Triin Teder
Saatja: Berit Rohtjärv
Saatmisaeg: reede, 5. juuni 2020 12:16
Adressaat: Triin Teder
Teema: FW: Viipekeele tõlketeenuse memorandum
From: Helle Sass <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 2, 2020 12:07 PM
To: Berit Rohtjärv <
[email protected]>
Subject: Re: Viipekeele tõlketeenuse memorandum
Tere!
Saime 18.mail kätte Teie poolt saadetud viipekeele memorandumi kavandi ja arutasime seda.
Kuna ma kuulun Eesti Puuetega Inimeste Koja ja ka Eesti Kurtide Liidu juhatuse, siis on meil olnud memorandumi
teemal arutelu ja olen kõigega kursis, mis nendes vastustes kirjas. Seetõttu ei hakanudki ma eraldi pikemat kirja
saatma.
Siiski veel mõned mõtted, mida tundsin, et pean lisama. Memorandumis oli kõigest juttu, kuid Töötukassat polnud
seal nimetatud. Võib-olla on see teil nimelt kõrvale jäetud, nende rahastus tuleb mujalt. Kuid aeg-ajalt on
nendepoolsed viipekeele tõlketellimused päris mahukad. Samas ka väga olulised, sest kuulmispuudega inimesed
omandavad nende poolt korraldatud koolitustel elukutse. Kutsehariduskeskustes on õpingud pikemad ja
laiahaardelisemad. Töötukassa õpetab konkreetset ametit. Nii et suunitluselt on nad sarnased. Mõlemad väga
olulised.
Oleks hea, kui memorandumi arutelus ütleksid oma arvamuse ja oleksid selle väljatöötamisega tihedalt seotud ka
raske kuulmispuudega ja kurtide laste koolide esindajad ja õpetajad. Kõik 3 kooli, mis praegu Eestis selles valdkonnas
tegutsevad, on hinnatud ja auväärsed.
Mina tartlasena tean rohkem Tartu Hiie Kooli. Tean, kui palju siin panustatakse kurtide laste igakülgsesse
õpetamisse ja arendamisse. Selles koolis on ka kurtide laste eesti kirjakeelest arusaamise arendamine väga olulisel
kohal. Eriti teie poolt planeeritava pilootprojekti juures oleks nende kogemused väga olulised. Soovitan Teil kindlasti
nendega ühendust võtta. Arutasin seda teemat Tartu Hiie Kooli õppealajuhataja Hene Binsoliga.
Parimate soovidega
Helle Sass
MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid
tõlkejuht
Kontakt Berit Rohtjärv (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 18. mai 2020 kell 15:46:
Head viipekeeletõlgid
1
Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse üle on muret tuntud aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on välja toodud
teenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane piirkondlik jagunemine, inimese suur omaosalus teenuse eest
tasumisel ning viipekeeletõlkide puudus.
2016. aastal koostati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel tõlketeenuste kontseptsioon, mille
eesmärgiks oli välja tuua takistused tõlketeenuste kättesaadavuses ning töötada välja ettepanekud olukorra
edendamiseks Eestis. Kontseptsiooni ühe tulemina töötati välja kaug-ja kirjutustõlketeenus, mida võimaldatakse
vähenenud töövõimega tööealistele kuulmislangusega inimestele Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa
Sotsiaalfondi toel.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 on seadnud eesmärgiks lahendada viipekeele tõlkide õpetuse
küsimuse. Selle eelduseks on olemasoleva süsteemi analüüs ning otsuste langetamine uue võimaliku teenuse
korralduse osas. Selle raames valmib sotsiaal-ja haridusministeeriumi koostöös memorandum, mille eesmärgiks on
analüüsida ja teha ettepanekuid viipekeele tõlke teenuse kättesaadavuse ja viipekeele tõlkide piisaval hulgal
tagamiseks.
Palume teie tagasisidet ja täiendusi viipekeele memorandumi kavandile, mille leiate manusest.
Tagasisidet ootame hiljemalt 29.05.2020.
Lugupidamisega
Berit Rohtjärv
Hoolekande osakond
Sotsiaalministeerium
626 9157 |
[email protected]
2