dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruande kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2020
Viit
54
Registreeritud
3. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎54 03.06.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc1611 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 03.06.2020 nr 54 Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2019. a määruse nr 26 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruande: 1.1. Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne (lisa 1). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister KINNITATUD sotsiaalministri ………… 2020. a käskkirjaga nr ……………… Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2 1. Ülevaade sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest .......... 2 1.1. Sotsiaalkindlustuse programm...................................................................................................... 3 1.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest..................................................................................................................................... 3 1.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ....................................................... 5 1.2. Hoolekandeprogramm .................................................................................................................. 7 1.2.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest..................................................................................................................................... 8 1.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 12 1.3. Soolise võrdõiguslikkuse programm .......................................................................................... 14 1.3.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest................................................................................................................................... 14 1.3.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 16 1.4. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm ....................................... 17 2. Ülevaade tööturu tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest ...................... 18 2.1. Tööturuprogramm ...................................................................................................................... 19 2.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest................................................................................................................................... 19 2.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 22 3. Ülevaade perepoliitika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest .............. 25 3.1. Laste ja perede programm .......................................................................................................... 26 3.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest................................................................................................................................... 26 3.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 27 4. Ülevaade tervise tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest ....................... 30 4.1. Keskkonnatervise programm ...................................................................................................... 31 4.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest................................................................................................................................... 31 4.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 33 4.2. Terviseriskide programm............................................................................................................ 35 4.2.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest................................................................................................................................... 35 4.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 39 4.3. Tervishoiusüsteemi programm ................................................................................................... 42 4.3.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest................................................................................................................................... 42 4.3.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 44 1 Sissejuhatus Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne annab ülevaate sotsiaalse kaitse, tööturu, perepoliitika ja tervise valdkonna eesmärkide saavutamisest ning eelarve täitmisest. Samuti tuuakse programmide kaupa välja olulisemad tegevused ja info mõõdikute sihttasemete ja eelarve täitmise kohta. Sotsiaalse kaitse tulemusvaldkond tegeleb inimestele sotsiaalse kaitse pakkumisega, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ja võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad hoolekandeks ja sotsiaalkindlustuseks. Tulemusvaldkonna tegevuste elluviimiseks on koostatud sotsiaalkindlustuse programm, hoolekandeprogramm ja soolise võrdõiguslikkuse programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalne kaasatus. Tööturu tulemusvaldkond tegeleb tööturu- ja tööelupoliitika väljatöötamise ja selle elluviimise korraldamisega. Selleks, et tagada sidus ühiskond ja kestlik majanduskasv, on oluline saavutada kõrge tööhõive määr. Tööelu kvaliteedi paranemisele aitavad kaasa töösuhete ning ohutu ja tervisliku töökeskkonna kujundamine ja säilitamine. Tulemusvaldkonna tegevuste elluviimiseks on koostatud tööturuprogramm. Tulemusvaldkonna eesmärk on tõsta tööhõive määr aastaks 2020 vanuserühmas 20–64 eluaastat 76%ni. Perepoliitika tulemusvaldkond tegeleb laste- ja perepoliitika kavandamisega ning korraldab selle elluviimist. Laste- ja perepoliitika eesmärk on luua peresõbralik riik, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. Tulemusvaldkonna tegevuste elluviimiseks on koostatud laste ja perede programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on see, et Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on paranenud. Tervise tulemusvaldkond tegeleb tervishoiu- ja rahvatervishoiupoliitika ning ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kavandamise ja korraldamisega. Tulemusvaldkonna tegevuste elluviimiseks on koostatud keskkonnatervise programm, terviseriskide programm ja tervishoiusüsteemi programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on pikendada Eesti inimeste tervena elatud eluiga. 1. Ülevaade sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest Alates 2012. aastast on Eesti elanikkonna absoluutse vaesuse määr pidevalt langenud. 2018. aastal oli absoluutse vaesuse määr kogu elanikkonna hulgas 2,4%. Prognoositud sihttase ületati (sihttase 2018. aastaks oli 3,3%). Absoluutne vaesus on vähenenud nii naiste kui meeste hulgas. Ühiskonna ebaühtlane taastumine majanduskriisist tõi kaasa ebavõrdsuse suurenemise ja suhtelise vaesuse määra kasvu kuni 2013. aastani. Pärast seda on suhtelise vaesuse kasvus toimunud väike vähenemine ning näitaja on sellest ajast püsinud stabiilne. 2018. aastal oli kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr 21,7%. Näitaja ei saavutanud prognoositud sihttaset (sihttase 2018. aastaks oli 15,9%). 2 Statistikaameti esialgsetel andmetel oli naistöötajate brutotunnitasu 2018. aasta oktoobris 18,7% madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsendipunkti, ületades prognoositud sihttaset (sihttase 2018. aastaks oli 20,5). Vaatamata positiivsetele muutustele esineb palgalõhe kõikidel tegevusaladel, olles suurim finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9%). Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus(aasta) Absoluutse vaesuse määr Mehed 2,9% (2018) 3,6% 3,5% 3,5% 3,4% Naised 2,0% (2018) 2,7% 2,6% 2,6% 2,5% Kokku 2,4% (2018) 3,1% 3% 3% 2,9% Suhtelise vaesuse määr Mehed 19,3% (2018) 15,3% 14,8% 14,8% 14,8% Naised 23,8% (2018) 15,7% 15,2% 15,2% 15,2% Kokku 21,7% (2018) 15,5% 15% 15% 15% Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade 18,7% (2018) 20,1% 19,7% 19,3% 18,9% vahe ehk sooline palgalõhe esialgsed andmed) Eelarve jaotus 2019 2019 2019 lõplik tegelik täitmine algselt kinnitatud Kulud -2 046 876 339 -2 011 152 000 -1 990 548 838 sh välistoetused ja kaasrahastus -11 478 678 -33 260 000 -14 119 816 Investeeringud -7 611 734 -4 590 000 -15 276 528 sh välistoetused ja kaasrahastus -842 154 -582 000 -1 531 994 Mitterahalised kulud -1 865 737 -2 088 000 -2 088 000 2019. a algne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses. 2019. a lõplik eelarve sisaldab 2019. a riigieelarve seaduse muudatusi, VV reservist ja RM sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, 2018. aastast ülekantud vahendeid, ministri käskkirjaga kinnitatud eelarve muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi. 1.1. Sotsiaalkindlustuse programm Sotsiaalkindlustuse programmi eesmärk on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel parandada inimeste majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Sotsiaalkindlustuse programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Programm on üks heaolu arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. 1.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest  Absoluutse vaesuse näitajad nii laste, tööealiste kui vanemaealiste hulgas on vähenenud (kiiremas tempos kui prognoositud). Sügava materiaalse ilmajäetuse määr kogu elanikkonnas on vähenenud.  2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. 3  Tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates 2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot.  Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 2020. aastal 582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust, mille suurus on 115 eurot.  2019. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid keskmiselt 8,4%. 2020. aastal toimub lisaks eeldatavale 8-protsendilisele pensionitõusule 7-eurone erakorraline pensionitõus.  2020. aasta 1. jaanuaril jõustusid muudatused politseiametnike, tegevväelaste ja prokuröride pensionisüsteemis, mille järgi ei ole alates sellest kuupäevast teenistusse asuvatel isikutel enam õigust eripensionile.  2019. aasta 1. oktoobrist kuni 17. novembrini korraldati kampaania „Vanus on väärtus“, mille eesmärk oli suurendada vanemaealiste eneseusku ja motivatsiooni edasi töötada ning sellega parandada oma toimetulekut. Kampaania rõhutas, et pensioni saamise ajal töötamine on kasulik, sest tööandja makstud sotsiaalmaks suurendab pensioni. Samuti tegeles kampaania tööandjate ja ühiskonna negatiivsete hoiakute murdmisega vanemaealiste töötajate suhtes. Kauem töötamine on seotud ka paindlike pensionivõimalustega, mis jõustuvad 2021. aastal. Kampaania käigus selgitati laiemalt ka esimese pensionisamba muudatusi. Töötati välja kalkulaator, millega igaüks saab ise kindlaks teha oma ligikaudse vanaduspensioniea ja pensioni suuruse praeguses väärtuses.  2019. aastal alustati 2021. aasta 1. jaanuaril jõustuva riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusi puudutavate õigusaktide väljatöötamisega.  2019. aasta 27. juunil kiitis valitsuskabinet heaks sotsiaalministri esitatud analüüsi vanemaealiste vaesuse vähendamise vajaduse ja võimalike lahenduste kohta. Analüüs näitas, et sotsiaalsetel siiretel, eriti pensionidel, on kõige suurem mõju vanemaealiste suhtelise vaesuse vähendamisele. Siirded, k.a pensionid, vähendasid 2017. aastal vanemaealiste suhtelist vaesust 42%. Ilma siireteta (k.a pensionid) oleks eakatest 82,1% elanud suhtelises vaesuses. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 seab eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et parandada eakate toimetulekut ja suurendada heaolu. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus (aasta) Absoluutse vaesuse määr 0– Mehed 1,0% 3,5% 3,4% 3,3% 3,1% vanuserühmades 0–17, 18– 17 (2018) 64 ja 65+, % Naised 2,3% 3,8% 3,7% 3,6% 3,4% (2018) Kokku 1,6% 3,6% 3,5% 3,4% 3,2% (2018) 18– Mehed 4,0% 4,2% 4,2% 4,1% 4,1% 64 (2018) Naised 2,6% 3,0% 3,0% 2,9% 2,9% (2018) Kokku 3,3% 3,6% 3,6% 3,5% 3,5% (2018) 4 65+ Kokku ..1 (2018) 0,9% 0,8% 0,7% 0,7% Sügava materiaalse Mehed 3,7% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7% ilmajäetuse määr kogu (2018) elanikkonnas2, % Naised 3,8% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7% (2018) Kokku 3,8% 3,9% 3,8% 3,8% 3,7% (2018 2019 2019 Eelarve jaotus tegelik algselt 2019 lõplik täitmine kinnitatud Kulud -1 970 062 679 -1 904 964 000 -1 904 721 727 sh välistoetused ja kaasrahastus -1 541 292 -1 862 000 -1 902 607 Investeeringud -60 963 0 -167 609 sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 Mitterahalised kulud -7 158 -2 000 -2 000 2019. a algne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses, 2019. a lõplik eelarve sisaldab 2019. a riigieelarve seaduse muudatusi, VV reservist ja RM sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, 2018. aastast ülekantud vahendeid, ministri käskkirjaga kinnitatud eelarve muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi. Programmi kulud on planeeritust suuremad peamiselt seetõttu, et programmi kuludes kajastub arvestuslik eripensionide pensionieraldiste kulu ning intressikulu diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt kokku 65,4 mln eurot, aga eelarves see ei kajastu, sest seda ei planeerita. 1.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest Programmis ettenähtut pole saavutatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse puhul. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on reform seotud tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamisega. Võimalikke muudatusi on tutvustatud valitsusele ja erakondadele, kuid ühist otsust nende seaduste reformimiseks pole saadud. Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad ja madalama sissetulekuga inimesed. 2018. aastal oli mittetöötava elanikkonna absoluutse vaesuse määr 4,3% (prognoositud sihttase oli 5,6%). Majanduskriisi järel on absoluutne vaesus nimetatud sihtrühma hulgas olulisel määral vähenenud. Ehkki töötamine vähendab vaesusesse sattumise riski, ei kindlusta töökoha olemasolu automaatselt toimetulekut tagavat sissetulekut: 2018. aastal elas absoluutses vaesuses 1,6% (prognoositud sihttase oli 1,1%) töötavatest inimestest. Viimasel viiel aastal on töötavate inimeste absoluutse vaesuse määr vähenenud, kuid jääb siiski veidi kõrgemale tasemele kui prognoositud. Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on kõrgeim Euroopa Liidus. 2018. aastal vähenes näitaja võrreldes 2017. aastaga 3,3 protsendipunkti (43,1%-ni). Vaesuse leevendamisel on oluline roll 1 Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2018. aastal 65-aastaste ja vanemate absoluutse vaesuse määra. 2 2019. a toimus metoodika muudatus ning sügava materiaalse ilmajäetuse näitaja asemel on edaspidi kasutusel ilmajäetuse määra näitaja. 2019. a oli ilmajäetuse määr 7,6%. 5 sotsiaalsetel siiretel. Vanemaealiste puhul on võtmetähtsusega vanaduspension, kuna see on neile peamine sissetulekuallikas. Seega selleks, et vanemaealiste majanduslikku toimetulekut parandada, on tähtis hoida pensionite suurus adekvaatsel tasemel võrreldes palkadega. 2018. aastal moodustas keskmine brutovanaduspension keskmisest brutopalgast 34% (prognoositud sihttase oli 33%). Lisaks riiklikele toetustele aitab vanemaealiste majanduslikku olukorda parandada töötamine, seega on oluline toetada vanemaealiste osalemist tööturul. 50– 74-aastaste tööhõive määr on kasvanud prognoositust kiiremas tempos. 2019. aastal töötas 50– 74-aastastest isikutest 59,4% (prognoositud sihttase oli 54,6%). Indikaator Viimane 2019 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev siht tulemus (aasta) Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Absoluutse vaesuse määr töötavate Mehed 2,1% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% inimeste seas, % (2018) Naised 1,0% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% (2018) Kokku 1,6% 1,1% 1,1% 1,1% 1,1% (2018) Absoluutse vaesuse määr Mehed 6,2% 7,6% 7,6% 7,5% 7,2% mittetöötavate inimeste seas, % (2018) Naised 3,0% 4,4% 4,4% 4,3% 4,1% (2018) Kokku 4,3% 5,6% 5,6% 5,5% 5,3% (2018) Absoluutse vaesuse määr puuetega Kokku ..3 0,6% 0,4% 0,3% 0,3% inimeste seas, % 50–74-aastaste tööhõive määr, % 59,4% 54,6% 54,7% 54,9% 55,3% (2019) Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute 41,3% 42,5 42,0 41,5 41,0 suhtarv (2018) Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja Jah jah Jah Jah Jah elluviimine korraldatud Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise 43,1% jääb jääb jääb jääb vaesuse määr, % (2018) samale samale samale samale tasemele tasemele tasemele tasemele või või või või väheneb väheneb väheneb väheneb Puuetega inimeste toetuste mõju 18–64- 20,9% jääb jääb jääb jääb aastaste puuetega inimeste absoluutse vaesuse (2017) samale samale samale samale vähendamisele, % tasemele tasemele tasemele tasemele või või või või suureneb suureneb suureneb suureneb 3 Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2018. a puuetega inimeste absoluutse vaesuse määra. 6 Eesti keskmise brutovanaduspensioni suhe 34 34 34 34 34 keskmisesse brutopalka (2018) Rahvapensioni suhe keskmisesse brutopalka 14 15 15 15 15 (2018) Lepingute alusel pensioni saajate arv kokku 18 148 15 850 16 150 16 450 16 750 (2020) Välismaal elavad isikud, kes saavad lepingute 9777 12 600 13 550 14 500 15 450 ja siseriikliku õiguse alusel Eesti pensioni (2018) Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et 76% - Suureneb - - toiduabi saamine on muutnud nende või (2017) nende leibkonnaliikmete elu, % 2019 algselt Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 lõplik kinnitatud Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine Kulud -1 970 062 679 -1 904 964 000 -1 904 721 727 Mitterahalised kulud -7 158 -2 000 -2 000 Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -887 480 -1 037 000 -1 031 883 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine Kulud -1 967 905 788 -1 902 228 000 -1 902 196 962 Mitterahalised kulud -7 158 -2 000 -2 000 Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele Kulud -1 269 411 -1 699 000 -1 492 883 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevuse 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmise täitmises kajastub eripensionide pensionieraldiste arvestuslik kulu summas -17 724 719 eurot ning intressikulu diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt -47 689 885 eurot, aga eelarves ei kajastu, sest seda ei planeerita. 1.2. Hoolekandeprogramm Hoolekandeprogrammi eesmärk on efektiivse õiguskaitse ja kõrvalabiga parandada inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ja ühiskonnas osaleda. Programm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete hoolekandeteenuste pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega seotud teenuseid ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid. Hoolekandeprogrammi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise ja Heaolu 7 Infosüsteemide Keskus ja Tervise Arengu Instituut. Programm on üks heaolu arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. 1.2.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest  Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv ei ole liikunud soovitud suunas. Suhtarv on prognoositud kasvu asemel vähenenud. Selle põhjuseks on ühelt poolt ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate eakate ja puudega inimeste arvu kasv, teiselt poolt aga see, et kohaliku omavalitsuse osutatavate toetavate teenuste saajate arv ei ole kasvanud prognoositud tempos. Samuti tuleb arvestada, et prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole varasematega võrreldavad, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenusesaajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud.  2019. aastal jätkas Sotsiaalministeerium pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika ajakohastamist. 6. juunil arutas valitsuskabinet pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika nüüdisajastamise põhimõtteid, eesmärke ja rahastusettepanekuid. Süsteemi nüüdisajastamisega plaanitakse arendada edasi kodus elamist toetavaid hoolekandeteenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel. Pikaajalise hoolduse teenuste korraldamise ja rahastamisega seonduvat arutelu jätkatakse 2020. aasta alguses valitsuskabineti nõupidamisel. Valikus on kolm võimalikku teenuste korraldusmudelit: kohaliku omavalitsuse ja riigi partnerlusel põhinev mudel, hoolduskindlustussüsteemil põhinev mudel või riiklik pikaajalise hoolduse korraldusmudel.  Sotsiaalministeerium jätkab hooldust vajavatele keerulisematele sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed, autismispektrihäirega inimesed) pakutavate teenuste ja hooldekodukohtade arendamist ja ajakohastamist. Detsembris allkirjastas sotsiaalminister projekti „Innovaatiline eakate kodu keerulise hooldusvajadusega eakatele“ raames SA Koeru Hooldekeskusega ühiste kavatsuste protokolli. SA Koeru Hooldekeskuse ruumidesse on plaanis luua innovaatiline dementsetele sobilik arenduskeskus, mis kannab edaspidi valdkonnas teenuste arendamise ja katsetamise rolli. Selleks luuakse koolitus- , õppe- ja praktikabaas, mis täiendab praegust hoolekande õpet uute lahenduste katsetamise ja juurutamisega. Suur roll hakkab selles olema ka abitehnoloogiatel nagu kukkumisandurid, GPSsüsteemid turvaliseks liikumiseks ning robotid hooldajate igapäevatöö lihtsustamiseks.  Valitsuse jaoks on oluline suurendada kodus pakutavate sotsiaalteenuste (sh hooldusteenuste) mahtu ja valikut ning parandada kvaliteeti. Juulis allkirjastas sotsiaalminister meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“toetuse andmise tingimused.Selle raames avati Ida-Virumaal sotsiaalvaldkonna spetsialistidele mõeldud mentorlusprogramm, mille eesmärk on aidata kaasa sotsiaalteenuste loomisele, arendamisele ja pakkumisele Ida-Virumaal. Kohalikke omavalitsusi toetatakse vajalike sotsiaalteenuste väljatöötamisel ning avatud taotlusvoorude raames saavad IdaVirumaa kohalikud omavalitsused kasutada lisaraha sotsiaalteenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.  2019. aastal alustas Sotsiaalministeerium olulist õiguslikku muudatust kuriteoohvrite olukorra parandamiseks ohvriabi seaduse muutmise kaudu. Alustati kitsaskohtade analüüsi 8 ja arutelusid seotud osapooltega ning seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamist. Töö jätkub 2020. aastal. Väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse praktikas tekkinud probleeme järgmistel teemadel: psühholoogiline abi, kuriteoohvrite hüvitised (sh ohvriabi fond), lepitusteenus, üldine ohvriabiteenus, kirjeldamata ohvriabiteenused, seaduse struktuur ja arusaadavus. Ohvriabi seaduse muutmise eesmärk on tagada kõikidele Sotsiaalkindlustusameti korraldatavatele ohvriabiteenustele selge õiguslik alus, parandada psühholoogilise abi kättesaadavust ja kuriteoohvrite hüvitise kättesaadavust.  2019. aasta juunis kinnitas Vabariigi Valitsus lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023, mis keskendub viiele eesmärgile: lähisuhtevägivalla all kannatanud on kaitstud ja toetatud, vägivalda kasutanud inimesed võtavad vastutuse oma teo eest, spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed, spetsialistel on piisavad töövahendid, toimub regulaarne valdkonna seire.  2019. aastal korraldati lähisuhtevägivalla teabepäev „Asutuste tõhusam koostöö lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel“ 14 maakonnas. Teabepäevadel tutvustati 2018. aastal Pärnus ellu viidud lähisuhtevägivalla katseprojekti käigus ilmnenud kitsaskohti, arutleti võimalusi teha parimat koostööd, tutvustati osapoolte rolle lähisuhtevägivalla tõkestamisel ja ennetamisel.  Raskes lähisuhtevägivallas kannatanute vajaduste ja riskide hindamiseks ning neile tõhusa kaitse korraldamiseks käivitati MARAC võrgustikud üle Eesti. MARAC võrgustikutöö eesmärk on tuvastada suure riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitme asutuse (nt politsei, ohvriabi, prokuratuur, KOV jne) spetsialistide koostöös. 2019. aastal abistasid MARAC meeskonnad 168 uut lähisuhtevägivalla all kannatanut ja 631 nendega seotud pereliiget.  Analüüsid on näidanud, et kohene emotsionaalne tugi ja abivõimaluste selgitamine kannatanutele vahetult pärast vägivalla toimumist suurendab abi vastuvõtmise tõenäosust ja võimalust lahkuda vägivaldsest suhtest. 2019. aastal käivitati ohvriabi kriisitelefon 116 006, mis on helistajatele kättesaadav ööpäev läbi ja tasuta.  Aastatel 2019–2022 arendatakse ohvriabi juurde võimekus4 korraldada psühhosotsiaalset kriisiabi hädaolukordades ning suure kannatanute arvu või laia mõjuga sündmuste korral. 2019. aastal koostati psühhosotsiaalse kriisiabi koordineerimise ja abi osutamise plaan ehk ohvriabi hädaolukorra lahendamise plaan, milles on sätestatud tegevused ja vastutus psühhosotsiaalse kriisiabi osutamisel.  Politsei- ja Piirivalveameti, Tööinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti ja ohvriabi spetsialistidele korraldati inimkaubanduse tõkestamise koolitused ohvri parema tuvastamise ja õigeaegse abistamise tagamiseks, samuti arendati koostöös Sotsiaalkindlustusametiga teenused inimkaubanduse ohvri vajadustele vastavateks. 2019. aastal sai valmis inimkaubanduse ohvri teenust saama suunamise juhis, mis valmis seotud asutuste koostöös. Selge juhise eesmärk on tagada kõikide inimkaubanduse ohvrite kiire suunamine Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuseid saama5. 4Lähtume rahvusvahelistest juhistest, nt WHO „Psühholoogiline esmaabi: juhised abistajatele“ (2011) ja TENTS „Juhised psühhosotsiaalse abi osutamiseks pärast katastroofe ja suurõnnetusi“ (2008). 5 Ülevaade juhise eesmärkidest, sihtrühmadest ja laiemalt inimkaubanduse teemal toimunust 2019. aastal vt Sotsiaaltöö ajakirjast https://www.tai.ee/images/ST4_2019_44kuni49.pdf 9  2019. aasta suvel kuulutas Sotsiaalministeerium välja hanke võrdse kohtlemise teavituskampaania tegemiseks, mis viidi ellu 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kampaania eesmärk oli murda vähemusgruppidega seotud stereotüüpe ja eelarvamusi, edendada mõistmist ja solidaarsust erinevate sotsiaalsete rühmade vahel ning vähendada diskrimineerimist hea eeskuju näitamise kaudu.  Mitmekesisuse edendamine on olnud üks prioriteete võrdse kohtlemise valdkonnas juba mõned aastad ning Sotsiaalministeerium on hankekonkursi kaudu toetanud rahaliselt Eesti Inimõiguste Keskust (EIK), kes on mitmekesise töökoha eestvedaja Eestis.  Mitmekesise töökoha märgise mudel loodi 2016. aastal ning kuni 2018. aasta mai keskpaigani oli hanke korras määratud mudeli rakendamistegevusi tegema SA Eesti Inimõiguste Keskus. 2019. aasta kevadel korraldas Sotsiaalministeerium märgise rakendamise tegevuste jätkamiseks uue hanke, mille võitis taaskord EIK. Märgise mudeli rakendamistegevuste hulka kuuluvad: koolitused/konsultatsioonid märgist saada soovivatele ettevõtjatele; mitmekesisuse plaanide koostamine koostöös märgist taotlevate tööandjatega; märgist taotlevate/taotlenud tööandjate võrgustiku tegevuste korraldamine kogemuste vahetamiseks; turundus- ja kommunikatsioonitegevused; elektroonilise infoplatvormi pidamine.  Märgisega liitunud ettevõtted võtavad eesmärgi tegeleda oma organisatsioonis sihipäraselt ja läbimõeldult mitmekesisuse edendamisega. Seega ei tähenda märgisega liitumine üksnes seda, et mitmekesisust sõnades väärtustatakse, vaid organisatsioonides töötatakse välja mitmekesisuse edendamise plaanid ning neid viiakse ellu.  Mitmekesisusele pööratakse tähelepanu ka mitmekesisuse päeva raames, mida tähistatakse igal aastal aprillis, ka 2019. aasta kevadel. Lisaks on võimalik juba aastast 2012 liituda mitmekesisuse kokkuleppega. See on vabatahtlik kokkulepe, millega liitudes kinnitab ettevõte, vabaühendus või avaliku sektori organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ning väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui klientide seas. Kokkuleppega on 2019. aasta seisuga liitunud 110 organisatsiooni või ettevõtet.  Olulisim õiguslik muudatus puudega inimeste olukorra parandamiseks on õiguskantsleri seaduse muutmine, mistõttu on õiguskantsleril alates 1. jaanuarist 2019 puuetega inimeste konventsiooni üle järelevalve õigus. Samuti teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet alates 1. jaanuarist 2019 ehitiste suhtes kehtivat järelevalvet puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmise üle (kehtiv alates 03.06.2018).  2019. aasta sügisel korraldas Sotsiaalministeerium koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kaks vihakõneteemalist seminari, mille sihtrühmaks olid ajakirjanikud ja ametnikud. Seminar käsitles seda, kuidas vihakõne ära tunda, kuidas reageerida ning kuidas ise mitte vihakõne edasi kanda ega võimendada.  2019. aasta kevadel sõlmisid Sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadusega inimestele. Analüüsi tulemusel selgub, kui suur osa sõlmpunktidest ja peatustest vajab kohandusi ning mis on selle maksumus. Kohalike omavalitsuste korraldatava sotsiaaltransporditeenuse sidumiseks tavatranspordiga on vaja muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Selleks on vaja analüüsida praegust olukorda ja vajadusi. Sõlmpunktide analüüsi raport esitatakse ministeeriumile 2020. aasta veebruari lõpus.  Sotsiaalministeerium tellis koostöös Riigikantseleiga 2019. aastal uuringu eesmärgiga selgitada välja laste vaatenurgast olulisemad ligipääsetavuse probleemid, mida nad kohtavad oma igapäevastes toimingutes ja liikumisteedel ning kaupade ja teenuste 10 tarbimisel. Uuring toetab 2019. aasta septembris Vabariigi Valitsuse poolt loodud ligipääsetavuse rakkerühma tööd ja annab alusandmed rakkerühma väljatöötatavate poliitikameetmete jaoks. Uuringu tulemused saabuvad 2020. aasta alguses.  Ligipääsetavusele aitab tähelepanu juhtida ka iga-aastane ligipääsetavuse päeva tähistamine maikuus.  Võrdse kohtlemise edendamiseks parema huvikaitse kaudu on tulevateks aastateks tehtud strateegilise partnerluse kokkulepped võrdse kohtlemise edendamisega tegelevate huvikaitse esindusorganisatsioonidega. Need organisatsioonid aitavad huvikaitse edendamisega ning sihtrühmade nõustamise, toetamise ja võimestamisega täita praeguseid vähesest teadlikkusest ja mittetäielikust õiguskaitseruumist tulenevaid lünki. Koostöö strateegiliste partneritega on olnud tõhus ja hea. Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi 13 000 puudega last.  Hooldekodudele hakkas kehtima tegevusloa nõue. 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa nõue, mille eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus. Tegevusluba omavad hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui seal töötavate inimeste pädevus vastaksid parimal moel teenusesaajate vajadustele. Tegevuslube väljastab Sotsiaalkindlustusamet, kes on 3. jaanuari seisuga väljastanud tegevusloa 150 hooldekodule üle Eesti.  Ohvriabiteenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 2021 2022 siht teadaolev siht siht tulemus(aasta) Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate 1,1 (2018) 1,7 1,8 1,9 2,0 avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -66 636 218 -95 527 000 -74 569 467 sh välistoetused ja kaasrahastus -9 292 100 -30 506 000 -11 116 729 Investeeringud -307172 -539 000 -414 790 sh välistoetused ja kaasrahastus -38 400 -539 000 -138 580 Mitterahalised kulud -78 823 0 0 11 1.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade suhtarv on kasvanud prognoositust enam. Toetavate erihoolekandeteenuste saajate arv on kasvanud kiiremas tempos ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste saajate arv on vähenenud. Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest on vähenenud prognoositust veidi aeglasemas tempos. KOV-i korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste suhtarv on prognoositud kasvu asemel vähenenud. Põhjuseks on siin samuti ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arvu kasv ning kohaliku omavalitsuse osutatavate toetavate teenuste saajate arv ei ole kasvanud prognoositud tempos. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 2021 2022 siht teadaolev siht siht tulemus (aasta) Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid 0,75 (2018) 1,18 1,23 1,26 1,30 ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate eakate suhtarv Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja 1,9 (2018) 3,9 4,1 4,2 4,4 ̈oöpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Hoolekandepoliitika on kujundatud ja Jah (2018) Jah Jah Jah Jah elluviimine korraldatud Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja 2,1 (2018) 2,1 2,5 3,1 3,7 ööpäevaringse institutsionaalse erihooldusteenuse täidetud teenuskohtade suhtarv Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses 54% (2018) 45% 40% 36% 34% elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest KOV korraldatavaid toetavaid ja 0,6 (2018) 0,9 0,9 1 1 ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste suhtarv Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassaga üle Eesti programmipõhiselt 12 osutatud rehabilitatsiooniteenustes osalenud klientide osakaal Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine Välja on töötatud ja ellu on rakendatud Jah (2018) Jah Jah Jah Jah poliitikad, mis toetavad ohvritele kvaliteetse abi osutamist Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitiste tagamine Klientide rahulolu ohvriabi- ja Ohvriabi > 85% > 85% > 85% > 85% lepitusteenustega 88% (2019) Lepitusteenus 100% (2019) Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja läbipääsetavuse suurendamine Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine Mitmekesise töökoha märgise saanud 17 (2018) suureneb suureneb suureneb suureneb organisatsioonide arv Inimeste osakaal, kes tunneksid end mugavalt töötades koos inimesega, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka 2019 algselt Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 lõplik kinnitatud Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Kulud -62 597 812 -90 992 000 -70 207 832 Mitterahalised kulud -76 196 0 0 Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -7 017 828 -7 315 000 -9 793 855 Mitterahalised kulud -64 735 0 0 Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine ja arendamine Kulud -55 579 985 -83 677 000 -60 413 977 Mitterahalised kulud -11 461 0 0 Meede 1.2. Ohvritele suunatud abi osutamine Kulud -3 704 289 -3 760 000 -3 935 929 Mitterahalised kulud -2 627 0 0 Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine Kulud -252 487 -496 000 -360 809 Mitterahalised kulud -79 0 0 Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine Kulud -3 451 803 -3 264 000 -3 575 120 13 Mitterahalised kulud -2 548 0 0 Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Kulud -334 116 -775 000 -425 705 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine Kulud -334 116 -775 000 -425 705 Mitterahalised kulud 0 0 0 1.3. Soolise võrdõiguslikkuse programm Soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärk on tagada naistele ja meestele kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Programmi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Programm on üks heaolu arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. 1.3.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest  2019. aastal avaldatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) viimase raporti kohaselt parandas Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeksi puhul tulemust võrreldes 2015. aasta andmetega 3,1 punkti ja võrreldes 2005. aasta andmetega 7,6 punkti võrra ning ületas ka 2017. aastaks soolise võrdõiguslikkuse programmi raames prognoositud sihttaset (sihttase 2017. aastaks oli 58,35, tegelik tulemus 59,8 punkti). Selle tulemusega liikus Eesti soolise võrdõiguslikkuse suunal tunduvalt kiiremini kui 28 liikmesriiki keskmiselt, parandades EL-i riikide võrdluses indeksis tulemust kolm kohta ning edastades esimest korda ka teisi Baltimaid. Samas jääb Eesti tulemus 59,8 punkti 100-st jätkuvalt tunduvalt alla liikmesriikide keskmisele tulemusele (67,4 punkti), mis näitab et Eesti on endiselt kaugel sooliselt tasakaalustatud ühiskonnast.  Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20–29-aastase naise kohta on viimase viie aasta jooksul püsinud üsna stabiilsena 13 juures, mis näitab, et noorte naiste haridusvalikud sellel perioodil märkimisväärselt muutunud pole. See omakorda näitab veelkord selgelt, et iganenud sooliste stereotüüpide mõju ühiskonnale on visa kaduma. Ühest küljest on see hoiakute muutumist eeldavate ühiskondlike muudatuste puhul tavapärane. Teisest küljest näitab see, et olukorra muutumiseks on vajalik ellu viia järjepidevaid ja laiema ulatusega tõhusamaid meetmeid, mis eeldavad muu hulgas enam ressursse.  Järgmise soolise võrdõiguslikkuse monitooringu küsitlus, millel põhinevad elanikkonna hoiakuid näitavad programmi indikaatorid, on planeeritud teha 2021. aastal ning siis on võimalik hinnata muutust võrreldes 2016. aasta tulemustega.  Seoses Riigikogu valimiste ja XIII koosseisu volituste lõppemisega langes 2019. aasta kevadel Riigikogu menetlusest välja Vabariigi Valitsuse poolt 2018. aasta septembris algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk oli 14 tõhustada soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse täitmist organisatsioonides, sh kehtestada riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris ja aidata seeläbi kaasa soolise palgalõhe vähendamisele Eestis. Riigikogu valimiste järel ametisse astunud Vabariigi Valitsus ei ole seni veel otsustanud eelnõu uuesti esitada.  Soolise palgalõhe selgitamata osa analüüsimiseks tehakse 2019–2021 Sotsiaalministeeriumi initsiatiivil Tallinna Ülikooli teadlaste eestvedamisel koostöös Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlaste ja Statistikaametiga põhjalik uuring. Uuringu eesmärk on parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest, vähendades selle seni selgitamata osa ja töötada teaduspõhiselt välja vahendid ja potentsiaalsed lahendused palgalõhe vähendamiseks. Uuringu esimesed tulemused näitavad, et erinevate andmestike ühendamise tulemusel on võimalik selgitada varasemast oluliselt suuremat osa palgalõhest – senise 15% asemel 40%. Samuti selgus, et madalamates sissetulekukvintiilides on palgalõhe suurelt jaolt selgitatav, kuid mida kõrgemad on sissetulekud, seda suurem on palgalõhe selgitamata osa. Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel programmi RITA raames. Uuringu tulemused võimaldavad heaolu arengukava 2016–2023 teise üldeesmärgi üheks mõõdikuks oleva soolise palgalõhe vähendamise meetmeid paremini sihitada ja ressursse seeläbi tõhusamalt kasutada.  Soostereotüüpsete hoiakute ja soolise segregatsiooni vähendamiseks tehakse Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2019. aastal 18-kuuline rakenduslik uuring, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada nügimismeetodeid, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT-erialadel hariduses ja tööturul. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 2021 2022 siht teadaolev siht siht tulemus (aasta) Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala 13,2 13,5 13,9 14,2 14,5 lõpetanud naiste arv tuhande 20–29-aastase (2017/2018. õa) naise kohta Nende elanike osakaal, kes peavad soolist 64% - 74% palgalõhet pigem suureks või väga suureks (2016) probleemiks Soolise võrdõiguslikkuse indeks 59,8 (2017) 60 61,7 2019 algselt Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 lõplik kinnitatud Kulud -1 235 107 -2 036 000 -1 724 563 sh välistoetused ja kaasrahastus -576 937 -871 000 -1 026 233 Investeeringud 0 0 0 sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 Mitterahalised kulud 0 0 0 15 1.3.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse peamised tegevused 2019. aastal olid järgmised: nõustati rakendusasutusi ja -üksusi ning toetuse taotlejaid võrdsete võimaluste läbiva teemaga arvestamises, sh anti sisend ettevõtlustoetuste vahehindamise lähteülesande tehnilise kirjelduse ja hindamisküsimuste koostamisel; esitati eelnõude kooskõlastamise protsessis toetuse andmise tingimuste kohta ettepanekuid ja soovitusi; osaleti avatud taotlusvoorude infopäevadel; avaldati digiväljaanne „Euroopa 2020 ja võrdsed võimalused“, mis hõlmab soo, vanuse ja rahvuse järgi esitatud võrdlevat statistikat (graafikuid) töö, hariduse, tervise jt valdkondade kohta ajavahemikus 2014–2020, võttes arvesse Euroopa 2020 ja Eesti 2020 eesmärke. Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse tegevusi ja tulemusi tutvustati oktoobris Helsingis Soome eesistumise raames toimunud kõrgetasemelisel konverentsil „Europe for Gender Equality? Taking Stock – Taking Action“. Võim oli soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond, mis oma 2017. aasta andmetel põhineva tulemusega (34,6 punkti) võrreldes 2015. aasta tulemusega kõige enam edenes (+6,4 punkti) ning ületas seatud sihttaset (sihttase aastaks 2017 oli 31,4). Peamiselt on võimu valdkonna indeks Eestis paranenud eelkõige tänu selle poliitilise võimu ja sotsiaalse võimu alamvaldkondadele. Samas on võimu valdkonna puhul (ja EL-is keskmiselt) jätkuvalt tegemist indeksi kõige problemaatilisema valdkonnaga ehk valdkondade võrdluses on siin kõige kehvemad tulemused (Eestis 34,6 punkti ja EL-is keskmiselt 51,9 punkti), seega on vaatamata edusammudele lähiaastateks arenguruumi. Võrreldes varasema tulemusega leidis Eestis punktiskoori suurenemine aset ka rahaasjade (+2,7 punkti) valdkonnas, ületades samuti 2017. aastaks seatud sihttaset (67,1). Siin on suuresti põhjuseks naiste sissetulekute suurenemine. Märkimisväärseid erinevusi ei leidnud aset töövaldkonnas (-0,6 punkti), mis tähendab ka, et 2017. aastaks oodatud sihttaset ei saavutatud (sihttase 2017. aastaks oli 72,6, kuid tegelik tulemus 71,5). Töövaldkonnas pärsib Eesti edasiminekut tööturu sooline segregatsioon. Näiteks toob EIGE 2019. aasta raport Eesti kohta välja, et kui hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas töötab naistest 25%, siis meestest vaid 4%. Samas töötab insenerialadel, loodusteaduste, tehnoloogia ja matemaatikaga seotud valdkondades meestest 40% ja naistest vaid 10%. Indikaator Viimane 2019 2020 2021 siht 2022 siht teadaolev siht siht tulemus (aasta) Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond 69,4 (2017) 67,5 67,9 „raha” Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond 71,5 (2017) 73 73,5 „töö” Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond 34,6 (2017) 34,6 37,7 „võim” 16 Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on Jah (2018) Jah Jah Jah Jah kujundatud ja elluviimine korraldatud Nende naiste ja meeste Mees pere 46% - 40% osakaal, kelle arvates peaks peamine (2016) mees olema pere peamine toitja toitja, naine peamine koduste Naine 28% - 24% tööde eest vastutaja peamine (2016) koduste tööde eest vastutaja Nende 15–19-aastaste naiste Mehed 66% - 74% ja meeste osakaal, kelle saavad (2016) arvates mehed saavad hooldamisega hooldamisega seotud seotud töökohtadel sama hästi töökohtadel hakkama kui naised ning sama hästi naised saavad tehnilisi oskusi hakkama kui nõudvatel töökohtadel sama naised hästi hakkama kui mehed Naised 58% - 67% saavad (2016) tehnilisi oskusi nõudvatel töökohtadel sama hästi hakkama kui mehed Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse 28% - 44% kohtlemise kogemise korral (2016) võrdõigusvoliniku poole Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Kulud -1 235 107 -2 036 000 -1 724 563 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -227 656 -1 139 000 -430 231 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon Kulud -1 007 451 -897 000 -1 294 333 Mitterahalised kulud 0 0 0 1.4. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm 17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm toetab tulemusvaldkondade tervis, sotsiaalne kaitse, tööturg, perepoliitika ja siseturvalisus programmide elluviimist Sotsiaalministeeriumi valitsemisala puudutavas osas ja panustab otseselt nende tulemuste saavutamisse. Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -8 942 335 -8 625 000 -9 533 081 sh välistoetused ja kaasrahastus -68 349 -21 000 -74 248 Investeeringud -7 243 599 -4 051 000 -14 694 128 sh välistoetused ja kaasrahastus -803 754 -43 000 -1 393 414 Mitterahalised kulud -1 779 756 -2 086 000 -2 086 000 Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Meede 1.1. Sisuprogramme toetavad teenused Kulud -8 942 335 -8 625 000 -9 533 081 Mitterahalised kulud -1 779 756 -2 086 000 -2 086 000 Tegevus 1.1.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamine Kulud -8 942 335 -8 625 000 -9 533 081 Mitterahalised kulud -1 779 756 -2 086 000 -2 086 000 2. Ülevaade tööturu tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest Alates 2011. aastast on tööturul toimunud positiivsed muutused. Hõivatute arv ja hõivemäär on järjepidevalt suurenenud, seda nii meeste kui naiste hulgas. Tööhõive määr saavutas 2020. aastaks seatud eesmärgi 76% juba 2015. aastal ning ületas 2019. aasta III ja IV kvartalis koguni 80% piiri. See tõstis ka aastakeskmise tööhõive määra 2019. aastal rekordiliselt kõrgele – 79,9%-ni, mis ületab ka 2022. aastaks seatud sihttaseme. Võrreldes 2018. aastaga kasvas hõivemäär 0,7 protsendipunkti. Tööga hõivatuid oli 2019. aastal kokku 671 300, mis on 6600 võrra rohkem kui eelneval aastal. Hõive pidevat suurenemist on soodustanud positiivne majanduskasv, töövõimereform, positiivne rändesaldo, pensioniea tõus ja töötamise jätkamine pensionieas. Seda näitab ka tööelu kestuse pikenemine. 2018. aastal prognoositi keskmiseks tööelus osalemise pikkuseks 39 aastat, mis ületab 2020. aastaks seatud sihttaseme. Pikenenud on nii meeste kui naiste tööelu kestus. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 2021 siht 2022 teadaolev siht siht täitmine(aasta) Tööhõive määr 20–64-aastaste seas 83,6% (2019) 78,4% 78,5% 82,9% 82,9% (mehed) Tööhõive määr 20–64-aastaste seas 76,2% (2019) 73,1% 73,5% 75,8% 75,9% (naised) Tööhõive määr 20–64-aastaste seas 79,9% (2019) 75,7% 76% 79,3% 79,4% (kokku) 18 Tööelu kestus aastates (mehed) 39,7 (2018) 37,9 38 40 40,1 Tööelu kestus aastates (naised) 38,4 (2018) 36,9 37,1 38,1 38,2 Tööelu kestus aastates (kokku) 39,0 (2018) 37,4 37,5 39 39,1 Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -8 942 335 -8 625 000 -9 533 081 sh välistoetused ja kaasrahastus -68 349 -21 000 -74 248 Investeeringud -7 243 599 -4 051 000 -14 694 128 sh välistoetused ja kaasrahastus -803 754 -43 000 -1 393 414 Mitterahalised kulud -1 779 756 -2 086 000 -2 086 000 2019. a algne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses, 2019. a lõplik eelarve sisaldab 2019. a riigieelarve seaduse muudatusi, VV reservist ja RM sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, 2018. aastast ülekantud vahendeid, ministri käskkirjaga kinnitatud eelarve muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi. 2.1. Tööturuprogramm Programmi eesmärk on tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavusega tagada kõrge tööhõive tase ning kvaliteetsete töötingimustega toetada pikaajalist tööelus osalemist. Nende eesmärkide saavutamiseks panustatakse tööturupoliitika kujundamisse ja elluviimisse, osutatakse tööturuteenuseid, toetatakse tööturu riskirühmade (nt NEET-noorte, vähenenud töövõimega inimeste) tööle ja haridusellu naasmist ning soodustatakse tööhõivevõime suurendamist. Tööturuprogrammi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei. Programm on üks heaolu arengukava 2016– 2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. 2.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest  Tööjõus osalemise määr on Eestis kõrge ja pidevalt kasvanud alates 2013. aastast. 2019. aasta alguses tööjõus osalemine õppijate arvu suurenemise tõttu küll vähenes, kuid järgnevates kvartalites hakkas uuesti kasvama, ületades III ja IV kvartalis koguni 79%. Aastakeskmine tööjõus osalemise määr ulatus 78,6%-ni, mis oli 0,2 protsendipunkti võrra madalam kui 2018. aastal, kuid ületas siiski järgnevateks aastateks seatud sihttasemed nii meeste kui naiste hulgas.  Tööturupoliitika kujundamise valdkonnas analüüsiti 2019. aastal töötushüvitiste saamise tingimuste asjakohasust, hüvitiste suurust ja saamise kestust ning seda, kuidas peaks töötushüvitiste süsteem võtma arvesse majandustsüklite mõju töötusele. Valmis analüüs „Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks“6, mille põhjal koostati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Selleks, et luua tööturuvajadustele vastavad tööturumeetmed, valmis 2019. aastal mobiilsustoetuse 6 Laurimäe, Merilen; Piirits, Magnus; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Masso, Märt, 2019. Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis https://www.sm.ee/sites/default/files/tootushuvitis30.05.2019.pdf 19 tulemuslikkuse ja mõju analüüs7 ning töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine8. Tööturumeetmete pakkumise paremaks korralduseks alustati koostööd OECD-ga. Ühtlasi viidi ellu töövõime hindamise metoodika arendustegevusi ning töövõimereformist teadlikkust suurendavaid ja hoiakuid muutvaid kommunikatsioonitegevusi.  Alates 2019. aasta algusest vastutab töötukassa karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest. Tulenevalt karjääriteenuste reformist kujundas töötukassa oma karjääriteenused ümber ning integreeris varem Rajaleidja poolt noortele pakutud teenused olemasolevate karjääriteenustega. 2019. aasta 1. jaanuarist pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist kõigile soovijatele, sealhulgas koolinoortele. Reformi tulemusena on töötukassa uuteks klientideks 7–15-aastased noored, sh hariduslike erivajadustega noored ja lapsevanemad, ning kasvab töötukassa poolt 7–26-aastastele noortele pakutud individuaalse karjäärinõustamise maht. Koolinoorte karjäärinõustamisel on prioriteetseteks sihtrühmadeks III kooliastmes, gümnaasiumis ja kutseõppes õppivad noored, NEET- noored, vähenenud töövõimega noored ja hariduslike erivajadustega noored. Lisaks pakutakse karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sealhulgas noortele, tööealistele ja vanaduspensioniealistele. Reformi tulemusena suurenes töötukassa karjääriteenuste paketis õpilastele pakutavate tööturgu ja tööelu tutvustavate töötubade arv ning hakati pakkuma ka individuaalset karjääriinfot. Töötukassasse loodi karjääriteenuste metoodikakeskus, millel on keskne roll metoodiliste materjalide väljaarendamisel ja kohandamisel, e-nõustamiskeskkonna arendamisel, teenuse kvaliteedi ja mõju seiramisel ning karjäärispetsialistide väljaõpetamisel ja toetamisel kutse omandamiseks.  Tagamaks karjääriteenuste areng, mis lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuundadest ja uurimistulemustest ning arvestab klientide jooksva tagasisidega teenuste kohta, luuakse töötukassasse karjääriteenuste metoodikakeskus.  Tööhõiveprogrammi muudatustega läksid paindlikumaks ettevõtluse toetamise teenuse tingimused ja suurendati alustavatele ettevõtjatele teenuse raames hüvitatavate kulude piirmäära (2068 eurolt 2500 euroni). Samuti lõpetati järgmiste teenuste osutamine: tugiisikuga töötamise teenus pikaajalistele, sotsiaalsete erivajaduste või sõltuvusprobleemidega töötutele ning individuaalse töölerakendamise teenus juhendamise ja tugitegevuste vormis. Sarnase toe pakkumist sihtrühmadele jätkavad töötukassa juhtumikorraldajad, kellel on selleks kogunenud piisavalt oskusi ja töötukassal on olemas ka vajalik ressurss.  Töövõimereformi sihtrühmale suunatud tugiisikuga töötamise teenuse tingimused muudeti paindlikumaks ning sihtrühma vajadustele paremini vastavaks. Täiendati kogemusnõustamisteenuse osutamise viise. Täpsustati tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse tingimusi.  Sotsiaalministeerium korraldab 2019–2020 koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga uuringu, mille käigus analüüsitakse töötervishoiuteenuse korraldust Eestis ja rahvusvahelist praktikat. Selle tulemusena töötatakse koostöös valdkonna ekspertide ning töötajate, tööandjate, arstide ja õdede esindajatega välja neli võimalikku tervisekontrolli 7 Melesk, Kirsti; Koppel, Kaupo; Laurimäe, Merilen; Michelson, Aleksandr. 2019. Mobiilsustoetuse tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.sm.ee/sites/default/files/mobiilsustoetus-l6pparuanne.pdf 8 Masso, M., Nuiamäe, M., Michelson, A., Murasov, M., Melesk, K., Laurimäe, M., Kadarik, I. 2019. Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine. Poliitikauuringute Keskus Praxis https://www.sm.ee/sites/default/files/toovoime_toetamise_hindamine.pdf 20 tulevikustsenaariumit, millega pakutakse lahendusi tervisekontrolli korraldusega seotud probleemidele. Analüüs valmib 2020. aasta teises kvartalis.  Tööinspektsioon võtab 2020. aastal kasutusele tööelu infosüsteemi (edaspidi TeIS).9 Sellest saab Tööinspektsiooni peamine infosüsteem, mis võimaldab asutusel oma põhiülesandeid täita, sealhulgas teha järelevalvet ja nõustada töösuhte osapooli. TeIS sisaldab ka töökeskkonna iseteenindust, mille kaudu saavad ettevõtted10 Tööinspektsiooniga suhelda ja kasutada töövahendeid, mis aitavad parandada ettevõtte töökeskkonda. 2019. aastal koostati TeISi õigusmuudatuste tutvustamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus11, mis esitati 2020. aasta jaanuaris kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele.  2019. aastal valmistati ette töötajate tervisekontrolli otsuste digiteerimist, et tervisekontrolli otsuste vormistamine, edastamine ja haldamine toimuks elektroonselt. Tervisekontrolli dokumentide sisu arutati koostöös töötervishoiuarstidega. Arutelud jätkuvad 2020. aastal.  Toimusid kolmepoolsed arutelud sotsiaalpartneritega tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteemi võimalike muudatuste väljaselgitamiseks. Arutelud jätkuvad 2020. aastal.  Tööandjatele ja töötajatele koostati soovituslik kaugtöö juhis, mis annab töösuhte osapooltele nõu, milliseid kokkuleppeid kaugtöö korral sõlmida ja kuidas kaugtöökeskkonnas ohutust tagada.  Valmis analüüs vaimsest tervisest töökeskkonnas12, et abistada tööandjaid töökeskkonna riskide maandamisel ja vaimse tervise häirete ennetamisel. Analüüs toob esile töötaja vaimset tervist mõjutavad asjaolud ja selgitab töökeskkonna vaimse tervise käsitlust õigusaktides, uuringutes ja erinevates töökeskkondades Eesti ja Euroopa Liidu näitel. Analüüs sisaldab vaimse tervise hoidmiseks vajalikke tegevusi, mis aitaksid tööandjatel ja riigil tööga seotud vaimse tervise probleemidega tulevikus tõhusamalt tegeleda.  Euroopa Liidu õigusest võeti üle uued kantserogeensete ainete piirnormid ja viidi ellu teavitustegevusi seoses vähiriskiga töökeskkonnas.  2018. aastal jõustus uus töövaidluste lahendamise seadus. 2019. aastal analüüsiti seaduse senist rakendumist ning koostöös töövaidluskomisjonide juhatajatega selgitati välja vajadused praktika käigus ilmnenud kitsaskohtade parandamiseks. 2019. aasta tegevuse tulemusena töötati 2020. aasta alguses välja töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu.  Paindlike töötamisvormide levik ning sellega kaasnevad ebatraditsioonilised tööajad ja töötamiskohad olid fookuses ka 2019. aastal. Jätkusid arutelud sotsiaalpartneritega. Eraldi arutelude sihtrühmana lisandusid alaealised töötajad, kelle töö tegemise paindlikkust ja töötingimusi üldisemalt analüüsiti. Analüüsi põhjal tehti Vabariigi Valitsusele 2020. aasta alguses ettepanekud õigusmuudatuste tegemiseks ja alaealiste töötamist toetavate meetmete kohta. 9 TeISi ja selle juurde kuuluva iseteeninduse kasutuselevõtt on kavandatud 2020. a II kvartali algusesse. Tööelu infosüsteemi projektileht www.tooelu.ee/uus 10 TeISi sihtrühmaks on kõik era- ja avaliku sektori ettevõtted, kus töötab vähemalt üks töötaja 11 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09- 9bfd-310f34eab45b 12 Analüüs on kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf 21  Alustati uuesti arutelusid kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmist vajavate sätete üle. Koostati memorandum ja ettepanekud seaduste muutmiseks ning need esitatakse 2020. aasta kevadel Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 2021 siht 2022 siht teadaolev siht tulemus (aasta) Tööjõus osalemise määr 15– Mehed 81,5% (2019) 81,4% 81,5% 81,5% 81,6% 64-aastaste seas Naised 75,7% (2019) 73,4% 73,5% 73,5% 74,5% Kokku 78,6% (2019) 77,4% 77,5% 77,5% 78,0% Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -611 595 145 -581 870 000 -579 285 386 sh välistoetused ja kaasrahastus -34 237 107 -41 122 000 -38 213 977 Investeeringud -718 932 -862 000 -833 052 sh välistoetused ja kaasrahastus -714 974 -862 000 -828 663 Mitterahalised kulud -63 006 -33 000 -33 000 Programmi kulud kokku on planeeritust suuremad peamiselt seetõttu, et töövõimetoetuse kulu oli ligi 34 mln eurot suurem, kui algselt prognoositi. 2.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest 2019. aasta hõive kasv oli suures osas põhjustatud vanemas töö- ja pensionieas hõivatute arvu suurenemisest. Võrreldes 2018. aastaga kasvas 55–64-aastaste hõive hüppeliselt nii meeste kui naiste seas ning tööhõive määr ulatus esimest korda üle 70% (72,1%). Sellega ületati ka 2022. aastaks seatud sihttasemed. Hõive kasvu mõjutasid lisaks soodsale majanduskeskkonnale nii pensioniea tõus kui ka pensioniikka jõudnuna töötamise jätkamine. Töötus on alates 2011. aastast näidanud langustrendi. 2019. aastal langes töötute arv 31 300-ni ning töötuse määr 4,4%-ni. Võrreldes 2018. aastaga vähenes töötute arv 6400 võrra ning töötuse määr 1 protsendipunkti võrra. Samuti vähenes kõigi riskigruppide töötus. Jätkus pikaajaliste töötute arvu vähenemine. 2019. aastal oli pikaajalisi töötuid kokku 6200, mis on 3200 võrra vähem kui 2018. aastal. Pikaajalise töötuse määr langes samal ajavahemikul 1,3%-lt 0,9%-ni ning pikaajaliste töötute osatähtsus töötutest moodustas ligi 20%. Pikaajalise töötuse määr on langenud prognoositust kiiremini ja ületab 2022. aastaks seatud sihttaseme. 2019. aastal vähenes ka noorte töötuse määr 11,8%-lt 11,1%-ni. Kuna 2019. aastaks seatud sihttase oli 10,8%, jäi noorte töötuse määra sihttase täitmata. Noorte töötuse määr oli kõrgem II ja III kvartalis, kui suurenes õpingute kõrvalt töökoha otsimine. See avaldas mõju ka aastakeskmisele näitajale. Paranes mitte-eestlaste olukord tööturul. Kui eestlaste tööhõive isegi pisut vähenes, siis mitte- eestlaste tööhõive määr suurenes 1,7 protsendipunkti võrra (64,3%-lt 66%-ni). Samuti vähenes mitte-eestlaste töötus ja seda kiiremini kui eestlaste oma. Seega vähenesid ka eestlaste/mitte- eestlaste võrdluses tööhõive lõhe ja töötuse lõhe. Seatud hõivemäärade sihttasemed said täidetud ja ületatud. Töötuse määrade erinevus kordades täitis 2019. aasta sihttaseme. 22 Soodne majanduskeskkond ja töövõimereform on võimaldanud ka vähenenud töövõimega inimestel tööturule naasta. Vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr on pidevalt kasvanud ning ulatus 2019. aastal 51,4%-ni, ületades seega seatud sihttaseme. Tööelu kvaliteedi hindamise indikaatoriks on haiguspäevade arv ühe registreeritud tööõnnetuse kohta. Indikaatori eesmärk on hinnata keskmise tööõnnetuse raskust. Viimastel aastatel ei ole indikaatori väärtus saavutanud prognoositud eesmärki. Põhjuseks on töötervishoiu ja tööohutuse poliitika tulemuslikkus, suurenenud on tööandjate teadlikkus töökeskkonnas valitsevatest ohuteguritest ning vähenenud tööõnnetuste varjamine tööandjate poolt. Alates 2019. aastast muutub indikaatori arvutamise alus, sest 2019. aastast ei registreerita enam tööõnnetust, millega töövõimetust ei kaasnenud. Seega võime eeldada, et indikaator hakkab järgnevatel aastatel objektiivsemalt hindama keskmise tööõnnetuse raskust. Eesti Töötukassa võtab 2020. aastast kasutusele uued tulemusindikaatorid, mille sihttasemete seadmise ning seatud indikaatorite mõõtmise kaudu hakatakse hindama strateegiliste eesmärkide täitmist. Selleks, et tööturuprogrammis olevad indikaatorid oleksid edaspidi võrreldavad Eesti Töötukassa seatud tulemusindikaatoritega, uuendati tööturuprogrammis tegevuse 1.1.2 „Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine“ kohta käivaid indikaatoreid lähtuvalt Eesti Töötukassa uutest tulemusindikaatoritest. Indikaator Viimane 2019 2020 2021 2022 siht teadaolev siht siht siht tulemus (aasta) Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Vanemas eas tööealiste inimeste Mehed 69,2% (2019) 64,5% 65,0% 65,3% 65,8% (55–64-a) tööhõive määr, % Naised 74,6% (2019) 66,5% 66,8% 67,0% 68,8% Kokku 72,1% (2019) 65,6% 66,0% 66,2% 67,4% Noorte töötuse määr 15–24- Mehed 10,5% (2019) 12,6% 11,0% 11,0% 10,8% aastaste vanuserühmas, % Naised 11,7% (2019) 9,5% 9,0% 9,0% 8,8% Kokku 11,1% (2019) 10,8% 10,0% 10,0% 9,8% Pikaajalise töötuse määr, % Mehed 1,0% (2019) 2,8% 2,6% 2,6% 2,4% Naised 0,8% (2019) 2,3% 2,3% 2,3% 2,1% Kokku 0,9% (2019) 2,6% 2,5% 2,5% 2,3% Tööhõive määr eesti ja teisest Eestlased 69,6% (2019) 67,3% 67,3% 67,4% 68,6% rahvusest elanike seas, % Teisest 66,0% (2019) 61,8% 62,1% 62,4% 63,4% rahvusest elanikud Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja 1,6% (2019) 1,6 1,5 1,5 1,4 teisest rahvusest elanike vahel 16–64-aastaste vähenenud töövõimega 51,4% (2018) 51,3% 51,4% 51,5% 51,6% inimeste tööhõive määr, % Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv 30,1 (2018) 26,2 26,1 26,0 25,9 ühe õnnetuse kohta, päevade arv Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset Jah (2018) Jah Jah Jah Jah ja pikaajalist tööelus osalemist Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine* 23 Tööle liikunud töötute (v.a vähenenud 60,7% (2018) .. töövõimega) osakaal registreeritud töötutest 60,7% 60,6% 60,6% Tööle liikunud vähenenud töövõimega 46,5% (2018) .. töötute osakaal vähenenud töövõimega 48,1% 48,0% 47,9% registreeritud töötutest 81,4% (2018) .. Rakendunute (v.a vähenenud töövõimega) 82,5% 82,5% 82,5% hõives püsimine, % Vähenenud töövõimega tööle rakendunute 79,8% (2018) .. hõives püsimine, % 81,1% 81,1% 81,1% 145,4 (2018) .. 141,1 Registreeritud töötute (v.a vähenenud 141,9 142,4 töövõimega) töötuse mediaankestus, päevade arv Vähenenud töövõimega registreeritud 186,0 (2018) .. 189,5 190.6 191,2 töötute töötuse mediaankestus, päevade arv Uute töötushüvitiste saajate osakaal uutest 33% (2018) .. 33,2% 33,9% 34,6% registreeritud töötutest, % Kulu (kogukulu, v.a kulu toetustele) .. .. .. Sihttase seatakse 2020.a registreeritud töötu kohta (al 2021) Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine Hea töökeskkonnaga ettevõtete osakaal 83% (2018) 83% 84% 84% 85% kontrollitud ettevõtetest Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste 1046,5 (2018) < 1000 < < 1000 < 1000 hinnanguline arv 100 000 töötaja kohta 1000 Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud 23,4 (2018) < 20 < 20 < 20 < 20 tööpäevade arv 100 hõivatu kohta Tegevus 1.1.4. Erivajadusega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes, % *Tegevuse 1.1.2 „Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine“ kohta käivad indikaatorid viidi kooskõlla Eesti Töötukassa uute tulemusindikaatoritega, mida hakatakse mõõtma 2020. aastast Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Kulud -611 595 145 -581 870 000 -579 285 386 Mitterahalised kulud -63 006 -33 000 -33 000 Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -2 345 249 -2 036 000 -3 792 666 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine Kulud -597 143 212 -568 006 000 -563 543 372 Mitterahalised kulud -336 0 0 Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine Kulud -9 045 505 -8 966 000 -8 736 130 24 Mitterahalised kulud -51 486 -29 000 -29 000 Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine Kulud -3 061 179 -2 862 000 -3 213 217 Mitterahalised kulud -11 184 -4 000 -4 000 3. Ülevaade perepoliitika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest Alates Eesti taasiseseisvumisest on loomulik iive olnud negatiivne (erand 2010, kui sündis 35 last rohkem kui suri), Statistikaameti andmetel registreeriti 2018. aastal Eestis 14 367 elussündi ja 15 551 surma ehk aasta jooksul suri 1384 inimest enam kui sündis ning loomulik iive oli seega negatiivne. Positiivset iivet ei luba lastesaamise ikka jõudvate põlvkondade väiksuse tõttu ka lähimad kümnendid, mistõttu võib eeldada, et soovitud sihttase – positiivne loomulik iive – jääb täitmata ka lähiaastatel. Ka summaarne sündimuskordaja on Eesti taasiseseisvumisest alates olnud alla taastetaseme (2018. aastal 1,67; rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta). Summaarse sündimuskordaja suurenemise põhjuseks 2018. aastal 1,67-ni (2017. aastal 1,59) oli peamiselt kolmandate laste sündide arvu kasv selliselt, et summaarne sündimuskordaja ületas veidi 2018. aastaks oodatud sihttaseme (sihttase 2018. aastaks oli 1,65). 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr on majanduskriisi järel näidanud vähenemise trendi. Mitmed olulised investeeringud lastesse, nagu universaalse lastetoetuse hüppeline suurenemine alates 2015. aastast ning edaspidine esimese ja teise lapse toetuse järkjärguline tõus, samuti lasterikka pere toetuse tõus alates 1. juulist 2017, on laste absoluutse vaesuse määra alates 2015. aastast leevendanud prognoositust kiiremini. 2018. aastal elas 0–17-aastastest lastest absoluutses vaesuses 1,6% (s.o hinnanguliselt ligi 4000 last), prognoositud sihttase 2018. aastaks oli 3,8%. Indikaator Viimane 2019 2020 2021 2022 teadaolev siht siht siht siht (aasta) Loomulik iive -1384 (2018) Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne Summaarne sündimuskordaja 1,67 (2018) 1,67 1,62 1,65 1,65 Absoluutse vaesuse määr 0–17- 1,6 (2018) 3,6% 3,5% 3,4% 3,2% aastaste laste seas Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -729 898 383 -707 646 000 -706 970 273 sh välistoetused ja kaasrahastus -11 955 301 -13 827 000 -12 162 673 Investeeringud -156 399 0 -170 724 sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 Mitterahalised kulud -19 023 -7 000 -7 000 2019. a algne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses, 2019. a lõplik eelarve sisaldab 2019. a riigieelarve seaduse muudatusi, VV reservist ja RM sihtotstarbelisest reservist saadud 25 vahendeid, 2018. aastast ülekantud vahendeid, ministri käskkirjaga kinnitatud eelarve muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi. 3.1. Laste ja perede programm Programmi eesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. Laste ja perede programmis kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu, toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks ja elanikkonna kestmiseks. Laste ja perede programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Programm on üks laste ja perede arengukava 2012–2020 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. 3.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest  0–2-aastaste lastega 20–49-aastaste meeste ja naiste hõive lõhe osas soovitud sihttaset (sihttase 63 protsendipunkti) ei saavutatud. Väikelastega naiste ja meeste tööhõivemäära erinevuse suurenemise taga oli naiste tööhõive määra jätkuv vähenemine: 2019. aastal oli 0–2-aastaste lastega 20–49-aastaste naiste tööhõive määr 30,5% (2018. aastal 31,6% ja 2017. aastal 33,8%).  2020. aastal avatakse ka Ida-Eestis lastemaja. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on mõeldud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Kohapeal teevad lapse heaolu nimel koostööd lastekaitsetöötaja, psühholoog, arst, politseiametnik ja teised lastega töötavad spetsialistid.  1. septembrist 2019 muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat arvestusperioodi. Kuni 1. septembrini 2019 arvutati vanemahüvitis eelmise kalendriaasta sissetulekute alusel, kuid uue arvestusperioodi puhul hakati vanemahüvitise suurust arvutama keskmise pikkusega rasedusele (ehk üheksale kuule) eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel.  1. septembrist 2019 lõpetati sündinud laste eest lapsehooldustasu maksmine. Enne seda kuupäeva sündinud laste vanematele ja kõigile, kellele oldi lapsehooldustasu määratud juba varem, makstakse hüvitist edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.  Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. 1. jaanuaril jõustusid turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded.  2019. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös lastekaitsetöötajatele suunatud perevägivallateemalise täienduskoolituse kava. Esialgu kahepäevasena planeeritud koolitust otsustati Tallinnas ja Jõhvis toimunud katsekoolituste järel pikendada kolmepäevaseks, kuna teemade ring, mida lastekaitsjatel on oluline teada, on väga lai. Koolitused jätkuvad 2020. aastal ja eesmärk on, et aastaks 2023 on vähemalt 75% lastekaitsetöötajatest selle koolituse ka läbinud.  2020. aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot.  2019. aastal alustati mitme valdkonna toe vajadusega lastele suunatud integreeritud teenuste mudeli ja lapse abivajaduse tuvastamise töövahendi katsetamist kaheksas kohalikus omavalitsuses. Integreeritud teenuste mudeli eesmärk on see, et laps (ja tema pere) saab ühe hindamise tulemusena valdkondadeülest tuge, väheneb spetsialistide arv, kes teevad hindamisi ning väheneb hindamistele kuluv aeg. 26  2020. aastast tekib lastekaitsetöötajatel kutse omandamise kohustus. Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse andmisel hinnatakse taotleja erialaseid teadmisi ja oskusi.  2019. aasta oktoobris avas Sotsiaalkindlustusamet Eestis esimese sündmuspõhise perehüvitiste ja -toetuste maksmise teenuse, millega saavad lapsevanemad kasutada taotlustevaba perehüvitiste teenust. Kui lapse sünd on rahvastikuregistris registreeritud ja talle on pandud nimi, saadab Sotsiaalkindlustusamet vanema(te)le e-postiga teavituse perehüvitiste saamiseks. Inimesel tuleb toetuse saamine iseteeninduses kinnitada.  Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ rakendamise mahud suurenevad aasta-aastalt. 2019. aastal koolitati kokku 986 lapsevanemat, juurde koolitati 21 grupijuhti ning koostöös osales 49 KOVi. Aastatel 2020–2023 planeeritakse programmi pakkumise mahtu koostöös KOVidega olemasoleva eelarve raames veelgi suurendada.  2019. aastal valmis perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudeli ning edasise tegevuskava memorandum. Indikaator Viimane 2019 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev siht (aasta) Soovitud laste arv ja tegelik Soovitud laste erinevus erinevus erinevus erinevus laste arv arv 2,46 väheneb väheneb väheneb väheneb (naised); 2,42 (mehed) Tegelik laste arv 1,58 (naised); 1,27 (mehed) (Eurobaromeeter 2011) Osakaal lastest (4.–12. klass), 82% (2018) Sama tase Sama tase Sama tase Sama tase kes on eluga üldiselt rahul (iga või tõuseb või tõuseb või tõuseb või tõuseb päev või vähemalt kord nädalas, LÕM 2018) 0–2-aastaste lastega 20–49- 62,9 pp (2018) 63 pp 61 pp 60 pp 59 pp aastaste meeste ja naiste tööhõivemäära erinevus ehk hõive lõhe Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -729 898 383 -707 646 000 -706 970 273 sh välistoetused ja kaasrahastus -11 955 301 -13 827 000 -12 162 673 Investeeringud -156399 0 -170724 sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 Mitterahalised kulud -19 023 -7 000 -7 000 Programmi kulud on planeeritust suuremad peamiselt seetõttu, et vanemahüvitise kulu oli ligi 22,6 mln eurot suurem, kui algselt prognoositi. 3.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis (esmakordsed määramised) – Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2019. aastal meeste osakaal kõikidest esmakordselt lapse kohta määratud vanemahüvitise saajatest 14,1%. Isade osakaal on kasvanud 27 pärast majanduskriisi järjepidevalt. 2019. aastal kasvas isade osakaal võrreldes 2017. aastaga 4,2 protsendipunki (9,9%-lt 14,1%-ni), samas kui vanemahüvitise skeemi muudatustega13 eeldati võrreldes 2017. aastaga 6-protsendipunktilist kasvu, seega on isade osakaal kasvanud vähem kui esialgu prognoositud. 2019. aastal jõudis alla kolmeaastaste laste asutuskeskses lastehoius osalemise määr lähedale Barcelona eesmärgile: Barcelona strateegia seadis kõigile ELi liikmesriikidele eesmärgiks saavutada alla 3-aastaste laste formaalse lapsehoiu (st nii alushariduse kui lapsehoiuteenuse) ulatuseks vähemalt 33%. Samas jäi 2019. aasta tulemus (32,8%) alla 2019. aasta Sotsiaalministeeriumi prognoosile (sihttase 2019. aastaks 34%), sest eeldati, et Barcelona eesmärk saavutatakse Eestis juba 2015. aastal. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 2022 teadaolev siht siht (aasta) Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Laste- ja perepoliitika Jah (2018) Jah Jah Jah Jah arendamiseks kavandatud tegevused on ellu viidud Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Hooletuses, hädaohus ja 2167 (2018) väheneb väheneb väheneb väheneb väärkoheldud lastega seotud pöördumiste arv (kohalike omavalitsuste lastekaitse poole) Perest eraldatud laste osakaal 287 last 0,11% langeb langeb langeb langeb 0–17-aastastest lastest (2018) Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused Lapsevanemad, kes tunnevad, 53% (2018) langeb langeb langeb langeb et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole pöörduda Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Laste kehalise karistamise 42% (2018) langeb langeb langeb langeb aktsepteerimine vanemate poolt Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused 14–17-aastaste kuriteos 126 (2019) Väheneb väheneb väheneb väheneb kahtlustatavate suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused Nende puudega laste vanemate 30% (2017) langeb langeb langeb langeb või peamiste hooldajate osakaal, kes ütlevad, et pole 13 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 517 SE 28 saanud kasutada üldse või piisavalt sotsiaalteenust või sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma puudega lapse jaoks või vajaksid enam Lapsevanemate osakaal, kes 6 71,95% (2017) 44% 44% 44% 44% kuud pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Mitteinstitutsionaalsele 64% (2018) 64% 65% 66% 68% asendushooldusele paigutatud laste osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele 0–2-aastaste laste osakaal 27,8% (2018) 34% 34,5% 35,0% 35,5% asutusekeskses lapsehoius Lapsevanemate osakaal, kes 6 71,95% (2017) 44% 44% 44% 44% kuud pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Peretoetuste ja vanemahüvitise 58 (2017) väheneb väheneb väheneb väheneb mõju 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse vähendamisele Meeste osakaal isikutest, 14,1% (2019) 9,8% 10,0% 10,3% 10,5% kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis (esmakordsed määramised) Isade osakaalu kasvu prognoos aastatel 2018–2021 vastavalt 2%, 6%, 8% ja 10%. Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Kulud -2 711 439 -2 160 000 -2 902 600 Mitterahalised kulud -3 884 -1 000 -333 Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -667 597 -718 000 -752 222 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Kulud -2 043 842 -1 442 000 -2 150 378 Mitterahalised kulud -3 884 -1 000 -333 Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Kulud -23 937 234 -26 126 000 -24 971 511 Mitterahalised kulud -9 005 -1 000 -6 666 Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused Kulud -948 266 -1 008 000 -945 251 Mitterahalised kulud -2 923 -1 000 -1 333 Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused Kulud -1 926 406 -1 815 000 -2 081 439 Mitterahalised kulud -1 966 0 0 Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused 29 Kulud -18 385 792 -20 114 000 -19 131 487 Mitterahalised kulud -3 012 0 -5 000 Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Kulud -1 751 330 -956 000 -1 874 952 Mitterahalised kulud -1 103 0 -333 Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0-7-aastastele lastele Kulud -925 440 -2 233 000 -938 382 Mitterahalised kulud 0 0 0 Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Kulud -703 249 710 -679 360 000 -679 096 162 Mitterahalised kulud -6 134 -5 000 0 Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Kulud -703 249 710 -679 360 000 -679 096 162 Mitterahalised kulud -6 134 -5 000 0 4. Ülevaade tervise tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest Tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel on näha, et keskmine eeldatav eluiga on alates 2015. aastast igal aastal mõnevõrra kasvanud ning ulatus 2018. aastal 78,4 aastani. Teisalt on aga endiselt suur erinevus meeste ja naiste eeldatavas elueas (2018. aastal oli meeste eeldatav eluiga 8,6 aasta võrra naiste eeldatavast elueast madalam). Lisaks eespool nimetatule on Eestis endiselt suured erinevused eeldatavas elueas maakondade võrdluses – 2017/2018. aastal oli kõrgeim eeldatav eluiga Tartumaal (79,9 eluaastat) ning madalaim Ida-Virumaal (75,5 eluaastat). Eelneva aastaga (2016/2017) võrreldes on erinevus vähenenud 0,1 aasta võrra, kuna Ida-Virumaa näitaja on kasvanud jõudsamalt. Tervena elada jäänud aastate arv on viimastel aastatel kord kasvanud ja siis langenud, kuid on kokkuvõttes jäänud endiselt 2009. aasta tasemele. Võrreldes 2017. aastaga vähenes tervena elada jäänud aastate arv 2018. aastaks 2,6 eluaasta võrra, olles 2018. aastal 54,2 eluaastat. Tervena elada jäänud aastate puhul ei ole sooline lõhe nii suur kui eeldatava eluea puhul – naised elasid 2018. aastal meestest 2,8 aastat kauem tervetena (2017. aastal oli erinevus 4,5 aastat). Tulemusvaldkonna mõlemad eesmärgid (eeldatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad) jäid prognoositud kujul saavutamata. Eeldatav eluiga liigub siiski soovitud suunas ning selle kasv on üks kiiremaid Euroopa Liidus, kuid endiselt on oluline tegeleda tervena elada jäänud aastate kasvu panustamisega, kuna see on püsinud 2009. aasta tasemel. Seega elavad Eesti inimesed küll kauem, kuid üha enam tervisest tulenevate piirangute või kaebustega. Olukorra parandamiseks ning pikemaajaliste uute strateegiliste suundade võtmise kontekstis võib aastate 2019–2020 olulisemaks valdkonnaüleseks tegevuseks pidada uue rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamist ning Vabariigi Valitsusele esitamist. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus (aasta) 30 Eeldatav eluiga (mehed) 73,86 (2018) 74,5 75 75 75 Eeldatav eluiga (naised) 82,44 (2018) 83,6 84 84 84 Tervena elatud aastad (mehed) 52,8 (2018) 59,2 60 60 60 Tervena elatud aastad (naised) 55,6 (2018) 64,4 65 65 65 Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -1 549 324 216 -1 543 731 000 -1 542 134 138 sh välistoetused ja kaasrahastus -22 095 127 -38 191 000 -26 592 439 Investeeringud -228 722 -600 000 -487 000 sh välistoetused ja kaasrahastus 0 -600 000 -374 000 Mitterahalised kulud -371 178 -628 000 -628 000 2019. a algne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses, 2019. a lõplik eelarve sisaldab 2019. a riigieelarve seaduse muudatusi, VV reservist ja RM sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, 2018. aastast ülekantud vahendeid, ministri käskkirjaga kinnitatud eelarve muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi. 4.1. Keskkonnatervise programm Keskkonnatervise programmi eesmärk on inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju hindamine ning terviseriskide ohjamine ja ennetamine. Programm keskendub oma tegevustes looduslikust ja tehiskeskkonnast tulenevate bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste tegurite negatiivse tervisemõju vähendamisele (nt joogivesi, kemikaaliohutus, kiirgus, müra, nakkushaigused, antimikroobne resistentsus, tooted ja teenused). Keskkonnatervise programmi peamised elluviijad on Sotsiaalministeerium ja Terviseamet, samuti mõjutavad valdkonda oma poliitika ja regulatsioonide väljatöötamisega Keskkonnaministeerium (välisõhu kaitse, kiirgusohutus jm), Maaeluministeerium (toiduohutus) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (hoonete sisekliima). Keskkonnatervise programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja Terviseamet. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. 4.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest  Programmi mõõdikud on suuremalt jaolt liikunud soovitud suunas, kuid alla soovitud taseme on jäänud joogivee ja vaktsineerimisega seotud näitajad.  Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks keskkonnatervise valdkonna eesmärke. Terviseameti 2018. aasta andmetel kasutab 87,6% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest puur- ja salvkaevudest. 99,2% ühisveevärgi tarbijatest saavad kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Eesti ühisveevärgid kasutavad joogiveeallikana eelkõige põhjavett (59,1%) ning pinnaveest pärineb joogivesi 40,9%-l.  Endiselt jäi vaktsineerimisega hõlmatus Eestis alla Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud taseme (95%) – 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega oli 2018. aastal 92,9%.  Keskkonnatervise valdkonnas ajakohastati veeohutuse valdkonna õigusakte. Suplusvee ja supelranna ning mineraal- ja allikavee kui eri liiki vete regulatsioonid kehtestati vett reguleeriva veeseaduse alusel. Võrreldes kehtiva korraga tehti nõuetes väikesed sisulised 31 muudatused. Samuti jõustus veeseaduse alusel määrus „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord”, mis on Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös väljatöötatud vee proovivõtjate atesteerimissüsteemi kaasajastamise kontseptsiooni tulemus. Edaspidi ei pea atesteerimist taotlevad isikud käima erinevatel atesteerimistel, vaid nii joogivee kui teiste vee valdkondade (põhjavesi, pinnavesi, merevesi, reovesi jt) atesteerimised korraldab üks komisjon. Samuti ühtlustati proovivõtjate koolituse nõudeid.  Kemikaaliohutuse valdkonna arendamiseks taaselustati kemikaaliohutuse komisjoni töö, mille eesmärk on paremini koordineerida valdkonna tegevusi asutuste vahel. Samuti liitus Eesti projektiga „European Human Biomonitoring initiative“ (HMB4EU) ning ettevõtetele korraldati teabepäev kemikaaliohutust puudutava õiguse uuendustest ja eesmärkidest.  Kosmeetikatoodete valdkonnas tegi Terviseamet mitu ettekannet teadlikkuse suurendamiseks (tarbijaõiguste teabepäev, Eesti Tarbijakaitse Liidu konverents).  Töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu täiendati uute ainete ja piirnormidega. 2019. aasta jaanuaris jõustus uus töökeskkonna kantserogeensete ainete ja piirnormide loetelu, mis puudutab 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses, ehituses ja transpordisektoris.  Nakkushaiguste leviku ennetamise ja tõrje valdkonnas on jätkuvalt probleemiks immuniseerimisega hõlmatuse järkjärguline langus. 2019. aastal pandi täiendavalt rõhku teadlikkuse suurendamisele ja usaldusväärse info kättesaadavusele, eelkõige uuendatud veebilehe vaktsineeri.ee kaudu. Lisaks on uuendatud käsiraamatut „Räägime laste vaktsineerimisest” ja teisi infomaterjale ning Terviseameti eestvedamisel korraldati vaktsineerimiskampaania „Tule varju!”. 2019. aastal tehti esmakordselt hooldekodudes immuniseerimiskava alusel tasuta gripivastane vaktsineerimine, millega jätkatakse ka 2020. aastal. Samuti jätkati WHO-ga koostöös korraldatava immuniseerimisega hõlmatuse suurendamise projektiga (TIP ehk tailoring immunization programmes). Projekti raames alustati kvalitatiivset uuringut vaktsineerimises kahtlevate väikelaste vanemate seas, mille eesmärk on kindlaks teha vaktsineerimist soodustavad ja takistavad tegurid. Uuringu tulemused selguvad 2020. aasta keskpaigas ning TIP projekti tulemuste põhjal on 2020. aastal plaanis koostada tegevuskava immuniseerimisega hõlmatuse suurendamiseks.  2019. aastal laiendati labori referentteenust. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuete kohaselt tekkis võimekus tagada referentteenust invasiivsete bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajate (meningokokk, pneumokokk, listeeria) ja antimikroobse resistentsuse (AMR) tuvastamiseks. AMR-iga seotud küsimustega tegelemiseks moodustati Sotsiaalministeeriumi juurde valdkondadeülene AMR-i juhtrühm, mis hakkas koordineerima valdkondadeülese tegevuskava koostamist AMR-i tekke ja leviku ohjamiseks Eestis. Tegevuskava on planeeritud valmima 2020. aasta lõpus. Samuti alustati tööd Sotsiaalministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühisel initsiatiivil tellitud 3-aastase AMR-teemalise uuringuprojektiga, mida rahastatakse RITA programmist. Uuringukonsortsiumi juhivad Tartu Ülikooli teadlased. 2020. aastal on plaanis koostöös infektsionistidega ravijuhendite metoodikat kasutades koostada tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli riiklik juhend. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus (aasta) 32 2-aastaste laste hõlmatus leetrid- 92,9% 95% 95% 95% 95% mumps-punetised (MMR) (2018) immuniseerimisega Immuniseerimiskavas näidatud 93,3% 95% 95% 95% 95% sihtrühmas vaktsineeritud (2018) olevate isikute osakaal Ühisveevärgi joogiveega 87,63% 90% 91% 92% 93% varustatud elanikkonna osakaal (2018) Koolide vastavus valgustatuse 96% 97% 97% 97% 97% nõuetele (2018) Nõuetele vastavaid kemikaale 55% 55% 56% 57% 58% turustavate ettevõtjate osakaal (2018) kontrollitud ettevõtjate arvust Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -7 286 291 -7 020 000 -8 924 711 sh välistoetused ja kaasrahastus -28 950 -26 000 -87 790 Investeeringud -207895 0 -96000 sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0 Mitterahalised kulud -250 055 -392 000 -392 000 4.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest Keskkonnatervise programmi meetmetega seotud sihttasemete puhul on eesmärgid üldiselt suudetud saavutada. Täitmata jäi vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide osakaalu näitaja, sest nimetatud infosüsteemi arendused pärssisid 2019. aastal muid planeeritud tegevusi (veevärkide liitumise aktiivsuse suurendamist propageerivad tegevused). Lisaks eespool nimetatule jääb allapoole seatud taset turul ringlevate kemikaalide vastavus nõuetele (soovitud tase 2019. aastaks 79%, kuid 2018. aasta näitaja oli vaid 36%). Vajakajäämisi esineb ka järgmiste vaktsineerimisega hõlmatust kajastavate näitajate puhul: alla soovitud taseme jäi 1-aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B- viirushepatiidi, Hib vaktsineerimisega (92,9%), 14-aastaste laste hõlmatus leetrite, mumpsi, punetiste revaktsineerimisega (88,2%) ja 13-aastaste tütarlaste hõlmatus inimese papilloomiviiruse vastase vaktsiini 1. doosiga (59,6%). 12–14-aastastest tütarlastest oli 2019. aastal HPV vaktsineerimisega hõlmatud 61,6% (2018. a 56,10%). Immuniseerimise olulisust näitlikustab aga see, et kui 2017. aastal oli Eestis vaid üks leetritesse haigestumise juhtum, siis 2018. aastal juba 27 juhtumit. Samuti ulatus immuniseerimiskavas näidatud sihtrühmas vaktsineeritute osakaal 2018. aastal vaid 93,3%-ni. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus (aasta) Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Välja on töötatud ja ellu on Jah Jah Jah Jah Jah rakendatud poliitika,d, mis (2018) toetavad tervist säilitava ja parendava elukeskkonna kujundamist 33 Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve Vee terviseohutuse 67% 80% 85% 95% 95% infosüsteemiga liitunud (2018) veevärkide osakaal, millel on üle 5000 tarbija Allikas: Terviseamet Joogiveest tingitud 0 0 0 0 0 haiguspuhangute esinemine (2019) Supluskohtade suplusvee 84% 85% 85% 85% 85% kvaliteet („väga heasse“ ja (2018) „heasse“ klassi kuuluvate supluskohtade osakaal) Turul ringlevate kemikaalide 36% 79% 80% 80% 80% vastavus nõuetele (2018) Teenuste vastavus nõuetele 90% 76% 80% 85% 85% (2018) Toodete vastavus nõuetele 62% 61% 62% 63% 64% (2018) Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku immuniseerimiskava rakendamine Puudub leetrite, punetiste ja 27 0 0 0 0 poliomüeliidi kohalik levik (2019) Gripi sentinell-seire süsteem 10,9% 10% 10% 10% 10% hõlmab vähemalt 10% (2019) elanikkonnast 7–14-aastaste hõlmatus II 91% 90% 90% 90% 90% revaktsineerimisega difteeria, (2018) teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 1-aastaste laste hõlmatus 92,9% ≥ 94% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% difteeria, teetanus, läkaköha, (2018) poliomüeliit, B-viirushepatiit, Hib vaktsineerimisega 1-aastaste laste hõlmatus 87,1% 80% 85% 85% 90% rotaviirusnakkuse (2018) vaktsineerimisega 14-aastaste laste hõlmatus 88,2% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% leetrid, mumps, punetised (2018) revaktsineerimisega 13-aastaste tütarlaste 59,6% 70% 75% 80% 85% hõlmatus inimese (2018) papilloomiviiruse vastase vaktsiini 1. doosiga MRSA osakaal verekülvidest 3,3% 4% 3% < 3% < 3% ja EARS-Net baasil (2018) Terviseameti kesklaborist aastas Karbapeneem-resistentse 0,4% 3% 2% 1% 1% Enterobacterales osakaal (2018) verekülvidest ja EARS-Net baasil Terviseameti kesklaborist aastas 34 Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine Kulud -5 348 216 -5 102 000 -6 943 374 Mitterahalised kulud -195 239 -335 000 -328 122 Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -396 328 -344 000 -431 959 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve Kulud -4 951 888 -4 758 000 -6 511 415 Mitterahalised kulud -195 239 -335 000 -328 122 Meede 1.2. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine Kulud -1 938 074 -1 918 000 -1 981 338 Mitterahalised kulud -54 816 -57 000 -63 878 Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku immuniseerimiskava rakendamine Kulud -1 938 074 -1 918 000 -1 981 338 Mitterahalised kulud -54 816 -57 000 -63 878 4.2. Terviseriskide programm Programmi eesmärk on vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning parandada tervisenäitajaid. Terviseriskide programmi tegevuste eesmärgiks on suurendada kõigi osapoolte võimekust, soovi ja oskusi rahvastiku tervist edendada ning vähendada tervisealast ebavõrdsust. Terviseriskide programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. 4.2.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest  Maakondade võrdluses on Eestis endiselt suured erinevused eeldatavas elueas – 2017/2018. aastal oli kõrgeim eeldatav eluiga Tartumaal (79,9 eluaastat) ning madalaim Ida-Virumaal (75,5 eluaastat). Eelneva aastaga (2016/2017) võrreldes on erinevus vähenenud 0,1 aasta võrra, kuna Ida-Virumaa näitaja on kasvanud jõudsamalt, kuid soovitud langust ei ole siiski saavutatud.  Südame ja veresoonkonna haigustesse surnud alla 65-aastaste arv 100 000 elaniku kohta on 2017–2018 võrdluses vähenenud. Kui 2017. aastal oli see näitaja 82, siis 2018. aastal 76,5. Samas ei ole soovitud tasemel langust saavutatud. 35  Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on Eestis kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine, alkoholi, narkootikumide ja tubaka tarvitamine ning liigne kehakaal. Eespool nimetatuga tegelemine on võtmetegur tervena elatud ja eeldatava eluea jätkuvaks pikendamiseks, sh südame ja veresoonkonna haigustesse ja kroonilistesse haigustesse ning varajase suremuse vähendamiseks.  Imikusuremuskordaja oli 2018. aastal 1,7 (2017. aastal 2,3) imikusurma 1000 elussünni kohta. Peamisteks imikusurma põhjusteks on perinataalperioodi patoloogiad ja perinataalperioodile iseloomulikud nakkused.  Imikusuremuskordaja oli 2018. aastal 1,7 (2017. aastal 2,3) imikusurma 1000 elussünni kohta ehk seatud eesmärk on saavutatud. Positiivne on see, et järjest enam lapsi hindab ka oma tervist väga heaks. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel hindas 2017/2018. aastal oma tervist väga heaks 35,7% õpilastest (39,5% poistest ja 31,9% tüdrukutest). Samuti on vähenenud 0–19-aastate laste ja noorte suremuskordaja 100 000 samas vanuses elaniku kohta: kui 2017. aastal oli 0–19-aastaste surmade arv 100 000 sama vana elaniku kohta 29,5, siis 2018. aastal 27,8. 2017. aastaga võrreldes vähenes 2018. aastal 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta, kuid see on seatud sihttasemest endiselt oluliselt suurem. Samuti esineb noorte seas soovitust rohkem depressiivseid episoode.  Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi ei ole suurenenud ka nende laste osakaal, kellel ei ole esinenud depressiooni episoode: 2013/2014–2017/2018 võrdluses on 2,9 protsendipunkti võrra vähenenud nende kooliõpilaste osakaal, kellel ei ole esinenud depressiooni episoode.  2019. aastal jätkati rahvatervise seaduse eelnõu menetlemisega ning see saadeti ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Eelnõu on plaanis esitada Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta esimeses pooles.  Maakondade rahvatervisealaste tegevuste toetamiseks sõlmis Tervise Arengu Instituut lepingud 15 maakonna arendusorganisatsiooniga, kes viisid kooskõlastatud tegevuskavade alusel ellu ennetustegevusi. Paikkonna tervisedendajate hulgas tehti uuring, mille tulemuste põhjal toimusid paikkonna tervisedendajatele regulaarsed arendusseminarid ennetusvaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste suurendamiseks. Lisaks toimusid maakonna arendusorganisatsioonide kontaktisikutele supervisioonid ja koolitused, mille fookusteemaks oli uimastiennetus. Maakondade tervisedendajatele ja nende meeskondadele korraldati kahte koolitusformaati: „Hea elukeskkonna kujundamine – kelle valikute küsimus?“ ja „Koostegemise jõud – kuidas kaasata inimesi kogukonna hüvanguks koos tegutsema?“. Koolitusi said kümne maakonna meeskonnad.  2019. aastal jätkusid Tervise Arengu Instituudi tegevused KOV-i tervise- ja heaoluprofiili e-keskkonna arendamiseks, sh indikaatorite täpsustamiseks kohtumised eri partneritega ministeeriumitest jt riigiasutustest. Rakendus soovitakse KOV-idele kättesaadavaks teha 2020. aasta jooksul.  Toimusid ettevalmistused Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction” raames elluviidava eeldefineeritud projekti „Rahvatervisealase võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes” jaoks. Nii projekti tegevuste ettevalmistamiseks kui ka paikkondliku tervisedenduse valdkonna arendustegevusteks moodustas Tervise Arengu Instituut laiapõhjalise eksperdirühma.  2019. aastal jätkati alkoholipoliitika rohelises raamatus kokku lepitud meetmete edasist rakendamist, sh jõustusid alkoholi väljapanekuga seotud piirangud. Nii 36 väljapanekupiirangu kui 2018. aastal jõustunud reklaamipiirangu jõustamiseks toimusid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning erialade liitude koostöös teavitusüritused ja koostöökohtumised ettevõtjatega, lisaks tellis Sotsiaalministeerium uuringu väljapaneku piirangu mõju kohta. Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel toimus kohtumine kohaliku alkoholipoliitika katseprojektis osalenud omavalitsuste meeskondadega. Samuti koostati kohalikele omavalitsustele suunatud alkohoolsete jookide testostlemise juhendmaterjal.  Jätkati tubakapoliitika rohelises raamatus kokku lepitud meetmete elluviimist. Valmistati ette seadusemuudatus, mille kohaselt kaovad 20. maist 2020 kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele kuni aastani 2020. Samuti rakendusid 2019. aastal tubaka väljapaneku piirangud ning kaugmüügi keeld.  Jätkati vigastuste ennetamise koordineerimist ning viidi ellu valitsuses kinnitatud tegevuskava. Tervise Arengu Instituut analüüsis 2019. aastal laste vigastusi Eestis aastatel 2016–2018 ning publitseeris vastava raporti. Samuti avaldas Tervise Arengu Instituut tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis 2018. aasta vigastuste statistika.  Toitumise valdkonnas korraldas Tervise Arengu Instituut 2019. aasta kevadel kampaania „Tasakaalus peitub jõud“, mis kutsus inimesi järgima toidupüramiidis esitatud toitumissoovitusi, vältima ekstreemseid dieete ning sööma vähem lihatooteid ja magusat. Samuti avaldas Tervise Arengu Instituut toitumis- ja liikumissoovituste põhjal koostatud raamatu, mida on inimestel võimalik soetada raamatupoodidest. Lisaks eespool nimetatule koostati kokkuvõtlik voldik „Lihtsad soovitused tervislikuks toitumiseks“. 2019. aastal lõppes ka Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel tehtud toidugruppide turu-uuring, mille eesmärk oli saada teada suhkru-, soola- ja rasvasisaldus teatud toidugruppides. Uuringu tulemusi kasutatakse 2020. aastal toidu reformuleerimise plaani koostamise alustamisel ja sihtväärtuste seadmisel. Tervise Arengu Instituut koostöös Sotsiaalministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Terviseametiga koostas juhendi lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides pakutava toidu kohta. Juhend annab soovitusi toidu valimiseks koolide puhvetitesse ja müügiautomaatidesse. Soovitused koostati eesmärgiga aidata koolide direktoritel ja pidajatel hinnata praegust toiduvalikut ning vajaduse korral muuta see laste tervist toetavamaks.  Füüsilise aktiivsuse suurendamise valdkonnas allkirjastati 2019. aasta lõpus toetuse andmise otsus, millega eraldati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest Tartu Ülikoolile 2,7 miljonit eurot kooliõpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Toetusega on Tartu Ülikooli liikumislaboril kavas arendada liikuma kutsuva kooli mudelit ning toetada liikuma kutsuva kooli põhimõtete rakendamist aastaks 2023 vähemalt 140 koolis üle Eesti.  Nakkushaiguste valdkonnas tagati HIVi ja AIDSi ennetamiseks ja leviku tõkestamiseks antiretroviirusravimite kättesaadavus, tõhustati HIVi ennetus- ja uurimistööd ning toetati HIV-positiivsete patsientide andmekogu. Lisaks suurendati HIVi kiirtestimise võimalusi üle Eesti ning HIVi raviteenuseid (integreeritud antiretroviirusravi ja opioidsõltuvuse asendusravi) hakati osutama Ida-Virumaal, kus nende järele on olnud suur vajadus. Kättesaadavamaks muutusid ka nõustamisteenused patsientidele ja nende lähedastele.  Narkootikumide tarbimise vähendamiseks tõhustati ennetustegevusi ning parandati ravi- ja nõustamisteenuste kättesaadavust. Ida-Virumaal arendati välja noorte ravi- ja rehabilitatsiooniteenus. Samuti toetati narkootikumide tarvitajate suunamist karistusmeetmete rakendamise asemel ravi-, nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuseid 37 saama. Lisaks eespool nimetatule muudeti seadusi, et narkomaaniaravi andmekogu andmed oleksid ravikvaliteedi parandamiseks paremini kasutatavad.  2019. aastast tagab Sotsiaalministeeriumi asemel antiretroviirusravimite ja tuberkuloosivastaste ravimite kättesaadavuse, sh hanke- ja eelarveplaanide koostamise, tsentraalsete ostude korraldamise, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamise ning ravimite kasutamise jälgimise ravikeskustes Eesti Haigekassa.  Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ning koostöös Eesti-siseste partnerite ja Maailma Terviseorganisatsiooniga toimus seminar vaimse tervise olukorra ja edasiste vajalikke sammude kohta. Sotsiaalministeerium alustas 2019. aastal vaimse tervise rohelise raamatu väljatöötamist. Strateegilise plaani oluliseks osaks on vaimse tervise probleemide ennetamine noorte hulgas ning enesetappude ennetus. Lisaks korraldati 2019. aastal seminare enesetapu ennetamise teemal. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus (aasta) Südame ja veresoonkonna 76,5 60 56 56 56 haigustesse surnud alla 65- (2018) aastaste arv 100 000 elaniku kohta Imikusuremuskordaja (alla 1- 1,7 1,8 1,7 1,7 1,7 aastaste laste surmade arv aastas (2018) 1000 elussündinu kohta) Varajane suremus kroonilistesse 367 (2015) 353 345 338 338 mittenakkushaigustesse on vähenenud (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta) 0–19-aastaste laste ja noorte 27,8 31,8 31 31 31 suremuskordaja 100 000 elaniku (2018) kohta Oma tervist väga heaks 35,7 34,5 34,7 34,7 34,7 hindavate 11-, 13- ja 15-aastaste (2018) laste osakaal Maakondlikud erinevused 4,4 3,5 3,4 3,4 3,4 eeldatavas elueas sünnimomendil (2017/2018) 1–19-aastaste laste ja noorte 2229 1900 1900 1900 1800 psüühika- ja käitumishäirete (2018) uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta on vähenenud 11-, 13- ja 15-aastaste laste 67,2% 70% 70% 80% 80% osakaal, kellel ei ole esinenud (2018) depressiivseid episoode, kasvab Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -17 220 096 -16 855 000 -20 803 622 sh välistoetused ja kaasrahastus -3 022 384 -3 862 000 -5 183 289 38 Mitterahalised kulud -34 500 -16 000 -16 000 4.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest  Tubaka ja alkoholi tarvitamine on viimasel aastakümnel Eestis küll vähenenud, kuid ülekaalulisus on tõusuteel. Tasakaalustamata toitumise ja vähese füüsilise aktiivsuse tulemusena on praegu üle poole Eesti rahvastikust ülekaaluline, sh iga neljas 1. klassi õpilane. Samuti ei ole soovitud määral kasvanud kooliõpilaste füüsiline aktiivsus ning vaid 15,5% neist olid piisavalt füüsiliselt aktiivsed.  Kuigi alkoholi tarbimine on Eestis langustrendis, alustavad noored selle tarbimisega varajases vanuses ning endiselt tarbitakse liialt palju alkoholi, sh sureb palju inimesi alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse, samuti narkootiliste ainete üledoosi tagajärjel. 2018. aastal suri alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 495 ja narkootiliste ainete kasutamise tõttu 39 inimest.  Kuigi narkootikumide tarvitamisest tingitud surmade arv 2018. aastal oluliselt vähenes (2017. aastal oli näitaja 110), on endiselt vajalik tagada selle järjepidev madal tase ka järgmistel aastatel. Samuti on endiselt kasvavaks probleemiks narkootikumide proovimine koolinoorte hulgas – 38% 15–16-aastastest koolinoortest on tarvitanud narkootikume.  Tubaka tarvitamise puhul liigub trend küll õiges suunas ehk üha väiksem osa elanikkonnast suitsetab, kuid seatud eesmärke ei ole siiski suudetud saavutada, sh esineb haridustasemete vahel märkimisväärne erinevus – kuni põhiharidusega elanikest suitsetab iga päev 29,9%, kõrgharidusega elanikest vaid 8,2%.  Vigastuse puhul on kasvavaks probleemkohaks vaimse tervisega seotud tagajärjed. Enesetapud moodustavad ligi 27% kogu vigastussurmadest ning nende kordaja 100 000 elaniku kohta on kasvava trendiga ehk seatud eesmärgid on jäänud täitmata.  Nakkushaigustega (HIV, tuberkuloos) seotud trendid on liikunud soovitud suunas ning oluline on seniste trendide suuna tagamine ka järgnevatel aastatel, kuid endiselt on probleemkohaks multiresistentsete tuberkuloosihaigete suur osakaal esmastest bakterioloogiliselt tuvastatud positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest.  Maakondade võrdluses on Eestis endiselt suured erinevused eeldatavas elueas – 2017/2018. aastal oli kõrgeim eeldatav eluiga Tartumaal (79,9 eluaastat) ning madalaim Ida-Virumaal (75,5 eluaastat). Eelneva aastaga (2016/2017) võrreldes on erinevus vähenenud 0,1 aasta võrra, kuna Ida-Virumaa näitaja on kasvanud jõudsamalt, kuid soovitud langust ei ole siiski saavutatud. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus (aasta) Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine Iga päev vähemalt 60 või 15,5% 18% 19% 20% 21% enam minutit kehaliselt (2017/2018) aktiivsete 11-, 13- ja 15- aastaste laste osakaal Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine 16–64-aastaste 50,7% 50% 50% 50% 50% ülemäärase kehakaaluga (2018) elanike osakaal 39 Ülekaaluliste laste osakaal 26,3% 25% 24% 24% 23% esimeses klassis (2016) Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine Alkoholi tarbimine 10,1 ˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5 püsivalt alla 9,5 liitri (2018) absoluutset alkoholi 15- aastaste ja vanemate elanike kohta aastas 15-aastaste laste keskmine 14,1% 13,4 13,3 13,2 13 vanus esmakordsel purju (2017/2018) joomisel on Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine 16–64-aastaste 17,2% 19% 18,3% 18,3% 18,3% igapäevasuitsetajate (2018) osakaal Põhiharidusega 29,9% 28% 27% 26% 25% suitsetajate osakaalu (2018) langus on suurem kui kõrgharidusega suitsetajate osakaalu langus (vahe kahe haridusgrupi vahel väheneb) Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarvitamise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine Illegaalseid narkootikume 38% 33% 31% 30% 30% proovinud 15–16-aastaste (2015) osakaal Narkootikumide 39 100 90 80 80 tarvitamisest põhjustatud (2018) üledoosisurmade arv Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine Surmaga lõppenud 62,1 65 61 61 61 õnnetusjuhtumite, (2018) mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta Enesetappude 14,8 9 10 10 10 suremuskordaja 100 000 (2018) elaniku kohta Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine Uute HIV-positiivsete 13,4 16,2 15 13 10 juhtude arv 100 000 (2019) elaniku kohta on vähenenud Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine Tuberkuloosi 9,2 11 10 10 10 esmahaigestunute arv (2018) 100 000 elaniku kohta 40 Multiresistentsete 21,5 16% 16% 16% 16% tuberkuloosihaigete (2016) (MDR-TB) osakaal esmastest bakterioloogiliselt (külvis) positiivsetest (BK+) kopsutuberkuloosi juhtudest Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Terviseriskide ennetamise Jah Jah Jah Jah Jah ja edendamise poliitika on (2018) kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Erinevused maakondade 2016/2017 ja 0,25% 0,25% vähem 0,25% 0,25% vähem kui eeldatavas elueas 2017/2018 vähem kui 2019 vähem kui 2021 vähenevad võrdluses kui 2018 2020 vähenesid erinevused 0,1 eluaasta võrra Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Kulud -17 220 096 -16 855 000 -20 803 622 Mitterahalised kulud -34 500 -16 000 -16 000 Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine Kulud -302 390 -1 095 000 -1 062 854 Mitterahalised kulud 0 0 0 Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine Kulud -639 031 -674 000 -705 925 Mitterahalised kulud -763 -2 000 -1 184 Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine Kulud -2 846 112 -2 491 000 -3 639 595 Mitterahalised kulud -208 -1 000 -1 182 Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine Kulud -225 216 -208 000 -189 796 Mitterahalised kulud -15 0 -1 182 Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine Kulud -3 306 060 -3 339 000 -3 748 330 Mitterahalised kulud -51 0 -1 182 Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine Kulud -615 -1 000 -1 154 Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine Kulud -4 538 211 -5 055 000 -5 422 605 Mitterahalised kulud -24 915 -1 000 -1 182 Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine Kulud -170 887 -265 000 -258 142 41 Mitterahalised kulud -18 0 -1 182 Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -3 893 417 -2 296 000 -4 483 963 Mitterahalised kulud -8 384 -10 000 -6 545 Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Kulud -1 298 158 -1 431 000 -1 291 258 Mitterahalised kulud -146 -2 000 -2 363 4.3. Tervishoiusüsteemi programm Programmi eesmärk on tagada kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Tervishoiusüsteemi programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. 4.3.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja kitsaskohtadest  Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem, sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus. Tervishoiu rahastamine põhineb solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi põhimõttel. Kindlustuskaitse ulatus ja tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus on oluline tervishoiusüsteemi toimivuse näitaja. Ravikindlustuskaitseta oli 2019. aasta lõpu seisuga 4,97% elanikest, mis on mõnevõrra vähem kui 2018. aastal (5,5%). Hiljuti tehtud uuringus leiti, et ravikindlustuseta tööealise elanikkonna osakaal võib olla tunduvalt suurem, 2017. aasta novembri seisuga oli neid 8,6% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest.14 Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis 2018. a 24,5% ja EL-is 2016. a keskmiselt 18,2%). Kõige suurema osa omaosalusest moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 34,8%15 (14,2% käsimüügi- ja 19,5% retseptiravimid). Ravimite kulutuste vähendamisele on kaasa aidanud täiendav ravimihüvitis. Patsiendi kulutuste osakaal soodusravimite ostmisel on vähenenud (2018. a 26,9% ja 2017. a 30,2%). Teine suurem kululiik on hambaravi (27,9%), mis on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra suurened (2017. a 31,3% ja 2016. a 28,4%). Selle põhjuseks võib olla see, et alates 1. juulist 2017 rakendati hambaravihüvitist täiskasvanud kindlustatud tööealisele elanikkonnale ja suurendati hüvitise suurust varem hüvitist saanute elanikkonnarühmas. Samuti tehti võrreldes varasema aastaga metoodika muudatus, mistõttu kasvas 2018. aastal leibkondade omaosalus üle aastate kõige kõrgemale tasemele. Kasv on osaliselt tingitud õendusabiteenuse omaosaluse suurenemisest ligi poole võrra (2017. a 8,5% ja 2018. a 16%).  Suur omaosaluskoormus (WHO hinnangul üle 15%) põhjustab finantsriski sattumist ja piirab vajamineva abi saamist16. Eelkõige on ohustatud madalama sissetulekuga elanikud. 14 Koppel, Piirits, Masso et al. (2018) Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus, https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/ravikindlustuskaitse_uuring_praxis.pdf 15 Tervise Arengu Instituut 16 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/who_ettepanekud.pdf 42 2015. aastal oli 7,4% leibkondi, kelle omaosaluse osakaal osutus katastroofiliseks17, mis on kõrgem näitaja kui paljudes teistes ELi riikides. Veidi üle 5% nendest leibkondadest olid pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.18 Seega tuleks Eestis omaosalust lähiaastatel pigem vähendada ja leida võimalusi omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanikerühmi suurte tervishoiukulude eest. Suurenev surve tervishoiu- ja sotsiaalkuludele ning negatiivne mõju tööjõuturule tuleneb eelkõige sellest, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (1/4 elanikest Eestis on pensioniealised).  Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent ka sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid. Tugev seos on üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele. Prognooside kohaselt suureneb lähiaastatel kõikides riikides tervishoiukulude suhe SKP-sse, seda peamiselt elanikkonna vananemise ning uute diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. Samuti kasvab surve valitsustele, et tulla toime suureneva vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Tervishoiukulud moodustasid 2018. aastal SKP-s 6,7%, samal ajal kui EL-i keskmine oli 9,6% (2017. a) ning avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludes 13,1%, mis on võrreldes varasema aastaga mõnevõrra suurenenud (2017. a 12,8%). Ühest küljest iseloomustab see Eesti tervishoiusüsteemi toimimise efektiivsust, teisalt aga seda, et enamikus teistes EL-i riikides rahastatakse suuremas valikus ja ulatuses vajalikke tervishoiuteenuseid. Samal ajal kasvavad ka elanike ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes, mis on proovikivi nende lahenduste loomisele ja levikule Eestis.  Sotsiaalministeerium alustas 2019. aastal koos töörühmaga analüüsi „Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata isikutele“. Nimetatud analüüs koos ettepanekutega esitatakse Vabariigi Valitsusele 2020. aasta kevadel, et seejärel jätkata heakskiidetud ettepanekute praktiliste lahenduste ellurakendamisega.  Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda.  Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit ja 5 uut soodusravimit. Uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele.  Haigekassa rahastab 117 uut meditsiiniseadet. Aasta algusest hakkas kehtima uus meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 117 uut haigekassa rahastatavat seadet. Uue loeteluga laienes uneapnoe, astma, lümfitursete, venoosse puudulikkuse ja haavaravis kasutatavate meditsiiniseadmete valik, samuti on lisandunud loetellu uued stoomitooted, ortoosid ja diabeeditarvikud.  Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast on Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus uus teenus „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenus“ – tervishoiuteenus üldhooldekodus, millega tagatakse üldhooldekodu 17 Omaosalust peetakse katastroofiliseks, kui leibkonnad kulutavad tervishoiuteenuste kasutamisel omaosalust, mis ületab leibkonna maksevõime läve. 18 Võrk. A, Habicht, T. Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Uued tõendid finantskaitse kohta Eestis. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0013/402061/Estonia-Estonian-WHO-FP-014- digital-single-pages.pdf?ua=1 43 elanikele ühtsetel alustel kvaliteetne tervishoiuteenus (õendusteenus) pearaha põhiselt. Samuti lisati uue teenusena statsionaarne hospiitsravi.  Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele.  Toimub insuldi raviteekonnapõhise rahastamise juhtprojekti ettevalmistamine eesmärgiga parandada insuldijärgset elukvaliteeti ning vähendada raviteekonna killustatust. Juhtprojekti viiakse ellu isheemilise insuldi ravis. Tegemist on olulise teemaga, kuna aasta jooksul saab isheemilise insuldi ligikaudu 3200 inimest, kellest ligikaudu 20% sureb esimese kuu jooksul (insult on surma põhjustest 2. kohal) ning 50%-l ellujäänutest on ühe aasta möödudes funktsionaalne puue. Seega on insuldi tekitatud koormus ühiskonnale märkimisväärne (sh suurem hoolduskoormus).  Aastatel 2019–2021 koostatakse eriarstiabi ja haiglavõrgu analüüs, mille eesmärk on analüüsida ja leida lahendusi kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks alates aastast 2040. Väljatöötatud lahenduste rakendamisel paraneb ravi järjepidevus ning inimeste tervis ja toimetulek. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus (aasta) Leibkonna kulutuste osakaal 24,5% < 25,0% < 25,0% < 25,0% < 25,0% tervishoiu kogukuludes (2018) Avaliku sektori tervishoiu 13,1 ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% kogukulude osakaal avaliku (2018) sektori kuludes Ravikindlustusega kaetute 95,3% 94% 99,0% 99,0% 99,0% osakaal rahvastikus (2019) Patsiendi kulutuste osakaal 26,9% ≤ 30,5% ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30% soodusravimite ostmisel (2018) Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Kulud -1 524 817 829 -1 519 856 000 -1 512 405 805 sh välistoetused ja -19 043 793 -34 303 000 -21 321 360 kaasrahastus Investeeringud -20 827 -600 000 -391 000 sh välistoetused ja 0 -600 000 -374 000 kaasrahastus Mitterahalised kulud -86 624 -220 000 -220 000 4.3.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud ja pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud 44 erialadel (psühhiaatrid, perearstid, kliinilised psühholoogid) ka arstide nappus. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta pole viimastel aastatel muutunud ja on Eestis vaid veidi väiksem EL-i keskmisest (Eestis 3,5 ja EL-i keskmine 3,6). Eestis töötavad arstid on keskmiselt 51-aastased, neist 20% olid 2017. aastal pensioniealised ning järgneva kümne aastaga jõuab neist veel 26% pensioniikka. Õdede suhe arstide arvu on Eestis võrreldes EL-i keskmisega väiksem (Eestis 2,0 ja EL-i keskmine 2,3). Õendustöötajate suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, 2018. aastal oli see 6,92, 2017. aastal 6,82. 2016. aastal sõlmisid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajaduse kohta aastatel 2017–2020 konsensusleppe, mis on suunatud õdede ja ämmemandate koolitusmahu suurendamisele. Samuti on ettevalmistamisel uus konsensuslepe, millega osapooled võtavad kohustused, mis tagavad õdede ja ämmaemandate ettevalmistuse kokkulepitaval kujul. Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele ning sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud: 2016. aastal oli see alla EL-i keskmise taseme (Eestis 470 ja EL-i keskmine 504). Samas on üldhaiglates ja kohalikes haiglates voodihõive keskmiselt 65,9% ja 64,9%, mis näitab vajadust tõhustada ressursside kasutamist väiksemates haiglates. Haiglavõrgu arengukava haiglates on voodihõive võrreldes varasema aastaga üldiselt paranenud (2017. a 69,4% ja 2018. a 71,4%), kuid aktiivravi kestus on püsinud samal tasemel (5,4 päeva).19 Aastatel 2018–2019 katsetati psüühikahäirega inimestele kriisikaardi ja ohumärkide plaani koostamist. Kriisikaardi idee põhineb psüühikahäirega elavate inimeste ja nende lähedaste soovil omada haavatavas olukorras suuremat kindlustunnet. Luues ja parandades raske ja pikaaegse psüühikahäirega elavatele inimestele pakutavaid teenuseid, on lähtekohaks inimkeskne mõtte- ja tegutsemisviis ning mitmekülgne toetus, sealhulgas kriiside ennetamine ja juhtimine. Ohumärkide plaan ja kriisikaart on võimalused vaimse tervise kriise ennetada ja juhtida, kuivõrd kriisikaardi olemasolu annab inimesele võimaluse enne kriisi kirjeldada, millist käitumist ta sel ajal teistelt soovib. Katseprojekti lõpuks koostati kriisikaart kokku 50 inimesele. Alates 2020. aastast rahastatakse kriisikaardi ja ohumärkide plaani koostamist Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse lepingute raames. Indikaator Viimane 2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht teadaolev tulemus (aasta) Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tervishoiupoliitika on Jah Jah Jah Jah Jah kujundatud ja elluviimine (2018) korraldatud Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse Krooniliste psüühikahäirega 50 50 75 100 100 patsientidele koostatud ja (2019) rakendatud kriisikaartide arv Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine 19 Tervise Arengu Instituut 45 Arstide arv 100 000 elaniku 355,1 320 320 320 320 kohta (2018) Õendustöötajate arv 100 000 692,4 883 900 900 900 elaniku kohta (2018) Haiglavõrgu arengukava 5,4 4,8 4,6 4,6 4,6 haiglate keskmine ravikestus (2018) aktiivravis Haiglavõrgu arengukava 71,4 81.2 85,0 85,0 85,0 haiglate aktiivravi voodihõive (2018) Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks Riigi tasandil korraldatud 1 1 1 1 1 kriisireguleerimisõppuste või (2019) nendes osalemise arv Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Ravimite ja Jah Jah Jah Jah Jah meditsiiniseadmete ohutuse, (2018) tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine Rahulolu apteegiteenuse 95% ≥ 98% ≥ 98% ≥ 99% ≥ 99% kättesaadavusega (2014) Rahulolu retseptiravimite 98% 76% ≥ 80% ≥ 81% ≥ 81% väljakirjutamise ja (2014) apteekidest kättesaamise korraldusega Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik Meede 1.1. Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine Kulud -1 520 730 383 -1 515 139 000 -1 506 750 290 Mitterahalised kulud -36 750 -107 000 -107 000 Tegevus 1.1.1. Tervisehoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -1 667 260 -2 057 000 -1 890 908 Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse Kulud -19 173 651 -207 000 -17 800 384 Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine Kulud -1 498 742 932 -1 511 815 000 -1 485 454 309 Mitterahalised kulud -36 750 -107 000 -107 000 Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks Kulud -1 146 540 -1 060 000 -1 604 688 Meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine Kulud -4 087 446 -4 717 000 -5 655 515 Mitterahalised kulud -49 874 -113 000 -113 000 Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kulud -416 249 -451 000 -460 431 Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine Kulud -3 671 197 -4 266 000 -5 195 084 Mitterahalised kulud -49 874 -113 000 -113 000 46 47
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel