dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. juuni 2021
Viit
1.9-21/S/21-256-1
Registreeritud
10. juuni 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-21/S Teenuse osutamise lepingud ning lepingutega seotud aktid (SF periood 2014-2020)
Toimik
1.9-21/S/24-0029
Vastutaja
Taavi Jakobson

Failid

  • 📎1.9-2121-256-1 10.06.2021 Leping (1).asice13218 KB
  • 📎1.9-2121-256-1 10.06.2021 Leping.asice13189 KB

Sisu (failidest)

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 233521 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile Pakkumus: 317198 Ettevõtja: Tieto Estonia Aktsiaselts (10137025), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Hanketööde kogumaksumus Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 57570,000 57570,000 20 69084,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 57570,000 Maksumus kokku KM-ga: 69084,000 Koostatud 12.03.2021 17:37:16 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2957552/general-info 1/1 PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 233521 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile Pakkumus: 317198 Ettevõtja: Tieto Estonia Aktsiaselts (10137025), roll: peapakkuja PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. kinnitus kõigi hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta; Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (Lisa 2); Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja on täitnud pakkumuse maksumuse RHRi töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah HANKEPASSI KINNITUS Pakkuja kinnitus, et koos riigihanke pakkumusega "Ehitisregistri arendusteenus 3" (viitenumber: 210733) esitatud hankepassis olevad kinnitused on jätkuvalt tõesed. Kinnitus esitada kirjalikult taasesitatavas vormis digitaalselt allkirjastatuna. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja on lisanud hankepassi kinnituse? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah Koostatud 12.03.2021 17:37:17 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2957552/general-info Minihanke pakkumuse kinnitus Raamhange: Ehitisregistri arendusteenus 3 (210733) Kinnitus Kinnitame, et raamhankes "Ehitisregistri arendusteenus 3" (viitenumber: 210733) esitatud hankepassis olevad kinnitused on jätkuvalt tõesed. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Heinsalu LEPING nr 1.9-21/21-256-1 Tallinnas, 10.06.2021 Leping EHR2020 Hankeleping 19 on sõlmitud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja Tieto Estonia Aktsiaselts, registrikood 10137025, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Anneli Heinsoo (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse ka üheskoos Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Ehitisregistri arendusteenus 3”, viitenumber 210733 tulemusena 10.01.2020 sõlmitud raamlepingu nr 1.9-21/19-365-1 (edaspidi Raamleping) alusel korraldatud minikonkursi „Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile“ (viitenumber 233521) tulemusena. 1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, Raamlepingust, riigihanke „Ehitisregistri arendusteenus 3” (210733) alusdokumentidest, minikonkursi (233521) alusdokumentidest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 1.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: 1.4.1. Lisa 1 – Lähteülesanne; 1.4.2. Lisa 2 – Täitja pakkumus. 1.5. Vastuolu korral on lähteülesanne ülimuslik pakkumuse suhtes ja Leping ülimuslik lähteülesande ja pakkumuse suhtes. 2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg 2.1 Lepingu esemeks on Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile (edaspidi Töö) Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel. 2.2. Täitja kohustub Töö ja dokumentatsiooni üle andma hiljemalt 31.03.2022. Tööd alustatakse 01.08.2021. 2 3. Täitja kohustused 3.1. Täitja on kohustatud: 3.1.1. lähtuma Töö tegemisel Tellija kirjalikult esitatud nõuetest; 3.1.2. esitama Tellija nõudmisel ülevaateid, aruandeid ja asjakohast teavet Töö teostamise käigust; 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 4.1. Täitja esitab Tellijale Lepingus ja selle lisades sätestatud Töö tulemused ja Lepingu esemega seonduvad materjalid kooskõlas Raamlepingu punktiga 6. 5. Tasu suurus 5.1. Lepingu kogumaksumus ei ületa pakkumuses esitatud maksumust 57 570 eurot käibemaksuta ning koos käibemaksuga 69 084 eurot. Arvestades Raamlepingu punktis 7.2.1 nimetatud ühe töötunni hinda (käibemaksuta 47,50) on tööde maht 1212 töötundi. 5.2. Töö eest tasutakse Täitjale Raamlepingu punktis 7 sätestatud tingimustel ja korras. 6. Poolte volitatud esindajad 6.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja tööde vastuvõtmisel on Taavi Jakobson, telefon: +372 6256394, e-post: [email protected]. 6.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on Raul Meriloo, telefon +372 5014718, e-post [email protected]. 6.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 6.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman Anneli Heinsoo kantsler juhatuse liige Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud toimingud Analüüs Sisukord Muudatuste ajalugu ................................................................................................................................ 3 1. Hallide ehitiste andmete importimine ja uuendamine .................................................................... 4 a. Üldine protsessi kirjeldus............................................................................................................. 4 b. CSV faili import ............................................................................................................................ 4 c. Andmete salvestamine EHR andmebaasi .................................................................................... 5 Teenuse ADSobjOtsing.v5 mapping................................................................................................. 5 Importimise reeglite kirjeldus.......................................................................................................... 8 d. ADSobjMuudatused.v3 ................................................................................................................ 8 ADSobjMuudatused.v3 mapping ..................................................................................................... 9 2. Kontrollitavate ehitiste otsimine ja vaatamine .............................................................................. 12 Kontrollitava ehitise otsing ............................................................................................................ 12 Kontrollitavate ehitiste päringu vastus .......................................................................................... 13 Kontrollitava ehitise vaatamine ..................................................................................................... 13 3. Kontrollitava ehitisega tehtavad tegevused .................................................................................. 16 i. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta vanem kui 1995.a.) ...................... 16 ii. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta uuem kui 1995.a.) ....................... 17 iii. Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega ..................................................... 17 iv. Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega ............................................. 17 v. Kontrollitava ehitise kustutamine .......................................................................................... 18 vi. Kustutatud ehitise taastamine............................................................................................... 18 Kustutamise põhjused ................................................................................................................... 18 4. Kontrollitava ehitise raportid ......................................................................................................... 19 Kontrollitavad ehitised ...................................................................................................................... 19 Kustutatud kontrollitud ehitised........................................................................................................ 20 5. Vajadused x-tee teenuste täiendamise osas ................................................................................. 20 Maaametist EHR-i saadetav info ....................................................................................................... 20 EHR-st Maaametisse saadetav info ................................................................................................... 20 2 Muudatuste ajalugu Versioon Autor Sisu Kuupäev V1.0 Kerttu Põder Esialgne versioon 23.01.2018 V2.0 Kerttu Põder Testimise tulemuste põhjal uuendatud versioon 10.08.2018 3 1. Hallide ehitiste andmete importimine ja uuendamine a. Üldine protsessi kirjeldus 1. Maaamet edastab EHR-le faili (csv) hallide ehitiste andmetega. 2. Csv failist tuleb andmed importida andmed kontrollitavate ehitiste importimiseks loodava rakenduse (importer) andmebaasi. 3. Rakendus Importer pärib Maaametist iga ehitise kohta teenusega ADSobjotsing.v5 hallide ehitiste andmed ning salvestab need EHR andmebaasis DO kihile. Kui ehitise salvestamine EHR- i andmebaasi õnnestub, siis lisatakse Importeri andmebaasi boolean välja „ImportOk“ ehitise kirje juurde „True“. Kui import ei õnnestu, siis jääb antud välja väärtuseks „False“ ning väljale ImportErrors salvestatakse vea põhjus. Lisaks salvestatakse ka kogu protsess logifaili ehr- import.%d{yyyy-MM-dd}.log. 4. Teenusega ADSobjmuudatused.v3 hakatakse uuendama kontrollitavate ehitiste andmeid vastavalt Ehitisregistris varasemalt kokkulepitud sagedusega. b. CSV faili import - Csv failist saadud andmeid hoitakse Importer programmi enda lokaalses andmebaasis (faili tüüpi andmebaas). Tabel BUILDINGS Nimetus Tüüp Kirjeldus BUILDING_ID INTEGER Automaatselt genereeritud unikaalne ID ADS_OID TEXT Objekti ADS süsteemi kood ADOB_ID INTEGER Objekti versioonitunnus ADS süsteemis ETAK_ID INTEGER PINDALA REAL Halli ehtise pindala KORGUS REAL Halli ehtise kõrgus Z_MIN REAL Halli ehitise z_min Z_MAX REAL Halli ehtise z_max MARKUS TEXT Halli ehtise märkus IMPORT_ERRORS TEXT IMPORT_OK INTEGER 0 (import ebaõnnestud), 1 (import edukas), NULL (pole imporditud) 4 c. Andmete salvestamine EHR andmebaasi Hallide ehitiste andmete pärimine Maaametist toimub üle x-tee kasutades selleks teenust ADSobjotsing.v5. Teenuse ADSobjOtsing.v5 mapping Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas Objekt adsOid String Objekti ADS süsteemi kood DO_EHITIS -> ADSOID, DO_EH_RUUMIKUJU -> ADS_OID adobId Integer Objekti versioonitunnus ADS EHR.DO_EH_RUUMIKUJU -> süsteemis ADOB_ID origTunnus String Objekti tunnus originaalregistris aadress String Objekti täielik tekstiline aadress, mis DO_EHITIS -> TAISAADRESS sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal optimeeritud kujul lahiAadress String Objekti lähiaadress, mis sisaldab kõiki DO_EHITIS -> LAHIAADRESS paralleelaadresse url String Link andmete kaardil vaatamiseks Ei salvesta aadrProbleeme integer Objekti aadressi kehtivate Ei salvesta probleemide arv eellased String Objekti võimalikeks eellasteks olevate Ei salvesta objektide ADS_OID väärtuste loetelu. Loetelu eraldatud semikoolonitega. Järglased String Objekti võimalikeks järglasteks olevate Ei salvesta objektide ADS_OID väärtuste loetelu. Loetelu eraldatud semikoolonitega. Järglased on võimalikud ainult tühistatud objektide korral. unikaalne Boolean Objekt on unikaalaadressi tunnusega HL_EHITIS -> UNIKAALNE Objekti tarkandmed tekkimiseAlus Versiooni tekkimise õiguslik alus Ei salvesta kehtivAlates Date Versiooni õigusliku aluse kuupäev Ei salvesta Esitatud Datetime Versiooni andmete ADS süsteemis Ei salvesta jõustumise kuupäev Objekti ruumiandmed ruumiKuju String Objekti Ruumikuju tellitud vormingus DO_EH_RUUMIKUJU -> (WKT, GML, JSON) GEOMETRY kujuModustusviis Char(1) D – digitud; K – kaardistatud; M – DO_EH_RUUMIKUJU -> mõõdistatud KUJU_MOODUSTUSVIIS tsentroidX Double Tsentroidi x-koordinaat L-Est DO_EH_RUUMIKUJU -> süsteemis (northing) VIITEPUNKT_X DO_EH_SP_RUUMIKUJU -> VIITEPUNKT_X tsentroidY Double Tsentroidi y-koordinaat L-Est DO_EH_RUUMIKUJU -> süsteemis (easting) VIITEPUNKT_Y DO_EH_SP_RUUMIKUJU -> VIITEPUNKT_Y Etakid Integer Objektiga seotud ETAK_ID HL_EHITIS -> ETAK_ID Aadress -> EHR.DO_EHITIS_AADRESS adrid Int Aadressi unikaalne võti DO_EHITIS_AADRESS -> AADR_ID koodAadress String Koodaadress DO_EHITIS_AADRESS -> KOODAADRESS taisAadress String Normaliseeritud aadresstekst DO_EHITIS_AADRESS -> TAISAADRESS lahiAadress String Normaliseeritud lähiaadress DO_EHITIS_AADRESS -> LAHIAADRESS punktX Double Aadressipunkti x-koordinaat Ei salvesta punktY Double Aadressipunkti y-koordinaat Ei salvesta adsTase1.kood (tase 1- 8) String Olemasoleva komponendi kood EHR-DO_EHITIS_AADRESS -> Tase[1-8]_ID 5 adsTase1.nimetus (tase 1- 8) String Komponendi nimi ilma liiginimeta EHR-DO_EHITIS_AADRESS -> Tase[1-8]_nimetus adsTase1.nimetus_liigiga String Komponendi nimi koos liiginimega Ei salvesta. (tase 1- 8) Objekti probleemid ja märkused Aadress String See aadress, millega on probleeme. Ei salvesta. Võib puududa, kui probleem ei käi otseselt aadressi kohta Staatus Char(1) P - aktuaalne probleem; M - Ei salvesta. mitteaktuaalne probleem või märkus veaKood Integer Vea kood klassifikaatori Ei salvesta. veaTekst String Probleemi tekstiline kirjeldus Ei salvesta. Märkus String Probleemi selgitus või Ei salvesta. mitteaktualiseerimise põhjendus. Lihtsalt märkus, kui probleemi polegi Seotud objektid adsOid String Seotud objekti ADS süsteemi kood Ei salvesta. adobId Integer Seotud objekti versioonitunnus ADS Ei salvesta. süsteemis objektiLiik String(2) Seotud aadressiobjekti liik Ei salvesta. origTunnus String Seotud objekti tunnus AD_KATASTRIYKSUS -> originaalregistris KATASTRITUNNUS Aadress String Seotud objekti täielik tekstiline AD_KATASTRIYKSUS -> aadress, mis sisaldab kõiki TAISAADRESS paralleelaadresse pikal optimeeritud AD_KATASTRIYKSUS -> kujul LAHIAADRESS (Last part of Aadress field) Unikaalne Boolean Seotud objekt on unikaalaadressi tunnusega Lisaks teenuses sisalduvale infole lisatakse EHR-i andmebaasi Maaameti poolt edastatud csv failist kontrollitava ehitise spetsiifiline info. Andmete, millede salvestamiseks puuduvad EHR-i andmebaasis vajalikud andmeväljad, on loodud uued tabelid: HL_EHITIS Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas ID NUMBER(16) Genereeritud unikaalne number ADS_OID VARCHAR2(10) Objekti ADS süsteemi kood DO_EHITIS -> ADSOID, DO_EH_RUUMIKUJU -> ADS_OID ADOB_ID NUMBER(16) Objekti versioonitunnus ADS DO_EH_RUUMIKUJU -> süsteemis ADOB_ID HL_PINDALA NUMBER(16,1) Halli ehitise pindala HL_EHITIS-> HL_PINDALA HL_KORGUS NUMBER(16,1) Halli ehitise kõrgus HL_EHITIS-> HL_KORGUS HL_Z_MIN NUMBER(16,1) Halli ehitise z_min HL_EHITIS-> HL_Z_MIN HL_Z_MAX NUMBER(16,1) Halli ehitise z_max HL_EHITIS-> HL_Z_MAX HL_MARKUS VARCHAR2(100) Halli ehitise märkus HL_EHITIS-> HL_MARKUS ELUKONDLIK VARCHAR2(1) DO_EHIT_ID NUMBER(16) ETAK_ID UNIKAALNE JARELEVALVE_OLEK VARCHAR2(32) JARELEVALVE_TEGIJA VARCHAR2(120) HL_JOINED_ID NUMBER(16) Kontrollitava ehitise ID, mis ühendati menetluses olevaga. Menetluses oleva ehitise ID, millega kontrollitav ehitis ühendati. 6 EH_EHIT_MERGED_ID NUMBER(16) Ehitise ID, millega kontrollitav ehitis on ühendatud. HL_EHITIS_PK (ID) RESTORE_REASON VARCHAR2(500) KOMMENT VARCHAR2(4000) FILE_NAME Varchar2(200) FILE_ID NUMBER(16) DELETED_BY VARCHAR2(120) DATE_DELETED TIMESTAMP(6) DELETION_REASON VARCHAR2(500) DELETION_REASON_TYPE VARCHAR2(32) CREATED_BY VARCHAR2(120) DATE_CREATED TIMESTAMP(6) DATE_UPDATED TIMESTAMP(6) HL_EHITIS_FAIL Tabel kontrollitavate ehitiste juurde lisatud failide hoidmiseks. Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas ID NUMBER(16) Genereeritud unikaalne number DO_DOKU_FAIL_ID FILE_NAME HL_EHITIS_ID HL_EHITIS_OTSI Kontrollitavate ehitiste kiiremaks otsimiseks loodud tabel. Nimetus Kirjeldus ID Link to HL_EHITIS HL_PINDALA HL_KORGUS ELUKONDLIK DATE_DELETED JARELEVALVE_OLEK JARELEVALVE_TEGIJA EH_EHIT_MERGED_ID DO_EHITIS_ID EHR_KOOD NIMETUS RAJATIS_HOONE UUS_SEISUND EH_TAISAADRESS AADR_ID TEKST TASE1_ID TASE2_ID TASE3_ID TASE4_ID TASE5_ID TASE6_ID TASE7_ID TASE8_ID TAISAADRESS LAHIAADRESS OLEK KAYK_ID 7 EH_EHITIS_ID ME_MEN_ID ME_MEN_NR ME_MEN_SEISUND DATE_CREATED ADSOID ETAK_ID UNIKAALNE Importimise reeglite kirjeldus - Hallid ehitised ei ole hetkel ei hooned ega rajatised. Tühjaks jäetakse väli DO_EHITIS -> RAJATIS_HOONE. - Kui Maaameti poolt csv failiga edastatud hall ehitis on vahepeal Maaameti andmebaasist kustutatud, siis seda EHR-i andmebaasi ei impordita. - Ehitise importimisel luuakse tabelisse DO_DOKU dokument tüübiga „Ehitise loomine Maaameti infosüsteemist“ ja dokumendi seisundiks pannakse „registrisse kantud“. - Dokumendi number genereeritakse samal loogika alusel nagu praegugi dokumendi numbreid genereeritakse (17/dokumendi_kood/xxxxx). - Kontrollitava ehitise importimisel loodud dokument on nö tehnilist laadi st. seda ei kuvata välja üheski dokumendi vaates ning see ei ole leitav otsingutega. - Kontrollitava ehitise loomisel omistatakse ehitisele ka EHR_KOOD, mille numbreid antakse järjest spetsiaalselt kontrollitavate ehitiste jaoks loodud numbriseeriast. Kontrollitavate ehitiste ehr_kood algab numbriga 5. - Kõrguse ja pinna jaoks tuleb luua uued andmeväljad, sest olemasolevad on Ehitisregistri kõrgus ja pind, aga need on Maaameti omad, olemasolevasse välja ADS liik (elukondlik/mitte elukondlik), uus väli Un_tunnus (kas nõuab unikaaltunnust või mitte). d. ADSobjMuudatused.v3 Antud x-tee teenus on hetkel kasutusel Ehitisregistris ning seda laiendatakse ka kontrollitavate ehitiste andmete uuendamiseks. Teenusega tagastatakse Maaametist nelja tüüpi sõnumeid: insert, update, delete ja restore. Kontrollitavate ehitiste osas rakendatakse: 1) Insert – kontrollitavate ehitistena lisatakse Ehitisregistrisse ehitised, millel objekti_liik = ME/EE, orig_tunnus = NULL. Juhul, kui tuvastatakse selliste andmetega objekt, siis käivitatakse ads_oid alusel x-tee päring ADSobjotsing.v5 ning lisatakse kontrollitav ehitis EHR-i andmebaasi. Kui sellise ads_oid-ga kontrollitav ehitis on juba andmebaasis olemas, siis seda ei lisata. Lisamise käigus jäävad täitmata selle kontrollitava ehitise andmed tabelis HL_EHITIS, mida teenusega ei tagastata (nt. Maaameti kõrgus, Maaameti pindala, elukondlik). 2) Update – kontrollitakse, ads_oid järgi, kas sellise ads_oid-ga ehitis eksisteerib või mitte. Kui jah, siis uuendatakse neid, mis ei ole kustutatud olekus. Kontrollitava ehitise andmed, mis on lisatud csv failist või käsitsi EHR-i kasutajaliidese kaudu, säilivad uuendamise käigus. 3) Delete – kustutatakse ainult 5-ga algavad kontrollitavate ehitiste kirjed, mis ei ole juba kustutatud olekus. Kustutamise põhjuseks pannakse: „Kustutatud Maaameti poolt.“ Kui ehitis on EHR-i poolt kustutatud, siis ignoreerime Maaameti kustutamise sõnumit. 8 4) Restore – kui kontrollitav ehitis on kustutatud selletõttu, et on ühendatud menetluses olevaga või aktuaalsega (tabelis HL_EHITIS on täidetud väljad HL_JOINED_ID või EH_EHIT_MERGED_ID), siis restore kirjet ignoreeritakse. Kui on kustutatud Maaameti poolt või EHR-i poolt kustutatud mitte ühendamise teel, siis taastatakse kontrollitava ehitise kirje. ADSobjMuudatused.v3 mapping Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas logId Integer Logikirje ID logStamp dateTime Logikirje tekkimise aeg, muudatuse tegemise aeg, koos kellaajaga Syndmus String I(insert) – objekt lisati, U(update) – objekt muudeti, D(delete) – objekt tühistati, R(restore) – objekt taastati H – seotud objektide muudatus Muutvektor String(3) Muudatusvektor on kolmest 0/1 sümbolist koosnev string. Eraldi positsioonidega tähistatakse, mis andmed on muutunud võrreldes eelmise versiooniga. Muudatusvektor omab väärtust ainult muutuse sündmuse korral. Pos 1 – objekti õiguslik alus Pos 2 – objekti kuju Pos 3 - objekti aadressid objektiLiik String Objekti liigi nimi klassifikaatorist adsOid String Objekti ADS süsteemi kood (objekti DO_EHITIS -> ADSOID, identifikaator ADS süsteemis) DO_EH_RUUMIKUJU -> ADS_OID adobId Integer Objekti versioonitunnus ADS süsteemis EHR.DO_EH_RUUMIKUJU -> ADOB_ID origTunnus String Objekti tunnus originaalregistris taisAadress String Objekti täielik tekstiline aadress, mis DO_EHITIS -> TAISAADRESS sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal optimeeritud kujul lahiAadress String Objekti lähiaadress, mis sisaldab kõiki DO_EHITIS -> LAHIAADRESS paralleelaadresse Olek String Sündmuse põhjustanud objektiversiooni Ei salvesta. olek päringu sooritamise hetkel: K – versioon on viimane, objekt tervikuna on kehtiv, V- vananenud, versioon ei ole viimane, objekti on pärast käesolevat logiteadet veel muudetud, (varsti järgneb veel üks muudatuse logiteade) T – versioon on viimane, objekt tervikuna on tühistatud (kui muudatuse või lisamise logi puhul olek=T, siis see näitab, et varsti järgneb ka tühistamise logi) vanaAdobId Integer Objekti eelmise versiooni id muutmise Ei salvesta. korral vanaTaisAadress String Objekti eelmise versiooni täisaadress Ei salvesta. vanaLahiAadress String Objekti eelmise versiooni lähiaadress Ei salvesta. Unikaalne Boolean Objekt on unikaalaadressi tunnusega Eellased String Objekti võimalikeks eellasteks olevate Ei salvesta. objektide ADS_OID väärtuste loetelu. Loetelu eraldatud semikoolonitega. 9 Järglased tagastatakse päringu hetke seisuga, mitte logikirje tekkimise hetke seisuga. Järglased String Objekti võimalikeks järglasteks olevate Ei salvesta. objektide ADS_OID väärtuste loetelu. Loetelu eraldatud semikoolonitega. Järglased on võimalikud ainult tühistatud objektide korral. Järglased tagastatakse päringu hetke seisuga, mitte logikirje tekkimise hetke seisuga. Objekti tärkandmed (tagastatakse siis, kui andmevektori 1.pos = 1) tekkimiseAlus String Versiooni tekkimise õiguslik alus Ei salvesta. kehtivAlates Date Versiooni õigusliku aluse kuupäev Ei salvesta. Esitatud dateTime Versiooni andmete ADS süsteemis Ei salvesta. jõustumise kuupäev sulgemiseAlus String Versiooni sulgemise õiguslik alus Ei salvesta. kehtivKuni Date Versiooni sulgemise õigusliku aluse Ei salvesta. kuupäev Hooneid String Täidetud ainult hoone osa korral, viitab Ei salvesta. seotud hoonele Objekti ruumiandmed (tagastatakse siis, kui andmevektori 2.pos = 1) ruumiKuju String Objekti Ruumikuju tellitud vormingus DO_EH_RUUMIKUJU -> (WKT, GML, JSON) GEOMETRY kujuModustusviis Char(1) D – digitud; K – kaardistatud; M – DO_EH_RUUMIKUJU -> mõõdistatud KUJU_MOODUSTUSVIIS tsentroidX Double Tsentroidi x-koordinaat L-Est süsteemis DO_EH_RUUMIKUJU -> (northing) VIITEPUNKT_X DO_EH_SP_RUUMIKUJU -> VIITEPUNKT_X tsentroidY Double Tsentroidi y-koordinaat L-Est süsteemis DO_EH_RUUMIKUJU -> (easting) VIITEPUNKT_Y DO_EH_SP_RUUMIKUJU -> VIITEPUNKT_Y Etakid Integer Objektiga seotud ETAK_ID Ei salvesta Aadress -> EHR.DO_EHITIS_AADRESS Adrid Int Aadressi unikaalne võti DO_EHITIS_AADRESS -> AADR_ID koodAadress String Koodaadress DO_EHITIS_AADRESS -> KOODAADRESS taisAadress String Normaliseeritud aadresstekst DO_EHITIS_AADRESS -> TAISAADRESS lahiAadress String Normaliseeritud lähiaadress DO_EHITIS_AADRESS -> LAHIAADRESS punktX Double Aadressipunkti x-koordinaat Ei salvesta punktY Double Aadressipunkti y-koordinaat Ei salvesta adsTase1.kood (tase 1- 8) String Olemasoleva komponendi kood EHR-DO_EHITIS_AADRESS - > Tase[1-8]_ID adsTase1.nimetus (tase 1- String Komponendi nimi ilma liiginimeta EHR-DO_EHITIS_AADRESS - 8) > Tase[1-8]_nimetus adsTase1.nimetus_liigiga String Komponendi nimi koos liiginimega Ei salvesta. (tase 1- 8) Objekti probleemid ja märkused Aadress String See aadress, millega on probleeme. Võib Ei salvesta. puududa, kui probleem ei käi otseselt aadressi kohta Staatus Char(1) P - aktuaalne probleem; M - mitteaktuaalne Ei salvesta. probleem või märkus veaKood Integer Vea kood klassifikaatori Ei salvesta. veaTekst String Probleemi tekstiline kirjeldus Ei salvesta. 10 Märkus String Probleemi selgitus või Ei salvesta. mitteaktualiseerimise põhjendus. Lihtsalt märkus, kui probleemi polegi Seotud objektid adsOid String Seotud objekti ADS süsteemi kood Ei salvesta. adobId Integer Seotud objekti versioonitunnus ADS Ei salvesta. süsteemis objektiLiik String(2) Seotud aadressiobjekti liik Ei salvesta. origTunnus String Seotud objekti tunnus originaalregistris AD_KATASTRIYKSUS -> KATASTRITUNNUS Aadress String Seotud objekti täielik tekstiline aadress, mis AD_KATASTRIYKSUS -> sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal TAISAADRESS optimeeritud kujul AD_KATASTRIYKSUS -> LAHIAADRESS (Last part of Aadress field) Unikaalne Boolean Seotud objekt on unikaalaadressi tunnusega ehr.cron.hlehadsoidcheck Igaöiselt käivituv automaatne protsess, mis muudab automaatselt kustutatuks need kontrollitavad ehitised, millel on sama ads_oid nagu mõnel ehitisel EHR-i andmebaasis. Käivitatakse meetod nimega deleteExistingAdsoid in HlEhitisService. Samm 1 – Leiab kõik ehitised tabelites Eh_ehitis ja HL_Ehitis, millel on ühesugused ads_oid-d. Eh_ehitis adsoid või selle ruumikuju ads_oid (andmebaasis EH_EHITIS.ADSOID või EH_RUUMIKUJU.ADS_OID) on sama, kui kontrollitava ehitise ads_oid. Samm 2 – Kui selline kombinatsioon leidub, siis HL_Ehitis märgitakse kustutatuks staatusega "Automaatselt ühendatud ehitisega XXXX", kus XXXX on selle ehitise Ehr_kood, mis vastab samale ads_oid-le, kui kontrollitaval ehitisel. Samuti tekitatakse kontrollitava ehitise juurde vastav logi kirje. 11 2. Kontrollitavate ehitiste otsimine ja vaatamine Kontrollitavate ehitiste otsimiseks ja vaatamiseks on loodud uus menüüpunkt Minu töölaud -> Kontrollitav ehitis. Kontrollitavate ehitiste nägemisõigus on ainult KOV tüübiga kasutajatel (kasutaja on seotud organisatsiooniga, mis on seotudTase3 aadresskomponendiga) ning Ehitisregistri peakasutajal. Tava otsingust ei tohi kunagi välja tulla kontrollitavad ehitised, mis ei ole aktualiseeritud. Kontrollitava ehitise otsing Menüüpunktile vajutades avaneb detailotsingu vorm ja loetelu nendest hallidest ehitistest, mis kuuluvad antud kasutaja nö piirkonda (nt. Põlva KOV näeb ehitisi, mis on Põlva maakonnas). Vaikimisi on näha aktiivsed kontrollitavad ehitised (vaikimisi ei näidata neid, mis on olekus „kustutatud“ ja „registrisse kantud“). Kontrollitavate ehitiste detailotsingus saab otsingut teostada ainult kontrollitavate ehitiste kohta. Detailotsingu vormi on täiendatud järgmiste väljadega: 1) Rajatis, hoone, mõlemad 2) Järelevalve menetluse seisund 3) Järelevalve menetleja 4) Elukondlik, mitteelukondlik, mõlemad 5) Katastriüksuse tunnus – otsikse täisnumbri järgi 6) Maaameti pindala alates kuni 7) Maaameti kõrgus alates kuni 8) Kustutatud? – kui märgitud, siis näidatakse lisaks ka kustutatud kontrollitavaid ehitisi 9) Un tunnus – kui linnuke on märgitud, siis on, kui ei ole märgitud, siis ei ole Dokumendi otsingus ei tohi olla võimalik otsida kontrollitavaid ehitisi selle loomise dokumendi järgi. Antud dokumendiliiki ei kuvata ka dokumendiliigi valikutesse. 12 Kontrollitavate ehitiste päringu vastus Ehitisregistri kood (link ehitise detailandmetele), aadress, pindala, kõrgus, Elukondlik, Menetluse olek (esialgu tühi kuni pole menetlust alustatud), Kustutatud, Järelevalve menetluse olek, Menetleja ja ADS- OID. Tulemused kirjete arv (1 – 10) / koguarv (6007). Tabel peab olema jaotatud lehtedeks. Kirjete arvu lehel ei pea saama muuta. Ekspordi csv-sse – ekspordi käigus pannakse Excelisse kõik kontrollitava ehitise andmed eraldi väljadesse. Kontrollitava ehitise vaatamine Kasutaja vajutab Ehitisregistri koodile ja avaneb ehitise detailvaade. Avaneb täpselt sama vaade nagu olemasolev ehitise detailvaade, kuid sinna on juurde loodud täiendav nupp „Kontrollitav ehitis“. Vormi päises on kuvatud vormi pealkirjana „Kontrollitav ehitis“. 13 „Kontrollitav ehitis“ nupule vajutades avaneb kontrollitava ehitise andmestik. „Kontrollitav ehitis“ nuppu kuvatakse ainult nendele kasutajatele, kellel on õigus näha kontrollitavaid ehitisi. Kontrollitavate ehitistega seoses tehtavad muudatused ehitise detailandmete vormil: 1) Kui tegemist on kontrollitava ehitisega, siis tuleb kuvada ehitise pealkirjas Hoone/Rajatis asemel Kontrollitav ehitis. 2) Luua nupp „Kustuta“. 3) Kui ehitis on kustutatud, siis kuvada ehitise pealkirjas ehitise numbri järel (KUSTUTATUD). 4) Kui kasutaja on varasemalt kontrollitava ehitise kustutanud, siis peab olema võimalus tal seda taastada. 14 5) Kui kasutaja on alustanud kontrollitava ehitise menetlusprotsessi, siis „Kustuta“ ja „Ühenda“ nuppe ei tohi kuvada. Seotud ehitiste tabel 1. Kontrollitava ehitise detailandmete vaatesse on loodud tabel, kuhu kuvatakse sama aadressi ja sama katastriüksuse tunnusega ehitised. 2. Iga rea taga on nupp „Ühenda“ ning kasutaja saab sealtkaudu algatada kontrollitava ehitise ühendamise olemasoleva ehitisega või menetluses oleva ehitisega. Ühenda nuppu ei kuvata, kui tegemist on kontrollitava ehitisega või ehitisega, millel on olemas ruumikuju. 3. Kui on alustatud mingid muud protsessid, siis „Ühenda“ nuppu ei tohi kuvada. 4. Ühendamise käigus loodud dokument saab numbri Registriparanduskande numbriseeriast. 15 3. Kontrollitava ehitisega tehtavad tegevused Kontrollitavate ehitistega on võimalik teostada järgmisi tegevusi: 1) Kontrollitava ehitise aktualiseerimine – kontrollitav ehitis puudub Ehitisregistrist ja algatatakse selle aktualiseerimine a. Ehitise ehitusaasta on varem kui 1995 b. Ehitise ehitusaasta on uuem kui 1995 2) Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega – kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba reaalse ehitisena ning kontrollitav ehitis ühendatakse sellega. 3) Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega – kontrollitav ehitis on olemas menetluses oleva ehitisena ning kontrollitav ehitis ühendatakse sellega. 4) Kontrollitava ehitise kustutamine – kontrollitav ehitis ei ole Ehitisregistri mõistes ehitis ning see kustutatakse. 5) Kustutatud kontrollitava ehitise taastamine. i. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta vanem kui 1995.a.) Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistri mõistes ehitis ning soovib selle aktualiseerida. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Esita uus taotlus või teatis“. 2. Avaneb loetelu dokumentidest, mida kasutajal on võimalus valida. 3. Kasutaja valib dokumendi „Registriparandus kanne“ või „Andmete esitamise teatis“. 4. Kasutajale avatakse valitud dokumendi vorm, kuhu on eelnevalt süsteemi poolt juba loodud ehitise kirje (muudatus võrreldes olemasoleva süsteemi käitumisega) ning kontrollitava ehitise andmetest üle kantud ehitise aadress, katastriüksuse tunnus ja ruumikuju. 5. Jätkub tavapärane Ehitisregistri menetlusprotsess. Järel tingimused: 1. Kui kasutaja vajutab dokumendi vormil „Kanna registrisse“, siis süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“. 16 ii. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta uuem kui 1995.a.) Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistri mõistes ehitis ning soovib selle aktualiseerida. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Esita uus taotlus või teatis“. 2. Avaneb loetelu dokumentidest, mida kasutajal on võimalus sisestada. 3. Kasutaja valib dokumendi „Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ või „Kasutusteatis“. 4. Kasutajale avatakse koos valitud dokumendi vormiga lisaks ka ehitise sisestamise vorm (muudatus võrreldes olemasoleva süsteemi käitumisega). 5. Kasutaja sisestab ehitise andmed ning lõpetuseks vajutab nupule „Salvesta ja jätka“. Süsteem kannab ehitisele automaatselt üle kontrollitava ehitise andmetest aadressi, katastriüksuse tunnuse ja ruumikuju. 6. Jätkub tavapärane Ehitisregistri sisestusprotsess. Järel tingimused: 1. Kui kasutaja valitud dokumendi olek muutub „Menetlusse võetud“, siis süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“. 2. Kui dokumendi olek muutub „Menetlusse võetud“, siis kantakse antud ehitisele üle ka kontrollitava ehitise andmestik. iii. Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba reaalse ehitisena ning soovib ühendada selle reaalse ehitisega. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: 2. Reaalne ehitis on andmebaasis olemas. 3. Reaalsel ehitisel puudub ruumikuju. Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Ühenda“ selle rea taga tabelis, millega ta soovib kontrollitava ehitise ühendada. 2. Avaneb vorm, milles kasutaja valib, millised andmed (aadress, katastriüksuse tunnus, ruumikuju) kasutaja soovib üle kanda olemasolevale ehitisele. 3. Avaneb dokumendi vorm „Registriparandus kanne“, milles on eeltäidetud vastavalt kasutaja eelnevale valikule väljad kontrollitava ehitise andmetest. 4. Jätkub tavapärane menetlusprotsess. Järel tingimused: 1. Kui kasutaja vajutab dokumendi vormil „Kanna registrisse“, siis süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“. iv. Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba menetluses oleva ehitisena ning soovib ühendada selle ehitisega. 17 Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: 2. Ehitise kohta koostatud viimase dokumendi seisund ei tohi olla „Koostamisel“, „Esitatud menetlemiseks“ või „Registrisse kantud“. 3. Menetluses olev ehitis on andmebaasis olemas. Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Ühenda“ selle rea taga tabelis, millega ta soovib kontrollitava ehitise ühendada. 2. Kontrollitava ehitise andmed (va. aadress, katastriüksuse tunnus, ruumikuju) kantakse üle menetluses olevale ehitisele. 3. Jätkub tavapärane menetlusprotsess. Järel tingimused: 1. Ühendamise käigus süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5- ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“. 2. Ehitis on leitav kontrollitavate ehitiste otsinguga. v. Kontrollitava ehitise kustutamine Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis ei ole Ehitisregistri mõistes ehitis ning soovib selle kustutada. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: 2. Kontrollitav ehitis ei ole kustutatud olekus. 3. Kontrollitava ehitise osas ei ole algatatud mingit muud protsessi. Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Kustuta“. 2. Kasutaja käest küsitakse kinnitust, kas ta soovib kindlasti kontrollitava ehitise kustutada. 3. Avaneb vorm, kus kasutaja saab lisada kustutamise põhjuse eeldefineeritud valikute hulgast ja sisestada käsitsi (valib valikutest tühja väärtuse) ja salvestab. Järeltingimused: 1. Ehitise detailandmete päises kuvatakse peale pealkirja (KUSTUTATUD). 2. Tekib nupp „Taasta kustutatud ehitis“. 3. Peidetakse nupud „Ühenda“ ja „Esita uus taotlus või teatis“. vi. Kustutatud ehitise taastamine Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja soovib taastada kustutatud ehitise. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: 2. Kontrollitav ehitis on olekus „Kustutatud“ ja selle põhjus ei ole „ühendatud ehitisega xxxxx“ või „Kustutatud Maaametist“. Põhivoog: 2. Kasutaja vajutab nupule „Taasta kustutatud ehitis“. 3. Kontrollitava ehitise andmed taastatakse ning see on samas seisus nagu peale andmete importimist. Järel tingimused: 1. Kontrollitav ehitis on aktiivses olekus. Kustutamise põhjused Kasutajal on võimalus hallata kontrollitavate ehitiste kustutamise põhjused klassifikaatorite alt. Klassifikaatori tüübi nimetus on „Kontrollitava ehitise kustutamise põhjus“. 18 4. Kontrollitava ehitise raportid Kontrollitavad ehitised Kasutajal on võimalus teha väljavõte kontrollitavate ehitiste osas avades menüüpunkti Spetsiaalpäringud ning valides päringu tüübiks „Kontrollitavad ehitised“. Kasutajal on võimalus lisada kontrollitavate ehitiste päringu tingimusi. Üksikasjalik – kui kasutaja märgib linnukese kasti üksikasjalik, siis tehakse raport kõigi Omavalitsuse või Asustusüksuste lõikes eraldi, mis kuuluvad valitud Maakonda või Omavalitsusse. Üksikasjalik linnukest saab märgistada ainult juhul, kui on täitmata väljad Omavalitus või Asustusüksus. Üksikasjalik märgistamata 19 Üksikasjalik märgistatud Kustutatud kontrollitud ehitised Kasutajal on võimalik genereerida raport kõikidest kustutatud kontrollitud ehitistest. Raport on ennekõike mõeldud edastamiseks Maaametile, kes omapoolt saab õigeks töödelda andmed enda hallatavates infosüsteemides. 5. Vajadused x-tee teenuste täiendamise osas Antud peatükis on kirjeldatud, millist infot tuleks saata EHR-st Maaametisse kontrollitavate ehitistega tehtavate toimingu osas ning millist infot peaks saatma Maaamet täiendavalt kontrollitavate ehitiste kohta EHR-i. Maaametist EHR-i saadetav info 1) Lisada x-tee teenusesse kontrollitava ehitise kohta info: a. Maaameti pindala b. Maaameti kõrgus Vajalik on täiendada x-tee päringut ADSobjmuudatused. Nende väljade lisamine eeldab ka Maaameti poolt täiendavat arendustegevust, sest antud väärtused ei ole hetkel ADS-i andmebaasi salvestatud ning need arvutatakse vastavalt vajadusele. EHR-st Maaametisse saadetav info 1) Kontrollitava ehitise kustutamine EHR-s. Info, mida tuleks saata on: a. Ads_oid b. Sündmus c. Kustutamise põhjus 20 d. Kustutamise aeg e. Kustutaja Maaameti kontekstis pole tegemist kriitilise infoga ning seetõttu sobiks neile ka lahendus, et seda infot edastatakse neile korra kuus. Käesolevas realisatsiooniga ei ole kaetud järgmine olukord: Võib tekkida olukord, et EHR-s kustutatud hoonet ikkagi ei kustutata ADS-s ning siis ADS-s hoone eksisteerib, kuid EHR-s on see ikkagi kustutatud olekus. Kas peaks EHR-s hoone kustutamisel märkima selle ikkagi „Kustutamise ootel“ ning kui hoone saab ka ADS-s kustutatuks ja vastav sõnum saabub ADS-s, siis märkima selle hoone kustutatuks? 2) Kontrollitava ehitise taastamise korral EHR-s, tuleks Maaametisse saata: a. Ads_oid b. Sündmus c. Taastamise põhjus d. Taastamise aeg e. Taastaja 21 27.08.2018 Kontrollitavad ehitised 1. Kontrollitavate ehitiste nimekiri ............................................................................................................... 1 2. Kontrollitava ehitise vaatamine ................................................................................................................ 3 3. Kontrollitava ehitise EHR-i kandmine ....................................................................................................... 5 4. Kontrollitava ehitise ühendamine EHR hoonega ...................................................................................... 8 5. Kontrollitava ehitise kustutamine ............................................................................................................. 8 6. Kontrollitavate ehitiste päringud ............................................................................................................ 10 1. Kontrollitavate ehitiste nimekiri Kontrollitav ehitis („hall ehitis“) on Maa-ameti poolt ortofotode järgi kaardistatud hoone, millel puudub seos EHR-i ehitisega. EHR on kontrollitavate ehitiste nimekirja võtnud Maa-ametist üle sellised kaardistatud ehitised, mille pindala on suurem kui 20 m². Kohalik omavalitsus peab vaatama üle kontrollitavate ehitiste nimekirja ja otsustama: a) Kontrollitav ehitis puudub EHR-ist ja see on vaja kanda EHR-i hoone või rajatisena. b) Kontrollitavale ehitisele vastab EHR-is ruumikujuta hoone ja hooned tuleb omavahel ühendada. c) Kontrollitav ehitis ei ole ehitis ja pole vajadust seda EHR-i kanda ning tuleb nimekirjast kustutada. Kontrollitavate ehitiste nimekiri on EHR-is leitav Minu töölaud > Kontrollitav ehitis Kontrollitavaid ehitisi saab otsida kogu omavalituse piires või siis kitsendada otsingut. Kui te ei muuda otsingu parameetreid ja vajutate „Otsi“, siis otsitakse välja kõik teie omavalituse kontrollitavad ehitised. Võimalikud parameetrid otsingu kitsendamiseks: 1 27.08.2018  Aadress: võimalik täpsustada asustusüksust või otsida kontrollitavat ehitist täpse aadressi järgi.  Ehitise liik: märkides selle kuvatakse vastavalt valikule ainult elukondlike või mitteelukondlike ehitisi.  Kustutatud: märkides selle kuvatakse nimekirjas lisaks kehtivatele ehitistele ka kustutatud ehitisi.  UN tunnus: märkides selle kuvatakse nimekirjas vaid unikaalaadressi nõudvad ehitisi (UN tunnusega hooned on näiteks elu- või ühiskondlik hoone, juriidiliste isikute asukohahooned). Kui soovite vaadata Kontrollitavate ehitiste nimekirjas ehitisi, mille olete juba registrisse kandud, ühendanud või käsitsi kustutanud, tuleb teil kindlasti märkida linnukesega lahter „Kustutatud“ ja teha uuesti otsing. Vajadusel saate järjestada kontrollitavad ehitised „Kustutatud“ tulpa järgi (vajutades kaks korda tulba päisele „Kustutatud“), siis tuuakse teile nimekirja ette otsa kustutatud ehitised. Kontrollitavate ehitiste otsingu tulemuste nimekirja on võimalik endale alla laadida Exceli failina. Lehekülje all paremal servas olev nupp „Ekspordi CSV-sse“. Kontrollitavate ehitiste EHR koodid algavad 5-ga. Kui kontrollitav ehitis kantakse EHR-i, siis antakse ehitisele süsteemi poolt tavapärane 1-ga (hoone) või 2-ga (rajatsi) algav EHR kood. Kontrollitavate ehitiste nimekiri on nähtav vaid kohalike omavalitsuste kasutajatele ja MKM-i peakasutajatele. Tavapärane EHR-i ehitise 2 27.08.2018 otsing (nt aadressi otsing) ei tagasta kontrollitavaid ehitisi. Ehitised on teistele kasutajatele nähtavad alles pärast seda, kui kohalik omavalitsus on ehitise EHR-i kandnud. 2. Kontrollitava ehitise vaatamine Kui kontrollitavate ehitiste otsing on teostatud, siis on võimalik vajutada kontrollitava ehitise EHR koodile ja teile avatakse selle kontrollitava ehitise andmed. Kui kontrollitav ehitis on avatud kuvatakse ja saab teha järgmisi tegevusi: a) Kuvatud on kontrollitava ehitise üldandmeid (EHR kood, aadress, pidala, kõrgus, katastriüksus, elukondlik, ETAK ID, ADS-OID, UN tunnus, kustutatud olek). Kontrollitava ehitise pindala ja kõrgus on saadud Maa-ametist ning need andmed on ligikaudsed. Ehitise pindala kaardistatakse katuse servast. Ehitise kõrguse määratakse katuseserva järgi (Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused). Kontrollitavate ehitiste 5-ga algavaid EHR koode ei ole Maa-ametis ja kui on vajadus konsulteerida Maa- ametiga (nt aadressi määramisel), siis tuleks neile ütelda ehitise ADS-OID või ETAK ID. b) Võimalik on vaadata kontrollitavaid ehitisi kaardil. Nupp „Vaata asukohta kaardil“. c) Võimalik märkida kontrollitavale ehitisele, et käimas on järelvalvemenetlus. d) Vajadusel lisada kontrollitava ehitise juurde täpsustav fail. e) Vaadata kontrollitva ehitisega seotud teisi ehitisi. Seotud ehitiste all on toodud sama aadressiga EHR-is olevad ehitised ja kontrollivad ehitised. Kui kontrollitava ehitisega seotud EHR ehitisel on menetlus pooleli, siis tuuakse ära menetluse number (Ehitised all tulp „Menetluse number“). f) Kanda kontrollitav ehitis registrisse. Nupp „Esita uus taotlus või teatis“. g) Kustutada kontrollitav ehitis, kui tegu ei ole ehitisega. Nupp „Kustuta“. h) Ühendada kontrollitav ehitis registris oleva ehitisega. Nupp „Ühenda“. 3 27.08.2018 Kontrollitava ehitise üldandmed Järelevalve oleku määramine Faili lisamise võimalus Kontrollitava ehitise registrisse kandmise võimalus Kontrollitava ehitise kustutamine Kontrollitavate ehitiste vaatamine kaardil Nimekiri avatud kontrollitava ehitisega seotud ehitistest: EHR-is olevad ehitised ja teised kontrollitavad ehitised 4 27.08.2018 Kontrollitava ehitise juures olev nupp „Vaata asukohta kaardil“ avab kaardil kõik selle aadressiga kontrollitavad ehitised. Kaardil vasakul tulbas on nende kontrollitavate ehitiste ADS-OID-id ja vajutades neile viiakse teid konkreetse ehitise peale. Vajadusel saate kõik ehitised läbi klikata. Kui soovite teada, missugune on teie avatud kontrollitav ehitis kaardil, siis jätke meelde ehitise ADS-OID lõpu numbrid ja vajutage selle ehitise ADS-OID-ile. 3. Kontrollitava ehitise EHR-i kandmine Kontrollitava ehitise registrisse kandmiseks tuleb avada kontrollitav ehitis ja vajutada nuppu „Esita uus taotlus või teatis“. Seejärel valige dokumendi liik, millega soovite ehitist registrisse kanda ja kas tegu on hoone või rajatisega. Vajutades nuppu „Jätka“ luuakse dokument. Dokumendile kantakse automaatselt üle kontrollitava ehitise aadress, ruumikuju, katastriüksus. Dokumendil olevad muud andmed (konstruktsioonid, materjalid, tehnilised andmed jne) tuleb täita vastavalt kogutud infole. 5 27.08.2018 Hoonel on võimalik valida dokumendi liike:  Registri paranduskanne,  Projekteerimistingimuste taotlus,  Ehitisloa taotlus,  Kasutusloa taotlus,  Kasutusteatis,  Andmete esitamise teatis. Rajatisel on võimalik valida dokumendi liigid:  Registri paranduskanne,  Andmete esitamise teatis. Kui kannate kontrollitava ehitise EHR-i rajatisena, siis tuleb arvestada järgmist. Kuna asukoha andmed (aadress, ruumikuju, katastriüksus) kantakse üle automaatselt, siis süsteem peab lisama ka nähtuse andmed. Automaatselt lisatakse nähtuse andmeteks:  Nähtus: iseseisev muu rajatis,  Nähtuse alamliik: mõõtkavaline maapealne rajatis. Vajadusel saab kasutaja ise muuta nähtust ja nähtuse alamliiki just selliseks, mis on kõige sobivam. Kui kontrollitavale ehitisele on juba dokument loodud ja see on pooleli jäänud, siis puuduvad nupud: Esita uus taotlus või teatis, Kustuta. On näha vaid nupud Tagasi ja Tagasi otsingusse. Kui soovitakse selle ehitisega edasi toimetada, siis tuleb poolikus jäänud dokument avada (menüüpunkt Dokumendid) ja vajadusel täiendada dokumenti ning esitada. 6 27.08.2018 Ava dokumentide alt poolikuks jäänud dokument ja jätka sellega: 7 27.08.2018 4. Kontrollitava ehitise ühendamine EHR hoonega Kui kontrollitavale ehitisele vastab ruumikujuta EHR ehitis, siis tuleb kontrollitav ehitis ja EHR ehitis omavahel ühendada. Ühendamiseks peab avama kontrollitava ehitise ja vajutama seotud ehitiste all õige EHR ehitise järel olevat nuppu „Ühenda“. Seejärel saab valida, missugused väljad on vaja üle kanda (aadress, ruumikuju, katastriüksus). Siis vajutades „Ühenda“ luuakse registri paranduskanne ja võimalik on täpsustada andmeid või esitada registri paranduskanne. Kontrollitavat ehitist on võimalik ühendada ainult sellise EHR hoonega, millel puudub ruumikuju. Ainult sellistel hoonetel on „Ühenda“ nupp. Seda sellepärast, et enamus ruumikujuga EHR hooneid on nagunii juba kaardistatud ehitistega seose saanud (ehk geomeetria moodustusviis on kaardistatud). Enne kontrollitava ehitise ühendamist EHR ehitisega tuleb eelnevalt muidugi kindlaks teha, et need ehitised vajavad omavahel ühendamist. Üheks kindlaks tegemise võimaluseks on võrrelda kontrollitavate ehitiste ja EHR ehitiste pindalasid. Tuleb arvestada, et kontrollitava ehitise pindala ja kõrgus on ligikaudne. 5. Kontrollitava ehitise kustutamine Kui selgub, et kontrollitav ehitis ei ole üldse ehitis (nt puuriit, ehitis on lammutatud jne), siis saab selle ehitise kontrollitavate ehitiste nimekirjast kustutada. Selleks vajuta avatud kontrollitava ehitise juures 8 27.08.2018 nuppu „Kustuta“. Vali kustutamise põhjendus ja seejärel nupp „Kustuta“. Rippmenüüs olevaid kustutamise põhjendusi saab vajadusel MKM muuta ja lisada. Kui ehitis on kustutatud, siis on võimalik see taastada kontrollitud ehitis nupust „Taasta kustutatud ehitis“. 9 27.08.2018 6. Kontrollitavate ehitiste päringud Kontrollitavate ehitiste kohta on võimalik teha kahte erinevat väljavõtet päringute all (Minu töölaud > Päringud): Kontrollitavad ehitised ja Kustutatud kontrollitavad ehitised. Päringu tegemisel tuleb täpsustada ajavahemik ja vajutada „Otsi“. Luuakse Exceli fail, mille loomine võib võtta aega mõni sekund või mõned minutid (sõltub andmemahust). Pärast päringu käivitamist võib EHR-is teha muid toiminguid ja hiljem kontrollida, kas väljavõte on valmis. Päringu nimekirja värskendamiseks võib aegajalt vajutada ka uuesti Päringu menüüle. Kui fail on loodud saate selle avada vajutades loodud faili nimele. Kui Kontrollitavate ehitiste päringu tegemisel on märgitud linnukesega üksikasjalik, siis luuakse Tallinna puhul Kontrollitavate ehitiste kokkuvõte linnaosade kaupa. 10 27.08.2018 Kontrollitavate ehitiste päringud:  Kontrollitavad ehitised – Numbriline kokkuvõte kontrollitavatest ehitistest. Tuuakse ära alguse ja lõppkuupäeva numbrilised näitajad ning arvutatakse nende erinevus. Võimalik näha, kui palju on teatud perioodil kontrollitavate ehitiste arv vähenenud.  Kustutatud kontrollitavad ehitised – Nimekiri neist ehitistest, mis on kontrollitavate ehitiste nimekirjast kustutatud. Järgnevalt on toodud tegevused ja näited missugused võivad olla kustutamise põhjendused: a) Kontrollitav ehitis on registrisse kantud. Kustutamise põhjus: Ühendatud ehitisega EHR kood xxxxxxxxx. b) Kontrollitav ehitis on ühendatud kohaliku omavalitsuse poolt. Kustutamise põhjus: Ühendatud ehitisega EHR kood xxxxxxxxx . c) Kustutatud käsitsi kohaliku omavalitsuse poolt. Kustutamise põhjus nt: On lammutatud, Ei ole Ehitis jne, d) Kontrollitav ehitis on kustutatud Maa-ametis. Kustutamise põhjus: Kustutatud Maa- ametist. 11 27.08.2018 e) Kontrollitav ehitis ja EHR hoone on ühendatud Maa-ametis (ADS-is). Kustutamise põhjus: Kustutatud Maa-ametist. 12 Ehitisregistri tarkvaraline arhitektuur Ver. 9 05.03.2020 Ülo Puskar, Kristjan Kaiklem Alates 2018 neljandast kvartalist on planeerimisel EHR arhitektuuri muudatused ning uue e-ehituse keskkonna arendused, mis lähtuvad käesolevas dokumendis toodud nõuetest. Käesolev dokument kajastab MKM IT osakonna ja EHR arendajate poolt tehtud e-ehituse keskkonna arhitektuuri kokkuleppeid. Uutes arendustes tuleb järgida käesolevat dokumenti. Juhul, kui tekkib vajadus käesolevas dokumendis toodud nõudeid laiendada või muuta tuleb selleks eelnevalt saavutada kokkuleppe MKM IT spetsialistidega ning tehtud kokkulepped käesolevasse dokumenti sisse viia. Arhitektuuri muutmise eesmärk 1. Lammutada olemasolev monoliitne Javal baseeruv EHR (edaspidi vana e. olemasolev EHR) rakendus osadeks, et a. Tagada lõppkasutajatele kiirem töökeskkond (praegune rakendus on tänu keerukusele kohati muutunud väga aeglaseks). b. Muuta rakenduse edasiarendamine kiiremaks ja odavamaks (tänase monoliitse rakenduse arendamine nõuab pikka õpiaega, testimine on ajamahukas ja seetõttu on arendused kauakestvad ning kallid). 2. Tagada uus (edaspidi viidatakse uuel arhitektuuril baseeruvale EHR rakendusele, kui uuele EHR-le) ja tehniliselt kaasaegne platvorm e-ehituse kontseptsiooni realiseerimiseks. E-ehituse üks oluline osa on EHR ja seetõttu on vajalik, et EHR tehniline lahendus võimaldaks realiseerida kõiki e-ehituse vajadusi. 3. Tagada EHR jätkusuutlikkus võttes arendustes kasutusele järk järgult uusi tehnoloogiaid ja rakenduse käitluskeskkondi nii, et olemasolevaid rakendusi saaks töös hoida, kuni uued need välja vahetavad. 4. Tagada EHR vastavus kõigile ISKE klassiga määratud nõuetele. Uue EHR-i tarkvaralise arhitektuuri põhimõtted 1. Arhitektuur lähtub mikroteenuste kontseptsioonist (https://en.wikipedia.org/wiki/Microservices), ehk plaanis on EHR monoliitrakendus jagada osadeks nii, et iga osa oleks käsitletav eraldi käitatava teenusena. (Mikroteenuse asemel on edaspidi kasutusel sõna teenus). 2. Olemasolev rakendus on töös senikaua, kui uued teenused selle järk järgult välja vahetavad. Uute teenuste arendusel lähtume „Brownfield“ arendusmetoodikast (https://en.wikipedia.org/wiki/Brownfield_(software_development)), ehk teenuste loomine lähtub olemas olevast tarkvarast ja seetõttu on vajalik, et teenuste arendajad omaksid põhjalikke teadmisi EHR olemasoleva rakenduse kohta. 3. EHR tarkvaraline arhitektuur koosneb järgnevatest tasemetest: a. Kasutajaliides b. Veebiserver c. Rakendusserver d. Andmebaas web Architecture diagram Client Browser Page EHR Java Client Browser:: application EHR React User Interface REST requests TMS requests «link» «link» Apache Web Server Docker EHR API «link» «redirect» Proxy Proxy Link to Menetlus React page load Page close «link» «link» Routing to service provider App server «redirect» EHR Java application Docker container Docker containers API component App server::EHR UI provider NodeJS/Python/Java Java application:: NodeJS(React Old EHR pages «redirect» App) TMS, WMTS SQL SQL SQL Connection to database «builds» Oracle 12.2 DB server EHR database GeoLocation Andmeait PostgreSql PostgreSQL kaart.maaamet.ee JSON SQL JSON SQL Docker Docker Rabbit MQ Online data messaging Datapump Joonis 1 EHR - arhitektuur e. Kasutajaliides: i. Kasutajaliides (User Interface) – lähtub microfrontend (https://micro- frontends.org/) põhimõttest ehk kasutajaliides on jaotatud teenuste vahel komponentideks (custom elements). Komponentide laadimiseks kasutame SSI(server side include). Kõikides jagatud komponentides kasutame ühte ja sama jagatud ruuterit (router), et ära hoida komponentide vahel lülitamisel page reload vajadust. ii. Kõik uued komponendid kasutavad ühtesid ja samasid aluskomponente: JS Polyfills, Veateated, monitooring, püsifailide hoidmine. iii. Kasutajaliidese loomisel kasutame React, HTML, CSS ja Javascripti viimaseid versioone. iv. Kasutajaliides luuakse EHR aluskomponentidest, mis asuvad projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-components. See projekt oli esialgselt koopia MTA poolt arendatud komponentidest: https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA v. Kasutajaliidese aluskomponente kasutatakse npm paketist ehr-components. Aluskomponendi arendamisel luuakse uus ehr-components paketi versioon npm paketihoidlassse ning suurendatakse versiooninumbrit vastavalt semver2 standardile. vi. EHR aluskomponendi loomisel ei tohi muuta esialgseid MTA komponente. Esialgse komponendi alusel tuleb luua uus komponent ning lisada see EHR komponentide projektis “src/ehr_components” folderisse. vii. E-ehituse kasutajaliides käivitub juurkomponendist, mis asub projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui ning kõik uued loodavad komponendid peavad olema integreeritud juurkomponenti. viii. Juurkomponendis on komponentide infovahetuseks kasutusel Redux pakett ix. Komponendid integreeritakse juurkomponenti npm paketina. Komponendi sisenditeks on “React props” ja väljunditeks “render props event”-d. Komponentide sisendid ja väljundid dokumenteeritakse React Styleguidist paketiga x. Kasutajaliidese juurkomponent integreeritakse olemasoleva Java rakendusega linkide kaudu, nii et www.ehr.ee lingi avamisel käivitatakse juurkomponent ning sellest omakorda uue või vana Java rakenduse lehed vt. joonis xi. Kasutajaliidese navigeerimiseks kasutame juurkomponendis react-router paketti xii. Kasutajaliidese stiilid võetakse juurkomponenti integreeritud e-ehituse CSS stiilifailist. xiii. Kasutaliidese stiilide muutmiseks või lisamiseks on E-ehituse stiiliraamat, mis on loodud MTA stiiliraamatust. E-ehituse stiilifail koos stiiliraamatuga asub projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/e-ehitus_visuaal. E- ehituse stiilifaili täiendamisel peab arendaja tagama, et muudatused ei kahjustaks olemasolevate komponentide töötamist. Peale muudatuste sisseviimist tuleb genereerida uus CSS ja viia see EHR juurkomponenti: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui. xiv. Kasutaja õigused kasutajaliidese elementidele leitakse juurkomponendis või vajadusel alamkomponentides kasutades e-ehituse JWT tokenit. Vt. Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs xv. Kasutajaliidese andmevahetuseks andmebaasiga kasutame REST teenustel põhinevat API-t. xvi. Vormi väljade kohustuslikkuse kontroll ja väljade kuvamise/ täitmise ärireeglid realiseerime võimalusel lehitsejas ja Andmebaasi kirjutamisel vastavas API-s. xvii. Kasutajaliidese põhivaated realiseeritakse prototüüpimisel kasutades EHR aluskomponente. xviii. EHR kasutajaliides peab olema testitud enamlevinud lehitsejatega (Chrome, Edge, Firefox, Safari) ja mobiilivaates. xix. Kasutajaliides peab olema koostatud nii, et autoriseeritud kasutaja saaks muuta html elementide pealkirju, veateated ning abitekste. xx. Kasutajaliidese tekstid peavad asuma juurkomponendis keelefailides (eesti, inglise). xxi. Lõppkasutajale kuvatavatel html elementidel peavad olema unikaalsed ID-d, et saaks rakendada kasutajaliidese automaattestimist. xxii. Komponentidele luuakse staatiline html, et kuvada komponente ka juhul, kui javascript pole kättesaadav/lubatud. xxiii. Uute komponentide loomisel kasutame antd ja reacstrap pakette. xxiv. Kasutajaliidese loomisel kasutame creat-react-app tööriistu (webpack, babel, eslint airbnb reeglitega). f. Veebiserver: i. EHR olemasolevas Java rakenduse infrastruktuuris kasutatakse Apache veebiserverit. ii. Microteenuste loomisel kasutatakse eelkõige Nginx veebiserverit, mis on kasutusel uue rakenduse juurkomponendi serveerimiseks. g. Rakendusserver: i. Uute API-de loomisel kasutatakse kas: Java (ver.11 Zulu), NodeJS(ver. 12) või Python programmeeriskeeli. ii. Uue API rakendusserverid käitatakse Docker https://www.docker.com/ konteinerites riigipilves Kubernetes klastris. iii. Kubernetes klastrite haldusvahendina kasutatakse Rancher tarkvara https://rp-rancher.opnd.eu/g/clusters. iv. Uue API rakendused peavad sisaldama automaattarne: MKM Git -> Riigipilves Helm Chart vajalikke Helm konfiguratsiooni faile vt. Näiteks Helm konfiguratsioonifaile: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr- geoservices/tree/master/helm ja Juhend Helmi kasutamiseks v. Automaattarne riigipilve lisatakse MKM Git-s projektidele, mis asuvad https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline grupis. vi. Helm Charti abil peab saama paigaldada rakendused Rancher App kaudu: https://rancher.com/docs/rancher/v2.x/en/catalog/ e-ehituse test- ja toodangu klastris olevatesse: development, test, prelive, live projektides asuvatesse namespacedesse. vii. Olemasoleva Java rakenduse server (paikneb Tieto majutuses) jääb tööle, kuni olemas olev Java rakendus on kasutuselt maha võetud. viii. Olemasolev kaardiserver jääb eraldiseisva teenusena tööle, kuni luuakse uued kaarditeenused. Olemasolev kaardiserver kasutab Maaameti kaarditeenuseid: 1. Gazetteer: http://xgis.maaamet.ee/gaz/JGazetteer 2. ADS hoone SVG: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/svg 3. ADS hoone WFS: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/wfs 4. ADS hoone info: http://kaart.maaamet.ee/wms/ads-kov-t? 5. Kitsenduste ja KÜ info: http://kaart.maaamet.ee/wms/alus? ix. Luuakse mikroteenuste kontseptsioonil baseeruv E-ehituse REST API. API kavandamiseks ja dokumenteerimiseks kasutatakse OpenAPI standardit (https://github.com/OAI/OpenAPI-Specification/) ja Swagger tööriistu: https://swagger.io/ Swagger UI ja Swagger Editor. EHR API kavandamisel tuleb järgida: EHR API kirjeldamise reeglid. x. E-ehituse REST API kirjeldus asub: https://swaggerui.ehr.ee/. Uue API loomisel tuleb API kirjeldus lisada projekti: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s- pipeline/swaggerui ning uus versioon tarnida riigipilve. xi. EHR API loomisel tuleb tagada, et teenused ei korduks ja soovitav on olemasolevat teenust edasi arendada, mitte luua uusi teenuseid. Teenused peavad olema vähemalt 2 põhiversiooni (semver2) tagasiulatuvalt ühilduvad. xii. Andmete ülekandmiseks API-st kasutajaliidesesse kasutatakse võimalusel JSON formaati või eelneval kokkuleppel mõnda muud XML formaati (näiteks CityGML). xiii. EHR Kaardikomponendist ja geo-otsingu teenustest andmete vahetuseks kasutatakse GeoJSON formaati. xiv. Juhul, kui API teostab andmebaasis CUD1 operatsioone siis andmete verifitseerimine toimub kahel tasemel ehk esmalt UI vormi kasutajaliideses ja seejärel enne andmebaasi viimist API rakenduses. xv. Teenuste autoriseerimine toimub vastavalt: Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs xvi. Teenused, mis teostavad andmebaasiga CRUD operatsioone tuleb luua nii, et transaktsioonid ning vajalikud Join operatsioonid toimuvad andmebaasis, kasutades andmebaasi protseduure, mitte API rakenduses. xvii. Andmete terviklikkuse tagamiseks andmebaaside üleselt kasutatakse võimalusel (juhul, kui saga pattern realiseerimine pole otstarbekas) kahetasemelist “commit” lahendust (2PC) lisades transaktsiooni koordineerimist vajavate teenuste üleselt uue “commit” teenuse või vajadusel mikroteenustes nn. “Choreography-based saga pattern” metoodikat (https://microservices.io/patterns/data/saga.html). Message Brokerina on kasutusel RabbitMQ (https://www.rabbitmq.com/). h. Andmebaas: i. Olemas olev EHR Oracle andmebaas jääb kasutusele, kuni uute mikroteenuste andmebaasid on kasutusele võetud. ii. Olemas olev andmeaida Postgre SQL andmebaas jääb kasutusele iii. Mikroteenuste vajadusteks luuakse uued PostgreSQL andmebaasid. iv. Igal andmeobjektil on üks baas, kuhu andmed kirjutatakse ja vajadusel kasutada neid mõnes teises baasis JOIN-de teostamiseks luuakse teise baasi r prefiksiga view, mille abil andmeid saab lugeda. Andmete sünkroniseerimiseks andmebaaside vahel kasutatakse pglogical tarkvara. v. Olemas olev Oracle ja uued baasid hoitakse sünkroonis RabbitMQ (https://www.rabbitmq.com/) sõnumiedastusega, kuni olemasolev Java rakendus on kasutusel. 1 CRUD(Create, Read, Update, Delete) vi. EHR unikaalvõtmete (EHR-kood, dokumendi number jm.) loomiseks kasutatakse teenuseid: Koodide omistamise teenused vii. Andmebaasi siseste operatsioonide teostamiseks luuakse SQL protseduurid, mida API-t realiseerivad komponendid välja kutsuvad. i. Failisüsteem i. Konteinerakendustele on klastris kasutusel NFS block storage ja Longhorn block storage. ii. Klastrites on kasutusel S3 Object storage teenus, mis on eelistatud failide hoidmise lahendus j. Muud komponendid i. Cache jaoks on kasutusel Redis. Vt. https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s- pipeline/redis-proxy. Redist saab rakendada vajadusel konteinerite vahel info jagamiseks või rakenduse andmete ajutiseks säilitamiseks kiires püsimälus. 4. Mikroteenuste rakendustele tuleb lisada Kubernetes liveness probe 5. Uue teenuse loomisel kasutatakse võimalikult palju valmis arendatud komponente (https://www.npmjs.com/) ja olemas olevaid raamistikke või teeke. 6. EHR teenused peavad arenduse käigus olema kaetud unit testidega, mille abil kontrollitakse teenuse komponentide (alamosade) vigadeta tööd. 7. Javascripti kasutamisel (React, NodeJs) peab tarnitav kood olema kontrollitud Eslint (https://eslint.org/) Airbnb reelitega ning ei tohi sisaldada linteri veateateid. 8. Koodi kvaliteeti kontrollitakse CI/CD tarnetel Sonarqube (https://www.sonarqube.org/) tarkvaraga. Koodi Sonarqube raport https://sonarqube.mkm.ee/dashboard?id=<projekti nimi> peab olema: a. Reliability Bug = 0 b. Security Vulnerability = 0 9. Rakenduse arendusel tuleb arvestada, et rakendus peab olema testitav Katalon (https://www.katalon.com/) automaattestidega ehk kasutajaliideses kasutatavad html elemendid peavad sisaldama unikaalset atribuuti näiteks id. Kasutajaliides peab olema testitud automaattestidega mobiilivaates ning toetatavate veebilehitsejate vaadetega. API peab olema testitud Katalon API testimiseks mõeldud testidega. 10. Rakenduste logid kogutakse kesksesse logihalduse teenusesse ja seetõttu peavad rakenduste logid olema Json formaadis. Logiteenuse kirjeldus Üleminekuprotsessi etapid Etapid on toodud ajalises järgnevuses aga samas on võimalik etappe ka paralleelselt käivitada juhul, kui selleks on olemas piisavalt ressursse. 1. Tarkvaralise arhitektuuri dokumenteerimine 2. Olemasoleva EHR komponentideks jaotamine ja teenuste kavandamine (vt. järgmine ptk.) 3. Automaattarnete ja testide käivitamine 4. Teenuste kasutajaliidese arendamine (MTA UI + React) 5. Turvateenuste arendamine: JWT – ehk teenustele juurdepääsu pass, autoriseerimise süsteem ehk kasutajad/grupid/rollid/juurdepääsuõigused, andmete turvalisuse ja juurdepääsu muudatused. 6. Teenuste arendusprojektid, mille käigus arendatakse uus teenus ja muudetakse olemasolevat rakendust nii, et uue teenuse saab kasutusele võtta. EHR olemasoleva rakenduse komponentideks jaotamine Olemasoleva rakenduse teenusteks jaotamisel on aluseks EHR tänase rakenduse komponendid. Samuti tuleb komponentidena arvestada tänases EHR infrastruktuuris paiknevad eraldi rakendused: andmeait, EHR infoportaal, VRM, kaardirakendus. Uue teenuse arendusel tuleb järgida mikroteenuste põhimõtteid ehk teenuses peavad olema andmed, rakenduse server ja kasutajaliides nii, et EHR muude teenuste (va. Elutähtsad teenused, mis on aluseks kõigi teiste teenuste toimimisele) katkestused ei mõjutaks ülejäänud teenuste tööd. Kuna uute teenuste loomisel tuleb need integreerida olemasoleva rakendusega siis olemasolevad EHR komponendid tuleb jaotada teenusteks arvestades olemasoleva rakenduse ülesehitust ja võimalusi nii, et uusi teenuseid saaks kasutusele võtta võimalikult vähe olemasolevat rakendust muutes. See võimaldab hoida kokku ressursse ning tagada lõppkasutajatele võimalikult sujuva ja probleemideta ülemineku protsessi. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade) EHR-i teenuste tarkvaraline protsess on lahti kirjeldatud allpool olevas joonisel (vt. Joonis 1). Uue tarkvara tarnimisel võetakse kasutusele konteineri põhine lähenemine – selle protsessi realiseerimiseks kasutatakse järgmisi tarkvarasid :  GIT / GIT CI (https://about.gitlab.com/) – kooditarnete tegemine (rakenduse kood, sql kood, docker paigaldusfailid, automaattestid). Tarne protsessi automaatne käivitamine. Kasutatakse tellija keskkonda aadressil : https://git.mkm.ee  Docker ( https://www.docker.com/) – vastavalt GIT-is oleva infole konteinerite loomine ja levitus ( rakendus + andmebaas + rakenduse toimimiseks vajalik infrastruktuur). Docker-iga integreeritud tarkvarad : o Unit testid – arendaja poolt kirjutatud testid kontrollimaks EHR-i ja selle komponentide toimimist vastavalt nõuetele; o Apache Maven ( https://maven.apache.org/) - Java koodi kompileerimine, o SonarQube (https://www.sonarqube.org/) – koodi kvaliteedi kontrolli teostamine, o Liquibase ( https://www.liquibase.org/) – andmebaasi loomine ja muutmine, o Artifactory (https://jfrog.com/artifactory/) – Java artifaktide loomine ja konteinerite registreerimine. o Helm kaartide hoidla - (https://chartmuseum.com/)  Kubernetes (https://kubernetes.io/)– konteinerite haldamine, skaleerimine ja koormuse jaotamine.  Katalon (https://www.katalon.com/) – EHR UI ja API testmine. Joonis 1. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade) Mittefunktsionaalsed nõuded V1.2 13.01.2020 Järgnevalt on toodud Ehitisregistri rakenduste arendamise mittefunktsionaalsed nõuded ja nõudega seotud vajalikud lingid. Nõude kirjeldus Selgitus Kategooria https://pilv.mkm.ee/s/lyWdATR1SUmVIfQ/d Rakenduse arhitektuur peab lähtuma EHR 1. ownload?path=%2F&files=Ehitisregistri%20t Arhitektuur arhitektuuridokumendist arkvaraline%20arhitektuur.docx Rakenduse kasutajaliides peab olema juurdepääsetav 2. http://www.w3.org/TR/WCAG20/ Kasutajaliides ning vastama vähemalt WCAG 2.0 tasemele AA. Rakenduse kasutajaliides peab olema kasutatav järgmiste veebibrauseritega: Chrome, Safari, Firefox ja 3. Kasutajaliides Internet Explorer/Edge, Android Chrome ja IOS lehitsejad. Rakenduse kasutajaliides peab ühilduma täielikult 4. HTML5, CSS3 ja Javascript kehtivate standarditega ning Kasutajaliides kõikide nõutud veebilehitsejate viimaste versioonidega. Rakenduse kasutajaliides peab kohanduma erinevate 5. Kasutajaliides ekraanivaadetega (arvuti, tahvel ja mobiiltelefon). Rakenduse kasutajaliidese disainiotsused tuleb tellijaga 6. Kasutajaliides kooskõlastada. Rakenduse kasutajaliides peab olema tehtud lähtudes 7. Kasutajaliides värskeimatest UX trendidest 8. Rakenduse kasutajaliidese kujunduses tuleb lähtuda E- E-ehituse stiiliraamat Kasutajaliides ehituse stiiliraamatust veebiversioon Rakenduse kasutajaliidese aluskomponentideks on MTA 9. EHR-komponendid Kasutajaliides komponendid Kasutajaliidese komponendid peavad olema react-styleguidist 10. Kasutajaliides dokumenteeritud Kasutajaliidese komponendi Git projekti readme.md failis peab olema: Komponendi eesmärgi tutvustus Juhend, kuidas komponenti saab teistes projektides kasutada Vt. näidis Kaardikomponent 11. Kasutajaliides Viide dokumentatsiooni asukohale – dokumentatsioon peab sisaldama näiteid, kuidas komponenti võõrast koodist välja kutsuda Juhend edasiarendamiseks Juhend versioneerimiseks ja publitseerimiseks Rakendus peab töötama veebibrauseritega, mis 12. eID toetavad ID-kaarditarkvara 2 viimast versiooni Rakendus peab kasutama kasutaja tuvastamiseks 13. https://e-gov.github.io/TARA-Doku/ eID keskset TARA autentimisteenust Arendusprojekti juhtimiseks ja projekti läbiviimiseks Arendustööde tellimused ja tarkvaravigade 14. kasutatakse Hankija projektijuhtimistarkvara JIRA organisatsioon haldamine. (https://jira.mkm.ee) Arendusprojekti käigus loodav lähtekood esitatakse 15. dokumenteerituna läbi koodihalduskeskkonna organisatsioon https://git.mkm.ee/projektinimi Arendusprojekti käigus loodavate rakenduste versioone tähistatakse vastavalt Semver 2.0 standardile „versioon- x.x.x“. Versiooni numbrid peavad kajastuma Semver 2.0 16. organisatsioon koodihoidla Git Tag-des Statistilisi parameetreid mõõdetakse Google Analytics Tellija annab omalt poolt vastava Google 17. analüütika keskkonna kaudu. Analytics konto andmed Jõudluse parameetrid: Üldjuhul peavad API päringud tagastama tulemuse browserisse alla 1s.Mõõdetakse browseri põhiselt. 18. Kvaliteet API erijuhud lepitakse Tellijaga eraldi kokku Kasutajaliidese html koos stiilide ja Javascriptiga laaduma <1s API rakenduse endpoint-id peavad olema vastavuses EHR API teenuste nimetused ja teenuste 19. Kvaliteet viidatud juhendile. kirjeldamine API rakenduse kõik „route“-d peavad olema varustatud 20. Katalon Kvaliteet Katalon testiga, mis testib sisend/väljundit ja kiirust. Rakendus peab tagama isikuandmete töötlemise https://eur-lex.europa.eu/legal- 21. vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja Infoturve content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 isikuandmete kaitse seadusele Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb https://www.owasp.org/index.php/OWASP_ 22. Infoturve järgida OWASP-i parimaid praktikaid. Cheat_Sheet_Series Rakendus peab salvestama kõik paroolid ainult 23. Infoturve krüpteeritud kujul Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut 24. Infoturve samaaegset sessiooni Rakenduse ja kasutaja vaheline infovahetus tohib käia 25. Infoturve ainult üle HTTPS protokolli. ISKE turvaklassi täpsustab Tellija. Täpsem Rakendus peab olema kirjutatud arvestades info RIA lehel : 26. töödeldavatele andmetele määratud ISKE turvaklassi https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/infos Infoturve nõudeid. usteemide-turvameetmete-susteem- iske.html Krüptograafiliste algoritmide valmisel lähtuda RIA https://www.ria.ee/et/ametist/uuringud- 27. Infoturve krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringutest analuusid-ulevaated.html API rakendus peab olema turvatud: Denial-Of-Service 28. (DOS), Cross-Site-Scripting (XSS), Brute Force ja Infoturve SQL/NoSQL Injection rünnakute vastu. API peab sisaldama …/version route-i, mis tagastab API kehtiva versiooni ja k8s liveness probe, mille abil K8s liveness probe 29. Infoturve kontrollib API rakenduse „elus“ olekut Loodavat infosüsteemi majutatakse Riigipilve 30. keskkonda ning sellega tuleb arvestada arhitektuuri https://riigipilv.ee/ Infra planeerimisel. Eelistatud on vabavaraliste andmebaaside platvormide 31. Infra kasutamine. nt PostgreSQL Rakendusserverite ja andmebaasi teenuste 32. Infra jooksutamise tuleb kasutada plokksalvestuskeskkonda. Faililao loomisel eelistatakse objektsalvestuskeskkonna 33. Infra kasutamist S3 REST API-ga. Rakenduse logimine peab vastama isikuandmete kaitse https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019 34. andmekaitse seaduses §36 kehtestatule 011 Automaatseks rakenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks 35. DevOps kasutame Gitlab CI/CD töövooge koos Docker-iga Rakendused käitatakse Docker konteinerites 36. Kubernetese klastrites. Kubernetes haldamiseks DevOps kasutame Rancher-it. Kubernetesesse paigalduseks tuleb rakendusele lisada https://helm.sh/ DevOps 37. Helm chart, mis arvestab, et rakendust paigaldatakse https://chartmuseum.com/ erinevatesse Rancher projektidesse. Helm chart peab sialdama paigalduse juhendit koos rakenduse tööks vajalike secretite ja configmap 38. muutujate kirjeldusega failis: app-readme.md ning Kvaliteet paigalduseks vajalike muutujate kirjeldusi failis:questions.yml Rakenduse kasutajaliidese kood peab olema silutud 39. ning linter „Eslint“ Airbnb reeglitele vastav väljund ei https://eslint.org/ Kvaliteet tohi sisaldada vea ning hoiatusteateid. Rakenduse testimiseks peavad olema koostatud testilood ning igale testiloole peab olema koostatud 40. https://www.katalon.com/ Kvaliteet sellele vastav Katalon automaattest. Automaattestid peavad töötama ilma vigadeta. Rakendusele html kujul kasutusjuhendit tuleb 41. täiendada ja viia see vastavusse rakenduses tehtud Kvaliteet muudatustega. 42. Kasutajajuhendi stiil lähtub EHR stiiliraamatust Kvaliteet Kasutusjuhend peab olema kasutusloo põhine, ehk 43. juhendama kasutajat samm sammult iga konkreetse Kvaliteet kasutusloo läbiviimisel https://unstoppablesoftware.com/5-best- 44. Kasutusjuhendi kirjutamisel tuleb juhinduda: practices-for-writing-fantastic-software- Kvaliteet user-guides/ Kasutajajuhend peab olema kontekstipõhiselt lingitud 45. Kvaliteet kasutajaliidese elementidega Rakendusele peab olema koostatud paigaldusjuhend ja 46. Turve taasteplaan. Rakenduses peab saama MKM-i Peakasutaja hallata väljade, nuppude, pealkirjad nimetusi, info (i) tekste, 39. abitekste, veateateid. Kasutajaliides Rakenduse loomisel tuleb arvestada võimalusega muuta see mitmekeelseks (nt inglise, eesti, vene). 40. Kasutajaliides EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend V4 – 03.12.2020 Käesolev juhend on mõeldud järgimiseks kõigile EHR arendusega seotud osapooltele. Juhendis on kirjeldatud infovahetuse allikad ja kohustused. 1. EHR arendustööde dokumentatsiooni hoitakse Sharepoint dokumendihalduses (SP). Keskkonna halduse ja juurdepääsu eest vastutab MKM. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR dokumendihoidlale. 2. Projekti alguses luuakse SP-sse projekti kaust, kuhu kogutakse kõik projektiga seotud dokumendid nagu koosolekute protokollid, lähteülesanded, projektiplaanid jm. dokumendid. Juhul, kui dokument paikneb kuskil teises asukohas siis lisatakse SP projektikausta link sellele dokumendile. 3. EHR dokumentatsioon antakse Tellijale üle dokumendihalduse keskkonna kaudu. Juhul, kui samast dokumendist edastatakse mitu versiooni, siis kõik erinevad versioonid tuleb nimetada ühe ja sama failinimega. Versioonid eristuvad SP-s „versiooni ajaloo“ kaudu. 4. EHR dokumentide sisukord (analüüsi, disaini, arhitektuuri, testimise, projektijuhtimise kontekstis) lepitakse kokku enne vastavate projekti tööde algust. Täitja projektijuht, kes hakkab vastavat dokumenti koostama, esitab hiljemalt tööde alguse kuupäeval SP projektikausta dokumendi kavandi, milles on toodud vähemalt dokumendi sisukord ja võimalusel ka vorm. 5. Operatiivse suhtlusvahendina kasutatakse lisaks (mobiil)telefonile ka Skype keskkonda. Projekti osalised lisatakse projekti ühisvestlusesse. Täitja projektijuht edastab vajalike osaliste Skype kontode nimekirja MKM projektijuhile, kes lisab nimekirja liikmed vestlusele. 5.1. Projekti kestel on kõigil meeskonnaliikmetele kohustus osaleda vestluses; 5.2. Projektide vahelisel ajal tööde planeerimiseks või vigade aruteluks, on tehnilistel projektijuhtidel, analüütikutel või arhitektidel kohustus osaleda vestluses; 5.3. Vestluses on kohustuslik informeerida kõiki osapooli kavandatavatest tarnetest. Vt. EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendit 6. Osapooled praktiseerivad proaktiivset kommunikatsiooni ning ei varja võimalike vigu ja probleeme. 7. EHR tarnete, arendustööde, vigade ja hooldustööde fikseerimiseks kasutatakse JIRA keskkonda. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR JIRA keskkonnale. 8. Arendusprojektide läbiviimise alguses koostab Täitja Lepingu lähteülesandes toodud funktsionaalsete nõuete kohta JIRA piletid tüübiga “arendus”. Arenduspiletite koondamiseks luuakse JIRA komponent, nii, et kõik ühe lepinguga seotud (või lepingu alapunktiga) seotud piletid on seotud vastava komponendiga. Komponentide abil saab ülevaate kõigist komponendiga seotud arendustöödest ja veapiletitest, mis vastavas komponendis aja jooksul on tehtud. 9. Lepinguliste tööde arendamiseks, testimiseks ja üleandmiseks koostatakse kõikidest üle antavatest JIRA piletitest sprint, mille kestus on max 1 kuu. Arendustööde sprindi paigaldus ja üleandmine toimub vastavuses EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendile 10. Lepinguliste tööde Tellijale üleandmine algab Täitja poolt üleandmise akti esitamisega (või vastavuses Lepinguga). Üleandmise aktis peavad olema viited kõigile üleantavatele tulemitele sh.: 10.1. Lingid üleantavatele koodidele Git-s (git.mkm.ee). Link peab olema koodiharule ja -versioonile, milles asub üleantav kood, 10.2. Viide API teenuste endpointidele Swaggeris (swagger.ehr.ee) 10.3. Viide Katalon automaattestidele, millega üleantavat rakendust saab testida 10.4. Viited projekti tulemdokumentidele SP-s (https://365mkm.sharepoint.com/sites/MKM/EHR) 10.5. Viit, millelt Tellija saab alustada rakenduse testimist 10.6. Üle antava rakenduse Helm Chart nimetus ja versioon (juhul, kui üle antav rakendus paigaldatakse Kubernetes klastrisse) 11. JIRAsse loodud arenduspiletid peavad olema sellise detailsusastmega, et nende alusel saavad arendajad teostada arendustööd ning testijad saavad läbi viia vastuvõtu testimise. 12. Arendustöödes tuvastatud vigade lahendamiseks koostab MKM Helpdesk JIRA-sse lisatud veapiletite alusel kord kuus arendajale kriitiliste vigade sprindi, mille arendaja tarnib järgmisel kuul MKM-le testimiseks. 13. JIRA piletite lahendamise protsessi üldine kirjeldus on järgmine: 13.1. Töid üle andva arenduspartneri testija testib kõik üle antavad piletid esmalt MKM keskkonnas “test”. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega „TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse „OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. Üldpõhimõttena antakse piletid üle “OMANIKU TESTI OOTEL” staatusesse esimesel võimalusel, ehk ei neid ei grupeerita ega anta üle portsude kaupa. 13.2. MKM testijad testivad piletid ning peale testimist suunavad arenduspartneri testijale staatuses „TESTITUD“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli lahendatud või esineb vigu. 13.3. Kui kõik sprindi piletid on peale MKM testimist staatuses „TESTITUD“, siis võib liikuda järgmisesse toodangusse viimise etappi “prelive”. 13.4. Peale “prelive” tarnet testib arenduspartneri testija kõik üle antavad piletid esmalt MKM “prelive” keskkonnas. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega „TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse „OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. 13.5. MKM testijad testivad piletid prelive keskkonnas ning peale testimist muudavad pileti staatuseks „LAHENDATUD“, „TARNE OOTEL“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli lahendatud, vajab üle kontrollimist toodangus või esineb vigu. 13.6. Kui kõik prelives oleva tarne piletid on staatuses „LAHENDATUD“, siis võib alustada toodangusse tarnimisega. 13.7. Juhul, kui “prelive” etapis avastati vigu siis alustatakse peale vigade parandamist uuesti “test” etapist. 14. Kõikide osapoolte projektijuhid lisatakse JIRA tarnepiletite kohta info saajateks. 15. Tööde tähtaegade fikseerimisel tuleb arvestada, et töö tähtaeg tähendab kokkulepitud päeva algust kell 00.00. 16. Kõik MKM projektiga seotud meediaga suhtlus tuleb alati kooskõlastada ennetavalt MKMiga; ka MKM peab ennetavalt kooskõlastama partneritega meediasse suunatava informatsiooni. 17. Kõik EHR arenduse projektis läbi viidud koosolekud protokollitakse (fikseeritakse otsused, riskid, probleemid) ja soovi korral helisalvestatakse, selles osas lepitakse rollide täitjad kokku enne koosoleku algust. Üldjuhul koostab protokolli Täitja projektijuht ja salvestab selle koosolekule järgneval tööpäeval SP-sse projekti kausta. 18. Iga sprindi/arendusetapi lõpus viiakse vajadusel läbi üle antava töö ühisläbivaatus, mille käigus Täitja esindajad esitlevad Tellijale üle antava töö tulemit. 19. Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani SP- sse projekti kausta (kui MKMiga ei ole eelnevalt kokku lepitud teisiti). Täitja projektijuht uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud projektiplaani ning lisab sellesse tööde täitmise informatsiooni. 20. Tööde plaan vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel viiakse sellesse muudatused. 21. Juhul, kui arendusprojekti käigus on vajalik EHR andmebaasides muudatuste tegemine siis peab järgima: E-ehituse andmebaasid ja nende uuendamine 22. Juhul, kui arendusprotsessi käigus luuakse uus teenuste API või täiendatakse olemasolevaid teenuseid siis arendaja täiendab API kirjeldust Swaggeris vastavalt EHR API teenuste nimetused ja teenuste kirjeldamine ba E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT E-ehituse veebikeskkond MKM 2020 E-ehituse platvormi stiiliraamat SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 1 1 Sissejuhatus .................................................................................................................................... 5 1.1 Kuidas seda raamatut kasutada? ............................................................................................ 5 1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on ................................................................................................... 5 1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad ....................................................................................... 6 1.2 See raamat on elus! ................................................................................................................ 6 2 Mõisted ja lühendid ......................................................................................................................... 7 3 Keskkonna üldpõhimõtted .............................................................................................................. 8 3.1 Keskkond on loodud kasutajatele ............................................................................................ 8 3.2 Kujunduspõhimõtted ................................................................................................................ 8 3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet .............................................................. 8 3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla .............................................................................. 8 3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme .................. 8 3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme .................................................. 9 3.3 Teenuste disainimise põhimõtted ............................................................................................ 9 3.3.1 Me ei korda küsimusi ....................................................................................................... 9 3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid .................................................................................... 9 3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele ................................................................. 9 3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid ............................................. 9 3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases ................................................................................... 10 3.3.6 Grupeerime .................................................................................................................... 10 3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema ........................................................ 10 3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse ................................................................................................ 10 3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. .............................................................................. 10 3.3.10 Oleme järjepidevad ........................................................................................................ 10 3.4 Kasutajakogemuse kujundamise põhimõtted .........................................................................11 3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid ................................................................................11 3.4.2 Failiformaadid .................................................................................................................11 3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine ..................................................................................11 3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine ...........................................................................11 3.5 Keelekasutus ja juhised tekstide koostamiseks .................................................................... 12 3.5.1 Üldised põhimõtted ........................................................................................................ 12 3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused ...................................................................................... 12 3.5.3 Abiinfo ............................................................................................................................ 13 3.5.4 Veateated ....................................................................................................................... 13 3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) ............................................... 13 3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel ........................................................................................ 13 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 1 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.6 Tõlked .................................................................................................................................... 14 3.7 Kasutajaliidese kujundamise põhimõtted .............................................................................. 15 3.7.1 Alusjoonestik .................................................................................................................. 15 3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain ............................................................................. 15 4 Stiilielemendid ............................................................................................................................... 17 4.1 Värvipalett .............................................................................................................................. 17 4.1.1 Põhivärvid ...................................................................................................................... 17 4.1.2 Tugivärvid ...................................................................................................................... 17 4.2 Šrift ........................................................................................................................................ 17 4.3 Kirjastiilid ................................................................................................................................ 18 4.4 Nupud .................................................................................................................................... 20 4.4.1 Nuppude põhitüübid....................................................................................................... 20 4.4.2 Paiknemine ja joondus .................................................................................................. 21 4.4.3 Värvus ja toonid ............................................................................................................. 21 4.4.4 Erinupud ........................................................................................................................ 24 4.5 Lingid ..................................................................................................................................... 25 4.6 Ikoonid ................................................................................................................................... 25 4.6.1 Ikoonid ........................................................................................................................... 26 4.6.2 Ikoonid linkidega ............................................................................................................ 32 4.7 Logod ja muud visuaalsed elemendid ................................................................................... 33 4.7.1 Ametlikud logod ............................................................................................................. 33 4.7.2 Väliste süsteemide logod ............................................................................................... 33 4.7.3 Kasutajate tähistamine .................................................................................................. 34 4.8 Teenused ............................................................................................................................... 34 4.8.1 Teenuse päise tööriistad ................................................................................................ 35 4.8.2 Teenuse ala ................................................................................................................... 36 4.9 Vormid .................................................................................................................................... 37 4.9.1 Vormitüübid .................................................................................................................... 37 4.9.2 Vormide kopeerimine ..................................................................................................... 40 4.9.3 Vormide avamine muutmiseks....................................................................................... 40 4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine ....................................................................................... 40 4.9.5 Suletud vormid ............................................................................................................... 40 4.10 Vormiväljad ............................................................................................................................ 41 4.10.1 Vormivälja ülesehitus ..................................................................................................... 41 4.10.2 Vormiväljade tüübid ....................................................................................................... 44 4.10.3 Väljade grupeerimine ..................................................................................................... 53 4.10.4 Vormivälja joondamine grupis ........................................................................................ 54 4.11 Tabelid ................................................................................................................................... 54 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 2 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.1 Tabeli komponendid ....................................................................................................... 54 4.11.2 Tabeli murdepunkt ......................................................................................................... 58 4.11.3 Tabelite näidised ............................................................................................................ 59 4.11.4 Tühi tabel ....................................................................................................................... 60 4.11.5 Andmete tabelisse lisamine ........................................................................................... 60 4.11.6 Tabeli rea muutmine ...................................................................................................... 61 4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine .......................................................................................... 61 4.11.8 Tabeli multihaldus .......................................................................................................... 62 4.12 Seisundid (staatused) ............................................................................................................ 63 4.12.1 Klassikalised seisundid .................................................................................................. 63 4.12.2 Väikesed seisundid ........................................................................................................ 63 4.12.3 Seisundite jagunemine .................................................................................................. 63 4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused ............................................... 64 4.13 Teated, hoiatused ja veateated .............................................................................................. 64 4.13.1 Teadete liigid .................................................................................................................. 65 4.13.2 Teadete tüübid ............................................................................................................... 65 4.14 Tooltip ja flyout ....................................................................................................................... 69 4.14.1 Tooltip ............................................................................................................................ 69 4.14.2 Flyout ............................................................................................................................. 69 4.14.3 Trükkimine ..................................................................................................................... 71 4.14.4 Failide üleslaadimine ..................................................................................................... 71 4.14.5 Failide alla laadimine ..................................................................................................... 74 4.15 Muud komponendid ............................................................................................................... 75 4.15.1 Kaardikomponent ........................................................................................................... 75 4.15.2 Eelvaade ........................................................................................................................ 75 4.15.3 Progressiriba .................................................................................................................. 77 4.15.4 Sessiooni aegumine ...................................................................................................... 78 4.15.5 Graafikud ....................................................................................................................... 78 5 Ekraanivaate ülesehitus ................................................................................................................ 81 5.1 Päis / Header ......................................................................................................................... 82 5.1.1 Autentimata kasutaja päis ............................................................................................. 82 5.1.2 Autenditud kasutaja päis ............................................................................................... 82 5.1.3 Päise koostisosad .......................................................................................................... 82 5.2 Menüü .................................................................................................................................... 85 5.3 Töölaud .................................................................................................................................. 86 5.4 Jalus / Footer ......................................................................................................................... 87 5.4.1 Sotsiaalmeedia ala ........................................................................................................ 87 5.4.2 Logod ............................................................................................................................. 87 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 3 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.3 Kiirelt kätte lingid ............................................................................................................ 88 5.4.4 Kontaktinfo ..................................................................................................................... 89 5.5 Abikeskus .............................................................................................................................. 89 6 Versioonimuudatused ................................................................................................................... 91 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 4 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 1 SISSEJUHATUS E-Ehituse platvormi stiiliraamat on kogumik disainimustreid, elemente ja reegleid, mis tagavad kõikidele E-Ehituse platvormi ja E-Ehitisregistri elektroonilistele teenustele ühised kasutajakogemuse põhimõtted. Raamatus kirjeldatud põhimõtted kirjeldavad nii keskkonnas kasutatavate elementide stiili (värvid, kirjastiilid, piktogrammid), navigatsiooniloogikat, keelekasutust kui ka interaktsiooniloogikaid ja keskkonna kohandumist vastavalt kasutaja seadmele ja rollile. Kõik siin kirjeldatud reeglid ja juhised puudutavad kõiki E-Ehituse kasutajagruppe – nii ettevõtjaid, kodanikke, kohalike omavalitsuste ja muude pädevate asutuste ametnikke ning muid osapooli (notarid, ülikoolid, jne). Eesmärk on luua igale kasutajale sarnane kogemus, mis ühtlasi aitab kaasa ka tavakasutaja-menetleja-klienditoe omavahelisele suhtlusele. Stiiliraamatu reeglite loomise põhimõte on igal sammul vastata kasutaja vajadustele ja ootustele. Arvestame maksimaalselt kasutajate reaalse elu olukordi, arvestame kasutaja ajalistest, tehnilistest, kogemustest ja teadmistest tulenevate piirangutega. 1.1 KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA? Raamat jaguneb peatükkideks, mis käsitlevad suurt osa heaks kasutajakogemuseks vajalikke teemasid. Igas peatükis kirjeldame kõigepealt reeglite üldist põhimõtet ja liigume seejärel järjest detailsemaks, kuni jõuame konkreetsete teenuste näideteni. Raamat on abimeheks nii uute teenuste disainimisel kui ka olemasolevate teenuste täiendamisel. Raamat on loodud sellisena, et põhjendatud vajaduse korral, uute teenuste loomisel, on raamatut alati võimalik aluspõhimõtteid kasutades täiendada. Stiiliraamat sisaldab kujundusnäidiseid, viiteid prototüübile ning raamatuga kaasas on kujundusfailid, mida saab kasutada iga disainer, kes E-Ehituse keskkonna kujundamisega kokku puutub. Stiiliraamat koosneb kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest ja visuaalsetest stiilivalikutest. Kasutajakeskseid põhimõtteid soovitame kasutada kõikide E-Ehituse digitaalsete teenuste puhul. 1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on 1.1.1.1.1 Maksu- ja Tolliameti uus e-keskkonna stiiliraamat, VELVET https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA ja https://ehr-styleguide.mkm.ee/ Kõige parema ülevaate annab siiski EMTA komponentide käitumisest emta.ee live-keskkond. Oleme EMTA stiiliraamatu ligi 100% üle võtnud, kuid tuleb silmas pidada, et kõiki EMTA komponente E- Ehituse platvormis ei kasutata (näiteks päise alune pealkirja komponent), osad komponendid on lisatud (näiteks kaart ja näiteks uus rippmenüü otsing, mis peab töötama ka teksti sisestamisega), kuna EMTA komponendid ei täida täielikult E-Ehituse platvormi vajadusi. Suur osa uutest komponentidest on edasiarendused EMTA komponentidest (nt vormiväljad). Kuna viidatud EMTA stiiliraamat ja komponendid on ajakohastamata, tuleb komponente edasi arendada vastavalt E-Ehituse platvormi stiiliraamatu nõuetele. 1.1.1.1.2 VEERA Disainisüsteem https://veera.eesti.ee E-Ehituse keskkond liigub samm sammult EMTA stiililt VEERA stiilile. Käesolev E-Ehituse stiiliraamat peegeldab ülemineku olukorda, kus esimese sammuna on kasutusele võetud VEERA ikoonid, sh tuleb ikoonid välja vahetada EMTA komponentides. 1.1.1.1.3 Valitsusasutuste veebiteksti koostamise juhised https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-veebiteksti-koostamise-juhised 1.1.1.1.4 Micro-frontend arhitektuuri põhimõtted https://micro-frontends.org/ Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 5 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 1.1.1.1.5 Atomic Design põhimõtted http://bradfrost.com/blog/post/atomic-web-design/ 1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad 1.1.2.1.1 E-Ehituse prototüübi disain Figma failina: https://www.figma.com/file/wqBBhEYSwo2dQ7Fw2toQGJ/EHR-3.x-(kehtiv)?node-id=0%3A1 See dokument on pidevas arenemises. Iga ärifunktsiooni täitmise juures tuleb jälgida, et aluseks on võetud õige osa Figmast. 1.1.2.1.2 E-Ehituse keskkonna mittefunktsionaalsed nõuded: https://365mkm.sharepoint.com/:w:/s/MKM/EHR/EZ1fwxwYUANOlvynIdVHR9sBs- zM30tgLYqN1BaG9Pw_jA 1.2 SEE RAAMAT ON ELUS! Iga loodud keskkond on parema keskkonna prototüüp, iga otsus on veel parema otsuse inspiratsioon, iga uus arendus on võimalus õppida. Ka see raamat peab elama ning arenema ning seetõttu kuulub selle sisu pidevale täiendamisele. Lisame näiteid, kui need tekivad, täpsustame põhimõtteid, kui neist ise paremini aru saame. Lisame reegleid, kui neid on vaja, ning eemaldame, kui enam ei ole. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 6 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 2 MÕISTED JA LÜHENDID Töölaud Kliendile esmast ülevaatlikku koondinfot pakkuv funktsionaalsus (nt avalehe töölaud, minu dokumentide töölaud, minu ehitiste töölaud). Kasutaja E-Ehituse süsteemi kasutav füüsiline isik või muu väline süsteem. Kasutaja saab esindada mõnda isikut, nt iseennast, mõnda teist füüsilist või juriidilist isikut (juhul, kui kasutajal on vastav volitus). Üks füüsiline isik võib omada rakenduse keskkonnas mitut kasutajat. Globaalne menüü Valitud esindatava menüü on oma menüüpunktide jaotuselt sama mis globaalne menüü, aga iga teenuse valikul arvestatakse juba esindatava valikuga. Menüü alamjaotus Iga menüüelemendi alla kuuluvad jaotused. Näiteks menüüpunkti EHITAMINE alla kuulub teenus “Ehitusluba/-teatis”. Alamjaotus jaguneb 1. taseme ja 2. taseme alajaotuseks. Tab Vaheleht, kus kuvatakse objekti (dokument, ehitis, …) kohta käiv samaliigiline ja korraga kuvatav info. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad tab-id: Ehitis, Dokumendid, Isikud, Esitamine (hiljem lisandub menetluse / märkuste lahendamise tab) Ühtlasi näiteks brauseri vaheleht/tab. Alajaotus Sisuliselt sarnaste andmete grupp ühel vahelehel. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad andmete alajaotused: Ehitise üldinfo, Ehitise kasutusotstarbed, Ehitise mõõtmed, Ehitise konstruktsioonid ja materjalid, Ehitise tehnilised näitajad, Ehitise asukoht, Ehitise osad Muud E-Ehituse terminid ja lühendid on leitavad siit. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 7 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3 KESKKONNA ÜLDPÕHIMÕTTED See peatükk kirjeldab E-Ehituse kasutajakeskkonna kõige üldisemaid kasutus- ja kujunduspõhimõtteid, mis on aluseks kõikidele järgnevatele reeglitele ja disainiotsustele. 3.1 KESKKOND ON LOODUD KASUTAJATELE Keskkonna kujundamisel arvestasime erinevate kasutajagruppide ja -juhtude eripärasid. Meie eesmärk ei ole kujundada igale võimalikule kasutajale just temale mõeldud keskkonda. Eesmärk on luua kõigi vajadusi arvestav keskkond, mille kasutamine on lihtne nii esimest korda sisenevale kasutajale kui ka igapäevasele, professionaalsele kasutajale. Arvestame, et E-Ehituse keskkonna kasutajad on oma kogemuselt ja oskustelt väga erineval tasemel. KOVi ametnikele võib süsteem olla igapäevane peamine töövahend, ehitusala professionaalid kasutavad seda iganädalaselt, või –kuiselt, kuid koduomanikud võivad süsteemi kasutada mõned korrad aastas või isegi mõned korrad elus, seejuures võivad nad ka arvuti kasutamises end üsna ebakindlana tunda. Kõigile kasutajagruppidele on lihtsus, sõbralikkus, (visuaalne) müravabadus ja efektiivsus ülioluline. Efektiivsus aga tähendab professionaalile ja juhukasutajale kohati erinevaid asju. Igapäevaselt süsteemi kasutaval professionaalil on oluline, et nende vajaduste lahendamiseks tuleks kulutada minimaalselt aega ja hiireklikke/klahvivajutusi, juhukasutajal on oluline protsessi jagamine arusaadavateks osadeks. Kuna professionaalidel on aega/vajadust süsteemi paremini tundma õppida, võib neile suunatud funktsionaalsus olla vajadusel pisut „peidetud“, samas kui juhukasutaja liides on selgelt nähtav. Platvormile sisse loginu on alati mingi kindla kasutajana. Kasutajapoliitika ei ole kirjeldatud siin dokumendis, kuid kasutajaliideses on komponendid, mis on seotud kasutaja valikuga. Reeglina loome vaated ja komponendid universaalsed, kuid vastavalt kasutaja õigustele valime, mida kasutajale kuvame. Esmakordses sisenemisel on sisse loginu autenditud avaliku kasutajana (iseendana). Igal järgneval sisenemisel on sisse loginu viimati väljalogimisel olnud kasutajana, kui sisse loginu ei ole endale määranud vaikimisi kasutajarolli. Vaikimisi kasutajat saab muu hulgas seadistada kasutajaseadetes. 3.2 KUJUNDUSPÕHIMÕTTED E-Ehituse keskkonna eesmärk on olla kasutaja tegevusi toetav ja alati infoga abistav sõbralik keskkond. Eesmärk on säästa iga kasutaja aega ja tagada tema kindlustunne ja selge arusaam kõikidest keskkonnas tehtud toimingutest ning nende toimingute tulemusest. Keskkonna loomisel oleme lähtunud neljast olulisest põhimõttest. 3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet Ehitised ja ehitatud keskkond on teemad, millega kõik kodanikud aeg-ajalt kokku puutuvad. Eesti on läbi aegade olnud kuulus riigi poolt pakutavate teenuste lihtsuse poolest, kuid usume, et on aeg teha veel üks samm edasi. Loome selge, abistava, kasutaja reaalse eluga arvestava keskkonna, mis ei vaja toimetuste tegemiseks erilist väljaõpet. Iga isik peaks suutma kasutada keskkonda ise ning täitma vajadusel teatisi ning taotlusi. 3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla Algaja kasutaja soovid ja eesmärgid erinevad oluliselt professionaalsete kasutajate omadest. Professionaal vajab keskkonda, mida ta saab oma spetsiifilise tööprotsessi optimaalseks läbimiseks ise kujundada, ning kus on võimalik kiire ja vigadeta töö tagamiseks infot prioriseerida. Seepärast peavad teatud osad keskkonnast olema vastavalt kasutaja soovile ja vajadustele seadistatav. Need osad määratakse vastavalt äriloogikale. 3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme Me soovime ennetada kasutaja sattumist täbarasse olukorda lihtsalt seepärast, et ta ei teadnud, kust vaadata õiget infot, või ei leidnud õiget vormi. Kujundades kasutajaliidese nii, et see suunab kasutajat intuitiivselt tegelema kõige pakilisemate asjadega, ning näitab kasutajale teed tema töö korraldamiseks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 8 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat nii, et probleeme tekib vähem, saame kasutaja aega kokku hoida ning vähendada tema stressi. Samas hoiab see kokku ametnike aega, mis kulub tekkinud probleemide menetlemisele. 3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme Suhtluses riigiametitega, sisestades andmeid andmebaasidesse ning tehes suuri rahasummasid puudutavaid otsuseid, kus viga võib tähendada trahve, kulutusi või ajakadu ning sellest tulenevaid probleeme, on iga inimene põhjendatult pinges. Need teemad jäävad tõsisteks ja kohati ka keerulisteks vaatamata sellele, kui lihtsa keskkonna me kujundame. Meie eesmärk ei ole muuta ehitamist lõbusaks. Meie eesmärk on vähendada inimeste stressi ehitusteemadega tegelemisel. Saame seda teha läbi visuaalse lähenemise, läbi tarbetu kantseliidi vältimise, läbi veidi ümaramate nurkade, rahulike ja sõbralike värvide ning läbi ikoonide kasutuse. Luues E-Ehituse keskkonnale iseloomu, mis on abivalmis, sõbralik, lahendusele orienteeritud. 3.3 TEENUSTE DISAINIMISE PÕHIMÕTTED 3.3.1 Me ei korda küsimusi Ära küsi asju, mida sa juba tead. Kui informatsiooni, mida me kasutajalt soovime, on kasutaja juba varem esitanud, siis teist korda sama infot küsida ei ole vaja. Eeltäidame vormides võimalikult paljud väljad, et kasutaja saaks oma varem sisestatud infot uuesti kasutada. 3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid „Keep it short and simple“ ehk KISS-printsiip. Kasutajaliides peab olema lihtne ja arusaadav, ülesanded peavad olema lahendatavad minimaalsete tegevuste ja sammudega. Eemaldame ebavajalikud elemendid. Kasutajale ei ole vaja näidata kõiki võimalikke kasutajaliidese elemente. Igas kasutajaliideses on olulised elemendid ja väheolulised või isegi mõttetud süsteemi elemendid. On tarvis keskenduda olulistele elementidele ning vältida visuaalset müra. 3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele Me ei leiuta jalgratast. Kasutajaliidese elementide loomisel tuleb eelistada kasutajaile juba varem harjumuspäraseks saanud elemente ning ikoone – see vähendab kasutaja õppimisaega. Harjumuspärasuse all mõistame siinjuures häid levinud töötavaid süsteeme (Google, Google Maps, MS Office, tavapärane brauseri rakenduste käitumine jms), mitte olemas olevat EHR rakendust (seisuga veebruar 2020). Näiteks, kuid mitte lõpliku nimekirjana: - Rakenduses peab saama kasutada levinumaid klahvikombinatsioone, nagu ctrl+z = undo; ctrl+y = redo (ehk undo tagasi võtmine), nii undo kui redo toimivad ühe välja piires, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole nõutud teisiti; ctrl+c = kopeeri; ctrl+x = lõika; ctrl+v = kleebi; ctrl+s = salvesta; ctrl+p = trüki. - Väljadel, millel on teksti vormindamine lubatud ctrl+b, ctrl+u vms tegevused. - Tabulaatoriga liikumine väljade vahel on lubatud. - Enteri vajutus o lõpetab fookuses oleva välja täitmise ja viib fookuse järgmisele väljale või o klikib fookuses olevat nuppu. - Shift + hiire kerimisratas kombinatsioon lubab horisontaalset kerimist. - Rakendus pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…). - Mobiilses seadmes pakub rakendus vastavalt välja iseloomule ise tähtede või numbrite klaviatuuri. 3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid Põhimõtted hõlmavad, kuid ei piirdu järgnevatega: - Kerimist (scrollimist) eelistame klikkimisele o https://www.globaldots.com/fold-time/ Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 9 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat o https://www.dscreative.co.uk/web-design-blog/382-how-far-do-users-scroll-scroll-vs- click - Eelistame vormide sisu näidata ühes veerus (ei kehti tabelite kohta). o https://baymard.com/blog/avoid-multi-column-forms 3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases Innovaatori dilemma. Meil on väga palju kasutajaid, kellel on oma harjumused, kuidas asju teha. Uute teenuste loomisel ei saa me lähtuda ainult olemasolevatest tavadest, vaid peame looma ka uusi võimalusi, mis saavad traditsioonideks tulevikus. Eesmärk ei ole alati kõigile meeldida. Kus asjakohane, säilitame võimaluse asju „pool-vanamoodi“ teha. Näiteks, ehkki andmete esitamise teatise alustamine ehitise andmetelt või kaardilt on lihtsam ja intuitiivsem, säilitame võimaluse valida menüüst vastava dokumendi alustamise, et inimesed, kes on harjunud avaliku võimuga dokumentide vahetusel suhtlema, ei satuks segadusse. Uues rakenduses säilib vähemalt esialgu ka võimalus paberi(sarnaste) dokumentidega tegutsemine, kuid eesmärk on minna üle täielikult digitaalsele süstemeile. 3.3.6 Grupeerime Grupeeri info loogilisteks osadeks. Lehel olev informatsioon on soovitatav jaotada loogilisteks plokkideks (gruppideks), nii on kasutajatel lihtsam sisust aru saada. Infot grupeerime näiteks: - Selle järgi, kus see asub ekraani vaatel (vt ptk Ekraanivaate ülesehitus) - Menüüpunktidesse (vt ptk Menüü) - Teenustesse (vt ptk Teenused) - Vormi sees vormi sammudeks, vahelehtedele, vormiplokkidesse (vt ptk Vormid) 3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema Ülesannete lahendamise selgus. Kasutajatele tuleb läbi kasutajaliidese pakkuda ülesannete lahendamise viise ning lahendused peavad olema ilmselged. Elementide tekst peab olema selge. Nupud ja lingid peavad täpselt näitama, kuhu nad viivad. Kahemõttelist teksti tuleb vältida. Ära pane kasutajat kahtlema. Tuleb vältida keerulisi tegevusi, mis panevad kasutajat kahtlema tegevuste sisus, mõttekuses või protsessis. 3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse Lisaks tegevustele ja valikutele kinnituste pakkumisele, peab kasutajal olema võimalus neid ka tühistada (Loobu taotlusest). Kaitseme ja ennetame kasutaja poolt sisestatud info vääriti mõistmist ja parandame tema eest vead. Näiteks numbriliste väärtuste sisestamisel aktsepteerime koma asemel ka sisestatud punkti ja parandame sellised formaadivead juba kasutaja eest ise. Näiteks koma/punkt, liigne tühik, suur/väike täht on meil võimalik rakenduses üle vaadata. Siin aitab vigadest hoidumiseks valikvastuste kasutamine, vormide üles ehitamine ühes tulbas asuvate väljadega ja vajadusel tabeli kasutamine. 3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. Rakendused peavad arvestama kõikide sisestusviiside (klaviatuur, hiir, puuteekraan jne) ning esitlusviisidega (mobiiltelefon, suur ekraan, tahvelarvuti ekraan või ekraanilugejad). 3.3.10 Oleme järjepidevad Erinevad keskkonnad, selle osad või alamsüsteemid peavad toimima sarnastel põhimõtetel. Kasutaja jaoks ei tohi olla tuntavat vahet erinevatel aegadel ja erinevate tegijate poolt loodud süsteemide vahel. Visuaalselt sarnased asjad teevad sarnaseid tegevusi. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 10 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.4 KASUTAJAKOGEMUSE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED E-Ehituse keskkond on loodud kasutajatele, kes on väga erinevad: inimesed, kes puutuvad E-Ehituse teenustega kokku vaid kord aastas; inimesed, kelle jaoks on E-Ehituse keskkond igapäevane töövahend; inimesed erinevatest välisriikidest oma tavade ja harjumustega. Uus E-Ehituse keskkond on sõbralik, rahulik, asjalik ja abistav. Me ei võimenda probleeme ega peida ennast keeruliste tekstide taha. Me ei eelda kasutajalt tehnilisi ega ehituse alaseid süvateadmisi ning oskust kantseliitlikust tekstist vihjeid välja lugeda. Me soovime, et kasutaja leiab kõigile küsimustele kiired vastused. Me soovime, et kasutaja tunneb end meie juures hästi. 3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid Ehitusalane info on suures osas graafiline, mida esitatakse jooniste, pildimaterjali, 3D mudelite ja kaardiinfo abil. E-Ehituse keskkonnas peab kasutaja saama infot esitada ja vaadata võimalikult lähedasena selle sisulisele vormile. Seetõttu kogume ja kuvame lisaks tekstile infot kaardil ning võimaldame graafilist materjali näha graafilises esituses (jooniste vaatamine jms). 3.4.2 Failiformaadid Ehitusalane dokumentatsioon sisaldab suurel hulgal üles laaditavat sisu. Olgu selleks ehitusprojektid või fotod ehitistest. Kõike seda peab saama keskkonnas mugavalt kasutada. Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud komponendid üldlevinud failiformaatide (pdf, jpg, png, ...) eelvaateks, siis eelistame failide alla laadimisele eelvaate näitamist (vaikimisi valik). Kasutajal peab olema võimalus eelvaadatav fail ka alla laadida või valida eelvaate asemel alla laadimine. Kui kontekst võimaldab, ei tohi eelvaate/alla laadimise vahel valimine kasutajale täiendavat klikki/vormi avamist kaasa tuua, kuid kasutaja peab olema teadlik, et seadmesse fail salvestatakse. Seetõttu küsime kasutajalt, kas ta soovib faili alla laadida. Eelvaade avaneb vastavalt ärijuhule kas - uuel brauseri vahelehel või - teenuse kohal halli taustaga. Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud vektorgraafika moodulid (näiteks BIM-projektide menetlemine), pakume kasutajale ka vektorgraafikale (nt dgn, dwg, ifc) eelvaadet. 3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine Kasutajakeskse lähenemise üheks aluseks on keskkonna võime kohanduda iga kasutaja harjumustele ja tema rolli iseloomust tulenevatele nõudmistele ja vajadustele. Selle tagamiseks oleme loonud igale kasutajale võimaluse oma töölauda, tabelit või vaadet vastavalt oma vajadustele muuta ja seadistada. Keskkonna kohandamise võimaluste näited: 1. töölaual on võimalik muuta sisuplokkide järjestust. 2. tabelites on võimalik muuta vaikimisi kuvatavate veergude arvu ja valikut. Siinkohal peame oluliseks lähtuda ka tabeli iseloomust ning andmete koosseisust, kui veergude arvu vähendamine kaotab tabeli mõtte, võiks loobuda vastava seadistuse realiseerimisest. Kõik muudatused, mida kasutaja kohandamise võimalusi kasutades keskkonnas teeb, salvestuvad selliselt, et järgmisel korral kas samast või mõnest teisest seadmest sisse logides, näeb kasutaja enda jaoks eelmisel korral seadistatud pilti. Siinkohal on oluline rõhutada, et vastav punkt ei pruugi alati olla rakendatud, sest mobiilivaated on tihti täiesti erinevad arvuti ekraani vaadetest (näiteks mobiili jaoks spetsiaalselt disainitud tabelid). Seadistused on kasutajapõhised. See tähendab, et näiteks juriidilise isiku töölaud ühe kasutaja vaates võib olla teistsugune, kui sama juriidilise isiku töölaud mõne teise kasutaja vaates. Kõikide kasutaja poolt seadistatavate vaadete puhul oleme välja töötanud optimaalse vaikimisi vaate, mis arvestab enamiku kasutajate vajadustega. 3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine Andmete automaatsalvestamist ei toimu, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole ette nähtud teisiti. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 11 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat - Koostataval dokumendil andmete salvestamine – Andmete salvestamine hõlmab kõikidel tab-idel olevaid andmeid. Andmete salvestamine toimub järgmistel juhtudel: o Kasutaja vajutab nuppu „Salvestan kavandi“ (või ctrl + s) o Kasutaja vajutab nuppu „Esitan“, „Kannan registrisse“, „Esitan ja võtan menetlusse“. - Teatise vormil flyout-ides salvestamine – Kui kasutaja lisab teatise vormil avanevasse flyout- i andmeid, siis tuleb kasutajal muudatuste salvestamiseks need eraldi salvestada või lisada (nt isiku lisamine, faili lisamine). - Salvestamise kohta info kuvamine – Pärast salvestamist on rakenduse üleval paremal osas info andmete salvestamise kohta „Salvestatud“. Kui kasutaja on andmeid peale salvestamist muutnud, on kiri „Salvestamata“. - Salvestamata andmed – Kui kasutaja liigub teatise vormilt välja ja andmed on salvestamata, siis kuvatakse kasutajale teade (flyout) tekstiga „Oled lahkumas andmete esitamise teatise vormilt. Kas soovid vormi kavandi salvestada?“. Vastused „Jah“ (vaikimisi), „Ei salvesta“, „Jätkan vormi täitmist“. Kui kasutaja valib Jah, siis andmed salvestatakse, kui Ei, siis andmed jäävad salvestamata. „Jätkan vormi täitmist“ puhul jääb andmete esitamise vorm aktiivseks, fookus jääb väljale kus see oli enne kasutaja vormilt lahkumise katset. 3.5 KEELEKASUTUS JA JUHISED TEKSTIDE KOOSTAMISEKS E-Ehituse keskkonna sõnastused toetavad kasutajat e-teenuste kasutamisel. E-keskkonnas liikumine on loogiline ja etteaimatav. Menüüde, nuppude, linkide, selgituste jmt lihtne ja arusaadav keelekasutus on keskkonna loogiline osa. Kasutaja ei pea üldjuhul abi saamiseks juhendeid lugema või konsultatsiooni kasutama. 3.5.1 Üldised põhimõtted 1. E-Ehituse keskkonna suhtlusstiil on riigiametile omaselt asjalik ja korrektne, kuid samas sõbralik, toetav ja julgustav; 2. E-Ehituse keskkonna keelekasutus järgib õigekirjareegleid, on kantseliidivaba ja erialase žargooni vaba (näiteks ütleme „maja number“, mitte „aadressinumber“); 3. kasutajaga suhtlemisel kasutame Sina vormi, nt “Aadress on aegunud, palun lisa uus aadress!”; 4. sõnastused on koostatud kliendi vaatest lähtuvalt, nt “Minu andmed / taotlused / ehitised”, mitte “Teie andmed”; 5. kasutame läbivalt ühtseid ja korrektseid termineid, nt “EHR”, mitte “ehitiste register” vmt; 6. väldime umbisikulist tegumoodi ning kolmandas isikus pöördumist, nt „Tallinna Linnaplaneerimise Amet on taotluse menetlusse võtnud“ (või „Kohalik omavalitus on taotluse menetlusse võtnud“), mitte „Taotlus on menetlusse võetud.“ 7. võimalusel väldime võõrsõnu ja lühendeid. Lühendeid kasutame vaid juhul, kui need antud kontekstis üheselt ja selgelt mõistetavad (näiteks EHR). 8. Pealkirjad lõpevad ilma kirjavahemärgita: tekstivälja pealkirja järel koolonit ei märgi, teenuse pealkirja järel ei kasuta punkti. 3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused Keskkonnas liikumisel juhendavad kasutajat nupud/lingid. E-Ehituse keskkonna näol on tegemist iseteeninduskeskkonnaga, kus üldjuhul otsustab kasutaja ise, millise tegevuse ta valib ja teeb. Selliste tegevuste sõnastused on nuppudel ja linkidel mina-vormis. Näiteks: Salvestan, Esitan, Saadan, Kustutan, Muudan, Laadin alla, Trükin, Valin vormi. Vajadusel võib kasutada ka järgmisi sõnastusi: 1. Tegevused, mis viivad teisele teenusele või avavad uue toimingu. Näiteks: Uus töötaja, Uus väljamakse, Uus kaup, Uus päring 2. Tegevused, mis on pigem süsteemsed, ja mille sõnastamiseks on välja kujunenud ühene kasutuspraktika. Näiteks:, Otsing (E-Ehituse keskkonna raamil olev Otsingu vormi placeholder. Vormidel, millel otsingut teostatakse, kasutatakse nuppu nimega "Otsin"), Vali, Märgi, Jäta mu valik meelde, Edasi, Tagasi (taotluse juurde) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 12 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.5.3 Abiinfo Kasutajale tuleb teha kättesaadavaks abiinfo: 1. Kasutajajuhend sisaldab teenuse kohta käivaid abistavaid materjale, mis aitavad kasutajal täita vorme, mõista erinevaid toimimisloogikaid ning teha paremaid ja informeeritumaid otsuseid. Kasutajajuhendi koostamisel jälgime peatükki “Üldised põhimõtted” ning kasutajajuhendites väldime seaduste ümberkirjutamist. Tekstid on hästi liigendatud, pikemas tekstis kasutame sisu kokku võtvaid vahepealkirju. Materjalid võivad olla esitatud ka videojuhenditena. 2. Sõnastik. Selgitame teenuse ja teemaga haakuvaid termineid ja lühendeid nagu EHR, ADS jmt ning seaduste ja deklaratsioonide lühendeid. 3. KKK. Siia koondame abimaterjalid teenuste kasutamise kohta küsimuste ja vastuste vormis. Sisulistele küsimustele ja vastustele lisame viitena veebi lingi. 3.5.4 Veateated Veateade: 1. peab olema viisakalt, positiivselt sõnastatud (näiteks „Palun sisesta oma e-posti aadress“, mitte „E-posti aadress sisestamata!“); 2. ütlema probleemi põhjuse ja viitama, mille kohta see veateade käib (näiteks „Sisestatud kasutajanimi ja parool ei sobi kokku“, mitte „Sisselogimine ebaõnnestus“); 3. peab selgitama kasutajale, kuidas ta saab probleemi lahendada (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Pindade suurused ei ühti!“ ja näiteks „Selle nimega fail juba eksisteerib“, mitte „Faili nimi on vigane“); 4. vajadusel soovitab kasutajale, kust ta saab täiendavat informatsiooni; 5. peab olema tavakasutajale / tehnilisi teadmisi mitteomavale inimesele arusaadavalt sõnastatud; 6. ei sisalda ballasti (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Ups! Paistab, et köetava pinna suurus on rohkem kui suletud netopind. Palun paranda ära.“) 7. kui on kohane, annab kasutajale võimaluse kohe probleem lahendada (näiteks „Selle nimega fail juba eksisteerib. Kas soovid a) automaatselt uue faili ümber nimetada; b) muuta selle nime käsitsi“, mitte „Faili nimi on vigane“). 3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) Teated on selgelt sõnastatud ja piisavalt täpselt kirjeldavad olukorda. Näiteks: „Neljapäeval, 17.03.2016 kell 18.00–18.30 toimub seoses tehniliste hooldustöödega katkestus E- Ehituse keskkonna teenuste kasutamises. Vabandame.“ „Neljapäeval, 3. märtsil 2016 kell 7.00–9.00 toimub seoses versiooniuuendusega Andmete esitamise teatise koostamise ja esitamise teenuste töös katkestus. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.“ 3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel 3.5.6.1 Valuutad ja rahaühikud Valuutade märkimiseks kasutame rahvusvahelisi lühendeid, nt EUR, USD, GBP, NOK, RUB jne. Eurot võib teksti sees märkida kas sõnaga (10 eurot) või tähisega (10 €). Euro ja eurosendid eraldame tekstis komaga, mitte punktiga. Sama reegel kehtib tabelis, kus rahaühikut iga summa juures eraldi ei märgita, nt 100,50. 3.5.6.2 Telefoninumbrid Telefonumbrid kirjutame Rahvusvahelise Sideliidu ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti soovituse kohaselt tagantpoolt alates neljakaupa: - 7-kohalised telefoninumbrid: 123 4567 - 8-kohalised telefoninumbrid: 1234 5678 - rahvusvahelised telefoninumbrid: +372 123 4567 - lühinumbrid: 123 Rahvusvahelise riigikoodi alguses on plussmärk, riigikoodi ei panda sulgudesse. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 13 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.5.6.3 Kuupäevad - Kuupäevad kirjutame kujul pp.kk.aaaa (nt 12.05.2016). - Ajavahemikku märgime nii: 12.05.2016–20.05.2016. Arvude vahel ei ole tühikuid. Arvude vahel asendab sõna “kuni” mõttekriips. Parema loetavuse ja selguse huvides võib tekstis kasutada ka järgmisi võimalusi: 12.–20. mail; 12.–20. maini; 12. kuni 20. maini. 3.5.6.4 Arvud ja summad Tabelites joondame numbreid üldjuhul paremale. Koodidesse (isikukood, EHR kood vms) ja telefoninumbritesse suhtume kui teksti ja need joondame üldjuhul vasakule. Komakohtade arv numbri lõpus sõltub ärivajadusest. (pindala vs korruste arv jm.) Tekstides järgmine eesti keele reeglit: viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagame numbrid kolme numbri kaupa rühmadesse lõpust alates, nt 6 748 422,00. Järguühikute vahel ei ole komasid: 1 000 000,00 10 000,00 1 000,00 Koodides (ka kümnendmurdudes) numbreid ei rühmita, nt isikukood 44204280253, pangakonto 11024846781, registrikood 10223787. Negatiivsete arvude korral kirjutame "miinus" märk ja "number" omavahel kokku, tühikut ei jäta. Lisaks: miinus puhul kasutame mõttekriipsu (pikem), mitte sidekriipsu (lühem). Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet, nt 10 €, 10 m. Erandiks on protsendi lühend, mis kirjutatakse eelneva arvuga kokku, nt 16%. 3.6 TÕLKED Kasutajaliides on üles ehitatud eestikeelsena, kuid nii, et seda on võimalik kohandada erinevatesse keeltesse tõlgitavana (väljade nimed, abitekstid jne ei ole staatilised). E-Ehituse keskkonna aluskeeleks on eesti keel. Kasutajal on võimalik oma keele-eelistust muuta, kasutades selleks vastavaid linke keskkonna päises. Valitud keele jätab keskkond iga kasutaja jaoks meelde. Kui kasutaja vahetab keelt mõne teenuse sees (näiteks taotluse vormil), siis peale keelevahetust viiakse ta samale lehele, kus ta keelevalikut alustades viibis. Tõlgitakse kogu kuvatav sisu, sh nuppude tekst, sisutekst, piksel- ja vektorgraafika, millel on tekst. Teenuste puhul, mille loomisel ei ole keelevaliku nõudega arvestatud (enne E-Ehituse platvormi stiiliraamatut), kuvatakse kasutajale teenuse eestikeelset versiooni. Teenuste puhul, mida ei ole valitud keelde tõlgitud, kuvatakse vastav infoteade, kus kasutajal on võimalik valida, kas ta jätkab teenuse kasutamist aluskeeles, läheb valitud keele E-Ehituse avalehele või alustab suhtlust klienditeenindajaga. Selliste teenuste puhul, mille juurde infoteate lisamise võimalus on liigselt kulukas, näitame kasutajale vaikimisi eestikeelset versiooni. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 14 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.7 KASUTAJALIIDESE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED 3.7.1 Alusjoonestik Keskkonna kasutajaliidese aluseks on alusjoonestik ehk grid. Alusjoonestik võimaldab defineerida kõikide disainielementide omavahelised proportsionaalsed suhted. Alusjoonestik muudab disaini korrapäraseks, selgeks ja kasutajatele arusaadavaks. Valisime keskkonna alusjoonestiku tüübiks 20 tulbaks jaotamise loogika. See tähendab, et näiteks enimlevinud 1200 piksli laiune ala on jaotatud maksimaalselt 20 tulbaks, milles iga tulba sisu laius on 40 pikslit ja igast tulbast mõlemale poole jääb 10 piksli suurune kaitseala. 3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain Responsive design ehk kohalduv disain tähendab, et teenuse sisuelemendid arvestavad, millise ekraaniga teenust vaadatakse, ja kohaldavad sisu vastavalt sellele. Erinevate ekraanide puhul arvestame kolme põhilise seadmega: nutitelefon, tahvelarvuti, sülearvuti ja monitoriga arvuti. Vastavalt sellele jaotusele määratakse ka kohalduva disaini murdepunktid (breakpoint), mis näitavad, millisest vaate laiusest alates muudetakse sisuelementide paigutust. Tänapäevaste levinuimate resolutsioonide järgi nendel kolmel seadme tüübil, kasutame murdepunkte järgnevalt: 1. Nutitelefon: 320px–599px 2. Tahvelarvuti (portrait): 600px–899px 3. Tahvelarvuti (landscape): 900px–1199px 4. Sülearvuti või monitoriga arvuti: üle 1200px Tahvelarvuti vaate (600px-1199px) erinevus desktop vaatest seisneb menüü nähtavuses. Peidame küljemenüüd, et kasutaja saaks keskenduda teenuste sisule. Globaalne menüü on peidetud menüü ikooni alla, millel vajutades see avaneb. Esindatava töölaual muidu vasakus tulbas asuvat graafilist infot kuvame sisuala alguses eraldi jaotusena. Teenuse alammenüüd avanevad sarnaselt mobiilse vaate põhimõtetele eraldi menüüs. Tahvelarvuti landscape vaate (900px–1199px) sisu kuvamine desktop vaatest ei erine. Sellesse me suhtume kui väikesema resolutsiooniga desktop vaatesse. Tahvelarvuti portrait mode vaate (600px-899px) puhul kuvame lehe sisu ühes veerus. Vaadete käitumine ekraani mõõtmetele vastavalt on kirjeldatud: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ „Raamid“ vaadetes. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 15 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Abikeskuse paremalt poolt avanev ala suleb avatud globaalse menüü (juhul kui see oli vastavas vaates avatud) ja teeb sisuala kitsamaks. Abikeskuse ploki ala laius on muutumatu. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 16 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4 STIILIELEMENDID Selles peatükis on E-Ehituse keskkonnas kasutusel olevate elementide kommentaarid. Peatükk tugineb EMTA stiiliraamatule ja on täiendatud vastavalt E-Ehituse keskkonna eripärale ja osaliselt juba ka VEERA nõuetele. 4.1 VÄRVIPALETT Värvid vastavad WCAG 2.0 tase AA nõuetele. 4.1.1 Põhivärvid Põhivärve kasutame peamiselt erinevate sisuosade taustade eristamiseks. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-main 4.1.2 Tugivärvid Tugivärve kasutame erinevate tekstide ja nuppude esiletoomiseks ning ka linkides (vt “Vormielemendid”, “Kirjastiilid”, “Staatused”). Kasutuses tuleb arvestada, et vaikimisi kasutame keskmist tooni (tähistatud valge täpiga) ning tumedam ja heledam toon on kasutuses vaid põhitooni aktsendina. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-sub 4.2 ŠRIFT E-Ehituse rakendustes kasutame Roboto šrifti. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#fonts Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 17 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.3 KIRJASTIILID Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade H1 pealkiri Roboto-Light Roboto-Light Abikeskuse pealkiri 30px 30px #34394c #34394c $gray-dark $gray-dark H2 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse pealkiri 24px 24px #0083ba #0083ba $blue $blue H3 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuseploki pealkiri 16px 20px #5d6071 #5d6071 $gray $gray H4 pealkiri Roboto-Bold Roboto-Bold Kinnitusteate pealkiri 16px 20px #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark H4 pealkiri-sinine Roboto-Bold Roboto-Bold Teenuse alajaotuse, flyouti, footeri pealkiri 16px 20px #0083ba #0083ba $blue $blue Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 18 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade Juhtlõik Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse sissejuhatus, teate pealkiri 16px 20px #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark Lõik-tavaline Roboto-Regular Roboto-Regular Kõik sisutekst, vormivälja tekst, disabled vormivälja tekst, halli teenuste menüü 2. 14px 20px taseme pealkirjad #5d6071 #5d6071 $gray $gray Lõik-hall Roboto-Regular Roboto-Regular Placeholder, tabeli kokkuvõtte tekst, halli teenuste menüü 1. taseme pealkirjad 14px 20px #9d9fb4 #9d9fb4 $gray-light $gray-light Lõik-valge Roboto-Regular Roboto-Regular Tumeda tooltipi tekst 14px 20px #ffffff #ffffff $white $white Lõik-punane Roboto-Regular Roboto-Regular Kohustuslike väljade hoiatus ja asteriks 14px 20px #b84444 #b84444 $red-dark $red-dark Lõik-sinine Roboto-Regular Roboto-Regular Halli teenuste menüü valitud pealkirjad 14px 20px #0083ba #0083ba $blue $blue Bold Roboto-Bold Roboto-Bold Tabeli „kokku“ rida, nuppude tume tekst 14px 20px #5d6071 #5d6071 $gray $gray Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 19 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade Bold-valge Roboto-Bold Roboto-Bold Nuppude valge tekst 14px 20px #ffffff #ffffff $white $white Bold-valge-väike Roboto-Bold (mobiilivaates Burgerimenüü nuppude kiri teksti ei näita) 9px #ffffff $white Kommentaar Roboto-Regular Roboto-Regular Vormivälja kommentaar, footeri kontaktandmete info 10px 10px #9d9fb4 #9d9fb4 $gray-light $gray-light #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark #00b649 #00b649 $green $green Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#typography 4.4 NUPUD Nuppe kasutame iga lehe või vormi põhitegevuste puhul. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan, Loobun, Tagasi. Nuppe peab iga vormi juures kasutama nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kui võimalik. See põhimõte tähendab, et kui vormi juures on palju võimalikke toiminguid, tuleb sarnased tegevused grupeerida. Näiteks vormi esitamisest loobumise erinevad võimalused grupeerime ühe “...Veel” nupu alla, millel vajutamisel kuvatakse kasutajale valik. Protsessis edasi liikumise nuppe ei grupeerita ja reeglina on igal vormil vaid üks primaarne nupp edasi liikumiseks või protsessi lõpetamiseks. Nupu sisse võib lisada ikoone, kui see on nupu funktsionaalsuse selgeks eristamiseks (näiteks “+” ikoon nimekirja uue objekti lisamiseks). Kui kasutajal puudub õigus nupu abil toimingut teha, kuid nupu olemasolu võimaldab kasutajale toimingu sisu arusaadavamaks teha, kasutame nuppu staatuses “disabled”. Vastava loogika realiseerimine sõltub ärivajadusest ning läbiräägitav iga projekti raames eraldi. Nuppude laius sõltub teksti pikkusest. 4.4.1 Nuppude põhitüübid E-Ehituse keskkonnas kasutatavate nuppude valik jaguneb põhivormide ja lisavormide nuppudeks. Põhivorm on ühte vormi, protsessi või selle sammu koondav vorm. Lisavorm on mõne vormi, protsessi või selle sammu sisene abivorm. Lisavormid on sellised vormid, mis asuvad põhivormi sees, ja mille abil saab teostada põhivormide siseseid protsesse. Näiteks ehitise kuju lisamine ehitusloa taotluse vormi sees. Lisavormina võib käsitleda nt flyouti. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 20 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tüüp Näide Kasutamine Põhivormi nupp Kasutatakse peamises teenuses protsessi välja kutsumiseks. Näiteks on selleks taotluse põhitegevused („Esitan“, „Loobun“, „Salvestan kavandi“) Põhivormi mini Kasutame olenevalt ärivajadusest või nupp murdepunkti nõudest. Lisavormi nupp Kasutatakse tugiteenustes protsesside välja kutsumiseks. Näiteks tabelisse rea lisamisel selle salvestamine, flyoutil sisestatud info salvestamisel või nendest tegevustest loobumiseks. Lisavormi mini Kasutame tekstiga nupu asemel juhul, kui nupp kirjaga nupp ei mahu. Näiteks tabelis. 4.4.2 Paiknemine ja joondus Nuppude joonduse igal vaatel määrab nupu prioriteet antud vaate või vormi kontekstis. 1. Esmased (kõige tähtsamad) tegevused vormil või vaatel on alati joondatud paremale. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan uue taotluse 2. Sekundaarsed valikud on joondatud primaarse nupu kõrvale vasakule. Näiteks: Kontrollin, Alustan vestlust, Avan seaded, Salvestan 3. Protsessi katkestamise või protsessis sammu tagasi liikumise nupp on joondatud vaatel või vormil vasakule. Näiteks: Loobun. Erandiks on tabeli muutmise rida, kus katkestamine ja salvestamine asuvad kõrvuti (vt ptk Tabeli rea muutmine). 4. Olenevalt ärilisest eesmärgist võib nuppe kasutada ka tsentraaljoondusega (näiteks kitsal flyoutil). Sellisel juhul on nupp venitatud servast servani. 4.4.3 Värvus ja toonid Nuppude värvuste tähendused: Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Roheline Default: Värvid: Kasutame protsessis edasi liikumiseks või lõpetamiseks (Esitan, Salvestan, Kinnitan). #00b649 Seda nuppu kasutame protsessi juures reeglina #71db9f ainult ühe korra, kuna tegemist on esmase Mouse over: valikuga protsessis edasi liikumiseks. #009244 Kasutame ka tabelis muudetava rea #ffffff salvestamine, flyoutis andmete salvestamine, vormi esitamine. Pressed: Tekst: Lisavorm: Roboto Bold, 14 px Disabled: Mini nupp: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 21 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Valge nupp Default: Värvid: Kasutame näiteks taotluse kavandi rohelise salvestamiseks. #00b649 piirjoonega Lisavorm: #71db9f Mouse over: #009244 #ffffff Mini nupp: #5d6071 Pressed: #dbdfe2 Tekst: Disabled: Roboto Bold, 14 px Sinine Default: Värvid: Kasutame protsesside alustamiseks või millegi uue loomiseks. #0083ba Näiteks tabelisse rea lisamine, taotluse #015477 menetlusse võtmine, ehitise lisamine taotlusele. Mouse over: #aae1f8 Kui nupul on +-ikoon, on tegemist uue nähtuse #ffffff lisamisega. Näiteks uue ehitise lisamine Ehitisregistrisse ning selle lisamine taotlusele (selle asemel, et lisada registris juba olemas Pressed: Tekst: olev ehitis taotlusele). Roboto Bold, Asub paremal pool. Juhul, kui esineb koos 14 px rohelise nupuga, asub rohelisest nupust Disabled: vasakul. Lisavorm: Ikooniga põhivormi nupp süsteemi uue objekti lisamiseks: Ikooniga lisavormi nupp süsteemi uue objekti lisamiseks: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 22 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Valge nupp Default: Värvid: Valget värvi nuppe kasutame protsessist halli väljumise toiminguteks (Jätkan hiljem, Loobun, #9d9fb4 piirjoonega Tagasi). #dbdfe2 Taotluse vormil kasutame näiteks sõnastust Mouse over: #5d6071 „Loobun“. Taotluse vorm salvestatakse. #ffffff Flyouti muudatused ja tabelitegevused sellel nupul vajutades ei salvestu. Pressed: Asub vasakul pool. Tekst: Lisavorm: Roboto Bold, 14 px Disabled: Mini nupp: Hall nupp Default: Värvid: Halli värvi nuppe kasutame protsessisisesteks toiminguteks või uude kõrval protsessi #5d6071 minekuks. #dbdfe2 Näiteks multihaldus tabelites. Mouse over: #34394c Lisavorm: #ffffff Pressed: Tekst: Roboto Bold, 14 px Disabled: Punane Default: Värvid: Punast värvi nuppe kasutame negatiivse valiku nupp puhul (valik EI, Kustutan, Väljun). #ff7373 Paikneb vastavalt äripoole nõuetele #ffb9b6 konkreetses juhus. Mouse over: #b84444 Lisavorm: #ffffff Pressed: Tekst: Roboto Bold, 14 px Disabled: Nuppude toonide gradient, piirjoonte toonid, reaktsioon hiirega kohal viibimisele ning vajutusele vt https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 23 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.4.4 Erinupud Järgnevalt on toodud erikujundusega nupud. Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus „Tagasi Kasutame selleks, et kasutaja saaks lehekülje algusesse kerida. ülesse“ Kui kasutaja kerib lehekülje lõppu, siis ujuv nupp jääb pidama ujuv nupp jaluse kõige ülemise nupu kastis. Hall noolega nupp paikneb vasakul pool burgermenüü tumehallil ribal. Hallile nupule lisanduvad taotlustes hoiatuse ja/või vigade ikoonid. Kui taotluses on vaid hoiatused, on halli noole kõrval kollane ühe hüüumärgiga nupp. Kui taotluses on vaid vead või vead ja hoiatused, on halli noole kõrval punane kahe hüüumärgiga nupp. Hoiatuste ja vigade ikoonile klikkides avanevad hoiatuste ja vigade nimekirjad. Vt kirjeldust peatükis Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt. Veel Nupp, millele vajutamine avab nimekirja võimalikest tegevustest. Väljun Kasutame rakendusest välja logimisel. Enne välja logimist avaneb hoiatus. Burger- Kasutame burgerimenüüs. See on menüü 1. tase. Igal nupul on menüü oma ikoon. Ikoon vastab menüüploki teemale ja määratakse nupud nupu loomisel. Sotsiaal- Kasutame jaluses sotsiaalmeediakanalite linkideks. meedia nupud Erinupud on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht ja kujundus lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 24 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons 4.5 LINGID Linke kasutame lehe, vormi või tabeli kõrval ja lisategevuse puhul, mis ei mõjuta tegevuse põhiprotsessi. Näiteks: Märgin kõik sõnumid loetuks, Kõik teavitused, Laadin alla, Trükin, Kontrollin Linkide värve kasutatakse järgmiselt: Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus Tavaline Lingid on hallid (#34394c) ja alla joonitud. See on kõige tavapärasem lähenemine. Näiteks ikoonide lingid jm. Mouse-over  link on sinine (#0083ba) ja alljoon kaob. Klikkimine  link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud. Aktiivne -> link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud. Oranž Oranži värviga (#ff8000) ja alla joonitud. Need lingid on erijuhud, kasutamine tuleb otsusta case-by-case sõltuvalt ärivajadusest ning eesmärkidest. Näiteks rakenduse jaluses „Kõik kontaktandmed“ Mouse-over  link on tume oranž (#a84816) ja alljoon kaob. Klikkimine  link on tume oranž (#a84816) ja alla joonitud. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#links 4.6 IKOONID E-Ehituse keskkonnas kasutame ikoone kolmel põhjusel: 1. Visuaalne markeering võimaldab teenuste ja teemade tähistamisel ruumi säästa (ikoon saab kasutuse käigus sõnalise nimetusega võrdse kaalu). 2. Kuna osale kasutajatest on visuaalse info tajumine lihtsam, kui tekstilise ja ka värvipõhise info haaramine, võimaldab ikoonide kasutamine kasutajal infot kiiremini haarata. 3. Ikoonide mõju üldisele keskkonna tajumisele – kasutaja tajub keskkonda mängulisema, sõbralikuma ja rõõmsamana. Ikoonide visuaalne keel on valitud tagamaks, et ikoonid on kasutatavad nii suurelt kui ka väga väikeselt, koos ja ilma tekstita, ilma et nad kaotaksid arusaadavuses ja kasutatavuses. Kasutame ikoone kooskõlas Veera Disainisüsteemiga. Ikoonide päritolu: - Material.io / Google (ei ole tabelis eraldi märgistatud) - Materialdesignicons.com, kui material.io ei kata vajadust (tabelis märgiga M) - Geoman.io, kaardikomponendi spetsiifilised ikoonid (tabelis märgiga G) - E-Ehituse oma disain kooskõlas material.io reeglitega, kui eelnevad ei kata vajadusi (tabelis märgiga E) - EMTA, kui eelnevad ei kata vajadust ja oma disain ei ole veel loodud (tabelis märgiga T) Ikoone kasutame nii iseseisvalt kui kombineeritult teksti, nupu või lingiga. Iseseisvalt ikoonina kasutades on ikoonidel tooltipp, kus kuvame ikooni tekstilise väärtuse järgmiselt: hiirega liigutakse ikoonile ning avaneb selgitav tooltip. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 25 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#icon-tooltips (ikoonid antud lingil ei kehti enam). Ikoon + link kasutame olukorras, kus ikooni tähendus ei ole piisavalt arusaadav ning tekst aitab mõtestada võimalikke tegevusi. Eraldi tooltip sellisel juhul ei ole vajalik. 4.6.1 Ikoonid Kuju Kasutamine info-ikooni kasutame, kui kasutajale on tarvis pikemalt selgitada, kuidas välja täitmisel või teenuse kasutamisel toimida. Näiteks i-nupune, et avada tooltip. Tooltipi tekst ei kopeeri kindlasti välja pealkirja. i- nupp asub välja pealkirja juures. i-nupp on igas vormivälja komponendis olemas, kuid seda kuvatakse kasutajaliideses vaid juhul, kui tooltipi tekst on olemas. Akna sulgemine, tegevuse tühistamine. Näiteks taotluse eelvaate, abikeskuse, hüpikakna puhul. Kasutame ka mininupul Tegevuse kinnitamine. Näiteks „Salvestan“. Kasutame näiteks mininupul Lisamine Kasutame nuppudel ikoonina „Veel“ – valiku laiendamine. Kasutame nupul ikoonina või eraldiseisva ikoonina tooltipiga Plussmärk , mille abil saab alamplokki avada. Näiteks akordioni plokki. Kasutame ka nupu ikoonina Miinusmärk , mille abil saab alamplokki sulgeda. Näiteks akordioni plokki. NB! Funktsionaalset plokki ei ole võimalik töölaualt päriselt eemaldada, kuna nii võib kasutaja sattuda olukorda, kus info leidmine muutub raskendatuks. Tagasi suunav nool. Kasutame näiteks „tagasi ülesse“ nupul Valikuvõimalust avav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel avatud. Kasutame näiteks dropdown väljal. Valikuvõimalust näitav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel suletud. Kasutame näiteks dropdown väljal. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 26 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Nooled üles-alla. Kasutame näiteks tabeli päise pealkirja ees sorteerimise nupuna ja numbrivaliku väljal numbri väärtuse muutmiseks ühe võrra. Ülesse laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü sulgemiseks Alla laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü laiendamiseks Paremale osundav nool. Näiteks vasakpoolse küljepaneeli kitsendamiseks. Paremale osundav nool. Näiteks pealkirjapunkti tähistamiseks, vasakpoolse küljepaneeli laiendamiseks. Uudisteadete ikoon. Nupuna kasutame päises uudisteadete avamiseks. Lugemata uudisteateid näitab punane numbriga ring. Mitme poolset vestlust/ sõnumivahetust tähistav ikoon. Nupuna kasutame päises foorumi vestluste avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane numbriga ring. Ühepoolset suhtlust, välja saadetud teateid tähistav ikoon. Nupuna kasutame päises teadete avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane numbriga ring. Lemmiku / välja valitute tähistamiseks (minu lemmik ehitised, minu lemmik vestlused jne.) Kasutame päises kiirviidete valimiseks, haldamiseks ja avamiseks. Abikeskuse ikoon. Kasutame päises abikeskuse avamiseks. Kasutajatoe ikoon Telefonikontaktide ikoon. Kasutame telefoni vestluse tähistamiseks. Näiteks klienditoe telefon keskkonna jaluses Keskkonnast välja suunavate linkide ikoon. Kasutame tähistamaks linke, mis juhatavad E-Ehituse keskkonnast välja Otsi-ikoon. Kasutame tähistamaks otsimist. Näiteks vormi otsinguväljal ja rakenduse päises otsinguvälja nimetamiseks. Kasutame burgermenüüs avalehe tähistamisel. Filtreerimise ikoon. (M) Ikoon avab teenuse filtrite ala. Filtrite kaudu on tabelist soovitud informatsiooni hõlbus üles leida, kuid seda funktsionaalsust on vaja vaid siis, kui tabel on väga mahukas. Seadete ikoon. Teenuse tabeli veergude halduse tähis. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 27 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Lohistamise ikoon. Kasutame, et tähistada võimalust muuta funktsionaalsete plokkide järjekorda töölaual, veergude järjekorda veergude halduses ja menüüplokkide järjekorda. Burgeri menüü ikoon. Kopeerimise tähistamine. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus. Muutmise ikoon. Kasutame, kui soovime tähistada muutmistegevust. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Kustutamistegevuse tähis. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus. Taastamistegevuse tähis, kui eelnenud on kustutamistegevus. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus kustutatud andmete taastamiseks. Arhiveerimistegevuse tähis. (M) Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Nupu vajutus kutsub välja kinnitusdialoogi. Arhiivist taastamise tegevuse tähis. (M) Vaatan-ikoon. Kasutame peidetud info välja kuvamiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Peidan-ikoon. Kasutame info peitmise välja kutsumiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Logi vaatamise ikoon Versiooni ikoon. Kasutame rakenduse versiooni vaatamisse suunamiseks. Uuendan-ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli lõpus tabeli andmete uuendamiseks. Näiteks juhul, kui on vaja mõne teenuse abil vormil/tabelis olevaid andmeid uuendada. Undo (tagasi) ikoon. Kasutame olukorras, kus on vaja funktsiooni „undo“. Näiteks kaardikomponendil viimase tegevuse kustutamisel. Upload (laadin ülesse) ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Download (laadin alla) ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures. Trükkimise/printimise ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures. Manuse tähis. Kasutame manustega seotud tegevuste juures. Näiteks manusta lisamisel, manuste vaatamisel vms. Näiteks manuste lisamise nupp Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 28 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Vormi kontrolli ikoon. Kasutame näiteks vormi korrektsuse kontrolli tähisena. (M) Kuupäeva ikoon. Kasutame näiteks kuupäeva vormivälja juures. Infoportaali ikoon Töölaua kiirvaate ikoon (menüüpunkt) Dokumentide ikoon Haldus (menüüpunkt) Juhendite ikoon (menüüpunkt) Minu asjad (menüüpunkt) (E) Ehitustegevuse ikoon (M) Keskkond (menüüpunkt) Võrgurajatiste andmebaas (menüüpunkt) Järelevalve ikoon (E) YouTube Facebook (M) Hoiatustega olek Vigadega olek (E) Lukus olek Korras olek Pooleli olemist tähistav seisund (E) Kontrollis olemist tähistav seisund Negatiivset otsust tähistav seisund (E) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 29 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Tühistamist/ aegumist tähistav seisund Positiivse otsusega lõppenud tegevuse seisund Bold teksti vormingu lisamine/eemaldamine Italic teksti vormingu lisamine/eemaldamine Alla joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine Läbi joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine Nummerdatud loetelu Punktidena esitatud loetelu Lingi sisestamine Objektide ühendamine Lingi eemaldamine Objektide lahutamine Pildi lisamine teksti sisse Taande lisamine Taande eemaldamine Teksti vormingu eelmaldamine > plain tekst Teksti värvi muutmine (valikusse lisame KUNI 12 värvi VEERA valiktoonide seast) Ülaindeksi formaadi lisamine/eemaldamine (M) Tsentreerimine kasutaja asukohta Tsentreerimine kasutaja aktiivsetesse objektidesse Kaardivaate valimine (aerofoto, põhikaart vm) Kaardikihi valimine Täisekraani vaatesse sisenemine Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 30 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Täisekraani vaatest väljumine Ehitised ikoon menüüs. Hoonete ikoon kaardil. E-Ehituse veebi (eehitus.ee) ikoon. Rajatise ikoon (T) Katastriüksuse ikoon. (E) Joonestamise kursori tähis (G) Punkti joonestamise tähis kaardil (G) Joone joonestamise tähis (G) Hulknurga joonestamise tähis / Pinna joonestamise tähis (G) Objekti muutmistegevuse tähis (G) Augu joonestamise tähis (G) Objekti nihutamise tähis (G) Objekti kustutamise tähis (G) Objekti mõõtmise tähis (T) Vahemaa mõõtmise tähis Ringi joonestamise tähis (G) Ristküliku joonestamise tähis (G) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 31 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Salvestamise tähis Objekti või ala valimine kaardil 3D vaaturi tähis (orbit) Ehitismälestise tähis (M) Pääsupunkti tähis Loader (T) Ikoon on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. 4.6.2 Ikoonid linkidega Kuju Kasutamine Nupp, mis avab faili(de) ülesse laadimise flyouti Nupp käivitab tegevuse, mis genereerib ja salvestab kasutaja seadmesse faili. Antud näites pdf-faili. Kui keskkonnas on välja arendatud formaadi vaatur, siis esimese sammuna tuleb eelvaade manada ja alles sealt edasi saab kasutaja faili endale salvestada. Kutsub esile Ctrl+p. Avaneb manitsus, nagu kirjeldatud punktis Trükkimine Kasutame, kui soovime taotluse vormi täitmise korrektsust kontrollida (nt kohustuslike väljade täitmist, loogilised vastavused jms) E-Ehituse keskkonna versiooni kirjelduse juurde viiv link Kasutame olukorras, kus soovime andmete uuendamist või kontrolli vastu mingit andmete baasi (näiteks katastriüksuste tabeli uuendamine ehitise kuju loomise teenuse juures). Kasutame näiteks juhul, kui vormil on peidetud väljad, mida kasutaja võib, aga soovitavalt ei ava. Kasutame näiteks juhul, kui vormil on avatud tavaolukorras peidetud väljad, mida kasutaja saab selle lingiga sulgeda. Kasutame näiteks vestluste ja menetluse arhiveerimise juures Kasutame näiteks märkuste ja vestluste juures manuste avamiseks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 32 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Kasutame näiteks tegevuslogide avamiseks Kasutame näiteks selliste väljade väärtuse muutmisel, mida vaikimisi ei peaks muutma, kuid mida on lubatud muuta (nt menetleja muutmine). Kasutame keskkonnast välja suunavate linkide esitamisel. Ikoon + link on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. 4.7 LOGOD JA MUUD VISUAALSED ELEMENDID E-Ehituse keskkonnas kasutame organisatsioonide või asutuste logosid juhul, kui on tarvis märkida, millised organisatsioonid on keskkonna loonud või selle loomisele kaasa aidanud. 4.7.1 Ametlikud logod 4.7.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo ja favicon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo kasutame E-Ehituse keskkonna jaluses logo kasutamise juhiste kohaselt (kaitseala, värvid, proportsioonid). Logo kasutamise juhised leiab Valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhisest: https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-visuaalse-identiteedi-stiilijuhis . Vastavalt keelevalikule muutub ka logo vastavalt kas vene- või ingliskeelseks. Logo jaluses: Favicon: Täislogo on kasutusel rakenduse jaluses. 4.7.1.2 Euroopa regionaalarengu fondi logo E-Ehituse keskkonna loomist aitab rahastada Euroopa Liidu struktuurifond, millest tulenevalt on meie kohustus ja soov sellele koostööle viidata. Rakenduse jaluses kuvame struktuurifondi logo. Logo kasutamise nõuded: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/taiendatud_juhend.pdf. 4.7.2 Väliste süsteemide logod E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud koostööpartnerite teenused, mistõttu on vajalik neid visuaalselt kasutajale kommunikeerida. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 33 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.7.2.1 Krediitkaartide, pankade vm teenuse pakkujate logod E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud maksevõimalus (riigilõivud näiteks). Sellistel juhtudel kasutame teenust pakkuva ettevõtte logo vastavalt selle kasutamise reeglitele. Ettevõtte logo kasutamine võimaldab kasutajale paremat loetavust. 4.7.2.2 Suhtluskeskkondade logode ja ikoonide kasutamine Rakenduse jaluses kuvame sotsiaalmeedia keskkondade, kus E-Ehituse keskkonna kohta infot avaldame, ikoonid. Need on näiteks Facebook (kus suhtleme kodanikega, avaldame infot ja uudiseid ning vastame kodanike küsimustele), YouTube (kus avaldame juhendava sisuga videoid, reklaamklippe jne) ning foorum (kus kasutajad saavad omavahel ja kasutajatoega ehitusalastes küsimustes suhelda). Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele. 4.7.3 Kasutajate tähistamine Iga kasutaja on unikaalne ning selle väljendamiseks on tal oma logo. Nii tagame, et kasutajat on alati võimalik ka visuaalselt tähistada. Kasutaja logo koosneb tema esimese eesnime ja esimese perekonnanime esitähtedest. Juriidilisel isikul ärinime esimesest tähest. Logo taust on rakenduse poolt juhuslikult valitud värv tugivärvide paletist. Kasutame päises globaalsel töölaual, rollivalikus, vestluses kasutajate eristamiseks. 4.8 TEENUSED Rakenduse töölaual paiknevad teenused. Teenused koosnevad päisest ja teenuse alast. Teenuse alal avanevad nii ülevaated tabelid, kui vormid, vastavalt ärivajadusele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 34 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.8.1 Teenuse päise tööriistad Vormi päises on pealkiri, +/- indikaator selle kohta, kas vorm on avatud või suletud. Vastavalt ärivajadusele kasutame teenuse päises ka tööriistu filter, seaded ja lohistaja. Neist esimesed kaks on kasutusel tabelipõhise teenuse puhul. 4.8.1.1 Filter Filtrite ala on vaikimisi kinni, kuid selle saab avada vajutades vastaval lehtrit kujutaval ikoonil. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele. Kui ühes tabeli lahtris kuvatakse korraga mitut tüüpi infot, filtreeritakse välja kõik vasted, mis kirjutatud märksõnale vastavad. Tulemuste näitamine toimib "üks VÕI teine" põhimõttel. Näiteks kui ühes lahtris on kuvatud nimi ja isikukood, siis kasutaja võib filtri väljale sisestada nii nime kui ka isikukoodi. Filtri ala sees kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri. Filter avaneb teenuse kohale: 4.8.1.2 Seaded Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades, ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 35 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.8.1.3 Lohistaja Lohistaja võimaldab teenuseid töölaual kasutajale meeldivasse asukohta liigutada. See tähendab, et kasutaja saab ühel töölaual olevate teenuste järjekorda muuta. Näiteks võib ta oma dokumentide töölaual tõsta taotluste tabeli lubade tabeli kohale või vastupidi. Rakendus peab meelde jätma kasutaja eelistuse, et kasutaja vajadustele sätitud töölaud oleks järgmisel keskkonda sisenemisel nii, nagu kasutaja selle eelmisel korral sättinud oli. See võimalus on kasulik professionaalsetele kasutajatele ja ametnikele, kellel on nii võimalik keskkond just omale sobivaks ja mugavaks kujundada. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html?star=2#lohistamine 4.8.2 Teenuse ala Teenuse ala on valge taustaga „kast“ tööväljal. Kogu teenus peab mahtuma ühe ala sisse, selle osad (alateemad vms) ei tohi eeldada, et kasutaja suunab pilgu või klikib midagi väljaspool valget teenuse ala. Teenused on vaikimisi avatud. Erandiks on sellised teenused, kus puuduvat infot ei ole mõtet näidata. Nt detailotsingu vormi avab kasutaja siis, kui tal on tarvis detailotsingut teostada. Ilma sisuta teenuse kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele Juhul kui on vajalik kuvada teenus, kuvatakse valge ala koos teatega "Teil ei ole ühtegi ...". Selle valge ala suuruseks on 148px ja infotekst sektsioonis on joondatud keskele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 36 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Juhul kui puudub vajadus eraldi öelda isikule, et tal puuduvad näiteks taotlused, ei kuvata sektsiooni. See sektsioon ilmub kasutaja dokumentide töölauale, kui kasutaja on loonud oma esimese taotluse. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components 4.9 VORMID E-Ehituse keskkonna teenuste puhul kasutame vastavalt teenuse sisule ja vormide keerukusele erinevaid vormi tüüpe. Olenevalt ärijuhust kuvatakse kasutajale täielikult avatud vormi, kui on oluline, et kasutaja kõik väljad läbi vaatab (nt taotluse täitmine) või suletud alapeatükkidega vorm, kus kasutaja peab ise vastavalt vajadusele peatükid avama (peamiselt ülevaated). Mahukamad vormid on jagatud väiksemateks sammudeks või etappideks. See hõlbustab kasutajal ülevaatliku pildi saamist ning ei koorma kasutajat kohe kogu vormi mahukusega. Vormide sammudeks jagamine toimub sisuliselt sarnase info grupeerimise või protsessi etappideks jagamise põhimõttel. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-types 4.9.1 Vormitüübid 4.9.1.1 Lihtvorm Lihtvorm on vorm, mille täitmiseks ei ole vajalik rohkem kui üks samm. Iga keerulisem vorm koosneb oma olemuselt mitmest lihtvormist. 4.9.1.2 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm vahekaartidega Võrdsetel sammudel baseeruv vorm on jagatud osadeks sisuliselt sarnase info grupeerimise kaudu, kuid kasutajal ei ole oluline täita vormi ühegi loogilise protsessi alusel. Näiteks ehitusloa taotluse täitmisel ei ole sisulist vahet, kas kasutaja alustab taotluse täitmist ehitiste lisamisega, dokumentide üleslaadimisega või isikute lisamisega. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 37 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Sellistel vormidel kuvatakse sammude jaotus vormi päises tabidena ehk vahekaartidena ning kasutajal on võimalus igal ajal kaarti vahetada. See vorm sobib hästi ka selliste teenuste juures, kus kasutajal polegi kohustust kõiki osasid täita. Tagasi liikumine sellisel vormil toimub klikkides soovitud sammu päises. Kui vahekaardi vaates vajutatakse nuppu “Salvestan”, siis vigadega vahelehe päise nupul kuvatakse vigade või hoiatuste ikoon, korrektselt täidetud vahelehe päise nupul ei kuvata tähist. Kui kasutaja mõnda sammu ei täida, ja seda ei ole ka nõutud, sellist vahele jätmist visuaalselt ei eristata. Taotlust esitada saab kasutaja vaid esitamise sakil olles. Selleks on vormi esitamise saki lõpus “Esitan” nupp. Vahekaartide päise nupud on vasakule joondatud ning päise suurus sõltub teksti pikkusest. Kui vahekaartide päise nupud ei mahu täies suuruses ära, väheneb kõigi suurus võrdselt (justified) ning tekst „lõigatakse“ lõpust ning viimased kaks tähemärki hajutatakse gradiendiga (analoogselt Google Chrome brauserile). Teenuse tab-i nupu hall taust on tooniga #f2f3f3, et oleks eristatav töölaua taustast. Nuppudel on vahe (näiteks 1 px), et päise nupud omavahel oleks eristatavad. Avatud lehe päise nupp on valge taustaga. Nupp koosneb tab-i pealkirjast ja ümmargusest staatuse ikoonist. Ehitistega seotud teatised ja taotlused on üles ehitatud sellel vormitüübil. 4.9.1.3 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm (vertikaalne) Kasutatakse näiteks rakendusse sisse logimisel ja allkirjastamisel, kus kasutame sama vormi ja teenust, mida kasutab E - Maksu- ja Tolliamet. Sisse logimisel jätab rakendus meelde, millist sisselogimise viisi kasutaja kasutas ning järgmisel korral valib rakendus samale kasutajale sama vaikimisi logimisviisi. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 38 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.9.1.4 Dialoogipõhine vorm: akordion Sisulise info grupeerimise ja protsessipõhise jaotuse vahele jääb dialoogil põhinev info edastamine, kus andmeid ei edastata järjest vormi väljasid täites vaid pigem küsimustele vastates ja juba kogutud andmeid üle vaadates. Tulenevalt küsimustele antud vastusest saame kuvada vajalikud väljad. Selline vorm sobib hästi teenuste puhul, kus andmed on kasutaja jaoks osaliselt eeltäidetud ja kasutaja ülesanne on andmete kinnitamine, eeltäidetud andmete parandamine ja uute andmete lisamine. On oluline, et kasutaja süveneks vormi täitmise ajal konkreetsele teemale kuid samal ajal tajuks vormi andmekoosseisu kui ühte tervikut. 4.9.1.5 Lisa-, alam- ja abivormid Tavaliselt lihtvormi või keerulisema vormi sees kasutatav (aga vajadusel ka eraldiseisvana) väike vorm, mille abil saab lisada näiteks tabeli kujul edastatava info ridasid jne. Sellise vormi kasutamine on õigustatud näiteks siis, kui vorm ei ole mahult suur ja selles nõutakse kasutajalt vaid mõne välja täitmist või mõne valiku tegemist. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 39 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.9.2 Vormide kopeerimine Taotluse kopeerimisel luuakse uus taotlus, mis on täidetud kopeeritava taotluse täieliku sisuga. Muutuvad vaid staatus (mis kopeeritud taotlusel "nullitakse"), viimati muutja ja viimati muudetud aeg. Kopeerimise nupule (vt ptk Ikoonid) vajutades luuakse taotlusest või vormist koopia, mis koheselt ka muutmiseks avatakse. 4.9.3 Vormide avamine muutmiseks Kui taotlus on esitamata või tagastatud muutmiseks, siis on vormi võimalik avades muuta. Juhul kui taotlus on juba esitatud, siis taotlust enam muuta ei saa. Taotlust kustutada saab vaid juhul, kui see on esmakordsel koostamisel (st, et ei ole kordagi esitatud). 4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8). Näide taotluse eelvaatest, kus on toodud välja andmed, mida taotlusega soovitakse muuta: 4.9.5 Suletud vormid Dokumendi vormid, mis on mõeldud ainult vaatamiseks, kuvame kasutajale vormi originaalkujul, kuid kõik vormi täitmise ja muutmise funktsioonid on kasutajaliideses eemaldatud. 1. Täidetavad ja valitavad väljad kuvame disabled väljadena. Näiteks: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 40 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 2. Tabelist on eemaldatud tabelisse ridade lisamine ja tabeliridade muutmise, kopeerimise, kustutamise funktsioonid. Näiteks: 3. Kaardikomponent ei võimalda redigeerimise režiimi. 4. Vormilt on eemaldatud vormi esitamise ja salvestamise nupud. Alles on vormi nupp, mis viib tagasi kohta, kust kasutaja tuli. Nupu nimetamine on vastavalt olukorrale vaja üle vaadata. 5. Vastavalt dokumendi vormile tuleb täpne lahendus alati case-by-case läbi vaadata. 4.10 VORMIVÄLJAD 4.10.1 Vormivälja ülesehitus Vormiväli koosneb välja pealkirjast, välja täitmist või valikut võimaldavast sisust, välja kommentaarist ja abitekstist (tooltip). 4.10.1.1 Vormivälja pealkiri Vormivälja pealkiri võib olla nii vormivälja ees vasakul kui ka vormivälja kohal. Vormivälja ees vasakul kasutatavate vormiväljade pealkirjad on joondatud paremale. Vormivälja kohal kasutame pealkirju siis, kui vormi horisontaalne ruum on piiratud (näiteks eraldi kihina kuvatavad lisa-, alam ja abivormid), või kui vormiväljade sisu koosneb loogilisest üksteisega seotud jadast, mille puhul väljade viimine eraldi ridadele vähendaks vormi arusaadavust. Sellised vormivälja pealkirjad on joondatud vasakule, vormivälja sisuga samale joonele. Vormivälja pealkirju on lubatud vajadusel lühendada. Sellisel juhul võib selguse loomiseks vormivälja pealkirja täispikana kirjutada lühendatud pealkirja järel kuvatud “Abiteksti ikooni” (i) alla, kust kasutaja seda ikoonile vajutamisel näeb. Vormivälja pealkirja kasutamine vormivälja ees vasakul: Vasakpoolset joondust kasutame juhul, kui vormivälja pealkiri on väljast paremal. Näiteks checkbox-i puhul. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 41 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Välja pealkiri koosneb kolmest osast: - Peakiri - Kohustuslikkust tähistav tärn - Infomull, kust avaneb vormivälja abitekst Kõik kolm on joondatud nii, et tärni ja infomulli olemasolu ei nihuta peakirja: 4.10.1.2 Placeholder Vormivälja sisusse (placeholder) on lubatud kirjutada vormivälja täitmiseks vajalikku vihjet ainult juhul, kui ilma selleta ei ole arusaadav, milline on vormivälja nõutav sisu või formaat (näiteks kuupäeva formaat). Vormivälja pealkirja ei tohi asetada placeholderina. Küll aga kasutame placeholderit vormivälja sisu vormingu illustreerimiseks. Näiteks, kui kasutaja peab sisestama pindala ühe komakoha täpsusega, on placeholderiks „0,0“. Placeholderid vaadatakse üle arenduse jooksul. 4.10.1.3 Kommentaar Vormivälja kommentaar aitab kasutajal paremini aru saada, mida selle välja täitmise juures oluliseks peetakse. Vormivälja kommentaaris on kirjas mittekohustuslike vormiväljade informatsioon "Ei pea täitma". Vormide puhul on märgitud need väljad, mida ei pea täitma, sest enamus teisi välju on täitmiseks kohustuslikud. Pikkade vormide puhul, kus kohustuslikke välju on hinnanguliselt võrdsed ning iga välja juures märkuse kasutamine on ruumipuuduse vms põhjustel keeruline, võib kasutada ka välja märkimist “*” asteriskiga. Sellisel juhul tuleb vormi algusesse või lõppu lisada täpsustav märkus, mida asterisk tähendab. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 42 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Ühel vormil tähistame kohustuslikkust kõikide väljade juures läbivalt (kas ainult asteriksiga või ainult kommentaariga). 4.10.1.4 Vormivälja abitekst Vormivälja abitekst avaneb vormivälja pealkirjast paremal pool olevast ikoonist (i). Kasutaja saab konkreetse välja või elemendi kohta lisainformatsiooni, mis aitab tal antud välja paremini täita. Abitekst avaneb hiirega ikoonile liikumisel (hover) desktopi vaate korral. Mobiilivaates, kui kasutajal puudub hiir, avaneb tooltip klikkimisega. i-ikooni kuvamine: Abitekst tabeli päises avaneb hiirega pealkirjale liikudes: Abiteksti avanemine i-ikoonist: Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip 4.10.1.5 Vormivälja sisu Vormide sisule kehtivad üldnõuded: 1. Süsteem peab kontrollima sisestatud väärtuse vastavust formaadile (e-post, telefon, kuupäev, number jms). 2. Süsteem pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…) 3. Sisestusvea ilmnemisel peavad alles jääma kõik kasutaja poolt seni sisestatud andmed. 4. Vormi iga sisestusvälja juures peab olema välja pealkiri (label). 5. Vormiväljade pealkirjad peavad olema vormiväljade juurde paigutatud nii, et need on hetkega omavahel seostatavad. 6. Ühelt vormiväljalt teisele peab saama liikuda tabulaatoriklahvi kasutades. 7. Tabulaatoriklahviga edasiliikumise järjestus peab vastama vormi andmete loogilisele ülesehitusele. Kui vormi väljad on vormis esitatud kahe tulbana, siis ühe vormiväljade grupi sees toimub tabulaatoriklahviga liikumine kõigepealt vasakul tulbas ülevalt alla, seejärel paremas tulbas ülevalt alla. Väiksemates vaadetes (nt nutitelefoni vaade) esitatakse vormi väljad ühes tulbas ning tuleb jälgida, et vormi väljade järjestus selles vaates on toodud loogilises järjekorras. 8. Kasutajalt ei tohi ühes vormis samu andmeid korduvalt küsida ja kõik andmed, mis on tuletavad varasemalt täidetud vormiväljadest tuleb kasutaja jaoks automaatselt eeltäita. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 43 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 9. Pikemate tekstide sisestamiseks mõeldud vormiväljad peavad arvestama sisu mahuga/pikkusega. 10. Kasutaja peab saama teksti, mida ta vormiväljadesse on sisestanud, mugavalt üle lugeda. 11. Võimalikult palju sisestusvälju peab olema asendatud valikuväljadega (nt ripploend). 12. Kuupäeva sisestamisel peab olema võimalus kuupäev kalendrist valida. 13. Kasutajal peab olema võimalik kõiki tema poolt sisestatud andmeid muuta ja kustutada. 14. Kuupäevade vahemiku puhul kasutatakse vahemik vormivälja, mitte kahte eraldiseisvat inputi. 15. Placeholderid peavad olema sellel kujul, mis kujul me soovime sisestust. Nt „0,00“ kahe koma kohaga arvu juures, „Kirjutan“ tekstivälja juures jne. 16. Kui kasutaja kogemata lisab sisestatava teksti ette ja taha üleliigseid tühikuid, siis rakendus koristab need juba kasutajapoolses vaates ära. Vajalikes kohtades muudab rakendus punkti ise komaks (nt numbrilised väärtused) jms. 17. Iga vormivälja puhul defineerime lubatud ja/või keelatud sümbolid. Näiteks ei saa ehitise tehniliste andmete „muu“ valiku täpsustavas väljas sisestada hüüu- ega küsimärki. Küll aga on sellised märgid lubatud tekstiväljas, kus kasutaja sisestab küsimust või märkust. 18. Rakendus ise muudab vajadusel kirjamärgi suureks/väikeseks algustäheks. Üldnõudeid täpsustame väljale vastavaks vastavalt ärivajadusele konkreetses kasutusjuhus. 4.10.1.6 Tark vormiväli Kõik vormiväljad, mille sisu on otsitav või valitav (dropdown, count jms), võimaldavad sisu ka käsitsi täita: 1. Valikule klikkides 2. Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli autocomplete-i ja/või sobivaid valikuid Arvestame kõikide nõuetega, mis on antud punktis Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele. 4.10.2 Vormiväljade tüübid Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-elements Viidatud lingi ja siin dokumendis kirjeldatu erinevuste puhul tuleb lähtuda siinsest dokumendist. 4.10.2.1 Tekstiväli Tavalist tekstivälja (input) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama teksti, mille juures meie ei saa teda kuidagi aidata. 4.10.2.2 Tekstiala Tekstiala (textarea) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama pikka teksti, mille juures meie ei saa teda kuidagi aidata. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 44 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tekstiala elemendi välja suurus kasvab vastavalt teksti kasvamisele desktopis. Mobiilis ja tabletis aga tekstivälja elemendi välja suurus ei kasva ning kasutaja saab elemendi sees näpuga kerida (scroll). Kasutame veebilehitseja standardset kerimisriba. Readonly ja disabled välja puhul peab olema kogu sisu nähtav kohe vaatesse tulles. Kui süsteemi poolt on tekstialale lisatud mahupiirang (tähemärkide arv), siis näidatakse piirangut kasutajale välja vormielemendi kohal. Kui kasutaja on sisestanud pikema teksti, kui piirang lubab, muutub piirangu indikaator punaseks. 4.10.2.3 Vormindatud tekstiväli (rich text editor) (komponent on vaja juurde arendada) RTE väli, mis töötab nagu tekstiala, kuid siin lubame lisaks ka piiratud tekstitöötlust: - bold/italic/underline/strikethrough - list OL/ list UL - lingi lisamine/ maha võtmine - pildi lisamine (jpeg, png, gif) - taande lisamine/ maha võtmine - teksti formaadi maha võtmine - teksti värv (lisame valikusse kuni 12 värvi) - superscript (vajalik pindade ja ruumalade märkimiseks) 4.10.2.4 Tekstiväli eeltäidetud mõõtühikuga Vormiväli, kus mõõtühik on eeltäidetud. 4.10.2.5 Telefoni numbri väli (komponent on vaja juurde arendada) Väli telefoninumbri sisestamiseks. Kui välja ei ole võimalik eeltäita, siis tühi väli on eeltäidetud kombinatsiooniga „+372“. Kui kasutaja liigub väljade vahel tabulaatorit kasutades, siis kursor asetub eelnimetatud kombinatsiooni järele. Kasutaja saab vajadusel riigikoodi osa muuta. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 45 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kui välja saab eeltäita (andmebaasis on info selle täitmiseks), siis väli täitub AB-st tuleva infoga. Automaatselt numbrit ei muudeta (näiteks ei lisata riigikoodi). Telefoni väljale on lubatud kirjutada vaid: - Esimesele kohale tärgid + ja 0 kuni 9 - Alates teisest kohast tärgid 0 kuni 9 Telefoni numbri sisestuse väljas me numbrit ei rühmita. Tavapärasel telefoninumbri kuvamisel (nt teksti sees, readonly väljal, disabled väljal) kehtivad rühmitamise reeglid on kirjeldatud peatükis Telefoninumbrid. 4.10.2.6 Inline vormiväljad Kasutame juhtudel, kui on loogiline kasutada kahe väljaga vormi. Näiteks nime sisestamisel ees- ja perekonnanimi kõrvuti, dokumendi tüübi valik ja dokumendi nr. Võib korraga kasutada erinevat tüüpi väljasid, nt: 4.10.2.7 Rippmenüü (komponent on vaja juurde arendada) Rippmenüü (select) elementi kasutame, kui kasutaja saab valida vaid ühe mitmest valikust. Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides täidetud andmete seast valimisega. Tühi väli: Täidetud väli tühjendamise ikooniga: Kui valiku tekst on liiga pikk, on teksti lõpus 3 punkti: Välja saab täita: - Valikule klikkides ja seejärel rippvalikust vastusele klikkides - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all: (Üleval on tavaline valikmenüü) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 46 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Valikus näitame kuni 5 valikut, misjärel ilmub valiku paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub valiku alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. (Üleval on liigendatud klassifikaatoriga valikmenüü) 4.10.2.8 Mitmikvalikuga rippmenüü (komponent on vaja juurde arendada) Mitmikvaliku (multiple select) klassifikaatori element võimaldab valida rohkem kui ühe vaste. Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides täidetud andmete seast valimisega. Tühi väli: Valikute kuvamine mitmikvaliku vormiväljal: Vormiväli kasvab kõrgusesse, et kõik valikud oleks näha väljal. Välja saab täita: - Valikule klikkides ja seejärel rippvalikus valikud linnutades - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs linnutamiseks Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all. Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. Komponendil peab olema võimalik lülitada sisse külmutatud rida „Valin/Tühistan kõik“ kõige ülemiseks dropdown reaks. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 47 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Peab olema võimalik defineerida üksteist välistavad valikud: Liigendatud klassifikaatoriga rippmenüüs peab olema võimalik defineerida, millisel tasemel valikuid saab teha. Järgnevalt näide 3-tasemelisest liigendamisest ja selle valikuvõimaluste erinevusest. Võib kõikidel tasemetel valikut teha: Kõige ülemisel tasemel ei saa valikut teha: Lubatud on vaid kõige madalamal tasemel valik teha: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 48 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.10.2.9 Otsinguväli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame juhul, kui rakendus otsib mõnest registrist (EHR, RR, ÄR vm) ja seejärel tuleb kasutajal valik teha. Näiteks aadressi sisestamise välja puhul näitame kasutajale vasteid aadresside andmebaasist. Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. Hajutatud ala peal näitame kasutajale vajadusel ikoone. Kasutaja sisestab tähemärke. Rakendus pakub valikusse lähedasi vasteid. Vastete seas valiku tegemiseks saab liikuda klaviatuuri nooltega üles ja alla ning valikut kinnitada saab Enteriga. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 49 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Väljale kirjutades kasutaja saab vajutada Enter või vajutades luubile, mispeale rakendus otsib vasteid otsingule. Erandina ei näita valikuid isikukoodi ja registrikoodi järgi füüsilist ja juriidilist isikut otsides. Neil juhtudel tuleb täita väli ja vajutada „Enter“, vajutada primaarset nuppu või väljast lahkuda. Seejärel rakendub otsing ja väljastatakse leitud isik. Luup ja Enter käivitavad otsingu sisestatu põhjal. 4.10.2.10 Adressaadi lisamise väli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame näiteks vestluse adressaatide valimisel ja lisamisel. Välja saab täita vormiväljale kirjutades. Kui kasutaja ei ole veel tähemärke sisestanud, näitab valik süsteemis olevaid gruppe, mida väljale lisada. Kui kasutaja on sisestanud esimese tähemärgi, pakub väli sobivaid valikuid, mille vahel kasutaja saab liikuda nooltega ning õiget valida Enterit vajutades või hiirega klikkides. 4.10.2.11 Arvuvalik Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 50 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Arvude sisestamisel on võimalik kasutada spetsiaalset arvu sisestamise komponenti, kus arvude hulk ei ole piiratud ning iga klikk üles või alla suunatud noolele vastavalt suurendab või vähendab väljal kuvatud arvu. Kasutame vaid täisarvuliste väärtuste juures juhul, kui arv-arvu haaval väärtuse muutmine on äriliselt põhjendatud. Välja saab täita: - Nooltele klikkides - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli valikusse sobivaid vasteid. 4.10.2.12 Kuupäev Kuupäeva väljal klikkides saab kasutaja kuupäeva käsitsi sisestada. Kalendri ikoonil klikkides avaneb kalender, millel kasutaja saab valida kuu, aasta ning kuupäeva. Kuupäeva osade eraldajaks on punktid. Valitud kuupäev kuvatakse koos nädalapäeva tähega. Avatud kalendrikomponendis on vaikimisi valitud ja kuvatud tänane päev. Olukorras, kui kuupäev saab olla vaid teatud ajas (näiteks täna või hiljem), on teised valikud tehtud tuhmiks ja neid valida ei saa. Kui valida on vaja vaid aasta, siis avaneb aastate valik rippmenüüna. Käsitsi sisestades kasutaja sisestab pp, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab kk, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab aaaa. Kui kasutaja väljub väljast, lisab rakendus nädalapäeva tähise. 4.10.2.13 Kellaaeg Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 51 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kellaaja valiku puhul saab kasutaja sisestada kellaaja käsitsi, kuid lisaks kuvatakse abiks kellaaja valiku dropdown, milles on lihtne tunde ja minuteid valida. Olenevalt teenusest võib minutite intervalli vajadusele vastavalt valida ja lisaks võivad olla ka lisatud vajadusel sekundid nagu kõrval oleval pildil. Kellaaega, eraldajaks on koolon. Kasutaja peab saama sisestada kellaaega hiirega valides nooli üles-alla. Käsitsi kirjutades sisestab kasutaja tunnid, rakendus lisab kooloni ja lükkab kursori minutitesse, kasutaja lisab minutid. Vahemikuga vormiväljad Kasutame, kui on tegemist vahemikuga ja ei ole mõistlik eraldi vormiväljadeks lahutada. 4.10.2.14 Koordinaatide väli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame koordinaatide sisestamise ja kuvamise puhul. Koordinaatide välja toimimine vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo 4.10.2.15 Tekstiväli ja tekstiala ilma raamita (readonly) Kasutame, kui info kuvatakse kasutajale andmebaasist ja see ei ole mõeldud muutmiseks. 4.10.2.16 Disabled väli Kasutame, kui täidetav väli on suletud olekus. Näiteks taotluse eelvaatel sisestatud andmete kuvamine. Disabled väljal avaneb kogu välja sisu ja kerimisriba ei kasuta. Kasutame tekstivälja, tekstiala, rippvaliku, mitmikvaliku, otsingu jt väljade puhul. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 52 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.10.2.17 Valiknupp (raadio) Disabled: Valikunupu (radio button) elementi kasutame, kui kasutaja peab valima ühe pakutud variantidest. Raadio valikut kasutame, kui valikus on kuni 5 varianti. 4.10.2.18 Märkeruut (checkbox) Märkimata ruut: (mitteaktiivne) Märgitud ruut: (aktiivne) Näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: (mitteaktiivne) Disabled märgitud ruut: Disabled märkimata ruut: Disabled, mis näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: Märkeruutu kasutame, kui vormis esitatud küsimusele võib korraga olla mitu vastust ning ette antud valik on kohe näha. Märkeruudu valikut kasutame üldjuhul, kui valikus on kuni 5 varianti. Kasutame ka näiteks mitmikvaliku rippmenüüs, tabeli rea valimisel. Märkeruutu kasutame ka kahese valiku jaoks, valiku tegemata jätmine = „ei“. 4.10.2.19 Jah/Ei nupp Disabled: Jah/Ei küsimuste puhul saame kasutada ümberlülituse (toggl) elementi, mis selgelt näitab, kumb vastus on valitud. Samuti saame ümberlülituse (toggl) elementi kasutada, kui soovime näidata, et kasutaja on mingi valiku teinud. Näiteks seadistuste “sisse lülitanud” ning selle alternatiivi, “välja lülitatud” valikut, ei ole vaja näidata. 4.10.3 Väljade grupeerimine Väljade grupeerimine ühe vormi sees võimaldab koondada sarnase sisuga või ühte alateemat kajastavad vormielemendid. Seda kasutame suuremate vormide puhul, kus ühes vormis on käsitlusel mitu alateemat. Kasutaja saab väljade gruppe soovi korral sulgeda ning avada, klikkides väljagrupi pealkirja reale. Suletud/avatud olekut indikeerib väljagrupi nime ees olev (+/-) ikoon. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 53 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat NB! Väljagrupi sulgemine ei vabasta kohustusest need väljad täita. Kui vormi automaatkontrolli käigus selgub, et vajalikud väljad on täitmata, näidatakse vastavasisulist veateadet. Selline võimalus on loodud mugavaks keskendumiseks keerukamate vormide täitmisel. Vaikimisi on täitmiseks mõeldud vormil (näiteks ehitusloa taotlus) kõik grupid avatud. Andmete vaatamise vormidel on vastavalt ärivajadusele tühjad grupid kas suletud või neid üldse ei kuvata. 4.10.4 Vormivälja joondamine grupis Vormiväljade sisu on joondatud vasakule. Numbriliste vormiväljade sisu on joondatud paremale (va aasta, kuupäev vms). Väli kasvab koos teksti pikenemisega. Kui on mitu vormi- või tekstivälja kõrvuti, siis kasvab selle tulba väli, mida täidetakse, kõrval tulba välja suurus ei muutu ja ridade joondus liigub kasvava tulbareaga kaasa. 4.11 TABELID E-Ehituse keskkond sisaldab väga palju andmeid tabelite kujul. Tabeleid kasutame nii info edastamiseks, sisestamiseks kui ka õige infoni jõudmiseks. Seepärast on tabelite funktsionaalsed võimalused väga olulised, aitamaks suurte andmemassiivide vahel kiiresti ja veatult navigeerida. 4.11.1 Tabeli komponendid 4.11.1.1 Tabeli päis Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 54 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tabeli päis sisaldab informatsiooni tabeli sisu kohta ning annab kasutajale võimalusi tabeli väljanägemist ja sisu vastavalt oma töökorraldusele ja harjumustele kohandada. Funktsionaalsetes tabelites saab kasutaja ise valida, milliseid veerge ja millises järjekorras ta näha soovib. Vaikimisi on tabel seadistatud selliselt, et ta rahuldaks võimalikult suure osa kasutajate esmased vajadused, ning annaks algajale kasutajale aimu, mida antud tabelis näha saab. 4.11.1.1.1 Veergude pealkirjad Üldjuhul määrab veeru laiuse veeru sisu, mitte pealkirja pikkus. Näiteks inforohkes tabelis ei ole veeru "Tubade arv" laiust mõtet valida lähtuvalt pealkirja pikkusest, vaid sisust lähtuvalt ja pealkiri esitada 2 real. Erandjuhtudel, kui pealkiri on väga pikk, võib pealkirja lubada ka 3-realisena kuvada. Komponent peab seda lubama ja määratakse konkreetse tabeli juures. Peab olema võimalik määrata veerud kindla laiusega nii, et sisutekst läheb mitmele reale. See on vajalik juhul, kui veeruvälja sisse peab mahtuma pikk tekst (nt aadress, kommentaari tekst vms). See tähendab, et veeru kaupa peab saama määrata, et sisuteksti murtakse. Iga tabeli sisu peab saama ärilise vajaduse korral vastavalt kliendi soovile sorteerida. Selle hõlbustamiseks on igal tabeli veerul (v.a ikoonide veerul, checkboxi veerul jm.) funktsionaalne pealkiri. Veeru pealkiri on vaikimisi hall. Klikkides pealkirja tekstil või nooleikoonidel, muutub pealkiri siniseks, andes kasutajale märku, et sorteerimine toimub just selle veeru alusel. Aktiivse sordi ajal näitab nool, mis suunas veerg sorditud on. Sobiva sorteerimise seadistuse leidmiseks klikib kasutaja pealkirjal seni, kuni jõuab soovitud valikuni. Samaaegselt saab sorteerida vaid ühe veeru alusel. Veelgi täpsema seadistamise jaoks kasutatakse tabeli tööriistu. Üldreeglina sorteeritakse tabeleid vaikimisi esimese veeru alusel. Uuemad andmed on vaikimisi tabeli alguses. Hiirega tabeli päise kohal olles avaneb tooltipp. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi. 4.11.1.1.2 Tabeli tööriistad Tabeli päises asub ikoonidega menüü, mille kaudu saab kasutaja vajadusel tabeli endale käepärasemaks muuta. Vastavalt ärivajadusele on kasutusel filter ja seaded. Tabelites, mis on üks osa teenusest, avaneb tabeli päise all filterrida filtri ikoonist. Filterrida on vaikimisi tabelitel avatud. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e- posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi. Filtri rea lõpus kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri. Kui äriliselt on vaja, et filter rakenduks jooksvalt, siis ei ole rakendamise nuppe kasutada. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 55 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades, ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”. 4.11.1.2 Tabeli rida Kui tabelis kuvatav nimekiri on selgelt lingitav dokumendile või objektile (näiteks ehitusloa taotluste tabel, ehitiste tabel vms), saab kogu tabeli reale vajutada. Samaaegselt võib tabeli real olla link mõnele rea objektis sisalduvale objektile (näiteks dokumendil kajastuvale ehitisele). Vajutades reale või lingile avaneb vastav vaheleht või hüpik rakenduses. Uue vahalehe või hüpiku valik on vastavalt ärivajadusele, kuid üldjuhul lähtume sellest, et eraldi vahelehel võima avada vaid olemas olevaid vaateid. Näiteks kehtivad ehitise andmed vms. Hüpikus avame töös olevaid andmeid. Näiteks taotluse eelvaade vms. Samaaegselt võib lahtrites eraldi kuvada linke, nuppe ja ikoon-nuppe. Nii linkidele kui tabeli reale näidatakse tooltipi. Tabeli read on nii kõrged, kui vaja, et lahtri info mahuks ilusti ära. 4.11.1.2.1 Tabeli lahtrid Tabeli lahtrid võivad sisaldada nii tekstilist, numbrilist kui visuaalset informatsiooni. Tabeli väli võib korraga sisaldada ka kahte või enamat tüüpi informatsiooni. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 56 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Teatud juhtudel võib info paremaks leidmiseks tabelis infot näidata ka kahele reale jaotatuna näidates mitut infovälja korraga. Näiteks tabeli „Taotlusega seotud isikud“ veeru “Kontaktandmed” lahtrites näidatakse korraga nii telefoni numbrit kui e-posti aadressi. Tabeli rea sisu avamiseks ei kasutata eraldi ikooni. Tabeli lahtrid võivad sisaldada ka linke. Link lahtri sisus viitab tabeli rea detailsemale sisule, mis asub teisel rakenduse lehel. Näiteks EHR koodi link viib ehitise aktuaalse vaate lehele uuel brauseri tab-il või avab hüpiku. Samas tabelis ei või olla kahte veergu lingina, mis viivad isiku samasse kohta, kuna see on eksitav ning ebatraditsiooniline käitumine. Visuaalsed kujundid ning tekstilise ja numbrilise informatsiooni joondame tabelite lahtrites üldjuhul vasakule. Nii on kasutajal lihtsam lahtri sisu silmadega haarata ning see kiirendab info töötlemist. Vastavalt ärivajadusele võib sisu joondada ka paremale (näiteks numbrilised väljad). 4.11.1.2.2 Tabeli rea tööriistad Tabeli rea lõpus on andmete töötlemise tööriistad CRUD reeglil (restore)-copy-(view)-edit-delete. Tööriista olemasolu on tabelispetsiifiline, kuid tööriistade järjekord on sama. Vastavalt tabeli sisule ja ärivajadustele võib lisanduda ridadele print, download, „veel“ ja muid tööriistu. Tabelirea tööriistade kasutamise määrab ärivajadus. 4.11.1.3 Tabeli jalus Tabeli jaluses on vajadusel summa rida, kokkuvõtte rida, paginatsioon ja tabelisse rea lisamise rida (vt ptk Andmete tabelisse lisamine). Ärijuhust lähtuvalt võib kokkuvõtte ja summa rea liita üheks reaks. 4.11.1.3.1 Summa rida Tabeli summa rida („Kokku“) sisaldab kokkuvõtvat informatsiooni tabeli liidetava numbrilise sisu kohta ning seda kuvatakse vaid juhul, kui kokkuvõte on vajalik ning sobilik. Näiteks ei ole alati vajalik arvutada “Kokku” veerus näidatud arvude summat, kuid aeg-ajalt on see summa kõige olulisem info kogu tabelis. 4.11.1.3.2 Kokkuvõtte rida Tabeli kokkuvõtte reas antakse lauseline kokkuvõte tabeli olulisest sisust ning vajadusel on sellel real nupud (näiteks „Haldan valitud ruume“, „Lisan isiku“ vm) või lingid (näiteks „Uuendan tabelit“, „Laen faili“ vm). 4.11.1.3.3 Paginatsioon e leheküljestamine Tabeli jaluses kuvatakse edasi suunavat riba vaid siis, kui kuvatud tabel ei ole lõplik, ehk info paljususe tõttu ei ole mõistlik vaikimisi kõiki ridu korraga näidata. Sellisel juhul jagatakse tabel nn lehekülgedeks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 57 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat ning tee nende lehekülgedeni on näidatud vahetult tabeli all. Paginatsiooni rida ilmub tabelile, kui tabelis on vähemalt 26 rida. Kasutaja võib soovi korral muuta, mitu rida korraga kuvatakse. Selline eelistus võib tulla harjumusest, suuremast ekraanist või näiteks seiklusjanust. Kuvatud ridade hulga muutmise hõlbustamiseks on pakutud välja 10 / 25 / 50 / 100. Vaikimisi on valitud 10 rida, kuna selline hulk ridu on enamusele kasutajatest vaatamiseks optimaalne. Kasutaja saab seda seadet muuta ning sarnaselt teistele tabeli seadetele jäetakse tema muudatused meelde iga kord, kui ta muudatuse teeb. Üldjuhul on andmebaasist COUNT päringute tegemine ebamõistlikult koormav, seetõttu tuleks neid vältida kui kasutajale ei ole vastete täpne arv äriliselt oluline. Tabeli täpse ridade arvu teadmine teatud piirist ülespoole seda üldjuhul ei ole. Seetõttu kui tabeli nõuetele vastab enam kui 101 rida, loetakse sisse esimesed 101 ja kuvatakse kasutajatele täpse lehekülgede arvu asemel 3 punkti. Kui kasutaja liigub edasi, siis loetakse sisse järgmised, jne. Tabelil näitame käesolevast lehest kuni viis edasi ja viis tagasi (vastavalt vajadusele) + 3 punkti kummaski suunas. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components 4.11.2 Tabeli murdepunkt Kõik tabelid on murdepunktiga, st, kui tabel horisontaalselt ei mahu kogu ulatuses ekraanile, muutub see horisontaalsuunas keritavaks. Näiteks ehitise osade tabel. Murdepunktiga tabelit saab kerida vasakult paremale tabeli alla tekkiva kerimisriba abil, puutetundlikul ekraanil puutega liigutades või desktopi vaates kasutades kombinatsiooni Shift + hiire kerimisratas. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex Tabelil peab olema võimalik määrata külmutatud veerge. Külmutada saab tabeli servadesse jäävaid veerge (näiteks 1 esimene, 2 esimest, 1 viimane, 2 viimast). Milline veerg (/millised veerud) külmutatakse, peab saama määrata iga tabeli juures eraldi. Külmutatud veergusid ei saa liigutada tabeli seadete tööriista abil. Tabeli horisontaalne kerimine toimub külmutatud veergude vahele jäävas tabeli alas. Vaikimisi on alati külmutatud linnutamise (checkboxes) veerg ja tabelirea tööriistade veerg. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 58 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.3 Tabelite näidised Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-examples ja https://ehr- styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex 4.11.3.1 Lihttabel Tabelites kasutatakse üldiselt vahejoonteta lahendust. Vahejoonteta tabel: 4.11.3.2 Jaluse ja ridade märkimisega lihttabel 4.11.3.3 Tabel suletava tabelireaga Tabeli suletavaid ridasid kasutame, kui sisuliselt ühe rea info sisaldab grupeeritavat infot. Grupeerimine on vastavalt äripoole nõuetele. Suletud rida: Avatud rida: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 59 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.4 Tühi tabel Ilma sisuta tühjade tabelite kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele. Kui ei ole oluline näidata, et midagi puudub, siis tabelit ei kuva. Kui äripoole seisukohalt on oluline näidata tabelit tühjade veergudega, näidatakse tabel, millel on kõik komponendid, va andmerida ja leheküljestamise rida. 4.11.5 Andmete tabelisse lisamine Andmete tabelisse lisamise viis sõltub tabeli tüübist ja ka teenuse iseloomust. 4.11.5.1 Andmete lisamise rida Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, on tabelirea lisamiseks tabeli lõpus alati avatud üks tühjade vormiväljadega rida. Selle täitmisel vajutab kasutaja nuppu “Lisan”, mille peale lisatakse täidetud rida tabelisse. Kui äripoolel on vajadus, võib tabelisse lisamise rea esitada ka tabeli esimese reana. 4.11.5.2 Andmete lisamise flyout või popup Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, täidab kasutaja andmete lisamiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla flyoutina või popupina. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 60 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.6 Tabeli rea muutmine Tabeli rea muutmise kutsub välja nupp „Edit“ tabeli andmerea lõpus. 4.11.6.1 Muutmise rida Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, avaneb tabeli muutmise rida tabeli andmerea all. Sealjuures kuvame readonly-na kehtivaid andmeid, muutmise rida kuvab kas kehtivaid andmeid või viimati salvestatud andmeid. Pärast rea täitmist vajutab kasutaja nuppu “Salvestan”, mille peale andmerida muudetakse. Kui ärivajadused ei nõua kehtivate andmete kuvamist, võib muutmiseks avada kehtivate andmete rea nii, et readonly-na seda eraldi ei näidata. 4.11.6.2 Muutmise flyout või popup Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, avab kasutaja andmete muutmiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla flyout või popup. Vt ptk Andmete tabelisse lisamine. 4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8). Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 61 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Näide erinevate dokumentide võrdlusvaatest: 4.11.8 Tabeli multihaldus Kui tabelis on kasutusel multihalduse tööriist, siis see võimaldab linnukesega valitud ridadega masstegevusi teha. „Muudan valitud ridu ühetaoliselt“ avab valiku, milliseid veergusid soovib kasutaja ridadel ühetaoliseks muuta. Pärast veeru valimist avaneb vastava veeru vormiväli, mis tuleb täita. „Kopeerin valitud“. Kui on valitud nt 3 rida ja soovitakse 3 koopiat, siis teeb rakendus kõigist 3-st reast 3 identset koopiat (va reaspetsiifilised andmed, nagu järjekorra nr vms). „Kustutan valitud read“ võimaldab mitu rida korraga kustutada. „Laen read failist“ võimaldab kasutajal laadida korrektselt vormistatud failist andmed tabelisse. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 62 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.12 SEISUNDID (STAATUSED) Pärast andmete esitamist E-Ehituse keskkonnas, läbivad need andmed erinevaid protsesse, alates automaatkontrollist kuni ametnikupoolse reaalse kontrolli ja menetlemiseni. Näitamaks, millises protsessi osas esitatud andmed on, näitame alati välja dokumendi seisundi. 4.12.1 Klassikalised seisundid Seisundeid tähistame värvilise tekstiga raami sees. Seisundile on vajadusel lisatud seisundit tähistav ikoon või info ikoon: Seisundil on alati tooltip, millel kirjeldame täpsemalt seisundi tähendust. 4.12.2 Väikesed seisundid Ruumi säästmiseks saame vajadusel seisundi kuvamiseks kasutada väiksemat ikooni, millel ei ole seisundi sõnaline vaste välja kirjutatud, kuid mis viitab siiski seisundi olekule. Kui on sinine, siis on töös, rohelistega on korras, kollastega tuleb tegeleda, punastega on juba suurem mure ja hallid ei ole enam aktuaalsed. 4.12.3 Seisundite jagunemine Seisundid jagunevad oma olemuse järgi viide suuremasse gruppi. Kõige lihtsam on neil vahet teha värvi järgi. Kasutaja, kes ei suuda eritada värve, eristab seisundeid ikooni või teksti järgi. 4.12.3.1 Sinine, pliiats Sinise värviga tähistame dokumente, taotlusi ja protsesse, mis on pooleli, ettevalmistamisel jne. See tähendab, et kasutaja on alustanud täitmist, kuid ei ole veel lõpetanud. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Pooleli, Ehitusluba antud jne. 4.12.3.2 Kollane, üks hüüumärk Kollase värviga tähistatud staatused viitavad, et dokumendis, taotluses, andmetes või protsessis esineb hoiatusi või küsitavusi, kuid need otseselt ei sega protsessiga jätkamist. Samuti tähistatakse kollase värviga staatuseid, mis viitavad tulevikus tekkida võivatele probleemidele. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Esitamata, Andmeprobleemid, Kuju puudub jne. 4.12.3.3 Punane, kaks hüüumärki Punane värv viitab kas probleemile või olukorrale, millele kasutajal tuleb mingi tegevusega reageerida. Sellise vea esinemisel ei ole võimalik protsessiga enne vea likvideerimist jätkata. Samuti tähistatakse punase värviga näiteks märkustega tagastatud taotlusi. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Taotlus tagasi lükatud jne. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 63 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.12.3.4 Hall, läbikriipsutatud ring Halli värviga tähistatakse staatuseid, kus protsess on katkestatud või lõpetatud ilma positiivse või negatiivse tagajärjeta. Näiteks tühistatud või aegunud dokumendid. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kehtetu, Lammutatud jne. 4.12.3.5 Roheline, linnuke Roheline värv viitab, et protsess on edukalt läbitud, ehitis on kasutusel, taotlus on esitatud ja kõik on korras. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kasutusel jne. 4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused Iga dokumendi staatusega kaasneb täpsem info antud staatuse kohta. Seda saab staatuse indikaatoril vajutades avada. Võimalusel peaks staatuse lisainfo andma kasutajale teadmise (1) selle kohta, mida antud staatus tähendab; (2) millised on kasutaja võimalused protsessi edasi aidata. Tooltip avaneb ülejäänud vormi peale. Kasutaja saab avada ühe tooltipi korraga. Kui lehel on võimalus avada mitut sellist akent, sulgetakse eelmine lahtine aken. 4.13 TEATED, HOIATUSED JA VEATEATED Teated võimaldavad juhtida kasutaja tähelepanu tegevustele, probleemidele ja vigadele kuvatavas sisus ja vormi täitmisel. Lühidalt teate kuvamiseks kasutame ikoone, kus kollane on hoiatus, punane on viga, mis vajab parandamist, hall on lukustatud tegevus ja roheline on eduteade. Selliseid ikoone kasutame näiteks vormi vahelehtede (tabide) pealkirja juures ja „tagasi ülesse“ nupu juures jm. Teadete ikoonist avaneb alati teate tekstiline selgitus. Kui veateade on pikk ja teksti liigendamine on vajalik, et kasutaja suudaks teksti sisu hästi jälgida, liigendame teksti suurema reavahega (nt tühi rida kirjasuurusega 3 px) Kui veateade asub välja juures, siis see kuvatakse vormi sees. Tabelis kasutatavad ning ikoonist avanevad veateated avanevad vormi peale. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 64 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.13.1 Teadete liigid 4.13.1.1 Veateated Veaks nimetame olukorda, kus tekkinud probleem on piisavalt tõsine, et kasutaja ei saa protsessiga edasi liikuda, taotlust esitada jne. Vigu tähistame alati punase värviga. Veateated avanevad vormi ridade vahele, et nad ei peidaks ära järgmise rea vormivälja ja selle sisu. 4.13.1.2 Hoiatusteated Hoiatused on sellised probleemid vormiga, mille puhul probleem on küll fikseeritud, kuid kasutaja saab vaatamata sellele protsessiga edasi minna (näiteks juhul, kui ehitise mõõtmed ei läbi loogilist kontrolli, kuid samal ajal on tegemist keerulise geomeetriaga, mida loogiline kontroll ei tuvasta). Hoiatustele viitame alati kollase värviga. 4.13.1.3 Eduteated Eduteade järgneb edukale tegevusele. Sisu võib olla näiteks „Oled edukalt loa taotluse esitanud.“ Eduteateid näidatakse kasutajale vastavalt vajadusele. Nende hulk sõltub ärivajadusest. Näide: Rakenduses ei ole vaja kuvada "Faili kustutamine õnnestus". Sellise olukorra puhul näeb kasutaja ka failide loetelu vaates, et fail on listist kustunud. 4.13.2 Teadete tüübid 4.13.2.1 Vormivälja teated Need on konkreetse vormivälja kohta käivad. Nt väli on täitmata või vales formaadis. See tagab, et vea leidmine ja parandamine oleks kasutajale mugav ja kiire. Vormiväljade kontroll tehakse vastavalt ärivajadusele. Näiteks e-maili puhul võib kasutajale kohe öelda, et e-mail ei vasta formaadile, kuid teist sorti vea puhul saame vastuse anda alles "esitan" nupu vajutamise järgselt. Näiteks kohustusliku välja kontroll esmakordselt vormile tulles ei tohiks olla juba rakendunud. Avanevad vormiväljade kohale mouse-over puhul. Opacity 90%. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 65 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-form-control 4.13.2.2 Ikoonist avanevad teated Avanevad vormiväljade kohale klikkides ikoonil. Opacity 90%. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-icon 4.13.2.3 Hüpikteated Hüpikteateid kasutatakse näiteks serveripoolsete veateadete kuvamiseks ja ka näiteks, kui mõni konkreetne teenus on maas. Töölaua hüpikteade, mida kasutatakse veateate korral, ei ole suletav, kuid on minimeeritav. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-toasts 4.13.2.4 Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt Kokkuvõte avaneb teenuse peale, sealjuures kokkuvõtte flyouti tausta opacity 90%. Kokkuvõte avaneb nupust alla. Kui veateate flyouti teksti (va pealkiri) ridasid on rohkem kui 10, ilmub teate paremale küljele kerimisriba. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 66 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kokkuvõte hoiatustest ja vigadest kuvatakse „tagasi üles“ nupu kõrvale. Kuna see nupp ei kuva ennast tavaolukorras juhul, kui kasutaja on ekraani vaate alguses või lõpus, on siin erand ning vigade-hoiatuste olemasolul kuvab see nupp ennast igal juhul. - Lehe alguses olles kuvab nuppe ekraani suhtes asukohas, kus tavaolukorras kuvaks. - Lehe lõpus olles jaluse ülemise serva kohal 4.13.2.5 Töölaua teated Kasutaja profiilist või tema tihedamini kasutatavatest teenustest sõltuvalt saame kuvada olulisi sõnumeid ka töölaual, iga rakenduse sees või üldistel töölaudadel. Kui kasutaja teate sulgeb, talle sama teadet uuesti ei näidata. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 67 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-workarea 4.13.2.6 Süsteemi ülesed teated Kasutajale on aeg-ajalt vaja edastada olulisi teateid. See on lahendatud globaalsete teatega. Globaalseid teateid annab grupeerida asutajaõiguste alusel vastavalt sellele, kas teade on 1. kõigile, ka neile, kes ei ole sisse loginud, 2. nendele kõigile, kes on sisse loginud, või 3. näiteks ainult menetleja õigustega sisse loginutele. Globaalse teate pealt peab viima link õigesse kasutajaliidese kohta. Kas versiooniuuenduse plokki, uudise plokki, kasutajajuhendi plokki, koolituse plokki, suhtluskeskkonna vestluse peale või mujale, kus on teate teema kasutajaliideses kuvatud. Süsteemiüleste teadete kuvamiseks kasutame päise kohale jäävat ala, mida tavapäraselt kasutajale ei kuvata. Ala suurus ja taustavärv on otseses sõltuvuses teates esitatud sõnumi sisust. Selliseid teateid näitame vaid juhul, kui teade puudutab otseselt kõiki kasutajaid, ja/või teate sisu mõjutab kogu keskkonna tööd. Süsteemiülesed veateated on nt. "E-Ehituse keskkonnas on täna hooldustööd" hoiatusteade, uute teenuste live-i minemise teade (roheline) vm. Need ei ole teenuse spetsiifilised, vaid kogu E-Ehituse keskkonna ülesed. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 68 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/frames/uleminek.html 4.14 TOOLTIP JA FLYOUT Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip 4.14.1 Tooltip Tooltipid on kasutaja abistamiseks, kui ta soovib lisainfot tegevuste, väljade ja ikoonide kohta. Tooltipid avanevad mouse-over juhul desktopis ning pikal vajutusel mobiilses seadmes. Tooltipil kuvatakse nii tekstilist kui graafilist sisu. Avanevad muu sisu peale. Opacity 90% (tööriista tooltip „Tooltip hele“ opacity 100%). Info tooltip (tume): Teate tooltip (teate toonis): Seisundi tooltip (valge taust): Tööriista tooltip (hele hall): 4.14.2 Flyout Flyouti avanemine vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#flyout 4.14.2.1 Flyoutid ja rippmenüüd Rippmenüüd avanevad selles suunas, kus nad varjavad võimalikult vähe olulist sisu ja ei lähe seejuures üldisest kasutajale nähtavast sisualast väljapoole. Flyoutid avanevad vormi peale. Olenevalt ärijuhust võib, aga ei pea kasutama flyoutil „riputusnoolt“. Flyout avaneb üldjuhul kas nupule või lingile vajutades. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 69 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Flyout sulgub, kui lõpetada sellel tegevus ja vajutada alamprotsessi lõpetaval nupul (Jätkan, salvestan, loobun, muudan ehitise andmeid vms) või vajutades flyout alast väljapoole. Vajadusel võib flyouti paremale ülesse nurka lisada ikoon-nupu „sulgen“. Flyouti on mõistlik kasutada, kui vormivälju on flyout'il vähe. Flyout muutub mobiilis üle ekraani suuruseks vaateks ning ülal ääres on suur nupp "tagasi". 4.14.2.2 Kinnitusdialoogid Kinnitusdialooge näidatakse kasutajale juhul, kui tema valitud tegevus võib tekitada andmete kadumise, salvestamata jätmise või süsteemist kustutamise. Tüüpilisteks olukordadeks on: - Kasutaja vajutab nupule “Kustutan” või vastavale ikoonile tabelis. - Kasutaja vajutab mõnele vormist välja viivale lingile enne, kui vormi sisu on salvestatud (näiteks valib mõne päringu või soovib süsteemist lahkuda). Vajutades nupule “EI” peatatakse valitud tegevus ning kasutajal on võimalus vajalikud andmed salvestada. Vajutades nupule “JAH” teostatakse algselt algatatud tegevus. Selline lahendus lisatakse ärivajaduse korral. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 70 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Ärivajadusest johtuvalt võib kinnistudialooge vaja olla ka olukorras, kus tegevus võib kaasa tuua mõne teise suurema muudatuse. Näiteks ehitise osa juures soovib kasutaja lisada ehitise osale midagi, mida ehitise enda küljes veel ei ole, kuid peab järelikult olema. Sellisel juhul on kinnistusdialoog positiivse vaatega: 4.14.3 Trükkimine E-Ehituse keskkonnas on võimalik välja trükkida nii vorme kui ka faile. “Trükin” võimalust pakutakse vaid juhul, kui antud teenusele on arendatud spetsiaalne trükkimiseks kohaldatud vaade. Selline vaade esitatakse kasutajale trükkimiseks PDF formaadis. Igal pool mujal saab kasutada veebilehitseja trükkimise funktsiooni. Kui kasutaja vajutab “Trükin” lingil mistahes vormil, avatakse kõigepealt sõbralik soovitusaken, mis palub kasutajal printimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Kui kasutaja soovib trükkimisega siiski jätkata, vajutab ta vastaval nupul. Kui kasutaja ei soovi enam soovitust näha, saab ta sellest teada anda linnukesega vastavas märkeruudus. Järgnevalt kuvatakse kasutajale kogu võimaliku dokumendi struktuur, millest kasutaja valib dokumendi osad, mida soovib trükkida. Sel viisil saame teha kõik endast oleneva, et kasutajad ei trüki välja dokumente või dokumentide osi, mida neil tegelikult vaja ei ole. Trükkimisel näitame ka uuel brauseri vahelehel eelvaate, mida kasutaja trükkima hakkab, et tal oleks ettekujutus oma tegevusest. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#printing 4.14.4 Failide üleslaadimine E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid failidena üles laadida. Failide laadimine on võimalik teenuste sees, samuti ka suhtluse käigus, kui on vajadus faili kujul täpsustavat informatsiooni jagada. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 71 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Üleslaadimine toimub alati kindla protsessi alusel, mille käigus kontrollitakse vajadusel faili sisu vastavust etteantud struktuurile ning muid piiranguid (suurus, formaat). Kui kasutaja kasutab mobiiliseadet (tahvelarvuti, nutitelefon), siis failide üleslaadimiseks pakume mobiiliseadme faili üleslaadimise funktsionaalsust. Mobiiliseadme kasutajale ei saa pakkuda failide lohistamise võimalust. Kui kasutajal on olemas mobiiliseadmes ka pildi tegemise võimalus, siis failide üleslaadimisel pakub see ka pildi tegemise võimalust. Näiteks https://fineuploader.com/demos.html See võib oluline olla järelevalve, kohavisiitide jms käigus. Mobiiliseadme tuvastamise kontroll peab olema lisatud faili lisamist alustava lingi või nupu taga. Kui süsteem tuvastab, et tegemist on mobiiliseadmega, siis peab pakkuma mobiiliseadme browse akna, mis võib erineda sõltuvalt mobiiliseadme platvormist. Dokumentide üleslaadimisel E-Ehituse keskkonda desktop (1200px–…), tahvelarvuti landscape (900px–1199px) ja tahvelarvuti portrait (600px–899px) vaadetes lähtutakse desktop vaadete kuvadest. Kui on tegemist nutitelefoni (320px–599px) vaate suurusega, siis lähtutakse mobiili vaate kuvadest. 4.14.4.1 Samm 1: failide laadimine Kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust: 1) faili lohistamine; 2) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi. Kui kasutaja võib laadida mitu faili, kuvab flyout failide nimekirja (iga uue faili lisamisega lisandub nimekirja uus fail): Kui kasutaja võib laadida ühe faili, kuvab flyout seda ühte faili ning ei luba enam uut faili otsida: Üleslaaditavale failile metaandmete lisamine: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 72 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Mobiiliseadme kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust: 1) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi. 2) kaamera olemasolul pildi tegemise võimalus. 4.14.4.2 Samm 2 (vajadusel) – faili laadimise progress Kui failide üleslaadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides): Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) üleslaadimine aega võtab, siis faili(de) üleslaadimise aega ei kuvata: Kasutajal on võimalus faili laadimise protsess katkestada, sel juhul kustutab katkestan nupp ka üleslaaditud failid. 4.14.4.3 Samm 3 (vajadusel) – kui tekib viga (nt vale formaat, tehniline viga, liiga suur fail) Kui faili laadimisel tekib probleem, mille tõttu ei ole võimalik andmeid soovitud viisil töödelda, näitame kasutajale veateadet protsessi sees. Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse, miks ei õnnestunud: Faili laadimisel tekkinud vea sõnastame laadimise kasti all. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 73 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse, miks ei õnnestunud: 4.14.4.4 Samm 4 – kui fail(id) on üles laaditud Kui faili(de)ga on kõik korras, paneme flyouti kinni ning üleslaaditud dokumendid kuvatakse kasutajale ülaslaaditud dokumentide tabelis. Üleslaaditavate failide formaadid on vastavalt konkreetsele failile esitatavatele nõuetele. Formaadi nõudele viidatakse üleslaadimise juures. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#file-upload 4.14.5 Failide alla laadimine E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid nii täisdokumentidena kui ka dokumendi osade kaupa failidena alla laadida. Failide alla laadimine on võimalik teenuste sees. Failide alla laadimisel saab kasutaja vajadusel valida, mis osadest alla laaditav fail koosneb, ning ka formaadi, milles fail alla laaditakse. Kui kasutaja valib mitu erinevat formaati, laaditakse alla kokku pakitud zip- fail, mille sees on kõik soovitud failid. 4.14.5.1 Alla laaditavate failide nimetamine Kasutaja poolt üles laaditud failide nimesid allalaadimisel ei muudeta. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 74 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Süsteemi poolt genereeritavate dokumentide, koondvaadete ja konteinerite puhul moodustatakse faili nimi - alusdokumendi nimest, - numbrist (kui see olemas) ja - alla laadimise kuupäevast kujul aaaakkpp Tühikud faili nimes asendatakse alakriipsudega. Näiteks Andmete esitamise teatise koondvaate 29. oktoobril 2019 alla laaditav eelvaade kannaks nime Andmete_esitamise_teatis_123456789_20191029.pdf Juhul kui 1:1 vastavat lahendit ei ole võimalik failide nimetamisel realiseerida, tuleks luua ligilähedane versioon. Faili nimes võivad sisalduda numbrid, ladina tähed, alakriips(_), miinusmärk (-), plussmärk (+) ja punkt. Sümbolite (#%& jne), täpitähtede (ä, ö, ü, õ, å jne) ja tühikute kasutamine ei ole lubatud Lühendid kirjutatakse läbiva suurtähega (EHR jms). 4.14.5.2 Faili alla laadimise progress Kui failide alla laadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides): Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab, siis faili(de) laadimise aega ei kuvata: 4.15 MUUD KOMPONENDID 4.15.1 Kaardikomponent Suur osa sisuotsingust E-Ehituse keskkonnas on kaardikomponendi kaudu töödeldav. Ühtlasi eeldame kasutajal ka sisestada infot kaardikomponendi kaudu. Kaardiinfo nõuded vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo. 4.15.2 Eelvaade Dokumentide, võrdluste ja failide (nt pdf) eelvaated kuvame töölaual hallil taustal (#34394c, läbipaistvus 50%). Eelvaatel on päis, kus on kirjas eelvaate nimetus ja paremal on eelvaate sulgemise ikoon, vajadusel eelvaate alla laadimise ikoon. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 75 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 76 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.3 Progressiriba Kui vormi töötlemine võtab aega rohkem kui 1 sekundi, kuvatakse kasutajale progressile viitav animatsioon. Juhul, kui me ei tea, kui kaua vormi või vormi osa laadimine, andmete töötlemine vms aega võtab, näitame animatsiooni, ning teavitame kasutajat, kui palju selline toiming tavaliselt aega võtab. Kui me aga ajalist mõõdet öelda ei oska, kuvame lihtsalt, et kasutaja ootaks. Kui saame täpselt arvutada, kui palju vormi või vormi osa laadimine aega võtab, näitame laadimise progressi protsentidena, lisaks ka visuaalselt laadimise lõpuni jäänud aega. Kui aga täpselt ei ole võimalik arvutustehet teha, ei kuvata kasutajale indikaatorit %-s. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#progress Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 77 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.4 Sessiooni aegumine Sessiooni aegumisest anname kasutajale märku 1 minut enne sessiooni aegumist. Kasutajale avaneb ekraanil E-Ehituse keskkonna peal vastav hoiatusteade. Vajutades nupul “Jätkan kasutamist”, saab kasutaja keskkonna kasutamist jätkata. Juhul kui sessioon on aegunud, kuvatakse kasutajale keskkonna peale avanevas aknas uuesti sisse logimise võimalused. 4.15.5 Graafikud Graafikute värvigamma valime stiiliraamatus ette antud värvitoonide valikust. Värvitoonidel on vaikimisi järjekord, mille alusel toonid kasutusele võetakse. Näiteks ühe joonega graafikul on joon tooniga 1, kahe joonega graafikul lisandub joon tooniga 2 jne. Graafikute vaikimisi värvitoonide järjekord alates esimesest on: $yellow, $orange, $red, $green, $blue,$yellow-dark, $orange-dark, $red-dark, $green-dark, $blue-dark, $yellow-light, $orange-light, $red-light, $green-light, $blue-light, $gray, $gray-dark, $gray-light, $gray-lightest Tabeli real näitame diagrammi värvilegendi järgnevalt: Graafikuid saab alla laadida jpg formaadis. Selle jaoks on graafiku üleval paremas nurgas alla laadimise ikoon. 4.15.5.1 Joondiagramm Kasutame absoluutväärtuste visualiseerimisel, reeglina ajalises mõõtes. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 78 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.5.2 Lintdiagamm Kasutame osakaalude visualiseerimisel. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 79 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.5.3 Tulpdiagramm Kasutame absoluutarvude visualiseerimisel. Kui diagrammil on horisontaalne telg liiga pikk, et kõik andmed ekraanile mahuks korraga, tuleb võimaldada murdepunk arvestusega, et vertikaalne telg on alati nähtaval. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 80 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5 EKRAANIVAATE ÜLESEHITUS Ekraanivaate malli ülesehitus - Kes > header (ja millises rollis > kasutaja valiku molekul) - Mida > burger - Kuidas > menüü - Teeb > töölauad, kus kuvame teenused - Info > footer - Abi > abikeskus Kuva komponentide sisse seadmisel tuleb jälgida, et iga komponent peab töötama. Näiteks, kui sõltuvalt kasutaja õigustest või arendustöö järjest ei ole teenus saadaval, siis selle teenuse välja kutsuv nupp/ikoon/link ei ole kuvatud rakenduses. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ alajaotus „Raamid“. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 81 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.1 PÄIS / HEADER 5.1.1 Autentimata kasutaja päis Päises on: - Burgeri peanupp - Teenuste otsing - Keele valik - Uudisteadete ikoon - „Sisenen“ nupp. TARA teenus 5.1.2 Autenditud kasutaja päis Päises on: - Burgeri peanupp - Kasutaja valik - Teenuste otsing - Keele valik - Uudisteadete ikoon - Vestluste ikoon - Teadete ikoon - Kiirviidete ikoon - Sisse loginud füüsilise isiku nimi - „Väljun“ nupp 5.1.3 Päise koostisosad Päise ikooni ja nuppude grupid on eraldatud vertikaalse punktiirjoonega (vt päise illustratsiooni). 5.1.3.1 Burgeri peanupp Kui menüü on avatud, siis kuvab menüü sulgemise ikooni: Kui menüü on suletud, kuvab menüü avamise ikooni: 5.1.3.2 Kasutaja valik Siin kuvab, millise kasutaja rollis sisse loginu hetkel on. Esmakordsel sisse logimisel on kasutaja autenditud avaliku kasutajana (tema ise füüsilise isikuna). Kasutaja saab endale kasutaja halduses määrata omale sobiva vaikimisi kasutaja. Kasutajat saab vahetada flyouti abil. Kasutajad on järjestatud asutuse nime tähestiku järjekorras. Kõige esimene valik on alati avalik autenditud kasutaja (see valik ei arvesta tähestiku järjekorda). Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 82 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kui kasutajate variante on üle 10, siis on flyoutil scrollbar 5.1.3.3 Teenuste otsing Otsib vasteid rakenduse lehekülgede tekstidest. Esialgsed tulemused kuvatakse flyoutil. Kasutaja saab avada kõikide tulemuste lehekülje. 5.1.3.4 Keele valik Teostame siis, kui teostame mitmekeelsuse. 5.1.3.5 Uudisteadete ikoon Analoogne lahendus vestluse flyoutile. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 83 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kõikide uudiste valimine avab uudiste lehekülje. Kindla uudise valimine avab uudiste lehekülje avatuna valitud uudise artikli juures. 5.1.3.6 Vestlused (foorum). KOV kasutajatele Kõikide vestluste valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje. Kindla vestluse valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje avatuna valitud vestluse viimase kommentaari juures. 5.1.3.7 Teated (seadete ja taotluste juures tellitud teavitused) Analoogne lahendus vestluste flyoutile. Kõikide teadete valimine avab teadete lehekülje. Kindla teate valimine avab teadete lehekülje avatuna valitud teate juures. 5.1.3.8 Kiirviited Kasutaja saab määrata lemmiklehed kiirviiteks, näitab 1. Määratud kiirviidete valikut 2. Hetkel avatud oleva lehe kiirviidetesse lisamise või eemaldamise võimalust Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 84 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.1.3.9 Abikeskus Ikoonist avaneb abikeskus ekraani paremal küljel. Abikeskuse lahendus vaata peatükk Abikeskus 5.1.3.10 Sisse loginud füüsilise isiku nimi Kasutaja andmete alale klikkides avaneb flyout kiirvalikutega e-ehituse keskkonna kasutajaga otseselt seotud lehtedele. Esialgu teostame lingi lehele „Minu andmed“ 5.1.3.11 „Sisenen“ nupp Selle nupu klikkimisel käivitub TARA teenus. 5.1.3.12 „Väljun“ nupp Nupu vajutamisel avaneb kinnitusvorm: 5.2 MENÜÜ Menüü asub ekraani vasakul küljel ja koosneb kahest osast: - Burger, kus jaotatakse teemad suurtesse plokkidesse - Menüü, kus on suure ploki alateemad (Läbivalt suurte tähtedega kirjutatud) ja alateemad e teenused (suure algustähega). Kogu E-Ehituse kasutajaliides on jaotatud suurtesse teemaplokkidesse, millel on alajaotused. Vastavalt kasutajate õigustele, kuvatakse kasutajagrupile või konkreetsele kasutajale lubatud teemad ja teenused. Ilma sisse logimiseta on ligipääs avalikule infole – burgeri menüü punkt „E-Ehitus“ ja „Infoportaal“. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 85 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaikimisi, ehr.ee lehele tulles, avaneb „E-Ehitus“ > 3D-kaksik (Kuni 3D-kaksiku avamiseni, avaneb 2D kaart). Sisse logides avaneb vaikimisi “Minu Ehitised”. Burgeri nupul vajutades avaneb halli menüü vastav teemade ja teenuste nimekiri. Töölaual avaneb sellel hetkel esimese halli menüü pealkirja teenus/teenused. Kasutaja saab halli menüü järjekorda muuta (kahest kriipsust kinni võttes saab pealkirjade järjekorda muuta). Rakendus jätab meelde kasutaja menüü järjekorra ja avab iga kord kõige esimese pealkirja. Hall menüü avaneb töölaua peale. Aktiivne menüüpunkt on sinise kirjaga: Menüü avatud: Menüü peidetud: Vaikimisi on kasutajal sisenemisel burgeri menüü avatud ja hall menüü suletud. Kui kasutajale on tulnud mingi reaktsiooni nõudev teade (Näiteks allkirjastamiseks või arvamuse avaldamiseks), siis sisse logides avaneb töölaud kohe selle koha pealt, kus reaktsiooni vaja on, olenemata sellest, mis on kasutaja eelistused. 5.3 TÖÖLAUD Töölaud on ekraanivaate ala, kus kõik toimub ja kus kuvatakse teenused – veebilehekülg (nt Ehitusloa taotlus, Andmete esitamise teatis, minu menetlused). Töölaud on halli taustaga. Sellel kuvatakse valgel taustal teenused. Teenused on iseseisvad, see tähendab, et kui kuvatakse mitu erinevat valge taustaga teenust, siis need üldjuhul ei ole omavahel seotud. Töölaual avanevate lehekülgede kohta on täpsem info vastava teenuse lähte dokumendis. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 86 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4 JALUS / FOOTER E-Ehituse keskkonna jalus on kujundatud põhimõttel “mida soovin edasi teha?” Kui kasutaja on jõudnud lehe lõppu, on ta alati valiku ees, kas minna tagasi üles, liikuda edasi kusagile mujale või võtta ühendust keskkonna omanikuga. Seepärast pakub jalus võimalust kõiki kolme teha. 5.4.1 Sotsiaalmeedia ala „Tagasi ülesse“ nupp viib kasutaja tagasi lehe algusesse. Sotsiaalmeedia ikoonid avavad uues aknas vastava sotsiaalmeedia keskkonna. Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele. e-ehituse veebi nupp viib kasutaja eehitus.ee lehele. 5.4.2 Logod Teostada on vaja üleval kujutatud logode kuvamine. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 87 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.3 Kiirelt kätte lingid Need lingid viivad kasutaja E-Ehituse, MKM või mõne teise kodulehe vastav rubriigi juurde. Lingid on MKM peakasutaja vaates hallatavad. Saab lisada kuni 6 linki. Rakendus ise lülitab sisse välja viiva lingi ikooni, kui URL ei suuna samale domeenile. Versiooni link kuvab rakenduse viimase versiooni numbrit. Lingile klikkides viib rakendus kasutaja versiooniuuenduste lehekülje peale, avatud on viidatud versiooniuuenduse kirjelduse plokk. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 88 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.4 Kontaktinfo Seni, kuni ei ole suhtluskeskkond arendatud, on kontaktinfos e-post. Kui suhtluskeskkond on valmis, siis menetlejale ja MKM-ile on “Alustan vestlust” e-postil klikkides toimub selle e-posti “Ctrl+C” + tuleb roheline töölaua teade “e-post kopeeritud”. Kontaktinfo jaotuse kohal hiirega olles või puuteekraanil pika vajutuse korral ilmub tooltip kokkuvõtva abitekstiga selle kohta, kellega kasutaja võiks ühendust võtta. 5.5 ABIKESKUS E-Ehituse platvormi arendamisel on eesmärgiks see võimalikult selgelt üles ehitada ja teenused võimalikult loogiliselt kasutajale esitada, kuid sellegi poolest on kasutajal vaja abi ehitusalaste teemadega tegelemisel ja spetsiifiliste küsimuste lahendamisel. Selle tarbeks on keskkonnas abikeskus. Abikeskus avaneb töölaua kõrvale paremas servas. See on iseseisev ekraani osa, mis ei keri sisulehega kaasa. Sellel on oma scrollbar. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 89 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Abikeskus jaguneb: Abiinfo KKK Teated Töölaual avatud oleva Töölaual avatud oleva teemaga Nt seaduseid, määruseid vm teemaga seotud info- ja seotud korduma kippuvad suurt küsimust puudutavad abimaterjal. Näiteks vormi küsimused. ajakohased olulised teated täitmise juhend, kaardi kogu kasutajaskonnale kasutmise juhend vms. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 90 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 6 VERSIOONIMUUDATUSED 1.1 Versioon Lisatud viide Veera Disainisüsteemile 2.0 Versioon Sissejuhatuse peatükk on täpsustatud (NB! Sh alusmaterjalide ja komponentide ajakohasuse temaatika). Uued ikoonid > Kõik illustratsioonid välja vahetatud. Nuppude peatükk täpsustatud. Linkide peatükk täpsustatud. Ikoonide peatükk täpsustatud. Seisundite peatükk täpsustatud. Teadete peatükk täpsustatud. Lisatud võrdlusvaate kuvamine, eelvaate kuvamine, abiinfo kirjeldus. Täpsustused ja kirjavigade kontroll üle dokumendi. 2.1 Versioon Lisandus peatükk 4.9.5 (Suletud vormid). Lisandus ikoone. Uuendatud on peatükke 4.14.4 ja 4.14.5 (failide ülesse ja alla laadimine). Lisandus peatükk 4.15.5 (Graafikud). Täiendatud on päise ja jaluse elementide peatükid. Täiendatud on peatükki 3.7.2 (Kasutaja kontekstile kohalduv disain). Täiendatud on peatükki 4.10.2 (Vormiväljade tüübid). Täiendatud on peatükki 4.11 (Tabelid). Vahetatud on mõned illustratsioonid, et need vastaksid stiili täiendustele ja uuendustele. Tehtud mõned teksti korrektuurid. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 91 / 91 EHR arendustööde juhtimise korraldamine EHR arendustööde läbiviimine toimub projektide alusel. Projektid luuakse vastavalt arendustööde vajadusele ning kinnitatud eelarvetele. Projekti alustamisel sõlmitakse projekti teostajatega lepingud. Projekti juhib strateegilisel tasandil projekti juhtrühm, operatiivsel tasandil Tellija ja Täitja projektijuhid. Projekti tegevused viib läbi töörühm ning vajadusel luuakse töögrupid konkreetsete probleemide lahendamiseks. 1. Juhtrühm MKM kutsub kokku projekti juhtrühma. Juhtrühma koosseisu kinnitab MKM-i kantsler vastava käskkirjaga. Projekti juhtrühma kuuluvad: a) MKM-i asekantsler; b) MKM-i ehitus- ja elamuosakonna esindajad; c) MKM-i infotehnoloogia osakonna esindajad; d) Täitjate poolt määratud esindajad; Vajadusel võidakse kaasata juhtrühma töösse nõustajatena, aruandjate ja/või vaatlejatena ka teisi olulisi partnereid ning töörühma liikmeid. See otsustatakse juhtrühmas. 1.1. Juhtrühma töökorraldus Juhtrühma töövorm on koosolek. Igal juhtrühma liikmel on üks hääl ja otsused võetakse vastu häälte enamusega. Oma ülesannete täitmiseks võib juhtrühm rakendada ka teisi töövorme. Töövormi valiku üle otsustab juhtrühma esimees. Korralised juhtrühma koosolekud toimuvad mitte harvemini kui 1 kord kuus. Projektijuht valmistab juhtrühma koosoleku materjalid ette ja teeb juhtrühma juhile ettepaneku juhtrühma kokku kutsumiseks. Juhtrühma koosoleku kutsed edastab projektijuht juhtrühma esimehe nõusolekul. Erakorralise juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma esimees, kui selleks on avaldanud soovi vähemalt kaks juhtrühma liiget või vastav vajadus on tekkinud töörühmal. Elektrooniline kutse juhtrühma kokkukutsumiseks tuleb laiali saata 4 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kutses peavad olema ära toodud koosoleku toimumise aeg, koht ja esialgne päevakord. Juhtrühma koosoleku materjalid edastatakse juhtrühma liikmetele e-kirja teel hiljemalt 2 päeva enne koosoleku algust.. Juhtrühma koosolekud protokollitakse ja protokolli esialgne versioon edastatakse e-kirja teel kõigile juhtrühma liikmetele. Projektijuht kogub juhtrühma liikmete ettepanekud protokolli esialgse versiooni täiendamiseks ning kannab protokolli MKM dokumendihalduse rakendusse. Kui vastavaid töid rahastatakse struktuuritoetustest, siis kannab projektijuht protokollid ka Struktuuritoetuse infosüsteemi. 1.2. Juhtrühma ülesanded Projekti juhtrühm jälgib projekti ajakavast ja eelarvest kinnipidamist, fikseerib projekti ja selle etappide lõppemised. Juhtrühm on ainupädev otsustama nende projekti etappide lõpetamise üle, mida rahastatakse struktuuritoetustest. Juhtrühm kuulab ära projektijuhi põhjendused projekti eelarve ja kava muudatusteks ning teeb vajadusel sellekohaseid põhjendatud ettepanekuid, samuti vaatab läbi projektijuhi poolt koostatud seirearuanded. 1.3. Juhtrühma avakoosoleku kinnitused. Projekti avakoosolekul kinnitab juhtrühm: a) projektijuhi ja töörühma koosseisu; b) projektide ajakavad ; c) projekti riskide juhtimise kava; d) projekti struktuuritoetustest rahastatavate arendustööde eelarve; e) arendusprojekti läbiviimise tehnilised ja kommunikatsiooni puudutavad kokkulepped. 2. Töörühm Projekti operatiivjuhtimisega tegelevad Tellija ja Täitja projektijuhid. Projekti töörühma juhib MKM-i poolne projektijuht. Kõik projekti arendajad on kohustatud osalema kord kuus toimuval projekti töörühma koosolekul. Tellija projektijuht viib vähemal üks kord kuus läbi projekti töörühma koosoleku, kus 1. Vaadatakse üle kõigi arendajate poolt tehtud tarkvara muudatused ja arendused 2. fikseeritakse kõigi projekti avatud tööde lõpetamiseks vajalik aeg, 3. selgitatakse tööde kulgemist takistavad probleemid, 4. otsustatakse valmis tööde lõpetamine ja järgnevate tööde avamine, 5. määratakse projekti seis tähtaja suhtes (normaalne, ohtlik, kriitiline), 6. kavandatakse tegevused projekti seisu parandamiseks, 7. vajadusel kirjeldatakse täiendavad tööd või täpsustatakse töökirjeldusi, 8. vajadusel moodustatakse töögrupid probleemide kiireks lahendamiseks. Töörühma liikmed on vastutavad nende vastutusalas olevate tööde kohese ja kiire tegemise eest.  Projekti töörühma koosolekut protokollib Täitja projektijuht. Juhul, kui koosolekul osaleb mitu Täitjate projektijuhti siis lepitakse protokollija enne koosoleku algust kokku. Protokollija on kohustatud esitama koosoleku protokolli EHR dokumentatsiooni hoidlasse (vt. EHR arenduse ja kommunikatsiooni juhend) käesoleva projekti jaoks moodustatud kausta hiljemalt koosolekule järgneva tööpäeva kella 12:00ks. Protokollis peavad kajastuma kõik koosolekul osalejad ja koosolekul tehtud otsused ning koosoleku toimumise aeg ja koht.  Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani ning esitab selle Tellija projektijuhile EHR dokumendihoidla vahendusel. Täitja projektijuht uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud projektiplaani ning lisab sellesse tööde täitmise informatsiooni. Tööde plaan vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel viiakse sellesse muudatused. id Nr KOOD / Privileeg / Selle privileegi all olevate tegevuste kirjeldus NB! Kasutajaliidese arendamine võib tingida teistsuguse privileegide jagamise ja sisu. Seega võib seda tabelit muuta va 1 1 VABAANDMED Otsib Vaatab Otsib Vaatab Vaatab Nüüd järgmisena tulevad need kasutajate tegevused, mis on võimalikud ainult autentimisel ja vastava asutuse/ettevõtte rolli omamise 2 2 DOKAVALIK Vaatab 3 3 DOKSEOTUD Otsib, Vaatab 4 4 DOKFAILID Vaatab 5 5 DOKVORMIFAILID Vaatab 8 6 DOKESITATUD Vaatab 9 7 DOKKOIK Vaatab Muudab 6 8 MINUDOK Otsib, Vaatab 7 9 MINUDOKMUUT Vaatab, Muudab, Esitab Vaatab, Muudab, Esitab 14 10 MINUSISSETULDOK Vaatab Otsib Vaatab 10 11 EHITUSDOK Loob Loob Loob Loob Loob Loob Loob Loob Loob Loob 11 12 ANDMETETEATIS Loob 22 13 ENERGIADOK Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse 23 14 ENERGIADOKVANA Loob, Kannab registrisse 52 15 ENERGIADOKVANAE Loob, Kannab registrisse 24 16 OTSUS Loob, Kannab registrisse 25 17 ETTEKIRJUTUS Loob, Kannab registrisse 26 18 REGPARANDUS Loob, Kannab registrisse 51 19 AADRESSITEATIS Loob, Kannab registrisse 53 20 OMANIKUTEATIS Loob, Kannab registrisse 27 21 NOTARDOK Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse 28 22 KOHTUTAIDOK Loob, Kannab registrisse 31 23 EHITUSGEO Loob, Kannab registrisse 29 24 SOOJUSSEADMED Loob 30 25 SOOJUSSEADMEDMUUT Muudab, Kustutab 12 26 JULGEODOK Muudab Muudab 13 27 AADRESSID Muudab Vaatab 15 28 MINUMENETLUSED Vaatab Otsib Vaatab Vaatab 16 29 MENETLUSKOIK Otsib, Vaatab 17 30 MENTLUSTOIMING Muudab Muudab Muudab Muudab Muudab Muudab Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse 18 31 DOKALLKIRI Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse 19 32 KOOSKOLASTUS Vaatab, Muudab, Esitab Vaatab, Muudab, Esitab Vaatab Vaatab Otsib Otsib Vaatab 20 33 SKOOSKOLASTUS Vaatab, Muudab, Esitab Vaatab Otsib 21 34 KAASAMINE Otsib, Vaatab, Muudab, Esitab Otsib, Vaatab, Muudab, Esitab 32 35 HALLEHITIS Otsib, Vaatab Muudab, Kustutab, Kannab registrisse 33 36 MINUVALLASVARA Vaatab Vaatab 34 37 OMANIKUD Otsib, Vaatab 35 38 KINNISPARING Vaatab 36 39 ANDMEPARING Vaatab Vaatab, Muudab 37 40 TEATED Vaatab 38 41 MINUANDMED Vaatab, Muudab Muudab Vaatab Vaatab 39 42 MINUASUTUS Vaatab, Muudab Loob Muudab Muudab 40 43 ASUTUSTEHALD Loob Loob Loob Loob Loob Loob Vaatab, Muudab Muudab Vaatab, Muudab Muudab Muudab Muudab Muudab 41 44 JURISIKLOOMINE Loob Loob Loob Vaatab, Muutab Vaatab Loob Muudab 42 45 KOOSKOLASTUSHALD Muudab Muudab 43 46 TEHNILINEHALD Loob, Muudab Loob, Muudab Loob, Muudab Vaatab 44 47 INFONUPP Loob, Muudab 45 48 ENERGIAHALD Muudab Muudab 46 49 AKDOKHALD Muudab Muudab 47 50 LOGIANDMED Vaatab 48 51 ARHIIVEHR1 Vaatab 49 52 ARHIIVEHRKOIK Vaatab 50 53 ARHIIVEHRHRKOIK Vaatab Vaatab 54 VR_PARING Vaatab, otsib 55 GT Kinnitamine 57 VORGUV1 andmefaili üleslaadimine 58 VORGUV2 Kinnitamine 59 VORGUV3 Loob, Muudab, Vaatab 60 VRA_HALDUS Loob, Muudab, Vaatab Loob, Muudab, Vaatab Loob, Muudab, Vaatab 61 SIDEDIR1 Vaatab 62 SIDEDIR2 Loob 63 SIDEDIR3 KOOD / Privileeg / Selle privileegi all olevate tegevuste kirjeldus mine võib tingida teistsuguse privileegide jagamise ja sisu. Seega võib seda tabelit muuta vastavalt vajadusele. Üldised otsingud, avalike andmete ja juhendite vaatamine. See info, mis peab olema kasutajale kättesaadav ilma sisse logimata. Ehitised, mis on registrisse kantud (EHR kehtivas kihis olevad ehitised) Ehitise, mis on registrisse kantud, avalike registriandmeid. Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Näeb neid dokumente nimekirjana otsingutulemustes. Avalikud teated EHRi kasutajatele. Avalikud juhendid EHRi kasutajatele. Viiteid välistele veebilehtedele (nt MKMi kodulelt) jne Avaandmed egevused, mis on võimalikud ainult autentimisel ja vastava asutuse/ettevõtte rolli omamisel Esitatud dokumentide avalike andmete vaatamine Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik kasutajaliideses avada EHRis koostatud dokumendi vorm ja näha dokumendi vormil olevaid andmed, mis on avalikud (avalikud andmed ei ole: Isikukood, Kontaktaadress, E-mail, Sünniaasta, Telefoni number). Kasutaja ei näe menetlusega seotud andmeid (nt märkuseid) ja ka ei saa avada faile. Minuga seotud dokumentide kõigi andmete ja failide vaatamine Dokumendid, mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega. Siia kuuluvad ka koostamisel ja muutmisel olevad dokumendid (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik dokumendil näha kõik andmed (ka isikuandmed), avada dokumendil lisatud faile, dokumendi andmetest koostatud pdfi. Nt kui dokumendi otsingu järel avatakse vastav dokument. Esitatud dokumentidele juurde lisatud failide vaatamine (Kas seda on vaja eraldi? Täna näevad kõik sisse loginud kasutajad faile, kui tulevikus oleks hea välja lülitada) Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik neile dokumentidele juurde lisatud faile avada vaatamiseks (nt ehitusprojekt, audit, muud lisad). Esitatud dokumentide andmetest koostatud failide (pdf-ide) vaatamine (Kas seda on vaja eraldi?) Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Dokumendi vormile sisestatud andmetest koostatakse automaatselt esitades pdf (pdf või allkirjastatud pdf). Fail sisaldab isikuandmeid. Kasutajal on võimalik seda faili avada vaatamiseks. Kõigi esitatud dokumentide vaatamine Need on dokumendid, mis ei ole esitatud minu asutusele vaid on edastatud mõnele teisele pädevale asutusele menetlemiseks või on juba menetluses. Näeb neid dokumente, nendel dokumentidel olevaid andmeid (sh isikuandmeid) ja faile. Näeb nende dokumentide allkirjastatud pdf faile (nt Andmete esitamise teatise ja keeldumise Otsuse allkirjastatud pdf faili). Kõikide dokumentide nägemine ja muutmine Kõiki dokumente, mis on EHRis. MKMi heldeski funktsionaalsus. Saab muuta kõiki dokumente, mida on võimalik muuta ka teistel kasutajatel (võimalik abistada kasutajaid andmete sisestamisel), kuid ei saa neid esitada. MKMi helpdeski funktsionaalsus. Minuga seotud dokumentide kõigi andmete ja failide vaatamine (Minu dokumendid tabel) Dokumendid, mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega. Siia kuuluvad ka koostamisel ja muutmisel olevad ning registrisse kantud dokumendid (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik dokumendil näha kõik andmed (ka isikuandmed), avada dokumendil lisatud faile, dokumendi andmetest koostatud pdfi. Sellised dokumente saab nt avada Minu dokumentide tabelis. Minu või minu asutuse/ettevõtte poolt loodud dokumentide muutmine või minuga seotud dokumentide muutmine (Minu dokumendid tabel) Dokumendid, mis on pooleli (seisundid tuleb täpsustada) ja mina või minu asutuse/ettevõtte kasutaja on selle dokumendi loonud. Kasutajal on võimalik dokument avada ja seda muuta. Nt notari büroo saab muuta tema poolt loodud Ehitise omaniku teatist. Dokumendid, mis on pooleli (seisundid tuleb täpsustada) ja mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega (aga ei ole minu loodud). Ainult sellised dokumente saab muuta, mis on seotud ehitustegevuse teavitamisega (nt ehitusteatis) ja lubade taotlemisega (nt ehitusloa taotlus) ning Andmete esitamise teatis. Nt ei saa muuta KOVi poolt koostatud Otsuse dokumenti, kuhu kasutaja on lisatud seotud isikuks. Kuid saab muuta dokumenti, kuhu on isik lisatud nt projekteerijaks. Minu asutuse sissetulnud dokumentide vaatamine Minu asutuse sissetulnud dokumentide nimekiri Minu asutuse sissetulnud dokumendid Minu asutuse sissetulnud dokumendi andmed Ehitamisega seotud dokumentide koostamine Projekteerimistingimuste taotlus Ehitusloa taotlus Ehitusteatis Kasutusloa taotlus Kasutusteatis Ehitamise alustamise teatis Ehitise täeieliku lammutamise teatis Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise taotlus Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus Kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotlus Andmete esitamise teatise koostamine Andmete esitamise teatis - võimalik alustada selle teatise koostamist ja see esitada. Energiamärgiste tegemine Energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis Energiaarvutusel põhinev hoone osa energiamärgise teatis Olemasoleva hoone energiamärgise teatis Olemasoleva hoone osa energiamärgise teatis Registrisse kandmata hoone energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis Vanade energiamärgiste tegemine (enne 2013) Olemasoleva hoone energiamärgise teatis (väljastatud enne 03.05.2013) Vanade energiamärgiste tegemine (enne 2013) (võib-olla peakse eelmise privileegiga kokku panema) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise teatis (väljastatud enne 03.05.2013). Võimalik alustada seda dokumenti ainult taotluse pealt. Otsuste tegemine Otsus Ettekirjutuste tegemine Ettekirjutus Registri paranduskannete tegemine Registri paranduskanne Ehitise aadressi korrastuse teatis Ehitise aadressi korrastuse teatis Ehitise omaniku teatis Ehitise omaniku teatis Notari dokumentide tegemine Ehitise pandi teatist Kinnistamisavalduse esitamise teatist Kolmandate isikute õiguste teatis Kohtutäituri dokumentide tegemine Ehitise aresti/keelu teatist Ehitusgeodeetiliste tööde koostamine Ehitusgeodeetilised tööd Soojus- ja jahutusseadmete sisestamine Soojus- ja jahutusseadmed Soojus- ja jahutusseadmete muutmine, kustutamine Soojus- ja jahutusseadmed Julgeoleku asututuste ehitusteatis ja ehitusloa taotlus Ehitusloa taotluse sisestamine vähendatud andmetega. Kohustuslike väljade muudatus (sisestakse ainult: ehitise nimetus, aadress, hoonel ka ruumikuju) Ehitusteatis sisestamine vähendatud andmetega. Kohustuslike väljade muudatus (sisestakse ainult: ehitise nimetus, aadress, hoonel ka ruumikuju) Aadresside lisamine komponentides ja tehniliste koodide vaatamine Võimalik lisada taotlusel olevale ehtisele kogu aadress aadresside komponentidest Näeb aadressi komonentidest, näeb tehnilisi koode (nt ADS-OID, ADR ID, ehitise osa kood jms) Minu asutuse menetluste vaatamine Minu asutuse menetluste nimekiri Minu asutuse menetlused Minu asutuse menetluse andmed Minu asutuse menetluse failid Kõikide menetluste vaatamine Kõikide menetluste andmete vaatamine. Selleks tuleb luua MKMi jaoks menetluse otsingu funktsionaalsus. Minu asutuse menetluste menetlustoimingute tegemine Minu asutuse sissetulnud dokumendile menetleja määramine Minu asutuse menetlusel Menetleja muutmine Minu asutuse sissetulnud dokumendi endale menetlusse võtmine Menetlustoimingute tegemine, kus kasutaja on Menetlejaks Menetluse andmete muutmine, kus kasutaja on Menetlejaks Muuta dokumenti, mis on saadetud menetlemiseks, enne dokumendi tagastamist Projekteerimistingimuste taotlus Ehitusloa taotlus Ehitusteatis Kasutusloa taotlus Kasutusteatis Ehitamise alustamise teatis Ehitise täeieliku lammutamise teatis Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise taotlus Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus Projekteerimistingimused. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Ehitusluba. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Kasutusluba. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Kasutusloa väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Ehitusloa kehetetuks tunnistamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Kasutusloa kehtetetuks tunnustamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Haldusakt. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Minu asutuse dokumentide allkirjastamine Allkirjastab registris Projekteerimistingimused Allkirjastab registris Ehitusloa Allkirjastab registris Kasutusloa Allkirjastab registris Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse Allkirjastab registris Kasutusloa väljastamisest keeldumise otsuse Allkirjastab registris Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsuse Allkirjastab registris Ehitusloa kehetetuks tunnistamise otsuse Allkirjastab registris Kasutusloa kehtetetuks tunnustamise otsuse Allkirjastab registris Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsuse Allkirjastab registris Haldusakti Kooskõlastusele ja arvamuse avaldusele vastamine Kooskõlastus Arvamuse avaldus Kooskõlastuste nimekiri Arvamuse avalduse nimekiri Kooskõlastused Arvamuse avaldused Menetlusel, mis on seotud kooskõlastamiseg ja arvamuse avaldamisega, olevad andmed ja lisatud failid Sisemisele kooskõlastusele vastamine Minule saadetud sisemised kooskõlastused Minu sisemiste kooskõlastuse nimekiri Minule saadetud sisemised kooskõlastused Kaasamisele vastamine Minule saadetud kaasamised Minu asutusele/ettevõttele saadetud kaasamised Kontrollitavate ehitiste vaatamine ja muutmine Kõik registris olevad kontrollitavad ehitised Enda piirkonna kontrollitavad ehitised Minu või minu asutuse/ettevõtte vallasvara vaatamine Minu vallasasjad Minu asutuse/ettevõtte vallasasjad Kõikide vallasasja ja kinnisasja omanike otsimine Kõiki registris olevad vallasasjad Kinnistusraamatu päringu tegemine Kinnistusraamatu päring omanike kohta Andmepäringute tegemine Päringud ja väljavõtted erinevate registri andmete, andmeprobleemide, kontrollitavate ehitiste kohta, jne Tühistatud katastriüksuste parandamine andmeprobleemide alt Kasutajatele mõeldud teadete vaatamine Teated, mis on mõeldud minu kasutaja asutuse/ettevõtte tüübile Minu andmete vaatamine ja muutmine Minu isikuandmed Seadistab enda isiklike automaatteavitusi Minule saadetud automaatteavitused Minu asutusele/ettevõttele saadetud automaatteavitused Enda asutuse/ettevõtte andmete ja kasutajate haldamine Enda asutuse/ettevõtte andmed Uus kasutaja oma asutuse/ettevõtte alla Oma asutuse/ettevõtte kasutajate andmed Oma asutuse/ettevõtte rollid ja eriõiguseid vastavalt asutuse/ettevõtte tüübist tulenevatest valikutest Kõigi asutuste/ettevõtete ja kasutajate haldamine Uus KOV Uus Kohtutäitur Uus Notar Uus Juriidiline isik Uus allüksus ükskõik millise asutuste/ettevõtete tüüpide alla Uus kasutaja ükskõik missuguse asutuste/ettevõtete alla Kõikide asutuste/ettevõtete andmed Asutuste/ettevõtete tüüpe, eriõiguseid Kõigi kasutajate andmeid Kõigi kasutajate rolle Muuta kõiki asutus/ettevõte kooskõlastajaks Muuta kõiki asutus/ettevõte arvamuse avaldajaks Privileegide tabel Juriidilise isiku loomine arvamuse avaldamiseks (ei tea kas seda on vaja?) Uus Juriidiline isik (kes saab automaatselt arvamuse avaldaja eriõiguse) Uus välismaa Juriidiline isik (kes saab automaatselt arvamuse avaldaja eriõiguse) Uus allüksus arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilisele isikule Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku andmed Kõiki registris olevaid asutusi/ettevõtteid ja nende andmeid nimekirjana Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku alla uus kasutaja Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku all kasutaja andmete muutmine Enda kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja haldamine Enda asutuse/ettevõtte kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja Hallata enda asutuse/ettevõtte kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja Vihjete, teadete, klassifikaatorite haldamine, logiandmed Rakenduses kuvatud vihjeid ja teateid Rakenduses olevaid klassifikaatoreid ja tehnilisi näitajaid Liita kohalike omavalitsusi, mis haldusreformiga tekivad Kõik registris olevad logiandmed ühtse nimekirjana Info nuppude tekstide haldamine Info nuppu alt avanevate tekstide haldamine Energiamärgiste seoste haldamine Kutsestandardite ja energiamärgiste teatiste vahelisi seoseid (energiamärgiste allkirjastamine) Anda energiamärgiste allkirjastamise õigus isikule, kes ei ole Kutseregistris Asutusesiseks kasutamiseks olevate dokumentide haldamine Muuta dokumente asutusesiseseks kasutamiseks Muuta isikule juurdepääs asutusesiseseks määratud dokumentile Logiandmete vaatamine Dokumendi juures olevad logiandmed EHR1 isikustamata andmete vaatamine EHR1 dokumendi metaandmed, kus dokumendi isikute isikukoodid ja kontaktandmed ei ole nähtavad. EHR1 andmete vaatamine Kõik EHR1 ehitiste ja dokumentide andmetele, välja arvatud omandi ja piirangute andmetega EHR1 ja HR andmete ning dokumentide vaatamine Kõik HR andmed ja dokumentid Kõik HR ja EHR1 ehitise andmete väljavõted koos omandi ja piirangute andmetega Võrgurajatiste päring (T1) Kasutaja saab pärida ning vaadata registrisse kantud võrgurajatiste andmeid kaardirakenduse VR vaates Geodeedi teenuse kasutamine (T2) Kõik geodeedi teenuse all teostatavad tegevused Allkirjastab võrgurajatiste andmete impordi tulemuse, süsteem kannab andmed registrisse Võrguvaldaja teenuse kasutamine Võrgurajatiste/elementide (T4)üleslaadimine (järgnevate taustatoimingute käivitamine andmefaili süsteemis (kontrollid, andmete import baasi) Andmeedastuse kinnitus Kinnitab võrgurajatiste andmete impordi tulemuse, süsteem kannab andmed registrisse Võrguvaldaja töö- ja huvipiirkondade haldamine Võrguvaldaja töö- ja huvipiirkondade haldamise tegevused VRA haldamine Haldab VR teenuste piiranguid ja hoiatusi Haldab VR klassifikaatoreid Saab teha manuaalseid andmeparandusi 5G vaatamine (T7) 5G pääsupunktide andmete vaatamine 5G taotluse esitamine 5G taotluse esitamise tegevused 5G taotlused 5G taotluse menetlemise tegevused Autent Autend imata itud kasutaj kasutaj Projekt a a Juriidiline isik Ametiasutus KOV Kasutaj Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj a a a ja utaja a a ja utaja a a x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x AET Menetluskeskko nd x x x x x x x x x x x Menetluskeskko nd x x x x x x x x Menetluskeskkond x x Menetluskeskkond x x x x x x x x AET x x x x x x x x ? ? ? x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x AET x Menetluskeskkond x x Menetluskeskkond Menetluskeskkond Menetluskeskkond x x x x Menetluskeskkond x Menetluskeskkond x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Arhiiv x x x x x x x x x x x x Arhiiv x x x x x x x x x x Arhiiv x x VRA x x x x x x x x x x x VRA VRA VRA VRA VRA VRA x x x x x x x x x x x VRA x x x x VRA x x KOV TJA Notar Kohtutäitur Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas ja utaja a a ja utaja a a ja utaja a a ja utaja x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x MKM Võrguvaldaja Vaataj Kasutaj Kasutaj a a KinnitajaPeakasutaja Vaataja a KinnitajaPeakasutaja x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x ? ? ? x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x EN. Energiamärgise andja (lisatud 11. dets 2020 ajutine Geodeet kuni uus energiamärgis olemas) Kasutaj Vaataja a Kinnitaja Peakasutaja Vaataja Kasutaja Kinnitaja Peakasutaja x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x ? ? ? ? ? ? x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Märkus eriõiguse kohta Ainult need asutused/ettevõtted, kellele on määratud see eriõigus isiku päring kutseregistrisse Sideettevõtja INFO selle tabeli kohta 1) Boldiga ja hallil taustal on toodud ära privileegid. Privileege saab MKM-i Peakasutaja haldamise keskkonnas iga asutuse tüü 2) Rohelisega ja x-iga on tähistatud need tegevused, mida MKM-i Peakasutaja tõenäoliselt võiks haldamise keskkonnas sellele 3) Privileegid on koostatud selle järgi, mis on loogiline ja mida võiks suure tõenäosusega olla vaja sisse/välja lülitada. Või mida 4) Võib muuta privileegide sisu ja neid kokku paanna või lahku viia arenduse käigus, kui see on mõistlik. Antud dokument on m amise keskkonnas iga asutuse tüübi rollidele määrata. õiks haldamise keskkonnas sellele rollile määrata. a vaja sisse/välja lülitada. Või mida võiks olla tulevikus vaja edasi arendada. on mõistlik. Antud dokument on mustand ja muutumas. Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile Lähteülesanne Koostaja: Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi Ehitisregistri talitus Tallinn 2021 1 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 2 2 HANKE EESMÄRK.................................................................................................................................... 2 3 TÖÖDE AJAKAVA .................................................................................................................................... 3 4 ÜLDISED NÕUDED .................................................................................................................................. 3 5 TELLITAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 3 5.1. KONTROLLITAVATE EHITISTE TÄNASE FUNKTSIONAALSUSE ÜLE VIIMINE MIKROTEENUSTE ARHITEKTUURELE KOOS KASUTATAVUSE PARANDAMISEGA ........................................................................................................................................................ 3 5.2 TÜHISTATUD KATASTRITE ASENDAMINE UUTEGA HOONETEL JA RAJATISTEL NENDE GEOMEETRIA ALUSEL ................................ 9 6 LISAD ................................................................................................................................................... 11 LISA 1 TÄNASE RAKENDUSE ANALÜÜS „KONTROLLITAVATE EHITISTE IMPORTIMINE EHITISREGISTRISSE NING NENDEGA SEOTUD TOIMINGUD“ ...........................................................................................................................................................11 LISA 2 TÄNASE RAKENDUSE KASUTAJAJUHEND „KONTROLLITAVAD EHITISED“ ......................................................................11 LISA 3 E-EHITUSE PLATVORMI TARKVARALINE ARHITEKTUUR .............................................................................................11 LISA 4 E-EHITUSE PLATVORMI RISTFUNKTSIONAALSED NÕUDED (MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED) .......................................11 LISA 5 EHR ARENDUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE JA TESTIMISE JUHEND ........................................................................................11 LISA 6 E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT ..................................................................................................................11 LISA 7 EHR ARENDUSTÖÖDE JUHTIMISE KORRALDAMINE .................................................................................................11 LISA 8 EHR-I ROLLIDE JA PRIVILEEGIDE TABEL.................................................................................................................11 1 SISSEJUHATUS Ehitisregister (EHR) on Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ehitus- ja elamuehitusosakonna hallatav keskne riiklik register, kus hallatakse ehitiste infot ja mille kaudu kodanikud ja ettevõtted esitavad ehituslubade taotlusi, kohalikud omavalitsused viivad läbi lubade väljastamise menetlusi, saavad korrastada ehitiste andmeid ning energiamärgise väljastajad annavad energiamärgiseid. Hetkel on käimas mitmed IT-arendused EHR tehniliseks kaasajastamiseks, eelkõige selle üleviimiseks mikroteenuste arhitektuurile, mille kontseptuaalseks aluseks on e-ehituse platvorm kui ehitusvaldkonna e-teenuste integratsioonikeskkond. 2 HANKE EESMÄRK Hanke eesmärk on teostada järgmised tööd: - detailanalüüs, kasutajaliidese prototüüp ja arendus tööle: kontrollitavate ehitiste tänase funktsionaalsuse üle viimine mikroteenuste arhitektuurele koos kasutatavuse parandamisega; - detailanalüüs ja arendus tööle: tühistatud katastrite asendamine uutega hoonetel ja rajatistel nende geomeetria alusel 2 Töövõtja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö eesmärke. 3 TÖÖDE AJAKAVA Projekti tööde kestuseks on 8 kuud. Tööde alguse ja lõpu aeg fikseeritakse hankelepingus. 4 ÜLDISED NÕUDED a. Tehtud tööd peavad vastama MKM Infosüsteemide arendustalituse poolt kindlaks määratud nõuetele, mis on kirjeldatud järgmistes dokumentides: Lisa 3 - e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur; Lisa 4 - e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded); Lisa 5 - EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend; Lisa 6 - e-ehituse platvormi stiiliraamat Lisa 7 - EHR arendustööde juhtimise korraldamine Lisa 8 - EHR-i rollide ja privileegide tabel b. Kui Tellija teekides on olemas UI komponendid või mikroteenused, mida saab otse või mõistliku lisatööga käesoleva projekti ülesannete täitmiseks kasutada, kasutab Arendaja neid (mitte ei arenda vastavaid komponente/mikroteenuseid uuesti või kasuta enda vastavaid teeke) - väljaarvatud juhul, kui selles ei ole Tellijaga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud. Enne iga komponendi realiseerimist kooskõlastab Arendaja selle Tellijaga. Kooskõlastamise eesmärk on kokku leppida ja dokumenteerida arendatavate komponentide tehnilised detailid enne vastava komponendi realiseerimist. Kokkulepped (otsused) dokumenteeritakse koosolekute käigus ning Arendaja poolsed tööd dokumenteeritakse niimoodi, et on Tellija erialalisele spetsialistile arusaadavad. c. Tööde tulemusena koostatud detailanalüüs sisaldab andmemudelit. d. Töövõtja pakub töö teostamiseks välja sobiva metoodika, mis lepitakse kokku Tellijaga töö alguses. Tööd toimuvad tihedas koostöös Töövõtja ja Tellija vahel. Töövõtja pakub töö käigus jooksvalt välja omapoolseid lahendusi töö teostamiseks ning arutab need läbi töö Tellijaga. e. Prototüüp koostatakse Figmas või esitatakse töötav HTML prototüüp. f. Töö lõpptulemused dokumenteeritakse vastavalt tarkvaraarenduse heale tavale. 5 TELLITAVAD TÖÖD 5.1. KONTROLLITAVATE EHITISTE TÄNASE FUNKTSIONAALSUSE ÜLE VIIMINE MIKROTEENUSTE ARHITEKTUURELE KOOS KASUTATAVUSE PARANDAMISEGA Taust Kontrollitavate ehitiste (edaspidi ka „hallid ehitised“) funktsionaalsus võeti kasutusele 2018 oktoobri alguses. Kontrollitav ehitis on Maa-ameti poolt ülelendude tulemusel kaardistatud ehitis, mille pindala on suurem kui 3 20m2 ja millel puudub seos EHR ehitisega. Maa-ameti kaardistatud ehitised liigivad Eesti topograafia andmekogust (ETAK) aadressiandmete süsteemi (ADS) ja kui kaardistatud ehitisel ei ole ADSs lisatud päritoluregistri tunnust (puudub EHR kood), siis ta on EHR-i jaoks nö kontrollitav ehitis. Seisuga 1.10.2018 oli selliseid ehitisi ligikaudu 370 000, neist elukondlikke 22 000. Kohalike omavalitsuste töö tulemusena kontrollitavate ehitiste arv pidevalt väheneb ja seisuga 06.01.2021 oli neid ligikaudu 252 000, elukondlikke - 10 000. Kontrollitavate ehitiste hulgas on neid ehitisi, mis pole EHR-i kantud, aga ka neid, mis tuleb seostada EHRis oleva kuid ruumikujuta hoonega. Kontrollitavate ehitiste alglaadimine EHR-sse nö „Hallile kihile“ tehti Maa-ameti väljavõtte alusel ning see nimekiri ajas muutub:  Ehitis kaob aktuaalsest nimekirjast, kui ta saab seose EHR koodiga. Nimekirjast kadumine ei sõltu sellest, kas tegevusi (lisati EHR-i uus ehitis või ühendati olemasoleva hoonega) tehti kasutades kontrollitavate ehitiste funktsionaalsust või kasutati EHR-i tavapärast funktsionaalsust või ETAK ja EHR hoone ühendati ADS-is.  Ehitis kaob aktuaalsest nimekirjast, kui kohalik omavalitsus (KOV) kontrollitava ehitise kustutab, sest see pole ehitis vaid näiteks kogemata hoonena kaardistatud puuriit või ADSs enda baasis kustutab EHR koodiga seostamata ehitise.  Ehitis tekib aktuaalsesse nimekirja, kui ADS-i lisandub ülelendudega saadud uus kaardistatud hoone ja tal puudub seos EHR ehitisega. Kontrollitava ehitise EHR kood algab 5-ga, mis võimaldab neid eristada EHR-i muudest ehitistest. Kontrollitavate ehitiste kiht on KOV-dele kättesaadav selliste ehitiste otsimiseks, vaatamiseks ja töötlemiseks menüüst „Ehitised“ > „Andmeprobleemid“ > „Kontrollitavad ehitised“. Sama on kättesaadav ka MKM peakasutajale (vt pilt 1). Pilt 1 Kontrollitavate ehitiste koondpäringud on kättesaadavad menüüs „Ehitised“ > „Andmeprobleemid“ > „Päringud“. Seal spetsiaalpäringute all on aruanded “Kontrollitavad ehitised“ ja „Kustutatud kontrollitavad ehitised“. Kontrollitavad ehitised registri tavaotsingutega välja ei tule praegu mitte kellelegi. Kohalikul omavalitsusel on võimalus kontrollitavate ehitiste nimekirja vaadata üle ja teha oma territooriumil asuvate ehitistega järgmisi tegevusi:  Kui kontrollitav ehitis puudub EHR-ist, siis saab kanda selle registrisse uue (registri mõttes) hoone või rajatisena. 4  Kui kontrollitavale ehitisele vastab EHR-i juba kantud, kuid ruumikujuta hoone, siis saab andmed omavahel ühendada.  Kui kontrollitav ehitis ei ole tegelikult ehitis (nt on hoonena kaardistatud puuriit), siis saab selle kustutada. Kui oli ekslikult kustutatud, siis saab taastada. Arvestada nõuetega: 1. Kontrollitavate ehitiste olemasolev funktsionaalsus tuleb viia mikroteenuste arhitektuurile üle. Tänase rakenduse analüüs „Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud toimingud“ ja kasutajajuhend on toodud lähteülesande lisades nr 1 ja nr 2. 2. Tänase funktsionaalsuse põhilised tegevused on: 2.1 Hallide ehitiste andmete uuendamine (insert, update, delete ja restore) ADS-i andmetega. ADSst hallide ehitise kohta võtame järgmised andmed: ADS-OID, aadress, katastritunnus, ruumikuju koordinaadid, pindala, kõrgus, elukondlik või mitteelukondlik, UN tunnus, ETAK ID. 2.2 Hallide ehitiste otsimine ja nende andmete ning samal aadressil ja/või katastriüksusel EHRs olevate hoonete ja rajatiste andmete vaatamine. 2.3 Halli ehitise kandmine EHR-i uue ehitisena (hoone või rajatisena) Registri paranduskandega või Andmete esitamise teatisega. Süsteem kannab dokumendile automaatselt üle halli ehitise andmetest aadressi, katastritunnuse ja ruumikuju. Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane protsess. 2.4 Halli ehitise ühendamine EHRs-s oleva ruumikujuta hoonega Registri paranduskandega või Andmete esitamise teatisega. Süsteem kannab dokumendile automaatselt üle halli ehitise ruumikuju (ka aadressi ja katastritunnuse kui kasutaja otsustab nad uuendada). Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane protsess. 2.5 Halli ehitise uue ehitisena EHR kandmiseks saab koostada järgnevaid dokumente: „Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ või „Kasutusteatis“. Süsteem kannab automaatselt dokumendile üle halli ehitise aadressi, katastritunnuse ja ruumikuju. Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane protsess. 2.6 Halli ehitise ei saa kanda registrisse uue ehitisena või seostada olemasoleva hoonega kui sama ADS- OIDga hoone kohta on EHRs käsil aktiine/lõpetamata menetlus. 2.7 Halli ehitise kustutamine EHR-is KOV-i poolt kuna kaardistatud hoone pole hoone või automaatne kustutamine, kui hall ehitis on ühendatud EHR-i ehitisega või kantud uue ehitisena või on kustutatud ADS- i poolt. KOV-i või ADS-i poolt kustutatud halli ehitise saab taastada. 2.8 Hallile ehitisele saab märkida, kas ehitise osas käib KOV-is järelevalve menetlus (tunnus: alustatud ja lõpetatud) ja kes on menetleja. Saab lisada ka järelevalve menetlusdokumente. (laadida üles faile). 2.9 Hallide ehitiste kohta koondaruannete koostamine („Kontrollitavad ehitised“ ja „Kustutatud kontrollitavad ehitised“). 3. Tänasest (punktis 2 nimetatud) funktsionaalsusest ei pea mikroteenuste arhitektuurile üle viima järgmisi võimalusi: 3.1 Võimalust koostada dokumente: „Registri paranduskanne“, „Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ ja „Kasutusteatis“. 5 Halli ehitise olemasoleva hoonega seostamiseks või uue ehitisena kandmiseks tuleb kasutada „Andmete esitamise teatist“. Uue Andmete esitamise teatise arendustööd praegu käivad teise projekti raames. Teatise on kavas kasutusele võtta käesoleva aasta 1. kvartalis. 3.2 Võimalust hallile ehitisele märkida, et KOV on algatanud (hiljem lõpetanud) järelevalve menetluse, sest järelevalve menetluse tööprotsessi kogu funktsionaalsust pole EHR-is kunagi olnud ja seda on plaanis välja arendada eraldi projektina. 3.3 Võimalust koostada koondaruannet „Kontrollitavad ehitised“ kuna selle aruande koostamine on tellitud teise projekti (E-ehituse infoportaali realiseerimine) raames. 4. Lisaks tänasele funktsionaalsusele tuleb välja arendada järgmine uus võimalus: 4.1 Kaardirakenduses hoone ruumikujul klikates kuvatakse kasutajale hoone mõned andmed: EHR kood, aadress, nimetus, ehitise liik (hoone/rajatis) – see on juhul kui ETAK hoone ja EHR hoone on omavahel seostatud. Hallide ehitiste puhul kuvatakse kaardil viiega algavat EHR koodi (vt pilt 2) ning info järgmiste võimalustega (vt pilt 3):  kui tegemist on ehitisregistrisse kandmata ehitisega, siis pakutakse võimalust seda lisada;  kui tegemist on ehitisregistris olevaga, kuid ruumikujuta hoonega, siis pakutakse võimalust kuju lisada;  kui tegemist ei ole ehitisega, siis pakutakse võimalust saata KOV-le selle kohta teate. Käesoleva hankega tuleb realiseerida KOV-le teate saatmise võimalus. Kaks esimest võimalust realiseeritakse teise projektiga. Pilt 2 6 Pilt 3 Sisse loginud kasutaja peab saama koostada teate „Tõestus selle kohta, et tegemist ei ole ehitisega“. Teate vorm:  vaikimisi kuvatakse kasutaja andmetes („Minu andmed“) olev e-posti aadress. Kasutaja saab seda muuta ja tagasi Minu andmetesse seda ei kirjutata.  kasutaja saab kirjutada teate saatmise põhjenduse ja lisada juurde faili;  nupule „Saadan teate kohalikule omavalitsusele“ vajutades läheb teade halli ehitise asukohajärgsele KOV-le. KOV-le saadetud teateid kuvatakse hallide ehitiste juures koondnimekirjana ning ka iga halli ehitise andmete juures. Teatele peab saama KOV või MKM peakasutaja vastata. Teate saatjale peab vastus minema automaatselt, kui teatega seotud ehitis on hallide nimekirjast kustutud. Teate ekraanivorm on toodud pildil 4 (vt figmas https://www.figma.com/file/ATO4sBZxlpbJVgEbuEHycZ/2D-kaart-(arenduses)?node-id=0%3A3407). Pilt 4 7 Nupule „Saadan teate kohalikule omavalitsusele“ vajutades kuvatakse eduteade, näiteks „Aitäh! Teade kohalikule omavalitsusele edastatud. Kohalik omavalitsus näeb seda teadet valitud objekti juures ja kui on andmekorrastustöödega jõudnud kommenteeritud objektini, saab oma töö kiiremini ära teha. Edasist infot palume pärida kohalikust omavalitsusest“ Kui ei õnnestu, siis tuleb kuvada ebaõnnestumise teade. Teadete tekst detailanalüüsiga täpsustub. 5. Spetsiaalpäringute all oleva tänase aruande „Kustutatud kontrollitavad ehitised“ tuleb viia mikroteenuste arhitektuurile üle. Aruande tellimise vormil on kohaliku omavalitsuse kasutajal Maakond ja Omavalitsus automaatselt täidetud KOV territooriumi järgi. MKM peakasutaja saab teha aruande maakonna ja omavalitsuse määramata (st üle kõikide kustutatud kontrollitavate ehitiste). Saab veel lisaks maakonnale ja omavalitsusele määrata asustusüksuse ning kontrollitava ehitise kustutamise perioodi (alates, kuni): Tulemused kustutatud halli ehitise kohta kuvatakse: - ehitisregisri kood (viiega algav kontrollitavat ehitise EHR kood) - ADS-OID - Ehitise aadress - Pindala - Kõrgus - Elukondlik (jah/ei) - Kustutamise põhjendus - Kustutamise märkus 8 5.2 TÜHISTATUD KATASTRITE ASENDAMINE UUTEGA HOONETEL JA RAJATISTEL NENDE GEOMEETRIA ALUSEL A. Taust Täna hoonete ja rajatiste katastritunnused uuenevad EHRs automaatelt järgmistel juhtudel:  kui tühistatud katastriüksuste järglaseks on üks uus katastriüksus, siis ehitistel (hoonetel ja rajatistel) asendab tarkvara katastritunnuse automaatselt olenemata sellest, kas ehitisel on ruumikuju olemas või mitte  kui tühistatud katastriüksusel on järglasi rohkem kui üks katastriüksus, siis ruumikujuga hoonel asendab tarkvara katastritunnuse automaatselt ADS info alusel. ADS annab uue katastritunnuse ADS-is kehtivatele hoonetele. See tähendab hoonetel ilma ruumikujuta ja ruumikujuga, kuid ADSs kehtetutel (lammutatud, kasutusest maas) ning rajatistel (isegi kui rajatisel on ruumikuju) kehtetu kastastritunnuse uuega asendamist ei toimu. Automaatne uuendamine on realiseeritud cron job-na AdKatastriyksusCorrectionService, mis käivitub kahel moel: 1) vastavalt EHR administraatori poolt seadistatud sagedusele ja ajale. 2) kui öise ehr.cron.adssync töö käigus märgitakse katastriüksus tühistatuks, siis käivitub samuti teenus AdKatastriyksusCorrectionService alates protsessi kirjelduse punktist 2. Protsessi kirjeldus 1) Leitakse kõik tühistatud olekus katastriüksused tabelist AD_KATASTRIYKSUS_CORRECTION. 2) Seejärel tehakse iga tühistatud katastriüksuse osas järgmised tegevused: a. Leitakse tabelist EH_EHITIS ehitised, mis on seotud selle tühistatud katastriüksustega. b. Leitakse kõik selle tühistatud katastriüksuse järglased kasutades x-tee teenust ADSobjjarglased.v1. c. Kui järglaste arv on 1, siis tehakse dokument „Registriparandus kanne“ kõigi ehitiste kohta (nii hoone kui ka rajatise kohta), mis asuvad sellel katastriüksusel ja lisatakse see katastriüksus ja katastriüksuse aadress. Kui ehitise aadress või üks aadressidest ning ruumikuju aadress ühtib tühistatud katastriüksuse aadressiga, siis see eemaldatakse aadresside hulgast. Kui katastriüksuse järglase aadressi ei leidu ehitise aadresside hulgas, siis see lisatakse ehitise ja ruumikuju aadressiks. d. Kui järglaste arv on rohkem kui 1, siis iga järglase kohta leitakse selle järglasega seotud ehitised kasutades selleks x-tee päringut ADSobjotsing.v5. e. Seejärel luuakse dokument „Registriparandus kanne“ iga ehitise kohta, mis on tüübiga „hoone“ ja millel on tühistatud katastriüksus ning lisatakse sellele need tühistatud katastriüksuse järglased (katastriüksuse number ja aadress), millel asub antud ehitis. Ehitisele tüübiga „rajatis“ ei saa automaatset korrastust antud juhul rakendada, sest Maaametis puudub info rajatiste kohta ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada, milliste uutel katastriüksustel asub antud ehitis. Kui ehitise aadress või üks aadressidest ning ruumikuju aadress ühtib tühistatud katastriüksuse aadressiga, siis see eemaldatakse aadresside hulgast. Kui katastriüksuse järglase aadressi ei leidu ehitise aadresside hulgas, siis see lisatakse ehitise ja ruumikuju aadressiks. f. Kui hoonel leidub Maaametis katastriüksuseid, mida veel ei ole selle hoonega EHR-s seotud ning mis ei ole tühistatud katastriüksuse järglane, siis lisatakse ka need hoone katastriüksuseks. 9 g. Kui tühistatud katastriüksuse korrastamine ebaõnnestub, siis lisatakse see katastriüksus tabelisse AD_KATASTRIYKSUS_CORRECTION ja pannakse Status NULL. Järgmisel käivitumisel proovitakse seda uuesti korrastada. Kui vahepeal on katastriüksus korrastatud käsitsi, siis pannakse selles tabelis katastriüksus olekusse „C“ ning rohkem seda enam korrastada ei üritata. Kui korrastamine õnnestub, siis pannakse selle katastriüksuse staatus selles tabelis „R“ ning rohkem seda enam korrastada ei üritata. Dokumendi „Registriparandus kanne“ loomisel täidetakse automaatselt väljad: 1) Registrile esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2) Nimi (kasutaja): automaatne paranduskanne 3) Paranduse põhjendus: Kehtetu katastriüksuse asendamine kehtiva katastriüksusega. B. Arendus Tänane funktsionaalsus viia mikroteenuste arhitektuurile üle arvestades järgmisi täiendusi: 1. Lisada ADS moodulile tühistatud katastrite asendamine uutega hoonetel vastavalt ADSist saadud infole. ADS moodul (ADS ja EHR vahelise sünkroniseerimise teenus) arendatakse teise projekti raames. 2. Lisada teenus, mis arvutab rajatistele vastavalt ADSist saadud infole ja rajatise geomeetria alusel uue(d) katastriüksuse(d). Analoogselt teha ka ADSs kehtetud hoonetega (EHRs on need hooned kas lammutatud või kasutusest maas). 3. Katastritunise muudatuste kandmine toimub Registri paranduskandega. Tänase Registri paranduskande üle viimine mikroteenuste arhitektuurile teostatakse teise projekti raames (menetluskeskkonna arendus). 4. Väljavõte ADS reeglitest, kuidas hoonete ja katastriüksuste seoseid leitakse ruumianalüüsiga: KÜ ja hoone seose leidmise algoritm, kui mõlemad on pindobjektid. Leitakse hoone ja KÜ ruumikujude ühisosa pindala suhe hoone pindalasse.  Kui suhe on väiksem, kui 10%, siis need objektid ei ole seotud.  Kui suhe on 10-40%, siis vaadatakse ühisosa pindala absoluutväärtust.  Kui ühisosa pindala on alla 16m2, siis loetakse objektid sekundaarselt seotuks.  Kui ühisosa pindala on suurem kui 16 m2, siis on objektid primaarselt seotud.  Kui suhe on suurem kui 40%, siis on objektid seotud primaarselt. Kui hoonel ei ole primaarset seost mitte ühegi katastriüksusega, aga on sekundaarsed seosed mitme katastriüksusega, siis loetakse primaarseks suurima kattuvuse protsendiga seos. Kui seos on ainult ühe katastriüksusega ja see seos on sekundaarne, siis hoonele seost ei tekitata. Objekti juurde salvestatakse ainult primaarsed seosed. KÜ ja hoone on seotud, kui üks nendest on punkt ja teine pind ning punkt asub pinnal. Kui mõlema kuju on punkt, siis on objektid seotud, kui punktid ühtivad koordinaatide täpsusastmega 2 kohta peale koma. 10 6 LISAD Lisa 1 Tänase rakenduse analüüs „Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud toimingud“ Lisa 2 Tänase rakenduse kasutajajuhend „Kontrollitavad ehitised“ Lisa 3 e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur Lisa 4 e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded) Lisa 5 EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend Lisa 6 e-ehituse platvormi stiiliraamat Lisa 7 EHR arendustööde juhtimise korraldamine Lisa 8 EHR-i rollide ja privileegide tabel 11 PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 233521 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile Pakkumus: 317198 Ettevõtja: Tieto Estonia Aktsiaselts (10137025), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Hanketööde kogumaksumus Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 57570,000 57570,000 20 69084,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 57570,000 Maksumus kokku KM-ga: 69084,000 Koostatud 12.03.2021 17:37:16 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2957552/general-info 1/1 PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 233521 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile Pakkumus: 317198 Ettevõtja: Tieto Estonia Aktsiaselts (10137025), roll: peapakkuja PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. kinnitus kõigi hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta; Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (Lisa 2); Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja on täitnud pakkumuse maksumuse RHRi töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah HANKEPASSI KINNITUS Pakkuja kinnitus, et koos riigihanke pakkumusega "Ehitisregistri arendusteenus 3" (viitenumber: 210733) esitatud hankepassis olevad kinnitused on jätkuvalt tõesed. Kinnitus esitada kirjalikult taasesitatavas vormis digitaalselt allkirjastatuna. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja on lisanud hankepassi kinnituse? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah Koostatud 12.03.2021 17:37:17 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2957552/general-info Minihanke pakkumuse kinnitus Raamhange: Ehitisregistri arendusteenus 3 (210733) Kinnitus Kinnitame, et raamhankes "Ehitisregistri arendusteenus 3" (viitenumber: 210733) esitatud hankepassis olevad kinnitused on jätkuvalt tõesed. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Heinsalu LEPING nr 1.9-21/21-256-1 Tallinnas, 10.06.2021 Leping EHR2020 Hankeleping 19 on sõlmitud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja Tieto Estonia Aktsiaselts, registrikood 10137025, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Anneli Heinsoo (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse ka üheskoos Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Ehitisregistri arendusteenus 3”, viitenumber 210733 tulemusena 10.01.2020 sõlmitud raamlepingu nr 1.9-21/19-365-1 (edaspidi Raamleping) alusel korraldatud minikonkursi „Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile“ (viitenumber 233521) tulemusena. 1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, Raamlepingust, riigihanke „Ehitisregistri arendusteenus 3” (210733) alusdokumentidest, minikonkursi (233521) alusdokumentidest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 1.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: 1.4.1. Lisa 1 – Lähteülesanne; 1.4.2. Lisa 2 – Täitja pakkumus. 1.5. Vastuolu korral on lähteülesanne ülimuslik pakkumuse suhtes ja Leping ülimuslik lähteülesande ja pakkumuse suhtes. 2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg 2.1 Lepingu esemeks on Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile (edaspidi Töö) Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel. 2.2. Täitja kohustub Töö ja dokumentatsiooni üle andma hiljemalt 31.03.2022. Tööd alustatakse 01.08.2021. 2 3. Täitja kohustused 3.1. Täitja on kohustatud: 3.1.1. lähtuma Töö tegemisel Tellija kirjalikult esitatud nõuetest; 3.1.2. esitama Tellija nõudmisel ülevaateid, aruandeid ja asjakohast teavet Töö teostamise käigust; 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 4.1. Täitja esitab Tellijale Lepingus ja selle lisades sätestatud Töö tulemused ja Lepingu esemega seonduvad materjalid kooskõlas Raamlepingu punktiga 6. 5. Tasu suurus 5.1. Lepingu kogumaksumus ei ületa pakkumuses esitatud maksumust 57 570 eurot käibemaksuta ning koos käibemaksuga 69 084 eurot. Arvestades Raamlepingu punktis 7.2.1 nimetatud ühe töötunni hinda (käibemaksuta 47,50) on tööde maht 1212 töötundi. 5.2. Töö eest tasutakse Täitjale Raamlepingu punktis 7 sätestatud tingimustel ja korras. 6. Poolte volitatud esindajad 6.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja tööde vastuvõtmisel on Taavi Jakobson, telefon: +372 6256394, e-post: [email protected]. 6.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on Raul Meriloo, telefon +372 5014718, e-post [email protected]. 6.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 6.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman Anneli Heinsoo kantsler juhatuse liige Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud toimingud Analüüs Sisukord Muudatuste ajalugu ................................................................................................................................ 3 1. Hallide ehitiste andmete importimine ja uuendamine .................................................................... 4 a. Üldine protsessi kirjeldus............................................................................................................. 4 b. CSV faili import ............................................................................................................................ 4 c. Andmete salvestamine EHR andmebaasi .................................................................................... 5 Teenuse ADSobjOtsing.v5 mapping................................................................................................. 5 Importimise reeglite kirjeldus.......................................................................................................... 8 d. ADSobjMuudatused.v3 ................................................................................................................ 8 ADSobjMuudatused.v3 mapping ..................................................................................................... 9 2. Kontrollitavate ehitiste otsimine ja vaatamine .............................................................................. 12 Kontrollitava ehitise otsing ............................................................................................................ 12 Kontrollitavate ehitiste päringu vastus .......................................................................................... 13 Kontrollitava ehitise vaatamine ..................................................................................................... 13 3. Kontrollitava ehitisega tehtavad tegevused .................................................................................. 16 i. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta vanem kui 1995.a.) ...................... 16 ii. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta uuem kui 1995.a.) ....................... 17 iii. Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega ..................................................... 17 iv. Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega ............................................. 17 v. Kontrollitava ehitise kustutamine .......................................................................................... 18 vi. Kustutatud ehitise taastamine............................................................................................... 18 Kustutamise põhjused ................................................................................................................... 18 4. Kontrollitava ehitise raportid ......................................................................................................... 19 Kontrollitavad ehitised ...................................................................................................................... 19 Kustutatud kontrollitud ehitised........................................................................................................ 20 5. Vajadused x-tee teenuste täiendamise osas ................................................................................. 20 Maaametist EHR-i saadetav info ....................................................................................................... 20 EHR-st Maaametisse saadetav info ................................................................................................... 20 2 Muudatuste ajalugu Versioon Autor Sisu Kuupäev V1.0 Kerttu Põder Esialgne versioon 23.01.2018 V2.0 Kerttu Põder Testimise tulemuste põhjal uuendatud versioon 10.08.2018 3 1. Hallide ehitiste andmete importimine ja uuendamine a. Üldine protsessi kirjeldus 1. Maaamet edastab EHR-le faili (csv) hallide ehitiste andmetega. 2. Csv failist tuleb andmed importida andmed kontrollitavate ehitiste importimiseks loodava rakenduse (importer) andmebaasi. 3. Rakendus Importer pärib Maaametist iga ehitise kohta teenusega ADSobjotsing.v5 hallide ehitiste andmed ning salvestab need EHR andmebaasis DO kihile. Kui ehitise salvestamine EHR- i andmebaasi õnnestub, siis lisatakse Importeri andmebaasi boolean välja „ImportOk“ ehitise kirje juurde „True“. Kui import ei õnnestu, siis jääb antud välja väärtuseks „False“ ning väljale ImportErrors salvestatakse vea põhjus. Lisaks salvestatakse ka kogu protsess logifaili ehr- import.%d{yyyy-MM-dd}.log. 4. Teenusega ADSobjmuudatused.v3 hakatakse uuendama kontrollitavate ehitiste andmeid vastavalt Ehitisregistris varasemalt kokkulepitud sagedusega. b. CSV faili import - Csv failist saadud andmeid hoitakse Importer programmi enda lokaalses andmebaasis (faili tüüpi andmebaas). Tabel BUILDINGS Nimetus Tüüp Kirjeldus BUILDING_ID INTEGER Automaatselt genereeritud unikaalne ID ADS_OID TEXT Objekti ADS süsteemi kood ADOB_ID INTEGER Objekti versioonitunnus ADS süsteemis ETAK_ID INTEGER PINDALA REAL Halli ehtise pindala KORGUS REAL Halli ehtise kõrgus Z_MIN REAL Halli ehitise z_min Z_MAX REAL Halli ehtise z_max MARKUS TEXT Halli ehtise märkus IMPORT_ERRORS TEXT IMPORT_OK INTEGER 0 (import ebaõnnestud), 1 (import edukas), NULL (pole imporditud) 4 c. Andmete salvestamine EHR andmebaasi Hallide ehitiste andmete pärimine Maaametist toimub üle x-tee kasutades selleks teenust ADSobjotsing.v5. Teenuse ADSobjOtsing.v5 mapping Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas Objekt adsOid String Objekti ADS süsteemi kood DO_EHITIS -> ADSOID, DO_EH_RUUMIKUJU -> ADS_OID adobId Integer Objekti versioonitunnus ADS EHR.DO_EH_RUUMIKUJU -> süsteemis ADOB_ID origTunnus String Objekti tunnus originaalregistris aadress String Objekti täielik tekstiline aadress, mis DO_EHITIS -> TAISAADRESS sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal optimeeritud kujul lahiAadress String Objekti lähiaadress, mis sisaldab kõiki DO_EHITIS -> LAHIAADRESS paralleelaadresse url String Link andmete kaardil vaatamiseks Ei salvesta aadrProbleeme integer Objekti aadressi kehtivate Ei salvesta probleemide arv eellased String Objekti võimalikeks eellasteks olevate Ei salvesta objektide ADS_OID väärtuste loetelu. Loetelu eraldatud semikoolonitega. Järglased String Objekti võimalikeks järglasteks olevate Ei salvesta objektide ADS_OID väärtuste loetelu. Loetelu eraldatud semikoolonitega. Järglased on võimalikud ainult tühistatud objektide korral. unikaalne Boolean Objekt on unikaalaadressi tunnusega HL_EHITIS -> UNIKAALNE Objekti tarkandmed tekkimiseAlus Versiooni tekkimise õiguslik alus Ei salvesta kehtivAlates Date Versiooni õigusliku aluse kuupäev Ei salvesta Esitatud Datetime Versiooni andmete ADS süsteemis Ei salvesta jõustumise kuupäev Objekti ruumiandmed ruumiKuju String Objekti Ruumikuju tellitud vormingus DO_EH_RUUMIKUJU -> (WKT, GML, JSON) GEOMETRY kujuModustusviis Char(1) D – digitud; K – kaardistatud; M – DO_EH_RUUMIKUJU -> mõõdistatud KUJU_MOODUSTUSVIIS tsentroidX Double Tsentroidi x-koordinaat L-Est DO_EH_RUUMIKUJU -> süsteemis (northing) VIITEPUNKT_X DO_EH_SP_RUUMIKUJU -> VIITEPUNKT_X tsentroidY Double Tsentroidi y-koordinaat L-Est DO_EH_RUUMIKUJU -> süsteemis (easting) VIITEPUNKT_Y DO_EH_SP_RUUMIKUJU -> VIITEPUNKT_Y Etakid Integer Objektiga seotud ETAK_ID HL_EHITIS -> ETAK_ID Aadress -> EHR.DO_EHITIS_AADRESS adrid Int Aadressi unikaalne võti DO_EHITIS_AADRESS -> AADR_ID koodAadress String Koodaadress DO_EHITIS_AADRESS -> KOODAADRESS taisAadress String Normaliseeritud aadresstekst DO_EHITIS_AADRESS -> TAISAADRESS lahiAadress String Normaliseeritud lähiaadress DO_EHITIS_AADRESS -> LAHIAADRESS punktX Double Aadressipunkti x-koordinaat Ei salvesta punktY Double Aadressipunkti y-koordinaat Ei salvesta adsTase1.kood (tase 1- 8) String Olemasoleva komponendi kood EHR-DO_EHITIS_AADRESS -> Tase[1-8]_ID 5 adsTase1.nimetus (tase 1- 8) String Komponendi nimi ilma liiginimeta EHR-DO_EHITIS_AADRESS -> Tase[1-8]_nimetus adsTase1.nimetus_liigiga String Komponendi nimi koos liiginimega Ei salvesta. (tase 1- 8) Objekti probleemid ja märkused Aadress String See aadress, millega on probleeme. Ei salvesta. Võib puududa, kui probleem ei käi otseselt aadressi kohta Staatus Char(1) P - aktuaalne probleem; M - Ei salvesta. mitteaktuaalne probleem või märkus veaKood Integer Vea kood klassifikaatori Ei salvesta. veaTekst String Probleemi tekstiline kirjeldus Ei salvesta. Märkus String Probleemi selgitus või Ei salvesta. mitteaktualiseerimise põhjendus. Lihtsalt märkus, kui probleemi polegi Seotud objektid adsOid String Seotud objekti ADS süsteemi kood Ei salvesta. adobId Integer Seotud objekti versioonitunnus ADS Ei salvesta. süsteemis objektiLiik String(2) Seotud aadressiobjekti liik Ei salvesta. origTunnus String Seotud objekti tunnus AD_KATASTRIYKSUS -> originaalregistris KATASTRITUNNUS Aadress String Seotud objekti täielik tekstiline AD_KATASTRIYKSUS -> aadress, mis sisaldab kõiki TAISAADRESS paralleelaadresse pikal optimeeritud AD_KATASTRIYKSUS -> kujul LAHIAADRESS (Last part of Aadress field) Unikaalne Boolean Seotud objekt on unikaalaadressi tunnusega Lisaks teenuses sisalduvale infole lisatakse EHR-i andmebaasi Maaameti poolt edastatud csv failist kontrollitava ehitise spetsiifiline info. Andmete, millede salvestamiseks puuduvad EHR-i andmebaasis vajalikud andmeväljad, on loodud uued tabelid: HL_EHITIS Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas ID NUMBER(16) Genereeritud unikaalne number ADS_OID VARCHAR2(10) Objekti ADS süsteemi kood DO_EHITIS -> ADSOID, DO_EH_RUUMIKUJU -> ADS_OID ADOB_ID NUMBER(16) Objekti versioonitunnus ADS DO_EH_RUUMIKUJU -> süsteemis ADOB_ID HL_PINDALA NUMBER(16,1) Halli ehitise pindala HL_EHITIS-> HL_PINDALA HL_KORGUS NUMBER(16,1) Halli ehitise kõrgus HL_EHITIS-> HL_KORGUS HL_Z_MIN NUMBER(16,1) Halli ehitise z_min HL_EHITIS-> HL_Z_MIN HL_Z_MAX NUMBER(16,1) Halli ehitise z_max HL_EHITIS-> HL_Z_MAX HL_MARKUS VARCHAR2(100) Halli ehitise märkus HL_EHITIS-> HL_MARKUS ELUKONDLIK VARCHAR2(1) DO_EHIT_ID NUMBER(16) ETAK_ID UNIKAALNE JARELEVALVE_OLEK VARCHAR2(32) JARELEVALVE_TEGIJA VARCHAR2(120) HL_JOINED_ID NUMBER(16) Kontrollitava ehitise ID, mis ühendati menetluses olevaga. Menetluses oleva ehitise ID, millega kontrollitav ehitis ühendati. 6 EH_EHIT_MERGED_ID NUMBER(16) Ehitise ID, millega kontrollitav ehitis on ühendatud. HL_EHITIS_PK (ID) RESTORE_REASON VARCHAR2(500) KOMMENT VARCHAR2(4000) FILE_NAME Varchar2(200) FILE_ID NUMBER(16) DELETED_BY VARCHAR2(120) DATE_DELETED TIMESTAMP(6) DELETION_REASON VARCHAR2(500) DELETION_REASON_TYPE VARCHAR2(32) CREATED_BY VARCHAR2(120) DATE_CREATED TIMESTAMP(6) DATE_UPDATED TIMESTAMP(6) HL_EHITIS_FAIL Tabel kontrollitavate ehitiste juurde lisatud failide hoidmiseks. Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas ID NUMBER(16) Genereeritud unikaalne number DO_DOKU_FAIL_ID FILE_NAME HL_EHITIS_ID HL_EHITIS_OTSI Kontrollitavate ehitiste kiiremaks otsimiseks loodud tabel. Nimetus Kirjeldus ID Link to HL_EHITIS HL_PINDALA HL_KORGUS ELUKONDLIK DATE_DELETED JARELEVALVE_OLEK JARELEVALVE_TEGIJA EH_EHIT_MERGED_ID DO_EHITIS_ID EHR_KOOD NIMETUS RAJATIS_HOONE UUS_SEISUND EH_TAISAADRESS AADR_ID TEKST TASE1_ID TASE2_ID TASE3_ID TASE4_ID TASE5_ID TASE6_ID TASE7_ID TASE8_ID TAISAADRESS LAHIAADRESS OLEK KAYK_ID 7 EH_EHITIS_ID ME_MEN_ID ME_MEN_NR ME_MEN_SEISUND DATE_CREATED ADSOID ETAK_ID UNIKAALNE Importimise reeglite kirjeldus - Hallid ehitised ei ole hetkel ei hooned ega rajatised. Tühjaks jäetakse väli DO_EHITIS -> RAJATIS_HOONE. - Kui Maaameti poolt csv failiga edastatud hall ehitis on vahepeal Maaameti andmebaasist kustutatud, siis seda EHR-i andmebaasi ei impordita. - Ehitise importimisel luuakse tabelisse DO_DOKU dokument tüübiga „Ehitise loomine Maaameti infosüsteemist“ ja dokumendi seisundiks pannakse „registrisse kantud“. - Dokumendi number genereeritakse samal loogika alusel nagu praegugi dokumendi numbreid genereeritakse (17/dokumendi_kood/xxxxx). - Kontrollitava ehitise importimisel loodud dokument on nö tehnilist laadi st. seda ei kuvata välja üheski dokumendi vaates ning see ei ole leitav otsingutega. - Kontrollitava ehitise loomisel omistatakse ehitisele ka EHR_KOOD, mille numbreid antakse järjest spetsiaalselt kontrollitavate ehitiste jaoks loodud numbriseeriast. Kontrollitavate ehitiste ehr_kood algab numbriga 5. - Kõrguse ja pinna jaoks tuleb luua uued andmeväljad, sest olemasolevad on Ehitisregistri kõrgus ja pind, aga need on Maaameti omad, olemasolevasse välja ADS liik (elukondlik/mitte elukondlik), uus väli Un_tunnus (kas nõuab unikaaltunnust või mitte). d. ADSobjMuudatused.v3 Antud x-tee teenus on hetkel kasutusel Ehitisregistris ning seda laiendatakse ka kontrollitavate ehitiste andmete uuendamiseks. Teenusega tagastatakse Maaametist nelja tüüpi sõnumeid: insert, update, delete ja restore. Kontrollitavate ehitiste osas rakendatakse: 1) Insert – kontrollitavate ehitistena lisatakse Ehitisregistrisse ehitised, millel objekti_liik = ME/EE, orig_tunnus = NULL. Juhul, kui tuvastatakse selliste andmetega objekt, siis käivitatakse ads_oid alusel x-tee päring ADSobjotsing.v5 ning lisatakse kontrollitav ehitis EHR-i andmebaasi. Kui sellise ads_oid-ga kontrollitav ehitis on juba andmebaasis olemas, siis seda ei lisata. Lisamise käigus jäävad täitmata selle kontrollitava ehitise andmed tabelis HL_EHITIS, mida teenusega ei tagastata (nt. Maaameti kõrgus, Maaameti pindala, elukondlik). 2) Update – kontrollitakse, ads_oid järgi, kas sellise ads_oid-ga ehitis eksisteerib või mitte. Kui jah, siis uuendatakse neid, mis ei ole kustutatud olekus. Kontrollitava ehitise andmed, mis on lisatud csv failist või käsitsi EHR-i kasutajaliidese kaudu, säilivad uuendamise käigus. 3) Delete – kustutatakse ainult 5-ga algavad kontrollitavate ehitiste kirjed, mis ei ole juba kustutatud olekus. Kustutamise põhjuseks pannakse: „Kustutatud Maaameti poolt.“ Kui ehitis on EHR-i poolt kustutatud, siis ignoreerime Maaameti kustutamise sõnumit. 8 4) Restore – kui kontrollitav ehitis on kustutatud selletõttu, et on ühendatud menetluses olevaga või aktuaalsega (tabelis HL_EHITIS on täidetud väljad HL_JOINED_ID või EH_EHIT_MERGED_ID), siis restore kirjet ignoreeritakse. Kui on kustutatud Maaameti poolt või EHR-i poolt kustutatud mitte ühendamise teel, siis taastatakse kontrollitava ehitise kirje. ADSobjMuudatused.v3 mapping Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas logId Integer Logikirje ID logStamp dateTime Logikirje tekkimise aeg, muudatuse tegemise aeg, koos kellaajaga Syndmus String I(insert) – objekt lisati, U(update) – objekt muudeti, D(delete) – objekt tühistati, R(restore) – objekt taastati H – seotud objektide muudatus Muutvektor String(3) Muudatusvektor on kolmest 0/1 sümbolist koosnev string. Eraldi positsioonidega tähistatakse, mis andmed on muutunud võrreldes eelmise versiooniga. Muudatusvektor omab väärtust ainult muutuse sündmuse korral. Pos 1 – objekti õiguslik alus Pos 2 – objekti kuju Pos 3 - objekti aadressid objektiLiik String Objekti liigi nimi klassifikaatorist adsOid String Objekti ADS süsteemi kood (objekti DO_EHITIS -> ADSOID, identifikaator ADS süsteemis) DO_EH_RUUMIKUJU -> ADS_OID adobId Integer Objekti versioonitunnus ADS süsteemis EHR.DO_EH_RUUMIKUJU -> ADOB_ID origTunnus String Objekti tunnus originaalregistris taisAadress String Objekti täielik tekstiline aadress, mis DO_EHITIS -> TAISAADRESS sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal optimeeritud kujul lahiAadress String Objekti lähiaadress, mis sisaldab kõiki DO_EHITIS -> LAHIAADRESS paralleelaadresse Olek String Sündmuse põhjustanud objektiversiooni Ei salvesta. olek päringu sooritamise hetkel: K – versioon on viimane, objekt tervikuna on kehtiv, V- vananenud, versioon ei ole viimane, objekti on pärast käesolevat logiteadet veel muudetud, (varsti järgneb veel üks muudatuse logiteade) T – versioon on viimane, objekt tervikuna on tühistatud (kui muudatuse või lisamise logi puhul olek=T, siis see näitab, et varsti järgneb ka tühistamise logi) vanaAdobId Integer Objekti eelmise versiooni id muutmise Ei salvesta. korral vanaTaisAadress String Objekti eelmise versiooni täisaadress Ei salvesta. vanaLahiAadress String Objekti eelmise versiooni lähiaadress Ei salvesta. Unikaalne Boolean Objekt on unikaalaadressi tunnusega Eellased String Objekti võimalikeks eellasteks olevate Ei salvesta. objektide ADS_OID väärtuste loetelu. Loetelu eraldatud semikoolonitega. 9 Järglased tagastatakse päringu hetke seisuga, mitte logikirje tekkimise hetke seisuga. Järglased String Objekti võimalikeks järglasteks olevate Ei salvesta. objektide ADS_OID väärtuste loetelu. Loetelu eraldatud semikoolonitega. Järglased on võimalikud ainult tühistatud objektide korral. Järglased tagastatakse päringu hetke seisuga, mitte logikirje tekkimise hetke seisuga. Objekti tärkandmed (tagastatakse siis, kui andmevektori 1.pos = 1) tekkimiseAlus String Versiooni tekkimise õiguslik alus Ei salvesta. kehtivAlates Date Versiooni õigusliku aluse kuupäev Ei salvesta. Esitatud dateTime Versiooni andmete ADS süsteemis Ei salvesta. jõustumise kuupäev sulgemiseAlus String Versiooni sulgemise õiguslik alus Ei salvesta. kehtivKuni Date Versiooni sulgemise õigusliku aluse Ei salvesta. kuupäev Hooneid String Täidetud ainult hoone osa korral, viitab Ei salvesta. seotud hoonele Objekti ruumiandmed (tagastatakse siis, kui andmevektori 2.pos = 1) ruumiKuju String Objekti Ruumikuju tellitud vormingus DO_EH_RUUMIKUJU -> (WKT, GML, JSON) GEOMETRY kujuModustusviis Char(1) D – digitud; K – kaardistatud; M – DO_EH_RUUMIKUJU -> mõõdistatud KUJU_MOODUSTUSVIIS tsentroidX Double Tsentroidi x-koordinaat L-Est süsteemis DO_EH_RUUMIKUJU -> (northing) VIITEPUNKT_X DO_EH_SP_RUUMIKUJU -> VIITEPUNKT_X tsentroidY Double Tsentroidi y-koordinaat L-Est süsteemis DO_EH_RUUMIKUJU -> (easting) VIITEPUNKT_Y DO_EH_SP_RUUMIKUJU -> VIITEPUNKT_Y Etakid Integer Objektiga seotud ETAK_ID Ei salvesta Aadress -> EHR.DO_EHITIS_AADRESS Adrid Int Aadressi unikaalne võti DO_EHITIS_AADRESS -> AADR_ID koodAadress String Koodaadress DO_EHITIS_AADRESS -> KOODAADRESS taisAadress String Normaliseeritud aadresstekst DO_EHITIS_AADRESS -> TAISAADRESS lahiAadress String Normaliseeritud lähiaadress DO_EHITIS_AADRESS -> LAHIAADRESS punktX Double Aadressipunkti x-koordinaat Ei salvesta punktY Double Aadressipunkti y-koordinaat Ei salvesta adsTase1.kood (tase 1- 8) String Olemasoleva komponendi kood EHR-DO_EHITIS_AADRESS - > Tase[1-8]_ID adsTase1.nimetus (tase 1- String Komponendi nimi ilma liiginimeta EHR-DO_EHITIS_AADRESS - 8) > Tase[1-8]_nimetus adsTase1.nimetus_liigiga String Komponendi nimi koos liiginimega Ei salvesta. (tase 1- 8) Objekti probleemid ja märkused Aadress String See aadress, millega on probleeme. Võib Ei salvesta. puududa, kui probleem ei käi otseselt aadressi kohta Staatus Char(1) P - aktuaalne probleem; M - mitteaktuaalne Ei salvesta. probleem või märkus veaKood Integer Vea kood klassifikaatori Ei salvesta. veaTekst String Probleemi tekstiline kirjeldus Ei salvesta. 10 Märkus String Probleemi selgitus või Ei salvesta. mitteaktualiseerimise põhjendus. Lihtsalt märkus, kui probleemi polegi Seotud objektid adsOid String Seotud objekti ADS süsteemi kood Ei salvesta. adobId Integer Seotud objekti versioonitunnus ADS Ei salvesta. süsteemis objektiLiik String(2) Seotud aadressiobjekti liik Ei salvesta. origTunnus String Seotud objekti tunnus originaalregistris AD_KATASTRIYKSUS -> KATASTRITUNNUS Aadress String Seotud objekti täielik tekstiline aadress, mis AD_KATASTRIYKSUS -> sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal TAISAADRESS optimeeritud kujul AD_KATASTRIYKSUS -> LAHIAADRESS (Last part of Aadress field) Unikaalne Boolean Seotud objekt on unikaalaadressi tunnusega ehr.cron.hlehadsoidcheck Igaöiselt käivituv automaatne protsess, mis muudab automaatselt kustutatuks need kontrollitavad ehitised, millel on sama ads_oid nagu mõnel ehitisel EHR-i andmebaasis. Käivitatakse meetod nimega deleteExistingAdsoid in HlEhitisService. Samm 1 – Leiab kõik ehitised tabelites Eh_ehitis ja HL_Ehitis, millel on ühesugused ads_oid-d. Eh_ehitis adsoid või selle ruumikuju ads_oid (andmebaasis EH_EHITIS.ADSOID või EH_RUUMIKUJU.ADS_OID) on sama, kui kontrollitava ehitise ads_oid. Samm 2 – Kui selline kombinatsioon leidub, siis HL_Ehitis märgitakse kustutatuks staatusega "Automaatselt ühendatud ehitisega XXXX", kus XXXX on selle ehitise Ehr_kood, mis vastab samale ads_oid-le, kui kontrollitaval ehitisel. Samuti tekitatakse kontrollitava ehitise juurde vastav logi kirje. 11 2. Kontrollitavate ehitiste otsimine ja vaatamine Kontrollitavate ehitiste otsimiseks ja vaatamiseks on loodud uus menüüpunkt Minu töölaud -> Kontrollitav ehitis. Kontrollitavate ehitiste nägemisõigus on ainult KOV tüübiga kasutajatel (kasutaja on seotud organisatsiooniga, mis on seotudTase3 aadresskomponendiga) ning Ehitisregistri peakasutajal. Tava otsingust ei tohi kunagi välja tulla kontrollitavad ehitised, mis ei ole aktualiseeritud. Kontrollitava ehitise otsing Menüüpunktile vajutades avaneb detailotsingu vorm ja loetelu nendest hallidest ehitistest, mis kuuluvad antud kasutaja nö piirkonda (nt. Põlva KOV näeb ehitisi, mis on Põlva maakonnas). Vaikimisi on näha aktiivsed kontrollitavad ehitised (vaikimisi ei näidata neid, mis on olekus „kustutatud“ ja „registrisse kantud“). Kontrollitavate ehitiste detailotsingus saab otsingut teostada ainult kontrollitavate ehitiste kohta. Detailotsingu vormi on täiendatud järgmiste väljadega: 1) Rajatis, hoone, mõlemad 2) Järelevalve menetluse seisund 3) Järelevalve menetleja 4) Elukondlik, mitteelukondlik, mõlemad 5) Katastriüksuse tunnus – otsikse täisnumbri järgi 6) Maaameti pindala alates kuni 7) Maaameti kõrgus alates kuni 8) Kustutatud? – kui märgitud, siis näidatakse lisaks ka kustutatud kontrollitavaid ehitisi 9) Un tunnus – kui linnuke on märgitud, siis on, kui ei ole märgitud, siis ei ole Dokumendi otsingus ei tohi olla võimalik otsida kontrollitavaid ehitisi selle loomise dokumendi järgi. Antud dokumendiliiki ei kuvata ka dokumendiliigi valikutesse. 12 Kontrollitavate ehitiste päringu vastus Ehitisregistri kood (link ehitise detailandmetele), aadress, pindala, kõrgus, Elukondlik, Menetluse olek (esialgu tühi kuni pole menetlust alustatud), Kustutatud, Järelevalve menetluse olek, Menetleja ja ADS- OID. Tulemused kirjete arv (1 – 10) / koguarv (6007). Tabel peab olema jaotatud lehtedeks. Kirjete arvu lehel ei pea saama muuta. Ekspordi csv-sse – ekspordi käigus pannakse Excelisse kõik kontrollitava ehitise andmed eraldi väljadesse. Kontrollitava ehitise vaatamine Kasutaja vajutab Ehitisregistri koodile ja avaneb ehitise detailvaade. Avaneb täpselt sama vaade nagu olemasolev ehitise detailvaade, kuid sinna on juurde loodud täiendav nupp „Kontrollitav ehitis“. Vormi päises on kuvatud vormi pealkirjana „Kontrollitav ehitis“. 13 „Kontrollitav ehitis“ nupule vajutades avaneb kontrollitava ehitise andmestik. „Kontrollitav ehitis“ nuppu kuvatakse ainult nendele kasutajatele, kellel on õigus näha kontrollitavaid ehitisi. Kontrollitavate ehitistega seoses tehtavad muudatused ehitise detailandmete vormil: 1) Kui tegemist on kontrollitava ehitisega, siis tuleb kuvada ehitise pealkirjas Hoone/Rajatis asemel Kontrollitav ehitis. 2) Luua nupp „Kustuta“. 3) Kui ehitis on kustutatud, siis kuvada ehitise pealkirjas ehitise numbri järel (KUSTUTATUD). 4) Kui kasutaja on varasemalt kontrollitava ehitise kustutanud, siis peab olema võimalus tal seda taastada. 14 5) Kui kasutaja on alustanud kontrollitava ehitise menetlusprotsessi, siis „Kustuta“ ja „Ühenda“ nuppe ei tohi kuvada. Seotud ehitiste tabel 1. Kontrollitava ehitise detailandmete vaatesse on loodud tabel, kuhu kuvatakse sama aadressi ja sama katastriüksuse tunnusega ehitised. 2. Iga rea taga on nupp „Ühenda“ ning kasutaja saab sealtkaudu algatada kontrollitava ehitise ühendamise olemasoleva ehitisega või menetluses oleva ehitisega. Ühenda nuppu ei kuvata, kui tegemist on kontrollitava ehitisega või ehitisega, millel on olemas ruumikuju. 3. Kui on alustatud mingid muud protsessid, siis „Ühenda“ nuppu ei tohi kuvada. 4. Ühendamise käigus loodud dokument saab numbri Registriparanduskande numbriseeriast. 15 3. Kontrollitava ehitisega tehtavad tegevused Kontrollitavate ehitistega on võimalik teostada järgmisi tegevusi: 1) Kontrollitava ehitise aktualiseerimine – kontrollitav ehitis puudub Ehitisregistrist ja algatatakse selle aktualiseerimine a. Ehitise ehitusaasta on varem kui 1995 b. Ehitise ehitusaasta on uuem kui 1995 2) Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega – kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba reaalse ehitisena ning kontrollitav ehitis ühendatakse sellega. 3) Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega – kontrollitav ehitis on olemas menetluses oleva ehitisena ning kontrollitav ehitis ühendatakse sellega. 4) Kontrollitava ehitise kustutamine – kontrollitav ehitis ei ole Ehitisregistri mõistes ehitis ning see kustutatakse. 5) Kustutatud kontrollitava ehitise taastamine. i. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta vanem kui 1995.a.) Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistri mõistes ehitis ning soovib selle aktualiseerida. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Esita uus taotlus või teatis“. 2. Avaneb loetelu dokumentidest, mida kasutajal on võimalus valida. 3. Kasutaja valib dokumendi „Registriparandus kanne“ või „Andmete esitamise teatis“. 4. Kasutajale avatakse valitud dokumendi vorm, kuhu on eelnevalt süsteemi poolt juba loodud ehitise kirje (muudatus võrreldes olemasoleva süsteemi käitumisega) ning kontrollitava ehitise andmetest üle kantud ehitise aadress, katastriüksuse tunnus ja ruumikuju. 5. Jätkub tavapärane Ehitisregistri menetlusprotsess. Järel tingimused: 1. Kui kasutaja vajutab dokumendi vormil „Kanna registrisse“, siis süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“. 16 ii. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta uuem kui 1995.a.) Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistri mõistes ehitis ning soovib selle aktualiseerida. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Esita uus taotlus või teatis“. 2. Avaneb loetelu dokumentidest, mida kasutajal on võimalus sisestada. 3. Kasutaja valib dokumendi „Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ või „Kasutusteatis“. 4. Kasutajale avatakse koos valitud dokumendi vormiga lisaks ka ehitise sisestamise vorm (muudatus võrreldes olemasoleva süsteemi käitumisega). 5. Kasutaja sisestab ehitise andmed ning lõpetuseks vajutab nupule „Salvesta ja jätka“. Süsteem kannab ehitisele automaatselt üle kontrollitava ehitise andmetest aadressi, katastriüksuse tunnuse ja ruumikuju. 6. Jätkub tavapärane Ehitisregistri sisestusprotsess. Järel tingimused: 1. Kui kasutaja valitud dokumendi olek muutub „Menetlusse võetud“, siis süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“. 2. Kui dokumendi olek muutub „Menetlusse võetud“, siis kantakse antud ehitisele üle ka kontrollitava ehitise andmestik. iii. Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba reaalse ehitisena ning soovib ühendada selle reaalse ehitisega. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: 2. Reaalne ehitis on andmebaasis olemas. 3. Reaalsel ehitisel puudub ruumikuju. Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Ühenda“ selle rea taga tabelis, millega ta soovib kontrollitava ehitise ühendada. 2. Avaneb vorm, milles kasutaja valib, millised andmed (aadress, katastriüksuse tunnus, ruumikuju) kasutaja soovib üle kanda olemasolevale ehitisele. 3. Avaneb dokumendi vorm „Registriparandus kanne“, milles on eeltäidetud vastavalt kasutaja eelnevale valikule väljad kontrollitava ehitise andmetest. 4. Jätkub tavapärane menetlusprotsess. Järel tingimused: 1. Kui kasutaja vajutab dokumendi vormil „Kanna registrisse“, siis süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“. iv. Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba menetluses oleva ehitisena ning soovib ühendada selle ehitisega. 17 Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: 2. Ehitise kohta koostatud viimase dokumendi seisund ei tohi olla „Koostamisel“, „Esitatud menetlemiseks“ või „Registrisse kantud“. 3. Menetluses olev ehitis on andmebaasis olemas. Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Ühenda“ selle rea taga tabelis, millega ta soovib kontrollitava ehitise ühendada. 2. Kontrollitava ehitise andmed (va. aadress, katastriüksuse tunnus, ruumikuju) kantakse üle menetluses olevale ehitisele. 3. Jätkub tavapärane menetlusprotsess. Järel tingimused: 1. Ühendamise käigus süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5- ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“. 2. Ehitis on leitav kontrollitavate ehitiste otsinguga. v. Kontrollitava ehitise kustutamine Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis ei ole Ehitisregistri mõistes ehitis ning soovib selle kustutada. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: 2. Kontrollitav ehitis ei ole kustutatud olekus. 3. Kontrollitava ehitise osas ei ole algatatud mingit muud protsessi. Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Kustuta“. 2. Kasutaja käest küsitakse kinnitust, kas ta soovib kindlasti kontrollitava ehitise kustutada. 3. Avaneb vorm, kus kasutaja saab lisada kustutamise põhjuse eeldefineeritud valikute hulgast ja sisestada käsitsi (valib valikutest tühja väärtuse) ja salvestab. Järeltingimused: 1. Ehitise detailandmete päises kuvatakse peale pealkirja (KUSTUTATUD). 2. Tekib nupp „Taasta kustutatud ehitis“. 3. Peidetakse nupud „Ühenda“ ja „Esita uus taotlus või teatis“. vi. Kustutatud ehitise taastamine Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja Lühikirjeldus: Kasutaja soovib taastada kustutatud ehitise. Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas. sündmus: 2. Kontrollitav ehitis on olekus „Kustutatud“ ja selle põhjus ei ole „ühendatud ehitisega xxxxx“ või „Kustutatud Maaametist“. Põhivoog: 2. Kasutaja vajutab nupule „Taasta kustutatud ehitis“. 3. Kontrollitava ehitise andmed taastatakse ning see on samas seisus nagu peale andmete importimist. Järel tingimused: 1. Kontrollitav ehitis on aktiivses olekus. Kustutamise põhjused Kasutajal on võimalus hallata kontrollitavate ehitiste kustutamise põhjused klassifikaatorite alt. Klassifikaatori tüübi nimetus on „Kontrollitava ehitise kustutamise põhjus“. 18 4. Kontrollitava ehitise raportid Kontrollitavad ehitised Kasutajal on võimalus teha väljavõte kontrollitavate ehitiste osas avades menüüpunkti Spetsiaalpäringud ning valides päringu tüübiks „Kontrollitavad ehitised“. Kasutajal on võimalus lisada kontrollitavate ehitiste päringu tingimusi. Üksikasjalik – kui kasutaja märgib linnukese kasti üksikasjalik, siis tehakse raport kõigi Omavalitsuse või Asustusüksuste lõikes eraldi, mis kuuluvad valitud Maakonda või Omavalitsusse. Üksikasjalik linnukest saab märgistada ainult juhul, kui on täitmata väljad Omavalitus või Asustusüksus. Üksikasjalik märgistamata 19 Üksikasjalik märgistatud Kustutatud kontrollitud ehitised Kasutajal on võimalik genereerida raport kõikidest kustutatud kontrollitud ehitistest. Raport on ennekõike mõeldud edastamiseks Maaametile, kes omapoolt saab õigeks töödelda andmed enda hallatavates infosüsteemides. 5. Vajadused x-tee teenuste täiendamise osas Antud peatükis on kirjeldatud, millist infot tuleks saata EHR-st Maaametisse kontrollitavate ehitistega tehtavate toimingu osas ning millist infot peaks saatma Maaamet täiendavalt kontrollitavate ehitiste kohta EHR-i. Maaametist EHR-i saadetav info 1) Lisada x-tee teenusesse kontrollitava ehitise kohta info: a. Maaameti pindala b. Maaameti kõrgus Vajalik on täiendada x-tee päringut ADSobjmuudatused. Nende väljade lisamine eeldab ka Maaameti poolt täiendavat arendustegevust, sest antud väärtused ei ole hetkel ADS-i andmebaasi salvestatud ning need arvutatakse vastavalt vajadusele. EHR-st Maaametisse saadetav info 1) Kontrollitava ehitise kustutamine EHR-s. Info, mida tuleks saata on: a. Ads_oid b. Sündmus c. Kustutamise põhjus 20 d. Kustutamise aeg e. Kustutaja Maaameti kontekstis pole tegemist kriitilise infoga ning seetõttu sobiks neile ka lahendus, et seda infot edastatakse neile korra kuus. Käesolevas realisatsiooniga ei ole kaetud järgmine olukord: Võib tekkida olukord, et EHR-s kustutatud hoonet ikkagi ei kustutata ADS-s ning siis ADS-s hoone eksisteerib, kuid EHR-s on see ikkagi kustutatud olekus. Kas peaks EHR-s hoone kustutamisel märkima selle ikkagi „Kustutamise ootel“ ning kui hoone saab ka ADS-s kustutatuks ja vastav sõnum saabub ADS-s, siis märkima selle hoone kustutatuks? 2) Kontrollitava ehitise taastamise korral EHR-s, tuleks Maaametisse saata: a. Ads_oid b. Sündmus c. Taastamise põhjus d. Taastamise aeg e. Taastaja 21 27.08.2018 Kontrollitavad ehitised 1. Kontrollitavate ehitiste nimekiri ............................................................................................................... 1 2. Kontrollitava ehitise vaatamine ................................................................................................................ 3 3. Kontrollitava ehitise EHR-i kandmine ....................................................................................................... 5 4. Kontrollitava ehitise ühendamine EHR hoonega ...................................................................................... 8 5. Kontrollitava ehitise kustutamine ............................................................................................................. 8 6. Kontrollitavate ehitiste päringud ............................................................................................................ 10 1. Kontrollitavate ehitiste nimekiri Kontrollitav ehitis („hall ehitis“) on Maa-ameti poolt ortofotode järgi kaardistatud hoone, millel puudub seos EHR-i ehitisega. EHR on kontrollitavate ehitiste nimekirja võtnud Maa-ametist üle sellised kaardistatud ehitised, mille pindala on suurem kui 20 m². Kohalik omavalitsus peab vaatama üle kontrollitavate ehitiste nimekirja ja otsustama: a) Kontrollitav ehitis puudub EHR-ist ja see on vaja kanda EHR-i hoone või rajatisena. b) Kontrollitavale ehitisele vastab EHR-is ruumikujuta hoone ja hooned tuleb omavahel ühendada. c) Kontrollitav ehitis ei ole ehitis ja pole vajadust seda EHR-i kanda ning tuleb nimekirjast kustutada. Kontrollitavate ehitiste nimekiri on EHR-is leitav Minu töölaud > Kontrollitav ehitis Kontrollitavaid ehitisi saab otsida kogu omavalituse piires või siis kitsendada otsingut. Kui te ei muuda otsingu parameetreid ja vajutate „Otsi“, siis otsitakse välja kõik teie omavalituse kontrollitavad ehitised. Võimalikud parameetrid otsingu kitsendamiseks: 1 27.08.2018  Aadress: võimalik täpsustada asustusüksust või otsida kontrollitavat ehitist täpse aadressi järgi.  Ehitise liik: märkides selle kuvatakse vastavalt valikule ainult elukondlike või mitteelukondlike ehitisi.  Kustutatud: märkides selle kuvatakse nimekirjas lisaks kehtivatele ehitistele ka kustutatud ehitisi.  UN tunnus: märkides selle kuvatakse nimekirjas vaid unikaalaadressi nõudvad ehitisi (UN tunnusega hooned on näiteks elu- või ühiskondlik hoone, juriidiliste isikute asukohahooned). Kui soovite vaadata Kontrollitavate ehitiste nimekirjas ehitisi, mille olete juba registrisse kandud, ühendanud või käsitsi kustutanud, tuleb teil kindlasti märkida linnukesega lahter „Kustutatud“ ja teha uuesti otsing. Vajadusel saate järjestada kontrollitavad ehitised „Kustutatud“ tulpa järgi (vajutades kaks korda tulba päisele „Kustutatud“), siis tuuakse teile nimekirja ette otsa kustutatud ehitised. Kontrollitavate ehitiste otsingu tulemuste nimekirja on võimalik endale alla laadida Exceli failina. Lehekülje all paremal servas olev nupp „Ekspordi CSV-sse“. Kontrollitavate ehitiste EHR koodid algavad 5-ga. Kui kontrollitav ehitis kantakse EHR-i, siis antakse ehitisele süsteemi poolt tavapärane 1-ga (hoone) või 2-ga (rajatsi) algav EHR kood. Kontrollitavate ehitiste nimekiri on nähtav vaid kohalike omavalitsuste kasutajatele ja MKM-i peakasutajatele. Tavapärane EHR-i ehitise 2 27.08.2018 otsing (nt aadressi otsing) ei tagasta kontrollitavaid ehitisi. Ehitised on teistele kasutajatele nähtavad alles pärast seda, kui kohalik omavalitsus on ehitise EHR-i kandnud. 2. Kontrollitava ehitise vaatamine Kui kontrollitavate ehitiste otsing on teostatud, siis on võimalik vajutada kontrollitava ehitise EHR koodile ja teile avatakse selle kontrollitava ehitise andmed. Kui kontrollitav ehitis on avatud kuvatakse ja saab teha järgmisi tegevusi: a) Kuvatud on kontrollitava ehitise üldandmeid (EHR kood, aadress, pidala, kõrgus, katastriüksus, elukondlik, ETAK ID, ADS-OID, UN tunnus, kustutatud olek). Kontrollitava ehitise pindala ja kõrgus on saadud Maa-ametist ning need andmed on ligikaudsed. Ehitise pindala kaardistatakse katuse servast. Ehitise kõrguse määratakse katuseserva järgi (Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused). Kontrollitavate ehitiste 5-ga algavaid EHR koode ei ole Maa-ametis ja kui on vajadus konsulteerida Maa- ametiga (nt aadressi määramisel), siis tuleks neile ütelda ehitise ADS-OID või ETAK ID. b) Võimalik on vaadata kontrollitavaid ehitisi kaardil. Nupp „Vaata asukohta kaardil“. c) Võimalik märkida kontrollitavale ehitisele, et käimas on järelvalvemenetlus. d) Vajadusel lisada kontrollitava ehitise juurde täpsustav fail. e) Vaadata kontrollitva ehitisega seotud teisi ehitisi. Seotud ehitiste all on toodud sama aadressiga EHR-is olevad ehitised ja kontrollivad ehitised. Kui kontrollitava ehitisega seotud EHR ehitisel on menetlus pooleli, siis tuuakse ära menetluse number (Ehitised all tulp „Menetluse number“). f) Kanda kontrollitav ehitis registrisse. Nupp „Esita uus taotlus või teatis“. g) Kustutada kontrollitav ehitis, kui tegu ei ole ehitisega. Nupp „Kustuta“. h) Ühendada kontrollitav ehitis registris oleva ehitisega. Nupp „Ühenda“. 3 27.08.2018 Kontrollitava ehitise üldandmed Järelevalve oleku määramine Faili lisamise võimalus Kontrollitava ehitise registrisse kandmise võimalus Kontrollitava ehitise kustutamine Kontrollitavate ehitiste vaatamine kaardil Nimekiri avatud kontrollitava ehitisega seotud ehitistest: EHR-is olevad ehitised ja teised kontrollitavad ehitised 4 27.08.2018 Kontrollitava ehitise juures olev nupp „Vaata asukohta kaardil“ avab kaardil kõik selle aadressiga kontrollitavad ehitised. Kaardil vasakul tulbas on nende kontrollitavate ehitiste ADS-OID-id ja vajutades neile viiakse teid konkreetse ehitise peale. Vajadusel saate kõik ehitised läbi klikata. Kui soovite teada, missugune on teie avatud kontrollitav ehitis kaardil, siis jätke meelde ehitise ADS-OID lõpu numbrid ja vajutage selle ehitise ADS-OID-ile. 3. Kontrollitava ehitise EHR-i kandmine Kontrollitava ehitise registrisse kandmiseks tuleb avada kontrollitav ehitis ja vajutada nuppu „Esita uus taotlus või teatis“. Seejärel valige dokumendi liik, millega soovite ehitist registrisse kanda ja kas tegu on hoone või rajatisega. Vajutades nuppu „Jätka“ luuakse dokument. Dokumendile kantakse automaatselt üle kontrollitava ehitise aadress, ruumikuju, katastriüksus. Dokumendil olevad muud andmed (konstruktsioonid, materjalid, tehnilised andmed jne) tuleb täita vastavalt kogutud infole. 5 27.08.2018 Hoonel on võimalik valida dokumendi liike:  Registri paranduskanne,  Projekteerimistingimuste taotlus,  Ehitisloa taotlus,  Kasutusloa taotlus,  Kasutusteatis,  Andmete esitamise teatis. Rajatisel on võimalik valida dokumendi liigid:  Registri paranduskanne,  Andmete esitamise teatis. Kui kannate kontrollitava ehitise EHR-i rajatisena, siis tuleb arvestada järgmist. Kuna asukoha andmed (aadress, ruumikuju, katastriüksus) kantakse üle automaatselt, siis süsteem peab lisama ka nähtuse andmed. Automaatselt lisatakse nähtuse andmeteks:  Nähtus: iseseisev muu rajatis,  Nähtuse alamliik: mõõtkavaline maapealne rajatis. Vajadusel saab kasutaja ise muuta nähtust ja nähtuse alamliiki just selliseks, mis on kõige sobivam. Kui kontrollitavale ehitisele on juba dokument loodud ja see on pooleli jäänud, siis puuduvad nupud: Esita uus taotlus või teatis, Kustuta. On näha vaid nupud Tagasi ja Tagasi otsingusse. Kui soovitakse selle ehitisega edasi toimetada, siis tuleb poolikus jäänud dokument avada (menüüpunkt Dokumendid) ja vajadusel täiendada dokumenti ning esitada. 6 27.08.2018 Ava dokumentide alt poolikuks jäänud dokument ja jätka sellega: 7 27.08.2018 4. Kontrollitava ehitise ühendamine EHR hoonega Kui kontrollitavale ehitisele vastab ruumikujuta EHR ehitis, siis tuleb kontrollitav ehitis ja EHR ehitis omavahel ühendada. Ühendamiseks peab avama kontrollitava ehitise ja vajutama seotud ehitiste all õige EHR ehitise järel olevat nuppu „Ühenda“. Seejärel saab valida, missugused väljad on vaja üle kanda (aadress, ruumikuju, katastriüksus). Siis vajutades „Ühenda“ luuakse registri paranduskanne ja võimalik on täpsustada andmeid või esitada registri paranduskanne. Kontrollitavat ehitist on võimalik ühendada ainult sellise EHR hoonega, millel puudub ruumikuju. Ainult sellistel hoonetel on „Ühenda“ nupp. Seda sellepärast, et enamus ruumikujuga EHR hooneid on nagunii juba kaardistatud ehitistega seose saanud (ehk geomeetria moodustusviis on kaardistatud). Enne kontrollitava ehitise ühendamist EHR ehitisega tuleb eelnevalt muidugi kindlaks teha, et need ehitised vajavad omavahel ühendamist. Üheks kindlaks tegemise võimaluseks on võrrelda kontrollitavate ehitiste ja EHR ehitiste pindalasid. Tuleb arvestada, et kontrollitava ehitise pindala ja kõrgus on ligikaudne. 5. Kontrollitava ehitise kustutamine Kui selgub, et kontrollitav ehitis ei ole üldse ehitis (nt puuriit, ehitis on lammutatud jne), siis saab selle ehitise kontrollitavate ehitiste nimekirjast kustutada. Selleks vajuta avatud kontrollitava ehitise juures 8 27.08.2018 nuppu „Kustuta“. Vali kustutamise põhjendus ja seejärel nupp „Kustuta“. Rippmenüüs olevaid kustutamise põhjendusi saab vajadusel MKM muuta ja lisada. Kui ehitis on kustutatud, siis on võimalik see taastada kontrollitud ehitis nupust „Taasta kustutatud ehitis“. 9 27.08.2018 6. Kontrollitavate ehitiste päringud Kontrollitavate ehitiste kohta on võimalik teha kahte erinevat väljavõtet päringute all (Minu töölaud > Päringud): Kontrollitavad ehitised ja Kustutatud kontrollitavad ehitised. Päringu tegemisel tuleb täpsustada ajavahemik ja vajutada „Otsi“. Luuakse Exceli fail, mille loomine võib võtta aega mõni sekund või mõned minutid (sõltub andmemahust). Pärast päringu käivitamist võib EHR-is teha muid toiminguid ja hiljem kontrollida, kas väljavõte on valmis. Päringu nimekirja värskendamiseks võib aegajalt vajutada ka uuesti Päringu menüüle. Kui fail on loodud saate selle avada vajutades loodud faili nimele. Kui Kontrollitavate ehitiste päringu tegemisel on märgitud linnukesega üksikasjalik, siis luuakse Tallinna puhul Kontrollitavate ehitiste kokkuvõte linnaosade kaupa. 10 27.08.2018 Kontrollitavate ehitiste päringud:  Kontrollitavad ehitised – Numbriline kokkuvõte kontrollitavatest ehitistest. Tuuakse ära alguse ja lõppkuupäeva numbrilised näitajad ning arvutatakse nende erinevus. Võimalik näha, kui palju on teatud perioodil kontrollitavate ehitiste arv vähenenud.  Kustutatud kontrollitavad ehitised – Nimekiri neist ehitistest, mis on kontrollitavate ehitiste nimekirjast kustutatud. Järgnevalt on toodud tegevused ja näited missugused võivad olla kustutamise põhjendused: a) Kontrollitav ehitis on registrisse kantud. Kustutamise põhjus: Ühendatud ehitisega EHR kood xxxxxxxxx. b) Kontrollitav ehitis on ühendatud kohaliku omavalitsuse poolt. Kustutamise põhjus: Ühendatud ehitisega EHR kood xxxxxxxxx . c) Kustutatud käsitsi kohaliku omavalitsuse poolt. Kustutamise põhjus nt: On lammutatud, Ei ole Ehitis jne, d) Kontrollitav ehitis on kustutatud Maa-ametis. Kustutamise põhjus: Kustutatud Maa- ametist. 11 27.08.2018 e) Kontrollitav ehitis ja EHR hoone on ühendatud Maa-ametis (ADS-is). Kustutamise põhjus: Kustutatud Maa-ametist. 12 Ehitisregistri tarkvaraline arhitektuur Ver. 9 05.03.2020 Ülo Puskar, Kristjan Kaiklem Alates 2018 neljandast kvartalist on planeerimisel EHR arhitektuuri muudatused ning uue e-ehituse keskkonna arendused, mis lähtuvad käesolevas dokumendis toodud nõuetest. Käesolev dokument kajastab MKM IT osakonna ja EHR arendajate poolt tehtud e-ehituse keskkonna arhitektuuri kokkuleppeid. Uutes arendustes tuleb järgida käesolevat dokumenti. Juhul, kui tekkib vajadus käesolevas dokumendis toodud nõudeid laiendada või muuta tuleb selleks eelnevalt saavutada kokkuleppe MKM IT spetsialistidega ning tehtud kokkulepped käesolevasse dokumenti sisse viia. Arhitektuuri muutmise eesmärk 1. Lammutada olemasolev monoliitne Javal baseeruv EHR (edaspidi vana e. olemasolev EHR) rakendus osadeks, et a. Tagada lõppkasutajatele kiirem töökeskkond (praegune rakendus on tänu keerukusele kohati muutunud väga aeglaseks). b. Muuta rakenduse edasiarendamine kiiremaks ja odavamaks (tänase monoliitse rakenduse arendamine nõuab pikka õpiaega, testimine on ajamahukas ja seetõttu on arendused kauakestvad ning kallid). 2. Tagada uus (edaspidi viidatakse uuel arhitektuuril baseeruvale EHR rakendusele, kui uuele EHR-le) ja tehniliselt kaasaegne platvorm e-ehituse kontseptsiooni realiseerimiseks. E-ehituse üks oluline osa on EHR ja seetõttu on vajalik, et EHR tehniline lahendus võimaldaks realiseerida kõiki e-ehituse vajadusi. 3. Tagada EHR jätkusuutlikkus võttes arendustes kasutusele järk järgult uusi tehnoloogiaid ja rakenduse käitluskeskkondi nii, et olemasolevaid rakendusi saaks töös hoida, kuni uued need välja vahetavad. 4. Tagada EHR vastavus kõigile ISKE klassiga määratud nõuetele. Uue EHR-i tarkvaralise arhitektuuri põhimõtted 1. Arhitektuur lähtub mikroteenuste kontseptsioonist (https://en.wikipedia.org/wiki/Microservices), ehk plaanis on EHR monoliitrakendus jagada osadeks nii, et iga osa oleks käsitletav eraldi käitatava teenusena. (Mikroteenuse asemel on edaspidi kasutusel sõna teenus). 2. Olemasolev rakendus on töös senikaua, kui uued teenused selle järk järgult välja vahetavad. Uute teenuste arendusel lähtume „Brownfield“ arendusmetoodikast (https://en.wikipedia.org/wiki/Brownfield_(software_development)), ehk teenuste loomine lähtub olemas olevast tarkvarast ja seetõttu on vajalik, et teenuste arendajad omaksid põhjalikke teadmisi EHR olemasoleva rakenduse kohta. 3. EHR tarkvaraline arhitektuur koosneb järgnevatest tasemetest: a. Kasutajaliides b. Veebiserver c. Rakendusserver d. Andmebaas web Architecture diagram Client Browser Page EHR Java Client Browser:: application EHR React User Interface REST requests TMS requests «link» «link» Apache Web Server Docker EHR API «link» «redirect» Proxy Proxy Link to Menetlus React page load Page close «link» «link» Routing to service provider App server «redirect» EHR Java application Docker container Docker containers API component App server::EHR UI provider NodeJS/Python/Java Java application:: NodeJS(React Old EHR pages «redirect» App) TMS, WMTS SQL SQL SQL Connection to database «builds» Oracle 12.2 DB server EHR database GeoLocation Andmeait PostgreSql PostgreSQL kaart.maaamet.ee JSON SQL JSON SQL Docker Docker Rabbit MQ Online data messaging Datapump Joonis 1 EHR - arhitektuur e. Kasutajaliides: i. Kasutajaliides (User Interface) – lähtub microfrontend (https://micro- frontends.org/) põhimõttest ehk kasutajaliides on jaotatud teenuste vahel komponentideks (custom elements). Komponentide laadimiseks kasutame SSI(server side include). Kõikides jagatud komponentides kasutame ühte ja sama jagatud ruuterit (router), et ära hoida komponentide vahel lülitamisel page reload vajadust. ii. Kõik uued komponendid kasutavad ühtesid ja samasid aluskomponente: JS Polyfills, Veateated, monitooring, püsifailide hoidmine. iii. Kasutajaliidese loomisel kasutame React, HTML, CSS ja Javascripti viimaseid versioone. iv. Kasutajaliides luuakse EHR aluskomponentidest, mis asuvad projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-components. See projekt oli esialgselt koopia MTA poolt arendatud komponentidest: https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA v. Kasutajaliidese aluskomponente kasutatakse npm paketist ehr-components. Aluskomponendi arendamisel luuakse uus ehr-components paketi versioon npm paketihoidlassse ning suurendatakse versiooninumbrit vastavalt semver2 standardile. vi. EHR aluskomponendi loomisel ei tohi muuta esialgseid MTA komponente. Esialgse komponendi alusel tuleb luua uus komponent ning lisada see EHR komponentide projektis “src/ehr_components” folderisse. vii. E-ehituse kasutajaliides käivitub juurkomponendist, mis asub projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui ning kõik uued loodavad komponendid peavad olema integreeritud juurkomponenti. viii. Juurkomponendis on komponentide infovahetuseks kasutusel Redux pakett ix. Komponendid integreeritakse juurkomponenti npm paketina. Komponendi sisenditeks on “React props” ja väljunditeks “render props event”-d. Komponentide sisendid ja väljundid dokumenteeritakse React Styleguidist paketiga x. Kasutajaliidese juurkomponent integreeritakse olemasoleva Java rakendusega linkide kaudu, nii et www.ehr.ee lingi avamisel käivitatakse juurkomponent ning sellest omakorda uue või vana Java rakenduse lehed vt. joonis xi. Kasutajaliidese navigeerimiseks kasutame juurkomponendis react-router paketti xii. Kasutajaliidese stiilid võetakse juurkomponenti integreeritud e-ehituse CSS stiilifailist. xiii. Kasutaliidese stiilide muutmiseks või lisamiseks on E-ehituse stiiliraamat, mis on loodud MTA stiiliraamatust. E-ehituse stiilifail koos stiiliraamatuga asub projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/e-ehitus_visuaal. E- ehituse stiilifaili täiendamisel peab arendaja tagama, et muudatused ei kahjustaks olemasolevate komponentide töötamist. Peale muudatuste sisseviimist tuleb genereerida uus CSS ja viia see EHR juurkomponenti: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui. xiv. Kasutaja õigused kasutajaliidese elementidele leitakse juurkomponendis või vajadusel alamkomponentides kasutades e-ehituse JWT tokenit. Vt. Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs xv. Kasutajaliidese andmevahetuseks andmebaasiga kasutame REST teenustel põhinevat API-t. xvi. Vormi väljade kohustuslikkuse kontroll ja väljade kuvamise/ täitmise ärireeglid realiseerime võimalusel lehitsejas ja Andmebaasi kirjutamisel vastavas API-s. xvii. Kasutajaliidese põhivaated realiseeritakse prototüüpimisel kasutades EHR aluskomponente. xviii. EHR kasutajaliides peab olema testitud enamlevinud lehitsejatega (Chrome, Edge, Firefox, Safari) ja mobiilivaates. xix. Kasutajaliides peab olema koostatud nii, et autoriseeritud kasutaja saaks muuta html elementide pealkirju, veateated ning abitekste. xx. Kasutajaliidese tekstid peavad asuma juurkomponendis keelefailides (eesti, inglise). xxi. Lõppkasutajale kuvatavatel html elementidel peavad olema unikaalsed ID-d, et saaks rakendada kasutajaliidese automaattestimist. xxii. Komponentidele luuakse staatiline html, et kuvada komponente ka juhul, kui javascript pole kättesaadav/lubatud. xxiii. Uute komponentide loomisel kasutame antd ja reacstrap pakette. xxiv. Kasutajaliidese loomisel kasutame creat-react-app tööriistu (webpack, babel, eslint airbnb reeglitega). f. Veebiserver: i. EHR olemasolevas Java rakenduse infrastruktuuris kasutatakse Apache veebiserverit. ii. Microteenuste loomisel kasutatakse eelkõige Nginx veebiserverit, mis on kasutusel uue rakenduse juurkomponendi serveerimiseks. g. Rakendusserver: i. Uute API-de loomisel kasutatakse kas: Java (ver.11 Zulu), NodeJS(ver. 12) või Python programmeeriskeeli. ii. Uue API rakendusserverid käitatakse Docker https://www.docker.com/ konteinerites riigipilves Kubernetes klastris. iii. Kubernetes klastrite haldusvahendina kasutatakse Rancher tarkvara https://rp-rancher.opnd.eu/g/clusters. iv. Uue API rakendused peavad sisaldama automaattarne: MKM Git -> Riigipilves Helm Chart vajalikke Helm konfiguratsiooni faile vt. Näiteks Helm konfiguratsioonifaile: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr- geoservices/tree/master/helm ja Juhend Helmi kasutamiseks v. Automaattarne riigipilve lisatakse MKM Git-s projektidele, mis asuvad https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline grupis. vi. Helm Charti abil peab saama paigaldada rakendused Rancher App kaudu: https://rancher.com/docs/rancher/v2.x/en/catalog/ e-ehituse test- ja toodangu klastris olevatesse: development, test, prelive, live projektides asuvatesse namespacedesse. vii. Olemasoleva Java rakenduse server (paikneb Tieto majutuses) jääb tööle, kuni olemas olev Java rakendus on kasutuselt maha võetud. viii. Olemasolev kaardiserver jääb eraldiseisva teenusena tööle, kuni luuakse uued kaarditeenused. Olemasolev kaardiserver kasutab Maaameti kaarditeenuseid: 1. Gazetteer: http://xgis.maaamet.ee/gaz/JGazetteer 2. ADS hoone SVG: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/svg 3. ADS hoone WFS: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/wfs 4. ADS hoone info: http://kaart.maaamet.ee/wms/ads-kov-t? 5. Kitsenduste ja KÜ info: http://kaart.maaamet.ee/wms/alus? ix. Luuakse mikroteenuste kontseptsioonil baseeruv E-ehituse REST API. API kavandamiseks ja dokumenteerimiseks kasutatakse OpenAPI standardit (https://github.com/OAI/OpenAPI-Specification/) ja Swagger tööriistu: https://swagger.io/ Swagger UI ja Swagger Editor. EHR API kavandamisel tuleb järgida: EHR API kirjeldamise reeglid. x. E-ehituse REST API kirjeldus asub: https://swaggerui.ehr.ee/. Uue API loomisel tuleb API kirjeldus lisada projekti: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s- pipeline/swaggerui ning uus versioon tarnida riigipilve. xi. EHR API loomisel tuleb tagada, et teenused ei korduks ja soovitav on olemasolevat teenust edasi arendada, mitte luua uusi teenuseid. Teenused peavad olema vähemalt 2 põhiversiooni (semver2) tagasiulatuvalt ühilduvad. xii. Andmete ülekandmiseks API-st kasutajaliidesesse kasutatakse võimalusel JSON formaati või eelneval kokkuleppel mõnda muud XML formaati (näiteks CityGML). xiii. EHR Kaardikomponendist ja geo-otsingu teenustest andmete vahetuseks kasutatakse GeoJSON formaati. xiv. Juhul, kui API teostab andmebaasis CUD1 operatsioone siis andmete verifitseerimine toimub kahel tasemel ehk esmalt UI vormi kasutajaliideses ja seejärel enne andmebaasi viimist API rakenduses. xv. Teenuste autoriseerimine toimub vastavalt: Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs xvi. Teenused, mis teostavad andmebaasiga CRUD operatsioone tuleb luua nii, et transaktsioonid ning vajalikud Join operatsioonid toimuvad andmebaasis, kasutades andmebaasi protseduure, mitte API rakenduses. xvii. Andmete terviklikkuse tagamiseks andmebaaside üleselt kasutatakse võimalusel (juhul, kui saga pattern realiseerimine pole otstarbekas) kahetasemelist “commit” lahendust (2PC) lisades transaktsiooni koordineerimist vajavate teenuste üleselt uue “commit” teenuse või vajadusel mikroteenustes nn. “Choreography-based saga pattern” metoodikat (https://microservices.io/patterns/data/saga.html). Message Brokerina on kasutusel RabbitMQ (https://www.rabbitmq.com/). h. Andmebaas: i. Olemas olev EHR Oracle andmebaas jääb kasutusele, kuni uute mikroteenuste andmebaasid on kasutusele võetud. ii. Olemas olev andmeaida Postgre SQL andmebaas jääb kasutusele iii. Mikroteenuste vajadusteks luuakse uued PostgreSQL andmebaasid. iv. Igal andmeobjektil on üks baas, kuhu andmed kirjutatakse ja vajadusel kasutada neid mõnes teises baasis JOIN-de teostamiseks luuakse teise baasi r prefiksiga view, mille abil andmeid saab lugeda. Andmete sünkroniseerimiseks andmebaaside vahel kasutatakse pglogical tarkvara. v. Olemas olev Oracle ja uued baasid hoitakse sünkroonis RabbitMQ (https://www.rabbitmq.com/) sõnumiedastusega, kuni olemasolev Java rakendus on kasutusel. 1 CRUD(Create, Read, Update, Delete) vi. EHR unikaalvõtmete (EHR-kood, dokumendi number jm.) loomiseks kasutatakse teenuseid: Koodide omistamise teenused vii. Andmebaasi siseste operatsioonide teostamiseks luuakse SQL protseduurid, mida API-t realiseerivad komponendid välja kutsuvad. i. Failisüsteem i. Konteinerakendustele on klastris kasutusel NFS block storage ja Longhorn block storage. ii. Klastrites on kasutusel S3 Object storage teenus, mis on eelistatud failide hoidmise lahendus j. Muud komponendid i. Cache jaoks on kasutusel Redis. Vt. https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s- pipeline/redis-proxy. Redist saab rakendada vajadusel konteinerite vahel info jagamiseks või rakenduse andmete ajutiseks säilitamiseks kiires püsimälus. 4. Mikroteenuste rakendustele tuleb lisada Kubernetes liveness probe 5. Uue teenuse loomisel kasutatakse võimalikult palju valmis arendatud komponente (https://www.npmjs.com/) ja olemas olevaid raamistikke või teeke. 6. EHR teenused peavad arenduse käigus olema kaetud unit testidega, mille abil kontrollitakse teenuse komponentide (alamosade) vigadeta tööd. 7. Javascripti kasutamisel (React, NodeJs) peab tarnitav kood olema kontrollitud Eslint (https://eslint.org/) Airbnb reelitega ning ei tohi sisaldada linteri veateateid. 8. Koodi kvaliteeti kontrollitakse CI/CD tarnetel Sonarqube (https://www.sonarqube.org/) tarkvaraga. Koodi Sonarqube raport https://sonarqube.mkm.ee/dashboard?id=<projekti nimi> peab olema: a. Reliability Bug = 0 b. Security Vulnerability = 0 9. Rakenduse arendusel tuleb arvestada, et rakendus peab olema testitav Katalon (https://www.katalon.com/) automaattestidega ehk kasutajaliideses kasutatavad html elemendid peavad sisaldama unikaalset atribuuti näiteks id. Kasutajaliides peab olema testitud automaattestidega mobiilivaates ning toetatavate veebilehitsejate vaadetega. API peab olema testitud Katalon API testimiseks mõeldud testidega. 10. Rakenduste logid kogutakse kesksesse logihalduse teenusesse ja seetõttu peavad rakenduste logid olema Json formaadis. Logiteenuse kirjeldus Üleminekuprotsessi etapid Etapid on toodud ajalises järgnevuses aga samas on võimalik etappe ka paralleelselt käivitada juhul, kui selleks on olemas piisavalt ressursse. 1. Tarkvaralise arhitektuuri dokumenteerimine 2. Olemasoleva EHR komponentideks jaotamine ja teenuste kavandamine (vt. järgmine ptk.) 3. Automaattarnete ja testide käivitamine 4. Teenuste kasutajaliidese arendamine (MTA UI + React) 5. Turvateenuste arendamine: JWT – ehk teenustele juurdepääsu pass, autoriseerimise süsteem ehk kasutajad/grupid/rollid/juurdepääsuõigused, andmete turvalisuse ja juurdepääsu muudatused. 6. Teenuste arendusprojektid, mille käigus arendatakse uus teenus ja muudetakse olemasolevat rakendust nii, et uue teenuse saab kasutusele võtta. EHR olemasoleva rakenduse komponentideks jaotamine Olemasoleva rakenduse teenusteks jaotamisel on aluseks EHR tänase rakenduse komponendid. Samuti tuleb komponentidena arvestada tänases EHR infrastruktuuris paiknevad eraldi rakendused: andmeait, EHR infoportaal, VRM, kaardirakendus. Uue teenuse arendusel tuleb järgida mikroteenuste põhimõtteid ehk teenuses peavad olema andmed, rakenduse server ja kasutajaliides nii, et EHR muude teenuste (va. Elutähtsad teenused, mis on aluseks kõigi teiste teenuste toimimisele) katkestused ei mõjutaks ülejäänud teenuste tööd. Kuna uute teenuste loomisel tuleb need integreerida olemasoleva rakendusega siis olemasolevad EHR komponendid tuleb jaotada teenusteks arvestades olemasoleva rakenduse ülesehitust ja võimalusi nii, et uusi teenuseid saaks kasutusele võtta võimalikult vähe olemasolevat rakendust muutes. See võimaldab hoida kokku ressursse ning tagada lõppkasutajatele võimalikult sujuva ja probleemideta ülemineku protsessi. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade) EHR-i teenuste tarkvaraline protsess on lahti kirjeldatud allpool olevas joonisel (vt. Joonis 1). Uue tarkvara tarnimisel võetakse kasutusele konteineri põhine lähenemine – selle protsessi realiseerimiseks kasutatakse järgmisi tarkvarasid :  GIT / GIT CI (https://about.gitlab.com/) – kooditarnete tegemine (rakenduse kood, sql kood, docker paigaldusfailid, automaattestid). Tarne protsessi automaatne käivitamine. Kasutatakse tellija keskkonda aadressil : https://git.mkm.ee  Docker ( https://www.docker.com/) – vastavalt GIT-is oleva infole konteinerite loomine ja levitus ( rakendus + andmebaas + rakenduse toimimiseks vajalik infrastruktuur). Docker-iga integreeritud tarkvarad : o Unit testid – arendaja poolt kirjutatud testid kontrollimaks EHR-i ja selle komponentide toimimist vastavalt nõuetele; o Apache Maven ( https://maven.apache.org/) - Java koodi kompileerimine, o SonarQube (https://www.sonarqube.org/) – koodi kvaliteedi kontrolli teostamine, o Liquibase ( https://www.liquibase.org/) – andmebaasi loomine ja muutmine, o Artifactory (https://jfrog.com/artifactory/) – Java artifaktide loomine ja konteinerite registreerimine. o Helm kaartide hoidla - (https://chartmuseum.com/)  Kubernetes (https://kubernetes.io/)– konteinerite haldamine, skaleerimine ja koormuse jaotamine.  Katalon (https://www.katalon.com/) – EHR UI ja API testmine. Joonis 1. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade) Mittefunktsionaalsed nõuded V1.2 13.01.2020 Järgnevalt on toodud Ehitisregistri rakenduste arendamise mittefunktsionaalsed nõuded ja nõudega seotud vajalikud lingid. Nõude kirjeldus Selgitus Kategooria https://pilv.mkm.ee/s/lyWdATR1SUmVIfQ/d Rakenduse arhitektuur peab lähtuma EHR 1. ownload?path=%2F&files=Ehitisregistri%20t Arhitektuur arhitektuuridokumendist arkvaraline%20arhitektuur.docx Rakenduse kasutajaliides peab olema juurdepääsetav 2. http://www.w3.org/TR/WCAG20/ Kasutajaliides ning vastama vähemalt WCAG 2.0 tasemele AA. Rakenduse kasutajaliides peab olema kasutatav järgmiste veebibrauseritega: Chrome, Safari, Firefox ja 3. Kasutajaliides Internet Explorer/Edge, Android Chrome ja IOS lehitsejad. Rakenduse kasutajaliides peab ühilduma täielikult 4. HTML5, CSS3 ja Javascript kehtivate standarditega ning Kasutajaliides kõikide nõutud veebilehitsejate viimaste versioonidega. Rakenduse kasutajaliides peab kohanduma erinevate 5. Kasutajaliides ekraanivaadetega (arvuti, tahvel ja mobiiltelefon). Rakenduse kasutajaliidese disainiotsused tuleb tellijaga 6. Kasutajaliides kooskõlastada. Rakenduse kasutajaliides peab olema tehtud lähtudes 7. Kasutajaliides värskeimatest UX trendidest 8. Rakenduse kasutajaliidese kujunduses tuleb lähtuda E- E-ehituse stiiliraamat Kasutajaliides ehituse stiiliraamatust veebiversioon Rakenduse kasutajaliidese aluskomponentideks on MTA 9. EHR-komponendid Kasutajaliides komponendid Kasutajaliidese komponendid peavad olema react-styleguidist 10. Kasutajaliides dokumenteeritud Kasutajaliidese komponendi Git projekti readme.md failis peab olema: Komponendi eesmärgi tutvustus Juhend, kuidas komponenti saab teistes projektides kasutada Vt. näidis Kaardikomponent 11. Kasutajaliides Viide dokumentatsiooni asukohale – dokumentatsioon peab sisaldama näiteid, kuidas komponenti võõrast koodist välja kutsuda Juhend edasiarendamiseks Juhend versioneerimiseks ja publitseerimiseks Rakendus peab töötama veebibrauseritega, mis 12. eID toetavad ID-kaarditarkvara 2 viimast versiooni Rakendus peab kasutama kasutaja tuvastamiseks 13. https://e-gov.github.io/TARA-Doku/ eID keskset TARA autentimisteenust Arendusprojekti juhtimiseks ja projekti läbiviimiseks Arendustööde tellimused ja tarkvaravigade 14. kasutatakse Hankija projektijuhtimistarkvara JIRA organisatsioon haldamine. (https://jira.mkm.ee) Arendusprojekti käigus loodav lähtekood esitatakse 15. dokumenteerituna läbi koodihalduskeskkonna organisatsioon https://git.mkm.ee/projektinimi Arendusprojekti käigus loodavate rakenduste versioone tähistatakse vastavalt Semver 2.0 standardile „versioon- x.x.x“. Versiooni numbrid peavad kajastuma Semver 2.0 16. organisatsioon koodihoidla Git Tag-des Statistilisi parameetreid mõõdetakse Google Analytics Tellija annab omalt poolt vastava Google 17. analüütika keskkonna kaudu. Analytics konto andmed Jõudluse parameetrid: Üldjuhul peavad API päringud tagastama tulemuse browserisse alla 1s.Mõõdetakse browseri põhiselt. 18. Kvaliteet API erijuhud lepitakse Tellijaga eraldi kokku Kasutajaliidese html koos stiilide ja Javascriptiga laaduma <1s API rakenduse endpoint-id peavad olema vastavuses EHR API teenuste nimetused ja teenuste 19. Kvaliteet viidatud juhendile. kirjeldamine API rakenduse kõik „route“-d peavad olema varustatud 20. Katalon Kvaliteet Katalon testiga, mis testib sisend/väljundit ja kiirust. Rakendus peab tagama isikuandmete töötlemise https://eur-lex.europa.eu/legal- 21. vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja Infoturve content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 isikuandmete kaitse seadusele Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb https://www.owasp.org/index.php/OWASP_ 22. Infoturve järgida OWASP-i parimaid praktikaid. Cheat_Sheet_Series Rakendus peab salvestama kõik paroolid ainult 23. Infoturve krüpteeritud kujul Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut 24. Infoturve samaaegset sessiooni Rakenduse ja kasutaja vaheline infovahetus tohib käia 25. Infoturve ainult üle HTTPS protokolli. ISKE turvaklassi täpsustab Tellija. Täpsem Rakendus peab olema kirjutatud arvestades info RIA lehel : 26. töödeldavatele andmetele määratud ISKE turvaklassi https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/infos Infoturve nõudeid. usteemide-turvameetmete-susteem- iske.html Krüptograafiliste algoritmide valmisel lähtuda RIA https://www.ria.ee/et/ametist/uuringud- 27. Infoturve krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringutest analuusid-ulevaated.html API rakendus peab olema turvatud: Denial-Of-Service 28. (DOS), Cross-Site-Scripting (XSS), Brute Force ja Infoturve SQL/NoSQL Injection rünnakute vastu. API peab sisaldama …/version route-i, mis tagastab API kehtiva versiooni ja k8s liveness probe, mille abil K8s liveness probe 29. Infoturve kontrollib API rakenduse „elus“ olekut Loodavat infosüsteemi majutatakse Riigipilve 30. keskkonda ning sellega tuleb arvestada arhitektuuri https://riigipilv.ee/ Infra planeerimisel. Eelistatud on vabavaraliste andmebaaside platvormide 31. Infra kasutamine. nt PostgreSQL Rakendusserverite ja andmebaasi teenuste 32. Infra jooksutamise tuleb kasutada plokksalvestuskeskkonda. Faililao loomisel eelistatakse objektsalvestuskeskkonna 33. Infra kasutamist S3 REST API-ga. Rakenduse logimine peab vastama isikuandmete kaitse https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019 34. andmekaitse seaduses §36 kehtestatule 011 Automaatseks rakenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks 35. DevOps kasutame Gitlab CI/CD töövooge koos Docker-iga Rakendused käitatakse Docker konteinerites 36. Kubernetese klastrites. Kubernetes haldamiseks DevOps kasutame Rancher-it. Kubernetesesse paigalduseks tuleb rakendusele lisada https://helm.sh/ DevOps 37. Helm chart, mis arvestab, et rakendust paigaldatakse https://chartmuseum.com/ erinevatesse Rancher projektidesse. Helm chart peab sialdama paigalduse juhendit koos rakenduse tööks vajalike secretite ja configmap 38. muutujate kirjeldusega failis: app-readme.md ning Kvaliteet paigalduseks vajalike muutujate kirjeldusi failis:questions.yml Rakenduse kasutajaliidese kood peab olema silutud 39. ning linter „Eslint“ Airbnb reeglitele vastav väljund ei https://eslint.org/ Kvaliteet tohi sisaldada vea ning hoiatusteateid. Rakenduse testimiseks peavad olema koostatud testilood ning igale testiloole peab olema koostatud 40. https://www.katalon.com/ Kvaliteet sellele vastav Katalon automaattest. Automaattestid peavad töötama ilma vigadeta. Rakendusele html kujul kasutusjuhendit tuleb 41. täiendada ja viia see vastavusse rakenduses tehtud Kvaliteet muudatustega. 42. Kasutajajuhendi stiil lähtub EHR stiiliraamatust Kvaliteet Kasutusjuhend peab olema kasutusloo põhine, ehk 43. juhendama kasutajat samm sammult iga konkreetse Kvaliteet kasutusloo läbiviimisel https://unstoppablesoftware.com/5-best- 44. Kasutusjuhendi kirjutamisel tuleb juhinduda: practices-for-writing-fantastic-software- Kvaliteet user-guides/ Kasutajajuhend peab olema kontekstipõhiselt lingitud 45. Kvaliteet kasutajaliidese elementidega Rakendusele peab olema koostatud paigaldusjuhend ja 46. Turve taasteplaan. Rakenduses peab saama MKM-i Peakasutaja hallata väljade, nuppude, pealkirjad nimetusi, info (i) tekste, 39. abitekste, veateateid. Kasutajaliides Rakenduse loomisel tuleb arvestada võimalusega muuta see mitmekeelseks (nt inglise, eesti, vene). 40. Kasutajaliides EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend V4 – 03.12.2020 Käesolev juhend on mõeldud järgimiseks kõigile EHR arendusega seotud osapooltele. Juhendis on kirjeldatud infovahetuse allikad ja kohustused. 1. EHR arendustööde dokumentatsiooni hoitakse Sharepoint dokumendihalduses (SP). Keskkonna halduse ja juurdepääsu eest vastutab MKM. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR dokumendihoidlale. 2. Projekti alguses luuakse SP-sse projekti kaust, kuhu kogutakse kõik projektiga seotud dokumendid nagu koosolekute protokollid, lähteülesanded, projektiplaanid jm. dokumendid. Juhul, kui dokument paikneb kuskil teises asukohas siis lisatakse SP projektikausta link sellele dokumendile. 3. EHR dokumentatsioon antakse Tellijale üle dokumendihalduse keskkonna kaudu. Juhul, kui samast dokumendist edastatakse mitu versiooni, siis kõik erinevad versioonid tuleb nimetada ühe ja sama failinimega. Versioonid eristuvad SP-s „versiooni ajaloo“ kaudu. 4. EHR dokumentide sisukord (analüüsi, disaini, arhitektuuri, testimise, projektijuhtimise kontekstis) lepitakse kokku enne vastavate projekti tööde algust. Täitja projektijuht, kes hakkab vastavat dokumenti koostama, esitab hiljemalt tööde alguse kuupäeval SP projektikausta dokumendi kavandi, milles on toodud vähemalt dokumendi sisukord ja võimalusel ka vorm. 5. Operatiivse suhtlusvahendina kasutatakse lisaks (mobiil)telefonile ka Skype keskkonda. Projekti osalised lisatakse projekti ühisvestlusesse. Täitja projektijuht edastab vajalike osaliste Skype kontode nimekirja MKM projektijuhile, kes lisab nimekirja liikmed vestlusele. 5.1. Projekti kestel on kõigil meeskonnaliikmetele kohustus osaleda vestluses; 5.2. Projektide vahelisel ajal tööde planeerimiseks või vigade aruteluks, on tehnilistel projektijuhtidel, analüütikutel või arhitektidel kohustus osaleda vestluses; 5.3. Vestluses on kohustuslik informeerida kõiki osapooli kavandatavatest tarnetest. Vt. EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendit 6. Osapooled praktiseerivad proaktiivset kommunikatsiooni ning ei varja võimalike vigu ja probleeme. 7. EHR tarnete, arendustööde, vigade ja hooldustööde fikseerimiseks kasutatakse JIRA keskkonda. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR JIRA keskkonnale. 8. Arendusprojektide läbiviimise alguses koostab Täitja Lepingu lähteülesandes toodud funktsionaalsete nõuete kohta JIRA piletid tüübiga “arendus”. Arenduspiletite koondamiseks luuakse JIRA komponent, nii, et kõik ühe lepinguga seotud (või lepingu alapunktiga) seotud piletid on seotud vastava komponendiga. Komponentide abil saab ülevaate kõigist komponendiga seotud arendustöödest ja veapiletitest, mis vastavas komponendis aja jooksul on tehtud. 9. Lepinguliste tööde arendamiseks, testimiseks ja üleandmiseks koostatakse kõikidest üle antavatest JIRA piletitest sprint, mille kestus on max 1 kuu. Arendustööde sprindi paigaldus ja üleandmine toimub vastavuses EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendile 10. Lepinguliste tööde Tellijale üleandmine algab Täitja poolt üleandmise akti esitamisega (või vastavuses Lepinguga). Üleandmise aktis peavad olema viited kõigile üleantavatele tulemitele sh.: 10.1. Lingid üleantavatele koodidele Git-s (git.mkm.ee). Link peab olema koodiharule ja -versioonile, milles asub üleantav kood, 10.2. Viide API teenuste endpointidele Swaggeris (swagger.ehr.ee) 10.3. Viide Katalon automaattestidele, millega üleantavat rakendust saab testida 10.4. Viited projekti tulemdokumentidele SP-s (https://365mkm.sharepoint.com/sites/MKM/EHR) 10.5. Viit, millelt Tellija saab alustada rakenduse testimist 10.6. Üle antava rakenduse Helm Chart nimetus ja versioon (juhul, kui üle antav rakendus paigaldatakse Kubernetes klastrisse) 11. JIRAsse loodud arenduspiletid peavad olema sellise detailsusastmega, et nende alusel saavad arendajad teostada arendustööd ning testijad saavad läbi viia vastuvõtu testimise. 12. Arendustöödes tuvastatud vigade lahendamiseks koostab MKM Helpdesk JIRA-sse lisatud veapiletite alusel kord kuus arendajale kriitiliste vigade sprindi, mille arendaja tarnib järgmisel kuul MKM-le testimiseks. 13. JIRA piletite lahendamise protsessi üldine kirjeldus on järgmine: 13.1. Töid üle andva arenduspartneri testija testib kõik üle antavad piletid esmalt MKM keskkonnas “test”. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega „TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse „OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. Üldpõhimõttena antakse piletid üle “OMANIKU TESTI OOTEL” staatusesse esimesel võimalusel, ehk ei neid ei grupeerita ega anta üle portsude kaupa. 13.2. MKM testijad testivad piletid ning peale testimist suunavad arenduspartneri testijale staatuses „TESTITUD“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli lahendatud või esineb vigu. 13.3. Kui kõik sprindi piletid on peale MKM testimist staatuses „TESTITUD“, siis võib liikuda järgmisesse toodangusse viimise etappi “prelive”. 13.4. Peale “prelive” tarnet testib arenduspartneri testija kõik üle antavad piletid esmalt MKM “prelive” keskkonnas. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega „TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse „OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. 13.5. MKM testijad testivad piletid prelive keskkonnas ning peale testimist muudavad pileti staatuseks „LAHENDATUD“, „TARNE OOTEL“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli lahendatud, vajab üle kontrollimist toodangus või esineb vigu. 13.6. Kui kõik prelives oleva tarne piletid on staatuses „LAHENDATUD“, siis võib alustada toodangusse tarnimisega. 13.7. Juhul, kui “prelive” etapis avastati vigu siis alustatakse peale vigade parandamist uuesti “test” etapist. 14. Kõikide osapoolte projektijuhid lisatakse JIRA tarnepiletite kohta info saajateks. 15. Tööde tähtaegade fikseerimisel tuleb arvestada, et töö tähtaeg tähendab kokkulepitud päeva algust kell 00.00. 16. Kõik MKM projektiga seotud meediaga suhtlus tuleb alati kooskõlastada ennetavalt MKMiga; ka MKM peab ennetavalt kooskõlastama partneritega meediasse suunatava informatsiooni. 17. Kõik EHR arenduse projektis läbi viidud koosolekud protokollitakse (fikseeritakse otsused, riskid, probleemid) ja soovi korral helisalvestatakse, selles osas lepitakse rollide täitjad kokku enne koosoleku algust. Üldjuhul koostab protokolli Täitja projektijuht ja salvestab selle koosolekule järgneval tööpäeval SP-sse projekti kausta. 18. Iga sprindi/arendusetapi lõpus viiakse vajadusel läbi üle antava töö ühisläbivaatus, mille käigus Täitja esindajad esitlevad Tellijale üle antava töö tulemit. 19. Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani SP- sse projekti kausta (kui MKMiga ei ole eelnevalt kokku lepitud teisiti). Täitja projektijuht uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud projektiplaani ning lisab sellesse tööde täitmise informatsiooni. 20. Tööde plaan vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel viiakse sellesse muudatused. 21. Juhul, kui arendusprojekti käigus on vajalik EHR andmebaasides muudatuste tegemine siis peab järgima: E-ehituse andmebaasid ja nende uuendamine 22. Juhul, kui arendusprotsessi käigus luuakse uus teenuste API või täiendatakse olemasolevaid teenuseid siis arendaja täiendab API kirjeldust Swaggeris vastavalt EHR API teenuste nimetused ja teenuste kirjeldamine ba E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT E-ehituse veebikeskkond MKM 2020 E-ehituse platvormi stiiliraamat SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 1 1 Sissejuhatus .................................................................................................................................... 5 1.1 Kuidas seda raamatut kasutada? ............................................................................................ 5 1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on ................................................................................................... 5 1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad ....................................................................................... 6 1.2 See raamat on elus! ................................................................................................................ 6 2 Mõisted ja lühendid ......................................................................................................................... 7 3 Keskkonna üldpõhimõtted .............................................................................................................. 8 3.1 Keskkond on loodud kasutajatele ............................................................................................ 8 3.2 Kujunduspõhimõtted ................................................................................................................ 8 3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet .............................................................. 8 3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla .............................................................................. 8 3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme .................. 8 3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme .................................................. 9 3.3 Teenuste disainimise põhimõtted ............................................................................................ 9 3.3.1 Me ei korda küsimusi ....................................................................................................... 9 3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid .................................................................................... 9 3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele ................................................................. 9 3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid ............................................. 9 3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases ................................................................................... 10 3.3.6 Grupeerime .................................................................................................................... 10 3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema ........................................................ 10 3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse ................................................................................................ 10 3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. .............................................................................. 10 3.3.10 Oleme järjepidevad ........................................................................................................ 10 3.4 Kasutajakogemuse kujundamise põhimõtted .........................................................................11 3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid ................................................................................11 3.4.2 Failiformaadid .................................................................................................................11 3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine ..................................................................................11 3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine ...........................................................................11 3.5 Keelekasutus ja juhised tekstide koostamiseks .................................................................... 12 3.5.1 Üldised põhimõtted ........................................................................................................ 12 3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused ...................................................................................... 12 3.5.3 Abiinfo ............................................................................................................................ 13 3.5.4 Veateated ....................................................................................................................... 13 3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) ............................................... 13 3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel ........................................................................................ 13 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 1 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.6 Tõlked .................................................................................................................................... 14 3.7 Kasutajaliidese kujundamise põhimõtted .............................................................................. 15 3.7.1 Alusjoonestik .................................................................................................................. 15 3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain ............................................................................. 15 4 Stiilielemendid ............................................................................................................................... 17 4.1 Värvipalett .............................................................................................................................. 17 4.1.1 Põhivärvid ...................................................................................................................... 17 4.1.2 Tugivärvid ...................................................................................................................... 17 4.2 Šrift ........................................................................................................................................ 17 4.3 Kirjastiilid ................................................................................................................................ 18 4.4 Nupud .................................................................................................................................... 20 4.4.1 Nuppude põhitüübid....................................................................................................... 20 4.4.2 Paiknemine ja joondus .................................................................................................. 21 4.4.3 Värvus ja toonid ............................................................................................................. 21 4.4.4 Erinupud ........................................................................................................................ 24 4.5 Lingid ..................................................................................................................................... 25 4.6 Ikoonid ................................................................................................................................... 25 4.6.1 Ikoonid ........................................................................................................................... 26 4.6.2 Ikoonid linkidega ............................................................................................................ 32 4.7 Logod ja muud visuaalsed elemendid ................................................................................... 33 4.7.1 Ametlikud logod ............................................................................................................. 33 4.7.2 Väliste süsteemide logod ............................................................................................... 33 4.7.3 Kasutajate tähistamine .................................................................................................. 34 4.8 Teenused ............................................................................................................................... 34 4.8.1 Teenuse päise tööriistad ................................................................................................ 35 4.8.2 Teenuse ala ................................................................................................................... 36 4.9 Vormid .................................................................................................................................... 37 4.9.1 Vormitüübid .................................................................................................................... 37 4.9.2 Vormide kopeerimine ..................................................................................................... 40 4.9.3 Vormide avamine muutmiseks....................................................................................... 40 4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine ....................................................................................... 40 4.9.5 Suletud vormid ............................................................................................................... 40 4.10 Vormiväljad ............................................................................................................................ 41 4.10.1 Vormivälja ülesehitus ..................................................................................................... 41 4.10.2 Vormiväljade tüübid ....................................................................................................... 44 4.10.3 Väljade grupeerimine ..................................................................................................... 53 4.10.4 Vormivälja joondamine grupis ........................................................................................ 54 4.11 Tabelid ................................................................................................................................... 54 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 2 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.1 Tabeli komponendid ....................................................................................................... 54 4.11.2 Tabeli murdepunkt ......................................................................................................... 58 4.11.3 Tabelite näidised ............................................................................................................ 59 4.11.4 Tühi tabel ....................................................................................................................... 60 4.11.5 Andmete tabelisse lisamine ........................................................................................... 60 4.11.6 Tabeli rea muutmine ...................................................................................................... 61 4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine .......................................................................................... 61 4.11.8 Tabeli multihaldus .......................................................................................................... 62 4.12 Seisundid (staatused) ............................................................................................................ 63 4.12.1 Klassikalised seisundid .................................................................................................. 63 4.12.2 Väikesed seisundid ........................................................................................................ 63 4.12.3 Seisundite jagunemine .................................................................................................. 63 4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused ............................................... 64 4.13 Teated, hoiatused ja veateated .............................................................................................. 64 4.13.1 Teadete liigid .................................................................................................................. 65 4.13.2 Teadete tüübid ............................................................................................................... 65 4.14 Tooltip ja flyout ....................................................................................................................... 69 4.14.1 Tooltip ............................................................................................................................ 69 4.14.2 Flyout ............................................................................................................................. 69 4.14.3 Trükkimine ..................................................................................................................... 71 4.14.4 Failide üleslaadimine ..................................................................................................... 71 4.14.5 Failide alla laadimine ..................................................................................................... 74 4.15 Muud komponendid ............................................................................................................... 75 4.15.1 Kaardikomponent ........................................................................................................... 75 4.15.2 Eelvaade ........................................................................................................................ 75 4.15.3 Progressiriba .................................................................................................................. 77 4.15.4 Sessiooni aegumine ...................................................................................................... 78 4.15.5 Graafikud ....................................................................................................................... 78 5 Ekraanivaate ülesehitus ................................................................................................................ 81 5.1 Päis / Header ......................................................................................................................... 82 5.1.1 Autentimata kasutaja päis ............................................................................................. 82 5.1.2 Autenditud kasutaja päis ............................................................................................... 82 5.1.3 Päise koostisosad .......................................................................................................... 82 5.2 Menüü .................................................................................................................................... 85 5.3 Töölaud .................................................................................................................................. 86 5.4 Jalus / Footer ......................................................................................................................... 87 5.4.1 Sotsiaalmeedia ala ........................................................................................................ 87 5.4.2 Logod ............................................................................................................................. 87 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 3 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.3 Kiirelt kätte lingid ............................................................................................................ 88 5.4.4 Kontaktinfo ..................................................................................................................... 89 5.5 Abikeskus .............................................................................................................................. 89 6 Versioonimuudatused ................................................................................................................... 91 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 4 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 1 SISSEJUHATUS E-Ehituse platvormi stiiliraamat on kogumik disainimustreid, elemente ja reegleid, mis tagavad kõikidele E-Ehituse platvormi ja E-Ehitisregistri elektroonilistele teenustele ühised kasutajakogemuse põhimõtted. Raamatus kirjeldatud põhimõtted kirjeldavad nii keskkonnas kasutatavate elementide stiili (värvid, kirjastiilid, piktogrammid), navigatsiooniloogikat, keelekasutust kui ka interaktsiooniloogikaid ja keskkonna kohandumist vastavalt kasutaja seadmele ja rollile. Kõik siin kirjeldatud reeglid ja juhised puudutavad kõiki E-Ehituse kasutajagruppe – nii ettevõtjaid, kodanikke, kohalike omavalitsuste ja muude pädevate asutuste ametnikke ning muid osapooli (notarid, ülikoolid, jne). Eesmärk on luua igale kasutajale sarnane kogemus, mis ühtlasi aitab kaasa ka tavakasutaja-menetleja-klienditoe omavahelisele suhtlusele. Stiiliraamatu reeglite loomise põhimõte on igal sammul vastata kasutaja vajadustele ja ootustele. Arvestame maksimaalselt kasutajate reaalse elu olukordi, arvestame kasutaja ajalistest, tehnilistest, kogemustest ja teadmistest tulenevate piirangutega. 1.1 KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA? Raamat jaguneb peatükkideks, mis käsitlevad suurt osa heaks kasutajakogemuseks vajalikke teemasid. Igas peatükis kirjeldame kõigepealt reeglite üldist põhimõtet ja liigume seejärel järjest detailsemaks, kuni jõuame konkreetsete teenuste näideteni. Raamat on abimeheks nii uute teenuste disainimisel kui ka olemasolevate teenuste täiendamisel. Raamat on loodud sellisena, et põhjendatud vajaduse korral, uute teenuste loomisel, on raamatut alati võimalik aluspõhimõtteid kasutades täiendada. Stiiliraamat sisaldab kujundusnäidiseid, viiteid prototüübile ning raamatuga kaasas on kujundusfailid, mida saab kasutada iga disainer, kes E-Ehituse keskkonna kujundamisega kokku puutub. Stiiliraamat koosneb kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest ja visuaalsetest stiilivalikutest. Kasutajakeskseid põhimõtteid soovitame kasutada kõikide E-Ehituse digitaalsete teenuste puhul. 1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on 1.1.1.1.1 Maksu- ja Tolliameti uus e-keskkonna stiiliraamat, VELVET https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA ja https://ehr-styleguide.mkm.ee/ Kõige parema ülevaate annab siiski EMTA komponentide käitumisest emta.ee live-keskkond. Oleme EMTA stiiliraamatu ligi 100% üle võtnud, kuid tuleb silmas pidada, et kõiki EMTA komponente E- Ehituse platvormis ei kasutata (näiteks päise alune pealkirja komponent), osad komponendid on lisatud (näiteks kaart ja näiteks uus rippmenüü otsing, mis peab töötama ka teksti sisestamisega), kuna EMTA komponendid ei täida täielikult E-Ehituse platvormi vajadusi. Suur osa uutest komponentidest on edasiarendused EMTA komponentidest (nt vormiväljad). Kuna viidatud EMTA stiiliraamat ja komponendid on ajakohastamata, tuleb komponente edasi arendada vastavalt E-Ehituse platvormi stiiliraamatu nõuetele. 1.1.1.1.2 VEERA Disainisüsteem https://veera.eesti.ee E-Ehituse keskkond liigub samm sammult EMTA stiililt VEERA stiilile. Käesolev E-Ehituse stiiliraamat peegeldab ülemineku olukorda, kus esimese sammuna on kasutusele võetud VEERA ikoonid, sh tuleb ikoonid välja vahetada EMTA komponentides. 1.1.1.1.3 Valitsusasutuste veebiteksti koostamise juhised https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-veebiteksti-koostamise-juhised 1.1.1.1.4 Micro-frontend arhitektuuri põhimõtted https://micro-frontends.org/ Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 5 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 1.1.1.1.5 Atomic Design põhimõtted http://bradfrost.com/blog/post/atomic-web-design/ 1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad 1.1.2.1.1 E-Ehituse prototüübi disain Figma failina: https://www.figma.com/file/wqBBhEYSwo2dQ7Fw2toQGJ/EHR-3.x-(kehtiv)?node-id=0%3A1 See dokument on pidevas arenemises. Iga ärifunktsiooni täitmise juures tuleb jälgida, et aluseks on võetud õige osa Figmast. 1.1.2.1.2 E-Ehituse keskkonna mittefunktsionaalsed nõuded: https://365mkm.sharepoint.com/:w:/s/MKM/EHR/EZ1fwxwYUANOlvynIdVHR9sBs- zM30tgLYqN1BaG9Pw_jA 1.2 SEE RAAMAT ON ELUS! Iga loodud keskkond on parema keskkonna prototüüp, iga otsus on veel parema otsuse inspiratsioon, iga uus arendus on võimalus õppida. Ka see raamat peab elama ning arenema ning seetõttu kuulub selle sisu pidevale täiendamisele. Lisame näiteid, kui need tekivad, täpsustame põhimõtteid, kui neist ise paremini aru saame. Lisame reegleid, kui neid on vaja, ning eemaldame, kui enam ei ole. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 6 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 2 MÕISTED JA LÜHENDID Töölaud Kliendile esmast ülevaatlikku koondinfot pakkuv funktsionaalsus (nt avalehe töölaud, minu dokumentide töölaud, minu ehitiste töölaud). Kasutaja E-Ehituse süsteemi kasutav füüsiline isik või muu väline süsteem. Kasutaja saab esindada mõnda isikut, nt iseennast, mõnda teist füüsilist või juriidilist isikut (juhul, kui kasutajal on vastav volitus). Üks füüsiline isik võib omada rakenduse keskkonnas mitut kasutajat. Globaalne menüü Valitud esindatava menüü on oma menüüpunktide jaotuselt sama mis globaalne menüü, aga iga teenuse valikul arvestatakse juba esindatava valikuga. Menüü alamjaotus Iga menüüelemendi alla kuuluvad jaotused. Näiteks menüüpunkti EHITAMINE alla kuulub teenus “Ehitusluba/-teatis”. Alamjaotus jaguneb 1. taseme ja 2. taseme alajaotuseks. Tab Vaheleht, kus kuvatakse objekti (dokument, ehitis, …) kohta käiv samaliigiline ja korraga kuvatav info. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad tab-id: Ehitis, Dokumendid, Isikud, Esitamine (hiljem lisandub menetluse / märkuste lahendamise tab) Ühtlasi näiteks brauseri vaheleht/tab. Alajaotus Sisuliselt sarnaste andmete grupp ühel vahelehel. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad andmete alajaotused: Ehitise üldinfo, Ehitise kasutusotstarbed, Ehitise mõõtmed, Ehitise konstruktsioonid ja materjalid, Ehitise tehnilised näitajad, Ehitise asukoht, Ehitise osad Muud E-Ehituse terminid ja lühendid on leitavad siit. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 7 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3 KESKKONNA ÜLDPÕHIMÕTTED See peatükk kirjeldab E-Ehituse kasutajakeskkonna kõige üldisemaid kasutus- ja kujunduspõhimõtteid, mis on aluseks kõikidele järgnevatele reeglitele ja disainiotsustele. 3.1 KESKKOND ON LOODUD KASUTAJATELE Keskkonna kujundamisel arvestasime erinevate kasutajagruppide ja -juhtude eripärasid. Meie eesmärk ei ole kujundada igale võimalikule kasutajale just temale mõeldud keskkonda. Eesmärk on luua kõigi vajadusi arvestav keskkond, mille kasutamine on lihtne nii esimest korda sisenevale kasutajale kui ka igapäevasele, professionaalsele kasutajale. Arvestame, et E-Ehituse keskkonna kasutajad on oma kogemuselt ja oskustelt väga erineval tasemel. KOVi ametnikele võib süsteem olla igapäevane peamine töövahend, ehitusala professionaalid kasutavad seda iganädalaselt, või –kuiselt, kuid koduomanikud võivad süsteemi kasutada mõned korrad aastas või isegi mõned korrad elus, seejuures võivad nad ka arvuti kasutamises end üsna ebakindlana tunda. Kõigile kasutajagruppidele on lihtsus, sõbralikkus, (visuaalne) müravabadus ja efektiivsus ülioluline. Efektiivsus aga tähendab professionaalile ja juhukasutajale kohati erinevaid asju. Igapäevaselt süsteemi kasutaval professionaalil on oluline, et nende vajaduste lahendamiseks tuleks kulutada minimaalselt aega ja hiireklikke/klahvivajutusi, juhukasutajal on oluline protsessi jagamine arusaadavateks osadeks. Kuna professionaalidel on aega/vajadust süsteemi paremini tundma õppida, võib neile suunatud funktsionaalsus olla vajadusel pisut „peidetud“, samas kui juhukasutaja liides on selgelt nähtav. Platvormile sisse loginu on alati mingi kindla kasutajana. Kasutajapoliitika ei ole kirjeldatud siin dokumendis, kuid kasutajaliideses on komponendid, mis on seotud kasutaja valikuga. Reeglina loome vaated ja komponendid universaalsed, kuid vastavalt kasutaja õigustele valime, mida kasutajale kuvame. Esmakordses sisenemisel on sisse loginu autenditud avaliku kasutajana (iseendana). Igal järgneval sisenemisel on sisse loginu viimati väljalogimisel olnud kasutajana, kui sisse loginu ei ole endale määranud vaikimisi kasutajarolli. Vaikimisi kasutajat saab muu hulgas seadistada kasutajaseadetes. 3.2 KUJUNDUSPÕHIMÕTTED E-Ehituse keskkonna eesmärk on olla kasutaja tegevusi toetav ja alati infoga abistav sõbralik keskkond. Eesmärk on säästa iga kasutaja aega ja tagada tema kindlustunne ja selge arusaam kõikidest keskkonnas tehtud toimingutest ning nende toimingute tulemusest. Keskkonna loomisel oleme lähtunud neljast olulisest põhimõttest. 3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet Ehitised ja ehitatud keskkond on teemad, millega kõik kodanikud aeg-ajalt kokku puutuvad. Eesti on läbi aegade olnud kuulus riigi poolt pakutavate teenuste lihtsuse poolest, kuid usume, et on aeg teha veel üks samm edasi. Loome selge, abistava, kasutaja reaalse eluga arvestava keskkonna, mis ei vaja toimetuste tegemiseks erilist väljaõpet. Iga isik peaks suutma kasutada keskkonda ise ning täitma vajadusel teatisi ning taotlusi. 3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla Algaja kasutaja soovid ja eesmärgid erinevad oluliselt professionaalsete kasutajate omadest. Professionaal vajab keskkonda, mida ta saab oma spetsiifilise tööprotsessi optimaalseks läbimiseks ise kujundada, ning kus on võimalik kiire ja vigadeta töö tagamiseks infot prioriseerida. Seepärast peavad teatud osad keskkonnast olema vastavalt kasutaja soovile ja vajadustele seadistatav. Need osad määratakse vastavalt äriloogikale. 3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme Me soovime ennetada kasutaja sattumist täbarasse olukorda lihtsalt seepärast, et ta ei teadnud, kust vaadata õiget infot, või ei leidnud õiget vormi. Kujundades kasutajaliidese nii, et see suunab kasutajat intuitiivselt tegelema kõige pakilisemate asjadega, ning näitab kasutajale teed tema töö korraldamiseks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 8 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat nii, et probleeme tekib vähem, saame kasutaja aega kokku hoida ning vähendada tema stressi. Samas hoiab see kokku ametnike aega, mis kulub tekkinud probleemide menetlemisele. 3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme Suhtluses riigiametitega, sisestades andmeid andmebaasidesse ning tehes suuri rahasummasid puudutavaid otsuseid, kus viga võib tähendada trahve, kulutusi või ajakadu ning sellest tulenevaid probleeme, on iga inimene põhjendatult pinges. Need teemad jäävad tõsisteks ja kohati ka keerulisteks vaatamata sellele, kui lihtsa keskkonna me kujundame. Meie eesmärk ei ole muuta ehitamist lõbusaks. Meie eesmärk on vähendada inimeste stressi ehitusteemadega tegelemisel. Saame seda teha läbi visuaalse lähenemise, läbi tarbetu kantseliidi vältimise, läbi veidi ümaramate nurkade, rahulike ja sõbralike värvide ning läbi ikoonide kasutuse. Luues E-Ehituse keskkonnale iseloomu, mis on abivalmis, sõbralik, lahendusele orienteeritud. 3.3 TEENUSTE DISAINIMISE PÕHIMÕTTED 3.3.1 Me ei korda küsimusi Ära küsi asju, mida sa juba tead. Kui informatsiooni, mida me kasutajalt soovime, on kasutaja juba varem esitanud, siis teist korda sama infot küsida ei ole vaja. Eeltäidame vormides võimalikult paljud väljad, et kasutaja saaks oma varem sisestatud infot uuesti kasutada. 3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid „Keep it short and simple“ ehk KISS-printsiip. Kasutajaliides peab olema lihtne ja arusaadav, ülesanded peavad olema lahendatavad minimaalsete tegevuste ja sammudega. Eemaldame ebavajalikud elemendid. Kasutajale ei ole vaja näidata kõiki võimalikke kasutajaliidese elemente. Igas kasutajaliideses on olulised elemendid ja väheolulised või isegi mõttetud süsteemi elemendid. On tarvis keskenduda olulistele elementidele ning vältida visuaalset müra. 3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele Me ei leiuta jalgratast. Kasutajaliidese elementide loomisel tuleb eelistada kasutajaile juba varem harjumuspäraseks saanud elemente ning ikoone – see vähendab kasutaja õppimisaega. Harjumuspärasuse all mõistame siinjuures häid levinud töötavaid süsteeme (Google, Google Maps, MS Office, tavapärane brauseri rakenduste käitumine jms), mitte olemas olevat EHR rakendust (seisuga veebruar 2020). Näiteks, kuid mitte lõpliku nimekirjana: - Rakenduses peab saama kasutada levinumaid klahvikombinatsioone, nagu ctrl+z = undo; ctrl+y = redo (ehk undo tagasi võtmine), nii undo kui redo toimivad ühe välja piires, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole nõutud teisiti; ctrl+c = kopeeri; ctrl+x = lõika; ctrl+v = kleebi; ctrl+s = salvesta; ctrl+p = trüki. - Väljadel, millel on teksti vormindamine lubatud ctrl+b, ctrl+u vms tegevused. - Tabulaatoriga liikumine väljade vahel on lubatud. - Enteri vajutus o lõpetab fookuses oleva välja täitmise ja viib fookuse järgmisele väljale või o klikib fookuses olevat nuppu. - Shift + hiire kerimisratas kombinatsioon lubab horisontaalset kerimist. - Rakendus pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…). - Mobiilses seadmes pakub rakendus vastavalt välja iseloomule ise tähtede või numbrite klaviatuuri. 3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid Põhimõtted hõlmavad, kuid ei piirdu järgnevatega: - Kerimist (scrollimist) eelistame klikkimisele o https://www.globaldots.com/fold-time/ Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 9 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat o https://www.dscreative.co.uk/web-design-blog/382-how-far-do-users-scroll-scroll-vs- click - Eelistame vormide sisu näidata ühes veerus (ei kehti tabelite kohta). o https://baymard.com/blog/avoid-multi-column-forms 3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases Innovaatori dilemma. Meil on väga palju kasutajaid, kellel on oma harjumused, kuidas asju teha. Uute teenuste loomisel ei saa me lähtuda ainult olemasolevatest tavadest, vaid peame looma ka uusi võimalusi, mis saavad traditsioonideks tulevikus. Eesmärk ei ole alati kõigile meeldida. Kus asjakohane, säilitame võimaluse asju „pool-vanamoodi“ teha. Näiteks, ehkki andmete esitamise teatise alustamine ehitise andmetelt või kaardilt on lihtsam ja intuitiivsem, säilitame võimaluse valida menüüst vastava dokumendi alustamise, et inimesed, kes on harjunud avaliku võimuga dokumentide vahetusel suhtlema, ei satuks segadusse. Uues rakenduses säilib vähemalt esialgu ka võimalus paberi(sarnaste) dokumentidega tegutsemine, kuid eesmärk on minna üle täielikult digitaalsele süstemeile. 3.3.6 Grupeerime Grupeeri info loogilisteks osadeks. Lehel olev informatsioon on soovitatav jaotada loogilisteks plokkideks (gruppideks), nii on kasutajatel lihtsam sisust aru saada. Infot grupeerime näiteks: - Selle järgi, kus see asub ekraani vaatel (vt ptk Ekraanivaate ülesehitus) - Menüüpunktidesse (vt ptk Menüü) - Teenustesse (vt ptk Teenused) - Vormi sees vormi sammudeks, vahelehtedele, vormiplokkidesse (vt ptk Vormid) 3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema Ülesannete lahendamise selgus. Kasutajatele tuleb läbi kasutajaliidese pakkuda ülesannete lahendamise viise ning lahendused peavad olema ilmselged. Elementide tekst peab olema selge. Nupud ja lingid peavad täpselt näitama, kuhu nad viivad. Kahemõttelist teksti tuleb vältida. Ära pane kasutajat kahtlema. Tuleb vältida keerulisi tegevusi, mis panevad kasutajat kahtlema tegevuste sisus, mõttekuses või protsessis. 3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse Lisaks tegevustele ja valikutele kinnituste pakkumisele, peab kasutajal olema võimalus neid ka tühistada (Loobu taotlusest). Kaitseme ja ennetame kasutaja poolt sisestatud info vääriti mõistmist ja parandame tema eest vead. Näiteks numbriliste väärtuste sisestamisel aktsepteerime koma asemel ka sisestatud punkti ja parandame sellised formaadivead juba kasutaja eest ise. Näiteks koma/punkt, liigne tühik, suur/väike täht on meil võimalik rakenduses üle vaadata. Siin aitab vigadest hoidumiseks valikvastuste kasutamine, vormide üles ehitamine ühes tulbas asuvate väljadega ja vajadusel tabeli kasutamine. 3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. Rakendused peavad arvestama kõikide sisestusviiside (klaviatuur, hiir, puuteekraan jne) ning esitlusviisidega (mobiiltelefon, suur ekraan, tahvelarvuti ekraan või ekraanilugejad). 3.3.10 Oleme järjepidevad Erinevad keskkonnad, selle osad või alamsüsteemid peavad toimima sarnastel põhimõtetel. Kasutaja jaoks ei tohi olla tuntavat vahet erinevatel aegadel ja erinevate tegijate poolt loodud süsteemide vahel. Visuaalselt sarnased asjad teevad sarnaseid tegevusi. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 10 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.4 KASUTAJAKOGEMUSE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED E-Ehituse keskkond on loodud kasutajatele, kes on väga erinevad: inimesed, kes puutuvad E-Ehituse teenustega kokku vaid kord aastas; inimesed, kelle jaoks on E-Ehituse keskkond igapäevane töövahend; inimesed erinevatest välisriikidest oma tavade ja harjumustega. Uus E-Ehituse keskkond on sõbralik, rahulik, asjalik ja abistav. Me ei võimenda probleeme ega peida ennast keeruliste tekstide taha. Me ei eelda kasutajalt tehnilisi ega ehituse alaseid süvateadmisi ning oskust kantseliitlikust tekstist vihjeid välja lugeda. Me soovime, et kasutaja leiab kõigile küsimustele kiired vastused. Me soovime, et kasutaja tunneb end meie juures hästi. 3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid Ehitusalane info on suures osas graafiline, mida esitatakse jooniste, pildimaterjali, 3D mudelite ja kaardiinfo abil. E-Ehituse keskkonnas peab kasutaja saama infot esitada ja vaadata võimalikult lähedasena selle sisulisele vormile. Seetõttu kogume ja kuvame lisaks tekstile infot kaardil ning võimaldame graafilist materjali näha graafilises esituses (jooniste vaatamine jms). 3.4.2 Failiformaadid Ehitusalane dokumentatsioon sisaldab suurel hulgal üles laaditavat sisu. Olgu selleks ehitusprojektid või fotod ehitistest. Kõike seda peab saama keskkonnas mugavalt kasutada. Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud komponendid üldlevinud failiformaatide (pdf, jpg, png, ...) eelvaateks, siis eelistame failide alla laadimisele eelvaate näitamist (vaikimisi valik). Kasutajal peab olema võimalus eelvaadatav fail ka alla laadida või valida eelvaate asemel alla laadimine. Kui kontekst võimaldab, ei tohi eelvaate/alla laadimise vahel valimine kasutajale täiendavat klikki/vormi avamist kaasa tuua, kuid kasutaja peab olema teadlik, et seadmesse fail salvestatakse. Seetõttu küsime kasutajalt, kas ta soovib faili alla laadida. Eelvaade avaneb vastavalt ärijuhule kas - uuel brauseri vahelehel või - teenuse kohal halli taustaga. Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud vektorgraafika moodulid (näiteks BIM-projektide menetlemine), pakume kasutajale ka vektorgraafikale (nt dgn, dwg, ifc) eelvaadet. 3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine Kasutajakeskse lähenemise üheks aluseks on keskkonna võime kohanduda iga kasutaja harjumustele ja tema rolli iseloomust tulenevatele nõudmistele ja vajadustele. Selle tagamiseks oleme loonud igale kasutajale võimaluse oma töölauda, tabelit või vaadet vastavalt oma vajadustele muuta ja seadistada. Keskkonna kohandamise võimaluste näited: 1. töölaual on võimalik muuta sisuplokkide järjestust. 2. tabelites on võimalik muuta vaikimisi kuvatavate veergude arvu ja valikut. Siinkohal peame oluliseks lähtuda ka tabeli iseloomust ning andmete koosseisust, kui veergude arvu vähendamine kaotab tabeli mõtte, võiks loobuda vastava seadistuse realiseerimisest. Kõik muudatused, mida kasutaja kohandamise võimalusi kasutades keskkonnas teeb, salvestuvad selliselt, et järgmisel korral kas samast või mõnest teisest seadmest sisse logides, näeb kasutaja enda jaoks eelmisel korral seadistatud pilti. Siinkohal on oluline rõhutada, et vastav punkt ei pruugi alati olla rakendatud, sest mobiilivaated on tihti täiesti erinevad arvuti ekraani vaadetest (näiteks mobiili jaoks spetsiaalselt disainitud tabelid). Seadistused on kasutajapõhised. See tähendab, et näiteks juriidilise isiku töölaud ühe kasutaja vaates võib olla teistsugune, kui sama juriidilise isiku töölaud mõne teise kasutaja vaates. Kõikide kasutaja poolt seadistatavate vaadete puhul oleme välja töötanud optimaalse vaikimisi vaate, mis arvestab enamiku kasutajate vajadustega. 3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine Andmete automaatsalvestamist ei toimu, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole ette nähtud teisiti. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 11 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat - Koostataval dokumendil andmete salvestamine – Andmete salvestamine hõlmab kõikidel tab-idel olevaid andmeid. Andmete salvestamine toimub järgmistel juhtudel: o Kasutaja vajutab nuppu „Salvestan kavandi“ (või ctrl + s) o Kasutaja vajutab nuppu „Esitan“, „Kannan registrisse“, „Esitan ja võtan menetlusse“. - Teatise vormil flyout-ides salvestamine – Kui kasutaja lisab teatise vormil avanevasse flyout- i andmeid, siis tuleb kasutajal muudatuste salvestamiseks need eraldi salvestada või lisada (nt isiku lisamine, faili lisamine). - Salvestamise kohta info kuvamine – Pärast salvestamist on rakenduse üleval paremal osas info andmete salvestamise kohta „Salvestatud“. Kui kasutaja on andmeid peale salvestamist muutnud, on kiri „Salvestamata“. - Salvestamata andmed – Kui kasutaja liigub teatise vormilt välja ja andmed on salvestamata, siis kuvatakse kasutajale teade (flyout) tekstiga „Oled lahkumas andmete esitamise teatise vormilt. Kas soovid vormi kavandi salvestada?“. Vastused „Jah“ (vaikimisi), „Ei salvesta“, „Jätkan vormi täitmist“. Kui kasutaja valib Jah, siis andmed salvestatakse, kui Ei, siis andmed jäävad salvestamata. „Jätkan vormi täitmist“ puhul jääb andmete esitamise vorm aktiivseks, fookus jääb väljale kus see oli enne kasutaja vormilt lahkumise katset. 3.5 KEELEKASUTUS JA JUHISED TEKSTIDE KOOSTAMISEKS E-Ehituse keskkonna sõnastused toetavad kasutajat e-teenuste kasutamisel. E-keskkonnas liikumine on loogiline ja etteaimatav. Menüüde, nuppude, linkide, selgituste jmt lihtne ja arusaadav keelekasutus on keskkonna loogiline osa. Kasutaja ei pea üldjuhul abi saamiseks juhendeid lugema või konsultatsiooni kasutama. 3.5.1 Üldised põhimõtted 1. E-Ehituse keskkonna suhtlusstiil on riigiametile omaselt asjalik ja korrektne, kuid samas sõbralik, toetav ja julgustav; 2. E-Ehituse keskkonna keelekasutus järgib õigekirjareegleid, on kantseliidivaba ja erialase žargooni vaba (näiteks ütleme „maja number“, mitte „aadressinumber“); 3. kasutajaga suhtlemisel kasutame Sina vormi, nt “Aadress on aegunud, palun lisa uus aadress!”; 4. sõnastused on koostatud kliendi vaatest lähtuvalt, nt “Minu andmed / taotlused / ehitised”, mitte “Teie andmed”; 5. kasutame läbivalt ühtseid ja korrektseid termineid, nt “EHR”, mitte “ehitiste register” vmt; 6. väldime umbisikulist tegumoodi ning kolmandas isikus pöördumist, nt „Tallinna Linnaplaneerimise Amet on taotluse menetlusse võtnud“ (või „Kohalik omavalitus on taotluse menetlusse võtnud“), mitte „Taotlus on menetlusse võetud.“ 7. võimalusel väldime võõrsõnu ja lühendeid. Lühendeid kasutame vaid juhul, kui need antud kontekstis üheselt ja selgelt mõistetavad (näiteks EHR). 8. Pealkirjad lõpevad ilma kirjavahemärgita: tekstivälja pealkirja järel koolonit ei märgi, teenuse pealkirja järel ei kasuta punkti. 3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused Keskkonnas liikumisel juhendavad kasutajat nupud/lingid. E-Ehituse keskkonna näol on tegemist iseteeninduskeskkonnaga, kus üldjuhul otsustab kasutaja ise, millise tegevuse ta valib ja teeb. Selliste tegevuste sõnastused on nuppudel ja linkidel mina-vormis. Näiteks: Salvestan, Esitan, Saadan, Kustutan, Muudan, Laadin alla, Trükin, Valin vormi. Vajadusel võib kasutada ka järgmisi sõnastusi: 1. Tegevused, mis viivad teisele teenusele või avavad uue toimingu. Näiteks: Uus töötaja, Uus väljamakse, Uus kaup, Uus päring 2. Tegevused, mis on pigem süsteemsed, ja mille sõnastamiseks on välja kujunenud ühene kasutuspraktika. Näiteks:, Otsing (E-Ehituse keskkonna raamil olev Otsingu vormi placeholder. Vormidel, millel otsingut teostatakse, kasutatakse nuppu nimega "Otsin"), Vali, Märgi, Jäta mu valik meelde, Edasi, Tagasi (taotluse juurde) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 12 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.5.3 Abiinfo Kasutajale tuleb teha kättesaadavaks abiinfo: 1. Kasutajajuhend sisaldab teenuse kohta käivaid abistavaid materjale, mis aitavad kasutajal täita vorme, mõista erinevaid toimimisloogikaid ning teha paremaid ja informeeritumaid otsuseid. Kasutajajuhendi koostamisel jälgime peatükki “Üldised põhimõtted” ning kasutajajuhendites väldime seaduste ümberkirjutamist. Tekstid on hästi liigendatud, pikemas tekstis kasutame sisu kokku võtvaid vahepealkirju. Materjalid võivad olla esitatud ka videojuhenditena. 2. Sõnastik. Selgitame teenuse ja teemaga haakuvaid termineid ja lühendeid nagu EHR, ADS jmt ning seaduste ja deklaratsioonide lühendeid. 3. KKK. Siia koondame abimaterjalid teenuste kasutamise kohta küsimuste ja vastuste vormis. Sisulistele küsimustele ja vastustele lisame viitena veebi lingi. 3.5.4 Veateated Veateade: 1. peab olema viisakalt, positiivselt sõnastatud (näiteks „Palun sisesta oma e-posti aadress“, mitte „E-posti aadress sisestamata!“); 2. ütlema probleemi põhjuse ja viitama, mille kohta see veateade käib (näiteks „Sisestatud kasutajanimi ja parool ei sobi kokku“, mitte „Sisselogimine ebaõnnestus“); 3. peab selgitama kasutajale, kuidas ta saab probleemi lahendada (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Pindade suurused ei ühti!“ ja näiteks „Selle nimega fail juba eksisteerib“, mitte „Faili nimi on vigane“); 4. vajadusel soovitab kasutajale, kust ta saab täiendavat informatsiooni; 5. peab olema tavakasutajale / tehnilisi teadmisi mitteomavale inimesele arusaadavalt sõnastatud; 6. ei sisalda ballasti (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Ups! Paistab, et köetava pinna suurus on rohkem kui suletud netopind. Palun paranda ära.“) 7. kui on kohane, annab kasutajale võimaluse kohe probleem lahendada (näiteks „Selle nimega fail juba eksisteerib. Kas soovid a) automaatselt uue faili ümber nimetada; b) muuta selle nime käsitsi“, mitte „Faili nimi on vigane“). 3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) Teated on selgelt sõnastatud ja piisavalt täpselt kirjeldavad olukorda. Näiteks: „Neljapäeval, 17.03.2016 kell 18.00–18.30 toimub seoses tehniliste hooldustöödega katkestus E- Ehituse keskkonna teenuste kasutamises. Vabandame.“ „Neljapäeval, 3. märtsil 2016 kell 7.00–9.00 toimub seoses versiooniuuendusega Andmete esitamise teatise koostamise ja esitamise teenuste töös katkestus. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.“ 3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel 3.5.6.1 Valuutad ja rahaühikud Valuutade märkimiseks kasutame rahvusvahelisi lühendeid, nt EUR, USD, GBP, NOK, RUB jne. Eurot võib teksti sees märkida kas sõnaga (10 eurot) või tähisega (10 €). Euro ja eurosendid eraldame tekstis komaga, mitte punktiga. Sama reegel kehtib tabelis, kus rahaühikut iga summa juures eraldi ei märgita, nt 100,50. 3.5.6.2 Telefoninumbrid Telefonumbrid kirjutame Rahvusvahelise Sideliidu ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti soovituse kohaselt tagantpoolt alates neljakaupa: - 7-kohalised telefoninumbrid: 123 4567 - 8-kohalised telefoninumbrid: 1234 5678 - rahvusvahelised telefoninumbrid: +372 123 4567 - lühinumbrid: 123 Rahvusvahelise riigikoodi alguses on plussmärk, riigikoodi ei panda sulgudesse. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 13 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.5.6.3 Kuupäevad - Kuupäevad kirjutame kujul pp.kk.aaaa (nt 12.05.2016). - Ajavahemikku märgime nii: 12.05.2016–20.05.2016. Arvude vahel ei ole tühikuid. Arvude vahel asendab sõna “kuni” mõttekriips. Parema loetavuse ja selguse huvides võib tekstis kasutada ka järgmisi võimalusi: 12.–20. mail; 12.–20. maini; 12. kuni 20. maini. 3.5.6.4 Arvud ja summad Tabelites joondame numbreid üldjuhul paremale. Koodidesse (isikukood, EHR kood vms) ja telefoninumbritesse suhtume kui teksti ja need joondame üldjuhul vasakule. Komakohtade arv numbri lõpus sõltub ärivajadusest. (pindala vs korruste arv jm.) Tekstides järgmine eesti keele reeglit: viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagame numbrid kolme numbri kaupa rühmadesse lõpust alates, nt 6 748 422,00. Järguühikute vahel ei ole komasid: 1 000 000,00 10 000,00 1 000,00 Koodides (ka kümnendmurdudes) numbreid ei rühmita, nt isikukood 44204280253, pangakonto 11024846781, registrikood 10223787. Negatiivsete arvude korral kirjutame "miinus" märk ja "number" omavahel kokku, tühikut ei jäta. Lisaks: miinus puhul kasutame mõttekriipsu (pikem), mitte sidekriipsu (lühem). Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet, nt 10 €, 10 m. Erandiks on protsendi lühend, mis kirjutatakse eelneva arvuga kokku, nt 16%. 3.6 TÕLKED Kasutajaliides on üles ehitatud eestikeelsena, kuid nii, et seda on võimalik kohandada erinevatesse keeltesse tõlgitavana (väljade nimed, abitekstid jne ei ole staatilised). E-Ehituse keskkonna aluskeeleks on eesti keel. Kasutajal on võimalik oma keele-eelistust muuta, kasutades selleks vastavaid linke keskkonna päises. Valitud keele jätab keskkond iga kasutaja jaoks meelde. Kui kasutaja vahetab keelt mõne teenuse sees (näiteks taotluse vormil), siis peale keelevahetust viiakse ta samale lehele, kus ta keelevalikut alustades viibis. Tõlgitakse kogu kuvatav sisu, sh nuppude tekst, sisutekst, piksel- ja vektorgraafika, millel on tekst. Teenuste puhul, mille loomisel ei ole keelevaliku nõudega arvestatud (enne E-Ehituse platvormi stiiliraamatut), kuvatakse kasutajale teenuse eestikeelset versiooni. Teenuste puhul, mida ei ole valitud keelde tõlgitud, kuvatakse vastav infoteade, kus kasutajal on võimalik valida, kas ta jätkab teenuse kasutamist aluskeeles, läheb valitud keele E-Ehituse avalehele või alustab suhtlust klienditeenindajaga. Selliste teenuste puhul, mille juurde infoteate lisamise võimalus on liigselt kulukas, näitame kasutajale vaikimisi eestikeelset versiooni. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 14 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.7 KASUTAJALIIDESE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED 3.7.1 Alusjoonestik Keskkonna kasutajaliidese aluseks on alusjoonestik ehk grid. Alusjoonestik võimaldab defineerida kõikide disainielementide omavahelised proportsionaalsed suhted. Alusjoonestik muudab disaini korrapäraseks, selgeks ja kasutajatele arusaadavaks. Valisime keskkonna alusjoonestiku tüübiks 20 tulbaks jaotamise loogika. See tähendab, et näiteks enimlevinud 1200 piksli laiune ala on jaotatud maksimaalselt 20 tulbaks, milles iga tulba sisu laius on 40 pikslit ja igast tulbast mõlemale poole jääb 10 piksli suurune kaitseala. 3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain Responsive design ehk kohalduv disain tähendab, et teenuse sisuelemendid arvestavad, millise ekraaniga teenust vaadatakse, ja kohaldavad sisu vastavalt sellele. Erinevate ekraanide puhul arvestame kolme põhilise seadmega: nutitelefon, tahvelarvuti, sülearvuti ja monitoriga arvuti. Vastavalt sellele jaotusele määratakse ka kohalduva disaini murdepunktid (breakpoint), mis näitavad, millisest vaate laiusest alates muudetakse sisuelementide paigutust. Tänapäevaste levinuimate resolutsioonide järgi nendel kolmel seadme tüübil, kasutame murdepunkte järgnevalt: 1. Nutitelefon: 320px–599px 2. Tahvelarvuti (portrait): 600px–899px 3. Tahvelarvuti (landscape): 900px–1199px 4. Sülearvuti või monitoriga arvuti: üle 1200px Tahvelarvuti vaate (600px-1199px) erinevus desktop vaatest seisneb menüü nähtavuses. Peidame küljemenüüd, et kasutaja saaks keskenduda teenuste sisule. Globaalne menüü on peidetud menüü ikooni alla, millel vajutades see avaneb. Esindatava töölaual muidu vasakus tulbas asuvat graafilist infot kuvame sisuala alguses eraldi jaotusena. Teenuse alammenüüd avanevad sarnaselt mobiilse vaate põhimõtetele eraldi menüüs. Tahvelarvuti landscape vaate (900px–1199px) sisu kuvamine desktop vaatest ei erine. Sellesse me suhtume kui väikesema resolutsiooniga desktop vaatesse. Tahvelarvuti portrait mode vaate (600px-899px) puhul kuvame lehe sisu ühes veerus. Vaadete käitumine ekraani mõõtmetele vastavalt on kirjeldatud: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ „Raamid“ vaadetes. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 15 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Abikeskuse paremalt poolt avanev ala suleb avatud globaalse menüü (juhul kui see oli vastavas vaates avatud) ja teeb sisuala kitsamaks. Abikeskuse ploki ala laius on muutumatu. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 16 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4 STIILIELEMENDID Selles peatükis on E-Ehituse keskkonnas kasutusel olevate elementide kommentaarid. Peatükk tugineb EMTA stiiliraamatule ja on täiendatud vastavalt E-Ehituse keskkonna eripärale ja osaliselt juba ka VEERA nõuetele. 4.1 VÄRVIPALETT Värvid vastavad WCAG 2.0 tase AA nõuetele. 4.1.1 Põhivärvid Põhivärve kasutame peamiselt erinevate sisuosade taustade eristamiseks. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-main 4.1.2 Tugivärvid Tugivärve kasutame erinevate tekstide ja nuppude esiletoomiseks ning ka linkides (vt “Vormielemendid”, “Kirjastiilid”, “Staatused”). Kasutuses tuleb arvestada, et vaikimisi kasutame keskmist tooni (tähistatud valge täpiga) ning tumedam ja heledam toon on kasutuses vaid põhitooni aktsendina. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-sub 4.2 ŠRIFT E-Ehituse rakendustes kasutame Roboto šrifti. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#fonts Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 17 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.3 KIRJASTIILID Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade H1 pealkiri Roboto-Light Roboto-Light Abikeskuse pealkiri 30px 30px #34394c #34394c $gray-dark $gray-dark H2 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse pealkiri 24px 24px #0083ba #0083ba $blue $blue H3 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuseploki pealkiri 16px 20px #5d6071 #5d6071 $gray $gray H4 pealkiri Roboto-Bold Roboto-Bold Kinnitusteate pealkiri 16px 20px #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark H4 pealkiri-sinine Roboto-Bold Roboto-Bold Teenuse alajaotuse, flyouti, footeri pealkiri 16px 20px #0083ba #0083ba $blue $blue Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 18 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade Juhtlõik Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse sissejuhatus, teate pealkiri 16px 20px #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark Lõik-tavaline Roboto-Regular Roboto-Regular Kõik sisutekst, vormivälja tekst, disabled vormivälja tekst, halli teenuste menüü 2. 14px 20px taseme pealkirjad #5d6071 #5d6071 $gray $gray Lõik-hall Roboto-Regular Roboto-Regular Placeholder, tabeli kokkuvõtte tekst, halli teenuste menüü 1. taseme pealkirjad 14px 20px #9d9fb4 #9d9fb4 $gray-light $gray-light Lõik-valge Roboto-Regular Roboto-Regular Tumeda tooltipi tekst 14px 20px #ffffff #ffffff $white $white Lõik-punane Roboto-Regular Roboto-Regular Kohustuslike väljade hoiatus ja asteriks 14px 20px #b84444 #b84444 $red-dark $red-dark Lõik-sinine Roboto-Regular Roboto-Regular Halli teenuste menüü valitud pealkirjad 14px 20px #0083ba #0083ba $blue $blue Bold Roboto-Bold Roboto-Bold Tabeli „kokku“ rida, nuppude tume tekst 14px 20px #5d6071 #5d6071 $gray $gray Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 19 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade Bold-valge Roboto-Bold Roboto-Bold Nuppude valge tekst 14px 20px #ffffff #ffffff $white $white Bold-valge-väike Roboto-Bold (mobiilivaates Burgerimenüü nuppude kiri teksti ei näita) 9px #ffffff $white Kommentaar Roboto-Regular Roboto-Regular Vormivälja kommentaar, footeri kontaktandmete info 10px 10px #9d9fb4 #9d9fb4 $gray-light $gray-light #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark #00b649 #00b649 $green $green Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#typography 4.4 NUPUD Nuppe kasutame iga lehe või vormi põhitegevuste puhul. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan, Loobun, Tagasi. Nuppe peab iga vormi juures kasutama nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kui võimalik. See põhimõte tähendab, et kui vormi juures on palju võimalikke toiminguid, tuleb sarnased tegevused grupeerida. Näiteks vormi esitamisest loobumise erinevad võimalused grupeerime ühe “...Veel” nupu alla, millel vajutamisel kuvatakse kasutajale valik. Protsessis edasi liikumise nuppe ei grupeerita ja reeglina on igal vormil vaid üks primaarne nupp edasi liikumiseks või protsessi lõpetamiseks. Nupu sisse võib lisada ikoone, kui see on nupu funktsionaalsuse selgeks eristamiseks (näiteks “+” ikoon nimekirja uue objekti lisamiseks). Kui kasutajal puudub õigus nupu abil toimingut teha, kuid nupu olemasolu võimaldab kasutajale toimingu sisu arusaadavamaks teha, kasutame nuppu staatuses “disabled”. Vastava loogika realiseerimine sõltub ärivajadusest ning läbiräägitav iga projekti raames eraldi. Nuppude laius sõltub teksti pikkusest. 4.4.1 Nuppude põhitüübid E-Ehituse keskkonnas kasutatavate nuppude valik jaguneb põhivormide ja lisavormide nuppudeks. Põhivorm on ühte vormi, protsessi või selle sammu koondav vorm. Lisavorm on mõne vormi, protsessi või selle sammu sisene abivorm. Lisavormid on sellised vormid, mis asuvad põhivormi sees, ja mille abil saab teostada põhivormide siseseid protsesse. Näiteks ehitise kuju lisamine ehitusloa taotluse vormi sees. Lisavormina võib käsitleda nt flyouti. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 20 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tüüp Näide Kasutamine Põhivormi nupp Kasutatakse peamises teenuses protsessi välja kutsumiseks. Näiteks on selleks taotluse põhitegevused („Esitan“, „Loobun“, „Salvestan kavandi“) Põhivormi mini Kasutame olenevalt ärivajadusest või nupp murdepunkti nõudest. Lisavormi nupp Kasutatakse tugiteenustes protsesside välja kutsumiseks. Näiteks tabelisse rea lisamisel selle salvestamine, flyoutil sisestatud info salvestamisel või nendest tegevustest loobumiseks. Lisavormi mini Kasutame tekstiga nupu asemel juhul, kui nupp kirjaga nupp ei mahu. Näiteks tabelis. 4.4.2 Paiknemine ja joondus Nuppude joonduse igal vaatel määrab nupu prioriteet antud vaate või vormi kontekstis. 1. Esmased (kõige tähtsamad) tegevused vormil või vaatel on alati joondatud paremale. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan uue taotluse 2. Sekundaarsed valikud on joondatud primaarse nupu kõrvale vasakule. Näiteks: Kontrollin, Alustan vestlust, Avan seaded, Salvestan 3. Protsessi katkestamise või protsessis sammu tagasi liikumise nupp on joondatud vaatel või vormil vasakule. Näiteks: Loobun. Erandiks on tabeli muutmise rida, kus katkestamine ja salvestamine asuvad kõrvuti (vt ptk Tabeli rea muutmine). 4. Olenevalt ärilisest eesmärgist võib nuppe kasutada ka tsentraaljoondusega (näiteks kitsal flyoutil). Sellisel juhul on nupp venitatud servast servani. 4.4.3 Värvus ja toonid Nuppude värvuste tähendused: Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Roheline Default: Värvid: Kasutame protsessis edasi liikumiseks või lõpetamiseks (Esitan, Salvestan, Kinnitan). #00b649 Seda nuppu kasutame protsessi juures reeglina #71db9f ainult ühe korra, kuna tegemist on esmase Mouse over: valikuga protsessis edasi liikumiseks. #009244 Kasutame ka tabelis muudetava rea #ffffff salvestamine, flyoutis andmete salvestamine, vormi esitamine. Pressed: Tekst: Lisavorm: Roboto Bold, 14 px Disabled: Mini nupp: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 21 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Valge nupp Default: Värvid: Kasutame näiteks taotluse kavandi rohelise salvestamiseks. #00b649 piirjoonega Lisavorm: #71db9f Mouse over: #009244 #ffffff Mini nupp: #5d6071 Pressed: #dbdfe2 Tekst: Disabled: Roboto Bold, 14 px Sinine Default: Värvid: Kasutame protsesside alustamiseks või millegi uue loomiseks. #0083ba Näiteks tabelisse rea lisamine, taotluse #015477 menetlusse võtmine, ehitise lisamine taotlusele. Mouse over: #aae1f8 Kui nupul on +-ikoon, on tegemist uue nähtuse #ffffff lisamisega. Näiteks uue ehitise lisamine Ehitisregistrisse ning selle lisamine taotlusele (selle asemel, et lisada registris juba olemas Pressed: Tekst: olev ehitis taotlusele). Roboto Bold, Asub paremal pool. Juhul, kui esineb koos 14 px rohelise nupuga, asub rohelisest nupust Disabled: vasakul. Lisavorm: Ikooniga põhivormi nupp süsteemi uue objekti lisamiseks: Ikooniga lisavormi nupp süsteemi uue objekti lisamiseks: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 22 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Valge nupp Default: Värvid: Valget värvi nuppe kasutame protsessist halli väljumise toiminguteks (Jätkan hiljem, Loobun, #9d9fb4 piirjoonega Tagasi). #dbdfe2 Taotluse vormil kasutame näiteks sõnastust Mouse over: #5d6071 „Loobun“. Taotluse vorm salvestatakse. #ffffff Flyouti muudatused ja tabelitegevused sellel nupul vajutades ei salvestu. Pressed: Asub vasakul pool. Tekst: Lisavorm: Roboto Bold, 14 px Disabled: Mini nupp: Hall nupp Default: Värvid: Halli värvi nuppe kasutame protsessisisesteks toiminguteks või uude kõrval protsessi #5d6071 minekuks. #dbdfe2 Näiteks multihaldus tabelites. Mouse over: #34394c Lisavorm: #ffffff Pressed: Tekst: Roboto Bold, 14 px Disabled: Punane Default: Värvid: Punast värvi nuppe kasutame negatiivse valiku nupp puhul (valik EI, Kustutan, Väljun). #ff7373 Paikneb vastavalt äripoole nõuetele #ffb9b6 konkreetses juhus. Mouse over: #b84444 Lisavorm: #ffffff Pressed: Tekst: Roboto Bold, 14 px Disabled: Nuppude toonide gradient, piirjoonte toonid, reaktsioon hiirega kohal viibimisele ning vajutusele vt https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 23 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.4.4 Erinupud Järgnevalt on toodud erikujundusega nupud. Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus „Tagasi Kasutame selleks, et kasutaja saaks lehekülje algusesse kerida. ülesse“ Kui kasutaja kerib lehekülje lõppu, siis ujuv nupp jääb pidama ujuv nupp jaluse kõige ülemise nupu kastis. Hall noolega nupp paikneb vasakul pool burgermenüü tumehallil ribal. Hallile nupule lisanduvad taotlustes hoiatuse ja/või vigade ikoonid. Kui taotluses on vaid hoiatused, on halli noole kõrval kollane ühe hüüumärgiga nupp. Kui taotluses on vaid vead või vead ja hoiatused, on halli noole kõrval punane kahe hüüumärgiga nupp. Hoiatuste ja vigade ikoonile klikkides avanevad hoiatuste ja vigade nimekirjad. Vt kirjeldust peatükis Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt. Veel Nupp, millele vajutamine avab nimekirja võimalikest tegevustest. Väljun Kasutame rakendusest välja logimisel. Enne välja logimist avaneb hoiatus. Burger- Kasutame burgerimenüüs. See on menüü 1. tase. Igal nupul on menüü oma ikoon. Ikoon vastab menüüploki teemale ja määratakse nupud nupu loomisel. Sotsiaal- Kasutame jaluses sotsiaalmeediakanalite linkideks. meedia nupud Erinupud on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht ja kujundus lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 24 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons 4.5 LINGID Linke kasutame lehe, vormi või tabeli kõrval ja lisategevuse puhul, mis ei mõjuta tegevuse põhiprotsessi. Näiteks: Märgin kõik sõnumid loetuks, Kõik teavitused, Laadin alla, Trükin, Kontrollin Linkide värve kasutatakse järgmiselt: Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus Tavaline Lingid on hallid (#34394c) ja alla joonitud. See on kõige tavapärasem lähenemine. Näiteks ikoonide lingid jm. Mouse-over  link on sinine (#0083ba) ja alljoon kaob. Klikkimine  link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud. Aktiivne -> link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud. Oranž Oranži värviga (#ff8000) ja alla joonitud. Need lingid on erijuhud, kasutamine tuleb otsusta case-by-case sõltuvalt ärivajadusest ning eesmärkidest. Näiteks rakenduse jaluses „Kõik kontaktandmed“ Mouse-over  link on tume oranž (#a84816) ja alljoon kaob. Klikkimine  link on tume oranž (#a84816) ja alla joonitud. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#links 4.6 IKOONID E-Ehituse keskkonnas kasutame ikoone kolmel põhjusel: 1. Visuaalne markeering võimaldab teenuste ja teemade tähistamisel ruumi säästa (ikoon saab kasutuse käigus sõnalise nimetusega võrdse kaalu). 2. Kuna osale kasutajatest on visuaalse info tajumine lihtsam, kui tekstilise ja ka värvipõhise info haaramine, võimaldab ikoonide kasutamine kasutajal infot kiiremini haarata. 3. Ikoonide mõju üldisele keskkonna tajumisele – kasutaja tajub keskkonda mängulisema, sõbralikuma ja rõõmsamana. Ikoonide visuaalne keel on valitud tagamaks, et ikoonid on kasutatavad nii suurelt kui ka väga väikeselt, koos ja ilma tekstita, ilma et nad kaotaksid arusaadavuses ja kasutatavuses. Kasutame ikoone kooskõlas Veera Disainisüsteemiga. Ikoonide päritolu: - Material.io / Google (ei ole tabelis eraldi märgistatud) - Materialdesignicons.com, kui material.io ei kata vajadust (tabelis märgiga M) - Geoman.io, kaardikomponendi spetsiifilised ikoonid (tabelis märgiga G) - E-Ehituse oma disain kooskõlas material.io reeglitega, kui eelnevad ei kata vajadusi (tabelis märgiga E) - EMTA, kui eelnevad ei kata vajadust ja oma disain ei ole veel loodud (tabelis märgiga T) Ikoone kasutame nii iseseisvalt kui kombineeritult teksti, nupu või lingiga. Iseseisvalt ikoonina kasutades on ikoonidel tooltipp, kus kuvame ikooni tekstilise väärtuse järgmiselt: hiirega liigutakse ikoonile ning avaneb selgitav tooltip. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 25 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#icon-tooltips (ikoonid antud lingil ei kehti enam). Ikoon + link kasutame olukorras, kus ikooni tähendus ei ole piisavalt arusaadav ning tekst aitab mõtestada võimalikke tegevusi. Eraldi tooltip sellisel juhul ei ole vajalik. 4.6.1 Ikoonid Kuju Kasutamine info-ikooni kasutame, kui kasutajale on tarvis pikemalt selgitada, kuidas välja täitmisel või teenuse kasutamisel toimida. Näiteks i-nupune, et avada tooltip. Tooltipi tekst ei kopeeri kindlasti välja pealkirja. i- nupp asub välja pealkirja juures. i-nupp on igas vormivälja komponendis olemas, kuid seda kuvatakse kasutajaliideses vaid juhul, kui tooltipi tekst on olemas. Akna sulgemine, tegevuse tühistamine. Näiteks taotluse eelvaate, abikeskuse, hüpikakna puhul. Kasutame ka mininupul Tegevuse kinnitamine. Näiteks „Salvestan“. Kasutame näiteks mininupul Lisamine Kasutame nuppudel ikoonina „Veel“ – valiku laiendamine. Kasutame nupul ikoonina või eraldiseisva ikoonina tooltipiga Plussmärk , mille abil saab alamplokki avada. Näiteks akordioni plokki. Kasutame ka nupu ikoonina Miinusmärk , mille abil saab alamplokki sulgeda. Näiteks akordioni plokki. NB! Funktsionaalset plokki ei ole võimalik töölaualt päriselt eemaldada, kuna nii võib kasutaja sattuda olukorda, kus info leidmine muutub raskendatuks. Tagasi suunav nool. Kasutame näiteks „tagasi ülesse“ nupul Valikuvõimalust avav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel avatud. Kasutame näiteks dropdown väljal. Valikuvõimalust näitav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel suletud. Kasutame näiteks dropdown väljal. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 26 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Nooled üles-alla. Kasutame näiteks tabeli päise pealkirja ees sorteerimise nupuna ja numbrivaliku väljal numbri väärtuse muutmiseks ühe võrra. Ülesse laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü sulgemiseks Alla laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü laiendamiseks Paremale osundav nool. Näiteks vasakpoolse küljepaneeli kitsendamiseks. Paremale osundav nool. Näiteks pealkirjapunkti tähistamiseks, vasakpoolse küljepaneeli laiendamiseks. Uudisteadete ikoon. Nupuna kasutame päises uudisteadete avamiseks. Lugemata uudisteateid näitab punane numbriga ring. Mitme poolset vestlust/ sõnumivahetust tähistav ikoon. Nupuna kasutame päises foorumi vestluste avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane numbriga ring. Ühepoolset suhtlust, välja saadetud teateid tähistav ikoon. Nupuna kasutame päises teadete avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane numbriga ring. Lemmiku / välja valitute tähistamiseks (minu lemmik ehitised, minu lemmik vestlused jne.) Kasutame päises kiirviidete valimiseks, haldamiseks ja avamiseks. Abikeskuse ikoon. Kasutame päises abikeskuse avamiseks. Kasutajatoe ikoon Telefonikontaktide ikoon. Kasutame telefoni vestluse tähistamiseks. Näiteks klienditoe telefon keskkonna jaluses Keskkonnast välja suunavate linkide ikoon. Kasutame tähistamaks linke, mis juhatavad E-Ehituse keskkonnast välja Otsi-ikoon. Kasutame tähistamaks otsimist. Näiteks vormi otsinguväljal ja rakenduse päises otsinguvälja nimetamiseks. Kasutame burgermenüüs avalehe tähistamisel. Filtreerimise ikoon. (M) Ikoon avab teenuse filtrite ala. Filtrite kaudu on tabelist soovitud informatsiooni hõlbus üles leida, kuid seda funktsionaalsust on vaja vaid siis, kui tabel on väga mahukas. Seadete ikoon. Teenuse tabeli veergude halduse tähis. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 27 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Lohistamise ikoon. Kasutame, et tähistada võimalust muuta funktsionaalsete plokkide järjekorda töölaual, veergude järjekorda veergude halduses ja menüüplokkide järjekorda. Burgeri menüü ikoon. Kopeerimise tähistamine. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus. Muutmise ikoon. Kasutame, kui soovime tähistada muutmistegevust. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Kustutamistegevuse tähis. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus. Taastamistegevuse tähis, kui eelnenud on kustutamistegevus. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus kustutatud andmete taastamiseks. Arhiveerimistegevuse tähis. (M) Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Nupu vajutus kutsub välja kinnitusdialoogi. Arhiivist taastamise tegevuse tähis. (M) Vaatan-ikoon. Kasutame peidetud info välja kuvamiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Peidan-ikoon. Kasutame info peitmise välja kutsumiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Logi vaatamise ikoon Versiooni ikoon. Kasutame rakenduse versiooni vaatamisse suunamiseks. Uuendan-ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli lõpus tabeli andmete uuendamiseks. Näiteks juhul, kui on vaja mõne teenuse abil vormil/tabelis olevaid andmeid uuendada. Undo (tagasi) ikoon. Kasutame olukorras, kus on vaja funktsiooni „undo“. Näiteks kaardikomponendil viimase tegevuse kustutamisel. Upload (laadin ülesse) ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Download (laadin alla) ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures. Trükkimise/printimise ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures. Manuse tähis. Kasutame manustega seotud tegevuste juures. Näiteks manusta lisamisel, manuste vaatamisel vms. Näiteks manuste lisamise nupp Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 28 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Vormi kontrolli ikoon. Kasutame näiteks vormi korrektsuse kontrolli tähisena. (M) Kuupäeva ikoon. Kasutame näiteks kuupäeva vormivälja juures. Infoportaali ikoon Töölaua kiirvaate ikoon (menüüpunkt) Dokumentide ikoon Haldus (menüüpunkt) Juhendite ikoon (menüüpunkt) Minu asjad (menüüpunkt) (E) Ehitustegevuse ikoon (M) Keskkond (menüüpunkt) Võrgurajatiste andmebaas (menüüpunkt) Järelevalve ikoon (E) YouTube Facebook (M) Hoiatustega olek Vigadega olek (E) Lukus olek Korras olek Pooleli olemist tähistav seisund (E) Kontrollis olemist tähistav seisund Negatiivset otsust tähistav seisund (E) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 29 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Tühistamist/ aegumist tähistav seisund Positiivse otsusega lõppenud tegevuse seisund Bold teksti vormingu lisamine/eemaldamine Italic teksti vormingu lisamine/eemaldamine Alla joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine Läbi joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine Nummerdatud loetelu Punktidena esitatud loetelu Lingi sisestamine Objektide ühendamine Lingi eemaldamine Objektide lahutamine Pildi lisamine teksti sisse Taande lisamine Taande eemaldamine Teksti vormingu eelmaldamine > plain tekst Teksti värvi muutmine (valikusse lisame KUNI 12 värvi VEERA valiktoonide seast) Ülaindeksi formaadi lisamine/eemaldamine (M) Tsentreerimine kasutaja asukohta Tsentreerimine kasutaja aktiivsetesse objektidesse Kaardivaate valimine (aerofoto, põhikaart vm) Kaardikihi valimine Täisekraani vaatesse sisenemine Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 30 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Täisekraani vaatest väljumine Ehitised ikoon menüüs. Hoonete ikoon kaardil. E-Ehituse veebi (eehitus.ee) ikoon. Rajatise ikoon (T) Katastriüksuse ikoon. (E) Joonestamise kursori tähis (G) Punkti joonestamise tähis kaardil (G) Joone joonestamise tähis (G) Hulknurga joonestamise tähis / Pinna joonestamise tähis (G) Objekti muutmistegevuse tähis (G) Augu joonestamise tähis (G) Objekti nihutamise tähis (G) Objekti kustutamise tähis (G) Objekti mõõtmise tähis (T) Vahemaa mõõtmise tähis Ringi joonestamise tähis (G) Ristküliku joonestamise tähis (G) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 31 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Salvestamise tähis Objekti või ala valimine kaardil 3D vaaturi tähis (orbit) Ehitismälestise tähis (M) Pääsupunkti tähis Loader (T) Ikoon on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. 4.6.2 Ikoonid linkidega Kuju Kasutamine Nupp, mis avab faili(de) ülesse laadimise flyouti Nupp käivitab tegevuse, mis genereerib ja salvestab kasutaja seadmesse faili. Antud näites pdf-faili. Kui keskkonnas on välja arendatud formaadi vaatur, siis esimese sammuna tuleb eelvaade manada ja alles sealt edasi saab kasutaja faili endale salvestada. Kutsub esile Ctrl+p. Avaneb manitsus, nagu kirjeldatud punktis Trükkimine Kasutame, kui soovime taotluse vormi täitmise korrektsust kontrollida (nt kohustuslike väljade täitmist, loogilised vastavused jms) E-Ehituse keskkonna versiooni kirjelduse juurde viiv link Kasutame olukorras, kus soovime andmete uuendamist või kontrolli vastu mingit andmete baasi (näiteks katastriüksuste tabeli uuendamine ehitise kuju loomise teenuse juures). Kasutame näiteks juhul, kui vormil on peidetud väljad, mida kasutaja võib, aga soovitavalt ei ava. Kasutame näiteks juhul, kui vormil on avatud tavaolukorras peidetud väljad, mida kasutaja saab selle lingiga sulgeda. Kasutame näiteks vestluste ja menetluse arhiveerimise juures Kasutame näiteks märkuste ja vestluste juures manuste avamiseks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 32 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Kasutame näiteks tegevuslogide avamiseks Kasutame näiteks selliste väljade väärtuse muutmisel, mida vaikimisi ei peaks muutma, kuid mida on lubatud muuta (nt menetleja muutmine). Kasutame keskkonnast välja suunavate linkide esitamisel. Ikoon + link on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. 4.7 LOGOD JA MUUD VISUAALSED ELEMENDID E-Ehituse keskkonnas kasutame organisatsioonide või asutuste logosid juhul, kui on tarvis märkida, millised organisatsioonid on keskkonna loonud või selle loomisele kaasa aidanud. 4.7.1 Ametlikud logod 4.7.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo ja favicon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo kasutame E-Ehituse keskkonna jaluses logo kasutamise juhiste kohaselt (kaitseala, värvid, proportsioonid). Logo kasutamise juhised leiab Valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhisest: https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-visuaalse-identiteedi-stiilijuhis . Vastavalt keelevalikule muutub ka logo vastavalt kas vene- või ingliskeelseks. Logo jaluses: Favicon: Täislogo on kasutusel rakenduse jaluses. 4.7.1.2 Euroopa regionaalarengu fondi logo E-Ehituse keskkonna loomist aitab rahastada Euroopa Liidu struktuurifond, millest tulenevalt on meie kohustus ja soov sellele koostööle viidata. Rakenduse jaluses kuvame struktuurifondi logo. Logo kasutamise nõuded: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/taiendatud_juhend.pdf. 4.7.2 Väliste süsteemide logod E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud koostööpartnerite teenused, mistõttu on vajalik neid visuaalselt kasutajale kommunikeerida. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 33 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.7.2.1 Krediitkaartide, pankade vm teenuse pakkujate logod E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud maksevõimalus (riigilõivud näiteks). Sellistel juhtudel kasutame teenust pakkuva ettevõtte logo vastavalt selle kasutamise reeglitele. Ettevõtte logo kasutamine võimaldab kasutajale paremat loetavust. 4.7.2.2 Suhtluskeskkondade logode ja ikoonide kasutamine Rakenduse jaluses kuvame sotsiaalmeedia keskkondade, kus E-Ehituse keskkonna kohta infot avaldame, ikoonid. Need on näiteks Facebook (kus suhtleme kodanikega, avaldame infot ja uudiseid ning vastame kodanike küsimustele), YouTube (kus avaldame juhendava sisuga videoid, reklaamklippe jne) ning foorum (kus kasutajad saavad omavahel ja kasutajatoega ehitusalastes küsimustes suhelda). Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele. 4.7.3 Kasutajate tähistamine Iga kasutaja on unikaalne ning selle väljendamiseks on tal oma logo. Nii tagame, et kasutajat on alati võimalik ka visuaalselt tähistada. Kasutaja logo koosneb tema esimese eesnime ja esimese perekonnanime esitähtedest. Juriidilisel isikul ärinime esimesest tähest. Logo taust on rakenduse poolt juhuslikult valitud värv tugivärvide paletist. Kasutame päises globaalsel töölaual, rollivalikus, vestluses kasutajate eristamiseks. 4.8 TEENUSED Rakenduse töölaual paiknevad teenused. Teenused koosnevad päisest ja teenuse alast. Teenuse alal avanevad nii ülevaated tabelid, kui vormid, vastavalt ärivajadusele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 34 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.8.1 Teenuse päise tööriistad Vormi päises on pealkiri, +/- indikaator selle kohta, kas vorm on avatud või suletud. Vastavalt ärivajadusele kasutame teenuse päises ka tööriistu filter, seaded ja lohistaja. Neist esimesed kaks on kasutusel tabelipõhise teenuse puhul. 4.8.1.1 Filter Filtrite ala on vaikimisi kinni, kuid selle saab avada vajutades vastaval lehtrit kujutaval ikoonil. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele. Kui ühes tabeli lahtris kuvatakse korraga mitut tüüpi infot, filtreeritakse välja kõik vasted, mis kirjutatud märksõnale vastavad. Tulemuste näitamine toimib "üks VÕI teine" põhimõttel. Näiteks kui ühes lahtris on kuvatud nimi ja isikukood, siis kasutaja võib filtri väljale sisestada nii nime kui ka isikukoodi. Filtri ala sees kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri. Filter avaneb teenuse kohale: 4.8.1.2 Seaded Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades, ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 35 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.8.1.3 Lohistaja Lohistaja võimaldab teenuseid töölaual kasutajale meeldivasse asukohta liigutada. See tähendab, et kasutaja saab ühel töölaual olevate teenuste järjekorda muuta. Näiteks võib ta oma dokumentide töölaual tõsta taotluste tabeli lubade tabeli kohale või vastupidi. Rakendus peab meelde jätma kasutaja eelistuse, et kasutaja vajadustele sätitud töölaud oleks järgmisel keskkonda sisenemisel nii, nagu kasutaja selle eelmisel korral sättinud oli. See võimalus on kasulik professionaalsetele kasutajatele ja ametnikele, kellel on nii võimalik keskkond just omale sobivaks ja mugavaks kujundada. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html?star=2#lohistamine 4.8.2 Teenuse ala Teenuse ala on valge taustaga „kast“ tööväljal. Kogu teenus peab mahtuma ühe ala sisse, selle osad (alateemad vms) ei tohi eeldada, et kasutaja suunab pilgu või klikib midagi väljaspool valget teenuse ala. Teenused on vaikimisi avatud. Erandiks on sellised teenused, kus puuduvat infot ei ole mõtet näidata. Nt detailotsingu vormi avab kasutaja siis, kui tal on tarvis detailotsingut teostada. Ilma sisuta teenuse kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele Juhul kui on vajalik kuvada teenus, kuvatakse valge ala koos teatega "Teil ei ole ühtegi ...". Selle valge ala suuruseks on 148px ja infotekst sektsioonis on joondatud keskele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 36 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Juhul kui puudub vajadus eraldi öelda isikule, et tal puuduvad näiteks taotlused, ei kuvata sektsiooni. See sektsioon ilmub kasutaja dokumentide töölauale, kui kasutaja on loonud oma esimese taotluse. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components 4.9 VORMID E-Ehituse keskkonna teenuste puhul kasutame vastavalt teenuse sisule ja vormide keerukusele erinevaid vormi tüüpe. Olenevalt ärijuhust kuvatakse kasutajale täielikult avatud vormi, kui on oluline, et kasutaja kõik väljad läbi vaatab (nt taotluse täitmine) või suletud alapeatükkidega vorm, kus kasutaja peab ise vastavalt vajadusele peatükid avama (peamiselt ülevaated). Mahukamad vormid on jagatud väiksemateks sammudeks või etappideks. See hõlbustab kasutajal ülevaatliku pildi saamist ning ei koorma kasutajat kohe kogu vormi mahukusega. Vormide sammudeks jagamine toimub sisuliselt sarnase info grupeerimise või protsessi etappideks jagamise põhimõttel. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-types 4.9.1 Vormitüübid 4.9.1.1 Lihtvorm Lihtvorm on vorm, mille täitmiseks ei ole vajalik rohkem kui üks samm. Iga keerulisem vorm koosneb oma olemuselt mitmest lihtvormist. 4.9.1.2 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm vahekaartidega Võrdsetel sammudel baseeruv vorm on jagatud osadeks sisuliselt sarnase info grupeerimise kaudu, kuid kasutajal ei ole oluline täita vormi ühegi loogilise protsessi alusel. Näiteks ehitusloa taotluse täitmisel ei ole sisulist vahet, kas kasutaja alustab taotluse täitmist ehitiste lisamisega, dokumentide üleslaadimisega või isikute lisamisega. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 37 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Sellistel vormidel kuvatakse sammude jaotus vormi päises tabidena ehk vahekaartidena ning kasutajal on võimalus igal ajal kaarti vahetada. See vorm sobib hästi ka selliste teenuste juures, kus kasutajal polegi kohustust kõiki osasid täita. Tagasi liikumine sellisel vormil toimub klikkides soovitud sammu päises. Kui vahekaardi vaates vajutatakse nuppu “Salvestan”, siis vigadega vahelehe päise nupul kuvatakse vigade või hoiatuste ikoon, korrektselt täidetud vahelehe päise nupul ei kuvata tähist. Kui kasutaja mõnda sammu ei täida, ja seda ei ole ka nõutud, sellist vahele jätmist visuaalselt ei eristata. Taotlust esitada saab kasutaja vaid esitamise sakil olles. Selleks on vormi esitamise saki lõpus “Esitan” nupp. Vahekaartide päise nupud on vasakule joondatud ning päise suurus sõltub teksti pikkusest. Kui vahekaartide päise nupud ei mahu täies suuruses ära, väheneb kõigi suurus võrdselt (justified) ning tekst „lõigatakse“ lõpust ning viimased kaks tähemärki hajutatakse gradiendiga (analoogselt Google Chrome brauserile). Teenuse tab-i nupu hall taust on tooniga #f2f3f3, et oleks eristatav töölaua taustast. Nuppudel on vahe (näiteks 1 px), et päise nupud omavahel oleks eristatavad. Avatud lehe päise nupp on valge taustaga. Nupp koosneb tab-i pealkirjast ja ümmargusest staatuse ikoonist. Ehitistega seotud teatised ja taotlused on üles ehitatud sellel vormitüübil. 4.9.1.3 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm (vertikaalne) Kasutatakse näiteks rakendusse sisse logimisel ja allkirjastamisel, kus kasutame sama vormi ja teenust, mida kasutab E - Maksu- ja Tolliamet. Sisse logimisel jätab rakendus meelde, millist sisselogimise viisi kasutaja kasutas ning järgmisel korral valib rakendus samale kasutajale sama vaikimisi logimisviisi. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 38 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.9.1.4 Dialoogipõhine vorm: akordion Sisulise info grupeerimise ja protsessipõhise jaotuse vahele jääb dialoogil põhinev info edastamine, kus andmeid ei edastata järjest vormi väljasid täites vaid pigem küsimustele vastates ja juba kogutud andmeid üle vaadates. Tulenevalt küsimustele antud vastusest saame kuvada vajalikud väljad. Selline vorm sobib hästi teenuste puhul, kus andmed on kasutaja jaoks osaliselt eeltäidetud ja kasutaja ülesanne on andmete kinnitamine, eeltäidetud andmete parandamine ja uute andmete lisamine. On oluline, et kasutaja süveneks vormi täitmise ajal konkreetsele teemale kuid samal ajal tajuks vormi andmekoosseisu kui ühte tervikut. 4.9.1.5 Lisa-, alam- ja abivormid Tavaliselt lihtvormi või keerulisema vormi sees kasutatav (aga vajadusel ka eraldiseisvana) väike vorm, mille abil saab lisada näiteks tabeli kujul edastatava info ridasid jne. Sellise vormi kasutamine on õigustatud näiteks siis, kui vorm ei ole mahult suur ja selles nõutakse kasutajalt vaid mõne välja täitmist või mõne valiku tegemist. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 39 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.9.2 Vormide kopeerimine Taotluse kopeerimisel luuakse uus taotlus, mis on täidetud kopeeritava taotluse täieliku sisuga. Muutuvad vaid staatus (mis kopeeritud taotlusel "nullitakse"), viimati muutja ja viimati muudetud aeg. Kopeerimise nupule (vt ptk Ikoonid) vajutades luuakse taotlusest või vormist koopia, mis koheselt ka muutmiseks avatakse. 4.9.3 Vormide avamine muutmiseks Kui taotlus on esitamata või tagastatud muutmiseks, siis on vormi võimalik avades muuta. Juhul kui taotlus on juba esitatud, siis taotlust enam muuta ei saa. Taotlust kustutada saab vaid juhul, kui see on esmakordsel koostamisel (st, et ei ole kordagi esitatud). 4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8). Näide taotluse eelvaatest, kus on toodud välja andmed, mida taotlusega soovitakse muuta: 4.9.5 Suletud vormid Dokumendi vormid, mis on mõeldud ainult vaatamiseks, kuvame kasutajale vormi originaalkujul, kuid kõik vormi täitmise ja muutmise funktsioonid on kasutajaliideses eemaldatud. 1. Täidetavad ja valitavad väljad kuvame disabled väljadena. Näiteks: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 40 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 2. Tabelist on eemaldatud tabelisse ridade lisamine ja tabeliridade muutmise, kopeerimise, kustutamise funktsioonid. Näiteks: 3. Kaardikomponent ei võimalda redigeerimise režiimi. 4. Vormilt on eemaldatud vormi esitamise ja salvestamise nupud. Alles on vormi nupp, mis viib tagasi kohta, kust kasutaja tuli. Nupu nimetamine on vastavalt olukorrale vaja üle vaadata. 5. Vastavalt dokumendi vormile tuleb täpne lahendus alati case-by-case läbi vaadata. 4.10 VORMIVÄLJAD 4.10.1 Vormivälja ülesehitus Vormiväli koosneb välja pealkirjast, välja täitmist või valikut võimaldavast sisust, välja kommentaarist ja abitekstist (tooltip). 4.10.1.1 Vormivälja pealkiri Vormivälja pealkiri võib olla nii vormivälja ees vasakul kui ka vormivälja kohal. Vormivälja ees vasakul kasutatavate vormiväljade pealkirjad on joondatud paremale. Vormivälja kohal kasutame pealkirju siis, kui vormi horisontaalne ruum on piiratud (näiteks eraldi kihina kuvatavad lisa-, alam ja abivormid), või kui vormiväljade sisu koosneb loogilisest üksteisega seotud jadast, mille puhul väljade viimine eraldi ridadele vähendaks vormi arusaadavust. Sellised vormivälja pealkirjad on joondatud vasakule, vormivälja sisuga samale joonele. Vormivälja pealkirju on lubatud vajadusel lühendada. Sellisel juhul võib selguse loomiseks vormivälja pealkirja täispikana kirjutada lühendatud pealkirja järel kuvatud “Abiteksti ikooni” (i) alla, kust kasutaja seda ikoonile vajutamisel näeb. Vormivälja pealkirja kasutamine vormivälja ees vasakul: Vasakpoolset joondust kasutame juhul, kui vormivälja pealkiri on väljast paremal. Näiteks checkbox-i puhul. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 41 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Välja pealkiri koosneb kolmest osast: - Peakiri - Kohustuslikkust tähistav tärn - Infomull, kust avaneb vormivälja abitekst Kõik kolm on joondatud nii, et tärni ja infomulli olemasolu ei nihuta peakirja: 4.10.1.2 Placeholder Vormivälja sisusse (placeholder) on lubatud kirjutada vormivälja täitmiseks vajalikku vihjet ainult juhul, kui ilma selleta ei ole arusaadav, milline on vormivälja nõutav sisu või formaat (näiteks kuupäeva formaat). Vormivälja pealkirja ei tohi asetada placeholderina. Küll aga kasutame placeholderit vormivälja sisu vormingu illustreerimiseks. Näiteks, kui kasutaja peab sisestama pindala ühe komakoha täpsusega, on placeholderiks „0,0“. Placeholderid vaadatakse üle arenduse jooksul. 4.10.1.3 Kommentaar Vormivälja kommentaar aitab kasutajal paremini aru saada, mida selle välja täitmise juures oluliseks peetakse. Vormivälja kommentaaris on kirjas mittekohustuslike vormiväljade informatsioon "Ei pea täitma". Vormide puhul on märgitud need väljad, mida ei pea täitma, sest enamus teisi välju on täitmiseks kohustuslikud. Pikkade vormide puhul, kus kohustuslikke välju on hinnanguliselt võrdsed ning iga välja juures märkuse kasutamine on ruumipuuduse vms põhjustel keeruline, võib kasutada ka välja märkimist “*” asteriskiga. Sellisel juhul tuleb vormi algusesse või lõppu lisada täpsustav märkus, mida asterisk tähendab. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 42 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Ühel vormil tähistame kohustuslikkust kõikide väljade juures läbivalt (kas ainult asteriksiga või ainult kommentaariga). 4.10.1.4 Vormivälja abitekst Vormivälja abitekst avaneb vormivälja pealkirjast paremal pool olevast ikoonist (i). Kasutaja saab konkreetse välja või elemendi kohta lisainformatsiooni, mis aitab tal antud välja paremini täita. Abitekst avaneb hiirega ikoonile liikumisel (hover) desktopi vaate korral. Mobiilivaates, kui kasutajal puudub hiir, avaneb tooltip klikkimisega. i-ikooni kuvamine: Abitekst tabeli päises avaneb hiirega pealkirjale liikudes: Abiteksti avanemine i-ikoonist: Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip 4.10.1.5 Vormivälja sisu Vormide sisule kehtivad üldnõuded: 1. Süsteem peab kontrollima sisestatud väärtuse vastavust formaadile (e-post, telefon, kuupäev, number jms). 2. Süsteem pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…) 3. Sisestusvea ilmnemisel peavad alles jääma kõik kasutaja poolt seni sisestatud andmed. 4. Vormi iga sisestusvälja juures peab olema välja pealkiri (label). 5. Vormiväljade pealkirjad peavad olema vormiväljade juurde paigutatud nii, et need on hetkega omavahel seostatavad. 6. Ühelt vormiväljalt teisele peab saama liikuda tabulaatoriklahvi kasutades. 7. Tabulaatoriklahviga edasiliikumise järjestus peab vastama vormi andmete loogilisele ülesehitusele. Kui vormi väljad on vormis esitatud kahe tulbana, siis ühe vormiväljade grupi sees toimub tabulaatoriklahviga liikumine kõigepealt vasakul tulbas ülevalt alla, seejärel paremas tulbas ülevalt alla. Väiksemates vaadetes (nt nutitelefoni vaade) esitatakse vormi väljad ühes tulbas ning tuleb jälgida, et vormi väljade järjestus selles vaates on toodud loogilises järjekorras. 8. Kasutajalt ei tohi ühes vormis samu andmeid korduvalt küsida ja kõik andmed, mis on tuletavad varasemalt täidetud vormiväljadest tuleb kasutaja jaoks automaatselt eeltäita. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 43 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 9. Pikemate tekstide sisestamiseks mõeldud vormiväljad peavad arvestama sisu mahuga/pikkusega. 10. Kasutaja peab saama teksti, mida ta vormiväljadesse on sisestanud, mugavalt üle lugeda. 11. Võimalikult palju sisestusvälju peab olema asendatud valikuväljadega (nt ripploend). 12. Kuupäeva sisestamisel peab olema võimalus kuupäev kalendrist valida. 13. Kasutajal peab olema võimalik kõiki tema poolt sisestatud andmeid muuta ja kustutada. 14. Kuupäevade vahemiku puhul kasutatakse vahemik vormivälja, mitte kahte eraldiseisvat inputi. 15. Placeholderid peavad olema sellel kujul, mis kujul me soovime sisestust. Nt „0,00“ kahe koma kohaga arvu juures, „Kirjutan“ tekstivälja juures jne. 16. Kui kasutaja kogemata lisab sisestatava teksti ette ja taha üleliigseid tühikuid, siis rakendus koristab need juba kasutajapoolses vaates ära. Vajalikes kohtades muudab rakendus punkti ise komaks (nt numbrilised väärtused) jms. 17. Iga vormivälja puhul defineerime lubatud ja/või keelatud sümbolid. Näiteks ei saa ehitise tehniliste andmete „muu“ valiku täpsustavas väljas sisestada hüüu- ega küsimärki. Küll aga on sellised märgid lubatud tekstiväljas, kus kasutaja sisestab küsimust või märkust. 18. Rakendus ise muudab vajadusel kirjamärgi suureks/väikeseks algustäheks. Üldnõudeid täpsustame väljale vastavaks vastavalt ärivajadusele konkreetses kasutusjuhus. 4.10.1.6 Tark vormiväli Kõik vormiväljad, mille sisu on otsitav või valitav (dropdown, count jms), võimaldavad sisu ka käsitsi täita: 1. Valikule klikkides 2. Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli autocomplete-i ja/või sobivaid valikuid Arvestame kõikide nõuetega, mis on antud punktis Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele. 4.10.2 Vormiväljade tüübid Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-elements Viidatud lingi ja siin dokumendis kirjeldatu erinevuste puhul tuleb lähtuda siinsest dokumendist. 4.10.2.1 Tekstiväli Tavalist tekstivälja (input) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama teksti, mille juures meie ei saa teda kuidagi aidata. 4.10.2.2 Tekstiala Tekstiala (textarea) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama pikka teksti, mille juures meie ei saa teda kuidagi aidata. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 44 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tekstiala elemendi välja suurus kasvab vastavalt teksti kasvamisele desktopis. Mobiilis ja tabletis aga tekstivälja elemendi välja suurus ei kasva ning kasutaja saab elemendi sees näpuga kerida (scroll). Kasutame veebilehitseja standardset kerimisriba. Readonly ja disabled välja puhul peab olema kogu sisu nähtav kohe vaatesse tulles. Kui süsteemi poolt on tekstialale lisatud mahupiirang (tähemärkide arv), siis näidatakse piirangut kasutajale välja vormielemendi kohal. Kui kasutaja on sisestanud pikema teksti, kui piirang lubab, muutub piirangu indikaator punaseks. 4.10.2.3 Vormindatud tekstiväli (rich text editor) (komponent on vaja juurde arendada) RTE väli, mis töötab nagu tekstiala, kuid siin lubame lisaks ka piiratud tekstitöötlust: - bold/italic/underline/strikethrough - list OL/ list UL - lingi lisamine/ maha võtmine - pildi lisamine (jpeg, png, gif) - taande lisamine/ maha võtmine - teksti formaadi maha võtmine - teksti värv (lisame valikusse kuni 12 värvi) - superscript (vajalik pindade ja ruumalade märkimiseks) 4.10.2.4 Tekstiväli eeltäidetud mõõtühikuga Vormiväli, kus mõõtühik on eeltäidetud. 4.10.2.5 Telefoni numbri väli (komponent on vaja juurde arendada) Väli telefoninumbri sisestamiseks. Kui välja ei ole võimalik eeltäita, siis tühi väli on eeltäidetud kombinatsiooniga „+372“. Kui kasutaja liigub väljade vahel tabulaatorit kasutades, siis kursor asetub eelnimetatud kombinatsiooni järele. Kasutaja saab vajadusel riigikoodi osa muuta. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 45 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kui välja saab eeltäita (andmebaasis on info selle täitmiseks), siis väli täitub AB-st tuleva infoga. Automaatselt numbrit ei muudeta (näiteks ei lisata riigikoodi). Telefoni väljale on lubatud kirjutada vaid: - Esimesele kohale tärgid + ja 0 kuni 9 - Alates teisest kohast tärgid 0 kuni 9 Telefoni numbri sisestuse väljas me numbrit ei rühmita. Tavapärasel telefoninumbri kuvamisel (nt teksti sees, readonly väljal, disabled väljal) kehtivad rühmitamise reeglid on kirjeldatud peatükis Telefoninumbrid. 4.10.2.6 Inline vormiväljad Kasutame juhtudel, kui on loogiline kasutada kahe väljaga vormi. Näiteks nime sisestamisel ees- ja perekonnanimi kõrvuti, dokumendi tüübi valik ja dokumendi nr. Võib korraga kasutada erinevat tüüpi väljasid, nt: 4.10.2.7 Rippmenüü (komponent on vaja juurde arendada) Rippmenüü (select) elementi kasutame, kui kasutaja saab valida vaid ühe mitmest valikust. Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides täidetud andmete seast valimisega. Tühi väli: Täidetud väli tühjendamise ikooniga: Kui valiku tekst on liiga pikk, on teksti lõpus 3 punkti: Välja saab täita: - Valikule klikkides ja seejärel rippvalikust vastusele klikkides - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all: (Üleval on tavaline valikmenüü) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 46 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Valikus näitame kuni 5 valikut, misjärel ilmub valiku paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub valiku alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. (Üleval on liigendatud klassifikaatoriga valikmenüü) 4.10.2.8 Mitmikvalikuga rippmenüü (komponent on vaja juurde arendada) Mitmikvaliku (multiple select) klassifikaatori element võimaldab valida rohkem kui ühe vaste. Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides täidetud andmete seast valimisega. Tühi väli: Valikute kuvamine mitmikvaliku vormiväljal: Vormiväli kasvab kõrgusesse, et kõik valikud oleks näha väljal. Välja saab täita: - Valikule klikkides ja seejärel rippvalikus valikud linnutades - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs linnutamiseks Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all. Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. Komponendil peab olema võimalik lülitada sisse külmutatud rida „Valin/Tühistan kõik“ kõige ülemiseks dropdown reaks. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 47 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Peab olema võimalik defineerida üksteist välistavad valikud: Liigendatud klassifikaatoriga rippmenüüs peab olema võimalik defineerida, millisel tasemel valikuid saab teha. Järgnevalt näide 3-tasemelisest liigendamisest ja selle valikuvõimaluste erinevusest. Võib kõikidel tasemetel valikut teha: Kõige ülemisel tasemel ei saa valikut teha: Lubatud on vaid kõige madalamal tasemel valik teha: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 48 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.10.2.9 Otsinguväli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame juhul, kui rakendus otsib mõnest registrist (EHR, RR, ÄR vm) ja seejärel tuleb kasutajal valik teha. Näiteks aadressi sisestamise välja puhul näitame kasutajale vasteid aadresside andmebaasist. Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. Hajutatud ala peal näitame kasutajale vajadusel ikoone. Kasutaja sisestab tähemärke. Rakendus pakub valikusse lähedasi vasteid. Vastete seas valiku tegemiseks saab liikuda klaviatuuri nooltega üles ja alla ning valikut kinnitada saab Enteriga. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 49 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Väljale kirjutades kasutaja saab vajutada Enter või vajutades luubile, mispeale rakendus otsib vasteid otsingule. Erandina ei näita valikuid isikukoodi ja registrikoodi järgi füüsilist ja juriidilist isikut otsides. Neil juhtudel tuleb täita väli ja vajutada „Enter“, vajutada primaarset nuppu või väljast lahkuda. Seejärel rakendub otsing ja väljastatakse leitud isik. Luup ja Enter käivitavad otsingu sisestatu põhjal. 4.10.2.10 Adressaadi lisamise väli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame näiteks vestluse adressaatide valimisel ja lisamisel. Välja saab täita vormiväljale kirjutades. Kui kasutaja ei ole veel tähemärke sisestanud, näitab valik süsteemis olevaid gruppe, mida väljale lisada. Kui kasutaja on sisestanud esimese tähemärgi, pakub väli sobivaid valikuid, mille vahel kasutaja saab liikuda nooltega ning õiget valida Enterit vajutades või hiirega klikkides. 4.10.2.11 Arvuvalik Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 50 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Arvude sisestamisel on võimalik kasutada spetsiaalset arvu sisestamise komponenti, kus arvude hulk ei ole piiratud ning iga klikk üles või alla suunatud noolele vastavalt suurendab või vähendab väljal kuvatud arvu. Kasutame vaid täisarvuliste väärtuste juures juhul, kui arv-arvu haaval väärtuse muutmine on äriliselt põhjendatud. Välja saab täita: - Nooltele klikkides - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli valikusse sobivaid vasteid. 4.10.2.12 Kuupäev Kuupäeva väljal klikkides saab kasutaja kuupäeva käsitsi sisestada. Kalendri ikoonil klikkides avaneb kalender, millel kasutaja saab valida kuu, aasta ning kuupäeva. Kuupäeva osade eraldajaks on punktid. Valitud kuupäev kuvatakse koos nädalapäeva tähega. Avatud kalendrikomponendis on vaikimisi valitud ja kuvatud tänane päev. Olukorras, kui kuupäev saab olla vaid teatud ajas (näiteks täna või hiljem), on teised valikud tehtud tuhmiks ja neid valida ei saa. Kui valida on vaja vaid aasta, siis avaneb aastate valik rippmenüüna. Käsitsi sisestades kasutaja sisestab pp, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab kk, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab aaaa. Kui kasutaja väljub väljast, lisab rakendus nädalapäeva tähise. 4.10.2.13 Kellaaeg Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 51 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kellaaja valiku puhul saab kasutaja sisestada kellaaja käsitsi, kuid lisaks kuvatakse abiks kellaaja valiku dropdown, milles on lihtne tunde ja minuteid valida. Olenevalt teenusest võib minutite intervalli vajadusele vastavalt valida ja lisaks võivad olla ka lisatud vajadusel sekundid nagu kõrval oleval pildil. Kellaaega, eraldajaks on koolon. Kasutaja peab saama sisestada kellaaega hiirega valides nooli üles-alla. Käsitsi kirjutades sisestab kasutaja tunnid, rakendus lisab kooloni ja lükkab kursori minutitesse, kasutaja lisab minutid. Vahemikuga vormiväljad Kasutame, kui on tegemist vahemikuga ja ei ole mõistlik eraldi vormiväljadeks lahutada. 4.10.2.14 Koordinaatide väli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame koordinaatide sisestamise ja kuvamise puhul. Koordinaatide välja toimimine vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo 4.10.2.15 Tekstiväli ja tekstiala ilma raamita (readonly) Kasutame, kui info kuvatakse kasutajale andmebaasist ja see ei ole mõeldud muutmiseks. 4.10.2.16 Disabled väli Kasutame, kui täidetav väli on suletud olekus. Näiteks taotluse eelvaatel sisestatud andmete kuvamine. Disabled väljal avaneb kogu välja sisu ja kerimisriba ei kasuta. Kasutame tekstivälja, tekstiala, rippvaliku, mitmikvaliku, otsingu jt väljade puhul. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 52 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.10.2.17 Valiknupp (raadio) Disabled: Valikunupu (radio button) elementi kasutame, kui kasutaja peab valima ühe pakutud variantidest. Raadio valikut kasutame, kui valikus on kuni 5 varianti. 4.10.2.18 Märkeruut (checkbox) Märkimata ruut: (mitteaktiivne) Märgitud ruut: (aktiivne) Näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: (mitteaktiivne) Disabled märgitud ruut: Disabled märkimata ruut: Disabled, mis näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: Märkeruutu kasutame, kui vormis esitatud küsimusele võib korraga olla mitu vastust ning ette antud valik on kohe näha. Märkeruudu valikut kasutame üldjuhul, kui valikus on kuni 5 varianti. Kasutame ka näiteks mitmikvaliku rippmenüüs, tabeli rea valimisel. Märkeruutu kasutame ka kahese valiku jaoks, valiku tegemata jätmine = „ei“. 4.10.2.19 Jah/Ei nupp Disabled: Jah/Ei küsimuste puhul saame kasutada ümberlülituse (toggl) elementi, mis selgelt näitab, kumb vastus on valitud. Samuti saame ümberlülituse (toggl) elementi kasutada, kui soovime näidata, et kasutaja on mingi valiku teinud. Näiteks seadistuste “sisse lülitanud” ning selle alternatiivi, “välja lülitatud” valikut, ei ole vaja näidata. 4.10.3 Väljade grupeerimine Väljade grupeerimine ühe vormi sees võimaldab koondada sarnase sisuga või ühte alateemat kajastavad vormielemendid. Seda kasutame suuremate vormide puhul, kus ühes vormis on käsitlusel mitu alateemat. Kasutaja saab väljade gruppe soovi korral sulgeda ning avada, klikkides väljagrupi pealkirja reale. Suletud/avatud olekut indikeerib väljagrupi nime ees olev (+/-) ikoon. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 53 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat NB! Väljagrupi sulgemine ei vabasta kohustusest need väljad täita. Kui vormi automaatkontrolli käigus selgub, et vajalikud väljad on täitmata, näidatakse vastavasisulist veateadet. Selline võimalus on loodud mugavaks keskendumiseks keerukamate vormide täitmisel. Vaikimisi on täitmiseks mõeldud vormil (näiteks ehitusloa taotlus) kõik grupid avatud. Andmete vaatamise vormidel on vastavalt ärivajadusele tühjad grupid kas suletud või neid üldse ei kuvata. 4.10.4 Vormivälja joondamine grupis Vormiväljade sisu on joondatud vasakule. Numbriliste vormiväljade sisu on joondatud paremale (va aasta, kuupäev vms). Väli kasvab koos teksti pikenemisega. Kui on mitu vormi- või tekstivälja kõrvuti, siis kasvab selle tulba väli, mida täidetakse, kõrval tulba välja suurus ei muutu ja ridade joondus liigub kasvava tulbareaga kaasa. 4.11 TABELID E-Ehituse keskkond sisaldab väga palju andmeid tabelite kujul. Tabeleid kasutame nii info edastamiseks, sisestamiseks kui ka õige infoni jõudmiseks. Seepärast on tabelite funktsionaalsed võimalused väga olulised, aitamaks suurte andmemassiivide vahel kiiresti ja veatult navigeerida. 4.11.1 Tabeli komponendid 4.11.1.1 Tabeli päis Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 54 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tabeli päis sisaldab informatsiooni tabeli sisu kohta ning annab kasutajale võimalusi tabeli väljanägemist ja sisu vastavalt oma töökorraldusele ja harjumustele kohandada. Funktsionaalsetes tabelites saab kasutaja ise valida, milliseid veerge ja millises järjekorras ta näha soovib. Vaikimisi on tabel seadistatud selliselt, et ta rahuldaks võimalikult suure osa kasutajate esmased vajadused, ning annaks algajale kasutajale aimu, mida antud tabelis näha saab. 4.11.1.1.1 Veergude pealkirjad Üldjuhul määrab veeru laiuse veeru sisu, mitte pealkirja pikkus. Näiteks inforohkes tabelis ei ole veeru "Tubade arv" laiust mõtet valida lähtuvalt pealkirja pikkusest, vaid sisust lähtuvalt ja pealkiri esitada 2 real. Erandjuhtudel, kui pealkiri on väga pikk, võib pealkirja lubada ka 3-realisena kuvada. Komponent peab seda lubama ja määratakse konkreetse tabeli juures. Peab olema võimalik määrata veerud kindla laiusega nii, et sisutekst läheb mitmele reale. See on vajalik juhul, kui veeruvälja sisse peab mahtuma pikk tekst (nt aadress, kommentaari tekst vms). See tähendab, et veeru kaupa peab saama määrata, et sisuteksti murtakse. Iga tabeli sisu peab saama ärilise vajaduse korral vastavalt kliendi soovile sorteerida. Selle hõlbustamiseks on igal tabeli veerul (v.a ikoonide veerul, checkboxi veerul jm.) funktsionaalne pealkiri. Veeru pealkiri on vaikimisi hall. Klikkides pealkirja tekstil või nooleikoonidel, muutub pealkiri siniseks, andes kasutajale märku, et sorteerimine toimub just selle veeru alusel. Aktiivse sordi ajal näitab nool, mis suunas veerg sorditud on. Sobiva sorteerimise seadistuse leidmiseks klikib kasutaja pealkirjal seni, kuni jõuab soovitud valikuni. Samaaegselt saab sorteerida vaid ühe veeru alusel. Veelgi täpsema seadistamise jaoks kasutatakse tabeli tööriistu. Üldreeglina sorteeritakse tabeleid vaikimisi esimese veeru alusel. Uuemad andmed on vaikimisi tabeli alguses. Hiirega tabeli päise kohal olles avaneb tooltipp. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi. 4.11.1.1.2 Tabeli tööriistad Tabeli päises asub ikoonidega menüü, mille kaudu saab kasutaja vajadusel tabeli endale käepärasemaks muuta. Vastavalt ärivajadusele on kasutusel filter ja seaded. Tabelites, mis on üks osa teenusest, avaneb tabeli päise all filterrida filtri ikoonist. Filterrida on vaikimisi tabelitel avatud. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e- posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi. Filtri rea lõpus kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri. Kui äriliselt on vaja, et filter rakenduks jooksvalt, siis ei ole rakendamise nuppe kasutada. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 55 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades, ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”. 4.11.1.2 Tabeli rida Kui tabelis kuvatav nimekiri on selgelt lingitav dokumendile või objektile (näiteks ehitusloa taotluste tabel, ehitiste tabel vms), saab kogu tabeli reale vajutada. Samaaegselt võib tabeli real olla link mõnele rea objektis sisalduvale objektile (näiteks dokumendil kajastuvale ehitisele). Vajutades reale või lingile avaneb vastav vaheleht või hüpik rakenduses. Uue vahalehe või hüpiku valik on vastavalt ärivajadusele, kuid üldjuhul lähtume sellest, et eraldi vahelehel võima avada vaid olemas olevaid vaateid. Näiteks kehtivad ehitise andmed vms. Hüpikus avame töös olevaid andmeid. Näiteks taotluse eelvaade vms. Samaaegselt võib lahtrites eraldi kuvada linke, nuppe ja ikoon-nuppe. Nii linkidele kui tabeli reale näidatakse tooltipi. Tabeli read on nii kõrged, kui vaja, et lahtri info mahuks ilusti ära. 4.11.1.2.1 Tabeli lahtrid Tabeli lahtrid võivad sisaldada nii tekstilist, numbrilist kui visuaalset informatsiooni. Tabeli väli võib korraga sisaldada ka kahte või enamat tüüpi informatsiooni. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 56 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Teatud juhtudel võib info paremaks leidmiseks tabelis infot näidata ka kahele reale jaotatuna näidates mitut infovälja korraga. Näiteks tabeli „Taotlusega seotud isikud“ veeru “Kontaktandmed” lahtrites näidatakse korraga nii telefoni numbrit kui e-posti aadressi. Tabeli rea sisu avamiseks ei kasutata eraldi ikooni. Tabeli lahtrid võivad sisaldada ka linke. Link lahtri sisus viitab tabeli rea detailsemale sisule, mis asub teisel rakenduse lehel. Näiteks EHR koodi link viib ehitise aktuaalse vaate lehele uuel brauseri tab-il või avab hüpiku. Samas tabelis ei või olla kahte veergu lingina, mis viivad isiku samasse kohta, kuna see on eksitav ning ebatraditsiooniline käitumine. Visuaalsed kujundid ning tekstilise ja numbrilise informatsiooni joondame tabelite lahtrites üldjuhul vasakule. Nii on kasutajal lihtsam lahtri sisu silmadega haarata ning see kiirendab info töötlemist. Vastavalt ärivajadusele võib sisu joondada ka paremale (näiteks numbrilised väljad). 4.11.1.2.2 Tabeli rea tööriistad Tabeli rea lõpus on andmete töötlemise tööriistad CRUD reeglil (restore)-copy-(view)-edit-delete. Tööriista olemasolu on tabelispetsiifiline, kuid tööriistade järjekord on sama. Vastavalt tabeli sisule ja ärivajadustele võib lisanduda ridadele print, download, „veel“ ja muid tööriistu. Tabelirea tööriistade kasutamise määrab ärivajadus. 4.11.1.3 Tabeli jalus Tabeli jaluses on vajadusel summa rida, kokkuvõtte rida, paginatsioon ja tabelisse rea lisamise rida (vt ptk Andmete tabelisse lisamine). Ärijuhust lähtuvalt võib kokkuvõtte ja summa rea liita üheks reaks. 4.11.1.3.1 Summa rida Tabeli summa rida („Kokku“) sisaldab kokkuvõtvat informatsiooni tabeli liidetava numbrilise sisu kohta ning seda kuvatakse vaid juhul, kui kokkuvõte on vajalik ning sobilik. Näiteks ei ole alati vajalik arvutada “Kokku” veerus näidatud arvude summat, kuid aeg-ajalt on see summa kõige olulisem info kogu tabelis. 4.11.1.3.2 Kokkuvõtte rida Tabeli kokkuvõtte reas antakse lauseline kokkuvõte tabeli olulisest sisust ning vajadusel on sellel real nupud (näiteks „Haldan valitud ruume“, „Lisan isiku“ vm) või lingid (näiteks „Uuendan tabelit“, „Laen faili“ vm). 4.11.1.3.3 Paginatsioon e leheküljestamine Tabeli jaluses kuvatakse edasi suunavat riba vaid siis, kui kuvatud tabel ei ole lõplik, ehk info paljususe tõttu ei ole mõistlik vaikimisi kõiki ridu korraga näidata. Sellisel juhul jagatakse tabel nn lehekülgedeks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 57 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat ning tee nende lehekülgedeni on näidatud vahetult tabeli all. Paginatsiooni rida ilmub tabelile, kui tabelis on vähemalt 26 rida. Kasutaja võib soovi korral muuta, mitu rida korraga kuvatakse. Selline eelistus võib tulla harjumusest, suuremast ekraanist või näiteks seiklusjanust. Kuvatud ridade hulga muutmise hõlbustamiseks on pakutud välja 10 / 25 / 50 / 100. Vaikimisi on valitud 10 rida, kuna selline hulk ridu on enamusele kasutajatest vaatamiseks optimaalne. Kasutaja saab seda seadet muuta ning sarnaselt teistele tabeli seadetele jäetakse tema muudatused meelde iga kord, kui ta muudatuse teeb. Üldjuhul on andmebaasist COUNT päringute tegemine ebamõistlikult koormav, seetõttu tuleks neid vältida kui kasutajale ei ole vastete täpne arv äriliselt oluline. Tabeli täpse ridade arvu teadmine teatud piirist ülespoole seda üldjuhul ei ole. Seetõttu kui tabeli nõuetele vastab enam kui 101 rida, loetakse sisse esimesed 101 ja kuvatakse kasutajatele täpse lehekülgede arvu asemel 3 punkti. Kui kasutaja liigub edasi, siis loetakse sisse järgmised, jne. Tabelil näitame käesolevast lehest kuni viis edasi ja viis tagasi (vastavalt vajadusele) + 3 punkti kummaski suunas. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components 4.11.2 Tabeli murdepunkt Kõik tabelid on murdepunktiga, st, kui tabel horisontaalselt ei mahu kogu ulatuses ekraanile, muutub see horisontaalsuunas keritavaks. Näiteks ehitise osade tabel. Murdepunktiga tabelit saab kerida vasakult paremale tabeli alla tekkiva kerimisriba abil, puutetundlikul ekraanil puutega liigutades või desktopi vaates kasutades kombinatsiooni Shift + hiire kerimisratas. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex Tabelil peab olema võimalik määrata külmutatud veerge. Külmutada saab tabeli servadesse jäävaid veerge (näiteks 1 esimene, 2 esimest, 1 viimane, 2 viimast). Milline veerg (/millised veerud) külmutatakse, peab saama määrata iga tabeli juures eraldi. Külmutatud veergusid ei saa liigutada tabeli seadete tööriista abil. Tabeli horisontaalne kerimine toimub külmutatud veergude vahele jäävas tabeli alas. Vaikimisi on alati külmutatud linnutamise (checkboxes) veerg ja tabelirea tööriistade veerg. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 58 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.3 Tabelite näidised Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-examples ja https://ehr- styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex 4.11.3.1 Lihttabel Tabelites kasutatakse üldiselt vahejoonteta lahendust. Vahejoonteta tabel: 4.11.3.2 Jaluse ja ridade märkimisega lihttabel 4.11.3.3 Tabel suletava tabelireaga Tabeli suletavaid ridasid kasutame, kui sisuliselt ühe rea info sisaldab grupeeritavat infot. Grupeerimine on vastavalt äripoole nõuetele. Suletud rida: Avatud rida: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 59 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.4 Tühi tabel Ilma sisuta tühjade tabelite kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele. Kui ei ole oluline näidata, et midagi puudub, siis tabelit ei kuva. Kui äripoole seisukohalt on oluline näidata tabelit tühjade veergudega, näidatakse tabel, millel on kõik komponendid, va andmerida ja leheküljestamise rida. 4.11.5 Andmete tabelisse lisamine Andmete tabelisse lisamise viis sõltub tabeli tüübist ja ka teenuse iseloomust. 4.11.5.1 Andmete lisamise rida Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, on tabelirea lisamiseks tabeli lõpus alati avatud üks tühjade vormiväljadega rida. Selle täitmisel vajutab kasutaja nuppu “Lisan”, mille peale lisatakse täidetud rida tabelisse. Kui äripoolel on vajadus, võib tabelisse lisamise rea esitada ka tabeli esimese reana. 4.11.5.2 Andmete lisamise flyout või popup Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, täidab kasutaja andmete lisamiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla flyoutina või popupina. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 60 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.6 Tabeli rea muutmine Tabeli rea muutmise kutsub välja nupp „Edit“ tabeli andmerea lõpus. 4.11.6.1 Muutmise rida Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, avaneb tabeli muutmise rida tabeli andmerea all. Sealjuures kuvame readonly-na kehtivaid andmeid, muutmise rida kuvab kas kehtivaid andmeid või viimati salvestatud andmeid. Pärast rea täitmist vajutab kasutaja nuppu “Salvestan”, mille peale andmerida muudetakse. Kui ärivajadused ei nõua kehtivate andmete kuvamist, võib muutmiseks avada kehtivate andmete rea nii, et readonly-na seda eraldi ei näidata. 4.11.6.2 Muutmise flyout või popup Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, avab kasutaja andmete muutmiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla flyout või popup. Vt ptk Andmete tabelisse lisamine. 4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8). Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 61 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Näide erinevate dokumentide võrdlusvaatest: 4.11.8 Tabeli multihaldus Kui tabelis on kasutusel multihalduse tööriist, siis see võimaldab linnukesega valitud ridadega masstegevusi teha. „Muudan valitud ridu ühetaoliselt“ avab valiku, milliseid veergusid soovib kasutaja ridadel ühetaoliseks muuta. Pärast veeru valimist avaneb vastava veeru vormiväli, mis tuleb täita. „Kopeerin valitud“. Kui on valitud nt 3 rida ja soovitakse 3 koopiat, siis teeb rakendus kõigist 3-st reast 3 identset koopiat (va reaspetsiifilised andmed, nagu järjekorra nr vms). „Kustutan valitud read“ võimaldab mitu rida korraga kustutada. „Laen read failist“ võimaldab kasutajal laadida korrektselt vormistatud failist andmed tabelisse. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 62 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.12 SEISUNDID (STAATUSED) Pärast andmete esitamist E-Ehituse keskkonnas, läbivad need andmed erinevaid protsesse, alates automaatkontrollist kuni ametnikupoolse reaalse kontrolli ja menetlemiseni. Näitamaks, millises protsessi osas esitatud andmed on, näitame alati välja dokumendi seisundi. 4.12.1 Klassikalised seisundid Seisundeid tähistame värvilise tekstiga raami sees. Seisundile on vajadusel lisatud seisundit tähistav ikoon või info ikoon: Seisundil on alati tooltip, millel kirjeldame täpsemalt seisundi tähendust. 4.12.2 Väikesed seisundid Ruumi säästmiseks saame vajadusel seisundi kuvamiseks kasutada väiksemat ikooni, millel ei ole seisundi sõnaline vaste välja kirjutatud, kuid mis viitab siiski seisundi olekule. Kui on sinine, siis on töös, rohelistega on korras, kollastega tuleb tegeleda, punastega on juba suurem mure ja hallid ei ole enam aktuaalsed. 4.12.3 Seisundite jagunemine Seisundid jagunevad oma olemuse järgi viide suuremasse gruppi. Kõige lihtsam on neil vahet teha värvi järgi. Kasutaja, kes ei suuda eritada värve, eristab seisundeid ikooni või teksti järgi. 4.12.3.1 Sinine, pliiats Sinise värviga tähistame dokumente, taotlusi ja protsesse, mis on pooleli, ettevalmistamisel jne. See tähendab, et kasutaja on alustanud täitmist, kuid ei ole veel lõpetanud. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Pooleli, Ehitusluba antud jne. 4.12.3.2 Kollane, üks hüüumärk Kollase värviga tähistatud staatused viitavad, et dokumendis, taotluses, andmetes või protsessis esineb hoiatusi või küsitavusi, kuid need otseselt ei sega protsessiga jätkamist. Samuti tähistatakse kollase värviga staatuseid, mis viitavad tulevikus tekkida võivatele probleemidele. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Esitamata, Andmeprobleemid, Kuju puudub jne. 4.12.3.3 Punane, kaks hüüumärki Punane värv viitab kas probleemile või olukorrale, millele kasutajal tuleb mingi tegevusega reageerida. Sellise vea esinemisel ei ole võimalik protsessiga enne vea likvideerimist jätkata. Samuti tähistatakse punase värviga näiteks märkustega tagastatud taotlusi. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Taotlus tagasi lükatud jne. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 63 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.12.3.4 Hall, läbikriipsutatud ring Halli värviga tähistatakse staatuseid, kus protsess on katkestatud või lõpetatud ilma positiivse või negatiivse tagajärjeta. Näiteks tühistatud või aegunud dokumendid. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kehtetu, Lammutatud jne. 4.12.3.5 Roheline, linnuke Roheline värv viitab, et protsess on edukalt läbitud, ehitis on kasutusel, taotlus on esitatud ja kõik on korras. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kasutusel jne. 4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused Iga dokumendi staatusega kaasneb täpsem info antud staatuse kohta. Seda saab staatuse indikaatoril vajutades avada. Võimalusel peaks staatuse lisainfo andma kasutajale teadmise (1) selle kohta, mida antud staatus tähendab; (2) millised on kasutaja võimalused protsessi edasi aidata. Tooltip avaneb ülejäänud vormi peale. Kasutaja saab avada ühe tooltipi korraga. Kui lehel on võimalus avada mitut sellist akent, sulgetakse eelmine lahtine aken. 4.13 TEATED, HOIATUSED JA VEATEATED Teated võimaldavad juhtida kasutaja tähelepanu tegevustele, probleemidele ja vigadele kuvatavas sisus ja vormi täitmisel. Lühidalt teate kuvamiseks kasutame ikoone, kus kollane on hoiatus, punane on viga, mis vajab parandamist, hall on lukustatud tegevus ja roheline on eduteade. Selliseid ikoone kasutame näiteks vormi vahelehtede (tabide) pealkirja juures ja „tagasi ülesse“ nupu juures jm. Teadete ikoonist avaneb alati teate tekstiline selgitus. Kui veateade on pikk ja teksti liigendamine on vajalik, et kasutaja suudaks teksti sisu hästi jälgida, liigendame teksti suurema reavahega (nt tühi rida kirjasuurusega 3 px) Kui veateade asub välja juures, siis see kuvatakse vormi sees. Tabelis kasutatavad ning ikoonist avanevad veateated avanevad vormi peale. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 64 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.13.1 Teadete liigid 4.13.1.1 Veateated Veaks nimetame olukorda, kus tekkinud probleem on piisavalt tõsine, et kasutaja ei saa protsessiga edasi liikuda, taotlust esitada jne. Vigu tähistame alati punase värviga. Veateated avanevad vormi ridade vahele, et nad ei peidaks ära järgmise rea vormivälja ja selle sisu. 4.13.1.2 Hoiatusteated Hoiatused on sellised probleemid vormiga, mille puhul probleem on küll fikseeritud, kuid kasutaja saab vaatamata sellele protsessiga edasi minna (näiteks juhul, kui ehitise mõõtmed ei läbi loogilist kontrolli, kuid samal ajal on tegemist keerulise geomeetriaga, mida loogiline kontroll ei tuvasta). Hoiatustele viitame alati kollase värviga. 4.13.1.3 Eduteated Eduteade järgneb edukale tegevusele. Sisu võib olla näiteks „Oled edukalt loa taotluse esitanud.“ Eduteateid näidatakse kasutajale vastavalt vajadusele. Nende hulk sõltub ärivajadusest. Näide: Rakenduses ei ole vaja kuvada "Faili kustutamine õnnestus". Sellise olukorra puhul näeb kasutaja ka failide loetelu vaates, et fail on listist kustunud. 4.13.2 Teadete tüübid 4.13.2.1 Vormivälja teated Need on konkreetse vormivälja kohta käivad. Nt väli on täitmata või vales formaadis. See tagab, et vea leidmine ja parandamine oleks kasutajale mugav ja kiire. Vormiväljade kontroll tehakse vastavalt ärivajadusele. Näiteks e-maili puhul võib kasutajale kohe öelda, et e-mail ei vasta formaadile, kuid teist sorti vea puhul saame vastuse anda alles "esitan" nupu vajutamise järgselt. Näiteks kohustusliku välja kontroll esmakordselt vormile tulles ei tohiks olla juba rakendunud. Avanevad vormiväljade kohale mouse-over puhul. Opacity 90%. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 65 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-form-control 4.13.2.2 Ikoonist avanevad teated Avanevad vormiväljade kohale klikkides ikoonil. Opacity 90%. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-icon 4.13.2.3 Hüpikteated Hüpikteateid kasutatakse näiteks serveripoolsete veateadete kuvamiseks ja ka näiteks, kui mõni konkreetne teenus on maas. Töölaua hüpikteade, mida kasutatakse veateate korral, ei ole suletav, kuid on minimeeritav. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-toasts 4.13.2.4 Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt Kokkuvõte avaneb teenuse peale, sealjuures kokkuvõtte flyouti tausta opacity 90%. Kokkuvõte avaneb nupust alla. Kui veateate flyouti teksti (va pealkiri) ridasid on rohkem kui 10, ilmub teate paremale küljele kerimisriba. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 66 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kokkuvõte hoiatustest ja vigadest kuvatakse „tagasi üles“ nupu kõrvale. Kuna see nupp ei kuva ennast tavaolukorras juhul, kui kasutaja on ekraani vaate alguses või lõpus, on siin erand ning vigade-hoiatuste olemasolul kuvab see nupp ennast igal juhul. - Lehe alguses olles kuvab nuppe ekraani suhtes asukohas, kus tavaolukorras kuvaks. - Lehe lõpus olles jaluse ülemise serva kohal 4.13.2.5 Töölaua teated Kasutaja profiilist või tema tihedamini kasutatavatest teenustest sõltuvalt saame kuvada olulisi sõnumeid ka töölaual, iga rakenduse sees või üldistel töölaudadel. Kui kasutaja teate sulgeb, talle sama teadet uuesti ei näidata. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 67 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-workarea 4.13.2.6 Süsteemi ülesed teated Kasutajale on aeg-ajalt vaja edastada olulisi teateid. See on lahendatud globaalsete teatega. Globaalseid teateid annab grupeerida asutajaõiguste alusel vastavalt sellele, kas teade on 1. kõigile, ka neile, kes ei ole sisse loginud, 2. nendele kõigile, kes on sisse loginud, või 3. näiteks ainult menetleja õigustega sisse loginutele. Globaalse teate pealt peab viima link õigesse kasutajaliidese kohta. Kas versiooniuuenduse plokki, uudise plokki, kasutajajuhendi plokki, koolituse plokki, suhtluskeskkonna vestluse peale või mujale, kus on teate teema kasutajaliideses kuvatud. Süsteemiüleste teadete kuvamiseks kasutame päise kohale jäävat ala, mida tavapäraselt kasutajale ei kuvata. Ala suurus ja taustavärv on otseses sõltuvuses teates esitatud sõnumi sisust. Selliseid teateid näitame vaid juhul, kui teade puudutab otseselt kõiki kasutajaid, ja/või teate sisu mõjutab kogu keskkonna tööd. Süsteemiülesed veateated on nt. "E-Ehituse keskkonnas on täna hooldustööd" hoiatusteade, uute teenuste live-i minemise teade (roheline) vm. Need ei ole teenuse spetsiifilised, vaid kogu E-Ehituse keskkonna ülesed. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 68 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/frames/uleminek.html 4.14 TOOLTIP JA FLYOUT Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip 4.14.1 Tooltip Tooltipid on kasutaja abistamiseks, kui ta soovib lisainfot tegevuste, väljade ja ikoonide kohta. Tooltipid avanevad mouse-over juhul desktopis ning pikal vajutusel mobiilses seadmes. Tooltipil kuvatakse nii tekstilist kui graafilist sisu. Avanevad muu sisu peale. Opacity 90% (tööriista tooltip „Tooltip hele“ opacity 100%). Info tooltip (tume): Teate tooltip (teate toonis): Seisundi tooltip (valge taust): Tööriista tooltip (hele hall): 4.14.2 Flyout Flyouti avanemine vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#flyout 4.14.2.1 Flyoutid ja rippmenüüd Rippmenüüd avanevad selles suunas, kus nad varjavad võimalikult vähe olulist sisu ja ei lähe seejuures üldisest kasutajale nähtavast sisualast väljapoole. Flyoutid avanevad vormi peale. Olenevalt ärijuhust võib, aga ei pea kasutama flyoutil „riputusnoolt“. Flyout avaneb üldjuhul kas nupule või lingile vajutades. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 69 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Flyout sulgub, kui lõpetada sellel tegevus ja vajutada alamprotsessi lõpetaval nupul (Jätkan, salvestan, loobun, muudan ehitise andmeid vms) või vajutades flyout alast väljapoole. Vajadusel võib flyouti paremale ülesse nurka lisada ikoon-nupu „sulgen“. Flyouti on mõistlik kasutada, kui vormivälju on flyout'il vähe. Flyout muutub mobiilis üle ekraani suuruseks vaateks ning ülal ääres on suur nupp "tagasi". 4.14.2.2 Kinnitusdialoogid Kinnitusdialooge näidatakse kasutajale juhul, kui tema valitud tegevus võib tekitada andmete kadumise, salvestamata jätmise või süsteemist kustutamise. Tüüpilisteks olukordadeks on: - Kasutaja vajutab nupule “Kustutan” või vastavale ikoonile tabelis. - Kasutaja vajutab mõnele vormist välja viivale lingile enne, kui vormi sisu on salvestatud (näiteks valib mõne päringu või soovib süsteemist lahkuda). Vajutades nupule “EI” peatatakse valitud tegevus ning kasutajal on võimalus vajalikud andmed salvestada. Vajutades nupule “JAH” teostatakse algselt algatatud tegevus. Selline lahendus lisatakse ärivajaduse korral. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 70 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Ärivajadusest johtuvalt võib kinnistudialooge vaja olla ka olukorras, kus tegevus võib kaasa tuua mõne teise suurema muudatuse. Näiteks ehitise osa juures soovib kasutaja lisada ehitise osale midagi, mida ehitise enda küljes veel ei ole, kuid peab järelikult olema. Sellisel juhul on kinnistusdialoog positiivse vaatega: 4.14.3 Trükkimine E-Ehituse keskkonnas on võimalik välja trükkida nii vorme kui ka faile. “Trükin” võimalust pakutakse vaid juhul, kui antud teenusele on arendatud spetsiaalne trükkimiseks kohaldatud vaade. Selline vaade esitatakse kasutajale trükkimiseks PDF formaadis. Igal pool mujal saab kasutada veebilehitseja trükkimise funktsiooni. Kui kasutaja vajutab “Trükin” lingil mistahes vormil, avatakse kõigepealt sõbralik soovitusaken, mis palub kasutajal printimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Kui kasutaja soovib trükkimisega siiski jätkata, vajutab ta vastaval nupul. Kui kasutaja ei soovi enam soovitust näha, saab ta sellest teada anda linnukesega vastavas märkeruudus. Järgnevalt kuvatakse kasutajale kogu võimaliku dokumendi struktuur, millest kasutaja valib dokumendi osad, mida soovib trükkida. Sel viisil saame teha kõik endast oleneva, et kasutajad ei trüki välja dokumente või dokumentide osi, mida neil tegelikult vaja ei ole. Trükkimisel näitame ka uuel brauseri vahelehel eelvaate, mida kasutaja trükkima hakkab, et tal oleks ettekujutus oma tegevusest. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#printing 4.14.4 Failide üleslaadimine E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid failidena üles laadida. Failide laadimine on võimalik teenuste sees, samuti ka suhtluse käigus, kui on vajadus faili kujul täpsustavat informatsiooni jagada. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 71 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Üleslaadimine toimub alati kindla protsessi alusel, mille käigus kontrollitakse vajadusel faili sisu vastavust etteantud struktuurile ning muid piiranguid (suurus, formaat). Kui kasutaja kasutab mobiiliseadet (tahvelarvuti, nutitelefon), siis failide üleslaadimiseks pakume mobiiliseadme faili üleslaadimise funktsionaalsust. Mobiiliseadme kasutajale ei saa pakkuda failide lohistamise võimalust. Kui kasutajal on olemas mobiiliseadmes ka pildi tegemise võimalus, siis failide üleslaadimisel pakub see ka pildi tegemise võimalust. Näiteks https://fineuploader.com/demos.html See võib oluline olla järelevalve, kohavisiitide jms käigus. Mobiiliseadme tuvastamise kontroll peab olema lisatud faili lisamist alustava lingi või nupu taga. Kui süsteem tuvastab, et tegemist on mobiiliseadmega, siis peab pakkuma mobiiliseadme browse akna, mis võib erineda sõltuvalt mobiiliseadme platvormist. Dokumentide üleslaadimisel E-Ehituse keskkonda desktop (1200px–…), tahvelarvuti landscape (900px–1199px) ja tahvelarvuti portrait (600px–899px) vaadetes lähtutakse desktop vaadete kuvadest. Kui on tegemist nutitelefoni (320px–599px) vaate suurusega, siis lähtutakse mobiili vaate kuvadest. 4.14.4.1 Samm 1: failide laadimine Kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust: 1) faili lohistamine; 2) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi. Kui kasutaja võib laadida mitu faili, kuvab flyout failide nimekirja (iga uue faili lisamisega lisandub nimekirja uus fail): Kui kasutaja võib laadida ühe faili, kuvab flyout seda ühte faili ning ei luba enam uut faili otsida: Üleslaaditavale failile metaandmete lisamine: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 72 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Mobiiliseadme kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust: 1) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi. 2) kaamera olemasolul pildi tegemise võimalus. 4.14.4.2 Samm 2 (vajadusel) – faili laadimise progress Kui failide üleslaadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides): Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) üleslaadimine aega võtab, siis faili(de) üleslaadimise aega ei kuvata: Kasutajal on võimalus faili laadimise protsess katkestada, sel juhul kustutab katkestan nupp ka üleslaaditud failid. 4.14.4.3 Samm 3 (vajadusel) – kui tekib viga (nt vale formaat, tehniline viga, liiga suur fail) Kui faili laadimisel tekib probleem, mille tõttu ei ole võimalik andmeid soovitud viisil töödelda, näitame kasutajale veateadet protsessi sees. Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse, miks ei õnnestunud: Faili laadimisel tekkinud vea sõnastame laadimise kasti all. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 73 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse, miks ei õnnestunud: 4.14.4.4 Samm 4 – kui fail(id) on üles laaditud Kui faili(de)ga on kõik korras, paneme flyouti kinni ning üleslaaditud dokumendid kuvatakse kasutajale ülaslaaditud dokumentide tabelis. Üleslaaditavate failide formaadid on vastavalt konkreetsele failile esitatavatele nõuetele. Formaadi nõudele viidatakse üleslaadimise juures. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#file-upload 4.14.5 Failide alla laadimine E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid nii täisdokumentidena kui ka dokumendi osade kaupa failidena alla laadida. Failide alla laadimine on võimalik teenuste sees. Failide alla laadimisel saab kasutaja vajadusel valida, mis osadest alla laaditav fail koosneb, ning ka formaadi, milles fail alla laaditakse. Kui kasutaja valib mitu erinevat formaati, laaditakse alla kokku pakitud zip- fail, mille sees on kõik soovitud failid. 4.14.5.1 Alla laaditavate failide nimetamine Kasutaja poolt üles laaditud failide nimesid allalaadimisel ei muudeta. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 74 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Süsteemi poolt genereeritavate dokumentide, koondvaadete ja konteinerite puhul moodustatakse faili nimi - alusdokumendi nimest, - numbrist (kui see olemas) ja - alla laadimise kuupäevast kujul aaaakkpp Tühikud faili nimes asendatakse alakriipsudega. Näiteks Andmete esitamise teatise koondvaate 29. oktoobril 2019 alla laaditav eelvaade kannaks nime Andmete_esitamise_teatis_123456789_20191029.pdf Juhul kui 1:1 vastavat lahendit ei ole võimalik failide nimetamisel realiseerida, tuleks luua ligilähedane versioon. Faili nimes võivad sisalduda numbrid, ladina tähed, alakriips(_), miinusmärk (-), plussmärk (+) ja punkt. Sümbolite (#%& jne), täpitähtede (ä, ö, ü, õ, å jne) ja tühikute kasutamine ei ole lubatud Lühendid kirjutatakse läbiva suurtähega (EHR jms). 4.14.5.2 Faili alla laadimise progress Kui failide alla laadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides): Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab, siis faili(de) laadimise aega ei kuvata: 4.15 MUUD KOMPONENDID 4.15.1 Kaardikomponent Suur osa sisuotsingust E-Ehituse keskkonnas on kaardikomponendi kaudu töödeldav. Ühtlasi eeldame kasutajal ka sisestada infot kaardikomponendi kaudu. Kaardiinfo nõuded vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo. 4.15.2 Eelvaade Dokumentide, võrdluste ja failide (nt pdf) eelvaated kuvame töölaual hallil taustal (#34394c, läbipaistvus 50%). Eelvaatel on päis, kus on kirjas eelvaate nimetus ja paremal on eelvaate sulgemise ikoon, vajadusel eelvaate alla laadimise ikoon. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 75 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 76 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.3 Progressiriba Kui vormi töötlemine võtab aega rohkem kui 1 sekundi, kuvatakse kasutajale progressile viitav animatsioon. Juhul, kui me ei tea, kui kaua vormi või vormi osa laadimine, andmete töötlemine vms aega võtab, näitame animatsiooni, ning teavitame kasutajat, kui palju selline toiming tavaliselt aega võtab. Kui me aga ajalist mõõdet öelda ei oska, kuvame lihtsalt, et kasutaja ootaks. Kui saame täpselt arvutada, kui palju vormi või vormi osa laadimine aega võtab, näitame laadimise progressi protsentidena, lisaks ka visuaalselt laadimise lõpuni jäänud aega. Kui aga täpselt ei ole võimalik arvutustehet teha, ei kuvata kasutajale indikaatorit %-s. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#progress Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 77 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.4 Sessiooni aegumine Sessiooni aegumisest anname kasutajale märku 1 minut enne sessiooni aegumist. Kasutajale avaneb ekraanil E-Ehituse keskkonna peal vastav hoiatusteade. Vajutades nupul “Jätkan kasutamist”, saab kasutaja keskkonna kasutamist jätkata. Juhul kui sessioon on aegunud, kuvatakse kasutajale keskkonna peale avanevas aknas uuesti sisse logimise võimalused. 4.15.5 Graafikud Graafikute värvigamma valime stiiliraamatus ette antud värvitoonide valikust. Värvitoonidel on vaikimisi järjekord, mille alusel toonid kasutusele võetakse. Näiteks ühe joonega graafikul on joon tooniga 1, kahe joonega graafikul lisandub joon tooniga 2 jne. Graafikute vaikimisi värvitoonide järjekord alates esimesest on: $yellow, $orange, $red, $green, $blue,$yellow-dark, $orange-dark, $red-dark, $green-dark, $blue-dark, $yellow-light, $orange-light, $red-light, $green-light, $blue-light, $gray, $gray-dark, $gray-light, $gray-lightest Tabeli real näitame diagrammi värvilegendi järgnevalt: Graafikuid saab alla laadida jpg formaadis. Selle jaoks on graafiku üleval paremas nurgas alla laadimise ikoon. 4.15.5.1 Joondiagramm Kasutame absoluutväärtuste visualiseerimisel, reeglina ajalises mõõtes. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 78 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.5.2 Lintdiagamm Kasutame osakaalude visualiseerimisel. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 79 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.5.3 Tulpdiagramm Kasutame absoluutarvude visualiseerimisel. Kui diagrammil on horisontaalne telg liiga pikk, et kõik andmed ekraanile mahuks korraga, tuleb võimaldada murdepunk arvestusega, et vertikaalne telg on alati nähtaval. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 80 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5 EKRAANIVAATE ÜLESEHITUS Ekraanivaate malli ülesehitus - Kes > header (ja millises rollis > kasutaja valiku molekul) - Mida > burger - Kuidas > menüü - Teeb > töölauad, kus kuvame teenused - Info > footer - Abi > abikeskus Kuva komponentide sisse seadmisel tuleb jälgida, et iga komponent peab töötama. Näiteks, kui sõltuvalt kasutaja õigustest või arendustöö järjest ei ole teenus saadaval, siis selle teenuse välja kutsuv nupp/ikoon/link ei ole kuvatud rakenduses. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ alajaotus „Raamid“. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 81 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.1 PÄIS / HEADER 5.1.1 Autentimata kasutaja päis Päises on: - Burgeri peanupp - Teenuste otsing - Keele valik - Uudisteadete ikoon - „Sisenen“ nupp. TARA teenus 5.1.2 Autenditud kasutaja päis Päises on: - Burgeri peanupp - Kasutaja valik - Teenuste otsing - Keele valik - Uudisteadete ikoon - Vestluste ikoon - Teadete ikoon - Kiirviidete ikoon - Sisse loginud füüsilise isiku nimi - „Väljun“ nupp 5.1.3 Päise koostisosad Päise ikooni ja nuppude grupid on eraldatud vertikaalse punktiirjoonega (vt päise illustratsiooni). 5.1.3.1 Burgeri peanupp Kui menüü on avatud, siis kuvab menüü sulgemise ikooni: Kui menüü on suletud, kuvab menüü avamise ikooni: 5.1.3.2 Kasutaja valik Siin kuvab, millise kasutaja rollis sisse loginu hetkel on. Esmakordsel sisse logimisel on kasutaja autenditud avaliku kasutajana (tema ise füüsilise isikuna). Kasutaja saab endale kasutaja halduses määrata omale sobiva vaikimisi kasutaja. Kasutajat saab vahetada flyouti abil. Kasutajad on järjestatud asutuse nime tähestiku järjekorras. Kõige esimene valik on alati avalik autenditud kasutaja (see valik ei arvesta tähestiku järjekorda). Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 82 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kui kasutajate variante on üle 10, siis on flyoutil scrollbar 5.1.3.3 Teenuste otsing Otsib vasteid rakenduse lehekülgede tekstidest. Esialgsed tulemused kuvatakse flyoutil. Kasutaja saab avada kõikide tulemuste lehekülje. 5.1.3.4 Keele valik Teostame siis, kui teostame mitmekeelsuse. 5.1.3.5 Uudisteadete ikoon Analoogne lahendus vestluse flyoutile. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 83 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kõikide uudiste valimine avab uudiste lehekülje. Kindla uudise valimine avab uudiste lehekülje avatuna valitud uudise artikli juures. 5.1.3.6 Vestlused (foorum). KOV kasutajatele Kõikide vestluste valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje. Kindla vestluse valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje avatuna valitud vestluse viimase kommentaari juures. 5.1.3.7 Teated (seadete ja taotluste juures tellitud teavitused) Analoogne lahendus vestluste flyoutile. Kõikide teadete valimine avab teadete lehekülje. Kindla teate valimine avab teadete lehekülje avatuna valitud teate juures. 5.1.3.8 Kiirviited Kasutaja saab määrata lemmiklehed kiirviiteks, näitab 1. Määratud kiirviidete valikut 2. Hetkel avatud oleva lehe kiirviidetesse lisamise või eemaldamise võimalust Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 84 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.1.3.9 Abikeskus Ikoonist avaneb abikeskus ekraani paremal küljel. Abikeskuse lahendus vaata peatükk Abikeskus 5.1.3.10 Sisse loginud füüsilise isiku nimi Kasutaja andmete alale klikkides avaneb flyout kiirvalikutega e-ehituse keskkonna kasutajaga otseselt seotud lehtedele. Esialgu teostame lingi lehele „Minu andmed“ 5.1.3.11 „Sisenen“ nupp Selle nupu klikkimisel käivitub TARA teenus. 5.1.3.12 „Väljun“ nupp Nupu vajutamisel avaneb kinnitusvorm: 5.2 MENÜÜ Menüü asub ekraani vasakul küljel ja koosneb kahest osast: - Burger, kus jaotatakse teemad suurtesse plokkidesse - Menüü, kus on suure ploki alateemad (Läbivalt suurte tähtedega kirjutatud) ja alateemad e teenused (suure algustähega). Kogu E-Ehituse kasutajaliides on jaotatud suurtesse teemaplokkidesse, millel on alajaotused. Vastavalt kasutajate õigustele, kuvatakse kasutajagrupile või konkreetsele kasutajale lubatud teemad ja teenused. Ilma sisse logimiseta on ligipääs avalikule infole – burgeri menüü punkt „E-Ehitus“ ja „Infoportaal“. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 85 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaikimisi, ehr.ee lehele tulles, avaneb „E-Ehitus“ > 3D-kaksik (Kuni 3D-kaksiku avamiseni, avaneb 2D kaart). Sisse logides avaneb vaikimisi “Minu Ehitised”. Burgeri nupul vajutades avaneb halli menüü vastav teemade ja teenuste nimekiri. Töölaual avaneb sellel hetkel esimese halli menüü pealkirja teenus/teenused. Kasutaja saab halli menüü järjekorda muuta (kahest kriipsust kinni võttes saab pealkirjade järjekorda muuta). Rakendus jätab meelde kasutaja menüü järjekorra ja avab iga kord kõige esimese pealkirja. Hall menüü avaneb töölaua peale. Aktiivne menüüpunkt on sinise kirjaga: Menüü avatud: Menüü peidetud: Vaikimisi on kasutajal sisenemisel burgeri menüü avatud ja hall menüü suletud. Kui kasutajale on tulnud mingi reaktsiooni nõudev teade (Näiteks allkirjastamiseks või arvamuse avaldamiseks), siis sisse logides avaneb töölaud kohe selle koha pealt, kus reaktsiooni vaja on, olenemata sellest, mis on kasutaja eelistused. 5.3 TÖÖLAUD Töölaud on ekraanivaate ala, kus kõik toimub ja kus kuvatakse teenused – veebilehekülg (nt Ehitusloa taotlus, Andmete esitamise teatis, minu menetlused). Töölaud on halli taustaga. Sellel kuvatakse valgel taustal teenused. Teenused on iseseisvad, see tähendab, et kui kuvatakse mitu erinevat valge taustaga teenust, siis need üldjuhul ei ole omavahel seotud. Töölaual avanevate lehekülgede kohta on täpsem info vastava teenuse lähte dokumendis. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 86 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4 JALUS / FOOTER E-Ehituse keskkonna jalus on kujundatud põhimõttel “mida soovin edasi teha?” Kui kasutaja on jõudnud lehe lõppu, on ta alati valiku ees, kas minna tagasi üles, liikuda edasi kusagile mujale või võtta ühendust keskkonna omanikuga. Seepärast pakub jalus võimalust kõiki kolme teha. 5.4.1 Sotsiaalmeedia ala „Tagasi ülesse“ nupp viib kasutaja tagasi lehe algusesse. Sotsiaalmeedia ikoonid avavad uues aknas vastava sotsiaalmeedia keskkonna. Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele. e-ehituse veebi nupp viib kasutaja eehitus.ee lehele. 5.4.2 Logod Teostada on vaja üleval kujutatud logode kuvamine. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 87 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.3 Kiirelt kätte lingid Need lingid viivad kasutaja E-Ehituse, MKM või mõne teise kodulehe vastav rubriigi juurde. Lingid on MKM peakasutaja vaates hallatavad. Saab lisada kuni 6 linki. Rakendus ise lülitab sisse välja viiva lingi ikooni, kui URL ei suuna samale domeenile. Versiooni link kuvab rakenduse viimase versiooni numbrit. Lingile klikkides viib rakendus kasutaja versiooniuuenduste lehekülje peale, avatud on viidatud versiooniuuenduse kirjelduse plokk. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 88 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.4 Kontaktinfo Seni, kuni ei ole suhtluskeskkond arendatud, on kontaktinfos e-post. Kui suhtluskeskkond on valmis, siis menetlejale ja MKM-ile on “Alustan vestlust” e-postil klikkides toimub selle e-posti “Ctrl+C” + tuleb roheline töölaua teade “e-post kopeeritud”. Kontaktinfo jaotuse kohal hiirega olles või puuteekraanil pika vajutuse korral ilmub tooltip kokkuvõtva abitekstiga selle kohta, kellega kasutaja võiks ühendust võtta. 5.5 ABIKESKUS E-Ehituse platvormi arendamisel on eesmärgiks see võimalikult selgelt üles ehitada ja teenused võimalikult loogiliselt kasutajale esitada, kuid sellegi poolest on kasutajal vaja abi ehitusalaste teemadega tegelemisel ja spetsiifiliste küsimuste lahendamisel. Selle tarbeks on keskkonnas abikeskus. Abikeskus avaneb töölaua kõrvale paremas servas. See on iseseisev ekraani osa, mis ei keri sisulehega kaasa. Sellel on oma scrollbar. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 89 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Abikeskus jaguneb: Abiinfo KKK Teated Töölaual avatud oleva Töölaual avatud oleva teemaga Nt seaduseid, määruseid vm teemaga seotud info- ja seotud korduma kippuvad suurt küsimust puudutavad abimaterjal. Näiteks vormi küsimused. ajakohased olulised teated täitmise juhend, kaardi kogu kasutajaskonnale kasutmise juhend vms. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 90 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 6 VERSIOONIMUUDATUSED 1.1 Versioon Lisatud viide Veera Disainisüsteemile 2.0 Versioon Sissejuhatuse peatükk on täpsustatud (NB! Sh alusmaterjalide ja komponentide ajakohasuse temaatika). Uued ikoonid > Kõik illustratsioonid välja vahetatud. Nuppude peatükk täpsustatud. Linkide peatükk täpsustatud. Ikoonide peatükk täpsustatud. Seisundite peatükk täpsustatud. Teadete peatükk täpsustatud. Lisatud võrdlusvaate kuvamine, eelvaate kuvamine, abiinfo kirjeldus. Täpsustused ja kirjavigade kontroll üle dokumendi. 2.1 Versioon Lisandus peatükk 4.9.5 (Suletud vormid). Lisandus ikoone. Uuendatud on peatükke 4.14.4 ja 4.14.5 (failide ülesse ja alla laadimine). Lisandus peatükk 4.15.5 (Graafikud). Täiendatud on päise ja jaluse elementide peatükid. Täiendatud on peatükki 3.7.2 (Kasutaja kontekstile kohalduv disain). Täiendatud on peatükki 4.10.2 (Vormiväljade tüübid). Täiendatud on peatükki 4.11 (Tabelid). Vahetatud on mõned illustratsioonid, et need vastaksid stiili täiendustele ja uuendustele. Tehtud mõned teksti korrektuurid. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 91 / 91 EHR arendustööde juhtimise korraldamine EHR arendustööde läbiviimine toimub projektide alusel. Projektid luuakse vastavalt arendustööde vajadusele ning kinnitatud eelarvetele. Projekti alustamisel sõlmitakse projekti teostajatega lepingud. Projekti juhib strateegilisel tasandil projekti juhtrühm, operatiivsel tasandil Tellija ja Täitja projektijuhid. Projekti tegevused viib läbi töörühm ning vajadusel luuakse töögrupid konkreetsete probleemide lahendamiseks. 1. Juhtrühm MKM kutsub kokku projekti juhtrühma. Juhtrühma koosseisu kinnitab MKM-i kantsler vastava käskkirjaga. Projekti juhtrühma kuuluvad: a) MKM-i asekantsler; b) MKM-i ehitus- ja elamuosakonna esindajad; c) MKM-i infotehnoloogia osakonna esindajad; d) Täitjate poolt määratud esindajad; Vajadusel võidakse kaasata juhtrühma töösse nõustajatena, aruandjate ja/või vaatlejatena ka teisi olulisi partnereid ning töörühma liikmeid. See otsustatakse juhtrühmas. 1.1. Juhtrühma töökorraldus Juhtrühma töövorm on koosolek. Igal juhtrühma liikmel on üks hääl ja otsused võetakse vastu häälte enamusega. Oma ülesannete täitmiseks võib juhtrühm rakendada ka teisi töövorme. Töövormi valiku üle otsustab juhtrühma esimees. Korralised juhtrühma koosolekud toimuvad mitte harvemini kui 1 kord kuus. Projektijuht valmistab juhtrühma koosoleku materjalid ette ja teeb juhtrühma juhile ettepaneku juhtrühma kokku kutsumiseks. Juhtrühma koosoleku kutsed edastab projektijuht juhtrühma esimehe nõusolekul. Erakorralise juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma esimees, kui selleks on avaldanud soovi vähemalt kaks juhtrühma liiget või vastav vajadus on tekkinud töörühmal. Elektrooniline kutse juhtrühma kokkukutsumiseks tuleb laiali saata 4 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kutses peavad olema ära toodud koosoleku toimumise aeg, koht ja esialgne päevakord. Juhtrühma koosoleku materjalid edastatakse juhtrühma liikmetele e-kirja teel hiljemalt 2 päeva enne koosoleku algust.. Juhtrühma koosolekud protokollitakse ja protokolli esialgne versioon edastatakse e-kirja teel kõigile juhtrühma liikmetele. Projektijuht kogub juhtrühma liikmete ettepanekud protokolli esialgse versiooni täiendamiseks ning kannab protokolli MKM dokumendihalduse rakendusse. Kui vastavaid töid rahastatakse struktuuritoetustest, siis kannab projektijuht protokollid ka Struktuuritoetuse infosüsteemi. 1.2. Juhtrühma ülesanded Projekti juhtrühm jälgib projekti ajakavast ja eelarvest kinnipidamist, fikseerib projekti ja selle etappide lõppemised. Juhtrühm on ainupädev otsustama nende projekti etappide lõpetamise üle, mida rahastatakse struktuuritoetustest. Juhtrühm kuulab ära projektijuhi põhjendused projekti eelarve ja kava muudatusteks ning teeb vajadusel sellekohaseid põhjendatud ettepanekuid, samuti vaatab läbi projektijuhi poolt koostatud seirearuanded. 1.3. Juhtrühma avakoosoleku kinnitused. Projekti avakoosolekul kinnitab juhtrühm: a) projektijuhi ja töörühma koosseisu; b) projektide ajakavad ; c) projekti riskide juhtimise kava; d) projekti struktuuritoetustest rahastatavate arendustööde eelarve; e) arendusprojekti läbiviimise tehnilised ja kommunikatsiooni puudutavad kokkulepped. 2. Töörühm Projekti operatiivjuhtimisega tegelevad Tellija ja Täitja projektijuhid. Projekti töörühma juhib MKM-i poolne projektijuht. Kõik projekti arendajad on kohustatud osalema kord kuus toimuval projekti töörühma koosolekul. Tellija projektijuht viib vähemal üks kord kuus läbi projekti töörühma koosoleku, kus 1. Vaadatakse üle kõigi arendajate poolt tehtud tarkvara muudatused ja arendused 2. fikseeritakse kõigi projekti avatud tööde lõpetamiseks vajalik aeg, 3. selgitatakse tööde kulgemist takistavad probleemid, 4. otsustatakse valmis tööde lõpetamine ja järgnevate tööde avamine, 5. määratakse projekti seis tähtaja suhtes (normaalne, ohtlik, kriitiline), 6. kavandatakse tegevused projekti seisu parandamiseks, 7. vajadusel kirjeldatakse täiendavad tööd või täpsustatakse töökirjeldusi, 8. vajadusel moodustatakse töögrupid probleemide kiireks lahendamiseks. Töörühma liikmed on vastutavad nende vastutusalas olevate tööde kohese ja kiire tegemise eest.  Projekti töörühma koosolekut protokollib Täitja projektijuht. Juhul, kui koosolekul osaleb mitu Täitjate projektijuhti siis lepitakse protokollija enne koosoleku algust kokku. Protokollija on kohustatud esitama koosoleku protokolli EHR dokumentatsiooni hoidlasse (vt. EHR arenduse ja kommunikatsiooni juhend) käesoleva projekti jaoks moodustatud kausta hiljemalt koosolekule järgneva tööpäeva kella 12:00ks. Protokollis peavad kajastuma kõik koosolekul osalejad ja koosolekul tehtud otsused ning koosoleku toimumise aeg ja koht.  Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani ning esitab selle Tellija projektijuhile EHR dokumendihoidla vahendusel. Täitja projektijuht uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud projektiplaani ning lisab sellesse tööde täitmise informatsiooni. Tööde plaan vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel viiakse sellesse muudatused. id Nr KOOD / Privileeg / Selle privileegi all olevate tegevuste kirjeldus NB! Kasutajaliidese arendamine võib tingida teistsuguse privileegide jagamise ja sisu. Seega võib seda tabelit muuta va 1 1 VABAANDMED Otsib Vaatab Otsib Vaatab Vaatab Nüüd järgmisena tulevad need kasutajate tegevused, mis on võimalikud ainult autentimisel ja vastava asutuse/ettevõtte rolli omamise 2 2 DOKAVALIK Vaatab 3 3 DOKSEOTUD Otsib, Vaatab 4 4 DOKFAILID Vaatab 5 5 DOKVORMIFAILID Vaatab 8 6 DOKESITATUD Vaatab 9 7 DOKKOIK Vaatab Muudab 6 8 MINUDOK Otsib, Vaatab 7 9 MINUDOKMUUT Vaatab, Muudab, Esitab Vaatab, Muudab, Esitab 14 10 MINUSISSETULDOK Vaatab Otsib Vaatab 10 11 EHITUSDOK Loob Loob Loob Loob Loob Loob Loob Loob Loob Loob 11 12 ANDMETETEATIS Loob 22 13 ENERGIADOK Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse 23 14 ENERGIADOKVANA Loob, Kannab registrisse 52 15 ENERGIADOKVANAE Loob, Kannab registrisse 24 16 OTSUS Loob, Kannab registrisse 25 17 ETTEKIRJUTUS Loob, Kannab registrisse 26 18 REGPARANDUS Loob, Kannab registrisse 51 19 AADRESSITEATIS Loob, Kannab registrisse 53 20 OMANIKUTEATIS Loob, Kannab registrisse 27 21 NOTARDOK Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse 28 22 KOHTUTAIDOK Loob, Kannab registrisse 31 23 EHITUSGEO Loob, Kannab registrisse 29 24 SOOJUSSEADMED Loob 30 25 SOOJUSSEADMEDMUUT Muudab, Kustutab 12 26 JULGEODOK Muudab Muudab 13 27 AADRESSID Muudab Vaatab 15 28 MINUMENETLUSED Vaatab Otsib Vaatab Vaatab 16 29 MENETLUSKOIK Otsib, Vaatab 17 30 MENTLUSTOIMING Muudab Muudab Muudab Muudab Muudab Muudab Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse Loob, Kannab registrisse 18 31 DOKALLKIRI Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse Kannab registrisse 19 32 KOOSKOLASTUS Vaatab, Muudab, Esitab Vaatab, Muudab, Esitab Vaatab Vaatab Otsib Otsib Vaatab 20 33 SKOOSKOLASTUS Vaatab, Muudab, Esitab Vaatab Otsib 21 34 KAASAMINE Otsib, Vaatab, Muudab, Esitab Otsib, Vaatab, Muudab, Esitab 32 35 HALLEHITIS Otsib, Vaatab Muudab, Kustutab, Kannab registrisse 33 36 MINUVALLASVARA Vaatab Vaatab 34 37 OMANIKUD Otsib, Vaatab 35 38 KINNISPARING Vaatab 36 39 ANDMEPARING Vaatab Vaatab, Muudab 37 40 TEATED Vaatab 38 41 MINUANDMED Vaatab, Muudab Muudab Vaatab Vaatab 39 42 MINUASUTUS Vaatab, Muudab Loob Muudab Muudab 40 43 ASUTUSTEHALD Loob Loob Loob Loob Loob Loob Vaatab, Muudab Muudab Vaatab, Muudab Muudab Muudab Muudab Muudab 41 44 JURISIKLOOMINE Loob Loob Loob Vaatab, Muutab Vaatab Loob Muudab 42 45 KOOSKOLASTUSHALD Muudab Muudab 43 46 TEHNILINEHALD Loob, Muudab Loob, Muudab Loob, Muudab Vaatab 44 47 INFONUPP Loob, Muudab 45 48 ENERGIAHALD Muudab Muudab 46 49 AKDOKHALD Muudab Muudab 47 50 LOGIANDMED Vaatab 48 51 ARHIIVEHR1 Vaatab 49 52 ARHIIVEHRKOIK Vaatab 50 53 ARHIIVEHRHRKOIK Vaatab Vaatab 54 VR_PARING Vaatab, otsib 55 GT Kinnitamine 57 VORGUV1 andmefaili üleslaadimine 58 VORGUV2 Kinnitamine 59 VORGUV3 Loob, Muudab, Vaatab 60 VRA_HALDUS Loob, Muudab, Vaatab Loob, Muudab, Vaatab Loob, Muudab, Vaatab 61 SIDEDIR1 Vaatab 62 SIDEDIR2 Loob 63 SIDEDIR3 KOOD / Privileeg / Selle privileegi all olevate tegevuste kirjeldus mine võib tingida teistsuguse privileegide jagamise ja sisu. Seega võib seda tabelit muuta vastavalt vajadusele. Üldised otsingud, avalike andmete ja juhendite vaatamine. See info, mis peab olema kasutajale kättesaadav ilma sisse logimata. Ehitised, mis on registrisse kantud (EHR kehtivas kihis olevad ehitised) Ehitise, mis on registrisse kantud, avalike registriandmeid. Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Näeb neid dokumente nimekirjana otsingutulemustes. Avalikud teated EHRi kasutajatele. Avalikud juhendid EHRi kasutajatele. Viiteid välistele veebilehtedele (nt MKMi kodulelt) jne Avaandmed egevused, mis on võimalikud ainult autentimisel ja vastava asutuse/ettevõtte rolli omamisel Esitatud dokumentide avalike andmete vaatamine Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik kasutajaliideses avada EHRis koostatud dokumendi vorm ja näha dokumendi vormil olevaid andmed, mis on avalikud (avalikud andmed ei ole: Isikukood, Kontaktaadress, E-mail, Sünniaasta, Telefoni number). Kasutaja ei näe menetlusega seotud andmeid (nt märkuseid) ja ka ei saa avada faile. Minuga seotud dokumentide kõigi andmete ja failide vaatamine Dokumendid, mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega. Siia kuuluvad ka koostamisel ja muutmisel olevad dokumendid (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik dokumendil näha kõik andmed (ka isikuandmed), avada dokumendil lisatud faile, dokumendi andmetest koostatud pdfi. Nt kui dokumendi otsingu järel avatakse vastav dokument. Esitatud dokumentidele juurde lisatud failide vaatamine (Kas seda on vaja eraldi? Täna näevad kõik sisse loginud kasutajad faile, kui tulevikus oleks hea välja lülitada) Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik neile dokumentidele juurde lisatud faile avada vaatamiseks (nt ehitusprojekt, audit, muud lisad). Esitatud dokumentide andmetest koostatud failide (pdf-ide) vaatamine (Kas seda on vaja eraldi?) Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Dokumendi vormile sisestatud andmetest koostatakse automaatselt esitades pdf (pdf või allkirjastatud pdf). Fail sisaldab isikuandmeid. Kasutajal on võimalik seda faili avada vaatamiseks. Kõigi esitatud dokumentide vaatamine Need on dokumendid, mis ei ole esitatud minu asutusele vaid on edastatud mõnele teisele pädevale asutusele menetlemiseks või on juba menetluses. Näeb neid dokumente, nendel dokumentidel olevaid andmeid (sh isikuandmeid) ja faile. Näeb nende dokumentide allkirjastatud pdf faile (nt Andmete esitamise teatise ja keeldumise Otsuse allkirjastatud pdf faili). Kõikide dokumentide nägemine ja muutmine Kõiki dokumente, mis on EHRis. MKMi heldeski funktsionaalsus. Saab muuta kõiki dokumente, mida on võimalik muuta ka teistel kasutajatel (võimalik abistada kasutajaid andmete sisestamisel), kuid ei saa neid esitada. MKMi helpdeski funktsionaalsus. Minuga seotud dokumentide kõigi andmete ja failide vaatamine (Minu dokumendid tabel) Dokumendid, mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega. Siia kuuluvad ka koostamisel ja muutmisel olevad ning registrisse kantud dokumendid (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik dokumendil näha kõik andmed (ka isikuandmed), avada dokumendil lisatud faile, dokumendi andmetest koostatud pdfi. Sellised dokumente saab nt avada Minu dokumentide tabelis. Minu või minu asutuse/ettevõtte poolt loodud dokumentide muutmine või minuga seotud dokumentide muutmine (Minu dokumendid tabel) Dokumendid, mis on pooleli (seisundid tuleb täpsustada) ja mina või minu asutuse/ettevõtte kasutaja on selle dokumendi loonud. Kasutajal on võimalik dokument avada ja seda muuta. Nt notari büroo saab muuta tema poolt loodud Ehitise omaniku teatist. Dokumendid, mis on pooleli (seisundid tuleb täpsustada) ja mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega (aga ei ole minu loodud). Ainult sellised dokumente saab muuta, mis on seotud ehitustegevuse teavitamisega (nt ehitusteatis) ja lubade taotlemisega (nt ehitusloa taotlus) ning Andmete esitamise teatis. Nt ei saa muuta KOVi poolt koostatud Otsuse dokumenti, kuhu kasutaja on lisatud seotud isikuks. Kuid saab muuta dokumenti, kuhu on isik lisatud nt projekteerijaks. Minu asutuse sissetulnud dokumentide vaatamine Minu asutuse sissetulnud dokumentide nimekiri Minu asutuse sissetulnud dokumendid Minu asutuse sissetulnud dokumendi andmed Ehitamisega seotud dokumentide koostamine Projekteerimistingimuste taotlus Ehitusloa taotlus Ehitusteatis Kasutusloa taotlus Kasutusteatis Ehitamise alustamise teatis Ehitise täeieliku lammutamise teatis Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise taotlus Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus Kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotlus Andmete esitamise teatise koostamine Andmete esitamise teatis - võimalik alustada selle teatise koostamist ja see esitada. Energiamärgiste tegemine Energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis Energiaarvutusel põhinev hoone osa energiamärgise teatis Olemasoleva hoone energiamärgise teatis Olemasoleva hoone osa energiamärgise teatis Registrisse kandmata hoone energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis Vanade energiamärgiste tegemine (enne 2013) Olemasoleva hoone energiamärgise teatis (väljastatud enne 03.05.2013) Vanade energiamärgiste tegemine (enne 2013) (võib-olla peakse eelmise privileegiga kokku panema) Energiaarvutusel põhineva energiamärgise teatis (väljastatud enne 03.05.2013). Võimalik alustada seda dokumenti ainult taotluse pealt. Otsuste tegemine Otsus Ettekirjutuste tegemine Ettekirjutus Registri paranduskannete tegemine Registri paranduskanne Ehitise aadressi korrastuse teatis Ehitise aadressi korrastuse teatis Ehitise omaniku teatis Ehitise omaniku teatis Notari dokumentide tegemine Ehitise pandi teatist Kinnistamisavalduse esitamise teatist Kolmandate isikute õiguste teatis Kohtutäituri dokumentide tegemine Ehitise aresti/keelu teatist Ehitusgeodeetiliste tööde koostamine Ehitusgeodeetilised tööd Soojus- ja jahutusseadmete sisestamine Soojus- ja jahutusseadmed Soojus- ja jahutusseadmete muutmine, kustutamine Soojus- ja jahutusseadmed Julgeoleku asututuste ehitusteatis ja ehitusloa taotlus Ehitusloa taotluse sisestamine vähendatud andmetega. Kohustuslike väljade muudatus (sisestakse ainult: ehitise nimetus, aadress, hoonel ka ruumikuju) Ehitusteatis sisestamine vähendatud andmetega. Kohustuslike väljade muudatus (sisestakse ainult: ehitise nimetus, aadress, hoonel ka ruumikuju) Aadresside lisamine komponentides ja tehniliste koodide vaatamine Võimalik lisada taotlusel olevale ehtisele kogu aadress aadresside komponentidest Näeb aadressi komonentidest, näeb tehnilisi koode (nt ADS-OID, ADR ID, ehitise osa kood jms) Minu asutuse menetluste vaatamine Minu asutuse menetluste nimekiri Minu asutuse menetlused Minu asutuse menetluse andmed Minu asutuse menetluse failid Kõikide menetluste vaatamine Kõikide menetluste andmete vaatamine. Selleks tuleb luua MKMi jaoks menetluse otsingu funktsionaalsus. Minu asutuse menetluste menetlustoimingute tegemine Minu asutuse sissetulnud dokumendile menetleja määramine Minu asutuse menetlusel Menetleja muutmine Minu asutuse sissetulnud dokumendi endale menetlusse võtmine Menetlustoimingute tegemine, kus kasutaja on Menetlejaks Menetluse andmete muutmine, kus kasutaja on Menetlejaks Muuta dokumenti, mis on saadetud menetlemiseks, enne dokumendi tagastamist Projekteerimistingimuste taotlus Ehitusloa taotlus Ehitusteatis Kasutusloa taotlus Kasutusteatis Ehitamise alustamise teatis Ehitise täeieliku lammutamise teatis Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise taotlus Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus Projekteerimistingimused. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Ehitusluba. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Kasutusluba. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Kasutusloa väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Ehitusloa kehetetuks tunnistamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Kasutusloa kehtetetuks tunnustamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Haldusakt. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta. Minu asutuse dokumentide allkirjastamine Allkirjastab registris Projekteerimistingimused Allkirjastab registris Ehitusloa Allkirjastab registris Kasutusloa Allkirjastab registris Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse Allkirjastab registris Kasutusloa väljastamisest keeldumise otsuse Allkirjastab registris Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsuse Allkirjastab registris Ehitusloa kehetetuks tunnistamise otsuse Allkirjastab registris Kasutusloa kehtetetuks tunnustamise otsuse Allkirjastab registris Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsuse Allkirjastab registris Haldusakti Kooskõlastusele ja arvamuse avaldusele vastamine Kooskõlastus Arvamuse avaldus Kooskõlastuste nimekiri Arvamuse avalduse nimekiri Kooskõlastused Arvamuse avaldused Menetlusel, mis on seotud kooskõlastamiseg ja arvamuse avaldamisega, olevad andmed ja lisatud failid Sisemisele kooskõlastusele vastamine Minule saadetud sisemised kooskõlastused Minu sisemiste kooskõlastuse nimekiri Minule saadetud sisemised kooskõlastused Kaasamisele vastamine Minule saadetud kaasamised Minu asutusele/ettevõttele saadetud kaasamised Kontrollitavate ehitiste vaatamine ja muutmine Kõik registris olevad kontrollitavad ehitised Enda piirkonna kontrollitavad ehitised Minu või minu asutuse/ettevõtte vallasvara vaatamine Minu vallasasjad Minu asutuse/ettevõtte vallasasjad Kõikide vallasasja ja kinnisasja omanike otsimine Kõiki registris olevad vallasasjad Kinnistusraamatu päringu tegemine Kinnistusraamatu päring omanike kohta Andmepäringute tegemine Päringud ja väljavõtted erinevate registri andmete, andmeprobleemide, kontrollitavate ehitiste kohta, jne Tühistatud katastriüksuste parandamine andmeprobleemide alt Kasutajatele mõeldud teadete vaatamine Teated, mis on mõeldud minu kasutaja asutuse/ettevõtte tüübile Minu andmete vaatamine ja muutmine Minu isikuandmed Seadistab enda isiklike automaatteavitusi Minule saadetud automaatteavitused Minu asutusele/ettevõttele saadetud automaatteavitused Enda asutuse/ettevõtte andmete ja kasutajate haldamine Enda asutuse/ettevõtte andmed Uus kasutaja oma asutuse/ettevõtte alla Oma asutuse/ettevõtte kasutajate andmed Oma asutuse/ettevõtte rollid ja eriõiguseid vastavalt asutuse/ettevõtte tüübist tulenevatest valikutest Kõigi asutuste/ettevõtete ja kasutajate haldamine Uus KOV Uus Kohtutäitur Uus Notar Uus Juriidiline isik Uus allüksus ükskõik millise asutuste/ettevõtete tüüpide alla Uus kasutaja ükskõik missuguse asutuste/ettevõtete alla Kõikide asutuste/ettevõtete andmed Asutuste/ettevõtete tüüpe, eriõiguseid Kõigi kasutajate andmeid Kõigi kasutajate rolle Muuta kõiki asutus/ettevõte kooskõlastajaks Muuta kõiki asutus/ettevõte arvamuse avaldajaks Privileegide tabel Juriidilise isiku loomine arvamuse avaldamiseks (ei tea kas seda on vaja?) Uus Juriidiline isik (kes saab automaatselt arvamuse avaldaja eriõiguse) Uus välismaa Juriidiline isik (kes saab automaatselt arvamuse avaldaja eriõiguse) Uus allüksus arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilisele isikule Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku andmed Kõiki registris olevaid asutusi/ettevõtteid ja nende andmeid nimekirjana Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku alla uus kasutaja Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku all kasutaja andmete muutmine Enda kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja haldamine Enda asutuse/ettevõtte kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja Hallata enda asutuse/ettevõtte kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja Vihjete, teadete, klassifikaatorite haldamine, logiandmed Rakenduses kuvatud vihjeid ja teateid Rakenduses olevaid klassifikaatoreid ja tehnilisi näitajaid Liita kohalike omavalitsusi, mis haldusreformiga tekivad Kõik registris olevad logiandmed ühtse nimekirjana Info nuppude tekstide haldamine Info nuppu alt avanevate tekstide haldamine Energiamärgiste seoste haldamine Kutsestandardite ja energiamärgiste teatiste vahelisi seoseid (energiamärgiste allkirjastamine) Anda energiamärgiste allkirjastamise õigus isikule, kes ei ole Kutseregistris Asutusesiseks kasutamiseks olevate dokumentide haldamine Muuta dokumente asutusesiseseks kasutamiseks Muuta isikule juurdepääs asutusesiseseks määratud dokumentile Logiandmete vaatamine Dokumendi juures olevad logiandmed EHR1 isikustamata andmete vaatamine EHR1 dokumendi metaandmed, kus dokumendi isikute isikukoodid ja kontaktandmed ei ole nähtavad. EHR1 andmete vaatamine Kõik EHR1 ehitiste ja dokumentide andmetele, välja arvatud omandi ja piirangute andmetega EHR1 ja HR andmete ning dokumentide vaatamine Kõik HR andmed ja dokumentid Kõik HR ja EHR1 ehitise andmete väljavõted koos omandi ja piirangute andmetega Võrgurajatiste päring (T1) Kasutaja saab pärida ning vaadata registrisse kantud võrgurajatiste andmeid kaardirakenduse VR vaates Geodeedi teenuse kasutamine (T2) Kõik geodeedi teenuse all teostatavad tegevused Allkirjastab võrgurajatiste andmete impordi tulemuse, süsteem kannab andmed registrisse Võrguvaldaja teenuse kasutamine Võrgurajatiste/elementide (T4)üleslaadimine (järgnevate taustatoimingute käivitamine andmefaili süsteemis (kontrollid, andmete import baasi) Andmeedastuse kinnitus Kinnitab võrgurajatiste andmete impordi tulemuse, süsteem kannab andmed registrisse Võrguvaldaja töö- ja huvipiirkondade haldamine Võrguvaldaja töö- ja huvipiirkondade haldamise tegevused VRA haldamine Haldab VR teenuste piiranguid ja hoiatusi Haldab VR klassifikaatoreid Saab teha manuaalseid andmeparandusi 5G vaatamine (T7) 5G pääsupunktide andmete vaatamine 5G taotluse esitamine 5G taotluse esitamise tegevused 5G taotlused 5G taotluse menetlemise tegevused Autent Autend imata itud kasutaj kasutaj Projekt a a Juriidiline isik Ametiasutus KOV Kasutaj Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj a a a ja utaja a a ja utaja a a x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x AET Menetluskeskko nd x x x x x x x x x x x Menetluskeskko nd x x x x x x x x Menetluskeskkond x x Menetluskeskkond x x x x x x x x AET x x x x x x x x ? ? ? x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x AET x Menetluskeskkond x x Menetluskeskkond Menetluskeskkond Menetluskeskkond x x x x Menetluskeskkond x Menetluskeskkond x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Arhiiv x x x x x x x x x x x x Arhiiv x x x x x x x x x x Arhiiv x x VRA x x x x x x x x x x x VRA VRA VRA VRA VRA VRA x x x x x x x x x x x VRA x x x x VRA x x KOV TJA Notar Kohtutäitur Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas ja utaja a a ja utaja a a ja utaja a a ja utaja x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x MKM Võrguvaldaja Vaataj Kasutaj Kasutaj a a KinnitajaPeakasutaja Vaataja a KinnitajaPeakasutaja x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x ? ? ? x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x EN. Energiamärgise andja (lisatud 11. dets 2020 ajutine Geodeet kuni uus energiamärgis olemas) Kasutaj Vaataja a Kinnitaja Peakasutaja Vaataja Kasutaja Kinnitaja Peakasutaja x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x ? ? ? ? ? ? x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Märkus eriõiguse kohta Ainult need asutused/ettevõtted, kellele on määratud see eriõigus isiku päring kutseregistrisse Sideettevõtja INFO selle tabeli kohta 1) Boldiga ja hallil taustal on toodud ära privileegid. Privileege saab MKM-i Peakasutaja haldamise keskkonnas iga asutuse tüü 2) Rohelisega ja x-iga on tähistatud need tegevused, mida MKM-i Peakasutaja tõenäoliselt võiks haldamise keskkonnas sellele 3) Privileegid on koostatud selle järgi, mis on loogiline ja mida võiks suure tõenäosusega olla vaja sisse/välja lülitada. Või mida 4) Võib muuta privileegide sisu ja neid kokku paanna või lahku viia arenduse käigus, kui see on mõistlik. Antud dokument on m amise keskkonnas iga asutuse tüübi rollidele määrata. õiks haldamise keskkonnas sellele rollile määrata. a vaja sisse/välja lülitada. Või mida võiks olla tulevikus vaja edasi arendada. on mõistlik. Antud dokument on mustand ja muutumas. Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile Lähteülesanne Koostaja: Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi Ehitisregistri talitus Tallinn 2021 1 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 2 2 HANKE EESMÄRK.................................................................................................................................... 2 3 TÖÖDE AJAKAVA .................................................................................................................................... 3 4 ÜLDISED NÕUDED .................................................................................................................................. 3 5 TELLITAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 3 5.1. KONTROLLITAVATE EHITISTE TÄNASE FUNKTSIONAALSUSE ÜLE VIIMINE MIKROTEENUSTE ARHITEKTUURELE KOOS KASUTATAVUSE PARANDAMISEGA ........................................................................................................................................................ 3 5.2 TÜHISTATUD KATASTRITE ASENDAMINE UUTEGA HOONETEL JA RAJATISTEL NENDE GEOMEETRIA ALUSEL ................................ 9 6 LISAD ................................................................................................................................................... 11 LISA 1 TÄNASE RAKENDUSE ANALÜÜS „KONTROLLITAVATE EHITISTE IMPORTIMINE EHITISREGISTRISSE NING NENDEGA SEOTUD TOIMINGUD“ ...........................................................................................................................................................11 LISA 2 TÄNASE RAKENDUSE KASUTAJAJUHEND „KONTROLLITAVAD EHITISED“ ......................................................................11 LISA 3 E-EHITUSE PLATVORMI TARKVARALINE ARHITEKTUUR .............................................................................................11 LISA 4 E-EHITUSE PLATVORMI RISTFUNKTSIONAALSED NÕUDED (MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED) .......................................11 LISA 5 EHR ARENDUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE JA TESTIMISE JUHEND ........................................................................................11 LISA 6 E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT ..................................................................................................................11 LISA 7 EHR ARENDUSTÖÖDE JUHTIMISE KORRALDAMINE .................................................................................................11 LISA 8 EHR-I ROLLIDE JA PRIVILEEGIDE TABEL.................................................................................................................11 1 SISSEJUHATUS Ehitisregister (EHR) on Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ehitus- ja elamuehitusosakonna hallatav keskne riiklik register, kus hallatakse ehitiste infot ja mille kaudu kodanikud ja ettevõtted esitavad ehituslubade taotlusi, kohalikud omavalitsused viivad läbi lubade väljastamise menetlusi, saavad korrastada ehitiste andmeid ning energiamärgise väljastajad annavad energiamärgiseid. Hetkel on käimas mitmed IT-arendused EHR tehniliseks kaasajastamiseks, eelkõige selle üleviimiseks mikroteenuste arhitektuurile, mille kontseptuaalseks aluseks on e-ehituse platvorm kui ehitusvaldkonna e-teenuste integratsioonikeskkond. 2 HANKE EESMÄRK Hanke eesmärk on teostada järgmised tööd: - detailanalüüs, kasutajaliidese prototüüp ja arendus tööle: kontrollitavate ehitiste tänase funktsionaalsuse üle viimine mikroteenuste arhitektuurele koos kasutatavuse parandamisega; - detailanalüüs ja arendus tööle: tühistatud katastrite asendamine uutega hoonetel ja rajatistel nende geomeetria alusel 2 Töövõtja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö eesmärke. 3 TÖÖDE AJAKAVA Projekti tööde kestuseks on 8 kuud. Tööde alguse ja lõpu aeg fikseeritakse hankelepingus. 4 ÜLDISED NÕUDED a. Tehtud tööd peavad vastama MKM Infosüsteemide arendustalituse poolt kindlaks määratud nõuetele, mis on kirjeldatud järgmistes dokumentides: Lisa 3 - e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur; Lisa 4 - e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded); Lisa 5 - EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend; Lisa 6 - e-ehituse platvormi stiiliraamat Lisa 7 - EHR arendustööde juhtimise korraldamine Lisa 8 - EHR-i rollide ja privileegide tabel b. Kui Tellija teekides on olemas UI komponendid või mikroteenused, mida saab otse või mõistliku lisatööga käesoleva projekti ülesannete täitmiseks kasutada, kasutab Arendaja neid (mitte ei arenda vastavaid komponente/mikroteenuseid uuesti või kasuta enda vastavaid teeke) - väljaarvatud juhul, kui selles ei ole Tellijaga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud. Enne iga komponendi realiseerimist kooskõlastab Arendaja selle Tellijaga. Kooskõlastamise eesmärk on kokku leppida ja dokumenteerida arendatavate komponentide tehnilised detailid enne vastava komponendi realiseerimist. Kokkulepped (otsused) dokumenteeritakse koosolekute käigus ning Arendaja poolsed tööd dokumenteeritakse niimoodi, et on Tellija erialalisele spetsialistile arusaadavad. c. Tööde tulemusena koostatud detailanalüüs sisaldab andmemudelit. d. Töövõtja pakub töö teostamiseks välja sobiva metoodika, mis lepitakse kokku Tellijaga töö alguses. Tööd toimuvad tihedas koostöös Töövõtja ja Tellija vahel. Töövõtja pakub töö käigus jooksvalt välja omapoolseid lahendusi töö teostamiseks ning arutab need läbi töö Tellijaga. e. Prototüüp koostatakse Figmas või esitatakse töötav HTML prototüüp. f. Töö lõpptulemused dokumenteeritakse vastavalt tarkvaraarenduse heale tavale. 5 TELLITAVAD TÖÖD 5.1. KONTROLLITAVATE EHITISTE TÄNASE FUNKTSIONAALSUSE ÜLE VIIMINE MIKROTEENUSTE ARHITEKTUURELE KOOS KASUTATAVUSE PARANDAMISEGA Taust Kontrollitavate ehitiste (edaspidi ka „hallid ehitised“) funktsionaalsus võeti kasutusele 2018 oktoobri alguses. Kontrollitav ehitis on Maa-ameti poolt ülelendude tulemusel kaardistatud ehitis, mille pindala on suurem kui 3 20m2 ja millel puudub seos EHR ehitisega. Maa-ameti kaardistatud ehitised liigivad Eesti topograafia andmekogust (ETAK) aadressiandmete süsteemi (ADS) ja kui kaardistatud ehitisel ei ole ADSs lisatud päritoluregistri tunnust (puudub EHR kood), siis ta on EHR-i jaoks nö kontrollitav ehitis. Seisuga 1.10.2018 oli selliseid ehitisi ligikaudu 370 000, neist elukondlikke 22 000. Kohalike omavalitsuste töö tulemusena kontrollitavate ehitiste arv pidevalt väheneb ja seisuga 06.01.2021 oli neid ligikaudu 252 000, elukondlikke - 10 000. Kontrollitavate ehitiste hulgas on neid ehitisi, mis pole EHR-i kantud, aga ka neid, mis tuleb seostada EHRis oleva kuid ruumikujuta hoonega. Kontrollitavate ehitiste alglaadimine EHR-sse nö „Hallile kihile“ tehti Maa-ameti väljavõtte alusel ning see nimekiri ajas muutub:  Ehitis kaob aktuaalsest nimekirjast, kui ta saab seose EHR koodiga. Nimekirjast kadumine ei sõltu sellest, kas tegevusi (lisati EHR-i uus ehitis või ühendati olemasoleva hoonega) tehti kasutades kontrollitavate ehitiste funktsionaalsust või kasutati EHR-i tavapärast funktsionaalsust või ETAK ja EHR hoone ühendati ADS-is.  Ehitis kaob aktuaalsest nimekirjast, kui kohalik omavalitsus (KOV) kontrollitava ehitise kustutab, sest see pole ehitis vaid näiteks kogemata hoonena kaardistatud puuriit või ADSs enda baasis kustutab EHR koodiga seostamata ehitise.  Ehitis tekib aktuaalsesse nimekirja, kui ADS-i lisandub ülelendudega saadud uus kaardistatud hoone ja tal puudub seos EHR ehitisega. Kontrollitava ehitise EHR kood algab 5-ga, mis võimaldab neid eristada EHR-i muudest ehitistest. Kontrollitavate ehitiste kiht on KOV-dele kättesaadav selliste ehitiste otsimiseks, vaatamiseks ja töötlemiseks menüüst „Ehitised“ > „Andmeprobleemid“ > „Kontrollitavad ehitised“. Sama on kättesaadav ka MKM peakasutajale (vt pilt 1). Pilt 1 Kontrollitavate ehitiste koondpäringud on kättesaadavad menüüs „Ehitised“ > „Andmeprobleemid“ > „Päringud“. Seal spetsiaalpäringute all on aruanded “Kontrollitavad ehitised“ ja „Kustutatud kontrollitavad ehitised“. Kontrollitavad ehitised registri tavaotsingutega välja ei tule praegu mitte kellelegi. Kohalikul omavalitsusel on võimalus kontrollitavate ehitiste nimekirja vaadata üle ja teha oma territooriumil asuvate ehitistega järgmisi tegevusi:  Kui kontrollitav ehitis puudub EHR-ist, siis saab kanda selle registrisse uue (registri mõttes) hoone või rajatisena. 4  Kui kontrollitavale ehitisele vastab EHR-i juba kantud, kuid ruumikujuta hoone, siis saab andmed omavahel ühendada.  Kui kontrollitav ehitis ei ole tegelikult ehitis (nt on hoonena kaardistatud puuriit), siis saab selle kustutada. Kui oli ekslikult kustutatud, siis saab taastada. Arvestada nõuetega: 1. Kontrollitavate ehitiste olemasolev funktsionaalsus tuleb viia mikroteenuste arhitektuurile üle. Tänase rakenduse analüüs „Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud toimingud“ ja kasutajajuhend on toodud lähteülesande lisades nr 1 ja nr 2. 2. Tänase funktsionaalsuse põhilised tegevused on: 2.1 Hallide ehitiste andmete uuendamine (insert, update, delete ja restore) ADS-i andmetega. ADSst hallide ehitise kohta võtame järgmised andmed: ADS-OID, aadress, katastritunnus, ruumikuju koordinaadid, pindala, kõrgus, elukondlik või mitteelukondlik, UN tunnus, ETAK ID. 2.2 Hallide ehitiste otsimine ja nende andmete ning samal aadressil ja/või katastriüksusel EHRs olevate hoonete ja rajatiste andmete vaatamine. 2.3 Halli ehitise kandmine EHR-i uue ehitisena (hoone või rajatisena) Registri paranduskandega või Andmete esitamise teatisega. Süsteem kannab dokumendile automaatselt üle halli ehitise andmetest aadressi, katastritunnuse ja ruumikuju. Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane protsess. 2.4 Halli ehitise ühendamine EHRs-s oleva ruumikujuta hoonega Registri paranduskandega või Andmete esitamise teatisega. Süsteem kannab dokumendile automaatselt üle halli ehitise ruumikuju (ka aadressi ja katastritunnuse kui kasutaja otsustab nad uuendada). Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane protsess. 2.5 Halli ehitise uue ehitisena EHR kandmiseks saab koostada järgnevaid dokumente: „Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ või „Kasutusteatis“. Süsteem kannab automaatselt dokumendile üle halli ehitise aadressi, katastritunnuse ja ruumikuju. Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane protsess. 2.6 Halli ehitise ei saa kanda registrisse uue ehitisena või seostada olemasoleva hoonega kui sama ADS- OIDga hoone kohta on EHRs käsil aktiine/lõpetamata menetlus. 2.7 Halli ehitise kustutamine EHR-is KOV-i poolt kuna kaardistatud hoone pole hoone või automaatne kustutamine, kui hall ehitis on ühendatud EHR-i ehitisega või kantud uue ehitisena või on kustutatud ADS- i poolt. KOV-i või ADS-i poolt kustutatud halli ehitise saab taastada. 2.8 Hallile ehitisele saab märkida, kas ehitise osas käib KOV-is järelevalve menetlus (tunnus: alustatud ja lõpetatud) ja kes on menetleja. Saab lisada ka järelevalve menetlusdokumente. (laadida üles faile). 2.9 Hallide ehitiste kohta koondaruannete koostamine („Kontrollitavad ehitised“ ja „Kustutatud kontrollitavad ehitised“). 3. Tänasest (punktis 2 nimetatud) funktsionaalsusest ei pea mikroteenuste arhitektuurile üle viima järgmisi võimalusi: 3.1 Võimalust koostada dokumente: „Registri paranduskanne“, „Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ ja „Kasutusteatis“. 5 Halli ehitise olemasoleva hoonega seostamiseks või uue ehitisena kandmiseks tuleb kasutada „Andmete esitamise teatist“. Uue Andmete esitamise teatise arendustööd praegu käivad teise projekti raames. Teatise on kavas kasutusele võtta käesoleva aasta 1. kvartalis. 3.2 Võimalust hallile ehitisele märkida, et KOV on algatanud (hiljem lõpetanud) järelevalve menetluse, sest järelevalve menetluse tööprotsessi kogu funktsionaalsust pole EHR-is kunagi olnud ja seda on plaanis välja arendada eraldi projektina. 3.3 Võimalust koostada koondaruannet „Kontrollitavad ehitised“ kuna selle aruande koostamine on tellitud teise projekti (E-ehituse infoportaali realiseerimine) raames. 4. Lisaks tänasele funktsionaalsusele tuleb välja arendada järgmine uus võimalus: 4.1 Kaardirakenduses hoone ruumikujul klikates kuvatakse kasutajale hoone mõned andmed: EHR kood, aadress, nimetus, ehitise liik (hoone/rajatis) – see on juhul kui ETAK hoone ja EHR hoone on omavahel seostatud. Hallide ehitiste puhul kuvatakse kaardil viiega algavat EHR koodi (vt pilt 2) ning info järgmiste võimalustega (vt pilt 3):  kui tegemist on ehitisregistrisse kandmata ehitisega, siis pakutakse võimalust seda lisada;  kui tegemist on ehitisregistris olevaga, kuid ruumikujuta hoonega, siis pakutakse võimalust kuju lisada;  kui tegemist ei ole ehitisega, siis pakutakse võimalust saata KOV-le selle kohta teate. Käesoleva hankega tuleb realiseerida KOV-le teate saatmise võimalus. Kaks esimest võimalust realiseeritakse teise projektiga. Pilt 2 6 Pilt 3 Sisse loginud kasutaja peab saama koostada teate „Tõestus selle kohta, et tegemist ei ole ehitisega“. Teate vorm:  vaikimisi kuvatakse kasutaja andmetes („Minu andmed“) olev e-posti aadress. Kasutaja saab seda muuta ja tagasi Minu andmetesse seda ei kirjutata.  kasutaja saab kirjutada teate saatmise põhjenduse ja lisada juurde faili;  nupule „Saadan teate kohalikule omavalitsusele“ vajutades läheb teade halli ehitise asukohajärgsele KOV-le. KOV-le saadetud teateid kuvatakse hallide ehitiste juures koondnimekirjana ning ka iga halli ehitise andmete juures. Teatele peab saama KOV või MKM peakasutaja vastata. Teate saatjale peab vastus minema automaatselt, kui teatega seotud ehitis on hallide nimekirjast kustutud. Teate ekraanivorm on toodud pildil 4 (vt figmas https://www.figma.com/file/ATO4sBZxlpbJVgEbuEHycZ/2D-kaart-(arenduses)?node-id=0%3A3407). Pilt 4 7 Nupule „Saadan teate kohalikule omavalitsusele“ vajutades kuvatakse eduteade, näiteks „Aitäh! Teade kohalikule omavalitsusele edastatud. Kohalik omavalitsus näeb seda teadet valitud objekti juures ja kui on andmekorrastustöödega jõudnud kommenteeritud objektini, saab oma töö kiiremini ära teha. Edasist infot palume pärida kohalikust omavalitsusest“ Kui ei õnnestu, siis tuleb kuvada ebaõnnestumise teade. Teadete tekst detailanalüüsiga täpsustub. 5. Spetsiaalpäringute all oleva tänase aruande „Kustutatud kontrollitavad ehitised“ tuleb viia mikroteenuste arhitektuurile üle. Aruande tellimise vormil on kohaliku omavalitsuse kasutajal Maakond ja Omavalitsus automaatselt täidetud KOV territooriumi järgi. MKM peakasutaja saab teha aruande maakonna ja omavalitsuse määramata (st üle kõikide kustutatud kontrollitavate ehitiste). Saab veel lisaks maakonnale ja omavalitsusele määrata asustusüksuse ning kontrollitava ehitise kustutamise perioodi (alates, kuni): Tulemused kustutatud halli ehitise kohta kuvatakse: - ehitisregisri kood (viiega algav kontrollitavat ehitise EHR kood) - ADS-OID - Ehitise aadress - Pindala - Kõrgus - Elukondlik (jah/ei) - Kustutamise põhjendus - Kustutamise märkus 8 5.2 TÜHISTATUD KATASTRITE ASENDAMINE UUTEGA HOONETEL JA RAJATISTEL NENDE GEOMEETRIA ALUSEL A. Taust Täna hoonete ja rajatiste katastritunnused uuenevad EHRs automaatelt järgmistel juhtudel:  kui tühistatud katastriüksuste järglaseks on üks uus katastriüksus, siis ehitistel (hoonetel ja rajatistel) asendab tarkvara katastritunnuse automaatselt olenemata sellest, kas ehitisel on ruumikuju olemas või mitte  kui tühistatud katastriüksusel on järglasi rohkem kui üks katastriüksus, siis ruumikujuga hoonel asendab tarkvara katastritunnuse automaatselt ADS info alusel. ADS annab uue katastritunnuse ADS-is kehtivatele hoonetele. See tähendab hoonetel ilma ruumikujuta ja ruumikujuga, kuid ADSs kehtetutel (lammutatud, kasutusest maas) ning rajatistel (isegi kui rajatisel on ruumikuju) kehtetu kastastritunnuse uuega asendamist ei toimu. Automaatne uuendamine on realiseeritud cron job-na AdKatastriyksusCorrectionService, mis käivitub kahel moel: 1) vastavalt EHR administraatori poolt seadistatud sagedusele ja ajale. 2) kui öise ehr.cron.adssync töö käigus märgitakse katastriüksus tühistatuks, siis käivitub samuti teenus AdKatastriyksusCorrectionService alates protsessi kirjelduse punktist 2. Protsessi kirjeldus 1) Leitakse kõik tühistatud olekus katastriüksused tabelist AD_KATASTRIYKSUS_CORRECTION. 2) Seejärel tehakse iga tühistatud katastriüksuse osas järgmised tegevused: a. Leitakse tabelist EH_EHITIS ehitised, mis on seotud selle tühistatud katastriüksustega. b. Leitakse kõik selle tühistatud katastriüksuse järglased kasutades x-tee teenust ADSobjjarglased.v1. c. Kui järglaste arv on 1, siis tehakse dokument „Registriparandus kanne“ kõigi ehitiste kohta (nii hoone kui ka rajatise kohta), mis asuvad sellel katastriüksusel ja lisatakse see katastriüksus ja katastriüksuse aadress. Kui ehitise aadress või üks aadressidest ning ruumikuju aadress ühtib tühistatud katastriüksuse aadressiga, siis see eemaldatakse aadresside hulgast. Kui katastriüksuse järglase aadressi ei leidu ehitise aadresside hulgas, siis see lisatakse ehitise ja ruumikuju aadressiks. d. Kui järglaste arv on rohkem kui 1, siis iga järglase kohta leitakse selle järglasega seotud ehitised kasutades selleks x-tee päringut ADSobjotsing.v5. e. Seejärel luuakse dokument „Registriparandus kanne“ iga ehitise kohta, mis on tüübiga „hoone“ ja millel on tühistatud katastriüksus ning lisatakse sellele need tühistatud katastriüksuse järglased (katastriüksuse number ja aadress), millel asub antud ehitis. Ehitisele tüübiga „rajatis“ ei saa automaatset korrastust antud juhul rakendada, sest Maaametis puudub info rajatiste kohta ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada, milliste uutel katastriüksustel asub antud ehitis. Kui ehitise aadress või üks aadressidest ning ruumikuju aadress ühtib tühistatud katastriüksuse aadressiga, siis see eemaldatakse aadresside hulgast. Kui katastriüksuse järglase aadressi ei leidu ehitise aadresside hulgas, siis see lisatakse ehitise ja ruumikuju aadressiks. f. Kui hoonel leidub Maaametis katastriüksuseid, mida veel ei ole selle hoonega EHR-s seotud ning mis ei ole tühistatud katastriüksuse järglane, siis lisatakse ka need hoone katastriüksuseks. 9 g. Kui tühistatud katastriüksuse korrastamine ebaõnnestub, siis lisatakse see katastriüksus tabelisse AD_KATASTRIYKSUS_CORRECTION ja pannakse Status NULL. Järgmisel käivitumisel proovitakse seda uuesti korrastada. Kui vahepeal on katastriüksus korrastatud käsitsi, siis pannakse selles tabelis katastriüksus olekusse „C“ ning rohkem seda enam korrastada ei üritata. Kui korrastamine õnnestub, siis pannakse selle katastriüksuse staatus selles tabelis „R“ ning rohkem seda enam korrastada ei üritata. Dokumendi „Registriparandus kanne“ loomisel täidetakse automaatselt väljad: 1) Registrile esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2) Nimi (kasutaja): automaatne paranduskanne 3) Paranduse põhjendus: Kehtetu katastriüksuse asendamine kehtiva katastriüksusega. B. Arendus Tänane funktsionaalsus viia mikroteenuste arhitektuurile üle arvestades järgmisi täiendusi: 1. Lisada ADS moodulile tühistatud katastrite asendamine uutega hoonetel vastavalt ADSist saadud infole. ADS moodul (ADS ja EHR vahelise sünkroniseerimise teenus) arendatakse teise projekti raames. 2. Lisada teenus, mis arvutab rajatistele vastavalt ADSist saadud infole ja rajatise geomeetria alusel uue(d) katastriüksuse(d). Analoogselt teha ka ADSs kehtetud hoonetega (EHRs on need hooned kas lammutatud või kasutusest maas). 3. Katastritunise muudatuste kandmine toimub Registri paranduskandega. Tänase Registri paranduskande üle viimine mikroteenuste arhitektuurile teostatakse teise projekti raames (menetluskeskkonna arendus). 4. Väljavõte ADS reeglitest, kuidas hoonete ja katastriüksuste seoseid leitakse ruumianalüüsiga: KÜ ja hoone seose leidmise algoritm, kui mõlemad on pindobjektid. Leitakse hoone ja KÜ ruumikujude ühisosa pindala suhe hoone pindalasse.  Kui suhe on väiksem, kui 10%, siis need objektid ei ole seotud.  Kui suhe on 10-40%, siis vaadatakse ühisosa pindala absoluutväärtust.  Kui ühisosa pindala on alla 16m2, siis loetakse objektid sekundaarselt seotuks.  Kui ühisosa pindala on suurem kui 16 m2, siis on objektid primaarselt seotud.  Kui suhe on suurem kui 40%, siis on objektid seotud primaarselt. Kui hoonel ei ole primaarset seost mitte ühegi katastriüksusega, aga on sekundaarsed seosed mitme katastriüksusega, siis loetakse primaarseks suurima kattuvuse protsendiga seos. Kui seos on ainult ühe katastriüksusega ja see seos on sekundaarne, siis hoonele seost ei tekitata. Objekti juurde salvestatakse ainult primaarsed seosed. KÜ ja hoone on seotud, kui üks nendest on punkt ja teine pind ning punkt asub pinnal. Kui mõlema kuju on punkt, siis on objektid seotud, kui punktid ühtivad koordinaatide täpsusastmega 2 kohta peale koma. 10 6 LISAD Lisa 1 Tänase rakenduse analüüs „Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud toimingud“ Lisa 2 Tänase rakenduse kasutajajuhend „Kontrollitavad ehitised“ Lisa 3 e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur Lisa 4 e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded) Lisa 5 EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend Lisa 6 e-ehituse platvormi stiiliraamat Lisa 7 EHR arendustööde juhtimise korraldamine Lisa 8 EHR-i rollide ja privileegide tabel 11
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel