dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. juuni 2021
Viit
2-2/21-0352/3708
Registreeritud
11. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0352
Vastutaja
Regina Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-221-03523708 11.06.2021 Väljaminev kiri.asice4095 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 01.06.2021 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 teises lauses asendatakse sõnad „varale või keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile“; 2) paragrahvi 44 täiendatakse punktidega 101 ja 102 järgmises sõnastuses: „101) ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, mida ei ole võimalik vältida ega välistada; 102) samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik;“; 3) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja § 55 punktis 9 asendatakse sõna „, või“ sõnaga „;“; 4) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) ehitusloa andmisel ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga.“; 5) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 91 järgmises sõnastuses: „91) ehitis ei vasta käesoleva seadustiku § 120 lõike 3 alusel antud kooskõlastusele ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga või;“; 6) paragrahvist 104 moodustatakse 12. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „1. jagu Kohaldamisala“; 7) paragrahvi 104 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse avalikus veekogus ehitise ehitamisele ja avaliku veekogu koormamisele kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.“; 8) paragrahvidest 105–113 moodustatakse 12. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. jagu Avalikus veekogus ehitise ehitamine“; 9) paragrahvi 105 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) ehitisele, nagu ujuvhotell, -saun, -restoran ja muu kaldalt tulijaid teenindav ehitis, mis ei ole veesõiduk.“; 10) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kaldaga funktsionaalselt seotud või“; 11) paragrahvi 108 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seadustiku § 105 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud ehitise puhul tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist taotleda hoonestusluba käesoleva seadustiku § 1133 alusel.“; 12) paragrahvi 108 lõikes 3 asendatakse sõnad „veeseaduse § 218 lõikes 2 hoonestusloa taotlusele esitatavatest nõuetest“ sõnadega „§ 1133 lõikes 2“; 13) paragrahvi 109 lõikes 2 asendatakse sõnad „veeseaduse §-s 223“ sõnadega „käesoleva seadustiku §-s 11311“; 14) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) seadustiku 12. peatükki täiendatakse 3. ja 4. jaoga järgmises sõnastuses: „3. jagu Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega § 1131. Hoonestusluba (1) Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa sellel püsiva asukohaga ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks taotlema hoonestusluba. (2) Ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele seda kohaldatakse, on hoonestusloa oluline osa ning kuulub hoonestusloa omajale. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis ja tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. (4) Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti. (5) Avaliku veekogu koormatava ala moodustab ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariidist lähtuvalt. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitise alune pind. (6) Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele, avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile, kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele ega käesoleva seadustiku § 105 lõike 3 punktis 6 sätestatud ehitistele. § 1132. Riigi alustatud hoonestusloa menetlus (1) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu: 1) meretuulepargiga riikidevahelise koostööprojekti elluviimiseks; 2) vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega. (2) Riik võõrandab hoonestusloa 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates enampakkumisel või valikpakkumisel. (3) Pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused tagastab pädev asutus läbi vaatamata. (4) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 1136. (5) Riigi alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa menetlemise korra ja hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 1133. Hoonestusloa taotlemine (1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus). (2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise puhul tuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja; 6) esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha; 7) hoonestusloa taotletav kestus; 8) äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingute liikmete ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed; 9) teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist; 10) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid. (3) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamist pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele. § 1134. Hoonestusloa menetluse algatamine (1) Hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsustab pädev asutus. (2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse käesoleva seadustiku § 1137 lõikes 3, § 1139 lõikes 4 või § 11311 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. (3) Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus: 1) isiku, kelle taotlust hakatakse menetlema; 2) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise; 3) vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja; 4) vajaduse korral tingimused, mida peab arvestama, kui taotlusaluse ala kohta on algatatud rohkem kui üks hoonestusloa menetlus või taotlusaluse veekogu piiritletava ala koormamiseks kehtib teine hoonestusluba; 5) muud vajalikud tingimused. (4) Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemise ja muude tingimuste täitmise tähtaegu. § 1135. Asjaomase asutuse arvamus (1) Pädev asutus esitab hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 30 päeva. Kui asjaomane asutus ei ole arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada asjaomase asutuse arvamuseta. (2) Asjaomane asutus annab arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. (3) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks vajalikke dokumente ja lisateavet. (4) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek keelduda hoonestusloa algatamisest, kui: 1) asjaomase asutuse ohuhinnangul tekib hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitise puhul oht inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada; 2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud tähtaja jooksul asjaomase asutuse poolt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente ja lisateavet ega taotlenud nende esitamise tähtaja pikendamist; 3) hoonestusloa taotleja poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud dokumendid või lisateave on ebaõiged ja hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul asjaomase asutuse esitatud puuduste kõrvaldamise nõudest arvates puudusi kõrvaldanud. § 1136. Hoonestusloa taotluse teade (1) Kui asjaomane asutus ei tee käesoleva seadustiku § 1135 lõike 4 alusel ettepanekut keelduda hoonestusloa algatamisest ega esine § 11311 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. (2) Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed ning käesoleva seadustiku §-s 1137 sätestatud täiendavate hoonestusloa taotluste esitamise kord ja tähtaeg. § 1137. Täiendav hoonestusloa taotlus (1) Paragrahvi 1136 lõikes 1 sätestatud teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on huvitatud isikul õigus esitada sama piiritletud veekogu osa ehitisega koormamiseks omapoolne käesoleva seadustiku §-s 1133 sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus. (2) Pädeval asutusel on õigus lühendada tähtaega käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täiendava hoonestusloa taotluse esitamiseks, kuid mitte alla 30 päeva, kui taotletud hoonestusloa andmisel on ettenähtav, et puudub teiste isikute huvi omapoolsete hoonestusloa taotluste esitamiseks. (3) Kui käesoleva seadustiku § 1136 lõike 2 kohaselt avaldatud teates märgitud tähtaja jooksul ei esitata täiendavat hoonestusloa taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud tähtaja lõppemisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. (4) Kui käesoleva seadustiku § 1136 lõike 2 kohaselt avaldatud teates märgitud tähtaja jooksul esitatakse täiendav hoonestusloa taotlus ja ehitis, millega avaliku veekogu piiritletud osa soovitakse koormata, erineb oluliselt esimeses hoonestusloa taotluses kirjeldatud ehitisest, esitab pädev asutus täiendava hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras. § 1138. Hoonestusloa taotluse muutmine (1) Kui hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala muudetakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras. Avaliku veekogu koormatava ala vähendamise korral võib pädev asutus jätta asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimata. (2) Hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala võib põhjendatud juhul muuta pärast käesoleva seadustiku § 1136 kohaselt teate avaldamist ja § 1139 kohast menetlust. Kui ala nihutatakse või suurendatakse pärast nimetatud teate avaldamist või menetlust üle 33 protsendi, avaldab pädev asutus käesoleva seadustiku § 1136 kohaselt uue teate ning täiendavate taotluste esitamise korral menetleb taotlusi käesoleva seadustiku § 1137 lõike 4 ja § 1139 kohaselt. § 1139. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine (1) Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus (edaspidi konkureeriv taotlus), mille puhul puuduvad käesoleva seadustiku §-s 11311 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid. (2) Pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi, lähtudes: 1) asjaomase asutuse arvamusest; 2) planeeringutes toodud suunistest; 3) keskkonnakaalutlustest; 4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust; 5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest; 6) riigi majanduslikust kasust; 7) merealale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast; 8) projekti sotsiaalsest kasust; 9) mereala koormamisel mereala kasutamise otstarbest; 10) mereala koormamisel vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatest eesmärkidest; 11) mereala koormamisel riigi eelistusest mereala kasutamisel. (3) Nende konkureerivate taotluste alusel, mis ei saanud hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgemaid punkte, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. (4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. (5) Konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 11310. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine (1) Kui konkureerivad taotlused said hindamisel võrdsed või kuni kümne protsendi ulatuses erinevad punktid, ei tee pädev asutus käesoleva seadustiku § 1139 lõikes 4 sätestatud otsust ja korraldab 60 päeva jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates konkureerivate taotluste esitajate vahel konkursi kirjaliku enampakkumise alusel (edaspidi konkurss). (2) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus: 1) enampakkumise alghinna sõltuvalt koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest ja ehitise tüübist; 2) tagatisraha suuruse, mis on meretuuleparkide puhul kaks protsenti ja muude ehitiste puhul kümme protsenti enampakkumise alghinnast; 3) pakkumisele esitatavad nõuded. (3) Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumise korral tagatisraha tagastatakse. Konkursi võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktide 3 ja 5 alusel konkursi nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata. (5) Pädev asutus ei kvalifitseeri konkureeriva taotluse esitajat konkursil osalejaks, kui ta ei ole tähtaja jooksul tasunud tagatisraha või ei täitnud konkursil osalemiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud nõudeid. (6) Pädev asutus lükkab konkursil osaleja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele. (7) Pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks, kui: 1) on rikutud konkursi läbiviimise korda; 2) ainult üks konkureeriva taotluse esitaja kvalifitseeritakse konkursil osalejaks; 3) pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil osaleja on esitanud valeandmeid; 4) esitati ainult üks nõuetele vastav pakkumine; 5) jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi; 6) ühtegi konkureeriva taotluse esitajat ei kvalifitseerita konkursil osalejaks; 7) ei esitatud ühtegi nõuetele vastavat pakkumist; 8) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada konkursi tulemust. (8) Konkursi nurjunuks tunnistamise korral käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1, 3 või 6–8 sätestatud juhul korraldab pädev asutus 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates konkureerivate taotluste esitajate vahel uue konkursi. (9) Konkureeriva taotluse esitajal, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks tunnistamise, ei ole lubatud osaleda käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel korraldataval uuel konkursil ja pädev asutus teeb tema taotluse puhul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. (10) Hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul. (11) Kui konkursil kõrgeimat hinda pakkunud osaleja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi, algatatakse hoonestusloa menetlus paremuselt järgmise hinnapakkumise teinud konkursil osaleja suhtes, kes tasub pakutud summa pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul. (12) Kui konkurss tunnistatakse nurjunuks käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2, 4 või 5 alusel, algatatakse hoonestusloa menetlus hoonestusloa taotleja suhtes, kes ainsana kvalifitseeriti konkursil osalejaks ja ainsana esitas nõuetele vastava pakkumise. (13) Pädev asutus selgitab käesoleva paragrahvi lõigete 10–12 alusel välja taotleja, kelle suhtes algatatakse hoonestusloa menetlus, ja teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud taotleja väljaselgitamisest arvates. Teiste konkureerivate taotluste alusel teeb pädev asutus sama tähtaja jooksul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. (14) Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 11311 sätestatud asjaolud. (15) Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja enampakkumise alghinna määramise ning konkursi tagatisraha metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 11311. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine (1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. (2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui: 1) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba; 2) taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringuga; 3) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud; 4) kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering; 5) kavandatava ehitisega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitse objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada; 6) hoonestusloa taotleja suhtes esinevad käesoleva seadustiku § 1135 lõikes 4, § 1139 lõikes 3, § 11310 lõikes 9, § 11310 lõike 13 teises lauses või §-s 11313 sätestatud asjaolud. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seadustiku § 104 lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse käesoleva seadustiku § 11314 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga. (4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolust teatavaks saamisest, kui käesolevas seadustikus pole sätestatud teisiti. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. § 11312. Hoonestusloa andmine (1) Hoonestusloa annab pädev asutus. (2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused: 1) hoonestusloa omaja; 2) avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites; 3) ehitise või ehitiste asukoht koormataval alal; 4) ehitise kasutamise otstarve; 5) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindala; 7) hoonestusloa kehtivusaeg; 8) hoonestusloa kasutamise piirangud; 9) muud vajalikud tingimused. (3) Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. (4) Avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise kohta üle 33 protsendi küsib pädev asutus asjaomaselt asutuselt arvamust käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras. § 11313. Hoonestusloa andmisest keeldumine (1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui: 1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga; 3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; 4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) inimese elule, tervisele, keskkonnale ja varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; 7) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. (2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja ja taotletava ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et kavandatav ehitis või hoonestusloa taotleja võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või majandust. (3) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle taotletav hoonestusluba ei lähtu riigi olulistest huvidest. § 11314. Hoonestusloa kehtivus (1) Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus arvestab hoonestusloa kehtivusaja määramisel ehitise liiki ja otstarvet. (2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. (3) Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut. (4) Kui hoonestusloa taotlus esitatakse ala kohta, kus on algatatud planeering ning planeerimismenetlus ei ole lõppenud, võib pädev asutus anda ajutise hoonestusloa. Ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul planeeringu kehtestamisest arvates. Kui ajutise hoonestusloa ja kehtestatud planeeringu vahel vastuolu ei esine, annab pädev asutus ajutise hoonestusloaga samadel tingimustel käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud tähtajaga hoonestusloa. Planeeringuga vastuolu korral hoonestusluba ei anta ja ajutise hoonestusloa kehtivusaeg lõpeb. § 11315. Hoonestusloa tingimuste muutmine (1) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi. (2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule. (3) Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. § 11316. Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel (1) Hoonestusluba või hoonestusluba omavas äriühingus väärtpaberituruseaduse § 9 tähenduses olulist osalust omandada sooviv isik (edaspidi käesolevas paragrahvis omandaja) esitab enne hoonestusloa või äriühingu olulise osa omandamist pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) omandaja nimi, asukoht, registrikood või isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg, andmed osaluse kohta teises juriidilises isikus või varakogumis ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandajal on kontroll; 2) juriidilisest isikust omandaja osanike, aktsionäride või liikmete nimekiri, andmed igale osanikule, aktsionärile või liikmele juriidilises isikus või varakogumis kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kellel on kontroll juriidilisest isikust omandaja osanike, aktsionäride või liikmete üle; 3) juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 4) konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilisest isikust omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta. (2) Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga). (3) Pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid. (4) Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloa või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse teisele isikule võõrandamise kohta. (5) Pädev asutus teeb hoonestusloa ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise otsuse, võttes omandaja puhul arvesse käesoleva seadustiku §-s 11313 sätestatut. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamisest keeldumise otsuse, siis hoonestusloa võõrandamine ja omandamine on keelatud ja keeldu rikkudes tehtud tehing tühine. (6) Pärast hoonestusloa üleminekut teisele isikule muudab pädev asutus hoonestusloal omaja andmed. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks. § 11317. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine (1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotluse alusel. (2) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui: 1) hoonestusloa omaja seda taotleb; 2) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi; 3) hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist; 4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa andmiseks; 5) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele; 6) hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisega; 7) hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist. (3) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb käesoleva seadustiku § 11313 lõikes 2 sätestatud alus. (4) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettekirjutust ei pea tegema, kui selle täitmine on ilmselgelt võimatu. (5) Kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, hõlmab ehitist, mis mõjutab elutähtsa teenuse toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või riigikaitseobjekti, on riigil õigus nimetatud ehitis avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust. § 11318. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega (1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest. (2) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev asutus. § 11319. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. 4. jagu Hoonestustasu § 11320. Hoonestustasu (1) Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu. (2) Hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. (3) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pindala. (4) Hoonestustasu määramiseks arvutab Maa-amet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse. § 11321. Hoonestustasu maksmise kord (1) Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni. (2) Pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku § 11320 lõikes 2 või 3 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse tuuleelektrijaama puhul hetke, kui tuuleelektrijaam annab esimest korda võrku elektrienergiat. (3) Hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud korra kohaselt.“; 16) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „käesoleva“ sõnadega „lõike punktis 1¹ ja käesoleva“; 17) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;“; 18) paragrahvi 120 lõikes 3 asendatakse sõnad „ehitusloa eelnõu“ sõnadega „ehitusloa ja kasutusloa eelnõu“; 19) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimine.“; 20) paragrahvis 133 asendatakse arv „64 000“ arvuga „450 000“; 21) paragrahvi 134 lõikes 1, § 135 lõikes 1 ja § 136 lõikes 1 asendatakse sõnad „varale või keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale, riigikaitseobjektile või riigi julgeolekule“; 22) paragrahvi 134 lõikes 2, § 135 lõikes 2, § 136 lõikes 2, § 137 lõikes 2, § 138 lõikes 2, § 139 lõikes 2 ja § 140 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „100 000“. § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse menetlemine Enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamisele, hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale ehitusseadustiku nimetatud sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest keeldumine, hoonestusloa andmine või sellest keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.“. § 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduse 81. peatükk tunnistatakse kehtetuks. § 4. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) „Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi töövõime teadva häirimise või katkestamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega“; 2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või 2“. § 5. Maa hindamise seaduse muutmine Maa hindamise seaduse § 61 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Veeseaduse muutmine Veeseaduse 8. peatüki 3. ja 4. jagu tunnistatakse kehtetuks. Riigikogu esimees Jüri Ratas Tallinn, „........”...........................” 2021. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2021. a. Lisa 3 Seletuskirja Lisa 1 EELNÕU KAVAND XX.XX.2021 Vabariigi Valitsus määrus Riigi alustatud avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusloa menetlemise kord ja hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamise nõuded Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1132 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse riigi alustatud avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusloa menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamiseks. 1.peatükk HOONESTUSLOA MENETLUS § 2. Hoonestusloa taotlemine (1) Riik esitab hoonestusloa taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus). (2) Riiki esindab hoonestusloa taotluse menetlemisel valdkonna eest vastutava ministri juhitav ministeerium või tema poolt volitatud isik (edaspidi riik). (3) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama ehitusseadustiku § 1133 lõike 2 punktides 1–6 sätestatud andmeid. § 3. Hoonestusloa menetluse algatamine (1) Pädev asutus teeb 30 päeva jooksul riigi hoonestusloa taotluse saamisest hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse. (2) Pädev asutus esitab riigi hoonestusloa taotluse asjaomastele asutustele arvamuse andmiseks ehitusseadustiku § 1135 alusel. (3) Hoonestusloa taotluses esitatud koormatava ala muutmisel lähtutakse ehitusseadustiku § 1138 lõikes 1 sätestatust. (4) Hoonestusloa menetluse algatamisel lähtub päev asutus ehitusseadustiku § 1134 lõige 3 punktidest 1-3 ja 5. § 4. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu ja ilmnevad ehitusseadustiku § 11311 lõike 2 punktides 1 – 4 nimetatud asjaolud. § 5. Hoonestusloa andmine (1) Hoonestusloa annab pädev asutus. (2) Hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa tingimused lähtuvalt ehitusseadustiku § 11312 lõikest 2. (3) Hoonestusloa omaja on kuni hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise võitja väljakuulutamiseni riik. Pärast enampakkumise või valikpakkumise võitja väljakuulutamist on hoonestusloa omaja pakkumise võitja. 2. peatükk HOONESTUSLOA AVALIK ENAMPAKKUMINE VÕI VALIKKPAKKUMINE § 6. Hoonestusloa avaliku enampakkumise või valikpakkumise menetlus (1) Hoonestusloa avaliku enampakkumise või valikpakkumise väljakuulutamisel lähtutakse riigivaraseaduse § 58 lõikest 1. (2) Hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise teates esitatakse järgmine info: 1) olulised andmed hoonestusloa kohta; 2) tähtaeg, mille jooksul saab teha avalikku enampakkumist või valikpakkumist, ning koht, kuhu nimetatud avalik enampakkumine või valikpakkumine esitatakse. § 7. Hoonestusloa avalik enampakkumine (1) Hoonestusloa avalikul enampakkumisel lähtutakse riigivaraseaduse § 66 lõigetest 1-5. (2) Hoonestusloa avaliku enampakkumise läbiviija on pädev asutus. (3) Enampakkumisele registreerimine toimub ja enampakkumise protseduur viiakse läbi ainult eesti keeles. (4) Võõrkeelne avaldus enampakkumisel osalemiseks peab olema tõlgitud vandetõlgi poolt eesti keelde. (5) Enampakkumise läbiviijal on õigus jätta enampakkumisele registreeruda sooviv isik enampakkumisele registreerimata, kui isik ei esita nimetatud tõlget ja dokumendi sisu ei ole seetõttu enampakkumise läbiviijale mõistetav. § 8. Hoonestusloa avalik valikpakkumine (1) Hoonestusloa avaliku valikpakkumise väljakuulutamisel lähtutakse riigivaraseaduse §72 lõikest 1. (2) Valikpakkumise lisatingimused peavad olema lisatud hoonestusloa valikpakkumise väljakuuluutamise teates. § 9. Tutvumine enampakkumise või valikpakkumise dokumentidega (1) Pärast avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda: 1) korraldaja eelnevalt määratud ajal ja kohas võõrandatava hoonestusloaga ja võõrandamise lepingu oluliste tingimustega; 2) valikpakkumise lisatingimustega; 3) hoonestusloa andmise aluseks olevate dokumentidega ning uuringutega. § 10. Alghind (1) Hoonestusloa enampakkumise või alghinna määramisel võetakse aluseks hoonestusloaga seotud riigi poolt tehtud kulutused läbiviidud uuringutele, tellitud analüüsidele, mõjude hindamisele ja muud hoonestusloa menetluse käigus tehtud kulutused. (2) Meretuuleparkide hoonestusloa alghinna hulka arvestatakse võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine. § 11. Osavõtutasu (1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel lähtutakse osavõtutasu määramisel riigivaraseaduse §-st 61. (2) Osavõtutasu tagastatakse pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise nurjumisel. Enampakkumise võitja makstud osavõtutasu võetakse arvesse enampakkumisel pakutud summa osalise tasumisena. § 12. Enampakkumisel ja valikpakkumisel osalemise tingimused Enampakkumisel ja valikpakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis sisaldab: 1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti aadressi, telefoninumbrit; 2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma ilma sentideta, mis ei tohi olla alla alghinna; 3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; 4) nõustumine enampakkumises ja valikpakkumises osalemiseks pakkumise teates kehtestatud tingimustel; 5) osaleja finantsvõimekuse garantii tootmise rajamiseks; 6) pakkumise tegemise kuupäev; 7) pakkumise esitaja allkiri. § 13. Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste teatavaks tegemine (1) Nõuetele vastavate pakkumiste hulgast selgitab pädev asutus välja kõrgeima pakkumise. (2) Enampakkumise ja valikpakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja. (3) Kui kirjalikus enampakkumises või valikpakkumises osalejad on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. (4) Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. (5) Enampakkumise ja valikpakkumise tulemused kantakse protokolli ja enampakkumise tulemuste teatavaks tegemiseks edastatakse protokoll e-postiga pakkumise esitanud isikutele viie tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates aadressile, mis pakkumise avalduses on märgitud dokumentide kättesaamise aadressina. § 14. Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamine (1) Komisjon otsustab enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates. (2) Enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamisel tuuakse otsuses välja enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma. (3) Enampakkumise ja valikpakkumise konkursi osalustasu tagastatakse viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Osalustasu tagastatakse samale pangakontole, millelt osalustasu tasuti. (4) Enampakkumise ja valikpakkumise võitjale antakse otsustuskorras tähtajaline hoonestusluba. (5) Ostuhind osavõtutasu ületava summa osas tuleb enampakkumuse võitja poolt kogu ulatuses tasuda enne notariaalse müügilepingu sõlmimist notari deposiitarvele või enne notariaalse müügilepingu sõlmimist enamapakkumise ja enampakkumise konkursil näidatud arveldusarvele. § 15. Enampakkumise ja valikpakkumise nurjumise alused (1) Pädev asutus võib lugeda enampakkumise ja valikpakkumise nurjunuks järgmiste asjaolude alusel: 1) ainult üks pakkuja kvalifitseeritakse; 2) ühtegi pakkujat ei kvalifitseerita; 3) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist; 4) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis mõjutada oluliselt enampakkumise tulemust. § 16. Enampakkumise ja valikpakkumise lõppemine Enampakkumine ja valikpakkumine on lõppenud, kui pakkumise tulemused on kinnitatud või tunnistatud nurjunuks. Peaminister Majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop riigisekretär Lisa 4 Seletuskirja Lisa 3 rakendusaktide kavandid MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1139 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab avaliku veekogu koormamise kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise tingimused ja korra. § 2. Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamine (1) Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamine on mitme samale avalikule veekogule esitatud hoonestusloa hindamine lähtuvalt ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitest. (2) Konkureerivate hoonestuslubade hindamise eesmärgiks on tuvastada hoonestusloa taotlus, mis tagab parima avaliku veekogu kasutuse tuginedes Eesti merealaplaneeringule ja riigi eesmärkide täitmisele. § 3. Taotluste hindamise kord Pädev asutus võrdleb ja hindab kõiki hoonestusloa taotlusi. § 4. Konkureerivate taotluste hindamise alused (1) Hoonestusloa taotluse hindamisel tuginedes merealaplaneeringule hinnatakse: 1) siia alapunktid hindamisel vastavalt merealaplaneeringule; 2) … 3) … (2) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel tuginedes riigi arengudokumentidele lähtuvalt: 1) siia alapunktid, kuidas hinnatakse hoonestusluba lähtuvalt arengudokumentidest; 2) … 3) … (3) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel tuginetakse riigi eelistusest mereala kasutamisel: 1) siia alapunktid, mis metoodikat kasutatakse eelistuste seadmisel (VV tegevuskava, riigile võetud kohustused jne); 2) … 3) … (4) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel lähtuvalt majandustegevuse sisust hinnatakse: 1) siia alapunktid, mida majandustegevuse sisust hinnatakse; 2) … 3) … (5) Hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuvalt ettevõtja majandusvõimekusest hinnatakse: 1) siia alapunktid, mida ettevõtja majandustingimustest hinnatakse; 2) … 3) … (6) Hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuvalt majanduslikust kasust hinnatakse: 1) siia alapunktid, mida majanduskasu all hinnatakse; 2) … 3) … § 5. Hindamise tulemused § 6. Hindamise tulemuste avalikustamine § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. Ehitusseadustiku muutmise seadus Eelnõu seletuskirja Lisa 5 Rakendusaktide kavandid MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise ja enampakkumise alghinna määramise kord ning konkursi tagatisraha arvutamise metoodika Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11310 lõike 15 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste võrdsete hoonestuslubade taotluste vahel hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise ja avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste võrdsete hoonestuslubade taotluste vahel hoonestusloa menetluse konkursi läbiviimise alghinna määramise korra ja tagatisraha arvutamise metoodika. § 2. Konkursi korras hoonestuslubade menetluse tingimused (1) Konkursi korras hoonestusloa menetlus viiakse läbi nende hoonestusloa taotlejate vahel, kelle hoonestusloa hindamise punktid olid võrdsed või erinesid vaid 10% ulatuses. (2) Konkursi korras hoonestusloa menetluse eesmärgiks on anda võimalus läbi enampakkumise saada õigus hoonestusloa menetlemise algatamiseks konkreetsele avalikku veekogusse. (3) Konkursi korras hoonestusloa menetluse algatamine ei anna automaatset õigust hoonestusloa saamiseks. § 3. Konkursi väljakuulutamine § 4. Konkursi läbiviimine § 5. Konkursi tulemuste väljakuulutamine § 6. Konkursi läbiviimise alghinna määramise metoodika (1) Hoonestusloa menetleja võtab konkursi alghinna arvutamisel aluseks….. (2) … § 7. Konkursi läbiviimise tagatisraha arvutamise metoodika (1) Hoonestusloa menetleja võtab konkursi läbiviimise tagatisraha arvutamisel aluseks….. (2) … § 8. Konkursi alghinna ja osalemise tasu kinnitamine (1) Konkursi läbiviimise alghinna ja tagatisraha suurus kinnitatakse….. (kelle poolt) (2) … § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. Lisa 6 Seletuskirja Lisa 4 Kooskõlastustabel Kommentaar (esitaja), sh algne säte eelnõus Arvesse võtmine ja selgitus, sh lõplik säte eelnõus Eesti Energia AS 1. Eelnõuga sätestatakse uus regulatsioon, millega Mittearvestatud võimaldatakse riigil endal teostada merre ehitamise Eesti-Läti on kinnitanud ühise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi sh meretuulepargi eelarenduse meretuulepargi arendamiseks ning esitada need alad vastastikkuse mõistmise avalikule konkursile, mis riigile võimaluse memorandumi. Sellega kavatseb maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu. riik ise kaasa aidata Juhime tähelepanu, et selline eeldus ei ole senist taastuvenergia arendamisele. Riik rahvusvahelist turupraktikat arvestades teeb meretuulepargi arendamiseks põhjendatud. Euroopas on meretuuleparkide riigi eeltöö kuni hoonestusloa poolse eelarenduse ja oksjonile viimise mudelit saamiseni, hoonestusload kasutatud (näiteks Hollandis, Saksamaal, pannakse avalikule Suurbritannias, Taanis), kuid seda on alati tehtud koos enampakkumisele või taastuvenergia vähempakkumisega. See tähendab, et valikpakkumisele. Riik ei kavatse pakkumise objektis on taastuvenergia toodangule ise hakata tegelema makstav subsiidium, mitte arendajate poolt riigile meretuulepargi arendamisega ja makstav tasu mereala hoonestusõiguse eest. Kusjuures seega ei ole tegemist huvide riigid on taoliste merealade eelarenduste teostamiseks konfliktiga. Hoonestustasudele pidanud eelnevalt tegema märkimisväärseid riigi poolt enampakkumisele või investeeringuid (KMH, ausuuringud, loamenetlused, valikpakkumisele pandud projekteerimised) ning on lisaks kandnud hoonestusload mõju ei avalda, võrguühenduse rajamise kulu. Nimetatud oksjonite sest hoonestustasu on kõikidele tulemusel on üksikutel juhtudel parimad pakkumised hoonestusloa omanikele sarnased. olnud nn 0-subsiidiumiga st. arendaja ei küsi Seletuskiri on täpsustatud, riik ei taastuvenergia tootmise eest riigilt toetust. Samas on hakka ise osalema enda poolt juba täna Eestis kehtivad hoonestustasud 4-12 korda pakkumisele pandud hoonestusloa kõrgemad võrreldes näiteks Poola ja Lätiga. enam või valikpakkumisel. Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad avalikule konkursile. Eelnõu koostajad on selgitanud, et riigi huvi ei ole piirata nõudeid või võimalusi ettevõtjatele, kuid riigil peab olema iseotsustamise võimalus konkreetsete alade ja majandustegevuste osas. Eelnõu kohaselt riiki esindav asutus hakkab esitama merealadele meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi. Seletuskirja kohaselt võiks selleks asutuseks olla ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. 1 Eelnõusse on sisse kirjutatud huvide konflikt, sest energiaturgude valdkondi juhtiva ja reguleeriva asutuse ülesandeks ei peaks olema meretuuleparkide arendamine. 2. EhS § 8 ohutuse põhimõtte muutmine on Arvestatud osaliselt ebavajalik ning on vastuolus ehitusseadustiku Seoses märkusega on eelnõust aluspõhimõtetega 1.1. EhS § 8 teine lause nimetab kustutatud elutähtsa teenuse õigushüved, mis kuuluvad ohutuse mõiste alla. toimepidevus ja riigiside Eelnõuga soovitakse lisaks inimesele, varale ja toimimine. Riigi julgeolek ja keskkonnale täiendada õigushüvede nimekirja riigi riigikaitse objektide lisamine julgeolekuga, elutähtsa teenuse toimepidevusega, ohutuse mõiste alla on oluline riigiside toimimisega ja riigikaitseobjektiga. riigikaitselisest seisukohast. Muudatuse järgi ei tohi ehitis, 2.1. Leiame, et eelnõuga kavandatavad muudatused ehitamine ja ehitise kasutamine EhS § 8 on ebavajalikud, vastuolus EhS ning ehitamisega seonduv muu aluspõhimõtetega ja sisu poolest ebaselged. tegevus põhjustada ohtu riigi julgeolekule ning riigikaitse 2.2. EhS reguleerib igasugust ehitamist ning ohutuse objektile. Sätte muutmise eesmärk põhimõte peaks hõlmama neid õigushüvesid, millel on on, et püstitatavate ehitistega ei kokkupuude suurema osa ehitustegevusega. Olukorrad, tekitataks pöördumatuid kus ehitamine omab vahetut kokkupuudet riigi kahjustusi või häiringuid julgeolekuga, elutähtsa teenuse toimepidevusega, riigikaitselistele ehitistele ja riigiside toimimisega või riigikaitseobjektiga, on teistele ehitistele ning erandlikud. Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus süsteemidele, mis tagavad riigi iga ehitaja ja ehitustöö tellija peab olema teadlik julgeolekut. Antud muudatuse kõikidest riigi julgeolekust või elutähtsa teenuse eesmärk ei ole tekitada alus osutamisest tulenevate riigi huvidega ja õiguslike nimetatud süsteemide mõjutamise piirangutega. Ehitusseadustiku eesmärk ei ole teenida kriminaliseerimiseks, vaid riigi julgeoleku huve. Riigi julgeoleku ja elutähtsa ennetada olukorda, kus oleks teenuse toimivuse tagamine on antud kindlate võimalik püstitada ehitisi, mis riigiasutuste (Kaitseministeerium ning Majandus- ja võivad olla julgeolekuohuks. Kommunikatsiooniministeerium) pädevusse, kes Kui ehitis häirib riigi ülesannete saavad oma huve esindada ehitusloa menetluse täitmist, siis on see ohuks raames. On oluline ka märkida, et ehitise asukoht, mis riigikaitselisest seisukohast. mõjutab enim riigikaitselisi huve ning elutähtsa Eelnevat arvesse võttes on teenuse toimivust, määratakse planeeringus, mille tõttu eesmärgipärane tagada riigile ei ole eesmärgipärane sätestada EhS-s riigile võimalus sekkuda ehitustegevuse ulatuslikud võimalused sekkuda ehitustegevuse korraldusse. korraldusse riigi julgeoleku huvidest lähtuvalt. Märgime ka, et kehtiva EhS § 8 nimetatud õigushüvedest nähtub, et ehitis ei tohi avaldada vahetut ohtu. Ainuüksi asjaolu, et ehitis häirib teatud määral riigi ülesannete täitmist, ei muuda ehitist vahetult ohtlikuks. Arvestatud 2.3. Riigiside mõistet ei ole õigusaktides sätestatud Eelnõu uuest versioonist on ning tegemist ei ole iseenesest mõistetava terminiga. „riigiside“ kustutatud. Kuigi eelnõu seletuskiri viitab elektroonilise side seadusele, kasutatakse mõistet „riigiside“ üksnes selle seaduse 91. peatüki pealkirjana. Sellest ei järeldu, 2 mida riigiside tähendab ning milliste piirangutega peaks sealjuures ehitusloa taotlejad täpselt arvestama. Kuna riigiside mõiste ei ole selge, oleks selle seadmine ehitusseadustiku üheks põhiväärtuseks ning sellest tulenevate ehitusele piirangute seadmine vastuolus õigusselguse põhimõttega. 2.4. EhS § 8 on nimetatud abstraktsed õigushüved. Riigikaitseobjekt ei ole iseseisev õigushüve, vaid Mittearvestatud teatud ehitiste liik, ega sobitu olemuselt EhS § 8 Riigikaitseobjekt võib olla maa- sätestatud loetellu. Riigikaitseobjektid on hõlmatud ala, ehitis või seade, mille riigi julgeoleku mõistega ega vaja iseseisvat ründamise, hõivamise, väljatoomist. kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Riigi julgeoleku seisukohalt on oluline lisada see mõiste eraldi EhS § 8 loetellu. 3. Uue aluse lisamine ehitusloa andmisest Mittearvestatud keeldumiseks, ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks Eelnõust on välja jäetud oht ja kasutusloa andmisest keeldumiseks on elutähtsa teenuse toimepidevusele ebavajalik 2.1. Eelnõu EhS § 44 punkt 101, EhS § 46 ja riigiside toimimisele, oht riigi lg 1 p 3 ning EhS § 55 lg 81 lisavad EhS-i uue aluse julgeolekule ja riigikaitseobjektile („oht varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse jäävad eelnõusse ehitusloa toimepidevusele, riigiside toimimisele või andmisest keeldumise alustena riigikaitseobjektile“) ehitusloa andmisest sisse. EhS §132 lg 3 p 1 on seotud keeldumiseks, ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ning lõikega 2 ja see sätestab, et kasutusloa andmisest keeldumiseks. korrakitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohandada 3.1. Leiame, et nimetatud aluse lisamine ei ole üksnes sisenemisel ehitisse või järgmistel põhjustel õigustatud. Kehtiv EhS ei kasuta selle osasse. Ehitusloa andmisest mõistet „kaasnev oht“, v.a. EhS § 132 lg 3 p 1, kus keeldumisel ei ole ehitist, kuhu mõistet „oht“ kasutatakse korrakaitseseaduse siseneda füüsiliselt, olemas. tähenduses. On oluline märkida, et ohutuse Seletuskirjas on põhjendust põhimõttel EhS § 8 on autonoomne tähendus täiendatud. Eelnõu koostaja võrreldes korrakaitseseadusega (ehitusseadustiku hinnangul ei teki antud aluse seletuskiri, lk 17). Seega tuuakse EhS sisse täiendav sissetoomine õiguslikku ehitusloa keeldumise alus, millel puudub rakendus- ja ebaselgust ja on objektiivselt kohtupraktika. Eelnõu seletuskirjas puudub piisav põhjendatud. põhjendus, miks on nimetatud aluse loomine vajalik. Kuna nimetatud aluse sissetoomine tekitab õiguslikku 3 ebaselgust ega ole objektiivselt põhjendatud, palume jätta EhS nimetatud muudatus eelnõust välja. Seletuskirjas viidatakse, et erinevalt keskkonnamõjust ei ole mõju julgeolekule võimalik leevendada. Selline järeldus ei ole õiguslikult põhjendatud. Ehitusseadustiku seisukohast ei oma julgeolek prioriteeti teiste õigushüvede ees ning julgeoleku huve tuleb alati kaaluda muude huvide suhtes, sh ettevõtlusvabaduse suhtes. 3.2. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmuslik Selgitame meede, kuna ehitusloa andmise hetkeks on eeldatavalt Nõustume, et ehitusloa kehtetuks läbitud ehitusloa andmise menetlus, sh on ehitusluba tunnistamine on äärmuslik meede, kooskõlastatud asjaomaste asutustega. Ehitusloa kuid kui ehitusloa andmise andmisel tekib taotlejal õiguslik ootus ehitusloa menetluses on teadlikult esitatud kehtivuse suhtes. Kehtiv EhS näeb ette kohustuslikus valeandmeid või kui menetleja ei korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise ehitisprojekti ole täitnud kooskõlastuskohustust olulise muutmise või kui ehitusloa taotlemisel on ja selgub, et ehitamisega kaasneb esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt oht riigi julgeolekule või ehitusloa andmise otsustamist. Eeldatavalt on seega riigikaitseobjektile, siis peab riigil võimalik mõju „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, olema võimalus ehitusluba elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside kehtetuks tunnistada. Kui asjaolud toimimisele või riigikaitseobjektile“ tuvastatud ilmnevad ehitusloa taotlejast ehitusloa andmise menetluses. Olukorras, kus sõltumata, siis on taotlejal õigus nimetatud asjaolud on ilmnenud ehitusloa taotlejast lähtuval riigivastutuse seadusest sõltumatult, ei ole proportsionaalne näha ette nõuda kõiki tema kahjude kohustuslikus korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise. korvamist. Ükski nimetatud asjaoludest ei ole absoluutne väärtus, vaid ehitusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb hinnata ka ehitusloa omaniku huve ehitusloa kehtima jäämise suhtes. 3.3. Eelnõu seletuskirjas on muudatuse erinevust Arvestatud põhjendatud nii, et „julgeoleku ohu puhul ei piisa Seletuskirja täiendatud üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu kõrvaldavad, kui see ei ole võimalik, keeldutakse ehitusloa andmisest.“ Palume eelnõu koostajatel seletuskirjas täpsustada ja selgitada, kes ja mille alusel otsustab, kas leevendusmeetmed on sellised, mis julgeolekuohu kõrvaldavad? Nt tuuleparkidel võib olla või on mõju radarisüsteemidele. Kui uuringute põhjal selgub, et mõju on siiski süsteemile tervikuna väheoluline, kas see tähendab siiski julgeolekuohtu? 4. EhS § 44 p 13 muudatus on ebavajalik 3.1. Arvestatud Eelnõuga muudetakse EhS paragrahvi 44 ja Eelnõu uue versiooni sõnastusest täiendatakse seda punktiga 13 nii, et pädev asutus on kustutatud sõnad „või selle keeldub ehitusloa andmisest, kui samale asukohale või vahetusse lähedusse“. 4 selle vahetusse lähedusse on antud või menetletakse Seletuskirja täiendatud. ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast ehitist või objekti, kui nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Kui samale asukohale esitatakse oma olemuselt sarnane ehitusloa taotlus, siis enne uue loa andmist tuleb eelmine luba kehtetuks tunnistada. Palume selgitada ja täiendada vastavalt eelnõu seletuskirja, mida tähendab olemuselt sarnane ehitusloa taotlus. Kas see on ühel territooriumil ühe tööstusobjekti eriosade ehitamine või täpselt samasse kohta sama sisuga loataotluse esitamine? Näiteks on üsna tavapärane, et tööstusobjektide laiendamise puhul väljastatakse samaaegselt samale alale olemuselt sarnaseid ehituslube. See on vajalik selleks, et osade kaupa kasutusloa andmine on eriosa töövõtjale ja ka omanikule töö lõppenuks tunnistamiseks vajalik ja kuna tööstusobjektide ehitus kestab mitu aastat, siis ei ole mõistlik oodata ehitise eriosa vastuvõtmisega kasutusloa andmiseni. 5. EhS § 1131 rikub võrdse kohtlemise printsiipi Mittearvestatud 4.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1131 lg 7 – „Riik võib Eelnõu § 1131 lg 7 sõnastus on taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku eelnõu uues versioonis § 1132. veekogu ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega“. Palume selgitada, kuidas tagatakse teiste Eesti-Läti on kinnitanud ühise arendajate võrdne kohtlemine võrreldes riigiga. Kas meretuulepargi eelarenduse eelnõu kohaselt on tagatud, et arendataval tuulepargi vastastikkuse mõistmise alal on keskkonnamõju hindamine tehtud sellise memorandumi. Sellega kavatseb täpsusega, mis on piisav ka tuulepargi ehitamiseks riik ise kaasa aidata (näiteks ehitusloa keskkonnamõju hindamine on väga taastuvenergia arendamisele. Riik detailse täpsusastmega) ja kuidas tagatakse teeb meretuulepargi arendamiseks investeeringu mõistlik maksumus, tuulikute arv, eeltöö kuni hoonestusloa lubatud tehnilised parameetrid, tuulikute asukohad saamiseni, hoonestusload jms, mida on vaja teada nt ehitusloa andmiseks? pannakse avalikule Eelnõust tuleneb, et hoonestusloa andmisel määrab enampakkumisele või riik, et ehitusega tuleb alustada 3 aasta jooksul valikpakkumisele. Riik ei kavatse hoonestusloa andmisest, samal ajal tuleb ehitusloa ise hakata tegelema andmisel kaaluda keskkonnamõjude hindamist. Juhul, meretuulepargi arendamisega ja kui ehitusloa menetluses keskkonnamõjude hindamine seega ei ole tegemist huvide algatatakse, võib vastav menetlus ja uuringud kesta konfliktiga. Hoonestustasudele kauem kui 3 aastat ja hoonestusluba võidakse riigi poolt enampakkumisele või tunnistada kehtetuks. Ehitusloa saamise eelduseks on valikpakkumisele pandud vähemalt ka tuulepargi eelprojekt, mis omakorda hoonestusload mõju ei avalda, tähendab vastavaid ehitustehnilisi uuringuid, mis sest hoonestustasu on kõikidele erinevad oluliselt keskkonnauuringutest nii olemuselt hoonestusloa omanikele sarnased. kui ka maksumuselt. Kuna ainult hoonestusluba ei taga Kuna hoonestusload pannakse ehitamisõigust, siis peaks enampakkumisele panema avalikule enampakkumisele või hoonestusloa koos väljaarendatud eelprojektiga, sest valikpakkumisele, siis ei ole ainult siis on võimalik alustada koheselt ehitusloa võrdse kohtlemise printsiipi taotlemisega. rikutud. 5 6. Kinnituse nõudmine ehitise rahastamiseks Osaliselt arvestatud vajalike finantseerimisallikate ja Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2 kaasfinantseerijate kohta hoonestusloa taotlemise p 9. etapis on ebaproportsionaalne 5.1. Eelnõu § 113(2) Hoonestusloa taotleja märgib kas lg 2 p 9 kohaselt peab hoonestusloa taotleja esitama plaanitav rahastamine saab olema juba hoonestusloa taotlemisel teabe finantsallikate hoonestusloa taotleja osas, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa omavahenditest, laenu toel või objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem investori kaasamisel. Investori kasutamine. Tuleb märkida kas rahastamine toimub kaasamisel esitab andmed ka hoonestusloa taotleja omavahenditest, laenu toel või investori kohta. Kui andmed investori kaasamisel. Laenu võtmisel tuleb esitada finantseerimisallikate osas andmed laenu andja kohta. Investori kaasamisel tuleb hoonestusloa taotlemise esitada ka andmed investori kohta. menetluse ajal muutuvad või täienevad, esitab hoonestusloa 6.1. Palume selgitada, miks riik küsib nii varajases taotleja need uuesti pädevale staadiumis, kui hoonestusloa taotluse esitamine, asutusele. Olemasoleva teabe tõendeid finantseerimise võime, mida ei saa küsimise eesmärgiks menetluse objektiivselt ega võrreldavalt hinnata, kohta. alguses on, et ettevõttel ei tekiks Arendajad ei sõlmi laenulepinguid enne konkreetse põhjendamatu ootus hoonestusloa ehituse õiguse saamist. Tuleb arvestada, et saamiseks, kui riigil on ettevõtte hoonestusloa menetlus võib võtta aastaid (näiteks on omanike või finantseerimisallikate mõni hoonestusloamenetlus kestnud enam kui 10 osas kahtlusi. Samuti aitab see ära aastat), siis ei ole hoonestusloa taotlemise etapis hoida hoonestusloa taotleja poolt selline nõue põhjendatud. Lisaks plaanitakse käesoleva ebavajalike kulude tegemise, kui eelnõuga sätestada, et riigi julgeoleku vaatest olulisi riigil on ettevõtte omanike või tegureid võib ka hiljem hinnata ja võimalus arendus finantseerimisallikate osas keelata (nt ehitus- või kasutusluba mitte väljastada). kahtlusi. Kinnitust ehitise rahastamiseks vajalike Muudatus on tehtud sõnastuses. finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta saab Sõna „kinnitus“ on eelnõu uues küsida enne ehitusloa väljastamist. versioonis muudetud sõnaks „teave“. Sellega tagatakse, et hoonestusloa taotlejal ei pea olema kinnitust rahastamise kohta, vaid esitatakse teave planeeritava rahastamise kohta. 6.2. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 113(2) lg 2 p 9 Arvestatud osaliselt järgmiselt: „9) kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike Sõnastust muudetud. Eelnõu uus versioon § 1133 lg 2 p 9 „teave 6 finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta finantsallikate osas, millega juhul, kui taotlejal on asjakohane informatsioon;“. plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimine ja hilisem kasutamine;“. 7. EhS § 113(2) lg 3 on sisutühi ja ebavajalik Arvestatud 6.1. Eelnõu EhS § 113(2) lg 3 kohaselt kui seaduses on Seoses märkusega on nimetatud hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, säte eelnõu uuest versioonist välja tuleb taotlusele lisada nimetatud nõuetele vastavust jäetud. tõendavad dokumendid. Samasisuline säte sisaldub hetkel veeseaduse § 218 lõikes 3 ning lisanõuded hoonestusloa taotleja suhtes on kehtestatud elektrituruseaduse § 92(2), mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Seega ei jää väljaspool ehitusseadustikku täiendavaid nõudeid hoonestusloa taotlejale. Kuna selliseid nõudeid tegelikult pole, ei teeni käesolev säte sisulist eesmärki ja tuleb eelnõust eemaldada. 8. EhS § 113(3) lg 2 tuleb täiendada otsuse tegemise Arvestatud osaliselt tähtajaga Eelnõu uues versioonis sõnastust muudetud, kuid mitte täpselt 8.1. Eelnõu kohaselt lisatakse EhS § 113(3) lg 2, ettepanekus väljatoodule. Eelnõu millele vastavalt pädev asutus teeb hoonestusloa uues versioonis § 1134 lg 2 on menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse sõnastatud järgmiselt: „(2)Pädev pärast asjaomaselt asutustelt arvamuse saamist. asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest 8.2. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 113(3) lg 2 keeldumise otsuse käesoleva järgmiselt: seaduse § 1137 lõikes 3, § 1139 lõikes 3, § 11310 lõikes 12 või § „(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse 11311 lõikes 4 sätestatud tähtajaks. algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast Põhjendatud juhul on pädeval asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist 90 päeva asutusel õigus tähtaega jooksul.