dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Riigihanke "E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. juuni 2021
Viit
49
Registreeritud
11. juuni 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Helen Roosimägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎49 11.06.2021 Käskkiri.asice3680 KB

Sisu (failidest)

Maksumuse esitamise vorm HD LISA 2 Viitenumber: 237475 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Teenuse osutamise kogumaksumus Pakkumuse maksumus peab olema lõplik Maksumus - 20 teenus jah ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt vähim on parim riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 2 Projektiplaan ja ajakava Hinnatakse pakkumuse koosseisus Kvaliteet - hankija 30 teenus esitatud projektiplaani ja ajakava (vt hinnatav hanke alusdokumendi punktid 5.2.4 ja 10.7.4) detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning tööde loogilist järjestust 3 Töö teostamise metoodika Hinnatakse plaanitava kasutatava Kvaliteet - hankija 50 teenus metoodika kirjeldust ja põhjendatust hinnatav valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks kui ka selgelt ja loogiliselt kirjeldatud info kogumise, metoodikate ja analüüsimise protsessi kirjeldust; Koostatud 24.05.2021 16:22:57 1/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3291616/general-info (vt hanke alusdokumendi punktid 5.2.4 ja 10.7.5). Kokku: 100 Koostatud 24.05.2021 16:22:57 2/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3291616/general-info Koostatud 24.05.2021 16:22:57 3/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3291616/general-info HD LISA 3 HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab põhikirja alusel... (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs (viitenumber 237475) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: 1.8.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.8.2. Lisa 2 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete registri keskkonnas); 1.8.3. Lisa 3 – Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registri keskkonnas). 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1.Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 1 Tehniline kirjeldus. 2.2.Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Töövõtja annab Töö üle vastavalt Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ punktis 4 toodud ajakavale kahes etapis alljärgnevalt: 2.2.1. Etapp I ja II. Lisas 1 (Tehniline kirjeldus p 5) kirjeldatud tööde üleandmine Vahearuandena, Vahearuanne peab andma ülevaate Töö I ja II etapi tegevusest ja nende tulemustest vastavalt Lisa 1 punktis 5 toodule; 2.2.2. Etapp III. Lisas 1 (Tehniline kirjeldus p 5) kirjeldatud tööde üleandmine (sh Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti ja inglise keeles). Lõpparuanne peab andma ülevaate Töö tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lisa 1 punktis 5 toodule. 2.3.Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2. 2.4.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5.Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1.Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest kokku tasu …... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa: 3.1.1. 70% tasust makstakse pärast punktis 2.2.1 viidatud Vahearuande üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). 3.1.2. 30% tasust makstakse pärast punktis 2.2.2 nimetatud Töö (sh Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti ja inglise keeles) esitamist ja Tellija heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). 3.2.Pärast akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Töövõtja Tellijale arve Töö teostamise eest. 3.3.Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 20 päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4.Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1.Tellijal on õigus: 4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimuste täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4. nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest; 4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2.Tellija on kohustatud: 4.2.1. esitama Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lepingu Lisas 1 toodud nõuetele; 4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Töövõtja õigused ja kohustused 5.1.Töövõtjal on õigus: 5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2.Töövõtja on kohustatud: 5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul; 5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 5.2.6. asendama Töövõtja punktis 13.2 nimetatud esindaja teise isikuga Tellija eelneval kirjalikul loal; 5.2.7. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.8. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul. 6. Vastutus 6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,05% üle andmata või teostamata Töö vastava etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat vastava etapi maksumust. 6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 30% Lepingu maksumusest. 6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest. 6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu ühekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1.Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2.Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3.Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1.Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2.Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või; 8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3.Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4.Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5.Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1.Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2.Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seadusega. 9.3.Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse 10.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 10.2. Töövõtja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 10.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 10.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist. 10.5. Iga punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 10.6. Seoses Lepingu esemeks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellija põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja Töövõtja. 10.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti. 10.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames. 10.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist. 10.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku loata. 10.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks. 10.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele. 10.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab Töövõtja viivituseta sellest Tellijat. 10.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust, isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks. 10.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail: [email protected], telefon +372 6397601. 10.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: ……, e-mail ……….. telefon …………… 11. Vaidluste lahendamine 11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 11.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 12. Muud sätted 12.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 12.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 12.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada. 12.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 12.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 12.6. Autoriõiguste loovutamine: 12.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 12.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 12.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 12.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 12.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 13. Poolte volitatud esindajad 13.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Helen Roosimägi, e-post: [email protected], telefon +372 625 6413. 13.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post ..., telefon .... 13.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 13.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Tellija: Töövõtja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium …… /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman ……. Kantsler ……. 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED HD LISA 4 Viitenumber: 237475 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALIIKMETELE Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt: 1) Projektijuht, kellel on vähemalt 3 aastane töökogemus ning kes on läbi viinud vähemalt 2 projekti, mille täitmisel nimetatud isik osales projektijuhi rollis ja mille esemeks oli finants- ja/või majandusarvestuse valdkonna analüüs; 2) Ärianalüütik, kellel on vähemalt 3 aastane töökogemuse ning kes on osalenud analüütikuna vähemalt 2 andmete analüüsi projektis, millest vähemalt 1 sisuks on olnud uue e-teenuse analüüs; 3) Süsteemi analüütik ehk tehniline analüütik, kellel on vähemalt 3 aastane töökogemus ning kes on osalenud vähemalt 1 uue e-teenuse loomise projektis; 4) Teenuse disainer, kellel on vähemalt 3 projektis kasutajateekonna loomise kogemus ning millest vähemalt 1 sisuks on olnud uue e-teenuse analüüs ja/või loomine; 5) Ekspert, kes on osalenud vähemalt 2 projektis, mille sisuks on olnud e-arve või e- kviitungi alane analüüs, uuring või teenuse väljatöötamine. Projektimeeskonna teised liikmed võivad täita ka eksperdi rolli, kui on olemas selleks vajalik kvalifikatsioon. Teiste spetsialistide rollide ühildumine ei ole lubatud. Pakkuja peab tagama, et pakkuja meeskonnaliikmed valdavad eesti keelt ning suudavad hankijaga suhelda eesti keeles. Juhul, kui meeskonnaliikmed ei valda eesti keelt piisaval tasemel peab pakkuja tagama omal kulul tõlgi olemasolu. Tõlk peab olema kompetentne mh lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete CV-d, milles peavad sisalduma nõutud andmed meeskonnaliikmete varasema kogemuse kohta. Pakkuja esitab vabas vormis kirjaliku kinnituse, et pakkuja suudab tagada projektis osalevate meeskonnaliikmete kaasamise kogu lepingu perioodi vältel. Pakkuja peab esitama: 1. Projektijuhi CV (Vabas vormis dokument) 2. Ärianalüütiku CV (Vabas vormis dokument) 3. Süsteemi analüütiku CV (Vabas vormis dokument) 4. Teenuse disaineri CV (Vabas vormis dokument) 5. Eksperdi CV (Vabas vormis dokument) 6. Kirjalik kinnitus meeskonnaliikmete kaasamise kohta (Vabas vormis dokument) PROJEKTIPLAAN, AJAKAVA NING TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA. Pakkuja esitab vabas vormis esitatud tööde sisulise kirjelduse, mis võtab arvesse tehnilises kirjelduses esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse hanke alusdokumendi punkti 5.2.4 kohane info. Pakkuja esitatud teave on aluseks pakkumuse hindamisel hindamiskriteeriumite "Projektiplaan ja ajakava" ning "Töö teostamise metoodika" kohaselt (hanke alusdokumendi punktid 10.7.4 ja 10.7.5) Pakkuja peab esitama: Koostatud 24.05.2021 16:25:35 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3291616/general-info 2/2 1. Projektiplaan ja ajakava (Vabas vormis dokument) 2. Töö teostamise metoodika (Vabas vormis dokument) Koostatud 24.05.2021 16:25:35 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3291616/general-info 1 Käskkirja „Riigihanke "E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine“ LISA 1 Nõuded pakkuja kvalifitseerimisele ja kõrvaldamise alused Tehniline ja kutsealane suutlikkus Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe lepingu, mille sisuks oli finantsvaldkonnas kas ärianalüüsi või uuringu teostamine või teenuste arendamine. Täidetuks loetakse lepingud, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab teabe eelnimetatud lepingute maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. Hankepass peab sisaldama RHS § 104 lg-s 2 nimetatud kinnitusi ja teavet. Koostatud 24.05.2021 12:23:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3291616/general-info Käskkirja Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs Hanke alusdokument Riigihange Viitenumber: 237475 CPV kood: 73200000-4 Nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused Tallinn 2021 1 SISUKORD 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................................... 3 2. HANKELEPINGU ESE .................................................................................................................. 3 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG .................................................................................... 3 4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE ................. 3 5. ESITATAVAD ANDMED JA PAKKUMUSE KOOSSEIS .......................................................... 5 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS ........................................................................................................ 6 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE JA HANKEMENETLUSE KEHTETUKS TUNNISTAMINE ................................................................................................................................... 7 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE ...................................................................................... 7 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE .................................................................. 8 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID........................................... 8 11. HANKELEPINGU TINGIMUSED .......................................................................................... 11 12. LISAD.......................................................................................................................................... 11 2 1. ÜLDANDMED 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (RHR) . 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuht Helen Roosimägi, tel: +372 625 6413, e-post: [email protected]. 1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 1.6. Pakkumuse esitamine ei eelda hankelepingu täitmise kohaga eelnevat tutvumist ega riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal kontrollimist. 2. HANKELEPINGU ESE 2.1. Hankija (edaspidi ka tellija) kutsub esitama pakkumust töö „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (hankelepingu ese) täitmiseks riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja tulemused on lahti kirjutatud riigihanke alusdokumendis „tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 2.3. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 5 kuud alates lepingu sõlmimisest. 2.4. Pakkumuse esitamine tähendab pakkuja nõustumist kõigis riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.7. Hankija ei kompenseeri pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 3.1.Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE 4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama RHR-s oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ 3 lehel. Riigihanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi riigihanke alusdokumendi tühistamise või muutmise või hanketingimuste muude muudatuste kohta. 4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd, mis ei ole riigihanke alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles. 4.5. Pakkumus peab sisaldama kõiki RHR-is avaldatud riigihanke alusdokumentides nõutud dokumente (vt p 5) ning vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav. 4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt RHR-i https://riigihanked.riik.ee. 4.8. Juhul kui pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena RHR-i e-keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i e-keskkonna. 4.10. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada RHR-i e-keskkonna kaudu ning hankija vastab küsimustele samuti RHRi kaudu. Küsimuste esitamiseks peab pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta RHR-i ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2). 4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 4 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 4.13. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 4.14. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-s. 5. ESITATAVAD ANDMED JA PAKKUMUSE KOOSSEIS 5.1.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt RHR kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee. 5.1.2. Pakkuja esitab vähemalt järgnevad andmed pakkumuses ning sellele täiendavalt vastavalt RHS § 52 lg 1: esialgne pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendav dokument (hankepass); pakkumuse vastavustingimustele vastavust tõendavad dokumendid (vt RHR hanke alusandmete lehel „Vastavustingimused“); pakkumuse maksumuse vorm (vt eRHR hanke alusandmete lehel dokumentide loendis dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“). 5.2. Pakkumuse koosseisus esitab pakkuja vähemalt: 5.2.1. Teabe projektis osalevate meeskonnaliikmete ja nende kogemuse kohta; 5.2.2. Vabas vormis kirjaliku kinnituse, et pakkuja suudab tagada projektis osalevate meeskonnaliikmete kaasamise kogu lepingu perioodi vältel; 5.2.3. Vajadusel volikirjad, täiendav info ja materjalid, mida pakkuja soovib pakkumusele lisada. 5.2.4. Vabas vormis esitatud tööde sisulise kirjelduse, mis võtab arvesse tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 5.2.4.1. Projektiplaan ja ajakava ning töö teostamise metoodika kirjeldus, kus peab olema: 5.2.4.1.1. Tegevuste loend ja kirjeldus lähtudes tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) punktides 4 ja 5 toodust, sealhulgas küsitluste ja intervjuude või muul viisil infokorje läbiviimise kirjeldus ning lepingu täitmise tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste kirjeldus ja põhjendus; 5.2.4.1.2. Tegevuste ja tööde ajakava ning projektiplaan koos eeldatud ajakuluga tegevuste lõikes lähtudes tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infost, sh e-kviitungi teenuse tarneahelasse kuuluvate osapoolte kaasamise protsess ja kava ning analüüsi teostamise täpsem ajakava (sh ootused tellijale) koos tööde lühikirjeldustega; 5.2.4.1.3. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega ning võimalikud täiendavad tegevused, mida pakkuja peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks, sh analüüsi teostamise riskid koos nende plaanitud maandamise viisidega; 5.2.4.1.4. Plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendused valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks küsitluste läbiviimiseks kui ka selgelt ja loogiliselt info 5 kogumise, metoodikate ja analüüsimise protsessi kirjeldus; samuti ülevaade, et millised kvalitatiiv- ja kvantitatiivandmed kogutakse; 5.2.4.2. Kirjeldus peab sisaldama ning pakkuja peab kirjeldama ja arvestama vähemalt järgmisi tegevusi: 5.2.4.2.1. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus töötundides ja tähtaeg. Samuti tuleb projektiplaanis täiendavalt välja tuua ka kogumina mahuhinnanguid infokorjele, analüüsidele jne ja projektijuhtimisele. 5.2.4.2.2 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. 5.2.4.2.3. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkuste aegadega ning arvestab etteantud projekti kestvust. 5.2.4.2.4. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 5.2.4.2.5. Tööde teostamise metoodika ja sammud (nt infokorje läbiviimine jms). 5.2.4.2.6. Kasutajavajaduste analüüsi teostamine, vastavalt kasutajate vajadustele ja hanke nõuetele ning tulemuste esitamine tellijale tutvumiseks. 5.2.4.2.7. Analüüsi läbiviimine ja selle tulemuste presenteerimine tellijale tutvumiseks ja tagasiside saamiseks. 5.2.4.2.8. Kui projektiplaan on esitatud projektijuhtimise tarkvara formaadis (nt. mpp), siis tuleb projektiplaan esitada ka PDF-is (nimetatud nõude täitmise eest hindamiskriteeriumite alusel eraldi punkte ei anta). 5.2.5. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. 5.2.6. Ühispakkumuse esitamisel tuleb iga ühispakkuja poolt ära näidata täidetava hankelepingu osa suurus ja töö teostamise jaotus tegevuste kaupa. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt. 5.2.7. Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 6 6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes koos muude asjakohaste maksudega, käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Juhul kui pakkuja on käibemaksukohustuslane tuleb käibemaks kajastada eraldi. 6.2. Hanke eeldatav maksumus ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ehk on alla 139 000 eurot käibemaksuta. 6.3. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD Lisale 1) vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Hankelepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid pakkujale ei tee. 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE JA HANKEMENETLUSE KEHTETUKS TUNNISTAMINE 7.1.Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või 7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2.Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7.3.Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 7.3.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 7.3.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 7.3.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 8.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt, kellele seatud nõuded on RHR hanke alusandmete lehel dokumendis „Vastavustingimused“ (HD lisa 4). 8.2. Pakkujal on lubatud Töö elluviimiseks kaasata täiendavaid spetsialiste. Pakkuja peab hankijat eelnevalt teavitama kaasatud täiendavast spetsialistist. 8.3. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud vaid hankija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu. 8.4. Hankijal on õigus kontrollida punkti 8.1 tingimuste täitmist kogu lepingu perioodi vältel. 7 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 9.2. Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 9.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID 10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatule. 10.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel. Pakkumuse sisu (projektiplaan ja ajakava ning tööde teostamise metoodika kirjeldus) ja maksumuse eest antavad punktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100. Hindamistäpsus on kaks (2) kohta pärast koma. Kui vastavaks on tunnistatud üks pakkumus, siis pakkumuse sisulist hindamist ei toimu ja pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. 10.3. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 10.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. 10.5. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkuja on esitatud 0 või negatiivse väärtusega maksumuse. 10.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte töö teostamise metoodika eest (vt p 10.7.5). Kui ka siis on pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 10.7. Hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumid: 10.7.1. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). 10.7.2. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 3 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 10.7.3. „Pakkumise maksumus“ (maksimaalselt 20 väärtuspunkti); 8 Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” ×20. Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud maksumust käibemaksuta. Maksumuse väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. 10.7.4. „Projektiplaan ja ajakava“ (maksimaalselt 30 väärtuspunkti) Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” / “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” ×30. Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani ja ajakava (vt punkt 5.2.4.1) detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale. Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 30 punkti: 30 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankelepingu objekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan ja ajakavas märgitud hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses ja omavahelises seoses. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas riigihanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivate erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud kirjeldatud olulisemate probleemolukordade lahendamiseks. Riskide ja nende maandamismeetmete osas esinevad üksikud puudujäägid, vastuolud ja/või ebatäpsused, kuid need ei ole oluliseks takistuseks töö kvaliteetsel teostamisel. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ja ajakava on esitatud keskpäraselt. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb olulisi puudujääke, st riskide kirjeldus ei olnud ammendav (ei hõlmanud nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivaid riske) ja/ või 9 maandamismeetmed olid ebarealistlikud või puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide olulisusele ja esinemise tõenäosusele ja/või vastutavad isikud. Riskide ja nende maandamismeetmete osas esineb hulgaliselt puudusi, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas on riskide haldamine kavandatud. Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda adekvaatselt lahendada töö teostamise käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi. 5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud puudulikult, või puuduvad üldse või sisaldavad sisulisi vastuolusid. Hankijal ei ole täpselt arusaadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. 10.7.5. „Töö teostamise metoodika“ (maksimaalselt 50 väärtuspunkti) Väärtuspunktid arvutatakse: „väärtuspunktid” = „hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” / „kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” ×50. Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 50 punkti. 50 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks riigihanke alusdokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on väga põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja otstarbekust. 30 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad analüüsi metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on üldiselt kirjeldatud ning teostatavus või terviklikkus on üldiselt põhjendatud. 20 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei ole piisavad ja/või asjakohased analüüsi metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista analüüsi eesmärkide täitmist. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on kirjeldatud, 10 kuid kirjeldus on enamustel juhtudel ebaselge või teostatavus või terviklikkus on enamustel juhtudel põhjendamata. 10 punkti - Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine töö eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esinevad põhimõttelised puudused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita ja hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vorme (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on käsitletud väga vähesel määral või puudulikult, puudub põhjendatus. 5 punkti - Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või mitte-asjakohased. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esineb kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täita ja hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) ei ole üldse kirjeldatud. 11. HANKELEPINGU TINGIMUSED 11.1. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 3. 11.2. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama ja hankijale välja saatma hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates päevast, mil hankija selle pakkujale välja saatis. Mõjuval põhjusel võib hankija allkirjastamise tähtaega pikendada, andes edukale pakkujale sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist või lepingu täitmisele mitte asumist on hankijal õigus käsitleda kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist RHS § 119 lg 1 mõttes ning sel juhul tegutseb hankija edasi vastavalt RHS-s sätestatule. 12. LISAD HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus HD Lisa 2 – Maksumuse esitamise vorm HD Lisa 3 – Hankelepingu projekt HD Lisa 4 – Vastavustingimused 11 HD Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs Riigihanke eseme Tehniline kirjeldus Tallinn 2021 1 SISUKORD Sisukord MÕISTED ........................................................................................................................ 3 1. Hanke ese................................................................................................................ 4 2. Praegune olukord ja taustainfo............................................................................ 4 3. Hanke eesmärk ....................................................................................................... 6 4. Tegevused: ............................................................................................................. 7 I etapp ehk ANALÜÜSI OSA ........................................................................................ 7 II etapp ehk TOETUSVAJADUSE ETTEPANEKUTE TEGEMINE ............................. 8 III etapp ehk TOIMIMISMUDELI KIRJELDUS JA TEEKAART .................................. 8 5. Töö tulemid................................................................................................................ 9 6. Tulemite kasutus tulevikus................................................................................. 10 7. Lõpparuanne ........................................................................................................ 10 8. Töökorraldus ........................................................................................................ 10 9 Tellijapoolne meeskond ...................................................................................... 11 10. Töö eest tasumine ................................................................................................ 11 2 MÕISTED E-kviitung Struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavas vormingus loodud kviitung E-teenused Ehk pikemalt elektroon(ili)ne teenus, on teenus, mida osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste kanalite kaudu, peamiselt internetis või mobiiltelefoni teel. E-teenuste pakkumisega tegeleb nii riik läbi avalike e-teenuste (nt. eesti.ee; e-riik.ee) kui erasektor. G2B Goverment to business ehk info- ja/või andmevahetus avaliku- ja erasektori vahel. G2G Goverment to goverment ehk info- ja/või andmevahetus avaliku sektori asutuste vahel Masinloetavad/masintöödeldavad Masinloetav formaat on failiformaat, mis on andmed/formaat struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja välja lugeda. Reaalajamajandus Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. x-tee andmevahetuskiht X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. 3 1. Hanke ese Käesoleva riigihanke esemeks on „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (edaspidi töö) tellimine vastavalt hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele. 2. Praegune olukord ja taustainfo 2.1 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.1 2.2 Tulemuseks on kiirem ning automatiseeritud andmevahetus, teabe parem juurdepääsetavus ja laialdane RTE lahenduste kasutusele võtmine, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtete konkurentsivõimet, vähendama bürokraatiat ettevõtjaks olemisel, kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust, kaupade liikumist ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi. Lisaks loob tugev partnerlussuhe, piiriülene koostöö ja koosvõimelisuse saavutamine ettevõtetele lihtsama asjaajamise regioonis laiemalt ning aitab tõsta ekspordivõimekust. 2.3 RTE rakendamise põhieesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaks seeläbi kaude tootlikkust. 2.4 Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite kasutamise. 2.5 Visiooni elluviimine aitab saavutada Vabariigi Valitsuse eesmärki vähendada ettevõtjate halduskoormust ja bürokraatiat ning rakendada andmete kogumisel ühekordse küsimise ja masinloetava ristkasutatavuse põhimõtet. Lisaks sellele soovib riik tänu logistikaahela digitaliseerimisele tõsta sektori konkurentsivõimet, muutes tarneahela turvalisemaks, läbipaistvamaks ning vähendades tänu digitaliseerimisele ettevõtjate halduskoormust rakendades once only printsiipi ning aidates saavutada „Reaalajamajanduse visioonis 2020- 2027“ toodud eesmärke. Visooni üheks alameesmärgiks on e-kviitungite laialdane kasutusele võtt aastaks 2025 2.6 E-kviitung on struktureeritud, standardiseeritud masinloetav dokument, mis lisaks e-arve infole sisaldab ka makseinfot. Seega paberkviitungid ning elektroonilised pildid ja PDF-id ei ole e-kviitungid. Näiteks võib e-kviitung liikuda automaatselt ja reaalajas müüja kassasüsteemist läbi e-kviitungi operaatorite juriidilise isiku raamatupidamissüsteemi või eraisiku mobiilirakendusse. E-kviitungite vahetus võib toimuda ka pangateenuste kaudu või mõnel muul viisil. Teenus saab toimida nii Eesti siseselt kui ka piiriüleselt. Teenuse 1 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 4 toimimiseks on alustatud CEN rahvusvahelise töögrupi2 poolt Euroopa e-kviitungi standardi loomist. Standard peaks eeldatavasti valmima 2022. aastal. 2.7 E-kviitung on juba täna Eestis reaalsus. 2014. aastal algatati Omniva ja Telia eestvedamisel e-kviitungi projekt3, millest on väljakasvanud täna paljudele tuttav Telia mTasku4 mobiilirakendus. Alexela Oil AS oli esimene ettevõte, kes hakkas Eestis 2017. aasta septembris väljastama universaalseid masinloetavaid e-kviitungeid. Lisaks kliendimugavusele, muudab e-kviitung ostuprotsessi keskkonnasäästlikumaks. Eestis väljastatakse aastas ligi 400 miljonit paberkviitungit, mille trükkimiseks kulub 20 tonni paberit – selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett, ning trükkimisest tekib lisaks ligi 20 tonni jäätmeid5. 2.8 Reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi6 kohaselt säästavad reaalajas andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e- veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ca 14,10 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Eestis on e- kviitungite kasutusele võtmisel kulude kokkuhoid konservatiivsete hinnangute kohaselt ca 60 mln aastas. Samal ajal Soomes on e-kviitungitele üleminekul hinnatud kulude kokkuhoid ettevõtjate jaoks ca 900 miljonit eurot aastas7. Ettevõtjal tekib võimalus suunata kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt SKP kasvule. 2.9 Eraisikute hüvanguks võib e-kviitungite kasutusele võtmise puhul tuua muuhulgas välja kestvamad ja mugavamad võimalused näiteks toote garantii dokumentide ja juhendite hoiustamiseks. Mõlemad dokumendid tulevad e-kviitungiga kaasa elektroonselt e-mailile või mobiilirakendusse ning liigne paberimajanduse arhiveerimine kodustes tingimustes hoiaks kokku nii aega kui ruumi. 2.10 E-kviitungi temaatikaga on aktiivselt tegutsenud ka Soome era- ja avalik sektor koostöös. RTECO on Soome tehnoloogiaettevõtete võrgustiku (Teknologiateollisuus) 2017. aastal alanud projekt, mille raames ettevõtted ja riigiasutused teevad koostööd RTE- ökosüsteemide arendamiseks. Projektil on kaks alamprojekti, millest üks on pühendatud e- kviitungite kasutuselevõtmisele. Projekti e-kviitungite töörühm on välja töötanud suunised8. Soome maksuamet peab e-kviitungeid automaatsele andmepõhisele käibearuandlusele ülemineku oluliseks eelduseks. 2.11 Eesti Standardikeskuse alla on loodud EVS/TK 76 Reaalajamajanduse tehniline komitee, mis loodi e-kviitungi rahvusvahelises CEN/TC 434 töögrupis arvamuse avaldamiseks ja Eesti poolt koondatud hääle andmiseks. Eeldatavalt valmib standardi mustandi dokument juuli 2021 ja standard eeldatavasti kinnitatakse 2022 teisel poolaastal. 2.12 Reaalajamajanduse raames on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seadnud teadus- ja arendustegevustes9 eesmärgiks uuenduslike digilahenduste, liidestuste ja teenuste 2 CEN - Technical Bodies - CEN/TC 434 3 https://kviitung.ee/ 4 https://www.mtasku.ee/ 5 Omniva: https://www.omniva.ee/index.php?article_id=653&page=580&action=article& 6 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 7 Technology Industries Finland (2018). eReceipt guidelines. Leitav: https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6 .pdf 8 https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6.pdf 9 vt Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 https://www.hm.ee/et/TAIE- 2035 5 rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustega koos analüüsi, metoodika loomise ja testimisega test- ja/või töökeskkonnas, mille abil on ettevõtjal rohkem aega tegeleda tootlikkuse tõstmise ja uute teenuste väljatöötamisega. Reaalajamajanduse lahenduste loomisel ja tegevuste elluviimisel peetakse silmas järgnevaid aspekte: 2.13 uudsus st midagi sellist, mida reaalajamajanduse projekti raames täna Eestis tehakse, ei ole täna kuskil tehtud ning lahendused on uudsed; 2.13.1 loominguline st kasutades olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme panna need ühtselt koos toimima täiesti uute teenuste ja lahenduste loomiseks; 2.13.2 ettemääramatu tulemus st et ole teada kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse; 2.13.3 süstemaatiline st kõik loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti uued, mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel tulevikus katsetada. 2.13.4 ülekantav ja/või korratav st kõik peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad. 2.14 Käesolev analüüs peab andma vastused läbi teadmispõhise ja süstemaatilise analüüsi. 3. Hanke eesmärk 3.1.Käesoleva hanke eesmärgiks on: 3.2.1 huvigruppidega tehtud infokorje käigus saada ülevaade täna turul olevatest e-kviitungi lahendustest ja e-kviitungi tulevikuvaadetest ning toetusvajadusest teenuse toimimiseks; 3.3.2 esitada ettepanekud toetusvajaduseks ja teenuse toimimise mudeliks koos ajakavaga (nn teekaart, vt punkti 4.3). 3.4.Töö metoodika 3.5.Töö keskendub nii eraisikule kui ka ettevõtjatele mõeldud e-kviitungi teenuse toimimismudelile ja toetusvajaduse (eelkõige teenust pakkuvatele ettevõtjatele) väljaselgitamisele, mille täitmiseks peab töövõtja läbi viima nii dokumendianalüüsi kui ka küsitlusi ning kasutama muid sobivaid meetodeid hankelepingu eesmärgi saavutamiseks. 3.6.Töö teostamisel peab töövõtja lähtuma vähemalt järgmistest dokumentidest, materjalidest ja andmeallikatest: 3.7.Borderless Real-Time Economy (RTE) Spearhead: eReceipt10 (E-kviitungi teostatavuse uuring) 3.8.eReceipt Guidelines11 10 Teostatavuse analüüs on kättesaadav siit: https://900ed4a8-9c07-4bbc-bdb5- 97fdb5896eb2.filesusr.com/ugd/8cf6e6_e0e587903c224b8f8328c11ee5d01267.pdf 11 Kättesaadav siit: https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6.pdf 6 3.9.Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2020-202712 3.10. Maksekeskkonna digitaliseerimise strateegia (eeldatav valmimise aeg 2021. a juuli). 4. Tegevused: Töö käigus tuleb töövõtjal kaasata erasektori esindajad ja võimalikud teenuse kasutajad, kellel on potentsiaal või huvi arendada e-kviitungiga seonduvaid e-teenuseid või on osa teenuse toimimise mudelist. Täpsem nimekiri kaasatavatest ettevõtjatest moodustub Töövõtja poolt valimipõhiselt (nt täna juba loodud töörühmadest Eesti Panga Maksekeskkonna Foorumi, Eesti Standardi- keskuse ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu all) ja koostöös tellija juhtrühmaga. Töövõtja viib läbi infokorje nii ettevõtjate kui ka eraisikute seas kaasates erasektori esindajaid näiteks küsitluste, fookusgrupi intervjuude kaudu või muus sobivas vormis. Lepingu täitmine toimub etappide kaupa ning töövõtja peab II ja III etapi ellu viima paralleelselt. I etapp ehk ANALÜÜSI OSA Etapp jaguneb dokumendianalüüsiks ning infokorjeks. Tegevused peab töövõtja ellu viima 3 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 4.1.1 Dokumendianalüüsi käigus peab töövõtja: 4.1.1.1 andma ülevaate täna turul olevatest e-kviitungi lahendustest ja e-kviitungi tulevikuvaadetest (mis pole veel realiseerunud) Põhja-Balti regioonis, vähemalt 3-st riigist (eelistatult Soome, Rootsi, Leedu) ja Eestist; 4.1.1.2 analüüsima ja selgitama välja, millised lahendused ja tulevikuvaated on muuhulgas: 4.1.1.2.1 teenust tarbiva ettevõtja/eraisiku vaatest – kõige kasutajasõbralikum, sh lihtsasti kasutusele võetav ja majanduslikult soodsaim lahendus; 4.1.1.2.2 teenust pakkuva ettevõtja vaatest – mõistlikus mahus tehnoloogilisi muudatusi nõudev, ühtselt standardiseeritud, majanduslikult soodsaim ja optimaalsete kasutusele võtmise kuludega. 4.1.2 Infokorje ja selle tulemite analüüs osas peab töövõtja: 4.1.2.1 Viima läbi infokorje, kuhu kaasatakse: 4.1.2.1.1 valdkondlikud eksperdid (eelkõige täna e-kviitungi/e-arve teenust pakkuvad või teenuse ahelasse kaasatud ettevõtjad; valdkondlikud poliitikakujundajad; erialaliidud – Eesti Kaupmeeste Liit; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon; Eesti E-kaubanduse Liit; Eesti Pangaliit; jm). 4.1.2.1.2 e-kviitungi teenuse tarbijad (ettevõtjad ja eraisikud), kes juba kasutavad turul olevaid e-kviitungi teenuseid või on tulevased võimalikud kasutajad. 4.1.2.2 Infokorje eesmärgiks on muuhulgas selgitada välja ja analüüsida ning leida vastused järgnevatele küsimustele: 4.1.2.2.2 Miks ei ole täna e-kviitungi lahendusi veel laiemalt turule jõudnud/kasutusele võetud ja millised on peamised murekohad/takistused/hirmud/riskid/ohukohad 12 Kättesaadav siit: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020- 2027_kaskkiri.pdf 7 seoses e-kviitungiga nii teenusepakkuja, teenust tarbiva ettevõtja kui ka eraisiku jaoks (mh majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed, teadlikkuse probleemid)? 4.1.2.2.3 Millised on võimalikud lahendused teadlikkuse tõstmiseks (mh majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed lahendused)? 4.1.2.2.4 Kuidas jõuda e-kviitungite kasutamisel kriitilise massini nii teenust tarbivate ettevõtjate kui ka eraisikute osas? Esitada ettepanekud tehnoloogilisest, sotsiaalsest vaatenurgast lähtuvalt. 4.1.2.2.5 Milline on majanduslik kasu e-kviitungi kasutusele võtmisel? Analüüsida kasutegureid kasutajagruppide lõikes, sh hinnata, et kelle vaates on e-kviitungite kasutusele võtmisel kasu kõige suurem (teenusepakkuja, teenust tarbiv ettevõtja, eraisik)? 4.2 II etapp ehk TOETUSVAJADUSE ETTEPANEKUTE TEGEMINE Tegevuste elluviimise eeldatav aeg on 3.-4. kuu lepingu sõlmimisest arvates Töövõtja peab analüüsima: 4.2.1 Kuidas riigi poolt toetada e-kviitungi laiemalt kasutuselevõttu erasektoris? Missugune on ettevõtjate toetusvajadus? Millal toetada? 4.2.2 Missuguseid sihtgruppe tuleks toetada, et mõjutada e-kviitungi laialdasemat kasutuselevõttu? Lisada sihtgruppide prioriteetsus koos põhjendustega. 4.2.2 Missuguseid tegevusi ja arendusi tuleks toetada? Lisada ettepanekud tegevuste, arenduste prioriteetsuse kohta koos põhjendustega. 4.3 III etapp ehk TOIMIMISMUDELI KIRJELDUS JA TEEKAART Etapp jaguneb teenuse toimimismudeli kirjelduseks ja ettepanekute esitamiseks (teenuse toimimise mudel koos ajakavaga, nn teekaart) Tegevuste elluviimise eeldatav aeg on 3. – 5. kuu lepingu sõlmimisest arvates 4.3.1 Töövõtja peab analüüsima ja esitama teenuse toimimise mudeli analüüsi, teostama mudeli loome ja esitama ettepanekud (arvestades I etapis kogutud infot) järgmiste küsimuste osas: 4.3.1.1Millised on e-kviitungi olemasolevad ja võimalikud kasutusjuhud ja piirangud, st teekondade kirjeldus eri osapoolte vahel kogu makseahelas ja teekonda kaasatud teenusepakkujad? 4.3.1.2 Millised on võimalikud lahendused, kuidas e-kviitungi saaja identifitseeritakse? Milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus? 4.3.1.3 Millised on võimalikud lahendused, kuidas teha selgeks e-kviitungi saaja eelistatud rakendus, st kuidas e-kviitung temani jõuab? Milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus? 4.3.1.4 Millised on võimalikud lahendused, kuidas e-kviitungi teenus on kasutusele võetud kasutaja vaatest, st nii teenust tarbiva ettevõtja kui ka eraisiku poolt? Kas ja milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus? 1. Äritarkvara? 2. Mobiilirakendus? 3. Pangateenus? 4. Või muu lahendus? 8 4.3.1.5 Millised on võimalikud tehnilised lahendused e-kviitungi vahetamiseks/kuvamiseks, nt keskse andmebaasi/ühtse taristu pilve ja hajutatud lahenduse võrdluses? Milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus? 4.3.1.6 Millised on võimalikud lahendused e-kviitungi transportimiseks ühest süsteemist teise, sh piiriüleselt? Milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus või kas ja kuidas saavad kõige optimaalsemalt eksisteerida mitu lahendust? 1. PEPPOL võrgustik? 2. API liidestused? 3. X-tee? 4. Pangaliidetused, request to pay 5. MyCompanyData teenus 5. Või muu innovaatiline lahendus? 4.3.1.7 Millised on välja selgitatud kasutusjuhtude protsessikirjeldused? Lähtuvalt eelmistes punktides välja selgitatud olemasolevatest ja võimalikest kasutusjuhtudest ja parimatest lahendustest teenuse toimimiseks peab töövõtja kirjeldama, milline on lähtuvalt kasutusjuhust parim e-kviitungi teenuse protsessimudel ja tegevuste kirjeldus alates e-kviitungi loomisest kuni e-kviitungi säilivusaja lõpuni nii ettevõtja kui ka eraisiku vaatest (makseahel) ning visualiseerima erinevate kasutusjuhtude korral parimad teenuse teekonnad erinevate teenuse osapoolte suhtes. Teenuse teekonnad peavad olema visualiseeritud lihtsasti ja arusaadavalt ka asjatundmatu isiku jaoks. Töövõtja peab kirjeldama peamised protsessi osapooled, nende rollid ja peamised ülesanded. Väljavalitud stsenaariumi funktsionaalsete nõuete juures peab töövõtja kirjeldama loodava süsteemi/teenuse funktsioonid koos selgitustega ehk mida infosüsteemis või andmevahetusplatvormi kaudu peab saama teha. Kaardistada tuleb e-kviitungi teenuse mudeli toimimiseks üldised funktsionaalsed nõuded ja lahenduse üldine arhitektuuriline vaade. Mittefunktsionaalsete nõuete osas tuleb kirjeldada tingimusi, millele peab teenus vastama. Arhitektuurse vaate juures peab töövõtja kirjeldama millistest komponentidest teenus koosneb, koos vastavate skeemide ning teiste infosüsteemide liidestega, sh milliseid andmeid vahetatakse, millistel tingimustel ja kuidas. 4.3.1.8 Millised on võimalikud ettepanekud, kuidas jõuda e-kviitungite kasutamisel kriitilise massini/võimalikult laia kasutaja hulgani ja suurema kasuni nii ettevõtjate kui ka eraisikute osas aastaks 2025? 4.3.1.9 Milline on majanduslik kasu e-kviitungi kasutusele võtmisel (teenusepakkuja, ettevõtja, eraisiku vaates)? 4.3.1.10 Milline on e-kviitungi teenuse turule tuleku ja rakendamise/kriitilise massi saavutamiseks vajalik tegevus ja ajakava (teekaart). Ajakava loomisel tuleb arvestada kõikide töö käigus ilmnenud aspektidega ja teenuse eri osapoolte vajaduste ja võimekusega. Teekaardil tuleb kirjeldada olulisemad teenuse elluviimiseks ja kriitilise massi saavutamiseks vajalikud tegevused ning tegevuste rakendamise indikatiivne periood. Töövõtja peab pakkuma välja jätkusuutliku rakendamise ajakava (teekaardi) kuni aastani 2025, kui RTE tööplaani järgselt peab olema saavutatud e-kviitungite laialdane kasutusele võtt turul. 5. Töö tulemid 5.1 Punktis 4 märgitud I etapi tulemina dokumendianalüüsi ja infokorje kokkuvõtted ning vastused punktis 4.1.2.2 märgitud küsimustele; 5.2 Punktis 4 märgitud II etapi tulemina toetusvajaduse kirjeldus; 5.3 Punktis 4 märgitud III etapi tulemina teenuse toimimismudeli kirjeldus koos visualiseeritud lahendustega ja ettepanekud koos ajakavaga (nn. teekaart). 9 6. Tulemite kasutus tulevikus . 6.1 Töö tulemusena luuakse eeldused selleks, et eraettevõtted saavad turule tuua uusi e- teenuseid. 6.2 Töö tulemus aitab kiiremini saavutada parema e-teenuse kvaliteedi ja ressursside kokkuhoiu. 6.3 Töö tulem on üheks sisendiks ettevõtjatele toetusmeetme väljatöötamisel. 7. Lõpparuanne 7.1 Töövõtja esitab Töö vastavalt punktis 4 märgitud tähtaegadele. 7.2 Töö peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö teostamiseks läbi viidud tegevustest ja selle tulemustest. 7.3 Töövõtja esitab Töö Tellijale I ja II etapi koos vahearuandena ja III etapi lõpparuandena eesti keeles elektrooniliselt muudetavas formaadis elektroonsel andmekandjal. Lõpparuanne esitatakse tellijale koos kõigi taustamaterjalide, andmete ja infoga, mida töö teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused. 7.4 Samuti peab töövõtja koostama laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtte ja slaidipresentatsiooni lõpparuande olulisematest tulemustest eesti keeles ja inglise keeles. 8. Töökorraldus 8.1 Töö läbi viimise juhtimine toimub järgmiselt: 8.1.1 Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab tööle täpsustatud nõuded, vajadusel metoodika ja tegevuskava, veendub nende täitmises ja osaleb oma teadmiste jagamisega, ning on aktiivne koostööpartner; 8.1.2 Töövõtja juhib Töö teostamist ja töötulemuste koostamist. 8.2 Hanke eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille komplekteerib tellija. Juhtrühma ülesanded on: 8.2.1 Töö koostamise projektijuhtimise tingimuste esitamine ja kontroll; 8.2.2 osalemine aruteludes ja koosolekutel; 8.2.3 tööde käigu kontroll, sh etappide kokkuvõtete kinnitamine; 8.2.4 lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine. 8.3 Töövõtja ülesanded on: 8.3.1 juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine, koordineerimine ja protokollimine; 8.3.2 töö aluseks olevate dokumentide, materjalide, analüüside, küsitluste, intervjuude, uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine; 8.3.3 väliste osapoolte valimi koostamine, osapoolte kaasamine ja infokorje läbiviimine eelnevalt juhtrühmaga kooskõlastatud viisil; 10 8.3.4 Tellija esindajatega koosolekute ja infokorje seotud kohtumiste kokkukutsumine, ettevalmistamine ja läbiviimine, kooskõlastatuna tellija juhtrühmaga; 8.3.5 ülejäänud arutelude, koosolekute, intervjuude või muude tööga seotud ürituste kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; 8.3.6 punktis 6. toodud töö osade koostamine arvestades punktis 4 toodud tegevusi; 8.3.7 Töö teostamine ja kokkuvõtete tegemine, sh vahearuande kokkuvõtete; 8.3.8 projektikeskkonna haldamine ja sisustamine, mis võimaldab tellijal ja seotud osapooltel olla kursis ning jälgida tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute materjalid) ja ajakava. Töövõtja on vaba pakkuma endale sobivat projektikeskkonda; 8.3.9 Infokorje, analüüsi kokkuvõtete, dokumendianalüüsi, lahenduste, ettepanekute ja metoodika koostamisega seotud töö tegemine ja tulemuste esitamine juhtrühmale vastavatel aruandluskoosolekutel; 8.3.10 Töö tulemuste esitlemine tellijaga kokkuleppel vähemalt ühel avalikul üritusel koos loodud slaididega (vajadusel virtuaalsel). 9 Tellijapoolne meeskond 9.1 Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond: 9.1.1 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht; 9.1.2 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuht; 9.1.3 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse projektijuht; 9.2 Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii tellija organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest, avaliku sektori asutustest või erasektorist (sh erialaliitudest). 10. Töö eest tasumine 10.1 Punktis 4 toodud etappide alusel toimub tööde eest tasumine järgmiselt: 10.1.2 Etapp I ja II vahearuande kinnitamise järgselt 70% lepingu summast; 10.1.3 Etapp III lõpparuande kinnitamise järgselt 30% lepingu summast. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Tellija juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast Tellija juhtrühma kinnitust ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamist tehakse väljamakse vastavalt hankelepingule. 11 KÄSKKIRI 11.06.2021 nr 49 Riigihanke „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (riigihanke objekti CPV kood: 73200000-4 nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused) avatud hankemenetluse teel. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees Helen Roosimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete projektijuht; Komisjoni liikmed: 2.2. Sirli Heinsoo – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht; 2.3. Maarja Mänd – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse projektijuht; 2.4. Keir Pool – Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist, tema nõusolekul; 2.5. Mirjam Suurekivi – Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik, tema nõusolekul. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuhi Helen Roosimägi. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel