MÄÄRUS
07.06.2021 nr 31
Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 752 lõike 4 alusel.
§ 1. Andmekogu nimi
Andmekogu nimi on laevade järelevalve andmekogu, inglise keeles Ship Supervision Database.
§ 2. Andmekogu eesmärk
Andmekogu pidamise eesmärk on Eestis registreeritud laevade, väikelaevade ja teisaldatavate
ujuvvahendite (edaspidi laev) ning reederi meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse ning
turvalisuse nõuetele vastavusega seonduvate andmete ja nende alusel Transpordiameti tehtava
auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve toimingute ja menetlustega ning otsuste ja
ettekirjutustega seonduvate andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste
asutuste vahel vahetamine ning ülevaadete koostamine.
§ 3. Andmekogu vastutav töötleja
Andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
§ 4. Andmekogu pidamine
(1) Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna.
(2) Andmekogu alusdokumendid on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal
alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt, välja arvatud joonised ja
tehniline dokumentatsioon, mille olemasolu kohta paberkandjal tehakse andmekogusse märge.
(3) Andmekogu on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga.
(4) Andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T1S1.
§ 5. Andmekogusse kantavad andmed
(1) Andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
1) menetluse andmestik;
2) riikliku järelevalve andmestik;
3) auditi ja ülevaatuse andmestik.
(2) Andmekogus töödeldavate andmete täpsem andmekoosseis on sätestatud määruse lisas.
§ 6. Andmete andmekogusse esitamine
(1) Riikliku järelevalve andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed esitab
andmekogusse vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast auditi, ülevaatuse või riikliku
järelevalve toimingu teostamist.
(2) Menetluse andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed taotluse kohta esitab
andmekogusse reeder või vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast reederilt taotluse saamist.
(3) Andmed esitatakse andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või andmekogude
andmevahetuskihi kaudu teisest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku
andmekogust.
§ 7. Andmevahetus teiste andmekogudega
Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle
pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teisest riigi andmekogust
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgmiselt:
1) rahvastikuregistrist füüsilise isiku nimi ja isikukood;
2) äriregistrist laevaomaniku või reederi nimi, registrikood, seadusjärgse esindaja nimi ja
esindusõiguse ulatus ning kontaktandmed;
3) liiklusregistrist väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasi
andmed;
4) laevakinnistusraamatust laeva ja selle omaniku andmed;
5) esimesest laevapereta prahitud laevade registrist laeva ja laeva prahtija andmed;
6) teisest laevapereta prahitud laevade registrist laeva ja laeva prahtija andmed;
7) riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust laeva, riigivara valitseja ja volitatud asutuse
andmed;
8) aadressiandmete süsteemist koha-aadressi andmed.
§ 8. Andmete töötlemine
(1) Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus või kui reeder esitab avalduse andmete
muutmiseks andmekogus, teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse kahe tööpäeva jooksul
ebaõigetest andmetest teadasaamise või avalduse esitamise päevast arvates.
(2) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida reederilt esitatud andmete ja dokumentide õigsust,
nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist.
(3) Vastutav töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud
andmete õigsuses.
(4) Kui reederi avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita andmekogu
vastutava töötleja poolt määratud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab
andmekogu vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult.
(5) Andmekogu andmete kõiki sisestamisi, muutmisi ja kustutamisi ning andmete, mis ei ole
avalikud, vaatamisi ning väljastamisi logitakse. Logi sisaldab kirje looja ja loomise aja, muutja ja
muutmise aja, kustutaja ja kustutamise aja, vaataja ja vaatamise aja ning väljastaja, väljastamise
aja ja väljastatud andmete saaja andmeid.
§ 9. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele
(1) Andmekogus töödeldavad andmed riikliku järelevalve käigus tehtud jõustunud ettekirjutuse
kohta ning väljastatud tunnistuse kehtivuse kohta on avalikud.
(2) Andmekogus töödeldavatele ning lõikes 1 nimetamata andmetele on isikul juurdepääs üksnes
enda ja temaga seotud laeva andmete ulatuses.
(3) Maaeluministeeriumil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on juurdepääs kalalaevade kohta
andmekogusse kantud andmetele kalamajandust puudutavate ülesannete täitmiseks.
(4) Politsei- ja Piirivalveametil ning Keskkonnaametil on juurdepääs järelevalvetoiminguteks
vajalikele andmetele.
(5) Juurdepääs andmetele, mis ei ole avalikud, võimaldatakse pärast isiku tuvastamist ja
autoriseerimist otseligipääsuna veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
(6) Juurdepääs andmekogusse andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse
andmekogu veebipõhises kasutajaliideses kasutamise õiguse andmisega. Vastutav töötleja
määratleb kasutamise õiguse andmisel juurdepääsu ulatuse.
§ 10. Andmete säilitamine
(1) Laevale väljastatud tunnistusi säilitatakse viis aastat ning andmekogus töödeldavaid muid
andmeid 30 aastat laeva laevakinnistusraamatust, esimesest laevapereta prahitud laevade registrist,
teisest laevapereta prahitud laevade registrist, riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust
või liiklusregistrist kustutamisest.
(2) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas vastutava töötleja
dokumendihalduses kehtestatud säilitustähtaegadega.
(3) Andmekogusse andmete sisestamise, muutmise, kustutamise ja vaatamise logi säilitatakse
kolm aastat vastava logimise päevast arvates.
(4) Andmed hävitatakse säilitustähtaja möödumisel. Andmekogu vastutav töötleja võib
statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete anonüümseks muutmist
tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil.
§ 11. Andmekogu lõpetamine
Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või avalikku arhiivi
üleandmine või nende hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.
§ 12. Digitaalsele andmekogule üleminek
(1) Vastutav töötleja kannab kahe kuu jooksul määruse jõustumisest enne andmekogu
moodustamist kogutud ja määruse lisas sätestatud andmed andmekogusse või teeb andmekogus
märke laeva jooniste ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu kohta paberkandjal.
(2) Lõikes 1 nimetatud paberkandjal alusdokumendid hävitatakse §-s 10 sätestatud säilitustähtaja
möödumisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Laevade järelevalve andmekogus töödeldavad andmed
majandus- ja taristuministri
07.06.2021 määrus nr 31
„Laevade järelevalve andmekogu
põhimäärus“
Lisa
Laevade järelevalve andmekogus töödeldavad andmed
1. Menetluse andmestik
1.1. Menetluse andmestikus töödeldakse järgmiseid andmeid:
1.1.1. järelevalveametniku ees-ja perekonnanimi, struktuuriüksus, ametinimetus, telefoninumber
ja e-posti aadress;
1.1.2. menetluse subjekti andmed:
1.1.2.1. juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi;
1.1.2.2. registrikood või isikukood;
1.1.2.3. reederi tunnusnumber;
1.1.2.4. asukoha või elukoha aadress;
1.1.2.5. e-posti aadress;
1.1.3. menetluse subjekti esindaja andmed:
1.1.3.1. esindaja nimi;
1.1.3.2. volituse kehtivusaeg;
1.1.3.3. volituse ulatus.
2. Riikliku järelevalve andmestik
2.1. Riikliku järelevalve andmestikus töödeldakse järgmiseid andmeid:
2.1.1. menetlustoimingu liik;
2.1.2. menetlustoimingu läbiviimise koht - riik, haldusüksus, sadam;
2.1.3. menetlustoimingu alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga;
2.1.4. menetlustoimingu läbiviinud järelevalveametnik;
2.1.5. menetlustoimingu tulemus:
2.1.5.1. riikliku järelevalve otsuse sisu;
2.1.5.2. puuduse korral:
2.1.5.2.1. puuduse liik;
2.1.5.2.2. puuduse kirjeldus, ettekirjutuse tegemise alus, menetleja märkused;
2.1.5.2.3. rakendatud meetmed;
2.1.5.2.4. puuduse kõrvaldamise tähtaeg, tähtaja pikendamised;
2.1.5.2.5. ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg;
2.1.5.2.6. ettekirjutuse saanud kapteni või reederi nimi;
2.1.6. puuduse kõrvaldamine:
2.1.6.1. puuduse seisund;
2.1.6.2. määratud sunniraha summa;
2.1.6.3. puuduse kõrvaldamise meetmed;
2.1.6.4. puuduse kõrvaldamise aeg;
2.1.6.5. märge ja selgitus puuduse kõrvaldamise kohta;
2.1.6.6. puuduse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist kinnitanud järelevalveametnik;
2.1.6.7. puudusega seotud dokumendid.
3. Auditi ja ülevaatuse andmestik
3.1. Auditi ja ülevaatuse andmestikus töödeldakse järgmiseid taotluse andmeid:
3.1.1. taotluse liik;
3.1.2. taotluse aluseks oleva laeva nimi ja registrinumber;
3.1.3. taotluse põhjendus;
3.1.4. taotlusega seotud dokumendid;
3.1.5. auditi või ülevaatuse soovitud aeg ja koht;
3.1.6. kinnitus järelevalveametniku lähetuskulude hüvitamise garanteerimise kohta;
3.1.7. taotluse seisund (koostamisel, esitatud, menetluses, täiendamisel, kinnistamisel, lõpetatud,
tagasi lükatud, tühistatud).
3.2. Auditi ja ülevaatuse andmestikus töödeldakse järgmiseid auditi või ülevaatuse andmeid:
3.2.1. auditi või ülevaatuse liik:
3.2.1.1. auditi või ülevaatuse tüüp;
3.2.1.2. väikelaeva ülevaatuse korral – väikelaeva liik, kütuse liik, mootori CE-märgis,
päramootori kaal (kg), väikelaeva tootja nimi;
3.2.1.3. laeva tehnilise ülevaatuse korral – sõidupiirkond, mereala, lisapiirangud, jääklass, kiilu
mahapaneku aeg;
3.2.1.4. märge ainult paberkandjal jooniste ja tehnilise dokumentatsiooni kohta;
3.2.2. auditi või ülevaatuse koht:
3.2.2.1. riik, haldusüksus, sadam;
3.2.2.2. vastutava isiku või reederi auditi korral - auditi läbiviimise aadress;
3.2.3. auditi või ülevaatuse alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga;
3.2.4. auditi või ülevaatuse komisjoni juht ja komisjoni liikmed;
3.2.5. auditi või ülevaatuse seisund;
3.2.6. auditi või ülevaatusega seotud dokumendid:
3.2.6.1. auditi või ülevaatuse kontroll-lehed;
3.2.6.2. kontroll-lehe kinnitanud järelevalveametnik;
3.2.6.3. kontroll-lehel olevad nõuded;
3.2.6.4. käsitsi lisatud nõude sisu;
3.2.6.5. kontroll-lehe seisund (lisatud, täitmisel, lõpetatud);
3.2.7. mittevastavuse korral:
3.2.7.1. mittevastavuse akti kuupäev;
3.2.7.2. laevaga seotud märkused, sealhulgas mittevastavused ja olulised mittevastavused;
3.2.7.3. reederiga seotud märkused, sealhulgas mittevastavused ja olulised mittevastavused;
3.2.7.4. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse liik, kirjeldus, viide õiguslikule alusele;
3.2.7.5. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise meetmed;
3.2.7.6. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise tähtaeg, tähtaja pikendamised;
3.2.7.7. lisaauditi vajalikkus;
3.2.7.8. mittevastavuse akti vaidlustamise tähtaeg;
3.2.7.9. mittevastavuse akti koostanud järelevalveametnik;
3.2.7.10. mittevastavuse aktiga tutvunud isiku nimi;
3.2.8. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamine:
3.2.8.1. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise aeg;
3.2.8.2. märge ja selgitus mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kohta;
3.2.8.3. mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist
kinnitanud järelevalveametnik;
3.2.9. auditi või ülevaatuse tulemus ja otsus:
3.2.9.1. auditi või ülevaatuse tulemuse ja otsuse sisu;
3.2.9.2. auditi või ülevaatuse kinnitamise aeg;
3.2.9.3. auditi või ülevaatuse aruande saanud kapteni või reederi nimi;
3.2.9.4. järelevalveametniku tähelepanek, märkus, kommentaar;
3.2.9.5. järelevalveametniku auditi või ülevaatuse töötundide summa tundides.
3.3. Riigilõivu kohta kantakse andmestikku järgmised andmed:
3.3.1. maksja nimi;
3.3.2. maksja isiku- või registrikood;
3.3.3. maksja konto number;
3.3.4. makse selgitus;
3.3.5. makse dokumendi number;
3.3.6. makse laekumise kuupäev;
3.3.7. saaja viitenumber;
3.3.8. riigilõivu summa;
3.3.9. laekunud makse;
3.3.10. makse kasutamata jääksumma eurodes.
3.4. Väljastatud tunnistuste kohta kantakse andmestikku järgmised andmed:
3.4.1. dokumendi andja;
3.4.2. dokumendi pealkiri;
3.4.3. dokumendi number;
3.4.4. dokumendi liik;
3.4.5. dokumendi tüüp;
3.4.6. väljaandmise või koostamise kuupäev;
3.4.7. kehtivuse lõppkuupäev;
3.4.8. dokumendi pikendused;
3.4.9. dokumendi pikendamise ülevaatuse koht;
3.4.10. unikaalne tuvastusnumber (UTN);
3.4.11. dokumendi allkirjastaja nimi.
Majandus- ja taristuministri määruse
„Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, märkus Kommentaar
Maaeluministeerium
Palume lisada § 9 lõikesse 3 lisaks Arvestatud
Maaeluministeeriumile ka Põllumajandus- ja Eelnõu täiendatud.
Toiduamet.
Täiendus on vajalik seetõttu, et
maaeluministri 28.12.2017. a määruse nr 93
„Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ §
3 kohaselt on kalapüügi registri volitatud
töötlejaks Põllumajandus- ja Toiduamet,
kelle ülesanneteks sama paragrahvi lõike 2
alusel on registriandmete töötlemine,
kogumine, salvestamine, korrastamine,
avalikustamine, muutmine, säilitamine ja
kustutamine.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et andmekogu Teadmiseks võetud.
vastutav töötleja on Transpordiamet. Sama Märgime, et seaduse sätte taasesitamine
sätestab juba meresõiduohutuse seaduse § määruses on HÕNTE § 59 lõike 2 kohaselt
752 lõige 2, seega on see seadust dubleeriv lubatav ning täiendavalt näeb AvTS § 435
säte. lõige 1 ette, et andmekogu põhimääruses
sätestatakse muuhulgas andmekogu vastutav
töötleja. Erinevates kehtivates andmekogu
põhimäärustes on vastutav töötleja nimetatud
sellest hoolimata, et see on juba sätestatud ka
seaduses.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse andmekogu Osaliselt arvestatud.
pidamise viis. Märgime, et pigem tuleks säte Sätte pealkirja ei muudeta, kuna see sisaldab
nimetada andmekogu ülesehitusena. Lõike 1 ka andmete turbeastet ja andmekogu
osas: Infosüsteemi peetakse ühetasandilise turvaklassi (lõige 4), mis ei ole ja mida ka
infotehnoloogilise andmekoguna. Kui neid muudes õigusaktides ei käsitleta andmekogu
on, siis siia tuleks kirja panna ülesehituse osana.
alaminfosüsteemid, sh andmelao ja arhiivi Lõike 1 tekst on muudetud. Uus § 4 lg 1 tekst
olemasolu ning selguse huvides võiks on „Andmekogu peetakse digitaalse
loetleda ka rakendused, nt kasutajatele andmekoguna.“.
mõeldud iseteeninduskeskkond. Iseteeninduskeskkond ei ole andmekogu,
vaid infosüsteemi funktsionaalsus, mistõttu
seda käesolevas põhimääruses täpsemalt ei
reguleerita.
Eelnõu § 8 osas on seletuskirjas järgmine Teadmiseks võetud.
lause: Avaliku teenuse kaudu andmete Seletuskirjas on kirjeldatud, et e-sertifikaadi
vaatamisi ei logita. Seletuskirja kohaselt valideerimisel saadakse tulemusena teave,
pakub andmekogu avaliku teenusena kas dokument on kehtiv või kehtetu. Muid
vastutava töötleja poolt väljastatud e- sertifikaadi andmeid avalikult ei kuvata
sertifikaadi valideerimise võimalust. Siiski ei (andmete vaatamist ei toimu), mistõttu ei ole
ole üheselt selge, milliseid e-sertifikaate ning põhjust ka päringu teostamist ja teostaja IP-
millise andmekoosseisuga valideerida saab aadressi logida.
ning miks logimine selle teenuse puhul
vajalik ei ole.
Riigi Infosüsteemi Amet
Eelnõu § 4 lg 1 järgi peetakse laevade Arvestatud.
järelevalve andmekogu ühetasandilise Eelnõu § 4 lg 1 muudetud ning eemaldatud
infotehnoloogilise andmebaasina. Seejuures viide tasandilisusele. Uus § 4 lg 1 tekst on
pole eelnõu seletuskirjas selgitatud, mida „Andmekogu peetakse digitaalse
selle all mõeldakse. /…/ Teeme ettepaneku andmekoguna.“.
eemaldada eelnõust viide tasandilisusele või
kui eelnõud selles osas ei muudeta, siis
täiendada seletuskirja, mida konkreetsel
juhul „ühetasandilise infotehnoloogilise
andmebaasi“ all silmas peetakse.
Eelnõu seletuskirjas on § 4 kohta märgitud Arvestatud.
järgmist: "Andmekogu on liidestatud Seletuskirja parandatud.
infosüsteemide andmevahetuskihiga (X-tee),
mis võimaldab andmevahetust riigi
koosvõimeraamistiku baaskomponentidega
nagu äriregister, rahvastikuregister, e-
laevakinnistusraamat jne." Selgitame, et
nimetatud andmekogud pole
koosvõimeraamistiku baaskomponendid.
Eelnõu § 6 lg-s 1 jääb arusaamatuks mida on Arvestatud.
silmas peetud "riikliku järelevalve teostamise Sätte teksti on muudetud. Riikliku
kuupäevana". Palume seletuskirja selles osas järelevalve teostamise kuupäeva asemel
täiendada. Korrektsem on rääkida "riikliku viitab uus sätte tekst riikliku järelevalve
järelevalvemenetluse lõpetamise toimingu teostamisele. Andmed sisestatakse
kuupäevast" pärast mida tuleb eelnõu andmekogusse järelevalve käigus jooksvalt
kohaselt nõutud andmed andmekogusse pärast toimingu teostamist.
esitada. Järelevalve menetlus on protsess,
millele pole võimalik määrata üht
"teostamise kuupäeva".
Eelnõu § 7 kohta on eelnõu seletuskirjas Arvestatud.
märgitud, et "andmekogu suhtleb Seletuskirja parandatud.
aadressiandmete süsteemiga Ads-in".
Selgitame, et In-ADS ei ole aadressandmete
süsteem, vaid tegemist on aadressiandmete
süsteemi andmeid sisaldav integreeritava
aadressiotsingu kasutajaliides.
Eelnõu § 7 punktis 3 jääb arusamatuks, kas Mittearvestatud.
liiklusregistri väikelaevade, alla 12-meetrise Liiklusregistri väikelaevade, alla 12-meetrise
kogupikkusega laevade ja jettide kogupikkusega laevade ja jettide andmebaas
andmebaasist päritakse laevade järelevalve sisaldab erinevaid veesõidukiga seotud
andmekogusse kõik sellese andmebaasi andmeid, mis kõik võivad veesõiduki
kogutavad andmed või vaid osa. Palume järelevalve teostamisel vajalikuks osutada.
eelnõus nimetatud sätet täpsustada. Laevakinnistusraamatu ning nii esimese kui
teise laevapereta prahitud laevade registri
puhul võimaldab päritavaid andmeid
täpsustada nimetatud registrite ülesehitus – nt
on eristatud laeva ja omaniku või prahtijaga
seotud andmekoosseisud ning taotluste ja
muuga seonduv. Liiklusregistri puhul on
andmebaasi kantud andmed sisuliselt
võrreldavad laeva ja selle omaniku
andmetega.
Eelnõu § 9 lg-s 6 peaks "veebipõhise Arvestatud.
kasutajaliidese" asemel olema "veebipõhises Eelnõu parandatud.
kasutajaliideses", sest juurdepääsu ei anta
mitte kasutajaliidesele (mille kaudu eelnõu
kohaselt saab igaüks autentimata tutvuda
sama §-i lg-s 1 nimetatud andmetega), vaid
juurdepääs antakse kasutajaliideses.
02.06.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 752 lõike 4 alusel.
Meresõiduohutuse seaduse alusel asutab valdkonna eest vastutav minister määrusega laevade
üle järelevalve (riiklik järelevalve, auditeerimine ja ülevaatus) teostamise hõlbustamiseks
laevade järelevalve andmekogu. Käesoleva määrusega kehtestatakse selle andmekogu
põhimäärus.
Andmekogu loomisega muudetakse paberkandjatel toimuv menetlus keskkonnasõbralikumaks
ning operatiivsemaks, luues laevade järelevalve- ning registritoimingute tegemiseks
veebipõhine platvorm koos väliste liidestustega teistesse registritesse. See võimaldab
rakendada riigis kehtivat OOP (Once only principe) ühekordse andmehõive põhimõtet
laevadega seotud menetlustes. Virtuaalruumi võimaluste kaasabil muutub administratsiooni
järelevalvetöö tõhusamaks ning klientidega suhtlus läbi proaktiivse kommunikatsiooni
operatiivsemaks.
Andmekogu loomise eesmärk on kantud vajadusest viia laevade järelevalve ja menetlused ning
nendega seotud andmete töötlemine elektrooniliseks, et olla kaasaegne lipuriik oma mugavate
veebiteenustega.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
meremajandusosakonna õigusnõunik Gerli Ehte (
[email protected]) ning Transpordiameti
õigusosakonna jurist Ene Lillipuu (
[email protected]), merenduse ja veeteede
teenistuse laevade järelevalve osakonna juhataja Kristjan Truu
(
[email protected]) ning infotehnoloogia osakonna projektijuht Meelis Zujev
(
[email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak
(
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 12 paragrahvist ja lisast.
Paragrahvis 1 on loodava andmekogu nimi eesti ja inglise keeles.
Loodava andmekogu nimi on laevade järelevalve andmekogu, inglise keeles Ship Supervision
Database.
Paragrahvis 2 on sätestatud andmekogu pidamise eesmärk.
Andmekogus peetakse arvestust üksnes Eestis registreeritud laevade, väikelaevade ja
teisaldatavate ujuvvahendite meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse osas tehtava
auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve kohta. Andmekogus peetakse arvestust laevade
kehtivate dokumentide üle, mis on meresõiduohutuse seadusega nõutud ja kinnitavad laeva
vastavust ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele.
Samuti peetakse arvestust meresõiduohutusalaselt auditeeritavate reederite ehk isikute üle, kes
on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase
korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude
ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise
korraldamise rahvusvahelisele koodeksile.
Andmekogus olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma
riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ning
Keskkonnaamet, kes saavad samuti veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt
korras ja ohutu.
Klient ehk lõppkasutaja pääseb andmekogu andmetele ligi läbi laevade infosüsteemi (LIS). LIS
võimaldab mugavalt jälgida kõigi kehtivusega dokumentide tähtaegu ning saada dokumentide
aegumistähtaja või regulaarse toimingu tähtaja saabumisel elektroonilisi teavitusi kliendi
näidatud kontaktandmetele, sh e-postile.
Paragrahv 3 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet, kes kasutab
andmekogu oma ülesannete ja toimingutega seotud andmete kogumiseks ja
süstematiseerimiseks ning nende põhjal oma tegevuse planeerimiseks.
Paragrahvis 4 sätestatakse andmekogu pidamise põhimõtted ning registri turbeaste ja andmete
turvaklass.
Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna.
Andmekogu on täielikult elektrooniline ja võimaldab automatiseeritud andmetöötlust.
Andmekogu alusandmed võivad olla nii elektroonilised kui paberkandjal. Paberkandjal
alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt vastavalt määruse §-s 6
sätestatule. Andmekogu on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (X-tee), mis
võimaldab andmevahetust muude riiklike registritega nagu näiteks äriregister,
rahvastikuregister, e-laevakinnistusraamat jne.
Infotehnoloogiliselt on andmekogu kättesaadav infosüsteemi LIS kaudu, mis hõlmab ka
elektroonilist esimest laevapereta prahitud laevade registrit, teist laevapereta prahitud laevade
registrit ja riigi haldusülesandeid täitvate laevade andmekogu. Infosüsteemi loomise üheks
eesmärgiks on vähendada manuaalsest andmesisestusest tulenevaid vigu ning seeläbi muuta
laevadega seotud andmestik kvaliteetsemaks. Ühtse infosüsteemi loomisega tekib võimalus
laialdasemaks tegevuse analüüsiks ning masinloetavate andmete ristkasutuseks erinevate
süsteemide ja andmekasutajate vahel. Sellest tulenevalt on süsteemi loomisel suurt tähelepanu
pööratud esmaste andmete sisestamise kvaliteedile andmevaldajate poolt. Rakenduses on
klientide iseteeninduse pool, kus laevaomanikud või nende esindajad saavad sisestada
iseseisvalt kogu vajaliku andmestiku ning selle põhjal teha taotlusi. Menetlejal on seeläbi
parem võimalus sisestatud andmete kontrollimiseks ja töötlemiseks. Kõik tegevused
infosüsteemis on tuvastatavad läbi erineva taseme logide ning isikupõhise autentimise.
Infosüsteem tagab andmekogule lihtsustatud funktsionaalsuse, mis põhineb taotlus - menetlus
- otsus põhimõttel, kus huvitatud isik esitab iseteeninduse keskkonnas nõutud andmed, lisab
vajadusel digitaliseeritud failid, mis tõendavad andmete õigsust, ning esitab soovikohase
taotluse Transpordiametile. Transpordiameti vastutav menetleja vaatab taotluse ja lisatud
andmed koos nõutud dokumentidega läbi ning võtab taotluse menetlusse või tagastab puuduste
korral selle taotlejale andmete täiendamiseks (või tagastab, kui pole võimalik menetleda).
Menetlusse võetud taotlus läbib kõik vajalikud etapid ja lõppeb haldusaktiga. Menetlus võib
lõppeda positiivse tulemusega, kus väljastatakse või pikendatakse kõik vajalikud dokumendid,
või siis menetluse mitterahuldava otsusega, kus tuvastatud puuduste tõttu pole võimalik
väljastada soovitud dokumente. Menetluses toimuv infovahetus on võimalik pidada
infosüsteemi siseselt sh lisada täiendavaid eritüübilisi dokumente. Kõik andmevahetus ning
lisatud dokumendid säilivad infosüsteemi menetluse logis ja taotleja laeva juures.
Andmekogu andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass K2T1S1.
Andmekogu andmete keskmine turbeaste ja turvaklass on määratud kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” ja
ISKE (infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem) rakendamise juhendiga.
Andmekogu turvaklass seab andmekogu vastutavale töötlejale ISKE rakendusjuhisest lähtuvalt
kindlad kohustused registri turvalisuse tagamisel. Turvaklass koosneb kolmest
turvaosaklassist:
- andmete käideldavuse turvaosaklass (K2) määratleb 99% töökindluse nõude ja väiksem kui
99,9% aastas ning maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö ajal kuni
4 tundi (st ühekordse katkestuse pikkus võib olla vahemikus väiksem või võrdne 4 tunniga
ja suurem kui 1 tund);
- andmete tervikluse turvaosaklass (T1) määratleb nõude, mille kohaselt peab info allikas,
selle muutmise ja hävitamise fakt olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse
kontrolli teostatakse erijuhtudel ja vastavalt vajadusele;
- andmete konfidentsiaalsuse turvaosaklass (S1) määratleb nõude, mille kohaselt on info
asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku
õigustatud huvi korral.
Paragrahvis 5 on sätestatud andmekogusse kantavad andmed. Andmete täpsem koosseis on
kirjeldatud määruse lisas. Andmekogu koosneb kolmest andmestikust:
1) menetluse andmestik – hõlmab menetlejat ja menetluse subjekti identifitseerivaid ja
kontaktandmeid, samuti andmeid reederi nimel laevaga toimingute tegemiseks volitatud
isiku ja volituse ulatuse kohta;
2) riikliku järelevalve andmestik – hõlmab Transpordiameti poolt läbiviidavate riikliku
järelevalve toimingute andmeid. Andmekogusse kantakse menetlustoimingu läbiviimise
aeg ja koht ning tulemus, kajastatakse laeval avastatud puudusega seonduvat nagu puuduse
kirjeldus, kõrvaldamise tähtaeg ning kõrvaldamise tulemus;
3) auditi ja ülevaatuse andmestik – hõlmab laeva ülevaatuse ning laeva ja reederi auditi
andmeid. Andmekogusse kantakse andmed auditi või ülevaatuse taotluse, selle
korraldamise, riigilõivu ja väljastatud tunnistuste kohta. Auditi ja ülevaatuse korraldamisega
seotud andmed sisaldavad konkreetset tegevust, koos aja, asukoha, seotud isikute ja auditi
või ülevaatuse ulatusega. Riigilõivu kohta kantakse andmekogusse pärast auditi või
ülevaatuse tegemist järelevalveinspektori töötundide ja riigilõivuseaduses sätestatud
määrade alusel arvutatud riigilõivu summa ning makse laekumisega seonduvad andmed.
Auditi või ülevaatuse tulemusel väljastatud tunnistuste kohta kantakse andmestikku kõik
meresõiduohutuse seaduse alusel väljastatavad rahvusvahelistele konventsioonidele ja Eesti
õigusele vastavad tunnistused ja nende andmed laeva tehnilise seisukorra, laeva ja reederi
meresõiduohutuse korraldamise süsteemi, laeva turvalisuse ning laevapere liikme töö- ja
elamistingimuste kohta. Tunnistusi väljastab ja andmed nende kohta kannab andmekogusse
Transpordiamet.
Õigusaktid, mille alusel tehtavate menetluste ja toimingute tulemusena andmekogusse andmeid
kogutakse, on näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 9.01.2006 määrus nr 3 „Reederi
ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimise kord ja auditeerimise tunnistuste vormid“,
majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2011 määrus nr 72 „Väikelaeva ja jeti tehnilise
ülevaatuse kord ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete
loetelu“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.12.2004 määrus nr 222 „Kalalaevade
ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse
nimekirja vormid“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.10.2011 määrus nr 98
„Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise tunnistuse
taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord“, majandus- ja
kommunikatsiooniministri 25.04.2006 määrus nr 40 „Laeva turvaülevaatuse läbiviimise kord
ja laeva turvalisuse tunnistuse vorm“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.09.2011
määrus nr 87 „Laeva tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetuste kord“,
majandus- ja taristuministri 14.08.2014 määrus nr 65 „Veeteede Ametile esitatavate laeva
tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“, majandus- ja
kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 29 „Alla 24-meetrise pikkusega laevadele
mõõtekirja väljastamise tingimused“.
Paragrahv 6 sätestab andmete esitamise andmekogusse.
Riikliku järelevalve andmestikku ning auditi ja ülevaatuse andmestikku esitab andmed vastutav
töötleja. Vastutaval töötlejal on kohustus esitada andmed andmekogusse kahe tööpäeva jooksul
pärast auditi, riikliku järelevalve või ülevaatuse teostamist, tunnistuse väljastamist või
riigilõivu makse laekumist. Andmed sisestatakse andmekogusse jooksvalt pärast iga toimingu
tegemist.
Menetluse andmestiku andmed ning auditi või ülevaatuse taotlust puudutavad andmed esitab
reeder või vastutav töötleja. Reeder on MSOS § 2 punkti 9 kohaselt isik, kes valdab laeva ja
kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka
isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva
meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise
konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja
reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM reeder). Laevaga
seotud toimingu tegemise õigus on laeva omanikul. Juhul, kui omanik kasutab laeva tehniliseks
teenindamiseks ISM reederi teenust, volitab ta tavaliselt ISM reederi ennast ka laeva
auditeerimise, riikliku järelevalve ja ülevaatuse menetluses esindama. Samuti võib omanik
kasutada muid esindajaid. Omanikust eraldiseisvalt on ISM reederil andmete esitamise õigus
reederi meresõiduohutusalase auditeerimise korral.
Andmed esitatakse andmekogusse kas veebipõhise kasutajaliidese või andmekogude
andmevahetuskihi kaudu. Andmekogu on liidestatud X-tee andmevahetuskihiga ning teeb
päringuid teistesse riigi andmekogudesse. Andmekogu võib sisaldada ka teistesse riigi
andmekogudesse kantavaid andmeid selles ulatuses, mis on vajalik andmete terviklikkuse
tagamiseks. Andmekogu saab vahetada X-tee kaudu riigi teiste andmekogudega andmeid, mis
on vajalikud laevadega seotud toimingute tegemiseks lähtudes põhimõttest, et
haldusmenetluses ei küsita taotlejalt neid andmeid ega küsita nende tõendamist, millele riigil
on juba muul viisil juurdepääs.
Paragrahv 7 sätestab andmevahetuse teiste andmekogudega infosüsteemide
andmevahetuskihi X-tee kaudu.
Andmekogu on peamiselt andmete tarbija ning pärib teistest registritest isiku ja tema laevadega
seotud andmeid. Näiteks päritakse äriregistrist, kas juriidilise isiku esindajal on äriregistri
andmete kohaselt ka esindusõigus ning kas ta võib seda kasutada piiramatult. Erinevatest
laevaregistritest päritakse laeva kohta andmeid, mis on vajalikud järelevalve jm menetluse
teostamiseks. Päringud registritesse tehakse avalike andmete või taotleja poolt esitatud
andmete põhjal. Lisaks suhtleb andmekogu aadressiandmete süsteemiga, mis võimaldab
vähendada aadressi sisestamisel tekkivaid vigu.
Paragrahv 8 reguleerib andmete töötlemist.
Digitaalse andmekogu eeliseks on andmete kiire parandamise võimalus. Andmekogu
vastutaval töötlejal on õigus kontrollida reederilt esitatud andmete ja dokumentide õigsust,
nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete
esitajale mõistliku tähtaja.
Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõiged andmed või kui reeder teavitab ebaõigetest
andmetest andmekogus, teeb vastutav töötleja andmekogus vastavad parandused. Vastutav
töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud andmete
õigsuses. Kui reederi avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või ta ei esita dokumente
või selgitusi andmete ebaõigsuse ning muutmise vajaduse kinnitamiseks, jätab vastutav töötleja
avalduse rahuldamata, põhjendades seda kirjalikult.
Andmekogu andmete sisestamisi, muutmisi, kustutamisi ja vaatamisi ning väljastamisi
logitakse. Iga kirje sees logitakse kirje käitleja ja käitlemise aja andmeid, andmete väljastamise
puhul ka viidet isikule, kellele andmed väljastati. Avaliku teenuse kaudu andmete vaatamisi ei
logita.
Paragrahv 9 sätestab juurdepääsu andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele.
Avalikud on andmekogus andmed riikliku järelevalve käigus tehtud jõustunud ettekirjutuse
kohta ning väljastatud tunnistuste kehtivuse kohta. Andmekogu pakub avaliku teenusena
vastutava töötleja poolt väljastatud e-sertifikaadi valideerimise võimalust. Valideerimine saab
toimuda kahel viisil, millest üks on mobiilseadme ja QR-koodi abil, kus tulemus dokumendi
kehtivusest kuvatakse eraldi veebilehel. Teine võimalus on avalikul veebilehel sisestada
minimaalne nõutud andmekoosseis (UTN - unikaalne tuvastusnumber) kindlasse lahtrisse ja
valideerida veebilehe aadress (Transpordiameti alamdomeen), mille tulemusena antakse ette
dokumendi valideerimise tulemus, kas kehtiv või kehtetu. Muid sertifikaadi andmeid avalikult
ei kuvata. E-sertifikaat on süsteemist kinnitatud vormi põhjal genereeritud andmete põhine
dokument, mis on varustatud unikaalse süsteemipõhise tunnusega ning mis on väljastatud
vastutava töötleja teenistuja poolt.
Füüsilisel ja juriidilisel isikul on juurdepääs andmekogusse kantud mitteavalikele andmetele
üksnes isiku enda ja temaga seotud laeva andmete ulatuses.
Riigiasutusel on juurdepääs asutuse ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Näiteks
Maaeluministeeriumil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on kalamajandust puudutavate
ülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogusse kantud kalalaevade andmetele, Politsei- ja
Piirivalveametil ning Keskkonnaametil järelevalvetoiminguteks vajalikele andmetele.
Juurdepääs andmekogus töödeldavatele andmetele, mis ei ole avalikud, võimaldatakse
otseligipääsuna vastava veebipõhise kasutajaliidese kaudu. Juurdepääs võimaldatakse pärast
isiku tuvastamist ja autoriseerimist. Seega ligipääsu saamiseks andmetele, mis ei ole avalikud,
peavad kõik kasutajad, sh ka riigiasutuste esindajad aktsepteerima andmekogu
kasutustingimusi ja nõustuma isikuandmete töötlemise tingimustega.
Juurdepääs andmekogusse andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse
andmekogu kasutamise õiguse andmisega. Andmekogu vastutav töötleja määratleb kasutamise
õiguse andmisel juurdepääsu ulatuse. See on erinev ka vastustava töötleja teenistujatel ning
vastab neile teenistuskohustuse täitmiseks määratud ulatusele. Näiteks saab
järelevalveinspektor sisestada ja muuta kõiki laeva auditeerimise, riikliku järelevalve ja
ülevaatusega seotud andmeid, kuid raamatupidaja neid üksnes vaadata, jälgimaks kas
järelevalvetegevuses tehtud märkused saavad lahendatud, riigilõiv on laekunud ja
laevadokumendid saavad väljastatud. Laevaomanikud võivad volituse alusel võimaldada oma
laeva andmetele ja toimingutele ligipääsu kolmandatele isikutele, kuid süsteemis kehtib reegel,
et omandi muutumisel muutuvad kõik antud volitused kehtetuks ning laeva andmetele
ligipääsuks tuleb volitus saada uuelt omanikult. Laevaga seotud tehniline ajalugu jääb
nähtavaks ka uuele omanikule.
Paragrahv 10 sätestab andmete säilitamise.
Laevale väljastatud tunnistusi säilitatakse viis aastat ning andmekogus töödeldavaid teisi
andmeid säilitatakse 30 aastat laeva registrist kustutamisest. Andmekogu logisid säilitatakse
kolm aastat. Säilitustähtaja möödumisel andmed hävitatakse või muudetakse hävitamise
asemel statistilisel eesmärgil anonüümseks. Kustutamise perioodi saabumisel võetakse
hinnang kustutatavate andmete arhiiviväärtuse kohta. Arhiiviväärtuslikud andmed eraldatakse
kustutatavatest andmetest ning antakse üle Rahvusarhiivile vormis, mis selles ajahetkes on
tehniliselt soovituslik.
Paragrahv 11 käsitleb andmekogu lõpetamist.
Andmekogu lõpetamisel otsustab valdkonna eest vastutav minister andmete teise
andmekogusse või avalikku arhiivi üleandmise või hävitamise koos vastava tähtajaga.
Andmekogu lõpetamisel tuleb arvestada ka arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõudeid.
Näiteks sätestab AvTS § 433 lõige 3, et enne andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse
andmekogu tehniline dokumentatsioon Riigi Infosüsteemi Ametiga, Andmekaitse
Inspektsiooniga ja Statistikaametiga.
Paragrahv 12 on rakendussäte paberkandjal andmetelt digitaalsele andmekogule
üleminekuks. Vastutav töötleja digitaliseerib laeva kohta enne digitaalse andmekogu
moodustamist kogutud paberkandjal dokumendid ja nendel olevad andmed. Erandiks on vanad
joonised ja tehniline dokumentatsioon, mille täies ulatuses digiteerimine ei ole otstarbekas.
Nende dokumentide olemasolu kohta paberkandjal tehakse märge andmekogusse.
Paberkandjal dokumendid hävitatakse §-s 10 sätestatud säilitustähtaja möödumisel.
3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu puhul on arvestatud „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta“ tulenevaid nõudeid.
4. Mõju
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse eelnõu
alusel laevade järelevalve andmekogu andmestike andmete hulka kuuluvaid isikuandmeid
Transpordiameti poolt ametile seadusega pandud ülesannete täitmisel, rakendades seejuures
kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Infoturbe rakendamiseks on kasutusel
kolmeastmeline etalonturbe süsteem ISKE.
Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule ning muu oluline otsene või kaudne mõju. Eelnõu rakendamisega võib ette
näha mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, täpsemalt Transpordiametile,
ning majandusele.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Transpordiameti töötajad
Mõju ulatus: Tuvastatud mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike.
Määrust rakendab andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet. Määruse rakendamisega on
Transpordiametil võimalik seni paberkandjal hoitavad andmed kanda digitaalsesse
andmekogusse ning edaspidi võtta vastu taotlusi ja teha menetlusi elektroonses keskkonnas.
Tegemist on reaalselt täna toimivate protsesside automatiseerituse suurendamisega ning
protsesside ühtlustamisega, tehnilisest lahendusest tulenevate dubleerivate tegevuste
vähendamisega.
Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju on laevu Eesti
lipu all ning sellest tuleneb tunnistuste väljastamise ja ülevaatuste tegemise koormus.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne.
Esmane tehniline lahendus võib olla algul harjumatu ja nõuab praktiseeritud
käitumisharjumuste muutumist.
Kaasnev mõju: majandusele
Sihtrühm: reederid
Mõju ulatus: Tuvastatud mõju reederitele on väike.
Mõju iseloom on suhtluse ja protseduuride lihtsustamine ning internetipõhiste võimaluste
laialdasem kasutuselevõtt. Veebipõhine lahendus loob eeldused haldusmenetluse
lihtsustamiseks seeläbi, et isikud ei pea tulema ise kohale selleks, et laeva tunnistuste
väljastamise ja järelevalvega seotud dokumente nõuetekohaselt menetleda, vaid saavad seda
teha veebi kaudu elektrooniliselt. See on eriti oluline reederitele, sest laevad võivad viibida
erinevates maailma sadamates või teel sinna ja isiklikult kohale tulemine asutusse on
raskendatud. Määruse rakendamisega kaovad takistused laeva pardal nõutavate dokumentide
uuendamiseks või vajalike tunnistuste taotlemiseks veebis. Samuti tekib reederitel ning nende
esindajatel võimalus välja printida digitaalselt valideeritavad dokumendid, mis vähendab
dokumentide duplikaatide taotlemise vajadust. Tulenevalt Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni soovitustest õhutatakse riike kasutama digitaalsete dokumentide
lahendusi nii nende andmisel kui ka järelevalve käigus. Eesti peab oluliseks saavutuseks e-riigi
maine kujundamist ja seega on oluline, et seoses laevade Eesti lipu alla toomise projektiga
suudaksime luua ka eeldused selle sektori toimimiseks vajalike teenuste osutamiseks veebi teel.
Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju on laevaomanikul
laevu.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne.
Esmane tehniline lahendus võib olla algul harjumatu ja nõuab praktiseeritud
käitumisharjumuste muutumist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
LIS-i (mille kaudu laevade järelevalve andmekogu on kättesaadav) arendusi rahastati Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 meetmest 8.1 „Integreeritud mereseire
arendamise toetus“. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid.
Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks
eraldatud vahenditest. Määruse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi töökohti ega värvata
täiendavalt tööjõudu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Statistikaametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigi Infosüsteemi Ametile
ning Laevaomanike Liidule. Eelnõule laekunud tagasiside on kajastatud seletuskirja lisaks
olevas kooskõlastustabelis.