dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Energeetika 2020. aasta tulemusaruanne

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. juuni 2021
Viit
17-1/2021/3579-1
Registreeritud
7. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Rahandusministeerium, Riigikontroll, Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2021
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-120213579-1 07.06.2021 Väljaminev kiri.asice1905 KB

Sisu (failidest)

2020 Energeetika tulemusvaldkonna 2020.aasta aruanne TALLINN 2021 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 2. Energeetika tulemusvaldkond ......................................................................................................... 3 i. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs .................................................................. 3 1. ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS ................ 5 1.1 PROGRAMMI TEGEVUS „ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE“ .................................... 6 1.2 PROGRAMMI TEGEVUS „GAASIVARUSTUSE TAGAMINE“ ......................................... 6 1.3 PROGRAMMI TEGEVUS „TRANSPORDIKÜTUSTE VALDKONNA REGULEERIMINE JA KÜTUSEVARUDE SÄILITAMINE“ ....................................................................................... 7 1.4 PROGRAMMI TEGEVUS „SOOJUSENERGIA TÕHUS TOOTMINE JA ÜLEKANNE“ .. 7 2. PRIMAARENERGIA TÕHUSAM KASUTUS JA TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE ........................................................................................................................ 8 2.1 PROGRAMMI TEGEVUS „TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE LÕPPTARBIMISES“ ...................................................................................................................... 8 2.2 PROGRAMMI TEGEVUS „ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE“ ......................... 11 ii. Hindamised ja tõhustamiskavad .................................................................................................... 13 1 1. Sissejuhatus Tulemusvaldkond Energeetika Eesmärk Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Arengudokument Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Programm Energeetika Energeetika programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) eesmärkide saavutamiseks. Energeetika programm hõlmab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega seonduvad tegevused. Energeetika programmi viiakse ellu läbi kahe meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ning primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine. Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitavad 2020. aastal täidetud mõõdikud (vt täpsemalt lisas 1): Meetme „Energiavarustuse tagamine ja Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja energiaturu korraldus“ täidetud mõõdikud taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ täidetud mõõdikud -Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav -Primaarenergia sisemaine tarbimine kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale -Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia -Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja summaarsest lõpptarbimisest energiaturu tõhus toimimine -Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus - Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus kaugküttes -Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis -Meetme tulemusel toodetud ja transpordis -Gaasi infrastruktuuri normi (N-1) täitmine kasutusse võetud biometaani aastane kogus -Gaasituru kontsentreeritus (HHI) -Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena -Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu toodetud taastuvelektri maht -Taastuvate energiaallikate osatähtsus -Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest ehitamine kaugküttelahenduste asemel -Transpordikütuste turul enamkasutatavate -Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus kütuste kvaliteet tagatud 2020. aasta kohta puuduvad statistilised andmed, kuna andmete avaldamine toimub kahe aastase viitega, järgmiste mõõdikute kohta: -Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % -Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % -Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest , % Aastal 2020 jäid täitmata järgmiste mõõdikute prognoos aastaks 2020:  Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv, kuid tulemusraamistiku sihttase aastaks 2023 saavutatakse ja ületatakse. Kolme taotlusvooru tulemusena renoveeritakse ca 37 000 TV punkti. III taotlusvooru taotluste rahastamisotsused tehti märts 2020. Projektide elluviimiseks on aega kuni 31.08.2023, 28.02.2021 seisuga tehtud 13 598.  Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas – katkestuste arv ning kestus on aastate lõikes kõikuv, sest katkestusi võivad põhjustada tormid, puude kokku puutumine pinge all olevate elektrivõrgu osadega, loomade ja lindude tegevus, uputused, jäide jms. 2  Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv Tallinna Kesklinnas, Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas, sest 2020.aastal esitati taotlusi oodatust vähem ja seega maksti 2020 aastal toetusi summas 148 767 eurot, mitte prognoositud 200 000 euro summas. 2021. aastal aktiveeritakse täiendavalt teavitustegevust, et oleks võimalik toetada vanalt pingesüsteemilt uuele süsteemile üleviimist vastavalt planeeritule. 2. Energeetika tulemusvaldkond i. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs Energeetika programmi täitmine on oluline osa rohepöördest ja selle eesmärkide saavutamisest: Joonis 1 Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse. Kliimaneutraalsus, kliimanutikus, Rohepööre, elurikkus, sh õiglane ringmajandus, puhas Eesmärgid ja üleminek energia, ressursi- ja meetmed energiatõhusus, tervislik ja ENMAK 2030 keskkonnahoidlik toit, Energia- REKK 2030 säästev ja arukas majanduse liikumine, tõhus osalised ehitamine ja renoveerimine Programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Antud indeksi alusel oli Eesti 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal energia jätkusuutlikkuses 108 riigi järjestuses 26. kohal1. Tabel 1. Programmi mõõdik. Väljavõte lisast 1. K Eesmärk/Mõõdik o 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas n Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia Eesti positsioon aastal 2019 oli 128 riigi seas 30. ja aastal 2020 BAB BAB ABD kättesaadavus tarbijale oli Eesti 108 riigi seas 26-ndal kohal. 1 https://trilemma.worldenergy.org/ 3 Tabel 2. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise andmed (tuhandetes eurodes) Programmi näitajad Aruandeaasta 2020 2021 2022 2023 Täitmine Lõplik Esialgne eelarve eelarve Kulud tuhat € 41 632 77 698 38 7222 26 985 19 447 4 993 Investeeringud€ 0 0 0 0 0 0 3 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid BAB (26. koht 108 riigi seas) ABD ABD ABD arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Energeetika programmi eelarvesse lisandus aasta lõpus 37,5 mln eurot taastuvenergia statistikakaubanduse tehingust Iiri Vabariigiga ja seetõttu on lõplik eelarve kaks korda suurem, kui algne. Programmi eelarve täitmine on väiksem, sest eelarve suurenes, kuid uute laekunud vahendite kasutamine toimib hilisematel perioodidel4. Peamised erinevused eelarveprognoosi ja täitmise vahel tulenesid ajalistest nihetest EL rahastutest finantseeritavate projektide realiseerimises ning seeläbi väljamaksetes5. Aruande lisas 1 on toodud energeetika programmi eelarve ja eelarve täitmine. Aastal 2020 tehti olulised sammud toetustest vähem sõltuva energiavarustuse suunas eelkõige esimese kahe õnnestunud taastuvenergia toetuse vähempakkumise tulemusel, kus riik katab taastuvelektri tootjale tootja pakutud hinna ja keskmise elektri börsihinna vahe (2020. aastal lõppenud toetusskeemis maksti taastuvelektri tootjatele toetust 53,7 EUR/MWh, esmaste, väiksemamahuliste, vähempakkumiste tulemustena on toetusvajadus ligi kolm kuni viis korda väiksem), lisaks aitavad uuele turukorraldusele kaasa mh elektriturudirektiivi ülevõtmisel elektrituruseadusega loodavad võimalused hajatootjatele, energiakogukondadele, salvestusele ja tarbimise juhtimisele. Taastuvenergia osatähtsuse 2020. aasta eesmärk (25%) on viimastel andmetel (2019. aasta andmed) täidetud (31,9%). Eesmärgi ületanud taastuvenergia on statistikakaubanduse raames müüdud teistele liikmesriikidele (Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta Vabariik, Iiri Vabariik). Taastuvenergia osatähtsuse 2030. aasta eesmärgi (42%) täitmiseks peab kasvama taastuvenergia osatähtsus kõigis sektorites (elekter, soojus, transport), suurima kasvupotentsiaaliga on elektri tootmine. Eesmärkide saavutamiseks tehakse järgnevatel aastatel tegema taastuvelektri vähepakkumisi kogumahus >1 TWh (450 GWh aastal 2021 ning 650 GWh aastal 2023). Samuti tuleb teha tööd transpordisektori taastuvenergia osatähtsuse tõstmise nimel näiteks läbi transpordi elektrifitseerimise ning (kohalike) biokütuste kasutuselevõtu. Põlevkivi kasutus vähenes 2019. ja 2020. aastal oluliselt, samal perioodil kasvas puitkütuste ning transpordikütuste kasutus. Varustuskindlus on tagatud. Aastaks 2030 peame kahekordistama rekonstrueeritava korterelamute pinna ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud pinda. Suurendada tuleb kütusevabade energiaallikate kasutuse osakaalu elektritootmisel, suurendada elektri- ja soojusenergia koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste kvaliteeti¸ vähendada gaasivarustuses suurima tarneallika ja suurima gaasimüüja osakaalusid. Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on põhiliste energeetika eesmärkide sihttasemete täitmine aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 2. 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/energeetika_programm_2020-2023.pdf 3 https://trilemma.worldenergy.org 4 Vabariigi Valitsus otsustas taastuvenergia statistikakaubanduse lepingust saadud tulud suunata investeeringutesse riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamiseks, et hoogustada tuuleparkide rajamist https://www.mkm.ee/et/uudised/uuendatav-ohuseiresusteem-lihtsustab-uute-tuuleparkide-rajamist 5 Struktuurivahenditest makstavate toetuste osas on otsused ligi 100%-liselt tehtud. Projektide elluviimiseks ning väljamakseteks on aega kuni 2023. aastani. 4 Joonis 2. Energeetika põhinäitajate seis aastaks 2019 võrreldes aastaks 2030 seatud sihttasemega. ENERGEETIKA PÕHINÄITAJAD 2030. AASTA SIHTTASEMEGA 2000 2005 2010 2015 2019 2030 65 62 60 59 55 53 42 34 34 34 33 32 32 29 28 25 21 19 18 17 17 15 12 Taastuvenergia Energia lõpptarbimine, Primaarenergia tarbimine, Kasvuhoonegaaside heide, osakaal summaarses TWh TWh mln tCO2ekv lõppenergia kogutarbimises, % Järgnevaid ENMAK meetmed käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade programmides: Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine – transpordi programm 2020-2023 käsitleb liikuvusteenuse paremat korraldamist; Tõhus sõidukipark - transpordi programm 2020-2023 käsitleb transpordi energiakulu; Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine - 2020. aastal valmis „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“, ehituse programm 2020-2023 käsitleb hoonete renoveerimist ja ehitiste energiatõhususe suurendamist; Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine – 2020. aastal valmis „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“, ehituse programm 2020-2023 käsitleb uute hoonete nõuetele vastavuse tagamist. ENMAK meede Avaliku sektori eeskuju – täidetakse vastavalt keskvalitsuse hoonete6 ja kohaliku omavalitsuse hoonete7 energiatõhususe toetuse määrustele. Energeetika programmi kaudu ENMAK kahe alaeesmärgi täitmine vastavate kahe energeetika programmi meetmega on kirjeldatud alljärgnevalt. 1. ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS ENMAK varustuskindluse alaeesmärk „Eestis on tagatud pidev energiavarustus“ täidetakse energeetika programmi meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ nelja programmilise tegevuse teenuste kaudu. Energeetika programmi meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. 6 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/113022020006 7 Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/115122020018 5 Tabel 3. Meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ mõõdikud. Väljavõte mõõdikute täitmise tabelist lisas 1. K Eesmärk/Mõõdik o 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas n Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja energiaturu tõhus Täidetud Täidetud Täidetud N-1 kriteerium on Konkurentsiameti hinnangul täidetud toimimine Meede jaguneb neljaks programmiliseks tegevuseks. 1.1 PROGRAMMI TEGEVUS „ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE“ Programmi tegevuse eesmärk: Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine Tabel 4. Programmi tegevuse „Elektrivarustuse tagamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist ning 2020. aastal Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest 22% 26% 20% lõppenud toetusskeemi tulemusena on kasvanud taastuvenergia lõpptarbimisest, % tootmine. Katkestusi võivad põhjustada tormid, puude kokku puutumine pinge all Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites 249,3 157,9 <120 olevate elektrivõrgu osadega, loomade ja lindude tegevus, uputused, tarbimiskoha kohta aastas, minut jäide jms. Elektri ülekandevõrgus jäi terve aasta jooksul Eleringil klientidele rikete tõttu edastamata üksnes 10,3 megavatt-tundi elektrit, millest enamuse Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh 216,4 10,3 <60 ehk 7,2 megavatt tundi moodustas ühe Eesti elektrijaama katsest lähtuv lühis alajaamas. Euroopa Komisjon on teinud sünkroniseerimise I ja II etapi rahastuse Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 Teostamisel Teostamisel Teostamisel otsused (kokku ligi 200 mln €). Teenus: elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu: Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne – valmis Eesti-Läti 3. elektriühendus (330 kV Sindi-Riia ja Sindi-Harku liinid), Euroopa Komisjon otsustas rahastada Balti elektrisüsteemi mandri-Euroopaga sünkroniseerimise projekti II etappi (Eesti osa 55 mln eurot, varasemalt (2019) on Eestile selle projekti kaasrahastuseks eraldatud 140,3 mln €). 1.2 PROGRAMMI TEGEVUS „GAASIVARUSTUSE TAGAMINE“ Programmi tegevuse eesmärk: Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhistele tuginev regulatsioon tagab kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Tabel 5. Programmi tegevuse „Gaasivarustuse tagamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas N-1 kriteerium on Konkurentsiameti hinnangul täidetud. Seega Eestis Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine 205% Täidetud Täidetud vastab infrastruktuur Euroopa Liidus kehtestatud tarbijate varustuskindluse nõuetele. Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4328 NA 6300 Konkurentsiameti hinnangul on konkurents maagaasi jaeturul olemas. Teenus: gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu: Gaasivarustuse tagamine – vastavalt kehtestatud regulatsioonile on paigaldatud maagaasi seadmete kauglugemise süsteemi arvestid ja andmeedastus toimib alates 01.01.2021, valmis Eesti esimene gaasisüsteemi kompressorjaam (Puiatus), mis võimaldab Balticconnectorit maksimaalvõimsusel kasutada. 6 1.3 PROGRAMMI TEGEVUS „TRANSPORDIKÜTUSTE VALDKONNA REGULEERIMINE JA KÜTUSEVARUDE SÄILITAMINE“ Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest. Tabel 6. Programmi tegevuse „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas 2020. aastal kujunes 90-päeva varu kohustuseks 250,1 tuhat tonni. 2020. aasta 31. detsembril oli OSPA omanduses või kontrolli all olev Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas vedelkütusevarude maht kokku 254,5 tuhat tonni, jäädes võrdluses aasta algusega sisuliselt muutumatuks. Eestis hoiustatud varude osakaal oli 2020.aastal 49%. Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest Eesti linnades sõidab kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaanil 5,15% NA 10% lõpptarbimisest transpordisektoris, % sõitvat bussi Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Täidetud Teenus: Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu: Kütusevarude hoidmine - vedelkütusevaru seaduse muudatused varude arvestamise metoodika täiendamiseks, transpordisektorile ja kütustele taastuvenergia osakaalude ja nende täitmise mehhanismide (sh IT lahendused kohustuse täitmise aruandlusega) rakendamiseks. 1.4 PROGRAMMI TEGEVUS „SOOJUSENERGIA TÕHUS TOOTMINE JA ÜLEKANNE“ Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Tabel 7. Programmi tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ mõõdik. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas 2019. aasta andmete kohaselt oleme eesmärgi (55%) täitmisele Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse 52,28% NA 55% lähedal. Kaugküttesoojuse tootmine toimub valdavalt taastuvate summaarsest lõpptarbimisest, % allikate baasil. Teenus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine. Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu: Soojuse tõhus tootmine – jõustusid energiatõhususe direktiivi ülevõtmise muudatused energiamajanduse korralduse seaduses arvetega esitatava info täiendamiseks ning soojuse-, soojavee- ja jahutuse kauglugemise arvestitele üleminekuks; teostati erinevaid energiatõhususega seotud uuringuid energiatõhususe täiendavate meetmete (sh finantsmeetmete, energiaostuvõimetuse vähendamise meetmete) ja gaasivõrgu energiatõhususe meetmete kavandamiseks, kaugkütte- ja gaasi kaugarvestite tasuvuse hindamiseks ja kasutusele võtuks, jätkusid meetmed katelseadmete renoveerimiseks ja uute katelseadmete rajamiseks (rahastusperioodi eesmärk sai täidetud). 7 2. PRIMAARENERGIA TÕHUSAM KASUTUS JA TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE ENMAK primaarenergia tõhusama kasutuse alaeesmärgi „Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“ täitmine toimub energeetika programmi meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine“ kahe programmilise tegevuse teenuste kaudu. Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Tabel 8. Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 NA 33,3 lõpptarbimist suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel. Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 NA 65,6 põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks põlevkivist toodetud elektri eksport). 2.1 PROGRAMMI TEGEVUS „TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE LÕPPTARBIMISES“ Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Tabel 9. Programmi tegevuse „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas 2019. aasta andmete kohaselt oleme eesmärgi (55%) täitmisele Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse 52,28% NA 55% lähedal. Kaugküttesoojuse tootmine toimub valdavalt taastuvate summaarsest lõpptarbimisest, % allikate baasil Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist, mille tulemusel on kasvanud taastuvenergia tootmine. 2020. aastal lõppes toetusskeem Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest 22 26 20% väiketootjatele (<50 kW), mille tulemusena rajati üle Eesti lõpptarbimisest, % päikeselektrijaamu. Kokku on Eestis 2021 aasta alguse seisuga 465 MW päikeseelektrijaamu. Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest Eesti linnades sõidab kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaanil 5,15% NA 10% lõpptarbimisest transpordisektoris, % sõitvat bussi. Teenus: „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ Teenuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Tabel 10. Teenuse „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ mõõdik. Väljavõte mõõdikute täitmise tabelist lisas 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 32% N/A >25% 2020. aasta taastuvenergia eesmärk 25% on täidetud. lõpptarbimisest, % Aastal 2020 viidi teenust ellu eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:  taastuvenergia direktiivi (ülevõtmine hiljemalt 2021 a suveks) ülevõtmisega seotud muudatuste (energiamajanduse korralduse seaduses, elektrituruseaduses, maagaasiseaduses ja alkoholi-, 8 tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ning vedelkütuse seaduses) ettevalmistamine 1. sätestamaks taastuvenergia eesmärgid (sh sektori põhised eesmärgid), 2. suurendamaks taastuvenergia isetarbijate rolli (sh taastuvenergiakogukonnad), 3. tarbija teadlikkuse tõstmiseks päritolutunnistuste väljastamine lisaks biometaanile ja elektrile ka süsinikneutraalsele tootmisele, soojus- ja jahutusenergiale ning vesinikule ja 4. sätestamaks biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, millele peavad uued elektrijaamad vastama.  Taastuvenergia nõukoja tegevused.  Ministeeriumi koostöö kohalike omavalitsuste üldplaneeringute sisendi andmisel.  Tuuleenergeetika ümarlaud (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, arendajad).  Koostöö teiste ministeeriumitega erinevate kitsaskohtade eemaldamiseks (looduskaitse, kõrguspiirangud).  Töö merealaplaneeringuga tuulenergeetika alade osas.  Meretuuleenergia töörühm ministeeriumite vahel meretuuleenergia hoogustamiseks.  Elektribusside pilootprojekt (määrus valmis).  Kohaliku kasu regulatsiooni välja töötamise alustamine koostöös ministeeriumite, turuosaliste ja katuseorganisatsioonidega. Teenus: „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ Teenuse eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Tabel 11. Teenuse „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Näitajate sihtase 150 MW on saavutatav, otsustega kaetud väikese varuga (+7 MW). 2021 ja 2022 jätkub projektide elluviimine suures Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW 85,33 105,8 65 mahus. Võib eeldada, et ka 2023 I poolaastal jääb hulga projektide lõpetamine. Näitajate sihttase on saavutatav. Koos V vooru otsustega on kaetud 178 km torustikku. Riski kohaks on hangete ja tööde kuhjumine lühikesele ajaperioodile, mis võib hindu kergitada. Mõningaseks takistuseks projektide elluviimisel on 2020 märtsis alguse saanud Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km 77,15 121,82 110 viiruse kriis, mis takistas seadmete ja materjalide kättesaadavust. Samuti soe 2019-2020 soe talv, mis vähendas soojusettevõtete tulusid ning võimekust investeeringuteks. 2021 aasta alugse talv on olnud külmema poolne ning soojuse tootjatele soodne. Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu: Soojuse tõhus ülekanne - jõustusid energiatõhususe direktiivi ülevõtmise muudatused energiamajanduse korralduse seaduses arvetega esitatava info täiendamiseks ning soojuse-, soojavee- ja jahutuse kauglugemise arvestitele üleminekuks. Teenus: „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu“ Teenuse eesmärk: Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamine läbi toetuste. 9 Tabel 12. Teenuse „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Meetme tegevuse progress on ootuspärane. Kõik taotlusvoorud on lõppenud, meetme eelarve täidetud. Näitajad on saavutatavad. Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud Väljamaksete seis on rahuldav, kriisist tulenevalt on osaliselt projektide biometaani aastane kogus, ktoe 5,4 8,3 4 abikõlblikkuse perioode pikendatud ja 2020. aasta väljamaksed jäid prognoositust veidi väiksemaks. 2021. ja 2022. aasta jooksul väljamaksed on reaalsed, et meetme vahendid ära kasutada. Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu: Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis - 2020. aastal väljastas Elering biometaani tootjatele 97 408 (MWh) gaasi päritolutunnistust, millest 54 184 MWh reoveesettest ning 43 224 MWh loomsest sõnnikust, biomassist, biojäätmetest ja toiduainetööstuse jääkidest toodetud biometaani eest8. Teenus: „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise“ Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide (taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil. Tabel 13. Teenuse „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise“ mõõdik. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas 2020. aastal sõlmiti tehingud Malta, Luxembourgi ja Iirimaaga Eesti Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanismide täidetud täidetud täidetud taastuvenenergia statistika müügiks. Samuti sõlmiti Eesti ja Läti vahel rakendamine Eestis koostöömemorandum ühise meretuulepargi eelarendamiseks. Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmise ENMAK meetmete kaudu: Energeetikaalane väliskoostöö ja haldusvõimekus on tagatud väliskoostöö kaudu, sh välispartnerid Rahvusvaheline Energiaagentuur; (IEA); Maailma Energeetikanõukogu (WEC); Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Balti Ministrite Nõukogu; Euroopa Liidu Läänemere Regiooni Strateegia (EUSBSR); Balti Energiaturu Ühendamise Plaan (BEMIP); Balti-Põhjamaade Energia Teadusprogramm; Balti TSO-de (Elering, AST, Litgrid) loodud regionaalse talitluskindluse koordinaatori Balti RSC; Venemaa, Valgevene, Kaliningradi, Leedu, Läti ja Eesti elektrisüsteemide ühenduse BRELL; Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination Group (RCMCG); maagaasituru operaatori UAB GET Baltic 2020. aastal teostati järgmised väliskoostöö tegevused:  Eesti ja Läti vahel koostöömemorandumi sõlmimine meretuulepargi rajamiseks9;  Malta Vabariigile taastuvenergia statistika müük 2 mln euro ulatuses10;  Iiri Vabariigile taastuvenergia statistika müük 37,5 mln euro ulatuses11;  Taastuvenergia rahastusmehhanism12. 8 https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused-ja-statistika 9 https://mkm.ee/en/news/estonia-and-latvia-signed-mou-joint-offshore-wind-farm 10 https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-muub-maltale-taastuvenergia-statistikat 11 https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-muub-iirimaale-375-miljoni-euro-eest-taastuvenergia-statistikat 12 https://ec.europa.eu/energy/topics/renewable-energy/eu-renewable-energy-financing-mechanism_en 10 Teenus: „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised“ Teenuse eesmärk: Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Tabel 14. Teenuse „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised“ mõõdik. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist, mille tulemusel on Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud 0 10,48 NA kasvanud taastuvenergia tootmine, eelkõige päikesejaamade ja PV taastuvelektri maht, GWh paneelide paigaldamise tulemusel. Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu: Elektrienergia tootmise arendamine - toimunud on kaks taastuvenergia vähempakkumist taastuvenergiaallikatest kokku 10,48 GWh elektri tootmiseks ja võrreldes esimese vähempakkumisega toimus >20%-ne hinnalangus; järjest on paigaldatud uusi päikesejaamu ja 2021. aasta alguse seisuga on Eestisse paigaldatud 465 MW päikeseparke; Läti Vabariigiga sõlmiti memorandum meretuuleparkide ala(de) ühiseks arendamiseks; sõlmiti leping taastuvenergia statistiliste ühikute müügiks Maltale ja Iirimaale kogutuluga üle 50 mln euro; aktiivselt käib koos taastuvenergia nõukoda; elektriturudirektiivi ülevõtmine elektrituruseadusega tähendab täiesti uut turukorraldust luues võimalused hajatootjatele, energiakogukondadele, salvestusele ja tarbimise juhtimisele. 2.2 PROGRAMMI TEGEVUS „ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE“ Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Tabel 15. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 NA 33,3 lõpptarbimist suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel. Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 NA 65,6 põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks põlevkivist toodetud elektri eksport). Teenus: „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel“ Teenuse eesmärk: Energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Tabel 16. Teenuse „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemele“. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine 2021. aastaks on meede suletud, eelarve ammendunud tulemusega 0,39 1,25 1,25 kaugküttelahenduste asemel (MW) 1,64 MW ehk 17% parem tulemus kui võetud eesmärk. Aastal 2020 viidi teenust ellu ENMAK meetmete 1.6 Soojuse tõhus tootmine kaudu. 11 Teenus: „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ Teenuse eesmärk: Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Tabel 17. Teenuse „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 NA 33,3 lõpptarbimist suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel. Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 NA 65,6 põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks põlevkivist toodetud elektri eksport). Teenus: „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ Teenuse eesmärk: Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine. Tabel 18. Teenuse „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ mõõdik. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas Tulemusraamistiku sihttase aastaks 2023 saavutatakse ja ületatakse. Kolme taotlusvooru tulemusena renoveeritakse ca 37 000 TV punkti. Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv 6111 11201 14000 III taotlusvooru taotluste rahastamisotsused tehti märts 2020. Projektide elluviimiseks aega kuni 31.08.2023. 28.02.2021 seisuga tehtud 13 598. Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu: Energiasääst muudes sektorites – tänavavalgustuse toetus. Teenus: „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu“ Teenuse eesmärk: Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine, elektrienergia võrgu kadude vähendamine. Tabel 19. Teenuse „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu“ mõõdik. Väljavõte lisast 1. Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas 148767 EUR/ 64 hoonet/ 26 406 2020.aastal esitati taotlusi oodatust vähem ja seega maksti 2020 m2/ 15 hoone 200 000 EUR/ca Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv 131 611/64/46 aastal toetusi summas 148 767 eurot. 2021 aktiveerida taotlus esitati 60 hoonet/ ca Tallinna Kesklinnas, Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas 254m2 teavitustegevust, et oleks võimalik toetada vanalt pingesüsteemilt 2019, töö 46 000 m2 uuele süsteemile üleviimist vastavalt planeeritule. teostus 2020.aastal. 12 ii. Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal ei viidud läbi ENMAK hindamist ega tõhustamiskava. 2021. aastal tuleb vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile13 koostada ENMAK uuendamise koostamise ettepanek. 13 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 13 Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium [email protected] Meie 07.06.2021 nr 17-1/2021/3579-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Energeetika 2020. aasta tulemusaruanne Austatud Keit Pentus-Rosimannus Esitan energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta tulemusaruande vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määrusele nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) Energeetika tulemusaruanne 2020; 2) Lisa 1. Energeetika programmi 2020-2023 täitmine aastal 2020. Lisaadressaat: Riigikontroll Irje Möldre 6256497 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 K Esialgne eelarve o Objekti kood Eesmärk/Mõõdik/Majanduslik sisu 2020 tuhat n eurod t Energeetika tulemusvaldkonna (EN) eesmärk - Eestis on tagatud pidev energiavarus ENEN KULUD 38 722 € ENEN MÕÕDIKUD ENEN-01 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale MEEDE Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõ ENEN01 elektrihindade ja keskkonnahoi ENEN01 KULUD 708 € ENEN01 MÕÕDIKUD ENEN01-01 Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja energiaturu tõhus toimimine ENEN01-02 Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis ENEN0101 TEGEVUS Elektri varustuskindluse, kvaliteedi n ENEN0101 KULUD 248 € ENEN0101 MÕÕDIKUD ENEN0101-02 Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas, ENEN0101-03 minut ENEN0101-04 Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh ENEN0101-05 Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 TEGEVUS Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse ka ENEN0102 Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon tagab kõigil ENEN0102 KULUD 145 € ENEN0102 MÕÕDIKUD ENEN0102-01 Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine ENEN0102-02 Gaasituru kontsentreeritus (HHI) TEGEVUS Tagada transpordikütuste turul aus konkurents eesmägiga võimaldada t ENEN0103 tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine läh ENEN0103 KULUD 141 € ENEN0103 MÕÕDIKUD ENEN0103-01 Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest ENEN0103-02 transpordisektoris, % ENEN0103-03 Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud ENEN0104 TEGEVUS Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätku ENEN0104 KULUD 174 € ENEN0104 MÕÕDIKUD Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, ENEN0104-01 % MEEDE Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarener ENEN02 kus Eesti energiavarustus ja -tarbimi ENEN02 KULUD 38 014 € ENEN02 MÕÕDIKUD ENEN02-01 Energia lõpptarbimine, TWh ENEN02-01 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh TEGEVUS Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab r ENEN0201 kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõi ENEN0201 KULUD 18 271 € ENEN0201 MÕÕDIKUD Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, ENEN0201-01 % ENEN0201-02 Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest ENEN0201-03 transpordisektoris, % ENEN020101-01 Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest, % ENEN020102-01 Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW ENEN020102-02 Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud biometaani aastane ENEN020103-01 kogus, ktoe ENEN020104-01 Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamine Eestis ENEN020105-01 Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud taastuvelektri maht, GWh TEGEVUS Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja ta ENEN0202 efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide ENEN0202 KULUD 19 743 € ENEN0202 MÕÕDIKUD ENEN0201-01 Energia lõpptarbimine, TWh ENEN0201-02 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel ENEN020201-01 (MW) ENEN020203-01 Energia lõpptarbimine, TWh ENEN020202-01 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh ENEN020203-01 Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv Tallinna ENEN020204-01 Kesklinnas, Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas Tegelik 2020 Lõplik eelarve sh kulu tuhat Lühianalüüs 2020. aasta kohta 2020 tuhat eurot eurot ärk - Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum 77 698 € 41 632 € SIHT 2020 TULEM 2020 Eesti positsioon energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy ABD BAB Trilemma Index alusel oli 2019. aastal oli 128 riigi seas 30. ja 2020 aastal 108 riigi seas 26-ndal kohal. anustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise 766 € 604 € SIHT 2020 TULEM 2020 Täidetud Täidetud N-1 kriteerium on Konkurentsiameti hinnangul täidetud Täidetud täidetud Elektri- ja gaasituru toimimine on Konkurentsiameti hinnangul täidetud VUS Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine 267 € 202 € SIHT 2020 TULEM 2020 Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist ning 2020. aastal 20% 26% lõppenud toetusskeemi tulemusena on kasvanud taastuvenergia tootmine. Katkestusi võivad põhjustada tormid, puude kokku puutumine pinge all <120 157,9 olevate elektrivõrgu osadega, loomade ja lindude tegevus, uputused, jäide jms. Elektri ülekandevõrgus jäi terve aasta jooksul Eleringil klientidele rikete tõttu edastamata üksnes 10,3 megavatt-tundi elektrit, millest enamuse <60 10,3 ehk 7,2 megavatt tundi moodustas ühe Eesti elektrijaama katsest lähtuv lühis alajaamas. Euroopa Komisjon on teinud sünkroniseerimise I ja II etapi rahastuse Teostamisel Teostamisel otsused (kokku ligi 200 mln €). loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. õtetele tuginev regulatsioon tagab kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna 159 € 136 € SIHT 2020 TULEM 2020 N-1 kriteerium on Konkurentsiameti hinnangul täidetud Seega Eestis Täidetud Täidetud vastab infrastruktuur Euroopa Liidus kehtestatud tarbijate varustuskindluse nõuetele. 6300 NA Konkurentsiameti hinnangul on konkurents maagaasi jaeturul on olemas aus konkurents eesmägiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev vedelkütuste hind; kütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest 155 € 132 € SIHT 2020 TULEM 2020 2020. aastal kujunes 90-päeva varu kohustuseks 250,1 tuhat tonni. 2020. aasta 31. detsembril oli OSPA omanduses või kontrolli all olev Olemas Olemas vedelkütusevarude maht kokku 254,5 tuhat tonni, jäädes võrdluses aasta algusega sisuliselt muutumatuks. Eestis hoiustatud varude osakaal oli 2020.aastal 49%. Eesti linnades sõidab kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaanil 10% NA sõitvat bussi Tagatud Tagatud Täidetud e tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil 185 € 134 € SIHT 2020 TULEM 2020 2019. aasta andmete kohaselt oleme eesmärgi (55%) täitmisele lähedal. 55% NA Kaugküttesoojuse tootmine toimub valdavalt taastuvate allikate baasil utub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum 76 932 € 41 028 € SIHT 2020 TULEM 2020 Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia lõpptarbimist 33,3 NA suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel. Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises 65,6 NA põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks põlevkivist toodetud elektri eksport). konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. 49 359 € 13 574 € SIHT 2020 TULEM 2020 2019. aasta andmete kohaselt oleme eesmärgi (55%) täitmisele lähedal. 55% NA Kaugküttesoojuse tootmine toimub valdavalt taastuvate allikate baasil Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist, mille tulemusel on kasvanud taastuvenergia tootmine. 2020. aastal lõppes toetusskeem 20% 26% väiketootjatele (<50 kW), mille tulemusena rajati üle Eesti päikeselektrijaamu. Kokku on Eestis 2021 aasta alguse seisuga 465 MW päikeseelektrijaamu. Eesti linnades sõidab kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaanil 10% NA sõitvat bussi. 2020. aasta taastuvenergia eesmärk 25% on täidetud, ülejääk on >25% NA statistikakaubanduse raames teistele liikmesriikidele müüdud Näitajate sihtase 150 MW on saavutatav, otsustega kaetud väikese varuga (+7 MW). 2021 ja 2022 jätkub projektide elluviimine suures 65 105,8 mahus. Võib eeldada, et ka 2023 I poolaastal jääb hulga projektide lõpetamine. Näitajate sihttase on saavutatav. Koos V vooru otsustega on kaetud 178 km torustikku. Riski kohaks on hangete ja tööde kuhjumine lühikesele ajaperioodile, mis võib hindu kergitada. Mõningaseks takistuseks projektide elluviimisel on 2020 märtsis alguse saanud viiruse kriis, mis 110 121,82 takistas seadmete ja materjalide kättesaadavust. Samuti soe 2019-2020 soe talv, mis vähendas soojusettevõtete tulusid ning võimekust investeeringuteks. 2021 aasta alugse talv on olnud külmema poolne ning soojuse tootjatele soodne. KIK meetme maht aastal 2019 oli 0,77 ja aastal 2020 oli 1,43 ktoe. Meetme tegevuse progress on ootuspärane. Kõik taotlusvoorud on lõppenud, meetme eelarve täidetud. Näitajad on saavutatavad. 4 8,3 Väljamaksete seis on rahuldav, kriisist tulenevalt on osaliselt projektide abikõlblikkuse perioode pikendatud ja 2020. aasta väljamaksed jäid prognoositust veidi väiksemaks. 2021. ja 2022. aasta jooksul väljamaksed on reaalsed, et meetme vahendid ära kasutada. 2020. aastal sõlmiti tehingud Malta ja Iirimaaga Eesti taastuvenenergia täidetud täidetud statistika müügiks. Samuti sõlmiti Eesti ja Läti vahel koostöömemorandum ühise meretuulepargi eelarendamiseks. Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist, mille tulemusel on kasvanud taastuvenergia tootmine. 2020. aastal lõppes toetusskeem NA 10,48 väiketootjatele (<50 kW), mille tulemusena rajati üle Eesti päikeselektrijaamu. Kokku on Eestis 2021 aasta alguse seisuga 465 MW päikeseelektrijaamu. õhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi em kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. 27 573 € 27 454 € SIHT 2020 TULEM 2020 Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia lõpptarbimist 33,3 NA suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel. Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises 65,6 NA põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks põlevkivist toodetud elektri eksport). 2021. aastaks on meede suletud, eelarve ammendunud tulemusega 1,64 1,25 1,25 MW ehk 17% parem tulemus kui võetud eesmärk. Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia lõpptarbimist 33,3 NA suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel. Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises 65,6 NA põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks põlevkivist toodetud elektri eksport). Tulemusraamistiku sihttase aastaks 2023 saavutatakse ja ületatakse. Kolme taotlusvooru tulemusena renoveeritakse ca 37 000 TV punkti. III 14000 11201 taotlusvooru taotluste rahastamisotsused tehti märts 2020. Projektide elluviimiseks aega kuni 31.08.2023. 28.02.2021 seisuga tehtud 13 598. 148 767 EUR/ 64 hoonet/ 26 406 2020.aastal esitati taotlusi oodatust vähem ja seega maksti 2020 aastal m2/ 15 hoone 200 000 EUR/ca toetusi summas 148 767 eurot. 2021 aktiveeritakse täiendavalt taotlus esitati 60 hoonet/ ca teavitustegevust, et oleks võimalik toetada vanalt pingesüsteemilt uuele 2019, töö 46 000 m2 süsteemile üleviimist vastavalt planeeritule. teostus 2020.aastal. Algtase BAB Täidetud Täidetud 19,7% 129,8 (2018) 58 (2013) Teostamisel dis. Täidetud 7350 (2018) e hind; Olemas 3,3% (2018) Tagatud mal kütteperioodil 53,7% (2018) 33,4 65,6 ning primaarenergia tarbimises 53,7% (2018) 19,7% (2018) 3,3% (2018) >25% 0,39 (2018) 25 (2016) 0 algtaset ei määratud 0 haliku tasandi eelarvete ressursi 33,4 65,6 0,39 (2018) 33,4 65,6 algtaset pole määratud 2015-2018 uuele pingesüsteemil e üle viidud 1928 korterit, 2019 aastal 64 otsusega 46 Mõõdikute defineerimisel kasutatavad koodid Mõõdiku tüüp: Arvuline - N Tekstiline - C Mõõdiku formaat: Formaatimata - NONE Kaks kohta peale koma - DEC_2 Protsent - PCT Täisarv - INT Mõõdiku suund: NONE Suurem on parem - POSIT Väiksem on parem - NEGAT
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel