dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuni 2021
Viit
32
Registreeritud
7. juuni 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Margus Tähepõld

Failid

  • 📎32 07.06.2021 Ministri määrus.asice641 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 07.06.2021 nr 32 Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise kord Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 4 lõike 5 alusel. § 1. Taotlus (1) Kui isik soovib enda majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri määramist avalikuks kasutamiseks, esitab ta selleks taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. (2) Lõikes 1 nimetatud taotluses esitatakse: 1) taotleja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) ohutusloa number; 3) andmed raudteeinfrastruktuuri kohta; 4) raudteeinfrastruktuuri kasutamise mahu ja käibe andmed taotluse esitamisele eelneva kolme kalendriaasta kohta, kui raudteeinfrastruktuuri on eelnevalt raudteevedudeks kasutatud, ning prognoos järgnevaks kolmeks kalendriaastaks; 5) eeldatavad raudteeinfrastruktuurikulud kalendriaasta kohta; 6) viide raudteeseaduse § 41 lõike 3 alusel avaldatud tegevuseeskirjale. (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud andmed raudteeinfrastruktuuri kohta sisaldavad järgmist: 1) raudtee asukoht, tähised, piirid ja pikkus; 2) raudteeliiklusregistri kood; 3) raudteeinfrastruktuuri tehnoseisundi lühiiseloomustus taotluse esitamise ajal; 4) kinnitus raudteeinfrastruktuuri vastavuse kohta kehtestatud nõuetele. (4) Taotlusele lisatakse raudteeseaduse § 46 kohane raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne mitte hilisema kui taotluse esitamise kalendriaastale eelnenud aasta seisuga. (5) Lõikes 4 nimetatud aruande asemel lisatakse taotlusele raudteeinfrastruktuuri kasutusloa number, kui tegemist on uue raudteeinfrastruktuuriga, mida ei ole enne taotluse esitamist raudteevedudeks kasutatud või on seda tehtud vähem kui üks aasta. (6) Kui lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud andmete kohaselt ületavad raudteeinfrastruktuuri kulud raudtee majandamisest saadavat tulu, tuleb taotlusele lisada raudteeinfrastruktuuri kasutamise majandusliku mõjuanalüüs koos seda toetavate arvutusega, mis kajastab raudteeinfrastruktuuri 2 avalikuks kasutamiseks määramise mõju riigieelarvele ning sotsiaalmajanduslikku mõju. (7) Lõikes 6 nimetatud analüüsi ei esitata, kui raudteeinfrastruktuur on rajatud riigieelarvest eraldatud vahendite arvel. § 2. Taotluse läbivaatamine (1) Taotlus vaadatakse läbi 60 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest. (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus taotlust menetledes küsida taotlejalt selgitusi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt arvamust ning Rahandusministeeriumilt arvamust raudteeseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamisest riigile tulenevate võimalike kohustuste mõju kohta riigieelarvele. § 3. Puudused taotluses (1) Kui taotleja jätab esitamata §-s 1 nõutud andmed või taotluses esineb muid puudusi, määrab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, jätab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 03.06.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise kord, mis sisuliselt asendab varem kehtinud Vabariigi Valitsuse 18.03.2004 määrust nr 72 „Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise kord“, kuna see muutus raudteeseaduse (RT I, 30.10.2020, 1) uue tervikteksti jõustumisel 31.10.2020. a. kehtetuks. Võrreldes varasema määrusega on lisatud võimalus raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks mitte määrata, nagu näeb ette ka raudteeseaduse § 4 lõige 2. Varasemalt ei olnud ministril kaalutlusõigust taotlust mitte rahuldada ja jätta raudtee avalikuks kasutamiseks määramata, vaid kui taotlus vastas nõuetele, tuli raudteeinfrastruktuur igal juhul avalikuks kasutamiseks määrata. Kuna tulenevalt direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikest 4 kehtib alates 01.04.2016 raudteeseaduse vanas redaktsioonis § 492 lõike 5 ja kehtiva raudteeseaduse § 73 lõike 5 säte, mis määrab riigi kohustuse tagada avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulude ja kulude tasakaal, tuleb sellist avaldusepõhist süsteemi muuta. Tulude ja kulude tasakaalu tagamise nõue toob riigile kaasa kohustusi, mille võtmisel peab olema võimalik seda ka kaaluda. Kui minister leiab, et raudtee, mida soovitakse määrata avalikuks kasutamiseks, majandamine ei ole jätkusuutlik ja selle kulude pool on tuludega võrreldes liiga suur ning võib seetõttu tuua riigile kaasa olulisi rahalisi kohustusi, peab tal olema võimalik raudtee avalikuks kasutamiseks määramisest keelduda. Suure avaliku huvi ja positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga raudtee puhul ning tuleviku eelarveliste vahendite olemasolul määrab minister üldjuhul raudtee avalikuks kasutamiseks. Määrusega sätestatakse nõuded, mida peab raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise taotluses esitama ning millisel juhul on ministril õigus taotluse rahuldamisest keelduda. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post: [email protected], tel: 625 6490) koostöös raudteetalituse juhataja Indrek Laineveeriga (e-post: [email protected], tel: 639 7636). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected] , tel: 715 3403). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab nõuded taotlusele. Lõike 1 kohaselt tuleb esitata taotlus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lõikega 2, mis taasesitab varasema määruse § 2 lõiget 1, sätestatakse, mida taotlus peab sisaldama. Nendeks andmeteks on andmed taotleja kohta, ohutusloa andmed, andmed 1 raudteeinfrastruktuuri kohta, andmed raudteeinfrastruktuuri kasutamise kohta (veomaht ja käive, kui raudteed on varasemalt mitteavaliku raudteena raudteevedudeks kasutatud, ning prognoos kolmeks järgnevaks kalendriaastaks), eeldatavad raudteeinfrastruktuurikulud ning viide tegevuseeskirjale. Ohutusluba näitab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ning protseduurid ja tingimused, mis on vajalikud raudteeinfrastruktuuri ning liiklusjuhtimis- ja signaalimissüsteemi ohutuks projekteerimiseks, hoolduseks ja käitamiseks, vastavad nõuetele. Andmed raudteeinfrastruktuuri kasutamise kohta ja raudteeinfrastruktuurikulude prognoosid aitavad hinnata raudteeinfrastruktuuri majandamise jätkusuutlikkust. Tegevuseeskiri näitab, millised nõuded on raudteeinfrastruktuuriettevõtja kehtestanud raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise kohta. Lõikes 3 tuuakse loetelu raudteeinfrastruktuuri andmetest, mida on vaja taotluses esitada. Lõikega 4, mis taasesitab varasema määruse § 2 lõiget 2 sätestatakse, et taotlusele lisatakse ka raudteeseaduse § 46 kohane raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne mitte hilisema kui taotluse esitamise kalendriaastale eelnenud aasta seisuga. Aruanne kinnitab raudteeinfrastruktuuri vastavust kehtestatud nõuetele. Lõikega 5 sätestatakse erand juhuks, kui tegu on uue raudteeinfrastruktuuriga, mida ei ole varasemalt mitteavaliku raudteena kasutatud või on seda tehtud vähem kui üks aasta. Sellisel juhul esitatakse andmed raudteeinfrastruktuuri kasutusloa kohta, kuna lõikes 4 nimetatud aruannet ei ole veel koostatud ja raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse nõuetele vastavust saab kinnitada kasutusloaga. Lõike 6 kohaselt tuleb ministri kaalutlusõiguse teostamiseks (raudteeseaduse § 4 lg 2) taotluse juurde esitada analüüs koos seda toetavate arvutustega, mis kajastab raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise majanduslikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju, kui taotluse juurde esitatud andmete kohaselt on alust arvata, et taotleja ei ole finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi raudteeinfrastruktuuri majandamisel (ehk raudtee majandamise kulud ületavad tulusid) ning raudteeinfrastruktuuri majandamine võib tulenevalt käesoleva raudteeseaduse § 73 lõikest 5 tuua riigile kaasa kohustusi. Raudteeseaduse § 73 lõike 5 kohaselt peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Eelnimetatud nõue tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikest 4. Kuna riigil on kohustus tagada raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulude ja kulude tasakaal, siis peab ootamatute lisakulude vältimiseks olema võimalik eelnevalt veenduda, et raudteeinfrastruktuuri majandamine on jätkusuutlik, toob kaasa vähemalt positiivse sotsiaalmajandusliku mõju ja selleks on ka riigieelarves kate olemas. Kui riigieelarves ei ole ette näha vahendeid tuleviku kulude katmiseks, siis võib minister sõltumata positiivsest sotsiaalmajanduslikust mõjust jätta raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramata. Lõige 7 sätestab erandi juhuks, kui raudteeinfrastruktuur on rajatud riigieelarveliste vahendite abil ehk sel juhul eelmises lõikes nimetatud analüüsi esitama ei pea. Seda seetõttu, et kui riik on otsustanud rajada uue raudtee ja selleks vahendid eraldanud, siis on sellega seotud tulevikukohustused juba varasemalt arvesse võetud ja analoogne analüüs tehtud. Paragrahviga 2 sätestatakse taotluse läbivaatamine. Taotlus vaadatakse läbi 60 päeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlusel on ministeeriumil õigus küsida taotlejalt selgitusi taotluse kohta, kui seda vajalikuks peetakse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt 2 küsitakse arvamust eelkõige raudteeinfrastruktuuri tehnilise poole pealt ehk amet kinnitab omalt poolt üle taotluse objektiks oleva raudteeinfrastruktuuri vastavust kehtivatele nõuetele. Lisaks võib ministeerium küsida arvamust rahandusministeeriumilt, kui tegemist on raudteeinfrastruktuuriga, mida ei ole rajatud avalike vahendite arvelt ja mille puhul võib kaasneda riigieelarvele täiendav koormus. Paragrahv 3 sätestatakse, mida teha juhul, kui taotluses esinevad puudused. Kui taotluses leitakse puudused, määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja määramisel arvestatakse puuduse iseloomu ehk kas seda on võimalik kõrvaldada minimaalsete pingutustega või eeldab see taotlejalt mingid olulist täiendavat tegevust. Vastavalt sellele määratakse tähtaja pikkus. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei esine mõjusid senikaua, kuni ei ole esitatud taotlust raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid riigile, kohalikule omavalitsusele või ettevõtjatele. Kulud võivad tekkida juhul, kui taotletakse uue raudteeinfrastruktuuri või mõne olemasoleva mitteavalikku raudtee määramist avalikuks kasutamiseks. Kulud sõltuvad sel juhul raudteeinfrastruktuuri kasutuskoormusest, selle kasutustasudest saadavatest tuludest ja raudteeinfrastruktuurikuludest, mida praegu ei ole võimalik määratleda. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, aktsiaseltsile Eesti Raudtee ja Edelaraudtee aktsiaseltsile. Kooskõlastusringil märkuseid ega arvamusi ei esitatud. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel