dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 4. juuni 2020
Viit
4.1-1/1631-2
Registreeritud
4. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Kristi Suur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎4.1-11631-2 04.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc224 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 02.06.2020 Kehtiv kuni 02.06.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Riigikantselei [email protected] Teie 14.05.2020 nr 7-12/20-01144-2/ Meie 04.06.2020 nr 4.1-1/1631-2 Vastuse projekt kaheksa Riigikogu liikme arupärimisele peaministrile (AP 34) Palusite sotsiaalministeeriumil koostada vastuse projekti kaheksa Riigikogu liikme arupärimise peaministrile 1. ja 3. küsimusele. Vabandame, et edastame vastuse viivitusega. 1. Kas valitsus kaalub töötasu hüvitise maksmise pikendamist ja millistel tingimustel? Kas hüvitise saajate ringi on kavas laiendada võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikutega, FIEde ja juhatuse liikmetega? Vabariigi Valitsus kiitis 28.05.2020 toimunud istungil heaks Tööhõiveprogrammi 2017-2020 muudatused. Eelnõuga nähakse ette töötasu jätkuhüvitise maksmine juunikuu eest, et aidata kriisist enim mõjutatud või viiteajaga raskustesse sattunud ettevõtteid ja nende töötajaid. Vabariigi Valitsus kehtestas töötasu hüvitise tööturuteenuse seoses eriolukorraga, mis kuulutati välja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Eriolukorras oli paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulud järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud. Töötasu hüvitist said tööandjad kasutada kahe kuu osas perioodil 1. märts kuni 31. mai 2020. a. Arvestades tööturu hetkeseisu otsustas Vabariigi Valitsus tööturu osapooli veel kuu võrra toetada. Selleks nähakse eelnõu kohaselt ette uue tööturuteenusena töötasu jätkuhüvitis, mida tööandja saab taotleda juunikuu eest kuni 31. juulini. Jätkuhüvitist saab taotleda tööandja, kelle käive on eelmise aasta juunikuuga võrreldes langenud vähemalt 50% ning seda makstakse neile töötajatele, kelle töömahtu või töötasu on selle tööandja juures vähendatud, ühes kuus kuni 800 eurot brutosummana. Jätkuhüvitist makstakse üldjuhul 50% töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Hüvitise saajate ringi ei ole laiendatud FIE-de, juhatuse liikme ega võlaõiguslike lepingute alusel töötavate inimestega. Teisalt saavad paljud füüsilisest isikust ettevõtjad, juhatuse liikmed ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavad inimesed taotleda toetuseid teistest riigi toetusmeetmetest. Töötasu hüvitamise toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud. Jätkuhüvitist saab taotleda töötukassast ja selle meetme maksumuseks on planeeritud kuni 69 miljonit eurot, mida rahastatakse töötus- kindlustusvahenditest ja kuni 36 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest. 3. Milliseid tööturumeetmeid kavatseb valitsus välja töötada tööturu kõige haavatavamate sihtgruppide, noorte ja vanemas keskeas inimeste, jaoks? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Lähtuvalt tööturuteenuste sihtgrupi olulisest suurenemisest on Sotsiaalministeerium lisaks tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapitalist rahastatavate tööturumeetmete täiendamisele ette valmistanud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite ümber tõstmise ning aastateks 2022- 2023 planeeritud vahendite ennaktempos kasutuselevõtu. 2019. aastal rahastati ESF-ist Töötukassa kaudu tööturuteenuseid 24,5 mln ulatuses, sealhulgas on teenused vähenenud töövõimega inimestele, noortele ja pensioniealistele tööturul osalemise toetamiseks, karjääriteenuste pakkumiseks, rahvusvahelise kaitse saajate tööturul osalemise toetamiseks ning kõrgema töötusega piirkondades töökohtade loomiseks ja hõive suurendamiseks. Lisaks rahastatakse tööturuteenuseid ESF-i vahenditest ka avatud taotlusvoorude kaudu, mis annab võimaluse väga erinevatele rakendajatele toetuse saamiseks. Valitsuse poolt on otsustatud struktuurivahendite tulemusreservist täiendavate vahendite suunamine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte abistamiseks ja aktiveerimiseks, millest üheks osaks on ka avatud taotlusvoorude kaudu noortegarantii tugisüsteemi abil tuvastatud 16–26-aastastele mitteaktiivsetele noortele kohalike omavalitsuste kaudu juhtumikorralduse ja toetavate tegevuste pakkumine noorte tööle aitamiseks või haridussüsteemi lõimimiseks. Tegevuseks on kavandatud 2,35 mln eurot (ESF-i toetus + kaasfinantseering). Samuti on alates juunist võimalik hakata avatud taotlusvooru kaudu taotlema ESF-i toetust, et pakkuda vanemas keskeas inimestele tööturuteenuseid uudsel tulemuspõhisel viisil, et panustada kriisi tööturumõjudest tulenevalt senisest veelgi enam üle 55-aastaste inimeste oskustesse, aktiivsusesse ja tööturul püsimisse. Vastavateks tegevusteks on kavandatud 1,17 mln eurot (ESF-i toetus pluss kaasfinantseering). Ida-Virumaa põlevkivisektori tööjõuvajaduse vähenemisega seoses on ette valmistamisel selle sektori töötajate tööalast üleminekut toetavad meetmed. Samuti jätkatakse teenuste osutamist ja arendamist vähenenud töövõimega inimeste tööle asumiseks ning töötamise toetamiseks ning vähenenud töövõimega inimeste tööandjate toetamiseks. Lisaks on valitsus heaks kiitnud, et Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassaga valmistavad ette Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondist (EGF) vahendite taotluse COVID-19 kriisis enam mõjutatud sektorite töötajate toetamiseks. EGF-ist saab taotleda vahendeid koondatud ja töö kaotanud töötajatele, sh iseendale tööandjatele tööturuteenuste osutamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kristi Suur 6269 194 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel