dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuni 2021
Viit
31
Registreeritud
7. juuni 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Gerli Ehte

Failid

  • 📎31 07.06.2021 Ministri määrus.asice1191 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 07.06.2021 nr 31 Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 752 lõike 4 alusel. § 1. Andmekogu nimi Andmekogu nimi on laevade järelevalve andmekogu, inglise keeles Ship Supervision Database. § 2. Andmekogu eesmärk Andmekogu pidamise eesmärk on Eestis registreeritud laevade, väikelaevade ja teisaldatavate ujuvvahendite (edaspidi laev) ning reederi meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse ning turvalisuse nõuetele vastavusega seonduvate andmete ja nende alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve toimingute ja menetlustega ning otsuste ja ettekirjutustega seonduvate andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning ülevaadete koostamine. § 3. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. § 4. Andmekogu pidamine (1) Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna. (2) Andmekogu alusdokumendid on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt, välja arvatud joonised ja tehniline dokumentatsioon, mille olemasolu kohta paberkandjal tehakse andmekogusse märge. (3) Andmekogu on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga. (4) Andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T1S1. § 5. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) menetluse andmestik; 2) riikliku järelevalve andmestik; 3) auditi ja ülevaatuse andmestik. (2) Andmekogus töödeldavate andmete täpsem andmekoosseis on sätestatud määruse lisas. § 6. Andmete andmekogusse esitamine (1) Riikliku järelevalve andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed esitab andmekogusse vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast auditi, ülevaatuse või riikliku järelevalve toimingu teostamist. (2) Menetluse andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed taotluse kohta esitab andmekogusse reeder või vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast reederilt taotluse saamist. (3) Andmed esitatakse andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või andmekogude andmevahetuskihi kaudu teisest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku andmekogust. § 7. Andmevahetus teiste andmekogudega Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teisest riigi andmekogust infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgmiselt: 1) rahvastikuregistrist füüsilise isiku nimi ja isikukood; 2) äriregistrist laevaomaniku või reederi nimi, registrikood, seadusjärgse esindaja nimi ja esindusõiguse ulatus ning kontaktandmed; 3) liiklusregistrist väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasi andmed; 4) laevakinnistusraamatust laeva ja selle omaniku andmed; 5) esimesest laevapereta prahitud laevade registrist laeva ja laeva prahtija andmed; 6) teisest laevapereta prahitud laevade registrist laeva ja laeva prahtija andmed; 7) riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust laeva, riigivara valitseja ja volitatud asutuse andmed; 8) aadressiandmete süsteemist koha-aadressi andmed. § 8. Andmete töötlemine (1) Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus või kui reeder esitab avalduse andmete muutmiseks andmekogus, teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse kahe tööpäeva jooksul ebaõigetest andmetest teadasaamise või avalduse esitamise päevast arvates. (2) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida reederilt esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist. (3) Vastutav töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses. (4) Kui reederi avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita andmekogu vastutava töötleja poolt määratud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab andmekogu vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. (5) Andmekogu andmete kõiki sisestamisi, muutmisi ja kustutamisi ning andmete, mis ei ole avalikud, vaatamisi ning väljastamisi logitakse. Logi sisaldab kirje looja ja loomise aja, muutja ja muutmise aja, kustutaja ja kustutamise aja, vaataja ja vaatamise aja ning väljastaja, väljastamise aja ja väljastatud andmete saaja andmeid. § 9. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele (1) Andmekogus töödeldavad andmed riikliku järelevalve käigus tehtud jõustunud ettekirjutuse kohta ning väljastatud tunnistuse kehtivuse kohta on avalikud. (2) Andmekogus töödeldavatele ning lõikes 1 nimetamata andmetele on isikul juurdepääs üksnes enda ja temaga seotud laeva andmete ulatuses. (3) Maaeluministeeriumil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on juurdepääs kalalaevade kohta andmekogusse kantud andmetele kalamajandust puudutavate ülesannete täitmiseks. (4) Politsei- ja Piirivalveametil ning Keskkonnaametil on juurdepääs järelevalvetoiminguteks vajalikele andmetele. (5) Juurdepääs andmetele, mis ei ole avalikud, võimaldatakse pärast isiku tuvastamist ja autoriseerimist otseligipääsuna veebipõhise kasutajaliidese kaudu. (6) Juurdepääs andmekogusse andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse andmekogu veebipõhises kasutajaliideses kasutamise õiguse andmisega. Vastutav töötleja määratleb kasutamise õiguse andmisel juurdepääsu ulatuse. § 10. Andmete säilitamine (1) Laevale väljastatud tunnistusi säilitatakse viis aastat ning andmekogus töödeldavaid muid andmeid 30 aastat laeva laevakinnistusraamatust, esimesest laevapereta prahitud laevade registrist, teisest laevapereta prahitud laevade registrist, riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust või liiklusregistrist kustutamisest. (2) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas vastutava töötleja dokumendihalduses kehtestatud säilitustähtaegadega. (3) Andmekogusse andmete sisestamise, muutmise, kustutamise ja vaatamise logi säilitatakse kolm aastat vastava logimise päevast arvates. (4) Andmed hävitatakse säilitustähtaja möödumisel. Andmekogu vastutav töötleja võib statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete anonüümseks muutmist tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil. § 11. Andmekogu lõpetamine Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või avalikku arhiivi üleandmine või nende hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. § 12. Digitaalsele andmekogule üleminek (1) Vastutav töötleja kannab kahe kuu jooksul määruse jõustumisest enne andmekogu moodustamist kogutud ja määruse lisas sätestatud andmed andmekogusse või teeb andmekogus märke laeva jooniste ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu kohta paberkandjal. (2) Lõikes 1 nimetatud paberkandjal alusdokumendid hävitatakse §-s 10 sätestatud säilitustähtaja möödumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa Laevade järelevalve andmekogus töödeldavad andmed majandus- ja taristuministri 07.06.2021 määrus nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“ Lisa Laevade järelevalve andmekogus töödeldavad andmed 1. Menetluse andmestik 1.1. Menetluse andmestikus töödeldakse järgmiseid andmeid: 1.1.1. järelevalveametniku ees-ja perekonnanimi, struktuuriüksus, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress; 1.1.2. menetluse subjekti andmed: 1.1.2.1. juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi; 1.1.2.2. registrikood või isikukood; 1.1.2.3. reederi tunnusnumber; 1.1.2.4. asukoha või elukoha aadress; 1.1.2.5. e-posti aadress; 1.1.3. menetluse subjekti esindaja andmed: 1.1.3.1. esindaja nimi; 1.1.3.2. volituse kehtivusaeg; 1.1.3.3. volituse ulatus. 2. Riikliku järelevalve andmestik 2.1. Riikliku järelevalve andmestikus töödeldakse järgmiseid andmeid: 2.1.1. menetlustoimingu liik; 2.1.2. menetlustoimingu läbiviimise koht - riik, haldusüksus, sadam; 2.1.3. menetlustoimingu alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga; 2.1.4. menetlustoimingu läbiviinud järelevalveametnik; 2.1.5. menetlustoimingu tulemus: 2.1.5.1. riikliku järelevalve otsuse sisu; 2.1.5.2. puuduse korral: 2.1.5.2.1. puuduse liik; 2.1.5.2.2. puuduse kirjeldus, ettekirjutuse tegemise alus, menetleja märkused; 2.1.5.2.3. rakendatud meetmed; 2.1.5.2.4. puuduse kõrvaldamise tähtaeg, tähtaja pikendamised; 2.1.5.2.5. ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg; 2.1.5.2.6. ettekirjutuse saanud kapteni või reederi nimi; 2.1.6. puuduse kõrvaldamine: 2.1.6.1. puuduse seisund; 2.1.6.2. määratud sunniraha summa; 2.1.6.3. puuduse kõrvaldamise meetmed; 2.1.6.4. puuduse kõrvaldamise aeg; 2.1.6.5. märge ja selgitus puuduse kõrvaldamise kohta; 2.1.6.6. puuduse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist kinnitanud järelevalveametnik; 2.1.6.7. puudusega seotud dokumendid. 3. Auditi ja ülevaatuse andmestik 3.1. Auditi ja ülevaatuse andmestikus töödeldakse järgmiseid taotluse andmeid: 3.1.1. taotluse liik; 3.1.2. taotluse aluseks oleva laeva nimi ja registrinumber; 3.1.3. taotluse põhjendus; 3.1.4. taotlusega seotud dokumendid; 3.1.5. auditi või ülevaatuse soovitud aeg ja koht; 3.1.6. kinnitus järelevalveametniku lähetuskulude hüvitamise garanteerimise kohta; 3.1.7. taotluse seisund (koostamisel, esitatud, menetluses, täiendamisel, kinnistamisel, lõpetatud, tagasi lükatud, tühistatud). 3.2. Auditi ja ülevaatuse andmestikus töödeldakse järgmiseid auditi või ülevaatuse andmeid: 3.2.1. auditi või ülevaatuse liik: 3.2.1.1. auditi või ülevaatuse tüüp; 3.2.1.2. väikelaeva ülevaatuse korral – väikelaeva liik, kütuse liik, mootori CE-märgis, päramootori kaal (kg), väikelaeva tootja nimi; 3.2.1.3. laeva tehnilise ülevaatuse korral – sõidupiirkond, mereala, lisapiirangud, jääklass, kiilu mahapaneku aeg; 3.2.1.4. märge ainult paberkandjal jooniste ja tehnilise dokumentatsiooni kohta; 3.2.2. auditi või ülevaatuse koht: 3.2.2.1. riik, haldusüksus, sadam; 3.2.2.2. vastutava isiku või reederi auditi korral - auditi läbiviimise aadress; 3.2.3. auditi või ülevaatuse alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga; 3.2.4. auditi või ülevaatuse komisjoni juht ja komisjoni liikmed; 3.2.5. auditi või ülevaatuse seisund; 3.2.6. auditi või ülevaatusega seotud dokumendid: 3.2.6.1. auditi või ülevaatuse kontroll-lehed; 3.2.6.2. kontroll-lehe kinnitanud järelevalveametnik; 3.2.6.3. kontroll-lehel olevad nõuded; 3.2.6.4. käsitsi lisatud nõude sisu; 3.2.6.5. kontroll-lehe seisund (lisatud, täitmisel, lõpetatud); 3.2.7. mittevastavuse korral: 3.2.7.1. mittevastavuse akti kuupäev; 3.2.7.2. laevaga seotud märkused, sealhulgas mittevastavused ja olulised mittevastavused; 3.2.7.3. reederiga seotud märkused, sealhulgas mittevastavused ja olulised mittevastavused; 3.2.7.4. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse liik, kirjeldus, viide õiguslikule alusele; 3.2.7.5. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise meetmed; 3.2.7.6. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise tähtaeg, tähtaja pikendamised; 3.2.7.7. lisaauditi vajalikkus; 3.2.7.8. mittevastavuse akti vaidlustamise tähtaeg; 3.2.7.9. mittevastavuse akti koostanud järelevalveametnik; 3.2.7.10. mittevastavuse aktiga tutvunud isiku nimi; 3.2.8. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamine: 3.2.8.1. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise aeg; 3.2.8.2. märge ja selgitus mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kohta; 3.2.8.3. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist kinnitanud järelevalveametnik; 3.2.9. auditi või ülevaatuse tulemus ja otsus: 3.2.9.1. auditi või ülevaatuse tulemuse ja otsuse sisu; 3.2.9.2. auditi või ülevaatuse kinnitamise aeg; 3.2.9.3. auditi või ülevaatuse aruande saanud kapteni või reederi nimi; 3.2.9.4. järelevalveametniku tähelepanek, märkus, kommentaar; 3.2.9.5. järelevalveametniku auditi või ülevaatuse töötundide summa tundides. 3.3. Riigilõivu kohta kantakse andmestikku järgmised andmed: 3.3.1. maksja nimi; 3.3.2. maksja isiku- või registrikood; 3.3.3. maksja konto number; 3.3.4. makse selgitus; 3.3.5. makse dokumendi number; 3.3.6. makse laekumise kuupäev; 3.3.7. saaja viitenumber; 3.3.8. riigilõivu summa; 3.3.9. laekunud makse; 3.3.10. makse kasutamata jääksumma eurodes. 3.4. Väljastatud tunnistuste kohta kantakse andmestikku järgmised andmed: 3.4.1. dokumendi andja; 3.4.2. dokumendi pealkiri; 3.4.3. dokumendi number; 3.4.4. dokumendi liik; 3.4.5. dokumendi tüüp; 3.4.6. väljaandmise või koostamise kuupäev; 3.4.7. kehtivuse lõppkuupäev; 3.4.8. dokumendi pikendused; 3.4.9. dokumendi pikendamise ülevaatuse koht; 3.4.10. unikaalne tuvastusnumber (UTN); 3.4.11. dokumendi allkirjastaja nimi. Majandus- ja taristuministri määruse „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku esitaja, märkus Kommentaar Maaeluministeerium Palume lisada § 9 lõikesse 3 lisaks Arvestatud Maaeluministeeriumile ka Põllumajandus- ja Eelnõu täiendatud. Toiduamet. Täiendus on vajalik seetõttu, et maaeluministri 28.12.2017. a määruse nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ § 3 kohaselt on kalapüügi registri volitatud töötlejaks Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle ülesanneteks sama paragrahvi lõike 2 alusel on registriandmete töötlemine, kogumine, salvestamine, korrastamine, avalikustamine, muutmine, säilitamine ja kustutamine. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et andmekogu Teadmiseks võetud. vastutav töötleja on Transpordiamet. Sama Märgime, et seaduse sätte taasesitamine sätestab juba meresõiduohutuse seaduse § määruses on HÕNTE § 59 lõike 2 kohaselt 752 lõige 2, seega on see seadust dubleeriv lubatav ning täiendavalt näeb AvTS § 435 säte. lõige 1 ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse muuhulgas andmekogu vastutav töötleja. Erinevates kehtivates andmekogu põhimäärustes on vastutav töötleja nimetatud sellest hoolimata, et see on juba sätestatud ka seaduses. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse andmekogu Osaliselt arvestatud. pidamise viis. Märgime, et pigem tuleks säte Sätte pealkirja ei muudeta, kuna see sisaldab nimetada andmekogu ülesehitusena. Lõike 1 ka andmete turbeastet ja andmekogu osas: Infosüsteemi peetakse ühetasandilise turvaklassi (lõige 4), mis ei ole ja mida ka infotehnoloogilise andmekoguna. Kui neid muudes õigusaktides ei käsitleta andmekogu on, siis siia tuleks kirja panna ülesehituse osana. alaminfosüsteemid, sh andmelao ja arhiivi Lõike 1 tekst on muudetud. Uus § 4 lg 1 tekst olemasolu ning selguse huvides võiks on „Andmekogu peetakse digitaalse loetleda ka rakendused, nt kasutajatele andmekoguna.“. mõeldud iseteeninduskeskkond. Iseteeninduskeskkond ei ole andmekogu, vaid infosüsteemi funktsionaalsus, mistõttu seda käesolevas põhimääruses täpsemalt ei reguleerita. Eelnõu § 8 osas on seletuskirjas järgmine Teadmiseks võetud. lause: Avaliku teenuse kaudu andmete Seletuskirjas on kirjeldatud, et e-sertifikaadi vaatamisi ei logita. Seletuskirja kohaselt valideerimisel saadakse tulemusena teave, pakub andmekogu avaliku teenusena kas dokument on kehtiv või kehtetu. Muid vastutava töötleja poolt väljastatud e- sertifikaadi andmeid avalikult ei kuvata sertifikaadi valideerimise võimalust. Siiski ei (andmete vaatamist ei toimu), mistõttu ei ole ole üheselt selge, milliseid e-sertifikaate ning põhjust ka päringu teostamist ja teostaja IP- millise andmekoosseisuga valideerida saab aadressi logida. ning miks logimine selle teenuse puhul vajalik ei ole. Riigi Infosüsteemi Amet Eelnõu § 4 lg 1 järgi peetakse laevade Arvestatud. järelevalve andmekogu ühetasandilise Eelnõu § 4 lg 1 muudetud ning eemaldatud infotehnoloogilise andmebaasina. Seejuures viide tasandilisusele. Uus § 4 lg 1 tekst on pole eelnõu seletuskirjas selgitatud, mida „Andmekogu peetakse digitaalse selle all mõeldakse. /…/ Teeme ettepaneku andmekoguna.“. eemaldada eelnõust viide tasandilisusele või kui eelnõud selles osas ei muudeta, siis täiendada seletuskirja, mida konkreetsel juhul „ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasi“ all silmas peetakse. Eelnõu seletuskirjas on § 4 kohta märgitud Arvestatud. järgmist: "Andmekogu on liidestatud Seletuskirja parandatud. infosüsteemide andmevahetuskihiga (X-tee), mis võimaldab andmevahetust riigi koosvõimeraamistiku baaskomponentidega nagu äriregister, rahvastikuregister, e- laevakinnistusraamat jne." Selgitame, et nimetatud andmekogud pole koosvõimeraamistiku baaskomponendid. Eelnõu § 6 lg-s 1 jääb arusaamatuks mida on Arvestatud. silmas peetud "riikliku järelevalve teostamise Sätte teksti on muudetud. Riikliku kuupäevana". Palume seletuskirja selles osas järelevalve teostamise kuupäeva asemel täiendada. Korrektsem on rääkida "riikliku viitab uus sätte tekst riikliku järelevalve järelevalvemenetluse lõpetamise toimingu teostamisele. Andmed sisestatakse kuupäevast" pärast mida tuleb eelnõu andmekogusse järelevalve käigus jooksvalt kohaselt nõutud andmed andmekogusse pärast toimingu teostamist. esitada. Järelevalve menetlus on protsess, millele pole võimalik määrata üht "teostamise kuupäeva". Eelnõu § 7 kohta on eelnõu seletuskirjas Arvestatud. märgitud, et "andmekogu suhtleb Seletuskirja parandatud. aadressiandmete süsteemiga Ads-in". Selgitame, et In-ADS ei ole aadressandmete süsteem, vaid tegemist on aadressiandmete süsteemi andmeid sisaldav integreeritava aadressiotsingu kasutajaliides. Eelnõu § 7 punktis 3 jääb arusamatuks, kas Mittearvestatud. liiklusregistri väikelaevade, alla 12-meetrise Liiklusregistri väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide kogupikkusega laevade ja jettide andmebaas andmebaasist päritakse laevade järelevalve sisaldab erinevaid veesõidukiga seotud andmekogusse kõik sellese andmebaasi andmeid, mis kõik võivad veesõiduki kogutavad andmed või vaid osa. Palume järelevalve teostamisel vajalikuks osutada. eelnõus nimetatud sätet täpsustada. Laevakinnistusraamatu ning nii esimese kui teise laevapereta prahitud laevade registri puhul võimaldab päritavaid andmeid täpsustada nimetatud registrite ülesehitus – nt on eristatud laeva ja omaniku või prahtijaga seotud andmekoosseisud ning taotluste ja muuga seonduv. Liiklusregistri puhul on andmebaasi kantud andmed sisuliselt võrreldavad laeva ja selle omaniku andmetega. Eelnõu § 9 lg-s 6 peaks "veebipõhise Arvestatud. kasutajaliidese" asemel olema "veebipõhises Eelnõu parandatud. kasutajaliideses", sest juurdepääsu ei anta mitte kasutajaliidesele (mille kaudu eelnõu kohaselt saab igaüks autentimata tutvuda sama §-i lg-s 1 nimetatud andmetega), vaid juurdepääs antakse kasutajaliideses. 02.06.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 752 lõike 4 alusel. Meresõiduohutuse seaduse alusel asutab valdkonna eest vastutav minister määrusega laevade üle järelevalve (riiklik järelevalve, auditeerimine ja ülevaatus) teostamise hõlbustamiseks laevade järelevalve andmekogu. Käesoleva määrusega kehtestatakse selle andmekogu põhimäärus. Andmekogu loomisega muudetakse paberkandjatel toimuv menetlus keskkonnasõbralikumaks ning operatiivsemaks, luues laevade järelevalve- ning registritoimingute tegemiseks veebipõhine platvorm koos väliste liidestustega teistesse registritesse. See võimaldab rakendada riigis kehtivat OOP (Once only principe) ühekordse andmehõive põhimõtet laevadega seotud menetlustes. Virtuaalruumi võimaluste kaasabil muutub administratsiooni järelevalvetöö tõhusamaks ning klientidega suhtlus läbi proaktiivse kommunikatsiooni operatiivsemaks. Andmekogu loomise eesmärk on kantud vajadusest viia laevade järelevalve ja menetlused ning nendega seotud andmete töötlemine elektrooniliseks, et olla kaasaegne lipuriik oma mugavate veebiteenustega. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Gerli Ehte ([email protected]) ning Transpordiameti õigusosakonna jurist Ene Lillipuu ([email protected]), merenduse ja veeteede teenistuse laevade järelevalve osakonna juhataja Kristjan Truu ([email protected]) ning infotehnoloogia osakonna projektijuht Meelis Zujev ([email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ([email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 12 paragrahvist ja lisast. Paragrahvis 1 on loodava andmekogu nimi eesti ja inglise keeles. Loodava andmekogu nimi on laevade järelevalve andmekogu, inglise keeles Ship Supervision Database. Paragrahvis 2 on sätestatud andmekogu pidamise eesmärk. Andmekogus peetakse arvestust üksnes Eestis registreeritud laevade, väikelaevade ja teisaldatavate ujuvvahendite meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse osas tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve kohta. Andmekogus peetakse arvestust laevade kehtivate dokumentide üle, mis on meresõiduohutuse seadusega nõutud ja kinnitavad laeva vastavust ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele. Samuti peetakse arvestust meresõiduohutusalaselt auditeeritavate reederite ehk isikute üle, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile. Andmekogus olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ning Keskkonnaamet, kes saavad samuti veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu. Klient ehk lõppkasutaja pääseb andmekogu andmetele ligi läbi laevade infosüsteemi (LIS). LIS võimaldab mugavalt jälgida kõigi kehtivusega dokumentide tähtaegu ning saada dokumentide aegumistähtaja või regulaarse toimingu tähtaja saabumisel elektroonilisi teavitusi kliendi näidatud kontaktandmetele, sh e-postile. Paragrahv 3 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet, kes kasutab andmekogu oma ülesannete ja toimingutega seotud andmete kogumiseks ja süstematiseerimiseks ning nende põhjal oma tegevuse planeerimiseks. Paragrahvis 4 sätestatakse andmekogu pidamise põhimõtted ning registri turbeaste ja andmete turvaklass. Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna. Andmekogu on täielikult elektrooniline ja võimaldab automatiseeritud andmetöötlust. Andmekogu alusandmed võivad olla nii elektroonilised kui paberkandjal. Paberkandjal alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt vastavalt määruse §-s 6 sätestatule. Andmekogu on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (X-tee), mis võimaldab andmevahetust muude riiklike registritega nagu näiteks äriregister, rahvastikuregister, e-laevakinnistusraamat jne. Infotehnoloogiliselt on andmekogu kättesaadav infosüsteemi LIS kaudu, mis hõlmab ka elektroonilist esimest laevapereta prahitud laevade registrit, teist laevapereta prahitud laevade registrit ja riigi haldusülesandeid täitvate laevade andmekogu. Infosüsteemi loomise üheks eesmärgiks on vähendada manuaalsest andmesisestusest tulenevaid vigu ning seeläbi muuta laevadega seotud andmestik kvaliteetsemaks. Ühtse infosüsteemi loomisega tekib võimalus laialdasemaks tegevuse analüüsiks ning masinloetavate andmete ristkasutuseks erinevate süsteemide ja andmekasutajate vahel. Sellest tulenevalt on süsteemi loomisel suurt tähelepanu pööratud esmaste andmete sisestamise kvaliteedile andmevaldajate poolt. Rakenduses on klientide iseteeninduse pool, kus laevaomanikud või nende esindajad saavad sisestada iseseisvalt kogu vajaliku andmestiku ning selle põhjal teha taotlusi. Menetlejal on seeläbi parem võimalus sisestatud andmete kontrollimiseks ja töötlemiseks. Kõik tegevused infosüsteemis on tuvastatavad läbi erineva taseme logide ning isikupõhise autentimise. Infosüsteem tagab andmekogule lihtsustatud funktsionaalsuse, mis põhineb taotlus - menetlus - otsus põhimõttel, kus huvitatud isik esitab iseteeninduse keskkonnas nõutud andmed, lisab vajadusel digitaliseeritud failid, mis tõendavad andmete õigsust, ning esitab soovikohase taotluse Transpordiametile. Transpordiameti vastutav menetleja vaatab taotluse ja lisatud andmed koos nõutud dokumentidega läbi ning võtab taotluse menetlusse või tagastab puuduste korral selle taotlejale andmete täiendamiseks (või tagastab, kui pole võimalik menetleda). Menetlusse võetud taotlus läbib kõik vajalikud etapid ja lõppeb haldusaktiga. Menetlus võib lõppeda positiivse tulemusega, kus väljastatakse või pikendatakse kõik vajalikud dokumendid, või siis menetluse mitterahuldava otsusega, kus tuvastatud puuduste tõttu pole võimalik väljastada soovitud dokumente. Menetluses toimuv infovahetus on võimalik pidada infosüsteemi siseselt sh lisada täiendavaid eritüübilisi dokumente. Kõik andmevahetus ning lisatud dokumendid säilivad infosüsteemi menetluse logis ja taotleja laeva juures. Andmekogu andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass K2T1S1. Andmekogu andmete keskmine turbeaste ja turvaklass on määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” ja ISKE (infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem) rakendamise juhendiga. Andmekogu turvaklass seab andmekogu vastutavale töötlejale ISKE rakendusjuhisest lähtuvalt kindlad kohustused registri turvalisuse tagamisel. Turvaklass koosneb kolmest turvaosaklassist: - andmete käideldavuse turvaosaklass (K2) määratleb 99% töökindluse nõude ja väiksem kui 99,9% aastas ning maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö ajal kuni 4 tundi (st ühekordse katkestuse pikkus võib olla vahemikus väiksem või võrdne 4 tunniga ja suurem kui 1 tund); - andmete tervikluse turvaosaklass (T1) määratleb nõude, mille kohaselt peab info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse kontrolli teostatakse erijuhtudel ja vastavalt vajadusele; - andmete konfidentsiaalsuse turvaosaklass (S1) määratleb nõude, mille kohaselt on info asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Paragrahvis 5 on sätestatud andmekogusse kantavad andmed. Andmete täpsem koosseis on kirjeldatud määruse lisas. Andmekogu koosneb kolmest andmestikust: 1) menetluse andmestik – hõlmab menetlejat ja menetluse subjekti identifitseerivaid ja kontaktandmeid, samuti andmeid reederi nimel laevaga toimingute tegemiseks volitatud isiku ja volituse ulatuse kohta; 2) riikliku järelevalve andmestik – hõlmab Transpordiameti poolt läbiviidavate riikliku järelevalve toimingute andmeid. Andmekogusse kantakse menetlustoimingu läbiviimise aeg ja koht ning tulemus, kajastatakse laeval avastatud puudusega seonduvat nagu puuduse kirjeldus, kõrvaldamise tähtaeg ning kõrvaldamise tulemus; 3) auditi ja ülevaatuse andmestik – hõlmab laeva ülevaatuse ning laeva ja reederi auditi andmeid. Andmekogusse kantakse andmed auditi või ülevaatuse taotluse, selle korraldamise, riigilõivu ja väljastatud tunnistuste kohta. Auditi ja ülevaatuse korraldamisega seotud andmed sisaldavad konkreetset tegevust, koos aja, asukoha, seotud isikute ja auditi või ülevaatuse ulatusega. Riigilõivu kohta kantakse andmekogusse pärast auditi või ülevaatuse tegemist järelevalveinspektori töötundide ja riigilõivuseaduses sätestatud määrade alusel arvutatud riigilõivu summa ning makse laekumisega seonduvad andmed. Auditi või ülevaatuse tulemusel väljastatud tunnistuste kohta kantakse andmestikku kõik meresõiduohutuse seaduse alusel väljastatavad rahvusvahelistele konventsioonidele ja Eesti õigusele vastavad tunnistused ja nende andmed laeva tehnilise seisukorra, laeva ja reederi meresõiduohutuse korraldamise süsteemi, laeva turvalisuse ning laevapere liikme töö- ja elamistingimuste kohta. Tunnistusi väljastab ja andmed nende kohta kannab andmekogusse Transpordiamet. Õigusaktid, mille alusel tehtavate menetluste ja toimingute tulemusena andmekogusse andmeid kogutakse, on näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 9.01.2006 määrus nr 3 „Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimise kord ja auditeerimise tunnistuste vormid“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2011 määrus nr 72 „Väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kord ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete loetelu“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.12.2004 määrus nr 222 „Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.10.2011 määrus nr 98 „Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.04.2006 määrus nr 40 „Laeva turvaülevaatuse läbiviimise kord ja laeva turvalisuse tunnistuse vorm“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.09.2011 määrus nr 87 „Laeva tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetuste kord“, majandus- ja taristuministri 14.08.2014 määrus nr 65 „Veeteede Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 29 „Alla 24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“. Paragrahv 6 sätestab andmete esitamise andmekogusse. Riikliku järelevalve andmestikku ning auditi ja ülevaatuse andmestikku esitab andmed vastutav töötleja. Vastutaval töötlejal on kohustus esitada andmed andmekogusse kahe tööpäeva jooksul pärast auditi, riikliku järelevalve või ülevaatuse teostamist, tunnistuse väljastamist või riigilõivu makse laekumist. Andmed sisestatakse andmekogusse jooksvalt pärast iga toimingu tegemist. Menetluse andmestiku andmed ning auditi või ülevaatuse taotlust puudutavad andmed esitab reeder või vastutav töötleja. Reeder on MSOS § 2 punkti 9 kohaselt isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM reeder). Laevaga seotud toimingu tegemise õigus on laeva omanikul. Juhul, kui omanik kasutab laeva tehniliseks teenindamiseks ISM reederi teenust, volitab ta tavaliselt ISM reederi ennast ka laeva auditeerimise, riikliku järelevalve ja ülevaatuse menetluses esindama. Samuti võib omanik kasutada muid esindajaid. Omanikust eraldiseisvalt on ISM reederil andmete esitamise õigus reederi meresõiduohutusalase auditeerimise korral. Andmed esitatakse andmekogusse kas veebipõhise kasutajaliidese või andmekogude andmevahetuskihi kaudu. Andmekogu on liidestatud X-tee andmevahetuskihiga ning teeb päringuid teistesse riigi andmekogudesse. Andmekogu võib sisaldada ka teistesse riigi andmekogudesse kantavaid andmeid selles ulatuses, mis on vajalik andmete terviklikkuse tagamiseks. Andmekogu saab vahetada X-tee kaudu riigi teiste andmekogudega andmeid, mis on vajalikud laevadega seotud toimingute tegemiseks lähtudes põhimõttest, et haldusmenetluses ei küsita taotlejalt neid andmeid ega küsita nende tõendamist, millele riigil on juba muul viisil juurdepääs. Paragrahv 7 sätestab andmevahetuse teiste andmekogudega infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. Andmekogu on peamiselt andmete tarbija ning pärib teistest registritest isiku ja tema laevadega seotud andmeid. Näiteks päritakse äriregistrist, kas juriidilise isiku esindajal on äriregistri andmete kohaselt ka esindusõigus ning kas ta võib seda kasutada piiramatult. Erinevatest laevaregistritest päritakse laeva kohta andmeid, mis on vajalikud järelevalve jm menetluse teostamiseks. Päringud registritesse tehakse avalike andmete või taotleja poolt esitatud andmete põhjal. Lisaks suhtleb andmekogu aadressiandmete süsteemiga, mis võimaldab vähendada aadressi sisestamisel tekkivaid vigu. Paragrahv 8 reguleerib andmete töötlemist. Digitaalse andmekogu eeliseks on andmete kiire parandamise võimalus. Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus kontrollida reederilt esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõiged andmed või kui reeder teavitab ebaõigetest andmetest andmekogus, teeb vastutav töötleja andmekogus vastavad parandused. Vastutav töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses. Kui reederi avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või ta ei esita dokumente või selgitusi andmete ebaõigsuse ning muutmise vajaduse kinnitamiseks, jätab vastutav töötleja avalduse rahuldamata, põhjendades seda kirjalikult. Andmekogu andmete sisestamisi, muutmisi, kustutamisi ja vaatamisi ning väljastamisi logitakse. Iga kirje sees logitakse kirje käitleja ja käitlemise aja andmeid, andmete väljastamise puhul ka viidet isikule, kellele andmed väljastati. Avaliku teenuse kaudu andmete vaatamisi ei logita. Paragrahv 9 sätestab juurdepääsu andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele. Avalikud on andmekogus andmed riikliku järelevalve käigus tehtud jõustunud ettekirjutuse kohta ning väljastatud tunnistuste kehtivuse kohta. Andmekogu pakub avaliku teenusena vastutava töötleja poolt väljastatud e-sertifikaadi valideerimise võimalust. Valideerimine saab toimuda kahel viisil, millest üks on mobiilseadme ja QR-koodi abil, kus tulemus dokumendi kehtivusest kuvatakse eraldi veebilehel. Teine võimalus on avalikul veebilehel sisestada minimaalne nõutud andmekoosseis (UTN - unikaalne tuvastusnumber) kindlasse lahtrisse ja valideerida veebilehe aadress (Transpordiameti alamdomeen), mille tulemusena antakse ette dokumendi valideerimise tulemus, kas kehtiv või kehtetu. Muid sertifikaadi andmeid avalikult ei kuvata. E-sertifikaat on süsteemist kinnitatud vormi põhjal genereeritud andmete põhine dokument, mis on varustatud unikaalse süsteemipõhise tunnusega ning mis on väljastatud vastutava töötleja teenistuja poolt. Füüsilisel ja juriidilisel isikul on juurdepääs andmekogusse kantud mitteavalikele andmetele üksnes isiku enda ja temaga seotud laeva andmete ulatuses. Riigiasutusel on juurdepääs asutuse ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Näiteks Maaeluministeeriumil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on kalamajandust puudutavate ülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogusse kantud kalalaevade andmetele, Politsei- ja Piirivalveametil ning Keskkonnaametil järelevalvetoiminguteks vajalikele andmetele. Juurdepääs andmekogus töödeldavatele andmetele, mis ei ole avalikud, võimaldatakse otseligipääsuna vastava veebipõhise kasutajaliidese kaudu. Juurdepääs võimaldatakse pärast isiku tuvastamist ja autoriseerimist. Seega ligipääsu saamiseks andmetele, mis ei ole avalikud, peavad kõik kasutajad, sh ka riigiasutuste esindajad aktsepteerima andmekogu kasutustingimusi ja nõustuma isikuandmete töötlemise tingimustega. Juurdepääs andmekogusse andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse andmekogu kasutamise õiguse andmisega. Andmekogu vastutav töötleja määratleb kasutamise õiguse andmisel juurdepääsu ulatuse. See on erinev ka vastustava töötleja teenistujatel ning vastab neile teenistuskohustuse täitmiseks määratud ulatusele. Näiteks saab järelevalveinspektor sisestada ja muuta kõiki laeva auditeerimise, riikliku järelevalve ja ülevaatusega seotud andmeid, kuid raamatupidaja neid üksnes vaadata, jälgimaks kas järelevalvetegevuses tehtud märkused saavad lahendatud, riigilõiv on laekunud ja laevadokumendid saavad väljastatud. Laevaomanikud võivad volituse alusel võimaldada oma laeva andmetele ja toimingutele ligipääsu kolmandatele isikutele, kuid süsteemis kehtib reegel, et omandi muutumisel muutuvad kõik antud volitused kehtetuks ning laeva andmetele ligipääsuks tuleb volitus saada uuelt omanikult. Laevaga seotud tehniline ajalugu jääb nähtavaks ka uuele omanikule. Paragrahv 10 sätestab andmete säilitamise. Laevale väljastatud tunnistusi säilitatakse viis aastat ning andmekogus töödeldavaid teisi andmeid säilitatakse 30 aastat laeva registrist kustutamisest. Andmekogu logisid säilitatakse kolm aastat. Säilitustähtaja möödumisel andmed hävitatakse või muudetakse hävitamise asemel statistilisel eesmärgil anonüümseks. Kustutamise perioodi saabumisel võetakse hinnang kustutatavate andmete arhiiviväärtuse kohta. Arhiiviväärtuslikud andmed eraldatakse kustutatavatest andmetest ning antakse üle Rahvusarhiivile vormis, mis selles ajahetkes on tehniliselt soovituslik. Paragrahv 11 käsitleb andmekogu lõpetamist. Andmekogu lõpetamisel otsustab valdkonna eest vastutav minister andmete teise andmekogusse või avalikku arhiivi üleandmise või hävitamise koos vastava tähtajaga. Andmekogu lõpetamisel tuleb arvestada ka arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõudeid. Näiteks sätestab AvTS § 433 lõige 3, et enne andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon Riigi Infosüsteemi Ametiga, Andmekaitse Inspektsiooniga ja Statistikaametiga. Paragrahv 12 on rakendussäte paberkandjal andmetelt digitaalsele andmekogule üleminekuks. Vastutav töötleja digitaliseerib laeva kohta enne digitaalse andmekogu moodustamist kogutud paberkandjal dokumendid ja nendel olevad andmed. Erandiks on vanad joonised ja tehniline dokumentatsioon, mille täies ulatuses digiteerimine ei ole otstarbekas. Nende dokumentide olemasolu kohta paberkandjal tehakse märge andmekogusse. Paberkandjal dokumendid hävitatakse §-s 10 sätestatud säilitustähtaja möödumisel. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu puhul on arvestatud „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta“ tulenevaid nõudeid. 4. Mõju Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse eelnõu alusel laevade järelevalve andmekogu andmestike andmete hulka kuuluvaid isikuandmeid Transpordiameti poolt ametile seadusega pandud ülesannete täitmisel, rakendades seejuures kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Infoturbe rakendamiseks on kasutusel kolmeastmeline etalonturbe süsteem ISKE. Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning muu oluline otsene või kaudne mõju. Eelnõu rakendamisega võib ette näha mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, täpsemalt Transpordiametile, ning majandusele. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Transpordiameti töötajad Mõju ulatus: Tuvastatud mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike. Määrust rakendab andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet. Määruse rakendamisega on Transpordiametil võimalik seni paberkandjal hoitavad andmed kanda digitaalsesse andmekogusse ning edaspidi võtta vastu taotlusi ja teha menetlusi elektroonses keskkonnas. Tegemist on reaalselt täna toimivate protsesside automatiseerituse suurendamisega ning protsesside ühtlustamisega, tehnilisest lahendusest tulenevate dubleerivate tegevuste vähendamisega. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju on laevu Eesti lipu all ning sellest tuleneb tunnistuste väljastamise ja ülevaatuste tegemise koormus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne. Esmane tehniline lahendus võib olla algul harjumatu ja nõuab praktiseeritud käitumisharjumuste muutumist. Kaasnev mõju: majandusele Sihtrühm: reederid Mõju ulatus: Tuvastatud mõju reederitele on väike. Mõju iseloom on suhtluse ja protseduuride lihtsustamine ning internetipõhiste võimaluste laialdasem kasutuselevõtt. Veebipõhine lahendus loob eeldused haldusmenetluse lihtsustamiseks seeläbi, et isikud ei pea tulema ise kohale selleks, et laeva tunnistuste väljastamise ja järelevalvega seotud dokumente nõuetekohaselt menetleda, vaid saavad seda teha veebi kaudu elektrooniliselt. See on eriti oluline reederitele, sest laevad võivad viibida erinevates maailma sadamates või teel sinna ja isiklikult kohale tulemine asutusse on raskendatud. Määruse rakendamisega kaovad takistused laeva pardal nõutavate dokumentide uuendamiseks või vajalike tunnistuste taotlemiseks veebis. Samuti tekib reederitel ning nende esindajatel võimalus välja printida digitaalselt valideeritavad dokumendid, mis vähendab dokumentide duplikaatide taotlemise vajadust. Tulenevalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni soovitustest õhutatakse riike kasutama digitaalsete dokumentide lahendusi nii nende andmisel kui ka järelevalve käigus. Eesti peab oluliseks saavutuseks e-riigi maine kujundamist ja seega on oluline, et seoses laevade Eesti lipu alla toomise projektiga suudaksime luua ka eeldused selle sektori toimimiseks vajalike teenuste osutamiseks veebi teel. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju on laevaomanikul laevu. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne. Esmane tehniline lahendus võib olla algul harjumatu ja nõuab praktiseeritud käitumisharjumuste muutumist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud LIS-i (mille kaudu laevade järelevalve andmekogu on kättesaadav) arendusi rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 meetmest 8.1 „Integreeritud mereseire arendamise toetus“. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. Määruse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi töökohti ega värvata täiendavalt tööjõudu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Statistikaametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigi Infosüsteemi Ametile ning Laevaomanike Liidule. Eelnõule laekunud tagasiside on kajastatud seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel