dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Digiühiskond 2030

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuni 2021
Viit
2-4/20-0422/2893
Registreeritud
7. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/20-0422
Vastutaja
Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎Eesti_digiuhiskond_2030_VM_tagasiside.asice448 KB

Sisu (failidest)

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 04.05.2021 nr 2-4/20-0422/2893 Suur-Ameerika 1 Meie: 04.06.2021 nr 15.1-3/2780-1 Tallinn, 10122 VM tagasiside arengukavale Eesti Digiühiskond 2030 Visioon ja suunad Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seab eesmärgiks edendada Eesti majandust, riiki ning ühiskonda digitehnoloogiate kaasabil järgneval kümnendil. Vaatamata sellele seatud ambitsioonile, keskendub Digiühiskond 2030 digilahenduste kasutamisele avalikus sektoris, eelkõige avalike digiteenuste arendamisele, ühenduvusele ning küberturvalisusele. Peame antud tegevuskava fookust põhjendamatult kitsaks ning teeme ettepaneku käsitleda digiühiskonda laiemalt. Uutest avaliku sektori lahendustest ei piisa, et viia Eesti digiriik järgmisele arengutasemele. Esiteks, digiühiskonna areng mõjutab kõiki eluvaldkondi ning ka antud arengukava viitab digitaalsetele tehnoloogiatele kui instrumendile, mis aitab erinevates valdkondlikes strateegiates seatud eesmärke täita. Samas pakuvad digitaalsed tehnoloogiad valdkonnaüleseid võimalusi ja väljakutseid, mida arengukavas piisavalt käsitletud ei ole. Valdkonnaüleste eesmärkide seadmine aitaks paika panna teiste valdkondade arengukavade digiarengu eesmärke ning suurendaks kooskõla tegevuskavaga Digiühiskond 2030. Teiseks, vastavalt 1998. aastal vastu võetud Eesti infopoliitika põhialustele1 toetavad digitaalsed tehnoloogiad administratsiooni sisemiste protsesside ning teenuste pakkumise kõrval ka demokraatia edendamist, sh avatud ja kaasava digiühiskonna kujundamist. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada digiühiskonnaga seonduvate arengukavade nimistusse Eesti Avatud Valitsemise Partnerluse tegevuskava 2020-2022. Kolmandaks, antud tegevuskava ei sea eesmärke avalikkuse ega ka ettevõtete digi- ning küberkompetentsi tõstmiseks, vaatamata sellele, et digiühiskonna arengu suurimaks murekohaks peetakse justnimelt IT-pädevuste ja -spetsialistide puudust (lk. 8). Siinkohal väärivad veelkord väljatoomist Euroopa Digimajanduse- ja Ühiskonna Indeksi, nö DESI indeksi tulemused, mis kinnitavad, et Eesti jääb maha Euroopa keskmisest ettevõtete digikasutuses 2 ning jääb maha Euroopa liidritest avalikkuse ehk inimeste digiteenuste kasutamise osas3. Eesti juhib just avaliku sektori digiteenuste pakkumise osas4, mis aga ei ole piisav selleks, et tõusta Euroopa ja maailma juhtivaks 1 Eesti Infopoliitika Põhialused: https://www.riigiteataja.ee/akt/75308. 2 DESI 2020. Integration of Digital Technology: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/integration-digital-technology- enterprises. 3 DESI 2020. Use of Internet Services: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/use-internet-and-online-activities. 4 DESI 2020. Digital Public Services: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-public-services. digiriigiks. Avalikkuse ning erasektori digitaalne mahajäämus võib jääda oluliseks takistuseks ka antud digiühiskonna arengukavas seatud eesmärkideni jõudmisel. Lähtuvalt ülaltoodust, tekib küsimus, kas seotud valdkondlikes arengukavades, eelkõige Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 ning Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärkidest ja tegevustest piisab selleks, et tagada Eesti inimeste ja ettevõtete digi- ja küberkompetentside kasv, toetamaks tegevuskava Digiühiskond 2030 ja tagamaks Eesti digiühiskonna areng? Näiteks Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ei sea digi- ja küberpädevustega seotud üld- või strateegilisi eesmärke ning keskendub digilahendustele- ja pädevustele eelkõige kooliõppes5. Lisaks ei käsitle antud tegevuskava küberoskusi. Teeme ettepaneku seada Digiühiskond 2030 tegevuskavas eesmärke ja tegevusi ka avalikkuse ning erasektori digikompetentsi tõstmiseks, mida jäävad toetama nii Haridusvaldkonna arengukavas 2021- 2035 kui Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärgid ja tegevused. Viimane aitaks seada eesmärke ja tegevusi ka ELi struktuuritoetuse toetusskeemile „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ 6, mille rakendusasutuseks on hetkel siiski MKM koos RIAga. Digiühiskonna arengu hetkeolukord Jääb selgusetuks, millel tugineb digiühiskonna arengukava aluseks olev hetkeolukorra analüüs (va DESI 2020 indeksi andmed, mida kasutatakse võrdluseks teiste Euroopa riikide digiarenguga) ning milline olnud viimase kaardistamisprotsess (töögrupid, teenuste tagasiside, vms)? Hetkeolukorra analüüsist ei selgu, mis on need valdkonnad, kus on digiteenused kasutajasõbralikumad, kus on areng olnud kiirem ning mis on need valdkonnad, kus arengud on olnud aeglasemad või kus oleme ka ebaõnnestunud. Samuti ei selgu, mis on need tööstus- ja majandusharud, kus mahajäämus on olnud suurem ning miks. Lisaks ei selgu, kas esiletoodud probleemide mõju ja ulatus on sektoriüleselt sama või erinev. Võib ju eeldada, et areng ei ole olnud ühtlane ning just viimase analüüs peaks andma võimaluse seada tulevikueesmärke ja viia sisse senisesse arengusse vajalikke korrektuure. Seonduvad tegevuskavad Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 seab digitehnoloogiate kasutusega seatud eesmärke ja tegevusi, mis lisaks julgeolekule toetavad Eesti riigi maine ja mõjukuse kasvu, samuti arengukoostöö ning äridiplomaatia mainet ja mõjukust, kaubandussuhteid jne. Eesti kui eduka digiriigi maine hoidmiseks ja arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning IT ettevõtete ekspordivõimaluste suurendamiseks esindab Välisministeerium Eesti digihuvisid rahvusvahelisel areenil ning kaasub erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega, protsessidega ning poliitikatega. Digiühiskonna 2030 arengukavaga on seotud Eesti Välispoliitika Arengukavaga nii küber- kui digikoostöö ehk nii küber-kui digidiplomaatia (punkt 8. sihitud väliskoostöö) kontekstis. Juhtimiskorraldus Arengukava loetleb mitmeid alaprojekte- ja dokumente, mida on plaanis ellu viia ja vastu võtta (nt riiklik küberjulgeoleku haldusmudel, küberjulgeoleku nõukoda jm). Nii mõnedki neist eeldavad teiste ministeeriumide ja asutuste ulatuslikku kaasamist. Samas jääb ebaselgeks, kuidas, millisel määral ja mis formaatides selline kaasamine toimub, või kuidas on tagatud, et kõik asjassepuutuvad 5 Avalikkuse digioskusi mõõdetakse vaid ühe indikaatoriga (lk. 20 „baastasemest kõrgema taseme digioskused 16-74 a, %) 6 ELi struktuuritoetuse toestusskeem „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“: https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/toetusskeem-infouhiskonna-teadlikkuse-tostmine.html asutused saavad õiges kohas sõna sekka öelda. Eriti just riikliku küberjulgeoleku huvides on vajalik laiapindne koostöö ning samas tagamine, et erinevad koostööformaadid üksteise tööd ümber ei teeks. Seega tuleb tagada tegevuste läbipaistvus ja teiste asutuste kaasamine alates varasest faasist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Nele Leosk [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel