EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/20-0697 - Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/044d8ec1-02e8-42e5-8a4f-363388422f08
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/044d8ec1-02e8-42e5-8a4f-363388422f08?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium
Andmekaitse Inspektsioon
Politsei- ja Piirivalveamet 03.06.2020 nr 1-6/2091-1
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskus
Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92
„Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine
Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning ametitele arvamuse
andmiseks siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis. Palume teie kooskõlastust hiljemalt viie tööpäeva jooksul eelnõu materjalide
kooskõlastamiseks esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Marju Aibast 6125062
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
22.05.2020
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel.
Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) määruse peatüki 51 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„51. peatükk
Andmete töötlemise erisus hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra
ajal“;
2) määrust täiendatakse §-ga 292 järgmiselt:
„§ 292. Andmete töötlemise erisus hädaolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra ajal
(1) Hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal on seadusest või selle alusel
antud õigusaktist tuleneva ülesande täitmiseks lisaks käesoleva määruse § 15 lõikes 2 nimetatud
asutustele infosüsteemi andmeandja Terviseamet.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud andmete edastamisele ei kohaldata käesoleva määruse
§ 22 lõikes 2 sätestatud keeldu kanda infosüsteemi andmeid isiku tervisliku seisundi kohta.
(3) Terviseamet edastab nakkushaiguste registrist infosüsteemi järgmised andmed:
1) ühiste infoobjektide andmestikku isiku kohta – eesnimi, perekonnanimi, isikukood,
sünniaeg, sugu, kodakondsus;
2) ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku täiendava teabena – diagnoosi kuupäev, haigla
kood ja nimetus, järelevalve vajaduse äralangemise kuupäev, andmete muutmise aeg.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse käesoleva määruse § 24 lõike
1 punktides 1 ja 2, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 6 sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed kustutatakse käesoleva määruse § 26 lõike
1 punktides 1 ja 4, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 5 sätestatud korras.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
Kantsler
Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“
(edaspidi POLIS põhimäärus) kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 8
lõike 3 alusel.
Määrusega lisatakse seadusest või selle alusel antud õigusaktist tuleneva ülesande täitmiseks
hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal politsei andmekogu (edaspidi
POLIS) andmeandjana Terviseamet. Selline andmete edastamine on vajalik, et tagada kiire ja
tõhus andmete edastus Terviseametist Politsei- ja Piirivalveametisse (edaspidi PPA) näiteks
olukorras, kus on vajalik kahe ameti koostöö Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse ja
uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel.
POLIS põhimääruse viimase muudatuse alusel, mis kehtestati tulenevalt Vabariigi Valitsuse
12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi
haldusterritooriumil“ kehtestatud eriolukorrast ja mis kehtis kuni eriolukorra lõppemiseni, oli
eriolukorra ajal Terviseamet POLIS-esse andmete andja. Kuigi eriolukord on lõppenud, on
praegu tegemist hädaolukorraga, kus kehtivad samuti mitmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud
piirangud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse
kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks.
Korraldustes kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44
lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata ka PPA,
järgides halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda. Selleks, et Terviseamet
saaks kiirelt ja turvaliselt X-tee kaudu PPA-le järelevalve tegemiseks edastada andmeid näiteks
isikute kohta, kes on kohustatud viibima karantiinis, tuleb täiendada POLIS-e põhimäärust nii,
et Terviseamet on POLIS-esse andmeandja. Seda sätet saab kohaldada üksnes hädaolukorra,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Tavaolukorras ei ole Terviseamet POLIS-esse
andmeandja.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika
osakonna nõunik õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062;
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei
andmekogu põhimäärus“ 8. mail 2020. aastal jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega
RT I, 05.05.2020, 24.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on võimaldada hädaolukorra, sh eriolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra ajal asutuste tõhusamaks ja kiiremaks koostööks vajalike andmete edastamine
X-tee kaudu Terviseametist PPA-sse.
POLIS-e põhimääruse §-s 291 kehtestati Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. aastal välja
kuulutatud eriolukorra ajal ajutiselt sama sisuga erisus andmete töötlemisele eriolukorra ajal.
Nüüdseks on eriolukord lõppenud, kuid arvestades võimalusega, et samasugust andmevahetust
on vaja praeguse hädaolukorra ajal ja võib olla vaja ka tulevikus, luuakse POLIS-esse
põhimäärusesse õiguslik alus Terviseametilt andmete vastuvõtmiseks.
Et kirjeldada andmevahetuse vajadust ja ulatust, on mõistlik tugineda muu hulgas lõppenud
eriolukorra, aga ka praeguse hädaolukorra meetmete rakendamise praktikale.
Peaministri 26. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 52 „Eriolukorra juhi korraldusega
liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele
isikutele“ kehtestati hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 31 lõike 3 alusel liikumisvabaduse
piirang:
1) isikutele, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, ja
2) nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele.
Korralduse punkti 2 kohaselt oli diagnoosi saanud isikutel keelatud lahkuda oma elukohast või
püsivast viibimiskohast ning see liikumisvabaduse piirang kehtib kuni tervenemiseni.
Kõnealused isikud tohtisid elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda üksnes
tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või isikute elu või tervist ohustava
hädajuhtumi korral. Lähtudes korralduse punktist 6 anti HOS-i § 24 lõike 2 alusel PPA-le
ülesanne tagada korralduses määratud liikumisvabaduse piirangute kohaldamine ja järelevalve.
PPVS-i § 746 lõike 1 alusel kohustati Terviseametit tagama PPA-le kõnesoleva ülesande
täitmiseks vajalike andmete kättesaadavus.
Seletuskirja koostamise ajal kehtiva hädaolukorra ajal, seoses COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku
tuvastamisega ja ennetamaks uut massilist nakatumist viirusega, on Vabariigi Valitsus muu
hulgas oma 16. mai 2020. aasta korraldusega nr 170 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest
SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos
elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“ ja korraldusega nr 172 „COVID-19
haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja
avalike ürituste korraldamise piirangud“ kehtestanud mitu piirangut.
Näiteks on korralduse nr 170 punkti 1 kohaselt isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus,
keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast
viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka kohta, kus osutatakse
varjupaiga- ja turvakoduteenust. Isiku tervenemise üle otsustab arst. Korralduses kehtestatud
nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras PPA.
Korralduse nr 172 punkti 25 kohaselt teeb kehtestatud nõuete üle nakkushaiguste ennetamise
ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse
kaasata PPA, järgides halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda.
Halduskoostöö seaduse § 18 lõike 1 punkti 4 alusel võib haldusorgan taotleda teiselt
haldusorganilt ametiabi, kui haldusorgan ei saa akti anda või toimingut sooritada muul põhjusel
ning § 18 lõike 1 punkti 5 alusel võib haldusorgan taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui
ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Praegu on
Terviseamet juba pöördunud PPA poole ametiabi palvega aidata kaasa järelevalve tegemisel,
kuna Terviseamet ei tööta ööpäev ringi ja järelevalvet tegevate ametnike arv on piiratud. Abi
osutamine PPA poolt võib tähendada seda, et kui politseiametnik tuvastab oma ülesannete
täitmisel karantiinikohustuse rikkumise, tuletab ta isikule meelde tema kohustusi ja vajaduse
korral rakendab korrakaitseseaduse alusel antud õigust kohustuse tagamiseks. Praegusel juhul
on PPA kaasatud järelevalve tegemisse kuni Vabariigi Valitsuse korralduste nr 170 ja 172
kehtivuse lõpuni.
Kuna politseiametnikud puutuvad oma töös kokku paljude inimestega, on sellise
andmevahetuse teisene eesmärk kaitsta PPA ametnikke. Politseiametnik saaks sellisel moel
teada haigestunud isikust, kasutaks veel rangemini isikukaitsevahendeid ja peaks silmas
hügieenireegleid ning kaitseks seeläbi ennast ja teisi.
Järelevalve tegemiseks vajalikud andmed on kantud nakkushaiguste registrisse, mille
põhimäärus on kehtestatud tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. aasta määrusega nr 25
„Nakkushaiguste registri põhimäärus“. Põhimääruse § 2 lõike 1 kohaselt on registri vastutav
töötleja Terviseamet, kes vajaduse tekkimise korral edastab kõnesolevad andmed PPA-le.
Andmeid on võimalik edastada ka muul viisil (nt e-postiga), kuid arvestades seda, et kehtinud
eriolukorra ajal loodi võimalus edastada andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee
kaudu, on mõistlik andmeid ka edaspidi selle kaudu edastada. Selline andmete edastamine tagab
ka parema isikute põhiõiguste kaitse, kuna andmete automaatsel edastamisel ei teki viivitusi.
Näitena saab tuua olukorra, kui isik on tervenenud. E-posti teel võib vastavate andmete
edastamine viibida ja politsei peaks sellise isiku kinni, kuid andmete automaatsel edastamisel
oleks selline olukord välistatud. Lisaks toimub andmete edastamine X-tee kaudu ka
turvalisemalt kui e-posti teel. Nii on andmed õiged ja ajakohased ning puudutavad ainult kindlat
andmesubjekti. E-posti teel edastatavate andmete puhul on esinenud ebatäpsusi ja nende
õigsuse kindlakstegemisega võib kaasneda ka kolmandate isikute andmete töötlemine. Peale
selle aga ei ole e-posti teel edastatud andmete puhul võimalik hiljem tuvastada, kes on
andmetele ligi pääsenud. Seevastu X-tee kaudu edastatud teabe juurde jäävad ka logiandmed.
Avaliku teabe seaduse § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu
pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud
töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud
andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Et võimaldada nakkushaiguste
registri ja POLIS-e vahel X-tee kaudu andmeid vahetada, tuleb täiendada POLIS-e
põhimäärust.
Eelnõu punkti 1 järgi muudetakse määruse peatüki 51 pealkirja selliselt, et kui seni kajastas
pealkiri andmete töötlemist vaid eriolukorra ajal, siis edaspidi on pealkirjas hõlmatud
hädaolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal andmete töötlemine. Eriolukorda
eraldi välja ei tooda, kuna olemuselt on eriolukord samuti hädaolukord.
Eelnõu punktis 2 täiendatakse määrust §-ga 292, milles nähakse ette andmete töötlemise erisus
hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Tegemist on sisult samasuguse
regulatsiooni kehtestamisega, nagu kehtestati POLIS-e põhimääruse §-s 291 eriolukorra ajal,
mille kuulutas välja Vabariigi Valitsus 12. märtsil 2020. aastal. Selle regulatsiooni kehtivus ent
lõppes eriolukorra lõppemisega.
Lõikes 1 nähakse ette, et hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal on lisaks
POLIS-e põhimääruse § 15 lõikes 2 nimetatud asutustele infosüsteemi andmeandja
Terviseamet.
Lõikes 2 tehakse erisus POLIS-e põhimääruse § 22 kohaldamise kohta. Nimelt, POLIS-e
põhimääruse § 22 kohaselt ei ole lubatud infosüsteemi kanda rassilist kuuluvust, poliitilisi
vaateid või usulisi või muid veendumusi kirjeldavaid isikuandmeid ning andmeid isikute
tervisliku seisundi ja seksuaalelu kohta, välja arvatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks,
avastamiseks või tagaotsitava tabamiseks. Terviseameti edastatavad andmed võivad sisaldada
aga ka andmeid isiku terviseseisundi kohta, mistõttu tuleb sätestada, et §-s 292 määratud
andmete edastamisele ei kohaldata POLIS-e põhimääruse § 22 lõikes 2 ette nähtud keeldu
kanda infosüsteemi andmeid isikute tervisliku seisundi kohta. Terviseameti edastatud andmeid
ei kasutata selleks, et täita POLIS-e põhimääruse §-s 22 toodud eesmärke, vaid näiteks
Vabariigi Valitsuse, eriolukorra juhi või muu pädeva isiku korralduse täitmiseks.
Paragrahvi 292 lõikes 3 nähakse ette, et Terviseamet edastab andmed POLIS-e ühiste
infoobjektide, ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku. Terviseamet edastab nakkushaiguste
registrist POLIS-sse järgmised andmed:
1) ühiste infoobjektide andmestikku isiku kohta – eesnimi, perekonnanimi, isikukood,
sünniaeg, sugu, kodakondsus;
2) ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku täiendava teabena – diagnoosi kuupäev, haigla
kood ja nimetus, järelevalve vajaduse äralangemise kuupäev, andmete muutmise aeg.
POLIS-e põhimääruse §-s 8 on toodud ühiste infoobjektide andmestik, mille punkti 1 kohaselt
kantakse ühiste infoobjektide andmestikku isiku kohta – eesnimi, perekonnanimi, isanimi,
isikukood, foto, sünniaeg, sugu, kodakondsus, haridus, perekonnaseis, surma aeg, hüüdnimi,
täiendav teave. Terviseamet ei edasta POLIS-e andmekogusse kõiki selles loetelus esitatud
andmeid. Seetõttu on vaja välja tuua eraldi andmekoosseis, mida Terviseamet ühiste
infoobjektide andmestikku isiku kohta edastab.
POLIS-e põhimääruse §-s 10 on toodud ennetava tegevuse andmestik. Paragrahvi 10 lõike 1
kohaselt koosneb ennetava tegevuse andmestik piirkondlikest infoteadetest, infost
õigusevastase teo toime pannud alaealiste kohta ning automaatse järelevalvesüsteemi või
numbrituvastuskaamerate teadetest. Lõike 2 punkti 2 kohaselt kantakse piirkondlike infoteadete
kohta ennetava tegevuse andmestikku lisateabena isiku andmed, lähtudes POLIS-e
põhimääruse § 8 punktist 1. Ennetava tegevuse andmestikku kantakse hinnanguline ohumärge
piirkonnas tegutsevate isikute kohta, kes on toime pannud või tõenäoliselt tulevikus panevad
toime õiguserikkumise.
POLIS-e põhimääruse §-s 13 on toodud otsimise andmestik. Selle sätte lõike 1 punkti 51
kohaselt kantakse otsimise andmestikku isikute õiguste ja piirangute kohta järgmised andmed:
isiku andmed POLIS-e põhimääruse § 8 punkti 1järgi, õiguse või piirangu algus- ja lõpuaeg,
põhjus, tegevus leidmisel, täiendav teave.
Terviseamet edastab ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku diagnoosi kuupäeva, haigla
koodi ja nimetuse, kui isik viibib haiglas, järelevalve vajaduse äralangemise kuupäeva ja
andmete muutmise aja. Need andmed kantakse POLIS-e ennetava tegevuse ja otsimise
andmestikku täiendava teabe alla, kuna ei ole mõistlik luua selleks eraldi kohta. Kõnesolevad
andmed kantakse ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku, kuna nendes andmestikes olevaid
andmeid näevad piirkonnapolitseinikud ja patrullid, kes teevad järelevalvet.
Paragrahvi 292 lõikes 4 sätestatakse, et Terviseameti edastatud andmete säilitamisele
kohaldatakse POLIS-e põhimääruse §-s 24 (täpsemalt § 24 lõike 1 punktides 1 ja 2, lõike 3
punktis 1 ja lõikes 6) sätestatut. Eelnõu koostamisel kaaluti ka andmete säilitamisele erisuse
kehtestamist, kuid kuna see eeldaks uute infotehnoloogiliste lahenduste loomist, siis loobuti
sellest. Tegemist on regulatsiooniga, mis on loodud üksnes hädaolukorra, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra tarbeks ning selle kiireks käikuvõtmiseks ei ole praegu võimalik
teha nii suuri arendusi.
Ühiste infoobjektide andmestiku andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) isikuandmeid, mis ei ole seotud infosüsteemi teise andmestikuga, säilitatakse infosüsteemis
üks aasta andmete infosüsteemi kandmisest arvates;
2) isikuandmeid, mis on seotud infosüsteemi teise andmestikuga, säilitatakse vastava
andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni;
Politsei ennetava tegevuse andmestikus säilitatakse piirkondlikke infoteateid kolm aastat
andmete infosüsteemi kandmisest arvates. Otsimise andmestiku andmeid, mis on seotud
süüteomenetluse andmestikuga, säilitatakse süüteomenetluse andmete säilitamistähtaja
lõppemiseni, ülejäänud otsimise andmestiku andmeid säilitatakse üks aasta andmete otsimise
andmestikku kandmise põhjuse äralangemisest arvates.
Terviseameti edastatud andmetele rakendatakse organisatoorset kaitsemeedet, mille järgi isiku
tervenemisel või 14 päeva möödumisel diagnoosi kuupäevast muutuvad kõik Terviseameti
edastatud andmed mitteaktiivseks (kantakse arhiivi). See tähendab, et siis ei ole selle isiku
andmed (diagnoosi kuupäev, haigla kood ja nimetus, järelevalve vajaduse äralangemise
kuupäev, andmete muutmise aeg) enam aktiivsed ehk ei ole reageerivale politseiametnikule
(nt patrull, piirivalve) nähtavad. Sellega on tagatud, et isikut näiteks tänaval või piiril põhjuseta
ei peatata.
Paragrahvi 292 lõike 5 kohaselt kustutatakse andmed POLIS-e andmekogust POLIS-e
põhimääruse § 26 lõike 1 punktides 1 ja 4, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 5 sätestatud korras.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Määruse mõju
Kavandatavad muudatused puudutavad eelkõige Terviseametit ning PPA-d. Määrusega
kaasnev mõju Terviseameti ning PPA tegevusele ja töökorraldusele on positiivset laadi, tagades
kahe ameti tõhusa ja kiire koostöö hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal.
Muudatused on pigem seotud infosüsteemi põhimääruse kooskõlla viimisega AvTS-is nõutuga,
et võimaldada andmevahetus andmekogude vahel. Kavandatava muudatuse järgi edastatakse
andmeid andmekogude kaudu automaatselt ja sellega väheneb mõlema ameti töötajate koormus
andmete töötlemisel. Muudatusega kaasneb positiivne mõju kehtestatud piirangute järgimise
üle järelevalve tegemisel, sest info liikumine kahe asutuse vahel kiireneb ja on täpsem. Samuti
võib hinnata positiivseks asjaolu, et automaatse kiire andmevahetuse käigus väheneb võimalus,
et PPA võtab järelevalve tegemise käigus ühendust isikutega, kelle karantiinis viibimise
kohustus on lõppenud. See tagab paremini muu hulgas isikute eraelu puutumatuse nõude
täitmist. Isikuandmeid töödeldakse ka sel juhul lähtudes üldistest põhimõtetest, muu hulgas
sellest, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende
töötlemise eesmärgi seisukohalt.
Samuti puudutavad kavandatavad muudatused isikuid, kellele on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse korralduse alusel karantiin või liikumisvabaduse muud piirangud. Kavandatavatel
muudatustel on mõju näiteks praeguses hädaolukorras nendele isikutele, kellele on kehtestatud
karantiin, kuid arvestades asjaolu, et tegemist on andmete ajutise edastamisega ja vastavaid
andmeid saab Terviseamet edastada PPA-le ka e-kirja teel ning muudatuse tulemusena oleks
andmete edastamine lubatud X-tee kaudu, ei ole siinse määruse muudatuse mõju isikutele suur.
Vaadates statistikat võib öelda, et positiivsete testitulemuste arv väheneb pidevalt ja seetõttu
muutub ka isikute arv, keda muudatus puudutab, väiksemaks. Muudatuste järgi võimaldatakse
üksnes hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal andmeedastus
elektrooniliselt ühest andmekogust teise, ilma et juba edastatavates andmekoosseisudes midagi
muutuks. Võib eeldada, et selliseid olukordi ei tule väga tihti ette, mistõttu ei ole määruse
muudatusega kaasnev mõju kogu Eesti rahvastikule igapäevane ega regulaarne.
Muudatuse ettevalmistamisel on arvestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 26, mis
sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud
omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui
seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste
ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS-i § 28 sätestab
omakorda, et igaühel on õigus tervise kaitsele. PS-i § 28 lõikest 1 tuleneb, et riik peab kaitsma
inimest ka teistest inimestest lähtuva terviseohu eest. PS-i § 20 lõike 1 punkt 5 lubab pidada
kinni nt nakkushaige ja vaimuhaige, kui ta on endale või teistele ohtlik. Seega ei anna PS-i § 20
lõike 1 punkt 5 alust inimest tema enda tahte vastaselt ravida, vaid üksnes tema vabadust piirata
(vt PS-i § 20 lg 1 punkti 5 kommentaari). PS-i § 28 lõige 1 annab riigile õigustuse nakkushaiget
või psüühikahäirega inimest tema tahte vastaselt ravida, kui see on teiste inimeste kaitseks
vajalik.
18. mail 2020. aastal lõppes Eesti Vabariigi haldusterritooriumil Vabariigi Valitsuse
väljakuulutatud eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise
levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega
ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga. Praegu on meil hädaolukord ega saa välistada,
et ka tulevikus võib tekkida vajadus rakendada HOS-i 4. peatüki 2. jaos sätestatud
juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud
meetmeid. HOS-i § 3 lõikes 4 on sätestatud kriisireguleerimise üldpõhimõte, mille kohaselt
teevad hädaolukordade lahendamisel asutused ja isikud omavahel koostööd ja pakuvad
üksteisele abi. HOS-i § 3 lõike 2 alusel täidab iga asutus ja isik oma põhitegevusega seotud
ülesandeid nii hädaolukorra kui ka eriolukorra ajal. Seega on kavandatav muudatus kooskõlas
kehtiva õigusega.
Mõju sagedus on isikute puhul, kellele on määratud karantiin, keskmine, kuna nende
kokkupuude on kaasneva mõjuga praegusel juhul regulaarne või reeglipärane, aga mitte
igapäevane.
Mõju isikuandmete töötlemisele
Määrusega puudutatud isikud, nende andmed ja töötlemistoiminguid on kajastatud ka
seletuskirja eelmistes osades. Kavandatavad muudatused ei avalda olulist mõju isikuandmete
töötlemisele, samuti ei mõjuta kavandatavad muudatused oluliselt ka andmesubjekti.
Muudatused on pigem seotud infosüsteemi põhimääruse kooskõlla viimisega AvTS-is nõutuga,
et võimaldada andmevahetust andmekogude vahel. Antud juhul täpsemalt, et nakkushaiguste
registrist saaks POLIS-esse andmeid kanda X-tee vahendusel, mis on turvalisem, kiirem ja
ajakohasem viis andmeid edastada kui e-posti teel. Need on andmekogud, mis on loodud
õigusaktide alusel ning nendes on andmete töötlemisel rakendatud kõiki organisatoorseid,
infotehnoloogilisi ja füüsilisi turvameetmeid, mis on riigiasutustele kohustuslikud. Olulisemad
nõuded on andmevahetus X-tee kaudu, kindlad teenistujad, kes andmekogus olevatele
andmetele ligi pääsevad, asutustesisesed kontrollisüsteemid jmt.
Andmevahetus on ühesuunaline, st Terviseamet esitab andmeid POLIS-esse, kuid vastupidist
andmevahetust ei võimaldata.
Andmevahetus X-tee kaudu on operatiivne ja selles ei esine viivitusi. Lisaks on eri ajal
saabuvate andmete andmekogusse kandmine aja- ja tööjõumahukas ning sellise tegevuse käigus
puutub andmetega kokku rohkem teenistujaid kui automaatse andmetöötluse puhul. Ajaline
viivitus aga tähendab seda, et isiku andmeid võidakse töödelda põhjendamatult pikema aja
jooksul, kui see on ülesande täitmiseks vajalik. Seega, andmekogude vaheline andmetöötlus:
1) vähendab võimalust, et andmeid töödeldakse põhjendamatult kaua;
2) võimaldab hiljem üheselt tuvastada, kes on andmetele ligi pääsenud, sest kõik
isikuandmete töötlemistoimingud logitakse, seda nii Terviseameti infosüsteemis kui ka
POLIS-e andmekogus.
POLIS-e põhimääruse § 19 lõikes 2 on toodud asutused, kellel on juurdepääs POLIS-ele, ning
on loetletud, millistele andmestikele ja mis eesmärgil nad ligi pääsevad. Seega, selles sättes
loetletud asutused võivad näha ka Terviseametilt saabunud andmeid juhul, kui just selle isiku
kohta tehakse päring aja jooksul, kui tema diagnoosi puudutavad andmed on andmekogus
aktiivsed (kõige kauem 14 päeva). See on küll isiku eraelu puutumatuse riive, kuid seda
õigustav asjaolu on viiruse leviku tõkestamine ning loetelus toodud asutus saab isikuga
suhtlemisel kasutusele võtta vajalikud isikukaitsevahendid või isiku osalusel tehtava menetluse
võimaluse korral edasi lükata. Loetelus toodud asutusel ei ole aga õigust neid andmeid muul
eesmärgil töödelda. Isikute hulk, kelle andmeid võidakse seeläbi töödelda, ei ole suur,
arvestades elluviidavate menetluste hulka ja positiivse diagnoosi saanud isikute koguarvu ja
COVID-19 nakatunute arvu praegust vähenemist.
POLIS-e andmekogu arhiveeritud andmetele pääsevad ligi nii politseiametnikud kui ka muud
isikud põhjendatud teadmisvajaduse korral. PPA-s ei tööta ainult politseiametnikud, vaid ka
ametnikud avaliku teenistuse seaduse mõistes. Oluline on siinjuures märkida, et andmeid on
teenistuja õigustatud saama põhjendatud teadmisvajadusel. Seega on andmekogu vastutava
töötleja kohustus hinnata teadmisvajaduse olemasolu ja põhjendatust ning alles seejärel saab
otsustada, kas andmetele ligipääs antakse või mitte. Nii võib näiteks põhjendatud
teadmisvajadus olla ka neil PPA teenistujatel, kes ei ole politseiametnikud, et vastata
andmesubjekti päringutele. Otsus, millega võimaldatakse andmetele juurdepääs, tehakse igal
juhtumil eraldi, mistõttu on andmesubjekti andmete ebaõige töötlemine nende meetmetega
viidud miinimumini. Andmekogus POLIS on kasutusel meetmed, mis tagavad, et iga andmete
töötlemise toiming on logitud ning PPA-s on rakendatud tugev sisekontrollisüsteem, tagamaks,
et isikud, kellel teadmisvajadus puudub, ei pääse ligi andmekogu andmetele.
Muudatus vähendab haldusorganite (nii Terviseameti kui ka PPA) halduskoormust, kuid õigus
andmeid saada ja neid töödelda, sh kanda andmekogusse, on haldusorganitel ka praegu.
Tagatakse isikute põhiõiguste parem kaitse, kuna andmeid edastatakse kahe andmekogu vahel
automaatselt ja kõik tegevused logitakse. Seega võib mõju hinnata väheseks.
7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu määrusena jõustumisega ei kaasne lisakulu Terviseametile ega PPA-le.
Infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab andmevahetust nakkushaiguste registri ja POLIS-e
vahel X-tee kaudu on juba loodud ja see on kasutusvalmis.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse
Inspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskusele.