dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud dokumendile "Rahvastikupoliitika põhialused"

Sotsiaalministeerium · 8. juuni 2020
Viit
1.1-8/1620-2
Registreeritud
8. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2020
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.1-81620-2 08.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc241 KB

Sisu (failidest)

Jaak Valge Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise Teie 13.05.2020 nr 2-7/20-140/1/ probleemkomisjon Meie 08.06.2020 nr 1.1-8/1620-2 [email protected] Ettepanekud dokumendile "Rahvastikupoliitika põhialused" Austatud Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Täname, et olete kaasanud Sotsiaalministeeriumi rahvastikupoliitika põhialuste koostamise protsessi ja võimaluse eest esitada omapoolseid ettepanekuid. Valminud dokumendis on tähelepanu pööratud mitmetele rahvastikupoliitika planeerimise vaatest olulistele aspektidele. On kiiduväärt, et rahvastikupoliitika põhimõtete hulgas on olulisel kohal valikuvabadus, võrdõiguslikkus ja võimestamine ning rõhutatakse üksikisiku õigust teha valikuid ilma riigipoolse surveta. Teeme alljärgnevalt mõningad ettepanekud ja täpsustused, millega loodame, et saate dokumendis arvestada.  Võimalusel võiks lühidalt dokumendi sissejuhatuses ja veidi pikemalt eraldi peatükina välja tuua rahvusvahelise vaate, näiteks trendid, sarnaste probleemidega riikide lahendused ja nende lahenduste rakendamise edukus. Samuti võiks dokumendis kajastada ka peresid, kus erinevatel põhjustel (näiteks ühe vanema surm, lahutus jms) kasvatab last või lapsi üks vanem.  Peatükis „Rahvastikupoliitika põhimõtted“ lõigus „Lõimitus erinevate valdkondlike poliitikatega“ palume eraldi välja tuua ka tervise valdkonna, mille prioriteediks oleva hea tervise tagamine on oluline ka laste sündimiseks ja kasvatamiseks.  Teeme ettepaneku jagada tervise ja ühiskonna vananemine eraldi alapeatükkideks ning vananemise peatükis pöörata rohkem tähelepanu sellele, et vanemaealiste rolli ühiskonna toimimisel on mõistlik suurendada ja soodustada. Tervise peatükis võiks selgemalt välja tuua, et hea tervis on oluliseks eelduseks laste sünniks ja ühiskonna kestlikuks arenguks.  Palume täpsustada tervise peatüki esimest lõiku järgmiselt: „Igaühel, sõltumata vanusest ja sotsiaalsest taustast, peab olema võimalus teha tervist edendavaid eluvalikuid, kasutada haiguse korral kättesaadavat ja kvaliteetset inimkeskset tervishoiuteenust ning elada tervist toetavas keskkonnas. Samas tähendab see ka inimeste ja kogukondade terviseharituse võimestamist, et inimene oleks teadlik ja võtaks vastutuse oma tervisekäitumise ning elukeskkonna kujundamisel.“  Lõiku „Tervishoiusüsteemi arendamine“ sooviksime täiendada järgmiselt: „Tervishoiusüsteemi arendamisel püüeldakse inimkeskse ja tõenduspõhiste tervishoiuteenuste parema kvaliteedi, ohutuse ja kättesaadavuse ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 patsiendikesksuse poole elukaare üleselt. Inimestele peavad olema kättesaadavad vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenused, mis aitavad lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust ning toetavad krooniliste haigustega elamist. Arvestatakse haavatavate sihtrühmadega (sh lapsed ja vanurid ning erivajadusega inimesed) ja seda, et eakate osatähtsuse tõus elanikkonnas ja sellega kaasnev krooniliste haiguste kasv suurendab vajadust tervishoiuteenuste järele ning uudse, kuid kalli meditsiinitehnoloogia rakendamine tingib teenuste kulukuse. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja ravijärjekordade lühendamiseks tagatakse tervishoiu kestlik rahastamine ja leitakse viise, kuidas vähendada ravikindlustuseta isikute arvu ning tagatakse piisava hulga tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiuteenuse osutamisel osalevate spetsialistide olemasolu. Eriarstiabi arendamise kõrval pööratakse kõrgendatud tähelepanu ennetusele (sõeluuringud, vaktsineerimine), järel- ja iseseisva statsionaarse õendusabi ning esmatasandi tervishoiu tugevdamisele. Täiustatakse meetmeid vaimse tervise probleemide ennetamiseks, raviks ja rehabilitatsiooniks ning tagatakse piisav hulk personali elanikkonnale vaimset tervist toetavate teenuste pakkumiseks. Süsteemi arendamisel jälgitakse, et patsientide omaosaluse määr ei kujuneks takistuseks tervishoiuteenuste, sealhulgas hambaravi ja iseseisva statsionaarse õendusabiteenuste kasutamisel ning ravimite eest tasumisel. Töötatakse välja lahendused tervise ja sotsiaalhoolekande valdkondadevaheliseks infovahetuseks ning inimkeskseks teenuste lõimimiseks.“  Palume täiendada sündimuse peatüki viimast lauset järgmiselt: „Samuti väärtustatakse ja toetatakse lasterikkaid peresid, tagades seejuures head tingimused ka esimese lapse saamiseks.“ ja ühiskonna sidususe suurendamise peatüki viimast lauset järgmiselt: „Seejuures lõpetatakse Eestis sündinud lastele nn halli passi väljastamine, tagades sellega vastavuse ÜRO lapse õiguste konventsioonile, millega Eesti ühines 1991. aastal.“  Tunnustame, et dokumendis on eraldi välja toodud vajadus panustada soolise palgalõhe vähendamise tegevustesse. Juhime aga tähelepanu, et soolise palgalõhe vähendamine on lisaks mõlema vanema osalemisele laste kasvatamises oluline ka teiste toodud tegevussuundade juures, sh kõigi punktis 2 viidatud tegevussuundade ning punktis 3 „Tervis ja ühiskonna vananemisega kohanemine“ tegevussuundade „Tervisliku eluviisi edendamine“, „Eakate aktiivsus“ ja „Eakate toimetulek“ puhul.  Tegevussuuna „Mõlema vanema osalemine laste kasvatamises“ juures on välja toodud vajadus võimaldada peredele tegutsemisvabadus juhuks, kui soovitakse, et üks vanem pühenduks laste kasvatamisele rohkem. Reeglina ei kaalu inimesed otsuseid tehes, sh otsustades ühe lapsevanema osaliselt või täielikult tööturult eemale jäämise üle, kompleksselt läbi kõiki võimalikke negatiivseid tulevikusündmusi, mis võivad kogu pere või mõne pereliikme heaolu mõjutada. Ühe vanema pikemaajaline täielik või osaline tööturult eemalejäämine mõjutab pere ainelist kindlustatust ning koju jääja majanduslikku ja ühiskondlikku positsiooni nii olevikus kui kaugemas tulevikus (nt pensioniiga), kaetust ravi- jm kindlustusega, võimekust vajadusel kiirelt tööturule naasta jne. Lisaks seab see perekonna raskesse olukorda juhul, kui pere peamine sissetuleku teenija jääb ootamatult ajutiselt või alaliselt töövõimetuks, lahkub pere juurest või sureb. Seetõttu on oluline tõsta inimeste teadlikkust erinevate valikute tagajärgedest ja riik peab tegema jõupingutusi, et selliseid otsuseid langetades oleksid pered teadlikud ning oskaksid arvestada võimalikult paljude riskidega.  Viidatud on vajadusele arendada edasi meetmeid lahus elavate vanemate osaluse suurendamiseks laste kasvatamisel ja ainelisel toetamisel. Valitud suund on kahtlemata väga oluline. Paneme aga südamele, et lisaks mudelile, kus vanemate 3 lahutuse või lahkumineku järel hoolitseb lapse kasvatamise eest peamiselt üks vanem, on üha kasvamas ka nende vanemate hulk, kes elavad lahus ning jagavad lapse kasvatamist võrdse(ma)lt. Peame oluliseks rahvastikupoliitika põhialustes pöörata tähelepanu ka vajadusele analüüsida ja arvestada selliselt lapsi kasvatavate vanemate olukorda (sh seda, kuidas lastega seotud toetuste jmt regulatsioon soosib või pärsib vanemate võrdset panust ja õigusi lapse kasvatamisel) ja tagada selliste perede heaolu, lapse õigus suhtele mõlema vanemaga ning lapsevanemate võrdsed õigused, võimalused ja kohustused.  Lõiku „Eakate toimetulek“ sooviksime täiendada järgmiselt: „Seoses rahvastiku vananemisega on akuutsemaks muutunud eakate hooldus. Rahvastiku vananemisega kaasneva kõrvalabi vajaduse ja erivajadustega inimeste arvu kasvu arvesse võttes suureneb tulevikus nõudlus toetavate sotsiaalteenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele veelgi ning see on Eesti riigi üks lähiaastate suurimaid väljakutseid sotsiaalvaldkonnas. Peame astuma konkreetseid samme pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks Eestis, mis toetub pikaajalise hoolduse teenuste korraldamisel kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudelil ning tagatud on teenuste jätkusuutlik rahastamine. Reformi eesmärgiks on suurendada teenuste mahtusid ja teenuste saajate ringi selleks, et pakkuda teenuseid ka neile, kes neid vajavad, kuid on täna tihtipeale täies ulatuses oma lähedaste hooldada. Pikaajalise hoolduse raames pakutavad sotsiaalteenused peavad kaasa aitama inimese võimalikult kaua toimetulemisele oma kodus, et tagada inimestele väärikas vanaduspõlv. Eaka või hooldusvajadusega eaka pereliikmete puhul peame vähendama hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel, et vähendada nende vaesusriski sattumist. Hooldusvajaduse katmata osa vähendamiseks panustatakse senisest märgatavalt rohkem hooldussüsteemi arendamisse, teenuste piirkondlikku kättesaadavusse ning omastehooldajate toetamisse, mis on Eestis enamiku arenenud riikidega võrreldes praegu tagasihoidlik. Et vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel ning pakkuda inimestele asjakohast abi kohe, kui abivajadus tekib, ja koguda senisest paremini infot puuduste kohta, on vaja koordineeritud hoolduse koordinatsiooni korraldust sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel. Hooldusvajaduse kasvu pidurdamiseks kavandatakse tervisepoliitika meetmeid, mis aitavad ennetada terviseprobleemide muutumist püsivateks ja tõsisteks tegevuspiiranguteks.“ Soovime edu järgnevateks aruteludeks rahvastikupoliitika põhialuste koostamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Maris Mälzer 6269 174 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →