2020
Energeetika tulemusvaldkonna
2020.aasta aruanne
TALLINN 2021
Sisukord
1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2
2. Energeetika tulemusvaldkond ......................................................................................................... 3
i. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs .................................................................. 3
1. ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS ................ 5
1.1 PROGRAMMI TEGEVUS „ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE“ .................................... 6
1.2 PROGRAMMI TEGEVUS „GAASIVARUSTUSE TAGAMINE“ ......................................... 6
1.3 PROGRAMMI TEGEVUS „TRANSPORDIKÜTUSTE VALDKONNA REGULEERIMINE
JA KÜTUSEVARUDE SÄILITAMINE“ ....................................................................................... 7
1.4 PROGRAMMI TEGEVUS „SOOJUSENERGIA TÕHUS TOOTMINE JA ÜLEKANNE“ .. 7
2. PRIMAARENERGIA TÕHUSAM KASUTUS JA TAASTUVENERGIA OSAKAALU
SUURENDAMINE ........................................................................................................................ 8
2.1 PROGRAMMI TEGEVUS „TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE
LÕPPTARBIMISES“ ...................................................................................................................... 8
2.2 PROGRAMMI TEGEVUS „ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE“ ......................... 11
ii. Hindamised ja tõhustamiskavad .................................................................................................... 13
1
1. Sissejuhatus
Tulemusvaldkond Energeetika
Eesmärk Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus,
mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi
parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Arengudokument Energiamajanduse arengukava aastani 2030
Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Programm Energeetika
Energeetika programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK
või arengukava) eesmärkide saavutamiseks. Energeetika programm hõlmab elektri-, soojus- ja
kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega seonduvad
tegevused. Energeetika programmi viiakse ellu läbi kahe meetme: energiavarustuse tagamine ja
energiaturu korraldus ning primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine.
Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitavad 2020. aastal täidetud mõõdikud (vt
täpsemalt lisas 1):
Meetme „Energiavarustuse tagamine ja Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja
energiaturu korraldus“ täidetud mõõdikud taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises“ täidetud mõõdikud
-Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav -Primaarenergia sisemaine tarbimine
kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale -Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia
-Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja summaarsest lõpptarbimisest
energiaturu tõhus toimimine -Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus
- Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus kaugküttes
-Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis -Meetme tulemusel toodetud ja transpordis
-Gaasi infrastruktuuri normi (N-1) täitmine kasutusse võetud biometaani aastane kogus
-Gaasituru kontsentreeritus (HHI) -Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena
-Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu toodetud taastuvelektri maht
-Taastuvate energiaallikate osatähtsus -Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste
elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest ehitamine kaugküttelahenduste asemel
-Transpordikütuste turul enamkasutatavate -Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus
kütuste kvaliteet tagatud
2020. aasta kohta puuduvad statistilised andmed, kuna andmete avaldamine toimub kahe aastase
viitega, järgmiste mõõdikute kohta:
-Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, %
-Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, %
-Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest , %
Aastal 2020 jäid täitmata järgmiste mõõdikute prognoos aastaks 2020:
Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv, kuid tulemusraamistiku sihttase
aastaks 2023 saavutatakse ja ületatakse. Kolme taotlusvooru tulemusena renoveeritakse ca 37
000 TV punkti. III taotlusvooru taotluste rahastamisotsused tehti märts 2020. Projektide
elluviimiseks on aega kuni 31.08.2023, 28.02.2021 seisuga tehtud 13 598.
Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas –
katkestuste arv ning kestus on aastate lõikes kõikuv, sest katkestusi võivad põhjustada tormid,
puude kokku puutumine pinge all olevate elektrivõrgu osadega, loomade ja lindude tegevus,
uputused, jäide jms.
2
Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv Tallinna Kesklinnas,
Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas, sest 2020.aastal esitati taotlusi oodatust
vähem ja seega maksti 2020 aastal toetusi summas 148 767 eurot, mitte prognoositud 200 000
euro summas. 2021. aastal aktiveeritakse täiendavalt teavitustegevust, et oleks võimalik toetada
vanalt pingesüsteemilt uuele süsteemile üleviimist vastavalt planeeritule.
2. Energeetika tulemusvaldkond
i. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs
Energeetika programmi täitmine on oluline osa rohepöördest ja selle eesmärkide saavutamisest:
Joonis 1 Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse.
Kliimaneutraalsus,
kliimanutikus,
Rohepööre, elurikkus,
sh õiglane ringmajandus, puhas
Eesmärgid ja üleminek energia, ressursi- ja
meetmed energiatõhusus,
tervislik ja
ENMAK 2030 keskkonnahoidlik toit,
Energia- REKK 2030 säästev ja arukas
majanduse liikumine, tõhus
osalised ehitamine ja
renoveerimine
Programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse
komposiitindikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme
aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju.
Antud indeksi alusel oli Eesti 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi
järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal energia jätkusuutlikkuses 108 riigi järjestuses 26. kohal1.
Tabel 1. Programmi mõõdik. Väljavõte lisast 1.
K
Eesmärk/Mõõdik o 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
n
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia Eesti positsioon aastal 2019 oli 128 riigi seas 30. ja aastal 2020
BAB BAB ABD
kättesaadavus tarbijale oli Eesti 108 riigi seas 26-ndal kohal.
1
https://trilemma.worldenergy.org/
3
Tabel 2. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise andmed (tuhandetes eurodes)
Programmi näitajad Aruandeaasta 2020 2021 2022 2023
Täitmine Lõplik Esialgne
eelarve eelarve
Kulud tuhat € 41 632 77 698 38 7222 26 985 19 447 4 993
Investeeringud€ 0 0 0 0 0 0
3
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid BAB (26. koht 108 riigi seas) ABD ABD ABD
arvestav kütuste ja energia kättesaadavus
tarbijale
Allikas: Maailma Energeetikanõukogu
Energeetika programmi eelarvesse lisandus aasta lõpus 37,5 mln eurot taastuvenergia
statistikakaubanduse tehingust Iiri Vabariigiga ja seetõttu on lõplik eelarve kaks korda suurem, kui
algne. Programmi eelarve täitmine on väiksem, sest eelarve suurenes, kuid uute laekunud vahendite
kasutamine toimib hilisematel perioodidel4. Peamised erinevused eelarveprognoosi ja täitmise vahel
tulenesid ajalistest nihetest EL rahastutest finantseeritavate projektide realiseerimises ning seeläbi
väljamaksetes5. Aruande lisas 1 on toodud energeetika programmi eelarve ja eelarve täitmine.
Aastal 2020 tehti olulised sammud toetustest vähem sõltuva energiavarustuse suunas eelkõige
esimese kahe õnnestunud taastuvenergia toetuse vähempakkumise tulemusel, kus riik katab
taastuvelektri tootjale tootja pakutud hinna ja keskmise elektri börsihinna vahe (2020. aastal lõppenud
toetusskeemis maksti taastuvelektri tootjatele toetust 53,7 EUR/MWh, esmaste, väiksemamahuliste,
vähempakkumiste tulemustena on toetusvajadus ligi kolm kuni viis korda väiksem), lisaks aitavad uuele
turukorraldusele kaasa mh elektriturudirektiivi ülevõtmisel elektrituruseadusega loodavad võimalused
hajatootjatele, energiakogukondadele, salvestusele ja tarbimise juhtimisele.
Taastuvenergia osatähtsuse 2020. aasta eesmärk (25%) on viimastel andmetel (2019. aasta
andmed) täidetud (31,9%). Eesmärgi ületanud taastuvenergia on statistikakaubanduse raames müüdud
teistele liikmesriikidele (Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta Vabariik, Iiri Vabariik). Taastuvenergia
osatähtsuse 2030. aasta eesmärgi (42%) täitmiseks peab kasvama taastuvenergia osatähtsus kõigis
sektorites (elekter, soojus, transport), suurima kasvupotentsiaaliga on elektri tootmine. Eesmärkide
saavutamiseks tehakse järgnevatel aastatel tegema taastuvelektri vähepakkumisi kogumahus >1 TWh
(450 GWh aastal 2021 ning 650 GWh aastal 2023). Samuti tuleb teha tööd transpordisektori
taastuvenergia osatähtsuse tõstmise nimel näiteks läbi transpordi elektrifitseerimise ning (kohalike)
biokütuste kasutuselevõtu.
Põlevkivi kasutus vähenes 2019. ja 2020. aastal oluliselt, samal perioodil kasvas puitkütuste ning
transpordikütuste kasutus. Varustuskindlus on tagatud. Aastaks 2030 peame kahekordistama
rekonstrueeritava korterelamute pinna ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete
rekonstrueeritud pinda. Suurendada tuleb kütusevabade energiaallikate kasutuse osakaalu
elektritootmisel, suurendada elektri- ja soojusenergia koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste
kvaliteeti¸ vähendada gaasivarustuses suurima tarneallika ja suurima gaasimüüja osakaalusid.
Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on põhiliste energeetika eesmärkide sihttasemete
täitmine aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 2.
2
https://www.mkm.ee/sites/default/files/energeetika_programm_2020-2023.pdf
3
https://trilemma.worldenergy.org
4
Vabariigi Valitsus otsustas taastuvenergia statistikakaubanduse lepingust saadud tulud suunata
investeeringutesse riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamiseks, et hoogustada tuuleparkide rajamist
https://www.mkm.ee/et/uudised/uuendatav-ohuseiresusteem-lihtsustab-uute-tuuleparkide-rajamist
5
Struktuurivahenditest makstavate toetuste osas on otsused ligi 100%-liselt tehtud. Projektide elluviimiseks ning
väljamakseteks on aega kuni 2023. aastani.
4
Joonis 2. Energeetika põhinäitajate seis aastaks 2019 võrreldes aastaks 2030 seatud sihttasemega.
ENERGEETIKA PÕHINÄITAJAD
2030. AASTA SIHTTASEMEGA
2000 2005 2010 2015 2019 2030
65
62
60
59
55
53
42
34
34
34
33
32
32
29
28
25
21
19
18
17
17
15
12
Taastuvenergia Energia lõpptarbimine, Primaarenergia tarbimine, Kasvuhoonegaaside heide,
osakaal summaarses TWh TWh mln tCO2ekv
lõppenergia
kogutarbimises, %
Järgnevaid ENMAK meetmed käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade programmides:
Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine – transpordi programm 2020-2023
käsitleb liikuvusteenuse paremat korraldamist;
Tõhus sõidukipark - transpordi programm 2020-2023 käsitleb transpordi energiakulu;
Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine - 2020. aastal valmis „Hoonete
rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“, ehituse programm 2020-2023 käsitleb hoonete renoveerimist
ja ehitiste energiatõhususe suurendamist;
Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine – 2020. aastal valmis „Hoonete
rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“, ehituse programm 2020-2023 käsitleb uute hoonete nõuetele
vastavuse tagamist.
ENMAK meede Avaliku sektori eeskuju – täidetakse vastavalt keskvalitsuse hoonete6 ja kohaliku
omavalitsuse hoonete7 energiatõhususe toetuse määrustele.
Energeetika programmi kaudu ENMAK kahe alaeesmärgi täitmine vastavate kahe energeetika
programmi meetmega on kirjeldatud alljärgnevalt.
1. ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS
ENMAK varustuskindluse alaeesmärk „Eestis on tagatud pidev energiavarustus“ täidetakse
energeetika programmi meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ nelja
programmilise tegevuse teenuste kaudu.
Energeetika programmi meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse
konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja
keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.
6
Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/113022020006
7
Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/115122020018
5
Tabel 3. Meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ mõõdikud. Väljavõte
mõõdikute täitmise tabelist lisas 1.
K
Eesmärk/Mõõdik o 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
n
Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja energiaturu tõhus
Täidetud Täidetud Täidetud N-1 kriteerium on Konkurentsiameti hinnangul täidetud
toimimine
Meede jaguneb neljaks programmiliseks tegevuseks.
1.1 PROGRAMMI TEGEVUS „ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE“
Programmi tegevuse eesmärk: Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna
tagamine
Tabel 4. Programmi tegevuse „Elektrivarustuse tagamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist ning 2020. aastal
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest
22% 26% 20% lõppenud toetusskeemi tulemusena on kasvanud taastuvenergia
lõpptarbimisest, %
tootmine.
Katkestusi võivad põhjustada tormid, puude kokku puutumine pinge all
Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites
249,3 157,9 <120 olevate elektrivõrgu osadega, loomade ja lindude tegevus, uputused,
tarbimiskoha kohta aastas, minut
jäide jms.
Elektri ülekandevõrgus jäi terve aasta jooksul Eleringil klientidele rikete
tõttu edastamata üksnes 10,3 megavatt-tundi elektrit, millest enamuse
Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh 216,4 10,3 <60
ehk 7,2 megavatt tundi moodustas ühe Eesti elektrijaama katsest
lähtuv lühis alajaamas.
Euroopa Komisjon on teinud sünkroniseerimise I ja II etapi rahastuse
Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 Teostamisel Teostamisel Teostamisel
otsused (kokku ligi 200 mln €).
Teenus: elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu:
Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne – valmis Eesti-Läti 3. elektriühendus
(330 kV Sindi-Riia ja Sindi-Harku liinid), Euroopa Komisjon otsustas rahastada Balti elektrisüsteemi
mandri-Euroopaga sünkroniseerimise projekti II etappi (Eesti osa 55 mln eurot, varasemalt (2019) on
Eestile selle projekti kaasrahastuseks eraldatud 140,3 mln €).
1.2 PROGRAMMI TEGEVUS „GAASIVARUSTUSE TAGAMINE“
Programmi tegevuse eesmärk: Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse
kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhistele tuginev
regulatsioon tagab kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna.
Tabel 5. Programmi tegevuse „Gaasivarustuse tagamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
N-1 kriteerium on Konkurentsiameti hinnangul täidetud. Seega Eestis
Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine 205% Täidetud Täidetud vastab infrastruktuur Euroopa Liidus kehtestatud tarbijate
varustuskindluse nõuetele.
Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4328 NA 6300 Konkurentsiameti hinnangul on konkurents maagaasi jaeturul olemas.
Teenus: gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu:
Gaasivarustuse tagamine – vastavalt kehtestatud regulatsioonile on paigaldatud maagaasi seadmete
kauglugemise süsteemi arvestid ja andmeedastus toimib alates 01.01.2021, valmis Eesti esimene
gaasisüsteemi kompressorjaam (Puiatus), mis võimaldab Balticconnectorit maksimaalvõimsusel
kasutada.
6
1.3 PROGRAMMI TEGEVUS „TRANSPORDIKÜTUSTE VALDKONNA
REGULEERIMINE JA KÜTUSEVARUDE SÄILITAMINE“
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga
võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada
vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest.
Tabel 6. Programmi tegevuse „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude
säilitamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
2020. aastal kujunes 90-päeva varu kohustuseks 250,1 tuhat tonni.
2020. aasta 31. detsembril oli OSPA omanduses või kontrolli all olev
Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas vedelkütusevarude maht kokku 254,5 tuhat tonni, jäädes võrdluses
aasta algusega sisuliselt muutumatuks. Eestis hoiustatud varude
osakaal oli 2020.aastal 49%.
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest Eesti linnades sõidab kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaanil
5,15% NA 10%
lõpptarbimisest transpordisektoris, % sõitvat bussi
Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Täidetud
Teenus: Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu:
Kütusevarude hoidmine - vedelkütusevaru seaduse muudatused varude arvestamise metoodika
täiendamiseks, transpordisektorile ja kütustele taastuvenergia osakaalude ja nende täitmise
mehhanismide (sh IT lahendused kohustuse täitmise aruandlusega) rakendamiseks.
1.4 PROGRAMMI TEGEVUS „SOOJUSENERGIA TÕHUS TOOTMINE JA ÜLEKANNE“
Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet
toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal
kütteperioodil.
Tabel 7. Programmi tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ mõõdik. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
2019. aasta andmete kohaselt oleme eesmärgi (55%) täitmisele
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse
52,28% NA 55% lähedal. Kaugküttesoojuse tootmine toimub valdavalt taastuvate
summaarsest lõpptarbimisest, %
allikate baasil.
Teenus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine.
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu:
Soojuse tõhus tootmine – jõustusid energiatõhususe direktiivi ülevõtmise muudatused
energiamajanduse korralduse seaduses arvetega esitatava info täiendamiseks ning soojuse-, soojavee- ja
jahutuse kauglugemise arvestitele üleminekuks; teostati erinevaid energiatõhususega seotud uuringuid
energiatõhususe täiendavate meetmete (sh finantsmeetmete, energiaostuvõimetuse vähendamise
meetmete) ja gaasivõrgu energiatõhususe meetmete kavandamiseks, kaugkütte- ja gaasi kaugarvestite
tasuvuse hindamiseks ja kasutusele võtuks, jätkusid meetmed katelseadmete renoveerimiseks ja uute
katelseadmete rajamiseks (rahastusperioodi eesmärk sai täidetud).
7
2. PRIMAARENERGIA TÕHUSAM KASUTUS JA TAASTUVENERGIA
OSAKAALU SUURENDAMINE
ENMAK primaarenergia tõhusama kasutuse alaeesmärgi „Eesti energiavarustus ja -tarbimine on
säästlikum“ täitmine toimub energeetika programmi meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus
ja taastuvenergia osakaalu suurendamine“ kahe programmilise tegevuse teenuste kaudu.
Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama
kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.
Tabel 8. Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia
Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 NA 33,3
lõpptarbimist suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel.
Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses
põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 NA 65,6
põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks
põlevkivist toodetud elektri eksport).
2.1 PROGRAMMI TEGEVUS „TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE
LÕPPTARBIMISES“
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab
lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Tabel 9. Programmi tegevuse „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud.
Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
2019. aasta andmete kohaselt oleme eesmärgi (55%) täitmisele
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse
52,28% NA 55% lähedal. Kaugküttesoojuse tootmine toimub valdavalt taastuvate
summaarsest lõpptarbimisest, %
allikate baasil
Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist, mille tulemusel on
kasvanud taastuvenergia tootmine. 2020. aastal lõppes toetusskeem
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest
22 26 20% väiketootjatele (<50 kW), mille tulemusena rajati üle Eesti
lõpptarbimisest, %
päikeselektrijaamu. Kokku on Eestis 2021 aasta alguse seisuga 465
MW päikeseelektrijaamu.
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest Eesti linnades sõidab kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaanil
5,15% NA 10%
lõpptarbimisest transpordisektoris, % sõitvat bussi.
Teenus: „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“
Teenuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning
suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia
tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning
võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Tabel 10. Teenuse „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“
mõõdik. Väljavõte mõõdikute täitmise tabelist lisas 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest
32% N/A >25% 2020. aasta taastuvenergia eesmärk 25% on täidetud.
lõpptarbimisest, %
Aastal 2020 viidi teenust ellu eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:
taastuvenergia direktiivi (ülevõtmine hiljemalt 2021 a suveks) ülevõtmisega seotud muudatuste
(energiamajanduse korralduse seaduses, elektrituruseaduses, maagaasiseaduses ja alkoholi-,
8
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ning vedelkütuse seaduses) ettevalmistamine 1.
sätestamaks taastuvenergia eesmärgid (sh sektori põhised eesmärgid), 2. suurendamaks
taastuvenergia isetarbijate rolli (sh taastuvenergiakogukonnad), 3. tarbija teadlikkuse
tõstmiseks päritolutunnistuste väljastamine lisaks biometaanile ja elektrile ka
süsinikneutraalsele tootmisele, soojus- ja jahutusenergiale ning vesinikule ja 4. sätestamaks
biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, millele peavad uued elektrijaamad vastama.
Taastuvenergia nõukoja tegevused.
Ministeeriumi koostöö kohalike omavalitsuste üldplaneeringute sisendi andmisel.
Tuuleenergeetika ümarlaud (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, arendajad).
Koostöö teiste ministeeriumitega erinevate kitsaskohtade eemaldamiseks (looduskaitse,
kõrguspiirangud).
Töö merealaplaneeringuga tuulenergeetika alade osas.
Meretuuleenergia töörühm ministeeriumite vahel meretuuleenergia hoogustamiseks.
Elektribusside pilootprojekt (määrus valmis).
Kohaliku kasu regulatsiooni välja töötamise alustamine koostöös ministeeriumite, turuosaliste
ja katuseorganisatsioonidega.
Teenus: „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“
Teenuse eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis
kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas.
Tabel 11. Teenuse „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ mõõdikud.
Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Näitajate sihtase 150 MW on saavutatav, otsustega kaetud väikese
varuga (+7 MW). 2021 ja 2022 jätkub projektide elluviimine suures
Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW 85,33 105,8 65
mahus. Võib eeldada, et ka 2023 I poolaastal jääb hulga projektide
lõpetamine.
Näitajate sihttase on saavutatav. Koos V vooru otsustega on kaetud
178 km torustikku. Riski kohaks on hangete ja tööde kuhjumine
lühikesele ajaperioodile, mis võib hindu kergitada. Mõningaseks
takistuseks projektide elluviimisel on 2020 märtsis alguse saanud
Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km 77,15 121,82 110
viiruse kriis, mis takistas seadmete ja materjalide kättesaadavust.
Samuti soe 2019-2020 soe talv, mis vähendas soojusettevõtete tulusid
ning võimekust investeeringuteks. 2021 aasta alugse talv on olnud
külmema poolne ning soojuse tootjatele soodne.
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu:
Soojuse tõhus ülekanne - jõustusid energiatõhususe direktiivi ülevõtmise muudatused
energiamajanduse korralduse seaduses arvetega esitatava info täiendamiseks ning soojuse-, soojavee- ja
jahutuse kauglugemise arvestitele üleminekuks.
Teenus: „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja
Eleringi kaudu“
Teenuse eesmärk: Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja tootmise
hoogustamine läbi toetuste.
9
Tabel 12. Teenuse „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja
Eleringi kaudu“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Meetme tegevuse progress on ootuspärane. Kõik taotlusvoorud on
lõppenud, meetme eelarve täidetud. Näitajad on saavutatavad.
Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud
Väljamaksete seis on rahuldav, kriisist tulenevalt on osaliselt projektide
biometaani aastane kogus, ktoe 5,4 8,3 4
abikõlblikkuse perioode pikendatud ja 2020. aasta väljamaksed jäid
prognoositust veidi väiksemaks. 2021. ja 2022. aasta jooksul
väljamaksed on reaalsed, et meetme vahendid ära kasutada.
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu:
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis - 2020. aastal väljastas Elering
biometaani tootjatele 97 408 (MWh) gaasi päritolutunnistust, millest 54 184 MWh reoveesettest ning
43 224 MWh loomsest sõnnikust, biomassist, biojäätmetest ja toiduainetööstuse jääkidest toodetud
biometaani eest8.
Teenus: „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide
rakendamise“
Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide
(taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil.
Tabel 13. Teenuse „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide
rakendamise“ mõõdik. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
2020. aastal sõlmiti tehingud Malta, Luxembourgi ja Iirimaaga Eesti
Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanismide
täidetud täidetud täidetud taastuvenenergia statistika müügiks. Samuti sõlmiti Eesti ja Läti vahel
rakendamine Eestis
koostöömemorandum ühise meretuulepargi eelarendamiseks.
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmise ENMAK meetmete kaudu:
Energeetikaalane väliskoostöö ja haldusvõimekus on tagatud väliskoostöö kaudu, sh välispartnerid
Rahvusvaheline Energiaagentuur; (IEA); Maailma Energeetikanõukogu (WEC); Põhjamaade Ministrite
Nõukogu; Balti Ministrite Nõukogu; Euroopa Liidu Läänemere Regiooni Strateegia (EUSBSR); Balti
Energiaturu Ühendamise Plaan (BEMIP); Balti-Põhjamaade Energia Teadusprogramm; Balti TSO-de
(Elering, AST, Litgrid) loodud regionaalse talitluskindluse koordinaatori Balti RSC; Venemaa,
Valgevene, Kaliningradi, Leedu, Läti ja Eesti elektrisüsteemide ühenduse BRELL; Põhjamaade
elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market
Coordination Group (RCMCG); maagaasituru operaatori UAB GET Baltic
2020. aastal teostati järgmised väliskoostöö tegevused:
Eesti ja Läti vahel koostöömemorandumi sõlmimine meretuulepargi rajamiseks9;
Malta Vabariigile taastuvenergia statistika müük 2 mln euro ulatuses10;
Iiri Vabariigile taastuvenergia statistika müük 37,5 mln euro ulatuses11;
Taastuvenergia rahastusmehhanism12.
8
https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused-ja-statistika
9
https://mkm.ee/en/news/estonia-and-latvia-signed-mou-joint-offshore-wind-farm
10
https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-muub-maltale-taastuvenergia-statistikat
11
https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-muub-iirimaale-375-miljoni-euro-eest-taastuvenergia-statistikat
12
https://ec.europa.eu/energy/topics/renewable-energy/eu-renewable-energy-financing-mechanism_en
10
Teenus: „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised“
Teenuse eesmärk: Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergia osakaalu.
Tabel 14. Teenuse „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised“ mõõdik. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist, mille tulemusel on
Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud
0 10,48 NA kasvanud taastuvenergia tootmine, eelkõige päikesejaamade ja PV
taastuvelektri maht, GWh
paneelide paigaldamise tulemusel.
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu:
Elektrienergia tootmise arendamine - toimunud on kaks taastuvenergia vähempakkumist
taastuvenergiaallikatest kokku 10,48 GWh elektri tootmiseks ja võrreldes esimese vähempakkumisega
toimus >20%-ne hinnalangus; järjest on paigaldatud uusi päikesejaamu ja 2021. aasta alguse seisuga on
Eestisse paigaldatud 465 MW päikeseparke; Läti Vabariigiga sõlmiti memorandum meretuuleparkide
ala(de) ühiseks arendamiseks; sõlmiti leping taastuvenergia statistiliste ühikute müügiks Maltale ja
Iirimaale kogutuluga üle 50 mln euro; aktiivselt käib koos taastuvenergia nõukoda; elektriturudirektiivi
ülevõtmine elektrituruseadusega tähendab täiesti uut turukorraldust luues võimalused hajatootjatele,
energiakogukondadele, salvestusele ja tarbimise juhtimisele.
2.2 PROGRAMMI TEGEVUS „ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE“
Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia
tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku
tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid
energiatõhususe näitajaid.
Tabel 15. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia
Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 NA 33,3
lõpptarbimist suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel.
Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses
põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 NA 65,6
põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks
põlevkivist toodetud elektri eksport).
Teenus: „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel“
Teenuse eesmärk: Energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku kaugküttesektori
osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas.
Tabel 16. Teenuse „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemele“. Väljavõte
lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine 2021. aastaks on meede suletud, eelarve ammendunud tulemusega
0,39 1,25 1,25
kaugküttelahenduste asemel (MW) 1,64 MW ehk 17% parem tulemus kui võetud eesmärk.
Aastal 2020 viidi teenust ellu ENMAK meetmete 1.6 Soojuse tõhus tootmine kaudu.
11
Teenus: „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“
Teenuse eesmärk: Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel,
ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi
eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe
näitajaid.
Tabel 17. Teenuse „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“ mõõdikud. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia
Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 NA 33,3
lõpptarbimist suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel.
Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses
põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 NA 65,6
põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks
põlevkivist toodetud elektri eksport).
Teenus: „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“
Teenuse eesmärk: Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis
elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia
kasutamise efektiivsuse suurenemine.
Tabel 18. Teenuse „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ mõõdik.
Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
Tulemusraamistiku sihttase aastaks 2023 saavutatakse ja ületatakse.
Kolme taotlusvooru tulemusena renoveeritakse ca 37 000 TV punkti.
Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv 6111 11201 14000 III taotlusvooru taotluste rahastamisotsused tehti märts 2020.
Projektide elluviimiseks aega kuni 31.08.2023. 28.02.2021 seisuga
tehtud 13 598.
Aastal 2020 viidi teenust ellu järgmiste ENMAK meetmete kaudu:
Energiasääst muudes sektorites – tänavavalgustuse toetus.
Teenus: „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile
KredEx kaudu“
Teenuse eesmärk: Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste
üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine,
elektrienergia võrgu kadude vähendamine.
Tabel 19. Teenuse „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele
pingesüsteemile KredEx kaudu“ mõõdik. Väljavõte lisast 1.
Eesmärk/Mõõdik 2019 2020 2020 prognoos Lühianalüüs 2020. aasta andmete osas
148767 EUR/ 64
hoonet/ 26 406
2020.aastal esitati taotlusi oodatust vähem ja seega maksti 2020
m2/ 15 hoone 200 000 EUR/ca
Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv 131 611/64/46 aastal toetusi summas 148 767 eurot. 2021 aktiveerida
taotlus esitati 60 hoonet/ ca
Tallinna Kesklinnas, Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas 254m2 teavitustegevust, et oleks võimalik toetada vanalt pingesüsteemilt
2019, töö 46 000 m2
uuele süsteemile üleviimist vastavalt planeeritule.
teostus
2020.aastal.
12
ii. Hindamised ja tõhustamiskavad
2020. aastal ei viidud läbi ENMAK hindamist ega tõhustamiskava. 2021. aastal tuleb vastavalt Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammile13 koostada ENMAK uuendamise koostamise ettepanek.
13
https://www.valitsus.ee/media/3845/download
13
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 07.06.2021 nr 17-1/2021/3579-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Energeetika 2020. aasta tulemusaruanne
Austatud Keit Pentus-Rosimannus
Esitan energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta tulemusaruande vastavalt Vabariigi Valitsuse
19.12.2019 vastu võetud määrusele nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja
tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) Energeetika tulemusaruanne 2020;
2) Lisa 1. Energeetika programmi 2020-2023 täitmine aastal 2020.
Lisaadressaat: Riigikontroll
Irje Möldre
6256497
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
K
Esialgne eelarve
o
Objekti kood Eesmärk/Mõõdik/Majanduslik sisu 2020 tuhat
n
eurod
t
Energeetika tulemusvaldkonna (EN) eesmärk - Eestis on tagatud pidev energiavarus
ENEN KULUD 38 722 €
ENEN MÕÕDIKUD
ENEN-01 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale
MEEDE Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõ
ENEN01
elektrihindade ja keskkonnahoi
ENEN01 KULUD 708 €
ENEN01 MÕÕDIKUD
ENEN01-01 Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja energiaturu tõhus toimimine
ENEN01-02 Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis
ENEN0101 TEGEVUS Elektri varustuskindluse, kvaliteedi n
ENEN0101 KULUD 248 €
ENEN0101 MÕÕDIKUD
ENEN0101-02 Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, %
Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas,
ENEN0101-03
minut
ENEN0101-04 Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh
ENEN0101-05 Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025
TEGEVUS Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse ka
ENEN0102
Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon tagab kõigil
ENEN0102 KULUD 145 €
ENEN0102 MÕÕDIKUD
ENEN0102-01 Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine
ENEN0102-02 Gaasituru kontsentreeritus (HHI)
TEGEVUS Tagada transpordikütuste turul aus konkurents eesmägiga võimaldada t
ENEN0103
tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine läh
ENEN0103 KULUD 141 €
ENEN0103 MÕÕDIKUD
ENEN0103-01 Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest
ENEN0103-02
transpordisektoris, %
ENEN0103-03 Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud
ENEN0104 TEGEVUS Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätku
ENEN0104 KULUD 174 €
ENEN0104 MÕÕDIKUD
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest,
ENEN0104-01
%
MEEDE Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarener
ENEN02
kus Eesti energiavarustus ja -tarbimi
ENEN02 KULUD 38 014 €
ENEN02 MÕÕDIKUD
ENEN02-01 Energia lõpptarbimine, TWh
ENEN02-01 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
TEGEVUS Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab r
ENEN0201
kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõi
ENEN0201 KULUD 18 271 €
ENEN0201 MÕÕDIKUD
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest,
ENEN0201-01
%
ENEN0201-02 Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, %
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest
ENEN0201-03
transpordisektoris, %
ENEN020101-01
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest, %
ENEN020102-01 Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW
ENEN020102-02 Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km
Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud biometaani aastane
ENEN020103-01 kogus, ktoe
ENEN020104-01 Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamine Eestis
ENEN020105-01 Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud taastuvelektri maht, GWh
TEGEVUS Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja ta
ENEN0202
efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide
ENEN0202 KULUD 19 743 €
ENEN0202 MÕÕDIKUD
ENEN0201-01 Energia lõpptarbimine, TWh
ENEN0201-02 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel
ENEN020201-01
(MW)
ENEN020203-01 Energia lõpptarbimine, TWh
ENEN020202-01 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
ENEN020203-01 Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv
Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv Tallinna
ENEN020204-01
Kesklinnas, Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas
Tegelik 2020
Lõplik eelarve
sh kulu tuhat Lühianalüüs 2020. aasta kohta
2020 tuhat eurot
eurot
ärk - Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum
77 698 € 41 632 €
SIHT 2020 TULEM 2020
Eesti positsioon energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy
ABD BAB Trilemma Index alusel oli 2019. aastal oli 128 riigi seas 30. ja 2020 aastal
108 riigi seas 26-ndal kohal.
anustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija
elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise
766 € 604 €
SIHT 2020 TULEM 2020
Täidetud Täidetud N-1 kriteerium on Konkurentsiameti hinnangul täidetud
Täidetud täidetud Elektri- ja gaasituru toimimine on Konkurentsiameti hinnangul täidetud
VUS Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine
267 € 202 €
SIHT 2020 TULEM 2020
Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist ning 2020. aastal
20% 26% lõppenud toetusskeemi tulemusena on kasvanud taastuvenergia
tootmine.
Katkestusi võivad põhjustada tormid, puude kokku puutumine pinge all
<120 157,9 olevate elektrivõrgu osadega, loomade ja lindude tegevus, uputused,
jäide jms.
Elektri ülekandevõrgus jäi terve aasta jooksul Eleringil klientidele rikete
tõttu edastamata üksnes 10,3 megavatt-tundi elektrit, millest enamuse
<60 10,3
ehk 7,2 megavatt tundi moodustas ühe Eesti elektrijaama katsest lähtuv
lühis alajaamas.
Euroopa Komisjon on teinud sünkroniseerimise I ja II etapi rahastuse
Teostamisel Teostamisel
otsused (kokku ligi 200 mln €).
loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis.
õtetele tuginev regulatsioon tagab kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna
159 € 136 €
SIHT 2020 TULEM 2020
N-1 kriteerium on Konkurentsiameti hinnangul täidetud Seega Eestis
Täidetud Täidetud vastab infrastruktuur Euroopa Liidus kehtestatud tarbijate
varustuskindluse nõuetele.
6300 NA Konkurentsiameti hinnangul on konkurents maagaasi jaeturul on olemas
aus konkurents eesmägiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev vedelkütuste hind;
kütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest
155 € 132 €
SIHT 2020 TULEM 2020
2020. aastal kujunes 90-päeva varu kohustuseks 250,1 tuhat tonni.
2020. aasta 31. detsembril oli OSPA omanduses või kontrolli all olev
Olemas Olemas vedelkütusevarude maht kokku 254,5 tuhat tonni, jäädes võrdluses
aasta algusega sisuliselt muutumatuks. Eestis hoiustatud varude osakaal
oli 2020.aastal 49%.
Eesti linnades sõidab kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaanil
10% NA
sõitvat bussi
Tagatud Tagatud Täidetud
e tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil
185 € 134 €
SIHT 2020 TULEM 2020
2019. aasta andmete kohaselt oleme eesmärgi (55%) täitmisele lähedal.
55% NA
Kaugküttesoojuse tootmine toimub valdavalt taastuvate allikate baasil
utub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord,
kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum
76 932 € 41 028 €
SIHT 2020 TULEM 2020
Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia lõpptarbimist
33,3 NA
suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel.
Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses
põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises
65,6 NA
põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks
põlevkivist toodetud elektri eksport).
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises
võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
49 359 € 13 574 €
SIHT 2020 TULEM 2020
2019. aasta andmete kohaselt oleme eesmärgi (55%) täitmisele lähedal.
55% NA
Kaugküttesoojuse tootmine toimub valdavalt taastuvate allikate baasil
Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist, mille tulemusel on
kasvanud taastuvenergia tootmine. 2020. aastal lõppes toetusskeem
20% 26% väiketootjatele (<50 kW), mille tulemusena rajati üle Eesti
päikeselektrijaamu. Kokku on Eestis 2021 aasta alguse seisuga 465 MW
päikeseelektrijaamu.
Eesti linnades sõidab kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaanil
10% NA
sõitvat bussi.
2020. aasta taastuvenergia eesmärk 25% on täidetud, ülejääk on
>25% NA
statistikakaubanduse raames teistele liikmesriikidele müüdud
Näitajate sihtase 150 MW on saavutatav, otsustega kaetud väikese
varuga (+7 MW). 2021 ja 2022 jätkub projektide elluviimine suures
65 105,8
mahus. Võib eeldada, et ka 2023 I poolaastal jääb hulga projektide
lõpetamine.
Näitajate sihttase on saavutatav. Koos V vooru otsustega on kaetud 178
km torustikku. Riski kohaks on hangete ja tööde kuhjumine lühikesele
ajaperioodile, mis võib hindu kergitada. Mõningaseks takistuseks
projektide elluviimisel on 2020 märtsis alguse saanud viiruse kriis, mis
110 121,82
takistas seadmete ja materjalide kättesaadavust. Samuti soe 2019-2020
soe talv, mis vähendas soojusettevõtete tulusid ning võimekust
investeeringuteks. 2021 aasta alugse talv on olnud külmema poolne ning
soojuse tootjatele soodne.
KIK meetme maht aastal 2019 oli 0,77 ja aastal 2020 oli 1,43 ktoe.
Meetme tegevuse progress on ootuspärane. Kõik taotlusvoorud on
lõppenud, meetme eelarve täidetud. Näitajad on saavutatavad.
4 8,3 Väljamaksete seis on rahuldav, kriisist tulenevalt on osaliselt projektide
abikõlblikkuse perioode pikendatud ja 2020. aasta väljamaksed jäid
prognoositust veidi väiksemaks. 2021. ja 2022. aasta jooksul
väljamaksed on reaalsed, et meetme vahendid ära kasutada.
2020. aastal sõlmiti tehingud Malta ja Iirimaaga Eesti taastuvenenergia
täidetud täidetud statistika müügiks. Samuti sõlmiti Eesti ja Läti vahel
koostöömemorandum ühise meretuulepargi eelarendamiseks.
Korraldatud on 2 taastuvenergia vähempakkumist, mille tulemusel on
kasvanud taastuvenergia tootmine. 2020. aastal lõppes toetusskeem
NA 10,48 väiketootjatele (<50 kW), mille tulemusena rajati üle Eesti
päikeselektrijaamu. Kokku on Eestis 2021 aasta alguse seisuga 465 MW
päikeseelektrijaamu.
õhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi
em kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid.
27 573 € 27 454 €
SIHT 2020 TULEM 2020
Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia lõpptarbimist
33,3 NA
suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel.
Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses
põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises
65,6 NA
põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks
põlevkivist toodetud elektri eksport).
2021. aastaks on meede suletud, eelarve ammendunud tulemusega 1,64
1,25 1,25
MW ehk 17% parem tulemus kui võetud eesmärk.
Samal ajal kui meie majandus on kasvanud, oleme energia lõpptarbimist
33,3 NA
suutnud hoida 2010. aastaga sarnasel tasemel.
Primaarenergia sisemaine tarbimine on oluliselt langenud seoses
põlevkivisektori transformatsiooniga. 2020. aastal oli elektritootmises
65,6 NA
põlevkivi osatähtsus 31,5% tarbimisest (2018. a. 80% tarbimisest, lisaks
põlevkivist toodetud elektri eksport).
Tulemusraamistiku sihttase aastaks 2023 saavutatakse ja ületatakse.
Kolme taotlusvooru tulemusena renoveeritakse ca 37 000 TV punkti. III
14000 11201
taotlusvooru taotluste rahastamisotsused tehti märts 2020. Projektide
elluviimiseks aega kuni 31.08.2023. 28.02.2021 seisuga tehtud 13 598.
148 767 EUR/ 64
hoonet/ 26 406
2020.aastal esitati taotlusi oodatust vähem ja seega maksti 2020 aastal
m2/ 15 hoone 200 000 EUR/ca
toetusi summas 148 767 eurot. 2021 aktiveeritakse täiendavalt
taotlus esitati 60 hoonet/ ca
teavitustegevust, et oleks võimalik toetada vanalt pingesüsteemilt uuele
2019, töö 46 000 m2
süsteemile üleviimist vastavalt planeeritule.
teostus
2020.aastal.
Algtase
BAB
Täidetud
Täidetud
19,7%
129,8 (2018)
58 (2013)
Teostamisel
dis.
Täidetud
7350 (2018)
e hind;
Olemas
3,3% (2018)
Tagatud
mal kütteperioodil
53,7% (2018)
33,4
65,6
ning primaarenergia tarbimises
53,7% (2018)
19,7% (2018)
3,3% (2018)
>25%
0,39 (2018)
25 (2016)
0
algtaset ei
määratud
0
haliku tasandi eelarvete ressursi
33,4
65,6
0,39 (2018)
33,4
65,6
algtaset pole
määratud
2015-2018
uuele
pingesüsteemil
e üle viidud
1928 korterit,
2019 aastal 64
otsusega 46
Mõõdikute defineerimisel kasutatavad koodid
Mõõdiku tüüp:
Arvuline - N
Tekstiline - C
Mõõdiku formaat:
Formaatimata - NONE
Kaks kohta peale koma - DEC_2
Protsent - PCT
Täisarv - INT
Mõõdiku suund:
NONE
Suurem on parem - POSIT
Väiksem on parem - NEGAT