“. pikendada.“ 8.3. Kuna tänaseks päevaks on mõne hoonestusloa menetlus kestnud enam kui 10 aastat, siis tuleb seadusega sätestada pädevale asutusele tähtaeg hoonestusloa algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemiseks. Eelnõule lisatud VV määruse „Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“ eelnõu § 2 lg 6 järgi tehakse hoonestusloa menetluse algatamise otsus 30 päevaga. Jääb arusaamatuks, miks teiste isikute puhul ei soovita menetlusele tähtaega määrata. Haldusorganil ei ole kohustust tegevusluba anda, aga tal on kohustus haldusmenetlus seaduse nõuetele vastavalt lõpule viia ja isikut tema taotluse suhtes vastu võetud otsustusest kirjalikult teavitada. Ka hea halduse põhimõte kohustab andma isikule 7 mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetluse käigust. 9. EhS § 113(3) lg 5 ning EhS § 113(3) lg 6 p 2 Arvestatud osaliselt: annavad haldusorganitele piiramatu õiguse Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4 lisateabe nõudmiseks ja hoonestusloa menetluse p 2 on sõnastatud järgmiselt: algatamisest keeldumiseks „2) hoonestusloa taotleja ei ole Eelnõu EhS § 113(3) lg 5 võimaldab pädeval asutusel esitanud määratud tähtpäevaks küsida taotlejalt täiendavaid dokumente ja infot ning pädeva asutuse poolt otsuse sama paragrahvi lg 6 p 2 võimaldab teha ettepaneku tegemiseks nõutud vajalikke hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, täiendavaid dokumente ja kui taotleja ei ole esitanud selliseid dokumente või lisateavet ja hoonestusloa taotleja infot määratud tähtpäevaks. Juhime tähelepanu, et ei ole taotlenud antud teabe enne hoonestusloa menetluse algatamist ja esitamise tähtaja pikendamist;“. keskkonnamõju hindamise algatamist ei ole taotlejal Lõikele 2, mis sätestab, et „(2) suure tõenäosusega üksikasjalikke andmeid ala ega asjaomane asutus hindab arvamuse mõju kohta riigikaitsele või muudele riiklikele avaldamisel hoonestusloa huvidele. Hoonestusloa menetluse eesmärgi üheks taotlejaga seotud võimalikke ohte eesmärgiks on välja selgitada, kas ja millistel riigi varale, keskkonnale, tingimustel on hoonestusluba võimalik anda. Tuleb julgeolekule, riigikaitseobjektile arvestada, et ainuüksi hoonestusloa menetluse või riigi majandusele.“, viitamine algatamine ei loo taotlejale subjektiivset õigust ala ei ole vajalik, sest asjaomane kasutamiseks ning niivõrd ulatuslikke piirangute asutus küsib enne oma hinnangu seadmine hoonestusloa taotlemisel muudab andmist vajadusel täiendavat hoonestusloa taotlemise menetlemise põhjendamatult teavet taotlejalt. keeruliseks. Sellest tulenevalt ei ole EhS § 113(3) lg 5 Lõige 4 punkt 2 sätestab olukorra, ja lg 6 p 2 kooskõlas hoonestusloa põhimõtetega ning kus pädevale asutusele ei esitata loovad haldusorganile liigselt ulatusliku õigusliku nõutud dokumente või lisateavet. aluse taotlejalt info nõudmisel ja hoonestusloa andmisest keeldumisel. Teeme ettepaneku muuta EhS § 113(3) lg 6 p 2 järgmiselt: „2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel nõutud dokumente või lisateavet ja ei ole taotlenud määratud tähtaja pikendamist;“. Eesmärk on vältida sõnaselgelt olukorda, kus ettevõtjale määratakse täiendavate andmete esitamiseks liialt lühike tähtaeg ja ettevõtjal ei ole korrektset alust tähtaja pikendamiseks. 10. EhS § 113(3) lg 6 p 1 ja EhS § 113(8) lg 2 loovad Arvestatud osaliselt haldusorganite omavoli võimaldavad alused Eelnõu uuest versioonist on hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks kustutatud elutähtsa teenuse ja hoonestusloa andmisest keeldumiseks 9.1. Eelnõu toimepidevus ja riigiside EhS § 113(3) lg 6 p 1 ja EhS § 113(8) lg 2 annavad toimimine. asjaomasele asutusele õiguse teha ettepaneku hoonestusloa algatamisest keeldumiseks või keelduda Seni kuni ei ole riigikaitseobjekti hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja või mõistet täpsustanud ja vajalike temaga seotud isik võib kahjustada riigi vara, täiendusi tehtud, peaksid kõik keskkonda, julgeolekut, elutähtsa teenuse need terminid selguse huvides toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti sees olema. Riigikaitseseaduses või majandust. Haldusakti andmisel peaks haldusorgan on sätestatud riigikaitseobjekt kui 8 lähtuma sellest, milline on antava haldusakti mõju maa-ala, SIM´i ja KAM´i puudutatud isikutele ja õigushüvedele, mitte taotleja koostöös valmistatakse ette isikust. Samuti kasutab säte sõnastust „võib seaduse muudatuse eelnõud, mille kahjustada“, millest tulenevalt piisaks hoonestusloa käigus riigikaitseobjektide andmisel keeldumiseks ka üksnes kahtlusest, et selline nimekiri täpsustub. Tegemist ei olukord võib aset leida. Taoline hoonestusloa taotleja ole riigi omavoliga, vaid õiguste ja konkurentsi piiramise alus ei saa olla üksnes põhjendatud juhul hoonestusloa oletuslik, vaid olema objektiivselt tõendatud. Sellest menetluse algatamisest ja tulenevalt tuleb nimetatud sätted eelnõust eemaldada. hoonestusloa andmisest keeldumisega. Kooskõlastamisel lähtutakse ka taotleja isikust või temaga seotud isikutest, täpsem selgitus seletuskirjas. 11. EhS § 1133 lg 6 p 3 loob ebaproportsionaalse Arvestatud osaliselt aluse hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks 10.1. Eelnõu EhS § 113(3) lg 6 p 3 Eelnõu uue versiooni §1135 lg 4 p annab asjaomasele asutusele õiguse teha ettepaneku 3 sõnastust on muudetud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, järgmiselt: „3) esitatud andmed kui hoonestusloa taotleja esitatud andmed või või dokumendid on ebaõiged ja dokumendid on ebaõiged. Juhul, kui hoonestusloa pädeva asutuse nõudmise peale ei taotleja on eksinud mõne dokumendi koostamisel, ole 30 päeva jooksul puuduseid peab haldusorgan nägema ette võimaluse puudused kõrvaldatud.“. kõrvaldada. Sellises olukorras menetluse algatamata Sõnastuse muudatus tagab jätmise otsuse tegemine on ebaproportsionaalne. Nagu ettevõtjale võimaluse puuduste viitasime eespool, ei ole hoonestusloa taotluse kõrvaldamiseks. esitamisel hoonestusloa taotlejal tõenäoliselt ulatuslikku informatsiooni taotletava ala kohta 12. EhS § 113(3) lg 7 ja EhS § 113(3) lg 4 loovad Mittearvestatud ebaselge aluse hoonestusloa menetluse algatamise Selle sätte kohaselt hinnatakse välistamiseks taotlejat ja temaga seotud isikuid. EhS § 113(3) lg 7 kohaselt sisalduvad sama paragrahvi Oluline on tagada, et riik omaks lõikes 4 hoonestusloa menetluse algatamist välistavad ülevaadet ja teadmist, kes on need asjaolud. Eelnõu EhS § 113(3) lg 4 ei sätesta täpselt isikud (ettevõtte omanikud ja hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid tegelikud kasusaajad), kes asjaolusid, vaid näeb ette, et asjaomane asutus hindab soovivad avalikku veekogu arvamuse avaldamisel hoonestusloa taotlejaga seotud koormata kaldaga püsivalt võimalikke ohte riigi varale, keskkonnale, ühendamata ehitisega ning kas julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, ehitis on seotud või võib mõjutada riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või elutähtsa teenuse osutamist, majandusele. Seega ei selgu eelnõust, kas hoonestusloa riigisidet või riigikaitseobjekti. menetluse algatamist välistab oht või üksnes ohu võimalikkus eelnimetatud hüvedele ja objektidele. Eelnõus pole täpselt käsitletud „ohu“ mõistet, mille Eelnõu uues versioonis § 1135 lg tõttu ei saa EhS § 113(3) lg 4 nimetatud loetelu pidada 2. õiguspäraseks, kuna sellest ei selgu haldusorgani 9 kaalutlusõiguse ulatus. Hoonestusloa menetlemise Julgeolekuoht on määratlemata käigus on võimalik sisuliselt hinnata, kas esitatud õiguse mõiste, mida tuleb taotlus kujutab ohtu või mitte. EhS § 113(3) lg 7 ja igakordselt eraldi hinnata ja EhS § 113(3) lg 4 tuleb seega eelnõust eemaldada. kaaluda. Oht julgeolekule võib väljenduda väga erinevates asjaoludes, sest võib tuleneda erinevatest tegevustest. Ohu hindamisel tulebki arvestada tegevuse olemust, riskide realiseerumise tõenäosust ja tagajärgede mõjuulatust. Sellest tulenevalt on vajalik vastavat pädevust omavatel isikutel igakordselt võimalikke ohte hinnata ja olemasolevat teavet kaaluda. Alles siis on võimalik anda hinnang ohu olemasolu või puudumis osas. Riigikohtu 01.10.2018 lahendis nr 3-17-1026 on Riigikohus toonud välja, et julgeolekuasutuste seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine KAPO pädevuses. Määratlemata õigusmõistete sisustamise õigus ja kohustus lasub menetluse eest vastutaval haldusorganil. Kas ja milliseid täiendavaid tõendeid haldusorgan selleks kogub, on uurimispõhimõtte (HMS § 6) järgi tema otsustada. Vastutus menetlustulemuse õiguspärasuse eest jääb igal juhul haldusorganile. Määratlemata õigusmõistete sisustamine on kohtulikult kontrollitav. 13. EhS § 113(3) lg 10 loob riigile piiramatu õiguse Mittearvestatud välistada hoonestuslubade andmise 12.1. Eelnõu Ettepaneku esitajaga on suheldud EhS § 113(3) lg 10 kohaselt riigi esitatud hoonestusloa ning nende muudatuste eesmärke taotluses nimetatud ala kohta ei saa esitada selgitatud. Riigi poolt konkureerivat taotlust. Nimetatud säte annab riigile hoonestusloa menetluse osas piiramatu õiguse meretuulepargi alasid kinni panna. suurema õigusselguse saavutamiseks on kustutatud eelnõus § 1131 lõige 7 ja lisatud uus § 1132. Riik ei pretendeeri hoonestusloa menetluse alustamist kõikidele merealaplaneeringus 10 ettenähtud meretuulepargialadele. Samas riigil kui riigivara valitsejal õigus taastuvenergia eesmärkide täitmiseks teha tegevusi, mis aitavad neid eesmärke täita. Riik ei pretendeerid meretuuleparkide arendajaks, vaid teeb hoonestusloa menetlusega seonduvad tegevused ja paneb hoonestusload avalikule enam- või valikpakkumisele. Riigi eesmärk ei ole meretuulepargi aladeks ettenähtud alasid kinni pidada. 14. EhS § 113(4) lg 2 punkt 6 on sisutühi ja Arvestatud ebavajalik Seoses märkusega on eelnõu uuest versioonist antud säte kustutatud. Eelnõuga lisatakse EhS § 113(4) lg 2 punkt 6, mille kohaselt pädev asutus hindab ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi lähtuvalt ka hoonestusloa taotleja organisatoorset võimekust. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, mida tähendab ja kuidas hinnatakse hoonestusloa taotleja organisatoorset võimekust. 15. EhS § 113(4) lg 2 punkt 8 on sisutühi ja Mittearvestatud ebavajalik Eelnõu uus versioon: Hinnatakse 15.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 113(4) lg 2 punkt 8, arendaja plaane selles mille kohaselt pädev asutus hindab konkureerivate hoonestusloa menetluse faasis. taotluste puhul ka ehitise püstitamise ja ehitise Riigi huvi on, et hoonestusloa kasutamise tähtaegu. Seletuskirjas on öeldud, et saav arendaja kavandaks oma hindamisel saab kõrgemad punktid hoonestusloa tegevustega hoogsat edasi taotleja, kes toob oma taotluses välja eeldatavad liikumist. Loomulikult, kui seoses tähtajad – hoonestusloast saamisest kuni ettenägematute asjaoludega tekib majandustegevuse alustamiseni. Mereala kasutamisel ajaline viide, saab sellega majandustegevuseks hinnatakse ka hoonestusloa hilisemates faasides arvestada. taotleja poolt loodavaid töökohtade arvu nii ehitustegevuse kui ka hilisemas majandustegevuse 7) merealale ehitise püstitamise ja protsessis.“ ehitise kasutamise tähtajast; 15.2. Palume selgitada, millele tugineb seisukoht, et Merealale ehitiste püstitamise juba hoonestusloa taotlemisel on võimalik lõpuni tähtaja osas saab aluseks võtta hinnata projekti realiseerimise tähtaegu. Arendajal on hoonestusloa menetlusse võtmise, keeruline hinnata, kui kaua võtavad aega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju hindamise uuringud, korduvad keskkonnajuhtimissüsteemi avalikustamised, võimalikud kohtuvaidlused, hanked, seaduse aluseid, lisaks tugineda elektrivõrguga liitumise protsess jms. Meie hinnangul eelnõu uue versiooni § 11317 lõige 2 punktist 3. Antud sätte lisamine 11 on ehitiste püstitamisel oluline võimalikult vähene ei tähenda, et väheneks mõju keskkonnamõju, mitte kiirus. keskkonnale, vaid eesmärk on selgitada, missuguse võimaliku tähtajaga soovitakse ehitist püstitada ja kui pikaks ajaks hoonestusluba soovitakse saada. 16. EhS § 113(4) lg 3 alusel kehtestatava määruse Mittearvestatud eelnõu tekst puudulik Tegemist on määruse kavandiga. Eelnõuga lisatakse EhS § 1134 lg 3, mille kohaselt Määruse väljatöötamise konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise menetlusprotsessis toimub korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister täiendav kaasamine. Planeeritav määrusega. Kuna lisatud määruse eelnõu on poolik, tegevus 2021.a I kvartalis. siis selle valmimisel soovib Eesti Energia AS kindlasti oma ettepanekud esitada. Praegusel juhul jääb arusaamatuks, kuidas erinevate arendajate võimekust võrreldakse, kuidas kontrollitakse näiteks lubatud loodavate töökohtade arvu ja millised on tagajärjed kui hoonestusloa taotluses lubatud tingimusi ei täideta. 17. EhS § 113(6) lg 2 p 6 on ebaselge Arvestatud Eelnõuga lisatakse EhS § 113(6) lg 2 p 6, mille Eelnõu uue versiooni sõnastusest kohaselt pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse on antud säte kustutatud. algatamisest ka juhul, kui avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist. Palume sõnastada seadusesse regulatsioon, millistel alustel avaliku veekogu omanik võib püstitatavat ehitist mitte soovida ja kas ta peab põhjendama keeldumist. 18. EhS § 113(7) lg 2 punkt 8 on ebaselge Arvestatud Eelnõuga lisatakse EhS § 113(7) lg 2 punkt 8, mille Eelnõu uuest versioonist antud kohaselt hoonestusloa andmisel määratakse säte kustutatud. hoonestusloa ühe tingimusena hoonestusloa lõppemisel ehitise lammutamise ja sellega seonduvate finantsgarantiide tingimused. EhS eelnõu kohase § 113(7) lg 2 p-ga 8 sätestatavat finantsgarantii nõuet tuleb täpsustada. Eelnõus on finantsgarantii nõudmine jäänud selgesõnaliselt lahendamata, kuid samal ajal on tegemist ettevõtjat koormava sättega. Näitena sätestab JääTS § 983 hoopis selgemalt finantsgarantii instrumendi rakendamise. 12 19. EhS § 113(9) vajab täpsustamist Mittearvestatud Eelnõuga lisatakse EhS § 113(9) hoonestusloa Eelnõu ja kehtiv veeseadus kehtivuse säte. Teeme ettepaneku muuta ehitusloa sätestab, et hoonestusloa tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg pikendamise taotlus tuleb esitada samaseks analoogseks asjaõigusseaduses sätetatud vähemalt kolm kuud enne hoonestusõiguse regulatsiooniga ja sätestada, et hoonestusloa kehtivuse lõppu. hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada Kolm kuud on miinimum tähtaeg vähemalt üks aasta enne hoonestusloa kehtivusaja ja ettevõtja võib seda menetlust lõppu. Kolm kuud on ilmselgelt liiga lühike tähtaeg, alustada ka varem. Hoonestusloa sest praktika näitab, et analoogseid lepinguid ei jõuta pikendamise taotluse menetlus kolme kuu jooksul pikendada. sõltub väga palju sellest, mis ehitistega on hoonestusloaga kaetud ala täidetud. Kui hoonestusloa omaja on arvamusel, et hoonestusloa taotluse pikendamiseks vajatakse aega rohkem, siis tuleb taotluse esitada selliselt, et selle menetlemine oleks õigeaegselt võimalik. 20. Lisaks tuleb reguleerida ka olukord, mis puudutab Mittearvestatud loa alusel püstitatud ehitiste saatust/nende Seda temaatikat reguleerib eelnõu likvideerimist ning endise olukorra taastamist. Ehitise uues versioonis § 11319, eelmises lammutamine on samuti loakohustuslik tegevus ja siin versioonis § 11314. peab arvestama võimalusega, et loa andja võib rakendada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse ja ehitusseadustiku koosmõjus loa alusel püstitatud ehitiste lammutamisel ja likvideerimisel keskkonnamõju hindamise vajaduse läbiviimisega. 21. EhS § 113(9) lõikes 4 sätestatud üheaastane Arvestatud hoonestusloa tähtaeg vajab täpsustamist. Eelnõu EhS § Hoonestusloa pikendamine on 113(9) lg 4 kohaselt kehtib hoonestusluba üks aasta sätestatud lõikes 2. Eelnõus on pärast planeeringu kehtestamist, kui hoonestusloa hoonestusloa algatamisest menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on keeldumise alustes välja toodud, algatatud ka planeering ja planeerimismenetlus ei ole missugustele objektidele on lõppenud. Eelnõust ei selgu, kas nimetatud tähtaega võimalik hoonestusloa saab pikendada ning kuidas rakendub üheaastane algatamisest keeldumise aluseid tähtaeg olukordades, kus ehitiste eluiga on kauem kui mitte kohaldada. Nende hulka ei 13 üks aasta (nt tuuleelektrijaam). Sellest tulenevalt tuleb kuulu meretuulepargid. Eelnõu eelnõus täpsustada, kas ja millistel alustel saab EhS § uues versioonis § 11314 lõikes 4 113(9) lg 4 nimetatud olukorras hoonestusluba muudetud „ühe aastane pikendada. hoonestusluba“ „ajutiseks hoonestusloaks“ 22. Puudub regulatsioon juhtudeks, kui hoonestusloa Mittearvestatud omanik ei hakka selle alusel tuuleparki rajama. Seda temaatikat on käsitletud Analoogselt on kehtestatud elluviimise tähtajad paragrahvis 11317„Hoonestusloa erinevatele planeeringutele (nt PlanS § 53 lg 3, § 122 kehtetuks tunnistamine“ lg 2 p 3 lg 4). Kui huvitatud isik ei ole teatud aja jooksul alustanud hoonestusloa elluviimiseks vajalike tegevustega (hoonestusloa puhul nt tegevustega ehitusloa saamiseks), siis ei ole põhjendatud merealal tegevuste piiramine isikutele, kes oleksid valmis hoonestusluba ellu viima, nt tuuleparki rajama. Teeme ettepaneku täiendada EhS § 113(9) lõikega 5 järgmises sõnastuses: „Hoonestusluba kaotab kehtivuse, kui hoonestusluba ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel hoonestusloa andmisest arvates. Tähtaega on põhjendatud juhtudel võimalik arendaja taotlusel ka pikendada kuni 5 aastat. 23. Eelnõu kohaselt muudetakse veeseaduse § 230 Selgitame lõiget 2, lõiget 1 ei muudeta. Veeseaduse § 230 lõikes Maa korralise hindamise seaduse 1 sätestatud hoonestustasu erineb lõikes 2 sätestatud muudatuse eelnõud valmistab ette hoonestustasust. Palume selgitada, kas seaduse Keskkonnaministeerium (KEM). jõustumisel võib tekkida olukord, kus tuulikupargi eest MKM võttes arvesse, et eelnõu makstav hoonestustasu on 7% tootmismaa Eesti kohaselt tõuseb tootmismaa hind keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja võrreldes kehtivaga üle 4 korra ja tuulikuparki teenindavate rajatise eest makstakse 4%. KEM on teinud ettepaneku Palume selgitada, millistel kaalutlustel on sätestatud kehtestada hoonestustasu nii tuulikupargi eest makstava hoonestustasu määraks 7%, kaldaga püsivalt ühendatud kui ka kui riigivaraseaduse kohaselt on riigivara kasutamise ühendamata ehitistele 3% tasu määraks läbivalt 5%. Palume täpsustada, millise tootmismaa Eesti keskmise sagedusega hakatakse maa korralisi hindamisi läbi väärtuse alusel arvutatud hinnast, viima ja kuidas see mõjutab hoonestusõiguse on teinud ettepaneku vähendada lepinguga kokkulepitud tasu. hoonestustasu suurust 2%-le. 3% puhul tõuseks meretuuleparkidele hoonestustasu va 1,7 korda ja see oleks avameres taastuvenergia tootjatele liialt koormav. 24. Palume selgitada, millistel põhjendustel avamere Selgitame tuuleparkide puhul määratletakse ala mitte tuulikute Juhul kui meretuulepargis aluse hoonestusalana, vaid maksustamisele kuulub ka tuulikute vahele jääval alal ei ole tuulikute vaheline ala. Kas on analüüsitud, millise kulu võimalik teostada muid see toob kaasa tuulikupargi omanikule, sest nt x majandustegevusi, on selline tuulikust koosneva pargi ala võib pindalalt küündida lähenemine põhjendatud. Kui sadade hektariteni, mille eest makstaks kogu ulatuses 7 tuulikute vahelisel alal 14 % hoonestustasu. Kas on analüüsitud maksustamise võimaldatakse ka muu proportsionaalsust võrreldes ala tegeliku kasutamisega, majandustegevusi, siis selles osas kuna oma olemuselt jääb valdav osa sellest hakkab hoonestustasu maksma hoonestusalast avalikkusele ligipääsetavaks ja teatud sinna lisandunud hoonestusloa osas ka kasutatavaks. omanik. Hoonestustasu teemaga tegeleb KEM maa korralise hindamise seaduse muutmise seaduse eelnõu raames. Pärast seda võivad tulla muudatused ka ehitusseadustikku. 25. Eri aegadel algatatud hoonestuslubade menetlus Arvestatud vajab rakendussätet Eelnõu uues versioonis lisatud uus 20.1. Eelnõu seletuskirja p 9 kohaselt menetletakse säte ehitusseadustiku ja juba algatatud hoonestuslubade menetlused lõpuni planeerimise seaduse rakendamise nende menetluse algatamise ajal kehtinud seadusesse. õigusaktidest lähtuvalt. Selguse huvides teeme ettepaneku lisada seda põhimõtet väljendav säte ka eelnõu teksti. Kuna hoonestusloa taotluse esitamise ja hoonestusloa menetluse algatamise vahele on praktikas jäänud mitmeid aastaid (nt Eesti Energia AS Liivi lahe tuuleelektrijaamade hoonestusloa taotlused esitati aastal 2010 ning menetlus algatati alles 2019. aasta lõpus), on oluline, et taotlejatele ei rakenduks uusi nõudeid juba pärast taotluse esitamist, millega ta ei saanud hoonestusloa koostamisel arvestada. Sellest 20.2. Kuna eelnõu punktidega 1-5 nähakse ette uued alused ehitusloa ja kasutusloa andmisest keeldumiseks, muudetakse olemuselt ka ehitusloa ja kasutusloa menetlust, kuna ehitusloa ja kasutusloa taotlejatel tekib kohustus koguda vajadusel andmeid ehitise mõju kohta riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele ja riigikaitseobjektile. Selle kohustusega kaasneb taotlejate jaoks täiendav rahaline ja ajaline kulu, millega ei pidanud arvestama enne eelnõu jõustumist. Sellest tulenevalt tuleb lisaks hoonestusloa taotlejatele ette näha mõistlik üleminekuaeg kohustustega tutvumiseks ka ehitusloa ja kasutusloa taotlejatele. Eeltoodud põhjustel teeme ettepaneku täiendada eelnõud rakendussätte §-ga 5 järgmises sõnastuses: tulenevalt peaks hoonestusloa taotlused menetlema lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Sama põhimõtet hoonestuslubade suhtes on rakendatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikes 1. „Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa, ehitusloa ja kasutusloa taotlused 15 menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“ Elering 1. Arusaadavuse ja parema jälgitavuse huvides palume Arvestatud viia koostatud eelnõud ja nende seletuskirjad omavahel kooskõlla. 2. Vältimaks tulevikus segadust EhSi § 113¹ lg 1 ja § Arvestatud 113¹ lg 7 kohaldamisel peaks EhSi pinnalt olema õigusselge, millisel juhul on riik hoonestusloa Eelnõu uude versiooni on lisatud taotlejaks. Hetkel on viidatud sätete tegevuse eesmärk uus paragrahv (1132). Eelnõu § sama, kuid nende rakendamise kohustuslikkus erinev. 1131 lg 1, kus öeldakse, et riik ei § 113(1) lg 1 Hoonestusluba on tähtajaline õigus pea avaliku veekogu ehitisega koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga koormamiseks hoonestusluba püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt omama, kehtib nende ehitiste ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu kohta, mille haldajaks jääb samuti ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama. riik. Riigi poolt hoonestuslubade Elering: Kehtivas veeseaduses on, et riigiasutus ei pea taotluse osas ei jää riik ehitise hoonestusluba taotlema – see on asendatud haldajaks vaid hoonestusload hoonestusloa omamisega. Kõnealuse paragrahvi lg-t 1 pannakse kas enam- või ja lg-t 7 koostoimes lugedes tekib segadus – kas lg 1 valikpakkumisele. § 1132 tähendab, et riik võib avalikku veekogu ehitisega täpsustab riigi poolt hoonestusloa koormata hoonestusloata? Hetkel esitatud sõnastuse menetluse läbiviimist ja järgi ei ole arusaadav, mis on lg 7 kohaldamise hoonestuslubade enam- või eesmärk ja millal kuulub see kohaldamisele. valikpakkumisele panemist. 3. § 113(1) (4) Avaliku veekogu põhjaga püsivalt Mittearvestatud. ühendatud tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud Tehissaarte eraldi väljatoomise kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub vajadus on seotud asjaoluga, et riigile. saartele määratakse katastriüksus. Elering: Meie hinnangul on lg 4 juba hõlmatud lg-ga 3, sest tehissaar on ehitis. 4. § 113(1) (7) Riik võib taotleda hoonestusluba Arvestatud eesmärgiga koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle Eelnõusse lisatud uus paragrahv teenindamiseks vajalike rajatistega. (1132), seletuskirja täiendatud. Elering: Ettepanek lg 7 vastavalt SK selgitusele eesmärgipärasemalt sõnastada, et oleks tagatud õigusselgus. Vastasel korral jääb ebakõla lg 1 ja lg 7 vahel ning lg-te 1 ja 7 kohaldamine tekitab segadust. 5. § 113(2) lg 2 p (5) avaliku veekogu Arvestatud tuuleelektrijaamaga koormamise puhul Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2 tuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus ja p 5 põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta; 16 Elering: Põhivõrguettevõtja ei saa olla kooskõlastajaks vaid arvamuse andjaks. Sõnastusettepanek: .... ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, v.a. kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja ise. 6. § 113(2) lg 2 p (6) nimekiri uuringutest, mida Arvestatud hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise Eelnõu uues versioonis § 1133lg 2 otsustamiseks teha. p6 7. § 113(3) lg (4) Asjaomane asutus hindab arvamuse Osaliselt arvestatud avaldamisel hoonestusloa taotlejaga või kavandatava Eelnõu uues versioonis § 1135 lg ehitusega seotud võimalikke ohte riigi varale, 2. Ohu hindamisel lähtutakse nii keskkonnale, julgeolekule, riigikaitseobjektile või taotleja isikust kui ka ehitisest. majandusele. Sõnastusse lisatud „ehitis“. Elering: Kas ei peaks hindama pigem HL taotlusega, st ehitisega seotud võimalikke ohte või mismoodi Seletuskirjas ebakõla parandatud. kujutab HL taotleja ohtu…? Ka §§-des 44, 46 ja 55 tehtavad muudatused on seotud ehitisest tulenevate ohtudega (vt § 1 muudatusettepanekud 2, 4, 5). Lisaks on hetkel ebakõla SK-s § 113³ kohta esitatud selgituste ja SE teksti vahel. 8. § 113(3) lg (6) Asjaomasel asutusel on õigus teha Arvestatud ettepanek hoonestusloa algatamisest keeldumiseks, kui: Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4 1) hoonestusloa taotleja või temaga seotud isik või p 1) sõnastus muudetud ja on kavandatav ehitis võib kahjustada riigi vara, sõnastatud järgmiselt: „1) keskkonda, julgeolekut, elutähtsa teenuse asjaomase asutuse ohuhinnangul toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või tekib hoonestusloa taotleja või majandust; temaga seotud isiku või Elering: Vt eelmist kommentaari kavandatava ehitise puhul oht riigi varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile ja majandusele;“. 9. § 113(3) lg (7) Kui ei ilmne käesoleva paragrahvi Arvestatud lõikes 4 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamist Tegemist on teatega, millega välistavaid asjaolusid, avaldab pädev asutus enne antakse enne menetluse algatamist hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes avalikkusele teada, et Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga konkreetsele merealale on esitatud päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse taotlus hoonestusloa menetluse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. algatamiseks. Elering: Mis teatega siiski on tegu? SK räägib Seletuskirjas täpsustatud. hoonestusloa menetluse algatamise kohta teate (eelnõu uues versioonis § 1136 lg avaldamisest, kuid SE § 113³ lg 7 kohaselt avaldatakse 1) enne hoonestusloa menetluse algatamist mingisugune Eelnõu uues versioonis sõnastus teade. täpsustatud. 17 10. § 113(3) lg (10) Riigi esitatud hoonestusloa Arvestatud taotluses märgitud ala kohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud konkureerivat taotlust esitada ei saa. Elering: Ilmselt on siin silmas peetud viidet lõikele 8. 11. Hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala Selgitame võib põhjendatud juhtudel muuta pärast käesoleva Eelnõu uues versioonis § 1138 lg 1 paragrahvi lõike 6 kohast teate avaldamist ja § 1134 sõnastus: „(1) Kui hoonestusloa lõike 1 kohast menetlust. Kui ala muudetakse pärast taotluses esitatud avaliku veekogu nimetatud teate avaldamist ja menetlust suuremas koormatavat ala muudetakse enne ulatuses kui 33 protsenti, tuleb avaldada käesoleva hoonestusloa menetluse paragrahvi lõike 3 kohaselt teade ning konkureerivate algatamise otsuse tegemist, küsib taotluste esitamise korral menetleda neid § 1134 pädev asutus asjaomastelt lõigete 1 ja 3 kohaselt. asutustelt arvamust käesoleva seaduse § 1135 sätestatud korras. Avaliku veekogu koormatava ala vähendamise korral võib pädev asutus jätta asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimata.“ 12. § 113(4) lõige 2 punkt 6 hoonestusloa taotleja Arvestatud organisatoorsest võimekusest; Eelnõu uuest versioonist Elering: Mida on silmas peetud organisatoorse kustutatud. võimekuse all? Seda ei ava ka SK. 13. § 113(5) lg (12) Hoonestusloa menetluse algatamise Arvestatud omandamine konkursi korras võib lõppeda Eelnõu uues versioonis § 11310 lg hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui 13. hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 1138 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Elering: Muudatusettepanek sõnastuse osas, mis haakub paremini § 113⁵ pealkirjaga: Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda……. 14. § 113(6) lg 2 p 2 (hoonestusloa menetluses Arvestatud algatamisest keeldumine) taotlus on vastuolus Eelnõu uues versioonis § 11311 planeeringuga; lg1 p 2 sõnastus: „2) taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu Elering: Ettepanek täpsustuseks: … alal kehtiva piiritletaval alal kehtiva planeeringuga, sest hetkel esitatud sõnastus on liiga planeeringuga;“. abstraktne. 15. § 113(6) lg 2 p 4 kavandatava ehitise püstitamiseks Selgitame on vaja koostada riigi eriplaneering; Merealaplaneeringus tuuakse välja meretuuleparkidega Elering: Nt Eesti ja Läti planeerivad arendada meres seonduva taristu osa hoonestusloa tuulealasid ning nende ühendamiseks põhivõrku on menetluses. Seega on eesmärk, et vajalik rajada merre alajaam. Alajaama asukohavalik meretuuleparkide ühendamisel on tingitud riikide tuulealade valikust ning on võimalik põhivõrku ei ole vajalik riigi et alajaam ei asu planeeringus ettenähtud eriplaneeringu koostamine. Antud 18 tuuleenergeetika alal. Kas ja millise planeeringu probleem lahendatakse koostamine on alajaama planeerimiseks sellisel juhul merealaplaneeringu raames. vajalik? 16. § 113(6) lg 2 p 6 avaliku veekogu omanik ei soovi Arvestatud püstitatavat ehitist; Eelnõu uuest versioonist antud säte kustutatud. Elering: Kas üksnes „ei soovi“ saab olla piisavaks aluseks? Ettepanek vastavalt SK selgitusele p 6 täpsustada. 17. § 113(7) (hoonestusloa andmine) Mittearvestatud Lg 2 p 5 ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud Antud andmed selguvad ehitusloa ehitisealune pind; menetluse käigus. Elering: Võiks olla harmoneeritud § 113² lg 2 p-ga 3. 18. § 113 (7) lg 2 p 8 hoonestusloa lõppemisel ehitise Arvestatud lammutamise ja sellega seonduvate finantsgarantiide Eelnõu uuest versioonist antud tingimused säte kustutatud. Elering: Hoonestusluba lõpeb reeglina 50 aasta pärast, mistõttu sellise finantsgarantii andmine ehitise lammutamise kohta ei pruugi olla praktikas realiseeritav. 19. § 113(8) (Hoonestusloa andmisest keeldumine) lg Osaliselt arvestatud (2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest Siin on mõeldud konkreetselt ka juhul, kui hoonestusloa taotleja kohta esineb kahtlus, isikuid. Eelnõu uues versioonis § et ta võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse 11313 lõige 2 sõnastusse on lisatud toimepidevust, riigiside toimimist või sõnad „ja taotletava ehitise“. riigikaitseobjekte. Elering: Pigem peaks see kahtlus esinema ehitise kohta, mitte taotleja kohta, vt § 113³ lg 4 kohta esitatud kommentaari. 20. § 113(9) Hoonestusloa kehtivus lg (4) Kui Mittearvestatud hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille Tegemist on olukorraga, kui suhtes on algatatud ka planeering, ja taotlus esitatakse ajal, mil toimub planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle ka planeerimismenetlus. loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta Eelnõu § 11311 (enne 1136) pärast planeeringu kehtestamist. sätestab, mis juhtudel võib hoonestusloa menetluse Elering: Kui planeering on pooleli, siis HL menetlust § algatamise keeldumise aluseid 113⁶ lg 2 p 3 järgi ei algatata või on siin silmas peetud mitte kohaldada. juhtumit, kus HL menetlus on juba algatatud ning planeering algatatakse pärast seda? 21. § 11310. Hoonestusloa tingimuste muutmine Mittearvestatud Elering: Hetkel puudub info, kuidas protseduuriliselt Pädev asutus reguleerib seda tingimuste muutmine toimub. SK-s toodud info, mille menetluse käigus. kohaselt kõik tingimuste muutmised kooskõlastatakse 19 ja kui tegemist on olulise muudatusega hoonestusloas, siis menetletakse seda kui uut hoonestusloa alustamist, võiks olla sätestatud otse seaduses, mitte SK-s. 22. § 113(12) Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine lg 3 Arvestatud Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks kui: p 3 Eelnõu uues versioonis § 11317 lg hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul 2 p 3 sõnastust täpsustatud: „3) väljastatud ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega; hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa Elering: Hetkel jääb arusaamatuks, mis tähtaega ei ole saamist väljastatud ehitusluba ja taotlenud. hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust;“. Kolm aastat muudetud ja uues versioonis asendatud sõnadega „viis aastat“, sest arendajate hinnangul on kolm aastat kõikide uuringute ja mõjude hindamiseks liiga lühike aeg. 23. § 113(12) lg 3 p 4 hoonestusloa omaja ei ole kahe Arvestatud aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise Eelnõu uues versioonis § 11317 lg hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates 2 p 4 sõnastus muudetud vastavalt esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ettepanekule. ehitusloa taotlemiseks; Elering: Kas ei peaks olema ehitusloa andmiseks? 24. § 113(12) lõige (5) Kui hoonestusluba, mis on Arvestatud tunnistatud kehtetuks, hõlmab endas ehitist, mõjutavad Eelnõu uues versioonis § 11317 lg elutähtsa teenuse toimepidevust või on sellega seotud, 5 sõnastatud järgmiselt: „Kui riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusluba, mis on tunnistatud hoonestusloa alusel püstitatud ehitis avalikes huvides kehtetuks, hõlmab endas ehitist, omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja mis mõjutab elutähtsa teenuse avalikes huvides omandamise seadust toimepidevust või on sellega Elering: Sätte sõnastus ei ole keeleliselt korrektne, seotud, riigisidet või riigikaitse mistõttu on selle mõttest hetkel keeruline aru saada. objekti, on riigil õigus Ettepanek korrigeerida hoonestusloaga kaetud alale püstitatud ehitus avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.“. 25. 12) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 Mittearvestatud järgmises sõnastuses: Praktikast on näiteid, kus neid „11) püstitatakse, laiendatakse või ehitatakse mõisteid on erisuunaliselt tuulegeneraator või tuulepark;“; tõlgendatud ning seetõttu soovime Elering: Püstitamine ja laiendamine on ehitamise suurema õigusselguse loomiseks mõistega juba hõlmatud, st püstitamine ja laiendamine need siin selgelt välja tuua. tähendab EhSi järgi samuti ehitamist, need ei ole ehitamisest eraldiseisvad mõisted 26. Küsitavusi tekitab EhSi eelnõus olev regulatsioon Arvestatud osaliselt hoonestusloa taotleja võimaliku ohu kohta riigi varale, 20 julgeolekule, riigikaitseobjektile jne. Elering on Hinnatakse nii taotlejat kui ka seisukohal, et pigem peaks asjaomane asutus hindama ehitist. Eelnõu uues versioonis hoonestusloa taotlusega, st kavandatava ehitisega vastavad muudatused läbivalt seotud ohte. sisse viidud. 27. paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 13 järgmises Arvestatud sõnastuses: Eelnõu uuest versioonist „13) samale asukohale on antud või menetletakse kustutatud sõnad „selle vahetusse ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast lähedusse“. ehitist või objekti, kui nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.“; Elering: SK selgitab, et samal asukohal kaks olemuslikult samasugust ehitusluba ei saa kehtida. Arusaamatuks jääb, mida mõista siin kontekstis vahetus läheduses olevaga? SK seda teemat ei täpsusta. Ettepanek või selle vahetusse lähedusse lausest eemaldada või täpsustada SK-s, miks on takistatud vahetusse lähedusse ehitusloa andmine. 28. paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 81 järgmises Arvestatud sõnastuses: „81) ehitise kasutamisega kaasneb oht varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, või riigikaitseobjektile;“; Elering: Punktil 8¹ puudub seos p-ga 8, mistõttu peaks antud sõnastusettepanek sisalduma § 55 punktis 9¹. 29. Arusaadavuse huvides palume täpsustada Arvestatud määruseelnõu pealkirja riigi poolt välja valitud avaliku VV määruse eelnõus on sisse veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja viidud olulised muudatused. nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamise Märkused ja täpsustused allpool kohta (edaspidi riigi HL enampakkumisel iga märkuse kohta eraldi. võõrandamise ME). Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks Elering: ME pealkiri ei anna edasi selle tegelikku mõtet. Praegust pealkirja võiks tõlgendada pigem kui riigi poolt menetletavat hoonestusloa taotlust. Võimalikud sõnastusettepanekud: 1)Riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja ……….. 2) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja 30. § 2. Hoonestusloa taotlemine Arvestatud Elering: § 2 pealkiri ei ole kooskõlas selle sisuga. Sisu Määrust on olulisel määral järgi ei ole tegemist üksnes hoonestusloa taotlemisega. muudetud. Eleringi ettepanekud 21 on arvesse võetud. VV määruse (3) Lõikes 2 nimetatud teatis peab sisaldama pealkiri sõnastatud: „Riigi poolt kavandatava hoonestusloa aluseks oleva avaliku alustatud avaliku veekogu alale veekogu kasutusele võtmise andmeid ehitise hoonestusloa menetlemine ja kasutamise otstarbe, avaliku veekogu koormatava ala hoonestusloa enampakkumisel või koordinaatide ja koormata ala suuruse kohta valikpakkumisel võõrandamine“. Elering: Ruutmeetrite täpsustus võiks sisalduda pigem ME seletuskirjas. (5) Pädev asutus avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded riigi poolt avaliku veekogu Arvestatud kasutuselevõtmisest. Määruse uues versioonis § 3 lg 3 Elering: Kuivõrd hoonestusloa taotluse menetlemine sõnastust muudetud järgmiselt: võib lõppeda ka negatiivse tulemusega, siis ei saa olla Kui ei ilmne hoonestusloa tegemist teavitamisega riigi poolt avaliku veekogu ala menetluse alustamise osas kasutuselevõtmise kohta. Pigem peaks olema mõte välistavaid asjaolusid, avaldab teavitada sellest, millisele avaliku veekogu alale on pädev asutus Ametlikes riiki esindav asutus hoonestusloa taotluse esitanud, st Teadaannetes ja oma veebilehel millisele alale ei saa konkureerivaid taotlusi esitada. teate riigi poolt avalikule (6) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab pädev veekogule hoonestusloa asutus 30 päeva jooksul. Otsuse koostamisel lähtutakse menetluse algatamisest.“. veeseaduse § 1133 lg 10 alustest. (6) sõnastust muudetud. Uues Elering: Sellist sätet veeseaduses pole. versioonis § 3 lg 1. 7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud riiki esindav asutus teostab hoonestusloa menetluseks vajaminevad Eelnõu uues versioonis märkus tegevused, milleks on keskkonnamõjude hindamine arvesse võetud ja lisatud viide ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa menetluse ehitusseadustikule. algatamisel ettenähtud uuringud. Elering: Ettepanek lisada uuringute osas viide konkreetsele EhSi sättele. Elering: Meie hinnangul on § 2 sisu hetkel puudulik. ME pealkirja järgi peaks tegemist olema riigi esitatud Selgitame hoonestusloa taotluse menetlemise korraga. See Eelnõu uus versioon on muudetud menetlemise kord kajastub ME-s hetkel üksnes ühe ja eraldi on välja toodud 1. paragrahvi näol, mille pealkiri on sõnastatud vaid peatükk „Hoonestusloa menetlus“ hoonestusloa taotlemisena. ME ei kajasta riigi HL lõiked 2 – 5 ja 2. peatükk taotluse menetlemise korda piisavalt. § 2 pealkiri on „Hoonestusloa avalik hoonestusloa taotlemine, kuid sisu sisaldab ka nt HL enampakkumine või menetluse algatamise otsustamist (lg 6), uuringute valikpakkumine“. teostamist (lg 7). Ettepanek avada HL taotluse menetlemise kord mitme paragrahvi abil, sest hetkel esitatud ME teksti pealkirjade järgi järgneb hoonestusloa taotlemisele enampakkumine. Samuti ei ole hetkel esitatud § 2 sisu abil võimalik aru saada, kas riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse Arvestatud menetlemisele kehtivad samad tingimused nagu EhSi Eelnõu uus versioon täiendatud. eelnõus, st kas vastavalt EhSi alustele võidakse siin samuti HL menetluse algatamisest keelduda, hoonestusloa andmisest keelduda jne. Hetkel koostatud 22 ME järgi jääb justkui mulje nagu algatataks riigi esitatud hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetlus igal juhul ja see lõppeks positiivse tulemusega, sest järgmine säte kajastab juba hoonestusloa enampakkumisele suunamist. (1) Lähtudes hoonestusloa aluseks oleva piiritletud osa avalikust veekogust kasutamiseks andmise ning Valikpakkumine lisatud pealkirja kasutamiseks andmise korraldaja määratud avaliku ja seletuskiri selles osas enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, täiendatud. avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes avaliku enampakkumise või valikpakkumise kohta teade vähemalt 60 päeva enne kirjaliku enampakkumise või valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel enne enampakkumise toimumist. Elering: Mida tähendab valikpakkumine? Määruseelnõu § 3 lg 3 näeb ette, et hoonestusluba antakse kasutamiseks enampakkumisel. Valikpakkumise tähendust ei ava ka seletuskiri. (3) Hoonestusluba antakse kasutamiseks avalikul suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel. Arvestatud Elering: Ei ole läbivalt arusaadav, mis antakse Eelnõu täpsustatud ja viidud enampakkumisel kasutamiseks – ME § 3 lg 1 järgi kooskõlla. antakse kasutamiseks avaliku veekogu piiritletud osa, kuid § 3 lg 3 alusel antakse kasutamiseks hoonestusluba. Seejuures räägib ME pealkiri üldse hoonestusloa võõrandamisest. Ettepanek viia viidatud sätted omavahel kooskõlla. (2) Täiendavalt riigi poolt ettenähtud valitud merealaga seotud kulutused arvestatakse alghinna aluse hulka Arvestatud juhul kui ettenähtud kulutuste hulka kuulub Uues versioonis § 10 lg 2 ja võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine. seletuskiri täiendatud. Elering: Sätte mõte ei ole arusaadav ehk ei anna edasi seda, mida ME seletuskiri selgitab. Ettepanek sõnastada õigusselgemalt 31. § 6. Osavõtutasu Arvestatud Sõnastus läbivalt ühtlustatud. (1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise alghinnast. Elering; ME-s on ühes tähenduses kasutatud läbisegi mõisteid enampakkumise läbiviija, korraldaja, otsustaja. Õigusselguse huvides tuleks läbivalt kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise läbiviijat 32. § 8. Enampakkumisel osalemise tingimused Arvestatud 23 Elering: Osalemistingimused peaksid sisaldama ka Eelnõu uues versioonis § 12. osaleja finantsvõimekuse garantiitingimusi tootmise rajamiseks. Enampakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis sisaldab: 1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti aadressi, telefoninumbrit; 2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma ilma sentideta, mis ei tohi olla alla alghinna; 3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab ehitusseadustiku § 1133 lõikes 2 sätestatud tingimustele; (viide kontrollida) 4) nõustumine enampakkumises osalemiseks ja hoonestusloa taotluse menetlemises osalemiseks enampakkumise teates kehtestatud tingimustel; Elering: Arusaamatuks jääb, miks peaks enampakkumisel osaleja nõustuma HL taotluse menetlemises osalemisega, kui HL on juba antud. 5) pakkumise tegemise kuupäev; 6) ehitusseadustiku § 1132 lõikes 2 punktides 1-10 ettenähtud andmed; Elering: Ei saa aru nende andmete esitamise vajadusest, kuivõrd hoonestusluba on juba olemas. Enampakkumisel osalejal tuleks esitada andmed olemasoleva hoonestusloa kohta, et oleks arusaadav, millise hoonestusloaga seotud enampakkumisel ta osaleb. Oluline on, et enampakkumisel osaleja esitaks tehnilist ja majanduslikku võimekust tõendavad dokumendid. 33. Arusaadavuse huvides palume täpsustada Arvestatud määruseelnõu pealkirja riigi poolt välja valitud avaliku Pealkiri muudetud veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamise kohta (edaspidi riigi HL enampakkumisel võõrandamise ME). Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks Elering: ME pealkiri ei anna edasi selle tegelikku mõtet. Praegust pealkirja võiks tõlgendada pigem kui riigi poolt menetletavat hoonestusloa taotlust. Võimalikud sõnastusettepanekud: 24 1)Riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja ……….. 2) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja ……………. 34. § 2. Hoonestusloa taotlemine Arvestatud Elering: § 2 pealkiri ei ole kooskõlas selle sisuga. Sisu järgi ei ole tegemist üksnes hoonestusloa taotlemisega 35. (3) Lõikes 2 nimetatud teatis peab sisaldama Arvestatud kavandatava hoonestusloa aluseks oleva avaliku Eelnõu uuest versioonist antud veekogu kasutusele võtmise andmeid ehitise sõnastus kustutatud. kasutamise otstarbe, avaliku veekogu koormatava ala koordinaatide ja koormata ala suuruse kohta Elering: Ruutmeetrite täpsustus võiks sisalduda pigem ME seletuskirjas 36. (5) Pädev asutus avaldab teate väljaandes Arvestatud Ametlikud Teadaanded riigi poolt avaliku veekogu Eelnõu uues versioonis § 3 lg 3 kasutuselevõtmisest. sõnastuses arvestatud Elering: Kuivõrd hoonestusloa taotluse menetlemine ettepanekuga. võib lõppeda ka negatiivse tulemusega, siis ei saa olla tegemist teavitamisega riigi poolt avaliku veekogu ala kasutuselevõtmise kohta. Pigem peaks olema mõte teavitada sellest, millisele avaliku veekogu alale on riiki esindav asutus hoonestusloa taotluse esitanud, st millisele alale ei saa konkureerivaid taotlusi esitada. 37. (6) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab Arvestatud pädev asutus 30 päeva jooksul. Otsuse koostamisel lähtutakse veeseaduse § 1133 lg 10 alustest. Elering: Sellist sätet veeseaduses pole. 38. 7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud riiki Arvestatud esindav asutus teostab hoonestusloa menetluseks vajaminevad tegevused, milleks on keskkonnamõjude hindamine ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa menetluse algatamisel ettenähtud uuringud. Elering: Ettepanek lisada uuringute osas viide konkreetsele EhSi sättele. Elering: Meie hinnangul on § 2 sisu hetkel puudulik. ME pealkirja järgi peaks tegemist olema riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise korraga. See menetlemise kord kajastub ME-s hetkel üksnes ühe paragrahvi näol, mille pealkiri on sõnastatud vaid hoonestusloa taotlemisena. ME ei kajasta riigi HL taotluse menetlemise korda piisavalt. § 2 pealkiri on hoonestusloa taotlemine, kuid sisu sisaldab ka nt HL menetluse algatamise otsustamist (lg 6), uuringute teostamist (lg 7). Ettepanek avada HL taotluse menetlemise kord mitme paragrahvi abil, sest hetkel 25 esitatud ME teksti pealkirjade järgi järgneb hoonestusloa taotlemisele enampakkumine. Samuti ei ole hetkel esitatud § 2 sisu abil võimalik aru saada, kas riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele kehtivad samad tingimused nagu EhSi eelnõus, st kas vastavalt EhSi alustele võidakse siin samuti HL menetluse algatamisest keelduda, hoonestusloa andmisest keelduda jne. Hetkel koostatud ME järgi jääb justkui mulje nagu algatataks riigi esitatud hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetlus igal juhul ja see lõppeks positiivse tulemusega, sest järgmine säte kajastab juba hoonestusloa enampakkumisele suunamist. 39. (1) Lähtudes hoonestusloa aluseks oleva piiritletud Selgitatud osa avalikust veekogust kasutamiseks andmise ning Valikpakkumine jääb sisse, kasutamiseks andmise korraldaja määratud avaliku sellega seonduvalt on muudetud enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, eelnõu sõnastust ja täiendatud avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, seletuskirja. Valikpakkumist vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes avaliku kasutatakse riigivaraseadus § 72 enampakkumise või valikpakkumise kohta teade lg 1 järgi: „Valikpakkumist vähemalt 60 päeva enne kirjaliku enampakkumise või kasutatakse, kui riigivara valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel kasutamiseks andmisel või müügil enne enampakkumise toimumist. on lisaks hinnale oluline Elering: Mida tähendab valikpakkumine? lisatingimuste täitmine“. Määruseelnõu § 3 lg 3 näeb ette, et hoonestusluba Näiteks meretuuleparkide puhul antakse kasutamiseks enampakkumisel. võib tulla kõne alla Valikpakkumise tähendust ei ava ka seletuskiri. valikpakkumine kui lisatakse tingimused taastuvenergia tootmise mahu vms osas. 40. (3) Hoonestusluba antakse kasutamiseks avalikul Arvestatud suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel. Elering: Ei ole läbivalt arusaadav, mis antakse enampakkumisel kasutamiseks – ME § 3 lg 1 järgi antakse kasutamiseks avaliku veekogu piiritletud osa, kuid § 3 lg 3 alusel antakse kasutamiseks hoonestusluba. Seejuures räägib ME pealkiri üldse hoonestusloa võõrandamisest. Ettepanek viia viidatud sätted omavahel kooskõlla 41. (2) Täiendavalt riigi poolt ettenähtud valitud Arvestatud merealaga seotud kulutused arvestatakse alghinna aluse hulka juhul kui ettenähtud kulutuste hulka kuulub võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine. Elering: Sätte mõte ei ole arusaadav ehk ei anna edasi seda, mida ME seletuskiri selgitab. Ettepanek sõnastada õigusselgemalt 42. § 6. Osavõtutasu Arvestatud 26 (1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise alghinnast. Elering; ME-s on ühes tähenduses kasutatud läbisegi mõisteid enampakkumise läbiviija, korraldaja, otsustaja. Õigusselguse huvides tuleks läbivalt kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise läbiviijat 43. § 8. Enampakkumisel osalemise tingimused Arvestatud Elering: Osalemistingimused peaksid sisaldama ka osaleja finantsvõimekuse garantiitingimusi tootmise rajamiseks. Enampakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis sisaldab: 1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti aadressi, telefoninumbrit; 2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma ilma sentideta, mis ei tohi olla alla alghinna; 3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab ehitusseadustiku § 1133 lõikes 2 sätestatud tingimustele; (viide kontrollida) 4) nõustumine enampakkumises osalemiseks ja hoonestusloa taotluse menetlemises osalemiseks enampakkumise teates kehtestatud tingimustel; Elering: Arusaamatuks jääb, miks peaks enampakkumisel osaleja nõustuma HL taotluse menetlemises osalemisega, kui HL on juba antud. 5) pakkumise tegemise kuupäev; 6) ehitusseadustiku § 1132 lõikes 2 punktides 1-10 ettenähtud andmed; Elering: Ei saa aru nende andmete esitamise vajadusest, kuivõrd hoonestusluba on juba olemas. Enampakkumisel osalejal tuleks esitada andmed olemasoleva hoonestusloa kohta, et oleks arusaadav, millise hoonestusloaga seotud enampakkumisel ta osaleb. Oluline on, et enampakkumisel osaleja esitaks tehnilist ja majanduslikku võimekust tõendavad dokumendid. 44. § 10. Avaliku enampakkumise tulemuste Arvestatud kinnitamine 27 (1) Komisjon otsustab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise (sh nurjunuks tunnistamise tõttu) 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates. Elering: Ettepanek viia § 10 lg 1 ja § 11 omavahel kooskõlla, st sõnastada mõlemas sättes ühtmoodi, kas enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või need tunnistatakse nurjunuks. Hetkel sulgudes esitatud sõnastuse järgi võib tõlgendada, et kinnitamata jätmise aluseks võib olla veel midagi peale nurjunuks tunnistamise aluste. 45. 6) Ostuhind tagatisraha ületava summa osas tuleb Arvestatud enampakkumuse võitja poolt kogu ulatuses tasuda enne notariaalse müügilepingu sõlmimist notari deposiitarvele või enne notariaalse müügilepingu sõlmimist enamapakkumise konkursil näidatud arveldusarvele. Elering: ME-s kasutatavad mõisted peaksid ühtsed olema. Sõnastusettepanek: Ostuhind osavõtutasu ületava summa osas…. 46. Riigi HL enampakkumisel võõrandamise ME Arvestatud sisaldab hetkel hoonestusloa taotluse menetlemise korrana üksnes ühte paragrahvi – § 2, mis on sõnastatud kui hoonestusloa taotlemine. Samas on paragrahvi sisuks ka hoonestusloa menetluse algatamise üle otsustamine, uuringute tegemine. Elering on seisukohal, et hoonestusloa taotluse menetlemise kord tuleks vastavalt selle sisule loogiliselt liigendada mitmesse paragrahvi. 47. Hetkel on selgusetu, kas riigi HL enampakkumisel Arvestatud võõrandamise ME puhul kehtivad riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele samad tingimused nagu EhSi eelnõus sätestatud, st kas vastavalt EhSi alustele võidakse riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse puhul samuti hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda, hoonestusloa andmisest keelduda jne. Ei ole arusaadav, kas ja millised EhSi tingimused riigi hoonestusloa taotluse menetlemisele kehtivad. Eleringi hinnangul võiks riigi hoonestusloa taotluse menetlemise korras esitada riigi hoonestusloa taotluse menetlemisele kehtivad tingimused viitega EhSi üldtingimustele ning nn eritingimuste kehtivuse korral sõnastada need ME-s. 28 48. Palume selgitust, mida tähendab riigi HL Arvestatud enampakkumisel võõrandamise ME-s sisalduv Seletuskirja täiendatud valikpakkumine. Hetkel puudub arusaam, mis on valikpakkumine. 49. Elering on seisukohal, et riigi HL enampakkumisel Arvestatud võõrandamise ME alusel ei ole üheselt mõistetav, mis Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. antakse enampakkumisel kasutamiseks: hoonestusluba Enampakkumisel antakse või avaliku veekogu osa. Kuna tegemist on olulise ja kasutada hoonestusluba põhimõttelise küsimusega, siis palume selles osas luua konkreetsel merealal. õigusselgus. 55. Riigi HL enampakkumisel võõrandamise ME-s on Arvestatud ühes tähenduses kasutatud mõisteid enampakkumise läbiviija, korraldaja, otsustaja. Teeme ettepaneku läbivalt kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise läbiviijat. 56. Elering peab oluliseks, et enampakkumisel osaleja Arvestatud esitaks enda tehnilist ja majanduslikku võimekust tõendavad dokumendid Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 1. Paragrahvi täiendatakse punktiga 10(1), mis Arvestatud osaliselt sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, § 1. Ehitusseadustiku eelnõu kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline oht varale, muutmine riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, Seoses märkusega on eelnõust riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. kustutatud elutähtsa teenuse toimepidevus ja riigiside Ehitusloa andmisele eelneb menetlus, kus asjaomased toimimine. Riigi julgeolek ja asutused on juba kaasatud. Seega võimalik mõju riigikaitse objektide lisamine „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa ohutuse mõiste alla on oluline teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitselisest seisukohast. riigikaitseobjektile“ tuvastatud ehitusloa andmise Muudatuse järgi ei tohi ehitis, menetluses. Eelnõu seletuskirjas on EhS § 46 lg 1 ja § ehitamine ja ehitise kasutamine 55 muudatusi õigustatud peaasjalikult viitega ning ehitamisega seonduv muu olukorrale, kus ehitusloa andmisel on rikutud tegevus põhjustada ohtu riigi kooskõlastamise kohustust ning sellele, et ehitusluba julgeolekule ning riigikaitse antakse eelprojektile ning ehituse käigus võidakse teha objektile. Sätte muutmise eesmärk projektis olulisi muudatusi. Sedavõrd mastaapseid on, et püstitatavate ehitistega ei muudatusi ei saa projektistaadiumis toimuda ilma uut tekitataks pöördumatuid ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks hinnang kahjustusi või häiringuid ehitise ohule. Ebaproportsionaalne on riigi riigikaitselistele ehitistele ja väärhinnangu riski panna arendajale. Olukorras, kus teistele ehitistele ning nimetatud asjaolud on ilmnenud ehitusloa taotlejast süsteemidele, mis tagavad riigi sõltumatult, ei ole proportsionaalne näha ette julgeolekut. Antud muudatuse kohustuslikus korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise. eesmärk ei ole tekitada alus Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb hinnata ka nimetatud süsteemide mõjutamise ehitusloa omaniku huve ehitusloa kehtima jäämise kriminaliseerimiseks, vaid suhtes. ennetada olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks. 29 Kui ehitis häirib riigi ülesannete täitmist, siis on see ohuks riigikaitselisest seisukohast. Eelnevat arvesse võttes on eesmärgipärane tagada riigile võimalus sekkuda ehitustegevuse korraldusse. 2. § 1131. Hoonestusluba Arvestatud Eelnõud on parema õigusselguse Lg (7) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga loomise eesmärgil täiendatud koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle paragrahviga 1132 teenindamiseks vajalike rajatistega. Sellises sõnastuses ei ole võimalik tagada arendajate võrdset kohtlemist. Eelnõu sätestab, et hoonestusloa andmisest alates kolme aasta jooksul tuleb alustada ehitusega. Eesti esimene meretuulepargi hoonestusloa taotlus esitati aastal 2006 ja viimased neliteist aastat on erinevates projektides nähtud vaeva keskkonnamõjude hindamise ja muude vajalike detailidega. 3. § 1132. Hoonestusloa taotlemine Osaliselt arvestatud Eelnõu uues versioonis 133 lg 2 p (1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tarbijakaitse ja 9 sõnastust muudetud. Tehnilise Järelevalve Ametile (käesolevas jaos edaspidi Hoonestusloa taotleja märgib kas pädev asutus). plaanitav rahastamine saab olema 9) kinnitusehitise rahastamiseks vajalike hoonestusloa taotleja finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta; omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Investori Nagu eelnevalt viidatud on merepargi rajamine suur kaasamisel esitab andmed ka finantsinvesteering ja enamus arendajaid peab investori kohta. Kui andmed protsessi käigus kaasama väliseid finantseerimisallikate osas finantseerimisallikaid. Projekti nii varajases faasis ei hoonestusloa taotlemise ole mõistlik sellist kinnitust nõuda. menetluse ajal muutuvad või täienevad, esitab hoonestusloa taotleja need uuesti pädevale asutusele. Olemasoleva teabe küsimise eesmärgiks menetluse alguses on, et ettevõttel ei tekiks põhjendamatu ootus hoonestusloa saamiseks, kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi. Samuti aitab see ära hoida hoonestusloa taotleja poolt ebavajalike kulude tegemise, kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi. 30 Muudatus on tehtud sõnastuses. Sõna „kinnitus“ on eelnõu uues versioonis muudetud sõnaks „teave“. Sellega tagatakse, et hoonestusloa taotlejal ei pea olema kinnitust rahastamise kohta, vaid esitatakse teave planeeritava rahastamise kohta. 4. § 1133. Hoonestusloa menetluse algatamine Arvestatud (2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse Eelnõu uues versioonis § 1134 lg 2 algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast sõnastust täpsustatud. asjaomaselt asutustelt arvamuse saamist. ETEA soovitusel lisada konkreetne tähtaeg, millal pärast asjaomaste asutustelt arvamuste laekumist otsus tehakse. 5. (5) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt Arvestatud ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 4 vajalikke dokumente ja lisateavet. p 2 sõnastati eelnõus järgmiselt: „2) hoonestusloa taotleja ei ole (6) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek esitanud määratud tähtpäevaks hoonestusloa algatamisest keeldumiseks. pädeva asutuse poolt käesoleva /../ 2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel nõutud dokumente ja lisateavet ega dokumente või lisateavet; taotlenud nende esitamise tähtaja pikendamist;“ ETEA hinnangul annavad nimetatud punktid asjaomastele asutustele liialt suured õigused hoonestusloa andmisest keeldumisest. Kuna tegemist on kallite ja mahukate analüüsidega ning asjaoludega, mida ei ole võimalik lõpuni ette näha, siis peaks ka arendajal olema võimalus tähtaegu mõistlikult pikendada ja esitada parandatud/täiendatud informatsiooni. 6. (10) Riigi esitatud hoonestusloa taotluses nimetatud Arvestatud osaliselt ala kohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud Suurema õigusselguse konkureerivat taotlust esitada ei saa. ETEA hinnangul saavutamiseks on eelnõus § 1131 on see punkt ärivabadust piirav. Teoreetiliselt saab selle lõige 7 kustutatud ja lisatud uus punkti alusel riik esitada hoonestusloa taotlused kõigile paragrahv (§ 1132). tuuleenergeetikaks sobivatele merealadele välistades Eesti-Läti on kinnitanud ühise sellega igasuguse konkureeriva arendustegevuse. meretuulepargi eelarenduse vastastikkuse mõistmise memorandumi. Sellega kavatseb 31 riik ise kaasa aidata taastuvenergia arendamisele. Riik teeb meretuulepargi arendamiseks eeltöö kuni hoonestusloa saamiseni, hoonestusload pannakse avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Riik ei kavatse ise hakata tegelema meretuulepargi arendamisega ja seega ei ole tegemist huvide konfliktiga. Hoonestustasudele riigi poolt enampakkumisele või valikpakkumisele pandud hoonestusload mõju ei avalda, sest hoonestustasu on kõikidele hoonestusloa omanikele sarnased. Seletuskiri on täpsustatud, riik ei hakka ise osalema enda poolt pakkumisele pandud hoonestusloa enam või valikpakkumisel. 7. § 1134. Konkureerivate hoonestusloa taotluste Arvestatud hindamine Eelnõust uuest versioonist (2) Pädev asutus hindab ühe avaliku veekogu kustutatud § 1134 lõike 2 punktid piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi 6 ja 9. Eelnõu uues versioonis § lähtuvalt: 1139 lg 2 6) hoonestusloa taotleja organisatoorset võimekust; . 9) loodavate uute töökohtade arvust; ETEAle jääb selgusetuks mõiste “organisatoorne võimekus”. Tuulikute hooldamisel kehtivad GlobalWindOrganisation ohutusstandardid, mis määratlevad minimaalse inimeste arvu töö ohutuks läbiviimiseks. Selgituseks, need standardid on kohandatud pika ajalooga õli ja gaasi merevaldkonnast ja optimaalne inimeste arv on läbi aastakümnete välja kujunenud. 8. § 1136. Hoonestusloa menetluse algatamisest Arvestatud keeldumine Eelnõu uues versioonis antud säte (2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse kustutatud. algatamisest ka juhul, kui: 6) avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist; ETEAle jääb punkt arusaamatuks. Kui mere omanik on riik, siis jääb selles sõnastuses riigile õigus soovi korral 32 lihtsalt keelduda. Keeldumine võib olla vajalik, kuid riik peaks seda siiski põhjendama. Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu 1. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste Mittearvestatud muutmise seaduse kooskõlastamisel teha ettepanek Ka vesiviljeluse puhul on vaja vesiviljelusega tegelemiseks vajalike lubade hulgast hoonestusloa menetlus läbi viia, välja arvata Veeseadusest Ehitusseadustikku liikuv sest alltoodud tegevused ei hõlma hoonestusloa taotlemise nõue. vaid mere pinnapealseid tegevusi. Selgitus Kõik need nimetatud seadmed Avamere vesiviljeluses kasutatav taristu on ajutise vajavad ka ankurdamist ning iseloomuga rajatis, mis ei ole merepõhja kohtkindlalt merepõhjas leiduvate lõhkekehade kinnitatud ja omab hooajalist iseloomu. Sumbad ja ja muude ohtlike esemete karbiliinid on oma ehituslikult olemuselt ja ankurduselt asukohad leitakse just võrreldavad navigatsioonimärgistuse või meremõrdade hoonestusloaga kaasnevate ankurdamisega ja seega ei peaks neid käsitlema HL uuringute käigus. Lisaks on taotlemisel nn meretuuleparkide vundamentidega Kaitseministeeriumil oluline samadel alustel. Selline tegelikkusele vastav muudatus saada kaasa rääkida looks võimaluse tuntavalt lühendada lubade asukohavalikus, sest Kaitseväel menetlusaegu ja võimaldaks päriselt sektorit on mitmeid mere laskealasid, mis kiirendatult arendada ja seeläbi riigi julgeolekut läbi on kas täielikult merel, või mille omavarustatuse ja toidujulgeoleku tagada. Lisaks ohuala ulatub merele. Nende tänasel hetkel tuleb koostada meri vesiviljeluse taristu puhul on oluline õigel hetkel kohta ehitusprojekt ja reaalselt puudub TTJA-l ja EHR- kaasa rääkimine. Selles osas on l konkreetne nägemus mida selline projekt peab võimalus kaasuda seoses sisaldama ning samuti puudub projekteerijatel selge hoonestusloa menetlusega. arusaam, mida selline projekt peab sisaldama ning Lisaks kaasnevad ka hetkel lähtutakse Ehitusseadustikust, mis on antud tüüpi vesiviljelusega olulised mõjud objektide (kalakasvatuse sumbad, karbikasvatuse liinid, keskkonnale. karbikasvatuse substraadi liinid, vetikakasvatuse Väiksemate objektide puhul on võrgud või söödapraam) puhul selge ülereguleerimine. kehtivas veeseaduse Läänemere riikides kus kalakasvatusega meres on regulatsioonis ja ka eelnõus § tegeldud pikka aega puudub vajadus 1134 lg 4 p 2 sätestatud: kalakasvatussumpadele projekti tegemiseks vaid Hoonestusloa menetluse määratakse ära koordinaadid, mille sisse kalakasvatus algatamisel määrab pädev asutus: peab jääma ning kalakasvatusrajatise puhul 2) keskkonnamõju hindamise kooskõlastatakse Veeteedeametiga ohutu mereliikluse algatamise või algatamata jätmise. tagamiseks vajalik märgistus. Seega jääb pädevale asutusele kaalutlusõigus. 2. Taotluste menetlemisel on sektori jaoks kriitilise Arvestatud tähtsusega menetlemise kiirus. Menetlusaeg peab jääma Eelnõu uues versioonis lisatud § alla kahe aasta. 1134 lg 2. 3. Riigi poolt läbiviidavad KMH uuringud ei tohi Mittearvestatud takerduda bürokraatiasse ja ministeeriumite ning Ehitusseadustik ei saa reguleerida riigiametite vaheline suhtlus on eeldatavalt kiirem kui KMH läbiviimise protsessi. ta on täna erasektori ja riigi vahel. 33 4. Tasu arvestus peaks käima reaalselt vesiviljeluse Mittearvestatud rajatisega koormatud ala kohta, mitte planeeringutes Kui vesiviljeluse alal olevate ettenähtud piirkonna põhiselt. Kindlasti tuleb tuulikute objektide vahelisele alale ei saa nn vundamentide tasu ja sumbakasvatuse nn ankrutasu muid tegevusi planeerida, siis on käsitleda erinevalt õigustatud kogu ala osas hoonestustasu määramine. 5. Vältida tuleb olukorda kus hoonestuseks mõeldud Mittearvestatud alad on nn broneeritud aga reaalset kasutust pikema aja Eelnõuga on see probleem jooksul ei toimu ja tagasipööramine (loa äravõtmine) on lahendatud. § 11317 raskendatud. Üks võimalus on määrata periood mille „Hoonestusloa kehtetuks jooksul peab ala kasutusele võtma tunnistamine“ lg 2 p 3 sätestab, et pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist väljastatud ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust; 6. HL kooskõlastusringil tuleks edaspidi võtta Mittearvestatud kooskõlastused ka registreeritud traalipüügiga Kui hoonestusloa taotluse tegelevate ettevõtete katusorganisatsioonidelt kelle kooskõlastab MEM, siis peab püügiruutudesse vesiviljeluse tegevus mõju avaldab, asjaomane ministeerium teadma, eesmärgiga konflikte ennetada. kellelt tuleb täiendavat teavet küsida Eesti Taastuvenergia Koda 1. Jätta välja eelnõu § 1 p 4 ja 5 ja muuta Mittearvestatud järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Täpsustused allpool. Väljajäetav sõnastus: Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1.1 4) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 Mittearvestatud järgmises sõnastuses: Eelnõus muudatus sõnastuses, kus „3) ehitis kujutab ohtu varale, keskkonnale, riigi antud punktidest jäetakse välja: julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, „elutähtsa teenuse riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile.“; toimepidevusele, riigiside toimimisele“. Oht riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile jäävad eelnõusse ehitusloa andmisest keeldumise alustena sisse. EhS §132 lg 3 p 1 on seotud lõikega 2 ja see sätestab, et korrakitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohandada üksnes sisenemisel ehitisse või selle osasse. Ehitusloa andmisest keeldumisel ei ole ehitist, kuhu siseneda füüsiliselt, olemas. Seletuskirjas on põhjendust täiendatud. Eelnõu koostaja hinnangul ei teki antud aluse 34 sissetoomine õiguslikku ebaselgust ja on objektiivselt põhjendatud. 1.2 5) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 8(1) Arvestatud osaliselt järgmises sõnastuses: Kui haldusmenetluse läbiviija on „8 1) ehitise kasutamisega kaasneb oht varale, tahtlikult või tahtmatult rikkunud keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse haldusmenetluse läbiviimisel toimepidevusele, riigiside toimimisele või seadusest tulenevaid nõudeid, riigikaitseobjektile;“ millele kaasneb kasutusloast Selgitus: eelnõu § 1 p 4 ja 5 on vastuolus andmisest keeldumine, vastutab õiguskindluse põhimõttega. Küsimus sellest, kas menetleja tulenevalt riigivastutuse ehitise või ehitamisega kaasneb nimetatud sätetes seadusest. kirjeldatud oht, tuleb lahendada ehitusloa Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p kooskõlastamise ja andmise faasis (mille tagavad 2 sätestab, et isik võib riigilt, eelnõu § 1 punktides 2 ja 11-12 kavandatavad kohaliku omavalitsuse üksuselt, muudatused). Eelnõu seletuskirjas on EhS § 46 lg 1 ja muult avalik-õiguslikult § 55 muudatusi õigustatud peaasjalikult viitega juriidiliselt isikult või muult olukorrale, kus ehitusloa andmisel on rikutud avalikke ülesandeid avalik- kooskõlastamise kohustust ning sellele, et ehitusluba õiguslikul alusel väljaspool antakse eelprojektile ning ehituse käigus võidakse teha alluvussuhet teostavalt isikult projektis olulisi muudatusi. Puutuvalt (avaliku võimu kandjalt) nõuda kooskõlastamisse annab VVS § 75(3) lg 8 valdkonna tekitatud kahju hüvitamist. eest vastutavale ministrile võimaluse ehitusloa suhtes tähtaegse reageerimise korral halduskohtusse pöörduda (vt ka RKHKm 17.01.2019 nr 3-17-911, p 25-27). Puutuvalt projekti muudatustesse ei võimalda kehtiv EhS § 46 lg 1 p 1 ja Majandus- ja Taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” sedavõrd mastaapseid muudatusi eri projektistaadiumis ilma uut ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks hinnang ehitise ohule. Ebaproportsionaalne on riigi väärhinnangu riski panna arendajale, eriti ühtegi konkreetset hüvitismehhanismi ette nägemata. 2. Muuta ja täiendada eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud Arvestatud osaliselt EhS § 113(1) lg-t 7 järgnevalt: Eelnõud uues versioonis (7) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga täiendatud uue paragrahviga § koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle 1132 teenindamiseks vajalike rajatistega. Riik peab enda § 1132 Riigi poolt alustatud taotletud hoonestusloa andmise järel hoonestusloa hoonestusloa menetlus. viivitamatult ja koheselt avatud ja Lisaks on põhjalikult täiendatud mittediskrimineerival enampakkumisel võõrandama. VV määruse eelnõud. Riik peab hoonestusloa taotlusest loobuma ja taotlema hoonestusloa menetluse lõpetamist, kui riik ei ole mistahes ajahetkel hoonestusloa taotlemise või hoonestusloa menetluse käigus teinud 6 kuu jooksul ühtegi hoonestusloa saamisele suunatud toimingut. 35 Selgitus: eelnõu seletuskirjas on viidatud, et riik paneb hoonestusload enampakkumisele. Samas ei eelnõus ega kavandatavates EhS rakendusaktides ei ole sätestatud riigi määratletavat kohustust üldse hoonestusload võõrandada. Selliselt võib riik arendusi määramata ajaks piirata. Samuti tuleb õiguskindluse saavutamiseks sätestada juba EhS-is üldpõhimõte, et riik peab hoonestusload just avatud ja mittediskrimineerival enampakkumisel võõrandama. Juhul, kui kogu enampakkumisi reguleeriv kord jääb ainult rakendusakti tasemele, on ettevõtjatel märksa väiksem kindlus selle regulatsiooni muutumata jäämise osas. 3. Muuta ja täiendada eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud Arvestatud EhS § 113(2) lg 2 p 6 ja § 113(2) lg 4 järgnevalt: Eelnõu uues versioonis § 1133 lg (2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi 2 p 6 sõnastus muudetud. andmeid: Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2 /---/ p 4 sõnastus jääb: „avaliku 6) esialgselt kavandatud uuringute, mida hoonestusloa veekogu koormatava ala taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks koordinaadid ja koormatava ala teha, kirjeldused suurus ruutmeetrites;“. Kui RAMi /---/ muudatusettepanek, et (4) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava meretuuleparkide puhul tuleb ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, hoonestusloa menetluses läbi viia sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud keskkonnamõjus strateegiline avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast hindamine (KSH), siis täpsustused olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse selguvad KSH käigus ja aruanded algatamist pädeva asutuse määratud uuringute esitatakse seadusest tulenevalt tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab kooskõlastamisele. Hoonestusloa hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute menetluse taotluse faasis ei ole ning keskkonnamõju hindamise aruanded. võimalik sellise täpsusega Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud andmeid esitada. dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. Selgitus: õigusselguse huvides tuleb sätestada seletuskirjas kajastatud põhimõte, et hoonestusloa taotluses olev uuringute nimekiri on vaid esialgne ja muutub taotluse menetledes. EhS § 113(2) lg 4 muudatus on vajalik, et rõhutada, et uuringuid võib pädev asutus küll määrata varem, ent läbi viiakse need siiski hoonestusloa menetluse algatamise järel. Vastasel juhul võib lõike paiknemisest sättes pealkirjaga „Hoonestusloa taotlemine“ ekslikult järeldada, justkui juba taotluse esitamise faasis asutakse uuringuid (mis on äärmiselt mahukad ja kallid) läbi viima. 4. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Arvestatud osaliselt 113(2) lg 2 p 9 ning muuta järgnevate sätete Eelnõu uues versioonis § 1133 lg numeratsiooni vastavalt. 2 p 9 sõnastust muudetud. Väljajäetav sõnastus: Hoonestusloa taotleja märgib kas 36 (2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi plaanitav rahastamine saab olema andmeid: hoonestusloa taotleja /---/ omavahenditest, laenu toel või 9) kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike investori kaasamisel. Investori finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta kaasamisel tuleb esitada ka /---/ andmed investori kohta. Kui Selgitus: nii hoonestusloa menetlus (sh uuringud) kui andmed finantseerimisallikate ka hilisem ehitiste rajamine on vähemalt osas hoonestusloa taotlemise taastuvenergeetika sektoris ülimalt rahamahukad. menetluse ajal muutuvad või Nõudega esitada juba hoonestusloa taotluses andmed täienevad, esitab hoonestusloa finantseerimise kohta välistatakse erasektori taotleja need uuesti pädevale võimalused hoonestusluba taotleda (v.a ehk globaalsed asutusele. Olemasoleva teabe suured arendajad, kellel puudub vajadus raha küsimise eesmärgiks kohe kaasamiseks). Nimelt, arvestades hoonestusloa menetluse alguses on, et ettevõttel menetluse pikkust, ei ole hoonestusloa taotlemise ei tekiks põhjendamatu ootus faasis kuidagi võimalik märkida kindlat hoonestusloa saamiseks, kui riigil finantseerimisallikat. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, on ettevõtte omanike või et andmed tuleb esitada ka laenu andja ja investori finantseerimisallikate osas kohta. Praktikas on aga ilmselge, et ükski kahtlusi. Samuti aitab see ära krediidiasutus ega finantsinvestor ei annaks sellises hoida hoonestusloa taotleja poolt faasis kinnitust finantseerimise kohta. Juhul, kui ebavajalike kulude tegemise, kui eesmärk on tagada, et taotleja on võimeline riigil on ettevõtte omanike või hoonestusloa andmiseks vajalikke uuringuid ja finantseerimisallikate osas mõjuhindamisi läbi viima, tuleks kõigile, sh erasektori kahtlusi. taotlejatele luua võimalus kasutada selleks Euroopa Liidu vahendeid. 5. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Mittearvestatud 113(6) lg 2 p 3 ja EhS § 113(6) lg 3 ning muuta Pädeval asutusel on õigus järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. keelduda hoonestusloa menetluse Väljajäetav sõnastus: algatamisest kui taotlusalusel ala (2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse on algatatud planeering ja algatamisest ka juhul, kui: planeerimismenetlus ei ole /---/ lõppenud, sest alles planeeringu 3) taotlusalusel alal on algatatud planeering ja kehtestamisel selguvad täpselt planeerimismenetlus ei ole lõppenud; tingimused, kuidas ja kuhu /---/ erinevaid objekte merealale rajada (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut saab. ei kohaldata käesoleva seaduse § 104 lõikes 2 Eelnõu uues versioonis § 11311 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui lõiget 3 (kehtiv veeseadus § 221 hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba lg 3) ei saa eelnõust välja jätta antakse käesoleva seaduse § 113(9) lõikes 4 sätestatud põhjendusel, et nimetatud sätte kehtivusajaga. rakendamisel tuleb lähtuda sätte Selgitus: hoonestusloa menetluse algatamist ei ole kehtestamise eesmärgist, mida on põhjust piirata viitega pooleliolevale selgitatud VeeSi muudatuse planeerimismenetlusele. Esiteks, hoonestusloa menetlemisel Riigikogus. menetluse algatamise järgsed uuringud ja „Pakutud sätte kohaselt on keskkonnamõju hindamine kestavad tõenäoliselt võimalik hoonestusloa menetlusi kauem kui planeerimismenetlus. Teiseks, nimetatud läbi viia ja hoonestusluba anda ka säte tekitab isikutele, kes ei soovi potentsiaalse siis, kui planeerimismenetlus on hoonestusloa menetluse algatamist, motivatsiooni pooleli, kuid seda tingimusel, et 37 planeerimismenetluse kiiret läbiviimist takistada, hoonestusluba, mis ehitisele milleks PlanS annab ka piisavalt võimalusi. antakse, kehtib üks aasta pärast Kolmandaks, risk, et kehtestatav planeering välistab asjaomase planeeringu hoonestusloa taotleja arendustegevuse elluviimise kehtestamist. Üheaastane tähtaeg soovitud kujul, on taotleja kui ettevõtja äririsk. Riski on valitud seepärast, et kui pärast teadvustamiseks piisab sellest, et pädev asutus teavitab planeeringu kehtestamist selgub, taotlejat pooleliolevast planeerimismenetlusest. et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg.“ Eelnõu uues versioonis on tühistatud tähtaeg „1 aasta“ ja asendatud mõistega „ajutine hoonestusluba“. Eesmärk ei ole anda mistahes ehitistele ajutisetähtajaga hoonestusluba, vaid eesmärgiks on poolelioleva planeeringumenetluse ajal ajutise iseloomuga või kergesti eemaldatavate objektide (nt Pärnu kuurordielevant) rajamise võimaldamine. Kavandatavate merre ehitatavate tuuleelektrijaamade puhul ei ole tegemist ajutise iseloomuga kergelt eemaldatavate ehitistega, mistõttu ei ole nimetatud sätte alusel hoonestusloa andmine kooskõlas sätte eesmärgiga ning selle sätte rakendamine ei ole käesoleval juhul võimalik. 6. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Arvestatud 113(6) lg 2 p 6 ning muuta järgnevate sätete Eelnõu uues versioonis antud säte numeratsiooni vastavalt. kustutatud. Väljajäetav sõnastus: (2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui: /---/ 6) avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist /---/ Selgitus: eelnõu seletuskirjas on viidatud, et nimetatud säte annab avaliku veekogu omanikule ehk riigile võimaluse „põhjendatud asjaoludel“ püstitatavast ehitisest keelduda. Põhjendatud asjaolu näitena on toodud vastuolu riigile püstitatud eesmärkide saavutamisel „vms“. Sellise regulatsiooniga ei saa kuidagi nõustuda. Esiteks, sättes endas puudub 38 igasugune viide „põhjendatud asjaolule“. Teiseks, hoonestusloa menetluse algatab samuti riik pädeva asutuse kaudu. Ülejäänud EhS § 113(6) lg 2 alused piiritlevad suuremal või vähemal määral hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused. EhS § 113(6) lg 2 p 6 annab aga laia tõlgenduse korral riigile paralleelse ebaproportsionaalselt suure kaalutlusõiguse lihtsalt hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda „soovi puudumise“ tõttu. Selliselt saaks hoonestusloa algatamise riigi poolt täiesti meelevaldseks ja kohtute poolt kontrollimatuks muuta. 7. Muuta eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud § 113(8) lg 1 p Mittearvestatud 8 sõnastust järgmiselt: (1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui: Tegemist on kehtivast /---/ veeseadusest muutmata kujul üle 8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on toodud sättega. menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa Antud sätet kasutatakse juhul, kui taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. uuringute tulemusena tuleb ala Selgitus: eemaldada tuleb sättest osa, mille järgi võib muuta, aga taotleja keeldub hoonestusloa andmisest keelduda ka siis, kui taotletud sellest. avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja veekogu omanik ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Eelnõu seletuskirjas puudub sellisele regulatsioonile igasugune põhjendus. Avaliku veekogu omanikuks on riik. Ülejäänud EhS § 113(8) lg 1 alused piiritlevad suuremal või vähemal määral hoonestusloa andmisest keeldumise alused. EhS § 113(8) lg 1 p 10 annab aga eelnõus sätestatud kujul ja laia tõlgenduse korral riigile paralleelse ebaproportsionaalselt suure kaalutlusõiguse lihtsalt hoonestusloa andmisest keelduda, kui ala on vaja muuta ja veekogu omanik ei ole sellega “nõus”. Selliselt saaks hoonestusloa andmise riigi poolt täiesti meelevaldseks ja kohtute poolt kontrollimatuks muuta. 8. Muuta eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § 113(12) Arvestatud lg 2 p 3 sõnastust järgnevalt: Eelnõu uues versioonis § 11317 lg (3) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, 2 p 3 sõnastatud „hoonestusloa kui: omajale ei ole viie aasta jooksul /---/ pärast hoonestusloa saamist 3) hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul väljastatud ehitusluba ja väljastatud ehitusluba ning hoonestusloa omaja ei ole hoonestusloa omaja ei ole ehitusloa saamiseks tähtaja pikendamist mõjuval taotlenud tähtaja pikendust;“. põhjusel. Tähtaeg kolmelt aastalt viiele /---/ aastale on pikendatud lähtuvalt Selgitus: eelnõu seletuskirjas on eesmärgina sätestatud, arendajate sisendist, kellede et hoonestusloa taotlejal tuleb takistada võimalust hinnangul kolm aastat avaliku veekogu “kinni hoida”, kuna senise hoonestusloa saamisest kuni regulatsiooni kohaselt piisas, et taotleja esitanud ehitusloa saamiseni on liiga lühike tähtaegselt ehitusloa taotluse. Praegune eelnõu tähtaeg, arvestades kohustust läbi sõnastus on aga grammatiliselt ja lauseehituslikult 39 ebaselge tähtaja pikendamise küsimuses viia erinevaid uuringuid ja mõjude („hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul hindamisi. väljastatud ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega”). 9. Täiendada eelnõu § 1 punkti 10 järgmise sättega: Arvestatud EhS § 113(15) Enne käesoleva jao jõustumist esitatud Eelnõu uues versioonis täiendatud hoonestusloa taotluste menetlemine ehitusseadustiku ja Enne käesoleva jao jõustumist esitatud hoonestusloa planeerimisseaduse rakendamise taotlused menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal seadust § 251. kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamisele, hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale käesoleva jao sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest keeldumine, hoonestusloa andmine või sellest keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Selgitus: eesmärk sätestada õigusselgelt, et kui hoonestusloa taotlus esitati enne eelnõus sätestatud EhS 12. peatüki 3. jao jõustumist, kohaldatakse mitte EhS 12. peatüki 3. jao sätteid, vaid varem kehtinud õigust (eelkõige VeeS 8. peatüki 3. jagu). Eelnõu seletuskiri märgib üksnes lakooniliselt, et juba algatatud hoonestuslubade menetlused menetletakse lõpuni nende menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt. See viitab ekslikult justkui hoonestusloa taotlustele, mille osas pole eelnõu jõustumise hetkeks algatamise otsust tehtud, kohaldatakse juba uut regulatsiooni (sh uusi keeldumise aluseid jne). Haldusmenetluse põhimõtted sellist lähenemist ei toeta. VeeS § 2 lg 1 ja EhS § 2 lg 4 viitavad HMS-i kohaldamisele mõlema seaduse haldusmenetlustes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Haldusmenetlus aga algab juba hoonestusloa taotluse esitamisega (HMS § 35 lg 1 p 1). Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (Ü.Madise jt (toim). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaaane. Neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne, § 10, p 13) on samuti välja toodud, et üldreeglina ei tohi seadusel, eriti kui see sisaldab koormavaid sätteid, olla tagasiulatuvat jõudu, v.a ülekaalukatel põhjustel. Antud juhul ei ole ühtegi ülekaalukat põhjust taotleja õiguspärast ootust regulatsiooni säilimisele rikkuda. Seega on ettepanek sätestada eelnõus selgelt, et enne kõnealuste muudatuste jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni ja hoonestusloa menetluse algatamine ning hoonestusloa 40 andmine otsustatakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt. 10. Jätta välja eelnõu § 1 p 13. Mittearvestatud Väljajäetav sõnastus: See säte on vajalik, et täpsustada 13) paragrahv 130 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast TTJA järelevalve pädevus sõna „taristu“ sõnadega „ning tuulegeneraatori ja tuulegeneraatorite ja tuulepargi tuulepargi nõuetele vastavuse kontrollimiseks“. nõuetele vastavuse Selgitus: sättega soovitakse Tarbijakaitse ja Tehnilise kontrollimiseks. Järelevalve Ametile (TTJA) anda riikliku järelevalve pädevus tuulegeneraatorite ja tuulepargi nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Eelnõu seletuskirja järgi on tuulepargi püstitamise üle teostatav järelevalve praeguse regulatsiooni kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses ning muudatusega ei võetaks samas ka kohaliku omavalitsuse funktsiooni. Ettepaneku esitaja hinnangul oleks dubleeriv järelevalvepädevus selgelt ja ebaproportsionaalselt tuulepargi arendajat koormav. Tekkida võivad vastuolulised seisukohad jne. Nagu eelnõu seletuskirjas juba viidatakse, võib kohalik omavalitsus vajadusel niigi TTJA-lt nõu küsida. Seega on kohaliku omavalitsuse järelevalvepädevus piisav. EhS § 130 lg 3 p 2 annab juba TTJA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks, sellele viitab ka eelnõu seletuskiri. 11. Muuta eelnõu § 2 p 2 sõnastust järgnevalt: Arvestatud osaliselt Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: Veeseadusest tuuakse /---/ hoonestustasu arvutamise 2) paragrahvi 230 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse põhimõtted EhS eelnõusse. § 1131 järgmiselt: lõige 6 sätestab koormatava ala, „(2) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu selle lisamine veelkord koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse hoonestustasu arvutamise sättesse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel ei ole vajalik. arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.“ /---/ Selgitus: eelnõu seletuskirjas viidatakse, et ELTS § 92(3) regulatsioon tuuakse EhS-i ja VeeS-i üle. ELTS § 92(3) lg 2 teine lause aga sätestab: “Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised 41 vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.” Seega sisaldub ELTS § 92(3) lg-s 2 põhimõte, mille kohaselt tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ainult tuulikutevahelised kuni 1000- meetrised vahemaad. Seletuskirjas ei ole põhjendatud ja loogiline pole, miks nimetatud põhimõte sätte sõnastusest välja on jäänud. Üks võimalikke selgitusi on, et eelnõu järgi kavandatud EhS § 113(1) lg 4 teine lause juba sätestab, et “Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt.” Ettepanek on siiski sama põhimõte sätestada õigusselguse tagamiseks ka VeeS § 230 lõikesse 2. 12. Jätta välja eelnõu § 4. Mittearvestatud Väljajäetav sõnastus: Teadlik rikkumine või Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: hävitamine, kui sellega kaasneb 1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse oht inimese elule või tervisele või järgmiselt: elutähtsa süsteemi normaalsele „(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- toimimisele (mis võib omakorda või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu tuua kaasa ohu inimese elule) on elutähtsa teenuse toimimist mõjutava ehitise või siiski põhjendatult seadme teadva rikkumise või hävitamise, kui sellega kriminaalkuritegu. on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi töövõime häirimise või katkestamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või 2“. Selgitus: eelnõu järgi kriminaliseeritakse elutähtsa süsteemi töövõime häirimine või katkestamine nii, et vastutus kaasneb ka ilma süsteemi füüsiliselt rikkumata. Näitena on toodud ehitamine asukohta või sellisel kujul (nt kõrgusega), mis mõjutab negatiivselt süsteemi töövõimet. Kavandatav muudatus tekitab lubamatult laia ja ettenägematu kriminaalvastutuse ohu. Nimelt võib tekkida olukord, kus näiteks tuulepargi arendaja asub ehitama kehtivale ehitusloale ja kooskõlastustele vastavalt, ent täidab ikkagi sätte objektiivse koosseisu ainuüksi põhjusel, et pädevate haldusorganite poolt anti varasemas menetluses ehitise ohtlikkusele väärhinnang. Sunly 1. Vastavalt eelnõule võib riik ise taotleda Mittearvestatud meretuulepargi hoonestusluba ning selle hiljem 42 konkursi korras enampakkumisele panna. MKM-i Suurema selguse loomiseks toodi esindajad on seda plaani avalikult ka tutvustanud, eelnõusse sisse uus paragrahv väites, et seda õigust on vaja vaid Eesti-Läti § 1132 ühisprojektile meretuulepargi ala leidmiseks. Tegemist ei ole ettevõtlusvabadusse sekkumisega, sest riik paneb hoonestusload avalikule enam- või valikpakkumisele. Kõik soovijad saavad osaleda pakkumisel ja sellega seonduvalt on tagatud kõikide soovijate vahel võrdne kohtlemine. Riik ei hakka ise arendama meretuuleparke, vaid Samas on MKM-i esindaja Eleringi liitumiste- ja viib läbi hoonestusloa menetluse võrguteenuse nõukoja koosolekul tutvustanud kaarti, ja panen hoonestusload avalikule millelt nähtub, kust ühisprojekti ala otsitakse ning pakkumisele. TTJA kui menetleja sisuliselt on tegu kõikide mereala planeeringuga menetleb kõiki hoonestuslubasid planeeritavate meretuuleenergia aladega. vastavalt seadusele ja ei kohtle Samal ajal on MKM soovitanud TTJA-l mitte algatada taotlejaid erinevalt. hoonestusloa menetlusi taotluste alusel, mida tuleks Riik ei ole avaldanud soovi menetleda hetkel kehtiva seadusandluse alusel. meretuuleparkide arendust Tegemist on selge riivega põhiseaduse §-s 31 riigistada, riigi poolt alustatud sätestatud ettevõtlusvabadusele. Ettevõtlusvabadus hoonestusloa menetlusega soovib annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks riik kiirendada antud menetlust. tema ettevõtlusvabadusena käsitatavasse tegevusse. Eelnõu uues versioonis § 11310 lg Riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu 2 p 6 (enne § 1136 lg 2 p 6) toimimiseks. Ettevõtlusvabadus hõlmab muuhulgas ka sõnastust on täpsustatud. isiku õigust nõuda riigilt konkurentide tegevuse eest Seletuskirjas lk 6 on sisse viidud kaitset.1 Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus täpsustus: riik soovib kaasa aidata mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks, meretuuleparkide arendamisele seejuures on ettevõtja õigust olla vaba riigi (mitte ei soovi ise arendada). sekkumisest Riigikohtu poolt käsitletud laialt.2 Eelnõu väljatöötamisega ning sellega paralleelselt eraettevõtjate arendustegevuse peatamisega sekkub riik ettevõtjate ettevõtlusvabadusse. Ei ole mõeldav, et riik loob tingimused, millele tuginedes hakkab riik meretuuleparke arendama aladel, mille osas on eraettevõtja esitanud hoonestusloa taotlused hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt. Näeme selget riigipoolset huvide konflikti olukorras, kus TTJA menetleb eraettevõtjate hoonestuslubade taotlusi ning tulevikus ka riigi poolt esitatavaid taotlusi. On üllatav ja taunimisväärne, et riik soovib meretuuleenergia arendamist riigistada. Viidates eelnõu § 1136 punktile 6, saab hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda, kui avaliku veekogu omanik ei 1 Ü. Madise jt (koost). § 31.6. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm. vlj. Tallinn: Juura, 2017. 2 Ibid., § 31.7. 43 soovi püstitatavat ehitist. Vastavalt seletuskirjale antakse riigile võimalus põhjendatud asjaoludel püstitatavast ehitisest keelduda ning põhjendatud vastuoluks võib olla vastuolu riigile püstitatud eesmärkide saavutamisel. Seletuskirja kohaselt soovib riik ise meretuuleparki arendada, et tagada riigile taastuvenergia tootmise eesmärkide õigeaegne täitmine. Riik võib samale argumendile tuginedes öelda, et ei usu arendaja suutlikkusse konkreetsel alal tuuleparki arendada ja riigile püstitatud eesmärkide (sh kliimaeesmärkide) täitmiseks tahab riik alal hoopis ise tuuleparki arendada. Teeme ettepaneku nimetatud punkt eelnõust kustutada või täpsustada selle sisu, vältimaks ebamäärastel alustel arendustegevuse piiramist. 2. Pärast hoonestusloa algatamise teate avaldamist on Mittearvestatud teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne Suurema selguse eesmärgil on taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega eelnõud täpsustatud (lisatud koormamiseks. Eelnõu kohaselt ei saa konkureerivat paragrahv 1132) taotlust esitada, kui hoonestusloa taotluse on esitanud Olemuslikult on tegemist avaliku riik. Tegemist on ilmselge võrdse kohtlemise põhimõtte hüvega – meri ning avalik rikkumisega. Seejuures on tähelepanuväärne, et veekogu on riigivara, aga sellest ebaõiglasele olukorrale on viidanud ka eelnõu koostaja ei pea ilmtingimata tulenema isiku ise eelnõu seletuskirjas: „Aga ebaõiglane riigiga õigust saada luba selle erahuvides konkureeriva arendaja suhtes.“3 Väljatöötamisel olev kasutamiseks. Nagu ka muu isik regulatsioon peaks tagama kõigile võrdsed alused ei pea andma nõusolekut enda meretuuleparkide arendamiseks. Nii, nagu viiakse läbi omandis oleva asja kasutamiseks, konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine ei peaks ka riik olema riigivara vastavalt eelnõu §-le 1134, tuleks sarnane hindamine kasutada andmiseks kohustatud, läbi viia ka olukorras, kus riik on esitanud hoonestusloa isegi kui konkreetseid põhjuseid taotluse ning teisel huvitatud isikul on huvi esitada keeldumiseks ei esine või neid ei konkureeriv taotlus. Lisaks juhime tähelepanu, et riik ei soovita avaldada. tohiks iseendale taotluse esitamisega tekitada Antud sätte kohaldamisel riik kolmandatele isikutele negatiivseid tagajärgi. Riigile ei avaldab, milleks ta riigivara tohi anda eeliseid, mida pole konkureerivatel kasutama hakkab. Võrdse arendajatel. kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Hoonestusload pannakse avalikule enam- või valikpakkumisele ja osaleda saavad kõik asjast huvitatud isikud. 3. Hoonestusloa taotlusele tuleb tulevikus Arvestatud osaliselt lisada kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed Sõnastust on muudetud. äriühingu omanike ja tegelike kasusaajate osas on Hoonestusloa taotleja märgib kas täielikud ja tõesed, ning kinnitus ehitise rahastamiseks plaanitav rahastamine saab olema vajalike finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate hoonestusloa taotleja 3 MKM-i poolt 01.09.2020 ja 15.09.2020 e-kirjade vahendusel edastatud eelnõu seletuskirja lk-l 9 sisalduv MKM- i töötaja kommentaar. 44 kohta (eelnõu § 1132 lg 2 p 8 ja 9), et riigil oleks omavahenditest, laenu toel või võimalik hinnata hoonestusloa taotleja sobivust ja investori kaasamisel. Investori usaldusväärsust. Täiendavalt tuleb märkida, kas kaasamisel tuleb esitada ka rahastamine toimub hoonestusloa taotleja andmed investori kohta. Kui omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel, andmed finantseerimisallikate ning lisada laenuandja ja investori andmed. osas hoonestusloa taotlemise Kuidas täpsemalt on plaanis hoonestusloa taotleja menetluse ajal muutuvad või sobivuse ja usaldusväärsuse objektiivne täienevad, esitab hoonestusloa hindamine? Juhime tähelepanu asjaolule, et taotleja need uuesti pädevale meretuulepargi finantseerimisotsus langetatakse palju asutusele. Olemasoleva teabe hilisemas faasis, kui seda on hoonestusloa taotluse küsimise eesmärgiks kohe alusel menetluse algatamine ning nii varakult pole menetluse alguses on, et ettevõttel kuidagi võimalik anda lõplike investorite ega ei tekiks põhjendamatu ootus laenuandjate andmeid. Nimetatud nõuded piiravad hoonestusloa saamiseks, kui riigil oluliselt hoonestusloa taotlejate ettevõtlusvabadust. on ettevõtte omanike või Seejuures on vastavalt riigi poolt hoonestusloa taotluse finantseerimisallikate osas menetlemise korrale4 riigil endal oluliselt vähem kahtlusi. Samuti aitab see ära nõudeid hoonestusloa taotlusele ning teavet lõplike hoida hoonestusloa taotleja poolt investorite ja laenuandjate kohta ei ole vaja lisada. ebavajalike kulude tegemise, kui Teisisõnu on riigi ja eraettevõtja hoonestusloa riigil on ettevõtte omanike või taotlustele plaanis kehtestada ebavõrdsed tingimused. finantseerimisallikate osas kahtlusi. 4. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1132 lõikesse 2 Mittearvestatud täiendav punkt, mille kohaselt peab hoonestusloa Ekspertkogemuste teenust on taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et hoonestusloa arendajal võimalik sisse osta. taotleja organisatsiooni kuuluvad eksperdid, kellel on pikaajaline tuuleparkide arendamise kogemus. See on hoonestusloa taotluse menetlemise ja hoonestusloa menetluse protsessis tehtavate tegevuste faasis palju objektiivsem viis hinnata hoonestusloa taotleja sobivust meretuuleparkide arendamiseks. 5. Eelnõu kohaselt tuleb hoonestusloa taotlusele lisada Arvestatud uuringute, mida hoonestusloa taotleja kavatseb Uus sõnastus: hoonestusloa andmise otsustamiseks teha, kirjeldused. 6) esialgne kavandatud uuringute Seletuskiri ütleb, et uuringute nimekiri võib nimekiri, mida hoonestusloa hoonestusloa menetluse algatamisel muutuda või taotleja kavatseb hoonestusloa täieneda. Eelnõust seda kinnitavat punkti ei andmise otsustamiseks teha; leia. Soovitame paindlikkuse aspekti lisada ka eelnõusse. Praktikas jälgivad ametnikud seadusi väga täpselt ning oleks kahetsusväärne, kui uuringute sisu ei saa seetõttu protsessi käigus täpsemaks ega paremaks muutuda. 4 Määruse “Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks” eelnõu. 45 6. Eelnõu kohaselt võib TTJA nõuda hoonestusloa Mittearvestatud taotluse juurde muid asjakohaseid hoonestusloa Erinevate hoonestusloa taotluste taotlemisega seonduvaid andmeid ja dokumente. puhul on vajaminevate andmete ja Niivõrd ebamäärane nõue riivab hoonestusloa taotleja dokumentide vajadus erinev. ettevõtlusvabadust. Leiame, et nõutud dokumentide Pädeva asutuse ülesanne on nimekiri peaks siiski olema ammendav ja seadusesse esitada hoonestusloa menetluse kirja pandud. Tuues paralleeli tuuleparkide alustamisel täpne dokumentide nõuetekohaseks tunnistamise menetlusega, saame nimekiri lähtuvalt taotluste sisust minevikukogemusele toetudes väita, et kui nõutud ja sellega hoitakse ära menetluse dokumentide nimekiri pole ammendav, võib venimine. kirjavahetus kesta aastaid ning menetlusega ei liiguta edasi. 7. Hoonestusluba tunnistatakse eelnõu kohaselt Arvestatud muuhulgas kehtetuks, kui hoonestusloa omajale ei ole Eelnõu uues versioonis § 11317 lg kolme aasta jooksul väljastatud ehitusluba ega 2 p 3. ole taotletud uut tähtaega. Meretuulepargi detailne projekteerimine saab alata alles pärast hoonestusloas sätestatud tingimuste teatavakssaamist ning on pikaajaline protsess. Sealjuures võib olla vajalik teostada ka eeluuringuid, nt lindude seire teatud aja vältel enne ehitustegevuse algust, mis paneb kolme aastaga ehitusloa saamise küsimärgi alla. Tegemist ei ole asjaoludega, mille kulgu ja ajalist kestust arendaja saaks omalt poolt mõjutada. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada § 11312 lg 3 punkt 3 järgnevalt: „hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul esitanud ehitusloa taotlust“. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Esitatud eelnõu põhieesmärgiks on täpsustada vette Mittearvestatud ehitamise hoonestusloa menetluse regulatsiooni ja Keskkond on kajastatud EhS § 44 sellega seonduvalt täiendatakse ehitusseadustiku lg 1 punktis 10. (edaspidi ka EhS) §-s 8 toodud ohutuse põhimõtet. § 55 punktis 9. Sellest lähtuvalt täiendatakse EhSi § 44 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid punktiga 101 ning EhSi § 55 kasutusloa andmisest keeldumise aluseid punktiga 81. Nimetatud §-dega seoses peame vajalikuks rõhutada ehitus- ja kasutusloa keeldumisel seni kehtivatele alustele lisaks ka keskkonna, loodus- ja kultuuriväärtuste tähtsustamist. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada EhS § 44 punkti 101 ja § 55 punkti 81 sõnastust alljärgnevalt: o EhSi § 44 „101) ehitise või ehitamisega kaasneb oht varale, keskkonnale, loodus- või kultuuriväärtusele, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile;“ 46 o EhSi § 55 „81) ehitise kasutamisega kaasneb oht varale, keskkonnale, loodus- või kultuuriväärtusele, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile;“ Leiame, et lisatud täiendused loovad selgemad alused pädeval ametil keelduda lubade andmisest näiteks väärtuslike või väga väärtuslike ehitiste lammutamise soovi korral. 2. Eelnõu reguleerib riigi julgeolekust tulenevaid Mittearvestatud muudatusi. Lähtudes eelnõu eesmärgist on meie Kõrgendatud oht on kehtivas hinnangul jäetud EhS § 132 „Riikliku järelevalve ehitusseadustikus välja toodud ja erisused“ muutmata, mis võib teatud tingimustel sellega on kaetud oht riigi takistada soovitud seaduse eesmärkide saavutamist. julgeolekule. Ehitusseadustiku § 132 lg 3 p 1 ja p 2 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Samuti kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Oluline ja kõrgendatud oht on defineeritud karistusseadustiku § 5 lõikes 3 ja 4. Definitsioonides ei sisaldu riigikaitset, millest järeldub, et olukorras, kus ehitusluba antakse ekslikult või ehitist püstitatakse ebaseaduslikult ei ole ehitusseadustikus olevate paragrahvide kaudu võimalik otse lammutamist nõuda või parimal juhul on see raskendatud. Raskendatud all peame silmas, et olulise või kõrgendatud ohu puudumisel on lammutamise nõudmine äärmiselt keeruline ja aeganõudev protsess. Lisame, et analoogne olukord võib tekkida ka siis, kui ehitise ebaseadusliku püstitamisega ei teki koheselt ohtu riigi julgeolekule, kuid sõltuvalt kehtestatud planeeringutest võib see lähitulevikus tekkida. Seega võib tekkida olukord, kus isik püstitab ebaseaduslikult ehitise asukohta, mis võib tulevikus hakata segama lähiümbrusesse planeeritud riigikaitse alase rajatise funktsioone. Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku täiendada EhS § 132 lg 3 punktiga 3 järgnevas sõnastuses: 3) Ehitis ei vasta püstitamise ajal kehtinud detail- või üldplaneeringule või ehitise paiknemisega kaasneb oht riigi julgeolekule. 47 Leiame, et nimetatud muudatus aitab tulevikus vältida/ennetada ebaseaduslikult ehitiste püstitamisi. Elektrilevi Elektrilevi OÜ poolt esitame tähelepaneku, et Mittearvestatud ehitusseadustiku eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas Kaablid on sätestatud EhS § 104 meretuuleparkide toimimiseks vajalikud merekaablid lõikes 2 ja sellest tulenevalt ei vajavad samuti hoonestusloa menetlust või kuuluvad vaja kaablid eraldi hoonestusloa need elektrijaama koosseisu. Tuulepargi mõistes menetluse alustamist. kaableid ei nimetata. Samuti võib tuulepargi ja avaliku võrgu vaheline ühenduskaabel olla päris pikk ja see asjaolu ei kajastuks hoonestusloa parameetrites, mis väljendavad rohkem tuulikute ja tuulikute paiknemise omadusi. Soovitame eelnõus rohkem kajastada merekaablite ehitamise menetlust, sest need on ka oluliste mõjudega (sh. ankurdamised, keskkonnamõjud ja kaitsevööndid) paljude huvipoolte suhtes. Kaitseministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse ehitusseadustiku Arvestatud paragrahvi 8 teises lauses sõnad „varale Täiendus jääb ainult riigikaitse või keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale, riigi objektidele ja riigi julgeolekule. julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile.“ Seletuskirjas on selgitatud sätte täiendamise vajadust riigi julgeoleku ja elutähtsa teenuse toimepidevuse aspektist, kuid selgusetuks jääb sätte täiendamise eesmärk eelnõus märgitud riigiside toimimise ja riigikaitseobjekti aspektist. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud § 44 punktiga 10¹ alusega ehitusloa andmisest Kuna eelnõu uuest versioonist on keeldumiseks, mille kohaselt keeldutakse ehitusluba välja jäetud mõisted elutähtis andmast, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oht teenus ja riigiside toimimine, siis varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse on seletuskiri vastavuses toimepidevusele, riigiside eelnõuga. toimimisele või riigikaitseobjektile. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud muudatuse eesmärki ja vajadust üksnes läbi vajaduse sätestada võimalus ehitusloa andmisest keeldumiseks, kui esineb julgeoleku oht. Teised eelnõu sättes toodud alused on seletuskirjas käsitlemata, kuid ühtse rakenduspraktika kujundamise huvides tuleks neid siiski seletuskirjas avada. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud § 46 lõiget 1 punktiga 3, millega sätestatakse pädeva Jääb ainult riigi julgeolekule ja asutuse kohustuseks tunnistada ehitusluba kehtetuks, riigikaitseobjektidele. Seletuskirja kui ehitis kujutab ohtu täiendatud. 48 varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. Eelnõu seletuskirjas on avatud sätte vajadust juhul, kui ehitis on ohuks julgeolekule. Samas on eelnõu sättes nimetatud ka ohtu varale, keskkonnale, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. Eelnevatest eelnõu sätetest saame aru, et tegemist on eraldiseisvate alustega, mis ei pea koos esinema, s.t nt kui on oht keskkonnale, siis ei tähenda see ilmtingimata ohtu riigi julgeolekule. Eelnõu seletuskirja ehitusseadustiku § 46 lõike 1 punkti 3 selgituses on ka segadusttekitav lause „Selleks, et pädev asutus saaks kohaldada EhS § 46 lg 1 punkti 3, on vajalik, et pädevale asutusele on jõudnud informatsioon julgeolekuohu kohta (nt Kaitseministeerium või Siseministeerium on esitanud pädevale asutusele taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks seoses sellega, et ehitusloa alusel ehitatav ehitis on ohuks varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile).“ lõpus sulgudes toodud näite osas. Lause alguses on nimetatud üksnes „julgeolekuohtu“, kuid näites on nimetatud ka kõik muud alused – siit võib jääda mulje, et kõikide alustega peab kaasnema julgeoleku oht. Palume muuta seletuskirja ehitusseadustiku § 46 lõikega 3 täiendamise osas täpsemaks ja selgemaks ning sisustada julgeoleku ohu kõrval ka teised sättes nimetatud ohud. 4. Palume korrigeerida eelnõu seletuskirjas Arvestatud ehitusseadustiku § 113¹ lõike 7 selgituses viide lõike 5 Viide parandatud lisamise kohta. Ilmselt peetakse silmas lõiget 7. (muudatused eelnõus, seega muutub viide ka seletuskirjas) 5. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud ehitusseadustiku § 113² lõike 2 punktis 9 on sätestatud, Eelnõus tehtud parandus, sama ka et tuleb esitada kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike seletuskirjas. finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta, kuid seletuskirjas nimetatud sätte selgituses on mõistet „kinnitus“ laiendatud ja kasutatakse mõistet „teave“ ning välja on toodud, mis teave finantsallikate osas on taotlejal vaja esitada. Leiame, et seletuskiri ei saa laiendada õigusaktis sätestatut, mistõttu palume eelnõus sätte sõnastus üle vaadata. 6. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud ehitusseadustiku § 113³ lõiget 4 pärast sõnu Eelnõu uues versioonis § 1135 lg „hoonestusloa taotlejaga“ sõnadega „või kavandatava 2. Sõnastus täiendatud pärast sõna ehitisega“. Selgitus: Kaitseministeerium hindab 49 vastavalt oma pädevusele taotluses esitatud „taotlejaga“ sõnadega „ja kavandatava ehitise mõju riigikaitselistele ehitistele. kavandatava ehitisega“. Negatiivne mõju võib tähendada ohtu riigi julgeolekule. 7. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud ehitusseadustiku § 113³ lõike 6 punkti 1, lisades Eelnõu uus versioon § 1135 lg 4 p võimaluse asjaomasele asutusele esitada ettepanek 1: pärast sõna „isik“ täiendatud hoonestusloa algatamisest keeldumiseks, kui sõnadega „või kavandatav ehitis“ kavandatav ehtis võib olla ohuks riigi julgeolekule. Selgitus: Kui juba hoonestusloa algatamise taotluse analüüsimisel selgub, et kavandatav(ad) ehitis(ed) mõjutavad negatiivselt riigikaitseks vajaliku ehitise töövõimet, mis võib põhjustada ohtu riigi julgeolekule, siis ei ole mõtet hoonestusloa menetlust algatada ning kulutusi teha selleks, et menetluse tulemusel tõdeda, et kavandatavaid ehitisi ei ole võimalik püstitada. Praeguse eelnõu sõnastuse kohaselt saab vastava ettepaneku teha üksnes juhul, kui hoonestusloa taotleja või temaga seotud isik võib kahjustada riigi julgeolekut. 8. Juhime tähelepanu ka eelnõu seletuskirja leheküljel Arvestatud 9 toodud ilmselt ehitusseadustiku § 113³. Praegu on Eelnõu uues versioonis § 1137. lause sõnastatud selliselt: „Eelnõu paragrahv 9 on Seletuskiri lk 10. üle toodud veeseaduse § 219 lõike 4 II poolest ja seda muudetud ei ole.“ Ilmselt peetakse „eelnõu paragrahv 9“ all silmas „paragrahv § 113³ lõiget 9“. 9. Palume kontrollida eelnõu seletuskirja leheküljel 9 Arvestatud eelviimases lõigus toodud selgitust, millest nähtub Seletuskirjas täpsustused ja nagu selgitus oleks paragrahv 113³ lõike 8 kohta, kuid parandused sisse viidud. sisu järgi tundub, et ilmselt on tegemist ehitusseadustiku § 113³ kõike 10 kohta käiva selgitusega. Lisaks palume kontrollida samas lõigus tehtud viite paragrahvile 113¹ lõikele 5 korrektsust. Samuti palume asendada seletuskirjas § 113³ selgituse eelviimases lõigus sõna „raadioradari“ terminiga „raadioside ja mereseiresüsteemide“, et kõrvaldada mõistete ebatäpsus. 10. Palume kontrollida eelnõu seletuskirjas Arvestatud ehitusseadustiku § 113 lõike 2 punkti 7 selgituses viidet § 113³ lõikele 5, ilmselt on õige viide sama paragrahvi lõikele 6. 11. Palume kontrollida eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud ehitusseadustiku § 113 lõikes 5 ja samuti eelnõu seletuskirjas nimetatud selgituses viidatud viite § 113³ lõikele 2 korrektsust. 12. Palume üle vaadata ja täpsustada eelnõu Arvestatud seletuskirjas ehitusseadustiku § 113(12) kohta Seletuskirja täiendatud. 50 esitatud selgitused. Praegusel juhul on palju viiteid veeseadusele, kuid eelnõu sätete selgitused jäävad ebaselgeks. 13. Palume vaadata üle eelnõu § 1 punktis 11 olev Arvestatud ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teise lause muudatuse sõnastus. Selgitus: eelnõus oleva sõnastuse järgi saab olema ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teine lause järgmine: „Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva lõike punktis 1¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui“. Teeme ettepaneku sõnastada muudatus järgmiselt: 11) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „paragrahvi“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1¹ ja“; Sellisel juhul saaks ehitusseadustiku 120 lõike 1 teine lause olema järgmine: „Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1¹ ja lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui“. 14. Palume sõnastada eelnõu § 1 punktis 12 Arvestatud ehitusseadustiku § 120 lõikesse 1 lisatav punkt 11 järgmiselt: „1¹) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;“; Selgitus: eelnõus olev sõnastus kordab ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teises lauses olevat sõnastust (püstitamine laiendamine, ehitamine) ja selline kordamine tekitab ebaselgust. Lisatava punkti 1¹ sõnastus peaks sobituma lõike 1 sissejuhatavate lausetega sarnaselt teiste selle lõike punktidega 15. Palume vaadata üle eelnõu § 1 punktis 13 olev Arvestatud ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punkti 1 muudatuse sõnastus. Eelnõus oleva sõnastuse järgi jäävad ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punkti 1 teksti kaks korda sõnad „nõuetele vastavuse kontrollimiseks“. 16. Palume sõnastada eelnõu § 4 punktis 1 Arvestatud karistusseadustiku § 406 lõige 1 järgmiselt: „(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, 51 liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi töövõime häirimise või katkestamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; Selgitus: sõnastuses on oluline välja tuua elutähtsa süsteemi ehitis või seade, mille kohta on ka seletuskirjas täpsem selgitus. Eelnõus toodud sõnastus muudab sätte mõtte ja samas ei ole sätte algus sellisel juhul enam kooskõlas sätte lõpuga. Muudatuse eesmärgiks on elutähtsa süsteemi töövõime häirimise ja katkestamise kriminaliseerimine. 17. Täiendavalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku Arvestatud muuta ehitusseadustiku §133 toodud sunniraha ülemmäära juriidilisele isikule. On selge, et investeeringute mahud on märgatavalt kasvanud ning hetkel kehtiv sunniraha ülemmäär ei ole piisav tagamaks ettekirjutuste täitmist. Näitena võib tuua Eesti oludes keskmise tuulepargi maksumuse, mis ületab 100 000 000 eurot. Kaitseministeeriumi hinnangul on vaja sunniraha ülemmäära juriidilistele isikutele tõsta vähemalt 450 000 euroni, mis motiveeriks arendajaid järgima riigis kehtestatud seaduseid ja norme. Siseministeerium 1. Eelnõu § 1132 lg 2 p 9 Arvestatud Muuta sõnastust alljärgnevalt: „9) teave ehitise 9) teave finantsallikate osas, rahastamiseks vajalike finantseerimisallikate ja millega plaanitakse rahastada kaasfinantseerijate kohta;“ hoonestusloa objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem kasutamine; 2. Eelnõu § 1133 lg 6 p 2 – sättest toodud viide lõikele 4 Arvestatud ei ole õige. Peaks olema viide lõikele 5 Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4 „2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud p 2. tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel nõutud dokumente või lisateavet;“ 3. Eelnõu § 1133 lg 12 – sättes toodud viide lõikele 6 ei Arvestatud ole õige. Peaks olema viide lõikele 7 Eelnõu uues versiooni § 1134 lg 3. „(12) Hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala võib põhjendatud juhtudel muuta pärast käesoleva paragrahvi lõike 7 kohast teate avaldamist ja § 1134 lõike 1 kohast menetlust. Kui ala muudetakse pärast 52 nimetatud teate avaldamist ja menetlust suuremas ulatuses kui 33 protsenti, tuleb avaldada käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt teade ning konkureerivate taotluste esitamise korral menetleda neid § 1134 lõigete 1 ja 3 kohaselt.“ 4. Eelnõu § 1137 lg 6 osas vajab täpsustamist, kellel on Mittearvestatud pädevus riigi olulisi huvisid hinnata. See täpsustus Hetkel sisend, et UK-d ei too peaks vähemalt seletuskirja tasandil olema välja eraldi välja, sest EL ja UK vahel toodud. Arvestades ametkonna teadmiste erinevat taset, ei ole mingit lepingut veel siis oleks mõistlik, kui asjaomaste asutuste sõlmitud. Kui sõlmitakse, siis lahkarvamuste korral oleks lõplikuks otsustajaks saame teha EV kõikidele valitsus. seadustele ühtlase muudatuse. See säte ei kajastu ainult antud eelnõus ja kehtivas veeseaduses. Arutatud ka Välisministeeriumiga ja MKM õigusosakonnaga. 12 5. Eelnõu § 113 lg 5 – sätte sõnastuses on viga Arvestatud „(5) Kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, Eelnõu uues versioonis § 11317 lg hõlmab endas ehitist, mis mõjutab elutähtsa teenuse 5 uus sõnastus: „ (5) Kui toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või hoonestusluba, mis on tunnistatud riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusloa alusel kehtetuks, hõlmab endas ehitist, püstitatud ehitis avalikes huvides omandada või mis mõjutab elutähtsa teenuse sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes toimepidevust või on sellega huvides omandamise seadust.“ seotud, riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus nimetatud ehitis avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.“ 1 6. Seletuskiri lk 5 paragrahv 113 selgitus vajab Arvestatud täiendamist. Eelnõusse on lisatud uus lõige 4, mis sätestab, et avaliku veekogu põhjaga ühendatud tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. Aga eelnõu kohaldamisalasse jäävad ka tehissaared, mis on näiteks ainult trossiga veekogu põhjaga ühendatud. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, mida mõeldakse püsiva ühenduse all ja milliseid tehissaari on silmas peetud. 7. Seletuskirja lk 8 paragrahv 1133 selgituses palun ühte Arvestatud lauset parandada/täiendada. Seletuskirja täpsustatud. 5 „ /…/ Eelnõus on § 113 lisatud uued lõiked 4–6. Antud Eelnõu uues versioonis § 113 3 täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on lõigete 2-4 seletuskiri lk 9. väike avatud majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on oht Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või suurenev seotus ebasõbralike välisriikide või 53 nendest pärit kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning teatud kolmandate riikide investeeringud. Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu võimalikule majanduslikule survele. Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamisega seotud teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine. /…/“ 8. Seletuskirja lk 10 paragrahv 1133 selgituses on viga, Arvestatud mille palun parandada. Seletuskirjas parandus sisse „/…/ Kui taotleja esitab hoonestusloa asukoha viidud. muudatuse taotluse, siis esitab pädev asutus uuesti arvamuse küsimise asjaomastelt asutustelt. Asukoha muudatus võib muuta asjaomase asutuse otsust antud hoonestusloa taotluse osas, näiteks meretuulepargi asukohast tuleneva mereseire või raadioside toimimise ala suhtes. /…/“ 9. Eelnõu § 1132 lg 2 nimetab ära, mis andmeid peab Arvestatud hoonestusloa taotlus sisaldama. Punkt 8 nõuab kinnitust VV määruse eelnõu muudetud ja äriühingu omanike või mittetulundusühingute liikmete täiendatud vastavalt ja tegelike kasusaajate esitatud andmete õigsuse kohta. ettepanekutele. Sama nõue peaks kehtima ka enampakkumisel osalemise puhul (Lisa 1, “Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord enampakkumisel võõrandamiseks” § 8). Teeme ettepaneku lisada sama punkt Lisa 1 § 8 loetellu. Konkurentsiamet 1. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, Arvestatud millisel juhul võib või peab riik ise hoonestusluba Eelnõud täiendatud uue taotlema. Eelnõu seletuskirja (lk 6) kohaselt võimaldab paragrahviga 1132. lisatud säte riigil endal teha hoonestuslubadega seonduvad tegevused nagu uuringud ja keskkonnamõjude hindamine ning panna hoonestusload enampakkumisele. Eelnõu seletuskirjast võib aru saada nii, et riik taotleb hoonestusluba üksnes juhul, kui tal on kavatsus hilisemalt, peale hoonestusloa saamist see võõrandada. Konkurentsiameti hinnangul ei ole eelnõus endas otsesõnu sätestatud, et riik võib hoonestusloa taotleda üksnes juhul, kui ta hiljem hoonestusloa konkursi korras võõrandab. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et riigil tekib kohustus mõistliku aja jooksul hoonestusluba konkursi korras võõrandada. 2. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, Arvestatud osaliselt millistest kriteeriumitest lähtuvalt saab riik ise alustada Eelnõud on täpsustatud nii, et hoonestusloa taotlemist. oleks selgem, millistel juhtudel 54 Kuna riigi poolt hoonestusloa taotlemisel ei ole riik hoonestusluba taotleb võimalik konkureerivaid taotlusi esitada, ei pruugi (paragrahv 1132). riigipoolt kavandatav hoonestusloa otstarve olla parim Ei arvestata ettepanekuga anda ka võimalik lahendus. riigi poolt hoonestusloa taotlemise Konkurentsiamet teeb ettepaneku ka riigi poolt puhul luba esitada konkureerivaid hoonestusloa taotlemisel lubada esitada konkureerivaid hoonestusloa taotlusi. hoonestusloa taotlusi. Olemuslikult on tegemist avaliku hüvega – meri ning avalik veekogu on riigivara, aga sellest ei pea ilmtingimata tulenema isiku õigust saada luba selle erahuvides kasutamiseks. Nagu ka muu isik ei pea andma nõusolekut enda omandis oleva asja kasutamiseks, ei peaks ka riik olema riigivara kasutada andmiseks kohustatud, isegi kui konkreetseid põhjuseid keeldumiseks ei esine või neid ei soovita avaldada. Antud sätte kohaldamisel riik avaldab, milleks ta riigivara kasutama hakkab. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Hoonestusload pannakse avalikule enam- või valikpakkumisele ja osaleda saavad kõik asjast huvitatud isikud. 3. Eelnõus puudub mõju analüüs juhul kui Mittearvestatud hoonestusloa taotlejaks on riik. See mõjude analüüs on VV Puudub näiteks analüüs riigi kulude kohta määruse seletuskirjas (Lisa 3) hoonestusloa taotlemisel, nt riigile kaasnevad kulud erinevate uuringute läbiviimisel ja mõjude hindamisel. Samuti ei selgu seletuskirjast, miks peab osadel juhtudel hoonestusloa saamiseks vajalike kulude katmisega seotud riski kandma riik, teistel juhtudel on see jäetud võimalike taotlejate kanda. Eelnõu eeldab, nagu saaks riik kõigi riigi poolt taotletud alade puhul hoonestusloa ja seda riigi poolt taotletud hoonestusluba on enampakkumisel võimalik võõrandada alghinnast suuremalt. Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud mõjuanalüüsi osas täiendada. 4. Eelnõus on sätestatud, et hoonestusloa üleminekul Mittearvestatud hoonestusluba soovivale isikule teostatakse Kui hoonestusluba läheb üle eelkontroll. Samas mõju hoonestusloa ja selle alusel äriühingu osade võõrandamisel püstitatud ehitiste üle saab ka muudel juhtudel, näiteks või ettevõtte üleminekul, siis peab hoonestusluba omava äriühingu osade võõrandamisel ikkagi minema ka hoonestusluba või hoonestusluba omava ettevõtte üleminekul. üle ja eelkontroll on ka sellistel juhtudel nõutav. 55 Eelnõust ei selgu, et selliseid olukordi oleks analüüsitud. Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud eelkontrolli osas täiendada. 5. Hoonestusloa pikendamine ja muutmine. Mittearvestatud Eelnõu jätab muutmata seni kehtinud hoonestuslubade Konkureeriva taotluse esitamise pikendamise regulatsiooni, võimaldades hoonestusluba võimalusega ei ole see enam pikendada kuni 50 aasta võrr. Seejuures kohaldatakse hoonestusloa pikendamine vaid hoonestusloa pikendamisele hoonestusloa muutmise uus hoonestusloa menetluse tingimuste kohta sätestatut. protsess. Sellest tulenevalt saab pädev asutus keelduda hoonestusloa pikendamisest üksnes juhul, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Seega näeb niikehtiv regulatsioon, kui ka eelnõus sätestatu ette, et avalikku veekogu hoonestusloaga koormatud ala kasutatakse üsna pika ajavältel samal otstarbel ning ei võimalda sama ala kasutusele võtta uuel või innovaatilisemal viisil. Konkurentsiameti hinnangul vajaks eelnõu täiendamist selliselt, et hoonestusloa pikendamisel või muutmisel teavitatakse sellest avalikkust ja võimaldatakse konkureerivate hoonestusloa taotluste esitamine. 6. Kehtiva elektrituruseaduse § 92(3)lõike 1 ja eelnõu Selgitame kohase veeseaduse § 230 lõige 2 kohaselt on KEM muudab maa hindamise hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise seadust (eelnõu on korral tuuleelektrijaamaga seitse protsenti tootmismaa kooskõlastamisel). Kuid ka Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis kehtiva tootmismaa hinna puhul arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast on hoonestustasud võrreldes teiste lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa riikidega väga kõrged. hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise Hoonestustasu tõus vähendab hindamise tulemuste alusel. Eesti konkurentsivõimet naaber- Konkurentsiamet palub kaaluda, kas hoonestustasu ja Euroopa liidu liikmesriikidega sidumine maa hindamise seaduse alusel leitava ning investorite huvi investeerida toomismaa keskmise väärtusega tagab riigile kuuluva taastuvenergeetikasse kõrgete ressursi kasutamise eest õiglase tasu, kuna maa hoonestustasude tõttu. Maa korraline hindamine on seni toimunud ebaregulaarselt korralise hindamise tulemusel (viimati viidi läbi 2001.a). muutub tootmismaa hind (tõus üle 4 korra). Sellega seonduvalt soovib KEM muuta ka hoonestustasude arvutamise korda. 7. Arvestades Eesti ja teiste EL liikmesriikide Mittearvestatud eesmärki saavutada aastaks 2050 Eestis on meretuuleparkide kliimaneutraalsus, muutub tuuleenergia väga rajamisel hoonestustasud juba väärtuslikuks ressursiks. Sobilik on tõmmata praegu oluliselt kõrgemad kui paralleeli nafta-ja gaasiressurssidega aastakümneid meie lähiregioonis. Lisades tagasi ning võtta analoogi, et targalt jagatud ettevõtjatele veel täiendava ressurssidest teenib riik arvestatavat tulu. kohustuse tasuda riigile ressursitasu, muudame ettevõtluse 56 Konkurentsiameti hinnangul võib olla ebapiisav, Eestis selles valdkonnas pidades silmas riigi tulusid, lähtuda üksnes eelnõus konkurentsivõimetuks ja tõstame välja pakutud eesmärgist maksimeerida hoonestusloa toodetud taastuvenergia hinda andmisel saadav tulu. Konkurentsiamet leiab, et lõpptarbija jaoks kõrgemaks. siinkohal peaks kaaluma vajadust täiendava regulatsiooni väljatöötamiseks, mis võimaldab saada riigil tulevikus avaliku veekogu ehitistega koormamisest tulu mitte ainult hoonestusõiguse eest, vaid ka selle pinnal toodetava tuuleenergia ressursilt. Üheks selliseks võimaluseks on eraldiseisva ressursitasu kehtestamine, mida avaliku veekogu ehitisega koormamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil enampakkumise võitnud ettevõtjad riigile regulaarselt tasuvad. Kokkuvõttes on amet seisukohal, et avaliku veekoguga kaasneva tuuleenergia puhul on tegemist väärtusliku ressursiga, mille jagamine peab toimuma avalikult ja läbipaistva menetluse kaudu. Lisaks on oluline, et riik teeniks tulevikus ka tuulenergialt tasu, mistõttu tuleks kaaluda ka perspektiivis tuuleenergia ressursile regulaarse tasu kehtestamist. Keskkonnaministeerium 1. Käesolevaga teeme ettepaneku täiendada Arvestatud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 230, mis käsitleb hoonestustasu suuruse arvutamist avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Kehtiva maa hindamise seaduse (edaspidi MHS) § 61 kohaselt arvutab maa korralise hindamise tulemuste alusel VeeS-is sätestatud hoonestustasu määramiseks maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse Maa-amet. Seoses käesoleval hetkel ettevalmistatavate muudatustega MHS-is on planeeritud regulatsiooni sätteid korrigeerida ja ümber tõsta. Seoses eeltooduga ja arvestades, et tegemist on VeeS-i puudutava regulatsiooniga, on mõistlik tunnistada MHS § 61 kehtetuks ja tõsta see samasisulisena VeeS-i (mis hetkel on VeeS § 230). Muudatuse tulemusel sätestaks VeeS §-s 230 selgelt, et hoonestustasu aluseks oleva maa keskmise väärtuse arvutab Maa- amet. Tegemist ei ole sisulise muutusega, edaspidi on keskmist väärtust arvutav asutus nimetatud MHS-i asemel VeeS-s, mis toob kaasa nii VeeS kui MHS selgema regulatsiooni. Seejuures, isegi kui VeeS muudatused jõustuvad enne MHS-i muudatusi, ei too VeeS § 230 täpsustamine Maa-ameti kui volitatud isikuga kaasa regulatsioonide omavahelist vastuolu. Arvestades meie ettepanekut nr 2, läheks MHS § 61 57 koos teiste tasusid puudutavate sätetega ehitusseadustikku (edaspidi EhS). 2. Leiame, et hoonestustasude ja üldsätete eraldamine Arvestatud osaliselt hoonestusloa menetlusest ei ole kooskõlas Kaldaga püsivalt ühendatud ehitis õigusselguse ja õiguse sidususe põhimõtetega. ei ole seotud Erinevatest kohtadest regulatsiooni otsimine ja hoonestusmenetlusega. §-d 214- seostamine ei ole rakendajasõbralik. Hoonestustasu 216 jätame veeseadusesse. regulatsioon on vahetult seotud hoonestusloa menetlusega ning hoonestusloa omamisega ehk ilma hoonestusloa taotluseta või hoonestusluba omamata ei teki nende tasude maksmise kohustust. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku tõsta kogu 8. peatükk veeseadusest ehitusseadustikku, mitte ainult 3. jagu. 3. Täiendavalt märgime, et teatud ebaselgus on Arvestatud järgmiste sätete puhul, millega täiendatakse Sõnastust muudetud ja eelnõud on ehitusseadustikku. Paragrahvi 1131 lg 1 teise lause täiendatud uue §-ga 1132 kohaselt ei pea riik avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama. Samas, § 1131 lg 7 kohaselt võib riik taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega. Sätete sellisest sõnastusest ei tule selgelt välja, miks ühel juhul riik ei pea hoonestusluba omama (lg 1), kuid teisel juhul võib ta seda taotleda (lg 7), olles seejuures kohustatud lähtuma hoonestusloa taotlemisel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrast (lg 8). 4. Paragrahvi § 113(1) lg 1 on kirjas, mis on Arvestatud hoonestusluba. Palume selgitada mida tähendab „selle Seletuskirjas täiendus. põhjaga püsivalt ühendatud, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga“. Mida tähendab siinjuures põhjaga püsivalt ühendatud, kui suure osa ajast ehitis peab olema põhjaga ühendatud ja kaldaga ühendamata, et see klassifitseeruks hoonestusloa kohuslaseks. Palume vastav selgitus või viide sellele lisada eelnõu seletuskirja. 5. Soovime ettevõtlusega seotud lubade taotlemise Mittearvestatud protsessi bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise Ka vesiviljeluse puhul on vaja eesmärgil teha ettepaneku sumbakasvanduste ning hoonestusloa menetlus läbi viia, karbi- ja vetikaliinide välistamist Ehitusseadustiku ja sest alltoodud tegevused ei hõlma sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vaid mere pinnapealseid tegevusi. eelnõust selliselt, et eelpool loetletud ehitistele Kõik need nimetatud seadmed hoonestusluba taotlema ei peaks. Seda põhjusel, et vajavad ka ankurdamist ning hoonestusluba kohaldub ehitistele, mis on avaliku merepõhjas leiduvate lõhkekehade veekogu piiritletud osa põhjaga püsivalt ühendatud, ja muude ohtlike esemete kuid kaldaga püsivalt ühendamata (§ 1131 lg 1), meie asukohad leitakse just hinnangul sumbad, karbi- ja vetikaliinid nendele hoonestusloaga kaasnevate tingimustele ei vasta. Viimast põhjusel, et sumbad uuringute käigus. Lisaks on 58 paigutatakse ankrutega veekogusse kevadel sobivate Kaitseministeeriumil oluline tingimuste saabumisel ning tavapraktika kohaselt saada kaasa rääkida viiakse sügisel kalda äärde, kust algab kalade asukohavalikus, sest Kaitseväel väljapüük, peale mida sumbad tõstetakse veest välja ja on mitmeid mere laskealasid, mis puhastatakse pealiskasvust. Karbi- ja vetikaliinide on kas täielikult merel, või mille puhul on samuti tegemist veekogusse ankurdatud ohuala ulatub merele. Nende ehitistega, millest esimestel toimub saagikoristus puhul on oluline õigel hetkel üldjuhul iga kahe aasta tagant ning teiste puhul igal kaasa rääkimine. Selles osas on aastal, misjärel vajadusel neid hooldatakse ja võimalus kaasuda seoses asetatakse tagasi vette. Seega ei ole need ehitised hoonestusloa menetlusega. veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ning nende Lisaks kaasnevad ka liigutamine ning ümberpaigutamine ei ole ülemäära vesiviljelusega olulised mõjud keeruline, tänu millele on võimalik hajutada ka keskkonnale. sumbakasvandustest lähtuvat reostuskoormust. Väiksemate objektide puhul on kehtivas veeseaduse regulatsioonis ja ka eelnõus § 1134 lg 3 p 2 sätestatud: Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus: 2) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise. Seega jääb pädevale asutusele piisavkaalutlusõigus. 6. Paragrahvi § 113(3) lg 8 on kirjas, et „Teate Mittearvestatud avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on teistel Tegemist ei ole lubade huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne käesoleva menetlemise protsess vaid seaduse § 1132 sätestatud nõuetele vastav protsess enne loamenetluse hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa alustamist. 20 päeva on ehitisega koormamiseks…“. Seega on varasema 20 ettevõtjatele konkureeriva taotluse päeva asemel konkureeriva taotluse esitamiseks aega esitamiseks liialt lühike aeg ja 60 päeva. Juhime tähelepanu, et Riigikogu keskkonna- konkurentsi tagamiseks on vaja ja maaelukomisjon on hiljuti ministeeriumitel palunud anda ettevõtjatele võimalus analüüsida lubade menetlemise protsesse eesmärgiga esitada konkureeriv taotlus menetlemise aega lühendada. pikema aja jooksul. 7. Paragrahvi § 113(3) lg 13 p 2 järgi: „Hoonestusloa Mittearvestatud menetluse algatamisel määrab pädev asutus Eelnõu lisa VV määrus puudutab keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata ainult riigi poolt alustatud jätmise“ ja eelnõu lisaks 1 oleva määruse § 2 lg 6 hoonestusloa menetlusi. järgi: „Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab pädev asutus 30 päeva jooksul.“ Määruse väljatöötamisel tuleb arvestada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) nõuetega, sh KMH algatamise või algatamata jätmise otsustamise ajaraamistikuga. Juhime tähelepanu, et hoonestusluba võidakse taotleda ka tegevustele, mille korral tuleb teostada 59 eelhindamine. Sellele on KeHJS-s ette nähtud konkreetne protseduur. Arvestades KeHJS-is toodud nõudeid, võib praktikas osutuda eelhindamise korral keeruliseks otsuse tegemine määruse kohaselt 30 päeva jooksul. Arvestada tuleb ka ajakuluga, mis on vajalik eelhindamise raames asjaomaste asutustega konsulteerimiseks. 8. Paragrahvi 113(5) lg 2 punktid 2-5 on vastuolulised. Arvestatud Punktis 2, 3 ja 5 käsitletakse osalustasu või Eelnõu uues versioonis § 1139 osalemistasu, mis enampakkumise võitja puhul sõnastus ühtlustatud. arvestatakse enampakkumisel pakutud summast maha ja teistele tagastatakse. Samas, punktis 4 viidatakse tagatisrahale. Regulatsioonis peaks olema kasutatud mõisteid ühetaoliselt (osalustasu-osalemistasu-tagatisraha). Regulatsiooni sisust nähtuvalt on mõeldud tagatisraha, mis on mõeldud enampakkumise võitja kohustuse täitmise kindlustamiseks, mitte osalemistasuga, mis on mõeldud enampakkumise läbiviimise kulude katmiseks ja mida reeglina ei tagastata. 9. Paragrahvi 113(5) lg 2 p 6 kohaselt tunnistatakse Selgitame enampakkumine nurjunuks, kui ühtegi pakkujat ei kvalifitseerimistingimused kvalifitseerita, samas ei nähtu ühtegi viidet, kuidas sätestatakse ministri määrusega – need kvalifitseerimistingimused kujunevad. kavand lisatud eelnõule. 10. Paragrahvi 113(5) lg 2 p 7 teine lause pool võiks Mittearvestatud sisuliselt olla kattuv punktiga 6 kuivõrd nõudele vastav Pädev asutus lükkab pakkumise pakkumine võiks olla samastatav pakkuja tagasi, kui pakkumine ei vasta kvalifitseerimisega. nõuetele. Ei ole sama, mis nurjumise alused. 11. Paragrahvi 113(5) lg 7 p 3 kohaselt tunnistatakse Mittearvestatud enampakkumine nurjunuks kui selgub, et Pädeva asutuse hinnangul tuleb enampakkumisel osaleja on esitanud valeandmeid. siiski lugeda enampakkumine Selline tagajärg on ebamõistlik teiste, enampakkumise nurjunuks, sest näiteks tingimusi mitterikkunud osalejate suhtes. Mõistlik meretuuleparkide puhul on ei ole lahendus oleks jätta enamapakkumisest kõrvale vaid ette näha, et enampakkumisel reegleid rikkunud isik. osaleks rohkem kui kaks pakkujat. 12. Ebaselge on, miks paragrahvi 113(5) lg 7 Mittearvestatud punktides 2, 4 ja 5 kirjeldatud juhul peab Enampakkumine tunnistatakse enampakkumise nurjunuks tunnistama, st miks nurjunuks, kui jääb üks nõuetele enampakkumise edukaks läbiviimiseks on vaja igal vastav pakkuja, sest siis juhul pakkumiste konkurentsi, kui samas punkti 11 alustatakse tema suhtes kohaselt algatatakse pärast enampakkumise nurjunuks hoonestusloa menetlust vastavalt tunnistamist ikkagi hoonestusloa menetlus pakkuja tavalisele hoonestusloa menetluse suhtes, kes ainsana kvalifitseeriti või ainsana esitas korrale. nõuetele vastava pakkumise. 60 13. Paragrahvi 113(8) lg 1 p 7 kohaselt võib keelduda Mittearvestatud hoonestusloa andmisest kui hoonestusloa taotleja ei Eelnõu ja kehtivas veeseaduses on vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. nõuded eespool olevates sätetes ja Tuleks lisada viide, kus need nõuded sätestatud on. kõiki siia välja tuua ei ole otstarbekas. 14. Tehnilise märkusena toome välja, et seaduseelnõu Arvestatud seletuskirjas ning lisa 1 määruse eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse terminit „keskkonnamõjude hindamine“. Sõltuvalt kontekstist võib see korrektne olla, kuid juhime tähelepanu, et kui mõeldud on KeHJS-i kohasest KMH menetlusest, siis tuleks läbivalt kasutada korrektset terminit „keskkonnamõju hindamine“. 15. Eelnõu lisaks 1 oleva määruse §-s 2 räägitakse nii Arvestatud hoonestusloa taotlusest kui „teatest“, mis mh Määruse eelnõus sisse viidud saadetakse asjaomastele asutustele olulised muudatused. kommenteerimiseks. Seletuskirjas tuleks selgitada, mis on nende kahe erinevused, st miks ei edastata asutustele kohe taotlust (taotluse sisunõuded on toodud seaduseelnõu § 113(2), teatisel määruse lg 3). Maaeluministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud § 44, mis käsitleb ehitusloa andmisest keeldumise Eelnõu sõnastusest on kustutatud aluseid, punktiga 13. Selle kohaselt võib pädev asutus sõnad: „või selle vahetus keelduda ehitusloa andmisest, kui samale asukohale läheduses“. või selle vahetusse lähedusse on antud või menetletakse ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast ehitist või objekti, kui nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Nimetatud täienduse kohta antud selgitused ei ole piisavad, et mõista selle sätte vajalikkust ja olemust. Meie hinnangul on lisatud säte laiema tähendusega, kui seaduse muutmise eesmärk seda eeldab, hõlmates igasugust ehitustegevust. Kõnealune säte annab pädevale asutusele ulatusliku õiguse keelduda ehitusloa andmisest ka juhul, kui vahetusse lähedusse soovitakse samal ajal ehitada näiteks mõni konkureeriv ettevõte, nagu kauplus, sarnast tootmist kavandav ettevõte või sarnast teenust pakkuv ettevõte vms. Sellise ulatusega keeldumise alus võib kaasa tuua ettevõtlusvabaduse piiramise moonutatud konkurentsi tõttu. Tulenevalt eespool toodust teeme ettepaneku täpsustada eelnõus selle sätte sisu selliselt, et oleks üheselt mõistetav ja selge, millise valdkonna ehitise või objekti puhul on selline ehitusloa andmisest keeldumise alus õiguspärane või vähemalt tuleks eelnõu seletuskirjas anda selle sätte 61 rakendamise kohta üksikasjalikumad selgitused. 2. Eelnõu § 113(1) lõikes 8 sätestatakse, et riigi poolt Arvestatud hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded VV määruse eelnõu nimetus ja hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks seaduse eelnõu sõnastus viidud kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud vastavusse. volitusnormi alusel kavandatud rakendusakt on esitatud ka eelnõu seletuskirja lisas 1. Juhime tähelepanu, et seletuskirja osas „Rakendusaktid“ toodud määruse pealkiri erineb lisas 1 toodud määruse pealkirjast ja ka viide, mille alusel kavatsetakse määrus anda, on ekslik. Seetõttu teeme ettepaneku viia seletuskirja see osa kooskõlla eelnõuga. 3. Eelnõu seletuskirja lisas 1 on esitatud Vabariigi Arvestatud Valitsuse määruse „Riigi poolt hoonestusloa taotluse VV määruse eelnõusse on sisse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa viidud olulisel osal muudatusi, enampakkumisel võõrandamiseks“ eelnõu kavand milles on antud ettepanekud ja (edaspidi Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu), mille § märkused arvesse võetud. 2 lõikes 1 kasutatakse terminit „riiki esindav asutus“, ent eelnõust ei selgu, kuidas ja millistel alustel seda terminit määratletakse. Palume selles osas nii eelnõu kui ka seletuskirja täiendada. 4. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 2 lõike 7 Arvestatud kohaselt peab riiki esindav asutus tegema keskkonnamõjude hindamise. Selgitame, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 on loetletud olulise mõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) kohustuslik. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 on loetletud tegevused, mille puhul peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas nende valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Näiteks on nimetatud loetelus vesiviljelust puudutavatest tegevustest välja toodud kalamajandus ja vee erikasutus. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” täpsustatakse KeHJS-i § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud määruse § 9 punkti 10 kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Leiame, et olenemata asjaoludest ei pea riiki esindava asutuse suhtes koheselt kehtima 62 keskkonnamõju hindamise nõue. Hoonestusloa taotlemisel tuleb arvestada kõigile taotlejatele kehtivate printsiipidega. Teeme ettepaneku sõnastada Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 2 lõige 7 järgmiselt: „(7) Riiki esindav asutus teostab hoonestusloa menetluseks vajaminevad tegevused ja pädeva asutuse poolt hoonestusloa menetluse algatamisel ettenähtud uuringud.“. 5. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 5 lõike 1 Arvestatud kohaselt sätestatakse, et hoonestusloa enampakkumise alghinna määramisel võetakse arvesse hoonestusloaga seotud kõik riigi poolt tehtud kulutused, sealhulgas KMH. Samuti on seda selgitatud eelnõu seletuskirjas. Nimetatud sätte mõte on selles, et kui riik teeb hoonestusloa menetlusega seotud kulutused, siis kõik need kulutused, sealhulgas KMH-ga kaasnevad kulud, võetakse hiljem enampakkumise alghinna määramisel ka arvesse. Tulenevalt eespool toodust leiame, et vähemalt KMH eraldi nimetamine selles sättes ei ole vajalik, kuna sätte sõnastus katab ära nii KMH-ga kaasnevate kulude tegemise kui ka kõik muud riigi poolt hoonestusloa menetlusega tehtud kulutused. Teeme ettepaneku sõnastada Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 5 lõige 1 järgmiselt: „(1) Alghinna aluseks võetakse hoonestusloa menetlusega ja enampakkumisega seotud riigi poolt tehtud kulutused uuringutele ja tellitud analüüsidele ning muud hoonestusloa menetlusega seotud kulutused.“. 6. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu §-s 6 Arvestatud kasutatakse terminit „otsustaja“. Juhime tähelepanu, et nimetatud eelnõus ega selle seletuskirjas ei ole täpsustatud, mida on „otsustaja“ all silmas peetud. Palume määratleda selle termini sisu õigusselguse tagamiseks. 7. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 7 kohaselt Arvestatud võib komisjon lugeda enampakkumise nurjunuks ka juhul, kui kvalifitseeritakse ainult üks pakkuja. Näiteks kui ainult üks pakkuja vastab nimetatud eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustele ja ta on tasunud ka osalustasu, siis miks sellisel juhul võib lugeda enampakkumise nurjunuks, kuigi kõik enampakkumisel osalemise nõuded on täidetud? Samas juhime tähelepanu, et nimetatud paragrahvide kohta puuduvad igasugused täpsemad selgitused seletuskirjas. Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirja selles osas 63 täiendada, sealjuures arvestades meie tõstatatud küsimust. TTJA Tarbijakatise ja Tehnilise Järelevalve Amet tutvus eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil oleva ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning selle juurde kuuluvate määruste eelnõuga ning edastab allolevaga omapoolsed märkused. 1. Muuta eelnõu § 1 punkti 1 sõnastust ning asendada Mittearvestatud see järgmise tekstiga: „1) paragrahvi 8 teise ja TTJA ga toimunud arutelude kolmanda lause sõnastust muudetakse ning nende tulemusena leiti, et neid asemele üks lause järgmises sõnastuses“: „Ohu muudatusi ei ole vaja teha. hindamisel kohaldatakse korrakaitseseadust“. Selgitus: Toodud muudatus võimaldab lähtuda Eesti õiguskorras ühtsest ohu mõistest, mis on sätestatud korrakaitseseaduses. Taoline lahendus on mõistlik, sest see hõlmab kõiki võimalikke avaliku korra osana kaitstavaid õigushüvesid, sealhulgas võimaldab ennetada juba etteulatuvalt tulevikus tõusetuda võivat vajadust seadusesse kirjutatud õigushüvede nimekirja. Nii on selge, et nii nagu kõikides teistes valdkondades, on ohu mõiste sisustamise aluseks korrakaitseseaduses sätestatud lai ohu mõiste, mis hõlmab muuhulgas mistahes ohtu õigusnormidega kaitstud õigushüvele, sh varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. 2. Muuta eelnõu § 1 punkti 2 sõnastust ning asendada Mittearvestatud uue tekstiga järgmises sõnatuses: „2) paragrahvi 44 TTJA ga toimunud arutelude senine tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue tulemusena leiti, et neid lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib muudatusi ei ole vaja teha. keelduda ehitusloa andmisest, kui ehitamisega kaasneb käesoleva paragrahvis 1 nimetamata põhjusel oht avalikule korrale; Selgitus: Eelnõu § 1 punktis 2 toodud esimene ehitusseadustiku muudatus (uues sõnatuses § 44 lõige 2 punkt 1) annab ehitusloa andmise menetluses hädavajaliku paindlikkuse, sest kaalutlusnorm (sõnastus „võib“) võimaldab igakordselt hinnata, kas esineb selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse (sh ka eelnõus praegu pakutud oht varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile). Kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust, on selle küsimine juba 64 täna loa väljastaja otsus (HMS § 16). Juhul, kui teatud murekohad projekteerimisel ja ehitamisel puudutavad riigi huve eriti tugevalt ning riigil on huvi taolistes olukordades kindlasti anda oma arvamus või kooskõlastus (nt kui esineb oht riigi julgeolekule vms), on see küsimus kohaliku omavalitsuse üksuse teadlikkuse suurendamises. Üksnes juhul, kui viimane hoomab ehitusloa andmise võimalikke mõjusid, avaneb võimalus riigi arvamuse või kooskõlastuse küsimuseks. 3. Muuta eelnõu § 1 punkti 4 sõnastust ning asendada Mittearvestatud uue tekstiga järgmises sõnatuses: TTJAga toimunud arutelude „4) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 tulemusena leiti, et neid järgmises sõnastuses: muudatusi ei ole vaja teha. „3) lubatud tegevusest tuleneb oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada ehitusloa andmise ajal ja mis kaalub üles loa saaja huvi ning mida ei ole võimalik kõrvaldada ehitusloa muutmisega.“ Selgitus: Nimetatud muudatus annab haldusorganile kaalutlusruumi ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ohu ilmnemisel pärast ehitusloa andmist. Nimetatud sõnastuses vastab oma ehitusloa kehtetuks tunnistamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p-s 2 sätestatud alusele. Toodud alus annab haldusorganile võimaluse igal ajal ehitusluba kehtetuks tunnistada, kuid seejuures annab loa saajale kindluste, et ka tema huve tuleb kaalumisel arvesse võtta. Võrreldav alus on olemas ka majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 37 lg 2 p-s 3. Muuhulgas on võimalik ehitusluba kaalutlusõiguse alusel kehtetuks tunnistada, kui ehitis kujutab ohtu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. Muuta eelnõu § 1 punkti 5 sõnastust ning asendada uue tekstiga järgmises sõnatuses: „5) paragrahvi 55 senine tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib keelduda kasutusloa andmisest, kui ehitise kasutamisega kaasneb käesoleva paragrahvis 1 nimetamata põhjusel oht avalikule korrale.“ Selgitus: Eelnõu § 44 lõike 2 punktis 1 toodud muudatus annab ehitusloa andmise menetluses hädavajaliku paindlikkuse, sest kaalutlusnorm (sõnastus „võib“) võimaldab igakordselt hinnata, kas esineb selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib 65 ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse (sh ka eelnõus praegu pakutud oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile). 4. Muuta eelnõu § 1 punkti 5 sõnastust ning asendada Mittearvestatud uue tekstiga järgmises sõnatuses: „5) paragrahvi 55 TTJA ga toimunud arutelude senine tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue tulemusena leiti, et neid lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib muudatusi ei ole vaja teha. keelduda kasutusloa andmisest, kui ehitise kasutamisega kaasneb käesoleva paragrahvis 1 nimetamata põhjusel oht avalikule korrale.“ Selgitus: Eelnõu § 44 lõike 2 punktis 1 toodud muudatus annab ehitusloa andmise menetluses hädavajaliku paindlikkuse, sest kaalutlusnorm (sõnastus „võib“) võimaldab igakordselt hinnata, kas esineb selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse (sh ka eelnõus praegu pakutud oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile). 5. Eelnõu 1131 lg 6 täiendada viitega EhS §-le 105 ja Arvestatud täiendada ehitiste loetelu ehitistega, mis on kaldaga täiendatud § 105 lõiget 3 funktsionaalselt ühendatud ja ei ole veesõidukid: ujuv- viite 113(1) lõikesse 6 viide § hotellid, -saunad,-restoranid jm. kaldalt tulijaid 105-le teenindavad ehitised ehk kaldaga funktsionaalselt ühendatud ujuvehitised. 6. Hetkel kehtivas VeeS § 217 lg 3 on sätestatud, et Arvestatud hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ette nähtud lube, Eelnõu uues versioonis § 1131 lg 4 mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva lisatud kehtiva veeseaduse § 217 ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei lg 3 sõnastus. sätestata teisiti. Käesolevast muudatustest on antud lõige jäänud välja. Lisada see eelnõusse või kajastada seletuskirjas antud lõike väljajäämist ja selle põhjuseid. 7. Eelnõu § 1131 lg 5 näeb ette, et hoonestusala hulka Mittearvestatud arvestatakse ehitiste kompleksi puhul kuni 1000 m Vastuolu § 2 p 2 sõnastusega ei vahemaa üksikute ehitiste vahel, kuid tuuleparkide ole, sest tuulikute laiusgabariidid puhul võiks säte käsitleda ka hoonestusalana kompleksi ei ületa mingil juhul 1000 meetrit, äärmiste tuulikutest väljaspoole jäävat piiranguala, samuti ei ületa tuulikutevaheline mida tuulik vajab segamatuks ja ohutuks töötamiseks vahemaa üldjuhul 1000 meetrit. ning mis seab omakorda piirangud antud ala Kui see nii on, siis peab pädev asutus, milleks on TTJA, seda kasutamisele (vahemaa kompleksi äärmisest tuulikust 66 hoonestusala välimise piirini). Samuti palume arvestama ja selle hoonestustasu seletuskirjas selgitada, kuidas hoonestusala arvutamisel arvesse võtma. arvestatakse (nt kui tuulikud on üksteisest 1020 m kaugusel, kas ja kuidas sel juhul hoonestusala määratakse). Lisaks juhime tähelepanu, et esineb vastuolu eelnõu § 2 p 2 sõnastusega, mille kohaselt arvestatakse viimases tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt. 8. Eelnõu § 1133 lg 4 defineerib asjaomase asutuse Arvestatud arvamuse aluse. Teeme ettepaneku asendada käesolev Eelnõu uues versioonis § 1135 lg sõnastus sõnastusega, et asjaomane asutus annab oma 2. arvamuse vastavalt oma pädevusele. Vastupidisel juhul on tegemist piiratud suletud loeteluga. 9. Eelnõu § 1133 lg 5 jätta ära. Asutustel on õigus küsida Mittearvestatud lähtuvalt uurimispõhimõttest ning asutusele antud Jääb eelnõusse sisse, et ei tekiks pädevusest sisendit eelnõus nimetamata isikutelt. vaidlusi selles, kui täiendavat sisendit küsitakse. 10. Eelnõu § 1133 lg 6 määrab arvamuse andja Mittearvestatud kriteeriumid hoonestusloa algatamise keeldumise Sõnastusettepanek on tulnud ettepaneku tegemiseks. Teeme ettepaneku sõnastada Siseministeeriumilt ja oluline on kriteeriumid järgnevalt: 1) asjaomane asutuse välja tuua nii hoonestusloa ohuhinnangu alusel tekib oht inimesele, riigi varale, taotleja või temaga seotud isiku keskkonnale, julgeolekule, elutähtsa teenuse või kavandatava ehitise puhul oht. toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile ja majandusele; 2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud tähtajaks pädeva asutuse pool nõutud otsuse tegemiseks vajalikke täiendavaid dokumente ja lisateavet; 3) esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged. 11. Eelnõu § 1133 lg 7 täiendada lisaks viitega lg-le 4 Arvestatud ka viitega § 1136 lg-le 2 ja sõnastada see: Eelnõu uues versioonis § 1136 lg 1. 3 § 113 (7) Kui ei ilmne käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja § 1136 lõikes 2 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamise või hoonestusloa andmisest keeldumise asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. 12. Eelnõu § 1133 lg 8 ja lg 10 baasil lahendada Arvestatud küsimus, kas riik saab esitada konkureeriva Täiendatud seletuskirja. 67 hoonestusloa taotluse ja milline on sel juhul edasine menetlus Näiteks, kas menetlus jätkub riigi taotluse alusel ja teiste esitatud taotluste menetlus lõpeb või menetletakse neid vastavalt käesolevale muudatusele ning esitatud taotlused lähevad hindamisele. 13. Eelnõu § 1133 lg-d 11 ja 12 palume eelnõus või selle Arvestatud seletuskirjas täiendada, et arvestuspõhimõtted oleksid Eelnõu uues versioonis § 1138 üheselt arusaadavad. 14. Eelnõu § 1133 lg-s 12 on viga. Avaldada tuleb Arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 7 kohane teade. 15. Eelnõu §-s 1134 lisada enne käesoleva eelnõu lõiget Mittearvestatud 2 uus lõige, mille kohaselt enne konkureerivate Meil on sõnastuses, et „kelle taotluste hindamist tuleb küsida asjaomastelt asutustelt kohta puuduvad keeldumise arvamust uute taotluste kohta. Vastupidisel juhul alused“. Kas me peame veelkord lähevad hindamisele konkureerivad taotlused, mille täiendavalt sätestama, et küsime puhul hiljem lisandunud taotluste osas ei ole asjaomaste sisendit. Kõigi kohta, kes esitavad asutuste seisukohti küsitud ning ei ole teada, kas hoonestusloa alustamise taotluse, küsitakse arvamust. vastavate taotlejate osas esineb menetlust välistavaid asjaolusid. 16. Eelnõu § 1134 lg 2 p 2 jätta ära sõna „mere“ ning Arvestatud sätestada lihtsalt planeeringud. Avalikud veekogud ei ole ainult meri, mistõttu võib avaliku veekogu kohta esineda ka teisi planeeringuliike. 17. Eelnõu § 1134 lg 2 juurde selgitada seletuskirjas Arvestatud hindamiskriteeriumite lähtepunkte, millest tulenevalt oleks selgem, mida konkureerivate taotluste puhul hinnatakse. 18. Eelnõu § 1135 lg 2 p 1 täpsustada enamapakkumise Arvestatud alghinna määramist, mis arvestatakse sõltuvalt koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest, ehitise tüübist ja tulevasest hoonestustasust lähtuvalt. 19. Eelnõu § 1135 lg-st 12 jätta ära sõna „omandamine“. Arvestatud Kogu sõnastus muudetud Eelnõu uues versioonis § 11310 lg 14 sõnastus: (12) Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa 68 menetluse käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 11311 sätestatud asjaolud. 20. Eelnõu § 1136 lg 2 p 6 asendada selguse mõttes Arvestatud sõnad „avaliku veekogu omanik“ sõnaga „riik“. Eelnõu uuest versioonist antud Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, kes on veekogu säte kustutatud. omanik. Lisaks teeme ettepaneku muuta see käesolevas eelnõus ka teistes samasugustes olukordades. Eelnõu 1136 lg-s 2 lisada juurde, kui esinevad käesoleva seaduse § 1138 alused. 21. Eelnõu 1136 lg-s 2 lisada juurde, kui esinevad Arvestatud käesoleva seaduse § 1138 alused. 22. Eelnõu § 1137 lg-t 2 täiendada punkti 2 järel Arvestatud punktiga 3 „ehitise või ehitiste asukoht“. Eelnõu uues versioonis § 11312 lg 2 uus punkt 3. 8 23. Täpsustada, kas eelnõu § 113 lg 1 p-s 2 mõeldakse Arvestatud olukorda, et on vastuolus samal alal kehtiva Täiendatud seletuskirja hoonestusloaga, kuna ühele alale võib väljastada mitu hoonestusluba või antud juhul mõeldud vastuolu kõigi hoonestuslubadega. 24. Eelnõu § 11311 enne lg-t 4 lisada lõige, mis sätestab, Arvestatud et pädev asutus küsib asjaomastelt asutustele arvamust Eelnõu uues versioonis § 11316 hoonestusloa omandamise kohta teisele isikule. täiendatud uue lõikega 4 sõnastuses: „(4) Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloa omandamise kohta teisele isikule.“ 25. Eelnõu § 11311 lg 4 viimane lause tuleb sõnastada Arvestatud kategooriliselt, milles tulenevalt on keelatud Sõnastust muudetud vastavalt võõrandada, so seadusest peab tulenema tehingu ettepanekule. Eelnõu uus versioon tühisuse alus. § 11316 lg 4 26. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 11312 lõigete Arvestatud järjekorda. Tõsta lõige 2 lõikeks 4, millest tulenevalt Eelnõu uus versioon § 11317. luba tunnistatakse kehtetuks pärast käeolevas eelnõus lõigete 3 ja 4 asjaolude kontrollimist. 27. Käesoleva eelnõu § 11312 lg 3-4 näevad ette Mittearvestatud olukorrad hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks, Ehitusloa kehtivuse alused on millest ühel juhul on aluseks kui ei ole asutud taotlema sätestatud ehitusseadustikus. ehitusluba. Hetkel tehtud ettepaneku kohaselt saab hoonestusloa kehtetuks tunnistada juhul, kui hoonestusloa omaja ei ole kolme aasta jooksul saanud 69 ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega/ hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates saanud ehitusluba ega saanud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks. Praktikas esineb olukordi, kus pärast mittenõuetekohase ehitusloa taotluse esitamist taotleja enam ei reageeri ega ole huvitatud ehitusloa väljastamisest, samas ehitusloa menetluse lõpetamise alust ei ole. Sellise praktika kohaselt ei toimu hoonestusloa alal ehitustegevust, kuid ala on määratud kasutusse hoonestusloa omajale. Samuti ei teki loa omajal kohustust tasuda ka hoonestustasu. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku asendada ehitusloa taotlemine ehitusloa saamisega ning vastavalt vaadata üle ka tähtajad loa saamiseks. 28. Täpsustada eelnõu § 11313 lg-s 2, kes on antud Mittearvestatud toimingute tegemiseks pädev asutus. Hetkel kehtiva Kui ei ole eraldi pädevat asutust regulatsiooni järgi võiks maatoimingute teostajaks olla välja toodud, siis on läbivalt Maa-amet. pädev asutus TTJA. VeeS § 215 lg 1 Käesoleva seaduse § 215 lõikes 1 sätestatud tasu tuleb maksta enne ehitisele kasutusloa andmist. Nimetatud tasu arvestab ja selle kohta makseteatise esitab pärast kinnistusraamatus kinnisasja piiride muudatuse registreerimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi käesolevas peatükis pädev asutus). Järelikult § 228 on TTJA pädev asutus. 29. Eelnõuga tuleb üle tuua ka VeeS §-d 283-284, mis Arvestatud osaliselt käsitlevad avalikku veekogusse ehitatud kaldaga Lisatud : püsivalt ühendamata ehitisi enne 2010. aastat. Ilma Ehitusseadustiku ja selleta tekiks olukord, kus hoonestusloa regulatsioon planeerimisseaduse rakendamise oleks ehitusseadustikus, va vanadele ehitistele seaduse § 251 . Enne käesoleva jao hoonestuslubade andmine, mis jääks veeseadusesse. jõustumist esitatud hoonestusloa taotluste menetlemine Enne käesoleva jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotlused menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse alusel 70 hoonestusloa menetluse algatamisele, hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale käesoleva jao sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest keeldumine, hoonestusloa andmine või sellest keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Veeseaduse § 283 ületoomine ei ole vajalik, sest seal on sätestatud, et need tuli esitada TTJA-le 2019.aastaks. Tänaseks on see tähtaeg möödas. 30. Käesoleva muudatuste raames teeme ettepaneku Arvestatud suurendada ehitusseadustikus sunniraha piirmäära juriidilisele isikule. Sunniraha määr peab tagama ehitise või ehitamise nõudeid rikkunud isikul soovi tekkimise õigusrikkumine lõpetada. Täna ehitusseadustiku §-s 133 kehtiv sunniraha määr, mis on füüsilisele isikule 6400 eurot ja juriidilisele isikule 64000 eurot, on piisav, kui tegemist on individuaalelamuehitusega. Samas, juriidiliste isikute korrale kutsumiseks kutsemajandustegevuses, kus ehitiseks on ärihooned, tööstusrajatised või tuulepargid, mille investeeringud ulatuvad kohati sadadesse miljonitesse, ei motiveeri maksimaalsel määral sunniraha 64000 eurot õiguserikkumist lõpetama ja see arvestatakse pigem „ärikulude“ hulka. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku suurendada ehitusseadustiku sunniraha piirmäär juriidilise isiku puhul piirmäärani 640000 eurot. Pädeval asutusel on haldusmenetluse käigus õigus ja kohustus kaaluda rakendatava sunniraha suurust vastavalt rikkumistele või nõuetest kõrvalekaldumisele, mille kõrvaldamist soovitakse. Eeltoodust tulenevalt ei ole pädeval asutusel võimalik piirmäära kuritarvitada, kuid ettepanekus nimetatud piirmäär võiks olla motiveeriv ka suurobjektide rikkumiste vabatahtlikuks kõrvaldamiseks. 31. Vabariigi valitsuse määruses „ Riigi poolt Arvestatud hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded Määrus täpsustatud hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“ ei ole 71 käsitletud teemat, kuidas saab hoonestusloa taotluse esitanud asutus hoonestusloa, mis hiljem läheb enampakkumisele. Antud määrust tuleks täpsustada, kuna tõenäoliselt on lõppeesmärgiks panna enampakkumisele hoonestusluba, mitte ainult selle taotlemiseks läbi viidud vajalikud uuringud. Rahandusministeerium 1. Eelnõu § 113(4) lg 2 näeb ette, et pädev asutus Arvestatud hindab ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi lähtuvalt mh mereala planeeringust. Tulenevalt planeerimisseaduses (edaspidi PlanS) sätestatust, saab tuuleparkide rajamiseks koostada ka riigi eriplaneeringu, samuti kehtib täna Pärnu merealadel maakonnaplaneering, mis on koostatud enne 1.07.205 kehinud PlanS-i alusel. Seega tuleks hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuda, lisaks mereala planeeringule, ka riigi eriplaneeringust või asjakohasel juhul maakonnaplaneeringust. Arvestades eeltoodut, palume mõiste „mereala planeering“ asendada eelnõus läbivalt mõistega „planeering“ ja lähtudes sellest seletuskirja vastavalt täiendada. 2. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise Arvestatud osas selgitame lisaks järgmist. Eelnõu näeb ette, et § 1139 lg 2 p 2 sõnastus: juhul, kui mitu hoonestusloa taotlust on mereala „planeeringutes toodud suunistega planeeringuga vastavuses (mittevastavuse puhul tuleb arvestamist“; hoonestusloa taotluse algatamisest keelduda), tuleb hinnata, milline taotlus on siiski mh mereala planeeringu kohaselt sobivaim. Märgime, et kuna mereala planeeringuga määratud tingimused on kõigi taotluste suhtes võrdselt rakenduvad ja planeeringuga peavad kõik konkureerivaid taotluseid esitavad osapooled ühtemoodi arvestama, ei saa need olla aluseks hindepunktide andmisel. Küll aga on hindepunktide andmisel võimalik hinnata näiteks mereala planeeringus toodud suuniste arvestamist või arvestamata jätmist. 3. Palume kaaluda eelnõuga PlanS täiendamist sättega, Arutelud vajalike muudatuste mis näeb ette, et merealal tuuleparkide kavandamiseks osas jätkuvad RAM, KEM, on, lisaks mereala planeeringule, vajalik ka riigi TTJA, MKM eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine (vt ka RAM on teinud uue ettepaneku, PlanS § 43-54). millega meretuuleparkidele tuleks kohustus hoonestusloa menetluses Põhjendus: läbi viia keskkonnamõju Käesoleval ajal on koostamisel Eest mereala strateegiline hindamine. planeering, mis on jõudnud põhilahenduse etappi, 11.01.2021 loodi töörühm, kes alustab uue ettepaneku 72 mille avalike arutelude järgselt on esitatud analüüsimist. Antud teemaga tuuleenergeetika teema osas vastuväiteid ning mitmeid tegeletakse edasi, kuid kuna ettepanekuid planeeringu ja selle mõjude hindamise eelnõu menetlemisega on kiire täpsustamiseks. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt on (VV otsusega peab kevadeks võimalik peale mereala planeeringu kehtestamist olema eelnõu vastu võetud), siis algatada merealal tuuleparkide rajamiseks esitatud kooskõlastatakse eelnõu eelnevalt hoonestuslubade menetlus ja otsustada nende andmine. Justiitsministeeriumiga ja Hoonestuslubade menetluses viiakse läbi vastavalt töörühma tulemustele keskkonnamõjude hindamine (KMH), kuid kooskõlastatakse eelnõu täiendav keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) muudatus Justiitsministeeriumiga. vajalik ei ole. Töörühma poolt läbiviidava Mereala planeeringu algatamise järgselt (algatamine analüüsi tulemus võib olla see, et 25.05.2017) ja selle koostamise ajal on muutunud eelnõusse tuleb teha muudatus või Riigikohtu praktika. 8.08.2018 tegi Riigikohus otsuse, see, et ettepanekut ei saa arvesse millega tühistas Hiiu merealal koostatud võtta. maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika tootmise osas. Tühistamist põhjendas kohus mh asjaoluga, et planeeringu koostamisel läbiviidud KSH käigus koostatud uuringud ja sellele tuginedes mõjude hindamine ei olnud piisavad ning ei olnud üheselt kindel, kas planeering on elluviidav. Kohus leidis, et piirduda ei või vaid juba teadaolevaga ja varem tehtud uuringutega, vaid vajadusel tuleb teostada uued uuringud, kohane pole viidata sellele, et uuringud viiakse läbi hilisemas, st hoonestusloa menetluse etapis. Otsusest tulenes, et kui uuringuid pole võimalik läbi viia, tuleb kasutada modelleerimist olemaks kindel, et puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale ja planeering on elluviidav. Kohus lähtus otsuse tegemisel ka üha karmistunud Euroopa Kohtu praktikast. Samas viitas kohus sellele, et kui merealal järgneks täiendav planeerimistasand ehk järgneks kohustus täpsema planeeringu koostamiseks, ei peaks KSH hindamine, sh uuringute koostamine, olema nii detailne. Oma hilisemastes lahendites (nt Rail Baltic) on kohus sarnaseid põhimõtteid korranud. Tegemist on õiguslikus mõttes nn suunda muutvate lahenditega, sest seni, sh Eesti mereala planeeringu algatamisel ja selle lähteülesande koostamisel, üldise tasandi planeeringute - üleriigilise- ja maakonnaplaneeringu - puhul sellises detailsuses mõjude hindamine nõutav ei olnud. Arvestades eelpool toodut, oleme küll koostamisel olevat mereala planeeringut ja selle mõjude hindamist oluliselt täiendanud, sh telliti täiendavaid koondanalüüse (modelleeringuid) peale planeeringu algatamist strateegilisel tasandil loodusväärtuste kaardistamiseks (mitu analüüsi telliti juurde peale eelviidatud Hiiu kohtulahendit) ja kaasatud on parim ekspertteadmine. Siiski arvestades tuuleparkide 73 võimalike arengute osas täna valitsevat määramatust (tehnoloogilised parameetrid, sh vajalikud mahud, rajatiste gabariidid ja võimsused), sektori kiireid arenguid ning mereala uurituse üldist madalat taset Eestis, on olemas arvestatav risk, et juhul, kui mereala planeering peale kehtestamist kohtus vaidlustatakse, võib Riigikohus selle tühistada detailsete uuringute puudumise ja mõjude hindamise ebapiisavuse tõttu. See omakorda raskendaks hoonestuslubade menetluse jätkamist. Vältimaks selle riski realiseerumist, tagamaks mereala planeeringu õiguskindlust ja vältimaks tulevikus võimalikke takistusi hoonestuslubade menetlemises, on üheks võimaluseks täpsustada PlanS-s toodud regulatsiooni ja näha ette, et merealal tuulepargi kavandamiseks tuleb koostada riigi eriplaneeringu detailne lahendus eeldusel, et asukohavalik tuuleparkide paigutamiseks on läbi viidud mereala planeeringu raames. Detailse lahenduse raames teostatakse konkreetsel arendusalal vajalikud detailsed uuringud ja pannakse paika täpne lahendus, millele on võimalik mõjusid hinnata KMH täpsusastmes. Täiendava planeerimistasandi regulatsiooni kehtestamisel on vajalik koostöös Keskkonnaministeeriumiga läbi mõelda lahendus, kuidas tagada, et planeeringu detailse lahenduse KSH täpsusaste oleks sarnane hoonestusloa tasandil teostatava KMH täpsusastmega ja seeläbi oleksid menetlused optimeeritud, mitte ei dubleeriks üksteist. See omakorda lihtsustaks hoonestuslubade menetlust, sh hoonestuslubade andmise otsustamist. Hoonestusloa andmise ja keeldumise alused on seaduses täpselt piiritletud ning TTJA võimalused kaalutlusõiguse rakendamiseks minimaalsed, mistõttu tagaks detailsema planeeringu olemasolu suurema kindluse hoonestuslubade õiguspäraseks väljastamiseks. 4. Eelnõu seletuskirjas on toodud: "Hoonestuslubade Arvestatud menetluste mahu kasvamisel, on vajalik ühe täiendava töökoha loomist TTJA-sse (aastane maksumus ~32000 €)." (lk 23). Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas on kavas võimalik täiendav kulu katta. 5. Lisaks palume täpsustada koos eelnõuga esitatud Arvestatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“ seletuskirja vastavalt Rahandusministeeriumi riigivara 74 osakonna poolt 21.09.2020 meili teel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonnale saadetud küsimustele. 75 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kokkuvõte Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärk on täpsustada avaliku veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, et muuta tõhusamaks vette ehitamise jaoks vajalike protsesside menetlemist. Selliseid protsesse rakendatakse näiteks meretuuleparkide või kalakasvanduste puhul. Täpsemalt tehakse seadustes järgmised muudatused: 1) Täpsustatakse hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid. Kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi, tuleb välistada, et ettevõttel tekiks põhjendamatu ootus hoonestusloa saamiseks. 2) Pikendatakse konkureerivate pakkumiste esitamise tähtaega (20 päevalt 60 päevale). Antud muudatus lähtub arendajatelt saadud sisenditest, et 20 päeva jooksul ei ole võimalik konkureerivat hoonestusloa taotlust esitada. 3) Täpsustatakse konkureerivate pakkumiste hindamisega seonduvat. Kehtivas veeseaduse regulatsioonis ei ole välja toodud, mille alusel ja kuidas pädev asutus konkureerivaid hoonestuslubasid hindab. 4) Täiendatakse hoonestusloa menetluse algatamise konkursi korraldamise regulatsiooni. 5) Täiendatakse seadusandlust osas, mis puudutab tähtaegu ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse alustamise osas. Eelnõuga nähakse ette, et hoonestusluba muutub kehtetuks, kui hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist väljastatud ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust. Sellega hoitakse ära olukord, kus hoonestusloaga kaetud ala hoitakse lihtsalt kinni ilma, et koheselt alustatakse ehitusloa taotlemist ja sealt edasi ehitamist. 6) Eelnõuga nähakse ette võimalus hoonestusloa menetlus algatada ning läbi viia riigi poolt. Muudatuste järgselt saavad riigiasutused vajadusel teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Kehtiv veeseaduse redaktsioon ei anna võimalust, et riik saaks selliseid toiminguid ise läbi viia. 7) Seadusandlust täiendatakse põhimõttega, et juba hoonestusluba omavatel ettevõtetel on kohustus teavitada pädevat asutust ettevõtte omanikeringis toimuvatest muudatustest. Arvestades asjaolu, et omanikud võivad mõjutada ettevõtte usaldusväärsust, on oluline saada teadlikuks omanikeringis toimuvatest muudatustest ja hinnata, kas see võib mõjutada hoonestusluba omava ettevõtte sobivust ja usaldusväärsust. 8) Seadusandlust täiendatakse osas, mis annab vajadusel võimaluse avalikku veekogusse püstitatud ehitised sundvõõrandada. Kui hoonestusluba tunnistatakse kehtetuks ja hoonestusloaga hõlmatud alal on ehitist või ehitised, mis mõjutavad elutähtsa teenuse toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või riigikaitse objekti, siis on riigil õigus nimetatud ehitis avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust. 9) Ehitusseadustikku täiendatakse osas, mis hõlmab riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud regulatsiooni täpsustamist. Eelnõuga ehitusseadustikus tehtud muudatused, mille alusel lisatakse ehitise ja ehitamise ohutuse põhimõtetesse, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise alustesse riigi julgeoleku ja riigikaitseobjekti mõisted. Sätete muutmise eesmärk on, et püstitatavate ehitistega ei tekitataks pöördumatuid kahjustusi või häiringuid riigikaitselistele ehitistele ja teistele ehitistele ning süsteemidele, mis tagavad riigi julgeolekut. Erinevus kehtivast regulatsioonist seisneb selles, et julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu kõrvaldavad. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 5 Kooskõlastustabel II Justiitsministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu § 1 p 2 (EhS § 44 p 10(1)) – EhS § 44 uue Arvestatud punktiga 10(1) sätestatakse, et pädev asutus Seletuskirjas tehtud parandus, keeldub ehitusloa andmisest, kui ehituse või oht varale on seletuskirjast ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kustutatud. riigikaitseobjektile. Juhime tähelepanu Ohtu keskkonnale ei ole vajalik seletuskirjas märgitule: „pädev asutus keeldub eelnõus eraldi välja tuua, sest on ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega sätestatud juba EhS § 44 p 10. kaasneb oluline oht varale, riigi julgeolekule või § 44 punkt 101 sõnastust on riigikaitseobjektile.“ – eelnõust puudub „oluline täiendatud ja viidud vastavusse § oht varale“, palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla 11311 lg 2 p-ga 5. Muudatused viia. Kui võrrelda eelnõuga muudetava EhS § 8 ja tehakse seaduses vaid seoses riigi § 44 täiendusi, tekib tekstide võrdlemisel küsimus, julgeolekuga. Vara ja miks EhS §-s 44 ei ole sätestatud ohtu varale või keskkonnaga seotud muudatusi keskkonnale. Palume kas eelnõu muuta või eelnõuga ei tehta. erinevust seletuskirjas põhjendada. Justiitsministeeriumiga on antud Seletuskirjas märgitakse: „Täiendava punkti parandused kooskõlastatud. lisamise eesmärk on sätestada võimalus keelduda ehitusloa andmisest sarnaselt keskkonnamõjude esinemisele, kui loamenetluses on ette näha negatiivset mõju riigikaitselistele ehitistele ja riigi julgeolekule, millega kaasneb julgeoleku oht, mida ei ole võimalik välistada või vältida.“ Samuti on märgitud, et „Erinevus seisneb selles, et julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu kõrvaldavad. Kui see ei ole võimalik, keeldutakse ehitusloa andmisest.“ Asjaolu, et ehitusloast andmisest keeldumisel peab esinema oht, mida ei ole võimalik välistada või vältida, eelnõust ei nähtu. Vrdl lisatava § 113(11) lg 2 p-ga 5. Palume eelnõu täiendada. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse EhS § 8 teises lauses sõnad „varale või keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale, riigikaitseobjektile või riigi julgeolekule“. Märgime, et sarnased sõnad on kasutusel ka nt Eelnõus EhS §-d 134, 135 ja 136 vastutuse sätetes: §-d 134, 135, 136, 140. Kas täiendatakse ja lisatakse lõikesse eelnõu koostajad on veendunud, et vastutuse sätetes ei ole muudatust vaja teha, nende tegude osas ei ole 1 sõnad „riigikaitseobjektile või riigikaitseobjekti või riigi julgeoleku osa riigi julgeolekule“. väljatoomine oluline. 2. Eelnõu § 1 p 5 (EhS § 46 lg 1) – eelnõus on Arvestatud. märgitud: „ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule Seletuskirja on muudetud ja või riigikaitseobjektile.“, seletuskirjas aga „Lõiget sõna „varale“ on kustutatud. 1 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt Eelnõus jääb sõnastus vastavalt ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui ehitis eelnõule. Parandused on kujutab ohtu varale, riigi julgeolekule või Justiitsministeeriumiga läbi riigikaitseobjektile.“ – sõna „vara“ eelnõus ei ole, räägitud. palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia. § 44 lg 1 p 101 sõnastust Lisaks juhime tähelepanu, et kui EhS § 44 täiendatud. täiendamisel punktiga 10(1) (ehitusloa andmisest keeldumine) on mõeldud ka sellele, et kaasnevat julgeolekuohtu ei ole võimalik välistada või vältida, siis kas ei peaks ka siin olema sarnane täiend? Vrdl lisatava § 113(11) lg 2 p-ga 5. Palume analüüsida, kas ehitusloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne, kui oleks võimalik hoopis julgeolekuohtu välistada või vältida. Kui analüüsi tulemusel selgub, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei oleks sellises olukorras proportsionaalne, tuleb ka eelnõu täiendada. 3. Eelnõu § 1 p 6 (EhS § 55 p 8(1)) – eelnõu järgi Arvestatud keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui Eelnõu uues versioonis EhS § 55 ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule punkt 91 sõnastus täiendatud. või riigikaitseobjektile. Seletuskirjas on selgitatud, et: „Kui selgub, et ehitis, mille ehitamisel on kõikidest normidest kinni peetud, mis on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale ning kõik vajalikud kooskõlastused on olemas, aga ehitis on ohuks riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, tuleb riigil hinnata, kas ohu kõrvaldamiseks on võimalik võtta kasutusele meetmeid, mis ohu kõrvaldaks. Kui on, siis tuleb Kaitseministeeriumil, Siseministeeriumil või muul riigi julgeoleku või riigikaitseobjekti eest vastutaval asutusel vastavaid meetmeid rakendada, pärast mida on kasutusluba võimalik välja anda. Kui vastavaid meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta või osutuvad need meetmed ebamõistlikuks, siis sellisel juhul tuleb riigil kasutusloa andmata jätmisest tekkinud kahju hüvitada.“ Vrdl lisatava § 113(11) lg 2 p-ga 5. Teeme ettepaneku ka seda punkti täiendada tekstiosaga „välistada või vältida“ nagu ka eelnõu § 1 p 2 puhul. 4. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(1) lg 1 teine lause ja Arvestatud osaliselt § 113(2) lg 1) – eelnõuga lisatavas EhS § 113(1) 2 lõike 1 teises lauses sätestatakse, et riik ei pea Seletuskirja on täiendus sisse avaliku veekogu ehitise koormamiseks viidud, Justiitsministeeriumiga hoonestusluba omama. Eelnõuga lisatav EhS § on parandus kooskõlastatud. 113(2) lõige 1 sätestab, millal võib riik taotleda Eelnõu täiendamine ei ole hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks. vajalik, sest § 1132 lg 1 sätestab, Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada et hoonestusluba taotletakse kriteeriumidega, millest lähtuvalt riik kaalub, kas ainult vesiviljeluse ja avamere taotleda ehitusluba või mitte. tuuleparkide arendamiseks. 5. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(2) lg 1 p-d 1 ja 2) – Arvestatud. Seletuskirja lisatav paragrahv reguleerib riigi alustatud vastavalt muudetud. hoonestusloa menetlust. Seletuskirjas öeldakse, et Justiitsministeeriumiga on „Lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud hoonestusloa seletuskirja muudatus menetlust ei kohaldata riigikaitseobjektidele ja kooskõlastatud, eelnõu nende puhul kohandub § 113(1) lõikes 1 sätestatu, täiendamine ei ole vajalik. et riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama.“ Ka eelnõust peab nähtuma, et teatud hoonestusloa menetlus riigikaitseobjektile ei kohaldu, palume eelnõu täiendada. 6. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(9)) – sätestab Arvestatud osaliselt. konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise Seletuskirja on täiendatud regulatsiooni. Lõikes 1 on märgitud, et tekstiga, milles öeldakse, et hoonestusloa menetlus algatatakse selle taotluse võrdsete hoonestusloa menetluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid. algatamise taotluste hindamine Lõikes 2 on märgitud, millest lähtudes pädev sätestatakse ministri määrusega. asutus konkureerivaid taotlusi hindab ning lõige 3 Määruse kavand on lisatud sätestab, et nende taotluste osas, mis ei saanud eelnõule. hindamisel kõrgemaid punkte, tehakse hoonestusloa menetlusest algatamisest keeldumise otsus. Palume seletuskirjas lahti kirjutada, mis on kõrgemad punktid ja mis on nende sisu – näiteks tuua välja, mitu punkti on võimalik saada, kas punktid on fikseeritud või on neil ka vahemik. 7. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(5) lg 1) – normi Arvestatud Eelnõu uues teises lauses sätestatakse, et „Kui arvamuse versioonis on sõnastus avaldaja nimetatud tähtaja jooksul ei taotle muudetud. arvamuse esitamise tähtaja pikendamist või arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotluse kohta vastuväited.“ HMS § 16 lg 2: (2) Kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta. Esimesena tuleks eelistada HMS-is sätestatust. Kui see ei ole teatud põhjustel võimalik või otstarbekas, siis tuleb erisust seletuskirjas põhjendada. 3 8. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(11) lg 2 p 6) – Arvestatud Seletuskiri on eelnõuga lisatav § 113(11) lõige 2 sätestab alused, vastavusse viidud eelnõuga. millistel juhtudel pädev asutus keeldub menetluse algatamisest. Pädev asutus keeldub menetluse algatamisest mh ka siis, kui hoonestusloa taotlejal esinevad käesoleva seaduse § 113(5) lõikes 4, § 113(9) lõikes 3, § 113(10) lõikes 9 või § 113(13) sätestatud asjaolud. Juhime tähelepanu seletuskirjas märgitule: „Lõiget on täiendatud punktiga 6, mis sätestab, et pädev asutus keeldub hoonestusloa menetlusest algatamisest, kui taotluse esitanud ettevõtte osas esinevad § 113(5) lõikes 4 ja § 113(12) sätestatud asjaolud.“ Eelnõu ja seletuskiri tuleb kooskõlla viia, et oleks selge, millistes paragrahvides nimetatud asjaolud võivad põhjustada hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumist. 9. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(16) lg 1) – eelnõus Arvestatud on sätestatud, et hoonestusloa üleminekul eelnõu uues versioonis § 11316 hoonestusluba soovivale isikule teostatakse täiendatud hoonestusluba eelkontroll. Käsitletud ei ole olukorda, mis saab omavas äriühingus olulise siis, kui võõrandatakse äriühing, kellele on osaluse omandamise eelkontrolli hoonestusluba antud. Palume analüüsida, kas regulatsiooniga. oleks vajalik eelnõu täiendada. Kõnealune küsimus tõusetus, sest olete varasemalt ette valmistanud välisinvesteeringute taustakontrolliga seotud väljatöötamise kavatsuse. 10. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(14) lg 2) – kõnealuse Mittearvestatud. Selgitame, et lõike esimene lause sätestab, et pädev asutus võib kui hoonestusloa kehtivusaja hoonestusloa omaja taotlusel pikendada pikendamisel antakse võimalus hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. esitada samale avaliku veekogu Konkurentsiameti märkus 1.4: „Konkurentsiameti alale konkureerivaid taotlusi, hinnangul vajaks eelnõu täiendamist selliselt, et võib see endaga kaasa tuua hoonestusloa pikendamisel või muutmisel olukorra, kus näiteks üks teavitatakse sellest avalikkust ja võimaldatakse arendaja peab oma avamere konkureerivate hoonestusloa taotluste esitamine.“ tuulepargi kõrvaldama, et teine Justiitsministeerium nõustub Konkurentsiametiga, arendaja saaks samale alale sest konkureerivate hoonestusloa taotluse püstitada uus avamere tuulepark. esitamine soodustaks konkurentsi ja aitaks tagada, See toob kaasa põhjendamatult et avalikku veekogu kasutatakse parimal suure aja- ja ressursikulu ning võimalikul kasutusotstarbel. Seetõttu toetame arendaja soovimatuse tuulepargi Konkurentsiameti ettepanekut ja palume eelnõu uuendamiseks ja parendamiseks. muuta. Arvestades, et mereala hoonestamine on märkimisväärselt suure aja- ja ressursikuluga tegevus, siis on ühel ja samal alal konkureerivate taotluste alusel arendaja välja vahetamine praktikas äärmiselt ebatõenäoline. Eeltoodu ei 4 välista, et hoonestusloa andja siiski ise omal initsiatiivil ning kaalutlusõiguse alusel algatab menetluse hoonestusloa saaja väljavahetamiseks (nt ühe maksejõuetuse, tegevusest loobumise korral vms). 11. Eelnõu § 1 punktiga 20 asendatakse EhS §-s Arvestatud 133 arv „64 000“ arvuga „450 000“. Tegemist on Lisaks selgitame: sunniraha suuruse muutmisega. Ilmestamaks sunniraha ülemäära Seletuskirja kohaselt suurendatakse juriidilise tõstmist, saame tuua näite TTJA isiku sunniraha suurust summani 450 000 eurot. praktikast: Viidatakse, et investeeringute mahud on märgatavalt kasvanud ning kehtiv sunniraha määr 1. TTJA võetud juriidilisele isikule suuruses 64 000 eurot ei ole hinnapakkumise järgi maksab piisav tagamaks ettekirjutuse täitmist. Seletuskirja ebaseadusliku hoone tuleb lisada võimalusel ülevaade ka selle kohta, lammutamine 980 000 eur+km. kui palju on kehtivas määras sunniraha Asendustäitmine ehk rakendatud, millised on olnud summad. Ilmselt on lammutamise täitmine kohustuse need ülevaated olemas, kuna väidetakse, et senine adressaadi asemel ei ole hetkel summa ei ole piisavalt taganud ettekirjutuse võimalik, sest TTJA eelarves täitmist. Selgitada tuleks ka seda, kuidas on puuduvad finantsvahendid kujunenud summa 450 000, mis on selle aluseks. lammutamise teostamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt on juriidilisele isikule Alternatiiv asendustäitmisele on kohaldatava sunniraha ülemmäär kuni 64 000 sunniraha, mille kehtiv eurot. EhS §-de 134–140 kohaselt on võimalik ülemmäär on 64 000 eur. Võttes juriidilist isikut karistada maksimaalselt kuni 32 arvesse, et lammutamistööde 000 euro suuruse rahatrahviga. Kui järelevalve teostamine koos raames rakendatava sunniraha ülemmäära ettevalmistusega kestab soovitakse nüüd tõsta kuni 450 000 euroni, siis ei mõistliku protsessi korral ca 6 ole kuidagi õigustatud, et väärteo puhul jääb kuud, on võimalik TTJA-l maksimaalseks karistuseks juriidilisele isikule sunniraha määrata kuni 2 korda jätkuvalt kuni 32 000 eurot. Karistused peavad ühe kalendriaasta jooksul. On siiski oma proportsioonilt ja mõjususelt olema ebarealistlik, et ettevõtja karmimad kui haldusmenetluse raames kohaldatav otsustab sunniraha asemel sunnimeede. Seega §-des 134–140 sätestatud tuuliku ise lammutada (mille juriidilise isiku karistusmäär tuleb ka muuta, kui kulu ületab ca 10 korda sunniraha). muudetakse EhS § 133. Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et füüsilise isiku karistusmäär on EhS-is kehtestatud maksimaalse võimalikuna ehk kuni 300 trahviühikut, kuid seda ei ole järgitud juriidilise isiku osas. 2) Vastavalt 2) Võrdluses sunnirahaga on karistusmäär väga Justiitsministeeriumi väike. KarS üldosa § 47 lubab kohaldada kuni ettepanekule muudetud eelnõus 400 000 euro suurust rahatrahvi. Praegu seaduses §-s 134-140 lõikeid 2. sätestatud määr 32 000 jääb sellesse aega, kui KarS lubaski maksimaalselt sellist karistust. Kui soovitakse veel konkreetsemalt, siis võiks juriidilise isiku karistusmäär olla vähemalt kuni 5 100 000. Nagu kirjutasime, on praegu füüsilise isiku karistusmäär sätestatud kuni 300 trahviühikut ehk maksimaalne, mis võimalik. Samas juriidilise isiku karistusmäär jääb maksimaalsest väga kaugele. 12. 1) Eelnõu § 4 näeb ette karistusseadustiku Arvestatud osaliselt. Eelnõu (KarS) § 406 muutmise nii, et KarS § 406 lõiget 1 uues versioonis KarS § 406 lg 1 täiendatakse, lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ning sõnastus: „(1) „Energia-, side-, Iõikest 3 jäetakse välja viide lõikele 2. Seletuskirja signalisatsiooni-, veevarustus- kohaselt täiendatakse KarS § 406 lõikes 1 või kanalisatsioonisüsteemi, nimetatud süüteokoosseisu selliselt, et vastutus liikluskorralduse või muu kaasneb ka elutähtsa süsteemi töövõime häirimise elutähtsa süsteemi ehitise või ja katkestamise eest ilma süsteemi füüsiliselt seadme teadva rikkumise või rikkumata. hävitamise eest, kui sellega on Kehtiva seaduse kohaselt on elutähtsa süsteemi põhjustatud oht inimese elule toimimise häirimine või katkemine karistatav siis, või tervisele või elutähtsa kui see on põhjustatud elutähtsa süsteemi ehitise süsteemi normaalsele või seadme teadva rikkumise või hävitamise toimimisele, või sellise süsteemi tagajärjena. Justiitsministeerium nõustub töövõime teadva häirimise seletuskirjas toodud põhjendusega, et elutähtsa või katkestamise eest, kui süsteemi töövõime häirimine või katkestamine sellega on põhjustatud oht võib toimuda ka süsteemi füüsiliselt rikkumata, inimese elule või tervisele või mistõttu KarS § 406 lõike 1 täiendamine võib olla Eesti Vabariigi julgeolekule, põhjendatud. sõltumatusele või territoriaalsele Küll toome välja, et eelnõus välja pakutud terviklikkusele – karistatakse sõnastuses ei nõua elutähtsa süsteemi töövõime rahalise karistuse või kuni häirimine või katkestamine tagajärjena ohtu viieaastase vangistusega“. inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele. Nii võib aga karistatava teo kohaldamisala osutuda lubamatult laiaks. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada KarS § 406 lõiget 1 selliselt, et elutähtsa süsteemi töövõime häirimine või takistamine oleks sätestatud tagajärjedeliktina ning nõuaks samu tagajärgi, mis KarS § 406 lõikes 1 nimetatud teo alternatiivid. Alternatiivselt on võimalik nimetatud tegu piiritleda muude asjakohaste tagajärgedega. Juhime tähelepanu ka sellele, et erinevalt muudest § 406 lõikes 1 toodud tegudest ei pea eelnõu kohaselt süsteemi töövõime häirimine või katkestamine olema toime pandud teadvalt. Meie hinnangul on sarnaselt kehtiva KarS § 406 sõnastusega siiski põhjendatud karistamine siis, kui elutähtsa süsteemi töövõimet teadvalt häiritakse või katkestatakse. Lisaks palume kaaluda, kas soovitud viisil karistatavate tegude ringi laiendamiseks on põhjendatud kogu KarS § 406 lõike 1 sanktsioonimäära tõstmine või on 6 siiski põhjendatud sätestada karistatav tegu eraldi lõikes suurema sanktsiooniga. Kehtiva seaduse kohaselt on KarS § 406 lõige 1 ohudelikt, mis on kergemalt karistatav, kui lõikes 2 sätestatud konkreetse tagajärje põhjustamine. Juhul, kui leitakse, et põhjendatud on kogu KarS 406 lõike 1 sanktsioonimäära tõstmine, teeme ettepaneku sõnastada § 406 lg 1 järgmiselt: Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise või sellise süsteemi töövõime teadva häirimise või katkestamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 2) Täiendav kommentaar KarS § 406 muutmise kohta. Meie märkustega on „teadva“ lisamise osas arvestatud, aga uue tagajärjena on toodud oht riigi julgeolekule. Seoses ohuga riigi julgeolekule tooks välja, et see võiks olla meile vastuvõetav, kuid sellega on üks märkus - KarSis kasutatakse (v.a § 54) sõnastust „kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele“ (§ 235-2, § 414-1 lg 2 p 4, § 415 lg 1-1 p 5, § 418-2 lg 2 p 5, § 421-2 lg 2 p 4). seega kui „oht riigi julgeolekule“ tagajärjena lisada, siis võiks lähtuda sarnasest sõnastusest, mis eeltoodud KarSi sätetes ja sõnastada lg 1 ümber järgmiselt: „(1) „Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi töövõime teadva häirimise või katkestamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega“. 13. Seletuskirja mõjude analüüsis tuleb kõigepealt Arvestatud. Seletuskirja nimetada muudatus, mille mõju analüüsitakse ning vastavalt täiendatud. alles seejärel analüüsida avalduvaid mõjusid Justiitsministeeriumiga 7 mõjuvaldkondade ja sihtrühmade kaupa, vastasel seletuskirja täiendused korral võib olla raskusi muudatuse sisu mõistmisel kooskõlastatud. (vt nt seletuskirja p 6.6.: mõju menetlejatele). Samuti tuleb silmas pidada, et kui mõju analüüsitakse konkreetse sihtrühma vaatest, tuleb kõigi mõjukriteeriumite kaudu hinnata mõju avaldumist just ja ainult sellele sihtrühmale. Hetkel on nt seletuskirja p 6.2 analüüsitud mõju Eesti elanikkonnale, kuid analüüsi sisulises pooles keskendutakse pigem julgeoleku aspektile riigiasutuste seisukohast ning ebasoovitavate mõjude alajaotises vaadeldakse hoopis ettevõtjaid. Samuti tuleb täpne olla sihtrühma määratlemisel. Nt kas hoonestusluba taotlev isik on samastatav arendajaga või on tegemist (mingil määral) erineva sihtrühmaga? Kas sihtrühmaks märgitud piirkondade all on tegelikult silmas peetud mereäärsete piirkondade (täpsustada milliste?) elanikke, kelle elupaik asub tulevaste võimalike arendusalade mõjusfääris? 14. Mõju olulisus selgitatakse välja igale Arvestatud. Seletuskirja analüüsitavale sihtrühmale mõjukriteeriumite vastavalt täiendatud. (avaldumise sagedus, sihtrühma suurus, Justiitsministeeriumiga kohanemisvajadus või -võime ning ebasoovitavate täiendused kooskõlastatud. mõjude avaldumise risk) hindamise abil. Hinnata ei tule mitte valdkonna või teema olulisust, vaid muudatuse olulisust võrreldes kehtiva olukorraga. Nt riigi julgeoleku valdkonnas väikese muudatuse tegemine ei tähenda veel olulist mõju sihtrühmale, kui muudatus ei vaja kohanemist, avaldub sihtrühmale harva, ei too kaasa erilisi ebasoovitavate mõjude riske ning puudutab vaid mingit väikest osa neist (nt riigiasutustest, ettevõtjaist, kodanikest jne). Soovitame nt ühtlustada hinnangud p 6.4., kus on leitud et „riigi ja ühiskonna tervikvaates on mõju olulisus kõrge“ p 6.6. tooduga, kust selgub, et „riigiasutused hindavad ettevõtjate usaldusväärsust ka kehtiva regulatsiooni alusel, mistõttu ei ole tegemist uue menetlusega“. Juhime ka tähelepanu, et mõju kriteeriume tuleb käsitleda õigesti – mõju sageduse all mõeldakse sihtrühma kokkupuute sagedust muudatuse mõjudega ning mõju ulatuse all tuleb silmas pidada sihtrühma mõjuga kohanemise vajadust või -võimet. 15. Seletuskirjas puudub info analüüsitavate Arvestatud. Seletuskirja sihtrühmade suuruse (otseselt mõjutatud ettevõtjad vastavalt täiendatud. või arendajad) või ka hinnangulise suuruse kohta. Justiitsministeeriumiga Samuti puudub muu arvuline või tõenduspõhine seletuskirja täiendus informatsioon, mis toetaks mõjuanalüüsis toodud kooskõlastatud. 8 hinnanguid ja kinnitaks mõjukriteeriumitele antud väärtusi. Mainime, et kui eelnõu ja seletuskirja koostamisel on aluseks olnud mh Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud uuring, kuhu on teadaolevalt sisendi andnud ka teised ministeeriumid, saaks seletuskirja asjakohastes lõikudes sellele kas viidata või seal esitletud andmeid kasutada. 16. Palume mõju, mida on analüüsitud seletuskirja p-s Arvestatud. Seletuskiri 6.5 uuesti lahti kirjutada, lähtudes juba esitatud vastavalt täiendatud. märkustest, kuna seal on ebaselgeks jäänud nii Justiitsministeeriumiga analüüsitav sihtrühm, mõjukriteeriumid kui ka täiendused kooskõlastatud. halduskoormust puudutav järeldus, mis hõlmab TTJA-d. Lisame juurde, et halduskoormusena peame silmas vaid avaliku sektori poolt eraõiguslikele isikutele tekitatavat koormust. Riigi- ja omavalitsusasutuste korral saab rääkida aga töökoormusest. 17. Kuna eelnõule ei ole koostatud Arvestatud. Seletuskiri väljatöötamiskavatsust (VTK), tuleb viidata hea vastavalt täiendatud. Täiendus õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) Justiitsministeeriumiga vastavale punktile (vt HÕNTE § 1 lg 2), millist kooskõlastatud. konkreetset erandit kasutati ning kas see erand oli aluseks eelnõuga kavandatavate kõikide muudatuste puhul. Juhime tähelepanu, et kui kiireloomulisuse tõttu jäetakse eelnõule koostamata VTK, kui on alust arvata, et eelnõuga avalduvad mõjud on mõnele sihtrühmale olulised, peavad eelnõu koostajad ette nägema järelhindamiskohustuse, mille vastutav ministeerium võtab endale eelnõu rakendussätetega (Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, p 12.4.1). 18. Palume arvestada ka kooskõlastuskirja lisas 1 Arvestatud. Eelnõu vastavalt eelnõu kohta tehtud keelemärkusi ja normitehnilisi täiendatud ja märkusi ning lisas 2 esitatud märkusi eelnõu Justiitsministeeriumiga seletuskirja kohta. kooskõlastatud. 19. Eelnõu § 1 p 2 – vt SK-s on „oluline oht“, EN-s Arvestatud lihtsalt „oht“ – palun ühtlustada. Vt mujal eelnõus Eelnõu seletuskirjas on parandus (§ 1 pd- 5 ja 6 – „võimalik vältida ega välistada“, sisse viidud. Sõnastuse vt ka § 11311 lg 2 p 5 – kas siin peab olema muudatus on kooskõlastatud „kõrvaldada“, sest tegemist on hoonestusloa eelnõusse muudatusettepaneku faasiga ehk enam ei saa öelda „välistada või teinud Kaitseministeeriumiga. vältida“? 20. Eelnõu § 1 p 16 (§ 113(2) lg 1 p-d 1 ja 3) – tegime märkuse: „lisatav paragrahv reguleerib riigi alustatud hoonestusloa menetlust. Seletuskirjas öeldakse, et „Lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud hoonestusloa menetlust ei kohaldata 9 riigikaitseobjektidele ja nende puhul kohandub § 1131 lõikes 1 sätestatu, et riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama.“ Ka eelnõust peab nähtuma, et teatud hoonestusloa menetlus riigikaitseobjektile ei kohaldu, palume eelnõu täiendada.“ – KKT-s on öeldud, et „Seletuskirja vastavalt muudetud“. Kuskohast tuleb välja, et lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud hoonestusloa menetlust ei kohaldata riigikaitseobjektidele ja sellistele ehitistele, mida riik ise ehitab ja mis jäävad riigi käsutusse? Seetõttu palusime enne ja palume ka praegu eelnõu parandada, et see eelnõust selguks. 21. NT fail – meie märkus p-i 5 kohta: Lisada 2 prim, Arvestatud kuna igal pool mujal on valeandmed viimasena esitatud. Nt § 55 p 10, § 44 jne. Palume parandada 22. NT fail – p 12 – siin jäänud kaks korda „käesoleva Arvestatud seaduse“, aga peab olema „käesoleva seadustiku“. Sama ka § 113(1) lg 7, § 113(2) lg 5, § 113(4) lg 2, § 113(6) lg-d 1 ja 2, § 113(7) lg-d 1, 3 ja 4, § 113(8) lg-d 1 ja 2, § 113(9) lg 1, § 113(19) lg 1 ja 14, § 113(11) lg 2 p 6 ja lg 3, § 113(12) lg 4, § 113(16) lg 5, § 113(17) lg 3, § 113(21) lg 2 23. NT fail - § 113(2) lg 2 – sätestab, et „Käesoleva Arvestatud paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoonestusloa menetlus viiakse läbi haldusmenetluse seaduse alusel.“. Vt EhS § 2 - Käesolevas seadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seadustiku erisusi. Kas hoonestusloa menetlus on HMS-st erinev? Küsin, sest kui on, siis on see lg 2 vajalik, muidu tuleb ju kohaldada EhS-i, kui aga ei ole erisusi, siis jätta välja, sest erisuste puudumisel kohaldub HMS. 24. NT fail - § 113(10) lg 1 – tegime märkuse: „Kui Arvestatud „konkurss“ ainult käesoleva §-is või käesolevas jaos, siis palun seda lühendit määrates täpsustada“. Vaatasin järgi ja EhS-s praegu mujal „konkurssi“ ei ole, samuti ei ole ka seda mujal eelnõus, kui ainult §-s 113(10). Seega ma teeks ettepaneku mitte lühendit määrata §-i täpsusega, vaid lihtsalt: (edaspidi konkurss) 25. NT fail § 113(16) lg 7 (endine lg 6) – tegime Arvestatud märkuse: „Palume seletuskirjas märkida säte, mis sätestab, et ka hoonestusloa omaja andmed 10 kantakse hoonestusloale.“ Seda täiendust tehtud ei ole, palun täiendada 26. NT fail – võrreldes eelmise versiooniga on jäänud Selgitame §-st 2 välja viide 4. jaole – palun kirjuta, miks see Kuna hoonestusloa menetluse osa välja on jäetud. protsess on väga pikka ja vahepeal muutuvad maa hindamise seadusega tulenevad sätted, siis oleme jõudnud arvamusele, et hoonestustasude määramisel tuleb lähtuda mitte hoonestusloa taotluse menetluse alustamisel kehtivast seadusandlusest vaid hoonestustasu määramise hetkel kehtivast seadusandlusest. Vastasel juhul tõuseks hoonestustasud väga kõrgeks seoses tootmismaa hinnatõusuga. Keelelised märkused Eelnõu p 2 (EhS § 44 p 10(1)) – kaasneb oht riigi Arvestatud julgeolekule või riigikaitseobjektile, mida ei ole Eelnõusse muudatused sisse võimalik vältida; kas vaja täiendada, vt allpool nt viidud. § 46 lg 2 p 3: .. seda ei ole võimalik vältida ega välistada? Eelnõu p 5 – korrastada jutumärkide kasutus. Eelnõu p 16 (EhS § 113(2) lg 3) – Riik võõrandab kuue kuu jooksul – ei selgu, mis ajast hakkab 6 kuud kulgema. Eelnõu p 16 (EhS § 113(2) lg 6) – pealkirjas loobutud poolt-tarindist, sobib ka lõikes 6: riigi alustatud .. menetlemise korra .. Eelnõu p 16 (EhS § 113(5) lg 4 p 3) – soovitame sõnastada poolt-tarindita ja liigse korduseta: .. hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul pärast pädeva asutuse esitatud puuduste kõrvaldamise nõuet seda teinud. Eelnõu p 16 (EhS § 113(10) lg 13) – lõike viimase lauses loobuda sõnast nimetatud, mujal eelnõus on õigus tähtaega pikendada. Eelnõu p 16 (EhS § 113(11) lg 2 p 6) – lisada käändelõpp: .. või §-s 113(13) sätestatud asjaolud. Eelnõu p 16 (EhS § 113(12) lg-d 3 ja 4) – palume veel kaaluda nihutamise asendamist muutmisega, sest suurendamine ja vähendamine ongi eelkõige muutmine. Õigem oleks valida senine nihutamine. 11 Eelnõu p 16 (EhS § 113(16) lg 6) – lisatud lõikes 6 loobuda omastavalise täiendi järel kiilust; tühik mõttekriipsu ees liigne, sõnastada nt: Kehtiva hoonestusloaga äriühingu võõrandamisel lähtub võõrandaja käesoleva paragrahvi lõigetest 1– 4. Mõjude analüüs märkused 1. Ebasoovitavad mõjud on mõjude kirjelduses Arvestatud enamasti jäänud nimetamata (kui need puuduvad, siis oleks mõistlik see ära märkida, et ei jääks kahtlust, et see on kogemata kahe silma vahele jäänud). Kui mingi ebasoovitav mõju siiski esineb, tuleb see nimetada ja hinnata selle esinemise tõenäosust – skaalal väikesest suureni. 2. Sihtrühmade suurused on soovituslik ära tuua kohe Arvestatud mõjude osa alguses, kuna mõjude analüüs tegeleb läbivalt samade sihtrühmadega erinevate muudatuste kontekstis, siis ei pea hiljem seda kordama kui otsest vajadust pole. Kui siiski esineb mõni unikaalsem sihtrühm, kellele avaldub mõju vaid mõne üksiku muudatustega seoses, siis võib selle sihtrühma suuruse jätta ka vastava mõju kirjelduse juurde. Hetkel oli keeruline just see, et konkreetse muudatuse mõju kirjelduse juures ei pruukinud eelnevalt loetust enam meeles olla, kas korra oli kuskil just selle sihtrühma suurus juba ära toodud või mitte. Samuti on soovitus avaliku võimu asutuste puhul märkida juurde muudatustega kokku puutuvate ametnike (hinnanguline) arv või üksus(t)e koosseisude suurus, kes tõenäoliselt kokku puutuvad (nt lubade või taotluste menetlusega tegelev üksus), kui see on võimalik ja on avalik. Mõjude osas oli kohti, kus see oli kenasti välja toodud (nt p 6.4. arendajad), aga oli sihtrühmi, kelle kohta selline info polnud teada (nt ministeeriumi ametnikud jne). 3. Seletuskirjas ei olnud eraldi analüüsitud Arvestatud keskkonnamõju, kuigi osalt ka keskkonnaohu hindamisega on eelnõuga kavandatavad muudatused samuti seotud (vt alaeesmärk 2). Kuna eelnõu muudatuste tõttu võib eeldada arendajate üldiselt paranevaid võimalusi ehitada nt meretuuleparke aga ka muid merre püstitatavaid ehitisi, siis tuleks vähemasti märkida ka võimalik (kaudne) mõju ka keskkonnale, ühelt poolt muidugi laiema taastuvenergia kasutuselevõtu tõttu valdavalt positiivne mõju, aga teisalt ka võimalik 12 negatiivne mõju merelise eluviisiga loomadele ja läbirändel lindudele, aga samuti ka võimalikud mereõnnetuste sagenemised või reostusjuhtude arvu kasv. Keskkonnamõjud võivad olemuselt erineda ka ehitusfaasis ja käitusfaasis, mida tuleks sel juhul samuti arvestada. 3. Mõjude osa ei käsitleta mingilgi moel muudatust Arvestatud karistusseadustikus ega ka ettevõtjate sunniraha Seletuskirja p 6.3 täiendatud tõstmist. Minimaalselt peaks avalduma preventiivne mõju seaduskuulekamaks käitumiseks, kuid millised on nt ettevõtjate riskid? Kaaluda, kas ja kuivõrd peaks mõjude osa neid muudatusi kajastama. Seda võib teha ka juba olemasolevate mõjukirjelduste juures, nt arendajate osas p 6.3. 4. Mõjude osas on kohati mõju olulisus märgitud, aga Arvestatud paljudel juhtudel mitte. Kui see ka märgitud on, siis ei ole see mitte lõigus „… ja järeldus mõju olulisuse kohta“, vaid miskipärast võetud kokku hoopis „Muudatusega kaasneva mõju valdkond“ all. Eelduslikult on tegemist enamasti väheoluliste mõjudega, kuid see tuleks siis ära märkida. Võimalik lahendus on märkida nt muudatuste kaupa, et mõju ühelegi analüüsitud sihtrühmale oluliseks ei osutunud. Meeles tuleb aga pidada, et mõju olulisuse hindamise aluseks on mõju kirjelduse juures antud hinnangud mõju kriteeriumitele (sihtrühma suurus, sagedus, ulatus ja ebasoovitavad mõjud). 5. Seletuskirja tuleb lisada eraldi koondkokkuvõttena Arvestatud ka halduskoormuse hinnanguline muutus. Halduskoormust saab hinnata eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning kodanikele hinnates, kas kõigi muudatuste tulemusena halduskoormus neile kahaneb, kasvab või jääb samaks (eelkõige siis arendajatele ning elanikkonnale) ning kas töökoormus riigiasutustele muutub – seletuskirjas toodu põhjal võiks eeldada, et riigiasutuste töökoormus kindlasti kasvab, kuna plaanis on luua ka mõned uued töökohad ning tõhustada järelevalvet ning muuta senist taotlemise ja lubade väljastamise protsessi. 7. Seletuskirjas esineb keelevigu, üldjuhul tähe- jms Arvestatud vigu, valesid käändelõppe jne, mis lugemist otseselt 13 ei sega, aga jäävad pidevalt silma. Kindlasti tuleks tekst selle pilguga veel põhjalikult üle vaadata. Märkused seletuskirja tekstis Arvestatud märkuse tegijaga parandatud tekst kooskõlastatud Eesti Taastuvenergia Koda 1. 1. Jätta välja eelnõu § 1 p 5 ja 6 ja muuta Arvestatud osaliselt järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Eelnõu uues versioonis on eelnõu Väljajäetav sõnastus: ja seletuskirja muudetud. Eelnõu Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: uus versioon on esitatud /---/ ettepaneku tegijale. 5) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 Eelnõu uues versioonis sõnastus: järgmises sõnastuses: „3) ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või 5) paragrahvi 46 lõiget 2 riigikaitseobjektile.“; täiendatakse punktiga 21 6) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 81 järgmises sõnastuses: järgmises sõnastuses: „21) ehitusloa andmisel ei ole „81) ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi järgitud õigusaktidest tulenevaid julgeolekule või riigikaitseobjektile;“ nõudeid ja ehitis kujutab ohtu Esitame muudatusettepaneku korduvalt, kuivõrd riigi julgeolekule või eelnõu § 1 p 5 ja 6 on jätkuvalt vastuolus riigikaitseobjektile ning seda ei õiguskindluse põhimõttega. Küsimus sellest, kas ole võimalik vältida ega ehitise või ehitamisega kaasneb nimetatud välistada, kusjuures mõlemad sätetes kirjeldatud oht, tuleb lahendada ehitusloa tingimused peavad esinema kooskõlastamise ja andmise Eelnõu seletuskirjas korraga.“; on EhS § 46 lg 1 ja § 55 muudatusi õigustatud peaasjalikult viitega olukorrale, kus ehitusloa 6) paragrahvi 55 täiendatakse andmisel on rikutud kooskõlastamise kohustust punkiga 91 järgmises ning sellele, et ehitusluba antakse eelprojektile sõnastuses: ning ehituse käigus võidakse teha projektis olulisi muudatusi. Puutuvalt kooskõlastamisse „91) ehitis ei vasta käesoleva annab VVS § 753 lg 8 valdkonna eest seadustiku § 120 lõike 3 alusel vastutavale ministrile võimaluse ehitusloa suhtes antud kooskõlastusele ja ehitise tähtaegse reageerimise korral halduskohtusse kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole pöörduda (vt ka RKHKm 17.01.2019 nr 3-17- võimalik vältida ega välistada, 911, p 25-27). Puutuvalt projekti muudatustesse kusjuures mõlemad tingimused ei võimalda kehtiv EhS § 46 lg 1 p 1 ja peavad esinema korraga.;“; Majandus- ja Taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” sedavõrd mastaapseid muudatusi eri projektistaadiumis ilma uut ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks hinnang ehitise ohule. Ebaproportsionaalne on riigi väärhinnangu riski panna arendajale, eriti Selgitame ühtegi konkreetset hüvitismehhanismi ette Tegemist on ehitusloa kehtetuks nägemata. tunnistamise ja kasutusloa Täiendav: andmisest keeldumisega Eesti Taastuvenergia Koda MTÜ („ETEK“) tänab olukorras, kus ehitusloa esmalt, et ehitusseadustiku („EhS“) ja sellega 14 seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse andmisel ei ole järgitud eelnõu („eelnõu“) menetluse käigus on juba õigusaktidest tulenevaid nõudeid tehtud muudatusi, mis tulenevad ETEK-i poolt ja ehitis kujutab ohtu riigi esitatud ettepanekutest. julgeolekule või Samas vajab eelnõu veel täiendamist, et leida riigikaitseobjektile ning seda ei tasakaal ning vältida juba eos tekkivaid vaidlusi ole võimalik vältida ega või isegi regulatsiooni vastuolu Eesti Vabariigi välistada, kusjuures mõlemad põhiseadusega („PS“). Eesmärgiks võiks olla, et tingimused peavad esinema taastuvenergeetikat on võimalik arendada korraga. sümbioosis riigikaitseliste huvide arvestamisega ning et eelnõu oleks kõigis olulistes küsimustes Justiitsministeeriumi poolt on selge ja ühemõtteline. eelnõu uuendatud sõnastus ETEK jääb johtuvalt juba varem esitatud kooskõlastatud. seisukohtade juurde ning täiendab neid alljärgnevalt. 1. Eelnõu § 1 punktid 5 ja 6 ehk EhS § 46 lg 1 (ehitusloa kehtetuks tunnistamine) ja EhS § 55 (kasutusloa andmisest keeldumine) täiendavad alused tuleb eelnõust välja jätta. ETEK on vastavate punktide kohta seisukohad juba esitanud. Arvestades aga, et tegemist on eelnõus selgelt ehitise omanike, sh tuuleparkide arendajate õigusi kõige enam rikkuvate ja põhiseadusvastaste sätetega, esitame arutelu sisendiks oma täiendavad selgitused. Kokkuvõtlikult oli ja on ETEK seisukoht, et eelnõu on vastuolus õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ehitise omanikule tekitatakse tähtajatu risk, et õiguspärasest ehitustegevusest ja ehitusloast olenemata võib riik tagantjärele ehitise mõju („ohu“) riigikaitsele ümber hinnata. Seejuures puuduvad eelnõu sõnastuses igasugu täpsustavad piirangud nimetatud aluste („oht“) rakendamiseks. Ehkki Kaitseministeerium on väitnud, et tegemist on üksnes hädajuhtumitel rakendatavate sätetega, ei peegeldu ministeeriumi lähenemine eelnõu sõnastuses ning ei ehitise omanik ega finantseerijad ei saa järelikult lähtuda kitsendavast tõlgendusest. Oluline on tähele panna, et kehtiv regulatsioon on juba piisavalt riigikaitselisi huve arvestav ja riigil on kõik menetluslikud võimalused takistada riigikaitse huve ohustava ehitise püstitamist ja kasutamist: a) Küsimuse mõjust riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile saab lahendada ehitusloa kooskõlastamise (EhS § 120 lg 1) ja ehitusloa andmise (EhS § 44 p 6) faasis (vt nt äsjane 15 Riigikohtu otsus nr 5-20-12, p 59 ja Riigikohtu otsus nr 3-17-2766, p 27.1). Kohalikul omavalitsusel ei ole kaalutlusõigust ehitusluba anda, kui Kaitseministeerium keeldub põhjendatult kooskõlastust andmast (Riigikohtu otsus nr 3-17-2766, p 27.1). b) Vajadusel on riigil võimalik antavat (kooskõlastuseta) ehitusluba halduskohtus vaidlustada VVS § 753 lg 8 alusel (nt Riigikohtu 17.01.2019 määrus haldusasjas nr 3-17-911, p 25- 27). c) Juhul, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht, on võimalik otsustada ehitise lammutamine (EhS § 132 lg 3 p 1), sh kui ehitustegevus või juba valminud ehitis või selle kasutamine ohustab riigi julgeolekut (Riigikohtu 17.01.2019 määrus haldusasjas nr 3- 17-911, p 29). d) Puutuvalt ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti muudatustesse ei võimalda kehtiv EhS § 46 lg 1 p 1 ja Majandus- ja Taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” sedavõrd mastaapseid muudatusi eri projektistaadiumis ilma uut ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks hinnang ehitise ohule. e) Juhul, kui ehitamisel eiratakse ehitusluba ja/või ehitusprojekti, millele ehitusluba ning kooskõlastus on antud, on asjakohaseks instrumendiks järelevalvemenetlus, eesmärgiga nõuda näiteks ettekirjutuses ehitusprojektist kinnipidamist (EhS § 130 lg 1, § 12 lg 1 ja KorS § 28 lg 1). Lisaks eelnevale selgitab ETEK aga järgmist: a) Vale on arutelul väljendatud Kaitseministeeriumi väide, justkui ka kehtiv õigus võimaldab üksnes riigi julgeolekule „ohtu“ põhjustava ehitise kõrvaldamist. EhS § 132 lg 3 p 1 võimaldab ehitise lammutamist nõuda juhul, kui ehitis ei vasta nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Seda on kinnitanud ka Riigikohus (Riigikohtu 17.01.2019 määrus haldusasjas 3-17-911, p 29). Eelnõus on aga piisavaks aluseks juba “oht”. Erinevate ohu tasemete definitsioon on sätestatud korrakaitseseaduse („KorS“) §-s 5. On ilmne, et “oht” on oluliselt madalam ja abstraktsem lävend kui “oluline” või “kõrgendatud” oht. Just „oluline“ 16 või „kõrgendatud“ oht saaks olla ainumõeldavaks lävendiks, et ehitise omaniku huve intensiivselt riivata ja samas ühtib see lävend Kaitseministeeriumi sooviga jätta hädajuhtumite jaoks võimalus sekkuda. Analüüsida tuleb EhS § 46 lg 1 ja § 55 täienduste põhiseaduspärasust. Selleks, et meede oleks põhiseaduspärane, peab see olema ka proportsionaalne (PS § 11). Proportsionaalsus eeldab muu hulgas, et meede oleks vajalik, st “eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.” ja mõõdukas ehk kaaluda „tuleb ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust“ (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-4-1-17-13, p 34-35). ETEK on juba varem selgitanud ja ka eespool kokku võtnud, et riigil on sekkumisvõimalus ehitusloa menetluses kooskõlastamise faasis ja kui kooskõlastamiskohustust rikutakse, on võimalik pöörduda halduskohtusse. Samuti on teatud juhtudel võimalik nõuda ehitise lammutamist. Seda, et riigikaitseliste huvide arvestamine peaks toimuma juba ehitusloa andmisel, kinnitab ka äsjane Riigikohtu lahend 5-20-12. Seega alternatiivsed, (kahtlemata tähtsaid) riigikaitselisi huve arvestavad ja ehitise omanikku oluliselt vähem koormavad abinõud on kehtivas õiguses olemas. Puudub põhjendus asetada riigi väärhinnangu riski tagantjärele arendajale. Kaitseministeeriumi seisukohalt võib olla tõesti mugavam kehtestada EhS-is lihtne võimalus piiramatuks tagantjärele sekkumiseks. Mugavust ei saa aga samastada vajalikkuse ega mõõdukusega. Arvestades millisel määral riivataks ehitusloa kehtetuks tunnistamisel või kasutusloa andmata jätmisel ehitise omaniku õiguskindlust (PS § 10), omandipõhiõigust (PS § 32) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31), ei ole abinõu ei vajalik ega ammugi mitte mõõdukas ehk eelnõu on põhiseadusvastane. Juhime tähelepanu, et Riigikohus selgitas nn Aidu tuulepargi vaidluses, et tõlgendus, mille kohaselt ehituslube saaks tagantjärele tähtajatult vaidlustada viiks „õiguskindluse põhimõtte ebaproportsionaalse riiveni“ (Riigikohtu 17.01.2019 määrus haldusasjas 3-17-911, p 26). Antud juhul soovitakse sisuliselt kehtestada sama 17 toimega regulatsioon, kohtusse pöördumise asemel tekitatakse aga veel lihtsam võimalus nõuda otse ehitusloa kehtetuks tunnistamist või kasutusloa andmata jätmist. ETEK juhib ka tähelepanu, et EhS § 46 lg 1 ja § 55 lähtuvad hetkel loogikast, et ehitise omaniku tahte vastaselt saab ehitusloa kehtetuks tunnistada või kasutusloa andmisest keelduda, kui on toimunud mõnesugune õigusrikkumine või muu tegevus/tegevusetus, mis on ehitise omaniku kontrolli all. Arvestades kuivõrd õigusi riivav on ehitusloa kehtetuks tunnistamine või valminud ehitisele kasutusloa andmisest keeldumine, on selline lähenemine igati loogiline. Antud juhul aga asetatakse riigi poolt ehitusloa kooskõlastamisel tehtud väärhinnangu risk tagantjärele arendaja õlule, ilma et ta midagi valesti teinud oleks või midagi teha saakski. Nagu eespool märgitud, on õigusvastasesse ehitustegevusse sekkumiseks instrumendid juba täna olemas. Nõnda irdutakse selgelt senisest EhS-i loogikast. Ebatäpsed on eelnõu seletuskirja viited kahju hüvitamisele. Ehitise omaniku vaates ei ole võimalik teha investeeringuid teadmises, kui ainus selgitus on, et „otsustada tuleb muuhulgas ka võimalik kahju hüvitamisega seotud asjaolud“ või „tuleb siis kaaluda, kes mille eest vastutab ja millist kahju, kas üldse ja kes hüvitama peaks“. Samuti ei saa eelnõu olla põhiseaduspärane, sh proportsionaalne, kui kahju hüvitamise küsimus on jäetud lahenduseta. ETEK juhib tähelepanu, et kui eelnõu kehtestatakse sellisel kujul, oleks ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja kasutusloa andmata jätmine õiguspärased haldusaktid. Seega riigivastutuse seaduse („RVastS“) kahju hüvitamise üldalus (RVastS § 7 lg 1, mis eeldab avaliku võimu õigusvastast tegevust) ei kohalduks. Samuti ei pruugi ehitise omanik saada esitada ilmselt kahjunõuet haldusmenetluse seaduse („HMS“) § 67 lg 3 alusel (usalduskahju haldusakti kehtetuks tunnistamisel), kuivõrd eelnõu vastuvõtmise korral on haldusakti kehtetuks tunnistamise alus seaduses olemas (HMS § 67 lg 4 p 2; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-9- 14, p 16). Ainus teoreetiline võimalus kahju hüvitamiseks oleks seega RVastS § 16 lg 1 (õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju). Esiteks on aga 18 Riigikohus öelnud, et haldusakti (õiguspärasele) kehtetuks tunnistamisele RVastS § 16 ei kohaldugi (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-9-14, p 30). Teiseks, isegi kui RVastS § 16 kohalduks, eeldaks see, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine või kasutusloa andmine piiraks „põhiõigusi või -vabadusi erakordselt“. Kõnealuse sätte rakendamispraktika on olematu ehk ehitise omanikul puudub igasugune kindlus, et talle mingigi kahju hüvitatakse. Lisaks ei näe säte ette mitte kahju täielikku hüvitamist, vaid üksnes „õiglase hüvitise“ (Riigikohtu otsus nr 3-16-245, p 25). Kokkuvõttes leiab ETEK, et kavandatavad EhS § 46 lg 1 ja § 55 muudatused on põhiseadusvastased ning need tuleb eelnõust välja jätta. 2. Muuta ja täiendada eelnõud EhS § 113(2) osas: Arvestatud osaliselt Eelnõus ning seletuskirjas peaks senisest Eelnõu uues versioonis § 1132 lg selgemalt ilmnema kavatsus riigi poolt enda 2 sõnastust täiendatud ja lisatud, taotletud hoonestusluba võõrandama viivitamatult et riik võõrandab hoonestusload ja koheselt avatud ja mittediskrimineerival 18 kuu jooksul hoonestusloa enampakkumisel. Ühtlasi peaks riik peab andmisest arvates. hoonestusloa taotlusest loobuma ja taotlema Kuna hoonestuslubade hoonestusloa menetluse lõpetamist, kui riik ei ole enampakkumise ja mistahes ajahetkel hoonestusloa taotlemise või valikpakkumise puhul lähtutakse hoonestusloa menetluse käigus teinud 6 kuu riigivaraseadusest (vt. VV jooksul ühtegi hoonestusloa saamisele suunatud määruse „Riigi poolt alustatud toimingut. avaliku veekogu alale Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et riik paneb hoonestusloa menetluse kord ja hoonestusload enampakkumisele. Samas ei hoonestusloa enam- või eelnõus ega kavandatavates EhS valikpakkumisel võõrandamise rakendusaktides ei ole sätestatud riigi nõuded“ eelnõud), siis sellega määratletavat kohustust üldse hoonestusload on tagatud menetluse avatus ja võõrandada. Selliselt võib riik arendusi välditud pakkujate määramata ajaks piirata. Samuti tuleb diskrimineerimine. õiguskindluse saavutamiseks sätestada juba Rakendusaktis juhindutakse EhS-is üldpõhimõte, et riik peab hoonestusload riigivara seadusest tulenevatest just avatud ja mittediskrimineerival nõuetest. enampakkumisel võõrandama. Juhul, kui kogu enampakkumisi reguleeriv kord jääb ainult rakendusakti tasemele, on ettevõtjatel märksa väiksem kindlus selle regulatsiooni muutumata jäämise osas. 3. Jätta välja eelnõus sätestatud EhS § 113(2) lg 2 Mittearvestatud p 9 ning muuta järgnevate sätete numeratsiooni Selgitame, et esimese vastavalt. kooskõlastuse käigus muudeti Väljajäetav sõnastus: eelnõu sõnastust selliselt, et (2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi hoonestusloa menetluse andmeid: alustamise taotlemisel tuleb 19 /---/ esitada olemasolev teave 9) teave finantsallikate kohta, millega plaanitakse finantsallikate kohta. rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise Hoonestusloa menetluse valmimist ja hilisemat kasutamist alustamisel on üldjuhul /---/ arendajal esmane teave selle Leiame jätkuvalt, et antud punkt on ebamõistlik kohta, missuguseid rahalisi ning praktikas ka väga keeruline sisustada. Nii vahendeid ta kasutada soovib. hoonestusloa menetlus (sh uuringud) kui ka Ilma selle teabeta on eelkontroll hilisem ehitiste rajamine on vähemalt hoonestusloa menetluse taastuvenergeetika sektoris ülimalt rahamahukad. alustamisel ebaotstarbekas ja Nõudega esitada juba hoonestusloa taotluses võib kaasa tuua olukorra, et andmed finantseerimise kohta välistatakse pärast hoonestusloa menetluse erasektori võimalused hoonestusluba taotleda (v.a läbiviimist ei saa arendaja ehk globaalsed suured arendajad, kellel puudub hoonestusluba just seetõttu, et vajadus raha kaasamiseks). Nimelt, arvestades finantsallikate sihtriigist või hoonestusloa menetluse pikkust, ei ole rahastajatest tulenevalt ei hoonestusloa taotlemise faasis kuidagi võimalik kooskõlasta asjaomane asutus märkida kindlat finantseerimisallikat. Eelnõu hoonestusloa andmist. Kui seletuskirjas on viidatud, et andmed tuleb esitada selgub, et julgeoleku huvidest ka laenu andja ja investori kohta. Praktikas on aga lähtuvalt hoonestusluba anda ei ilmselge, et ükski krediidiasutus ega saa, siis on tehtud finantsinvestor ei annaks sellises faasis kinnitust märkimisväärseid kulutusi finantseerimise kohta. Juhul, kui eesmärk on hoonestusloa menetluses. tagada, et taotleja on võimeline hoonestusloa Lahendamata jääks ka küsimus, andmiseks vajalikke uuringuid ja mõjuhindamisi millest tulenevalt oleks saanud läbi viima, tuleks kõigile, sh erasektori taotlejatele asjaomane asutus luua võimalus kasutada selleks Euroopa Liidu julgeolekuriskist varem teada vahendeid. Esitame eelnõu muudatusettepaneku anda. Hoonestusloa taotlemise uuesti, kuivõrd arvestades eelnenud selgitust võib menetluses vette ehitamisel halval juhul kujuneda olukord, kus kõnealuse rakendub taotleja osas punkti tõenäoline ebapiisav sisustamine võib kahekordne kontroll. Taotleja osutuda koguni kaalukeeleks hoonestusloa sobivust sh usaldusväärsust andmisest keeldumisel. Samas senistest hinnatakse enne kui aruteludest on ilmnenud, et see ei ole tingimata hoonestusloa menetlus punkti mõte. Leiame ühtlasi, et antud lõikes algatatakse ja teistkordselt siis toodud tingimused peaksid olema piisavad kui otsustatakse hoonestusloa taotluse kvaliteedi hindamiseks andmine. Taotleja hindamiseks on eelnõus välja toodud, et taotleja esitab ise andmed nii oma omanike kui ka tegelike kasusaajate osas ning ka teabe selles osas, milliste finantseerimisallikatega plaanib taotleja oma arenduse ellu viia. 4. välja eelnõus sätestatud EhS § 113(11) lg 2 p 3 Mittearvestatud ja EhS § 113(11) lg 3 ning muuta järgnevate Selgitame veelkord, et sätete numeratsiooni vastavalt. merealaplaneeringu läbiviimise Väljajäetav sõnastus: faasis ei saa alustada (2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse hoonestusloa menetlust, sest algatamisest ka juhul, kui: alles merealaplaneeringu 20 /---/ kehtestamisel selguvad täpsed 3) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on alad, kuhu saab hoonestusloa algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei menetlust alustada. Samuti ole lõppenud; selguvad pärast /---/ merealaplaneeringu (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 kehtestamist, missuguseid sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 104 uuringuid tuleb vette ehitamisel lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, hoonestusloa menetluse faasis kui hoonestusloa taotleja on nõus, et teha. Hoonestusloa menetluse hoonestusluba antakse käesoleva seaduse § algatamine riigi eriplaneeringu 113(11) lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga. objektiks olevate ehitiste Kuivõrd muudatusettepanekut sisuliselt arvesse rajamiseks merealale olukorras, pole võetud, peame vajalikuks põhjendada taas, et kus samal alal on koostamisel hoonestusloa menetluse algatamist ei ole põhjust üleriigilise planeeringu mereala piirata viitega pooleliolevale teemaplaneering (mereala planeerimismenetlusele. Esiteks, hoonestusloa planeering), on vastuolus nii menetluse algatamise järgsed uuringud ja PlanS § 27-lg 4 kui ka kehtiva keskkonnamõju hindamine kestavad tõenäoliselt VeeS § 221 lg 3 tegeliku kauem kui planeerimismenetlus. Teiseks, eesmärgi ja mõttega. Ka kehtiva nimetatud säte tekitab isikutele, kes ei soovi VeeS § 221 lg 3 eesmärk ei ole potentsiaalse hoonestusloa menetluse algatamist, anda mistahes ehitistele motivatsiooni planeerimismenetluse kiiret üheaastase tähtajaga, vaid läbiviimist takistada, milleks PlanS annab ka eesmärgiks on poolelioleva piisavalt võimalusi. Kolmandaks, risk, et planeeringumenetluse ajal kehtestatav planeering välistab hoonestusloa ajutise iseloomuga või kergesti taotleja arendustegevuse elluviimise soovitud eemaldatavate objektide (nt kujul, on taotleja kui ettevõtja äririsk. Riski Pärnu kuurordielevant) rajamise teadvustamiseks piisab sellest, et pädev asutus võimaldamine. teavitab taotlejat pooleliolevast planeerimismenetlusest. 5. Muuta eelnõus sätestatud § 113(13) lg 1 p 8 Arvestatud sõnastust järgmiselt: Eelnõu parandatud versioonis (1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, sõnastus muudetud. kui: /---/ 8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Praeguse seisuga võimaldab eelnõu tekst endiselt hoonestusloa andmisest keelduda ka siis, kui taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja veekogu omanik ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Sõnastus annab aga eelnõus sätestatud kujul ja laia tõlgenduse korral riigile paralleelse ebaproportsionaalselt suure kaalutlusõiguse lihtsalt hoonestusloa andmisest keelduda, kui ala on vaja muuta ja veekogu omanik ei ole sellega “nõus”. Selliselt saaks hoonestusloa andmise riigi 21 poolt täiesti meelevaldseks ja kohtute poolt kontrollimatuks muuta, mistõttu peame vajalikuks muudatusettepaneku taasesitada. 6. Jätta välja eelnõu p 19. Arvestatud osaliselt Väljajäetav sõnastus: Eelnõu uues versioonis § 130 13) paragrahv 130 lõike 3 punkti 1 täiendatakse lõige 3 punkti 1 täiendus välja pärast sõna „taristu“ sõnadega „ning jäetud. Lisatud on § 130 lõikesse tuulegeneraatori ja tuulepargi“. 3 punkt 8 sõnastuses: Peame mõistlikuks ettepanek uuesti esitada, „8) tuulegeneraatorite ja kuivõrd meie hinnangul oleks dubleeriv tuuleparkide ohutuse järelevalvepädevus selgelt ja ebaproportsionaalselt kontrollimine.“ tuulepargi arendajat koormav, tekkida võivad vastuolulised seisukohad jne. Sättega soovitakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) anda riikliku järelevalve pädevus tuulegeneraatorite ja tuulepargi nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Eelnõu seletuskirja järgi on tuulepargi püstitamise üle teostatav järelevalve praeguse regulatsiooni kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses ning muudatusega ei võetaks samas ka kohaliku omavalitsuse funktsiooni. Nagu eelnõu seletuskirjas juba viidatakse, võib kohalik omavalitsus vajadusel niigi TTJA-lt nõu küsida. Seega on kohaliku omavalitsuse järelevalvepädevus piisav. EhS § 130 lg 3 p 2 annab juba TTJA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks, sellele viitab ka eelnõu seletuskiri. 7. Muuta eelnõus sätestatud § 113(20) p 3 Arvestatud sõnastust järgnevalt: Eelnõu § 11320 lõige 3 „(3) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu täiendatud. koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000- meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.“ Esitame muudatusettepaneku uuesti, kuivõrd eelnõu seletuskirjas viidatakse, et ELTS § 92(3) regulatsioon tuuakse EhS-i ja VeeS-i üle. ELTS § 92(3) lg 2 teine lause aga sätestab: “Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka 22 arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000- meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.” Seega sisaldub ELTS § 92(3) lg-s 2 põhimõte, mille kohaselt tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ainult tuulikutevahelised kuni 1000-meetrised vahemaad. Seletuskirjas ei ole põhjendatud ja loogiline pole, miks nimetatud põhimõte sätte sõnastusest välja on jäänud. Üks võimalikke selgitusi on, et eelnõu järgi kavandatud EhS § 113(1) lg 6 teine lause juba sätestab, et “Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt.” Ettepanek on siiski sama põhimõte sätestada õigusselguse tagamiseks ka mujal. Lisaks toonitame, et hoonestustasu suurus veekogusse ehitatava tuuleelektrijaama jaoks peaks olema optimaalne, st ettevõtlust ning riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamist soosiv ning võrdväärne sarnase tasuga naaberriikides. Teatavasti rakendatakse alates 2024. aastast maa maksustamishinna arvutamisel uue hindamise tulemusi, mille tulemusel maa väärtus ja hoonestustasu kasvavad olulisel määral. Seda silmas pidades ei ole hoonestustasu suurus 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast konkurentsivõimeline lähiriikide tasudega, mistõttu teeme ettepaneku vähendada tasu suurus 3%-le. On esmatähtis, et hoonestustasu tuuleparkide rajamisel praegusega võrreldes ebaproportsionaalselt ei suureneks. 8. Jätta välja eelnõu § 4. Arvestatud osaliselt Väljajäetav sõnastus: Eelnõu uues versioonis sõnastust Karistusseadustikus tehakse järgmised muudetud. muudatused: Uued sõnastused on 1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja kooskõlastatud sõnastatakse järgmiselt: Justiitsministeeriumiga. „(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa teenuse toimimist mõjutava ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või 23 sellise süsteemi töövõime häirimise või katkestamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või 2“. Esitame muudatusettepaneku uuesti, kuivõrd eelnõu järgi kriminaliseeritakse elutähtsa süsteemi töövõime häirimine või katkestamine nii, et vastutus kaasneb ka ilma süsteemi füüsiliselt rikkumata. Näitena on toodud ehitamine asukohta või sellisel kujul (nt kõrgusega), mis mõjutab negatiivselt süsteemi töövõimet. Kavandatav muudatus tekitab lubamatult laia ja ettenägematu kriminaalvastutuse ohu. Nimelt võib tekkida olukord, kus näiteks tuulepargi arendaja asub ehitama kehtivale ehitusloale ja kooskõlastustele vastavalt, ent täidab ikkagi sätte objektiivse koosseisu ainuüksi põhjusel, et pädevate haldusorganite poolt anti varasemas menetluses ehitise ohtlikkusele väärhinnang. Konkurentsiamet Konkurentsiamet soovib juhtida tähelepanu eelnõu osadele, mis vajaksid endiselt täiendavat selgitamist või kaalumist. 1. Eelnõu kohaselt ei pea riik avaliku veekogu ehitisega koormamiseks omama hoonestusluba. Juhul, kui riik esitab hoonestusloa taotluse, ei saa esitada riigi esitatud hoonestusloa taotluses nimetatud ala kohta konkureerivat taotlust. 1.1 Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, Selgitame millistest kriteeriumitest lähtuvalt riik kaalub, kas Riik kaalub hoonestusloa ise alustada hoonestusloa taotlemist. menetluse alustamist kahel juhul Eelnõud on täiendatud sättega, mille kohaselt riik – avamere tuuleparkide ja võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata vesiviljeluse arendamiseks 2 avalikku veekogu kas meretuulepargiga (eelnõu § 113 lg 1 p-d 1 ja 2). riikidevahelise koostööprojekti ellu viimiseks või Nende tegevuste puhul tuleb igal vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud juhul alustada hoonestusloa ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike menetlust, sest saadud rajatistega. hoonestusluba pannakse enam- Samas sättest ei selgu millistest kriteeriumitest või valikpakkumisele. Riik ei lähtuvalt riik kaalub, kas taotleda hoonestusluba hakka ise tegelema või mitte. Kuna riigi poolt hoonestusloa vesiviljelusega ega elektri taotlemisel ei ole võimalik konkureerivaid taotlusi tootmisega, vaid teeb ära esitada, siis ei toimu ka võimalike konkureerivate hoonestusloaga seotud hoonestusloa taotluste hindamist. Ilma tegevused. Riigi hoonestusloa hoonestusloa taotluse hindamiseta ei pruugi olla taotlemise ei ole võimalik alati selge, et riigipoolt kavandatav hoonestusloa konkureerivaid taotlusi esitada. otstarve on parim võimalik lahendus. Riik lähtub hoonestusloa 24 Konkurentsiamet teeb ettepaneku ka riigi poolt menetluse alustamisel riigile hoonestusloa taotlemise eelduseks seada kindal oluliste eesmärkide täitmisest ja kriteeriumid ning lubada esitada konkureerivaid eelnõu koostajad ei nõustu hoonestusloa taotlusi. ettepanekuga, et riigi poolt alustatud hoonestusloa menetlusele saaks esitada ka konkureerivaid taotlusi. Riik oleks sellisel juhul ikkagi eelistatud olukorras, lisaks märgime, et riik ei pretendeeri kõikidele avaliku veekogu aladele, vaid meretuulepargi puhul keskendutakse vaid ühele konkreetsele projektile, mille eeltööd on alustatud juba kaks aastat tagasi ja millele Vabariigi Valitsus on heakskiidu andnud. 1.2 Eelnõus puudub mõju analüüs juhul kui Arvestatud hoonestusloa taotlejaks on riik. Seletuskirja on täiendatud. Endiselt on puudu näiteks analüüs riigi kulude kohta hoonestusloa taotlemisel, nt riigile kaasnevad kulud erinevate uuringute läbiviimisel ja mõjude hindamisel. Samuti ei selgu seletuskirjast, miks peab osadel juhtudel hoonestusloa saamiseks vajalike kulude katmisega seotud riski kandma riik, teistel juhtudel on see jäetud võimalike taotlejate kanda. Eelnõu eeldab, nagu saaks riik kõigi riigi poolt taotletud alade puhul hoonestusloa ja seda riigi poolt taotletud hoonestusluba on enampakkumisel võimalik võõrandada alghinnast suuremalt. Eelnõu koostajad on Konkurentsiameti kommentaarile vastanud, et mõjuanalüüs on esitatud lisatud Vabariigi Valituse määruse eelnõu seletuskirjas. Ilmselt ühe seaduse kehtestamisest tulenevate majanduslike mõjude analüüs ei saa paikneda valituse määruse seletuskirjas. Valituse määruse eelnõu seletuskirjast selgub, et võimalikele uuringutele võib kuluda kuni 2 miljonit eurot ning võimalik saadav tulu on enampakkumisest või valikpakkumisest saadava kõik tulud, mis ületavad pakkumise alghinna, mille moodustavad riigi poolt hoonestusloa menetlusest tehtud kulud ja enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seonduvad kulud ja hoonestustasudest saadav tulu riigile, milleks on ca 300 000 eurot 1 ruutkilomeetri kohta aastas. Ka valitsuse määruse seletuskirjas toodud arvestades, ei selgu vastused Konkurentsiameti märkustele. Kuna riik saab taotleda hoonestusluba 25 vaid eesmärgiga koormata avalikku veekogu meretuulepargiga riikidevahelise koostööprojekti ellu viimiseks ning vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega, siis oma olemuselt on need niivõrd erinevad valdkonnad, et selline kulude -tulude esitamine ei saa käia mõlema valdkonna kohta. Lisaks, tulude saamisel, on osundatud Eesti Arvestatud mereala planeeringu mõjude hindamise aruande Seletuskirja on täiendatud. eelnõule7. Majandusliku mõjude hindamisel on kasutatud koostatud Merealade majandusliku mudelit, mille kohta planeeringu mõjude hindamise aruande allmärkuses number 120 on mh ära toodud, et mudeli tulemuste tõlgendamisel on oluline arvestada, et tegemist on pigem diskussiooniplatvormiga, mitte tegelikkuse kajastamise vahendiga. Mudeli parameetrite väärtused on suure määramatusega, kuna Eesti oludes puuduvad tihti usaldusväärsed mõõdetudnäitajaid, seega tuleb mudeli tulemuste näol tegemist indikatiivsete tulemustega. Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud mõjuanalüüsi osas täiendada. Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud Arvestatud mõjuanalüüsi osas täiendada. 1.3 Eelnõus on sätestatud, et hoonestusloa Arvestatud üleminekul hoonestusluba soovivale isikule eelnõu uues versioonis § 11316 teostatakse eelkontroll. Samas ei viida läbi täiendatud hoonestusluba kontrolli, kui võõrandatakse äriühing, mille kasuks omavas äriühingus olulise on hoonestusluba välja antud. Konkurentsiametile osaluse omandamise eelkontrolli teadaolevalt on Majandus-ja regulatsiooniga. Kommunikatsiooniministeerium olnud Välisinvesteeringute ettevalmistamas ka välisinvesteeringute usaldusväärsuse seaduse eelnõu taustauuringu seaduse eelnõu. on küll koostamisel, kuid selle Konkurentsiameti hinnangul tuleks eelnõud reguleerimisalasse hakkavad täiendada ja oleks otstarbekas, et hoonestusloa kuuluma vaid välisinvestoritega üleminek ja välisinvesteeringute tausta kontroll seotud tehingud. Seetõttu toimuks sarnastel alustel. esitame eelnõus ettepaneku, et hoonestusloa üleminek ja olulised hoonestusloa omajaga seotud muudatused oleks reguleeritud EhSis ning nende eelkontrolli teostavaks organiks oleks TTJA koostöös teiste asjaomaste asutustega. 1.4 Hoonestusloa pikendamine ja muutmine. Mittearvestatud Eelnõu jätab muutmata seni kehtinud Selgitame, et kui hoonestusloa hoonestuslubade pikendamise regulatsiooni, kehtivusaja pikendamisel võimaldades hoonestusluba pikendada kuni 50 antakse võimalus esitada samale 26 aasta võrra. Seejuures kohaldatakse hoonestusloa avaliku veekogu alale pikendamisele hoonestusloa muutmise tingimuste konkureerivaid taotlusi, võib see kohta sätestatut. endaga kaasa tuua olukorra, kus Sellest tulenevalt saab pädev asutus keelduda näiteks üks arendaja peab oma hoonestusloa pikendamisest üksnes juhul, kui avamere tuulepargi kõrvaldama, esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise et teine arendaja saaks samale alused. alale püstitada uus avamere Seega näeb nii kehtiv regulatsioon, kui ka eelnõus tuulepark. See toob kaasa sätestatu ette, et avalikku veekogu hoonestusloaga põhjendamatult suure aja- ja koormatud ala kasutatakse üsna pika ajavältel ressursikulu ning arendaja (kuni 100 aastat) samal otstarbel ning ei võimalda soovimatuse tuulepargi sama ala kasutusele võtta uuel või uuendamiseks ja parendamiseks. innovaatilisemal viisil. Arvestades, et mereala Konkurentsiameti hinnangul vajaks eelnõu hoonestamine on täiendamist selliselt, et hoonestusloa pikendamisel märkimisväärselt suure aja- ja või muutmisel teavitatakse sellest avalikkust ja ressursikuluga tegevus, siis on võimaldatakse konkureerivate hoonestusloa ühel ja samal konkureerivate taotluste esitamine. Üksnes avaliku veekogu taotluste alusel arendaja välja parema kasutusotstarbe puudumisel pikendatakse vahetamine praktikas äärmiselt olemasolevat hoonestusluba. ebatõenäoline. Eeltoodu ei välista, et hoonestusloa andja siiski ise omal initsiatiivil ning kaalutlusõiguse alusel algatab menetluse hoonestusloa saaja väljavahetamiseks (nt ühe maksejõuetuse, tegevusest loobumise korral vms). 1.6. Kehtiva elektrituruseaduse § 92(3) lõike 1 ja Selgitame, et MKM on eelnõu kohaselt on hoonestustasu suurus avaliku Keskkonnaministeeriumi poolt veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga alustatud maa hindamise seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise seaduse, maamaksuseaduse ja väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse teiste seaduste muutmise seaduse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. eelnõuga tutvunud ja teinud Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise ettepanekud, mis puudutavad seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hoonestustasusid. Hoonestustasu hindamise tulemuste alusel. sidumine maa hindamise seaduse Konkurentsiamet palub kaaluda, kas alusel tagab riigile kuuluva hoonestustasu sidumine maa hindamise seaduse ressursi kasutamise eest õiglase alusel leitava toomismaa keskmise väärtusega tasu maksmise. Maa hindamise tagab riigile kuuluva ressursi kasutamise eest seaduse muutmisega jäävad õiglase tasu, kuna maa korraline hindamine on hoonestustasud peaaegu samaks. seni toimunud ebaregulaarselt (viimati viidi läbi Samas tuleb märkida, et 2001. a). hoonestustasud Eestis on juba täna kordi kõrgemad teiste riikide hoonestustasudest. Arvestades Eesti ja teiste EL liikmesriikide Mittearvestatud eesmärki saavutada aastaks 2050 Selgitame, et juba täna on kliimaneutraalsus, muutub tuuleenergia väga eeldatavad hoonestustasud väärtuslikuks ressursiks. Sobilik on tõmmata avamere tuuleparkide rajajatele paralleeli nafta-ja gaasiressurssidega kordi kõrgemad kui 27 aastakümneid tagasi ning võtta analoogi, et targalt naaberriikides. Täiendava jagatud ressurssidest teenib riik arvestatavat tulu. ressursitasu kehtestamine Sobilik näide on nafta-ja gaasiressursside vähendab veelgi Eesti jagamine Norras, kus nn. „naftafondi“ on tänaseks konkurentsivõimet selles kogunenudüle triljoni USA dollari9. Naftafondi valdkonnas võrreldes meie tulemusel on Norra riigi sisemajanduse lähipiirkonna riikidega, mis koguprodukt (SKP) kõrge, 2020. aastal oli Norra omakorda vähendab investorite riigi SKP 414, 23 mld USA dollarit10, kui vaadata huvi investeerida Venetsueela SKP, kellel on samuti suured taastuvenergeetikasse kõrgete naftavarud, siis me näeme, et Venetsueela SKP oli tasude tõttu. Hoonestustasu kasv 2020. aastal 43,75 mld USA dollarit11, mis on või täiendava tasu kehtestamine peaaegu 10 korda madalam Norra riigi SKP-st, mõjutab otseselt Riiklikus üheks põhjuseks, miks Venetsueela SKP on energia- ja kliimakavas madalam Norra SKP-st, on muuhulgas ka see, et planeeritud eesmärkide täitmist, riik ei ole suutnud oma milleks on 42%-lise naftavarudest avatud konkursi teel kasu lõigata. taastuvenergia osakaaluni Konkurentsiameti hinnangul võib olla ebapiisav, energia summaarsest pidades silmas riigi tulusid, lähtuda üksnes lõpptarbimisest, kus eelnõus välja pakutud eesmärgist maksimeerida alameesmärgiks taastuvatest hoonestusloa andmisel saadav tulu. allikatest toodetavale Konkurentsiamet leiab, et siinkohal peaks kaaluma elektrienergia osakaalule on vajadust täiendava regulatsiooniväljatöötamiseks, 40% elektrienergia summaarsest mis võimaldab saada riigil tulevikus avaliku lõpptarbimisest aastaks 2030. veekogu ehitistega koormamisest tulu mitte ainult hoonestusõiguse eest, vaid ka selle pinnal toodetava tuuleenergia ressursilt. Üheks selliseks võimaluseks on eraldiseisva ressursitasu kehtestamine, mida avaliku veekogu ehitisega koormamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil enampakkumise võitnud ettevõtjad riigile regulaarselt tasuvad. Näitena võib veelvälja tuua, et Eesti riik on kehtestanud keskkonnatasude seaduses loodusvarade kasutusõigusetasud põlevkivile ja turbale12, millega teenitakse riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Kokkuvõttes on amet seisukohal, et avaliku veekoguga kaasneva tuuleenergia puhul on tegemist väärtusliku ressursiga, mille jagamine peab toimuma avalikult ja läbipaistva menetluse kaudu. Lisaks on oluline, et riik teeniks tulevikus ka tuuleenergialt tasu, mistõttu tuleks kaaluda ka perspektiivis tuuleenergia ressursile regulaarse tasu kehtestamist. 28 06.05.2021 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärk on täpsustada avaliku veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, täiendada kehtivat regulatsiooni hoonestusloa menetlusse võtmise ja menetlusse võtmisest keeldumise, samuti hoonestusloa kehtetuks tunnistamise osas. Täiendatakse ja muudetakse õigusselgemaks konkureerivate taotluste menetlemist. Muudatuste eesmärgiks on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat regulatsiooni ka majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta otsusele (VV istungi protokoll nr 59), millega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks välja töötada ettepanekud merealadel hoonestusloa algatamise menetlemise korra muutmiseks, tehakse ettepanek muuta ehitusseadustikku täiendades 12. peatükki „Ehitis avalikus veekogus“ 3. jaoga „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ ja tunnistada kehtetuks veeseaduse 8. peatükki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217 kuni 229. Põhjenduseks on, et Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas veeseaduses seni esitatud paragrahvid on oma olemuselt ehitusseadustiku 12. peatüki, mis reguleerib ehitamist avalikus veekogus ja mille kohaldamisala on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamine, loogiline osa. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post: [email protected], tel: 6256479) ja energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks (e-post: [email protected], tel: 6256347), elamu-ja ehitusosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (e-post: [email protected], tel: 6256457), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik (e-post: [email protected], tel: 53051071), ehitusosakonna peaspetsialist Liis Piper (e-post: [email protected], tel: 6672151), ehitusosakonna peaspetsialist Liina Roosimägi (e-post: [email protected], tel: 6672004), Siseministeeriumi esindaja sisejulgeoleku poliitika osakonnast (e-post: [email protected] ), Kaitseministeeriumist esindajad Mati Kuppar, Kati Lõbu ja Merle Vilu, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna osakonnajuhataja asetäitja Tiit Oidjärv ([email protected], tel: 6113151), nõunik Külli Siim ([email protected], tel: 6113129), nõunik Triin Lepland ([email protected], tel: 4520521), regionaalhalduse osakonna Harju talituse riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen ([email protected], tel: 6113233, ei tööta enam Rahandusministeeriumis) ja 1 riigivara osakonna jurist Helje Päivil ([email protected], tel: 6113498). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected],tel:7153403). Keelelise toimetuse teostas energeetikaosakonna õigusnõunik Regina Rass. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 4.14), mis näeb ette kiirendada taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse veeseadust (RT I, 10.12.2020, 36), ehitusseadustikku (RT I, 30.12.2020, 6), elektrituruseadust (RT I, 13.06.2020, 28), karistusseadustikku (RT I, 21.05.2021, 9), maa hindamise seadust (RT I, 29.06.2018, 25) ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (RT I, 30.06.2020, 26). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse muudatuse peamisteks eesmärkideks on: 1) Lihtsustada õigusakte ja teha see sihtrühmale arusaadavamaks. Hoonestusloaga seonduvad sätted on erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskesti arusaadav ja seaduse lugemine on keeruline ning koormav. Eelnõuga tuuakse hoonestusloa menetlusega seonduvad sätted kokku ehitusseadustikku ja sellega tehakse õigusnormid adressaatidele arusaadavamaks. Täpsustatakse vette ehitamise hoonestusloa menetluse regulatsiooni ja sellega seonduvalt muudetakse ehitusseadustikku, tuues veeseaduse 8. peatüki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jao „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217 kuni 229 ja 4. jao „Hoonestustasu“ ehitusseadustikku eesmärgiga, et hoonestusloa menetlemist ja hoonestustasu maksmise korda reguleerivad sätted oleksid ehitusseadustikus; 2) Tehakse muudatus ehitusseadustikus selliselt, et riik ise saab alustada vette ehitamise hoonestusloa menetlusega ja panna hoonestusload enam- või valikpakkumisele. Kehtiv regulatsioon seda ei võimalda ja sellega seonduvalt ei ole võimalik aidata kaasa vesiviljeluse arendamisele või meretuuleenergia tootmisele. Eelnõus ettenähtud muudatusega on võimalik riigil panustada nii vesiviljeluse arendamisele kui ka meretuuleenergia tootmise aktiveerumisele. Sellega tagatakse riigile oluliste ülesannete, nagu näiteks taastuvenergia tootmine, täitmine. Seaduse muudatuste alaeesmärkideks on: 1) Eelnõuga tehakse muudatused ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise regulatsioonis sätestamaks sõnaselgelt, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ei tohi põhjustada ohtu riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Seega on muudatus igati kooskõlas ehitusõiguse eesmärgiga kaitsta ohutust. 2 Seaduse muudatusega võetakse kasutusele ohte kõrvaldav abinõu, milleks on sõnaselge kohustus hinnata ehitamisega seonduvat mõju riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile; 2) Eelnõuga täpsustatakse hoonestusloa menetluse regulatsiooni selliselt, et asjaomased ministeeriumid saaksid hinnata juba enne hoonestusloa menetluse alustamist, kas hoonestusloa menetluse alustamiseks puuduvad hoonestusloa menetluse alustamise keeldumise alused. Eelnõuga täiendatakse andmete koosseisu, mida hoonestusloa menetluse alustamise taotlemises tuleb esitada. Kehtiva hoonestusloa menetluse regulatsiooni kohaselt ei ole hoonestusloa menetluse alustamisel esitatavate andmete maht piisav selleks, et hinnata kas taotlejaga või kavandatava ehitisega võib kaasneda oht riigi varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile ja riigi majandusele. Kehtivas seaduses ei ole keeldumise alused vajalikul määral välja toodud ja sellega seonduvalt on asjaomasel asutusel otsuse tegemine raskendatud. Antud täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on väike avatud majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on oht Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või suurenev seotus välisriikide või nende kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning teatud kolmandate riikide investeeringud. Eelnõu muutmisega tagatakse võimalus hinnata enne hoonestusloa menetluse alustamist eelpool nimetatud ohte; 3) Eelnõuga täiendatakse seadust põhimõttega, et juba hoonestusloa omavatel ettevõtetel on kohustus teavitada pädevat asutust ettevõtte omanikeringis toimuvatest muudatustest. Kehtiv seadus seda ei reguleeri ja sellega seonduvalt ei ole võimalik hinnata omanikega seonduvaid riske. Eelnõu muutmisega tagatakse asjaomaste asutuste võimalus riskide hindamiseks; 4) Eelnõuga täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas. Kehtiv seadus seda ei reguleeri ja sellega seonduvalt on võimalus, et arendajad taotlevad hoonestusload, aga ehitustegevuse alustamisega viivitavad. See omakorda loob olukorra, kus hoonestusloaga kaetud alad lihtsalt broneeritakse ja neid alasid ei saa ka keegi teine kasutusele võtta. Eelnõuga tehtud muudatused annavad võimaluse hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui hoonestusloaga hõlmatud aladel ehitustegevust teatud tähtajaks ei alustata; 5) Eelnõuga muudetakse seadust konkureerivate hoonestuslubade pakkumise esitamise tähtaja osas. Hoonestusloa menetlust viiakse läbi ainult avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamiseks. Kehtiva seaduse järgi saab konkureerivaid hoonestusloa taotlusi esitada 20 päeva jooksul pärast seda kui pädev asutus on Ametlikes Teadaannetes esitanud teate hoonestusloa menetluse alustamise kohta. 20 päeva on ettevõtjate poolt hinnatud liiga lühikeseks tähtajaks ja eelnõuga on pikendatud see 60 päevale. Sellega tagatakse võrdne konkurents hoonestusloa menetluse alustamiseks konkreetsele avalikule veekogule; 6) Eelnõuga täiendatakse seadust osas, mis puudutab konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamist ja võrdsete taotluste puhul konkursi korraldamist. Kehtiv regulatsioon on liiga üldsõnaline ja täpsustused tagavad täpsema ja läbipaistvama korra nii hoonestuslubade taotluste hindamisel kui ka hoonestusloa menetluse alustamise konkursi läbiviimisel; 7) Eelnõuga on täiendatud seadust selliselt, et riigil on teatud juhtudel õigus ja võimalus avalikku veekogusse püstitatud ehitised sundvõõrandada. Kehtiv seadus seda ei võimalda ja sellega võib tekkida olukord, kus hoonestusluba, mis antakse avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitistega, on tühistatud, aga ehitised avalikku veekogusse jäävad. Eelnõus toodud muudatused annavad võimaluse 3 kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud hoonestuslubade puhul, kui ehitise omanik avalikku veekogusse püstitad ehitisi ei eemalda, need riigil sundvõõrandada. Väljatöötamiskavatsust antud eelnõu koostamiseks ei tehtud, sest hoonestusloa menetluse regulatsiooni täpsustamise ülesanne on tulnud Vabariigi Valitsuselt kiireloomulisena (Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõige 2 punkt 1). Eelnõu jõustumine on seotud merealaplaneeringu kehtestamisega. Vabariigi Valitsuse tegevuskava p. 4.19 kohaselt peab merealaplaneering olema kehtestatud 2021. aasta novembris Eelnõu koostaja teostab vajadusel järelhindamise, et kontrollida eesmärgi saavutamist hoonestusloa menetlustes pärast merealaplaneeringu kehtestamist ja hoonestuslubade menetlusse võtmist. Seaduse muudatuse kvaliteeti saab lõplikult hinnata alles pärast mingi osa hoonestusloa menetlustega seonduvate tegevuste lõpetamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 käsitleb ehitusseadustiku (edaspidi ka EHS) muudatusi. Paragrahv 8 Paragrahvi 8 teist lauset täiendatakse ja lisatakse ohutuse põhimõttesse riigi julgeolek ning riigikaitseobjektid. Hetkel kehtiv ehitusseadustik sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu, st see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Muuhulgas hõlmab ohutus loodus- ja kultuuriväärtuste kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Muudatuse järgi ei tohi ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus põhjustada ohtu ka riigi julgeolekule ning riigikaitseobjektile. Sätte muutmise eesmärk on, et püstitatavate ehitistega ei tekitataks pöördumatuid kahjustusi või häiringuid riigikaitselistele ehitistele ja teistele ehitistele ning süsteemidele, mis tagavad riigi julgeolekut. Antud muudatuse eesmärk ei ole tekitada alust nimetatud süsteemide mõjutamise kriminaliseerimiseks, vaid ennetada olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks. Paragrahv 44 Paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 101, mis sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ohtu ei ole võimalik vältida ega välistada. Hetkel on ehitusloa andmisest keeldumise alustena loetletud, et ehitusluba ei saa anda juhul, kui ehitis ei vasta planeeringule, projekteerimistingimustele, seda ei ole projekteerinud sellist pädevust omav isik või ka selle poolt põhjustatavad keskkonnamõjud on sellised, mida ei ole võimalik leevendada. Sarnast alust kasutatakse edaspidi ka riigikaitseliste ehitiste töövõime ja riigi julgeoleku negatiivsete mõjutuste, millest tulenevalt tekib julgeoleku oht, puhul. Täiendava punkti lisamise eesmärk on sätestada võimalus keelduda ehitusloa andmisest sarnaselt keskkonnamõjude esinemisele, kui loamenetluses on ette näha negatiivset mõju riigikaitselistele ehitistele ja riigi julgeolekule, millega kaasneb julgeoleku oht, mida ei ole võimalik vältida ega välistada. Sarnane olukord on keskkonnamõjude puhul, kus hetkel kehtivas regulatsioonis on ehitusloa menetluses ette nähtud võimalus, kus eelnevate mõjuhindamiste puhul (nt keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH)) on vaja teatud juhtudel läbi viia täiendav keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) ning kui menetluse käigus selgub, et mõjusid ei ole võimalik leevendada, siis ei ole võimalik ka ehitusluba väljastada (olenemata nt planeeringu kehtivusest ning nõuetele vastavaks tunnistatud 4 KSH-st). Erinevus seisneb selles, et julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu kõrvaldavad. Kui see ei ole võimalik, keeldutakse ehitusloa andmisest. Paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 102, mis sätestab, et ehitusloast andmise keeldumise aluseks on see, kui samale asukohale on juba antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Antud sättes peetakse silmas ehitamist ehitusseadustiku § 4 mõistes ja selle all mõeldakse lisaks ehitise püstitamisele, rajamisele, paigaldamisele ja lammutamisele ka ehitise laiendamist ja ümberehitamist. Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Ümberehituseks nimetatakse ehitamist, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Kui samale asukohale esitatakse ehitusloa taotlus, siis enne uue loa andmist tuleb eelmine luba kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus menetlusse on antud samaaegselt kaks ehitusluba sama ehitise suhtes, tuleb menetlejal otsustada, missugune ehitusloa taotlus võetakse menetlusse ja mille osas tehakse ehitusloa väljastamisest keeldumise otsus. Paragrahv 46 Paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 ning sellega seoses muudetakse ka sama lõike punkti 2 ning paragrahvi 55 punkti 9, lisades punkti lõppu sõna „või“. Täienduse kohaselt võib ehitusloa tunnistada kehtetuks, kui ehitusloa andmisel ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ohtu ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga. Õigusaktidest tulenevate nõuete järgmine ei puuduta ainult ehitusseadustikus sätestatud ehitise ja ehitamise nõudeid, see puudutab ka ehitusseadustiku eriosast ning eriseadustest tulenevat kooskõlastamise kohustust. EHS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. EHS § 120 lõike 3 alusel võib Kaitseministeerium esitada projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Praktikas on juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksus ei esita ehitusloa eelnõu ja sellele eelnenult ehitusprojekti või projekteerimistingimusi kooskõlastamiseks vajalikule asutusele ka siis, kui see on seaduses kohustusena kirjas. Samas, kuna EHS § 46 lg 2 annab pädevale asutusele õiguse, mitte ei kohusta pädevat asutust ehitusluba kehtetuks tunnistama, siis juhul kui Siseministeerium ja Kaitseministeerium saavad hilinenult, näiteks järelevalve raames, ehitusprojekti, projekteerimistingimused või ehitusloa eelnõu üle vaatamiseks ja dokumentide hindamise käigus ei selgu ohtu riigikaitseobjektile või riigi julgeolekule, siis ei teki ka vajadust ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Ehitusloa saab kehtetuks tunnistada hetkel kehtiva regulatsiooni alusel ainult selle andja. Selle sätte muutmine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas. Selleks, et pädev asutus saaks kohaldada EhS § 46 lõike 2 punkti 3, on vajalik, et pädevale asutusele on jõudnud informatsioon julgeolekuohu kohta (nt Kaitseministeerium või Siseministeerium on esitanud pädevale asutusele taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks seoses sellega, et ehitusloa alusel ehitatav ehitis on ohuks riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile). Selline olukord saab tekkida siis, kui pädev asutus on ehitusloa andmisel rikkunud kooskõlastamiskohustust, mistõttu enne ehitusloa andmist ei ole ehitise mõju riigikaitse objektile ja riigi julgeolekule hinnatud. Samuti on võimalik, et informatsioon julgeoleku ohu kohta jõuab pädeva asutuseni haldusjärelevalve raames. Praktikas on ka juhtunud, et pärast eelprojekti kooskõlastamist muudetakse 5 ehitusprojekti ja ehitusluba väljastatakse muudetud ehitusprojektile, mis aga ei vasta enam eelprojektile antud kooskõlastusele. Ehitama hakatakse muudetud projekti järgi. Kui Kaitseministeerium või Siseministeerium sellisel juhul tuvastab, et ehitusloa alusel ehitatav ehitis on ohuks riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ohtu ei ole võimalik vältida ega välistada, siis taotleb vastavalt Kaitseministeerium või Siseministeerium ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Vastavalt Kaitseministeeriumil või Siseministeeriumil on tõendamiskoormus selles osas, et ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistada. Kaitseministeerium hindab kavandatava ehitise mõju riigikaitselise ehitise töövõimele ja seeläbi riigi julgeolekule. Sellises olukorras, julgeoleku ohu ilmnemise korral saab pädev asutus ehitusloa kehtetuks tunnistada. Praktikas on näiteks tekkinud olukord, kus Aidu tuulepargi ehitusload on väljastatud ilma kohustusliku Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta, tuulikud põhjustavad ohtu riigikaitseliste süsteemide toimimisele takistades radarite tööd, kuid kohalik omavalitsus ei ole nende ehituslube kehtetuks tunnistanud. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel seoses sellega, et ehitis on ohuks riigi julgeolekule, tuleb arvestada HMS haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni ning otsustada tuleb muuhulgas ka võimalik kahju hüvitamisega seotud asjaolud lähtudes sellest, et tegemist oli õigusvastase haldusaktiga. Kahju hüvitamise alused sätestab riigivastutuse seadus. Paragrahv 55 Paragrahvi täiendatakse punktiga 91 sõnastuses, et kasutusloa keeldumise aluseks tuleb lugeda ka asjaolu, kui ehitis ei vasta ehitusseadustiku § 120 lõike 3 alusel antud Kaitseministeeriumi kooskõlastusele ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga. Ehitusseadustikus on kasutusloa andmisest keeldumise alused sätestatud selliselt, et kasutusluba ei saa anda juhul, kui ehitis on ohtlik, ei vasta loale või ehitise poolt põhjustatavad keskkonnamõjud on sellised, mida ei ole võimalik leevendada. Punkti 91 lisamise eesmärk on sätestada võimalus kasutusloa andmisest keeldumiseks, kui selgub, et ehitis ei vasta Kaitseministeeriumi antud kooskõlastusele ja ehitise kasutamine on ohuks riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada. EHS § 120 lõike 3 alusel võib Kaitseministeerium esitada projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Eelnõuga lisatakse § 120 lõikesse 3 Kaitseministeeriumile võimalus projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada ka nõue kasutusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Selline olukord võib tekkida siis kui Kaitseministeeriumil on julgeolekuvajadustest lähtuvalt vajadus anda tingimuslik kooskõlastus ning Kaitseministeeriumil on vaja olla veendunud, et antud tingimustest on kinni peetud ka ehitustegevuse käigus. See tähendab, et eelnõu kohaselt tuleb kasutusloa andmisest keelduda, kui valminud ehitis, millele kasutusluba taotletakse, ei vasta projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõu menetluse käigus Kaitseministeeriumiga kooskõlastatud projekteerimistingimustele ja ehitusloale või kui ehitusprojekti on muudetud pärast Kaitseministeeriumiga kooskõlastamist ja Kaitseministeeriumiga ei ole näiteks muudetud ehitusprojektile vastavat ehitusluba kooskõlastatud ja ehitis on ohuks riigi julgeolekule ning seda ohtu ei ole võimalik vältida ega välistada. Kui ehitis ei vasta nõuetele ja/või on mindud mööda kooskõlastuskohustusest või on ehitusprojekti pärast kooskõlastamist muudetud ja ehitusluba on välja antud ning ehitis on ehitatud muudetud ehitusprojekti järgi, mis ei vasta eelprojektile antud kooskõlastusele ning ehitis on eespool märgitud julgeoleku ohuks, siis ei ole lubatav sellise ehitise tagantjärele seadustamine vaid tuleb põhjendatud kaalutlustel kasutusluba andmata jätta. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kaaluda, kes mille eest vastutab ja millist 6 kahju, kas üldse ja kes hüvitama peaks. Aluseks tuleb võtta riigivastutuse seadus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik väljastada ehitusluba eelprojektile, mis tähendab, et ehituse käigus võidakse teha projektis olulisi muudatusi, mis võivad omakorda mõjutada näiteks riigikaitseliste süsteemide tööd. Samuti on praktikas aset leidnud olukord, kus tuulikute puhul kohalik omavalitsus väljastas kasutusloa tuulikutele, mis olid ehitatud ehituslubades lubatust kõrgemad. Olukorras, kus Kaitseministeerium lubade väljastamist ei kooskõlastanud riigikaitsesüsteemide häiringu tõttu, põhjendas kohalik omavalitsus lubade väljastamist kasutusloa menetluses Kaitseministeeriumi kooskõlastuskohustuse puudumisega. Siiski tuleb lähtuda teadmisest, et ehitise lammutamise kohustus on viimane võimalik ja ehitise omaniku seisukohast kõige äärmuslikum meede julgeoleku ohu kõrvaldamiseks. See on küll koormav meede, kuid ei saa olla võimatu. Riigi julgeolek on põhiseaduslikku järku õigusväärtus, mida eeldavad ja tagavad põhiseaduse preambuli esimene, teine ja neljas osalause, § 1 lõige 2 ning §-d 54, 55 ja 124–131. Riigi julgeoleku tagamise eesmärk on tagada Eesti Vabariigi kui iseseisva ja sõltumatu demokraatliku vabariigi püsimajäämine ning kui selleks on vajalik erahuvide riive ning ehitise lammutamine, tuleb seda teha. Seega riigi julgeolek on kaalukas avalik huvi, mis tuleb seada erahuvist ettepoole. 12. peatüki 1. jagu Paragrahvist 104 moodustatakse seaduse 12. peatüki 1. jagu pealkirjaga „Kohaldamisala“. 12. peatüki jaotamine eraldi neljaks jaoks loob arusaadava jaotuse avalikus veekogus ehitamise regulatsiooni osas. Paragrahv 104 Paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et antud peatüki sätteid kohaldatakse lisaks avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamisele ka kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste hoonestusloa menetlusele. Antud täiendus tuleneb sellest, et veeseadusest tuuakse kaldaga püsivalt ühendamata hoonestusloa menetlus ehitusseadustikku. 12. peatüki 2. jagu Paragrahvidest 105–113 moodustatakse ehitusseadustiku 12. peatüki 2. jagu pealkirjaga „Avalikus veekogus ehitise ehitamine“. Paragrahv 105 Paragrahv 105 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6, millega sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus annab vajaduse korral projekteerimistingimused sellistele kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele nagu ujuvhotell, ujuvsaun, ujuvrestoran, mis ei ole oma olemuselt veesõiduk. Paragrahv 106 Paragrahvi 106 lõikest 3 kustutatakse lauseosa: „kaldaga funktsionaalselt seotud või“ põhjendusel, et muudetakse § 108 lõike 2 sõnastust. Hoonestusluba ei ole vaja taotleda kõikidele kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele. Antud muudatusega muudetakse ehitusloa taotlemisega seotud menetlusprotsess kergemaks, kui soovitakse ehitada supelranda teenindavat kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatist, samuti ehitisele, mis on kaldaga funktsionaalselt ühendatud ja ei ole veesõiduk nagu näiteks ujuv hotell või muu kaldalt 7 tulijaid teenindav ehitis. Nende ehitiste puhul võib taotleda ehitusluba ilma hoonestusloata. Ehitusluba eelpool märgitud ehitiste puhul annab välja kohaliku omavalitsuse üksus. Paragrahv 108 Paragrahvi 108 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse selliselt, et hoonestusluba tuleb taotleda kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seaduse § 105 lõige 3 punktides 1–4 märgitud ehitistele. Seega tuleb enne ehitusloa taotlust taotleda pädevalt asutuselt, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Hoonestusloa taotlemisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse §-s 1133 sätestatud korrast. Paragrahvi 108 lõikes 3 asendatakse viide veeseaduse § 218 lõikele 2 viitega ehitusseadustiku § 1133 lõikele 2 põhjusel, et veeseaduse § 218 tuuakse üle ehitusseadustikku ja veeseaduse § 218 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 109 Paragrahvi 109 lõikes 2 asendatakse viide veeseaduse §-le 223 viitega ehitusseadustiku §-le 11311 põhjusel, et veeseaduse § 223 tuuakse üle ehitusseadustikku ja veeseaduse § 223 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Sellega seonduvalt kehtib eelnõu kohaselt vette ehitamisel üldnorm ehitusseadustiku § 45 lõikest 1. Seega sätestatakse eelnõus, et ka vette ehitamisel oleks ehitusloa kehtivusajaks viis aastat. See hoiab ära põhjendamatult pikale venivat ehitusprotsessi, mille käigus hoitakse meretuuleparkide aladeks mõeldud ala kinni, ehk ala broneeritakse ja sellega seonduvalt ei ole võimalik ka teistel arendajatel antud veealale meretuuleparke planeerida. 12. peatüki 3. jagu Eelnõuga lisatakse 12. peatükile 3. jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ ning sisustatakse see veeseadusest üle toodud sätetega ning eelnõus ettenähtud muudatusettepanekutega. 3. jagu koosneb §-dest 1131–11319. Sellega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks veeseaduse 8. peatüki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217–229. Põhjenduseks on, et veeseaduses olevad paragrahvid kuuluvad oma olemuselt ehitusseadustiku 12. peatükki, mis reguleerib ehitamist avalikus veekogus ja mille kohaldamisala on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitused. Paragrahv 1131 Paragrahvi 1131 lõige 1 on üle toodud veeseaduse § 217 lõikest 1. Kehtivas veeseaduses on sätestatud, et hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Eelnõuga muudetakse antud sõnastust ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitise mõiste on asendatud püsiva asukoha mõistega. Oluline hoonestusloa menetluses ei ole see, kas ehitis on põhjaga püsivalt ühendatud, vaid see, et antud ehitis on püsiva asukohaga määratletud. Seega on eelnõus § 1131 lg 1 esimene lause sõnastatud järgmiselt: „Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa sellel püsiva asukohaga ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga.“. Paragrahvi 1131 lõike 1 teise lause alguses on võrreldes kehtiva sõnastusega sõna „riigiasutus“ asendatud sõnaga „riik taotleb hoonestusluba vaid § 1132 toodud eesmärgil avaliku veekogu koormamiseks, sellised riigi hoonestusload pannakase enam- või valikpakkumisele (vt eelnõu 8 § 1132 lg 2) ja antud alale ehitustegevust alustab pakkumisel hoonestusloa omandanud isik. Juhul kui riik kasutab merre ehitamisel ehitatavat objekti ise, siis hoonestusluba taotlema ei pea. Sellisteks ehitisteks võivad olla näiteks riigikaitselised vm ehitised. Muudatusega on võimalik riigil panustada vesiviljeluse arendamisele ja meretuuleenergia tootmise aktiveerumisele. Sellega tagatakse riigile oluliste ülesannete, nagu näiteks taastuvenergia tootmine, täitmine. Eelnõus on kehtiva veeseaduse § 217 lõige 2 õigusselguse huvides jaotatud §-s 1131 lõigeteks 2 ja 3. Lõiget 3 on täiendatud regulatsiooniga, et avaliku veekogu põhjaga ühendatud tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. Ka saare puhul ei ole oluline see, kuidas saar on merepõhjaga ühendatud, vaid see, kas saar asub püsivalt ühes ja samas asukohas veekogus. Tehissaare eraldi sätestamine on oluline, sest teatud objektidega avameres kaasnevad saarte ehitamised ja see toob kaasa maismaapinna suurenemise. Tehissaared tuleb katastrisse arvele võtta. Lõige 4 on muutmata kujul üle toodud veeseaduse § 217 lõikest 3. Seaduses on sätestatud, et hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ette nähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Antud sätte ületoomine veeseadusest on oluline, sest see annab arendajale sisendi, et pärast hoonestusluba tuleb taotleda veel täiendavaid lubasid nagu näiteks vee erikasutusluba vms. Praktikas on olnud juhtumeid, kus arendaja on arvamusel, et pärast hoonestusloa saamist ei ole vaja enam muid ehitusloa menetlemisega seotud lubasid taotleda. Lõige 5, mis sätestab veekogu koormatava ala suuruse, on üle toodud veeseaduse § 222 lõikest 3, sest see on oma olemuselt hoonestusloa üldsätete alla kuuluv. Lõige on üle toodud muutmata kujul. Lõikes 6 on kehtiva veeseaduse § 217 lõiget 4 täiendatud selliselt, et hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ei kohaldata lisaks avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile ka kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisetele nagu näiteks ujuvrestoran, ujuvhotelli, vms. Ehitusseadustiku §-de 105-107 kohaselt annab kohaliku omavalitsuse üksus kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele nii projekteerimistingimused, ehitusteatise kui ehitusloa. Hoonestusluba ei ole sellistele ehitistele vaja ning on taotleja jaoks ebamõistlikult koormav, sest ehitusloa menetluses tuleb menetlusse kaasata kõik samad asjaomased asutused, kes annavad seisukohta ka hoonestusloa menetluses. Käesoleval hetkel on tekkinud mitmetel kordadel küsimus, kas sellistele ehitistele on vaja hoonestusluba või mitte. Paragrahv 1132 Paragrahviga 1132 tuuakse seadusesse uus lähenemine hoonestusloa menetluses ja sätestatakse riigi poolt alustatud hoonestusloa menetlus. Paragrahv 1132 lõige 1 sätestab, et riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku veekogu riikidevahelise koostööprojekti raames meretuulepargiga või vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega. Riigi poolt hoonestusloa menetluse alustamist ei ole kehtiva veeseadusega reguleeritud. Samas peab riigil olema võimalus riikidevahelise koostööprojekti raames alustada hoonestusloa menetlust. Antud säte lisamine annab võimaluse riigil endal teha hoonestuslubadega seonduvad tegevused nagu uuringud ja keskkonnamõjude hindamine ning panna hoonestusload enampakkumisele või valikpakkumisele. Nii taastuvenergia tootmine kui vesiviljeluse tegevused aitavad riigil saavutada Euroopa Liidu poolt seatud eesmärke. 9 Lõikes 1 sätestatud hoonestusloa menetlust ei kohaldata näiteks riigikaitseobjektidele ja sellistele ehitistele, mida riik ise ehitab ja mis jäävad riigi käsutusse ning nende puhul kohandub § 1131 lõikes 1 sätestatu, et riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama. Lõikes 1 reguleeritakse hoonestusloa menetlust vaid seal nimetatud ehitistele, mille haldajaks riik ise ei jää. Riik ei hakka ise arendama vesiviljelust ega ehitama meretuuleparke, vaid teeb vaid hoonestusloa menetlusega seonduvad tegevused. Vastavalt 18.09.2020. a Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumile1 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegemas Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarenduse ettevalmistavaid tegevusi. Paragrahv 1132 annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile võimaluse taotleda konkreetsele merealale hoonestusloa menetluse alustamist ja hoonestusloa andmisel panna see enampakkumisele või valikpakkumisele koos kohustusega rajada sinna tuulepark. Samuti saab lisada pakkumise tingimustesse konkreetsed tähtajad ehitise püstitamiseks ja elektri tootmise alustamiseks või siis sealt toodetud taastuvenergia jagamiseks eri riikide vahel kas siis statistiliselt või ka füüsiliselt. Samuti on muudatuse järgselt Maaeluministeeriumil võimalus taotleda hoonestuslubasid merealale vesiviljeluse arendamiseks ja panna need enam- või valikpakkumisele määrates vajadusel tingimused selle kohta, missugust vesiviljeluse liiki antud hoonestusloaga kaetud alale soovitakse. Veeseaduse §-st 5 tulenevalt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad ja riigil kui avamere omanikul on õigus oma vara valitseda, siis lähtudes riigile pandud eesmärkidest nagu näiteks taastuvenergia tootmine, annab see võimaluse eelpool mainitud eesmärke täita. Lõige 2 sätestab, et riik võõrandab lõike 1 alusel saadud hoonestusload enampakkumisel või valikpakkumisel hiljemalt 18 kuu jooksul. Nimetatud tähtaja sätestamisel on arvestatud võimalust, et hoonestuslubade pakkumise teevad Eesti ja Läti ühiselt või ka eraldi. Sellega tagatakse, et iga meretuulepargi arendusest huvitatud isik saab võrdsel tasandil pakkumisel osaleda. Riigi poolt ettevalmistavate tegevuste tegemine annab hoonestuslubade enampakkumisel või valikpakkumisel osalejatele garantii, et pakkumisele pandud hoonestuslubadele on võimalik taotleda koheselt ehitusluba. Kehtiva veeseaduse ja antud eelnõu (§-d 1139 ja 11310) järgi on võimalik panna konkursile ka hoonestusloa menetluse alustamine, kuid see ei anna konkursil osalejale garantiid, et hoonestusloa menetluse alustamine lõpeb hoonestusloa andmisega (vt § 11310 lg 14). Näiteks võib erinevate uuringute ja mõjude hindamise tulemusena selguda, et konkursi korras algatatud hoonestusloa menetluse tulemusel pole siiski võimalik hoonestusluba anda, sest antud aladele ei ole võimalik tuuleparke püstitada või siis vesiviljelust arendada. Lõige 3 sätestab, et pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust ei saa esitada hoonestusloa taotlust sama veekogu piiritletud ala ehitisega koormamiseks kuni riigi esitatud taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamise või algatamisest keeldumise otsustamiseni. Pädev asutus tagastab sellise taotluse läbi vaatamata. Sellega võimaldatakse riigil ette valmistada avaliku veekogu piiritletud alad konkreetseks majandustegevuse arendamiseks, milleks võib olla vesiviljeluse arendamine, meretuuleparkide ehitus vms. Riigi poolt viiakse läbi hoonestusloa menetlusega seonduvad uuringud ja mõjude hindamised. Pärast riigi poolt ettevalmistavate tegevuste teostamist paneb riik antud merealadele saadud hoonestusload avalikule enam- või valikpakkumisele. See tagab riigile kindlustunde, et pakkumise võitnud hoonestusloa omajal on kindel plaan antud arendusega kiiresti edasi liikuda. Arendajal, kes osaleb pakkumisel, tekib kindlustunne, et antud alade hoonestusluba annab võimaluse koheselt ehitusluba taotlema 1 https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-ja-lati-solmisid-uhise-meretuulepargi-eelarendamise-leppe 10 hakata. Antud sätte lisamine tagab riigile taastuvenergia tootmise eesmärkide õigeaegse täitmise, vesiviljeluse arendamise jne. Lõikega 3 on seotud ka lõige 4, mis sätestab, et riigi poolt alustatud hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-i 1136 (konkureerivate taotluste saamiseks teate avaldamine). Võimalus konkureerida konkreetsel ala ehitisega koormamiseks on tagatud läbi riigile antud hoonestusloa võõrandamise avalikul enam- või valikpakkumisel. Lõige 5 annab volitusnormi Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse riigi alustatud hoonestusloa menetlemise kord ja valik- või enampakkumise nõuded. Riigi poolt hoonestusloa menetluse alustamine on olulise tähtsusega küsimus ja puudutab rohkem kui ühte ministeeriumit, mistõttu eelnõu koostajad on arvamusel, et antud määrus tuleks kehtestada Vabariigi Valitsuse tasandil. Paragrahv 1133 Paragrahv 1133 lõige 1 sätestab, et hoonestusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Enne 2015. aasta 1. juulit kehtinud veeseaduse alusel esitatud hoonestusloa menetluse taotluste puhul on hoonestusloa andjaks Vabariigi Valitsus. Alates 2015. aasta 1. juulist on hoonestusloa menetlejaks ja hoonestusloa väljastajaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seda põhjusel, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on ka riigi eriplaneeringu alusel ehitatavate ehitiste ehitus- ja kasutusloa menetleja. Seega on tal võimalik ehitus- ja hoonestusluba koos menetleda ning anda need üheaegselt välja. Ühildatud menetluse puhul ei kaasne sellega huvitatud isikule ülemäärast halduskoormust. Antud sätet täiendatakse ja tuuakse menetleja nimi välja, et tekiks õigusselgus, sest ehitusseadustik sätestab erinevates menetlusprotsessides erinevad menetlejad. Paragrahvi 1133 lõiget 2 (kehtiva veeseaduse § 218 lõige 2), kus on välja toodud, mis andmeid peab hoonestusloa taotlus sisaldama, on täiendatud uue punktiga 5, mis on üle toodud elektrituruseadusest ja oma sisult on muudetud sõnastust selliselt, et kaob nõue kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga põhivõrgu liitumise tehnilised tingimused. Muudatus on sisse viidud tuginedes asjaolule, et põhivõrguettevõtja Elering ei saa olla kooskõlastajaks, vaid arvamuse andjaks. Lisaks sätestab lõige 2 andmete esitamise kohustust ehitise kasutamise otstarbe ja gabariitide osas. Taotleja peab taotluses märkima, mis on ehitiste arv koormataval alal ning kui suur on planeeritav ehitistealune pindala, välja tooma avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suuruse ruutmeetrites. Lõike punkt 6 sätestab, et hoonestusloa taotleja peab oma taotluses välja tooma tema teadmise kohaselt esialgsete uuringute ja mõjude hindamise nimekirja. Samas võib see hoonestusloa menetluse alustamise otsuse tegemisel muutuda või täieneda. Paragrahvi 1133 lõiget 2 on võrreldes kehtiva veeseaduse § 218 lõikega 2 täiendatud ka punktidega 8 ja 9 selleks, et riigil oleks võimalik hinnata hoonestusloa taotleja sobivust ja usaldusväärsust. Juriidilisest isikust hoonestusloa taotleja peab esitama enne hoonestusloa menetluse algatamist teabe äriühingute omanike või mittetulundusühingute liikmete ja tegelike kasusaajate kohta. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Kehtiva õiguse kohaselt on hoonestusloa taotlejatel kohustus esitada äriregistris eelpool nimetatud andmed, kuid tegelik elu näitab, et need andmed ei pruugi olla täielikud ja asjakohased. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil nn once-only põhimõtte tagamiseks on oluline, et ettevõtjatelt ei nõutaks andmeid, mida nad juba on kohustatud mõne muu õigusakti alusel riigile esitama. Seetõttu hoonestusloa taotleja 11 peab kinnitama, et äriregistrile esitatud andmed omanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed. Punkt 9 kohaselt esitab hoonestusloa taotleja teabe finantsallikate osas, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem kasutamine. Hoonestusloa taotleja märgib kas plaanitav rahastamine saab olema hoonestusloa taotleja omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Investori kaasamisel esitab andmed ka investori kohta. Kui andmed finantseerimisallikate osas hoonestusloa taotlemise menetluse ajal muutuvad või täienevad, esitab hoonestusloa taotleja need uuesti pädevale asutusele. Teabe küsimise eesmärgiks menetluse alguses on, et ettevõttel ei tekiks põhjendamatut ootust hoonestusloa saamiseks, kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi. Samuti aitab see ära hoida hoonestusloa taotleja poolt ebavajalike kulude tegemise, kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt teostab riik sobivuse ja usaldusväärsuse kontrolli kõikidele hoonestusloa manetluse alustamise taotluse esitanud isikutele kohe, kui taotleja esitab taotluse hoonestusloa menetluse algatamiseks ja uuesti siis, kui otsustatakse hoonestusloa andmine. Paragrahv 1132 lõiget 2 on täiendatud ka punktiga 10, millega sätestatakse, et juhul, kui pädev asutus leiab, et on vaja esitada täiendavaid andmeid seoses hoonestusloa taotlemisega, siis on hoonestusloa taotleja kohustatud need andmed esitama. Menetleja poolt nõutavad täiendavad andmed peavad olema seotud hoonestusloa taotlusega. Lõiked 3 ja 4 on üle toodud veeseaduse § 218 lõigetest 4 ja 6 muutmata kujul. Lõige 3 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamist pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ning keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. Lõige 4 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele. Hoonestusloa menetluste alustamise taotlused avaliku veekogu ehitisega koormamiseks esitatakse pädevale asutusele. Taotluse põhinõuded on seadusega sätestatud ja hetkel ei ole pädev asutus näinud vajadust ministri määrusega taotluse vormi ja täpsustavaid nõudeid kehtestada. Samas võib selleks tekkida vajadus, kui selgub, et pärast merealaplaneeringu kehtestamist esitatakse rohkem hoonestusloa menetluse alustamise taotlusi. Paragrahv 1134 Paragrahv 1134 lõige 1 on üle võetud veeseaduse § 219 lõikest 1 muutmata kujul ja selles sätestatakse, et hoonestusloa menetluse algatamise otsuse teeb pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Paragrahv 1134 lõige 2, mis sätestab, et pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist, on üle toodud veeseaduse § 219 lõike 2 esimesest osast. Eelnõu on täiendatud tähtaegadega, mille jooksul peab pädeva asutus tegema hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse. Üldine tähtaeg otsuse tegemiseks on 90 päeva konkreetsetest seaduses toodud toimingust või tähtajast arvates. Põhjendatud juhul on võimalik tähtaega pikendada. Otsuse tegemise tähtaja määramisel 90-le päevale on lähtutud asjaolust, et selle ajaga jõuab pädev asutus esitada taotlusega seonduvad dokumendid asjaomastele asutustele arvamuse andmiseks. Arvamuse andmise tähtaeg on 30 päeva. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et asjaomane asutus võib taotleda 12 arvamuse andmise tähtaja pikendust. Pärast asjaomaste asutuste arvamuse saamist tuleb pädeval asutusel kujundada seisukoht, kas alustada hoonestusloa menetlust või sellest keelduda. Ka pädeval asutusel on vaja aega, et vajadusel küsida täiendavaid sisendeid kas siis asjaomastelt asutustelt või hoonestusloa menetluse alustamise taotlejalt. Lõikes 3 sätestatakse hoonestusloa menetluse algatamisel kindlaks määratavad andmed ja nendeks on: kelle taotlust hakatakse pädeva asutuse poolt menetlema, kas on vaja teha keskkonnamõjude hindamine või mitte, missuguseid täiendavaid uuringuid tuleb hoonestusloa menetluse käigus läbi viia. Pädev asutus määrab tingimused hoonestusloa algatamisel lähtuvalt sellest, missuguse ehitisega soovitakse hoonestusloaga koormatavat ala katta. Vajaduse korral seatakse tingimused, millega peab hoonestusloa menetluse alustamise taotleja arvestama. Ehitusseadustiku § 1134 ei kajasta veeseaduse § 219 lõiget 5, mis sätestab pädeva asutuse tegevuse mitme hoonestusloa taotluse puhul samale avalikule veekogule. Antud lõike asemel on lisatud ehitusseadustikku § 1139 „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine“. Paragrahv 1135 Paragrahv 1135 reguleerib asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimist. Asjaomaste asutuste osas olid enne 2015. a 1. juulit kehtinud veeseaduse redaktsioonis sätestatud konkreetselt ministeeriumid ja ametid, kellelt tuleb kooskõlastust küsida, aga 2015. aastal muudeti kooskõlastavate asutuste ring abstraktsemaks. Kohustuslik asutuste ring oli sätestatud seaduses selleks, et kõik vette ehitamisega seotud asjaomased asutused saaksid oma arvamuse esitada, asutuste ring oli kehtestatud eelkõige silmas pidades tuuleparkide rajamist. Samas ei pruugi teiste ehitiste liikide puhul kõikidelt asutustelt arvamuse küsimine olla põhjendatud. Hoonestusluba menetlev ehk siis pädev asutus peab ise otsustama, millise asjaomase riigiasutuse arvamust küsida. VeeS § 219 lõige 2 teine lause on viidud eelnõu § 1135 lõikeks 1, mille kohaselt peab asjaomane asutus esitama hoonestusloa taotluse osas arvamuse 30 päeva jooksul. Võimalik on vajadusel ja põhjendatud juhul vastamise tähtaega pikendada. Kui asjaomane asutus oma arvamust ei esita, võib pädev asutus kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 16 lahendada taotluse ilma asjaomase asutuse arvamuseta. Eelnõus §-i 1135 on võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisatud lõiked 2–4. Lõike 2 kohaselt selgitatakse asjaomaste asutuste arvamuse kaudu välja hoonestusloa taotleja ja kavandatava ehitisega seotud võimalikud ohud lisaks inimesele, varale ja keskkonnale ka riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile ning majandusele. Antud täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on väike avatud majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses mõttes toimuvast. Oht julgeolekule on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb igakordselt eraldi hinnata ja kaaluda. Määratlemata õigusmõistete sisustamise õigus ja kohustus lasub menetluse eest vastutaval haldusorganil. Kas ja milliseid täiendavaid tõendeid haldusorgan selleks kogub, on uurimispõhimõtte (haldusmenetluse seadus § 6) järgi tema otsustada. Vastutus menetlustulemuse õiguspärasuse eest jääb igal juhul haldusorganile. Määratlemata õigusmõistete sisustamine on kohtulikult kontrollitav. Oht julgeolekule võib väljenduda väga erinevates asjaoludes, sest võib tuleneda erinevatest tegevustest. Ohu hindamisel tuleb arvestada tegevuse olemust, riskide realiseerumise tõenäosust ja tagajärgede mõjuulatust. Sellest tulenevalt on vajalik vastavat pädevust omavatel isikutel igakordselt võimalikke ohte hinnata ja olemasolevat teavet kaaluda. Alles siis on võimalik anda hinnang ohu olemasolu või puudumis osas. Riigikohtu 01.10.2018 lahendis nr 3-17-1026 on Riigikohus toonud välja, et 13 julgeolekuasutuste seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine Kaitsepolitsei pädevuses. Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu võimalikule majanduslikule survele. Julgeoleku seisukohast on oht Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või suurenev seotus välisriikide või nende kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning teatud kolmandate riikide investeeringud. Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamisega seotud teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine. Hädaolukorra seaduse § 2 lõike 4 kohaselt on elutähtsal teenusel ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Riigiside mõistet käsitleb elektroonilise side seaduse 91. peatükk, kus riigisidena käsitletakse kriitilise tähtsusega sidet, mereraadiosidet ja operatiiv raadiosidevõrgu ESTER teenust. Riigikaitseobjekti mõiste sisustab riigikaitseseaduse § 83 lõige 1, mille kohaselt võib riigikaitseobjektiks olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Paragrahv 1136 Paragrahv 1136 reguleerib pädevale asutusele kohustuse avaldada enne hoonestusloa menetluse algatamist teade Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühe üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teate avaldamise eesmärk on anda võimalus huvitatud isikutel esitada omapoolsed hoonestusloa taotlused sama piiritletud veekogu osa ehitisega koormamiseks. Paragrahv 1136 lõiget 1, mis on üle toodud veeseaduse § 219 lõikest 3, on muudetud ja välja on jäetud teine lause, mis sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamise kohta andmete avaldamise nõue Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja pädeva asutuse veebilehel ei kohaldu ehitusseadustiku § 104 lõikes 3 sätestatule. Juba § 1131 lõige 7 sätestab, et käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele, avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile ja kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele. Paragrahv 1137 Paragrahvi 1137 lõikes 1 on sama piiritletud veekogu osa ehitisega koormamiseks hoonestusloa taotluste esitamise tähtaega võrreldes kehtiva veeseaduse § 219 lõikega 4 senise 20 päeva asemel pikendatud 60 päevale. 60 päeva jooksul on teistel huvilistel võimalik pärast hoonestusloa menetlemise algatamise kohta teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Seniste menetluste puhul on praktikas selgunud, et 20 päevaga ei pruugita jõuda täismahus konkureerivat taotlust ette valmistada ning seetõttu esitatakse konkureerimise soovi olemasolul väga üldiseid ja pinnapealseid taotluseid, mis võivad edasises protsessis mõjutada konkursi korraldamise asjaolusid. 60-päevane konkureerivate taotluste esitamise tähtaeg annab riigile avaliku veekogu omanikuna võimaluse leida piirkonnale parim rakendus mereala kasutusel. Lõikesse 2 on lisatud ka võimalus, et pädeval asutusel on õigus lühendada teate avaldamisel taotluse esitamise tähtaega, kuid mitte vähem kui 30 päevani, kui on ettenähtav, et taotletud hoonestusloa andmisel puudub teiste ettevõtjate huvi. 14 Lõige 3 sätestab, et kui avaldatud teates toodud tähtpäevaks ei esitata täiendavat hoonestusloa taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud tähtpäevast arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. Eelnõu § 1137 lõige 4 on üle toodud veeseaduse § 219 lõike 4 teisest poolest muutmata kujul. Olukorras, kus samale merealale on esitatud mitu hoonestusloa taotlust, milles märgitud ehitised, mida soovitakse merealale ehitada, on väga erinevad, siis on oluline küsida täiendavat arvamust teistelt asjaomastelt asutustelt. Paragrahv 1138 Selle paragrahvi sätted täpsustavad hoonestusloa algatamisega seonduvaid tegevusi seoses taotletava ala suuruse ja asukoha muudatusega enne hoonestusloa menetluse alustamise otsuse tegemist. Paragrahvi 1138 lõiked 1 ja 2 on üle toodud veeseaduse § 219 lõikest 6 ning neis ei ole sisulisi muudatusi sisse viidud. Lõikesse 1 on lisatud, et kui hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala vähendatakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, võib ala vähendamise korral pädev asutus jätta asjaomastelt asutustel arvamuse küsimata. Näiteks esitab taotleja hoonestusloa taotluse konkreetsele merealale meretuulepargi püstitamiseks. Ajal, mil pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse alustamisega seonduvaid tegevusi, selgub hoonestusloa taotlejale, et ta sooviks tuulepargiks rajatavat ala taotluses märgitud koordinaatide suhtes muuta. Muudatuse vajadus võib tekkida elanikkonna vastuseisust, teabest, mida sai hoonestusloa taotleja teada pärast taotluse esitamist (näiteks veealune laevavrakk, mille tulemusena tuleb meretuulepargi ala osaliselt muuta) jne. Kui taotleja esitab hoonestusloa asukoha muudatuse taotluse, siis esitab pädev asutus uuesti arvamuse küsimise asjaomastelt asutustelt. Asukoha muudatus võib muuta asjaomase asutuse otsust antud hoonestusloa taotluse osas sõltuvalt näiteks meretuulepargi asukohast tuleneva mereseire või raadioside toimimise ala suhtes. Paragrahv 1139 Ehitusseadustiku täiendatakse uue §-ga 1139 ja sellega muudetakse täpsemaks ja õigusselgemaks konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise alused. Konkureerivateks hoonestuslubade taotlusteks loetakse neid hoonestusloa taotlusi, mis esitatakse pädevale asutusele samale veekogule üheaegselt või siis 60 päeva jooksul pärast seda, kui pädev asutus on avaldanud teate Ametlikes Teadaannetes. Kehtiva veeseaduse regulatsiooni probleemiks on asjaolu, et ei ole selge, millised on ühiskonna sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused ning kuidas vastavalt nendele hoonestusloa taotlusi hinnatakse. Sellest tulenevalt on sätestatud konkreetsemad tingimused, mida hoonestusloa taotluste puhul hinnatakse. Kui nende tingimuste hindamisel erinevust ei teki, siis tuleb korraldada konkurss. Samuti peaks konkureeriva taotluse menetluses pädeval asutusel (ehk riigi kui omaniku esindajal) olema parem võimalus kaalutleda, millist ehitist ta konkreetses kohas näha tahab. Erinevate hoonestusloa taotluste puhul algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid. Paragrahvi 1139 lõikes 2 sätestatakse hoonestusloa hindamise alused. Hindamisel lähtutakse sellest, kas hoonestusloa taotlus merealale on kooskõlas kehtivate planeeringuga, sealhulgas kindlasti ka merealaplaneeringuga pärast selle kehtestamist. Mitme hoonestusloa taotluse puhul hinnatakse mereala kasutamise otstarvet ja seda, kas planeeritav tegevus on vastavuses riigi arengudokumentidest lähtuvatest eesmärkidest. Kui Eesti riigi taastuvenergia eesmärgi täitmiseks on vajalik püstitada meretuuleparke, siis võrreldes majandustegevusega merealal, mis ei ole riigi arengudokumendides välja toodud ja 15 ei oma nii suurt mõju Eesti riigile, tuleb hindamisel seada eelistatud taotluseks meretuulepargile hoonestusloa menetluse alustamine. Samuti tuleb hinnata ka teisi majandustegevusharusid ja nende olulisust riigi majandusele, nagu näiteks vesiviljelus. Kindlasti tuleb lähtuda riigi kui mereala omaniku eelistustest mereala kasutamisel ja merealale rajatava ehitise ja sellega seonduva majandustegevuse mõjust keskkonnale. Hinnatakse hoonestusloa alusel püstitava ehitisega seonduvat majandustegevuse sisu. Pädev asutus hindab majanduslikku kasu riigile, mis tuleneb pärast hoonestusloa andmist kas ehitise või rajatise püstitamisest kuni konkreetse majandustegevuseni merealal. Majanduslik kasu riigile tuleneb hoonestusloa tasust, riigile laekuvatest maksudest jne. Pädev asutus hindab konkureerivate taotluste puhul ka ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtaegu. Hindamisel saab kõrgemad punktid hoonestusloa taotleja, kes toob oma taotluses välja eeldatavad tähtajad – hoonestusloast saamisest kuni majandustegevus alustamiseni. Mereala kasutamisel majandustegevuseks hinnatakse ka hoonestusloa taotleja poolt loodavat sotsiaalset kasu. Lõige 3 sätestab, et nende hoonestusloa taotluste osas, mis ei saanud hindamisel kõrgemaid punkte, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. Lõige 4 sätestab, et pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. Lõige 5 sätestab, et konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja kord kehtestatakse majandus- ja taristuministri määrusega. Eelnõule on lisatud määruse kavand. Paragrahv 11310 Veeseaduse § 220 lõiget 2, mis on eelnõus esitatud § 11310 lõikena 1, on täiendatud. Eelnõusse on lisatud, et kui konkureerivad hoonestusloa taotlused said hindamisel võrdsed või kuni 10 protsendi ulatuses erinevad punktid, siis pädev korraldab nende hoonestusloa taotlejate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel. Veeseaduse kehtiv sõnastus on, et kui mitme hoonestusloa taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu, korraldab pädev asutus nende taotluste esitajate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel. Eelnõu lõige 2 on üle võetud veeseaduse § 220 lõikest 3, mis sätestab konkursi enampakkumise alghinna ja tagatisraha suuruse. Muudatusena on sätestatud, et pädev asutus määrab enampakkumise alghinna, mis arvestatakse sõltuvalt koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest ning ehitise tüübist. Eelnõu lõike 2 punktiga 2 nähakse ette konkursi tagatisraha suurus, mis meretuuleparkide puhul on 2% ja teiste ehitiste puhul 10% enampakkumise alghinnast. Meretuuleparkidele määratud madalam protsent on seotud mereala suurusega ja asjaoluga, et hoonestusloaga koormatava ala hulka kuulub ehitiste vaheline ala, mida põhimõtteliselt saavad kasutada ka teised – näiteks väikelaevade teed, vesiviljelus, kalapüük jms. Lõige 3 sätestab, et pärast enampakkumise võitja selgumist või enampakkumise nurjumist osalustasu tagastatakse. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumise tulemuse alusel tasumisele kuuluvast summast. Uue sättena on paragrahvi lõikes 4 välja toodud, et enampakkumise nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata. Näiteks võib tekkida olukord, kus konkursil osaleja on tahtlikult esitanud valeandmeid ja see selgub pärast konkursi läbiviimist. Valeandmete esitamise tagajärjel tunnistatakse kogu konkurss nurjunuks. Sellisel juhul konkursi nurjunuks tunnistamise põhjustatud isikule tagatisraha ei tagastata. 16 Lõige 5 sätestab, et pädev asutus ei kvalifitseeri pakkujat, kui ta ei ole tähtajaks tasunud konkursi tagatisraha või pakkuja ei ole esitanud konkursil osalemiseks vajalikke andmeid või dokumente ja lõige 6 sätestab, et pädev asutus lükkab pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele. Eelnõu lõikes 7 on enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseid täpsustatud. Lõiked 8 ja 10-13 on üle võetud veeseaduse § 220 lõigetest 8 ja 9. Õigusselguse huvides on kehtiva veeseaduse §-i 220 lõiget 10 lühendatud ja üle võetud eelnõu lõigetena 10-12. Uute lõigetena on lisatud lõige 9, mis sätestab, et konkureeriva taotluse esitaja, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks tunnistamise, lõike 8 alusel korraldataval uuel konkursil osaleda ei ole lubatud ja pädev asutus teeb tema taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse ja lõige 14, mis sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamise omandamise konkursi korras võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad § 11311 sätestatud asjaolud. Antud lõike lisamine tagab õigusselguse asjas, et hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine ei taga automaatselt hoonestusloa saamist. Selle säte puudumine on kaasa toonud arusaamatusi või väärarusaamu konkursil omandatud hoonestusloa menetluse algatamise õiguse tagajärgede osas. Lõige 15 sätestab volitusnormi, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega konkursi korra ja enampakkumise alghinna määramise ning tagatisraha arvutamise metoodika. Paragrahv 11311 Paragrahv 11311 lõige 1, mis on muutmata kujul üle võetud veeseaduse § 221 lõikest 1, sätestab, et pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Nimetatud säte hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse saabudes on ilma pikema menetluseta (sh uuringuid ja keskkonnamõju hindamist läbi viimata) kohe selge, et rahuldada seda taotlust ei ole võimalik. Näiteks soovib taotleja saada õigusi avaliku veekogu sellise osa ehitisega koormamiseks, kus asub laevatee. Keeldumise aluseks võib olla näiteks ka see, et teadaolevalt on antud alal keskkonnakaitsest tulenevad piirangud. Lõikesse 2 on lisatud uue punktina 3 alus, mis keelab hoonestusloa menetluse algatamise, kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Praegu käsitletakse seda ilmselge võimatuse all, kuid seaduses ei ole see täpselt sätestatud. Kui näiteks merealaplaneering on kehtestamata ja merealaplaneeringu koostamise perioodil esitatakse hoonestusloa taotlus meretuulepargile, siis ei saa selle taotluse alusel hoonestusloa menetlust alustada. Alles merealaplaneeringu kehtestamisel selguvad konkreetsed alad meres, mis on ette nähtud meretuuleparkidele. Lisaks on lõiget 2 täiendatud uue punktiga 5, mis annab pädevale asutusele õiguse keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest, kui kavandatava ehitisega kaasneks võimalik oht riigi varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitse objektile ning seda ei oleks võimalik kõrvaldada. Sellega hoitakse ära olukord, kus hoonestusloa andmisest keelduv otsus tuleb menetluse käigus, mil arendaja on kandnud juba suurel hulgal kulusid. Lõiget 2 on täiendatud punktiga 6, mis sätestab, et pädev asutus keeldub hoonestusloa menetlusest algatamisest, kui taotluse esitanud isiku osas esinevad § 1135 lõikes 4, § 1139 lõikes 3, § 11310 lõike 9 või § 11313 sätestatud asjaolud. 17 Lõikes 3 tehtud muudus hõlmab viite muutmist veeseaduse paragrahvilt ehitusseadustiku paragrahvile. Paragrahv 11312 Paragrahv 11312 on üle toodud veeseaduse §-st 222 ja sätestab hoonestusloa andmise alused. Hoonestusloa annab välja pädev asutus. Lõike 2, mis sätestab tingimused, mis määratakse hoonestusloa andmisel, punktid 1–9 on veeseaduse §-st 222 üle võetud muutmata kujul ja sätestavad, et hoonestusloa andmisel määratakse järgmised tingimused: kes on hoonestusloa omaja, kellele hoonestusluba välja antakse, avaliku veekogu koormatava ala suurus, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites, ehitise kasutamise otstarve, ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed, ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindala, hoonestusloa kehtivusaeg ja hoonestusloa kasutamise piirangud. Veeseaduse § 222 lõike 4 sõnastust on muudetud selgemaks ja eelnõus on see sätestatud § 11312 lõikes 3. Kehtivas veeseaduse oli sõnastatud, et avaliku veekogu koormatavat ala võib pärast keskkonnamõju hindamist ja hoonestusloa menetluse algatamisel määratud täiendavate uuringute tulemusel hoonestusloa algatamise otsuses määratud koormatava alaga võrreldes nihutada või suurendada kuni 33%. Kehtiv regulatsioon ei täpsusta, mille suhtes koormatavat ala nihutatakse või suurendatakse. Eelnõus on täpsustatud sõnastus ja sätestatakse, et avaliku veekogu koormatavat ala võib muuta ja suurendada 33% antud koordinaatide suhtes. Koormatava ala nihutamine ja suurendamine kuni 33% on seotud ainult keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringutega. Antud säte ei anna võimalust taotleda koormatava ala nihutamist või suurendamist seoses sooviga suurendada tuulikute arvu või nende tehnilisi parameetreid. Paragrahvile on lisatud uue lõikena lõige 4, mis sätestab, et koormatava ala suurendamise või muutmise osas üle 33% küsib pädev asutus asjaomastelt asutustel arvamust käesoleva seadustiku § 1135 sätestatud korras. Antud sätte lisamine tagab hilisemad arusaamatused, mis võivad ala muutmise või suurendamisega tekkida, näiteks radarite töö tagamine vms. Paragrahv 11313 Paragrahv11313 sätestab hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Lõige 1 on veeseaduse §-st 223 üle võetud muutmata kujul. Hoonestusloa andmisest keeldumise alusteks loetakse asjaolu, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks, taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus, mõne kehtiva hoonestusloaga, taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga, taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega, esineb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada, hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist, hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele, taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Eelnõu eesmärgiks on siiski enne hoonestusloa menetlusse võtmist selgitada hoonestusloa taotleja vastavust hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele ja seda, et ei esine asjaolusid, mis välistavad hoonestusloa andmist. Kuid hoonestusloa menetluse protsess on üsna pikaajaline ja selle jooksul võivad toimuda muudatused nii hoonestusloa taotlejate kui ka taotlusega kaetud ala osas. 18 Paragrahv 11313 lõikes 2 ei ole esitatud veeseaduse § 223 lõikes 2 sätestatud hoonestusloa keeldumise alustena ühiskondlik turvalisus ja avalik kord, sest hoonestusloa kui haldusakti andmine hoonestusloa taotlejale ei saa iseenesest olla ohuks ühiskondliku turvalisusele või avalikule korrale. Lõige 3 sätestab, et isikule, kes ei ole Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna juriidiline isik, antakse hoonestusluba ainult riigi olulistest huvidest lähtuvalt. Sellega hoitakse ära riigivara sattumine isikute kätte, kes võivad seda kasutada mitte sihtotstarbelised, heauskselt või siis kasutada antud ala isegi riigi julgeoleku õõnestamiseks. Paragrahv 11314 Eelnõu § 11314 (veeseaduse § 224) „Hoonestusloa kehtivus“ on veeseaduse sõnastusega võrrelduna ebaolulisel määral muudetud. Lõige 1 sätestab, et hoonestusloa kehtivus on kuni 50 aastat (kehtivas veeseaduse redaktsioonis konkreetselt 50 aastat) ja täiendatud, et pädev asutus kehtestab hoonestusloa kehtivaja võttes arvesse ehitise liiki ja otstarvet. Lõige 2 sätestab, et seda tähtaega võib pädev asutus pikendada. Kui arendaja soovib püstitada merre meretuuleparki, siis võttes arvesse investeeringute suurust ja ehitiste eluiga, siis alale alla 50 aastaks hoonestusloa taotlemine ei ole majanduslikult otstarbekas. Kui hoonestusloa omaja taotleb hoonestusloa kehtivusaja pikendamist, ei ole võimalik sellele alale konkureerivaid taotlusi esitada. Hoonestusloa pikendamine lõpeb kas hoonestusloa pikenduse saamise või mittesaamisega. Konkureerivate taotluste esitamise võimalus antud alale ei taga hoonestusloa omajale kindlustunnet, tal on võimalik oma tegevust antud merealal jätkata. Nii peaks näiteks meretuulepargi omanik enne hoonestusloa lõppemist alustama tegevustega, et taastada endine olukord, sest see tegevus võib kesta mitu aastat. Hoonestusloa tähtaja pikendamiseks tuleb esitada taotlus pädevale asutusele vähemalt 3 kuud enne hoonestusloa tähtaja lõppu. See ei tähenda, et suurte ehitistega kaetud hoonestuslubade alale ei võiks hakata hoonestusloa tähtaja pikendamist varem taotlema hakata. Samas võib vesiviljelusega kaetud aladel hoonestusloa kehtivus olla lühem. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiseks võib olla aga ka vette ehitatud laste mänguväljak, seikluspark vms. Lõige 3 sätestab, et hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa tingimuste muutmise kohta sätestatud. Lõige 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering ja planeerimismenetluse ei ole lõppenud, on võimlik anda ajutine hoonestusluba. Kehtivas veeseaduse redaktsioonis oli sätestatud, et antakse üheaastane hoonestusluba. Selle lõike sõnastuse muutmine on oluline, sest üheaastase hoonestusloa korral peaks näiteks loasaaja olukorras, kus merealaplaneering ei ole veel kehtestatud, iga aasta tagant uue aastase hoonestusloa taotlema. Ajutise hoonestusloa tähtaeg kehtib planeerimismenetluse kehtestamisest kuni hoonestusloa andmiseni või ajutise hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseni. Eelnõus nähakse ette, et ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul pärast planeeringu kehtestamist. Juhul, kui planeeringuga vastuolu ei esine, siis antakse hoonestusluba ajutise hoonestusloaga samadel tingimustel. Planeeringuga vastuolu korral ajutise hoonestusloa kehtivuse aeg lõpeb. Antud sätte eesmärk on võimaldada teatud väiksemate ehitiste ehitamist ka siis, kui planeerimismenetlus on pooleli võib hoonestusluba anda ka siis, kui planeerimismenetlus on pooleli, kuid seda tingimusel, et hoonestusluba, mis ehitisele antakse, on ajutine. Ajutine tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust 19 veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Meretuulepargid oma olemuselt ei ole kindlasti kergelt eemaldatavad ehitised. Paragrahv 11315 Veeseaduse § 225 „Hoonestusloa tingimuste muutmine“ lõiked 1–3 võetakse üle muutmata kujul ja sätestavad, et pädev asutus võib nii hoonestusloa omaja taotluse alusel või ka omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi. Hoonestusloas muudatuste tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seadusest, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Veeseaduse § 225 lõiget 4 eelnõuga üle võetud ei ole, sest kui ilmnevad juba hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused, siis ei ole tegemist hoonestusloa tingimuste muutmise vaid kehtetuks tunnistamisega. Paragrahv 11316 Eelnõu §-ga 11316 „Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osa võõrandamisel“ on asendatud veeseaduse § 226 „Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele“ ja eelnõusse on lisatud täpsustavad nõuded hoonestusloa omandamise või hoonestusloa omajas oluliste muutuste eelkontrolli teostamiseks. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmed ja sätestab, et hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks. Eelkontrolli puudumine annab võimaluse hoonestusloa omajal teha hoonestusloaga tehinguid nagu müüa, pärandada jms pädevat asutust teavitamata. Sellega võib tekkida olukord, kus hoonestusloa omaja, kes vastab hoonestusloa omajale kehtivatele nõuetele, võõrandab selle isikule, kes hoonestusloa menetluse algatamise protsessis oleks pädevalt asutuselt saanud hoonestusloa menetluse algatamisest keelduva otsuse. Samuti puudub seaduses regulatsioon olukorraks, kus äriühingu oluline osalus pärast hoonestusloa saamist võõrandatakse, mille tõttu samuti tekib olukord, kus hoonestusloa omajaks saab isik, kellele poleks hoonestusluba antud. Olulist osalust mõistetakse eelnõus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses. Eelnõu § 11316 sätestab andmed, mis hoonestusloa või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandaja (edaspidi siin seletuskirja osas omandaja) peab pädevale asutusele esitama ja lõige 2 nõuded juriidilisest isikust omandajale, kui see on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit. Antud paragrahv sätestab, et pädev asutus võib nõuda lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja teeb hoonestusloa ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise otsuse hinnates omandaja vastavust seadustiku § 11313 sätestatule. Otsus on hoonestusloa omanikule ja omandajale isikule siduv. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamisest keeldumise otsuse, siis hoonestusloa või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamine ja omandamine on keelatud. Sellist keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine ja sellele rakendatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tühiste tehingute kohta sätestatud tagajärgi. Lisaks on pädeval asutusel võimalik rakendada § 11317 lõikes 3 sätestatud tagajärge, kui hoonestusloa omaja puhul esinevad § 11313 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Lõige 6 sätestab, et kui hoonestusluba läheb üle teisele isikule, siis muudetakse hoonestusloal andmed, hoonestusloa uue omaniku kohta. Antud andmeteks on hoonestusloa omandanud isiku andmed (nimi, registrikood, isikukood või sünniaeg, aadress, juhatuse andmed). Andmed peavad väljendama seda, kes on konkreetselt hoonestusloa omaja, nii nagu §-s 11312 lõige 2 punktis 1 on sätestatud. Muid hoonestusloa tingimusi hoonestusloa üleminekul ei muudeta. Paragrahv 11317 Eelnõu § 11317 lõige 1 on üle võetud veeseaduse § 227 lõikest 1 muutmata kujul. 20 Paragrahv 11317 lõige 2 on üle võetud veeseaduse § 227 lõikest 3 ja sõnastuses on muudetud punkti 3 sõnastust. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamise aluseks on eelnõu kohaselt asjaolu, kui hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust. Kehtivas veeseaduses on hoonestusloa kehtetuks tunnistamise aluseks märgitud, et kui hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega. Sätte muutmise vajaduse tingis asjaolu, et hoonestusloa omaja ei saaks pidevalt pikendada ehitusloa taotluse sisseandmist. Sellega tagatakse, et arendaja ei saa hoida kinni mereala, millele on saanud hoonestusloa, aga ei alusta ehitustegevust. Lõige 3 sätestab, et pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb §-s 11313 lõikes 2 sätestatud alus või hoonestusloa omaja on teadvalt esitanud valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist. Antud lõige on üle võetud kehtiva veeseaduse § 227 lõikest 4 sisuliselt seda muutmata. Lõige 4 sätestab, et pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettekirjutust ei pea tegema, kui selle täitmine on ilmselgelt võimatu. Eelnõu § 11317 on täiendatud lõikega 5, mis sätestab, et kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, hõlmab endas ehitisi, mis on seotud või mõjutab elutähtsa teenuse toimepidevust, riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusloa alusel püstitatud ehitised avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse sätteid. Paragrahv 11318 Eelnõu § 11318 on veeseaduse §-st 228 muutmata kujul üle võetud ja sätestab tingimused hoonestusloa asendamisel hoonestusõigusega. Selles tuuakse välja, et kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest. Lõige 2 sätestab, et hoonestusloa omajal on õigus tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Paragrahv 11319 Eelnõus § 11319 on kehtivast veeseaduse §-st 229 üle võetud muutmata kujul ja sätestab nõude ehitise veekogust eemaldamiseks hoonestusloa lõppemisel. Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama. Hoonestusloa eemaldamise tingimused tuuakse välja juba hoonestusloa andmisega. 12. peatüki 4. jagu Ehitusseadustiku eelnõusse lisatakse 4. jagu, millega tuuakse veeseadusest üle hoonestustasu määramise kord. Paragrahv 11320 Paragrahvi 11320 lõige 1 tuuakse veeseaduse § 230 lõikest 1 üle muutmata kujul. Selles sätestatakse, et avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu. Lõikes 2 sätestatakse, et hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. 21 Lõige 3 on üle toodud elektrituruseaduse § 923 lõikest 1 põhimõttelisi muudatusi antud sättes sisse viidud ei ole. Antud sättes märgitakse, et hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind. Keskkonnaministeerium on ette valmistanud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu2 ja sellega seonduvalt on tehtud ettepanek muuta elektrituru seaduse § 923 lõike 1 esimest lauset selliselt, et avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on senise 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse asemel 3% hajaasustuse tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Muud kaitsemehhanismi hoonestustasu muutumise piiramiseks ei rakendata. Sätte kehtestamisel arvestati, et tasu summa vastaks keskmiselt umbes 5%-le ühe tuuleelektrijaama majandusaasta netokäibest. Ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole. Muudatus võib seega mõjutada vaid tulevikus avalikku veekogusse potentsiaalselt rajatavaid tuuleelektrijaamu. Muudatus on seotud riigimaa kasutamise tasumäärade ühtlustamisega ning aitab leevendada tasude liiga järsku tõusu. Hoonestustasu määra langetamist õigustab ka fakt, et Eestis on tuuleelektrijaamade hoonestustasud kordades kõrgemad kui naaberriikides. Näiteks on tasud 14 korda kõrgemad kui Lätis ja neli korda kõrgemad kui Poolas. Seoses eelpool väljatoodud muudatusega ei ole hoonestustasude tõusu ette näha. Lõige 4 on üle toodud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul maa hindamise seaduse §-st 61 ja sätestab, et maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel arvutab Maa-amet veeseaduses sätestatud hoonestustasu määramiseks maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse. Antud sätte ehitusseadustikku toomine tagab selgema regulatsiooni maa hindamise ja hoonestustasu maksmise osas. Samas on vajalik ära märkida, et Keskkonnaministeerium on muutmas maa hindamise seadust ja vastavalt sellele võib tulla muudatusi ka antud lõikes. Eelnõu on 12.04.2021. aastal esitatud kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Pärast maa hindamise seaduse muudatuste jõustumist muutub § 11320 lõike 3 sõnastus. Paragrahv 11321 Hoonestustasu maksmise kord on üle toodud veeseaduse §-st 231 ning sellega sätestatakse, et hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni. Lõige 2 on üle toodud veeseaduse §-st 231 ja elektrituruseaduse § 923 lõikest 2 ning sätestab, et pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku § 11321 lõikes 1 või 2 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel 2 Toimik: 20-1535 - Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 22 kasutamise algusest. Kavandatud otstabel kasutamise alguseks leotakse tuuleelektrijaama puhul hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat. Lõige 3 sätestab, et hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4-6 sätestatud korra kohaselt. Paragrahv 120 Paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse ja lõikesse 1 lisatakse punkt 11, millega sätestatakse, et tuulegeneraatori ja tuulepargi ehitamine, laiendamine või ümberehitamine tuleb kindlasti kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamine ja laiendamine tuleb ka praegusel ajal kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna tegemist on enamasti üle 28 m kõrguste ehitistega ning ehitistega, mis võivad kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Samas on praktikas ette tulnud olukordi, kus ka juba alla 28 m kõrgused tuulikud avaldavad negatiivset mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele, mistõttu tuleb ka alla 28 m kõrgused tuulikud Kaitseministeeriumiga kooskõlastada. Ehitusseadustikus sätestatud mõisted „laiendamine“ ja „ümberehitamine“ (§ 4) võimaldavad elektrituuliku puhul mitmeti tõlgendamist ning olemasoleva elektrituuliku võimsamaks muutmiseks võib reaalselt siiski olla erinevaid tuuliku muutmise viise (nt torni kõrguse lisamiseks paigaldatakse torni otsa täiendav metallosa tehnosüsteemina), mida saaks käsitleda elektrituuliku ümberehitamisena, millega aga võib kaasneda eelhoiatussüsteemidele negatiivne mõju, kuid Kaitseministeeriumiga sellise ümberehitamise kooskõlastamise kohustust seadus ei sätesta. Muudatusega tuleb ka tuulegeneraatori või tuulepargi ümberehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kehtiva seaduse alusel tuleb ümberehitamine Kaitseministeeriumiga kooskõlastada vaid juhul, kui ümberehitatav tuulegeneraator asub riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et ehitusseadustikus sätestatud mõisted „laiendamine“ ja „ümberehitamine“ võimaldavad tuulegeneraatori puhul mitmeti tõlgendamist. Ehitusseadustiku § 4 lõike 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde-, ehk külge-, peale -, või alla ehitamisega. Ehitusseadustiku § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Samas sättes on toodud, et ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Olemasoleva tuuliku võimsamaks muutmist on võimalik teostada selliselt, et seda saab käsitleda ümberehitamisena (nt torni kõrguse lisamiseks paigaldatakse torni otsa täiendav metallosa tehnosüsteemina), millel võib aga olla riigikaitselise ehitise töövõimele negatiivne mõju. Samuti toimub ümberehitamine, kui soovitakse tuulikut asendada teise mudeliga jättes muud parameetrid algsega samaks (tuuliku betoonosa ei muudeta). Sellisel juhul paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas võib muuta ka välisilmet, kuid tegemist on ehitise ümberehitamisega. Elektrituuliku asendamisel samasuguse mudeliga, kui elektrituuliku betoonosa vajab mingil tasemel asendamist, ei ole tegemist ainult eelnevalt nimetatud tehnosüsteemi 23 väljavahetamisega, sest betoonivalu näol on tegemist ehitustööga, ja tuuliku asendamiseks on vajalik olemasoleva lammutamine. Kuid ehitusseadustiku § 4 lõike 4 teise lause kohaselt, kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitelda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Sellisel juhul aga kehtiva seaduse järgi Kaitseministeeriumiga kooskõlastuskohustus puudub. Samuti võib näitena tuua olukorra, kus soovitakse tuuliku labasid vahetada pikemate vastu. See ei ole küll otseselt juurde- , külge-, peale- või allaehitamine, kuid samas rajatise mõõtmed laienevad ja tekib küsimus, kas on tegemist laiendamise või ümberehitamisega. Grammatilisel tõlgendamisel saab asuda seisukohale tegemist on pigem ümberehitamisega. Kõikide eelnevate näidete puhul kehtiva ehitusseadustiku § 120 lõike 1 kohaselt ei vaja selliselt tuulikute ümberehitamine Kaitseministeeriumi kooskõlastust, kui ümberehitatav tuulik ei asu riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel. Suur osa olemasolevatest tuulikutest ei asu nimetatud piirkonnas, kuid selle tegevuse tulemusel võib saada kahjustatud riigikaitselise ehitise töövõime, mida saab aga ennetada mistahes kohas asuva tuulegeneraatori ümberehitamise Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisega. Paragrahvi 120 lõiget 3 täiendatakse võimalusega esitada Kaitseministeeriumil projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus kõrvaltingimusena nõue lisaks ehitusloa eelnõule ka kasutusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Selline vajadus on tekkinud praktikast tulenevalt. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus hindab Kaitseministeerium vajadust kooskõlastada ka ehitusloa ja kasutusloa eelnõud ning vajaduse korral esitab sellise nõude projekteerimistingimuste kooskõlastamise kõrvalnõudena. Selline vajadus tekib olukordades, kus Kaitseministeerium on andnud julgeolekuvajadustest lähtuvalt tingimusliku kooskõlastuse ning Kaitseministeeriumil on vaja olla veendunud, et antud tingimustest on kinni peetud ka ehitustegevuse käigus. Paragrahv 130 Paragrahvi 130 lõike 3 täiendatakse punktiga 8, millega sätestatakse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostab riiklikku järelevalvet kontrollides tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutust. Antud muudatusega lisatakse TTJA järelevalvepädevusse konkreetselt kontroll tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse üle. See ei tähenda seda, et TTJA teeks kogu järelevalvetegevuse kohaliku omavalitsuse eest ning neilt võetakse antud protsess ära, vaid et TTJA-l on oma eripädevusest lähtuvalt, mis on oluliselt põhjalikum ja laiem kui kohalikul omavalitsusel, jäetud seaduse tasemel õigus protsessi sekkuda paralleelselt kohaliku omavalitusega. TTJA-l on õigus teostada riikliku järelevalvet olukorras, kus on tekkinud ohukahtlus korrakaitseseaduse tähenduses. Oluline osa tuulegeneraatorist on oma olemuselt elektripaigaldis, mis on eripädevusest tulenevalt juba täna TTJA pädevuses ning seetõttu on põhjendatud tulegeneraatori kui tervikliku ehitise järelevalve toomine TTJA pädevusse kui sellega on seotud ohutusküsimused. Selline muudatus ei hõlmaks endast lausjärelevalve teostamist ning kohaliku omavalitsuse funktsioonide äravõtmist. Lisaks näitab praktika ka seda, et oluliste objektide puhul, nt ostukeskused, pöörduvad kohalikud omavalitsused nagunii erinevate järelevalveküsimustega nõu saamiseks TTJA poole ning soovivad TTJA-d protsessi kaasata. Ka täna pöörduvad KOV-d nõu saamiseks TTJA poole suurobjektide, sh tuuleparkide ohutuse küsimuses, kuna TTJA-l on vastav spetsiifiline teadmine olemas, mida kohaliku omavalitsuse tasemel ei ole. Paragrahv 133 24 Paragrahvis 133 muudatusega suurendatakse juriidilise isiku sunniraha suurust summani 450 000 eurot. On selge, et investeeringute mahud on märgatavalt kasvanud ning kehtiv sunniraha määr juriidilisele isikule suuruses 64 000 eurot ei ole piisav tagamaks ettekirjutuse täitmist. Näitena võib tuua Eesti oludes keskmise tuulepargi maksumuse, mis ületab 100 miljonit eurot. Sunniraha tõstmise määra tõstmine juriidilisele isikule motiveerib arendajaid järgima riigis kehtestatud seadusi ja norme. Sunniraha määr on igakordne seadusandja otsus. Sunniraha eesmärk on viia haldussunni abil ellu isikutele pandud seaduslikke kohustusi. See eesmärk eeldab, et sunniraha oleks ka tegelikus elus toimiv, s.t kui see ülemäär on liiga madal, siis osutub see praktikas kasutuks. Ehitusvaldkond on hea näide sellest, kus tegevusega seotud kulud ja investeeringud on sageli tavapärasest oluliselt kõrgemad, mistõttu vajab see sektor ka kõrgemat ülemmäära. Taustamärkusena olgu mainitud, et tegelikult on sunnirahale ülemäära seadmine kui selline seadusandja otsus, s.t põhimõtteliselt võib mõelda mudelile, kus numbriliselt fikseeritud ülemmäär puudub ning seaduse rakendaja fikseerib määra igakordselt oma otsuses (järgides nõuet, et sunniraha oleks proportsionaalne). Eeltoodu tähendab, et juhul, kui tegu on tavakodaniku või väikeettevõtjaga, saab piirduda oluliselt väiksema sunniraha määraga (ka siin kehtib proportsionaalsuse nõue). Rääkimata kogu tuulepargist, siis näiteks ainuüksi ühe TTJA võetud hinnapakkumise järgi maksab ühe tuuliku mootori labade lammutamine 980 000 eurot + km. Asendustäitmine ehk lammutamise täitmine kohustuse adressaadi asemel ei ole hetkel võimalik, sest riigi eelarves puuduvad finantsvahendid lammutamise teostamiseks. Alternatiiv asendustäitmisele oleks vaid sunniraha, mille ülemmäär on kehtiva seaduse järgi 64 000 eurot. Võttes arvesse, et lammutamistööde teostamine koos ettevalmistusega kestab ca 6 kuud, on võimalik TTJA-l sunniraha määrata kuni 2 korda ühe kalendriaasta jooksul. On ebarealistlik, et ettevõtja otsustab sunniraha asemel tuuliku ise lammutada (mille kulu ületab ca 10 korda sunniraha). Järelikult hetkel kehtiv sunniraha ülemmäär ei ole toimiv. Sunniraha suurendamisega ei nähta ette rahatrahvi tõstmist, sest tegelikkuses võib seadusandja printsiibis mh karistusnormist üldse loobuda ning piirdudagi üksnes haldusotsuste sundtäitmise meetmetega, sh sunnirahaga. Paragrahvid 134–136 lõiked 1 Paragrahvide 134–136 lõikeid 1 täiendatakse sõnadega „riigikaitseobjektile või riigi julgeolekule“. Muudatuse põhjenduseks on asjaolu, et ehitisele, ehitamisele ja projekteerimisele esitatavad nõuded on eelnõus seotud riigikaitseobjektidega ja riigi julgeolekuga, seega tuleb antud mõisted lisada ka „Vastutuse“ peatükki. Paragrahvide 134–140 lõiked 2 Paragrahvide 134–140 lõigetes 2 tehakse Justiitsministeeriumi ettepanekul muudatus juriidilise isiku rahatrahvi osas. Karistusseadustiku (KarS) üldosa § 47 lubab kohaldada kuni 400 000 euro suurust rahatrahvi. Praegu seaduses sätestatud määr 32 000 jääb sellesse aega, kui KarS lubaski maksimaalselt sellist karistust. Ettepanek on, tõsta juriidilise isiku karistusmäära vähemalt 100 000 euroni. Praegu on kehtivas ehitusseadustikus füüsilise isiku karistusmäär sätestatud kuni 300 trahviühikut ehk maksimaalne, mis võimalik. Samas juriidilise isiku karistusmäär jääb maksimaalsest väga kaugele. Eelnõu § 2 käsitleb muudatust ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 251, mille kohaselt enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotlused menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamisele, hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale 25 käesoleva jao sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest keeldumine, hoonestusloa andmine või sellest keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Hoonestustasu määratakse hoonestusloa omajale vastavalt hoonestustasu määramise ajal kehtivale seadusele. Hoonestustasu määramise põhimõtteid muudetakse maa hindamise seaduse muutmisega ja kui hoonestustasu suuruse arvutamine menetletakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtiva seaduse järgi, siis seoses tootmismaa hinna tõusuga tõuseks hoonestustasud ca 2 korda. Eelnõu § 3 käsitleb muudatusi elektrituruseaduses. Eelnõu § 3 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi, millega tunnistatakse kehtetuks peatükk 81 „Avaliku veekogu koormamine tuuleelektrijaamaga“ paragrahvidega 921–933, sest § 921 on sätestatud käesoleva ehitusseadustiku muutmise eelnõu § 1131 lõikes 1. Paragrahv 922 , millega sätestati meretuuleparkide taotlejatele piirangud, et taotluse saab esitada ainult elektriettevõtja elektrituruseaduse mõistes, tunnistatakse kehtetuks. Antud piirang piirab ettevõtlusvabadust. Paragrahv 923 on toodud ehitusseadustikku. Eelnõu § 4 käsitleb karistusseadustiku muudatusi. Nii siseturvalisuse kui riigi julgeoleku kaalutlustel kriminaliseeritakse elutähtsa süsteemi töövõime häirimine või katkestamine. Karistusseadustiku § 406 lõikes 1 sätestatud süüteokoosseisu täiendatakse selliselt, et vastutus kaasneb ka elutähtsa süsteemi töövõime häirimise ja katkestamise eest, ilma süsteemi füüsiliselt rikkumata. Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ning kuna lõikega üks laiendatakse sätestatud süüteokoosseisu, siis muudetakse ka karistusmäära – sättes toodud süüteo eest on võimalik määrata endiselt rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Muudatusega kriminaliseeritakse tegu, mis seisneb elutähtsate süsteemide töövõime häirimises või katkestamises, millega ei pruugi kaasneda süsteemi osalist või täielikku füüsilist rikkumist või hävitamist. Selle süüteokoosseisu alla paigutub ka eelnevalt lõikes 2 sätestatud tegu, mis nõudis lõikes 1 nimetatud ohu realiseerumist. Kui süsteemi füüsiliselt rikutakse, mille tulemusel ei süsteem ei toimi enam endiselt, siis on süsteemi töövõime kas siis häiritud või katkestatud olenevalt häire iseloomust. Näiteks on võimalik riigikaitseliste süsteemide (eelkõige eelhoiatussüsteemid) töövõimet häirida või katkestada ilma seadmetele füüsilist mõju avaldamata selliselt, et süsteem ei ole võimeline enam edastama riigikaitseliste ülesannete täitmiseks sellise kvaliteediga infot, nagu süsteemile on ette nähtud või manipuleeritakse infoga selliselt, et süsteemi edastatav info ei ole tõene. Nt ehitiste ehitamine asukohta, mis mõjutab negatiivselt süsteemi töövõimet või sellisel kujul (liiga kõrge), et süsteemi töövõime saab häiritud. Selline tegu häirib või katkestab süsteemi normaalse toimise, kusjuures, kui riigi eelhoiatussüsteemi töövõime on häiritud, s.h manipuleeritud, või katkestatud, siis kaasneb sellega oht riigi julgeolekule, mis lõppkokkuvõttes võib tähendada ka ohtu inimeste elule. Eelhoiatuse puudulikkuse või ebatõesuse tõttu võib sellisel juhul riigi reageerimine sõjalisele ründele hilineda, mille tagajärjel võivad sattuda ohtu inimeste elud ning riigi suveräänsus. Eelnõu § 5 käsitleb maa hindamise seaduse muutmist. Maa hindamise seaduse § 61 tunnistatakse kehtetuks ja tuuakse üle ehitusseadustikku § 11320 lõikesse 4. Arvestades, et tegemist on hoonestustasu puudutava regulatsiooniga, on õigusselguse huvides otstarbekas antud regulatsioon sätestada ühes seaduses. Eelnõu § 6 käsitleb veeseaduse muudatusi. 8. peatüki 3. ja 4. jagu tunnistatakse kehtetuks ja tuuakse üle ehitusseadustikku. 26 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatavad terminid: 1) Tuulepark – tuuleelektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat mitme elektrituuliku abil; 2) Meretuulepark – avamerre püstitatud tuulepark. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja on kooskõlas EL õigusega, sest tagatakse ettevõtjate võrdne kohtlemine. 6. Seaduse mõjud Mõjud seoses muudatustega I Eelnõuga plaanitakse teha kaks peamist muudatust:  Lihtsustada regulatsiooni ja teha see sihtrühmale arusaadavamaks. Kehtivas seaduses on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogus koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskesti arusaadav ja seaduse lugemine on keeruline ning koormav. Eelnõuga tuuakse hoonestusloa menetlusega seonduvad sätted kõik kokku ehitusseadustikku ja sellega tehakse õigusnorm adressaatidele arusaadavamaks.  Tehakse muudatus ehitusseadustikus selliselt, et riik ise saab alustada vette ehitamise hoonestusloa menetlusega ja panna valminud hoonestusload enam- või valikpakkumisele. 6.1. Kavandatav muudatus 1 - hoonestusloa regulatsiooni täpsustamine ja korrastamine: Eelnõuga tuuakse hoonestusloa menetlust puudutavad sätted erinevatest seadustest kokku ehitusseadustikku, täpsustatakse ja muudetakse õigusselgemaks kehtiva regulatsiooni sõnastust. 1. Sihtrühmad: ettevõtjad, kes soovivad hoonestusluba avalikku veekogu koormamiseks ehitisega ja hoonestusloa menetlemisega seotud asjaomased asutused. 1.1 Sihtrühm 1: ettevõtjad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele. Mõju on regulaarne. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes soovivad avaliku veekogu koormamiseks ehitisega taotleda hoonestusluba. Ettevõtjate arv on hinnanguliselt kokku 10. Ettevõtjad moodustavad kogu ettevõtluse arvust vaid väga väikese osa ja sellest tulenevalt võib lugeda, et mõjutatud sihtrühm on väike. Samas on antud sihtrühm olulise tähtsusega riigi majandusarengule nii vesiviljeluse kui ka taastuvenergeetika tootmise arendamise osas. Muudatus toob kaasa olukorra, kus õigusnorm tehakse adressaatidele arusaadavamaks, täpsustub hoonestusloa regulatsioon. Järeldus on, et hoonestusloa regulatsiooni täpsustamine ja korrastamine on olulise tähtsusega muudatus eelnõus. 27 1.2. Sihtrühm: menetlusprotsessiga seonduvad asutused Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju töökoormusele – hoonestusloa menetlus muutub kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Hoonestusloa menetluse sihtrühm on hoonestuslubasid menetlev pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja asjaomased asutused, milleks on erinevad ministeeriumid, kes annavad hinnangu hoonestusloa menetluse alustamise, menetluse alustamisest keeldumise, hoonestusloa andmise ja selle andmisest keeldumise osas. Mõjutatud ametnike arv on hinnanguliselt 30. Muudatus toob kaasa olukorra, kus õigusnormi täpsustumine muudab menetluse õigusselgemaks, hoiab ära seaduse tõlgendamisega seotud vaidlused. Mõju on regulaarne. Eelnõus hoonestusloa regulatsiooni täpsustamise ja korrastamise muudatusega seonduv ei avalda mõju muudele mõjuvaldkondadele, negatiivne mõju puudub. 6.2. Kavandatav muudatus – avalikku veekogusse ehitamise hoonestusloa menetluse alustamise sätete muutmise selliselt, et ka riik ise saab alustada vette ehitamise hoonestusloa menetlust ja panna valminud hoonestusload enam- või vähempakkumisele: 1. Sihtrühmad: valitsusasutused, kes soovivad taotleda hoonestusluba avalikku veekogu koormamiseks ehitisega ja hoonestusloa menetlemisega seotud asjaomased asutused. 1.1 Sihtrühm 1: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju valitsusasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – eelnõuga kavandatav muudatus toob kaasa vähese mõju valitsusasutuste personalile, nende töömahule ja eelarves ettenähtud summadele. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes soovivad alustada hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamiseks ehitisega eesmärgiga arendada ja parendada avalikus veekogus võimaliku majandustegevust ning täita riigile pandud ülesandeid nagu taastuvenergiast elektrienergia tootmine. Olulisemateks eesmärkideks on meretuuleenergia tootmine ja vesiviljeluse arendustegevus. Antud tegevusega seotud avalikus teenistuses olevate isikute arv ulatub ühe valitsusasutuse tasandil umbes 4 – 6 inimeseni, mis on marginaalne arv avaliku teenistujate arvust ja sellega seonduvalt puudub oluline mõju kogu valitsusasutuste tegevusele. Uusi, täiendavaid töökohti ei looda, sest mõju ulatus ja sagedus ametnikele, kes tegelevad hoonestusloa menetluse protsessis olevate tegevustega, on seotud konkreetsete hoonestusloa taotlustega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seotud konkreetselt ühe meretuulepargi hoonestusloa menetlusega ja Maaeluministeeriumi poolt võib tulla taotlusi hinnanguliselt 2-3 aastas. Töökoormus kasvab hoonestusloa menetluse alustamise, hoonestusloa menetluse ja hoonestusluba enam- või valikpakkumise läbiviimise protsessis. Eelnõuga kavandatava muudatusega kaasnev mõju on oluline, sest sellega kaasneb hoonestuslubade menetluste kiirem läbiviimine. 1.2. Sihtrühm 2: asjaomane asutus, milleks on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. 28 Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – riigiasutuste personalile ja nende töömahule ja tööjõu kulule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on eelkõige pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa menetlusi. Pädevaks asutuseks on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Hoonestuslubade menetlemine on ka täna nende tegevuse osa. Hoonestuslubade menetluste mahu kasvamisel, mis on seotud üleüldise hoonestusloa menetluste arvu suurenemise, on vajalik ühe täiendava töökoha loomine TTJA ehitus- ja raudteeosakonda, kus on 18 töötajat, (uue töökoha loomisel aastane maksumus ~32000 €), mis tuleb pädeval asutusel taotleda riigieelarvest. Ebasoovitavaks mõjuks antud muudatuse puhul seaduses on riigieelarvest täiendava töökoha mehitamiseks raha mittesaamine. Juhul kui täiendava töökoha jaoks riigieelarvest ei ole võimalik saada rahastust uue töökoha loomiseks, kasvab hoonestusloa menetlustega seotud töötajate töökoormus liialt suureks. Sellisel juhul tuleb TTJA-l kaaluda sisemise töökorralduse muudatust kogu asutuses ja eriti osakonnas selliselt, et töökoormuse jaotus oleks võrdne. II Seaduse muudatuse alaeesmärkidega seonduvad muudatused 6.3. Kavandatav muudatus – eelnõuga muudetakse ehitusseadustikus ohutuse põhimõte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise regulatsioonis selliselt, et ohutuse hindamisel oleks võimalik hinnata ka ohtu riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile. 1. Sihtrühmad: arendajad, pädevad asutused, ehitamisega ja ehitisega seotud riigi julgeoleku ja riigikaitseobjektile avaldava ohutuse hindamisega seotud valitsemisasutus. 1.1 Sihtrühm 1: arendajad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju arendajale (ettevõtjale), kes peab olulise mõjuga objekti ehitamisel arvestama objekti ohutusega – mõju ettevõtluskeskkonnale, majandustegevusele, sh kindla tegevusalaga seotud ettevõtete töökorraldusele. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on sellise ehitustegevusega seotud ettevõtted, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad ehitised, mis on olulise ruumilise mõjuga. Hoonestusloa menetlusega seonduvaid ettevõtjaid võib nende hulgas olla hinnanguliselt 10- 15. Oluline ruumiline mõju on vastavalt planeerimisseaduse § 6 punktid 13 sätestatud mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra jne. Nende ehituste rajamisega peab arvestama, mis mõju avaldab see asukohale seda ümbritsevale maakasutusele. Lisaks seaduses sätestatule tuleb eelnõust tuleneva muudatuse kohaselt hinnata ka mõju riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile. Olulise mõjuga objektide puhul kooskõlastatakse ehitusprojektist alates kõik tegevusetapid Kaitseministeeriumiga. Kehtiv seadus ei sätestanud ehitise ja ehitamisega seonduvat ohutuse põhimõtet. Eelnõuga on ohutuse põhimõtte riigi julgeolekule ja riigikaitse objektile ja sellega seonduvad loamenetlused täpsustaud. Kui ohutus riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile on juba projekteerimistingimuste kooskõlastuse faasis selgitatud ja järgitakse kõiki kooskõlastamise reegleid nii ehitusloa kui ka kasutusloa etappides, siis ehitustegevusega seotud ettevõttele see täiendavat töökoormust kaasa ei too. Preventiivse mõjutusvahendina on eelnõuga suurendatud ehitusseadustikus sunniraha määra 64 000 eurolt 450 000-le eurole. Sellega soovitakse tagada olukord, et ettevõtja järgiks seaduses ettenähtud kooskõlastamise nõudeid. Riskiks ettevõtjale on, 29 et ettekirjutuse saab ta ka sellise juhul, kui pädev asutus on rikkunud kooskõlastusega seonduvaid reegleid ja alustatakse näiteks ehitustegevust, mis ei ole Kaitseministeeriumilt kooskõlastust saanud. Üldiselt võib selliseid olukordi juhtuda väga harva, sest pädev asutus, milleks on kas kohalik omavalitsus või Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, järgib seadusest tulenevaid nõudeid. Risk on, et kui pärast projekteerimistingimuste kinnitamist ehitusloa menetluses selgub, et ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja ei leidu meetmeid, et julgeoleku ohtu kõrvaldada, siis ei ole võimalik ehitusluba anda. Konkreetne oht riigikaitsele ja riigi julgeolekule ei teki juba projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise protsessis. Selles etapis hindab Kaitseministeerium ohte planeeritava ehitusega. Selles etapis ei ole tegemist igapäevaselt tekitatud ohuga vaid ohuhindamisega, mis on seotud tulevikus ehitatava ehitisega. Mõju sihtrühmale seisneb ka selles, kui ohu puhul riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile on võimalik ka ehitus- ja hoonestusluba kehtetuks tunnistada. Selline olukord saab eelkõige tekkida siis, kui pädev asutus on ehitusloa andmisel rikkunud kooskõlastamiskohustust, mistõttu enne ehitusloa andmist ei ole ehitisega seonduvaid mõjusid hinnatud. Samuti on võimalik, et informatsioon julgeoleku ohu kohta jõuab pädeva asutuseni haldusjärelevalve raames. Julgeoleku ohu ilmnemise korral on pädev asutus kohustatud ehitusloa kehtetuks tunnistama, sest ehitisega seonduv oht riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile on igapäevane ja sellega seonduvalt on selle ohu sagedus suur. Kui ehitus- või hoonestusluba tühistatakse pädeva asutuse tegevusega või tegevusetusega seonduvalt, siis on sihtrühmal õiguspärane ootus kahjude hüvitamiseks. Sihtrühma pahatahtliku tegevuse tulemusena kahjude hüvitamist ette nähtud ei ole. Antud mõju sihtrühmale on koormav, kui oht riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile selgub alles loamenetlustes ja sellega kaasneb näiteks ehitusloa tühistamine või hoonestusloa mittesaamine. Lisaks tuleb ettevõtjal esitada riigi julgeolekuga seotud protsessis pädevale asutusele hoonestusloa menetluse alustamisel teave ehituse rahastamiseks vajalike finantsallikate kohta. Hoonestusloa menetluse alustamisel ei pruugi see teave veel täpne olla ja seega tuleb ettevõtjal hiljem , hoonestusloa menetluse faasis vajalike andmete osas täpsustusi teha. Antud mõju ei ole siiski väga koormav, sest tegemist on täpsustava teabe esitamisega pädevale asutusele ja see tegevus ei ole pidev. Majanduslikust seisukohast on kogu kavandatav sihtrühmale äärmiselt koormav juhul, kui hoonestusluba tunnistatakse kehtetuks või nad ei saa kasutusluba pädeva asutuse eksimuse tõttu, sest isegi kui neil tekib õigus kahjude hüvitamisele, on selleks juba kulunud rahaliste vahendite hulk, tekkinud ajakadu ja saamata on jäänud tulu majandustegevusest. 1.2. Sihtrühm 2 – pädevad asutused, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja kõik 79 kohaliku omavalitsust Eestis. Sihtrühma suurus võib olla hinnanguliselt 500 töötajat. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädeva asutuse töökorraldusele – vähene mõju pädeva asutuse personalile ja nende töömahule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on eelkõige pädev asutus, kes menetleb ehituslubadega seotud menetlusi. Pädevaks asutuseks on ehitusseadustikust tulenevalt kas siis kohalik omavalitsus või Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Kavandatava regulatsiooni kohaselt on pädeva asutuse ülesandeks jälgida kooskõlastamistega seonduvaid nõudeid. Täiendavaid kulutusi eelnõu muudatus pädevale asutusele kaasa ei too. Oluline on, et pädev asutus jälgiks projekteerimistingimuste kooskõlastamisel ja igas loamenetluse etapis, et oleks tagatud ohutus riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektidele. Ehitusseadustikus tehtavad muudatused ohutuse põhimõte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa 30 andmise keeldumise regulatsioonis selliselt, et ohutuse hindamisel oleks võimalik hinnata ka ohtu riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile ei too iseenesest kaasa vajadust töötajate ümberõppeks. Vaja on lähtuda seadusest tulenevast nõudest kooskõlastamisel kindlasti kaasata ka Kaitseministeerium või Siseministeerium. Mõju ulatus on keskmine. Ebasoovitavateks mõjude riskiks on olukord, kui pädev asutus ei järgi seadusest tulenevaid kooskõlastuse kohustusi või ei võta kooskõlastamisel antud sisendeid arvesse. Sellega seonduvalt võib pädevale asutusele kaasneda hilisem rahaline nõue ettevõtja poolt, kes on sunnitud oma poolelioleva või valmis ehitise lammutama pädeva asutuse tegevusetuse või teadliku nõuete eiramise tõttu. Pädeva asutuse poolt seadusest tulenevate nõuete eiramine on siiski vähetõenäoline. 1.3. Sihtrühm 3 - ehitamisega ja ehitisega seotud riigi julgeoleku ja riigikaitseobjektile avaldava ohutuse hindamisega seotud valitsemisasutused, milleks on Kaitseministeerium ja Siseministeerium. Hinnanguline mõjutatud personali arv on 10-15 inimest. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju valitsusasutustele – vähene mõju valitsusasutuste personalile ja nende töömahule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on ehitamisega ja ehitisega seotud riigi julgeoleku ja riigikaitseobjektile avaldava ohutuse hindamisega seotud valitsusasutused, milleks on Kaitseministeerium ja Siseministeerium, kes kooskõlastavad ehitustegevustega seonduvaid lubasid. Mõju avaldamise sagedus on seotud projekteerimistingimuste, ehitusloa andmise, hoonestusloa menetluse alustamise ja hoonestusloa ning kasutusloa andmisega. Hinnanguliselt on selliseid lubadega seonduvaid menetlusi maismaal seotud ehitistega aastas umbes 30 (kooskõlastada tuleb näiteks ka loodavad päikesepargid) ja hoonestusloa menetlustega seonduvalt 10-15 aastas (Selline menetluste arv võib olla koheselt pärast merealaplaneeringu kehtestamist. Kui merealaplaneeringus majandustegevuseks ettenähtud alad on hõivatud, siis ei saa enam hoonestusloa menetluse algatamise taotlusi esitada). Maismaal võib näiteks tuuleparkide puhul loamenetluste arv tõusta pärast 2024 aastat, kui Kaitseministeerium vabastab kõrguste ja piirkondade riigikaitselased piirangud uue täiendava radariga. Siiski ei ole ette näha sellist menetluste arvu kasvu, et see avaldaks olulist täiendavat mõju sihtrühmale. Eelnõuga kavandatav regulatsioon ei too sihtrühmale kaasa olulist täiendavat koormust, sest antud ülesannet täidavad nad ka kehtiva regulatsiooni kohaselt. Eelnõuga kavandatav regulatsioon täpsustab sihtrühma õigusi ohutuse tagamise seisukohast ja sellega tagatakse riigi julgeolek ja ohutus. Oluline on silmas pidada, et ohutus riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile oleks välja selgitatud ehitustegevusega seotud varajases ehk siis juba projekteerimistingimuste faasis. Kui sihtrühm avastab ohu hilisemates loamenetluste etappides, toob see kaasa kahju nii arendajate majandustegevusele kui ka riigile, kes peab riigivastutuse seadusest tulenevalt katma arendaja poolt tehtud kulutused. Sellised juhtumid on siiski väga harvad ja käesoleval hetkel on kogemus ühe ehitusloaga, kus pädev asutus ei ole järginud kehtiva seaduse alusel nõutud kooskõlastamise nõuded. Selliste olukordade vältimiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kaitseministeeriumiga korraldanud ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele teabepäevi. Eneergeetika sektoris korraldatakse taastuvenergia nõukoja teabepäevi vähemalt 1 kord kuus ja ettevõtjaid teavitatakse kõikidest olulistest muudatustest seaduses juba eelnõude koostamise faasis. 6.4. Kavandatav muudatus – eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku regulatsiooni selliselt, et asjaomased asutused saaksid hinnata hoonestusloa taotlejaga ja 31 hoonestusloaga hõlmatud alale kavandatava ehitisega seotud riske enne hoonestusloa menetluse alustamist või siis hoonestusloa omanikeringi muutmisel. 1. Sihtrühmad: arendajad, asjaomased asutused ja pädev asutus. 1.1 Sihtrühm 1: arendajad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju arendajale (ettevõtjatele), kes taotleb hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks ehitisega – vähene mõju ettevõtluskeskkonnale, tegevusele, sh kindla tegevusalaga seotud ettevõtete töökorraldusele. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju sagedus on seotud hoonestuslubade menetluse alustamiste arvuga. Mõju on ebaregulaarne, sest ei ole teada, kui palju hoonestusloa menetluste alustamiste taotlusi aasta jooksul pädevale asutustele esitatakse. Sihtrühmaks on arendajad, kes soovivad taotleda hoonestusluba selleks, et koormata avaliku veekogu teatud osa ehitisega. Sellisteks arendajateks on peaasjalikult meretuuleparkide arendajad ja vesiviljelusega seotud ettevõtjad. Teadaolevalt on meretuuleparkide arendajaid Eestis ca 10 ja vesiviljelusega tegelevaid ettevõtjaid umbes sama palju. Pärast merealaplaneeringu kehtestamist võib sihtrühma arv suureneda. Eelnõuga kavandatava regulatsiooniga seonduvalt on sihtrühmal kohustus anda täpsemat teavet kavandatava tegevuse, tegevusega seotud isikute, ehitusega seonduva rahastamise kohta. Kehtiva hoonestusloa menetluse regulatsiooni kohaselt ei ole hoonestusloa menetluse alustamisel esitatavate andmete maht piisav selleks, et hinnata kas taotlejaga ja kavandatava ehitisega võib kaasneda oht riigi varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile ja riigi majandusele. Antud täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on väike avatud majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on oht Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või suurenev seotus välisriikide või nende kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning teatud kolmandate riikide investeeringud. Hoonestusloa menetluse alustamise taotluse põhjalikumaks muutmine eelnõus väljatoodud sätetega ja omanikeringi muutmisel nendest pädeva asutuse teavitamine ei too endaga kaasa olulist täiendatavat koormust hoonestusloa taotlejale. Oluline on, et eelnõuga kavandatav regulatsioon täpsustab sihtrühmale alused, mille põhjal pädev asutus võib hoonestusloa menetluse alustamisest keelduda ja võimaldab juba ennetavalt neid ohte vältida. Samuti on võimalik ennetada hilisemat hoonestusloa tühistamist, kui see on seotud omanikeringi muudatusega selliselt, et omanikuks võib olla isik, kes ise või temaga seotud isikud on Eestile ebasõbralikest riikidest. 1.2. Sihtrühm 2: asjaomased asutused, milleks on ministeeriumid ja nende allasutused. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju asjaomastele asutustele – vähene mõju valitsusasutuste personalile ja nende töömahule. Mõjutatud töötajate arv võib olla hinnanguliselt 30 inimest. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on asjaomased asutused, kes kooskõlastavad enne hoonestusloa menetluse alustamist hoonestusloa menetluse alustamise taotluse. Sihtrühmaks on ministeeriumid ja vajadusel nende allasutused – näiteks Siseministeerium, kes omakorda võib küsida arvamust 32 Kaitsepolitseilt. Hoonestusloa menetlust on alustatud 4 taotluse puhul. Täiendavaid taotlusi merealale, kus on pooleli merealaplaneering, menetlusse enne merealaplaneeringu kehtestamist ei võeta (esitatud 12 taotlust). Lisaks on 2 taotlust Eesti Energialt ja 1 Utilitaselt Pärnu merealaplaneeringuga kaetud alale. Arvestades eelpool väljatoodut, ei ole hoonestusloa menetlusi sellisel määral, et see kasvataks oluliselt asjaomaste asutuste töökoormust. Asjaomastel asutustel on kohustus hinnata eelnõus sätestatud andmete alusel ohtu riigi varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile ja riigi majandusele. Vajadusel võib asjaomane asutus küsida hoonestusloa taotlejalt täiendavaid andmeid. Kehtivas seaduses ei ole keeldumise alused vajalikul määral välja toodud ja sellega seonduvalt on asjaomasel asutusel otsuse tegemine raskendatud. Eelnõuga kavandatav regulatsioon täpsustab hoonestusloa menetluse alustamise keeldumise alused. 1.3. Sihtrühm 3: pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, puudutatud töötajate arv on hinnanguliselt 5-6 inimest. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädevale asutusele – vähene mõju pädeva asutuse personalile ja nende töömahule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Hoonestusloa menetlejale eelnõuga kavandatav regulatsioon erilisi muudatusi kaasa ei too, sest ka kehtiv veeseadus kohustab enne hoonestusloa menetluse alustamist pädevat asutust küsima asjaomase asutuse seisukohta. Mõju on regulaarne ja seotud iga uue hoonestusloa menetluse alustamise taotlusega. Otsuse hoonestusloa menetluse alustamiseks või selleks keeldumiseks teeb pädev asutus arvesse võttes kõikide asjaomaste asutuste seisukohti. Eriarvamuste puhul selgitab pädev asutus täiendavalt asjaomaste asutuste seisukohti ja kui hoonestusloa menetluse alustamiseks puuduvad põhjendatud keeldumise alused või keeldumise alused on kõrvaldatud, alustab pädev asutus hoonestusloa menetlust. 6.5. Kavandatav muudatus – eelnõu täiendamine tähtaegade osas, mis on seotud ehitusloa saamise ja ehitustegevuse alustamise osas. 1. Sihtrühmad: arendajad, kes taotlevad hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks ehitusega ja pädev asutus, kelle pädevuses on avaliku veekogu koormamisega seotud nii hoonestuslubade kui ka ehituslubadega seonduv. 1.1 Sihtrühm 1: arendajad, sihtrühma suurus hinnanguliselt 10 ettevõtjat. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele. Mõju on ühekordne ja seotud hoonestusloaga kaetud alale ehitusloa taotlemisega. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et pärast hoonestusloa saamist tuleb viie aasta jooksul saada ehitusluba, et alustada ehitustegevusega hoonestusloaga kaetud alal. Kui selle aja jooksul ei ole ehitusluba saadud ja arendaja ei ole teinud taotlust, et põhjendatud juhul seda tähtaega pikendada, tunnistatakse saadud hoonestusluba kehtetuks. 33 Kehtiva veeseaduse regulatsiooni kohaselt oli hoonestusloa kehtetuks tunnistamise aluseks asjaolu, kui hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa andmisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks. Peamiseks muudatuseks võrreldes kehtiva seadusega on see, et hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alus ei ole seotud mitte ehitusloa taotluse sisseandmise tähtajaga vaid ehitusloa saamise tähtajaga. Eelnõuga kavandatav regulatsioon seob hoonestusloa saamise ehitustegevuse alustamisega, sest sellega tagatakse, et pärast hoonestusloa saamist ei viivitataks ehitustegevuse alustamisega. See omakorda väldib olukorda, kus hoonestusloaga kaetud merealad lihtsalt broneeritakse ja neid alasid ei saa ka keegi teine kasutusele võtta. Eelnõuga tehtud muudatused annavad võimaluse hoonestusloa tühistamiseks kui hoonestusloaga kaetud aladele ehitustegevust teatud tähtajaks ei alustata. Esimesed 5 hoonestusloa menetluse alustamise taotlust on esitatud ca 12 aastat tagasi, ühtegi hoonestusluba välja antud ei ole. Uusi hoonestusloa taotlusi on esitatud ca 10 alale, kus hetkel on pooleli merealaplaneeringu menetlus ja need võetakse menetlusse pärast merealaplaneeringu kehtestamist. Nendest taotlustest on näiteks 1 arendaja esitanud 6 erinevat hoonestusloa taotlust. Eelnõuga tehtav muudatus ehitusseadustiku regulatsioonis tagab selle, et nende kõigi kuue taotlusega kaetud ala puhul peab antud arendaja pärast hoonestusloa saamist alustama viie aasta pärast ehitustegevusega. Kas tegemist oli sooviga võimalikult paljude meretuuleparkideks ettenähtud alade nn broneerimise sooviga või tegeliku sooviga arendada korraga kuut meretuuleparki, selgub siis kui pärast merealaplaneeringu kehtestamist saab hoonestusloa taotlusi menetleda kavandatava regulatsiooni järgi. Eelnõuga kavandatav regulatsioon annab arendajale selge ja arusaadava sisendi selles osas, et pärast hoonestusloa saamist tuleb koheselt ehitamisega seonduvate loataotlustega jätkata. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus hoonestusluba, mille saamiseks on tehtud uuringuid, keskkonnamõju hindamine jne muutuks kehtetuks. Eelnõuga tehtava muudatuse mõju ei ole suur, sest hoonestusloa saamine peab olema seotud arendajapoolse huviga jätkata koheselt pärast hoonestusloa saamist ehitustegevusega. Positiivne mõju seisneb selles, et tagatakse mereala läbimõeldud ja sihipärane kasutuselevõtt majandustegevuse hoogustamiseks, taastuvenergia tootmiseks. 1.2. sihtrühm – pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, puudutatud isikute arv hinnanguliselt 4-5. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädevale asutusele – vähene mõju pädeva asutuse personalile ja nende töömahule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõuga kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et pädeval asutusel on kohustus jälgida tähtaegu hoonestusloa andmisest ehitusloa saamiseni. Tegemist ei ole täiendava mahuka töökoormuse lisandumisega ja ei nõua pädevalt asutuselt täiendavaid kulutusi ega ei tähenda töömahu olulist suurenemist. Mõju sagedus sihtrühmale on regulaarne ja seotud väljaantud hoonestuslubadega. Ebasoovitavaks riskiks võib lugeda asjaolu, kui hoonestusloa saanud ettevõtja hakkab pikendama ehitusloa saamisega seonduva tähtaja pikendamist. Selles olukorras tuleb sihtrühmal igakordselt hinnata, miks on ehitusloa saamiseks ettenähtud 5 aastat olnud hoonestusloa saanud arendajale ebapiisav. Kehtiva regulatsiooni alusel oli tähtaeg 2 aastat ehitusloa taotluse esitamisest, sellega seonduvalt ei olnud seadusega sätestatud seda aega, mis ajaks pidi hoonestusloa saanud ettevõtja ehitusloa kätte saama. See tõi kaasa olukorra, kus ettevõtja võis ka pahatahtlikult pärast hoonestusloa saamist hoonestusloaga kaetud mereala lihtsalt kinni hoida. Sihtrühmal tuleb hinnata kõiki asjaolusid, miks ettevõtja ei ole suutnud viie aastaga ehitusluba kätte saada. Pahatahtliku käitumise korral, kus ilmneb, et ettevõtja ei soovigi 34 tähtajaliselt ehitusluba saada, peab pädev asutus tegema otsuse hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks. Sellega välditakse nii nimetatud merealade pikaajalisi broneerimisi. 6.6. Kavandatav muudatus – konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetluse ja hoonestusloa menetluse alustamise konkursi korra täpsustamine 1. Sihtrühmad: arendajad, kes taotlevad hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks ehitusega ja pädev asutus, kelle pädevuses on avaliku veekogu koormamisega seotud hoonestuslubade menetlemine. 1.1 Sihtrühm 1: arendajad, kelle hinnanguline arv on 10 ettevõtjat. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele. Mõju on vähene, sest eelnõuga täpsustatakse konkureerivate hoonestuslubade menetlusi. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et enne hoonestusloa menetluse alustamise taotluse menetlusse võtmist on teistel arendajatel võimalik 60 päeva jooksul esitada konkureerivaid hoonestusloa menetluse alustamise taotlusi samale avaliku veekogu alale. Kehtiva veeseaduse järgi oli selleks aega ainult 20 päeva ja seaduse muudatusega tagatakse võrdne konkurents hoonestusloa menetluse alustamiseks avalikule veekogule. Antud muudatus ei too arendajale kaasa kohanemisraskusi, pigem annab võimaluse esitada konkureeriv hoonestusloa menetluse alustamise taotlus, sest taotluse koostamiseks ja esitamiseks ettenähtud tähtaeg pikeneb. Mõju sihtrühmale ei ole suur, sest ka kehtiva veeseaduse alusel oli ettevõtjatel võimalus konkureerivaid hoonestusloa menetluse alustamise taotlusi esitada. Pikeneb vaid taotluste koostamiseks ja esitamiseks ettenähtud tähtaeg. Lisaks täiendatakse seadust osas, mis puudutab konkureerivate hoonestusloa menetluse alustamise taotluste hindamist. Kavandatava eelnõuga on seadusesse lisatud volitusnormid, mille alusel kehtestab minister konkureerivate hoonestuslubade taotluste tingimuste ja hindamise korra ning hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja enampakkumise alghinna määramise ning konkursi osalustasu arvutamise metoodika määrused. Määruste kavandid on lisatud eelnõule. Kavandatav eelnõu muudab hoonestusloa menetluse alustamise konkureerivate taotluste menetluse täpsemaks ja õigusselgemaks. Mõju sagedus sõltub hoonestusloa menetluse alustamisel konkureerivate taotluste arvust ja on väike. 1.2. sihtrühm – pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, sihtrühma suurus hinnanguliselt 4-5 inimest. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädevale asutusele – vähene mõju pädeva asutuse personalile ja nende töömahule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõuga kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et pädeval asutusel muutub konkureerivate hoonestusloa menetluse alustamise taotluste hindamine ja konkursi läbiviimine selgemaks ja täpsemaks. Käesoleval ajal peab pädev asutus igakordselt asutuse siseaktiga kehtestama konkureerivate hoonestusloa menetluste hindamise korra ja konkursi läbiviimise 35 korra. Kavandatava eelnõuga sätestatakse need ministri määrustega ja pädev asutus lähtub menetluse protsessides määrustes sätestatust. Mõju sagedus sõltub konkureerivate hoonestusloa menetluste laekumise sagedusest ja on pigem väike. 6.7 Kavandatav muudatus – veekogus oleva ehitise sundvõõrandamine 1. Sihtrühmad: arendajad, kes on hoonestuslubadega kaetud aladele püstitanud ehitise ja pädev asutus, kes hindab ehitise mõju elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigisidele või riigikaitsele. 1.1 Sihtrühm 1: arendajad, keda võib hinnanguliselt olla 10 ettevõtjat. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele. Mõju on harv, sest see puudutab ainult neid ettevõtjaid, kelle hoonestusluba tunnistatakse kehtetuks ja sellega kaasneb hoonestusloaga kaetud aladele ehitatud ehitiste sundvõõrandamist. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga on täiendatud seadust selliselt, et riigil on teatud juhtudel õigus ja võimalus avalikku veekogusse püstitatud ehitised pärast hoonestusloa kehtetuks tunnistamist sundvõõrandada. Kehtiv seaduse seda ei võimalda ja sellega võib tekkida olukord, kus hoonestusluba, mis antakse avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitistega on kehtetuks tunnistatud, aga ehitised jäetakse ettevõtja poolt avalikku veekogusse. Eelnõus toodud muudatused annavad võimaluse tühistatud või lõpetatud hoonestuslubade puhul, kui ehitise omanik avalikku veekogusse püstitad ehitisi ei eemalda, need riigil sundvõõrandada. Üldjuhul on avaliku veekogu ehitisega koormamine väga kallis ja arendajad on huvitatud sellest, et nendele antud hoonestusluba jääks kehtima ja neil oleks võimalik teostada majandustegevust. Sellise olukorra tekkimise võimalus, et hoonestusluba võidakse tunnistada kehtetuks, võib olla seotud kavandatavas eelnõus § 11317 seotud asjaoludega. Ebasoovitavate mõjude maandamiseks on juba seadusega sätestatud see, et alates hoonestusloa menetluse alustamisest tuleb hinnata kavandatava ehitiste erinevaid mõjusid. Mõju sihtrühmale on oluline ja sellest tulenevalt tuleb neil teha tegevusi, et vältida hoonestusloa kehtetuks tunnistamist. Samas on võimalus sellise olukorra tekkimiseks väga minimaalne, sest üldjuhul on ettevõtja huvitatud, et saaks teostada majandustegevust hoonestusloaga kaetud merealal. Üldine mõju sihtrühmale on vähene, sest sundvõõrandamise olukorra tekkimine võib olla seotud üksikute halbade asjade kokkusattumisega. 1.2. sihtrühm – pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kaitseministeerium ja Siseministeerium. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädevale asutusele – vähene mõju pädeva asutuse personalile ja nende töömahule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on pädevad asutused, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kaitseministeerium ja Siseministeerium. Eelnõuga kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et pädeval asutusel tuleb hinnata pärast hoonestusloa kehtetuks tunnistamist ehitiste mõju elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigisidele ja riigikaitsele. Eelnõu koostamise ajal ei ole Eestis avalikusse veekogusse veel näiteks avamere tuuleparkidele ühtegi hoonestusluba välja antud. Hoonestusloa menetlused on pikad ja aeganõudvad. Väljaantud 36 hoonestusload vesiviljelusele või muudele meres asuvatele ehitistele või paigaldistele ei avalda nii suurt mõju elutähtsatele teenustele, riigisidele või siis riigikaitsele. Ühtegi hoonestusluba ei ole käesolevaks ajaks kehtetuks tunnistatud. Avamere tuuleparkide hoonestusluba taotletakse üldjuhul 50-ks aastaks ja hoonestusloa kehtetuks tunnistamise vajadus võib ilmneda alles pärast hoonestusloa saamist lähtudes kavandatava eelnõu §-st 11317. Sundvõõrandamisega seotud tegevused on pikaajaline protsess. Lähtutakse Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevatest nõuetest ja kinnisasja sundvõõrandamisega seotud kulud kannab seadusest tulenevalt kinnisasja omandaja, ehk siis riik. Sellest tulenevalt tuleb enne sundvõõrandamist kaaluda kõiki muid võimalike lahendusi, et vähendada või kõrvaldada mõjud elutähtsa teenuse toimepidevuse, riigiside toimepidevusele või kahjuliku mõju riigikaitseobjektile. See tagab ka majandustegevuse jätkamise ning hoiab ära kulutused ehitise lammutamiseks. Suurematele ehitistele merealal võib hoonestusloa anda kuni 50-ks aastaks, tänaseks ei ole veel ühtegi meretuulepargi hoonestusluba välja antud. Nende riskide võimaliku esinemist riigile on raske hinnata, kuid tulevikus võib harva, aga siiski selline olukord ette tulla. 6.8 Kaudsed mõjud seoses kogu kavandatava eelnõuga 6.8.1 Sotsiaalsed, majanduslikud ja regionaalsed e mõjud Sihtrühmad: 1) Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas Eesti elanikkond, ettevõtjad, kes soovivad avaliku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Tööealine elanikkond, sotsiaalsete mõjude osas peaasjalikult need, kes elavad nendes piirkondades, kuhu kavandatakse meretuuleparke. Otsene sihtrühma suurus on hinnanguliselt 10% ca ligi 9 %-st kogu Eesti elanikkonnast (Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa vallad). Vesiviljeluse osas on mõju nende piirkondade elanikkonnale, kuhu vesiviljelust arendada soovitakse. Merealaplaneering ei kajasta alasid vesiviljelusele ja seega sõltub mõju majandusele ettevõtjate huvist arenduse ja piirkondade osas. Majanduslikult avaldab mõju nende piirkondade elanikele, kuhu on avalikku veekogusse planeeritud majandustegevus. Eelkõige kohalikud omavalitsused, kellel on piirnevus avaliku veekoguga. Kaudne mõju võib olla suurem; 2) arendajad, kes juba taotlevad või kavatsevad taotleda hoonestuslubasid. Arendajate hulk on avamere tuuleparkide puhul ca 10 ettevõtjat ja ca 10 ettevõtjate vesiviljeluse arendamise puhul. Mõju ulatus majandusele: Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas mõjutab kavandatav eelnõu kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Majanduslikult loob see täiendavaid töökohti. Näiteks 1000 MW suurune tuulepark loob hinnanguliselt 70 - 100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks tuhandeid töökohti tuulepargi komponentide valmistamisel ja paigaldamisel. Samuti on vesiviljeluse arendamine ja edendamine olulise tähtsusega majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja tagab uusi, innovatiivseid töökohti3. Uute töökohtade loomisel nähakse eelkõige töökohtade 3 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/uhisprogramm-kalandus-2021-2024.pdf 37 kasvu vesiviljeluse osas. Uute töökohtade loomine on olulise tähtsusega eelkõige nendest piirkondades, kus elanikkonna arv võib väheneda just töökohtade puudumise tõttu ja toimub pendelränne elu- ja töökoha vahel. Uute töökohtade loomine aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab ära mingil määral ka ääremaastumist. Seaduse muudatuse jõustumisel on positiivne mõju kalandusega seonduvale ettevõtlusele ning meretuuleenergiasektori arengule. Eestis ei ole hetkeseisuga välja antud veel ühtegi hoonestusluba meretuuleparkide arendamiseks, seega ei ole ka avameretuuleparke. Eeldatav tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel hoonestustasudena 300 tuhat euro km2 kohta. Antud andmed põhinevad esialgsel arvutusel, mis tuleneb merealaplaneeringu käigus koostatud majandusmudelist. Mudel näitab indikatiivseid suurusjärke, mis täpsustuvad oluliselt merre ehitamisel asukoha, mahu ja meretuuleparkidel võimsuse selgumisel. Merealaplaneeringus ettenähtud meretuuleparkide alade osas on märgitud, et meretuuleparkide alad realiseeruvad eeldatavalt 70% ulatuses. 30% ulatuses võib mittetäitumine olla seotud keskkonnauuringutest tulenevate täpsuste korral. Täpne alade suurus selgub merealaplaneeringu kehtestamisega. Mõju ettevõtlusele on positiivne, sest annab võimaluse arendada tuuleparkidega seonduvat ettevõtlust maismaalt merealale. Seni on olnud tuuleparke võimalik ehitada vaid maismaale. Mõju ulatus elanikkonnale: Uute töökohtade loomine aitab kaasa kogu Eesti ja erinevate piirkondade majandusarengule. Mõju ulatus arendajale: Mõju ulatus on seotud eelkõige ebasoovitavate riskide osas. Vastuseis hoonestusloaga kaetud alade ehitisega koormamisel on eelkõige avamere tuuleparkidele ning seotud just visuaalse ja keskkonnaalase reostusega. Kardetakse, et ehitised avalikkus veekogus võivad avaldada Mõju kestus võib olla seotud siis konsensuse saavutamisega kohaliku elanikkonna ja arendaja vahel või siis kõige negatiivsema stsenaariumi puhul kohtuotsuseni jõudmisega. Viimase variandi puhul võib kas siis hoonestusloa või ehitusloa menetlus pikeneda aastaid. Mõju ulatus regionaalarengule: mõju ulatus on keskmine, sest hoonestusloa menetlusele järgnev ehitustegevus ja majandustegevus loovad juurde töökohti, mis omakorda aitab kaasa piirkondlikule arengule. Mõju keskkonnale: Eesti merealaplaneeringu ettevalmistamise käigus on välja toodud eeldatavad alad meretuuleparkidele. Tuulenergeetika vaatest on need alad nii tuuleolude kui ka sügavuste mõistes majanduslikult kasumlikud st. tuulekiirused on antud kohas tugevad ja stabiilsed (ühtlasi Kaitseministeeriumi kõrguspiirangute vaatest vaadates on antud asukohta võimalik üsna kõrgeid tuulikuid rajada) ning veesügavus on piisavalt madal, et arendajatel oleks kulutõhus sinna parki püstitada. Oluline on ka see, et antud alal puuduvad looduskaitse seisukohalt täiendavad piirangud (hülge liikumisteed ja maismaa ja veelindude linnukoridorid eemal). Ühtlasi puudub suur kattuvus teiste majandussektoritega (nt traalimisega). Tegemist on tuuleenergeetika arenduste mõistes väga hea ja potentsiaalse asukohaga. Näiteks võib tuua asjaolu, et keskkonnakaitse osas on Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuring: „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks“4 ja selle uuringu käigus uuriti alasid Saaremaast Läänes asuvatel aladel. Antud tööd teostas Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Teostatud inventuuri käigus tuvastati uuringualalt Loodusdirektiivi 4 https://www.envir.ee/sites/default/files/inventuuri_lopparuanne_02.06.2020.pdf 38 elupaigatüübi karide levik (kogupindala alal 228 km2 , 48% uuringualast). Muid direktiivides ega teistes loodusväärtuste nimekirjades olevaid merepõhja elupaigatüüpe ega liike uuritud alal ei leitud. Loodusdirektiivi elupaigatüübi esinemine alal ei eelda selle eraldi kaitse alla võtmist. Ekspertide hinnangul on Eestis karid olemasolevate kaitsealade võrgustikuga kaetud. Mõju keskkonnale on väike, sest meretuuleparkideks mõeldud alade osas on merealaplaneeringu koostaja, milleks on Rahandusministeerium, arvesse võtnud kõiki looduskaitselisi aspekte. Selliste loodusobjektide, mille osas olemasolevad kaitsealad on juba olemas, kaitse alla võtmisel tuleb kaaluda alternatiivseid asukohti väljaspool tuuleenergeetika tootmiseks sobilikke alasid ja analüüsida kaitstavatele loodusobjektidele tuuleparkide rajamise võimalusi. Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmisel tuleks lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele hinnata sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja analüüsida teiste riiklike strateegiliste eesmärkide, sh kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalusi. Mõju sihtgrupi halduskoormusele: Hoonestusloa menetluse läbiviija on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet ja regionaalarenguga tegelevate institutsioonidele halduskoormuse kasva ette näha ei ole. Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus sihtrühmadele sõltub konkreetsesse piirkonda avamerre planeeritava majandustegevusega. Ehitustegevusega seonduvad töökohad on ajutise iseloomuga, sest on seotud konkreetse ehitise püstitamisega avalikusse veekogusse. Muude töökohtade arv on seotud majandustegevusega avalikus veekogus (vesiviljelus, avamere tuuleparkide hooldus jne) ja seotud hoonestusloa tähtajaga. Hoonestusloa maksimaalne tähtaeg on 50 aastat ja seda võimalik ka pikendada. Seega on tegemist pikaajaliste töökohtade loomisega. Hetkel on pädeval asutusel menetluses 4 meretuulepargi hoonestusloa menetlust. Pärast merealaplaneeringu kehtestamist võib mõju sagedus kasvada, sest huvi merre ehitamise vastu on ettevõtjate hulgas nii meretuuleparkide kui ka vesiviljeluse osas väga suur. Seda kinnitavad ka mitmed hoonestusloa taotlused (meretuuleparkide osas ootel ca 10 taotlust), mis on esitatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Arvestades hoonestusloaga ja merre ehitamise kulukust, esitatakse pikemas perspektiivis hoonestusloa menetluse taotlusi siiski harva. Ebasoovitavate mõjude risk on seotud kohaliku kogukonna kohatise vastuseisuga merre ehitamise osas. Näitena võib tuua MTÜ Hiiu Tuule kohtukaasus Hiiu Meretuulepargi rajamise vastu. Paremaks üksteise mõistmiseks on vajalik avatud diskussioon, õigeaegne teavitus ja põhjalikum selgitus arenduse kohta. Eelnõuga sätestatavad muudatused seaduses otseselt seda teemat ei puuduta. Täpsustatud on, et hoonestusloa menetlusega seonduvate uuringutes tuleb arvesse võtta ka merealaplaneeringus väljatoodud erinevate mõjude hindamiste kohustust. Ebasoovitavaks mõjuks loetakse eelkõige visuaalset reostust ja see mõju on pärast meretuuleparkide püstitamist vähemalt 50 aastat. Eesti ei ole hetkeseisuga veel ühtegi avamere tuuleparki ja seega on vastuseis meretuuleparkidele pigem selles, et mõju suurust visuaalse reostuse osas oletatakse. On harjutud sellega, et vaade merealale on selline, kus puuduvad ehitised. Ebasoovitavate mõjude riskid majandusele puuduvad. 6.8.2 Üldine mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ja majandusjulgeolekule. Sihtrühm: Kogu Eesti elanikkond 39 Mõju ulatus: Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus aitab kaasa sellele, et väheneb risk ehituste mõjule riigikaitseliste ehitiste puhul. Samuti saab juba enne hoonestusloa menetluse algust kontrollida, et elutähtsa teenuse ja olulise ehitise rajamise juures ei oleks isikuid, kes avaldavad negatiivset mõju riigi julgeolekule. Eelnõuga tehtav EhS § 120 muudatus loob selge kohustuse kõikide tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamise, ümberehitamise ja laiendamise kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumiga. Siiani kehtis püstitamise ja laiendamise kohustus tuulegeneraatorite puhul siis, kui planeeritava ehitise kõrgus oli üle 28 m ja ka siis, kui tegemist oli ehitisega, mis võis kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb tuuliku ümberehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga üksnes juhul, kui tuulik asub riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel. Eelnõuga sätestatakse üheselt, et kõikide tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ümberehitamine tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada olenemata nende asukohast. Muudatuse jõustumine aitab kaasa riigi julgeoleku tagamisele, määratledes selge kohustuse kooskõlastada Kaitseministeeriumiga tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamine, laiendamine ja ümberehitamine. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et võimaldab laiemalt senisest avastada võimalikud negatiivsed mõjud riigi eelhoiatussüsteemidele enne nende reaalset tekkimist, mis aitab kaasa riigi kaitsevõime säilitamisele. Samas, kuna tegemist on täpsustavad laadi muudatusega ning kooskõlastuskohustus kehtib suurel osal juhtudest ka praegu, siis ei ole tegemist olulise mõjuga. Kavandatava muudatuse jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna elutähtsa süsteemi töövõime häirimise ja katkestamise kriminaliseerimine võimaldab õiguskaitseasutustel koheselt ning tõhusamalt teoga kaasneda võivale julgeolekuohule (eiti kui tegemist on riigikaitseliste süsteemidega) reageerida. Samuti on paremini tagatud karistusõiguslik heidutus ja preventsioon, kuna muudatuse eesmärk on ennetada isikute seadusest hälbivat käitumist. Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu majanduslikule survele. Majanduslik surve võib lähtuda nii välisriikidest, kui riigi enda suveräänsetest otsustest. Eesti on väike avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest, mistõttu on meie haavatavus üldises plaanis pigem kõrge. Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamisega seotud teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine. Riigil peab olema teadmine, kes on need ettevõtjad, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega ja kust tulenevad selleks vajalikud finantseerimise vahendid, et riik omaks ülevaadet ja võimalust vajadusel sekkuda. Seonduvalt muudatustega regulatsioonis ei ole ette näha vajadust läbi viia ümberkorraldusi riigiasutustes ja sellega seonduvalt on seaduse muudatusega seotud mõju väike. Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldamise sagedus on seotud iga merre ehitatava ehitise hoonestusloa andmise menetlusega, mille käigus teostatakse kontroll hoonestusloa taotleja osas. Eelnõus täpsustakse kontrolli käigus kontrollitav teave nii dokumentide kui muu informatiivse materjali näol. 6.8.3 Mõju halduskoormusele. Mõju sihtrühm: eraõiguslikud juriidilised isikud 40 Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, sest muudatused seaduses ei too kaasa suuri, olulisi muudatusi halduskoormuses. Juriidiliste isikute puhul tuleb võrreldes kehtivale seadusele esitada mingil määral rohkem dokumente (näiteks hoonestusloa menetluse alustamisel) või jälgida, et kõikide loamenetluste puhul oleks järgitud kooskõlastamisega seotud nõudeid. Mõju ulatus riigiasutustele on keskmine, sest lisaks ühe täiendava töökoha loomisele tuleb tõhustada järelevalvet. Lisaks täieneb ja osaliselt ka muutub lubade taotlemise ja väljastamise protsess. Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudetava regulatsiooniga kaasneb keskmine mõju halduskoormusele. Mõju halduskoormusele ei avaldu eraisikutele, sest üldjuhul ei puuduta antud muudatus seaduses tavakodanikke. Muudatuse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud: Mõnevõrra võib suureneda menetlejate koormus seoses täiendatud süüteo koosseisuga. Täiendavaid kulusid ja tulusid ei kaasne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigi tegevused: Töö teostaja: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet: Hoonestuslubade menetlemine on ka täna nende tegevuse osa. Hoonestuslubade menetluste mahu kasvamisel on vajalik ühe täiendava töökoha loomine TTJA-sse (aastane maksumus ~32000 €), mis tuleb taotleda riigieelarvest. Uuringute ja mõjude hindamise maksumus sõltub riigi poolt hoonestusloa menetluse läbiviimise ala suurusest, asukohast ja tööde mahust. Selliste uuringute ja analüüside eest tasub hoonestusluba sooviv isik. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele: Esmase hinnangu kohaselt valitsusasutused eelnõu muudatusega seonduvalt täiendavate ametikohtade loomist ette ei näe ja sellega seonduvalt ei ole ette näha täiendavaid tööjõu kulutusi. Kulud valitsusasutusele tekkivad hoonestuslubade enampakkumisele eelnevates ja hoonestusloa enampakkumisega seonduvatest tegevustest. Mõju sagedus on seotud hoonestusloa menetluste arvuga. Hoonestusloa menetlemise käigus tehtavateks uuringuteks ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks vajalik rahade taotlus esitatakse ministeeriumite poolt Vabariigi Valitsusele. Antud kulude suurus täpsustub täiendava uuringu käigus ja sõltub sellest, kui suurele merealale soovib riik ise hoonestusloa menetluse läbi viia ja antud hoonestusload enampakkumisele panna. Uuringutega seonduvad kulud võivad ulatuda näiteks meretuulepargi arendamiseks taotletava hoonestusloa puhul kokku ca 2 miljoni euroni. Peamisteks uuringuteks on merepõhja elupaigatüüpide levik ja kaitstavate liikide esinemine, merepõhja geoloogiline uuring, sh setete koostis, hoovused ja hüdrodünaamika, kevad- ja sügisrände ning sulgimisperioodil peatuvate veelindude loendus, kevad- ja sügisrändel olevate lindude visuaalloendus, maismaalindude ränne, viiger- ja hallhüljeste uuring, käsitiivaliste uuring, kalastiku uuring, tuleviku kliimatingimuste uuring, välisõhus leviva müra ning õhusaaste uuring. Seonduvalt asukohaga merel võib uuringute nimekiri olla muutuv. Uuringute aeg kokku võib kesta umbes kolm aastat. Täiendavad kulud on seotud keskkonnamõju 41 hindamise läbiviimisega. Keskkonnamõju hindamisega seonduvalt tuleb tasuda lisaks uuringutele veel keskkonnamõju hindamise läbiviimisega seotud projektijuhtimisega, mõju hindamise dokumendi koostamisega, avalikustamisega jne seotud kulud, mis võivad ulatuda kuna 0,5 miljoni euroni. Eeldatavad tulud on enampakkumisest või valikpakkumisest kõik tulud, mis ületavad pakkumise alghinna, mille moodustavad riigi poolt hoonestusloa menetlusest tehtud kulud ja enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seonduvad kulud. Lisaks tasub hoonestusloa omanik riigile hoonestustasu, mis on ca 300000 eurot 1 ruutkilomeetri kohta aastas5. Võimalike sundvõõrandamistega kaasnevaid tulusid ja kulusid ei ole võimalik antud eelnõu raames hinnata, sest tänaseks ei ole veel ühtegi hoonestusluba välja antud ja sellega seonduvalt ei ole ka ühtegi meretuuleparki püstitatud. Ei ole võimalik hinnata riigile laekuvaid trahvisummasid või sunniraha olukorras, kus ettekirjutus on esitatud vaid ühele maismaa tuulepargile ning ka see ei ole täidetud. Kui on olukord, kus ebaseaduslikult püsitatud ehitise puhul määratakse sunniraha, mida saab aastas sisse nõuda 2 korda, siis on aastas võimalik sissenõutav maksimaalne sunniraha määr seaduse muudatuse järgi 900 000 eurot. Trahvide määramine sõltuv asjaolust, kas ja mil määral on karistuse määramine otstarbekas. Eeldatavat trahvisummat seaduse muudatusega seonduvalt on antud eelnõu väljatöötamise etapis raske hinnata. Kaudsete tuludena kaasnevad tulud majandustegevuse elavdamisest tulenevatest maksutuludest, milles üks osa on näiteks tööjõu maksutulu tuulikute püstitamisega seonduvalt ja teine osa püsitatud ehitiste jooksvad hooldus ja muude tegevustega seonduvad töökohtade maksutulud. Täpseid maksutulusid ei saa hinnata, sest need erinevate ehitistega seonduvalt erinevad. Majanduslikust seisukohast võib tuua näitena, et 1000 MW suurune tuulepark tähendab 2+ mlrd € suurust investeeringut Eesti majandusse ja toodab ~4,4 TWh elektrit. 8. Rakendusaktid Vabariigi Valitsuse määrus „Riigi poolt alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa menetlemise kord ja hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamise nõuded“ Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1132 lõige 6 alusel ja sellega kehtestatakse riigi poolt välja valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord. Määruse eesmärk on riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealade enampakkumisele suunamine. Kavand on lisatud eelnõule. Majandus- ja taristuministri määrus: „Konkureerivate hoonestuslubade taotluste tingimused ja hindamise kord“ Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1139 lõike 4 alusel ja selle alusel hindab menetleja konkureerivaid taotlusi. Määruse kavand on lisatud eelnõule. 5 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf. Hinnatud riigitulud meretuuleparkide puhul on hoonestustasu, tööjõukulud, tarbitud toodete ja teenuste käibemaks, potentsiaalne tulu statistikakaubandusest. 42 Majandus- ja taristuministri määrus „Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise ning konkursi osalustasu arvutamise metoodika“ Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11310 lõike 15 alusel. Määruse kavand on lisatud eelnõule. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. Juba algatatud hoonestuslubade taotlused menetletakse lõpuni nende menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt. Pärast Eesti Merealaplaneeringu kehtestamist (eeldatavalt 2022. a I kv) on võimalik alustada hoonestuslubade menetlusi ehitusseadustikust tulenevate sätete alusel. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu töötati välja koostöös Rahandusministeeriumi riigivara- ja planeerimisosakondadega, Keskkonnaministeeriumi õigus-, merekeskkonna- ja keskkonnakorralduse osakondadega, Sise-, Kaitse- ja Maaeluministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti spetsialistidega. Karistusseadustiku muudatuse osas konsulteeriti Justiitsministeeriumiga. Eelnõu esitati kooskõlastamisele kõikidele eelpool märgitud ministeeriumitele ja huvigruppidele saadeti teavitus eelnõu esitamisest EISi. Eelnõus on arvesse võetud erinevate ministeeriumite ettepanekuid, ministeeriumite eriarvamuste puhul on leitud üheskoos kõikidele osapooltele vastuvõetav lahendus. Toimunud on kohtumised kõikide ettevõtjate ja organisatsioonidega, kes esitasid omapoolsed kommentaarid eelnõu kohta. Peaasjalikult tuuleparkide arendajad ei nõustunud sätetega, mis puudutavad ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja kasutusloa andmisest keeldumist. Lähtuvalt arendajate poolt esitatud ettepanekutest on Kaitseministeeriumiga koostööd muudetud eelnõu sõnastust. Kooskõlastamise käigus esitatud märkused on välja toodud kooskõlastustabelis (seletuskirja lisad 4 ja 5). Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, … 2021. a 43
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel