Saatja: "Carmen Katariina Sikk" <
[email protected]>
Saaja: "Madis Aesma" <
[email protected]>
Teema: Vs: Madis Aesmalt ajakirjast Imeline Teadus
Kuupäev: 2024-02-09 09:50
Tere, Madis!
Manusest leiate Ravimiameti kommentaari. Vastasid Ravimiameti
ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla ja peadirektori asetäitja Ott
Laius.
Kui toimetate teksti, siis paluksin, et saaksime enne avaldamist selle
veel üle vaadata. Samuti andke julgelt teada, kui saame veel kuidagi abiks
olla.
Parimate soovidega
Carmen Katariina Sikk
Ravimiameti kommunikatsioonijuht
Tel 737 4140
[email protected]
Saatja: Madis Aesma <
[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 7. veebruar 2024 13:12
Adressaat: Carmen Katariina Sikk <
[email protected]>
Teema: Re: Madis Aesmalt ajakirjast Imeline Teadus
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere taas,
eile siiski ei jõudnud õhtul kirjutada, aga täna siis saadan paar
küsimust.
Lisan manusesse ka artikli tõlgitud ja toimetatud versiooni. Nagu öeldud,
see on kirjutatud Taani ajakirjaniku poolt ja seetõttu suuresti nende
oludest lähtuv.
1) Kui levinud või populaarsed kõikvõimalikud kaalulangetusravimid Eestis
on? Kas need, millest artiklis juttu (Wegowy, Ozempic), on meil
tarvitusel?
2)Kas on mingeid prognoose, kuidas nende populaarsus või mittepopulaarsus
võiks muutuda? Võibolla on õigem küsida, milline on nende turg?
3) Kas Ravimiametil on oma soovituslik seisukoht nende kasutamise suhtes
(või kui palju Ravimiametil üldse mingite medikamentide asjus
soovituslikku seisukohta olla saab)?
Vastata võib nii pikalt või lühidalt, kui vastajale endale tarvilik
tundub. Leian kusagile loosse kindlasti kohad, kust praegust teksti kokku
tõmmata ja kohalik vaade asjadele juurde lisada. Eks siis põrgatan valmis
pdfi jälle ka tagasi.
Kui jõuaks vastata selle töönädala sees, oleks väga tore.
aitäh juba ette!
Madis
_____
From: Carmen Katariina Sikk <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: 06 February 2024 12:18
To: Madis Aesma <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Vs: Madis Aesmalt ajakirjast Imeline Teadus
Tere, Madis!
Aitäh kirja eest!
Jääme Teie küsimusi ootama ning proovime neile ka vastused leida.
Parimate soovidega
Carmen Katariina Sikk
Ravimiameti kommunikatsioonijuht
Tel 737 4140
[email protected]
<mailto:
[email protected]>
Saatja: Madis Aesma <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Saatmisaeg: teisipäev, 6. veebruar 2024 11:50
Adressaat: Carmen Katariina Sikk <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Teema: Madis Aesmalt ajakirjast Imeline Teadus
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
olen Madis Aesma, ajakirja Imeline Teadus toimetaja. Lugu selline, et meil
on ajakirja märtsinumbrisse (ilmub veebruari lõpus) kavandatud üks
tõlkelugu kaalulangetusravimitest. Selle artikli originaal on pärit taani
keelest (meie nii-öelda emaajakiri Illustrerte Videnskab ongi
taanikeelne). Aga ma väga hea meelega lisaks tõlkeloole, mis on sisult
üsna üldine, ikka sellist eestimaist konteksti ka.
Kui ma saadaksin täna õhtupoole teele kolm-neli küsimust (ja ka loo enda
pdfi konteksti jaoks), siis kas oleks võimalik, et keegi spetsialist seda
teemat kommenteeriks?
tervitades
Madis
1) Kui levinud või populaarsed kõikvõimalikud kaalulangetusravimid Eestis on? Kas need, millest artiklis juttu ( Wegowy , Ozempic ), on meil tarvitusel? Eesti ravimi turul on hetkel kaks ravimit, mis on näidustatud kehakaalu langetamiseks – Xenical (toimeaine orlistaat ) ja Mysimba (toimeained bupropioon koos naltreksoo niga ) . Esimest kasuta b Eestis vaid mõn i üksik inime ne , teist ravimit paarkümmen d inimest. Mõlema ravimi kasutamisega võivad kaasned a patsiendi jaoks ebamugavad kõrvaltoimed, mistõttu ei ole nende kasutamine väga levinud. Ozempic ja Wego v y on ravimid, millel mõlemal on sama toimeaine – semaglutiid . Wego v y l on ametlik näidust us kehakaalu alandamiseks, kuid seda ravimit Eestis ei turustata. Ozempicut Eestis turustatakse ning see on ametlikult näidustatud II tüüpi diabeedi raviks . T egemist on retseptiravimiga , mistõttu ravi sellega saab määrata vaid arst . Arstid on näidustuseväliselt Ozempicut välja kirjutanud ka rasvumise või ülekaalu korral, sest ravimi ühe kõrvaltoimena võib esineda kaalulangus. 2023 aastal kirjutati Tervisekassa andmetel semaglutiidi välja 24 096 inimesele (kokku 137 555 retsepti), neist 75% või 90% soodustusega (näidustusele vastav diabeedi diagnoos) 12 059 inimesele , 50% soodustusega 771 inimesele ja 0% soodustusega (st puudub näidustusele vastav diabeedi diagnoos) 12 284 inimesele . ( Mida soodustuse protsendid tähendavad, saab vaadata Tervisekassa lehelt : Soodusravimid | Tervisekassa ( https://tervisekassa.ee/partnerile/ravimitest/soodusravimid ) ) 2)Kas on mingeid prognoose, kuidas nende populaarsus või mittepopulaarsus võiks muutuda? Võibolla on õigem küsida, milline on nende turg? Kaalulangetusravim e id on olnud turul erinevaid. Osad kaalulangetusravimid, mida aastaid tagasi Euroopas ja Eestis turustati, on tänaseks müügilt eemaldatud tõsiste kõrvaltoimete tõttu. Viimastel aastatel on kasvanud semaglutiidi kasutamine kaalulangetuse eesmärgil ja seetõttu on tekkinud ravimil ka ülemaailmne tarneraskus. Selge on see, et inimestel on ootus efektiivse kaalulangetusravimi järele. Sellest loodetakse saada abi, et saavutada enda soovitud kehakaal. Samas ei ole see päris nii lihtne . Kõikides kliinilistes uuringutes, mis kaalu langetavate ravimitega tehtud, on üheks kriteeriumiks kaasnev dieet ning nagu me näeme, kui inimene kaalu langedes oma elustiili ei muuda, siis ravimi kasutamise lõpetades tulevad kadunud kilod jälle tagasi . Lisaks on oluline siinjuures märkida, et ravimi toime on patsientide l erinev , osad kaotavad kaalu oluliselt rohkem kui teised ning mõnel juhul ei saa patsient üldse oodatud efekti. S eetõttu peaks kaalulangetusravimeid vaatama kui täiendavat abivahendit elustiili muutus te tegemiseks ning kinnistamiseks. Tartu Ülikooli juures tegutsev t ervisetehnoloogiate hindamise keskus on hiljaaegu valminud raportis ( https://tervis.ut.ee/sites/default/files/2024-02/TTH68%20Semaglutiid.pdf ) leidnud, et praegu ei ole semaglutiid rasvumuse ravi k s Eestis oludes kulutõhus ning sõltuvalt sihtrühma määratlemisest võib omada kolossaalset mõju Tervisekassa eelarvele, mistõttu riikliku st rahastusest me ilmselt lähitulevikus rääkida ei saa, aga nagu näitab Ozempicu näide, on inimesed üsna varmad ostma kaalulangusravimeid ka oma raha eest. Mistõttu võib eeldada, et kui semaglutiidi ülemaailmsed tarneraskused lahenevad ning turule tulevad uued toimeained samal näidustusel, siis kaalulangetamiseks mõeldud ravimite kasutamine aina kasvab. 3) Kas Ravimiametil on oma soovituslik seisukoht nende kasutamise suhtes (või kui palju Ravimiametil üldse mingite medikamentide asjus soovituslikku seisukohta olla saab)? Liigsuur kehakaal on selge terviserisk, mistõttu on soovitatav, et teatud kehamassiindeksist ülespoole jäävad patsiendid langetaksid oma kehakaalu, et sellega kaasnevaid terviseriske vähendada. Ravimid võivad olla sellejuures abiks. Meditsiiniliselt loetakse enamasti põhjendatuks ravimite kasutamiseks rasvunud patsientidel, s.o kui inimese kehamassiindeks on 30 või rohkem. Teatud riskifaktorite kaasesinemisel on põhjendatud ravimite kasutamine ka alates kehamassiindeksist 27. Normaalkaalus olevatel inimestel ravimite kasutamist täiendava kaalulangetamise eesmärgil ei saa lugeda põhjendatuks. Igal ravimil on lisaks positiivsele toimele ka kõrvaltoimed ning kui ravimist oodatav efekt on ainult kosmeetiline, siis ei ole kõrvaltoimete risk põhjendatud. Lähtuvalt kliinilistest uuringutest saadud andmetele kinnitab Ravimiamet ravimi ametliku näidustuse. Nii ametlik näidustus kui võimalikud kõrvaltoimed on kirja pandud ravimiteabesse, mille Ravimiamet on üle vaadanud ning mis on leitav ravimiregistrist ( www.ravimiregister.ee ). Lõppkokkuvõttes teeb siiski otsuse, kas ravimi kasutamine antud patsiendil on põhjendatud või mitte, arst. Oma teadmisi ning kogemusi kasutades võib ta määrata ravimit ka väljaspool selle ametlikku kasutamisnäidustust, kui tema hinnangul ületab ravimist saadav tõenäoline kasu sellel patsiendil ravimi võimalikud riskid. Rääkides Ozempicust , siis sellel ravimil on suurenenud nõudluse tõttu ülemaailmne tarneraskus, mistõttu Ravimiameti vaates t on prioriteediks tagada koostöös müügiloa hoidjaga, et kõikidele diabeedihaigetele, kes ravimit vajavad, seda ka jätkuks ning õige ravi oleks neile tagatud. O leme informeerinud ka arste , millised on diabeedihaigetel võimalikud alternatiivid ravimi asendamiseks.