Triin Teder
Saatja: Berit Rohtjärv
Saatmisaeg: reede, 5. juuni 2020 12:15
Adressaat: Triin Teder
Teema: FW: Viipekeele tõlketeenuse memorandum
From: Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing <
[email protected]>
Sent: Friday, May 29, 2020 5:12 PM
To: Berit Rohtjärv <
[email protected]>
Cc:
[email protected]; Pärnumaa Kurtide Ühing <
[email protected]>;
[email protected]; Helle Sass
<
[email protected]>
Subject: Re: Viipekeele tõlketeenuse memorandum
Tere,
Tagasisidena Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingule saadetud viipekeele memorandumi kavandile soovime
tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele:
Memorandumi kavandis lk 10 öeldakse: Viipekeele tõlgi kutse taotlemise eelduseks on erialase kõrghariduse
olemasolu. Sellest tulenevalt teevad Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium Eesti
Viipekeeletõlkide Kutseühingule ettepaneku hinnata erialase kõrghariduse tingimust kutse
omandamiseks ning hinnata võimalike eeldustena muid olulisi omandatud kompetentse (läbitud
täiendkoolitused, omandatud baasoskused jm).
Kehtivate viipekeeletõlgi kutsestandardite alusel on kutse taotlemise eelduseks noorem-viipekeeletõlgil (5.
kutsetase) vähemalt keskharidus ning erialane ettevalmistus, vanem-viipekeeletõlgil (6. kutsetase) ja
meister-viipekeeletõlgil (6. ja 7. kutsetase) vähemalt kõrgharidus ning erialane ettevalmistus. Seega on
kutset võimalik (ja on alati olnud võimalik) taotleda kõigil, kes vajalikud teadmised ja kompetentsid on
omandanud, hoolimata sellest, missugusel kooliastmel need on omandatud. Ühelgi kutsetasemel ei ole
nõutav erialane kõrgharidus. Hariduse nõue üldiselt tuleneb Eesti kvalifikatsiooniraamistikust, kus
oskustööliste ja spetsialistide kutsetasemed on vastavusse viidud konkreetsete formaalhariduslike
kvalifikatsioonidega, seega ei ole see kuidagi Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu sisemine regulatsioon.
Teisalt tuleb kindlasti rõhutada, et olukorras, kus nõudmised viipekeeletõlkide oskuste ja pädevuste suhtes
pidevalt tõusevad, tõlkesituatsioonid muutuvad järjest keerukamateks, ning inimesed, keda tõlgitakse, järjest
haritumaks, ei saa kuidagi tõlkide arvu suurendamise eesmärgil alandada nõudmisi nende kvalifikatsioonile.
Selle ettepanekuga läheb vastuollu ka memorandum ise, tuues välja, et kui rakendada alternatiiv, kus
viipekeeletõlgid töötavad ameti koosseisus, peaksid need tõlgid olema võimalikult laialdase
kutsekvalifikatsiooni tasemega.
Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing on olnud viipekeeletõlgi kutse andjaks alates 2005. aastast, mitte 2013.
aastast.
Lähtudes memorandumi teemast peaks memorandum tegema ettepanekud viipekeele tõlketeenuse
kättesaadavuse parandamiseks ja viipekeele tõlkide piisavalt hulgal tagamiseks. Väljapakutud mudelid
on aga kõik üles ehitatud juba olemasolevatele tõlkidele ja nende võimalikule ümberjagamisele tööandjate
vahel, mitte piirkonniti, mis kuidagi ei paranda ei teenuse kättesaadavust ega too tööturule uusi
viipekeeletõlke. Tegelikult tuleks eriti juhul, kui on näha ette teenuse mahu nii suurt tõusu, asetada põhirõhk
uute ja kõrge kvalifikatsiooniga tõlkide koolitamisele. Kui riiklik tellimus viipekeeletõlkele oluliselt
suureneb, kaob ära ka probleem, et eriala vastu ei tunta huvi.
1
On tore tõdeda, et Tartu Ülikooli juures on plaanis luua uusi võimalusi eesti viipekeele õppeks, mis
tähendab, et eesti viipekeele oskajate arv suureneb, aga kui sellele ei järgne tõlgikoolitust, siis
viipekeeletõlkide arvukuse probleem ei lahene.
Kindlasti tahame rõhutada ka seda, et memorandumi tekstis mitmeid kordi mainitud kõnetuvastus ei saa
kunagi asendada viipekeeletõlget. Eesti viipekeel on iseseisev keel, mille ülesehitus, sõnavara ja
grammatika on eesti keele omast täiesti erinevad. Eesti viipekeel ei ole nähtavaks tehtud eesti keel. Kurdid
õpivad koolis kirjalikku eesti keelt esimese võõrkeelena ja kuna nad ei ole võimelised eesti keelt kuulma ja
seetõttu seda ka vabalt suhtluses kasutama, siis ei valda nad seda tasemel, mis võimaldaks eesti keeles
saadud informatsioonist tõrgeteta aru saada.
Teine oluline probleem viipekeele tõlketeenuse asendamisel kõnetuvastusega on see, et kõnetuvastus
võimaldaks ainult ühepoolse suhtluse. See võimaldab kuulja osapoole kõne muuta kurdile küll
võõrkeelseks, kuid vähemalt nähtavaks tekstiks. Aga see ei tuvasta kurdi viiplemist, et kurdi poolt öeldut
kuuljale osapoolele arusaadavaks teha. Viipekeeletõlgi tööks vastupidi on võimaldada võrdne ligipääs
informatsioonile suhtlussituatsiooni mõlemale osalisele, nii kurdile kui kuuljale.
Lugupidamisega Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu juhatus
Kontakt Berit Rohtjärv (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 18. mai 2020 kell 15:41:
Hea Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing
Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse üle on muret tuntud aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on välja toodud
teenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane piirkondlik jagunemine, inimese suur omaosalus teenuse eest
tasumisel ning viipekeeletõlkide puudus.
2016. aastal koostati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel tõlketeenuste kontseptsioon, mille
eesmärgiks oli välja tuua takistused tõlketeenuste kättesaadavuses ning töötada välja ettepanekud olukorra
edendamiseks Eestis. Kontseptsiooni ühe tulemina töötati välja kaug-ja kirjutustõlketeenus, mida võimaldatakse
vähenenud töövõimega tööealistele kuulmislangusega inimestele Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa
Sotsiaalfondi toel.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 on seadnud eesmärgiks lahendada viipekeele tõlkide õpetuse
küsimuse. Selle eelduseks on olemasoleva süsteemi analüüs ning otsuste langetamine uue võimaliku teenuse
korralduse osas. Selle raames valmib sotsiaal-ja haridusministeeriumi koostöös memorandum, mille eesmärgiks on
analüüsida ja teha ettepanekuid viipekeele tõlke teenuse kättesaadavuse ja viipekeele tõlkide piisaval hulgal
tagamiseks.
Palume teie tagasisidet ja täiendusi viipekeele memorandumi kavandile, mille leiate manusest.
Tagasisidet ootame hiljemalt 29.05.2020.
2
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Berit Rohtjärv
Hoolekande osakond
Sotsiaalministeerium
626 9157 |
[email protected]
3