PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 233521
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Hange: Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile
Pakkumus: 317198
Ettevõtja: Tieto Estonia Aktsiaselts (10137025), roll: peapakkuja
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Hanketööde kogumaksumus
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 100%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt
vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
EUR 57570,000 57570,000 20 69084,000
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta: 57570,000
Maksumus kokku KM-ga: 69084,000
Koostatud 12.03.2021 17:37:16 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
2957552/general-info
1/1
PAKKUMUS
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 233521
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Hange: Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste
arhitektuurile
Pakkumus: 317198
Ettevõtja: Tieto Estonia Aktsiaselts (10137025), roll: peapakkuja
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
kinnitus kõigi hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta;
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
PAKKUMUSE MAKSUMUS
Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"
toodud struktuuri kohaselt.
pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (Lisa 2);
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas pakkuja on täitnud pakkumuse maksumuse RHRi töölehel "Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad"? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
HANKEPASSI KINNITUS
Pakkuja kinnitus, et koos riigihanke pakkumusega "Ehitisregistri arendusteenus 3" (viitenumber:
210733) esitatud hankepassis olevad kinnitused on jätkuvalt tõesed. Kinnitus esitada kirjalikult
taasesitatavas vormis digitaalselt allkirjastatuna.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas pakkuja on lisanud hankepassi kinnituse? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
Koostatud 12.03.2021 17:37:17
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2957552/general-info
Minihanke pakkumuse kinnitus
Raamhange: Ehitisregistri arendusteenus 3 (210733)
Kinnitus
Kinnitame, et raamhankes "Ehitisregistri arendusteenus 3" (viitenumber: 210733) esitatud hankepassis
olevad kinnitused on jätkuvalt tõesed.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaido Heinsalu
LEPING nr 1.9-21/21-256-1
Tallinnas, 10.06.2021
Leping EHR2020 Hankeleping 19 on sõlmitud:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
Tellija),
ja
Tieto Estonia Aktsiaselts, registrikood 10137025, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn
11316, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Anneli Heinsoo (edaspidi Täitja), keda
edaspidi nimetatakse ka üheskoos Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu
(edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Ehitisregistri arendusteenus 3”,
viitenumber 210733 tulemusena 10.01.2020 sõlmitud raamlepingu nr 1.9-21/19-365-1
(edaspidi Raamleping) alusel korraldatud minikonkursi „Kontrollitavate ehitiste
funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile“ (viitenumber 233521)
tulemusena.
1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, Raamlepingust, riigihanke
„Ehitisregistri arendusteenus 3” (210733) alusdokumentidest, minikonkursi (233521)
alusdokumentidest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast
Lepingule allakirjutamist.
1.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
1.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
1.4.1. Lisa 1 – Lähteülesanne;
1.4.2. Lisa 2 – Täitja pakkumus.
1.5. Vastuolu korral on lähteülesanne ülimuslik pakkumuse suhtes ja Leping ülimuslik
lähteülesande ja pakkumuse suhtes.
2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg
2.1 Lepingu esemeks on Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste
arhitektuurile (edaspidi Töö) Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel.
2.2. Täitja kohustub Töö ja dokumentatsiooni üle andma hiljemalt 31.03.2022. Tööd
alustatakse 01.08.2021.
2
3. Täitja kohustused
3.1. Täitja on kohustatud:
3.1.1. lähtuma Töö tegemisel Tellija kirjalikult esitatud nõuetest;
3.1.2. esitama Tellija nõudmisel ülevaateid, aruandeid ja asjakohast teavet Töö teostamise
käigust;
4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
4.1. Täitja esitab Tellijale Lepingus ja selle lisades sätestatud Töö tulemused ja Lepingu
esemega seonduvad materjalid kooskõlas Raamlepingu punktiga 6.
5. Tasu suurus
5.1. Lepingu kogumaksumus ei ületa pakkumuses esitatud maksumust 57 570 eurot
käibemaksuta ning koos käibemaksuga 69 084 eurot. Arvestades Raamlepingu punktis
7.2.1 nimetatud ühe töötunni hinda (käibemaksuta 47,50) on tööde maht 1212 töötundi.
5.2. Töö eest tasutakse Täitjale Raamlepingu punktis 7 sätestatud tingimustel ja korras.
6. Poolte volitatud esindajad
6.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja tööde
vastuvõtmisel on Taavi Jakobson, telefon: +372 6256394, e-post:
[email protected].
6.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on Raul Meriloo,
telefon +372 5014718, e-post
[email protected].
6.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
6.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
koheselt kirjalikult.
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman Anneli Heinsoo
kantsler juhatuse liige
Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning
nendega seotud toimingud
Analüüs
Sisukord
Muudatuste ajalugu ................................................................................................................................ 3
1. Hallide ehitiste andmete importimine ja uuendamine .................................................................... 4
a. Üldine protsessi kirjeldus............................................................................................................. 4
b. CSV faili import ............................................................................................................................ 4
c. Andmete salvestamine EHR andmebaasi .................................................................................... 5
Teenuse ADSobjOtsing.v5 mapping................................................................................................. 5
Importimise reeglite kirjeldus.......................................................................................................... 8
d. ADSobjMuudatused.v3 ................................................................................................................ 8
ADSobjMuudatused.v3 mapping ..................................................................................................... 9
2. Kontrollitavate ehitiste otsimine ja vaatamine .............................................................................. 12
Kontrollitava ehitise otsing ............................................................................................................ 12
Kontrollitavate ehitiste päringu vastus .......................................................................................... 13
Kontrollitava ehitise vaatamine ..................................................................................................... 13
3. Kontrollitava ehitisega tehtavad tegevused .................................................................................. 16
i. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta vanem kui 1995.a.) ...................... 16
ii. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta uuem kui 1995.a.) ....................... 17
iii. Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega ..................................................... 17
iv. Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega ............................................. 17
v. Kontrollitava ehitise kustutamine .......................................................................................... 18
vi. Kustutatud ehitise taastamine............................................................................................... 18
Kustutamise põhjused ................................................................................................................... 18
4. Kontrollitava ehitise raportid ......................................................................................................... 19
Kontrollitavad ehitised ...................................................................................................................... 19
Kustutatud kontrollitud ehitised........................................................................................................ 20
5. Vajadused x-tee teenuste täiendamise osas ................................................................................. 20
Maaametist EHR-i saadetav info ....................................................................................................... 20
EHR-st Maaametisse saadetav info ................................................................................................... 20
2
Muudatuste ajalugu
Versioon Autor Sisu Kuupäev
V1.0 Kerttu Põder Esialgne versioon 23.01.2018
V2.0 Kerttu Põder Testimise tulemuste põhjal uuendatud versioon 10.08.2018
3
1. Hallide ehitiste andmete importimine ja uuendamine
a. Üldine protsessi kirjeldus
1. Maaamet edastab EHR-le faili (csv) hallide ehitiste andmetega.
2. Csv failist tuleb andmed importida andmed kontrollitavate ehitiste importimiseks loodava
rakenduse (importer) andmebaasi.
3. Rakendus Importer pärib Maaametist iga ehitise kohta teenusega ADSobjotsing.v5 hallide
ehitiste andmed ning salvestab need EHR andmebaasis DO kihile. Kui ehitise salvestamine EHR-
i andmebaasi õnnestub, siis lisatakse Importeri andmebaasi boolean välja „ImportOk“ ehitise
kirje juurde „True“. Kui import ei õnnestu, siis jääb antud välja väärtuseks „False“ ning väljale
ImportErrors salvestatakse vea põhjus. Lisaks salvestatakse ka kogu protsess logifaili ehr-
import.%d{yyyy-MM-dd}.log.
4. Teenusega ADSobjmuudatused.v3 hakatakse uuendama kontrollitavate ehitiste andmeid
vastavalt Ehitisregistris varasemalt kokkulepitud sagedusega.
b. CSV faili import
- Csv failist saadud andmeid hoitakse Importer programmi enda lokaalses andmebaasis (faili tüüpi
andmebaas).
Tabel BUILDINGS
Nimetus Tüüp Kirjeldus
BUILDING_ID INTEGER Automaatselt genereeritud unikaalne ID
ADS_OID TEXT Objekti ADS süsteemi kood
ADOB_ID INTEGER Objekti versioonitunnus ADS süsteemis
ETAK_ID INTEGER
PINDALA REAL Halli ehtise pindala
KORGUS REAL Halli ehtise kõrgus
Z_MIN REAL Halli ehitise z_min
Z_MAX REAL Halli ehtise z_max
MARKUS TEXT Halli ehtise märkus
IMPORT_ERRORS TEXT
IMPORT_OK INTEGER 0 (import ebaõnnestud), 1 (import edukas), NULL (pole imporditud)
4
c. Andmete salvestamine EHR andmebaasi
Hallide ehitiste andmete pärimine Maaametist toimub üle x-tee kasutades selleks teenust
ADSobjotsing.v5.
Teenuse ADSobjOtsing.v5 mapping
Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas
Objekt
adsOid String Objekti ADS süsteemi kood DO_EHITIS -> ADSOID,
DO_EH_RUUMIKUJU -> ADS_OID
adobId Integer Objekti versioonitunnus ADS EHR.DO_EH_RUUMIKUJU ->
süsteemis ADOB_ID
origTunnus String Objekti tunnus originaalregistris
aadress String Objekti täielik tekstiline aadress, mis DO_EHITIS -> TAISAADRESS
sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal
optimeeritud kujul
lahiAadress String Objekti lähiaadress, mis sisaldab kõiki DO_EHITIS -> LAHIAADRESS
paralleelaadresse
url String Link andmete kaardil vaatamiseks Ei salvesta
aadrProbleeme integer Objekti aadressi kehtivate Ei salvesta
probleemide arv
eellased String Objekti võimalikeks eellasteks olevate Ei salvesta
objektide ADS_OID väärtuste loetelu.
Loetelu eraldatud semikoolonitega.
Järglased String Objekti võimalikeks järglasteks olevate Ei salvesta
objektide ADS_OID väärtuste loetelu.
Loetelu eraldatud semikoolonitega.
Järglased on võimalikud ainult
tühistatud objektide korral.
unikaalne Boolean Objekt on unikaalaadressi tunnusega HL_EHITIS -> UNIKAALNE
Objekti tarkandmed
tekkimiseAlus Versiooni tekkimise õiguslik alus Ei salvesta
kehtivAlates Date Versiooni õigusliku aluse kuupäev Ei salvesta
Esitatud Datetime Versiooni andmete ADS süsteemis Ei salvesta
jõustumise kuupäev
Objekti ruumiandmed
ruumiKuju String Objekti Ruumikuju tellitud vormingus DO_EH_RUUMIKUJU ->
(WKT, GML, JSON) GEOMETRY
kujuModustusviis Char(1) D – digitud; K – kaardistatud; M – DO_EH_RUUMIKUJU ->
mõõdistatud KUJU_MOODUSTUSVIIS
tsentroidX Double Tsentroidi x-koordinaat L-Est DO_EH_RUUMIKUJU ->
süsteemis (northing) VIITEPUNKT_X
DO_EH_SP_RUUMIKUJU ->
VIITEPUNKT_X
tsentroidY Double Tsentroidi y-koordinaat L-Est DO_EH_RUUMIKUJU ->
süsteemis (easting) VIITEPUNKT_Y
DO_EH_SP_RUUMIKUJU ->
VIITEPUNKT_Y
Etakid Integer Objektiga seotud ETAK_ID HL_EHITIS -> ETAK_ID
Aadress -> EHR.DO_EHITIS_AADRESS
adrid Int Aadressi unikaalne võti DO_EHITIS_AADRESS -> AADR_ID
koodAadress String Koodaadress DO_EHITIS_AADRESS ->
KOODAADRESS
taisAadress String Normaliseeritud aadresstekst DO_EHITIS_AADRESS ->
TAISAADRESS
lahiAadress String Normaliseeritud lähiaadress DO_EHITIS_AADRESS ->
LAHIAADRESS
punktX Double Aadressipunkti x-koordinaat Ei salvesta
punktY Double Aadressipunkti y-koordinaat Ei salvesta
adsTase1.kood (tase 1- 8) String Olemasoleva komponendi kood EHR-DO_EHITIS_AADRESS ->
Tase[1-8]_ID
5
adsTase1.nimetus (tase 1- 8) String Komponendi nimi ilma liiginimeta EHR-DO_EHITIS_AADRESS ->
Tase[1-8]_nimetus
adsTase1.nimetus_liigiga String Komponendi nimi koos liiginimega Ei salvesta.
(tase 1- 8)
Objekti probleemid ja märkused
Aadress String See aadress, millega on probleeme. Ei salvesta.
Võib puududa, kui probleem ei käi
otseselt aadressi kohta
Staatus Char(1) P - aktuaalne probleem; M - Ei salvesta.
mitteaktuaalne probleem või märkus
veaKood Integer Vea kood klassifikaatori Ei salvesta.
veaTekst String Probleemi tekstiline kirjeldus Ei salvesta.
Märkus String Probleemi selgitus või Ei salvesta.
mitteaktualiseerimise põhjendus.
Lihtsalt märkus, kui probleemi polegi
Seotud objektid
adsOid String Seotud objekti ADS süsteemi kood Ei salvesta.
adobId Integer Seotud objekti versioonitunnus ADS Ei salvesta.
süsteemis
objektiLiik String(2) Seotud aadressiobjekti liik Ei salvesta.
origTunnus String Seotud objekti tunnus AD_KATASTRIYKSUS ->
originaalregistris KATASTRITUNNUS
Aadress String Seotud objekti täielik tekstiline AD_KATASTRIYKSUS ->
aadress, mis sisaldab kõiki TAISAADRESS
paralleelaadresse pikal optimeeritud AD_KATASTRIYKSUS ->
kujul LAHIAADRESS (Last part of
Aadress field)
Unikaalne Boolean Seotud objekt on unikaalaadressi
tunnusega
Lisaks teenuses sisalduvale infole lisatakse EHR-i andmebaasi Maaameti poolt edastatud csv failist
kontrollitava ehitise spetsiifiline info. Andmete, millede salvestamiseks puuduvad EHR-i andmebaasis
vajalikud andmeväljad, on loodud uued tabelid:
HL_EHITIS
Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas
ID NUMBER(16) Genereeritud unikaalne number
ADS_OID VARCHAR2(10) Objekti ADS süsteemi kood DO_EHITIS -> ADSOID,
DO_EH_RUUMIKUJU ->
ADS_OID
ADOB_ID NUMBER(16) Objekti versioonitunnus ADS DO_EH_RUUMIKUJU ->
süsteemis ADOB_ID
HL_PINDALA NUMBER(16,1) Halli ehitise pindala HL_EHITIS-> HL_PINDALA
HL_KORGUS NUMBER(16,1) Halli ehitise kõrgus HL_EHITIS-> HL_KORGUS
HL_Z_MIN NUMBER(16,1) Halli ehitise z_min HL_EHITIS-> HL_Z_MIN
HL_Z_MAX NUMBER(16,1) Halli ehitise z_max HL_EHITIS-> HL_Z_MAX
HL_MARKUS VARCHAR2(100) Halli ehitise märkus HL_EHITIS-> HL_MARKUS
ELUKONDLIK VARCHAR2(1)
DO_EHIT_ID NUMBER(16)
ETAK_ID
UNIKAALNE
JARELEVALVE_OLEK VARCHAR2(32)
JARELEVALVE_TEGIJA VARCHAR2(120)
HL_JOINED_ID NUMBER(16) Kontrollitava ehitise ID, mis ühendati
menetluses olevaga. Menetluses
oleva ehitise ID, millega kontrollitav
ehitis ühendati.
6
EH_EHIT_MERGED_ID NUMBER(16) Ehitise ID, millega kontrollitav ehitis
on ühendatud.
HL_EHITIS_PK (ID)
RESTORE_REASON VARCHAR2(500)
KOMMENT VARCHAR2(4000)
FILE_NAME Varchar2(200)
FILE_ID NUMBER(16)
DELETED_BY VARCHAR2(120)
DATE_DELETED TIMESTAMP(6)
DELETION_REASON VARCHAR2(500)
DELETION_REASON_TYPE VARCHAR2(32)
CREATED_BY VARCHAR2(120)
DATE_CREATED TIMESTAMP(6)
DATE_UPDATED TIMESTAMP(6)
HL_EHITIS_FAIL
Tabel kontrollitavate ehitiste juurde lisatud failide hoidmiseks.
Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas
ID NUMBER(16) Genereeritud unikaalne number
DO_DOKU_FAIL_ID
FILE_NAME
HL_EHITIS_ID
HL_EHITIS_OTSI
Kontrollitavate ehitiste kiiremaks otsimiseks loodud tabel.
Nimetus Kirjeldus
ID Link to HL_EHITIS
HL_PINDALA
HL_KORGUS
ELUKONDLIK
DATE_DELETED
JARELEVALVE_OLEK
JARELEVALVE_TEGIJA
EH_EHIT_MERGED_ID
DO_EHITIS_ID
EHR_KOOD
NIMETUS
RAJATIS_HOONE
UUS_SEISUND
EH_TAISAADRESS
AADR_ID
TEKST
TASE1_ID
TASE2_ID
TASE3_ID
TASE4_ID
TASE5_ID
TASE6_ID
TASE7_ID
TASE8_ID
TAISAADRESS
LAHIAADRESS
OLEK
KAYK_ID
7
EH_EHITIS_ID
ME_MEN_ID
ME_MEN_NR
ME_MEN_SEISUND
DATE_CREATED
ADSOID
ETAK_ID
UNIKAALNE
Importimise reeglite kirjeldus
- Hallid ehitised ei ole hetkel ei hooned ega rajatised. Tühjaks jäetakse väli DO_EHITIS ->
RAJATIS_HOONE.
- Kui Maaameti poolt csv failiga edastatud hall ehitis on vahepeal Maaameti andmebaasist
kustutatud, siis seda EHR-i andmebaasi ei impordita.
- Ehitise importimisel luuakse tabelisse DO_DOKU dokument tüübiga „Ehitise loomine Maaameti
infosüsteemist“ ja dokumendi seisundiks pannakse „registrisse kantud“.
- Dokumendi number genereeritakse samal loogika alusel nagu praegugi dokumendi numbreid
genereeritakse (17/dokumendi_kood/xxxxx).
- Kontrollitava ehitise importimisel loodud dokument on nö tehnilist laadi st. seda ei kuvata välja
üheski dokumendi vaates ning see ei ole leitav otsingutega.
- Kontrollitava ehitise loomisel omistatakse ehitisele ka EHR_KOOD, mille numbreid antakse
järjest spetsiaalselt kontrollitavate ehitiste jaoks loodud numbriseeriast. Kontrollitavate ehitiste
ehr_kood algab numbriga 5.
- Kõrguse ja pinna jaoks tuleb luua uued andmeväljad, sest olemasolevad on Ehitisregistri kõrgus
ja pind, aga need on Maaameti omad, olemasolevasse välja ADS liik (elukondlik/mitte
elukondlik), uus väli Un_tunnus (kas nõuab unikaaltunnust või mitte).
d. ADSobjMuudatused.v3
Antud x-tee teenus on hetkel kasutusel Ehitisregistris ning seda laiendatakse ka kontrollitavate ehitiste
andmete uuendamiseks. Teenusega tagastatakse Maaametist nelja tüüpi sõnumeid: insert, update,
delete ja restore.
Kontrollitavate ehitiste osas rakendatakse:
1) Insert – kontrollitavate ehitistena lisatakse Ehitisregistrisse ehitised, millel objekti_liik = ME/EE,
orig_tunnus = NULL. Juhul, kui tuvastatakse selliste andmetega objekt, siis käivitatakse ads_oid
alusel x-tee päring ADSobjotsing.v5 ning lisatakse kontrollitav ehitis EHR-i andmebaasi. Kui sellise
ads_oid-ga kontrollitav ehitis on juba andmebaasis olemas, siis seda ei lisata. Lisamise käigus
jäävad täitmata selle kontrollitava ehitise andmed tabelis HL_EHITIS, mida teenusega ei tagastata
(nt. Maaameti kõrgus, Maaameti pindala, elukondlik).
2) Update – kontrollitakse, ads_oid järgi, kas sellise ads_oid-ga ehitis eksisteerib või mitte. Kui jah, siis
uuendatakse neid, mis ei ole kustutatud olekus. Kontrollitava ehitise andmed, mis on lisatud csv
failist või käsitsi EHR-i kasutajaliidese kaudu, säilivad uuendamise käigus.
3) Delete – kustutatakse ainult 5-ga algavad kontrollitavate ehitiste kirjed, mis ei ole juba kustutatud
olekus. Kustutamise põhjuseks pannakse: „Kustutatud Maaameti poolt.“ Kui ehitis on EHR-i poolt
kustutatud, siis ignoreerime Maaameti kustutamise sõnumit.
8
4) Restore – kui kontrollitav ehitis on kustutatud selletõttu, et on ühendatud menetluses olevaga või
aktuaalsega (tabelis HL_EHITIS on täidetud väljad HL_JOINED_ID või EH_EHIT_MERGED_ID), siis
restore kirjet ignoreeritakse. Kui on kustutatud Maaameti poolt või EHR-i poolt kustutatud mitte
ühendamise teel, siis taastatakse kontrollitava ehitise kirje.
ADSobjMuudatused.v3 mapping
Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas
logId Integer Logikirje ID
logStamp dateTime Logikirje tekkimise aeg, muudatuse
tegemise aeg, koos kellaajaga
Syndmus String I(insert) – objekt lisati, U(update) – objekt
muudeti, D(delete) – objekt tühistati,
R(restore) – objekt taastati
H – seotud objektide muudatus
Muutvektor String(3) Muudatusvektor on kolmest 0/1 sümbolist
koosnev string. Eraldi positsioonidega
tähistatakse, mis andmed on muutunud
võrreldes eelmise versiooniga.
Muudatusvektor omab väärtust ainult
muutuse sündmuse korral.
Pos 1 – objekti õiguslik alus
Pos 2 – objekti kuju
Pos 3 - objekti aadressid
objektiLiik String Objekti liigi nimi klassifikaatorist
adsOid String Objekti ADS süsteemi kood (objekti DO_EHITIS -> ADSOID,
identifikaator ADS süsteemis) DO_EH_RUUMIKUJU ->
ADS_OID
adobId Integer Objekti versioonitunnus ADS süsteemis EHR.DO_EH_RUUMIKUJU ->
ADOB_ID
origTunnus String Objekti tunnus originaalregistris
taisAadress String Objekti täielik tekstiline aadress, mis DO_EHITIS -> TAISAADRESS
sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal
optimeeritud kujul
lahiAadress String Objekti lähiaadress, mis sisaldab kõiki DO_EHITIS -> LAHIAADRESS
paralleelaadresse
Olek String Sündmuse põhjustanud objektiversiooni Ei salvesta.
olek päringu sooritamise hetkel:
K – versioon on viimane, objekt tervikuna
on kehtiv,
V- vananenud, versioon ei ole viimane,
objekti on pärast käesolevat logiteadet veel
muudetud, (varsti järgneb veel üks
muudatuse logiteade)
T – versioon on viimane, objekt tervikuna on
tühistatud (kui muudatuse või lisamise logi
puhul olek=T, siis see näitab, et varsti
järgneb ka tühistamise logi)
vanaAdobId Integer Objekti eelmise versiooni id muutmise Ei salvesta.
korral
vanaTaisAadress String Objekti eelmise versiooni täisaadress Ei salvesta.
vanaLahiAadress String Objekti eelmise versiooni lähiaadress Ei salvesta.
Unikaalne Boolean Objekt on unikaalaadressi tunnusega
Eellased String Objekti võimalikeks eellasteks olevate Ei salvesta.
objektide ADS_OID väärtuste loetelu.
Loetelu eraldatud semikoolonitega.
9
Järglased tagastatakse päringu hetke
seisuga, mitte logikirje tekkimise hetke
seisuga.
Järglased String Objekti võimalikeks järglasteks olevate Ei salvesta.
objektide ADS_OID väärtuste loetelu.
Loetelu eraldatud semikoolonitega.
Järglased on võimalikud ainult tühistatud
objektide korral.
Järglased tagastatakse päringu hetke
seisuga, mitte logikirje tekkimise hetke
seisuga.
Objekti tärkandmed (tagastatakse siis, kui andmevektori 1.pos = 1)
tekkimiseAlus String Versiooni tekkimise õiguslik alus Ei salvesta.
kehtivAlates Date Versiooni õigusliku aluse kuupäev Ei salvesta.
Esitatud dateTime Versiooni andmete ADS süsteemis Ei salvesta.
jõustumise kuupäev
sulgemiseAlus String Versiooni sulgemise õiguslik alus Ei salvesta.
kehtivKuni Date Versiooni sulgemise õigusliku aluse Ei salvesta.
kuupäev
Hooneid String Täidetud ainult hoone osa korral, viitab Ei salvesta.
seotud hoonele
Objekti ruumiandmed (tagastatakse siis, kui andmevektori 2.pos = 1)
ruumiKuju String Objekti Ruumikuju tellitud vormingus DO_EH_RUUMIKUJU ->
(WKT, GML, JSON) GEOMETRY
kujuModustusviis Char(1) D – digitud; K – kaardistatud; M – DO_EH_RUUMIKUJU ->
mõõdistatud KUJU_MOODUSTUSVIIS
tsentroidX Double Tsentroidi x-koordinaat L-Est süsteemis DO_EH_RUUMIKUJU ->
(northing) VIITEPUNKT_X
DO_EH_SP_RUUMIKUJU ->
VIITEPUNKT_X
tsentroidY Double Tsentroidi y-koordinaat L-Est süsteemis DO_EH_RUUMIKUJU ->
(easting) VIITEPUNKT_Y
DO_EH_SP_RUUMIKUJU ->
VIITEPUNKT_Y
Etakid Integer Objektiga seotud ETAK_ID Ei salvesta
Aadress -> EHR.DO_EHITIS_AADRESS
Adrid Int Aadressi unikaalne võti DO_EHITIS_AADRESS ->
AADR_ID
koodAadress String Koodaadress DO_EHITIS_AADRESS ->
KOODAADRESS
taisAadress String Normaliseeritud aadresstekst DO_EHITIS_AADRESS ->
TAISAADRESS
lahiAadress String Normaliseeritud lähiaadress DO_EHITIS_AADRESS ->
LAHIAADRESS
punktX Double Aadressipunkti x-koordinaat Ei salvesta
punktY Double Aadressipunkti y-koordinaat Ei salvesta
adsTase1.kood (tase 1- 8) String Olemasoleva komponendi kood EHR-DO_EHITIS_AADRESS -
> Tase[1-8]_ID
adsTase1.nimetus (tase 1- String Komponendi nimi ilma liiginimeta EHR-DO_EHITIS_AADRESS -
8) > Tase[1-8]_nimetus
adsTase1.nimetus_liigiga String Komponendi nimi koos liiginimega Ei salvesta.
(tase 1- 8)
Objekti probleemid ja märkused
Aadress String See aadress, millega on probleeme. Võib Ei salvesta.
puududa, kui probleem ei käi otseselt
aadressi kohta
Staatus Char(1) P - aktuaalne probleem; M - mitteaktuaalne Ei salvesta.
probleem või märkus
veaKood Integer Vea kood klassifikaatori Ei salvesta.
veaTekst String Probleemi tekstiline kirjeldus Ei salvesta.
10
Märkus String Probleemi selgitus või Ei salvesta.
mitteaktualiseerimise põhjendus. Lihtsalt
märkus, kui probleemi polegi
Seotud objektid
adsOid String Seotud objekti ADS süsteemi kood Ei salvesta.
adobId Integer Seotud objekti versioonitunnus ADS Ei salvesta.
süsteemis
objektiLiik String(2) Seotud aadressiobjekti liik Ei salvesta.
origTunnus String Seotud objekti tunnus originaalregistris AD_KATASTRIYKSUS ->
KATASTRITUNNUS
Aadress String Seotud objekti täielik tekstiline aadress, mis AD_KATASTRIYKSUS ->
sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal TAISAADRESS
optimeeritud kujul AD_KATASTRIYKSUS ->
LAHIAADRESS (Last part of
Aadress field)
Unikaalne Boolean Seotud objekt on unikaalaadressi
tunnusega
ehr.cron.hlehadsoidcheck
Igaöiselt käivituv automaatne protsess, mis muudab automaatselt kustutatuks need kontrollitavad
ehitised, millel on sama ads_oid nagu mõnel ehitisel EHR-i andmebaasis.
Käivitatakse meetod nimega deleteExistingAdsoid in HlEhitisService.
Samm 1 – Leiab kõik ehitised tabelites Eh_ehitis ja HL_Ehitis, millel on ühesugused ads_oid-d. Eh_ehitis
adsoid või selle ruumikuju ads_oid (andmebaasis EH_EHITIS.ADSOID või EH_RUUMIKUJU.ADS_OID) on
sama, kui kontrollitava ehitise ads_oid.
Samm 2 – Kui selline kombinatsioon leidub, siis HL_Ehitis märgitakse kustutatuks staatusega
"Automaatselt ühendatud ehitisega XXXX", kus XXXX on selle ehitise Ehr_kood, mis vastab samale
ads_oid-le, kui kontrollitaval ehitisel. Samuti tekitatakse kontrollitava ehitise juurde vastav logi kirje.
11
2. Kontrollitavate ehitiste otsimine ja vaatamine
Kontrollitavate ehitiste otsimiseks ja vaatamiseks on loodud uus menüüpunkt Minu töölaud ->
Kontrollitav ehitis. Kontrollitavate ehitiste nägemisõigus on ainult KOV tüübiga kasutajatel (kasutaja on
seotud organisatsiooniga, mis on seotudTase3 aadresskomponendiga) ning Ehitisregistri peakasutajal.
Tava otsingust ei tohi kunagi välja tulla kontrollitavad ehitised, mis ei ole aktualiseeritud.
Kontrollitava ehitise otsing
Menüüpunktile vajutades avaneb detailotsingu vorm ja loetelu nendest hallidest ehitistest, mis
kuuluvad antud kasutaja nö piirkonda (nt. Põlva KOV näeb ehitisi, mis on Põlva maakonnas). Vaikimisi
on näha aktiivsed kontrollitavad ehitised (vaikimisi ei näidata neid, mis on olekus „kustutatud“ ja
„registrisse kantud“).
Kontrollitavate ehitiste detailotsingus saab otsingut teostada ainult kontrollitavate ehitiste kohta.
Detailotsingu vormi on täiendatud järgmiste väljadega:
1) Rajatis, hoone, mõlemad
2) Järelevalve menetluse seisund
3) Järelevalve menetleja
4) Elukondlik, mitteelukondlik, mõlemad
5) Katastriüksuse tunnus – otsikse täisnumbri järgi
6) Maaameti pindala alates kuni
7) Maaameti kõrgus alates kuni
8) Kustutatud? – kui märgitud, siis näidatakse lisaks ka kustutatud kontrollitavaid ehitisi
9) Un tunnus – kui linnuke on märgitud, siis on, kui ei ole märgitud, siis ei ole
Dokumendi otsingus ei tohi olla võimalik otsida kontrollitavaid ehitisi selle loomise dokumendi järgi.
Antud dokumendiliiki ei kuvata ka dokumendiliigi valikutesse.
12
Kontrollitavate ehitiste päringu vastus
Ehitisregistri kood (link ehitise detailandmetele), aadress, pindala, kõrgus, Elukondlik, Menetluse olek
(esialgu tühi kuni pole menetlust alustatud), Kustutatud, Järelevalve menetluse olek, Menetleja ja ADS-
OID.
Tulemused kirjete arv (1 – 10) / koguarv (6007). Tabel peab olema jaotatud lehtedeks. Kirjete arvu lehel
ei pea saama muuta.
Ekspordi csv-sse – ekspordi käigus pannakse Excelisse kõik kontrollitava ehitise andmed eraldi
väljadesse.
Kontrollitava ehitise vaatamine
Kasutaja vajutab Ehitisregistri koodile ja avaneb ehitise detailvaade. Avaneb täpselt sama vaade nagu
olemasolev ehitise detailvaade, kuid sinna on juurde loodud täiendav nupp „Kontrollitav ehitis“. Vormi
päises on kuvatud vormi pealkirjana „Kontrollitav ehitis“.
13
„Kontrollitav ehitis“ nupule vajutades avaneb kontrollitava ehitise andmestik. „Kontrollitav ehitis“
nuppu kuvatakse ainult nendele kasutajatele, kellel on õigus näha kontrollitavaid ehitisi.
Kontrollitavate ehitistega seoses tehtavad muudatused ehitise detailandmete vormil:
1) Kui tegemist on kontrollitava ehitisega, siis tuleb kuvada ehitise pealkirjas Hoone/Rajatis asemel
Kontrollitav ehitis.
2) Luua nupp „Kustuta“.
3) Kui ehitis on kustutatud, siis kuvada ehitise pealkirjas ehitise numbri järel (KUSTUTATUD).
4) Kui kasutaja on varasemalt kontrollitava ehitise kustutanud, siis peab olema võimalus tal seda
taastada.
14
5) Kui kasutaja on alustanud kontrollitava ehitise menetlusprotsessi, siis „Kustuta“ ja „Ühenda“
nuppe ei tohi kuvada.
Seotud ehitiste tabel
1. Kontrollitava ehitise detailandmete vaatesse on loodud tabel, kuhu kuvatakse sama aadressi ja
sama katastriüksuse tunnusega ehitised.
2. Iga rea taga on nupp „Ühenda“ ning kasutaja saab sealtkaudu algatada kontrollitava ehitise
ühendamise olemasoleva ehitisega või menetluses oleva ehitisega. Ühenda nuppu ei kuvata,
kui tegemist on kontrollitava ehitisega või ehitisega, millel on olemas ruumikuju.
3. Kui on alustatud mingid muud protsessid, siis „Ühenda“ nuppu ei tohi kuvada.
4. Ühendamise käigus loodud dokument saab numbri Registriparanduskande numbriseeriast.
15
3. Kontrollitava ehitisega tehtavad tegevused
Kontrollitavate ehitistega on võimalik teostada järgmisi tegevusi:
1) Kontrollitava ehitise aktualiseerimine – kontrollitav ehitis puudub Ehitisregistrist ja algatatakse
selle aktualiseerimine
a. Ehitise ehitusaasta on varem kui 1995
b. Ehitise ehitusaasta on uuem kui 1995
2) Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega – kontrollitav ehitis on Ehitisregistris
olemas ka juba reaalse ehitisena ning kontrollitav ehitis ühendatakse sellega.
3) Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega – kontrollitav ehitis on olemas
menetluses oleva ehitisena ning kontrollitav ehitis ühendatakse sellega.
4) Kontrollitava ehitise kustutamine – kontrollitav ehitis ei ole Ehitisregistri mõistes ehitis ning see
kustutatakse.
5) Kustutatud kontrollitava ehitise taastamine.
i. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta vanem kui
1995.a.)
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistri mõistes ehitis
ning soovib selle aktualiseerida.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus:
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Esita uus taotlus või teatis“.
2. Avaneb loetelu dokumentidest, mida kasutajal on võimalus valida.
3. Kasutaja valib dokumendi „Registriparandus kanne“ või „Andmete
esitamise teatis“.
4. Kasutajale avatakse valitud dokumendi vorm, kuhu on eelnevalt süsteemi
poolt juba loodud ehitise kirje (muudatus võrreldes olemasoleva süsteemi
käitumisega) ning kontrollitava ehitise andmetest üle kantud ehitise
aadress, katastriüksuse tunnus ja ruumikuju.
5. Jätkub tavapärane Ehitisregistri menetlusprotsess.
Järel tingimused: 1. Kui kasutaja vajutab dokumendi vormil „Kanna registrisse“, siis süsteem
paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning
kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“.
16
ii. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta uuem kui
1995.a.)
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistri mõistes ehitis
ning soovib selle aktualiseerida.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus:
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Esita uus taotlus või teatis“.
2. Avaneb loetelu dokumentidest, mida kasutajal on võimalus sisestada.
3. Kasutaja valib dokumendi „Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa
taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ või „Kasutusteatis“.
4. Kasutajale avatakse koos valitud dokumendi vormiga lisaks ka ehitise
sisestamise vorm (muudatus võrreldes olemasoleva süsteemi
käitumisega).
5. Kasutaja sisestab ehitise andmed ning lõpetuseks vajutab nupule „Salvesta
ja jätka“. Süsteem kannab ehitisele automaatselt üle kontrollitava ehitise
andmetest aadressi, katastriüksuse tunnuse ja ruumikuju.
6. Jätkub tavapärane Ehitisregistri sisestusprotsess.
Järel tingimused: 1. Kui kasutaja valitud dokumendi olek muutub „Menetlusse võetud“, siis
süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud
olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega
xxxxx“.
2. Kui dokumendi olek muutub „Menetlusse võetud“, siis kantakse antud
ehitisele üle ka kontrollitava ehitise andmestik.
iii. Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba
reaalse ehitisena ning soovib ühendada selle reaalse ehitisega.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus: 2. Reaalne ehitis on andmebaasis olemas.
3. Reaalsel ehitisel puudub ruumikuju.
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Ühenda“ selle rea taga tabelis, millega ta soovib
kontrollitava ehitise ühendada.
2. Avaneb vorm, milles kasutaja valib, millised andmed (aadress,
katastriüksuse tunnus, ruumikuju) kasutaja soovib üle kanda
olemasolevale ehitisele.
3. Avaneb dokumendi vorm „Registriparandus kanne“, milles on eeltäidetud
vastavalt kasutaja eelnevale valikule väljad kontrollitava ehitise
andmetest.
4. Jätkub tavapärane menetlusprotsess.
Järel tingimused: 1. Kui kasutaja vajutab dokumendi vormil „Kanna registrisse“, siis süsteem
paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning
kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“.
iv. Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba
menetluses oleva ehitisena ning soovib ühendada selle ehitisega.
17
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus: 2. Ehitise kohta koostatud viimase dokumendi seisund ei tohi olla
„Koostamisel“, „Esitatud menetlemiseks“ või „Registrisse kantud“.
3. Menetluses olev ehitis on andmebaasis olemas.
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Ühenda“ selle rea taga tabelis, millega ta soovib
kontrollitava ehitise ühendada.
2. Kontrollitava ehitise andmed (va. aadress, katastriüksuse tunnus,
ruumikuju) kantakse üle menetluses olevale ehitisele.
3. Jätkub tavapärane menetlusprotsess.
Järel tingimused: 1. Ühendamise käigus süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-
ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud
ehitisega xxxxx“.
2. Ehitis on leitav kontrollitavate ehitiste otsinguga.
v. Kontrollitava ehitise kustutamine
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis ei ole Ehitisregistri mõistes ehitis
ning soovib selle kustutada.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus: 2. Kontrollitav ehitis ei ole kustutatud olekus.
3. Kontrollitava ehitise osas ei ole algatatud mingit muud protsessi.
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Kustuta“.
2. Kasutaja käest küsitakse kinnitust, kas ta soovib kindlasti kontrollitava
ehitise kustutada.
3. Avaneb vorm, kus kasutaja saab lisada kustutamise põhjuse
eeldefineeritud valikute hulgast ja sisestada käsitsi (valib valikutest tühja
väärtuse) ja salvestab.
Järeltingimused: 1. Ehitise detailandmete päises kuvatakse peale pealkirja (KUSTUTATUD).
2. Tekib nupp „Taasta kustutatud ehitis“.
3. Peidetakse nupud „Ühenda“ ja „Esita uus taotlus või teatis“.
vi. Kustutatud ehitise taastamine
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja soovib taastada kustutatud ehitise.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus: 2. Kontrollitav ehitis on olekus „Kustutatud“ ja selle põhjus ei ole „ühendatud
ehitisega xxxxx“ või „Kustutatud Maaametist“.
Põhivoog: 2. Kasutaja vajutab nupule „Taasta kustutatud ehitis“.
3. Kontrollitava ehitise andmed taastatakse ning see on samas seisus nagu
peale andmete importimist.
Järel tingimused: 1. Kontrollitav ehitis on aktiivses olekus.
Kustutamise põhjused
Kasutajal on võimalus hallata kontrollitavate ehitiste kustutamise põhjused klassifikaatorite alt.
Klassifikaatori tüübi nimetus on „Kontrollitava ehitise kustutamise põhjus“.
18
4. Kontrollitava ehitise raportid
Kontrollitavad ehitised
Kasutajal on võimalus teha väljavõte kontrollitavate ehitiste osas avades menüüpunkti
Spetsiaalpäringud ning valides päringu tüübiks „Kontrollitavad ehitised“.
Kasutajal on võimalus lisada kontrollitavate ehitiste päringu tingimusi.
Üksikasjalik – kui kasutaja märgib linnukese kasti üksikasjalik, siis tehakse raport kõigi Omavalitsuse või
Asustusüksuste lõikes eraldi, mis kuuluvad valitud Maakonda või Omavalitsusse. Üksikasjalik linnukest
saab märgistada ainult juhul, kui on täitmata väljad Omavalitus või Asustusüksus.
Üksikasjalik märgistamata
19
Üksikasjalik märgistatud
Kustutatud kontrollitud ehitised
Kasutajal on võimalik genereerida raport kõikidest kustutatud kontrollitud ehitistest. Raport on
ennekõike mõeldud edastamiseks Maaametile, kes omapoolt saab õigeks töödelda andmed enda
hallatavates infosüsteemides.
5. Vajadused x-tee teenuste täiendamise osas
Antud peatükis on kirjeldatud, millist infot tuleks saata EHR-st Maaametisse kontrollitavate ehitistega
tehtavate toimingu osas ning millist infot peaks saatma Maaamet täiendavalt kontrollitavate ehitiste
kohta EHR-i.
Maaametist EHR-i saadetav info
1) Lisada x-tee teenusesse kontrollitava ehitise kohta info:
a. Maaameti pindala
b. Maaameti kõrgus
Vajalik on täiendada x-tee päringut ADSobjmuudatused. Nende väljade lisamine eeldab ka
Maaameti poolt täiendavat arendustegevust, sest antud väärtused ei ole hetkel ADS-i
andmebaasi salvestatud ning need arvutatakse vastavalt vajadusele.
EHR-st Maaametisse saadetav info
1) Kontrollitava ehitise kustutamine EHR-s. Info, mida tuleks saata on:
a. Ads_oid
b. Sündmus
c. Kustutamise põhjus
20
d. Kustutamise aeg
e. Kustutaja
Maaameti kontekstis pole tegemist kriitilise infoga ning seetõttu sobiks neile ka lahendus, et seda
infot edastatakse neile korra kuus.
Käesolevas realisatsiooniga ei ole kaetud järgmine olukord:
Võib tekkida olukord, et EHR-s kustutatud hoonet ikkagi ei kustutata ADS-s ning siis ADS-s hoone
eksisteerib, kuid EHR-s on see ikkagi kustutatud olekus. Kas peaks EHR-s hoone kustutamisel
märkima selle ikkagi „Kustutamise ootel“ ning kui hoone saab ka ADS-s kustutatuks ja vastav
sõnum saabub ADS-s, siis märkima selle hoone kustutatuks?
2) Kontrollitava ehitise taastamise korral EHR-s, tuleks Maaametisse saata:
a. Ads_oid
b. Sündmus
c. Taastamise põhjus
d. Taastamise aeg
e. Taastaja
21
27.08.2018
Kontrollitavad ehitised
1. Kontrollitavate ehitiste nimekiri ............................................................................................................... 1
2. Kontrollitava ehitise vaatamine ................................................................................................................ 3
3. Kontrollitava ehitise EHR-i kandmine ....................................................................................................... 5
4. Kontrollitava ehitise ühendamine EHR hoonega ...................................................................................... 8
5. Kontrollitava ehitise kustutamine ............................................................................................................. 8
6. Kontrollitavate ehitiste päringud ............................................................................................................ 10
1. Kontrollitavate ehitiste nimekiri
Kontrollitav ehitis („hall ehitis“) on Maa-ameti poolt ortofotode järgi kaardistatud hoone, millel puudub
seos EHR-i ehitisega. EHR on kontrollitavate ehitiste nimekirja võtnud Maa-ametist üle sellised kaardistatud
ehitised, mille pindala on suurem kui 20 m².
Kohalik omavalitsus peab vaatama üle kontrollitavate ehitiste nimekirja ja otsustama:
a) Kontrollitav ehitis puudub EHR-ist ja see on vaja kanda EHR-i hoone või rajatisena.
b) Kontrollitavale ehitisele vastab EHR-is ruumikujuta hoone ja hooned tuleb omavahel ühendada.
c) Kontrollitav ehitis ei ole ehitis ja pole vajadust seda EHR-i kanda ning tuleb nimekirjast kustutada.
Kontrollitavate ehitiste nimekiri on EHR-is leitav Minu töölaud > Kontrollitav ehitis
Kontrollitavaid ehitisi saab otsida kogu omavalituse piires või siis kitsendada otsingut. Kui te ei muuda
otsingu parameetreid ja vajutate „Otsi“, siis otsitakse välja kõik teie omavalituse kontrollitavad ehitised.
Võimalikud parameetrid otsingu kitsendamiseks:
1
27.08.2018
Aadress: võimalik täpsustada asustusüksust või otsida kontrollitavat ehitist täpse aadressi järgi.
Ehitise liik: märkides selle kuvatakse vastavalt valikule ainult elukondlike või mitteelukondlike
ehitisi.
Kustutatud: märkides selle kuvatakse nimekirjas lisaks kehtivatele ehitistele ka kustutatud ehitisi.
UN tunnus: märkides selle kuvatakse nimekirjas vaid unikaalaadressi nõudvad ehitisi (UN
tunnusega hooned on näiteks elu- või ühiskondlik hoone, juriidiliste isikute asukohahooned).
Kui soovite vaadata Kontrollitavate ehitiste nimekirjas ehitisi, mille olete juba registrisse kandud,
ühendanud või käsitsi kustutanud, tuleb teil kindlasti märkida linnukesega lahter „Kustutatud“ ja teha
uuesti otsing. Vajadusel saate järjestada kontrollitavad ehitised „Kustutatud“ tulpa järgi (vajutades kaks
korda tulba päisele „Kustutatud“), siis tuuakse teile nimekirja ette otsa kustutatud ehitised.
Kontrollitavate ehitiste otsingu tulemuste nimekirja on võimalik endale alla laadida Exceli failina. Lehekülje
all paremal servas olev nupp „Ekspordi CSV-sse“.
Kontrollitavate ehitiste EHR koodid algavad 5-ga. Kui kontrollitav ehitis kantakse EHR-i, siis antakse ehitisele
süsteemi poolt tavapärane 1-ga (hoone) või 2-ga (rajatsi) algav EHR kood. Kontrollitavate ehitiste nimekiri
on nähtav vaid kohalike omavalitsuste kasutajatele ja MKM-i peakasutajatele. Tavapärane EHR-i ehitise
2
27.08.2018
otsing (nt aadressi otsing) ei tagasta kontrollitavaid ehitisi. Ehitised on teistele kasutajatele nähtavad alles
pärast seda, kui kohalik omavalitsus on ehitise EHR-i kandnud.
2. Kontrollitava ehitise vaatamine
Kui kontrollitavate ehitiste otsing on teostatud, siis on võimalik vajutada kontrollitava ehitise EHR koodile
ja teile avatakse selle kontrollitava ehitise andmed.
Kui kontrollitav ehitis on avatud kuvatakse ja saab teha järgmisi tegevusi:
a) Kuvatud on kontrollitava ehitise üldandmeid (EHR kood, aadress, pidala, kõrgus, katastriüksus,
elukondlik, ETAK ID, ADS-OID, UN tunnus, kustutatud olek).
Kontrollitava ehitise pindala ja kõrgus on saadud Maa-ametist ning need andmed on ligikaudsed. Ehitise
pindala kaardistatakse katuse servast. Ehitise kõrguse määratakse katuseserva järgi (Topograafiliste
andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused).
Kontrollitavate ehitiste 5-ga algavaid EHR koode ei ole Maa-ametis ja kui on vajadus konsulteerida Maa-
ametiga (nt aadressi määramisel), siis tuleks neile ütelda ehitise ADS-OID või ETAK ID.
b) Võimalik on vaadata kontrollitavaid ehitisi kaardil. Nupp „Vaata asukohta kaardil“.
c) Võimalik märkida kontrollitavale ehitisele, et käimas on järelvalvemenetlus.
d) Vajadusel lisada kontrollitava ehitise juurde täpsustav fail.
e) Vaadata kontrollitva ehitisega seotud teisi ehitisi. Seotud ehitiste all on toodud sama aadressiga
EHR-is olevad ehitised ja kontrollivad ehitised. Kui kontrollitava ehitisega seotud EHR ehitisel on
menetlus pooleli, siis tuuakse ära menetluse number (Ehitised all tulp „Menetluse number“).
f) Kanda kontrollitav ehitis registrisse. Nupp „Esita uus taotlus või teatis“.
g) Kustutada kontrollitav ehitis, kui tegu ei ole ehitisega. Nupp „Kustuta“.
h) Ühendada kontrollitav ehitis registris oleva ehitisega. Nupp „Ühenda“.
3
27.08.2018
Kontrollitava ehitise üldandmed
Järelevalve oleku määramine
Faili lisamise võimalus
Kontrollitava ehitise registrisse
kandmise võimalus
Kontrollitava ehitise kustutamine
Kontrollitavate ehitiste
vaatamine kaardil
Nimekiri avatud kontrollitava
ehitisega seotud ehitistest: EHR-is
olevad ehitised ja teised
kontrollitavad ehitised
4
27.08.2018
Kontrollitava ehitise juures olev nupp „Vaata asukohta kaardil“ avab kaardil kõik selle aadressiga
kontrollitavad ehitised. Kaardil vasakul tulbas on nende kontrollitavate ehitiste ADS-OID-id ja vajutades
neile viiakse teid konkreetse ehitise peale. Vajadusel saate kõik ehitised läbi klikata. Kui soovite teada,
missugune on teie avatud kontrollitav ehitis kaardil, siis jätke meelde ehitise ADS-OID lõpu numbrid ja
vajutage selle ehitise ADS-OID-ile.
3. Kontrollitava ehitise EHR-i kandmine
Kontrollitava ehitise registrisse kandmiseks tuleb avada kontrollitav ehitis ja vajutada nuppu „Esita uus
taotlus või teatis“. Seejärel valige dokumendi liik, millega soovite ehitist registrisse kanda ja kas tegu on
hoone või rajatisega. Vajutades nuppu „Jätka“ luuakse dokument. Dokumendile kantakse automaatselt üle
kontrollitava ehitise aadress, ruumikuju, katastriüksus. Dokumendil olevad muud andmed
(konstruktsioonid, materjalid, tehnilised andmed jne) tuleb täita vastavalt kogutud infole.
5
27.08.2018
Hoonel on võimalik valida dokumendi liike:
Registri paranduskanne,
Projekteerimistingimuste taotlus,
Ehitisloa taotlus,
Kasutusloa taotlus,
Kasutusteatis,
Andmete esitamise teatis.
Rajatisel on võimalik valida dokumendi liigid:
Registri paranduskanne,
Andmete esitamise teatis.
Kui kannate kontrollitava ehitise EHR-i rajatisena, siis tuleb arvestada järgmist. Kuna asukoha andmed
(aadress, ruumikuju, katastriüksus) kantakse üle automaatselt, siis süsteem peab lisama ka nähtuse
andmed. Automaatselt lisatakse nähtuse andmeteks:
Nähtus: iseseisev muu rajatis,
Nähtuse alamliik: mõõtkavaline maapealne rajatis.
Vajadusel saab kasutaja ise muuta nähtust ja nähtuse alamliiki just selliseks, mis on kõige sobivam.
Kui kontrollitavale ehitisele on juba dokument loodud ja see on pooleli jäänud, siis puuduvad nupud: Esita
uus taotlus või teatis, Kustuta. On näha vaid nupud Tagasi ja Tagasi otsingusse. Kui soovitakse selle
ehitisega edasi toimetada, siis tuleb poolikus jäänud dokument avada (menüüpunkt Dokumendid) ja
vajadusel täiendada dokumenti ning esitada.
6
27.08.2018
Ava dokumentide alt poolikuks jäänud dokument ja jätka sellega:
7
27.08.2018
4. Kontrollitava ehitise ühendamine EHR hoonega
Kui kontrollitavale ehitisele vastab ruumikujuta EHR ehitis, siis tuleb kontrollitav ehitis ja EHR ehitis
omavahel ühendada. Ühendamiseks peab avama kontrollitava ehitise ja vajutama seotud ehitiste all õige
EHR ehitise järel olevat nuppu „Ühenda“. Seejärel saab valida, missugused väljad on vaja üle kanda
(aadress, ruumikuju, katastriüksus). Siis vajutades „Ühenda“ luuakse registri paranduskanne ja võimalik on
täpsustada andmeid või esitada registri paranduskanne.
Kontrollitavat ehitist on võimalik ühendada ainult sellise EHR hoonega, millel puudub ruumikuju. Ainult
sellistel hoonetel on „Ühenda“ nupp. Seda sellepärast, et enamus ruumikujuga EHR hooneid on nagunii
juba kaardistatud ehitistega seose saanud (ehk geomeetria moodustusviis on kaardistatud).
Enne kontrollitava ehitise ühendamist EHR ehitisega tuleb eelnevalt muidugi kindlaks teha, et need ehitised
vajavad omavahel ühendamist. Üheks kindlaks tegemise võimaluseks on võrrelda kontrollitavate ehitiste ja
EHR ehitiste pindalasid. Tuleb arvestada, et kontrollitava ehitise pindala ja kõrgus on ligikaudne.
5. Kontrollitava ehitise kustutamine
Kui selgub, et kontrollitav ehitis ei ole üldse ehitis (nt puuriit, ehitis on lammutatud jne), siis saab selle
ehitise kontrollitavate ehitiste nimekirjast kustutada. Selleks vajuta avatud kontrollitava ehitise juures
8
27.08.2018
nuppu „Kustuta“. Vali kustutamise põhjendus ja seejärel nupp „Kustuta“. Rippmenüüs olevaid kustutamise
põhjendusi saab vajadusel MKM muuta ja lisada.
Kui ehitis on kustutatud, siis on võimalik see taastada kontrollitud ehitis nupust „Taasta kustutatud
ehitis“.
9
27.08.2018
6. Kontrollitavate ehitiste päringud
Kontrollitavate ehitiste kohta on võimalik teha kahte erinevat väljavõtet päringute all (Minu töölaud >
Päringud): Kontrollitavad ehitised ja Kustutatud kontrollitavad ehitised.
Päringu tegemisel tuleb täpsustada ajavahemik ja vajutada „Otsi“. Luuakse Exceli fail, mille loomine võib
võtta aega mõni sekund või mõned minutid (sõltub andmemahust). Pärast päringu käivitamist võib EHR-is
teha muid toiminguid ja hiljem kontrollida, kas väljavõte on valmis. Päringu nimekirja värskendamiseks võib
aegajalt vajutada ka uuesti Päringu menüüle. Kui fail on loodud saate selle avada vajutades loodud faili
nimele.
Kui Kontrollitavate ehitiste päringu tegemisel on märgitud linnukesega üksikasjalik, siis luuakse Tallinna
puhul Kontrollitavate ehitiste kokkuvõte linnaosade kaupa.
10
27.08.2018
Kontrollitavate ehitiste päringud:
Kontrollitavad ehitised – Numbriline kokkuvõte kontrollitavatest ehitistest. Tuuakse ära alguse ja
lõppkuupäeva numbrilised näitajad ning arvutatakse nende erinevus. Võimalik näha, kui palju on
teatud perioodil kontrollitavate ehitiste arv vähenenud.
Kustutatud kontrollitavad ehitised – Nimekiri neist ehitistest, mis on kontrollitavate ehitiste
nimekirjast kustutatud. Järgnevalt on toodud tegevused ja näited missugused võivad olla
kustutamise põhjendused:
a) Kontrollitav ehitis on registrisse kantud. Kustutamise põhjus: Ühendatud ehitisega EHR
kood xxxxxxxxx.
b) Kontrollitav ehitis on ühendatud kohaliku omavalitsuse poolt. Kustutamise põhjus:
Ühendatud ehitisega EHR kood xxxxxxxxx .
c) Kustutatud käsitsi kohaliku omavalitsuse poolt. Kustutamise põhjus nt: On lammutatud,
Ei ole Ehitis jne,
d) Kontrollitav ehitis on kustutatud Maa-ametis. Kustutamise põhjus: Kustutatud Maa-
ametist.
11
27.08.2018
e) Kontrollitav ehitis ja EHR hoone on ühendatud Maa-ametis (ADS-is). Kustutamise põhjus:
Kustutatud Maa-ametist.
12
Ehitisregistri tarkvaraline arhitektuur
Ver. 9 05.03.2020
Ülo Puskar, Kristjan Kaiklem
Alates 2018 neljandast kvartalist on planeerimisel EHR arhitektuuri muudatused ning uue e-ehituse
keskkonna arendused, mis lähtuvad käesolevas dokumendis toodud nõuetest. Käesolev dokument
kajastab MKM IT osakonna ja EHR arendajate poolt tehtud e-ehituse keskkonna arhitektuuri
kokkuleppeid. Uutes arendustes tuleb järgida käesolevat dokumenti. Juhul, kui tekkib vajadus
käesolevas dokumendis toodud nõudeid laiendada või muuta tuleb selleks eelnevalt saavutada
kokkuleppe MKM IT spetsialistidega ning tehtud kokkulepped käesolevasse dokumenti sisse viia.
Arhitektuuri muutmise eesmärk
1. Lammutada olemasolev monoliitne Javal baseeruv EHR (edaspidi vana e. olemasolev EHR)
rakendus osadeks, et
a. Tagada lõppkasutajatele kiirem töökeskkond (praegune rakendus on tänu
keerukusele kohati muutunud väga aeglaseks).
b. Muuta rakenduse edasiarendamine kiiremaks ja odavamaks (tänase monoliitse
rakenduse arendamine nõuab pikka õpiaega, testimine on ajamahukas ja seetõttu on
arendused kauakestvad ning kallid).
2. Tagada uus (edaspidi viidatakse uuel arhitektuuril baseeruvale EHR rakendusele, kui uuele
EHR-le) ja tehniliselt kaasaegne platvorm e-ehituse kontseptsiooni realiseerimiseks. E-ehituse
üks oluline osa on EHR ja seetõttu on vajalik, et EHR tehniline lahendus võimaldaks
realiseerida kõiki e-ehituse vajadusi.
3. Tagada EHR jätkusuutlikkus võttes arendustes kasutusele järk järgult uusi tehnoloogiaid ja
rakenduse käitluskeskkondi nii, et olemasolevaid rakendusi saaks töös hoida, kuni uued need
välja vahetavad.
4. Tagada EHR vastavus kõigile ISKE klassiga määratud nõuetele.
Uue EHR-i tarkvaralise arhitektuuri põhimõtted
1. Arhitektuur lähtub mikroteenuste kontseptsioonist
(https://en.wikipedia.org/wiki/Microservices), ehk plaanis on EHR monoliitrakendus jagada
osadeks nii, et iga osa oleks käsitletav eraldi käitatava teenusena. (Mikroteenuse asemel on
edaspidi kasutusel sõna teenus).
2. Olemasolev rakendus on töös senikaua, kui uued teenused selle järk järgult välja vahetavad.
Uute teenuste arendusel lähtume „Brownfield“ arendusmetoodikast
(https://en.wikipedia.org/wiki/Brownfield_(software_development)), ehk teenuste loomine
lähtub olemas olevast tarkvarast ja seetõttu on vajalik, et teenuste arendajad omaksid
põhjalikke teadmisi EHR olemasoleva rakenduse kohta.
3. EHR tarkvaraline arhitektuur koosneb järgnevatest tasemetest:
a. Kasutajaliides
b. Veebiserver
c. Rakendusserver
d. Andmebaas
web Architecture diagram
Client Browser
Page EHR Java Client Browser::
application EHR React User
Interface
REST requests
TMS requests
«link»
«link»
Apache Web Server
Docker EHR API
«link» «redirect» Proxy Proxy
Link to Menetlus React page load
Page close
«link» «link»
Routing to service provider
App server «redirect»
EHR Java application Docker container Docker containers
API component
App server::EHR UI provider NodeJS/Python/Java
Java application:: NodeJS(React
Old EHR pages «redirect» App)
TMS, WMTS
SQL
SQL SQL
Connection to database
«builds»
Oracle 12.2 DB
server EHR database
GeoLocation Andmeait
PostgreSql PostgreSQL kaart.maaamet.ee
JSON
SQL
JSON SQL
Docker
Docker
Rabbit MQ Online data
messaging
Datapump
Joonis 1 EHR - arhitektuur
e. Kasutajaliides:
i. Kasutajaliides (User Interface) – lähtub microfrontend (https://micro-
frontends.org/) põhimõttest ehk kasutajaliides on jaotatud teenuste vahel
komponentideks (custom elements). Komponentide laadimiseks kasutame
SSI(server side include). Kõikides jagatud komponentides kasutame ühte ja
sama jagatud ruuterit (router), et ära hoida komponentide vahel lülitamisel
page reload vajadust.
ii. Kõik uued komponendid kasutavad ühtesid ja samasid aluskomponente: JS
Polyfills, Veateated, monitooring, püsifailide hoidmine.
iii. Kasutajaliidese loomisel kasutame React, HTML, CSS ja Javascripti viimaseid
versioone.
iv. Kasutajaliides luuakse EHR aluskomponentidest, mis asuvad projektis:
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-components. See projekt oli
esialgselt koopia MTA poolt arendatud komponentidest:
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA
v. Kasutajaliidese aluskomponente kasutatakse npm paketist ehr-components.
Aluskomponendi arendamisel luuakse uus ehr-components paketi versioon
npm paketihoidlassse ning suurendatakse versiooninumbrit vastavalt
semver2 standardile.
vi. EHR aluskomponendi loomisel ei tohi muuta esialgseid MTA komponente.
Esialgse komponendi alusel tuleb luua uus komponent ning lisada see EHR
komponentide projektis “src/ehr_components” folderisse.
vii. E-ehituse kasutajaliides käivitub juurkomponendist, mis asub projektis:
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui ning kõik uued loodavad
komponendid peavad olema integreeritud juurkomponenti.
viii. Juurkomponendis on komponentide infovahetuseks kasutusel Redux pakett
ix. Komponendid integreeritakse juurkomponenti npm paketina. Komponendi
sisenditeks on “React props” ja väljunditeks “render props event”-d.
Komponentide sisendid ja väljundid dokumenteeritakse React Styleguidist
paketiga
x. Kasutajaliidese juurkomponent integreeritakse olemasoleva Java
rakendusega linkide kaudu, nii et www.ehr.ee lingi avamisel käivitatakse
juurkomponent ning sellest omakorda uue või vana Java rakenduse lehed vt.
joonis
xi. Kasutajaliidese navigeerimiseks kasutame juurkomponendis react-router
paketti
xii. Kasutajaliidese stiilid võetakse juurkomponenti integreeritud e-ehituse CSS
stiilifailist.
xiii. Kasutaliidese stiilide muutmiseks või lisamiseks on E-ehituse stiiliraamat, mis
on loodud MTA stiiliraamatust. E-ehituse stiilifail koos stiiliraamatuga asub
projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/e-ehitus_visuaal. E-
ehituse stiilifaili täiendamisel peab arendaja tagama, et muudatused ei
kahjustaks olemasolevate komponentide töötamist. Peale muudatuste
sisseviimist tuleb genereerida uus CSS ja viia see EHR juurkomponenti:
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui.
xiv. Kasutaja õigused kasutajaliidese elementidele leitakse juurkomponendis või
vajadusel alamkomponentides kasutades e-ehituse JWT tokenit. Vt.
Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs
xv. Kasutajaliidese andmevahetuseks andmebaasiga kasutame REST teenustel
põhinevat API-t.
xvi. Vormi väljade kohustuslikkuse kontroll ja väljade kuvamise/ täitmise
ärireeglid realiseerime võimalusel lehitsejas ja Andmebaasi kirjutamisel
vastavas API-s.
xvii. Kasutajaliidese põhivaated realiseeritakse prototüüpimisel kasutades EHR
aluskomponente.
xviii. EHR kasutajaliides peab olema testitud enamlevinud lehitsejatega (Chrome,
Edge, Firefox, Safari) ja mobiilivaates.
xix. Kasutajaliides peab olema koostatud nii, et autoriseeritud kasutaja saaks
muuta html elementide pealkirju, veateated ning abitekste.
xx. Kasutajaliidese tekstid peavad asuma juurkomponendis keelefailides (eesti,
inglise).
xxi. Lõppkasutajale kuvatavatel html elementidel peavad olema unikaalsed ID-d,
et saaks rakendada kasutajaliidese automaattestimist.
xxii. Komponentidele luuakse staatiline html, et kuvada komponente ka juhul, kui
javascript pole kättesaadav/lubatud.
xxiii. Uute komponentide loomisel kasutame antd ja reacstrap pakette.
xxiv. Kasutajaliidese loomisel kasutame creat-react-app tööriistu (webpack, babel,
eslint airbnb reeglitega).
f. Veebiserver:
i. EHR olemasolevas Java rakenduse infrastruktuuris kasutatakse Apache
veebiserverit.
ii. Microteenuste loomisel kasutatakse eelkõige Nginx veebiserverit, mis on
kasutusel uue rakenduse juurkomponendi serveerimiseks.
g. Rakendusserver:
i. Uute API-de loomisel kasutatakse kas: Java (ver.11 Zulu), NodeJS(ver. 12) või
Python programmeeriskeeli.
ii. Uue API rakendusserverid käitatakse Docker https://www.docker.com/
konteinerites riigipilves Kubernetes klastris.
iii. Kubernetes klastrite haldusvahendina kasutatakse Rancher tarkvara
https://rp-rancher.opnd.eu/g/clusters.
iv. Uue API rakendused peavad sisaldama automaattarne: MKM Git ->
Riigipilves Helm Chart vajalikke Helm konfiguratsiooni faile vt. Näiteks Helm
konfiguratsioonifaile: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-
geoservices/tree/master/helm ja Juhend Helmi kasutamiseks
v. Automaattarne riigipilve lisatakse MKM Git-s projektidele, mis asuvad
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline grupis.
vi. Helm Charti abil peab saama paigaldada rakendused Rancher App kaudu:
https://rancher.com/docs/rancher/v2.x/en/catalog/ e-ehituse test- ja
toodangu klastris olevatesse: development, test, prelive, live projektides
asuvatesse namespacedesse.
vii. Olemasoleva Java rakenduse server (paikneb Tieto majutuses) jääb tööle,
kuni olemas olev Java rakendus on kasutuselt maha võetud.
viii. Olemasolev kaardiserver jääb eraldiseisva teenusena tööle, kuni luuakse
uued kaarditeenused. Olemasolev kaardiserver kasutab Maaameti
kaarditeenuseid:
1. Gazetteer: http://xgis.maaamet.ee/gaz/JGazetteer
2. ADS hoone SVG: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/svg
3. ADS hoone WFS: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/wfs
4. ADS hoone info: http://kaart.maaamet.ee/wms/ads-kov-t?
5. Kitsenduste ja KÜ info: http://kaart.maaamet.ee/wms/alus?
ix. Luuakse mikroteenuste kontseptsioonil baseeruv E-ehituse REST API. API
kavandamiseks ja dokumenteerimiseks kasutatakse OpenAPI standardit
(https://github.com/OAI/OpenAPI-Specification/) ja Swagger tööriistu:
https://swagger.io/ Swagger UI ja Swagger Editor. EHR API kavandamisel
tuleb järgida: EHR API kirjeldamise reeglid.
x. E-ehituse REST API kirjeldus asub: https://swaggerui.ehr.ee/. Uue API
loomisel tuleb API kirjeldus lisada projekti: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-
pipeline/swaggerui ning uus versioon tarnida riigipilve.
xi. EHR API loomisel tuleb tagada, et teenused ei korduks ja soovitav on
olemasolevat teenust edasi arendada, mitte luua uusi teenuseid. Teenused
peavad olema vähemalt 2 põhiversiooni (semver2) tagasiulatuvalt ühilduvad.
xii. Andmete ülekandmiseks API-st kasutajaliidesesse kasutatakse võimalusel
JSON formaati või eelneval kokkuleppel mõnda muud XML formaati (näiteks
CityGML).
xiii. EHR Kaardikomponendist ja geo-otsingu teenustest andmete vahetuseks
kasutatakse GeoJSON formaati.
xiv. Juhul, kui API teostab andmebaasis CUD1 operatsioone siis andmete
verifitseerimine toimub kahel tasemel ehk esmalt UI vormi kasutajaliideses ja
seejärel enne andmebaasi viimist API rakenduses.
xv. Teenuste autoriseerimine toimub vastavalt: Kasutajaõiguste süsteemi
detailanalüüs
xvi. Teenused, mis teostavad andmebaasiga CRUD operatsioone tuleb luua nii, et
transaktsioonid ning vajalikud Join operatsioonid toimuvad andmebaasis,
kasutades andmebaasi protseduure, mitte API rakenduses.
xvii. Andmete terviklikkuse tagamiseks andmebaaside üleselt kasutatakse
võimalusel (juhul, kui saga pattern realiseerimine pole otstarbekas)
kahetasemelist “commit” lahendust (2PC) lisades transaktsiooni
koordineerimist vajavate teenuste üleselt uue “commit” teenuse või
vajadusel mikroteenustes nn. “Choreography-based saga pattern”
metoodikat (https://microservices.io/patterns/data/saga.html). Message
Brokerina on kasutusel RabbitMQ (https://www.rabbitmq.com/).
h. Andmebaas:
i. Olemas olev EHR Oracle andmebaas jääb kasutusele, kuni uute
mikroteenuste andmebaasid on kasutusele võetud.
ii. Olemas olev andmeaida Postgre SQL andmebaas jääb kasutusele
iii. Mikroteenuste vajadusteks luuakse uued PostgreSQL andmebaasid.
iv. Igal andmeobjektil on üks baas, kuhu andmed kirjutatakse ja vajadusel
kasutada neid mõnes teises baasis JOIN-de teostamiseks luuakse teise baasi r
prefiksiga view, mille abil andmeid saab lugeda. Andmete
sünkroniseerimiseks andmebaaside vahel kasutatakse pglogical tarkvara.
v. Olemas olev Oracle ja uued baasid hoitakse sünkroonis RabbitMQ
(https://www.rabbitmq.com/) sõnumiedastusega, kuni olemasolev Java
rakendus on kasutusel.
1
CRUD(Create, Read, Update, Delete)
vi. EHR unikaalvõtmete (EHR-kood, dokumendi number jm.) loomiseks
kasutatakse teenuseid: Koodide omistamise teenused
vii. Andmebaasi siseste operatsioonide teostamiseks luuakse SQL protseduurid,
mida API-t realiseerivad komponendid välja kutsuvad.
i. Failisüsteem
i. Konteinerakendustele on klastris kasutusel NFS block storage ja Longhorn
block storage.
ii. Klastrites on kasutusel S3 Object storage teenus, mis on eelistatud failide
hoidmise lahendus
j. Muud komponendid
i. Cache jaoks on kasutusel Redis. Vt. https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-
pipeline/redis-proxy. Redist saab rakendada vajadusel konteinerite vahel info
jagamiseks või rakenduse andmete ajutiseks säilitamiseks kiires püsimälus.
4. Mikroteenuste rakendustele tuleb lisada Kubernetes liveness probe
5. Uue teenuse loomisel kasutatakse võimalikult palju valmis arendatud komponente
(https://www.npmjs.com/) ja olemas olevaid raamistikke või teeke.
6. EHR teenused peavad arenduse käigus olema kaetud unit testidega, mille abil kontrollitakse
teenuse komponentide (alamosade) vigadeta tööd.
7. Javascripti kasutamisel (React, NodeJs) peab tarnitav kood olema kontrollitud Eslint
(https://eslint.org/) Airbnb reelitega ning ei tohi sisaldada linteri veateateid.
8. Koodi kvaliteeti kontrollitakse CI/CD tarnetel Sonarqube (https://www.sonarqube.org/)
tarkvaraga. Koodi Sonarqube raport https://sonarqube.mkm.ee/dashboard?id=<projekti
nimi> peab olema:
a. Reliability Bug = 0
b. Security Vulnerability = 0
9. Rakenduse arendusel tuleb arvestada, et rakendus peab olema testitav Katalon
(https://www.katalon.com/) automaattestidega ehk kasutajaliideses kasutatavad html
elemendid peavad sisaldama unikaalset atribuuti näiteks id. Kasutajaliides peab olema
testitud automaattestidega mobiilivaates ning toetatavate veebilehitsejate vaadetega. API
peab olema testitud Katalon API testimiseks mõeldud testidega.
10. Rakenduste logid kogutakse kesksesse logihalduse teenusesse ja seetõttu peavad rakenduste
logid olema Json formaadis. Logiteenuse kirjeldus
Üleminekuprotsessi etapid
Etapid on toodud ajalises järgnevuses aga samas on võimalik etappe ka paralleelselt käivitada juhul,
kui selleks on olemas piisavalt ressursse.
1. Tarkvaralise arhitektuuri dokumenteerimine
2. Olemasoleva EHR komponentideks jaotamine ja teenuste kavandamine (vt. järgmine ptk.)
3. Automaattarnete ja testide käivitamine
4. Teenuste kasutajaliidese arendamine (MTA UI + React)
5. Turvateenuste arendamine: JWT – ehk teenustele juurdepääsu pass, autoriseerimise
süsteem ehk kasutajad/grupid/rollid/juurdepääsuõigused, andmete turvalisuse ja
juurdepääsu muudatused.
6. Teenuste arendusprojektid, mille käigus arendatakse uus teenus ja muudetakse
olemasolevat rakendust nii, et uue teenuse saab kasutusele võtta.
EHR olemasoleva rakenduse komponentideks jaotamine
Olemasoleva rakenduse teenusteks jaotamisel on aluseks EHR tänase rakenduse komponendid.
Samuti tuleb komponentidena arvestada tänases EHR infrastruktuuris paiknevad eraldi rakendused:
andmeait, EHR infoportaal, VRM, kaardirakendus. Uue teenuse arendusel tuleb järgida
mikroteenuste põhimõtteid ehk teenuses peavad olema andmed, rakenduse server ja kasutajaliides
nii, et EHR muude teenuste (va. Elutähtsad teenused, mis on aluseks kõigi teiste teenuste
toimimisele) katkestused ei mõjutaks ülejäänud teenuste tööd.
Kuna uute teenuste loomisel tuleb need integreerida olemasoleva rakendusega siis olemasolevad
EHR komponendid tuleb jaotada teenusteks arvestades olemasoleva rakenduse ülesehitust ja
võimalusi nii, et uusi teenuseid saaks kasutusele võtta võimalikult vähe olemasolevat rakendust
muutes. See võimaldab hoida kokku ressursse ning tagada lõppkasutajatele võimalikult sujuva ja
probleemideta ülemineku protsessi.
EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade)
EHR-i teenuste tarkvaraline protsess on lahti kirjeldatud allpool olevas joonisel (vt. Joonis 1).
Uue tarkvara tarnimisel võetakse kasutusele konteineri põhine lähenemine – selle protsessi
realiseerimiseks kasutatakse järgmisi tarkvarasid :
GIT / GIT CI (https://about.gitlab.com/) – kooditarnete tegemine (rakenduse kood, sql kood,
docker paigaldusfailid, automaattestid). Tarne protsessi automaatne käivitamine.
Kasutatakse tellija keskkonda aadressil : https://git.mkm.ee
Docker ( https://www.docker.com/) – vastavalt GIT-is oleva infole konteinerite loomine ja
levitus ( rakendus + andmebaas + rakenduse toimimiseks vajalik infrastruktuur). Docker-iga
integreeritud tarkvarad :
o Unit testid – arendaja poolt kirjutatud testid kontrollimaks EHR-i ja selle
komponentide toimimist vastavalt nõuetele;
o Apache Maven ( https://maven.apache.org/) - Java koodi kompileerimine,
o SonarQube (https://www.sonarqube.org/) – koodi kvaliteedi kontrolli teostamine,
o Liquibase ( https://www.liquibase.org/) – andmebaasi loomine ja muutmine,
o Artifactory (https://jfrog.com/artifactory/) – Java artifaktide loomine ja konteinerite
registreerimine.
o Helm kaartide hoidla - (https://chartmuseum.com/)
Kubernetes (https://kubernetes.io/)– konteinerite haldamine, skaleerimine ja koormuse
jaotamine.
Katalon (https://www.katalon.com/) – EHR UI ja API testmine.
Joonis 1. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade)
Mittefunktsionaalsed nõuded
V1.2 13.01.2020
Järgnevalt on toodud Ehitisregistri rakenduste arendamise mittefunktsionaalsed nõuded ja nõudega
seotud vajalikud lingid.
Nõude kirjeldus Selgitus Kategooria
https://pilv.mkm.ee/s/lyWdATR1SUmVIfQ/d
Rakenduse arhitektuur peab lähtuma EHR
1. ownload?path=%2F&files=Ehitisregistri%20t Arhitektuur
arhitektuuridokumendist
arkvaraline%20arhitektuur.docx
Rakenduse kasutajaliides peab olema juurdepääsetav
2. http://www.w3.org/TR/WCAG20/ Kasutajaliides
ning vastama vähemalt WCAG 2.0 tasemele AA.
Rakenduse kasutajaliides peab olema kasutatav
järgmiste veebibrauseritega: Chrome, Safari, Firefox ja
3. Kasutajaliides
Internet Explorer/Edge, Android Chrome ja IOS
lehitsejad.
Rakenduse kasutajaliides peab ühilduma täielikult
4. HTML5, CSS3 ja Javascript kehtivate standarditega ning Kasutajaliides
kõikide nõutud veebilehitsejate viimaste versioonidega.
Rakenduse kasutajaliides peab kohanduma erinevate
5. Kasutajaliides
ekraanivaadetega (arvuti, tahvel ja mobiiltelefon).
Rakenduse kasutajaliidese disainiotsused tuleb tellijaga
6. Kasutajaliides
kooskõlastada.
Rakenduse kasutajaliides peab olema tehtud lähtudes
7. Kasutajaliides
värskeimatest UX trendidest
8.
Rakenduse kasutajaliidese kujunduses tuleb lähtuda E- E-ehituse stiiliraamat Kasutajaliides
ehituse stiiliraamatust veebiversioon
Rakenduse kasutajaliidese aluskomponentideks on MTA
9. EHR-komponendid Kasutajaliides
komponendid
Kasutajaliidese komponendid peavad olema react-styleguidist
10. Kasutajaliides
dokumenteeritud
Kasutajaliidese komponendi Git projekti readme.md
failis peab olema:
Komponendi eesmärgi tutvustus
Juhend, kuidas komponenti saab teistes projektides
kasutada Vt. näidis Kaardikomponent
11. Kasutajaliides
Viide dokumentatsiooni asukohale – dokumentatsioon
peab sisaldama näiteid, kuidas komponenti võõrast
koodist välja kutsuda
Juhend edasiarendamiseks
Juhend versioneerimiseks ja publitseerimiseks
Rakendus peab töötama veebibrauseritega, mis
12. eID
toetavad ID-kaarditarkvara 2 viimast versiooni
Rakendus peab kasutama kasutaja tuvastamiseks
13. https://e-gov.github.io/TARA-Doku/ eID
keskset TARA autentimisteenust
Arendusprojekti juhtimiseks ja projekti läbiviimiseks
Arendustööde tellimused ja tarkvaravigade
14. kasutatakse Hankija projektijuhtimistarkvara JIRA organisatsioon
haldamine.
(https://jira.mkm.ee)
Arendusprojekti käigus loodav lähtekood esitatakse
15. dokumenteerituna läbi koodihalduskeskkonna organisatsioon
https://git.mkm.ee/projektinimi
Arendusprojekti käigus loodavate rakenduste versioone
tähistatakse vastavalt Semver 2.0 standardile „versioon-
x.x.x“. Versiooni numbrid peavad kajastuma Semver 2.0
16. organisatsioon
koodihoidla Git Tag-des
Statistilisi parameetreid mõõdetakse Google Analytics Tellija annab omalt poolt vastava Google
17. analüütika
keskkonna kaudu. Analytics konto andmed
Jõudluse parameetrid:
Üldjuhul peavad API päringud tagastama tulemuse
browserisse alla 1s.Mõõdetakse browseri põhiselt.
18. Kvaliteet
API erijuhud lepitakse Tellijaga eraldi kokku
Kasutajaliidese html koos stiilide ja Javascriptiga
laaduma <1s
API rakenduse endpoint-id peavad olema vastavuses EHR API teenuste nimetused ja teenuste
19. Kvaliteet
viidatud juhendile. kirjeldamine
API rakenduse kõik „route“-d peavad olema varustatud
20. Katalon Kvaliteet
Katalon testiga, mis testib sisend/väljundit ja kiirust.
Rakendus peab tagama isikuandmete töötlemise
https://eur-lex.europa.eu/legal-
21. vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja Infoturve
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
isikuandmete kaitse seadusele
Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb https://www.owasp.org/index.php/OWASP_
22. Infoturve
järgida OWASP-i parimaid praktikaid. Cheat_Sheet_Series
Rakendus peab salvestama kõik paroolid ainult
23. Infoturve
krüpteeritud kujul
Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut
24. Infoturve
samaaegset sessiooni
Rakenduse ja kasutaja vaheline infovahetus tohib käia
25. Infoturve
ainult üle HTTPS protokolli.
ISKE turvaklassi täpsustab Tellija. Täpsem
Rakendus peab olema kirjutatud arvestades info RIA lehel :
26. töödeldavatele andmetele määratud ISKE turvaklassi https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/infos Infoturve
nõudeid. usteemide-turvameetmete-susteem-
iske.html
Krüptograafiliste algoritmide valmisel lähtuda RIA https://www.ria.ee/et/ametist/uuringud-
27. Infoturve
krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringutest analuusid-ulevaated.html
API rakendus peab olema turvatud: Denial-Of-Service
28. (DOS), Cross-Site-Scripting (XSS), Brute Force ja Infoturve
SQL/NoSQL Injection rünnakute vastu.
API peab sisaldama …/version route-i, mis tagastab API
kehtiva versiooni ja k8s liveness probe, mille abil K8s liveness probe
29. Infoturve
kontrollib API rakenduse „elus“ olekut
Loodavat infosüsteemi majutatakse Riigipilve
30. keskkonda ning sellega tuleb arvestada arhitektuuri https://riigipilv.ee/ Infra
planeerimisel.
Eelistatud on vabavaraliste andmebaaside platvormide
31. Infra
kasutamine. nt PostgreSQL
Rakendusserverite ja andmebaasi teenuste
32. Infra
jooksutamise tuleb kasutada plokksalvestuskeskkonda.
Faililao loomisel eelistatakse objektsalvestuskeskkonna
33. Infra
kasutamist S3 REST API-ga.
Rakenduse logimine peab vastama isikuandmete kaitse https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019
34. andmekaitse
seaduses §36 kehtestatule 011
Automaatseks rakenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks
35. DevOps
kasutame Gitlab CI/CD töövooge koos Docker-iga
Rakendused käitatakse Docker konteinerites
36. Kubernetese klastrites. Kubernetes haldamiseks DevOps
kasutame Rancher-it.
Kubernetesesse paigalduseks tuleb rakendusele lisada
https://helm.sh/ DevOps
37. Helm chart, mis arvestab, et rakendust paigaldatakse
https://chartmuseum.com/
erinevatesse Rancher projektidesse.
Helm chart peab sialdama paigalduse juhendit koos
rakenduse tööks vajalike secretite ja configmap
38. muutujate kirjeldusega failis: app-readme.md ning Kvaliteet
paigalduseks vajalike muutujate kirjeldusi
failis:questions.yml
Rakenduse kasutajaliidese kood peab olema silutud
39. ning linter „Eslint“ Airbnb reeglitele vastav väljund ei https://eslint.org/ Kvaliteet
tohi sisaldada vea ning hoiatusteateid.
Rakenduse testimiseks peavad olema koostatud
testilood ning igale testiloole peab olema koostatud
40. https://www.katalon.com/ Kvaliteet
sellele vastav Katalon automaattest. Automaattestid
peavad töötama ilma vigadeta.
Rakendusele html kujul kasutusjuhendit tuleb
41. täiendada ja viia see vastavusse rakenduses tehtud Kvaliteet
muudatustega.
42. Kasutajajuhendi stiil lähtub EHR stiiliraamatust Kvaliteet
Kasutusjuhend peab olema kasutusloo põhine, ehk
43. juhendama kasutajat samm sammult iga konkreetse Kvaliteet
kasutusloo läbiviimisel
https://unstoppablesoftware.com/5-best-
44. Kasutusjuhendi kirjutamisel tuleb juhinduda: practices-for-writing-fantastic-software- Kvaliteet
user-guides/
Kasutajajuhend peab olema kontekstipõhiselt lingitud
45. Kvaliteet
kasutajaliidese elementidega
Rakendusele peab olema koostatud paigaldusjuhend ja
46. Turve
taasteplaan.
Rakenduses peab saama MKM-i Peakasutaja hallata
väljade, nuppude, pealkirjad nimetusi, info (i) tekste,
39. abitekste, veateateid. Kasutajaliides
Rakenduse loomisel tuleb arvestada võimalusega muuta
see mitmekeelseks (nt inglise, eesti, vene).
40. Kasutajaliides
EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend
V4 – 03.12.2020
Käesolev juhend on mõeldud järgimiseks kõigile EHR arendusega seotud osapooltele.
Juhendis on kirjeldatud infovahetuse allikad ja kohustused.
1. EHR arendustööde dokumentatsiooni hoitakse Sharepoint dokumendihalduses (SP).
Keskkonna halduse ja juurdepääsu eest vastutab MKM. Meeskondade projektijuhid
edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress)
osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR dokumendihoidlale.
2. Projekti alguses luuakse SP-sse projekti kaust, kuhu kogutakse kõik projektiga seotud
dokumendid nagu koosolekute protokollid, lähteülesanded, projektiplaanid jm.
dokumendid. Juhul, kui dokument paikneb kuskil teises asukohas siis lisatakse SP
projektikausta link sellele dokumendile.
3. EHR dokumentatsioon antakse Tellijale üle dokumendihalduse keskkonna kaudu. Juhul,
kui samast dokumendist edastatakse mitu versiooni, siis kõik erinevad versioonid tuleb
nimetada ühe ja sama failinimega. Versioonid eristuvad SP-s „versiooni ajaloo“ kaudu.
4. EHR dokumentide sisukord (analüüsi, disaini, arhitektuuri, testimise, projektijuhtimise
kontekstis) lepitakse kokku enne vastavate projekti tööde algust. Täitja projektijuht, kes
hakkab vastavat dokumenti koostama, esitab hiljemalt tööde alguse kuupäeval SP
projektikausta dokumendi kavandi, milles on toodud vähemalt dokumendi sisukord ja
võimalusel ka vorm.
5. Operatiivse suhtlusvahendina kasutatakse lisaks (mobiil)telefonile ka Skype keskkonda.
Projekti osalised lisatakse projekti ühisvestlusesse. Täitja projektijuht edastab vajalike
osaliste Skype kontode nimekirja MKM projektijuhile, kes lisab nimekirja liikmed vestlusele.
5.1. Projekti kestel on kõigil meeskonnaliikmetele kohustus osaleda vestluses;
5.2. Projektide vahelisel ajal tööde planeerimiseks või vigade aruteluks, on tehnilistel
projektijuhtidel, analüütikutel või arhitektidel kohustus osaleda vestluses;
5.3. Vestluses on kohustuslik informeerida kõiki osapooli kavandatavatest tarnetest. Vt.
EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendit
6. Osapooled praktiseerivad proaktiivset kommunikatsiooni ning ei varja võimalike vigu ja
probleeme.
7. EHR tarnete, arendustööde, vigade ja hooldustööde fikseerimiseks kasutatakse JIRA
keskkonda. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja
perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR JIRA
keskkonnale.
8. Arendusprojektide läbiviimise alguses koostab Täitja Lepingu lähteülesandes toodud
funktsionaalsete nõuete kohta JIRA piletid tüübiga “arendus”. Arenduspiletite
koondamiseks luuakse JIRA komponent, nii, et kõik ühe lepinguga seotud (või lepingu
alapunktiga) seotud piletid on seotud vastava komponendiga. Komponentide abil saab
ülevaate kõigist komponendiga seotud arendustöödest ja veapiletitest, mis vastavas
komponendis aja jooksul on tehtud.
9. Lepinguliste tööde arendamiseks, testimiseks ja üleandmiseks koostatakse kõikidest üle
antavatest JIRA piletitest sprint, mille kestus on max 1 kuu. Arendustööde sprindi paigaldus
ja üleandmine toimub vastavuses EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendile
10. Lepinguliste tööde Tellijale üleandmine algab Täitja poolt üleandmise akti esitamisega (või
vastavuses Lepinguga). Üleandmise aktis peavad olema viited kõigile üleantavatele
tulemitele sh.:
10.1. Lingid üleantavatele koodidele Git-s (git.mkm.ee). Link peab olema koodiharule
ja -versioonile, milles asub üleantav kood,
10.2. Viide API teenuste endpointidele Swaggeris (swagger.ehr.ee)
10.3. Viide Katalon automaattestidele, millega üleantavat rakendust saab testida
10.4. Viited projekti tulemdokumentidele SP-s
(https://365mkm.sharepoint.com/sites/MKM/EHR)
10.5. Viit, millelt Tellija saab alustada rakenduse testimist
10.6. Üle antava rakenduse Helm Chart nimetus ja versioon (juhul, kui üle antav
rakendus paigaldatakse Kubernetes klastrisse)
11. JIRAsse loodud arenduspiletid peavad olema sellise detailsusastmega, et nende alusel
saavad arendajad teostada arendustööd ning testijad saavad läbi viia vastuvõtu testimise.
12. Arendustöödes tuvastatud vigade lahendamiseks koostab MKM Helpdesk JIRA-sse lisatud
veapiletite alusel kord kuus arendajale kriitiliste vigade sprindi, mille arendaja tarnib
järgmisel kuul MKM-le testimiseks.
13. JIRA piletite lahendamise protsessi üldine kirjeldus on järgmine:
13.1. Töid üle andva arenduspartneri testija testib kõik üle antavad piletid esmalt
MKM keskkonnas “test”. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega
„TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse
„OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. Üldpõhimõttena antakse
piletid üle “OMANIKU TESTI OOTEL” staatusesse esimesel võimalusel, ehk ei neid ei
grupeerita ega anta üle portsude kaupa.
13.2. MKM testijad testivad piletid ning peale testimist suunavad arenduspartneri
testijale staatuses „TESTITUD“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli
lahendatud või esineb vigu.
13.3. Kui kõik sprindi piletid on peale MKM testimist staatuses „TESTITUD“, siis võib
liikuda järgmisesse toodangusse viimise etappi “prelive”.
13.4. Peale “prelive” tarnet testib arenduspartneri testija kõik üle antavad piletid
esmalt MKM “prelive” keskkonnas. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega
„TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse
„OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale.
13.5. MKM testijad testivad piletid prelive keskkonnas ning peale testimist muudavad
pileti staatuseks „LAHENDATUD“, „TARNE OOTEL“ või „AVATUD“ vastavalt sellele,
kas pilet oli lahendatud, vajab üle kontrollimist toodangus või esineb vigu.
13.6. Kui kõik prelives oleva tarne piletid on staatuses „LAHENDATUD“, siis võib
alustada toodangusse tarnimisega.
13.7. Juhul, kui “prelive” etapis avastati vigu siis alustatakse peale vigade
parandamist uuesti “test” etapist.
14. Kõikide osapoolte projektijuhid lisatakse JIRA tarnepiletite kohta info saajateks.
15. Tööde tähtaegade fikseerimisel tuleb arvestada, et töö tähtaeg tähendab kokkulepitud
päeva algust kell 00.00.
16. Kõik MKM projektiga seotud meediaga suhtlus tuleb alati kooskõlastada ennetavalt
MKMiga; ka MKM peab ennetavalt kooskõlastama partneritega meediasse suunatava
informatsiooni.
17. Kõik EHR arenduse projektis läbi viidud koosolekud protokollitakse (fikseeritakse otsused,
riskid, probleemid) ja soovi korral helisalvestatakse, selles osas lepitakse rollide täitjad
kokku enne koosoleku algust. Üldjuhul koostab protokolli Täitja projektijuht ja salvestab
selle koosolekule järgneval tööpäeval SP-sse projekti kausta.
18. Iga sprindi/arendusetapi lõpus viiakse vajadusel läbi üle antava töö ühisläbivaatus, mille
käigus Täitja esindajad esitlevad Tellijale üle antava töö tulemit.
19. Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani SP-
sse projekti kausta (kui MKMiga ei ole eelnevalt kokku lepitud teisiti). Täitja projektijuht
uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud projektiplaani ning lisab
sellesse tööde täitmise informatsiooni.
20. Tööde plaan vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel
viiakse sellesse muudatused.
21. Juhul, kui arendusprojekti käigus on vajalik EHR andmebaasides muudatuste tegemine
siis peab järgima: E-ehituse andmebaasid ja nende uuendamine
22. Juhul, kui arendusprotsessi käigus luuakse uus teenuste API või täiendatakse
olemasolevaid teenuseid siis arendaja täiendab API kirjeldust Swaggeris vastavalt EHR
API teenuste nimetused ja teenuste kirjeldamine
ba
E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT
E-ehituse veebikeskkond
MKM
2020
E-ehituse platvormi stiiliraamat
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................................................... 1
1 Sissejuhatus .................................................................................................................................... 5
1.1 Kuidas seda raamatut kasutada? ............................................................................................ 5
1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on ................................................................................................... 5
1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad ....................................................................................... 6
1.2 See raamat on elus! ................................................................................................................ 6
2 Mõisted ja lühendid ......................................................................................................................... 7
3 Keskkonna üldpõhimõtted .............................................................................................................. 8
3.1 Keskkond on loodud kasutajatele ............................................................................................ 8
3.2 Kujunduspõhimõtted ................................................................................................................ 8
3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet .............................................................. 8
3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla .............................................................................. 8
3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme .................. 8
3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme .................................................. 9
3.3 Teenuste disainimise põhimõtted ............................................................................................ 9
3.3.1 Me ei korda küsimusi ....................................................................................................... 9
3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid .................................................................................... 9
3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele ................................................................. 9
3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid ............................................. 9
3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases ................................................................................... 10
3.3.6 Grupeerime .................................................................................................................... 10
3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema ........................................................ 10
3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse ................................................................................................ 10
3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. .............................................................................. 10
3.3.10 Oleme järjepidevad ........................................................................................................ 10
3.4 Kasutajakogemuse kujundamise põhimõtted .........................................................................11
3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid ................................................................................11
3.4.2 Failiformaadid .................................................................................................................11
3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine ..................................................................................11
3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine ...........................................................................11
3.5 Keelekasutus ja juhised tekstide koostamiseks .................................................................... 12
3.5.1 Üldised põhimõtted ........................................................................................................ 12
3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused ...................................................................................... 12
3.5.3 Abiinfo ............................................................................................................................ 13
3.5.4 Veateated ....................................................................................................................... 13
3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) ............................................... 13
3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel ........................................................................................ 13
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 1 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.6 Tõlked .................................................................................................................................... 14
3.7 Kasutajaliidese kujundamise põhimõtted .............................................................................. 15
3.7.1 Alusjoonestik .................................................................................................................. 15
3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain ............................................................................. 15
4 Stiilielemendid ............................................................................................................................... 17
4.1 Värvipalett .............................................................................................................................. 17
4.1.1 Põhivärvid ...................................................................................................................... 17
4.1.2 Tugivärvid ...................................................................................................................... 17
4.2 Šrift ........................................................................................................................................ 17
4.3 Kirjastiilid ................................................................................................................................ 18
4.4 Nupud .................................................................................................................................... 20
4.4.1 Nuppude põhitüübid....................................................................................................... 20
4.4.2 Paiknemine ja joondus .................................................................................................. 21
4.4.3 Värvus ja toonid ............................................................................................................. 21
4.4.4 Erinupud ........................................................................................................................ 24
4.5 Lingid ..................................................................................................................................... 25
4.6 Ikoonid ................................................................................................................................... 25
4.6.1 Ikoonid ........................................................................................................................... 26
4.6.2 Ikoonid linkidega ............................................................................................................ 32
4.7 Logod ja muud visuaalsed elemendid ................................................................................... 33
4.7.1 Ametlikud logod ............................................................................................................. 33
4.7.2 Väliste süsteemide logod ............................................................................................... 33
4.7.3 Kasutajate tähistamine .................................................................................................. 34
4.8 Teenused ............................................................................................................................... 34
4.8.1 Teenuse päise tööriistad ................................................................................................ 35
4.8.2 Teenuse ala ................................................................................................................... 36
4.9 Vormid .................................................................................................................................... 37
4.9.1 Vormitüübid .................................................................................................................... 37
4.9.2 Vormide kopeerimine ..................................................................................................... 40
4.9.3 Vormide avamine muutmiseks....................................................................................... 40
4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine ....................................................................................... 40
4.9.5 Suletud vormid ............................................................................................................... 40
4.10 Vormiväljad ............................................................................................................................ 41
4.10.1 Vormivälja ülesehitus ..................................................................................................... 41
4.10.2 Vormiväljade tüübid ....................................................................................................... 44
4.10.3 Väljade grupeerimine ..................................................................................................... 53
4.10.4 Vormivälja joondamine grupis ........................................................................................ 54
4.11 Tabelid ................................................................................................................................... 54
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 2 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.1 Tabeli komponendid ....................................................................................................... 54
4.11.2 Tabeli murdepunkt ......................................................................................................... 58
4.11.3 Tabelite näidised ............................................................................................................ 59
4.11.4 Tühi tabel ....................................................................................................................... 60
4.11.5 Andmete tabelisse lisamine ........................................................................................... 60
4.11.6 Tabeli rea muutmine ...................................................................................................... 61
4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine .......................................................................................... 61
4.11.8 Tabeli multihaldus .......................................................................................................... 62
4.12 Seisundid (staatused) ............................................................................................................ 63
4.12.1 Klassikalised seisundid .................................................................................................. 63
4.12.2 Väikesed seisundid ........................................................................................................ 63
4.12.3 Seisundite jagunemine .................................................................................................. 63
4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused ............................................... 64
4.13 Teated, hoiatused ja veateated .............................................................................................. 64
4.13.1 Teadete liigid .................................................................................................................. 65
4.13.2 Teadete tüübid ............................................................................................................... 65
4.14 Tooltip ja flyout ....................................................................................................................... 69
4.14.1 Tooltip ............................................................................................................................ 69
4.14.2 Flyout ............................................................................................................................. 69
4.14.3 Trükkimine ..................................................................................................................... 71
4.14.4 Failide üleslaadimine ..................................................................................................... 71
4.14.5 Failide alla laadimine ..................................................................................................... 74
4.15 Muud komponendid ............................................................................................................... 75
4.15.1 Kaardikomponent ........................................................................................................... 75
4.15.2 Eelvaade ........................................................................................................................ 75
4.15.3 Progressiriba .................................................................................................................. 77
4.15.4 Sessiooni aegumine ...................................................................................................... 78
4.15.5 Graafikud ....................................................................................................................... 78
5 Ekraanivaate ülesehitus ................................................................................................................ 81
5.1 Päis / Header ......................................................................................................................... 82
5.1.1 Autentimata kasutaja päis ............................................................................................. 82
5.1.2 Autenditud kasutaja päis ............................................................................................... 82
5.1.3 Päise koostisosad .......................................................................................................... 82
5.2 Menüü .................................................................................................................................... 85
5.3 Töölaud .................................................................................................................................. 86
5.4 Jalus / Footer ......................................................................................................................... 87
5.4.1 Sotsiaalmeedia ala ........................................................................................................ 87
5.4.2 Logod ............................................................................................................................. 87
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 3 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.3 Kiirelt kätte lingid ............................................................................................................ 88
5.4.4 Kontaktinfo ..................................................................................................................... 89
5.5 Abikeskus .............................................................................................................................. 89
6 Versioonimuudatused ................................................................................................................... 91
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 4 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
1 SISSEJUHATUS
E-Ehituse platvormi stiiliraamat on kogumik disainimustreid, elemente ja reegleid, mis tagavad kõikidele
E-Ehituse platvormi ja E-Ehitisregistri elektroonilistele teenustele ühised kasutajakogemuse põhimõtted.
Raamatus kirjeldatud põhimõtted kirjeldavad nii keskkonnas kasutatavate elementide stiili (värvid,
kirjastiilid, piktogrammid), navigatsiooniloogikat, keelekasutust kui ka interaktsiooniloogikaid ja
keskkonna kohandumist vastavalt kasutaja seadmele ja rollile.
Kõik siin kirjeldatud reeglid ja juhised puudutavad kõiki E-Ehituse kasutajagruppe – nii ettevõtjaid,
kodanikke, kohalike omavalitsuste ja muude pädevate asutuste ametnikke ning muid osapooli (notarid,
ülikoolid, jne). Eesmärk on luua igale kasutajale sarnane kogemus, mis ühtlasi aitab kaasa ka
tavakasutaja-menetleja-klienditoe omavahelisele suhtlusele.
Stiiliraamatu reeglite loomise põhimõte on igal sammul vastata kasutaja vajadustele ja ootustele.
Arvestame maksimaalselt kasutajate reaalse elu olukordi, arvestame kasutaja ajalistest, tehnilistest,
kogemustest ja teadmistest tulenevate piirangutega.
1.1 KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA?
Raamat jaguneb peatükkideks, mis käsitlevad suurt osa heaks kasutajakogemuseks vajalikke teemasid.
Igas peatükis kirjeldame kõigepealt reeglite üldist põhimõtet ja liigume seejärel järjest detailsemaks,
kuni jõuame konkreetsete teenuste näideteni.
Raamat on abimeheks nii uute teenuste disainimisel kui ka olemasolevate teenuste täiendamisel.
Raamat on loodud sellisena, et põhjendatud vajaduse korral, uute teenuste loomisel, on raamatut alati
võimalik aluspõhimõtteid kasutades täiendada.
Stiiliraamat sisaldab kujundusnäidiseid, viiteid prototüübile ning raamatuga kaasas on kujundusfailid,
mida saab kasutada iga disainer, kes E-Ehituse keskkonna kujundamisega kokku puutub.
Stiiliraamat koosneb kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest ja visuaalsetest stiilivalikutest.
Kasutajakeskseid põhimõtteid soovitame kasutada kõikide E-Ehituse digitaalsete teenuste puhul.
1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on
1.1.1.1.1 Maksu- ja Tolliameti uus e-keskkonna stiiliraamat, VELVET
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA ja https://ehr-styleguide.mkm.ee/
Kõige parema ülevaate annab siiski EMTA komponentide käitumisest emta.ee live-keskkond.
Oleme EMTA stiiliraamatu ligi 100% üle võtnud, kuid tuleb silmas pidada, et kõiki EMTA komponente E-
Ehituse platvormis ei kasutata (näiteks päise alune pealkirja komponent), osad komponendid on lisatud
(näiteks kaart ja näiteks uus rippmenüü otsing, mis peab töötama ka teksti sisestamisega), kuna EMTA
komponendid ei täida täielikult E-Ehituse platvormi vajadusi. Suur osa uutest komponentidest on
edasiarendused EMTA komponentidest (nt vormiväljad).
Kuna viidatud EMTA stiiliraamat ja komponendid on ajakohastamata, tuleb komponente edasi arendada
vastavalt E-Ehituse platvormi stiiliraamatu nõuetele.
1.1.1.1.2 VEERA Disainisüsteem
https://veera.eesti.ee
E-Ehituse keskkond liigub samm sammult EMTA stiililt VEERA stiilile. Käesolev E-Ehituse stiiliraamat
peegeldab ülemineku olukorda, kus esimese sammuna on kasutusele võetud VEERA ikoonid, sh tuleb
ikoonid välja vahetada EMTA komponentides.
1.1.1.1.3 Valitsusasutuste veebiteksti koostamise juhised
https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-veebiteksti-koostamise-juhised
1.1.1.1.4 Micro-frontend arhitektuuri põhimõtted
https://micro-frontends.org/
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 5 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
1.1.1.1.5 Atomic Design põhimõtted
http://bradfrost.com/blog/post/atomic-web-design/
1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad
1.1.2.1.1 E-Ehituse prototüübi disain Figma failina:
https://www.figma.com/file/wqBBhEYSwo2dQ7Fw2toQGJ/EHR-3.x-(kehtiv)?node-id=0%3A1
See dokument on pidevas arenemises. Iga ärifunktsiooni täitmise juures tuleb jälgida, et aluseks on
võetud õige osa Figmast.
1.1.2.1.2 E-Ehituse keskkonna mittefunktsionaalsed nõuded:
https://365mkm.sharepoint.com/:w:/s/MKM/EHR/EZ1fwxwYUANOlvynIdVHR9sBs-
zM30tgLYqN1BaG9Pw_jA
1.2 SEE RAAMAT ON ELUS!
Iga loodud keskkond on parema keskkonna prototüüp, iga otsus on veel parema otsuse inspiratsioon,
iga uus arendus on võimalus õppida. Ka see raamat peab elama ning arenema ning seetõttu kuulub
selle sisu pidevale täiendamisele. Lisame näiteid, kui need tekivad, täpsustame põhimõtteid, kui neist
ise paremini aru saame. Lisame reegleid, kui neid on vaja, ning eemaldame, kui enam ei ole.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 6 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
2 MÕISTED JA LÜHENDID
Töölaud Kliendile esmast ülevaatlikku koondinfot pakkuv funktsionaalsus (nt avalehe
töölaud, minu dokumentide töölaud, minu ehitiste töölaud).
Kasutaja E-Ehituse süsteemi kasutav füüsiline isik või muu väline süsteem. Kasutaja
saab esindada mõnda isikut, nt iseennast, mõnda teist füüsilist või juriidilist
isikut (juhul, kui kasutajal on vastav volitus). Üks füüsiline isik võib omada
rakenduse keskkonnas mitut kasutajat.
Globaalne menüü Valitud esindatava menüü on oma menüüpunktide jaotuselt sama mis globaalne
menüü, aga iga teenuse valikul arvestatakse juba esindatava valikuga.
Menüü alamjaotus Iga menüüelemendi alla kuuluvad jaotused. Näiteks menüüpunkti EHITAMINE
alla kuulub teenus “Ehitusluba/-teatis”. Alamjaotus jaguneb 1. taseme ja 2.
taseme alajaotuseks.
Tab Vaheleht, kus kuvatakse objekti (dokument, ehitis, …) kohta käiv samaliigiline
ja korraga kuvatav info. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad tab-id: Ehitis,
Dokumendid, Isikud, Esitamine (hiljem lisandub menetluse / märkuste
lahendamise tab)
Ühtlasi näiteks brauseri vaheleht/tab.
Alajaotus Sisuliselt sarnaste andmete grupp ühel vahelehel. Näiteks Andmete esitamise
teatisel olevad andmete alajaotused: Ehitise üldinfo, Ehitise kasutusotstarbed,
Ehitise mõõtmed, Ehitise konstruktsioonid ja materjalid, Ehitise tehnilised
näitajad, Ehitise asukoht, Ehitise osad
Muud E-Ehituse terminid ja lühendid on leitavad siit.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 7 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3 KESKKONNA ÜLDPÕHIMÕTTED
See peatükk kirjeldab E-Ehituse kasutajakeskkonna kõige üldisemaid kasutus- ja kujunduspõhimõtteid,
mis on aluseks kõikidele järgnevatele reeglitele ja disainiotsustele.
3.1 KESKKOND ON LOODUD KASUTAJATELE
Keskkonna kujundamisel arvestasime erinevate kasutajagruppide ja -juhtude eripärasid. Meie eesmärk
ei ole kujundada igale võimalikule kasutajale just temale mõeldud keskkonda. Eesmärk on luua kõigi
vajadusi arvestav keskkond, mille kasutamine on lihtne nii esimest korda sisenevale kasutajale kui ka
igapäevasele, professionaalsele kasutajale.
Arvestame, et E-Ehituse keskkonna kasutajad on oma kogemuselt ja oskustelt väga erineval tasemel.
KOVi ametnikele võib süsteem olla igapäevane peamine töövahend, ehitusala professionaalid
kasutavad seda iganädalaselt, või –kuiselt, kuid koduomanikud võivad süsteemi kasutada mõned korrad
aastas või isegi mõned korrad elus, seejuures võivad nad ka arvuti kasutamises end üsna ebakindlana
tunda. Kõigile kasutajagruppidele on lihtsus, sõbralikkus, (visuaalne) müravabadus ja efektiivsus
ülioluline. Efektiivsus aga tähendab professionaalile ja juhukasutajale kohati erinevaid asju.
Igapäevaselt süsteemi kasutaval professionaalil on oluline, et nende vajaduste lahendamiseks tuleks
kulutada minimaalselt aega ja hiireklikke/klahvivajutusi, juhukasutajal on oluline protsessi jagamine
arusaadavateks osadeks. Kuna professionaalidel on aega/vajadust süsteemi paremini tundma õppida,
võib neile suunatud funktsionaalsus olla vajadusel pisut „peidetud“, samas kui juhukasutaja liides on
selgelt nähtav.
Platvormile sisse loginu on alati mingi kindla kasutajana. Kasutajapoliitika ei ole kirjeldatud siin
dokumendis, kuid kasutajaliideses on komponendid, mis on seotud kasutaja valikuga. Reeglina loome
vaated ja komponendid universaalsed, kuid vastavalt kasutaja õigustele valime, mida kasutajale
kuvame.
Esmakordses sisenemisel on sisse loginu autenditud avaliku kasutajana (iseendana). Igal järgneval
sisenemisel on sisse loginu viimati väljalogimisel olnud kasutajana, kui sisse loginu ei ole endale
määranud vaikimisi kasutajarolli. Vaikimisi kasutajat saab muu hulgas seadistada kasutajaseadetes.
3.2 KUJUNDUSPÕHIMÕTTED
E-Ehituse keskkonna eesmärk on olla kasutaja tegevusi toetav ja alati infoga abistav sõbralik keskkond.
Eesmärk on säästa iga kasutaja aega ja tagada tema kindlustunne ja selge arusaam kõikidest
keskkonnas tehtud toimingutest ning nende toimingute tulemusest. Keskkonna loomisel oleme lähtunud
neljast olulisest põhimõttest.
3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet
Ehitised ja ehitatud keskkond on teemad, millega kõik kodanikud aeg-ajalt kokku puutuvad. Eesti on läbi
aegade olnud kuulus riigi poolt pakutavate teenuste lihtsuse poolest, kuid usume, et on aeg teha veel
üks samm edasi. Loome selge, abistava, kasutaja reaalse eluga arvestava keskkonna, mis ei vaja
toimetuste tegemiseks erilist väljaõpet. Iga isik peaks suutma kasutada keskkonda ise ning täitma
vajadusel teatisi ning taotlusi.
3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla
Algaja kasutaja soovid ja eesmärgid erinevad oluliselt professionaalsete kasutajate omadest.
Professionaal vajab keskkonda, mida ta saab oma spetsiifilise tööprotsessi optimaalseks läbimiseks ise
kujundada, ning kus on võimalik kiire ja vigadeta töö tagamiseks infot prioriseerida. Seepärast peavad
teatud osad keskkonnast olema vastavalt kasutaja soovile ja vajadustele seadistatav. Need osad
määratakse vastavalt äriloogikale.
3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme
Me soovime ennetada kasutaja sattumist täbarasse olukorda lihtsalt seepärast, et ta ei teadnud, kust
vaadata õiget infot, või ei leidnud õiget vormi. Kujundades kasutajaliidese nii, et see suunab kasutajat
intuitiivselt tegelema kõige pakilisemate asjadega, ning näitab kasutajale teed tema töö korraldamiseks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 8 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
nii, et probleeme tekib vähem, saame kasutaja aega kokku hoida ning vähendada tema stressi. Samas
hoiab see kokku ametnike aega, mis kulub tekkinud probleemide menetlemisele.
3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme
Suhtluses riigiametitega, sisestades andmeid andmebaasidesse ning tehes suuri rahasummasid
puudutavaid otsuseid, kus viga võib tähendada trahve, kulutusi või ajakadu ning sellest tulenevaid
probleeme, on iga inimene põhjendatult pinges. Need teemad jäävad tõsisteks ja kohati ka keerulisteks
vaatamata sellele, kui lihtsa keskkonna me kujundame. Meie eesmärk ei ole muuta ehitamist lõbusaks.
Meie eesmärk on vähendada inimeste stressi ehitusteemadega tegelemisel. Saame seda teha läbi
visuaalse lähenemise, läbi tarbetu kantseliidi vältimise, läbi veidi ümaramate nurkade, rahulike ja
sõbralike värvide ning läbi ikoonide kasutuse. Luues E-Ehituse keskkonnale iseloomu, mis on abivalmis,
sõbralik, lahendusele orienteeritud.
3.3 TEENUSTE DISAINIMISE PÕHIMÕTTED
3.3.1 Me ei korda küsimusi
Ära küsi asju, mida sa juba tead. Kui informatsiooni, mida me kasutajalt soovime, on kasutaja juba
varem esitanud, siis teist korda sama infot küsida ei ole vaja. Eeltäidame vormides võimalikult paljud
väljad, et kasutaja saaks oma varem sisestatud infot uuesti kasutada.
3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid
„Keep it short and simple“ ehk KISS-printsiip. Kasutajaliides peab olema lihtne ja arusaadav, ülesanded
peavad olema lahendatavad minimaalsete tegevuste ja sammudega.
Eemaldame ebavajalikud elemendid. Kasutajale ei ole vaja näidata kõiki võimalikke kasutajaliidese
elemente. Igas kasutajaliideses on olulised elemendid ja väheolulised või isegi mõttetud süsteemi
elemendid. On tarvis keskenduda olulistele elementidele ning vältida visuaalset müra.
3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele
Me ei leiuta jalgratast. Kasutajaliidese elementide loomisel tuleb eelistada kasutajaile juba varem
harjumuspäraseks saanud elemente ning ikoone – see vähendab kasutaja õppimisaega.
Harjumuspärasuse all mõistame siinjuures häid levinud töötavaid süsteeme (Google, Google Maps, MS
Office, tavapärane brauseri rakenduste käitumine jms), mitte olemas olevat EHR rakendust (seisuga
veebruar 2020).
Näiteks, kuid mitte lõpliku nimekirjana:
- Rakenduses peab saama kasutada levinumaid klahvikombinatsioone, nagu ctrl+z = undo;
ctrl+y = redo (ehk undo tagasi võtmine), nii undo kui redo toimivad ühe välja piires, kui
funktsionaalsetes nõuetes ei ole nõutud teisiti; ctrl+c = kopeeri; ctrl+x = lõika; ctrl+v = kleebi;
ctrl+s = salvesta; ctrl+p = trüki.
- Väljadel, millel on teksti vormindamine lubatud ctrl+b, ctrl+u vms tegevused.
- Tabulaatoriga liikumine väljade vahel on lubatud.
- Enteri vajutus
o lõpetab fookuses oleva välja täitmise ja viib fookuse järgmisele väljale või
o klikib fookuses olevat nuppu.
- Shift + hiire kerimisratas kombinatsioon lubab horisontaalset kerimist.
- Rakendus pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete
autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…).
- Mobiilses seadmes pakub rakendus vastavalt välja iseloomule ise tähtede või numbrite
klaviatuuri.
3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid
Põhimõtted hõlmavad, kuid ei piirdu järgnevatega:
- Kerimist (scrollimist) eelistame klikkimisele
o https://www.globaldots.com/fold-time/
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 9 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
o https://www.dscreative.co.uk/web-design-blog/382-how-far-do-users-scroll-scroll-vs-
click
- Eelistame vormide sisu näidata ühes veerus (ei kehti tabelite kohta).
o https://baymard.com/blog/avoid-multi-column-forms
3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases
Innovaatori dilemma. Meil on väga palju kasutajaid, kellel on oma harjumused, kuidas asju teha. Uute
teenuste loomisel ei saa me lähtuda ainult olemasolevatest tavadest, vaid peame looma ka uusi
võimalusi, mis saavad traditsioonideks tulevikus. Eesmärk ei ole alati kõigile meeldida.
Kus asjakohane, säilitame võimaluse asju „pool-vanamoodi“ teha. Näiteks, ehkki andmete esitamise
teatise alustamine ehitise andmetelt või kaardilt on lihtsam ja intuitiivsem, säilitame võimaluse valida
menüüst vastava dokumendi alustamise, et inimesed, kes on harjunud avaliku võimuga dokumentide
vahetusel suhtlema, ei satuks segadusse.
Uues rakenduses säilib vähemalt esialgu ka võimalus paberi(sarnaste) dokumentidega tegutsemine,
kuid eesmärk on minna üle täielikult digitaalsele süstemeile.
3.3.6 Grupeerime
Grupeeri info loogilisteks osadeks. Lehel olev informatsioon on soovitatav jaotada loogilisteks
plokkideks (gruppideks), nii on kasutajatel lihtsam sisust aru saada. Infot grupeerime näiteks:
- Selle järgi, kus see asub ekraani vaatel (vt ptk Ekraanivaate ülesehitus)
- Menüüpunktidesse (vt ptk Menüü)
- Teenustesse (vt ptk Teenused)
- Vormi sees vormi sammudeks, vahelehtedele, vormiplokkidesse (vt ptk Vormid)
3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema
Ülesannete lahendamise selgus. Kasutajatele tuleb läbi kasutajaliidese pakkuda ülesannete
lahendamise viise ning lahendused peavad olema ilmselged.
Elementide tekst peab olema selge. Nupud ja lingid peavad täpselt näitama, kuhu nad viivad.
Kahemõttelist teksti tuleb vältida.
Ära pane kasutajat kahtlema. Tuleb vältida keerulisi tegevusi, mis panevad kasutajat kahtlema
tegevuste sisus, mõttekuses või protsessis.
3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse
Lisaks tegevustele ja valikutele kinnituste pakkumisele, peab kasutajal olema võimalus neid ka tühistada
(Loobu taotlusest).
Kaitseme ja ennetame kasutaja poolt sisestatud info vääriti mõistmist ja parandame tema eest vead.
Näiteks numbriliste väärtuste sisestamisel aktsepteerime koma asemel ka sisestatud punkti ja
parandame sellised formaadivead juba kasutaja eest ise. Näiteks koma/punkt, liigne tühik, suur/väike
täht on meil võimalik rakenduses üle vaadata.
Siin aitab vigadest hoidumiseks valikvastuste kasutamine, vormide üles ehitamine ühes tulbas asuvate
väljadega ja vajadusel tabeli kasutamine.
3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides.
Rakendused peavad arvestama kõikide sisestusviiside (klaviatuur, hiir, puuteekraan jne) ning
esitlusviisidega (mobiiltelefon, suur ekraan, tahvelarvuti ekraan või ekraanilugejad).
3.3.10 Oleme järjepidevad
Erinevad keskkonnad, selle osad või alamsüsteemid peavad toimima sarnastel põhimõtetel. Kasutaja
jaoks ei tohi olla tuntavat vahet erinevatel aegadel ja erinevate tegijate poolt loodud süsteemide vahel.
Visuaalselt sarnased asjad teevad sarnaseid tegevusi.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 10 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.4 KASUTAJAKOGEMUSE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED
E-Ehituse keskkond on loodud kasutajatele, kes on väga erinevad: inimesed, kes puutuvad E-Ehituse
teenustega kokku vaid kord aastas; inimesed, kelle jaoks on E-Ehituse keskkond igapäevane
töövahend; inimesed erinevatest välisriikidest oma tavade ja harjumustega. Uus E-Ehituse keskkond on
sõbralik, rahulik, asjalik ja abistav. Me ei võimenda probleeme ega peida ennast keeruliste tekstide taha.
Me ei eelda kasutajalt tehnilisi ega ehituse alaseid süvateadmisi ning oskust kantseliitlikust tekstist
vihjeid välja lugeda. Me soovime, et kasutaja leiab kõigile küsimustele kiired vastused. Me soovime, et
kasutaja tunneb end meie juures hästi.
3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid
Ehitusalane info on suures osas graafiline, mida esitatakse jooniste, pildimaterjali, 3D mudelite ja
kaardiinfo abil. E-Ehituse keskkonnas peab kasutaja saama infot esitada ja vaadata võimalikult
lähedasena selle sisulisele vormile. Seetõttu kogume ja kuvame lisaks tekstile infot kaardil ning
võimaldame graafilist materjali näha graafilises esituses (jooniste vaatamine jms).
3.4.2 Failiformaadid
Ehitusalane dokumentatsioon sisaldab suurel hulgal üles laaditavat sisu. Olgu selleks ehitusprojektid
või fotod ehitistest. Kõike seda peab saama keskkonnas mugavalt kasutada.
Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud komponendid üldlevinud failiformaatide (pdf, jpg, png, ...)
eelvaateks, siis eelistame failide alla laadimisele eelvaate näitamist (vaikimisi valik). Kasutajal peab
olema võimalus eelvaadatav fail ka alla laadida või valida eelvaate asemel alla laadimine. Kui kontekst
võimaldab, ei tohi eelvaate/alla laadimise vahel valimine kasutajale täiendavat klikki/vormi avamist
kaasa tuua, kuid kasutaja peab olema teadlik, et seadmesse fail salvestatakse. Seetõttu küsime
kasutajalt, kas ta soovib faili alla laadida.
Eelvaade avaneb vastavalt ärijuhule kas
- uuel brauseri vahelehel või
- teenuse kohal halli taustaga.
Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud vektorgraafika moodulid (näiteks BIM-projektide
menetlemine), pakume kasutajale ka vektorgraafikale (nt dgn, dwg, ifc) eelvaadet.
3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine
Kasutajakeskse lähenemise üheks aluseks on keskkonna võime kohanduda iga kasutaja harjumustele
ja tema rolli iseloomust tulenevatele nõudmistele ja vajadustele. Selle tagamiseks oleme loonud igale
kasutajale võimaluse oma töölauda, tabelit või vaadet vastavalt oma vajadustele muuta ja seadistada.
Keskkonna kohandamise võimaluste näited:
1. töölaual on võimalik muuta sisuplokkide järjestust.
2. tabelites on võimalik muuta vaikimisi kuvatavate veergude arvu ja valikut. Siinkohal peame
oluliseks lähtuda ka tabeli iseloomust ning andmete koosseisust, kui veergude arvu
vähendamine kaotab tabeli mõtte, võiks loobuda vastava seadistuse realiseerimisest.
Kõik muudatused, mida kasutaja kohandamise võimalusi kasutades keskkonnas teeb, salvestuvad
selliselt, et järgmisel korral kas samast või mõnest teisest seadmest sisse logides, näeb kasutaja enda
jaoks eelmisel korral seadistatud pilti. Siinkohal on oluline rõhutada, et vastav punkt ei pruugi alati olla
rakendatud, sest mobiilivaated on tihti täiesti erinevad arvuti ekraani vaadetest (näiteks mobiili jaoks
spetsiaalselt disainitud tabelid).
Seadistused on kasutajapõhised. See tähendab, et näiteks juriidilise isiku töölaud ühe kasutaja vaates
võib olla teistsugune, kui sama juriidilise isiku töölaud mõne teise kasutaja vaates.
Kõikide kasutaja poolt seadistatavate vaadete puhul oleme välja töötanud optimaalse vaikimisi vaate,
mis arvestab enamiku kasutajate vajadustega.
3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine
Andmete automaatsalvestamist ei toimu, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole ette nähtud teisiti.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 11 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
- Koostataval dokumendil andmete salvestamine – Andmete salvestamine hõlmab kõikidel
tab-idel olevaid andmeid. Andmete salvestamine toimub järgmistel juhtudel:
o Kasutaja vajutab nuppu „Salvestan kavandi“ (või ctrl + s)
o Kasutaja vajutab nuppu „Esitan“, „Kannan registrisse“, „Esitan ja võtan menetlusse“.
- Teatise vormil flyout-ides salvestamine – Kui kasutaja lisab teatise vormil avanevasse flyout-
i andmeid, siis tuleb kasutajal muudatuste salvestamiseks need eraldi salvestada või lisada (nt
isiku lisamine, faili lisamine).
- Salvestamise kohta info kuvamine – Pärast salvestamist on rakenduse üleval paremal osas
info andmete salvestamise kohta „Salvestatud“. Kui kasutaja on andmeid peale salvestamist
muutnud, on kiri „Salvestamata“.
- Salvestamata andmed – Kui kasutaja liigub teatise vormilt välja ja andmed on salvestamata,
siis kuvatakse kasutajale teade (flyout) tekstiga „Oled lahkumas andmete esitamise teatise
vormilt. Kas soovid vormi kavandi salvestada?“. Vastused „Jah“ (vaikimisi), „Ei salvesta“,
„Jätkan vormi täitmist“. Kui kasutaja valib Jah, siis andmed salvestatakse, kui Ei, siis andmed
jäävad salvestamata. „Jätkan vormi täitmist“ puhul jääb andmete esitamise vorm aktiivseks,
fookus jääb väljale kus see oli enne kasutaja vormilt lahkumise katset.
3.5 KEELEKASUTUS JA JUHISED TEKSTIDE KOOSTAMISEKS
E-Ehituse keskkonna sõnastused toetavad kasutajat e-teenuste kasutamisel. E-keskkonnas liikumine
on loogiline ja etteaimatav. Menüüde, nuppude, linkide, selgituste jmt lihtne ja arusaadav keelekasutus
on keskkonna loogiline osa. Kasutaja ei pea üldjuhul abi saamiseks juhendeid lugema või
konsultatsiooni kasutama.
3.5.1 Üldised põhimõtted
1. E-Ehituse keskkonna suhtlusstiil on riigiametile omaselt asjalik ja korrektne, kuid samas
sõbralik, toetav ja julgustav;
2. E-Ehituse keskkonna keelekasutus järgib õigekirjareegleid, on kantseliidivaba ja erialase
žargooni vaba (näiteks ütleme „maja number“, mitte „aadressinumber“);
3. kasutajaga suhtlemisel kasutame Sina vormi, nt “Aadress on aegunud, palun lisa uus aadress!”;
4. sõnastused on koostatud kliendi vaatest lähtuvalt, nt “Minu andmed / taotlused / ehitised”, mitte
“Teie andmed”;
5. kasutame läbivalt ühtseid ja korrektseid termineid, nt “EHR”, mitte “ehitiste register” vmt;
6. väldime umbisikulist tegumoodi ning kolmandas isikus pöördumist, nt „Tallinna
Linnaplaneerimise Amet on taotluse menetlusse võtnud“ (või „Kohalik omavalitus on taotluse
menetlusse võtnud“), mitte „Taotlus on menetlusse võetud.“
7. võimalusel väldime võõrsõnu ja lühendeid. Lühendeid kasutame vaid juhul, kui need antud
kontekstis üheselt ja selgelt mõistetavad (näiteks EHR).
8. Pealkirjad lõpevad ilma kirjavahemärgita: tekstivälja pealkirja järel koolonit ei märgi, teenuse
pealkirja järel ei kasuta punkti.
3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused
Keskkonnas liikumisel juhendavad kasutajat nupud/lingid.
E-Ehituse keskkonna näol on tegemist iseteeninduskeskkonnaga, kus üldjuhul otsustab kasutaja ise,
millise tegevuse ta valib ja teeb. Selliste tegevuste sõnastused on nuppudel ja linkidel mina-vormis.
Näiteks: Salvestan, Esitan, Saadan, Kustutan, Muudan, Laadin alla, Trükin, Valin vormi.
Vajadusel võib kasutada ka järgmisi sõnastusi:
1. Tegevused, mis viivad teisele teenusele või avavad uue toimingu. Näiteks: Uus töötaja, Uus
väljamakse, Uus kaup, Uus päring
2. Tegevused, mis on pigem süsteemsed, ja mille sõnastamiseks on välja kujunenud ühene
kasutuspraktika. Näiteks:, Otsing (E-Ehituse keskkonna raamil olev Otsingu vormi placeholder.
Vormidel, millel otsingut teostatakse, kasutatakse nuppu nimega "Otsin"), Vali, Märgi, Jäta mu
valik meelde, Edasi, Tagasi (taotluse juurde)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 12 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.5.3 Abiinfo
Kasutajale tuleb teha kättesaadavaks abiinfo:
1. Kasutajajuhend sisaldab teenuse kohta käivaid abistavaid materjale, mis aitavad kasutajal täita
vorme, mõista erinevaid toimimisloogikaid ning teha paremaid ja informeeritumaid otsuseid.
Kasutajajuhendi koostamisel jälgime peatükki “Üldised põhimõtted” ning kasutajajuhendites
väldime seaduste ümberkirjutamist. Tekstid on hästi liigendatud, pikemas tekstis kasutame sisu
kokku võtvaid vahepealkirju. Materjalid võivad olla esitatud ka videojuhenditena.
2. Sõnastik. Selgitame teenuse ja teemaga haakuvaid termineid ja lühendeid nagu EHR, ADS jmt
ning seaduste ja deklaratsioonide lühendeid.
3. KKK. Siia koondame abimaterjalid teenuste kasutamise kohta küsimuste ja vastuste vormis.
Sisulistele küsimustele ja vastustele lisame viitena veebi lingi.
3.5.4 Veateated
Veateade:
1. peab olema viisakalt, positiivselt sõnastatud (näiteks „Palun sisesta oma e-posti aadress“, mitte
„E-posti aadress sisestamata!“);
2. ütlema probleemi põhjuse ja viitama, mille kohta see veateade käib (näiteks „Sisestatud
kasutajanimi ja parool ei sobi kokku“, mitte „Sisselogimine ebaõnnestus“);
3. peab selgitama kasutajale, kuidas ta saab probleemi lahendada (näiteks „Köetav pind ei saa
olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Pindade suurused ei ühti!“ ja näiteks „Selle nimega fail
juba eksisteerib“, mitte „Faili nimi on vigane“);
4. vajadusel soovitab kasutajale, kust ta saab täiendavat informatsiooni;
5. peab olema tavakasutajale / tehnilisi teadmisi mitteomavale inimesele arusaadavalt sõnastatud;
6. ei sisalda ballasti (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Ups!
Paistab, et köetava pinna suurus on rohkem kui suletud netopind. Palun paranda ära.“)
7. kui on kohane, annab kasutajale võimaluse kohe probleem lahendada (näiteks „Selle nimega
fail juba eksisteerib. Kas soovid a) automaatselt uue faili ümber nimetada; b) muuta selle nime
käsitsi“, mitte „Faili nimi on vigane“).
3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused)
Teated on selgelt sõnastatud ja piisavalt täpselt kirjeldavad olukorda. Näiteks:
„Neljapäeval, 17.03.2016 kell 18.00–18.30 toimub seoses tehniliste hooldustöödega katkestus E-
Ehituse keskkonna teenuste kasutamises. Vabandame.“
„Neljapäeval, 3. märtsil 2016 kell 7.00–9.00 toimub seoses versiooniuuendusega Andmete esitamise
teatise koostamise ja esitamise teenuste töös katkestus. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.“
3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel
3.5.6.1 Valuutad ja rahaühikud
Valuutade märkimiseks kasutame rahvusvahelisi lühendeid, nt EUR, USD, GBP, NOK, RUB jne.
Eurot võib teksti sees märkida kas sõnaga (10 eurot) või tähisega (10 €).
Euro ja eurosendid eraldame tekstis komaga, mitte punktiga. Sama reegel kehtib tabelis, kus rahaühikut
iga summa juures eraldi ei märgita, nt 100,50.
3.5.6.2 Telefoninumbrid
Telefonumbrid kirjutame Rahvusvahelise Sideliidu ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
soovituse kohaselt tagantpoolt alates neljakaupa:
- 7-kohalised telefoninumbrid: 123 4567
- 8-kohalised telefoninumbrid: 1234 5678
- rahvusvahelised telefoninumbrid: +372 123 4567
- lühinumbrid: 123
Rahvusvahelise riigikoodi alguses on plussmärk, riigikoodi ei panda sulgudesse.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 13 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.5.6.3 Kuupäevad
- Kuupäevad kirjutame kujul pp.kk.aaaa (nt 12.05.2016).
- Ajavahemikku märgime nii: 12.05.2016–20.05.2016.
Arvude vahel ei ole tühikuid. Arvude vahel asendab sõna “kuni” mõttekriips.
Parema loetavuse ja selguse huvides võib tekstis kasutada ka järgmisi võimalusi: 12.–20. mail; 12.–20.
maini; 12. kuni 20. maini.
3.5.6.4 Arvud ja summad
Tabelites joondame numbreid üldjuhul paremale. Koodidesse (isikukood, EHR kood vms) ja
telefoninumbritesse suhtume kui teksti ja need joondame üldjuhul vasakule.
Komakohtade arv numbri lõpus sõltub ärivajadusest. (pindala vs korruste arv jm.)
Tekstides järgmine eesti keele reeglit: viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagame numbrid kolme
numbri kaupa rühmadesse lõpust alates, nt 6 748 422,00. Järguühikute vahel ei ole komasid:
1 000 000,00
10 000,00
1 000,00
Koodides (ka kümnendmurdudes) numbreid ei rühmita, nt isikukood 44204280253, pangakonto
11024846781, registrikood 10223787.
Negatiivsete arvude korral kirjutame "miinus" märk ja "number" omavahel kokku, tühikut ei jäta. Lisaks:
miinus puhul kasutame mõttekriipsu (pikem), mitte sidekriipsu (lühem).
Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet, nt 10 €, 10 m.
Erandiks on protsendi lühend, mis kirjutatakse eelneva arvuga kokku, nt 16%.
3.6 TÕLKED
Kasutajaliides on üles ehitatud eestikeelsena, kuid nii, et seda on võimalik kohandada erinevatesse
keeltesse tõlgitavana (väljade nimed, abitekstid jne ei ole staatilised).
E-Ehituse keskkonna aluskeeleks on eesti keel. Kasutajal on võimalik oma keele-eelistust muuta,
kasutades selleks vastavaid linke keskkonna päises. Valitud keele jätab keskkond iga kasutaja jaoks
meelde. Kui kasutaja vahetab keelt mõne teenuse sees (näiteks taotluse vormil), siis peale
keelevahetust viiakse ta samale lehele, kus ta keelevalikut alustades viibis.
Tõlgitakse kogu kuvatav sisu, sh nuppude tekst, sisutekst, piksel- ja vektorgraafika, millel on tekst.
Teenuste puhul, mille loomisel ei ole keelevaliku nõudega arvestatud (enne E-Ehituse platvormi
stiiliraamatut), kuvatakse kasutajale teenuse eestikeelset versiooni. Teenuste puhul, mida ei ole valitud
keelde tõlgitud, kuvatakse vastav infoteade, kus kasutajal on võimalik valida, kas ta jätkab teenuse
kasutamist aluskeeles, läheb valitud keele E-Ehituse avalehele või alustab suhtlust klienditeenindajaga.
Selliste teenuste puhul, mille juurde infoteate lisamise võimalus on liigselt kulukas, näitame kasutajale
vaikimisi eestikeelset versiooni.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 14 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.7 KASUTAJALIIDESE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED
3.7.1 Alusjoonestik
Keskkonna kasutajaliidese aluseks on alusjoonestik ehk grid. Alusjoonestik võimaldab defineerida
kõikide disainielementide omavahelised proportsionaalsed suhted. Alusjoonestik muudab disaini
korrapäraseks, selgeks ja kasutajatele arusaadavaks.
Valisime keskkonna alusjoonestiku tüübiks 20 tulbaks jaotamise loogika. See tähendab, et näiteks
enimlevinud 1200 piksli laiune ala on jaotatud maksimaalselt 20 tulbaks, milles iga tulba sisu laius on
40 pikslit ja igast tulbast mõlemale poole jääb 10 piksli suurune kaitseala.
3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain
Responsive design ehk kohalduv disain tähendab, et teenuse sisuelemendid arvestavad, millise
ekraaniga teenust vaadatakse, ja kohaldavad sisu vastavalt sellele.
Erinevate ekraanide puhul arvestame kolme põhilise seadmega: nutitelefon, tahvelarvuti, sülearvuti ja
monitoriga arvuti. Vastavalt sellele jaotusele määratakse ka kohalduva disaini murdepunktid
(breakpoint), mis näitavad, millisest vaate laiusest alates muudetakse sisuelementide paigutust.
Tänapäevaste levinuimate resolutsioonide järgi nendel kolmel seadme tüübil, kasutame murdepunkte
järgnevalt:
1. Nutitelefon: 320px–599px
2. Tahvelarvuti (portrait): 600px–899px
3. Tahvelarvuti (landscape): 900px–1199px
4. Sülearvuti või monitoriga arvuti: üle 1200px
Tahvelarvuti vaate (600px-1199px) erinevus desktop vaatest seisneb menüü nähtavuses.
Peidame küljemenüüd, et kasutaja saaks keskenduda teenuste sisule. Globaalne menüü on peidetud
menüü ikooni alla, millel vajutades see avaneb.
Esindatava töölaual muidu vasakus tulbas asuvat graafilist infot kuvame sisuala alguses eraldi
jaotusena.
Teenuse alammenüüd avanevad sarnaselt mobiilse vaate põhimõtetele eraldi menüüs.
Tahvelarvuti landscape vaate (900px–1199px) sisu kuvamine desktop vaatest ei erine. Sellesse me
suhtume kui väikesema resolutsiooniga desktop vaatesse.
Tahvelarvuti portrait mode vaate (600px-899px) puhul kuvame lehe sisu ühes veerus.
Vaadete käitumine ekraani mõõtmetele vastavalt on kirjeldatud: https://ehr-styleguide.mkm.ee/
„Raamid“ vaadetes.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 15 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Abikeskuse paremalt poolt avanev ala suleb avatud globaalse menüü (juhul kui see oli vastavas vaates
avatud) ja teeb sisuala kitsamaks. Abikeskuse ploki ala laius on muutumatu.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 16 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4 STIILIELEMENDID
Selles peatükis on E-Ehituse keskkonnas kasutusel olevate elementide kommentaarid. Peatükk tugineb
EMTA stiiliraamatule ja on täiendatud vastavalt E-Ehituse keskkonna eripärale ja osaliselt juba ka
VEERA nõuetele.
4.1 VÄRVIPALETT
Värvid vastavad WCAG 2.0 tase AA nõuetele.
4.1.1 Põhivärvid
Põhivärve kasutame peamiselt erinevate sisuosade taustade eristamiseks.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-main
4.1.2 Tugivärvid
Tugivärve kasutame erinevate tekstide ja nuppude esiletoomiseks ning ka linkides (vt “Vormielemendid”,
“Kirjastiilid”, “Staatused”). Kasutuses tuleb arvestada, et vaikimisi kasutame keskmist tooni (tähistatud
valge täpiga) ning tumedam ja heledam toon on kasutuses vaid põhitooni aktsendina.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-sub
4.2 ŠRIFT
E-Ehituse rakendustes kasutame Roboto šrifti.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#fonts
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 17 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.3 KIRJASTIILID
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
H1 pealkiri Roboto-Light Roboto-Light Abikeskuse pealkiri
30px 30px
#34394c #34394c
$gray-dark $gray-dark
H2 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse pealkiri
24px 24px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
H3 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuseploki pealkiri
16px 20px
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
H4 pealkiri Roboto-Bold Roboto-Bold Kinnitusteate pealkiri
16px 20px
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
H4 pealkiri-sinine Roboto-Bold Roboto-Bold Teenuse alajaotuse, flyouti, footeri
pealkiri
16px 20px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 18 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
Juhtlõik Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse sissejuhatus, teate pealkiri
16px 20px
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
Lõik-tavaline Roboto-Regular Roboto-Regular Kõik sisutekst, vormivälja tekst, disabled
vormivälja tekst, halli teenuste menüü 2.
14px 20px
taseme pealkirjad
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
Lõik-hall Roboto-Regular Roboto-Regular Placeholder, tabeli kokkuvõtte tekst, halli
teenuste menüü 1. taseme pealkirjad
14px 20px
#9d9fb4 #9d9fb4
$gray-light $gray-light
Lõik-valge Roboto-Regular Roboto-Regular Tumeda tooltipi tekst
14px 20px
#ffffff #ffffff
$white $white
Lõik-punane Roboto-Regular Roboto-Regular Kohustuslike väljade hoiatus ja asteriks
14px 20px
#b84444 #b84444
$red-dark $red-dark
Lõik-sinine Roboto-Regular Roboto-Regular Halli teenuste menüü valitud pealkirjad
14px 20px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
Bold Roboto-Bold Roboto-Bold Tabeli „kokku“ rida, nuppude tume tekst
14px 20px
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 19 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
Bold-valge Roboto-Bold Roboto-Bold Nuppude valge tekst
14px 20px
#ffffff #ffffff
$white $white
Bold-valge-väike Roboto-Bold (mobiilivaates Burgerimenüü nuppude kiri
teksti ei näita)
9px
#ffffff
$white
Kommentaar Roboto-Regular Roboto-Regular Vormivälja kommentaar, footeri
kontaktandmete info
10px 10px
#9d9fb4 #9d9fb4
$gray-light $gray-light
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
#00b649 #00b649
$green $green
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#typography
4.4 NUPUD
Nuppe kasutame iga lehe või vormi põhitegevuste puhul. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen,
Lisan, Loobun, Tagasi.
Nuppe peab iga vormi juures kasutama nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kui võimalik. See põhimõte
tähendab, et kui vormi juures on palju võimalikke toiminguid, tuleb sarnased tegevused grupeerida.
Näiteks vormi esitamisest loobumise erinevad võimalused grupeerime ühe “...Veel” nupu alla, millel
vajutamisel kuvatakse kasutajale valik.
Protsessis edasi liikumise nuppe ei grupeerita ja reeglina on igal vormil vaid üks primaarne nupp edasi
liikumiseks või protsessi lõpetamiseks.
Nupu sisse võib lisada ikoone, kui see on nupu funktsionaalsuse selgeks eristamiseks (näiteks “+” ikoon
nimekirja uue objekti lisamiseks).
Kui kasutajal puudub õigus nupu abil toimingut teha, kuid nupu olemasolu võimaldab kasutajale toimingu
sisu arusaadavamaks teha, kasutame nuppu staatuses “disabled”. Vastava loogika realiseerimine
sõltub ärivajadusest ning läbiräägitav iga projekti raames eraldi.
Nuppude laius sõltub teksti pikkusest.
4.4.1 Nuppude põhitüübid
E-Ehituse keskkonnas kasutatavate nuppude valik jaguneb põhivormide ja lisavormide nuppudeks.
Põhivorm on ühte vormi, protsessi või selle sammu koondav vorm. Lisavorm on mõne vormi, protsessi
või selle sammu sisene abivorm. Lisavormid on sellised vormid, mis asuvad põhivormi sees, ja mille abil
saab teostada põhivormide siseseid protsesse. Näiteks ehitise kuju lisamine ehitusloa taotluse vormi
sees. Lisavormina võib käsitleda nt flyouti.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 20 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tüüp Näide Kasutamine
Põhivormi nupp Kasutatakse peamises teenuses protsessi välja
kutsumiseks. Näiteks on selleks taotluse
põhitegevused („Esitan“, „Loobun“, „Salvestan
kavandi“)
Põhivormi mini Kasutame olenevalt ärivajadusest või
nupp murdepunkti nõudest.
Lisavormi nupp Kasutatakse tugiteenustes protsesside välja
kutsumiseks. Näiteks tabelisse rea lisamisel
selle salvestamine, flyoutil sisestatud info
salvestamisel või nendest tegevustest
loobumiseks.
Lisavormi mini Kasutame tekstiga nupu asemel juhul, kui
nupp kirjaga nupp ei mahu. Näiteks tabelis.
4.4.2 Paiknemine ja joondus
Nuppude joonduse igal vaatel määrab nupu prioriteet antud vaate või vormi kontekstis.
1. Esmased (kõige tähtsamad) tegevused vormil või vaatel on alati joondatud paremale. Näiteks:
Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan uue taotluse
2. Sekundaarsed valikud on joondatud primaarse nupu kõrvale vasakule. Näiteks: Kontrollin,
Alustan vestlust, Avan seaded, Salvestan
3. Protsessi katkestamise või protsessis sammu tagasi liikumise nupp on joondatud vaatel või
vormil vasakule. Näiteks: Loobun. Erandiks on tabeli muutmise rida, kus katkestamine ja
salvestamine asuvad kõrvuti (vt ptk Tabeli rea muutmine).
4. Olenevalt ärilisest eesmärgist võib nuppe kasutada ka tsentraaljoondusega (näiteks kitsal
flyoutil). Sellisel juhul on nupp venitatud servast servani.
4.4.3 Värvus ja toonid
Nuppude värvuste tähendused:
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Roheline Default: Värvid: Kasutame protsessis edasi liikumiseks või
lõpetamiseks (Esitan, Salvestan, Kinnitan).
#00b649
Seda nuppu kasutame protsessi juures reeglina
#71db9f ainult ühe korra, kuna tegemist on esmase
Mouse over: valikuga protsessis edasi liikumiseks.
#009244
Kasutame ka tabelis muudetava rea
#ffffff
salvestamine, flyoutis andmete salvestamine,
vormi esitamine.
Pressed:
Tekst: Lisavorm:
Roboto Bold,
14 px
Disabled: Mini nupp:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 21 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Valge nupp Default: Värvid: Kasutame näiteks taotluse kavandi
rohelise salvestamiseks.
#00b649
piirjoonega
Lisavorm:
#71db9f
Mouse over: #009244
#ffffff Mini nupp:
#5d6071
Pressed:
#dbdfe2
Tekst:
Disabled:
Roboto Bold,
14 px
Sinine Default: Värvid: Kasutame protsesside alustamiseks või millegi
uue loomiseks.
#0083ba
Näiteks tabelisse rea lisamine, taotluse
#015477
menetlusse võtmine, ehitise lisamine taotlusele.
Mouse over: #aae1f8
Kui nupul on +-ikoon, on tegemist uue nähtuse
#ffffff lisamisega. Näiteks uue ehitise lisamine
Ehitisregistrisse ning selle lisamine taotlusele
(selle asemel, et lisada registris juba olemas
Pressed:
Tekst: olev ehitis taotlusele).
Roboto Bold, Asub paremal pool. Juhul, kui esineb koos
14 px rohelise nupuga, asub rohelisest nupust
Disabled: vasakul.
Lisavorm:
Ikooniga põhivormi nupp süsteemi uue objekti
lisamiseks:
Ikooniga lisavormi nupp süsteemi uue objekti
lisamiseks:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 22 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Valge nupp Default: Värvid: Valget värvi nuppe kasutame protsessist
halli väljumise toiminguteks (Jätkan hiljem, Loobun,
#9d9fb4
piirjoonega Tagasi).
#dbdfe2
Taotluse vormil kasutame näiteks sõnastust
Mouse over: #5d6071 „Loobun“. Taotluse vorm salvestatakse.
#ffffff Flyouti muudatused ja tabelitegevused sellel
nupul vajutades ei salvestu.
Pressed: Asub vasakul pool.
Tekst:
Lisavorm:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Mini nupp:
Hall nupp Default: Värvid: Halli värvi nuppe kasutame protsessisisesteks
toiminguteks või uude kõrval protsessi
#5d6071
minekuks.
#dbdfe2
Näiteks multihaldus tabelites.
Mouse over: #34394c
Lisavorm:
#ffffff
Pressed:
Tekst:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Punane Default: Värvid: Punast värvi nuppe kasutame negatiivse valiku
nupp puhul (valik EI, Kustutan, Väljun).
#ff7373
Paikneb vastavalt äripoole nõuetele
#ffb9b6
konkreetses juhus.
Mouse over: #b84444
Lisavorm:
#ffffff
Pressed:
Tekst:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Nuppude toonide gradient, piirjoonte toonid, reaktsioon hiirega kohal viibimisele ning vajutusele vt
https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 23 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.4.4 Erinupud
Järgnevalt on toodud erikujundusega nupud.
Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus
„Tagasi Kasutame selleks, et kasutaja saaks lehekülje algusesse kerida.
ülesse“
Kui kasutaja kerib lehekülje lõppu, siis ujuv nupp jääb pidama
ujuv nupp
jaluse kõige ülemise nupu kastis.
Hall noolega nupp paikneb vasakul pool burgermenüü tumehallil
ribal.
Hallile nupule lisanduvad taotlustes hoiatuse ja/või vigade
ikoonid.
Kui taotluses on vaid hoiatused, on halli noole kõrval kollane
ühe hüüumärgiga nupp.
Kui taotluses on vaid vead või vead ja hoiatused, on halli noole
kõrval punane kahe hüüumärgiga nupp.
Hoiatuste ja vigade ikoonile klikkides avanevad hoiatuste ja
vigade nimekirjad. Vt kirjeldust peatükis Teadete kokkuvõte
kogu taotluse üleselt.
Veel Nupp, millele vajutamine avab nimekirja võimalikest
tegevustest.
Väljun Kasutame rakendusest välja logimisel. Enne välja logimist
avaneb hoiatus.
Burger- Kasutame burgerimenüüs. See on menüü 1. tase. Igal nupul on
menüü oma ikoon. Ikoon vastab menüüploki teemale ja määratakse
nupud nupu loomisel.
Sotsiaal- Kasutame jaluses sotsiaalmeediakanalite linkideks.
meedia
nupud
Erinupud on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht ja kujundus lahendatakse
vastavalt kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 24 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons
4.5 LINGID
Linke kasutame lehe, vormi või tabeli kõrval ja lisategevuse puhul, mis ei mõjuta tegevuse põhiprotsessi.
Näiteks: Märgin kõik sõnumid loetuks, Kõik teavitused, Laadin alla, Trükin, Kontrollin
Linkide värve kasutatakse järgmiselt:
Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus
Tavaline Lingid on hallid (#34394c) ja alla joonitud. See on kõige tavapärasem
lähenemine. Näiteks ikoonide lingid jm.
Mouse-over link on sinine (#0083ba) ja alljoon kaob.
Klikkimine link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud.
Aktiivne -> link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud.
Oranž Oranži värviga (#ff8000) ja alla joonitud. Need lingid on erijuhud,
kasutamine tuleb otsusta case-by-case sõltuvalt ärivajadusest ning
eesmärkidest. Näiteks rakenduse jaluses „Kõik kontaktandmed“
Mouse-over link on tume oranž (#a84816) ja alljoon kaob.
Klikkimine link on tume oranž (#a84816) ja alla joonitud.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#links
4.6 IKOONID
E-Ehituse keskkonnas kasutame ikoone kolmel põhjusel:
1. Visuaalne markeering võimaldab teenuste ja teemade tähistamisel ruumi säästa (ikoon saab
kasutuse käigus sõnalise nimetusega võrdse kaalu).
2. Kuna osale kasutajatest on visuaalse info tajumine lihtsam, kui tekstilise ja ka värvipõhise info
haaramine, võimaldab ikoonide kasutamine kasutajal infot kiiremini haarata.
3. Ikoonide mõju üldisele keskkonna tajumisele – kasutaja tajub keskkonda mängulisema,
sõbralikuma ja rõõmsamana.
Ikoonide visuaalne keel on valitud tagamaks, et ikoonid on kasutatavad nii suurelt kui ka väga väikeselt,
koos ja ilma tekstita, ilma et nad kaotaksid arusaadavuses ja kasutatavuses.
Kasutame ikoone kooskõlas Veera Disainisüsteemiga. Ikoonide päritolu:
- Material.io / Google (ei ole tabelis eraldi märgistatud)
- Materialdesignicons.com, kui material.io ei kata vajadust (tabelis märgiga M)
- Geoman.io, kaardikomponendi spetsiifilised ikoonid (tabelis märgiga G)
- E-Ehituse oma disain kooskõlas material.io reeglitega, kui eelnevad ei kata vajadusi (tabelis
märgiga E)
- EMTA, kui eelnevad ei kata vajadust ja oma disain ei ole veel loodud (tabelis märgiga T)
Ikoone kasutame nii iseseisvalt kui kombineeritult teksti, nupu või lingiga.
Iseseisvalt ikoonina kasutades on ikoonidel tooltipp, kus kuvame ikooni tekstilise väärtuse järgmiselt:
hiirega liigutakse ikoonile ning avaneb selgitav tooltip.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 25 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#icon-tooltips (ikoonid
antud lingil ei kehti enam).
Ikoon + link kasutame olukorras, kus ikooni tähendus ei ole piisavalt arusaadav ning tekst aitab
mõtestada võimalikke tegevusi. Eraldi tooltip sellisel juhul ei ole vajalik.
4.6.1 Ikoonid
Kuju Kasutamine
info-ikooni kasutame, kui kasutajale on tarvis pikemalt selgitada, kuidas välja täitmisel
või teenuse kasutamisel toimida.
Näiteks i-nupune, et avada tooltip. Tooltipi tekst ei kopeeri kindlasti välja pealkirja. i-
nupp asub välja pealkirja juures.
i-nupp on igas vormivälja komponendis olemas, kuid seda kuvatakse kasutajaliideses
vaid juhul, kui tooltipi tekst on olemas.
Akna sulgemine, tegevuse tühistamine. Näiteks taotluse eelvaate, abikeskuse,
hüpikakna puhul.
Kasutame ka mininupul
Tegevuse kinnitamine. Näiteks „Salvestan“.
Kasutame näiteks mininupul
Lisamine
Kasutame nuppudel ikoonina
„Veel“ – valiku laiendamine.
Kasutame nupul ikoonina või eraldiseisva ikoonina tooltipiga
Plussmärk , mille abil saab alamplokki avada. Näiteks akordioni plokki.
Kasutame ka nupu ikoonina
Miinusmärk , mille abil saab alamplokki sulgeda. Näiteks akordioni plokki.
NB! Funktsionaalset plokki ei ole võimalik töölaualt päriselt eemaldada, kuna nii võib
kasutaja sattuda olukorda, kus info leidmine muutub raskendatuks.
Tagasi suunav nool.
Kasutame näiteks „tagasi ülesse“ nupul
Valikuvõimalust avav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel avatud.
Kasutame näiteks dropdown väljal.
Valikuvõimalust näitav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel suletud.
Kasutame näiteks dropdown väljal.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 26 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Nooled üles-alla. Kasutame näiteks tabeli päise pealkirja ees sorteerimise nupuna ja
numbrivaliku väljal numbri väärtuse muutmiseks ühe võrra.
Ülesse laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü sulgemiseks
Alla laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü laiendamiseks
Paremale osundav nool. Näiteks vasakpoolse küljepaneeli kitsendamiseks.
Paremale osundav nool. Näiteks pealkirjapunkti tähistamiseks, vasakpoolse
küljepaneeli laiendamiseks.
Uudisteadete ikoon.
Nupuna kasutame päises uudisteadete avamiseks. Lugemata uudisteateid näitab
punane numbriga ring.
Mitme poolset vestlust/ sõnumivahetust tähistav ikoon.
Nupuna kasutame päises foorumi vestluste avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab
punane numbriga ring.
Ühepoolset suhtlust, välja saadetud teateid tähistav ikoon.
Nupuna kasutame päises teadete avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane
numbriga ring.
Lemmiku / välja valitute tähistamiseks (minu lemmik ehitised, minu lemmik vestlused
jne.)
Kasutame päises kiirviidete valimiseks, haldamiseks ja avamiseks.
Abikeskuse ikoon.
Kasutame päises abikeskuse avamiseks.
Kasutajatoe ikoon
Telefonikontaktide ikoon.
Kasutame telefoni vestluse tähistamiseks. Näiteks klienditoe telefon keskkonna
jaluses
Keskkonnast välja suunavate linkide ikoon.
Kasutame tähistamaks linke, mis juhatavad E-Ehituse keskkonnast välja
Otsi-ikoon.
Kasutame tähistamaks otsimist. Näiteks vormi otsinguväljal ja rakenduse päises
otsinguvälja nimetamiseks.
Kasutame burgermenüüs avalehe tähistamisel.
Filtreerimise ikoon.
(M) Ikoon avab teenuse filtrite ala. Filtrite kaudu on tabelist soovitud informatsiooni hõlbus
üles leida, kuid seda funktsionaalsust on vaja vaid siis, kui tabel on väga mahukas.
Seadete ikoon.
Teenuse tabeli veergude halduse tähis.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 27 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Lohistamise ikoon. Kasutame, et tähistada võimalust muuta funktsionaalsete plokkide
järjekorda töölaual, veergude järjekorda veergude halduses ja menüüplokkide
järjekorda.
Burgeri menüü ikoon.
Kopeerimise tähistamine.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus.
Muutmise ikoon. Kasutame, kui soovime tähistada muutmistegevust. Näiteks nupuna
tabeli rea lõpus.
Kustutamistegevuse tähis.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus.
Taastamistegevuse tähis, kui eelnenud on kustutamistegevus.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus kustutatud andmete taastamiseks.
Arhiveerimistegevuse tähis.
(M) Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Nupu vajutus kutsub välja kinnitusdialoogi.
Arhiivist taastamise tegevuse tähis.
(M)
Vaatan-ikoon.
Kasutame peidetud info välja kuvamiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus.
Peidan-ikoon.
Kasutame info peitmise välja kutsumiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus.
Logi vaatamise ikoon
Versiooni ikoon. Kasutame rakenduse versiooni vaatamisse suunamiseks.
Uuendan-ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli lõpus tabeli andmete
uuendamiseks. Näiteks juhul, kui on vaja mõne teenuse abil vormil/tabelis olevaid
andmeid uuendada.
Undo (tagasi) ikoon. Kasutame olukorras, kus on vaja funktsiooni „undo“. Näiteks
kaardikomponendil viimase tegevuse kustutamisel.
Upload (laadin ülesse) ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus.
Download (laadin alla) ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures.
Trükkimise/printimise ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures.
Manuse tähis.
Kasutame manustega seotud tegevuste juures. Näiteks manusta lisamisel, manuste
vaatamisel vms.
Näiteks manuste lisamise nupp
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 28 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Vormi kontrolli ikoon. Kasutame näiteks vormi korrektsuse kontrolli tähisena.
(M)
Kuupäeva ikoon. Kasutame näiteks kuupäeva vormivälja juures.
Infoportaali ikoon
Töölaua kiirvaate ikoon (menüüpunkt)
Dokumentide ikoon
Haldus (menüüpunkt)
Juhendite ikoon (menüüpunkt)
Minu asjad (menüüpunkt)
(E)
Ehitustegevuse ikoon
(M)
Keskkond (menüüpunkt)
Võrgurajatiste andmebaas (menüüpunkt)
Järelevalve ikoon
(E)
YouTube
Facebook
(M)
Hoiatustega olek
Vigadega olek
(E)
Lukus olek
Korras olek
Pooleli olemist tähistav seisund
(E)
Kontrollis olemist tähistav seisund
Negatiivset otsust tähistav seisund
(E)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 29 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Tühistamist/ aegumist tähistav seisund
Positiivse otsusega lõppenud tegevuse seisund
Bold teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Italic teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Alla joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Läbi joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Nummerdatud loetelu
Punktidena esitatud loetelu
Lingi sisestamine
Objektide ühendamine
Lingi eemaldamine
Objektide lahutamine
Pildi lisamine teksti sisse
Taande lisamine
Taande eemaldamine
Teksti vormingu eelmaldamine > plain tekst
Teksti värvi muutmine (valikusse lisame KUNI 12 värvi VEERA valiktoonide seast)
Ülaindeksi formaadi lisamine/eemaldamine
(M)
Tsentreerimine kasutaja asukohta
Tsentreerimine kasutaja aktiivsetesse objektidesse
Kaardivaate valimine (aerofoto, põhikaart vm)
Kaardikihi valimine
Täisekraani vaatesse sisenemine
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 30 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Täisekraani vaatest väljumine
Ehitised ikoon menüüs.
Hoonete ikoon kaardil.
E-Ehituse veebi (eehitus.ee) ikoon.
Rajatise ikoon
(T)
Katastriüksuse ikoon.
(E)
Joonestamise kursori tähis
(G)
Punkti joonestamise tähis kaardil
(G)
Joone joonestamise tähis
(G)
Hulknurga joonestamise tähis / Pinna joonestamise tähis
(G)
Objekti muutmistegevuse tähis
(G)
Augu joonestamise tähis
(G)
Objekti nihutamise tähis
(G)
Objekti kustutamise tähis
(G)
Objekti mõõtmise tähis
(T)
Vahemaa mõõtmise tähis
Ringi joonestamise tähis
(G)
Ristküliku joonestamise tähis
(G)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 31 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Salvestamise tähis
Objekti või ala valimine kaardil
3D vaaturi tähis (orbit)
Ehitismälestise tähis
(M)
Pääsupunkti tähis
Loader
(T)
Ikoon on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt
kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
4.6.2 Ikoonid linkidega
Kuju Kasutamine
Nupp, mis avab faili(de) ülesse laadimise flyouti
Nupp käivitab tegevuse, mis genereerib ja salvestab
kasutaja seadmesse faili. Antud näites pdf-faili.
Kui keskkonnas on välja arendatud formaadi vaatur, siis
esimese sammuna tuleb eelvaade manada ja alles sealt
edasi saab kasutaja faili endale salvestada.
Kutsub esile Ctrl+p. Avaneb manitsus, nagu kirjeldatud
punktis Trükkimine
Kasutame, kui soovime taotluse vormi täitmise
korrektsust kontrollida (nt kohustuslike väljade täitmist,
loogilised vastavused jms)
E-Ehituse keskkonna versiooni kirjelduse juurde viiv link
Kasutame olukorras, kus soovime andmete uuendamist
või kontrolli vastu mingit andmete baasi (näiteks
katastriüksuste tabeli uuendamine ehitise kuju loomise
teenuse juures).
Kasutame näiteks juhul, kui vormil on peidetud väljad,
mida kasutaja võib, aga soovitavalt ei ava.
Kasutame näiteks juhul, kui vormil on avatud
tavaolukorras peidetud väljad, mida kasutaja saab selle
lingiga sulgeda.
Kasutame näiteks vestluste ja menetluse arhiveerimise
juures
Kasutame näiteks märkuste ja vestluste juures manuste
avamiseks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 32 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Kasutame näiteks tegevuslogide avamiseks
Kasutame näiteks selliste väljade väärtuse muutmisel,
mida vaikimisi ei peaks muutma, kuid mida on lubatud
muuta (nt menetleja muutmine).
Kasutame keskkonnast välja suunavate linkide
esitamisel.
Ikoon + link on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt
kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
4.7 LOGOD JA MUUD VISUAALSED ELEMENDID
E-Ehituse keskkonnas kasutame organisatsioonide või asutuste logosid juhul, kui on tarvis märkida,
millised organisatsioonid on keskkonna loonud või selle loomisele kaasa aidanud.
4.7.1 Ametlikud logod
4.7.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo ja favicon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo kasutame E-Ehituse keskkonna jaluses logo
kasutamise juhiste kohaselt (kaitseala, värvid, proportsioonid).
Logo kasutamise juhised leiab Valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhisest:
https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-visuaalse-identiteedi-stiilijuhis .
Vastavalt keelevalikule muutub ka logo vastavalt kas vene- või ingliskeelseks.
Logo jaluses:
Favicon:
Täislogo on kasutusel rakenduse jaluses.
4.7.1.2 Euroopa regionaalarengu fondi logo
E-Ehituse keskkonna loomist aitab rahastada Euroopa Liidu struktuurifond, millest tulenevalt on meie
kohustus ja soov sellele koostööle viidata. Rakenduse jaluses kuvame struktuurifondi logo.
Logo kasutamise nõuded: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/taiendatud_juhend.pdf.
4.7.2 Väliste süsteemide logod
E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud koostööpartnerite teenused, mistõttu on vajalik neid
visuaalselt kasutajale kommunikeerida.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 33 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.7.2.1 Krediitkaartide, pankade vm teenuse pakkujate logod
E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud maksevõimalus (riigilõivud näiteks). Sellistel juhtudel
kasutame teenust pakkuva ettevõtte logo vastavalt selle kasutamise reeglitele. Ettevõtte logo
kasutamine võimaldab kasutajale paremat loetavust.
4.7.2.2 Suhtluskeskkondade logode ja ikoonide kasutamine
Rakenduse jaluses kuvame sotsiaalmeedia keskkondade, kus E-Ehituse keskkonna kohta infot
avaldame, ikoonid. Need on näiteks Facebook (kus suhtleme kodanikega, avaldame infot ja uudiseid
ning vastame kodanike küsimustele), YouTube (kus avaldame juhendava sisuga videoid, reklaamklippe
jne) ning foorum (kus kasutajad saavad omavahel ja kasutajatoega ehitusalastes küsimustes suhelda).
Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM
FB lehele.
4.7.3 Kasutajate tähistamine
Iga kasutaja on unikaalne ning selle väljendamiseks on tal oma logo. Nii tagame, et kasutajat on alati
võimalik ka visuaalselt tähistada.
Kasutaja logo koosneb tema esimese eesnime ja esimese perekonnanime esitähtedest. Juriidilisel isikul
ärinime esimesest tähest. Logo taust on rakenduse poolt juhuslikult valitud värv tugivärvide paletist.
Kasutame päises globaalsel töölaual, rollivalikus, vestluses kasutajate eristamiseks.
4.8 TEENUSED
Rakenduse töölaual paiknevad teenused. Teenused koosnevad päisest ja teenuse alast. Teenuse alal
avanevad nii ülevaated tabelid, kui vormid, vastavalt ärivajadusele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 34 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.8.1 Teenuse päise tööriistad
Vormi päises on pealkiri, +/- indikaator selle kohta, kas vorm on avatud või suletud.
Vastavalt ärivajadusele kasutame teenuse päises ka tööriistu filter, seaded ja lohistaja. Neist esimesed
kaks on kasutusel tabelipõhise teenuse puhul.
4.8.1.1 Filter
Filtrite ala on vaikimisi kinni, kuid selle saab avada vajutades vastaval lehtrit kujutaval ikoonil. Filtri
väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu
filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele.
Kui ühes tabeli lahtris kuvatakse korraga mitut tüüpi infot, filtreeritakse välja kõik vasted, mis kirjutatud
märksõnale vastavad. Tulemuste näitamine toimib "üks VÕI teine" põhimõttel. Näiteks kui ühes lahtris
on kuvatud nimi ja isikukood, siis kasutaja võib filtri väljale sisestada nii nime kui ka isikukoodi.
Filtri ala sees kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud
otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri.
Filter avaneb teenuse kohale:
4.8.1.2 Seaded
Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud
veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades,
ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste
taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 35 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.8.1.3 Lohistaja
Lohistaja võimaldab teenuseid töölaual kasutajale meeldivasse asukohta liigutada. See tähendab, et
kasutaja saab ühel töölaual olevate teenuste järjekorda muuta. Näiteks võib ta oma dokumentide
töölaual tõsta taotluste tabeli lubade tabeli kohale või vastupidi. Rakendus peab meelde jätma kasutaja
eelistuse, et kasutaja vajadustele sätitud töölaud oleks järgmisel keskkonda sisenemisel nii, nagu
kasutaja selle eelmisel korral sättinud oli.
See võimalus on kasulik professionaalsetele kasutajatele ja ametnikele, kellel on nii võimalik keskkond
just omale sobivaks ja mugavaks kujundada.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html?star=2#lohistamine
4.8.2 Teenuse ala
Teenuse ala on valge taustaga „kast“ tööväljal. Kogu teenus peab mahtuma ühe ala sisse, selle osad
(alateemad vms) ei tohi eeldada, et kasutaja suunab pilgu või klikib midagi väljaspool valget teenuse
ala.
Teenused on vaikimisi avatud. Erandiks on sellised teenused, kus puuduvat infot ei ole mõtet näidata.
Nt detailotsingu vormi avab kasutaja siis, kui tal on tarvis detailotsingut teostada.
Ilma sisuta teenuse kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele
Juhul kui on vajalik kuvada teenus, kuvatakse valge ala koos teatega "Teil ei ole ühtegi ...". Selle valge
ala suuruseks on 148px ja infotekst sektsioonis on joondatud keskele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 36 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Juhul kui puudub vajadus eraldi öelda isikule, et tal puuduvad näiteks taotlused, ei kuvata sektsiooni.
See sektsioon ilmub kasutaja dokumentide töölauale, kui kasutaja on loonud oma esimese taotluse.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components
4.9 VORMID
E-Ehituse keskkonna teenuste puhul kasutame vastavalt teenuse sisule ja vormide keerukusele
erinevaid vormi tüüpe. Olenevalt ärijuhust kuvatakse kasutajale täielikult avatud vormi, kui on oluline, et
kasutaja kõik väljad läbi vaatab (nt taotluse täitmine) või suletud alapeatükkidega vorm, kus kasutaja
peab ise vastavalt vajadusele peatükid avama (peamiselt ülevaated).
Mahukamad vormid on jagatud väiksemateks sammudeks või etappideks. See hõlbustab kasutajal
ülevaatliku pildi saamist ning ei koorma kasutajat kohe kogu vormi mahukusega. Vormide sammudeks
jagamine toimub sisuliselt sarnase info grupeerimise või protsessi etappideks jagamise põhimõttel.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-types
4.9.1 Vormitüübid
4.9.1.1 Lihtvorm
Lihtvorm on vorm, mille täitmiseks ei ole vajalik rohkem kui üks samm. Iga keerulisem vorm koosneb
oma olemuselt mitmest lihtvormist.
4.9.1.2 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm vahekaartidega
Võrdsetel sammudel baseeruv vorm on jagatud osadeks sisuliselt sarnase info grupeerimise kaudu,
kuid kasutajal ei ole oluline täita vormi ühegi loogilise protsessi alusel. Näiteks ehitusloa taotluse
täitmisel ei ole sisulist vahet, kas kasutaja alustab taotluse täitmist ehitiste lisamisega, dokumentide
üleslaadimisega või isikute lisamisega.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 37 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Sellistel vormidel kuvatakse sammude jaotus vormi päises tabidena ehk vahekaartidena ning kasutajal
on võimalus igal ajal kaarti vahetada. See vorm sobib hästi ka selliste teenuste juures, kus kasutajal
polegi kohustust kõiki osasid täita.
Tagasi liikumine sellisel vormil toimub klikkides soovitud sammu päises.
Kui vahekaardi vaates vajutatakse nuppu “Salvestan”, siis vigadega vahelehe päise nupul kuvatakse
vigade või hoiatuste ikoon, korrektselt täidetud vahelehe päise nupul ei kuvata tähist. Kui kasutaja
mõnda sammu ei täida, ja seda ei ole ka nõutud, sellist vahele jätmist visuaalselt ei eristata.
Taotlust esitada saab kasutaja vaid esitamise sakil olles. Selleks on vormi esitamise saki lõpus “Esitan”
nupp.
Vahekaartide päise nupud on vasakule joondatud ning päise suurus sõltub teksti pikkusest.
Kui vahekaartide päise nupud ei mahu täies suuruses ära, väheneb kõigi suurus võrdselt (justified) ning
tekst „lõigatakse“ lõpust ning viimased kaks tähemärki hajutatakse gradiendiga (analoogselt Google
Chrome brauserile).
Teenuse tab-i nupu hall taust on tooniga #f2f3f3, et oleks eristatav töölaua taustast. Nuppudel on vahe
(näiteks 1 px), et päise nupud omavahel oleks eristatavad. Avatud lehe päise nupp on valge taustaga.
Nupp koosneb tab-i pealkirjast ja ümmargusest staatuse ikoonist.
Ehitistega seotud teatised ja taotlused on üles ehitatud sellel vormitüübil.
4.9.1.3 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm (vertikaalne)
Kasutatakse näiteks rakendusse sisse logimisel ja allkirjastamisel, kus kasutame sama vormi ja teenust,
mida kasutab E - Maksu- ja Tolliamet. Sisse logimisel jätab rakendus meelde, millist sisselogimise viisi
kasutaja kasutas ning järgmisel korral valib rakendus samale kasutajale sama vaikimisi logimisviisi.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 38 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.9.1.4 Dialoogipõhine vorm: akordion
Sisulise info grupeerimise ja protsessipõhise jaotuse vahele jääb dialoogil põhinev info edastamine, kus
andmeid ei edastata järjest vormi väljasid täites vaid pigem küsimustele vastates ja juba kogutud
andmeid üle vaadates. Tulenevalt küsimustele antud vastusest saame kuvada vajalikud väljad.
Selline vorm sobib hästi teenuste puhul, kus andmed on kasutaja jaoks osaliselt eeltäidetud ja kasutaja
ülesanne on andmete kinnitamine, eeltäidetud andmete parandamine ja uute andmete lisamine. On
oluline, et kasutaja süveneks vormi täitmise ajal konkreetsele teemale kuid samal ajal tajuks vormi
andmekoosseisu kui ühte tervikut.
4.9.1.5 Lisa-, alam- ja abivormid
Tavaliselt lihtvormi või keerulisema vormi sees kasutatav (aga vajadusel ka eraldiseisvana) väike vorm,
mille abil saab lisada näiteks tabeli kujul edastatava info ridasid jne. Sellise vormi kasutamine on
õigustatud näiteks siis, kui vorm ei ole mahult suur ja selles nõutakse kasutajalt vaid mõne välja täitmist
või mõne valiku tegemist.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 39 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.9.2 Vormide kopeerimine
Taotluse kopeerimisel luuakse uus taotlus, mis on täidetud kopeeritava taotluse täieliku sisuga.
Muutuvad vaid staatus (mis kopeeritud taotlusel "nullitakse"), viimati muutja ja viimati muudetud aeg.
Kopeerimise nupule (vt ptk Ikoonid) vajutades luuakse taotlusest või vormist koopia, mis koheselt ka
muutmiseks avatakse.
4.9.3 Vormide avamine muutmiseks
Kui taotlus on esitamata või tagastatud muutmiseks, siis on vormi võimalik avades muuta. Juhul kui
taotlus on juba esitatud, siis taotlust enam muuta ei saa. Taotlust kustutada saab vaid juhul, kui see on
esmakordsel koostamisel (st, et ei ole kordagi esitatud).
4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine
E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või
erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8).
Näide taotluse eelvaatest, kus on toodud välja andmed, mida taotlusega soovitakse muuta:
4.9.5 Suletud vormid
Dokumendi vormid, mis on mõeldud ainult vaatamiseks, kuvame kasutajale vormi originaalkujul, kuid
kõik vormi täitmise ja muutmise funktsioonid on kasutajaliideses eemaldatud.
1. Täidetavad ja valitavad väljad kuvame disabled väljadena. Näiteks:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 40 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
2. Tabelist on eemaldatud tabelisse ridade lisamine ja tabeliridade muutmise, kopeerimise,
kustutamise funktsioonid. Näiteks:
3. Kaardikomponent ei võimalda redigeerimise režiimi.
4. Vormilt on eemaldatud vormi esitamise ja salvestamise nupud. Alles on vormi nupp, mis viib
tagasi kohta, kust kasutaja tuli. Nupu nimetamine on vastavalt olukorrale vaja üle vaadata.
5. Vastavalt dokumendi vormile tuleb täpne lahendus alati case-by-case läbi vaadata.
4.10 VORMIVÄLJAD
4.10.1 Vormivälja ülesehitus
Vormiväli koosneb välja pealkirjast, välja täitmist või valikut võimaldavast sisust, välja kommentaarist ja
abitekstist (tooltip).
4.10.1.1 Vormivälja pealkiri
Vormivälja pealkiri võib olla nii vormivälja ees vasakul kui ka vormivälja kohal. Vormivälja ees vasakul
kasutatavate vormiväljade pealkirjad on joondatud paremale. Vormivälja kohal kasutame pealkirju siis,
kui vormi horisontaalne ruum on piiratud (näiteks eraldi kihina kuvatavad lisa-, alam ja abivormid), või
kui vormiväljade sisu koosneb loogilisest üksteisega seotud jadast, mille puhul väljade viimine eraldi
ridadele vähendaks vormi arusaadavust. Sellised vormivälja pealkirjad on joondatud vasakule,
vormivälja sisuga samale joonele.
Vormivälja pealkirju on lubatud vajadusel lühendada. Sellisel juhul võib selguse loomiseks vormivälja
pealkirja täispikana kirjutada lühendatud pealkirja järel kuvatud “Abiteksti ikooni” (i) alla, kust kasutaja
seda ikoonile vajutamisel näeb.
Vormivälja pealkirja kasutamine vormivälja ees vasakul:
Vasakpoolset joondust kasutame juhul, kui vormivälja pealkiri on väljast paremal. Näiteks checkbox-i
puhul.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 41 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Välja pealkiri koosneb kolmest osast:
- Peakiri
- Kohustuslikkust tähistav tärn
- Infomull, kust avaneb vormivälja abitekst
Kõik kolm on joondatud nii, et tärni ja infomulli olemasolu ei nihuta peakirja:
4.10.1.2 Placeholder
Vormivälja sisusse (placeholder) on lubatud kirjutada vormivälja täitmiseks vajalikku vihjet ainult juhul,
kui ilma selleta ei ole arusaadav, milline on vormivälja nõutav sisu või formaat (näiteks kuupäeva
formaat). Vormivälja pealkirja ei tohi asetada placeholderina. Küll aga kasutame placeholderit vormivälja
sisu vormingu illustreerimiseks. Näiteks, kui kasutaja peab sisestama pindala ühe komakoha täpsusega,
on placeholderiks „0,0“.
Placeholderid vaadatakse üle arenduse jooksul.
4.10.1.3 Kommentaar
Vormivälja kommentaar aitab kasutajal paremini aru saada, mida selle välja täitmise juures oluliseks
peetakse. Vormivälja kommentaaris on kirjas mittekohustuslike vormiväljade informatsioon "Ei pea
täitma". Vormide puhul on märgitud need väljad, mida ei pea täitma, sest enamus teisi välju on täitmiseks
kohustuslikud.
Pikkade vormide puhul, kus kohustuslikke välju on hinnanguliselt võrdsed ning iga välja juures märkuse
kasutamine on ruumipuuduse vms põhjustel keeruline, võib kasutada ka välja märkimist “*” asteriskiga.
Sellisel juhul tuleb vormi algusesse või lõppu lisada täpsustav märkus, mida asterisk tähendab.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 42 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Ühel vormil tähistame kohustuslikkust kõikide väljade juures läbivalt (kas ainult asteriksiga või ainult
kommentaariga).
4.10.1.4 Vormivälja abitekst
Vormivälja abitekst avaneb vormivälja pealkirjast paremal pool olevast ikoonist (i). Kasutaja saab
konkreetse välja või elemendi kohta lisainformatsiooni, mis aitab tal antud välja paremini täita. Abitekst
avaneb hiirega ikoonile liikumisel (hover) desktopi vaate korral. Mobiilivaates, kui kasutajal puudub hiir,
avaneb tooltip klikkimisega.
i-ikooni kuvamine:
Abitekst tabeli päises avaneb hiirega pealkirjale liikudes:
Abiteksti avanemine i-ikoonist:
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip
4.10.1.5 Vormivälja sisu
Vormide sisule kehtivad üldnõuded:
1. Süsteem peab kontrollima sisestatud väärtuse vastavust formaadile (e-post, telefon, kuupäev,
number jms).
2. Süsteem pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete
autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…)
3. Sisestusvea ilmnemisel peavad alles jääma kõik kasutaja poolt seni sisestatud andmed.
4. Vormi iga sisestusvälja juures peab olema välja pealkiri (label).
5. Vormiväljade pealkirjad peavad olema vormiväljade juurde paigutatud nii, et need on hetkega
omavahel seostatavad.
6. Ühelt vormiväljalt teisele peab saama liikuda tabulaatoriklahvi kasutades.
7. Tabulaatoriklahviga edasiliikumise järjestus peab vastama vormi andmete loogilisele
ülesehitusele. Kui vormi väljad on vormis esitatud kahe tulbana, siis ühe vormiväljade grupi sees
toimub tabulaatoriklahviga liikumine kõigepealt vasakul tulbas ülevalt alla, seejärel paremas
tulbas ülevalt alla. Väiksemates vaadetes (nt nutitelefoni vaade) esitatakse vormi väljad ühes
tulbas ning tuleb jälgida, et vormi väljade järjestus selles vaates on toodud loogilises järjekorras.
8. Kasutajalt ei tohi ühes vormis samu andmeid korduvalt küsida ja kõik andmed, mis on tuletavad
varasemalt täidetud vormiväljadest tuleb kasutaja jaoks automaatselt eeltäita.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 43 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
9. Pikemate tekstide sisestamiseks mõeldud vormiväljad peavad arvestama sisu
mahuga/pikkusega.
10. Kasutaja peab saama teksti, mida ta vormiväljadesse on sisestanud, mugavalt üle lugeda.
11. Võimalikult palju sisestusvälju peab olema asendatud valikuväljadega (nt ripploend).
12. Kuupäeva sisestamisel peab olema võimalus kuupäev kalendrist valida.
13. Kasutajal peab olema võimalik kõiki tema poolt sisestatud andmeid muuta ja kustutada.
14. Kuupäevade vahemiku puhul kasutatakse vahemik vormivälja, mitte kahte eraldiseisvat inputi.
15. Placeholderid peavad olema sellel kujul, mis kujul me soovime sisestust. Nt „0,00“ kahe koma
kohaga arvu juures, „Kirjutan“ tekstivälja juures jne.
16. Kui kasutaja kogemata lisab sisestatava teksti ette ja taha üleliigseid tühikuid, siis rakendus
koristab need juba kasutajapoolses vaates ära. Vajalikes kohtades muudab rakendus punkti ise
komaks (nt numbrilised väärtused) jms.
17. Iga vormivälja puhul defineerime lubatud ja/või keelatud sümbolid. Näiteks ei saa ehitise
tehniliste andmete „muu“ valiku täpsustavas väljas sisestada hüüu- ega küsimärki. Küll aga on
sellised märgid lubatud tekstiväljas, kus kasutaja sisestab küsimust või märkust.
18. Rakendus ise muudab vajadusel kirjamärgi suureks/väikeseks algustäheks.
Üldnõudeid täpsustame väljale vastavaks vastavalt ärivajadusele konkreetses kasutusjuhus.
4.10.1.6 Tark vormiväli
Kõik vormiväljad, mille sisu on otsitav või valitav (dropdown, count jms), võimaldavad sisu ka käsitsi
täita:
1. Valikule klikkides
2. Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli autocomplete-i ja/või sobivaid valikuid
Arvestame kõikide nõuetega, mis on antud punktis Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele.
4.10.2 Vormiväljade tüübid
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-elements
Viidatud lingi ja siin dokumendis kirjeldatu erinevuste puhul tuleb lähtuda siinsest dokumendist.
4.10.2.1 Tekstiväli
Tavalist tekstivälja (input) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama teksti, mille juures meie ei saa
teda kuidagi aidata.
4.10.2.2 Tekstiala
Tekstiala (textarea) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama pikka teksti, mille juures meie ei saa
teda kuidagi aidata.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 44 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tekstiala elemendi välja suurus kasvab vastavalt teksti kasvamisele desktopis. Mobiilis ja tabletis aga
tekstivälja elemendi välja suurus ei kasva ning kasutaja saab elemendi sees näpuga kerida (scroll).
Kasutame veebilehitseja standardset kerimisriba.
Readonly ja disabled välja puhul peab olema kogu sisu nähtav kohe vaatesse tulles.
Kui süsteemi poolt on tekstialale lisatud mahupiirang (tähemärkide arv), siis näidatakse piirangut
kasutajale välja vormielemendi kohal. Kui kasutaja on sisestanud pikema teksti, kui piirang lubab,
muutub piirangu indikaator punaseks.
4.10.2.3 Vormindatud tekstiväli (rich text editor)
(komponent on vaja juurde arendada)
RTE väli, mis töötab nagu tekstiala, kuid siin lubame lisaks ka piiratud tekstitöötlust:
- bold/italic/underline/strikethrough
- list OL/ list UL
- lingi lisamine/ maha võtmine
- pildi lisamine (jpeg, png, gif)
- taande lisamine/ maha võtmine
- teksti formaadi maha võtmine
- teksti värv (lisame valikusse kuni 12 värvi)
- superscript (vajalik pindade ja ruumalade märkimiseks)
4.10.2.4 Tekstiväli eeltäidetud mõõtühikuga
Vormiväli, kus mõõtühik on eeltäidetud.
4.10.2.5 Telefoni numbri väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Väli telefoninumbri sisestamiseks. Kui välja ei ole võimalik eeltäita, siis tühi väli on eeltäidetud
kombinatsiooniga „+372“. Kui kasutaja liigub väljade vahel tabulaatorit kasutades, siis kursor asetub
eelnimetatud kombinatsiooni järele. Kasutaja saab vajadusel riigikoodi osa muuta.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 45 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kui välja saab eeltäita (andmebaasis on info selle täitmiseks), siis väli täitub AB-st tuleva infoga.
Automaatselt numbrit ei muudeta (näiteks ei lisata riigikoodi).
Telefoni väljale on lubatud kirjutada vaid:
- Esimesele kohale tärgid + ja 0 kuni 9
- Alates teisest kohast tärgid 0 kuni 9
Telefoni numbri sisestuse väljas me numbrit ei rühmita. Tavapärasel telefoninumbri kuvamisel (nt teksti
sees, readonly väljal, disabled väljal) kehtivad rühmitamise reeglid on kirjeldatud peatükis
Telefoninumbrid.
4.10.2.6 Inline vormiväljad
Kasutame juhtudel, kui on loogiline kasutada kahe väljaga vormi. Näiteks nime sisestamisel ees- ja
perekonnanimi kõrvuti, dokumendi tüübi valik ja dokumendi nr.
Võib korraga kasutada erinevat tüüpi väljasid, nt:
4.10.2.7 Rippmenüü
(komponent on vaja juurde arendada)
Rippmenüü (select) elementi kasutame, kui kasutaja saab valida vaid ühe mitmest valikust.
Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides
täidetud andmete seast valimisega.
Tühi väli:
Täidetud väli tühjendamise ikooniga:
Kui valiku tekst on liiga pikk, on teksti lõpus 3 punkti:
Välja saab täita:
- Valikule klikkides ja seejärel rippvalikust vastusele klikkides
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs
Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all:
(Üleval on tavaline valikmenüü)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 46 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Valikus näitame kuni 5 valikut, misjärel ilmub valiku paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub valiku alla serva
kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud.
(Üleval on liigendatud klassifikaatoriga valikmenüü)
4.10.2.8 Mitmikvalikuga rippmenüü
(komponent on vaja juurde arendada)
Mitmikvaliku (multiple select) klassifikaatori element võimaldab valida rohkem kui ühe vaste.
Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides
täidetud andmete seast valimisega.
Tühi väli:
Valikute kuvamine mitmikvaliku vormiväljal:
Vormiväli kasvab kõrgusesse, et kõik valikud oleks näha väljal.
Välja saab täita:
- Valikule klikkides ja seejärel rippvalikus valikud linnutades
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs linnutamiseks
Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all.
Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja
paremal küljel on tekst hajutatud.
Komponendil peab olema võimalik lülitada sisse külmutatud rida „Valin/Tühistan kõik“ kõige ülemiseks
dropdown reaks.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 47 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Peab olema võimalik defineerida üksteist välistavad valikud:
Liigendatud klassifikaatoriga rippmenüüs peab olema võimalik defineerida, millisel tasemel valikuid
saab teha. Järgnevalt näide 3-tasemelisest liigendamisest ja selle valikuvõimaluste erinevusest.
Võib kõikidel tasemetel valikut teha:
Kõige ülemisel tasemel ei saa valikut teha:
Lubatud on vaid kõige madalamal tasemel valik teha:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 48 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.10.2.9 Otsinguväli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame juhul, kui rakendus otsib mõnest registrist (EHR, RR, ÄR vm) ja seejärel tuleb kasutajal valik
teha.
Näiteks aadressi sisestamise välja puhul näitame kasutajale vasteid aadresside andmebaasist.
Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja
paremal küljel on tekst hajutatud. Hajutatud ala peal näitame kasutajale vajadusel ikoone.
Kasutaja sisestab tähemärke. Rakendus pakub valikusse lähedasi vasteid. Vastete seas valiku
tegemiseks saab liikuda klaviatuuri nooltega üles ja alla ning valikut kinnitada saab Enteriga.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 49 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Väljale kirjutades kasutaja saab vajutada Enter või vajutades luubile, mispeale rakendus otsib vasteid
otsingule.
Erandina ei näita valikuid isikukoodi ja registrikoodi järgi füüsilist ja juriidilist isikut otsides. Neil juhtudel
tuleb täita väli ja vajutada „Enter“, vajutada primaarset nuppu või väljast lahkuda. Seejärel rakendub
otsing ja väljastatakse leitud isik.
Luup ja Enter käivitavad otsingu sisestatu põhjal.
4.10.2.10 Adressaadi lisamise väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame näiteks vestluse adressaatide valimisel ja lisamisel.
Välja saab täita vormiväljale kirjutades.
Kui kasutaja ei ole veel tähemärke sisestanud, näitab valik süsteemis olevaid gruppe, mida väljale
lisada.
Kui kasutaja on sisestanud esimese tähemärgi, pakub väli sobivaid valikuid, mille vahel kasutaja saab
liikuda nooltega ning õiget valida Enterit vajutades või hiirega klikkides.
4.10.2.11 Arvuvalik
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 50 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Arvude sisestamisel on võimalik kasutada spetsiaalset arvu sisestamise komponenti, kus arvude hulk
ei ole piiratud ning iga klikk üles või alla suunatud noolele vastavalt suurendab või vähendab väljal
kuvatud arvu.
Kasutame vaid täisarvuliste väärtuste juures juhul, kui arv-arvu haaval väärtuse muutmine on äriliselt
põhjendatud.
Välja saab täita:
- Nooltele klikkides
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli valikusse sobivaid vasteid.
4.10.2.12 Kuupäev
Kuupäeva väljal klikkides saab kasutaja kuupäeva käsitsi sisestada. Kalendri ikoonil klikkides avaneb
kalender, millel kasutaja saab valida kuu, aasta ning kuupäeva.
Kuupäeva osade eraldajaks on punktid.
Valitud kuupäev kuvatakse koos nädalapäeva tähega.
Avatud kalendrikomponendis on vaikimisi valitud ja kuvatud tänane päev.
Olukorras, kui kuupäev saab olla vaid teatud ajas (näiteks täna või hiljem), on teised valikud tehtud
tuhmiks ja neid valida ei saa.
Kui valida on vaja vaid aasta, siis avaneb aastate valik rippmenüüna.
Käsitsi sisestades kasutaja sisestab pp, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab kk,
rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab aaaa. Kui kasutaja väljub väljast, lisab
rakendus nädalapäeva tähise.
4.10.2.13 Kellaaeg
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 51 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kellaaja valiku puhul saab kasutaja sisestada kellaaja käsitsi, kuid lisaks kuvatakse abiks kellaaja valiku
dropdown, milles on lihtne tunde ja minuteid valida. Olenevalt teenusest võib minutite intervalli
vajadusele vastavalt valida ja lisaks võivad olla ka lisatud vajadusel sekundid nagu kõrval oleval pildil.
Kellaaega, eraldajaks on koolon.
Kasutaja peab saama sisestada kellaaega hiirega valides nooli üles-alla.
Käsitsi kirjutades sisestab kasutaja tunnid, rakendus lisab kooloni ja lükkab kursori minutitesse, kasutaja
lisab minutid.
Vahemikuga vormiväljad
Kasutame, kui on tegemist vahemikuga ja ei ole mõistlik eraldi vormiväljadeks lahutada.
4.10.2.14 Koordinaatide väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame koordinaatide sisestamise ja kuvamise puhul. Koordinaatide välja toimimine vt dokumendist
E-Ehituse kaardiinfo
4.10.2.15 Tekstiväli ja tekstiala ilma raamita (readonly)
Kasutame, kui info kuvatakse kasutajale andmebaasist ja see ei ole mõeldud muutmiseks.
4.10.2.16 Disabled väli
Kasutame, kui täidetav väli on suletud olekus. Näiteks taotluse eelvaatel sisestatud andmete kuvamine.
Disabled väljal avaneb kogu välja sisu ja kerimisriba ei kasuta.
Kasutame tekstivälja, tekstiala, rippvaliku, mitmikvaliku, otsingu jt väljade puhul.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 52 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.10.2.17 Valiknupp (raadio)
Disabled:
Valikunupu (radio button) elementi kasutame, kui kasutaja peab valima ühe pakutud variantidest.
Raadio valikut kasutame, kui valikus on kuni 5 varianti.
4.10.2.18 Märkeruut (checkbox)
Märkimata ruut: (mitteaktiivne)
Märgitud ruut: (aktiivne)
Näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: (mitteaktiivne)
Disabled märgitud ruut:
Disabled märkimata ruut:
Disabled, mis näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud:
Märkeruutu kasutame, kui vormis esitatud küsimusele võib korraga olla mitu vastust ning ette antud
valik on kohe näha.
Märkeruudu valikut kasutame üldjuhul, kui valikus on kuni 5 varianti. Kasutame ka näiteks mitmikvaliku
rippmenüüs, tabeli rea valimisel.
Märkeruutu kasutame ka kahese valiku jaoks, valiku tegemata jätmine = „ei“.
4.10.2.19 Jah/Ei nupp
Disabled:
Jah/Ei küsimuste puhul saame kasutada ümberlülituse (toggl) elementi, mis selgelt näitab, kumb vastus
on valitud.
Samuti saame ümberlülituse (toggl) elementi kasutada, kui soovime näidata, et kasutaja on mingi valiku
teinud. Näiteks seadistuste “sisse lülitanud” ning selle alternatiivi, “välja lülitatud” valikut, ei ole vaja
näidata.
4.10.3 Väljade grupeerimine
Väljade grupeerimine ühe vormi sees võimaldab koondada sarnase sisuga või ühte alateemat
kajastavad vormielemendid. Seda kasutame suuremate vormide puhul, kus ühes vormis on käsitlusel
mitu alateemat.
Kasutaja saab väljade gruppe soovi korral sulgeda ning avada, klikkides väljagrupi pealkirja reale.
Suletud/avatud olekut indikeerib väljagrupi nime ees olev (+/-) ikoon.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 53 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
NB! Väljagrupi sulgemine ei vabasta kohustusest need väljad täita. Kui vormi automaatkontrolli käigus
selgub, et vajalikud väljad on täitmata, näidatakse vastavasisulist veateadet. Selline võimalus on loodud
mugavaks keskendumiseks keerukamate vormide täitmisel.
Vaikimisi on täitmiseks mõeldud vormil (näiteks ehitusloa taotlus) kõik grupid avatud.
Andmete vaatamise vormidel on vastavalt ärivajadusele tühjad grupid kas suletud või neid üldse ei
kuvata.
4.10.4 Vormivälja joondamine grupis
Vormiväljade sisu on joondatud vasakule. Numbriliste vormiväljade sisu on joondatud paremale (va
aasta, kuupäev vms).
Väli kasvab koos teksti pikenemisega.
Kui on mitu vormi- või tekstivälja kõrvuti, siis kasvab selle tulba väli, mida täidetakse, kõrval tulba välja
suurus ei muutu ja ridade joondus liigub kasvava tulbareaga kaasa.
4.11 TABELID
E-Ehituse keskkond sisaldab väga palju andmeid tabelite kujul. Tabeleid kasutame nii info
edastamiseks, sisestamiseks kui ka õige infoni jõudmiseks. Seepärast on tabelite funktsionaalsed
võimalused väga olulised, aitamaks suurte andmemassiivide vahel kiiresti ja veatult navigeerida.
4.11.1 Tabeli komponendid
4.11.1.1 Tabeli päis
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 54 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tabeli päis sisaldab informatsiooni tabeli sisu kohta ning annab kasutajale võimalusi tabeli väljanägemist
ja sisu vastavalt oma töökorraldusele ja harjumustele kohandada. Funktsionaalsetes tabelites saab
kasutaja ise valida, milliseid veerge ja millises järjekorras ta näha soovib. Vaikimisi on tabel seadistatud
selliselt, et ta rahuldaks võimalikult suure osa kasutajate esmased vajadused, ning annaks algajale
kasutajale aimu, mida antud tabelis näha saab.
4.11.1.1.1 Veergude pealkirjad
Üldjuhul määrab veeru laiuse veeru sisu, mitte pealkirja pikkus. Näiteks inforohkes tabelis ei ole veeru
"Tubade arv" laiust mõtet valida lähtuvalt pealkirja pikkusest, vaid sisust lähtuvalt ja pealkiri esitada 2
real. Erandjuhtudel, kui pealkiri on väga pikk, võib pealkirja lubada ka 3-realisena kuvada. Komponent
peab seda lubama ja määratakse konkreetse tabeli juures.
Peab olema võimalik määrata veerud kindla laiusega nii, et sisutekst läheb mitmele reale. See on vajalik
juhul, kui veeruvälja sisse peab mahtuma pikk tekst (nt aadress, kommentaari tekst vms). See tähendab,
et veeru kaupa peab saama määrata, et sisuteksti murtakse.
Iga tabeli sisu peab saama ärilise vajaduse korral vastavalt kliendi soovile sorteerida. Selle
hõlbustamiseks on igal tabeli veerul (v.a ikoonide veerul, checkboxi veerul jm.) funktsionaalne pealkiri.
Veeru pealkiri on vaikimisi hall. Klikkides pealkirja tekstil või nooleikoonidel, muutub pealkiri siniseks,
andes kasutajale märku, et sorteerimine toimub just selle veeru alusel. Aktiivse sordi ajal näitab nool,
mis suunas veerg sorditud on. Sobiva sorteerimise seadistuse leidmiseks klikib kasutaja pealkirjal seni,
kuni jõuab soovitud valikuni. Samaaegselt saab sorteerida vaid ühe veeru alusel. Veelgi täpsema
seadistamise jaoks kasutatakse tabeli tööriistu.
Üldreeglina sorteeritakse tabeleid vaikimisi esimese veeru alusel. Uuemad andmed on vaikimisi tabeli
alguses. Hiirega tabeli päise kohal olles avaneb tooltipp. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on
esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi.
4.11.1.1.2 Tabeli tööriistad
Tabeli päises asub ikoonidega menüü, mille kaudu saab kasutaja vajadusel tabeli endale
käepärasemaks muuta. Vastavalt ärivajadusele on kasutusel filter ja seaded.
Tabelites, mis on üks osa teenusest, avaneb tabeli päise all filterrida filtri ikoonist. Filterrida on vaikimisi
tabelitel avatud. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval
meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu
tingimustele. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-
posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi.
Filtri rea lõpus kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud
otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri.
Kui äriliselt on vaja, et filter rakenduks jooksvalt, siis ei ole rakendamise nuppe kasutada.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 55 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud
veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades,
ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste
taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”.
4.11.1.2 Tabeli rida
Kui tabelis kuvatav nimekiri on selgelt lingitav dokumendile või objektile (näiteks ehitusloa taotluste
tabel, ehitiste tabel vms), saab kogu tabeli reale vajutada. Samaaegselt võib tabeli real olla link mõnele
rea objektis sisalduvale objektile (näiteks dokumendil kajastuvale ehitisele). Vajutades reale või lingile
avaneb vastav vaheleht või hüpik rakenduses. Uue vahalehe või hüpiku valik on vastavalt ärivajadusele,
kuid üldjuhul lähtume sellest, et eraldi vahelehel võima avada vaid olemas olevaid vaateid. Näiteks
kehtivad ehitise andmed vms. Hüpikus avame töös olevaid andmeid. Näiteks taotluse eelvaade vms.
Samaaegselt võib lahtrites eraldi kuvada linke, nuppe ja ikoon-nuppe. Nii linkidele kui tabeli reale
näidatakse tooltipi.
Tabeli read on nii kõrged, kui vaja, et lahtri info mahuks ilusti ära.
4.11.1.2.1 Tabeli lahtrid
Tabeli lahtrid võivad sisaldada nii tekstilist, numbrilist kui visuaalset informatsiooni. Tabeli väli võib
korraga sisaldada ka kahte või enamat tüüpi informatsiooni.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 56 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Teatud juhtudel võib info paremaks leidmiseks tabelis infot näidata ka kahele reale jaotatuna näidates
mitut infovälja korraga. Näiteks tabeli „Taotlusega seotud isikud“ veeru “Kontaktandmed” lahtrites
näidatakse korraga nii telefoni numbrit kui e-posti aadressi. Tabeli rea sisu avamiseks ei kasutata eraldi
ikooni.
Tabeli lahtrid võivad sisaldada ka linke. Link lahtri sisus viitab tabeli rea detailsemale sisule, mis asub
teisel rakenduse lehel. Näiteks EHR koodi link viib ehitise aktuaalse vaate lehele uuel brauseri tab-il või
avab hüpiku. Samas tabelis ei või olla kahte veergu lingina, mis viivad isiku samasse kohta, kuna see
on eksitav ning ebatraditsiooniline käitumine.
Visuaalsed kujundid ning tekstilise ja numbrilise informatsiooni joondame tabelite lahtrites üldjuhul
vasakule. Nii on kasutajal lihtsam lahtri sisu silmadega haarata ning see kiirendab info töötlemist.
Vastavalt ärivajadusele võib sisu joondada ka paremale (näiteks numbrilised väljad).
4.11.1.2.2 Tabeli rea tööriistad
Tabeli rea lõpus on andmete töötlemise tööriistad CRUD reeglil (restore)-copy-(view)-edit-delete.
Tööriista olemasolu on tabelispetsiifiline, kuid tööriistade järjekord on sama.
Vastavalt tabeli sisule ja ärivajadustele võib lisanduda ridadele print, download, „veel“ ja muid tööriistu.
Tabelirea tööriistade kasutamise määrab ärivajadus.
4.11.1.3 Tabeli jalus
Tabeli jaluses on vajadusel summa rida, kokkuvõtte rida, paginatsioon ja tabelisse rea lisamise rida (vt
ptk Andmete tabelisse lisamine). Ärijuhust lähtuvalt võib kokkuvõtte ja summa rea liita üheks reaks.
4.11.1.3.1 Summa rida
Tabeli summa rida („Kokku“) sisaldab kokkuvõtvat informatsiooni tabeli liidetava numbrilise sisu kohta
ning seda kuvatakse vaid juhul, kui kokkuvõte on vajalik ning sobilik. Näiteks ei ole alati vajalik arvutada
“Kokku” veerus näidatud arvude summat, kuid aeg-ajalt on see summa kõige olulisem info kogu tabelis.
4.11.1.3.2 Kokkuvõtte rida
Tabeli kokkuvõtte reas antakse lauseline kokkuvõte tabeli olulisest sisust ning vajadusel on sellel real
nupud (näiteks „Haldan valitud ruume“, „Lisan isiku“ vm) või lingid (näiteks „Uuendan tabelit“, „Laen faili“
vm).
4.11.1.3.3 Paginatsioon e leheküljestamine
Tabeli jaluses kuvatakse edasi suunavat riba vaid siis, kui kuvatud tabel ei ole lõplik, ehk info paljususe
tõttu ei ole mõistlik vaikimisi kõiki ridu korraga näidata. Sellisel juhul jagatakse tabel nn lehekülgedeks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 57 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
ning tee nende lehekülgedeni on näidatud vahetult tabeli all. Paginatsiooni rida ilmub tabelile, kui tabelis
on vähemalt 26 rida.
Kasutaja võib soovi korral muuta, mitu rida korraga kuvatakse. Selline eelistus võib tulla harjumusest,
suuremast ekraanist või näiteks seiklusjanust. Kuvatud ridade hulga muutmise hõlbustamiseks on
pakutud välja 10 / 25 / 50 / 100. Vaikimisi on valitud 10 rida, kuna selline hulk ridu on enamusele
kasutajatest vaatamiseks optimaalne. Kasutaja saab seda seadet muuta ning sarnaselt teistele tabeli
seadetele jäetakse tema muudatused meelde iga kord, kui ta muudatuse teeb.
Üldjuhul on andmebaasist COUNT päringute tegemine ebamõistlikult koormav, seetõttu tuleks neid
vältida kui kasutajale ei ole vastete täpne arv äriliselt oluline. Tabeli täpse ridade arvu teadmine teatud
piirist ülespoole seda üldjuhul ei ole. Seetõttu kui tabeli nõuetele vastab enam kui 101 rida, loetakse
sisse esimesed 101 ja kuvatakse kasutajatele täpse lehekülgede arvu asemel 3 punkti. Kui kasutaja
liigub edasi, siis loetakse sisse järgmised, jne. Tabelil näitame käesolevast lehest kuni viis edasi ja viis
tagasi (vastavalt vajadusele) + 3 punkti kummaski suunas.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components
4.11.2 Tabeli murdepunkt
Kõik tabelid on murdepunktiga, st, kui tabel horisontaalselt ei mahu kogu ulatuses ekraanile, muutub
see horisontaalsuunas keritavaks. Näiteks ehitise osade tabel. Murdepunktiga tabelit saab kerida
vasakult paremale tabeli alla tekkiva kerimisriba abil, puutetundlikul ekraanil puutega liigutades või
desktopi vaates kasutades kombinatsiooni Shift + hiire kerimisratas.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex
Tabelil peab olema võimalik määrata külmutatud veerge. Külmutada saab tabeli servadesse jäävaid
veerge (näiteks 1 esimene, 2 esimest, 1 viimane, 2 viimast). Milline veerg (/millised veerud)
külmutatakse, peab saama määrata iga tabeli juures eraldi. Külmutatud veergusid ei saa liigutada tabeli
seadete tööriista abil.
Tabeli horisontaalne kerimine toimub külmutatud veergude vahele jäävas tabeli alas.
Vaikimisi on alati külmutatud linnutamise (checkboxes) veerg ja tabelirea tööriistade veerg.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 58 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.3 Tabelite näidised
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-examples ja https://ehr-
styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex
4.11.3.1 Lihttabel
Tabelites kasutatakse üldiselt vahejoonteta lahendust. Vahejoonteta tabel:
4.11.3.2 Jaluse ja ridade märkimisega lihttabel
4.11.3.3 Tabel suletava tabelireaga
Tabeli suletavaid ridasid kasutame, kui sisuliselt ühe rea info sisaldab grupeeritavat infot. Grupeerimine
on vastavalt äripoole nõuetele.
Suletud rida:
Avatud rida:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 59 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.4 Tühi tabel
Ilma sisuta tühjade tabelite kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele.
Kui ei ole oluline näidata, et midagi puudub, siis tabelit ei kuva.
Kui äripoole seisukohalt on oluline näidata tabelit tühjade veergudega, näidatakse tabel, millel on kõik
komponendid, va andmerida ja leheküljestamise rida.
4.11.5 Andmete tabelisse lisamine
Andmete tabelisse lisamise viis sõltub tabeli tüübist ja ka teenuse iseloomust.
4.11.5.1 Andmete lisamise rida
Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, on tabelirea
lisamiseks tabeli lõpus alati avatud üks tühjade vormiväljadega rida. Selle täitmisel vajutab kasutaja
nuppu “Lisan”, mille peale lisatakse täidetud rida tabelisse.
Kui äripoolel on vajadus, võib tabelisse lisamise rea esitada ka tabeli esimese reana.
4.11.5.2 Andmete lisamise flyout või popup
Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, täidab kasutaja
andmete lisamiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla
flyoutina või popupina.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 60 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.6 Tabeli rea muutmine
Tabeli rea muutmise kutsub välja nupp „Edit“ tabeli andmerea lõpus.
4.11.6.1 Muutmise rida
Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, avaneb tabeli
muutmise rida tabeli andmerea all. Sealjuures kuvame readonly-na kehtivaid andmeid, muutmise rida
kuvab kas kehtivaid andmeid või viimati salvestatud andmeid. Pärast rea täitmist vajutab kasutaja nuppu
“Salvestan”, mille peale andmerida muudetakse.
Kui ärivajadused ei nõua kehtivate andmete kuvamist, võib muutmiseks avada kehtivate andmete rea
nii, et readonly-na seda eraldi ei näidata.
4.11.6.2 Muutmise flyout või popup
Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, avab kasutaja
andmete muutmiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla
flyout või popup. Vt ptk Andmete tabelisse lisamine.
4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine
E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või
erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8).
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 61 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Näide erinevate dokumentide võrdlusvaatest:
4.11.8 Tabeli multihaldus
Kui tabelis on kasutusel multihalduse tööriist, siis see võimaldab linnukesega valitud ridadega
masstegevusi teha.
„Muudan valitud ridu ühetaoliselt“ avab valiku, milliseid veergusid soovib kasutaja ridadel ühetaoliseks
muuta. Pärast veeru valimist avaneb vastava veeru vormiväli, mis tuleb täita.
„Kopeerin valitud“. Kui on valitud nt 3 rida ja soovitakse 3 koopiat, siis teeb rakendus kõigist 3-st reast
3 identset koopiat (va reaspetsiifilised andmed, nagu järjekorra nr vms).
„Kustutan valitud read“ võimaldab mitu rida korraga kustutada.
„Laen read failist“ võimaldab kasutajal laadida korrektselt vormistatud failist andmed tabelisse.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 62 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.12 SEISUNDID (STAATUSED)
Pärast andmete esitamist E-Ehituse keskkonnas, läbivad need andmed erinevaid protsesse, alates
automaatkontrollist kuni ametnikupoolse reaalse kontrolli ja menetlemiseni. Näitamaks, millises
protsessi osas esitatud andmed on, näitame alati välja dokumendi seisundi.
4.12.1 Klassikalised seisundid
Seisundeid tähistame värvilise tekstiga raami sees. Seisundile on vajadusel lisatud seisundit tähistav
ikoon või info ikoon:
Seisundil on alati tooltip, millel kirjeldame täpsemalt seisundi tähendust.
4.12.2 Väikesed seisundid
Ruumi säästmiseks saame vajadusel seisundi kuvamiseks kasutada väiksemat ikooni, millel ei ole
seisundi sõnaline vaste välja kirjutatud, kuid mis viitab siiski seisundi olekule. Kui on sinine, siis on töös,
rohelistega on korras, kollastega tuleb tegeleda, punastega on juba suurem mure ja hallid ei ole enam
aktuaalsed.
4.12.3 Seisundite jagunemine
Seisundid jagunevad oma olemuse järgi viide suuremasse gruppi. Kõige lihtsam on neil vahet teha värvi
järgi. Kasutaja, kes ei suuda eritada värve, eristab seisundeid ikooni või teksti järgi.
4.12.3.1 Sinine, pliiats
Sinise värviga tähistame dokumente, taotlusi ja protsesse, mis on pooleli, ettevalmistamisel jne. See
tähendab, et kasutaja on alustanud täitmist, kuid ei ole veel lõpetanud.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Pooleli, Ehitusluba antud jne.
4.12.3.2 Kollane, üks hüüumärk
Kollase värviga tähistatud staatused viitavad, et dokumendis, taotluses, andmetes või protsessis esineb
hoiatusi või küsitavusi, kuid need otseselt ei sega protsessiga jätkamist.
Samuti tähistatakse kollase värviga staatuseid, mis viitavad tulevikus tekkida võivatele probleemidele.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Esitamata, Andmeprobleemid, Kuju
puudub jne.
4.12.3.3 Punane, kaks hüüumärki
Punane värv viitab kas probleemile või olukorrale, millele kasutajal tuleb mingi tegevusega reageerida.
Sellise vea esinemisel ei ole võimalik protsessiga enne vea likvideerimist jätkata. Samuti tähistatakse
punase värviga näiteks märkustega tagastatud taotlusi.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Taotlus tagasi lükatud jne.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 63 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.12.3.4 Hall, läbikriipsutatud ring
Halli värviga tähistatakse staatuseid, kus protsess on katkestatud või lõpetatud ilma positiivse või
negatiivse tagajärjeta. Näiteks tühistatud või aegunud dokumendid.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kehtetu, Lammutatud jne.
4.12.3.5 Roheline, linnuke
Roheline värv viitab, et protsess on edukalt läbitud, ehitis on kasutusel, taotlus on esitatud ja kõik on
korras.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kasutusel jne.
4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused
Iga dokumendi staatusega kaasneb täpsem info antud staatuse kohta. Seda saab staatuse indikaatoril
vajutades avada. Võimalusel peaks staatuse lisainfo andma kasutajale teadmise (1) selle kohta, mida
antud staatus tähendab; (2) millised on kasutaja võimalused protsessi edasi aidata.
Tooltip avaneb ülejäänud vormi peale. Kasutaja saab avada ühe tooltipi korraga. Kui lehel on võimalus
avada mitut sellist akent, sulgetakse eelmine lahtine aken.
4.13 TEATED, HOIATUSED JA VEATEATED
Teated võimaldavad juhtida kasutaja tähelepanu tegevustele, probleemidele ja vigadele kuvatavas sisus
ja vormi täitmisel.
Lühidalt teate kuvamiseks kasutame ikoone, kus kollane on hoiatus, punane on viga, mis vajab
parandamist, hall on lukustatud tegevus ja roheline on eduteade.
Selliseid ikoone kasutame näiteks vormi vahelehtede (tabide) pealkirja juures ja „tagasi ülesse“ nupu
juures jm.
Teadete ikoonist avaneb alati teate tekstiline selgitus. Kui veateade on pikk ja teksti liigendamine on
vajalik, et kasutaja suudaks teksti sisu hästi jälgida, liigendame teksti suurema reavahega (nt tühi rida
kirjasuurusega 3 px)
Kui veateade asub välja juures, siis see kuvatakse vormi sees.
Tabelis kasutatavad ning ikoonist avanevad veateated avanevad vormi peale.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 64 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.13.1 Teadete liigid
4.13.1.1 Veateated
Veaks nimetame olukorda, kus tekkinud probleem on piisavalt tõsine, et kasutaja ei saa protsessiga
edasi liikuda, taotlust esitada jne.
Vigu tähistame alati punase värviga. Veateated avanevad vormi ridade vahele, et nad ei peidaks ära
järgmise rea vormivälja ja selle sisu.
4.13.1.2 Hoiatusteated
Hoiatused on sellised probleemid vormiga, mille puhul probleem on küll fikseeritud, kuid kasutaja saab
vaatamata sellele protsessiga edasi minna (näiteks juhul, kui ehitise mõõtmed ei läbi loogilist kontrolli,
kuid samal ajal on tegemist keerulise geomeetriaga, mida loogiline kontroll ei tuvasta).
Hoiatustele viitame alati kollase värviga.
4.13.1.3 Eduteated
Eduteade järgneb edukale tegevusele. Sisu võib olla näiteks „Oled edukalt loa taotluse esitanud.“
Eduteateid näidatakse kasutajale vastavalt vajadusele. Nende hulk sõltub ärivajadusest. Näide:
Rakenduses ei ole vaja kuvada "Faili kustutamine õnnestus". Sellise olukorra puhul näeb kasutaja ka
failide loetelu vaates, et fail on listist kustunud.
4.13.2 Teadete tüübid
4.13.2.1 Vormivälja teated
Need on konkreetse vormivälja kohta käivad. Nt väli on täitmata või vales formaadis. See tagab, et vea
leidmine ja parandamine oleks kasutajale mugav ja kiire. Vormiväljade kontroll tehakse vastavalt
ärivajadusele. Näiteks e-maili puhul võib kasutajale kohe öelda, et e-mail ei vasta formaadile, kuid teist
sorti vea puhul saame vastuse anda alles "esitan" nupu vajutamise järgselt. Näiteks kohustusliku välja
kontroll esmakordselt vormile tulles ei tohiks olla juba rakendunud.
Avanevad vormiväljade kohale mouse-over puhul. Opacity 90%.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 65 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-form-control
4.13.2.2 Ikoonist avanevad teated
Avanevad vormiväljade kohale klikkides ikoonil. Opacity 90%.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-icon
4.13.2.3 Hüpikteated
Hüpikteateid kasutatakse näiteks serveripoolsete veateadete kuvamiseks ja ka näiteks, kui mõni
konkreetne teenus on maas.
Töölaua hüpikteade, mida kasutatakse veateate korral, ei ole suletav, kuid on minimeeritav.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-toasts
4.13.2.4 Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt
Kokkuvõte avaneb teenuse peale, sealjuures kokkuvõtte flyouti tausta opacity 90%. Kokkuvõte avaneb
nupust alla.
Kui veateate flyouti teksti (va pealkiri) ridasid on rohkem kui 10, ilmub teate paremale küljele kerimisriba.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 66 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kokkuvõte hoiatustest ja vigadest kuvatakse „tagasi üles“ nupu kõrvale. Kuna see nupp ei kuva ennast
tavaolukorras juhul, kui kasutaja on ekraani vaate alguses või lõpus, on siin erand ning vigade-hoiatuste
olemasolul kuvab see nupp ennast igal juhul.
- Lehe alguses olles kuvab nuppe ekraani suhtes asukohas, kus tavaolukorras kuvaks.
- Lehe lõpus olles jaluse ülemise serva kohal
4.13.2.5 Töölaua teated
Kasutaja profiilist või tema tihedamini kasutatavatest teenustest sõltuvalt saame kuvada olulisi
sõnumeid ka töölaual, iga rakenduse sees või üldistel töölaudadel. Kui kasutaja teate sulgeb, talle sama
teadet uuesti ei näidata.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 67 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-workarea
4.13.2.6 Süsteemi ülesed teated
Kasutajale on aeg-ajalt vaja edastada olulisi teateid. See on lahendatud globaalsete teatega.
Globaalseid teateid annab grupeerida asutajaõiguste alusel vastavalt sellele, kas teade on
1. kõigile, ka neile, kes ei ole sisse loginud,
2. nendele kõigile, kes on sisse loginud, või
3. näiteks ainult menetleja õigustega sisse loginutele.
Globaalse teate pealt peab viima link õigesse kasutajaliidese kohta. Kas versiooniuuenduse plokki,
uudise plokki, kasutajajuhendi plokki, koolituse plokki, suhtluskeskkonna vestluse peale või mujale, kus
on teate teema kasutajaliideses kuvatud.
Süsteemiüleste teadete kuvamiseks kasutame päise kohale jäävat ala, mida tavapäraselt kasutajale ei
kuvata. Ala suurus ja taustavärv on otseses sõltuvuses teates esitatud sõnumi sisust. Selliseid teateid
näitame vaid juhul, kui teade puudutab otseselt kõiki kasutajaid, ja/või teate sisu mõjutab kogu
keskkonna tööd.
Süsteemiülesed veateated on nt. "E-Ehituse keskkonnas on täna hooldustööd" hoiatusteade, uute
teenuste live-i minemise teade (roheline) vm. Need ei ole teenuse spetsiifilised, vaid kogu E-Ehituse
keskkonna ülesed.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 68 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/frames/uleminek.html
4.14 TOOLTIP JA FLYOUT
Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip
4.14.1 Tooltip
Tooltipid on kasutaja abistamiseks, kui ta soovib lisainfot tegevuste, väljade ja ikoonide kohta. Tooltipid
avanevad mouse-over juhul desktopis ning pikal vajutusel mobiilses seadmes.
Tooltipil kuvatakse nii tekstilist kui graafilist sisu.
Avanevad muu sisu peale. Opacity 90% (tööriista tooltip „Tooltip hele“ opacity 100%).
Info tooltip (tume):
Teate tooltip (teate toonis):
Seisundi tooltip (valge taust):
Tööriista tooltip (hele hall):
4.14.2 Flyout
Flyouti avanemine vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#flyout
4.14.2.1 Flyoutid ja rippmenüüd
Rippmenüüd avanevad selles suunas, kus nad varjavad võimalikult vähe olulist sisu ja ei lähe seejuures
üldisest kasutajale nähtavast sisualast väljapoole. Flyoutid avanevad vormi peale.
Olenevalt ärijuhust võib, aga ei pea kasutama flyoutil „riputusnoolt“.
Flyout avaneb üldjuhul kas nupule või lingile vajutades.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 69 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Flyout sulgub, kui lõpetada sellel tegevus ja vajutada alamprotsessi lõpetaval nupul (Jätkan, salvestan,
loobun, muudan ehitise andmeid vms) või vajutades flyout alast väljapoole. Vajadusel võib flyouti
paremale ülesse nurka lisada ikoon-nupu „sulgen“.
Flyouti on mõistlik kasutada, kui vormivälju on flyout'il vähe.
Flyout muutub mobiilis üle ekraani suuruseks vaateks ning ülal ääres on suur nupp "tagasi".
4.14.2.2 Kinnitusdialoogid
Kinnitusdialooge näidatakse kasutajale juhul, kui tema valitud tegevus võib tekitada andmete kadumise,
salvestamata jätmise või süsteemist kustutamise.
Tüüpilisteks olukordadeks on:
- Kasutaja vajutab nupule “Kustutan” või vastavale ikoonile tabelis.
- Kasutaja vajutab mõnele vormist välja viivale lingile enne, kui vormi sisu on salvestatud (näiteks
valib mõne päringu või soovib süsteemist lahkuda). Vajutades nupule “EI” peatatakse valitud
tegevus ning kasutajal on võimalus vajalikud andmed salvestada. Vajutades nupule “JAH”
teostatakse algselt algatatud tegevus. Selline lahendus lisatakse ärivajaduse korral.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 70 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Ärivajadusest johtuvalt võib kinnistudialooge vaja olla ka olukorras, kus tegevus võib kaasa tuua mõne
teise suurema muudatuse. Näiteks ehitise osa juures soovib kasutaja lisada ehitise osale midagi, mida
ehitise enda küljes veel ei ole, kuid peab järelikult olema. Sellisel juhul on kinnistusdialoog positiivse
vaatega:
4.14.3 Trükkimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalik välja trükkida nii vorme kui ka faile. “Trükin” võimalust pakutakse vaid
juhul, kui antud teenusele on arendatud spetsiaalne trükkimiseks kohaldatud vaade. Selline vaade
esitatakse kasutajale trükkimiseks PDF formaadis. Igal pool mujal saab kasutada veebilehitseja
trükkimise funktsiooni.
Kui kasutaja vajutab “Trükin” lingil mistahes vormil, avatakse kõigepealt sõbralik soovitusaken, mis
palub kasutajal printimise vajadus hoolikalt läbi mõelda.
Kui kasutaja soovib trükkimisega siiski jätkata, vajutab ta vastaval nupul. Kui kasutaja ei soovi enam
soovitust näha, saab ta sellest teada anda linnukesega vastavas märkeruudus.
Järgnevalt kuvatakse kasutajale kogu võimaliku dokumendi struktuur, millest kasutaja valib dokumendi
osad, mida soovib trükkida. Sel viisil saame teha kõik endast oleneva, et kasutajad ei trüki välja
dokumente või dokumentide osi, mida neil tegelikult vaja ei ole.
Trükkimisel näitame ka uuel brauseri vahelehel eelvaate, mida kasutaja trükkima hakkab, et tal oleks
ettekujutus oma tegevusest.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#printing
4.14.4 Failide üleslaadimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid failidena üles laadida. Failide laadimine on võimalik
teenuste sees, samuti ka suhtluse käigus, kui on vajadus faili kujul täpsustavat informatsiooni jagada.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 71 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Üleslaadimine toimub alati kindla protsessi alusel, mille käigus kontrollitakse vajadusel faili sisu
vastavust etteantud struktuurile ning muid piiranguid (suurus, formaat).
Kui kasutaja kasutab mobiiliseadet (tahvelarvuti, nutitelefon), siis failide üleslaadimiseks pakume
mobiiliseadme faili üleslaadimise funktsionaalsust. Mobiiliseadme kasutajale ei saa pakkuda failide
lohistamise võimalust. Kui kasutajal on olemas mobiiliseadmes ka pildi tegemise võimalus, siis failide
üleslaadimisel pakub see ka pildi tegemise võimalust. Näiteks https://fineuploader.com/demos.html See
võib oluline olla järelevalve, kohavisiitide jms käigus.
Mobiiliseadme tuvastamise kontroll peab olema lisatud faili lisamist alustava lingi või nupu taga. Kui
süsteem tuvastab, et tegemist on mobiiliseadmega, siis peab pakkuma mobiiliseadme browse akna,
mis võib erineda sõltuvalt mobiiliseadme platvormist.
Dokumentide üleslaadimisel E-Ehituse keskkonda desktop (1200px–…), tahvelarvuti landscape
(900px–1199px) ja tahvelarvuti portrait (600px–899px) vaadetes lähtutakse desktop vaadete kuvadest.
Kui on tegemist nutitelefoni (320px–599px) vaate suurusega, siis lähtutakse mobiili vaate kuvadest.
4.14.4.1 Samm 1: failide laadimine
Kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust:
1) faili lohistamine;
2) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi.
Kui kasutaja võib laadida mitu faili, kuvab flyout failide nimekirja (iga uue faili lisamisega lisandub
nimekirja uus fail):
Kui kasutaja võib laadida ühe faili, kuvab flyout seda ühte faili ning ei luba enam uut faili otsida:
Üleslaaditavale failile metaandmete lisamine:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 72 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Mobiiliseadme kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust:
1) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi.
2) kaamera olemasolul pildi tegemise võimalus.
4.14.4.2 Samm 2 (vajadusel) – faili laadimise progress
Kui failide üleslaadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja
internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides):
Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) üleslaadimine aega võtab, siis faili(de) üleslaadimise aega ei
kuvata:
Kasutajal on võimalus faili laadimise protsess katkestada, sel juhul kustutab katkestan nupp ka
üleslaaditud failid.
4.14.4.3 Samm 3 (vajadusel) – kui tekib viga (nt vale formaat, tehniline viga,
liiga suur fail)
Kui faili laadimisel tekib probleem, mille tõttu ei ole võimalik andmeid soovitud viisil töödelda, näitame
kasutajale veateadet protsessi sees.
Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse,
miks ei õnnestunud:
Faili laadimisel tekkinud vea sõnastame laadimise kasti all.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 73 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse,
miks ei õnnestunud:
4.14.4.4 Samm 4 – kui fail(id) on üles laaditud
Kui faili(de)ga on kõik korras, paneme flyouti kinni ning üleslaaditud dokumendid kuvatakse kasutajale
ülaslaaditud dokumentide tabelis.
Üleslaaditavate failide formaadid on vastavalt konkreetsele failile esitatavatele nõuetele. Formaadi
nõudele viidatakse üleslaadimise juures.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#file-upload
4.14.5 Failide alla laadimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid nii täisdokumentidena kui ka dokumendi osade kaupa
failidena alla laadida. Failide alla laadimine on võimalik teenuste sees.
Failide alla laadimisel saab kasutaja vajadusel valida, mis osadest alla laaditav fail koosneb, ning ka
formaadi, milles fail alla laaditakse. Kui kasutaja valib mitu erinevat formaati, laaditakse alla kokku
pakitud zip- fail, mille sees on kõik soovitud failid.
4.14.5.1 Alla laaditavate failide nimetamine
Kasutaja poolt üles laaditud failide nimesid allalaadimisel ei muudeta.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 74 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Süsteemi poolt genereeritavate dokumentide, koondvaadete ja konteinerite puhul moodustatakse faili
nimi
- alusdokumendi nimest,
- numbrist (kui see olemas) ja
- alla laadimise kuupäevast kujul aaaakkpp
Tühikud faili nimes asendatakse alakriipsudega.
Näiteks Andmete esitamise teatise koondvaate 29. oktoobril 2019 alla laaditav eelvaade kannaks nime
Andmete_esitamise_teatis_123456789_20191029.pdf
Juhul kui 1:1 vastavat lahendit ei ole võimalik failide nimetamisel realiseerida, tuleks luua ligilähedane
versioon.
Faili nimes võivad sisalduda numbrid, ladina tähed, alakriips(_), miinusmärk (-), plussmärk (+) ja punkt.
Sümbolite (#%& jne), täpitähtede (ä, ö, ü, õ, å jne) ja tühikute kasutamine ei ole lubatud
Lühendid kirjutatakse läbiva suurtähega (EHR jms).
4.14.5.2 Faili alla laadimise progress
Kui failide alla laadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja
internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides):
Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab, siis faili(de) laadimise aega ei kuvata:
4.15 MUUD KOMPONENDID
4.15.1 Kaardikomponent
Suur osa sisuotsingust E-Ehituse keskkonnas on kaardikomponendi kaudu töödeldav. Ühtlasi eeldame
kasutajal ka sisestada infot kaardikomponendi kaudu.
Kaardiinfo nõuded vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo.
4.15.2 Eelvaade
Dokumentide, võrdluste ja failide (nt pdf) eelvaated kuvame töölaual hallil taustal (#34394c, läbipaistvus
50%).
Eelvaatel on päis, kus on kirjas eelvaate nimetus ja paremal on eelvaate sulgemise ikoon, vajadusel
eelvaate alla laadimise ikoon.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 75 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 76 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.3 Progressiriba
Kui vormi töötlemine võtab aega rohkem kui 1 sekundi, kuvatakse kasutajale progressile viitav
animatsioon.
Juhul, kui me ei tea, kui kaua vormi või vormi osa laadimine, andmete töötlemine vms aega võtab,
näitame animatsiooni, ning teavitame kasutajat, kui palju selline toiming tavaliselt aega võtab. Kui me
aga ajalist mõõdet öelda ei oska, kuvame lihtsalt, et kasutaja ootaks.
Kui saame täpselt arvutada, kui palju vormi või vormi osa laadimine aega võtab, näitame laadimise
progressi protsentidena, lisaks ka visuaalselt laadimise lõpuni jäänud aega. Kui aga täpselt ei ole
võimalik arvutustehet teha, ei kuvata kasutajale indikaatorit %-s.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#progress
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 77 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.4 Sessiooni aegumine
Sessiooni aegumisest anname kasutajale märku 1 minut enne sessiooni aegumist. Kasutajale avaneb
ekraanil E-Ehituse keskkonna peal vastav hoiatusteade. Vajutades nupul “Jätkan kasutamist”, saab
kasutaja keskkonna kasutamist jätkata.
Juhul kui sessioon on aegunud, kuvatakse kasutajale keskkonna peale avanevas aknas uuesti sisse
logimise võimalused.
4.15.5 Graafikud
Graafikute värvigamma valime stiiliraamatus ette antud värvitoonide valikust. Värvitoonidel on vaikimisi
järjekord, mille alusel toonid kasutusele võetakse. Näiteks ühe joonega graafikul on joon tooniga 1, kahe
joonega graafikul lisandub joon tooniga 2 jne. Graafikute vaikimisi värvitoonide järjekord alates
esimesest on:
$yellow, $orange, $red, $green, $blue,$yellow-dark, $orange-dark, $red-dark, $green-dark,
$blue-dark, $yellow-light, $orange-light, $red-light, $green-light, $blue-light, $gray, $gray-dark,
$gray-light, $gray-lightest
Tabeli real näitame diagrammi värvilegendi järgnevalt:
Graafikuid saab alla laadida jpg formaadis. Selle jaoks on graafiku üleval paremas nurgas alla laadimise
ikoon.
4.15.5.1 Joondiagramm
Kasutame absoluutväärtuste visualiseerimisel, reeglina ajalises mõõtes.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 78 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.5.2 Lintdiagamm
Kasutame osakaalude visualiseerimisel.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 79 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.5.3 Tulpdiagramm
Kasutame absoluutarvude visualiseerimisel.
Kui diagrammil on horisontaalne telg liiga pikk, et kõik andmed ekraanile mahuks korraga, tuleb
võimaldada murdepunk arvestusega, et vertikaalne telg on alati nähtaval.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 80 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5 EKRAANIVAATE ÜLESEHITUS
Ekraanivaate malli ülesehitus
- Kes > header (ja millises rollis > kasutaja valiku molekul)
- Mida > burger
- Kuidas > menüü
- Teeb > töölauad, kus kuvame teenused
- Info > footer
- Abi > abikeskus
Kuva komponentide sisse seadmisel tuleb jälgida, et iga komponent peab töötama. Näiteks, kui sõltuvalt
kasutaja õigustest või arendustöö järjest ei ole teenus saadaval, siis selle teenuse välja kutsuv
nupp/ikoon/link ei ole kuvatud rakenduses.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ alajaotus „Raamid“.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 81 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.1 PÄIS / HEADER
5.1.1 Autentimata kasutaja päis
Päises on:
- Burgeri peanupp
- Teenuste otsing
- Keele valik
- Uudisteadete ikoon
- „Sisenen“ nupp. TARA teenus
5.1.2 Autenditud kasutaja päis
Päises on:
- Burgeri peanupp
- Kasutaja valik
- Teenuste otsing
- Keele valik
- Uudisteadete ikoon
- Vestluste ikoon
- Teadete ikoon
- Kiirviidete ikoon
- Sisse loginud füüsilise isiku nimi
- „Väljun“ nupp
5.1.3 Päise koostisosad
Päise ikooni ja nuppude grupid on eraldatud vertikaalse punktiirjoonega (vt päise illustratsiooni).
5.1.3.1 Burgeri peanupp
Kui menüü on avatud, siis kuvab menüü sulgemise ikooni:
Kui menüü on suletud, kuvab menüü avamise ikooni:
5.1.3.2 Kasutaja valik
Siin kuvab, millise kasutaja rollis sisse loginu hetkel on. Esmakordsel sisse logimisel on kasutaja
autenditud avaliku kasutajana (tema ise füüsilise isikuna). Kasutaja saab endale kasutaja halduses
määrata omale sobiva vaikimisi kasutaja.
Kasutajat saab vahetada flyouti abil. Kasutajad on järjestatud asutuse nime tähestiku järjekorras. Kõige
esimene valik on alati avalik autenditud kasutaja (see valik ei arvesta tähestiku järjekorda).
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 82 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kui kasutajate variante on üle 10, siis on flyoutil scrollbar
5.1.3.3 Teenuste otsing
Otsib vasteid rakenduse lehekülgede tekstidest. Esialgsed tulemused kuvatakse flyoutil.
Kasutaja saab avada kõikide tulemuste lehekülje.
5.1.3.4 Keele valik
Teostame siis, kui teostame mitmekeelsuse.
5.1.3.5 Uudisteadete ikoon
Analoogne lahendus vestluse flyoutile.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 83 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kõikide uudiste valimine avab uudiste lehekülje.
Kindla uudise valimine avab uudiste lehekülje avatuna valitud uudise artikli juures.
5.1.3.6 Vestlused (foorum). KOV kasutajatele
Kõikide vestluste valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje.
Kindla vestluse valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje avatuna valitud vestluse viimase
kommentaari juures.
5.1.3.7 Teated (seadete ja taotluste juures tellitud teavitused)
Analoogne lahendus vestluste flyoutile.
Kõikide teadete valimine avab teadete lehekülje.
Kindla teate valimine avab teadete lehekülje avatuna valitud teate juures.
5.1.3.8 Kiirviited
Kasutaja saab määrata lemmiklehed kiirviiteks, näitab
1. Määratud kiirviidete valikut
2. Hetkel avatud oleva lehe kiirviidetesse lisamise või eemaldamise võimalust
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 84 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.1.3.9 Abikeskus
Ikoonist avaneb abikeskus ekraani paremal küljel.
Abikeskuse lahendus vaata peatükk Abikeskus
5.1.3.10 Sisse loginud füüsilise isiku nimi
Kasutaja andmete alale klikkides avaneb flyout kiirvalikutega e-ehituse keskkonna kasutajaga otseselt
seotud lehtedele. Esialgu teostame lingi lehele „Minu andmed“
5.1.3.11 „Sisenen“ nupp
Selle nupu klikkimisel käivitub TARA teenus.
5.1.3.12 „Väljun“ nupp
Nupu vajutamisel avaneb kinnitusvorm:
5.2 MENÜÜ
Menüü asub ekraani vasakul küljel ja koosneb kahest osast:
- Burger, kus jaotatakse teemad suurtesse plokkidesse
- Menüü, kus on suure ploki alateemad (Läbivalt suurte tähtedega kirjutatud) ja alateemad e
teenused (suure algustähega).
Kogu E-Ehituse kasutajaliides on jaotatud suurtesse teemaplokkidesse, millel on alajaotused. Vastavalt
kasutajate õigustele, kuvatakse kasutajagrupile või konkreetsele kasutajale lubatud teemad ja
teenused.
Ilma sisse logimiseta on ligipääs avalikule infole – burgeri menüü punkt „E-Ehitus“ ja „Infoportaal“.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 85 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaikimisi, ehr.ee lehele tulles, avaneb „E-Ehitus“ > 3D-kaksik (Kuni 3D-kaksiku avamiseni, avaneb 2D
kaart).
Sisse logides avaneb vaikimisi “Minu Ehitised”.
Burgeri nupul vajutades avaneb halli menüü vastav teemade ja teenuste nimekiri. Töölaual avaneb sellel
hetkel esimese halli menüü pealkirja teenus/teenused.
Kasutaja saab halli menüü järjekorda muuta (kahest kriipsust kinni võttes saab pealkirjade järjekorda
muuta). Rakendus jätab meelde kasutaja menüü järjekorra ja avab iga kord kõige esimese pealkirja.
Hall menüü avaneb töölaua peale.
Aktiivne menüüpunkt on sinise kirjaga:
Menüü avatud:
Menüü peidetud:
Vaikimisi on kasutajal sisenemisel burgeri menüü avatud ja hall menüü suletud.
Kui kasutajale on tulnud mingi reaktsiooni nõudev teade (Näiteks allkirjastamiseks või arvamuse
avaldamiseks), siis sisse logides avaneb töölaud kohe selle koha pealt, kus reaktsiooni vaja on,
olenemata sellest, mis on kasutaja eelistused.
5.3 TÖÖLAUD
Töölaud on ekraanivaate ala, kus kõik toimub ja kus kuvatakse teenused – veebilehekülg (nt Ehitusloa
taotlus, Andmete esitamise teatis, minu menetlused). Töölaud on halli taustaga. Sellel kuvatakse valgel
taustal teenused. Teenused on iseseisvad, see tähendab, et kui kuvatakse mitu erinevat valge taustaga
teenust, siis need üldjuhul ei ole omavahel seotud.
Töölaual avanevate lehekülgede kohta on täpsem info vastava teenuse lähte dokumendis.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 86 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4 JALUS / FOOTER
E-Ehituse keskkonna jalus on kujundatud põhimõttel “mida soovin edasi teha?” Kui kasutaja on jõudnud
lehe lõppu, on ta alati valiku ees, kas minna tagasi üles, liikuda edasi kusagile mujale või võtta ühendust
keskkonna omanikuga. Seepärast pakub jalus võimalust kõiki kolme teha.
5.4.1 Sotsiaalmeedia ala
„Tagasi ülesse“ nupp viib kasutaja tagasi lehe algusesse.
Sotsiaalmeedia ikoonid avavad uues aknas vastava sotsiaalmeedia keskkonna. Nupud linkidega
lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele.
e-ehituse veebi nupp viib kasutaja eehitus.ee lehele.
5.4.2 Logod
Teostada on vaja üleval kujutatud logode kuvamine.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 87 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.3 Kiirelt kätte lingid
Need lingid viivad kasutaja E-Ehituse, MKM või mõne teise kodulehe vastav rubriigi juurde.
Lingid on MKM peakasutaja vaates hallatavad.
Saab lisada kuni 6 linki. Rakendus ise lülitab sisse välja viiva lingi ikooni, kui URL ei suuna samale
domeenile.
Versiooni link kuvab rakenduse viimase versiooni numbrit. Lingile klikkides viib rakendus kasutaja
versiooniuuenduste lehekülje peale, avatud on viidatud versiooniuuenduse kirjelduse plokk.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 88 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.4 Kontaktinfo
Seni, kuni ei ole suhtluskeskkond arendatud, on kontaktinfos e-post. Kui suhtluskeskkond on valmis,
siis menetlejale ja MKM-ile on “Alustan vestlust”
e-postil klikkides toimub selle e-posti “Ctrl+C” + tuleb roheline töölaua teade “e-post kopeeritud”.
Kontaktinfo jaotuse kohal hiirega olles või puuteekraanil pika vajutuse korral ilmub tooltip kokkuvõtva
abitekstiga selle kohta, kellega kasutaja võiks ühendust võtta.
5.5 ABIKESKUS
E-Ehituse platvormi arendamisel on eesmärgiks see võimalikult selgelt üles ehitada ja teenused
võimalikult loogiliselt kasutajale esitada, kuid sellegi poolest on kasutajal vaja abi ehitusalaste
teemadega tegelemisel ja spetsiifiliste küsimuste lahendamisel. Selle tarbeks on keskkonnas abikeskus.
Abikeskus avaneb töölaua kõrvale paremas servas. See on iseseisev ekraani osa, mis ei keri sisulehega
kaasa. Sellel on oma scrollbar.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 89 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Abikeskus jaguneb:
Abiinfo KKK Teated
Töölaual avatud oleva Töölaual avatud oleva teemaga Nt seaduseid, määruseid vm
teemaga seotud info- ja seotud korduma kippuvad suurt küsimust puudutavad
abimaterjal. Näiteks vormi küsimused. ajakohased olulised teated
täitmise juhend, kaardi kogu kasutajaskonnale
kasutmise juhend vms.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 90 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
6 VERSIOONIMUUDATUSED
1.1 Versioon
Lisatud viide Veera Disainisüsteemile
2.0 Versioon
Sissejuhatuse peatükk on täpsustatud (NB! Sh alusmaterjalide ja komponentide ajakohasuse
temaatika).
Uued ikoonid > Kõik illustratsioonid välja vahetatud.
Nuppude peatükk täpsustatud.
Linkide peatükk täpsustatud.
Ikoonide peatükk täpsustatud.
Seisundite peatükk täpsustatud.
Teadete peatükk täpsustatud.
Lisatud võrdlusvaate kuvamine, eelvaate kuvamine, abiinfo kirjeldus.
Täpsustused ja kirjavigade kontroll üle dokumendi.
2.1 Versioon
Lisandus peatükk 4.9.5 (Suletud vormid).
Lisandus ikoone.
Uuendatud on peatükke 4.14.4 ja 4.14.5 (failide ülesse ja alla laadimine).
Lisandus peatükk 4.15.5 (Graafikud).
Täiendatud on päise ja jaluse elementide peatükid.
Täiendatud on peatükki 3.7.2 (Kasutaja kontekstile kohalduv disain).
Täiendatud on peatükki 4.10.2 (Vormiväljade tüübid).
Täiendatud on peatükki 4.11 (Tabelid).
Vahetatud on mõned illustratsioonid, et need vastaksid stiili täiendustele ja uuendustele.
Tehtud mõned teksti korrektuurid.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 91 / 91
EHR arendustööde juhtimise korraldamine
EHR arendustööde läbiviimine toimub projektide alusel. Projektid luuakse vastavalt
arendustööde vajadusele ning kinnitatud eelarvetele. Projekti alustamisel sõlmitakse projekti
teostajatega lepingud. Projekti juhib strateegilisel tasandil projekti juhtrühm, operatiivsel
tasandil Tellija ja Täitja projektijuhid. Projekti tegevused viib läbi töörühm ning vajadusel
luuakse töögrupid konkreetsete probleemide lahendamiseks.
1. Juhtrühm
MKM kutsub kokku projekti juhtrühma. Juhtrühma koosseisu kinnitab MKM-i kantsler vastava
käskkirjaga.
Projekti juhtrühma kuuluvad:
a) MKM-i asekantsler;
b) MKM-i ehitus- ja elamuosakonna esindajad;
c) MKM-i infotehnoloogia osakonna esindajad;
d) Täitjate poolt määratud esindajad;
Vajadusel võidakse kaasata juhtrühma töösse nõustajatena, aruandjate ja/või vaatlejatena ka
teisi olulisi partnereid ning töörühma liikmeid. See otsustatakse juhtrühmas.
1.1. Juhtrühma töökorraldus
Juhtrühma töövorm on koosolek. Igal juhtrühma liikmel on üks hääl ja otsused võetakse vastu
häälte enamusega.
Oma ülesannete täitmiseks võib juhtrühm rakendada ka teisi töövorme. Töövormi valiku üle
otsustab juhtrühma esimees. Korralised juhtrühma koosolekud toimuvad mitte harvemini kui 1
kord kuus. Projektijuht valmistab juhtrühma koosoleku materjalid ette ja teeb juhtrühma juhile
ettepaneku juhtrühma kokku kutsumiseks. Juhtrühma koosoleku kutsed edastab projektijuht
juhtrühma esimehe nõusolekul.
Erakorralise juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma esimees, kui selleks on avaldanud
soovi vähemalt kaks juhtrühma liiget või vastav vajadus on tekkinud töörühmal.
Elektrooniline kutse juhtrühma kokkukutsumiseks tuleb laiali saata 4 tööpäeva enne koosoleku
toimumist. Koosoleku kutses peavad olema ära toodud koosoleku toimumise aeg, koht ja
esialgne päevakord.
Juhtrühma koosoleku materjalid edastatakse juhtrühma liikmetele e-kirja teel hiljemalt 2 päeva
enne koosoleku algust..
Juhtrühma koosolekud protokollitakse ja protokolli esialgne versioon edastatakse e-kirja teel
kõigile juhtrühma liikmetele. Projektijuht kogub juhtrühma liikmete ettepanekud protokolli
esialgse versiooni täiendamiseks ning kannab protokolli MKM dokumendihalduse
rakendusse. Kui vastavaid töid rahastatakse struktuuritoetustest, siis kannab projektijuht
protokollid ka Struktuuritoetuse infosüsteemi.
1.2. Juhtrühma ülesanded
Projekti juhtrühm jälgib projekti ajakavast ja eelarvest kinnipidamist, fikseerib projekti ja selle
etappide lõppemised. Juhtrühm on ainupädev otsustama nende projekti etappide lõpetamise
üle, mida rahastatakse struktuuritoetustest. Juhtrühm kuulab ära projektijuhi põhjendused
projekti eelarve ja kava muudatusteks ning teeb vajadusel sellekohaseid põhjendatud
ettepanekuid, samuti vaatab läbi projektijuhi poolt koostatud seirearuanded.
1.3. Juhtrühma avakoosoleku kinnitused.
Projekti avakoosolekul kinnitab juhtrühm:
a) projektijuhi ja töörühma koosseisu;
b) projektide ajakavad ;
c) projekti riskide juhtimise kava;
d) projekti struktuuritoetustest rahastatavate arendustööde eelarve;
e) arendusprojekti läbiviimise tehnilised ja kommunikatsiooni puudutavad kokkulepped.
2. Töörühm
Projekti operatiivjuhtimisega tegelevad Tellija ja Täitja projektijuhid. Projekti töörühma juhib
MKM-i poolne projektijuht. Kõik projekti arendajad on kohustatud osalema kord kuus toimuval
projekti töörühma koosolekul.
Tellija projektijuht viib vähemal üks kord kuus läbi projekti töörühma koosoleku, kus
1. Vaadatakse üle kõigi arendajate poolt tehtud tarkvara muudatused ja arendused
2. fikseeritakse kõigi projekti avatud tööde lõpetamiseks vajalik aeg,
3. selgitatakse tööde kulgemist takistavad probleemid,
4. otsustatakse valmis tööde lõpetamine ja järgnevate tööde avamine,
5. määratakse projekti seis tähtaja suhtes (normaalne, ohtlik, kriitiline),
6. kavandatakse tegevused projekti seisu parandamiseks,
7. vajadusel kirjeldatakse täiendavad tööd või täpsustatakse töökirjeldusi,
8. vajadusel moodustatakse töögrupid probleemide kiireks lahendamiseks.
Töörühma liikmed on vastutavad nende vastutusalas olevate tööde kohese ja kiire tegemise
eest.
Projekti töörühma koosolekut protokollib Täitja projektijuht. Juhul, kui koosolekul osaleb
mitu Täitjate projektijuhti siis lepitakse protokollija enne koosoleku algust kokku.
Protokollija on kohustatud esitama koosoleku protokolli EHR dokumentatsiooni
hoidlasse (vt. EHR arenduse ja kommunikatsiooni juhend) käesoleva projekti jaoks
moodustatud kausta hiljemalt koosolekule järgneva tööpäeva kella 12:00ks. Protokollis
peavad kajastuma kõik koosolekul osalejad ja koosolekul tehtud otsused ning
koosoleku toimumise aeg ja koht.
Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani
ning esitab selle Tellija projektijuhile EHR dokumendihoidla vahendusel. Täitja
projektijuht uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud
projektiplaani ning lisab sellesse tööde täitmise informatsiooni. Tööde plaan
vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel viiakse
sellesse muudatused.
id Nr KOOD / Privileeg / Selle privileegi all olevate tegevuste kirjeldus
NB! Kasutajaliidese arendamine võib tingida teistsuguse privileegide jagamise ja sisu. Seega võib seda tabelit muuta va
1 1 VABAANDMED
Otsib
Vaatab
Otsib
Vaatab
Vaatab
Nüüd järgmisena tulevad need kasutajate tegevused, mis on võimalikud ainult autentimisel ja vastava asutuse/ettevõtte rolli omamise
2 2 DOKAVALIK
Vaatab
3 3 DOKSEOTUD
Otsib, Vaatab
4 4 DOKFAILID
Vaatab
5 5 DOKVORMIFAILID
Vaatab
8 6 DOKESITATUD
Vaatab
9 7 DOKKOIK
Vaatab
Muudab
6 8 MINUDOK
Otsib, Vaatab
7 9 MINUDOKMUUT
Vaatab, Muudab, Esitab
Vaatab, Muudab, Esitab
14 10 MINUSISSETULDOK
Vaatab
Otsib
Vaatab
10 11 EHITUSDOK
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
11 12 ANDMETETEATIS
Loob
22 13 ENERGIADOK
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
23 14 ENERGIADOKVANA
Loob, Kannab registrisse
52 15 ENERGIADOKVANAE
Loob, Kannab registrisse
24 16 OTSUS
Loob, Kannab registrisse
25 17 ETTEKIRJUTUS
Loob, Kannab registrisse
26 18 REGPARANDUS
Loob, Kannab registrisse
51 19 AADRESSITEATIS
Loob, Kannab registrisse
53 20 OMANIKUTEATIS
Loob, Kannab registrisse
27 21 NOTARDOK
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
28 22 KOHTUTAIDOK
Loob, Kannab registrisse
31 23 EHITUSGEO
Loob, Kannab registrisse
29 24 SOOJUSSEADMED
Loob
30 25 SOOJUSSEADMEDMUUT
Muudab, Kustutab
12 26 JULGEODOK
Muudab
Muudab
13 27 AADRESSID
Muudab
Vaatab
15 28 MINUMENETLUSED
Vaatab
Otsib
Vaatab
Vaatab
16 29 MENETLUSKOIK
Otsib, Vaatab
17 30 MENTLUSTOIMING
Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
18 31 DOKALLKIRI
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
19 32 KOOSKOLASTUS
Vaatab, Muudab, Esitab
Vaatab, Muudab, Esitab
Vaatab
Vaatab
Otsib
Otsib
Vaatab
20 33 SKOOSKOLASTUS
Vaatab, Muudab, Esitab
Vaatab
Otsib
21 34 KAASAMINE
Otsib, Vaatab, Muudab, Esitab
Otsib, Vaatab, Muudab, Esitab
32 35 HALLEHITIS
Otsib, Vaatab
Muudab, Kustutab, Kannab registrisse
33 36 MINUVALLASVARA
Vaatab
Vaatab
34 37 OMANIKUD
Otsib, Vaatab
35 38 KINNISPARING
Vaatab
36 39 ANDMEPARING
Vaatab
Vaatab, Muudab
37 40 TEATED
Vaatab
38 41 MINUANDMED
Vaatab, Muudab
Muudab
Vaatab
Vaatab
39 42 MINUASUTUS
Vaatab, Muudab
Loob
Muudab
Muudab
40 43 ASUTUSTEHALD
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Vaatab, Muudab
Muudab
Vaatab, Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
41 44 JURISIKLOOMINE
Loob
Loob
Loob
Vaatab, Muutab
Vaatab
Loob
Muudab
42 45 KOOSKOLASTUSHALD
Muudab
Muudab
43 46 TEHNILINEHALD
Loob, Muudab
Loob, Muudab
Loob, Muudab
Vaatab
44 47 INFONUPP
Loob, Muudab
45 48 ENERGIAHALD
Muudab
Muudab
46 49 AKDOKHALD
Muudab
Muudab
47 50 LOGIANDMED
Vaatab
48 51 ARHIIVEHR1
Vaatab
49 52 ARHIIVEHRKOIK
Vaatab
50 53 ARHIIVEHRHRKOIK
Vaatab
Vaatab
54 VR_PARING
Vaatab, otsib
55 GT
Kinnitamine
57 VORGUV1
andmefaili üleslaadimine
58 VORGUV2
Kinnitamine
59 VORGUV3
Loob, Muudab, Vaatab
60 VRA_HALDUS
Loob, Muudab, Vaatab
Loob, Muudab, Vaatab
Loob, Muudab, Vaatab
61 SIDEDIR1
Vaatab
62 SIDEDIR2
Loob
63 SIDEDIR3
KOOD / Privileeg / Selle privileegi all olevate tegevuste kirjeldus
mine võib tingida teistsuguse privileegide jagamise ja sisu. Seega võib seda tabelit muuta vastavalt vajadusele.
Üldised otsingud, avalike andmete ja juhendite vaatamine. See info, mis peab olema kasutajale
kättesaadav ilma sisse logimata.
Ehitised, mis on registrisse kantud (EHR kehtivas kihis olevad ehitised)
Ehitise, mis on registrisse kantud, avalike registriandmeid.
Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Näeb neid
dokumente nimekirjana otsingutulemustes.
Avalikud teated EHRi kasutajatele. Avalikud juhendid EHRi kasutajatele. Viiteid välistele veebilehtedele
(nt MKMi kodulelt) jne
Avaandmed
egevused, mis on võimalikud ainult autentimisel ja vastava asutuse/ettevõtte rolli omamisel
Esitatud dokumentide avalike andmete vaatamine
Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on
võimalik kasutajaliideses avada EHRis koostatud dokumendi vorm ja näha dokumendi vormil olevaid
andmed, mis on avalikud (avalikud andmed ei ole: Isikukood, Kontaktaadress, E-mail, Sünniaasta,
Telefoni number). Kasutaja ei näe menetlusega seotud andmeid (nt märkuseid) ja ka ei saa avada faile.
Minuga seotud dokumentide kõigi andmete ja failide vaatamine
Dokumendid, mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega. Siia kuuluvad ka koostamisel ja
muutmisel olevad dokumendid (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik dokumendil näha
kõik andmed (ka isikuandmed), avada dokumendil lisatud faile, dokumendi andmetest koostatud pdfi.
Nt kui dokumendi otsingu järel avatakse vastav dokument.
Esitatud dokumentidele juurde lisatud failide vaatamine (Kas seda on vaja eraldi? Täna näevad kõik
sisse loginud kasutajad faile, kui tulevikus oleks hea välja lülitada)
Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on
võimalik neile dokumentidele juurde lisatud faile avada vaatamiseks (nt ehitusprojekt, audit, muud
lisad).
Esitatud dokumentide andmetest koostatud failide (pdf-ide) vaatamine (Kas seda on vaja eraldi?)
Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Dokumendi vormile
sisestatud andmetest koostatakse automaatselt esitades pdf (pdf või allkirjastatud pdf). Fail sisaldab
isikuandmeid. Kasutajal on võimalik seda faili avada vaatamiseks.
Kõigi esitatud dokumentide vaatamine
Need on dokumendid, mis ei ole esitatud minu asutusele vaid on edastatud mõnele teisele pädevale
asutusele menetlemiseks või on juba menetluses. Näeb neid dokumente, nendel dokumentidel olevaid
andmeid (sh isikuandmeid) ja faile. Näeb nende dokumentide allkirjastatud pdf faile (nt Andmete
esitamise teatise ja keeldumise Otsuse allkirjastatud pdf faili).
Kõikide dokumentide nägemine ja muutmine
Kõiki dokumente, mis on EHRis. MKMi heldeski funktsionaalsus.
Saab muuta kõiki dokumente, mida on võimalik muuta ka teistel kasutajatel (võimalik abistada
kasutajaid andmete sisestamisel), kuid ei saa neid esitada. MKMi helpdeski funktsionaalsus.
Minuga seotud dokumentide kõigi andmete ja failide vaatamine (Minu dokumendid tabel)
Dokumendid, mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega. Siia kuuluvad ka koostamisel ja
muutmisel olevad ning registrisse kantud dokumendid (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on
võimalik dokumendil näha kõik andmed (ka isikuandmed), avada dokumendil lisatud faile, dokumendi
andmetest koostatud pdfi. Sellised dokumente saab nt avada Minu dokumentide tabelis.
Minu või minu asutuse/ettevõtte poolt loodud dokumentide muutmine või minuga seotud
dokumentide muutmine (Minu dokumendid tabel)
Dokumendid, mis on pooleli (seisundid tuleb täpsustada) ja mina või minu asutuse/ettevõtte kasutaja on
selle dokumendi loonud. Kasutajal on võimalik dokument avada ja seda muuta. Nt notari büroo saab
muuta tema poolt loodud Ehitise omaniku teatist.
Dokumendid, mis on pooleli (seisundid tuleb täpsustada) ja mis on seotud minu või minu
asutuse/ettevõttega (aga ei ole minu loodud). Ainult sellised dokumente saab muuta, mis on seotud
ehitustegevuse teavitamisega (nt ehitusteatis) ja lubade taotlemisega (nt ehitusloa taotlus) ning
Andmete esitamise teatis. Nt ei saa muuta KOVi poolt koostatud Otsuse dokumenti, kuhu kasutaja on
lisatud seotud isikuks. Kuid saab muuta dokumenti, kuhu on isik lisatud nt projekteerijaks.
Minu asutuse sissetulnud dokumentide vaatamine
Minu asutuse sissetulnud dokumentide nimekiri
Minu asutuse sissetulnud dokumendid
Minu asutuse sissetulnud dokumendi andmed
Ehitamisega seotud dokumentide koostamine
Projekteerimistingimuste taotlus
Ehitusloa taotlus
Ehitusteatis
Kasutusloa taotlus
Kasutusteatis
Ehitamise alustamise teatis
Ehitise täeieliku lammutamise teatis
Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise taotlus
Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus
Kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotlus
Andmete esitamise teatise koostamine
Andmete esitamise teatis - võimalik alustada selle teatise koostamist ja see esitada.
Energiamärgiste tegemine
Energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis
Energiaarvutusel põhinev hoone osa energiamärgise teatis
Olemasoleva hoone energiamärgise teatis
Olemasoleva hoone osa energiamärgise teatis
Registrisse kandmata hoone energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis
Vanade energiamärgiste tegemine (enne 2013)
Olemasoleva hoone energiamärgise teatis (väljastatud enne 03.05.2013)
Vanade energiamärgiste tegemine (enne 2013) (võib-olla peakse eelmise privileegiga kokku panema)
Energiaarvutusel põhineva energiamärgise teatis (väljastatud enne 03.05.2013). Võimalik alustada seda
dokumenti ainult taotluse pealt.
Otsuste tegemine
Otsus
Ettekirjutuste tegemine
Ettekirjutus
Registri paranduskannete tegemine
Registri paranduskanne
Ehitise aadressi korrastuse teatis
Ehitise aadressi korrastuse teatis
Ehitise omaniku teatis
Ehitise omaniku teatis
Notari dokumentide tegemine
Ehitise pandi teatist
Kinnistamisavalduse esitamise teatist
Kolmandate isikute õiguste teatis
Kohtutäituri dokumentide tegemine
Ehitise aresti/keelu teatist
Ehitusgeodeetiliste tööde koostamine
Ehitusgeodeetilised tööd
Soojus- ja jahutusseadmete sisestamine
Soojus- ja jahutusseadmed
Soojus- ja jahutusseadmete muutmine, kustutamine
Soojus- ja jahutusseadmed
Julgeoleku asututuste ehitusteatis ja ehitusloa taotlus
Ehitusloa taotluse sisestamine vähendatud andmetega. Kohustuslike väljade muudatus (sisestakse
ainult: ehitise nimetus, aadress, hoonel ka ruumikuju)
Ehitusteatis sisestamine vähendatud andmetega. Kohustuslike väljade muudatus (sisestakse ainult:
ehitise nimetus, aadress, hoonel ka ruumikuju)
Aadresside lisamine komponentides ja tehniliste koodide vaatamine
Võimalik lisada taotlusel olevale ehtisele kogu aadress aadresside komponentidest
Näeb aadressi komonentidest, näeb tehnilisi koode (nt ADS-OID, ADR ID, ehitise osa kood jms)
Minu asutuse menetluste vaatamine
Minu asutuse menetluste nimekiri
Minu asutuse menetlused
Minu asutuse menetluse andmed
Minu asutuse menetluse failid
Kõikide menetluste vaatamine
Kõikide menetluste andmete vaatamine. Selleks tuleb luua MKMi jaoks menetluse otsingu
funktsionaalsus.
Minu asutuse menetluste menetlustoimingute tegemine
Minu asutuse sissetulnud dokumendile menetleja määramine
Minu asutuse menetlusel Menetleja muutmine
Minu asutuse sissetulnud dokumendi endale menetlusse võtmine
Menetlustoimingute tegemine, kus kasutaja on Menetlejaks
Menetluse andmete muutmine, kus kasutaja on Menetlejaks
Muuta dokumenti, mis on saadetud menetlemiseks, enne dokumendi tagastamist
Projekteerimistingimuste taotlus
Ehitusloa taotlus
Ehitusteatis
Kasutusloa taotlus
Kasutusteatis
Ehitamise alustamise teatis
Ehitise täeieliku lammutamise teatis
Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise taotlus
Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus
Projekteerimistingimused. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil
oleva dokumendi kohta.
Ehitusluba. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi
kohta.
Kasutusluba. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi
kohta.
Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab
info paberil oleva dokumendi kohta.
Kasutusloa väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või
sisestab info paberil oleva dokumendi kohta.
Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud
faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta.
Ehitusloa kehetetuks tunnistamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab
info paberil oleva dokumendi kohta.
Kasutusloa kehtetetuks tunnustamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või
sisestab info paberil oleva dokumendi kohta.
Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud
faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta.
Haldusakt. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi
kohta.
Minu asutuse dokumentide allkirjastamine
Allkirjastab registris Projekteerimistingimused
Allkirjastab registris Ehitusloa
Allkirjastab registris Kasutusloa
Allkirjastab registris Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse
Allkirjastab registris Kasutusloa väljastamisest keeldumise otsuse
Allkirjastab registris Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsuse
Allkirjastab registris Ehitusloa kehetetuks tunnistamise otsuse
Allkirjastab registris Kasutusloa kehtetetuks tunnustamise otsuse
Allkirjastab registris Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsuse
Allkirjastab registris Haldusakti
Kooskõlastusele ja arvamuse avaldusele vastamine
Kooskõlastus
Arvamuse avaldus
Kooskõlastuste nimekiri
Arvamuse avalduse nimekiri
Kooskõlastused
Arvamuse avaldused
Menetlusel, mis on seotud kooskõlastamiseg ja arvamuse avaldamisega, olevad andmed ja lisatud failid
Sisemisele kooskõlastusele vastamine
Minule saadetud sisemised kooskõlastused
Minu sisemiste kooskõlastuse nimekiri
Minule saadetud sisemised kooskõlastused
Kaasamisele vastamine
Minule saadetud kaasamised
Minu asutusele/ettevõttele saadetud kaasamised
Kontrollitavate ehitiste vaatamine ja muutmine
Kõik registris olevad kontrollitavad ehitised
Enda piirkonna kontrollitavad ehitised
Minu või minu asutuse/ettevõtte vallasvara vaatamine
Minu vallasasjad
Minu asutuse/ettevõtte vallasasjad
Kõikide vallasasja ja kinnisasja omanike otsimine
Kõiki registris olevad vallasasjad
Kinnistusraamatu päringu tegemine
Kinnistusraamatu päring omanike kohta
Andmepäringute tegemine
Päringud ja väljavõtted erinevate registri andmete, andmeprobleemide, kontrollitavate ehitiste kohta,
jne
Tühistatud katastriüksuste parandamine andmeprobleemide alt
Kasutajatele mõeldud teadete vaatamine
Teated, mis on mõeldud minu kasutaja asutuse/ettevõtte tüübile
Minu andmete vaatamine ja muutmine
Minu isikuandmed
Seadistab enda isiklike automaatteavitusi
Minule saadetud automaatteavitused
Minu asutusele/ettevõttele saadetud automaatteavitused
Enda asutuse/ettevõtte andmete ja kasutajate haldamine
Enda asutuse/ettevõtte andmed
Uus kasutaja oma asutuse/ettevõtte alla
Oma asutuse/ettevõtte kasutajate andmed
Oma asutuse/ettevõtte rollid ja eriõiguseid vastavalt asutuse/ettevõtte tüübist tulenevatest valikutest
Kõigi asutuste/ettevõtete ja kasutajate haldamine
Uus KOV
Uus Kohtutäitur
Uus Notar
Uus Juriidiline isik
Uus allüksus ükskõik millise asutuste/ettevõtete tüüpide alla
Uus kasutaja ükskõik missuguse asutuste/ettevõtete alla
Kõikide asutuste/ettevõtete andmed
Asutuste/ettevõtete tüüpe, eriõiguseid
Kõigi kasutajate andmeid
Kõigi kasutajate rolle
Muuta kõiki asutus/ettevõte kooskõlastajaks
Muuta kõiki asutus/ettevõte arvamuse avaldajaks
Privileegide tabel
Juriidilise isiku loomine arvamuse avaldamiseks (ei tea kas seda on vaja?)
Uus Juriidiline isik (kes saab automaatselt arvamuse avaldaja eriõiguse)
Uus välismaa Juriidiline isik (kes saab automaatselt arvamuse avaldaja eriõiguse)
Uus allüksus arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilisele isikule
Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku andmed
Kõiki registris olevaid asutusi/ettevõtteid ja nende andmeid nimekirjana
Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku alla uus kasutaja
Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku all kasutaja andmete muutmine
Enda kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja haldamine
Enda asutuse/ettevõtte kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja
Hallata enda asutuse/ettevõtte kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja
Vihjete, teadete, klassifikaatorite haldamine, logiandmed
Rakenduses kuvatud vihjeid ja teateid
Rakenduses olevaid klassifikaatoreid ja tehnilisi näitajaid
Liita kohalike omavalitsusi, mis haldusreformiga tekivad
Kõik registris olevad logiandmed ühtse nimekirjana
Info nuppude tekstide haldamine
Info nuppu alt avanevate tekstide haldamine
Energiamärgiste seoste haldamine
Kutsestandardite ja energiamärgiste teatiste vahelisi seoseid (energiamärgiste allkirjastamine)
Anda energiamärgiste allkirjastamise õigus isikule, kes ei ole Kutseregistris
Asutusesiseks kasutamiseks olevate dokumentide haldamine
Muuta dokumente asutusesiseseks kasutamiseks
Muuta isikule juurdepääs asutusesiseseks määratud dokumentile
Logiandmete vaatamine
Dokumendi juures olevad logiandmed
EHR1 isikustamata andmete vaatamine
EHR1 dokumendi metaandmed, kus dokumendi isikute isikukoodid ja kontaktandmed ei ole nähtavad.
EHR1 andmete vaatamine
Kõik EHR1 ehitiste ja dokumentide andmetele, välja arvatud omandi ja piirangute andmetega
EHR1 ja HR andmete ning dokumentide vaatamine
Kõik HR andmed ja dokumentid
Kõik HR ja EHR1 ehitise andmete väljavõted koos omandi ja piirangute andmetega
Võrgurajatiste päring (T1)
Kasutaja saab pärida ning vaadata registrisse kantud võrgurajatiste andmeid kaardirakenduse VR
vaates
Geodeedi teenuse kasutamine (T2)
Kõik geodeedi teenuse all teostatavad tegevused
Allkirjastab võrgurajatiste andmete impordi tulemuse, süsteem kannab andmed registrisse
Võrguvaldaja teenuse kasutamine
Võrgurajatiste/elementide (T4)üleslaadimine (järgnevate taustatoimingute käivitamine
andmefaili
süsteemis (kontrollid, andmete import baasi)
Andmeedastuse kinnitus
Kinnitab võrgurajatiste andmete impordi tulemuse, süsteem kannab andmed registrisse
Võrguvaldaja töö- ja huvipiirkondade haldamine
Võrguvaldaja töö- ja huvipiirkondade haldamise tegevused
VRA haldamine
Haldab VR teenuste piiranguid ja hoiatusi
Haldab VR klassifikaatoreid
Saab teha manuaalseid andmeparandusi
5G vaatamine (T7)
5G pääsupunktide andmete vaatamine
5G taotluse esitamine
5G taotluse esitamise tegevused
5G taotlused
5G taotluse menetlemise tegevused
Autent Autend
imata itud
kasutaj kasutaj
Projekt a a Juriidiline isik Ametiasutus KOV
Kasutaj Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj
a a a ja utaja a a ja utaja a a
x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x
x
AET
Menetluskeskko
nd x x x x x x x x x x x
Menetluskeskko
nd x x x x x x x x
Menetluskeskkond x x
Menetluskeskkond x x x x x x x x
AET x x x x x x x x
? ? ? x
x
x x x x
x x x x
x
x
x
x x x x x x x
x x x x
x x x x x x x
AET x
Menetluskeskkond x x
Menetluskeskkond
Menetluskeskkond
Menetluskeskkond x x x x
Menetluskeskkond x
Menetluskeskkond x x x x x x x x
x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x
Arhiiv x x x x x x x x x x x x
Arhiiv x x x x x x x x x x
Arhiiv x x
VRA x x x x x x x x x x x
VRA
VRA
VRA
VRA
VRA
VRA x x x x x x x x x x x
VRA x x x x
VRA x x
KOV TJA Notar Kohtutäitur
Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas
ja utaja a a ja utaja a a ja utaja a a ja utaja
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x x
x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x x
x x x x
x x x x
x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x
x x
x x
x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x
MKM Võrguvaldaja
Vaataj Kasutaj Kasutaj
a a KinnitajaPeakasutaja Vaataja a KinnitajaPeakasutaja
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x
x x
x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x
x x x ? ? ?
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x
x x x x x x
x x x
x x
x x x x
x x x x x x
x x x
x x x x x x x x
x x x x
x x x x
x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x
x
x
x x
x
x x
x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x
x x x x x x x x
x
x x x x x
x x x
x x x x
x
x x x x x x x x
x x x x
x
EN. Energiamärgise andja (lisatud 11. dets 2020 ajutine
Geodeet kuni uus energiamärgis olemas)
Kasutaj
Vaataja a Kinnitaja Peakasutaja Vaataja Kasutaja Kinnitaja Peakasutaja
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
? ? ? ? ? ?
x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x x
x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x
x x x x
x x x x x x x x
x x x x
Märkus eriõiguse kohta
Ainult need
asutused/ettevõtted, kellele
on määratud see eriõigus
isiku päring kutseregistrisse
Sideettevõtja
INFO selle tabeli kohta
1) Boldiga ja hallil taustal on toodud ära privileegid. Privileege saab MKM-i Peakasutaja haldamise keskkonnas iga asutuse tüü
2) Rohelisega ja x-iga on tähistatud need tegevused, mida MKM-i Peakasutaja tõenäoliselt võiks haldamise keskkonnas sellele
3) Privileegid on koostatud selle järgi, mis on loogiline ja mida võiks suure tõenäosusega olla vaja sisse/välja lülitada. Või mida
4) Võib muuta privileegide sisu ja neid kokku paanna või lahku viia arenduse käigus, kui see on mõistlik. Antud dokument on m
amise keskkonnas iga asutuse tüübi rollidele määrata.
õiks haldamise keskkonnas sellele rollile määrata.
a vaja sisse/välja lülitada. Või mida võiks olla tulevikus vaja edasi arendada.
on mõistlik. Antud dokument on mustand ja muutumas.
Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile
Lähteülesanne
Koostaja: Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi Ehitisregistri talitus
Tallinn 2021
1
Sisukord
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 2
2 HANKE EESMÄRK.................................................................................................................................... 2
3 TÖÖDE AJAKAVA .................................................................................................................................... 3
4 ÜLDISED NÕUDED .................................................................................................................................. 3
5 TELLITAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 3
5.1. KONTROLLITAVATE EHITISTE TÄNASE FUNKTSIONAALSUSE ÜLE VIIMINE MIKROTEENUSTE ARHITEKTUURELE KOOS KASUTATAVUSE
PARANDAMISEGA ........................................................................................................................................................ 3
5.2 TÜHISTATUD KATASTRITE ASENDAMINE UUTEGA HOONETEL JA RAJATISTEL NENDE GEOMEETRIA ALUSEL ................................ 9
6 LISAD ................................................................................................................................................... 11
LISA 1 TÄNASE RAKENDUSE ANALÜÜS „KONTROLLITAVATE EHITISTE IMPORTIMINE EHITISREGISTRISSE NING NENDEGA SEOTUD
TOIMINGUD“ ...........................................................................................................................................................11
LISA 2 TÄNASE RAKENDUSE KASUTAJAJUHEND „KONTROLLITAVAD EHITISED“ ......................................................................11
LISA 3 E-EHITUSE PLATVORMI TARKVARALINE ARHITEKTUUR .............................................................................................11
LISA 4 E-EHITUSE PLATVORMI RISTFUNKTSIONAALSED NÕUDED (MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED) .......................................11
LISA 5 EHR ARENDUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE JA TESTIMISE JUHEND ........................................................................................11
LISA 6 E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT ..................................................................................................................11
LISA 7 EHR ARENDUSTÖÖDE JUHTIMISE KORRALDAMINE .................................................................................................11
LISA 8 EHR-I ROLLIDE JA PRIVILEEGIDE TABEL.................................................................................................................11
1 SISSEJUHATUS
Ehitisregister (EHR) on Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ehitus- ja
elamuehitusosakonna hallatav keskne riiklik register, kus hallatakse ehitiste infot ja mille kaudu kodanikud ja
ettevõtted esitavad ehituslubade taotlusi, kohalikud omavalitsused viivad läbi lubade väljastamise menetlusi,
saavad korrastada ehitiste andmeid ning energiamärgise väljastajad annavad energiamärgiseid. Hetkel on käimas
mitmed IT-arendused EHR tehniliseks kaasajastamiseks, eelkõige selle üleviimiseks mikroteenuste arhitektuurile,
mille kontseptuaalseks aluseks on e-ehituse platvorm kui ehitusvaldkonna e-teenuste integratsioonikeskkond.
2 HANKE EESMÄRK
Hanke eesmärk on teostada järgmised tööd:
- detailanalüüs, kasutajaliidese prototüüp ja arendus tööle: kontrollitavate ehitiste tänase funktsionaalsuse
üle viimine mikroteenuste arhitektuurele koos kasutatavuse parandamisega;
- detailanalüüs ja arendus tööle: tühistatud katastrite asendamine uutega hoonetel ja rajatistel nende
geomeetria alusel
2
Töövõtja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et
vahetus aitab paremini saavutada töö eesmärke.
3 TÖÖDE AJAKAVA
Projekti tööde kestuseks on 8 kuud. Tööde alguse ja lõpu aeg fikseeritakse hankelepingus.
4 ÜLDISED NÕUDED
a. Tehtud tööd peavad vastama MKM Infosüsteemide arendustalituse poolt kindlaks määratud nõuetele,
mis on kirjeldatud järgmistes dokumentides:
Lisa 3 - e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur;
Lisa 4 - e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded);
Lisa 5 - EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend;
Lisa 6 - e-ehituse platvormi stiiliraamat
Lisa 7 - EHR arendustööde juhtimise korraldamine
Lisa 8 - EHR-i rollide ja privileegide tabel
b. Kui Tellija teekides on olemas UI komponendid või mikroteenused, mida saab otse või mõistliku lisatööga
käesoleva projekti ülesannete täitmiseks kasutada, kasutab Arendaja neid (mitte ei arenda vastavaid
komponente/mikroteenuseid uuesti või kasuta enda vastavaid teeke) - väljaarvatud juhul, kui selles ei ole
Tellijaga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud. Enne iga komponendi realiseerimist
kooskõlastab Arendaja selle Tellijaga. Kooskõlastamise eesmärk on kokku leppida ja dokumenteerida
arendatavate komponentide tehnilised detailid enne vastava komponendi realiseerimist. Kokkulepped
(otsused) dokumenteeritakse koosolekute käigus ning Arendaja poolsed tööd dokumenteeritakse
niimoodi, et on Tellija erialalisele spetsialistile arusaadavad.
c. Tööde tulemusena koostatud detailanalüüs sisaldab andmemudelit.
d. Töövõtja pakub töö teostamiseks välja sobiva metoodika, mis lepitakse kokku Tellijaga töö alguses. Tööd
toimuvad tihedas koostöös Töövõtja ja Tellija vahel. Töövõtja pakub töö käigus jooksvalt välja
omapoolseid lahendusi töö teostamiseks ning arutab need läbi töö Tellijaga.
e. Prototüüp koostatakse Figmas või esitatakse töötav HTML prototüüp.
f. Töö lõpptulemused dokumenteeritakse vastavalt tarkvaraarenduse heale tavale.
5 TELLITAVAD TÖÖD
5.1. KONTROLLITAVATE EHITISTE TÄNASE FUNKTSIONAALSUSE ÜLE VIIMINE MIKROTEENUSTE
ARHITEKTUURELE KOOS KASUTATAVUSE PARANDAMISEGA
Taust
Kontrollitavate ehitiste (edaspidi ka „hallid ehitised“) funktsionaalsus võeti kasutusele 2018 oktoobri alguses.
Kontrollitav ehitis on Maa-ameti poolt ülelendude tulemusel kaardistatud ehitis, mille pindala on suurem kui
3
20m2 ja millel puudub seos EHR ehitisega. Maa-ameti kaardistatud ehitised liigivad Eesti topograafia andmekogust
(ETAK) aadressiandmete süsteemi (ADS) ja kui kaardistatud ehitisel ei ole ADSs lisatud päritoluregistri tunnust
(puudub EHR kood), siis ta on EHR-i jaoks nö kontrollitav ehitis. Seisuga 1.10.2018 oli selliseid ehitisi ligikaudu
370 000, neist elukondlikke 22 000. Kohalike omavalitsuste töö tulemusena kontrollitavate ehitiste arv pidevalt
väheneb ja seisuga 06.01.2021 oli neid ligikaudu 252 000, elukondlikke - 10 000.
Kontrollitavate ehitiste hulgas on neid ehitisi, mis pole EHR-i kantud, aga ka neid, mis tuleb seostada EHRis oleva
kuid ruumikujuta hoonega.
Kontrollitavate ehitiste alglaadimine EHR-sse nö „Hallile kihile“ tehti Maa-ameti väljavõtte alusel ning see nimekiri
ajas muutub:
Ehitis kaob aktuaalsest nimekirjast, kui ta saab seose EHR koodiga. Nimekirjast kadumine ei sõltu sellest,
kas tegevusi (lisati EHR-i uus ehitis või ühendati olemasoleva hoonega) tehti kasutades kontrollitavate
ehitiste funktsionaalsust või kasutati EHR-i tavapärast funktsionaalsust või ETAK ja EHR hoone ühendati
ADS-is.
Ehitis kaob aktuaalsest nimekirjast, kui kohalik omavalitsus (KOV) kontrollitava ehitise kustutab, sest see
pole ehitis vaid näiteks kogemata hoonena kaardistatud puuriit või ADSs enda baasis kustutab EHR
koodiga seostamata ehitise.
Ehitis tekib aktuaalsesse nimekirja, kui ADS-i lisandub ülelendudega saadud uus kaardistatud hoone ja tal
puudub seos EHR ehitisega.
Kontrollitava ehitise EHR kood algab 5-ga, mis võimaldab neid eristada EHR-i muudest ehitistest.
Kontrollitavate ehitiste kiht on KOV-dele kättesaadav selliste ehitiste otsimiseks, vaatamiseks ja töötlemiseks
menüüst „Ehitised“ > „Andmeprobleemid“ > „Kontrollitavad ehitised“. Sama on kättesaadav ka MKM
peakasutajale (vt pilt 1).
Pilt 1
Kontrollitavate ehitiste koondpäringud on kättesaadavad menüüs „Ehitised“ > „Andmeprobleemid“ > „Päringud“.
Seal spetsiaalpäringute all on aruanded “Kontrollitavad ehitised“ ja „Kustutatud kontrollitavad ehitised“.
Kontrollitavad ehitised registri tavaotsingutega välja ei tule praegu mitte kellelegi.
Kohalikul omavalitsusel on võimalus kontrollitavate ehitiste nimekirja vaadata üle ja teha oma territooriumil
asuvate ehitistega järgmisi tegevusi:
Kui kontrollitav ehitis puudub EHR-ist, siis saab kanda selle registrisse uue (registri mõttes) hoone või
rajatisena.
4
Kui kontrollitavale ehitisele vastab EHR-i juba kantud, kuid ruumikujuta hoone, siis saab andmed omavahel
ühendada.
Kui kontrollitav ehitis ei ole tegelikult ehitis (nt on hoonena kaardistatud puuriit), siis saab selle kustutada.
Kui oli ekslikult kustutatud, siis saab taastada.
Arvestada nõuetega:
1. Kontrollitavate ehitiste olemasolev funktsionaalsus tuleb viia mikroteenuste arhitektuurile üle. Tänase
rakenduse analüüs „Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud toimingud“ ja
kasutajajuhend on toodud lähteülesande lisades nr 1 ja nr 2.
2. Tänase funktsionaalsuse põhilised tegevused on:
2.1 Hallide ehitiste andmete uuendamine (insert, update, delete ja restore) ADS-i andmetega. ADSst
hallide ehitise kohta võtame järgmised andmed: ADS-OID, aadress, katastritunnus, ruumikuju
koordinaadid, pindala, kõrgus, elukondlik või mitteelukondlik, UN tunnus, ETAK ID.
2.2 Hallide ehitiste otsimine ja nende andmete ning samal aadressil ja/või katastriüksusel EHRs olevate
hoonete ja rajatiste andmete vaatamine.
2.3 Halli ehitise kandmine EHR-i uue ehitisena (hoone või rajatisena) Registri paranduskandega või
Andmete esitamise teatisega. Süsteem kannab dokumendile automaatselt üle halli ehitise andmetest
aadressi, katastritunnuse ja ruumikuju. Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane
protsess.
2.4 Halli ehitise ühendamine EHRs-s oleva ruumikujuta hoonega Registri paranduskandega või Andmete
esitamise teatisega. Süsteem kannab dokumendile automaatselt üle halli ehitise ruumikuju (ka aadressi ja
katastritunnuse kui kasutaja otsustab nad uuendada). Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise
tavapärane protsess.
2.5 Halli ehitise uue ehitisena EHR kandmiseks saab koostada järgnevaid dokumente:
„Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ või
„Kasutusteatis“. Süsteem kannab automaatselt dokumendile üle halli ehitise aadressi, katastritunnuse ja
ruumikuju. Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane protsess.
2.6 Halli ehitise ei saa kanda registrisse uue ehitisena või seostada olemasoleva hoonega kui sama ADS-
OIDga hoone kohta on EHRs käsil aktiine/lõpetamata menetlus.
2.7 Halli ehitise kustutamine EHR-is KOV-i poolt kuna kaardistatud hoone pole hoone või automaatne
kustutamine, kui hall ehitis on ühendatud EHR-i ehitisega või kantud uue ehitisena või on kustutatud ADS-
i poolt. KOV-i või ADS-i poolt kustutatud halli ehitise saab taastada.
2.8 Hallile ehitisele saab märkida, kas ehitise osas käib KOV-is järelevalve menetlus (tunnus: alustatud ja
lõpetatud) ja kes on menetleja. Saab lisada ka järelevalve menetlusdokumente. (laadida üles faile).
2.9 Hallide ehitiste kohta koondaruannete koostamine („Kontrollitavad ehitised“ ja „Kustutatud
kontrollitavad ehitised“).
3. Tänasest (punktis 2 nimetatud) funktsionaalsusest ei pea mikroteenuste arhitektuurile üle viima järgmisi
võimalusi:
3.1 Võimalust koostada dokumente: „Registri paranduskanne“, „Projekteerimistingimuste taotlus“,
„Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ ja „Kasutusteatis“.
5
Halli ehitise olemasoleva hoonega seostamiseks või uue ehitisena kandmiseks tuleb kasutada „Andmete
esitamise teatist“. Uue Andmete esitamise teatise arendustööd praegu käivad teise projekti raames.
Teatise on kavas kasutusele võtta käesoleva aasta 1. kvartalis.
3.2 Võimalust hallile ehitisele märkida, et KOV on algatanud (hiljem lõpetanud) järelevalve menetluse,
sest järelevalve menetluse tööprotsessi kogu funktsionaalsust pole EHR-is kunagi olnud ja seda on plaanis
välja arendada eraldi projektina.
3.3 Võimalust koostada koondaruannet „Kontrollitavad ehitised“ kuna selle aruande koostamine on
tellitud teise projekti (E-ehituse infoportaali realiseerimine) raames.
4. Lisaks tänasele funktsionaalsusele tuleb välja arendada järgmine uus võimalus:
4.1 Kaardirakenduses hoone ruumikujul klikates kuvatakse kasutajale hoone mõned andmed: EHR kood,
aadress, nimetus, ehitise liik (hoone/rajatis) – see on juhul kui ETAK hoone ja EHR hoone on omavahel
seostatud. Hallide ehitiste puhul kuvatakse kaardil viiega algavat EHR koodi (vt pilt 2) ning info järgmiste
võimalustega (vt pilt 3):
kui tegemist on ehitisregistrisse kandmata ehitisega, siis pakutakse võimalust seda lisada;
kui tegemist on ehitisregistris olevaga, kuid ruumikujuta hoonega, siis pakutakse võimalust kuju
lisada;
kui tegemist ei ole ehitisega, siis pakutakse võimalust saata KOV-le selle kohta teate.
Käesoleva hankega tuleb realiseerida KOV-le teate saatmise võimalus. Kaks esimest võimalust
realiseeritakse teise projektiga.
Pilt 2
6
Pilt 3
Sisse loginud kasutaja peab saama koostada teate „Tõestus selle kohta, et tegemist ei ole ehitisega“.
Teate vorm:
vaikimisi kuvatakse kasutaja andmetes („Minu andmed“) olev e-posti aadress. Kasutaja saab seda
muuta ja tagasi Minu andmetesse seda ei kirjutata.
kasutaja saab kirjutada teate saatmise põhjenduse ja lisada juurde faili;
nupule „Saadan teate kohalikule omavalitsusele“ vajutades läheb teade halli ehitise
asukohajärgsele KOV-le.
KOV-le saadetud teateid kuvatakse hallide ehitiste juures koondnimekirjana ning ka iga halli ehitise
andmete juures.
Teatele peab saama KOV või MKM peakasutaja vastata. Teate saatjale peab vastus minema automaatselt,
kui teatega seotud ehitis on hallide nimekirjast kustutud.
Teate ekraanivorm on toodud pildil 4 (vt figmas
https://www.figma.com/file/ATO4sBZxlpbJVgEbuEHycZ/2D-kaart-(arenduses)?node-id=0%3A3407).
Pilt 4
7
Nupule „Saadan teate kohalikule omavalitsusele“ vajutades kuvatakse eduteade, näiteks „Aitäh! Teade kohalikule
omavalitsusele edastatud. Kohalik omavalitsus näeb seda teadet valitud objekti juures ja kui on
andmekorrastustöödega jõudnud kommenteeritud objektini, saab oma töö kiiremini ära teha. Edasist infot
palume pärida kohalikust omavalitsusest“
Kui ei õnnestu, siis tuleb kuvada ebaõnnestumise teade. Teadete tekst detailanalüüsiga täpsustub.
5. Spetsiaalpäringute all oleva tänase aruande „Kustutatud kontrollitavad ehitised“ tuleb viia mikroteenuste
arhitektuurile üle.
Aruande tellimise vormil on kohaliku omavalitsuse kasutajal Maakond ja Omavalitsus automaatselt täidetud KOV
territooriumi järgi. MKM peakasutaja saab teha aruande maakonna ja omavalitsuse määramata (st üle kõikide
kustutatud kontrollitavate ehitiste). Saab veel lisaks maakonnale ja omavalitsusele määrata asustusüksuse ning
kontrollitava ehitise kustutamise perioodi (alates, kuni):
Tulemused kustutatud halli ehitise kohta kuvatakse:
- ehitisregisri kood (viiega algav kontrollitavat ehitise EHR kood)
- ADS-OID
- Ehitise aadress
- Pindala
- Kõrgus
- Elukondlik (jah/ei)
- Kustutamise põhjendus
- Kustutamise märkus
8
5.2 TÜHISTATUD KATASTRITE ASENDAMINE UUTEGA HOONETEL JA RAJATISTEL NENDE
GEOMEETRIA ALUSEL
A. Taust
Täna hoonete ja rajatiste katastritunnused uuenevad EHRs automaatelt järgmistel juhtudel:
kui tühistatud katastriüksuste järglaseks on üks uus katastriüksus, siis ehitistel (hoonetel ja rajatistel)
asendab tarkvara katastritunnuse automaatselt olenemata sellest, kas ehitisel on ruumikuju olemas või
mitte
kui tühistatud katastriüksusel on järglasi rohkem kui üks katastriüksus, siis ruumikujuga hoonel asendab
tarkvara katastritunnuse automaatselt ADS info alusel. ADS annab uue katastritunnuse ADS-is kehtivatele
hoonetele.
See tähendab hoonetel ilma ruumikujuta ja ruumikujuga, kuid ADSs kehtetutel (lammutatud, kasutusest
maas) ning rajatistel (isegi kui rajatisel on ruumikuju) kehtetu kastastritunnuse uuega asendamist ei
toimu.
Automaatne uuendamine on realiseeritud cron job-na AdKatastriyksusCorrectionService, mis käivitub kahel moel:
1) vastavalt EHR administraatori poolt seadistatud sagedusele ja ajale.
2) kui öise ehr.cron.adssync töö käigus märgitakse katastriüksus tühistatuks, siis käivitub samuti teenus
AdKatastriyksusCorrectionService alates protsessi kirjelduse punktist 2.
Protsessi kirjeldus
1) Leitakse kõik tühistatud olekus katastriüksused tabelist AD_KATASTRIYKSUS_CORRECTION.
2) Seejärel tehakse iga tühistatud katastriüksuse osas järgmised tegevused:
a. Leitakse tabelist EH_EHITIS ehitised, mis on seotud selle tühistatud katastriüksustega.
b. Leitakse kõik selle tühistatud katastriüksuse järglased kasutades x-tee teenust ADSobjjarglased.v1.
c. Kui järglaste arv on 1, siis tehakse dokument „Registriparandus kanne“ kõigi ehitiste kohta (nii hoone
kui ka rajatise kohta), mis asuvad sellel katastriüksusel ja lisatakse see katastriüksus ja katastriüksuse
aadress. Kui ehitise aadress või üks aadressidest ning ruumikuju aadress ühtib tühistatud
katastriüksuse aadressiga, siis see eemaldatakse aadresside hulgast. Kui katastriüksuse järglase
aadressi ei leidu ehitise aadresside hulgas, siis see lisatakse ehitise ja ruumikuju aadressiks.
d. Kui järglaste arv on rohkem kui 1, siis iga järglase kohta leitakse selle järglasega seotud ehitised
kasutades selleks x-tee päringut ADSobjotsing.v5.
e. Seejärel luuakse dokument „Registriparandus kanne“ iga ehitise kohta, mis on tüübiga „hoone“ ja
millel on tühistatud katastriüksus ning lisatakse sellele need tühistatud katastriüksuse järglased
(katastriüksuse number ja aadress), millel asub antud ehitis. Ehitisele tüübiga „rajatis“ ei saa
automaatset korrastust antud juhul rakendada, sest Maaametis puudub info rajatiste kohta ning
seetõttu ei ole võimalik tuvastada, milliste uutel katastriüksustel asub antud ehitis. Kui ehitise aadress
või üks aadressidest ning ruumikuju aadress ühtib tühistatud katastriüksuse aadressiga, siis see
eemaldatakse aadresside hulgast. Kui katastriüksuse järglase aadressi ei leidu ehitise aadresside
hulgas, siis see lisatakse ehitise ja ruumikuju aadressiks.
f. Kui hoonel leidub Maaametis katastriüksuseid, mida veel ei ole selle hoonega EHR-s seotud ning mis
ei ole tühistatud katastriüksuse järglane, siis lisatakse ka need hoone katastriüksuseks.
9
g. Kui tühistatud katastriüksuse korrastamine ebaõnnestub, siis lisatakse see katastriüksus tabelisse
AD_KATASTRIYKSUS_CORRECTION ja pannakse Status NULL. Järgmisel käivitumisel proovitakse seda
uuesti korrastada. Kui vahepeal on katastriüksus korrastatud käsitsi, siis pannakse selles tabelis
katastriüksus olekusse „C“ ning rohkem seda enam korrastada ei üritata. Kui korrastamine õnnestub,
siis pannakse selle katastriüksuse staatus selles tabelis „R“ ning rohkem seda enam korrastada ei
üritata.
Dokumendi „Registriparandus kanne“ loomisel täidetakse automaatselt väljad:
1) Registrile esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
2) Nimi (kasutaja): automaatne paranduskanne
3) Paranduse põhjendus: Kehtetu katastriüksuse asendamine kehtiva katastriüksusega.
B. Arendus
Tänane funktsionaalsus viia mikroteenuste arhitektuurile üle arvestades järgmisi täiendusi:
1. Lisada ADS moodulile tühistatud katastrite asendamine uutega hoonetel vastavalt ADSist saadud infole. ADS
moodul (ADS ja EHR vahelise sünkroniseerimise teenus) arendatakse teise projekti raames.
2. Lisada teenus, mis arvutab rajatistele vastavalt ADSist saadud infole ja rajatise geomeetria alusel uue(d)
katastriüksuse(d). Analoogselt teha ka ADSs kehtetud hoonetega (EHRs on need hooned kas lammutatud või
kasutusest maas).
3. Katastritunise muudatuste kandmine toimub Registri paranduskandega. Tänase Registri paranduskande üle
viimine mikroteenuste arhitektuurile teostatakse teise projekti raames (menetluskeskkonna arendus).
4. Väljavõte ADS reeglitest, kuidas hoonete ja katastriüksuste seoseid leitakse ruumianalüüsiga:
KÜ ja hoone seose leidmise algoritm, kui mõlemad on pindobjektid.
Leitakse hoone ja KÜ ruumikujude ühisosa pindala suhe hoone pindalasse.
Kui suhe on väiksem, kui 10%, siis need objektid ei ole seotud.
Kui suhe on 10-40%, siis vaadatakse ühisosa pindala absoluutväärtust.
Kui ühisosa pindala on alla 16m2, siis loetakse objektid sekundaarselt seotuks.
Kui ühisosa pindala on suurem kui 16 m2, siis on objektid primaarselt seotud.
Kui suhe on suurem kui 40%, siis on objektid seotud primaarselt.
Kui hoonel ei ole primaarset seost mitte ühegi katastriüksusega, aga on sekundaarsed seosed mitme
katastriüksusega, siis loetakse primaarseks suurima kattuvuse protsendiga seos. Kui seos on ainult ühe
katastriüksusega ja see seos on sekundaarne, siis hoonele seost ei tekitata.
Objekti juurde salvestatakse ainult primaarsed seosed.
KÜ ja hoone on seotud, kui üks nendest on punkt ja teine pind ning punkt asub pinnal.
Kui mõlema kuju on punkt, siis on objektid seotud, kui punktid ühtivad koordinaatide täpsusastmega 2 kohta
peale koma.
10
6 LISAD
Lisa 1 Tänase rakenduse analüüs „Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud
toimingud“
Lisa 2 Tänase rakenduse kasutajajuhend „Kontrollitavad ehitised“
Lisa 3 e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur
Lisa 4 e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded)
Lisa 5 EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend
Lisa 6 e-ehituse platvormi stiiliraamat
Lisa 7 EHR arendustööde juhtimise korraldamine
Lisa 8 EHR-i rollide ja privileegide tabel
11
PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 233521
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Hange: Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile
Pakkumus: 317198
Ettevõtja: Tieto Estonia Aktsiaselts (10137025), roll: peapakkuja
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Hanketööde kogumaksumus
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 100%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt
vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
EUR 57570,000 57570,000 20 69084,000
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta: 57570,000
Maksumus kokku KM-ga: 69084,000
Koostatud 12.03.2021 17:37:16 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
2957552/general-info
1/1
PAKKUMUS
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 233521
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Hange: Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste
arhitektuurile
Pakkumus: 317198
Ettevõtja: Tieto Estonia Aktsiaselts (10137025), roll: peapakkuja
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
kinnitus kõigi hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta;
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
PAKKUMUSE MAKSUMUS
Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"
toodud struktuuri kohaselt.
pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (Lisa 2);
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas pakkuja on täitnud pakkumuse maksumuse RHRi töölehel "Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad"? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
HANKEPASSI KINNITUS
Pakkuja kinnitus, et koos riigihanke pakkumusega "Ehitisregistri arendusteenus 3" (viitenumber:
210733) esitatud hankepassis olevad kinnitused on jätkuvalt tõesed. Kinnitus esitada kirjalikult
taasesitatavas vormis digitaalselt allkirjastatuna.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas pakkuja on lisanud hankepassi kinnituse? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
Koostatud 12.03.2021 17:37:17
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2957552/general-info
Minihanke pakkumuse kinnitus
Raamhange: Ehitisregistri arendusteenus 3 (210733)
Kinnitus
Kinnitame, et raamhankes "Ehitisregistri arendusteenus 3" (viitenumber: 210733) esitatud hankepassis
olevad kinnitused on jätkuvalt tõesed.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaido Heinsalu
LEPING nr 1.9-21/21-256-1
Tallinnas, 10.06.2021
Leping EHR2020 Hankeleping 19 on sõlmitud:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
Tellija),
ja
Tieto Estonia Aktsiaselts, registrikood 10137025, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn
11316, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Anneli Heinsoo (edaspidi Täitja), keda
edaspidi nimetatakse ka üheskoos Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu
(edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Ehitisregistri arendusteenus 3”,
viitenumber 210733 tulemusena 10.01.2020 sõlmitud raamlepingu nr 1.9-21/19-365-1
(edaspidi Raamleping) alusel korraldatud minikonkursi „Kontrollitavate ehitiste
funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile“ (viitenumber 233521)
tulemusena.
1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, Raamlepingust, riigihanke
„Ehitisregistri arendusteenus 3” (210733) alusdokumentidest, minikonkursi (233521)
alusdokumentidest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast
Lepingule allakirjutamist.
1.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
1.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
1.4.1. Lisa 1 – Lähteülesanne;
1.4.2. Lisa 2 – Täitja pakkumus.
1.5. Vastuolu korral on lähteülesanne ülimuslik pakkumuse suhtes ja Leping ülimuslik
lähteülesande ja pakkumuse suhtes.
2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg
2.1 Lepingu esemeks on Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste
arhitektuurile (edaspidi Töö) Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel.
2.2. Täitja kohustub Töö ja dokumentatsiooni üle andma hiljemalt 31.03.2022. Tööd
alustatakse 01.08.2021.
2
3. Täitja kohustused
3.1. Täitja on kohustatud:
3.1.1. lähtuma Töö tegemisel Tellija kirjalikult esitatud nõuetest;
3.1.2. esitama Tellija nõudmisel ülevaateid, aruandeid ja asjakohast teavet Töö teostamise
käigust;
4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
4.1. Täitja esitab Tellijale Lepingus ja selle lisades sätestatud Töö tulemused ja Lepingu
esemega seonduvad materjalid kooskõlas Raamlepingu punktiga 6.
5. Tasu suurus
5.1. Lepingu kogumaksumus ei ületa pakkumuses esitatud maksumust 57 570 eurot
käibemaksuta ning koos käibemaksuga 69 084 eurot. Arvestades Raamlepingu punktis
7.2.1 nimetatud ühe töötunni hinda (käibemaksuta 47,50) on tööde maht 1212 töötundi.
5.2. Töö eest tasutakse Täitjale Raamlepingu punktis 7 sätestatud tingimustel ja korras.
6. Poolte volitatud esindajad
6.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja tööde
vastuvõtmisel on Taavi Jakobson, telefon: +372 6256394, e-post:
[email protected].
6.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on Raul Meriloo,
telefon +372 5014718, e-post
[email protected].
6.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
6.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
koheselt kirjalikult.
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman Anneli Heinsoo
kantsler juhatuse liige
Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning
nendega seotud toimingud
Analüüs
Sisukord
Muudatuste ajalugu ................................................................................................................................ 3
1. Hallide ehitiste andmete importimine ja uuendamine .................................................................... 4
a. Üldine protsessi kirjeldus............................................................................................................. 4
b. CSV faili import ............................................................................................................................ 4
c. Andmete salvestamine EHR andmebaasi .................................................................................... 5
Teenuse ADSobjOtsing.v5 mapping................................................................................................. 5
Importimise reeglite kirjeldus.......................................................................................................... 8
d. ADSobjMuudatused.v3 ................................................................................................................ 8
ADSobjMuudatused.v3 mapping ..................................................................................................... 9
2. Kontrollitavate ehitiste otsimine ja vaatamine .............................................................................. 12
Kontrollitava ehitise otsing ............................................................................................................ 12
Kontrollitavate ehitiste päringu vastus .......................................................................................... 13
Kontrollitava ehitise vaatamine ..................................................................................................... 13
3. Kontrollitava ehitisega tehtavad tegevused .................................................................................. 16
i. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta vanem kui 1995.a.) ...................... 16
ii. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta uuem kui 1995.a.) ....................... 17
iii. Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega ..................................................... 17
iv. Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega ............................................. 17
v. Kontrollitava ehitise kustutamine .......................................................................................... 18
vi. Kustutatud ehitise taastamine............................................................................................... 18
Kustutamise põhjused ................................................................................................................... 18
4. Kontrollitava ehitise raportid ......................................................................................................... 19
Kontrollitavad ehitised ...................................................................................................................... 19
Kustutatud kontrollitud ehitised........................................................................................................ 20
5. Vajadused x-tee teenuste täiendamise osas ................................................................................. 20
Maaametist EHR-i saadetav info ....................................................................................................... 20
EHR-st Maaametisse saadetav info ................................................................................................... 20
2
Muudatuste ajalugu
Versioon Autor Sisu Kuupäev
V1.0 Kerttu Põder Esialgne versioon 23.01.2018
V2.0 Kerttu Põder Testimise tulemuste põhjal uuendatud versioon 10.08.2018
3
1. Hallide ehitiste andmete importimine ja uuendamine
a. Üldine protsessi kirjeldus
1. Maaamet edastab EHR-le faili (csv) hallide ehitiste andmetega.
2. Csv failist tuleb andmed importida andmed kontrollitavate ehitiste importimiseks loodava
rakenduse (importer) andmebaasi.
3. Rakendus Importer pärib Maaametist iga ehitise kohta teenusega ADSobjotsing.v5 hallide
ehitiste andmed ning salvestab need EHR andmebaasis DO kihile. Kui ehitise salvestamine EHR-
i andmebaasi õnnestub, siis lisatakse Importeri andmebaasi boolean välja „ImportOk“ ehitise
kirje juurde „True“. Kui import ei õnnestu, siis jääb antud välja väärtuseks „False“ ning väljale
ImportErrors salvestatakse vea põhjus. Lisaks salvestatakse ka kogu protsess logifaili ehr-
import.%d{yyyy-MM-dd}.log.
4. Teenusega ADSobjmuudatused.v3 hakatakse uuendama kontrollitavate ehitiste andmeid
vastavalt Ehitisregistris varasemalt kokkulepitud sagedusega.
b. CSV faili import
- Csv failist saadud andmeid hoitakse Importer programmi enda lokaalses andmebaasis (faili tüüpi
andmebaas).
Tabel BUILDINGS
Nimetus Tüüp Kirjeldus
BUILDING_ID INTEGER Automaatselt genereeritud unikaalne ID
ADS_OID TEXT Objekti ADS süsteemi kood
ADOB_ID INTEGER Objekti versioonitunnus ADS süsteemis
ETAK_ID INTEGER
PINDALA REAL Halli ehtise pindala
KORGUS REAL Halli ehtise kõrgus
Z_MIN REAL Halli ehitise z_min
Z_MAX REAL Halli ehtise z_max
MARKUS TEXT Halli ehtise märkus
IMPORT_ERRORS TEXT
IMPORT_OK INTEGER 0 (import ebaõnnestud), 1 (import edukas), NULL (pole imporditud)
4
c. Andmete salvestamine EHR andmebaasi
Hallide ehitiste andmete pärimine Maaametist toimub üle x-tee kasutades selleks teenust
ADSobjotsing.v5.
Teenuse ADSobjOtsing.v5 mapping
Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas
Objekt
adsOid String Objekti ADS süsteemi kood DO_EHITIS -> ADSOID,
DO_EH_RUUMIKUJU -> ADS_OID
adobId Integer Objekti versioonitunnus ADS EHR.DO_EH_RUUMIKUJU ->
süsteemis ADOB_ID
origTunnus String Objekti tunnus originaalregistris
aadress String Objekti täielik tekstiline aadress, mis DO_EHITIS -> TAISAADRESS
sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal
optimeeritud kujul
lahiAadress String Objekti lähiaadress, mis sisaldab kõiki DO_EHITIS -> LAHIAADRESS
paralleelaadresse
url String Link andmete kaardil vaatamiseks Ei salvesta
aadrProbleeme integer Objekti aadressi kehtivate Ei salvesta
probleemide arv
eellased String Objekti võimalikeks eellasteks olevate Ei salvesta
objektide ADS_OID väärtuste loetelu.
Loetelu eraldatud semikoolonitega.
Järglased String Objekti võimalikeks järglasteks olevate Ei salvesta
objektide ADS_OID väärtuste loetelu.
Loetelu eraldatud semikoolonitega.
Järglased on võimalikud ainult
tühistatud objektide korral.
unikaalne Boolean Objekt on unikaalaadressi tunnusega HL_EHITIS -> UNIKAALNE
Objekti tarkandmed
tekkimiseAlus Versiooni tekkimise õiguslik alus Ei salvesta
kehtivAlates Date Versiooni õigusliku aluse kuupäev Ei salvesta
Esitatud Datetime Versiooni andmete ADS süsteemis Ei salvesta
jõustumise kuupäev
Objekti ruumiandmed
ruumiKuju String Objekti Ruumikuju tellitud vormingus DO_EH_RUUMIKUJU ->
(WKT, GML, JSON) GEOMETRY
kujuModustusviis Char(1) D – digitud; K – kaardistatud; M – DO_EH_RUUMIKUJU ->
mõõdistatud KUJU_MOODUSTUSVIIS
tsentroidX Double Tsentroidi x-koordinaat L-Est DO_EH_RUUMIKUJU ->
süsteemis (northing) VIITEPUNKT_X
DO_EH_SP_RUUMIKUJU ->
VIITEPUNKT_X
tsentroidY Double Tsentroidi y-koordinaat L-Est DO_EH_RUUMIKUJU ->
süsteemis (easting) VIITEPUNKT_Y
DO_EH_SP_RUUMIKUJU ->
VIITEPUNKT_Y
Etakid Integer Objektiga seotud ETAK_ID HL_EHITIS -> ETAK_ID
Aadress -> EHR.DO_EHITIS_AADRESS
adrid Int Aadressi unikaalne võti DO_EHITIS_AADRESS -> AADR_ID
koodAadress String Koodaadress DO_EHITIS_AADRESS ->
KOODAADRESS
taisAadress String Normaliseeritud aadresstekst DO_EHITIS_AADRESS ->
TAISAADRESS
lahiAadress String Normaliseeritud lähiaadress DO_EHITIS_AADRESS ->
LAHIAADRESS
punktX Double Aadressipunkti x-koordinaat Ei salvesta
punktY Double Aadressipunkti y-koordinaat Ei salvesta
adsTase1.kood (tase 1- 8) String Olemasoleva komponendi kood EHR-DO_EHITIS_AADRESS ->
Tase[1-8]_ID
5
adsTase1.nimetus (tase 1- 8) String Komponendi nimi ilma liiginimeta EHR-DO_EHITIS_AADRESS ->
Tase[1-8]_nimetus
adsTase1.nimetus_liigiga String Komponendi nimi koos liiginimega Ei salvesta.
(tase 1- 8)
Objekti probleemid ja märkused
Aadress String See aadress, millega on probleeme. Ei salvesta.
Võib puududa, kui probleem ei käi
otseselt aadressi kohta
Staatus Char(1) P - aktuaalne probleem; M - Ei salvesta.
mitteaktuaalne probleem või märkus
veaKood Integer Vea kood klassifikaatori Ei salvesta.
veaTekst String Probleemi tekstiline kirjeldus Ei salvesta.
Märkus String Probleemi selgitus või Ei salvesta.
mitteaktualiseerimise põhjendus.
Lihtsalt märkus, kui probleemi polegi
Seotud objektid
adsOid String Seotud objekti ADS süsteemi kood Ei salvesta.
adobId Integer Seotud objekti versioonitunnus ADS Ei salvesta.
süsteemis
objektiLiik String(2) Seotud aadressiobjekti liik Ei salvesta.
origTunnus String Seotud objekti tunnus AD_KATASTRIYKSUS ->
originaalregistris KATASTRITUNNUS
Aadress String Seotud objekti täielik tekstiline AD_KATASTRIYKSUS ->
aadress, mis sisaldab kõiki TAISAADRESS
paralleelaadresse pikal optimeeritud AD_KATASTRIYKSUS ->
kujul LAHIAADRESS (Last part of
Aadress field)
Unikaalne Boolean Seotud objekt on unikaalaadressi
tunnusega
Lisaks teenuses sisalduvale infole lisatakse EHR-i andmebaasi Maaameti poolt edastatud csv failist
kontrollitava ehitise spetsiifiline info. Andmete, millede salvestamiseks puuduvad EHR-i andmebaasis
vajalikud andmeväljad, on loodud uued tabelid:
HL_EHITIS
Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas
ID NUMBER(16) Genereeritud unikaalne number
ADS_OID VARCHAR2(10) Objekti ADS süsteemi kood DO_EHITIS -> ADSOID,
DO_EH_RUUMIKUJU ->
ADS_OID
ADOB_ID NUMBER(16) Objekti versioonitunnus ADS DO_EH_RUUMIKUJU ->
süsteemis ADOB_ID
HL_PINDALA NUMBER(16,1) Halli ehitise pindala HL_EHITIS-> HL_PINDALA
HL_KORGUS NUMBER(16,1) Halli ehitise kõrgus HL_EHITIS-> HL_KORGUS
HL_Z_MIN NUMBER(16,1) Halli ehitise z_min HL_EHITIS-> HL_Z_MIN
HL_Z_MAX NUMBER(16,1) Halli ehitise z_max HL_EHITIS-> HL_Z_MAX
HL_MARKUS VARCHAR2(100) Halli ehitise märkus HL_EHITIS-> HL_MARKUS
ELUKONDLIK VARCHAR2(1)
DO_EHIT_ID NUMBER(16)
ETAK_ID
UNIKAALNE
JARELEVALVE_OLEK VARCHAR2(32)
JARELEVALVE_TEGIJA VARCHAR2(120)
HL_JOINED_ID NUMBER(16) Kontrollitava ehitise ID, mis ühendati
menetluses olevaga. Menetluses
oleva ehitise ID, millega kontrollitav
ehitis ühendati.
6
EH_EHIT_MERGED_ID NUMBER(16) Ehitise ID, millega kontrollitav ehitis
on ühendatud.
HL_EHITIS_PK (ID)
RESTORE_REASON VARCHAR2(500)
KOMMENT VARCHAR2(4000)
FILE_NAME Varchar2(200)
FILE_ID NUMBER(16)
DELETED_BY VARCHAR2(120)
DATE_DELETED TIMESTAMP(6)
DELETION_REASON VARCHAR2(500)
DELETION_REASON_TYPE VARCHAR2(32)
CREATED_BY VARCHAR2(120)
DATE_CREATED TIMESTAMP(6)
DATE_UPDATED TIMESTAMP(6)
HL_EHITIS_FAIL
Tabel kontrollitavate ehitiste juurde lisatud failide hoidmiseks.
Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas
ID NUMBER(16) Genereeritud unikaalne number
DO_DOKU_FAIL_ID
FILE_NAME
HL_EHITIS_ID
HL_EHITIS_OTSI
Kontrollitavate ehitiste kiiremaks otsimiseks loodud tabel.
Nimetus Kirjeldus
ID Link to HL_EHITIS
HL_PINDALA
HL_KORGUS
ELUKONDLIK
DATE_DELETED
JARELEVALVE_OLEK
JARELEVALVE_TEGIJA
EH_EHIT_MERGED_ID
DO_EHITIS_ID
EHR_KOOD
NIMETUS
RAJATIS_HOONE
UUS_SEISUND
EH_TAISAADRESS
AADR_ID
TEKST
TASE1_ID
TASE2_ID
TASE3_ID
TASE4_ID
TASE5_ID
TASE6_ID
TASE7_ID
TASE8_ID
TAISAADRESS
LAHIAADRESS
OLEK
KAYK_ID
7
EH_EHITIS_ID
ME_MEN_ID
ME_MEN_NR
ME_MEN_SEISUND
DATE_CREATED
ADSOID
ETAK_ID
UNIKAALNE
Importimise reeglite kirjeldus
- Hallid ehitised ei ole hetkel ei hooned ega rajatised. Tühjaks jäetakse väli DO_EHITIS ->
RAJATIS_HOONE.
- Kui Maaameti poolt csv failiga edastatud hall ehitis on vahepeal Maaameti andmebaasist
kustutatud, siis seda EHR-i andmebaasi ei impordita.
- Ehitise importimisel luuakse tabelisse DO_DOKU dokument tüübiga „Ehitise loomine Maaameti
infosüsteemist“ ja dokumendi seisundiks pannakse „registrisse kantud“.
- Dokumendi number genereeritakse samal loogika alusel nagu praegugi dokumendi numbreid
genereeritakse (17/dokumendi_kood/xxxxx).
- Kontrollitava ehitise importimisel loodud dokument on nö tehnilist laadi st. seda ei kuvata välja
üheski dokumendi vaates ning see ei ole leitav otsingutega.
- Kontrollitava ehitise loomisel omistatakse ehitisele ka EHR_KOOD, mille numbreid antakse
järjest spetsiaalselt kontrollitavate ehitiste jaoks loodud numbriseeriast. Kontrollitavate ehitiste
ehr_kood algab numbriga 5.
- Kõrguse ja pinna jaoks tuleb luua uued andmeväljad, sest olemasolevad on Ehitisregistri kõrgus
ja pind, aga need on Maaameti omad, olemasolevasse välja ADS liik (elukondlik/mitte
elukondlik), uus väli Un_tunnus (kas nõuab unikaaltunnust või mitte).
d. ADSobjMuudatused.v3
Antud x-tee teenus on hetkel kasutusel Ehitisregistris ning seda laiendatakse ka kontrollitavate ehitiste
andmete uuendamiseks. Teenusega tagastatakse Maaametist nelja tüüpi sõnumeid: insert, update,
delete ja restore.
Kontrollitavate ehitiste osas rakendatakse:
1) Insert – kontrollitavate ehitistena lisatakse Ehitisregistrisse ehitised, millel objekti_liik = ME/EE,
orig_tunnus = NULL. Juhul, kui tuvastatakse selliste andmetega objekt, siis käivitatakse ads_oid
alusel x-tee päring ADSobjotsing.v5 ning lisatakse kontrollitav ehitis EHR-i andmebaasi. Kui sellise
ads_oid-ga kontrollitav ehitis on juba andmebaasis olemas, siis seda ei lisata. Lisamise käigus
jäävad täitmata selle kontrollitava ehitise andmed tabelis HL_EHITIS, mida teenusega ei tagastata
(nt. Maaameti kõrgus, Maaameti pindala, elukondlik).
2) Update – kontrollitakse, ads_oid järgi, kas sellise ads_oid-ga ehitis eksisteerib või mitte. Kui jah, siis
uuendatakse neid, mis ei ole kustutatud olekus. Kontrollitava ehitise andmed, mis on lisatud csv
failist või käsitsi EHR-i kasutajaliidese kaudu, säilivad uuendamise käigus.
3) Delete – kustutatakse ainult 5-ga algavad kontrollitavate ehitiste kirjed, mis ei ole juba kustutatud
olekus. Kustutamise põhjuseks pannakse: „Kustutatud Maaameti poolt.“ Kui ehitis on EHR-i poolt
kustutatud, siis ignoreerime Maaameti kustutamise sõnumit.
8
4) Restore – kui kontrollitav ehitis on kustutatud selletõttu, et on ühendatud menetluses olevaga või
aktuaalsega (tabelis HL_EHITIS on täidetud väljad HL_JOINED_ID või EH_EHIT_MERGED_ID), siis
restore kirjet ignoreeritakse. Kui on kustutatud Maaameti poolt või EHR-i poolt kustutatud mitte
ühendamise teel, siis taastatakse kontrollitava ehitise kirje.
ADSobjMuudatused.v3 mapping
Nimetus Tüüp Kirjeldus EHR andmebaas
logId Integer Logikirje ID
logStamp dateTime Logikirje tekkimise aeg, muudatuse
tegemise aeg, koos kellaajaga
Syndmus String I(insert) – objekt lisati, U(update) – objekt
muudeti, D(delete) – objekt tühistati,
R(restore) – objekt taastati
H – seotud objektide muudatus
Muutvektor String(3) Muudatusvektor on kolmest 0/1 sümbolist
koosnev string. Eraldi positsioonidega
tähistatakse, mis andmed on muutunud
võrreldes eelmise versiooniga.
Muudatusvektor omab väärtust ainult
muutuse sündmuse korral.
Pos 1 – objekti õiguslik alus
Pos 2 – objekti kuju
Pos 3 - objekti aadressid
objektiLiik String Objekti liigi nimi klassifikaatorist
adsOid String Objekti ADS süsteemi kood (objekti DO_EHITIS -> ADSOID,
identifikaator ADS süsteemis) DO_EH_RUUMIKUJU ->
ADS_OID
adobId Integer Objekti versioonitunnus ADS süsteemis EHR.DO_EH_RUUMIKUJU ->
ADOB_ID
origTunnus String Objekti tunnus originaalregistris
taisAadress String Objekti täielik tekstiline aadress, mis DO_EHITIS -> TAISAADRESS
sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal
optimeeritud kujul
lahiAadress String Objekti lähiaadress, mis sisaldab kõiki DO_EHITIS -> LAHIAADRESS
paralleelaadresse
Olek String Sündmuse põhjustanud objektiversiooni Ei salvesta.
olek päringu sooritamise hetkel:
K – versioon on viimane, objekt tervikuna
on kehtiv,
V- vananenud, versioon ei ole viimane,
objekti on pärast käesolevat logiteadet veel
muudetud, (varsti järgneb veel üks
muudatuse logiteade)
T – versioon on viimane, objekt tervikuna on
tühistatud (kui muudatuse või lisamise logi
puhul olek=T, siis see näitab, et varsti
järgneb ka tühistamise logi)
vanaAdobId Integer Objekti eelmise versiooni id muutmise Ei salvesta.
korral
vanaTaisAadress String Objekti eelmise versiooni täisaadress Ei salvesta.
vanaLahiAadress String Objekti eelmise versiooni lähiaadress Ei salvesta.
Unikaalne Boolean Objekt on unikaalaadressi tunnusega
Eellased String Objekti võimalikeks eellasteks olevate Ei salvesta.
objektide ADS_OID väärtuste loetelu.
Loetelu eraldatud semikoolonitega.
9
Järglased tagastatakse päringu hetke
seisuga, mitte logikirje tekkimise hetke
seisuga.
Järglased String Objekti võimalikeks järglasteks olevate Ei salvesta.
objektide ADS_OID väärtuste loetelu.
Loetelu eraldatud semikoolonitega.
Järglased on võimalikud ainult tühistatud
objektide korral.
Järglased tagastatakse päringu hetke
seisuga, mitte logikirje tekkimise hetke
seisuga.
Objekti tärkandmed (tagastatakse siis, kui andmevektori 1.pos = 1)
tekkimiseAlus String Versiooni tekkimise õiguslik alus Ei salvesta.
kehtivAlates Date Versiooni õigusliku aluse kuupäev Ei salvesta.
Esitatud dateTime Versiooni andmete ADS süsteemis Ei salvesta.
jõustumise kuupäev
sulgemiseAlus String Versiooni sulgemise õiguslik alus Ei salvesta.
kehtivKuni Date Versiooni sulgemise õigusliku aluse Ei salvesta.
kuupäev
Hooneid String Täidetud ainult hoone osa korral, viitab Ei salvesta.
seotud hoonele
Objekti ruumiandmed (tagastatakse siis, kui andmevektori 2.pos = 1)
ruumiKuju String Objekti Ruumikuju tellitud vormingus DO_EH_RUUMIKUJU ->
(WKT, GML, JSON) GEOMETRY
kujuModustusviis Char(1) D – digitud; K – kaardistatud; M – DO_EH_RUUMIKUJU ->
mõõdistatud KUJU_MOODUSTUSVIIS
tsentroidX Double Tsentroidi x-koordinaat L-Est süsteemis DO_EH_RUUMIKUJU ->
(northing) VIITEPUNKT_X
DO_EH_SP_RUUMIKUJU ->
VIITEPUNKT_X
tsentroidY Double Tsentroidi y-koordinaat L-Est süsteemis DO_EH_RUUMIKUJU ->
(easting) VIITEPUNKT_Y
DO_EH_SP_RUUMIKUJU ->
VIITEPUNKT_Y
Etakid Integer Objektiga seotud ETAK_ID Ei salvesta
Aadress -> EHR.DO_EHITIS_AADRESS
Adrid Int Aadressi unikaalne võti DO_EHITIS_AADRESS ->
AADR_ID
koodAadress String Koodaadress DO_EHITIS_AADRESS ->
KOODAADRESS
taisAadress String Normaliseeritud aadresstekst DO_EHITIS_AADRESS ->
TAISAADRESS
lahiAadress String Normaliseeritud lähiaadress DO_EHITIS_AADRESS ->
LAHIAADRESS
punktX Double Aadressipunkti x-koordinaat Ei salvesta
punktY Double Aadressipunkti y-koordinaat Ei salvesta
adsTase1.kood (tase 1- 8) String Olemasoleva komponendi kood EHR-DO_EHITIS_AADRESS -
> Tase[1-8]_ID
adsTase1.nimetus (tase 1- String Komponendi nimi ilma liiginimeta EHR-DO_EHITIS_AADRESS -
8) > Tase[1-8]_nimetus
adsTase1.nimetus_liigiga String Komponendi nimi koos liiginimega Ei salvesta.
(tase 1- 8)
Objekti probleemid ja märkused
Aadress String See aadress, millega on probleeme. Võib Ei salvesta.
puududa, kui probleem ei käi otseselt
aadressi kohta
Staatus Char(1) P - aktuaalne probleem; M - mitteaktuaalne Ei salvesta.
probleem või märkus
veaKood Integer Vea kood klassifikaatori Ei salvesta.
veaTekst String Probleemi tekstiline kirjeldus Ei salvesta.
10
Märkus String Probleemi selgitus või Ei salvesta.
mitteaktualiseerimise põhjendus. Lihtsalt
märkus, kui probleemi polegi
Seotud objektid
adsOid String Seotud objekti ADS süsteemi kood Ei salvesta.
adobId Integer Seotud objekti versioonitunnus ADS Ei salvesta.
süsteemis
objektiLiik String(2) Seotud aadressiobjekti liik Ei salvesta.
origTunnus String Seotud objekti tunnus originaalregistris AD_KATASTRIYKSUS ->
KATASTRITUNNUS
Aadress String Seotud objekti täielik tekstiline aadress, mis AD_KATASTRIYKSUS ->
sisaldab kõiki paralleelaadresse pikal TAISAADRESS
optimeeritud kujul AD_KATASTRIYKSUS ->
LAHIAADRESS (Last part of
Aadress field)
Unikaalne Boolean Seotud objekt on unikaalaadressi
tunnusega
ehr.cron.hlehadsoidcheck
Igaöiselt käivituv automaatne protsess, mis muudab automaatselt kustutatuks need kontrollitavad
ehitised, millel on sama ads_oid nagu mõnel ehitisel EHR-i andmebaasis.
Käivitatakse meetod nimega deleteExistingAdsoid in HlEhitisService.
Samm 1 – Leiab kõik ehitised tabelites Eh_ehitis ja HL_Ehitis, millel on ühesugused ads_oid-d. Eh_ehitis
adsoid või selle ruumikuju ads_oid (andmebaasis EH_EHITIS.ADSOID või EH_RUUMIKUJU.ADS_OID) on
sama, kui kontrollitava ehitise ads_oid.
Samm 2 – Kui selline kombinatsioon leidub, siis HL_Ehitis märgitakse kustutatuks staatusega
"Automaatselt ühendatud ehitisega XXXX", kus XXXX on selle ehitise Ehr_kood, mis vastab samale
ads_oid-le, kui kontrollitaval ehitisel. Samuti tekitatakse kontrollitava ehitise juurde vastav logi kirje.
11
2. Kontrollitavate ehitiste otsimine ja vaatamine
Kontrollitavate ehitiste otsimiseks ja vaatamiseks on loodud uus menüüpunkt Minu töölaud ->
Kontrollitav ehitis. Kontrollitavate ehitiste nägemisõigus on ainult KOV tüübiga kasutajatel (kasutaja on
seotud organisatsiooniga, mis on seotudTase3 aadresskomponendiga) ning Ehitisregistri peakasutajal.
Tava otsingust ei tohi kunagi välja tulla kontrollitavad ehitised, mis ei ole aktualiseeritud.
Kontrollitava ehitise otsing
Menüüpunktile vajutades avaneb detailotsingu vorm ja loetelu nendest hallidest ehitistest, mis
kuuluvad antud kasutaja nö piirkonda (nt. Põlva KOV näeb ehitisi, mis on Põlva maakonnas). Vaikimisi
on näha aktiivsed kontrollitavad ehitised (vaikimisi ei näidata neid, mis on olekus „kustutatud“ ja
„registrisse kantud“).
Kontrollitavate ehitiste detailotsingus saab otsingut teostada ainult kontrollitavate ehitiste kohta.
Detailotsingu vormi on täiendatud järgmiste väljadega:
1) Rajatis, hoone, mõlemad
2) Järelevalve menetluse seisund
3) Järelevalve menetleja
4) Elukondlik, mitteelukondlik, mõlemad
5) Katastriüksuse tunnus – otsikse täisnumbri järgi
6) Maaameti pindala alates kuni
7) Maaameti kõrgus alates kuni
8) Kustutatud? – kui märgitud, siis näidatakse lisaks ka kustutatud kontrollitavaid ehitisi
9) Un tunnus – kui linnuke on märgitud, siis on, kui ei ole märgitud, siis ei ole
Dokumendi otsingus ei tohi olla võimalik otsida kontrollitavaid ehitisi selle loomise dokumendi järgi.
Antud dokumendiliiki ei kuvata ka dokumendiliigi valikutesse.
12
Kontrollitavate ehitiste päringu vastus
Ehitisregistri kood (link ehitise detailandmetele), aadress, pindala, kõrgus, Elukondlik, Menetluse olek
(esialgu tühi kuni pole menetlust alustatud), Kustutatud, Järelevalve menetluse olek, Menetleja ja ADS-
OID.
Tulemused kirjete arv (1 – 10) / koguarv (6007). Tabel peab olema jaotatud lehtedeks. Kirjete arvu lehel
ei pea saama muuta.
Ekspordi csv-sse – ekspordi käigus pannakse Excelisse kõik kontrollitava ehitise andmed eraldi
väljadesse.
Kontrollitava ehitise vaatamine
Kasutaja vajutab Ehitisregistri koodile ja avaneb ehitise detailvaade. Avaneb täpselt sama vaade nagu
olemasolev ehitise detailvaade, kuid sinna on juurde loodud täiendav nupp „Kontrollitav ehitis“. Vormi
päises on kuvatud vormi pealkirjana „Kontrollitav ehitis“.
13
„Kontrollitav ehitis“ nupule vajutades avaneb kontrollitava ehitise andmestik. „Kontrollitav ehitis“
nuppu kuvatakse ainult nendele kasutajatele, kellel on õigus näha kontrollitavaid ehitisi.
Kontrollitavate ehitistega seoses tehtavad muudatused ehitise detailandmete vormil:
1) Kui tegemist on kontrollitava ehitisega, siis tuleb kuvada ehitise pealkirjas Hoone/Rajatis asemel
Kontrollitav ehitis.
2) Luua nupp „Kustuta“.
3) Kui ehitis on kustutatud, siis kuvada ehitise pealkirjas ehitise numbri järel (KUSTUTATUD).
4) Kui kasutaja on varasemalt kontrollitava ehitise kustutanud, siis peab olema võimalus tal seda
taastada.
14
5) Kui kasutaja on alustanud kontrollitava ehitise menetlusprotsessi, siis „Kustuta“ ja „Ühenda“
nuppe ei tohi kuvada.
Seotud ehitiste tabel
1. Kontrollitava ehitise detailandmete vaatesse on loodud tabel, kuhu kuvatakse sama aadressi ja
sama katastriüksuse tunnusega ehitised.
2. Iga rea taga on nupp „Ühenda“ ning kasutaja saab sealtkaudu algatada kontrollitava ehitise
ühendamise olemasoleva ehitisega või menetluses oleva ehitisega. Ühenda nuppu ei kuvata,
kui tegemist on kontrollitava ehitisega või ehitisega, millel on olemas ruumikuju.
3. Kui on alustatud mingid muud protsessid, siis „Ühenda“ nuppu ei tohi kuvada.
4. Ühendamise käigus loodud dokument saab numbri Registriparanduskande numbriseeriast.
15
3. Kontrollitava ehitisega tehtavad tegevused
Kontrollitavate ehitistega on võimalik teostada järgmisi tegevusi:
1) Kontrollitava ehitise aktualiseerimine – kontrollitav ehitis puudub Ehitisregistrist ja algatatakse
selle aktualiseerimine
a. Ehitise ehitusaasta on varem kui 1995
b. Ehitise ehitusaasta on uuem kui 1995
2) Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega – kontrollitav ehitis on Ehitisregistris
olemas ka juba reaalse ehitisena ning kontrollitav ehitis ühendatakse sellega.
3) Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega – kontrollitav ehitis on olemas
menetluses oleva ehitisena ning kontrollitav ehitis ühendatakse sellega.
4) Kontrollitava ehitise kustutamine – kontrollitav ehitis ei ole Ehitisregistri mõistes ehitis ning see
kustutatakse.
5) Kustutatud kontrollitava ehitise taastamine.
i. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta vanem kui
1995.a.)
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistri mõistes ehitis
ning soovib selle aktualiseerida.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus:
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Esita uus taotlus või teatis“.
2. Avaneb loetelu dokumentidest, mida kasutajal on võimalus valida.
3. Kasutaja valib dokumendi „Registriparandus kanne“ või „Andmete
esitamise teatis“.
4. Kasutajale avatakse valitud dokumendi vorm, kuhu on eelnevalt süsteemi
poolt juba loodud ehitise kirje (muudatus võrreldes olemasoleva süsteemi
käitumisega) ning kontrollitava ehitise andmetest üle kantud ehitise
aadress, katastriüksuse tunnus ja ruumikuju.
5. Jätkub tavapärane Ehitisregistri menetlusprotsess.
Järel tingimused: 1. Kui kasutaja vajutab dokumendi vormil „Kanna registrisse“, siis süsteem
paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning
kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“.
16
ii. Kontrollitava ehitise aktualiseerimine (ehitis ehitusaasta uuem kui
1995.a.)
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistri mõistes ehitis
ning soovib selle aktualiseerida.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus:
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Esita uus taotlus või teatis“.
2. Avaneb loetelu dokumentidest, mida kasutajal on võimalus sisestada.
3. Kasutaja valib dokumendi „Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa
taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ või „Kasutusteatis“.
4. Kasutajale avatakse koos valitud dokumendi vormiga lisaks ka ehitise
sisestamise vorm (muudatus võrreldes olemasoleva süsteemi
käitumisega).
5. Kasutaja sisestab ehitise andmed ning lõpetuseks vajutab nupule „Salvesta
ja jätka“. Süsteem kannab ehitisele automaatselt üle kontrollitava ehitise
andmetest aadressi, katastriüksuse tunnuse ja ruumikuju.
6. Jätkub tavapärane Ehitisregistri sisestusprotsess.
Järel tingimused: 1. Kui kasutaja valitud dokumendi olek muutub „Menetlusse võetud“, siis
süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud
olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega
xxxxx“.
2. Kui dokumendi olek muutub „Menetlusse võetud“, siis kantakse antud
ehitisele üle ka kontrollitava ehitise andmestik.
iii. Kontrollitava ehitise ühendamine olemasoleva ehitisega
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba
reaalse ehitisena ning soovib ühendada selle reaalse ehitisega.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus: 2. Reaalne ehitis on andmebaasis olemas.
3. Reaalsel ehitisel puudub ruumikuju.
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Ühenda“ selle rea taga tabelis, millega ta soovib
kontrollitava ehitise ühendada.
2. Avaneb vorm, milles kasutaja valib, millised andmed (aadress,
katastriüksuse tunnus, ruumikuju) kasutaja soovib üle kanda
olemasolevale ehitisele.
3. Avaneb dokumendi vorm „Registriparandus kanne“, milles on eeltäidetud
vastavalt kasutaja eelnevale valikule väljad kontrollitava ehitise
andmetest.
4. Jätkub tavapärane menetlusprotsess.
Järel tingimused: 1. Kui kasutaja vajutab dokumendi vormil „Kanna registrisse“, siis süsteem
paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-ga) kustutatud olekusse ning
kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud ehitisega xxxxx“.
iv. Kontrollitava ehitise ühendamine menetluses oleva ehitisega
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis on Ehitisregistris olemas ka juba
menetluses oleva ehitisena ning soovib ühendada selle ehitisega.
17
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus: 2. Ehitise kohta koostatud viimase dokumendi seisund ei tohi olla
„Koostamisel“, „Esitatud menetlemiseks“ või „Registrisse kantud“.
3. Menetluses olev ehitis on andmebaasis olemas.
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Ühenda“ selle rea taga tabelis, millega ta soovib
kontrollitava ehitise ühendada.
2. Kontrollitava ehitise andmed (va. aadress, katastriüksuse tunnus,
ruumikuju) kantakse üle menetluses olevale ehitisele.
3. Jätkub tavapärane menetlusprotsess.
Järel tingimused: 1. Ühendamise käigus süsteem paneb kontrollitava ehitise (ehr kood algab 5-
ga) kustutatud olekusse ning kustutamise põhjenduseks lisab „ühendatud
ehitisega xxxxx“.
2. Ehitis on leitav kontrollitavate ehitiste otsinguga.
v. Kontrollitava ehitise kustutamine
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja on tuvastanud, et kontrollitav ehitis ei ole Ehitisregistri mõistes ehitis
ning soovib selle kustutada.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus: 2. Kontrollitav ehitis ei ole kustutatud olekus.
3. Kontrollitava ehitise osas ei ole algatatud mingit muud protsessi.
Põhivoog: 1. Kasutaja vajutab nupule „Kustuta“.
2. Kasutaja käest küsitakse kinnitust, kas ta soovib kindlasti kontrollitava
ehitise kustutada.
3. Avaneb vorm, kus kasutaja saab lisada kustutamise põhjuse
eeldefineeritud valikute hulgast ja sisestada käsitsi (valib valikutest tühja
väärtuse) ja salvestab.
Järeltingimused: 1. Ehitise detailandmete päises kuvatakse peale pealkirja (KUSTUTATUD).
2. Tekib nupp „Taasta kustutatud ehitis“.
3. Peidetakse nupud „Ühenda“ ja „Esita uus taotlus või teatis“.
vi. Kustutatud ehitise taastamine
Tegutseja: KOV kasutaja, MKM peakasutaja
Lühikirjeldus: Kasutaja soovib taastada kustutatud ehitise.
Eeltingimus/algatav 1. Kontrollitava ehitise andmed on andmebaasis olemas.
sündmus: 2. Kontrollitav ehitis on olekus „Kustutatud“ ja selle põhjus ei ole „ühendatud
ehitisega xxxxx“ või „Kustutatud Maaametist“.
Põhivoog: 2. Kasutaja vajutab nupule „Taasta kustutatud ehitis“.
3. Kontrollitava ehitise andmed taastatakse ning see on samas seisus nagu
peale andmete importimist.
Järel tingimused: 1. Kontrollitav ehitis on aktiivses olekus.
Kustutamise põhjused
Kasutajal on võimalus hallata kontrollitavate ehitiste kustutamise põhjused klassifikaatorite alt.
Klassifikaatori tüübi nimetus on „Kontrollitava ehitise kustutamise põhjus“.
18
4. Kontrollitava ehitise raportid
Kontrollitavad ehitised
Kasutajal on võimalus teha väljavõte kontrollitavate ehitiste osas avades menüüpunkti
Spetsiaalpäringud ning valides päringu tüübiks „Kontrollitavad ehitised“.
Kasutajal on võimalus lisada kontrollitavate ehitiste päringu tingimusi.
Üksikasjalik – kui kasutaja märgib linnukese kasti üksikasjalik, siis tehakse raport kõigi Omavalitsuse või
Asustusüksuste lõikes eraldi, mis kuuluvad valitud Maakonda või Omavalitsusse. Üksikasjalik linnukest
saab märgistada ainult juhul, kui on täitmata väljad Omavalitus või Asustusüksus.
Üksikasjalik märgistamata
19
Üksikasjalik märgistatud
Kustutatud kontrollitud ehitised
Kasutajal on võimalik genereerida raport kõikidest kustutatud kontrollitud ehitistest. Raport on
ennekõike mõeldud edastamiseks Maaametile, kes omapoolt saab õigeks töödelda andmed enda
hallatavates infosüsteemides.
5. Vajadused x-tee teenuste täiendamise osas
Antud peatükis on kirjeldatud, millist infot tuleks saata EHR-st Maaametisse kontrollitavate ehitistega
tehtavate toimingu osas ning millist infot peaks saatma Maaamet täiendavalt kontrollitavate ehitiste
kohta EHR-i.
Maaametist EHR-i saadetav info
1) Lisada x-tee teenusesse kontrollitava ehitise kohta info:
a. Maaameti pindala
b. Maaameti kõrgus
Vajalik on täiendada x-tee päringut ADSobjmuudatused. Nende väljade lisamine eeldab ka
Maaameti poolt täiendavat arendustegevust, sest antud väärtused ei ole hetkel ADS-i
andmebaasi salvestatud ning need arvutatakse vastavalt vajadusele.
EHR-st Maaametisse saadetav info
1) Kontrollitava ehitise kustutamine EHR-s. Info, mida tuleks saata on:
a. Ads_oid
b. Sündmus
c. Kustutamise põhjus
20
d. Kustutamise aeg
e. Kustutaja
Maaameti kontekstis pole tegemist kriitilise infoga ning seetõttu sobiks neile ka lahendus, et seda
infot edastatakse neile korra kuus.
Käesolevas realisatsiooniga ei ole kaetud järgmine olukord:
Võib tekkida olukord, et EHR-s kustutatud hoonet ikkagi ei kustutata ADS-s ning siis ADS-s hoone
eksisteerib, kuid EHR-s on see ikkagi kustutatud olekus. Kas peaks EHR-s hoone kustutamisel
märkima selle ikkagi „Kustutamise ootel“ ning kui hoone saab ka ADS-s kustutatuks ja vastav
sõnum saabub ADS-s, siis märkima selle hoone kustutatuks?
2) Kontrollitava ehitise taastamise korral EHR-s, tuleks Maaametisse saata:
a. Ads_oid
b. Sündmus
c. Taastamise põhjus
d. Taastamise aeg
e. Taastaja
21
27.08.2018
Kontrollitavad ehitised
1. Kontrollitavate ehitiste nimekiri ............................................................................................................... 1
2. Kontrollitava ehitise vaatamine ................................................................................................................ 3
3. Kontrollitava ehitise EHR-i kandmine ....................................................................................................... 5
4. Kontrollitava ehitise ühendamine EHR hoonega ...................................................................................... 8
5. Kontrollitava ehitise kustutamine ............................................................................................................. 8
6. Kontrollitavate ehitiste päringud ............................................................................................................ 10
1. Kontrollitavate ehitiste nimekiri
Kontrollitav ehitis („hall ehitis“) on Maa-ameti poolt ortofotode järgi kaardistatud hoone, millel puudub
seos EHR-i ehitisega. EHR on kontrollitavate ehitiste nimekirja võtnud Maa-ametist üle sellised kaardistatud
ehitised, mille pindala on suurem kui 20 m².
Kohalik omavalitsus peab vaatama üle kontrollitavate ehitiste nimekirja ja otsustama:
a) Kontrollitav ehitis puudub EHR-ist ja see on vaja kanda EHR-i hoone või rajatisena.
b) Kontrollitavale ehitisele vastab EHR-is ruumikujuta hoone ja hooned tuleb omavahel ühendada.
c) Kontrollitav ehitis ei ole ehitis ja pole vajadust seda EHR-i kanda ning tuleb nimekirjast kustutada.
Kontrollitavate ehitiste nimekiri on EHR-is leitav Minu töölaud > Kontrollitav ehitis
Kontrollitavaid ehitisi saab otsida kogu omavalituse piires või siis kitsendada otsingut. Kui te ei muuda
otsingu parameetreid ja vajutate „Otsi“, siis otsitakse välja kõik teie omavalituse kontrollitavad ehitised.
Võimalikud parameetrid otsingu kitsendamiseks:
1
27.08.2018
Aadress: võimalik täpsustada asustusüksust või otsida kontrollitavat ehitist täpse aadressi järgi.
Ehitise liik: märkides selle kuvatakse vastavalt valikule ainult elukondlike või mitteelukondlike
ehitisi.
Kustutatud: märkides selle kuvatakse nimekirjas lisaks kehtivatele ehitistele ka kustutatud ehitisi.
UN tunnus: märkides selle kuvatakse nimekirjas vaid unikaalaadressi nõudvad ehitisi (UN
tunnusega hooned on näiteks elu- või ühiskondlik hoone, juriidiliste isikute asukohahooned).
Kui soovite vaadata Kontrollitavate ehitiste nimekirjas ehitisi, mille olete juba registrisse kandud,
ühendanud või käsitsi kustutanud, tuleb teil kindlasti märkida linnukesega lahter „Kustutatud“ ja teha
uuesti otsing. Vajadusel saate järjestada kontrollitavad ehitised „Kustutatud“ tulpa järgi (vajutades kaks
korda tulba päisele „Kustutatud“), siis tuuakse teile nimekirja ette otsa kustutatud ehitised.
Kontrollitavate ehitiste otsingu tulemuste nimekirja on võimalik endale alla laadida Exceli failina. Lehekülje
all paremal servas olev nupp „Ekspordi CSV-sse“.
Kontrollitavate ehitiste EHR koodid algavad 5-ga. Kui kontrollitav ehitis kantakse EHR-i, siis antakse ehitisele
süsteemi poolt tavapärane 1-ga (hoone) või 2-ga (rajatsi) algav EHR kood. Kontrollitavate ehitiste nimekiri
on nähtav vaid kohalike omavalitsuste kasutajatele ja MKM-i peakasutajatele. Tavapärane EHR-i ehitise
2
27.08.2018
otsing (nt aadressi otsing) ei tagasta kontrollitavaid ehitisi. Ehitised on teistele kasutajatele nähtavad alles
pärast seda, kui kohalik omavalitsus on ehitise EHR-i kandnud.
2. Kontrollitava ehitise vaatamine
Kui kontrollitavate ehitiste otsing on teostatud, siis on võimalik vajutada kontrollitava ehitise EHR koodile
ja teile avatakse selle kontrollitava ehitise andmed.
Kui kontrollitav ehitis on avatud kuvatakse ja saab teha järgmisi tegevusi:
a) Kuvatud on kontrollitava ehitise üldandmeid (EHR kood, aadress, pidala, kõrgus, katastriüksus,
elukondlik, ETAK ID, ADS-OID, UN tunnus, kustutatud olek).
Kontrollitava ehitise pindala ja kõrgus on saadud Maa-ametist ning need andmed on ligikaudsed. Ehitise
pindala kaardistatakse katuse servast. Ehitise kõrguse määratakse katuseserva järgi (Topograafiliste
andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused).
Kontrollitavate ehitiste 5-ga algavaid EHR koode ei ole Maa-ametis ja kui on vajadus konsulteerida Maa-
ametiga (nt aadressi määramisel), siis tuleks neile ütelda ehitise ADS-OID või ETAK ID.
b) Võimalik on vaadata kontrollitavaid ehitisi kaardil. Nupp „Vaata asukohta kaardil“.
c) Võimalik märkida kontrollitavale ehitisele, et käimas on järelvalvemenetlus.
d) Vajadusel lisada kontrollitava ehitise juurde täpsustav fail.
e) Vaadata kontrollitva ehitisega seotud teisi ehitisi. Seotud ehitiste all on toodud sama aadressiga
EHR-is olevad ehitised ja kontrollivad ehitised. Kui kontrollitava ehitisega seotud EHR ehitisel on
menetlus pooleli, siis tuuakse ära menetluse number (Ehitised all tulp „Menetluse number“).
f) Kanda kontrollitav ehitis registrisse. Nupp „Esita uus taotlus või teatis“.
g) Kustutada kontrollitav ehitis, kui tegu ei ole ehitisega. Nupp „Kustuta“.
h) Ühendada kontrollitav ehitis registris oleva ehitisega. Nupp „Ühenda“.
3
27.08.2018
Kontrollitava ehitise üldandmed
Järelevalve oleku määramine
Faili lisamise võimalus
Kontrollitava ehitise registrisse
kandmise võimalus
Kontrollitava ehitise kustutamine
Kontrollitavate ehitiste
vaatamine kaardil
Nimekiri avatud kontrollitava
ehitisega seotud ehitistest: EHR-is
olevad ehitised ja teised
kontrollitavad ehitised
4
27.08.2018
Kontrollitava ehitise juures olev nupp „Vaata asukohta kaardil“ avab kaardil kõik selle aadressiga
kontrollitavad ehitised. Kaardil vasakul tulbas on nende kontrollitavate ehitiste ADS-OID-id ja vajutades
neile viiakse teid konkreetse ehitise peale. Vajadusel saate kõik ehitised läbi klikata. Kui soovite teada,
missugune on teie avatud kontrollitav ehitis kaardil, siis jätke meelde ehitise ADS-OID lõpu numbrid ja
vajutage selle ehitise ADS-OID-ile.
3. Kontrollitava ehitise EHR-i kandmine
Kontrollitava ehitise registrisse kandmiseks tuleb avada kontrollitav ehitis ja vajutada nuppu „Esita uus
taotlus või teatis“. Seejärel valige dokumendi liik, millega soovite ehitist registrisse kanda ja kas tegu on
hoone või rajatisega. Vajutades nuppu „Jätka“ luuakse dokument. Dokumendile kantakse automaatselt üle
kontrollitava ehitise aadress, ruumikuju, katastriüksus. Dokumendil olevad muud andmed
(konstruktsioonid, materjalid, tehnilised andmed jne) tuleb täita vastavalt kogutud infole.
5
27.08.2018
Hoonel on võimalik valida dokumendi liike:
Registri paranduskanne,
Projekteerimistingimuste taotlus,
Ehitisloa taotlus,
Kasutusloa taotlus,
Kasutusteatis,
Andmete esitamise teatis.
Rajatisel on võimalik valida dokumendi liigid:
Registri paranduskanne,
Andmete esitamise teatis.
Kui kannate kontrollitava ehitise EHR-i rajatisena, siis tuleb arvestada järgmist. Kuna asukoha andmed
(aadress, ruumikuju, katastriüksus) kantakse üle automaatselt, siis süsteem peab lisama ka nähtuse
andmed. Automaatselt lisatakse nähtuse andmeteks:
Nähtus: iseseisev muu rajatis,
Nähtuse alamliik: mõõtkavaline maapealne rajatis.
Vajadusel saab kasutaja ise muuta nähtust ja nähtuse alamliiki just selliseks, mis on kõige sobivam.
Kui kontrollitavale ehitisele on juba dokument loodud ja see on pooleli jäänud, siis puuduvad nupud: Esita
uus taotlus või teatis, Kustuta. On näha vaid nupud Tagasi ja Tagasi otsingusse. Kui soovitakse selle
ehitisega edasi toimetada, siis tuleb poolikus jäänud dokument avada (menüüpunkt Dokumendid) ja
vajadusel täiendada dokumenti ning esitada.
6
27.08.2018
Ava dokumentide alt poolikuks jäänud dokument ja jätka sellega:
7
27.08.2018
4. Kontrollitava ehitise ühendamine EHR hoonega
Kui kontrollitavale ehitisele vastab ruumikujuta EHR ehitis, siis tuleb kontrollitav ehitis ja EHR ehitis
omavahel ühendada. Ühendamiseks peab avama kontrollitava ehitise ja vajutama seotud ehitiste all õige
EHR ehitise järel olevat nuppu „Ühenda“. Seejärel saab valida, missugused väljad on vaja üle kanda
(aadress, ruumikuju, katastriüksus). Siis vajutades „Ühenda“ luuakse registri paranduskanne ja võimalik on
täpsustada andmeid või esitada registri paranduskanne.
Kontrollitavat ehitist on võimalik ühendada ainult sellise EHR hoonega, millel puudub ruumikuju. Ainult
sellistel hoonetel on „Ühenda“ nupp. Seda sellepärast, et enamus ruumikujuga EHR hooneid on nagunii
juba kaardistatud ehitistega seose saanud (ehk geomeetria moodustusviis on kaardistatud).
Enne kontrollitava ehitise ühendamist EHR ehitisega tuleb eelnevalt muidugi kindlaks teha, et need ehitised
vajavad omavahel ühendamist. Üheks kindlaks tegemise võimaluseks on võrrelda kontrollitavate ehitiste ja
EHR ehitiste pindalasid. Tuleb arvestada, et kontrollitava ehitise pindala ja kõrgus on ligikaudne.
5. Kontrollitava ehitise kustutamine
Kui selgub, et kontrollitav ehitis ei ole üldse ehitis (nt puuriit, ehitis on lammutatud jne), siis saab selle
ehitise kontrollitavate ehitiste nimekirjast kustutada. Selleks vajuta avatud kontrollitava ehitise juures
8
27.08.2018
nuppu „Kustuta“. Vali kustutamise põhjendus ja seejärel nupp „Kustuta“. Rippmenüüs olevaid kustutamise
põhjendusi saab vajadusel MKM muuta ja lisada.
Kui ehitis on kustutatud, siis on võimalik see taastada kontrollitud ehitis nupust „Taasta kustutatud
ehitis“.
9
27.08.2018
6. Kontrollitavate ehitiste päringud
Kontrollitavate ehitiste kohta on võimalik teha kahte erinevat väljavõtet päringute all (Minu töölaud >
Päringud): Kontrollitavad ehitised ja Kustutatud kontrollitavad ehitised.
Päringu tegemisel tuleb täpsustada ajavahemik ja vajutada „Otsi“. Luuakse Exceli fail, mille loomine võib
võtta aega mõni sekund või mõned minutid (sõltub andmemahust). Pärast päringu käivitamist võib EHR-is
teha muid toiminguid ja hiljem kontrollida, kas väljavõte on valmis. Päringu nimekirja värskendamiseks võib
aegajalt vajutada ka uuesti Päringu menüüle. Kui fail on loodud saate selle avada vajutades loodud faili
nimele.
Kui Kontrollitavate ehitiste päringu tegemisel on märgitud linnukesega üksikasjalik, siis luuakse Tallinna
puhul Kontrollitavate ehitiste kokkuvõte linnaosade kaupa.
10
27.08.2018
Kontrollitavate ehitiste päringud:
Kontrollitavad ehitised – Numbriline kokkuvõte kontrollitavatest ehitistest. Tuuakse ära alguse ja
lõppkuupäeva numbrilised näitajad ning arvutatakse nende erinevus. Võimalik näha, kui palju on
teatud perioodil kontrollitavate ehitiste arv vähenenud.
Kustutatud kontrollitavad ehitised – Nimekiri neist ehitistest, mis on kontrollitavate ehitiste
nimekirjast kustutatud. Järgnevalt on toodud tegevused ja näited missugused võivad olla
kustutamise põhjendused:
a) Kontrollitav ehitis on registrisse kantud. Kustutamise põhjus: Ühendatud ehitisega EHR
kood xxxxxxxxx.
b) Kontrollitav ehitis on ühendatud kohaliku omavalitsuse poolt. Kustutamise põhjus:
Ühendatud ehitisega EHR kood xxxxxxxxx .
c) Kustutatud käsitsi kohaliku omavalitsuse poolt. Kustutamise põhjus nt: On lammutatud,
Ei ole Ehitis jne,
d) Kontrollitav ehitis on kustutatud Maa-ametis. Kustutamise põhjus: Kustutatud Maa-
ametist.
11
27.08.2018
e) Kontrollitav ehitis ja EHR hoone on ühendatud Maa-ametis (ADS-is). Kustutamise põhjus:
Kustutatud Maa-ametist.
12
Ehitisregistri tarkvaraline arhitektuur
Ver. 9 05.03.2020
Ülo Puskar, Kristjan Kaiklem
Alates 2018 neljandast kvartalist on planeerimisel EHR arhitektuuri muudatused ning uue e-ehituse
keskkonna arendused, mis lähtuvad käesolevas dokumendis toodud nõuetest. Käesolev dokument
kajastab MKM IT osakonna ja EHR arendajate poolt tehtud e-ehituse keskkonna arhitektuuri
kokkuleppeid. Uutes arendustes tuleb järgida käesolevat dokumenti. Juhul, kui tekkib vajadus
käesolevas dokumendis toodud nõudeid laiendada või muuta tuleb selleks eelnevalt saavutada
kokkuleppe MKM IT spetsialistidega ning tehtud kokkulepped käesolevasse dokumenti sisse viia.
Arhitektuuri muutmise eesmärk
1. Lammutada olemasolev monoliitne Javal baseeruv EHR (edaspidi vana e. olemasolev EHR)
rakendus osadeks, et
a. Tagada lõppkasutajatele kiirem töökeskkond (praegune rakendus on tänu
keerukusele kohati muutunud väga aeglaseks).
b. Muuta rakenduse edasiarendamine kiiremaks ja odavamaks (tänase monoliitse
rakenduse arendamine nõuab pikka õpiaega, testimine on ajamahukas ja seetõttu on
arendused kauakestvad ning kallid).
2. Tagada uus (edaspidi viidatakse uuel arhitektuuril baseeruvale EHR rakendusele, kui uuele
EHR-le) ja tehniliselt kaasaegne platvorm e-ehituse kontseptsiooni realiseerimiseks. E-ehituse
üks oluline osa on EHR ja seetõttu on vajalik, et EHR tehniline lahendus võimaldaks
realiseerida kõiki e-ehituse vajadusi.
3. Tagada EHR jätkusuutlikkus võttes arendustes kasutusele järk järgult uusi tehnoloogiaid ja
rakenduse käitluskeskkondi nii, et olemasolevaid rakendusi saaks töös hoida, kuni uued need
välja vahetavad.
4. Tagada EHR vastavus kõigile ISKE klassiga määratud nõuetele.
Uue EHR-i tarkvaralise arhitektuuri põhimõtted
1. Arhitektuur lähtub mikroteenuste kontseptsioonist
(https://en.wikipedia.org/wiki/Microservices), ehk plaanis on EHR monoliitrakendus jagada
osadeks nii, et iga osa oleks käsitletav eraldi käitatava teenusena. (Mikroteenuse asemel on
edaspidi kasutusel sõna teenus).
2. Olemasolev rakendus on töös senikaua, kui uued teenused selle järk järgult välja vahetavad.
Uute teenuste arendusel lähtume „Brownfield“ arendusmetoodikast
(https://en.wikipedia.org/wiki/Brownfield_(software_development)), ehk teenuste loomine
lähtub olemas olevast tarkvarast ja seetõttu on vajalik, et teenuste arendajad omaksid
põhjalikke teadmisi EHR olemasoleva rakenduse kohta.
3. EHR tarkvaraline arhitektuur koosneb järgnevatest tasemetest:
a. Kasutajaliides
b. Veebiserver
c. Rakendusserver
d. Andmebaas
web Architecture diagram
Client Browser
Page EHR Java Client Browser::
application EHR React User
Interface
REST requests
TMS requests
«link»
«link»
Apache Web Server
Docker EHR API
«link» «redirect» Proxy Proxy
Link to Menetlus React page load
Page close
«link» «link»
Routing to service provider
App server «redirect»
EHR Java application Docker container Docker containers
API component
App server::EHR UI provider NodeJS/Python/Java
Java application:: NodeJS(React
Old EHR pages «redirect» App)
TMS, WMTS
SQL
SQL SQL
Connection to database
«builds»
Oracle 12.2 DB
server EHR database
GeoLocation Andmeait
PostgreSql PostgreSQL kaart.maaamet.ee
JSON
SQL
JSON SQL
Docker
Docker
Rabbit MQ Online data
messaging
Datapump
Joonis 1 EHR - arhitektuur
e. Kasutajaliides:
i. Kasutajaliides (User Interface) – lähtub microfrontend (https://micro-
frontends.org/) põhimõttest ehk kasutajaliides on jaotatud teenuste vahel
komponentideks (custom elements). Komponentide laadimiseks kasutame
SSI(server side include). Kõikides jagatud komponentides kasutame ühte ja
sama jagatud ruuterit (router), et ära hoida komponentide vahel lülitamisel
page reload vajadust.
ii. Kõik uued komponendid kasutavad ühtesid ja samasid aluskomponente: JS
Polyfills, Veateated, monitooring, püsifailide hoidmine.
iii. Kasutajaliidese loomisel kasutame React, HTML, CSS ja Javascripti viimaseid
versioone.
iv. Kasutajaliides luuakse EHR aluskomponentidest, mis asuvad projektis:
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-components. See projekt oli
esialgselt koopia MTA poolt arendatud komponentidest:
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA
v. Kasutajaliidese aluskomponente kasutatakse npm paketist ehr-components.
Aluskomponendi arendamisel luuakse uus ehr-components paketi versioon
npm paketihoidlassse ning suurendatakse versiooninumbrit vastavalt
semver2 standardile.
vi. EHR aluskomponendi loomisel ei tohi muuta esialgseid MTA komponente.
Esialgse komponendi alusel tuleb luua uus komponent ning lisada see EHR
komponentide projektis “src/ehr_components” folderisse.
vii. E-ehituse kasutajaliides käivitub juurkomponendist, mis asub projektis:
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui ning kõik uued loodavad
komponendid peavad olema integreeritud juurkomponenti.
viii. Juurkomponendis on komponentide infovahetuseks kasutusel Redux pakett
ix. Komponendid integreeritakse juurkomponenti npm paketina. Komponendi
sisenditeks on “React props” ja väljunditeks “render props event”-d.
Komponentide sisendid ja väljundid dokumenteeritakse React Styleguidist
paketiga
x. Kasutajaliidese juurkomponent integreeritakse olemasoleva Java
rakendusega linkide kaudu, nii et www.ehr.ee lingi avamisel käivitatakse
juurkomponent ning sellest omakorda uue või vana Java rakenduse lehed vt.
joonis
xi. Kasutajaliidese navigeerimiseks kasutame juurkomponendis react-router
paketti
xii. Kasutajaliidese stiilid võetakse juurkomponenti integreeritud e-ehituse CSS
stiilifailist.
xiii. Kasutaliidese stiilide muutmiseks või lisamiseks on E-ehituse stiiliraamat, mis
on loodud MTA stiiliraamatust. E-ehituse stiilifail koos stiiliraamatuga asub
projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/e-ehitus_visuaal. E-
ehituse stiilifaili täiendamisel peab arendaja tagama, et muudatused ei
kahjustaks olemasolevate komponentide töötamist. Peale muudatuste
sisseviimist tuleb genereerida uus CSS ja viia see EHR juurkomponenti:
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui.
xiv. Kasutaja õigused kasutajaliidese elementidele leitakse juurkomponendis või
vajadusel alamkomponentides kasutades e-ehituse JWT tokenit. Vt.
Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs
xv. Kasutajaliidese andmevahetuseks andmebaasiga kasutame REST teenustel
põhinevat API-t.
xvi. Vormi väljade kohustuslikkuse kontroll ja väljade kuvamise/ täitmise
ärireeglid realiseerime võimalusel lehitsejas ja Andmebaasi kirjutamisel
vastavas API-s.
xvii. Kasutajaliidese põhivaated realiseeritakse prototüüpimisel kasutades EHR
aluskomponente.
xviii. EHR kasutajaliides peab olema testitud enamlevinud lehitsejatega (Chrome,
Edge, Firefox, Safari) ja mobiilivaates.
xix. Kasutajaliides peab olema koostatud nii, et autoriseeritud kasutaja saaks
muuta html elementide pealkirju, veateated ning abitekste.
xx. Kasutajaliidese tekstid peavad asuma juurkomponendis keelefailides (eesti,
inglise).
xxi. Lõppkasutajale kuvatavatel html elementidel peavad olema unikaalsed ID-d,
et saaks rakendada kasutajaliidese automaattestimist.
xxii. Komponentidele luuakse staatiline html, et kuvada komponente ka juhul, kui
javascript pole kättesaadav/lubatud.
xxiii. Uute komponentide loomisel kasutame antd ja reacstrap pakette.
xxiv. Kasutajaliidese loomisel kasutame creat-react-app tööriistu (webpack, babel,
eslint airbnb reeglitega).
f. Veebiserver:
i. EHR olemasolevas Java rakenduse infrastruktuuris kasutatakse Apache
veebiserverit.
ii. Microteenuste loomisel kasutatakse eelkõige Nginx veebiserverit, mis on
kasutusel uue rakenduse juurkomponendi serveerimiseks.
g. Rakendusserver:
i. Uute API-de loomisel kasutatakse kas: Java (ver.11 Zulu), NodeJS(ver. 12) või
Python programmeeriskeeli.
ii. Uue API rakendusserverid käitatakse Docker https://www.docker.com/
konteinerites riigipilves Kubernetes klastris.
iii. Kubernetes klastrite haldusvahendina kasutatakse Rancher tarkvara
https://rp-rancher.opnd.eu/g/clusters.
iv. Uue API rakendused peavad sisaldama automaattarne: MKM Git ->
Riigipilves Helm Chart vajalikke Helm konfiguratsiooni faile vt. Näiteks Helm
konfiguratsioonifaile: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-
geoservices/tree/master/helm ja Juhend Helmi kasutamiseks
v. Automaattarne riigipilve lisatakse MKM Git-s projektidele, mis asuvad
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline grupis.
vi. Helm Charti abil peab saama paigaldada rakendused Rancher App kaudu:
https://rancher.com/docs/rancher/v2.x/en/catalog/ e-ehituse test- ja
toodangu klastris olevatesse: development, test, prelive, live projektides
asuvatesse namespacedesse.
vii. Olemasoleva Java rakenduse server (paikneb Tieto majutuses) jääb tööle,
kuni olemas olev Java rakendus on kasutuselt maha võetud.
viii. Olemasolev kaardiserver jääb eraldiseisva teenusena tööle, kuni luuakse
uued kaarditeenused. Olemasolev kaardiserver kasutab Maaameti
kaarditeenuseid:
1. Gazetteer: http://xgis.maaamet.ee/gaz/JGazetteer
2. ADS hoone SVG: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/svg
3. ADS hoone WFS: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/wfs
4. ADS hoone info: http://kaart.maaamet.ee/wms/ads-kov-t?
5. Kitsenduste ja KÜ info: http://kaart.maaamet.ee/wms/alus?
ix. Luuakse mikroteenuste kontseptsioonil baseeruv E-ehituse REST API. API
kavandamiseks ja dokumenteerimiseks kasutatakse OpenAPI standardit
(https://github.com/OAI/OpenAPI-Specification/) ja Swagger tööriistu:
https://swagger.io/ Swagger UI ja Swagger Editor. EHR API kavandamisel
tuleb järgida: EHR API kirjeldamise reeglid.
x. E-ehituse REST API kirjeldus asub: https://swaggerui.ehr.ee/. Uue API
loomisel tuleb API kirjeldus lisada projekti: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-
pipeline/swaggerui ning uus versioon tarnida riigipilve.
xi. EHR API loomisel tuleb tagada, et teenused ei korduks ja soovitav on
olemasolevat teenust edasi arendada, mitte luua uusi teenuseid. Teenused
peavad olema vähemalt 2 põhiversiooni (semver2) tagasiulatuvalt ühilduvad.
xii. Andmete ülekandmiseks API-st kasutajaliidesesse kasutatakse võimalusel
JSON formaati või eelneval kokkuleppel mõnda muud XML formaati (näiteks
CityGML).
xiii. EHR Kaardikomponendist ja geo-otsingu teenustest andmete vahetuseks
kasutatakse GeoJSON formaati.
xiv. Juhul, kui API teostab andmebaasis CUD1 operatsioone siis andmete
verifitseerimine toimub kahel tasemel ehk esmalt UI vormi kasutajaliideses ja
seejärel enne andmebaasi viimist API rakenduses.
xv. Teenuste autoriseerimine toimub vastavalt: Kasutajaõiguste süsteemi
detailanalüüs
xvi. Teenused, mis teostavad andmebaasiga CRUD operatsioone tuleb luua nii, et
transaktsioonid ning vajalikud Join operatsioonid toimuvad andmebaasis,
kasutades andmebaasi protseduure, mitte API rakenduses.
xvii. Andmete terviklikkuse tagamiseks andmebaaside üleselt kasutatakse
võimalusel (juhul, kui saga pattern realiseerimine pole otstarbekas)
kahetasemelist “commit” lahendust (2PC) lisades transaktsiooni
koordineerimist vajavate teenuste üleselt uue “commit” teenuse või
vajadusel mikroteenustes nn. “Choreography-based saga pattern”
metoodikat (https://microservices.io/patterns/data/saga.html). Message
Brokerina on kasutusel RabbitMQ (https://www.rabbitmq.com/).
h. Andmebaas:
i. Olemas olev EHR Oracle andmebaas jääb kasutusele, kuni uute
mikroteenuste andmebaasid on kasutusele võetud.
ii. Olemas olev andmeaida Postgre SQL andmebaas jääb kasutusele
iii. Mikroteenuste vajadusteks luuakse uued PostgreSQL andmebaasid.
iv. Igal andmeobjektil on üks baas, kuhu andmed kirjutatakse ja vajadusel
kasutada neid mõnes teises baasis JOIN-de teostamiseks luuakse teise baasi r
prefiksiga view, mille abil andmeid saab lugeda. Andmete
sünkroniseerimiseks andmebaaside vahel kasutatakse pglogical tarkvara.
v. Olemas olev Oracle ja uued baasid hoitakse sünkroonis RabbitMQ
(https://www.rabbitmq.com/) sõnumiedastusega, kuni olemasolev Java
rakendus on kasutusel.
1
CRUD(Create, Read, Update, Delete)
vi. EHR unikaalvõtmete (EHR-kood, dokumendi number jm.) loomiseks
kasutatakse teenuseid: Koodide omistamise teenused
vii. Andmebaasi siseste operatsioonide teostamiseks luuakse SQL protseduurid,
mida API-t realiseerivad komponendid välja kutsuvad.
i. Failisüsteem
i. Konteinerakendustele on klastris kasutusel NFS block storage ja Longhorn
block storage.
ii. Klastrites on kasutusel S3 Object storage teenus, mis on eelistatud failide
hoidmise lahendus
j. Muud komponendid
i. Cache jaoks on kasutusel Redis. Vt. https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-
pipeline/redis-proxy. Redist saab rakendada vajadusel konteinerite vahel info
jagamiseks või rakenduse andmete ajutiseks säilitamiseks kiires püsimälus.
4. Mikroteenuste rakendustele tuleb lisada Kubernetes liveness probe
5. Uue teenuse loomisel kasutatakse võimalikult palju valmis arendatud komponente
(https://www.npmjs.com/) ja olemas olevaid raamistikke või teeke.
6. EHR teenused peavad arenduse käigus olema kaetud unit testidega, mille abil kontrollitakse
teenuse komponentide (alamosade) vigadeta tööd.
7. Javascripti kasutamisel (React, NodeJs) peab tarnitav kood olema kontrollitud Eslint
(https://eslint.org/) Airbnb reelitega ning ei tohi sisaldada linteri veateateid.
8. Koodi kvaliteeti kontrollitakse CI/CD tarnetel Sonarqube (https://www.sonarqube.org/)
tarkvaraga. Koodi Sonarqube raport https://sonarqube.mkm.ee/dashboard?id=<projekti
nimi> peab olema:
a. Reliability Bug = 0
b. Security Vulnerability = 0
9. Rakenduse arendusel tuleb arvestada, et rakendus peab olema testitav Katalon
(https://www.katalon.com/) automaattestidega ehk kasutajaliideses kasutatavad html
elemendid peavad sisaldama unikaalset atribuuti näiteks id. Kasutajaliides peab olema
testitud automaattestidega mobiilivaates ning toetatavate veebilehitsejate vaadetega. API
peab olema testitud Katalon API testimiseks mõeldud testidega.
10. Rakenduste logid kogutakse kesksesse logihalduse teenusesse ja seetõttu peavad rakenduste
logid olema Json formaadis. Logiteenuse kirjeldus
Üleminekuprotsessi etapid
Etapid on toodud ajalises järgnevuses aga samas on võimalik etappe ka paralleelselt käivitada juhul,
kui selleks on olemas piisavalt ressursse.
1. Tarkvaralise arhitektuuri dokumenteerimine
2. Olemasoleva EHR komponentideks jaotamine ja teenuste kavandamine (vt. järgmine ptk.)
3. Automaattarnete ja testide käivitamine
4. Teenuste kasutajaliidese arendamine (MTA UI + React)
5. Turvateenuste arendamine: JWT – ehk teenustele juurdepääsu pass, autoriseerimise
süsteem ehk kasutajad/grupid/rollid/juurdepääsuõigused, andmete turvalisuse ja
juurdepääsu muudatused.
6. Teenuste arendusprojektid, mille käigus arendatakse uus teenus ja muudetakse
olemasolevat rakendust nii, et uue teenuse saab kasutusele võtta.
EHR olemasoleva rakenduse komponentideks jaotamine
Olemasoleva rakenduse teenusteks jaotamisel on aluseks EHR tänase rakenduse komponendid.
Samuti tuleb komponentidena arvestada tänases EHR infrastruktuuris paiknevad eraldi rakendused:
andmeait, EHR infoportaal, VRM, kaardirakendus. Uue teenuse arendusel tuleb järgida
mikroteenuste põhimõtteid ehk teenuses peavad olema andmed, rakenduse server ja kasutajaliides
nii, et EHR muude teenuste (va. Elutähtsad teenused, mis on aluseks kõigi teiste teenuste
toimimisele) katkestused ei mõjutaks ülejäänud teenuste tööd.
Kuna uute teenuste loomisel tuleb need integreerida olemasoleva rakendusega siis olemasolevad
EHR komponendid tuleb jaotada teenusteks arvestades olemasoleva rakenduse ülesehitust ja
võimalusi nii, et uusi teenuseid saaks kasutusele võtta võimalikult vähe olemasolevat rakendust
muutes. See võimaldab hoida kokku ressursse ning tagada lõppkasutajatele võimalikult sujuva ja
probleemideta ülemineku protsessi.
EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade)
EHR-i teenuste tarkvaraline protsess on lahti kirjeldatud allpool olevas joonisel (vt. Joonis 1).
Uue tarkvara tarnimisel võetakse kasutusele konteineri põhine lähenemine – selle protsessi
realiseerimiseks kasutatakse järgmisi tarkvarasid :
GIT / GIT CI (https://about.gitlab.com/) – kooditarnete tegemine (rakenduse kood, sql kood,
docker paigaldusfailid, automaattestid). Tarne protsessi automaatne käivitamine.
Kasutatakse tellija keskkonda aadressil : https://git.mkm.ee
Docker ( https://www.docker.com/) – vastavalt GIT-is oleva infole konteinerite loomine ja
levitus ( rakendus + andmebaas + rakenduse toimimiseks vajalik infrastruktuur). Docker-iga
integreeritud tarkvarad :
o Unit testid – arendaja poolt kirjutatud testid kontrollimaks EHR-i ja selle
komponentide toimimist vastavalt nõuetele;
o Apache Maven ( https://maven.apache.org/) - Java koodi kompileerimine,
o SonarQube (https://www.sonarqube.org/) – koodi kvaliteedi kontrolli teostamine,
o Liquibase ( https://www.liquibase.org/) – andmebaasi loomine ja muutmine,
o Artifactory (https://jfrog.com/artifactory/) – Java artifaktide loomine ja konteinerite
registreerimine.
o Helm kaartide hoidla - (https://chartmuseum.com/)
Kubernetes (https://kubernetes.io/)– konteinerite haldamine, skaleerimine ja koormuse
jaotamine.
Katalon (https://www.katalon.com/) – EHR UI ja API testmine.
Joonis 1. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade)
Mittefunktsionaalsed nõuded
V1.2 13.01.2020
Järgnevalt on toodud Ehitisregistri rakenduste arendamise mittefunktsionaalsed nõuded ja nõudega
seotud vajalikud lingid.
Nõude kirjeldus Selgitus Kategooria
https://pilv.mkm.ee/s/lyWdATR1SUmVIfQ/d
Rakenduse arhitektuur peab lähtuma EHR
1. ownload?path=%2F&files=Ehitisregistri%20t Arhitektuur
arhitektuuridokumendist
arkvaraline%20arhitektuur.docx
Rakenduse kasutajaliides peab olema juurdepääsetav
2. http://www.w3.org/TR/WCAG20/ Kasutajaliides
ning vastama vähemalt WCAG 2.0 tasemele AA.
Rakenduse kasutajaliides peab olema kasutatav
järgmiste veebibrauseritega: Chrome, Safari, Firefox ja
3. Kasutajaliides
Internet Explorer/Edge, Android Chrome ja IOS
lehitsejad.
Rakenduse kasutajaliides peab ühilduma täielikult
4. HTML5, CSS3 ja Javascript kehtivate standarditega ning Kasutajaliides
kõikide nõutud veebilehitsejate viimaste versioonidega.
Rakenduse kasutajaliides peab kohanduma erinevate
5. Kasutajaliides
ekraanivaadetega (arvuti, tahvel ja mobiiltelefon).
Rakenduse kasutajaliidese disainiotsused tuleb tellijaga
6. Kasutajaliides
kooskõlastada.
Rakenduse kasutajaliides peab olema tehtud lähtudes
7. Kasutajaliides
värskeimatest UX trendidest
8.
Rakenduse kasutajaliidese kujunduses tuleb lähtuda E- E-ehituse stiiliraamat Kasutajaliides
ehituse stiiliraamatust veebiversioon
Rakenduse kasutajaliidese aluskomponentideks on MTA
9. EHR-komponendid Kasutajaliides
komponendid
Kasutajaliidese komponendid peavad olema react-styleguidist
10. Kasutajaliides
dokumenteeritud
Kasutajaliidese komponendi Git projekti readme.md
failis peab olema:
Komponendi eesmärgi tutvustus
Juhend, kuidas komponenti saab teistes projektides
kasutada Vt. näidis Kaardikomponent
11. Kasutajaliides
Viide dokumentatsiooni asukohale – dokumentatsioon
peab sisaldama näiteid, kuidas komponenti võõrast
koodist välja kutsuda
Juhend edasiarendamiseks
Juhend versioneerimiseks ja publitseerimiseks
Rakendus peab töötama veebibrauseritega, mis
12. eID
toetavad ID-kaarditarkvara 2 viimast versiooni
Rakendus peab kasutama kasutaja tuvastamiseks
13. https://e-gov.github.io/TARA-Doku/ eID
keskset TARA autentimisteenust
Arendusprojekti juhtimiseks ja projekti läbiviimiseks
Arendustööde tellimused ja tarkvaravigade
14. kasutatakse Hankija projektijuhtimistarkvara JIRA organisatsioon
haldamine.
(https://jira.mkm.ee)
Arendusprojekti käigus loodav lähtekood esitatakse
15. dokumenteerituna läbi koodihalduskeskkonna organisatsioon
https://git.mkm.ee/projektinimi
Arendusprojekti käigus loodavate rakenduste versioone
tähistatakse vastavalt Semver 2.0 standardile „versioon-
x.x.x“. Versiooni numbrid peavad kajastuma Semver 2.0
16. organisatsioon
koodihoidla Git Tag-des
Statistilisi parameetreid mõõdetakse Google Analytics Tellija annab omalt poolt vastava Google
17. analüütika
keskkonna kaudu. Analytics konto andmed
Jõudluse parameetrid:
Üldjuhul peavad API päringud tagastama tulemuse
browserisse alla 1s.Mõõdetakse browseri põhiselt.
18. Kvaliteet
API erijuhud lepitakse Tellijaga eraldi kokku
Kasutajaliidese html koos stiilide ja Javascriptiga
laaduma <1s
API rakenduse endpoint-id peavad olema vastavuses EHR API teenuste nimetused ja teenuste
19. Kvaliteet
viidatud juhendile. kirjeldamine
API rakenduse kõik „route“-d peavad olema varustatud
20. Katalon Kvaliteet
Katalon testiga, mis testib sisend/väljundit ja kiirust.
Rakendus peab tagama isikuandmete töötlemise
https://eur-lex.europa.eu/legal-
21. vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja Infoturve
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
isikuandmete kaitse seadusele
Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb https://www.owasp.org/index.php/OWASP_
22. Infoturve
järgida OWASP-i parimaid praktikaid. Cheat_Sheet_Series
Rakendus peab salvestama kõik paroolid ainult
23. Infoturve
krüpteeritud kujul
Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut
24. Infoturve
samaaegset sessiooni
Rakenduse ja kasutaja vaheline infovahetus tohib käia
25. Infoturve
ainult üle HTTPS protokolli.
ISKE turvaklassi täpsustab Tellija. Täpsem
Rakendus peab olema kirjutatud arvestades info RIA lehel :
26. töödeldavatele andmetele määratud ISKE turvaklassi https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/infos Infoturve
nõudeid. usteemide-turvameetmete-susteem-
iske.html
Krüptograafiliste algoritmide valmisel lähtuda RIA https://www.ria.ee/et/ametist/uuringud-
27. Infoturve
krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringutest analuusid-ulevaated.html
API rakendus peab olema turvatud: Denial-Of-Service
28. (DOS), Cross-Site-Scripting (XSS), Brute Force ja Infoturve
SQL/NoSQL Injection rünnakute vastu.
API peab sisaldama …/version route-i, mis tagastab API
kehtiva versiooni ja k8s liveness probe, mille abil K8s liveness probe
29. Infoturve
kontrollib API rakenduse „elus“ olekut
Loodavat infosüsteemi majutatakse Riigipilve
30. keskkonda ning sellega tuleb arvestada arhitektuuri https://riigipilv.ee/ Infra
planeerimisel.
Eelistatud on vabavaraliste andmebaaside platvormide
31. Infra
kasutamine. nt PostgreSQL
Rakendusserverite ja andmebaasi teenuste
32. Infra
jooksutamise tuleb kasutada plokksalvestuskeskkonda.
Faililao loomisel eelistatakse objektsalvestuskeskkonna
33. Infra
kasutamist S3 REST API-ga.
Rakenduse logimine peab vastama isikuandmete kaitse https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019
34. andmekaitse
seaduses §36 kehtestatule 011
Automaatseks rakenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks
35. DevOps
kasutame Gitlab CI/CD töövooge koos Docker-iga
Rakendused käitatakse Docker konteinerites
36. Kubernetese klastrites. Kubernetes haldamiseks DevOps
kasutame Rancher-it.
Kubernetesesse paigalduseks tuleb rakendusele lisada
https://helm.sh/ DevOps
37. Helm chart, mis arvestab, et rakendust paigaldatakse
https://chartmuseum.com/
erinevatesse Rancher projektidesse.
Helm chart peab sialdama paigalduse juhendit koos
rakenduse tööks vajalike secretite ja configmap
38. muutujate kirjeldusega failis: app-readme.md ning Kvaliteet
paigalduseks vajalike muutujate kirjeldusi
failis:questions.yml
Rakenduse kasutajaliidese kood peab olema silutud
39. ning linter „Eslint“ Airbnb reeglitele vastav väljund ei https://eslint.org/ Kvaliteet
tohi sisaldada vea ning hoiatusteateid.
Rakenduse testimiseks peavad olema koostatud
testilood ning igale testiloole peab olema koostatud
40. https://www.katalon.com/ Kvaliteet
sellele vastav Katalon automaattest. Automaattestid
peavad töötama ilma vigadeta.
Rakendusele html kujul kasutusjuhendit tuleb
41. täiendada ja viia see vastavusse rakenduses tehtud Kvaliteet
muudatustega.
42. Kasutajajuhendi stiil lähtub EHR stiiliraamatust Kvaliteet
Kasutusjuhend peab olema kasutusloo põhine, ehk
43. juhendama kasutajat samm sammult iga konkreetse Kvaliteet
kasutusloo läbiviimisel
https://unstoppablesoftware.com/5-best-
44. Kasutusjuhendi kirjutamisel tuleb juhinduda: practices-for-writing-fantastic-software- Kvaliteet
user-guides/
Kasutajajuhend peab olema kontekstipõhiselt lingitud
45. Kvaliteet
kasutajaliidese elementidega
Rakendusele peab olema koostatud paigaldusjuhend ja
46. Turve
taasteplaan.
Rakenduses peab saama MKM-i Peakasutaja hallata
väljade, nuppude, pealkirjad nimetusi, info (i) tekste,
39. abitekste, veateateid. Kasutajaliides
Rakenduse loomisel tuleb arvestada võimalusega muuta
see mitmekeelseks (nt inglise, eesti, vene).
40. Kasutajaliides
EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend
V4 – 03.12.2020
Käesolev juhend on mõeldud järgimiseks kõigile EHR arendusega seotud osapooltele.
Juhendis on kirjeldatud infovahetuse allikad ja kohustused.
1. EHR arendustööde dokumentatsiooni hoitakse Sharepoint dokumendihalduses (SP).
Keskkonna halduse ja juurdepääsu eest vastutab MKM. Meeskondade projektijuhid
edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress)
osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR dokumendihoidlale.
2. Projekti alguses luuakse SP-sse projekti kaust, kuhu kogutakse kõik projektiga seotud
dokumendid nagu koosolekute protokollid, lähteülesanded, projektiplaanid jm.
dokumendid. Juhul, kui dokument paikneb kuskil teises asukohas siis lisatakse SP
projektikausta link sellele dokumendile.
3. EHR dokumentatsioon antakse Tellijale üle dokumendihalduse keskkonna kaudu. Juhul,
kui samast dokumendist edastatakse mitu versiooni, siis kõik erinevad versioonid tuleb
nimetada ühe ja sama failinimega. Versioonid eristuvad SP-s „versiooni ajaloo“ kaudu.
4. EHR dokumentide sisukord (analüüsi, disaini, arhitektuuri, testimise, projektijuhtimise
kontekstis) lepitakse kokku enne vastavate projekti tööde algust. Täitja projektijuht, kes
hakkab vastavat dokumenti koostama, esitab hiljemalt tööde alguse kuupäeval SP
projektikausta dokumendi kavandi, milles on toodud vähemalt dokumendi sisukord ja
võimalusel ka vorm.
5. Operatiivse suhtlusvahendina kasutatakse lisaks (mobiil)telefonile ka Skype keskkonda.
Projekti osalised lisatakse projekti ühisvestlusesse. Täitja projektijuht edastab vajalike
osaliste Skype kontode nimekirja MKM projektijuhile, kes lisab nimekirja liikmed vestlusele.
5.1. Projekti kestel on kõigil meeskonnaliikmetele kohustus osaleda vestluses;
5.2. Projektide vahelisel ajal tööde planeerimiseks või vigade aruteluks, on tehnilistel
projektijuhtidel, analüütikutel või arhitektidel kohustus osaleda vestluses;
5.3. Vestluses on kohustuslik informeerida kõiki osapooli kavandatavatest tarnetest. Vt.
EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendit
6. Osapooled praktiseerivad proaktiivset kommunikatsiooni ning ei varja võimalike vigu ja
probleeme.
7. EHR tarnete, arendustööde, vigade ja hooldustööde fikseerimiseks kasutatakse JIRA
keskkonda. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja
perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR JIRA
keskkonnale.
8. Arendusprojektide läbiviimise alguses koostab Täitja Lepingu lähteülesandes toodud
funktsionaalsete nõuete kohta JIRA piletid tüübiga “arendus”. Arenduspiletite
koondamiseks luuakse JIRA komponent, nii, et kõik ühe lepinguga seotud (või lepingu
alapunktiga) seotud piletid on seotud vastava komponendiga. Komponentide abil saab
ülevaate kõigist komponendiga seotud arendustöödest ja veapiletitest, mis vastavas
komponendis aja jooksul on tehtud.
9. Lepinguliste tööde arendamiseks, testimiseks ja üleandmiseks koostatakse kõikidest üle
antavatest JIRA piletitest sprint, mille kestus on max 1 kuu. Arendustööde sprindi paigaldus
ja üleandmine toimub vastavuses EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendile
10. Lepinguliste tööde Tellijale üleandmine algab Täitja poolt üleandmise akti esitamisega (või
vastavuses Lepinguga). Üleandmise aktis peavad olema viited kõigile üleantavatele
tulemitele sh.:
10.1. Lingid üleantavatele koodidele Git-s (git.mkm.ee). Link peab olema koodiharule
ja -versioonile, milles asub üleantav kood,
10.2. Viide API teenuste endpointidele Swaggeris (swagger.ehr.ee)
10.3. Viide Katalon automaattestidele, millega üleantavat rakendust saab testida
10.4. Viited projekti tulemdokumentidele SP-s
(https://365mkm.sharepoint.com/sites/MKM/EHR)
10.5. Viit, millelt Tellija saab alustada rakenduse testimist
10.6. Üle antava rakenduse Helm Chart nimetus ja versioon (juhul, kui üle antav
rakendus paigaldatakse Kubernetes klastrisse)
11. JIRAsse loodud arenduspiletid peavad olema sellise detailsusastmega, et nende alusel
saavad arendajad teostada arendustööd ning testijad saavad läbi viia vastuvõtu testimise.
12. Arendustöödes tuvastatud vigade lahendamiseks koostab MKM Helpdesk JIRA-sse lisatud
veapiletite alusel kord kuus arendajale kriitiliste vigade sprindi, mille arendaja tarnib
järgmisel kuul MKM-le testimiseks.
13. JIRA piletite lahendamise protsessi üldine kirjeldus on järgmine:
13.1. Töid üle andva arenduspartneri testija testib kõik üle antavad piletid esmalt
MKM keskkonnas “test”. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega
„TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse
„OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. Üldpõhimõttena antakse
piletid üle “OMANIKU TESTI OOTEL” staatusesse esimesel võimalusel, ehk ei neid ei
grupeerita ega anta üle portsude kaupa.
13.2. MKM testijad testivad piletid ning peale testimist suunavad arenduspartneri
testijale staatuses „TESTITUD“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli
lahendatud või esineb vigu.
13.3. Kui kõik sprindi piletid on peale MKM testimist staatuses „TESTITUD“, siis võib
liikuda järgmisesse toodangusse viimise etappi “prelive”.
13.4. Peale “prelive” tarnet testib arenduspartneri testija kõik üle antavad piletid
esmalt MKM “prelive” keskkonnas. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega
„TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse
„OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale.
13.5. MKM testijad testivad piletid prelive keskkonnas ning peale testimist muudavad
pileti staatuseks „LAHENDATUD“, „TARNE OOTEL“ või „AVATUD“ vastavalt sellele,
kas pilet oli lahendatud, vajab üle kontrollimist toodangus või esineb vigu.
13.6. Kui kõik prelives oleva tarne piletid on staatuses „LAHENDATUD“, siis võib
alustada toodangusse tarnimisega.
13.7. Juhul, kui “prelive” etapis avastati vigu siis alustatakse peale vigade
parandamist uuesti “test” etapist.
14. Kõikide osapoolte projektijuhid lisatakse JIRA tarnepiletite kohta info saajateks.
15. Tööde tähtaegade fikseerimisel tuleb arvestada, et töö tähtaeg tähendab kokkulepitud
päeva algust kell 00.00.
16. Kõik MKM projektiga seotud meediaga suhtlus tuleb alati kooskõlastada ennetavalt
MKMiga; ka MKM peab ennetavalt kooskõlastama partneritega meediasse suunatava
informatsiooni.
17. Kõik EHR arenduse projektis läbi viidud koosolekud protokollitakse (fikseeritakse otsused,
riskid, probleemid) ja soovi korral helisalvestatakse, selles osas lepitakse rollide täitjad
kokku enne koosoleku algust. Üldjuhul koostab protokolli Täitja projektijuht ja salvestab
selle koosolekule järgneval tööpäeval SP-sse projekti kausta.
18. Iga sprindi/arendusetapi lõpus viiakse vajadusel läbi üle antava töö ühisläbivaatus, mille
käigus Täitja esindajad esitlevad Tellijale üle antava töö tulemit.
19. Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani SP-
sse projekti kausta (kui MKMiga ei ole eelnevalt kokku lepitud teisiti). Täitja projektijuht
uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud projektiplaani ning lisab
sellesse tööde täitmise informatsiooni.
20. Tööde plaan vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel
viiakse sellesse muudatused.
21. Juhul, kui arendusprojekti käigus on vajalik EHR andmebaasides muudatuste tegemine
siis peab järgima: E-ehituse andmebaasid ja nende uuendamine
22. Juhul, kui arendusprotsessi käigus luuakse uus teenuste API või täiendatakse
olemasolevaid teenuseid siis arendaja täiendab API kirjeldust Swaggeris vastavalt EHR
API teenuste nimetused ja teenuste kirjeldamine
ba
E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT
E-ehituse veebikeskkond
MKM
2020
E-ehituse platvormi stiiliraamat
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................................................... 1
1 Sissejuhatus .................................................................................................................................... 5
1.1 Kuidas seda raamatut kasutada? ............................................................................................ 5
1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on ................................................................................................... 5
1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad ....................................................................................... 6
1.2 See raamat on elus! ................................................................................................................ 6
2 Mõisted ja lühendid ......................................................................................................................... 7
3 Keskkonna üldpõhimõtted .............................................................................................................. 8
3.1 Keskkond on loodud kasutajatele ............................................................................................ 8
3.2 Kujunduspõhimõtted ................................................................................................................ 8
3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet .............................................................. 8
3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla .............................................................................. 8
3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme .................. 8
3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme .................................................. 9
3.3 Teenuste disainimise põhimõtted ............................................................................................ 9
3.3.1 Me ei korda küsimusi ....................................................................................................... 9
3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid .................................................................................... 9
3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele ................................................................. 9
3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid ............................................. 9
3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases ................................................................................... 10
3.3.6 Grupeerime .................................................................................................................... 10
3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema ........................................................ 10
3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse ................................................................................................ 10
3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. .............................................................................. 10
3.3.10 Oleme järjepidevad ........................................................................................................ 10
3.4 Kasutajakogemuse kujundamise põhimõtted .........................................................................11
3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid ................................................................................11
3.4.2 Failiformaadid .................................................................................................................11
3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine ..................................................................................11
3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine ...........................................................................11
3.5 Keelekasutus ja juhised tekstide koostamiseks .................................................................... 12
3.5.1 Üldised põhimõtted ........................................................................................................ 12
3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused ...................................................................................... 12
3.5.3 Abiinfo ............................................................................................................................ 13
3.5.4 Veateated ....................................................................................................................... 13
3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) ............................................... 13
3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel ........................................................................................ 13
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 1 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.6 Tõlked .................................................................................................................................... 14
3.7 Kasutajaliidese kujundamise põhimõtted .............................................................................. 15
3.7.1 Alusjoonestik .................................................................................................................. 15
3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain ............................................................................. 15
4 Stiilielemendid ............................................................................................................................... 17
4.1 Värvipalett .............................................................................................................................. 17
4.1.1 Põhivärvid ...................................................................................................................... 17
4.1.2 Tugivärvid ...................................................................................................................... 17
4.2 Šrift ........................................................................................................................................ 17
4.3 Kirjastiilid ................................................................................................................................ 18
4.4 Nupud .................................................................................................................................... 20
4.4.1 Nuppude põhitüübid....................................................................................................... 20
4.4.2 Paiknemine ja joondus .................................................................................................. 21
4.4.3 Värvus ja toonid ............................................................................................................. 21
4.4.4 Erinupud ........................................................................................................................ 24
4.5 Lingid ..................................................................................................................................... 25
4.6 Ikoonid ................................................................................................................................... 25
4.6.1 Ikoonid ........................................................................................................................... 26
4.6.2 Ikoonid linkidega ............................................................................................................ 32
4.7 Logod ja muud visuaalsed elemendid ................................................................................... 33
4.7.1 Ametlikud logod ............................................................................................................. 33
4.7.2 Väliste süsteemide logod ............................................................................................... 33
4.7.3 Kasutajate tähistamine .................................................................................................. 34
4.8 Teenused ............................................................................................................................... 34
4.8.1 Teenuse päise tööriistad ................................................................................................ 35
4.8.2 Teenuse ala ................................................................................................................... 36
4.9 Vormid .................................................................................................................................... 37
4.9.1 Vormitüübid .................................................................................................................... 37
4.9.2 Vormide kopeerimine ..................................................................................................... 40
4.9.3 Vormide avamine muutmiseks....................................................................................... 40
4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine ....................................................................................... 40
4.9.5 Suletud vormid ............................................................................................................... 40
4.10 Vormiväljad ............................................................................................................................ 41
4.10.1 Vormivälja ülesehitus ..................................................................................................... 41
4.10.2 Vormiväljade tüübid ....................................................................................................... 44
4.10.3 Väljade grupeerimine ..................................................................................................... 53
4.10.4 Vormivälja joondamine grupis ........................................................................................ 54
4.11 Tabelid ................................................................................................................................... 54
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 2 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.1 Tabeli komponendid ....................................................................................................... 54
4.11.2 Tabeli murdepunkt ......................................................................................................... 58
4.11.3 Tabelite näidised ............................................................................................................ 59
4.11.4 Tühi tabel ....................................................................................................................... 60
4.11.5 Andmete tabelisse lisamine ........................................................................................... 60
4.11.6 Tabeli rea muutmine ...................................................................................................... 61
4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine .......................................................................................... 61
4.11.8 Tabeli multihaldus .......................................................................................................... 62
4.12 Seisundid (staatused) ............................................................................................................ 63
4.12.1 Klassikalised seisundid .................................................................................................. 63
4.12.2 Väikesed seisundid ........................................................................................................ 63
4.12.3 Seisundite jagunemine .................................................................................................. 63
4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused ............................................... 64
4.13 Teated, hoiatused ja veateated .............................................................................................. 64
4.13.1 Teadete liigid .................................................................................................................. 65
4.13.2 Teadete tüübid ............................................................................................................... 65
4.14 Tooltip ja flyout ....................................................................................................................... 69
4.14.1 Tooltip ............................................................................................................................ 69
4.14.2 Flyout ............................................................................................................................. 69
4.14.3 Trükkimine ..................................................................................................................... 71
4.14.4 Failide üleslaadimine ..................................................................................................... 71
4.14.5 Failide alla laadimine ..................................................................................................... 74
4.15 Muud komponendid ............................................................................................................... 75
4.15.1 Kaardikomponent ........................................................................................................... 75
4.15.2 Eelvaade ........................................................................................................................ 75
4.15.3 Progressiriba .................................................................................................................. 77
4.15.4 Sessiooni aegumine ...................................................................................................... 78
4.15.5 Graafikud ....................................................................................................................... 78
5 Ekraanivaate ülesehitus ................................................................................................................ 81
5.1 Päis / Header ......................................................................................................................... 82
5.1.1 Autentimata kasutaja päis ............................................................................................. 82
5.1.2 Autenditud kasutaja päis ............................................................................................... 82
5.1.3 Päise koostisosad .......................................................................................................... 82
5.2 Menüü .................................................................................................................................... 85
5.3 Töölaud .................................................................................................................................. 86
5.4 Jalus / Footer ......................................................................................................................... 87
5.4.1 Sotsiaalmeedia ala ........................................................................................................ 87
5.4.2 Logod ............................................................................................................................. 87
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 3 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.3 Kiirelt kätte lingid ............................................................................................................ 88
5.4.4 Kontaktinfo ..................................................................................................................... 89
5.5 Abikeskus .............................................................................................................................. 89
6 Versioonimuudatused ................................................................................................................... 91
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 4 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
1 SISSEJUHATUS
E-Ehituse platvormi stiiliraamat on kogumik disainimustreid, elemente ja reegleid, mis tagavad kõikidele
E-Ehituse platvormi ja E-Ehitisregistri elektroonilistele teenustele ühised kasutajakogemuse põhimõtted.
Raamatus kirjeldatud põhimõtted kirjeldavad nii keskkonnas kasutatavate elementide stiili (värvid,
kirjastiilid, piktogrammid), navigatsiooniloogikat, keelekasutust kui ka interaktsiooniloogikaid ja
keskkonna kohandumist vastavalt kasutaja seadmele ja rollile.
Kõik siin kirjeldatud reeglid ja juhised puudutavad kõiki E-Ehituse kasutajagruppe – nii ettevõtjaid,
kodanikke, kohalike omavalitsuste ja muude pädevate asutuste ametnikke ning muid osapooli (notarid,
ülikoolid, jne). Eesmärk on luua igale kasutajale sarnane kogemus, mis ühtlasi aitab kaasa ka
tavakasutaja-menetleja-klienditoe omavahelisele suhtlusele.
Stiiliraamatu reeglite loomise põhimõte on igal sammul vastata kasutaja vajadustele ja ootustele.
Arvestame maksimaalselt kasutajate reaalse elu olukordi, arvestame kasutaja ajalistest, tehnilistest,
kogemustest ja teadmistest tulenevate piirangutega.
1.1 KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA?
Raamat jaguneb peatükkideks, mis käsitlevad suurt osa heaks kasutajakogemuseks vajalikke teemasid.
Igas peatükis kirjeldame kõigepealt reeglite üldist põhimõtet ja liigume seejärel järjest detailsemaks,
kuni jõuame konkreetsete teenuste näideteni.
Raamat on abimeheks nii uute teenuste disainimisel kui ka olemasolevate teenuste täiendamisel.
Raamat on loodud sellisena, et põhjendatud vajaduse korral, uute teenuste loomisel, on raamatut alati
võimalik aluspõhimõtteid kasutades täiendada.
Stiiliraamat sisaldab kujundusnäidiseid, viiteid prototüübile ning raamatuga kaasas on kujundusfailid,
mida saab kasutada iga disainer, kes E-Ehituse keskkonna kujundamisega kokku puutub.
Stiiliraamat koosneb kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest ja visuaalsetest stiilivalikutest.
Kasutajakeskseid põhimõtteid soovitame kasutada kõikide E-Ehituse digitaalsete teenuste puhul.
1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on
1.1.1.1.1 Maksu- ja Tolliameti uus e-keskkonna stiiliraamat, VELVET
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA ja https://ehr-styleguide.mkm.ee/
Kõige parema ülevaate annab siiski EMTA komponentide käitumisest emta.ee live-keskkond.
Oleme EMTA stiiliraamatu ligi 100% üle võtnud, kuid tuleb silmas pidada, et kõiki EMTA komponente E-
Ehituse platvormis ei kasutata (näiteks päise alune pealkirja komponent), osad komponendid on lisatud
(näiteks kaart ja näiteks uus rippmenüü otsing, mis peab töötama ka teksti sisestamisega), kuna EMTA
komponendid ei täida täielikult E-Ehituse platvormi vajadusi. Suur osa uutest komponentidest on
edasiarendused EMTA komponentidest (nt vormiväljad).
Kuna viidatud EMTA stiiliraamat ja komponendid on ajakohastamata, tuleb komponente edasi arendada
vastavalt E-Ehituse platvormi stiiliraamatu nõuetele.
1.1.1.1.2 VEERA Disainisüsteem
https://veera.eesti.ee
E-Ehituse keskkond liigub samm sammult EMTA stiililt VEERA stiilile. Käesolev E-Ehituse stiiliraamat
peegeldab ülemineku olukorda, kus esimese sammuna on kasutusele võetud VEERA ikoonid, sh tuleb
ikoonid välja vahetada EMTA komponentides.
1.1.1.1.3 Valitsusasutuste veebiteksti koostamise juhised
https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-veebiteksti-koostamise-juhised
1.1.1.1.4 Micro-frontend arhitektuuri põhimõtted
https://micro-frontends.org/
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 5 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
1.1.1.1.5 Atomic Design põhimõtted
http://bradfrost.com/blog/post/atomic-web-design/
1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad
1.1.2.1.1 E-Ehituse prototüübi disain Figma failina:
https://www.figma.com/file/wqBBhEYSwo2dQ7Fw2toQGJ/EHR-3.x-(kehtiv)?node-id=0%3A1
See dokument on pidevas arenemises. Iga ärifunktsiooni täitmise juures tuleb jälgida, et aluseks on
võetud õige osa Figmast.
1.1.2.1.2 E-Ehituse keskkonna mittefunktsionaalsed nõuded:
https://365mkm.sharepoint.com/:w:/s/MKM/EHR/EZ1fwxwYUANOlvynIdVHR9sBs-
zM30tgLYqN1BaG9Pw_jA
1.2 SEE RAAMAT ON ELUS!
Iga loodud keskkond on parema keskkonna prototüüp, iga otsus on veel parema otsuse inspiratsioon,
iga uus arendus on võimalus õppida. Ka see raamat peab elama ning arenema ning seetõttu kuulub
selle sisu pidevale täiendamisele. Lisame näiteid, kui need tekivad, täpsustame põhimõtteid, kui neist
ise paremini aru saame. Lisame reegleid, kui neid on vaja, ning eemaldame, kui enam ei ole.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 6 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
2 MÕISTED JA LÜHENDID
Töölaud Kliendile esmast ülevaatlikku koondinfot pakkuv funktsionaalsus (nt avalehe
töölaud, minu dokumentide töölaud, minu ehitiste töölaud).
Kasutaja E-Ehituse süsteemi kasutav füüsiline isik või muu väline süsteem. Kasutaja
saab esindada mõnda isikut, nt iseennast, mõnda teist füüsilist või juriidilist
isikut (juhul, kui kasutajal on vastav volitus). Üks füüsiline isik võib omada
rakenduse keskkonnas mitut kasutajat.
Globaalne menüü Valitud esindatava menüü on oma menüüpunktide jaotuselt sama mis globaalne
menüü, aga iga teenuse valikul arvestatakse juba esindatava valikuga.
Menüü alamjaotus Iga menüüelemendi alla kuuluvad jaotused. Näiteks menüüpunkti EHITAMINE
alla kuulub teenus “Ehitusluba/-teatis”. Alamjaotus jaguneb 1. taseme ja 2.
taseme alajaotuseks.
Tab Vaheleht, kus kuvatakse objekti (dokument, ehitis, …) kohta käiv samaliigiline
ja korraga kuvatav info. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad tab-id: Ehitis,
Dokumendid, Isikud, Esitamine (hiljem lisandub menetluse / märkuste
lahendamise tab)
Ühtlasi näiteks brauseri vaheleht/tab.
Alajaotus Sisuliselt sarnaste andmete grupp ühel vahelehel. Näiteks Andmete esitamise
teatisel olevad andmete alajaotused: Ehitise üldinfo, Ehitise kasutusotstarbed,
Ehitise mõõtmed, Ehitise konstruktsioonid ja materjalid, Ehitise tehnilised
näitajad, Ehitise asukoht, Ehitise osad
Muud E-Ehituse terminid ja lühendid on leitavad siit.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 7 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3 KESKKONNA ÜLDPÕHIMÕTTED
See peatükk kirjeldab E-Ehituse kasutajakeskkonna kõige üldisemaid kasutus- ja kujunduspõhimõtteid,
mis on aluseks kõikidele järgnevatele reeglitele ja disainiotsustele.
3.1 KESKKOND ON LOODUD KASUTAJATELE
Keskkonna kujundamisel arvestasime erinevate kasutajagruppide ja -juhtude eripärasid. Meie eesmärk
ei ole kujundada igale võimalikule kasutajale just temale mõeldud keskkonda. Eesmärk on luua kõigi
vajadusi arvestav keskkond, mille kasutamine on lihtne nii esimest korda sisenevale kasutajale kui ka
igapäevasele, professionaalsele kasutajale.
Arvestame, et E-Ehituse keskkonna kasutajad on oma kogemuselt ja oskustelt väga erineval tasemel.
KOVi ametnikele võib süsteem olla igapäevane peamine töövahend, ehitusala professionaalid
kasutavad seda iganädalaselt, või –kuiselt, kuid koduomanikud võivad süsteemi kasutada mõned korrad
aastas või isegi mõned korrad elus, seejuures võivad nad ka arvuti kasutamises end üsna ebakindlana
tunda. Kõigile kasutajagruppidele on lihtsus, sõbralikkus, (visuaalne) müravabadus ja efektiivsus
ülioluline. Efektiivsus aga tähendab professionaalile ja juhukasutajale kohati erinevaid asju.
Igapäevaselt süsteemi kasutaval professionaalil on oluline, et nende vajaduste lahendamiseks tuleks
kulutada minimaalselt aega ja hiireklikke/klahvivajutusi, juhukasutajal on oluline protsessi jagamine
arusaadavateks osadeks. Kuna professionaalidel on aega/vajadust süsteemi paremini tundma õppida,
võib neile suunatud funktsionaalsus olla vajadusel pisut „peidetud“, samas kui juhukasutaja liides on
selgelt nähtav.
Platvormile sisse loginu on alati mingi kindla kasutajana. Kasutajapoliitika ei ole kirjeldatud siin
dokumendis, kuid kasutajaliideses on komponendid, mis on seotud kasutaja valikuga. Reeglina loome
vaated ja komponendid universaalsed, kuid vastavalt kasutaja õigustele valime, mida kasutajale
kuvame.
Esmakordses sisenemisel on sisse loginu autenditud avaliku kasutajana (iseendana). Igal järgneval
sisenemisel on sisse loginu viimati väljalogimisel olnud kasutajana, kui sisse loginu ei ole endale
määranud vaikimisi kasutajarolli. Vaikimisi kasutajat saab muu hulgas seadistada kasutajaseadetes.
3.2 KUJUNDUSPÕHIMÕTTED
E-Ehituse keskkonna eesmärk on olla kasutaja tegevusi toetav ja alati infoga abistav sõbralik keskkond.
Eesmärk on säästa iga kasutaja aega ja tagada tema kindlustunne ja selge arusaam kõikidest
keskkonnas tehtud toimingutest ning nende toimingute tulemusest. Keskkonna loomisel oleme lähtunud
neljast olulisest põhimõttest.
3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet
Ehitised ja ehitatud keskkond on teemad, millega kõik kodanikud aeg-ajalt kokku puutuvad. Eesti on läbi
aegade olnud kuulus riigi poolt pakutavate teenuste lihtsuse poolest, kuid usume, et on aeg teha veel
üks samm edasi. Loome selge, abistava, kasutaja reaalse eluga arvestava keskkonna, mis ei vaja
toimetuste tegemiseks erilist väljaõpet. Iga isik peaks suutma kasutada keskkonda ise ning täitma
vajadusel teatisi ning taotlusi.
3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla
Algaja kasutaja soovid ja eesmärgid erinevad oluliselt professionaalsete kasutajate omadest.
Professionaal vajab keskkonda, mida ta saab oma spetsiifilise tööprotsessi optimaalseks läbimiseks ise
kujundada, ning kus on võimalik kiire ja vigadeta töö tagamiseks infot prioriseerida. Seepärast peavad
teatud osad keskkonnast olema vastavalt kasutaja soovile ja vajadustele seadistatav. Need osad
määratakse vastavalt äriloogikale.
3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme
Me soovime ennetada kasutaja sattumist täbarasse olukorda lihtsalt seepärast, et ta ei teadnud, kust
vaadata õiget infot, või ei leidnud õiget vormi. Kujundades kasutajaliidese nii, et see suunab kasutajat
intuitiivselt tegelema kõige pakilisemate asjadega, ning näitab kasutajale teed tema töö korraldamiseks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 8 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
nii, et probleeme tekib vähem, saame kasutaja aega kokku hoida ning vähendada tema stressi. Samas
hoiab see kokku ametnike aega, mis kulub tekkinud probleemide menetlemisele.
3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme
Suhtluses riigiametitega, sisestades andmeid andmebaasidesse ning tehes suuri rahasummasid
puudutavaid otsuseid, kus viga võib tähendada trahve, kulutusi või ajakadu ning sellest tulenevaid
probleeme, on iga inimene põhjendatult pinges. Need teemad jäävad tõsisteks ja kohati ka keerulisteks
vaatamata sellele, kui lihtsa keskkonna me kujundame. Meie eesmärk ei ole muuta ehitamist lõbusaks.
Meie eesmärk on vähendada inimeste stressi ehitusteemadega tegelemisel. Saame seda teha läbi
visuaalse lähenemise, läbi tarbetu kantseliidi vältimise, läbi veidi ümaramate nurkade, rahulike ja
sõbralike värvide ning läbi ikoonide kasutuse. Luues E-Ehituse keskkonnale iseloomu, mis on abivalmis,
sõbralik, lahendusele orienteeritud.
3.3 TEENUSTE DISAINIMISE PÕHIMÕTTED
3.3.1 Me ei korda küsimusi
Ära küsi asju, mida sa juba tead. Kui informatsiooni, mida me kasutajalt soovime, on kasutaja juba
varem esitanud, siis teist korda sama infot küsida ei ole vaja. Eeltäidame vormides võimalikult paljud
väljad, et kasutaja saaks oma varem sisestatud infot uuesti kasutada.
3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid
„Keep it short and simple“ ehk KISS-printsiip. Kasutajaliides peab olema lihtne ja arusaadav, ülesanded
peavad olema lahendatavad minimaalsete tegevuste ja sammudega.
Eemaldame ebavajalikud elemendid. Kasutajale ei ole vaja näidata kõiki võimalikke kasutajaliidese
elemente. Igas kasutajaliideses on olulised elemendid ja väheolulised või isegi mõttetud süsteemi
elemendid. On tarvis keskenduda olulistele elementidele ning vältida visuaalset müra.
3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele
Me ei leiuta jalgratast. Kasutajaliidese elementide loomisel tuleb eelistada kasutajaile juba varem
harjumuspäraseks saanud elemente ning ikoone – see vähendab kasutaja õppimisaega.
Harjumuspärasuse all mõistame siinjuures häid levinud töötavaid süsteeme (Google, Google Maps, MS
Office, tavapärane brauseri rakenduste käitumine jms), mitte olemas olevat EHR rakendust (seisuga
veebruar 2020).
Näiteks, kuid mitte lõpliku nimekirjana:
- Rakenduses peab saama kasutada levinumaid klahvikombinatsioone, nagu ctrl+z = undo;
ctrl+y = redo (ehk undo tagasi võtmine), nii undo kui redo toimivad ühe välja piires, kui
funktsionaalsetes nõuetes ei ole nõutud teisiti; ctrl+c = kopeeri; ctrl+x = lõika; ctrl+v = kleebi;
ctrl+s = salvesta; ctrl+p = trüki.
- Väljadel, millel on teksti vormindamine lubatud ctrl+b, ctrl+u vms tegevused.
- Tabulaatoriga liikumine väljade vahel on lubatud.
- Enteri vajutus
o lõpetab fookuses oleva välja täitmise ja viib fookuse järgmisele väljale või
o klikib fookuses olevat nuppu.
- Shift + hiire kerimisratas kombinatsioon lubab horisontaalset kerimist.
- Rakendus pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete
autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…).
- Mobiilses seadmes pakub rakendus vastavalt välja iseloomule ise tähtede või numbrite
klaviatuuri.
3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid
Põhimõtted hõlmavad, kuid ei piirdu järgnevatega:
- Kerimist (scrollimist) eelistame klikkimisele
o https://www.globaldots.com/fold-time/
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 9 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
o https://www.dscreative.co.uk/web-design-blog/382-how-far-do-users-scroll-scroll-vs-
click
- Eelistame vormide sisu näidata ühes veerus (ei kehti tabelite kohta).
o https://baymard.com/blog/avoid-multi-column-forms
3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases
Innovaatori dilemma. Meil on väga palju kasutajaid, kellel on oma harjumused, kuidas asju teha. Uute
teenuste loomisel ei saa me lähtuda ainult olemasolevatest tavadest, vaid peame looma ka uusi
võimalusi, mis saavad traditsioonideks tulevikus. Eesmärk ei ole alati kõigile meeldida.
Kus asjakohane, säilitame võimaluse asju „pool-vanamoodi“ teha. Näiteks, ehkki andmete esitamise
teatise alustamine ehitise andmetelt või kaardilt on lihtsam ja intuitiivsem, säilitame võimaluse valida
menüüst vastava dokumendi alustamise, et inimesed, kes on harjunud avaliku võimuga dokumentide
vahetusel suhtlema, ei satuks segadusse.
Uues rakenduses säilib vähemalt esialgu ka võimalus paberi(sarnaste) dokumentidega tegutsemine,
kuid eesmärk on minna üle täielikult digitaalsele süstemeile.
3.3.6 Grupeerime
Grupeeri info loogilisteks osadeks. Lehel olev informatsioon on soovitatav jaotada loogilisteks
plokkideks (gruppideks), nii on kasutajatel lihtsam sisust aru saada. Infot grupeerime näiteks:
- Selle järgi, kus see asub ekraani vaatel (vt ptk Ekraanivaate ülesehitus)
- Menüüpunktidesse (vt ptk Menüü)
- Teenustesse (vt ptk Teenused)
- Vormi sees vormi sammudeks, vahelehtedele, vormiplokkidesse (vt ptk Vormid)
3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema
Ülesannete lahendamise selgus. Kasutajatele tuleb läbi kasutajaliidese pakkuda ülesannete
lahendamise viise ning lahendused peavad olema ilmselged.
Elementide tekst peab olema selge. Nupud ja lingid peavad täpselt näitama, kuhu nad viivad.
Kahemõttelist teksti tuleb vältida.
Ära pane kasutajat kahtlema. Tuleb vältida keerulisi tegevusi, mis panevad kasutajat kahtlema
tegevuste sisus, mõttekuses või protsessis.
3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse
Lisaks tegevustele ja valikutele kinnituste pakkumisele, peab kasutajal olema võimalus neid ka tühistada
(Loobu taotlusest).
Kaitseme ja ennetame kasutaja poolt sisestatud info vääriti mõistmist ja parandame tema eest vead.
Näiteks numbriliste väärtuste sisestamisel aktsepteerime koma asemel ka sisestatud punkti ja
parandame sellised formaadivead juba kasutaja eest ise. Näiteks koma/punkt, liigne tühik, suur/väike
täht on meil võimalik rakenduses üle vaadata.
Siin aitab vigadest hoidumiseks valikvastuste kasutamine, vormide üles ehitamine ühes tulbas asuvate
väljadega ja vajadusel tabeli kasutamine.
3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides.
Rakendused peavad arvestama kõikide sisestusviiside (klaviatuur, hiir, puuteekraan jne) ning
esitlusviisidega (mobiiltelefon, suur ekraan, tahvelarvuti ekraan või ekraanilugejad).
3.3.10 Oleme järjepidevad
Erinevad keskkonnad, selle osad või alamsüsteemid peavad toimima sarnastel põhimõtetel. Kasutaja
jaoks ei tohi olla tuntavat vahet erinevatel aegadel ja erinevate tegijate poolt loodud süsteemide vahel.
Visuaalselt sarnased asjad teevad sarnaseid tegevusi.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 10 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.4 KASUTAJAKOGEMUSE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED
E-Ehituse keskkond on loodud kasutajatele, kes on väga erinevad: inimesed, kes puutuvad E-Ehituse
teenustega kokku vaid kord aastas; inimesed, kelle jaoks on E-Ehituse keskkond igapäevane
töövahend; inimesed erinevatest välisriikidest oma tavade ja harjumustega. Uus E-Ehituse keskkond on
sõbralik, rahulik, asjalik ja abistav. Me ei võimenda probleeme ega peida ennast keeruliste tekstide taha.
Me ei eelda kasutajalt tehnilisi ega ehituse alaseid süvateadmisi ning oskust kantseliitlikust tekstist
vihjeid välja lugeda. Me soovime, et kasutaja leiab kõigile küsimustele kiired vastused. Me soovime, et
kasutaja tunneb end meie juures hästi.
3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid
Ehitusalane info on suures osas graafiline, mida esitatakse jooniste, pildimaterjali, 3D mudelite ja
kaardiinfo abil. E-Ehituse keskkonnas peab kasutaja saama infot esitada ja vaadata võimalikult
lähedasena selle sisulisele vormile. Seetõttu kogume ja kuvame lisaks tekstile infot kaardil ning
võimaldame graafilist materjali näha graafilises esituses (jooniste vaatamine jms).
3.4.2 Failiformaadid
Ehitusalane dokumentatsioon sisaldab suurel hulgal üles laaditavat sisu. Olgu selleks ehitusprojektid
või fotod ehitistest. Kõike seda peab saama keskkonnas mugavalt kasutada.
Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud komponendid üldlevinud failiformaatide (pdf, jpg, png, ...)
eelvaateks, siis eelistame failide alla laadimisele eelvaate näitamist (vaikimisi valik). Kasutajal peab
olema võimalus eelvaadatav fail ka alla laadida või valida eelvaate asemel alla laadimine. Kui kontekst
võimaldab, ei tohi eelvaate/alla laadimise vahel valimine kasutajale täiendavat klikki/vormi avamist
kaasa tuua, kuid kasutaja peab olema teadlik, et seadmesse fail salvestatakse. Seetõttu küsime
kasutajalt, kas ta soovib faili alla laadida.
Eelvaade avaneb vastavalt ärijuhule kas
- uuel brauseri vahelehel või
- teenuse kohal halli taustaga.
Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud vektorgraafika moodulid (näiteks BIM-projektide
menetlemine), pakume kasutajale ka vektorgraafikale (nt dgn, dwg, ifc) eelvaadet.
3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine
Kasutajakeskse lähenemise üheks aluseks on keskkonna võime kohanduda iga kasutaja harjumustele
ja tema rolli iseloomust tulenevatele nõudmistele ja vajadustele. Selle tagamiseks oleme loonud igale
kasutajale võimaluse oma töölauda, tabelit või vaadet vastavalt oma vajadustele muuta ja seadistada.
Keskkonna kohandamise võimaluste näited:
1. töölaual on võimalik muuta sisuplokkide järjestust.
2. tabelites on võimalik muuta vaikimisi kuvatavate veergude arvu ja valikut. Siinkohal peame
oluliseks lähtuda ka tabeli iseloomust ning andmete koosseisust, kui veergude arvu
vähendamine kaotab tabeli mõtte, võiks loobuda vastava seadistuse realiseerimisest.
Kõik muudatused, mida kasutaja kohandamise võimalusi kasutades keskkonnas teeb, salvestuvad
selliselt, et järgmisel korral kas samast või mõnest teisest seadmest sisse logides, näeb kasutaja enda
jaoks eelmisel korral seadistatud pilti. Siinkohal on oluline rõhutada, et vastav punkt ei pruugi alati olla
rakendatud, sest mobiilivaated on tihti täiesti erinevad arvuti ekraani vaadetest (näiteks mobiili jaoks
spetsiaalselt disainitud tabelid).
Seadistused on kasutajapõhised. See tähendab, et näiteks juriidilise isiku töölaud ühe kasutaja vaates
võib olla teistsugune, kui sama juriidilise isiku töölaud mõne teise kasutaja vaates.
Kõikide kasutaja poolt seadistatavate vaadete puhul oleme välja töötanud optimaalse vaikimisi vaate,
mis arvestab enamiku kasutajate vajadustega.
3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine
Andmete automaatsalvestamist ei toimu, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole ette nähtud teisiti.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 11 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
- Koostataval dokumendil andmete salvestamine – Andmete salvestamine hõlmab kõikidel
tab-idel olevaid andmeid. Andmete salvestamine toimub järgmistel juhtudel:
o Kasutaja vajutab nuppu „Salvestan kavandi“ (või ctrl + s)
o Kasutaja vajutab nuppu „Esitan“, „Kannan registrisse“, „Esitan ja võtan menetlusse“.
- Teatise vormil flyout-ides salvestamine – Kui kasutaja lisab teatise vormil avanevasse flyout-
i andmeid, siis tuleb kasutajal muudatuste salvestamiseks need eraldi salvestada või lisada (nt
isiku lisamine, faili lisamine).
- Salvestamise kohta info kuvamine – Pärast salvestamist on rakenduse üleval paremal osas
info andmete salvestamise kohta „Salvestatud“. Kui kasutaja on andmeid peale salvestamist
muutnud, on kiri „Salvestamata“.
- Salvestamata andmed – Kui kasutaja liigub teatise vormilt välja ja andmed on salvestamata,
siis kuvatakse kasutajale teade (flyout) tekstiga „Oled lahkumas andmete esitamise teatise
vormilt. Kas soovid vormi kavandi salvestada?“. Vastused „Jah“ (vaikimisi), „Ei salvesta“,
„Jätkan vormi täitmist“. Kui kasutaja valib Jah, siis andmed salvestatakse, kui Ei, siis andmed
jäävad salvestamata. „Jätkan vormi täitmist“ puhul jääb andmete esitamise vorm aktiivseks,
fookus jääb väljale kus see oli enne kasutaja vormilt lahkumise katset.
3.5 KEELEKASUTUS JA JUHISED TEKSTIDE KOOSTAMISEKS
E-Ehituse keskkonna sõnastused toetavad kasutajat e-teenuste kasutamisel. E-keskkonnas liikumine
on loogiline ja etteaimatav. Menüüde, nuppude, linkide, selgituste jmt lihtne ja arusaadav keelekasutus
on keskkonna loogiline osa. Kasutaja ei pea üldjuhul abi saamiseks juhendeid lugema või
konsultatsiooni kasutama.
3.5.1 Üldised põhimõtted
1. E-Ehituse keskkonna suhtlusstiil on riigiametile omaselt asjalik ja korrektne, kuid samas
sõbralik, toetav ja julgustav;
2. E-Ehituse keskkonna keelekasutus järgib õigekirjareegleid, on kantseliidivaba ja erialase
žargooni vaba (näiteks ütleme „maja number“, mitte „aadressinumber“);
3. kasutajaga suhtlemisel kasutame Sina vormi, nt “Aadress on aegunud, palun lisa uus aadress!”;
4. sõnastused on koostatud kliendi vaatest lähtuvalt, nt “Minu andmed / taotlused / ehitised”, mitte
“Teie andmed”;
5. kasutame läbivalt ühtseid ja korrektseid termineid, nt “EHR”, mitte “ehitiste register” vmt;
6. väldime umbisikulist tegumoodi ning kolmandas isikus pöördumist, nt „Tallinna
Linnaplaneerimise Amet on taotluse menetlusse võtnud“ (või „Kohalik omavalitus on taotluse
menetlusse võtnud“), mitte „Taotlus on menetlusse võetud.“
7. võimalusel väldime võõrsõnu ja lühendeid. Lühendeid kasutame vaid juhul, kui need antud
kontekstis üheselt ja selgelt mõistetavad (näiteks EHR).
8. Pealkirjad lõpevad ilma kirjavahemärgita: tekstivälja pealkirja järel koolonit ei märgi, teenuse
pealkirja järel ei kasuta punkti.
3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused
Keskkonnas liikumisel juhendavad kasutajat nupud/lingid.
E-Ehituse keskkonna näol on tegemist iseteeninduskeskkonnaga, kus üldjuhul otsustab kasutaja ise,
millise tegevuse ta valib ja teeb. Selliste tegevuste sõnastused on nuppudel ja linkidel mina-vormis.
Näiteks: Salvestan, Esitan, Saadan, Kustutan, Muudan, Laadin alla, Trükin, Valin vormi.
Vajadusel võib kasutada ka järgmisi sõnastusi:
1. Tegevused, mis viivad teisele teenusele või avavad uue toimingu. Näiteks: Uus töötaja, Uus
väljamakse, Uus kaup, Uus päring
2. Tegevused, mis on pigem süsteemsed, ja mille sõnastamiseks on välja kujunenud ühene
kasutuspraktika. Näiteks:, Otsing (E-Ehituse keskkonna raamil olev Otsingu vormi placeholder.
Vormidel, millel otsingut teostatakse, kasutatakse nuppu nimega "Otsin"), Vali, Märgi, Jäta mu
valik meelde, Edasi, Tagasi (taotluse juurde)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 12 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.5.3 Abiinfo
Kasutajale tuleb teha kättesaadavaks abiinfo:
1. Kasutajajuhend sisaldab teenuse kohta käivaid abistavaid materjale, mis aitavad kasutajal täita
vorme, mõista erinevaid toimimisloogikaid ning teha paremaid ja informeeritumaid otsuseid.
Kasutajajuhendi koostamisel jälgime peatükki “Üldised põhimõtted” ning kasutajajuhendites
väldime seaduste ümberkirjutamist. Tekstid on hästi liigendatud, pikemas tekstis kasutame sisu
kokku võtvaid vahepealkirju. Materjalid võivad olla esitatud ka videojuhenditena.
2. Sõnastik. Selgitame teenuse ja teemaga haakuvaid termineid ja lühendeid nagu EHR, ADS jmt
ning seaduste ja deklaratsioonide lühendeid.
3. KKK. Siia koondame abimaterjalid teenuste kasutamise kohta küsimuste ja vastuste vormis.
Sisulistele küsimustele ja vastustele lisame viitena veebi lingi.
3.5.4 Veateated
Veateade:
1. peab olema viisakalt, positiivselt sõnastatud (näiteks „Palun sisesta oma e-posti aadress“, mitte
„E-posti aadress sisestamata!“);
2. ütlema probleemi põhjuse ja viitama, mille kohta see veateade käib (näiteks „Sisestatud
kasutajanimi ja parool ei sobi kokku“, mitte „Sisselogimine ebaõnnestus“);
3. peab selgitama kasutajale, kuidas ta saab probleemi lahendada (näiteks „Köetav pind ei saa
olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Pindade suurused ei ühti!“ ja näiteks „Selle nimega fail
juba eksisteerib“, mitte „Faili nimi on vigane“);
4. vajadusel soovitab kasutajale, kust ta saab täiendavat informatsiooni;
5. peab olema tavakasutajale / tehnilisi teadmisi mitteomavale inimesele arusaadavalt sõnastatud;
6. ei sisalda ballasti (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Ups!
Paistab, et köetava pinna suurus on rohkem kui suletud netopind. Palun paranda ära.“)
7. kui on kohane, annab kasutajale võimaluse kohe probleem lahendada (näiteks „Selle nimega
fail juba eksisteerib. Kas soovid a) automaatselt uue faili ümber nimetada; b) muuta selle nime
käsitsi“, mitte „Faili nimi on vigane“).
3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused)
Teated on selgelt sõnastatud ja piisavalt täpselt kirjeldavad olukorda. Näiteks:
„Neljapäeval, 17.03.2016 kell 18.00–18.30 toimub seoses tehniliste hooldustöödega katkestus E-
Ehituse keskkonna teenuste kasutamises. Vabandame.“
„Neljapäeval, 3. märtsil 2016 kell 7.00–9.00 toimub seoses versiooniuuendusega Andmete esitamise
teatise koostamise ja esitamise teenuste töös katkestus. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.“
3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel
3.5.6.1 Valuutad ja rahaühikud
Valuutade märkimiseks kasutame rahvusvahelisi lühendeid, nt EUR, USD, GBP, NOK, RUB jne.
Eurot võib teksti sees märkida kas sõnaga (10 eurot) või tähisega (10 €).
Euro ja eurosendid eraldame tekstis komaga, mitte punktiga. Sama reegel kehtib tabelis, kus rahaühikut
iga summa juures eraldi ei märgita, nt 100,50.
3.5.6.2 Telefoninumbrid
Telefonumbrid kirjutame Rahvusvahelise Sideliidu ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
soovituse kohaselt tagantpoolt alates neljakaupa:
- 7-kohalised telefoninumbrid: 123 4567
- 8-kohalised telefoninumbrid: 1234 5678
- rahvusvahelised telefoninumbrid: +372 123 4567
- lühinumbrid: 123
Rahvusvahelise riigikoodi alguses on plussmärk, riigikoodi ei panda sulgudesse.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 13 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.5.6.3 Kuupäevad
- Kuupäevad kirjutame kujul pp.kk.aaaa (nt 12.05.2016).
- Ajavahemikku märgime nii: 12.05.2016–20.05.2016.
Arvude vahel ei ole tühikuid. Arvude vahel asendab sõna “kuni” mõttekriips.
Parema loetavuse ja selguse huvides võib tekstis kasutada ka järgmisi võimalusi: 12.–20. mail; 12.–20.
maini; 12. kuni 20. maini.
3.5.6.4 Arvud ja summad
Tabelites joondame numbreid üldjuhul paremale. Koodidesse (isikukood, EHR kood vms) ja
telefoninumbritesse suhtume kui teksti ja need joondame üldjuhul vasakule.
Komakohtade arv numbri lõpus sõltub ärivajadusest. (pindala vs korruste arv jm.)
Tekstides järgmine eesti keele reeglit: viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagame numbrid kolme
numbri kaupa rühmadesse lõpust alates, nt 6 748 422,00. Järguühikute vahel ei ole komasid:
1 000 000,00
10 000,00
1 000,00
Koodides (ka kümnendmurdudes) numbreid ei rühmita, nt isikukood 44204280253, pangakonto
11024846781, registrikood 10223787.
Negatiivsete arvude korral kirjutame "miinus" märk ja "number" omavahel kokku, tühikut ei jäta. Lisaks:
miinus puhul kasutame mõttekriipsu (pikem), mitte sidekriipsu (lühem).
Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet, nt 10 €, 10 m.
Erandiks on protsendi lühend, mis kirjutatakse eelneva arvuga kokku, nt 16%.
3.6 TÕLKED
Kasutajaliides on üles ehitatud eestikeelsena, kuid nii, et seda on võimalik kohandada erinevatesse
keeltesse tõlgitavana (väljade nimed, abitekstid jne ei ole staatilised).
E-Ehituse keskkonna aluskeeleks on eesti keel. Kasutajal on võimalik oma keele-eelistust muuta,
kasutades selleks vastavaid linke keskkonna päises. Valitud keele jätab keskkond iga kasutaja jaoks
meelde. Kui kasutaja vahetab keelt mõne teenuse sees (näiteks taotluse vormil), siis peale
keelevahetust viiakse ta samale lehele, kus ta keelevalikut alustades viibis.
Tõlgitakse kogu kuvatav sisu, sh nuppude tekst, sisutekst, piksel- ja vektorgraafika, millel on tekst.
Teenuste puhul, mille loomisel ei ole keelevaliku nõudega arvestatud (enne E-Ehituse platvormi
stiiliraamatut), kuvatakse kasutajale teenuse eestikeelset versiooni. Teenuste puhul, mida ei ole valitud
keelde tõlgitud, kuvatakse vastav infoteade, kus kasutajal on võimalik valida, kas ta jätkab teenuse
kasutamist aluskeeles, läheb valitud keele E-Ehituse avalehele või alustab suhtlust klienditeenindajaga.
Selliste teenuste puhul, mille juurde infoteate lisamise võimalus on liigselt kulukas, näitame kasutajale
vaikimisi eestikeelset versiooni.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 14 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.7 KASUTAJALIIDESE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED
3.7.1 Alusjoonestik
Keskkonna kasutajaliidese aluseks on alusjoonestik ehk grid. Alusjoonestik võimaldab defineerida
kõikide disainielementide omavahelised proportsionaalsed suhted. Alusjoonestik muudab disaini
korrapäraseks, selgeks ja kasutajatele arusaadavaks.
Valisime keskkonna alusjoonestiku tüübiks 20 tulbaks jaotamise loogika. See tähendab, et näiteks
enimlevinud 1200 piksli laiune ala on jaotatud maksimaalselt 20 tulbaks, milles iga tulba sisu laius on
40 pikslit ja igast tulbast mõlemale poole jääb 10 piksli suurune kaitseala.
3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain
Responsive design ehk kohalduv disain tähendab, et teenuse sisuelemendid arvestavad, millise
ekraaniga teenust vaadatakse, ja kohaldavad sisu vastavalt sellele.
Erinevate ekraanide puhul arvestame kolme põhilise seadmega: nutitelefon, tahvelarvuti, sülearvuti ja
monitoriga arvuti. Vastavalt sellele jaotusele määratakse ka kohalduva disaini murdepunktid
(breakpoint), mis näitavad, millisest vaate laiusest alates muudetakse sisuelementide paigutust.
Tänapäevaste levinuimate resolutsioonide järgi nendel kolmel seadme tüübil, kasutame murdepunkte
järgnevalt:
1. Nutitelefon: 320px–599px
2. Tahvelarvuti (portrait): 600px–899px
3. Tahvelarvuti (landscape): 900px–1199px
4. Sülearvuti või monitoriga arvuti: üle 1200px
Tahvelarvuti vaate (600px-1199px) erinevus desktop vaatest seisneb menüü nähtavuses.
Peidame küljemenüüd, et kasutaja saaks keskenduda teenuste sisule. Globaalne menüü on peidetud
menüü ikooni alla, millel vajutades see avaneb.
Esindatava töölaual muidu vasakus tulbas asuvat graafilist infot kuvame sisuala alguses eraldi
jaotusena.
Teenuse alammenüüd avanevad sarnaselt mobiilse vaate põhimõtetele eraldi menüüs.
Tahvelarvuti landscape vaate (900px–1199px) sisu kuvamine desktop vaatest ei erine. Sellesse me
suhtume kui väikesema resolutsiooniga desktop vaatesse.
Tahvelarvuti portrait mode vaate (600px-899px) puhul kuvame lehe sisu ühes veerus.
Vaadete käitumine ekraani mõõtmetele vastavalt on kirjeldatud: https://ehr-styleguide.mkm.ee/
„Raamid“ vaadetes.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 15 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Abikeskuse paremalt poolt avanev ala suleb avatud globaalse menüü (juhul kui see oli vastavas vaates
avatud) ja teeb sisuala kitsamaks. Abikeskuse ploki ala laius on muutumatu.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 16 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4 STIILIELEMENDID
Selles peatükis on E-Ehituse keskkonnas kasutusel olevate elementide kommentaarid. Peatükk tugineb
EMTA stiiliraamatule ja on täiendatud vastavalt E-Ehituse keskkonna eripärale ja osaliselt juba ka
VEERA nõuetele.
4.1 VÄRVIPALETT
Värvid vastavad WCAG 2.0 tase AA nõuetele.
4.1.1 Põhivärvid
Põhivärve kasutame peamiselt erinevate sisuosade taustade eristamiseks.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-main
4.1.2 Tugivärvid
Tugivärve kasutame erinevate tekstide ja nuppude esiletoomiseks ning ka linkides (vt “Vormielemendid”,
“Kirjastiilid”, “Staatused”). Kasutuses tuleb arvestada, et vaikimisi kasutame keskmist tooni (tähistatud
valge täpiga) ning tumedam ja heledam toon on kasutuses vaid põhitooni aktsendina.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-sub
4.2 ŠRIFT
E-Ehituse rakendustes kasutame Roboto šrifti.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#fonts
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 17 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.3 KIRJASTIILID
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
H1 pealkiri Roboto-Light Roboto-Light Abikeskuse pealkiri
30px 30px
#34394c #34394c
$gray-dark $gray-dark
H2 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse pealkiri
24px 24px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
H3 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuseploki pealkiri
16px 20px
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
H4 pealkiri Roboto-Bold Roboto-Bold Kinnitusteate pealkiri
16px 20px
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
H4 pealkiri-sinine Roboto-Bold Roboto-Bold Teenuse alajaotuse, flyouti, footeri
pealkiri
16px 20px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 18 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
Juhtlõik Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse sissejuhatus, teate pealkiri
16px 20px
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
Lõik-tavaline Roboto-Regular Roboto-Regular Kõik sisutekst, vormivälja tekst, disabled
vormivälja tekst, halli teenuste menüü 2.
14px 20px
taseme pealkirjad
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
Lõik-hall Roboto-Regular Roboto-Regular Placeholder, tabeli kokkuvõtte tekst, halli
teenuste menüü 1. taseme pealkirjad
14px 20px
#9d9fb4 #9d9fb4
$gray-light $gray-light
Lõik-valge Roboto-Regular Roboto-Regular Tumeda tooltipi tekst
14px 20px
#ffffff #ffffff
$white $white
Lõik-punane Roboto-Regular Roboto-Regular Kohustuslike väljade hoiatus ja asteriks
14px 20px
#b84444 #b84444
$red-dark $red-dark
Lõik-sinine Roboto-Regular Roboto-Regular Halli teenuste menüü valitud pealkirjad
14px 20px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
Bold Roboto-Bold Roboto-Bold Tabeli „kokku“ rida, nuppude tume tekst
14px 20px
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 19 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
Bold-valge Roboto-Bold Roboto-Bold Nuppude valge tekst
14px 20px
#ffffff #ffffff
$white $white
Bold-valge-väike Roboto-Bold (mobiilivaates Burgerimenüü nuppude kiri
teksti ei näita)
9px
#ffffff
$white
Kommentaar Roboto-Regular Roboto-Regular Vormivälja kommentaar, footeri
kontaktandmete info
10px 10px
#9d9fb4 #9d9fb4
$gray-light $gray-light
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
#00b649 #00b649
$green $green
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#typography
4.4 NUPUD
Nuppe kasutame iga lehe või vormi põhitegevuste puhul. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen,
Lisan, Loobun, Tagasi.
Nuppe peab iga vormi juures kasutama nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kui võimalik. See põhimõte
tähendab, et kui vormi juures on palju võimalikke toiminguid, tuleb sarnased tegevused grupeerida.
Näiteks vormi esitamisest loobumise erinevad võimalused grupeerime ühe “...Veel” nupu alla, millel
vajutamisel kuvatakse kasutajale valik.
Protsessis edasi liikumise nuppe ei grupeerita ja reeglina on igal vormil vaid üks primaarne nupp edasi
liikumiseks või protsessi lõpetamiseks.
Nupu sisse võib lisada ikoone, kui see on nupu funktsionaalsuse selgeks eristamiseks (näiteks “+” ikoon
nimekirja uue objekti lisamiseks).
Kui kasutajal puudub õigus nupu abil toimingut teha, kuid nupu olemasolu võimaldab kasutajale toimingu
sisu arusaadavamaks teha, kasutame nuppu staatuses “disabled”. Vastava loogika realiseerimine
sõltub ärivajadusest ning läbiräägitav iga projekti raames eraldi.
Nuppude laius sõltub teksti pikkusest.
4.4.1 Nuppude põhitüübid
E-Ehituse keskkonnas kasutatavate nuppude valik jaguneb põhivormide ja lisavormide nuppudeks.
Põhivorm on ühte vormi, protsessi või selle sammu koondav vorm. Lisavorm on mõne vormi, protsessi
või selle sammu sisene abivorm. Lisavormid on sellised vormid, mis asuvad põhivormi sees, ja mille abil
saab teostada põhivormide siseseid protsesse. Näiteks ehitise kuju lisamine ehitusloa taotluse vormi
sees. Lisavormina võib käsitleda nt flyouti.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 20 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tüüp Näide Kasutamine
Põhivormi nupp Kasutatakse peamises teenuses protsessi välja
kutsumiseks. Näiteks on selleks taotluse
põhitegevused („Esitan“, „Loobun“, „Salvestan
kavandi“)
Põhivormi mini Kasutame olenevalt ärivajadusest või
nupp murdepunkti nõudest.
Lisavormi nupp Kasutatakse tugiteenustes protsesside välja
kutsumiseks. Näiteks tabelisse rea lisamisel
selle salvestamine, flyoutil sisestatud info
salvestamisel või nendest tegevustest
loobumiseks.
Lisavormi mini Kasutame tekstiga nupu asemel juhul, kui
nupp kirjaga nupp ei mahu. Näiteks tabelis.
4.4.2 Paiknemine ja joondus
Nuppude joonduse igal vaatel määrab nupu prioriteet antud vaate või vormi kontekstis.
1. Esmased (kõige tähtsamad) tegevused vormil või vaatel on alati joondatud paremale. Näiteks:
Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan uue taotluse
2. Sekundaarsed valikud on joondatud primaarse nupu kõrvale vasakule. Näiteks: Kontrollin,
Alustan vestlust, Avan seaded, Salvestan
3. Protsessi katkestamise või protsessis sammu tagasi liikumise nupp on joondatud vaatel või
vormil vasakule. Näiteks: Loobun. Erandiks on tabeli muutmise rida, kus katkestamine ja
salvestamine asuvad kõrvuti (vt ptk Tabeli rea muutmine).
4. Olenevalt ärilisest eesmärgist võib nuppe kasutada ka tsentraaljoondusega (näiteks kitsal
flyoutil). Sellisel juhul on nupp venitatud servast servani.
4.4.3 Värvus ja toonid
Nuppude värvuste tähendused:
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Roheline Default: Värvid: Kasutame protsessis edasi liikumiseks või
lõpetamiseks (Esitan, Salvestan, Kinnitan).
#00b649
Seda nuppu kasutame protsessi juures reeglina
#71db9f ainult ühe korra, kuna tegemist on esmase
Mouse over: valikuga protsessis edasi liikumiseks.
#009244
Kasutame ka tabelis muudetava rea
#ffffff
salvestamine, flyoutis andmete salvestamine,
vormi esitamine.
Pressed:
Tekst: Lisavorm:
Roboto Bold,
14 px
Disabled: Mini nupp:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 21 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Valge nupp Default: Värvid: Kasutame näiteks taotluse kavandi
rohelise salvestamiseks.
#00b649
piirjoonega
Lisavorm:
#71db9f
Mouse over: #009244
#ffffff Mini nupp:
#5d6071
Pressed:
#dbdfe2
Tekst:
Disabled:
Roboto Bold,
14 px
Sinine Default: Värvid: Kasutame protsesside alustamiseks või millegi
uue loomiseks.
#0083ba
Näiteks tabelisse rea lisamine, taotluse
#015477
menetlusse võtmine, ehitise lisamine taotlusele.
Mouse over: #aae1f8
Kui nupul on +-ikoon, on tegemist uue nähtuse
#ffffff lisamisega. Näiteks uue ehitise lisamine
Ehitisregistrisse ning selle lisamine taotlusele
(selle asemel, et lisada registris juba olemas
Pressed:
Tekst: olev ehitis taotlusele).
Roboto Bold, Asub paremal pool. Juhul, kui esineb koos
14 px rohelise nupuga, asub rohelisest nupust
Disabled: vasakul.
Lisavorm:
Ikooniga põhivormi nupp süsteemi uue objekti
lisamiseks:
Ikooniga lisavormi nupp süsteemi uue objekti
lisamiseks:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 22 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Valge nupp Default: Värvid: Valget värvi nuppe kasutame protsessist
halli väljumise toiminguteks (Jätkan hiljem, Loobun,
#9d9fb4
piirjoonega Tagasi).
#dbdfe2
Taotluse vormil kasutame näiteks sõnastust
Mouse over: #5d6071 „Loobun“. Taotluse vorm salvestatakse.
#ffffff Flyouti muudatused ja tabelitegevused sellel
nupul vajutades ei salvestu.
Pressed: Asub vasakul pool.
Tekst:
Lisavorm:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Mini nupp:
Hall nupp Default: Värvid: Halli värvi nuppe kasutame protsessisisesteks
toiminguteks või uude kõrval protsessi
#5d6071
minekuks.
#dbdfe2
Näiteks multihaldus tabelites.
Mouse over: #34394c
Lisavorm:
#ffffff
Pressed:
Tekst:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Punane Default: Värvid: Punast värvi nuppe kasutame negatiivse valiku
nupp puhul (valik EI, Kustutan, Väljun).
#ff7373
Paikneb vastavalt äripoole nõuetele
#ffb9b6
konkreetses juhus.
Mouse over: #b84444
Lisavorm:
#ffffff
Pressed:
Tekst:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Nuppude toonide gradient, piirjoonte toonid, reaktsioon hiirega kohal viibimisele ning vajutusele vt
https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 23 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.4.4 Erinupud
Järgnevalt on toodud erikujundusega nupud.
Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus
„Tagasi Kasutame selleks, et kasutaja saaks lehekülje algusesse kerida.
ülesse“
Kui kasutaja kerib lehekülje lõppu, siis ujuv nupp jääb pidama
ujuv nupp
jaluse kõige ülemise nupu kastis.
Hall noolega nupp paikneb vasakul pool burgermenüü tumehallil
ribal.
Hallile nupule lisanduvad taotlustes hoiatuse ja/või vigade
ikoonid.
Kui taotluses on vaid hoiatused, on halli noole kõrval kollane
ühe hüüumärgiga nupp.
Kui taotluses on vaid vead või vead ja hoiatused, on halli noole
kõrval punane kahe hüüumärgiga nupp.
Hoiatuste ja vigade ikoonile klikkides avanevad hoiatuste ja
vigade nimekirjad. Vt kirjeldust peatükis Teadete kokkuvõte
kogu taotluse üleselt.
Veel Nupp, millele vajutamine avab nimekirja võimalikest
tegevustest.
Väljun Kasutame rakendusest välja logimisel. Enne välja logimist
avaneb hoiatus.
Burger- Kasutame burgerimenüüs. See on menüü 1. tase. Igal nupul on
menüü oma ikoon. Ikoon vastab menüüploki teemale ja määratakse
nupud nupu loomisel.
Sotsiaal- Kasutame jaluses sotsiaalmeediakanalite linkideks.
meedia
nupud
Erinupud on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht ja kujundus lahendatakse
vastavalt kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 24 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons
4.5 LINGID
Linke kasutame lehe, vormi või tabeli kõrval ja lisategevuse puhul, mis ei mõjuta tegevuse põhiprotsessi.
Näiteks: Märgin kõik sõnumid loetuks, Kõik teavitused, Laadin alla, Trükin, Kontrollin
Linkide värve kasutatakse järgmiselt:
Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus
Tavaline Lingid on hallid (#34394c) ja alla joonitud. See on kõige tavapärasem
lähenemine. Näiteks ikoonide lingid jm.
Mouse-over link on sinine (#0083ba) ja alljoon kaob.
Klikkimine link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud.
Aktiivne -> link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud.
Oranž Oranži värviga (#ff8000) ja alla joonitud. Need lingid on erijuhud,
kasutamine tuleb otsusta case-by-case sõltuvalt ärivajadusest ning
eesmärkidest. Näiteks rakenduse jaluses „Kõik kontaktandmed“
Mouse-over link on tume oranž (#a84816) ja alljoon kaob.
Klikkimine link on tume oranž (#a84816) ja alla joonitud.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#links
4.6 IKOONID
E-Ehituse keskkonnas kasutame ikoone kolmel põhjusel:
1. Visuaalne markeering võimaldab teenuste ja teemade tähistamisel ruumi säästa (ikoon saab
kasutuse käigus sõnalise nimetusega võrdse kaalu).
2. Kuna osale kasutajatest on visuaalse info tajumine lihtsam, kui tekstilise ja ka värvipõhise info
haaramine, võimaldab ikoonide kasutamine kasutajal infot kiiremini haarata.
3. Ikoonide mõju üldisele keskkonna tajumisele – kasutaja tajub keskkonda mängulisema,
sõbralikuma ja rõõmsamana.
Ikoonide visuaalne keel on valitud tagamaks, et ikoonid on kasutatavad nii suurelt kui ka väga väikeselt,
koos ja ilma tekstita, ilma et nad kaotaksid arusaadavuses ja kasutatavuses.
Kasutame ikoone kooskõlas Veera Disainisüsteemiga. Ikoonide päritolu:
- Material.io / Google (ei ole tabelis eraldi märgistatud)
- Materialdesignicons.com, kui material.io ei kata vajadust (tabelis märgiga M)
- Geoman.io, kaardikomponendi spetsiifilised ikoonid (tabelis märgiga G)
- E-Ehituse oma disain kooskõlas material.io reeglitega, kui eelnevad ei kata vajadusi (tabelis
märgiga E)
- EMTA, kui eelnevad ei kata vajadust ja oma disain ei ole veel loodud (tabelis märgiga T)
Ikoone kasutame nii iseseisvalt kui kombineeritult teksti, nupu või lingiga.
Iseseisvalt ikoonina kasutades on ikoonidel tooltipp, kus kuvame ikooni tekstilise väärtuse järgmiselt:
hiirega liigutakse ikoonile ning avaneb selgitav tooltip.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 25 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#icon-tooltips (ikoonid
antud lingil ei kehti enam).
Ikoon + link kasutame olukorras, kus ikooni tähendus ei ole piisavalt arusaadav ning tekst aitab
mõtestada võimalikke tegevusi. Eraldi tooltip sellisel juhul ei ole vajalik.
4.6.1 Ikoonid
Kuju Kasutamine
info-ikooni kasutame, kui kasutajale on tarvis pikemalt selgitada, kuidas välja täitmisel
või teenuse kasutamisel toimida.
Näiteks i-nupune, et avada tooltip. Tooltipi tekst ei kopeeri kindlasti välja pealkirja. i-
nupp asub välja pealkirja juures.
i-nupp on igas vormivälja komponendis olemas, kuid seda kuvatakse kasutajaliideses
vaid juhul, kui tooltipi tekst on olemas.
Akna sulgemine, tegevuse tühistamine. Näiteks taotluse eelvaate, abikeskuse,
hüpikakna puhul.
Kasutame ka mininupul
Tegevuse kinnitamine. Näiteks „Salvestan“.
Kasutame näiteks mininupul
Lisamine
Kasutame nuppudel ikoonina
„Veel“ – valiku laiendamine.
Kasutame nupul ikoonina või eraldiseisva ikoonina tooltipiga
Plussmärk , mille abil saab alamplokki avada. Näiteks akordioni plokki.
Kasutame ka nupu ikoonina
Miinusmärk , mille abil saab alamplokki sulgeda. Näiteks akordioni plokki.
NB! Funktsionaalset plokki ei ole võimalik töölaualt päriselt eemaldada, kuna nii võib
kasutaja sattuda olukorda, kus info leidmine muutub raskendatuks.
Tagasi suunav nool.
Kasutame näiteks „tagasi ülesse“ nupul
Valikuvõimalust avav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel avatud.
Kasutame näiteks dropdown väljal.
Valikuvõimalust näitav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel suletud.
Kasutame näiteks dropdown väljal.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 26 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Nooled üles-alla. Kasutame näiteks tabeli päise pealkirja ees sorteerimise nupuna ja
numbrivaliku väljal numbri väärtuse muutmiseks ühe võrra.
Ülesse laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü sulgemiseks
Alla laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü laiendamiseks
Paremale osundav nool. Näiteks vasakpoolse küljepaneeli kitsendamiseks.
Paremale osundav nool. Näiteks pealkirjapunkti tähistamiseks, vasakpoolse
küljepaneeli laiendamiseks.
Uudisteadete ikoon.
Nupuna kasutame päises uudisteadete avamiseks. Lugemata uudisteateid näitab
punane numbriga ring.
Mitme poolset vestlust/ sõnumivahetust tähistav ikoon.
Nupuna kasutame päises foorumi vestluste avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab
punane numbriga ring.
Ühepoolset suhtlust, välja saadetud teateid tähistav ikoon.
Nupuna kasutame päises teadete avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane
numbriga ring.
Lemmiku / välja valitute tähistamiseks (minu lemmik ehitised, minu lemmik vestlused
jne.)
Kasutame päises kiirviidete valimiseks, haldamiseks ja avamiseks.
Abikeskuse ikoon.
Kasutame päises abikeskuse avamiseks.
Kasutajatoe ikoon
Telefonikontaktide ikoon.
Kasutame telefoni vestluse tähistamiseks. Näiteks klienditoe telefon keskkonna
jaluses
Keskkonnast välja suunavate linkide ikoon.
Kasutame tähistamaks linke, mis juhatavad E-Ehituse keskkonnast välja
Otsi-ikoon.
Kasutame tähistamaks otsimist. Näiteks vormi otsinguväljal ja rakenduse päises
otsinguvälja nimetamiseks.
Kasutame burgermenüüs avalehe tähistamisel.
Filtreerimise ikoon.
(M) Ikoon avab teenuse filtrite ala. Filtrite kaudu on tabelist soovitud informatsiooni hõlbus
üles leida, kuid seda funktsionaalsust on vaja vaid siis, kui tabel on väga mahukas.
Seadete ikoon.
Teenuse tabeli veergude halduse tähis.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 27 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Lohistamise ikoon. Kasutame, et tähistada võimalust muuta funktsionaalsete plokkide
järjekorda töölaual, veergude järjekorda veergude halduses ja menüüplokkide
järjekorda.
Burgeri menüü ikoon.
Kopeerimise tähistamine.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus.
Muutmise ikoon. Kasutame, kui soovime tähistada muutmistegevust. Näiteks nupuna
tabeli rea lõpus.
Kustutamistegevuse tähis.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus.
Taastamistegevuse tähis, kui eelnenud on kustutamistegevus.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus kustutatud andmete taastamiseks.
Arhiveerimistegevuse tähis.
(M) Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Nupu vajutus kutsub välja kinnitusdialoogi.
Arhiivist taastamise tegevuse tähis.
(M)
Vaatan-ikoon.
Kasutame peidetud info välja kuvamiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus.
Peidan-ikoon.
Kasutame info peitmise välja kutsumiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus.
Logi vaatamise ikoon
Versiooni ikoon. Kasutame rakenduse versiooni vaatamisse suunamiseks.
Uuendan-ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli lõpus tabeli andmete
uuendamiseks. Näiteks juhul, kui on vaja mõne teenuse abil vormil/tabelis olevaid
andmeid uuendada.
Undo (tagasi) ikoon. Kasutame olukorras, kus on vaja funktsiooni „undo“. Näiteks
kaardikomponendil viimase tegevuse kustutamisel.
Upload (laadin ülesse) ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus.
Download (laadin alla) ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures.
Trükkimise/printimise ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures.
Manuse tähis.
Kasutame manustega seotud tegevuste juures. Näiteks manusta lisamisel, manuste
vaatamisel vms.
Näiteks manuste lisamise nupp
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 28 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Vormi kontrolli ikoon. Kasutame näiteks vormi korrektsuse kontrolli tähisena.
(M)
Kuupäeva ikoon. Kasutame näiteks kuupäeva vormivälja juures.
Infoportaali ikoon
Töölaua kiirvaate ikoon (menüüpunkt)
Dokumentide ikoon
Haldus (menüüpunkt)
Juhendite ikoon (menüüpunkt)
Minu asjad (menüüpunkt)
(E)
Ehitustegevuse ikoon
(M)
Keskkond (menüüpunkt)
Võrgurajatiste andmebaas (menüüpunkt)
Järelevalve ikoon
(E)
YouTube
Facebook
(M)
Hoiatustega olek
Vigadega olek
(E)
Lukus olek
Korras olek
Pooleli olemist tähistav seisund
(E)
Kontrollis olemist tähistav seisund
Negatiivset otsust tähistav seisund
(E)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 29 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Tühistamist/ aegumist tähistav seisund
Positiivse otsusega lõppenud tegevuse seisund
Bold teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Italic teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Alla joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Läbi joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Nummerdatud loetelu
Punktidena esitatud loetelu
Lingi sisestamine
Objektide ühendamine
Lingi eemaldamine
Objektide lahutamine
Pildi lisamine teksti sisse
Taande lisamine
Taande eemaldamine
Teksti vormingu eelmaldamine > plain tekst
Teksti värvi muutmine (valikusse lisame KUNI 12 värvi VEERA valiktoonide seast)
Ülaindeksi formaadi lisamine/eemaldamine
(M)
Tsentreerimine kasutaja asukohta
Tsentreerimine kasutaja aktiivsetesse objektidesse
Kaardivaate valimine (aerofoto, põhikaart vm)
Kaardikihi valimine
Täisekraani vaatesse sisenemine
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 30 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Täisekraani vaatest väljumine
Ehitised ikoon menüüs.
Hoonete ikoon kaardil.
E-Ehituse veebi (eehitus.ee) ikoon.
Rajatise ikoon
(T)
Katastriüksuse ikoon.
(E)
Joonestamise kursori tähis
(G)
Punkti joonestamise tähis kaardil
(G)
Joone joonestamise tähis
(G)
Hulknurga joonestamise tähis / Pinna joonestamise tähis
(G)
Objekti muutmistegevuse tähis
(G)
Augu joonestamise tähis
(G)
Objekti nihutamise tähis
(G)
Objekti kustutamise tähis
(G)
Objekti mõõtmise tähis
(T)
Vahemaa mõõtmise tähis
Ringi joonestamise tähis
(G)
Ristküliku joonestamise tähis
(G)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 31 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Salvestamise tähis
Objekti või ala valimine kaardil
3D vaaturi tähis (orbit)
Ehitismälestise tähis
(M)
Pääsupunkti tähis
Loader
(T)
Ikoon on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt
kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
4.6.2 Ikoonid linkidega
Kuju Kasutamine
Nupp, mis avab faili(de) ülesse laadimise flyouti
Nupp käivitab tegevuse, mis genereerib ja salvestab
kasutaja seadmesse faili. Antud näites pdf-faili.
Kui keskkonnas on välja arendatud formaadi vaatur, siis
esimese sammuna tuleb eelvaade manada ja alles sealt
edasi saab kasutaja faili endale salvestada.
Kutsub esile Ctrl+p. Avaneb manitsus, nagu kirjeldatud
punktis Trükkimine
Kasutame, kui soovime taotluse vormi täitmise
korrektsust kontrollida (nt kohustuslike väljade täitmist,
loogilised vastavused jms)
E-Ehituse keskkonna versiooni kirjelduse juurde viiv link
Kasutame olukorras, kus soovime andmete uuendamist
või kontrolli vastu mingit andmete baasi (näiteks
katastriüksuste tabeli uuendamine ehitise kuju loomise
teenuse juures).
Kasutame näiteks juhul, kui vormil on peidetud väljad,
mida kasutaja võib, aga soovitavalt ei ava.
Kasutame näiteks juhul, kui vormil on avatud
tavaolukorras peidetud väljad, mida kasutaja saab selle
lingiga sulgeda.
Kasutame näiteks vestluste ja menetluse arhiveerimise
juures
Kasutame näiteks märkuste ja vestluste juures manuste
avamiseks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 32 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Kasutame näiteks tegevuslogide avamiseks
Kasutame näiteks selliste väljade väärtuse muutmisel,
mida vaikimisi ei peaks muutma, kuid mida on lubatud
muuta (nt menetleja muutmine).
Kasutame keskkonnast välja suunavate linkide
esitamisel.
Ikoon + link on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt
kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
4.7 LOGOD JA MUUD VISUAALSED ELEMENDID
E-Ehituse keskkonnas kasutame organisatsioonide või asutuste logosid juhul, kui on tarvis märkida,
millised organisatsioonid on keskkonna loonud või selle loomisele kaasa aidanud.
4.7.1 Ametlikud logod
4.7.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo ja favicon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo kasutame E-Ehituse keskkonna jaluses logo
kasutamise juhiste kohaselt (kaitseala, värvid, proportsioonid).
Logo kasutamise juhised leiab Valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhisest:
https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-visuaalse-identiteedi-stiilijuhis .
Vastavalt keelevalikule muutub ka logo vastavalt kas vene- või ingliskeelseks.
Logo jaluses:
Favicon:
Täislogo on kasutusel rakenduse jaluses.
4.7.1.2 Euroopa regionaalarengu fondi logo
E-Ehituse keskkonna loomist aitab rahastada Euroopa Liidu struktuurifond, millest tulenevalt on meie
kohustus ja soov sellele koostööle viidata. Rakenduse jaluses kuvame struktuurifondi logo.
Logo kasutamise nõuded: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/taiendatud_juhend.pdf.
4.7.2 Väliste süsteemide logod
E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud koostööpartnerite teenused, mistõttu on vajalik neid
visuaalselt kasutajale kommunikeerida.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 33 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.7.2.1 Krediitkaartide, pankade vm teenuse pakkujate logod
E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud maksevõimalus (riigilõivud näiteks). Sellistel juhtudel
kasutame teenust pakkuva ettevõtte logo vastavalt selle kasutamise reeglitele. Ettevõtte logo
kasutamine võimaldab kasutajale paremat loetavust.
4.7.2.2 Suhtluskeskkondade logode ja ikoonide kasutamine
Rakenduse jaluses kuvame sotsiaalmeedia keskkondade, kus E-Ehituse keskkonna kohta infot
avaldame, ikoonid. Need on näiteks Facebook (kus suhtleme kodanikega, avaldame infot ja uudiseid
ning vastame kodanike küsimustele), YouTube (kus avaldame juhendava sisuga videoid, reklaamklippe
jne) ning foorum (kus kasutajad saavad omavahel ja kasutajatoega ehitusalastes küsimustes suhelda).
Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM
FB lehele.
4.7.3 Kasutajate tähistamine
Iga kasutaja on unikaalne ning selle väljendamiseks on tal oma logo. Nii tagame, et kasutajat on alati
võimalik ka visuaalselt tähistada.
Kasutaja logo koosneb tema esimese eesnime ja esimese perekonnanime esitähtedest. Juriidilisel isikul
ärinime esimesest tähest. Logo taust on rakenduse poolt juhuslikult valitud värv tugivärvide paletist.
Kasutame päises globaalsel töölaual, rollivalikus, vestluses kasutajate eristamiseks.
4.8 TEENUSED
Rakenduse töölaual paiknevad teenused. Teenused koosnevad päisest ja teenuse alast. Teenuse alal
avanevad nii ülevaated tabelid, kui vormid, vastavalt ärivajadusele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 34 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.8.1 Teenuse päise tööriistad
Vormi päises on pealkiri, +/- indikaator selle kohta, kas vorm on avatud või suletud.
Vastavalt ärivajadusele kasutame teenuse päises ka tööriistu filter, seaded ja lohistaja. Neist esimesed
kaks on kasutusel tabelipõhise teenuse puhul.
4.8.1.1 Filter
Filtrite ala on vaikimisi kinni, kuid selle saab avada vajutades vastaval lehtrit kujutaval ikoonil. Filtri
väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu
filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele.
Kui ühes tabeli lahtris kuvatakse korraga mitut tüüpi infot, filtreeritakse välja kõik vasted, mis kirjutatud
märksõnale vastavad. Tulemuste näitamine toimib "üks VÕI teine" põhimõttel. Näiteks kui ühes lahtris
on kuvatud nimi ja isikukood, siis kasutaja võib filtri väljale sisestada nii nime kui ka isikukoodi.
Filtri ala sees kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud
otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri.
Filter avaneb teenuse kohale:
4.8.1.2 Seaded
Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud
veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades,
ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste
taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 35 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.8.1.3 Lohistaja
Lohistaja võimaldab teenuseid töölaual kasutajale meeldivasse asukohta liigutada. See tähendab, et
kasutaja saab ühel töölaual olevate teenuste järjekorda muuta. Näiteks võib ta oma dokumentide
töölaual tõsta taotluste tabeli lubade tabeli kohale või vastupidi. Rakendus peab meelde jätma kasutaja
eelistuse, et kasutaja vajadustele sätitud töölaud oleks järgmisel keskkonda sisenemisel nii, nagu
kasutaja selle eelmisel korral sättinud oli.
See võimalus on kasulik professionaalsetele kasutajatele ja ametnikele, kellel on nii võimalik keskkond
just omale sobivaks ja mugavaks kujundada.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html?star=2#lohistamine
4.8.2 Teenuse ala
Teenuse ala on valge taustaga „kast“ tööväljal. Kogu teenus peab mahtuma ühe ala sisse, selle osad
(alateemad vms) ei tohi eeldada, et kasutaja suunab pilgu või klikib midagi väljaspool valget teenuse
ala.
Teenused on vaikimisi avatud. Erandiks on sellised teenused, kus puuduvat infot ei ole mõtet näidata.
Nt detailotsingu vormi avab kasutaja siis, kui tal on tarvis detailotsingut teostada.
Ilma sisuta teenuse kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele
Juhul kui on vajalik kuvada teenus, kuvatakse valge ala koos teatega "Teil ei ole ühtegi ...". Selle valge
ala suuruseks on 148px ja infotekst sektsioonis on joondatud keskele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 36 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Juhul kui puudub vajadus eraldi öelda isikule, et tal puuduvad näiteks taotlused, ei kuvata sektsiooni.
See sektsioon ilmub kasutaja dokumentide töölauale, kui kasutaja on loonud oma esimese taotluse.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components
4.9 VORMID
E-Ehituse keskkonna teenuste puhul kasutame vastavalt teenuse sisule ja vormide keerukusele
erinevaid vormi tüüpe. Olenevalt ärijuhust kuvatakse kasutajale täielikult avatud vormi, kui on oluline, et
kasutaja kõik väljad läbi vaatab (nt taotluse täitmine) või suletud alapeatükkidega vorm, kus kasutaja
peab ise vastavalt vajadusele peatükid avama (peamiselt ülevaated).
Mahukamad vormid on jagatud väiksemateks sammudeks või etappideks. See hõlbustab kasutajal
ülevaatliku pildi saamist ning ei koorma kasutajat kohe kogu vormi mahukusega. Vormide sammudeks
jagamine toimub sisuliselt sarnase info grupeerimise või protsessi etappideks jagamise põhimõttel.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-types
4.9.1 Vormitüübid
4.9.1.1 Lihtvorm
Lihtvorm on vorm, mille täitmiseks ei ole vajalik rohkem kui üks samm. Iga keerulisem vorm koosneb
oma olemuselt mitmest lihtvormist.
4.9.1.2 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm vahekaartidega
Võrdsetel sammudel baseeruv vorm on jagatud osadeks sisuliselt sarnase info grupeerimise kaudu,
kuid kasutajal ei ole oluline täita vormi ühegi loogilise protsessi alusel. Näiteks ehitusloa taotluse
täitmisel ei ole sisulist vahet, kas kasutaja alustab taotluse täitmist ehitiste lisamisega, dokumentide
üleslaadimisega või isikute lisamisega.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 37 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Sellistel vormidel kuvatakse sammude jaotus vormi päises tabidena ehk vahekaartidena ning kasutajal
on võimalus igal ajal kaarti vahetada. See vorm sobib hästi ka selliste teenuste juures, kus kasutajal
polegi kohustust kõiki osasid täita.
Tagasi liikumine sellisel vormil toimub klikkides soovitud sammu päises.
Kui vahekaardi vaates vajutatakse nuppu “Salvestan”, siis vigadega vahelehe päise nupul kuvatakse
vigade või hoiatuste ikoon, korrektselt täidetud vahelehe päise nupul ei kuvata tähist. Kui kasutaja
mõnda sammu ei täida, ja seda ei ole ka nõutud, sellist vahele jätmist visuaalselt ei eristata.
Taotlust esitada saab kasutaja vaid esitamise sakil olles. Selleks on vormi esitamise saki lõpus “Esitan”
nupp.
Vahekaartide päise nupud on vasakule joondatud ning päise suurus sõltub teksti pikkusest.
Kui vahekaartide päise nupud ei mahu täies suuruses ära, väheneb kõigi suurus võrdselt (justified) ning
tekst „lõigatakse“ lõpust ning viimased kaks tähemärki hajutatakse gradiendiga (analoogselt Google
Chrome brauserile).
Teenuse tab-i nupu hall taust on tooniga #f2f3f3, et oleks eristatav töölaua taustast. Nuppudel on vahe
(näiteks 1 px), et päise nupud omavahel oleks eristatavad. Avatud lehe päise nupp on valge taustaga.
Nupp koosneb tab-i pealkirjast ja ümmargusest staatuse ikoonist.
Ehitistega seotud teatised ja taotlused on üles ehitatud sellel vormitüübil.
4.9.1.3 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm (vertikaalne)
Kasutatakse näiteks rakendusse sisse logimisel ja allkirjastamisel, kus kasutame sama vormi ja teenust,
mida kasutab E - Maksu- ja Tolliamet. Sisse logimisel jätab rakendus meelde, millist sisselogimise viisi
kasutaja kasutas ning järgmisel korral valib rakendus samale kasutajale sama vaikimisi logimisviisi.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 38 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.9.1.4 Dialoogipõhine vorm: akordion
Sisulise info grupeerimise ja protsessipõhise jaotuse vahele jääb dialoogil põhinev info edastamine, kus
andmeid ei edastata järjest vormi väljasid täites vaid pigem küsimustele vastates ja juba kogutud
andmeid üle vaadates. Tulenevalt küsimustele antud vastusest saame kuvada vajalikud väljad.
Selline vorm sobib hästi teenuste puhul, kus andmed on kasutaja jaoks osaliselt eeltäidetud ja kasutaja
ülesanne on andmete kinnitamine, eeltäidetud andmete parandamine ja uute andmete lisamine. On
oluline, et kasutaja süveneks vormi täitmise ajal konkreetsele teemale kuid samal ajal tajuks vormi
andmekoosseisu kui ühte tervikut.
4.9.1.5 Lisa-, alam- ja abivormid
Tavaliselt lihtvormi või keerulisema vormi sees kasutatav (aga vajadusel ka eraldiseisvana) väike vorm,
mille abil saab lisada näiteks tabeli kujul edastatava info ridasid jne. Sellise vormi kasutamine on
õigustatud näiteks siis, kui vorm ei ole mahult suur ja selles nõutakse kasutajalt vaid mõne välja täitmist
või mõne valiku tegemist.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 39 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.9.2 Vormide kopeerimine
Taotluse kopeerimisel luuakse uus taotlus, mis on täidetud kopeeritava taotluse täieliku sisuga.
Muutuvad vaid staatus (mis kopeeritud taotlusel "nullitakse"), viimati muutja ja viimati muudetud aeg.
Kopeerimise nupule (vt ptk Ikoonid) vajutades luuakse taotlusest või vormist koopia, mis koheselt ka
muutmiseks avatakse.
4.9.3 Vormide avamine muutmiseks
Kui taotlus on esitamata või tagastatud muutmiseks, siis on vormi võimalik avades muuta. Juhul kui
taotlus on juba esitatud, siis taotlust enam muuta ei saa. Taotlust kustutada saab vaid juhul, kui see on
esmakordsel koostamisel (st, et ei ole kordagi esitatud).
4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine
E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või
erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8).
Näide taotluse eelvaatest, kus on toodud välja andmed, mida taotlusega soovitakse muuta:
4.9.5 Suletud vormid
Dokumendi vormid, mis on mõeldud ainult vaatamiseks, kuvame kasutajale vormi originaalkujul, kuid
kõik vormi täitmise ja muutmise funktsioonid on kasutajaliideses eemaldatud.
1. Täidetavad ja valitavad väljad kuvame disabled väljadena. Näiteks:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 40 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
2. Tabelist on eemaldatud tabelisse ridade lisamine ja tabeliridade muutmise, kopeerimise,
kustutamise funktsioonid. Näiteks:
3. Kaardikomponent ei võimalda redigeerimise režiimi.
4. Vormilt on eemaldatud vormi esitamise ja salvestamise nupud. Alles on vormi nupp, mis viib
tagasi kohta, kust kasutaja tuli. Nupu nimetamine on vastavalt olukorrale vaja üle vaadata.
5. Vastavalt dokumendi vormile tuleb täpne lahendus alati case-by-case läbi vaadata.
4.10 VORMIVÄLJAD
4.10.1 Vormivälja ülesehitus
Vormiväli koosneb välja pealkirjast, välja täitmist või valikut võimaldavast sisust, välja kommentaarist ja
abitekstist (tooltip).
4.10.1.1 Vormivälja pealkiri
Vormivälja pealkiri võib olla nii vormivälja ees vasakul kui ka vormivälja kohal. Vormivälja ees vasakul
kasutatavate vormiväljade pealkirjad on joondatud paremale. Vormivälja kohal kasutame pealkirju siis,
kui vormi horisontaalne ruum on piiratud (näiteks eraldi kihina kuvatavad lisa-, alam ja abivormid), või
kui vormiväljade sisu koosneb loogilisest üksteisega seotud jadast, mille puhul väljade viimine eraldi
ridadele vähendaks vormi arusaadavust. Sellised vormivälja pealkirjad on joondatud vasakule,
vormivälja sisuga samale joonele.
Vormivälja pealkirju on lubatud vajadusel lühendada. Sellisel juhul võib selguse loomiseks vormivälja
pealkirja täispikana kirjutada lühendatud pealkirja järel kuvatud “Abiteksti ikooni” (i) alla, kust kasutaja
seda ikoonile vajutamisel näeb.
Vormivälja pealkirja kasutamine vormivälja ees vasakul:
Vasakpoolset joondust kasutame juhul, kui vormivälja pealkiri on väljast paremal. Näiteks checkbox-i
puhul.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 41 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Välja pealkiri koosneb kolmest osast:
- Peakiri
- Kohustuslikkust tähistav tärn
- Infomull, kust avaneb vormivälja abitekst
Kõik kolm on joondatud nii, et tärni ja infomulli olemasolu ei nihuta peakirja:
4.10.1.2 Placeholder
Vormivälja sisusse (placeholder) on lubatud kirjutada vormivälja täitmiseks vajalikku vihjet ainult juhul,
kui ilma selleta ei ole arusaadav, milline on vormivälja nõutav sisu või formaat (näiteks kuupäeva
formaat). Vormivälja pealkirja ei tohi asetada placeholderina. Küll aga kasutame placeholderit vormivälja
sisu vormingu illustreerimiseks. Näiteks, kui kasutaja peab sisestama pindala ühe komakoha täpsusega,
on placeholderiks „0,0“.
Placeholderid vaadatakse üle arenduse jooksul.
4.10.1.3 Kommentaar
Vormivälja kommentaar aitab kasutajal paremini aru saada, mida selle välja täitmise juures oluliseks
peetakse. Vormivälja kommentaaris on kirjas mittekohustuslike vormiväljade informatsioon "Ei pea
täitma". Vormide puhul on märgitud need väljad, mida ei pea täitma, sest enamus teisi välju on täitmiseks
kohustuslikud.
Pikkade vormide puhul, kus kohustuslikke välju on hinnanguliselt võrdsed ning iga välja juures märkuse
kasutamine on ruumipuuduse vms põhjustel keeruline, võib kasutada ka välja märkimist “*” asteriskiga.
Sellisel juhul tuleb vormi algusesse või lõppu lisada täpsustav märkus, mida asterisk tähendab.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 42 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Ühel vormil tähistame kohustuslikkust kõikide väljade juures läbivalt (kas ainult asteriksiga või ainult
kommentaariga).
4.10.1.4 Vormivälja abitekst
Vormivälja abitekst avaneb vormivälja pealkirjast paremal pool olevast ikoonist (i). Kasutaja saab
konkreetse välja või elemendi kohta lisainformatsiooni, mis aitab tal antud välja paremini täita. Abitekst
avaneb hiirega ikoonile liikumisel (hover) desktopi vaate korral. Mobiilivaates, kui kasutajal puudub hiir,
avaneb tooltip klikkimisega.
i-ikooni kuvamine:
Abitekst tabeli päises avaneb hiirega pealkirjale liikudes:
Abiteksti avanemine i-ikoonist:
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip
4.10.1.5 Vormivälja sisu
Vormide sisule kehtivad üldnõuded:
1. Süsteem peab kontrollima sisestatud väärtuse vastavust formaadile (e-post, telefon, kuupäev,
number jms).
2. Süsteem pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete
autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…)
3. Sisestusvea ilmnemisel peavad alles jääma kõik kasutaja poolt seni sisestatud andmed.
4. Vormi iga sisestusvälja juures peab olema välja pealkiri (label).
5. Vormiväljade pealkirjad peavad olema vormiväljade juurde paigutatud nii, et need on hetkega
omavahel seostatavad.
6. Ühelt vormiväljalt teisele peab saama liikuda tabulaatoriklahvi kasutades.
7. Tabulaatoriklahviga edasiliikumise järjestus peab vastama vormi andmete loogilisele
ülesehitusele. Kui vormi väljad on vormis esitatud kahe tulbana, siis ühe vormiväljade grupi sees
toimub tabulaatoriklahviga liikumine kõigepealt vasakul tulbas ülevalt alla, seejärel paremas
tulbas ülevalt alla. Väiksemates vaadetes (nt nutitelefoni vaade) esitatakse vormi väljad ühes
tulbas ning tuleb jälgida, et vormi väljade järjestus selles vaates on toodud loogilises järjekorras.
8. Kasutajalt ei tohi ühes vormis samu andmeid korduvalt küsida ja kõik andmed, mis on tuletavad
varasemalt täidetud vormiväljadest tuleb kasutaja jaoks automaatselt eeltäita.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 43 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
9. Pikemate tekstide sisestamiseks mõeldud vormiväljad peavad arvestama sisu
mahuga/pikkusega.
10. Kasutaja peab saama teksti, mida ta vormiväljadesse on sisestanud, mugavalt üle lugeda.
11. Võimalikult palju sisestusvälju peab olema asendatud valikuväljadega (nt ripploend).
12. Kuupäeva sisestamisel peab olema võimalus kuupäev kalendrist valida.
13. Kasutajal peab olema võimalik kõiki tema poolt sisestatud andmeid muuta ja kustutada.
14. Kuupäevade vahemiku puhul kasutatakse vahemik vormivälja, mitte kahte eraldiseisvat inputi.
15. Placeholderid peavad olema sellel kujul, mis kujul me soovime sisestust. Nt „0,00“ kahe koma
kohaga arvu juures, „Kirjutan“ tekstivälja juures jne.
16. Kui kasutaja kogemata lisab sisestatava teksti ette ja taha üleliigseid tühikuid, siis rakendus
koristab need juba kasutajapoolses vaates ära. Vajalikes kohtades muudab rakendus punkti ise
komaks (nt numbrilised väärtused) jms.
17. Iga vormivälja puhul defineerime lubatud ja/või keelatud sümbolid. Näiteks ei saa ehitise
tehniliste andmete „muu“ valiku täpsustavas väljas sisestada hüüu- ega küsimärki. Küll aga on
sellised märgid lubatud tekstiväljas, kus kasutaja sisestab küsimust või märkust.
18. Rakendus ise muudab vajadusel kirjamärgi suureks/väikeseks algustäheks.
Üldnõudeid täpsustame väljale vastavaks vastavalt ärivajadusele konkreetses kasutusjuhus.
4.10.1.6 Tark vormiväli
Kõik vormiväljad, mille sisu on otsitav või valitav (dropdown, count jms), võimaldavad sisu ka käsitsi
täita:
1. Valikule klikkides
2. Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli autocomplete-i ja/või sobivaid valikuid
Arvestame kõikide nõuetega, mis on antud punktis Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele.
4.10.2 Vormiväljade tüübid
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-elements
Viidatud lingi ja siin dokumendis kirjeldatu erinevuste puhul tuleb lähtuda siinsest dokumendist.
4.10.2.1 Tekstiväli
Tavalist tekstivälja (input) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama teksti, mille juures meie ei saa
teda kuidagi aidata.
4.10.2.2 Tekstiala
Tekstiala (textarea) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama pikka teksti, mille juures meie ei saa
teda kuidagi aidata.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 44 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tekstiala elemendi välja suurus kasvab vastavalt teksti kasvamisele desktopis. Mobiilis ja tabletis aga
tekstivälja elemendi välja suurus ei kasva ning kasutaja saab elemendi sees näpuga kerida (scroll).
Kasutame veebilehitseja standardset kerimisriba.
Readonly ja disabled välja puhul peab olema kogu sisu nähtav kohe vaatesse tulles.
Kui süsteemi poolt on tekstialale lisatud mahupiirang (tähemärkide arv), siis näidatakse piirangut
kasutajale välja vormielemendi kohal. Kui kasutaja on sisestanud pikema teksti, kui piirang lubab,
muutub piirangu indikaator punaseks.
4.10.2.3 Vormindatud tekstiväli (rich text editor)
(komponent on vaja juurde arendada)
RTE väli, mis töötab nagu tekstiala, kuid siin lubame lisaks ka piiratud tekstitöötlust:
- bold/italic/underline/strikethrough
- list OL/ list UL
- lingi lisamine/ maha võtmine
- pildi lisamine (jpeg, png, gif)
- taande lisamine/ maha võtmine
- teksti formaadi maha võtmine
- teksti värv (lisame valikusse kuni 12 värvi)
- superscript (vajalik pindade ja ruumalade märkimiseks)
4.10.2.4 Tekstiväli eeltäidetud mõõtühikuga
Vormiväli, kus mõõtühik on eeltäidetud.
4.10.2.5 Telefoni numbri väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Väli telefoninumbri sisestamiseks. Kui välja ei ole võimalik eeltäita, siis tühi väli on eeltäidetud
kombinatsiooniga „+372“. Kui kasutaja liigub väljade vahel tabulaatorit kasutades, siis kursor asetub
eelnimetatud kombinatsiooni järele. Kasutaja saab vajadusel riigikoodi osa muuta.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 45 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kui välja saab eeltäita (andmebaasis on info selle täitmiseks), siis väli täitub AB-st tuleva infoga.
Automaatselt numbrit ei muudeta (näiteks ei lisata riigikoodi).
Telefoni väljale on lubatud kirjutada vaid:
- Esimesele kohale tärgid + ja 0 kuni 9
- Alates teisest kohast tärgid 0 kuni 9
Telefoni numbri sisestuse väljas me numbrit ei rühmita. Tavapärasel telefoninumbri kuvamisel (nt teksti
sees, readonly väljal, disabled väljal) kehtivad rühmitamise reeglid on kirjeldatud peatükis
Telefoninumbrid.
4.10.2.6 Inline vormiväljad
Kasutame juhtudel, kui on loogiline kasutada kahe väljaga vormi. Näiteks nime sisestamisel ees- ja
perekonnanimi kõrvuti, dokumendi tüübi valik ja dokumendi nr.
Võib korraga kasutada erinevat tüüpi väljasid, nt:
4.10.2.7 Rippmenüü
(komponent on vaja juurde arendada)
Rippmenüü (select) elementi kasutame, kui kasutaja saab valida vaid ühe mitmest valikust.
Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides
täidetud andmete seast valimisega.
Tühi väli:
Täidetud väli tühjendamise ikooniga:
Kui valiku tekst on liiga pikk, on teksti lõpus 3 punkti:
Välja saab täita:
- Valikule klikkides ja seejärel rippvalikust vastusele klikkides
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs
Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all:
(Üleval on tavaline valikmenüü)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 46 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Valikus näitame kuni 5 valikut, misjärel ilmub valiku paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub valiku alla serva
kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud.
(Üleval on liigendatud klassifikaatoriga valikmenüü)
4.10.2.8 Mitmikvalikuga rippmenüü
(komponent on vaja juurde arendada)
Mitmikvaliku (multiple select) klassifikaatori element võimaldab valida rohkem kui ühe vaste.
Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides
täidetud andmete seast valimisega.
Tühi väli:
Valikute kuvamine mitmikvaliku vormiväljal:
Vormiväli kasvab kõrgusesse, et kõik valikud oleks näha väljal.
Välja saab täita:
- Valikule klikkides ja seejärel rippvalikus valikud linnutades
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs linnutamiseks
Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all.
Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja
paremal küljel on tekst hajutatud.
Komponendil peab olema võimalik lülitada sisse külmutatud rida „Valin/Tühistan kõik“ kõige ülemiseks
dropdown reaks.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 47 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Peab olema võimalik defineerida üksteist välistavad valikud:
Liigendatud klassifikaatoriga rippmenüüs peab olema võimalik defineerida, millisel tasemel valikuid
saab teha. Järgnevalt näide 3-tasemelisest liigendamisest ja selle valikuvõimaluste erinevusest.
Võib kõikidel tasemetel valikut teha:
Kõige ülemisel tasemel ei saa valikut teha:
Lubatud on vaid kõige madalamal tasemel valik teha:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 48 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.10.2.9 Otsinguväli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame juhul, kui rakendus otsib mõnest registrist (EHR, RR, ÄR vm) ja seejärel tuleb kasutajal valik
teha.
Näiteks aadressi sisestamise välja puhul näitame kasutajale vasteid aadresside andmebaasist.
Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja
paremal küljel on tekst hajutatud. Hajutatud ala peal näitame kasutajale vajadusel ikoone.
Kasutaja sisestab tähemärke. Rakendus pakub valikusse lähedasi vasteid. Vastete seas valiku
tegemiseks saab liikuda klaviatuuri nooltega üles ja alla ning valikut kinnitada saab Enteriga.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 49 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Väljale kirjutades kasutaja saab vajutada Enter või vajutades luubile, mispeale rakendus otsib vasteid
otsingule.
Erandina ei näita valikuid isikukoodi ja registrikoodi järgi füüsilist ja juriidilist isikut otsides. Neil juhtudel
tuleb täita väli ja vajutada „Enter“, vajutada primaarset nuppu või väljast lahkuda. Seejärel rakendub
otsing ja väljastatakse leitud isik.
Luup ja Enter käivitavad otsingu sisestatu põhjal.
4.10.2.10 Adressaadi lisamise väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame näiteks vestluse adressaatide valimisel ja lisamisel.
Välja saab täita vormiväljale kirjutades.
Kui kasutaja ei ole veel tähemärke sisestanud, näitab valik süsteemis olevaid gruppe, mida väljale
lisada.
Kui kasutaja on sisestanud esimese tähemärgi, pakub väli sobivaid valikuid, mille vahel kasutaja saab
liikuda nooltega ning õiget valida Enterit vajutades või hiirega klikkides.
4.10.2.11 Arvuvalik
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 50 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Arvude sisestamisel on võimalik kasutada spetsiaalset arvu sisestamise komponenti, kus arvude hulk
ei ole piiratud ning iga klikk üles või alla suunatud noolele vastavalt suurendab või vähendab väljal
kuvatud arvu.
Kasutame vaid täisarvuliste väärtuste juures juhul, kui arv-arvu haaval väärtuse muutmine on äriliselt
põhjendatud.
Välja saab täita:
- Nooltele klikkides
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli valikusse sobivaid vasteid.
4.10.2.12 Kuupäev
Kuupäeva väljal klikkides saab kasutaja kuupäeva käsitsi sisestada. Kalendri ikoonil klikkides avaneb
kalender, millel kasutaja saab valida kuu, aasta ning kuupäeva.
Kuupäeva osade eraldajaks on punktid.
Valitud kuupäev kuvatakse koos nädalapäeva tähega.
Avatud kalendrikomponendis on vaikimisi valitud ja kuvatud tänane päev.
Olukorras, kui kuupäev saab olla vaid teatud ajas (näiteks täna või hiljem), on teised valikud tehtud
tuhmiks ja neid valida ei saa.
Kui valida on vaja vaid aasta, siis avaneb aastate valik rippmenüüna.
Käsitsi sisestades kasutaja sisestab pp, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab kk,
rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab aaaa. Kui kasutaja väljub väljast, lisab
rakendus nädalapäeva tähise.
4.10.2.13 Kellaaeg
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 51 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kellaaja valiku puhul saab kasutaja sisestada kellaaja käsitsi, kuid lisaks kuvatakse abiks kellaaja valiku
dropdown, milles on lihtne tunde ja minuteid valida. Olenevalt teenusest võib minutite intervalli
vajadusele vastavalt valida ja lisaks võivad olla ka lisatud vajadusel sekundid nagu kõrval oleval pildil.
Kellaaega, eraldajaks on koolon.
Kasutaja peab saama sisestada kellaaega hiirega valides nooli üles-alla.
Käsitsi kirjutades sisestab kasutaja tunnid, rakendus lisab kooloni ja lükkab kursori minutitesse, kasutaja
lisab minutid.
Vahemikuga vormiväljad
Kasutame, kui on tegemist vahemikuga ja ei ole mõistlik eraldi vormiväljadeks lahutada.
4.10.2.14 Koordinaatide väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame koordinaatide sisestamise ja kuvamise puhul. Koordinaatide välja toimimine vt dokumendist
E-Ehituse kaardiinfo
4.10.2.15 Tekstiväli ja tekstiala ilma raamita (readonly)
Kasutame, kui info kuvatakse kasutajale andmebaasist ja see ei ole mõeldud muutmiseks.
4.10.2.16 Disabled väli
Kasutame, kui täidetav väli on suletud olekus. Näiteks taotluse eelvaatel sisestatud andmete kuvamine.
Disabled väljal avaneb kogu välja sisu ja kerimisriba ei kasuta.
Kasutame tekstivälja, tekstiala, rippvaliku, mitmikvaliku, otsingu jt väljade puhul.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 52 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.10.2.17 Valiknupp (raadio)
Disabled:
Valikunupu (radio button) elementi kasutame, kui kasutaja peab valima ühe pakutud variantidest.
Raadio valikut kasutame, kui valikus on kuni 5 varianti.
4.10.2.18 Märkeruut (checkbox)
Märkimata ruut: (mitteaktiivne)
Märgitud ruut: (aktiivne)
Näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: (mitteaktiivne)
Disabled märgitud ruut:
Disabled märkimata ruut:
Disabled, mis näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud:
Märkeruutu kasutame, kui vormis esitatud küsimusele võib korraga olla mitu vastust ning ette antud
valik on kohe näha.
Märkeruudu valikut kasutame üldjuhul, kui valikus on kuni 5 varianti. Kasutame ka näiteks mitmikvaliku
rippmenüüs, tabeli rea valimisel.
Märkeruutu kasutame ka kahese valiku jaoks, valiku tegemata jätmine = „ei“.
4.10.2.19 Jah/Ei nupp
Disabled:
Jah/Ei küsimuste puhul saame kasutada ümberlülituse (toggl) elementi, mis selgelt näitab, kumb vastus
on valitud.
Samuti saame ümberlülituse (toggl) elementi kasutada, kui soovime näidata, et kasutaja on mingi valiku
teinud. Näiteks seadistuste “sisse lülitanud” ning selle alternatiivi, “välja lülitatud” valikut, ei ole vaja
näidata.
4.10.3 Väljade grupeerimine
Väljade grupeerimine ühe vormi sees võimaldab koondada sarnase sisuga või ühte alateemat
kajastavad vormielemendid. Seda kasutame suuremate vormide puhul, kus ühes vormis on käsitlusel
mitu alateemat.
Kasutaja saab väljade gruppe soovi korral sulgeda ning avada, klikkides väljagrupi pealkirja reale.
Suletud/avatud olekut indikeerib väljagrupi nime ees olev (+/-) ikoon.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 53 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
NB! Väljagrupi sulgemine ei vabasta kohustusest need väljad täita. Kui vormi automaatkontrolli käigus
selgub, et vajalikud väljad on täitmata, näidatakse vastavasisulist veateadet. Selline võimalus on loodud
mugavaks keskendumiseks keerukamate vormide täitmisel.
Vaikimisi on täitmiseks mõeldud vormil (näiteks ehitusloa taotlus) kõik grupid avatud.
Andmete vaatamise vormidel on vastavalt ärivajadusele tühjad grupid kas suletud või neid üldse ei
kuvata.
4.10.4 Vormivälja joondamine grupis
Vormiväljade sisu on joondatud vasakule. Numbriliste vormiväljade sisu on joondatud paremale (va
aasta, kuupäev vms).
Väli kasvab koos teksti pikenemisega.
Kui on mitu vormi- või tekstivälja kõrvuti, siis kasvab selle tulba väli, mida täidetakse, kõrval tulba välja
suurus ei muutu ja ridade joondus liigub kasvava tulbareaga kaasa.
4.11 TABELID
E-Ehituse keskkond sisaldab väga palju andmeid tabelite kujul. Tabeleid kasutame nii info
edastamiseks, sisestamiseks kui ka õige infoni jõudmiseks. Seepärast on tabelite funktsionaalsed
võimalused väga olulised, aitamaks suurte andmemassiivide vahel kiiresti ja veatult navigeerida.
4.11.1 Tabeli komponendid
4.11.1.1 Tabeli päis
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 54 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tabeli päis sisaldab informatsiooni tabeli sisu kohta ning annab kasutajale võimalusi tabeli väljanägemist
ja sisu vastavalt oma töökorraldusele ja harjumustele kohandada. Funktsionaalsetes tabelites saab
kasutaja ise valida, milliseid veerge ja millises järjekorras ta näha soovib. Vaikimisi on tabel seadistatud
selliselt, et ta rahuldaks võimalikult suure osa kasutajate esmased vajadused, ning annaks algajale
kasutajale aimu, mida antud tabelis näha saab.
4.11.1.1.1 Veergude pealkirjad
Üldjuhul määrab veeru laiuse veeru sisu, mitte pealkirja pikkus. Näiteks inforohkes tabelis ei ole veeru
"Tubade arv" laiust mõtet valida lähtuvalt pealkirja pikkusest, vaid sisust lähtuvalt ja pealkiri esitada 2
real. Erandjuhtudel, kui pealkiri on väga pikk, võib pealkirja lubada ka 3-realisena kuvada. Komponent
peab seda lubama ja määratakse konkreetse tabeli juures.
Peab olema võimalik määrata veerud kindla laiusega nii, et sisutekst läheb mitmele reale. See on vajalik
juhul, kui veeruvälja sisse peab mahtuma pikk tekst (nt aadress, kommentaari tekst vms). See tähendab,
et veeru kaupa peab saama määrata, et sisuteksti murtakse.
Iga tabeli sisu peab saama ärilise vajaduse korral vastavalt kliendi soovile sorteerida. Selle
hõlbustamiseks on igal tabeli veerul (v.a ikoonide veerul, checkboxi veerul jm.) funktsionaalne pealkiri.
Veeru pealkiri on vaikimisi hall. Klikkides pealkirja tekstil või nooleikoonidel, muutub pealkiri siniseks,
andes kasutajale märku, et sorteerimine toimub just selle veeru alusel. Aktiivse sordi ajal näitab nool,
mis suunas veerg sorditud on. Sobiva sorteerimise seadistuse leidmiseks klikib kasutaja pealkirjal seni,
kuni jõuab soovitud valikuni. Samaaegselt saab sorteerida vaid ühe veeru alusel. Veelgi täpsema
seadistamise jaoks kasutatakse tabeli tööriistu.
Üldreeglina sorteeritakse tabeleid vaikimisi esimese veeru alusel. Uuemad andmed on vaikimisi tabeli
alguses. Hiirega tabeli päise kohal olles avaneb tooltipp. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on
esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi.
4.11.1.1.2 Tabeli tööriistad
Tabeli päises asub ikoonidega menüü, mille kaudu saab kasutaja vajadusel tabeli endale
käepärasemaks muuta. Vastavalt ärivajadusele on kasutusel filter ja seaded.
Tabelites, mis on üks osa teenusest, avaneb tabeli päise all filterrida filtri ikoonist. Filterrida on vaikimisi
tabelitel avatud. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval
meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu
tingimustele. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-
posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi.
Filtri rea lõpus kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud
otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri.
Kui äriliselt on vaja, et filter rakenduks jooksvalt, siis ei ole rakendamise nuppe kasutada.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 55 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud
veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades,
ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste
taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”.
4.11.1.2 Tabeli rida
Kui tabelis kuvatav nimekiri on selgelt lingitav dokumendile või objektile (näiteks ehitusloa taotluste
tabel, ehitiste tabel vms), saab kogu tabeli reale vajutada. Samaaegselt võib tabeli real olla link mõnele
rea objektis sisalduvale objektile (näiteks dokumendil kajastuvale ehitisele). Vajutades reale või lingile
avaneb vastav vaheleht või hüpik rakenduses. Uue vahalehe või hüpiku valik on vastavalt ärivajadusele,
kuid üldjuhul lähtume sellest, et eraldi vahelehel võima avada vaid olemas olevaid vaateid. Näiteks
kehtivad ehitise andmed vms. Hüpikus avame töös olevaid andmeid. Näiteks taotluse eelvaade vms.
Samaaegselt võib lahtrites eraldi kuvada linke, nuppe ja ikoon-nuppe. Nii linkidele kui tabeli reale
näidatakse tooltipi.
Tabeli read on nii kõrged, kui vaja, et lahtri info mahuks ilusti ära.
4.11.1.2.1 Tabeli lahtrid
Tabeli lahtrid võivad sisaldada nii tekstilist, numbrilist kui visuaalset informatsiooni. Tabeli väli võib
korraga sisaldada ka kahte või enamat tüüpi informatsiooni.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 56 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Teatud juhtudel võib info paremaks leidmiseks tabelis infot näidata ka kahele reale jaotatuna näidates
mitut infovälja korraga. Näiteks tabeli „Taotlusega seotud isikud“ veeru “Kontaktandmed” lahtrites
näidatakse korraga nii telefoni numbrit kui e-posti aadressi. Tabeli rea sisu avamiseks ei kasutata eraldi
ikooni.
Tabeli lahtrid võivad sisaldada ka linke. Link lahtri sisus viitab tabeli rea detailsemale sisule, mis asub
teisel rakenduse lehel. Näiteks EHR koodi link viib ehitise aktuaalse vaate lehele uuel brauseri tab-il või
avab hüpiku. Samas tabelis ei või olla kahte veergu lingina, mis viivad isiku samasse kohta, kuna see
on eksitav ning ebatraditsiooniline käitumine.
Visuaalsed kujundid ning tekstilise ja numbrilise informatsiooni joondame tabelite lahtrites üldjuhul
vasakule. Nii on kasutajal lihtsam lahtri sisu silmadega haarata ning see kiirendab info töötlemist.
Vastavalt ärivajadusele võib sisu joondada ka paremale (näiteks numbrilised väljad).
4.11.1.2.2 Tabeli rea tööriistad
Tabeli rea lõpus on andmete töötlemise tööriistad CRUD reeglil (restore)-copy-(view)-edit-delete.
Tööriista olemasolu on tabelispetsiifiline, kuid tööriistade järjekord on sama.
Vastavalt tabeli sisule ja ärivajadustele võib lisanduda ridadele print, download, „veel“ ja muid tööriistu.
Tabelirea tööriistade kasutamise määrab ärivajadus.
4.11.1.3 Tabeli jalus
Tabeli jaluses on vajadusel summa rida, kokkuvõtte rida, paginatsioon ja tabelisse rea lisamise rida (vt
ptk Andmete tabelisse lisamine). Ärijuhust lähtuvalt võib kokkuvõtte ja summa rea liita üheks reaks.
4.11.1.3.1 Summa rida
Tabeli summa rida („Kokku“) sisaldab kokkuvõtvat informatsiooni tabeli liidetava numbrilise sisu kohta
ning seda kuvatakse vaid juhul, kui kokkuvõte on vajalik ning sobilik. Näiteks ei ole alati vajalik arvutada
“Kokku” veerus näidatud arvude summat, kuid aeg-ajalt on see summa kõige olulisem info kogu tabelis.
4.11.1.3.2 Kokkuvõtte rida
Tabeli kokkuvõtte reas antakse lauseline kokkuvõte tabeli olulisest sisust ning vajadusel on sellel real
nupud (näiteks „Haldan valitud ruume“, „Lisan isiku“ vm) või lingid (näiteks „Uuendan tabelit“, „Laen faili“
vm).
4.11.1.3.3 Paginatsioon e leheküljestamine
Tabeli jaluses kuvatakse edasi suunavat riba vaid siis, kui kuvatud tabel ei ole lõplik, ehk info paljususe
tõttu ei ole mõistlik vaikimisi kõiki ridu korraga näidata. Sellisel juhul jagatakse tabel nn lehekülgedeks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 57 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
ning tee nende lehekülgedeni on näidatud vahetult tabeli all. Paginatsiooni rida ilmub tabelile, kui tabelis
on vähemalt 26 rida.
Kasutaja võib soovi korral muuta, mitu rida korraga kuvatakse. Selline eelistus võib tulla harjumusest,
suuremast ekraanist või näiteks seiklusjanust. Kuvatud ridade hulga muutmise hõlbustamiseks on
pakutud välja 10 / 25 / 50 / 100. Vaikimisi on valitud 10 rida, kuna selline hulk ridu on enamusele
kasutajatest vaatamiseks optimaalne. Kasutaja saab seda seadet muuta ning sarnaselt teistele tabeli
seadetele jäetakse tema muudatused meelde iga kord, kui ta muudatuse teeb.
Üldjuhul on andmebaasist COUNT päringute tegemine ebamõistlikult koormav, seetõttu tuleks neid
vältida kui kasutajale ei ole vastete täpne arv äriliselt oluline. Tabeli täpse ridade arvu teadmine teatud
piirist ülespoole seda üldjuhul ei ole. Seetõttu kui tabeli nõuetele vastab enam kui 101 rida, loetakse
sisse esimesed 101 ja kuvatakse kasutajatele täpse lehekülgede arvu asemel 3 punkti. Kui kasutaja
liigub edasi, siis loetakse sisse järgmised, jne. Tabelil näitame käesolevast lehest kuni viis edasi ja viis
tagasi (vastavalt vajadusele) + 3 punkti kummaski suunas.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components
4.11.2 Tabeli murdepunkt
Kõik tabelid on murdepunktiga, st, kui tabel horisontaalselt ei mahu kogu ulatuses ekraanile, muutub
see horisontaalsuunas keritavaks. Näiteks ehitise osade tabel. Murdepunktiga tabelit saab kerida
vasakult paremale tabeli alla tekkiva kerimisriba abil, puutetundlikul ekraanil puutega liigutades või
desktopi vaates kasutades kombinatsiooni Shift + hiire kerimisratas.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex
Tabelil peab olema võimalik määrata külmutatud veerge. Külmutada saab tabeli servadesse jäävaid
veerge (näiteks 1 esimene, 2 esimest, 1 viimane, 2 viimast). Milline veerg (/millised veerud)
külmutatakse, peab saama määrata iga tabeli juures eraldi. Külmutatud veergusid ei saa liigutada tabeli
seadete tööriista abil.
Tabeli horisontaalne kerimine toimub külmutatud veergude vahele jäävas tabeli alas.
Vaikimisi on alati külmutatud linnutamise (checkboxes) veerg ja tabelirea tööriistade veerg.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 58 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.3 Tabelite näidised
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-examples ja https://ehr-
styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex
4.11.3.1 Lihttabel
Tabelites kasutatakse üldiselt vahejoonteta lahendust. Vahejoonteta tabel:
4.11.3.2 Jaluse ja ridade märkimisega lihttabel
4.11.3.3 Tabel suletava tabelireaga
Tabeli suletavaid ridasid kasutame, kui sisuliselt ühe rea info sisaldab grupeeritavat infot. Grupeerimine
on vastavalt äripoole nõuetele.
Suletud rida:
Avatud rida:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 59 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.4 Tühi tabel
Ilma sisuta tühjade tabelite kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele.
Kui ei ole oluline näidata, et midagi puudub, siis tabelit ei kuva.
Kui äripoole seisukohalt on oluline näidata tabelit tühjade veergudega, näidatakse tabel, millel on kõik
komponendid, va andmerida ja leheküljestamise rida.
4.11.5 Andmete tabelisse lisamine
Andmete tabelisse lisamise viis sõltub tabeli tüübist ja ka teenuse iseloomust.
4.11.5.1 Andmete lisamise rida
Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, on tabelirea
lisamiseks tabeli lõpus alati avatud üks tühjade vormiväljadega rida. Selle täitmisel vajutab kasutaja
nuppu “Lisan”, mille peale lisatakse täidetud rida tabelisse.
Kui äripoolel on vajadus, võib tabelisse lisamise rea esitada ka tabeli esimese reana.
4.11.5.2 Andmete lisamise flyout või popup
Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, täidab kasutaja
andmete lisamiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla
flyoutina või popupina.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 60 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.6 Tabeli rea muutmine
Tabeli rea muutmise kutsub välja nupp „Edit“ tabeli andmerea lõpus.
4.11.6.1 Muutmise rida
Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, avaneb tabeli
muutmise rida tabeli andmerea all. Sealjuures kuvame readonly-na kehtivaid andmeid, muutmise rida
kuvab kas kehtivaid andmeid või viimati salvestatud andmeid. Pärast rea täitmist vajutab kasutaja nuppu
“Salvestan”, mille peale andmerida muudetakse.
Kui ärivajadused ei nõua kehtivate andmete kuvamist, võib muutmiseks avada kehtivate andmete rea
nii, et readonly-na seda eraldi ei näidata.
4.11.6.2 Muutmise flyout või popup
Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, avab kasutaja
andmete muutmiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla
flyout või popup. Vt ptk Andmete tabelisse lisamine.
4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine
E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või
erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8).
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 61 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Näide erinevate dokumentide võrdlusvaatest:
4.11.8 Tabeli multihaldus
Kui tabelis on kasutusel multihalduse tööriist, siis see võimaldab linnukesega valitud ridadega
masstegevusi teha.
„Muudan valitud ridu ühetaoliselt“ avab valiku, milliseid veergusid soovib kasutaja ridadel ühetaoliseks
muuta. Pärast veeru valimist avaneb vastava veeru vormiväli, mis tuleb täita.
„Kopeerin valitud“. Kui on valitud nt 3 rida ja soovitakse 3 koopiat, siis teeb rakendus kõigist 3-st reast
3 identset koopiat (va reaspetsiifilised andmed, nagu järjekorra nr vms).
„Kustutan valitud read“ võimaldab mitu rida korraga kustutada.
„Laen read failist“ võimaldab kasutajal laadida korrektselt vormistatud failist andmed tabelisse.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 62 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.12 SEISUNDID (STAATUSED)
Pärast andmete esitamist E-Ehituse keskkonnas, läbivad need andmed erinevaid protsesse, alates
automaatkontrollist kuni ametnikupoolse reaalse kontrolli ja menetlemiseni. Näitamaks, millises
protsessi osas esitatud andmed on, näitame alati välja dokumendi seisundi.
4.12.1 Klassikalised seisundid
Seisundeid tähistame värvilise tekstiga raami sees. Seisundile on vajadusel lisatud seisundit tähistav
ikoon või info ikoon:
Seisundil on alati tooltip, millel kirjeldame täpsemalt seisundi tähendust.
4.12.2 Väikesed seisundid
Ruumi säästmiseks saame vajadusel seisundi kuvamiseks kasutada väiksemat ikooni, millel ei ole
seisundi sõnaline vaste välja kirjutatud, kuid mis viitab siiski seisundi olekule. Kui on sinine, siis on töös,
rohelistega on korras, kollastega tuleb tegeleda, punastega on juba suurem mure ja hallid ei ole enam
aktuaalsed.
4.12.3 Seisundite jagunemine
Seisundid jagunevad oma olemuse järgi viide suuremasse gruppi. Kõige lihtsam on neil vahet teha värvi
järgi. Kasutaja, kes ei suuda eritada värve, eristab seisundeid ikooni või teksti järgi.
4.12.3.1 Sinine, pliiats
Sinise värviga tähistame dokumente, taotlusi ja protsesse, mis on pooleli, ettevalmistamisel jne. See
tähendab, et kasutaja on alustanud täitmist, kuid ei ole veel lõpetanud.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Pooleli, Ehitusluba antud jne.
4.12.3.2 Kollane, üks hüüumärk
Kollase värviga tähistatud staatused viitavad, et dokumendis, taotluses, andmetes või protsessis esineb
hoiatusi või küsitavusi, kuid need otseselt ei sega protsessiga jätkamist.
Samuti tähistatakse kollase värviga staatuseid, mis viitavad tulevikus tekkida võivatele probleemidele.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Esitamata, Andmeprobleemid, Kuju
puudub jne.
4.12.3.3 Punane, kaks hüüumärki
Punane värv viitab kas probleemile või olukorrale, millele kasutajal tuleb mingi tegevusega reageerida.
Sellise vea esinemisel ei ole võimalik protsessiga enne vea likvideerimist jätkata. Samuti tähistatakse
punase värviga näiteks märkustega tagastatud taotlusi.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Taotlus tagasi lükatud jne.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 63 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.12.3.4 Hall, läbikriipsutatud ring
Halli värviga tähistatakse staatuseid, kus protsess on katkestatud või lõpetatud ilma positiivse või
negatiivse tagajärjeta. Näiteks tühistatud või aegunud dokumendid.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kehtetu, Lammutatud jne.
4.12.3.5 Roheline, linnuke
Roheline värv viitab, et protsess on edukalt läbitud, ehitis on kasutusel, taotlus on esitatud ja kõik on
korras.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kasutusel jne.
4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused
Iga dokumendi staatusega kaasneb täpsem info antud staatuse kohta. Seda saab staatuse indikaatoril
vajutades avada. Võimalusel peaks staatuse lisainfo andma kasutajale teadmise (1) selle kohta, mida
antud staatus tähendab; (2) millised on kasutaja võimalused protsessi edasi aidata.
Tooltip avaneb ülejäänud vormi peale. Kasutaja saab avada ühe tooltipi korraga. Kui lehel on võimalus
avada mitut sellist akent, sulgetakse eelmine lahtine aken.
4.13 TEATED, HOIATUSED JA VEATEATED
Teated võimaldavad juhtida kasutaja tähelepanu tegevustele, probleemidele ja vigadele kuvatavas sisus
ja vormi täitmisel.
Lühidalt teate kuvamiseks kasutame ikoone, kus kollane on hoiatus, punane on viga, mis vajab
parandamist, hall on lukustatud tegevus ja roheline on eduteade.
Selliseid ikoone kasutame näiteks vormi vahelehtede (tabide) pealkirja juures ja „tagasi ülesse“ nupu
juures jm.
Teadete ikoonist avaneb alati teate tekstiline selgitus. Kui veateade on pikk ja teksti liigendamine on
vajalik, et kasutaja suudaks teksti sisu hästi jälgida, liigendame teksti suurema reavahega (nt tühi rida
kirjasuurusega 3 px)
Kui veateade asub välja juures, siis see kuvatakse vormi sees.
Tabelis kasutatavad ning ikoonist avanevad veateated avanevad vormi peale.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 64 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.13.1 Teadete liigid
4.13.1.1 Veateated
Veaks nimetame olukorda, kus tekkinud probleem on piisavalt tõsine, et kasutaja ei saa protsessiga
edasi liikuda, taotlust esitada jne.
Vigu tähistame alati punase värviga. Veateated avanevad vormi ridade vahele, et nad ei peidaks ära
järgmise rea vormivälja ja selle sisu.
4.13.1.2 Hoiatusteated
Hoiatused on sellised probleemid vormiga, mille puhul probleem on küll fikseeritud, kuid kasutaja saab
vaatamata sellele protsessiga edasi minna (näiteks juhul, kui ehitise mõõtmed ei läbi loogilist kontrolli,
kuid samal ajal on tegemist keerulise geomeetriaga, mida loogiline kontroll ei tuvasta).
Hoiatustele viitame alati kollase värviga.
4.13.1.3 Eduteated
Eduteade järgneb edukale tegevusele. Sisu võib olla näiteks „Oled edukalt loa taotluse esitanud.“
Eduteateid näidatakse kasutajale vastavalt vajadusele. Nende hulk sõltub ärivajadusest. Näide:
Rakenduses ei ole vaja kuvada "Faili kustutamine õnnestus". Sellise olukorra puhul näeb kasutaja ka
failide loetelu vaates, et fail on listist kustunud.
4.13.2 Teadete tüübid
4.13.2.1 Vormivälja teated
Need on konkreetse vormivälja kohta käivad. Nt väli on täitmata või vales formaadis. See tagab, et vea
leidmine ja parandamine oleks kasutajale mugav ja kiire. Vormiväljade kontroll tehakse vastavalt
ärivajadusele. Näiteks e-maili puhul võib kasutajale kohe öelda, et e-mail ei vasta formaadile, kuid teist
sorti vea puhul saame vastuse anda alles "esitan" nupu vajutamise järgselt. Näiteks kohustusliku välja
kontroll esmakordselt vormile tulles ei tohiks olla juba rakendunud.
Avanevad vormiväljade kohale mouse-over puhul. Opacity 90%.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 65 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-form-control
4.13.2.2 Ikoonist avanevad teated
Avanevad vormiväljade kohale klikkides ikoonil. Opacity 90%.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-icon
4.13.2.3 Hüpikteated
Hüpikteateid kasutatakse näiteks serveripoolsete veateadete kuvamiseks ja ka näiteks, kui mõni
konkreetne teenus on maas.
Töölaua hüpikteade, mida kasutatakse veateate korral, ei ole suletav, kuid on minimeeritav.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-toasts
4.13.2.4 Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt
Kokkuvõte avaneb teenuse peale, sealjuures kokkuvõtte flyouti tausta opacity 90%. Kokkuvõte avaneb
nupust alla.
Kui veateate flyouti teksti (va pealkiri) ridasid on rohkem kui 10, ilmub teate paremale küljele kerimisriba.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 66 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kokkuvõte hoiatustest ja vigadest kuvatakse „tagasi üles“ nupu kõrvale. Kuna see nupp ei kuva ennast
tavaolukorras juhul, kui kasutaja on ekraani vaate alguses või lõpus, on siin erand ning vigade-hoiatuste
olemasolul kuvab see nupp ennast igal juhul.
- Lehe alguses olles kuvab nuppe ekraani suhtes asukohas, kus tavaolukorras kuvaks.
- Lehe lõpus olles jaluse ülemise serva kohal
4.13.2.5 Töölaua teated
Kasutaja profiilist või tema tihedamini kasutatavatest teenustest sõltuvalt saame kuvada olulisi
sõnumeid ka töölaual, iga rakenduse sees või üldistel töölaudadel. Kui kasutaja teate sulgeb, talle sama
teadet uuesti ei näidata.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 67 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-workarea
4.13.2.6 Süsteemi ülesed teated
Kasutajale on aeg-ajalt vaja edastada olulisi teateid. See on lahendatud globaalsete teatega.
Globaalseid teateid annab grupeerida asutajaõiguste alusel vastavalt sellele, kas teade on
1. kõigile, ka neile, kes ei ole sisse loginud,
2. nendele kõigile, kes on sisse loginud, või
3. näiteks ainult menetleja õigustega sisse loginutele.
Globaalse teate pealt peab viima link õigesse kasutajaliidese kohta. Kas versiooniuuenduse plokki,
uudise plokki, kasutajajuhendi plokki, koolituse plokki, suhtluskeskkonna vestluse peale või mujale, kus
on teate teema kasutajaliideses kuvatud.
Süsteemiüleste teadete kuvamiseks kasutame päise kohale jäävat ala, mida tavapäraselt kasutajale ei
kuvata. Ala suurus ja taustavärv on otseses sõltuvuses teates esitatud sõnumi sisust. Selliseid teateid
näitame vaid juhul, kui teade puudutab otseselt kõiki kasutajaid, ja/või teate sisu mõjutab kogu
keskkonna tööd.
Süsteemiülesed veateated on nt. "E-Ehituse keskkonnas on täna hooldustööd" hoiatusteade, uute
teenuste live-i minemise teade (roheline) vm. Need ei ole teenuse spetsiifilised, vaid kogu E-Ehituse
keskkonna ülesed.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 68 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/frames/uleminek.html
4.14 TOOLTIP JA FLYOUT
Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip
4.14.1 Tooltip
Tooltipid on kasutaja abistamiseks, kui ta soovib lisainfot tegevuste, väljade ja ikoonide kohta. Tooltipid
avanevad mouse-over juhul desktopis ning pikal vajutusel mobiilses seadmes.
Tooltipil kuvatakse nii tekstilist kui graafilist sisu.
Avanevad muu sisu peale. Opacity 90% (tööriista tooltip „Tooltip hele“ opacity 100%).
Info tooltip (tume):
Teate tooltip (teate toonis):
Seisundi tooltip (valge taust):
Tööriista tooltip (hele hall):
4.14.2 Flyout
Flyouti avanemine vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#flyout
4.14.2.1 Flyoutid ja rippmenüüd
Rippmenüüd avanevad selles suunas, kus nad varjavad võimalikult vähe olulist sisu ja ei lähe seejuures
üldisest kasutajale nähtavast sisualast väljapoole. Flyoutid avanevad vormi peale.
Olenevalt ärijuhust võib, aga ei pea kasutama flyoutil „riputusnoolt“.
Flyout avaneb üldjuhul kas nupule või lingile vajutades.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 69 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Flyout sulgub, kui lõpetada sellel tegevus ja vajutada alamprotsessi lõpetaval nupul (Jätkan, salvestan,
loobun, muudan ehitise andmeid vms) või vajutades flyout alast väljapoole. Vajadusel võib flyouti
paremale ülesse nurka lisada ikoon-nupu „sulgen“.
Flyouti on mõistlik kasutada, kui vormivälju on flyout'il vähe.
Flyout muutub mobiilis üle ekraani suuruseks vaateks ning ülal ääres on suur nupp "tagasi".
4.14.2.2 Kinnitusdialoogid
Kinnitusdialooge näidatakse kasutajale juhul, kui tema valitud tegevus võib tekitada andmete kadumise,
salvestamata jätmise või süsteemist kustutamise.
Tüüpilisteks olukordadeks on:
- Kasutaja vajutab nupule “Kustutan” või vastavale ikoonile tabelis.
- Kasutaja vajutab mõnele vormist välja viivale lingile enne, kui vormi sisu on salvestatud (näiteks
valib mõne päringu või soovib süsteemist lahkuda). Vajutades nupule “EI” peatatakse valitud
tegevus ning kasutajal on võimalus vajalikud andmed salvestada. Vajutades nupule “JAH”
teostatakse algselt algatatud tegevus. Selline lahendus lisatakse ärivajaduse korral.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 70 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Ärivajadusest johtuvalt võib kinnistudialooge vaja olla ka olukorras, kus tegevus võib kaasa tuua mõne
teise suurema muudatuse. Näiteks ehitise osa juures soovib kasutaja lisada ehitise osale midagi, mida
ehitise enda küljes veel ei ole, kuid peab järelikult olema. Sellisel juhul on kinnistusdialoog positiivse
vaatega:
4.14.3 Trükkimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalik välja trükkida nii vorme kui ka faile. “Trükin” võimalust pakutakse vaid
juhul, kui antud teenusele on arendatud spetsiaalne trükkimiseks kohaldatud vaade. Selline vaade
esitatakse kasutajale trükkimiseks PDF formaadis. Igal pool mujal saab kasutada veebilehitseja
trükkimise funktsiooni.
Kui kasutaja vajutab “Trükin” lingil mistahes vormil, avatakse kõigepealt sõbralik soovitusaken, mis
palub kasutajal printimise vajadus hoolikalt läbi mõelda.
Kui kasutaja soovib trükkimisega siiski jätkata, vajutab ta vastaval nupul. Kui kasutaja ei soovi enam
soovitust näha, saab ta sellest teada anda linnukesega vastavas märkeruudus.
Järgnevalt kuvatakse kasutajale kogu võimaliku dokumendi struktuur, millest kasutaja valib dokumendi
osad, mida soovib trükkida. Sel viisil saame teha kõik endast oleneva, et kasutajad ei trüki välja
dokumente või dokumentide osi, mida neil tegelikult vaja ei ole.
Trükkimisel näitame ka uuel brauseri vahelehel eelvaate, mida kasutaja trükkima hakkab, et tal oleks
ettekujutus oma tegevusest.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#printing
4.14.4 Failide üleslaadimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid failidena üles laadida. Failide laadimine on võimalik
teenuste sees, samuti ka suhtluse käigus, kui on vajadus faili kujul täpsustavat informatsiooni jagada.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 71 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Üleslaadimine toimub alati kindla protsessi alusel, mille käigus kontrollitakse vajadusel faili sisu
vastavust etteantud struktuurile ning muid piiranguid (suurus, formaat).
Kui kasutaja kasutab mobiiliseadet (tahvelarvuti, nutitelefon), siis failide üleslaadimiseks pakume
mobiiliseadme faili üleslaadimise funktsionaalsust. Mobiiliseadme kasutajale ei saa pakkuda failide
lohistamise võimalust. Kui kasutajal on olemas mobiiliseadmes ka pildi tegemise võimalus, siis failide
üleslaadimisel pakub see ka pildi tegemise võimalust. Näiteks https://fineuploader.com/demos.html See
võib oluline olla järelevalve, kohavisiitide jms käigus.
Mobiiliseadme tuvastamise kontroll peab olema lisatud faili lisamist alustava lingi või nupu taga. Kui
süsteem tuvastab, et tegemist on mobiiliseadmega, siis peab pakkuma mobiiliseadme browse akna,
mis võib erineda sõltuvalt mobiiliseadme platvormist.
Dokumentide üleslaadimisel E-Ehituse keskkonda desktop (1200px–…), tahvelarvuti landscape
(900px–1199px) ja tahvelarvuti portrait (600px–899px) vaadetes lähtutakse desktop vaadete kuvadest.
Kui on tegemist nutitelefoni (320px–599px) vaate suurusega, siis lähtutakse mobiili vaate kuvadest.
4.14.4.1 Samm 1: failide laadimine
Kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust:
1) faili lohistamine;
2) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi.
Kui kasutaja võib laadida mitu faili, kuvab flyout failide nimekirja (iga uue faili lisamisega lisandub
nimekirja uus fail):
Kui kasutaja võib laadida ühe faili, kuvab flyout seda ühte faili ning ei luba enam uut faili otsida:
Üleslaaditavale failile metaandmete lisamine:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 72 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Mobiiliseadme kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust:
1) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi.
2) kaamera olemasolul pildi tegemise võimalus.
4.14.4.2 Samm 2 (vajadusel) – faili laadimise progress
Kui failide üleslaadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja
internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides):
Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) üleslaadimine aega võtab, siis faili(de) üleslaadimise aega ei
kuvata:
Kasutajal on võimalus faili laadimise protsess katkestada, sel juhul kustutab katkestan nupp ka
üleslaaditud failid.
4.14.4.3 Samm 3 (vajadusel) – kui tekib viga (nt vale formaat, tehniline viga,
liiga suur fail)
Kui faili laadimisel tekib probleem, mille tõttu ei ole võimalik andmeid soovitud viisil töödelda, näitame
kasutajale veateadet protsessi sees.
Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse,
miks ei õnnestunud:
Faili laadimisel tekkinud vea sõnastame laadimise kasti all.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 73 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse,
miks ei õnnestunud:
4.14.4.4 Samm 4 – kui fail(id) on üles laaditud
Kui faili(de)ga on kõik korras, paneme flyouti kinni ning üleslaaditud dokumendid kuvatakse kasutajale
ülaslaaditud dokumentide tabelis.
Üleslaaditavate failide formaadid on vastavalt konkreetsele failile esitatavatele nõuetele. Formaadi
nõudele viidatakse üleslaadimise juures.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#file-upload
4.14.5 Failide alla laadimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid nii täisdokumentidena kui ka dokumendi osade kaupa
failidena alla laadida. Failide alla laadimine on võimalik teenuste sees.
Failide alla laadimisel saab kasutaja vajadusel valida, mis osadest alla laaditav fail koosneb, ning ka
formaadi, milles fail alla laaditakse. Kui kasutaja valib mitu erinevat formaati, laaditakse alla kokku
pakitud zip- fail, mille sees on kõik soovitud failid.
4.14.5.1 Alla laaditavate failide nimetamine
Kasutaja poolt üles laaditud failide nimesid allalaadimisel ei muudeta.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 74 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Süsteemi poolt genereeritavate dokumentide, koondvaadete ja konteinerite puhul moodustatakse faili
nimi
- alusdokumendi nimest,
- numbrist (kui see olemas) ja
- alla laadimise kuupäevast kujul aaaakkpp
Tühikud faili nimes asendatakse alakriipsudega.
Näiteks Andmete esitamise teatise koondvaate 29. oktoobril 2019 alla laaditav eelvaade kannaks nime
Andmete_esitamise_teatis_123456789_20191029.pdf
Juhul kui 1:1 vastavat lahendit ei ole võimalik failide nimetamisel realiseerida, tuleks luua ligilähedane
versioon.
Faili nimes võivad sisalduda numbrid, ladina tähed, alakriips(_), miinusmärk (-), plussmärk (+) ja punkt.
Sümbolite (#%& jne), täpitähtede (ä, ö, ü, õ, å jne) ja tühikute kasutamine ei ole lubatud
Lühendid kirjutatakse läbiva suurtähega (EHR jms).
4.14.5.2 Faili alla laadimise progress
Kui failide alla laadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja
internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides):
Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab, siis faili(de) laadimise aega ei kuvata:
4.15 MUUD KOMPONENDID
4.15.1 Kaardikomponent
Suur osa sisuotsingust E-Ehituse keskkonnas on kaardikomponendi kaudu töödeldav. Ühtlasi eeldame
kasutajal ka sisestada infot kaardikomponendi kaudu.
Kaardiinfo nõuded vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo.
4.15.2 Eelvaade
Dokumentide, võrdluste ja failide (nt pdf) eelvaated kuvame töölaual hallil taustal (#34394c, läbipaistvus
50%).
Eelvaatel on päis, kus on kirjas eelvaate nimetus ja paremal on eelvaate sulgemise ikoon, vajadusel
eelvaate alla laadimise ikoon.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 75 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 76 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.3 Progressiriba
Kui vormi töötlemine võtab aega rohkem kui 1 sekundi, kuvatakse kasutajale progressile viitav
animatsioon.
Juhul, kui me ei tea, kui kaua vormi või vormi osa laadimine, andmete töötlemine vms aega võtab,
näitame animatsiooni, ning teavitame kasutajat, kui palju selline toiming tavaliselt aega võtab. Kui me
aga ajalist mõõdet öelda ei oska, kuvame lihtsalt, et kasutaja ootaks.
Kui saame täpselt arvutada, kui palju vormi või vormi osa laadimine aega võtab, näitame laadimise
progressi protsentidena, lisaks ka visuaalselt laadimise lõpuni jäänud aega. Kui aga täpselt ei ole
võimalik arvutustehet teha, ei kuvata kasutajale indikaatorit %-s.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#progress
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 77 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.4 Sessiooni aegumine
Sessiooni aegumisest anname kasutajale märku 1 minut enne sessiooni aegumist. Kasutajale avaneb
ekraanil E-Ehituse keskkonna peal vastav hoiatusteade. Vajutades nupul “Jätkan kasutamist”, saab
kasutaja keskkonna kasutamist jätkata.
Juhul kui sessioon on aegunud, kuvatakse kasutajale keskkonna peale avanevas aknas uuesti sisse
logimise võimalused.
4.15.5 Graafikud
Graafikute värvigamma valime stiiliraamatus ette antud värvitoonide valikust. Värvitoonidel on vaikimisi
järjekord, mille alusel toonid kasutusele võetakse. Näiteks ühe joonega graafikul on joon tooniga 1, kahe
joonega graafikul lisandub joon tooniga 2 jne. Graafikute vaikimisi värvitoonide järjekord alates
esimesest on:
$yellow, $orange, $red, $green, $blue,$yellow-dark, $orange-dark, $red-dark, $green-dark,
$blue-dark, $yellow-light, $orange-light, $red-light, $green-light, $blue-light, $gray, $gray-dark,
$gray-light, $gray-lightest
Tabeli real näitame diagrammi värvilegendi järgnevalt:
Graafikuid saab alla laadida jpg formaadis. Selle jaoks on graafiku üleval paremas nurgas alla laadimise
ikoon.
4.15.5.1 Joondiagramm
Kasutame absoluutväärtuste visualiseerimisel, reeglina ajalises mõõtes.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 78 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.5.2 Lintdiagamm
Kasutame osakaalude visualiseerimisel.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 79 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.5.3 Tulpdiagramm
Kasutame absoluutarvude visualiseerimisel.
Kui diagrammil on horisontaalne telg liiga pikk, et kõik andmed ekraanile mahuks korraga, tuleb
võimaldada murdepunk arvestusega, et vertikaalne telg on alati nähtaval.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 80 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5 EKRAANIVAATE ÜLESEHITUS
Ekraanivaate malli ülesehitus
- Kes > header (ja millises rollis > kasutaja valiku molekul)
- Mida > burger
- Kuidas > menüü
- Teeb > töölauad, kus kuvame teenused
- Info > footer
- Abi > abikeskus
Kuva komponentide sisse seadmisel tuleb jälgida, et iga komponent peab töötama. Näiteks, kui sõltuvalt
kasutaja õigustest või arendustöö järjest ei ole teenus saadaval, siis selle teenuse välja kutsuv
nupp/ikoon/link ei ole kuvatud rakenduses.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ alajaotus „Raamid“.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 81 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.1 PÄIS / HEADER
5.1.1 Autentimata kasutaja päis
Päises on:
- Burgeri peanupp
- Teenuste otsing
- Keele valik
- Uudisteadete ikoon
- „Sisenen“ nupp. TARA teenus
5.1.2 Autenditud kasutaja päis
Päises on:
- Burgeri peanupp
- Kasutaja valik
- Teenuste otsing
- Keele valik
- Uudisteadete ikoon
- Vestluste ikoon
- Teadete ikoon
- Kiirviidete ikoon
- Sisse loginud füüsilise isiku nimi
- „Väljun“ nupp
5.1.3 Päise koostisosad
Päise ikooni ja nuppude grupid on eraldatud vertikaalse punktiirjoonega (vt päise illustratsiooni).
5.1.3.1 Burgeri peanupp
Kui menüü on avatud, siis kuvab menüü sulgemise ikooni:
Kui menüü on suletud, kuvab menüü avamise ikooni:
5.1.3.2 Kasutaja valik
Siin kuvab, millise kasutaja rollis sisse loginu hetkel on. Esmakordsel sisse logimisel on kasutaja
autenditud avaliku kasutajana (tema ise füüsilise isikuna). Kasutaja saab endale kasutaja halduses
määrata omale sobiva vaikimisi kasutaja.
Kasutajat saab vahetada flyouti abil. Kasutajad on järjestatud asutuse nime tähestiku järjekorras. Kõige
esimene valik on alati avalik autenditud kasutaja (see valik ei arvesta tähestiku järjekorda).
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 82 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kui kasutajate variante on üle 10, siis on flyoutil scrollbar
5.1.3.3 Teenuste otsing
Otsib vasteid rakenduse lehekülgede tekstidest. Esialgsed tulemused kuvatakse flyoutil.
Kasutaja saab avada kõikide tulemuste lehekülje.
5.1.3.4 Keele valik
Teostame siis, kui teostame mitmekeelsuse.
5.1.3.5 Uudisteadete ikoon
Analoogne lahendus vestluse flyoutile.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 83 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kõikide uudiste valimine avab uudiste lehekülje.
Kindla uudise valimine avab uudiste lehekülje avatuna valitud uudise artikli juures.
5.1.3.6 Vestlused (foorum). KOV kasutajatele
Kõikide vestluste valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje.
Kindla vestluse valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje avatuna valitud vestluse viimase
kommentaari juures.
5.1.3.7 Teated (seadete ja taotluste juures tellitud teavitused)
Analoogne lahendus vestluste flyoutile.
Kõikide teadete valimine avab teadete lehekülje.
Kindla teate valimine avab teadete lehekülje avatuna valitud teate juures.
5.1.3.8 Kiirviited
Kasutaja saab määrata lemmiklehed kiirviiteks, näitab
1. Määratud kiirviidete valikut
2. Hetkel avatud oleva lehe kiirviidetesse lisamise või eemaldamise võimalust
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 84 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.1.3.9 Abikeskus
Ikoonist avaneb abikeskus ekraani paremal küljel.
Abikeskuse lahendus vaata peatükk Abikeskus
5.1.3.10 Sisse loginud füüsilise isiku nimi
Kasutaja andmete alale klikkides avaneb flyout kiirvalikutega e-ehituse keskkonna kasutajaga otseselt
seotud lehtedele. Esialgu teostame lingi lehele „Minu andmed“
5.1.3.11 „Sisenen“ nupp
Selle nupu klikkimisel käivitub TARA teenus.
5.1.3.12 „Väljun“ nupp
Nupu vajutamisel avaneb kinnitusvorm:
5.2 MENÜÜ
Menüü asub ekraani vasakul küljel ja koosneb kahest osast:
- Burger, kus jaotatakse teemad suurtesse plokkidesse
- Menüü, kus on suure ploki alateemad (Läbivalt suurte tähtedega kirjutatud) ja alateemad e
teenused (suure algustähega).
Kogu E-Ehituse kasutajaliides on jaotatud suurtesse teemaplokkidesse, millel on alajaotused. Vastavalt
kasutajate õigustele, kuvatakse kasutajagrupile või konkreetsele kasutajale lubatud teemad ja
teenused.
Ilma sisse logimiseta on ligipääs avalikule infole – burgeri menüü punkt „E-Ehitus“ ja „Infoportaal“.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 85 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaikimisi, ehr.ee lehele tulles, avaneb „E-Ehitus“ > 3D-kaksik (Kuni 3D-kaksiku avamiseni, avaneb 2D
kaart).
Sisse logides avaneb vaikimisi “Minu Ehitised”.
Burgeri nupul vajutades avaneb halli menüü vastav teemade ja teenuste nimekiri. Töölaual avaneb sellel
hetkel esimese halli menüü pealkirja teenus/teenused.
Kasutaja saab halli menüü järjekorda muuta (kahest kriipsust kinni võttes saab pealkirjade järjekorda
muuta). Rakendus jätab meelde kasutaja menüü järjekorra ja avab iga kord kõige esimese pealkirja.
Hall menüü avaneb töölaua peale.
Aktiivne menüüpunkt on sinise kirjaga:
Menüü avatud:
Menüü peidetud:
Vaikimisi on kasutajal sisenemisel burgeri menüü avatud ja hall menüü suletud.
Kui kasutajale on tulnud mingi reaktsiooni nõudev teade (Näiteks allkirjastamiseks või arvamuse
avaldamiseks), siis sisse logides avaneb töölaud kohe selle koha pealt, kus reaktsiooni vaja on,
olenemata sellest, mis on kasutaja eelistused.
5.3 TÖÖLAUD
Töölaud on ekraanivaate ala, kus kõik toimub ja kus kuvatakse teenused – veebilehekülg (nt Ehitusloa
taotlus, Andmete esitamise teatis, minu menetlused). Töölaud on halli taustaga. Sellel kuvatakse valgel
taustal teenused. Teenused on iseseisvad, see tähendab, et kui kuvatakse mitu erinevat valge taustaga
teenust, siis need üldjuhul ei ole omavahel seotud.
Töölaual avanevate lehekülgede kohta on täpsem info vastava teenuse lähte dokumendis.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 86 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4 JALUS / FOOTER
E-Ehituse keskkonna jalus on kujundatud põhimõttel “mida soovin edasi teha?” Kui kasutaja on jõudnud
lehe lõppu, on ta alati valiku ees, kas minna tagasi üles, liikuda edasi kusagile mujale või võtta ühendust
keskkonna omanikuga. Seepärast pakub jalus võimalust kõiki kolme teha.
5.4.1 Sotsiaalmeedia ala
„Tagasi ülesse“ nupp viib kasutaja tagasi lehe algusesse.
Sotsiaalmeedia ikoonid avavad uues aknas vastava sotsiaalmeedia keskkonna. Nupud linkidega
lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele.
e-ehituse veebi nupp viib kasutaja eehitus.ee lehele.
5.4.2 Logod
Teostada on vaja üleval kujutatud logode kuvamine.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 87 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.3 Kiirelt kätte lingid
Need lingid viivad kasutaja E-Ehituse, MKM või mõne teise kodulehe vastav rubriigi juurde.
Lingid on MKM peakasutaja vaates hallatavad.
Saab lisada kuni 6 linki. Rakendus ise lülitab sisse välja viiva lingi ikooni, kui URL ei suuna samale
domeenile.
Versiooni link kuvab rakenduse viimase versiooni numbrit. Lingile klikkides viib rakendus kasutaja
versiooniuuenduste lehekülje peale, avatud on viidatud versiooniuuenduse kirjelduse plokk.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 88 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.4 Kontaktinfo
Seni, kuni ei ole suhtluskeskkond arendatud, on kontaktinfos e-post. Kui suhtluskeskkond on valmis,
siis menetlejale ja MKM-ile on “Alustan vestlust”
e-postil klikkides toimub selle e-posti “Ctrl+C” + tuleb roheline töölaua teade “e-post kopeeritud”.
Kontaktinfo jaotuse kohal hiirega olles või puuteekraanil pika vajutuse korral ilmub tooltip kokkuvõtva
abitekstiga selle kohta, kellega kasutaja võiks ühendust võtta.
5.5 ABIKESKUS
E-Ehituse platvormi arendamisel on eesmärgiks see võimalikult selgelt üles ehitada ja teenused
võimalikult loogiliselt kasutajale esitada, kuid sellegi poolest on kasutajal vaja abi ehitusalaste
teemadega tegelemisel ja spetsiifiliste küsimuste lahendamisel. Selle tarbeks on keskkonnas abikeskus.
Abikeskus avaneb töölaua kõrvale paremas servas. See on iseseisev ekraani osa, mis ei keri sisulehega
kaasa. Sellel on oma scrollbar.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 89 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Abikeskus jaguneb:
Abiinfo KKK Teated
Töölaual avatud oleva Töölaual avatud oleva teemaga Nt seaduseid, määruseid vm
teemaga seotud info- ja seotud korduma kippuvad suurt küsimust puudutavad
abimaterjal. Näiteks vormi küsimused. ajakohased olulised teated
täitmise juhend, kaardi kogu kasutajaskonnale
kasutmise juhend vms.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 90 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
6 VERSIOONIMUUDATUSED
1.1 Versioon
Lisatud viide Veera Disainisüsteemile
2.0 Versioon
Sissejuhatuse peatükk on täpsustatud (NB! Sh alusmaterjalide ja komponentide ajakohasuse
temaatika).
Uued ikoonid > Kõik illustratsioonid välja vahetatud.
Nuppude peatükk täpsustatud.
Linkide peatükk täpsustatud.
Ikoonide peatükk täpsustatud.
Seisundite peatükk täpsustatud.
Teadete peatükk täpsustatud.
Lisatud võrdlusvaate kuvamine, eelvaate kuvamine, abiinfo kirjeldus.
Täpsustused ja kirjavigade kontroll üle dokumendi.
2.1 Versioon
Lisandus peatükk 4.9.5 (Suletud vormid).
Lisandus ikoone.
Uuendatud on peatükke 4.14.4 ja 4.14.5 (failide ülesse ja alla laadimine).
Lisandus peatükk 4.15.5 (Graafikud).
Täiendatud on päise ja jaluse elementide peatükid.
Täiendatud on peatükki 3.7.2 (Kasutaja kontekstile kohalduv disain).
Täiendatud on peatükki 4.10.2 (Vormiväljade tüübid).
Täiendatud on peatükki 4.11 (Tabelid).
Vahetatud on mõned illustratsioonid, et need vastaksid stiili täiendustele ja uuendustele.
Tehtud mõned teksti korrektuurid.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 91 / 91
EHR arendustööde juhtimise korraldamine
EHR arendustööde läbiviimine toimub projektide alusel. Projektid luuakse vastavalt
arendustööde vajadusele ning kinnitatud eelarvetele. Projekti alustamisel sõlmitakse projekti
teostajatega lepingud. Projekti juhib strateegilisel tasandil projekti juhtrühm, operatiivsel
tasandil Tellija ja Täitja projektijuhid. Projekti tegevused viib läbi töörühm ning vajadusel
luuakse töögrupid konkreetsete probleemide lahendamiseks.
1. Juhtrühm
MKM kutsub kokku projekti juhtrühma. Juhtrühma koosseisu kinnitab MKM-i kantsler vastava
käskkirjaga.
Projekti juhtrühma kuuluvad:
a) MKM-i asekantsler;
b) MKM-i ehitus- ja elamuosakonna esindajad;
c) MKM-i infotehnoloogia osakonna esindajad;
d) Täitjate poolt määratud esindajad;
Vajadusel võidakse kaasata juhtrühma töösse nõustajatena, aruandjate ja/või vaatlejatena ka
teisi olulisi partnereid ning töörühma liikmeid. See otsustatakse juhtrühmas.
1.1. Juhtrühma töökorraldus
Juhtrühma töövorm on koosolek. Igal juhtrühma liikmel on üks hääl ja otsused võetakse vastu
häälte enamusega.
Oma ülesannete täitmiseks võib juhtrühm rakendada ka teisi töövorme. Töövormi valiku üle
otsustab juhtrühma esimees. Korralised juhtrühma koosolekud toimuvad mitte harvemini kui 1
kord kuus. Projektijuht valmistab juhtrühma koosoleku materjalid ette ja teeb juhtrühma juhile
ettepaneku juhtrühma kokku kutsumiseks. Juhtrühma koosoleku kutsed edastab projektijuht
juhtrühma esimehe nõusolekul.
Erakorralise juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma esimees, kui selleks on avaldanud
soovi vähemalt kaks juhtrühma liiget või vastav vajadus on tekkinud töörühmal.
Elektrooniline kutse juhtrühma kokkukutsumiseks tuleb laiali saata 4 tööpäeva enne koosoleku
toimumist. Koosoleku kutses peavad olema ära toodud koosoleku toimumise aeg, koht ja
esialgne päevakord.
Juhtrühma koosoleku materjalid edastatakse juhtrühma liikmetele e-kirja teel hiljemalt 2 päeva
enne koosoleku algust..
Juhtrühma koosolekud protokollitakse ja protokolli esialgne versioon edastatakse e-kirja teel
kõigile juhtrühma liikmetele. Projektijuht kogub juhtrühma liikmete ettepanekud protokolli
esialgse versiooni täiendamiseks ning kannab protokolli MKM dokumendihalduse
rakendusse. Kui vastavaid töid rahastatakse struktuuritoetustest, siis kannab projektijuht
protokollid ka Struktuuritoetuse infosüsteemi.
1.2. Juhtrühma ülesanded
Projekti juhtrühm jälgib projekti ajakavast ja eelarvest kinnipidamist, fikseerib projekti ja selle
etappide lõppemised. Juhtrühm on ainupädev otsustama nende projekti etappide lõpetamise
üle, mida rahastatakse struktuuritoetustest. Juhtrühm kuulab ära projektijuhi põhjendused
projekti eelarve ja kava muudatusteks ning teeb vajadusel sellekohaseid põhjendatud
ettepanekuid, samuti vaatab läbi projektijuhi poolt koostatud seirearuanded.
1.3. Juhtrühma avakoosoleku kinnitused.
Projekti avakoosolekul kinnitab juhtrühm:
a) projektijuhi ja töörühma koosseisu;
b) projektide ajakavad ;
c) projekti riskide juhtimise kava;
d) projekti struktuuritoetustest rahastatavate arendustööde eelarve;
e) arendusprojekti läbiviimise tehnilised ja kommunikatsiooni puudutavad kokkulepped.
2. Töörühm
Projekti operatiivjuhtimisega tegelevad Tellija ja Täitja projektijuhid. Projekti töörühma juhib
MKM-i poolne projektijuht. Kõik projekti arendajad on kohustatud osalema kord kuus toimuval
projekti töörühma koosolekul.
Tellija projektijuht viib vähemal üks kord kuus läbi projekti töörühma koosoleku, kus
1. Vaadatakse üle kõigi arendajate poolt tehtud tarkvara muudatused ja arendused
2. fikseeritakse kõigi projekti avatud tööde lõpetamiseks vajalik aeg,
3. selgitatakse tööde kulgemist takistavad probleemid,
4. otsustatakse valmis tööde lõpetamine ja järgnevate tööde avamine,
5. määratakse projekti seis tähtaja suhtes (normaalne, ohtlik, kriitiline),
6. kavandatakse tegevused projekti seisu parandamiseks,
7. vajadusel kirjeldatakse täiendavad tööd või täpsustatakse töökirjeldusi,
8. vajadusel moodustatakse töögrupid probleemide kiireks lahendamiseks.
Töörühma liikmed on vastutavad nende vastutusalas olevate tööde kohese ja kiire tegemise
eest.
Projekti töörühma koosolekut protokollib Täitja projektijuht. Juhul, kui koosolekul osaleb
mitu Täitjate projektijuhti siis lepitakse protokollija enne koosoleku algust kokku.
Protokollija on kohustatud esitama koosoleku protokolli EHR dokumentatsiooni
hoidlasse (vt. EHR arenduse ja kommunikatsiooni juhend) käesoleva projekti jaoks
moodustatud kausta hiljemalt koosolekule järgneva tööpäeva kella 12:00ks. Protokollis
peavad kajastuma kõik koosolekul osalejad ja koosolekul tehtud otsused ning
koosoleku toimumise aeg ja koht.
Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani
ning esitab selle Tellija projektijuhile EHR dokumendihoidla vahendusel. Täitja
projektijuht uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud
projektiplaani ning lisab sellesse tööde täitmise informatsiooni. Tööde plaan
vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel viiakse
sellesse muudatused.
id Nr KOOD / Privileeg / Selle privileegi all olevate tegevuste kirjeldus
NB! Kasutajaliidese arendamine võib tingida teistsuguse privileegide jagamise ja sisu. Seega võib seda tabelit muuta va
1 1 VABAANDMED
Otsib
Vaatab
Otsib
Vaatab
Vaatab
Nüüd järgmisena tulevad need kasutajate tegevused, mis on võimalikud ainult autentimisel ja vastava asutuse/ettevõtte rolli omamise
2 2 DOKAVALIK
Vaatab
3 3 DOKSEOTUD
Otsib, Vaatab
4 4 DOKFAILID
Vaatab
5 5 DOKVORMIFAILID
Vaatab
8 6 DOKESITATUD
Vaatab
9 7 DOKKOIK
Vaatab
Muudab
6 8 MINUDOK
Otsib, Vaatab
7 9 MINUDOKMUUT
Vaatab, Muudab, Esitab
Vaatab, Muudab, Esitab
14 10 MINUSISSETULDOK
Vaatab
Otsib
Vaatab
10 11 EHITUSDOK
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
11 12 ANDMETETEATIS
Loob
22 13 ENERGIADOK
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
23 14 ENERGIADOKVANA
Loob, Kannab registrisse
52 15 ENERGIADOKVANAE
Loob, Kannab registrisse
24 16 OTSUS
Loob, Kannab registrisse
25 17 ETTEKIRJUTUS
Loob, Kannab registrisse
26 18 REGPARANDUS
Loob, Kannab registrisse
51 19 AADRESSITEATIS
Loob, Kannab registrisse
53 20 OMANIKUTEATIS
Loob, Kannab registrisse
27 21 NOTARDOK
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
28 22 KOHTUTAIDOK
Loob, Kannab registrisse
31 23 EHITUSGEO
Loob, Kannab registrisse
29 24 SOOJUSSEADMED
Loob
30 25 SOOJUSSEADMEDMUUT
Muudab, Kustutab
12 26 JULGEODOK
Muudab
Muudab
13 27 AADRESSID
Muudab
Vaatab
15 28 MINUMENETLUSED
Vaatab
Otsib
Vaatab
Vaatab
16 29 MENETLUSKOIK
Otsib, Vaatab
17 30 MENTLUSTOIMING
Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
Loob, Kannab registrisse
18 31 DOKALLKIRI
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
Kannab registrisse
19 32 KOOSKOLASTUS
Vaatab, Muudab, Esitab
Vaatab, Muudab, Esitab
Vaatab
Vaatab
Otsib
Otsib
Vaatab
20 33 SKOOSKOLASTUS
Vaatab, Muudab, Esitab
Vaatab
Otsib
21 34 KAASAMINE
Otsib, Vaatab, Muudab, Esitab
Otsib, Vaatab, Muudab, Esitab
32 35 HALLEHITIS
Otsib, Vaatab
Muudab, Kustutab, Kannab registrisse
33 36 MINUVALLASVARA
Vaatab
Vaatab
34 37 OMANIKUD
Otsib, Vaatab
35 38 KINNISPARING
Vaatab
36 39 ANDMEPARING
Vaatab
Vaatab, Muudab
37 40 TEATED
Vaatab
38 41 MINUANDMED
Vaatab, Muudab
Muudab
Vaatab
Vaatab
39 42 MINUASUTUS
Vaatab, Muudab
Loob
Muudab
Muudab
40 43 ASUTUSTEHALD
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Loob
Vaatab, Muudab
Muudab
Vaatab, Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
Muudab
41 44 JURISIKLOOMINE
Loob
Loob
Loob
Vaatab, Muutab
Vaatab
Loob
Muudab
42 45 KOOSKOLASTUSHALD
Muudab
Muudab
43 46 TEHNILINEHALD
Loob, Muudab
Loob, Muudab
Loob, Muudab
Vaatab
44 47 INFONUPP
Loob, Muudab
45 48 ENERGIAHALD
Muudab
Muudab
46 49 AKDOKHALD
Muudab
Muudab
47 50 LOGIANDMED
Vaatab
48 51 ARHIIVEHR1
Vaatab
49 52 ARHIIVEHRKOIK
Vaatab
50 53 ARHIIVEHRHRKOIK
Vaatab
Vaatab
54 VR_PARING
Vaatab, otsib
55 GT
Kinnitamine
57 VORGUV1
andmefaili üleslaadimine
58 VORGUV2
Kinnitamine
59 VORGUV3
Loob, Muudab, Vaatab
60 VRA_HALDUS
Loob, Muudab, Vaatab
Loob, Muudab, Vaatab
Loob, Muudab, Vaatab
61 SIDEDIR1
Vaatab
62 SIDEDIR2
Loob
63 SIDEDIR3
KOOD / Privileeg / Selle privileegi all olevate tegevuste kirjeldus
mine võib tingida teistsuguse privileegide jagamise ja sisu. Seega võib seda tabelit muuta vastavalt vajadusele.
Üldised otsingud, avalike andmete ja juhendite vaatamine. See info, mis peab olema kasutajale
kättesaadav ilma sisse logimata.
Ehitised, mis on registrisse kantud (EHR kehtivas kihis olevad ehitised)
Ehitise, mis on registrisse kantud, avalike registriandmeid.
Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Näeb neid
dokumente nimekirjana otsingutulemustes.
Avalikud teated EHRi kasutajatele. Avalikud juhendid EHRi kasutajatele. Viiteid välistele veebilehtedele
(nt MKMi kodulelt) jne
Avaandmed
egevused, mis on võimalikud ainult autentimisel ja vastava asutuse/ettevõtte rolli omamisel
Esitatud dokumentide avalike andmete vaatamine
Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on
võimalik kasutajaliideses avada EHRis koostatud dokumendi vorm ja näha dokumendi vormil olevaid
andmed, mis on avalikud (avalikud andmed ei ole: Isikukood, Kontaktaadress, E-mail, Sünniaasta,
Telefoni number). Kasutaja ei näe menetlusega seotud andmeid (nt märkuseid) ja ka ei saa avada faile.
Minuga seotud dokumentide kõigi andmete ja failide vaatamine
Dokumendid, mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega. Siia kuuluvad ka koostamisel ja
muutmisel olevad dokumendid (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on võimalik dokumendil näha
kõik andmed (ka isikuandmed), avada dokumendil lisatud faile, dokumendi andmetest koostatud pdfi.
Nt kui dokumendi otsingu järel avatakse vastav dokument.
Esitatud dokumentidele juurde lisatud failide vaatamine (Kas seda on vaja eraldi? Täna näevad kõik
sisse loginud kasutajad faile, kui tulevikus oleks hea välja lülitada)
Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on
võimalik neile dokumentidele juurde lisatud faile avada vaatamiseks (nt ehitusprojekt, audit, muud
lisad).
Esitatud dokumentide andmetest koostatud failide (pdf-ide) vaatamine (Kas seda on vaja eraldi?)
Dokumendid, mis on registrisse kantud või menetluses (seisundid tuleb täpsustada). Dokumendi vormile
sisestatud andmetest koostatakse automaatselt esitades pdf (pdf või allkirjastatud pdf). Fail sisaldab
isikuandmeid. Kasutajal on võimalik seda faili avada vaatamiseks.
Kõigi esitatud dokumentide vaatamine
Need on dokumendid, mis ei ole esitatud minu asutusele vaid on edastatud mõnele teisele pädevale
asutusele menetlemiseks või on juba menetluses. Näeb neid dokumente, nendel dokumentidel olevaid
andmeid (sh isikuandmeid) ja faile. Näeb nende dokumentide allkirjastatud pdf faile (nt Andmete
esitamise teatise ja keeldumise Otsuse allkirjastatud pdf faili).
Kõikide dokumentide nägemine ja muutmine
Kõiki dokumente, mis on EHRis. MKMi heldeski funktsionaalsus.
Saab muuta kõiki dokumente, mida on võimalik muuta ka teistel kasutajatel (võimalik abistada
kasutajaid andmete sisestamisel), kuid ei saa neid esitada. MKMi helpdeski funktsionaalsus.
Minuga seotud dokumentide kõigi andmete ja failide vaatamine (Minu dokumendid tabel)
Dokumendid, mis on seotud minu või minu asutuse/ettevõttega. Siia kuuluvad ka koostamisel ja
muutmisel olevad ning registrisse kantud dokumendid (seisundid tuleb täpsustada). Kasutajal on
võimalik dokumendil näha kõik andmed (ka isikuandmed), avada dokumendil lisatud faile, dokumendi
andmetest koostatud pdfi. Sellised dokumente saab nt avada Minu dokumentide tabelis.
Minu või minu asutuse/ettevõtte poolt loodud dokumentide muutmine või minuga seotud
dokumentide muutmine (Minu dokumendid tabel)
Dokumendid, mis on pooleli (seisundid tuleb täpsustada) ja mina või minu asutuse/ettevõtte kasutaja on
selle dokumendi loonud. Kasutajal on võimalik dokument avada ja seda muuta. Nt notari büroo saab
muuta tema poolt loodud Ehitise omaniku teatist.
Dokumendid, mis on pooleli (seisundid tuleb täpsustada) ja mis on seotud minu või minu
asutuse/ettevõttega (aga ei ole minu loodud). Ainult sellised dokumente saab muuta, mis on seotud
ehitustegevuse teavitamisega (nt ehitusteatis) ja lubade taotlemisega (nt ehitusloa taotlus) ning
Andmete esitamise teatis. Nt ei saa muuta KOVi poolt koostatud Otsuse dokumenti, kuhu kasutaja on
lisatud seotud isikuks. Kuid saab muuta dokumenti, kuhu on isik lisatud nt projekteerijaks.
Minu asutuse sissetulnud dokumentide vaatamine
Minu asutuse sissetulnud dokumentide nimekiri
Minu asutuse sissetulnud dokumendid
Minu asutuse sissetulnud dokumendi andmed
Ehitamisega seotud dokumentide koostamine
Projekteerimistingimuste taotlus
Ehitusloa taotlus
Ehitusteatis
Kasutusloa taotlus
Kasutusteatis
Ehitamise alustamise teatis
Ehitise täeieliku lammutamise teatis
Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise taotlus
Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus
Kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotlus
Andmete esitamise teatise koostamine
Andmete esitamise teatis - võimalik alustada selle teatise koostamist ja see esitada.
Energiamärgiste tegemine
Energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis
Energiaarvutusel põhinev hoone osa energiamärgise teatis
Olemasoleva hoone energiamärgise teatis
Olemasoleva hoone osa energiamärgise teatis
Registrisse kandmata hoone energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis
Vanade energiamärgiste tegemine (enne 2013)
Olemasoleva hoone energiamärgise teatis (väljastatud enne 03.05.2013)
Vanade energiamärgiste tegemine (enne 2013) (võib-olla peakse eelmise privileegiga kokku panema)
Energiaarvutusel põhineva energiamärgise teatis (väljastatud enne 03.05.2013). Võimalik alustada seda
dokumenti ainult taotluse pealt.
Otsuste tegemine
Otsus
Ettekirjutuste tegemine
Ettekirjutus
Registri paranduskannete tegemine
Registri paranduskanne
Ehitise aadressi korrastuse teatis
Ehitise aadressi korrastuse teatis
Ehitise omaniku teatis
Ehitise omaniku teatis
Notari dokumentide tegemine
Ehitise pandi teatist
Kinnistamisavalduse esitamise teatist
Kolmandate isikute õiguste teatis
Kohtutäituri dokumentide tegemine
Ehitise aresti/keelu teatist
Ehitusgeodeetiliste tööde koostamine
Ehitusgeodeetilised tööd
Soojus- ja jahutusseadmete sisestamine
Soojus- ja jahutusseadmed
Soojus- ja jahutusseadmete muutmine, kustutamine
Soojus- ja jahutusseadmed
Julgeoleku asututuste ehitusteatis ja ehitusloa taotlus
Ehitusloa taotluse sisestamine vähendatud andmetega. Kohustuslike väljade muudatus (sisestakse
ainult: ehitise nimetus, aadress, hoonel ka ruumikuju)
Ehitusteatis sisestamine vähendatud andmetega. Kohustuslike väljade muudatus (sisestakse ainult:
ehitise nimetus, aadress, hoonel ka ruumikuju)
Aadresside lisamine komponentides ja tehniliste koodide vaatamine
Võimalik lisada taotlusel olevale ehtisele kogu aadress aadresside komponentidest
Näeb aadressi komonentidest, näeb tehnilisi koode (nt ADS-OID, ADR ID, ehitise osa kood jms)
Minu asutuse menetluste vaatamine
Minu asutuse menetluste nimekiri
Minu asutuse menetlused
Minu asutuse menetluse andmed
Minu asutuse menetluse failid
Kõikide menetluste vaatamine
Kõikide menetluste andmete vaatamine. Selleks tuleb luua MKMi jaoks menetluse otsingu
funktsionaalsus.
Minu asutuse menetluste menetlustoimingute tegemine
Minu asutuse sissetulnud dokumendile menetleja määramine
Minu asutuse menetlusel Menetleja muutmine
Minu asutuse sissetulnud dokumendi endale menetlusse võtmine
Menetlustoimingute tegemine, kus kasutaja on Menetlejaks
Menetluse andmete muutmine, kus kasutaja on Menetlejaks
Muuta dokumenti, mis on saadetud menetlemiseks, enne dokumendi tagastamist
Projekteerimistingimuste taotlus
Ehitusloa taotlus
Ehitusteatis
Kasutusloa taotlus
Kasutusteatis
Ehitamise alustamise teatis
Ehitise täeieliku lammutamise teatis
Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise taotlus
Ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus
Projekteerimistingimused. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil
oleva dokumendi kohta.
Ehitusluba. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi
kohta.
Kasutusluba. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi
kohta.
Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab
info paberil oleva dokumendi kohta.
Kasutusloa väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või
sisestab info paberil oleva dokumendi kohta.
Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud
faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta.
Ehitusloa kehetetuks tunnistamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab
info paberil oleva dokumendi kohta.
Kasutusloa kehtetetuks tunnustamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või
sisestab info paberil oleva dokumendi kohta.
Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsus. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud
faili või sisestab info paberil oleva dokumendi kohta.
Haldusakt. Laeb juurde väljaspool registrit allkirjastatud faili või sisestab info paberil oleva dokumendi
kohta.
Minu asutuse dokumentide allkirjastamine
Allkirjastab registris Projekteerimistingimused
Allkirjastab registris Ehitusloa
Allkirjastab registris Kasutusloa
Allkirjastab registris Ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse
Allkirjastab registris Kasutusloa väljastamisest keeldumise otsuse
Allkirjastab registris Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsuse
Allkirjastab registris Ehitusloa kehetetuks tunnistamise otsuse
Allkirjastab registris Kasutusloa kehtetetuks tunnustamise otsuse
Allkirjastab registris Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsuse
Allkirjastab registris Haldusakti
Kooskõlastusele ja arvamuse avaldusele vastamine
Kooskõlastus
Arvamuse avaldus
Kooskõlastuste nimekiri
Arvamuse avalduse nimekiri
Kooskõlastused
Arvamuse avaldused
Menetlusel, mis on seotud kooskõlastamiseg ja arvamuse avaldamisega, olevad andmed ja lisatud failid
Sisemisele kooskõlastusele vastamine
Minule saadetud sisemised kooskõlastused
Minu sisemiste kooskõlastuse nimekiri
Minule saadetud sisemised kooskõlastused
Kaasamisele vastamine
Minule saadetud kaasamised
Minu asutusele/ettevõttele saadetud kaasamised
Kontrollitavate ehitiste vaatamine ja muutmine
Kõik registris olevad kontrollitavad ehitised
Enda piirkonna kontrollitavad ehitised
Minu või minu asutuse/ettevõtte vallasvara vaatamine
Minu vallasasjad
Minu asutuse/ettevõtte vallasasjad
Kõikide vallasasja ja kinnisasja omanike otsimine
Kõiki registris olevad vallasasjad
Kinnistusraamatu päringu tegemine
Kinnistusraamatu päring omanike kohta
Andmepäringute tegemine
Päringud ja väljavõtted erinevate registri andmete, andmeprobleemide, kontrollitavate ehitiste kohta,
jne
Tühistatud katastriüksuste parandamine andmeprobleemide alt
Kasutajatele mõeldud teadete vaatamine
Teated, mis on mõeldud minu kasutaja asutuse/ettevõtte tüübile
Minu andmete vaatamine ja muutmine
Minu isikuandmed
Seadistab enda isiklike automaatteavitusi
Minule saadetud automaatteavitused
Minu asutusele/ettevõttele saadetud automaatteavitused
Enda asutuse/ettevõtte andmete ja kasutajate haldamine
Enda asutuse/ettevõtte andmed
Uus kasutaja oma asutuse/ettevõtte alla
Oma asutuse/ettevõtte kasutajate andmed
Oma asutuse/ettevõtte rollid ja eriõiguseid vastavalt asutuse/ettevõtte tüübist tulenevatest valikutest
Kõigi asutuste/ettevõtete ja kasutajate haldamine
Uus KOV
Uus Kohtutäitur
Uus Notar
Uus Juriidiline isik
Uus allüksus ükskõik millise asutuste/ettevõtete tüüpide alla
Uus kasutaja ükskõik missuguse asutuste/ettevõtete alla
Kõikide asutuste/ettevõtete andmed
Asutuste/ettevõtete tüüpe, eriõiguseid
Kõigi kasutajate andmeid
Kõigi kasutajate rolle
Muuta kõiki asutus/ettevõte kooskõlastajaks
Muuta kõiki asutus/ettevõte arvamuse avaldajaks
Privileegide tabel
Juriidilise isiku loomine arvamuse avaldamiseks (ei tea kas seda on vaja?)
Uus Juriidiline isik (kes saab automaatselt arvamuse avaldaja eriõiguse)
Uus välismaa Juriidiline isik (kes saab automaatselt arvamuse avaldaja eriõiguse)
Uus allüksus arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilisele isikule
Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku andmed
Kõiki registris olevaid asutusi/ettevõtteid ja nende andmeid nimekirjana
Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku alla uus kasutaja
Arvamuse avaldaja eriõigusega Juriidilise isiku all kasutaja andmete muutmine
Enda kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja haldamine
Enda asutuse/ettevõtte kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja
Hallata enda asutuse/ettevõtte kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate nimekirja
Vihjete, teadete, klassifikaatorite haldamine, logiandmed
Rakenduses kuvatud vihjeid ja teateid
Rakenduses olevaid klassifikaatoreid ja tehnilisi näitajaid
Liita kohalike omavalitsusi, mis haldusreformiga tekivad
Kõik registris olevad logiandmed ühtse nimekirjana
Info nuppude tekstide haldamine
Info nuppu alt avanevate tekstide haldamine
Energiamärgiste seoste haldamine
Kutsestandardite ja energiamärgiste teatiste vahelisi seoseid (energiamärgiste allkirjastamine)
Anda energiamärgiste allkirjastamise õigus isikule, kes ei ole Kutseregistris
Asutusesiseks kasutamiseks olevate dokumentide haldamine
Muuta dokumente asutusesiseseks kasutamiseks
Muuta isikule juurdepääs asutusesiseseks määratud dokumentile
Logiandmete vaatamine
Dokumendi juures olevad logiandmed
EHR1 isikustamata andmete vaatamine
EHR1 dokumendi metaandmed, kus dokumendi isikute isikukoodid ja kontaktandmed ei ole nähtavad.
EHR1 andmete vaatamine
Kõik EHR1 ehitiste ja dokumentide andmetele, välja arvatud omandi ja piirangute andmetega
EHR1 ja HR andmete ning dokumentide vaatamine
Kõik HR andmed ja dokumentid
Kõik HR ja EHR1 ehitise andmete väljavõted koos omandi ja piirangute andmetega
Võrgurajatiste päring (T1)
Kasutaja saab pärida ning vaadata registrisse kantud võrgurajatiste andmeid kaardirakenduse VR
vaates
Geodeedi teenuse kasutamine (T2)
Kõik geodeedi teenuse all teostatavad tegevused
Allkirjastab võrgurajatiste andmete impordi tulemuse, süsteem kannab andmed registrisse
Võrguvaldaja teenuse kasutamine
Võrgurajatiste/elementide (T4)üleslaadimine (järgnevate taustatoimingute käivitamine
andmefaili
süsteemis (kontrollid, andmete import baasi)
Andmeedastuse kinnitus
Kinnitab võrgurajatiste andmete impordi tulemuse, süsteem kannab andmed registrisse
Võrguvaldaja töö- ja huvipiirkondade haldamine
Võrguvaldaja töö- ja huvipiirkondade haldamise tegevused
VRA haldamine
Haldab VR teenuste piiranguid ja hoiatusi
Haldab VR klassifikaatoreid
Saab teha manuaalseid andmeparandusi
5G vaatamine (T7)
5G pääsupunktide andmete vaatamine
5G taotluse esitamine
5G taotluse esitamise tegevused
5G taotlused
5G taotluse menetlemise tegevused
Autent Autend
imata itud
kasutaj kasutaj
Projekt a a Juriidiline isik Ametiasutus KOV
Kasutaj Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj
a a a ja utaja a a ja utaja a a
x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x
x
AET
Menetluskeskko
nd x x x x x x x x x x x
Menetluskeskko
nd x x x x x x x x
Menetluskeskkond x x
Menetluskeskkond x x x x x x x x
AET x x x x x x x x
? ? ? x
x
x x x x
x x x x
x
x
x
x x x x x x x
x x x x
x x x x x x x
AET x
Menetluskeskkond x x
Menetluskeskkond
Menetluskeskkond
Menetluskeskkond x x x x
Menetluskeskkond x
Menetluskeskkond x x x x x x x x
x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x
Arhiiv x x x x x x x x x x x x
Arhiiv x x x x x x x x x x
Arhiiv x x
VRA x x x x x x x x x x x
VRA
VRA
VRA
VRA
VRA
VRA x x x x x x x x x x x
VRA x x x x
VRA x x
KOV TJA Notar Kohtutäitur
Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas Vaataj Kasutaj Kinnita Peakas
ja utaja a a ja utaja a a ja utaja a a ja utaja
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x x
x x x
x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x x
x x x x
x x x x
x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x
x x
x x
x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x x x x x x x x x
x x x x x x
MKM Võrguvaldaja
Vaataj Kasutaj Kasutaj
a a KinnitajaPeakasutaja Vaataja a KinnitajaPeakasutaja
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x
x x
x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x
x x x ? ? ?
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x
x x x x x x
x x x
x x
x x x x
x x x x x x
x x x
x x x x x x x x
x x x x
x x x x
x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x
x
x
x x
x
x x
x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x
x x x x x x x x
x
x x x x x
x x x
x x x x
x
x x x x x x x x
x x x x
x
EN. Energiamärgise andja (lisatud 11. dets 2020 ajutine
Geodeet kuni uus energiamärgis olemas)
Kasutaj
Vaataja a Kinnitaja Peakasutaja Vaataja Kasutaja Kinnitaja Peakasutaja
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
? ? ? ? ? ?
x x x x x x
x x x x x x
x x x x x x
x x x x
x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x x x x x x
x x x
x x x x
x x x x x x x x
x x x x
Märkus eriõiguse kohta
Ainult need
asutused/ettevõtted, kellele
on määratud see eriõigus
isiku päring kutseregistrisse
Sideettevõtja
INFO selle tabeli kohta
1) Boldiga ja hallil taustal on toodud ära privileegid. Privileege saab MKM-i Peakasutaja haldamise keskkonnas iga asutuse tüü
2) Rohelisega ja x-iga on tähistatud need tegevused, mida MKM-i Peakasutaja tõenäoliselt võiks haldamise keskkonnas sellele
3) Privileegid on koostatud selle järgi, mis on loogiline ja mida võiks suure tõenäosusega olla vaja sisse/välja lülitada. Või mida
4) Võib muuta privileegide sisu ja neid kokku paanna või lahku viia arenduse käigus, kui see on mõistlik. Antud dokument on m
amise keskkonnas iga asutuse tüübi rollidele määrata.
õiks haldamise keskkonnas sellele rollile määrata.
a vaja sisse/välja lülitada. Või mida võiks olla tulevikus vaja edasi arendada.
on mõistlik. Antud dokument on mustand ja muutumas.
Kontrollitavate ehitiste funktsionaalsuse üleviimine mikroteenuste arhitektuurile
Lähteülesanne
Koostaja: Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi Ehitisregistri talitus
Tallinn 2021
1
Sisukord
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 2
2 HANKE EESMÄRK.................................................................................................................................... 2
3 TÖÖDE AJAKAVA .................................................................................................................................... 3
4 ÜLDISED NÕUDED .................................................................................................................................. 3
5 TELLITAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 3
5.1. KONTROLLITAVATE EHITISTE TÄNASE FUNKTSIONAALSUSE ÜLE VIIMINE MIKROTEENUSTE ARHITEKTUURELE KOOS KASUTATAVUSE
PARANDAMISEGA ........................................................................................................................................................ 3
5.2 TÜHISTATUD KATASTRITE ASENDAMINE UUTEGA HOONETEL JA RAJATISTEL NENDE GEOMEETRIA ALUSEL ................................ 9
6 LISAD ................................................................................................................................................... 11
LISA 1 TÄNASE RAKENDUSE ANALÜÜS „KONTROLLITAVATE EHITISTE IMPORTIMINE EHITISREGISTRISSE NING NENDEGA SEOTUD
TOIMINGUD“ ...........................................................................................................................................................11
LISA 2 TÄNASE RAKENDUSE KASUTAJAJUHEND „KONTROLLITAVAD EHITISED“ ......................................................................11
LISA 3 E-EHITUSE PLATVORMI TARKVARALINE ARHITEKTUUR .............................................................................................11
LISA 4 E-EHITUSE PLATVORMI RISTFUNKTSIONAALSED NÕUDED (MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED) .......................................11
LISA 5 EHR ARENDUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE JA TESTIMISE JUHEND ........................................................................................11
LISA 6 E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT ..................................................................................................................11
LISA 7 EHR ARENDUSTÖÖDE JUHTIMISE KORRALDAMINE .................................................................................................11
LISA 8 EHR-I ROLLIDE JA PRIVILEEGIDE TABEL.................................................................................................................11
1 SISSEJUHATUS
Ehitisregister (EHR) on Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ehitus- ja
elamuehitusosakonna hallatav keskne riiklik register, kus hallatakse ehitiste infot ja mille kaudu kodanikud ja
ettevõtted esitavad ehituslubade taotlusi, kohalikud omavalitsused viivad läbi lubade väljastamise menetlusi,
saavad korrastada ehitiste andmeid ning energiamärgise väljastajad annavad energiamärgiseid. Hetkel on käimas
mitmed IT-arendused EHR tehniliseks kaasajastamiseks, eelkõige selle üleviimiseks mikroteenuste arhitektuurile,
mille kontseptuaalseks aluseks on e-ehituse platvorm kui ehitusvaldkonna e-teenuste integratsioonikeskkond.
2 HANKE EESMÄRK
Hanke eesmärk on teostada järgmised tööd:
- detailanalüüs, kasutajaliidese prototüüp ja arendus tööle: kontrollitavate ehitiste tänase funktsionaalsuse
üle viimine mikroteenuste arhitektuurele koos kasutatavuse parandamisega;
- detailanalüüs ja arendus tööle: tühistatud katastrite asendamine uutega hoonetel ja rajatistel nende
geomeetria alusel
2
Töövõtja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et
vahetus aitab paremini saavutada töö eesmärke.
3 TÖÖDE AJAKAVA
Projekti tööde kestuseks on 8 kuud. Tööde alguse ja lõpu aeg fikseeritakse hankelepingus.
4 ÜLDISED NÕUDED
a. Tehtud tööd peavad vastama MKM Infosüsteemide arendustalituse poolt kindlaks määratud nõuetele,
mis on kirjeldatud järgmistes dokumentides:
Lisa 3 - e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur;
Lisa 4 - e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded);
Lisa 5 - EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend;
Lisa 6 - e-ehituse platvormi stiiliraamat
Lisa 7 - EHR arendustööde juhtimise korraldamine
Lisa 8 - EHR-i rollide ja privileegide tabel
b. Kui Tellija teekides on olemas UI komponendid või mikroteenused, mida saab otse või mõistliku lisatööga
käesoleva projekti ülesannete täitmiseks kasutada, kasutab Arendaja neid (mitte ei arenda vastavaid
komponente/mikroteenuseid uuesti või kasuta enda vastavaid teeke) - väljaarvatud juhul, kui selles ei ole
Tellijaga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud. Enne iga komponendi realiseerimist
kooskõlastab Arendaja selle Tellijaga. Kooskõlastamise eesmärk on kokku leppida ja dokumenteerida
arendatavate komponentide tehnilised detailid enne vastava komponendi realiseerimist. Kokkulepped
(otsused) dokumenteeritakse koosolekute käigus ning Arendaja poolsed tööd dokumenteeritakse
niimoodi, et on Tellija erialalisele spetsialistile arusaadavad.
c. Tööde tulemusena koostatud detailanalüüs sisaldab andmemudelit.
d. Töövõtja pakub töö teostamiseks välja sobiva metoodika, mis lepitakse kokku Tellijaga töö alguses. Tööd
toimuvad tihedas koostöös Töövõtja ja Tellija vahel. Töövõtja pakub töö käigus jooksvalt välja
omapoolseid lahendusi töö teostamiseks ning arutab need läbi töö Tellijaga.
e. Prototüüp koostatakse Figmas või esitatakse töötav HTML prototüüp.
f. Töö lõpptulemused dokumenteeritakse vastavalt tarkvaraarenduse heale tavale.
5 TELLITAVAD TÖÖD
5.1. KONTROLLITAVATE EHITISTE TÄNASE FUNKTSIONAALSUSE ÜLE VIIMINE MIKROTEENUSTE
ARHITEKTUURELE KOOS KASUTATAVUSE PARANDAMISEGA
Taust
Kontrollitavate ehitiste (edaspidi ka „hallid ehitised“) funktsionaalsus võeti kasutusele 2018 oktoobri alguses.
Kontrollitav ehitis on Maa-ameti poolt ülelendude tulemusel kaardistatud ehitis, mille pindala on suurem kui
3
20m2 ja millel puudub seos EHR ehitisega. Maa-ameti kaardistatud ehitised liigivad Eesti topograafia andmekogust
(ETAK) aadressiandmete süsteemi (ADS) ja kui kaardistatud ehitisel ei ole ADSs lisatud päritoluregistri tunnust
(puudub EHR kood), siis ta on EHR-i jaoks nö kontrollitav ehitis. Seisuga 1.10.2018 oli selliseid ehitisi ligikaudu
370 000, neist elukondlikke 22 000. Kohalike omavalitsuste töö tulemusena kontrollitavate ehitiste arv pidevalt
väheneb ja seisuga 06.01.2021 oli neid ligikaudu 252 000, elukondlikke - 10 000.
Kontrollitavate ehitiste hulgas on neid ehitisi, mis pole EHR-i kantud, aga ka neid, mis tuleb seostada EHRis oleva
kuid ruumikujuta hoonega.
Kontrollitavate ehitiste alglaadimine EHR-sse nö „Hallile kihile“ tehti Maa-ameti väljavõtte alusel ning see nimekiri
ajas muutub:
Ehitis kaob aktuaalsest nimekirjast, kui ta saab seose EHR koodiga. Nimekirjast kadumine ei sõltu sellest,
kas tegevusi (lisati EHR-i uus ehitis või ühendati olemasoleva hoonega) tehti kasutades kontrollitavate
ehitiste funktsionaalsust või kasutati EHR-i tavapärast funktsionaalsust või ETAK ja EHR hoone ühendati
ADS-is.
Ehitis kaob aktuaalsest nimekirjast, kui kohalik omavalitsus (KOV) kontrollitava ehitise kustutab, sest see
pole ehitis vaid näiteks kogemata hoonena kaardistatud puuriit või ADSs enda baasis kustutab EHR
koodiga seostamata ehitise.
Ehitis tekib aktuaalsesse nimekirja, kui ADS-i lisandub ülelendudega saadud uus kaardistatud hoone ja tal
puudub seos EHR ehitisega.
Kontrollitava ehitise EHR kood algab 5-ga, mis võimaldab neid eristada EHR-i muudest ehitistest.
Kontrollitavate ehitiste kiht on KOV-dele kättesaadav selliste ehitiste otsimiseks, vaatamiseks ja töötlemiseks
menüüst „Ehitised“ > „Andmeprobleemid“ > „Kontrollitavad ehitised“. Sama on kättesaadav ka MKM
peakasutajale (vt pilt 1).
Pilt 1
Kontrollitavate ehitiste koondpäringud on kättesaadavad menüüs „Ehitised“ > „Andmeprobleemid“ > „Päringud“.
Seal spetsiaalpäringute all on aruanded “Kontrollitavad ehitised“ ja „Kustutatud kontrollitavad ehitised“.
Kontrollitavad ehitised registri tavaotsingutega välja ei tule praegu mitte kellelegi.
Kohalikul omavalitsusel on võimalus kontrollitavate ehitiste nimekirja vaadata üle ja teha oma territooriumil
asuvate ehitistega järgmisi tegevusi:
Kui kontrollitav ehitis puudub EHR-ist, siis saab kanda selle registrisse uue (registri mõttes) hoone või
rajatisena.
4
Kui kontrollitavale ehitisele vastab EHR-i juba kantud, kuid ruumikujuta hoone, siis saab andmed omavahel
ühendada.
Kui kontrollitav ehitis ei ole tegelikult ehitis (nt on hoonena kaardistatud puuriit), siis saab selle kustutada.
Kui oli ekslikult kustutatud, siis saab taastada.
Arvestada nõuetega:
1. Kontrollitavate ehitiste olemasolev funktsionaalsus tuleb viia mikroteenuste arhitektuurile üle. Tänase
rakenduse analüüs „Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud toimingud“ ja
kasutajajuhend on toodud lähteülesande lisades nr 1 ja nr 2.
2. Tänase funktsionaalsuse põhilised tegevused on:
2.1 Hallide ehitiste andmete uuendamine (insert, update, delete ja restore) ADS-i andmetega. ADSst
hallide ehitise kohta võtame järgmised andmed: ADS-OID, aadress, katastritunnus, ruumikuju
koordinaadid, pindala, kõrgus, elukondlik või mitteelukondlik, UN tunnus, ETAK ID.
2.2 Hallide ehitiste otsimine ja nende andmete ning samal aadressil ja/või katastriüksusel EHRs olevate
hoonete ja rajatiste andmete vaatamine.
2.3 Halli ehitise kandmine EHR-i uue ehitisena (hoone või rajatisena) Registri paranduskandega või
Andmete esitamise teatisega. Süsteem kannab dokumendile automaatselt üle halli ehitise andmetest
aadressi, katastritunnuse ja ruumikuju. Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane
protsess.
2.4 Halli ehitise ühendamine EHRs-s oleva ruumikujuta hoonega Registri paranduskandega või Andmete
esitamise teatisega. Süsteem kannab dokumendile automaatselt üle halli ehitise ruumikuju (ka aadressi ja
katastritunnuse kui kasutaja otsustab nad uuendada). Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise
tavapärane protsess.
2.5 Halli ehitise uue ehitisena EHR kandmiseks saab koostada järgnevaid dokumente:
„Projekteerimistingimuste taotlus“, „Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ või
„Kasutusteatis“. Süsteem kannab automaatselt dokumendile üle halli ehitise aadressi, katastritunnuse ja
ruumikuju. Edasi jätkub dokumendi koostamise ja esitamise tavapärane protsess.
2.6 Halli ehitise ei saa kanda registrisse uue ehitisena või seostada olemasoleva hoonega kui sama ADS-
OIDga hoone kohta on EHRs käsil aktiine/lõpetamata menetlus.
2.7 Halli ehitise kustutamine EHR-is KOV-i poolt kuna kaardistatud hoone pole hoone või automaatne
kustutamine, kui hall ehitis on ühendatud EHR-i ehitisega või kantud uue ehitisena või on kustutatud ADS-
i poolt. KOV-i või ADS-i poolt kustutatud halli ehitise saab taastada.
2.8 Hallile ehitisele saab märkida, kas ehitise osas käib KOV-is järelevalve menetlus (tunnus: alustatud ja
lõpetatud) ja kes on menetleja. Saab lisada ka järelevalve menetlusdokumente. (laadida üles faile).
2.9 Hallide ehitiste kohta koondaruannete koostamine („Kontrollitavad ehitised“ ja „Kustutatud
kontrollitavad ehitised“).
3. Tänasest (punktis 2 nimetatud) funktsionaalsusest ei pea mikroteenuste arhitektuurile üle viima järgmisi
võimalusi:
3.1 Võimalust koostada dokumente: „Registri paranduskanne“, „Projekteerimistingimuste taotlus“,
„Ehitusloa taotlus“, „Ehitisteatis“, „Kasutusloa taotlus“ ja „Kasutusteatis“.
5
Halli ehitise olemasoleva hoonega seostamiseks või uue ehitisena kandmiseks tuleb kasutada „Andmete
esitamise teatist“. Uue Andmete esitamise teatise arendustööd praegu käivad teise projekti raames.
Teatise on kavas kasutusele võtta käesoleva aasta 1. kvartalis.
3.2 Võimalust hallile ehitisele märkida, et KOV on algatanud (hiljem lõpetanud) järelevalve menetluse,
sest järelevalve menetluse tööprotsessi kogu funktsionaalsust pole EHR-is kunagi olnud ja seda on plaanis
välja arendada eraldi projektina.
3.3 Võimalust koostada koondaruannet „Kontrollitavad ehitised“ kuna selle aruande koostamine on
tellitud teise projekti (E-ehituse infoportaali realiseerimine) raames.
4. Lisaks tänasele funktsionaalsusele tuleb välja arendada järgmine uus võimalus:
4.1 Kaardirakenduses hoone ruumikujul klikates kuvatakse kasutajale hoone mõned andmed: EHR kood,
aadress, nimetus, ehitise liik (hoone/rajatis) – see on juhul kui ETAK hoone ja EHR hoone on omavahel
seostatud. Hallide ehitiste puhul kuvatakse kaardil viiega algavat EHR koodi (vt pilt 2) ning info järgmiste
võimalustega (vt pilt 3):
kui tegemist on ehitisregistrisse kandmata ehitisega, siis pakutakse võimalust seda lisada;
kui tegemist on ehitisregistris olevaga, kuid ruumikujuta hoonega, siis pakutakse võimalust kuju
lisada;
kui tegemist ei ole ehitisega, siis pakutakse võimalust saata KOV-le selle kohta teate.
Käesoleva hankega tuleb realiseerida KOV-le teate saatmise võimalus. Kaks esimest võimalust
realiseeritakse teise projektiga.
Pilt 2
6
Pilt 3
Sisse loginud kasutaja peab saama koostada teate „Tõestus selle kohta, et tegemist ei ole ehitisega“.
Teate vorm:
vaikimisi kuvatakse kasutaja andmetes („Minu andmed“) olev e-posti aadress. Kasutaja saab seda
muuta ja tagasi Minu andmetesse seda ei kirjutata.
kasutaja saab kirjutada teate saatmise põhjenduse ja lisada juurde faili;
nupule „Saadan teate kohalikule omavalitsusele“ vajutades läheb teade halli ehitise
asukohajärgsele KOV-le.
KOV-le saadetud teateid kuvatakse hallide ehitiste juures koondnimekirjana ning ka iga halli ehitise
andmete juures.
Teatele peab saama KOV või MKM peakasutaja vastata. Teate saatjale peab vastus minema automaatselt,
kui teatega seotud ehitis on hallide nimekirjast kustutud.
Teate ekraanivorm on toodud pildil 4 (vt figmas
https://www.figma.com/file/ATO4sBZxlpbJVgEbuEHycZ/2D-kaart-(arenduses)?node-id=0%3A3407).
Pilt 4
7
Nupule „Saadan teate kohalikule omavalitsusele“ vajutades kuvatakse eduteade, näiteks „Aitäh! Teade kohalikule
omavalitsusele edastatud. Kohalik omavalitsus näeb seda teadet valitud objekti juures ja kui on
andmekorrastustöödega jõudnud kommenteeritud objektini, saab oma töö kiiremini ära teha. Edasist infot
palume pärida kohalikust omavalitsusest“
Kui ei õnnestu, siis tuleb kuvada ebaõnnestumise teade. Teadete tekst detailanalüüsiga täpsustub.
5. Spetsiaalpäringute all oleva tänase aruande „Kustutatud kontrollitavad ehitised“ tuleb viia mikroteenuste
arhitektuurile üle.
Aruande tellimise vormil on kohaliku omavalitsuse kasutajal Maakond ja Omavalitsus automaatselt täidetud KOV
territooriumi järgi. MKM peakasutaja saab teha aruande maakonna ja omavalitsuse määramata (st üle kõikide
kustutatud kontrollitavate ehitiste). Saab veel lisaks maakonnale ja omavalitsusele määrata asustusüksuse ning
kontrollitava ehitise kustutamise perioodi (alates, kuni):
Tulemused kustutatud halli ehitise kohta kuvatakse:
- ehitisregisri kood (viiega algav kontrollitavat ehitise EHR kood)
- ADS-OID
- Ehitise aadress
- Pindala
- Kõrgus
- Elukondlik (jah/ei)
- Kustutamise põhjendus
- Kustutamise märkus
8
5.2 TÜHISTATUD KATASTRITE ASENDAMINE UUTEGA HOONETEL JA RAJATISTEL NENDE
GEOMEETRIA ALUSEL
A. Taust
Täna hoonete ja rajatiste katastritunnused uuenevad EHRs automaatelt järgmistel juhtudel:
kui tühistatud katastriüksuste järglaseks on üks uus katastriüksus, siis ehitistel (hoonetel ja rajatistel)
asendab tarkvara katastritunnuse automaatselt olenemata sellest, kas ehitisel on ruumikuju olemas või
mitte
kui tühistatud katastriüksusel on järglasi rohkem kui üks katastriüksus, siis ruumikujuga hoonel asendab
tarkvara katastritunnuse automaatselt ADS info alusel. ADS annab uue katastritunnuse ADS-is kehtivatele
hoonetele.
See tähendab hoonetel ilma ruumikujuta ja ruumikujuga, kuid ADSs kehtetutel (lammutatud, kasutusest
maas) ning rajatistel (isegi kui rajatisel on ruumikuju) kehtetu kastastritunnuse uuega asendamist ei
toimu.
Automaatne uuendamine on realiseeritud cron job-na AdKatastriyksusCorrectionService, mis käivitub kahel moel:
1) vastavalt EHR administraatori poolt seadistatud sagedusele ja ajale.
2) kui öise ehr.cron.adssync töö käigus märgitakse katastriüksus tühistatuks, siis käivitub samuti teenus
AdKatastriyksusCorrectionService alates protsessi kirjelduse punktist 2.
Protsessi kirjeldus
1) Leitakse kõik tühistatud olekus katastriüksused tabelist AD_KATASTRIYKSUS_CORRECTION.
2) Seejärel tehakse iga tühistatud katastriüksuse osas järgmised tegevused:
a. Leitakse tabelist EH_EHITIS ehitised, mis on seotud selle tühistatud katastriüksustega.
b. Leitakse kõik selle tühistatud katastriüksuse järglased kasutades x-tee teenust ADSobjjarglased.v1.
c. Kui järglaste arv on 1, siis tehakse dokument „Registriparandus kanne“ kõigi ehitiste kohta (nii hoone
kui ka rajatise kohta), mis asuvad sellel katastriüksusel ja lisatakse see katastriüksus ja katastriüksuse
aadress. Kui ehitise aadress või üks aadressidest ning ruumikuju aadress ühtib tühistatud
katastriüksuse aadressiga, siis see eemaldatakse aadresside hulgast. Kui katastriüksuse järglase
aadressi ei leidu ehitise aadresside hulgas, siis see lisatakse ehitise ja ruumikuju aadressiks.
d. Kui järglaste arv on rohkem kui 1, siis iga järglase kohta leitakse selle järglasega seotud ehitised
kasutades selleks x-tee päringut ADSobjotsing.v5.
e. Seejärel luuakse dokument „Registriparandus kanne“ iga ehitise kohta, mis on tüübiga „hoone“ ja
millel on tühistatud katastriüksus ning lisatakse sellele need tühistatud katastriüksuse järglased
(katastriüksuse number ja aadress), millel asub antud ehitis. Ehitisele tüübiga „rajatis“ ei saa
automaatset korrastust antud juhul rakendada, sest Maaametis puudub info rajatiste kohta ning
seetõttu ei ole võimalik tuvastada, milliste uutel katastriüksustel asub antud ehitis. Kui ehitise aadress
või üks aadressidest ning ruumikuju aadress ühtib tühistatud katastriüksuse aadressiga, siis see
eemaldatakse aadresside hulgast. Kui katastriüksuse järglase aadressi ei leidu ehitise aadresside
hulgas, siis see lisatakse ehitise ja ruumikuju aadressiks.
f. Kui hoonel leidub Maaametis katastriüksuseid, mida veel ei ole selle hoonega EHR-s seotud ning mis
ei ole tühistatud katastriüksuse järglane, siis lisatakse ka need hoone katastriüksuseks.
9
g. Kui tühistatud katastriüksuse korrastamine ebaõnnestub, siis lisatakse see katastriüksus tabelisse
AD_KATASTRIYKSUS_CORRECTION ja pannakse Status NULL. Järgmisel käivitumisel proovitakse seda
uuesti korrastada. Kui vahepeal on katastriüksus korrastatud käsitsi, siis pannakse selles tabelis
katastriüksus olekusse „C“ ning rohkem seda enam korrastada ei üritata. Kui korrastamine õnnestub,
siis pannakse selle katastriüksuse staatus selles tabelis „R“ ning rohkem seda enam korrastada ei
üritata.
Dokumendi „Registriparandus kanne“ loomisel täidetakse automaatselt väljad:
1) Registrile esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
2) Nimi (kasutaja): automaatne paranduskanne
3) Paranduse põhjendus: Kehtetu katastriüksuse asendamine kehtiva katastriüksusega.
B. Arendus
Tänane funktsionaalsus viia mikroteenuste arhitektuurile üle arvestades järgmisi täiendusi:
1. Lisada ADS moodulile tühistatud katastrite asendamine uutega hoonetel vastavalt ADSist saadud infole. ADS
moodul (ADS ja EHR vahelise sünkroniseerimise teenus) arendatakse teise projekti raames.
2. Lisada teenus, mis arvutab rajatistele vastavalt ADSist saadud infole ja rajatise geomeetria alusel uue(d)
katastriüksuse(d). Analoogselt teha ka ADSs kehtetud hoonetega (EHRs on need hooned kas lammutatud või
kasutusest maas).
3. Katastritunise muudatuste kandmine toimub Registri paranduskandega. Tänase Registri paranduskande üle
viimine mikroteenuste arhitektuurile teostatakse teise projekti raames (menetluskeskkonna arendus).
4. Väljavõte ADS reeglitest, kuidas hoonete ja katastriüksuste seoseid leitakse ruumianalüüsiga:
KÜ ja hoone seose leidmise algoritm, kui mõlemad on pindobjektid.
Leitakse hoone ja KÜ ruumikujude ühisosa pindala suhe hoone pindalasse.
Kui suhe on väiksem, kui 10%, siis need objektid ei ole seotud.
Kui suhe on 10-40%, siis vaadatakse ühisosa pindala absoluutväärtust.
Kui ühisosa pindala on alla 16m2, siis loetakse objektid sekundaarselt seotuks.
Kui ühisosa pindala on suurem kui 16 m2, siis on objektid primaarselt seotud.
Kui suhe on suurem kui 40%, siis on objektid seotud primaarselt.
Kui hoonel ei ole primaarset seost mitte ühegi katastriüksusega, aga on sekundaarsed seosed mitme
katastriüksusega, siis loetakse primaarseks suurima kattuvuse protsendiga seos. Kui seos on ainult ühe
katastriüksusega ja see seos on sekundaarne, siis hoonele seost ei tekitata.
Objekti juurde salvestatakse ainult primaarsed seosed.
KÜ ja hoone on seotud, kui üks nendest on punkt ja teine pind ning punkt asub pinnal.
Kui mõlema kuju on punkt, siis on objektid seotud, kui punktid ühtivad koordinaatide täpsusastmega 2 kohta
peale koma.
10
6 LISAD
Lisa 1 Tänase rakenduse analüüs „Kontrollitavate ehitiste importimine Ehitisregistrisse ning nendega seotud
toimingud“
Lisa 2 Tänase rakenduse kasutajajuhend „Kontrollitavad ehitised“
Lisa 3 e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur
Lisa 4 e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded)
Lisa 5 EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend
Lisa 6 e-ehituse platvormi stiiliraamat
Lisa 7 EHR arendustööde juhtimise korraldamine
Lisa 8 EHR-i rollide ja privileegide tabel
11