dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. juuni 2021
Viit
1.1-14/2021/3103-2
Registreeritud
11. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/2021
Vastutaja
Lauri Suu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
11. juuli 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎VK_Elamumajandus_märgukiri_Ketlin Kotto_13.05.2021_2-1_80077_3.asice381 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Meie 13.05.2021 nr 2-1/80077/3 majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jaak Aab riigihalduse minister Rahandusministeerium Riigikontrolli tähelepanekud hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimise kui ühe kliimaeesmärkide saavutamise meetme kohta Austatud majandus- ja taristuminister ja riigihalduse minister Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika üheks tähtsamaks eesmärgiks on vähendada energiatarbimist 2030. aastaks vähemalt 32,5%. 1 Eesti on seadnud eesmärgiks aastaks 2050 konkurentsivõimelise vähese süsinikuheitega majanduse. 2 Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ (REKS)3 ja energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) kohaselt tarvitavad Eestis energia lõpptarbimisest suurima osa – 40% – kodumajapidamised. Kui hooned terviklikult rekonstrueerida, on võimalik nende kütteenergiat kokku hoida keskmiselt kuni 50%. 4 Keskvalitsuse hoonete pinnast peab Eesti igal aastal rekonstrueerima energiatõhusaks vähemalt 3% ja see toob samuti kaasa energia kokkuhoiu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) ja Rahandusministeerium on pööranud koostöös allasutustega viimastel aastatel tähelepanu elamute ja keskvalitsuse hoonete energiatõhusamaks muutmisele, et saavutada Eesti kliimaeesmärgid 5. Juulis 2020 kinnitas Vabariigi Valitsus REKSi, mille kohaselt on riigi peamine eesmärk rekonstrueerida terviklikult 2050. aastaks kõik enne 2000. aastat ehitatud hooned. 6 Hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada lõppenergia tarbimise vähenemine aastaks 2050 kuni 6,9 TWh/a ehk kuni 59% võrreldes praegusega. Energia kokkuhoiu vahe-eesmärgid lähema 10 aasta kohta on Eestis kokku lepitud ENMAKis 2030. Lähtudes 2021. aasta tööplaanist, analüüsis Riigikontroll, kas eesmärgid, mis riik on seadnud Eesti hoonete rekonstrueerimiseks, on saavutatavad ja kui palju on selleks planeeritud riigi ja Euroopa Liidu toetusi. Samuti uuris Riigikontroll, kas 2018. aasta mais avaldatud auditis „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus“7 toodud probleemid ja soovitused ministritele on leidnud lahenduse. Analüüsi käigus tegi Riigikontroll intervjuud MKMi, Rahandusministeeriumi, KredExi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Korteriühistute Liidu esindajatega 2021. aasta jaanuarist aprillini. 8 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018 /2002, 11.12.2018, millega muudetakse direktiivi 2017/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust. 2 Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050. 3 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (REKS), juuli 2020. 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030). 5 Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks ligikaudu 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050. 6 Korterelamud, väikeelamud, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste hooned ning erasektori mitteeluhooned. 7 Avaliku sektori hoonete energiatõhusus. Riigikontroll, 2018. 8 Intervjuud toimusid: Tallinna Tehnikaülikooliga 28.01.2021, MKMi ehitus- ja elamuosakonnaga 03.02.2021 ja 19.03.2021, KredExiga 04.02.2021, Eesti Korteriühistute Liiduga 12.02.2021, MKMi energeetikaosakonnaga 05.04.2021 ja Rahandusministeeriumiga 23.03.2021. Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056. Järgnevalt on toodud Riigikontrolli olulisemad tähelepanekud tegevuste kohta, mis aitavad saavutada riiklikke energiasäästu- ja kliimaeesmärke hoonete energiatõhususe valdkonnas. Selleks, et saavutada korterelamute energiatõhususe parandamiseks seatud eesmärgid, tuleks järgnevatel aastatel neid terviklikult rekonstrueerida senisest mitu korda r ohkem REKSis on püstitatud eesmärk rekonstrueerida terviklikult aastaks 2050 enne 2000. aastat ehitatud 14 000 korterelamut kogupindalaga 18 miljonit m 2. REKSi andmetel tarbis selline arv korterelamuid 2020. aastal energiat kokku 3,8 TWh/a. REKSis toodud eesmärkide täitmisel peaks aastaks 2050 korterelamute tervikliku rekonstrueerimisega nende lõppenergia tarbimine olema 1,6 TWh/a, st võrreldes 2020. aastaga 59% väiksem. ENMAKis 2030 seatud eesmärgi kohaselt peaks aastaks 2030 olema 50% korterelamutest rekonstrueeritud terviklikult, st vähemalt energiatõhususe C- klassile vastavaks. Alates 2010. aastast on riigi toel rekonstrueeritud kokku umbes 1000 korterelamut 9, kuid need kõik ei ole rekonstrueeritud terviklikult ja seega pole nende kõikide hoonete puhul saavutatud C- energiaklassi. Lisaks neile on korteriühistud teinud rekonstrueerimistöid ka riigi toetusteta, kuid selle kohta, millises mahus on elamuid sellisel viisil rekonstrueeritud ja kui palju on seeläbi need hooned energiatõhusamad, täpsemad andmed puuduvad. Võib eeldada, et ilma toetusteta on tehtud lihtsamaid ja odavamaid ehitustöid ning need ei ole seetõttu toonud kaasa märkimisväärset energiasäästu. 10 MKMi esindajate sõnul ei ole seni õnnestunud korterelamuid planeeritud mahus rekonstrueerida eeskätt seetõttu, et riigi toetus ei ole olnud piisav ja pangad ei ole olnud nõus finantseerima rekonstrueerimistöid suurtest linnadest väljaspool asuvate piirkondade korterelamutes, mille väärtus kinnisvaraturul on väike. Intervjuude käigus selgus, et rekonstrueerimist on takistanud ka hoonete omanike vähene teadlikkus hoonete tervikliku rekonstrueerimise vajalikkusest ja kasust. Riik toetas Euroopa tõukefondide abil aastatel 2014−2020 korterelamute rekonstrueerimist kokku 148 miljoni euroga. 11 Lisaks eraldati erakorralise COVID-19 meetme raames 2020. aastal riigieelarvest korterelamute rekonstrueerimiseks täiendavalt 71 miljonit eurot, millest 55,7 miljonit oli juba detsembris 2020 taotlustega kaetud. 12 REKSis prognoositakse, et aastatel 2021−2025 on vaja korterelamutele 40% -lise toetusmäära korral leida toetuste maksmiseks 273 miljonit eurot ja aastatel 2026−2030 peaksid toetused olema 381 miljonit eurot. 13 Riigi eelarvestrateegias aastateks 2021−2024 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise investeeringuteks kokku 105,9 miljonit eurot. 14 Sellele lisaks saab MKMi sõnul esialgse plaani kohaselt hoonete rekonstrueerimise meetmete rahastamiseks kasutada ka Euroopa Liidu 2021−2027 rahastamisperioodi raha summas 366 miljonit eurot. REKSis on välja toodud ka vajadus lammutada osa olemasolevaid amortiseerunud või elanikest tühjenenud korterelamuid tulenevalt sellest, et rahvastik kahaneb. REKSi andmetel langeb aastaks 2050 kasutusest välja ja vajab lammutamist kuni 5000 korterelamut. Samas ei ole teada, millised on need hooned, kus on tulevikus vähe elanikke või kus pole üldse elanikke. Toetuste jagamisel tuleks sellised hooned välja selgitada, et ei kulutataks raha nende hoonete rekonstrueerimiseks. Korterelamute terviklik rekonstrueerimine on viimasel kümnel aastal küll edenenud ja osapooled otsivad selleks uusi lahendusi, kuid REKSis seatud eesmärkide saavutamine on keeruline, sest arvutuse kohaselt tuleks rekonstrueerimise tempot REKSis 2050. aastaks 9 Intervjuu MKMi ja Eesti Korteriühistute Liiduga. 10 Intervjuu Tallinna Tehnikaülikooliga, 28.01.2021. 11 KredExi andmed ja https://www.rtk.ee/meetmete-nimekiri. 12 Intervjuu KredExiga, 04.02.2021. 13 2019. aasta rekonstrueerimise hindades. 14 Riigi eelarvestrateegia 2021–2024, lisa 7. -2- seatud eesmärkide saavutamiseks tõsta seniselt keskmiselt 100 korterelamult umbes 466 elamuni aastas15. Järgneva 10 aasta jooksul tuleks rekonstrueerida igal aastal terviklikult ligikaudu 1000 väikeelamut REKSi järgi on eesmärk rekonstrueerida terviklikult aastaks 2050 hinnanguliselt 100 000 enne 2000. aastat ehitatud väikeelamut 16 kogupindalaga 14 miljonit m 2. REKSi kohaselt tarbisid need elamud 2020. aastal lõppenergiat kokku 3,2 TWh/a. REKSi prognooside alusel oleks pärast terviklikku rekonstrueerimist võimalik saavutada, et aastaks 2050 on väikeelamute lõppenergia tarbimine 1,1 TWh/a, st võrreldes 2020. aastaga oleks võimalik saavutada energiasäästu 67%. 17 ENMAK 2030 seatud eesmärgi kohaselt peaks aastaks 2030 olema 40% väikeelamutest rekonstrueeritud C- või D-energiaklassile vastavaks. Aastatel 2015−2020 on KredExi andmete põhjal väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks ja kaasajastamiseks antud toetust kokku 1669 korral kogusummas 10,47 miljonit eurot. Samas ei olnud toetuste andmisel tingimuseks see, et hoone tuleb terviklikult rekonstrueerida. Aastal 2020 eraldati väikeelamute rekonstrueerimiseks riigieelarvest 3,36 miljonit 18 ja 2021. aastal 1,3 miljonit eurot 19. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2021−2024 on väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks planeeritud 5,4 miljonit eurot. 20 REKSis prognoositakse aastateks 2021−2025 väikeelamutele toetuse vajaduseks 30% -lise toetusmäära korral 48 miljonit eurot ja aastatel 2026−2030 peaksid toetused 2019. aasta rekonstrueerimise hindades olema 114 miljonit eurot. 21 Seega peaks väikeelamute rekonstrueerimise maht tulevikus kordades kasvama, et oleks võimalik saavutada REKSis ja ENMAK 2030-s seatud eesmärgid. REKSis aastaks 2050 seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks arvutuse kohaselt aastatel 2021−2030 terviklikult rekonstrueerida 964 väikeelamut aastas 22, järgnevatel aastatel veelgi enam. 23 REKSis toodud andmete järgi maksab ühe keskmise väikeelamu energiatõhusaks rekonstrueerimine praegustes hindades umbes 60 000 eurot. See on omanike jaoks suur investeering ja seetõttu rekonstrueerib enamik neist pigem etappide kaupa ja mitte korraga ega terviklikult. Sellisel viisil rekonstrueerimisel saavutatakse heal juhul vaid osaline energia kokkuhoid. KredExi sõnul on aastatel 2020 ja 2021 siiski inimeste valmidus väikeelamuid rekonstrueerida suurenenud ning huvi toetuste vastu kordades kasvanud. Samas on olnud väikeelamute rekonstrueerimise toetamiseks vähem raha kui on soovitud. Intervjuude käigus selgus, et suuremas mahus väikeelamute terviklikku rekonstrueerimist, nagu seatud eesmärgid ette näevad, on seni takistanud hoonete omanike vähene teadlikkus energiatõhususe parendamise kasust ja 15 REKSi kohaselt tuleb 2050. aastaks eesmärkide täitmiseks rekonstrueerida 14 000 korterelamut, st et järgmise 30 aasta jooksul tuleb rekonstrueerida keskmiselt 466 korterelamut aastas. 16 Väikeelamu on enne 2000. aastat kasutusse võetud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja, kui see rekonstrueeritakse käesoleva toetuse abil alaliseks kasutamiseks ja ehitisregistris muudetakse kasutamise otstarve tööde lõppemise järel üksikelamuks. (Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord, RT I, 03.06.2020, 14) 17 Üksikelamu puhul on arvestatud, et 50% üksikelamute omanikest paigaldab kütteallikaks soojuspumba ja 50% katla. 18 2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri, lisa 5 kohaselt eraldati toetuseks 1,358 miljonit eurot ja 2020. aasta lisaeelarvest (COVID-19 erakorraline meede) veel 2 miljonit eurot. 19 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri, lisa 5. 20 Riigi eelarvestrateegia 2021–2024, lisa 7. 21 2019. aasta rekonstrueerimise hindades. 22 REKSi kohaselt tuleb eesmärkide täitmiseks terviklikult rekonstrueerida 2030. aastaks 9643 väikeelamut, st et 10 aasta jooksul tuleb rekonstrueerida 964 elamut aastas. 23 REKSi kohaselt tuleb aastatel 2031−2050 terviklikult rekonstrueerida 90 714 väikeelamut, st 4536 elamut aastas. 2050. aastaks tuleb terviklikult rekonstrueerida kokku 100 000 väikeelamut, st et järgmise 30 aasta jooksul tuleb igal aastal terviklikult rekonstrueerida keskmiselt 3333 väikeelamut. -3- tasuvusest, nende vähene investeerimisvõimekus rekonstrueerimistöid teha ning riigi vähene rahaline toetus. Erasektori mitteeluhoonete 24 omanikel puuduvad stiimulid hoonete terviklikuks rekonstrueerimiseks REKSi kohaselt tuleks aastaks 2050 rekonstrueerida erasektorile kuuluvaid enne 2000. aastat ehitatud mitteeluhooneid (tööstushooned, laohooned, bürood ning kaubandus- ja teenindushooned) hinnanguliselt 17 miljonit m 2 maksumusega kokku 7,65 miljardit eurot. REKSis on prognoositud aastani 2030 selliste hoonete rekonstrueerimise toetuse vajaduseks 324 miljonit eurot. MKMi ametnike sõnul pole erasektori mitteeluhoonete omanikud olnud motiveeritud oma hooneid terviklikult C-energiaklassi nõuetele vastavaks rekonstrueerima, sest energiahind on väike võrreldes energiatõhususe parendamiseks vajalike investeeringutega. Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide hinnangul on energiakulud väikesed ning erasektori mitteeluhoonete haldamise kulud katavad üürnikud ning see on samuti üks põhjus, miks hoonete omanikud ei näe otsest vajadust võtta ette üle 20-aastase tasuvusajaga kallemaid rekonstrueerimistöid. Seetõttu on nende hoonete puhul tehtud pigem rekonstrueerimistöid, mis nõuavad väiksemaid investeeringuid, on lühema tasuvusajaga (5−7 aastat) ja võimaldavaid samal ajal hoonet kasutada. Erasektorile otseselt suunatud toetusmeetmeid riik praegu ei paku. Kuigi eraomanikul on võimalus taotleda toetust avalike hoonete energiatõhususe meetmest juhul, kui tema omandis olev pind on antud avaliku sektori kasutusse25, siis riik on seni pigem oodanud ja eeldanud, et erasektori mitteeluhoonete omanikud leiavad omal algatusel lahenduse, kuidas hoone rekonstrueerimist finantseerida. REKSis seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks riigil läbi mõelda, millised stiimulid suunaksid erasektori mitteeluhoonete omanikke hooneid energiatõhusamaks rekonstrueerima. Avaliku sektori hoonete kohta REKSis seatud energiatõhususe eesmärgi täitmiseks ei piisa, kui aastas rekonstrueeritakse 3% keskvalitsuse hoonetest „Energiatõhususe direktiivi“26 kohaselt on riigil kohustus igal aastal rekonstrueerida energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks vähemalt 3% keskvalitsuse hoonetest, mis ei vasta nendele nõuetele ja mille suletud netopind on suurem kui 250 m 2. Selle kohustuse täitmiseks vajalik hoonete pind suurusjärgus 25 000 m2 keskvalitsuse hoonete kogupinnast on Rahandusministeeriumi sõnul igal aastal suudetud ka ära rekonstrueerida. Samas nähakse REKSis ette rekonstrueerida aastaks 2050 keskvalitsuse hoonete pinda kokku 900 000 m2 ja selle eesmärgi saavutamise maksumuseks on prognoositud 540 miljonit eurot. REKSi eesmärkide kohaselt tuleks arvutuse kohaselt järgmise 10 aasta jooksul rekonstrueerida energiatõhusaks igal aastal ca 44 000 m2 keskvalitsuse hoonete pinnast 27, mis on tunduvalt suurem senise 3% nõude täitmiseks. REKSi kohaselt tuleks omavalitsuste hoonete pinda aastani 2050 rekonstrueerida kokku 4 miljonit m 2, mille prognoositav maksumus on 2,4 miljardit eurot. Riigikontrolli 2018. aasta auditi üks soovitus oli kavandada keskvalitsuse hoonete energiatõhususe investeeringuid regulaarselt ja prioriteetse osana riigi kinnisvara juhtimissüsteemist. Intervjuude käigus selgus, et riigi kinnisvara investeeringute otsustamisel ja rahastamisel valitakse jätkuvalt 24 Strateegiates ja teistes dokumentides on kasutusel ka mõiste ärikinnisvara. 25 Rahandusministeeriumi sõnul ei ole siiani keegi eraomanikest sellest meetmest toetust küsinud. 26 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32012L0027 27 REKSi kohaselt tuleb keskvalitsuse hoonete pinda rekonstrueerida 2021.−2025. aastal 200 000 m2 ning 2026.−2030. aastal 240 000 m2, st et kümne aasta jooksul tuleb rekonstrueerida keskmiselt 44 000 m2 keskvalitsuse hoonete pinda aastas. -4- rekonstrueerimist vajav kinnisvara välja esmalt lähtudes asutuste pinna või hoonete funktsionaalsuse muutmise vajadusest. Kuna rekonstrueerimisel tuleb järgida kehtivaid energiatõhususe nõudeid, siis saab riigil seeläbi täidetud ka kohustus rekonstrueerida igal aastal 3% keskvalitsuse hooneid energiatõhususe miinimumnõuetele nõuetele vastavaks. Siiani on muutusteta ka 2018. aasta auditis kirjeldatud olukord, kus omavalitsuste hoonete rekonstrueerimine sõltus peamiselt sellest, kas neil olid olemas riiklikud toetusmeetmed või endal piisavalt rahalist võimekust rekonstrueerimistöid teha. Hoonete energiatõhususe eesmärkide ja toetusmeetmete väljatöötamist takistab usaldusväärsete andmete puudumine Kuigi REKSis toodud andmed peaksid olema edaspidi aluseks, mille põhjal töötada välja hoonete rekonstrueerimiseks vajalikud toetusmeetmed ja teha finantseerimisotsused, tõid REKSi koostamisega seotud pooled28 intervjuudes välja, et REKSi koostamisel kasutatud alusandmed ei olnud piisavalt täpsed, mistõttu tuleb REKSis toodud prognoosid ja eesmärgid vähemalt osaliselt lähiaastatel üle vaadata. MKMi ja Rahandusministeeriumi esindajad märkisid, et olemasolevate hoonete arvu, pinna ja nende seisukorra andmed on erinevate andmebaaside (kinnisvararegister, ehitisregister, kinnistusraamat) vahel killustunud ja omavahel võrreldamatud. Selle tõttu ei ole võimalik hoonete energiatõhususe parendamise planeerimiseks vajalikku infot – hoonete tegelik pind, energiaklass ja reaalne energiakasutus – leida ühest andmebaasist. Puudulikud andmed ei peegelda hoonete tegelikku energiakulu ja ei ole seega piisavalt usaldusväärsed, et teha riigi tasandil otsuseid. Riigikontroll juhtis hoonete andmete kättesaadavuse ja nendest õige ülevaate saamise probleemidele tähelepanu juba 2018. aasta auditis ning tegi majandus- ja taristuministrile olukorra parandamiseks mitmeid soovitusi 29. Ehitiste andmeid koondava ehitisregistri (EHR) arendamine e-ehituse platvormiks on MKMil praegu küll töös, kuid kõiki registriandmeid ei ole seni tegelikkusega vastavusse viidud. EHRi andmete põhjal ei ole endiselt võimalik tuvastada kõikide avaliku sektori, korterelamute, väikeelamute ja erasektori mitteeluhoonete andmeid energiamärgiste ja energiakasutuse kohta. Samuti ei ole võimalik EHRis eristada avaliku sektori hooneid, st keskvalitsuse ja omavalitsuse hooneid, muudest hoonetest. 2018. aasta auditis tõi Riigikontroll välja, et 2017. aasta andmete järgi puudus energiamärgis 38%-l keskvalitsuse hoonetest ja 49%-l omavalitsuse energiamärgise kohustusega hoonetest, mistõttu ei olnud teada nende hoonete energiatarbimine. Rahandusministeeriumi hinnangul puudub hetkel energiamärgis 23%-l keskvalitsuse hoonetest. Kõikide omavalitsuste hoonete puhul puuduvad endiselt täpsed andmed energiamärgiste olemasolu kohta, mis tähendab, et nende energiatarbimisest täpsemat ülevaadet ei ole. 30 Samuti ei kajastu EHRis andmed selle kohta, kas hooned on jätkuvalt ka tegelikult kasutuses, millises seisukorras need on ning mil määral on neid seni rekonstrueeritud. Andmete puudumine või ebatäpne kajastamine EHRis takistab riigil hoonete rekonstrueerimiseks re alistlike eesmärkide püstitamist, toetusmeetmete väljatöötamist ja vajaliku toetuste suuruse planeerimist. 28 MKM, Rahandusministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Korteriühistute Liit. 29 Arendada ehitisregistrit selliselt, et selle põhjal oleks võimalik analüüsida avaliku sektori hoonete energiatõhusust ning strateegiliselt planeerida energiatõhususe parendamist, sealhulgas investeeringute rahastamist pikas perspektiivis. Ehitisregister peaks võimaldama hoone omanike ja kasutajate kaupa hooneid sortida ning eristada hooned, millel peab olema energiamärgis, ja hooned, mida on oluliselt rekonstrueeritud. Koondada ehitisregistri andmete korrastamisel info avaliku sektori hoonete energiatõhususe kohta, selgitada välja avaliku sektori hoonete energiasäästu potentsiaal ning igakülgsele infole tuginedes töötada välja meetmed avaliku sektori hoonete muutmiseks energiatõhusamaks. 30 MKM viib läbi uuringut „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“, mille raames kogutakse osa omavalitsuste täpsemad andmed, mh ka hoonete energiatarbimise kohta. -5- REKSis seatud eesmärkide täitmiseks puudub rahastamis- ja tegevuskava, senine rahastamise ebastabiilsus on põhjustanud rekonstrueerimistööde hinna kasvu REKSis seatud eesmärkide elluviimiseks peaks hoonete omanike toetamise maht järgnevate aastate jooksul võrreldes senisega kordades kasvama. Näiteks, aastatel 2030−2045 peaks toimuma suurim arv elamute rekonstrueerimisi ning rahastusvajadus kasvama senisega võrreldes kuni 5 korda. Samas ei ole REKSi elluviimiseks täpsemat tegevus - ega rahastamiskava ning rahastamisallikaid eesmärkide täitmiseks erinevatest fondidest alles otsitakse. 31 Ka Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu REKSi rahastamiskava ja tegevuste jaoks vajaliku rahalise katte puudumisele ning andis strateegiale seetõttu kesise hinnangu. 32 Hoonete energiatõhususe suurendamiseks on seni suunatud mitmete meetmete kaudu nii riigi kui ka Euroopa Liidu toetusi. Kõikide osapoolte esindajad tõid intervjuudes välja, et elamute rekonstrueerimise toetamine on olnud seni ebastabiilne, mis tähendab, et toetusteks on olnud igal aastal erinev summa. 33 Selle tulemusel kuhjusid aastatel, kui rahastus oli suurem, rekonstrueerimistööd lühikesse ajaperioodi ning kasvatasid sellega ehitustööde nõudlust turul. Ka 2020. aastal erakorralise COVID-19 meetme raames elamumajanduse toetuseks eraldatud umbes 55 miljonit eurot oli juba poole aasta jooksul taotlustega kaetud ning võib jälle tekkida oht, et ehitusturg n-ö kuumeneb üle ja tööde hinnad kasvavad. Samuti on rahastamise ebastabiilsuse tõttu seni puudunud paljudel ehitusettevõtetel huvi osaleda elamute rekonstrueerimistööde hangetes. Need asjaolud on põhjustanud ehitushindade ja rekonstrueerimistööde kallinemist34, mistõttu on jagunud toetusi algselt planeeritust vähemate elamute kordategemiseks. Riigikontroll tõdes, et riiklikud eesmärgid hoonete rekonstrueerimiseks on seatud, välja on töötatud eesmärkide saavutamist toetavaid meetmeid, REKSi rakendamiseks on lähiaastatel koostamisel detailsem kava ning otsitakse lahendusi rekonstrueerimise tempo kiirendamiseks. Näiteks planeeritakse edaspidi tüüpprojektidega ehitatud hoonete tehaselist rekonstrueerimist ning kavandatakse KredExi juurde luua erapartneritelt raha kaasamiseks elamute investeeringute fond, mille rahastusallikatena nähakse Euroopa Liidu raha, arengupankasid, struktuurifonde, pensionifonde jt. Vaatamata sellele näeb Riigikontroll riske, mille tõttu võib pikaajaliste energiasäästu- ja kliimaeesmärkide saavutamine osutuda kavandatust keerulisemaks. Seetõttu palume majandus- ja taristuministri seisukohti 4. juuniks 2021 järgmistes küsimustes: 1. Milline on realistlik hoonete rekonstrueerimisega saavutatav energiasääst lähema 10 aasta jooksul, et täita aastaks 2030 seatud vähese süsinikuheitega majanduse saavutamise vahe-eesmärgid? Milliste meetmetega on kavas seda energiasäästu saavutada ja kui palju selle saavutamine maksma läheb? 2. Millised meetmed on plaanis välja töötada, et saavutada mitteeluhoonete (tööstus -, lao-, kaubandus-, büroo- ja teenindushooned) ning omavalitsuste hoonete energiatõhususe parendamisele seatud pikaajalised eesmärgid? Kes vastutab erinevatele hoonetüüpidele vajalike toetusmeetmete väljatöötamise ja elluviimise eest? 3. Millal on võimalik riigi registrite põhjal välja selgitada Eesti kogu hoonefondi tegelik arv ja pind, seisukord, energiatarbimine ja tervikliku rekonstrueerimise vajadus? 31 Intervjuu MKMiga. 03.02.2021. 32 Intervjuu MKMiga, 03.02.2021. 33 Näiteks perioodil 2014−2020 eraldatud 102 miljonit eurot jagunes nii, et 2015. aastal maksti toetusi välja 0,62 miljonit, 2016. aastal 9,27 miljonit, 2017. aastal 21,3 miljonit ja 2018. aastal 36,6 miljonit eurot. (KredExi saadetud andmed Riigikontrollile, 04.03.2021.) 34 Intervjuu KredExiga, 04.02.2021. -6- 4. Millal koostatakse REKSis aastaks 2050 seatud eesmärkide saavutamiseks tegevus - ja rahastamiskava? Riigihalduse ministrilt palume seisukohti 4. juuniks 2021 järgmistes küsimustes: 1. Milliste meetmetega on kavas saavutada REKSis aastaks 2030 seatud eesmärgid muuta keskvalitsuse hooned energiasäästlikumaks, peale selle, et aastas rekonstrueeritakse 3% keskvalitsuse hoonete pinda energiatõhusaks? 2. Millal on võimalik riigi kinnisvararegistri põhjal välja selgitada kogu keskvalitsuse hoonete tegelik arv ja pind, seisukord, energiatarbimine ja tervikliku rekonstrueerimise vajadus? 3. Kas ja kuidas on plaanis toetada omavalitsusi hoonete tervikliku rekonstrueerimise läbiviimisel? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Kaire Kuldpere [email protected] -7- Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.06.2021 09:50 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Riigikontroll: Riigikontrolli tähelepanekud hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimise kui ühe kliimaeesmärkide saavutamise meetme kohta Asutus: RiigikontrollRegistreerimise kp: 13.05.2021Registreerimise nr: 2- 1/80077/3 Saadetava dokumendi pealkiri: Riigikontrolli tähelepanekud hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimise kui ühe kliimaeesmärkide saavutamise meetme kohtaTere Oleme edastanud märgukirja ja meieni ei ole jõudnud Teie vastust. Ootame vastust esimesel võimalusel ja palume teada anda, kui vastuse edastamine mingil põhjusel viibib. Palun kirja kättesaamisest kindlasti teavitada. Lugupidamisega Ketlin [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel