dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti maanteeveo sektori jalajälje vähendamise ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. juuni 2021
Seotud ettevõtted
SCANIA Eesti AS (adressaat)
Viit
1.15-5/2021/3698-1
Registreeritud
10. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Scania Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Johann Peetre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. juuli 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf72 KB
  • 📎Eesti maanteeveo sektori jalajälje vähendamise ettepanekud.asice248 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas 9. juuni 2021 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister Tõnis Mölder Eesti maanteeveo sektori jalajälje vähendamine Seoses viimaste aastate arengutega autotööstuse kahjulike heitmete ja jalajälje vähendamiseks on lisaks sõiduautodele muutunud oluliselt keskkonnasõbralikumaks ka tarbesõidukid (üle 3,5 tonni) ja raskeveokid (üle 16 tonni). Siiski oleme transpordi valdkonnas veel kliimaneutraalsuse eesmärgist kaugel, sest maanteetransport tekitab 95% Eesti transpordisektori kasvuhoonegaasidest1, millest tarbesõidukid, veokid ja bussid moodustavad üle kolmandiku. Taastuvkütuseid kasutavate raskeveokite mootoreid on pakutud Eestis pea paarkümmend aastat nii etanooli, biodiisli kui gaasimootorite näol. Lisaks on viimastel aastatel oluliselt hoogustunud Eesti gaasitanklate võrgustiku rajamine tänu valitsuse poolt põhjalikult ja pikaajaliselt ellu viidud biometaani poliitikale. Tänu sellele on praeguseks Eesti vedajatel võimalik kasutada 24 gaasitanklat üle riigi, mis lihtsustab kohalikus maanteetranspordis taastuvkütusega veokite kasutamist. Taastuvkütustel põhinevad lahendused nii õhusaaste kui CO2 vähendamiseks on veokitootjatel olemas, kuid nende laialdasema kasutuselevõtu eelduseks on fossiilkütustega võrreldava kulubaasi saavutamine. Selle saavutamine eeldab riigilt tuge nii teadlikku poliitikakujundamise kui rahaliste hoobade suunamise kaudu, eesmärgiga vastavalt Euroopa Liidu Roheleppele vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni transpordis 38%2 2035. aastaks ning 90%3 aastaks 2050 võrreldes 1990. aastaga. Maanteeveo sektori puhul tuleb arvestada oluliselt teistsuguse läbisõidu, koormuse ja kasutusega kui sõiduautodel. Keskmine Eesti raskeveoki läbisõit aastas on 140-150 tuhat kilomeetrit ja kütusekulu ca 31 liitrit diislikütust 100 km kohta, mis tähendab et üks veok emiteerib ca 123 tonni CO2/aastas versus keskmise Eesti sõiduauto CO2 heitmetega 3-4 tonni CO2/aastas. Säästva (raske)transpordi arengud Eestis viimastel aastatel 2018. ja 2019. aastal müüdi Eestis 1000 uut EUROVI raskeveokit ja 2020. aastal langes COVID-19 kriisi tõttu uute veokite müük ca 450 veokini. Lähiaastatel taastub uute EUROVI veokite müük ca 800 veokini, mis tähendab, et aastas uueneb kogu veokipargist umbes 4% (kokku on Eestis ca 20000 veokit, millest 90% alla EURO VI). Arvestades nii Euroopa Liidu kui Eesti riigi seatud Roheleppe eesmärke ja vajadust vähendada kogu Eesti transpordi jalajälge, annab suurima efekti paralleelne ergutamine – toetada uute veokite soetajate üleminekut fossiilselt diislikütuselt taastuvale biometaanile, jätkusuutlikult toodetud biodiislile ning tulevikus ka taastuvelektrile; vanemate veokite kasutajate EUROIII-lt ja EUROIV-lt üleminek EUROVI-le. 1 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis- kasvuhoonegaase-tekib 2 MKM, Majandusülevaade 2019, Transport https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2019_0.pdf 3 Euroopa roheline kokkulepe, Säästev liikuvus https://ec.europa.eu/estonia/sites/default/files/docs/sustainable_mobility_et.pdf Euroopa autotootjate assotsiatsiooni ACEA ja Potsdami Kliimauuringute instituudi hinnangul4 tuleb heitmevaba maanteevedude saavutamiseks muuta praegust olukorda, kus fossiilse diislikütuse kasutamine on soodsam kui taastuvkütusega veoki opereerimine. Taastuvkütusega ja süsinikuvaba transporti ja logistikat peab suunama nõudlus ja kättesaadavus – viimaste aastate kogemused nii Eesti kui Euroopa veokiturul näitavad, et vedajad ei investeeri keskkonnasõbralikumatesse lahendustesse, kui nad ei näe tõhusamaid ja soodsamaid võimalusi veokite kasutamisel ja tankimisel. 2020. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt diislikütuse aktsiisi ajutine langetamine vähendas nõudlust taastuvkütust kasutavate gaasiveokite järele, sest fossiilse diisli ja taastuva biometaani kütuste hinnavahe ei olnud enam vedajale atraktiivne, arvestades kõrgemat gaasiveoki maksumust ja hoolduskulu. Samas tuleb toonitada, et diisliaktsiisi ajutise langetamise lõpetamine ei aita kaasa Eesti transpordis tekkiva CO2 jalajälje vähendamisele, eriti, kui see ei käi ühte sammu naaberriikides toimuvaga. Eesti veondus on osa rahvusvahelise transpordi ökosüsteemist, täiendavate kulude lisamine Eesti vedajatele vähendab nende konkurentsivõimet ja võimekust keskkonnasõbralikumasse veeremisse investeerida. Eestis suureneb teiste riikide vedajate transpordi osakaal, kelle veeremi keskkonnasõbralikumaks muutmiseks puuduvad Eesti riigil otsesed võimalused. Taastuvat biometaani kasutavate gaasiveokitega Eesti raskevedude jalajälje vähendamine Väiksema jalajäljega biometaani kasutavate gaasiveokite puhul tuleb arvestada nende diiselveokitest kallima hinnaga, mis on tingitud keerulisema ehitusega CNG või LNG paakidest. Seetõttu on CNG-veok ca 15 000€ ja LNG veokid 30 000€ diiselveokitest kallimad. 2020. aastal toetas Eesti riik 1,54 miljoni euro ulatuses ca 300 uue elektriauto ostmist (5000€ sõiduauto kohta), mille eesmärk on vähendada CO2 heidet 1,97 tonni 10 000 km kohta5. Kokku vähendavad 300 toetusega ostetud elektrisõidukit Eesti transpordi CO2-heidet ca 591 tonni võrra aastas. Võrdlusena toome näite, et ühe aastaga säästaksid samas suurusjärgus toetusega 1,5 miljoni eurot (näiteks 7500€ veoki kohta) Eesti maanteetranspordis 200 taastuvat biometaani kasutavat uut EUROVI gaasiveokit ca 20 000 tonni CO2-te aastas võrreldes diiselveokitega, ehk sama investeeringu juures on tasuvus 33 korda parem. Taastuva biometaani kasutamisel on gaasiveoki kogu kütuse elutsükli (Well- to-Wheel) jalajälg keskmiselt kuni 80% võrra väiksem fossiilset diislikütust kasutavast veokist. Siinjuures toome võrdluseks, et loomasõnnikust toodetud biometaani korral oleks kogu elutsükli (Well-to-Wheel) CO2 heide aga miinusmärgiline – veoautol -189 tonni ja sõiduauto korral -2,4 tonni – vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2018/2001 lisale VI6. Sarnasele tulemusele jõudis ka Eesti Maaülikooli 2020. aasta uuring „Biometaani keskkonnamõju“7, mille hinnangul on biometaan ainus kütus, mille tootmisega on võimalik hoida elutsükli jooksul rohkem emissioone ära kui tekitatakse (kui tooraineks on jäägid/jäätmed). 4 ACEA-PIK joint statement: The transition to zero-emission road freight transport https://www.acea.be/publications/article/acea-pik-joint-statement-the-transition-to-zero-emission-road- freight-trans 5 Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elektriliste sõidukite toetamine, Kuidas pean arvutama kasvuhoonegaaside heite kokkuhoidu? - https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/elektriliste-soidukite- soetamine#toggle8447 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN 7 https://www.dropbox.com/s/dfqknutnzxlwbwf/2020.10.12%20Biometaani%20keskkonnam%C3%B5ju%2C%2 0Maa%C3%BClikool%2C%20Allik.pdf?dl=0 Lisaks eeltoodule on oluline, et riik tagaks paralleelselt ka biometaani tootmisvõimsuste ja toodangu jätkuva suurenemise, et rahuldada gaasiveokite ostutoetusest tekkivat täiendavat nõudlust gaasiliste kütuse järgi. Keskkonnasääst saavutatakse ikkagi vaid sel juhul kui gaasiveokid sõidaksid fossiilse maagaasi asemel biometaaniga. Vähetähtis ei ole siinjuures ka efektiivne prügi sorteerimine kõikide omavalitsuste tasemel eesmärgiga suunata biojäätmed biometaanitehastesse. Eeskujulikuks näiteks on siinkohal Tartu, kus jäätmete ringmajandus on efektiivselt korraldatud ning kus linnaliinibussid sõidavad biometaanil. 2019. aastal käivitas Saksamaa valitsus CNG ja LNG veokitele ostu- ja teemaksutoetused, mis kehtivad kuni 2023. aasta lõpuni. Lisaks käivitati 2021. aasta alguses vanemate (EURO 0-EURO V) veokite uuendamistoetus juhul kui vana veok lammutatakse ja asemele ostetakse EURO VI või elektri- või vesinikuveok. Euroopa riikide toetusprogrammide näiteid Saksamaa 1. Gaasiveokite ostutoetus CNG veokitele 8000€ ja LNG-veokitele 12000€8 2. Gaasiveokite teemaksuvabastus – CNG ja LNG veokid on vabastatud maanteemaksust9 3. Vanema veokipargi uuendamise toetus EUROVI heitmeklassi veokite vastu (15 000€ vana veoki lammutamise korral)10 Soome 1. Gaasiveokite ostutoetus 2021. aasta alguses kehtestas Soome valitsus sarnase veokipargi keskkonnasõbralikumaks muutmise toetusprogrammi vedajatele, kus toetab kahe aasta jooksul CNG veokite ostu 5000 euro ja LNG veokite ostu 12 000 euro ulatuses. Täpsemalt Soome valitsuse CNG ja LNG raskeveokite toetusest Traficom kodulehel: https://www.traficom.fi/fi/asioi-kanssamme/hae-kaasukayttoisen-kuorma-auton- hankintatukea Arvestades eelpool toodud näiteid keskkonnasäästlikumate veokite kasutusele võtmiseks erinevates riikides ja taastuvkütuste kasutamise võimalikku potentsiaali maanteevedude jalajälje vähendamisel, teeme järgmised ettepanekud Eestis raskeveokite uuendamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, et saavutada Eesti soovitud kliimaneutraalsuse eesmärgid aastaks 2050. Praeguseks on turul arvestatav valik nii CNG- kui LNG-tarbesõidukeid, et täita Eestis sõitvate vedajate vajadused väga paljudes veooperatsioonides, nagu näiteks jaekaubanduses, vedelike/kütuste transpordil, ehitusmaterjalide, prügiveol jne. 8 Saksamaa gaasiveokite (CNG ja LNG) ostutoetuse määrus https://www.bmvi.de/SharedDocs/DE/Anlage/StV/lkw-maut-harmonisierung.pdf?__blob=publicationFile 9 Saksamaa teemaksu soodustus (metaan)gaasiveokitele https://www.bag.bund.de/SharedDocs/Kurzmeldungen/DE/2020/Mautbefreiung_Gasantrieb_2020.html;jsessi onid=6B65874E77F051F44726947D2766796A.live11292?nn=12502 10 Saksamaa veokipargi uuendamise toetus vana veoki lammutamise korral https://www.bmvi.de/SharedDocs/DE/Artikel/StV/Strassenverkehr/bmvi-legt-nationales- flottenaustauschprogramm-fuer-lkw-auf.htm Ettepanekud Eesti maanteevedude jalajälje vähendamiseks 1. Ostutoetus kohalike gaasiveokite (CNG/LNG) kasutamiseks Eestis sarnaselt Keskkonnainvesteeringute keskuse elektriautode ostutoetuse kasutamise reeglitele (näiteks kohustusega sõita 80% Eesti teedel). Raskeveokitel on Eesti läbisõidu mõõtmiseks tehnilised võimalused olemas. CNG-veoki ostutoetus 8000€ ja LNG-veoki ostutoetus 12 000€. 2. Kohaliku veokipargi värskendamise toetus EURO 0-V heitmeklassidest EURO VI-le Saksamaa näitel – (kuni 15 000 eurot vana veoki lammutamisel ja EURO VI või elektriveoki ostmisel) 3. Teekasutustasu vabastus gaasiveokitele ja tasu diferentseerimine EURO-klasside alusel 4. Raskeveokimaksu vabastus gaasiveokitele ja diferentseerimine EURO-klasside alusel 5. Langetada diiselkütuse aktsiisi jätkusuutlikult toodetud biodiisli kasutamisel või tagastada jätkusuutlikult toodetud ja tarbitud biodiisli hinnavahe fossiilse diislikütusega võrreldes 6. Tagada biometaani tootmisvõimsuste ja toodangu jätkuv suurenemine, et rahuldada gaasiveokite ostutoetusest tekkivat täiendavat nõudlust gaasiliste kütuse järgi. 7. Edendada efektiivset prügi sorteerimist kõikide omavalitsuste tasemel eesmärgiga suunata biojäätmed biometaanitehastesse. 8. Suurema massi ja pikkusega EUROVI veokite kasutamine Eesti maanteevedudel 9. Keskkonnasõbralikuma veeremi kasutamise selge eelistamine riigi teenuste ostmisel teedeehituses, Riigi Kinnisvara ehitustel ja riigiettevõtete transporditeenuste hangetel - (Clean Vehicles Directive ja Rootsi EUROV-VI veokite kasutamise nõue riigihangetel) Teeme ettepaneku moodustada ülaltoodud küsimuste arutamiseks ühine töörühm käesoleva kirja allkirjastajate ja kolme transpordisektori jalajälje vähendamisega kõige enam seotud ministeeriumi (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeeriumi) esindajatega. Lugupidamisega, Janno Karu, Scania Eesti AS tegevjuht ja prokurist Villem Tori, Eesti Autoettevõtete Liidu direktor Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Argo Luude, Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees Andrus Laul, Stonewolf juhataja ja Autoettevõtete Liidu juhatuse liige Erko Vallbaum, AS Lajos juhatuse esimees Harri Hanschmidt, AS Tallink Grupp juhatuse liige Ants Noot, AS Eesti Gaas juhatuse esimees Alan Vaht, AS Alexela juhatuse liige Kasutatud näitajate arvutuskäigud ja täpsustavad andmed: Keskmise Eestis sõitva regionaalvedude veoki läbisõit on aastas 150 000 km ja kütusekulu ca 31 liitrit diislikütust 100km kohta. Sellise Eestis enimkasutatud diiselveoki CO2 on aastas ca 123 tonni. Taastuvat biometaani kasutava gaasiveoki CO2 on -80% vähem ehk ca 25 tonni CO2 aastas. Võrdluseks on Eesti keskmise sõiduauto CO2 heide ca 3-4 tonni aastas (läbisõit 20 000 km ja kütusekulu 5-6 liitrit/100km). SÕIDUAUTO Toetatavate Toetus Toetus elektriautode per kokku arv el.auto Toetus 300 5,000 1,500,000 CO2 kokkuhoid CO2 sääst sõiduauto puhul tonnides kokku (tonni/aastas) aastas 1.97 591 VEOAUTO Toetatavate Toetus Toetus gaasiveokite per kokku arv veok Toetus 200 7,500 1,500,000 CO2 kokkuhoid CBG CO2 sääst diiselveok -> veoki puhul tonnides kokku biometaan- (tonni/aastas) aastas veokile 98 20,000 Ostutoetus 50 12,000 600,000 98 4,900 LNG veokitele Toetus 200 15,000 3,000,000 23 4,600 veokipargi uuendamiseks (EUROIII -> EUROVI) Juhul kui võtta arvesse, et paljud Eesti sisevedudel töötavad vanemad veokid on EUROIII ja EUROIV heitmeklassi mootoritega, siis järgmises tabelis on toodud võimalik säästa Eesti transpordi CO2 heidet vahetades need, kas EUROVI heitmeklassiga biometaani (CBG) või diiselveokite vastu. Näiteks 200 EUROIII veoki uuendamisel EUROVI veokiks oleks võimalik säästa 4600 tonni CO2-te ja EUROIV veoki uuendamisel EUROVI veokiks säästab 3200 tonni CO2-te. Kõige suurem CO2 sääst saavutatakse 200 EUROIII veoki uuendamisel biometaani kasutava EUROVI gaasiveoki vastu – 22 000 tonni CO2-te. CO2 sääst tonnides 200 toetatava veoki puhul kokku aastas CO2 kokkuhoid EUROIII-lt üleminekul biometaan 110 22000 CBG-le (tonni/aastas) CO2 kokkuhoid EUROIII-lt üleminekul EUROVI-le 23 4600 (tonni/aastas) CO2 kokkuhoid EUROIV-lt üleminekul EUROVI-le 16 3200 (tonni/aastas) Saatja: Janno Karu <[email protected]> Saadetud: 10.06.2021 11:23 Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; Alan Vaht <[email protected]>; Mario Berk <[email protected]>; Argo Luude <[email protected]>; Erko Vallbaum <[email protected]>; <[email protected]>; Kaur Sarv <[email protected]> Teema: Eesti maanteeveo sektori jalajälje vähendamise ettepanekud Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus, Taavi Aas, Tõnis Mölder, Käesolevaga edastame teile ülevaate Eesti maanteetranspordi sektorist ja ettepanekud rasketranspordi keskkonnajalajälje vähendamiseks. Kõik allakirjutanud ettevõtted ja organisatsioonid peavad oluliseks üleminekut keskkonnasõbralikumale transpordile ning esindavad kõiki maanteetranspordi ökosüsteemi osi - kauba tellijad ja lõppkliendile müüjad (Tallink Grupp), kaupade vedajad (Lajos, Stonewolf), keskkonnasõbraliku kütuse tootjad, tarnijad ja ringmajanduse edendajad (Eesti Gaas, Alexela, Eesti Keskkonnateenused), transpordivahendite tootjad ja müüjad (Scania), maanteevedude ja automüügi ettevõtete erialaliidud (Autoettevõtete Liit, AMTEL). Soovime üheskoos, transpordisektori ja riigi esindajatega, arutada Eesti maanteetranspordi keskkonnasäästlikumaks muutmise ettepanekuid ja toetada seeläbi Eesti riigi kliimaeesmärke. Loodame, et saame edaspidi anda täiendavat sisendit võimaliku loodava maanteetranspordi jalajälje vähendamise töögrupi töös osaledes. Jääme ootama teiepoolset tagasisisidet. Lugupidamisega Janno Karu, Scania Eesti AS tegevjuht ja prokurist Villem Tori, Eesti Autoettevõtete Liidu direktor Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Argo Luude, Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees Andrus Laul, Stonewolf juhataja ja Autoettevõtete Liidu juhatuse liige Erko Vallbaum, AS Lajos juhatuse esimees Harri Hanschmidt, AS Tallink Grupp juhatuse liige Ants Noot, AS Eesti Gaas juhatuse esimees Alan Vaht, AS Alexela juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel