Triin Teder
Saatja: Berit Rohtjärv
Saatmisaeg: reede, 5. juuni 2020 12:12
Adressaat: Triin Teder
Teema: FW: Viipekeele tõlketeenuse memorandum
From: Mailiis Kaljula <
[email protected]>
Sent: Friday, May 29, 2020 1:09 PM
To: Berit Rohtjärv <
[email protected]>
Subject: RE: Viipekeele tõlketeenuse memorandum
Tere!
Vastuseks Teie pöördumisele saadame Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt viipekeele memorandumi kavandile
järgmised märkused:
1. Memorandumi saatekirjas ja memorandumi lk 1 on ühe peamise kitsaskohana välja toodud mh inimese
suur omaosalus teenuse eest tasumisel. Samas on lk 3 märgitud, et teenust osutanud kohalikest omavalitsustest on
teenuse eest tasunud kõik kohalikud omavalitsused 100%, inimese omaosalus teenuse eest tasumisel puudub. Ehk
oleks õigem märkida, et teenuse hind on kõrge.
2. Memorandumi lk 2 on kirjas, et tõlketeenuse korraldamise kohustus on sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lg
3 kohaselt eelkõige kohalikul omavalitsusel, kellel tuleb tagada kuulmispuudega inimese abistamine sellekohase
vajaduse korral tõlketeenuse korraldamisega. Peame vajalikuks täpsustada, et vastav abi tuleb SHS kohaselt
tagada puudega isikutele puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses st neile, kellele on
määratud puue. Täpsustamist vajaks ka KOVi korraldamise kohustus, sest SHSis kirjeldatud KOVi korraldatavate
kohustuslike teenuste hulgas ei ole tõlketeenust kirjeldatud.
3. Memorandumi lk 10 on toodud 3 lahendusalternatiivi teenuse korraldamiseks:
1) Tõlketeenuste korraldamine riigiüleselt kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusameti koostöös;
2) Tõlketeenuste korraldamine riigiüleselt sotsiaalkindlustusameti kaudu;
3) Tõlketeenuste korraldamine kohalike omavalitsuste kaudu.
Variant 1. toob kaasa selle, et teenuse taotleja peab kõigepealt pöörduma KOVi ning siis SKA poole, mis
on taotlejale ebamugav. Samuti puudub KOVil pädevus kuulmislanguse hindamiseks ja juba esimesel kohtumisel, ka
juhtumiplaani koostamisel, oleks vajalik abistaja või tõlgi juuresolek.
Variant 2. tugevused ja nõrkused on toodud lk 16, kus nõrkusena on märgitud, et inimese abivajaduse hindamine ja
teenuse osutamine liigub inimesele lähimalt tasandilt riigi tasandile, kohalikul omavalitsusel kaob vaade
abivajadusega inimesest. Leiame, et seda saab lahendada SKA poolt vastava vajaliku info edastamisega KOV-le.
Toetame seisukohta, et kuna tegemist on kindla sihtrühma teenuse koordineerimisega, siis võiks olla see
korraldatud riiklikul tasandil (SKA). KOVile jääb kohustus aidata inimest teiste teenustega, vajadusel teenusele
saamisel nt sotsiaaltranspordiga või tõlketeenuste tasumise toetamisega. Infosüsteem STAR peaks võimaldama
ristkasutust nii SKA kui KOV vaates, et jääks ära inimese jooksutamine ja juhtumiplaani koostamine mitme erineva
spetsialisti poolt erinevates asutustes.
Vajalike tõlketeenuse spetsialistide puudus seab erinevad omavalitsused ebavõrdsesse olukorda, tõlketeenuste
osutajad on enamjaolt koondunud suurlinnadesse, sellest ka probleem kättesaadavusega.
Variant 3. Seda varianti me kindlasti ei poolda, sest üldjuhul ei ole KOVil selle teemaga piisavat kogemust ning suur
probleem on tõlkide kättesaadavus.
4. Leiame, et kindlasti on vaja parandada tõlkide koolitust, et võimaldada vähemalt igas maakonnas teenuse
kättesaadavust.
Kokkuvõttes leiame, et vähese sihtgrupiga teenuseid on mõistlik teenuse olemasolu huvides ja ühtlase
kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamiseks osutada üleriigiliselt ühtselt.
1
Lugupidamisega
Mailiis Kaljula
ELVL
56621771
From: Berit Rohtjärv <
[email protected]>
Sent: Monday, May 18, 2020 4:09 PM
To: Mailiis Kaljula <
[email protected]>
Subject: Viipekeele tõlketeenuse memorandum
Hea Eesti Linnade ja Valdade Liit
Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse üle on muret tuntud aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on välja toodud
teenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane piirkondlik jagunemine, inimese suur omaosalus teenuse eest
tasumisel ning viipekeeletõlkide puudus.
2016. aastal koostati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel tõlketeenuste kontseptsioon, mille
eesmärgiks oli välja tuua takistused tõlketeenuste kättesaadavuses ning töötada välja ettepanekud olukorra
edendamiseks Eestis. Kontseptsiooni ühe tulemina töötati välja kaug-ja kirjutustõlketeenus, mida võimaldatakse
vähenenud töövõimega tööealistele kuulmislangusega inimestele Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa
Sotsiaalfondi toel.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 on seadnud eesmärgiks lahendada viipekeele tõlkide õpetuse
küsimuse. Selle eelduseks on olemasoleva süsteemi analüüs ning otsuste langetamine uue võimaliku teenuse
korralduse osas. Selle raames valmib sotsiaal-ja haridusministeeriumi koostöös memorandum, mille eesmärgiks on
analüüsida ja teha ettepanekuid viipekeele tõlke teenuse kättesaadavuse ja viipekeele tõlkide piisaval hulgal
tagamiseks.
Palume teie tagasisidet ja täiendusi viipekeele memorandumi kavandile, mille leiate manusest.
Tagasisidet ootame hiljemalt 29.05.2020.
Lugupidamisega
Berit Rohtjärv
Hoolekande osakond
Sotsiaalministeerium
626 9157 |
[email protected]
2