Riigikantselei Teie:
Meie: 05.06.2020 nr 1-7/140-3
Ettepaneku esitamine seisukoha
kujundamiseks välismaalaste seaduse
muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine)
eelnõu (192 SE) kohta
Tulenevalt Riigikantselei 14. mai 2020. a resolutsioonist esitame ettepaneku Vabariigi
Valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Siseministeerium, olles läbi vaadanud Eesti Reformierakonna fraktsiooni 12. mail 2020. a
algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevandamine) eelnõu (192 SE)
(edaspidi eelnõu), on seisukohal, et eelnõus toodud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS)
muudatused ei aita kaasa Eesti töörändepoliitika peamisele eesmärgile kaitsta Eesti tööjõuturgu
ja seetõttu teeb Siseministeerium ettepaneku eelnõud mitte toetada.
Eelnõuga esitatava esimese muudatuse kohaselt kavatsetakse anda välismaalasele, kelle viisa
lõpeb seoses tema Eestis töötamise lõppemisega, aega 30 päeva, et leida uus töö.
Siseministeerium ei pea seda muudatust vajalikuks, tegemist ei ole automaatse menetlusega ja
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ei tunnista viisat kehtetuks üleöö. Rände
kontrollimiseks on oluline, et säiliks iga üksikjuhtumi eraldiseisev ja individuaalne hindamine.
Siseministeerium on põhimõtteliselt nõus, et 30 päeva on mõistlik ajaperiood uue tööandja
leidmiseks või Eestist lahkumise korraldamiseks, kuid eelnõu kohaselt saaks tegu olema
reegliga, mis välistaks iga üksikjuhtumi individuaalse hindamise.
Eelnõuga tehtav teine muudatus käsitleb VMS-i § 30912 muutmist selliselt, et Eestis 2020. aasta
17. märtsi seisuga seaduslikult viibinud välismaalased, kelle lubatud töötamise periood on
lõppenud, saaksid Eestis töötada kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Sama tähtajani välistatakse
ka palgakriteeriumi kohaldamine nendele välismaalastele, kes töötavad põllumajandussektoris.
On teada, et seoses eriolukorraga jõustusid käesoleva aasta 7. mail mitmed VMS-i muudatused.
Muu hulgas täiendati VMS-i §-ga 30912, mis on mõeldud olukordadeks, kus välismaalast
soovitakse tavapäraselt lubatud perioodist pikemaks ajaks tööle jätta.
Siseministeerium ei pea vajalikuks Eestis töötamise lubatud perioodi pikendamist 2020. aasta
31. juulilt sama aasta 31. detsembrini. Põllutööde kõrghooaeg, iseäranis marjakasvatuses, on
algamas lähinädalatel. Leevendamaks kiireloomulisteks hooajatöödeks puudu oleva tööjõu
probleemi, on põllumajandussektoris lühiajaliselt töötavatel või põllumajandussektorisse tööle
asuvatel Eestis viibivatel välismaalastel õigus Eestis edasi töötada ja lühiajalise töötamise
lubatud aega pikendada kuni 31. juulini 2020. Tehtud erisus lubatud töötamise aja pikendamise
näol juba täidab tööjõuvajaduse leevendamise eesmärki. Arvestades hooajatöö eripära,
iseäranis marjakasvatuses, kus Eesti maasikad katmikaladel valmivad kahe nädala pärast,
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
vajatakse abikäsi pikemas vaates mai lõpust kuni augusti lõpuni. Mitmetes hooajatöödest
sõltuvates taludes on töösuhete kestuseks orienteeruvalt 1 kuni 1,5 kuud. Seega aitab töötamise
loa pikendamine 31. juulini saada kõige kiireloomulisemateks hooajatöödeks abikäsi, andes
seejuures mõistliku üleminekuperioodi ümberorienteerumiseks välistööjõult Eesti elanikest
kohalikule tööjõule ning fookus Eesti tööjõuturu kaitselt ei nihku. Eelnõuga soovitud töölubade
pikendamine kuni 31. detsembrini 2020 ei ole seega hooajatööde vaates põhjendatud, sest
põllumajandustööde kõrghooaeg on just suvel.
Seisuga 12.05.2020 oli põllumajandus-, metsamajandus- ja kalapüügi tegevusvaldkonnas
kehtivaid lühiajalise töötamise registreerimisi 1241, menetluses 223 taotlust ning ajavahemikul
12.03.2020-13.05.2020 aegunud registreerimisi 267. Arvestada tuleb, et PPA jätkas lühiajalise
töötamise taotluste menetlemist nende välismaalaste osas, kes viibisid eriolukorra kehtestamise
järgselt Eestis ja kel puudus muu alus siin viibimiseks või töötamiseks. Hinnanguliselt viibib
seega Eestis arvestatav osa iga-aastaselt vaja minevatest välismaalastest, mis jätab mõistliku
ruumi integreerida põllumajandussektorisse ka Eesti kohalikku tööjõudu. Ei ole kahtlust, et
mitmed looma- ja taimekasvatusettevõtted vajavad oskustöölisi ning erialast
kutsekvalifikatsiooni omavaid töötajaid, kuid just hooajatööde iseloomu silmas pidades
võimaldatakse selleks suuresti kohapealset väljaõpet.
Kokkuvõtvalt on kehtiva sätte eesmärk põllumajandussektorile mõistliku kohanemisaja
andmine, leidmaks Eesti elanike seast sobivaid töötajaid. Selle aja pikendamine oleks vastuolus
Eesti töötajate huvide ja ootustega kaitsta Eesti tööjõuturgu ja leida neile võimalusi vabadele
töökohtadele asumiseks ega täidaks ka eesmärki leevendada tööjõuga seonduvaid probleeme
suvisel hooajal.
Esitatud eelnõu kohaselt laieneks muudatus nii lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele
kui ka elamisloa töötamiseks või ettevõtluseks saanud välismaalastele. Siseministeerium
märgib, et elamisloa alusel Eestis viibivate välismaalaste töötamise perioodi ei ole põhjust
erandkorras pikendada, sest tegu ei ole lühiajaliselt Eestis viibivate välismaalastega, kellele
kohalduks Eestis töötamise maksimaalne lubatud periood 365 päeva järjestikuse 455 päeva
jooksul. Tähtajaline elamisluba antakse välja kuni viieks aastaks ja seda võib pikendada kuni
kümneks aastaks korraga. Juhul, kui eelnõu eesmärk on pikendada kehtivuse kaotanud
elamislubade kehtivusaega kuni 2020. aasta 31. detsembrini, siis ei pea Siseministeerium seda
vajalikuks. Välismaalasel on peale elamisloa lõppemist õigus 90 päeva Eestis viibida ja töötada,
samuti on välismaalase Eestis viibimine seaduslik tema elamisloa pikendamise taotluse
läbivaatamise ajal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Teadmiseks:
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Jana Laane 6125072,
[email protected]
Kaspar Lepper 6125016,
[email protected]
Annika Murov 6125079
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562