EELNÕU
01.06.2021
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadus
§ 1. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 teises lauses asendatakse sõnad „varale või keskkonnale“ sõnadega „varale,
keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile“;
2) paragrahvi 44 täiendatakse punktidega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„101) ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, mida ei ole
võimalik vältida ega välistada;
102) samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos realiseerimine
ei ole võimalik;“;
3) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja § 55 punktis 9 asendatakse sõna „, või“
sõnaga „;“;
4) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) ehitusloa andmisel ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja ehitis kujutab ohtu
riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada,
kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga.“;
5) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 91 järgmises sõnastuses:
„91) ehitis ei vasta käesoleva seadustiku § 120 lõike 3 alusel antud kooskõlastusele ja ehitise
kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada,
kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga või;“;
6) paragrahvist 104 moodustatakse 12. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„1. jagu
Kohaldamisala“;
7) paragrahvi 104 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse avalikus veekogus ehitise ehitamisele ja avaliku
veekogu koormamisele kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.“;
8) paragrahvidest 105–113 moodustatakse 12. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse
järgmiselt:
„2. jagu
Avalikus veekogus ehitise ehitamine“;
9) paragrahvi 105 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) ehitisele, nagu ujuvhotell, -saun, -restoran ja muu kaldalt tulijaid teenindav ehitis, mis ei ole
veesõiduk.“;
10) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kaldaga funktsionaalselt seotud või“;
11) paragrahvi 108 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seadustiku § 105 lõike 3 punktides 1–4
nimetatud ehitise puhul tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist taotleda hoonestusluba käesoleva
seadustiku § 1133 alusel.“;
12) paragrahvi 108 lõikes 3 asendatakse sõnad „veeseaduse § 218 lõikes 2 hoonestusloa
taotlusele esitatavatest nõuetest“ sõnadega „§ 1133 lõikes 2“;
13) paragrahvi 109 lõikes 2 asendatakse sõnad „veeseaduse §-s 223“ sõnadega „käesoleva
seadustiku §-s 11311“;
14) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
15) seadustiku 12. peatükki täiendatakse 3. ja 4. jaoga järgmises sõnastuses:
„3. jagu
Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega
§ 1131. Hoonestusluba
(1) Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa sellel püsiva
asukohaga ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu
ehitisega koormamiseks taotlema hoonestusluba.
(2) Ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele seda kohaldatakse, on hoonestusloa
oluline osa ning kuulub hoonestusloa omajale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud
ehitis ja tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja
kuulub riigile.
(4) Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa
oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti.
(5) Avaliku veekogu koormatava ala moodustab ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste
alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks
alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste
laiusgabariidist lähtuvalt. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka
tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised
vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitise alune pind.
(6) Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele, avalikku veekogusse
paigaldatavale navigatsioonimärgile, kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele ega käesoleva
seadustiku § 105 lõike 3 punktis 6 sätestatud ehitistele.
§ 1132. Riigi alustatud hoonestusloa menetlus
(1) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu:
1) meretuulepargiga riikidevahelise koostööprojekti elluviimiseks;
2) vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike
rajatistega.
(2) Riik võõrandab hoonestusloa 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates
enampakkumisel või valikpakkumisel.
(3) Pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa
taotlused tagastab pädev asutus läbi vaatamata.
(4) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 1136.
(5) Riigi alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa menetlemise korra ja hoonestusloa
enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
§ 1133. Hoonestusloa taotlemine
(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (käesolevas
jaos edaspidi pädev asutus).
(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ehitise kasutamise otstarve;
2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed;
3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala;
4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;
5) avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise puhul tuuleelektrijaama potentsiaalne
võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud
juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja;
6) esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa
andmise otsustamiseks teha;
7) hoonestusloa taotletav kestus;
8) äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride,
mittetulundusühingute liikmete ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed;
9) teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva
ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist;
10) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed
ja dokumendid.
(3) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike
rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega
koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamist
pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa
taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa
taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse
andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele.
§ 1134. Hoonestusloa menetluse algatamine
(1) Hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsustab pädev asutus.
(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse
käesoleva seadustiku § 1137 lõikes 3, § 1139 lõikes 4 või § 11311 lõikes 4 sätestatud tähtaja
jooksul. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(3) Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus:
1) isiku, kelle taotlust hakatakse menetlema;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise;
3) vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise
otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja;
4) vajaduse korral tingimused, mida peab arvestama, kui taotlusaluse ala kohta on algatatud
rohkem kui üks hoonestusloa menetlus või taotlusaluse veekogu piiritletava ala koormamiseks
kehtib teine hoonestusluba;
5) muud vajalikud tingimused.
(4) Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa
algatamisel määratud uuringute tegemise ja muude tingimuste täitmise tähtaegu.
§ 1135. Asjaomase asutuse arvamus
(1) Pädev asutus esitab hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele.
Tähtaeg arvamuse andmiseks on 30 päeva. Kui asjaomane asutus ei ole arvamust määratud
tähtaja jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada asjaomase asutuse
arvamuseta.
(2) Asjaomane asutus annab arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud
võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse
toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.
(3) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse
kujundamiseks vajalikke dokumente ja lisateavet.
(4) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek keelduda hoonestusloa algatamisest, kui:
1) asjaomase asutuse ohuhinnangul tekib hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või
kavandatava ehitise puhul oht inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule,
elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele
ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud tähtaja jooksul asjaomase asutuse poolt
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente ja lisateavet ega taotlenud nende esitamise
tähtaja pikendamist;
3) hoonestusloa taotleja poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud dokumendid või
lisateave on ebaõiged ja hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul asjaomase asutuse
esitatud puuduste kõrvaldamise nõudest arvates puudusi kõrvaldanud.
§ 1136. Hoonestusloa taotluse teade
(1) Kui asjaomane asutus ei tee käesoleva seadustiku § 1135 lõike 4 alusel ettepanekut keelduda
hoonestusloa algatamisest ega esine § 11311 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, avaldab pädev
asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes
üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(2) Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed ning käesoleva seadustiku §-s
1137 sätestatud täiendavate hoonestusloa taotluste esitamise kord ja tähtaeg.
§ 1137. Täiendav hoonestusloa taotlus
(1) Paragrahvi 1136 lõikes 1 sätestatud teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on huvitatud
isikul õigus esitada sama piiritletud veekogu osa ehitisega koormamiseks omapoolne käesoleva
seadustiku §-s 1133 sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus.
(2) Pädeval asutusel on õigus lühendada tähtaega käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
täiendava hoonestusloa taotluse esitamiseks, kuid mitte alla 30 päeva, kui taotletud
hoonestusloa andmisel on ettenähtav, et puudub teiste isikute huvi omapoolsete hoonestusloa
taotluste esitamiseks.
(3) Kui käesoleva seadustiku § 1136 lõike 2 kohaselt avaldatud teates märgitud tähtaja jooksul
ei esitata täiendavat hoonestusloa taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise
otsuse 90 päeva jooksul nimetatud tähtaja lõppemisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval
asutusel õigus tähtaega pikendada.
(4) Kui käesoleva seadustiku § 1136 lõike 2 kohaselt avaldatud teates märgitud tähtaja jooksul
esitatakse täiendav hoonestusloa taotlus ja ehitis, millega avaliku veekogu piiritletud osa
soovitakse koormata, erineb oluliselt esimeses hoonestusloa taotluses kirjeldatud ehitisest,
esitab pädev asutus täiendava hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele
asutustele käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras.
§ 1138. Hoonestusloa taotluse muutmine
(1) Kui hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala muudetakse enne
hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt
arvamust käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras. Avaliku veekogu koormatava ala
vähendamise korral võib pädev asutus jätta asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimata.
(2) Hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala võib põhjendatud juhul
muuta pärast käesoleva seadustiku § 1136 kohaselt teate avaldamist ja § 1139 kohast menetlust.
Kui ala nihutatakse või suurendatakse pärast nimetatud teate avaldamist või menetlust üle 33
protsendi, avaldab pädev asutus käesoleva seadustiku § 1136 kohaselt uue teate ning täiendavate
taotluste esitamise korral menetleb taotlusi käesoleva seadustiku § 1137 lõike 4 ja § 1139
kohaselt.
§ 1139. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine
(1) Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud rohkem kui
üks hoonestusloa taotlus (edaspidi konkureeriv taotlus), mille puhul puuduvad käesoleva
seadustiku §-s 11311 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused,
algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid.
(2) Pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi, lähtudes:
1) asjaomase asutuse arvamusest;
2) planeeringutes toodud suunistest;
3) keskkonnakaalutlustest;
4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust;
5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest;
6) riigi majanduslikust kasust;
7) merealale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast;
8) projekti sotsiaalsest kasust;
9) mereala koormamisel mereala kasutamise otstarbest;
10) mereala koormamisel vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatest eesmärkidest;
11) mereala koormamisel riigi eelistusest mereala kasutamisel.
(3) Nende konkureerivate taotluste alusel, mis ei saanud hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud kõrgemaid punkte, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest
keeldumise otsuse.
(4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse 90 päeva
jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul
on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(5) Konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 11310. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine
(1) Kui konkureerivad taotlused said hindamisel võrdsed või kuni kümne protsendi ulatuses
erinevad punktid, ei tee pädev asutus käesoleva seadustiku § 1139 lõikes 4 sätestatud otsust ja
korraldab 60 päeva jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates konkureerivate
taotluste esitajate vahel konkursi kirjaliku enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).
(2) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus:
1) enampakkumise alghinna sõltuvalt koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest ja ehitise
tüübist;
2) tagatisraha suuruse, mis on meretuuleparkide puhul kaks protsenti ja muude ehitiste puhul
kümme protsenti enampakkumise alghinnast;
3) pakkumisele esitatavad nõuded.
(3) Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumise korral tagatisraha tagastatakse.
Konkursi võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktide 3 ja 5 alusel konkursi nurjunuks tunnistamist
põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata.
(5) Pädev asutus ei kvalifitseeri konkureeriva taotluse esitajat konkursil osalejaks, kui ta ei ole
tähtaja jooksul tasunud tagatisraha või ei täitnud konkursil osalemiseks käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktis 3 nimetatud nõudeid.
(6) Pädev asutus lükkab konkursil osaleja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele.
(7) Pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks, kui:
1) on rikutud konkursi läbiviimise korda;
2) ainult üks konkureeriva taotluse esitaja kvalifitseeritakse konkursil osalejaks;
3) pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil osaleja on esitanud valeandmeid;
4) esitati ainult üks nõuetele vastav pakkumine;
5) jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud
summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi;
6) ühtegi konkureeriva taotluse esitajat ei kvalifitseerita konkursil osalejaks;
7) ei esitatud ühtegi nõuetele vastavat pakkumist;
8) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada konkursi tulemust.
(8) Konkursi nurjunuks tunnistamise korral käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1, 3 või 6–8
sätestatud juhul korraldab pädev asutus 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates
konkureerivate taotluste esitajate vahel uue konkursi.
(9) Konkureeriva taotluse esitajal, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks
tunnistamise, ei ole lubatud osaleda käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel korraldataval uuel
konkursil ja pädev asutus teeb tema taotluse puhul hoonestusloa menetluse algatamisest
keeldumise otsuse.
(10) Hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil
kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul.
(11) Kui konkursil kõrgeimat hinda pakkunud osaleja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul
või võtab hoonestusloa taotluse tagasi, algatatakse hoonestusloa menetlus paremuselt järgmise
hinnapakkumise teinud konkursil osaleja suhtes, kes tasub pakutud summa pädeva asutuse
määratud tähtaja jooksul.
(12) Kui konkurss tunnistatakse nurjunuks käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2, 4 või 5 alusel,
algatatakse hoonestusloa menetlus hoonestusloa taotleja suhtes, kes ainsana kvalifitseeriti
konkursil osalejaks ja ainsana esitas nõuetele vastava pakkumise.
(13) Pädev asutus selgitab käesoleva paragrahvi lõigete 10–12 alusel välja taotleja, kelle suhtes
algatatakse hoonestusloa menetlus, ja teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva
jooksul nimetatud taotleja väljaselgitamisest arvates. Teiste konkureerivate taotluste alusel teeb
pädev asutus sama tähtaja jooksul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse.
Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
(14) Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest
keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 11311
sätestatud asjaolud.
(15) Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja enampakkumise alghinna
määramise ning konkursi tagatisraha metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
§ 11311. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on
ilmselgelt võimatu.
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui:
1) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa
andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist
hoonestusluba;
2) taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringuga;
3) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole
lõppenud;
4) kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering;
5) kavandatava ehitisega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi
julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitse objektile või
majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
6) hoonestusloa taotleja suhtes esinevad käesoleva seadustiku § 1135 lõikes 4, § 1139 lõikes 3,
§ 11310 lõikes 9, § 11310 lõike 13 teises lauses või §-s 11313 sätestatud asjaolud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seadustiku § 104
lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et
hoonestusluba antakse käesoleva seadustiku § 11314 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga.
(4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolust teatavaks saamisest, kui käesolevas
seadustikus pole sätestatud teisiti. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega
pikendada.
§ 11312. Hoonestusloa andmine
(1) Hoonestusloa annab pädev asutus.
(2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused:
1) hoonestusloa omaja;
2) avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus
ruutmeetrites;
3) ehitise või ehitiste asukoht koormataval alal;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindala;
7) hoonestusloa kehtivusaeg;
8) hoonestusloa kasutamise piirangud;
9) muud vajalikud tingimused.
(3) Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa
menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes
hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti
nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala
ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba
või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus ja nende lubade koos realiseerimine ei ole
võimalik.
(4) Avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise kohta üle 33 protsendi küsib
pädev asutus asjaomaselt asutuselt arvamust käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras.
§ 11313. Hoonestusloa andmisest keeldumine
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui:
1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud
tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks;
2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga;
3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga;
4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
5) inimese elule, tervisele, keskkonnale ja varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole
võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või
sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
7) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse tulemuste alusel vaja
muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega.
(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja ja
taotletava ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et kavandatav ehitis või hoonestusloa
taotleja võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist,
riigikaitseobjekti või majandust.
(3) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle taotletav hoonestusluba ei
lähtu riigi olulistest huvidest.
§ 11314. Hoonestusloa kehtivus
(1) Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus arvestab hoonestusloa kehtivusaja
määramisel ehitise liiki ja otstarvet.
(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni
50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne
hoonestusloa kehtivusaja lõppu.
(3) Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa tingimuste muutmise
kohta sätestatut.
(4) Kui hoonestusloa taotlus esitatakse ala kohta, kus on algatatud planeering ning
planeerimismenetlus ei ole lõppenud, võib pädev asutus anda ajutise hoonestusloa. Ajutine
hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul planeeringu kehtestamisest arvates. Kui ajutise
hoonestusloa ja kehtestatud planeeringu vahel vastuolu ei esine, annab pädev asutus ajutise
hoonestusloaga samadel tingimustel käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud tähtajaga
hoonestusloa. Planeeringuga vastuolu korral hoonestusluba ei anta ja ajutise hoonestusloa
kehtivusaeg lõpeb.
§ 11315. Hoonestusloa tingimuste muutmine
(1) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa
tingimusi.
(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule.
(3) Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad
hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
§ 11316. Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise
osaluse võõrandamisel
(1) Hoonestusluba või hoonestusluba omavas äriühingus väärtpaberituruseaduse § 9 tähenduses
olulist osalust omandada sooviv isik (edaspidi käesolevas paragrahvis omandaja) esitab enne
hoonestusloa või äriühingu olulise osa omandamist pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab
vähemalt järgmisi andmeid:
1) omandaja nimi, asukoht, registrikood või isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg,
andmed osaluse kohta teises juriidilises isikus või varakogumis ning andmed nende isikute
kohta, kelle üle omandajal on kontroll;
2) juriidilisest isikust omandaja osanike, aktsionäride või liikmete nimekiri, andmed igale
osanikule, aktsionärile või liikmele juriidilises isikus või varakogumis kuuluvate aktsiate hulga
või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kellel on kontroll
juriidilisest isikust omandaja osanike, aktsionäride või liikmete üle;
3) juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood
või selle puudumise korral sünniaeg;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilisest isikust omandaja puhul konsolideerimisgrupi
struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.
(2) Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool
Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta
aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega
(apostille’ga).
(3) Pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete
täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.
(4) Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloa või hoonestusluba omavas
äriühingus olulise osaluse teisele isikule võõrandamise kohta.
(5) Pädev asutus teeb hoonestusloa ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise
osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise otsuse, võttes omandaja puhul arvesse
käesoleva seadustiku §-s 11313 sätestatut. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või
hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamisest keeldumise otsuse, siis
hoonestusloa võõrandamine ja omandamine on keelatud ja keeldu rikkudes tehtud tehing
tühine.
(6) Pärast hoonestusloa üleminekut teisele isikule muudab pädev asutus hoonestusloal omaja
andmed. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks.
§ 11317. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja
taotluse alusel.
(2) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui:
1) hoonestusloa omaja seda taotleb;
2) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi;
3) hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud
hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja
pikendamist;
4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise
hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega
taotlenud uut tähtaega ehitusloa andmiseks;
5) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale,
keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele,
riigikaitseobjektile või majandusele;
6) hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu
maksmisega;
7) hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise
otsustamist.
(3) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb
käesoleva seadustiku § 11313 lõikes 2 sätestatud alus.
(4) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud
hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole
seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettekirjutust ei pea tegema, kui selle täitmine on ilmselgelt
võimatu.
(5) Kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, hõlmab ehitist, mis mõjutab elutähtsa
teenuse toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või riigikaitseobjekti, on riigil õigus
nimetatud ehitis avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja
avalikes huvides omandamise seadust.
§ 11318. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega
(1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa
püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.
(2) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist
hoonestusloaga samadel tingimustel. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev
asutus.
§ 11319. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel
Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks
osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole
määratud teisiti.
4. jagu
Hoonestustasu
§ 11320. Hoonestustasu
(1) Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise
omanik igal aastal maksma hoonestustasu.
(2) Hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega
maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu
koormatava ala pindalast lähtudes.
(3) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse
protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse
tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala
hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni
1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja
tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pindala.
(4) Hoonestustasu määramiseks arvutab Maa-amet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud
maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa
keskmise väärtuse.
§ 11321. Hoonestustasu maksmise kord
(1) Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast
päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks
tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse
lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust
veekogust eemaldamiseni.
(2) Pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb
hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku § 11320 lõikes 2 või 3 sätestatud
tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel
kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse tuuleelektrijaama
puhul hetke, kui tuuleelektrijaam annab esimest korda võrku elektrienergiat.
(3) Hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud korra kohaselt.“;
16) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „käesoleva“ sõnadega „lõike
punktis 1¹ ja käesoleva“;
17) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;“;
18) paragrahvi 120 lõikes 3 asendatakse sõnad „ehitusloa eelnõu“ sõnadega „ehitusloa ja
kasutusloa eelnõu“;
19) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimine.“;
20) paragrahvis 133 asendatakse arv „64 000“ arvuga „450 000“;
21) paragrahvi 134 lõikes 1, § 135 lõikes 1 ja § 136 lõikes 1 asendatakse sõnad „varale või
keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale, riigikaitseobjektile või riigi julgeolekule“;
22) paragrahvi 134 lõikes 2, § 135 lõikes 2, § 136 lõikes 2, § 137 lõikes 2, § 138 lõikes 2, § 139
lõikes 2 ja § 140 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „100 000“.
§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises
sõnastuses:
„§ 251. Enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse
menetlemine
Enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse
lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse alusel
hoonestusloa menetluse algatamisele, hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale
ehitusseadustiku nimetatud sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse taotluse esitamise ajal
kehtinud õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest keeldumine,
hoonestusloa andmine või sellest keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja kehtetuks
tunnistamine.“.
§ 3. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse 81. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) „Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi,
liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva rikkumise või
hävitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi
normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi töövõime teadva häirimise või katkestamise eest,
kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või Eesti Vabariigi julgeolekule,
sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele – karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega“;
2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või 2“.
§ 5. Maa hindamise seaduse muutmine
Maa hindamise seaduse § 61 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Veeseaduse muutmine
Veeseaduse 8. peatüki 3. ja 4. jagu tunnistatakse kehtetuks.
Riigikogu esimees Jüri Ratas
Tallinn, „........”...........................” 2021. a.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2021. a.
Lisa 3
Seletuskirja Lisa 1
EELNÕU KAVAND
XX.XX.2021
Vabariigi Valitsus
määrus
Riigi alustatud avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusloa
menetlemise kord ja hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel
võõrandamise nõuded
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1132 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse riigi alustatud avaliku veekogu ehitisega koormamiseks
hoonestusloa menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel
võõrandamiseks.
1.peatükk
HOONESTUSLOA MENETLUS
§ 2. Hoonestusloa taotlemine
(1) Riik esitab hoonestusloa taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi
pädev asutus).
(2) Riiki esindab hoonestusloa taotluse menetlemisel valdkonna eest vastutava ministri juhitav
ministeerium või tema poolt volitatud isik (edaspidi riik).
(3) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama ehitusseadustiku § 1133 lõike 2 punktides 1–6
sätestatud andmeid.
§ 3. Hoonestusloa menetluse algatamine
(1) Pädev asutus teeb 30 päeva jooksul riigi hoonestusloa taotluse saamisest hoonestusloa
menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse.
(2) Pädev asutus esitab riigi hoonestusloa taotluse asjaomastele asutustele arvamuse andmiseks
ehitusseadustiku § 1135 alusel.
(3) Hoonestusloa taotluses esitatud koormatava ala muutmisel lähtutakse ehitusseadustiku §
1138 lõikes 1 sätestatust.
(4) Hoonestusloa menetluse algatamisel lähtub päev asutus ehitusseadustiku § 1134 lõige 3
punktidest 1-3 ja 5.
§ 4. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on
ilmselgelt võimatu ja ilmnevad ehitusseadustiku § 11311 lõike 2 punktides 1 – 4 nimetatud
asjaolud.
§ 5. Hoonestusloa andmine
(1) Hoonestusloa annab pädev asutus.
(2) Hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa tingimused lähtuvalt ehitusseadustiku §
11312 lõikest 2.
(3) Hoonestusloa omaja on kuni hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise võitja
väljakuulutamiseni riik. Pärast enampakkumise või valikpakkumise võitja väljakuulutamist on
hoonestusloa omaja pakkumise võitja.
2. peatükk
HOONESTUSLOA AVALIK ENAMPAKKUMINE VÕI VALIKKPAKKUMINE
§ 6. Hoonestusloa avaliku enampakkumise või valikpakkumise menetlus
(1) Hoonestusloa avaliku enampakkumise või valikpakkumise väljakuulutamisel lähtutakse
riigivaraseaduse § 58 lõikest 1.
(2) Hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise teates esitatakse järgmine info:
1) olulised andmed hoonestusloa kohta;
2) tähtaeg, mille jooksul saab teha avalikku enampakkumist või valikpakkumist, ning koht,
kuhu nimetatud avalik enampakkumine või valikpakkumine esitatakse.
§ 7. Hoonestusloa avalik enampakkumine
(1) Hoonestusloa avalikul enampakkumisel lähtutakse riigivaraseaduse § 66 lõigetest 1-5.
(2) Hoonestusloa avaliku enampakkumise läbiviija on pädev asutus.
(3) Enampakkumisele registreerimine toimub ja enampakkumise protseduur viiakse läbi ainult
eesti keeles.
(4) Võõrkeelne avaldus enampakkumisel osalemiseks peab olema tõlgitud vandetõlgi poolt
eesti keelde.
(5) Enampakkumise läbiviijal on õigus jätta enampakkumisele registreeruda sooviv isik
enampakkumisele registreerimata, kui isik ei esita nimetatud tõlget ja dokumendi sisu ei ole
seetõttu enampakkumise läbiviijale mõistetav.
§ 8. Hoonestusloa avalik valikpakkumine
(1) Hoonestusloa avaliku valikpakkumise väljakuulutamisel lähtutakse riigivaraseaduse §72
lõikest 1.
(2) Valikpakkumise lisatingimused peavad olema lisatud hoonestusloa valikpakkumise
väljakuuluutamise teates.
§ 9. Tutvumine enampakkumise või valikpakkumise dokumentidega
(1) Pärast avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate avaldamist võivad kõik asjast
huvitatud isikud tutvuda:
1) korraldaja eelnevalt määratud ajal ja kohas võõrandatava hoonestusloaga ja võõrandamise
lepingu oluliste tingimustega;
2) valikpakkumise lisatingimustega;
3) hoonestusloa andmise aluseks olevate dokumentidega ning uuringutega.
§ 10. Alghind
(1) Hoonestusloa enampakkumise või alghinna määramisel võetakse aluseks hoonestusloaga
seotud riigi poolt tehtud kulutused läbiviidud uuringutele, tellitud analüüsidele, mõjude
hindamisele ja muud hoonestusloa menetluse käigus tehtud kulutused.
(2) Meretuuleparkide hoonestusloa alghinna hulka arvestatakse võrguettevõtja poolt rajatav
võrguliitumine.
§ 11. Osavõtutasu
(1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel lähtutakse osavõtutasu määramisel
riigivaraseaduse §-st 61.
(2) Osavõtutasu tagastatakse pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise
nurjumisel. Enampakkumise võitja makstud osavõtutasu võetakse arvesse enampakkumisel
pakutud summa osalise tasumisena.
§ 12. Enampakkumisel ja valikpakkumisel osalemise tingimused
Enampakkumisel ja valikpakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis sisaldab:
1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti aadressi, telefoninumbrit;
2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma ilma sentideta, mis ei tohi olla alla
alghinna;
3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele;
4) nõustumine enampakkumises ja valikpakkumises osalemiseks pakkumise teates kehtestatud
tingimustel;
5) osaleja finantsvõimekuse garantii tootmise rajamiseks;
6) pakkumise tegemise kuupäev;
7) pakkumise esitaja allkiri.
§ 13. Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste teatavaks tegemine
(1) Nõuetele vastavate pakkumiste hulgast selgitab pädev asutus välja kõrgeima pakkumise.
(2) Enampakkumise ja valikpakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja.
(3) Kui kirjalikus enampakkumises või valikpakkumises osalejad on teinud võrdse kõrgeima
pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor.
(4) Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine.
(5) Enampakkumise ja valikpakkumise tulemused kantakse protokolli ja enampakkumise
tulemuste teatavaks tegemiseks edastatakse protokoll e-postiga pakkumise esitanud isikutele
viie tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates aadressile, mis pakkumise
avalduses on märgitud dokumentide kättesaamise aadressina.
§ 14. Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamine
(1) Komisjon otsustab enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamise või
kinnitamata jätmise 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest
arvates.
(2) Enampakkumise ja valikpakkumise tulemuste kinnitamisel tuuakse otsuses välja
enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma.
(3) Enampakkumise ja valikpakkumise konkursi osalustasu tagastatakse viie tööpäeva jooksul
enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Osalustasu
tagastatakse samale pangakontole, millelt osalustasu tasuti.
(4) Enampakkumise ja valikpakkumise võitjale antakse otsustuskorras tähtajaline
hoonestusluba.
(5) Ostuhind osavõtutasu ületava summa osas tuleb enampakkumuse võitja poolt kogu ulatuses
tasuda enne notariaalse müügilepingu sõlmimist notari deposiitarvele või enne notariaalse
müügilepingu sõlmimist enamapakkumise ja enampakkumise konkursil näidatud
arveldusarvele.
§ 15. Enampakkumise ja valikpakkumise nurjumise alused
(1) Pädev asutus võib lugeda enampakkumise ja valikpakkumise nurjunuks järgmiste asjaolude
alusel:
1) ainult üks pakkuja kvalifitseeritakse;
2) ühtegi pakkujat ei kvalifitseerita;
3) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist;
4) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis mõjutada oluliselt enampakkumise tulemust.
§ 16. Enampakkumise ja valikpakkumise lõppemine
Enampakkumine ja valikpakkumine on lõppenud, kui pakkumise tulemused on kinnitatud või
tunnistatud nurjunuks.
Peaminister
Majandus- ja taristuminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Lisa 4
Seletuskirja Lisa 3
rakendusaktide kavandid
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1139 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab avaliku veekogu koormamise kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste
konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise tingimused ja korra.
§ 2. Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamine
(1) Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamine on mitme samale avalikule veekogule
esitatud hoonestusloa hindamine lähtuvalt ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 sätestatud
kriteeriumitest.
(2) Konkureerivate hoonestuslubade hindamise eesmärgiks on tuvastada hoonestusloa taotlus,
mis tagab parima avaliku veekogu kasutuse tuginedes Eesti merealaplaneeringule ja riigi
eesmärkide täitmisele.
§ 3. Taotluste hindamise kord
Pädev asutus võrdleb ja hindab kõiki hoonestusloa taotlusi.
§ 4. Konkureerivate taotluste hindamise alused
(1) Hoonestusloa taotluse hindamisel tuginedes merealaplaneeringule hinnatakse:
1) siia alapunktid hindamisel vastavalt merealaplaneeringule;
2) …
3) …
(2) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel tuginedes riigi arengudokumentidele
lähtuvalt:
1) siia alapunktid, kuidas hinnatakse hoonestusluba lähtuvalt arengudokumentidest;
2) …
3) …
(3) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel tuginetakse riigi eelistusest mereala
kasutamisel:
1) siia alapunktid, mis metoodikat kasutatakse eelistuste seadmisel (VV tegevuskava, riigile
võetud kohustused jne);
2) …
3) …
(4) Hoonestusloa taotluse vastavuse hindamisel lähtuvalt majandustegevuse sisust hinnatakse:
1) siia alapunktid, mida majandustegevuse sisust hinnatakse;
2) …
3) …
(5) Hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuvalt ettevõtja majandusvõimekusest hinnatakse:
1) siia alapunktid, mida ettevõtja majandustingimustest hinnatakse;
2) …
3) …
(6) Hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuvalt majanduslikust kasust hinnatakse:
1) siia alapunktid, mida majanduskasu all hinnatakse;
2) …
3) …
§ 5. Hindamise tulemused
§ 6. Hindamise tulemuste avalikustamine
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
Ehitusseadustiku muutmise seadus
Eelnõu seletuskirja Lisa 5
Rakendusaktide kavandid
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise ja enampakkumise alghinna
määramise kord ning konkursi tagatisraha arvutamise metoodika
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11310 lõike 15 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste võrdsete
hoonestuslubade taotluste vahel hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise ja avaliku
veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste võrdsete hoonestuslubade taotluste
vahel hoonestusloa menetluse konkursi läbiviimise alghinna määramise korra ja tagatisraha
arvutamise metoodika.
§ 2. Konkursi korras hoonestuslubade menetluse tingimused
(1) Konkursi korras hoonestusloa menetlus viiakse läbi nende hoonestusloa taotlejate vahel,
kelle hoonestusloa hindamise punktid olid võrdsed või erinesid vaid 10% ulatuses.
(2) Konkursi korras hoonestusloa menetluse eesmärgiks on anda võimalus läbi enampakkumise
saada õigus hoonestusloa menetlemise algatamiseks konkreetsele avalikku veekogusse.
(3) Konkursi korras hoonestusloa menetluse algatamine ei anna automaatset õigust
hoonestusloa saamiseks.
§ 3. Konkursi väljakuulutamine
§ 4. Konkursi läbiviimine
§ 5. Konkursi tulemuste väljakuulutamine
§ 6. Konkursi läbiviimise alghinna määramise metoodika
(1) Hoonestusloa menetleja võtab konkursi alghinna arvutamisel aluseks…..
(2) …
§ 7. Konkursi läbiviimise tagatisraha arvutamise metoodika
(1) Hoonestusloa menetleja võtab konkursi läbiviimise tagatisraha arvutamisel aluseks…..
(2) …
§ 8. Konkursi alghinna ja osalemise tasu kinnitamine
(1) Konkursi läbiviimise alghinna ja tagatisraha suurus kinnitatakse….. (kelle poolt)
(2) …
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
Lisa 6
Seletuskirja Lisa 4
Kooskõlastustabel
Kommentaar (esitaja), sh algne säte eelnõus Arvesse võtmine ja selgitus, sh
lõplik säte eelnõus
Eesti Energia AS
1. Eelnõuga sätestatakse uus regulatsioon, millega Mittearvestatud
võimaldatakse riigil endal teostada merre ehitamise Eesti-Läti on kinnitanud ühise
hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi sh meretuulepargi eelarenduse
meretuulepargi arendamiseks ning esitada need alad vastastikkuse mõistmise
avalikule konkursile, mis riigile võimaluse memorandumi. Sellega kavatseb
maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu. riik ise kaasa aidata
Juhime tähelepanu, et selline eeldus ei ole senist taastuvenergia arendamisele. Riik
rahvusvahelist turupraktikat arvestades teeb meretuulepargi arendamiseks
põhjendatud. Euroopas on meretuuleparkide riigi eeltöö kuni hoonestusloa
poolse eelarenduse ja oksjonile viimise mudelit saamiseni, hoonestusload
kasutatud (näiteks Hollandis, Saksamaal, pannakse avalikule
Suurbritannias, Taanis), kuid seda on alati tehtud koos enampakkumisele või
taastuvenergia vähempakkumisega. See tähendab, et valikpakkumisele. Riik ei kavatse
pakkumise objektis on taastuvenergia toodangule ise hakata tegelema
makstav subsiidium, mitte arendajate poolt riigile meretuulepargi arendamisega ja
makstav tasu mereala hoonestusõiguse eest. Kusjuures seega ei ole tegemist huvide
riigid on taoliste merealade eelarenduste teostamiseks konfliktiga. Hoonestustasudele
pidanud eelnevalt tegema märkimisväärseid riigi poolt enampakkumisele või
investeeringuid (KMH, ausuuringud, loamenetlused, valikpakkumisele pandud
projekteerimised) ning on lisaks kandnud hoonestusload mõju ei avalda,
võrguühenduse rajamise kulu. Nimetatud oksjonite sest hoonestustasu on kõikidele
tulemusel on üksikutel juhtudel parimad pakkumised hoonestusloa omanikele sarnased.
olnud nn 0-subsiidiumiga st. arendaja ei küsi Seletuskiri on täpsustatud, riik ei
taastuvenergia tootmise eest riigilt toetust. Samas on hakka ise osalema enda poolt
juba täna Eestis kehtivad hoonestustasud 4-12 korda pakkumisele pandud hoonestusloa
kõrgemad võrreldes näiteks Poola ja Lätiga. enam või valikpakkumisel.
Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust regulatsiooniga,
mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise
hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi,
vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad
avalikule konkursile. Eelnõu koostajad on selgitanud, et
riigi huvi ei ole piirata nõudeid või võimalusi
ettevõtjatele, kuid riigil peab olema iseotsustamise
võimalus konkreetsete alade ja majandustegevuste osas.
Eelnõu kohaselt riiki esindav asutus hakkab esitama
merealadele meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi.
Seletuskirja kohaselt võiks selleks asutuseks olla ka
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.
1
Eelnõusse on sisse kirjutatud huvide konflikt, sest
energiaturgude valdkondi juhtiva ja reguleeriva asutuse
ülesandeks ei peaks olema meretuuleparkide
arendamine.
2. EhS § 8 ohutuse põhimõtte muutmine on Arvestatud osaliselt
ebavajalik ning on vastuolus ehitusseadustiku Seoses märkusega on eelnõust
aluspõhimõtetega 1.1. EhS § 8 teine lause nimetab kustutatud elutähtsa teenuse
õigushüved, mis kuuluvad ohutuse mõiste alla. toimepidevus ja riigiside
Eelnõuga soovitakse lisaks inimesele, varale ja toimimine. Riigi julgeolek ja
keskkonnale täiendada õigushüvede nimekirja riigi riigikaitse objektide lisamine
julgeolekuga, elutähtsa teenuse toimepidevusega, ohutuse mõiste alla on oluline
riigiside toimimisega ja riigikaitseobjektiga. riigikaitselisest seisukohast.
Muudatuse järgi ei tohi ehitis,
2.1. Leiame, et eelnõuga kavandatavad muudatused ehitamine ja ehitise kasutamine
EhS § 8 on ebavajalikud, vastuolus EhS ning ehitamisega seonduv muu
aluspõhimõtetega ja sisu poolest ebaselged. tegevus põhjustada ohtu riigi
julgeolekule ning riigikaitse
2.2. EhS reguleerib igasugust ehitamist ning ohutuse objektile. Sätte muutmise eesmärk
põhimõte peaks hõlmama neid õigushüvesid, millel on on, et püstitatavate ehitistega ei
kokkupuude suurema osa ehitustegevusega. Olukorrad, tekitataks pöördumatuid
kus ehitamine omab vahetut kokkupuudet riigi kahjustusi või häiringuid
julgeolekuga, elutähtsa teenuse toimepidevusega, riigikaitselistele ehitistele ja
riigiside toimimisega või riigikaitseobjektiga, on teistele ehitistele ning
erandlikud. Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus süsteemidele, mis tagavad riigi
iga ehitaja ja ehitustöö tellija peab olema teadlik julgeolekut. Antud muudatuse
kõikidest riigi julgeolekust või elutähtsa teenuse eesmärk ei ole tekitada alus
osutamisest tulenevate riigi huvidega ja õiguslike nimetatud süsteemide mõjutamise
piirangutega. Ehitusseadustiku eesmärk ei ole teenida kriminaliseerimiseks, vaid
riigi julgeoleku huve. Riigi julgeoleku ja elutähtsa ennetada olukorda, kus oleks
teenuse toimivuse tagamine on antud kindlate võimalik püstitada ehitisi, mis
riigiasutuste (Kaitseministeerium ning Majandus- ja võivad olla julgeolekuohuks.
Kommunikatsiooniministeerium) pädevusse, kes Kui ehitis häirib riigi ülesannete
saavad oma huve esindada ehitusloa menetluse täitmist, siis on see ohuks
raames. On oluline ka märkida, et ehitise asukoht, mis riigikaitselisest seisukohast.
mõjutab enim riigikaitselisi huve ning elutähtsa Eelnevat arvesse võttes on
teenuse toimivust, määratakse planeeringus, mille tõttu eesmärgipärane tagada riigile
ei ole eesmärgipärane sätestada EhS-s riigile võimalus sekkuda ehitustegevuse
ulatuslikud võimalused sekkuda ehitustegevuse korraldusse.
korraldusse riigi julgeoleku huvidest lähtuvalt.
Märgime ka, et kehtiva EhS § 8 nimetatud
õigushüvedest nähtub, et ehitis ei tohi avaldada vahetut
ohtu. Ainuüksi asjaolu, et ehitis häirib teatud määral
riigi ülesannete täitmist, ei muuda ehitist vahetult
ohtlikuks.
Arvestatud
2.3. Riigiside mõistet ei ole õigusaktides sätestatud Eelnõu uuest versioonist on
ning tegemist ei ole iseenesest mõistetava terminiga. „riigiside“ kustutatud.
Kuigi eelnõu seletuskiri viitab elektroonilise side
seadusele, kasutatakse mõistet „riigiside“ üksnes selle
seaduse 91. peatüki pealkirjana. Sellest ei järeldu,
2
mida riigiside tähendab ning milliste piirangutega
peaks sealjuures ehitusloa taotlejad täpselt arvestama.
Kuna riigiside mõiste ei ole selge, oleks selle seadmine
ehitusseadustiku üheks põhiväärtuseks ning sellest
tulenevate ehitusele piirangute seadmine vastuolus
õigusselguse põhimõttega.
2.4. EhS § 8 on nimetatud abstraktsed õigushüved.
Riigikaitseobjekt ei ole iseseisev õigushüve, vaid Mittearvestatud
teatud ehitiste liik, ega sobitu olemuselt EhS § 8 Riigikaitseobjekt võib olla maa-
sätestatud loetellu. Riigikaitseobjektid on hõlmatud ala, ehitis või seade, mille
riigi julgeoleku mõistega ega vaja iseseisvat ründamise, hõivamise,
väljatoomist. kahjustamise või hävitamisega
kaasneb oht riigi julgeolekule või
kõrgendatud oht avalikule korrale
ning ohu realiseerimine võib
takistada riigi tavapärast
toimimist, häirida riigi sõjalise
kaitse korraldamist,
sisejulgeoleku tagamist või
elutähtsa teenuse toimepidevust
või põhjustada rahvusliku
kultuuripärandi hävimist. Riigi
julgeoleku seisukohalt on oluline
lisada see mõiste eraldi EhS § 8
loetellu.
3. Uue aluse lisamine ehitusloa andmisest Mittearvestatud
keeldumiseks, ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks Eelnõust on välja jäetud oht
ja kasutusloa andmisest keeldumiseks on elutähtsa teenuse toimepidevusele
ebavajalik 2.1. Eelnõu EhS § 44 punkt 101, EhS § 46 ja riigiside toimimisele, oht riigi
lg 1 p 3 ning EhS § 55 lg 81 lisavad EhS-i uue aluse julgeolekule ja riigikaitseobjektile
(„oht varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse jäävad eelnõusse ehitusloa
toimepidevusele, riigiside toimimisele või andmisest keeldumise alustena
riigikaitseobjektile“) ehitusloa andmisest sisse. EhS §132 lg 3 p 1 on seotud
keeldumiseks, ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ning lõikega 2 ja see sätestab, et
kasutusloa andmisest keeldumiseks. korrakitseseaduse §-s 50
sätestatud meedet võib kohandada
3.1. Leiame, et nimetatud aluse lisamine ei ole üksnes sisenemisel ehitisse või
järgmistel põhjustel õigustatud. Kehtiv EhS ei kasuta selle osasse. Ehitusloa andmisest
mõistet „kaasnev oht“, v.a. EhS § 132 lg 3 p 1, kus keeldumisel ei ole ehitist, kuhu
mõistet „oht“ kasutatakse korrakaitseseaduse siseneda füüsiliselt, olemas.
tähenduses. On oluline märkida, et ohutuse Seletuskirjas on põhjendust
põhimõttel EhS § 8 on autonoomne tähendus täiendatud. Eelnõu koostaja
võrreldes korrakaitseseadusega (ehitusseadustiku hinnangul ei teki antud aluse
seletuskiri, lk 17). Seega tuuakse EhS sisse täiendav sissetoomine õiguslikku
ehitusloa keeldumise alus, millel puudub rakendus- ja ebaselgust ja on objektiivselt
kohtupraktika. Eelnõu seletuskirjas puudub piisav põhjendatud.
põhjendus, miks on nimetatud aluse loomine vajalik.
Kuna nimetatud aluse sissetoomine tekitab õiguslikku
3
ebaselgust ega ole objektiivselt põhjendatud, palume
jätta EhS nimetatud muudatus eelnõust välja.
Seletuskirjas viidatakse, et erinevalt keskkonnamõjust
ei ole mõju julgeolekule võimalik leevendada. Selline
järeldus ei ole õiguslikult põhjendatud.
Ehitusseadustiku seisukohast ei oma julgeolek
prioriteeti teiste õigushüvede ees ning julgeoleku huve
tuleb alati kaaluda muude huvide suhtes, sh
ettevõtlusvabaduse suhtes.
3.2. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmuslik Selgitame
meede, kuna ehitusloa andmise hetkeks on eeldatavalt Nõustume, et ehitusloa kehtetuks
läbitud ehitusloa andmise menetlus, sh on ehitusluba tunnistamine on äärmuslik meede,
kooskõlastatud asjaomaste asutustega. Ehitusloa kuid kui ehitusloa andmise
andmisel tekib taotlejal õiguslik ootus ehitusloa menetluses on teadlikult esitatud
kehtivuse suhtes. Kehtiv EhS näeb ette kohustuslikus valeandmeid või kui menetleja ei
korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise ehitisprojekti ole täitnud kooskõlastuskohustust
olulise muutmise või kui ehitusloa taotlemisel on ja selgub, et ehitamisega kaasneb
esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt oht riigi julgeolekule või
ehitusloa andmise otsustamist. Eeldatavalt on seega riigikaitseobjektile, siis peab riigil
võimalik mõju „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, olema võimalus ehitusluba
elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside kehtetuks tunnistada. Kui asjaolud
toimimisele või riigikaitseobjektile“ tuvastatud ilmnevad ehitusloa taotlejast
ehitusloa andmise menetluses. Olukorras, kus sõltumata, siis on taotlejal õigus
nimetatud asjaolud on ilmnenud ehitusloa taotlejast lähtuval riigivastutuse seadusest
sõltumatult, ei ole proportsionaalne näha ette nõuda kõiki tema kahjude
kohustuslikus korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise. korvamist.
Ükski nimetatud asjaoludest ei ole absoluutne väärtus,
vaid ehitusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb hinnata ka
ehitusloa omaniku huve ehitusloa kehtima jäämise
suhtes.
3.3. Eelnõu seletuskirjas on muudatuse erinevust Arvestatud
põhjendatud nii, et „julgeoleku ohu puhul ei piisa Seletuskirja täiendatud
üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema
võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu
kõrvaldavad, kui see ei ole võimalik, keeldutakse
ehitusloa andmisest.“ Palume eelnõu koostajatel
seletuskirjas täpsustada ja selgitada, kes ja mille alusel
otsustab, kas leevendusmeetmed on sellised, mis
julgeolekuohu kõrvaldavad? Nt tuuleparkidel võib olla
või on mõju radarisüsteemidele. Kui uuringute põhjal
selgub, et mõju on siiski süsteemile tervikuna
väheoluline, kas see tähendab siiski julgeolekuohtu?
4. EhS § 44 p 13 muudatus on ebavajalik 3.1. Arvestatud
Eelnõuga muudetakse EhS paragrahvi 44 ja Eelnõu uue versiooni sõnastusest
täiendatakse seda punktiga 13 nii, et pädev asutus on kustutatud sõnad „või selle
keeldub ehitusloa andmisest, kui samale asukohale või vahetusse lähedusse“.
4
selle vahetusse lähedusse on antud või menetletakse Seletuskirja täiendatud.
ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast
ehitist või objekti, kui nende lubade koos
realiseerimine ei ole võimalik. Kui samale asukohale
esitatakse oma olemuselt sarnane ehitusloa taotlus, siis
enne uue loa andmist tuleb eelmine luba kehtetuks
tunnistada. Palume selgitada ja täiendada vastavalt
eelnõu seletuskirja, mida tähendab olemuselt sarnane
ehitusloa taotlus. Kas see on ühel territooriumil ühe
tööstusobjekti eriosade ehitamine või täpselt samasse
kohta sama sisuga loataotluse esitamine? Näiteks on
üsna tavapärane, et tööstusobjektide laiendamise puhul
väljastatakse samaaegselt samale alale olemuselt
sarnaseid ehituslube. See on vajalik selleks, et osade
kaupa kasutusloa andmine on eriosa töövõtjale ja ka
omanikule töö lõppenuks tunnistamiseks vajalik ja
kuna tööstusobjektide ehitus kestab mitu aastat, siis ei
ole mõistlik oodata ehitise eriosa vastuvõtmisega
kasutusloa andmiseni.
5. EhS § 1131 rikub võrdse kohtlemise printsiipi Mittearvestatud
4.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 1131 lg 7 – „Riik võib Eelnõu § 1131 lg 7 sõnastus on
taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku eelnõu uues versioonis § 1132.
veekogu ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike
rajatistega“. Palume selgitada, kuidas tagatakse teiste Eesti-Läti on kinnitanud ühise
arendajate võrdne kohtlemine võrreldes riigiga. Kas meretuulepargi eelarenduse
eelnõu kohaselt on tagatud, et arendataval tuulepargi vastastikkuse mõistmise
alal on keskkonnamõju hindamine tehtud sellise memorandumi. Sellega kavatseb
täpsusega, mis on piisav ka tuulepargi ehitamiseks riik ise kaasa aidata
(näiteks ehitusloa keskkonnamõju hindamine on väga taastuvenergia arendamisele. Riik
detailse täpsusastmega) ja kuidas tagatakse teeb meretuulepargi arendamiseks
investeeringu mõistlik maksumus, tuulikute arv, eeltöö kuni hoonestusloa
lubatud tehnilised parameetrid, tuulikute asukohad saamiseni, hoonestusload
jms, mida on vaja teada nt ehitusloa andmiseks? pannakse avalikule
Eelnõust tuleneb, et hoonestusloa andmisel määrab enampakkumisele või
riik, et ehitusega tuleb alustada 3 aasta jooksul valikpakkumisele. Riik ei kavatse
hoonestusloa andmisest, samal ajal tuleb ehitusloa ise hakata tegelema
andmisel kaaluda keskkonnamõjude hindamist. Juhul, meretuulepargi arendamisega ja
kui ehitusloa menetluses keskkonnamõjude hindamine seega ei ole tegemist huvide
algatatakse, võib vastav menetlus ja uuringud kesta konfliktiga. Hoonestustasudele
kauem kui 3 aastat ja hoonestusluba võidakse riigi poolt enampakkumisele või
tunnistada kehtetuks. Ehitusloa saamise eelduseks on valikpakkumisele pandud
vähemalt ka tuulepargi eelprojekt, mis omakorda hoonestusload mõju ei avalda,
tähendab vastavaid ehitustehnilisi uuringuid, mis sest hoonestustasu on kõikidele
erinevad oluliselt keskkonnauuringutest nii olemuselt hoonestusloa omanikele sarnased.
kui ka maksumuselt. Kuna ainult hoonestusluba ei taga Kuna hoonestusload pannakse
ehitamisõigust, siis peaks enampakkumisele panema avalikule enampakkumisele või
hoonestusloa koos väljaarendatud eelprojektiga, sest valikpakkumisele, siis ei ole
ainult siis on võimalik alustada koheselt ehitusloa võrdse kohtlemise printsiipi
taotlemisega. rikutud.
5
6. Kinnituse nõudmine ehitise rahastamiseks Osaliselt arvestatud
vajalike finantseerimisallikate ja Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2
kaasfinantseerijate kohta hoonestusloa taotlemise p 9.
etapis on ebaproportsionaalne 5.1. Eelnõu § 113(2) Hoonestusloa taotleja märgib kas
lg 2 p 9 kohaselt peab hoonestusloa taotleja esitama plaanitav rahastamine saab olema
juba hoonestusloa taotlemisel teabe finantsallikate hoonestusloa taotleja
osas, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa omavahenditest, laenu toel või
objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem investori kaasamisel. Investori
kasutamine. Tuleb märkida kas rahastamine toimub kaasamisel esitab andmed ka
hoonestusloa taotleja omavahenditest, laenu toel või investori kohta. Kui andmed
investori kaasamisel. Laenu võtmisel tuleb esitada finantseerimisallikate osas
andmed laenu andja kohta. Investori kaasamisel tuleb hoonestusloa taotlemise
esitada ka andmed investori kohta. menetluse ajal muutuvad või
täienevad, esitab hoonestusloa
6.1. Palume selgitada, miks riik küsib nii varajases taotleja need uuesti pädevale
staadiumis, kui hoonestusloa taotluse esitamine, asutusele. Olemasoleva teabe
tõendeid finantseerimise võime, mida ei saa küsimise eesmärgiks menetluse
objektiivselt ega võrreldavalt hinnata, kohta. alguses on, et ettevõttel ei tekiks
Arendajad ei sõlmi laenulepinguid enne konkreetse põhjendamatu ootus hoonestusloa
ehituse õiguse saamist. Tuleb arvestada, et saamiseks, kui riigil on ettevõtte
hoonestusloa menetlus võib võtta aastaid (näiteks on omanike või finantseerimisallikate
mõni hoonestusloamenetlus kestnud enam kui 10 osas kahtlusi. Samuti aitab see ära
aastat), siis ei ole hoonestusloa taotlemise etapis hoida hoonestusloa taotleja poolt
selline nõue põhjendatud. Lisaks plaanitakse käesoleva ebavajalike kulude tegemise, kui
eelnõuga sätestada, et riigi julgeoleku vaatest olulisi riigil on ettevõtte omanike või
tegureid võib ka hiljem hinnata ja võimalus arendus finantseerimisallikate osas
keelata (nt ehitus- või kasutusluba mitte väljastada). kahtlusi.
Kinnitust ehitise rahastamiseks vajalike Muudatus on tehtud sõnastuses.
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta saab Sõna „kinnitus“ on eelnõu uues
küsida enne ehitusloa väljastamist. versioonis muudetud sõnaks
„teave“. Sellega tagatakse, et
hoonestusloa taotlejal ei pea
olema kinnitust rahastamise
kohta, vaid esitatakse teave
planeeritava rahastamise kohta.
6.2. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 113(2) lg 2 p 9 Arvestatud osaliselt
järgmiselt: „9) kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike Sõnastust muudetud. Eelnõu uus
versioon § 1133 lg 2 p 9 „teave
6
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta finantsallikate osas, millega
juhul, kui taotlejal on asjakohane informatsioon;“. plaanitakse rahastada
hoonestusloa objektiks oleva
ehitise valmimine ja hilisem
kasutamine;“.
7. EhS § 113(2) lg 3 on sisutühi ja ebavajalik Arvestatud
6.1. Eelnõu EhS § 113(2) lg 3 kohaselt kui seaduses on Seoses märkusega on nimetatud
hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, säte eelnõu uuest versioonist välja
tuleb taotlusele lisada nimetatud nõuetele vastavust jäetud.
tõendavad dokumendid. Samasisuline säte sisaldub
hetkel veeseaduse § 218 lõikes 3 ning lisanõuded
hoonestusloa taotleja suhtes on kehtestatud
elektrituruseaduse § 92(2), mis tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks. Seega ei jää väljaspool ehitusseadustikku
täiendavaid nõudeid hoonestusloa taotlejale. Kuna
selliseid nõudeid tegelikult pole, ei teeni käesolev säte
sisulist eesmärki ja tuleb eelnõust eemaldada.
8. EhS § 113(3) lg 2 tuleb täiendada otsuse tegemise Arvestatud osaliselt
tähtajaga Eelnõu uues versioonis sõnastust
muudetud, kuid mitte täpselt
8.1. Eelnõu kohaselt lisatakse EhS § 113(3) lg 2, ettepanekus väljatoodule. Eelnõu
millele vastavalt pädev asutus teeb hoonestusloa uues versioonis § 1134 lg 2 on
menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse sõnastatud järgmiselt: „(2)Pädev
pärast asjaomaselt asutustelt arvamuse saamist. asutus teeb hoonestusloa
menetluse algatamise või sellest
8.2. Teeme ettepaneku sõnastada EhS § 113(3) lg 2 keeldumise otsuse käesoleva
järgmiselt: seaduse § 1137 lõikes 3, § 1139
lõikes 3, § 11310 lõikes 12 või §
„(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse 11311 lõikes 4 sätestatud tähtajaks.
algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast Põhjendatud juhul on pädeval
asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist 90 päeva asutusel õigus tähtaega
jooksul.“. pikendada.“
8.3. Kuna tänaseks päevaks on mõne hoonestusloa
menetlus kestnud enam kui 10 aastat, siis tuleb
seadusega sätestada pädevale asutusele tähtaeg
hoonestusloa algatamise või algatamata jätmise otsuse
tegemiseks. Eelnõule lisatud VV määruse „Riigi poolt
hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded
hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“
eelnõu § 2 lg 6 järgi tehakse hoonestusloa menetluse
algatamise otsus 30 päevaga. Jääb arusaamatuks, miks
teiste isikute puhul ei soovita menetlusele tähtaega
määrata. Haldusorganil ei ole kohustust tegevusluba
anda, aga tal on kohustus haldusmenetlus seaduse
nõuetele vastavalt lõpule viia ja isikut tema taotluse
suhtes vastu võetud otsustusest kirjalikult teavitada.
Ka hea halduse põhimõte kohustab andma isikule
7
mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja
menetluse käigust.
9. EhS § 113(3) lg 5 ning EhS § 113(3) lg 6 p 2 Arvestatud osaliselt:
annavad haldusorganitele piiramatu õiguse Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4
lisateabe nõudmiseks ja hoonestusloa menetluse p 2 on sõnastatud järgmiselt:
algatamisest keeldumiseks „2) hoonestusloa taotleja ei ole
Eelnõu EhS § 113(3) lg 5 võimaldab pädeval asutusel esitanud määratud tähtpäevaks
küsida taotlejalt täiendavaid dokumente ja infot ning pädeva asutuse poolt otsuse
sama paragrahvi lg 6 p 2 võimaldab teha ettepaneku tegemiseks nõutud vajalikke
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, täiendavaid dokumente ja
kui taotleja ei ole esitanud selliseid dokumente või lisateavet ja hoonestusloa taotleja
infot määratud tähtpäevaks. Juhime tähelepanu, et ei ole taotlenud antud teabe
enne hoonestusloa menetluse algatamist ja esitamise tähtaja pikendamist;“.
keskkonnamõju hindamise algatamist ei ole taotlejal Lõikele 2, mis sätestab, et „(2)
suure tõenäosusega üksikasjalikke andmeid ala ega asjaomane asutus hindab arvamuse
mõju kohta riigikaitsele või muudele riiklikele avaldamisel hoonestusloa
huvidele. Hoonestusloa menetluse eesmärgi üheks taotlejaga seotud võimalikke ohte
eesmärgiks on välja selgitada, kas ja millistel riigi varale, keskkonnale,
tingimustel on hoonestusluba võimalik anda. Tuleb julgeolekule, riigikaitseobjektile
arvestada, et ainuüksi hoonestusloa menetluse või riigi majandusele.“, viitamine
algatamine ei loo taotlejale subjektiivset õigust ala ei ole vajalik, sest asjaomane
kasutamiseks ning niivõrd ulatuslikke piirangute asutus küsib enne oma hinnangu
seadmine hoonestusloa taotlemisel muudab andmist vajadusel täiendavat
hoonestusloa taotlemise menetlemise põhjendamatult teavet taotlejalt.
keeruliseks. Sellest tulenevalt ei ole EhS § 113(3) lg 5 Lõige 4 punkt 2 sätestab olukorra,
ja lg 6 p 2 kooskõlas hoonestusloa põhimõtetega ning kus pädevale asutusele ei esitata
loovad haldusorganile liigselt ulatusliku õigusliku nõutud dokumente või lisateavet.
aluse taotlejalt info nõudmisel ja hoonestusloa
andmisest keeldumisel.
Teeme ettepaneku muuta EhS § 113(3) lg 6 p 2
järgmiselt: „2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud
määratud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 4
alusel nõutud dokumente või lisateavet ja ei ole
taotlenud määratud tähtaja pikendamist;“.
Eesmärk on vältida sõnaselgelt olukorda, kus
ettevõtjale määratakse täiendavate andmete
esitamiseks liialt lühike tähtaeg ja ettevõtjal ei ole
korrektset alust tähtaja pikendamiseks.
10. EhS § 113(3) lg 6 p 1 ja EhS § 113(8) lg 2 loovad Arvestatud osaliselt
haldusorganite omavoli võimaldavad alused Eelnõu uuest versioonist on
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks kustutatud elutähtsa teenuse
ja hoonestusloa andmisest keeldumiseks 9.1. Eelnõu toimepidevus ja riigiside
EhS § 113(3) lg 6 p 1 ja EhS § 113(8) lg 2 annavad toimimine.
asjaomasele asutusele õiguse teha ettepaneku
hoonestusloa algatamisest keeldumiseks või keelduda Seni kuni ei ole riigikaitseobjekti
hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja või mõistet täpsustanud ja vajalike
temaga seotud isik võib kahjustada riigi vara, täiendusi tehtud, peaksid kõik
keskkonda, julgeolekut, elutähtsa teenuse need terminid selguse huvides
toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti sees olema. Riigikaitseseaduses
või majandust. Haldusakti andmisel peaks haldusorgan on sätestatud riigikaitseobjekt kui
8
lähtuma sellest, milline on antava haldusakti mõju maa-ala, SIM´i ja KAM´i
puudutatud isikutele ja õigushüvedele, mitte taotleja koostöös valmistatakse ette
isikust. Samuti kasutab säte sõnastust „võib seaduse muudatuse eelnõud, mille
kahjustada“, millest tulenevalt piisaks hoonestusloa käigus riigikaitseobjektide
andmisel keeldumiseks ka üksnes kahtlusest, et selline nimekiri täpsustub. Tegemist ei
olukord võib aset leida. Taoline hoonestusloa taotleja ole riigi omavoliga, vaid
õiguste ja konkurentsi piiramise alus ei saa olla üksnes põhjendatud juhul hoonestusloa
oletuslik, vaid olema objektiivselt tõendatud. Sellest menetluse algatamisest ja
tulenevalt tuleb nimetatud sätted eelnõust eemaldada. hoonestusloa andmisest
keeldumisega. Kooskõlastamisel
lähtutakse ka taotleja isikust või
temaga seotud isikutest, täpsem
selgitus seletuskirjas.
11. EhS § 1133 lg 6 p 3 loob ebaproportsionaalse Arvestatud osaliselt
aluse hoonestusloa menetluse algatamisest
keeldumiseks 10.1. Eelnõu EhS § 113(3) lg 6 p 3 Eelnõu uue versiooni §1135 lg 4 p
annab asjaomasele asutusele õiguse teha ettepaneku 3 sõnastust on muudetud
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, järgmiselt: „3) esitatud andmed
kui hoonestusloa taotleja esitatud andmed või või dokumendid on ebaõiged ja
dokumendid on ebaõiged. Juhul, kui hoonestusloa pädeva asutuse nõudmise peale ei
taotleja on eksinud mõne dokumendi koostamisel, ole 30 päeva jooksul puuduseid
peab haldusorgan nägema ette võimaluse puudused kõrvaldatud.“.
kõrvaldada. Sellises olukorras menetluse algatamata Sõnastuse muudatus tagab
jätmise otsuse tegemine on ebaproportsionaalne. Nagu ettevõtjale võimaluse puuduste
viitasime eespool, ei ole hoonestusloa taotluse kõrvaldamiseks.
esitamisel hoonestusloa taotlejal tõenäoliselt
ulatuslikku informatsiooni taotletava ala kohta
12. EhS § 113(3) lg 7 ja EhS § 113(3) lg 4 loovad Mittearvestatud
ebaselge aluse hoonestusloa menetluse algatamise Selle sätte kohaselt hinnatakse
välistamiseks taotlejat ja temaga seotud isikuid.
EhS § 113(3) lg 7 kohaselt sisalduvad sama paragrahvi Oluline on tagada, et riik omaks
lõikes 4 hoonestusloa menetluse algatamist välistavad ülevaadet ja teadmist, kes on need
asjaolud. Eelnõu EhS § 113(3) lg 4 ei sätesta täpselt isikud (ettevõtte omanikud ja
hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid tegelikud kasusaajad), kes
asjaolusid, vaid näeb ette, et asjaomane asutus hindab soovivad avalikku veekogu
arvamuse avaldamisel hoonestusloa taotlejaga seotud koormata kaldaga püsivalt
võimalikke ohte riigi varale, keskkonnale, ühendamata ehitisega ning kas
julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, ehitis on seotud või võib mõjutada
riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või elutähtsa teenuse osutamist,
majandusele. Seega ei selgu eelnõust, kas hoonestusloa riigisidet või riigikaitseobjekti.
menetluse algatamist välistab oht või üksnes ohu
võimalikkus eelnimetatud hüvedele ja objektidele.
Eelnõus pole täpselt käsitletud „ohu“ mõistet, mille Eelnõu uues versioonis § 1135 lg
tõttu ei saa EhS § 113(3) lg 4 nimetatud loetelu pidada 2.
õiguspäraseks, kuna sellest ei selgu haldusorgani
9
kaalutlusõiguse ulatus. Hoonestusloa menetlemise Julgeolekuoht on määratlemata
käigus on võimalik sisuliselt hinnata, kas esitatud õiguse mõiste, mida tuleb
taotlus kujutab ohtu või mitte. EhS § 113(3) lg 7 ja igakordselt eraldi hinnata ja
EhS § 113(3) lg 4 tuleb seega eelnõust eemaldada. kaaluda. Oht julgeolekule võib
väljenduda väga erinevates
asjaoludes, sest võib tuleneda
erinevatest tegevustest. Ohu
hindamisel tulebki arvestada
tegevuse olemust, riskide
realiseerumise tõenäosust ja
tagajärgede mõjuulatust. Sellest
tulenevalt on vajalik vastavat
pädevust omavatel isikutel
igakordselt võimalikke ohte
hinnata ja olemasolevat teavet
kaaluda. Alles siis on võimalik
anda hinnang ohu olemasolu või
puudumis osas.
Riigikohtu 01.10.2018 lahendis nr
3-17-1026 on Riigikohus toonud
välja, et julgeolekuasutuste
seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi
julgeoleku ohu hindamine KAPO
pädevuses. Määratlemata
õigusmõistete sisustamise õigus ja
kohustus lasub menetluse eest
vastutaval haldusorganil. Kas ja
milliseid täiendavaid tõendeid
haldusorgan selleks kogub, on
uurimispõhimõtte (HMS § 6) järgi
tema otsustada. Vastutus
menetlustulemuse õiguspärasuse
eest jääb igal
juhul haldusorganile.
Määratlemata õigusmõistete
sisustamine on kohtulikult
kontrollitav.
13. EhS § 113(3) lg 10 loob riigile piiramatu õiguse Mittearvestatud
välistada hoonestuslubade andmise 12.1. Eelnõu Ettepaneku esitajaga on suheldud
EhS § 113(3) lg 10 kohaselt riigi esitatud hoonestusloa ning nende muudatuste eesmärke
taotluses nimetatud ala kohta ei saa esitada selgitatud. Riigi poolt
konkureerivat taotlust. Nimetatud säte annab riigile hoonestusloa menetluse osas
piiramatu õiguse meretuulepargi alasid kinni panna. suurema õigusselguse
saavutamiseks on kustutatud
eelnõus § 1131 lõige 7 ja lisatud
uus § 1132. Riik ei pretendeeri
hoonestusloa menetluse alustamist
kõikidele merealaplaneeringus
10
ettenähtud meretuulepargialadele.
Samas riigil kui riigivara valitsejal
õigus taastuvenergia eesmärkide
täitmiseks teha tegevusi, mis
aitavad neid eesmärke täita. Riik
ei pretendeerid meretuuleparkide
arendajaks, vaid teeb
hoonestusloa menetlusega
seonduvad tegevused ja paneb
hoonestusload avalikule enam-
või valikpakkumisele. Riigi
eesmärk ei ole meretuulepargi
aladeks ettenähtud alasid kinni
pidada.
14. EhS § 113(4) lg 2 punkt 6 on sisutühi ja Arvestatud
ebavajalik Seoses märkusega on eelnõu uuest
versioonist antud säte kustutatud.
Eelnõuga lisatakse EhS § 113(4) lg 2 punkt 6, mille
kohaselt pädev asutus hindab ühe avaliku veekogu
piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi
lähtuvalt ka hoonestusloa taotleja organisatoorset
võimekust. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, mida
tähendab ja kuidas hinnatakse hoonestusloa taotleja
organisatoorset võimekust.
15. EhS § 113(4) lg 2 punkt 8 on sisutühi ja Mittearvestatud
ebavajalik
Eelnõu uus versioon: Hinnatakse
15.1. Eelnõuga lisatakse EhS § 113(4) lg 2 punkt 8, arendaja plaane selles
mille kohaselt pädev asutus hindab konkureerivate hoonestusloa menetluse faasis.
taotluste puhul ka ehitise püstitamise ja ehitise Riigi huvi on, et hoonestusloa
kasutamise tähtaegu. Seletuskirjas on öeldud, et saav arendaja kavandaks oma
hindamisel saab kõrgemad punktid hoonestusloa tegevustega hoogsat edasi
taotleja, kes toob oma taotluses välja eeldatavad liikumist. Loomulikult, kui seoses
tähtajad – hoonestusloast saamisest kuni ettenägematute asjaoludega tekib
majandustegevuse alustamiseni. Mereala kasutamisel ajaline viide, saab sellega
majandustegevuseks hinnatakse ka hoonestusloa hilisemates faasides arvestada.
taotleja poolt loodavaid töökohtade arvu nii
ehitustegevuse kui ka hilisemas majandustegevuse 7) merealale ehitise püstitamise ja
protsessis.“ ehitise kasutamise tähtajast;
15.2. Palume selgitada, millele tugineb seisukoht, et Merealale ehitiste püstitamise
juba hoonestusloa taotlemisel on võimalik lõpuni tähtaja osas saab aluseks võtta
hinnata projekti realiseerimise tähtaegu. Arendajal on hoonestusloa menetlusse võtmise,
keeruline hinnata, kui kaua võtavad aega keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnamõju hindamise uuringud, korduvad keskkonnajuhtimissüsteemi
avalikustamised, võimalikud kohtuvaidlused, hanked, seaduse aluseid, lisaks tugineda
elektrivõrguga liitumise protsess jms. Meie hinnangul eelnõu uue versiooni § 11317 lõige
2 punktist 3. Antud sätte lisamine
11
on ehitiste püstitamisel oluline võimalikult vähene ei tähenda, et väheneks mõju
keskkonnamõju, mitte kiirus. keskkonnale, vaid eesmärk on
selgitada, missuguse võimaliku
tähtajaga soovitakse ehitist
püstitada ja kui pikaks ajaks
hoonestusluba soovitakse saada.
16. EhS § 113(4) lg 3 alusel kehtestatava määruse Mittearvestatud
eelnõu tekst puudulik Tegemist on määruse kavandiga.
Eelnõuga lisatakse EhS § 1134 lg 3, mille kohaselt Määruse väljatöötamise
konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise menetlusprotsessis toimub
korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister täiendav kaasamine. Planeeritav
määrusega. Kuna lisatud määruse eelnõu on poolik, tegevus 2021.a I kvartalis.
siis selle valmimisel soovib Eesti Energia AS kindlasti
oma ettepanekud esitada. Praegusel juhul jääb
arusaamatuks, kuidas erinevate arendajate võimekust
võrreldakse, kuidas kontrollitakse näiteks lubatud
loodavate töökohtade arvu ja millised on tagajärjed kui
hoonestusloa taotluses lubatud tingimusi ei täideta.
17. EhS § 113(6) lg 2 p 6 on ebaselge Arvestatud
Eelnõuga lisatakse EhS § 113(6) lg 2 p 6, mille Eelnõu uue versiooni sõnastusest
kohaselt pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse on antud säte kustutatud.
algatamisest ka juhul, kui avaliku veekogu omanik ei
soovi püstitatavat ehitist. Palume sõnastada seadusesse
regulatsioon, millistel alustel avaliku veekogu omanik
võib püstitatavat ehitist mitte soovida ja kas ta peab
põhjendama keeldumist.
18. EhS § 113(7) lg 2 punkt 8 on ebaselge Arvestatud
Eelnõuga lisatakse EhS § 113(7) lg 2 punkt 8, mille Eelnõu uuest versioonist antud
kohaselt hoonestusloa andmisel määratakse säte kustutatud.
hoonestusloa ühe tingimusena hoonestusloa
lõppemisel ehitise lammutamise ja sellega seonduvate
finantsgarantiide tingimused. EhS eelnõu kohase §
113(7) lg 2 p-ga 8 sätestatavat finantsgarantii nõuet
tuleb täpsustada. Eelnõus on finantsgarantii nõudmine
jäänud selgesõnaliselt lahendamata, kuid samal ajal on
tegemist ettevõtjat koormava sättega. Näitena sätestab
JääTS § 983 hoopis selgemalt finantsgarantii
instrumendi rakendamise.
12
19. EhS § 113(9) vajab täpsustamist Mittearvestatud
Eelnõuga lisatakse EhS § 113(9) hoonestusloa Eelnõu ja kehtiv veeseadus
kehtivuse säte. Teeme ettepaneku muuta ehitusloa sätestab, et hoonestusloa
tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg pikendamise taotlus tuleb esitada
samaseks analoogseks asjaõigusseaduses sätetatud vähemalt kolm kuud enne
hoonestusõiguse regulatsiooniga ja sätestada, et hoonestusloa kehtivuse lõppu.
hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada Kolm kuud on miinimum tähtaeg
vähemalt üks aasta enne hoonestusloa kehtivusaja ja ettevõtja võib seda menetlust
lõppu. Kolm kuud on ilmselgelt liiga lühike tähtaeg, alustada ka varem. Hoonestusloa
sest praktika näitab, et analoogseid lepinguid ei jõuta pikendamise taotluse menetlus
kolme kuu jooksul pikendada. sõltub väga palju sellest, mis
ehitistega on hoonestusloaga
kaetud ala täidetud. Kui
hoonestusloa omaja on arvamusel,
et hoonestusloa taotluse
pikendamiseks vajatakse aega
rohkem, siis tuleb taotluse esitada
selliselt, et selle menetlemine
oleks õigeaegselt võimalik.
20. Lisaks tuleb reguleerida ka olukord, mis puudutab Mittearvestatud
loa alusel püstitatud ehitiste saatust/nende Seda temaatikat reguleerib eelnõu
likvideerimist ning endise olukorra taastamist. Ehitise uues versioonis § 11319, eelmises
lammutamine on samuti loakohustuslik tegevus ja siin versioonis § 11314.
peab arvestama võimalusega, et loa andja võib
rakendada keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimise seaduse ja ehitusseadustiku
koosmõjus loa alusel püstitatud ehitiste lammutamisel
ja likvideerimisel keskkonnamõju hindamise vajaduse
läbiviimisega.
21. EhS § 113(9) lõikes 4 sätestatud üheaastane Arvestatud
hoonestusloa tähtaeg vajab täpsustamist. Eelnõu EhS § Hoonestusloa pikendamine on
113(9) lg 4 kohaselt kehtib hoonestusluba üks aasta sätestatud lõikes 2. Eelnõus on
pärast planeeringu kehtestamist, kui hoonestusloa hoonestusloa algatamisest
menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on keeldumise alustes välja toodud,
algatatud ka planeering ja planeerimismenetlus ei ole missugustele objektidele on
lõppenud. Eelnõust ei selgu, kas nimetatud tähtaega võimalik hoonestusloa
saab pikendada ning kuidas rakendub üheaastane algatamisest keeldumise aluseid
tähtaeg olukordades, kus ehitiste eluiga on kauem kui mitte kohaldada. Nende hulka ei
13
üks aasta (nt tuuleelektrijaam). Sellest tulenevalt tuleb kuulu meretuulepargid. Eelnõu
eelnõus täpsustada, kas ja millistel alustel saab EhS § uues versioonis § 11314 lõikes 4
113(9) lg 4 nimetatud olukorras hoonestusluba muudetud „ühe aastane
pikendada. hoonestusluba“ „ajutiseks
hoonestusloaks“
22. Puudub regulatsioon juhtudeks, kui hoonestusloa Mittearvestatud
omanik ei hakka selle alusel tuuleparki rajama. Seda temaatikat on käsitletud
Analoogselt on kehtestatud elluviimise tähtajad paragrahvis 11317„Hoonestusloa
erinevatele planeeringutele (nt PlanS § 53 lg 3, § 122 kehtetuks tunnistamine“ lg 2 p 3
lg 4). Kui huvitatud isik ei ole teatud aja jooksul
alustanud hoonestusloa elluviimiseks vajalike
tegevustega (hoonestusloa puhul nt tegevustega
ehitusloa saamiseks), siis ei ole põhjendatud merealal
tegevuste piiramine isikutele, kes oleksid valmis
hoonestusluba ellu viima, nt tuuleparki rajama. Teeme
ettepaneku täiendada EhS § 113(9) lõikega 5 järgmises
sõnastuses: „Hoonestusluba kaotab kehtivuse, kui
hoonestusluba ei ole asutud ellu viima viie aasta
möödumisel hoonestusloa andmisest arvates. Tähtaega
on põhjendatud juhtudel võimalik arendaja taotlusel ka
pikendada kuni 5 aastat.
23. Eelnõu kohaselt muudetakse veeseaduse § 230 Selgitame
lõiget 2, lõiget 1 ei muudeta. Veeseaduse § 230 lõikes Maa korralise hindamise seaduse
1 sätestatud hoonestustasu erineb lõikes 2 sätestatud muudatuse eelnõud valmistab ette
hoonestustasust. Palume selgitada, kas seaduse Keskkonnaministeerium (KEM).
jõustumisel võib tekkida olukord, kus tuulikupargi eest MKM võttes arvesse, et eelnõu
makstav hoonestustasu on 7% tootmismaa Eesti kohaselt tõuseb tootmismaa hind
keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja võrreldes kehtivaga üle 4 korra ja
tuulikuparki teenindavate rajatise eest makstakse 4%. KEM on teinud ettepaneku
Palume selgitada, millistel kaalutlustel on sätestatud kehtestada hoonestustasu nii
tuulikupargi eest makstava hoonestustasu määraks 7%, kaldaga püsivalt ühendatud kui ka
kui riigivaraseaduse kohaselt on riigivara kasutamise ühendamata ehitistele 3%
tasu määraks läbivalt 5%. Palume täpsustada, millise tootmismaa Eesti keskmise
sagedusega hakatakse maa korralisi hindamisi läbi väärtuse alusel arvutatud hinnast,
viima ja kuidas see mõjutab hoonestusõiguse on teinud ettepaneku vähendada
lepinguga kokkulepitud tasu. hoonestustasu suurust 2%-le. 3%
puhul tõuseks meretuuleparkidele
hoonestustasu va 1,7 korda ja see
oleks avameres taastuvenergia
tootjatele liialt koormav.
24. Palume selgitada, millistel põhjendustel avamere Selgitame
tuuleparkide puhul määratletakse ala mitte tuulikute Juhul kui meretuulepargis
aluse hoonestusalana, vaid maksustamisele kuulub ka tuulikute vahele jääval alal ei ole
tuulikute vaheline ala. Kas on analüüsitud, millise kulu võimalik teostada muid
see toob kaasa tuulikupargi omanikule, sest nt x majandustegevusi, on selline
tuulikust koosneva pargi ala võib pindalalt küündida lähenemine põhjendatud. Kui
sadade hektariteni, mille eest makstaks kogu ulatuses 7 tuulikute vahelisel alal
14
% hoonestustasu. Kas on analüüsitud maksustamise võimaldatakse ka muu
proportsionaalsust võrreldes ala tegeliku kasutamisega, majandustegevusi, siis selles osas
kuna oma olemuselt jääb valdav osa sellest hakkab hoonestustasu maksma
hoonestusalast avalikkusele ligipääsetavaks ja teatud sinna lisandunud hoonestusloa
osas ka kasutatavaks. omanik.
Hoonestustasu teemaga tegeleb
KEM maa korralise hindamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu
raames. Pärast seda võivad tulla
muudatused ka ehitusseadustikku.
25. Eri aegadel algatatud hoonestuslubade menetlus Arvestatud
vajab rakendussätet Eelnõu uues versioonis lisatud uus
20.1. Eelnõu seletuskirja p 9 kohaselt menetletakse säte ehitusseadustiku ja
juba algatatud hoonestuslubade menetlused lõpuni planeerimise seaduse rakendamise
nende menetluse algatamise ajal kehtinud seadusesse.
õigusaktidest lähtuvalt. Selguse huvides teeme
ettepaneku lisada seda põhimõtet väljendav säte ka
eelnõu teksti. Kuna hoonestusloa taotluse esitamise ja
hoonestusloa menetluse algatamise vahele on praktikas
jäänud mitmeid aastaid (nt Eesti Energia AS Liivi lahe
tuuleelektrijaamade hoonestusloa taotlused esitati
aastal 2010 ning menetlus algatati alles 2019. aasta
lõpus), on oluline, et taotlejatele ei rakenduks uusi
nõudeid juba pärast taotluse esitamist, millega ta ei
saanud hoonestusloa koostamisel arvestada. Sellest
20.2. Kuna eelnõu punktidega 1-5 nähakse ette uued
alused ehitusloa ja kasutusloa andmisest keeldumiseks,
muudetakse olemuselt ka ehitusloa ja kasutusloa
menetlust, kuna ehitusloa ja kasutusloa taotlejatel tekib
kohustus koguda vajadusel andmeid ehitise mõju kohta
riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele,
riigiside toimimisele ja riigikaitseobjektile. Selle
kohustusega kaasneb taotlejate jaoks täiendav rahaline
ja ajaline kulu, millega ei pidanud arvestama enne
eelnõu jõustumist. Sellest tulenevalt tuleb lisaks
hoonestusloa taotlejatele ette näha mõistlik
üleminekuaeg kohustustega tutvumiseks ka ehitusloa
ja kasutusloa taotlejatele. Eeltoodud põhjustel teeme
ettepaneku täiendada eelnõud rakendussätte §-ga 5
järgmises sõnastuses:
tulenevalt peaks hoonestusloa taotlused menetlema
lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide
kohaselt. Sama põhimõtet hoonestuslubade suhtes on
rakendatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse § 25 lõikes 1.
„Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud
hoonestusloa, ehitusloa ja kasutusloa taotlused
15
menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud
õigusaktide kohaselt.“
Elering
1. Arusaadavuse ja parema jälgitavuse huvides palume Arvestatud
viia koostatud eelnõud ja nende seletuskirjad omavahel
kooskõlla.
2. Vältimaks tulevikus segadust EhSi § 113¹ lg 1 ja § Arvestatud
113¹ lg 7 kohaldamisel peaks EhSi pinnalt olema
õigusselge, millisel juhul on riik hoonestusloa Eelnõu uude versiooni on lisatud
taotlejaks. Hetkel on viidatud sätete tegevuse eesmärk uus paragrahv (1132). Eelnõu §
sama, kuid nende rakendamise kohustuslikkus erinev. 1131 lg 1, kus öeldakse, et riik ei
§ 113(1) lg 1 Hoonestusluba on tähtajaline õigus pea avaliku veekogu ehitisega
koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga koormamiseks hoonestusluba
püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt omama, kehtib nende ehitiste
ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu kohta, mille haldajaks jääb samuti
ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama. riik. Riigi poolt hoonestuslubade
Elering: Kehtivas veeseaduses on, et riigiasutus ei pea taotluse osas ei jää riik ehitise
hoonestusluba taotlema – see on asendatud haldajaks vaid hoonestusload
hoonestusloa omamisega. Kõnealuse paragrahvi lg-t 1 pannakse kas enam- või
ja lg-t 7 koostoimes lugedes tekib segadus – kas lg 1 valikpakkumisele. § 1132
tähendab, et riik võib avalikku veekogu ehitisega täpsustab riigi poolt hoonestusloa
koormata hoonestusloata? Hetkel esitatud sõnastuse menetluse läbiviimist ja
järgi ei ole arusaadav, mis on lg 7 kohaldamise hoonestuslubade enam- või
eesmärk ja millal kuulub see kohaldamisele. valikpakkumisele panemist.
3. § 113(1) (4) Avaliku veekogu põhjaga püsivalt Mittearvestatud.
ühendatud tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud Tehissaarte eraldi väljatoomise
kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub vajadus on seotud asjaoluga, et
riigile. saartele määratakse katastriüksus.
Elering: Meie hinnangul on lg 4 juba hõlmatud lg-ga 3,
sest tehissaar on ehitis.
4. § 113(1) (7) Riik võib taotleda hoonestusluba Arvestatud
eesmärgiga koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle Eelnõusse lisatud uus paragrahv
teenindamiseks vajalike rajatistega. (1132), seletuskirja täiendatud.
Elering: Ettepanek lg 7 vastavalt SK selgitusele
eesmärgipärasemalt sõnastada, et oleks tagatud
õigusselgus. Vastasel korral jääb ebakõla lg 1 ja lg 7
vahel ning lg-te 1 ja 7 kohaldamine tekitab segadust.
5. § 113(2) lg 2 p (5) avaliku veekogu Arvestatud
tuuleelektrijaamaga koormamise puhul Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2
tuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus ja p 5
põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise
tehniliste tingimuste kohta;
16
Elering: Põhivõrguettevõtja ei saa olla kooskõlastajaks
vaid arvamuse andjaks. Sõnastusettepanek: .... ja
põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga
liitumise kohta, v.a. kui hoonestusloa taotlejaks on
põhivõrguettevõtja ise.
6. § 113(2) lg 2 p (6) nimekiri uuringutest, mida Arvestatud
hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise Eelnõu uues versioonis § 1133lg 2
otsustamiseks teha. p6
7. § 113(3) lg (4) Asjaomane asutus hindab arvamuse Osaliselt arvestatud
avaldamisel hoonestusloa taotlejaga või kavandatava Eelnõu uues versioonis § 1135 lg
ehitusega seotud võimalikke ohte riigi varale, 2. Ohu hindamisel lähtutakse nii
keskkonnale, julgeolekule, riigikaitseobjektile või taotleja isikust kui ka ehitisest.
majandusele. Sõnastusse lisatud „ehitis“.
Elering: Kas ei peaks hindama pigem HL taotlusega, st
ehitisega seotud võimalikke ohte või mismoodi Seletuskirjas ebakõla parandatud.
kujutab HL taotleja ohtu…? Ka §§-des 44, 46 ja 55
tehtavad muudatused on seotud ehitisest tulenevate
ohtudega (vt § 1 muudatusettepanekud 2, 4, 5). Lisaks
on hetkel ebakõla SK-s § 113³ kohta esitatud selgituste
ja SE teksti vahel.
8. § 113(3) lg (6) Asjaomasel asutusel on õigus teha Arvestatud
ettepanek hoonestusloa algatamisest keeldumiseks, kui: Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4
1) hoonestusloa taotleja või temaga seotud isik või p 1) sõnastus muudetud ja on
kavandatav ehitis võib kahjustada riigi vara, sõnastatud järgmiselt: „1)
keskkonda, julgeolekut, elutähtsa teenuse asjaomase asutuse ohuhinnangul
toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või tekib hoonestusloa taotleja või
majandust; temaga seotud isiku või
Elering: Vt eelmist kommentaari kavandatava ehitise puhul oht riigi
varale, keskkonnale, riigi
julgeolekule, elutähtsa teenuse
toimepidevusele, riigiside
toimimisele, riigikaitseobjektile ja
majandusele;“.
9. § 113(3) lg (7) Kui ei ilmne käesoleva paragrahvi Arvestatud
lõikes 4 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamist Tegemist on teatega, millega
välistavaid asjaolusid, avaldab pädev asutus enne antakse enne menetluse algatamist
hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes avalikkusele teada, et
Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga konkreetsele merealale on esitatud
päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse taotlus hoonestusloa menetluse
hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. algatamiseks.
Elering: Mis teatega siiski on tegu? SK räägib Seletuskirjas täpsustatud.
hoonestusloa menetluse algatamise kohta teate (eelnõu uues versioonis § 1136 lg
avaldamisest, kuid SE § 113³ lg 7 kohaselt avaldatakse 1)
enne hoonestusloa menetluse algatamist mingisugune Eelnõu uues versioonis sõnastus
teade. täpsustatud.
17
10. § 113(3) lg (10) Riigi esitatud hoonestusloa Arvestatud
taotluses märgitud ala kohta käesoleva paragrahvi
lõikes 7 sätestatud konkureerivat taotlust esitada ei saa.
Elering: Ilmselt on siin silmas peetud viidet lõikele 8.
11. Hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala Selgitame
võib põhjendatud juhtudel muuta pärast käesoleva Eelnõu uues versioonis § 1138 lg 1
paragrahvi lõike 6 kohast teate avaldamist ja § 1134 sõnastus: „(1) Kui hoonestusloa
lõike 1 kohast menetlust. Kui ala muudetakse pärast taotluses esitatud avaliku veekogu
nimetatud teate avaldamist ja menetlust suuremas koormatavat ala muudetakse enne
ulatuses kui 33 protsenti, tuleb avaldada käesoleva hoonestusloa menetluse
paragrahvi lõike 3 kohaselt teade ning konkureerivate algatamise otsuse tegemist, küsib
taotluste esitamise korral menetleda neid § 1134 pädev asutus asjaomastelt
lõigete 1 ja 3 kohaselt. asutustelt arvamust käesoleva
seaduse § 1135 sätestatud korras.
Avaliku veekogu koormatava ala
vähendamise korral võib pädev
asutus jätta asjaomastelt asutustelt
arvamuse küsimata.“
12. § 113(4) lõige 2 punkt 6 hoonestusloa taotleja Arvestatud
organisatoorsest võimekusest; Eelnõu uuest versioonist
Elering: Mida on silmas peetud organisatoorse kustutatud.
võimekuse all? Seda ei ava ka SK.
13. § 113(5) lg (12) Hoonestusloa menetluse algatamise Arvestatud
omandamine konkursi korras võib lõppeda Eelnõu uues versioonis § 11310 lg
hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui 13.
hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva
seaduse § 1138 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
Elering: Muudatusettepanek sõnastuse osas, mis
haakub paremini § 113⁵ pealkirjaga: Konkursi korras
algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda…….
14. § 113(6) lg 2 p 2 (hoonestusloa menetluses Arvestatud
algatamisest keeldumine) taotlus on vastuolus Eelnõu uues versioonis § 11311
planeeringuga; lg1 p 2 sõnastus: „2) taotlus on
vastuolus taotlusalusel veekogu
Elering: Ettepanek täpsustuseks: … alal kehtiva piiritletaval alal kehtiva
planeeringuga, sest hetkel esitatud sõnastus on liiga planeeringuga;“.
abstraktne.
15. § 113(6) lg 2 p 4 kavandatava ehitise püstitamiseks Selgitame
on vaja koostada riigi eriplaneering; Merealaplaneeringus tuuakse
välja meretuuleparkidega
Elering: Nt Eesti ja Läti planeerivad arendada meres seonduva taristu osa hoonestusloa
tuulealasid ning nende ühendamiseks põhivõrku on menetluses. Seega on eesmärk, et
vajalik rajada merre alajaam. Alajaama asukohavalik meretuuleparkide ühendamisel
on tingitud riikide tuulealade valikust ning on võimalik põhivõrku ei ole vajalik riigi
et alajaam ei asu planeeringus ettenähtud eriplaneeringu koostamine. Antud
18
tuuleenergeetika alal. Kas ja millise planeeringu probleem lahendatakse
koostamine on alajaama planeerimiseks sellisel juhul merealaplaneeringu raames.
vajalik?
16. § 113(6) lg 2 p 6 avaliku veekogu omanik ei soovi Arvestatud
püstitatavat ehitist; Eelnõu uuest versioonist antud
säte kustutatud.
Elering: Kas üksnes „ei soovi“ saab olla piisavaks
aluseks? Ettepanek vastavalt SK selgitusele p 6
täpsustada.
17. § 113(7) (hoonestusloa andmine) Mittearvestatud
Lg 2 p 5 ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud Antud andmed selguvad ehitusloa
ehitisealune pind; menetluse käigus.
Elering: Võiks olla harmoneeritud § 113² lg 2 p-ga 3.
18. § 113 (7) lg 2 p 8 hoonestusloa lõppemisel ehitise Arvestatud
lammutamise ja sellega seonduvate finantsgarantiide Eelnõu uuest versioonist antud
tingimused säte kustutatud.
Elering: Hoonestusluba lõpeb reeglina 50 aasta pärast,
mistõttu sellise finantsgarantii andmine ehitise
lammutamise kohta ei pruugi olla praktikas
realiseeritav.
19. § 113(8) (Hoonestusloa andmisest keeldumine) lg Osaliselt arvestatud
(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest Siin on mõeldud konkreetselt
ka juhul, kui hoonestusloa taotleja kohta esineb kahtlus, isikuid. Eelnõu uues versioonis §
et ta võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse 11313 lõige 2 sõnastusse on lisatud
toimepidevust, riigiside toimimist või sõnad „ja taotletava ehitise“.
riigikaitseobjekte.
Elering: Pigem peaks see kahtlus esinema ehitise
kohta, mitte taotleja kohta, vt § 113³ lg 4 kohta
esitatud kommentaari.
20. § 113(9) Hoonestusloa kehtivus lg (4) Kui Mittearvestatud
hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille Tegemist on olukorraga, kui
suhtes on algatatud ka planeering, ja taotlus esitatakse ajal, mil toimub
planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle ka planeerimismenetlus.
loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta Eelnõu § 11311 (enne 1136)
pärast planeeringu kehtestamist. sätestab, mis juhtudel võib
hoonestusloa menetluse
Elering: Kui planeering on pooleli, siis HL menetlust § algatamise keeldumise aluseid
113⁶ lg 2 p 3 järgi ei algatata või on siin silmas peetud mitte kohaldada.
juhtumit, kus HL menetlus on juba algatatud ning
planeering algatatakse pärast seda?
21. § 11310. Hoonestusloa tingimuste muutmine Mittearvestatud
Elering: Hetkel puudub info, kuidas protseduuriliselt Pädev asutus reguleerib seda
tingimuste muutmine toimub. SK-s toodud info, mille menetluse käigus.
kohaselt kõik tingimuste muutmised kooskõlastatakse
19
ja kui tegemist on olulise muudatusega hoonestusloas,
siis menetletakse seda kui uut hoonestusloa alustamist,
võiks olla sätestatud otse seaduses, mitte SK-s.
22. § 113(12) Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine lg 3 Arvestatud
Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks kui: p 3 Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul 2 p 3 sõnastust täpsustatud: „3)
väljastatud ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega; hoonestusloa omajale ei ole viie
aasta jooksul pärast hoonestusloa
Elering: Hetkel jääb arusaamatuks, mis tähtaega ei ole saamist väljastatud ehitusluba ja
taotlenud. hoonestusloa omaja ei ole
taotlenud tähtaja pikendust;“.
Kolm aastat muudetud ja uues
versioonis asendatud sõnadega
„viis aastat“, sest arendajate
hinnangul on kolm aastat kõikide
uuringute ja mõjude hindamiseks
liiga lühike aeg.
23. § 113(12) lg 3 p 4 hoonestusloa omaja ei ole kahe Arvestatud
aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates 2 p 4 sõnastus muudetud vastavalt
esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ettepanekule.
ehitusloa taotlemiseks;
Elering: Kas ei peaks olema ehitusloa andmiseks?
24. § 113(12) lõige (5) Kui hoonestusluba, mis on Arvestatud
tunnistatud kehtetuks, hõlmab endas ehitist, mõjutavad Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
elutähtsa teenuse toimepidevust või on sellega seotud, 5 sõnastatud järgmiselt: „Kui
riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusluba, mis on tunnistatud
hoonestusloa alusel püstitatud ehitis avalikes huvides kehtetuks, hõlmab endas ehitist,
omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja mis mõjutab elutähtsa teenuse
avalikes huvides omandamise seadust toimepidevust või on sellega
Elering: Sätte sõnastus ei ole keeleliselt korrektne, seotud, riigisidet või riigikaitse
mistõttu on selle mõttest hetkel keeruline aru saada. objekti, on riigil õigus
Ettepanek korrigeerida hoonestusloaga kaetud alale
püstitatud ehitus avalikes huvides
omandada või sundvõõrandada,
kohaldades kinnisasja avalikes
huvides omandamise seadust.“.
25. 12) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 Mittearvestatud
järgmises sõnastuses: Praktikast on näiteid, kus neid
„11) püstitatakse, laiendatakse või ehitatakse mõisteid on erisuunaliselt
tuulegeneraator või tuulepark;“; tõlgendatud ning seetõttu soovime
Elering: Püstitamine ja laiendamine on ehitamise suurema õigusselguse loomiseks
mõistega juba hõlmatud, st püstitamine ja laiendamine need siin selgelt välja tuua.
tähendab EhSi järgi samuti ehitamist, need ei ole
ehitamisest eraldiseisvad mõisted
26. Küsitavusi tekitab EhSi eelnõus olev regulatsioon Arvestatud osaliselt
hoonestusloa taotleja võimaliku ohu kohta riigi varale,
20
julgeolekule, riigikaitseobjektile jne. Elering on Hinnatakse nii taotlejat kui ka
seisukohal, et pigem peaks asjaomane asutus hindama ehitist. Eelnõu uues versioonis
hoonestusloa taotlusega, st kavandatava ehitisega vastavad muudatused läbivalt
seotud ohte. sisse viidud.
27. paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 13 järgmises Arvestatud
sõnastuses: Eelnõu uuest versioonist
„13) samale asukohale on antud või menetletakse kustutatud sõnad „selle vahetusse
ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast lähedusse“.
ehitist või objekti, kui nende lubade koos realiseerimine
ei ole võimalik.“;
Elering: SK selgitab, et samal asukohal kaks
olemuslikult samasugust ehitusluba ei saa kehtida.
Arusaamatuks jääb, mida mõista siin kontekstis vahetus
läheduses olevaga? SK seda teemat ei täpsusta.
Ettepanek või selle vahetusse lähedusse lausest
eemaldada või täpsustada SK-s, miks on takistatud
vahetusse lähedusse ehitusloa andmine.
28. paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 81 järgmises Arvestatud
sõnastuses:
„81) ehitise kasutamisega kaasneb oht varale,
keskkonnale, riigi julgeolekule, või
riigikaitseobjektile;“;
Elering: Punktil 8¹ puudub seos p-ga 8, mistõttu peaks
antud sõnastusettepanek sisalduma § 55 punktis 9¹.
29. Arusaadavuse huvides palume täpsustada Arvestatud
määruseelnõu pealkirja riigi poolt välja valitud avaliku VV määruse eelnõus on sisse
veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja viidud olulised muudatused.
nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamise Märkused ja täpsustused allpool
kohta (edaspidi riigi HL enampakkumisel iga märkuse kohta eraldi.
võõrandamise ME).
Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja
nõuded hoonestusloa enampakkumisel
võõrandamiseks
Elering: ME pealkiri ei anna edasi selle tegelikku
mõtet. Praegust pealkirja võiks tõlgendada pigem kui
riigi poolt menetletavat hoonestusloa taotlust.
Võimalikud sõnastusettepanekud:
1)Riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa
taotluse menetlemise kord ja ………..
2) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise
kord ja
30. § 2. Hoonestusloa taotlemine Arvestatud
Elering: § 2 pealkiri ei ole kooskõlas selle sisuga. Sisu Määrust on olulisel määral
järgi ei ole tegemist üksnes hoonestusloa taotlemisega. muudetud. Eleringi ettepanekud
21
on arvesse võetud. VV määruse
(3) Lõikes 2 nimetatud teatis peab sisaldama pealkiri sõnastatud: „Riigi poolt
kavandatava hoonestusloa aluseks oleva avaliku alustatud avaliku veekogu alale
veekogu kasutusele võtmise andmeid ehitise hoonestusloa menetlemine ja
kasutamise otstarbe, avaliku veekogu koormatava ala hoonestusloa enampakkumisel või
koordinaatide ja koormata ala suuruse kohta valikpakkumisel võõrandamine“.
Elering: Ruutmeetrite täpsustus võiks sisalduda pigem
ME seletuskirjas.
(5) Pädev asutus avaldab teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded riigi poolt avaliku veekogu Arvestatud
kasutuselevõtmisest. Määruse uues versioonis § 3 lg 3
Elering: Kuivõrd hoonestusloa taotluse menetlemine sõnastust muudetud järgmiselt:
võib lõppeda ka negatiivse tulemusega, siis ei saa olla Kui ei ilmne hoonestusloa
tegemist teavitamisega riigi poolt avaliku veekogu ala menetluse alustamise osas
kasutuselevõtmise kohta. Pigem peaks olema mõte välistavaid asjaolusid, avaldab
teavitada sellest, millisele avaliku veekogu alale on pädev asutus Ametlikes
riiki esindav asutus hoonestusloa taotluse esitanud, st Teadaannetes ja oma veebilehel
millisele alale ei saa konkureerivaid taotlusi esitada. teate riigi poolt avalikule
(6) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab pädev veekogule hoonestusloa
asutus 30 päeva jooksul. Otsuse koostamisel lähtutakse menetluse algatamisest.“.
veeseaduse § 1133 lg 10 alustest. (6) sõnastust muudetud. Uues
Elering: Sellist sätet veeseaduses pole. versioonis § 3 lg 1.
7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud riiki esindav
asutus teostab hoonestusloa menetluseks vajaminevad Eelnõu uues versioonis märkus
tegevused, milleks on keskkonnamõjude hindamine arvesse võetud ja lisatud viide
ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa menetluse ehitusseadustikule.
algatamisel ettenähtud uuringud.
Elering: Ettepanek lisada uuringute osas viide
konkreetsele EhSi sättele.
Elering: Meie hinnangul on § 2 sisu hetkel puudulik.
ME pealkirja järgi peaks tegemist olema riigi esitatud Selgitame
hoonestusloa taotluse menetlemise korraga. See Eelnõu uus versioon on muudetud
menetlemise kord kajastub ME-s hetkel üksnes ühe ja eraldi on välja toodud 1.
paragrahvi näol, mille pealkiri on sõnastatud vaid peatükk „Hoonestusloa menetlus“
hoonestusloa taotlemisena. ME ei kajasta riigi HL lõiked 2 – 5 ja 2. peatükk
taotluse menetlemise korda piisavalt. § 2 pealkiri on „Hoonestusloa avalik
hoonestusloa taotlemine, kuid sisu sisaldab ka nt HL enampakkumine või
menetluse algatamise otsustamist (lg 6), uuringute valikpakkumine“.
teostamist (lg 7). Ettepanek avada HL taotluse
menetlemise kord mitme paragrahvi abil, sest hetkel
esitatud ME teksti pealkirjade järgi järgneb
hoonestusloa taotlemisele enampakkumine.
Samuti ei ole hetkel esitatud § 2 sisu abil võimalik aru
saada, kas riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse Arvestatud
menetlemisele kehtivad samad tingimused nagu EhSi Eelnõu uus versioon täiendatud.
eelnõus, st kas vastavalt EhSi alustele võidakse siin
samuti HL menetluse algatamisest keelduda,
hoonestusloa andmisest keelduda jne. Hetkel koostatud
22
ME järgi jääb justkui mulje nagu algatataks riigi
esitatud hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa
menetlus igal juhul ja see lõppeks positiivse
tulemusega, sest järgmine säte kajastab juba
hoonestusloa enampakkumisele suunamist.
(1) Lähtudes hoonestusloa aluseks oleva piiritletud osa
avalikust veekogust kasutamiseks andmise ning Valikpakkumine lisatud pealkirja
kasutamiseks andmise korraldaja määratud avaliku ja seletuskiri selles osas
enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, täiendatud.
avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded,
vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes avaliku
enampakkumise või valikpakkumise kohta teade
vähemalt 60 päeva enne kirjaliku enampakkumise või
valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel
enne enampakkumise toimumist.
Elering: Mida tähendab valikpakkumine?
Määruseelnõu § 3 lg 3 näeb ette, et hoonestusluba
antakse kasutamiseks enampakkumisel.
Valikpakkumise tähendust ei ava ka seletuskiri.
(3) Hoonestusluba antakse kasutamiseks avalikul
suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel. Arvestatud
Elering: Ei ole läbivalt arusaadav, mis antakse Eelnõu täpsustatud ja viidud
enampakkumisel kasutamiseks – ME § 3 lg 1 järgi kooskõlla.
antakse kasutamiseks avaliku veekogu piiritletud osa,
kuid § 3 lg 3 alusel antakse kasutamiseks
hoonestusluba. Seejuures räägib ME pealkiri üldse
hoonestusloa võõrandamisest. Ettepanek viia viidatud
sätted omavahel kooskõlla.
(2) Täiendavalt riigi poolt ettenähtud valitud merealaga
seotud kulutused arvestatakse alghinna aluse hulka Arvestatud
juhul kui ettenähtud kulutuste hulka kuulub Uues versioonis § 10 lg 2 ja
võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine. seletuskiri täiendatud.
Elering: Sätte mõte ei ole arusaadav ehk ei anna edasi
seda, mida ME seletuskiri selgitab. Ettepanek
sõnastada õigusselgemalt
31. § 6. Osavõtutasu Arvestatud
Sõnastus läbivalt ühtlustatud.
(1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel
võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille
suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise
alghinnast.
Elering; ME-s on ühes tähenduses kasutatud läbisegi
mõisteid enampakkumise läbiviija, korraldaja,
otsustaja. Õigusselguse huvides tuleks läbivalt
kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise läbiviijat
32. § 8. Enampakkumisel osalemise tingimused Arvestatud
23
Elering: Osalemistingimused peaksid sisaldama ka Eelnõu uues versioonis § 12.
osaleja finantsvõimekuse garantiitingimusi tootmise
rajamiseks.
Enampakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis
sisaldab:
1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti
aadressi, telefoninumbrit;
2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma
ilma sentideta, mis ei tohi olla alla
alghinna;
3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab
ehitusseadustiku § 1133 lõikes 2 sätestatud
tingimustele; (viide kontrollida)
4) nõustumine enampakkumises osalemiseks ja
hoonestusloa taotluse menetlemises
osalemiseks enampakkumise teates kehtestatud
tingimustel;
Elering: Arusaamatuks jääb, miks peaks
enampakkumisel osaleja nõustuma HL taotluse
menetlemises osalemisega, kui HL on juba antud.
5) pakkumise tegemise kuupäev;
6) ehitusseadustiku § 1132 lõikes 2 punktides 1-10
ettenähtud andmed;
Elering: Ei saa aru nende andmete esitamise
vajadusest, kuivõrd hoonestusluba on juba olemas.
Enampakkumisel osalejal tuleks esitada andmed
olemasoleva hoonestusloa kohta, et oleks arusaadav,
millise hoonestusloaga seotud enampakkumisel ta
osaleb.
Oluline on, et enampakkumisel osaleja esitaks tehnilist
ja majanduslikku võimekust tõendavad dokumendid.
33. Arusaadavuse huvides palume täpsustada Arvestatud
määruseelnõu pealkirja riigi poolt välja valitud avaliku Pealkiri muudetud
veekogu ala hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja
nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamise
kohta (edaspidi riigi HL enampakkumisel
võõrandamise ME).
Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja
nõuded hoonestusloa enampakkumisel
võõrandamiseks
Elering: ME pealkiri ei anna edasi selle tegelikku
mõtet. Praegust pealkirja võiks tõlgendada pigem kui
riigi poolt menetletavat hoonestusloa taotlust.
Võimalikud sõnastusettepanekud:
24
1)Riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa
taotluse menetlemise kord ja ………..
2) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise
kord ja …………….
34. § 2. Hoonestusloa taotlemine Arvestatud
Elering: § 2 pealkiri ei ole kooskõlas selle sisuga. Sisu
järgi ei ole tegemist üksnes hoonestusloa taotlemisega
35. (3) Lõikes 2 nimetatud teatis peab sisaldama Arvestatud
kavandatava hoonestusloa aluseks oleva avaliku Eelnõu uuest versioonist antud
veekogu kasutusele võtmise andmeid ehitise sõnastus kustutatud.
kasutamise otstarbe, avaliku veekogu koormatava ala
koordinaatide ja koormata ala suuruse kohta
Elering: Ruutmeetrite täpsustus võiks sisalduda pigem
ME seletuskirjas
36. (5) Pädev asutus avaldab teate väljaandes Arvestatud
Ametlikud Teadaanded riigi poolt avaliku veekogu Eelnõu uues versioonis § 3 lg 3
kasutuselevõtmisest. sõnastuses arvestatud
Elering: Kuivõrd hoonestusloa taotluse menetlemine ettepanekuga.
võib lõppeda ka negatiivse tulemusega, siis ei saa olla
tegemist teavitamisega riigi poolt avaliku veekogu ala
kasutuselevõtmise kohta. Pigem peaks olema mõte
teavitada sellest, millisele avaliku veekogu alale on
riiki esindav asutus hoonestusloa taotluse esitanud, st
millisele alale ei saa konkureerivaid taotlusi esitada.
37. (6) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab Arvestatud
pädev asutus 30 päeva jooksul. Otsuse koostamisel
lähtutakse veeseaduse § 1133 lg 10 alustest.
Elering: Sellist sätet veeseaduses pole.
38. 7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud riiki Arvestatud
esindav asutus teostab hoonestusloa menetluseks
vajaminevad tegevused, milleks on keskkonnamõjude
hindamine ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa
menetluse algatamisel ettenähtud uuringud.
Elering: Ettepanek lisada uuringute osas viide
konkreetsele EhSi sättele.
Elering: Meie hinnangul on § 2 sisu hetkel puudulik.
ME pealkirja järgi peaks tegemist olema riigi esitatud
hoonestusloa taotluse menetlemise korraga. See
menetlemise kord kajastub ME-s hetkel üksnes ühe
paragrahvi näol, mille pealkiri on sõnastatud vaid
hoonestusloa taotlemisena. ME ei kajasta riigi HL
taotluse menetlemise korda piisavalt. § 2 pealkiri on
hoonestusloa taotlemine, kuid sisu sisaldab ka nt HL
menetluse algatamise otsustamist (lg 6), uuringute
teostamist (lg 7). Ettepanek avada HL taotluse
menetlemise kord mitme paragrahvi abil, sest hetkel
25
esitatud ME teksti pealkirjade järgi järgneb
hoonestusloa taotlemisele enampakkumine.
Samuti ei ole hetkel esitatud § 2 sisu abil võimalik aru
saada, kas riigi poolt esitatud hoonestusloa taotluse
menetlemisele
kehtivad samad tingimused nagu EhSi eelnõus, st kas
vastavalt EhSi alustele võidakse siin samuti HL
menetluse algatamisest keelduda, hoonestusloa
andmisest keelduda jne. Hetkel koostatud ME järgi jääb
justkui mulje nagu algatataks riigi esitatud hoonestusloa
taotluse alusel hoonestusloa menetlus igal juhul ja see
lõppeks positiivse tulemusega, sest järgmine säte
kajastab juba hoonestusloa enampakkumisele
suunamist.
39. (1) Lähtudes hoonestusloa aluseks oleva piiritletud Selgitatud
osa avalikust veekogust kasutamiseks andmise ning Valikpakkumine jääb sisse,
kasutamiseks andmise korraldaja määratud avaliku sellega seonduvalt on muudetud
enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, eelnõu sõnastust ja täiendatud
avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, seletuskirja. Valikpakkumist
vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes avaliku kasutatakse riigivaraseadus § 72
enampakkumise või valikpakkumise kohta teade lg 1 järgi: „Valikpakkumist
vähemalt 60 päeva enne kirjaliku enampakkumise või kasutatakse, kui riigivara
valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel kasutamiseks andmisel või müügil
enne enampakkumise toimumist. on lisaks hinnale oluline
Elering: Mida tähendab valikpakkumine? lisatingimuste täitmine“.
Määruseelnõu § 3 lg 3 näeb ette, et hoonestusluba Näiteks meretuuleparkide puhul
antakse kasutamiseks enampakkumisel. võib tulla kõne alla
Valikpakkumise tähendust ei ava ka seletuskiri. valikpakkumine kui lisatakse
tingimused taastuvenergia
tootmise mahu vms osas.
40. (3) Hoonestusluba antakse kasutamiseks avalikul Arvestatud
suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel.
Elering: Ei ole läbivalt arusaadav, mis antakse
enampakkumisel kasutamiseks – ME § 3 lg 1 järgi
antakse kasutamiseks avaliku veekogu piiritletud osa,
kuid § 3 lg 3 alusel antakse kasutamiseks
hoonestusluba. Seejuures räägib ME pealkiri üldse
hoonestusloa võõrandamisest. Ettepanek viia viidatud
sätted omavahel kooskõlla
41. (2) Täiendavalt riigi poolt ettenähtud valitud Arvestatud
merealaga seotud kulutused arvestatakse alghinna aluse
hulka juhul kui ettenähtud kulutuste hulka kuulub
võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine.
Elering: Sätte mõte ei ole arusaadav ehk ei anna edasi
seda, mida ME seletuskiri selgitab. Ettepanek
sõnastada õigusselgemalt
42. § 6. Osavõtutasu Arvestatud
26
(1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel
võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille
suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise
alghinnast.
Elering; ME-s on ühes tähenduses kasutatud läbisegi
mõisteid enampakkumise läbiviija, korraldaja,
otsustaja. Õigusselguse huvides tuleks läbivalt
kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise läbiviijat
43. § 8. Enampakkumisel osalemise tingimused Arvestatud
Elering: Osalemistingimused peaksid sisaldama ka
osaleja finantsvõimekuse garantiitingimusi tootmise
rajamiseks.
Enampakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis
sisaldab:
1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti
aadressi, telefoninumbrit;
2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma
ilma sentideta, mis ei tohi olla alla
alghinna;
3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab
ehitusseadustiku § 1133 lõikes 2 sätestatud
tingimustele; (viide kontrollida)
4) nõustumine enampakkumises osalemiseks ja
hoonestusloa taotluse menetlemises
osalemiseks enampakkumise teates kehtestatud
tingimustel;
Elering: Arusaamatuks jääb, miks peaks
enampakkumisel osaleja nõustuma HL taotluse
menetlemises osalemisega, kui HL on juba antud.
5) pakkumise tegemise kuupäev;
6) ehitusseadustiku § 1132 lõikes 2 punktides 1-10
ettenähtud andmed;
Elering: Ei saa aru nende andmete esitamise
vajadusest, kuivõrd hoonestusluba on juba olemas.
Enampakkumisel osalejal tuleks esitada andmed
olemasoleva hoonestusloa kohta, et oleks arusaadav,
millise hoonestusloaga seotud enampakkumisel ta
osaleb.
Oluline on, et enampakkumisel osaleja esitaks tehnilist
ja majanduslikku võimekust tõendavad dokumendid.
44. § 10. Avaliku enampakkumise tulemuste Arvestatud
kinnitamine
27
(1) Komisjon otsustab enampakkumise tulemuste
kinnitamise või kinnitamata jätmise (sh nurjunuks
tunnistamise tõttu) 20 tööpäeva jooksul
enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest
arvates.
Elering: Ettepanek viia § 10 lg 1 ja § 11 omavahel
kooskõlla, st sõnastada mõlemas sättes ühtmoodi, kas
enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või
need tunnistatakse nurjunuks. Hetkel sulgudes esitatud
sõnastuse järgi võib tõlgendada, et kinnitamata jätmise
aluseks võib olla veel midagi peale nurjunuks
tunnistamise aluste.
45. 6) Ostuhind tagatisraha ületava summa osas tuleb Arvestatud
enampakkumuse võitja poolt kogu ulatuses tasuda
enne notariaalse müügilepingu sõlmimist notari
deposiitarvele või enne notariaalse müügilepingu
sõlmimist enamapakkumise konkursil näidatud
arveldusarvele.
Elering: ME-s kasutatavad mõisted peaksid ühtsed
olema. Sõnastusettepanek: Ostuhind osavõtutasu
ületava summa osas….
46. Riigi HL enampakkumisel võõrandamise ME Arvestatud
sisaldab hetkel hoonestusloa taotluse menetlemise
korrana üksnes ühte paragrahvi – § 2, mis on sõnastatud
kui hoonestusloa taotlemine. Samas on paragrahvi
sisuks ka hoonestusloa menetluse algatamise üle
otsustamine, uuringute tegemine. Elering on
seisukohal, et hoonestusloa taotluse menetlemise kord
tuleks vastavalt selle sisule loogiliselt liigendada
mitmesse paragrahvi.
47. Hetkel on selgusetu, kas riigi HL enampakkumisel Arvestatud
võõrandamise ME puhul kehtivad riigi poolt esitatud
hoonestusloa taotluse menetlemisele samad tingimused
nagu EhSi eelnõus sätestatud, st kas vastavalt EhSi
alustele võidakse riigi poolt esitatud hoonestusloa
taotluse puhul samuti hoonestusloa menetluse
algatamisest keelduda, hoonestusloa andmisest
keelduda jne. Ei ole arusaadav, kas ja millised EhSi
tingimused riigi hoonestusloa taotluse menetlemisele
kehtivad. Eleringi hinnangul võiks riigi hoonestusloa
taotluse menetlemise korras esitada riigi hoonestusloa
taotluse menetlemisele kehtivad tingimused viitega
EhSi üldtingimustele ning nn eritingimuste kehtivuse
korral sõnastada need ME-s.
28
48. Palume selgitust, mida tähendab riigi HL Arvestatud
enampakkumisel võõrandamise ME-s sisalduv Seletuskirja täiendatud
valikpakkumine. Hetkel puudub arusaam, mis on
valikpakkumine.
49. Elering on seisukohal, et riigi HL enampakkumisel Arvestatud
võõrandamise ME alusel ei ole üheselt mõistetav, mis Eelnõud ja seletuskirja täiendatud.
antakse enampakkumisel kasutamiseks: hoonestusluba Enampakkumisel antakse
või avaliku veekogu osa. Kuna tegemist on olulise ja kasutada hoonestusluba
põhimõttelise küsimusega, siis palume selles osas luua konkreetsel merealal.
õigusselgus.
55. Riigi HL enampakkumisel võõrandamise ME-s on Arvestatud
ühes tähenduses kasutatud mõisteid enampakkumise
läbiviija, korraldaja, otsustaja. Teeme ettepaneku
läbivalt kasutada ühte mõistet, nt enampakkumise
läbiviijat.
56. Elering peab oluliseks, et enampakkumisel osaleja Arvestatud
esitaks enda tehnilist ja majanduslikku võimekust
tõendavad dokumendid
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
1. Paragrahvi täiendatakse punktiga 10(1), mis Arvestatud osaliselt
sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, § 1. Ehitusseadustiku eelnõu
kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline oht varale, muutmine
riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, Seoses märkusega on eelnõust
riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. kustutatud elutähtsa teenuse
toimepidevus ja riigiside
Ehitusloa andmisele eelneb menetlus, kus asjaomased toimimine. Riigi julgeolek ja
asutused on juba kaasatud. Seega võimalik mõju riigikaitse objektide lisamine
„varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa ohutuse mõiste alla on oluline
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitselisest seisukohast.
riigikaitseobjektile“ tuvastatud ehitusloa andmise Muudatuse järgi ei tohi ehitis,
menetluses. Eelnõu seletuskirjas on EhS § 46 lg 1 ja § ehitamine ja ehitise kasutamine
55 muudatusi õigustatud peaasjalikult viitega ning ehitamisega seonduv muu
olukorrale, kus ehitusloa andmisel on rikutud tegevus põhjustada ohtu riigi
kooskõlastamise kohustust ning sellele, et ehitusluba julgeolekule ning riigikaitse
antakse eelprojektile ning ehituse käigus võidakse teha objektile. Sätte muutmise eesmärk
projektis olulisi muudatusi. Sedavõrd mastaapseid on, et püstitatavate ehitistega ei
muudatusi ei saa projektistaadiumis toimuda ilma uut tekitataks pöördumatuid
ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks hinnang kahjustusi või häiringuid
ehitise ohule. Ebaproportsionaalne on riigi riigikaitselistele ehitistele ja
väärhinnangu riski panna arendajale. Olukorras, kus teistele ehitistele ning
nimetatud asjaolud on ilmnenud ehitusloa taotlejast süsteemidele, mis tagavad riigi
sõltumatult, ei ole proportsionaalne näha ette julgeolekut. Antud muudatuse
kohustuslikus korras ehitusloa kehtetuks tunnistamise. eesmärk ei ole tekitada alus
Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel tuleb hinnata ka nimetatud süsteemide mõjutamise
ehitusloa omaniku huve ehitusloa kehtima jäämise kriminaliseerimiseks, vaid
suhtes. ennetada olukorda, kus oleks
võimalik püstitada ehitisi, mis
võivad olla julgeolekuohuks.
29
Kui ehitis häirib riigi ülesannete
täitmist, siis on see ohuks
riigikaitselisest seisukohast.
Eelnevat arvesse võttes on
eesmärgipärane tagada riigile
võimalus sekkuda ehitustegevuse
korraldusse.
2. § 1131. Hoonestusluba Arvestatud
Eelnõud on parema õigusselguse
Lg (7) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga loomise eesmärgil täiendatud
koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle paragrahviga 1132
teenindamiseks vajalike rajatistega.
Sellises sõnastuses ei ole võimalik tagada arendajate
võrdset kohtlemist. Eelnõu sätestab, et hoonestusloa
andmisest alates kolme aasta jooksul tuleb alustada
ehitusega. Eesti esimene meretuulepargi hoonestusloa
taotlus esitati aastal 2006 ja viimased neliteist aastat on
erinevates projektides nähtud vaeva keskkonnamõjude
hindamise ja muude vajalike detailidega.
3. § 1132. Hoonestusloa taotlemine Osaliselt arvestatud
Eelnõu uues versioonis 133 lg 2 p
(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tarbijakaitse ja 9 sõnastust muudetud.
Tehnilise Järelevalve Ametile (käesolevas jaos edaspidi Hoonestusloa taotleja märgib kas
pädev asutus). plaanitav rahastamine saab olema
9) kinnitusehitise rahastamiseks vajalike hoonestusloa taotleja
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta; omavahenditest, laenu toel või
investori kaasamisel. Investori
Nagu eelnevalt viidatud on merepargi rajamine suur kaasamisel esitab andmed ka
finantsinvesteering ja enamus arendajaid peab investori kohta. Kui andmed
protsessi käigus kaasama väliseid finantseerimisallikate osas
finantseerimisallikaid. Projekti nii varajases faasis ei hoonestusloa taotlemise
ole mõistlik sellist kinnitust nõuda. menetluse ajal muutuvad või
täienevad, esitab hoonestusloa
taotleja need uuesti pädevale
asutusele. Olemasoleva teabe
küsimise eesmärgiks menetluse
alguses on, et ettevõttel ei tekiks
põhjendamatu ootus hoonestusloa
saamiseks, kui riigil on ettevõtte
omanike või finantseerimisallikate
osas kahtlusi. Samuti aitab see ära
hoida hoonestusloa taotleja poolt
ebavajalike kulude tegemise, kui
riigil on ettevõtte omanike või
finantseerimisallikate osas
kahtlusi.
30
Muudatus on tehtud sõnastuses.
Sõna „kinnitus“ on eelnõu uues
versioonis muudetud sõnaks
„teave“. Sellega tagatakse, et
hoonestusloa taotlejal ei pea
olema kinnitust rahastamise
kohta, vaid esitatakse teave
planeeritava rahastamise kohta.
4. § 1133. Hoonestusloa menetluse algatamine Arvestatud
(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse Eelnõu uues versioonis § 1134 lg 2
algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast sõnastust täpsustatud.
asjaomaselt asutustelt arvamuse saamist.
ETEA soovitusel lisada konkreetne tähtaeg, millal
pärast asjaomaste asutustelt arvamuste laekumist otsus
tehakse.
5. (5) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt Arvestatud
ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 4
vajalikke dokumente ja lisateavet. p 2 sõnastati eelnõus järgmiselt:
„2) hoonestusloa taotleja ei ole
(6) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek esitanud määratud tähtpäevaks
hoonestusloa algatamisest keeldumiseks. pädeva asutuse poolt käesoleva
/../ 2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud paragrahvi lõikes 3 nimetatud
tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel nõutud dokumente ja lisateavet ega
dokumente või lisateavet; taotlenud nende esitamise tähtaja
pikendamist;“
ETEA hinnangul annavad nimetatud punktid
asjaomastele asutustele liialt suured õigused
hoonestusloa andmisest keeldumisest. Kuna tegemist
on kallite ja mahukate analüüsidega ning asjaoludega,
mida ei ole võimalik lõpuni ette näha, siis peaks ka
arendajal olema võimalus tähtaegu mõistlikult
pikendada ja esitada parandatud/täiendatud
informatsiooni.
6. (10) Riigi esitatud hoonestusloa taotluses nimetatud Arvestatud osaliselt
ala kohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud Suurema õigusselguse
konkureerivat taotlust esitada ei saa. ETEA hinnangul saavutamiseks on eelnõus § 1131
on see punkt ärivabadust piirav. Teoreetiliselt saab selle lõige 7 kustutatud ja lisatud uus
punkti alusel riik esitada hoonestusloa taotlused kõigile paragrahv (§ 1132).
tuuleenergeetikaks sobivatele merealadele välistades Eesti-Läti on kinnitanud ühise
sellega igasuguse konkureeriva arendustegevuse. meretuulepargi eelarenduse
vastastikkuse mõistmise
memorandumi. Sellega kavatseb
31
riik ise kaasa aidata
taastuvenergia arendamisele. Riik
teeb meretuulepargi arendamiseks
eeltöö kuni hoonestusloa
saamiseni, hoonestusload
pannakse avalikule
enampakkumisele või
valikpakkumisele. Riik ei kavatse
ise hakata tegelema
meretuulepargi arendamisega ja
seega ei ole tegemist huvide
konfliktiga. Hoonestustasudele
riigi poolt enampakkumisele või
valikpakkumisele pandud
hoonestusload mõju ei avalda,
sest hoonestustasu on kõikidele
hoonestusloa omanikele sarnased.
Seletuskiri on täpsustatud, riik ei
hakka ise osalema enda poolt
pakkumisele pandud hoonestusloa
enam või valikpakkumisel.
7. § 1134. Konkureerivate hoonestusloa taotluste Arvestatud
hindamine Eelnõust uuest versioonist
(2) Pädev asutus hindab ühe avaliku veekogu kustutatud § 1134 lõike 2 punktid
piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi 6 ja 9. Eelnõu uues versioonis §
lähtuvalt: 1139 lg 2
6) hoonestusloa taotleja organisatoorset võimekust; .
9) loodavate uute töökohtade arvust;
ETEAle jääb selgusetuks mõiste “organisatoorne
võimekus”. Tuulikute hooldamisel kehtivad
GlobalWindOrganisation ohutusstandardid, mis
määratlevad minimaalse inimeste arvu töö ohutuks
läbiviimiseks. Selgituseks, need standardid on
kohandatud pika ajalooga õli ja gaasi merevaldkonnast
ja optimaalne inimeste arv on läbi aastakümnete välja
kujunenud.
8. § 1136. Hoonestusloa menetluse algatamisest Arvestatud
keeldumine Eelnõu uues versioonis antud säte
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse kustutatud.
algatamisest ka juhul, kui:
6) avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist;
ETEAle jääb punkt arusaamatuks. Kui mere omanik on
riik, siis jääb selles sõnastuses riigile õigus soovi korral
32
lihtsalt keelduda. Keeldumine võib olla vajalik, kuid
riik peaks seda siiski põhjendama.
Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu
1. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste Mittearvestatud
muutmise seaduse kooskõlastamisel teha ettepanek Ka vesiviljeluse puhul on vaja
vesiviljelusega tegelemiseks vajalike lubade hulgast hoonestusloa menetlus läbi viia,
välja arvata Veeseadusest Ehitusseadustikku liikuv sest alltoodud tegevused ei hõlma
hoonestusloa taotlemise nõue. vaid mere pinnapealseid tegevusi.
Selgitus Kõik need nimetatud seadmed
Avamere vesiviljeluses kasutatav taristu on ajutise vajavad ka ankurdamist ning
iseloomuga rajatis, mis ei ole merepõhja kohtkindlalt merepõhjas leiduvate lõhkekehade
kinnitatud ja omab hooajalist iseloomu. Sumbad ja ja muude ohtlike esemete
karbiliinid on oma ehituslikult olemuselt ja ankurduselt asukohad leitakse just
võrreldavad navigatsioonimärgistuse või meremõrdade hoonestusloaga kaasnevate
ankurdamisega ja seega ei peaks neid käsitlema HL uuringute käigus. Lisaks on
taotlemisel nn meretuuleparkide vundamentidega Kaitseministeeriumil oluline
samadel alustel. Selline tegelikkusele vastav muudatus saada kaasa rääkida
looks võimaluse tuntavalt lühendada lubade asukohavalikus, sest Kaitseväel
menetlusaegu ja võimaldaks päriselt sektorit on mitmeid mere laskealasid, mis
kiirendatult arendada ja seeläbi riigi julgeolekut läbi on kas täielikult merel, või mille
omavarustatuse ja toidujulgeoleku tagada. Lisaks ohuala ulatub merele. Nende
tänasel hetkel tuleb koostada meri vesiviljeluse taristu puhul on oluline õigel hetkel
kohta ehitusprojekt ja reaalselt puudub TTJA-l ja EHR- kaasa rääkimine. Selles osas on
l konkreetne nägemus mida selline projekt peab võimalus kaasuda seoses
sisaldama ning samuti puudub projekteerijatel selge hoonestusloa menetlusega.
arusaam, mida selline projekt peab sisaldama ning Lisaks kaasnevad ka
hetkel lähtutakse Ehitusseadustikust, mis on antud tüüpi vesiviljelusega olulised mõjud
objektide (kalakasvatuse sumbad, karbikasvatuse liinid, keskkonnale.
karbikasvatuse substraadi liinid, vetikakasvatuse Väiksemate objektide puhul on
võrgud või söödapraam) puhul selge ülereguleerimine. kehtivas veeseaduse
Läänemere riikides kus kalakasvatusega meres on regulatsioonis ja ka eelnõus §
tegeldud pikka aega puudub vajadus 1134 lg 4 p 2 sätestatud:
kalakasvatussumpadele projekti tegemiseks vaid Hoonestusloa menetluse
määratakse ära koordinaadid, mille sisse kalakasvatus algatamisel määrab pädev asutus:
peab jääma ning kalakasvatusrajatise puhul 2) keskkonnamõju hindamise
kooskõlastatakse Veeteedeametiga ohutu mereliikluse algatamise või algatamata jätmise.
tagamiseks vajalik märgistus. Seega jääb pädevale asutusele
kaalutlusõigus.
2. Taotluste menetlemisel on sektori jaoks kriitilise Arvestatud
tähtsusega menetlemise kiirus. Menetlusaeg peab jääma Eelnõu uues versioonis lisatud §
alla kahe aasta. 1134 lg 2.
3. Riigi poolt läbiviidavad KMH uuringud ei tohi Mittearvestatud
takerduda bürokraatiasse ja ministeeriumite ning Ehitusseadustik ei saa reguleerida
riigiametite vaheline suhtlus on eeldatavalt kiirem kui KMH läbiviimise protsessi.
ta on täna erasektori ja riigi vahel.
33
4. Tasu arvestus peaks käima reaalselt vesiviljeluse Mittearvestatud
rajatisega koormatud ala kohta, mitte planeeringutes Kui vesiviljeluse alal olevate
ettenähtud piirkonna põhiselt. Kindlasti tuleb tuulikute objektide vahelisele alale ei saa
nn vundamentide tasu ja sumbakasvatuse nn ankrutasu muid tegevusi planeerida, siis on
käsitleda erinevalt õigustatud kogu ala osas
hoonestustasu määramine.
5. Vältida tuleb olukorda kus hoonestuseks mõeldud Mittearvestatud
alad on nn broneeritud aga reaalset kasutust pikema aja Eelnõuga on see probleem
jooksul ei toimu ja tagasipööramine (loa äravõtmine) on lahendatud. § 11317
raskendatud. Üks võimalus on määrata periood mille „Hoonestusloa kehtetuks
jooksul peab ala kasutusele võtma tunnistamine“ lg 2 p 3 sätestab, et
pädev asutus tunnistab
hoonestusloa kehtetuks, kui
hoonestusloa omajale ei ole viie
aasta jooksul pärast hoonestusloa
saamist väljastatud ehitusluba ja
hoonestusloa omaja ei ole
taotlenud tähtaja pikendust;
6. HL kooskõlastusringil tuleks edaspidi võtta Mittearvestatud
kooskõlastused ka registreeritud traalipüügiga Kui hoonestusloa taotluse
tegelevate ettevõtete katusorganisatsioonidelt kelle kooskõlastab MEM, siis peab
püügiruutudesse vesiviljeluse tegevus mõju avaldab, asjaomane ministeerium teadma,
eesmärgiga konflikte ennetada. kellelt tuleb täiendavat teavet
küsida
Eesti Taastuvenergia Koda
1. Jätta välja eelnõu § 1 p 4 ja 5 ja muuta Mittearvestatud
järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Täpsustused allpool.
Väljajäetav sõnastus:
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1.1 4) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 Mittearvestatud
järgmises sõnastuses: Eelnõus muudatus sõnastuses, kus
„3) ehitis kujutab ohtu varale, keskkonnale, riigi antud punktidest jäetakse välja:
julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, „elutähtsa teenuse
riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile.“; toimepidevusele, riigiside
toimimisele“. Oht riigi
julgeolekule ja riigikaitseobjektile
jäävad eelnõusse ehitusloa
andmisest keeldumise alustena
sisse. EhS §132 lg 3 p 1 on seotud
lõikega 2 ja see sätestab, et
korrakitseseaduse §-s 50
sätestatud meedet võib kohandada
üksnes sisenemisel ehitisse või
selle osasse. Ehitusloa andmisest
keeldumisel ei ole ehitist, kuhu
siseneda füüsiliselt, olemas.
Seletuskirjas on põhjendust
täiendatud. Eelnõu koostaja
hinnangul ei teki antud aluse
34
sissetoomine õiguslikku
ebaselgust ja on objektiivselt
põhjendatud.
1.2 5) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 8(1) Arvestatud osaliselt
järgmises sõnastuses: Kui haldusmenetluse läbiviija on
„8 1) ehitise kasutamisega kaasneb oht varale, tahtlikult või tahtmatult rikkunud
keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse haldusmenetluse läbiviimisel
toimepidevusele, riigiside toimimisele või seadusest tulenevaid nõudeid,
riigikaitseobjektile;“ millele kaasneb kasutusloast
Selgitus: eelnõu § 1 p 4 ja 5 on vastuolus andmisest keeldumine, vastutab
õiguskindluse põhimõttega. Küsimus sellest, kas menetleja tulenevalt riigivastutuse
ehitise või ehitamisega kaasneb nimetatud sätetes seadusest.
kirjeldatud oht, tuleb lahendada ehitusloa Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p
kooskõlastamise ja andmise faasis (mille tagavad 2 sätestab, et isik võib riigilt,
eelnõu § 1 punktides 2 ja 11-12 kavandatavad kohaliku omavalitsuse üksuselt,
muudatused). Eelnõu seletuskirjas on EhS § 46 lg 1 ja muult avalik-õiguslikult
§ 55 muudatusi õigustatud peaasjalikult viitega juriidiliselt isikult või muult
olukorrale, kus ehitusloa andmisel on rikutud avalikke ülesandeid avalik-
kooskõlastamise kohustust ning sellele, et ehitusluba õiguslikul alusel väljaspool
antakse eelprojektile ning ehituse käigus võidakse teha alluvussuhet teostavalt isikult
projektis olulisi muudatusi. Puutuvalt (avaliku võimu kandjalt) nõuda
kooskõlastamisse annab VVS § 75(3) lg 8 valdkonna tekitatud kahju hüvitamist.
eest vastutavale ministrile võimaluse ehitusloa suhtes
tähtaegse reageerimise korral halduskohtusse pöörduda
(vt ka RKHKm 17.01.2019 nr 3-17-911, p 25-27).
Puutuvalt projekti muudatustesse ei võimalda kehtiv
EhS § 46 lg 1 p 1 ja Majandus- ja Taristuministri
17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”
sedavõrd mastaapseid muudatusi eri projektistaadiumis
ilma uut ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks
hinnang ehitise ohule. Ebaproportsionaalne on riigi
väärhinnangu riski panna arendajale, eriti ühtegi
konkreetset hüvitismehhanismi ette nägemata.
2. Muuta ja täiendada eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud Arvestatud osaliselt
EhS § 113(1) lg-t 7 järgnevalt: Eelnõud uues versioonis
(7) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga täiendatud uue paragrahviga §
koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle 1132
teenindamiseks vajalike rajatistega. Riik peab enda § 1132 Riigi poolt alustatud
taotletud hoonestusloa andmise järel hoonestusloa hoonestusloa menetlus.
viivitamatult ja koheselt avatud ja Lisaks on põhjalikult täiendatud
mittediskrimineerival enampakkumisel võõrandama. VV määruse eelnõud.
Riik
peab hoonestusloa taotlusest loobuma ja taotlema
hoonestusloa menetluse lõpetamist, kui riik ei ole
mistahes ajahetkel hoonestusloa taotlemise või
hoonestusloa menetluse käigus teinud 6 kuu jooksul
ühtegi hoonestusloa saamisele suunatud toimingut.
35
Selgitus: eelnõu seletuskirjas on viidatud, et riik paneb
hoonestusload enampakkumisele. Samas ei eelnõus
ega kavandatavates EhS rakendusaktides ei ole
sätestatud riigi määratletavat kohustust üldse
hoonestusload võõrandada. Selliselt võib riik arendusi
määramata ajaks piirata. Samuti tuleb õiguskindluse
saavutamiseks sätestada juba EhS-is üldpõhimõte, et
riik peab hoonestusload just avatud ja
mittediskrimineerival enampakkumisel võõrandama.
Juhul, kui kogu enampakkumisi reguleeriv kord jääb
ainult rakendusakti tasemele, on ettevõtjatel märksa
väiksem kindlus selle regulatsiooni muutumata
jäämise osas.
3. Muuta ja täiendada eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud Arvestatud
EhS § 113(2) lg 2 p 6 ja § 113(2) lg 4 järgnevalt: Eelnõu uues versioonis § 1133 lg
(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi 2 p 6 sõnastus muudetud.
andmeid: Eelnõu uues versioonis § 1133 lg 2
/---/ p 4 sõnastus jääb: „avaliku
6) esialgselt kavandatud uuringute, mida hoonestusloa veekogu koormatava ala
taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks koordinaadid ja koormatava ala
teha, kirjeldused suurus ruutmeetrites;“. Kui RAMi
/---/ muudatusettepanek, et
(4) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava meretuuleparkide puhul tuleb
ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, hoonestusloa menetluses läbi viia
sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud keskkonnamõjus strateegiline
avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast hindamine (KSH), siis täpsustused
olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse selguvad KSH käigus ja aruanded
algatamist pädeva asutuse määratud uuringute esitatakse seadusest tulenevalt
tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab kooskõlastamisele. Hoonestusloa
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute menetluse taotluse faasis ei ole
ning keskkonnamõju hindamise aruanded. võimalik sellise täpsusega
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud andmeid esitada.
dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Selgitus: õigusselguse huvides tuleb sätestada
seletuskirjas kajastatud põhimõte, et hoonestusloa
taotluses olev uuringute nimekiri on vaid esialgne ja
muutub taotluse menetledes. EhS § 113(2) lg 4
muudatus on vajalik, et rõhutada, et uuringuid võib
pädev asutus küll määrata varem, ent läbi viiakse need
siiski hoonestusloa menetluse algatamise järel.
Vastasel juhul võib lõike paiknemisest sättes
pealkirjaga „Hoonestusloa taotlemine“ ekslikult
järeldada, justkui juba taotluse esitamise faasis
asutakse uuringuid (mis on äärmiselt mahukad ja
kallid) läbi viima.
4. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Arvestatud osaliselt
113(2) lg 2 p 9 ning muuta järgnevate sätete Eelnõu uues versioonis § 1133 lg
numeratsiooni vastavalt. 2 p 9 sõnastust muudetud.
Väljajäetav sõnastus: Hoonestusloa taotleja märgib kas
36
(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi plaanitav rahastamine saab olema
andmeid: hoonestusloa taotleja
/---/ omavahenditest, laenu toel või
9) kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike investori kaasamisel. Investori
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta kaasamisel tuleb esitada ka
/---/ andmed investori kohta. Kui
Selgitus: nii hoonestusloa menetlus (sh uuringud) kui andmed finantseerimisallikate
ka hilisem ehitiste rajamine on vähemalt osas hoonestusloa taotlemise
taastuvenergeetika sektoris ülimalt rahamahukad. menetluse ajal muutuvad või
Nõudega esitada juba hoonestusloa taotluses andmed täienevad, esitab hoonestusloa
finantseerimise kohta välistatakse erasektori taotleja need uuesti pädevale
võimalused hoonestusluba taotleda (v.a ehk globaalsed asutusele. Olemasoleva teabe
suured arendajad, kellel puudub vajadus raha küsimise eesmärgiks kohe
kaasamiseks). Nimelt, arvestades hoonestusloa menetluse alguses on, et ettevõttel
menetluse pikkust, ei ole hoonestusloa taotlemise ei tekiks põhjendamatu ootus
faasis kuidagi võimalik märkida kindlat hoonestusloa saamiseks, kui riigil
finantseerimisallikat. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, on ettevõtte omanike või
et andmed tuleb esitada ka laenu andja ja investori finantseerimisallikate osas
kohta. Praktikas on aga ilmselge, et ükski kahtlusi. Samuti aitab see ära
krediidiasutus ega finantsinvestor ei annaks sellises hoida hoonestusloa taotleja poolt
faasis kinnitust finantseerimise kohta. Juhul, kui ebavajalike kulude tegemise, kui
eesmärk on tagada, et taotleja on võimeline riigil on ettevõtte omanike või
hoonestusloa andmiseks vajalikke uuringuid ja finantseerimisallikate osas
mõjuhindamisi läbi viima, tuleks kõigile, sh erasektori kahtlusi.
taotlejatele luua võimalus kasutada selleks Euroopa
Liidu vahendeid.
5. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Mittearvestatud
113(6) lg 2 p 3 ja EhS § 113(6) lg 3 ning muuta Pädeval asutusel on õigus
järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. keelduda hoonestusloa menetluse
Väljajäetav sõnastus: algatamisest kui taotlusalusel ala
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse on algatatud planeering ja
algatamisest ka juhul, kui: planeerimismenetlus ei ole
/---/ lõppenud, sest alles planeeringu
3) taotlusalusel alal on algatatud planeering ja kehtestamisel selguvad täpselt
planeerimismenetlus ei ole lõppenud; tingimused, kuidas ja kuhu
/---/ erinevaid objekte merealale rajada
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut saab.
ei kohaldata käesoleva seaduse § 104 lõikes 2 Eelnõu uues versioonis § 11311
sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui lõiget 3 (kehtiv veeseadus § 221
hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba lg 3) ei saa eelnõust välja jätta
antakse käesoleva seaduse § 113(9) lõikes 4 sätestatud põhjendusel, et nimetatud sätte
kehtivusajaga. rakendamisel tuleb lähtuda sätte
Selgitus: hoonestusloa menetluse algatamist ei ole kehtestamise eesmärgist, mida on
põhjust piirata viitega pooleliolevale selgitatud VeeSi muudatuse
planeerimismenetlusele. Esiteks, hoonestusloa menetlemisel Riigikogus.
menetluse algatamise järgsed uuringud ja „Pakutud sätte kohaselt on
keskkonnamõju hindamine kestavad tõenäoliselt võimalik hoonestusloa menetlusi
kauem kui planeerimismenetlus. Teiseks, nimetatud läbi viia ja hoonestusluba anda ka
säte tekitab isikutele, kes ei soovi potentsiaalse siis, kui planeerimismenetlus on
hoonestusloa menetluse algatamist, motivatsiooni pooleli, kuid seda tingimusel, et
37
planeerimismenetluse kiiret läbiviimist takistada, hoonestusluba, mis ehitisele
milleks PlanS annab ka piisavalt võimalusi. antakse, kehtib üks aasta pärast
Kolmandaks, risk, et kehtestatav planeering välistab asjaomase planeeringu
hoonestusloa taotleja arendustegevuse elluviimise kehtestamist. Üheaastane tähtaeg
soovitud kujul, on taotleja kui ettevõtja äririsk. Riski on valitud seepärast, et kui pärast
teadvustamiseks piisab sellest, et pädev asutus teavitab planeeringu kehtestamist selgub,
taotlejat pooleliolevast planeerimismenetlusest. et hoonestusloa alusel rajatud
ehitis on planeeringuga vastuolus,
siis peab hoonestusloa omaja
ehitise avalikust veekogust
eemaldama ning selleks peab
hoonestusloa omajal olema
mõistlik tähtaeg.“ Eelnõu uues
versioonis on tühistatud tähtaeg
„1 aasta“ ja asendatud mõistega
„ajutine hoonestusluba“.
Eesmärk ei ole anda mistahes
ehitistele ajutisetähtajaga
hoonestusluba, vaid eesmärgiks
on poolelioleva
planeeringumenetluse ajal ajutise
iseloomuga või kergesti
eemaldatavate objektide (nt Pärnu
kuurordielevant) rajamise
võimaldamine. Kavandatavate
merre ehitatavate
tuuleelektrijaamade puhul ei ole
tegemist ajutise iseloomuga
kergelt eemaldatavate ehitistega,
mistõttu ei ole nimetatud sätte
alusel hoonestusloa andmine
kooskõlas sätte eesmärgiga ning
selle sätte rakendamine ei ole
käesoleval juhul võimalik.
6. Jätta välja eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § Arvestatud
113(6) lg 2 p 6 ning muuta järgnevate sätete Eelnõu uues versioonis antud säte
numeratsiooni vastavalt. kustutatud.
Väljajäetav sõnastus:
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse
algatamisest ka juhul, kui:
/---/
6) avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist
/---/
Selgitus: eelnõu seletuskirjas on viidatud, et nimetatud
säte annab avaliku veekogu omanikule ehk riigile
võimaluse „põhjendatud asjaoludel“ püstitatavast
ehitisest keelduda. Põhjendatud asjaolu näitena on
toodud vastuolu riigile püstitatud eesmärkide
saavutamisel „vms“. Sellise regulatsiooniga ei saa
kuidagi nõustuda. Esiteks, sättes endas puudub
38
igasugune viide „põhjendatud asjaolule“. Teiseks,
hoonestusloa menetluse algatab samuti riik pädeva
asutuse kaudu. Ülejäänud EhS § 113(6) lg 2 alused
piiritlevad suuremal või vähemal määral hoonestusloa
menetluse algatamisest keeldumise alused. EhS §
113(6) lg 2 p 6 annab aga laia tõlgenduse korral riigile
paralleelse ebaproportsionaalselt suure kaalutlusõiguse
lihtsalt hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda
„soovi puudumise“ tõttu. Selliselt saaks hoonestusloa
algatamise riigi poolt täiesti meelevaldseks ja kohtute
poolt kontrollimatuks muuta.
7. Muuta eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud § 113(8) lg 1 p Mittearvestatud
8 sõnastust järgmiselt:
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui: Tegemist on kehtivast
/---/ veeseadusest muutmata kujul üle
8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on toodud sättega.
menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa Antud sätet kasutatakse juhul, kui
taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. uuringute tulemusena tuleb ala
Selgitus: eemaldada tuleb sättest osa, mille järgi võib muuta, aga taotleja keeldub
hoonestusloa andmisest keelduda ka siis, kui taotletud sellest.
avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse
tulemuste alusel vaja muuta ja veekogu omanik ei ole
nõus koormatava ala muutmisega. Eelnõu seletuskirjas
puudub sellisele regulatsioonile igasugune põhjendus.
Avaliku veekogu omanikuks on riik. Ülejäänud EhS §
113(8) lg 1 alused piiritlevad suuremal või vähemal
määral hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
EhS § 113(8) lg 1 p 10 annab aga eelnõus sätestatud
kujul ja laia tõlgenduse korral riigile paralleelse
ebaproportsionaalselt suure kaalutlusõiguse lihtsalt
hoonestusloa andmisest keelduda, kui ala on vaja
muuta ja veekogu omanik ei ole sellega “nõus”.
Selliselt saaks hoonestusloa andmise riigi poolt täiesti
meelevaldseks ja kohtute poolt kontrollimatuks muuta.
8. Muuta eelnõu § 1 p-s 10 sätestatud EhS § 113(12) Arvestatud
lg 2 p 3 sõnastust järgnevalt: Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
(3) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, 2 p 3 sõnastatud „hoonestusloa
kui: omajale ei ole viie aasta jooksul
/---/ pärast hoonestusloa saamist
3) hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul väljastatud ehitusluba ja
väljastatud ehitusluba ning hoonestusloa omaja ei ole hoonestusloa omaja ei ole
ehitusloa saamiseks tähtaja pikendamist mõjuval taotlenud tähtaja pikendust;“.
põhjusel. Tähtaeg kolmelt aastalt viiele
/---/ aastale on pikendatud lähtuvalt
Selgitus: eelnõu seletuskirjas on eesmärgina sätestatud, arendajate sisendist, kellede
et hoonestusloa taotlejal tuleb takistada võimalust hinnangul kolm aastat
avaliku veekogu “kinni hoida”, kuna senise hoonestusloa saamisest kuni
regulatsiooni kohaselt piisas, et taotleja esitanud ehitusloa saamiseni on liiga lühike
tähtaegselt ehitusloa taotluse. Praegune eelnõu tähtaeg, arvestades kohustust läbi
sõnastus on aga grammatiliselt ja lauseehituslikult
39
ebaselge tähtaja pikendamise küsimuses viia erinevaid uuringuid ja mõjude
(„hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul hindamisi.
väljastatud ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega”).
9. Täiendada eelnõu § 1 punkti 10 järgmise sättega: Arvestatud
EhS § 113(15) Enne käesoleva jao jõustumist esitatud Eelnõu uues versioonis täiendatud
hoonestusloa taotluste menetlemine ehitusseadustiku ja
Enne käesoleva jao jõustumist esitatud hoonestusloa planeerimisseaduse rakendamise
taotlused menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal seadust § 251.
kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse
alusel hoonestusloa menetluse algatamisele,
hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale käesoleva
jao sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse
taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt
hoonestusloa menetluse algatamine või sellest
keeldumine, hoonestusloa andmine või sellest
keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja
kehtetuks tunnistamine.
Selgitus: eesmärk sätestada õigusselgelt, et kui
hoonestusloa taotlus esitati enne eelnõus sätestatud
EhS 12. peatüki 3. jao jõustumist, kohaldatakse mitte
EhS 12. peatüki 3. jao sätteid, vaid varem kehtinud
õigust (eelkõige VeeS 8. peatüki 3. jagu). Eelnõu
seletuskiri märgib üksnes lakooniliselt, et juba
algatatud hoonestuslubade menetlused menetletakse
lõpuni nende menetluse algatamise ajal kehtinud
õigusaktidest lähtuvalt. See viitab ekslikult justkui
hoonestusloa taotlustele, mille osas pole eelnõu
jõustumise hetkeks algatamise otsust tehtud,
kohaldatakse juba uut regulatsiooni (sh uusi
keeldumise aluseid jne). Haldusmenetluse põhimõtted
sellist lähenemist ei toeta. VeeS § 2 lg 1 ja EhS § 2 lg
4 viitavad HMS-i kohaldamisele mõlema seaduse
haldusmenetlustes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §
5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad
õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse
menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
Haldusmenetlus aga algab juba hoonestusloa taotluse
esitamisega (HMS § 35 lg 1 p 1). Põhiseaduse
kommenteeritud väljaandes (Ü.Madise jt (toim). Eesti
Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaaane.
Neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne, § 10, p
13) on samuti välja toodud, et üldreeglina ei tohi
seadusel, eriti kui see sisaldab koormavaid sätteid, olla
tagasiulatuvat jõudu, v.a ülekaalukatel põhjustel.
Antud juhul ei ole ühtegi ülekaalukat põhjust taotleja
õiguspärast ootust regulatsiooni säilimisele rikkuda.
Seega on ettepanek sätestada eelnõus selgelt, et enne
kõnealuste muudatuste jõustumist esitatud
hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni ja
hoonestusloa menetluse algatamine ning hoonestusloa
40
andmine otsustatakse hoonestusloa taotluse esitamise
ajal kehtinud seaduse kohaselt.
10. Jätta välja eelnõu § 1 p 13. Mittearvestatud
Väljajäetav sõnastus: See säte on vajalik, et täpsustada
13) paragrahv 130 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast TTJA järelevalve pädevus
sõna „taristu“ sõnadega „ning tuulegeneraatori ja tuulegeneraatorite ja tuulepargi
tuulepargi nõuetele vastavuse kontrollimiseks“. nõuetele vastavuse
Selgitus: sättega soovitakse Tarbijakaitse ja Tehnilise kontrollimiseks.
Järelevalve Ametile (TTJA) anda riikliku järelevalve
pädevus tuulegeneraatorite ja tuulepargi nõuetele
vastavuse kontrollimiseks. Eelnõu seletuskirja järgi on
tuulepargi püstitamise üle teostatav järelevalve
praeguse regulatsiooni kohaselt kohaliku omavalitsuse
pädevuses ning muudatusega ei võetaks samas ka
kohaliku omavalitsuse funktsiooni.
Ettepaneku esitaja hinnangul oleks dubleeriv
järelevalvepädevus selgelt ja ebaproportsionaalselt
tuulepargi arendajat koormav. Tekkida võivad
vastuolulised seisukohad jne. Nagu eelnõu
seletuskirjas juba viidatakse, võib kohalik omavalitsus
vajadusel niigi TTJA-lt nõu küsida. Seega on kohaliku
omavalitsuse järelevalvepädevus piisav. EhS § 130 lg
3 p 2 annab juba TTJA-le pädevuse teostada riiklikku
järelevalvet ehitise kasutusjärgse ohutuse
kontrollimiseks, sellele viitab ka eelnõu seletuskiri.
11. Muuta eelnõu § 2 p 2 sõnastust järgnevalt: Arvestatud osaliselt
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: Veeseadusest tuuakse
/---/ hoonestustasu arvutamise
2) paragrahvi 230 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse põhimõtted EhS eelnõusse. § 1131
järgmiselt: lõige 6 sätestab koormatava ala,
„(2) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu selle lisamine veelkord
koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse hoonestustasu arvutamise sättesse
protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel ei ole vajalik.
arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama
ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine
väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi
viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel.
Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate
üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised
vahemaad, mida arvestatakse tuulikute
laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.“
/---/
Selgitus: eelnõu seletuskirjas viidatakse, et ELTS §
92(3) regulatsioon tuuakse EhS-i ja VeeS-i üle. ELTS
§ 92(3) lg 2 teine lause aga sätestab:
“Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate
üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised
41
vahemaad, mida arvestatakse tuulikute
laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.”
Seega sisaldub ELTS § 92(3) lg-s 2 põhimõte, mille
kohaselt tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ainult tuulikutevahelised kuni 1000-
meetrised vahemaad. Seletuskirjas ei ole põhjendatud
ja loogiline pole, miks nimetatud põhimõte sätte
sõnastusest välja on jäänud. Üks võimalikke selgitusi
on, et eelnõu järgi kavandatud EhS § 113(1) lg 4 teine
lause juba sätestab, et “Ühe hoonestusloa alusel
ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks
alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine
vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest
lähtuvalt.” Ettepanek on siiski sama põhimõte
sätestada õigusselguse tagamiseks ka VeeS § 230
lõikesse 2.
12. Jätta välja eelnõu § 4. Mittearvestatud
Väljajäetav sõnastus: Teadlik rikkumine või
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: hävitamine, kui sellega kaasneb
1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse oht inimese elule või tervisele või
järgmiselt: elutähtsa süsteemi normaalsele
„(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- toimimisele (mis võib omakorda
või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu tuua kaasa ohu inimese elule) on
elutähtsa teenuse toimimist mõjutava ehitise või siiski põhjendatult
seadme teadva rikkumise või hävitamise, kui sellega kriminaalkuritegu.
on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või
elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või sellise
süsteemi töövõime häirimise või katkestamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.“;
2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või
2“.
Selgitus: eelnõu järgi kriminaliseeritakse elutähtsa
süsteemi töövõime häirimine või katkestamine nii, et
vastutus kaasneb ka ilma süsteemi füüsiliselt
rikkumata. Näitena on toodud ehitamine asukohta või
sellisel kujul (nt kõrgusega), mis mõjutab negatiivselt
süsteemi töövõimet. Kavandatav muudatus tekitab
lubamatult laia ja ettenägematu kriminaalvastutuse
ohu. Nimelt võib tekkida olukord, kus näiteks
tuulepargi arendaja asub ehitama kehtivale ehitusloale
ja kooskõlastustele vastavalt, ent täidab ikkagi sätte
objektiivse koosseisu ainuüksi põhjusel, et pädevate
haldusorganite poolt anti varasemas menetluses ehitise
ohtlikkusele väärhinnang.
Sunly
1. Vastavalt eelnõule võib riik ise taotleda Mittearvestatud
meretuulepargi hoonestusluba ning selle hiljem
42
konkursi korras enampakkumisele panna. MKM-i Suurema selguse loomiseks toodi
esindajad on seda plaani avalikult ka tutvustanud, eelnõusse sisse uus paragrahv
väites, et seda õigust on vaja vaid Eesti-Läti § 1132
ühisprojektile meretuulepargi ala leidmiseks.
Tegemist ei ole
ettevõtlusvabadusse sekkumisega,
sest riik paneb hoonestusload
avalikule enam- või
valikpakkumisele. Kõik soovijad
saavad osaleda pakkumisel ja
sellega seonduvalt on tagatud
kõikide soovijate vahel võrdne
kohtlemine. Riik ei hakka ise
arendama meretuuleparke, vaid
Samas on MKM-i esindaja Eleringi liitumiste- ja viib läbi hoonestusloa menetluse
võrguteenuse nõukoja koosolekul tutvustanud kaarti, ja panen hoonestusload avalikule
millelt nähtub, kust ühisprojekti ala otsitakse ning pakkumisele. TTJA kui menetleja
sisuliselt on tegu kõikide mereala planeeringuga menetleb kõiki hoonestuslubasid
planeeritavate meretuuleenergia aladega. vastavalt seadusele ja ei kohtle
Samal ajal on MKM soovitanud TTJA-l mitte algatada taotlejaid erinevalt.
hoonestusloa menetlusi taotluste alusel, mida tuleks Riik ei ole avaldanud soovi
menetleda hetkel kehtiva seadusandluse alusel. meretuuleparkide arendust
Tegemist on selge riivega põhiseaduse §-s 31 riigistada, riigi poolt alustatud
sätestatud ettevõtlusvabadusele. Ettevõtlusvabadus hoonestusloa menetlusega soovib
annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks riik kiirendada antud menetlust.
tema ettevõtlusvabadusena käsitatavasse tegevusse. Eelnõu uues versioonis § 11310 lg
Riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu 2 p 6 (enne § 1136 lg 2 p 6)
toimimiseks. Ettevõtlusvabadus hõlmab muuhulgas ka sõnastust on täpsustatud.
isiku õigust nõuda riigilt konkurentide tegevuse eest Seletuskirjas lk 6 on sisse viidud
kaitset.1 Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus täpsustus: riik soovib kaasa aidata
mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks, meretuuleparkide arendamisele
seejuures on ettevõtja õigust olla vaba riigi (mitte ei soovi ise arendada).
sekkumisest Riigikohtu poolt käsitletud laialt.2 Eelnõu
väljatöötamisega ning sellega paralleelselt
eraettevõtjate arendustegevuse peatamisega sekkub
riik ettevõtjate ettevõtlusvabadusse. Ei ole mõeldav, et
riik loob tingimused, millele tuginedes hakkab riik
meretuuleparke arendama aladel, mille osas on
eraettevõtja esitanud hoonestusloa taotlused hetkel
kehtiva regulatsiooni kohaselt. Näeme selget
riigipoolset huvide konflikti olukorras, kus TTJA
menetleb eraettevõtjate hoonestuslubade taotlusi ning
tulevikus ka riigi poolt esitatavaid taotlusi.
On üllatav ja taunimisväärne, et riik soovib
meretuuleenergia arendamist riigistada. Viidates eelnõu
§ 1136 punktile 6, saab hoonestusloa menetluse
algatamisest keelduda, kui avaliku veekogu omanik ei
1
Ü. Madise jt (koost). § 31.6. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm. vlj. Tallinn: Juura, 2017.
2
Ibid., § 31.7.
43
soovi püstitatavat ehitist. Vastavalt seletuskirjale
antakse riigile võimalus põhjendatud asjaoludel
püstitatavast ehitisest keelduda ning põhjendatud
vastuoluks võib olla vastuolu riigile püstitatud
eesmärkide saavutamisel. Seletuskirja kohaselt soovib
riik ise meretuuleparki arendada, et tagada riigile
taastuvenergia tootmise eesmärkide õigeaegne täitmine.
Riik võib samale argumendile tuginedes öelda, et ei usu
arendaja suutlikkusse konkreetsel alal tuuleparki
arendada ja riigile püstitatud eesmärkide (sh
kliimaeesmärkide) täitmiseks tahab riik alal hoopis ise
tuuleparki arendada. Teeme ettepaneku nimetatud
punkt eelnõust kustutada või täpsustada selle sisu,
vältimaks ebamäärastel alustel arendustegevuse
piiramist.
2. Pärast hoonestusloa algatamise teate avaldamist on Mittearvestatud
teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne Suurema selguse eesmärgil on
taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega eelnõud täpsustatud (lisatud
koormamiseks. Eelnõu kohaselt ei saa konkureerivat paragrahv 1132)
taotlust esitada, kui hoonestusloa taotluse on esitanud Olemuslikult on tegemist avaliku
riik. Tegemist on ilmselge võrdse kohtlemise põhimõtte hüvega – meri ning avalik
rikkumisega. Seejuures on tähelepanuväärne, et veekogu on riigivara, aga sellest
ebaõiglasele olukorrale on viidanud ka eelnõu koostaja ei pea ilmtingimata tulenema isiku
ise eelnõu seletuskirjas: „Aga ebaõiglane riigiga õigust saada luba selle erahuvides
konkureeriva arendaja suhtes.“3 Väljatöötamisel olev kasutamiseks. Nagu ka muu isik
regulatsioon peaks tagama kõigile võrdsed alused ei pea andma nõusolekut enda
meretuuleparkide arendamiseks. Nii, nagu viiakse läbi omandis oleva asja kasutamiseks,
konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine ei peaks ka riik olema riigivara
vastavalt eelnõu §-le 1134, tuleks sarnane hindamine kasutada andmiseks kohustatud,
läbi viia ka olukorras, kus riik on esitanud hoonestusloa isegi kui konkreetseid põhjuseid
taotluse ning teisel huvitatud isikul on huvi esitada keeldumiseks ei esine või neid ei
konkureeriv taotlus. Lisaks juhime tähelepanu, et riik ei soovita avaldada.
tohiks iseendale taotluse esitamisega tekitada Antud sätte kohaldamisel riik
kolmandatele isikutele negatiivseid tagajärgi. Riigile ei avaldab, milleks ta riigivara
tohi anda eeliseid, mida pole konkureerivatel kasutama hakkab. Võrdse
arendajatel. kohtlemise põhimõtet ei ole
rikutud. Hoonestusload pannakse
avalikule enam- või
valikpakkumisele ja osaleda
saavad kõik asjast huvitatud
isikud.
3. Hoonestusloa taotlusele tuleb tulevikus Arvestatud osaliselt
lisada kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed Sõnastust on muudetud.
äriühingu omanike ja tegelike kasusaajate osas on Hoonestusloa taotleja märgib kas
täielikud ja tõesed, ning kinnitus ehitise rahastamiseks plaanitav rahastamine saab olema
vajalike finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate hoonestusloa taotleja
3
MKM-i poolt 01.09.2020 ja 15.09.2020 e-kirjade vahendusel edastatud eelnõu seletuskirja lk-l 9 sisalduv MKM-
i töötaja kommentaar.
44
kohta (eelnõu § 1132 lg 2 p 8 ja 9), et riigil oleks omavahenditest, laenu toel või
võimalik hinnata hoonestusloa taotleja sobivust ja investori kaasamisel. Investori
usaldusväärsust. Täiendavalt tuleb märkida, kas kaasamisel tuleb esitada ka
rahastamine toimub hoonestusloa taotleja andmed investori kohta. Kui
omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel, andmed finantseerimisallikate
ning lisada laenuandja ja investori andmed. osas hoonestusloa taotlemise
Kuidas täpsemalt on plaanis hoonestusloa taotleja menetluse ajal muutuvad või
sobivuse ja usaldusväärsuse objektiivne täienevad, esitab hoonestusloa
hindamine? Juhime tähelepanu asjaolule, et taotleja need uuesti pädevale
meretuulepargi finantseerimisotsus langetatakse palju asutusele. Olemasoleva teabe
hilisemas faasis, kui seda on hoonestusloa taotluse küsimise eesmärgiks kohe
alusel menetluse algatamine ning nii varakult pole menetluse alguses on, et ettevõttel
kuidagi võimalik anda lõplike investorite ega ei tekiks põhjendamatu ootus
laenuandjate andmeid. Nimetatud nõuded piiravad hoonestusloa saamiseks, kui riigil
oluliselt hoonestusloa taotlejate ettevõtlusvabadust. on ettevõtte omanike või
Seejuures on vastavalt riigi poolt hoonestusloa taotluse finantseerimisallikate osas
menetlemise korrale4 riigil endal oluliselt vähem kahtlusi. Samuti aitab see ära
nõudeid hoonestusloa taotlusele ning teavet lõplike hoida hoonestusloa taotleja poolt
investorite ja laenuandjate kohta ei ole vaja lisada. ebavajalike kulude tegemise, kui
Teisisõnu on riigi ja eraettevõtja hoonestusloa riigil on ettevõtte omanike või
taotlustele plaanis kehtestada ebavõrdsed tingimused. finantseerimisallikate osas
kahtlusi.
4. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1132 lõikesse 2 Mittearvestatud
täiendav punkt, mille kohaselt peab hoonestusloa Ekspertkogemuste teenust on
taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et hoonestusloa arendajal võimalik sisse osta.
taotleja organisatsiooni kuuluvad eksperdid, kellel on
pikaajaline tuuleparkide arendamise kogemus. See on
hoonestusloa taotluse menetlemise ja hoonestusloa
menetluse protsessis tehtavate tegevuste faasis palju
objektiivsem viis hinnata hoonestusloa taotleja sobivust
meretuuleparkide arendamiseks.
5. Eelnõu kohaselt tuleb hoonestusloa taotlusele lisada Arvestatud
uuringute, mida hoonestusloa taotleja kavatseb Uus sõnastus:
hoonestusloa andmise otsustamiseks teha, kirjeldused. 6) esialgne kavandatud uuringute
Seletuskiri ütleb, et uuringute nimekiri võib nimekiri, mida hoonestusloa
hoonestusloa menetluse algatamisel muutuda või taotleja kavatseb hoonestusloa
täieneda. Eelnõust seda kinnitavat punkti ei andmise otsustamiseks teha;
leia. Soovitame paindlikkuse aspekti lisada ka
eelnõusse. Praktikas jälgivad ametnikud seadusi väga
täpselt ning oleks kahetsusväärne, kui uuringute sisu ei
saa seetõttu protsessi käigus täpsemaks ega paremaks
muutuda.
4
Määruse “Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel
võõrandamiseks” eelnõu.
45
6. Eelnõu kohaselt võib TTJA nõuda hoonestusloa Mittearvestatud
taotluse juurde muid asjakohaseid hoonestusloa Erinevate hoonestusloa taotluste
taotlemisega seonduvaid andmeid ja dokumente. puhul on vajaminevate andmete ja
Niivõrd ebamäärane nõue riivab hoonestusloa taotleja dokumentide vajadus erinev.
ettevõtlusvabadust. Leiame, et nõutud dokumentide Pädeva asutuse ülesanne on
nimekiri peaks siiski olema ammendav ja seadusesse esitada hoonestusloa menetluse
kirja pandud. Tuues paralleeli tuuleparkide alustamisel täpne dokumentide
nõuetekohaseks tunnistamise menetlusega, saame nimekiri lähtuvalt taotluste sisust
minevikukogemusele toetudes väita, et kui nõutud ja sellega hoitakse ära menetluse
dokumentide nimekiri pole ammendav, võib venimine.
kirjavahetus kesta aastaid ning menetlusega ei liiguta
edasi.
7. Hoonestusluba tunnistatakse eelnõu kohaselt Arvestatud
muuhulgas kehtetuks, kui hoonestusloa omajale ei ole Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
kolme aasta jooksul väljastatud ehitusluba ega 2 p 3.
ole taotletud uut tähtaega. Meretuulepargi detailne
projekteerimine saab alata alles pärast hoonestusloas
sätestatud tingimuste teatavakssaamist ning on
pikaajaline protsess. Sealjuures võib olla vajalik
teostada ka eeluuringuid, nt lindude seire teatud aja
vältel enne ehitustegevuse algust, mis paneb kolme
aastaga ehitusloa saamise küsimärgi alla. Tegemist ei
ole asjaoludega, mille kulgu ja ajalist kestust arendaja
saaks omalt poolt mõjutada. Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku sätestada § 11312 lg 3 punkt 3
järgnevalt: „hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul
esitanud ehitusloa taotlust“.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
1. Esitatud eelnõu põhieesmärgiks on täpsustada vette Mittearvestatud
ehitamise hoonestusloa menetluse regulatsiooni ja Keskkond on kajastatud EhS § 44
sellega seonduvalt täiendatakse ehitusseadustiku lg 1 punktis 10.
(edaspidi ka EhS) §-s 8 toodud ohutuse põhimõtet. § 55 punktis 9.
Sellest lähtuvalt täiendatakse EhSi § 44 ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid punktiga 101 ning EhSi §
55 kasutusloa andmisest keeldumise aluseid punktiga
81.
Nimetatud §-dega seoses peame vajalikuks rõhutada
ehitus- ja kasutusloa keeldumisel seni kehtivatele
alustele lisaks ka keskkonna, loodus- ja
kultuuriväärtuste tähtsustamist. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku täiendada EhS § 44 punkti 101 ja § 55
punkti 81 sõnastust alljärgnevalt:
o EhSi § 44 „101) ehitise või ehitamisega kaasneb
oht varale, keskkonnale, loodus- või
kultuuriväärtusele, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele
või riigikaitseobjektile;“
46
o EhSi § 55 „81) ehitise kasutamisega kaasneb oht
varale, keskkonnale, loodus- või
kultuuriväärtusele, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele
või riigikaitseobjektile;“
Leiame, et lisatud täiendused loovad selgemad alused
pädeval ametil keelduda lubade andmisest näiteks
väärtuslike või väga väärtuslike ehitiste lammutamise
soovi korral.
2. Eelnõu reguleerib riigi julgeolekust tulenevaid Mittearvestatud
muudatusi. Lähtudes eelnõu eesmärgist on meie Kõrgendatud oht on kehtivas
hinnangul jäetud EhS § 132 „Riikliku järelevalve ehitusseadustikus välja toodud ja
erisused“ muutmata, mis võib teatud tingimustel sellega on kaetud oht riigi
takistada soovitud seaduse eesmärkide saavutamist. julgeolekule.
Ehitusseadustiku § 132 lg 3 p 1 ja p 2 sätestab, et
korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise
eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele
nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline
või kõrgendatud oht. Samuti kui ehitise ebaseadusliku
ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga
piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv
negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole
võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Oluline
ja kõrgendatud oht on defineeritud karistusseadustiku §
5 lõikes 3 ja 4. Definitsioonides ei sisaldu riigikaitset,
millest järeldub, et olukorras, kus ehitusluba antakse
ekslikult või ehitist püstitatakse ebaseaduslikult ei ole
ehitusseadustikus olevate paragrahvide kaudu võimalik
otse lammutamist nõuda või parimal juhul on see
raskendatud. Raskendatud all peame silmas, et olulise
või kõrgendatud ohu puudumisel on lammutamise
nõudmine äärmiselt keeruline ja aeganõudev protsess.
Lisame, et analoogne olukord võib tekkida ka siis, kui
ehitise ebaseadusliku püstitamisega ei teki koheselt
ohtu riigi julgeolekule, kuid sõltuvalt kehtestatud
planeeringutest võib see lähitulevikus tekkida. Seega
võib tekkida olukord, kus isik püstitab ebaseaduslikult
ehitise asukohta, mis võib tulevikus hakata segama
lähiümbrusesse planeeritud riigikaitse alase rajatise
funktsioone.
Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku täiendada EhS
§ 132 lg 3 punktiga 3 järgnevas sõnastuses:
3) Ehitis ei vasta püstitamise ajal kehtinud
detail- või üldplaneeringule või ehitise
paiknemisega kaasneb oht riigi julgeolekule.
47
Leiame, et nimetatud muudatus aitab tulevikus
vältida/ennetada ebaseaduslikult ehitiste püstitamisi.
Elektrilevi
Elektrilevi OÜ poolt esitame tähelepaneku, et Mittearvestatud
ehitusseadustiku eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas Kaablid on sätestatud EhS § 104
meretuuleparkide toimimiseks vajalikud merekaablid lõikes 2 ja sellest tulenevalt ei
vajavad samuti hoonestusloa menetlust või kuuluvad vaja kaablid eraldi hoonestusloa
need elektrijaama koosseisu. Tuulepargi mõistes menetluse alustamist.
kaableid ei nimetata. Samuti võib tuulepargi ja avaliku
võrgu vaheline ühenduskaabel olla päris pikk ja see
asjaolu ei kajastuks hoonestusloa parameetrites, mis
väljendavad rohkem tuulikute ja tuulikute paiknemise
omadusi. Soovitame eelnõus rohkem kajastada
merekaablite ehitamise menetlust, sest need on ka
oluliste mõjudega (sh. ankurdamised, keskkonnamõjud
ja kaitsevööndid) paljude huvipoolte suhtes.
Kaitseministeerium
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse ehitusseadustiku Arvestatud
paragrahvi 8 teises lauses sõnad „varale Täiendus jääb ainult riigikaitse
või keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale, riigi objektidele ja riigi julgeolekule.
julgeolekule, elutähtsa teenuse
toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile.“ Seletuskirjas on selgitatud sätte
täiendamise vajadust riigi julgeoleku ja elutähtsa
teenuse toimepidevuse aspektist, kuid
selgusetuks jääb sätte täiendamise eesmärk eelnõus
märgitud riigiside toimimise ja
riigikaitseobjekti aspektist. Palume seletuskirja selles
osas täiendada.
2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud
§ 44 punktiga 10¹ alusega ehitusloa andmisest Kuna eelnõu uuest versioonist on
keeldumiseks, mille kohaselt keeldutakse ehitusluba välja jäetud mõisted elutähtis
andmast, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oht teenus ja riigiside toimimine, siis
varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse on seletuskiri vastavuses
toimepidevusele, riigiside eelnõuga.
toimimisele või riigikaitseobjektile. Eelnõu
seletuskirjas on selgitatud muudatuse eesmärki ja
vajadust üksnes läbi vajaduse sätestada võimalus
ehitusloa andmisest keeldumiseks, kui esineb
julgeoleku oht. Teised eelnõu sättes toodud alused on
seletuskirjas käsitlemata, kuid ühtse
rakenduspraktika kujundamise huvides tuleks neid
siiski seletuskirjas avada. Palume seletuskirja selles
osas täiendada.
3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud
§ 46 lõiget 1 punktiga 3, millega sätestatakse pädeva Jääb ainult riigi julgeolekule ja
asutuse kohustuseks tunnistada ehitusluba kehtetuks, riigikaitseobjektidele. Seletuskirja
kui ehitis kujutab ohtu täiendatud.
48
varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile. Eelnõu seletuskirjas on avatud
sätte vajadust juhul, kui ehitis on ohuks julgeolekule.
Samas on eelnõu sättes nimetatud ka ohtu varale,
keskkonnale, elutähtsa teenuse toimepidevusele,
riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile.
Eelnevatest eelnõu sätetest saame aru, et tegemist on
eraldiseisvate alustega, mis ei pea koos esinema, s.t nt
kui on oht keskkonnale, siis ei tähenda see
ilmtingimata ohtu riigi julgeolekule. Eelnõu
seletuskirja
ehitusseadustiku § 46 lõike 1 punkti 3 selgituses on ka
segadusttekitav lause „Selleks, et pädev asutus saaks
kohaldada EhS § 46 lg 1 punkti 3, on vajalik, et
pädevale asutusele on jõudnud
informatsioon julgeolekuohu kohta (nt
Kaitseministeerium või Siseministeerium on esitanud
pädevale asutusele taotluse ehitusloa kehtetuks
tunnistamiseks seoses sellega, et ehitusloa alusel
ehitatav ehitis on ohuks varale, riigi julgeolekule,
elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside
toimimisele või riigikaitseobjektile).“ lõpus sulgudes
toodud näite osas. Lause alguses on nimetatud üksnes
„julgeolekuohtu“, kuid näites on nimetatud ka kõik
muud alused – siit võib jääda mulje, et kõikide
alustega peab kaasnema julgeoleku oht.
Palume muuta seletuskirja ehitusseadustiku § 46
lõikega 3 täiendamise osas täpsemaks ja selgemaks
ning sisustada julgeoleku ohu kõrval ka teised sättes
nimetatud ohud.
4. Palume korrigeerida eelnõu seletuskirjas Arvestatud
ehitusseadustiku § 113¹ lõike 7 selgituses viide lõike 5 Viide parandatud
lisamise kohta. Ilmselt peetakse silmas lõiget 7. (muudatused eelnõus, seega
muutub viide ka seletuskirjas)
5. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud
ehitusseadustiku § 113² lõike 2 punktis 9 on sätestatud, Eelnõus tehtud parandus, sama ka
et tuleb esitada kinnitus ehitise rahastamiseks vajalike seletuskirjas.
finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta, kuid
seletuskirjas nimetatud sätte selgituses on mõistet
„kinnitus“
laiendatud ja kasutatakse mõistet „teave“ ning välja on
toodud, mis teave finantsallikate osas on taotlejal vaja
esitada. Leiame, et seletuskiri ei saa laiendada
õigusaktis sätestatut, mistõttu
palume eelnõus sätte sõnastus üle vaadata.
6. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud
ehitusseadustiku § 113³ lõiget 4 pärast sõnu Eelnõu uues versioonis § 1135 lg
„hoonestusloa taotlejaga“ sõnadega „või kavandatava 2. Sõnastus täiendatud pärast sõna
ehitisega“. Selgitus: Kaitseministeerium hindab
49
vastavalt oma pädevusele taotluses esitatud „taotlejaga“ sõnadega „ja
kavandatava ehitise mõju riigikaitselistele ehitistele. kavandatava ehitisega“.
Negatiivne mõju võib tähendada ohtu riigi
julgeolekule.
7. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud
ehitusseadustiku § 113³ lõike 6 punkti 1, lisades Eelnõu uus versioon § 1135 lg 4 p
võimaluse asjaomasele asutusele esitada ettepanek 1: pärast sõna „isik“ täiendatud
hoonestusloa algatamisest keeldumiseks, kui sõnadega „või kavandatav ehitis“
kavandatav ehtis võib olla ohuks riigi julgeolekule.
Selgitus: Kui juba hoonestusloa algatamise taotluse
analüüsimisel selgub, et kavandatav(ad) ehitis(ed)
mõjutavad negatiivselt riigikaitseks vajaliku ehitise
töövõimet, mis võib põhjustada
ohtu riigi julgeolekule, siis ei ole mõtet hoonestusloa
menetlust algatada ning kulutusi teha selleks, et
menetluse tulemusel tõdeda, et kavandatavaid ehitisi ei
ole võimalik püstitada.
Praeguse eelnõu sõnastuse kohaselt saab vastava
ettepaneku teha üksnes juhul, kui hoonestusloa taotleja
või temaga seotud isik võib kahjustada riigi
julgeolekut.
8. Juhime tähelepanu ka eelnõu seletuskirja leheküljel Arvestatud
9 toodud ilmselt ehitusseadustiku § 113³. Praegu on Eelnõu uues versioonis § 1137.
lause sõnastatud selliselt: „Eelnõu paragrahv 9 on Seletuskiri lk 10.
üle toodud veeseaduse § 219 lõike 4 II poolest ja seda
muudetud ei ole.“ Ilmselt peetakse „eelnõu paragrahv
9“ all silmas „paragrahv § 113³ lõiget 9“.
9. Palume kontrollida eelnõu seletuskirja leheküljel 9 Arvestatud
eelviimases lõigus toodud selgitust, millest nähtub Seletuskirjas täpsustused ja
nagu selgitus oleks paragrahv 113³ lõike 8 kohta, kuid parandused sisse viidud.
sisu järgi tundub, et ilmselt on tegemist
ehitusseadustiku § 113³ kõike 10 kohta käiva
selgitusega. Lisaks palume kontrollida samas lõigus
tehtud viite paragrahvile 113¹ lõikele 5 korrektsust.
Samuti palume asendada seletuskirjas § 113³ selgituse
eelviimases lõigus sõna „raadioradari“ terminiga
„raadioside ja
mereseiresüsteemide“, et kõrvaldada mõistete
ebatäpsus.
10. Palume kontrollida eelnõu seletuskirjas Arvestatud
ehitusseadustiku § 113 lõike 2 punkti 7 selgituses
viidet § 113³ lõikele 5, ilmselt on õige viide sama
paragrahvi lõikele 6.
11. Palume kontrollida eelnõu § 1 punktis 10 toodud Arvestatud
ehitusseadustiku § 113 lõikes 5 ja samuti eelnõu
seletuskirjas nimetatud selgituses viidatud viite § 113³
lõikele 2 korrektsust.
12. Palume üle vaadata ja täpsustada eelnõu Arvestatud
seletuskirjas ehitusseadustiku § 113(12) kohta Seletuskirja täiendatud.
50
esitatud selgitused. Praegusel juhul on palju viiteid
veeseadusele, kuid eelnõu sätete selgitused jäävad
ebaselgeks.
13. Palume vaadata üle eelnõu § 1 punktis 11 olev Arvestatud
ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teise lause muudatuse
sõnastus.
Selgitus: eelnõus oleva sõnastuse järgi saab olema
ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teine lause
järgmine:
„Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva
lõike punktis 1¹ ja käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise
ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused
või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa
eelnõu või ehitamise teatis esitatakse
kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui“.
Teeme ettepaneku sõnastada muudatus järgmiselt:
11) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse
pärast sõna „paragrahvi“ tekstiosaga „lõike 1
punktis 1¹ ja“;
Sellisel juhul saaks ehitusseadustiku 120 lõike 1 teine
lause olema järgmine:
„Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1¹ ja lõike 2
punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks
antavad projekteerimistingimused või nende
andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või
ehitamise teatis esitatakse
kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui“.
14. Palume sõnastada eelnõu § 1 punktis 12 Arvestatud
ehitusseadustiku § 120 lõikesse 1 lisatav punkt 11
järgmiselt:
„1¹) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;“;
Selgitus: eelnõus olev sõnastus kordab
ehitusseadustiku § 120 lõike 1 teises lauses olevat
sõnastust (püstitamine laiendamine, ehitamine) ja
selline kordamine tekitab ebaselgust. Lisatava punkti
1¹ sõnastus peaks sobituma lõike 1 sissejuhatavate
lausetega sarnaselt teiste selle lõike
punktidega
15. Palume vaadata üle eelnõu § 1 punktis 13 olev Arvestatud
ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punkti 1
muudatuse sõnastus. Eelnõus oleva sõnastuse järgi
jäävad ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punkti
1 teksti kaks korda sõnad „nõuetele vastavuse
kontrollimiseks“.
16. Palume sõnastada eelnõu § 4 punktis 1 Arvestatud
karistusseadustiku § 406 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või
kanalisatsioonisüsteemi,
51
liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise
või seadme teadva rikkumise või hävitamise, kui
sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele
või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või
sellise süsteemi töövõime häirimise või katkestamise
eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega.“;
Selgitus: sõnastuses on oluline välja tuua elutähtsa
süsteemi ehitis või seade, mille kohta on ka
seletuskirjas täpsem selgitus. Eelnõus toodud sõnastus
muudab sätte mõtte ja samas ei ole sätte algus sellisel
juhul enam kooskõlas sätte lõpuga. Muudatuse
eesmärgiks on elutähtsa süsteemi töövõime häirimise
ja katkestamise kriminaliseerimine.
17. Täiendavalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku Arvestatud
muuta ehitusseadustiku §133 toodud sunniraha
ülemmäära juriidilisele isikule. On selge, et
investeeringute mahud on märgatavalt kasvanud ning
hetkel kehtiv sunniraha ülemmäär ei ole piisav
tagamaks ettekirjutuste täitmist. Näitena võib tuua
Eesti oludes keskmise tuulepargi maksumuse, mis
ületab 100 000 000 eurot.
Kaitseministeeriumi hinnangul on vaja sunniraha
ülemmäära juriidilistele isikutele tõsta vähemalt 450
000 euroni, mis motiveeriks arendajaid järgima riigis
kehtestatud seaduseid ja norme.
Siseministeerium
1. Eelnõu § 1132 lg 2 p 9 Arvestatud
Muuta sõnastust alljärgnevalt: „9) teave ehitise 9) teave finantsallikate osas,
rahastamiseks vajalike finantseerimisallikate ja millega plaanitakse rahastada
kaasfinantseerijate kohta;“ hoonestusloa objektiks oleva
ehituse valmimine ja hilisem
kasutamine;
2. Eelnõu § 1133 lg 6 p 2 – sättest toodud viide lõikele 4 Arvestatud
ei ole õige. Peaks olema viide lõikele 5 Eelnõu uues versioonis § 1135 lg 4
„2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud p 2.
tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel nõutud
dokumente või lisateavet;“
3. Eelnõu § 1133 lg 12 – sättes toodud viide lõikele 6 ei Arvestatud
ole õige. Peaks olema viide lõikele 7 Eelnõu uues versiooni § 1134 lg 3.
„(12) Hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala
võib põhjendatud juhtudel muuta pärast käesoleva
paragrahvi lõike 7 kohast teate avaldamist ja § 1134
lõike 1 kohast menetlust. Kui ala muudetakse pärast
52
nimetatud teate avaldamist ja menetlust suuremas
ulatuses kui 33 protsenti, tuleb avaldada käesoleva
paragrahvi lõike 3 kohaselt teade ning konkureerivate
taotluste esitamise korral menetleda neid § 1134 lõigete
1 ja 3 kohaselt.“
4. Eelnõu § 1137 lg 6 osas vajab täpsustamist, kellel on Mittearvestatud
pädevus riigi olulisi huvisid hinnata. See täpsustus Hetkel sisend, et UK-d ei too
peaks vähemalt seletuskirja tasandil olema välja eraldi välja, sest EL ja UK vahel
toodud. Arvestades ametkonna teadmiste erinevat taset, ei ole mingit lepingut veel
siis oleks mõistlik, kui asjaomaste asutuste sõlmitud. Kui sõlmitakse, siis
lahkarvamuste korral oleks lõplikuks otsustajaks saame teha EV kõikidele
valitsus. seadustele ühtlase muudatuse. See
säte ei kajastu ainult antud
eelnõus ja kehtivas veeseaduses.
Arutatud ka Välisministeeriumiga
ja MKM õigusosakonnaga.
12
5. Eelnõu § 113 lg 5 – sätte sõnastuses on viga Arvestatud
„(5) Kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, Eelnõu uues versioonis § 11317 lg
hõlmab endas ehitist, mis mõjutab elutähtsa teenuse 5 uus sõnastus: „ (5) Kui
toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või hoonestusluba, mis on tunnistatud
riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusloa alusel kehtetuks, hõlmab endas ehitist,
püstitatud ehitis avalikes huvides omandada või mis mõjutab elutähtsa teenuse
sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes toimepidevust või on sellega
huvides omandamise seadust.“ seotud, riigisidet või riigikaitse
objekti, on riigil õigus nimetatud
ehitis avalikes huvides omandada
või sundvõõrandada, kohaldades
kinnisasja avalikes huvides
omandamise seadust.“
1
6. Seletuskiri lk 5 paragrahv 113 selgitus vajab Arvestatud
täiendamist. Eelnõusse on lisatud uus lõige 4, mis
sätestab, et avaliku veekogu põhjaga ühendatud
tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on
avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. Aga
eelnõu kohaldamisalasse jäävad ka tehissaared, mis on
näiteks ainult trossiga veekogu põhjaga ühendatud.
Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, mida
mõeldakse püsiva ühenduse all ja milliseid tehissaari on
silmas peetud.
7. Seletuskirja lk 8 paragrahv 1133 selgituses palun ühte Arvestatud
lauset parandada/täiendada. Seletuskirja täpsustatud.
5
„ /…/ Eelnõus on § 113 lisatud uued lõiked 4–6. Antud Eelnõu uues versioonis § 113
3
täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on lõigete 2-4 seletuskiri lk 9.
väike avatud majandusega riik ning on seetõttu
haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses
majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on oht
Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur
või suurenev seotus ebasõbralike välisriikide või
53
nendest pärit kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor,
transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning
teatud kolmandate riikide investeeringud.
Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt
valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse
arendamiseks ning suutlikkus seista vastu võimalikule
majanduslikule survele. Riigi kohustus on pöörata
tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse
osutamisega seotud teenuste, riigiside ning
riigikaitseobjektide toimimine. /…/“
8. Seletuskirja lk 10 paragrahv 1133 selgituses on viga, Arvestatud
mille palun parandada. Seletuskirjas parandus sisse
„/…/ Kui taotleja esitab hoonestusloa asukoha viidud.
muudatuse taotluse, siis esitab pädev asutus uuesti
arvamuse küsimise asjaomastelt asutustelt. Asukoha
muudatus võib muuta asjaomase asutuse otsust antud
hoonestusloa taotluse osas, näiteks meretuulepargi
asukohast tuleneva mereseire või raadioside toimimise
ala suhtes. /…/“
9. Eelnõu § 1132 lg 2 nimetab ära, mis andmeid peab Arvestatud
hoonestusloa taotlus sisaldama. Punkt 8 nõuab kinnitust VV määruse eelnõu muudetud ja
äriühingu omanike või mittetulundusühingute liikmete täiendatud vastavalt
ja tegelike kasusaajate esitatud andmete õigsuse kohta. ettepanekutele.
Sama nõue peaks kehtima ka enampakkumisel
osalemise puhul (Lisa 1, “Riigi poolt hoonestusloa
taotluse menetlemise kord enampakkumisel
võõrandamiseks” § 8). Teeme ettepaneku lisada sama
punkt Lisa 1 § 8 loetellu.
Konkurentsiamet
1. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, Arvestatud
millisel juhul võib või peab riik ise hoonestusluba Eelnõud täiendatud uue
taotlema. Eelnõu seletuskirja (lk 6) kohaselt võimaldab paragrahviga 1132.
lisatud säte riigil endal teha hoonestuslubadega
seonduvad tegevused nagu uuringud ja
keskkonnamõjude hindamine ning panna
hoonestusload enampakkumisele. Eelnõu seletuskirjast
võib aru saada nii, et riik taotleb hoonestusluba üksnes
juhul, kui tal on kavatsus hilisemalt, peale
hoonestusloa saamist see võõrandada.
Konkurentsiameti hinnangul ei ole eelnõus endas
otsesõnu sätestatud, et riik võib hoonestusloa taotleda
üksnes juhul, kui ta hiljem hoonestusloa konkursi
korras võõrandab.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada eelnõu
selliselt, et riigil tekib kohustus mõistliku aja jooksul
hoonestusluba konkursi korras võõrandada.
2. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, Arvestatud osaliselt
millistest kriteeriumitest lähtuvalt saab riik ise alustada Eelnõud on täpsustatud nii, et
hoonestusloa taotlemist. oleks selgem, millistel juhtudel
54
Kuna riigi poolt hoonestusloa taotlemisel ei ole riik hoonestusluba taotleb
võimalik konkureerivaid taotlusi esitada, ei pruugi (paragrahv 1132).
riigipoolt kavandatav hoonestusloa otstarve olla parim Ei arvestata ettepanekuga anda ka
võimalik lahendus. riigi poolt hoonestusloa taotlemise
Konkurentsiamet teeb ettepaneku ka riigi poolt puhul luba esitada konkureerivaid
hoonestusloa taotlemisel lubada esitada konkureerivaid hoonestusloa taotlusi.
hoonestusloa taotlusi. Olemuslikult on tegemist avaliku
hüvega – meri ning avalik
veekogu on riigivara, aga sellest
ei pea ilmtingimata tulenema isiku
õigust saada luba selle erahuvides
kasutamiseks. Nagu ka muu isik
ei pea andma nõusolekut enda
omandis oleva asja kasutamiseks,
ei peaks ka riik olema riigivara
kasutada andmiseks kohustatud,
isegi kui konkreetseid põhjuseid
keeldumiseks ei esine või neid ei
soovita avaldada.
Antud sätte kohaldamisel riik
avaldab, milleks ta riigivara
kasutama hakkab. Võrdse
kohtlemise põhimõtet ei ole
rikutud. Hoonestusload pannakse
avalikule enam- või
valikpakkumisele ja osaleda
saavad kõik asjast huvitatud
isikud.
3. Eelnõus puudub mõju analüüs juhul kui Mittearvestatud
hoonestusloa taotlejaks on riik. See mõjude analüüs on VV
Puudub näiteks analüüs riigi kulude kohta määruse seletuskirjas (Lisa 3)
hoonestusloa taotlemisel, nt riigile kaasnevad kulud
erinevate uuringute läbiviimisel ja mõjude hindamisel.
Samuti ei selgu seletuskirjast, miks peab osadel
juhtudel hoonestusloa saamiseks vajalike kulude
katmisega seotud riski kandma riik, teistel juhtudel on
see jäetud võimalike taotlejate kanda. Eelnõu eeldab,
nagu saaks riik kõigi riigi poolt taotletud alade puhul
hoonestusloa ja seda riigi poolt taotletud
hoonestusluba on enampakkumisel võimalik
võõrandada alghinnast suuremalt.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud
mõjuanalüüsi osas täiendada.
4. Eelnõus on sätestatud, et hoonestusloa üleminekul Mittearvestatud
hoonestusluba soovivale isikule teostatakse Kui hoonestusluba läheb üle
eelkontroll. Samas mõju hoonestusloa ja selle alusel äriühingu osade võõrandamisel
püstitatud ehitiste üle saab ka muudel juhtudel, näiteks või ettevõtte üleminekul, siis peab
hoonestusluba omava äriühingu osade võõrandamisel ikkagi minema ka hoonestusluba
või hoonestusluba omava ettevõtte üleminekul. üle ja eelkontroll on ka sellistel
juhtudel nõutav.
55
Eelnõust ei selgu, et selliseid olukordi oleks
analüüsitud.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud
eelkontrolli osas täiendada.
5. Hoonestusloa pikendamine ja muutmine. Mittearvestatud
Eelnõu jätab muutmata seni kehtinud hoonestuslubade Konkureeriva taotluse esitamise
pikendamise regulatsiooni, võimaldades hoonestusluba võimalusega ei ole see enam
pikendada kuni 50 aasta võrr. Seejuures kohaldatakse hoonestusloa pikendamine vaid
hoonestusloa pikendamisele hoonestusloa muutmise uus hoonestusloa menetluse
tingimuste kohta sätestatut. protsess.
Sellest tulenevalt saab pädev asutus keelduda
hoonestusloa pikendamisest üksnes juhul, kui esinevad
hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
Seega näeb niikehtiv regulatsioon, kui ka eelnõus
sätestatu ette, et avalikku veekogu hoonestusloaga
koormatud ala kasutatakse üsna pika ajavältel samal
otstarbel ning ei võimalda sama ala kasutusele võtta
uuel või innovaatilisemal viisil.
Konkurentsiameti hinnangul vajaks eelnõu täiendamist
selliselt, et hoonestusloa pikendamisel või muutmisel
teavitatakse sellest avalikkust ja võimaldatakse
konkureerivate hoonestusloa taotluste esitamine.
6. Kehtiva elektrituruseaduse § 92(3)lõike 1 ja eelnõu Selgitame
kohase veeseaduse § 230 lõige 2 kohaselt on KEM muudab maa hindamise
hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise seadust (eelnõu on
korral tuuleelektrijaamaga seitse protsenti tootmismaa kooskõlastamisel). Kuid ka
Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis kehtiva tootmismaa hinna puhul
arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast on hoonestustasud võrreldes teiste
lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa riikidega väga kõrged.
hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise Hoonestustasu tõus vähendab
hindamise tulemuste alusel. Eesti konkurentsivõimet naaber-
Konkurentsiamet palub kaaluda, kas hoonestustasu ja Euroopa liidu liikmesriikidega
sidumine maa hindamise seaduse alusel leitava ning investorite huvi investeerida
toomismaa keskmise väärtusega tagab riigile kuuluva taastuvenergeetikasse kõrgete
ressursi kasutamise eest õiglase tasu, kuna maa hoonestustasude tõttu. Maa
korraline hindamine on seni toimunud ebaregulaarselt korralise hindamise tulemusel
(viimati viidi läbi 2001.a). muutub tootmismaa hind (tõus üle
4 korra). Sellega seonduvalt
soovib KEM muuta ka
hoonestustasude arvutamise
korda.
7. Arvestades Eesti ja teiste EL liikmesriikide Mittearvestatud
eesmärki saavutada aastaks 2050 Eestis on meretuuleparkide
kliimaneutraalsus, muutub tuuleenergia väga rajamisel hoonestustasud juba
väärtuslikuks ressursiks. Sobilik on tõmmata praegu oluliselt kõrgemad kui
paralleeli nafta-ja gaasiressurssidega aastakümneid meie lähiregioonis. Lisades
tagasi ning võtta analoogi, et targalt jagatud ettevõtjatele veel täiendava
ressurssidest teenib riik arvestatavat tulu. kohustuse tasuda riigile
ressursitasu, muudame ettevõtluse
56
Konkurentsiameti hinnangul võib olla ebapiisav, Eestis selles valdkonnas
pidades silmas riigi tulusid, lähtuda üksnes eelnõus konkurentsivõimetuks ja tõstame
välja pakutud eesmärgist maksimeerida hoonestusloa toodetud taastuvenergia hinda
andmisel saadav tulu. Konkurentsiamet leiab, et lõpptarbija jaoks kõrgemaks.
siinkohal peaks kaaluma vajadust täiendava
regulatsiooni väljatöötamiseks, mis võimaldab saada
riigil tulevikus avaliku veekogu ehitistega
koormamisest tulu mitte ainult hoonestusõiguse eest,
vaid ka selle pinnal toodetava tuuleenergia ressursilt.
Üheks selliseks võimaluseks on eraldiseisva
ressursitasu kehtestamine, mida avaliku veekogu
ehitisega koormamiseks tuuleenergia tootmise
eesmärgil enampakkumise võitnud ettevõtjad riigile
regulaarselt tasuvad.
Kokkuvõttes on amet seisukohal, et avaliku veekoguga
kaasneva tuuleenergia puhul on tegemist väärtusliku
ressursiga, mille jagamine peab toimuma avalikult ja
läbipaistva menetluse kaudu. Lisaks on oluline, et riik
teeniks tulevikus ka tuulenergialt tasu, mistõttu tuleks
kaaluda ka perspektiivis tuuleenergia ressursile
regulaarse tasu kehtestamist.
Keskkonnaministeerium
1. Käesolevaga teeme ettepaneku täiendada Arvestatud
veeseaduse (edaspidi VeeS) § 230, mis käsitleb
hoonestustasu suuruse arvutamist avaliku veekogu
koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.
Kehtiva maa hindamise seaduse (edaspidi MHS) § 61
kohaselt arvutab maa korralise hindamise tulemuste
alusel VeeS-is sätestatud hoonestustasu määramiseks
maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa
keskmise väärtuse Maa-amet. Seoses käesoleval hetkel
ettevalmistatavate muudatustega MHS-is on
planeeritud regulatsiooni sätteid korrigeerida ja ümber
tõsta.
Seoses eeltooduga ja arvestades, et tegemist on VeeS-i
puudutava regulatsiooniga, on mõistlik tunnistada
MHS § 61 kehtetuks ja tõsta see samasisulisena VeeS-i
(mis hetkel on VeeS § 230). Muudatuse tulemusel
sätestaks VeeS §-s 230 selgelt, et hoonestustasu
aluseks oleva maa keskmise väärtuse arvutab Maa-
amet. Tegemist ei ole sisulise muutusega, edaspidi on
keskmist väärtust arvutav asutus nimetatud MHS-i
asemel VeeS-s, mis toob kaasa nii VeeS kui MHS
selgema regulatsiooni. Seejuures, isegi kui VeeS
muudatused jõustuvad enne MHS-i muudatusi, ei too
VeeS § 230 täpsustamine Maa-ameti kui volitatud
isikuga kaasa regulatsioonide omavahelist vastuolu.
Arvestades meie ettepanekut nr 2, läheks MHS § 61
57
koos teiste tasusid puudutavate sätetega
ehitusseadustikku (edaspidi EhS).
2. Leiame, et hoonestustasude ja üldsätete eraldamine Arvestatud osaliselt
hoonestusloa menetlusest ei ole kooskõlas Kaldaga püsivalt ühendatud ehitis
õigusselguse ja õiguse sidususe põhimõtetega. ei ole seotud
Erinevatest kohtadest regulatsiooni otsimine ja hoonestusmenetlusega. §-d 214-
seostamine ei ole rakendajasõbralik. Hoonestustasu 216 jätame veeseadusesse.
regulatsioon on vahetult seotud hoonestusloa
menetlusega ning hoonestusloa omamisega ehk ilma
hoonestusloa taotluseta või hoonestusluba omamata ei
teki nende tasude maksmise kohustust. Lähtudes
eeltoodust teeme ettepaneku tõsta kogu 8. peatükk
veeseadusest ehitusseadustikku, mitte ainult 3. jagu.
3. Täiendavalt märgime, et teatud ebaselgus on Arvestatud
järgmiste sätete puhul, millega täiendatakse Sõnastust muudetud ja eelnõud on
ehitusseadustikku. Paragrahvi 1131 lg 1 teise lause täiendatud uue §-ga 1132
kohaselt ei pea riik avaliku veekogu ehitisega
koormamiseks hoonestusluba omama. Samas, § 1131
lg 7 kohaselt võib riik taotleda hoonestusluba
eesmärgiga koormata avalikku veekogu ehitisega ja
selle teenindamiseks vajalike rajatistega. Sätete
sellisest sõnastusest ei tule selgelt välja, miks ühel
juhul riik ei pea hoonestusluba omama (lg 1), kuid
teisel juhul võib ta seda taotleda (lg 7), olles seejuures
kohustatud lähtuma hoonestusloa taotlemisel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud korrast (lg 8).
4. Paragrahvi § 113(1) lg 1 on kirjas, mis on Arvestatud
hoonestusluba. Palume selgitada mida tähendab „selle Seletuskirjas täiendus.
põhjaga püsivalt ühendatud, mis ei ole püsivalt
ühendatud kaldaga“. Mida tähendab siinjuures
põhjaga püsivalt ühendatud, kui suure osa ajast ehitis
peab olema põhjaga ühendatud ja kaldaga ühendamata,
et see klassifitseeruks hoonestusloa kohuslaseks.
Palume vastav selgitus või viide sellele lisada eelnõu
seletuskirja.
5. Soovime ettevõtlusega seotud lubade taotlemise Mittearvestatud
protsessi bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise Ka vesiviljeluse puhul on vaja
eesmärgil teha ettepaneku sumbakasvanduste ning hoonestusloa menetlus läbi viia,
karbi- ja vetikaliinide välistamist Ehitusseadustiku ja sest alltoodud tegevused ei hõlma
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vaid mere pinnapealseid tegevusi.
eelnõust selliselt, et eelpool loetletud ehitistele Kõik need nimetatud seadmed
hoonestusluba taotlema ei peaks. Seda põhjusel, et vajavad ka ankurdamist ning
hoonestusluba kohaldub ehitistele, mis on avaliku merepõhjas leiduvate lõhkekehade
veekogu piiritletud osa põhjaga püsivalt ühendatud, ja muude ohtlike esemete
kuid kaldaga püsivalt ühendamata (§ 1131 lg 1), meie asukohad leitakse just
hinnangul sumbad, karbi- ja vetikaliinid nendele hoonestusloaga kaasnevate
tingimustele ei vasta. Viimast põhjusel, et sumbad uuringute käigus. Lisaks on
58
paigutatakse ankrutega veekogusse kevadel sobivate Kaitseministeeriumil oluline
tingimuste saabumisel ning tavapraktika kohaselt saada kaasa rääkida
viiakse sügisel kalda äärde, kust algab kalade asukohavalikus, sest Kaitseväel
väljapüük, peale mida sumbad tõstetakse veest välja ja on mitmeid mere laskealasid, mis
puhastatakse pealiskasvust. Karbi- ja vetikaliinide on kas täielikult merel, või mille
puhul on samuti tegemist veekogusse ankurdatud ohuala ulatub merele. Nende
ehitistega, millest esimestel toimub saagikoristus puhul on oluline õigel hetkel
üldjuhul iga kahe aasta tagant ning teiste puhul igal kaasa rääkimine. Selles osas on
aastal, misjärel vajadusel neid hooldatakse ja võimalus kaasuda seoses
asetatakse tagasi vette. Seega ei ole need ehitised hoonestusloa menetlusega.
veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ning nende Lisaks kaasnevad ka
liigutamine ning ümberpaigutamine ei ole ülemäära vesiviljelusega olulised mõjud
keeruline, tänu millele on võimalik hajutada ka keskkonnale.
sumbakasvandustest lähtuvat reostuskoormust.
Väiksemate objektide puhul on
kehtivas veeseaduse
regulatsioonis ja ka eelnõus §
1134 lg 3 p 2 sätestatud:
Hoonestusloa menetluse
algatamisel määrab pädev asutus:
2) keskkonnamõju hindamise
algatamise või algatamata jätmise.
Seega jääb pädevale asutusele
piisavkaalutlusõigus.
6. Paragrahvi § 113(3) lg 8 on kirjas, et „Teate Mittearvestatud
avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on teistel Tegemist ei ole lubade
huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne käesoleva menetlemise protsess vaid
seaduse § 1132 sätestatud nõuetele vastav protsess enne loamenetluse
hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa alustamist. 20 päeva on
ehitisega koormamiseks…“. Seega on varasema 20 ettevõtjatele konkureeriva taotluse
päeva asemel konkureeriva taotluse esitamiseks aega esitamiseks liialt lühike aeg ja
60 päeva. Juhime tähelepanu, et Riigikogu keskkonna- konkurentsi tagamiseks on vaja
ja maaelukomisjon on hiljuti ministeeriumitel palunud anda ettevõtjatele võimalus
analüüsida lubade menetlemise protsesse eesmärgiga esitada konkureeriv taotlus
menetlemise aega lühendada. pikema aja jooksul.
7. Paragrahvi § 113(3) lg 13 p 2 järgi: „Hoonestusloa Mittearvestatud
menetluse algatamisel määrab pädev asutus Eelnõu lisa VV määrus puudutab
keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata ainult riigi poolt alustatud
jätmise“ ja eelnõu lisaks 1 oleva määruse § 2 lg 6 hoonestusloa menetlusi.
järgi: „Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab
pädev asutus 30 päeva jooksul.“ Määruse
väljatöötamisel tuleb arvestada keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) nõuetega, sh KMH algatamise või
algatamata jätmise otsustamise ajaraamistikuga.
Juhime tähelepanu, et hoonestusluba võidakse taotleda
ka tegevustele, mille korral tuleb teostada
59
eelhindamine. Sellele on KeHJS-s ette nähtud
konkreetne protseduur. Arvestades KeHJS-is toodud
nõudeid, võib praktikas osutuda eelhindamise korral
keeruliseks otsuse tegemine määruse kohaselt 30
päeva jooksul. Arvestada tuleb ka ajakuluga, mis on
vajalik eelhindamise raames asjaomaste asutustega
konsulteerimiseks.
8. Paragrahvi 113(5) lg 2 punktid 2-5 on vastuolulised. Arvestatud
Punktis 2, 3 ja 5 käsitletakse osalustasu või Eelnõu uues versioonis § 1139
osalemistasu, mis enampakkumise võitja puhul sõnastus ühtlustatud.
arvestatakse enampakkumisel pakutud summast maha
ja teistele tagastatakse. Samas, punktis 4 viidatakse
tagatisrahale.
Regulatsioonis peaks olema kasutatud mõisteid
ühetaoliselt (osalustasu-osalemistasu-tagatisraha).
Regulatsiooni sisust nähtuvalt on mõeldud tagatisraha,
mis on mõeldud enampakkumise võitja kohustuse
täitmise kindlustamiseks, mitte osalemistasuga, mis on
mõeldud enampakkumise läbiviimise kulude
katmiseks ja mida reeglina ei tagastata.
9. Paragrahvi 113(5) lg 2 p 6 kohaselt tunnistatakse Selgitame
enampakkumine nurjunuks, kui ühtegi pakkujat ei kvalifitseerimistingimused
kvalifitseerita, samas ei nähtu ühtegi viidet, kuidas sätestatakse ministri määrusega –
need kvalifitseerimistingimused kujunevad. kavand lisatud eelnõule.
10. Paragrahvi 113(5) lg 2 p 7 teine lause pool võiks Mittearvestatud
sisuliselt olla kattuv punktiga 6 kuivõrd nõudele vastav Pädev asutus lükkab pakkumise
pakkumine võiks olla samastatav pakkuja tagasi, kui pakkumine ei vasta
kvalifitseerimisega. nõuetele. Ei ole sama, mis
nurjumise alused.
11. Paragrahvi 113(5) lg 7 p 3 kohaselt tunnistatakse Mittearvestatud
enampakkumine nurjunuks kui selgub, et Pädeva asutuse hinnangul tuleb
enampakkumisel osaleja on esitanud valeandmeid. siiski lugeda enampakkumine
Selline tagajärg on ebamõistlik teiste, enampakkumise nurjunuks, sest näiteks
tingimusi mitterikkunud osalejate suhtes. Mõistlik meretuuleparkide puhul on ei ole
lahendus oleks jätta enamapakkumisest kõrvale vaid ette näha, et enampakkumisel
reegleid rikkunud isik. osaleks rohkem kui kaks pakkujat.
12. Ebaselge on, miks paragrahvi 113(5) lg 7 Mittearvestatud
punktides 2, 4 ja 5 kirjeldatud juhul peab Enampakkumine tunnistatakse
enampakkumise nurjunuks tunnistama, st miks nurjunuks, kui jääb üks nõuetele
enampakkumise edukaks läbiviimiseks on vaja igal vastav pakkuja, sest siis
juhul pakkumiste konkurentsi, kui samas punkti 11 alustatakse tema suhtes
kohaselt algatatakse pärast enampakkumise nurjunuks hoonestusloa menetlust vastavalt
tunnistamist ikkagi hoonestusloa menetlus pakkuja tavalisele hoonestusloa menetluse
suhtes, kes ainsana kvalifitseeriti või ainsana esitas korrale.
nõuetele vastava pakkumise.
60
13. Paragrahvi 113(8) lg 1 p 7 kohaselt võib keelduda Mittearvestatud
hoonestusloa andmisest kui hoonestusloa taotleja ei Eelnõu ja kehtivas veeseaduses on
vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. nõuded eespool olevates sätetes ja
Tuleks lisada viide, kus need nõuded sätestatud on. kõiki siia välja tuua ei ole
otstarbekas.
14. Tehnilise märkusena toome välja, et seaduseelnõu Arvestatud
seletuskirjas ning lisa 1 määruse eelnõus ja
seletuskirjas kasutatakse terminit „keskkonnamõjude
hindamine“. Sõltuvalt kontekstist võib see korrektne
olla, kuid juhime tähelepanu, et kui mõeldud on
KeHJS-i kohasest KMH menetlusest, siis tuleks
läbivalt kasutada korrektset terminit „keskkonnamõju
hindamine“.
15. Eelnõu lisaks 1 oleva määruse §-s 2 räägitakse nii Arvestatud
hoonestusloa taotlusest kui „teatest“, mis mh Määruse eelnõus sisse viidud
saadetakse asjaomastele asutustele olulised muudatused.
kommenteerimiseks. Seletuskirjas tuleks selgitada, mis
on nende kahe erinevused, st miks ei edastata
asutustele kohe taotlust (taotluse sisunõuded on toodud
seaduseelnõu § 113(2), teatisel määruse lg 3).
Maaeluministeerium
1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse ehitusseadustiku Arvestatud
§ 44, mis käsitleb ehitusloa andmisest keeldumise Eelnõu sõnastusest on kustutatud
aluseid, punktiga 13. Selle kohaselt võib pädev asutus sõnad: „või selle vahetus
keelduda ehitusloa andmisest, kui samale asukohale läheduses“.
või selle vahetusse lähedusse on antud või
menetletakse
ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast
ehitist või objekti, kui nende lubade koos
realiseerimine ei ole võimalik. Nimetatud täienduse
kohta antud selgitused ei ole piisavad, et mõista selle
sätte vajalikkust ja olemust. Meie hinnangul on lisatud
säte laiema tähendusega, kui seaduse muutmise
eesmärk seda eeldab, hõlmates igasugust
ehitustegevust. Kõnealune säte annab pädevale
asutusele ulatusliku õiguse keelduda ehitusloa
andmisest ka juhul, kui vahetusse lähedusse soovitakse
samal ajal ehitada näiteks mõni konkureeriv ettevõte,
nagu kauplus, sarnast tootmist kavandav ettevõte või
sarnast teenust pakkuv ettevõte vms. Sellise ulatusega
keeldumise alus võib kaasa tuua ettevõtlusvabaduse
piiramise moonutatud konkurentsi tõttu. Tulenevalt
eespool toodust teeme ettepaneku täpsustada eelnõus
selle sätte sisu selliselt, et oleks üheselt mõistetav ja
selge, millise valdkonna ehitise või objekti puhul on
selline ehitusloa andmisest keeldumise alus
õiguspärane või vähemalt tuleks eelnõu seletuskirjas
anda selle sätte
61
rakendamise kohta üksikasjalikumad selgitused.
2. Eelnõu § 113(1) lõikes 8 sätestatakse, et riigi poolt Arvestatud
hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded VV määruse eelnõu nimetus ja
hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks seaduse eelnõu sõnastus viidud
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud vastavusse.
volitusnormi alusel kavandatud rakendusakt on
esitatud ka eelnõu seletuskirja lisas 1. Juhime
tähelepanu, et seletuskirja osas „Rakendusaktid“
toodud määruse
pealkiri erineb lisas 1 toodud määruse pealkirjast ja ka
viide, mille alusel kavatsetakse määrus anda, on ekslik.
Seetõttu teeme ettepaneku viia seletuskirja see osa
kooskõlla eelnõuga.
3. Eelnõu seletuskirja lisas 1 on esitatud Vabariigi Arvestatud
Valitsuse määruse „Riigi poolt hoonestusloa taotluse VV määruse eelnõusse on sisse
menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa viidud olulisel osal muudatusi,
enampakkumisel võõrandamiseks“ eelnõu kavand milles on antud ettepanekud ja
(edaspidi Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu), mille § märkused arvesse võetud.
2 lõikes 1 kasutatakse terminit „riiki esindav asutus“,
ent eelnõust ei selgu, kuidas ja millistel alustel seda
terminit
määratletakse. Palume selles osas nii eelnõu kui ka
seletuskirja täiendada.
4. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 2 lõike 7 Arvestatud
kohaselt peab riiki esindav asutus tegema
keskkonnamõjude hindamise. Selgitame, et
keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 6 lõikes 1 on loetletud olulise mõjuga tegevused,
mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka
KMH) kohustuslik. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 on
loetletud tegevused, mille puhul peab otsustaja andma
eelhinnangu selle kohta, kas nende valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju. Näiteks on
nimetatud loetelus vesiviljelust puudutavatest
tegevustest välja toodud kalamajandus ja vee
erikasutus. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a
määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” täpsustatakse KeHJS-i
§ 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas kavandataval
tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud
määruse § 9 punkti 10 kohaselt loetakse olulise
keskkonnamõjuga tegevuseks aastas vähemalt 200
tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist.
Leiame, et olenemata asjaoludest ei pea riiki esindava
asutuse suhtes koheselt kehtima
62
keskkonnamõju hindamise nõue. Hoonestusloa
taotlemisel tuleb arvestada kõigile taotlejatele
kehtivate printsiipidega.
Teeme ettepaneku sõnastada Vabariigi Valitsuse
määruse eelnõu § 2 lõige 7 järgmiselt:
„(7) Riiki esindav asutus teostab hoonestusloa
menetluseks vajaminevad tegevused ja pädeva
asutuse poolt hoonestusloa menetluse algatamisel
ettenähtud uuringud.“.
5. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 5 lõike 1 Arvestatud
kohaselt sätestatakse, et hoonestusloa enampakkumise
alghinna määramisel võetakse arvesse hoonestusloaga
seotud kõik riigi poolt
tehtud kulutused, sealhulgas KMH. Samuti on seda
selgitatud eelnõu seletuskirjas. Nimetatud sätte mõte
on selles, et kui riik teeb hoonestusloa menetlusega
seotud kulutused, siis kõik need kulutused, sealhulgas
KMH-ga kaasnevad kulud, võetakse hiljem
enampakkumise alghinna
määramisel ka arvesse. Tulenevalt eespool toodust
leiame, et vähemalt KMH eraldi nimetamine selles
sättes ei ole vajalik, kuna sätte sõnastus katab ära nii
KMH-ga kaasnevate kulude tegemise kui ka kõik
muud riigi poolt hoonestusloa menetlusega tehtud
kulutused. Teeme ettepaneku sõnastada Vabariigi
Valitsuse määruse eelnõu § 5 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Alghinna aluseks võetakse hoonestusloa
menetlusega ja enampakkumisega seotud riigi
poolt tehtud kulutused uuringutele ja tellitud
analüüsidele ning muud hoonestusloa menetlusega
seotud kulutused.“.
6. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu §-s 6 Arvestatud
kasutatakse terminit „otsustaja“. Juhime tähelepanu, et
nimetatud eelnõus ega selle seletuskirjas ei ole
täpsustatud, mida on „otsustaja“ all silmas peetud.
Palume määratleda selle termini sisu õigusselguse
tagamiseks.
7. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu § 7 kohaselt Arvestatud
võib komisjon lugeda enampakkumise nurjunuks ka
juhul, kui kvalifitseeritakse ainult üks pakkuja. Näiteks
kui ainult üks pakkuja
vastab nimetatud eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustele
ja ta on tasunud ka osalustasu, siis miks sellisel juhul
võib lugeda enampakkumise nurjunuks, kuigi kõik
enampakkumisel osalemise nõuded on täidetud?
Samas juhime tähelepanu, et nimetatud paragrahvide
kohta puuduvad igasugused täpsemad selgitused
seletuskirjas. Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirja
selles osas
63
täiendada, sealjuures arvestades meie tõstatatud
küsimust.
TTJA
Tarbijakatise ja Tehnilise Järelevalve Amet tutvus
eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil oleva
ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse ning selle juurde kuuluvate
määruste eelnõuga ning edastab allolevaga
omapoolsed märkused.
1. Muuta eelnõu § 1 punkti 1 sõnastust ning asendada Mittearvestatud
see järgmise tekstiga: „1) paragrahvi 8 teise ja TTJA ga toimunud arutelude
kolmanda lause sõnastust muudetakse ning nende tulemusena leiti, et neid
asemele üks lause järgmises sõnastuses“: „Ohu muudatusi ei ole vaja teha.
hindamisel kohaldatakse korrakaitseseadust“.
Selgitus: Toodud muudatus võimaldab lähtuda Eesti
õiguskorras ühtsest ohu mõistest, mis on sätestatud
korrakaitseseaduses. Taoline lahendus on mõistlik,
sest see hõlmab kõiki võimalikke avaliku korra osana
kaitstavaid õigushüvesid, sealhulgas võimaldab
ennetada juba etteulatuvalt tulevikus tõusetuda võivat
vajadust seadusesse kirjutatud õigushüvede nimekirja.
Nii on selge, et nii nagu kõikides teistes valdkondades,
on ohu mõiste sisustamise aluseks korrakaitseseaduses
sätestatud lai ohu mõiste, mis hõlmab muuhulgas
mistahes ohtu õigusnormidega kaitstud õigushüvele, sh
varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile.
2. Muuta eelnõu § 1 punkti 2 sõnastust ning asendada Mittearvestatud
uue tekstiga järgmises sõnatuses: „2) paragrahvi 44 TTJA ga toimunud arutelude
senine tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue tulemusena leiti, et neid
lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib muudatusi ei ole vaja teha.
keelduda ehitusloa andmisest, kui ehitamisega kaasneb
käesoleva paragrahvis 1 nimetamata põhjusel oht
avalikule korrale;
Selgitus: Eelnõu § 1 punktis 2 toodud esimene
ehitusseadustiku muudatus (uues sõnatuses § 44 lõige
2 punkt 1) annab ehitusloa andmise menetluses
hädavajaliku paindlikkuse, sest kaalutlusnorm
(sõnastus „võib“) võimaldab igakordselt hinnata, kas
esineb selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib
ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse (sh ka
eelnõus praegu pakutud oht varale, keskkonnale, riigi
julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele,
riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile). Kui
taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani
kooskõlastust või arvamust, on selle küsimine juba
64
täna loa väljastaja otsus (HMS § 16). Juhul, kui teatud
murekohad projekteerimisel ja ehitamisel puudutavad
riigi huve eriti tugevalt ning riigil on huvi taolistes
olukordades kindlasti anda oma arvamus või
kooskõlastus (nt kui esineb oht riigi julgeolekule vms),
on see küsimus kohaliku omavalitsuse üksuse
teadlikkuse suurendamises. Üksnes juhul, kui viimane
hoomab ehitusloa andmise võimalikke mõjusid, avaneb
võimalus riigi arvamuse või kooskõlastuse küsimuseks.
3. Muuta eelnõu § 1 punkti 4 sõnastust ning asendada Mittearvestatud
uue tekstiga järgmises sõnatuses: TTJAga toimunud arutelude
„4) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 tulemusena leiti, et neid
järgmises sõnastuses: muudatusi ei ole vaja teha.
„3) lubatud tegevusest tuleneb oht, mis ei eksisteerinud
või ei olnud teada ehitusloa andmise ajal ja mis kaalub
üles loa saaja huvi ning mida ei ole võimalik
kõrvaldada ehitusloa muutmisega.“
Selgitus: Nimetatud muudatus annab haldusorganile
kaalutlusruumi ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ohu
ilmnemisel pärast ehitusloa andmist. Nimetatud
sõnastuses vastab oma ehitusloa kehtetuks
tunnistamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg
2 p-s 2 sätestatud alusele. Toodud alus annab
haldusorganile võimaluse igal ajal ehitusluba
kehtetuks tunnistada, kuid seejuures annab loa saajale
kindluste, et ka tema huve tuleb kaalumisel arvesse
võtta. Võrreldav alus on olemas ka majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 37 lg 2 p-s 3.
Muuhulgas on võimalik ehitusluba kaalutlusõiguse
alusel kehtetuks tunnistada, kui ehitis kujutab ohtu
varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse
toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile.
Muuta eelnõu § 1 punkti 5 sõnastust ning asendada uue
tekstiga järgmises sõnatuses: „5) paragrahvi 55 senine
tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue lõikega
2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib keelduda
kasutusloa andmisest, kui ehitise kasutamisega kaasneb
käesoleva paragrahvis 1 nimetamata põhjusel oht
avalikule korrale.“
Selgitus: Eelnõu § 44 lõike 2 punktis 1
toodud muudatus annab ehitusloa andmise
menetluses hädavajaliku paindlikkuse, sest
kaalutlusnorm (sõnastus „võib“)
võimaldab igakordselt hinnata, kas esineb
selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib
65
ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse
(sh ka eelnõus praegu pakutud oht riigi
julgeolekule, elutähtsa teenuse
toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitseobjektile).
4. Muuta eelnõu § 1 punkti 5 sõnastust ning asendada Mittearvestatud
uue tekstiga järgmises sõnatuses: „5) paragrahvi 55 TTJA ga toimunud arutelude
senine tekst muudetakse lõikes 1 ning täiendatakse uue tulemusena leiti, et neid
lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib muudatusi ei ole vaja teha.
keelduda kasutusloa andmisest, kui ehitise
kasutamisega kaasneb käesoleva paragrahvis 1
nimetamata põhjusel oht avalikule korrale.“
Selgitus: Eelnõu § 44 lõike 2 punktis 1 toodud
muudatus annab ehitusloa andmise menetluses
hädavajaliku paindlikkuse, sest kaalutlusnorm
(sõnastus „võib“) võimaldab igakordselt hinnata, kas
esineb selline oht mõnele õigushüvele, mis tingib
ehitusloa andmisest keeldumise vajaduse (sh ka
eelnõus praegu pakutud oht riigi julgeolekule,
elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside
toimimisele või riigikaitseobjektile).
5. Eelnõu 1131 lg 6 täiendada viitega EhS §-le 105 ja Arvestatud
täiendada ehitiste loetelu ehitistega, mis on kaldaga täiendatud § 105 lõiget 3
funktsionaalselt ühendatud ja ei ole veesõidukid: ujuv- viite 113(1) lõikesse 6 viide §
hotellid, -saunad,-restoranid jm. kaldalt tulijaid 105-le
teenindavad ehitised ehk kaldaga funktsionaalselt
ühendatud ujuvehitised.
6. Hetkel kehtivas VeeS § 217 lg 3 on sätestatud, et Arvestatud
hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ette nähtud lube, Eelnõu uues versioonis § 1131 lg 4
mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva lisatud kehtiva veeseaduse § 217
ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei lg 3 sõnastus.
sätestata teisiti. Käesolevast muudatustest on antud
lõige jäänud välja. Lisada see eelnõusse või kajastada
seletuskirjas antud lõike väljajäämist ja selle põhjuseid.
7. Eelnõu § 1131 lg 5 näeb ette, et hoonestusala hulka Mittearvestatud
arvestatakse ehitiste kompleksi puhul kuni 1000 m Vastuolu § 2 p 2 sõnastusega ei
vahemaa üksikute ehitiste vahel, kuid tuuleparkide ole, sest tuulikute laiusgabariidid
puhul võiks säte käsitleda ka hoonestusalana kompleksi ei ületa mingil juhul 1000 meetrit,
äärmiste tuulikutest väljaspoole jäävat piiranguala, samuti ei ületa tuulikutevaheline
mida tuulik vajab segamatuks ja ohutuks töötamiseks vahemaa üldjuhul 1000 meetrit.
ning mis seab omakorda piirangud antud ala Kui see nii on, siis peab pädev
asutus, milleks on TTJA, seda
kasutamisele (vahemaa kompleksi äärmisest tuulikust
66
hoonestusala välimise piirini). Samuti palume arvestama ja selle hoonestustasu
seletuskirjas selgitada, kuidas hoonestusala arvutamisel arvesse võtma.
arvestatakse (nt kui tuulikud on üksteisest 1020 m
kaugusel, kas ja kuidas sel juhul hoonestusala
määratakse). Lisaks juhime tähelepanu, et esineb
vastuolu eelnõu § 2 p 2 sõnastusega, mille kohaselt
arvestatakse viimases tuuleelektrijaama koosseisu
kuuluvate üksikute tuulikute vahemaad, mida
arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt.
8. Eelnõu § 1133 lg 4 defineerib asjaomase asutuse Arvestatud
arvamuse aluse. Teeme ettepaneku asendada käesolev Eelnõu uues versioonis § 1135 lg
sõnastus sõnastusega, et asjaomane asutus annab oma 2.
arvamuse vastavalt oma pädevusele. Vastupidisel juhul
on tegemist piiratud suletud loeteluga.
9. Eelnõu § 1133 lg 5 jätta ära. Asutustel on õigus küsida Mittearvestatud
lähtuvalt uurimispõhimõttest ning asutusele antud Jääb eelnõusse sisse, et ei tekiks
pädevusest sisendit eelnõus nimetamata isikutelt. vaidlusi selles, kui täiendavat
sisendit küsitakse.
10. Eelnõu § 1133 lg 6 määrab arvamuse andja Mittearvestatud
kriteeriumid hoonestusloa algatamise keeldumise Sõnastusettepanek on tulnud
ettepaneku tegemiseks. Teeme ettepaneku sõnastada Siseministeeriumilt ja oluline on
kriteeriumid järgnevalt: 1) asjaomane asutuse välja tuua nii hoonestusloa
ohuhinnangu alusel tekib oht inimesele, riigi varale, taotleja või temaga seotud isiku
keskkonnale, julgeolekule, elutähtsa teenuse või kavandatava ehitise puhul oht.
toimepidevusele, riigiside toimimisele,
riigikaitseobjektile ja majandusele; 2) hoonestusloa
taotleja ei ole esitanud määratud tähtajaks pädeva
asutuse pool nõutud otsuse tegemiseks vajalikke
täiendavaid dokumente ja lisateavet; 3) esitatud andmed
või dokumendid on ebaõiged.
11. Eelnõu § 1133 lg 7 täiendada lisaks viitega lg-le 4 Arvestatud
ka viitega § 1136 lg-le 2 ja sõnastada see: Eelnõu uues versioonis § 1136 lg
1.
3
§ 113 (7) Kui ei ilmne käesoleva paragrahvi lõikes 4
ja § 1136 lõikes 2 sätestatud hoonestusloa menetluse
algatamise või hoonestusloa andmisest keeldumise
asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa
menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes,
vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma
veebilehel.
12. Eelnõu § 1133 lg 8 ja lg 10 baasil lahendada Arvestatud
küsimus, kas riik saab esitada konkureeriva Täiendatud seletuskirja.
67
hoonestusloa taotluse ja milline on sel juhul edasine
menetlus Näiteks, kas menetlus jätkub riigi taotluse
alusel ja teiste esitatud taotluste menetlus lõpeb või
menetletakse neid vastavalt käesolevale muudatusele
ning esitatud taotlused lähevad hindamisele.
13. Eelnõu § 1133 lg-d 11 ja 12 palume eelnõus või selle Arvestatud
seletuskirjas täiendada, et arvestuspõhimõtted oleksid Eelnõu uues versioonis § 1138
üheselt arusaadavad.
14. Eelnõu § 1133 lg-s 12 on viga. Avaldada tuleb Arvestatud
käesoleva paragrahvi lõike 7 kohane teade.
15. Eelnõu §-s 1134 lisada enne käesoleva eelnõu lõiget Mittearvestatud
2 uus lõige, mille kohaselt enne konkureerivate Meil on sõnastuses, et „kelle
taotluste hindamist tuleb küsida asjaomastelt asutustelt kohta puuduvad keeldumise
arvamust uute taotluste kohta. Vastupidisel juhul alused“. Kas me peame veelkord
lähevad hindamisele konkureerivad taotlused, mille täiendavalt sätestama, et küsime
puhul hiljem lisandunud taotluste osas ei ole asjaomaste sisendit. Kõigi kohta, kes esitavad
asutuste seisukohti küsitud ning ei ole teada, kas hoonestusloa alustamise taotluse,
küsitakse arvamust.
vastavate taotlejate osas esineb menetlust välistavaid
asjaolusid.
16. Eelnõu § 1134 lg 2 p 2 jätta ära sõna „mere“ ning Arvestatud
sätestada lihtsalt planeeringud. Avalikud veekogud ei
ole ainult meri, mistõttu võib avaliku veekogu kohta
esineda ka teisi planeeringuliike.
17. Eelnõu § 1134 lg 2 juurde selgitada seletuskirjas Arvestatud
hindamiskriteeriumite lähtepunkte, millest tulenevalt
oleks selgem, mida konkureerivate taotluste puhul
hinnatakse.
18. Eelnõu § 1135 lg 2 p 1 täpsustada enamapakkumise Arvestatud
alghinna määramist, mis arvestatakse sõltuvalt
koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest, ehitise
tüübist ja tulevasest hoonestustasust lähtuvalt.
19. Eelnõu § 1135 lg-st 12 jätta ära sõna „omandamine“. Arvestatud
Kogu sõnastus muudetud
Eelnõu uues versioonis § 11310 lg
14 sõnastus:
(12) Konkursi korras algatatud
hoonestusloa menetlus võib
lõppeda hoonestusloa andmisest
keeldumisega, kui hoonestusloa
68
menetluse käigus ilmnevad
käesoleva seaduse § 11311
sätestatud asjaolud.
20. Eelnõu § 1136 lg 2 p 6 asendada selguse mõttes Arvestatud
sõnad „avaliku veekogu omanik“ sõnaga „riik“. Eelnõu uuest versioonist antud
Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, kes on veekogu säte kustutatud.
omanik. Lisaks teeme ettepaneku muuta see käesolevas
eelnõus ka teistes samasugustes olukordades.
Eelnõu 1136 lg-s 2 lisada juurde, kui esinevad käesoleva
seaduse § 1138 alused.
21. Eelnõu 1136 lg-s 2 lisada juurde, kui esinevad Arvestatud
käesoleva seaduse § 1138 alused.
22. Eelnõu § 1137 lg-t 2 täiendada punkti 2 järel Arvestatud
punktiga 3 „ehitise või ehitiste asukoht“. Eelnõu uues versioonis § 11312 lg
2 uus punkt 3.
8
23. Täpsustada, kas eelnõu § 113 lg 1 p-s 2 mõeldakse Arvestatud
olukorda, et on vastuolus samal alal kehtiva Täiendatud seletuskirja
hoonestusloaga, kuna ühele alale võib väljastada mitu
hoonestusluba või antud juhul mõeldud vastuolu kõigi
hoonestuslubadega.
24. Eelnõu § 11311 enne lg-t 4 lisada lõige, mis sätestab, Arvestatud
et pädev asutus küsib asjaomastelt asutustele arvamust Eelnõu uues versioonis § 11316
hoonestusloa omandamise kohta teisele isikule. täiendatud uue lõikega 4
sõnastuses: „(4) Pädev asutus
küsib asjaomastelt asutustelt
arvamust hoonestusloa
omandamise kohta teisele isikule.“
25. Eelnõu § 11311 lg 4 viimane lause tuleb sõnastada Arvestatud
kategooriliselt, milles tulenevalt on keelatud Sõnastust muudetud vastavalt
võõrandada, so seadusest peab tulenema tehingu ettepanekule. Eelnõu uus versioon
tühisuse alus. § 11316 lg 4
26. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 11312 lõigete Arvestatud
järjekorda. Tõsta lõige 2 lõikeks 4, millest tulenevalt Eelnõu uus versioon § 11317.
luba tunnistatakse kehtetuks pärast käeolevas eelnõus
lõigete 3 ja 4 asjaolude kontrollimist.
27. Käesoleva eelnõu § 11312 lg 3-4 näevad ette Mittearvestatud
olukorrad hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks, Ehitusloa kehtivuse alused on
millest ühel juhul on aluseks kui ei ole asutud taotlema sätestatud ehitusseadustikus.
ehitusluba. Hetkel tehtud ettepaneku kohaselt saab
hoonestusloa kehtetuks tunnistada juhul, kui
hoonestusloa omaja ei ole kolme aasta jooksul saanud
69
ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega/ hoonestusloa
omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks
osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks
muutumisest arvates saanud ehitusluba ega saanud uut
tähtaega ehitusloa taotlemiseks. Praktikas esineb
olukordi, kus pärast mittenõuetekohase ehitusloa
taotluse esitamist taotleja enam ei reageeri ega ole
huvitatud ehitusloa väljastamisest, samas ehitusloa
menetluse lõpetamise alust ei ole. Sellise praktika
kohaselt ei toimu hoonestusloa alal ehitustegevust, kuid
ala on määratud kasutusse hoonestusloa omajale.
Samuti ei teki loa omajal kohustust tasuda ka
hoonestustasu. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
asendada ehitusloa taotlemine ehitusloa saamisega ning
vastavalt vaadata üle ka tähtajad loa saamiseks.
28. Täpsustada eelnõu § 11313 lg-s 2, kes on antud Mittearvestatud
toimingute tegemiseks pädev asutus. Hetkel kehtiva Kui ei ole eraldi pädevat asutust
regulatsiooni järgi võiks maatoimingute teostajaks olla välja toodud, siis on läbivalt
Maa-amet. pädev asutus TTJA.
VeeS § 215 lg 1 Käesoleva
seaduse § 215 lõikes 1 sätestatud
tasu tuleb maksta enne ehitisele
kasutusloa andmist. Nimetatud
tasu arvestab ja selle kohta
makseteatise esitab pärast
kinnistusraamatus kinnisasja
piiride muudatuse registreerimist
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (edaspidi
käesolevas peatükis pädev
asutus).
Järelikult § 228 on TTJA pädev
asutus.
29. Eelnõuga tuleb üle tuua ka VeeS §-d 283-284, mis Arvestatud osaliselt
käsitlevad avalikku veekogusse ehitatud kaldaga Lisatud :
püsivalt ühendamata ehitisi enne 2010. aastat. Ilma Ehitusseadustiku ja
selleta tekiks olukord, kus hoonestusloa regulatsioon planeerimisseaduse rakendamise
oleks ehitusseadustikus, va vanadele ehitistele seaduse § 251 . Enne käesoleva jao
hoonestuslubade andmine, mis jääks veeseadusesse. jõustumist esitatud hoonestusloa
taotluste menetlemine
Enne käesoleva jao jõustumist
esitatud hoonestusloa taotlused
menetletakse lõpuni taotluse
esitamise ajal kehtinud õigusaktide
kohaselt ning sellise taotluse alusel
70
hoonestusloa menetluse
algatamisele, hoonestusloa
andmisele ega hoonestusloale
käesoleva jao sätteid ei kohaldata.
Muu hulgas otsustatakse taotluse
esitamise ajal kehtinud õigusaktide
kohaselt hoonestusloa menetluse
algatamine või sellest keeldumine,
hoonestusloa andmine või sellest
keeldumine ja hoonestusloa
kehtivus, muutmine ja kehtetuks
tunnistamine.
Veeseaduse § 283 ületoomine ei
ole vajalik, sest seal on sätestatud,
et need tuli esitada TTJA-le
2019.aastaks. Tänaseks on see
tähtaeg möödas.
30. Käesoleva muudatuste raames teeme ettepaneku Arvestatud
suurendada ehitusseadustikus sunniraha piirmäära
juriidilisele isikule. Sunniraha määr peab tagama ehitise
või ehitamise nõudeid rikkunud isikul soovi tekkimise
õigusrikkumine lõpetada. Täna ehitusseadustiku §-s
133 kehtiv sunniraha määr, mis on füüsilisele isikule
6400 eurot ja juriidilisele isikule 64000 eurot, on piisav,
kui tegemist on individuaalelamuehitusega. Samas,
juriidiliste isikute korrale kutsumiseks
kutsemajandustegevuses, kus ehitiseks on ärihooned,
tööstusrajatised või tuulepargid, mille investeeringud
ulatuvad kohati sadadesse miljonitesse, ei motiveeri
maksimaalsel määral sunniraha 64000 eurot
õiguserikkumist lõpetama ja see arvestatakse pigem
„ärikulude“ hulka. Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku suurendada ehitusseadustiku sunniraha
piirmäär juriidilise isiku puhul piirmäärani 640000
eurot. Pädeval asutusel on haldusmenetluse käigus
õigus ja kohustus kaaluda rakendatava sunniraha
suurust vastavalt rikkumistele või nõuetest
kõrvalekaldumisele, mille kõrvaldamist soovitakse.
Eeltoodust tulenevalt ei ole pädeval asutusel võimalik
piirmäära kuritarvitada, kuid ettepanekus nimetatud
piirmäär võiks olla motiveeriv ka suurobjektide
rikkumiste vabatahtlikuks kõrvaldamiseks.
31. Vabariigi valitsuse määruses „ Riigi poolt Arvestatud
hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded Määrus täpsustatud
hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“ ei ole
71
käsitletud teemat, kuidas saab hoonestusloa taotluse
esitanud asutus hoonestusloa, mis hiljem läheb
enampakkumisele. Antud määrust tuleks täpsustada,
kuna tõenäoliselt on lõppeesmärgiks panna
enampakkumisele hoonestusluba, mitte ainult selle
taotlemiseks läbi viidud vajalikud uuringud.
Rahandusministeerium
1. Eelnõu § 113(4) lg 2 näeb ette, et pädev asutus Arvestatud
hindab ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta
esitatud hoonestusloa taotlusi lähtuvalt mh mereala
planeeringust.
Tulenevalt planeerimisseaduses (edaspidi PlanS)
sätestatust, saab tuuleparkide rajamiseks koostada ka
riigi eriplaneeringu, samuti kehtib täna Pärnu
merealadel maakonnaplaneering, mis on koostatud
enne 1.07.205 kehinud PlanS-i alusel. Seega tuleks
hoonestusloa taotluse hindamisel lähtuda, lisaks
mereala planeeringule, ka riigi eriplaneeringust või
asjakohasel juhul maakonnaplaneeringust. Arvestades
eeltoodut, palume mõiste „mereala planeering“
asendada eelnõus läbivalt mõistega „planeering“ ja
lähtudes sellest seletuskirja vastavalt täiendada.
2. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise Arvestatud
osas selgitame lisaks järgmist. Eelnõu näeb ette, et § 1139 lg 2 p 2 sõnastus:
juhul, kui mitu hoonestusloa taotlust on mereala „planeeringutes toodud suunistega
planeeringuga vastavuses (mittevastavuse puhul tuleb arvestamist“;
hoonestusloa taotluse algatamisest keelduda), tuleb
hinnata, milline taotlus on siiski mh mereala
planeeringu kohaselt sobivaim. Märgime, et kuna
mereala planeeringuga määratud tingimused on kõigi
taotluste suhtes võrdselt rakenduvad ja planeeringuga
peavad kõik konkureerivaid taotluseid esitavad
osapooled ühtemoodi arvestama, ei saa need olla
aluseks hindepunktide andmisel. Küll aga on
hindepunktide andmisel võimalik hinnata näiteks
mereala planeeringus toodud suuniste arvestamist või
arvestamata jätmist.
3. Palume kaaluda eelnõuga PlanS täiendamist sättega, Arutelud vajalike muudatuste
mis näeb ette, et merealal tuuleparkide kavandamiseks osas jätkuvad RAM, KEM,
on, lisaks mereala planeeringule, vajalik ka riigi TTJA, MKM
eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine (vt ka RAM on teinud uue ettepaneku,
PlanS § 43-54). millega meretuuleparkidele tuleks
kohustus hoonestusloa menetluses
Põhjendus: läbi viia keskkonnamõju
Käesoleval ajal on koostamisel Eest mereala strateegiline hindamine.
planeering, mis on jõudnud põhilahenduse etappi, 11.01.2021 loodi töörühm, kes
alustab uue ettepaneku
72
mille avalike arutelude järgselt on esitatud analüüsimist. Antud teemaga
tuuleenergeetika teema osas vastuväiteid ning mitmeid tegeletakse edasi, kuid kuna
ettepanekuid planeeringu ja selle mõjude hindamise eelnõu menetlemisega on kiire
täpsustamiseks. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt on (VV otsusega peab kevadeks
võimalik peale mereala planeeringu kehtestamist olema eelnõu vastu võetud), siis
algatada merealal tuuleparkide rajamiseks esitatud kooskõlastatakse eelnõu eelnevalt
hoonestuslubade menetlus ja otsustada nende andmine. Justiitsministeeriumiga ja
Hoonestuslubade menetluses viiakse läbi vastavalt töörühma tulemustele
keskkonnamõjude hindamine (KMH), kuid kooskõlastatakse eelnõu täiendav
keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) muudatus Justiitsministeeriumiga.
vajalik ei ole. Töörühma poolt läbiviidava
Mereala planeeringu algatamise järgselt (algatamine analüüsi tulemus võib olla see, et
25.05.2017) ja selle koostamise ajal on muutunud eelnõusse tuleb teha muudatus või
Riigikohtu praktika. 8.08.2018 tegi Riigikohus otsuse, see, et ettepanekut ei saa arvesse
millega tühistas Hiiu merealal koostatud võtta.
maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika tootmise osas.
Tühistamist põhjendas kohus mh asjaoluga, et
planeeringu koostamisel läbiviidud KSH käigus
koostatud uuringud ja sellele tuginedes mõjude
hindamine ei olnud piisavad ning ei olnud üheselt
kindel, kas planeering on elluviidav. Kohus leidis, et
piirduda ei või vaid juba teadaolevaga ja varem tehtud
uuringutega, vaid vajadusel tuleb teostada uued
uuringud, kohane pole viidata sellele, et uuringud
viiakse läbi hilisemas, st hoonestusloa menetluse
etapis. Otsusest tulenes, et kui uuringuid pole võimalik
läbi viia, tuleb kasutada modelleerimist olemaks
kindel, et puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale ja
planeering on elluviidav. Kohus lähtus otsuse
tegemisel ka üha karmistunud Euroopa Kohtu
praktikast. Samas viitas kohus sellele, et kui merealal
järgneks täiendav planeerimistasand ehk järgneks
kohustus täpsema planeeringu koostamiseks, ei peaks
KSH hindamine, sh uuringute koostamine, olema nii
detailne. Oma hilisemastes lahendites (nt Rail Baltic)
on kohus sarnaseid põhimõtteid korranud. Tegemist on
õiguslikus mõttes nn suunda muutvate lahenditega,
sest seni, sh Eesti mereala planeeringu algatamisel ja
selle lähteülesande koostamisel, üldise tasandi
planeeringute - üleriigilise- ja maakonnaplaneeringu -
puhul sellises detailsuses mõjude hindamine nõutav ei
olnud.
Arvestades eelpool toodut, oleme küll koostamisel
olevat mereala planeeringut ja selle mõjude hindamist
oluliselt täiendanud, sh telliti täiendavaid
koondanalüüse (modelleeringuid) peale planeeringu
algatamist strateegilisel tasandil loodusväärtuste
kaardistamiseks (mitu analüüsi telliti juurde peale
eelviidatud Hiiu kohtulahendit) ja kaasatud on parim
ekspertteadmine. Siiski arvestades tuuleparkide
73
võimalike arengute osas täna valitsevat määramatust
(tehnoloogilised parameetrid, sh vajalikud mahud,
rajatiste gabariidid ja võimsused), sektori kiireid
arenguid ning mereala uurituse üldist madalat taset
Eestis, on olemas arvestatav risk, et juhul, kui mereala
planeering peale kehtestamist kohtus vaidlustatakse,
võib Riigikohus selle tühistada detailsete uuringute
puudumise ja mõjude hindamise ebapiisavuse tõttu. See
omakorda raskendaks hoonestuslubade menetluse
jätkamist. Vältimaks selle riski realiseerumist,
tagamaks mereala planeeringu õiguskindlust ja
vältimaks tulevikus võimalikke takistusi
hoonestuslubade menetlemises, on üheks võimaluseks
täpsustada PlanS-s toodud regulatsiooni ja näha ette, et
merealal tuulepargi kavandamiseks tuleb koostada riigi
eriplaneeringu detailne lahendus eeldusel, et
asukohavalik tuuleparkide paigutamiseks on läbi viidud
mereala planeeringu raames. Detailse lahenduse raames
teostatakse konkreetsel arendusalal vajalikud detailsed
uuringud ja pannakse paika täpne lahendus, millele on
võimalik mõjusid hinnata KMH täpsusastmes.
Täiendava planeerimistasandi regulatsiooni
kehtestamisel on vajalik koostöös
Keskkonnaministeeriumiga läbi mõelda lahendus,
kuidas tagada, et planeeringu detailse lahenduse KSH
täpsusaste oleks sarnane hoonestusloa tasandil
teostatava KMH täpsusastmega ja seeläbi oleksid
menetlused optimeeritud, mitte ei dubleeriks üksteist.
See omakorda lihtsustaks hoonestuslubade menetlust,
sh hoonestuslubade andmise otsustamist. Hoonestusloa
andmise ja keeldumise alused on seaduses täpselt
piiritletud ning TTJA võimalused kaalutlusõiguse
rakendamiseks minimaalsed, mistõttu tagaks
detailsema planeeringu olemasolu suurema kindluse
hoonestuslubade õiguspäraseks
väljastamiseks.
4. Eelnõu seletuskirjas on toodud: "Hoonestuslubade Arvestatud
menetluste mahu kasvamisel, on vajalik ühe täiendava
töökoha loomist TTJA-sse (aastane maksumus ~32000
€)." (lk 23). Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas on
kavas võimalik täiendav kulu katta.
5. Lisaks palume täpsustada koos eelnõuga esitatud Arvestatud
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Riigi poolt
hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded
hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks“
seletuskirja vastavalt Rahandusministeeriumi riigivara
74
osakonna poolt 21.09.2020 meili teel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
osakonnale saadetud küsimustele.
75
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kokkuvõte
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärk on täpsustada avaliku
veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, et muuta
tõhusamaks vette ehitamise jaoks vajalike protsesside menetlemist. Selliseid protsesse
rakendatakse näiteks meretuuleparkide või kalakasvanduste puhul.
Täpsemalt tehakse seadustes järgmised muudatused:
1) Täpsustatakse hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid. Kui riigil on
ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi, tuleb välistada, et ettevõttel
tekiks põhjendamatu ootus hoonestusloa saamiseks.
2) Pikendatakse konkureerivate pakkumiste esitamise tähtaega (20 päevalt 60 päevale).
Antud muudatus lähtub arendajatelt saadud sisenditest, et 20 päeva jooksul ei ole võimalik
konkureerivat hoonestusloa taotlust esitada.
3) Täpsustatakse konkureerivate pakkumiste hindamisega seonduvat. Kehtivas
veeseaduse regulatsioonis ei ole välja toodud, mille alusel ja kuidas pädev asutus
konkureerivaid hoonestuslubasid hindab.
4) Täiendatakse hoonestusloa menetluse algatamise konkursi korraldamise
regulatsiooni.
5) Täiendatakse seadusandlust osas, mis puudutab tähtaegu ehitusloa saamise ja
konkreetse ehitustegevuse alustamise osas. Eelnõuga nähakse ette, et hoonestusluba
muutub kehtetuks, kui hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa
saamist väljastatud ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust.
Sellega hoitakse ära olukord, kus hoonestusloaga kaetud ala hoitakse lihtsalt kinni ilma, et
koheselt alustatakse ehitusloa taotlemist ja sealt edasi ehitamist.
6) Eelnõuga nähakse ette võimalus hoonestusloa menetlus algatada ning läbi viia riigi
poolt. Muudatuste järgselt saavad riigiasutused vajadusel teostada merre ehitamise
hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja
esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Kehtiv
veeseaduse redaktsioon ei anna võimalust, et riik saaks selliseid toiminguid ise läbi viia.
7) Seadusandlust täiendatakse põhimõttega, et juba hoonestusluba omavatel ettevõtetel
on kohustus teavitada pädevat asutust ettevõtte omanikeringis toimuvatest
muudatustest. Arvestades asjaolu, et omanikud võivad mõjutada ettevõtte
usaldusväärsust, on oluline saada teadlikuks omanikeringis toimuvatest muudatustest ja
hinnata, kas see võib mõjutada hoonestusluba omava ettevõtte sobivust ja usaldusväärsust.
8) Seadusandlust täiendatakse osas, mis annab vajadusel võimaluse avalikku
veekogusse püstitatud ehitised sundvõõrandada. Kui hoonestusluba tunnistatakse
kehtetuks ja hoonestusloaga hõlmatud alal on ehitist või ehitised, mis mõjutavad elutähtsa
teenuse toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või riigikaitse objekti, siis on riigil
õigus nimetatud ehitis avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades
kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.
9) Ehitusseadustikku täiendatakse osas, mis hõlmab riigikaitseliste piirangute ja
järelevalvega seotud regulatsiooni täpsustamist. Eelnõuga ehitusseadustikus tehtud
muudatused, mille alusel lisatakse ehitise ja ehitamise ohutuse põhimõtetesse, ehitusloa
andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise
alustesse riigi julgeoleku ja riigikaitseobjekti mõisted. Sätete muutmise eesmärk on, et
püstitatavate ehitistega ei tekitataks pöördumatuid kahjustusi või häiringuid
riigikaitselistele ehitistele ja teistele ehitistele ning süsteemidele, mis tagavad riigi
julgeolekut. Erinevus kehtivast regulatsioonist seisneb selles, et julgeoleku ohu puhul ei
piisa üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema võimalik kasutusele võtta meetmed,
mis julgeoleku ohu kõrvaldavad.
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 5
Kooskõlastustabel II
Justiitsministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu § 1 p 2 (EhS § 44 p 10(1)) – EhS § 44 uue Arvestatud
punktiga 10(1) sätestatakse, et pädev asutus Seletuskirjas tehtud parandus,
keeldub ehitusloa andmisest, kui ehituse või oht varale on seletuskirjast
ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kustutatud.
riigikaitseobjektile. Juhime tähelepanu Ohtu keskkonnale ei ole vajalik
seletuskirjas märgitule: „pädev asutus keeldub eelnõus eraldi välja tuua, sest on
ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega sätestatud juba EhS § 44 p 10.
kaasneb oluline oht varale, riigi julgeolekule või § 44 punkt 101 sõnastust on
riigikaitseobjektile.“ – eelnõust puudub „oluline täiendatud ja viidud vastavusse §
oht varale“, palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla 11311 lg 2 p-ga 5. Muudatused
viia. Kui võrrelda eelnõuga muudetava EhS § 8 ja tehakse seaduses vaid seoses riigi
§ 44 täiendusi, tekib tekstide võrdlemisel küsimus, julgeolekuga. Vara ja
miks EhS §-s 44 ei ole sätestatud ohtu varale või keskkonnaga seotud muudatusi
keskkonnale. Palume kas eelnõu muuta või eelnõuga ei tehta.
erinevust seletuskirjas põhjendada. Justiitsministeeriumiga on antud
Seletuskirjas märgitakse: „Täiendava punkti parandused kooskõlastatud.
lisamise eesmärk on sätestada võimalus keelduda
ehitusloa andmisest sarnaselt keskkonnamõjude
esinemisele, kui loamenetluses on ette näha
negatiivset mõju riigikaitselistele ehitistele ja riigi
julgeolekule, millega kaasneb julgeoleku oht,
mida ei ole võimalik välistada või vältida.“ Samuti
on märgitud, et „Erinevus seisneb selles, et
julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude
leevendamisest, vaid peab olema võimalik
kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu
kõrvaldavad. Kui see ei ole võimalik, keeldutakse
ehitusloa andmisest.“ Asjaolu, et ehitusloast
andmisest keeldumisel peab esinema oht, mida ei
ole võimalik välistada või vältida, eelnõust ei
nähtu. Vrdl lisatava § 113(11) lg 2 p-ga 5. Palume
eelnõu täiendada.
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga
1 asendatakse EhS § 8 teises lauses sõnad „varale
või keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale,
riigikaitseobjektile või riigi julgeolekule“.
Märgime, et sarnased sõnad on kasutusel ka nt Eelnõus EhS §-d 134, 135 ja 136
vastutuse sätetes: §-d 134, 135, 136, 140. Kas täiendatakse ja lisatakse lõikesse
eelnõu koostajad on veendunud, et vastutuse sätetes
ei ole muudatust vaja teha, nende tegude osas ei ole 1 sõnad „riigikaitseobjektile või
riigikaitseobjekti või riigi julgeoleku osa riigi julgeolekule“.
väljatoomine oluline.
2. Eelnõu § 1 p 5 (EhS § 46 lg 1) – eelnõus on Arvestatud.
märgitud: „ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule Seletuskirja on muudetud ja
või riigikaitseobjektile.“, seletuskirjas aga „Lõiget sõna „varale“ on kustutatud.
1 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt Eelnõus jääb sõnastus vastavalt
ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui ehitis eelnõule. Parandused on
kujutab ohtu varale, riigi julgeolekule või Justiitsministeeriumiga läbi
riigikaitseobjektile.“ – sõna „vara“ eelnõus ei ole, räägitud.
palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia. § 44 lg 1 p 101 sõnastust
Lisaks juhime tähelepanu, et kui EhS § 44 täiendatud.
täiendamisel punktiga 10(1) (ehitusloa andmisest
keeldumine) on mõeldud ka sellele, et kaasnevat
julgeolekuohtu ei ole võimalik välistada või
vältida, siis kas ei peaks ka siin olema sarnane
täiend? Vrdl lisatava § 113(11) lg 2 p-ga 5. Palume
analüüsida, kas ehitusloa kehtetuks tunnistamine
on proportsionaalne, kui oleks võimalik hoopis
julgeolekuohtu välistada või vältida. Kui analüüsi
tulemusel selgub, et ehitusloa kehtetuks
tunnistamine ei oleks sellises olukorras
proportsionaalne, tuleb ka eelnõu täiendada.
3. Eelnõu § 1 p 6 (EhS § 55 p 8(1)) – eelnõu järgi Arvestatud
keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui Eelnõu uues versioonis EhS § 55
ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule punkt 91 sõnastus täiendatud.
või riigikaitseobjektile. Seletuskirjas on selgitatud,
et:
„Kui selgub, et ehitis, mille ehitamisel on kõikidest
normidest kinni peetud, mis on ehitatud vastavalt
ehitusprojektile ja ehitusloale ning kõik vajalikud
kooskõlastused on olemas, aga ehitis on ohuks riigi
julgeolekule või riigikaitseobjektile, tuleb riigil
hinnata, kas ohu kõrvaldamiseks on võimalik võtta
kasutusele meetmeid, mis ohu kõrvaldaks. Kui on,
siis tuleb Kaitseministeeriumil, Siseministeeriumil
või muul riigi julgeoleku või riigikaitseobjekti eest
vastutaval asutusel vastavaid meetmeid rakendada,
pärast mida on kasutusluba võimalik välja anda.
Kui vastavaid meetmeid ei ole võimalik kasutusele
võtta või osutuvad need meetmed ebamõistlikuks,
siis sellisel juhul tuleb riigil kasutusloa andmata
jätmisest tekkinud kahju hüvitada.“ Vrdl lisatava §
113(11) lg 2 p-ga 5. Teeme ettepaneku ka seda
punkti täiendada tekstiosaga „välistada või vältida“
nagu ka eelnõu § 1 p 2 puhul.
4. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(1) lg 1 teine lause ja Arvestatud osaliselt
§ 113(2) lg 1) – eelnõuga lisatavas EhS § 113(1)
2
lõike 1 teises lauses sätestatakse, et riik ei pea Seletuskirja on täiendus sisse
avaliku veekogu ehitise koormamiseks viidud, Justiitsministeeriumiga
hoonestusluba omama. Eelnõuga lisatav EhS § on parandus kooskõlastatud.
113(2) lõige 1 sätestab, millal võib riik taotleda Eelnõu täiendamine ei ole
hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks. vajalik, sest § 1132 lg 1 sätestab,
Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada et hoonestusluba taotletakse
kriteeriumidega, millest lähtuvalt riik kaalub, kas ainult vesiviljeluse ja avamere
taotleda ehitusluba või mitte. tuuleparkide arendamiseks.
5. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(2) lg 1 p-d 1 ja 2) – Arvestatud. Seletuskirja
lisatav paragrahv reguleerib riigi alustatud vastavalt muudetud.
hoonestusloa menetlust. Seletuskirjas öeldakse, et Justiitsministeeriumiga on
„Lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud hoonestusloa seletuskirja muudatus
menetlust ei kohaldata riigikaitseobjektidele ja kooskõlastatud, eelnõu
nende puhul kohandub § 113(1) lõikes 1 sätestatu, täiendamine ei ole vajalik.
et riik ei pea avaliku veekogu ehitisega
koormamiseks hoonestusluba omama.“ Ka
eelnõust peab nähtuma, et teatud hoonestusloa
menetlus riigikaitseobjektile ei kohaldu, palume
eelnõu täiendada.
6. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(9)) – sätestab Arvestatud osaliselt.
konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise Seletuskirja on täiendatud
regulatsiooni. Lõikes 1 on märgitud, et tekstiga, milles öeldakse, et
hoonestusloa menetlus algatatakse selle taotluse võrdsete hoonestusloa menetluse
alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid. algatamise taotluste hindamine
Lõikes 2 on märgitud, millest lähtudes pädev sätestatakse ministri määrusega.
asutus konkureerivaid taotlusi hindab ning lõige 3 Määruse kavand on lisatud
sätestab, et nende taotluste osas, mis ei saanud eelnõule.
hindamisel kõrgemaid punkte, tehakse
hoonestusloa menetlusest algatamisest keeldumise
otsus. Palume seletuskirjas lahti kirjutada, mis on
kõrgemad punktid ja mis on nende sisu – näiteks
tuua välja, mitu punkti on võimalik saada, kas
punktid on fikseeritud või on neil ka vahemik.
7. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(5) lg 1) – normi Arvestatud Eelnõu uues
teises lauses sätestatakse, et „Kui arvamuse versioonis on sõnastus
avaldaja nimetatud tähtaja jooksul ei taotle muudetud.
arvamuse esitamise tähtaja pikendamist või
arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad
hoonestusloa taotluse kohta vastuväited.“
HMS § 16 lg 2:
(2) Kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest
määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega
pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui
teine haldusorgan ei ole arvamust määratud
tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib
taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta.
Esimesena tuleks eelistada HMS-is sätestatust. Kui
see ei ole teatud põhjustel võimalik või otstarbekas,
siis tuleb erisust seletuskirjas põhjendada.
3
8. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(11) lg 2 p 6) – Arvestatud Seletuskiri on
eelnõuga lisatav § 113(11) lõige 2 sätestab alused, vastavusse viidud eelnõuga.
millistel juhtudel pädev asutus keeldub menetluse
algatamisest. Pädev asutus keeldub menetluse
algatamisest mh ka siis, kui hoonestusloa taotlejal
esinevad käesoleva seaduse § 113(5) lõikes 4, §
113(9) lõikes 3, § 113(10) lõikes 9 või § 113(13)
sätestatud asjaolud.
Juhime tähelepanu seletuskirjas märgitule: „Lõiget
on täiendatud punktiga 6, mis sätestab, et pädev
asutus keeldub hoonestusloa menetlusest
algatamisest, kui taotluse esitanud ettevõtte osas
esinevad § 113(5) lõikes 4 ja § 113(12) sätestatud
asjaolud.“ Eelnõu ja seletuskiri tuleb kooskõlla
viia, et oleks selge, millistes paragrahvides
nimetatud asjaolud võivad põhjustada
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumist.
9. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(16) lg 1) – eelnõus Arvestatud
on sätestatud, et hoonestusloa üleminekul eelnõu uues versioonis § 11316
hoonestusluba soovivale isikule teostatakse täiendatud hoonestusluba
eelkontroll. Käsitletud ei ole olukorda, mis saab omavas äriühingus olulise
siis, kui võõrandatakse äriühing, kellele on osaluse omandamise eelkontrolli
hoonestusluba antud. Palume analüüsida, kas regulatsiooniga.
oleks vajalik eelnõu täiendada. Kõnealune
küsimus tõusetus, sest olete varasemalt ette
valmistanud välisinvesteeringute taustakontrolliga
seotud väljatöötamise kavatsuse.
10. Eelnõu § 1 p 16 (EhS § 113(14) lg 2) – kõnealuse Mittearvestatud. Selgitame, et
lõike esimene lause sätestab, et pädev asutus võib kui hoonestusloa kehtivusaja
hoonestusloa omaja taotlusel pikendada pikendamisel antakse võimalus
hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. esitada samale avaliku veekogu
Konkurentsiameti märkus 1.4: „Konkurentsiameti alale konkureerivaid taotlusi,
hinnangul vajaks eelnõu täiendamist selliselt, et võib see endaga kaasa tuua
hoonestusloa pikendamisel või muutmisel olukorra, kus näiteks üks
teavitatakse sellest avalikkust ja võimaldatakse arendaja peab oma avamere
konkureerivate hoonestusloa taotluste esitamine.“ tuulepargi kõrvaldama, et teine
Justiitsministeerium nõustub Konkurentsiametiga, arendaja saaks samale alale
sest konkureerivate hoonestusloa taotluse püstitada uus avamere tuulepark.
esitamine soodustaks konkurentsi ja aitaks tagada, See toob kaasa põhjendamatult
et avalikku veekogu kasutatakse parimal suure aja- ja ressursikulu ning
võimalikul kasutusotstarbel. Seetõttu toetame arendaja soovimatuse tuulepargi
Konkurentsiameti ettepanekut ja palume eelnõu uuendamiseks ja parendamiseks.
muuta. Arvestades, et mereala
hoonestamine on
märkimisväärselt suure aja- ja
ressursikuluga tegevus, siis on
ühel ja samal alal konkureerivate
taotluste alusel arendaja välja
vahetamine praktikas äärmiselt
ebatõenäoline. Eeltoodu ei
4
välista, et hoonestusloa andja
siiski ise omal initsiatiivil ning
kaalutlusõiguse alusel algatab
menetluse hoonestusloa saaja
väljavahetamiseks (nt ühe
maksejõuetuse, tegevusest
loobumise korral vms).
11. Eelnõu § 1 punktiga 20 asendatakse EhS §-s Arvestatud
133 arv „64 000“ arvuga „450 000“. Tegemist on Lisaks selgitame:
sunniraha suuruse muutmisega. Ilmestamaks sunniraha ülemäära
Seletuskirja kohaselt suurendatakse juriidilise tõstmist, saame tuua näite TTJA
isiku sunniraha suurust summani 450 000 eurot. praktikast:
Viidatakse, et investeeringute mahud on
märgatavalt kasvanud ning kehtiv sunniraha määr 1. TTJA võetud
juriidilisele isikule suuruses 64 000 eurot ei ole hinnapakkumise järgi maksab
piisav tagamaks ettekirjutuse täitmist. Seletuskirja ebaseadusliku hoone
tuleb lisada võimalusel ülevaade ka selle kohta, lammutamine 980 000 eur+km.
kui palju on kehtivas määras sunniraha Asendustäitmine ehk
rakendatud, millised on olnud summad. Ilmselt on lammutamise täitmine kohustuse
need ülevaated olemas, kuna väidetakse, et senine adressaadi asemel ei ole hetkel
summa ei ole piisavalt taganud ettekirjutuse võimalik, sest TTJA eelarves
täitmist. Selgitada tuleks ka seda, kuidas on puuduvad finantsvahendid
kujunenud summa 450 000, mis on selle aluseks. lammutamise teostamiseks.
Kehtiva seaduse kohaselt on juriidilisele isikule Alternatiiv asendustäitmisele on
kohaldatava sunniraha ülemmäär kuni 64 000 sunniraha, mille kehtiv
eurot. EhS §-de 134–140 kohaselt on võimalik ülemmäär on 64 000 eur. Võttes
juriidilist isikut karistada maksimaalselt kuni 32 arvesse, et lammutamistööde
000 euro suuruse rahatrahviga. Kui järelevalve teostamine koos
raames rakendatava sunniraha ülemmäära ettevalmistusega kestab
soovitakse nüüd tõsta kuni 450 000 euroni, siis ei mõistliku protsessi korral ca 6
ole kuidagi õigustatud, et väärteo puhul jääb kuud, on võimalik TTJA-l
maksimaalseks karistuseks juriidilisele isikule sunniraha määrata kuni 2 korda
jätkuvalt kuni 32 000 eurot. Karistused peavad ühe kalendriaasta jooksul. On
siiski oma proportsioonilt ja mõjususelt olema ebarealistlik, et ettevõtja
karmimad kui haldusmenetluse raames kohaldatav otsustab sunniraha asemel
sunnimeede. Seega §-des 134–140 sätestatud tuuliku ise lammutada (mille
juriidilise isiku karistusmäär tuleb ka muuta, kui kulu ületab ca 10 korda
sunniraha).
muudetakse EhS § 133. Juhime siinkohal
tähelepanu sellele, et füüsilise isiku karistusmäär
on EhS-is kehtestatud maksimaalse võimalikuna
ehk kuni 300 trahviühikut, kuid seda ei ole
järgitud juriidilise isiku osas. 2) Vastavalt
2) Võrdluses sunnirahaga on karistusmäär väga Justiitsministeeriumi
väike. KarS üldosa § 47 lubab kohaldada kuni ettepanekule muudetud eelnõus
400 000 euro suurust rahatrahvi. Praegu seaduses §-s 134-140 lõikeid 2.
sätestatud määr 32 000 jääb sellesse aega, kui
KarS lubaski maksimaalselt sellist karistust. Kui
soovitakse veel konkreetsemalt, siis võiks
juriidilise isiku karistusmäär olla vähemalt kuni
5
100 000. Nagu kirjutasime, on praegu füüsilise
isiku karistusmäär sätestatud kuni 300
trahviühikut ehk maksimaalne, mis võimalik.
Samas juriidilise isiku karistusmäär jääb
maksimaalsest väga kaugele.
12. 1) Eelnõu § 4 näeb ette karistusseadustiku Arvestatud osaliselt. Eelnõu
(KarS) § 406 muutmise nii, et KarS § 406 lõiget 1 uues versioonis KarS § 406 lg 1
täiendatakse, lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ning sõnastus: „(1) „Energia-, side-,
Iõikest 3 jäetakse välja viide lõikele 2. Seletuskirja signalisatsiooni-, veevarustus-
kohaselt täiendatakse KarS § 406 lõikes 1 või kanalisatsioonisüsteemi,
nimetatud süüteokoosseisu selliselt, et vastutus liikluskorralduse või muu
kaasneb ka elutähtsa süsteemi töövõime häirimise elutähtsa süsteemi ehitise või
ja katkestamise eest ilma süsteemi füüsiliselt seadme teadva rikkumise või
rikkumata. hävitamise eest, kui sellega on
Kehtiva seaduse kohaselt on elutähtsa süsteemi põhjustatud oht inimese elule
toimimise häirimine või katkemine karistatav siis, või tervisele või elutähtsa
kui see on põhjustatud elutähtsa süsteemi ehitise süsteemi normaalsele
või seadme teadva rikkumise või hävitamise toimimisele, või sellise süsteemi
tagajärjena. Justiitsministeerium nõustub töövõime teadva häirimise
seletuskirjas toodud põhjendusega, et elutähtsa või katkestamise eest, kui
süsteemi töövõime häirimine või katkestamine sellega on põhjustatud oht
võib toimuda ka süsteemi füüsiliselt rikkumata, inimese elule või tervisele või
mistõttu KarS § 406 lõike 1 täiendamine võib olla Eesti Vabariigi julgeolekule,
põhjendatud. sõltumatusele või territoriaalsele
Küll toome välja, et eelnõus välja pakutud terviklikkusele – karistatakse
sõnastuses ei nõua elutähtsa süsteemi töövõime rahalise karistuse või kuni
häirimine või katkestamine tagajärjena ohtu viieaastase vangistusega“.
inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi
normaalsele toimimisele. Nii võib aga karistatava
teo kohaldamisala osutuda lubamatult laiaks.
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada KarS § 406
lõiget 1 selliselt, et elutähtsa süsteemi töövõime
häirimine või takistamine oleks sätestatud
tagajärjedeliktina ning nõuaks samu tagajärgi, mis
KarS § 406 lõikes 1 nimetatud teo alternatiivid.
Alternatiivselt on võimalik nimetatud tegu
piiritleda muude asjakohaste tagajärgedega.
Juhime tähelepanu ka sellele, et erinevalt muudest
§ 406 lõikes 1 toodud tegudest ei pea eelnõu
kohaselt süsteemi töövõime häirimine või
katkestamine olema toime pandud teadvalt. Meie
hinnangul on sarnaselt kehtiva KarS § 406
sõnastusega siiski põhjendatud karistamine siis,
kui elutähtsa süsteemi töövõimet teadvalt
häiritakse või katkestatakse. Lisaks palume
kaaluda, kas soovitud viisil karistatavate tegude
ringi laiendamiseks on põhjendatud kogu KarS §
406 lõike 1 sanktsioonimäära tõstmine või on
6
siiski põhjendatud sätestada karistatav tegu eraldi
lõikes suurema sanktsiooniga. Kehtiva seaduse
kohaselt on KarS § 406 lõige 1 ohudelikt, mis on
kergemalt karistatav, kui lõikes 2 sätestatud
konkreetse tagajärje põhjustamine.
Juhul, kui leitakse, et põhjendatud on kogu KarS
406 lõike 1 sanktsioonimäära tõstmine, teeme
ettepaneku sõnastada § 406 lg 1 järgmiselt:
Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või
kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu
elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva
rikkumise või hävitamise või sellise süsteemi
töövõime teadva häirimise või katkestamise eest,
kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või
tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele
toimimisele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega.
2) Täiendav kommentaar KarS § 406 muutmise
kohta. Meie märkustega on „teadva“ lisamise osas
arvestatud, aga uue tagajärjena on toodud oht riigi
julgeolekule. Seoses ohuga riigi julgeolekule tooks
välja, et see võiks olla meile vastuvõetav, kuid
sellega on üks märkus - KarSis kasutatakse (v.a §
54) sõnastust „kaasnes oht Eesti Vabariigi
julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele
terviklikkusele“ (§ 235-2, § 414-1 lg 2 p 4, § 415
lg 1-1 p 5, § 418-2 lg 2 p 5, § 421-2 lg 2 p 4).
seega kui „oht riigi julgeolekule“ tagajärjena
lisada, siis võiks lähtuda sarnasest sõnastusest, mis
eeltoodud KarSi sätetes ja sõnastada lg 1 ümber
järgmiselt:
„(1) „Energia-, side-, signalisatsiooni-,
veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi,
liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi
ehitise või seadme teadva rikkumise või
hävitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht
inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi
normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi
töövõime teadva häirimise või katkestamise
eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule
või tervisele või Eesti Vabariigi julgeolekule,
sõltumatusele või territoriaalsele
terviklikkusele – karistatakse rahalise karistuse
või kuni viieaastase vangistusega“.
13. Seletuskirja mõjude analüüsis tuleb kõigepealt Arvestatud. Seletuskirja
nimetada muudatus, mille mõju analüüsitakse ning vastavalt täiendatud.
alles seejärel analüüsida avalduvaid mõjusid Justiitsministeeriumiga
7
mõjuvaldkondade ja sihtrühmade kaupa, vastasel seletuskirja täiendused
korral võib olla raskusi muudatuse sisu mõistmisel kooskõlastatud.
(vt nt seletuskirja p 6.6.: mõju menetlejatele).
Samuti tuleb silmas pidada, et kui mõju
analüüsitakse konkreetse sihtrühma vaatest, tuleb
kõigi mõjukriteeriumite kaudu hinnata mõju
avaldumist just ja ainult sellele sihtrühmale.
Hetkel on nt seletuskirja p 6.2 analüüsitud mõju
Eesti elanikkonnale, kuid analüüsi sisulises pooles
keskendutakse pigem julgeoleku aspektile
riigiasutuste seisukohast ning ebasoovitavate
mõjude alajaotises vaadeldakse hoopis ettevõtjaid.
Samuti tuleb täpne olla sihtrühma määratlemisel.
Nt kas hoonestusluba taotlev isik on samastatav
arendajaga või on tegemist (mingil määral)
erineva sihtrühmaga? Kas sihtrühmaks märgitud
piirkondade all on tegelikult silmas peetud
mereäärsete piirkondade (täpsustada milliste?)
elanikke, kelle elupaik asub tulevaste võimalike
arendusalade mõjusfääris?
14. Mõju olulisus selgitatakse välja igale Arvestatud. Seletuskirja
analüüsitavale sihtrühmale mõjukriteeriumite vastavalt täiendatud.
(avaldumise sagedus, sihtrühma suurus, Justiitsministeeriumiga
kohanemisvajadus või -võime ning ebasoovitavate täiendused kooskõlastatud.
mõjude avaldumise risk) hindamise abil. Hinnata
ei tule mitte valdkonna või teema olulisust, vaid
muudatuse olulisust võrreldes kehtiva olukorraga.
Nt riigi julgeoleku valdkonnas väikese muudatuse
tegemine ei tähenda veel olulist mõju sihtrühmale,
kui muudatus ei vaja kohanemist, avaldub
sihtrühmale harva, ei too kaasa erilisi
ebasoovitavate mõjude riske ning puudutab vaid
mingit väikest osa neist (nt riigiasutustest,
ettevõtjaist, kodanikest jne). Soovitame nt
ühtlustada hinnangud p 6.4., kus on leitud et „riigi
ja ühiskonna tervikvaates on mõju olulisus kõrge“
p 6.6. tooduga, kust selgub, et „riigiasutused
hindavad ettevõtjate usaldusväärsust ka kehtiva
regulatsiooni alusel, mistõttu ei ole tegemist uue
menetlusega“. Juhime ka tähelepanu, et mõju
kriteeriume tuleb käsitleda õigesti – mõju
sageduse all mõeldakse sihtrühma kokkupuute
sagedust muudatuse mõjudega ning mõju ulatuse
all tuleb silmas pidada sihtrühma mõjuga
kohanemise vajadust või -võimet.
15. Seletuskirjas puudub info analüüsitavate Arvestatud. Seletuskirja
sihtrühmade suuruse (otseselt mõjutatud ettevõtjad vastavalt täiendatud.
või arendajad) või ka hinnangulise suuruse kohta. Justiitsministeeriumiga
Samuti puudub muu arvuline või tõenduspõhine seletuskirja täiendus
informatsioon, mis toetaks mõjuanalüüsis toodud kooskõlastatud.
8
hinnanguid ja kinnitaks mõjukriteeriumitele antud
väärtusi. Mainime, et kui eelnõu ja seletuskirja
koostamisel on aluseks olnud mh
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi
poolt läbi viidud uuring, kuhu on teadaolevalt
sisendi andnud ka teised ministeeriumid, saaks
seletuskirja asjakohastes lõikudes sellele kas
viidata või seal esitletud andmeid kasutada.
16. Palume mõju, mida on analüüsitud seletuskirja p-s Arvestatud. Seletuskiri
6.5 uuesti lahti kirjutada, lähtudes juba esitatud vastavalt täiendatud.
märkustest, kuna seal on ebaselgeks jäänud nii Justiitsministeeriumiga
analüüsitav sihtrühm, mõjukriteeriumid kui ka täiendused kooskõlastatud.
halduskoormust puudutav järeldus, mis hõlmab
TTJA-d. Lisame juurde, et halduskoormusena
peame silmas vaid avaliku sektori poolt
eraõiguslikele isikutele tekitatavat koormust.
Riigi- ja omavalitsusasutuste korral saab rääkida
aga töökoormusest.
17. Kuna eelnõule ei ole koostatud Arvestatud. Seletuskiri
väljatöötamiskavatsust (VTK), tuleb viidata hea vastavalt täiendatud. Täiendus
õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) Justiitsministeeriumiga
vastavale punktile (vt HÕNTE § 1 lg 2), millist kooskõlastatud.
konkreetset erandit kasutati ning kas see erand oli
aluseks eelnõuga kavandatavate kõikide
muudatuste puhul. Juhime tähelepanu, et kui
kiireloomulisuse tõttu jäetakse eelnõule
koostamata VTK, kui on alust arvata, et eelnõuga
avalduvad mõjud on mõnele sihtrühmale olulised,
peavad eelnõu koostajad ette nägema
järelhindamiskohustuse, mille vastutav
ministeerium võtab endale eelnõu
rakendussätetega (Õigusloomepoliitika põhialused
aastani 2030, p 12.4.1).
18. Palume arvestada ka kooskõlastuskirja lisas 1 Arvestatud. Eelnõu vastavalt
eelnõu kohta tehtud keelemärkusi ja normitehnilisi täiendatud ja
märkusi ning lisas 2 esitatud märkusi eelnõu Justiitsministeeriumiga
seletuskirja kohta. kooskõlastatud.
19. Eelnõu § 1 p 2 – vt SK-s on „oluline oht“, EN-s Arvestatud
lihtsalt „oht“ – palun ühtlustada. Vt mujal eelnõus Eelnõu seletuskirjas on parandus
(§ 1 pd- 5 ja 6 – „võimalik vältida ega välistada“, sisse viidud. Sõnastuse
vt ka § 11311 lg 2 p 5 – kas siin peab olema muudatus on kooskõlastatud
„kõrvaldada“, sest tegemist on hoonestusloa eelnõusse muudatusettepaneku
faasiga ehk enam ei saa öelda „välistada või teinud Kaitseministeeriumiga.
vältida“?
20. Eelnõu § 1 p 16 (§ 113(2) lg 1 p-d 1 ja 3) – tegime
märkuse: „lisatav paragrahv reguleerib riigi
alustatud hoonestusloa menetlust. Seletuskirjas
öeldakse, et „Lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud
hoonestusloa menetlust ei kohaldata
9
riigikaitseobjektidele ja nende puhul kohandub §
1131 lõikes 1 sätestatu, et riik ei pea avaliku
veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba
omama.“ Ka eelnõust peab nähtuma, et teatud
hoonestusloa menetlus riigikaitseobjektile ei
kohaldu, palume eelnõu täiendada.“ – KKT-s on
öeldud, et „Seletuskirja vastavalt muudetud“.
Kuskohast tuleb välja, et lg 1 p-des 1 ja 2
sätestatud hoonestusloa menetlust ei kohaldata
riigikaitseobjektidele ja sellistele ehitistele, mida
riik ise ehitab ja mis jäävad riigi käsutusse?
Seetõttu palusime enne ja palume ka praegu
eelnõu parandada, et see eelnõust selguks.
21. NT fail – meie märkus p-i 5 kohta: Lisada 2 prim, Arvestatud
kuna igal pool mujal on valeandmed viimasena
esitatud. Nt § 55 p 10, § 44 jne. Palume parandada
22. NT fail – p 12 – siin jäänud kaks korda „käesoleva Arvestatud
seaduse“, aga peab olema „käesoleva seadustiku“.
Sama ka § 113(1) lg 7, § 113(2) lg 5, § 113(4) lg
2, § 113(6) lg-d 1 ja 2, § 113(7) lg-d 1, 3 ja 4, §
113(8) lg-d 1 ja 2, § 113(9) lg 1, § 113(19) lg 1 ja
14, § 113(11) lg 2 p 6 ja lg 3, § 113(12) lg 4, §
113(16) lg 5, § 113(17) lg 3, § 113(21) lg 2
23. NT fail - § 113(2) lg 2 – sätestab, et „Käesoleva Arvestatud
paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoonestusloa
menetlus viiakse läbi haldusmenetluse seaduse
alusel.“. Vt EhS § 2 - Käesolevas seadustikus
ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse
haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
käesoleva seadustiku erisusi. Kas hoonestusloa
menetlus on HMS-st erinev? Küsin, sest kui on,
siis on see lg 2 vajalik, muidu tuleb ju kohaldada
EhS-i, kui aga ei ole erisusi, siis jätta välja, sest
erisuste puudumisel kohaldub HMS.
24. NT fail - § 113(10) lg 1 – tegime märkuse: „Kui Arvestatud
„konkurss“ ainult käesoleva §-is või käesolevas
jaos, siis palun seda lühendit määrates täpsustada“.
Vaatasin järgi ja EhS-s praegu mujal „konkurssi“
ei ole, samuti ei ole ka seda mujal eelnõus, kui
ainult §-s 113(10). Seega ma teeks ettepaneku
mitte lühendit määrata §-i täpsusega, vaid lihtsalt:
(edaspidi konkurss)
25. NT fail § 113(16) lg 7 (endine lg 6) – tegime Arvestatud
märkuse: „Palume seletuskirjas märkida säte, mis
sätestab, et ka hoonestusloa omaja andmed
10
kantakse hoonestusloale.“ Seda täiendust tehtud ei
ole, palun täiendada
26. NT fail – võrreldes eelmise versiooniga on jäänud Selgitame
§-st 2 välja viide 4. jaole – palun kirjuta, miks see Kuna hoonestusloa menetluse
osa välja on jäetud. protsess on väga pikka ja
vahepeal muutuvad maa
hindamise seadusega tulenevad
sätted, siis oleme jõudnud
arvamusele, et hoonestustasude
määramisel tuleb lähtuda mitte
hoonestusloa taotluse menetluse
alustamisel kehtivast
seadusandlusest vaid
hoonestustasu määramise hetkel
kehtivast seadusandlusest.
Vastasel juhul tõuseks
hoonestustasud väga kõrgeks
seoses tootmismaa
hinnatõusuga.
Keelelised märkused
Eelnõu p 2 (EhS § 44 p 10(1)) – kaasneb oht riigi Arvestatud
julgeolekule või riigikaitseobjektile, mida ei ole Eelnõusse muudatused sisse
võimalik vältida; kas vaja täiendada, vt allpool nt viidud.
§ 46 lg 2 p 3: .. seda ei ole võimalik vältida ega
välistada?
Eelnõu p 5 – korrastada jutumärkide kasutus.
Eelnõu p 16 (EhS § 113(2) lg 3) – Riik võõrandab
kuue kuu jooksul – ei selgu, mis ajast hakkab 6
kuud kulgema.
Eelnõu p 16 (EhS § 113(2) lg 6) – pealkirjas
loobutud poolt-tarindist, sobib ka lõikes 6: riigi
alustatud .. menetlemise korra ..
Eelnõu p 16 (EhS § 113(5) lg 4 p 3) – soovitame
sõnastada poolt-tarindita ja liigse korduseta: ..
hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul
pärast pädeva asutuse esitatud puuduste
kõrvaldamise nõuet seda teinud.
Eelnõu p 16 (EhS § 113(10) lg 13) – lõike
viimase lauses loobuda sõnast nimetatud, mujal
eelnõus on õigus tähtaega pikendada.
Eelnõu p 16 (EhS § 113(11) lg 2 p 6) – lisada
käändelõpp: .. või §-s 113(13) sätestatud
asjaolud.
Eelnõu p 16 (EhS § 113(12) lg-d 3 ja 4) –
palume veel kaaluda nihutamise asendamist
muutmisega, sest suurendamine ja vähendamine
ongi eelkõige muutmine. Õigem oleks valida
senine nihutamine.
11
Eelnõu p 16 (EhS § 113(16) lg 6) – lisatud lõikes
6 loobuda omastavalise täiendi järel kiilust; tühik
mõttekriipsu ees liigne, sõnastada nt: Kehtiva
hoonestusloaga äriühingu võõrandamisel lähtub
võõrandaja käesoleva paragrahvi lõigetest 1– 4.
Mõjude analüüs märkused
1. Ebasoovitavad mõjud on mõjude kirjelduses Arvestatud
enamasti jäänud nimetamata (kui need puuduvad,
siis oleks mõistlik see ära märkida, et ei jääks
kahtlust, et see on kogemata kahe silma vahele
jäänud). Kui mingi ebasoovitav mõju siiski esineb,
tuleb see nimetada ja hinnata selle esinemise
tõenäosust – skaalal väikesest suureni.
2. Sihtrühmade suurused on soovituslik ära tuua kohe Arvestatud
mõjude osa alguses, kuna mõjude analüüs tegeleb
läbivalt samade sihtrühmadega erinevate
muudatuste kontekstis, siis ei pea hiljem seda
kordama kui otsest vajadust pole. Kui siiski esineb
mõni unikaalsem sihtrühm, kellele avaldub mõju
vaid mõne üksiku muudatustega seoses, siis võib
selle sihtrühma suuruse jätta ka vastava mõju
kirjelduse juurde. Hetkel oli keeruline just see, et
konkreetse muudatuse mõju kirjelduse juures ei
pruukinud eelnevalt loetust enam meeles olla, kas
korra oli kuskil just selle sihtrühma suurus juba ära
toodud või mitte. Samuti on soovitus avaliku võimu
asutuste puhul märkida juurde muudatustega kokku
puutuvate ametnike (hinnanguline) arv või
üksus(t)e koosseisude suurus, kes tõenäoliselt
kokku puutuvad (nt lubade või taotluste
menetlusega tegelev üksus), kui see on võimalik ja
on avalik. Mõjude osas oli kohti, kus see oli kenasti
välja toodud (nt p 6.4. arendajad), aga oli sihtrühmi,
kelle kohta selline info polnud teada (nt
ministeeriumi ametnikud jne).
3. Seletuskirjas ei olnud eraldi analüüsitud Arvestatud
keskkonnamõju, kuigi osalt ka keskkonnaohu
hindamisega on eelnõuga kavandatavad
muudatused samuti seotud (vt alaeesmärk 2). Kuna
eelnõu muudatuste tõttu võib eeldada arendajate
üldiselt paranevaid võimalusi ehitada nt
meretuuleparke aga ka muid merre püstitatavaid
ehitisi, siis tuleks vähemasti märkida ka võimalik
(kaudne) mõju ka keskkonnale, ühelt poolt muidugi
laiema taastuvenergia kasutuselevõtu tõttu
valdavalt positiivne mõju, aga teisalt ka võimalik
12
negatiivne mõju merelise eluviisiga loomadele ja
läbirändel lindudele, aga samuti ka võimalikud
mereõnnetuste sagenemised või reostusjuhtude
arvu kasv. Keskkonnamõjud võivad olemuselt
erineda ka ehitusfaasis ja käitusfaasis, mida tuleks
sel juhul samuti arvestada.
3. Mõjude osa ei käsitleta mingilgi moel muudatust Arvestatud
karistusseadustikus ega ka ettevõtjate sunniraha Seletuskirja p 6.3 täiendatud
tõstmist. Minimaalselt peaks avalduma
preventiivne mõju seaduskuulekamaks
käitumiseks, kuid millised on nt ettevõtjate riskid?
Kaaluda, kas ja kuivõrd peaks mõjude osa neid
muudatusi kajastama. Seda võib teha ka juba
olemasolevate mõjukirjelduste juures, nt arendajate
osas p 6.3.
4. Mõjude osas on kohati mõju olulisus märgitud, aga Arvestatud
paljudel juhtudel mitte. Kui see ka märgitud on, siis
ei ole see mitte lõigus „… ja järeldus mõju olulisuse
kohta“, vaid miskipärast võetud kokku hoopis
„Muudatusega kaasneva mõju valdkond“ all.
Eelduslikult on tegemist enamasti väheoluliste
mõjudega, kuid see tuleks siis ära märkida.
Võimalik lahendus on märkida nt muudatuste
kaupa, et mõju ühelegi analüüsitud sihtrühmale
oluliseks ei osutunud. Meeles tuleb aga pidada, et
mõju olulisuse hindamise aluseks on mõju
kirjelduse juures antud hinnangud mõju
kriteeriumitele (sihtrühma suurus, sagedus, ulatus
ja ebasoovitavad mõjud).
5. Seletuskirja tuleb lisada eraldi koondkokkuvõttena Arvestatud
ka halduskoormuse hinnanguline muutus.
Halduskoormust saab hinnata eraõiguslikele
juriidilistele isikutele ning kodanikele hinnates, kas
kõigi muudatuste tulemusena halduskoormus neile
kahaneb, kasvab või jääb samaks (eelkõige siis
arendajatele ning elanikkonnale) ning kas
töökoormus riigiasutustele muutub – seletuskirjas
toodu põhjal võiks eeldada, et riigiasutuste
töökoormus kindlasti kasvab, kuna plaanis on luua
ka mõned uued töökohad ning tõhustada
järelevalvet ning muuta senist taotlemise ja lubade
väljastamise protsessi.
7. Seletuskirjas esineb keelevigu, üldjuhul tähe- jms Arvestatud
vigu, valesid käändelõppe jne, mis lugemist otseselt
13
ei sega, aga jäävad pidevalt silma. Kindlasti tuleks
tekst selle pilguga veel põhjalikult üle vaadata.
Märkused seletuskirja tekstis Arvestatud
märkuse tegijaga parandatud
tekst kooskõlastatud
Eesti Taastuvenergia Koda
1. 1. Jätta välja eelnõu § 1 p 5 ja 6 ja muuta Arvestatud osaliselt
järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt. Eelnõu uues versioonis on eelnõu
Väljajäetav sõnastus: ja seletuskirja muudetud. Eelnõu
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: uus versioon on esitatud
/---/ ettepaneku tegijale.
5) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 Eelnõu uues versioonis sõnastus:
järgmises sõnastuses:
„3) ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või 5) paragrahvi 46 lõiget 2
riigikaitseobjektile.“; täiendatakse punktiga 21
6) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 81 järgmises sõnastuses:
järgmises sõnastuses: „21) ehitusloa andmisel ei ole
„81) ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi järgitud õigusaktidest tulenevaid
julgeolekule või riigikaitseobjektile;“ nõudeid ja ehitis kujutab ohtu
Esitame muudatusettepaneku korduvalt, kuivõrd riigi julgeolekule või
eelnõu § 1 p 5 ja 6 on jätkuvalt vastuolus riigikaitseobjektile ning seda ei
õiguskindluse põhimõttega. Küsimus sellest, kas ole võimalik vältida ega
ehitise või ehitamisega kaasneb nimetatud välistada, kusjuures mõlemad
sätetes kirjeldatud oht, tuleb lahendada ehitusloa tingimused peavad esinema
kooskõlastamise ja andmise Eelnõu seletuskirjas korraga.“;
on EhS § 46 lg 1 ja § 55 muudatusi õigustatud
peaasjalikult viitega olukorrale, kus ehitusloa 6) paragrahvi 55 täiendatakse
andmisel on rikutud kooskõlastamise kohustust punkiga 91 järgmises
ning sellele, et ehitusluba antakse eelprojektile sõnastuses:
ning ehituse käigus võidakse teha projektis
olulisi muudatusi. Puutuvalt kooskõlastamisse „91) ehitis ei vasta käesoleva
annab VVS § 753 lg 8 valdkonna eest seadustiku § 120 lõike 3 alusel
vastutavale ministrile võimaluse ehitusloa suhtes antud kooskõlastusele ja ehitise
tähtaegse reageerimise korral halduskohtusse kasutamisega kaasneb oht riigi
julgeolekule ning seda ei ole
pöörduda (vt ka RKHKm 17.01.2019 nr 3-17-
võimalik vältida ega välistada,
911, p 25-27). Puutuvalt projekti muudatustesse
kusjuures mõlemad tingimused
ei võimalda kehtiv EhS § 46 lg 1 p 1 ja
peavad esinema korraga.;“;
Majandus- ja Taristuministri 17.07.2015 määrus
nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” sedavõrd
mastaapseid muudatusi eri projektistaadiumis
ilma uut ehitusluba taotlemata, et muutuda saaks
hinnang ehitise ohule. Ebaproportsionaalne on
riigi väärhinnangu riski panna arendajale, eriti Selgitame
ühtegi konkreetset hüvitismehhanismi ette Tegemist on ehitusloa kehtetuks
nägemata. tunnistamise ja kasutusloa
Täiendav: andmisest keeldumisega
Eesti Taastuvenergia Koda MTÜ („ETEK“) tänab olukorras, kus ehitusloa
esmalt, et ehitusseadustiku („EhS“) ja sellega
14
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse andmisel ei ole järgitud
eelnõu („eelnõu“) menetluse käigus on juba õigusaktidest tulenevaid nõudeid
tehtud muudatusi, mis tulenevad ETEK-i poolt ja ehitis kujutab ohtu riigi
esitatud ettepanekutest. julgeolekule või
Samas vajab eelnõu veel täiendamist, et leida riigikaitseobjektile ning seda ei
tasakaal ning vältida juba eos tekkivaid vaidlusi ole võimalik vältida ega
või isegi regulatsiooni vastuolu Eesti Vabariigi välistada, kusjuures mõlemad
põhiseadusega („PS“). Eesmärgiks võiks olla, et tingimused peavad esinema
taastuvenergeetikat on võimalik arendada korraga.
sümbioosis riigikaitseliste huvide arvestamisega
ning et eelnõu oleks kõigis olulistes küsimustes Justiitsministeeriumi poolt on
selge ja ühemõtteline. eelnõu uuendatud sõnastus
ETEK jääb johtuvalt juba varem esitatud kooskõlastatud.
seisukohtade juurde ning täiendab neid
alljärgnevalt.
1. Eelnõu § 1 punktid 5 ja 6 ehk EhS § 46 lg 1
(ehitusloa kehtetuks tunnistamine) ja EhS § 55
(kasutusloa andmisest keeldumine) täiendavad
alused tuleb eelnõust välja jätta.
ETEK on vastavate punktide kohta seisukohad
juba esitanud. Arvestades aga, et tegemist on
eelnõus selgelt ehitise omanike, sh tuuleparkide
arendajate õigusi kõige enam rikkuvate ja
põhiseadusvastaste sätetega, esitame arutelu
sisendiks oma täiendavad selgitused.
Kokkuvõtlikult oli ja on ETEK seisukoht, et
eelnõu on vastuolus õiguskindluse ja
proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ehitise
omanikule tekitatakse tähtajatu risk, et
õiguspärasest ehitustegevusest ja ehitusloast
olenemata võib riik tagantjärele ehitise mõju
(„ohu“) riigikaitsele ümber hinnata.
Seejuures puuduvad eelnõu sõnastuses igasugu
täpsustavad piirangud nimetatud aluste („oht“)
rakendamiseks. Ehkki Kaitseministeerium on
väitnud, et tegemist on üksnes hädajuhtumitel
rakendatavate sätetega, ei peegeldu ministeeriumi
lähenemine eelnõu sõnastuses ning ei ehitise
omanik ega finantseerijad ei saa järelikult lähtuda
kitsendavast tõlgendusest.
Oluline on tähele panna, et kehtiv regulatsioon on
juba piisavalt riigikaitselisi huve arvestav ja riigil
on kõik menetluslikud võimalused takistada
riigikaitse huve ohustava ehitise püstitamist ja
kasutamist:
a) Küsimuse mõjust riigi julgeolekule ja
riigikaitseobjektile saab lahendada ehitusloa
kooskõlastamise (EhS § 120 lg 1) ja ehitusloa
andmise (EhS § 44 p 6) faasis (vt nt äsjane
15
Riigikohtu otsus nr 5-20-12, p 59 ja Riigikohtu
otsus nr 3-17-2766, p 27.1). Kohalikul
omavalitsusel ei ole kaalutlusõigust
ehitusluba anda, kui Kaitseministeerium keeldub
põhjendatult kooskõlastust andmast (Riigikohtu
otsus nr 3-17-2766, p 27.1).
b) Vajadusel on riigil võimalik antavat
(kooskõlastuseta) ehitusluba halduskohtus
vaidlustada VVS § 753 lg 8 alusel (nt Riigikohtu
17.01.2019 määrus haldusasjas nr 3-17-911, p 25-
27).
c) Juhul, kui ehitis ei vasta ehitisele
esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega
kaasneb oluline või kõrgendatud oht, on võimalik
otsustada ehitise lammutamine (EhS § 132 lg 3 p
1), sh kui ehitustegevus või juba valminud ehitis
või selle kasutamine ohustab riigi julgeolekut
(Riigikohtu 17.01.2019 määrus haldusasjas nr 3-
17-911, p 29).
d) Puutuvalt ehitusloa aluseks olnud
ehitusprojekti muudatustesse ei võimalda kehtiv
EhS § 46 lg 1 p 1 ja Majandus- ja Taristuministri
17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded
ehitusprojektile” sedavõrd mastaapseid muudatusi
eri projektistaadiumis ilma uut ehitusluba
taotlemata, et muutuda saaks hinnang ehitise
ohule.
e) Juhul, kui ehitamisel eiratakse
ehitusluba ja/või ehitusprojekti, millele ehitusluba
ning kooskõlastus on antud, on asjakohaseks
instrumendiks järelevalvemenetlus, eesmärgiga
nõuda näiteks ettekirjutuses ehitusprojektist
kinnipidamist (EhS § 130 lg 1, § 12 lg 1 ja KorS §
28 lg 1).
Lisaks eelnevale selgitab ETEK aga järgmist:
a) Vale on arutelul väljendatud
Kaitseministeeriumi väide, justkui ka kehtiv õigus
võimaldab üksnes riigi julgeolekule „ohtu“
põhjustava ehitise kõrvaldamist. EhS § 132 lg 3 p
1 võimaldab ehitise lammutamist nõuda juhul, kui
ehitis ei vasta nõuetele ja nõuetele
mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud
oht. Seda on kinnitanud ka Riigikohus (Riigikohtu
17.01.2019 määrus haldusasjas 3-17-911, p 29).
Eelnõus on aga piisavaks aluseks juba “oht”.
Erinevate ohu tasemete definitsioon on sätestatud
korrakaitseseaduse („KorS“) §-s 5. On ilmne, et
“oht” on oluliselt madalam ja abstraktsem lävend
kui “oluline” või “kõrgendatud” oht. Just „oluline“
16
või „kõrgendatud“ oht saaks olla ainumõeldavaks
lävendiks, et ehitise omaniku huve intensiivselt
riivata ja samas ühtib see lävend
Kaitseministeeriumi sooviga jätta hädajuhtumite
jaoks võimalus sekkuda.
Analüüsida tuleb EhS § 46 lg 1 ja § 55
täienduste põhiseaduspärasust. Selleks, et meede
oleks põhiseaduspärane, peab see olema ka
proportsionaalne (PS § 11). Proportsionaalsus
eeldab muu hulgas, et meede oleks vajalik, st
“eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,
kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne kui esimene.” ja
mõõdukas ehk kaaluda „tuleb ühelt poolt
põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust,
teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust“ (Riigikohtu
üldkogu otsus nr 3-4-1-17-13, p 34-35).
ETEK on juba varem selgitanud ja ka eespool
kokku võtnud, et riigil on sekkumisvõimalus
ehitusloa menetluses kooskõlastamise faasis ja kui
kooskõlastamiskohustust rikutakse, on võimalik
pöörduda halduskohtusse. Samuti on teatud
juhtudel võimalik nõuda ehitise lammutamist.
Seda, et riigikaitseliste huvide arvestamine peaks
toimuma juba ehitusloa andmisel, kinnitab ka
äsjane Riigikohtu lahend 5-20-12.
Seega alternatiivsed, (kahtlemata tähtsaid)
riigikaitselisi huve arvestavad ja ehitise omanikku
oluliselt vähem koormavad abinõud on kehtivas
õiguses olemas. Puudub põhjendus asetada riigi
väärhinnangu riski tagantjärele arendajale.
Kaitseministeeriumi seisukohalt võib olla tõesti
mugavam kehtestada EhS-is lihtne võimalus
piiramatuks tagantjärele sekkumiseks.
Mugavust ei saa aga samastada vajalikkuse ega
mõõdukusega. Arvestades millisel määral
riivataks ehitusloa kehtetuks tunnistamisel või
kasutusloa andmata jätmisel ehitise omaniku
õiguskindlust (PS § 10), omandipõhiõigust (PS §
32) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31), ei ole abinõu
ei vajalik ega ammugi mitte mõõdukas ehk eelnõu
on põhiseadusvastane.
Juhime tähelepanu, et Riigikohus selgitas nn Aidu
tuulepargi vaidluses, et tõlgendus, mille kohaselt
ehituslube saaks tagantjärele tähtajatult
vaidlustada viiks „õiguskindluse põhimõtte
ebaproportsionaalse riiveni“ (Riigikohtu
17.01.2019 määrus haldusasjas 3-17-911, p 26).
Antud juhul soovitakse sisuliselt kehtestada sama
17
toimega regulatsioon, kohtusse pöördumise
asemel tekitatakse aga veel lihtsam võimalus
nõuda otse ehitusloa kehtetuks tunnistamist või
kasutusloa andmata jätmist.
ETEK juhib ka tähelepanu, et EhS § 46 lg
1 ja § 55 lähtuvad hetkel loogikast, et ehitise
omaniku tahte vastaselt saab ehitusloa kehtetuks
tunnistada või kasutusloa andmisest keelduda, kui
on toimunud mõnesugune õigusrikkumine või
muu tegevus/tegevusetus, mis on ehitise omaniku
kontrolli all. Arvestades kuivõrd õigusi riivav on
ehitusloa kehtetuks tunnistamine või valminud
ehitisele kasutusloa andmisest keeldumine, on
selline lähenemine igati loogiline.
Antud juhul aga asetatakse riigi poolt ehitusloa
kooskõlastamisel tehtud väärhinnangu risk
tagantjärele arendaja õlule, ilma et ta midagi
valesti teinud oleks või midagi teha saakski. Nagu
eespool märgitud, on õigusvastasesse
ehitustegevusse sekkumiseks instrumendid juba
täna olemas.
Nõnda irdutakse selgelt senisest EhS-i loogikast.
Ebatäpsed on eelnõu seletuskirja viited
kahju hüvitamisele. Ehitise omaniku vaates ei ole
võimalik teha investeeringuid teadmises, kui ainus
selgitus on, et „otsustada tuleb muuhulgas ka
võimalik kahju hüvitamisega seotud asjaolud“ või
„tuleb siis kaaluda, kes mille eest vastutab ja
millist kahju, kas üldse ja kes hüvitama peaks“.
Samuti ei saa eelnõu olla põhiseaduspärane, sh
proportsionaalne, kui kahju hüvitamise küsimus
on jäetud lahenduseta.
ETEK juhib tähelepanu, et kui eelnõu
kehtestatakse sellisel kujul, oleks ehitusloa
kehtetuks tunnistamine ja kasutusloa andmata
jätmine õiguspärased haldusaktid. Seega
riigivastutuse seaduse („RVastS“) kahju
hüvitamise üldalus (RVastS § 7 lg 1, mis eeldab
avaliku võimu õigusvastast tegevust) ei kohalduks.
Samuti ei pruugi ehitise omanik saada esitada
ilmselt kahjunõuet haldusmenetluse seaduse
(„HMS“) § 67 lg 3 alusel (usalduskahju
haldusakti kehtetuks tunnistamisel), kuivõrd
eelnõu vastuvõtmise korral on haldusakti
kehtetuks tunnistamise alus seaduses olemas
(HMS § 67 lg 4 p 2; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-9-
14, p 16).
Ainus teoreetiline võimalus kahju hüvitamiseks
oleks seega RVastS § 16 lg 1 (õiguspärase
haldusaktiga tekitatud kahju). Esiteks on aga
18
Riigikohus öelnud, et haldusakti (õiguspärasele)
kehtetuks tunnistamisele RVastS § 16 ei kohaldugi
(Riigikohtu otsus nr 3-3-1-9-14, p 30). Teiseks,
isegi kui RVastS § 16 kohalduks, eeldaks see, et
ehitusloa kehtetuks tunnistamine või kasutusloa
andmine piiraks „põhiõigusi või -vabadusi
erakordselt“. Kõnealuse sätte rakendamispraktika
on olematu ehk ehitise omanikul puudub
igasugune kindlus, et talle mingigi kahju
hüvitatakse. Lisaks ei näe säte ette mitte kahju
täielikku hüvitamist, vaid üksnes „õiglase
hüvitise“ (Riigikohtu otsus nr 3-16-245, p 25).
Kokkuvõttes leiab ETEK, et kavandatavad
EhS § 46 lg 1 ja § 55 muudatused on
põhiseadusvastased ning need tuleb eelnõust välja
jätta.
2. Muuta ja täiendada eelnõud EhS § 113(2) osas: Arvestatud osaliselt
Eelnõus ning seletuskirjas peaks senisest Eelnõu uues versioonis § 1132 lg
selgemalt ilmnema kavatsus riigi poolt enda 2 sõnastust täiendatud ja lisatud,
taotletud hoonestusluba võõrandama viivitamatult et riik võõrandab hoonestusload
ja koheselt avatud ja mittediskrimineerival 18 kuu jooksul hoonestusloa
enampakkumisel. Ühtlasi peaks riik peab andmisest arvates.
hoonestusloa taotlusest loobuma ja taotlema Kuna hoonestuslubade
hoonestusloa menetluse lõpetamist, kui riik ei ole enampakkumise ja
mistahes ajahetkel hoonestusloa taotlemise või valikpakkumise puhul lähtutakse
hoonestusloa menetluse käigus teinud 6 kuu riigivaraseadusest (vt. VV
jooksul ühtegi hoonestusloa saamisele suunatud määruse „Riigi poolt alustatud
toimingut. avaliku veekogu alale
Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et riik paneb hoonestusloa menetluse kord ja
hoonestusload enampakkumisele. Samas ei hoonestusloa enam- või
eelnõus ega kavandatavates EhS valikpakkumisel võõrandamise
rakendusaktides ei ole sätestatud riigi nõuded“ eelnõud), siis sellega
määratletavat kohustust üldse hoonestusload on tagatud menetluse avatus ja
võõrandada. Selliselt võib riik arendusi välditud pakkujate
määramata ajaks piirata. Samuti tuleb diskrimineerimine.
õiguskindluse saavutamiseks sätestada juba Rakendusaktis juhindutakse
EhS-is üldpõhimõte, et riik peab hoonestusload riigivara seadusest tulenevatest
just avatud ja mittediskrimineerival nõuetest.
enampakkumisel võõrandama. Juhul, kui kogu
enampakkumisi reguleeriv kord jääb ainult
rakendusakti tasemele, on ettevõtjatel märksa
väiksem kindlus selle regulatsiooni muutumata
jäämise osas.
3. Jätta välja eelnõus sätestatud EhS § 113(2) lg 2 Mittearvestatud
p 9 ning muuta järgnevate sätete numeratsiooni Selgitame, et esimese
vastavalt. kooskõlastuse käigus muudeti
Väljajäetav sõnastus: eelnõu sõnastust selliselt, et
(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi hoonestusloa menetluse
andmeid: alustamise taotlemisel tuleb
19
/---/ esitada olemasolev teave
9) teave finantsallikate kohta, millega plaanitakse finantsallikate kohta.
rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise Hoonestusloa menetluse
valmimist ja hilisemat kasutamist alustamisel on üldjuhul
/---/ arendajal esmane teave selle
Leiame jätkuvalt, et antud punkt on ebamõistlik kohta, missuguseid rahalisi
ning praktikas ka väga keeruline sisustada. Nii vahendeid ta kasutada soovib.
hoonestusloa menetlus (sh uuringud) kui ka Ilma selle teabeta on eelkontroll
hilisem ehitiste rajamine on vähemalt hoonestusloa menetluse
taastuvenergeetika sektoris ülimalt rahamahukad. alustamisel ebaotstarbekas ja
Nõudega esitada juba hoonestusloa taotluses võib kaasa tuua olukorra, et
andmed finantseerimise kohta välistatakse pärast hoonestusloa menetluse
erasektori võimalused hoonestusluba taotleda (v.a läbiviimist ei saa arendaja
ehk globaalsed suured arendajad, kellel puudub hoonestusluba just seetõttu, et
vajadus raha kaasamiseks). Nimelt, arvestades finantsallikate sihtriigist või
hoonestusloa menetluse pikkust, ei ole rahastajatest tulenevalt ei
hoonestusloa taotlemise faasis kuidagi võimalik kooskõlasta asjaomane asutus
märkida kindlat finantseerimisallikat. Eelnõu hoonestusloa andmist. Kui
seletuskirjas on viidatud, et andmed tuleb esitada selgub, et julgeoleku huvidest
ka laenu andja ja investori kohta. Praktikas on aga lähtuvalt hoonestusluba anda ei
ilmselge, et ükski krediidiasutus ega saa, siis on tehtud
finantsinvestor ei annaks sellises faasis kinnitust märkimisväärseid kulutusi
finantseerimise kohta. Juhul, kui eesmärk on hoonestusloa menetluses.
tagada, et taotleja on võimeline hoonestusloa Lahendamata jääks ka küsimus,
andmiseks vajalikke uuringuid ja mõjuhindamisi millest tulenevalt oleks saanud
läbi viima, tuleks kõigile, sh erasektori taotlejatele asjaomane asutus
luua võimalus kasutada selleks Euroopa Liidu julgeolekuriskist varem teada
vahendeid. Esitame eelnõu muudatusettepaneku anda. Hoonestusloa taotlemise
uuesti, kuivõrd arvestades eelnenud selgitust võib menetluses vette ehitamisel
halval juhul kujuneda olukord, kus kõnealuse rakendub taotleja osas
punkti tõenäoline ebapiisav sisustamine võib kahekordne kontroll. Taotleja
osutuda koguni kaalukeeleks hoonestusloa sobivust sh usaldusväärsust
andmisest keeldumisel. Samas senistest hinnatakse enne kui
aruteludest on ilmnenud, et see ei ole tingimata hoonestusloa menetlus
punkti mõte. Leiame ühtlasi, et antud lõikes algatatakse ja teistkordselt siis
toodud tingimused peaksid olema piisavad kui otsustatakse hoonestusloa
taotluse kvaliteedi hindamiseks andmine. Taotleja hindamiseks
on eelnõus välja toodud, et
taotleja esitab ise andmed nii
oma omanike kui ka tegelike
kasusaajate osas ning ka teabe
selles osas, milliste
finantseerimisallikatega plaanib
taotleja oma arenduse ellu viia.
4. välja eelnõus sätestatud EhS § 113(11) lg 2 p 3 Mittearvestatud
ja EhS § 113(11) lg 3 ning muuta järgnevate Selgitame veelkord, et
sätete numeratsiooni vastavalt. merealaplaneeringu läbiviimise
Väljajäetav sõnastus: faasis ei saa alustada
(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse hoonestusloa menetlust, sest
algatamisest ka juhul, kui: alles merealaplaneeringu
20
/---/ kehtestamisel selguvad täpsed
3) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on alad, kuhu saab hoonestusloa
algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei menetlust alustada. Samuti
ole lõppenud; selguvad pärast
/---/ merealaplaneeringu
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 kehtestamist, missuguseid
sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 104 uuringuid tuleb vette ehitamisel
lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, hoonestusloa menetluse faasis
kui hoonestusloa taotleja on nõus, et teha. Hoonestusloa menetluse
hoonestusluba antakse käesoleva seaduse § algatamine riigi eriplaneeringu
113(11) lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga. objektiks olevate ehitiste
Kuivõrd muudatusettepanekut sisuliselt arvesse rajamiseks merealale olukorras,
pole võetud, peame vajalikuks põhjendada taas, et kus samal alal on koostamisel
hoonestusloa menetluse algatamist ei ole põhjust üleriigilise planeeringu mereala
piirata viitega pooleliolevale teemaplaneering (mereala
planeerimismenetlusele. Esiteks, hoonestusloa planeering), on vastuolus nii
menetluse algatamise järgsed uuringud ja PlanS § 27-lg 4 kui ka kehtiva
keskkonnamõju hindamine kestavad tõenäoliselt VeeS § 221 lg 3 tegeliku
kauem kui planeerimismenetlus. Teiseks, eesmärgi ja mõttega. Ka kehtiva
nimetatud säte tekitab isikutele, kes ei soovi VeeS § 221 lg 3 eesmärk ei ole
potentsiaalse hoonestusloa menetluse algatamist, anda mistahes ehitistele
motivatsiooni planeerimismenetluse kiiret üheaastase tähtajaga, vaid
läbiviimist takistada, milleks PlanS annab ka eesmärgiks on poolelioleva
piisavalt võimalusi. Kolmandaks, risk, et planeeringumenetluse ajal
kehtestatav planeering välistab hoonestusloa ajutise iseloomuga või kergesti
taotleja arendustegevuse elluviimise soovitud eemaldatavate objektide (nt
kujul, on taotleja kui ettevõtja äririsk. Riski Pärnu kuurordielevant) rajamise
teadvustamiseks piisab sellest, et pädev asutus võimaldamine.
teavitab taotlejat pooleliolevast
planeerimismenetlusest.
5. Muuta eelnõus sätestatud § 113(13) lg 1 p 8 Arvestatud
sõnastust järgmiselt: Eelnõu parandatud versioonis
(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, sõnastus muudetud.
kui:
/---/
8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on
menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja
hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala
muutmisega.
Praeguse seisuga võimaldab eelnõu tekst endiselt
hoonestusloa andmisest keelduda ka siis, kui
taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on
menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja veekogu
omanik ei ole nõus koormatava ala muutmisega.
Sõnastus annab aga eelnõus sätestatud kujul ja laia
tõlgenduse korral riigile paralleelse
ebaproportsionaalselt suure kaalutlusõiguse
lihtsalt hoonestusloa andmisest keelduda, kui ala
on vaja muuta ja veekogu omanik ei ole sellega
“nõus”. Selliselt saaks hoonestusloa andmise riigi
21
poolt täiesti meelevaldseks ja kohtute poolt
kontrollimatuks muuta, mistõttu peame vajalikuks
muudatusettepaneku taasesitada.
6. Jätta välja eelnõu p 19. Arvestatud osaliselt
Väljajäetav sõnastus: Eelnõu uues versioonis § 130
13) paragrahv 130 lõike 3 punkti 1 täiendatakse lõige 3 punkti 1 täiendus välja
pärast sõna „taristu“ sõnadega „ning jäetud. Lisatud on § 130 lõikesse
tuulegeneraatori ja tuulepargi“. 3 punkt 8 sõnastuses:
Peame mõistlikuks ettepanek uuesti esitada, „8) tuulegeneraatorite ja
kuivõrd meie hinnangul oleks dubleeriv tuuleparkide ohutuse
järelevalvepädevus selgelt ja ebaproportsionaalselt kontrollimine.“
tuulepargi arendajat koormav, tekkida võivad
vastuolulised seisukohad jne. Sättega soovitakse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
(TTJA) anda riikliku järelevalve pädevus
tuulegeneraatorite ja tuulepargi nõuetele vastavuse
kontrollimiseks. Eelnõu seletuskirja järgi on
tuulepargi püstitamise üle teostatav järelevalve
praeguse regulatsiooni kohaselt kohaliku
omavalitsuse pädevuses ning muudatusega ei
võetaks samas ka kohaliku omavalitsuse
funktsiooni. Nagu eelnõu seletuskirjas juba
viidatakse, võib kohalik omavalitsus vajadusel
niigi TTJA-lt nõu küsida. Seega on kohaliku
omavalitsuse järelevalvepädevus piisav. EhS §
130 lg 3 p 2 annab juba TTJA-le pädevuse
teostada riiklikku järelevalvet ehitise kasutusjärgse
ohutuse kontrollimiseks, sellele viitab ka eelnõu
seletuskiri.
7. Muuta eelnõus sätestatud § 113(20) p 3 Arvestatud
sõnastust järgnevalt: Eelnõu § 11320 lõige 3
„(3) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu täiendatud.
koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse
protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse
alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse
tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast
lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa
hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa
korralise hindamise tulemuste alusel.
Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu
kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-
meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute
laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune
pind.“ Esitame muudatusettepaneku uuesti,
kuivõrd eelnõu seletuskirjas viidatakse, et ELTS §
92(3) regulatsioon tuuakse EhS-i ja VeeS-i üle.
ELTS § 92(3) lg 2 teine lause aga sätestab:
“Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
22
arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu
kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-
meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute
laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune
pind.” Seega sisaldub ELTS § 92(3) lg-s 2
põhimõte, mille kohaselt tuuleelektrijaama
ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ainult
tuulikutevahelised kuni 1000-meetrised vahemaad.
Seletuskirjas ei ole põhjendatud ja loogiline pole,
miks nimetatud põhimõte sätte sõnastusest välja
on jäänud. Üks võimalikke selgitusi on, et eelnõu
järgi kavandatud EhS § 113(1) lg 6 teine lause
juba sätestab, et “Ühe hoonestusloa alusel
ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse
koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline
kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse
ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt.” Ettepanek on
siiski sama põhimõte sätestada õigusselguse
tagamiseks ka mujal.
Lisaks toonitame, et hoonestustasu suurus
veekogusse ehitatava tuuleelektrijaama jaoks
peaks olema optimaalne, st ettevõtlust ning
riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamist
soosiv ning võrdväärne sarnase tasuga
naaberriikides. Teatavasti rakendatakse alates
2024. aastast maa maksustamishinna arvutamisel
uue hindamise tulemusi, mille tulemusel maa
väärtus ja hoonestustasu kasvavad olulisel määral.
Seda silmas pidades ei ole hoonestustasu suurus
7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel
arvutatud hinnast konkurentsivõimeline lähiriikide
tasudega, mistõttu teeme ettepaneku vähendada
tasu suurus 3%-le. On esmatähtis, et hoonestustasu
tuuleparkide rajamisel praegusega võrreldes
ebaproportsionaalselt ei suureneks.
8. Jätta välja eelnõu § 4. Arvestatud osaliselt
Väljajäetav sõnastus: Eelnõu uues versioonis sõnastust
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudetud.
muudatused: Uued sõnastused on
1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja kooskõlastatud
sõnastatakse järgmiselt: Justiitsministeeriumiga.
„(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-,
veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi,
liikluskorralduse või muu elutähtsa teenuse
toimimist mõjutava ehitise või seadme teadva
rikkumise või hävitamise, kui sellega on
põhjustatud oht inimese elule või tervisele või
elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või
23
sellise süsteemi töövõime häirimise või
katkestamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.“;
2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad
„või 2“.
Esitame muudatusettepaneku uuesti, kuivõrd
eelnõu järgi kriminaliseeritakse elutähtsa süsteemi
töövõime häirimine või katkestamine nii, et
vastutus kaasneb ka ilma süsteemi füüsiliselt
rikkumata. Näitena on toodud ehitamine asukohta
või sellisel kujul (nt kõrgusega), mis mõjutab
negatiivselt süsteemi töövõimet. Kavandatav
muudatus tekitab lubamatult laia ja ettenägematu
kriminaalvastutuse ohu. Nimelt võib tekkida
olukord, kus näiteks tuulepargi arendaja asub
ehitama kehtivale ehitusloale ja kooskõlastustele
vastavalt, ent täidab ikkagi sätte objektiivse
koosseisu ainuüksi põhjusel, et pädevate
haldusorganite poolt anti varasemas menetluses
ehitise ohtlikkusele väärhinnang.
Konkurentsiamet
Konkurentsiamet soovib juhtida tähelepanu eelnõu
osadele, mis vajaksid endiselt täiendavat
selgitamist või kaalumist.
1. Eelnõu kohaselt ei pea riik avaliku veekogu
ehitisega koormamiseks omama hoonestusluba.
Juhul, kui riik esitab hoonestusloa taotluse, ei saa
esitada riigi esitatud hoonestusloa taotluses
nimetatud ala kohta konkureerivat taotlust.
1.1 Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, Selgitame
millistest kriteeriumitest lähtuvalt riik kaalub, kas Riik kaalub hoonestusloa
ise alustada hoonestusloa taotlemist. menetluse alustamist kahel juhul
Eelnõud on täiendatud sättega, mille kohaselt riik – avamere tuuleparkide ja
võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata vesiviljeluse arendamiseks
2
avalikku veekogu kas meretuulepargiga (eelnõu § 113 lg 1 p-d 1 ja 2).
riikidevahelise koostööprojekti ellu viimiseks või Nende tegevuste puhul tuleb igal
vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud juhul alustada hoonestusloa
ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike menetlust, sest saadud
rajatistega. hoonestusluba pannakse enam-
Samas sättest ei selgu millistest kriteeriumitest või valikpakkumisele. Riik ei
lähtuvalt riik kaalub, kas taotleda hoonestusluba hakka ise tegelema
või mitte. Kuna riigi poolt hoonestusloa vesiviljelusega ega elektri
taotlemisel ei ole võimalik konkureerivaid taotlusi tootmisega, vaid teeb ära
esitada, siis ei toimu ka võimalike konkureerivate hoonestusloaga seotud
hoonestusloa taotluste hindamist. Ilma tegevused. Riigi hoonestusloa
hoonestusloa taotluse hindamiseta ei pruugi olla taotlemise ei ole võimalik
alati selge, et riigipoolt kavandatav hoonestusloa konkureerivaid taotlusi esitada.
otstarve on parim võimalik lahendus. Riik lähtub hoonestusloa
24
Konkurentsiamet teeb ettepaneku ka riigi poolt menetluse alustamisel riigile
hoonestusloa taotlemise eelduseks seada kindal oluliste eesmärkide täitmisest ja
kriteeriumid ning lubada esitada konkureerivaid eelnõu koostajad ei nõustu
hoonestusloa taotlusi. ettepanekuga, et riigi poolt
alustatud hoonestusloa
menetlusele saaks esitada ka
konkureerivaid taotlusi. Riik
oleks sellisel juhul ikkagi
eelistatud olukorras, lisaks
märgime, et riik ei pretendeeri
kõikidele avaliku veekogu
aladele, vaid meretuulepargi
puhul keskendutakse vaid ühele
konkreetsele projektile, mille
eeltööd on alustatud juba kaks
aastat tagasi ja millele Vabariigi
Valitsus on heakskiidu andnud.
1.2 Eelnõus puudub mõju analüüs juhul kui Arvestatud
hoonestusloa taotlejaks on riik. Seletuskirja on täiendatud.
Endiselt on puudu näiteks analüüs riigi kulude
kohta hoonestusloa taotlemisel, nt riigile
kaasnevad kulud erinevate uuringute läbiviimisel
ja mõjude hindamisel. Samuti ei selgu
seletuskirjast, miks peab osadel juhtudel
hoonestusloa saamiseks vajalike kulude katmisega
seotud riski kandma riik, teistel juhtudel on see
jäetud võimalike taotlejate kanda. Eelnõu eeldab,
nagu saaks riik kõigi riigi poolt taotletud alade
puhul hoonestusloa ja seda riigi poolt taotletud
hoonestusluba on enampakkumisel võimalik
võõrandada alghinnast suuremalt.
Eelnõu koostajad on Konkurentsiameti
kommentaarile vastanud, et mõjuanalüüs on
esitatud lisatud Vabariigi Valituse määruse eelnõu
seletuskirjas. Ilmselt ühe seaduse kehtestamisest
tulenevate majanduslike mõjude analüüs ei saa
paikneda valituse määruse seletuskirjas. Valituse
määruse eelnõu seletuskirjast selgub, et
võimalikele uuringutele võib kuluda kuni 2
miljonit eurot ning võimalik saadav tulu on
enampakkumisest või valikpakkumisest saadava
kõik tulud, mis ületavad pakkumise alghinna,
mille moodustavad riigi poolt hoonestusloa
menetlusest tehtud kulud ja enampakkumise või
valikpakkumise läbiviimisega seonduvad kulud ja
hoonestustasudest saadav tulu riigile, milleks on
ca 300 000 eurot 1 ruutkilomeetri kohta aastas.
Ka valitsuse määruse seletuskirjas toodud
arvestades, ei selgu vastused Konkurentsiameti
märkustele. Kuna riik saab taotleda hoonestusluba
25
vaid eesmärgiga koormata avalikku veekogu
meretuulepargiga riikidevahelise koostööprojekti
ellu viimiseks ning vesiviljelusega seotud
ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle
teenindamiseks vajalike rajatistega, siis oma
olemuselt on need niivõrd erinevad valdkonnad, et
selline kulude -tulude esitamine ei saa käia
mõlema valdkonna kohta.
Lisaks, tulude saamisel, on osundatud Eesti Arvestatud
mereala planeeringu mõjude hindamise aruande Seletuskirja on täiendatud.
eelnõule7. Majandusliku mõjude hindamisel on
kasutatud koostatud Merealade majandusliku
mudelit, mille kohta planeeringu mõjude
hindamise aruande allmärkuses number 120 on
mh ära toodud, et mudeli tulemuste tõlgendamisel
on oluline arvestada, et tegemist on pigem
diskussiooniplatvormiga, mitte tegelikkuse
kajastamise vahendiga. Mudeli parameetrite
väärtused on suure määramatusega, kuna Eesti
oludes puuduvad tihti usaldusväärsed
mõõdetudnäitajaid, seega tuleb mudeli tulemuste
näol tegemist indikatiivsete tulemustega.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud
mõjuanalüüsi osas täiendada.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud Arvestatud
mõjuanalüüsi osas täiendada.
1.3 Eelnõus on sätestatud, et hoonestusloa Arvestatud
üleminekul hoonestusluba soovivale isikule eelnõu uues versioonis § 11316
teostatakse eelkontroll. Samas ei viida läbi täiendatud hoonestusluba
kontrolli, kui võõrandatakse äriühing, mille kasuks omavas äriühingus olulise
on hoonestusluba välja antud. Konkurentsiametile osaluse omandamise eelkontrolli
teadaolevalt on Majandus-ja regulatsiooniga.
Kommunikatsiooniministeerium olnud Välisinvesteeringute
ettevalmistamas ka välisinvesteeringute usaldusväärsuse seaduse eelnõu
taustauuringu seaduse eelnõu. on küll koostamisel, kuid selle
Konkurentsiameti hinnangul tuleks eelnõud reguleerimisalasse hakkavad
täiendada ja oleks otstarbekas, et hoonestusloa kuuluma vaid välisinvestoritega
üleminek ja välisinvesteeringute tausta kontroll seotud tehingud. Seetõttu
toimuks sarnastel alustel. esitame eelnõus ettepaneku, et
hoonestusloa üleminek ja
olulised hoonestusloa omajaga
seotud muudatused oleks
reguleeritud EhSis ning nende
eelkontrolli teostavaks organiks
oleks TTJA koostöös teiste
asjaomaste asutustega.
1.4 Hoonestusloa pikendamine ja muutmine. Mittearvestatud
Eelnõu jätab muutmata seni kehtinud Selgitame, et kui hoonestusloa
hoonestuslubade pikendamise regulatsiooni, kehtivusaja pikendamisel
võimaldades hoonestusluba pikendada kuni 50 antakse võimalus esitada samale
26
aasta võrra. Seejuures kohaldatakse hoonestusloa avaliku veekogu alale
pikendamisele hoonestusloa muutmise tingimuste konkureerivaid taotlusi, võib see
kohta sätestatut. endaga kaasa tuua olukorra, kus
Sellest tulenevalt saab pädev asutus keelduda näiteks üks arendaja peab oma
hoonestusloa pikendamisest üksnes juhul, kui avamere tuulepargi kõrvaldama,
esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise et teine arendaja saaks samale
alused. alale püstitada uus avamere
Seega näeb nii kehtiv regulatsioon, kui ka eelnõus tuulepark. See toob kaasa
sätestatu ette, et avalikku veekogu hoonestusloaga põhjendamatult suure aja- ja
koormatud ala kasutatakse üsna pika ajavältel ressursikulu ning arendaja
(kuni 100 aastat) samal otstarbel ning ei võimalda soovimatuse tuulepargi
sama ala kasutusele võtta uuel või uuendamiseks ja parendamiseks.
innovaatilisemal viisil. Arvestades, et mereala
Konkurentsiameti hinnangul vajaks eelnõu hoonestamine on
täiendamist selliselt, et hoonestusloa pikendamisel märkimisväärselt suure aja- ja
või muutmisel teavitatakse sellest avalikkust ja ressursikuluga tegevus, siis on
võimaldatakse konkureerivate hoonestusloa ühel ja samal konkureerivate
taotluste esitamine. Üksnes avaliku veekogu taotluste alusel arendaja välja
parema kasutusotstarbe puudumisel pikendatakse vahetamine praktikas äärmiselt
olemasolevat hoonestusluba. ebatõenäoline. Eeltoodu ei
välista, et hoonestusloa andja
siiski ise omal initsiatiivil ning
kaalutlusõiguse alusel algatab
menetluse hoonestusloa saaja
väljavahetamiseks (nt ühe
maksejõuetuse, tegevusest
loobumise korral vms).
1.6. Kehtiva elektrituruseaduse § 92(3) lõike 1 ja Selgitame, et MKM on
eelnõu kohaselt on hoonestustasu suurus avaliku Keskkonnaministeeriumi poolt
veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga alustatud maa hindamise
seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise seaduse, maamaksuseaduse ja
väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse teiste seaduste muutmise seaduse
tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. eelnõuga tutvunud ja teinud
Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise ettepanekud, mis puudutavad
seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hoonestustasusid. Hoonestustasu
hindamise tulemuste alusel. sidumine maa hindamise seaduse
Konkurentsiamet palub kaaluda, kas alusel tagab riigile kuuluva
hoonestustasu sidumine maa hindamise seaduse ressursi kasutamise eest õiglase
alusel leitava toomismaa keskmise väärtusega tasu maksmise. Maa hindamise
tagab riigile kuuluva ressursi kasutamise eest seaduse muutmisega jäävad
õiglase tasu, kuna maa korraline hindamine on hoonestustasud peaaegu samaks.
seni toimunud ebaregulaarselt (viimati viidi läbi Samas tuleb märkida, et
2001. a). hoonestustasud Eestis on juba
täna kordi kõrgemad teiste
riikide hoonestustasudest.
Arvestades Eesti ja teiste EL liikmesriikide Mittearvestatud
eesmärki saavutada aastaks 2050 Selgitame, et juba täna on
kliimaneutraalsus, muutub tuuleenergia väga eeldatavad hoonestustasud
väärtuslikuks ressursiks. Sobilik on tõmmata avamere tuuleparkide rajajatele
paralleeli nafta-ja gaasiressurssidega kordi kõrgemad kui
27
aastakümneid tagasi ning võtta analoogi, et targalt naaberriikides. Täiendava
jagatud ressurssidest teenib riik arvestatavat tulu. ressursitasu kehtestamine
Sobilik näide on nafta-ja gaasiressursside vähendab veelgi Eesti
jagamine Norras, kus nn. „naftafondi“ on tänaseks konkurentsivõimet selles
kogunenudüle triljoni USA dollari9. Naftafondi valdkonnas võrreldes meie
tulemusel on Norra riigi sisemajanduse lähipiirkonna riikidega, mis
koguprodukt (SKP) kõrge, 2020. aastal oli Norra omakorda vähendab investorite
riigi SKP 414, 23 mld USA dollarit10, kui vaadata huvi investeerida
Venetsueela SKP, kellel on samuti suured taastuvenergeetikasse kõrgete
naftavarud, siis me näeme, et Venetsueela SKP oli tasude tõttu. Hoonestustasu kasv
2020. aastal 43,75 mld USA dollarit11, mis on või täiendava tasu kehtestamine
peaaegu 10 korda madalam Norra riigi SKP-st, mõjutab otseselt Riiklikus
üheks põhjuseks, miks Venetsueela SKP on energia- ja kliimakavas
madalam Norra SKP-st, on muuhulgas ka see, et planeeritud eesmärkide täitmist,
riik ei ole suutnud oma milleks on 42%-lise
naftavarudest avatud konkursi teel kasu lõigata. taastuvenergia osakaaluni
Konkurentsiameti hinnangul võib olla ebapiisav, energia summaarsest
pidades silmas riigi tulusid, lähtuda üksnes lõpptarbimisest, kus
eelnõus välja pakutud eesmärgist maksimeerida alameesmärgiks taastuvatest
hoonestusloa andmisel saadav tulu. allikatest toodetavale
Konkurentsiamet leiab, et siinkohal peaks kaaluma elektrienergia osakaalule on
vajadust täiendava regulatsiooniväljatöötamiseks, 40% elektrienergia summaarsest
mis võimaldab saada riigil tulevikus avaliku lõpptarbimisest aastaks 2030.
veekogu ehitistega koormamisest tulu mitte ainult
hoonestusõiguse eest, vaid ka selle pinnal
toodetava tuuleenergia ressursilt. Üheks selliseks
võimaluseks on eraldiseisva ressursitasu
kehtestamine, mida avaliku veekogu ehitisega
koormamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil
enampakkumise võitnud ettevõtjad riigile
regulaarselt tasuvad. Näitena võib veelvälja tuua,
et Eesti riik on kehtestanud keskkonnatasude
seaduses loodusvarade kasutusõigusetasud
põlevkivile ja turbale12, millega teenitakse riigile
tulu loodusvara kasutada andmisest.
Kokkuvõttes on amet seisukohal, et avaliku
veekoguga kaasneva tuuleenergia puhul on
tegemist väärtusliku ressursiga, mille jagamine
peab toimuma avalikult ja läbipaistva
menetluse kaudu. Lisaks on oluline, et riik
teeniks tulevikus ka tuuleenergialt tasu,
mistõttu tuleks kaaluda ka perspektiivis
tuuleenergia ressursile regulaarse tasu
kehtestamist.
28
06.05.2021
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärk on täpsustada avaliku
veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, täiendada kehtivat
regulatsiooni hoonestusloa menetlusse võtmise ja menetlusse võtmisest keeldumise, samuti
hoonestusloa kehtetuks tunnistamise osas. Täiendatakse ja muudetakse õigusselgemaks
konkureerivate taotluste menetlemist. Muudatuste eesmärgiks on täiendada seadust
regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa
ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada need
hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Samuti täpsustatakse ja
täiendatakse kehtivat regulatsiooni ka majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste
piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas.
Tuginedes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta otsusele (VV istungi protokoll nr 59),
millega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks välja töötada
ettepanekud merealadel hoonestusloa algatamise menetlemise korra muutmiseks, tehakse
ettepanek muuta ehitusseadustikku täiendades 12. peatükki „Ehitis avalikus veekogus“ 3. jaoga
„Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ ja tunnistada kehtetuks
veeseaduse 8. peatükki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jagu „Avaliku veekogu
koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217 kuni 229. Põhjenduseks on, et
Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas veeseaduses seni esitatud paragrahvid on oma
olemuselt ehitusseadustiku 12. peatüki, mis reguleerib ehitamist avalikus veekogus ja mille
kohaldamisala on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste
ehitamine, loogiline osa.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post:
[email protected], tel: 6256479) ja
energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks (e-post:
[email protected], tel: 6256347), elamu-ja
ehitusosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (e-post:
[email protected], tel: 6256457),
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik (e-post:
[email protected], tel: 53051071), ehitusosakonna peaspetsialist Liis Piper (e-post:
[email protected], tel: 6672151), ehitusosakonna peaspetsialist Liina Roosimägi (e-post:
[email protected], tel: 6672004), Siseministeeriumi esindaja sisejulgeoleku poliitika
osakonnast (e-post:
[email protected] ), Kaitseministeeriumist esindajad Mati Kuppar,
Kati Lõbu ja Merle Vilu, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna osakonnajuhataja
asetäitja Tiit Oidjärv (
[email protected], tel: 6113151), nõunik Külli Siim
(
[email protected], tel: 6113129), nõunik Triin Lepland (
[email protected], tel: 4520521),
regionaalhalduse osakonna Harju talituse riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy
Klasen (
[email protected], tel: 6113233, ei tööta enam Rahandusministeeriumis) ja
1
riigivara osakonna jurist Helje Päivil (
[email protected], tel: 6113498). Õigusliku analüüsi
tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly
Normak (e-post:
[email protected],tel:7153403).
Keelelise toimetuse teostas energeetikaosakonna õigusnõunik Regina Rass.
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 4.14), mis näeb ette
kiirendada taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises. Eelnõu ei ole seotud ühegi
teise menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse veeseadust (RT I, 10.12.2020, 36), ehitusseadustikku (RT I, 30.12.2020,
6), elektrituruseadust (RT I, 13.06.2020, 28), karistusseadustikku (RT I, 21.05.2021, 9), maa
hindamise seadust (RT I, 29.06.2018, 25) ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seadust (RT I, 30.06.2020, 26).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse muudatuse peamisteks eesmärkideks on:
1) Lihtsustada õigusakte ja teha see sihtrühmale arusaadavamaks. Hoonestusloaga
seonduvad sätted on erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku
veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskesti
arusaadav ja seaduse lugemine on keeruline ning koormav. Eelnõuga tuuakse
hoonestusloa menetlusega seonduvad sätted kokku ehitusseadustikku ja sellega tehakse
õigusnormid adressaatidele arusaadavamaks. Täpsustatakse vette ehitamise
hoonestusloa menetluse regulatsiooni ja sellega seonduvalt muudetakse
ehitusseadustikku, tuues veeseaduse 8. peatüki „Avaliku veekogu ehitisega
koormamine“ 3. jao „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata
ehitisega“ §-d 217 kuni 229 ja 4. jao „Hoonestustasu“ ehitusseadustikku eesmärgiga, et
hoonestusloa menetlemist ja hoonestustasu maksmise korda reguleerivad sätted oleksid
ehitusseadustikus;
2) Tehakse muudatus ehitusseadustikus selliselt, et riik ise saab alustada vette ehitamise
hoonestusloa menetlusega ja panna hoonestusload enam- või valikpakkumisele. Kehtiv
regulatsioon seda ei võimalda ja sellega seonduvalt ei ole võimalik aidata kaasa
vesiviljeluse arendamisele või meretuuleenergia tootmisele. Eelnõus ettenähtud
muudatusega on võimalik riigil panustada nii vesiviljeluse arendamisele kui ka
meretuuleenergia tootmise aktiveerumisele. Sellega tagatakse riigile oluliste ülesannete,
nagu näiteks taastuvenergia tootmine, täitmine.
Seaduse muudatuste alaeesmärkideks on:
1) Eelnõuga tehakse muudatused ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa
andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise
keeldumise regulatsioonis sätestamaks sõnaselgelt, et ehitis, ehitamine ja ehitise
kasutamine ei tohi põhjustada ohtu riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile. Kehtiva
regulatsiooni kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema
ohutu. Seega on muudatus igati kooskõlas ehitusõiguse eesmärgiga kaitsta ohutust.
2
Seaduse muudatusega võetakse kasutusele ohte kõrvaldav abinõu, milleks on sõnaselge
kohustus hinnata ehitamisega seonduvat mõju riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile;
2) Eelnõuga täpsustatakse hoonestusloa menetluse regulatsiooni selliselt, et asjaomased
ministeeriumid saaksid hinnata juba enne hoonestusloa menetluse alustamist, kas
hoonestusloa menetluse alustamiseks puuduvad hoonestusloa menetluse alustamise
keeldumise alused. Eelnõuga täiendatakse andmete koosseisu, mida hoonestusloa
menetluse alustamise taotlemises tuleb esitada. Kehtiva hoonestusloa menetluse
regulatsiooni kohaselt ei ole hoonestusloa menetluse alustamisel esitatavate andmete
maht piisav selleks, et hinnata kas taotlejaga või kavandatava ehitisega võib kaasneda
oht riigi varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele,
riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile ja riigi majandusele. Kehtivas seaduses ei ole
keeldumise alused vajalikul määral välja toodud ja sellega seonduvalt on asjaomasel
asutusel otsuse tegemine raskendatud. Antud täiendused on vajalikud tulenevalt
asjaolust, et Eesti on väike avatud majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii
lähiriikide kui ka üldiselt globaalses majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on
oht Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või suurenev seotus
välisriikide või nende kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu,
elektrooniline side, välistööjõud ning teatud kolmandate riikide investeeringud. Eelnõu
muutmisega tagatakse võimalus hinnata enne hoonestusloa menetluse alustamist
eelpool nimetatud ohte;
3) Eelnõuga täiendatakse seadust põhimõttega, et juba hoonestusloa omavatel ettevõtetel
on kohustus teavitada pädevat asutust ettevõtte omanikeringis toimuvatest
muudatustest. Kehtiv seadus seda ei reguleeri ja sellega seonduvalt ei ole võimalik
hinnata omanikega seonduvaid riske. Eelnõu muutmisega tagatakse asjaomaste asutuste
võimalus riskide hindamiseks;
4) Eelnõuga täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse
alustamise tähtaegade osas. Kehtiv seadus seda ei reguleeri ja sellega seonduvalt on
võimalus, et arendajad taotlevad hoonestusload, aga ehitustegevuse alustamisega
viivitavad. See omakorda loob olukorra, kus hoonestusloaga kaetud alad lihtsalt
broneeritakse ja neid alasid ei saa ka keegi teine kasutusele võtta. Eelnõuga tehtud
muudatused annavad võimaluse hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui
hoonestusloaga hõlmatud aladel ehitustegevust teatud tähtajaks ei alustata;
5) Eelnõuga muudetakse seadust konkureerivate hoonestuslubade pakkumise esitamise
tähtaja osas. Hoonestusloa menetlust viiakse läbi ainult avalikku veekogusse kaldaga
püsivalt ühendamata ehitiste ehitamiseks. Kehtiva seaduse järgi saab konkureerivaid
hoonestusloa taotlusi esitada 20 päeva jooksul pärast seda kui pädev asutus on
Ametlikes Teadaannetes esitanud teate hoonestusloa menetluse alustamise kohta. 20
päeva on ettevõtjate poolt hinnatud liiga lühikeseks tähtajaks ja eelnõuga on pikendatud
see 60 päevale. Sellega tagatakse võrdne konkurents hoonestusloa menetluse
alustamiseks konkreetsele avalikule veekogule;
6) Eelnõuga täiendatakse seadust osas, mis puudutab konkureerivate hoonestusloa
taotluste hindamist ja võrdsete taotluste puhul konkursi korraldamist. Kehtiv
regulatsioon on liiga üldsõnaline ja täpsustused tagavad täpsema ja läbipaistvama korra
nii hoonestuslubade taotluste hindamisel kui ka hoonestusloa menetluse alustamise
konkursi läbiviimisel;
7) Eelnõuga on täiendatud seadust selliselt, et riigil on teatud juhtudel õigus ja võimalus
avalikku veekogusse püstitatud ehitised sundvõõrandada. Kehtiv seadus seda ei
võimalda ja sellega võib tekkida olukord, kus hoonestusluba, mis antakse avaliku
veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitistega, on tühistatud, aga
ehitised avalikku veekogusse jäävad. Eelnõus toodud muudatused annavad võimaluse
3
kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud hoonestuslubade puhul, kui ehitise
omanik avalikku veekogusse püstitad ehitisi ei eemalda, need riigil sundvõõrandada.
Väljatöötamiskavatsust antud eelnõu koostamiseks ei tehtud, sest hoonestusloa menetluse
regulatsiooni täpsustamise ülesanne on tulnud Vabariigi Valitsuselt kiireloomulisena (Vabariigi
Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõige 2
punkt 1). Eelnõu jõustumine on seotud merealaplaneeringu kehtestamisega. Vabariigi Valitsuse
tegevuskava p. 4.19 kohaselt peab merealaplaneering olema kehtestatud 2021. aasta novembris
Eelnõu koostaja teostab vajadusel järelhindamise, et kontrollida eesmärgi saavutamist
hoonestusloa menetlustes pärast merealaplaneeringu kehtestamist ja hoonestuslubade
menetlusse võtmist. Seaduse muudatuse kvaliteeti saab lõplikult hinnata alles pärast mingi osa
hoonestusloa menetlustega seonduvate tegevuste lõpetamist.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 käsitleb ehitusseadustiku (edaspidi ka EHS) muudatusi.
Paragrahv 8
Paragrahvi 8 teist lauset täiendatakse ja lisatakse ohutuse põhimõttesse riigi julgeolek ning
riigikaitseobjektid. Hetkel kehtiv ehitusseadustik sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise
kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu, st see ei põhjusta ohtu
inimesele, varale või keskkonnale. Muuhulgas hõlmab ohutus loodus- ja kultuuriväärtuste
kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Muudatuse järgi ei tohi ehitis, ehitamine
ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus põhjustada ohtu ka riigi
julgeolekule ning riigikaitseobjektile. Sätte muutmise eesmärk on, et püstitatavate ehitistega ei
tekitataks pöördumatuid kahjustusi või häiringuid riigikaitselistele ehitistele ja teistele ehitistele
ning süsteemidele, mis tagavad riigi julgeolekut. Antud muudatuse eesmärk ei ole tekitada alust
nimetatud süsteemide mõjutamise kriminaliseerimiseks, vaid ennetada olukorda, kus oleks
võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks.
Paragrahv 44
Paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 101, mis sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa
andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja
seda ohtu ei ole võimalik vältida ega välistada. Hetkel on ehitusloa andmisest keeldumise
alustena loetletud, et ehitusluba ei saa anda juhul, kui ehitis ei vasta planeeringule,
projekteerimistingimustele, seda ei ole projekteerinud sellist pädevust omav isik või ka selle
poolt põhjustatavad keskkonnamõjud on sellised, mida ei ole võimalik leevendada. Sarnast
alust kasutatakse edaspidi ka riigikaitseliste ehitiste töövõime ja riigi julgeoleku negatiivsete
mõjutuste, millest tulenevalt tekib julgeoleku oht, puhul.
Täiendava punkti lisamise eesmärk on sätestada võimalus keelduda ehitusloa andmisest
sarnaselt keskkonnamõjude esinemisele, kui loamenetluses on ette näha negatiivset mõju
riigikaitselistele ehitistele ja riigi julgeolekule, millega kaasneb julgeoleku oht, mida ei ole
võimalik vältida ega välistada. Sarnane olukord on keskkonnamõjude puhul, kus hetkel
kehtivas regulatsioonis on ehitusloa menetluses ette nähtud võimalus, kus eelnevate
mõjuhindamiste puhul (nt keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH)) on vaja
teatud juhtudel läbi viia täiendav keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) ning kui
menetluse käigus selgub, et mõjusid ei ole võimalik leevendada, siis ei ole võimalik ka
ehitusluba väljastada (olenemata nt planeeringu kehtivusest ning nõuetele vastavaks tunnistatud
4
KSH-st). Erinevus seisneb selles, et julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude
leevendamisest, vaid peab olema võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu
kõrvaldavad. Kui see ei ole võimalik, keeldutakse ehitusloa andmisest.
Paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 102, mis sätestab, et ehitusloast andmise keeldumise
aluseks on see, kui samale asukohale on juba antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade
koos realiseerimine ei ole võimalik. Antud sättes peetakse silmas ehitamist ehitusseadustiku §
4 mõistes ja selle all mõeldakse lisaks ehitise püstitamisele, rajamisele, paigaldamisele ja
lammutamisele ka ehitise laiendamist ja ümberehitamist. Ehitise laiendamine on ehitamine,
mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või
allaehitamisega. Ümberehituseks nimetatakse ehitamist, mille käigus olemasoleva ehitise
omadused muutuvad oluliselt. Kui samale asukohale esitatakse ehitusloa taotlus, siis enne uue
loa andmist tuleb eelmine luba kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus menetlusse on antud
samaaegselt kaks ehitusluba sama ehitise suhtes, tuleb menetlejal otsustada, missugune
ehitusloa taotlus võetakse menetlusse ja mille osas tehakse ehitusloa väljastamisest keeldumise
otsus.
Paragrahv 46
Paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 ning sellega seoses muudetakse ka sama lõike
punkti 2 ning paragrahvi 55 punkti 9, lisades punkti lõppu sõna „või“.
Täienduse kohaselt võib ehitusloa tunnistada kehtetuks, kui ehitusloa andmisel ei ole järgitud
õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või
riigikaitseobjektile ja seda ohtu ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad
tingimused peavad esinema korraga. Õigusaktidest tulenevate nõuete järgmine ei puuduta ainult
ehitusseadustikus sätestatud ehitise ja ehitamise nõudeid, see puudutab ka ehitusseadustiku
eriosast ning eriseadustest tulenevat kooskõlastamise kohustust. EHS § 42 lõike 7 punkti 1
alusel esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. EHS § 120 lõike 3 alusel
võib Kaitseministeerium esitada projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus
kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa eelnõu täiendavaks
kooskõlastamiseks. Praktikas on juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksus ei esita ehitusloa
eelnõu ja sellele eelnenult ehitusprojekti või projekteerimistingimusi kooskõlastamiseks
vajalikule asutusele ka siis, kui see on seaduses kohustusena kirjas. Samas, kuna EHS § 46 lg
2 annab pädevale asutusele õiguse, mitte ei kohusta pädevat asutust ehitusluba kehtetuks
tunnistama, siis juhul kui Siseministeerium ja Kaitseministeerium saavad hilinenult, näiteks
järelevalve raames, ehitusprojekti, projekteerimistingimused või ehitusloa eelnõu üle
vaatamiseks ja dokumentide hindamise käigus ei selgu ohtu riigikaitseobjektile või riigi
julgeolekule, siis ei teki ka vajadust ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.
Ehitusloa saab kehtetuks tunnistada hetkel kehtiva regulatsiooni alusel ainult selle andja. Selle
sätte muutmine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas. Selleks, et pädev asutus saaks kohaldada
EhS § 46 lõike 2 punkti 3, on vajalik, et pädevale asutusele on jõudnud informatsioon
julgeolekuohu kohta (nt Kaitseministeerium või Siseministeerium on esitanud pädevale
asutusele taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks seoses sellega, et ehitusloa alusel ehitatav
ehitis on ohuks riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile). Selline olukord saab tekkida siis, kui
pädev asutus on ehitusloa andmisel rikkunud kooskõlastamiskohustust, mistõttu enne ehitusloa
andmist ei ole ehitise mõju riigikaitse objektile ja riigi julgeolekule hinnatud. Samuti on
võimalik, et informatsioon julgeoleku ohu kohta jõuab pädeva asutuseni haldusjärelevalve
raames. Praktikas on ka juhtunud, et pärast eelprojekti kooskõlastamist muudetakse
5
ehitusprojekti ja ehitusluba väljastatakse muudetud ehitusprojektile, mis aga ei vasta enam
eelprojektile antud kooskõlastusele. Ehitama hakatakse muudetud projekti järgi. Kui
Kaitseministeerium või Siseministeerium sellisel juhul tuvastab, et ehitusloa alusel ehitatav
ehitis on ohuks riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ohtu ei ole võimalik vältida ega
välistada, siis taotleb vastavalt Kaitseministeerium või Siseministeerium ehitusloa kehtetuks
tunnistamist. Vastavalt Kaitseministeeriumil või Siseministeeriumil on tõendamiskoormus
selles osas, et ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole
võimalik vältida ega välistada. Kaitseministeerium hindab kavandatava ehitise mõju
riigikaitselise ehitise töövõimele ja seeläbi riigi julgeolekule. Sellises olukorras, julgeoleku ohu
ilmnemise korral saab pädev asutus ehitusloa kehtetuks tunnistada. Praktikas on näiteks
tekkinud olukord, kus Aidu tuulepargi ehitusload on väljastatud ilma kohustusliku
Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta, tuulikud põhjustavad ohtu riigikaitseliste süsteemide
toimimisele takistades radarite tööd, kuid kohalik omavalitsus ei ole nende ehituslube kehtetuks
tunnistanud. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel seoses sellega, et ehitis on ohuks riigi
julgeolekule, tuleb arvestada HMS haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni ning
otsustada tuleb muuhulgas ka võimalik kahju hüvitamisega seotud asjaolud lähtudes sellest, et
tegemist oli õigusvastase haldusaktiga. Kahju hüvitamise alused sätestab riigivastutuse seadus.
Paragrahv 55
Paragrahvi täiendatakse punktiga 91 sõnastuses, et kasutusloa keeldumise aluseks tuleb lugeda
ka asjaolu, kui ehitis ei vasta ehitusseadustiku § 120 lõike 3 alusel antud Kaitseministeeriumi
kooskõlastusele ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik
vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga.
Ehitusseadustikus on kasutusloa andmisest keeldumise alused sätestatud selliselt, et
kasutusluba ei saa anda juhul, kui ehitis on ohtlik, ei vasta loale või ehitise poolt põhjustatavad
keskkonnamõjud on sellised, mida ei ole võimalik leevendada.
Punkti 91 lisamise eesmärk on sätestada võimalus kasutusloa andmisest keeldumiseks, kui
selgub, et ehitis ei vasta Kaitseministeeriumi antud kooskõlastusele ja ehitise kasutamine on
ohuks riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada.
EHS § 120 lõike 3 alusel võib Kaitseministeerium esitada projekteerimistingimuste
kooskõlastamise käigus kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava
ehitusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Eelnõuga lisatakse § 120 lõikesse 3
Kaitseministeeriumile võimalus projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada ka
nõue kasutusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Selline olukord võib tekkida siis kui
Kaitseministeeriumil on julgeolekuvajadustest lähtuvalt vajadus anda tingimuslik kooskõlastus
ning Kaitseministeeriumil on vaja olla veendunud, et antud tingimustest on kinni peetud ka
ehitustegevuse käigus. See tähendab, et eelnõu kohaselt tuleb kasutusloa andmisest keelduda,
kui valminud ehitis, millele kasutusluba taotletakse, ei vasta projekteerimistingimuste või
ehitusloa eelnõu menetluse käigus Kaitseministeeriumiga kooskõlastatud
projekteerimistingimustele ja ehitusloale või kui ehitusprojekti on muudetud pärast
Kaitseministeeriumiga kooskõlastamist ja Kaitseministeeriumiga ei ole näiteks muudetud
ehitusprojektile vastavat ehitusluba kooskõlastatud ja ehitis on ohuks riigi julgeolekule ning
seda ohtu ei ole võimalik vältida ega välistada. Kui ehitis ei vasta nõuetele ja/või on mindud
mööda kooskõlastuskohustusest või on ehitusprojekti pärast kooskõlastamist muudetud ja
ehitusluba on välja antud ning ehitis on ehitatud muudetud ehitusprojekti järgi, mis ei vasta
eelprojektile antud kooskõlastusele ning ehitis on eespool märgitud julgeoleku ohuks, siis ei ole
lubatav sellise ehitise tagantjärele seadustamine vaid tuleb põhjendatud kaalutlustel kasutusluba
andmata jätta. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kaaluda, kes mille eest vastutab ja millist
6
kahju, kas üldse ja kes hüvitama peaks. Aluseks tuleb võtta riigivastutuse seadus. Kehtiva
regulatsiooni kohaselt on võimalik väljastada ehitusluba eelprojektile, mis tähendab, et ehituse
käigus võidakse teha projektis olulisi muudatusi, mis võivad omakorda mõjutada näiteks
riigikaitseliste süsteemide tööd. Samuti on praktikas aset leidnud olukord, kus tuulikute puhul
kohalik omavalitsus väljastas kasutusloa tuulikutele, mis olid ehitatud ehituslubades lubatust
kõrgemad. Olukorras, kus Kaitseministeerium lubade väljastamist ei kooskõlastanud
riigikaitsesüsteemide häiringu tõttu, põhjendas kohalik omavalitsus lubade väljastamist
kasutusloa menetluses Kaitseministeeriumi kooskõlastuskohustuse puudumisega.
Siiski tuleb lähtuda teadmisest, et ehitise lammutamise kohustus on viimane võimalik ja ehitise
omaniku seisukohast kõige äärmuslikum meede julgeoleku ohu kõrvaldamiseks. See on küll
koormav meede, kuid ei saa olla võimatu. Riigi julgeolek on põhiseaduslikku järku
õigusväärtus, mida eeldavad ja tagavad põhiseaduse preambuli esimene, teine ja neljas
osalause, § 1 lõige 2 ning §-d 54, 55 ja 124–131. Riigi julgeoleku tagamise eesmärk on tagada
Eesti Vabariigi kui iseseisva ja sõltumatu demokraatliku vabariigi püsimajäämine ning kui
selleks on vajalik erahuvide riive ning ehitise lammutamine, tuleb seda teha. Seega riigi
julgeolek on kaalukas avalik huvi, mis tuleb seada erahuvist ettepoole.
12. peatüki 1. jagu
Paragrahvist 104 moodustatakse seaduse 12. peatüki 1. jagu pealkirjaga „Kohaldamisala“. 12.
peatüki jaotamine eraldi neljaks jaoks loob arusaadava jaotuse avalikus veekogus ehitamise
regulatsiooni osas.
Paragrahv 104
Paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et antud peatüki sätteid kohaldatakse lisaks
avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamisele ka kaldaga
püsivalt ühendamata ehitiste hoonestusloa menetlusele. Antud täiendus tuleneb sellest, et
veeseadusest tuuakse kaldaga püsivalt ühendamata hoonestusloa menetlus ehitusseadustikku.
12. peatüki 2. jagu
Paragrahvidest 105–113 moodustatakse ehitusseadustiku 12. peatüki 2. jagu pealkirjaga
„Avalikus veekogus ehitise ehitamine“.
Paragrahv 105
Paragrahv 105 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6, millega sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse
üksus annab vajaduse korral projekteerimistingimused sellistele kaldaga funktsionaalselt
seotud ehitistele nagu ujuvhotell, ujuvsaun, ujuvrestoran, mis ei ole oma olemuselt veesõiduk.
Paragrahv 106
Paragrahvi 106 lõikest 3 kustutatakse lauseosa: „kaldaga funktsionaalselt seotud või“
põhjendusel, et muudetakse § 108 lõike 2 sõnastust. Hoonestusluba ei ole vaja taotleda
kõikidele kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele. Antud muudatusega muudetakse ehitusloa
taotlemisega seotud menetlusprotsess kergemaks, kui soovitakse ehitada supelranda
teenindavat kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatist, samuti ehitisele, mis on
kaldaga funktsionaalselt ühendatud ja ei ole veesõiduk nagu näiteks ujuv hotell või muu kaldalt
7
tulijaid teenindav ehitis. Nende ehitiste puhul võib taotleda ehitusluba ilma hoonestusloata.
Ehitusluba eelpool märgitud ehitiste puhul annab välja kohaliku omavalitsuse üksus.
Paragrahv 108
Paragrahvi 108 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse selliselt, et hoonestusluba tuleb taotleda
kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seaduse § 105 lõige 3 punktides 1–4 märgitud
ehitistele. Seega tuleb enne ehitusloa taotlust taotleda pädevalt asutuselt, milleks on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Hoonestusloa taotlemisel tuleb lähtuda käesoleva
seaduse §-s 1133 sätestatud korrast. Paragrahvi 108 lõikes 3 asendatakse viide veeseaduse § 218
lõikele 2 viitega ehitusseadustiku § 1133 lõikele 2 põhjusel, et veeseaduse § 218 tuuakse üle
ehitusseadustikku ja veeseaduse § 218 tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahv 109
Paragrahvi 109 lõikes 2 asendatakse viide veeseaduse §-le 223 viitega ehitusseadustiku §-le
11311 põhjusel, et veeseaduse § 223 tuuakse üle ehitusseadustikku ja veeseaduse § 223
tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Sellega seonduvalt kehtib eelnõu kohaselt vette
ehitamisel üldnorm ehitusseadustiku § 45 lõikest 1. Seega sätestatakse eelnõus, et ka vette
ehitamisel oleks ehitusloa kehtivusajaks viis aastat. See hoiab ära põhjendamatult pikale
venivat ehitusprotsessi, mille käigus hoitakse meretuuleparkide aladeks mõeldud ala kinni, ehk
ala broneeritakse ja sellega seonduvalt ei ole võimalik ka teistel arendajatel antud veealale
meretuuleparke planeerida.
12. peatüki 3. jagu
Eelnõuga lisatakse 12. peatükile 3. jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt
ühendamata ehitisega“ ning sisustatakse see veeseadusest üle toodud sätetega ning eelnõus
ettenähtud muudatusettepanekutega. 3. jagu koosneb §-dest 1131–11319. Sellega seonduvalt
tunnistatakse kehtetuks veeseaduse 8. peatüki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jagu
„Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217–229.
Põhjenduseks on, et veeseaduses olevad paragrahvid kuuluvad oma olemuselt ehitusseadustiku
12. peatükki, mis reguleerib ehitamist avalikus veekogus ja mille kohaldamisala on avalikus
veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitused.
Paragrahv 1131
Paragrahvi 1131 lõige 1 on üle toodud veeseaduse § 217 lõikest 1. Kehtivas veeseaduses on
sätestatud, et hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle
põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Eelnõuga muudetakse antud sõnastust ja põhjaga püsivalt
ühendatud ehitise mõiste on asendatud püsiva asukoha mõistega. Oluline hoonestusloa
menetluses ei ole see, kas ehitis on põhjaga püsivalt ühendatud, vaid see, et antud ehitis on
püsiva asukohaga määratletud. Seega on eelnõus § 1131 lg 1 esimene lause sõnastatud
järgmiselt: „Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa sellel
püsiva asukohaga ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga.“.
Paragrahvi 1131 lõike 1 teise lause alguses on võrreldes kehtiva sõnastusega sõna „riigiasutus“
asendatud sõnaga „riik taotleb hoonestusluba vaid § 1132 toodud eesmärgil avaliku veekogu
koormamiseks, sellised riigi hoonestusload pannakase enam- või valikpakkumisele (vt eelnõu
8
§ 1132 lg 2) ja antud alale ehitustegevust alustab pakkumisel hoonestusloa omandanud isik.
Juhul kui riik kasutab merre ehitamisel ehitatavat objekti ise, siis hoonestusluba taotlema ei pea.
Sellisteks ehitisteks võivad olla näiteks riigikaitselised vm ehitised. Muudatusega on võimalik
riigil panustada vesiviljeluse arendamisele ja meretuuleenergia tootmise aktiveerumisele.
Sellega tagatakse riigile oluliste ülesannete, nagu näiteks taastuvenergia tootmine, täitmine.
Eelnõus on kehtiva veeseaduse § 217 lõige 2 õigusselguse huvides jaotatud §-s 1131 lõigeteks
2 ja 3. Lõiget 3 on täiendatud regulatsiooniga, et avaliku veekogu põhjaga ühendatud tehissaar,
mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. Ka
saare puhul ei ole oluline see, kuidas saar on merepõhjaga ühendatud, vaid see, kas saar asub
püsivalt ühes ja samas asukohas veekogus. Tehissaare eraldi sätestamine on oluline, sest teatud
objektidega avameres kaasnevad saarte ehitamised ja see toob kaasa maismaapinna
suurenemise. Tehissaared tuleb katastrisse arvele võtta.
Lõige 4 on muutmata kujul üle toodud veeseaduse § 217 lõikest 3. Seaduses on sätestatud, et
hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ette nähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks
osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Antud sätte
ületoomine veeseadusest on oluline, sest see annab arendajale sisendi, et pärast hoonestusluba
tuleb taotleda veel täiendavaid lubasid nagu näiteks vee erikasutusluba vms. Praktikas on olnud
juhtumeid, kus arendaja on arvamusel, et pärast hoonestusloa saamist ei ole vaja enam muid
ehitusloa menetlemisega seotud lubasid taotleda.
Lõige 5, mis sätestab veekogu koormatava ala suuruse, on üle toodud veeseaduse § 222 lõikest
3, sest see on oma olemuselt hoonestusloa üldsätete alla kuuluv. Lõige on üle toodud muutmata
kujul.
Lõikes 6 on kehtiva veeseaduse § 217 lõiget 4 täiendatud selliselt, et hoonestusloa menetlust
avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ei kohaldata lisaks
avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile ka
kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisetele nagu näiteks ujuvrestoran, ujuvhotelli, vms.
Ehitusseadustiku §-de 105-107 kohaselt annab kohaliku omavalitsuse üksus kaldaga
funktsionaalselt seotud ehitistele nii projekteerimistingimused, ehitusteatise kui ehitusloa.
Hoonestusluba ei ole sellistele ehitistele vaja ning on taotleja jaoks ebamõistlikult koormav,
sest ehitusloa menetluses tuleb menetlusse kaasata kõik samad asjaomased asutused, kes
annavad seisukohta ka hoonestusloa menetluses. Käesoleval hetkel on tekkinud mitmetel
kordadel küsimus, kas sellistele ehitistele on vaja hoonestusluba või mitte.
Paragrahv 1132
Paragrahviga 1132 tuuakse seadusesse uus lähenemine hoonestusloa menetluses ja sätestatakse
riigi poolt alustatud hoonestusloa menetlus. Paragrahv 1132 lõige 1 sätestab, et riik võib taotleda
hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku veekogu riikidevahelise koostööprojekti raames
meretuulepargiga või vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega. Riigi poolt
hoonestusloa menetluse alustamist ei ole kehtiva veeseadusega reguleeritud. Samas peab riigil
olema võimalus riikidevahelise koostööprojekti raames alustada hoonestusloa menetlust. Antud
säte lisamine annab võimaluse riigil endal teha hoonestuslubadega seonduvad tegevused nagu
uuringud ja keskkonnamõjude hindamine ning panna hoonestusload enampakkumisele või
valikpakkumisele. Nii taastuvenergia tootmine kui vesiviljeluse tegevused aitavad riigil
saavutada Euroopa Liidu poolt seatud eesmärke.
9
Lõikes 1 sätestatud hoonestusloa menetlust ei kohaldata näiteks riigikaitseobjektidele ja
sellistele ehitistele, mida riik ise ehitab ja mis jäävad riigi käsutusse ning nende puhul kohandub
§ 1131 lõikes 1 sätestatu, et riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba
omama. Lõikes 1 reguleeritakse hoonestusloa menetlust vaid seal nimetatud ehitistele, mille
haldajaks riik ise ei jää. Riik ei hakka ise arendama vesiviljelust ega ehitama meretuuleparke,
vaid teeb vaid hoonestusloa menetlusega seonduvad tegevused.
Vastavalt 18.09.2020. a Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise
memorandumile1 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegemas Eesti-Läti ühise
meretuulepargi eelarenduse ettevalmistavaid tegevusi. Paragrahv 1132 annab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile võimaluse taotleda konkreetsele merealale hoonestusloa
menetluse alustamist ja hoonestusloa andmisel panna see enampakkumisele või
valikpakkumisele koos kohustusega rajada sinna tuulepark. Samuti saab lisada pakkumise
tingimustesse konkreetsed tähtajad ehitise püstitamiseks ja elektri tootmise alustamiseks või
siis sealt toodetud taastuvenergia jagamiseks eri riikide vahel kas siis statistiliselt või ka
füüsiliselt.
Samuti on muudatuse järgselt Maaeluministeeriumil võimalus taotleda hoonestuslubasid
merealale vesiviljeluse arendamiseks ja panna need enam- või valikpakkumisele määrates
vajadusel tingimused selle kohta, missugust vesiviljeluse liiki antud hoonestusloaga kaetud
alale soovitakse. Veeseaduse §-st 5 tulenevalt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja
piiriveekogude Eestis paiknevad osad ja riigil kui avamere omanikul on õigus oma vara
valitseda, siis lähtudes riigile pandud eesmärkidest nagu näiteks taastuvenergia tootmine, annab
see võimaluse eelpool mainitud eesmärke täita.
Lõige 2 sätestab, et riik võõrandab lõike 1 alusel saadud hoonestusload enampakkumisel või
valikpakkumisel hiljemalt 18 kuu jooksul. Nimetatud tähtaja sätestamisel on arvestatud
võimalust, et hoonestuslubade pakkumise teevad Eesti ja Läti ühiselt või ka eraldi. Sellega
tagatakse, et iga meretuulepargi arendusest huvitatud isik saab võrdsel tasandil pakkumisel
osaleda. Riigi poolt ettevalmistavate tegevuste tegemine annab hoonestuslubade
enampakkumisel või valikpakkumisel osalejatele garantii, et pakkumisele pandud
hoonestuslubadele on võimalik taotleda koheselt ehitusluba. Kehtiva veeseaduse ja antud
eelnõu (§-d 1139 ja 11310) järgi on võimalik panna konkursile ka hoonestusloa menetluse
alustamine, kuid see ei anna konkursil osalejale garantiid, et hoonestusloa menetluse alustamine
lõpeb hoonestusloa andmisega (vt § 11310 lg 14). Näiteks võib erinevate uuringute ja mõjude
hindamise tulemusena selguda, et konkursi korras algatatud hoonestusloa menetluse tulemusel
pole siiski võimalik hoonestusluba anda, sest antud aladele ei ole võimalik tuuleparke püstitada
või siis vesiviljelust arendada.
Lõige 3 sätestab, et pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust ei saa esitada hoonestusloa taotlust
sama veekogu piiritletud ala ehitisega koormamiseks kuni riigi esitatud taotluse alusel
hoonestusloa menetluse algatamise või algatamisest keeldumise otsustamiseni. Pädev asutus
tagastab sellise taotluse läbi vaatamata. Sellega võimaldatakse riigil ette valmistada avaliku
veekogu piiritletud alad konkreetseks majandustegevuse arendamiseks, milleks võib olla
vesiviljeluse arendamine, meretuuleparkide ehitus vms. Riigi poolt viiakse läbi hoonestusloa
menetlusega seonduvad uuringud ja mõjude hindamised. Pärast riigi poolt ettevalmistavate
tegevuste teostamist paneb riik antud merealadele saadud hoonestusload avalikule enam- või
valikpakkumisele. See tagab riigile kindlustunde, et pakkumise võitnud hoonestusloa omajal
on kindel plaan antud arendusega kiiresti edasi liikuda. Arendajal, kes osaleb pakkumisel, tekib
kindlustunne, et antud alade hoonestusluba annab võimaluse koheselt ehitusluba taotlema
1
https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-ja-lati-solmisid-uhise-meretuulepargi-eelarendamise-leppe
10
hakata. Antud sätte lisamine tagab riigile taastuvenergia tootmise eesmärkide õigeaegse
täitmise, vesiviljeluse arendamise jne.
Lõikega 3 on seotud ka lõige 4, mis sätestab, et riigi poolt alustatud hoonestusloa taotluse
menetlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-i 1136 (konkureerivate taotluste saamiseks
teate avaldamine). Võimalus konkureerida konkreetsel ala ehitisega koormamiseks on tagatud
läbi riigile antud hoonestusloa võõrandamise avalikul enam- või valikpakkumisel.
Lõige 5 annab volitusnormi Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse
riigi alustatud hoonestusloa menetlemise kord ja valik- või enampakkumise nõuded. Riigi poolt
hoonestusloa menetluse alustamine on olulise tähtsusega küsimus ja puudutab rohkem kui ühte
ministeeriumit, mistõttu eelnõu koostajad on arvamusel, et antud määrus tuleks kehtestada
Vabariigi Valitsuse tasandil.
Paragrahv 1133
Paragrahv 1133 lõige 1 sätestab, et hoonestusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele, milleks
on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Enne 2015. aasta 1. juulit kehtinud veeseaduse
alusel esitatud hoonestusloa menetluse taotluste puhul on hoonestusloa andjaks Vabariigi
Valitsus. Alates 2015. aasta 1. juulist on hoonestusloa menetlejaks ja hoonestusloa väljastajaks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seda põhjusel, et Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet on ka riigi eriplaneeringu alusel ehitatavate ehitiste ehitus- ja kasutusloa
menetleja. Seega on tal võimalik ehitus- ja hoonestusluba koos menetleda ning anda need
üheaegselt välja. Ühildatud menetluse puhul ei kaasne sellega huvitatud isikule ülemäärast
halduskoormust. Antud sätet täiendatakse ja tuuakse menetleja nimi välja, et tekiks õigusselgus,
sest ehitusseadustik sätestab erinevates menetlusprotsessides erinevad menetlejad.
Paragrahvi 1133 lõiget 2 (kehtiva veeseaduse § 218 lõige 2), kus on välja toodud, mis andmeid
peab hoonestusloa taotlus sisaldama, on täiendatud uue punktiga 5, mis on üle toodud
elektrituruseadusest ja oma sisult on muudetud sõnastust selliselt, et kaob nõue kooskõlastada
põhivõrguettevõtjaga põhivõrgu liitumise tehnilised tingimused. Muudatus on sisse viidud
tuginedes asjaolule, et põhivõrguettevõtja Elering ei saa olla kooskõlastajaks, vaid arvamuse
andjaks.
Lisaks sätestab lõige 2 andmete esitamise kohustust ehitise kasutamise otstarbe ja gabariitide
osas. Taotleja peab taotluses märkima, mis on ehitiste arv koormataval alal ning kui suur on
planeeritav ehitistealune pindala, välja tooma avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja
koormatava ala suuruse ruutmeetrites. Lõike punkt 6 sätestab, et hoonestusloa taotleja peab oma
taotluses välja tooma tema teadmise kohaselt esialgsete uuringute ja mõjude hindamise
nimekirja. Samas võib see hoonestusloa menetluse alustamise otsuse tegemisel muutuda või
täieneda.
Paragrahvi 1133 lõiget 2 on võrreldes kehtiva veeseaduse § 218 lõikega 2 täiendatud ka
punktidega 8 ja 9 selleks, et riigil oleks võimalik hinnata hoonestusloa taotleja sobivust ja
usaldusväärsust. Juriidilisest isikust hoonestusloa taotleja peab esitama enne hoonestusloa
menetluse algatamist teabe äriühingute omanike või mittetulundusühingute liikmete ja tegelike
kasusaajate kohta. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu
või toimingu või omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle
huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Kehtiva õiguse kohaselt on hoonestusloa
taotlejatel kohustus esitada äriregistris eelpool nimetatud andmed, kuid tegelik elu näitab, et
need andmed ei pruugi olla täielikud ja asjakohased. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil
nn once-only põhimõtte tagamiseks on oluline, et ettevõtjatelt ei nõutaks andmeid, mida nad
juba on kohustatud mõne muu õigusakti alusel riigile esitama. Seetõttu hoonestusloa taotleja
11
peab kinnitama, et äriregistrile esitatud andmed omanike ja tegelike kasusaajate kohta on
täielikud ja tõesed.
Punkt 9 kohaselt esitab hoonestusloa taotleja teabe finantsallikate osas, millega plaanitakse
rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem kasutamine. Hoonestusloa
taotleja märgib kas plaanitav rahastamine saab olema hoonestusloa taotleja omavahenditest,
laenu toel või investori kaasamisel. Investori kaasamisel esitab andmed ka investori kohta. Kui
andmed finantseerimisallikate osas hoonestusloa taotlemise menetluse ajal muutuvad või
täienevad, esitab hoonestusloa taotleja need uuesti pädevale asutusele. Teabe küsimise
eesmärgiks menetluse alguses on, et ettevõttel ei tekiks põhjendamatut ootust hoonestusloa
saamiseks, kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi. Samuti aitab
see ära hoida hoonestusloa taotleja poolt ebavajalike kulude tegemise, kui riigil on ettevõtte
omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt
teostab riik sobivuse ja usaldusväärsuse kontrolli kõikidele hoonestusloa manetluse alustamise
taotluse esitanud isikutele kohe, kui taotleja esitab taotluse hoonestusloa menetluse
algatamiseks ja uuesti siis, kui otsustatakse hoonestusloa andmine.
Paragrahv 1132 lõiget 2 on täiendatud ka punktiga 10, millega sätestatakse, et juhul, kui pädev
asutus leiab, et on vaja esitada täiendavaid andmeid seoses hoonestusloa taotlemisega, siis on
hoonestusloa taotleja kohustatud need andmed esitama. Menetleja poolt nõutavad täiendavad
andmed peavad olema seotud hoonestusloa taotlusega.
Lõiked 3 ja 4 on üle toodud veeseaduse § 218 lõigetest 4 ja 6 muutmata kujul.
Lõige 3 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa
menetluse algatamist pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist
esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ning keskkonnamõju hindamise
aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on
pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Lõige 4 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa
taotluse andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele. Hoonestusloa
menetluste alustamise taotlused avaliku veekogu ehitisega koormamiseks esitatakse pädevale
asutusele. Taotluse põhinõuded on seadusega sätestatud ja hetkel ei ole pädev asutus näinud
vajadust ministri määrusega taotluse vormi ja täpsustavaid nõudeid kehtestada. Samas võib
selleks tekkida vajadus, kui selgub, et pärast merealaplaneeringu kehtestamist esitatakse
rohkem hoonestusloa menetluse alustamise taotlusi.
Paragrahv 1134
Paragrahv 1134 lõige 1 on üle võetud veeseaduse § 219 lõikest 1 muutmata kujul ja selles
sätestatakse, et hoonestusloa menetluse algatamise otsuse teeb pädev asutus, milleks on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Paragrahv 1134 lõige 2, mis sätestab, et pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise
või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist, on üle toodud
veeseaduse § 219 lõike 2 esimesest osast. Eelnõu on täiendatud tähtaegadega, mille jooksul
peab pädeva asutus tegema hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse.
Üldine tähtaeg otsuse tegemiseks on 90 päeva konkreetsetest seaduses toodud toimingust või
tähtajast arvates. Põhjendatud juhul on võimalik tähtaega pikendada. Otsuse tegemise tähtaja
määramisel 90-le päevale on lähtutud asjaolust, et selle ajaga jõuab pädev asutus esitada
taotlusega seonduvad dokumendid asjaomastele asutustele arvamuse andmiseks. Arvamuse
andmise tähtaeg on 30 päeva. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et asjaomane asutus võib taotleda
12
arvamuse andmise tähtaja pikendust. Pärast asjaomaste asutuste arvamuse saamist tuleb
pädeval asutusel kujundada seisukoht, kas alustada hoonestusloa menetlust või sellest keelduda.
Ka pädeval asutusel on vaja aega, et vajadusel küsida täiendavaid sisendeid kas siis asjaomastelt
asutustelt või hoonestusloa menetluse alustamise taotlejalt.
Lõikes 3 sätestatakse hoonestusloa menetluse algatamisel kindlaks määratavad andmed ja
nendeks on: kelle taotlust hakatakse pädeva asutuse poolt menetlema, kas on vaja teha
keskkonnamõjude hindamine või mitte, missuguseid täiendavaid uuringuid tuleb hoonestusloa
menetluse käigus läbi viia. Pädev asutus määrab tingimused hoonestusloa algatamisel lähtuvalt
sellest, missuguse ehitisega soovitakse hoonestusloaga koormatavat ala katta. Vajaduse korral
seatakse tingimused, millega peab hoonestusloa menetluse alustamise taotleja arvestama.
Ehitusseadustiku § 1134 ei kajasta veeseaduse § 219 lõiget 5, mis sätestab pädeva asutuse
tegevuse mitme hoonestusloa taotluse puhul samale avalikule veekogule. Antud lõike asemel
on lisatud ehitusseadustikku § 1139 „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine“.
Paragrahv 1135
Paragrahv 1135 reguleerib asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimist. Asjaomaste asutuste osas
olid enne 2015. a 1. juulit kehtinud veeseaduse redaktsioonis sätestatud konkreetselt
ministeeriumid ja ametid, kellelt tuleb kooskõlastust küsida, aga 2015. aastal muudeti
kooskõlastavate asutuste ring abstraktsemaks. Kohustuslik asutuste ring oli sätestatud seaduses
selleks, et kõik vette ehitamisega seotud asjaomased asutused saaksid oma arvamuse esitada,
asutuste ring oli kehtestatud eelkõige silmas pidades tuuleparkide rajamist. Samas ei pruugi
teiste ehitiste liikide puhul kõikidelt asutustelt arvamuse küsimine olla põhjendatud.
Hoonestusluba menetlev ehk siis pädev asutus peab ise otsustama, millise asjaomase
riigiasutuse arvamust küsida.
VeeS § 219 lõige 2 teine lause on viidud eelnõu § 1135 lõikeks 1, mille kohaselt peab asjaomane
asutus esitama hoonestusloa taotluse osas arvamuse 30 päeva jooksul. Võimalik on vajadusel
ja põhjendatud juhul vastamise tähtaega pikendada. Kui asjaomane asutus oma arvamust ei
esita, võib pädev asutus kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 16 lahendada taotluse ilma
asjaomase asutuse arvamuseta.
Eelnõus §-i 1135 on võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisatud lõiked 2–4.
Lõike 2 kohaselt selgitatakse asjaomaste asutuste arvamuse kaudu välja hoonestusloa taotleja
ja kavandatava ehitisega seotud võimalikud ohud lisaks inimesele, varale ja keskkonnale ka
riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile
ning majandusele. Antud täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on väike avatud
majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses mõttes
toimuvast.
Oht julgeolekule on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb igakordselt eraldi hinnata ja kaaluda.
Määratlemata õigusmõistete sisustamise õigus ja kohustus lasub menetluse eest vastutaval
haldusorganil. Kas ja milliseid täiendavaid tõendeid haldusorgan selleks kogub, on
uurimispõhimõtte (haldusmenetluse seadus § 6) järgi tema otsustada. Vastutus
menetlustulemuse õiguspärasuse eest jääb igal juhul haldusorganile. Määratlemata
õigusmõistete sisustamine on kohtulikult kontrollitav. Oht julgeolekule võib väljenduda väga
erinevates asjaoludes, sest võib tuleneda erinevatest tegevustest. Ohu hindamisel tuleb
arvestada tegevuse olemust, riskide realiseerumise tõenäosust ja tagajärgede mõjuulatust.
Sellest tulenevalt on vajalik vastavat pädevust omavatel isikutel igakordselt võimalikke ohte
hinnata ja olemasolevat teavet kaaluda. Alles siis on võimalik anda hinnang ohu olemasolu või
puudumis osas. Riigikohtu 01.10.2018 lahendis nr 3-17-1026 on Riigikohus toonud välja, et
13
julgeolekuasutuste seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine Kaitsepolitsei
pädevuses.
Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku
majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu võimalikule majanduslikule survele.
Julgeoleku seisukohast on oht Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või
suurenev seotus välisriikide või nende kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor,
transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning teatud kolmandate riikide
investeeringud.
Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamisega seotud
teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine. Hädaolukorra seaduse § 2 lõike 4
kohaselt on elutähtsal teenusel ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine
ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku
ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Riigiside mõistet käsitleb elektroonilise side
seaduse 91. peatükk, kus riigisidena käsitletakse kriitilise tähtsusega sidet, mereraadiosidet ja
operatiiv raadiosidevõrgu ESTER teenust. Riigikaitseobjekti mõiste sisustab riigikaitseseaduse
§ 83 lõige 1, mille kohaselt võib riigikaitseobjektiks olla maa-ala, ehitis või seade, mille
ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või
kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast
toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa
teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist.
Paragrahv 1136
Paragrahv 1136 reguleerib pädevale asutusele kohustuse avaldada enne hoonestusloa menetluse
algatamist teade Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühe üleriigilise levikuga päevalehes ja oma
veebilehel. Teate avaldamise eesmärk on anda võimalus huvitatud isikutel esitada omapoolsed
hoonestusloa taotlused sama piiritletud veekogu osa ehitisega koormamiseks.
Paragrahv 1136 lõiget 1, mis on üle toodud veeseaduse § 219 lõikest 3, on muudetud ja välja on
jäetud teine lause, mis sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamise kohta andmete
avaldamise nõue Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja
pädeva asutuse veebilehel ei kohaldu ehitusseadustiku § 104 lõikes 3 sätestatule. Juba § 1131
lõige 7 sätestab, et käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele, avalikku
veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile ja kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele.
Paragrahv 1137
Paragrahvi 1137 lõikes 1 on sama piiritletud veekogu osa ehitisega koormamiseks hoonestusloa
taotluste esitamise tähtaega võrreldes kehtiva veeseaduse § 219 lõikega 4 senise 20 päeva
asemel pikendatud 60 päevale. 60 päeva jooksul on teistel huvilistel võimalik pärast
hoonestusloa menetlemise algatamise kohta teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes esitada
omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Seniste
menetluste puhul on praktikas selgunud, et 20 päevaga ei pruugita jõuda täismahus
konkureerivat taotlust ette valmistada ning seetõttu esitatakse konkureerimise soovi olemasolul
väga üldiseid ja pinnapealseid taotluseid, mis võivad edasises protsessis mõjutada konkursi
korraldamise asjaolusid.
60-päevane konkureerivate taotluste esitamise tähtaeg annab riigile avaliku veekogu
omanikuna võimaluse leida piirkonnale parim rakendus mereala kasutusel. Lõikesse 2 on
lisatud ka võimalus, et pädeval asutusel on õigus lühendada teate avaldamisel taotluse esitamise
tähtaega, kuid mitte vähem kui 30 päevani, kui on ettenähtav, et taotletud hoonestusloa
andmisel puudub teiste ettevõtjate huvi.
14
Lõige 3 sätestab, et kui avaldatud teates toodud tähtpäevaks ei esitata täiendavat hoonestusloa
taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul
nimetatud tähtpäevast arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
Eelnõu § 1137 lõige 4 on üle toodud veeseaduse § 219 lõike 4 teisest poolest muutmata kujul.
Olukorras, kus samale merealale on esitatud mitu hoonestusloa taotlust, milles märgitud
ehitised, mida soovitakse merealale ehitada, on väga erinevad, siis on oluline küsida täiendavat
arvamust teistelt asjaomastelt asutustelt.
Paragrahv 1138
Selle paragrahvi sätted täpsustavad hoonestusloa algatamisega seonduvaid tegevusi seoses
taotletava ala suuruse ja asukoha muudatusega enne hoonestusloa menetluse alustamise otsuse
tegemist.
Paragrahvi 1138 lõiked 1 ja 2 on üle toodud veeseaduse § 219 lõikest 6 ning neis ei ole sisulisi
muudatusi sisse viidud.
Lõikesse 1 on lisatud, et kui hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala vähendatakse enne
hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, võib ala vähendamise korral pädev asutus
jätta asjaomastelt asutustel arvamuse küsimata. Näiteks esitab taotleja hoonestusloa taotluse
konkreetsele merealale meretuulepargi püstitamiseks. Ajal, mil pädev asutus teeb hoonestusloa
menetluse alustamisega seonduvaid tegevusi, selgub hoonestusloa taotlejale, et ta sooviks
tuulepargiks rajatavat ala taotluses märgitud koordinaatide suhtes muuta. Muudatuse vajadus
võib tekkida elanikkonna vastuseisust, teabest, mida sai hoonestusloa taotleja teada pärast
taotluse esitamist (näiteks veealune laevavrakk, mille tulemusena tuleb meretuulepargi ala
osaliselt muuta) jne. Kui taotleja esitab hoonestusloa asukoha muudatuse taotluse, siis esitab
pädev asutus uuesti arvamuse küsimise asjaomastelt asutustelt. Asukoha muudatus võib muuta
asjaomase asutuse otsust antud hoonestusloa taotluse osas sõltuvalt näiteks meretuulepargi
asukohast tuleneva mereseire või raadioside toimimise ala suhtes.
Paragrahv 1139
Ehitusseadustiku täiendatakse uue §-ga 1139 ja sellega muudetakse täpsemaks ja
õigusselgemaks konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise alused. Konkureerivateks
hoonestuslubade taotlusteks loetakse neid hoonestusloa taotlusi, mis esitatakse pädevale
asutusele samale veekogule üheaegselt või siis 60 päeva jooksul pärast seda, kui pädev asutus
on avaldanud teate Ametlikes Teadaannetes.
Kehtiva veeseaduse regulatsiooni probleemiks on asjaolu, et ei ole selge, millised on ühiskonna
sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused ning kuidas vastavalt nendele hoonestusloa taotlusi
hinnatakse. Sellest tulenevalt on sätestatud konkreetsemad tingimused, mida hoonestusloa
taotluste puhul hinnatakse. Kui nende tingimuste hindamisel erinevust ei teki, siis tuleb
korraldada konkurss. Samuti peaks konkureeriva taotluse menetluses pädeval asutusel (ehk riigi
kui omaniku esindajal) olema parem võimalus kaalutleda, millist ehitist ta konkreetses kohas
näha tahab. Erinevate hoonestusloa taotluste puhul algatatakse hoonestusloa menetlus selle
taotluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid.
Paragrahvi 1139 lõikes 2 sätestatakse hoonestusloa hindamise alused. Hindamisel lähtutakse
sellest, kas hoonestusloa taotlus merealale on kooskõlas kehtivate planeeringuga, sealhulgas
kindlasti ka merealaplaneeringuga pärast selle kehtestamist. Mitme hoonestusloa taotluse puhul
hinnatakse mereala kasutamise otstarvet ja seda, kas planeeritav tegevus on vastavuses riigi
arengudokumentidest lähtuvatest eesmärkidest.
Kui Eesti riigi taastuvenergia eesmärgi täitmiseks on vajalik püstitada meretuuleparke, siis
võrreldes majandustegevusega merealal, mis ei ole riigi arengudokumendides välja toodud ja
15
ei oma nii suurt mõju Eesti riigile, tuleb hindamisel seada eelistatud taotluseks meretuulepargile
hoonestusloa menetluse alustamine. Samuti tuleb hinnata ka teisi majandustegevusharusid ja
nende olulisust riigi majandusele, nagu näiteks vesiviljelus. Kindlasti tuleb lähtuda riigi kui
mereala omaniku eelistustest mereala kasutamisel ja merealale rajatava ehitise ja sellega
seonduva majandustegevuse mõjust keskkonnale. Hinnatakse hoonestusloa alusel püstitava
ehitisega seonduvat majandustegevuse sisu. Pädev asutus hindab majanduslikku kasu riigile,
mis tuleneb pärast hoonestusloa andmist kas ehitise või rajatise püstitamisest kuni konkreetse
majandustegevuseni merealal. Majanduslik kasu riigile tuleneb hoonestusloa tasust, riigile
laekuvatest maksudest jne. Pädev asutus hindab konkureerivate taotluste puhul ka ehitise
püstitamise ja ehitise kasutamise tähtaegu. Hindamisel saab kõrgemad punktid hoonestusloa
taotleja, kes toob oma taotluses välja eeldatavad tähtajad – hoonestusloast saamisest kuni
majandustegevus alustamiseni. Mereala kasutamisel majandustegevuseks hinnatakse ka
hoonestusloa taotleja poolt loodavat sotsiaalset kasu.
Lõige 3 sätestab, et nende hoonestusloa taotluste osas, mis ei saanud hindamisel kõrgemaid
punkte, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse.
Lõige 4 sätestab, et pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva
jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul
on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
Lõige 5 sätestab, et konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja kord kehtestatakse
majandus- ja taristuministri määrusega. Eelnõule on lisatud määruse kavand.
Paragrahv 11310
Veeseaduse § 220 lõiget 2, mis on eelnõus esitatud § 11310 lõikena 1, on täiendatud. Eelnõusse
on lisatud, et kui konkureerivad hoonestusloa taotlused said hindamisel võrdsed või kuni 10
protsendi ulatuses erinevad punktid, siis pädev korraldab nende hoonestusloa taotlejate vahel
hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel. Veeseaduse
kehtiv sõnastus on, et kui mitme hoonestusloa taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust
piisavate kaalutluste puudumise tõttu, korraldab pädev asutus nende taotluste esitajate vahel
hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel.
Eelnõu lõige 2 on üle võetud veeseaduse § 220 lõikest 3, mis sätestab konkursi enampakkumise
alghinna ja tagatisraha suuruse. Muudatusena on sätestatud, et pädev asutus määrab
enampakkumise alghinna, mis arvestatakse sõltuvalt koormatava mereala suurusest,
sihtotstarbest ning ehitise tüübist. Eelnõu lõike 2 punktiga 2 nähakse ette konkursi tagatisraha
suurus, mis meretuuleparkide puhul on 2% ja teiste ehitiste puhul 10% enampakkumise
alghinnast. Meretuuleparkidele määratud madalam protsent on seotud mereala suurusega ja
asjaoluga, et hoonestusloaga koormatava ala hulka kuulub ehitiste vaheline ala, mida
põhimõtteliselt saavad kasutada ka teised – näiteks väikelaevade teed, vesiviljelus, kalapüük
jms.
Lõige 3 sätestab, et pärast enampakkumise võitja selgumist või enampakkumise nurjumist
osalustasu tagastatakse. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha arvatakse maha
enampakkumise tulemuse alusel tasumisele kuuluvast summast.
Uue sättena on paragrahvi lõikes 4 välja toodud, et enampakkumise nurjunuks tunnistamist
põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata. Näiteks võib tekkida olukord, kus konkursil osaleja
on tahtlikult esitanud valeandmeid ja see selgub pärast konkursi läbiviimist. Valeandmete
esitamise tagajärjel tunnistatakse kogu konkurss nurjunuks. Sellisel juhul konkursi nurjunuks
tunnistamise põhjustatud isikule tagatisraha ei tagastata.
16
Lõige 5 sätestab, et pädev asutus ei kvalifitseeri pakkujat, kui ta ei ole tähtajaks tasunud
konkursi tagatisraha või pakkuja ei ole esitanud konkursil osalemiseks vajalikke andmeid või
dokumente ja lõige 6 sätestab, et pädev asutus lükkab pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta
nõuetele.
Eelnõu lõikes 7 on enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseid täpsustatud.
Lõiked 8 ja 10-13 on üle võetud veeseaduse § 220 lõigetest 8 ja 9.
Õigusselguse huvides on kehtiva veeseaduse §-i 220 lõiget 10 lühendatud ja üle võetud eelnõu
lõigetena 10-12.
Uute lõigetena on lisatud lõige 9, mis sätestab, et konkureeriva taotluse esitaja, kelle tegevus
või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks tunnistamise, lõike 8 alusel korraldataval uuel
konkursil osaleda ei ole lubatud ja pädev asutus teeb tema taotluse alusel hoonestusloa
menetluse algatamisest keeldumise otsuse ja lõige 14, mis sätestab, et hoonestusloa menetluse
algatamise omandamise konkursi korras võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega,
kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad § 11311 sätestatud asjaolud. Antud lõike lisamine
tagab õigusselguse asjas, et hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine ei taga
automaatselt hoonestusloa saamist. Selle säte puudumine on kaasa toonud arusaamatusi või
väärarusaamu konkursil omandatud hoonestusloa menetluse algatamise õiguse tagajärgede
osas.
Lõige 15 sätestab volitusnormi, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega konkursi korra ja enampakkumise alghinna määramise ning tagatisraha arvutamise
metoodika.
Paragrahv 11311
Paragrahv 11311 lõige 1, mis on muutmata kujul üle võetud veeseaduse § 221 lõikest 1, sätestab,
et pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on
ilmselgelt võimatu. Nimetatud säte hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse saabudes on
ilma pikema menetluseta (sh uuringuid ja keskkonnamõju hindamist läbi viimata) kohe selge,
et rahuldada seda taotlust ei ole võimalik. Näiteks soovib taotleja saada õigusi avaliku veekogu
sellise osa ehitisega koormamiseks, kus asub laevatee. Keeldumise aluseks võib olla näiteks ka
see, et teadaolevalt on antud alal keskkonnakaitsest tulenevad piirangud.
Lõikesse 2 on lisatud uue punktina 3 alus, mis keelab hoonestusloa menetluse algatamise, kui
taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Praegu
käsitletakse seda ilmselge võimatuse all, kuid seaduses ei ole see täpselt sätestatud. Kui näiteks
merealaplaneering on kehtestamata ja merealaplaneeringu koostamise perioodil esitatakse
hoonestusloa taotlus meretuulepargile, siis ei saa selle taotluse alusel hoonestusloa menetlust
alustada. Alles merealaplaneeringu kehtestamisel selguvad konkreetsed alad meres, mis on ette
nähtud meretuuleparkidele.
Lisaks on lõiget 2 täiendatud uue punktiga 5, mis annab pädevale asutusele õiguse keelduda
hoonestusloa menetluse algatamisest, kui kavandatava ehitisega kaasneks võimalik oht riigi
varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või
riigikaitse objektile ning seda ei oleks võimalik kõrvaldada. Sellega hoitakse ära olukord, kus
hoonestusloa andmisest keelduv otsus tuleb menetluse käigus, mil arendaja on kandnud juba
suurel hulgal kulusid.
Lõiget 2 on täiendatud punktiga 6, mis sätestab, et pädev asutus keeldub hoonestusloa
menetlusest algatamisest, kui taotluse esitanud isiku osas esinevad § 1135 lõikes 4, § 1139 lõikes
3, § 11310 lõike 9 või § 11313 sätestatud asjaolud.
17
Lõikes 3 tehtud muudus hõlmab viite muutmist veeseaduse paragrahvilt ehitusseadustiku
paragrahvile.
Paragrahv 11312
Paragrahv 11312 on üle toodud veeseaduse §-st 222 ja sätestab hoonestusloa andmise alused.
Hoonestusloa annab välja pädev asutus.
Lõike 2, mis sätestab tingimused, mis määratakse hoonestusloa andmisel, punktid 1–9 on
veeseaduse §-st 222 üle võetud muutmata kujul ja sätestavad, et hoonestusloa andmisel
määratakse järgmised tingimused: kes on hoonestusloa omaja, kellele hoonestusluba välja
antakse, avaliku veekogu koormatava ala suurus, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala
koordinaadid ja suurus ruutmeetrites, ehitise kasutamise otstarve, ehitise lubatud maksimaalne
kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed, ehitiste suurim lubatud arv ja
suurim lubatud ehitisealune pindala, hoonestusloa kehtivusaeg ja hoonestusloa kasutamise
piirangud.
Veeseaduse § 222 lõike 4 sõnastust on muudetud selgemaks ja eelnõus on see sätestatud § 11312
lõikes 3. Kehtivas veeseaduse oli sõnastatud, et avaliku veekogu koormatavat ala võib pärast
keskkonnamõju hindamist ja hoonestusloa menetluse algatamisel määratud täiendavate
uuringute tulemusel hoonestusloa algatamise otsuses määratud koormatava alaga võrreldes
nihutada või suurendada kuni 33%. Kehtiv regulatsioon ei täpsusta, mille suhtes koormatavat
ala nihutatakse või suurendatakse. Eelnõus on täpsustatud sõnastus ja sätestatakse, et avaliku
veekogu koormatavat ala võib muuta ja suurendada 33% antud koordinaatide suhtes.
Koormatava ala nihutamine ja suurendamine kuni 33% on seotud ainult keskkonnamõju
hindamise ja täiendavate uuringutega. Antud säte ei anna võimalust taotleda koormatava ala
nihutamist või suurendamist seoses sooviga suurendada tuulikute arvu või nende tehnilisi
parameetreid.
Paragrahvile on lisatud uue lõikena lõige 4, mis sätestab, et koormatava ala suurendamise või
muutmise osas üle 33% küsib pädev asutus asjaomastelt asutustel arvamust käesoleva
seadustiku § 1135 sätestatud korras. Antud sätte lisamine tagab hilisemad arusaamatused, mis
võivad ala muutmise või suurendamisega tekkida, näiteks radarite töö tagamine vms.
Paragrahv 11313
Paragrahv11313 sätestab hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
Lõige 1 on veeseaduse §-st 223 üle võetud muutmata kujul. Hoonestusloa andmisest
keeldumise alusteks loetakse asjaolu, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa
menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks,
taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus, mõne kehtiva hoonestusloaga, taotletava
hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga, taotletava hoonestusloa
tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega, esineb oluline negatiivne keskkonnamõju,
mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada, hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis
häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut
sildumist, hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele, taotletud
avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa
taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega.
Eelnõu eesmärgiks on siiski enne hoonestusloa menetlusse võtmist selgitada hoonestusloa
taotleja vastavust hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele ja seda, et ei esine asjaolusid, mis
välistavad hoonestusloa andmist. Kuid hoonestusloa menetluse protsess on üsna pikaajaline ja
selle jooksul võivad toimuda muudatused nii hoonestusloa taotlejate kui ka taotlusega kaetud
ala osas.
18
Paragrahv 11313 lõikes 2 ei ole esitatud veeseaduse § 223 lõikes 2 sätestatud hoonestusloa
keeldumise alustena ühiskondlik turvalisus ja avalik kord, sest hoonestusloa kui haldusakti
andmine hoonestusloa taotlejale ei saa iseenesest olla ohuks ühiskondliku turvalisusele või
avalikule korrale.
Lõige 3 sätestab, et isikule, kes ei ole Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
kodanik või Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna juriidiline isik, antakse hoonestusluba ainult
riigi olulistest huvidest lähtuvalt. Sellega hoitakse ära riigivara sattumine isikute kätte, kes
võivad seda kasutada mitte sihtotstarbelised, heauskselt või siis kasutada antud ala isegi riigi
julgeoleku õõnestamiseks.
Paragrahv 11314
Eelnõu § 11314 (veeseaduse § 224) „Hoonestusloa kehtivus“ on veeseaduse sõnastusega
võrrelduna ebaolulisel määral muudetud.
Lõige 1 sätestab, et hoonestusloa kehtivus on kuni 50 aastat (kehtivas veeseaduse redaktsioonis
konkreetselt 50 aastat) ja täiendatud, et pädev asutus kehtestab hoonestusloa kehtivaja võttes
arvesse ehitise liiki ja otstarvet.
Lõige 2 sätestab, et seda tähtaega võib pädev asutus pikendada. Kui arendaja soovib püstitada
merre meretuuleparki, siis võttes arvesse investeeringute suurust ja ehitiste eluiga, siis alale alla
50 aastaks hoonestusloa taotlemine ei ole majanduslikult otstarbekas. Kui hoonestusloa omaja
taotleb hoonestusloa kehtivusaja pikendamist, ei ole võimalik sellele alale konkureerivaid
taotlusi esitada. Hoonestusloa pikendamine lõpeb kas hoonestusloa pikenduse saamise või
mittesaamisega. Konkureerivate taotluste esitamise võimalus antud alale ei taga hoonestusloa
omajale kindlustunnet, tal on võimalik oma tegevust antud merealal jätkata. Nii peaks näiteks
meretuulepargi omanik enne hoonestusloa lõppemist alustama tegevustega, et taastada endine
olukord, sest see tegevus võib kesta mitu aastat. Hoonestusloa tähtaja pikendamiseks tuleb
esitada taotlus pädevale asutusele vähemalt 3 kuud enne hoonestusloa tähtaja lõppu. See ei
tähenda, et suurte ehitistega kaetud hoonestuslubade alale ei võiks hakata hoonestusloa tähtaja
pikendamist varem taotlema hakata. Samas võib vesiviljelusega kaetud aladel hoonestusloa
kehtivus olla lühem. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiseks võib olla aga ka vette ehitatud laste
mänguväljak, seikluspark vms.
Lõige 3 sätestab, et hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa
tingimuste muutmise kohta sätestatud.
Lõige 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud
ka planeering ja planeerimismenetluse ei ole lõppenud, on võimlik anda ajutine hoonestusluba.
Kehtivas veeseaduse redaktsioonis oli sätestatud, et antakse üheaastane hoonestusluba. Selle
lõike sõnastuse muutmine on oluline, sest üheaastase hoonestusloa korral peaks näiteks loasaaja
olukorras, kus merealaplaneering ei ole veel kehtestatud, iga aasta tagant uue aastase
hoonestusloa taotlema. Ajutise hoonestusloa tähtaeg kehtib planeerimismenetluse
kehtestamisest kuni hoonestusloa andmiseni või ajutise hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseni.
Eelnõus nähakse ette, et ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul pärast
planeeringu kehtestamist. Juhul, kui planeeringuga vastuolu ei esine, siis antakse hoonestusluba
ajutise hoonestusloaga samadel tingimustel. Planeeringuga vastuolu korral ajutise hoonestusloa
kehtivuse aeg lõpeb.
Antud sätte eesmärk on võimaldada teatud väiksemate ehitiste ehitamist ka siis, kui
planeerimismenetlus on pooleli võib hoonestusluba anda ka siis, kui planeerimismenetlus on
pooleli, kuid seda tingimusel, et hoonestusluba, mis ehitisele antakse, on ajutine. Ajutine
tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa
alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust
19
veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg.
Meretuulepargid oma olemuselt ei ole kindlasti kergelt eemaldatavad ehitised.
Paragrahv 11315
Veeseaduse § 225 „Hoonestusloa tingimuste muutmine“ lõiked 1–3 võetakse üle muutmata
kujul ja sätestavad, et pädev asutus võib nii hoonestusloa omaja taotluse alusel või ka omal
algatusel muuta hoonestusloa tingimusi. Hoonestusloas muudatuste tegemisel lähtutakse
haldusmenetluse seadusest, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Veeseaduse § 225 lõiget
4 eelnõuga üle võetud ei ole, sest kui ilmnevad juba hoonestusloa kehtetuks tunnistamise
alused, siis ei ole tegemist hoonestusloa tingimuste muutmise vaid kehtetuks tunnistamisega.
Paragrahv 11316
Eelnõu §-ga 11316 „Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus
olulise osa võõrandamisel“ on asendatud veeseaduse § 226 „Hoonestusloa üleminek
üldõigusjärglasele“ ja eelnõusse on lisatud täpsustavad nõuded hoonestusloa omandamise või
hoonestusloa omajas oluliste muutuste eelkontrolli teostamiseks. Täna kehtiva regulatsiooni
kohaselt muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmed ja sätestab, et hoonestusloa
üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks. Eelkontrolli
puudumine annab võimaluse hoonestusloa omajal teha hoonestusloaga tehinguid nagu müüa,
pärandada jms pädevat asutust teavitamata. Sellega võib tekkida olukord, kus hoonestusloa
omaja, kes vastab hoonestusloa omajale kehtivatele nõuetele, võõrandab selle isikule, kes
hoonestusloa menetluse algatamise protsessis oleks pädevalt asutuselt saanud hoonestusloa
menetluse algatamisest keelduva otsuse. Samuti puudub seaduses regulatsioon olukorraks, kus
äriühingu oluline osalus pärast hoonestusloa saamist võõrandatakse, mille tõttu samuti tekib
olukord, kus hoonestusloa omajaks saab isik, kellele poleks hoonestusluba antud. Olulist
osalust mõistetakse eelnõus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses.
Eelnõu § 11316 sätestab andmed, mis hoonestusloa või hoonestusluba omavas äriühingus olulise
osaluse omandaja (edaspidi siin seletuskirja osas omandaja) peab pädevale asutusele esitama
ja lõige 2 nõuded juriidilisest isikust omandajale, kui see on asutatud ja kelle tegevus toimub
peamiselt väljaspool Eestit. Antud paragrahv sätestab, et pädev asutus võib nõuda lõikes 1
nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja teeb hoonestusloa
ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamise või
sellest keeldumise otsuse hinnates omandaja vastavust seadustiku § 11313 sätestatule. Otsus on
hoonestusloa omanikule ja omandajale isikule siduv.
Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või hoonestusluba omavas äriühingus olulise
osaluse omandamise lubamisest keeldumise otsuse, siis hoonestusloa või hoonestusluba
omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamine ja omandamine on keelatud. Sellist keeldu
rikkudes tehtud tehing on tühine ja sellele rakendatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tühiste
tehingute kohta sätestatud tagajärgi. Lisaks on pädeval asutusel võimalik rakendada § 11317
lõikes 3 sätestatud tagajärge, kui hoonestusloa omaja puhul esinevad § 11313 lõikes 2 sätestatud
asjaolud.
Lõige 6 sätestab, et kui hoonestusluba läheb üle teisele isikule, siis muudetakse hoonestusloal
andmed, hoonestusloa uue omaniku kohta. Antud andmeteks on hoonestusloa omandanud isiku
andmed (nimi, registrikood, isikukood või sünniaeg, aadress, juhatuse andmed). Andmed
peavad väljendama seda, kes on konkreetselt hoonestusloa omaja, nii nagu §-s 11312 lõige 2
punktis 1 on sätestatud. Muid hoonestusloa tingimusi hoonestusloa üleminekul ei muudeta.
Paragrahv 11317
Eelnõu § 11317 lõige 1 on üle võetud veeseaduse § 227 lõikest 1 muutmata kujul.
20
Paragrahv 11317 lõige 2 on üle võetud veeseaduse § 227 lõikest 3 ja sõnastuses on muudetud
punkti 3 sõnastust. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamise aluseks on eelnõu kohaselt asjaolu,
kui hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud ehitusluba
ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendust. Kehtivas veeseaduses on hoonestusloa
kehtetuks tunnistamise aluseks märgitud, et kui hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul
esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega. Sätte muutmise vajaduse tingis asjaolu,
et hoonestusloa omaja ei saaks pidevalt pikendada ehitusloa taotluse sisseandmist. Sellega
tagatakse, et arendaja ei saa hoida kinni mereala, millele on saanud hoonestusloa, aga ei alusta
ehitustegevust.
Lõige 3 sätestab, et pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle
andmist ilmneb §-s 11313 lõikes 2 sätestatud alus või hoonestusloa omaja on teadvalt esitanud
valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist. Antud lõige on üle võetud
kehtiva veeseaduse § 227 lõikest 4 sisuliselt seda muutmata.
Lõige 4 sätestab, et pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui
ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa
omaja ei ole seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettekirjutust ei pea tegema, kui selle täitmine
on ilmselgelt võimatu.
Eelnõu § 11317 on täiendatud lõikega 5, mis sätestab, et kui hoonestusluba, mis on tunnistatud
kehtetuks, hõlmab endas ehitisi, mis on seotud või mõjutab elutähtsa teenuse toimepidevust,
riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusloa alusel püstitatud ehitised avalikes
huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduse sätteid.
Paragrahv 11318
Eelnõu § 11318 on veeseaduse §-st 228 muutmata kujul üle võetud ja sätestab tingimused
hoonestusloa asendamisel hoonestusõigusega. Selles tuuakse välja, et kui hoonestusloa
kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks,
kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.
Lõige 2 sätestab, et hoonestusloa omajal on õigus tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse
seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel.
Paragrahv 11319
Eelnõus § 11319 on kehtivast veeseaduse §-st 229 üle võetud muutmata kujul ja sätestab nõude
ehitise veekogust eemaldamiseks hoonestusloa lõppemisel. Hoonestusloa omaja on kohustatud
hoonestusloa lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust
eemaldama. Hoonestusloa eemaldamise tingimused tuuakse välja juba hoonestusloa
andmisega.
12. peatüki 4. jagu
Ehitusseadustiku eelnõusse lisatakse 4. jagu, millega tuuakse veeseadusest üle hoonestustasu
määramise kord.
Paragrahv 11320
Paragrahvi 11320 lõige 1 tuuakse veeseaduse § 230 lõikest 1 üle muutmata kujul. Selles
sätestatakse, et avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab
ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu.
Lõikes 2 sätestatakse, et hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele
vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse
avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes.
21
Lõige 3 on üle toodud elektrituruseaduse § 923 lõikest 1 põhimõttelisi muudatusi antud sättes
sisse viidud ei ole. Antud sättes märgitakse, et hoonestustasu suurus avaliku veekogu
koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse
alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes.
Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise
hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka
tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised vahemaad, mida
arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike
rajatiste ehitisealune pind.
Keskkonnaministeerium on ette valmistanud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu2 ja sellega seonduvalt on tehtud ettepanek muuta
elektrituru seaduse § 923 lõike 1 esimest lauset selliselt, et avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga
koormamisel elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on senise 7%
tootmismaa Eesti keskmise väärtuse asemel 3% hajaasustuse tootmismaa Eesti keskmise
väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast
lähtudes. Muud kaitsemehhanismi hoonestustasu muutumise piiramiseks ei rakendata. Sätte
kehtestamisel arvestati, et tasu summa vastaks keskmiselt umbes 5%-le ühe tuuleelektrijaama
majandusaasta netokäibest. Ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks
tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole. Muudatus võib seega mõjutada vaid tulevikus avalikku
veekogusse potentsiaalselt rajatavaid tuuleelektrijaamu. Muudatus on seotud riigimaa
kasutamise tasumäärade ühtlustamisega ning aitab leevendada tasude liiga järsku tõusu.
Hoonestustasu määra langetamist õigustab ka fakt, et Eestis on tuuleelektrijaamade
hoonestustasud kordades kõrgemad kui naaberriikides. Näiteks on tasud 14 korda kõrgemad
kui Lätis ja neli korda kõrgemad kui Poolas. Seoses eelpool väljatoodud muudatusega ei ole
hoonestustasude tõusu ette näha.
Lõige 4 on üle toodud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul maa hindamise seaduse §-st 61 ja
sätestab, et maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste
alusel arvutab Maa-amet veeseaduses sätestatud hoonestustasu määramiseks maa sihtotstarvete
kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse. Antud sätte ehitusseadustikku toomine tagab
selgema regulatsiooni maa hindamise ja hoonestustasu maksmise osas. Samas on vajalik ära
märkida, et Keskkonnaministeerium on muutmas maa hindamise seadust ja vastavalt sellele
võib tulla muudatusi ka antud lõikes. Eelnõu on 12.04.2021. aastal esitatud kooskõlastamiseks
Justiitsministeeriumile. Pärast maa hindamise seaduse muudatuste jõustumist muutub § 11320
lõike 3 sõnastus.
Paragrahv 11321
Hoonestustasu maksmise kord on üle toodud veeseaduse §-st 231 ning sellega sätestatakse, et
hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast
päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks
tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse
lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust
veekogust eemaldamiseni.
Lõige 2 on üle toodud veeseaduse §-st 231 ja elektrituruseaduse § 923 lõikest 2 ning sätestab,
et pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb
hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku § 11321 lõikes 1 või 2 sätestatud
tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel
2
Toimik: 20-1535 - Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
22
kasutamise algusest. Kavandatud otstabel kasutamise alguseks leotakse tuuleelektrijaama puhul
hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.
Lõige 3 sätestab, et hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4-6 sätestatud korra
kohaselt.
Paragrahv 120
Paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse ja lõikesse 1 lisatakse punkt 11, millega
sätestatakse, et tuulegeneraatori ja tuulepargi ehitamine, laiendamine või ümberehitamine tuleb
kindlasti kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamine
ja laiendamine tuleb ka praegusel ajal kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna tegemist on
enamasti üle 28 m kõrguste ehitistega ning ehitistega, mis võivad kaasa tuua riigikaitselise
ehitise töövõime vähenemise. Samas on praktikas ette tulnud olukordi, kus ka juba alla 28 m
kõrgused tuulikud avaldavad negatiivset mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele, mistõttu tuleb
ka alla 28 m kõrgused tuulikud Kaitseministeeriumiga kooskõlastada.
Ehitusseadustikus sätestatud mõisted „laiendamine“ ja „ümberehitamine“ (§ 4) võimaldavad
elektrituuliku puhul mitmeti tõlgendamist ning olemasoleva elektrituuliku võimsamaks
muutmiseks võib reaalselt siiski olla erinevaid tuuliku muutmise viise (nt torni kõrguse
lisamiseks paigaldatakse torni otsa täiendav metallosa tehnosüsteemina), mida saaks käsitleda
elektrituuliku ümberehitamisena, millega aga võib kaasneda eelhoiatussüsteemidele negatiivne
mõju, kuid Kaitseministeeriumiga sellise ümberehitamise kooskõlastamise kohustust seadus ei
sätesta. Muudatusega tuleb ka tuulegeneraatori või tuulepargi ümberehitamine kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
Kehtiva seaduse alusel tuleb ümberehitamine Kaitseministeeriumiga kooskõlastada vaid juhul,
kui ümberehitatav tuulegeneraator asub riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise
rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel.
Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et ehitusseadustikus sätestatud mõisted „laiendamine“ ja
„ümberehitamine“ võimaldavad tuulegeneraatori puhul mitmeti tõlgendamist. Ehitusseadustiku
§ 4 lõike 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat
ehitist sellele juurde-, ehk külge-, peale -, või alla ehitamisega. Ehitusseadustiku § 4 lg 3
kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva
ehitise omadused muutuvad oluliselt.
Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete
vastu. Samas sättes on toodud, et ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja
jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi,
mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise
tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele
vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
Olemasoleva tuuliku võimsamaks muutmist on võimalik teostada selliselt, et seda saab
käsitleda ümberehitamisena (nt torni kõrguse lisamiseks paigaldatakse torni otsa täiendav
metallosa tehnosüsteemina), millel võib aga olla riigikaitselise ehitise töövõimele negatiivne
mõju. Samuti toimub ümberehitamine, kui soovitakse tuulikut asendada teise mudeliga jättes
muud parameetrid algsega samaks (tuuliku betoonosa ei muudeta). Sellisel juhul paigaldatakse,
muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas võib
muuta ka välisilmet, kuid tegemist on ehitise ümberehitamisega.
Elektrituuliku asendamisel samasuguse mudeliga, kui elektrituuliku betoonosa vajab mingil
tasemel asendamist, ei ole tegemist ainult eelnevalt nimetatud tehnosüsteemi
23
väljavahetamisega, sest betoonivalu näol on tegemist ehitustööga, ja tuuliku asendamiseks on
vajalik olemasoleva lammutamine. Kuid ehitusseadustiku § 4 lõike 4 teise lause kohaselt, kui
lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane
ehitis, võib seda käsitelda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Sellisel juhul aga kehtiva
seaduse järgi Kaitseministeeriumiga kooskõlastuskohustus puudub. Samuti võib näitena tuua
olukorra, kus soovitakse tuuliku labasid vahetada pikemate vastu. See ei ole küll otseselt juurde-
, külge-, peale- või allaehitamine, kuid samas rajatise mõõtmed laienevad ja tekib küsimus, kas
on tegemist laiendamise või ümberehitamisega. Grammatilisel tõlgendamisel saab asuda
seisukohale tegemist on pigem ümberehitamisega.
Kõikide eelnevate näidete puhul kehtiva ehitusseadustiku § 120 lõike 1 kohaselt ei vaja selliselt
tuulikute ümberehitamine Kaitseministeeriumi kooskõlastust, kui ümberehitatav tuulik ei asu
riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja
välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel. Suur osa olemasolevatest tuulikutest ei asu nimetatud
piirkonnas, kuid selle tegevuse tulemusel võib saada kahjustatud riigikaitselise ehitise
töövõime, mida saab aga ennetada mistahes kohas asuva tuulegeneraatori ümberehitamise
Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisega.
Paragrahvi 120 lõiget 3 täiendatakse võimalusega esitada Kaitseministeeriumil
projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus kõrvaltingimusena nõue lisaks ehitusloa
eelnõule ka kasutusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Selline vajadus on tekkinud
praktikast tulenevalt. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus hindab
Kaitseministeerium vajadust kooskõlastada ka ehitusloa ja kasutusloa eelnõud ning vajaduse
korral esitab sellise nõude projekteerimistingimuste kooskõlastamise kõrvalnõudena. Selline
vajadus tekib olukordades, kus Kaitseministeerium on andnud julgeolekuvajadustest lähtuvalt
tingimusliku kooskõlastuse ning Kaitseministeeriumil on vaja olla veendunud, et antud
tingimustest on kinni peetud ka ehitustegevuse käigus.
Paragrahv 130
Paragrahvi 130 lõike 3 täiendatakse punktiga 8, millega sätestatakse, et Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostab riiklikku järelevalvet kontrollides
tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutust. Antud muudatusega lisatakse TTJA
järelevalvepädevusse konkreetselt kontroll tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse üle. See
ei tähenda seda, et TTJA teeks kogu järelevalvetegevuse kohaliku omavalitsuse eest ning neilt
võetakse antud protsess ära, vaid et TTJA-l on oma eripädevusest lähtuvalt, mis on oluliselt
põhjalikum ja laiem kui kohalikul omavalitsusel, jäetud seaduse tasemel õigus protsessi
sekkuda paralleelselt kohaliku omavalitusega.
TTJA-l on õigus teostada riikliku järelevalvet olukorras, kus on tekkinud ohukahtlus
korrakaitseseaduse tähenduses. Oluline osa tuulegeneraatorist on oma olemuselt
elektripaigaldis, mis on eripädevusest tulenevalt juba täna TTJA pädevuses ning seetõttu on
põhjendatud tulegeneraatori kui tervikliku ehitise järelevalve toomine TTJA pädevusse kui
sellega on seotud ohutusküsimused. Selline muudatus ei hõlmaks endast lausjärelevalve
teostamist ning kohaliku omavalitsuse funktsioonide äravõtmist. Lisaks näitab praktika ka seda,
et oluliste objektide puhul, nt ostukeskused, pöörduvad kohalikud omavalitsused nagunii
erinevate järelevalveküsimustega nõu saamiseks TTJA poole ning soovivad TTJA-d protsessi
kaasata. Ka täna pöörduvad KOV-d nõu saamiseks TTJA poole suurobjektide, sh tuuleparkide
ohutuse küsimuses, kuna TTJA-l on vastav spetsiifiline teadmine olemas, mida kohaliku
omavalitsuse tasemel ei ole.
Paragrahv 133
24
Paragrahvis 133 muudatusega suurendatakse juriidilise isiku sunniraha suurust summani
450 000 eurot. On selge, et investeeringute mahud on märgatavalt kasvanud ning kehtiv
sunniraha määr juriidilisele isikule suuruses 64 000 eurot ei ole piisav tagamaks ettekirjutuse
täitmist. Näitena võib tuua Eesti oludes keskmise tuulepargi maksumuse, mis ületab 100
miljonit eurot.
Sunniraha tõstmise määra tõstmine juriidilisele isikule motiveerib arendajaid järgima riigis
kehtestatud seadusi ja norme. Sunniraha määr on igakordne seadusandja otsus. Sunniraha
eesmärk on viia haldussunni abil ellu isikutele pandud seaduslikke kohustusi. See eesmärk
eeldab, et sunniraha oleks ka tegelikus elus toimiv, s.t kui see ülemäär on liiga madal, siis osutub
see praktikas kasutuks. Ehitusvaldkond on hea näide sellest, kus tegevusega seotud kulud ja
investeeringud on sageli tavapärasest oluliselt kõrgemad, mistõttu vajab see sektor ka kõrgemat
ülemmäära. Taustamärkusena olgu mainitud, et tegelikult on sunnirahale ülemäära seadmine
kui selline seadusandja otsus, s.t põhimõtteliselt võib mõelda mudelile, kus numbriliselt
fikseeritud ülemmäär puudub ning seaduse rakendaja fikseerib määra igakordselt oma otsuses
(järgides nõuet, et sunniraha oleks proportsionaalne). Eeltoodu tähendab, et juhul, kui tegu on
tavakodaniku või väikeettevõtjaga, saab piirduda oluliselt väiksema sunniraha määraga (ka siin
kehtib proportsionaalsuse nõue). Rääkimata kogu tuulepargist, siis näiteks ainuüksi ühe TTJA
võetud hinnapakkumise järgi maksab ühe tuuliku mootori labade lammutamine 980 000 eurot
+ km. Asendustäitmine ehk lammutamise täitmine kohustuse adressaadi asemel ei ole hetkel
võimalik, sest riigi eelarves puuduvad finantsvahendid lammutamise teostamiseks. Alternatiiv
asendustäitmisele oleks vaid sunniraha, mille ülemmäär on kehtiva seaduse järgi 64 000 eurot.
Võttes arvesse, et lammutamistööde teostamine koos ettevalmistusega kestab ca 6 kuud, on
võimalik TTJA-l sunniraha määrata kuni 2 korda ühe kalendriaasta jooksul. On ebarealistlik, et
ettevõtja otsustab sunniraha asemel tuuliku ise lammutada (mille kulu ületab ca 10 korda
sunniraha). Järelikult hetkel kehtiv sunniraha ülemmäär ei ole toimiv. Sunniraha
suurendamisega ei nähta ette rahatrahvi tõstmist, sest tegelikkuses võib seadusandja printsiibis
mh karistusnormist üldse loobuda ning piirdudagi üksnes haldusotsuste sundtäitmise
meetmetega, sh sunnirahaga.
Paragrahvid 134–136 lõiked 1
Paragrahvide 134–136 lõikeid 1 täiendatakse sõnadega „riigikaitseobjektile või riigi
julgeolekule“. Muudatuse põhjenduseks on asjaolu, et ehitisele, ehitamisele ja
projekteerimisele esitatavad nõuded on eelnõus seotud riigikaitseobjektidega ja riigi
julgeolekuga, seega tuleb antud mõisted lisada ka „Vastutuse“ peatükki.
Paragrahvide 134–140 lõiked 2
Paragrahvide 134–140 lõigetes 2 tehakse Justiitsministeeriumi ettepanekul muudatus juriidilise
isiku rahatrahvi osas. Karistusseadustiku (KarS) üldosa § 47 lubab kohaldada kuni 400 000 euro
suurust rahatrahvi. Praegu seaduses sätestatud määr 32 000 jääb sellesse aega, kui KarS lubaski
maksimaalselt sellist karistust. Ettepanek on, tõsta juriidilise isiku karistusmäära vähemalt
100 000 euroni. Praegu on kehtivas ehitusseadustikus füüsilise isiku karistusmäär sätestatud
kuni 300 trahviühikut ehk maksimaalne, mis võimalik. Samas juriidilise isiku karistusmäär jääb
maksimaalsest väga kaugele.
Eelnõu § 2 käsitleb muudatust ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse muutmine.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 251, mille
kohaselt enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotlused
menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning sellise taotluse
alusel hoonestusloa menetluse algatamisele, hoonestusloa andmisele ega hoonestusloale
25
käesoleva jao sätteid ei kohaldata. Muu hulgas otsustatakse taotluse esitamise ajal kehtinud
õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest keeldumine, hoonestusloa
andmine või sellest keeldumine ja hoonestusloa kehtivus, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
Hoonestustasu määratakse hoonestusloa omajale vastavalt hoonestustasu määramise ajal
kehtivale seadusele. Hoonestustasu määramise põhimõtteid muudetakse maa hindamise
seaduse muutmisega ja kui hoonestustasu suuruse arvutamine menetletakse hoonestusloa
taotluse esitamise ajal kehtiva seaduse järgi, siis seoses tootmismaa hinna tõusuga tõuseks
hoonestustasud ca 2 korda.
Eelnõu § 3 käsitleb muudatusi elektrituruseaduses.
Eelnõu § 3 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi, millega tunnistatakse kehtetuks peatükk 81
„Avaliku veekogu koormamine tuuleelektrijaamaga“ paragrahvidega 921–933, sest § 921 on
sätestatud käesoleva ehitusseadustiku muutmise eelnõu § 1131 lõikes 1. Paragrahv 922 , millega
sätestati meretuuleparkide taotlejatele piirangud, et taotluse saab esitada ainult elektriettevõtja
elektrituruseaduse mõistes, tunnistatakse kehtetuks. Antud piirang piirab ettevõtlusvabadust.
Paragrahv 923 on toodud ehitusseadustikku.
Eelnõu § 4 käsitleb karistusseadustiku muudatusi.
Nii siseturvalisuse kui riigi julgeoleku kaalutlustel kriminaliseeritakse elutähtsa süsteemi
töövõime häirimine või katkestamine.
Karistusseadustiku § 406 lõikes 1 sätestatud süüteokoosseisu täiendatakse selliselt, et vastutus
kaasneb ka elutähtsa süsteemi töövõime häirimise ja katkestamise eest, ilma süsteemi füüsiliselt
rikkumata.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ning kuna lõikega üks laiendatakse sätestatud süüteokoosseisu,
siis muudetakse ka karistusmäära – sättes toodud süüteo eest on võimalik määrata endiselt
rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Muudatusega kriminaliseeritakse tegu, mis
seisneb elutähtsate süsteemide töövõime häirimises või katkestamises, millega ei pruugi
kaasneda süsteemi osalist või täielikku füüsilist rikkumist või hävitamist. Selle süüteokoosseisu
alla paigutub ka eelnevalt lõikes 2 sätestatud tegu, mis nõudis lõikes 1 nimetatud ohu
realiseerumist. Kui süsteemi füüsiliselt rikutakse, mille tulemusel ei süsteem ei toimi enam
endiselt, siis on süsteemi töövõime kas siis häiritud või katkestatud olenevalt häire iseloomust.
Näiteks on võimalik riigikaitseliste süsteemide (eelkõige eelhoiatussüsteemid) töövõimet
häirida või katkestada ilma seadmetele füüsilist mõju avaldamata selliselt, et süsteem ei ole
võimeline enam edastama riigikaitseliste ülesannete täitmiseks sellise kvaliteediga infot, nagu
süsteemile on ette nähtud või manipuleeritakse infoga selliselt, et süsteemi edastatav info ei ole
tõene. Nt ehitiste ehitamine asukohta, mis mõjutab negatiivselt süsteemi töövõimet või sellisel
kujul (liiga kõrge), et süsteemi töövõime saab häiritud. Selline tegu häirib või katkestab
süsteemi normaalse toimise, kusjuures, kui riigi eelhoiatussüsteemi töövõime on häiritud, s.h
manipuleeritud, või katkestatud, siis kaasneb sellega oht riigi julgeolekule, mis
lõppkokkuvõttes võib tähendada ka ohtu inimeste elule. Eelhoiatuse puudulikkuse või
ebatõesuse tõttu võib sellisel juhul riigi reageerimine sõjalisele ründele hilineda, mille tagajärjel
võivad sattuda ohtu inimeste elud ning riigi suveräänsus.
Eelnõu § 5 käsitleb maa hindamise seaduse muutmist.
Maa hindamise seaduse § 61 tunnistatakse kehtetuks ja tuuakse üle ehitusseadustikku § 11320
lõikesse 4. Arvestades, et tegemist on hoonestustasu puudutava regulatsiooniga, on
õigusselguse huvides otstarbekas antud regulatsioon sätestada ühes seaduses.
Eelnõu § 6 käsitleb veeseaduse muudatusi.
8. peatüki 3. ja 4. jagu tunnistatakse kehtetuks ja tuuakse üle ehitusseadustikku.
26
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatavad terminid:
1) Tuulepark – tuuleelektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat mitme elektrituuliku
abil;
2) Meretuulepark – avamerre püstitatud tuulepark.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja on kooskõlas EL õigusega, sest tagatakse
ettevõtjate võrdne kohtlemine.
6. Seaduse mõjud
Mõjud seoses muudatustega
I Eelnõuga plaanitakse teha kaks peamist muudatust:
Lihtsustada regulatsiooni ja teha see sihtrühmale arusaadavamaks. Kehtivas seaduses
on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on
huvitatud avaliku veekogus koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on
see raskesti arusaadav ja seaduse lugemine on keeruline ning koormav. Eelnõuga
tuuakse hoonestusloa menetlusega seonduvad sätted kõik kokku ehitusseadustikku ja
sellega tehakse õigusnorm adressaatidele arusaadavamaks.
Tehakse muudatus ehitusseadustikus selliselt, et riik ise saab alustada vette ehitamise
hoonestusloa menetlusega ja panna valminud hoonestusload enam- või
valikpakkumisele.
6.1. Kavandatav muudatus 1 - hoonestusloa regulatsiooni täpsustamine ja korrastamine:
Eelnõuga tuuakse hoonestusloa menetlust puudutavad sätted erinevatest seadustest kokku
ehitusseadustikku, täpsustatakse ja muudetakse õigusselgemaks kehtiva regulatsiooni
sõnastust.
1. Sihtrühmad: ettevõtjad, kes soovivad hoonestusluba avalikku veekogu koormamiseks
ehitisega ja hoonestusloa menetlemisega seotud asjaomased asutused.
1.1 Sihtrühm 1: ettevõtjad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja
ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja
töökorraldusele. Mõju on regulaarne.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes soovivad avaliku veekogu koormamiseks ehitisega taotleda
hoonestusluba. Ettevõtjate arv on hinnanguliselt kokku 10. Ettevõtjad moodustavad kogu
ettevõtluse arvust vaid väga väikese osa ja sellest tulenevalt võib lugeda, et mõjutatud sihtrühm
on väike. Samas on antud sihtrühm olulise tähtsusega riigi majandusarengule nii vesiviljeluse
kui ka taastuvenergeetika tootmise arendamise osas. Muudatus toob kaasa olukorra, kus
õigusnorm tehakse adressaatidele arusaadavamaks, täpsustub hoonestusloa regulatsioon.
Järeldus on, et hoonestusloa regulatsiooni täpsustamine ja korrastamine on olulise tähtsusega
muudatus eelnõus.
27
1.2. Sihtrühm: menetlusprotsessiga seonduvad asutused
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju töökoormusele – hoonestusloa menetlus
muutub kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Hoonestusloa menetluse sihtrühm on hoonestuslubasid menetlev pädev asutus, milleks on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja asjaomased asutused, milleks on erinevad
ministeeriumid, kes annavad hinnangu hoonestusloa menetluse alustamise, menetluse
alustamisest keeldumise, hoonestusloa andmise ja selle andmisest keeldumise osas. Mõjutatud
ametnike arv on hinnanguliselt 30. Muudatus toob kaasa olukorra, kus õigusnormi täpsustumine
muudab menetluse õigusselgemaks, hoiab ära seaduse tõlgendamisega seotud vaidlused. Mõju
on regulaarne.
Eelnõus hoonestusloa regulatsiooni täpsustamise ja korrastamise muudatusega seonduv
ei avalda mõju muudele mõjuvaldkondadele, negatiivne mõju puudub.
6.2. Kavandatav muudatus – avalikku veekogusse ehitamise hoonestusloa menetluse
alustamise sätete muutmise selliselt, et ka riik ise saab alustada vette ehitamise hoonestusloa
menetlust ja panna valminud hoonestusload enam- või vähempakkumisele:
1. Sihtrühmad: valitsusasutused, kes soovivad taotleda hoonestusluba avalikku veekogu
koormamiseks ehitisega ja hoonestusloa menetlemisega seotud asjaomased asutused.
1.1 Sihtrühm 1: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju valitsusasutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele – eelnõuga kavandatav muudatus toob kaasa vähese mõju
valitsusasutuste personalile, nende töömahule ja eelarves ettenähtud summadele.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes
soovivad alustada hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamiseks ehitisega eesmärgiga
arendada ja parendada avalikus veekogus võimaliku majandustegevust ning täita riigile pandud
ülesandeid nagu taastuvenergiast elektrienergia tootmine. Olulisemateks eesmärkideks on
meretuuleenergia tootmine ja vesiviljeluse arendustegevus. Antud tegevusega seotud avalikus
teenistuses olevate isikute arv ulatub ühe valitsusasutuse tasandil umbes 4 – 6 inimeseni, mis
on marginaalne arv avaliku teenistujate arvust ja sellega seonduvalt puudub oluline mõju kogu
valitsusasutuste tegevusele. Uusi, täiendavaid töökohti ei looda, sest mõju ulatus ja sagedus
ametnikele, kes tegelevad hoonestusloa menetluse protsessis olevate tegevustega, on seotud
konkreetsete hoonestusloa taotlustega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seotud
konkreetselt ühe meretuulepargi hoonestusloa menetlusega ja Maaeluministeeriumi poolt võib
tulla taotlusi hinnanguliselt 2-3 aastas. Töökoormus kasvab hoonestusloa menetluse alustamise,
hoonestusloa menetluse ja hoonestusluba enam- või valikpakkumise läbiviimise protsessis.
Eelnõuga kavandatava muudatusega kaasnev mõju on oluline, sest sellega kaasneb
hoonestuslubade menetluste kiirem läbiviimine.
1.2. Sihtrühm 2: asjaomane asutus, milleks on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet.
28
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele – riigiasutuste personalile ja nende töömahule ja tööjõu kulule.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on eelkõige pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa menetlusi. Pädevaks
asutuseks on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Hoonestuslubade
menetlemine on ka täna nende tegevuse osa. Hoonestuslubade menetluste mahu kasvamisel,
mis on seotud üleüldise hoonestusloa menetluste arvu suurenemise, on vajalik ühe täiendava
töökoha loomine TTJA ehitus- ja raudteeosakonda, kus on 18 töötajat, (uue töökoha loomisel
aastane maksumus ~32000 €), mis tuleb pädeval asutusel taotleda riigieelarvest.
Ebasoovitavaks mõjuks antud muudatuse puhul seaduses on riigieelarvest täiendava töökoha
mehitamiseks raha mittesaamine. Juhul kui täiendava töökoha jaoks riigieelarvest ei ole
võimalik saada rahastust uue töökoha loomiseks, kasvab hoonestusloa menetlustega seotud
töötajate töökoormus liialt suureks. Sellisel juhul tuleb TTJA-l kaaluda sisemise töökorralduse
muudatust kogu asutuses ja eriti osakonnas selliselt, et töökoormuse jaotus oleks võrdne.
II Seaduse muudatuse alaeesmärkidega seonduvad muudatused
6.3. Kavandatav muudatus – eelnõuga muudetakse ehitusseadustikus ohutuse põhimõte,
ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise
keeldumise regulatsioonis selliselt, et ohutuse hindamisel oleks võimalik hinnata ka ohtu
riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile.
1. Sihtrühmad: arendajad, pädevad asutused, ehitamisega ja ehitisega seotud riigi julgeoleku ja
riigikaitseobjektile avaldava ohutuse hindamisega seotud valitsemisasutus.
1.1 Sihtrühm 1: arendajad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju arendajale (ettevõtjale), kes
peab olulise mõjuga objekti ehitamisel arvestama objekti ohutusega – mõju
ettevõtluskeskkonnale, majandustegevusele, sh kindla tegevusalaga seotud ettevõtete
töökorraldusele.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on sellise ehitustegevusega seotud ettevõtted, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad
ehitised, mis on olulise ruumilise mõjuga. Hoonestusloa menetlusega seonduvaid ettevõtjaid võib
nende hulgas olla hinnanguliselt 10- 15. Oluline ruumiline mõju on vastavalt planeerimisseaduse §
6 punktid 13 sätestatud mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk,
külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra jne. Nende ehituste rajamisega peab arvestama, mis
mõju avaldab see asukohale seda ümbritsevale maakasutusele. Lisaks seaduses sätestatule tuleb
eelnõust tuleneva muudatuse kohaselt hinnata ka mõju riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile.
Olulise mõjuga objektide puhul kooskõlastatakse ehitusprojektist alates kõik tegevusetapid
Kaitseministeeriumiga. Kehtiv seadus ei sätestanud ehitise ja ehitamisega seonduvat ohutuse
põhimõtet. Eelnõuga on ohutuse põhimõtte riigi julgeolekule ja riigikaitse objektile ja sellega
seonduvad loamenetlused täpsustaud. Kui ohutus riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile on juba
projekteerimistingimuste kooskõlastuse faasis selgitatud ja järgitakse kõiki kooskõlastamise
reegleid nii ehitusloa kui ka kasutusloa etappides, siis ehitustegevusega seotud ettevõttele see
täiendavat töökoormust kaasa ei too. Preventiivse mõjutusvahendina on eelnõuga suurendatud
ehitusseadustikus sunniraha määra 64 000 eurolt 450 000-le eurole. Sellega soovitakse tagada
olukord, et ettevõtja järgiks seaduses ettenähtud kooskõlastamise nõudeid. Riskiks ettevõtjale on,
29
et ettekirjutuse saab ta ka sellise juhul, kui pädev asutus on rikkunud kooskõlastusega seonduvaid
reegleid ja alustatakse näiteks ehitustegevust, mis ei ole Kaitseministeeriumilt kooskõlastust
saanud. Üldiselt võib selliseid olukordi juhtuda väga harva, sest pädev asutus, milleks on kas
kohalik omavalitsus või Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, järgib seadusest tulenevaid
nõudeid.
Risk on, et kui pärast projekteerimistingimuste kinnitamist ehitusloa menetluses selgub, et
ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja ei leidu meetmeid, et
julgeoleku ohtu kõrvaldada, siis ei ole võimalik ehitusluba anda. Konkreetne oht riigikaitsele ja riigi
julgeolekule ei teki juba projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise protsessis. Selles etapis
hindab Kaitseministeerium ohte planeeritava ehitusega. Selles etapis ei ole tegemist igapäevaselt
tekitatud ohuga vaid ohuhindamisega, mis on seotud tulevikus ehitatava ehitisega.
Mõju sihtrühmale seisneb ka selles, kui ohu puhul riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile on
võimalik ka ehitus- ja hoonestusluba kehtetuks tunnistada. Selline olukord saab eelkõige tekkida
siis, kui pädev asutus on ehitusloa andmisel rikkunud kooskõlastamiskohustust, mistõttu enne
ehitusloa andmist ei ole ehitisega seonduvaid mõjusid hinnatud. Samuti on võimalik, et
informatsioon julgeoleku ohu kohta jõuab pädeva asutuseni haldusjärelevalve raames.
Julgeoleku ohu ilmnemise korral on pädev asutus kohustatud ehitusloa kehtetuks tunnistama,
sest ehitisega seonduv oht riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile on igapäevane ja sellega
seonduvalt on selle ohu sagedus suur. Kui ehitus- või hoonestusluba tühistatakse pädeva asutuse
tegevusega või tegevusetusega seonduvalt, siis on sihtrühmal õiguspärane ootus kahjude
hüvitamiseks. Sihtrühma pahatahtliku tegevuse tulemusena kahjude hüvitamist ette nähtud ei
ole. Antud mõju sihtrühmale on koormav, kui oht riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile selgub
alles loamenetlustes ja sellega kaasneb näiteks ehitusloa tühistamine või hoonestusloa
mittesaamine. Lisaks tuleb ettevõtjal esitada riigi julgeolekuga seotud protsessis pädevale
asutusele hoonestusloa menetluse alustamisel teave ehituse rahastamiseks vajalike
finantsallikate kohta. Hoonestusloa menetluse alustamisel ei pruugi see teave veel täpne olla ja
seega tuleb ettevõtjal hiljem , hoonestusloa menetluse faasis vajalike andmete osas täpsustusi
teha. Antud mõju ei ole siiski väga koormav, sest tegemist on täpsustava teabe esitamisega
pädevale asutusele ja see tegevus ei ole pidev. Majanduslikust seisukohast on kogu kavandatav
sihtrühmale äärmiselt koormav juhul, kui hoonestusluba tunnistatakse kehtetuks või nad ei saa
kasutusluba pädeva asutuse eksimuse tõttu, sest isegi kui neil tekib õigus kahjude hüvitamisele,
on selleks juba kulunud rahaliste vahendite hulk, tekkinud ajakadu ja saamata on jäänud tulu
majandustegevusest.
1.2. Sihtrühm 2 – pädevad asutused, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja
kõik 79 kohaliku omavalitsust Eestis. Sihtrühma suurus võib olla hinnanguliselt 500 töötajat.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädeva asutuse töökorraldusele – vähene
mõju pädeva asutuse personalile ja nende töömahule.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on eelkõige pädev asutus, kes menetleb ehituslubadega seotud menetlusi.
Pädevaks asutuseks on ehitusseadustikust tulenevalt kas siis kohalik omavalitsus või
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Kavandatava regulatsiooni kohaselt on
pädeva asutuse ülesandeks jälgida kooskõlastamistega seonduvaid nõudeid. Täiendavaid
kulutusi eelnõu muudatus pädevale asutusele kaasa ei too. Oluline on, et pädev asutus jälgiks
projekteerimistingimuste kooskõlastamisel ja igas loamenetluse etapis, et oleks tagatud ohutus
riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektidele. Ehitusseadustikus tehtavad muudatused ohutuse
põhimõte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa
30
andmise keeldumise regulatsioonis selliselt, et ohutuse hindamisel oleks võimalik hinnata ka
ohtu riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile ei too iseenesest kaasa vajadust töötajate
ümberõppeks. Vaja on lähtuda seadusest tulenevast nõudest kooskõlastamisel kindlasti kaasata
ka Kaitseministeerium või Siseministeerium. Mõju ulatus on keskmine. Ebasoovitavateks
mõjude riskiks on olukord, kui pädev asutus ei järgi seadusest tulenevaid kooskõlastuse
kohustusi või ei võta kooskõlastamisel antud sisendeid arvesse. Sellega seonduvalt võib
pädevale asutusele kaasneda hilisem rahaline nõue ettevõtja poolt, kes on sunnitud oma
poolelioleva või valmis ehitise lammutama pädeva asutuse tegevusetuse või teadliku nõuete
eiramise tõttu. Pädeva asutuse poolt seadusest tulenevate nõuete eiramine on siiski
vähetõenäoline.
1.3. Sihtrühm 3 - ehitamisega ja ehitisega seotud riigi julgeoleku ja riigikaitseobjektile avaldava
ohutuse hindamisega seotud valitsemisasutused, milleks on Kaitseministeerium ja
Siseministeerium. Hinnanguline mõjutatud personali arv on 10-15 inimest.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju valitsusasutustele – vähene mõju
valitsusasutuste personalile ja nende töömahule.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on ehitamisega ja ehitisega seotud riigi julgeoleku ja riigikaitseobjektile avaldava
ohutuse hindamisega seotud valitsusasutused, milleks on Kaitseministeerium ja
Siseministeerium, kes kooskõlastavad ehitustegevustega seonduvaid lubasid. Mõju avaldamise
sagedus on seotud projekteerimistingimuste, ehitusloa andmise, hoonestusloa menetluse
alustamise ja hoonestusloa ning kasutusloa andmisega. Hinnanguliselt on selliseid lubadega
seonduvaid menetlusi maismaal seotud ehitistega aastas umbes 30 (kooskõlastada tuleb näiteks
ka loodavad päikesepargid) ja hoonestusloa menetlustega seonduvalt 10-15 aastas (Selline
menetluste arv võib olla koheselt pärast merealaplaneeringu kehtestamist. Kui
merealaplaneeringus majandustegevuseks ettenähtud alad on hõivatud, siis ei saa enam
hoonestusloa menetluse algatamise taotlusi esitada). Maismaal võib näiteks tuuleparkide puhul
loamenetluste arv tõusta pärast 2024 aastat, kui Kaitseministeerium vabastab kõrguste ja
piirkondade riigikaitselased piirangud uue täiendava radariga. Siiski ei ole ette näha sellist
menetluste arvu kasvu, et see avaldaks olulist täiendavat mõju sihtrühmale. Eelnõuga
kavandatav regulatsioon ei too sihtrühmale kaasa olulist täiendavat koormust, sest antud
ülesannet täidavad nad ka kehtiva regulatsiooni kohaselt. Eelnõuga kavandatav regulatsioon
täpsustab sihtrühma õigusi ohutuse tagamise seisukohast ja sellega tagatakse riigi julgeolek ja
ohutus. Oluline on silmas pidada, et ohutus riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile oleks välja
selgitatud ehitustegevusega seotud varajases ehk siis juba projekteerimistingimuste faasis. Kui
sihtrühm avastab ohu hilisemates loamenetluste etappides, toob see kaasa kahju nii arendajate
majandustegevusele kui ka riigile, kes peab riigivastutuse seadusest tulenevalt katma arendaja
poolt tehtud kulutused. Sellised juhtumid on siiski väga harvad ja käesoleval hetkel on kogemus
ühe ehitusloaga, kus pädev asutus ei ole järginud kehtiva seaduse alusel nõutud
kooskõlastamise nõuded. Selliste olukordade vältimiseks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kaitseministeeriumiga korraldanud ettevõtjatele ja
kohalikele omavalitsustele teabepäevi. Eneergeetika sektoris korraldatakse taastuvenergia
nõukoja teabepäevi vähemalt 1 kord kuus ja ettevõtjaid teavitatakse kõikidest olulistest
muudatustest seaduses juba eelnõude koostamise faasis.
6.4. Kavandatav muudatus – eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku regulatsiooni
selliselt, et asjaomased asutused saaksid hinnata hoonestusloa taotlejaga ja
31
hoonestusloaga hõlmatud alale kavandatava ehitisega seotud riske enne hoonestusloa
menetluse alustamist või siis hoonestusloa omanikeringi muutmisel.
1. Sihtrühmad: arendajad, asjaomased asutused ja pädev asutus.
1.1 Sihtrühm 1: arendajad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju arendajale (ettevõtjatele), kes
taotleb hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks ehitisega – vähene mõju
ettevõtluskeskkonnale, tegevusele, sh kindla tegevusalaga seotud ettevõtete töökorraldusele.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Mõju sagedus on seotud hoonestuslubade menetluse alustamiste arvuga. Mõju on
ebaregulaarne, sest ei ole teada, kui palju hoonestusloa menetluste alustamiste taotlusi aasta
jooksul pädevale asutustele esitatakse. Sihtrühmaks on arendajad, kes soovivad taotleda
hoonestusluba selleks, et koormata avaliku veekogu teatud osa ehitisega. Sellisteks
arendajateks on peaasjalikult meretuuleparkide arendajad ja vesiviljelusega seotud ettevõtjad.
Teadaolevalt on meretuuleparkide arendajaid Eestis ca 10 ja vesiviljelusega tegelevaid
ettevõtjaid umbes sama palju. Pärast merealaplaneeringu kehtestamist võib sihtrühma arv
suureneda. Eelnõuga kavandatava regulatsiooniga seonduvalt on sihtrühmal kohustus anda
täpsemat teavet kavandatava tegevuse, tegevusega seotud isikute, ehitusega seonduva
rahastamise kohta. Kehtiva hoonestusloa menetluse regulatsiooni kohaselt ei ole hoonestusloa
menetluse alustamisel esitatavate andmete maht piisav selleks, et hinnata kas taotlejaga ja
kavandatava ehitisega võib kaasneda oht riigi varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa
teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile ja riigi majandusele. Antud
täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on väike avatud majandusega riik ning on
seetõttu haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses majanduses toimuvast. Julgeoleku
seisukohast on oht Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või suurenev seotus
välisriikide või nende kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu,
elektrooniline side, välistööjõud ning teatud kolmandate riikide investeeringud. Hoonestusloa
menetluse alustamise taotluse põhjalikumaks muutmine eelnõus väljatoodud sätetega ja
omanikeringi muutmisel nendest pädeva asutuse teavitamine ei too endaga kaasa olulist
täiendatavat koormust hoonestusloa taotlejale. Oluline on, et eelnõuga kavandatav regulatsioon
täpsustab sihtrühmale alused, mille põhjal pädev asutus võib hoonestusloa menetluse
alustamisest keelduda ja võimaldab juba ennetavalt neid ohte vältida. Samuti on võimalik
ennetada hilisemat hoonestusloa tühistamist, kui see on seotud omanikeringi muudatusega
selliselt, et omanikuks võib olla isik, kes ise või temaga seotud isikud on Eestile ebasõbralikest
riikidest.
1.2. Sihtrühm 2: asjaomased asutused, milleks on ministeeriumid ja nende allasutused.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju asjaomastele asutustele – vähene mõju
valitsusasutuste personalile ja nende töömahule. Mõjutatud töötajate arv võib olla
hinnanguliselt 30 inimest.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on asjaomased asutused, kes kooskõlastavad enne hoonestusloa menetluse
alustamist hoonestusloa menetluse alustamise taotluse. Sihtrühmaks on ministeeriumid ja
vajadusel nende allasutused – näiteks Siseministeerium, kes omakorda võib küsida arvamust
32
Kaitsepolitseilt. Hoonestusloa menetlust on alustatud 4 taotluse puhul. Täiendavaid taotlusi
merealale, kus on pooleli merealaplaneering, menetlusse enne merealaplaneeringu kehtestamist
ei võeta (esitatud 12 taotlust). Lisaks on 2 taotlust Eesti Energialt ja 1 Utilitaselt Pärnu
merealaplaneeringuga kaetud alale. Arvestades eelpool väljatoodut, ei ole hoonestusloa
menetlusi sellisel määral, et see kasvataks oluliselt asjaomaste asutuste töökoormust.
Asjaomastel asutustel on kohustus hinnata eelnõus sätestatud andmete alusel ohtu riigi varale,
keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele,
riigikaitseobjektile ja riigi majandusele. Vajadusel võib asjaomane asutus küsida hoonestusloa
taotlejalt täiendavaid andmeid.
Kehtivas seaduses ei ole keeldumise alused vajalikul määral välja toodud ja sellega seonduvalt
on asjaomasel asutusel otsuse tegemine raskendatud. Eelnõuga kavandatav regulatsioon
täpsustab hoonestusloa menetluse alustamise keeldumise alused.
1.3. Sihtrühm 3: pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
puudutatud töötajate arv on hinnanguliselt 5-6 inimest.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädevale asutusele – vähene mõju pädeva
asutuse personalile ja nende töömahule.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Hoonestusloa menetlejale eelnõuga kavandatav regulatsioon erilisi muudatusi kaasa ei too, sest
ka kehtiv veeseadus kohustab enne hoonestusloa menetluse alustamist pädevat asutust küsima
asjaomase asutuse seisukohta. Mõju on regulaarne ja seotud iga uue hoonestusloa menetluse
alustamise taotlusega. Otsuse hoonestusloa menetluse alustamiseks või selleks keeldumiseks
teeb pädev asutus arvesse võttes kõikide asjaomaste asutuste seisukohti. Eriarvamuste puhul
selgitab pädev asutus täiendavalt asjaomaste asutuste seisukohti ja kui hoonestusloa menetluse
alustamiseks puuduvad põhjendatud keeldumise alused või keeldumise alused on kõrvaldatud,
alustab pädev asutus hoonestusloa menetlust.
6.5. Kavandatav muudatus – eelnõu täiendamine tähtaegade osas, mis on seotud ehitusloa
saamise ja ehitustegevuse alustamise osas.
1. Sihtrühmad: arendajad, kes taotlevad hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks
ehitusega ja pädev asutus, kelle pädevuses on avaliku veekogu koormamisega seotud nii
hoonestuslubade kui ka ehituslubadega seonduv.
1.1 Sihtrühm 1: arendajad, sihtrühma suurus hinnanguliselt 10 ettevõtjat.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja
ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja
töökorraldusele. Mõju on ühekordne ja seotud hoonestusloaga kaetud alale ehitusloa
taotlemisega.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõuga kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et pärast hoonestusloa
saamist tuleb viie aasta jooksul saada ehitusluba, et alustada ehitustegevusega hoonestusloaga
kaetud alal. Kui selle aja jooksul ei ole ehitusluba saadud ja arendaja ei ole teinud taotlust, et
põhjendatud juhul seda tähtaega pikendada, tunnistatakse saadud hoonestusluba kehtetuks.
33
Kehtiva veeseaduse regulatsiooni kohaselt oli hoonestusloa kehtetuks tunnistamise aluseks
asjaolu, kui hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa andmisest arvates
esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks. Peamiseks
muudatuseks võrreldes kehtiva seadusega on see, et hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alus
ei ole seotud mitte ehitusloa taotluse sisseandmise tähtajaga vaid ehitusloa saamise tähtajaga.
Eelnõuga kavandatav regulatsioon seob hoonestusloa saamise ehitustegevuse alustamisega, sest
sellega tagatakse, et pärast hoonestusloa saamist ei viivitataks ehitustegevuse alustamisega. See
omakorda väldib olukorda, kus hoonestusloaga kaetud merealad lihtsalt broneeritakse ja neid
alasid ei saa ka keegi teine kasutusele võtta. Eelnõuga tehtud muudatused annavad võimaluse
hoonestusloa tühistamiseks kui hoonestusloaga kaetud aladele ehitustegevust teatud tähtajaks
ei alustata. Esimesed 5 hoonestusloa menetluse alustamise taotlust on esitatud ca 12 aastat
tagasi, ühtegi hoonestusluba välja antud ei ole. Uusi hoonestusloa taotlusi on esitatud ca 10
alale, kus hetkel on pooleli merealaplaneeringu menetlus ja need võetakse menetlusse pärast
merealaplaneeringu kehtestamist. Nendest taotlustest on näiteks 1 arendaja esitanud 6 erinevat
hoonestusloa taotlust. Eelnõuga tehtav muudatus ehitusseadustiku regulatsioonis tagab selle, et
nende kõigi kuue taotlusega kaetud ala puhul peab antud arendaja pärast hoonestusloa saamist
alustama viie aasta pärast ehitustegevusega. Kas tegemist oli sooviga võimalikult paljude
meretuuleparkideks ettenähtud alade nn broneerimise sooviga või tegeliku sooviga arendada
korraga kuut meretuuleparki, selgub siis kui pärast merealaplaneeringu kehtestamist saab
hoonestusloa taotlusi menetleda kavandatava regulatsiooni järgi. Eelnõuga kavandatav
regulatsioon annab arendajale selge ja arusaadava sisendi selles osas, et pärast hoonestusloa
saamist tuleb koheselt ehitamisega seonduvate loataotlustega jätkata. Vastasel juhul võib
tekkida olukord, kus hoonestusluba, mille saamiseks on tehtud uuringuid, keskkonnamõju
hindamine jne muutuks kehtetuks. Eelnõuga tehtava muudatuse mõju ei ole suur, sest
hoonestusloa saamine peab olema seotud arendajapoolse huviga jätkata koheselt pärast
hoonestusloa saamist ehitustegevusega. Positiivne mõju seisneb selles, et tagatakse mereala
läbimõeldud ja sihipärane kasutuselevõtt majandustegevuse hoogustamiseks, taastuvenergia
tootmiseks.
1.2. sihtrühm – pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
puudutatud isikute arv hinnanguliselt 4-5.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädevale asutusele – vähene mõju pädeva
asutuse personalile ja nende töömahule.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõuga
kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et pädeval asutusel on kohustus
jälgida tähtaegu hoonestusloa andmisest ehitusloa saamiseni. Tegemist ei ole täiendava mahuka
töökoormuse lisandumisega ja ei nõua pädevalt asutuselt täiendavaid kulutusi ega ei tähenda
töömahu olulist suurenemist. Mõju sagedus sihtrühmale on regulaarne ja seotud väljaantud
hoonestuslubadega. Ebasoovitavaks riskiks võib lugeda asjaolu, kui hoonestusloa saanud
ettevõtja hakkab pikendama ehitusloa saamisega seonduva tähtaja pikendamist. Selles
olukorras tuleb sihtrühmal igakordselt hinnata, miks on ehitusloa saamiseks ettenähtud 5 aastat
olnud hoonestusloa saanud arendajale ebapiisav. Kehtiva regulatsiooni alusel oli tähtaeg 2
aastat ehitusloa taotluse esitamisest, sellega seonduvalt ei olnud seadusega sätestatud seda aega,
mis ajaks pidi hoonestusloa saanud ettevõtja ehitusloa kätte saama. See tõi kaasa olukorra, kus
ettevõtja võis ka pahatahtlikult pärast hoonestusloa saamist hoonestusloaga kaetud mereala
lihtsalt kinni hoida. Sihtrühmal tuleb hinnata kõiki asjaolusid, miks ettevõtja ei ole suutnud viie
aastaga ehitusluba kätte saada. Pahatahtliku käitumise korral, kus ilmneb, et ettevõtja ei soovigi
34
tähtajaliselt ehitusluba saada, peab pädev asutus tegema otsuse hoonestusloa kehtetuks
tunnistamiseks. Sellega välditakse nii nimetatud merealade pikaajalisi broneerimisi.
6.6. Kavandatav muudatus – konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetluse ja
hoonestusloa menetluse alustamise konkursi korra täpsustamine
1. Sihtrühmad: arendajad, kes taotlevad hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks
ehitusega ja pädev asutus, kelle pädevuses on avaliku veekogu koormamisega seotud
hoonestuslubade menetlemine.
1.1 Sihtrühm 1: arendajad, kelle hinnanguline arv on 10 ettevõtjat.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja
ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja
töökorraldusele. Mõju on vähene, sest eelnõuga täpsustatakse konkureerivate hoonestuslubade
menetlusi.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõuga kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et enne hoonestusloa
menetluse alustamise taotluse menetlusse võtmist on teistel arendajatel võimalik 60 päeva
jooksul esitada konkureerivaid hoonestusloa menetluse alustamise taotlusi samale avaliku
veekogu alale. Kehtiva veeseaduse järgi oli selleks aega ainult 20 päeva ja seaduse muudatusega
tagatakse võrdne konkurents hoonestusloa menetluse alustamiseks avalikule veekogule. Antud
muudatus ei too arendajale kaasa kohanemisraskusi, pigem annab võimaluse esitada
konkureeriv hoonestusloa menetluse alustamise taotlus, sest taotluse koostamiseks ja
esitamiseks ettenähtud tähtaeg pikeneb. Mõju sihtrühmale ei ole suur, sest ka kehtiva
veeseaduse alusel oli ettevõtjatel võimalus konkureerivaid hoonestusloa menetluse alustamise
taotlusi esitada. Pikeneb vaid taotluste koostamiseks ja esitamiseks ettenähtud tähtaeg.
Lisaks täiendatakse seadust osas, mis puudutab konkureerivate hoonestusloa menetluse
alustamise taotluste hindamist. Kavandatava eelnõuga on seadusesse lisatud volitusnormid,
mille alusel kehtestab minister konkureerivate hoonestuslubade taotluste tingimuste ja
hindamise korra ning hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja
enampakkumise alghinna määramise ning konkursi osalustasu arvutamise metoodika
määrused. Määruste kavandid on lisatud eelnõule. Kavandatav eelnõu muudab hoonestusloa
menetluse alustamise konkureerivate taotluste menetluse täpsemaks ja õigusselgemaks. Mõju
sagedus sõltub hoonestusloa menetluse alustamisel konkureerivate taotluste arvust ja on väike.
1.2. sihtrühm – pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, sihtrühma
suurus hinnanguliselt 4-5 inimest.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädevale asutusele – vähene mõju pädeva
asutuse personalile ja nende töömahule.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõuga
kavandatava regulatsiooni mõju sihtrühmale avaldub selles, et pädeval asutusel muutub
konkureerivate hoonestusloa menetluse alustamise taotluste hindamine ja konkursi läbiviimine
selgemaks ja täpsemaks. Käesoleval ajal peab pädev asutus igakordselt asutuse siseaktiga
kehtestama konkureerivate hoonestusloa menetluste hindamise korra ja konkursi läbiviimise
35
korra. Kavandatava eelnõuga sätestatakse need ministri määrustega ja pädev asutus lähtub
menetluse protsessides määrustes sätestatust. Mõju sagedus sõltub konkureerivate hoonestusloa
menetluste laekumise sagedusest ja on pigem väike.
6.7 Kavandatav muudatus – veekogus oleva ehitise sundvõõrandamine
1. Sihtrühmad: arendajad, kes on hoonestuslubadega kaetud aladele püstitanud ehitise ja pädev
asutus, kes hindab ehitise mõju elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigisidele või riigikaitsele.
1.1 Sihtrühm 1: arendajad, keda võib hinnanguliselt olla 10 ettevõtjat.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja
ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja
töökorraldusele. Mõju on harv, sest see puudutab ainult neid ettevõtjaid, kelle hoonestusluba
tunnistatakse kehtetuks ja sellega kaasneb hoonestusloaga kaetud aladele ehitatud ehitiste
sundvõõrandamist.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõuga on täiendatud seadust selliselt, et riigil on teatud juhtudel õigus ja võimalus avalikku
veekogusse püstitatud ehitised pärast hoonestusloa kehtetuks tunnistamist sundvõõrandada.
Kehtiv seaduse seda ei võimalda ja sellega võib tekkida olukord, kus hoonestusluba, mis
antakse avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitistega on kehtetuks
tunnistatud, aga ehitised jäetakse ettevõtja poolt avalikku veekogusse. Eelnõus toodud
muudatused annavad võimaluse tühistatud või lõpetatud hoonestuslubade puhul, kui ehitise
omanik avalikku veekogusse püstitad ehitisi ei eemalda, need riigil sundvõõrandada. Üldjuhul
on avaliku veekogu ehitisega koormamine väga kallis ja arendajad on huvitatud sellest, et
nendele antud hoonestusluba jääks kehtima ja neil oleks võimalik teostada majandustegevust.
Sellise olukorra tekkimise võimalus, et hoonestusluba võidakse tunnistada kehtetuks, võib olla
seotud kavandatavas eelnõus § 11317 seotud asjaoludega. Ebasoovitavate mõjude
maandamiseks on juba seadusega sätestatud see, et alates hoonestusloa menetluse alustamisest
tuleb hinnata kavandatava ehitiste erinevaid mõjusid. Mõju sihtrühmale on oluline ja sellest
tulenevalt tuleb neil teha tegevusi, et vältida hoonestusloa kehtetuks tunnistamist. Samas on
võimalus sellise olukorra tekkimiseks väga minimaalne, sest üldjuhul on ettevõtja huvitatud, et
saaks teostada majandustegevust hoonestusloaga kaetud merealal. Üldine mõju sihtrühmale on
vähene, sest sundvõõrandamise olukorra tekkimine võib olla seotud üksikute halbade asjade
kokkusattumisega.
1.2. sihtrühm – pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Kaitseministeerium ja Siseministeerium.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju pädevale asutusele – vähene mõju pädeva
asutuse personalile ja nende töömahule.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on pädevad asutused, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Kaitseministeerium ja Siseministeerium. Eelnõuga kavandatava regulatsiooni mõju
sihtrühmale avaldub selles, et pädeval asutusel tuleb hinnata pärast hoonestusloa kehtetuks
tunnistamist ehitiste mõju elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigisidele ja riigikaitsele. Eelnõu
koostamise ajal ei ole Eestis avalikusse veekogusse veel näiteks avamere tuuleparkidele ühtegi
hoonestusluba välja antud. Hoonestusloa menetlused on pikad ja aeganõudvad. Väljaantud
36
hoonestusload vesiviljelusele või muudele meres asuvatele ehitistele või paigaldistele ei avalda
nii suurt mõju elutähtsatele teenustele, riigisidele või siis riigikaitsele. Ühtegi hoonestusluba ei
ole käesolevaks ajaks kehtetuks tunnistatud. Avamere tuuleparkide hoonestusluba taotletakse
üldjuhul 50-ks aastaks ja hoonestusloa kehtetuks tunnistamise vajadus võib ilmneda alles pärast
hoonestusloa saamist lähtudes kavandatava eelnõu §-st 11317.
Sundvõõrandamisega seotud tegevused on pikaajaline protsess. Lähtutakse Kinnisasja avalikes
huvides omandamise seadusest tulenevatest nõuetest ja kinnisasja sundvõõrandamisega seotud
kulud kannab seadusest tulenevalt kinnisasja omandaja, ehk siis riik. Sellest tulenevalt tuleb
enne sundvõõrandamist kaaluda kõiki muid võimalike lahendusi, et vähendada või kõrvaldada
mõjud elutähtsa teenuse toimepidevuse, riigiside toimepidevusele või kahjuliku mõju
riigikaitseobjektile. See tagab ka majandustegevuse jätkamise ning hoiab ära kulutused ehitise
lammutamiseks. Suurematele ehitistele merealal võib hoonestusloa anda kuni 50-ks aastaks,
tänaseks ei ole veel ühtegi meretuulepargi hoonestusluba välja antud. Nende riskide võimaliku
esinemist riigile on raske hinnata, kuid tulevikus võib harva, aga siiski selline olukord ette tulla.
6.8 Kaudsed mõjud seoses kogu kavandatava eelnõuga
6.8.1 Sotsiaalsed, majanduslikud ja regionaalsed e mõjud
Sihtrühmad:
1) Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas Eesti elanikkond, ettevõtjad, kes soovivad avaliku
veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Tööealine elanikkond,
sotsiaalsete mõjude osas peaasjalikult need, kes elavad nendes piirkondades, kuhu
kavandatakse meretuuleparke. Otsene sihtrühma suurus on hinnanguliselt 10% ca ligi 9 %-st
kogu Eesti elanikkonnast (Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa vallad). Vesiviljeluse osas on mõju
nende piirkondade elanikkonnale, kuhu vesiviljelust arendada soovitakse. Merealaplaneering ei
kajasta alasid vesiviljelusele ja seega sõltub mõju majandusele ettevõtjate huvist arenduse ja
piirkondade osas. Majanduslikult avaldab mõju nende piirkondade elanikele, kuhu on avalikku
veekogusse planeeritud majandustegevus. Eelkõige kohalikud omavalitsused, kellel on
piirnevus avaliku veekoguga.
Kaudne mõju võib olla suurem;
2) arendajad, kes juba taotlevad või kavatsevad taotleda hoonestuslubasid. Arendajate hulk on
avamere tuuleparkide puhul ca 10 ettevõtjat ja ca 10 ettevõtjate vesiviljeluse arendamise puhul.
Mõju ulatus majandusele: Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas mõjutab kavandatav
eelnõu kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia toomisele ning
ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide
rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele
energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv)
täitmiseks.
Majanduslikult loob see täiendavaid töökohti. Näiteks 1000 MW suurune tuulepark loob
hinnanguliselt 70 - 100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks tuhandeid töökohti tuulepargi
komponentide valmistamisel ja paigaldamisel. Samuti on vesiviljeluse arendamine ja
edendamine olulise tähtsusega majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja
tagab uusi, innovatiivseid töökohti3. Uute töökohtade loomisel nähakse eelkõige töökohtade
3
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/uhisprogramm-kalandus-2021-2024.pdf
37
kasvu vesiviljeluse osas. Uute töökohtade loomine on olulise tähtsusega eelkõige nendest
piirkondades, kus elanikkonna arv võib väheneda just töökohtade puudumise tõttu ja toimub
pendelränne elu- ja töökoha vahel. Uute töökohtade loomine aitab kaasa tööealise elanikkonna
paikseks jäämisele ja hoiab ära mingil määral ka ääremaastumist.
Seaduse muudatuse jõustumisel on positiivne mõju kalandusega seonduvale ettevõtlusele ning
meretuuleenergiasektori arengule. Eestis ei ole hetkeseisuga välja antud veel ühtegi
hoonestusluba meretuuleparkide arendamiseks, seega ei ole ka avameretuuleparke. Eeldatav
tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel hoonestustasudena 300 tuhat euro km2 kohta. Antud
andmed põhinevad esialgsel arvutusel, mis tuleneb merealaplaneeringu käigus koostatud
majandusmudelist. Mudel näitab indikatiivseid suurusjärke, mis täpsustuvad oluliselt merre
ehitamisel asukoha, mahu ja meretuuleparkidel võimsuse selgumisel. Merealaplaneeringus
ettenähtud meretuuleparkide alade osas on märgitud, et meretuuleparkide alad realiseeruvad
eeldatavalt 70% ulatuses. 30% ulatuses võib mittetäitumine olla seotud keskkonnauuringutest
tulenevate täpsuste korral. Täpne alade suurus selgub merealaplaneeringu kehtestamisega.
Mõju ettevõtlusele on positiivne, sest annab võimaluse arendada tuuleparkidega seonduvat
ettevõtlust maismaalt merealale. Seni on olnud tuuleparke võimalik ehitada vaid maismaale.
Mõju ulatus elanikkonnale: Uute töökohtade loomine aitab kaasa kogu Eesti ja erinevate
piirkondade majandusarengule.
Mõju ulatus arendajale:
Mõju ulatus on seotud eelkõige ebasoovitavate riskide osas. Vastuseis hoonestusloaga kaetud
alade ehitisega koormamisel on eelkõige avamere tuuleparkidele ning seotud just visuaalse ja
keskkonnaalase reostusega. Kardetakse, et ehitised avalikkus veekogus võivad avaldada Mõju
kestus võib olla seotud siis konsensuse saavutamisega kohaliku elanikkonna ja arendaja vahel
või siis kõige negatiivsema stsenaariumi puhul kohtuotsuseni jõudmisega. Viimase variandi
puhul võib kas siis hoonestusloa või ehitusloa menetlus pikeneda aastaid.
Mõju ulatus regionaalarengule: mõju ulatus on keskmine, sest hoonestusloa menetlusele
järgnev ehitustegevus ja majandustegevus loovad juurde töökohti, mis omakorda aitab kaasa
piirkondlikule arengule.
Mõju keskkonnale: Eesti merealaplaneeringu ettevalmistamise käigus on välja toodud
eeldatavad alad meretuuleparkidele. Tuulenergeetika vaatest on need alad nii tuuleolude kui ka
sügavuste mõistes majanduslikult kasumlikud st. tuulekiirused on antud kohas tugevad ja
stabiilsed (ühtlasi Kaitseministeeriumi kõrguspiirangute vaatest vaadates on antud asukohta
võimalik üsna kõrgeid tuulikuid rajada) ning veesügavus on piisavalt madal, et arendajatel oleks
kulutõhus sinna parki püstitada. Oluline on ka see, et antud alal puuduvad looduskaitse
seisukohalt täiendavad piirangud (hülge liikumisteed ja maismaa ja veelindude linnukoridorid
eemal). Ühtlasi puudub suur kattuvus teiste majandussektoritega (nt traalimisega). Tegemist on
tuuleenergeetika arenduste mõistes väga hea ja potentsiaalse asukohaga.
Näiteks võib tuua asjaolu, et keskkonnakaitse osas on Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud
uuring: „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku
hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks“4 ja selle uuringu käigus uuriti
alasid Saaremaast Läänes asuvatel aladel. Antud tööd teostas Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut. Teostatud inventuuri käigus tuvastati uuringualalt Loodusdirektiivi
4
https://www.envir.ee/sites/default/files/inventuuri_lopparuanne_02.06.2020.pdf
38
elupaigatüübi karide levik (kogupindala alal 228 km2 , 48% uuringualast). Muid direktiivides
ega teistes loodusväärtuste nimekirjades olevaid merepõhja elupaigatüüpe ega liike uuritud alal
ei leitud. Loodusdirektiivi elupaigatüübi esinemine alal ei eelda selle eraldi kaitse alla võtmist.
Ekspertide hinnangul on Eestis karid olemasolevate kaitsealade võrgustikuga kaetud.
Mõju keskkonnale on väike, sest meretuuleparkideks mõeldud alade osas on
merealaplaneeringu koostaja, milleks on Rahandusministeerium, arvesse võtnud kõiki
looduskaitselisi aspekte. Selliste loodusobjektide, mille osas olemasolevad kaitsealad on juba
olemas, kaitse alla võtmisel tuleb kaaluda alternatiivseid asukohti väljaspool tuuleenergeetika
tootmiseks sobilikke alasid ja analüüsida kaitstavatele loodusobjektidele tuuleparkide rajamise
võimalusi. Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmisel tuleks lisaks keskkonnakaitselistele
aspektidele hinnata sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja analüüsida teiste riiklike strateegiliste
eesmärkide, sh kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalusi.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele: Hoonestusloa menetluse läbiviija on Tarbijakaitse- ja
Tehnilise Järelevalve Amet ja regionaalarenguga tegelevate institutsioonidele halduskoormuse
kasva ette näha ei ole.
Mõju avaldamise sagedus:
Mõju avaldumise sagedus sihtrühmadele sõltub konkreetsesse piirkonda avamerre planeeritava
majandustegevusega. Ehitustegevusega seonduvad töökohad on ajutise iseloomuga, sest on
seotud konkreetse ehitise püstitamisega avalikusse veekogusse. Muude töökohtade arv on
seotud majandustegevusega avalikus veekogus (vesiviljelus, avamere tuuleparkide hooldus jne)
ja seotud hoonestusloa tähtajaga. Hoonestusloa maksimaalne tähtaeg on 50 aastat ja seda
võimalik ka pikendada. Seega on tegemist pikaajaliste töökohtade loomisega.
Hetkel on pädeval asutusel menetluses 4 meretuulepargi hoonestusloa menetlust. Pärast
merealaplaneeringu kehtestamist võib mõju sagedus kasvada, sest huvi merre ehitamise vastu
on ettevõtjate hulgas nii meretuuleparkide kui ka vesiviljeluse osas väga suur. Seda kinnitavad
ka mitmed hoonestusloa taotlused (meretuuleparkide osas ootel ca 10 taotlust), mis on esitatud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Arvestades hoonestusloaga ja merre ehitamise
kulukust, esitatakse pikemas perspektiivis hoonestusloa menetluse taotlusi siiski harva.
Ebasoovitavate mõjude risk on seotud kohaliku kogukonna kohatise vastuseisuga merre
ehitamise osas. Näitena võib tuua MTÜ Hiiu Tuule kohtukaasus Hiiu Meretuulepargi rajamise
vastu. Paremaks üksteise mõistmiseks on vajalik avatud diskussioon, õigeaegne teavitus ja
põhjalikum selgitus arenduse kohta. Eelnõuga sätestatavad muudatused seaduses otseselt seda
teemat ei puuduta. Täpsustatud on, et hoonestusloa menetlusega seonduvate uuringutes tuleb
arvesse võtta ka merealaplaneeringus väljatoodud erinevate mõjude hindamiste kohustust.
Ebasoovitavaks mõjuks loetakse eelkõige visuaalset reostust ja see mõju on pärast
meretuuleparkide püstitamist vähemalt 50 aastat. Eesti ei ole hetkeseisuga veel ühtegi avamere
tuuleparki ja seega on vastuseis meretuuleparkidele pigem selles, et mõju suurust visuaalse
reostuse osas oletatakse. On harjutud sellega, et vaade merealale on selline, kus puuduvad
ehitised. Ebasoovitavate mõjude riskid majandusele puuduvad.
6.8.2 Üldine mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ja majandusjulgeolekule.
Sihtrühm: Kogu Eesti elanikkond
39
Mõju ulatus: Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus aitab kaasa sellele, et väheneb risk
ehituste mõjule riigikaitseliste ehitiste puhul. Samuti saab juba enne hoonestusloa menetluse
algust kontrollida, et elutähtsa teenuse ja olulise ehitise rajamise juures ei oleks isikuid, kes
avaldavad negatiivset mõju riigi julgeolekule.
Eelnõuga tehtav EhS § 120 muudatus loob selge kohustuse kõikide tuulegeneraatorite ja
tuuleparkide püstitamise, ümberehitamise ja laiendamise kooskõlastamiseks
Kaitseministeeriumiga. Siiani kehtis püstitamise ja laiendamise kohustus tuulegeneraatorite
puhul siis, kui planeeritava ehitise kõrgus oli üle 28 m ja ka siis, kui tegemist oli ehitisega, mis
võis kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb
tuuliku ümberehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga üksnes juhul, kui tuulik asub
riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja
välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel. Eelnõuga sätestatakse üheselt, et kõikide
tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ümberehitamine tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada
olenemata nende asukohast. Muudatuse jõustumine aitab kaasa riigi julgeoleku tagamisele,
määratledes selge kohustuse kooskõlastada Kaitseministeeriumiga tuulegeneraatorite ja
tuuleparkide püstitamine, laiendamine ja ümberehitamine. Muudatuse positiivne mõju seisneb
selles, et võimaldab laiemalt senisest avastada võimalikud negatiivsed mõjud riigi
eelhoiatussüsteemidele enne nende reaalset tekkimist, mis aitab kaasa riigi kaitsevõime
säilitamisele. Samas, kuna tegemist on täpsustavad laadi muudatusega ning
kooskõlastuskohustus kehtib suurel osal juhtudest ka praegu, siis ei ole tegemist olulise mõjuga.
Kavandatava muudatuse jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna
elutähtsa süsteemi töövõime häirimise ja katkestamise kriminaliseerimine võimaldab
õiguskaitseasutustel koheselt ning tõhusamalt teoga kaasneda võivale julgeolekuohule (eiti kui
tegemist on riigikaitseliste süsteemidega) reageerida. Samuti on paremini tagatud
karistusõiguslik heidutus ja preventsioon, kuna muudatuse eesmärk on ennetada isikute
seadusest hälbivat käitumist.
Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku
majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu majanduslikule survele. Majanduslik
surve võib lähtuda nii välisriikidest, kui riigi enda suveräänsetest otsustest. Eesti on väike
avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest, mistõttu on meie
haavatavus üldises plaanis pigem kõrge. Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud
elutähtsa teenuse osutamisega seotud teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine.
Riigil peab olema teadmine, kes on need ettevõtjad, kes soovivad avalikku veekogu koormata
selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega ja kust tulenevad selleks vajalikud finantseerimise
vahendid, et riik omaks ülevaadet ja võimalust vajadusel sekkuda.
Seonduvalt muudatustega regulatsioonis ei ole ette näha vajadust läbi viia ümberkorraldusi
riigiasutustes ja sellega seonduvalt on seaduse muudatusega seotud mõju väike.
Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldamise sagedus on seotud iga merre ehitatava ehitise
hoonestusloa andmise menetlusega, mille käigus teostatakse kontroll hoonestusloa taotleja
osas. Eelnõus täpsustakse kontrolli käigus kontrollitav teave nii dokumentide kui muu
informatiivse materjali näol.
6.8.3 Mõju halduskoormusele.
Mõju sihtrühm: eraõiguslikud juriidilised isikud
40
Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, sest muudatused seaduses ei too kaasa suuri, olulisi
muudatusi halduskoormuses. Juriidiliste isikute puhul tuleb võrreldes kehtivale seadusele
esitada mingil määral rohkem dokumente (näiteks hoonestusloa menetluse alustamisel) või
jälgida, et kõikide loamenetluste puhul oleks järgitud kooskõlastamisega seotud nõudeid.
Mõju ulatus riigiasutustele on keskmine, sest lisaks ühe täiendava töökoha loomisele tuleb
tõhustada järelevalvet. Lisaks täieneb ja osaliselt ka muutub lubade taotlemise ja väljastamise
protsess.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudetava regulatsiooniga kaasneb keskmine mõju
halduskoormusele. Mõju halduskoormusele ei avaldu eraisikutele, sest üldjuhul ei puuduta
antud muudatus seaduses tavakodanikke.
Muudatuse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud:
Mõnevõrra võib suureneda menetlejate koormus seoses täiendatud süüteo koosseisuga.
Täiendavaid kulusid ja tulusid ei kaasne.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Riigi tegevused:
Töö teostaja: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet:
Hoonestuslubade menetlemine on ka täna nende tegevuse osa. Hoonestuslubade menetluste
mahu kasvamisel on vajalik ühe täiendava töökoha loomine TTJA-sse (aastane maksumus
~32000 €), mis tuleb taotleda riigieelarvest. Uuringute ja mõjude hindamise maksumus sõltub
riigi poolt hoonestusloa menetluse läbiviimise ala suurusest, asukohast ja tööde mahust. Selliste
uuringute ja analüüside eest tasub hoonestusluba sooviv isik.
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele:
Esmase hinnangu kohaselt valitsusasutused eelnõu muudatusega seonduvalt täiendavate
ametikohtade loomist ette ei näe ja sellega seonduvalt ei ole ette näha täiendavaid tööjõu
kulutusi.
Kulud valitsusasutusele tekkivad hoonestuslubade enampakkumisele eelnevates ja
hoonestusloa enampakkumisega seonduvatest tegevustest. Mõju sagedus on seotud
hoonestusloa menetluste arvuga. Hoonestusloa menetlemise käigus tehtavateks uuringuteks ja
keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks vajalik rahade taotlus esitatakse ministeeriumite
poolt Vabariigi Valitsusele. Antud kulude suurus täpsustub täiendava uuringu käigus ja sõltub
sellest, kui suurele merealale soovib riik ise hoonestusloa menetluse läbi viia ja antud
hoonestusload enampakkumisele panna. Uuringutega seonduvad kulud võivad ulatuda näiteks
meretuulepargi arendamiseks taotletava hoonestusloa puhul kokku ca 2 miljoni euroni.
Peamisteks uuringuteks on merepõhja elupaigatüüpide levik ja kaitstavate liikide esinemine,
merepõhja geoloogiline uuring, sh setete koostis, hoovused ja hüdrodünaamika, kevad- ja
sügisrände ning sulgimisperioodil peatuvate veelindude loendus, kevad- ja sügisrändel olevate
lindude visuaalloendus, maismaalindude ränne, viiger- ja hallhüljeste uuring, käsitiivaliste
uuring, kalastiku uuring, tuleviku kliimatingimuste uuring, välisõhus leviva müra ning
õhusaaste uuring. Seonduvalt asukohaga merel võib uuringute nimekiri olla muutuv. Uuringute
aeg kokku võib kesta umbes kolm aastat. Täiendavad kulud on seotud keskkonnamõju
41
hindamise läbiviimisega. Keskkonnamõju hindamisega seonduvalt tuleb tasuda lisaks
uuringutele veel keskkonnamõju hindamise läbiviimisega seotud projektijuhtimisega, mõju
hindamise dokumendi koostamisega, avalikustamisega jne seotud kulud, mis võivad ulatuda
kuna 0,5 miljoni euroni.
Eeldatavad tulud on enampakkumisest või valikpakkumisest kõik tulud, mis ületavad
pakkumise alghinna, mille moodustavad riigi poolt hoonestusloa menetlusest tehtud kulud ja
enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seonduvad kulud. Lisaks tasub hoonestusloa
omanik riigile hoonestustasu, mis on ca 300000 eurot 1 ruutkilomeetri kohta aastas5.
Võimalike sundvõõrandamistega kaasnevaid tulusid ja kulusid ei ole võimalik antud eelnõu
raames hinnata, sest tänaseks ei ole veel ühtegi hoonestusluba välja antud ja sellega seonduvalt
ei ole ka ühtegi meretuuleparki püstitatud.
Ei ole võimalik hinnata riigile laekuvaid trahvisummasid või sunniraha olukorras, kus
ettekirjutus on esitatud vaid ühele maismaa tuulepargile ning ka see ei ole täidetud. Kui on
olukord, kus ebaseaduslikult püsitatud ehitise puhul määratakse sunniraha, mida saab aastas
sisse nõuda 2 korda, siis on aastas võimalik sissenõutav maksimaalne sunniraha määr seaduse
muudatuse järgi 900 000 eurot. Trahvide määramine sõltuv asjaolust, kas ja mil määral on
karistuse määramine otstarbekas. Eeldatavat trahvisummat seaduse muudatusega seonduvalt on
antud eelnõu väljatöötamise etapis raske hinnata.
Kaudsete tuludena kaasnevad tulud majandustegevuse elavdamisest tulenevatest
maksutuludest, milles üks osa on näiteks tööjõu maksutulu tuulikute püstitamisega seonduvalt
ja teine osa püsitatud ehitiste jooksvad hooldus ja muude tegevustega seonduvad töökohtade
maksutulud. Täpseid maksutulusid ei saa hinnata, sest need erinevate ehitistega seonduvalt
erinevad. Majanduslikust seisukohast võib tuua näitena, et 1000 MW suurune tuulepark
tähendab 2+ mlrd € suurust investeeringut Eesti majandusse ja toodab ~4,4 TWh elektrit.
8. Rakendusaktid
Vabariigi Valitsuse määrus „Riigi poolt alustatud avaliku veekogu alale hoonestusloa
menetlemise kord ja hoonestusloa enampakkumisel või valikpakkumisel võõrandamise
nõuded“
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1132 lõige 6 alusel ja sellega kehtestatakse riigi poolt
välja valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord.
Määruse eesmärk on riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja
põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealade enampakkumisele suunamine.
Kavand on lisatud eelnõule.
Majandus- ja taristuministri määrus: „Konkureerivate hoonestuslubade taotluste
tingimused ja hindamise kord“
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1139 lõike 4 alusel ja selle alusel hindab menetleja
konkureerivaid taotlusi. Määruse kavand on lisatud eelnõule.
5
Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02-
14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf. Hinnatud riigitulud meretuuleparkide puhul on hoonestustasu, tööjõukulud, tarbitud
toodete ja teenuste käibemaks, potentsiaalne tulu statistikakaubandusest.
42
Majandus- ja taristuministri määrus „Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise
kord ja enampakkumise alghinna määramise ning konkursi osalustasu arvutamise
metoodika“
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11310 lõike 15 alusel. Määruse kavand on lisatud
eelnõule.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras. Juba algatatud hoonestuslubade taotlused menetletakse lõpuni nende
menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt. Pärast Eesti Merealaplaneeringu
kehtestamist (eeldatavalt 2022. a I kv) on võimalik alustada hoonestuslubade menetlusi
ehitusseadustikust tulenevate sätete alusel.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu töötati välja koostöös Rahandusministeeriumi riigivara- ja planeerimisosakondadega,
Keskkonnaministeeriumi õigus-, merekeskkonna- ja keskkonnakorralduse osakondadega,
Sise-, Kaitse- ja Maaeluministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
spetsialistidega. Karistusseadustiku muudatuse osas konsulteeriti Justiitsministeeriumiga.
Eelnõu esitati kooskõlastamisele kõikidele eelpool märgitud ministeeriumitele ja
huvigruppidele saadeti teavitus eelnõu esitamisest EISi.
Eelnõus on arvesse võetud erinevate ministeeriumite ettepanekuid, ministeeriumite
eriarvamuste puhul on leitud üheskoos kõikidele osapooltele vastuvõetav lahendus. Toimunud
on kohtumised kõikide ettevõtjate ja organisatsioonidega, kes esitasid omapoolsed
kommentaarid eelnõu kohta.
Peaasjalikult tuuleparkide arendajad ei nõustunud sätetega, mis puudutavad ehitusloa kehtetuks
tunnistamist ja kasutusloa andmisest keeldumist. Lähtuvalt arendajate poolt esitatud
ettepanekutest on Kaitseministeeriumiga koostööd muudetud eelnõu sõnastust.
Kooskõlastamise käigus esitatud märkused on välja toodud kooskõlastustabelis (seletuskirja
lisad 4 ja 5).
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, … 2021. a
43