Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
10.06.2021 nr 1-4/21/3011
Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks meetme
tegevuse 8.2.l „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste
näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks
või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2)
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks toetuse andmise rakendusasutuse tegevusteks
prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“
meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine
klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ raames käskkirja eelnõu.
Käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“
elluviimiseks Keskkonnaagentuuri poolt.
Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 suuna 8 tegevuste
muudatustega. Vajalik on tõsta meetme tegevusest 8.1.1, 8.1.3 ja 8.1.5 lisaraha meetme tegevusse
8.2.1, et toetada seirevõrgu korrastamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Käskkkirja eelnõu
2. Käskkirja lisa 1
3. Käskkirja lisa 2
4. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlike
komisjonide liikmed
Teadmiseks: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
10.05.2021
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine ning 2021–2023
tegevuskava ja eelarve kinnitamine
meetme tegevuses 8.2.l
„Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste
näitajate seire arendamine
klįimamuutuste hindamiseks või
prognoosimiseks“ elluviimiseks
(SEME2)
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja
hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või
prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2) (lisa1).
2. Kinnitan meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire
arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ 2021–2023 tegevuskava ja
eelarve (lisa 2).
3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide
Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades
perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Harry Liiv,
õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond
Keskkonnaministri käskkirja „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2021–
2023 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuses 8.2.l „Meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või
prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2) “ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist
meetme tegevuse „Hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks
või prognoosimiseks“ elluviimiseks. Tegevuse käigus uuendatakse
hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ning taristut ja suurendatakse nende automaatsust.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse
põhiüksuse seirearengu nõunik Reet Talkop (e-post
[email protected], tel 626 2975);
Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post:
[email protected], tel: 626 0709) ja õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], tel: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi
teostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist meetme tegevuse
8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste
hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse
andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve
aastateks 2021–2023 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Keskkonnaagentuur (edaspidi
KAUR) projekti elluviijaks.
Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).
Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.
Toetust antakse keskkonnahädaolukordadele reageerimise valmisoleku suurendamiseks.
Meteoroloogiline ja hüdroloogiline info on vajalik kõigile (erineval üksikasjalikkuse tasemel),
sest operatiivne info on eluliselt tähtis nii hädaolukordadest teavitamise, meetmete
kasutuselevõtu kui ka päästetegevuste osas. Näiteks kasutavad informatsiooni pääste- ja
jõustruktuurid, ohuolukorra piirkonna elanikud, ettevõtjad, sh laevandus ja
lennundusettevõtjad.
Sõltumatu ja usaldusväärne ilmateenistus on iga iseseisva riigi üks tunnus. KAUR
ilmateenistuse prognoosid ning hoiatused ohtlikest ilmasituatsioonidest on riigile sisendiks
pääste- ja jõustruktuuridele hädaolukorras tegutsemiseks ning ohutu lennu- ja laevaliikluse
tagamiseks. Kõrgendatud julgeolekusituatsioonis on vajalik usaldada oma riigi informatsiooni,
sest ilmaga „saboteerimine“ annab hea võimaluse saata näiteks lennukid välja siis, kui ilm seda
ei lubaks. KAUR tagab, et kogutavad hüdrometeoroloogilised andmed on rahvusvaheliselt
võrreldavad ning annavad täpse sisendi prognoosmudelitesse. Hüdrometeoroloogilise seire
puudumisel jääks Eesti rahvusvahelisest andmevahetusest välja ja riigi kohal andmed
puuduksid, ent Eesti asub vaatamata väiksusele klimaatiliselt eripärases kohas, kus kohtuvad
idapoolt mandriline ning läänest mereline kliima. Hüdrometeoroloogilise seire algus ulatub
Eestis aastasse 1805 kui tehti esimesed ülestähendatud ja säilinud mõõtmised Tallinna sadamas.
Rahvuslik ilmateenistus organisatsioonina on üle 100 aasta vana. Hüdrometeoroloogiline seire
on aastate jooksul arenenud käsimõõteriistadest (nt elavhõbedatermomeeter) suures osas
1
automatiseeritud reaalajas andmeid edastavaks keskuseks, mille seirevõrk on üles ehitatud
rahvusvahelisi nõudeid ja võrreldavust arvestades. Areng on jätkuv ning tehnoloogia vajab
pidevat uuendamist. Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu automatiseerimisega alustati aastal
2000 ning 20 aastaga on jõutud sinnamaale, kus esimesena moderniseeritud jaamade seadmed
on tehnoloogiliselt vananenud, aegumise tõttu tootjapoolse toeta ning ei taga enam
mõõtetäpsust. Lisaks järjest arenev tehnoloogia ja uued mõõteseadmed võimaldavad
automaatsemalt ja järjepidevamalt täpsemaid mõõteandmeid.
Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Kliimamuutustest
põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tuleb arendada varajase hoiatamise toimimist ning
tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire kestlikkus. KAUR-i eesmärgiks on tagada
kvaliteetne ja katkestusteta toimiv teenus. Teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded on
kinnitatud keskkonnaministri 20.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1045 „Hüdroloogilise-,
meteoroloogilise- ja õhuseire ning kiirgusohutuse varajase hoiatamise ja toimepidevuse
nõuded“, muudetud keskkonnaministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/237. Üha
arenenumate prognoosimudelite jaoks on vaja koguda järjest enam meteoroloogilise ja
hüdroloogilise seire lähteandmeid, mis oleks käsitööna igandlik, aja- ja töömahukas ning ei
võimaldaks reaalajas andmeedastust. Seetõttu on oluline uuendada
hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja suurendada nende automaatsust. Hoides
hüdrometeoroloogiajaamade võrku kaasaegsel tasemel, on võimalik tagada väiksemate
kuludega pidev ja kvaliteetne andmeedastus ning elutähtsate teenuste toimepidevus, mis
võimaldab hinnata hädaolukordade tekke tõenäosust ja tõsidust. Hüdrometeoroloogiajaamade
tehnoloogia on tehniliselt toetatud ja töökindel maksimaalselt kümme aastat. Tavapärase
tehnoloogilise arengu mõttes on ka tehnoloogia pärast seda aegunud, mõõtetäpsus ja –
tundlikkus ei vasta ajas uuenenud nõuetele ning hoolduseks ja ülalpidamiseks ei pakuta vanade
konfiguratsioonidega seadmetele tuge.
Kõrgendatud julgeolekusituatsioonis on iseseisval riigil oma usaldusväärsete
hüdrometeoroloogiliste andmete olemasolu üks garantii julgeoleku tagamisse.
Ebausaldusväärsete või puudulike hüdrometeoroloogiliste andmete korral on otsene oht
kaitsekorraldusele, sest puudub kindlus lennu- või laevaliikluse ilmast tulenevast ohutuks
väljasaatmiseks.
Kliimamuutustega seotud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine ja
hüdrometeoroloogiajaamade automatiseerimine võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite
analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist looduskeskkonnale, sh elurikkuse seisundile ajas
ja ruumis. Kliimamuutuste mõju elurikkusele annab teadmise muudatustest bioloogilises
mitmekesisuses. Liigirikkuse säilimine ökosüsteemis on otsene inimese heaolu mõjutaja.
Kliimat mõjutavad nii inim- kui loodus-tekkelised gaasid, mille siduja on maakasutus. See,
kuidas kliima kui pikaajalise ilmade režiim muutunud on, saame teada kliima prognoosmudelite
analüüsist, mille alusandmed tulevad hüdrometeoroloogilisest seirest. Kliimamuutuste
meteoroloogiline prognoosimine ning maakasutuse, sealhulgas metsakatte hindamine on üks
kliimateenuste väljundeid.
Hüdroloogilisest ja meteoroloogilisest seirest pärinevad andmed annavad sisendit erinevatesse
mudelitesse jm rakendustesse, mis võimaldavad seostada hüdroloogilised ja kliimaandmed
muudest infosüsteemidest pärinevate andmetega, sh looduskeskkonna ja elurikkuse
andmestikuga. Sellised rakendused vajavad tööks järjest põhjalikumaid lähteandmeid, mille
käsitsi kogumine on väga aja- ja töömahukas. Väljatöötatavad infotehnoloogilised lahendused
aitavad erinevate valdkondade andmeid, mida seni on traditsiooniliselt käsitletud eraldi,
seostada (näiteks kliimamuutused, transport, energeetika jne) elurikkuse säilimisega,
2
suurendades nii seisundihinnangute usaldusväärsust ning vähendades otsest koormust seire
tegemisel.
Üldiste valikukriteeriumite analüüs
Analüüs on tehtud üldiste valikukriteeriumide lõikes.
Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Kriteeriumi täitmiseks on meetmes toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad
otseselt meetme eesmärkide täitmisse ehk kui projekt on toetatava tegevuse elluviimiseks,
panustab ta juba meetme eesmärgi täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud
nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole meetme eesmärgi
saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkus on
tagatud, kuna projekti abil soetatav vara saab kuuluma riigile ning selle säilimise ja hooldamise
eest vastutab riik ning tagab kulude katmise riigieelarvest. Projekt panustab otseselt meetme
tulemusnäitajasse.
Projekti põhjendatus
Projekti põhjendatust kirjeldatakse eelnõu seletuskirja esimeses peatükis.
Projekti kuluefektiivsus
Projekti koostamisel on tõendatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on
analüüsitud projekti lülitamisel eelarvesse. Viimase nõude täitmist hinnatakse täiendavalt
kulude abikõlblikkuse hindamisel. Lisaks on elluviija kirjeldanud oma võimekust püsikulude
rahastamiseks – antud nõudega mõeldakse, kuidas projekti järgselt tagatakse toetuse abil
rajatud/soetatud vara sihtotstarbeline kasutamine, säilimine ja uuendamine.
Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia
Elluviijaks on valdkonna eest seaduse alusel vastutav riigiasutus.
Projekti mõju läbivatele teemadele
Vastav analüüs sisaldub seletuskirjas eraldiseisvalt ning kajastab meetme mõju läbivatele
teemadele teemade puhul, millega on eelnevalt kaardistatud puutumus.
Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused.
Hüdrometeoroloogiajaamade uuendamine. Tegevuse käigus uuendatakse
hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet (uute mõõtevahendite ostmine ja paigaldamine), mis
on vananenud ja lisatakse kaasaegseid seadmeid suurendades jaamade automaatsust. Samuti
uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade taristut ning tagatakse uuendatud jaamade
andmeedastuseks vajalikud infotehnoloogilised lahendused. Meetmest uuendatavad
hüdrometeoroloogiajaamad annavad sisendit teistesse seirevaldkondadesse ja tõhustavad
kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamist. Uuendatakse olemasolevat
hüdrometeoroloogiavõrku, millest laekuvad andmed on avaandmed, mis on riigi kohustus ja
tasuta kättesaadavad: https://avaandmed.eesti.ee
Planeeritava investeeringute tulemusena uuendatud hüdrometeoroloogilise seirevõrgu abil
saadavad andmed (toorandmed) ja nende komplekteerimine on kättesaadavad kõikidele tasuta.
Suures osas reaalajas mõõdetud andmed on kättesaadavad otse kodulehelt, lisaks on
kättesaadav teave KAUR klienditeeninduselt, kes igapäevaselt täidab klientide poolt andmete
päringuid tasuta.
3
Hüdrometeoroloogiajaamade edasine ülalpidamine ja hooldus kaetakse KAUR-i eelarvest,
millega tagatakse ka riigikaitselise teenuse toimepidevus. Teenuse toimepidevuse reguleerib
Keskkonnaministri käskkiri 20.10.2017 nr 1-2/17/1045 „Hüdroloogilise-, meteoroloogilise- ja
õhuseire ning kiirgusohutuse varajase hoiatamise ja toimepidevuse nõuded“ vastavalt
09.04.2018 käskkirjale a nr 1-2/18/237. Uue tehnika rakendamine võimaldab uuendada ja välja
töötada mudeleid kliimamuutuste hindamiseks ja nendega kohanemiseks. Kliimamuutustega
seotud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine ja
hüdrometeoroloogiajaamade automatiseerimine võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite
analüüsi ja sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis ning CO2
emissioonide jälgimist ja vähendamist. Jaamade automatiseerimine ning tehnilise taseme
uuendamine, mis hõlmab endas jaamade haldamise tsentraalseks muutmist võimaldab
vähendada tööjõu- ja üldkulu, sest väheneb vajadus pidevateks väljasõitudeks jaamadesse, mis
on sel moel nii aja kokkuhoidlik kui keskkonda säästev.
Hüdrometeoroloogilist seirevõrku on automatiseeritud alates aastast 2000. Projekti raames
toimub vananenud automaatjaamade ja mõõteseadmete väljavahetamine uuemate versioonide
vastu, sest seadmete maksimaalne eluiga on 10 aastat. Eelneva automatiseerimise käigus on ka
oluliselt vähenenud seirevõrkudes töötavate töötajate arv. Automaatjaamade ülalpidamiskulud
on aastaid olnud sarnased ning ka tehnika uuendamine ei too kaasa oluliselt kulude
suurenemist/vähenemist.
Alljärgnev tabel aitab selgitada tegevuste seoseid eesmärkide, väljundi- ja tulemusnäitajatega.
Prioriteetse Kliimamuutuste ja ulatuslike keskkonnareostuste põhjustatud
suuna eesmärk hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv
Tegevus Meteoroloogia- ja hüdromeetriajaamade uuendamine
Alategevus hüdrometeoroloogiajaamade vananenud sisseseade uuendamine
- uute mõõtevahendite ostmine ja paigaldamine ning nende
infotehnoloogiline tugi
Tulemus Tegevus võimaldab välja töötada mudeleid kliimamuutuste
hindamiseks ja nendega kohanemiseks. Samuti võimaldab
tegevus regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ja sellest
tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis
ning CO₂ emissioonide jälgimist ja vähendamist.
Väljundnäitaja 12 uuendatud hüdrometeoroloogiajaama
Tulemusnäitaja 60% ulatuses uuendatud hüdrometeoroloogia seirevõrgu
osakaal
Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Võrdsed võimalused
Kuna seireandmed on kõigile vabalt ja avalikult kättesaadavad, edendatakse meetme raames
parandatava andmeedastuse abil noorte ja vanemaealiste ühiskonnaelus osalemist ning avalike
teenuste juurdepääsetavust ja kättesaadavust puudega inimestele. Meede panustab
elukeskkonna parandamisse läbi kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamise ja
seeläbi mõjutab kaudselt ka naiste ja meeste elukvaliteeti ning elu pikkust, samuti eeldatavalt
tervena elatud aastate osakaalu.
Infoühiskond
4
Meede edendab IKT nutikat kasutamist valdkonnas riigihalduse osutamise korraldamiseks tänu
andmekvaliteedi tõusule. Meetme raames kavandatud infotehnoloogiliste lahenduste
väljatöötamisel järgitakse muuhulgas koosvõime põhimõtteid, kus lähteandmete kogumine ja
seostamine toimub automaatselt kõigist seirega seotud andmekogudest ning hinnangute
andmisel kombineeritakse erinevate andmekogude andmed. Nii tagatakse seisundihinnangute
usaldusväärsus ning edendatakse IKT-lahenduste nutikamat kasutusele võtmist keskkonnaseire
valdkonnas. Kõik riikliku keskkonnaseire raames kogutavad andmed on avaandmed, välja
arvatud I ja II kaitsekategooria liikide asukohti puudutavad andmed vastavalt
looduskaitseseaduse § 53 lõikele 1. Meetme abil suurendatakse muuhulgas
hüdrometeoroloogiliste andmete andmeedastuse automaatsust ja kvaliteeti, mis toetab
avaandmete potentsiaali maksimaalset ärakasutamist. Samuti parandatakse
hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade uuendamise abil eeldusi IKT-lahenduste
kasutuselevõtuks, kuna uuendamisega kaasnev üleminek andmete käsitsi kogumiselt
automaatsele kogumisele vajab mitmeid infotehnoloogilisi arendusi.
Riigivalitsemine
Meetme abil suurendatakse valdkondade ülest lähenemist, mis aitab parandada
ministeeriumide- ja erinevate valitsustasandite vahelist koostööd ning toob omakorda kaasa
ressursside tõhusama kasutamise. Valdkondade ülese lähenemise all peetakse silmas seda, et
usaldusväärsete seisundihinnangute andmisel võetakse infotehnoloogiliste lahenduste abil
arvesse kõikide hüdrometeoroloogiliste andmete kõrval ka teisi keskkonnaseisundit mõjutada
võivate valdkondade lähteandmeid. Väljatöötavate infotehnoloogiliste lahenduste loomisel
lähtutakse nii kasutaja- kui ka teenuse osutaja poolsest terviklikust vaatest valitsemisalade või
-tasandite ja asutustevahelisi piire ületaval viisil ning analüüsitakse väljatöötatavate
infotehnoloogiliste lahenduste sobivust teenuse osutamisel. Meede tugevdab oluliselt
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala analüütilist suutlikkust, kuna seireandmete parem
omavaheline seostamine ja kombineerimine võimaldab anda komplekssemaid hinnanguid, mis
omakorda aitab teha kvaliteetsemaid otsuseid ja paremini eelnõusid ette valmistada. Kaasavaks
ja teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks oluline andmekogumise võimekus paraneb tänu
hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade uuendamisele ja automatiseerimisele.
Keskkonnahoid ja kliima ja regionaalareng
Kliimamuutustega seotud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine ja
hüdrometeoroloogiajaamade automatiseerimine võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite
analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis.
Kliimamuutuste mõju looduskeskkonnale ja sh elurikkusele annab teadmise muudatustest
bioloogilises mitmekesisuses. Liigirikkuse säilimine ökosüsteemis on otsene inimese heaolu
mõjutaja. Kliimat mõjutavad nii inim- kui loodustekkelised gaasid, mille siduja on maakasutus.
See, kuidas kliima kui pikaajalise ilmade režiim muutunud on, saame teada kliima
prognoosmudelite analüüsist, mille alusandmed tulevad hüdrometeoroloogilisest seirest.
Kliimamuutuste meteoroloogiline prognoosimine ning maakasutuse, sealhulgas metsakatte
hindamine on üks kliimateenuste väljundeid.
Hüdroloogilisest ja meteoroloogilisest seirest pärinevad andmed annavad sisendit erinevatesse
mudelitesse jm rakendustesse, mis võimaldavad seostada hüdroloogilised ja kliimaandmed
muudest infosüsteemidest pärinevate andmetega, sh elurikkuse andmestikuga. Sellised
rakendused vajavad tööks järjest põhjalikumaid lähteandmeid, mille käsitsi kogumine on väga
aja- ja töömahukas.
5
Vajalik on projektis konkreetsete hüdrometeoroloogiajaamade korrastamise vajadus lisada
juurde jooksvalt, sest jaamade olukord ajas muutub ning muutuvad ka tingimused, millega
tuleb nende uuendamisel arvestada. Seetõttu on efektiivsuse huvides antud juhtrühmale õigus
otsustada, millised objektid ja mis mahus on vajalik korrastada. Juhtrühmale esitatakse
projekti elluviija poolt analüüs, kus tuuakse välja projekti eesmärkide saavutamiseks
olulisema mõjuga seirejaamade korrastamiseks võimalikud tegevused ning tehakse
juhtrühmale ettepanek, millised objektid ja millises mahus oleksid projekti raames
teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja mis mahus korda tehakse,
arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke.
Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.
Meetme tegevuste käigus uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ning taristut ja
suurendatakse nende automaatsust. Hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade uuendamise ja
uute seireseadmete soetamise tulemusel säilitatakse hüdrometeoroloogia seirevõrk 60%
tasemel, säilib andmehõive automaatsus ning tagatakse seireandmestiku usaldusväärsus.
Hüdrometeoroloogia seirevõrgu uuendamise protsendi puhul arvestatakse mahtu kogu
seirevõrgu mahust.
Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on
Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Meetme tegevuste elluviijaks on KAUR, kes on volitatud tegevuste elluviijaks täidesaatva
riigivõimu asutusena vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 4. Vastavalt asutuse
põhimäärusele on KAUR-i üks põhiülesandeid planeerida, korraldada ja teostada
meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, sealhulgas hallata ja uuendada riiklikku
hüdrometeoroloogiajaamade seirevõrku. KAUR töötleb ja analüüsib seireandmeid ning peab
vastavaid andmekogusid. Samuti koostab KAUR ilmaprognoose ja varajasi hoiatusi. Lähtuvalt
asutuse põhitegevustest on KAUR-il kompetents projekti tegevuste läbiviimiseks. Eestis ei ole
peale KAUR-i rahvusvaheliste nõuetega võrreldaval tasemel hüdrometeoroloogilise seire ning
operatiivse ilmaprognoosi ja hoiatuste pakkujat.
Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse
periood algab 1. jaanuaril 2021 ning lõppeb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril.
Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2021-2023
tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise käigushoidmise kulud
kaetakse KAUR-i eelarvest. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud toodete ja
teenuste hindadega 2020. aasta seisuga. Projekti tegevuste tulemus on positiivne mõju
inimelude ohutuse tagamisele, varaliste kahjude ennetamisele ning turvalise lennu- ja
laevaliikluse kindlustamisele.
Projekti tegevuste detailse aastaeelarve ja tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm iga aasta
5.veebruariks. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste
lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kuu
täpsusega.
Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,
mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.
Tegevuse elluviimiseks on abikõlblikud hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse või
rajamisega seotud kulud ja elektriühenduste liitumistasud; mõõtevahendite soetamise ja
paigaldamise- ning seadmete kasutamisega seotud väljaõppe kulud; omanikujärelevalve kulud;
juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud; hangete läbiviimise kulud; tehnilise- või
finantsekspertiisi kulud; infotehnoloogiliste arendustööde kulud; arvutite/seadmete ja riist- ja
6
tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud jaamade tööga; juhendmaterjalide
koostamise kulud, käibemaks välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse
alusel tagasi saadav.
Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid.
Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Otseste
tegevusega seonduvate nõustamisteenuse ja väljaõppe kulud on abikõlblikud.
Abikõlblikud on ühendmääruses 1 nimetatud kaudsed kulud, transpordikulud, lähetusega või
töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulud, koolituskulud ning tervisekontrolli kulud kokku
15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh
personalikulud ja projekti üldkulud. Üldkuludeks loetakse järgmised ühendmääruse § 9 lg 5
nimetatud kulud: kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondikulud;
sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark-
ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, serverite, võrkude ja kontoritehnika
hooldamise ja remondi kulud; kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud; ruumide
rendikulud; valveteenuse kulud; maamaks; pangakonto avamise ja haldamise kulud, makse
ülekandetasu jne.
Projektiga seotud tööülesannete täitmiseks tehtud transpordikulud arvestab toetuse saaja
vastavalt asutusesisestele reeglitele. Nimetatud kulude hüvitamist 15 %-se ühtse määra alusel
rakendatakse eesmärgiga vähendada toetuse saaja ja rakendusüksuse halduskoormust projekti
elluviimisel ja dokumentide säilitamisel.
Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea
täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita,
toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 p 17 alusel säilitama.
Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse projekti toetatava tegevuse läbiviijate ja projekti
juhi bruto töö- ja puhkusetasu koos maksudega jt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1-4
nimetatud personalikulud. Preemia või tulemustasu projektiga seotud ülesannete täitmise eest
peab olema kooskõlas asutusesisese palgakorraldusega ning otseselt projektiga seostatav.
Abikõlblike personalikulude hulka loetakse ka tööandja haigushüvitise ja õppepuhkuse kulud.
Otsesed personalikulud on abikõlblikud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajale.
Puhkusetasu on abikõlblik osas, mis on välja teenitud projekti jaoks töötatud aja eest.
Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse jätkuvalt
kuludokumentide alusel.
Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest
abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud.
Käesoleva käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi. Tegemist on olemuselt
mittemajandusliku tegevusega, kuna puudub tuluteenimise eesmärk. Tegemist on KAUR
põhimääruselise ülesandega tulenevalt§ 6 lg 1 punktist 1 koostada meteoroloogilisi ja
hüdroloogilisi prognoose ning hoiatusi, edastada tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi
riigiasutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele koostöölepete ja kehtivate
õigusaktide kohaselt ja punktist 10 tagada seirevõrkude toimimine ning seirejaamade, -
vahendite ja -seadmete pidamine ning uuendamine. Toetatavad tegevused ei toimu
konkurentsile avatud turul ning nende abil või kaudu ei toimu kaupade või teenuste pakkumist
turul. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–
50) punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt ei ole sellisel juhul tegemist riigiabiga.
1
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
7
Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.
Käskkirja lisa 1 punktis 10 viidatakse struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 nimetatud toetuse
saaja kohustustele, kuna toetatava tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.
Lisaks tulenevad toetuse saajale kohustused struktuuritoetuse seaduse alusel antud
õigusaktidest ning käesolevast käskkirjast (näiteks aruannete esitamisega seonduv).
Käskkirja lisa 1 punktiga 11 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuste seaduse § 14 punkt 15 sätestab vajaduse toetuse andmise tingimustes
määratleda toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord. Korra
sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti
elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse
elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides
aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on
regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist,
samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on
sisendiks ka rakenduskava seirearuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu
rakenduskava tulemuste saavutamisest.
Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmise
kord.
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse meetme tegevuse 8.2.1 „Hüdroloogiliste näitajate seire
arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ 2021–2023 tegevuskava
ja eelarve (lisa 2).
Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste
ja näitaja kajastamisega järgmiselt:
Ühte- Oma-
Riiklik
Abikõlblik kuuluvus- finantseeri
Näitaja Näitaja kaasfina
Tegevused kogusumm fondi ng (EUR)
tegevused sihttase ntseering
a (EUR) toetus
(EUR)
(EUR)
Uuendatud
hüdro- Hüdro-
meteoroloogia- meteoroloo
jaamad. Kogu gia jaam
tegevuskulu (objekt)
kokku: 12 255 756,00 217 392,60 2677,60 35 685,80
Otsene
personalikulu 10 000,00 8 500,00 104,70 1 395,30
Ühtne määr 1 500,00 1 275,00 15,70 209,30
Projekti
kogukulu
kokku: 267 256,00 227 167,60 2798 37 290,40
Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste
elluviija ülesandeid.
8
3. Käskkirja vastavus EL õigusele
Käskkirja koostamisel on järgitud järgmisi EL-i määruseid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi
kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb
Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad kaasa kliimamuutustest põhjustatud
hädaolukordade ennetamisele. Uuendatud hüdrometeoroloogiajaamade edasine ülalpidamine,
hooldus ja uuendamine kaetakse riigieelarve vahenditest, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse
toimepidevus.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastatakse eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.
9
Lisa nr 1
keskkonnaministri ___________
käskkirjale nr____________
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2021–2023 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 8.2.1
„Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks
(SEME2)“
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna nr 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks
valmisoleku suurendamine“ meetme “Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele
reageerimiseks” tegevuse nr 8.2.1 raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetust antakse prioriteetse suuna nr 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku
suurendamine“ eesmärgi, milleks on „Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud
hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv“ ja tulemusnäitaja, milleks on „Uuendatud
hüdrometeoroloogia seirevõrgu osakaal“ sihttaseme saavutamiseks.
2.2 Toetust antakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12
lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärgi, milleks on „Kliimamuutuste
vastupanuvõimet suurendavate tegevuste tõhustamine riskiennetuse ja –juhtimise tõhustamise kaudu ja
kliimamuutustest ja ulatuslikest reostustest tulenenud hädaolukordade reageerimise võimekuse
suurendamine“ saavutamiseks.
3. Toetatavad tegevused
Hüdrometeoroloogiajaamade uuendamine. Tegevuse käigus uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade
sisseseadet ning taristut ja suurendatakse nende automaatsust. Kuluefektiivsel viisil parendatakse
juhtrühma poolt kinnitatud hüdrometeoroloogiajaamad. Juhtrühm hindab ja kinnitab eelnevalt nende
korrastamise vajaduse ja ulatuse. Tegevuse tulemus võimaldab välja töötada mudeleid kliimamuutuste
hindamiseks ja nendega kohanemiseks. Samuti võimaldab tegevus regionaalsete kliimastsenaariumite
analüüsi ja sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis ning CO₂ emissioonide
jälgimist ja vähendamist.
Tegevus on üle-eestiline ning viiakse ellu kuni 31.12.2023.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on uuendatud hüdrometeoroloogiajaamad koos vajaliku taristu
ning infotehnoloogiliste lahendustega.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ja sihttasemed ning meetme tulemusnäitajad on:
Algtase (2020 Sihttase (2023)
Näitaja mõõtühik aasta)
Meetme väljundinäitaja, Hüdrometeoroloogia 0 12
projekti tulemusnäitaja jaam (objekt)
Uuendatud
hüdrometeoroloogiajaamad
Meetme tulemusnäitaja % 60 60
Uuendatud hüdrometeoroloogia
seirevõrgu osakaal
5. Projekti elluviimine
5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur.
5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja
jõustumisest projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2021 ning lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2023.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1. Projekti kogueelarve on 267 256 eurot. Projekti tegevuste ajakava ja täpsem eelarve on toodud lisas 2.
7.2. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.3. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ehk
227 167,60 eurot, projekti omafinantseering on maksimaalselt 13,95% abikõlblikest kuludest ehk
37 290,40 eurot ja riiklik kaasfinantseering on maksimaalselt 1,05% abikõlblikest kuludest ehk kuni
2 798,00 eurot.
7.4. Detailsema aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. 2021. aasta
tegevuskava ja eelarve kinnitatakse 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning
käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2. Abikõlblikud on:
8.2.1 projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste
elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh
hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse või rajamisega seotud kulud ja elektriühenduste liitumistasud;
mõõtevahendite soetamise ja paigaldamise- ning seadmete kasutamisega seotud väljaõppe kulud;
omanikujärelevalve kulud; juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud; tehnilise- või finantsekspertiisi
kulud; hangete läbiviimise kulud; infotehnoloogiliste arendustööde kulud; arvutite/seadmete riist- ja
tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud jaamade tööga; juhendmaterjalide koostamise
kulud, käibemaks välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
8.2.2 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;
8.2.3 teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a määruse nr 146
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete täitmiseks;
8.2.4 nõustamisteenuse ja väljaõppe kulud;
8.2.5 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lg 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased personalikulud
ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
8.3. Abikõlblikud ei ole:
8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2 kasutatud seadme ostmise kulud;
8.4. Käesoleva käskkirja järgi antav toetus ei ole riigiabi.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras.
9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid:
9.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingu, muud teenuse osutamise lepingud ja töölepingud ning nende
muudatused;
9.3.2 tehtud kulude kohta arve või muu raamatupidamisdokument;
9.3.3 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
9.3.4 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument.
9.4. Elluviija esitab rakendusüksuse nõudmisel hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole
läbi viidud riigihangete registris ja tehingu hind ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem.
9.5. Maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta riigihangete seaduse § 14 toodud riigihanke
piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral esitatakse kord kuus ja muudel juhtudel vähemalt
kord kvartalis.
9.6. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele.
Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb
aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
9.7. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse
seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist.
Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks ja
lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud.
10. Elluviija kohustused
10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.
10.2 Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal 1. märtsiks ja
1. septembriks.
10.3. Lihthankemenetlus ja riigihanke hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.
10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise.
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna kaudu.
11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund-
ning tulemusnäitajate saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise
võimalikkuse kohta projekti lõpuks.
11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise
aasta 5. veebruaril.
11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti
väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta.
11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.
11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete
esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata juhtrühma kirjalikul
nõusolekul kõikide tegevuste osas muuta, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve.
12.2. Kui projekti elluviija soovib projektis teha sisulisi muudatusi, mis vähendavad projekti tulemusi või
väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab
muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes struktuuritoetuse seaduses
sätestatud korrast.
Lisa nr 2
Keskkonnaministri __________
Käskkirjale nr_______________
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
ning 2021–2023 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja
hüdroloogiliste näitajate seire arendamine
klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“
elluviimiseks (SEME2)
2021–2023 eelarve ja tegevuskava
Projekti maksumus
Toetuse summa Riiklik Riikliku
Kogumaksumus Abikõlblik kokku kaasfinantseering kaasfinantseeringu Omafinantseeringu Omafinantseeringu
(EUR) summa (EUR) (EUR) (EUR) määr % summa (EUR) määr %
267 256,00 267 256,00 229 965,60 2 798,00 1,05 37 290,40 13,95
Tegevuste loetelu ja eelarve
Abikõlblik summa
Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp (EUR)
Uuendatud Hüdrometeoroloogia jaam
hüdrometeoroloogiajaamad (objekt) 12 1.01.2021 31.12.2023 255 756,00
Otsene personalikulu 1.01.2021 31.12.2023 10 000,00
Ühtne määr 1.01.2021 31.12.2023 1 500,00
KÕIK KOKKU 267 256,00
Eelarve jaotus rahastajate kaupa
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Keskkonnaagentuur 37 290,40
Omafinantseering 37 290,40
Ühtekuuluvusfond 227 167,60
Riiklik kaasfinantseering 2 798,00
Toetuse summa 229 965,60
PROJEKTI KULU
KOKKU 267 256,00