dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Konkurss „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“

Sotsiaalministeerium · 8. juuni 2020
Viit
56
Registreeritud
8. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Ulli Luide (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎56 08.06.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc3117 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 08.06.2020 nr 56 Konkurss „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ alategevusega 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“: 1. Kuulutan välja konkursi inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks toetuse saajate leidmiseks ning mudeli rakendamiseks kaheksas Eesti piirkonnas. 2. Kinnitan punktis 1 toodud konkursi tingimused ja korra (lisatud). 3. Konkursi rahaline kogumaht on kuni 720 000 eurot. 4. Määran konkursi eest vastutavaks isikuks Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarumi. 5. Moodustan punktis 1 nimetatud konkursi läbiviimiseks komisjoni koosseisus: Esimees: Häli Tarum Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Liikmed: Ulli Luide Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Gerli Aavik-Märtmaa Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Liis Sildnik Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Kätlin Hanson Sotsiaalkindlustusameti kohaliku omavalitsuse nõustamisüksuse Lääne piirkonna juht Malle Avarsoo Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist 6. Punktis 5 moodustatud komisjoni pädevuses on menetlustoimingute tegemine, sh taotlejate nõuetele vastavuse kontrollimine ning taotluste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ettepanekute tegemine. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister 2 KINNITATUD Sotsiaalministri 08.06.2020 käskkirjaga nr 56 Lisa Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Nii hoolduskoormuse rakkerühma kui mitmete teiste viimaste aastate arendusprojektide käigus peetud arutelud on näidanud, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid ei toimi tervikliku protsessina ning inimese vaatepunktist on süsteem keeruline ja tihti ebaefektiivne. Selleks, et sekkumised oleksid tõhusad, on oluline, et inimene saaks abivajaduse korral võimalikult vara vajadustele vastavat tuge ning et erinevad valdkonnad töötaksid koos ühiste eesmärkide nimel. Sellest tulenevalt viidi 2018-2019. aastal läbi hoolduse koordinatsiooni pilootprojekt, millega paralleelselt valmistati ette üleriigiliselt rakendatava esmatasandi koordinatsioonimudeli kontseptsioon1. Üleriigiliselt rakendatava koordinatsioonimudeli töörühma kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtgruppide esindajate ja (rahvusvaheliste) ekspertide töö ning hoolduskoordinatsiooni pilootprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi koordinatsioonimudel), kus eesmärgid ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud, kuid see, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal. Piirkondlikke eripärasid arvesse võtva mudeli rakendamise eelduseks on piirkondade toetamine selleks, et kohapeal saaksid sõlmitud kokkulepped, kuidas erinevate sihtgruppide toetamine toimub ning milline on erinevate osapoolte vastutus (sh kuidas tagatakse abivajaja sujuv liikumine ühest süsteemist teise juhul, kui tuge on vaja mitmest süsteemist). Kokkulepete sõlmimisel tuleb silmas pidada erinevate sihtgruppide vajadusi üle elukaare. Eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajaliku abi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt ning teekond abini on katkematult toetatud. Oluline on, et piirkondlikus võrgustikutöös osaleksid kõik piirkondlikult olulised partnerid/nende esindajad sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist, aga ka teistest külgnevatest valdkondadest lähtudes piirkondlikust eripärast (sh sellest, millised organisatsioonid piirkonnas tegutsevad, millised on erinevate osapoolte kompetentsid, milline on piirkondlik paiknevus, piirkonna heaolu ja tervise profiil jne). Projekti käigus on mitmete (sh omavalitsuste piire ületavate) piirkondade kogemustele tuginedes ühelt poolt võimalik olemasoleva koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja täiendada (sh täpsustada, millist tuge vajavad piirkonnad riigilt – nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüütika) ning teisalt luua positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Sellega seoses kuulutab Sotsiaalministeerium välja konkursi, et leida kuni kaheksa (8) partnerit, kes vahemikus 2020-2021 rakendaksid täpsustunud koordinatsioonimudelit, eesmärgiga saada infot selle sobivuse ja tulemuslikkuse kohta, mida võtta arvesse ühtsetel alustel toimiva koordinatsioonimudeli rakendamisel üle Eesti. Konkursi rahaline kogumaht on kuni 720 000 eurot. Konkurss on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: Programmiperioodi 2014–2020 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ alategevusega 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- 1 Üleriigiliselt rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioon. 3 ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“. Konkursile on ühistaotlejatena oodatud piirkonda teenindavad haiglad, kohalikud omavalitsused2 (edaspidi KOV) ja vähemalt viis perearsti (soovituslikult tervisekeskuse või praksisena), kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna (aga ka teiste külgnevate valdkondade) partneritega rakendama eelmainitud koordinatsioonimudelit. Sotsiaalministeerium toetab kuni kaheksat (8) taotlejat, lähtudes sellest, et esindatud oleks üks taotleja igast järgnevast piirkonnast: 1) Tallinn; 2) Harjumaa, Raplamaa; 3) Lääne-Virumaa, Järvamaa; 4) Ida-Virumaa; 5) Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa; 6) Pärnumaa, Viljandimaa; 7) Tartumaa, Jõgevamaa; 8) Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Toetussumma ühe vähemalt 20 0003 elanikuga piirkonna kohta on kuni 60 000 eurot. Kui piirkonna elanike arv on suurem (vähemalt 40 000 elanikku) ning piirkond taotleb suuremat rahastust (kokku kuni 90 000 eurot), otsustab komisjon lisarahastuse piirkonna poolt esitatud visioonile (sh eelarve realistlikkusele) ja elanike arvu kriteeriumile tuginedes lähtudes punktist 8.5. Projektiga liitumiseks tuleb esitada Sotsiaalministeeriumile ühistaotlus vastavalt konkursi Lisa 1 vormile, mis hõlmab vähemalt piirkonda teenindavat haiglat, kohalikku omavalitsust ja vähemalt viit perearsti (soovituslikult terve tervisekeskuse või praksisena). Ühistaotluses osalevas kohalikus omavalitsuses peab elama vähemalt 20 000 elanikku. Kui ühes KOV-is on elanikke vähem, tuleb projekti kaasata kaks või enam KOV-i. Juhul kui ühistaotlusesse on kaasatud ühe maakonna kõik kohalikud omavalitsused ning piirkonna elanike arv jääb siiski alla 20 000, saab toetust taotleda ka väiksem piirkond. Konkursil osalemiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus koos vajalike lisadega hiljemalt 17.08.2020 kell 12:00) Sotsiaalministeeriumi e-posti aadressile [email protected] märksõnaga „Koordinatsioonimudeli konkurss“. Kõigile taotlejatele saadetakse taotluse kättesaamise kohta kinnitus projektitaotluses märgitud e-posti aadressil. Infot konkursi väljakuulutamise kohta jagatakse kohalike omavalitsuste ja MTÜ Eesti Perearstide Seltsi meililistis, Eesti Haiglate Liidu e-posti aadressil ja Sotsiaalministeeriumi ametlikus pressiteates. Lisainfo aadressil [email protected]. 1. Toetuse andmise eesmärk Ühistaotlejad on loonud sobiva ja toimiva piirkondliku paindlikkusega koordinatsioonimudeli, mida rakendatakse ja mille tulemusena on piirkonnas:  selged kokkulepped, millised on erinevate osapoolte ülesanded ja vastutus;  selged piirkondlikud abivajajate profiilid4, mida saab arvesse võtta nii piirkondlike kui riiklike teenuste arendamisel;  selged kokkulepped, kuidas on erinevad klienditeekonnad üle elukaare toetatud; 2 Seejuures võib taotlejaks olla ka omavalitsusüksuste ühisasutus vastavalt KOKS §-ile 62¹ või maakondlik arenduskeskus, kes on sõlminud kokkulepped oma piirkonna kohalike omavalitsustega nii, et elanike nõue oleks täidetud. 3 Juhul kui ühistaotlusesse on kaasatud ühe maakonna kõik kohalikud omavalitsused ning piirkonna elanike arv jääb siiski alla 20 000, saab toetust taotleda ka väiksem piirkond. 4 Abivajajate profiilide puhul on kaardistatud, milliste vajadustega inimesed elavad piirkonnas, kuidas on vajadused kaetud, millised takistused esinevad jne (nt puuduvad teenused ja teenusmahud; sobimatud eeltingimused teenuste saamiseks). 4  tagatud efektiivne üksikjuhtumite keskne kui ka üksikjuhtumite ülene võrgustikutöö kõikide piirkondlikult oluliste sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, aga ka muude asjakohaste partnerite vahel;  tagatud projekti kaasatud komplekssete vajadusega inimeste5 abivajaduse välja selgitamine, millele tuginedes on inimese enda ja tema juhtumimeeskonnaga6 ühiselt paika pandud inimese terviklikke vajadusi hõlmav teenuste plaan7 ning inimene ja tema lähedased on saanud vajaliku toe ja abi. 2. Nõuded taotlejale ja taotlusele 2.1 Taotlus esitatakse järgmiste isikute ühistaotlusena: 2.1.1. KOV või KOV-id; 2.1.2. piirkonda teenindav haigla; 2.1.3. vähemalt viis perearsti nimistuga perearsti. 2.2 Ühistaotlus esitatakse eesti keeles Lisa 1 vormil koos juurdekuuluvate dokumentidega Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 17.08.2020. 3. Toetuse saaja kohustused 3.1. Toetuse saaja lähtub projekti tegevuste ellu viimisel koordinatsioonimudeli üldistest eesmärkidest: a) vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel; b) pakkuda piirkonna inimestele nende vajadustele vastavat abi võimalikult vara (sh pikendades seeläbi kodus toimetuleku aega) ning c) koguda senisest paremini infot süsteemsete puuduste (nt puuduvad teenuskohad, järjekorrad teenustele, regionaalsed erisused praktikates) ja toimivate praktikate kohta. 3.2. Toetuse saaja kohustuseks on: 3.2.1. üksikjuhtumite üleses võrgustikutöös: 3.2.1.1. panustada projekti vältel piirkonnas tegutsevate hoolekande- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö parandamisse, sh luua erinevate osapooltega uusi koostöökokkuleppeid ning tagada piirkonna oluliste osapoolte valmisolek koostöö tegemiseks; 3.2.1.2. moodustada kolme (3) kuu jooksul lepingu allkirjastamisest piirkondlik juhtrühm, kuhu kuulub vähemalt iga ühistaotleja esindaja8 (mh võib kaasata teisi olulisi partnereid, sh patsiendi/abivajaja esindaja; maakondliku arenduskeskuse jms), kes vastutab piirkonnas erinevate asjakohaste valdkondade spetsialistide eesmärgipärase koostöö ja regulaarsete kohtumiste (võrgustikutöö) eest; 3.2.1.3. panna nelja (4) kuu jooksul lepingu allkirjastamisest paika piirkondlik võrgustik (sh võrgustiku juht), kuhu kuuluvad kõik asjakohased partnerid9 (sh tagatakse, et kaasatud on ka asjakohased sihtgrupi esindajad); 5 Komplekssete vajadustega inimene on inimene, kellel on tervislikust seisundist tulenevalt pikema aja jooksul abivajadus vähemalt sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist. 6 Juhtumimeeskonnana käsitletakse erinevaid spetsialiste, kes tulenevalt konkreetsest juhtumist toetavad inimese terviklikku toimetulekut. Juhtumimeeskonda võivad kuuluda nt perearst/õde, sotsiaaltöötaja, haigla spetsialistid, hoolekande- ja tervishoiuteenuse osutajad, sh eriarsti- ja õendusabi teenuse osutajad, vabatahtlikud abistajad ja hooldajad ning vajadusel Sotsiaalkindlustusameti või Eesti Töötukassa juhtumikorraldajad, aga ka teised avaliku teenuse osutajad, kelle pädevusse kuulub abivajadusega inimesele asjakohaste teenuste osutamine. 7 Teenuste plaani vormi ja täitmisjuhised tagab Sotsiaalministeerium. Teenuste plaan tuleb koostada juhtudel, kui inimene vajab tuge nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteemist (kompleksne juhtum) ning see koostatakse konkreetse kliendijuhtumi puhul koostöös juhtumimeeskonnaga (sh inimese enda ja tema lähedastega). Juhtumimeeskonna kohtumistel lepitakse kokku teenuste plaani eest vastutaja, kes omakorda sõlmib iga teenuse osas vastava osapoolega kokkulepped, et inimene jõuaks talle vajalike teenusteni; et muudatused inimese abivajaduses oleks olulistele osapooltele teada ning plaanis aja- ja asjakohaselt kajastatud. 8 Juhtrühma luues tuleks võimalusel kaasata nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonna otsustav tasand. 9 Üksikjuhtumite ülesteks võrgustikutöö kohtumisteks määrab iga partner vähemalt ühe esindaja ning lepitakse kokku, kuidas tagatakse infovahetus kõikide seotud osapooltega. 5 3.2.1.4. viiakse 2020. aastal läbi vähemalt kaks (2)10 ja 2021. aastal vähemalt neli (4) üksikjuhtumite ülest võrgustikutöö kohtumist, mis ei ole seotud üksikute kliendijuhtumite lahendamisega, vaid toimuvad eesmärgipärase ja efektiivse võrgustikutöö käivitamiseks ja rakendamiseks piirkonnas11; 3.2.1.5. tagada, et lahendatud saavad üksikjuhtumite ülesed piirkondlikud ülesanded, mille eesmärgiks on piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste kaardistamine (abivajajate profiilid), piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks võrgustikuks kokku toomine, kokkulepete sõlmimine osapoolte rollide osas ning piirkonnas tervikliku toe (sh klienditeekondade paikapanek) korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine vastavalt Lisa 3 vormile. Seejuures määrab toetuse saaja igale ülesandele nimelise täitja. 3.2.1.6. tagada elanikkonna teavitamine piirkondlikest abi korraldamise põhimõtetest (nt kättesaadavad klienditeekonnad, kasu abivajajatele). 3.2.2. klienditöös: 3.2.2.1. viia perioodil 2020-2021 läbi vähemalt üheksa (9) üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna (võrgustiku)kohtumist, mis on seotud konkreetsete kompleksjuhtumite lahendamisega12; 3.2.2.2. lahendada perioodil 2020-2021 vähemalt 15 kompleksjuhtumit, mille puhul koostatakse abivajajale teda ja asjakohaseid osapooli (sh soovi korral tema lähedasi) kaasates valdkondade ülene teenuste plaan, mis on edasise abi osutamise aluseks; 3.2.2.3. tagada, et lahendatud saavad üksikjuhtumitega seotud ülesanded, mille eesmärgiks on kompleksjuhtumite märkamine, koostöös abivajajaga eesmärgi seadmine, vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine vastavalt Lisa 3 vormi punktile 1. Üksikjuhtumi võrgustikukohtumiste käigus määratakse igale ülesandele nimeline täitja; 3.2.2.4. jagada abivajaja andmeid, mis on olulised temale parima toetuse korraldamiseks, teenuste pakkumiseks ja mis on seotud taotletava eesmärgiga, järgmiste osapooltega:  rahvastikuregistri järgse kohaliku omavalitsuse asjakohase sotsiaaltöötajaga;  perearsti või -õega;  vajadusel raviarstiga, haiglaga, haigla sotsiaaltöötajaga ning asjakohaste teenuse osutajatega (nt koduõendusteenuse, koduhooldusteenuse) ja nende osapooltega, kellega abivajajal on kokkupuude juhtumi asjaoludest tulenevalt. Juhul kui abivajaja rahvastikuregistrijärgne ja elukohajärgne kohalik omavalitsus ei lange kokku, kuid pakutavate teenuste tagamiseks on vajalik, jagatakse abivajaja andmeid vajadusel mõlema asjasse puutuva omavalitsusega (nt teenuse tagamiseks suheldakse ühe või mõlema omavalitsuse sotsiaaltöötajaga). Töödeldavateks andmeteks on üldistatult järgmised andmed:  isikuandmed (nimi, isikukood või sünniaeg, kontakttelefon ja aadress);  tervist puudutavad andmed (kindlustatus, näidustused, kompleksse abivajadusega seotud diagnoosid, analüüside tulemused, hinnatud teenusevajadus, tervisega seotud eesmärgid ja piirangud);  sotsiaalset poolt puudutavad andmed (elukorraldus, lähedaste abi, puude liik ja raskusaste, sissetulekud, hinnatud abivajadus, sotsiaalse ja igapäevaelu toimetulekuga seotud eesmärgid ja piirangud). 10 2020. aastal läbi viidavate võrgustikukohtumistena lähevad arvesse ka need võrgustiku osapoolte kohtumised, mis korraldatakse ajal, mil võrgustiku koosseis ei ole veel lõplikult paigas. 11 Üksikjuhtumite ülestel võrgustikukohtumistel analüüsitakse muu hulgas Lisa 3 vormis punktis 2 välja toodud üksikjuhtumite üleste ülesannete jaotamise asjakohasust ja vajadusel muudetakse ülesannete jaotust erinevate spetsialistide vahel (ning selle kohta antakse tagasisidet „Toetuse kasutamise aruande vormis“). Ühtlasi allkirjastab iga üksikjuhtumite ülestel võrgustikutöö kohtumistel osaleja allkirjalehe vastavalt lepingu Lisa 4 vormile. Juhul kui mõni võrgustikuliige osaleb kohtumisel infotehnoloogiliste lahenduste (nt Skype’i) vahendusel, tehakse selle kohta vastav märge allkirjalehele. 12 Juhtumimeeskonna võrgustikukohtumise toimumise kohta allkirjastab iga võrgustikukohtumisel osaleja allkirjalehe vastavalt lepingu Lisa 4 vormile. Juhul kui võrgustikukohtumine viiakse läbi infotehnoloogiliste lahenduste (nt Skype’i) vahendusel, tehakse selle kohta vastav märge allkirjalehele. 6 3.2.2.5. teha kord kvartalis kompleksjuhtumite osas (abivajajad, kellele on koostatud teenuste plaan) isikupõhist seiret13. 3.2.3. koolitusprogrammis ja üleriigiliselt rakendatava koordinatsioonimudeliga seotud kohtumistel osalemisega seoses: 3.2.3.1. tagada, et Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatavatel valdkondade ülestel koolitustel14 osaleb vähemalt iga ühistaotleja esindaja (haiglast, perearstipraksisest, kohalikust omavalitsusest); 3.2.3.2. tagada, et projektiga paralleelselt toimuvate üleriigiliselt rakendatava mudeli aruteludel (maksimaalselt neljal korral projekti jooksul) osaleb igast piirkonnast vähemalt üks ühistaotleja esindaja; 3.2.3.3. tagada, et kord kvartalis toimuvatel supervisioonikohtumistel (erinevate piirkondadega parimate praktikate ja esile kerkinud kitsaskohtade jagamiseks) osaleb piirkonnast nii sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkonna esindaja15; 3.2.3.4. tagada projekti lõppedes valmisolek jagada kuni kolme (3) kuu jooksul pärast projekti lõppu oma kogemusi Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud projekti lõpuüritusel. 3.2.4. Sotsiaalministeeriumi poolt ette antud toetavatele juhendmaterjalidele ja tööriistadele ning koordinatsioonimudelile tagasiside andmisega seoses: 3.2.4.1. anda tagasisidet „Toetuse kasutamise aruande“ vormis vastavalt punktile 3.2.5 ja eelnevalt kokku lepitud kohtumistel Sotsiaalministeeriumiga; 3.2.4.2. tagada, et ühistaotleja koos asjakohaste piirkondlike partneritega hindavad koolitaja juhendamisel projekti alguses ja lõpus SCIROCCO küpsusmudeliga16 oma piirkonna valmisolekut liikuda parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas; 3.2.4.3. tagada et projekti piirkonna spetsialistidel on valmisolek osaleda ette antud tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali (nt hindamisvahendid) testimises ja tagasisidestamises17. 3.2.4.4. koguda projekti vältel projektis osalenud inimestelt (abivajajad ja projektipartnerid) tagasisidet saadud kogemuste kohta.18 3.2.5. Aruandlusega seoses: 3.2.5.1. esitada igale kvartalile järgneva kuu viiendaks (5.) kuupäevaks Sotsiaalministeeriumile: a) Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile; b) allkirjastatud dokument, milles on iga kompleksse abivajadusega inimese puhul (vt lk 3 alamärkus 3), kellele on koostatud teenuste plaan (vt lk 3 alamärkus 5), välja toodud inimese isikukood ja lühike põhjendus kompleksse abivajaduse kohta; c) üksikjuhtumite üleste ja juhtumimeeskonna võrgustikukohtumiste toimumise, aga ka muude projekti raames korraldatud ürituste (teabe- ja infopäevade) kohta osalejate poolt allkirjastatud allkirjaleht vastavalt lepingu Lisa 4 vormile; d) toetuse kasutamise aruanne vastavalt lepingu Lisa 2 vormile. 13 Sotsiaalministeerium tagab soovitusliku seire põhja. Seire eesmärk on kindlaks teha, kas inimene on saanud abi, kas antav abi vastab jätkuvalt tema vajadustele või tuleb teenuste plaani vastavalt inimese vajadusele täiendada ja pakkuda täiendavaid teenuseid, suurendada teenusmahtu vms. Seda osa seirest ei tule aruandluses regulaarselt Sotsiaalministeeriumile esitada, kuid vastavalt punktis 5 sätestatule on Sotsiaalministeeriumil õigus vajaduse korral antud infoga tutvuda. 14 Tervishoiuteenuse osutajal (nii perearstidel kui õdedel) on Eesti Perearstide Seltsi ja Õdede Liiduga kokkuleppel võimalik koolituste eest saada koolituspunkte. 15 Supervisioonikohtumistel peab osalema ka võrgustiku juht, kes võib olla samaaegselt ka sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna esindaja. 16 SCIROCCO küpsusmudel: https://www.scirocco-project.eu/maturity-model-in-practice-scirocco-assessment-tool/ Eestikeelsete töövahendite olemasolu tagab Sotsiaalministeerium. 17 Toetavad materjalid tagab seejuures Sotsiaalministeerium (koos juhendite ja/või koolitustega) ning materjalid tuleb kasutusele võtta kolme (3) kuu jooksul nende saamisest. 18 Tagasisidevormi selleks tagab Sotsiaalministeerium. 7 3.2.5.2. esitada toetuse kasutamise lõpparuanne, milles esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud olulisemale infole), kaheksa (8) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse saajad tagavad omavahelise koostöö koordinatsioonimudeli eesmärkide täitmiseks. Ühe ühistaotleja loobumisel on toetuse saajad kohustatud leidma uue koostööpartneri sama valdkonna esindajate seast. 3.4. Ühistaotlejad kohustuvad järgima Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Ühistaotlejad lisavad kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod, mis on kehtestatud eelnimetatud määruse lisaga ja kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017019 . 3.5. Toetuse saaja tagab, et projektiga seotud dokumente (nt kuludokumendid, teenuste plaani info, muu oluline info) säilitatakse vähemalt kuni 31.12.202719. 3.6. Toetuse saaja tagab, et abivajadusega inimeste toetamine on kooskõlas valdkondliku hea tava ja kutse-eetika, andmekaitse põhimõtete ja kehtiva seadusandlusega. 4. Toetuse andja õigused ja kohustused 4.1. Sotsiaalministeeriumil on õigus lepingu täitmisel kontrollida, kas teenuste plaane ja üksikjuhtumite põhise seire tegemise nõuet täidetakse. Selleks on Sotsiaalministeeriumil õigus küsida teenuste plaanide ja läbi viidud seire dokumentidega tutvumist. 4.2. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud kasutamata. 4.3. Sotsiaalministeeriumil on õigus vajaduse tekkimisel tutvuda toetuse saaja projektiga seotud kuludokumentidega. 4.4. Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt projekti lõpuks käesoleva korra alusel ellu viidud projekti alusel koordinatsioonimudeli üleriigilise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Analüüsist peab selguma, kuivõrd rakendatav ja eesmärgipärane on koordinatsioonimudel, millist tuge (infotehnoloogilised arendused, täiendkoolitused, täiendavad ühised hindamisinstrumendid, tulemusmõõdikud jms) piirkonnad selle rakendamiseks vajavad ning milline peaks olema koordinatsioonimudeli rahastamismudel üleriigilisel rakendamisel. 5. Toetuse määr, projekti periood ja lubatud kulud 5.1. Toetust saab taotleda perioodiks 01.09.2020.-31.12.2021. 5.2. Toetuse määr on: 5.2.1. vähemalt 20 000 elaniku arvuga (vt alaviide 2 lk 2) piirkonna kohta kuni 60 000 eurot; 5.2.2. vähemalt 40 000 elaniku arvuga piirkonna kohta kuni 90 000 eurot. 5.3. Käesoleva korra punktis 5.2.2. toodud juhul otsustab toetuse suuruse komisjon tuginedes lisaks piirkonna poolt esitatud visioonile (sh eelarve realistlikkusele) ka elanike arvu kriteeriumile lähtudes punktist 8.5.2. 5.4. Projekti tegevuse elluviimisel on abikõlblikud järgmised kulud: 5.4.1. projektiga seotud töötasu ja tööjõumaksud20 (lähtudes lepingu Lisa 1 vormi punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest); 19 Lähtudes „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus“ § 24 p-ist 17. Projekti käigus koostatud teenuste plaani info ja muu projekti jooksul omavalitsusele teada saadud oluline info säilitatakse isikustatud kujul kohaliku omavalitsuse poolt, kuna omavalitsusüksus koordineerib keskselt abi tagamist. Muud andmed säilitatakse vastava osapoole poolt, kes konkreetset teenust osutama hakkab, lähtudes kehtivast õigustuumist konkreetse teenuse osas (nt tervishoiuteenuse dokumenteerib arst vastavalt tervishoiuteenuste korraldamises ettenähtud nõuetest). 20 Sh saab katta juba süsteemis töötavate inimeste töötasu ja tööjõumaksud, mis on seotud käesoleva projekti tegevustega kaasnevate täiendavate ülesannete täitmisega, kui nende ülesannete täitmiseks täiendavat tööjõudu ei palgata. Nt ei saa maksta 8 5.4.2. projekti elluviimiseks vajalike tööde sisseostmisega seotud kulud (lähtudes lepingu Lisa 1 vormi punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest); 5.4.3. projektiga seotud ürituste (nt infopäevad, võrgustikukohtumised jms) kulud (sh ruumi rent, toitlustus, tehnika rent); 5.4.4. projektiga seotud materjalide koostamise kulud (nt juhendmaterjal, klienditeekondade kirjeldused, sh vajadusel nende tõlkekulud); 5.4.5. projekti tegevustega seotud sidekulud, sh interneti-, telefonikulu; 5.4.6. projekti tegevustega seotud transpordikulud; 5.4.7. projekti toetavas koolitusprogrammis osalemisega seotud tõlkekulud juhul, kui märkimisväärne osa olulistest koostöö- ja võrgustikupartneritest ei valda eesti keelt. 5.4.8. Põhjendatud juhtudel on võimalik kompenseerida muid koordinatsioonieesmärke täitvaid kulusid juhul kui need on taotlemise hetkel ette nähtud piirkonna eelarves. 5.5. Tegevuse kulud peavad olema vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega. 6. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded 6.1. Taotluse tingimustele vastavust tõendavad dokumendid ja toetuse taotlus tuleb esitada PDF vormingus ja esindusõigust omava isiku poolt digitaalselt allkirjastatult. 6.2. Nõutavate dokumentide loetelu: 6.2.1. toetuse ühistaotlus vastavalt konkursi Lisa 1 toodud vormile eesti keeles; 6.2.2. eelarvevorm konkursitaotluse juurde vastavalt konkursi Lisa 1 Exeli vormile; 7. Taotluste menetlemine 7.1. Taotluse menetlemise tähtaeg on 15 tööpäeva taotlemise tähtajast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva korra punktides 7.2 nimetatud juhul kuni kolm tööpäeva. 7.2. Sotsiaalministeerium võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või kui selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainfot. Taotleja on kohustatud puudused kõrvaldama kolme (3) tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates. Juhul kui taotleja puudusi tähtaegselt ei kõrvalda võib Sotsiaalministeerium jätta taotluse läbi vaatama. 7.3. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat, eelarves kajastatud kulusid ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. 8. Taotluse hindamine ja hindamiskriteeriumid 8.1. Taotlust hinnatakse vastavalt käesolevas dokumendis esitatud tingimustele. 8.2. Avaliku konkursi raames esitatud taotlusi hindab sotsiaalministri käesoleva käskkirja alusel moodustatud komisjon. 8.3. Hinnatakse ainult neid taotlusi, kus taotleja vastab käesoleva dokumendi punktis 2 esitatud nõuetele. Sotsiaalministeeriumil on õigus jätta hindamata ka taotlused, kus on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata. 8.4. Komisjon hindab ja võrdleb taotlusi väärtuspunktide meetodil. Maksimaalne punktisumma on 85. 8.5. Punktid jagunevad põhi- ja lisapunktideks ning neid jagatakse lähtudes hindeskaalast 15, 10, 0. Juhul kui taotleja saab hindamisel koordinatsioonimudeli eelarve eesmärgipärasuse, realistlikkuse ja põhjendatuse kriteeriumis 0 punkti, ei kvalifitseeru ta toetuse saajaks. perearstile tasu selle eest, et ta võtab patsiente vastu ja teeb igapäevaseid toiminguid nagu analüüside tellimine jms, kuid on võimalik kompenseerida võrgustikutöös osalemist. 9 8.5.1. Põhipunkte on võimalik saada järgmiste hindamiskriteeriumite täitmise eest: Toetuse andmise eesmärkide mõistmine ja nende seos piirkondlike eesmärkide ja tegevustega (vt Lisa 1 vorm punkt 2):  Taotleja mõistab toetuse andmise eesmärke (mida soovitakse toetuse andmisega saavutada), piirkondlikud tegevused ja eesmärgid lähtuvad neist, on põhjalikult läbi mõeldud ning piisavad toetuse andmise eesmärkide täitmiseks – 15 punkti.  Taotleja mõistab toetuse andmise eesmärke, kuid piirkondlikud tegevused ja eesmärgid on osaliselt läbi mõeldud või ei ole piisavad toetuse andmise eesmärkide täitmiseks – 10 punkti  Taotleja ei ole mõistnud toetuse andmise eesmärke või on piirkondlikud tegevused ja eesmärgid läbi mõtlemata – 0 punkti. Piirkonna abivajajate profiili kaardistus:  Kaardistatud on piirkondlik abivajajate profiil ning eraldi on välja toodud valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused/kitsaskohad inimeste abistamisel ning on kirjeldatud, kuidas raskusi/kitsaskohti projekti käigus lahendatakse – 15 punkti.  Kaardistatud on piirkondlik abivajajate profiil, kuid valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused/kitsaskohad inimeste abistamisel on välja toodud üldsõnaliselt ja/või ei ole kirjeldatud, kuidas neid projekti käigus lahendatakse – 10 punkti.  Piirkondlik abivajajate profiil on kaardistamata ja/või valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused/kitsaskohad inimeste abistamisel ja nende lahendamine projekti käigus on kirjeldamata – 0 punkti. Koordinatsioonimudeli seosed muude piirkondlike arendustegevuste või projektidega:  Piirkondlikult olulised arendustegevused ja projektid (nii kohalikud kui riiklikud) on markeeritud ja seosed koordinatsioonimudeliga on läbi mõeldud – 15 punkti.  Piirkondlikult olulised arendustegevused ja projektid (nii kohalikud kui riiklikud) on markeeritud, kuid sisulised seosed on hinnatud üldsõnaliselt – 10 punkti.  Piirkondlikult olulised arendustegevused ja projektid (nii kohalikud kui riiklikud) ei ole markeeritud või on need markeeritud, kuid sisulised seosed on hindamata – 0 punkti. Koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajaliku meeskonna tagamine:  Esitatud on selge ja põhjendatud ülevaade sellest, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll (sh on markeeritud, millise valdkonna spetsialistid juhivad ja kuuluvad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku); selgelt on markeeritud, millised kompetentsid ja ressursid on ühistaotlejate seas juba olemas ning milliste kompetentside ja ülesannete tagamiseks on vaja koolitustuge või täiendavat tööjõudu – 15 punkti.  Esitatud ülevaatest selgub, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ja mis on nende tõenäoline roll (sh on markeeritud, millise valdkonna spetsialistid juhivad ja kuuluvad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku), kuid see millised kompetentsid ja ressursid on ühistaotlejate seas juba olemas ja/või milliste kompetentside ja ülesannete tagamiseks on vaja koolitustuge või täiendavat tööjõudu, on välja toodud üldsõnaliselt või on mõni osa kirjeldamata (nt ei ole markeeritud, millised kompetentsid on ühistaotlejate seas olemas või millist koolitustuge on vaja) – 10 punkti.  Esitatud on ülevaade sellest, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll, kuid on kirjeldamata, millised kompetentsid ja ressursid on ühistaotlejate seas juba olemas ning milliste kompetentside ja ülesannete tagamiseks on vaja koolitustuge või täiendavat tööjõudu – 0 punkti. 10 Koordinatsioonimudeli eelarve eesmärgipärasus, realistlikkus ja põhjendatus:  Esitatud eelarve on selge, põhjendatud/eesmärgipärane (on selge, milleks raha kasutatakse ja kuidas see panustab toetuse andmise eesmärkide täitmisse), kulud on abikõlbulikud ning kulukomponentide puhul on lähtutud projekti elluviimise piirkonna keskmisest turuhinnast (ruumi rent, spetsialisti töötasu jms) – 15 punkti.  Esitatud eelarve ja selle põhjendatuse osas esineb ebaselgusi vähesel määral (nt ei ole piisavalt põhjendatud mõne loodava ametikoha koormust või ei ole näha, milliste ülesannete tagamiseks koht luuakse jms) või ei ole kulukomponentide puhul alati lähtutud keskmisest turuhinnast piirkonnas, kuid kulud on abikõlbulikud – 10 punkti.  Esitatud eelarves esineb projektis mitte lubatud kulusid; eelarve põhjendatuses esineb mitmeid ebaselgusi, kulukomponente ei ole võimalik eristada või ei lähtu need üldjuhul keskmisest turuhinnast piirkonnas – 0 punkti. 8.5.2. 10 lisapunkti on võimalik saada juhul, kui ühistaotlejaks on piirkond, kus elab vähemalt 40 000 inimest või väiksema piirkonna puhul on taotlejate hulgas rohkem kui üks kohalik omavalitsus. 8.6. Taotluse kõigi kriteeriumite eest antud punktid liidetakse ning tunnistatakse edukaks liitmise tulemusel erinevatest piirkondades kuni kaheksa (8) enim punkte saadud taotlejat. 8.7. Juhul kui hindamiskriteeriumitest lähtudes on punkte saadud võrdselt, tunnistatakse edukaks taotlus, kes on piirkondliku visiooni eest vastavalt punktile 8.5.1 saanud enam punkte. Kui punktiskoor on ka sel juhul võrdne, heidetakse liisku ja otsustatakse võitja selle põhjal. Juhul, kui mõnest piirkonnast ei ole ühtegi taotlejat, taotleja ei vasta tingimustele või ei kvalifitseeru toetuse saajaks, toetatakse teistest piirkondadest, kus on taotlejaid rohkem kui üks, taotlejat, kes ei ole oma piirkonnast osutunud toetuse saajaks, kuid kes on üldises arvestuses saanud käesoleva tingimuste ja korra punktis 8.5 nimetatud hindamiskriteeriumite kohaselt kõige rohkem punkte. 9. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine 9.1. Komisjon hindab taotlusi ja teavitab taotlejaid otsusest taotluses märgitud e- posti aadressil. 9.2. Sotsiaalminister kinnitab käskkirjaga konkursi võitjad, kellega sõlmitakse toetuse kasutamise leping vastavalt Lisa 4 vormile, mille Sotsiaalministeerium edastab taotlejale allkirjastamiseks. Juhul kui taotleja ei allkirjasta lepingut 10 tööpäeva jooksul, loetakse, et taotleja on toetusest loobunud. 9.3. Juhul kui taotleja loobub toetusest, teavitatakse toetuse saamise võimalusest piirkondlikus pingereas järgmist taotlejat. Juhul, kui piirkondlikus pingereas teisi taotlejaid ei ole, nad ei vasta tingimustele või ei kvalifitseeru toetuse saajaks, toetatakse teistest piirkondadest, kus on taotlejaid rohkem kui üks, taotlejat, kes ei ole oma piirkonnast osutunud toetuse saajaks, kuid kes on üldises arvestuses saanud käesoleva tingimuste ja korra punktis 8.5 nimetatud hindamiskriteeriumite kohaselt kõige rohkem punkte. 10. Lisad 10.1. Lisa 1 – Ühistaotlus „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks“ (sh eelarvevorm konkursi taotluse juurde Lisa 1 Exeli vormis) 10.2. Lisa 2 – Koordinatsioonimudeli toimimiseks vajalikud oskused ja kompetentsid 10.3. Lisa 3 – Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja üksikjuhtumite ülesed ülesanded 10.4. Lisa 4 – Toetuse kasutamise lepingu vorm Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 1 ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras. 1. Üldandmed  Taotleja 1 nimi ja registrikood  Taotleja 2 nimi ja registrikood  Taotleja 3 nimi ja registrikood  Taotleja 4 nimi ja registrikood  …  Taotleja 1 juriidiline aadress  Taotleja 2 juriidiline aadress  Taotleja 3 juriidiline aadress  Taotleja 4 juriidiline aadress  …  Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) 1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud.  Arvelduskonto number, viitenumber, pank  Taotletav summa 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge, tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve. 2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?): 2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi): b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad: c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid: 2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas nendega seotud riske ja probleeme ületada: 2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile: a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.2: b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.3: c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra Lisa 3 vormi punktile 2: d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas: 2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest vastutab?): 2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3): 2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua: a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium): b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse osta: 2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist? Näidisnimekiri ülesannetest, mis võivad vajada katmist:  võrgustiku/juhtgrupi/projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine (sh üksikjuhtumite üleses piirkondlikus võrgustikutöös osalemine);  projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine (sh üksikjuhtumite ülene seire2),  projekti toetamine administreerivate tegevustega,  piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine,  teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine;  üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine;  projekti raamatupidamisega seotud ülesannete täitmine;  muude projektiga seotud ülesannete täitmine… Täiendava tööjõu ja teenuse sisse ostmisega seotud kulud kajastatakse käesoleva Lisa punktis 2.10. 2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke: 2 Üksikjuhtumite ülese seire puhul eeldatakse, et piirkond analüüsib ja hindab, kui palju on neil erineva keerukusastmega abivajajaid ja millised on nende vajadused (sh koordinatsioonivajadused) – millised inimesed ja teenused on piirkonnas, millised vajadused on katmata jne. 2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et:  nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas;  nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;  neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;  nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;  nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Märkused: Kuupäev: Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed: Allkirjastatud digitaalselt Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 3 Punkt 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded Eesmärk: Kompleksjuhtumite märkamine, koostöös abivajajaga eesmärgi seadmine ning vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine. Vajaduste Kontakti loomine ja abivajaduse märkamine; märkamine ja väljaselgitamine Taustinfo ja läbi viidud asjakohaste hindamistulemuste koondamine ja analüüsimine; Kontakthindamise läbiviimine juhul kui põhjalikumaid hindamisi ei ole juba tehtud; Muude vajalike hindamiste korraldamine ja läbiviimine (sh korraldaja ja läbiviija võivad olla erinevad osapooled); Inimese ja tema Abivajadusega inimese ja tema pere/lähedaste nõustamine võimaliku abi ja lähedaste abi osutamise protsessi, võrgustikuliikmete kaasamise, andmekaitse jm toetamine ja osas; nõustamine (läbiv tegevus) Abivajadusega inimese ja tema pere/lähedaste võimestamine iseseisvuse suurendamiseks, tervisekäitumise parandamiseks jne. Eesmärgi Ühise eesmärgi (ja vajadusel seotud alaeesmärkide) seadmine koostöös seadmine ja abivajadusega inimese, tema lähedaste ja professionaalse võrgustikuga; teenuste plaani koostamine Tervikliku (st eri valdkondade ja asutuste abimeetmeid ja vajadusel inimese enda ning tema lähedase tegevusi sisaldava) teenuste plaani koostamine, sh võttes arvesse muud kättesaadavat infot (nt koduteenuse hindamine, rehabilitatsiooniplaan jne). Plaani kaasatakse nii abimeetmed, mida inimene juba saab kui need, mis vajavad alles korraldamist (sh juhul kui vajalikul teenusel on järjekord); Abi korraldamine ja Konkreetse juhtumi lahendamises osaleva võrgustiku, juhtumi üldvastutaja pakkumine ning ja iga abimeetme (teenus, toetus jne) korraldamise eest vastutaja (nimeline) võrgustikutöö kokkuleppimine ning teenuste plaani juurde lisamine; Inimese vajadustele vastava abi (sh teenuste, toetuste) korraldamine; Vajalike haldusotsuste ja suunamiste tegemine; Vajalike tugimeetmete (sh teenuste) osutamine; Juhtumi omaniku teavitamine muudatustest, sh teavitus abi lõppemise kohta enne selle lõppemist ja abi mittetoimimise vm eelnevalt kokkulepitud erisuste ja muudatuste tegemise vajaduse kohta (iga võrgustikuliikme ülesanne kokku lepitud ulatuses); Muutunud vajaduse korral vajalike muudatuste korraldamine; Asjakohaste andmete liikumise korraldamine (olukordades, kus süsteemseid infotehnoloogilisi lahendusi olemas ei ole); Dokumenteerimine, Korraldatava juhtumipõhise töö dokumenteerimine (STAR jm andmebaasid); seire ja kitsaskohtade kaardistamine Juhtumi regulaarne seire, sh tulemus(t)e saavutamise jälgimine; Abivajavalt inimesele ja/või tema lähedastelt tagasiside korjamine; Juhtumi lahendamises tekkinud kitsaskohtade (nt vajaliku teenuse puudumine, kvalifitseerimistingimuste sobimatus jne) osas info jäädvustamine kokkulepitud formaadis, mis võimaldab juhtumite üleselt koondada infot puuduste ja heade praktikate kohta. Punkt 2. Üksikjuhtumite ülesed (piirkondlikud) ülesanded Eesmärk: Piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste kaardistamine, piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks võrgustikuks kokku toomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine (sh seire). Võimaluste (sh Piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine (millised teenused, ressursside) toetused jm ressursid on piirkonnas olemas, millistel juhtudel on kokkulepped kaardistamine ja teiste piirkondade teenuseosutajatega), sh kitsaskohtade ja arendamine arendusvajaduste kaardistamine ja asjakohastele osapooltele (nii riiklikele kui kohalikele) info edastamine; Potentsiaalsete võrgustikuliikmete tuvastamine ja kokku toomine; Piirkonnas olevate kompetentside ja arendusvajaduste kaardistamine; Piirkondliku valdkondade vahelise koostöökultuuri loomine, arendamine ja toetamine (sh osapooltelt tagasiside küsimine ja vajadusel selle pinnalt muudatuste tegemine piirkondlikes kokkulepetes); Piirkondliku juhtgrupi moodustamine ning säilitamine; Abi korraldamine ja Rollide, ülesannete ja vastutuse kokkuleppimine piirkonnas (st üksikjuhtumite pakkumine ning lahendamist ja piirkondlike ülesannete osas on sõlmitud kesksed võrgustikutöö kokkulepped, millest on teadlikud kõik osapooled); Üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö korraldamine, sh regulaarsete kohtumiste kaudu ning üksikjuhtumite ülestel võrgustiktöö kohtumistel osalemine (eeldab, et piirkondades on kokku lepitud, kes osalevad ja kuidas info kõikide vajalike osapoolteni jõuab); Üksikjuhtumite ülese abi (sh teenuste) korraldamine ja arendamine piirkondliku juhtgrupi ja seotud asutuste kaudu; Dokumenteerimine, Üksikjuhtumite ülene seire ja piirkonna elanikkonna tervikvaade, vajaduste seire ja (nii kaetud kui katmata) kaardistamine ja jälgimine, valdkonna siseste ja kitsaskohtade valdkondade üleste indikaatorite jälgimine1; kaardistamine Koordinatsioonimudeli piirkondliku toimimise analüüs ja muudatusvajaduste kaardistamine. Riiklikult korraldatavate muudatusvajaduste edastamine vastutavale riiklikule osapoolele ning parenduste väljatöötamises osalemine. 1 Ülesanne eeldab, et valdkondade ülesed indikaatorid on süsteemis eelnevalt kokku lepitud. Kuivõrd projekti toimumise ajal ei ole ühised indikaatorid ja seiremehhanismid veel kehtestatud, ei ole indikaatorite jälgimine projektis võimalik. Projektiga paralleelselt töötatakse välja süsteem üksikjuhtumite üleseks seireks. Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 2 Koordinatsioonimudeli toimimiseks vajalikud oskused ja kompetentsid Koordinatsioonimudeli ülesannete täitmiseks on vaja erinevaid oskuseid ja kompetentse, mis on jaotanud nelja suuremasse gruppi: juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid; sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkonna ekspertteadmisega seotud oskused ja kompetentsid; seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid ning üldised isikuomadused. Oluline on rõhutada, et nimetatud kompetentsid ei pea olema ühel inimesel, vaid piirkond peab tagama, et projektiga seotud osapooled (sh uued palgatud töötajad) katavad need kompetentsid (sh koolituste abil). Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid  Strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus;  Projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus;  Hea läbirääkimisoskus;  Konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus;  Ajaplaneerimise oskus;  Esinemisoskus;  Tugevad baasteadmised haldusmenetlusest;  Finantsteadlikkus, st teadmised teenuste rahastamisest;  Väga head valdkondade ülesed teadmised koordinatsioonimudelisse hõlmatud abimeetmetest (teenused, toetused jm), piirkonnas tegutsevatest spetsialistidest ja teenusepakkujatest, kogukonna võimalustest jne;  Oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi pakkuvate osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel;  Oskused ja teadmised võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks. Sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkonna ekspertteadmisega seotud oskused ja kompetentsid  Väga head teadmised oma valdkonna teenuste toimimisest, sh pakutavatest teenustest, toetustest ja muudest abimeetmetest (nii piirkonnas kui riigis laiemalt);  Professionaalsed teadmised ja oskused oma valdkonna teenuste jm abimeetmete pakkumiseks (eeldused teada valdkondade sees);  Teadmised koordinatsioonimudeli sihtgruppi kuuluvate kliendigruppide eripäradest;  Klienditöö oskused – nõustamis- ja jõustamisoskused, juhtumikorralduslike meetodite tundmine, oma valdkonnas kasutatavate hindamisvahendite ja toetavate tööriistade ja juhiste tundmine;  Oskus töötada multidistsiplinaarses tiimis;  Võimekus jälgida abivajadusega inimese tervislikku olukorda ja üldist heaolu ning muudatusi seisundites ja pakkuda abivajadusega inimestele ja nende lähedastele asjakohast tuge; Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid  Analüütiline mõtlemine, analüüsioskus;  Teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja kasutatavatest lahendustest;  Oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega, sh riskihindamise lahendustega;  Oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas. Üldised isikuomadused1  Koostöövalmidus ja avatus, sh valmidus ja võimekus toetada koostöö arendamist teiste võrgustikuliikmete vahel;  Väga hea suhtlemisoskus;  Algatusvõimelisus ja julgus;  Enesekehtestamine;  Paindlikkus ja hea kohanemisvõime;  Empaatilisus ja inimesekeskus;  Soov pidevalt areneda ja olla kursis parimate praktikate ja toimivate tööriistade/lahendustega. Soov arendada ja uuendada süsteeme, klienditeekondi, juhendeid/protokolle jm kokkuleppeid pidevalt toetudes nii juhtumiarutelude kui seire käigus kogutud infole ja tagasisidele. 1 Isikuomaduste juures on seejuures oluline tähele panna, et kuigi need on arendatavad, siis seda vaid piiratud ulatuses ning rollide jagamisel tuleks realistlikult hinnata, kes millist rolli täitma sobib. Seega on oluline on, et võrgustikus oleks olemas vajalike isikuomadustega inimene/inimesed, kes saavad enda katta võtta eestvedamist ja abivajajatega suhtlemist eeldavad ülesanded. Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 4 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 56 ERITINGIMUSED projekt Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja , registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade ülene abi ning toetuse saaja poolt [kuupäev] esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6. „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse summa on kuni [numbritega] ([sõnadega]) eurot (edaspidi toetus). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on konkursi tingimustes. 1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse andja maksab toetuse viies osas (kord kvartalis) maksetena (edaspidi osamaksetena) toetuse saaja arveldusarvele. Osamaksed sõltuvad toetuse saaja poolt taotluse osana esitatud eelarvest. Viimane osamakse moodustab vähemalt 5% toetuse summast. 2.1.1. Esimene osamakse [numbritega] ([sõnadega]) eurot tasutakse 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 2.1.2. Iga järgmine osamakse [numbritega] ([sõnadega]) eurot tasutakse 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates toetuse saaja poolt lepingu Lisa 2 vormil esitatud „Toetuse kasutamise aruande“ esitamisest ja kinnitamisest; 2.1.3. Viimane osamakse [numbritega] ([sõnadega]) eurot tasutakse 14 (kümne) päeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. 2.1.4. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud kasutamata. 2.2. Toetuse summa sisaldab kõiki kulusid, mis Toetuse saaja on teinud projekti tegevustega seoses ja mis on esitatud planeeritud eelarves. Toetuse saajal ei ole õigust täiendavale tasule. 3. Aruannete esitamine 3.1 Toetuse kasutamise aruande vorm vastavalt lepingu Lisa 2 vormile ja ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile esitatakse Sotsiaalministeeriumile igale kvartalile järgneva kuu viiendaks (5.) tööpäevaks. 3.1.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:  01.09.2020. – 31.12.2020;  01.01.2021. – 31.03.2021;  01.04.2021. – 30.06.2021;  01.07.2021. – 30.09.2021;  01.10.2021. – 31.12.2021. 3.2. Toetuse kasutamise lõpparuanne, milles esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole), esitatakse kaheksa (8) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist. 4. Erisätted Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel. 4.1. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.1. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: [ees- ja perekonnanimi], tel. [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks: 6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde); 6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande vorm); 6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas; 6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: Arveldusarve nr: [number] Toetuse kasutamise leping Lisa 2 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta. 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused: 1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti: 1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite lahendamiseks: 1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti: 1.5. Milliseid probleeme esile kerkis: 1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused: 2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis: 2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus: 2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi: 2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike võimaluste/kitsaskohtade vaatest): 2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9): 2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks: 4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole kaetud eelmiste punktidega. II osa: Eelarve aruanne. Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Toetuse kasutamise leping Lisa 4 Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta Ürituse nimi: Toimumise koht: Toimumise kuupäev: *iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Tegevuse nimi Tegevuse järjekorranumber projekti raames ANDMED TEGEVUSE Tegevuse kestus akadeemilistes tundides Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Isikukood – kontroll Elukoha omavalitsusüksus Kodutu / eluasemeturult tõrjutu E-post OSALEJATE ÜLDANDMED Telefoninumber Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise kuupäev Tegevuse katkestaja Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel: eeltäidetud TEGEVUSEGA LIITUMISEL sihtrühma alusel või küsitud Tööhõive staatus tegevusega liitumisel Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/ LIITUMISEL Tööhõive staatus tegevusega liitumisel: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA Tegevuses osaleja – otsib tööd Tegevuses osaleja – otsib tööd: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4 VÄLJUMIST nädala jooksul pärast tegevust Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4 nädala jooksul pärast tegevust: OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Rida kustutada (kuupäev) Osaleja, kelle toimetulek paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist SOMi erandid Hooldatava isikukood Toetuse kasutamise leping Lisa 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel