ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 02.06.2020
Kehtiv kuni 02.06.2025
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium
Riigikantselei
[email protected] Teie 14.05.2020 nr 7-12/20-01144-2/
Meie 04.06.2020 nr 4.1-1/1631-2
Vastuse projekt kaheksa Riigikogu liikme
arupärimisele peaministrile (AP 34)
Palusite sotsiaalministeeriumil koostada vastuse projekti kaheksa Riigikogu liikme
arupärimise peaministrile 1. ja 3. küsimusele. Vabandame, et edastame vastuse viivitusega.
1. Kas valitsus kaalub töötasu hüvitise maksmise pikendamist ja millistel tingimustel?
Kas hüvitise saajate ringi on kavas laiendada võlaõiguslike lepingute alusel töötavate
isikutega, FIEde ja juhatuse liikmetega?
Vabariigi Valitsus kiitis 28.05.2020 toimunud istungil heaks Tööhõiveprogrammi 2017-2020
muudatused. Eelnõuga nähakse ette töötasu jätkuhüvitise maksmine juunikuu eest, et aidata
kriisist enim mõjutatud või viiteajaga raskustesse sattunud ettevõtteid ja nende töötajaid.
Vabariigi Valitsus kehtestas töötasu hüvitise tööturuteenuse seoses eriolukorraga, mis
kuulutati välja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.
Eriolukorras oli paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulud
järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud. Töötasu
hüvitist said tööandjad kasutada kahe kuu osas perioodil 1. märts kuni 31. mai 2020. a.
Arvestades tööturu hetkeseisu otsustas Vabariigi Valitsus tööturu osapooli veel kuu võrra
toetada. Selleks nähakse eelnõu kohaselt ette uue tööturuteenusena töötasu jätkuhüvitis,
mida tööandja saab taotleda juunikuu eest kuni 31. juulini.
Jätkuhüvitist saab taotleda tööandja, kelle käive on eelmise aasta juunikuuga võrreldes
langenud vähemalt 50% ning seda makstakse neile töötajatele, kelle töömahtu või töötasu
on selle tööandja juures vähendatud, ühes kuus kuni 800 eurot brutosummana. Jätkuhüvitist
makstakse üldjuhul 50% töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale
makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele
töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020.
Hüvitise saajate ringi ei ole laiendatud FIE-de, juhatuse liikme ega võlaõiguslike lepingute
alusel töötavate inimestega. Teisalt saavad paljud füüsilisest isikust ettevõtjad, juhatuse
liikmed ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavad inimesed taotleda toetuseid teistest riigi
toetusmeetmetest. Töötasu hüvitamise toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei
olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või
kelle maksuvõlad on ajatatud. Jätkuhüvitist saab taotleda töötukassast ja selle meetme
maksumuseks on planeeritud kuni 69 miljonit eurot, mida rahastatakse töötus-
kindlustusvahenditest ja kuni 36 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud
vahenditest.
3. Milliseid tööturumeetmeid kavatseb valitsus välja töötada tööturu kõige
haavatavamate sihtgruppide, noorte ja vanemas keskeas inimeste, jaoks?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lähtuvalt tööturuteenuste sihtgrupi olulisest suurenemisest on Sotsiaalministeerium lisaks
tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapitalist rahastatavate tööturumeetmete täiendamisele ette
valmistanud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite ümber tõstmise ning aastateks 2022-
2023 planeeritud vahendite ennaktempos kasutuselevõtu.
2019. aastal rahastati ESF-ist Töötukassa kaudu tööturuteenuseid 24,5 mln ulatuses,
sealhulgas on teenused vähenenud töövõimega inimestele, noortele ja pensioniealistele
tööturul osalemise toetamiseks, karjääriteenuste pakkumiseks, rahvusvahelise kaitse saajate
tööturul osalemise toetamiseks ning kõrgema töötusega piirkondades töökohtade loomiseks
ja hõive suurendamiseks. Lisaks rahastatakse tööturuteenuseid ESF-i vahenditest ka avatud
taotlusvoorude kaudu, mis annab võimaluse väga erinevatele rakendajatele toetuse
saamiseks.
Valitsuse poolt on otsustatud struktuurivahendite tulemusreservist täiendavate vahendite
suunamine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte abistamiseks ja aktiveerimiseks, millest
üheks osaks on ka avatud taotlusvoorude kaudu noortegarantii tugisüsteemi abil tuvastatud
16–26-aastastele mitteaktiivsetele noortele kohalike omavalitsuste kaudu juhtumikorralduse
ja toetavate tegevuste pakkumine noorte tööle aitamiseks või haridussüsteemi lõimimiseks.
Tegevuseks on kavandatud 2,35 mln eurot (ESF-i toetus + kaasfinantseering).
Samuti on alates juunist võimalik hakata avatud taotlusvooru kaudu taotlema ESF-i toetust,
et pakkuda vanemas keskeas inimestele tööturuteenuseid uudsel tulemuspõhisel viisil, et
panustada kriisi tööturumõjudest tulenevalt senisest veelgi enam üle 55-aastaste inimeste
oskustesse, aktiivsusesse ja tööturul püsimisse. Vastavateks tegevusteks on kavandatud
1,17 mln eurot (ESF-i toetus pluss kaasfinantseering).
Ida-Virumaa põlevkivisektori tööjõuvajaduse vähenemisega seoses on ette valmistamisel
selle sektori töötajate tööalast üleminekut toetavad meetmed. Samuti jätkatakse teenuste
osutamist ja arendamist vähenenud töövõimega inimeste tööle asumiseks ning töötamise
toetamiseks ning vähenenud töövõimega inimeste tööandjate toetamiseks. Lisaks on valitsus
heaks kiitnud, et Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassaga valmistavad ette
Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondist (EGF) vahendite taotluse COVID-19
kriisis enam mõjutatud sektorite töötajate toetamiseks. EGF-ist saab taotleda vahendeid
koondatud ja töö kaotanud töötajatele, sh iseendale tööandjatele tööturuteenuste
osutamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Kristi Suur 6269 194
[email protected]