatest veokitest ning jäätmeid ära vedavatest veokitest. Kuna ära
vedamist vajavad jäätmekogused on eeldatavalt väga väikesed, on põhiline transpordikoormus tingitud
ehitusmaterjalide kohale vedamisest. Ehitusaegse tegevusega seotud olmejäätmete nõuetekohane käitlemine
reguleeritakse arendaja ja töövõtja vahelises lepingus. (Keila LV PT EH)
3.4) inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Ehitusalal paikneb elukondlik hoone aadressiga Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km, mis on kasutuses
elumajana. Lähipiirkonnas on valdavaks üksikelamud ja kuna ehitusala piirneb Jõe tänava kinnistutega, on
ehituse ajal mõjutatud eelkõige Jõe tänaval elavad inimesed. (Keila LV PT EH)
Enne Keila jõe ületuskohta ca 230 m lõigu ulatuses olemasolevast raudteemaast põhja suunas jääb Keila linna
territooriumile 10-11 kinnistuga elamupiirkond. Olemasolev raudtee jääb piirkonna lähimatest hoonetest ca
40 m kaugusele. Piirkonda läbib Ülejõe tee, mis viib mööda Keila jõe kalda äärt Keila jõge ületava raudteesilla
alt Saue valla territooriumil asuvatele kinnistutele. (Saue VV PT EH)
Saue linnas asuvad raudtee ääres enamasti väikeelamu maa-alad ja mõned üksikud korruselamud. Keila linnas
jäävad raudtee äärde väikeelamumaad ja keskuse segahoonestuala (elamu-, äri-, sotsiaalmaa). Tiheasutusalade
vahele asuvad Padula ja Valingu, kus vahetult raudtee ääres asuvad mõned üksikud elamud. (Akukon 2019)
6
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas
kavandataval tegevusel võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3¹ lõikes
2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus
midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning
mõju suurust/ulatust.
4.1) Keskkonnamõju suurus
Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav.
4.2) Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)
Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ületuskohtadel
ja rongiliikluse ajutine asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev
müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad
paiknevad raudtee naabruses. Päevasel ajal sulandub ehitusmüra ilmselt üldisesse mürafooni, õhtusel ja öisel
ajal aga võib ehitusmüra muutuda täiendavaks häiringuks lähialal.
4.3) Mõju ilmnemise tõenäosus
Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring. Negatiivne keskkonnamõju
(ehitusaegne häiring) on lühiajaline, kestusega 1-2 aastat (Keila LV PT EH). Positiivse mõjuna avaldub
tõenäoliselt rongiliikluse kasv koos eeldatava autoliikluse vähenemisega (Keila LV PT EH).
4.4) Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). Pöördumatuks muutuseks võib lugeda
pinnase ümberpaigutamise (mulde ehitamine) ja mingil määral taimestiku eemaldamise. Samas on ehitusala
olnud ka eelnevalt raudtee kasutuses, mis tähendab, et tegemist on tehismaastikuga ja mõjud sellele on
kasutuseripärast tulenevalt väiksemad.
4.5 ja 4.6) Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura
2000 võrgustikule puudub, lähim Natura 2000 ala asub Keila linna Tammiku tee ääres, mis jääb projektialast
umbes 2,7 km kaugusele. (Keila LV PT EH)
4.7) Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega
Kavandataval tegevusel võib olla ehitusaegse müra, vibratsiooni või heitgaaside osas kumulatiivne mõju
seoses läheduses asuvatel tänavatel toimuvaga (nendelt tulenev liiklusmüra, teede jms remondi müra ja
vibratsioon jne).
4.8) Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh
seadusandlusest tulenevad) võimalused
Müra olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM
määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama
eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega
aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei
tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige
7
tööpäevadele ajavahemikus kl 8-19 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte
teostada. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri
08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast
ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.
Vibratsioon raudtee ehitus- ja käitamisperioodil ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
toodud piirväärtuseid.
Keskkonnareostuse vältimiseks peab kasutatav tehnika/masinad olema tehniliselt korras. Vältida masinate ja
seadmete parkimis-ja ladustamisplatside rajamist eluhoonete ja majutusasutuste lähedale. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb õigeaegselt hooldada. Ehitustööde
käigus tuleb võtta arvesse, et raudteetammi täitematerjal ja pinnas kaitsevööndi ulatuses võib olla saastunud.
Reostuse ilmnemisel tuleb selgitada selle ulatus ning olenevalt pinnase reostuse tasemest käideldakse pinnast
vastavalt (likvideeritakse ja antakse üle jäätmekäitlejale või saab kasutada kohapeal ehitustöödel). Kaeve- ja
ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase ja pinnasevee ilmnemisel tuleb selgitada pinnase ja veeproovidega
reostuse suurus ja koostada edasine tegevuskava; reostuse suuruse väljaselgitamiseni tuleb reostuse levikut
soodustavad tegevused peatada.
5. Eelhinnangu järeldus
5.1) Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise
kohta koos põhjenduse kokkuvõttega. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav
tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele.
Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt
mõjutada. Rööbastee rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara.
5.2) Vajalikud keskkonnameetmed lisaks seadusandluses (vt punkt 4.8) toodule
1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste
teadmatusest põhjustatud kaebusi.
2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat
liiva/kruusa/täitepinnast.
3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud,
samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel
on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise
kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on
leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib
taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada
vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.
6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi).
7. Eelhinnangus välja toodud Akukon 2019 ja 2021 müra- ja vibratsiooniuuringute tulemuste alusel
piirkondades, kus müra ja vibratsioon on üle normi ja normi lähedane tuleb rakendada müra ja vibratsiooni
vähendamise meetmeid.
5.3) Ettepanekud muudeks ohutusmeetmeteks
8
Jaama laiendamise käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema
tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada
terviseohutu elukeskkond.
Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal
Kirjalikud allikad:
Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
AS Eesti Raudtee töö nr 19-2020: Keila–Valingu KM 7 8,39–81,08 teise peatee ehitamine.
Põhiprojekt. Tallinn, 2021.
Akukon Eesti OÜ töö nr 190987-1 „Pääsküla-Keila müra, vibratsiooni hinnang“, 15.11.2019
Akukon Eesti OÜ töö nr 210387-1 „Keila-Valingu 78,39-81,08 km, teise peatee ehitamine.
Mürataseme modelleerimine Keilas Ülejõe tee 10“, 31.03.2021
Kaardirakendused:
Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed
Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid
Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid
Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid
Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud
Mullastiku kaardirakendus: mullaareaalid mullanimetusega ja põllumassiivid
Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia,
geoloogilised isojooned
Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed
Natura metsatoetused: metsaalana KKR-i kantud toetusõiguslikud alad
Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid
Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus
Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu
Üleujutuste rakendus
Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet)
Kallete ja nitraaditundliku ala kaart
Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus
Maaparandussüsteemide kaardirakendus
Ristipuude kaardirakendus
Kaldaerofotode kaardirakendus
Mahealade kaart
Müraandmete kaardirakendus
Lennunduskaart
Koostas: Kristina Fuks-Kuus 6672063
[email protected]
9
OTSUS
Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress
[email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress
Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post
[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr
2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148)
2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911)
3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913)
4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479)
Ehitustegevus toimub Harju maakonnas Saue vallas Valingu külas Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1
(72701:003:0069), Keila linnas Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km (29601:007:0016), Keila linnas Turu
tn 1 // Keila raudteejaam (29601:011:0019), Saue linnas Keila-Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue
vallas Vanamõisa külas Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189) ning Saue vallas Laagri alevikus Keila-
Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190) kinnistutel. Ehitustööd on üks osa projektist „Keila - Pääsküla 2.
peatee rajatiste ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Tallinn-Keila lõigul raudteeohutuse ja
raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tõstmine ning suurema ühenduskiiruse pakkumine.
Projekteerimistingimuste menetlustes koostati kaks keskkonnamõjude eelhinnangut. Keila Linnavalitsus on
enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 23.05.2019 korraldusega nr 170 andnud välja
projekteerimistingimused nr 1911802/03307, millele on lisatud keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi Keila
LV PT EH). Projekteerimistingimuste nr 1911802/03307 väljaandmisel jäeti algatamata kavandatavate
tegevuste keskkonnamõju hindamine tuginedes Keila LV PT EH-s ja asjaomaste asutuste kirjades toodule.
Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424
„Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise
ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud
projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue
VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis
algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb
hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa
taotlustes toodud tegevus (Keila-Valingu 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste
hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded
on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Otsuse lisas
oleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele.
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa
raudteerajatiste ehitamiseks TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22
kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle
otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu
ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07164-… asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid …. TTJA viis eelhinnangusse
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas eelhinnangus
asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist.
Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et rajatiste asukoht on transpordimaal (raudteemaa), selle
sihtotstarve ei muutu ning tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet.
Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja-
ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid
ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib
oluliselt mõjutada. Ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Ehitusaegne mõju
on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja rongiliikluse asendamine bussiga
ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud
puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Ehitamisel
on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid (valik neist on ära toodud sh eelhinnangu punktis 4.8).
Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt järgmised:
1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste
teadmatusest põhjustatud kaebusi.
2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat
liiva/kruusa/täitepinnast.
3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud,
samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel
on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise
kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on
leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib
taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada
vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub.
6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi).
7. Eelhinnangus välja toodud Akukon 2019 ja 2021 müra- ja vibratsiooniuuringute tulemuste alusel
piirkondades, kus müra ja vibratsioon on üle normi ja normi lähedane tuleb rakendada müra ja vibratsiooni
vähendamise meetmeid.
8. Ehitustööde käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema
tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks.
9. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada terviseohutu elukeskkond.
Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi.
TTJA tugineb KMH otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele
ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. TTJA leiab, et kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist
keskkonnamõju, juhul kui täidetakse nii seadusandlusest tulenevaid kui eelhinnangus keskkonnameetmetena
väljatoodud nõudeid.
Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad
järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8:
otsustan:
jätta ehitusloa menetluses Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamine algatamata
Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks“ juurde
Adressaadid:
1. Saue Vallavalitsus,
[email protected]
2. Keila Linnavalitsus,
[email protected]
3. Muinsuskaitseamet,
[email protected]
4. Terviseamet,
[email protected]
5. Keskkonnaamet,
[email protected]
6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
[email protected]
Nimekirja alusel
07.06.2021 nr 16-12/21-07164-002
Keila-Valingu 2. peatee ehitamise
keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja
otsuse eelnõu edastamine seisukoha
andmiseks
AS Eesti Raudtee esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ehitisregistri
kaudu menetlemiseks ehitusloa taotluse nr 2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks:
1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148)
2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911)
3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913)
4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873)
5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479).
KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade
tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,
esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu.
Selgitame, et otsuse eelnõus punase kirjaga märgitud tekst on muutuv, sõltudes asjaomase
asutuse arvamustest.
Projektdokumentatsioon (projekteerimistingimused, samuti ehitusloa taotlusega esitatud
dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide
detailotsingut: EHR avalehel https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan
dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111271/05859,
vajutada „otsi“.
Lähtuvalt eeltoodust palume Teie kui asjaomase asutuse seisukohti hiljemalt 08.07.2021 e-
posti aadressile
[email protected]. Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega
tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil ei ole vastuväiteid KMH algatamata
jätmise eelnõu ja eelhinnangu osas.
Lugupidamisega
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse valdkonna juht
Lisad: 1. Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
otsuse eelnõu
2. Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang
3. Jaotusnimekiri
Liis Piper +372 667 2151
[email protected]