10.06.2021
Majandus- ja taristuministri 3 detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Transpordiamet tekkis 1. jaanuaril 2021. a kolme ameti – Maanteeameti, Lennuameti ja
Veeteede Ameti ühendamisel. Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82
„Transpordiameti põhimäärus“ muutmise vajaduse tingivad muudatused Transpordiameti
juhtimiskorraldamises ja struktuuriüksuste põhiülesannetes seoses ameti sees transpordiliikide
üleste kompetentsikeskuste loomisega.
Transpordiameti põhimäärus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
Määruse muutmise eelnõu töötas välja Transpordiamet koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga. Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi
Transpordiameti õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov (tel: +372 505
2667, e-post:
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi
tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick
Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõus toodud muudatused puudutavad põhiliselt „Transpordiameti põhimääruse“ 3. peatükki
(Juhtimise korraldus) ja 4. peatükki (Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded).
Muudatustel on kolm peamist eesmärki:
- muuta Transpordiameti juhtimiskorraldust efektiivsemaks;
- muuta teenistuste põhiülesannete alus valdkondadelt (maanteed, veeteed, merendus,
lennundus) tegevuskompetentsidele: liikuvuse planeerimine, taristu ehitamine ja
haldamine, liikuvuse korraldamine ja järelevalve;
- luua majasisesed transpordiliikide ülesed kompetentsikeskused koondades sarnased
tegevused ühte üksusesse.
Kolmanda peatüki muudatused peegeldavad peamiselt muudatusi Transpordiameti
struktuuriüksustes, mis omakorda mõjutab juhtimise korraldamist. Restruktureerimise
tulemusena ei allu peadirektorile pärast käesoleva määruse jõustumist enam tugiosakondade
juhid, vaid ainult teenistuste direktorid, kelle arv kasvab ühe võrra (§ 5):
- kaotatakse lennundusteenistuse direktori ning merenduse ja veeteede teenistuse
direktori ametikohad, kuna nende teenistuste ülesanded viiakse seoses transpordiliikide
üleste kompetentsikeskuste loomisega üle teistesse struktuuriüksustesse;
- lisanduvad arendusteenistuse direktori, avalike suhete teenistuse direktori ning
tugiteenuste direktori ametikohad, mis tekivad seoses seni peadirektori otsealluvuses
olnud osakondade koondamise ja restruktureerimisega teenistusteks.
Lisaks muutuvad kolme teenistuse nimetused ja nende põhiülesanded
- liiklusteenistuse struktuuriüksuse uus nimetus on liikuvuse korraldamise teenistus; selle
direktori uus nimetus on liikuvuse korraldamise teenistuse direktor ning tema
põhiülesanne ei ole enam liiklusohutusega seotud ennetustegevuse korraldamine;
- maanteehoiu teenistuse struktuuriüksuse uus nimetus on taristu haldamise teenistus;
selle direktori uus nimetus on taristu haldamise teenistuse direktor ning tema ametikoha
vastutusala laiendatakse riigiteedelt kogu taristule;
- järelevalveteenistuse struktuuriüksuse uus nimetus on ohutuse ja järelevalve teenistus;
selle direktori uus nimetus on ohutuse ja järelevalve teenistuse direktor ning tema
põhiülesannetele lisandub lennunduse ja merenduse valdkonna ohutuse ning turvalisuse
tagamise korraldamine.
Neljandas peatükis §-s 8 toodud muudatused peegeldavad tugiteenuste osakondade ning Eesti
Maanteemuuseumi kui peadirektori otsealluvusse kuuluvate struktuuriüksuste kaotamist.
§-s 10 on täpsemalt kirjeldatud teenistuste põhiülesannete muudatused, mis on üldjoontes
kirjeldatud juba kolmanda peatüki muudatuste kirjelduses:
- ohutuse ja järelevalve teenistuse alla koondatakse kõik järelevalvetegevused, senisega
võrreldes lisanduvad lennundusteenistuse ning merenduse ja veeteede teenistuse
järelevalve ja ohutusega seotud põhiülesanded ning Transpordiametis nende
valdkondade koostöö koordineerimine;
- liikuvuse planeerimise teenistuse põhiülesanne ei ole enam andmete kogumine ja
analüüs, kliendirahulolu hindamine (liigub arendusteenistusse) ning
projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlemine (liigub taristu haldamise
teenistusse), ülesannetena lisanduvad ühistranspordi korraldamine ning taristuga seotud
vara haldamine;
- liikuvuse korraldamise teenistuse põhiülesanne ei ole enam liikluskasvatus ja
ennetustegevuste koordineerimine (liigub avalike suhete teenistusse); ülesannetena
lisanduvad sujuva liikluskorralduse ja liiklusvoo tagamine, liiklusteabe edastamine,
juhtimisõiguse ja sõidukitega seotud teenuste arendamine ning rahvusvaheline koostöö;
merenduse konkurentsivõime arendamine;
- taristu haldamise teenistuse põhiülesanne ei ole enam sujuva liikluskorralduse ja
liiklusvoo tagamine ning liiklusteabe edastamine (liigub liikuvuse korraldamise
teenistusse); ülesannetena lisanduvad projekteerimistingimuste ja ehituslubade
menetlemine ning veesõidukite haldamine ja jäämurdeteenuse korraldamine;
- tugiteenuste teenistus koondab enda alla varasemad õigusosakonna, dokumendihalduse
osakonna, finants- ja haldusosakonna, personaliosakonna ning
infotehnoloogiaosakonna halduse ja toe põhiülesanded;
- avalike suhete teenistus koondab enda alla avalike suhete osakonna, Eesti
Maanteemuuseumi ning liikluskasvatuse ja ennetustegevuse koordineerimise
põhiülesanded;
- arendusteenistuse põhiülesanneteks on Transpordiameti juhtimissüsteemi, avalike
teenuste, teeninduskanalite ning infosüsteemide haldamine ja arendamine; samuti
arendusprojektide ja uuringute koordineerimine ning andmetega seotud projektide
juhtimine Transpordiametis.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõu määrusena jõustumisel muutub Transpordiameti sisene töökorraldus ning
struktuuriüksused. Transpordiameti loodi 01.01.2021. a., kuid ametite sisuline ühendatus saab
toimida kõige efektiivsemalt käesolevas eelnõus toodud struktuurimuudatuste elluviimisel.
Eelnõuga luuakse Transpordiametis kompetentsikeskused, mis analüüsivad ja planeerivad
inimeste liikuvust ning haldavad ja arendavad vajalikke taristuid transpordiliikide üleselt.
Muudatuse kaugem eesmärk on tagada Eestis ohutu, säästlik, mugav ning laialdaselt kasutatav
ühistransport ja selleks vajalik taristu.
Eelnõuga muudetakse Transpordiameti sisest töökorraldust ning sellel puudub laiem,
avalikkust puudutav mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja muudatuse
rakendamise eeldatavad tulud
Töökorralduse muutmisega vaadatakse üle ameti juhtimissüsteem terviklikult (nt ülesanded,
otsustamise tasemed, volitused) eesmärgiga vähendada halduskoormust ning suurendada
erinevate transpordiliikidega tegelevate spetsialistide omavahelist suhtlust, teabevahetust ning
koostööd, mis omakorda annab igasse sektorisse (maismaatransport, vee- ja õhutransport)
oskusteavet juurde. Ühekordsete kuludena tekivad mõnede ametikohtade kadumisega
seonduvad koondamiskulud. Muudatuste tulemusena tekib kokkuhoid juhtimistasandi
tööjõukuludelt, kuna väheneb keskastmejuhtide arvu. Vabanev ressurss kasutatakse
Transpordiameti pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kriitiliste ametikohtade
täitmiseks. Samuti tekivad säästud halduskoormuse, tegevuste ja arenduste dubleerimise
vähenemiselt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a. See annab võimaluse struktuurimuudatused ette valmistada
ning järgmise aasta planeerimise ja eelarvestamise teha juba uue struktuuri alusel.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus puudutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva
Transpordiameti sisemist töökorraldust ning sellest lähtuvalt määruse eelnõu kooskõlastamisele
ei esitata (Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6
lõige 2).
MÄÄRUS
11.06.2021 nr 33
Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a
määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruses nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 tekstis ja § 7 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „üksuste“ sõnaga
„struktuuriüksuste“;
2) paragrahvi 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja
sõidukite liikuvuse kavandamine;“;
3) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Peadirektorile alluvad seitse direktorit.“;
4) paragrahvi 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) kinnitab teenistuste põhimäärused;“;
5) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Liikuvuse korraldamise teenistuse direktor korraldab inimeste ja sõidukitega seotud
avalike teenuste osutamist.“;
7) paragrahvi 7 lõikest 4 jäetakse välja sõna „ametis“;
8) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
1
„(5) Taristu haldamise teenistuse direktor korraldab taristu projekteerimist, ehitamist ja
korrashoidu.“;
9) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 7 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Ohutuse ja järelevalve teenistuse direktor korraldab riiklikku järelevalvet,
haldusjärelevalvet ja väärteomenetluste läbiviimist ning lennunduse ja merenduse valdkonna
ohutuse ning turvalisuse tagamist.“;
11) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:
„(8) Arendusteenistuse direktor korraldab strateegilise juhtimissüsteemi arendamist, andme-
ning arendusprojekte, teenuste portfelli juhtimist ja teeninduskanalite arendust.
(9) Avalike suhete teenistuse direktor korraldab ennetustööd, kommunikatsiooni- ja
turundustegevusi ning Eesti Maanteemuuseumi tööd.
(10) Tugiteenuste teenistuse direktor korraldab õigus- ja hankevaldkonda, dokumendihaldust,
haldustegevusi, personali- ning finantsjuhtimist.“;
12) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ameti struktuuriüksused on seitse teenistust. Teenistuste koosseisu võivad kuuluda
osakonnad, üksused ja Eesti Maanteemuuseum.“;
13) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 9 tekstis asendatakse sõna „üksuse“ sõnaga „struktuuriüksuse“;
15) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ohutuse ja järelevalve teenistuse põhiülesanded on:
1) järelevalvealaste protsesside välja töötamine ja koordineerimine;
2) riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja väärteomenetluste koordineerimine;
3) ohuprognoosi koostamine ja rakendamise järgimine;
4) lennunduse ja merenduse ohutusmeetmete analüüsi, väljatöötamise ning rakendamise
korraldamine;
5) lennunduse ja merenduse valdkonnas seadmete ja organisatsioonidega seotud taotluste
menetlemine, sertifitseerimine ja selle korraldamine;
6) rahvusvaheline lennunduse ja merenduse valdkonna koostöö ja koordineerimine;
7) lennunduse ja merenduse valdkonna ametisisene koostöö koordineerimine.“;
16) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 10 lõiked 3–5 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Liikuvuse planeerimise teenistuse põhiülesanded on:
1) ohutu, säästliku, ligipääsetava ning toimiva liikuvuse kavandamine liikumisvajaduste
rahuldamiseks koostöös klientide ja huvigruppidega;
2) taristu investeeringute kavandamine;
2
3) osalemine transpordivaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade
väljatöötamises ning eelnõude koostamises;
4) taristuga seotud varade haldamine;
5) teeregistri pidamine;
6) veeteede kaardistamine;
7) liiklusohutuse meetmete rakendamise korraldamine;
8) ühistranspordi korraldamine.
(4) Liikuvuse korraldamise teenistuse põhiülesanded on:
1) sõidukite ja sõidukijuhtide maismaa-, õhu- ja veeliiklusesse lubamine ning sellega seotud
teenuste osutamine;
2) liiklusregistri pidamine;
3) juhtimisõiguse ja sõidukiga seotud teenuste arendamine ja rahvusvaheline koostöö;
4) sujuva liikluskorralduse ja liiklusvoo tagamine vee- ning riigiteedel ja liiklusolude teabe
edastamine;
5) merenduse konkurentsivõime arendamine.
(5) Taristu haldamise teenistuse põhiülesanded on:
1) taristu projekteerimine, projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlemine;
2) taristu ehitamine ja omanikujärelevalve korraldamine;
3) taristu korrashoiu tagamine;
4) riigiteede ehitamiseks vajalike maade omandamine;
5) taristuga seotud kasutusõiguste andmine;
6) riigiteedel elutähtsa teenuse toimivuse tagamine;
7) ameti veesõiduki haldamine ja jäämurdeteenuse korraldamine.“;
18) paragrahvi 10 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahv 10 lõiked 7–9 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Arendusteenistuse põhiülesanded on:
1) strateegilise juhtimissüsteemi ja avalike teenuste arendamise korraldamine;
2) infosüsteemide haldamine ja arendamine;
3) arendusprojektide ja uuringute koordineerimine;
4) teeninduskanalite ja kliendikogemuse arendamine, kliendirahulolu hindamine;
5) andmekvaliteedi ja avaandmete projektide juhtimine.
(8) Avalike suhete teenistuse põhiülesanded on:
1) liikluskasvatuse ja ennetustegevuse koordineerimine;
2) kommunikatsiooni korraldamine;
3) Eesti Maanteemuuseumi tegevuse korraldamine, mille hulka kuulub Eesti teede ajalugu,
teede tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali kogumine, uurimine,
säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine;
4) Eesti Maanteemuuseumi tegevusega seotud tasuliste teenuste korraldamine ja osutamine.
(9) Tugiteenuste teenistuse põhiülesanded on:
1) ameti pädevusse kuuluvate õigusalaste küsimustega tegelemine ja riigihangete korraldamine;
2) dokumendihalduse tagamine;
3) finantsjuhtimise ja raamatupidamise korraldamine;
4) personali planeerimine, arendamine ning töökeskkonna kujundamine;
5) halduse- ja süsteemihalduse valdkondade tegevuste korraldamine.“;
3
20) paragrahvi 10 lõiked 10–14 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
4