RCATeenused OÜ Teie nr
[email protected]
Meie 30.04.2026 nr 14-1/260836/2603645
Talihoolde hankelepingu täitmise vaidlus
Austatud avaldaja
Pöördusite õiguskantsleri poole seoses vaidlusega, mis Teil on tekkinud Kiili vallaga teede
talihoolduse lepingu täitmisel. Te ei nõustu vallavalitsuse otsusega vähendada Teile tehtud töö eest
makstavat tasu.
Küsite, kas vallal oli õigus teha selline otsus Teid kaasamata ning kas valla vastavat akti tuleb
pidada haldusaktiks. Ühtlasi palute anda hinnang valla tasu vähendamise metoodikale. Nendele
küsimustele vastamiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas Teie ja valla vahel sõlmitud leping on
olemuselt haldusleping või tsiviilõiguslik leping. Sellest sõltub, kas tegemist on avalik-õigusliku
vaidlusega, mille korral saab õiguskantsler Teie avalduse menetlusse võtta (õiguskantsleri seadus
(ÕKS) § 19), või eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
Riigihanke „Talihoole Kiili valla teedel 2025–2029“ tulemusel RCATeenused OÜ ja Kiili
Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingut (nr 8-7/220-25) on alust pidada tsiviilõiguslikuks lepinguks.
Selle lepinguga on vald ostnud sisse avaliku ülesande (valla teede korrashoiu korraldamine)
täitmiseks vajaliku abistava teenuse ilma, et sellega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi ja
kohustusi või et töövõtjale oleks antud üle avaliku võimu teostamise volitus.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne
muu hulgas valla või linna teede korrashoiu korraldamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud
kellegi teise täita. Teede korrashoiu korraldamine on avalik ülesanne. KOKS § 35 lõike 5 järgi on
vallal või linnal õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.
Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lõike 2 järgi võib kohalik omavalitsus talle seadusega või selle
alusel pandud haldusülesannet (avalikku ülesannet) volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma
seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras
sõlmitud halduslepinguga. Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks
sõlmitud leping juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui
leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi (vt RKHKo 20.10.2003 otsus
asjas nr 3-3-1-64-03, p 12).
Samas võib eraõigusliku isiku kaasata avaliku teenuse osutamisse ka nii, et eraisiku roll on üksnes
abistav ning tal puudub ulatuslik otsustusõigus teenuse osutamise korraldamisel, s.t talle ei anta üle
avaliku võimu volitusi (TlnRKm 20.05.2019 otsus nr 3-18-1946, p 21). Nii võib avaliku ülesande
2
üleandmine erasektorile toimuda ka tsiviilõigusliku lepingu alusel eeldusel, et täidetud on
HKTS § 3 lõikes 4 nimetatud kriteeriumid.
HKTS § 3 lõige 4 sätestab, et haldusülesande täitmiseks volitamise korral võib sõlmida
tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei
reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või
kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata
täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik
leping, eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga.
Praegusel juhul ei määra seadus kindlaks lepingu liiki, mistõttu tuleb lähtuda lepingu sisust ja
HKTS-is sätestatud valikuvabaduse piiridest (RKHKm 21.11.2018 otsus nr 3-17-1329/27, p 10-12).
Riigihangete registris riigihanke nr 300131 „Talihoole Kiili valla teedel 2025-2029“ hanke
alusandmete kataloogis avaldatud hankelepingu projektis (vt Riigihangete register 7.0.4) ei ole
viidet sellele, et tegemist oleks halduslepinguga. Seevastu võib lepingu projekti punktist 8.1, milles
on pooled leppinud kokku lahendada lepinguga tekkivad vaidlused Harju Maakohtus, järeldada
poolte tahet sõlmida tsiviilõiguslik leping (vrd. RKEKm 23.04.2020, 3-19-2347/7, p 19; vrd.
RKHKo 19.06.2014 otsus nr 3- 3-1-19-14, p 14).
Seda, et tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga kinnitas õiguskantsleri nõunikule ka Kiili Vald. Kiili
Vald selgitas: „Tegemist on selgepiiriliselt töövõtulepinguga eelkõige põhjusel, et töövõtjale ei ole
antud üle avalikku võimu, mis on obligatoorne eeldus halduslepingu instituudi rakendamiseks. /.../
Lume lükkamine on küll valla kohustus, kuid teenuse osutaja ei teosta avalikku võimu. Ta ei otsusta
isikute õiguste ega kohustuste üle, vaid teeb füüsilist tööd. Seetõttu on tegemist teenuse ostmisega
ning leping kvalifitseerub tsiviilõiguslikuks töövõtulepinguks.“
Seega tuleb õiguskantsleril jätta Teie avaldus läbi vaatamata, sest õiguskantsler ei saa sekkuda
eraõiguslikkesse vaidlustesse (ÕKS § 25 lg 1). Kui Te ei nõustu valla otsusega vähendada Teile
tehtud talihooldustöö eest makstavat tasu, on Teil õigus pöörduda hagiavaldusega Harju Maakohtu
poole (vt Hagiavalduse esitamine). Seejuures võib maakohus asuda lepingu olemuse küsimuses ka
teistsugusele seisukohale.
Loodame, et nendest selgitustest on Teile abi.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Mariann Salomets 6938410
[email protected]