dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks meetme tegevuse 8.2.l „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. juuni 2021
Viit
2-15/21-0001/3699-1
Registreeritud
10. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/21-0001
Vastutaja
Keit Kaadu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. juuli 2021

Failid

  • 📎Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks meetme tegevuse 8.2.l „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2).asice1927 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 10.06.2021 nr 1-4/21/3011 Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks meetme tegevuse 8.2.l „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2) Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks toetuse andmise rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ raames käskkirja eelnõu. Käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks Keskkonnaagentuuri poolt. Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 suuna 8 tegevuste muudatustega. Vajalik on tõsta meetme tegevusest 8.1.1, 8.1.3 ja 8.1.5 lisaraha meetme tegevusse 8.2.1, et toetada seirevõrgu korrastamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Käskkkirja eelnõu 2. Käskkirja lisa 1 3. Käskkirja lisa 2 4. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlike komisjonide liikmed Teadmiseks: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 10.05.2021 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2021–2023 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuses 8.2.l „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2) Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2) (lisa1). 2. Kinnitan meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ 2021–2023 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Harry Liiv, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond Keskkonnaministri käskkirja „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2021– 2023 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuses 8.2.l „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2) “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist meetme tegevuse „Hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks. Tegevuse käigus uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ning taristut ja suurendatakse nende automaatsust. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse põhiüksuse seirearengu nõunik Reet Talkop (e-post [email protected], tel 626 2975); Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709) ja õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2021–2023 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR) projekti elluviijaks. Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1). Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Toetust antakse keskkonnahädaolukordadele reageerimise valmisoleku suurendamiseks. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline info on vajalik kõigile (erineval üksikasjalikkuse tasemel), sest operatiivne info on eluliselt tähtis nii hädaolukordadest teavitamise, meetmete kasutuselevõtu kui ka päästetegevuste osas. Näiteks kasutavad informatsiooni pääste- ja jõustruktuurid, ohuolukorra piirkonna elanikud, ettevõtjad, sh laevandus ja lennundusettevõtjad. Sõltumatu ja usaldusväärne ilmateenistus on iga iseseisva riigi üks tunnus. KAUR ilmateenistuse prognoosid ning hoiatused ohtlikest ilmasituatsioonidest on riigile sisendiks pääste- ja jõustruktuuridele hädaolukorras tegutsemiseks ning ohutu lennu- ja laevaliikluse tagamiseks. Kõrgendatud julgeolekusituatsioonis on vajalik usaldada oma riigi informatsiooni, sest ilmaga „saboteerimine“ annab hea võimaluse saata näiteks lennukid välja siis, kui ilm seda ei lubaks. KAUR tagab, et kogutavad hüdrometeoroloogilised andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad ning annavad täpse sisendi prognoosmudelitesse. Hüdrometeoroloogilise seire puudumisel jääks Eesti rahvusvahelisest andmevahetusest välja ja riigi kohal andmed puuduksid, ent Eesti asub vaatamata väiksusele klimaatiliselt eripärases kohas, kus kohtuvad idapoolt mandriline ning läänest mereline kliima. Hüdrometeoroloogilise seire algus ulatub Eestis aastasse 1805 kui tehti esimesed ülestähendatud ja säilinud mõõtmised Tallinna sadamas. Rahvuslik ilmateenistus organisatsioonina on üle 100 aasta vana. Hüdrometeoroloogiline seire on aastate jooksul arenenud käsimõõteriistadest (nt elavhõbedatermomeeter) suures osas 1 automatiseeritud reaalajas andmeid edastavaks keskuseks, mille seirevõrk on üles ehitatud rahvusvahelisi nõudeid ja võrreldavust arvestades. Areng on jätkuv ning tehnoloogia vajab pidevat uuendamist. Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu automatiseerimisega alustati aastal 2000 ning 20 aastaga on jõutud sinnamaale, kus esimesena moderniseeritud jaamade seadmed on tehnoloogiliselt vananenud, aegumise tõttu tootjapoolse toeta ning ei taga enam mõõtetäpsust. Lisaks järjest arenev tehnoloogia ja uued mõõteseadmed võimaldavad automaatsemalt ja järjepidevamalt täpsemaid mõõteandmeid. Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tuleb arendada varajase hoiatamise toimimist ning tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire kestlikkus. KAUR-i eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja katkestusteta toimiv teenus. Teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded on kinnitatud keskkonnaministri 20.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1045 „Hüdroloogilise-, meteoroloogilise- ja õhuseire ning kiirgusohutuse varajase hoiatamise ja toimepidevuse nõuded“, muudetud keskkonnaministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/237. Üha arenenumate prognoosimudelite jaoks on vaja koguda järjest enam meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire lähteandmeid, mis oleks käsitööna igandlik, aja- ja töömahukas ning ei võimaldaks reaalajas andmeedastust. Seetõttu on oluline uuendada hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja suurendada nende automaatsust. Hoides hüdrometeoroloogiajaamade võrku kaasaegsel tasemel, on võimalik tagada väiksemate kuludega pidev ja kvaliteetne andmeedastus ning elutähtsate teenuste toimepidevus, mis võimaldab hinnata hädaolukordade tekke tõenäosust ja tõsidust. Hüdrometeoroloogiajaamade tehnoloogia on tehniliselt toetatud ja töökindel maksimaalselt kümme aastat. Tavapärase tehnoloogilise arengu mõttes on ka tehnoloogia pärast seda aegunud, mõõtetäpsus ja – tundlikkus ei vasta ajas uuenenud nõuetele ning hoolduseks ja ülalpidamiseks ei pakuta vanade konfiguratsioonidega seadmetele tuge. Kõrgendatud julgeolekusituatsioonis on iseseisval riigil oma usaldusväärsete hüdrometeoroloogiliste andmete olemasolu üks garantii julgeoleku tagamisse. Ebausaldusväärsete või puudulike hüdrometeoroloogiliste andmete korral on otsene oht kaitsekorraldusele, sest puudub kindlus lennu- või laevaliikluse ilmast tulenevast ohutuks väljasaatmiseks. Kliimamuutustega seotud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine ja hüdrometeoroloogiajaamade automatiseerimine võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist looduskeskkonnale, sh elurikkuse seisundile ajas ja ruumis. Kliimamuutuste mõju elurikkusele annab teadmise muudatustest bioloogilises mitmekesisuses. Liigirikkuse säilimine ökosüsteemis on otsene inimese heaolu mõjutaja. Kliimat mõjutavad nii inim- kui loodus-tekkelised gaasid, mille siduja on maakasutus. See, kuidas kliima kui pikaajalise ilmade režiim muutunud on, saame teada kliima prognoosmudelite analüüsist, mille alusandmed tulevad hüdrometeoroloogilisest seirest. Kliimamuutuste meteoroloogiline prognoosimine ning maakasutuse, sealhulgas metsakatte hindamine on üks kliimateenuste väljundeid. Hüdroloogilisest ja meteoroloogilisest seirest pärinevad andmed annavad sisendit erinevatesse mudelitesse jm rakendustesse, mis võimaldavad seostada hüdroloogilised ja kliimaandmed muudest infosüsteemidest pärinevate andmetega, sh looduskeskkonna ja elurikkuse andmestikuga. Sellised rakendused vajavad tööks järjest põhjalikumaid lähteandmeid, mille käsitsi kogumine on väga aja- ja töömahukas. Väljatöötatavad infotehnoloogilised lahendused aitavad erinevate valdkondade andmeid, mida seni on traditsiooniliselt käsitletud eraldi, seostada (näiteks kliimamuutused, transport, energeetika jne) elurikkuse säilimisega, 2 suurendades nii seisundihinnangute usaldusväärsust ning vähendades otsest koormust seire tegemisel. Üldiste valikukriteeriumite analüüs Analüüs on tehtud üldiste valikukriteeriumide lõikes. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi täitmiseks on meetmes toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse ehk kui projekt on toetatava tegevuse elluviimiseks, panustab ta juba meetme eesmärgi täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole meetme eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkus on tagatud, kuna projekti abil soetatav vara saab kuuluma riigile ning selle säilimise ja hooldamise eest vastutab riik ning tagab kulude katmise riigieelarvest. Projekt panustab otseselt meetme tulemusnäitajasse. Projekti põhjendatus Projekti põhjendatust kirjeldatakse eelnõu seletuskirja esimeses peatükis. Projekti kuluefektiivsus Projekti koostamisel on tõendatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on analüüsitud projekti lülitamisel eelarvesse. Viimase nõude täitmist hinnatakse täiendavalt kulude abikõlblikkuse hindamisel. Lisaks on elluviija kirjeldanud oma võimekust püsikulude rahastamiseks – antud nõudega mõeldakse, kuidas projekti järgselt tagatakse toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbeline kasutamine, säilimine ja uuendamine. Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia Elluviijaks on valdkonna eest seaduse alusel vastutav riigiasutus. Projekti mõju läbivatele teemadele Vastav analüüs sisaldub seletuskirjas eraldiseisvalt ning kajastab meetme mõju läbivatele teemadele teemade puhul, millega on eelnevalt kaardistatud puutumus. Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Hüdrometeoroloogiajaamade uuendamine. Tegevuse käigus uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet (uute mõõtevahendite ostmine ja paigaldamine), mis on vananenud ja lisatakse kaasaegseid seadmeid suurendades jaamade automaatsust. Samuti uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade taristut ning tagatakse uuendatud jaamade andmeedastuseks vajalikud infotehnoloogilised lahendused. Meetmest uuendatavad hüdrometeoroloogiajaamad annavad sisendit teistesse seirevaldkondadesse ja tõhustavad kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamist. Uuendatakse olemasolevat hüdrometeoroloogiavõrku, millest laekuvad andmed on avaandmed, mis on riigi kohustus ja tasuta kättesaadavad: https://avaandmed.eesti.ee Planeeritava investeeringute tulemusena uuendatud hüdrometeoroloogilise seirevõrgu abil saadavad andmed (toorandmed) ja nende komplekteerimine on kättesaadavad kõikidele tasuta. Suures osas reaalajas mõõdetud andmed on kättesaadavad otse kodulehelt, lisaks on kättesaadav teave KAUR klienditeeninduselt, kes igapäevaselt täidab klientide poolt andmete päringuid tasuta. 3 Hüdrometeoroloogiajaamade edasine ülalpidamine ja hooldus kaetakse KAUR-i eelarvest, millega tagatakse ka riigikaitselise teenuse toimepidevus. Teenuse toimepidevuse reguleerib Keskkonnaministri käskkiri 20.10.2017 nr 1-2/17/1045 „Hüdroloogilise-, meteoroloogilise- ja õhuseire ning kiirgusohutuse varajase hoiatamise ja toimepidevuse nõuded“ vastavalt 09.04.2018 käskkirjale a nr 1-2/18/237. Uue tehnika rakendamine võimaldab uuendada ja välja töötada mudeleid kliimamuutuste hindamiseks ja nendega kohanemiseks. Kliimamuutustega seotud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine ja hüdrometeoroloogiajaamade automatiseerimine võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ja sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis ning CO2 emissioonide jälgimist ja vähendamist. Jaamade automatiseerimine ning tehnilise taseme uuendamine, mis hõlmab endas jaamade haldamise tsentraalseks muutmist võimaldab vähendada tööjõu- ja üldkulu, sest väheneb vajadus pidevateks väljasõitudeks jaamadesse, mis on sel moel nii aja kokkuhoidlik kui keskkonda säästev. Hüdrometeoroloogilist seirevõrku on automatiseeritud alates aastast 2000. Projekti raames toimub vananenud automaatjaamade ja mõõteseadmete väljavahetamine uuemate versioonide vastu, sest seadmete maksimaalne eluiga on 10 aastat. Eelneva automatiseerimise käigus on ka oluliselt vähenenud seirevõrkudes töötavate töötajate arv. Automaatjaamade ülalpidamiskulud on aastaid olnud sarnased ning ka tehnika uuendamine ei too kaasa oluliselt kulude suurenemist/vähenemist. Alljärgnev tabel aitab selgitada tegevuste seoseid eesmärkide, väljundi- ja tulemusnäitajatega. Prioriteetse Kliimamuutuste ja ulatuslike keskkonnareostuste põhjustatud suuna eesmärk hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv Tegevus Meteoroloogia- ja hüdromeetriajaamade uuendamine Alategevus hüdrometeoroloogiajaamade vananenud sisseseade uuendamine - uute mõõtevahendite ostmine ja paigaldamine ning nende infotehnoloogiline tugi Tulemus Tegevus võimaldab välja töötada mudeleid kliimamuutuste hindamiseks ja nendega kohanemiseks. Samuti võimaldab tegevus regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ja sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis ning CO₂ emissioonide jälgimist ja vähendamist. Väljundnäitaja 12 uuendatud hüdrometeoroloogiajaama Tulemusnäitaja 60% ulatuses uuendatud hüdrometeoroloogia seirevõrgu osakaal Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Võrdsed võimalused Kuna seireandmed on kõigile vabalt ja avalikult kättesaadavad, edendatakse meetme raames parandatava andmeedastuse abil noorte ja vanemaealiste ühiskonnaelus osalemist ning avalike teenuste juurdepääsetavust ja kättesaadavust puudega inimestele. Meede panustab elukeskkonna parandamisse läbi kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamise ja seeläbi mõjutab kaudselt ka naiste ja meeste elukvaliteeti ning elu pikkust, samuti eeldatavalt tervena elatud aastate osakaalu. Infoühiskond 4 Meede edendab IKT nutikat kasutamist valdkonnas riigihalduse osutamise korraldamiseks tänu andmekvaliteedi tõusule. Meetme raames kavandatud infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel järgitakse muuhulgas koosvõime põhimõtteid, kus lähteandmete kogumine ja seostamine toimub automaatselt kõigist seirega seotud andmekogudest ning hinnangute andmisel kombineeritakse erinevate andmekogude andmed. Nii tagatakse seisundihinnangute usaldusväärsus ning edendatakse IKT-lahenduste nutikamat kasutusele võtmist keskkonnaseire valdkonnas. Kõik riikliku keskkonnaseire raames kogutavad andmed on avaandmed, välja arvatud I ja II kaitsekategooria liikide asukohti puudutavad andmed vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõikele 1. Meetme abil suurendatakse muuhulgas hüdrometeoroloogiliste andmete andmeedastuse automaatsust ja kvaliteeti, mis toetab avaandmete potentsiaali maksimaalset ärakasutamist. Samuti parandatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade uuendamise abil eeldusi IKT-lahenduste kasutuselevõtuks, kuna uuendamisega kaasnev üleminek andmete käsitsi kogumiselt automaatsele kogumisele vajab mitmeid infotehnoloogilisi arendusi. Riigivalitsemine Meetme abil suurendatakse valdkondade ülest lähenemist, mis aitab parandada ministeeriumide- ja erinevate valitsustasandite vahelist koostööd ning toob omakorda kaasa ressursside tõhusama kasutamise. Valdkondade ülese lähenemise all peetakse silmas seda, et usaldusväärsete seisundihinnangute andmisel võetakse infotehnoloogiliste lahenduste abil arvesse kõikide hüdrometeoroloogiliste andmete kõrval ka teisi keskkonnaseisundit mõjutada võivate valdkondade lähteandmeid. Väljatöötavate infotehnoloogiliste lahenduste loomisel lähtutakse nii kasutaja- kui ka teenuse osutaja poolsest terviklikust vaatest valitsemisalade või -tasandite ja asutustevahelisi piire ületaval viisil ning analüüsitakse väljatöötatavate infotehnoloogiliste lahenduste sobivust teenuse osutamisel. Meede tugevdab oluliselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisala analüütilist suutlikkust, kuna seireandmete parem omavaheline seostamine ja kombineerimine võimaldab anda komplekssemaid hinnanguid, mis omakorda aitab teha kvaliteetsemaid otsuseid ja paremini eelnõusid ette valmistada. Kaasavaks ja teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks oluline andmekogumise võimekus paraneb tänu hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade uuendamisele ja automatiseerimisele. Keskkonnahoid ja kliima ja regionaalareng Kliimamuutustega seotud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine ja hüdrometeoroloogiajaamade automatiseerimine võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis. Kliimamuutuste mõju looduskeskkonnale ja sh elurikkusele annab teadmise muudatustest bioloogilises mitmekesisuses. Liigirikkuse säilimine ökosüsteemis on otsene inimese heaolu mõjutaja. Kliimat mõjutavad nii inim- kui loodustekkelised gaasid, mille siduja on maakasutus. See, kuidas kliima kui pikaajalise ilmade režiim muutunud on, saame teada kliima prognoosmudelite analüüsist, mille alusandmed tulevad hüdrometeoroloogilisest seirest. Kliimamuutuste meteoroloogiline prognoosimine ning maakasutuse, sealhulgas metsakatte hindamine on üks kliimateenuste väljundeid. Hüdroloogilisest ja meteoroloogilisest seirest pärinevad andmed annavad sisendit erinevatesse mudelitesse jm rakendustesse, mis võimaldavad seostada hüdroloogilised ja kliimaandmed muudest infosüsteemidest pärinevate andmetega, sh elurikkuse andmestikuga. Sellised rakendused vajavad tööks järjest põhjalikumaid lähteandmeid, mille käsitsi kogumine on väga aja- ja töömahukas. 5 Vajalik on projektis konkreetsete hüdrometeoroloogiajaamade korrastamise vajadus lisada juurde jooksvalt, sest jaamade olukord ajas muutub ning muutuvad ka tingimused, millega tuleb nende uuendamisel arvestada. Seetõttu on efektiivsuse huvides antud juhtrühmale õigus otsustada, millised objektid ja mis mahus on vajalik korrastada. Juhtrühmale esitatakse projekti elluviija poolt analüüs, kus tuuakse välja projekti eesmärkide saavutamiseks olulisema mõjuga seirejaamade korrastamiseks võimalikud tegevused ning tehakse juhtrühmale ettepanek, millised objektid ja millises mahus oleksid projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja mis mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus. Meetme tegevuste käigus uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ning taristut ja suurendatakse nende automaatsust. Hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade uuendamise ja uute seireseadmete soetamise tulemusel säilitatakse hüdrometeoroloogia seirevõrk 60% tasemel, säilib andmehõive automaatsus ning tagatakse seireandmestiku usaldusväärsus. Hüdrometeoroloogia seirevõrgu uuendamise protsendi puhul arvestatakse mahtu kogu seirevõrgu mahust. Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meetme tegevuste elluviijaks on KAUR, kes on volitatud tegevuste elluviijaks täidesaatva riigivõimu asutusena vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 4. Vastavalt asutuse põhimäärusele on KAUR-i üks põhiülesandeid planeerida, korraldada ja teostada meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, sealhulgas hallata ja uuendada riiklikku hüdrometeoroloogiajaamade seirevõrku. KAUR töötleb ja analüüsib seireandmeid ning peab vastavaid andmekogusid. Samuti koostab KAUR ilmaprognoose ja varajasi hoiatusi. Lähtuvalt asutuse põhitegevustest on KAUR-il kompetents projekti tegevuste läbiviimiseks. Eestis ei ole peale KAUR-i rahvusvaheliste nõuetega võrreldaval tasemel hüdrometeoroloogilise seire ning operatiivse ilmaprognoosi ja hoiatuste pakkujat. Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2021 ning lõppeb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril. Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2021-2023 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise käigushoidmise kulud kaetakse KAUR-i eelarvest. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud toodete ja teenuste hindadega 2020. aasta seisuga. Projekti tegevuste tulemus on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele, varaliste kahjude ennetamisele ning turvalise lennu- ja laevaliikluse kindlustamisele. Projekti tegevuste detailse aastaeelarve ja tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5.veebruariks. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kuu täpsusega. Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks. Tegevuse elluviimiseks on abikõlblikud hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse või rajamisega seotud kulud ja elektriühenduste liitumistasud; mõõtevahendite soetamise ja paigaldamise- ning seadmete kasutamisega seotud väljaõppe kulud; omanikujärelevalve kulud; juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud; hangete läbiviimise kulud; tehnilise- või finantsekspertiisi kulud; infotehnoloogiliste arendustööde kulud; arvutite/seadmete ja riist- ja 6 tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud jaamade tööga; juhendmaterjalide koostamise kulud, käibemaks välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid. Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Otseste tegevusega seonduvate nõustamisteenuse ja väljaõppe kulud on abikõlblikud. Abikõlblikud on ühendmääruses 1 nimetatud kaudsed kulud, transpordikulud, lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulud, koolituskulud ning tervisekontrolli kulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja projekti üldkulud. Üldkuludeks loetakse järgmised ühendmääruse § 9 lg 5 nimetatud kulud: kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondikulud; sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud; ruumide rendikulud; valveteenuse kulud; maamaks; pangakonto avamise ja haldamise kulud, makse ülekandetasu jne. Projektiga seotud tööülesannete täitmiseks tehtud transpordikulud arvestab toetuse saaja vastavalt asutusesisestele reeglitele. Nimetatud kulude hüvitamist 15 %-se ühtse määra alusel rakendatakse eesmärgiga vähendada toetuse saaja ja rakendusüksuse halduskoormust projekti elluviimisel ja dokumentide säilitamisel. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 p 17 alusel säilitama. Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse projekti toetatava tegevuse läbiviijate ja projekti juhi bruto töö- ja puhkusetasu koos maksudega jt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud personalikulud. Preemia või tulemustasu projektiga seotud ülesannete täitmise eest peab olema kooskõlas asutusesisese palgakorraldusega ning otseselt projektiga seostatav. Abikõlblike personalikulude hulka loetakse ka tööandja haigushüvitise ja õppepuhkuse kulud. Otsesed personalikulud on abikõlblikud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajale. Puhkusetasu on abikõlblik osas, mis on välja teenitud projekti jaoks töötatud aja eest. Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse jätkuvalt kuludokumentide alusel. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi. Tegemist on olemuselt mittemajandusliku tegevusega, kuna puudub tuluteenimise eesmärk. Tegemist on KAUR põhimääruselise ülesandega tulenevalt§ 6 lg 1 punktist 1 koostada meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi prognoose ning hoiatusi, edastada tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi riigiasutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele koostöölepete ja kehtivate õigusaktide kohaselt ja punktist 10 tagada seirevõrkude toimimine ning seirejaamade, - vahendite ja -seadmete pidamine ning uuendamine. Toetatavad tegevused ei toimu konkurentsile avatud turul ning nende abil või kaudu ei toimu kaupade või teenuste pakkumist turul. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1– 50) punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt ei ole sellisel juhul tegemist riigiabiga. 1 Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 7 Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Käskkirja lisa 1 punktis 10 viidatakse struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 nimetatud toetuse saaja kohustustele, kuna toetatava tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Lisaks tulenevad toetuse saajale kohustused struktuuritoetuse seaduse alusel antud õigusaktidest ning käesolevast käskkirjast (näiteks aruannete esitamisega seonduv). Käskkirja lisa 1 punktiga 11 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuste seaduse § 14 punkt 15 sätestab vajaduse toetuse andmise tingimustes määratleda toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seirearuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest. Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmise kord. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse meetme tegevuse 8.2.1 „Hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ 2021–2023 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja näitaja kajastamisega järgmiselt: Ühte- Oma- Riiklik Abikõlblik kuuluvus- finantseeri Näitaja Näitaja kaasfina Tegevused kogusumm fondi ng (EUR) tegevused sihttase ntseering a (EUR) toetus (EUR) (EUR) Uuendatud hüdro- Hüdro- meteoroloogia- meteoroloo jaamad. Kogu gia jaam tegevuskulu (objekt) kokku: 12 255 756,00 217 392,60 2677,60 35 685,80 Otsene personalikulu 10 000,00 8 500,00 104,70 1 395,30 Ühtne määr 1 500,00 1 275,00 15,70 209,30 Projekti kogukulu kokku: 267 256,00 227 167,60 2798 37 290,40 Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. 8 3. Käskkirja vastavus EL õigusele Käskkirja koostamisel on järgitud järgmisi EL-i määruseid:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad kaasa kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamisele. Uuendatud hüdrometeoroloogiajaamade edasine ülalpidamine, hooldus ja uuendamine kaetakse riigieelarve vahenditest, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidevus. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 9 Lisa nr 1 keskkonnaministri ___________ käskkirjale nr____________ „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2021–2023 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2)“ Toetuse andmise tingimused ja kord 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna nr 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme “Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks” tegevuse nr 8.2.1 raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetust antakse prioriteetse suuna nr 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ eesmärgi, milleks on „Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv“ ja tulemusnäitaja, milleks on „Uuendatud hüdrometeoroloogia seirevõrgu osakaal“ sihttaseme saavutamiseks. 2.2 Toetust antakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärgi, milleks on „Kliimamuutuste vastupanuvõimet suurendavate tegevuste tõhustamine riskiennetuse ja –juhtimise tõhustamise kaudu ja kliimamuutustest ja ulatuslikest reostustest tulenenud hädaolukordade reageerimise võimekuse suurendamine“ saavutamiseks. 3. Toetatavad tegevused Hüdrometeoroloogiajaamade uuendamine. Tegevuse käigus uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ning taristut ja suurendatakse nende automaatsust. Kuluefektiivsel viisil parendatakse juhtrühma poolt kinnitatud hüdrometeoroloogiajaamad. Juhtrühm hindab ja kinnitab eelnevalt nende korrastamise vajaduse ja ulatuse. Tegevuse tulemus võimaldab välja töötada mudeleid kliimamuutuste hindamiseks ja nendega kohanemiseks. Samuti võimaldab tegevus regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ja sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis ning CO₂ emissioonide jälgimist ja vähendamist. Tegevus on üle-eestiline ning viiakse ellu kuni 31.12.2023. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on uuendatud hüdrometeoroloogiajaamad koos vajaliku taristu ning infotehnoloogiliste lahendustega. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ja sihttasemed ning meetme tulemusnäitajad on: Algtase (2020 Sihttase (2023) Näitaja mõõtühik aasta) Meetme väljundinäitaja, Hüdrometeoroloogia 0 12 projekti tulemusnäitaja jaam (objekt) Uuendatud hüdrometeoroloogiajaamad Meetme tulemusnäitaja % 60 60 Uuendatud hüdrometeoroloogia seirevõrgu osakaal 5. Projekti elluviimine 5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur. 5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2021 ning lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2023. 7. Tegevuste eelarve ja ajakava 7.1. Projekti kogueelarve on 267 256 eurot. Projekti tegevuste ajakava ja täpsem eelarve on toodud lisas 2. 7.2. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 7.3. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ehk 227 167,60 eurot, projekti omafinantseering on maksimaalselt 13,95% abikõlblikest kuludest ehk 37 290,40 eurot ja riiklik kaasfinantseering on maksimaalselt 1,05% abikõlblikest kuludest ehk kuni 2 798,00 eurot. 7.4. Detailsema aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. 2021. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitatakse 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on: 8.2.1 projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse või rajamisega seotud kulud ja elektriühenduste liitumistasud; mõõtevahendite soetamise ja paigaldamise- ning seadmete kasutamisega seotud väljaõppe kulud; omanikujärelevalve kulud; juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud; tehnilise- või finantsekspertiisi kulud; hangete läbiviimise kulud; infotehnoloogiliste arendustööde kulud; arvutite/seadmete riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud jaamade tööga; juhendmaterjalide koostamise kulud, käibemaks välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 8.2.2 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1; 8.2.3 teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete täitmiseks; 8.2.4 nõustamisteenuse ja väljaõppe kulud; 8.2.5 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lg 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 8.3. Abikõlblikud ei ole: 8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud; 8.3.2 kasutatud seadme ostmise kulud; 8.4. Käesoleva käskkirja järgi antav toetus ei ole riigiabi. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras. 9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 9.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingu, muud teenuse osutamise lepingud ja töölepingud ning nende muudatused; 9.3.2 tehtud kulude kohta arve või muu raamatupidamisdokument; 9.3.3 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9.3.4 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument. 9.4. Elluviija esitab rakendusüksuse nõudmisel hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu hind ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem. 9.5. Maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta riigihangete seaduse § 14 toodud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral esitatakse kord kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 9.6. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 9.7. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. 9.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks ja lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud. 10. Elluviija kohustused 10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused. 10.2 Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal 1. märtsiks ja 1. septembriks. 10.3. Lihthankemenetlus ja riigihanke hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris. 10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise. 11. Tegevuste elluviimise seire 11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna kaudu. 11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise võimalikkuse kohta projekti lõpuks. 11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 5. veebruaril. 11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. 11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. 11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata juhtrühma kirjalikul nõusolekul kõikide tegevuste osas muuta, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. 12.2. Kui projekti elluviija soovib projektis teha sisulisi muudatusi, mis vähendavad projekti tulemusi või väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes struktuuritoetuse seaduses sätestatud korrast. Lisa nr 2 Keskkonnaministri __________ Käskkirjale nr_______________ „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2021–2023 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine klįimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“ elluviimiseks (SEME2) 2021–2023 eelarve ja tegevuskava Projekti maksumus Toetuse summa Riiklik Riikliku Kogumaksumus Abikõlblik kokku kaasfinantseering kaasfinantseeringu Omafinantseeringu Omafinantseeringu (EUR) summa (EUR) (EUR) (EUR) määr % summa (EUR) määr % 267 256,00 267 256,00 229 965,60 2 798,00 1,05 37 290,40 13,95 Tegevuste loetelu ja eelarve Abikõlblik summa Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp (EUR) Uuendatud Hüdrometeoroloogia jaam hüdrometeoroloogiajaamad (objekt) 12 1.01.2021 31.12.2023 255 756,00 Otsene personalikulu 1.01.2021 31.12.2023 10 000,00 Ühtne määr 1.01.2021 31.12.2023 1 500,00 KÕIK KOKKU 267 256,00 Eelarve jaotus rahastajate kaupa Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Keskkonnaagentuur 37 290,40 Omafinantseering 37 290,40 Ühtekuuluvusfond 227 167,60 Riiklik kaasfinantseering 2 798,00 Toetuse summa 229 965,60 PROJEKTI KULU KOKKU 267 256,00
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →