dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuni 2021
Viit
1.10-17/21-0054/3613-1
Registreeritud
7. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
8. juuli 2021

Failid

  • 📎EN EH Keila Valingu II peatee.pdf673 KB
  • 📎EN EH OTSUS Keila Valingu II peatee.pdf277 KB
  • 📎Jaotusnimekiri.pdf40 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-12_21-07164-002.asice1286 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-12_21-07164-002.pdf337 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Otsuse „Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ juurde Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1. Üldine teave 1.1) Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148) 2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911) 3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913) 4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479) Ehitustegevus toimub Harju maakonnas Saue vallas Valingu külas Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 (72701:003:0069), Keila linnas Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km (29601:007:0016), Keila linnas Turu tn 1 // Keila raudteejaam (29601:011:0019), Saue linnas Keila-Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas Vanamõisa külas Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189) ning Saue vallas Laagri alevikus Keila- Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190) kinnistutel. Ehitustööd on üks osa projektist „Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Tallinn-Keila lõigul raudteeohutuse ja raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tõstmine ning suurema ühenduskiiruse pakkumine. Kaardiväljavõttel on ehituslubade taotluses märgitud rajatiste paiknemine maastikul. Allikas: Maa-Amet, X- GIS 2.0 https://xgis.maaamet.ee/xgis2 1 1.2) Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta Projekteerimistingimuste menetlustes on koostatud kaks keskkonnamõjude eelhinnangut. Keila Linnavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 23.05.2019 korraldusega nr 170 „Projekteerimistingimuste määramine raudteerajatiste projekti koostamiseks“ andnud välja projekteerimistingimused nr 1911802/03307, millele on lisatud keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi Keila LV PT EH). Projekteerimistingimuste nr 1911802/03307 andmisel jäeti algatamata kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine tuginedes Keila LV PT EH-s ja asjaomaste asutuste kirjades toodule. Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Eelpooltoodud projekteerimistingimuste menetlustes koostatud eelhinnangutes toodi ära ka uuringunõuded, milledest käesolevas eelhinnangus käsitletakse vaid neid, mis on otseselt seotud ehitusloa taotluses toodud esemega (projekteerimistingimused väljastati rohkematele rajatistele kui praegu taotletud ehitusloas) ehk rööbasteega. Saue VV PT EH järgi tuli hinnata raudteetammilt lähtuva võimalike saasteainete heite mõju olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele ja jõgedele, analüüsides olemasoleva raudteetammi pinnase ohtlike ainete sisaldust ja tulemuste vastavust kehtestatud normidele. Samuti sooviti müra ja vibratsiooni tasemete hindamist (eeldatavalt siiski modelleerimist). Müra ja vibratsiooni osas on teostatud kaks uuringut: Akukon Eesti OÜ töö nr 190987-1 „Pääsküla-Keila müra, vibratsiooni hinnang“ (Akukon 2019) ja Akukon Eesti OÜ töö nr 210387-1 „Keila-Valingu 78,39-81,08 km, teise peatee ehitamine. Mürataseme modelleerimine Keilas Ülejõe tee 10“ (Akukon 2021). Esimeses uuringus (Akukon 2019) hinnati raudteeliiklusest põhjustatud müra taset ja vibratsiooni Pääsküla- Keila lõigul. Töö tulemusena kaardistati olemasolev ja planeeritav olukord päevasel ja öisel ajavahemikul. Lähimate raudtee ääres asuvate müratundlike hooneteni päevasel ja öisel ajal enamasti kuni 55-59 dB suurune mürataseme tsoon. Üksikute elamuteni ulatub kõrgem müratase. Olemasolev olukorra puhul ulatub Alametsa kinnistuni Valingu külas päevasel ajal 65-69 dB, öisel ajal 60-64 dB ja Tuula tee 8 Keila linnas päevasel ajal 60-64 dB ja öisel ajal 55-59 dB suurune müratase. Olemasolevas olukorras on Alametsa kinnistul II kategooria piirtaseme norm (65/60 dB) ületatud. Planeeritavas olukorras lisandub Ülejõe tee 10 Keila linnas, kuhu ulatub päevasel ajal 60-64 dB ja öisel ajal 55-59 dB suurune müratase, Tuula tee 8 hooneni Keila linnas ulatub päevasel ajal 65-69 dB, öisel ajal 60-64 dB. Planeeritavas olukorras on Alametsa kinnistul ja Tuula tee 8 II kategooria piirtaseme norm (65/60 dB) ületatud. Raudteeliiklusmüra tõkestamiseks võib ette näha müraekraani, mis vähendab müratasemeid elamute õuealal ja vähesel määral ka hoonete fassaadil. Siseruumidele kehtestatud normtasemete täitmise tagab hoone välispiirde heliisolatsioon. Vibratsiooni mõõtmise osas sai välja tuua järgmised elamud, kus võib olla kõrgendatud vibratsiooni risk, kuna hooned asuvad reisirongist põhjustatud vibratsiooni riskipiirkonnas: Alametsa kinnistu Valingu küla ja Tuula tee 8 Keila linn. Nimetatud hoonete juures tuleks läbi viia mõõtmised, et selgitada välja vibratsioonist põhjustatud häiring. (Akukon 2019) 2019. aastal läbi viidud mürauuringus on lähtutud sellest, et uue peatee telg asub olemasolevast raudteest ca 10 m kaugusel. Teise peatee põhiprojekti järgi jääb raudtee teljest elamumaa Keilas Ülejõe tee 10 kinnistu piirini ca 33,8 m, sealt elamu seinani veel ca 4 m lisaks. Sellest tulenevalt teostati uued müratasemete arvutused. Töö tulemusena kaardistati olemasolev ja planeeritav olukord päevasel ja öisel ajavahemikul. Ülejõe tn 10 eluhooneni ulatuvad olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel päevasel ajavahemikul 60-63 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon; öisel ajavahemikul 55-58 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Ülejõe tn 10 kinnistul on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II kategooria liiklusmüra piirväärtus, kui arvestada märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel kehtivad müra normtasemed 65 dB päeval ja 60 dB öösel (Akukon 2021). 1.3) Käesoleva eelhinnangu koostamise alused 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (Keila-Valingu 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07164-… asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid: 1. Saue Vallavalitsus (kohaliku omavalitsuse üksus) 2. Keila Linnavalitsus (kohaliku omavalitsuse üksus) 3. Muinsuskaitseamet (info mälestiste ning nende kaitsevööndite osas) 4. Terviseamet (projektil on võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule) 5. Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel) Asjaomaste asutuste seisukohta KMH algatamata jätmise ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel: Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega eelhinnangus arvestamine 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 2.1) Tegevuse iseloom ja maht AS Eesti Raudtee töö nr 19-2020 seletuskirja järgi toimub antud projektiga teise peatee ehitamine olemasoleva raudtee kõrvale (põhja poole) ca 2,7 km ulatuses, mis suurendab rongiliikluse läbilaskevõimet Keila–Pääsküla vahelisel raudteelõigul. Keila–Valingu jaamavahe on üheteeline ning varustatud automaatblokeeringuga. Raudtee on raudbetoonliipritel, rööbastega 60E1 ja R65. Liiprite epüür kõveral teelõigul on 2000 liiprit/km, sirgetel teelõikudel 1840 liiprit/km. Olemasoleval teelõigul asub üks raudteeülekäigukoht, üks metallsild ja üks raudbetoonist truup (selles projektis ei käsitleta). Ette on nähtud järgmised tööd:  raudtee maa-ala puhastamine vastavalt vajadusele võsast ja puudest;  siirde nr 102-104 demonteerimine ( koos pöörmete 1/18 R65 ja piirdepostidega);  kaitsetupiku nr 4 demonteerimine koos tupikuprisma ja tõkkepukiga;  tee nr I tõkkepuki demonteerimine koos tupikuprismaga; 3  isoleerlukkude demonteerimine;  muldkeha laiendamine/rajamine; kaitsekihi rajamine väljalõigatava pinnase piirkonnas;  olemasolevate kraavide/küvettide täitmine kohaliku pinnasega;  raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine;  raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt;  uute isoleerlukkude (Tenconi) paigaldamine;  reservtorude paigaldamine signaalpunktide juures side- ja elektrikaablite jaoks;  kraavide ja küvettide sisselõikamine;  sademevee torude ø 315/272 paigaldamine süvendis persp. kontaktvõrgu mastide kõrvale;  drenaaži rajamine pikkusega 52 m ;  sademevee toru ø 315/272 SN8 paigaldamine koos drenaažikaevuga (Ülejõe tee);  poolitatavate kaitsetorude Ø 100 paigaldamine;  raudtee parandamine plaanis ja profiilis;  vastavalt vajadusele kaablite ümberpaigaldamine või väljavahetamine;  raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine. 2.2) Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kõrgeima tasemega kehtiv planeering ehitusalal on Harju maakonnaplaneering 2030+ mille kehtestas riigihalduse minister 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Keila linna üldplaneering on kehtestatud Keila Linnavolikogu 15. oktoobri 2002 määrusega nr 31. Üldplaneeringus on määratud tehnilise võrgustiku alad, kavandatav rööbastee laiendamine raudteemaal ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga (Keila LV PT EH). Saue valla ehitised jäävad hetkel kehtiva Saue valla üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29. novembri 2012 otsusega nr 89) ja Saue linna üldplaneeringu (kehtestatud 16.12.2010 Saue linnavolikogu määrusega nr 18) mõjualasse. 2.3) Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: killustik (31,5–63 mm), peenkillustik (5–20 mm), kruus (sh purustatud kruus) teepeenarde kindlustamiseks, kasvupinnas nõlva kindlustamiseks ning heakorratöödeks, liiv. Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a pinnase eemaldamine). Tööde teostamise käigus on võimalik haljastuse eemaldamine. 2.4) Tegevuse energiakasutus Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) elektritarbimine. 2.5) Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: 1) ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad õhusaastet; 2) võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; 3) kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon. Sügis- ja kevadtalvisel ajal on võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine). Müra- ja vibratsiooni taseme ajutine suurenemine tekib ehitusmaterjalide vedamisest, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide töötamisest, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra ja vibratsiooni teke kaasneb pea iga ehitustegevusega ning see lõpeb peale raudteelõigu valmimist. Täpne ehitusaegne müra ja vibratsiooni tase ei ole tegevuse iseloomu tõttu prognoositav. (Keila LV PT EH) Ehitiste kasutamisega kaasnevad heited: pinna- ja põhjaveele ning pinnasele võib mõju tekkida raudteetammide ja kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee kaitsevööndiga (Saue VV PT EH). 4 2.6) Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Lammutustöödel tekib või võib tekkida järgmisi jäätmeid: vanad puitliiprid, betooni- ja kivitükid, metallijäätmed (rööpatükid, liiprite kinnitamise naelad, -lapid jms), samuti eemaldatav pinnakate (täide). Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need kogutakse eraldi. Tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja paber, pakendid, akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse muldkeha jalami kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning heakorrastamiseks. 2.7) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vandalismist, tööohutuse nõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest tingitud tuleoht. Tulekahju tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusperioodil on võimalikud avariiolukorrad seotud rongiliiklusega kui ehitusala on piiritlemata ning (ehitustöödega seotud) isikutel puuduvad teadmised rongiliiklusest: peatumine ja parkimine raudtee kaitsevööndis või kontaktvõrgu piirkonnas jne. 2.8) Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht kättesaadavate teaduslike andmete alusel teadaolevalt puudub. 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 3.1) Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Osa rööbasteest paikneb Keilas raudteemaal (katastritunnused 29601:007:0016 ja 29601:011:0019). Kinnistute sihtotstarve on 100 % transpordimaa. Lisaks raudteega seotud tegevustele ei ole ehitusalal teisi funktsioone ega perspektiive. Osa ehitatavast rööbasteest jääb Saue valla haldusterritooriumile (katastriüksused 72701:003:0069; 72703:001:0191; 72703:001:0189; 72703:001:0190). Kinnistute sihtotstarve on 100 % transpordimaa. Planeeritav maakasutus jääb samaks ja kõik raudtee muldkeha rajamisega seotud tööd on ette nähtud raudteemaa piires. 3. 2) Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ tööst (viide: Eesti Raudtee 2021) selgub, et 2020. aasta novembris uuritud lõik paikneb geoloogiliselt Põhja-Eesti Klindipealsel lubjakiviplatool, kus pinnakatteks on peamiselt jääliustikulised moreenpinnased ning seda katvad täite- või kasvupinnased. Lõigul Keila jaam kuni Keila jõgi katab lubjakivi või moreeni liivpinnaste kompleks. Aluspõhjas avanevad Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 ja Kahula 2 kihistud (endised Jõhvi ja Keila kihistud). Geoloogilised tingimused on uuritud lõigul head. Geoloogilises lõikes esinevad mineraalpinnased on piisavate geotehniliste omadustega, et nendele rajada raudtee muldkeha. Eelnevalt on soovitav õhuke täite ja mullakiht eemaldada. Kaevetööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et savi- ja moreenpinnased on leondumisohtlikud pinnased ning kaevikus pikemalt vee alla jäädes need leonduvad ning kaotavad tunduvalt oma geotehnilistes omadustes. Kaevikutesse kogunenud vesi tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Savi- ja moreenpinnased on külmakerkeohtlikud pinnased. 5 Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile asub lähim looduskaitsealune objekt 200 meetri kaugusel – Keila mõisa park registrikoodiga KLO1200586, mis on ka II kategooria kaitsealuste liikide nahkhiirlaste elupaik. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Eesti soojumika püsielupaik, mis jääb projektialast 2,7 km kaugusele. Kavandatavast projekti töömaa alast 500 meetri raadiusse ei jää registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti (Keila LV PT EH). Mõju loomade liikumisele ei muutu, sest kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel raudteemaana. Kavandataval alal kasvava haljastuse raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel selgub projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus. Haljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba, menetluse käigus teostatakse paikvaatlus, põlispuud võimalusel säilitatakse (Keila LV PT EH). Keila linn asub kaitsmata põhjaveega alal. Lähim registrisse kantud puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0000557 paikneb 500 meetri kaugusel. Projekti koostamisel tuleb hinnata reostuse jõudmise võimalus (ehitustööde ajal) pinna- ja põhjavette ning keskkonnahoiutööde kavas kirjeldada selle vältimiseks vajalikud meetmed (Keila LV PT EH). Keila jõe veekaitsevöönd on veeseaduse § 29 lõike 2 punkti 2 alusel 10 meetrit. Vastavalt veeseaduse § 29 lõikele 4 on veekaitsevööndis keelatud maavarade kaevandamine, puu ja põõsarinde raie ilma keskkonnaameti nõusolekuta. (Keila LV PT EH). Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei asu kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses maavarasid, maavarade levialasid või perspektiivalasid (Saue VV PT EH). 3.3) keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal geodeetilised märgid väliste tunnustega 41277, 211794, 92504, Teise peatee ehitamisel jäävad ehitustsooni kolm kohaliku geodeetilise võrgu märki, mis tuleb teisaldada: GPS punkt nr 1 5016 ja polügonomeetria punktid nr 21 ning 1748. Maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud: Side- ja elektrikaablid, gaas,- kütte,- kanalisatsiooni-ja veetrassid. Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, samuti elektri õhu- ja maakaabelliinide, gaasipaigaldise (Balticconnector) ning sideehitiste (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS) kaitsevööndid. Kaitsevööndis tegutsemine toimub vastavalt EhS §70-78 toodule ja kokkuleppel valdajatega. Keila jõe ülesõidukohas Keila jõe idapoolsel kaldal ning lähiümbruses asub arheoloogiamälestise (10-13. saj. pärit asulakoht, registrinr. 17879) kaitsevöönd (Keila LV PT EH). Suur osa ehitustegevuste tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb peamiselt ehitusmaterjale raudtee alale vedavatest veokitest ning jäätmeid ära vedavatest veokitest. Kuna ära vedamist vajavad jäätmekogused on eeldatavalt väga väikesed, on põhiline transpordikoormus tingitud ehitusmaterjalide kohale vedamisest. Ehitusaegse tegevusega seotud olmejäätmete nõuetekohane käitlemine reguleeritakse arendaja ja töövõtja vahelises lepingus. (Keila LV PT EH) 3.4) inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Ehitusalal paikneb elukondlik hoone aadressiga Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km, mis on kasutuses elumajana. Lähipiirkonnas on valdavaks üksikelamud ja kuna ehitusala piirneb Jõe tänava kinnistutega, on ehituse ajal mõjutatud eelkõige Jõe tänaval elavad inimesed. (Keila LV PT EH) Enne Keila jõe ületuskohta ca 230 m lõigu ulatuses olemasolevast raudteemaast põhja suunas jääb Keila linna territooriumile 10-11 kinnistuga elamupiirkond. Olemasolev raudtee jääb piirkonna lähimatest hoonetest ca 40 m kaugusele. Piirkonda läbib Ülejõe tee, mis viib mööda Keila jõe kalda äärt Keila jõge ületava raudteesilla alt Saue valla territooriumil asuvatele kinnistutele. (Saue VV PT EH) Saue linnas asuvad raudtee ääres enamasti väikeelamu maa-alad ja mõned üksikud korruselamud. Keila linnas jäävad raudtee äärde väikeelamumaad ja keskuse segahoonestuala (elamu-, äri-, sotsiaalmaa). Tiheasutusalade vahele asuvad Padula ja Valingu, kus vahetult raudtee ääres asuvad mõned üksikud elamud. (Akukon 2019) 6 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust. 4.1) Keskkonnamõju suurus Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav. 4.2) Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ületuskohtadel ja rongiliikluse ajutine asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Päevasel ajal sulandub ehitusmüra ilmselt üldisesse mürafooni, õhtusel ja öisel ajal aga võib ehitusmüra muutuda täiendavaks häiringuks lähialal. 4.3) Mõju ilmnemise tõenäosus Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring. Negatiivne keskkonnamõju (ehitusaegne häiring) on lühiajaline, kestusega 1-2 aastat (Keila LV PT EH). Positiivse mõjuna avaldub tõenäoliselt rongiliikluse kasv koos eeldatava autoliikluse vähenemisega (Keila LV PT EH). 4.4) Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). Pöördumatuks muutuseks võib lugeda pinnase ümberpaigutamise (mulde ehitamine) ja mingil määral taimestiku eemaldamise. Samas on ehitusala olnud ka eelnevalt raudtee kasutuses, mis tähendab, et tegemist on tehismaastikuga ja mõjud sellele on kasutuseripärast tulenevalt väiksemad. 4.5 ja 4.6) Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura 2000 võrgustikule puudub, lähim Natura 2000 ala asub Keila linna Tammiku tee ääres, mis jääb projektialast umbes 2,7 km kaugusele. (Keila LV PT EH) 4.7) Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kavandataval tegevusel võib olla ehitusaegse müra, vibratsiooni või heitgaaside osas kumulatiivne mõju seoses läheduses asuvatel tänavatel toimuvaga (nendelt tulenev liiklusmüra, teede jms remondi müra ja vibratsioon jne). 4.8) Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused Müra olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige 7 tööpäevadele ajavahemikus kl 8-19 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele. Vibratsioon raudtee ehitus- ja käitamisperioodil ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Keskkonnareostuse vältimiseks peab kasutatav tehnika/masinad olema tehniliselt korras. Vältida masinate ja seadmete parkimis-ja ladustamisplatside rajamist eluhoonete ja majutusasutuste lähedale. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb õigeaegselt hooldada. Ehitustööde käigus tuleb võtta arvesse, et raudteetammi täitematerjal ja pinnas kaitsevööndi ulatuses võib olla saastunud. Reostuse ilmnemisel tuleb selgitada selle ulatus ning olenevalt pinnase reostuse tasemest käideldakse pinnast vastavalt (likvideeritakse ja antakse üle jäätmekäitlejale või saab kasutada kohapeal ehitustöödel). Kaeve- ja ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase ja pinnasevee ilmnemisel tuleb selgitada pinnase ja veeproovidega reostuse suurus ja koostada edasine tegevuskava; reostuse suuruse väljaselgitamiseni tuleb reostuse levikut soodustavad tegevused peatada. 5. Eelhinnangu järeldus 5.1) Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Rööbastee rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. 5.2) Vajalikud keskkonnameetmed lisaks seadusandluses (vt punkt 4.8) toodule 1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. 2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat liiva/kruusa/täitepinnast. 3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. 6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi). 7. Eelhinnangus välja toodud Akukon 2019 ja 2021 müra- ja vibratsiooniuuringute tulemuste alusel piirkondades, kus müra ja vibratsioon on üle normi ja normi lähedane tuleb rakendada müra ja vibratsiooni vähendamise meetmeid. 5.3) Ettepanekud muudeks ohutusmeetmeteks 8 Jaama laiendamise käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada terviseohutu elukeskkond. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal Kirjalikud allikad:  Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“  Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering  AS Eesti Raudtee töö nr 19-2020: Keila–Valingu KM 7 8,39–81,08 teise peatee ehitamine. Põhiprojekt. Tallinn, 2021.  Akukon Eesti OÜ töö nr 190987-1 „Pääsküla-Keila müra, vibratsiooni hinnang“, 15.11.2019  Akukon Eesti OÜ töö nr 210387-1 „Keila-Valingu 78,39-81,08 km, teise peatee ehitamine. Mürataseme modelleerimine Keilas Ülejõe tee 10“, 31.03.2021 Kaardirakendused:  Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed  Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid  Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid  Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid  Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud  Mullastiku kaardirakendus: mullaareaalid mullanimetusega ja põllumassiivid  Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia, geoloogilised isojooned  Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed  Natura metsatoetused: metsaalana KKR-i kantud toetusõiguslikud alad  Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid  Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus  Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu  Üleujutuste rakendus  Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet)  Kallete ja nitraaditundliku ala kaart  Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus  Maaparandussüsteemide kaardirakendus  Ristipuude kaardirakendus  Kaldaerofotode kaardirakendus  Mahealade kaart  Müraandmete kaardirakendus  Lennunduskaart Koostas: Kristina Fuks-Kuus 6672063 [email protected] 9 OTSUS Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148) 2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911) 3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913) 4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479) Ehitustegevus toimub Harju maakonnas Saue vallas Valingu külas Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 (72701:003:0069), Keila linnas Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km (29601:007:0016), Keila linnas Turu tn 1 // Keila raudteejaam (29601:011:0019), Saue linnas Keila-Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas Vanamõisa külas Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189) ning Saue vallas Laagri alevikus Keila- Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190) kinnistutel. Ehitustööd on üks osa projektist „Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Tallinn-Keila lõigul raudteeohutuse ja raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tõstmine ning suurema ühenduskiiruse pakkumine. Projekteerimistingimuste menetlustes koostati kaks keskkonnamõjude eelhinnangut. Keila Linnavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 23.05.2019 korraldusega nr 170 andnud välja projekteerimistingimused nr 1911802/03307, millele on lisatud keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi Keila LV PT EH). Projekteerimistingimuste nr 1911802/03307 väljaandmisel jäeti algatamata kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine tuginedes Keila LV PT EH-s ja asjaomaste asutuste kirjades toodule. Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (Keila-Valingu 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Otsuse lisas oleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa raudteerajatiste ehitamiseks TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07164-… asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid …. TTJA viis eelhinnangusse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas eelhinnangus asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et rajatiste asukoht on transpordimaal (raudteemaa), selle sihtotstarve ei muutu ning tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja rongiliikluse asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Ehitamisel on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid (valik neist on ära toodud sh eelhinnangu punktis 4.8). Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt järgmised: 1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. 2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat liiva/kruusa/täitepinnast. 3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. 6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi). 7. Eelhinnangus välja toodud Akukon 2019 ja 2021 müra- ja vibratsiooniuuringute tulemuste alusel piirkondades, kus müra ja vibratsioon on üle normi ja normi lähedane tuleb rakendada müra ja vibratsiooni vähendamise meetmeid. 8. Ehitustööde käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks. 9. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada terviseohutu elukeskkond. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. TTJA tugineb KMH otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. TTJA leiab, et kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju, juhul kui täidetakse nii seadusandlusest tulenevaid kui eelhinnangus keskkonnameetmetena väljatoodud nõudeid. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8: otsustan: jätta ehitusloa menetluses Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamine algatamata Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks“ juurde Adressaadid: 1. Saue Vallavalitsus, [email protected] 2. Keila Linnavalitsus, [email protected] 3. Muinsuskaitseamet, [email protected] 4. Terviseamet, [email protected] 5. Keskkonnaamet, [email protected] 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Nimekirja alusel 07.06.2021 nr 16-12/21-07164-002 Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks AS Eesti Raudtee esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ehitisregistri kaudu menetlemiseks ehitusloa taotluse nr 2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148) 2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911) 3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913) 4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479). KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Selgitame, et otsuse eelnõus punase kirjaga märgitud tekst on muutuv, sõltudes asjaomase asutuse arvamustest. Projektdokumentatsioon (projekteerimistingimused, samuti ehitusloa taotlusega esitatud dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide detailotsingut: EHR avalehel https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111271/05859, vajutada „otsi“. Lähtuvalt eeltoodust palume Teie kui asjaomase asutuse seisukohti hiljemalt 08.07.2021 e- posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil ei ole vastuväiteid KMH algatamata jätmise eelnõu ja eelhinnangu osas. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Lisad: 1. Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3. Jaotusnimekiri Liis Piper +372 667 2151 [email protected] Lisa 1 Otsuse „Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ juurde Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1. Üldine teave 1.1) Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148) 2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911) 3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913) 4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479) Ehitustegevus toimub Harju maakonnas Saue vallas Valingu külas Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 (72701:003:0069), Keila linnas Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km (29601:007:0016), Keila linnas Turu tn 1 // Keila raudteejaam (29601:011:0019), Saue linnas Keila-Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas Vanamõisa külas Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189) ning Saue vallas Laagri alevikus Keila- Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190) kinnistutel. Ehitustööd on üks osa projektist „Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Tallinn-Keila lõigul raudteeohutuse ja raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tõstmine ning suurema ühenduskiiruse pakkumine. Kaardiväljavõttel on ehituslubade taotluses märgitud rajatiste paiknemine maastikul. Allikas: Maa-Amet, X- GIS 2.0 https://xgis.maaamet.ee/xgis2 1 1.2) Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta Projekteerimistingimuste menetlustes on koostatud kaks keskkonnamõjude eelhinnangut. Keila Linnavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 23.05.2019 korraldusega nr 170 „Projekteerimistingimuste määramine raudteerajatiste projekti koostamiseks“ andnud välja projekteerimistingimused nr 1911802/03307, millele on lisatud keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi Keila LV PT EH). Projekteerimistingimuste nr 1911802/03307 andmisel jäeti algatamata kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine tuginedes Keila LV PT EH-s ja asjaomaste asutuste kirjades toodule. Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Eelpooltoodud projekteerimistingimuste menetlustes koostatud eelhinnangutes toodi ära ka uuringunõuded, milledest käesolevas eelhinnangus käsitletakse vaid neid, mis on otseselt seotud ehitusloa taotluses toodud esemega (projekteerimistingimused väljastati rohkematele rajatistele kui praegu taotletud ehitusloas) ehk rööbasteega. Saue VV PT EH järgi tuli hinnata raudteetammilt lähtuva võimalike saasteainete heite mõju olulisust pinna- ja põhjaveele ning pinnasele ja jõgedele, analüüsides olemasoleva raudteetammi pinnase ohtlike ainete sisaldust ja tulemuste vastavust kehtestatud normidele. Samuti sooviti müra ja vibratsiooni tasemete hindamist (eeldatavalt siiski modelleerimist). Müra ja vibratsiooni osas on teostatud kaks uuringut: Akukon Eesti OÜ töö nr 190987-1 „Pääsküla-Keila müra, vibratsiooni hinnang“ (Akukon 2019) ja Akukon Eesti OÜ töö nr 210387-1 „Keila-Valingu 78,39-81,08 km, teise peatee ehitamine. Mürataseme modelleerimine Keilas Ülejõe tee 10“ (Akukon 2021). Esimeses uuringus (Akukon 2019) hinnati raudteeliiklusest põhjustatud müra taset ja vibratsiooni Pääsküla- Keila lõigul. Töö tulemusena kaardistati olemasolev ja planeeritav olukord päevasel ja öisel ajavahemikul. Lähimate raudtee ääres asuvate müratundlike hooneteni päevasel ja öisel ajal enamasti kuni 55-59 dB suurune mürataseme tsoon. Üksikute elamuteni ulatub kõrgem müratase. Olemasolev olukorra puhul ulatub Alametsa kinnistuni Valingu külas päevasel ajal 65-69 dB, öisel ajal 60-64 dB ja Tuula tee 8 Keila linnas päevasel ajal 60-64 dB ja öisel ajal 55-59 dB suurune müratase. Olemasolevas olukorras on Alametsa kinnistul II kategooria piirtaseme norm (65/60 dB) ületatud. Planeeritavas olukorras lisandub Ülejõe tee 10 Keila linnas, kuhu ulatub päevasel ajal 60-64 dB ja öisel ajal 55-59 dB suurune müratase, Tuula tee 8 hooneni Keila linnas ulatub päevasel ajal 65-69 dB, öisel ajal 60-64 dB. Planeeritavas olukorras on Alametsa kinnistul ja Tuula tee 8 II kategooria piirtaseme norm (65/60 dB) ületatud. Raudteeliiklusmüra tõkestamiseks võib ette näha müraekraani, mis vähendab müratasemeid elamute õuealal ja vähesel määral ka hoonete fassaadil. Siseruumidele kehtestatud normtasemete täitmise tagab hoone välispiirde heliisolatsioon. Vibratsiooni mõõtmise osas sai välja tuua järgmised elamud, kus võib olla kõrgendatud vibratsiooni risk, kuna hooned asuvad reisirongist põhjustatud vibratsiooni riskipiirkonnas: Alametsa kinnistu Valingu küla ja Tuula tee 8 Keila linn. Nimetatud hoonete juures tuleks läbi viia mõõtmised, et selgitada välja vibratsioonist põhjustatud häiring. (Akukon 2019) 2019. aastal läbi viidud mürauuringus on lähtutud sellest, et uue peatee telg asub olemasolevast raudteest ca 10 m kaugusel. Teise peatee põhiprojekti järgi jääb raudtee teljest elamumaa Keilas Ülejõe tee 10 kinnistu piirini ca 33,8 m, sealt elamu seinani veel ca 4 m lisaks. Sellest tulenevalt teostati uued müratasemete arvutused. Töö tulemusena kaardistati olemasolev ja planeeritav olukord päevasel ja öisel ajavahemikul. Ülejõe tn 10 eluhooneni ulatuvad olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel päevasel ajavahemikul 60-63 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon; öisel ajavahemikul 55-58 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Ülejõe tn 10 kinnistul on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II kategooria liiklusmüra piirväärtus, kui arvestada märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel kehtivad müra normtasemed 65 dB päeval ja 60 dB öösel (Akukon 2021). 1.3) Käesoleva eelhinnangu koostamise alused 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (Keila-Valingu 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07164-… asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid: 1. Saue Vallavalitsus (kohaliku omavalitsuse üksus) 2. Keila Linnavalitsus (kohaliku omavalitsuse üksus) 3. Muinsuskaitseamet (info mälestiste ning nende kaitsevööndite osas) 4. Terviseamet (projektil on võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule) 5. Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel) Asjaomaste asutuste seisukohta KMH algatamata jätmise ja soovituste/nõuete ning nendega eelhinnangus arvestamise osas kajastab alljärgnev tabel: Asutus, kirja nr Seisukoht Soovitused või nõuded ning nendega eelhinnangus arvestamine 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 2.1) Tegevuse iseloom ja maht AS Eesti Raudtee töö nr 19-2020 seletuskirja järgi toimub antud projektiga teise peatee ehitamine olemasoleva raudtee kõrvale (põhja poole) ca 2,7 km ulatuses, mis suurendab rongiliikluse läbilaskevõimet Keila–Pääsküla vahelisel raudteelõigul. Keila–Valingu jaamavahe on üheteeline ning varustatud automaatblokeeringuga. Raudtee on raudbetoonliipritel, rööbastega 60E1 ja R65. Liiprite epüür kõveral teelõigul on 2000 liiprit/km, sirgetel teelõikudel 1840 liiprit/km. Olemasoleval teelõigul asub üks raudteeülekäigukoht, üks metallsild ja üks raudbetoonist truup (selles projektis ei käsitleta). Ette on nähtud järgmised tööd:  raudtee maa-ala puhastamine vastavalt vajadusele võsast ja puudest;  siirde nr 102-104 demonteerimine ( koos pöörmete 1/18 R65 ja piirdepostidega);  kaitsetupiku nr 4 demonteerimine koos tupikuprisma ja tõkkepukiga;  tee nr I tõkkepuki demonteerimine koos tupikuprismaga; 3  isoleerlukkude demonteerimine;  muldkeha laiendamine/rajamine; kaitsekihi rajamine väljalõigatava pinnase piirkonnas;  olemasolevate kraavide/küvettide täitmine kohaliku pinnasega;  raudbetoonist liipritel 60E1 rööbastega raudtee paigaldamine;  raudtee ballasteerimine graniitkillustikuga liiprite alt 35 cm paksuselt;  uute isoleerlukkude (Tenconi) paigaldamine;  reservtorude paigaldamine signaalpunktide juures side- ja elektrikaablite jaoks;  kraavide ja küvettide sisselõikamine;  sademevee torude ø 315/272 paigaldamine süvendis persp. kontaktvõrgu mastide kõrvale;  drenaaži rajamine pikkusega 52 m ;  sademevee toru ø 315/272 SN8 paigaldamine koos drenaažikaevuga (Ülejõe tee);  poolitatavate kaitsetorude Ø 100 paigaldamine;  raudtee parandamine plaanis ja profiilis;  vastavalt vajadusele kaablite ümberpaigaldamine või väljavahetamine;  raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine. 2.2) Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kõrgeima tasemega kehtiv planeering ehitusalal on Harju maakonnaplaneering 2030+ mille kehtestas riigihalduse minister 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Keila linna üldplaneering on kehtestatud Keila Linnavolikogu 15. oktoobri 2002 määrusega nr 31. Üldplaneeringus on määratud tehnilise võrgustiku alad, kavandatav rööbastee laiendamine raudteemaal ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga (Keila LV PT EH). Saue valla ehitised jäävad hetkel kehtiva Saue valla üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29. novembri 2012 otsusega nr 89) ja Saue linna üldplaneeringu (kehtestatud 16.12.2010 Saue linnavolikogu määrusega nr 18) mõjualasse. 2.3) Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Tööde teostamisel kasutatakse järgnevaid maavarasid: killustik (31,5–63 mm), peenkillustik (5–20 mm), kruus (sh purustatud kruus) teepeenarde kindlustamiseks, kasvupinnas nõlva kindlustamiseks ning heakorratöödeks, liiv. Maavarade kaevandamist ei toimu (v.a pinnase eemaldamine). Tööde teostamise käigus on võimalik haljastuse eemaldamine. 2.4) Tegevuse energiakasutus Ehitusmasinate kütus (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) elektritarbimine. 2.5) Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: 1) ehitusmasinate heitgaasid õhku suurendavad õhusaastet; 2) võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; 3) kõrgendatud mürafoon ning vibratsioon. Sügis- ja kevadtalvisel ajal on võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (töömaa valgustamine). Müra- ja vibratsiooni taseme ajutine suurenemine tekib ehitusmaterjalide vedamisest, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide töötamisest, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline müra ja vibratsiooni teke kaasneb pea iga ehitustegevusega ning see lõpeb peale raudteelõigu valmimist. Täpne ehitusaegne müra ja vibratsiooni tase ei ole tegevuse iseloomu tõttu prognoositav. (Keila LV PT EH) Ehitiste kasutamisega kaasnevad heited: pinna- ja põhjaveele ning pinnasele võib mõju tekkida raudteetammide ja kaitsevööndis kasutatavatest tõrjevahenditest, millega piiratakse taimestiku kasvu raudtee kaitsevööndi selles ulatuses, mis on vajalik nähtavuse tagamiseks. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee kaitsevööndiga (Saue VV PT EH). 4 2.6) Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Lammutustöödel tekib või võib tekkida järgmisi jäätmeid: vanad puitliiprid, betooni- ja kivitükid, metallijäätmed (rööpatükid, liiprite kinnitamise naelad, -lapid jms), samuti eemaldatav pinnakate (täide). Jäätmed sorteeritakse: olmejäätmeid ei segata ehitusjäätmetega ning need kogutakse eraldi. Tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse (nt killustik, täitepinnas) või antakse (kile, papp ja paber, pakendid, akud ja patareid vms ohtlikud jäätmed jne) üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse muldkeha jalami kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning heakorrastamiseks. 2.7) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vandalismist, tööohutuse nõuete rikkumisest või mittekorras seadmetest tingitud tuleoht. Tulekahju tulemusena võib sattuda õhku mürgiseid põlemisjääke, samuti pinnasesse ning vette. Ehitusperioodil on võimalikud avariiolukorrad seotud rongiliiklusega kui ehitusala on piiritlemata ning (ehitustöödega seotud) isikutel puuduvad teadmised rongiliiklusest: peatumine ja parkimine raudtee kaitsevööndis või kontaktvõrgu piirkonnas jne. 2.8) Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht kättesaadavate teaduslike andmete alusel teadaolevalt puudub. 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 3.1) Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Osa rööbasteest paikneb Keilas raudteemaal (katastritunnused 29601:007:0016 ja 29601:011:0019). Kinnistute sihtotstarve on 100 % transpordimaa. Lisaks raudteega seotud tegevustele ei ole ehitusalal teisi funktsioone ega perspektiive. Osa ehitatavast rööbasteest jääb Saue valla haldusterritooriumile (katastriüksused 72701:003:0069; 72703:001:0191; 72703:001:0189; 72703:001:0190). Kinnistute sihtotstarve on 100 % transpordimaa. Planeeritav maakasutus jääb samaks ja kõik raudtee muldkeha rajamisega seotud tööd on ette nähtud raudteemaa piires. 3. 2) Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ tööst (viide: Eesti Raudtee 2021) selgub, et 2020. aasta novembris uuritud lõik paikneb geoloogiliselt Põhja-Eesti Klindipealsel lubjakiviplatool, kus pinnakatteks on peamiselt jääliustikulised moreenpinnased ning seda katvad täite- või kasvupinnased. Lõigul Keila jaam kuni Keila jõgi katab lubjakivi või moreeni liivpinnaste kompleks. Aluspõhjas avanevad Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 ja Kahula 2 kihistud (endised Jõhvi ja Keila kihistud). Geoloogilised tingimused on uuritud lõigul head. Geoloogilises lõikes esinevad mineraalpinnased on piisavate geotehniliste omadustega, et nendele rajada raudtee muldkeha. Eelnevalt on soovitav õhuke täite ja mullakiht eemaldada. Kaevetööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et savi- ja moreenpinnased on leondumisohtlikud pinnased ning kaevikus pikemalt vee alla jäädes need leonduvad ning kaotavad tunduvalt oma geotehnilistes omadustes. Kaevikutesse kogunenud vesi tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Savi- ja moreenpinnased on külmakerkeohtlikud pinnased. 5 Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile asub lähim looduskaitsealune objekt 200 meetri kaugusel – Keila mõisa park registrikoodiga KLO1200586, mis on ka II kategooria kaitsealuste liikide nahkhiirlaste elupaik. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Eesti soojumika püsielupaik, mis jääb projektialast 2,7 km kaugusele. Kavandatavast projekti töömaa alast 500 meetri raadiusse ei jää registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti (Keila LV PT EH). Mõju loomade liikumisele ei muutu, sest kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel raudteemaana. Kavandataval alal kasvava haljastuse raadamise täpne ulatus taastatava raudteelõiguga piirnevatel aladel selgub projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus. Haljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba, menetluse käigus teostatakse paikvaatlus, põlispuud võimalusel säilitatakse (Keila LV PT EH). Keila linn asub kaitsmata põhjaveega alal. Lähim registrisse kantud puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0000557 paikneb 500 meetri kaugusel. Projekti koostamisel tuleb hinnata reostuse jõudmise võimalus (ehitustööde ajal) pinna- ja põhjavette ning keskkonnahoiutööde kavas kirjeldada selle vältimiseks vajalikud meetmed (Keila LV PT EH). Keila jõe veekaitsevöönd on veeseaduse § 29 lõike 2 punkti 2 alusel 10 meetrit. Vastavalt veeseaduse § 29 lõikele 4 on veekaitsevööndis keelatud maavarade kaevandamine, puu ja põõsarinde raie ilma keskkonnaameti nõusolekuta. (Keila LV PT EH). Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei asu kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses maavarasid, maavarade levialasid või perspektiivalasid (Saue VV PT EH). 3.3) keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kaitsevööndiga objektidest asuvad ehitusalal geodeetilised märgid väliste tunnustega 41277, 211794, 92504, Teise peatee ehitamisel jäävad ehitustsooni kolm kohaliku geodeetilise võrgu märki, mis tuleb teisaldada: GPS punkt nr 1 5016 ja polügonomeetria punktid nr 21 ning 1748. Maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud: Side- ja elektrikaablid, gaas,- kütte,- kanalisatsiooni-ja veetrassid. Ehitusalale ulatuvad järgmiste taristute kaitsevööndid: laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd 30m äärmisest rööpast, samuti elektri õhu- ja maakaabelliinide, gaasipaigaldise (Balticconnector) ning sideehitiste (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS) kaitsevööndid. Kaitsevööndis tegutsemine toimub vastavalt EhS §70-78 toodule ja kokkuleppel valdajatega. Keila jõe ülesõidukohas Keila jõe idapoolsel kaldal ning lähiümbruses asub arheoloogiamälestise (10-13. saj. pärit asulakoht, registrinr. 17879) kaitsevöönd (Keila LV PT EH). Suur osa ehitustegevuste tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb peamiselt ehitusmaterjale raudtee alale vedavatest veokitest ning jäätmeid ära vedavatest veokitest. Kuna ära vedamist vajavad jäätmekogused on eeldatavalt väga väikesed, on põhiline transpordikoormus tingitud ehitusmaterjalide kohale vedamisest. Ehitusaegse tegevusega seotud olmejäätmete nõuetekohane käitlemine reguleeritakse arendaja ja töövõtja vahelises lepingus. (Keila LV PT EH) 3.4) inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Ehitusalal paikneb elukondlik hoone aadressiga Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km, mis on kasutuses elumajana. Lähipiirkonnas on valdavaks üksikelamud ja kuna ehitusala piirneb Jõe tänava kinnistutega, on ehituse ajal mõjutatud eelkõige Jõe tänaval elavad inimesed. (Keila LV PT EH) Enne Keila jõe ületuskohta ca 230 m lõigu ulatuses olemasolevast raudteemaast põhja suunas jääb Keila linna territooriumile 10-11 kinnistuga elamupiirkond. Olemasolev raudtee jääb piirkonna lähimatest hoonetest ca 40 m kaugusele. Piirkonda läbib Ülejõe tee, mis viib mööda Keila jõe kalda äärt Keila jõge ületava raudteesilla alt Saue valla territooriumil asuvatele kinnistutele. (Saue VV PT EH) Saue linnas asuvad raudtee ääres enamasti väikeelamu maa-alad ja mõned üksikud korruselamud. Keila linnas jäävad raudtee äärde väikeelamumaad ja keskuse segahoonestuala (elamu-, äri-, sotsiaalmaa). Tiheasutusalade vahele asuvad Padula ja Valingu, kus vahetult raudtee ääres asuvad mõned üksikud elamud. (Akukon 2019) 6 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust. 4.1) Keskkonnamõju suurus Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav. 4.2) Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ületuskohtadel ja rongiliikluse ajutine asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Päevasel ajal sulandub ehitusmüra ilmselt üldisesse mürafooni, õhtusel ja öisel ajal aga võib ehitusmüra muutuda täiendavaks häiringuks lähialal. 4.3) Mõju ilmnemise tõenäosus Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring. Negatiivne keskkonnamõju (ehitusaegne häiring) on lühiajaline, kestusega 1-2 aastat (Keila LV PT EH). Positiivse mõjuna avaldub tõenäoliselt rongiliikluse kasv koos eeldatava autoliikluse vähenemisega (Keila LV PT EH). 4.4) Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra, tolm, vibratsioon). Pöördumatuks muutuseks võib lugeda pinnase ümberpaigutamise (mulde ehitamine) ja mingil määral taimestiku eemaldamise. Samas on ehitusala olnud ka eelnevalt raudtee kasutuses, mis tähendab, et tegemist on tehismaastikuga ja mõjud sellele on kasutuseripärast tulenevalt väiksemad. 4.5 ja 4.6) Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura 2000 võrgustikule puudub, lähim Natura 2000 ala asub Keila linna Tammiku tee ääres, mis jääb projektialast umbes 2,7 km kaugusele. (Keila LV PT EH) 4.7) Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kavandataval tegevusel võib olla ehitusaegse müra, vibratsiooni või heitgaaside osas kumulatiivne mõju seoses läheduses asuvatel tänavatel toimuvaga (nendelt tulenev liiklusmüra, teede jms remondi müra ja vibratsioon jne). 4.8) Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused Müra olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige 7 tööpäevadele ajavahemikus kl 8-19 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele. Vibratsioon raudtee ehitus- ja käitamisperioodil ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Keskkonnareostuse vältimiseks peab kasutatav tehnika/masinad olema tehniliselt korras. Vältida masinate ja seadmete parkimis-ja ladustamisplatside rajamist eluhoonete ja majutusasutuste lähedale. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb õigeaegselt hooldada. Ehitustööde käigus tuleb võtta arvesse, et raudteetammi täitematerjal ja pinnas kaitsevööndi ulatuses võib olla saastunud. Reostuse ilmnemisel tuleb selgitada selle ulatus ning olenevalt pinnase reostuse tasemest käideldakse pinnast vastavalt (likvideeritakse ja antakse üle jäätmekäitlejale või saab kasutada kohapeal ehitustöödel). Kaeve- ja ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase ja pinnasevee ilmnemisel tuleb selgitada pinnase ja veeproovidega reostuse suurus ja koostada edasine tegevuskava; reostuse suuruse väljaselgitamiseni tuleb reostuse levikut soodustavad tegevused peatada. 5. Eelhinnangu järeldus 5.1) Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Rööbastee rajamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. 5.2) Vajalikud keskkonnameetmed lisaks seadusandluses (vt punkt 4.8) toodule 1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. 2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat liiva/kruusa/täitepinnast. 3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. 6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi). 7. Eelhinnangus välja toodud Akukon 2019 ja 2021 müra- ja vibratsiooniuuringute tulemuste alusel piirkondades, kus müra ja vibratsioon on üle normi ja normi lähedane tuleb rakendada müra ja vibratsiooni vähendamise meetmeid. 5.3) Ettepanekud muudeks ohutusmeetmeteks 8 Jaama laiendamise käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada terviseohutu elukeskkond. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal Kirjalikud allikad:  Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“  Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering  AS Eesti Raudtee töö nr 19-2020: Keila–Valingu KM 7 8,39–81,08 teise peatee ehitamine. Põhiprojekt. Tallinn, 2021.  Akukon Eesti OÜ töö nr 190987-1 „Pääsküla-Keila müra, vibratsiooni hinnang“, 15.11.2019  Akukon Eesti OÜ töö nr 210387-1 „Keila-Valingu 78,39-81,08 km, teise peatee ehitamine. Mürataseme modelleerimine Keilas Ülejõe tee 10“, 31.03.2021 Kaardirakendused:  Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed  Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid  Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid  Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid  Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud  Mullastiku kaardirakendus: mullaareaalid mullanimetusega ja põllumassiivid  Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia, geoloogilised isojooned  Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed  Natura metsatoetused: metsaalana KKR-i kantud toetusõiguslikud alad  Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid  Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus  Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu  Üleujutuste rakendus  Kohapärimus: rahvusparkide kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet)  Kallete ja nitraaditundliku ala kaart  Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus  Maaparandussüsteemide kaardirakendus  Ristipuude kaardirakendus  Kaldaerofotode kaardirakendus  Mahealade kaart  Müraandmete kaardirakendus  Lennunduskaart Koostas: Kristina Fuks-Kuus 6672063 [email protected] 9 OTSUS Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148) 2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911) 3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913) 4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479) Ehitustegevus toimub Harju maakonnas Saue vallas Valingu külas Alametsa // Keila-Tallinn 78,7-83,1 (72701:003:0069), Keila linnas Tuula tee 8 // Keila-Tallinn 78,3-78,7km (29601:007:0016), Keila linnas Turu tn 1 // Keila raudteejaam (29601:011:0019), Saue linnas Keila-Tallinn 83,7-87,2 km (72703:001:0191), Saue vallas Vanamõisa külas Keila-Tallinn 83,1-83,7km (72703:001:0189) ning Saue vallas Laagri alevikus Keila- Tallinn 87,2-91,1 km (72703:001:0190) kinnistutel. Ehitustööd on üks osa projektist „Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste ehitamine“, mille lõppeesmärgiks on Tallinn-Keila lõigul raudteeohutuse ja raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tõstmine ning suurema ühenduskiiruse pakkumine. Projekteerimistingimuste menetlustes koostati kaks keskkonnamõjude eelhinnangut. Keila Linnavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 23.05.2019 korraldusega nr 170 andnud välja projekteerimistingimused nr 1911802/03307, millele on lisatud keskkonnamõjude eelhinnang (edaspidi Keila LV PT EH). Projekteerimistingimuste nr 1911802/03307 väljaandmisel jäeti algatamata kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine tuginedes Keila LV PT EH-s ja asjaomaste asutuste kirjades toodule. Saue Vallavalitsus on enda haldusterritooriumile jäävate rajatiste osas 03.04.2019 korraldusega nr 424 „Projekteerimistingimuste määramine Keila ja Pääsküla vahele täiendava raudteerööpapaari rajamise ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine“ välja andnud projekteerimistingimused ning selle lisas oleva eelhinnangu 11.02.2019, täiendatud 02.04.2019 (edaspidi Saue VV PT EH). Saue Vallavalitsus lähtus Saue VV PT EH ning asjaomaste asutuste arvamustest ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (Keila-Valingu 2. peatee ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 punkti 3 (raudteeliini laiendamine) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Otsuse lisas oleva eelhinnangu alapeatükkide numeratsioon vastab määruses 31 toodud §-dele ja punktidele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa raudteerajatiste ehitamiseks TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas … kirjaga nr 16-12/21-07164-… asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid …. TTJA viis eelhinnangusse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas eelhinnangus asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et rajatiste asukoht on transpordimaal (raudteemaa), selle sihtotstarve ei muutu ning tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja rongiliikluse asendamine bussiga ehk liikumisteede võimalikud muudatused. Ehitustöödega kaasnev müra, vibratsioon ja lõhnahäiringud puudutavad eelkõige ümberkaudseid inimesi, kelle elu- või töökohad paiknevad raudtee naabruses. Ehitamisel on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid (valik neist on ära toodud sh eelhinnangu punktis 4.8). Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt järgmised: 1. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. 2. Inimeste kaitsmiseks tolmavate tegevuste eest kasta kuival ajaperioodil käideldavat liiva/kruusa/täitepinnast. 3. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 5. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. 6. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta olemasolevat kõrghaljastust vigastuste eest (võra, juured, tüvi). 7. Eelhinnangus välja toodud Akukon 2019 ja 2021 müra- ja vibratsiooniuuringute tulemuste alusel piirkondades, kus müra ja vibratsioon on üle normi ja normi lähedane tuleb rakendada müra ja vibratsiooni vähendamise meetmeid. 8. Ehitustööde käigus tuleb arvestada sellega, et tuletõrjehüdrantidele, hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs päästetöödeks. 9. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada terviseohutu elukeskkond. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. TTJA tugineb KMH otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. TTJA leiab, et kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju, juhul kui täidetakse nii seadusandlusest tulenevaid kui eelhinnangus keskkonnameetmetena väljatoodud nõudeid. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8: otsustan: jätta ehitusloa menetluses Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamine algatamata Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks“ juurde Adressaadid: 1. Saue Vallavalitsus, [email protected] 2. Keila Linnavalitsus, [email protected] 3. Muinsuskaitseamet, [email protected] 4. Terviseamet, [email protected] 5. Keskkonnaamet, [email protected] 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Nimekirja alusel 07.06.2021 nr 16-12/21-07164-002 Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks AS Eesti Raudtee esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ehitisregistri kaudu menetlemiseks ehitusloa taotluse nr 2111271/05859 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rööbastee nr I Keila-Valingu (ehitisregistri kood 221361148) 2. Rööbastee nr II Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360911) 3. Rööbastee nr 4 Valingu (ehitisregistri kood 221360913) 4. Rööbastee nr I Valingu-Blokkpost89 (ehitisregistri kood 221360873) 5. Rööbastee nr I Keila (ehitisregistri kood 220875479). KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Selgitame, et otsuse eelnõus punase kirjaga märgitud tekst on muutuv, sõltudes asjaomase asutuse arvamustest. Projektdokumentatsioon (projekteerimistingimused, samuti ehitusloa taotlusega esitatud dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide detailotsingut: EHR avalehel https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111271/05859, vajutada „otsi“. Lähtuvalt eeltoodust palume Teie kui asjaomase asutuse seisukohti hiljemalt 08.07.2021 e- posti aadressile [email protected]. Juhul, kui Te pole määratud tähtajaks seisukohta esitanud ega tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et Teil ei ole vastuväiteid KMH algatamata jätmise eelnõu ja eelhinnangu osas. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Lisad: 1. Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Keila-Valingu 2. peatee ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3. Jaotusnimekiri Liis Piper +372 667 2151 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel