Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 04.05.2021 nr 2-4/20-0422/2893
Suur-Ameerika 1
Meie: 04.06.2021 nr 15.1-3/2780-1
Tallinn, 10122
VM tagasiside arengukavale Eesti Digiühiskond 2030
Visioon ja suunad
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seab eesmärgiks edendada Eesti majandust, riiki ning ühiskonda
digitehnoloogiate kaasabil järgneval kümnendil. Vaatamata sellele seatud ambitsioonile, keskendub
Digiühiskond 2030 digilahenduste kasutamisele avalikus sektoris, eelkõige avalike digiteenuste
arendamisele, ühenduvusele ning küberturvalisusele. Peame antud tegevuskava fookust
põhjendamatult kitsaks ning teeme ettepaneku käsitleda digiühiskonda laiemalt. Uutest avaliku sektori
lahendustest ei piisa, et viia Eesti digiriik järgmisele arengutasemele.
Esiteks, digiühiskonna areng mõjutab kõiki eluvaldkondi ning ka antud arengukava viitab
digitaalsetele tehnoloogiatele kui instrumendile, mis aitab erinevates valdkondlikes strateegiates
seatud eesmärke täita. Samas pakuvad digitaalsed tehnoloogiad valdkonnaüleseid võimalusi ja
väljakutseid, mida arengukavas piisavalt käsitletud ei ole. Valdkonnaüleste eesmärkide seadmine
aitaks paika panna teiste valdkondade arengukavade digiarengu eesmärke ning suurendaks kooskõla
tegevuskavaga Digiühiskond 2030.
Teiseks, vastavalt 1998. aastal vastu võetud Eesti infopoliitika põhialustele1 toetavad digitaalsed
tehnoloogiad administratsiooni sisemiste protsesside ning teenuste pakkumise kõrval ka demokraatia
edendamist, sh avatud ja kaasava digiühiskonna kujundamist. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada
digiühiskonnaga seonduvate arengukavade nimistusse Eesti Avatud Valitsemise Partnerluse
tegevuskava 2020-2022.
Kolmandaks, antud tegevuskava ei sea eesmärke avalikkuse ega ka ettevõtete digi- ning
küberkompetentsi tõstmiseks, vaatamata sellele, et digiühiskonna arengu suurimaks murekohaks
peetakse justnimelt IT-pädevuste ja -spetsialistide puudust (lk. 8). Siinkohal väärivad veelkord
väljatoomist Euroopa Digimajanduse- ja Ühiskonna Indeksi, nö DESI indeksi tulemused, mis
kinnitavad, et Eesti jääb maha Euroopa keskmisest ettevõtete digikasutuses 2 ning jääb maha Euroopa
liidritest avalikkuse ehk inimeste digiteenuste kasutamise osas3. Eesti juhib just avaliku sektori
digiteenuste pakkumise osas4, mis aga ei ole piisav selleks, et tõusta Euroopa ja maailma juhtivaks
1
Eesti Infopoliitika Põhialused: https://www.riigiteataja.ee/akt/75308.
2
DESI 2020. Integration of Digital Technology: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/integration-digital-technology-
enterprises.
3
DESI 2020. Use of Internet Services: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/use-internet-and-online-activities.
4
DESI 2020. Digital Public Services: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-public-services.
digiriigiks. Avalikkuse ning erasektori digitaalne mahajäämus võib jääda oluliseks takistuseks ka
antud digiühiskonna arengukavas seatud eesmärkideni jõudmisel.
Lähtuvalt ülaltoodust, tekib küsimus, kas seotud valdkondlikes arengukavades, eelkõige
Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 ning Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärkidest ja tegevustest piisab selleks, et tagada Eesti
inimeste ja ettevõtete digi- ja küberkompetentside kasv, toetamaks tegevuskava Digiühiskond 2030 ja
tagamaks Eesti digiühiskonna areng? Näiteks Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ei sea digi- ja
küberpädevustega seotud üld- või strateegilisi eesmärke ning keskendub digilahendustele- ja
pädevustele eelkõige kooliõppes5. Lisaks ei käsitle antud tegevuskava küberoskusi.
Teeme ettepaneku seada Digiühiskond 2030 tegevuskavas eesmärke ja tegevusi ka avalikkuse ning
erasektori digikompetentsi tõstmiseks, mida jäävad toetama nii Haridusvaldkonna arengukavas 2021-
2035 kui Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035
seatud eesmärgid ja tegevused. Viimane aitaks seada eesmärke ja tegevusi ka ELi struktuuritoetuse
toetusskeemile „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ 6, mille rakendusasutuseks on hetkel siiski MKM
koos RIAga.
Digiühiskonna arengu hetkeolukord
Jääb selgusetuks, millel tugineb digiühiskonna arengukava aluseks olev hetkeolukorra analüüs (va
DESI 2020 indeksi andmed, mida kasutatakse võrdluseks teiste Euroopa riikide digiarenguga) ning
milline olnud viimase kaardistamisprotsess (töögrupid, teenuste tagasiside, vms)?
Hetkeolukorra analüüsist ei selgu, mis on need valdkonnad, kus on digiteenused kasutajasõbralikumad,
kus on areng olnud kiirem ning mis on need valdkonnad, kus arengud on olnud aeglasemad või kus
oleme ka ebaõnnestunud. Samuti ei selgu, mis on need tööstus- ja majandusharud, kus mahajäämus on
olnud suurem ning miks. Lisaks ei selgu, kas esiletoodud probleemide mõju ja ulatus on sektoriüleselt
sama või erinev. Võib ju eeldada, et areng ei ole olnud ühtlane ning just viimase analüüs peaks andma
võimaluse seada tulevikueesmärke ja viia sisse senisesse arengusse vajalikke korrektuure.
Seonduvad tegevuskavad
Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 seab digitehnoloogiate kasutusega seatud eesmärke ja tegevusi,
mis lisaks julgeolekule toetavad Eesti riigi maine ja mõjukuse kasvu, samuti arengukoostöö ning
äridiplomaatia mainet ja mõjukust, kaubandussuhteid jne. Eesti kui eduka digiriigi maine hoidmiseks
ja arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning IT ettevõtete ekspordivõimaluste
suurendamiseks esindab Välisministeerium Eesti digihuvisid rahvusvahelisel areenil ning kaasub
erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega, protsessidega ning poliitikatega.
Digiühiskonna 2030 arengukavaga on seotud Eesti Välispoliitika Arengukavaga nii küber- kui
digikoostöö ehk nii küber-kui digidiplomaatia (punkt 8. sihitud väliskoostöö) kontekstis.
Juhtimiskorraldus
Arengukava loetleb mitmeid alaprojekte- ja dokumente, mida on plaanis ellu viia ja vastu võtta (nt
riiklik küberjulgeoleku haldusmudel, küberjulgeoleku nõukoda jm). Nii mõnedki neist eeldavad
teiste ministeeriumide ja asutuste ulatuslikku kaasamist. Samas jääb ebaselgeks, kuidas, millisel
määral ja mis formaatides selline kaasamine toimub, või kuidas on tagatud, et kõik asjassepuutuvad
5
Avalikkuse digioskusi mõõdetakse vaid ühe indikaatoriga (lk. 20 „baastasemest kõrgema taseme digioskused 16-74 a, %)
6
ELi struktuuritoetuse toestusskeem „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“:
https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/toetusskeem-infouhiskonna-teadlikkuse-tostmine.html
asutused saavad õiges kohas sõna sekka öelda. Eriti just riikliku küberjulgeoleku huvides on vajalik
laiapindne koostöö ning samas tagamine, et erinevad koostööformaadid üksteise tööd ümber ei teeks.
Seega tuleb tagada tegevuste läbipaistvus ja teiste asutuste kaasamine alates varasest faasist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eva-Maria Liimets
minister
Nele Leosk
[email protected]