dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2020
Viit
1.2-3/1847-1
Registreeritud
3. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
10. juuni 2020

Failid

  • 📎1-62091-1 03.06.2020 Väljaminev kiri.asice1230 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0697 - Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/044d8ec1-02e8-42e5-8a4f-363388422f08 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/044d8ec1-02e8-42e5-8a4f-363388422f08?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet 03.06.2020 nr 1-6/2091-1 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning ametitele arvamuse andmiseks siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis. Palume teie kooskõlastust hiljemalt viie tööpäeva jooksul eelnõu materjalide kooskõlastamiseks esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Marju Aibast 6125062 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 22.05.2020 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse peatüki 51 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „51. peatükk Andmete töötlemise erisus hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal“; 2) määrust täiendatakse §-ga 292 järgmiselt: „§ 292. Andmete töötlemise erisus hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal (1) Hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal on seadusest või selle alusel antud õigusaktist tuleneva ülesande täitmiseks lisaks käesoleva määruse § 15 lõikes 2 nimetatud asutustele infosüsteemi andmeandja Terviseamet. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud andmete edastamisele ei kohaldata käesoleva määruse § 22 lõikes 2 sätestatud keeldu kanda infosüsteemi andmeid isiku tervisliku seisundi kohta. (3) Terviseamet edastab nakkushaiguste registrist infosüsteemi järgmised andmed: 1) ühiste infoobjektide andmestikku isiku kohta – eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, kodakondsus; 2) ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku täiendava teabena – diagnoosi kuupäev, haigla kood ja nimetus, järelevalve vajaduse äralangemise kuupäev, andmete muutmise aeg. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse käesoleva määruse § 24 lõike 1 punktides 1 ja 2, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 6 sätestatud korras. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed kustutatakse käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktides 1 ja 4, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 5 sätestatud korras.“. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna Kantsler Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ (edaspidi POLIS põhimäärus) kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 8 lõike 3 alusel. Määrusega lisatakse seadusest või selle alusel antud õigusaktist tuleneva ülesande täitmiseks hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal politsei andmekogu (edaspidi POLIS) andmeandjana Terviseamet. Selline andmete edastamine on vajalik, et tagada kiire ja tõhus andmete edastus Terviseametist Politsei- ja Piirivalveametisse (edaspidi PPA) näiteks olukorras, kus on vajalik kahe ameti koostöö Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel. POLIS põhimääruse viimase muudatuse alusel, mis kehtestati tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kehtestatud eriolukorrast ja mis kehtis kuni eriolukorra lõppemiseni, oli eriolukorra ajal Terviseamet POLIS-esse andmete andja. Kuigi eriolukord on lõppenud, on praegu tegemist hädaolukorraga, kus kehtivad samuti mitmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks. Korraldustes kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata ka PPA, järgides halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda. Selleks, et Terviseamet saaks kiirelt ja turvaliselt X-tee kaudu PPA-le järelevalve tegemiseks edastada andmeid näiteks isikute kohta, kes on kohustatud viibima karantiinis, tuleb täiendada POLIS-e põhimäärust nii, et Terviseamet on POLIS-esse andmeandja. Seda sätet saab kohaldada üksnes hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Tavaolukorras ei ole Terviseamet POLIS-esse andmeandja. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ 8. mail 2020. aastal jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.05.2020, 24. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada hädaolukorra, sh eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal asutuste tõhusamaks ja kiiremaks koostööks vajalike andmete edastamine X-tee kaudu Terviseametist PPA-sse. POLIS-e põhimääruse §-s 291 kehtestati Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. aastal välja kuulutatud eriolukorra ajal ajutiselt sama sisuga erisus andmete töötlemisele eriolukorra ajal. Nüüdseks on eriolukord lõppenud, kuid arvestades võimalusega, et samasugust andmevahetust on vaja praeguse hädaolukorra ajal ja võib olla vaja ka tulevikus, luuakse POLIS-esse põhimäärusesse õiguslik alus Terviseametilt andmete vastuvõtmiseks. Et kirjeldada andmevahetuse vajadust ja ulatust, on mõistlik tugineda muu hulgas lõppenud eriolukorra, aga ka praeguse hädaolukorra meetmete rakendamise praktikale. Peaministri 26. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 52 „Eriolukorra juhi korraldusega liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“ kehtestati hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 31 lõike 3 alusel liikumisvabaduse piirang: 1) isikutele, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, ja 2) nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele. Korralduse punkti 2 kohaselt oli diagnoosi saanud isikutel keelatud lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast ning see liikumisvabaduse piirang kehtib kuni tervenemiseni. Kõnealused isikud tohtisid elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või isikute elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Lähtudes korralduse punktist 6 anti HOS-i § 24 lõike 2 alusel PPA-le ülesanne tagada korralduses määratud liikumisvabaduse piirangute kohaldamine ja järelevalve. PPVS-i § 746 lõike 1 alusel kohustati Terviseametit tagama PPA-le kõnesoleva ülesande täitmiseks vajalike andmete kättesaadavus. Seletuskirja koostamise ajal kehtiva hädaolukorra ajal, seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja ennetamaks uut massilist nakatumist viirusega, on Vabariigi Valitsus muu hulgas oma 16. mai 2020. aasta korraldusega nr 170 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“ ja korraldusega nr 172 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ kehtestanud mitu piirangut. Näiteks on korralduse nr 170 punkti 1 kohaselt isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka kohta, kus osutatakse varjupaiga- ja turvakoduteenust. Isiku tervenemise üle otsustab arst. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras PPA. Korralduse nr 172 punkti 25 kohaselt teeb kehtestatud nõuete üle nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata PPA, järgides halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda. Halduskoostöö seaduse § 18 lõike 1 punkti 4 alusel võib haldusorgan taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui haldusorgan ei saa akti anda või toimingut sooritada muul põhjusel ning § 18 lõike 1 punkti 5 alusel võib haldusorgan taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Praegu on Terviseamet juba pöördunud PPA poole ametiabi palvega aidata kaasa järelevalve tegemisel, kuna Terviseamet ei tööta ööpäev ringi ja järelevalvet tegevate ametnike arv on piiratud. Abi osutamine PPA poolt võib tähendada seda, et kui politseiametnik tuvastab oma ülesannete täitmisel karantiinikohustuse rikkumise, tuletab ta isikule meelde tema kohustusi ja vajaduse korral rakendab korrakaitseseaduse alusel antud õigust kohustuse tagamiseks. Praegusel juhul on PPA kaasatud järelevalve tegemisse kuni Vabariigi Valitsuse korralduste nr 170 ja 172 kehtivuse lõpuni. Kuna politseiametnikud puutuvad oma töös kokku paljude inimestega, on sellise andmevahetuse teisene eesmärk kaitsta PPA ametnikke. Politseiametnik saaks sellisel moel teada haigestunud isikust, kasutaks veel rangemini isikukaitsevahendeid ja peaks silmas hügieenireegleid ning kaitseks seeläbi ennast ja teisi. Järelevalve tegemiseks vajalikud andmed on kantud nakkushaiguste registrisse, mille põhimäärus on kehtestatud tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. aasta määrusega nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“. Põhimääruse § 2 lõike 1 kohaselt on registri vastutav töötleja Terviseamet, kes vajaduse tekkimise korral edastab kõnesolevad andmed PPA-le. Andmeid on võimalik edastada ka muul viisil (nt e-postiga), kuid arvestades seda, et kehtinud eriolukorra ajal loodi võimalus edastada andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu, on mõistlik andmeid ka edaspidi selle kaudu edastada. Selline andmete edastamine tagab ka parema isikute põhiõiguste kaitse, kuna andmete automaatsel edastamisel ei teki viivitusi. Näitena saab tuua olukorra, kui isik on tervenenud. E-posti teel võib vastavate andmete edastamine viibida ja politsei peaks sellise isiku kinni, kuid andmete automaatsel edastamisel oleks selline olukord välistatud. Lisaks toimub andmete edastamine X-tee kaudu ka turvalisemalt kui e-posti teel. Nii on andmed õiged ja ajakohased ning puudutavad ainult kindlat andmesubjekti. E-posti teel edastatavate andmete puhul on esinenud ebatäpsusi ja nende õigsuse kindlakstegemisega võib kaasneda ka kolmandate isikute andmete töötlemine. Peale selle aga ei ole e-posti teel edastatud andmete puhul võimalik hiljem tuvastada, kes on andmetele ligi pääsenud. Seevastu X-tee kaudu edastatud teabe juurde jäävad ka logiandmed. Avaliku teabe seaduse § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Et võimaldada nakkushaiguste registri ja POLIS-e vahel X-tee kaudu andmeid vahetada, tuleb täiendada POLIS-e põhimäärust. Eelnõu punkti 1 järgi muudetakse määruse peatüki 51 pealkirja selliselt, et kui seni kajastas pealkiri andmete töötlemist vaid eriolukorra ajal, siis edaspidi on pealkirjas hõlmatud hädaolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal andmete töötlemine. Eriolukorda eraldi välja ei tooda, kuna olemuselt on eriolukord samuti hädaolukord. Eelnõu punktis 2 täiendatakse määrust §-ga 292, milles nähakse ette andmete töötlemise erisus hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Tegemist on sisult samasuguse regulatsiooni kehtestamisega, nagu kehtestati POLIS-e põhimääruse §-s 291 eriolukorra ajal, mille kuulutas välja Vabariigi Valitsus 12. märtsil 2020. aastal. Selle regulatsiooni kehtivus ent lõppes eriolukorra lõppemisega. Lõikes 1 nähakse ette, et hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal on lisaks POLIS-e põhimääruse § 15 lõikes 2 nimetatud asutustele infosüsteemi andmeandja Terviseamet. Lõikes 2 tehakse erisus POLIS-e põhimääruse § 22 kohaldamise kohta. Nimelt, POLIS-e põhimääruse § 22 kohaselt ei ole lubatud infosüsteemi kanda rassilist kuuluvust, poliitilisi vaateid või usulisi või muid veendumusi kirjeldavaid isikuandmeid ning andmeid isikute tervisliku seisundi ja seksuaalelu kohta, välja arvatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks või tagaotsitava tabamiseks. Terviseameti edastatavad andmed võivad sisaldada aga ka andmeid isiku terviseseisundi kohta, mistõttu tuleb sätestada, et §-s 292 määratud andmete edastamisele ei kohaldata POLIS-e põhimääruse § 22 lõikes 2 ette nähtud keeldu kanda infosüsteemi andmeid isikute tervisliku seisundi kohta. Terviseameti edastatud andmeid ei kasutata selleks, et täita POLIS-e põhimääruse §-s 22 toodud eesmärke, vaid näiteks Vabariigi Valitsuse, eriolukorra juhi või muu pädeva isiku korralduse täitmiseks. Paragrahvi 292 lõikes 3 nähakse ette, et Terviseamet edastab andmed POLIS-e ühiste infoobjektide, ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku. Terviseamet edastab nakkushaiguste registrist POLIS-sse järgmised andmed: 1) ühiste infoobjektide andmestikku isiku kohta – eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, kodakondsus; 2) ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku täiendava teabena – diagnoosi kuupäev, haigla kood ja nimetus, järelevalve vajaduse äralangemise kuupäev, andmete muutmise aeg. POLIS-e põhimääruse §-s 8 on toodud ühiste infoobjektide andmestik, mille punkti 1 kohaselt kantakse ühiste infoobjektide andmestikku isiku kohta – eesnimi, perekonnanimi, isanimi, isikukood, foto, sünniaeg, sugu, kodakondsus, haridus, perekonnaseis, surma aeg, hüüdnimi, täiendav teave. Terviseamet ei edasta POLIS-e andmekogusse kõiki selles loetelus esitatud andmeid. Seetõttu on vaja välja tuua eraldi andmekoosseis, mida Terviseamet ühiste infoobjektide andmestikku isiku kohta edastab. POLIS-e põhimääruse §-s 10 on toodud ennetava tegevuse andmestik. Paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt koosneb ennetava tegevuse andmestik piirkondlikest infoteadetest, infost õigusevastase teo toime pannud alaealiste kohta ning automaatse järelevalvesüsteemi või numbrituvastuskaamerate teadetest. Lõike 2 punkti 2 kohaselt kantakse piirkondlike infoteadete kohta ennetava tegevuse andmestikku lisateabena isiku andmed, lähtudes POLIS-e põhimääruse § 8 punktist 1. Ennetava tegevuse andmestikku kantakse hinnanguline ohumärge piirkonnas tegutsevate isikute kohta, kes on toime pannud või tõenäoliselt tulevikus panevad toime õiguserikkumise. POLIS-e põhimääruse §-s 13 on toodud otsimise andmestik. Selle sätte lõike 1 punkti 51 kohaselt kantakse otsimise andmestikku isikute õiguste ja piirangute kohta järgmised andmed: isiku andmed POLIS-e põhimääruse § 8 punkti 1järgi, õiguse või piirangu algus- ja lõpuaeg, põhjus, tegevus leidmisel, täiendav teave. Terviseamet edastab ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku diagnoosi kuupäeva, haigla koodi ja nimetuse, kui isik viibib haiglas, järelevalve vajaduse äralangemise kuupäeva ja andmete muutmise aja. Need andmed kantakse POLIS-e ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku täiendava teabe alla, kuna ei ole mõistlik luua selleks eraldi kohta. Kõnesolevad andmed kantakse ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku, kuna nendes andmestikes olevaid andmeid näevad piirkonnapolitseinikud ja patrullid, kes teevad järelevalvet. Paragrahvi 292 lõikes 4 sätestatakse, et Terviseameti edastatud andmete säilitamisele kohaldatakse POLIS-e põhimääruse §-s 24 (täpsemalt § 24 lõike 1 punktides 1 ja 2, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 6) sätestatut. Eelnõu koostamisel kaaluti ka andmete säilitamisele erisuse kehtestamist, kuid kuna see eeldaks uute infotehnoloogiliste lahenduste loomist, siis loobuti sellest. Tegemist on regulatsiooniga, mis on loodud üksnes hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tarbeks ning selle kiireks käikuvõtmiseks ei ole praegu võimalik teha nii suuri arendusi. Ühiste infoobjektide andmestiku andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) isikuandmeid, mis ei ole seotud infosüsteemi teise andmestikuga, säilitatakse infosüsteemis üks aasta andmete infosüsteemi kandmisest arvates; 2) isikuandmeid, mis on seotud infosüsteemi teise andmestikuga, säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni; Politsei ennetava tegevuse andmestikus säilitatakse piirkondlikke infoteateid kolm aastat andmete infosüsteemi kandmisest arvates. Otsimise andmestiku andmeid, mis on seotud süüteomenetluse andmestikuga, säilitatakse süüteomenetluse andmete säilitamistähtaja lõppemiseni, ülejäänud otsimise andmestiku andmeid säilitatakse üks aasta andmete otsimise andmestikku kandmise põhjuse äralangemisest arvates. Terviseameti edastatud andmetele rakendatakse organisatoorset kaitsemeedet, mille järgi isiku tervenemisel või 14 päeva möödumisel diagnoosi kuupäevast muutuvad kõik Terviseameti edastatud andmed mitteaktiivseks (kantakse arhiivi). See tähendab, et siis ei ole selle isiku andmed (diagnoosi kuupäev, haigla kood ja nimetus, järelevalve vajaduse äralangemise kuupäev, andmete muutmise aeg) enam aktiivsed ehk ei ole reageerivale politseiametnikule (nt patrull, piirivalve) nähtavad. Sellega on tagatud, et isikut näiteks tänaval või piiril põhjuseta ei peatata. Paragrahvi 292 lõike 5 kohaselt kustutatakse andmed POLIS-e andmekogust POLIS-e põhimääruse § 26 lõike 1 punktides 1 ja 4, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 5 sätestatud korras. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõju Kavandatavad muudatused puudutavad eelkõige Terviseametit ning PPA-d. Määrusega kaasnev mõju Terviseameti ning PPA tegevusele ja töökorraldusele on positiivset laadi, tagades kahe ameti tõhusa ja kiire koostöö hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Muudatused on pigem seotud infosüsteemi põhimääruse kooskõlla viimisega AvTS-is nõutuga, et võimaldada andmevahetus andmekogude vahel. Kavandatava muudatuse järgi edastatakse andmeid andmekogude kaudu automaatselt ja sellega väheneb mõlema ameti töötajate koormus andmete töötlemisel. Muudatusega kaasneb positiivne mõju kehtestatud piirangute järgimise üle järelevalve tegemisel, sest info liikumine kahe asutuse vahel kiireneb ja on täpsem. Samuti võib hinnata positiivseks asjaolu, et automaatse kiire andmevahetuse käigus väheneb võimalus, et PPA võtab järelevalve tegemise käigus ühendust isikutega, kelle karantiinis viibimise kohustus on lõppenud. See tagab paremini muu hulgas isikute eraelu puutumatuse nõude täitmist. Isikuandmeid töödeldakse ka sel juhul lähtudes üldistest põhimõtetest, muu hulgas sellest, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Samuti puudutavad kavandatavad muudatused isikuid, kellele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korralduse alusel karantiin või liikumisvabaduse muud piirangud. Kavandatavatel muudatustel on mõju näiteks praeguses hädaolukorras nendele isikutele, kellele on kehtestatud karantiin, kuid arvestades asjaolu, et tegemist on andmete ajutise edastamisega ja vastavaid andmeid saab Terviseamet edastada PPA-le ka e-kirja teel ning muudatuse tulemusena oleks andmete edastamine lubatud X-tee kaudu, ei ole siinse määruse muudatuse mõju isikutele suur. Vaadates statistikat võib öelda, et positiivsete testitulemuste arv väheneb pidevalt ja seetõttu muutub ka isikute arv, keda muudatus puudutab, väiksemaks. Muudatuste järgi võimaldatakse üksnes hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal andmeedastus elektrooniliselt ühest andmekogust teise, ilma et juba edastatavates andmekoosseisudes midagi muutuks. Võib eeldada, et selliseid olukordi ei tule väga tihti ette, mistõttu ei ole määruse muudatusega kaasnev mõju kogu Eesti rahvastikule igapäevane ega regulaarne. Muudatuse ettevalmistamisel on arvestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 26, mis sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS-i § 28 sätestab omakorda, et igaühel on õigus tervise kaitsele. PS-i § 28 lõikest 1 tuleneb, et riik peab kaitsma inimest ka teistest inimestest lähtuva terviseohu eest. PS-i § 20 lõike 1 punkt 5 lubab pidada kinni nt nakkushaige ja vaimuhaige, kui ta on endale või teistele ohtlik. Seega ei anna PS-i § 20 lõike 1 punkt 5 alust inimest tema enda tahte vastaselt ravida, vaid üksnes tema vabadust piirata (vt PS-i § 20 lg 1 punkti 5 kommentaari). PS-i § 28 lõige 1 annab riigile õigustuse nakkushaiget või psüühikahäirega inimest tema tahte vastaselt ravida, kui see on teiste inimeste kaitseks vajalik. 18. mail 2020. aastal lõppes Eesti Vabariigi haldusterritooriumil Vabariigi Valitsuse väljakuulutatud eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga. Praegu on meil hädaolukord ega saa välistada, et ka tulevikus võib tekkida vajadus rakendada HOS-i 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid. HOS-i § 3 lõikes 4 on sätestatud kriisireguleerimise üldpõhimõte, mille kohaselt teevad hädaolukordade lahendamisel asutused ja isikud omavahel koostööd ja pakuvad üksteisele abi. HOS-i § 3 lõike 2 alusel täidab iga asutus ja isik oma põhitegevusega seotud ülesandeid nii hädaolukorra kui ka eriolukorra ajal. Seega on kavandatav muudatus kooskõlas kehtiva õigusega. Mõju sagedus on isikute puhul, kellele on määratud karantiin, keskmine, kuna nende kokkupuude on kaasneva mõjuga praegusel juhul regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane. Mõju isikuandmete töötlemisele Määrusega puudutatud isikud, nende andmed ja töötlemistoiminguid on kajastatud ka seletuskirja eelmistes osades. Kavandatavad muudatused ei avalda olulist mõju isikuandmete töötlemisele, samuti ei mõjuta kavandatavad muudatused oluliselt ka andmesubjekti. Muudatused on pigem seotud infosüsteemi põhimääruse kooskõlla viimisega AvTS-is nõutuga, et võimaldada andmevahetust andmekogude vahel. Antud juhul täpsemalt, et nakkushaiguste registrist saaks POLIS-esse andmeid kanda X-tee vahendusel, mis on turvalisem, kiirem ja ajakohasem viis andmeid edastada kui e-posti teel. Need on andmekogud, mis on loodud õigusaktide alusel ning nendes on andmete töötlemisel rakendatud kõiki organisatoorseid, infotehnoloogilisi ja füüsilisi turvameetmeid, mis on riigiasutustele kohustuslikud. Olulisemad nõuded on andmevahetus X-tee kaudu, kindlad teenistujad, kes andmekogus olevatele andmetele ligi pääsevad, asutustesisesed kontrollisüsteemid jmt. Andmevahetus on ühesuunaline, st Terviseamet esitab andmeid POLIS-esse, kuid vastupidist andmevahetust ei võimaldata. Andmevahetus X-tee kaudu on operatiivne ja selles ei esine viivitusi. Lisaks on eri ajal saabuvate andmete andmekogusse kandmine aja- ja tööjõumahukas ning sellise tegevuse käigus puutub andmetega kokku rohkem teenistujaid kui automaatse andmetöötluse puhul. Ajaline viivitus aga tähendab seda, et isiku andmeid võidakse töödelda põhjendamatult pikema aja jooksul, kui see on ülesande täitmiseks vajalik. Seega, andmekogude vaheline andmetöötlus: 1) vähendab võimalust, et andmeid töödeldakse põhjendamatult kaua; 2) võimaldab hiljem üheselt tuvastada, kes on andmetele ligi pääsenud, sest kõik isikuandmete töötlemistoimingud logitakse, seda nii Terviseameti infosüsteemis kui ka POLIS-e andmekogus. POLIS-e põhimääruse § 19 lõikes 2 on toodud asutused, kellel on juurdepääs POLIS-ele, ning on loetletud, millistele andmestikele ja mis eesmärgil nad ligi pääsevad. Seega, selles sättes loetletud asutused võivad näha ka Terviseametilt saabunud andmeid juhul, kui just selle isiku kohta tehakse päring aja jooksul, kui tema diagnoosi puudutavad andmed on andmekogus aktiivsed (kõige kauem 14 päeva). See on küll isiku eraelu puutumatuse riive, kuid seda õigustav asjaolu on viiruse leviku tõkestamine ning loetelus toodud asutus saab isikuga suhtlemisel kasutusele võtta vajalikud isikukaitsevahendid või isiku osalusel tehtava menetluse võimaluse korral edasi lükata. Loetelus toodud asutusel ei ole aga õigust neid andmeid muul eesmärgil töödelda. Isikute hulk, kelle andmeid võidakse seeläbi töödelda, ei ole suur, arvestades elluviidavate menetluste hulka ja positiivse diagnoosi saanud isikute koguarvu ja COVID-19 nakatunute arvu praegust vähenemist. POLIS-e andmekogu arhiveeritud andmetele pääsevad ligi nii politseiametnikud kui ka muud isikud põhjendatud teadmisvajaduse korral. PPA-s ei tööta ainult politseiametnikud, vaid ka ametnikud avaliku teenistuse seaduse mõistes. Oluline on siinjuures märkida, et andmeid on teenistuja õigustatud saama põhjendatud teadmisvajadusel. Seega on andmekogu vastutava töötleja kohustus hinnata teadmisvajaduse olemasolu ja põhjendatust ning alles seejärel saab otsustada, kas andmetele ligipääs antakse või mitte. Nii võib näiteks põhjendatud teadmisvajadus olla ka neil PPA teenistujatel, kes ei ole politseiametnikud, et vastata andmesubjekti päringutele. Otsus, millega võimaldatakse andmetele juurdepääs, tehakse igal juhtumil eraldi, mistõttu on andmesubjekti andmete ebaõige töötlemine nende meetmetega viidud miinimumini. Andmekogus POLIS on kasutusel meetmed, mis tagavad, et iga andmete töötlemise toiming on logitud ning PPA-s on rakendatud tugev sisekontrollisüsteem, tagamaks, et isikud, kellel teadmisvajadus puudub, ei pääse ligi andmekogu andmetele. Muudatus vähendab haldusorganite (nii Terviseameti kui ka PPA) halduskoormust, kuid õigus andmeid saada ja neid töödelda, sh kanda andmekogusse, on haldusorganitel ka praegu. Tagatakse isikute põhiõiguste parem kaitse, kuna andmeid edastatakse kahe andmekogu vahel automaatselt ja kõik tegevused logitakse. Seega võib mõju hinnata väheseks. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumisega ei kaasne lisakulu Terviseametile ega PPA-le. Infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab andmevahetust nakkushaiguste registri ja POLIS-e vahel X-tee kaudu on juba loodud ja see on kasutusvalmis. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →