Majandus- ja taristuminister Taavi Aas 9. juuni 2021
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister Tõnis Mölder
Eesti maanteeveo sektori jalajälje vähendamine
Seoses viimaste aastate arengutega autotööstuse kahjulike heitmete ja jalajälje vähendamiseks on
lisaks sõiduautodele muutunud oluliselt keskkonnasõbralikumaks ka tarbesõidukid (üle 3,5 tonni) ja
raskeveokid (üle 16 tonni). Siiski oleme transpordi valdkonnas veel kliimaneutraalsuse eesmärgist
kaugel, sest maanteetransport tekitab 95% Eesti transpordisektori kasvuhoonegaasidest1, millest
tarbesõidukid, veokid ja bussid moodustavad üle kolmandiku.
Taastuvkütuseid kasutavate raskeveokite mootoreid on pakutud Eestis pea paarkümmend aastat nii
etanooli, biodiisli kui gaasimootorite näol. Lisaks on viimastel aastatel oluliselt hoogustunud Eesti
gaasitanklate võrgustiku rajamine tänu valitsuse poolt põhjalikult ja pikaajaliselt ellu viidud
biometaani poliitikale. Tänu sellele on praeguseks Eesti vedajatel võimalik kasutada 24 gaasitanklat
üle riigi, mis lihtsustab kohalikus maanteetranspordis taastuvkütusega veokite kasutamist.
Taastuvkütustel põhinevad lahendused nii õhusaaste kui CO2 vähendamiseks on veokitootjatel
olemas, kuid nende laialdasema kasutuselevõtu eelduseks on fossiilkütustega võrreldava kulubaasi
saavutamine. Selle saavutamine eeldab riigilt tuge nii teadlikku poliitikakujundamise kui rahaliste
hoobade suunamise kaudu, eesmärgiga vastavalt Euroopa Liidu Roheleppele vähendada
kasvuhoonegaaside emissiooni transpordis 38%2 2035. aastaks ning 90%3 aastaks 2050 võrreldes
1990. aastaga.
Maanteeveo sektori puhul tuleb arvestada oluliselt teistsuguse läbisõidu, koormuse ja kasutusega kui
sõiduautodel. Keskmine Eesti raskeveoki läbisõit aastas on 140-150 tuhat kilomeetrit ja kütusekulu ca
31 liitrit diislikütust 100 km kohta, mis tähendab et üks veok emiteerib ca 123 tonni CO2/aastas versus
keskmise Eesti sõiduauto CO2 heitmetega 3-4 tonni CO2/aastas.
Säästva (raske)transpordi arengud Eestis viimastel aastatel
2018. ja 2019. aastal müüdi Eestis 1000 uut EUROVI raskeveokit ja 2020. aastal langes COVID-19 kriisi
tõttu uute veokite müük ca 450 veokini. Lähiaastatel taastub uute EUROVI veokite müük ca 800
veokini, mis tähendab, et aastas uueneb kogu veokipargist umbes 4% (kokku on Eestis ca 20000 veokit,
millest 90% alla EURO VI). Arvestades nii Euroopa Liidu kui Eesti riigi seatud Roheleppe eesmärke ja
vajadust vähendada kogu Eesti transpordi jalajälge, annab suurima efekti paralleelne ergutamine –
toetada uute veokite soetajate üleminekut fossiilselt diislikütuselt taastuvale biometaanile,
jätkusuutlikult toodetud biodiislile ning tulevikus ka taastuvelektrile; vanemate veokite kasutajate
EUROIII-lt ja EUROIV-lt üleminek EUROVI-le.
1
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-
kasvuhoonegaase-tekib
2
MKM, Majandusülevaade 2019, Transport
https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2019_0.pdf
3
Euroopa roheline kokkulepe, Säästev liikuvus
https://ec.europa.eu/estonia/sites/default/files/docs/sustainable_mobility_et.pdf
Euroopa autotootjate assotsiatsiooni ACEA ja Potsdami Kliimauuringute instituudi hinnangul4 tuleb
heitmevaba maanteevedude saavutamiseks muuta praegust olukorda, kus fossiilse diislikütuse
kasutamine on soodsam kui taastuvkütusega veoki opereerimine. Taastuvkütusega ja süsinikuvaba
transporti ja logistikat peab suunama nõudlus ja kättesaadavus – viimaste aastate kogemused nii Eesti
kui Euroopa veokiturul näitavad, et vedajad ei investeeri keskkonnasõbralikumatesse lahendustesse,
kui nad ei näe tõhusamaid ja soodsamaid võimalusi veokite kasutamisel ja tankimisel.
2020. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt diislikütuse aktsiisi ajutine langetamine vähendas nõudlust
taastuvkütust kasutavate gaasiveokite järele, sest fossiilse diisli ja taastuva biometaani kütuste
hinnavahe ei olnud enam vedajale atraktiivne, arvestades kõrgemat gaasiveoki maksumust ja
hoolduskulu.
Samas tuleb toonitada, et diisliaktsiisi ajutise langetamise lõpetamine ei aita kaasa Eesti transpordis
tekkiva CO2 jalajälje vähendamisele, eriti, kui see ei käi ühte sammu naaberriikides toimuvaga. Eesti
veondus on osa rahvusvahelise transpordi ökosüsteemist, täiendavate kulude lisamine Eesti
vedajatele vähendab nende konkurentsivõimet ja võimekust keskkonnasõbralikumasse veeremisse
investeerida. Eestis suureneb teiste riikide vedajate transpordi osakaal, kelle veeremi
keskkonnasõbralikumaks muutmiseks puuduvad Eesti riigil otsesed võimalused.
Taastuvat biometaani kasutavate gaasiveokitega Eesti raskevedude jalajälje vähendamine
Väiksema jalajäljega biometaani kasutavate gaasiveokite puhul tuleb arvestada nende diiselveokitest
kallima hinnaga, mis on tingitud keerulisema ehitusega CNG või LNG paakidest. Seetõttu on CNG-veok
ca 15 000€ ja LNG veokid 30 000€ diiselveokitest kallimad.
2020. aastal toetas Eesti riik 1,54 miljoni euro ulatuses ca 300 uue elektriauto ostmist (5000€
sõiduauto kohta), mille eesmärk on vähendada CO2 heidet 1,97 tonni 10 000 km kohta5. Kokku
vähendavad 300 toetusega ostetud elektrisõidukit Eesti transpordi CO2-heidet ca 591 tonni võrra
aastas.
Võrdlusena toome näite, et ühe aastaga säästaksid samas suurusjärgus toetusega 1,5 miljoni eurot
(näiteks 7500€ veoki kohta) Eesti maanteetranspordis 200 taastuvat biometaani kasutavat uut EUROVI
gaasiveokit ca 20 000 tonni CO2-te aastas võrreldes diiselveokitega, ehk sama investeeringu juures on
tasuvus 33 korda parem. Taastuva biometaani kasutamisel on gaasiveoki kogu kütuse elutsükli (Well-
to-Wheel) jalajälg keskmiselt kuni 80% võrra väiksem fossiilset diislikütust kasutavast veokist.
Siinjuures toome võrdluseks, et loomasõnnikust toodetud biometaani korral oleks kogu elutsükli
(Well-to-Wheel) CO2 heide aga miinusmärgiline – veoautol -189 tonni ja sõiduauto korral -2,4 tonni –
vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2018/2001 lisale VI6. Sarnasele tulemusele jõudis ka Eesti Maaülikooli
2020. aasta uuring „Biometaani keskkonnamõju“7, mille hinnangul on biometaan ainus kütus, mille
tootmisega on võimalik hoida elutsükli jooksul rohkem emissioone ära kui tekitatakse (kui tooraineks
on jäägid/jäätmed).
4
ACEA-PIK joint statement: The transition to zero-emission road freight transport
https://www.acea.be/publications/article/acea-pik-joint-statement-the-transition-to-zero-emission-road-
freight-trans
5
Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elektriliste sõidukite toetamine, Kuidas pean arvutama
kasvuhoonegaaside heite kokkuhoidu? - https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/elektriliste-soidukite-
soetamine#toggle8447
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN
7
https://www.dropbox.com/s/dfqknutnzxlwbwf/2020.10.12%20Biometaani%20keskkonnam%C3%B5ju%2C%2
0Maa%C3%BClikool%2C%20Allik.pdf?dl=0
Lisaks eeltoodule on oluline, et riik tagaks paralleelselt ka biometaani tootmisvõimsuste ja toodangu
jätkuva suurenemise, et rahuldada gaasiveokite ostutoetusest tekkivat täiendavat nõudlust gaasiliste
kütuse järgi. Keskkonnasääst saavutatakse ikkagi vaid sel juhul kui gaasiveokid sõidaksid fossiilse
maagaasi asemel biometaaniga. Vähetähtis ei ole siinjuures ka efektiivne prügi sorteerimine kõikide
omavalitsuste tasemel eesmärgiga suunata biojäätmed biometaanitehastesse. Eeskujulikuks näiteks
on siinkohal Tartu, kus jäätmete ringmajandus on efektiivselt korraldatud ning kus linnaliinibussid
sõidavad biometaanil.
2019. aastal käivitas Saksamaa valitsus CNG ja LNG veokitele ostu- ja teemaksutoetused, mis kehtivad
kuni 2023. aasta lõpuni. Lisaks käivitati 2021. aasta alguses vanemate (EURO 0-EURO V) veokite
uuendamistoetus juhul kui vana veok lammutatakse ja asemele ostetakse EURO VI või elektri- või
vesinikuveok.
Euroopa riikide toetusprogrammide näiteid
Saksamaa
1. Gaasiveokite ostutoetus CNG veokitele 8000€ ja LNG-veokitele 12000€8
2. Gaasiveokite teemaksuvabastus – CNG ja LNG veokid on vabastatud maanteemaksust9
3. Vanema veokipargi uuendamise toetus EUROVI heitmeklassi veokite vastu (15 000€ vana
veoki lammutamise korral)10
Soome
1. Gaasiveokite ostutoetus
2021. aasta alguses kehtestas Soome valitsus sarnase veokipargi keskkonnasõbralikumaks muutmise
toetusprogrammi vedajatele, kus toetab kahe aasta jooksul CNG veokite ostu 5000 euro ja LNG veokite
ostu 12 000 euro ulatuses. Täpsemalt Soome valitsuse CNG ja LNG raskeveokite toetusest Traficom
kodulehel: https://www.traficom.fi/fi/asioi-kanssamme/hae-kaasukayttoisen-kuorma-auton-
hankintatukea
Arvestades eelpool toodud näiteid keskkonnasäästlikumate veokite kasutusele võtmiseks erinevates
riikides ja taastuvkütuste kasutamise võimalikku potentsiaali maanteevedude jalajälje vähendamisel,
teeme järgmised ettepanekud Eestis raskeveokite uuendamiseks ja keskkonnasõbralikumaks
muutmiseks, et saavutada Eesti soovitud kliimaneutraalsuse eesmärgid aastaks 2050.
Praeguseks on turul arvestatav valik nii CNG- kui LNG-tarbesõidukeid, et täita Eestis sõitvate vedajate
vajadused väga paljudes veooperatsioonides, nagu näiteks jaekaubanduses, vedelike/kütuste
transpordil, ehitusmaterjalide, prügiveol jne.
8
Saksamaa gaasiveokite (CNG ja LNG) ostutoetuse määrus
https://www.bmvi.de/SharedDocs/DE/Anlage/StV/lkw-maut-harmonisierung.pdf?__blob=publicationFile
9
Saksamaa teemaksu soodustus (metaan)gaasiveokitele
https://www.bag.bund.de/SharedDocs/Kurzmeldungen/DE/2020/Mautbefreiung_Gasantrieb_2020.html;jsessi
onid=6B65874E77F051F44726947D2766796A.live11292?nn=12502
10
Saksamaa veokipargi uuendamise toetus vana veoki lammutamise korral
https://www.bmvi.de/SharedDocs/DE/Artikel/StV/Strassenverkehr/bmvi-legt-nationales-
flottenaustauschprogramm-fuer-lkw-auf.htm
Ettepanekud Eesti maanteevedude jalajälje vähendamiseks
1. Ostutoetus kohalike gaasiveokite (CNG/LNG) kasutamiseks Eestis sarnaselt
Keskkonnainvesteeringute keskuse elektriautode ostutoetuse kasutamise reeglitele (näiteks
kohustusega sõita 80% Eesti teedel). Raskeveokitel on Eesti läbisõidu mõõtmiseks tehnilised
võimalused olemas. CNG-veoki ostutoetus 8000€ ja LNG-veoki ostutoetus 12 000€.
2. Kohaliku veokipargi värskendamise toetus EURO 0-V heitmeklassidest EURO VI-le Saksamaa
näitel – (kuni 15 000 eurot vana veoki lammutamisel ja EURO VI või elektriveoki ostmisel)
3. Teekasutustasu vabastus gaasiveokitele ja tasu diferentseerimine EURO-klasside alusel
4. Raskeveokimaksu vabastus gaasiveokitele ja diferentseerimine EURO-klasside alusel
5. Langetada diiselkütuse aktsiisi jätkusuutlikult toodetud biodiisli kasutamisel või tagastada
jätkusuutlikult toodetud ja tarbitud biodiisli hinnavahe fossiilse diislikütusega võrreldes
6. Tagada biometaani tootmisvõimsuste ja toodangu jätkuv suurenemine, et rahuldada
gaasiveokite ostutoetusest tekkivat täiendavat nõudlust gaasiliste kütuse järgi.
7. Edendada efektiivset prügi sorteerimist kõikide omavalitsuste tasemel eesmärgiga suunata
biojäätmed biometaanitehastesse.
8. Suurema massi ja pikkusega EUROVI veokite kasutamine Eesti maanteevedudel
9. Keskkonnasõbralikuma veeremi kasutamise selge eelistamine riigi teenuste ostmisel
teedeehituses, Riigi Kinnisvara ehitustel ja riigiettevõtete transporditeenuste hangetel -
(Clean Vehicles Directive ja Rootsi EUROV-VI veokite kasutamise nõue riigihangetel)
Teeme ettepaneku moodustada ülaltoodud küsimuste arutamiseks ühine töörühm käesoleva kirja
allkirjastajate ja kolme transpordisektori jalajälje vähendamisega kõige enam seotud ministeeriumi
(majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeeriumi)
esindajatega.
Lugupidamisega,
Janno Karu, Scania Eesti AS tegevjuht ja prokurist
Villem Tori, Eesti Autoettevõtete Liidu direktor
Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht
Argo Luude, Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees
Andrus Laul, Stonewolf juhataja ja Autoettevõtete Liidu juhatuse liige
Erko Vallbaum, AS Lajos juhatuse esimees
Harri Hanschmidt, AS Tallink Grupp juhatuse liige
Ants Noot, AS Eesti Gaas juhatuse esimees
Alan Vaht, AS Alexela juhatuse liige
Kasutatud näitajate arvutuskäigud ja täpsustavad andmed:
Keskmise Eestis sõitva regionaalvedude veoki läbisõit on aastas 150 000 km ja kütusekulu ca 31 liitrit
diislikütust 100km kohta. Sellise Eestis enimkasutatud diiselveoki CO2 on aastas ca 123 tonni.
Taastuvat biometaani kasutava gaasiveoki CO2 on -80% vähem ehk ca 25 tonni CO2 aastas. Võrdluseks
on Eesti keskmise sõiduauto CO2 heide ca 3-4 tonni aastas (läbisõit 20 000 km ja kütusekulu 5-6
liitrit/100km).
SÕIDUAUTO Toetatavate Toetus Toetus
elektriautode per kokku
arv el.auto
Toetus 300 5,000 1,500,000 CO2 kokkuhoid CO2 sääst
sõiduauto puhul tonnides kokku
(tonni/aastas) aastas
1.97 591
VEOAUTO Toetatavate Toetus Toetus
gaasiveokite per kokku
arv veok
Toetus 200 7,500 1,500,000 CO2 kokkuhoid CBG CO2 sääst
diiselveok -> veoki puhul tonnides kokku
biometaan- (tonni/aastas) aastas
veokile
98 20,000
Ostutoetus 50 12,000 600,000 98 4,900
LNG veokitele
Toetus 200 15,000 3,000,000 23 4,600
veokipargi
uuendamiseks
(EUROIII ->
EUROVI)
Juhul kui võtta arvesse, et paljud Eesti sisevedudel töötavad vanemad veokid on EUROIII ja EUROIV
heitmeklassi mootoritega, siis järgmises tabelis on toodud võimalik säästa Eesti transpordi CO2
heidet vahetades need, kas EUROVI heitmeklassiga biometaani (CBG) või diiselveokite vastu. Näiteks
200 EUROIII veoki uuendamisel EUROVI veokiks oleks võimalik säästa 4600 tonni CO2-te ja EUROIV
veoki uuendamisel EUROVI veokiks säästab 3200 tonni CO2-te. Kõige suurem CO2 sääst saavutatakse
200 EUROIII veoki uuendamisel biometaani kasutava EUROVI gaasiveoki vastu – 22 000 tonni CO2-te.
CO2 sääst tonnides
200 toetatava veoki puhul
kokku aastas
CO2 kokkuhoid EUROIII-lt üleminekul biometaan
110 22000
CBG-le (tonni/aastas)
CO2 kokkuhoid EUROIII-lt üleminekul EUROVI-le
23 4600
(tonni/aastas)
CO2 kokkuhoid EUROIV-lt üleminekul EUROVI-le
16 3200
(tonni/aastas)
Saatja: Janno Karu <
[email protected]>
Saadetud: 10.06.2021 11:23
Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <
[email protected]>; Taavi
Aas <
[email protected]>; <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>;
MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>; Alan Vaht
<
[email protected]>; Mario Berk <
[email protected]>; Argo Luude
<
[email protected]>; Erko Vallbaum <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Kaur Sarv <
[email protected]>
Teema: Eesti maanteeveo sektori jalajälje vähendamise ettepanekud
Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus, Taavi Aas, Tõnis Mölder,
Käesolevaga edastame teile ülevaate Eesti maanteetranspordi sektorist ja
ettepanekud rasketranspordi keskkonnajalajälje vähendamiseks.
Kõik allakirjutanud ettevõtted ja organisatsioonid peavad oluliseks
üleminekut keskkonnasõbralikumale transpordile ning esindavad kõiki
maanteetranspordi ökosüsteemi osi - kauba tellijad ja lõppkliendile
müüjad (Tallink Grupp), kaupade vedajad (Lajos, Stonewolf),
keskkonnasõbraliku kütuse tootjad, tarnijad ja ringmajanduse edendajad
(Eesti Gaas, Alexela, Eesti Keskkonnateenused), transpordivahendite
tootjad ja müüjad (Scania), maanteevedude ja automüügi ettevõtete
erialaliidud (Autoettevõtete Liit, AMTEL).
Soovime üheskoos, transpordisektori ja riigi esindajatega, arutada Eesti
maanteetranspordi keskkonnasäästlikumaks muutmise ettepanekuid ja toetada
seeläbi Eesti riigi kliimaeesmärke. Loodame, et saame edaspidi anda
täiendavat sisendit võimaliku loodava maanteetranspordi jalajälje
vähendamise töögrupi töös osaledes.
Jääme ootama teiepoolset tagasisisidet.
Lugupidamisega
Janno Karu, Scania Eesti AS tegevjuht ja prokurist
Villem Tori, Eesti Autoettevõtete Liidu direktor
Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht
Argo Luude, Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees
Andrus Laul, Stonewolf juhataja ja Autoettevõtete Liidu juhatuse liige
Erko Vallbaum, AS Lajos juhatuse esimees
Harri Hanschmidt, AS Tallink Grupp juhatuse liige
Ants Noot, AS Eesti Gaas juhatuse esimees
Alan Vaht, AS Alexela juhatuse liige