Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Teie 17.04.2020 nr HTM/20-0443/-
1K; 8-1/20/1647/
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 03.06.2020 nr 1.2-3/1339-2
[email protected]
„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“
kooskõlastamine
Lugupeetud haridus- ja teadusminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Täname kooskõlastamiseks esitatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eest. Tunnustame mõlemat ministeeriumi
arengukava koostamiseks tehtud ühise jõupingutuse eest, mille tulemuseks on Eesti edasise
arengu seisukohast väga olulistes valdkondades seatud pikaajalised, ambitsioonikad ja
strateegilised eesmärgid. Samuti tunnustame nutika spetsialiseerumise põhimõtet ning
juhtimis- ja seiresüsteemi arendamist, ent palume kaaluda fookuses olevate alade
regulaarset uurimist ja vajadusel uuendamist, et tagada nende pidev seotus Eesti majanduse
arengu ning struktuursete muutuste toetamisega. Toome järgnevalt välja veel mõningad
täiendavad aspektid, mis meie hinnangul hetkel arengukavas nii hästi kajastatud ei ole ja
kooskõlastame dokumendi järgmiste ettepanekutega arvestamisel.
Innovatsiooni toetamine ja sotsiaalse ettevõtluse arendamine
Innovatsioonis peitub võti Eesti edasiseks arenguhüppeks, mistõttu on väga oluline seda
soodustava keskkonna loomine. Arenguhüppe toetamise kõrval peitub innovatsioonis ka
võimalus vähendada ebavõrdsust – seda näiteks tervises, inimeste sotsiaalmajanduslikus
toimetulekus, teenuste kättesaadavuse parendamises jne. Innovatsiooni tekkimine ja
rakendamine, eriti ettevõtluses, eeldab oskustega tööjõudu ja töötajate oskuste uuendamist.
Palume arengukavas selle olulisus välja tuua ja samuti kaaluda meetmeid, mis julgustaksid
tegema suuremas mahus investeeringuid oskuste uuendamiseks.
Innovatsiooni edendamiseks on oluline toetada ka sotsiaalset ettevõtlust, mis on tihti
sotsiaalsete muutuste mootoriks, pakkudes uuenduslikke lahendusi, edendades kaasavat
tööturgu ja kõikidele kättesaadavaid sotsiaalteenuseid. Sotsiaalse ettevõtluse arendamine on
üks eesmärke ka Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis, kuna see
moodustab lahutamatu osa Euroopa pluralistlikust sotsiaalturumajandusest ning on
lahutamatu osa konvergentsi suurendamisel. Eelnevale tuginedes palume, et arengukava
ettevõtluskeskkonda puudutavates peatükkides käsitleksite eraldi ka sotsiaalse ettevõtluse
temaatikat.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Teadus ja arendustegevuse rahastamine ning juhtimine
Me ei nõustu arengukava lisas toodud väitega, et valdkondlikus poliitikakujunduses ei
väärtustata piisavalt teaduspõhist lähenemist. Pigem näeme, et probleemiks on teaduse
rahastussüsteem, mistõttu sellist teadustegevust, mida saaks poliitika kujundamises
kasutada, tehakse liiga vähe. Teaduse rahastussüsteemi oleks tarvis muuta selliselt, et see
toetaks teadlaste ja avaliku sektori koostööd – see peaks olema püsivam ja jätkusuutlikum.
Samuti vajaks väljaarendamist süstemaatilise koostöö vorm teadus- ja arendusasutuste ning
poliitikakujundajate vahel ning seda nii riiklikul kui kohalikul tasandil.
Lisaks teeb meile muret, et arengukava näeb teadus- ja arendustegevust eelkõige
majandusarengu ja ettevõtluse teenistuses, aga varju jäävad vähemalt sama olulised teemad
nagu inimeste üldine heaolu, tervis, kultuur, keel, lõimumine, soolise võrdõiguslikkus jne.
Kuigi välja on toodud, et strateegia teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi
ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus töötaksid paremini
ühiskonna ja majanduse hüvanguks ning lahendaks ühiskonna arenguvajadusi, siis ei ole
arengukavas seatud indikaatoreid, mis võimaldaksid mõõta teadus- ja arendustegevuse
ühiskondlikku mõju. Lisaks on ebaselge, kuidas toimub mitut valdkonda hõlmavate
ühiskonnaprobleemide puhul vajalike teadusuuringute koordineerimine ja rahastamine. Meie
hinnangul on oluline, et ka valdkonnaüleste teadus- ja arendustegevuste
rahastamispõhimõtted ning koostöömudelid oleksid laiapindselt kokku lepitud.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine
Eesti teadus- ja innovatsioonitegevuses ei ole sooaspektiga arvestamine veel rutiin ning
spetsiifilisi sooaspektile keskenduvaid uuringuid ja arendusi tehakse väga harva. Selleks, et
teadus- ja arendustegevus vastaks parimail moel ühiskonna, sh kõigi ühiskonnaliikmete
vajadustele, on oluline soolise võrdõiguslikkuse aspektile senisest enam ja
süstemaatilisemalt tähelepanu pöörata. Sooküsimusega tuleb arvestada lisaks teadus- ja
innovatsioonitegevuse vormile ka selle sisus. See on oluline eesmärk ka Euroopa Liidu
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ aastateks 2020–2027,
kus rõhutatakse, et programmi tegevused peavad olema suunatud soolise ebavõrdsuse
kõrvaldamisele ning naiste ja meeste vahelisele võrdsusele teadus- ja
innovatsioonitegevuses. Sooküsimus tuleks sobival viisil ühendada teadus- ja
innovatsioonitegevuse sisuga ning seda peaks tegema kõigis uuringuetappides. Samuti tuleb
austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud
põhimõtteid.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on oluline, et teadus- ja arendustegevusega seotud
otsustuskogudes, hindamiskomisjonides, ekspertrühmades jmt pöörataks rohkem
tähelepanu nende koosseisude soolisele tasakaalule. Kogudes, mis otsustavad teadus- ja
arendustegevuse prioriteetide, rahastamise jmt üle on oluline asjaomase teadus- ja
innovatsioonivaldkonna olukorda arvestades püüelda nende liikmeskonna soolise tasakaalu
poole.
Vajalik on vähendada ka soolist segregatsiooni täppisteaduste, tehnoloogia ja inseneeria
(STEM) valdkonnas. Euroopa Liidu tööstusstrateegia rõhutab vajadust julgustada ja
võimestada naisi STEM erialadele õppima tulema, et suurendada insenerialadel töötavate
naiste osakaalu tööstussektoris. Soolise segregatsiooni vähendamine STEM erialade
hariduses ja tööturul toetab arengukavas viidatud vajadust valmistada ette kõrgetasemelist
ühiskonna vajadustele vastavat tööjõudu ning toetab globaalse väljakutsena välja toodud
vananeva ja kahaneva rahvastiku tingimustes olemasoleva inimressursi tõhusat kasutamist.
Soolise segregatsiooni vähendamine teaduses ja innovatsioonis nõuab teadlikku ja sihitud
tegutsemist, mistõttu on oluline sellele ka arengukava kontekstis tähelepanu pöörata.
Samuti on vajalik soolise võrdõiguslikkuse aspektile pöörata enam tähelepanu ka
ettevõtluskeskkonna toetamisel ja arendamisel. Arengukavas on toetava
3
ettevõtluskeskkonna loomiseks välja toodud tegevussuund, mille kohaselt „pakutakse tuge
ettevõtlusega alustamiseks ning ettevõtete tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks kõigis
Eesti piirkondades“. Rõhutame, et ettevõtlusega alustamise toetamisel tuleb pöörata
tähelepanu naiste osakaalu suurendamisele ettevõtjate hulgas, sh vajadusel eri tüüpi
toetusmeetmete pakkumisele naissoost ettevõtjate toetamiseks. Naiste toetamist ettevõtluse
alustamisel ja ettevõtete arendamisel rõhutavad ka Euroopa Liidu väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtete strateegia ning tööstusstrateegia.
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisele keskenduv
strateegia peaks rohkem keskenduma ühiskonna ees seisvate väljakutsete, sh
demograafiliste ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamisele, mistõttu peame oluliseks
Sotsiaalministeeriumi kaasamist strateegia juhtkomiteesse. Lisaks eeltoodud märkustele
edastame detailsemad ettepanekud eraldi e-kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Maris Mälzer 626 9174
[email protected]