MINISTRI KÄSKKIRI
08.06.2020 nr 56
Konkurss „Inimesekeskne hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas toetuse andmise
tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.4 „Kohalike
omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamiseks“ alategevusega 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil
hooldusvajadusega inimesele“:
1. Kuulutan välja konkursi inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamiseks toetuse saajate leidmiseks ning mudeli
rakendamiseks kaheksas Eesti piirkonnas.
2. Kinnitan punktis 1 toodud konkursi tingimused ja korra (lisatud).
3. Konkursi rahaline kogumaht on kuni 720 000 eurot.
4. Määran konkursi eest vastutavaks isikuks Sotsiaalministeeriumi hoolekande
osakonna juhataja Häli Tarumi.
5. Moodustan punktis 1 nimetatud konkursi läbiviimiseks komisjoni koosseisus:
Esimees: Häli Tarum Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja
Liikmed: Ulli Luide Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Gerli Aavik-Märtmaa Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Liis Sildnik Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist
Kätlin Hanson Sotsiaalkindlustusameti kohaliku omavalitsuse
nõustamisüksuse Lääne piirkonna juht
Malle Avarsoo Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna
peaspetsialist
6. Punktis 5 moodustatud komisjoni pädevuses on menetlustoimingute tegemine, sh
taotlejate nõuetele vastavuse kontrollimine ning taotluste vastavaks ja edukaks
tunnistamise kohta ettepanekute tegemine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
2
KINNITATUD
Sotsiaalministri 08.06.2020 käskkirjaga nr 56
Lisa
Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
tingimused ja kord
Nii hoolduskoormuse rakkerühma kui mitmete teiste viimaste aastate arendusprojektide käigus
peetud arutelud on näidanud, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid ei toimi tervikliku
protsessina ning inimese vaatepunktist on süsteem keeruline ja tihti ebaefektiivne. Selleks, et
sekkumised oleksid tõhusad, on oluline, et inimene saaks abivajaduse korral võimalikult vara
vajadustele vastavat tuge ning et erinevad valdkonnad töötaksid koos ühiste eesmärkide
nimel. Sellest tulenevalt viidi 2018-2019. aastal läbi hoolduse koordinatsiooni pilootprojekt,
millega paralleelselt valmistati ette üleriigiliselt rakendatava esmatasandi
koordinatsioonimudeli kontseptsioon1. Üleriigiliselt rakendatava koordinatsioonimudeli
töörühma kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtgruppide esindajate ja (rahvusvaheliste)
ekspertide töö ning hoolduskoordinatsiooni pilootprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti
oludesse sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne
hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi
koordinatsioonimudel), kus eesmärgid ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud, kuid see, kes ja
kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal. Piirkondlikke eripärasid
arvesse võtva mudeli rakendamise eelduseks on piirkondade toetamine selleks, et kohapeal
saaksid sõlmitud kokkulepped, kuidas erinevate sihtgruppide toetamine toimub ning milline on
erinevate osapoolte vastutus (sh kuidas tagatakse abivajaja sujuv liikumine ühest süsteemist
teise juhul, kui tuge on vaja mitmest süsteemist). Kokkulepete sõlmimisel tuleb silmas pidada
erinevate sihtgruppide vajadusi üle elukaare. Eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus kõik
abivajajad saavad neile vajaliku abi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt ning teekond abini on
katkematult toetatud. Oluline on, et piirkondlikus võrgustikutöös osaleksid kõik piirkondlikult
olulised partnerid/nende esindajad sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist, aga ka teistest
külgnevatest valdkondadest lähtudes piirkondlikust eripärast (sh sellest, millised
organisatsioonid piirkonnas tegutsevad, millised on erinevate osapoolte kompetentsid, milline
on piirkondlik paiknevus, piirkonna heaolu ja tervise profiil jne).
Projekti käigus on mitmete (sh omavalitsuste piire ületavate) piirkondade kogemustele
tuginedes ühelt poolt võimalik olemasoleva koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja
täiendada (sh täpsustada, millist tuge vajavad piirkonnad riigilt – nt abistavad juhendmaterjalid,
praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüütika) ning teisalt luua positiivseid näiteid
toimivatest koordinatsioonimudelitest.
Sellega seoses kuulutab Sotsiaalministeerium välja konkursi, et leida kuni kaheksa (8)
partnerit, kes vahemikus 2020-2021 rakendaksid täpsustunud koordinatsioonimudelit,
eesmärgiga saada infot selle sobivuse ja tulemuslikkuse kohta, mida võtta arvesse
ühtsetel alustel toimiva koordinatsioonimudeli rakendamisel üle Eesti.
Konkursi rahaline kogumaht on kuni 720 000 eurot.
Konkurss on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga:
Programmiperioodi 2014–2020 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ toetuse
andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.4
„Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ alategevusega 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande-
1
Üleriigiliselt rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioon.
3
ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi
abil hooldusvajadusega inimesele“.
Konkursile on ühistaotlejatena oodatud piirkonda teenindavad haiglad, kohalikud
omavalitsused2 (edaspidi KOV) ja vähemalt viis perearsti (soovituslikult tervisekeskuse või
praksisena), kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna (aga ka
teiste külgnevate valdkondade) partneritega rakendama eelmainitud koordinatsioonimudelit.
Sotsiaalministeerium toetab kuni kaheksat (8) taotlejat, lähtudes sellest, et esindatud oleks
üks taotleja igast järgnevast piirkonnast:
1) Tallinn;
2) Harjumaa, Raplamaa;
3) Lääne-Virumaa, Järvamaa;
4) Ida-Virumaa;
5) Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa;
6) Pärnumaa, Viljandimaa;
7) Tartumaa, Jõgevamaa;
8) Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa.
Toetussumma ühe vähemalt 20 0003 elanikuga piirkonna kohta on kuni 60 000 eurot. Kui
piirkonna elanike arv on suurem (vähemalt 40 000 elanikku) ning piirkond taotleb suuremat
rahastust (kokku kuni 90 000 eurot), otsustab komisjon lisarahastuse piirkonna poolt esitatud
visioonile (sh eelarve realistlikkusele) ja elanike arvu kriteeriumile tuginedes lähtudes punktist
8.5.
Projektiga liitumiseks tuleb esitada Sotsiaalministeeriumile ühistaotlus vastavalt
konkursi Lisa 1 vormile, mis hõlmab vähemalt piirkonda teenindavat haiglat, kohalikku
omavalitsust ja vähemalt viit perearsti (soovituslikult terve tervisekeskuse või praksisena).
Ühistaotluses osalevas kohalikus omavalitsuses peab elama vähemalt 20 000 elanikku. Kui
ühes KOV-is on elanikke vähem, tuleb projekti kaasata kaks või enam KOV-i. Juhul kui
ühistaotlusesse on kaasatud ühe maakonna kõik kohalikud omavalitsused ning piirkonna
elanike arv jääb siiski alla 20 000, saab toetust taotleda ka väiksem piirkond.
Konkursil osalemiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus koos vajalike lisadega
hiljemalt 17.08.2020 kell 12:00) Sotsiaalministeeriumi e-posti aadressile
[email protected]
märksõnaga „Koordinatsioonimudeli konkurss“. Kõigile taotlejatele saadetakse taotluse
kättesaamise kohta kinnitus projektitaotluses märgitud e-posti aadressil.
Infot konkursi väljakuulutamise kohta jagatakse kohalike omavalitsuste ja MTÜ Eesti
Perearstide Seltsi meililistis, Eesti Haiglate Liidu e-posti aadressil ja Sotsiaalministeeriumi
ametlikus pressiteates. Lisainfo aadressil
[email protected].
1. Toetuse andmise eesmärk
Ühistaotlejad on loonud sobiva ja toimiva piirkondliku paindlikkusega koordinatsioonimudeli,
mida rakendatakse ja mille tulemusena on piirkonnas:
selged kokkulepped, millised on erinevate osapoolte ülesanded ja vastutus;
selged piirkondlikud abivajajate profiilid4, mida saab arvesse võtta nii piirkondlike
kui riiklike teenuste arendamisel;
selged kokkulepped, kuidas on erinevad klienditeekonnad üle elukaare toetatud;
2
Seejuures võib taotlejaks olla ka omavalitsusüksuste ühisasutus vastavalt KOKS §-ile 62¹ või maakondlik arenduskeskus, kes
on sõlminud kokkulepped oma piirkonna kohalike omavalitsustega nii, et elanike nõue oleks täidetud.
3
Juhul kui ühistaotlusesse on kaasatud ühe maakonna kõik kohalikud omavalitsused ning piirkonna elanike arv jääb siiski alla
20 000, saab toetust taotleda ka väiksem piirkond.
4
Abivajajate profiilide puhul on kaardistatud, milliste vajadustega inimesed elavad piirkonnas, kuidas on vajadused kaetud,
millised takistused esinevad jne (nt puuduvad teenused ja teenusmahud; sobimatud eeltingimused teenuste saamiseks).
4
tagatud efektiivne üksikjuhtumite keskne kui ka üksikjuhtumite ülene võrgustikutöö
kõikide piirkondlikult oluliste sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, aga ka muude
asjakohaste partnerite vahel;
tagatud projekti kaasatud komplekssete vajadusega inimeste5 abivajaduse välja
selgitamine, millele tuginedes on inimese enda ja tema juhtumimeeskonnaga6
ühiselt paika pandud inimese terviklikke vajadusi hõlmav teenuste plaan7 ning
inimene ja tema lähedased on saanud vajaliku toe ja abi.
2. Nõuded taotlejale ja taotlusele
2.1 Taotlus esitatakse järgmiste isikute ühistaotlusena:
2.1.1. KOV või KOV-id;
2.1.2. piirkonda teenindav haigla;
2.1.3. vähemalt viis perearsti nimistuga perearsti.
2.2 Ühistaotlus esitatakse eesti keeles Lisa 1 vormil koos juurdekuuluvate dokumentidega
Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 17.08.2020.
3. Toetuse saaja kohustused
3.1. Toetuse saaja lähtub projekti tegevuste ellu viimisel koordinatsioonimudeli
üldistest eesmärkidest:
a) vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust
asjaajamisel;
b) pakkuda piirkonna inimestele nende vajadustele vastavat abi võimalikult vara (sh
pikendades seeläbi kodus toimetuleku aega) ning
c) koguda senisest paremini infot süsteemsete puuduste (nt puuduvad teenuskohad,
järjekorrad teenustele, regionaalsed erisused praktikates) ja toimivate praktikate kohta.
3.2. Toetuse saaja kohustuseks on:
3.2.1. üksikjuhtumite üleses võrgustikutöös:
3.2.1.1. panustada projekti vältel piirkonnas tegutsevate hoolekande- ja
tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö parandamisse, sh luua erinevate
osapooltega uusi koostöökokkuleppeid ning tagada piirkonna oluliste osapoolte
valmisolek koostöö tegemiseks;
3.2.1.2. moodustada kolme (3) kuu jooksul lepingu allkirjastamisest piirkondlik juhtrühm,
kuhu kuulub vähemalt iga ühistaotleja esindaja8 (mh võib kaasata teisi olulisi
partnereid, sh patsiendi/abivajaja esindaja; maakondliku arenduskeskuse jms), kes
vastutab piirkonnas erinevate asjakohaste valdkondade spetsialistide eesmärgipärase
koostöö ja regulaarsete kohtumiste (võrgustikutöö) eest;
3.2.1.3. panna nelja (4) kuu jooksul lepingu allkirjastamisest paika piirkondlik võrgustik
(sh võrgustiku juht), kuhu kuuluvad kõik asjakohased partnerid9 (sh tagatakse, et
kaasatud on ka asjakohased sihtgrupi esindajad);
5
Komplekssete vajadustega inimene on inimene, kellel on tervislikust seisundist tulenevalt pikema aja jooksul abivajadus
vähemalt sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist.
6
Juhtumimeeskonnana käsitletakse erinevaid spetsialiste, kes tulenevalt konkreetsest juhtumist toetavad inimese terviklikku
toimetulekut. Juhtumimeeskonda võivad kuuluda nt perearst/õde, sotsiaaltöötaja, haigla spetsialistid, hoolekande- ja
tervishoiuteenuse osutajad, sh eriarsti- ja õendusabi teenuse osutajad, vabatahtlikud abistajad ja hooldajad ning vajadusel
Sotsiaalkindlustusameti või Eesti Töötukassa juhtumikorraldajad, aga ka teised avaliku teenuse osutajad, kelle pädevusse kuulub
abivajadusega inimesele asjakohaste teenuste osutamine.
7
Teenuste plaani vormi ja täitmisjuhised tagab Sotsiaalministeerium. Teenuste plaan tuleb koostada juhtudel, kui inimene vajab
tuge nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteemist (kompleksne juhtum) ning see koostatakse konkreetse kliendijuhtumi puhul
koostöös juhtumimeeskonnaga (sh inimese enda ja tema lähedastega). Juhtumimeeskonna kohtumistel lepitakse kokku teenuste
plaani eest vastutaja, kes omakorda sõlmib iga teenuse osas vastava osapoolega kokkulepped, et inimene jõuaks talle vajalike
teenusteni; et muudatused inimese abivajaduses oleks olulistele osapooltele teada ning plaanis aja- ja asjakohaselt kajastatud.
8
Juhtrühma luues tuleks võimalusel kaasata nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonna otsustav tasand.
9
Üksikjuhtumite ülesteks võrgustikutöö kohtumisteks määrab iga partner vähemalt ühe esindaja ning lepitakse kokku, kuidas
tagatakse infovahetus kõikide seotud osapooltega.
5
3.2.1.4. viiakse 2020. aastal läbi vähemalt kaks (2)10 ja 2021. aastal vähemalt neli (4)
üksikjuhtumite ülest võrgustikutöö kohtumist, mis ei ole seotud üksikute
kliendijuhtumite lahendamisega, vaid toimuvad eesmärgipärase ja efektiivse
võrgustikutöö käivitamiseks ja rakendamiseks piirkonnas11;
3.2.1.5. tagada, et lahendatud saavad üksikjuhtumite ülesed piirkondlikud ülesanded,
mille eesmärgiks on piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste kaardistamine
(abivajajate profiilid), piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks võrgustikuks kokku
toomine, kokkulepete sõlmimine osapoolte rollide osas ning piirkonnas tervikliku toe
(sh klienditeekondade paikapanek) korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine
vastavalt Lisa 3 vormile. Seejuures määrab toetuse saaja igale ülesandele nimelise
täitja.
3.2.1.6. tagada elanikkonna teavitamine piirkondlikest abi korraldamise põhimõtetest
(nt kättesaadavad klienditeekonnad, kasu abivajajatele).
3.2.2. klienditöös:
3.2.2.1. viia perioodil 2020-2021 läbi vähemalt üheksa (9) üksikjuhtumite
lahendamisega seotud juhtumimeeskonna (võrgustiku)kohtumist, mis on seotud
konkreetsete kompleksjuhtumite lahendamisega12;
3.2.2.2. lahendada perioodil 2020-2021 vähemalt 15 kompleksjuhtumit, mille puhul
koostatakse abivajajale teda ja asjakohaseid osapooli (sh soovi korral tema lähedasi)
kaasates valdkondade ülene teenuste plaan, mis on edasise abi osutamise aluseks;
3.2.2.3. tagada, et lahendatud saavad üksikjuhtumitega seotud ülesanded, mille
eesmärgiks on kompleksjuhtumite märkamine, koostöös abivajajaga eesmärgi
seadmine, vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse
tagamine vastavalt Lisa 3 vormi punktile 1. Üksikjuhtumi võrgustikukohtumiste käigus
määratakse igale ülesandele nimeline täitja;
3.2.2.4. jagada abivajaja andmeid, mis on olulised temale parima toetuse
korraldamiseks, teenuste pakkumiseks ja mis on seotud taotletava eesmärgiga,
järgmiste osapooltega:
rahvastikuregistri järgse kohaliku omavalitsuse asjakohase sotsiaaltöötajaga;
perearsti või -õega;
vajadusel raviarstiga, haiglaga, haigla sotsiaaltöötajaga ning asjakohaste
teenuse osutajatega (nt koduõendusteenuse, koduhooldusteenuse) ja nende
osapooltega, kellega abivajajal on kokkupuude juhtumi asjaoludest tulenevalt.
Juhul kui abivajaja rahvastikuregistrijärgne ja elukohajärgne kohalik omavalitsus ei
lange kokku, kuid pakutavate teenuste tagamiseks on vajalik, jagatakse abivajaja
andmeid vajadusel mõlema asjasse puutuva omavalitsusega (nt teenuse tagamiseks
suheldakse ühe või mõlema omavalitsuse sotsiaaltöötajaga).
Töödeldavateks andmeteks on üldistatult järgmised andmed:
isikuandmed (nimi, isikukood või sünniaeg, kontakttelefon ja aadress);
tervist puudutavad andmed (kindlustatus, näidustused, kompleksse
abivajadusega seotud diagnoosid, analüüside tulemused, hinnatud
teenusevajadus, tervisega seotud eesmärgid ja piirangud);
sotsiaalset poolt puudutavad andmed (elukorraldus, lähedaste abi, puude liik
ja raskusaste, sissetulekud, hinnatud abivajadus, sotsiaalse ja igapäevaelu
toimetulekuga seotud eesmärgid ja piirangud).
10
2020. aastal läbi viidavate võrgustikukohtumistena lähevad arvesse ka need võrgustiku osapoolte kohtumised, mis
korraldatakse ajal, mil võrgustiku koosseis ei ole veel lõplikult paigas.
11
Üksikjuhtumite ülestel võrgustikukohtumistel analüüsitakse muu hulgas Lisa 3 vormis punktis 2 välja toodud üksikjuhtumite
üleste ülesannete jaotamise asjakohasust ja vajadusel muudetakse ülesannete jaotust erinevate spetsialistide vahel (ning selle
kohta antakse tagasisidet „Toetuse kasutamise aruande vormis“). Ühtlasi allkirjastab iga üksikjuhtumite ülestel võrgustikutöö
kohtumistel osaleja allkirjalehe vastavalt lepingu Lisa 4 vormile. Juhul kui mõni võrgustikuliige osaleb kohtumisel
infotehnoloogiliste lahenduste (nt Skype’i) vahendusel, tehakse selle kohta vastav märge allkirjalehele.
12 Juhtumimeeskonna võrgustikukohtumise toimumise kohta allkirjastab iga võrgustikukohtumisel osaleja allkirjalehe vastavalt
lepingu Lisa 4 vormile. Juhul kui võrgustikukohtumine viiakse läbi infotehnoloogiliste lahenduste (nt Skype’i) vahendusel, tehakse
selle kohta vastav märge allkirjalehele.
6
3.2.2.5. teha kord kvartalis kompleksjuhtumite osas (abivajajad, kellele on koostatud
teenuste plaan) isikupõhist seiret13.
3.2.3. koolitusprogrammis ja üleriigiliselt rakendatava koordinatsioonimudeliga
seotud kohtumistel osalemisega seoses:
3.2.3.1. tagada, et Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatavatel valdkondade ülestel
koolitustel14 osaleb vähemalt iga ühistaotleja esindaja (haiglast, perearstipraksisest,
kohalikust omavalitsusest);
3.2.3.2. tagada, et projektiga paralleelselt toimuvate üleriigiliselt rakendatava mudeli
aruteludel (maksimaalselt neljal korral projekti jooksul) osaleb igast piirkonnast
vähemalt üks ühistaotleja esindaja;
3.2.3.3. tagada, et kord kvartalis toimuvatel supervisioonikohtumistel (erinevate
piirkondadega parimate praktikate ja esile kerkinud kitsaskohtade jagamiseks) osaleb
piirkonnast nii sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkonna esindaja15;
3.2.3.4. tagada projekti lõppedes valmisolek jagada kuni kolme (3) kuu jooksul pärast
projekti lõppu oma kogemusi Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud projekti
lõpuüritusel.
3.2.4. Sotsiaalministeeriumi poolt ette antud toetavatele juhendmaterjalidele ja
tööriistadele ning koordinatsioonimudelile tagasiside andmisega seoses:
3.2.4.1. anda tagasisidet „Toetuse kasutamise aruande“ vormis vastavalt punktile 3.2.5
ja eelnevalt kokku lepitud kohtumistel Sotsiaalministeeriumiga;
3.2.4.2. tagada, et ühistaotleja koos asjakohaste piirkondlike partneritega hindavad
koolitaja juhendamisel projekti alguses ja lõpus SCIROCCO küpsusmudeliga16 oma
piirkonna valmisolekut liikuda parema koordineerituse ja teenuste integreerituse
suunas;
3.2.4.3. tagada et projekti piirkonna spetsialistidel on valmisolek osaleda ette antud
tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali (nt hindamisvahendid) testimises ja
tagasisidestamises17.
3.2.4.4. koguda projekti vältel projektis osalenud inimestelt (abivajajad ja
projektipartnerid) tagasisidet saadud kogemuste kohta.18
3.2.5. Aruandlusega seoses:
3.2.5.1. esitada igale kvartalile järgneva kuu viiendaks (5.) kuupäevaks
Sotsiaalministeeriumile:
a) Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite
osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile;
b) allkirjastatud dokument, milles on iga kompleksse abivajadusega inimese puhul (vt
lk 3 alamärkus 3), kellele on koostatud teenuste plaan (vt lk 3 alamärkus 5), välja
toodud inimese isikukood ja lühike põhjendus kompleksse abivajaduse kohta;
c) üksikjuhtumite üleste ja juhtumimeeskonna võrgustikukohtumiste toimumise, aga
ka muude projekti raames korraldatud ürituste (teabe- ja infopäevade) kohta
osalejate poolt allkirjastatud allkirjaleht vastavalt lepingu Lisa 4 vormile;
d) toetuse kasutamise aruanne vastavalt lepingu Lisa 2 vormile.
13
Sotsiaalministeerium tagab soovitusliku seire põhja. Seire eesmärk on kindlaks teha, kas inimene on saanud abi, kas antav abi
vastab jätkuvalt tema vajadustele või tuleb teenuste plaani vastavalt inimese vajadusele täiendada ja pakkuda täiendavaid
teenuseid, suurendada teenusmahtu vms. Seda osa seirest ei tule aruandluses regulaarselt Sotsiaalministeeriumile esitada, kuid
vastavalt punktis 5 sätestatule on Sotsiaalministeeriumil õigus vajaduse korral antud infoga tutvuda.
14
Tervishoiuteenuse osutajal (nii perearstidel kui õdedel) on Eesti Perearstide Seltsi ja Õdede Liiduga kokkuleppel võimalik
koolituste eest saada koolituspunkte.
15
Supervisioonikohtumistel peab osalema ka võrgustiku juht, kes võib olla samaaegselt ka sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna
esindaja.
16
SCIROCCO küpsusmudel: https://www.scirocco-project.eu/maturity-model-in-practice-scirocco-assessment-tool/ Eestikeelsete
töövahendite olemasolu tagab Sotsiaalministeerium.
17
Toetavad materjalid tagab seejuures Sotsiaalministeerium (koos juhendite ja/või koolitustega) ning materjalid tuleb kasutusele
võtta kolme (3) kuu jooksul nende saamisest.
18
Tagasisidevormi selleks tagab Sotsiaalministeerium.
7
3.2.5.2. esitada toetuse kasutamise lõpparuanne, milles esitatakse lisaks viimase
perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes
vahearuannetes esitatud olulisemale infole), kaheksa (8) tööpäeva jooksul peale
viimase aruandeperioodi lõppemist.
3.3. Toetuse saajad tagavad omavahelise koostöö koordinatsioonimudeli
eesmärkide täitmiseks. Ühe ühistaotleja loobumisel on toetuse saajad kohustatud
leidma uue koostööpartneri sama valdkonna esindajate seast.
3.4. Ühistaotlejad kohustuvad järgima Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr
146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,
toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise
nõuded ja kord“. Ühistaotlejad lisavad kõikidele oma materjalidele Euroopa
Sotsiaalfondi logod, mis on kehtestatud eelnimetatud määruse lisaga ja
kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017019 .
3.5. Toetuse saaja tagab, et projektiga seotud dokumente (nt kuludokumendid,
teenuste plaani info, muu oluline info) säilitatakse vähemalt kuni 31.12.202719.
3.6. Toetuse saaja tagab, et abivajadusega inimeste toetamine on kooskõlas
valdkondliku hea tava ja kutse-eetika, andmekaitse põhimõtete ja kehtiva
seadusandlusega.
4. Toetuse andja õigused ja kohustused
4.1. Sotsiaalministeeriumil on õigus lepingu täitmisel kontrollida, kas teenuste
plaane ja üksikjuhtumite põhise seire tegemise nõuet täidetakse. Selleks on
Sotsiaalministeeriumil õigus küsida teenuste plaanide ja läbi viidud seire
dokumentidega tutvumist.
4.2. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes
õigus vähendada ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud
kasutamata.
4.3. Sotsiaalministeeriumil on õigus vajaduse tekkimisel tutvuda toetuse saaja
projektiga seotud kuludokumentidega.
4.4. Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt projekti lõpuks käesoleva korra alusel
ellu viidud projekti alusel koordinatsioonimudeli üleriigilise rakendamise mõju ja
tulemuslikkust. Analüüsist peab selguma, kuivõrd rakendatav ja eesmärgipärane on
koordinatsioonimudel, millist tuge (infotehnoloogilised arendused, täiendkoolitused,
täiendavad ühised hindamisinstrumendid, tulemusmõõdikud jms) piirkonnad selle
rakendamiseks vajavad ning milline peaks olema koordinatsioonimudeli
rahastamismudel üleriigilisel rakendamisel.
5. Toetuse määr, projekti periood ja lubatud kulud
5.1. Toetust saab taotleda perioodiks 01.09.2020.-31.12.2021.
5.2. Toetuse määr on:
5.2.1. vähemalt 20 000 elaniku arvuga (vt alaviide 2 lk 2) piirkonna kohta kuni 60 000 eurot;
5.2.2. vähemalt 40 000 elaniku arvuga piirkonna kohta kuni 90 000 eurot.
5.3. Käesoleva korra punktis 5.2.2. toodud juhul otsustab toetuse suuruse komisjon
tuginedes lisaks piirkonna poolt esitatud visioonile (sh eelarve realistlikkusele) ka
elanike arvu kriteeriumile lähtudes punktist 8.5.2.
5.4. Projekti tegevuse elluviimisel on abikõlblikud järgmised kulud:
5.4.1. projektiga seotud töötasu ja tööjõumaksud20 (lähtudes lepingu Lisa 1 vormi punktis 2.6b
ja 2.7 kaardistatud vajadustest);
19
Lähtudes „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus“ § 24 p-ist 17. Projekti käigus koostatud teenuste plaani info ja muu
projekti jooksul omavalitsusele teada saadud oluline info säilitatakse isikustatud kujul kohaliku omavalitsuse poolt, kuna
omavalitsusüksus koordineerib keskselt abi tagamist. Muud andmed säilitatakse vastava osapoole poolt, kes konkreetset teenust
osutama hakkab, lähtudes kehtivast õigustuumist konkreetse teenuse osas (nt tervishoiuteenuse dokumenteerib arst vastavalt
tervishoiuteenuste korraldamises ettenähtud nõuetest).
20
Sh saab katta juba süsteemis töötavate inimeste töötasu ja tööjõumaksud, mis on seotud käesoleva projekti tegevustega
kaasnevate täiendavate ülesannete täitmisega, kui nende ülesannete täitmiseks täiendavat tööjõudu ei palgata. Nt ei saa maksta
8
5.4.2. projekti elluviimiseks vajalike tööde sisseostmisega seotud kulud (lähtudes lepingu Lisa
1 vormi punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest);
5.4.3. projektiga seotud ürituste (nt infopäevad, võrgustikukohtumised jms) kulud (sh ruumi
rent, toitlustus, tehnika rent);
5.4.4. projektiga seotud materjalide koostamise kulud (nt juhendmaterjal, klienditeekondade
kirjeldused, sh vajadusel nende tõlkekulud);
5.4.5. projekti tegevustega seotud sidekulud, sh interneti-, telefonikulu;
5.4.6. projekti tegevustega seotud transpordikulud;
5.4.7. projekti toetavas koolitusprogrammis osalemisega seotud tõlkekulud juhul, kui
märkimisväärne osa olulistest koostöö- ja võrgustikupartneritest ei valda eesti keelt.
5.4.8. Põhjendatud juhtudel on võimalik kompenseerida muid koordinatsioonieesmärke
täitvaid kulusid juhul kui need on taotlemise hetkel ette nähtud piirkonna eelarves.
5.5. Tegevuse kulud peavad olema vastavuses heade finantsjuhtimise
põhimõtetega.
6. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded
6.1. Taotluse tingimustele vastavust tõendavad dokumendid ja toetuse taotlus tuleb
esitada PDF vormingus ja esindusõigust omava isiku poolt digitaalselt allkirjastatult.
6.2. Nõutavate dokumentide loetelu:
6.2.1. toetuse ühistaotlus vastavalt konkursi Lisa 1 toodud vormile eesti keeles;
6.2.2. eelarvevorm konkursitaotluse juurde vastavalt konkursi Lisa 1 Exeli vormile;
7. Taotluste menetlemine
7.1. Taotluse menetlemise tähtaeg on 15 tööpäeva taotlemise tähtajast. Taotluse
menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva korra punktides
7.2 nimetatud juhul kuni kolm tööpäeva.
7.2. Sotsiaalministeerium võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt
selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist
või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või kui selles esinevad
puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist,
täiendamist või lisainfot. Taotleja on kohustatud puudused kõrvaldama kolme (3)
tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates. Juhul kui taotleja puudusi
tähtaegselt ei kõrvalda võib Sotsiaalministeerium jätta taotluse läbi vaatama.
7.3. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud
toetuse summat, eelarves kajastatud kulusid ja projektis kavandatud tegevusi
tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui
see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
8. Taotluse hindamine ja hindamiskriteeriumid
8.1. Taotlust hinnatakse vastavalt käesolevas dokumendis esitatud tingimustele.
8.2. Avaliku konkursi raames esitatud taotlusi hindab sotsiaalministri käesoleva
käskkirja alusel moodustatud komisjon.
8.3. Hinnatakse ainult neid taotlusi, kus taotleja vastab käesoleva dokumendi
punktis 2 esitatud nõuetele. Sotsiaalministeeriumil on õigus jätta hindamata ka
taotlused, kus on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud
teadlikult esitamata.
8.4. Komisjon hindab ja võrdleb taotlusi väärtuspunktide meetodil. Maksimaalne
punktisumma on 85.
8.5. Punktid jagunevad põhi- ja lisapunktideks ning neid jagatakse lähtudes
hindeskaalast 15, 10, 0. Juhul kui taotleja saab hindamisel koordinatsioonimudeli
eelarve eesmärgipärasuse, realistlikkuse ja põhjendatuse kriteeriumis 0 punkti, ei
kvalifitseeru ta toetuse saajaks.
perearstile tasu selle eest, et ta võtab patsiente vastu ja teeb igapäevaseid toiminguid nagu analüüside tellimine jms, kuid on
võimalik kompenseerida võrgustikutöös osalemist.
9
8.5.1. Põhipunkte on võimalik saada järgmiste hindamiskriteeriumite täitmise eest:
Toetuse andmise eesmärkide mõistmine ja nende seos piirkondlike eesmärkide
ja tegevustega (vt Lisa 1 vorm punkt 2):
Taotleja mõistab toetuse andmise eesmärke (mida soovitakse toetuse andmisega
saavutada), piirkondlikud tegevused ja eesmärgid lähtuvad neist, on põhjalikult läbi
mõeldud ning piisavad toetuse andmise eesmärkide täitmiseks – 15 punkti.
Taotleja mõistab toetuse andmise eesmärke, kuid piirkondlikud tegevused ja
eesmärgid on osaliselt läbi mõeldud või ei ole piisavad toetuse andmise eesmärkide
täitmiseks – 10 punkti
Taotleja ei ole mõistnud toetuse andmise eesmärke või on piirkondlikud tegevused ja
eesmärgid läbi mõtlemata – 0 punkti.
Piirkonna abivajajate profiili kaardistus:
Kaardistatud on piirkondlik abivajajate profiil ning eraldi on välja toodud valdkondade
vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused/kitsaskohad inimeste
abistamisel ning on kirjeldatud, kuidas raskusi/kitsaskohti projekti käigus lahendatakse
– 15 punkti.
Kaardistatud on piirkondlik abivajajate profiil, kuid valdkondade vahelise koostöö ja
koordineerimisega seotud raskused/kitsaskohad inimeste abistamisel on välja toodud
üldsõnaliselt ja/või ei ole kirjeldatud, kuidas neid projekti käigus lahendatakse – 10
punkti.
Piirkondlik abivajajate profiil on kaardistamata ja/või valdkondade vahelise koostöö ja
koordineerimisega seotud raskused/kitsaskohad inimeste abistamisel ja nende
lahendamine projekti käigus on kirjeldamata – 0 punkti.
Koordinatsioonimudeli seosed muude piirkondlike arendustegevuste või
projektidega:
Piirkondlikult olulised arendustegevused ja projektid (nii kohalikud kui riiklikud) on
markeeritud ja seosed koordinatsioonimudeliga on läbi mõeldud – 15 punkti.
Piirkondlikult olulised arendustegevused ja projektid (nii kohalikud kui riiklikud) on
markeeritud, kuid sisulised seosed on hinnatud üldsõnaliselt – 10 punkti.
Piirkondlikult olulised arendustegevused ja projektid (nii kohalikud kui riiklikud) ei ole
markeeritud või on need markeeritud, kuid sisulised seosed on hindamata – 0 punkti.
Koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajaliku meeskonna tagamine:
Esitatud on selge ja põhjendatud ülevaade sellest, millised osapooled peavad olema
koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll (sh
on markeeritud, millise valdkonna spetsialistid juhivad ja kuuluvad piirkondlikku
juhtrühma ja võrgustikku); selgelt on markeeritud, millised kompetentsid ja ressursid
on ühistaotlejate seas juba olemas ning milliste kompetentside ja ülesannete
tagamiseks on vaja koolitustuge või täiendavat tööjõudu – 15 punkti.
Esitatud ülevaatest selgub, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli
rakendamisse kaasatud ja mis on nende tõenäoline roll (sh on markeeritud, millise
valdkonna spetsialistid juhivad ja kuuluvad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku), kuid
see millised kompetentsid ja ressursid on ühistaotlejate seas juba olemas ja/või milliste
kompetentside ja ülesannete tagamiseks on vaja koolitustuge või täiendavat tööjõudu,
on välja toodud üldsõnaliselt või on mõni osa kirjeldamata (nt ei ole markeeritud,
millised kompetentsid on ühistaotlejate seas olemas või millist koolitustuge on vaja) –
10 punkti.
Esitatud on ülevaade sellest, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli
rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll, kuid on kirjeldamata,
millised kompetentsid ja ressursid on ühistaotlejate seas juba olemas ning milliste
kompetentside ja ülesannete tagamiseks on vaja koolitustuge või täiendavat tööjõudu
– 0 punkti.
10
Koordinatsioonimudeli eelarve eesmärgipärasus, realistlikkus ja põhjendatus:
Esitatud eelarve on selge, põhjendatud/eesmärgipärane (on selge, milleks raha
kasutatakse ja kuidas see panustab toetuse andmise eesmärkide täitmisse), kulud on
abikõlbulikud ning kulukomponentide puhul on lähtutud projekti elluviimise piirkonna
keskmisest turuhinnast (ruumi rent, spetsialisti töötasu jms) – 15 punkti.
Esitatud eelarve ja selle põhjendatuse osas esineb ebaselgusi vähesel määral (nt ei
ole piisavalt põhjendatud mõne loodava ametikoha koormust või ei ole näha, milliste
ülesannete tagamiseks koht luuakse jms) või ei ole kulukomponentide puhul alati
lähtutud keskmisest turuhinnast piirkonnas, kuid kulud on abikõlbulikud – 10 punkti.
Esitatud eelarves esineb projektis mitte lubatud kulusid; eelarve põhjendatuses esineb
mitmeid ebaselgusi, kulukomponente ei ole võimalik eristada või ei lähtu need üldjuhul
keskmisest turuhinnast piirkonnas – 0 punkti.
8.5.2. 10 lisapunkti on võimalik saada juhul, kui ühistaotlejaks on piirkond, kus elab vähemalt
40 000 inimest või väiksema piirkonna puhul on taotlejate hulgas rohkem kui üks
kohalik omavalitsus.
8.6. Taotluse kõigi kriteeriumite eest antud punktid liidetakse ning tunnistatakse
edukaks liitmise tulemusel erinevatest piirkondades kuni kaheksa (8) enim punkte
saadud taotlejat.
8.7. Juhul kui hindamiskriteeriumitest lähtudes on punkte saadud võrdselt,
tunnistatakse edukaks taotlus, kes on piirkondliku visiooni eest vastavalt punktile 8.5.1
saanud enam punkte. Kui punktiskoor on ka sel juhul võrdne, heidetakse liisku ja
otsustatakse võitja selle põhjal. Juhul, kui mõnest piirkonnast ei ole ühtegi taotlejat,
taotleja ei vasta tingimustele või ei kvalifitseeru toetuse saajaks, toetatakse teistest
piirkondadest, kus on taotlejaid rohkem kui üks, taotlejat, kes ei ole oma piirkonnast
osutunud toetuse saajaks, kuid kes on üldises arvestuses saanud käesoleva
tingimuste ja korra punktis 8.5 nimetatud hindamiskriteeriumite kohaselt kõige rohkem
punkte.
9. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine
9.1. Komisjon hindab taotlusi ja teavitab taotlejaid otsusest taotluses märgitud e-
posti aadressil.
9.2. Sotsiaalminister kinnitab käskkirjaga konkursi võitjad, kellega sõlmitakse
toetuse kasutamise leping vastavalt Lisa 4 vormile, mille Sotsiaalministeerium edastab
taotlejale allkirjastamiseks. Juhul kui taotleja ei allkirjasta lepingut 10 tööpäeva jooksul,
loetakse, et taotleja on toetusest loobunud.
9.3. Juhul kui taotleja loobub toetusest, teavitatakse toetuse saamise võimalusest
piirkondlikus pingereas järgmist taotlejat. Juhul, kui piirkondlikus pingereas teisi
taotlejaid ei ole, nad ei vasta tingimustele või ei kvalifitseeru toetuse saajaks,
toetatakse teistest piirkondadest, kus on taotlejaid rohkem kui üks, taotlejat, kes ei ole
oma piirkonnast osutunud toetuse saajaks, kuid kes on üldises arvestuses saanud
käesoleva tingimuste ja korra punktis 8.5 nimetatud hindamiskriteeriumite kohaselt
kõige rohkem punkte.
10. Lisad
10.1. Lisa 1 – Ühistaotlus „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks“ (sh eelarvevorm konkursi
taotluse juurde Lisa 1 Exeli vormis)
10.2. Lisa 2 – Koordinatsioonimudeli toimimiseks vajalikud oskused ja kompetentsid
10.3. Lisa 3 – Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja üksikjuhtumite ülesed ülesanded
10.4. Lisa 4 – Toetuse kasutamise lepingu vorm
Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
tingimused ja kord
Lisa 1
ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI
KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS
Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli
rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras.
1. Üldandmed
Taotleja 1 nimi ja registrikood
Taotleja 2 nimi ja registrikood
Taotleja 3 nimi ja registrikood
Taotleja 4 nimi ja registrikood
…
Taotleja 1 juriidiline aadress
Taotleja 2 juriidiline aadress
Taotleja 3 juriidiline aadress
Taotleja 4 juriidiline aadress
…
Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik)
1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus,
esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi
tegevustesse kaasatud.
Arvelduskonto number, viitenumber, pank
Taotletav summa
2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks
Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge,
tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse
piirkondlik ülevaade ja eelarve.
2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes
saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja
koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?):
2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate:
a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh
tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi):
b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis
abivajajatel esinevad:
c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning
milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid:
2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh
valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas
nendega seotud riske ja probleeme ületada:
2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile:
a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi
korra punktile 3.2.1.2:
b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi
korra punktile 3.2.1.3:
c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte
ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra
Lisa 3 vormi punktile 2:
d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga
juhtumimeeskonnas:
2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest
vastutab?):
2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis
esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja
juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra
punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3):
2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile
keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud
oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua:
a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja
täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga
vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium):
b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat
tööjõudu või teenust sisse osta:
2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb
piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile
täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta
teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist?
Näidisnimekiri ülesannetest, mis võivad vajada katmist:
võrgustiku/juhtgrupi/projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine
(sh üksikjuhtumite üleses piirkondlikus võrgustikutöös osalemine);
projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine
(sh üksikjuhtumite ülene seire2),
projekti toetamine administreerivate tegevustega,
piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine,
teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine;
üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine;
projekti raamatupidamisega seotud ülesannete täitmine;
muude projektiga seotud ülesannete täitmine…
Täiendava tööjõu ja teenuse sisse ostmisega seotud kulud kajastatakse käesoleva Lisa
punktis 2.10.
2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt
insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine
KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas
käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas
toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke:
2
Üksikjuhtumite ülese seire puhul eeldatakse, et piirkond analüüsib ja hindab, kui palju on neil erineva keerukusastmega
abivajajaid ja millised on nende vajadused (sh koordinatsioonivajadused) – millised inimesed ja teenused on piirkonnas, millised
vajadused on katmata jne.
2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas
lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis
5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi
- eelarvevormi konkursi taotluse juurde.
Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et:
nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud
taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas;
nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega
seotud isik;
nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Märkused:
Kuupäev:
Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed:
Allkirjastatud digitaalselt
Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
tingimused ja kord
Lisa 3
Punkt 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded
Eesmärk: Kompleksjuhtumite märkamine, koostöös abivajajaga eesmärgi seadmine ning
vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine.
Vajaduste Kontakti loomine ja abivajaduse märkamine;
märkamine ja
väljaselgitamine
Taustinfo ja läbi viidud asjakohaste hindamistulemuste koondamine ja
analüüsimine;
Kontakthindamise läbiviimine juhul kui põhjalikumaid hindamisi ei ole juba
tehtud;
Muude vajalike hindamiste korraldamine ja läbiviimine (sh korraldaja ja
läbiviija võivad olla erinevad osapooled);
Inimese ja tema Abivajadusega inimese ja tema pere/lähedaste nõustamine võimaliku abi ja
lähedaste abi osutamise protsessi, võrgustikuliikmete kaasamise, andmekaitse jm
toetamine ja osas;
nõustamine (läbiv
tegevus)
Abivajadusega inimese ja tema pere/lähedaste võimestamine iseseisvuse
suurendamiseks, tervisekäitumise parandamiseks jne.
Eesmärgi Ühise eesmärgi (ja vajadusel seotud alaeesmärkide) seadmine koostöös
seadmine ja abivajadusega inimese, tema lähedaste ja professionaalse võrgustikuga;
teenuste plaani
koostamine
Tervikliku (st eri valdkondade ja asutuste abimeetmeid ja vajadusel inimese
enda ning tema lähedase tegevusi sisaldava) teenuste plaani koostamine,
sh võttes arvesse muud kättesaadavat infot (nt koduteenuse hindamine,
rehabilitatsiooniplaan jne). Plaani kaasatakse nii abimeetmed, mida inimene
juba saab kui need, mis vajavad alles korraldamist (sh juhul kui vajalikul
teenusel on järjekord);
Abi korraldamine ja Konkreetse juhtumi lahendamises osaleva võrgustiku, juhtumi üldvastutaja
pakkumine ning ja iga abimeetme (teenus, toetus jne) korraldamise eest vastutaja (nimeline)
võrgustikutöö kokkuleppimine ning teenuste plaani juurde lisamine;
Inimese vajadustele vastava abi (sh teenuste, toetuste) korraldamine;
Vajalike haldusotsuste ja suunamiste tegemine;
Vajalike tugimeetmete (sh teenuste) osutamine;
Juhtumi omaniku teavitamine muudatustest, sh teavitus abi lõppemise kohta
enne selle lõppemist ja abi mittetoimimise vm eelnevalt kokkulepitud erisuste
ja muudatuste tegemise vajaduse kohta (iga võrgustikuliikme ülesanne
kokku lepitud ulatuses);
Muutunud vajaduse korral vajalike muudatuste korraldamine;
Asjakohaste andmete liikumise korraldamine (olukordades, kus
süsteemseid infotehnoloogilisi lahendusi olemas ei ole);
Dokumenteerimine, Korraldatava juhtumipõhise töö dokumenteerimine (STAR jm andmebaasid);
seire ja
kitsaskohtade
kaardistamine Juhtumi regulaarne seire, sh tulemus(t)e saavutamise jälgimine;
Abivajavalt inimesele ja/või tema lähedastelt tagasiside korjamine;
Juhtumi lahendamises tekkinud kitsaskohtade (nt vajaliku teenuse
puudumine, kvalifitseerimistingimuste sobimatus jne) osas info
jäädvustamine kokkulepitud formaadis, mis võimaldab juhtumite üleselt
koondada infot puuduste ja heade praktikate kohta.
Punkt 2. Üksikjuhtumite ülesed (piirkondlikud) ülesanded
Eesmärk: Piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste kaardistamine, piirkonnas tegutsevate
osapoolte toimivaks võrgustikuks kokku toomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas
tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine (sh seire).
Võimaluste (sh Piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine (millised teenused,
ressursside) toetused jm ressursid on piirkonnas olemas, millistel juhtudel on kokkulepped
kaardistamine ja teiste piirkondade teenuseosutajatega), sh kitsaskohtade ja
arendamine arendusvajaduste kaardistamine ja asjakohastele osapooltele (nii riiklikele
kui kohalikele) info edastamine;
Potentsiaalsete võrgustikuliikmete tuvastamine ja kokku toomine;
Piirkonnas olevate kompetentside ja arendusvajaduste kaardistamine;
Piirkondliku valdkondade vahelise koostöökultuuri loomine, arendamine ja
toetamine (sh osapooltelt tagasiside küsimine ja vajadusel selle pinnalt
muudatuste tegemine piirkondlikes kokkulepetes);
Piirkondliku juhtgrupi moodustamine ning säilitamine;
Abi korraldamine ja Rollide, ülesannete ja vastutuse kokkuleppimine piirkonnas (st üksikjuhtumite
pakkumine ning lahendamist ja piirkondlike ülesannete osas on sõlmitud kesksed
võrgustikutöö kokkulepped, millest on teadlikud kõik osapooled);
Üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö korraldamine, sh regulaarsete kohtumiste
kaudu ning üksikjuhtumite ülestel võrgustiktöö kohtumistel osalemine
(eeldab, et piirkondades on kokku lepitud, kes osalevad ja kuidas info kõikide
vajalike osapoolteni jõuab);
Üksikjuhtumite ülese abi (sh teenuste) korraldamine ja arendamine
piirkondliku juhtgrupi ja seotud asutuste kaudu;
Dokumenteerimine, Üksikjuhtumite ülene seire ja piirkonna elanikkonna tervikvaade, vajaduste
seire ja (nii kaetud kui katmata) kaardistamine ja jälgimine, valdkonna siseste ja
kitsaskohtade valdkondade üleste indikaatorite jälgimine1;
kaardistamine
Koordinatsioonimudeli piirkondliku toimimise analüüs ja muudatusvajaduste
kaardistamine. Riiklikult korraldatavate muudatusvajaduste edastamine
vastutavale riiklikule osapoolele ning parenduste väljatöötamises osalemine.
1 Ülesanne eeldab, et valdkondade ülesed indikaatorid on süsteemis eelnevalt kokku lepitud. Kuivõrd
projekti toimumise ajal ei ole ühised indikaatorid ja seiremehhanismid veel kehtestatud, ei ole
indikaatorite jälgimine projektis võimalik. Projektiga paralleelselt töötatakse välja süsteem
üksikjuhtumite üleseks seireks.
Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
tingimused ja kord
Lisa 2
Koordinatsioonimudeli toimimiseks vajalikud oskused ja kompetentsid
Koordinatsioonimudeli ülesannete täitmiseks on vaja erinevaid oskuseid ja kompetentse, mis
on jaotanud nelja suuremasse gruppi: juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja
kompetentsid; sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkonna ekspertteadmisega seotud oskused
ja kompetentsid; seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid ning üldised
isikuomadused. Oluline on rõhutada, et nimetatud kompetentsid ei pea olema ühel
inimesel, vaid piirkond peab tagama, et projektiga seotud osapooled (sh uued palgatud
töötajad) katavad need kompetentsid (sh koolituste abil).
Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid
Strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus;
Projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus;
Hea läbirääkimisoskus;
Konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus;
Ajaplaneerimise oskus;
Esinemisoskus;
Tugevad baasteadmised haldusmenetlusest;
Finantsteadlikkus, st teadmised teenuste rahastamisest;
Väga head valdkondade ülesed teadmised koordinatsioonimudelisse hõlmatud
abimeetmetest (teenused, toetused jm), piirkonnas tegutsevatest spetsialistidest ja
teenusepakkujatest, kogukonna võimalustest jne;
Oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi pakkuvate
osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel;
Oskused ja teadmised võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks.
Sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkonna ekspertteadmisega seotud oskused ja
kompetentsid
Väga head teadmised oma valdkonna teenuste toimimisest, sh pakutavatest
teenustest, toetustest ja muudest abimeetmetest (nii piirkonnas kui riigis laiemalt);
Professionaalsed teadmised ja oskused oma valdkonna teenuste jm abimeetmete
pakkumiseks (eeldused teada valdkondade sees);
Teadmised koordinatsioonimudeli sihtgruppi kuuluvate kliendigruppide eripäradest;
Klienditöö oskused – nõustamis- ja jõustamisoskused, juhtumikorralduslike
meetodite tundmine, oma valdkonnas kasutatavate hindamisvahendite ja toetavate
tööriistade ja juhiste tundmine;
Oskus töötada multidistsiplinaarses tiimis;
Võimekus jälgida abivajadusega inimese tervislikku olukorda ja üldist heaolu ning
muudatusi seisundites ja pakkuda abivajadusega inimestele ja nende lähedastele
asjakohast tuge;
Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid
Analüütiline mõtlemine, analüüsioskus;
Teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja kasutatavatest
lahendustest;
Oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega, sh riskihindamise
lahendustega;
Oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas.
Üldised isikuomadused1
Koostöövalmidus ja avatus, sh valmidus ja võimekus toetada koostöö arendamist teiste
võrgustikuliikmete vahel;
Väga hea suhtlemisoskus;
Algatusvõimelisus ja julgus;
Enesekehtestamine;
Paindlikkus ja hea kohanemisvõime;
Empaatilisus ja inimesekeskus;
Soov pidevalt areneda ja olla kursis parimate praktikate ja toimivate
tööriistade/lahendustega. Soov arendada ja uuendada süsteeme, klienditeekondi,
juhendeid/protokolle jm kokkuleppeid pidevalt toetudes nii juhtumiarutelude kui seire
käigus kogutud infole ja tagasisidele.
1 Isikuomaduste juures on seejuures oluline tähele panna, et kuigi need on arendatavad, siis seda vaid
piiratud ulatuses ning rollide jagamisel tuleks realistlikult hinnata, kes millist rolli täitma sobib. Seega on
oluline on, et võrgustikus oleks olemas vajalike isikuomadustega inimene/inimesed, kes saavad enda
katta võtta eestvedamist ja abivajajatega suhtlemist eeldavad ülesanded.
Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
tingimused ja kord
Lisa 4
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 56 ERITINGIMUSED projekt
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)
ja
, registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega
koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade
ülene abi ning toetuse saaja poolt [kuupäev] esitatud taotlusest,
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames
koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6.
„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi
hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse
summa on kuni [numbritega] ([sõnadega]) eurot (edaspidi toetus).
1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise
täpsem kirjeldus on konkursi tingimustes.
1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021.
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse andja maksab toetuse viies osas (kord kvartalis) maksetena (edaspidi osamaksetena)
toetuse saaja arveldusarvele. Osamaksed sõltuvad toetuse saaja poolt taotluse osana esitatud
eelarvest. Viimane osamakse moodustab vähemalt 5% toetuse summast.
2.1.1. Esimene osamakse [numbritega] ([sõnadega]) eurot tasutakse 14 (neljateistkümne) päeva
jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest.
2.1.2. Iga järgmine osamakse [numbritega] ([sõnadega]) eurot tasutakse 14 (neljateistkümne) päeva
jooksul alates toetuse saaja poolt lepingu Lisa 2 vormil esitatud „Toetuse kasutamise
aruande“ esitamisest ja kinnitamisest;
2.1.3. Viimane osamakse [numbritega] ([sõnadega]) eurot tasutakse 14 (kümne) päeva jooksul pärast
lõpparuande kinnitamist.
2.1.4. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada
ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud kasutamata.
2.2. Toetuse summa sisaldab kõiki kulusid, mis Toetuse saaja on teinud projekti tegevustega
seoses ja mis on esitatud planeeritud eelarves. Toetuse saajal ei ole õigust täiendavale tasule.
3. Aruannete esitamine
3.1 Toetuse kasutamise aruande vorm vastavalt lepingu Lisa 2 vormile ja ESF andmekorje sisendtabel
kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile esitatakse Sotsiaalministeeriumile igale
kvartalile järgneva kuu viiendaks (5.) tööpäevaks.
3.1.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:
01.09.2020. – 31.12.2020;
01.01.2021. – 31.03.2021;
01.04.2021. – 30.06.2021;
01.07.2021. – 30.09.2021;
01.10.2021. – 31.12.2021.
3.2. Toetuse kasutamise lõpparuanne, milles esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka
kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole),
esitatakse kaheksa (8) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist.
4. Erisätted
Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel,
kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi
stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel.
4.1. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise
kasutamise.
5. Volitatud esindajad
Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.1. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: [ees- ja perekonnanimi],
tel. [number], e-post [aadress].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks:
6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde);
6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande
vorm);
6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas;
6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise
lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või
elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik
üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: [number]
E-post:
[email protected] E-post:
Arveldusarve nr: [number]
Toetuse kasutamise leping
Lisa 2
Toetuse kasutamise aruande vorm
I osa: Tegevusaruanne
Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta.
1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused:
1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti:
1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite
lahendamiseks:
1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja,
sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja
lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht
kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile):
1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti:
1.5. Milliseid probleeme esile kerkis:
1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid:
1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile
1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud:
1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel
konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud:
2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused:
2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis:
2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus:
2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja,
sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja
lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste
toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile):
2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi:
2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike
võimaluste/kitsaskohtade vaatest):
2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest
lõid:
2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate
osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks
konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9):
2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2
on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud:
2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi
punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud:
3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele
vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks:
4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega
tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole
kaetud eelmiste punktidega.
II osa: Eelarve aruanne.
Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Toetuse kasutamise leping
Lisa 4
Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta
Ürituse nimi:
Toimumise koht:
Toimumise kuupäev:
*iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht
Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
Tegevuse nimi
Tegevuse järjekorranumber projekti
raames
ANDMED
TEGEVUSE
Tegevuse kestus akadeemilistes
tundides
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood
Isikukood – kontroll
Elukoha omavalitsusüksus
Kodutu / eluasemeturult tõrjutu
E-post
OSALEJATE ÜLDANDMED
Telefoninumber
Tegevuse alustamise kuupäev
Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise
kuupäev
Tegevuse katkestaja
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel
ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel: eeltäidetud
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
sihtrühma alusel või küsitud
Tööhõive staatus tegevusega liitumisel
Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/
LIITUMISEL
Tööhõive staatus tegevusega liitumisel:
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA
Tegevuses osaleja – otsib tööd
Tegevuses osaleja – otsib tööd:
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4
VÄLJUMIST
nädala jooksul pärast tegevust
Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4
nädala jooksul pärast tegevust:
OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
Rida kustutada (kuupäev)
Osaleja, kelle toimetulek paranes või
kelle puhul välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele suundumist
SOMi erandid
Hooldatava isikukood
Toetuse kasutamise leping
Lisa 3