dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2020
Viit
1.2-3/1339-2
Registreeritud
3. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31339-2 03.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc226 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Teie 17.04.2020 nr HTM/20-0443/- 1K; 8-1/20/1647/ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 03.06.2020 nr 1.2-3/1339-2 [email protected] „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kooskõlastamine Lugupeetud haridus- ja teadusminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Täname kooskõlastamiseks esitatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eest. Tunnustame mõlemat ministeeriumi arengukava koostamiseks tehtud ühise jõupingutuse eest, mille tulemuseks on Eesti edasise arengu seisukohast väga olulistes valdkondades seatud pikaajalised, ambitsioonikad ja strateegilised eesmärgid. Samuti tunnustame nutika spetsialiseerumise põhimõtet ning juhtimis- ja seiresüsteemi arendamist, ent palume kaaluda fookuses olevate alade regulaarset uurimist ja vajadusel uuendamist, et tagada nende pidev seotus Eesti majanduse arengu ning struktuursete muutuste toetamisega. Toome järgnevalt välja veel mõningad täiendavad aspektid, mis meie hinnangul hetkel arengukavas nii hästi kajastatud ei ole ja kooskõlastame dokumendi järgmiste ettepanekutega arvestamisel. Innovatsiooni toetamine ja sotsiaalse ettevõtluse arendamine Innovatsioonis peitub võti Eesti edasiseks arenguhüppeks, mistõttu on väga oluline seda soodustava keskkonna loomine. Arenguhüppe toetamise kõrval peitub innovatsioonis ka võimalus vähendada ebavõrdsust – seda näiteks tervises, inimeste sotsiaalmajanduslikus toimetulekus, teenuste kättesaadavuse parendamises jne. Innovatsiooni tekkimine ja rakendamine, eriti ettevõtluses, eeldab oskustega tööjõudu ja töötajate oskuste uuendamist. Palume arengukavas selle olulisus välja tuua ja samuti kaaluda meetmeid, mis julgustaksid tegema suuremas mahus investeeringuid oskuste uuendamiseks. Innovatsiooni edendamiseks on oluline toetada ka sotsiaalset ettevõtlust, mis on tihti sotsiaalsete muutuste mootoriks, pakkudes uuenduslikke lahendusi, edendades kaasavat tööturgu ja kõikidele kättesaadavaid sotsiaalteenuseid. Sotsiaalse ettevõtluse arendamine on üks eesmärke ka Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis, kuna see moodustab lahutamatu osa Euroopa pluralistlikust sotsiaalturumajandusest ning on lahutamatu osa konvergentsi suurendamisel. Eelnevale tuginedes palume, et arengukava ettevõtluskeskkonda puudutavates peatükkides käsitleksite eraldi ka sotsiaalse ettevõtluse temaatikat. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Teadus ja arendustegevuse rahastamine ning juhtimine Me ei nõustu arengukava lisas toodud väitega, et valdkondlikus poliitikakujunduses ei väärtustata piisavalt teaduspõhist lähenemist. Pigem näeme, et probleemiks on teaduse rahastussüsteem, mistõttu sellist teadustegevust, mida saaks poliitika kujundamises kasutada, tehakse liiga vähe. Teaduse rahastussüsteemi oleks tarvis muuta selliselt, et see toetaks teadlaste ja avaliku sektori koostööd – see peaks olema püsivam ja jätkusuutlikum. Samuti vajaks väljaarendamist süstemaatilise koostöö vorm teadus- ja arendusasutuste ning poliitikakujundajate vahel ning seda nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Lisaks teeb meile muret, et arengukava näeb teadus- ja arendustegevust eelkõige majandusarengu ja ettevõtluse teenistuses, aga varju jäävad vähemalt sama olulised teemad nagu inimeste üldine heaolu, tervis, kultuur, keel, lõimumine, soolise võrdõiguslikkus jne. Kuigi välja on toodud, et strateegia teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus töötaksid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks ning lahendaks ühiskonna arenguvajadusi, siis ei ole arengukavas seatud indikaatoreid, mis võimaldaksid mõõta teadus- ja arendustegevuse ühiskondlikku mõju. Lisaks on ebaselge, kuidas toimub mitut valdkonda hõlmavate ühiskonnaprobleemide puhul vajalike teadusuuringute koordineerimine ja rahastamine. Meie hinnangul on oluline, et ka valdkonnaüleste teadus- ja arendustegevuste rahastamispõhimõtted ning koostöömudelid oleksid laiapindselt kokku lepitud. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine Eesti teadus- ja innovatsioonitegevuses ei ole sooaspektiga arvestamine veel rutiin ning spetsiifilisi sooaspektile keskenduvaid uuringuid ja arendusi tehakse väga harva. Selleks, et teadus- ja arendustegevus vastaks parimail moel ühiskonna, sh kõigi ühiskonnaliikmete vajadustele, on oluline soolise võrdõiguslikkuse aspektile senisest enam ja süstemaatilisemalt tähelepanu pöörata. Sooküsimusega tuleb arvestada lisaks teadus- ja innovatsioonitegevuse vormile ka selle sisus. See on oluline eesmärk ka Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ aastateks 2020–2027, kus rõhutatakse, et programmi tegevused peavad olema suunatud soolise ebavõrdsuse kõrvaldamisele ning naiste ja meeste vahelisele võrdsusele teadus- ja innovatsioonitegevuses. Sooküsimus tuleks sobival viisil ühendada teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga ning seda peaks tegema kõigis uuringuetappides. Samuti tuleb austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on oluline, et teadus- ja arendustegevusega seotud otsustuskogudes, hindamiskomisjonides, ekspertrühmades jmt pöörataks rohkem tähelepanu nende koosseisude soolisele tasakaalule. Kogudes, mis otsustavad teadus- ja arendustegevuse prioriteetide, rahastamise jmt üle on oluline asjaomase teadus- ja innovatsioonivaldkonna olukorda arvestades püüelda nende liikmeskonna soolise tasakaalu poole. Vajalik on vähendada ka soolist segregatsiooni täppisteaduste, tehnoloogia ja inseneeria (STEM) valdkonnas. Euroopa Liidu tööstusstrateegia rõhutab vajadust julgustada ja võimestada naisi STEM erialadele õppima tulema, et suurendada insenerialadel töötavate naiste osakaalu tööstussektoris. Soolise segregatsiooni vähendamine STEM erialade hariduses ja tööturul toetab arengukavas viidatud vajadust valmistada ette kõrgetasemelist ühiskonna vajadustele vastavat tööjõudu ning toetab globaalse väljakutsena välja toodud vananeva ja kahaneva rahvastiku tingimustes olemasoleva inimressursi tõhusat kasutamist. Soolise segregatsiooni vähendamine teaduses ja innovatsioonis nõuab teadlikku ja sihitud tegutsemist, mistõttu on oluline sellele ka arengukava kontekstis tähelepanu pöörata. Samuti on vajalik soolise võrdõiguslikkuse aspektile pöörata enam tähelepanu ka ettevõtluskeskkonna toetamisel ja arendamisel. Arengukavas on toetava 3 ettevõtluskeskkonna loomiseks välja toodud tegevussuund, mille kohaselt „pakutakse tuge ettevõtlusega alustamiseks ning ettevõtete tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks kõigis Eesti piirkondades“. Rõhutame, et ettevõtlusega alustamise toetamisel tuleb pöörata tähelepanu naiste osakaalu suurendamisele ettevõtjate hulgas, sh vajadusel eri tüüpi toetusmeetmete pakkumisele naissoost ettevõtjate toetamiseks. Naiste toetamist ettevõtluse alustamisel ja ettevõtete arendamisel rõhutavad ka Euroopa Liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia ning tööstusstrateegia. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisele keskenduv strateegia peaks rohkem keskenduma ühiskonna ees seisvate väljakutsete, sh demograafiliste ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamisele, mistõttu peame oluliseks Sotsiaalministeeriumi kaasamist strateegia juhtkomiteesse. Lisaks eeltoodud märkustele edastame detailsemad ettepanekud eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Maris Mälzer 626 9174 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel