Jaak Valge
Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise Teie 13.05.2020 nr 2-7/20-140/1/
probleemkomisjon Meie 08.06.2020 nr 1.1-8/1620-2
[email protected]
Ettepanekud dokumendile "Rahvastikupoliitika
põhialused"
Austatud Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees
Täname, et olete kaasanud Sotsiaalministeeriumi rahvastikupoliitika põhialuste koostamise
protsessi ja võimaluse eest esitada omapoolseid ettepanekuid. Valminud dokumendis on
tähelepanu pööratud mitmetele rahvastikupoliitika planeerimise vaatest olulistele aspektidele.
On kiiduväärt, et rahvastikupoliitika põhimõtete hulgas on olulisel kohal valikuvabadus,
võrdõiguslikkus ja võimestamine ning rõhutatakse üksikisiku õigust teha valikuid ilma
riigipoolse surveta. Teeme alljärgnevalt mõningad ettepanekud ja täpsustused, millega
loodame, et saate dokumendis arvestada.
Võimalusel võiks lühidalt dokumendi sissejuhatuses ja veidi pikemalt eraldi peatükina
välja tuua rahvusvahelise vaate, näiteks trendid, sarnaste probleemidega riikide
lahendused ja nende lahenduste rakendamise edukus. Samuti võiks dokumendis
kajastada ka peresid, kus erinevatel põhjustel (näiteks ühe vanema surm, lahutus
jms) kasvatab last või lapsi üks vanem.
Peatükis „Rahvastikupoliitika põhimõtted“ lõigus „Lõimitus erinevate valdkondlike
poliitikatega“ palume eraldi välja tuua ka tervise valdkonna, mille prioriteediks oleva
hea tervise tagamine on oluline ka laste sündimiseks ja kasvatamiseks.
Teeme ettepaneku jagada tervise ja ühiskonna vananemine eraldi alapeatükkideks
ning vananemise peatükis pöörata rohkem tähelepanu sellele, et vanemaealiste rolli
ühiskonna toimimisel on mõistlik suurendada ja soodustada. Tervise peatükis võiks
selgemalt välja tuua, et hea tervis on oluliseks eelduseks laste sünniks ja ühiskonna
kestlikuks arenguks.
Palume täpsustada tervise peatüki esimest lõiku järgmiselt: „Igaühel, sõltumata
vanusest ja sotsiaalsest taustast, peab olema võimalus teha tervist edendavaid
eluvalikuid, kasutada haiguse korral kättesaadavat ja kvaliteetset inimkeskset
tervishoiuteenust ning elada tervist toetavas keskkonnas. Samas tähendab see ka
inimeste ja kogukondade terviseharituse võimestamist, et inimene oleks teadlik
ja võtaks vastutuse oma tervisekäitumise ning elukeskkonna kujundamisel.“
Lõiku „Tervishoiusüsteemi arendamine“ sooviksime täiendada järgmiselt:
„Tervishoiusüsteemi arendamisel püüeldakse inimkeskse ja tõenduspõhiste
tervishoiuteenuste parema kvaliteedi, ohutuse ja kättesaadavuse ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
patsiendikesksuse poole elukaare üleselt. Inimestele peavad olema
kättesaadavad vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed
sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenused, mis aitavad lisada tervena
elatud eluaastaid, vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust ning toetavad
krooniliste haigustega elamist. Arvestatakse haavatavate sihtrühmadega (sh
lapsed ja vanurid ning erivajadusega inimesed) ja seda, et eakate osatähtsuse
tõus elanikkonnas ja sellega kaasnev krooniliste haiguste kasv suurendab vajadust
tervishoiuteenuste järele ning uudse, kuid kalli meditsiinitehnoloogia rakendamine
tingib teenuste kulukuse. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja
ravijärjekordade lühendamiseks tagatakse tervishoiu kestlik rahastamine ja leitakse
viise, kuidas vähendada ravikindlustuseta isikute arvu ning tagatakse piisava hulga
tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiuteenuse osutamisel osalevate
spetsialistide olemasolu. Eriarstiabi arendamise kõrval pööratakse kõrgendatud
tähelepanu ennetusele (sõeluuringud, vaktsineerimine), järel- ja iseseisva
statsionaarse õendusabi ning esmatasandi tervishoiu tugevdamisele. Täiustatakse
meetmeid vaimse tervise probleemide ennetamiseks, raviks ja rehabilitatsiooniks
ning tagatakse piisav hulk personali elanikkonnale vaimset tervist toetavate
teenuste pakkumiseks. Süsteemi arendamisel jälgitakse, et patsientide omaosaluse
määr ei kujuneks takistuseks tervishoiuteenuste, sealhulgas hambaravi ja iseseisva
statsionaarse õendusabiteenuste kasutamisel ning ravimite eest tasumisel.
Töötatakse välja lahendused tervise ja sotsiaalhoolekande valdkondadevaheliseks
infovahetuseks ning inimkeskseks teenuste lõimimiseks.“
Palume täiendada sündimuse peatüki viimast lauset järgmiselt: „Samuti
väärtustatakse ja toetatakse lasterikkaid peresid, tagades seejuures head tingimused
ka esimese lapse saamiseks.“ ja ühiskonna sidususe suurendamise peatüki viimast
lauset järgmiselt: „Seejuures lõpetatakse Eestis sündinud lastele nn halli passi
väljastamine, tagades sellega vastavuse ÜRO lapse õiguste konventsioonile, millega
Eesti ühines 1991. aastal.“
Tunnustame, et dokumendis on eraldi välja toodud vajadus panustada soolise
palgalõhe vähendamise tegevustesse. Juhime aga tähelepanu, et soolise palgalõhe
vähendamine on lisaks mõlema vanema osalemisele laste kasvatamises oluline ka
teiste toodud tegevussuundade juures, sh kõigi punktis 2 viidatud tegevussuundade
ning punktis 3 „Tervis ja ühiskonna vananemisega kohanemine“ tegevussuundade
„Tervisliku eluviisi edendamine“, „Eakate aktiivsus“ ja „Eakate toimetulek“ puhul.
Tegevussuuna „Mõlema vanema osalemine laste kasvatamises“ juures on välja
toodud vajadus võimaldada peredele tegutsemisvabadus juhuks, kui soovitakse, et
üks vanem pühenduks laste kasvatamisele rohkem. Reeglina ei kaalu inimesed
otsuseid tehes, sh otsustades ühe lapsevanema osaliselt või täielikult tööturult
eemale jäämise üle, kompleksselt läbi kõiki võimalikke negatiivseid tulevikusündmusi,
mis võivad kogu pere või mõne pereliikme heaolu mõjutada. Ühe vanema
pikemaajaline täielik või osaline tööturult eemalejäämine mõjutab pere ainelist
kindlustatust ning koju jääja majanduslikku ja ühiskondlikku positsiooni nii olevikus kui
kaugemas tulevikus (nt pensioniiga), kaetust ravi- jm kindlustusega, võimekust
vajadusel kiirelt tööturule naasta jne. Lisaks seab see perekonna raskesse olukorda
juhul, kui pere peamine sissetuleku teenija jääb ootamatult ajutiselt või alaliselt
töövõimetuks, lahkub pere juurest või sureb. Seetõttu on oluline tõsta inimeste
teadlikkust erinevate valikute tagajärgedest ja riik peab tegema jõupingutusi, et
selliseid otsuseid langetades oleksid pered teadlikud ning oskaksid arvestada
võimalikult paljude riskidega.
Viidatud on vajadusele arendada edasi meetmeid lahus elavate vanemate osaluse
suurendamiseks laste kasvatamisel ja ainelisel toetamisel. Valitud suund on
kahtlemata väga oluline. Paneme aga südamele, et lisaks mudelile, kus vanemate
3
lahutuse või lahkumineku järel hoolitseb lapse kasvatamise eest peamiselt üks
vanem, on üha kasvamas ka nende vanemate hulk, kes elavad lahus ning jagavad
lapse kasvatamist võrdse(ma)lt. Peame oluliseks rahvastikupoliitika põhialustes
pöörata tähelepanu ka vajadusele analüüsida ja arvestada selliselt lapsi kasvatavate
vanemate olukorda (sh seda, kuidas lastega seotud toetuste jmt regulatsioon soosib
või pärsib vanemate võrdset panust ja õigusi lapse kasvatamisel) ja tagada selliste
perede heaolu, lapse õigus suhtele mõlema vanemaga ning lapsevanemate võrdsed
õigused, võimalused ja kohustused.
Lõiku „Eakate toimetulek“ sooviksime täiendada järgmiselt: „Seoses rahvastiku
vananemisega on akuutsemaks muutunud eakate hooldus. Rahvastiku
vananemisega kaasneva kõrvalabi vajaduse ja erivajadustega inimeste arvu
kasvu arvesse võttes suureneb tulevikus nõudlus toetavate sotsiaalteenuste ja
kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele veelgi ning see on Eesti riigi üks
lähiaastate suurimaid väljakutseid sotsiaalvaldkonnas. Peame astuma
konkreetseid samme pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks Eestis, mis
toetub pikaajalise hoolduse teenuste korraldamisel kohalike omavalitsuste ja
riigi partnerlusmudelil ning tagatud on teenuste jätkusuutlik rahastamine.
Reformi eesmärgiks on suurendada teenuste mahtusid ja teenuste saajate ringi
selleks, et pakkuda teenuseid ka neile, kes neid vajavad, kuid on täna tihtipeale
täies ulatuses oma lähedaste hooldada. Pikaajalise hoolduse raames pakutavad
sotsiaalteenused peavad kaasa aitama inimese võimalikult kaua
toimetulemisele oma kodus, et tagada inimestele väärikas vanaduspõlv. Eaka
või hooldusvajadusega eaka pereliikmete puhul peame vähendama
hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest
tasumisel, et vähendada nende vaesusriski sattumist. Hooldusvajaduse katmata
osa vähendamiseks panustatakse senisest märgatavalt rohkem hooldussüsteemi
arendamisse, teenuste piirkondlikku kättesaadavusse ning omastehooldajate
toetamisse, mis on Eestis enamiku arenenud riikidega võrreldes praegu tagasihoidlik.
Et vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust
asjaajamisel ning pakkuda inimestele asjakohast abi kohe, kui abivajadus tekib,
ja koguda senisest paremini infot puuduste kohta, on vaja koordineeritud
hoolduse koordinatsiooni korraldust sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel.
Hooldusvajaduse kasvu pidurdamiseks kavandatakse tervisepoliitika meetmeid, mis
aitavad ennetada terviseprobleemide muutumist püsivateks ja tõsisteks
tegevuspiiranguteks.“
Soovime edu järgnevateks aruteludeks rahvastikupoliitika põhialuste koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Maris Mälzer 6269 174
[email protected]