2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne
2019. AASTA
KONSOLIDEERITUD
MAJANDUSAASTA
ARUANNE
Juhatuse esimees Agris Peedu
Sihtasutus Põhja-Eesti Juhatuse esimehe pöördumine
Regionaalhaigla
2019. aasta oli Regionaalhaigla jaoks teguderohke ja edukas. Abistasime kokku 144 000
patsienti, rakendades selleks Haigekassa rahastust 198 mln euro ulatuses. Meie tegevus
Ärinimi: olid kantud meie missioonist investeerida inimeste tervisesse.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Regionaalhaigla fookuses olid 2019. aastal patsientide ja nende
lähedaste rahulolu suurendamine raviteenusega, töötajate hea-
Registrikood: 90006399 olu tõstmine ning oma tervise vastu huvi tundva elanikkonna Regionaalhaigla fookuses olid
harimine. 2019. aastal patsientide ja nende
Juriidiline aadress: lähedaste rahulolu suurendamine
Soovime pakkuda igale patsiendile parimat ravikvaliteeti ja suuri-
J. Sütiste tee 19 raviteenusega, töötajate heaolu
mat rahulolu raviteenusega. Seetõttu oli kvaliteet üks 2019. aasta
tõstmine ning oma tervise vastu
Tallinn, 13419 Eesti Vabariik peamisi teemasid nii ravitöö kui ka haigla kui organisatsiooni
võtmes. Esimese haiglana Eestis läbisime Joint Commission
huvi tundva elanikkonna harimine.
Telefon: +372 617 1300
Internationali eelauditi, mis andis meie senisele tegevusele hea
E-post: hinnangu, kuid tõi välja ka parendamist vajavad tegevused. Nende puudujääkidega tege-
leme aktiivselt järgmisel paaril aastal ning selle aja jooksul teeme ka otsuse ülehaiglalise
[email protected] akrediteerimisprotsessi läbimise kohta.
Koduleht: Aruandeaastal moodustasime patsiendinõukoja, ravikvaliteedi- ja traumakomitee.
Arvestades, et Regionaalhaigla ravijuhud on Haigekassa statistika kohaselt kõige keeruka-
www.regionaalhaigla.ee mad, on selliste komiteede olemasolu raviteenuse kvaliteedi arendamiseks möödapääs-
matu. Aastal 2020 loodame valmis saada ülehaiglalise, nii kliinilist tööd kui ka tugitegevust
Audiitor:
hõlmava intsidendihaldussüsteemiga. Sedasi panustame vastutustundliku haigla põhimõt-
KPMG Baltics OÜ tesse.
—3— Tegevusaruanne 2019
Õpetava haiglana on meie tähelepanu all residendid, üliõpilased ja praktikandid, kuid hari- Eetilise käitumise juhtumite parema lahendamise huvides kinnitasime haigla eetikanõukogu
dusliku suunanäitajana vaatleme kogu elanikkonda ja Regionaalhaigla sidusrühmi laiemalt. koostatud eetikakoodeksi, kus kirjutasime lahti ja leppisime kokku, missuguste käitumis-
On ilmne, et meedia juhib ennekõike tähelepanu tervishoiuvaldkonna probleemidele, põhimõtete järgi on haiglas asjakohane käituda. Need on põhimõtted, mida igaüks ise
mistõttu peame nii teavitama meie kliinilisest tööst kui ka ennetustegevust ellu viima oma kohustub järgima. Valmis ka huvide konfliktide ennetamise kontseptsioon. Huvide konflikti
teabevahendite kaudu. Patsientide jaoks väärtusliku teabe jagamiseks jäi meie veebileht sattudes riskib töötaja nii mainekahju kui ka eneseteostuse võimaluse kaotusega. Need on
kitsaks, mistõttu tegime arstide ja õdede eestvedamisel lisaks vähiravi- ja südameteemalise tõsised riskid, mida Regionaalhaigla on püüdnud viimastel aastatel maandada eelkõige töö-
veebikeskkonna. Esimese haiglana alustasime taskuhäälingutega „Tervisepooltund“, mille tajate teadlikkuse tõstmisega, ning me jätkame seda. Oleme mõistnud, et Eesti tervishoiu
peamine fookus on ennetus. Need on vaid mõned näited tegevustest, millega panustasime paigalseisu ärahoidmiseks on meil lisaks edasipürgivatele klinitsistidele vaja ka avatud ja
avatusse kui meie haigla olulisse väärtusse ja kaudselt patsientide ravikogemuse rahulolu uuendusmeelseid juhte. Esimene juhtide koolitusprogramm 40 uuele või tulevasele juhile
tõstmisse. koostöös TalTechiga oli edukas ning kinnitas koolituse vajadust ka järgmisteks aastateks.
Oleme haiglana alati koostöövalmis. Majasisene koostöö ning riigisisesed ja rahvusvahelised 31. detsembril möödus 40 aastat päevast, mil praeguse Põhja-Eesti Regionaalhaigla
võrgustikud võimaldavad meil pakkuda kvaliteetset raviteenust ja tagavad meie arengu- eelkäijasse, Tallinna Kiirabihaiglasse Mustamäel hospitaliseeriti esimesed viis patsienti.
võimalused. Koostöös Riigikantseleiga kujundasime vähipatsiendi raviteekonna, koostöös Haigla vajadused on aastakümnetega muutunud, mistõttu on möödapääsmatu arendada
Eesti Kunstiakadeemiaga viisime läbi teenusedisaini projekti ambulatoorsetele patsientidele ka taristut. Jätkame nii vähiravi- ja patoloogiakorpuse kui ka psühhiaatriakliiniku ehitamise
ja projekti „Terve ruum“, võtame osa ka Haigekassa insuldipatsiendi teekonna projektist. ettevalmistustega. Lisaks meditsiinitehnoloogia pidevale uuendamisele on need meie
Need patsiendi raviteekonna projektid tõid esile mitmed haiglasisesed parendusvajadused lähiaastate olulisimad investeeringud. Samas parandame oluliselt ravi- ja töötingimusi
ning näitasid, kuidas peaksid ravi ja patsiendi teavitamine olema paremini koordineeritud palatikorpuses. Projekteerime innovaatiliselt, mis tähendab, et kõik eelnimetatud suur-
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna eri tasandite ning asutuste vahel. Meil on hea meel, et projektid teostatakse kliinilist personali aktiivselt kaasates ning mudelprojekteerimise
oleme juba viis aastat teinud tõhusat koostööd Pärnu Haiglaga, et pakkuda Pärnumaa BIM metoodikat ja tehnoloogiaid kasutades. Koostöös Kunstiakadeemia tudengitega tuleb
vähipatsientidele kodulähedast keemiaravi koostöös Regionaalhaigla kui multimodaalse meie uutesse korpustesse nutikaid lahendusi, mida Eesti haiglates varem pole kasutatud.
vähikeskusega. Need on suurepärased näited meie koostööpagasist. Meil on hea meel, et nii Raplamaa Haigla kui ka Läänemaa Haigla avasid tervisekeskuse.
See on koostöö üldhaiglate ja perearstide vahel, mida on kaua oodatud ning millele tuleb
Haiglana toetame oma töötajaid, et nad võtaksid sõna tõenduspõhise meditsiini tutvusta
järgmistel aastatel pöörata olulist tähelepanu, selleks et koostöö oleks igapäevane, sisukas
miseks. Meid teeb murelikuks, et meedias vohab alternatiivmeditsiini austajate tugev
ja patsientide huvides.
sõnum ja vaktsineerimisvastaste kampaania. Tunnustamaks seni tehtut ning andmaks
eeskuju teistele, said meie haigla aasta kõneisikuks dr Margus Viigimaa ja dr Riina Kütner. Infotehnoloogia vallas oleme teinud olulisi samme, et tõsta kasutusmugavust nii patsientide
Õpetava haiglana on meil hea meel, et esimest korda toimus Regionaalhaiglas Tartu Ülikooli kui ka töötajate jaoks. Võtsime esimese raviasutusena kasutusele üleriigilise digiregistra-
IV kursuse arstitudengite kirurgiliste haiguste praktikum. See on oluline muutus meditsiini tuuri. Intensiivravikeskuse ja kardioloogiakeskuse ühisjuhtimisel viime ellu e-intensiivravi
hariduse laiapõhjalisel pakkumisel ja omandamisel. Haigla esimene teaduskonverents projekti, millega muudame praegused paberimahukad protsessid elektrooniliseks, või-
ning aasta jooksul meie arstide kaitstud doktoriväitekirjad annavad head aimu sellest, et maldades paremat ülevaadet patsiendi tervislikust seisundist. Nii saavad arstid ja õed
väärtuslik teadustegevus on hoos. Järgmistel aastatel on meie eesmärk teadustegevust tõhusamalt pühendada enam aega intensiivravipatsientidele. Algatasime uue e-haigusloo
veelgi võimestada. projekti, kuhu kaasasime kõik meie tütarhaiglad aga ka Järvamaa Haigla. Oleme veendunud,
et haiglate ühine digitaalne haiguslugu võimaldab meil kasutada piiratud tervishoiuraha
Regionaalhaigla peab tipphaiglana olema usaldusväärne partner riigile ning tagama valmis
targemalt, tagada parem andmekvaliteet ning kasutusmugavus. Töötame edasi persona-
oleku kriisideks ja masskannatanutega situatsioonideks. Koostöös Tallinna Lastehaiglaga
livaldkonna digiteerimisega ning võtsime kasutusele töötajate iseteenindusportaali, sest
valmis masskannatanute plaan ning lõpetamisel on haigla kriisiplaan. Kõrgema etapi
nutikas haigla peitub ka tugivaldkondade arengus.
haiglana vastutame selle eest, et oleksime igal ajal valmis väljaspool
haiglat toimunud suurõnnetuse korral kiirelt patsiente vastu võtma Kõik olulised arengud jätkuvad ka aastal 2020. Loodame juba aasta alguses kinnitada
ning neile asjakohast ravi pakkuma. Oluline on tagada õppuste läbivii- Regionaalhaigla kümne aasta arengustrateegia, et suudaksime olulisi otsuseid teha pikemat
mine koostöös eri organisatsioonidega, et oleksime valmis tegeliku elu Oluline on tagada õppuste ajalist mõõdet silmas pidades.
katsumusteks. Esimest korda Eestis moodustati Regionaalhaiglas 14 läbiviimine koostöös eri
Meie töö kiituseks on lisaks patsientide ja nende lähedaste tänusõnadele ning rahvusva-
tippspetsialistist koosnev kriisimeeskond, kes pakub erinevate kriisijuh- organisatsioonidega, et oleksime
helistele akrediteeringutele ja tunnustusele kindlasti ka see, et Vabariigi Valitsus tutvus
tumite korral psühholoogilist esmaabi. valmis tegeliku elu katsumusteks. oma väljasõiduistungil meie tegevusega ning arutas koos meie erialajuhtidega vähiravi
Meie personal on pühendunud. Aruandes esitatud tegevuste ja tule- ning vaimse tervise valdkonna arenguvajadusi. Oleme toeks Eesti tervishoiukorralduse
muste taga on meie 4837 töötajat. Nende igapäevastes pingutustes ja arendamisel ning julgeme ja tahame seda näidata.
professionaalsuses peitub meie visioon olla parim raviteenuse pakkuja oma patsientidele
Oli edukas aasta − tänan siiralt kõiki, kes sellesse panustasid.
ning teerajaja Eesti tervishoius. Oma töötajatesse panustasime oluliselt ka möödunud
aastal. Endiselt toetame tervisesporti ja oleme uhked, et oleme suurima osavõtjate arvuga Investeerime inimeste tervisesse!
ettevõte nii mõnelgi spordiüritusel, nagu näiteks maijooksul või sügisjooksul. Meie jaoks Agris Peedu
on oluline kanda hoolt oma töötajate vaimse tervise eest, pakkudes neile kas eraelulise või
tööga seotud kriisiga toimetulekuks psühholoogi või psühhiaatri abi.
—4— —5— Tegevusaruanne 2019
Sisukord
Panustame sellesse, et meil oleks piisav järelkasv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65
Juhatuse esimehe pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Tervislik ja ohutu töökeskkond on meile tähtis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66
Sisukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tööõnnetuste vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67
Regionaalhaiglast lühidalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Tervisekäitumise edendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68
Regionaalhaigla grupp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71
Regionaalhaigla grupi olulised arvud 2019 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72
Teguderohke 2019 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Panustame rahva tervishoidu ja haiguste ennetusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76
Arengukava ja strateegiliste eesmärkide täitmine . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Kujundame riiklikku ja kohalikku tervishoiupoliitikat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78
Meie plaanide ja tegevuste keskmes on patsiendi huvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Teadvustame ja juhime oma keskkonnamõju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80
Parima ravitulemuse toob erialade vaheline sidusus ja koostöö . . . . . . . . . . . 23 Elektri-, vee- ja küttekasutuse ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .81
Interdistsiplinaarne koostöö ja erialade arendamine Elektrienergia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
loovad paremad võimalused patsientide raviks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
Soojusenergia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
Taotleme kvaliteeti igas tegevusvaldkonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28
Vesi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82
Õpetava haiglana on meie vastutus luua ja jagada teadmisi . . . . . . . . . . . . . . . 30
Kasvuhoonegaaside heitkogused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82
Parimate töötulemuste eeldus on toetav ja arendav töökeskkond . . . . . . . . . 32
Jäätmekäitlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83
Regionaalhaigla laieneb ja areneb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34
Juhime regionaalhaiglat ausalt, avatult ja väärikalt . . . . . . . . . . . . . . . 85
Tänapäevane haigla kasutab digilahendusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36
Regionaalhaigla väärtusahel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87
Koostöös suudame patsientidele pakkuda parimat ravitulemust . . . . . . . . . . . 38
Regionaalhaigla ja tütarhaiglate nõukogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90
Erialase kvalifikatsiooni hoidmine ja arendamine on iga töötaja kohus . . . . . . 39
Regionaalhaigla ja tütarhaiglate juhatused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90
Raviteenuste juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 Auditikomitee ja siseaudit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91
Iga numbri taga on patsient ja tema lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42
Juhtimiskontrollid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92
Patsiendi raviteekonnal on oluline roll õdedel-hooldajatel . . . . . . . . . . . . . . . . 44
Riskijuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93
Töötame, et kvaliteetne ravi oleks kättesaadav igale inimesele . . . . . . . . . . . . . 46
Regionaalhaigla majandustegevuse juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97
Patsiendi tagasisidest saame olulist sisendit tegevuste planeerimiseks . . . . . . 48
Otsene loodud ja jagatud majanduslik väärtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98
Terviseandmed peavad olema hästi hoitud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53
Finantssuhtarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99
Oleme avatud uutele teaduspõhistele raviviisidele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54
Saadud toetused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99
Regionaalhaigla tööandjana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Ostud ja hanked . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99
Regionaalhaigla tööandjana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58
Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100
Motiveeritud töötaja aitab luua paremat heaolu patsiendile . . . . . . . . . . . . . . 62
Aruandeperiood, käsitletavate teemade ja üksuste kokkuvõte . . . . . 103
—6— —7— Tegevusaruanne 2019
Regionaalhaiglast
lühidalt
—8— —9—
Regionaalhaigla grupp Regionaalhaigla grupi
olulised arvud 2019
Regionaalhaigla visioon
on olla tunnustatud ja uuendusmeelne meditsiinikeskus, teerajaja Eesti tervishoius.
Regionaalhaigla missioon
Investeerime inimeste tervisesse.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) kõikidele ravikindlustatud isikutele peamiselt Tallinnast 1 249 465 829 98 839
on Eesti juhtiv tervishoiuasutus ja tervishoiusektori inno- ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravivoodit Ambulatoorsete Erakorralise
vatsiooni eestvedaja. Regionaalhaigla on riigi asuta- Vältimatut abi osutatakse kõikidele abivajajatele. vastuvõttude arv meditsiini osakonna
tud sihtasutus, mille asutajarolli täidab Eesti Vabariigi
Regionaalhaigla on piirkondlik haigla, mille koosseisus vastuvõttu saabunuid
Sotsiaalministeerium. Regionaalhaigla toimib eraõi-
on seitse kliinikut koos 31 erialakeskusega.
gusliku juriidilise isikuna, mis juhindub oma tegevu-
ses põhikirjast ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigus- Regionaalhaigla konsolideerimisgruppi (edaspidi
aktidest. Sarnaselt Euroopa ülikoolihaiglatega pakub Regionaalhaigla grupp) kuuluvad SA Läänemaa Haigla
Regionaalhaigla raviteenust kõigil arstlikel erialadel, (edaspidi Läänemaa Haigla), SA Hiiumaa Haigla (edas-
v.a pediaatria ja sünnitusabi. Lisaks on Regionaalhaigla pidi Hiiumaa Haigla) ja SA Raplamaa Haigla (edaspidi
Eesti suurim vähiravi-, trauma-, südame- ja psühhiaat- Raplamaa Haigla), mis on üldhaiglad ja teenindavad
39 111 89 200 26 217
riakeskus. peamiselt oma maakonna patsiente.
Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega 2017. aastal sõlmiti partnerluse raamleping Rakvere
(Regionaalhaigla ravijuhtude keskmine kaal ehk CMI Haiglaga ja 2018. aastal Järvamaa Haiglaga, varem on Keskmine ravitud Kirurgilisi Kiirabiviisitide arv
on 1,58 ning Eesti haiglate keskmine 1,1) ja olene- sõlmitud koostöölepingud Pärnu Haiglaga: 2014. aastal patsientide arv protseduure
valt patsiendi terviseprobleemist ka lihtsamat arstiabi keemiaravi ja 2017. aastal hematoloogia erialal.
16,2 miljonit eurot
TALLINN
SAUE RAKVERE
PALDISKI JÜRI
SAKU
KEILA
KOSE
VORMSI KOHILA
RAPLA
Investeeringud ja parendused (hoonetesse,
HIIUMAA HAAPSALU PAIDE PõhjaEes� Regionaalhaigla rajatistesse, meditsiinitehnoloogiasse, IT-sse)
MÄRJAMAA Kiirabipunk�d ja -brigaadid
Tütarhaiglad
Koostöölepinguga haiglad
PÄRNU
221
SAAREMAA
miljonit
KIHNU
eurot 4 837 568
RUHNU
Osutatud Töötajate arv Patsientide
Regionaalhaigla osutab kiirabiteenust Harjumaal, Raplamaal, Hiiumaal, Läänemaal tervishoiuteenuste tänuavaldusi
ja Eesti väikesaartel ning reanimobiiliteenust Põhja-Eestis. rahaline maht
— 10 — — 11 — Tegevusaruanne 2019
Teguderohke 2019 MAI
Regionaalhaigla kardiokirurg dr Günter Taal ja anestesioloog dr Kristjan
Kalling aitasid Läti kolleegidel Pauls Stradiņši nimelises Ülikooli Kliinikus
Riias teha esimest korda südame aordikaare lõikuse uudsel, nn hübriid-
JAANUAR proteesi meetodil.
Alates 8. maist viibisid Regionaalhaiglas Joint Commission Internationali
15. jaanuaril võttis Regionaalhaigla esimese haiglana Eestis kasutusele (JCI) esindajad, kes viisid läbi uuringu haigla akrediteerimisvalmiduse
üleriigilise digiregistratuuri, mille kaudu saab riiklikus patsiendiportaalis kohta. Regionaalhaigla soovib parandada kvaliteedijuhtimise võimekust,
www.digilugu.ee broneerida aega Regionaalhaigla eriarstide vastuvõtule. keskendudes eelkõige patsiendiohutuse ja kvaliteedi parendamisele.
28. jaanuaril avati järelravi kliinikus kaheksakohaline renoveeritud inten- Regionaalhaigla pikaajaline eesmärk on saavutada vastavus JCI rahvus-
siivraviosakond, et tagada tänapäevane intensiivravi ning paremad tingi- vahelistele kvaliteedinõuetele.
Regionaalhaiglas viibinud Joint Commission
mused patsientidele ja nende lähedaste. Euroopa Insuldiorganisatsioon tunnustas Regionaalhaigla neuroloogiakes- Internationali (JCI) esindajad
Regionaalhaigla onkoloog, naistehaiguste keskuse ülemarst ja juhataja kust ESO Angels Awardi plaatinataseme kvaliteediauhinnaga.
dr Kersti Kukk pälvis Vabariigi Presidendilt Eesti Punase Risti III klassi
teenetemärgi. JUUNI
VEEBRUAR Helsingis toimus Põhja- ja Baltimaade kardioloogiakongress (NBCC), kus
osalesid ka Regionaalhaigla kardioloogid. Kongressi raames toimunud hai-
Regionaalhaiglas moodustati esimene psühholoogilise esmaabi kriisi- gusjuhtude konkursil sai esikoha noorkardioloog dr Eno‑Martin Lotman.
meeskond, kes pakub psühholoogilist esmaabi erinevate kriisijuhtumite Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse ja kirurgiakliiniku mee-
korral. dikud koolitasid Antarktikasse suunduva merereisi 15 meeskonnaliiget
14. veebruaril sai Tallinna kesklinnas asuv DoonoriFoorum 10-aastaseks. esmaabi andmises.
DoonoriFoorumis antakse pea kolmandik kogu verekeskuse aasta vere- Regionaalhaigla verekeskus avas Raplamaa Haiglas kolmanda veretoodete
loovutustest. Sünnipäevaks oli DoonoriFoorumit külastanud üle 16 000 välislao, mis parandab veretoodete kättesaadavust ravitegevuses.
doonori, kes olid teinud enam kui 88 500 vereloovutust.
20. juunil esitleti Regionaalhaigla kiirabikeskuses kaht uue põlvkonna rea-
Regionaalhaigla haiglaapteegile omistati Eestis esimene valdkondlik ISO nimobiili, mis on senistest tunduvalt ergonoomilisemad ning varustatud 20. juunil esitleti Regionaalhaigla
9001 sertifikaat. Regionaalhaigla vanemproviisor Marko Urbala pälvis kiirabikeskuses kaht uue põlvkonna
DoonoriFoorum sai 10-aastaseks nüüdisaegse tehnoloogiaga. Uued autod hakkasid patsiente teenindama reanimobiili
sellega seoses tunnustuse „Kvaliteedi nägu 2018“. alates juulist.
MÄRTS Viidi läbi õppus Athena 2019, milles harjutati masskannatanutega situat-
siooni lahendamist kõikidel haigla juhtimistasanditel.
29. märtsil toimus interdistsiplinaarne seminar „Munasari“, kus käsitleti
esmalt anatoomiat ja füsioloogiat, liiguti patofüsioloogiasse, edasi fertiil- JUULI
suse teema juurde, kõneldi eetika ja munasarja teemal ning lõpuks hea- ja
pahaloomuliste kasvajatega seotud uuematest andmetest. Allkirjastati elektroonilise intensiivravi tarkvara juurutamise projekti
leping. See võimaldab koguda reaalajas intensiivravipatsiendi seisun-
APRILL dit kirjeldavaid parameetreid ning seeläbi teha kiiremaid ja täpsemaid
raviotsuseid.
Regionaalhaiglas toimus viiepäevane disainisprint, mille eesmärk oli tuua Haapsalus toimus Regionaalhaigla ja Terviseameti koostöös korraldatud
avaliku sektori organisatsiooni disainijuhtimise põhimõtted ja arendada kahepäevane V Eesti Kiirabi Liidu simulatsiooniõppus. Õppusel panid end
veelgi patsiendikesksemaid tervishoiuteenuseid. Disainisprindil osalesid erinevates erakorralistes olukordades proovile 19 kiirabibrigaadi Eestist ja
Eesti, Soome ja Rootsi ülikoolide disaini-, tehnoloogia- ja tervishoiuvald- Lätist, üks kolmest Regionaalhaigla brigaadist saavutas koha esikolmikus.
konna magistrandid.
Regionaalhaigla verekeskus korraldas koostöös Takso24 ja Tallink Taksoga
24. aprillil avati Ädala verekeskuses siseterviserada Vereringe, et keskuse doonoripäevad Telliskivi tulistamisest eluga pääsenud taksojuhi Sergei V Eesti Kiirabi Liidu
töötajad saaksid ka tööpäeva sees tegeleda liikumisega. auks. Haavatud taksojuhi elu päästeti just doonoriverega ja tänu meedi- simulatsiooniõppus Haapsalus
kute heale tööle.
Toimus 13. erakorralise meditsiini kevadkonverents. Fookuses oli erakor-
ralise meditsiini ülekoormus, aga ka erakorralise meditsiini eriala areng, Sotsiaalminister Tanel Kiik kohtus Regionaalhaigla kompetentsikeskuste
Viiepäevane disainisprint
kõrgema etapi haiglate võimalused raskes seisundis patsientide diagnoo- juhtidega ja tutvus Mustamäe meditsiinilinnakuga. Arutati erialade üle-
simisel ja ravimisel ning riiklik valmisolek masskannatanutega kriiside riigilist arendamist, tervishoiuvaldkonna raskusi ja tulevikuväljavaateid.
lahendamisel. Oma kogemusi jagasid kolleegid Oslo Ülikoolihaiglast.
Raplamaa Haiglat asus juhtima dr. Pille Mukk.
— 12 — — 13 — Tegevusaruanne 2019
AUGUST NOVEMBER
Augustis toimus Tallinnas Skandinaavia Käekirurgia Seltsi 27. kongress, kus Pakkumaks patsientidele veelgi paremat tuge kogu raviteekonna jooksul,
käekirurgid ja käeterapeudid keskendusid randme- ja sõrmevigastustega sõlmis Regionaalhaigla kokkuleppe võtta alates 2020. aasta jaanuarist
seonduvale. Kogunenud praktikud käsitlesid ettekannetes ja töötubades üle AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ambulatoorset ja statsionaarset
nii käekirurgia igapäevaseid küsimusi kui ka uuenduslikke lahendusi. taastusravi ning rehabilitatsiooniteenust pakkuv üksus.
12. novembril avati Regionaalhaigla grupi esimene tervisekeskus Raplamaa
SEPTEMBER
Haiglas. Regionaalhaigla eraldas uuele tervisekeskusele 10 000 eurot, et
arendada koostööd haigla ja perearstide vahel.
Regionaalhaigla ning Hiiumaa Haigla, Läänemaa Haigla, Raplamaa Haigla,
Järvamaa Haigla ja Viljandi Haigla sõlmisid konsortsiumilepingu ühistele Vabariigi Valitsus pidas kabinetinõupidamise Regionaalhaiglas, kus tutvuti
kliinilistele infosüsteemidele üleminekuks. Eesmärk on luua infotehno- haigla igapäevatööga. Valitsuse liikmetele anti ülevaade vähki haigestu-
loogiline platvorm, mis ühishuvide alusel ja patsientide ravivajadustest mise, ravi ja ennetuse ning vaimse tervise olukorrast Eestis.
Avati Regionaalhaigla grupi esimene
lähtuvalt lahendaks otstarbekalt terviseteabe töötlemise ja andmevahe- Tallinnas toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Regionaalhaigla koos- tervisekeskus Raplamaa Haiglas
tuse küsimused. töös korraldatav kolmas rahvusvaheline õenduskonverents, mis kandis
13. septembril allkirjastasid peaminister Jüri Ratas, rahvusvahelise vähivas- pealkirja „5 Tärni Õendus“. Konverentsil käsitleti tänapäeva õenduse prob-
tase võitluse liidu (UICC) juht Cary Adams ja Eesti Vähiliidu nõukogu esi- leeme ning arutleti rahvusvahelisel tasemel tulevikku suunatud vajaduste
mees Vahur Valvere Vähiliidu eestvedamisel maailma vähideklaratsiooni. ja võimaluste üle. Konverentsil osales kokku üle 300 osalise kuuest riigist.
Ürituse raames tunnustas Eesti Vähiliit Regionaalhaiglat kui pikaajalist Toimus psühhiaatriakliiniku XII sügiskonverents „Psühhiaatria aastal
koostööpartnerit tänukirjaga tulemusliku koostöö eest vähiennetuses, Maailma vähideklaratsiooni 2019: Avades isiksusehäirete käsitlusi“. Konverents tõi kokku Eesti psüh-
vähi varajasel avastamisel ning vähiravis. allkirjastamine 13. septembril
hiaatria tipud. Fookuses olid isiksusehäired ning käsitleti ka tänapäevast
Regionaalhaigla liitus rahvusvahelise telemeditsiini ja e-tervise organisat- isiksusehäirete kliinilist haldamist, laste ja noorukite isiksusehäireid ning
siooniga (ISfTeH), mille eesmärk on edendada ja toetada telemeditsiini psühhiaatrilist esmaabi.
ja e-tervise teemasid, kaasates selleks oma valdkonna eksperte üle kogu
maailma. DETSEMBER
Regionaalhaigla patoloogiakeskus akrediteeriti vastavalt ISO 15189:2012
Tallinna Linnavalitsus tunnustas parima tervishoiutöötaja tiitliga
nõuetele kui meditsiinilabor histopatoloogia, tsütopatoloogia, hemato-
Regionaalhaigla uroloogiaosakonna arsti Taimi Lauri ja õendusdirektorit
patoloogia ja molekulaarpatoloogia valdkonnas.
Aleksei Gaidajenkot.
OKTOOBER Regionaalhaigla kiirabikeskus avas Haapsalus uuendatud kiirabitugipunkti,
mille asukoht Haapsalu kesklinnas võimaldab kiirabibrigaadidel väljasõidu-
14. oktoobril toimus Regionaalhaigla patsiendinõukoja esimene nõupi- korraldustele kiiremini reageerida. Uuendatud ruumid tagavad töötajatele
damine. See võimaldab patsientidel osaleda oluliste otsuste tegemisel. paremad olmetingimused ning kiirabipunkti asukoht Regionaalhaigla
haiglavõrgu hoones lihtsustab veelgi koostööd kohaliku haigla ja kiirabi-
7. oktoobril toimus Regionaalhaigla eestvedamisel projekti „Kopter“ tree- personali vahel.
ningpäev, kus operatiivteenistused testisid liiklusõnnetuses raskelt kan-
natada saanud patsiendi lennutransporti sündmuskohalt Regionaalhaigla Aasta meeskonna tiitli sai 2019. aastal e-intensiivravi meeskond, kes
traumakeskusesse. Regionaalhaiglal on ainsana Eestis ööpäevaringne on järjekindlalt panustanud paberivaba ja innovaatilise e-intensiivravi
valmisolek ja eriväljaõpe täiskasvanud patsientide raviks lennutingimus- projekti arengusse. Aasta kõneisiku tiitli said prof Margus Viigimaa ja dr
tes. Õppusest võtsid osa Regionaalhaigla kiirabikeskus, Häirekeskus, Riina Kütner. Mõlemad arstid on väga hinnatud erialaspetsialistid, kes on
Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. leidnud oma tiheda igapäevatöö kõrvalt aega avalikkuse teavitamiseks
terviseteemadel.
17. oktoobril toimus Regionaalhaigla konverents „Põhja-Eesti
Projekti „Kopter“ treeningpäev
Regionaalhaigla kui interdistsiplinaarne südamekeskus“ ning avati süda-
meravi teemaline infoportaal aadressil www.südamekeskus.ee.
Regionaalhaigla laboratoorium avas osakonna Kärdlas, et teenindada
Hiiumaa Haiglat kohapeal ja viia seeläbi laborimeditsiini arengud kiiremini
haigla ja patsientide kasutusse.
Toimus esimene Regionaalhaigla teadus- ja arenduskonverents.
Konverentsil tutvustati Regionaalhaigla uurimisteemasid, suundi ja mee-
todeid ning teaduskoostööd TTÜ-ga. Tutvustati Riikliku siirdemeditsiini
ja kliiniliste teadusuuringute keskuse tööd, pakutavaid teenuseid ning
teadusrahastus.
— 14 — — 15 — Tegevusaruanne 2019
Arengukava ja
strateegiliste
eesmärkide
täitmine
Regionaalhaigla tegevuste lähtealus on arengu
kava ja strateegiad, mis asetavad esikohale
parima kvaliteetse ja patsiendikeskse ravi
ning kõikidel esindatud erialadel kõrgeima
kompetentsi hoidmise ja arengu.
— 16 — — 17 —
Regionaalhaigla arengukava aastateks 2019–2021 Meie plaanide ja tegevuste
sätestab visiooni, missiooni ja põhiväärtused ning
kirjeldab strateegiad. Arengukava keskendub keskmes on patsiendi huvid
kümnele valdkondlikule strateegiale:
Patsiendikeskse haigla strateegia
Regionaalhaigla peamine fookus on inimene – patsiendi ravi kvaliteet ja rahulolu ravitee-
patsiendikeskse haigla strateegia, nusega. Iga struktuuri, taristu, protsesside vms muudatusvajaduse arutelu käigus tuleb
eelkõige arvestada muudatuse mõju patsientidele ja töötajatele.
erialase arengu strateegia, Patsiendikeskse haigla strateegia edukaks rakendamiseks loodi 2019. aasta sügisel patsiendinõukoda,
mille ülesanne on anda nõu Regionaalhaigla juhatusele alljärgnevates valdkondades:
ravitöö korralduse strateegia, patsiendi tervise hoidmise ja raviteekonna kujundamine;
patsienditeekonna planeerimine;
kvaliteedistrateegia, patsiendikesksete protsesside kujundamine;
patsiendi ja tema lähedaste roll raviprotsessis;
patsiendiorganisatsioonide roll patsiendi võimestamises koostöös Regionaalhaiglaga;
õppiva ja õpetava haigla strateegia,
kommunikatsioon patsiendile ja lähedastele, sh patsiendiinfo materjalid;
uued planeeringud patsiendi vaatekohast;
hinnatud töökeskkonna strateegia, haiglas pakutavad lisateenused.
taristu arengu strateegia, Nõukoda kohtus 2019. aastal kaks korda, et arutada koostöö üldiseid põhimõtteid ja
tutvuda haiglas käimasolevate patsienditeekonda parendavate projektidega.
e-haigla strateegia, Nõukoja liikmed on:
Avitus MTÜ
Eesti Hemofiiliaühing
võrgustumise ja koostööpartnerluse strateegia,
Eesti Psoriaasiliit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
teadustöö strateegia. Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts
Eesti Reumaliit
Eesti Tsöliaakia Selts
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Arengukava laiahaardelise teemade katvuse tagamiseks osalesid selle koostamisel
teenistuste, kliinikute ja õendusjuhid, igaüks oma haldusvaldkonna esindajana.
Arengukava kinnitamisel jõudsid juhatus ja nõukogu seisukohale, et haigla arengut
määravaid otsuseid tehes tuleb silmas pidada oluliselt pikemat aega kui põhikirjast
lähtuvat kolmeaastast perspektiivi. Seetõttu alustati 2019. aastal Regionaalhaigla
kümne aasta arengukava koostamist.
— 18 — — 19 — Tegevusaruanne 2019
Patsiendikeskse haigla strateegiast tulenevad peamised saavutused 2019. aastal ja
olulisemad eesmärgid 2020.‑2021. aastaks:
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
loodi patsiendinõukoda koostöös patsien- jätkata aktiivset ja eesmärgipärast koos-
tide ühendustega; tööd patsiendinõukojaga;
koostati patsiendijuhend Mustamäe linna- rakendada insuldipatsiendi raviteekonna
kusse statsionaarsele ja ambulatoorsele kujundamise arendusprojekti koostöös
ravile tulijale; Haigekassa ja siduserialadega;
kujundati insuldipatsiendi raviteekond luua koostöös Riigikantselei ning kuue
koostöös Haigekassa ja siduserialadega; ministeeriumi ühise innovatsioonitiimiga
vähipatsiendi raviteekonna projekti raken-
osaleti Riigikantselei ning kuue ministee-
dused;
riumi ühise innovatsioonitiimi projektis,
et kaardistada vähipatsiendi teekonda ja käivitada doonorite personaalne teenin-
leida paremaid lahendusi; dus, suurendades seejuures õdede vas-
tutust;
loodi psühhiaatriakliiniku statsionaarsete
patsientide tagasisideküsimustik. töötada välja intensiivravi osakondade
patsientide avatud külastuspoliitika, et
muuta teabe jagamine patsientide lähe-
dastele paindlikumaks ning suurendada
nende rahulolu tervishoiuteenusega;
parendada patsienditeekonda onkoloo-
gias ja insuldiravis;
võtta kasutusele patsiendi raviaegse ja
‑järgse tagasiside vorm PROM (Patient
Reported Outcome Measure), et pare-
mini hinnata ravitulemust ja täpsemini
ajastada vajalikke muudatusi raviplaanis;
Haigekassa toetas insuldipatsiendi raviteekonna arendusprojektide algatusi Tartu Ülikooli
Patsienditeekonna projektid Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas.
Esimeses voorus sai Regionaalhaigla Haigekassa innovatsioonifondist toetuse arendus-
Regionaalhaigla patsiendikeskseid tegevusi mõjutasid 2019. aastal mitmed koostööpro- projekti ettevalmistamiseks ja teiste insuldipatsiendi raviteekonna osaliste kaasamiseks.
jektid ja algatused. Arendusprojekti teises voorus asub Regionaalhaigla koordineerima esmase isheemilise
insuldi diagnoosiga patsientide tervishoiu- ja sotsiaalteenuste teekonda aasta jooksul
Riigikantselei ja kuue ministeeriumi algatatud innovatsiooniprojekti „Vähiravi teekonna
peale haigestumist.
patsiendikeskne kujundamine“ raames viidi ellu mitmed arendusettepanekud. Tagati auto-
maatvastajaga infotelefonid keemiaravi osakonnas ja palliatiivravi keskuses. Toodeti õpetlik Sügisel toimus Regionaalhaigla ja Eesti Kunstiakadeemia ühisprojekt „Terve ruum“, mille
video esimest korda keemiaravile tulevale patsiendile. Koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga raames otsiti viise, kuidas muuta rangete nõuete ja efektiivsuse surve all olevat haigla-
otsiti ideid uue Y-korpuse päevaravi osakonna keskkonna kujunduseks, et tagada patsiendi keskkonda inimsõbralikumaks. Sisearhitektuuri ja tootedisaini tudengid analüüsisid, kuidas
võimalikult mugav viibimine haiglaravil. Loomisel on õde-koordinaatori ametikoht. päevakirurgia ja päevaravi olemasolev ruum psühholoogiliselt mõjub ja mil moel mõju-
tavad materjalid ruumikogemust. Projekti tulemusena valmisid haigla taristuteenistuse
Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi Nordplus Horizontal kaheaastase projekti
spetsialistidele kasutamiseks haigla ruumiasetuslikud, -kujunduslikud ja ‑funktsionaalsed
„Co-Designing Healthcare“ raames viidi 2019. aasta kevadel läbi teenusedisaini projekt, kus ideed ning nõuanded.
Eesti Kunstiakadeemia ja TalTechi ühisõppekava „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ üliõpilased
disainisid koostöös klinitsistidega viie patsienditeekonna tulevikuvisiooni, millest mitu ka Koolituskalendrisse lisati mitu patsiendikeskset lähenemist toetavat koolitust, teiste seas
ellu viidi. Näiteks on ortopeedilistele haigetele tagatud päevakirurgiajärgne operatiivne onkopsühholoogiline lähenemine patsientide aktiiv- ja toetavas ravis, toimetulek paanika-
füsioteraapia. häirega patsiendiga ning koostöö- ja suhtlemisoskuse arendamine meeskonnas.
— 20 — — 21 — Tegevusaruanne 2019
Parima ravitulemuse toob erialade
vaheline sidusus ja koostöö
Erialase arengu strateegia
Regionaalhaigla arendab erialasid patsiendikeskselt ja multidistsiplinaarselt, sest
sidusus ja erialade vaheline koostöö tagavad optimaalsed raviteekonnad ja -tulemused.
Kõrgeima kompetentsi ja parimate ravitulemuste saavutamiseks soodustab ja arendab
Regionaalhaigla erialasiseseid kitsamaid spetsialiseerumisi. Kompetentsikeskuste arengu
alus on vastavad arengukavad.
Tehakse koostööd Euroopa tunnustatud meditsiinikeskustega, et tuua Eestisse kõige
uuemaid teadmisi ning muuta üha rohkem ravivõimalusi patsientidele kättesaadavaks.
Patsiendikeskse lähenemise üks näide on vastremonditud B-korpuse 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
hematoloogiaosakonda juhtprojektina paigaldatud uuenduslik inimese
ööpäevarütme järgiv valguslahendus. VÄHIKESKUS
Valgus mõjutab inimest iga päev olulisel määral ja loodusliku valguse
Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiak- luua patsientidele võimalus veebipõhiseks kon-
puudumisel tuleb seda kompenseerida tehisvalgusega. Tänapäevaseim
liinik juhtis koostöös Eesti Vähiliiduga suurüri- taktiks ravimeeskonnaga;
viis tehisvalguse juhtimiseks on inimkeskne ehk looduse ööpäeva val-
tust „Terve Eestiga vähi vastu“, mis kulmineerus
gustsükleid imiteeriv ja seeläbi inimese bioloogilist kella järgiv luua veebipõhised konsultatsioonivõimalused
maailma vähideklaratsiooniga liitumisega sep-
valguslahendus HCL (Human Centric Lighting). HCL-valgustid tütar- ja partnerhaiglatega ning perearstide ja
tembris;
teeb eriliseks nende nutikas tehniline lahendus ja juhtimine. HCL-valgustid teeb eriliseks pereõdedega;
Kui tavapäraselt valitakse ruumi valgusti, mis töötab kindlal val- nende nutikas tehniline Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogia
võimaldada kodulähedast piltdiagnostika- ja
gusintensiivsusel ja kindlas värvispektris (soe või külm valgus), kliiniku kiiritusravi keskus läbis Rahvusvahelise
lahendus ja juhtimine. laboriteenust tütar- ja partnerhaiglates, et
siis HCL‑lahenduse puhul võimaldab kaasaegne tehnoloogia Aatomienergia Agentuuri (IAEA) auditi;
muuta patsienditeekond sujuvamaks;
muuta meil sujuvalt tehisvalguse intensiivsust ja värvispektrit
projekt „Vähipatsiendi raviteekonna patsiendi-
kogu päeva jooksul, jäljendades nii looduslikku valgust. Ruumisviibijad ei arendada edasi kasvajavastast medikamentoos-
keskne kujundamine“ sedastas tervikteekon-
taju valguslahenduse pidevat muutumist, kuna valgustuse parameetreid set ravi saavate patsientide nõustamisliini;
dade kitsaskohad ja alustati lahenduste otsi-
muudetakse vähehaaval iga minut. arendada vähipatsientide koduõenduse või-
misega;
Selline valguslahendus on Eesti tervishoiuvaldkonnas praegu veel ainu- mekust;
vähipatsientidele loodi koduõenduse meeskond.
laadne, kuid näiteks mitmetes Skandinaavia haiglates, hooldekodudes ja koordineerida koostöös Pärnu Haiglaga kodu-
koolides on see juba tõestanud oma eeliseid tavavalguslahenduste ees. lähedase palliatiivravi arendust sealsetele vähi-
Hematoloogia palatiosakonda paigaldatud lahenduse näol on tegemist haigetele.
juhtprojektiga, mille põhjal otsustatakse sarnase lahenduse sobivus
tulevikus Regionaalhaigla teistesse osakondadesse ning miks mitte ka
kontoriruumidesse.
͡ Olen uue valguslahendusega väga rahul. Patsientide jaoks on
see positiivne, sest ühest küljest on valgust väga mugav otse
voodist puldi abil reguleerida ja teisest küljest kiirendab see
uuringute kohaselt paranemist ja aitab kaasa vaimse seisundi
tasakaalustamisele. Ka töötajate silmad ei ole tööpäeva lõpuks
enam nii väsinud kui varem.
Aleksandra Sandre, hematoloogiaosakonna õendusjuht
Onkoloogid
— 22 — — 23 — Tegevusaruanne 2019
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
SÜDAMEKESKUS KATASTROOFIMEDITSIINI KOMPETENTSIKESKUS
valmis Regionaalhaigla Südameveeb, mis on arendada südamehaigete multidistsiplinaarset algas Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma soetada kohanemistoetuse raames eraldatud
suunatud patsientidele ja siduserialadele tõen- ravimeeskonda; Maailma Terviseorganisatsiooni sertifitseeri- raha eest vajalik varustus;
duspõhise teabe saamiseks kardioloogias; misprotsess;
suurendada õdede iseseisva vastuvõtu osakaalu viia lõpule Eesti Päästemeeskonna meditsii-
koostöös Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga tehti alamerialade lõikes; rahuldati Euroopa Komisjoni kohanemistoetuse nirühma sertifitseerimise protsess;
südamesiirdamine kümnendale patsiendile Ees- taotlus sertifitseerimiseks vajaliku varustuse
jätkata koostööd Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga korraldada septembris 2020 väliõppus;
tis, kes on sellise protseduuri läbinud; soetamiseks ning allkirjastati leping 15 kuuks
südame siirdamisel Eesti haigetele.
mahuga 547 400 eurot; uuendada Regionaalhaigla kriisiplaani ja kiirabi-
koostöös Euroopa Kardioloogide Seltsiga korral-
keskuse toimepidevuse plaani ning koolitada
das Regionaalhaigla kardioloogiakeskus rahvus- kiirabikeskuse katastroofimeditsiini osakond ja
personali;
vahelise kongressi „Digital Summit 2019“; Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm korral-
dasid EL elanikkonnakaitse mahhanismi ja Ter- töötada Regionaalhaigla kriisiplaani osana välja
Regionaalhaigla südamekeskus korraldas konve-
viseameti eestvedamisel ning koostöös Sisekait- nakkusohtliku suurintsidendi tegevusplaan.
rentsi „Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui interdist-
seakadeemia päästekolledžiga rahvusvahelise
siplinaarne südamekeskus“;
õppuse „EU Civil Protection Module Exercise
hangiti kolm uue põlvkonna 4D- angiograafiaa- (MODEX 2019 Saaremaa)“;
paraati, mis muudavad veresoonkonna uuringud
loodi ja kinnitati masskannatanutega situat-
oluliselt täpsemaks ja paremaks.
siooni lahendamise plaan;
TRAUMAKESKUS viidi läbi masskannatanutega situatsiooni
simulatsioonõppus Athena 2019, millega testiti
haigla kriisistruktuuride võimekust lahendada
Regionaalhaiglas viidi läbi regulaarsed multi- viia läbi hübriidoperatsioonisaali arendamise masskannatanutega situatsiooni;
distsiplinaarsed raske trauma käsitluse kvali- analüüs koostöös veresoonte- ja kardiokirurgia
teediauditid; keskusega; Regionaalhaigla kiirabikeskuse eestvedamisel
ning koostöös psühhiaatriakliiniku ja Lääne-Tal-
Regionaalhaigla traumakeskuse arstid ja arst-re- jätkata multidistsiplinaarsete raske trauma käsit- linna Keskhaiglaga korraldati katastroofiõppus
sidendid osalesid koolitusel „Advanced Trauma luse kvaliteediaudititega; Pattaya Tuul 2019, mille käigus harjutati eriti
Life Support for Doctors (ATLS)“; ohtlikust piisknakkusest tingitud masshaigestu-
uuendada ja rakendada piirkondlike haigete
kirurgiliste erialade ja anestesioloogia arstid ja punase trauma käsitluse juhend; mise situatsiooni lahendamist.
residendid osalesid rahvusvahelisel traumaki-
arendada piirkondlike haiglate raske trauma
rurgia kursusel „Definitive Surgical Trauma Care NEUROLOOGIAKESKUS
andmekogu;
(DSTC)“ ja traumaanesteesia kursusel „Definitive
Anesthetic Trauma Care (DATC)“; tegeleda masskannatanutega situatsiooniks val-
misoleku edasiarendamise ja koolitustega; Regionaalhaigla neuroloogiakeskus koostöös käivitada telemeditsiini projekt TELEINSULT
kirurgiliste erialade arstid ja residendid osale- teadus- ja arendusteenistuse ning siduserialade koostöös Hiiumaa Haiglaga;
sid traumakirurgia kursusel „Advanced Surgical esindajatega läbis edukalt Haigekassa insuldipat-
rakendada insuldipatsiendi raviteekonna kujun-
Skills for Exposure in Trauma (ASSET)“. siendi raviteekonna projektide esimese vooru
damise juhtprojekti koostöös Haigekassa ja sidu-
ning sai toetuse projekti lõplikuks ettevalmis-
serialade esindajatega;
tamiseks;
laiendada taastusravi võimalusi neuroloogilistele
koostöös neurokirurgidega alustati spastilisuse
haigetele;
ravi baklofeenpumba abil ja ravimrefraktaarse
epilepsia ravi uitnärvi stimulatsiooniga. koostöös radioloogiakeskusega võtta insuldi-
patsientide diagnostikas ja ravis kasutusele aju
perfusioonuuringute tarkvara.
— 24 — — 25 — Tegevusaruanne 2019
Interdistsiplinaarne koostöö ja erialade
arendamine loovad paremad võimalused
patsientide raviks
RAVITÖÖ KORRALDUSE STRATEEGIA
Ravitegevuse juhtimisel tähtsustab Regionaalhaigla arstide teadmiste jagamist nii inter-
distsiplinaarsetes kui ka erialasisestes töörühmades ning nende töörühmade kaudu
ravitöö korraldamist.
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
loodi alaline ravikvaliteedikomitee, mille päde- laiendada tüviraku siirdamise ravimeetod beniig-
vuses on kogu haigla ravikvaliteedi juhtimine; sete haiguste ravile;
loodi alaline traumakomitee, mis juhib traumaa- võtta kasutusele uue põlvkonna navigatsioo-
tiliste vigastuste multidistsiplinaarse ravi korral- nisüsteem neurokirurgias, seljakirurgias ja
dust kogu Regionaalhaigla teeninduspiirkonnas; nina-kõrva-kurgukirurgias;
loodi transplantatsioonikomitee, mille pädevu- arendada kaugkonsultatsiooni ja telemeditsiini
ses on transplantatsioonitegevuste juhtimine ja ning viia läbi grupi haiglate diagnostika- ja ravi-
haigla esindamine pädevates esindustes; töö korralduse analüüs; 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
esimese haiglana Eestis viisid Regionaalhaigla tõsta päevaravi ning ambulatoorse raviteenuse
reumatoloogid koostöös hematoloogidega läbi võimekust; loodi intensiivravikeskus, et ühtlustada kolme käivitada projekt Kopter täies mahus;
tüviraku siirdamise; intensiivravi osakonna tööarusaamad ja juhti-
arendada oftalmoloogia eriala Regionaalhaiglas; liituda rahvusvahelise projektiga „iProcure Secu-
mine, säilitades seejuures osakondadele omase
laiendati patsientide standardse füsioteraapia rity and Emergency Medical Services“, mille
luua ülehaiglaline Point of Care (POC) komi- spetsiifika;
võimalusi intensiivravis MOTOmedi seadmete eesmärk on kiirabi varustuse ja tööstandardite
tee, et ühtlustada POC-seadmete soetamist ja
toetusel; viidi läbi e-intensiivravi tarkvara hange ja loodi ühtlustamine;
kasutust;
toimiv rakendusplaan;
patsiendi esmane seisundi hindamine anti sidustada taastus- ja palliatiivravi kliinik Regio-
töötada välja EMO patsiendikäsitluse juhendid;
vaimse tervise õe vastutusalasse, kes otsustab koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Pääs- naalhaigla ravitegevusega;
edasise abi korralduse ning eriarsti sekkumise luua doonoribussi strateegia, et muuta vere- teameti, Häirekeskuse ja teiste Eesti kiirabipi-
võtta kasutusele operatsioonitubade uuendatud
vajaduse ja kiiruse üle; kogumine doonoritele paindlikumaks ja muga- dajatega alustati projektiga Kopter, mille ees-
juhtimissüsteem ja töötada välja uus operatsioo-
vamaks; märk on kiirendada traumahaigete transporti
võeti kasutusele valdkonnapõhised raviteekon- niprotokolli moodul.
avada doonorikeskus Tallinnas Ülemiste City's; Regionaalhaigla traumakeskusesse;
nad, et edendada töökorraldust meeleolu- ja
ärevushäirete all kannatavate patsientidega viia lõpule e-intensiivravi tarkvara rakendamine loodi telemeditsiini töörühm, kes töötas välja
tegelemisel; Regionaalhaigla töökorralduses; põhimõttelised vajadused ja potentsiaalsed
telemeditsiinilised lahendused tütarhaiglatele;
käivitati elektroonsed tellimused paberivaba muuta patsiendi külastamise ajad paindlikuks
patoloogia infosüsteemi (PIS) kaudu; ning võimaldada lähedastele teavet ööpäev läbi; kiirabikeskus esindab Regionaalhaiglat ühingus
International Society for Telemedicine & eHealth
Hiiumaa Haigla labor liideti Regionaalhaigla rakendada koostöös Terviseameti ja Haigekas- (ISfTeH), mille eesmärk on telemeditsiiniliste
labori koosseisu; saga kiirabikeskuse esmase abi brigaadi Prangli süsteemide arendamine Euroopas;
Ravimiametilt saadi tegevusluba ja avati Rapla- saarel alates 1. aprillist 2020;
viidi läbi audit, milles analüüsiti Regionaalhaigla
maa Haigla veretoodete välisladu;
polikliiniku ressursikasutust ja töökorraldust.
— 26 — — 27 — Tegevusaruanne 2019
Taotleme kvaliteeti igas
tegevusvaldkonnas
KVALITEEDISTRATEEGIA
Regionaalhaigla eesmärk on edendada kvaliteedijuhtimise võimekust, keskendudes Regionaalhaigla kvalitee
eelkõige patsiendiohutuse ja ravikvaliteedi parendamisele. dijuhtimise projekti kaas
rahastatakse Euroopa
2019. aastal jätkus aasta varem alanud Regionaalhaigla kvaliteedijuhtimissüsteemi aren- Liidu Ühtekuuluvusfondi
damise projekt, mis kestab 2020. aasta lõpuni. Esimese haiglana Eestis viis Regionaalhaigla vahenditest.
koostöös Joint Commission Internationali (JCI) konsultantidega läbi auditi haigla akredi-
teerimisvalmiduse kohta. Audit käsitles kogu haigla tegevust: juhtimist, juhtimisstruk-
tuure, ravitegevuse turvastandardeid, raviprotseduure ja dokumentatsiooni. Auditi
ringkäikude ja intervjuude tulemusel andsid JCI konsultandid tagasisidet Regionaalhaigla
tegevuste kohta. Auditi käigus saadud soovitusi ja ettepanekuid saame rakendada paren-
dustegevustena nii Regionaalhaiglas kui ka Regionaalhaigla gruppi kuuluvates haiglates.
Suur osa muudatusettepanekutest on viidud Regionaalhaigla järgmiste aastate tööplaani.
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
koostöös Joint Commission Internationali (JCI) täiustada JCI ettepanekute alusel kvaliteedijuh-
konsultantidega viidi läbi audit haigla akreditee- timise kontseptsiooni;
rimisvalmiduse kohta;
tõsta patsiendiohutus olulisele kohale kõikides
kinnitati Regionaalhaigla ravikvaliteedikomitee, tegevustes;
mis aitab kaasa tervishoiuteenuse kvaliteedi
kiiritusravi keskuse uue planeerimissüsteemi
tagamisele ja parendamisele haigla kliinilise
juurutamise audit MD Anderson Imaging and
tegevuse valdkonnas;
Radiation Oncology Core’i (IROC) Houston Qua-
Regionaalhaigla patoloogiakeskus akreditee- lity Assurance Centeri eesnäärme maht-modu-
riti vastavalt rahvusvahelise standardi ISO leeritud raviplaani (VMAT) näitel.
15189:2012 nõuetele kui meditsiinilabor histo-
patoloogia, tsütopatoloogia, hematopatoloogia
ja molekulaarpatoloogia valdkonnas;
IAEA QUATRO (Quality Assurance Team for
Radiation Oncology) reakrediteeris kiiritusravi
keskuse;
reakrediteeriti laboratoorium ja verekeskus;
resertifitseeriti haiglaapteek;
toimus tütarhaiglate haiglaapteekide kvaliteedi-
süsteemi hindamine.
JCI visiit >>>
— 28 — — 29 — Tegevusaruanne 2019
Õpetava haiglana on meie
vastutus luua ja jagada teadmisi
ÕPPIVA JA ÕPETAVA HAIGLA STRATEEGIA
Regionaalhaigla soov on olla uuendusmeelne, seda nii töötajate kvalifikatsiooni tagamise
ja tõstmise mõttes kui ka patsientide raviks parimate meetodite kasutamises. Teadus- ja
arendusteenistuse ning koolituskeskuse ühine ressursside kasutamine võimaldab tea-
dus-, arendus- ning õppetööd efektiivsemalt korraldada. Lisaks arstide, õdede ja teiste
tervishoiuvaldkonna spetsialistide õpetamisele pööratakse järjest enam tähelepanu
elanikkonna terviseteadlikkuse edendamisele.
Haigusteemalistel infopäevadel, taskuhäälingutes, veebikeskkondades ning sotsiaalmeedias jagatakse
ajakohast ja tõenduspõhist teavet tervislikest eluviisidest, haigustest ja nende ennetamisest ning
ravivõimalustest. Regionaalhaigla väärtustab töötajate pidevat enesetäiendamist ja toetab teadus-
kraadide omandamist.
Südamekonverents
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
võeti kasutusele kasutajasõbralikum ja funktsio- algatada sisekoolitajate arendusprojekt kooli-
naalsem koolitustaotluste veebikeskkond; tuste ja juhendamise kvaliteedi ühtlustamiseks; 2019. aastal oli Regionaalhaiglas 152 residenti (2018: 158), 114 Tartu Ülikooli arsti-
teaduskonna IV ja VI kursuse üliõpilast (2018: 109), 584 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli
152
koolitusi korraldati uutes tingimustes Mektorys, korraldada ülehaiglalised arendusseminarid residenti
praktikanti (2018: 649) ja 92 töövarju.
mis lõi parema õpikeskkonna; õendusnõustamise kvaliteedi ühtlustamiseks;
114
͡
jätkus koostöö perearstidega õhtuseminaride rakendada järk-järgult e-õpet ning vähendada Õppisin siiralt nende kahe nädalaga rohkem, kui sageli erinevates Tartu Ülikooli arsti
korraldamisel; auditoorse õppetöö mahtu, et võimaldada efek- tsüklites selle ajaga õpin. Samuti olen väga meeldivalt üllatunud, kui teaduskonna IV ja VI
tiivsemaid ja paindlikumaid õpimeetodeid; kursuse praktikanti
regulaarselt toimusid ülehaiglalised kliinilised palju selle kahe nädala jooksul nägime, kogesime ning kuidas huvi
konverentsid, mida korraldavad eri kliinikud arendada Elektroonilise Praktika Infosüsteemi antud eriala suhtes, aga üldse selles haiglas töötamise osas kasvas! 584
rotatsiooni korras üks kord kuus; (EPIS), et vähendada administratiivset koormust Samuti meeldis see, et õppejõud võtsid meid enam kui kolleege − see Tallinna Tervishoiu
ja muuta andmevahetus kiiremaks; on hea tunne! Kõrgkooli praktikanti
viidi läbi residentuuri- ja praktikakorralduse ana-
lüüs ning tehti parendusettepanekuid; arendada juhte kovisiooni ja arengunõustamise
meetodite kasutamiseks iseenda ja meeskonna
IV kursuse arstiüliõpilane kirurgiliste haiguste praktikumist
92
viidi läbi juhtide arenguprogramm eesmärgiga töövarju.
jaoks;
͡
tõsta juhtimiskvaliteeti; Praktikumi juhendaja oli väga julgustav, motiveeriv, tekitas õhk-
ajakohastada juhtimiskompetentsi mudelit ja
anti välja vereülekande kontrollnimekirja trükis, konna, kus me julgesime kõike küsida ja arutada.
võtta see aluseks uue koolituse korraldamisel;
et parendada vereülekande koolituste kvaliteeti; IV kursuse arstiüliõpilane kirurgiliste haiguste praktikumist
korraldada haigla töötajatele koolitusi patsien-
alustati Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste vald-
tide ja nende lähedastega suhtlemiseks, et see-
͡
konna IV kursuse kirurgiliste haiguste tsükli prak-
tikumi katsetamisega.
läbi parendada ravitulemusi. Minu praktika on töövaldkonnast erineval alal. Teen seda
Regionaalhaiglas, sest see on logistiliselt lihtne, aga annab tohutu
kogemuse – näen konkreetselt, mida tehakse, ja saan ka ise teha.
Läbi praktika ma laiendan oma oskuseid. Loodan, et saan neid ka
oma edaspidises töös kasutada.
Lea Ridali, riskijuhtimise praktikant
— 30 — — 31 — Tegevusaruanne 2019
Parimate töötulemuste eeldus on toetav
ja arendav töökeskkond
HINNATUD TÖÖKESKKONNA STRATEEGIA
Regionaalhaigla kõige tähtsam vara ja olulisim ressurss on haiglas töötavad inimesed.
Personalistrateegia suur eesmärk on kompetentsed ja motiveeritud töötajad, kellest
sõltub kõige otsesemalt pakutava tervishoiuteenuse kvaliteet.
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
arendati nii juhtimispõhimõtteid kui ka juhtide digitaliseerida uued töölõigud, mis mõjutavad
kompetentse (uute juhtide konkursid ja vali- otse töökorralduse ja personaliprotsesside kva-
mised, juhtide toetamine, koolitamine ja 360° liteeti;
hindamine);
hankida massaažitoolid töötajate lõõgastumi-
koostöös keskuste ja kliinikute juhtidega viidi seks;
läbi arstide töö analüüs, koostati ametikohtade
kutsuda ellu psühhosotsiaalsete ohuteguritega
standardid ja järelkasvuplaanid erialade lõikes
tegelev töörühm;
kirurgiakliinikus, sisehaiguste kliinikus, aneste-
sioloogiakliinikus ning onkoloogia- ja hemato- arendada edasi terviseedenduse alast tegevust;
loogiakliinikus; jätkata tööanalüüsiga, et selgitada välja arstide Uus töötaja iseteenindusportaal
täiendati ülehaiglalist tunnustamise tava, loodi normaalsed töökoormused ja tööintensiivsus
uued tunnustused, näiteks aasta kõneisik ja ning luua erialakeskuste põhised ametikohtade
aasta meeskond; standardid;
tähistati liikumiskuud ja vaimse tervise kuud, kor- arendada juhtimist ja juhte juhtide arenguprog-
raldati töötajate osalemine rahvaspordiüritustel, rammi abil;
Aruandeaastal läbis aastase koolituse 40 juhti ja potentsiaalset juhti, lisaks viidi läbi hulgaliselt lühi-
avati verekeskuse siseterviserada; arendada ülehaiglalist töötajate tunnustamise koolitusi, vastavalt vajadusele juhtide 360° hindamisi või muid töökeskkonda puudutavaid uuringuid.
kinnitati uus töökeskkonnanõukogu ja valiti 36 süsteemi ja võtta kasutusele uued formaadid.
uut töökeskkonnavolinikku;
Regionaalhaigla personalipoliitika keskmes on meie töötaja, jälgime töö efektiivsuse
korraldati mitu tööohutus- ja töökeskkonna-
kõrval oma töötajate heaolu ja tervise säilimist töö tegemisel. Tööhulga normeerimine,
koolitust;
tööintensiivsuse reguleerime, töökeskkonna ja tööohutuse teemadega tegelemine,
loodi ülehaiglaline kemikaalide register ohutus- samuti töötajate tervisedenduse ja tunnustamise alased tegevused − kõik see toetab
alase teabega; eesmärki saavutada inimkeskne ja iga töötajat väärtustav töökeskkond.
loodi töötajate iseteenindusportaal, mis hõlbus-
tab personalitööd ja aitab kaasa info liikumisele.
͡ Siseterviserada on minu jaoks väga väärtuslik. Iga päev lõuna paiku tunnen, et
peale intensiivset tööd on mõttetegevus juba väga väsinud. Siis läheme kolleegiga
terviseraja ringile jalutuskäigule. Tagasi tulles on mõte värskem, lihtne uuesti tööga
alustada ja lisaks oleme end puhkepausil liigutanud. Teeme seda iga päev.
Terje Enula, andmekaitse spetsialist
— 32 — — 33 — Tegevusaruanne 2019
Regionaalhaigla laieneb ja areneb
TARISTU ARENGU STRATEEGIA
Haigla taristu arendamisel on fookuses patsientide ja personali vajadused. Jälgitakse,
et muutused lihtsustaksid haigla tööprotsesse, tagaksid taristu toimepidevuse ning
vähendaksid tänu hoonete energiatõhususe parendamisele ka kinnisvara kasutuskulusid.
4
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
jätkati onkoloogia statsionaar- ja päevaravikor- jätkata onkoloogia statsionaar- ja päevaravikor-
puse projekteerimisega vastavalt projektiplaa- puse ehitusprojekti ja ettevalmistustöödega;
nile, esitati ehitusloa taotlus hoone ehitamiseks
viia lõpule psühhiaatriakliiniku korpuse ehitus-
ning alustati hoone ehitamise ettevalmistustöö-
projekti ettevalmistustööd ning korraldada ehi-
dega (olemasolevate süsteemide ümbertõst-
tushange;
mine ja alajaama ehitus);
alustada palatikorpuse rekonstrueerimise ette- 3 5
jätkati psühhiaatriakliiniku korpuse projektee-
valmistustöödega;
rimisega vastavalt projektiplaanile, esitati ehi-
tusloa taotlus hoone ehitamiseks ning alustati saavutada Retke tee 32 parkimismaja põhiline
hoone ehitamise ettevalmistustöödega (lammu- kasutusvalmidus;
7,8 miljonit ~13 miljonit 41 000 m2
tustööd, uue alajaama ehitus, trasside ümber- osaleda sobivatel tingimustel koostöös Tallinna
tõstmine); Lastehaiglaga 689-kohalise parkimismaja ehi-
tamisel. eurot investeeriti 2019. aastal eurot plaanib Regionaalhaigla uut ravitööks sobilikku
jätkati palatikorpuse rekonstrueerimise projek-
hoonetesse ja rajatistesse. 2020. aastal investeerida haigla pinda kavatsetakse 2023.
teerimisega vastavalt projektiplaanile ja saadi kinnisvarasse, millest enamiku aastaks juurde ehitada. See
ettevalmistustöödele ehitusload; moodustavad investeeringud pindala on pea sama suur kui
sõlmiti hoonestusõiguse ja töövõtuleping ehi- uusarendustesse ja B-korpuse Tallinna linnahallil. Rahalise
tustöövõtjaga 500-kohalise parkimismaja ehitu- rekonstrueerimisse. investeeringu väärtus on
eeldatavasti 90 miljonit eurot.
seks Retke tee 32 kinnistule. Koostöös Tallinna
Lastehaiglaga projekteeriti 689‑kohaline parki-
mismaja.
163 375 m2 2 224 ust 1 200
pinda haldab Regionaalhaigla
kõikide korpuste peale üle
1 601 akent parkimiskohta on 2023. aastaks
Regionaalhaigla Mustamäe
Olulisemad arendused: Tallinna. See on võrreldav 14 on ainuüksi Mustamäe linnakus, kui kõik planeeritavad
jalgpallistaadioniga. korpuses. arendused teostuvad. Praegu
1 Mustamäe meditsiinilinnaku on Mustamäe linnakus 720
arendamine parkimiskohta.
2 Psühhiaatriakliiniku uue hoone
projekteerimine ja ehitamine
2 439 124 000 m3 ~5 700
3 Mustamäe meditsiinilinnaku lauatelefoninumbrit on ehk terve Saku suurhalli täie rikkele või pisiremonttöö
onkoloogia statsionaar- ja hoolimata digiajastust puhast meditsiinilist hapnikku taotlusele reageeritakse ühe
päevaravikorpus
Regionaalhaiglas kasutusel. kasutab haigla ühes kvartalis. aasta jooksul.
4 Mustamäe meditsiinilinnaku Haigla peab olema kättesaadav
palatikorpus ka siis, kui mobiilside on
ülekoormuse või mõne muu
5 Mustamäe meditsiinilinnaku põhjuse tõttu katkenud.
parkimismajad 2
— 34 — — 35 — Tegevusaruanne 2019
Tänapäevane haigla kasutab
digilahendusi
E-HAIGLA STRATEEGIA
Üha enam digitaliseeruvas maailmas aitab uute e-lahenduste juurutamine olla patsientide
jaoks kättesaadavam, muuta protsessid töötajate jaoks läbipaistvamaks ja mugavamaks
ning saavutada seeläbi paremaid ravitulemusi. Aruandeaastal olid e-haigla märksõnad
koostöö ja innovatsioon.
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
võeti kasutusele üleriigiline digiregistratuur. Riik- võtta kasutusele e-intensiivravi infosüsteem;
likus patsiendiportaalis www.digilugu.ee saab
võtta tütarhaiglates kasutusele Regionaalhaigla
registreerida vastuvõtuaega eriarsti vastuvõtule;
infosüsteemid;
käivitati paberivaba intensiivravi (e-intensiiv)
viia läbi uue e-haigusloo tarkvara turu-uuring;
projekt, mille raames võtab Regionaalhaigla esi-
mese haiglana kasutusele e-intensiivi tarkvara. viia läbi üleriigilise verekabinettide ja ‑keskuste
Tarkvara võimaldab koguda reaalajas intensiivra- infosüsteemi analüüs.
vipatsiendi seisundit kirjeldavaid parameetreid,
aitab personalil teha kiiremaid ja täpsemaid
raviotsuseid. Projekt on eeldus intensiivravis
tehisintellekti ja teadustöö arendamisele;
koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga taotleti
Euroopa Liidu struktuurifondidelt raha ning
͡
saadi positiivne otsus üleriigilise verekeskuste Regionaalhaigla oli Eesti raviasu-
ja -kabinettide infosüsteemi juurutamiseks, mis tustest esimene, kes võttis kasutu-
lahendaks nii riigi kui ka verekabinettide ja ‑kes- sele üleriigilise digiregistratuuri. See
kuste vajadused;
tähendas, et alates 15. jaanuarist
sõlmiti konsortsiumleping haiglavõrgu viie haig- 2019 sai Regionaalhaigla eriarstide
laga, et tagada ravitegevuse ja-kvaliteedi ühtlus- vastuvõtule broneerida vastuvõ-
tamiseks vajalik infotehnoloogiline lahendus eri tuaega riiklikus patsiendiportaalis
tervishoiuteenuse osutajate vahel, suurendada www.digilugu.ee. Regionaalhaigla
IT-alast koostööd ja jagada kaasnevaid kulusid; loodud tehnilise lahenduse digi-
võeti kasutusele haiglasisene iseteeninduspor- registratuuriga liitumiseks võtsid
taal, et lihtsustada, muuta läbipaistvamaks ja kasutusele veel viis haiglavõrgu
paberivabaks personali tööprotsesse; haiglat, kes liitusid üleriigilise digi-
patoloogia infosüsteemis loodi ja uuendati 21 registratuuriga 9. augustil. Projekti
struktureeritud uuringuvastuse protokolli; juures oli märgilise tähtsusega koos-
töö − haiglad mitte ainult ei väljen-
radioloogia infosüsteemis loodi võimalus tellida
nukleaarmeditsiini uuringuid;
danud soovi ühiselt kompetentse ja
ressursse jagada, vaid tegid seda ka
labori infosüsteem võeti kasutusele lisaks Rapla tegelikult.
Haiglale ka Hiiumaa Haiglas.
Imbi Kivi Sild
— 36 — — 37 — Tegevusaruanne 2019
Koostöös suudame patsientidele Erialase kvalifikatsiooni hoidmine ja
pakkuda parimat ravitulemust arendamine on iga töötaja kohus
VÕRGUSTUMISE JA KOOSTÖÖPARTNERLUSE STRATEEGIA TEADUSTÖÖ STRATEEGIA
Võrgustumine on tugiprotsess, et piirkondlike haiglate erialase arengu ja ravitöö parema korralduse Regionaalhaigla üks väärtusi on olla teadusasutus, et luua parem keskkond kliiniliste uuringute läbi-
tulemused jõuaksid efektiivsemalt patsientideni väljaspool suuremaid linnu. Tütarhaiglate asutami- viimiseks. Tähtsal kohal on kliiniliste ja akadeemiliste teadusuuringute mahu suurendamine, kliinikute
sega aastatel 2015−2017 ehk institutsionaalse võrgustumise kaudu loodud Regionaalhaigla grupis teaduskoordinaatorite võrgustiku loomine ning teadustöö tegemise toetamine, võimaldades töötajal
jälgime, et sõltumata elukohast saaks patsient kvaliteetset ravi võimaluse korral lähimas haiglas. võtta selleks vaba aega ilma sissetulekut kaotamata.
Lepinguline koostöö grupiväliste haiglatega ehk funktsionaalne võrgustumine võimaldab pakkuda
Regionaalhaigla rikkalikku erialast oskusteavet patsientidele väljaspool tütarhaiglate tegevuspiirkonda.
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid:
2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: toimus esimene ülehaiglaline teaduskonverents; korraldada Regionaalhaigla teaduskonverents
2020, mis keskendub teadusalasele koostööle
alustati 40 uut kliinilist teadusuuringut ja 24 uut
TalTechiga;
valmisid tervisekeskused Raplamaa Haiglas ja luua grupi kliinilise koostöö mudel; kliinilist ravimuuringut;
Läänemaa Haiglas; laiendada kliiniliste andmebaaside loomist ja
viia tütar- ja partnerhaiglad üle Regionaalhaigla avaldati 158 teadusartiklit, neist 70 publitseeriti
aktiivset kasutamist ravikvaliteedi hindamiseks
tsentraliseeriti Hiiumaa Haigla laboritegevus; infosüsteemidele; rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakir-
ja teadustöö tegemiseks.
jades;
korraldati röntgenaparatuuri ühishange kõigile tsentraliseerida Läänemaa Haigla laboritegevus;
tütarhaiglatele; toetati teadustööd rohkem kui 95 175 euroga.
avada verekeskuse välisladu Läänemaa Haiglas,
avati verekeskuse välisladu Raplamaa Haiglas; Järvamaa Haiglas ja Rakvere Haiglas;
loodi IT-konsortsium infotehnoloogilisele ühis- hinnastada tsentraliseeritavad tugiteenused.
platvormile üleminekuks.
— 38 — — 39 — Tegevusaruanne 2019
Raviteenuste
juhtimine
Patsiendi raviteekond peab
olema terviklik protsess
Regionaalhaiglas pakutava ravi parima
kvaliteedi tagamine on haigla tegevuse
prioriteet. Raviteenuste pakkumisel
Regionaalhaiglas keskendutakse peamiselt
viiele aspektile, milleks on innovatsioon
ja teenuste arendus, patsiendikogemus
ja -rahulolu, patsientide privaatsus ja
konfidentsiaalsus, teenuse kättesaadavuse
kiirus ning taristu ja ligipääsetavus. Iga aspekt
on tervishoiuteenuse osutamisel oluline.
— 40 — — 41 —
Iga numbri taga on patsient ja tema lugu Patsientide jaotus piirkonniti
Piirkond Patsientide arv
Tallinn 87 952 18%
Ravivoodite arv, keskmine ravitud haigete arv ja ravikestus on viimastel aastatel püsinud Harju maakond 28 949
Regionaalhaiglas stabiilsena.
Ida-Viru maakond 5 153
2019. aastal suurenes õdede iseseisvate vastuvõttude arv 5% võrra. Regionaalhaigla Rapla maakond 4 648
EMO-sse oli 2019. aastal 1300 pöördumist rohkem kui 2018. aastal. Päevaravi teenuseid Lääne-Viru maakond 4 538 82% 82%
sai 2019. aastal 6% võrra rohkem patsiente kui aastal 2018. Pärnu maakond 3 088
Järva maakond 1 940
Lääne maakond 1 889
Välismaa 1 500
Saare maakond 1 409 Tallinn
Ravivoodite arv grupis Tartu maakond 910
1 249
Harju maakond
Keskmine ravitud Hiiu maakond 891
haigete arv Viljandi maakond 501
Teised piirkonnad
(perioodi keskmine)
Regionaalhaigla 1067 39 111 Jõgeva maakond
Võru maakond
304
232
Tütarhaiglad 182 Valga maakond 205
Põlva maakond 109
Määramata 26
Päevaravi Regionaalhaiglas on loodud süsteem, millega tagatakse ravikvaliteet ja patsiendiohutus:
Voodipäevade arv voodipäevade arv
357 870
regulaarselt toimuvad kliinilised ravitegevuse sujuvamaks lõike- ja torkevigastustega
16 111 konverentsid patsiendi uurimise
või raviga seotud küsimuste
toimimiseks on kehtestatud
tegevus- ja ravijuhendid;
seotud kokkupuutejuhtumite
registreerimine;
arutamiseks ja lahendamiseks;
ravitüsistuste ja kõrvalekallete personali koolitatakse
viiakse läbi kliinilisi auditeid, et registreerimine ja arutelu; infektsioonikontrolli alal;
analüüsida raviprotsessi ja selle
hospitaalinfektsioonide hinnatakse letaalsust ja
vastavust kehtestatud nõuetele;
registreerimine ja andmete analüüsitakse lahkdiagnoose;
Ambulatoorsete arsti Õdede iseseisvate toimub ravidokumentide analüüs;
toimub erialaspetsiifiliste
vastuvõttude arv vastuvõttude arv kontroll ja puuduste esinemisel
465 829 144 835
resistentsete mikroobide ja indikaatorite monitoorimine ja
parendustegevused;
puhangute seire; analüüs;
toimuvad interdistsiplinaarsed
antibiootikumipoliitika raske trauma
konsiiliumid;
kujundamine, antibiootikumide multidistsiplinaarsed arutelud
regulaarsed haigusjuhtude kasutuse jälgimine ja analüüs; ja auditid ravikvaliteedi ja
arutelud keskustes; õppeprotsessi tagamiseks
hügieeninõuete täitmise
regulaarne kontroll;
Erakorralise meditsiini Kirurgiliste
osakonna vastuvõttu protseduuride ja
saabunute arv operatsioonide arv kokku Regionaalhaiglas on välja töötatud ja rakendunud auditite läbiviimise kord. 2019. aastal
98 839 89 200 viidi Regionaalhaiglas läbi 46 sisest kvaliteedisüsteemi auditit, 2 kliinilise tegevuse auditit,
3 õendusabi auditit ja 17 sisekontrolli õendusabi valdkonnas.
2019. aastal viis Haigekassa Regionaalhaiglas läbi 3 kliinilist auditit ja 7 ravidokumentide
Regionaalhaigla grupi ja Regionaalhaigla peamised kliinilise tegevuse näitajad
hindamist (sihtvalikut). Toimus üks väline kvaliteedisüsteemi audit transplantatsiooni
valdkonnas (SA TÜK). Audiitorfirmad (KPMG Baltics, PWC) viidsid läbi 6 auditit.
— 42 — — 43 — Tegevusaruanne 2019
Patsiendi raviteekonnal on
oluline roll õdedel-hooldajatel
Regionaalhaigla üks eesmärk on pakkuda igale patsiendile ohutut ja tipptasemel õendusabi. Selleks
peavad haigla töötajate töövõtted olema alati patsiendikesksed, ohutud ja tõenduspõhised ning igas
olukorras tuleb säilitada kollegiaalsus. Kogemuste- ja teadmistepõhise koolitamisega tagatakse õen-
duse areng ja jätkusuutlikkus kogu riigis. Regionaalhaigla õendusvaldkond seab eesmärgiks järgida
magnethaigla põhimõtteid.
Magnethaigla tunnustamise programm (Magnet® Recognition Program) on õendusabi kvaliteedi hinda-
mise viis. Magnethaigla kvaliteedistandardeid järgides paranevad lisaväärtusena organisatsioonikultuur,
kollegiaalsus ning koostöö eri juhtimistasandite vahel.
͡ Magnethaiglates on professionaalne ja rahulolev personal ning
seda kinnitavad mõõdetavad tulemused. Näiteks on sellistes haig-
lates madalam suremus ja väiksem tüsistuste arv. Magnethaiglas
võib patsient olla kindel, et ta on parimatest parimas haiglas.
Helen Valk, õenduskvaliteedi peaspetsialist
Regionaalhaigla võttis 2019. aastal kasutusele ka professionaalse õenduse mudeli. See on strateegiline
lähtekoht, mis toetab õdesid nende igapäevatöös ning on iga organisatsiooni jaoks ainulaadne. Mudel
kirjeldab rollid ja näitab, kuidas õed praktiseerivad, teevad koostööd, suhtlevad ja arenevad erialaselt,
selleks et tagada kvaliteetne õendusabi oma organisatsioonis. Mudeli keskmes on inimesed rõhuta-
maks, et kõigis oma tegevustes ja hoiakutes lähtume inimkesksusest. Hoolitakse patsiendist ja tema
lähedastest, kaastöötajast ja ka iseendast.
͡ Esimese tervishoiuasutusena Eestis võttis Regionaalhaigla kasutu-
sele professionaalse õenduse mudeli, mille peamised märksõnad on
inimkesksus, eestvedamine, tulemused ja innovatsioon. Patsiendi
jaoks tähendab see, et teda ümbritsevad targad õed, kellel silmad
säravad ja kes tõesti oskavad patsienti parimal viisil aidata. 59%
Aleksei Gaidajenko, õendusdirektor õendus- ja hooldus
töötajate osakaal
Regionaalhaiglas
Olulisemad sündmused õenduses 2019. aastal:
koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kutseõppe osakonnaga viiakse läbi 40
hooldustöötajate töökohapõhist õpet. 2019. aastal omandas 17 töötajat keskmine vanus õen
dustöötajatel
hooldustöötaja kutse;
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alustas tööd konsensusleppe töörühm. 47
Töörühma eesmärk on valmistada ette uus konsensuslepe, tagamaks püsiv keskmine vanus hool
õendus- ja ämmaemandusõppe kasv; dustöötajatel
koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga jätkus kutse-eelne tervishoiualane
õpe Tallinna Arte Gümnaasiumis. Mitmed projektis osalenud õpilased
11,5
keskmine tööstaaž 2019. aastal oli õendus- ja hooldustöötajate osakaal Regionaalhaiglas 59% kogu töö-
on pärast gümnaasiumi lõpetamist asunud õppima Tallinna Tervishoiu õendustöötajatel
tajaskonnast. Keskmine vanus õendustöötajatel oli 40 ja hooldustöötajatel 47 aastat.
Kõrgkoolis ja Tartu Ülikooli arstiõppes;
alustati statsionaarse iseseisva õendusabi ja ambulatoorse õe
6,6 Keskmine tööstaaž oli õendustöötajatel 11,5 aastat ning hooldustöötajatel 6,6 aastat.
Viimase kolme aasta lõikes on hooldustöötajate voolavus vähenenud. Stabiilselt püsib
keskmine tööstaaž
vastuvõtuteenuse uue teenuse pakkumisega – koduõendus palliatiivravi hooldustöötajatel õendus- ja hooldustöötajate täitmata ametikohtade määr ca 8%, mis tähendab, et
vajavatele patsientidele. keskmiselt 170 ametikohta on aasta ringi täitmata.
— 44 — — 45 — Tegevusaruanne 2019
Töötame, et kvaliteetne ravi oleks Samuti saavad patsiendid tühistada aegu ja parandada isikuandmeid. Uues digiregistra-
tuuris seotakse omavahel arstide väljastatud digisaatekirjad ja broneeritud vastuvõtuajad.
kättesaadav igale inimesele Raviteenuste kättesaadavuse paranemisel on tähtis roll eriarstile suunamise
digisaatekirja rakendumisel. Varem ei saanud patsient ilma saatekirjata
Raviteenuste kättesaadavuse
eriarstile ise digiregistratuuris vastuvõtuaega broneerida ja ka tagasikutsu-
tud patsientidele oli raviteenuste kättesaadavus seetõttu pärsitud. paranemisel on tähtis
Regionaalhaigla peab tagama pakutavate teenuste kättesaadavuse. Teenuse kättesaada- roll eriarstile suunamise
39,5
͡
vuse kiirust on võimalik hinnata ravijärjekorra pikkuse kaudu. Olime esimene haigla, kes võttis kasutusele üleriigilise digi- digisaatekirja rakendumisel.
keskmine
Võrreldes varasema aastaga on keskmine ravijärjekorra kestus veidi pikenenud, ulatudes ravijärjekorra registratuuri, mille abil saab patsient leida kõige kiiremini
39,5 päevani (2018: 38,5 päeva ja 2017: 37,7 päeva). kestus kõige lähemal oleva eriarsti vaba vastuvõtuaja.
Margus Hanni, infosüsteemi arhitekt
Ootejärjekorrad vähenesid silmahaiguste, naha- ja suguhaiguste,
kutsehaiguste, neuroloogia, ortopeedia, kirurgia ja onkoloogia erialal. Käivitati digitaalse surmatõendi väljastamine. Digitaalse tõendi saab patsiendi lähedastele
Ootejärjekorrad suurenesid tuberkuloosiravi, psühhiaatria ja väljastada neile sobival ajal.
gastroenteroloogia erialal.
2019. aasta tegevused patsiendikogemuse parendamiseks:
Aasta-aastalt on oluliselt tõusnud järjekorras ootavate haigete arv, ulatudes 2019. aastal
käivitati üleriigiline digiregistratuur, kus patsiendil on võimalik vastuvõtuaegu
241 938 haigeni (2018: 207 407 ja 2017: 194 196).
broneerida kõikidesse raviasutustesse ühest kohast. Käivitati eriarstilt-eriarstile
Koostöös Haigekassa ja perearstidega panustab Regionaalhaigla raviteenuse kättesaada- digisaatekiri, mis parandab eriarstiabi kättesaadavust. Jälgimisele jäetud või
vuse parendamiseks e‑konsultatsioonide laiendamisse. E-konsultatsiooni teenuse abil on korduv patsient, keda on eriarstile tagasi kutsutud, saab ise digiregistratuuri kaudu
perearstil võimalik konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks vastuvõtule registreeruda;
ning ravi määramiseks.
kinnitati eetikakoodeks, mis loodi Regionaalhaigla põhiväärtustest tulenevalt ja
on suunanäitaja kõikide töötajate korrektsele käitumisele;
8309 kutsuti kokku patsiendinõukoda, et kaasata nõukoja liikmeid ja esindus
Ekonsultatsioonid kokku 6709
organisatsioone patsientidega seotud oluliste otsuste tegemisse;
4895
5315 tehakse koostööd Eesti Kunstiakadeemia ja TalTechi tudengitega, et uusi
Sisehaiguste erialad 4310
tehnoloogiaid kasutades luua teenust parandavaid lahendusi ja digilahenduste
3031
prototüüpe, parendamaks sellega tulevikus patsiendikogemusi;
1794
Kirurgilised erialad 1494
1153
984
Onkoloogia ja hematoloogia 781
648
216
Psühhiaatria 124
63
2019 2018 2017
E-konsultatsiooni teenuse kasutamine
2019. aastal kasvas e-konsultatsioonide arv märkimisväärselt, selle põhjus on teenuse
laiem kasutuselevõtt nii perearstide kui ka eriarstide poolt.
Raviteenuste kättesaadavuse paranemisel on Regionaalhaiglal oluline roll
üleriigilise digiregistratuuri juurutamisel ja käivitamisel. Raviteenuste kättesaadavuse
Üleriigilise digiregistratuuri käivitumine ja suure osa tervishoiuteenuse paranemisel on
osutajate liitumine tegi arstiaja leidmise patsiendi jaoks lihtsamaks. Regionaalhaiglal oluline roll
Nüüdsest saab patsient üleriigilise digiregistratuuri lahenduse kaudu bro- üleriigilise digiregistratuuri
neerida vastuvõtuaegu kõikidesse raviasutustesse ühest kohast. Patsiendil juurutamisel ja käivitamisel.
on võimalik valida arsti, asukohta ja võimalikku varaseimat vastuvõtuaega.
— 46 — — 47 — Tegevusaruanne 2019
Patsiendi tagasisidest saame olulist Rahulolu ars�de
usaldusväärsuse
2019
2017
sisendit tegevuste planeerimiseks ja oskustega
2015
2013
2011
2009
Patsiendikogemus ja -rahulolu 2007
2006
Organisatsiooni edukaks toimimiseks on oluline teada patsientide ootusi ning tagada,
et tegevused ja teenused vastaksid nii nende ootustele kui ka vajadustele. Alates 2002.
520 000
pöördumist Rahulolu ars�de 2019
aastast on Regionaalhaiglas kasutusel patsientide tagasiside süsteem, kus kõikidel külas- Regionaalhaiglasse viisakusega 2017
tajatel on võimalus avaldada kiituste või kaebuste näol nii rahulolu kui ka rahulolema- abi saamiseks 2015
tust. Kiitusi ja kaebusi on Regionaalhaiglale võimalik esitada mitme kanali kaudu: posti
või e-posti teel ning haigla kodulehel oleva elektroonselt täidetava vormiga. Samuti on 562 2013
2011
tagasiside vormikohane blankett kättesaadav osakondades ja registratuuris. tänuavaldust
2009
Kõik pöördumised registreeritakse, menetletakse ja kaebustele vastatakse hiljemalt 30
päeva jooksul. Kord aastas tehakse laekunud kaebustest ja kiitustest kokkuvõte, tulemusi
31 2007
ettepanekut 2006
analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse parendusmeetmeid, mida kajastatakse haigla
212
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
arengukavas ja tegevusplaanides.
2019. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse abi saamiseks enam kui 520 000 kaebust
jah, väga jah, üldiselt küll
korral. Samal perioodil esitati haiglale 562 tänuavaldust, 31 ettepanekut ning 212 kaebust.
ei, üldiselt mi�e ei, üldse mi�e
Rahulolematust väljendati ravijärjekordade, olmetingimuste, töökorralduse, ravitegevuse
ja personali suhtlemise üle. Patsiendid tänasid Regionaalhaigla töötajaid sõbralikkuse,
professionaalse abi, hoolivuse, rahulikkuse, kannatlikkuse, toetavate sõnade, julgusta- Rahulolu arstidega ja arstide usaldusväärsus.
mise, eduka operatsiooni ning kiirabibrigaadi oskusliku ja kiire tegutsemise eest.
Üldine 2019
rahulolu 2017
Haiglaraviga väga rahul olevate patsientide osakaal on pidevalt suurenenud
haiglaraviga
2015 Patsiendi rahulolu on arvestatav osa tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel ja tagami-
2013 sel. Regionaalhaigla mõõdab patsientide rahulolu alates 2004. aastast, paarisaastatel 1449
2011 toimub ambulatoorsete patsientide ja paaritutel aastatel statsionaarsete patsientide täidetud ankeeti
2009 rahulolu-uuring. 2019. aasta aprillis toimus statsionaarsete patsientide rahuloluküsitlus,
2007 kuhu laekus 1449 täidetud ankeeti. Küsitluses osalesid kõikide maakondade patsiendid, 99,6%
vastajatest jäid
2006 kuid suurem osa vastajatest oli pärit Harjumaalt (65%).
haiglaraviga rahule
Uuringu tulemustest selgus, et 99,6% vastajatest jäid haiglaraviga rahule. Kõigist küsitlu-
Valmisolek
uues� ravile
2019
2017
sele vastanutest jäid väga rahule 76,9% ja üldiselt rahule 22,7%, rahulolematust väljendas 99,2%
0,4% vastajatest. Alates 2011. aastast on haiglaraviga väga rahul olevate patsientide tuleksid vajadusel
tulekuks
2015 ka edaspidi siia
osakaal pidevalt suurenenud – kui 2011. aastal oli väga rahul olevaid patsiente 71%, siis
2013 haiglasse ravile
2019. aastal moodustas väga rahul olevate patsientide osakaal juba 77%.
2011
2009 Valmisolek tulla Regionaalhaiglasse uuesti ravile oli endiselt kõrge – 99,2% vastanutest 81,2%
2007 tuleksid vajadusel ka edaspidi siia haiglasse ravile. patsientidest
oli rahul arstide
2006 Hinnates arstide tegevust, jäid küsitletud enam rahule arstide viisakuse, usaldusväärsuse viisakusega
0% 20% 40% 60% 80% 100% ning oskustega, mõnevõrra vähem aga suhtlemise ja teabega. Enamasti saadi arstilt oma
väga rahul / kindlas� tulen üldiselt rahul / pigem tulen
küsimustele vastused, ligikaudu 4/5 küsitletute hinnangul kaasati neid ka raviotsuste 78,3%
tegemisse. patsientidest
üldiselt ei ole rahul / pigem ei tule üldse ei ole rahul / kindlas� ei tule oli rahul õdede
81,2% patsientidest oli rahul arstide viisakusega. 78,3% patsientidest oli rahul õdede viisakusega
viisakusega.
Üldine rahulolu haiglaraviga ja lojaalsus.
— 48 — — 49 — Tegevusaruanne 2019
Kas jäite rahule õdede viisakusega? (n=1402)
Kas jäite rahule õdede kä�esaadavusega vajadusel? (n=1408)
Kas jäite rahule Teie murede ja soovide mõistmisega õdede poolt? (n=1409)
Kas jäite õdede usaldusväärsuse ja oskustega rahule? (n=1407)
Kas õdede vastused Teie küsimustele olid arusaadavad? (n=1397)
0% 20% 40% 60% 80% 100%
jah, väga jah, üldiselt küll ei, üldiselt mi�e ei, üldse mi�e
Rahulolu õdedega ja õdede usaldusväärsus.
varasemates uuringutes tuli esile eeskätt nooremate ja vene keelt rääkivate patsientide
väiksem rahulolu erinevate haiglaravi kirjeldavate teguritega, siis 2019. aasta tulemused
näitasid, et sellised erinevused ilmnesid ainult üksikute tegurite puhul. See tulemus viitab
asjaolule, et Regionaalhaiglas on astutud samm inimkesksuse ja patsientide võrdse koht-
lemise suunas: osutatavad teenused vastavad võrdselt eri patsiendirühmade ootustele
ja vajadustele.
Rahvusvahelise õdede päeva tähistamine 2019. aastal
Rahulolu õdede 2019
Õdede puhul olid patsiendid enam rahul suhtlemisega ning professionaalsusega, natuke usaldusväärsuse 2017
tagasihoidlikumalt hinnati õdede vastuste arusaadavust patsiendi küsimustele. Rahulolu 81,2% ja oskustega
2015
patsiendi murede ja soovide mõistmisega ning õdede poolt patsientide küsimustele patsientidest oli 2013
rahul arstide viisaku
antud vastuste arusaadavusega ei ole võrreldes 2017. aastaga muutunud, rahulolu õdede 2011
sega.
kättesaadavusega on alates 2011. aastast püsinud samal tasemel. Suurenenud on õdede 2009
viisakusega väga rahul olevate patsientide osakaal.
78,3% 2007
patsientidest oli 2006
͡ „Soovime, et patsient tunneks end haiglas võimalikult hästi − lisaks rahul õdede viisaku
ravikeskkonnale mõtleme sellele, et ka muud patsientide vajadused sega.
Rahulolu õdede 2019
oleksid kaetud. Näiteks avasime aasta lõpus haigla fuajees tänapäe- viisakusega 2017
vase R-kioski pisipoe. Senise kauplusega võrreldes on see oluliselt 2015
mitmekülgsema esmatarbekaupade valikuga.“ 2013
Tõnu Talisainen, haldusteenistuse juhataja 2011
2009
Kuigi üldine rahulolu raviga ja valmisolek vajadusel Regionaalhaiglasse tagasi tulla on läbi 2007
aastate olnud kõrge, on üksikute haiglaravi iseloomustavate teguritega rahulolu puhul 2006
tendents pigem see, et üldiselt rahul olevate patsientide osakaal järk-järgult suureneb
ning väga rahul olevate osakaal väheneb. Sellist muutust ei saa kindlasti tõlgendada 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
kui osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi halvenemist, pigem mängib suundumuses
osa patsientide ootuste, aga ka teadlikkuse suurenemine ning soov oma raviprotses- jah, väga jah, üldiselt küll ei, üldiselt mi�e ei, üldse mi�e
sis rohkem kaasa rääkida. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et vähem on väljendunud
hinnangute seos patsiendi taustateguritega, nagu sugu, vanus ja ankeedi keel. Kui Rahulolu õdedega ja õdede usaldusväärsus.
— 50 — — 51 — Tegevusaruanne 2019
Lisaks küsimustiku täitmisele oli ligikaudu viiendik vastanutest lisanud ka omapoolseid
ettepanekuid ja arvamusi. Häirivate teguritena toodi esile olmeprobleeme – müra, Terviseandmed peavad
olema hästi hoitud
palavust, ruumide ebapiisavat koristamist ja puudulikku ventilatsiooni −, häirisid ka
kaaspatsiendid (norskamine, raskes seisundis ja rahutud patsiendid) ning väljendati
rahulolematust haiglas pakutava toiduga. Samuti oli probleemiks patsiendile antava teabe
vähesus ja mõnikord ka ebaselgus. Häiriva tegurina nimetati ka suhtlemisprobleeme.
Raviteenuste parandamise eesmärgil alustas Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik 2019. Regionaalhaigla peab oluliseks, et patsiendiandmete töötlemisel oleks tagatud nende
aastal statsionaarsete patsientide tagasiside küsimisega, mille raames palutakse igal konfidentsiaalsus, terviklikkus ja käideldavus. Iga haiglatöötaja on vastutav info- ja and-
ravilt lahkujal täita tagasisideküsimustik. Küsimustikule vastas 66% statsionaarse ravi meturbe nõuete järgimise eest. Haigla info- ja andmeturbe põhimõtete süstemaatilise
patsientidest. Keskmine hinnang viiepalliskaalal oli 4,36. Suurim oli rahulolu personaliga loomise, rakendamise ja täitmise üle teostab järelevalvet Regionaalhaigla 2018. aastal
ja madalaim selgitustega edasise toimetuleku kohta. ellu kutsutud info- ja andmeturbe töörühm. Lisaks konsulteerib töötajaid ning teostab
andmekaitse kontrolli andmekaitsespetsialist.
͡ „ Patsientide jaoks on ravi saades tähtis ka puhas ja hubane kesk-
kond. Seewaldi korpuse abiliste kvalifikatsiooni tõstmisega paranes
psühhiaatriakliinikus teadlikkus puhastamisest ning selle tulemusel
Igal patsiendil on võimalus oma andmete piisava kaitstuse kahtluse korral pöörduda
Regionaalhaigla poole. Iga pöördumist menetletakse, et selgitada välja, kas andmetele
ligipääs on olnud põhjendatud.
12
patsiendi pöördumist
seoses andmete
ka puhtus osakondades. Koolitatud puhastusteenindajad hakkavad 2019. aastal registreeriti 12 patsientide esitatud pöördumist (2018: 0), millest kümnel piisava kaitstuse
jagama oma teadmisi ja õigeid koristamisvõtteid ka hooldajatele, juhul küsisid patsiendid selgitusi nende kohta tehtud päringute asjus. Ühel juhul tuvas- kahtlusega esitati
et ühtlustada teadmisi osakondades. Selle tulemusel saame anda tas Regionaalhaigla õigusliku andmekaitse aluseta tehtud päringu ning ühe pöördumise 2019. aastal.
veelgi suurema panuse sellesse, et ravikeskkond oleks puhas, ohutu
ja turvaline.“
puhul on menetlus veel pooleli. Kaheksal juhul rikkumist ei tuvastatud. Pöördumiste arvu
kasv on tingitud sellest, et 2018. aastal jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus ja inimeste 1
juhul tuvastas
Liisi Virgebau, keskkonnaspetsialist teadlikkus oma õigustest on järjest kasvanud. Regionaalhaigla
Andme- ja infoturve õigusliku andme
kaitse aluseta tehtud
2019. aasta olulisemad saavutused olid infoturbe korra loomine ja õppekeskkonna päringu.
Patsiendid tänasid Regionaalhaigla töötajaid sõbralikkuse, professionaalse abi, hoolivuse, rahulikkuse,
kujundamine, mis on haigla töötajatele abiks nende igapäevatöös. Kõik töötajad pea-
kannatlikkuse, toetavate sõnade, julgustamise, eduka operatsiooni ning kiirabibrigaadi oskusliku ja
vad 2020. aastal läbima infoturbe teadlikkuse tõstmiseks küberturvalisuse koolituse.
kiire tegutsemise eest. Suur osa patsientidest oli esitanud ka kiitvaid hinnanguid. Enamasti väljendati
Selleks on info- ja andmeturbe töörühm koostöös haigla koolitusjuhiga välja töötanud
rahulolu arstide, õdede ja hooldajatega, saadud raviga, teenindusega, samuti ruumide puhtusega.
koolitava osa ning eraldi testi osa, mis annab koolituse läbinule ülevaate oma teadlik-
Mitmes ankeedis oli märgitud, et rahule jäädi kõigega. Samuti avaldasid paljud patsiendid oma tänu
kusest. Töötajatele loodi võimalus saada siseveebist igal ajal isikuandmete töötlemist ja
personalile, sh ka nimeliselt nii arstidele kui ka õdedele ja hooldajatele.
andmekaitset puudutavat teavet.
Patsiendi tänusõnad Aruandeaastal oli andmekaitse fookuses töökorralduslike dokumentide uuendamine.
Kirjeldati majasiseste intsidentide lahendamise protsessid, sh intsidentide jaoks, mis
Häid sõnu on palju kiituseks, aga mida mina südames tunnen on suurem kui kõik sõnad.
puudutavad isikuandmete töötlemist. Paralleelselt otsiti võimalusi intsidentide halda-
Inimesed on väga sõbralikud ja alati heas tujus ning oma ala professionaalid. Meile haigetele on mise ühtse keskkonna loomiseks. Keskkond annaks töötajatele võimaluse intsidentidest
see väga vajalik, lahkun ravilt väga hea tundega. Jätkugu teil ikka jõudu teha seda rasket tööd! lihtsasti teavitada, lahendajatele võimaluse tegutseda ühes keskkonnas ning juhtkonnale
võimaluse saada toimunust igal ajal ülevaade.
Kogu kollektiiv on väga sõbralik, heatahtlik ja meeldiv. Selles majas on lisaks puhtusele, hubasusele
Samuti alustati uue keskkonna otsimist juurde-
ja hoolivusele ka tükike kodusoojust.
pääsuõiguste haldamiseks. Mõlema keskkon-
Seda tänu on tegelikult raske sõnadesse panna − te teete südamega hindamatut tööd! naga tegeletakse aktiivselt edasi 2020. aastal,
Jäin haiglaravi ning kõigega väga rahule ja olen õnnelik, et ma just PERHi sattusin. Tänud! samuti jätkuvad töötajate majasisesed koo-
litused andmekaitse teadlikkuse tõstmiseks.
— 52 — — 53 — Tegevusaruanne 2019
Oleme avatud uutele Eraldi esiletoomist väärivad doktoritööd:
dr Ülle Võhma psühhiaatriakliinikust kaitses doktoritöö teemal „Paanikahäirega
teaduspõhistele raviviisidele patsientide isikuomaduste ja kliiniliste näitajate seos farmakoloogilise
ravivastusega“,
kardioloogia resident dr Aet Saar kaitses doktoritöö teemal „Äge
müokardiinfarkt Eestis 2001−2014: suund riskipõhisele ennetusele ja ravile“.
Regionaalhaigla annab oma panuse innovatsiooni ja teaduse arengusse, olles avatud
õppe- ja teadustööks, uuringuteks ja innovaatiliste lahenduste rakendamiseks meditsii- Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks maksti 2019. aastal töötajatele 51 taotluse
nivaldkonna eri osades. Alates 1. juulist 2019 on teadus- ja arendusteenistuse alla koon- põhjal sihtotstarbelistest fondidest 95 175 eurot (2018: 77 000 eurot). Kokku esitati
datud nii teaduse ja innovatsiooni kui ka koolitusmeeskond. Uue teenistuse eesmärk on taotlusi 57, millest kliiniliste uuringutega seotud tööaja tasustamise taotlusi 30, publi-
koondada teadus- ja arendusteenistuse alla haigla arendustegevused, sh uurimistööde, katsioonipreemia taotlusi 10, doktorikraadi omandamise ja juhendamise taotlusi 5 ning
personaliarenduse ja välisrahastuse haldamine, sest teadustegevus on Regionaalhaiglas muid (teaduslähetused, vahendite soetamine, arst-õppejõudude töö) veel 12.
tihedalt põimunud kõigi haigla strateegiatega.
2019. aastal avaldati 158 artiklit (2018: 172), sealhulgas publitseeriti rahvusvahelistes
Struktuurimuutus aitab ellu viia Regionaalhaigla olulist strateegilist eesmärki õpetada, eelretsenseeritavates ajakirjades 70 (2018: 65) artiklit. Ilmumisel on veel 20 publikat-
arendada võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning teha koostööd uute lahenduste siooni.
leidmiseks.
Innovatsioon Esiletõstmist väärivad publikatsioonid:
Süsteemne innovatsioonitöö käivitus Regionaalhaiglas 2017. aastal. Esimesel aastal oli Dr Sten Saare ja kolleegide uuring antibakteriaalse ravi rakendamise kohta komplitseeritud apen-
töös kolm innovatsiooniprojekti, 2018. aastal viis ning 2019. aastal juba seitse. ditsiidi operatsioonide korral („Twenty-four hour versus extended antibiotic administration after
surgery in complicated appendicitis: A randomized controlled trial“. Saar jt. Journal of Trauma
Uuendusmeelse meditsiinikeskusena viiakse Regionaalhaiglas ellu üha rohkem arendus-
and Acute Care Surgery 2019);
ja innovatsioonitegevusi. Eesmärk on olla teerajaja Eesti tervishoius. Lühikese ajaga
on Regionaalhaiglast saanud patsienditeekondade analüüsimise ja seeläbi tervishoiu- Dr Kersti Oselini ja kolleegide uuring koostöös Lyoni onkoloogiakeskusega, mille tulemusel oli
teenuste arendamise lipulaev. Pikemalt on patsienditeekonna projektidest kirjutatud võimalik täpsustada epiteliaalsete tüümusekasvajate diagnostikat ning sellest tulenevalt ravinäi-
patsiendikeskse haigla strateegia peatükis. dustusi („Pathological discrepancies in the diagnosis of thymic epithelial tumors: the Tallinn-Lyon
experience“. Oselin jt. Journal of Thoracic Disease 2019).
Teadus- ja arendusteenistuses on kesksel kohal kliiniliste andmekogude loomine, halda-
mine ja struktureerimine, et saada ülevaade haiguste epidemioloogiast, diagnostikast,
ravist ja ravitulemustest ning hinnata praegu kasutatavaid diagnostika- ja ravimeetodeid,
ravikvaliteeti ja patsientide elukvaliteeti. Andmekogusid kasutatakse Regionaalhaigla maksis 2019. aastal publikatsioonipreemiaid üheksale autorile (2018: 7).
kliinilise töö planeerimisel, monitoorimiseks, teadusuuringuteks,
uute diagnostika- ja ravialgoritmide väljatöötamisel, ravimite ja 31. oktoobril 2019 toimus esimene
meditsiiniseadmete arenduses ning uute teenuste ja tehnoloogiate
Ravimiuuringud
ülehaiglaline teaduskonverents,
kulutõhususe hindamisel. Käimasolevate ravimiuuringute arv on aasta-aastalt vähenenud, kuna ravimiuuringute
kus esinesid haigla töötajad, kelle
31. oktoobril 2019 toimus esimene ülehaiglaline teaduskonverents, teadustöö on olnud silmapaistev ja läbiviimine liigub üha enam uutele turgudele ning Euroopa ravimiuuringud viiakse val-
kus esinesid haigla töötajad, kelle teadustöö on olnud silmapaistev märgiline. davalt läbi Euroopa suurriikides. Ravimiuuringutest saadud tulu jäi 2019. aastal samale
ja märgiline. tasemele kui 2018. aastal.
Kliinilised uuringud
Esimest korda osutas Regionaalhaigla apteek 2019. aastal apteegiteenust kahele Tallinna Lastehaiglas
Kliinilisi teadusuuringuid alustati 2019. aastal 40 (2018: 57). Käimasolevaid teadusuurin-
guid oli 2019. aasta lõpu seisuga kokku 113. 40 läbiviidavale vaktsiiniuuringule.
alustatud kliinilist
Regionaalhaigla osaleb aktiivselt rahvusvahelistes (nn multicentre study) uuringu- teadusuuringut
projektides, kus kõrvutatakse siinseid andmeid (nii epidemioloogilisi kui ka kliinilisi 2020. aasta eesmärgid:
ravitulemusi) teiste Euroopa riikide näitajatega. Sellistes projektides osalevad kardio- 24 jätkatakse tööd andmebaaside loomisega ja nende kasutuselevõtuga;
loogid, kirurgid, pulmonoloogid ja onkoloogid. Märgiline oli ERAS protokolli kaasamine alustatud
Regionaalhaigla kirurgide ja anestesioloogide praktilisse tegevusse kolorektaalkirurgia ravimiuuringut laiendatakse teadus- ja innovatsioonikoostööd eri tasanditel;
vallas. E-intensiivravi kasutuselevõtt lähitulevikus parandab ja loob uusi võimalusi nii
korraldatakse teaduskonverents, kus TalTech tutvustab Regionaalhaiglas
kliiniliseks teadustööks kui ka osalemiseks rahvusvahelistes intensiivravi kvaliteedi võrd-
teaduskoostöö võimalusi.
lusuuringutes.
— 54 — — 55 — Tegevusaruanne 2019
Regionaalhaigla
tööandjana
— 56 — — 57 —
REGIONAALHAIGLA TÖÖANDJANA 18%
Töölepingu alusel töötavaid naisi (3499)
Regionaalhaigla on tööandja 4800 töötajale
Töölepingu alusel töötavaid mehi (761)
Regionaalhaigla grupis oli 2019. aasta lõpu seisuga tööl 4837 töötajat (2018: 4817),
kellest 4295 (2018: 4274) töötasid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, 259 (2018: 258)
82%
Läänemaa Haiglas, 202 (2018: 215) Raplamaa Haiglas ning 81 (2018: 70) Hiiumaa
Haiglas. Täistöökohale taandatud töökohtade keskmine arv grupis oli 2019. aastal 3950
(2018: 3905). Regionaalhaigla töötajate jagunemine soo järgi 2019. aastal
2019 2018 2017 2016
Tervishoiusektoris on naiste arv tavapäraselt suurem kui meeste arv, seda proportsiooni
Organisatsiooni suurus väljendab ka Regionaalhaigla grupi töötajate sooline jaotus.
Regionaalhaigla töötajate koguarv 4 295 4 274 4 131 4 016
2019 2018 2017 2016
SA Läänemaa Haigla 259 258 262 258
Töötajate keskmine vanus (aasta): 44 45 44 44
SA Raplamaa Haigla 202 215 221 233
arstid, proviisorid 47 49 47 48
SA Hiiumaa Haigla 81 70 65 69
õed, laborandid 40 41 40 40
KOKKU (PERH, võrgustunud haiglad): 4 837 4 817 4 679 4 576
hoolduspersonal 47 48 47 48
Informatsioon töötajate kohta
mittemed. personal 47 47 46 46
Regionaalhaiglas töölepingu alusel töötavaid töötajaid
Töötajate jagunemine vanusegruppide järgi:
Töölepingu alusel töötavaid 4 260 99% 4 211 99% 4 079 99% 3 985 99%
< 30 sh 790 696 702 697
arstid, proviisorid 642 15 615 15 595 15 587 15
30-50 1 810 1 806 1 746 1 674
õed, laborandid 1 646 39 1 619 38 1 596 39 1 557 39
> 50 1 508 1 551 1 492 1 470
hoolduspersonal 874 21 869 21 827 20 796 20
mittemed. personal 946 22 950 23 922 23 901 23 Regionaalhaigla töötajate vanuseline jaotus.
arst-residendid 152 4 158 4 139 3 144 4
Täiskoormusega töötajaid 3 260 77 3 198 76 3 142 77 3 120 78 Regionaalhaigla on õpetav haigla. Arstide, õdede ja hooldajate järelkasv on meile oluline.
Töötajate vanusegruppide jaotus ei sisalda residentide vanuselist jaotust.
Osalise koormusega töötajaid 1 000 23 1 013 24 916 22 865 22
Võrgustunud haiglates töölepingu alusel
417 415 424 448 5,8% 17,1% 17,8%
töötavaid töötajaid
19% 20,9% 28,3%
SA Hiiumaa Haigla 67 83% 63 90% 62 95% 65 94%
SA Läänemaa Haigla 173 67% 173 67% 177 68% 176 68%
SA Raplamaa Haigla 177 88% 179 83% 185 84% 207 89% < 30 sh 30–50 > 50
21% 15,6% 28,6%
Töötajate arvud.
54,2% 46,4% 25,3%
Regionaalhaigla grupi töötajate arv 2019. aastal märkimisväärselt ei muutunud. Töötajate
leidmine on keeruline ka tervishoiusektoris. Arstid, proviisorid Õed, laborandid Hoolduspersonal Mittemed. personal
Regionaalhaigla töötajate vanuseline jaotus.
— 58 — — 59 — Tegevusaruanne 2019
2019 2018 2017 2016
Nõukogu kossseis (arv) 7 7 7 7
30-50 1 14.3% 2 28.6% 2 28.6% 2 28.6%
> 50 6 85.7% 5 71.4% 5 71.45 5 71.4%
Juhatuse koosseis (arv) 3 3 3 3
30-50 1 33.3% 1 33.3% 1 33.3% 1 33.3%
> 50 2 66.7% 2 66.7% 2 66.7% 2 66.7%
Juhtgrupi (kliinikute juhatajad/
õendusjuhid, teenistuste juhid, 30 34 34 33
direktorid) koosseis (arv)
30-50 17 56.7% 18 52.9% 18 52.9% 17 51.5%
> 50 13 43.3% 16 47.1% 16 47.1% 16 48.5%
Juhtkonna vanuseline jaotus.
Regionaalhaigla juhtide valikul ei lähtuta soost, rahvusest ega rassist. Soolise jaotuse järgi
on naiste osakaal juhtkonnas kõrgem kui meeste osakaal.
1
11
1
Keskastme- Naised
Nõukogu Juhatus juhid Mehed
19
2
6
Regionaalhaigla juhtkonna jagunemine soo järgi 2019. aastal
Palgapoliitikas lähtub Regionaalhaigla ametikohast ja tööülesannetest ning meditsiini-
personali töötasu suurus määratakse kindlaks palgajuhendis, mistõttu töötasu suurus
ei sõltu soost, rahvusest ega rassist. Ametikohtadel, millel puudub kehtiv palgajuhend,
määratakse töötasu vastavalt tööülesannetele ja rollile.
Töötajate ja lepingute andmeid kogutakse värbamise ja lepingute sõlmimise faasis ning
andmeid hoitakse piiratud ligipääsuõigustega personalitarkvaras. Andmeid kogutakse
minimaalsuse printsiibist lähtuvalt, st kogutakse ainult neid andmeid, mis on lepingu ja Regionaalhaigla juhatus
seaduse täitmiseks minimaalselt vajalikud.
Kollektiivleping
Eesti Haiglate Liidu liikmena on Regionaalhaigla grupp osapool kollektiivlepingus, mis
on sõlmitud järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti 78%
töötajatest
Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit,
oli hõlmatud
Eesti Õdede Liit. Kollektiivleping hõlmab järgmisi ametikohti: arst, arst-resident, eriarst, kollektiivlepinguga
õde, ämmaemand, tervishoiu tugispetsialist, kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik, Regionaalhaigla grupis
hooldustöötaja. Regionaalhaigla grupis oli 2019. aastal kollektiivlepinguga hõlmatud 2019. aastal.
78% töötajatest (2018: 78%). Töötajaid esindavatesse liitudesse kuulus 2019. aastal 689
töötajat (2018: 691).
— 60 — — 61 — Tegevusaruanne 2019
Motiveeritud töötaja aitab luua
paremat heaolu patsiendile
Regionaalhaigla juhtimisel lähtutakse põhimõttest, et arendav ja motiveeriv töökeskkond
loob töötajatele meeldiva õhkkonna, mis võimaldab saavutada paremaid töötulemusi – pat-
sientide paremaid ravitulemusi ja suuremat rahulolu raviteenusega. Selle kindlustamiseks
makstakse Regionaalhaiglas konkurentsivõimelist töötasu, arendatakse töötervishoidu
ja tööohutust, tegeletakse töötajate tervisedendusega ning pideva arendamisega. Üks
Regionaalhaigla motivatsioonisüsteemi oluline osa on töötajate tunnustamine ja meelespi-
damine tähtpäevade ja oluliste saavutuste puhul. Töötajad peavad teadma ja ka tunnetama,
et nende panus on oluline ja seda hinnatakse.
2019. aastal andis Regionaalhaigla aastalõpupeol esimest korda välja mitu olulist tunnus-
tusauhinda, välja kuulutati aasta meeskond ja aasta kõneisikud.
Aasta meeskonna tiitli sai e-intensiivravi meeskond,
kes on järjekindlalt panustanud paberivaba ja
innovaatilise e-intensiivravi projekti arengusse.
Aasta kõneisiku tiitli said prof Margus Viigimaa ja
dr Riina Kütner. Mõlemad arstid on väga hinnatud „Kõige olulisem on preventsioon,“
erialaspetsialistid, kes on leidnud oma tiheda rõhutas dr Viigimaa auhinda vastu
igapäevatöö kõrvalt aega avalikkuse teavitamiseks võttes.
terviseteemadel. Margus Viigimaa on väga aktiivselt
esinenud meedias südametervise ja ennetuse
teemadel. „Kõige olulisem on preventsioon,“ rõhutas
dr Viigimaa auhinda vastu võttes.
Töötajatel on võimalik osaleda tipptasemel koolitustel ja hoida end kursis teaduse uuemate
suundadega. See tõstis 2019. aastal arstide koolituste keskmise tundide arvu ühe avatud 76 tundi
ametikoha kohta aastas 76 tunnini (2018: 72,5 tundi, 2017: 61,5 tundi). Arst-residentide oli arstide koolituste
keskmine koolituste arv oli 72 tundi (2018: 75 tundi, 2017: 59 tundi). Töötajate koolitamisel keskmine tundide
on naistel ja meestel võrdsed võimalused. arv ühe avatud
ametikoha kohta
2019. aastal.
2019 2018 2017 2016
Paremate töötulemuste saavutamiseks tagatakse konkurentsivõimeline
töötasu, tööohutus, panustatakse töötajate tervisedendusse ja arengusse. 72 tundi Koolituste keskmine tundide arv ühe avatud
oli arst-residentide 41.0 41.00 35.00 35.68
ametikoha kohta aastas
keskmine koolituste
arv 2019. aastal. sh. arst 76.0 74.0 66.0 68.9
sh. arst-resident 72.0 75.0 59.0 51.0
Hooldus 23.0 17.0 15.0 17.4
Laborant 28.0 20.0 21.0 32.5
Muu 28.0 29.0 23.0 27.4
Proviisor 73.0 60.0 90.0 94.9
Õendus 45.0 47.0 41.0 37.7
Regionaalhaigla töötajate keskmine koolitustundide maht aastas (ühe avatud ametikoha kohta).
— 62 — — 63 — Tegevusaruanne 2019
Panustame sellesse,
et meil oleks piisav järelkasv
Regionaalhaigla on võtnud Eesti tervishoiu valdkonnas juhtiva rolli, mis hõlmab ka kva-
lifitseeritud, motiveeritud ja piisava järelkasvu tagamise igal haiglas esindatud erialal.
Instar EBC tööandja brändimise agentuuri läbi viidud uuringus on Regionaalhaigla olnud
meditsiinitudengite arvestuses atraktiivse tööandajana teisel positsioonil kolmel järjes-
tikusel aastal (2017, 2018, 2019).
Regionaalhaigla on ülikoolihaiglale omase tegevusprofiiliga õpetav haigla. Haiglas omandavad igal
aastal erialaseid teadmisi ja oskusi residendid Tartu Ülikoolist ning sooritavad praktikat paljude kõrg-
koolide erialade, sh arstiõppe 6. kursuse üliõpilased.
152 158 139
2019 114 2018 109
2017 111
584 649 425
Arst-residendid 6. kursuse praktikandid (arstitudengid) Õendusüliõpilased
Arst-residentide arv ning 6. kursuse praktikantide ja õendusüliõpilaste arv kolmel järjestikusel aastal.
Praktikant ja
juhendaja
— 64 — — 65 — Tegevusaruanne 2019
riskianalüüsi kaudu tuvastatakse tööga seotud ohte ja hinnatakse nendest tulene-
vaid terviseriske. Töökeskkonna sisekontrolli läbiviimisega jälgitakse töötervishoiu
ja tööohutuse nõuete täitmist.
Tööõnnetuste vähenemisele on oluliselt kaasa aidanud järjest kasvav
õnnetusohu olukordade registreerimine
Tööga seotud ohte ja töötervishoiu- ning tööohutusnõudeid tutvustatakse töötajatele
erinevate juhenditega, mis on koostatud vastavalt töö iseloomule, ja mitmesuguste koo-
lituste abil. Regulaarselt viiakse töötervishoiuarsti poolt läbi töötaja tervisliku seisundi
hindamine lähtuvalt töökeskkonna riskidest. Vastavalt riskianalüüsi
tulemustele võimaldatakse kõikidele töötajatele vaktsineerimine ning
tagatakse vajalikud isikukaitsevahendid. Kiirgustöötajatele korraldatakse Kõikidele Regionaalhaigla
pidev kiirgusdooside seire. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste alusel töötajatele võimaldatakse
tagatakse enim ohustatud töötajatele õnnetusjuhtumikindlustus ning vaktsineerimist ja tagatakse
lisaks makstakse töötajatele hüvitist agressiivse patsiendi tekitatud vajalikud isikukaitsevahendid.
tervisekahjustuse korral.
2019. aastal loodi ülehaiglaline kemikaalide register, mis koondab kõik haigla kemikaalid
ja nende kohta käiva ohutusalase teabe (sh ohutuskaardid).
Tööõnnetusi registreeriti 2019. aastal vähem kui varasematel aastatel.
Tööõnnetuste vähendamine
Peamised tööõnnetuse põhjused olid komistamised, kukkumised märja põranda, libeduse
või kiirustamise tõttu ja ülekaaluliste patsientide teisaldamisega seotud vigastused. Raske
tööõnnetuse põhjus oli lisaks kukkumisele ka liiklusõnnetus libeduse tõttu. 2019. aastal
vähenesid agressiivsete patsientide põhjustatud õnnetused. Tegelemaks ohu kõrvalda-
misega on läbi viidud koristajate täiendav instrueerimine märja põranda kuivatamise
osas, libedustõrje igahommikune kontroll ning töötajate koolitamine õigete töövõtete
osas ergonoomikainstruktorite poolt.
Tervislik ja ohutu 2019 2018 2017 2016
töökeskkond on meile tähtis Surmaga lõppenud
Raske
0
2
0
8
0
6
0
8
Kerge 29 36 45 58
Regionaalhaigla väärtustab oma töötajate tervist ja tervislikke eluviise ning järgib
tööohutusnõudeid läbi töökeskkonna, töövahendite ja meditsiinitehnoloogia Kokku 31 44 51 66
pideva ajakohastamise, töötajate pideva tööohutus- ning töötervishoiualase Tööõnnetuste suhe 1000 töötaja kohta 7 10 12 16
teavitamise ja koolitamise ning tervisedenduslike tegevuste korraldamise.
Regionaalhaigla sätestab töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuse planee- Tööõnnetused raskusastmete kaupa 2016−2019
rimist ja üldist korraldamist haiglas töötervishoiu ja tööohutuse poliitikaga.
Töötervishoiu- ja tööohutusalast tööd juhib ja korraldab tööohutuse talitus, kelle
poole saavad kõik töötajad vajadusel pöörduda.
36 2019. aastal diagnoositi kahel töötajal kutsehaigestumine. Mõlemal juhul oli tegemist
uut töökeskkonna kutsenakkushaigestumisega ja töötajad haigestusid samas struktuuriüksuses. Edaspidiste
Lisaks on haiglas riskihaldurid, kes vastutavad konkreetse riski eest: bioloogilise volinikku valiti 2019. aastal haigestumiste vältimiseks täiendati töökeskkonna riskianalüüsi, täpsustati ohutusnõuded
riski haldur, keemilise riski haldur, kiirgusohutuse spetsialist, ergonoomikainstruk- Regionaalhaigla struktuuri juhendites, viidi läbi sisekoolitusi, muudeti töötajate tervisekontrolli läbimise sagedust
torid. Tegutseb töökeskkonnanõukogu, mille uus koosseis kinnitati 2019. aastal, üksustesse. kahelt aastalt ühele ja teostati tööohutuse audit. Samas struktuuriüksuses jätkub regu-
ja struktuuriüksustesse on valitud 36 uut töökeskkonnavolinikku. Töökeskkonna laarne ette teatamata sisekontrollide korraldamine.
— 66 — — 67 — Tegevusaruanne 2019
Tervisekäitumise edendamine
Töötajate tervisedendamine on oluline, et tagada Regionaalhaigla peamine
eesmärk pakkuda patsientidele parimat raviteenust. Selleks korraldatakse
Regionaalhaiglas mitmesuguseid tervist edendavaid tegevusi.
2019. aastal avati verekeskuses Regionaalhaigla teine siseterviserada Vereringe, mis on
220 meetrit pikk ning mille läbimiseks peab tegema keskmiselt 300 sammu. Terviserajal
on mitmeid väljakutseid ja harjutuste peatusi, kus saab aktiveerida terve keha, ning ka
lõõgastusala venitusharjutuste sooritamiseks.
Regionaalhaiglas on töötajatele mõeldud spordiklubi, kus on jõusaal, rühma-
treeningute saal ning tubakast loobumise nõustamise kabinet.
͡ Regionaalhaigla spordiklubi annab haigla töötajatele võimaluse endale sobival ajal
hoolitseda oma vaimse ja füüsilise tervise eest, ilma et peaks teise linna otsa sportima
minema. Meie juurde on oodatud kõik, kes soovivad ennast jõusaalis vormida, ja ka
rühmatreeningute huvilised. Rühmatreeningutest on meil esindatud nii lihasvastu-
pidavustreeningud kui ka treeningud kehale ja vaimule. Trenniskäijate osas on näha
märkimisväärseid muutusi. Kui ühelt poolt paraneb treenija toonus ja füüsiline vorm,
siis ei saa mööda vaadata ka sellest, et end oma kehas hästi tundvad töötajad on
rõõmsameelsemad.
Maris Lillep, spordiklubi juhatuse liige
Lisaks haiglas asuvatele tervist edendavatele võimalustele on koostöös part-
neritega loodud Regionaalhaigla töötajatele soodusvõimalusi treenimiseks või
muude tervisedenduslike teenuste kasutamiseks. Toetatakse töötajate osa-
lemist jooksudel, maratonidel ning muudel spordiüritustel. Tervisekäitumise
edendamiseks ja propageerimiseks korraldatakse töötajatele teabepäevi ja
loenguid, näiteks aprillis liikumiskuu ja oktoobris vaimse tervise kuu raames.
͡ 2019. aastal viisime liikumiskuu raames läbi tervisepäevi haigla eri korpustes.
Tervisepäeva raames said töötajad kasutada erinevaid teenuseid, et oma tervisesei-
sundist ülevaade saada: viidi läbi kehaanalüüs, veresuhkru, kolesterooli ja vererõhu
mõõtmised, soovi korral peanaha ja juuste analüüs. Treenerid jagasid soovitusi, mida
võiks töötaja teha oma tervise heaks. Töötajatele pakuti ka lõõgastavat kaela-õlamas-
saaži. Nii said töötajad hetkeks suunata tähelepanu ka oma tervisele.
Kristel Oha, tööohutuse talituse juhataja
Psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamiseks on loodud psühholoogilise
nõustamise võimalus, mida kasutab üha enam töötajaid. Lisaks pakuti töötaja-
tele mitmesuguseid koolitusi psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamiseks.
Töövägivallajuhtumeid registreeriti 2019. aastal üheksa, s.o sama palju kui
aasta varem. Juhtumeid menetlesid tööohutuse talituse ja juhtumiga seotud
struktuuriüksuse juhid ning kõik juhtumid said lahendi.
Sportlikud haigla
töötajad Tallinna
Maratonil 2019 sügisel
>>>
— 68 — — 69 — Tegevusaruanne 2019
Mõistame oma
rolli ja vastutust
ühiskonnas
— 70 — — 71 —
Mõistame oma rolli ja vastutust
ühiskonnas
Kõrgema etapi haiglana on Regionaalhaigla peamine ülesanne ja vastutus ühiskonnas Patsiendid, töötajad,
ravida patsiente parimal võimalikul moel. Lisaks raviasutusele on Regionaalhaigla üks koostööpartnerid,
Eesti suurematest tööandjatest, elutähtsa teenuse osutaja, avalike vahendite kasu- erialaliidud ja klastrid,
taja, tervishoiusektori innovatsiooni eestvedaja Eestis, õpetav haigla ja palju muud. tarnijad, avaliku
Kõikide nende rollide tõttu peab Regionaalhaigla käsitlema oma ühiskondlikku mõju sektori asutused,
veelgi laiemalt. haridusasutused,
Kuna Regionaalhaigla jaoks on oluline juhtida oma ühiskondlikku mõju läbimõeldult ja nõukogu, omaniku
terviklikult, siis kujundati 2018. aastal koos olulisemate huvigruppidega ühiskondliku ja meedia esindajad
mõju ja panuse fookused, mida sisulisemalt juhtida, mõõta ja kommunikeerida. on haigla peamised
huvigrupid.
Regionaalhaigla ühiskondlikud fookus-
suunad saame jaotada nelja suurde
kategooriasse:
kvaliteetne raviteenus,
ausameelne ja edasiviiv juhtimine,
arendav ja motiveeriv töökeskkond,
vastutustundlik ja keskkonnateadlik kogukonna liige.
Ühiskondliku mõju määratlemine
Vastavalt 2018. aastal läbiviidud ühiskondliku vastutuse lahtimõtestamise analüüsile
mõjutab Regionaalhaigla tegevus kõige enam patsiente, koostööpartnereid, erialaliite
ja -klastreid, valdkonna arendamisega seotud ministeeriume ja ameteid, tarnijaid,
töötajaid, omanikku ja nõukogu, haridusasutuste ning meedia esindajaid. Koostöös
huvigruppide esindajatega tehti analüüs, milles määratleti relevantsed teemad, mille
puhul on tegevuste ja tulemuslikkuse hindamine oluline nii Regionaalhaigla enda
vaatekohast kui ka väliste osapoolte informeerimise tõttu. Sidusgruppide arutelust
selgunud teemad olid asjakohased ka 2019. aastal ja on seega alus selle aastaaruande
teemakäsitlustele.
Regionaalhaigla tiim
messidel ja avalikel üritustel
>>>
— 72 — — 73 — Tegevusaruanne 2019
Detailsem fookusteemade loetelu on kirjeldatud allolevas maatriksis. 5
Pakkuda kõrgetasemelist patsiendikogemust ja -rahulolu.
Patsiendi rahulolu on arvestatav osa teenuse kvaliteedist. Seetõttu viiakse igal aastal
läbi patsientide rahulolu uuringuid ning lisaks saavad patsiendid saadud teenusele
Suur
pidevalt tagasisidet anda. Mõlemad on oluline alus teenuse parendamisega seotud
1 Ravikvaliteet
tegevuste planeerimisele.
1 2 Aus ja kvaliteetne juh�mine, usaldusväärne maine
Olulisus huvigruppide jaoks
6
3 Arendav ja mo�veeriv töökeskkond Panustada valdkonna hariduse kvaliteeti ja järelkasvu.
4 Innovatsioon ja teenuse arendus Regionaalhaigla õpetab ning arendab võimalusi õppimiseks ja teadustööks.
Regionaalhaigla tähtsus noorte arstide, õdede ja teiste tervishoiuvaldkonna
5 Patsiendikogemus ja -rahulolu (sh lähedased)
7 2 3 4 spetsialistide õpetamisel kasvab ning seetõttu suureneb haigla vastutus laia
6 Valdkonna hariduse kvaliteet ja järelkasv kogemusbaasiga õpetajaskonna arendamisel ja kasvatamisel.
8 9 5 6 7 Ohutus ja turvalisus
7
8 Patsien�de privaatsus ja konfidentsiaalsus Luua ohutu ning turvaline ravi- ja töökeskkond.
Nii patsiendile kui ka töötajatele on parimate ravitulemuste saavutamiseks oluline
9 Aus ja kaasav suhtlus huvigruppidega
olla keskkonnas, kus tunda end turvaliselt ning hästi hoituna, et seeläbi keskenduda
10 Tervisevaldkonna arendamine ja panus ühiskonda
11 10 kõige olulisemale – tervisele.
Keskmine
11 Keskkonnamõju
8
Tagada patsientide privaatsus ja konfidentsiaalsus.
Keskmine Olulisus Regionaalhaigla jaoks Suur Patsientide andmete töötlemisel peavad olema tagatud andmete konfidentsiaalsus,
terviklikkus ja käideldavus. Seetõttu on Regionaalhaigla fookuses info- ja andmeturbe
Regionaalhaigla ühiskondliku vastutuse peamised fookusteemad põhimõtete rakendamine ja küberhügieeni tagamine.
9
Suhelda huvigruppidega ausalt ja kaasavalt.
Jätkusuutliku arengu võtmes on oluline, et Regionaalhaigla tegevusest mõjutatud ja
Regionaalhaigla roll ja vastutus ühiskonnas on eelkõige: haiglat mõjutavad huvigrupid oleksid üksteiste tegevusest ja suunitlustest teadlikud.
Igapäevastesse tegevustesse integreeritakse aktiivselt Regionaalhaigla kõige
1 suurema huvigrupi, patsientide esindajaid. Haiglasiseselt panustatakse teadlikult
Pakkuda parimat võimalikku ravikvaliteeti, mitmesuunalisse kommunikatsiooni töötajaskonnaga.
olles kõrgema etapi haigla ja pakkudes eriarstiabi ka keerulisimate ravijuhtude korral.
Kasutatavate ravi- ja diagnostiliste tehnoloogiate poolest on raviteenus võrreldav 10
Euroopa ülikoolihaiglatega. Ravitöö kvalitatiivne tase väljendub väljapaistvates Tervisevaldkonna arendamine ja panus ühiskonda.
efektiivsusnäitajates ning teiste tunnustatud meditsiinikeskustega võrreldavates Ühiskondlikus aspektis on Regionaalhaiglal selgelt tervishoiumaastiku ühe olulisima
kvaliteediindikaatorites ja heades ravitulemustes. kujundaja roll. Aktiivse koostöö kaudu Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa ja teiste
tervishoiuvaldkonna ametiasutuste, erialaseltside ja-liitudega räägitakse kaasa riiklikus
2 ja kohalikus tervishoiupoliitikas.
Juhtida haiglat ausalt, läbipaistvalt ja efektiivselt,
olles seeläbi usaldusväärne partner valdkonda arendavatele avaliku sektori asutustele, 11
oma töötajatele ja koostööpartneritele. Juhtida oma keskkonnamõjusid.
Regionaalhaigla keskkonnaalane eesmärk on tagada raviteenuste osutamise kvaliteet
3 ja areng, järgides säästva arengu printsiipi.
Luua ja hoida töötajatele arendav ja motiveeriv töökeskkond.
Töötajaskond on Regionaalhaigla kõige olulisem ressurss. Iga päev tehakse tööd selle
nimel, et töökultuur oleks kollegiaalne ja efektiivne ning et iga töötaja saaks rakendada Tegevusaruanne kajastab eri peatükkides nii organisatsioonisiseste teemade juhtimist kui
oma oskusi parimal võimalikul viisil. ka Regionaalhaigla panust ühiskonda läbi rahvatervishoidu, tervishoiupoliitikasse ja sektori-
sisesesse koostöösse panustamise.
4
Olla tervishoiusektori innovatsiooni ja teenuste arenduse eestvedaja.
Tervishoiusektori innovatsiooni eestvedajana on oluline, et areng ning innovatsioon
oleksid igapäevatöö loomulik osa. Regionaalhaigla soodustab teadus- ja õppetööd
kliinilistel erialadel. Osaletakse aktiivselt ravimi- ja kliinilistes uuringutes, mis
juhatavad sisse uusi diagnostika- ja ravipraktikaid. Osaleme teenuste arendamiseks
ühisprojektides nii rahvusvaheliste meditsiinikeskuste kui ka riigisiseste partnertite,
tervishoiuasutuste, idufirmade ja ülikoolidega.
— 74 — — 75 — Tegevusaruanne 2019
Panustame rahva tervishoidu Aadressil www.südamekeskus.ee avati südameteemaline veebi-
keskkond, kus Regionaalhaigla arstid annavad infot nii südamehai-
ja haiguste ennetusse
guste ennetamisest, südameravi uuematest võimalustest kui ka
haigusest taastumisest. Südameveeb tutvustab Regionaalhaiglat
kui interdistsiplinaarset südameravikeskust. Veebileht on suuna-
tud eelkõige patsientidele, aga ka terviseteadlikele inimestele,
Ennetustegevuse planeerimisel lähtub Regionaalhaigla rahvastiku tervise arengukava kes soovivad infot südamehaiguste ennetamise kohta, ning teiste
pikaajalistest eesmärkidest. Regionaalhaigla osaleb kolmes ennetusprogrammis, mida erialade arstidele ja perearstidele, kes saavad oma patsientidele
rahastab Haigekassa: uut veebikeskkonda soovitada tõenduspõhise info allikana.
emakakaelavähi varajane avastamine,
jämesoolevähi sõeluuring,
0,5 miljonit Tervisedendust propageeris Regionaalhaigla mitmel üritusel: ter-
eurot oli visemessil, Tallinna maratonil ja maijooksul. Rahvusvaheline rin-
rinnavähi varajase avastamise projekt. ennetusprogrammide
navähi nädal kulmineerus heategevusliku Roosa Lindi jooksuga,
rahaline maht 2019.
Ennetusprogrammide rahaline maht oli 2019. aastal 0,5 miljonit eurot (2018: 0,3). aastal. mille eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja näidata üles
solidaarsust rinnavähipatsientide ja nende lähedastega. Tallinna
maraton ja maijooks olid Regionaalhaigla töötajate hulgas seda-
Olulisemad algatused ja projektid: võrd populaarsed, et sportlik kollektiiv pälvis osalejate arvu
poolest tiitli „Suurim ettevõte 2019“. Mõlemal üritusel osales
enam kui 300 Regionaalhaigla töötajat.
2019. aastal oli Regionaalhaigla fookuses tervishoiualane
teavitustöö. Patsientidele loodud infomaterjalid on saadaval
Aasta läbi on korraldatud teabepäevi mitmesugustel teemadel.
Regionaalhaiglas ja Regionaalhaigla veebilehel.
Teavituskampaania „Räägime verevähist“ viidi läbi koostöös Eesti
Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liiduga. Selle raames avati sep-
tembris Regionaalhaigla aatriumis verevähi teadlikkuse tõstmise
kuu puhul installatsioon „Räägime verevähist“.
2019. aastal alustas Regionaalhaigla taskuhäälingute sarjaga
„Tervisepooltund“, mille raames ilmus kümme osa. Neid saab
kuulata Spotify ja Soundcloudi platvormil ning vajadusel ka muga- Septembris tähistati esimest korda ülemaailmset patsiendio-
valt alla laadida. „Tervisepooltunnis“ annavad Regionaalhaigla hutuse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust tervishoius
spetsialistid tervisenõu, räägivad haiguste ennetamisest ja sel- esinevatest välditavatest ravivigadest ning nende ennetamise
lest, milliste kaebuste korral peaks kindlasti arsti poole pöör- võimalustest, et muuta tervishoidu patsientidele turvalisemaks.
duma. 2019. aastal oli taskuhäälingute sarjal kokku 4829 uni-
kaalset kuulamist.
Korraldati mitu konverentsi erakorralise meditsiini, onkoloogia,
psühhiaatria, õenduse, õendusjuhtimise ja sisehaiguste teemal.
Infoveeb www.onkoloogiakeskus.ee tutvustab vähiravivõimalusi,
vähiennetuse võimalusi elustiili nõuannete näol ning soovitusi
erinevates vähiennetusprogrammides osalemiseks. 2019. aastal Regionaalhaigla ajakiri ilmus 2019. aastal kolm korda. Ajakirjas
oli põhifookuses rinnavähi teavitustegevus, palliatiivravi võima- käsitletakse laiemalt haigla erialade vaatekohalt olulisi teemasid
luste tutvustamine ning patsiendilugude kogumine, et pakkuda ning see jõuab nii tervishoiuvaldkonna otsustajate, perearstide,
vähipatsientidele ning nende lähedastele igakülgset toetust. meedia kui ka patsientide ja nende lähedasteni.
— 76 — — 77 — Tegevusaruanne 2019
Kujundame riiklikku ja kohalikku
tervishoiupoliitikat
Regionaalhaigla peamine ja kõige laiem ühiskondlik roll on oma igapäevase tegevuse kaudu
investeerida inimeste tervisesse. Lisaks otsesele ennetus- ja ravitegevusele osaletakse
riikliku tervishoiupoliitika kujundamises, tehes aktiivset koostööd Sotsiaalministeeriumi,
Haigekassa ja teiste tervishoiuvaldkonna ametiasutuste, erialaseltside ja -liitudega.
Novembris pidas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamise Regionaalhaiglas, kus tutvuti haigla igapäe-
vatööga. Valitsuse liikmetele anti ülevaade vähki haigestumise, ravi ja ennetuse ning vaimse tervise
olukorrast Eestis.
Regionaalhaigla on järgmiste ühenduste ja liitude liige:
Eesti Haiglate Liit – ühendab tervishoiuteenust pakkuvaid Eesti tervishoiusektori
tööandjaid vabatahtlikkuse alusel;
EIBIR (European Institute for Biomedical Imaging Research) – Euroopa
Biomeditsiinilise Pilditöötluse Instituut;
ESTRO (European Society for Radiotherapy & Oncology) – Euroopa Radioteraapia
ja Onkoloogia Ühing, mittetulunduslik teadusorganisatsioon, mis edendab
radioloogia-onkoloogia tegevust vähiravil;
EBA (European Blood Alliance) – Euroopa Vere Allianss;
OECI (Organisation of European Cancer Institutes) – Euroopa Vähikeskuste
Organisatsioon;
EBMT (The European Society for Blood and Marrow Transplantation) – Euroopa
Vere ja Luuüdi Siirdamise Ühendus;
ISfTeH (International Society for Telemedicine and eHealth) – rahvusvaheline
telemeditsiini ja e-tervise organisatsioon;
EURACAN (Eurapean Network for Rare adult solid Cancer reference network) –
Euroopa Liidu harvik- ja komplekshaiguste võrgustik, soliidtuumorite võrgustikus; Mõned suurematest teemadest, millel oli 2019. aastal
oluline ühiskondlik mõju:
ERKNet (The European Rare Kidney Disease reference network) – Euroopa Liidu
harvik- ja komplekshaiguste võrgustik, neeruhaiguste võrgustikus. südametervis koos suure interdistsiplinaarse südamekonverentsi ning patsientidele
ja nende lähedastele mõeldud infoveebi südamekeskus.ee lansseerimisega;
Lisaks nimetatud organisatsioonidele osalevad Regionaalhaigla arstid erialaseltside töös, rinnavähi ja emakakaelavähi skriining ja teavituskampaania ;
mille eesmärk on oma valdkonna arendamine, ravisoovituste väljatöötamine ja teema-
soolevähi sõeluuringu teavituskampaania;
kohaste konverentside korraldamine.
vähipatsiendi raviteekonna kaardistamine, kodulähedase vähiraviteenuse
Inimeste tervisesse investeerimine on Regionaalhaigla jaoks oluliselt
käivitamine;
laiem teema kui otsene raviprotsesside juhtimine. 2019. aastal osalesid 2019. aastal osalesid
Regionaalhaigla töötajad paljudes aruteludes, et anda oma panus Eesti Regionaalhaigla töötajad traumameditsiin ja avalikkuse pidev harimine koos erakorralise meditsiini
tervishoiupoliitikasse. Aktiivselt räägitakse kaasa arstlikel erialadel ja pro- paljudes aruteludes, et konverentsiga ;
aktiivselt jagatakse oma ekspertteadmisi ja muud infot nii meedias, haigla anda oma panus Eesti psühhiaatria ja vaimse tervise teemad koos isiksusehäirete konverentsiga;
ajakirjas, esimese haiglana terviseteemalistes taskuhäälingutes, blogis ja
tervishoiupoliitikasse. insuldipatsiendi raviteekonna kujundamine;
uudisvoos. Osaletakse väga erinevates töögruppides ja aruteluringides,
samuti korraldatakse tipptasemel erialakonverentse. elu lõpu toetuse teemad ja palliatiivravi.
— 78 — — 79 — Tegevusaruanne 2019
Teadvustame ja juhime oma Elektri-, vee- ja küttekasutuse ülevaade
keskkonnamõju Regionaalhaigla jälgib elektri- ja veekasutuse ning soojusenergia näitajaid eesmärgiga vältida
nii rahaliste kui ka loodusressursside raiskamist. Me jälgime elektri-, vee- ja küttekasutust tee-
Regionaalhaigla eesmärk on luua iga oma tegevusega väärtust, anda oma panus pat- nusepakkujate arvete alusel kuupõhiselt.
sientide elukvaliteedi säilimisse ja tõstmisse nii ravitöö kui ka ennetuspoliitika kaudu,
samuti koolitaja ja tervishoiupoliitika kujundajana. Regionaalhaigla teadvustab, et klii- Elektrienergia
mamuutustel ja ülemaailmsel keskkonnaseisundil on otsene mõju rahva tervisele ning Elektrienergia tarbimine on kolme aasta võrdluses püsinud suhteliselt stabiilsena. Väiksemad
et tervishoiuteenuste pakkumisega kaasneb keskkonnamõju, millele tuleb järjest enam muutused on 2019. aastal toimunud E-korpuse tarbimises seoses koolituskeskuse ja arhiivi koli-
tähelepanu pöörata. misega rendipinnale ning ülejäänud struktuuriüksuste kolimistega Hiiu korpusesse, et vabastada
J. Sütiste tee 21 kinnistu lammutustöödeks. Seega kandub osa elektrienergia tarbimist 2020.
aastal küll ühelt kinnistult teisele ning rendipindadele, kuid kokkuvõttes tarbimine väheneb, kuna
Kvaliteetseid patsiendiohutust tagavaid tervishoiuteenuseid saab pakkuda, vähendades samal ajal enamjaolt kasutuseta olnud kulukas E-korpuse hoonestus lammutatakse 2020. aasta jooksul.
negatiivseid mõjusid keskkonnale ning kasutades ära võimalusi keskkonnaseisundi taastamiseks ja
parendamiseks praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks. Elektrienergia kasutus, MWh 2019 2018 2017
A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 16 750 17 118 16 435
E-korpus, J. Sütiste tee 21 280 331 369
Regionaalhaigla keskkonnaalane eesmärk on tagada raviteenuste osutamiste kvaliteet Hiiu korpus, Hiiu 44 529 303 465
ja areng, järgides säästva arengu printsiipi. Eesmärk on integreerida keskkonnasääst-
Hiiu korpus, Hiiu 39 186 210 229
likkus haigla igapäevategevustesse ja otsustesse nii, et see kuulub lahutamatu osana
Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 774 810 792
Regionaalhaigla juhtimissüsteemi.
Verekeskus, Ädala 2 577 503 464
Haigla olulisimad keskkonnamõjud ja võimalused selle juhtimiseks seisnevad:
Võrdlus kolme viimase aasta elektrienergia tarbimise suhtelise muutuse kohta.
energiatõhususe juhtimises;
Kuigi aastatel 2017–2019 ei ole energiatarbimises märkimisväärseid muudatusi olnud, oleme
jäätmekäitluse ja ohtlike ainete käitluse juhtimises;
sellegipoolest astunud samme energia tarbimise vähendamiseks. Järk-järgult asendame remont-
efektiivse ja säästliku tarbimiskäitumise juhtimises. tööde käigus valgustid energiasäästlike ja efektiivsemate LED-valgustitega ning automatiseerime
valgustite juhtimist, mis vähendab kulutusi elektrienergiale. Ka teiste tehnosüsteemide (näiteks
kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide) valikul peame silmas energiatõhususe kriteeriume.
2019. aasta olulisimad keskkonnajuhtimist parendavad ja negatiivset keskkonnamõju
Automaatikasüsteemide väljaehitamise abil väldime olukordi, kus süsteemid võiksid kasutajate
vähendavad tegevused olid:
väärseadistuste tõttu hakata üksteisele vastu töötama, kulutades seeläbi asjatult energiat.
jäätmekäitluse korrastamine ja seeläbi ravimijäätmete negatiivse keskkonnamõju
vähendamine; Soojusenergia
energiatõhususe auditi läbiviimine ja selle alusel tegevusplaani koostamine ning Regionaalhaigla soojusenergia tarbimine on paljuski tingitud välisõhu temperatuurist, samuti
investeeringute planeerimine, mille tulemusel paraneb hoonete energiatõhusus hoonete soojapidavusest. Haigla korpustes toimuvate remontide käigus vahetame vajadusel
ja väheneb kasvuhoonegaaside heitmete hulk; välja kütteradiaatoreid ning paigaldame radiaatoritele termostaatventiilid.
haigla transpordilogistika ümberkorraldamine, patsientidele ning külastajatele
Kaugküte, MWh 2019 2018 2017
ühistranspordi võimaluste parendamise algatamine;
A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 10 165 11 377 10 842
alustati ettevalmistusi Regionaalhaigla keskkonnajalajälje E-korpus, J. Sütiste tee 21 836 1008 928
indikaatori väljatöötamiseks 2020. aastal. See võimaldab 2020. aastal töötatakse välja
Hiiu korpus, Hiiu 44 2 515 2 634 2 506
keskkonnamõjusid ja negatiivsete mõjude vähendamise Regionaalhaigla keskkonnajalajälje
meetmete tulemuslikkust nii spetsialisti kui juhtkonna tasandil Hiiu korpus, Hiiu 39 582 617 644
indikaator, mis võimaldab
pidevalt jälgida ja juhtida ; pidevalt jälgida ja juhtida Verekeskus, Ädala 2 267 314 363
kogu hankemenetluse, lepingute ja arvete halduse üleminek keskkonnamõjusid ja negatiivsete Maagaas, m3
elektroonsele käsitlusele; paberivaba intensiivravi lahenduse mõjude vähendamise meetmete Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 430 220 444 158 467 104
juurutamine intensiivravis; taristu projekteerimistegevuse tulemuslikkust nii spetsialisti kui
üleviimine paberkandjatelt projektipanka. juhtkonna tasandil. Võrdlus kolme viimase aasta soojusenergia tarbimise suhtelise muutuse kohta.
— 80 — — 81 — Tegevusaruanne 2019
Samuti paigaldame ruumidesse üha tihedamini tsentraalse kütte- ja ventilatsiooniauto- Jäätmekäitlus
maatika, mille tulemusel saame optimeerida energiakasutust hoone sobiva sisekliima
tagamisel ning hoida ära eri tehnosüsteemide üksteisele vastu töötamist, mis suurendaks Vaatamata keskkonnaalase teadlikkuse kasvule Regionaalhaiglas on jäätmete mahud (nii
kulutusi nii elektri- kui ka soojusenergiale. ohtlike jäätmete kui ka mitteohtlike jäätmete maht) kasvanud.
Vesi Ohtlikud jäätmed 2019 2018 2017 2016
Vee tarbimine on kolme aasta võrdluses püsinud stabiilsena. Vee tarbimise muutus Hiiu 214 197 169 174
44 kinnistul on 2019. aastal seotud varem E-korpuses paiknenud struktuuriüksuste kolimi-
sega Hiiu korpusesse ning Hiiu 39 kinnistul pikalt kasutuseta olnud pinna taas kasutusele Mitteohtlikud jäätmed 2019 2018 2017 2016
võtmisega kiiritusravikeskuse ruumidena.
1 195 1 102 1 005 980
Veekasutus, m3 2019 2018 2017 Jäätmete kogused 2016−2019 (tonnides).
A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 76 955 87 624 72 177
E-korpus, J. Sütiste tee 21 956 956 1 835 Pakendite (paber- ja kartong-, plast-, puit-, segapakendid) üleandmine jäätmekäitlejale on aas-
Hiiu korpus, Hiiu 39 1 644 1 432 1 228 tate jooksul suurenenud, sest kasvanud on Regionaalhaiglas tekkivate pakendite kogus. Selle
üks põhjusi on meditsiinis kasutatavate tarvikute pakendamine ja nende tarvikute vajaduse
Hiiu korpus, Hiiu 44 5 410 5 361 5 422
suurenemine. Samas on suurenenud personali teadlikkus ning pakendeid kogutakse üha enam
Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 12 511 10 927 12 268 liigiti. Oleme osakondades intensiivselt teinud personaalsemaid jäätmekoolitusi ning soovime
Verekeskus, Ädala 2 969 984 904 ka edaspidi leida võimalusi pakkuda personalile mugavamaid kogumislahendusi.
Suurenenud on segaolmejäätmete ja nende jäätmete kogused, mida ei pea nakkuse vältimiseks
Kolme viimase aasta vee tarbimine Regionaalhaiglas korpuste kaupa.
koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad,
mähkmed). Siin on oma osa ühekordsete tarvikute kasutamise suurenemisel ning kindlasti
Vee säästmise eesmärgil paigaldatakse Regionaalhaiglas remonttööde käigus alati vett mängib rolli ka ravipäevade arvu kasv.
säästvad segistid. Lisaks võeti 2019. aastal Mustamäe korpuse hematoloogiaosakonnas
Suurenenud on ka biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogused. Oleme eelmisel aastal suu-
esimest korda kasutusele uue põlvkonna elektrilised segistid, mis võimaldavad analüüsida
rendanud kemikaalide ja ohtlike jäätmete eraldi kogumise nomenklatuuri. Mida rohkem tõuseb
veekasutust ning optimeerida veetarbimist.
teadlikkus, seda paremini oskame tekkinud jäätmeid sorteerida ja käitlejale liigiti üle anda.
Kasvuhoonegaaside heitkogused Jäätmekäitlejad on andnud taaskasutustoimingute ülevaate 92% (1409 t) Regionaalhaigla poolt
jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete kohta. Taaskasutustoimingute protsentuaalne jaotus
Regionaalhaigla peab arvestust lämmastikdioksiidi ja süsinikdioksiidi heitmete üle. Võrreldes toimingute kaupa on toodud allolevas tabelis.
aastaid 2016–2019, on haigla kasvuhoonegaaside tootmine stabiilselt vähenenud.
Mitteohtlike jäätmete taaskasutustoimingud 1195 tonni
Saasteloaga fikseeritud kogused, tonnides 2019 2018 2017 Materjalina ringlusesse 9%
Lämmastikdioksiid 0,9 0,9 1,0 Energiakasutuseks 37%
Taaskasutamiseks 1%
Süsinikdioksiid 828,4 846,8 890,5
Täite- või kattematerjalina ringlusesse 0%
Kasvuhoonegaaside heitkogused 2017–2019. Ladestamine 42%
Kompostimine 11%
Paldiski mnt korpuses kasutatakse soojatootmiseks maagaasil töötavat katelt ning J. Sütiste
tee 19 korpuses on olemas diiselgeneraatorid, et hädaolukorras haiglat elektriga varustada. Ohtlike jäätmete taaskasutustoimingud 214 tonni
Selleks et generaatorid oleksid töökorras, tehakse korrapäraselt katsetusi ning katsetuste käi- Materjalina ringlusesse 1%
gus kulutatakse diiselkütust, millest tekkivate kasvuhoonegaaside üle peame samuti arvestust.
Energiakasutuseks 16%
Välisõhu saastelubades fikseeritakse lisaks kasvuhoonegaasidele ka desinfitseerimiseks kuluvad
ja välisõhku paisatud saasteaineid. Taaskasutamiseks 83%
Ladestamine 0%
Jäätmete taaskasutustoimingud.
— 82 — — 83 — Tegevusaruanne 2019
Juhime
Regionaalhaiglat
ausalt, avatult ja
väärikalt
Grupi juhtimine
— 84 — — 85 —
Regionaalhaigla on Eesti tervishoiumaastiku üks olulisimaid kujundajaid ja seetõttu on
iga töötaja sõnadel ja tegudel nii üksikpatsiendi kui ka ühiskonna vaatekohast suur mõju.
Igalt töötajalt oodatakse seetõttu ausat ja väärikat ning Regionaalhaigla põhiväärtustega
Regionaalhaigla väärtusahel
kooskõlas olevat käitumist igas olukorras, sõltumata professioonist või juhtimistasandist.
Regionaalhaigla tegevusega loodav väärtus on patsiendi ravitulemus ehk investeering
inimeste tervisesse. Väärtusahela kõige olulisem komponent on Regionaalhaigla tööta-
Regionaalhaigla põhiväärtused: jad, kelle tegevuse otsese tulemusena kujuneb patsiendi ravitulemus ja rahulolu ravi-
teenusega. Jätkusuutlikuks toimimiseks toetavad ravitegevust tugiprotsessid. Sarnaselt
kõigi organisatsioonidega on väärtusloome osaks juhtimisprotsessid, infrastruktuur ja
pühendumine ja professionaalsus, tehnoloogia.
hoolivus ja vastutustundlikkus,
SISEND:
avatus ja koostöövalmidus.
INIMKAPITAL:
4837 töötajat, nendest 4295 töötas SA Põhja-Eesti
Lisaks Regionaalhaigla põhiväärtustele on töötajate eetilise käitumise olulised alused: Regionaalhaiglas, 259 SA Läänemaa Haiglas, 202 SA
4837 Raplamaa Haiglas ja 81 SA Hiiumaa Haiglas.
Töötajat
töötajate eetilise käitumise olulised alused:
KOOSTÖÖVÕRGUSTIK − HUVIGRUPID:
1600 tarnijat
arsti kutse-eetika, KOOSTÖÖGRUPID: Eesti Haiglate Liit, erialaseltsid,
1600 patsiendinõukoda jpt
õe kutse-eetika, tarnijat
TEGEVUSKOHAD/VARAD:
3 tütarhaiglat
muude erialade kutse-eetikad,
7 kliinikut ja 31 erialakeskust
216 mln 216 mln euro väärtuses vara
Regionaalhaigla huvide konflikti ennetamise ja haldamise kord. euro väärtuses vara
16,2 mln INVESTEERINGUD:
euro väärtuses
2019. aastal koostas Regionaalhaigla eetikanõukogu eetikakoodeksi, kus kir- investeeringuid 16,2 mln eurot investeeringuid, sh 5,0 mln
jutati lahti käitumispõhimõtted, mille järgi on haiglas asjakohane käituda. 2019. aastal koostas meditsiinitehnoloogiasse, 7,8 mln infrastruktuuri
Eetikanõukogu on seitsmeliikmeline, kuhu kuulub lisaks arstide, õdede ja teenis- Regionaalhaigla
tuste esindajatele ka haiglaväline eetikaekspert ja patsientide esindaja. eetikanõukogu INTELLEKTUAALNE KAPITAL:
eetikakoodeksi, 14,5 aastat Regionaalhaiglas töötamise kogemust
͡ Teadmine, et patsientide esindaja osaleb Regionaalhaigla eeti- Staažikas
kus kirjutati lahti kollektiiv keskmiselt arstil ja 11,5 aastat õel
kanõukogu töös, annab patsientidele kindluse, et nende hääl käitumispõhimõtted, 7 käimasolevat innovatsiooniprojekti
ja vaade on eetiliste küsimuste lahendamisel alati esindatud. mille järgi on haiglas
Mulle tundub, et mind kui patsientide esindajat kuulatakse ja asjakohane käituda või LOODUSRESSURSID:
mõistetakse. mida tuleb vältida.
Patsientide esindaja Valmar Ammer, Regionaalhaigla eetikanõukogu liige Loodus 19 096 MWh elektrienergiat
ressursid
14 365 MWh soojusenergiat
98 445 m3 vett
— 86 — — 87 — Tegevusaruanne 2019
PROTSESS: VÄLJUND / LOODUD VÄÄRTUS:
RAVITEGEVUS: PATSIENTIDELE:
Ennetus ja teavitus 520 000 pöördumist Regionaalhaiglasse
Diagnoos ja ravi 357 870 voodipäeva
520 000
pöördumist
Järelravi ja taastumine 39 111 ravitud haiget
465 829 ambulatoorset vastuvõttu
TUGITEGEVUS:
98 839 EMO-sse pöördujat
Koolitus- ja teadusarendus
89 200 kirurgilist protseduuri 357 870
Personalijuhtimine voodipäeva
26 217 kiirabivisiiti
Taristujuhtimine
221 euro eest osutatud raviteenuseid
Materjalikäitlus
Keskmine ravijärjekorra kestus 39,5 päeva
Administratiivne ja majanduslik toimimine 26 217
TÖÖTAJATELE: kiirabivisiiti
REGIONAALHAIGLA PÕHIVÄÄRTUSED:
95 175 eurot maksti välja toetusi töötajatele teadus- ja
pühendumine ja professionaalsus arendustegevuseks
hoolivus ja vastutustundlikkus Arstide koolitustunde keskmiselt 76 tundi aastas
avatus ja koostöövalmidus 30% vähem tööõnnetusi, kokku 31 95 175
eurot töötajatele
EETILISE KÄITUMISE ALUSEKS ON: 89 miljonit eurot makstud töötasudeks ja soodustusteks teadus- ja
Teine koht atraktiivse tööandja uuringus meditsiinitudengite seas arendustegevuseks
Regionaalhaigla eetikakoodeks
arsti kutse-eetika KOOSTÖÖPARTNERITELE, TARNIJATELE:
õdede kutse-eetika 116 mln euro väärtuses ostetud seadmeid ja kaupu
Regionaalhaigla huvide konflikti ennetamise
ja haldamise kord LOODUSKESKKONNALE: 112 mln
828,47 t CO2, s.o 2,2% vähenenud euro väärtuses
ostetud seadmeid,
1409 t jäätmeid suunatud taaskasutusse või ümbertöötlusesse kaupu ja teenuseid
LAIEMALE ÜHISKONNALE:
43 mln eurot makstud makse
0,5 mln eurot ennetusprogrammidesse 158
10 osa Regionaalhaigla taskuhäälingusse; teadusartiklit
Avaldati 158 teadusartiklit
113 käimasolevat kliinilist teadusuuringut
Võeti vastu 152 residenti, 114 arstiteaduskonna praktikanti, 584
tervishoiukõrgkooli praktikanti ja 96 töövarju
— 88 — — 89 — Tegevusaruanne 2019
Regionaalhaigla ja tütarhaiglate nõukogud Auditikomitee ja siseaudit
Regionaalhaigla nõukogu liikmed: Raplamaa Haigla nõukogu liikmed: 2019. aastal toimus Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes.
Georg Männik (esimees) Agris Peedu (esimees) üheksa nõukogu 2019. aastal olid Regionaalhaigla auditikomitee liikmed Guido Viik (esimees), Apo Oja, Hanno
Veiko Tali (alates 11.09.2019 ) Meelis Roosimägi koosolekut.
Matto, Kaie Koskaru-Nelk (kuni 27.08.2019) ja Georg Männik (alates 27.08.2019).
Imre Rammul Terje Peetso (alates 26.02.2019)
Marika Priske Margus Jaanson
Jaan Tepp (kuni 26.02.2019) Auditikomitee käis 2019. aastal koos seitsmel korral, mille raames:
Arvo Mesikepp
Hanno Matto Hiiumaa Haigla nõukogu liikmed tegi nõukogule ettepanekuid siseauditi tööplaani kohta;
Vladimir Šokman Agris Peedu (esimees) hindas siseaudiitori ja siseauditi üksuse tööd;
Kaie Koskaru-Nelk (kuni 10.09.2019) Agris Koppel
Leonhard Kukk hindas meetmeid, mida juhatus on rakendanud siseauditite
Läänemaa Haigla nõukogu liikmed:
Meelis Roosimägi käigus avastatud puudujääkide ja tehtud ettepanekute
Meelis Roosimägi (esimees)
Peep Talving (alates 13.02.2019) Reili Rand puhul;
Andrus Remmelgas (kuni 13.02.2019) analüüsis audiitorettevõtja töö tulemusi;
Aivi Karu
vaatas läbi Regionaalhaigla majandusaasta aruande ja esitas
Helle Saarsoo
Urmas Sukles nõukogule selle kohta oma arvamuse.
Regionaalhaigla ja tütarhaiglate juhatused Siseaudit
2019. aastal osutas Regionaalhaiglale siseauditi teenust KPMG Baltics OÜ. Alates 02.09.2019 on
tööl majasisene siseaudiitor, kelle peamine ülesanne 2019. aastal oli siseauditi üksuse tegevuse
Regionaalhaigla juhatuse koosseisus 2019. aastal muudatusi ei toimunud. käivitamine. Siseauditi üksuse eesmärk on suurendada asutajate ja juhtkonna kindlustunnet,
Regionaalhaigla juhatus oli 2019. aastal kolmeliikmeline: juhatuse esimees Agris Peedu, et Regionaalhaigla juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist, on
haigla ülemarst ja juhatuse liige – dr Peep Talving ja juhatuse liige Terje Peetso. õigusaktidega kooskõlas ning tagavad inim- ja varaliste ressursside kasutamise majanduslikult
kõige otstarbekamal viisil.
Regionaalhaigla nõukogu Siseauditi aastaplaani koostamisel lähtuti nõukogu, juhatuse, auditikomitee ja riskijuhi sisendist,
võttes arvesse Regionaalhaigla eesmärke, riske ja riskijuhtimise protsesse. Aastaplaani ja audi-
Audi�komitee tite ulatuse määramisel lähtuti põhimõttest, et vähemalt ühes aasta jooksul läbiviidavas auditis
kuulub auditi fookusesse ka tütarhaigla tegevus auditeeritavas valdkonnas.
Regionaalhaigla juhatus
2019. aasta siseauditi aastaplaanis oli kolm siseauditit, mille viis läbi KPMG Baltics OÜ:
JUHATUSE LIIGE JUHATUSE LIIGE JUHATUSE ESIMEES
tehingute teostamise ja kinnitamise audit, mille eesmärk
PEEP TALVING TERJE PEETSO AGRIS PEEDU oli anda hinnang tehingute ja volituste korra järgimisele
vastutusalad: vastutusvaldkonnad: vastutusvaldkonnad:
Regionaalhaiglas;
ravitöö korraldus, teadus ja arendustegevus ning
ravimeetodid ja innovatsioon; koolitustegevus, meditsiinitehnika, kommunikatsioon, raviarvelduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas
tehnoloogiad ning ravitöö Regionaalhaigla, Läänemaa Haigla ja Raplamaa Haigla
kvaliteet rahvusvaheline koostöö ja arvestus, dokumendihalduskorraldus,
välisvahendite kaasamine; raviarvelduste korraldus vastab kehtestatud reeglitele;
klienditeeninduse töö kureerimine;
võrgustamine ja koostöö intsidendihalduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang
ravikvaliteedi osas järelvalve haiglatega Regionaalhaigla intsidentide halduse protsessi mõjususele
teostamine
ning tuua välja protsesside parendusvajadused.
Läänemaa Haigla ja Raplamaa Haigla juhatus oli üheliikmeline. Läänemaa Haigla juhatuse liikme kohustuste täitmist
jätkas 2019. aastal Tõnis Siir. Raplamaa Haigla juhatuse liikme kohustusi täitis kuni 31.03.2019 Kaire Aadamsoo ning Siseauditite raames tuvastatud mittevastavused, tehtud järeldused ja soovitused ning nendest
alates 09.04.2019 on Raplamaa Haigla juhatuse liige Pille Mukk. Hiiumaa Haigla juhatus oli kaheliikmeline, sinna lähtuvate tegevuskavade täitmine on haigla juhtkonna ja siseaudiitori pideva seire fookuses.
kuulusid Riina Tamm ning Tõnis Siir. Seire tulemuste kokkuvõte esitatakse kord aastas auditikomiteele.
— 90 — — 91 — Tegevusaruanne 2019
Juhtimiskontrollid Riskijuhtimine
Regionaalhaigla riskijuhtimine hõlmab kõiki tegevusi, mida viivad ellu nõukogu, juhtkond Regionaalhaigla riskijuhtimise süsteemi eesmärk on tagada teadlikkus haiga olulisematest
ja kõik töötajad, et tagada patsientidele parima raviteenuse pakkumisel: riskikohtadest ning asjakohane riskikäsitlus.
õigusaktidest kinnipidamine; 2019. aasta riskijuhtimise süsteemi arendused hõlmasid järgmisi fookusi:
vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest
juhtimisest jms tingitud kahju eest; Ülehaiglalise riskijuhtimissüsteemi loomine
tegevuse otstarbekus organisatsioonile seatud ülesannete täitmisel; Töötati välja riskijuhtimise metoodika ja testiti selle asjakohasust.
tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, Viidi läbi riskianalüüsid ja alustati süstemaatilise riskikäsitlusega
säilitamine ja valdamine. diagnostikakliinikus võrgustumise strateegia ja finantsriskide osas.
Securitas Eesti AS abiga viidi läbi haigla turvariskianalüüs ja tuvastati
patsientide, töötajate ja külaliste turvalisuse tagamiseks vajalikud
Regionaalhaiglas rakendatakse kolme kaitseliini mudelit: täiendavad meetmed.
Huvide konflikti ja korruptsiooniriski juhtimine
esimese kaitseliini moodustavad I kaitseliin
Regionaalhaigla üksustes Loodi juhised, mida peavad oma töökohustuste täitmisel järgima
reeglite ja kokkulepete alusel Üksustes iga päev haigla töötajad, kellel võib esineda tööülesande täitmisel huvide
tehtavad tegevused, mis aitavad teostatav riskide konflikt.
kaasa igapäevasele riskide juhtimine
juhtimisele. Esimese kaitseliini 2019. aastal läbis korruptsioonivastase koolituse 44 juhti, kahe
viimase aasta jooksul on koolituse läbinud 104 juhti ja töötajat.
toimimise eest vastutavad
üksuste juhid;
II kaitseliin
Teadaolevalt ei registreeritud 2019. aastal ühtegi Regionaalhaigla või
Riskijuhtimise süsteem mõne hankepartneriga seotud korruptsioonijuhtumit. Kahel juhul
teine kaitseliin on tegevused pidas Regionaalhaigla vajalikuks korruptsiooniohtlike situatsioonide
Kvaliteedijuhtimine vältimiseks/lõpetamiseks teha personalialaseid ümberkorraldusi.
ja funktsioonid, mille ülesanne
on aidata üles ehitada esimese Infoturve ja andmekaitse
kaitseliini poolseid kontrolle ja/ Kriisivalmiduse tõstmine
Turvalisuse tagamine
või pidevalt monitoorida nende
kontrollide toimimist; Vastavuskontroll (tule Valmisid tegevusjuhised masskannatanutega situatsioonis toimiseks.
ohutus, infektsiooni
Viidi läbi lauaõppus Athena 2019, et testida loodud kriisistruktuuride
kontroll jms)
kolmas kaitseliin on siseaudit, rakendatavust masskannatanutega situatsioonis.
mille ülesanne on hinnata
kahe esimese kaitseliini III kaitseliin Alustati kriitilisemate haigla toimepidevust tagavate plaanide
loomisega.
ülesannete täitmist, kuid mis
sõltumatuse säilitamiseks ei Siseaudit Alustati alarmeerimistarkvara Seacapp katsetamist patsiendi tervisele
tohi ise sisekontrollisüsteeme kõige aeg-kriitilisemates üksustes: erakorralise meditsiini osakonnas
kujundada ja arendada ega ja valvearstidel.
sisekontrollisüsteemi toimimise
eest vastutada.
Riskide jaotus
Finantsriskina käsitleb Regionaalhaigla võimalikku ohtu, kus mõni tegevus
või sündmus mõjutab organisatsiooni majanduslikku seisundit ebasoodsalt. Riskijuhtimise ühe osana
Riskijuhtimise ühe osana analüüsiti ja hinnati 2019. aastal ligi 30 erinevat finants analüüsiti ja hinnati 2019.
riskistsenaariumi. aastal ligi 30 erinevat
finantsriskistsenaariumi.
— 92 — — 93 — Tegevusaruanne 2019
Kriitiliste finantsriskidena oleme määratlenud:
infrastruktuuri arendusprojektide maksumuse,
EL investeeringutoetuste kasutamise arendusprojektide elluviimisel,
raviarvelduse ning -teenuse hinnaga seonduvad riskid,
jätkuv personalikulude surve.
Finantsriskide juhtimiseks oleme määratlenud olulisemate riskide sihttasemed ning tegevused
riskide juhtimiseks.
Grupi oluline finantsrisk on endiselt ka makromajanduse väljavaade. 2019. aastal hinnati seda
riskisituatsiooni olulise, kuid mitte kriitilise riskina. Grupp ei kasuta finantsriskide maandamiseks
finantsinstrumente. Valuuta, intressi ning krediidiriskide riskitaset hindame osana finantsriski-
dest. 2019. aastal ei olnud nende riskide tõenäosus ja majanduslik mõju oluline risk.
Detsembris 2019. hakkas maailmas levima viirus COVID-19. Tegevusaruande koostamise hetkel
kehtib riigis eriolukord. Pandeemia ohjamisega suurenevad eelarvevälised kulud: tööjõukulud,
seadmete, meditsiiniliste materjale ja isikukaitsevahendite kulud. Viiruse leviku tõkestamiseks
on maailma riigid rakendanud laialdasi meetmeid, millel on oluline mõju majanduskeskkon-
nale. Makromajanduslik väljavaade 2020. aastal on muutunud oluliselt negatiivsemaks. Eesti
Panga hinnangul kujuneb majanduslangus 2020. aastal suuremaks kui 6%, mille tulemusena
langeb sotsiaalmaksu laekumine ning väheneb ka Regionaalhaigla grupi tulubaas. Pandeemiaga
kaasnevate erakorraliste kulude katmiseks on valitsus vastu võtmas 2020 lisaeelarvet, suunates
ca 200 miljonit eurot tervishoiu lisarahastuseks, mis on hetke prognooside kohaselt piisav pan-
deemiaga kaasnevate erakorraliste kulude katmiseks. Majanduslik mõju sõltub eelkõige sellest,
kui kaua kestavad piirangud Eestis ja mujal.
Diagnostikakliinikus tuvastati kriitiliste tegevusriskidena töökoormusest tulenevad riskid, infosüs-
teemides raviinfo liikumisega ning patsiendi kirjaliku nõusoleku võtmise protsessiga seotud ris-
kid. Kriitilisi riske tutvustati riskikomiteele ning nende maandamise juhtimine on Regionaalhaigla
2020. aasta tegevuste fookuses.
Kriisivalmiduse tõstmine
Kõrgema etapi haiglana peab Regionaalhaigla tagama valmisoleku vältimatu abi pakkumiseks ka
kriisisituatsioonis ja juhul, kui on toimunud suurõnnetus, mille tõttu haiglasse saabub korraga
suur hulk abivajajaid.
͡ „Regionaalhaigla on elutähtsa teenuse osutaja. Meie kohustus ja vastutus on
tagada, et inimesed saaksid vajalikku arstiabi ka kriisiolukorras.“
Andra Migur, riskijuht
2019. aastal valmis Regionaalhaigla ja Lastehaigla ühistööna masskannatanutega situatsiooni
lahendamise juhend, milles lepiti kokku, missugused juhtimisstruktuurid ning kuidas haiglad
suurõnnetuse korral reageerivad. Juhendi toimimise testimiseks korraldati 2019. aasta juunis
lauaõppus Athena, mille tulemusel selgusid arendamist ning kokkuleppeid vajavad aspektid.
Õppusel osalesid nii haigla operatiivstaap, strateegilise kriisimeeskonna liikmed kui ka kliinilised
võtmeisikud.
Õppus Athena >>>
— 94 — — 95 — Tegevusaruanne 2019
Regionaalhaigla
majandustegevuse
juhtimine
Grupi tegevustulud olid 2019. aastal
229,7 (2018: 210,1) miljonit eurot ning
aruandeaasta tulem 1,9 (2018: 4,4)
miljonit eurot.
— 96 — — 97 —
Otsene loodud ja jagatud Finantssuhtarvud
majanduslik väärtus
sh Regionaal- sh Regionaal-
tuhat EUR 2019 2018
tuhat EUR 2019 2018 Muutus haigla haigla
Tegevustulud kokku 229 705 210 129 9% Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/
2,0 2,0 2,09 2,1
lühiajaliste kohustustega)
Toetused ja sihtfinantseerimised 6 020 5 019 20%
Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised
Tervishoiuteenused 220 790 202 869 9% 1,2 1,1 1,28 1,3
kohustised)
Muud teenused 2 701 2 170 25%
Netovara suhtarv (netovara/vara) 60,3% 59,0% 59,3% 58,4%
Muud tulud 193 71 172%
Tegevuskulud kokku 227 586 205 494 11% Netovõlakoormus ((võlakohustused-likviidsed
7,1% 8,4% 9,8% 11,4%
varad)/tegevustulud))
Tööjõukulud 118 012 105 182 12%
Töötasu 87 983 78 640 12% ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) 0,9% 0,4% 1,8% 1,6%
Erisoodustused 517 303 71%
Grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit. Põhitegevuse raha-
Tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 29 512 26 239 12%
voog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke
Majandamiskulud 82 533 76 719 8% põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuut-
Muud kulud 13 943 12 730 10% likkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud
investeeringud.
Maksud riigile ja kohalikule omavalitsusele 43 303 39 098 11%
sh. tööjõumaksud 29 512 26 239 12%
sh. käibemaks
Käibemaksukulu muudelt toodetelt ja teenustelt
13 740
11 160
12 807
10 328
7%
8%
Saadud toetused
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 2 580 2 479 4%
sh. kohalikud maksud 45 45 2019. aastal sai grupp toetusi ja sihtfinantseeringuid kokku 6,0 (2018: 5,0) miljoni euro
sh. muud maksud 6 7 -21% ulatuses. Sihtfinantseeringutest suurima osa moodustas residentide töötasude sihtfi- 6,0 miljonit
nantseerimine, 2019. aastal 4,1 (2018: 3,7) miljonit eurot. sai grupp 2019.
Aruandeaasta tulem 1 924 4 393 -56% aastal toetusi ja
Regionaalhaigla töötajad deklareerisid 2019. aastal välislähetustel ja -koolitustel osale- sihtfinantseeringuid
miseks saadud sponsorite toetusi 0,7 (2018: 0,6) miljoni euro ulatuses.
Regionaalhaigla investeerib tulemi kogu ulatuses oma põhitegevusse – töötajatesse, tehnoloogiasse
ning infrastruktuuri.
Ostud ja hanked
Regionaalhaigla tulubaasis moodustab ülekaaluka osa tervishoiuteenuste osutamine,
mille peamine sisu on Haigekassa finantseeritav eriarstiabi teenus. 2019. aasta Haigekassa
Regionaalhaigla grupi tarneahela eesmärk on tagada põhitegevuseks vajalike kaupade
ravirahastuse eelarve, grupi tegevustulud ning seeläbi ka osutatava teenuse maht on
ja teenuste olemasolu. Ostu- ja tarneprotsesside läbiviimisel lähtutakse protsessi läbi-
otseselt seotud sotsiaalmaksu laekumisega.
paistvusest ja efektiivsusest ning protsessi juhtimiseks on koostatud sisemised korrad ja
Grupi eesmärk ei ole positiivne tulem, kuid see on oluline majandustegevuse indikaator. juhised, sh hangete kord, milles on sätestatud hanke läbiviimise protseduurireeglid ning
Positiivne tulem näitab organisatsiooni finantsilist jätkusuutlikkust ning võimet oma põhi- põhimõtted huvide konflikti vältimiseks. Lisaks peab hangete korraldamisel olema tagatud
tegevuseks vajalikke investeeringuid ellu viia. Grupi aruandeaasta tulem oli 1,9 miljonit Regionaalhaigla rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine.
eurot, (2018: 4,4), tulemit mõjutas peamiselt madalam käibemaksukulu, mille omakorda
Kaupade ja teenuste ostmiseks viib Regionaalhaigla läbi avalikke hankeid. Hankeprotsessi
tingis arendusprojektide ajagraafiku pikenemine.
valik sõltub teenuse iseloomust ning hanke mahust. Regionaalhaigla ostab kaupu ja
Grupi tegevuses puudub märkimisväärne tsüklilisus, kuni 52% teenustest osutatakse teenuseid oma tegevuskohtades. Regionaalhaigla tarnijate ring on rahvusvaheline ja
aasta esimeses pooles ning kuni 48% teisel poolaastal. kujuneb hangete tulemusel. Hangete läbiviimisel sätestatakse põhitegevuse jaoks olulised
— 98 — — 99 — Tegevusaruanne 2019
kriteeriumid, millele väljavalitav tarnija peab vastama. Regionaalhaigla suurimad ostugru-
pid on ravimid ja raviprotsessis kasutatavad materjalid.
Riigihangete registri (riigihanked.riik.ee) vahendusel avaldati grupis 2019. aastal 187
(2018: 155) hanget. Regionaalhaigla avaldas aruandeaastal riigihangete registris 184 187
(2018: 141) hanget. hanget avaldati grupis
Riigihangete registri
Hangete läbiviimisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ning grupis ei rakendata täien- vahendusel.
davat pakkujate põhist kohalike, keskkonna ja sotsiaalsete mõjude hindamist. Sektori
spetsiifikast ja kohaliku turu piiratud mahust tulenevalt on ka pakkujate hulk piiratud.
Lisapiirangud võivad oluliselt halvendada hangitavate teenuste ja toodete kättesaadavust.
Investeeringud
2019. aastal investeeriti Regionaalhaigla hoonete arendamiseks ja parendamiseks
kogusummas 7,8 (2018: 5,2) miljonit eurot käibemaksuta. Suuremad projektid olid
2019. aastal:
Y-korpuse ning liidestud pindade projekteerimis- ja ehitustööd,
Z-korpuse (uue psühhiaatriakliiniku) projekteerimis- ja ehitustööd,
Mustamäe meditsiinilinnaku B-korpuse renoveerimistööd,
Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku renoveerimistööd,
Raplamaa Haigla esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd,
Läänemaa Haigla esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd.
2019. aastal asendati ja soetati uut meditsiinitehnikat 5,0 (2018: 8,6) miljoni euro väär-
tuses käibemaksuta.
Suuremad projektid olid 2019. aastal:
intensiivravi hingamisaparaatide asendamine Regionaalhaiglas,
Regionaalhaigla ultraheliaparaatide asendamine,
Regionaalhaigla patsiendimonitoride uuendamine.
Hoonete ja raja�ste investeeringud 4491
5242
ja renoveerimised 7794
891
IT ja muud investeeringud 1273
3346
3666
Meditsiinitehnoloogia 8584
5036
9048
Koguinvesteeringud 15099
16175
0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000
2017 2018 2019
Investeeringute ja parendustööde maksumus 2017–2019
Mustamäe meditsiinilinnaku onkoloogia
statsionaar- ja päevaravikorpus
>>>
— 100 — — 101 — Tegevusaruanne 2019
Aruandeperiood,
käsitletavate
teemade ja üksuste
kokkuvõte
Käesolev majandusaasta aruanne on jätkusuutlikkuse
ja sotsiaalse vastutuse, Hea Ühingujuhtimise Tava
ja raamatupidamise integreeritud aastaaruanne.
Regionaalhaigla lähtub aruande koostmisel Global Reporting
Initiative-i (GRI) jätkusuutlikkuse aruandluse standardi „Core“
tasandist, mis hõlmab andmeid organisatsiooni profiili,
juhtimisviisi ja kõige olulisemate tulemusnäitajate kohta.
Aruande koostamiseks valiti iga aspekti juures kõikidest
kategooriatest vähemalt üks indikaator, et katta kogu
võimaliku mõju ulatus. Erandiks vaid üksikud indikaatorid,
mille kohta andmed puuduvad või mis on haigla hinnangul
asjasse puutumatud, seadmata ohtu aruande põhjalikkust
ja juhendile vastavust. Aruandes on GRI standardite
puhul raporteeritud andmed sellise põhjalikkusega nagu
organisatsioon oma igapäevatöös peab vajalikuks koguda ja
avaldada, st üldisemalt kui GRI nõuded ette näevad.
Käesolev aastaaruanne kajastab kogu grupi, sh SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla, SA Raplamaa Haigla, SA Läänemaa Haigla
ja SA Hiiumaa Haigla 2019. aasta tegevust, mida koostatakse
iga-aastaselt ja on jätkuks 2019. aasta aprillis avaldatud 2018.
aasta aruandele. Aruande sisu osas tekkivate küsimustega
palume pöörduda
[email protected].
— 102 — — 103 —
GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused
Raporteerimise alused (GRI 101: 2016) Aruande parameetrid
102-45 Konsolideeritud üksused Lk 104
Üldised näitajad (GRI 102: 2016) Aruande sisu, teemade ja ulatuse
102-46 lk 74-75
määramine
Organisatsiooni ülevaade
102-47 Oluliste teemade loetelu lk 74-75
102-1 Organisatsiooni nimi lk 2
2019. a. aruandega
Tegevused, kaubamärgid, tooted ja/või Eelmiste aruannete informatsiooni
102-2 lk 10 102-48 lk 112 korrigeeriti ka 2018. a.
teenused korrigeerimine
aruannet
102-3 Peakontori asukoht lk 2 102-49 Muudatused aruandluses Ei ole tehtud
102-4 Tegevuskohad lk 10 102-50 Aruandlusperiood lk 104
102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 10 102-51 Eelmise aruande avaldamise kuupäev lk 104
102-6 Tegevuskohad lk 10 102-52 Aruandlustsükkel lk 104
lk 10, 11, 42, 58, 102-53 Kontakt aruandega seotud küsimustes lk 104
102-7 Organisatsiooni suurus
87-89, 98- 99
102-54 Aruande vastavus GRI Standardile lk 104
102-8 Põhiandmed töötajate kohta lk 58-59
102-55 GRI sisukord lk 102-107
102-9 Tarneahel lk 72, 99-100
GRI aruanne ei ole
Aruandeperioodil 102-56 Väline kinnitus kolmandate osapoolte poolt
ei toimunud olulisi kontrollitud
Aruandeperioodil toimunud olulised muutusi organisatsiooni
102-10
muutused tegevuses, põhiteenustes, Jätkusuutlikkuse fookusteemad
omandivormis ega
tarneahelas Ravikvaliteet (mitte-GRI)
102-11 Ettevaatusabinõude rakendamine lk 93-94, 66-67 103-1
Juhtimisviis
kuni lk 28, 44
(GRI 103: 2016)
102-12 Välised algatused Lk 76-77 103-3
102-13 Liikmelisus ühingutes lk 78 mitte-GRI Auditid lk 27-28, 43, 91
Strateegia mitte-GRI Patsientide tagasiside ja rahulolu lk 48-52
Nõukogu ja/või juhatuse esimehe Regionaalhaiglale Mustamäe
102-14 lk 3-5
pöördumine meditsiinilinnakule,
psühhiaatriakliinikule ja Hiiu
Eetika ja ausameelsus korpusele ja Verekeskusele
Väärtused, põhimõtted, standardid ja on kindlustatud
102-16 lk 86
käitumistavad mitte-GRI Ligipääsetavus hea ligipääs (sh
puuetega inimestele)
Juhtimine
ühistranspordiga.
102-18 Juhtimisstruktuur lk 90 Kõikidele haigla korpustele
Huvigruppide kaasamine on loodud nii tava- kui ka
invaparkimiskohad.
102-40 Huvigruppide nimekiri lk 72
mitte-GRI Ravijärjekorrad lk 46
102-41 Kollektiivlepingud lk 60
Investeeringud, arenduskulud ja
mitte-GRI lk 11, 35, 100
102-42 Huvigruppide kaardistamine ja valik lk 72 -projektid
Huvigruppide kaasamise viis ja Innovatsiooniprojektid, teadus- ja
102-43 lk 72-75 mitte-GRI lk 20, 54
põhimõtted ravimiuuringud
Peamised tõstatatud teemad ja Tervishoiupoliitika ja valdkonna arendamine (mitte-GRI)
102-44 lk 72-75
küsimused
103-1
Juhtimisviis
kuni lk 78-79
(GRI 103: 2016)
103-3
mitte-GRI Liikmelisus ühingutes ja liitudes lk 78
mitte-GRI Koolitustel osalejad lk 62-63
— 104 — — 105 — Tegevusaruanne 2019
GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused
Töötajate järelkasv (mitte-GRI) Tööhõive (GRI 401: 2016)
103-1 103-1
Juhtimisviis Juhtimisviis
kuni lk 30-31, 65 kuni lk 32-33, 58-69
(GRI 103: 2016) (GRI 103: 2016)
103-3 103-3
mitte-GRI Atraktiivsus tööandjana lk 65 401-2 Hüved töötajatele lk 18, 60-63
mitte-GRI Residendid ja praktikandid lk 30-31, 65 Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018)
Majandustulemused (GRI 201: 2016) 103-1
Juhtimisviis
kuni lk 32-33, 66-68
103-1 (GRI 103: 2016)
Juhtimisviis 103-3
kuni lk 90-94, 98-99
(GRI 103: 2016)
103-3 403-1
Juhtimisviis
kuni lk 32-33, 66-68
201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus lk 98 (GRI 403: 2018)
403-7
201-4 Valitsuselt saadud toetused lk 98-99, 124 403-9 Tööõnnetused lk 67
mitte-GRI Korraldatud hankemenetlused lk 99 403-10 Kutsehaigused lk 67
Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016) Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016)
103-1 103-1
Juhtimisviis Juhtimisviis lk 30-31, 32-33,
kuni lk 91-93 kuni
(GRI 103: 2016) (GRI 103: 2016) 62-63
103-3 103-3
Kajastatud vaid 404-1 Koolitustunnid töötaja kohta lk 62-63
Korruptsioonivastaste põhimõtete
205-2 lk 91-93 organisatsiooni sisene
kommunikatsioon ja koolitus
teavitus ja koolitus Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016)
Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja 103-1
205-3 lk 93 Juhtimisviis
meetmed kuni lk 60
(GRI 103: 2016)
103-3
Sponsorite toetused välislähetustel ja
mitte-GRI lk 99-100
–koolitustel osalemiseks Juhtorganite ja kogu kollektiivi
405-1 lk 59-60
mitmekesisus
Energiakasutus (GRI 302: 2016)
405-2 Meeste ja naiste töötasu suhe lk 60
103-1
Juhtimisviis
kuni lk 80-81 Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016)
(GRI 103: 2016)
103-3
103-1
Juhtimisviis
Taastuvatest allikatest pärit kuni lk 60
302-1 Organisatsiooni sisene energiatarbimine lk 81 (GRI 103: 2016)
energiat ei tarbitud 103-3
Veekasutus ja heitvesi (GRI 303: 2018) 406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed lk 68
103-1 Kohalikud kogukonnad (GRI 413: 2016)
Juhtimisviis
kuni lk 80, 82
(GRI 103: 2016) 103-1
103-3 Juhtimisviis
kuni lk 72-79
(GRI 103: 2016)
303-5 Veetarbimine lk 82 103-3
Emissioonid (GRI 305: 2016) Kogukonna kaasamisega,
mõjuhinnanguga ja
103-1 413-1 lk 76-79
Juhtimisviis arenguprogrammidega seotud
kuni lk 80, 82 tegevused
(GRI 103: 2016)
103-3
Patsientide privaatsus (GRI 418: 2016)
305-1 Otsesed kasvuhoonegaasid lk 82
103-1
Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016) Juhtimisviis
kuni lk 53
(GRI 103: 2016)
103-1 103-3
Juhtimisviis
kuni lk 80, 83 418-1 Konfidentsiaalsus ja andmekaitse lk 53, 92
(GRI 103: 2016)
103-3
306-2 Jäätmeteke ja jäätmekäitlus lk 83
— 106 — — 107 — Tegevusaruanne 2019
2019. aasta
konsolideeritud
raamatupidamise
aastaaruanne
— 108 — — 109 —
Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa
VARAD Tulud
Käibevara Müügitulu 223 492 205 039 15
Raha 39 831 40 789 3 Toetused ja sihtfinantseerimised 6 020 5 019 16
Nõuded ja ettemaksed 24 222 22 172 4 Muud tulud 193 71
Varud 3 503 3 797 6 TULUD KOKKU 229 705 210 129
Käibevara kokku 67 556 66 758 Kulud
Põhivara Tööjõukulud -118 012 -105 182 17
Finantsinvesteeringud 3 3 Mitmesugused tegevuskulud -82 533 -76 719 18
Materiaalne põhivara 145 763 148 847 7 Muud kulud -13 943 -12 730 19
Immateriaalne põhivara 3 095 1 000 8 Põhivara kulum ja väärtuste langus -13 099 -10 863 8,9
Põhivara kokku 148 861 149 850 KULUD KOKKU -227 587 -205 494
VARAD KOKKU 216 417 216 608 PÕHITEGEVUSE TULEM 2 118 4 635
KOHUSTISED Muud finantstulud ja -kulud -194 -242 20
Lühiajalised kohustised ARUANDEAASTA TULEM 1 924 4 393
Võlad tarnijatele ja muud võlad 29 742 26 717 10
Võlakohustised 4 806 5 049 14
Lühiajalised kohustised kokku 34 548 31 766
Pikaajalised kohustised
Võlad tarnijatele ja muud võlad 412 503
Võlakohustised 50 899 55 705 14
Pikaajalised kohustised kokku 51 311 56 208
KOHUSTISED KOKKU 85 859 87 974
Netovara
Sihtkapital nimiväärtuses 34 243 34 243
Eelmiste perioodide tulem 94 391 89 998
Aruandeaasta tulem 1 924 4 393
Netovara kokku 130 558 128 634
KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 216 417 216 608
— 110 — — 111 — Tegevusaruanne 2019
Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara aruanne
tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa tuhandetes eurodes Sihtkapital Akumuleeritud tulem Netovara kokku
Rahavood põhitegevusest 31.12.2017 34 243 89 998 124 241
Laekumised teenuste ja kaupade müügist 226 046 206 638 Kontserni majandusaasta tulem 0 4 393 4 393
Laekunud tegevustoetused ja annetused 4 666 4 142 16 31.12.2018 34 243 94 391 128 634
Väljamaksed teenuste ja kaupade ostmisel -100 356 -93 079 Kontserni majandusaasta tulem 0 1 924 1 924
Väljamakstud tööjõukulud -115 521 -103 604 31.12.2019 34 243 96 315 130 558
Makstud intressid -168 -175
KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 14 667 13 922
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -13 678 -12 128 8
Laekumised materiaalse põhivara ja kinnisvara investeeringu müügist 1 285 89
KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -12 393 -12 039
Rahavood finantseerimistegevusest
Tagasi makstud laenud -5 049 -4 129 11
Tagasi makstud kapitalirendikohustised 0 -7 11
PV sihtfinantseerimine 1 817 172 16
KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -3 232 -3 964
KOKKU RAHAVOOD -958 -2 081
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 40 789 42 870
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 39 831 40 789 3
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -958 -2 081
— 112 — — 113 — Tegevusaruanne 2019
Raamatupidamise aastaaruande lisad 1.5. Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja
pikaajalisi nõudeid.
Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu
Lisa 1 Kasutatud arvestuspõhimõtted õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi, sh tasud vahenda-
jatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud ja muud sarnased kulutused (v.a
1.1. Üldine informatsioon selliste finantsvarade, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande), soetamisega
seotud kulutused.
SA Põhja - Eesti Regionaalhaigla konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt
Eesti finantsaruandluse standardile (EFS). EFS on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse tehingupäeval, s.t
põhimõttele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtes- päeval, mil asutus võttis endale kohustise (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks.
tatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müü-
poolt väljaantavad juhendid. dava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulat-
sioonidega nõutud perioodi jooksul. Pärast algset arvele võtmist kajastatakse kõiki finantsvarasid õiglases
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning tema väärtuses, v.a nõuded teiste osapoolte vastu (kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses).
tütarhaiglate (SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Hiiumaa Haigla) arvnäitajad on esitatud euro-
des. Informatsioon tütarhaiglate kohta on toodud lisas 2. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud
pärast aruandekuupäeva.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumusest, välja arvatud teatud varade
ja finantsinstrumentide ümberhindlused. 1.6. Raha ja rahalähendid
1.2. Informatsiooni esitlusviisi muutus Rahana rahavoogude aruande mõistes kajastatakse sularaha ja nõudmiseni hoiuseid (raha arvelduskon-
todel pangas).
Selleks, et majandusaasta aruanne oleks paremini loetav, on alates käesolevast aastast rahalised väärtused
esitatud tuhandetes eurodes. Rahalähenditeks loetakse laiemalt aktsepteeritud piisavalt likviidset valuutas sularaha ning nõudmiseni
hoiuseid, mis on konverteeritavad kuni 3 kuu jooksul.
1.3. Vigade korrigeerimine Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsemeetodil.
2018. aastaaruandes ei kajastatud tekkepõhiselt Raplamaa Haigla Tervisekeskuse ja Läänemaa Haigla 1.7. Nõuded ja ettemaksed
Tervisekeskuse ehituse jaoks saadud põhivara sihtfinantseerimist, kokku summas 508 tuhat eurot. 2019.
aastaaruandes on viga tagasiulatuvalt korrigeeritud. Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid)
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üld-
Algne seis Korrigeeritud juhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse
Korrigeeritud rea nimetus Muutus
31.12.2018 seis 31.12.2018 bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Konsolideeritud bilanss: Nõuded ja ettemaksed 21 664 508 22 172 Iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse
Konsolideeritud tulemiaruanne: Toetused ja sihtfinantseerimised 4 512 508 5 020 nõude kaupa. Kõik nõuded, mis on laekumata 90 või enam päeva hinnatakse ebatõenäolisteks nõueteks.
Ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuded füüsiliste isikute vastu loovutatakse inkasso ettevõttele ja
Konsolideeritud tulemiaruanne: Tulem 3 885 508 4 393 loovutamisel kantakse bilansist välja.
Lisa 4 Nõuded toetuste eest 217 508 725 Erandiks on nõuded kindlustusfirmadele meditsiiniteenuste eest, mille puhul on menetlusaeg enne alla-
hindluse teostamist kuni 3 aastat.
Lisa 16 Välismaine põhivara soetuse sihtfinantseerimine 358 508 866
Allahindlus kajastatakse bilansis kliendinõuete kontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist
(tulemiaruandes real ”Muud kulud”). Ebatõenäoliselt laekuvalt kajastatud ja hiljem lootusetuks hinnatud
1.4. Tütarettevõtete kajastamine nõuded kantakse bilansist välja.
Konsolideerimise põhimõtted 1.8. Varud
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarhaiglad. Elimineeritud on kõik kontserni- Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest
sisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
realiseerimata kasumid ja kahjumid.
Lähtuvalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhendist kajastatakse varude soetamisega kaasnev
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes tulemiaruande real „Muud kulud”.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) Varude soetusmaksumuse kindlaks määramisel on kasutatud individuaalmaksumuse (ravimid) ja FIFO (v.a
eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu ravimid) meetodit. Varud on bilansis hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või
arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase ärite-
gevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse
viimiseks ja müügi sooritamiseks.
— 114 — — 115 — Tegevusaruanne 2019
1.9. Materiaalne põhivara Põhivara väärtuse langus
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soe- Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustu-
tamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. mine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.
Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooni-
mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. perioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides,
mitte tagasiulatuvalt.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee-
ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Avaliku sektori üksusena ei tee Regionaalhaigla varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust
kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud
Soetusmaksumus selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. 1.10. Immateriaalne põhivara
Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soeta-
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. misega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses,
millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu, samuti vara soetamisega Immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta).
seotud makse (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud) ja lõive.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale
Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast.
valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest
Kasulike eluigade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:
tööjõule.
Arvutitarkvara 3 – 5 aastat
Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi jooksul ning seda finantseeritakse Litsentsid 3 – 5 aastat
laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis laenukasutuse kulutusi ei kapitaliseerita põhivara soetusmak-
sumusse, vaid need kantakse tekkimise perioodil intressikuludesse. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused
vara amortiseerimises edasiulatuvalt.
Konsolideeritud aruandes on tütarhaiglate materiaalne põhivara haiglate võrgustamisel kajastatud jääkväär-
tuses.
1.11. Finantskohustised
Amortisatsiooni arvestus Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlako-
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale hustised) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus-
põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse maksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse
põhivara gruppidele järgmised: bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehin-
Ehitised gukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.
Hooned 3 – 33 aastat Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilan-
Rajatised 5 – 33 aastat sikuupäevast, kui kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud
Masinad ja seadmed pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenule-
Meditsiiniseadmed 3 – 14 aastat pingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Transpordimasinad 3 – 5 aastat 1.12. Rendid
Infotehnoloogilised seadmed 2,5 – 5 aastat
Muu põhivara Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja
hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Inventar 5 – 10 aastat
Mööbel 4 – 10 aastat Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja kasutusrentideks loevad avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks
ei ole omanikule kasumi teenimine, kapitalirendile viitavaks kriteeriumiks ka olukordi, kus renditavat vara
Maad ei amortiseerita. pole võimalik kergesti asendada teise varaga.
Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis klassifitseeritakse
vara amortiseerimises edasiulatuvalt. rendileping alati kasutusrendiks.
Kajastamise lõpetamine Kontsern kui rentnik
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel või kui kont- Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
sern ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest
tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse sellel perioodil, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes real
”muud äritulud” või ”muud ärikulud”.
— 116 — — 117 — Tegevusaruanne 2019
Kontsern kui rendileandja Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning
väärtuse langus.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni
bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud.
Kontsern rendib äripindu. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil.
1.13. Eraldised ja tingimuslikud kohustised 1.17. Välisvaluutatehingute kajastamine
Eraldistena kajastatakse bilansis aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud kohustisi, millel Kontserni kuuluvate üksuste arvestusvaluutadeks on euro. Konsolideeritud finantsaruande esitusvaluutaks
on seadusest või lepingust tulenev kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on on euro.
võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult
bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks.
kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised hin-
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasne- natakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside
vate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid kajastatakse aruandeperioodi
lisades tingimuslike kohustistena. kasumiaruandes.
1.14. Annetused ja toetused 1.18. Seotud osapooled
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise
osapoole äriotsustele.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui siht-
finantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisu- Kontsern loeb seotud osapoolteks:
line tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks Regionaalhaigla kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmeid, kelleks
ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps;
puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Sihtfinantseerimine Regionaalhaigla kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise
võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasu- mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid;
miaruandes „Muu äritulu“ kirjel.
Sihtasutusi, mille üks asutajatest on Regionaalhaigla;
1.15. Tulud Regionaalhaigla tütarettevõtete kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende
Müügitulu kajastatakse teenuse osutamisel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps;
siis lähtudes osutatava teenuse valmidusastmest eeldusel, et teenuse tulusid ja kulusid on võimalik usal- Regionaalhaigla tütarettevõtete kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete
dusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline (aruandekuupäevaks on valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid.
füüsilistele isikutele tervishoiuteenused osutatud, kuid Haigekassale on haigujuhud veel edastamata).
Müügitulu korrigeeritakse aruande alg- ja lõppkuupäeval hinnatud lõpetamata haigusjuhtude muutusega. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendile avaldatakse informatsioon seotud isiku-
Kontserni põhitegevuse müügituluks on haigekassa ravi rahastamise lepingu alusel tervishoiuteenuse tega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide
osutamine kindlustatud isikutele ja erakorralise arstiabi osutamine kõikidele inimestele. üldistele nõuetele või turutingimustele.
Kontserni müügituluna kajastatakse veel tasulisi tervishoiuteenuseid nii füüsilistel- ka juriidilistele isikutele, 1.19. Aruandekuupäevajärgsed sündmused
diagnostilisi teenuseid, psühhiaatrilisi ekspertiise, raviasutustele veretoodete müüki, osutatud meditsiini-
liste koolituste- ja konverentside tasusid. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis
ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või vara-
Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle sematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis
ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. ja tulemiaruandes. Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, vaid aval-
datakse lisades juhul, kui nad on olulised. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline
1.16. Kulud sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.
Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse
aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekke-
põhise arvestusprintsiibi alusel.
Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega mak-
sustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud.
Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustisena töötajatele. Kasutamata
puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu
seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna.
— 118 — — 119 — Tegevusaruanne 2019
Lisa 2 Kontserni tütarettevõtted Lisa 6 Varud
SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla võrgustas SA Läänemaa Haigla 13.02.2015, SA Raplamaa Haigla 26.02.2015 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
ja SA Hiiumaa Haigla 24.07.2017.
Ravimid 2 475 1 828
SA Hiiumaa Haigla tehingud on konsolideeritud kontserni aruannetes alates 01.08.2017.
Sihtasutuste puhul ei oma asutajad kontrolli osaluse kaudu, kontroll toimib nõukogu liikmete nimetamise Meditsiiniline materjal 570 1 505
kaudu. Veri ja verekomponendid 404 396
SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla saab võrgustunud haiglate nõukogudesse nimetada kolm nõukogu liiget ning Muu (sh toit ja ravitoit) 54 68
kohalikud omavalitsused saavad nimetada kaks nõukogu liiget. Sellega on SA Põhja- Eesti Regionaalhaiglaga
omandanud haiglate igapäevatöö suunamisel olulise rolli. Kokku varud 3 503 3 797
Alates 01.01.2020 muudetakse operatsiooni keskuse neurotrauma, kirurgia ja meditsiiniliste materjalide
Lisa 3 Raha vaheladude arvestust. Seoses sellega kanti 31.12.2019 seisuga kuludesse 890 tuhande euro eest kaupu.
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Ravimite tegevusvaru, summas 15 tuhat eurot (31.12.2018: 15 tuhat eurot), kajastatakse real „Meditsiiniline
materjal“.
Raha Riigikassas 37 866 38 498
Raha kommertspankades 1 933 2 245
Lisa 7 Materiaalne põhivara
Sularaha kassas 33 46
Raha kokku 39 832 40 789 Masinad
Lõpetamata Ette-
tuhandetes eurodes Maa Ehitised ja sead- Muu KOKKU
projektid maksed
med
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed
Saldo seisuga 31.12.2018
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Soetus maksumus 7 161 174 468 64 136 900 2 886 86 249 637
Ostjatelt laekumata arved 18 042 15 831 5 Akumuleeritud kulum 0 -51 354 -48 839 -598 0 0 -100 791
Lõpetamata haigusjuhud 1 5 049 4 998 Jääkmaksumus 31.12.2018 7 161 123 114 15 297 302 2 886 86 148 846
Ettemaksed ja tulevaste perioodide kulud 592 572 2019. aastal toimunud muutused
Nõuded toetuste eest 226 704 16 Ostud ja parendused 0 0 4 559 218 6 053 559 11 389
Muud nõuded 2 257 53 Amortisatsioonikulu 0 -6 529 -4 516 -95 0 0 -11 140
Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 56 14 Mahakantud vara jääkväärtuses 0 -1 625 -4 0 0 0 -1 629
Nõuded ja ettemaksed kokku 24 222 22 172 Müüdud vara jääkväärtuses -1 438 0 -5 0 0 0 -1 443
Ümberklassifitseerimised* 0 6 511 0 0 -6 248 -524 -261
Lisa 5 Ostjatelt laekumata arved Saldo seisuga 31.12.2019
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Soetus maksumus 5 723 171 036 66 185 1 118 2 691 121 246 874
Nõuded müüdud teenuste ja kaupade eest 17 775 15 835 Akumuleeritud kulum 0 -49 565 -50 853 -693 0 0 -101 111
Nõuded müüdud põhivara eest 267 0 Jääkmaksumus 31.12.2019 5 723 121 471 15 332 425 2 691 121 145 763
Ebatõenäoliselt laekuvad arved 0 -4
Põhivara müük müügihinnas: maa summas 1 600 tuhat eurot ja sõiduk summas 2 tuhat eurot.
Kokku ostjatelt laekumata arveid 18 042 15 831 4
* Ümberklassifitseerimise jääk 261 tuhat eurot on see osa lõpetamata projektidest, mis ei klassifitseeritud
põhivaraks vaid kanti kuludesse ja kajastati mitmesuguste tegevuskulude all.
1
Lõpetamata haigusjuhtudena kajastatakse aruandekuupäevaks alustatud, kuid veel lõpetamata ja Haigekassale edastamata ravijuhud.
2
Muude nõuete summas sisaldub 160 tuhat AS-ile Põhja-Eesti Taastusravikeskus üüri tagatist ja 64 tuhat (2018: 32 tuhat) Harju Maakohtule
makstud deposiiti seoses OÜ Terve Pere Apteegi tsiviilasjaga.
— 120 — — 121 — Tegevusaruanne 2019
Lisa 8 Immateriaalne põhivara Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
tuhandetes eurodes 2019 2018
Lõpetamata
Arvuti
tuhandetes eurodes Litsentsid projektid ja Kokku Kokku muud varad 3 249 1 757
tarkvara
ettemaksed
Saldo seisuga 31.12.2018 Aruandekohustuslane kui rentnik
Soetusmaksumus 2 294 154 537 2 985 tuhandetes eurodes 2019 2018
Akumuleeritud kulum -1 881 -104 0 -1 985 Kasutusrentidest saadud kulu 1 718 1 535
Jääkmaksumus 31.12.2018 413 50 537 1 000
2019. aastal toimunud muutused Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestavatest lepingutest
Ostud ja parendused 37 609 1 781 2 427 tuhandetes eurodes 2019 2018
Amortisatsioonikulu -209 -122 0 -331 12 kuu jooksul 1 053 1 357
Ümberklassifitseerimine 357 0 -359 -2 1-5 aasta jooksul 1 299 1 232
Saldo seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 2 688 748 1 959 5 395 Lisa 10 Võlad tarnijatele ja muud võlad
Akumuleeritud kulum -2 090 -211 0 -2 301 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa
Jääkmaksumus 31.12.2019 598 537 1 959 3 094 Võlad tarnijatele 11 422 10 736 11
Immateriaalse vara ettemaksetes kajastub Põhja-Eesti Tervisekeskuse soetus. Võlad töötajatele 9 983 8 684 12
Viitvõlad 2 589 2 372
Lisa 9 Kasutusrent Maksuvõlad 4 384 3 774 13
Muud võlad, saadud ettemaksed ja intressikohustused 763 509
Aruandekohustuslane kui rendileandja
Eraldis 601 642
tuhandetes eurodes 2019 2018 lisa Kokku võlad ja ettemaksed 29 742 26 717
Kasutusrentidest saadud tulu 905 507 15
Viitvõlana kajastatakse tekkepõhiseid sotsiaalkindlustusmakse.
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestavatest lepingutest Eraldisena kajastatakse 2020. aastal välja makstavad tulemustasud 2019. aasta eest.
tuhandetes eurodes 2019 2018
Lisa 11 Võlad tarnijatele
12 kuu jooksul 757 102
1-5 aasta jooksul 2 577 285 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa
Üle 5 aasta 1 307 0 Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest* 10 340 9 797
Võlad tarnijatele põhivara eest 1 082 939
Järgmiste perioodide tulu mittekatkestatavatest lepingutest suureneb oluliselt võrreldes aastaga 2018. Kokku võlad tarnijatele 11 422 10 736 10
Suurenemine on tingitud 2019. aastal sõlmitutud uutest rendilepingutest. Olulisemateks on:
*ei sisalda pikaajalist võlga tarnijale
kümne aastane üürileping R-Kioskiga, millega üürnik kohustub kasutama ruumi Regionaalhaigla
Mustamäe korpuses toidu- ja esmatarbe kaupade müümiseks;
viie aastane üürileping Benu Apteegiga, millega üürnik kohustub kasutama ruumi Regionaalhaigla
Mustamäe korpuses apteegi teenuse osutamiseks;
kahekümne aastane leping Raplamaa Haigla ja Rapla Perearstikeskuse vahel, millega üürnik
kohustub üüripinnal osutama perearstiteenust.
— 122 — — 123 — Tegevusaruanne 2019
Lisa 12 Võlad töövõtjatele Võlakohustiste muutus perioodis
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa
Jääk Tasutud Jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5
Töötasude kohustis 6 230 5 753 tuhandetes eurodes
31.12.2018 laenud 31.12.2019 jooksul jooksul aasta
Maksukohustised 2 021 1 404
Puhkusetasude kohustis 1 686 1 512
Nordic Investment Bank (NIB) 19 194 2 065 17 129 2 065 8 258 6 805
Kinnipidamised töötasudest 46 15
European Investment Bank (EIB) 41 159 2 695 38 464 2 695 10 780 24 989
Kokku võlad töövõtjatele 9 983 8 684 10
Swedbank 402 290 113 47 66 0
Võlakohustised kokku 60 755 5 050 55 705 4 807 19 104 31 794
Lisa 13 Maksuvõlad
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Jääk Tasutud Jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5
tuhandetes eurodes
Sotsiaalmaks 2 509 2 283 31.12.2017 laenud 31.12.2018 jooksul jooksul aasta
Üksikisiku tulumaks 1 299 1 165
Käibemaks 243 35 Nordic Investment Bank (NIB) 21 258 2 065 19 194 2 065 10 323 6 806
Töötuskindlustusmakse 166 152 European Investment Bank (EIB) 43 016 1 857 41 159 2 695 13 475 24 989
Kohustuslik kogumispension 119 108 Swedbank 610 207 402 290 113 0
Muud maksuvõlad 48 31 Kokku 64 884 4 129 60 755 5 050 23 911 31 795
Kokku maksuvõlad 4 384 3 774 10 Kapitalirendi kohustis 7 7 0 0 0 0
Võlakohustised kokku 64 891 4 136 60 755 5 050 23 911 31 795
Lisa 14 Võlakohustised
Tagatiseks panditud varade bilansiline maksumus
Pikaajalised võlakohustised 31.12.2019 31.12.2018
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Pikaajalised võlakohustised kokku 50 899 55 706
Ehitised 5 257 3 714
Lühiajalised võlakohustised 31.12.2019 31.12.2018
Maa 92 92
Lühiajalised võlakohustised kokku 4 806 5 049
Kokku 5 349 3 806
EIB ja NIB laenude tagatiseks ei ole seatud pante. EIB laenu tagab Rahandusministeeriumi antud 52,2 mln
euro suurune garantii.
Lepingu Lepingu Võetud laen
Laen Intress
algus lõpp eurodes
Nordic Investment Bank 08.06.2006 12.09.2028 32 mln 6 kuu euribor+0,22%
Nordic Investment Bank3 09.10.2017 05.10.2037 24,5 mln 6 kuu euribor+0,85%
European Investment Bank 16.09.2011 30.04.2035 43,5 mln 6 kuu euribor+(0,40% - 0,75%)
Swedbank4 2009 - 2012 2019 - 2022 1,7 mln 6 kuu euribor+(1,29% - 1,95%)
3
2019. aastal laenu välja ei võetud
4
Sisaldab Läänemaa Haigla saadud laenu, mis refinantseeriti 2019. aastal
— 124 — — 125 — Tegevusaruanne 2019
Lisa 15 Müügitulu Sihtfinantseeringute ja tegevustoetuste nõuete muutus perioodis
Nõue Laeku Mitterahaline Kajastatud Nõue
tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa tuhandetes eurodes Lisa
31.12.2018 mised toetus tuluna 31.12.2019
Tervishoiuteenuste osutamine
Teenuste müük Haigekassale 197 878 181 420
Põhivara sihtfinantseering 704 1 817 0 1 349 226
sh lõpetamata haigusjuhud 786 504
Tegevustoetused 0 4 666 15 4 671 0
Teenuste müük teistele juriidilistele isikutele 11 985 11 565
Sihtfinantseeringute ja tegevus
704 6 483 15 6 020 226 4
Kiirabiteenuse müük 7 915 6 794 toetuste nõuded kokku
Patsientide omaosalustasud ja tasulised teenused 3 015 3 090
Kokku tulud tervishoiuteenuste osutamisest 220 790 202 869 Lisa 17 Tööjõukulud
Muude teenuste osutamine tuhandetes eurodes 2019 2018
Üüritulud 905 604 9 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 87 983 78 640
Muud teenused 548 550 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 29 166 26 030
Koolitusteenused 559 461 Tööjõukulud klassifitseeritud erisoodustusena koos
863 512
Toitlustus 422 419 arvestatud maksudega
Ravimite müük 267 136 Kokku tööjõukulud 118 012 105 182
Kokku tulud muude teenuste osutamine 2 701 2 170 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 3950 3905
Kokku tulu ettevõtlusest 223 491 205 039
Lisa 18 Tegevuskulud
Alates 01.04.2018 rahastab Eesti Haigekassa SA-st Hiiumaa Haigla müüdud teenuste eest kulupõhiselt, teisi
kontserni kuuluvaid haiglaid rahastatakse haigusjuhupõhiselt. tuhandetes eurodes 2019 2018
Põhitegevuse kulud
Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Ravimid 25 939 24 539
Meditsiinilised materjalid 10 616 9 869
Tuludena kajastatud sihtfinantseeringud ja toetused toetuse liikide lõikes
Operatsiooni abimaterjalid 8 879 7 402
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Reaktiivid ja allergeenid 6 383 6 042
Põhivara sihtfinantseerimine 1 349 875 Meditsiiniliste seadmete majandamiskulud 4 442 4 669
Kodumaine põhivara soetuse sihtfinantseerimine 10 10 Ostetud meditsiinilised teenused 3 740 3 194
Välismaine põhivara soetuse sihtfinantseerimine 1 339 865 Muud meditsiinilised vahendid 2 451 2 632
Tegevuskulude sihtfinantseerimine 4 641 4 132 Eri-, vormiriietus ja ühekordse kasutusega pesu 766 645
Kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 4 641 4 126 Meditsiiniline inventar 447 462
Kodumaise tegevuskulude sihtfinantseerimise tagastus 0 -32 Uurimis- ja arendustööd 93 113
Välismaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 0 38 Kokku põhitegevuse kulud 63 756 59 567
Tegevustoetused ja annetused 30 12
Kokku sihtfinantseerimise, annetused ja toetused 6 020 5 019
— 126 — — 127 — Tegevusaruanne 2019
tuhandetes eurodes 2019 2018 Laenuandja nõuko-
gus kinnitati laenu Lepingu Võetud laen
Mitmesugused tegevuskulud andmise otsus lõpp eurodes Intress
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 7 351 6 770 Läänemaa Haigla, leping
30.10.2018 15.12.2026 1 200 tuhat 6 kuu euribor +1,10%
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3 008 2 679 2018/9-17/127-1
Mitmesugused majanduskulud 2 706 2 320 Raplamaa Haigla, leping
30.04.2019 29.04.2020 500 tuhat 6 kuu euribor +1,10%
1.2-24/296-1
Koolitus- ja lähetuskulud 1 446 1 226
Administreerimiskulud 1 235 1 142
Toiduained ja toitlustusteenused 1 063 1 044 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
Sõidukite majandamiskulud 1 054 1 041 Saadud Makstud Tasutud Laenu jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5
tuhandetes eurodes
laen intress laenud 31.12.2019 jooksul jooksul aasta
Inventari majandamiskulud 914 930
Muud tegevuskulud kokku 18 777 17 152
Läänemaa Haigla 1 200 6 100 1 100 100 500 500
Kokku tegevuskulud 82 533 76 719
Raplamaa Haigla 500 3 500 0 0 0 0
Lisa 19 Muud kulud Võlakohustised kokku 1 700 9 600 1 100 100 500 500
tuhandetes eurodes 2019 2018 Põhivarade ostud ja müügid
Käibemaksukulud 13 740 12 807
tuhandetes eurodes Müüdud Ostetud
Muud maksud, lõivud, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded,
203 -77 Materiaalne põhivara 30 5
varude allahindlus ja valuutakursi muutused
Kokku muud kulud 13 943 12 730
Lisa 21 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Lisa 20 Seotud osapooled Regionaalhaigla omandas AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskuse taastusravi ja rehabilitatsiooni teenused ja
teenuste jätkamiseks vajalikud varad, varud ja lepingud (sh töölepingud). Regionaalhaigla ei omandanud
1. Põhja- Eesti Regionaalhaigla ja kontserni kuuluvate tütarettevõtete tegev‐ ja kõrgema juhtkonna liikmete kinnistut (teenuse osutamiseks vajalikke ruume jäädakse üürima), müüja rahalisi vahendeid ega ärinime.
arvestatud tasud ja muud olulised soodustused.
Regionaalhaigla osutab teenust alates 01.01.2020.
tuhandetes eurodes 2019 2018 Detsembris 2019. hakkas maailmas levima viirus COVID-19. Esimene viirusekandja Eestis tuvastati veebrua-
ris. Regionaalhaigla pani kokku Infektsioonikontrolli juhtgrupi, mis hakkas koordineerima viirusega seotud
Tööjõukulu sh. maksukulu 610 464 tegevusi. 16.03.2020 loodi infektsioonikontrolli juhtgruppi asemel operatiivstaap ja haigla valmisolek tõsteti
tasemele „KRIISI OHT – epideemia, masskannatanute situatsiooni“.
Erisoodustused 7 4
Seoses viiruse levikuga suurenevad eelarvevälised kulud: tööjõukulud, seadmete, meditsiiniliste materjale
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitis 4 2
ja isikukaitsevahendite kulud.
2. Olulised tehingud sihtasutustega, mille üks asutajatest on Regionaalhaigla. Aruande valmimise hetkeks ei ole kulude maht teada.
2019. aastal sõlmis Regionaalhaigla tütarhaiglatega kaks laenulepingut. Esialgsete prognooside kohaselt moodustavad erakorralised kulud perioodil aprill kuni mai 13 miljonit
eurot. Erakorralised kulud koosnevad eelkõige isikukaitsevahenditest, täiendava meditsiinitehnoloogia
soetamisest ning tööjõukuludest. Tulude langus samal perioodil on hinnanguliselt 25-30% kuu tuludest
tulenevalt plaanilise ravitöö vähenemisest.
— 128 — — 129 — Tegevusaruanne 2019
Lisa 22 Emaettevõtte konsolideerimata majandusaasta aruanded Tulemiaruanne
tuhandetes eurodes 2019 2018
Bilanss
Tulud
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisad
Müügitulu 209 573 191 643
VARAD
Saadud annetused ja toetused 4 604 4 065
Käibevara
Muud tulud 237 24
Raha 37 897 38 540
TULUD KOKKU 214 414 195 732
Nõuded ja ettemaksed 22 966 20 608
Võlanõuded 100 0 21 Kulud
Varud 3 411 3 728 Tööjõukulud -108 733 -96 750
KÄIBEVARA KOKKU 64 374 62 876 Mitmesugused tegevuskulud -79 206 -73 093
Põhivara Muud kulud -12 925 -11 894
Osalus tütarettevõtetes 2 100 2 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -12 550 -10 407
Finantsinvesteeringud 3 3 KULUD KOKKU -213 414 -192 144
Pikaajalised võlanõuded 1 000 0 21 PÕHITEGEVUSE TULEM 1 000 3 588
Materiaalne põhivara 134 687 139 907 Muud finantstulud ja -kulud -181 -235
Immateriaalne põhivara 3 093 997
ARUANDEAASTA TULEM 819 3 353
PÕHIVARA KOKKU 140 883 143 007
VARAD KOKKU 205 257 205 883
KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised 4 759 4 760
Võlad ja ettemaksed 27 166 24 180
Eraldised 576 611
Sihtotstarbeliste toetuste kohustis 486 30
LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 32 987 29 581
Pikaajalised kohustised
Võlg tarnijale 412 503
Võlakohustised 50 833 55 593
PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 51 245 56 096
KOHUSTISED KOKKU 84 232 85 677
Netovara
Sihtkapital nimiväärtuses 34 243 34 243
Eelmiste perioodide tulem 85 963 82 611
Aruandeaasta tulem 819 3 352
NETOVARA KOKKU 121 025 120 206
KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 205 257 205 883
— 130 — — 131 — Tegevusaruanne 2019
Rahavoogude aruanne Netovara aruanne
tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisad Akumuleeritud Netovara
tuhandetes eurodes Sihtkapital
tulem kokku
Rahavood põhitegevusest
31.12.2017 34 243 82 610 116 853
Laekunud sihtfinantseeringud, toetused ja annetused 4 605 4 068
Majandusaasta tulem 0 3 352 3 352
Laekumised teenuste ja kaupade müügist 212 355 192 380
Netovara 31.12.2018 34 243 85 963 120 206
Väljamaksed teenuste ja kaupade ostmisel -96 075 -87 845
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -2 100 -2 100
Väljamakstud tööjõukulud -106 449 -95 301
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvesta
Makstud intressid -165 -168 0 10 020 10 020
tuna kapitaliosaluse meetodi
KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 14 271 13 134
Korrigeeritud netovara 31.12.2018 34 243 93 883 128 126
Rahavood investeerimistegevusest
Majandusaasta tulem 0 819 819
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -10 364 -10 644
Netovara 31.12.2019 34 243 86 782 121 025
Laekumised materiaalse põhivara müügist 1 301 38
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -2 100 -2 100
Antud laenud -1 600 0 21
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvesta
0 11 633 11 633
Antud laenude tagasimaksed 500 0 21 tuna kapitaliosaluse meetodi
Laekunud intressid 9 0 21 Korrigeeritud netovara 31.12.2019 34 243 96 315 130 558
Sissemaksed tütarhaiglate sihtkapitali 0 -700
KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -10 154 -11 306
Rahavood finantseerimistegevusest
Tagasi makstud laenud -4 760 -3 922
Tagasi makstud kapitalirendikohustised 0 -2
KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -4 760 -3 924
KOKKU RAHAVOOD -643 -2 096
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 38 540 40 636
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -643 -2 096
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 37 897 38 540
— 132 — — 133 — Tegevusaruanne 2019
— 135 — Tegevusaruanne 2019
KONSOLIDEERITUD
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Registrikood: 90001478
Aruandeaasta algus: 01.01.2019
Aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
Aadress: L. Puusepa 1A Tartu 50406
Telefon: 7319401
Faks: 7319402
e-posti aadress :
[email protected]
veebilehe aadress: www.kliinikum.ee
1
Sisukord
KONSOLIDEERITUD TEGEVUSARUANNE 2019............................................................... 4
Üldandmed ................................................................................................................................. 4
Terviklik tervishoiupiirkond ...................................................................................................... 9
Meie töötajad ............................................................................................................................ 10
Põhinäitajad .............................................................................................................................. 14
Strateegiliste eesmärkide täitmine ............................................................................................ 17
Strateegiline eesmärk 1 ........................................................................................................ 17
Strateegiline eesmärk 2 ........................................................................................................ 18
Strateegiline eesmärk 3 ........................................................................................................ 20
Strateegiline eesmärk 4 ........................................................................................................ 21
Strateegiline eesmärk 5 ........................................................................................................ 22
Strateegiline eesmärk 6 ........................................................................................................ 24
Tervishoiuteenuste osutamine .................................................................................................. 25
Ambulatoorne eriarstiabi ...................................................................................................... 25
Päevaravis osutatud teenused ............................................................................................... 29
Statsionaarne arstiabi ............................................................................................................ 31
Tervishoiuteenuste rahastamine ............................................................................................... 35
Kiirabiteenuse osutamine ......................................................................................................... 37
Muud osutatud tegevused ......................................................................................................... 39
Teadus-, õppe- ja arendustöö ................................................................................................... 39
Peamised suhtarvud konsolideeritud aruandes ......................................................................... 44
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................. 45
Konsolideeritud bilanss ............................................................................................................ 45
Konsolideeritud kasumiaruanne ............................................................................................... 46
Konsolideeritud rahavoogude aruanne ..................................................................................... 47
Konsolideeritud netovara aruanne ............................................................................................ 48
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .............................................................. 49
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted................................................................................................... 49
Lisa 2 Raha ........................................................................................................................... 60
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................... 60
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ................................................................................................. 61
Lisa 5 Varud ......................................................................................................................... 61
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ......................................................................... 62
Lisa 7 Investeeringud sidusettevõtjatesse ............................................................................ 62
Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ................................................................................. 63
Lisa 9 Pikaajalised finantsinvesteeringud ............................................................................ 64
Lisa 10 Muud nõuded ........................................................................................................... 64
Lisa 11 Kinnisvarainvesteeringud ........................................................................................ 65
Lisa 12 Materiaalsed põhivarad ........................................................................................... 66
Lisa 13 Immateriaalsed põhivarad ....................................................................................... 68
Lisa 14 Kapitalirent .............................................................................................................. 69
Lisa 15 Kasutusrent .............................................................................................................. 70
Lisa 16 Laenukohustised ...................................................................................................... 71
Lisa 17 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................ 72
Lisa 18 Võlad tarnijatele ...................................................................................................... 73
Lisa 19 Võlad töövõtjatele ................................................................................................... 73
2
Lisa 20 Tingimuslikud kohustised ja varad .......................................................................... 73
Lisa 21 Sihtfinantseerimine .................................................................................................. 74
Lisa 22 Tulu ettevõtlusest .................................................................................................... 76
Lisa 23 Muud tulud .............................................................................................................. 76
Lisa 24 Tegevuskulud .......................................................................................................... 77
Lisa 25 Tööjõukulud ............................................................................................................ 77
Lisa 26 Muud kulud ............................................................................................................. 78
Lisa 27 Intressikulud ............................................................................................................ 78
Lisa 28 Muud finantstulud ja –kulud ................................................................................... 78
Lisa 29 Seotud osapooled ..................................................................................................... 78
Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva ....................................................................... 79
Lisa 31 Bilansiväline vara .................................................................................................... 79
Lisa 32 Bilanss ..................................................................................................................... 80
Lisa 33 Tulemiaruanne ......................................................................................................... 81
Lisa 34 Rahavoogude aruanne ............................................................................................. 82
Lisa 35 Netovara aruanne ..................................................................................................... 83
3
KONSOLIDEERITUD TEGEVUSARUANNE 2019
Üldandmed
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi kliinikum) on ülikoolihaigla, mis on teenuste
mahult suurim raviasutus Eestis. Kliinikumile oli 2019. aasta läbi aegade üks kõige
edukamaid – seda nii ravitöises mõttes kui ka teadus- ja arendustöö valdkonnas. Kliinikumis
osutatakse kõrgetasemelist eriarstiabi kõikidel meditsiinierialadel. Kasutatakse
maailmatasemel diagnostika- ja ravimeetodeid, juhindutakse tõenduspõhisest praktikast,
lähtudes eelkõige riiklikest ja rahvusvahelistest ravijuhistest. Kliinikum osutab ambulatoorset,
päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele ja ka välismaalastele. Mitmel
meditsiinilisel erialal on kliinikum ainuke teenusepakkuja Eestis. Kliinikumis on innovatsioon
tagatud läbi hästi integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöö. Siin võetakse järjepidevalt kasutusele
uusi ravimeetodeid ja ravimeid, korraldatakse konverentse, koolitusi ja teadusüritusi ning
juhendatakse kliinilist praktikat. Kliinikumi on koondunud oluline osa Eesti kliinilise
meditsiini teadus-, arendus- ja innovatsioonialasest tegevusest. Koostöös Tartu Ülikooli
meditsiiniteaduste valdkonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub kliinikumis arstide,
õdede ja teiste tervishoiuvaldkonna erialade diplomieelne ning -järgne õpe ning
täienduskoolitus. Kliinikum töötab aktiivselt koos esmatasandi ja teiste raviasutuste ning
sotsiaalsüsteemiga, et tagada patsiendikeskne ja ladus raviteekond kogu raviperioodi vältel.
Viimase edendamiseks loodi 2019. aastal kliinikumis patsientide nõukoda ja insuldikeskus.
Kliinikumi suurimaks väärtuseks on tema töötajad. Töötajate väärtustamiseks uuendati 2019.
aastal personalipoliitika, rakendati staaži ja kogemust arvestav palgaastmestik arstidele ning
töötati välja arstkonna erialase ja juhtimisalase karjäärimudel. Kliinikum on Instari poolt
läbiviidud uuringu tulemuste põhjal juba mitmendat aastat meditsiinitudengite arvates
tervishoiusektori kõige atraktiivsem tööandja Eestis.
Tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks üle riigi näeb Vabariigi Valitsuse poolt
vastu võetud dokument „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ ette Eesti haiglavõrgu
jagunemise kaheks vastutuspiirkonnaks, kus vastavad pädevuskeskused, Tartu Ülikooli
Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla tagavad tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse.
Kliinikum alustas 2019. aastal regulaarseid koostöökohtumisi tütarhaiglatega, et tagada
tervishoiu vastutuspiirkonnas ühtne töökorraldus ja inimkeskne lähenemine. Samuti korraldas
kliinikum aasta alguses oma arengukavasse ja 2019. aasta tegevuskavasse sisendi saamiseks
arenguseminari, kuhu kaasas lisaks oma tütarettevõtetele ka koostööpartnerite ja ka
rahastajate esindajad. Võrgustumise jätkamine ja selle sisustamine sõltub jätkuvast olulisel
määral poliitilisest tahtest, selle toest ning Eesti Haigekassa rollist. Kliinikumi kõige olulisem
koostööpartner on Tartu Ülikool. 2019. aasta suvel alustati Tartu Ülikooliga 1999. aastal
sõlmitud koostöölepingu uuendamist, et tagada senisest veelgi tulemuslikum koostöö.
2019. aasta lõpus moodustub Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern üheksast ettevõttest (Joonis
1). Kliinikumi haiglates raviti 2019. aastal statsionaarselt 51 866, päevaravis 20 412 haiget
ning tehti kokku 604 719 ambulatoorset vastuvõttu. E-konsultatsioonide arv oli 2019. aastal
7628, mis on 55% enam kui aastal 2018. Õe iseseisvaid vastuvõtte tehti 2019. aastal 116 759,
mis on 6% enam kui aastal 2018. Rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades
avaldati 2019. aastal kokku 252 teadusartiklit, mis on 11,5% enam kui aastal 2018 (226
artiklit). Kontserni tulud olid 2019. aastal kokku 262 396 555 eurot ja kasvasid võrreldes
2018. aastaga (239 468 631 eurot) 9,41%, Tööjõukulud moodustasid 2019. aastal kontserni
tuludest kokku 55,9%.
4
Nii kontserni haiglate kui asutuste personal, seadmed, ruumid kui ka majanduslik olukord
võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetseid tervishoiu teenuseid ning
nendega seonduvaid teenuseid.
Organisatsioon ja juhtimine
Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni kuuluvad:
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Sihtasutus Tartu Kiirabi
Lõuna-Eesti Haigla AS
Põlva Haigla AS
Valga Haigla AS
2019. aasta lõpuks moodustub Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern üheksast ettevõttest.
Joonis 1. Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni juriidiline struktuur seisuga 31.12.2019.
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi Kliinikum) kõrgeim juhtorgan on 8-
liikmeline nõukogu. Nõukogu esimees on Urmas Klaas, liikmed Kristjan Vassil, Eero Vasar,
Raul-Allan Kiivet, Ennu Sepp, Maris Jesse, Vladimir Šokman, (üks koht täitmata).
Kliinikumi juhatuse esimees on Priit Eelmäe, liikmed ravijuht dr Andres Kotsar, haldusjuht
Marek Seer, finantsjuht Maret Tark ja infotehnoloogiajuht Kati Korm.
Tartu Ülikooli Kliinikum on ülikoolihaigla, kus praktiseeritakse kõiki meditsiinierialasid.
Kliinikum osutab ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele
ja ka välismaalastele. Mitmete erialade ja raviviiside osas on Kliinikum ainuke
teenusepakkuja Eestis. Kliinikumis tegeldakse õppe- ja teadustööga, kohaldatakse uusi
ravimeetodeid ja ravimeid, korraldatakse konverentse ning muid teadusüritusi. Koostöös
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub
5
arstidele, õdedele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning diplomijärgse välja- ja
täiendõppe andmine.
Kliinikumi koosseisu kuuluvad 17 kliinikut, sh 42 statsionaarset osakonda 964 voodikohaga
ning 9 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust.
Kliinikum tagab ööpäevaringse vältimatuabi valmisoleku 27 valveringiga.
AS Lõuna-Eesti Haigla (edaspidi Lõuna-Eesti haigla) kõrgemad juhtimisorganid on
aktsiaseltsi üldkoosolek ja nõukogu. Nõukogu koosneb kuuest liikmest alljärgnevas
koosseisus: dr Andres Kotsar, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed Mart Einasto, dr Jana
Jaal, Priit Süüden, Anneli Ott, Rein Järvelill.
Lõuna-Eesti haigla juhatus koosneb ühest liikmest: Arvi Vask, juhatuse liige.
Haigla meditsiiniteenuste struktuuri moodustavad kuus osakonda (sisehaiguste osakond,
psühhiaatriaosakond, kirurgiaosakond, sünnitus-günekoloogia osakond,
anestesioloogiaintensiivravi osakond, kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond) ja kaks
keskust (õendusabikeskus, taastusravikeskus) ning üks teenistus (diagnostikateenistus).
Lõuna-Eesti haigla tagab ööpäevaringse valmisoleku neljal arstlikul erialal, ööpäevaringselt
töötab labor, tehakse radioloogilisi uuringuid ning erakorralisi operatsioone. Kolme
kiirabibrigaadi ja erakorralise meditsiini osakonna abil tagatakse kõikidele Võrumaal
olevatele inimestele erakorralise meditsiiniabi ööpäevaringne kättesaadavus. Lisaks
tervishoiuteenustele osutatakse ka sotsiaalhoolekandeteenuseid.
Lõuna Eesti Haigla AS aktsiaid omavad kaks juriidilist isikut. Enamusaktsionäriks on SA
Tartu Ülikooli Kliinikum, kellele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Võrumaa
Omavalitsuste Liit. Lõuna-Eesti Haigla ASil on kaks tütarettevõtet: Pesuring OÜ ja
Metsakohvik OÜ. Tütarettevõtete osakud kuuluvad 100% Lõuna-Eesti haiglale.
AS Põlva Haiglas (edaspidi Põlva haigla) kõrgeim juhtimisorgan on aktsiaseltsi üldkoosolek.
Aktsiaseltsi tegevust planeerib ja juhtimist korraldab nõukogu. Nõukogu koosneb kuuest
liikmest: Marek Seer, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed dr Jana Jaal, Mart Einasto, Anne
Nook, Sirje Tobreluts, Liivi Maran.
Kuni 2019. aasta juunikuuni oli Põlva haigla juhatus kolmeliikmeline: juhatuse esimees Koit
Jostov ja liikmed dr Margit Rikka, Aili Tilgre. Alates 2019. aasta juunist on juhatus
üheliikmeline: Margot Bergmann, juhatuse liige.
Põlva haiglas oli aasta lõpuni ööpäevaringne valmisolek kolmel arstlikul erialal (sise-,
anestesioloogia ja sünnitus-günekoloogia eriala). 2020. aasta algusest ei osutata Põlva haiglas
enam sünnitusabiteenust. Ööpäevaringselt töötab veel labor ning koduses valves on
radioloogiatehnikud. Kiirabiteenust Põlvamaal osutab Tartu Kiirabi. Põlva haigla erisuseks
võrreldes teiste üldhaiglatega on statsionaarse taastusravi osutamine Lõuna-Eesti
patsientidele. Lisaks tervishoiuteenusele osutab Põlva haigla rehabilitatsiooniteenust ja pakub
ka tasulist hooldusteenust.
AS Põlva Haiglal on kaks aktsionäri. Enamusaktsionär on SA Tartu Ülikooli Kliinikum,
kellele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionär on Põlva Vald, kellele kuulub 49%
aktsiatest.
6
AS Valga Haigla (edaspidi Valga haigla) kõrgeim juhtimisorgan on aktsiaseltsi nõukogu, mis
koosneb kuuest liikmest: Marek Seer, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed dr Jana Jaal, Mart
Einasto, Margus Lepik, Külliki Siilak, Külli Laugesaar.
Juhatus üheliikmeline: Margus Ulst, juhatuse liige.
Valga haigla tagab ööpäevaringne tervishoiuteenuse osutamise neljal arstlikul erialal,
ööpäevaringselt töötab labor, tehakse radioloogilisi uuringuid ning erakorralisi operatsioone.
Kolme kiirabibrigaadi (2 asuvad Valga linnas ja 1 brigaad Tõrva linnas) ja erakorralise
meditsiini osakonna abil tagatakse kõikidele Valgamaa inimestele erakorralise meditsiiniabi
ööpäevaringne kättesaadavus. Lisaks tervishoiuteenustele osutatakse ka
sotsiaalhoolekandeteenuseid.
AS Valga Haigla enamusaktsionäriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kellele kuulub 51%
aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Valga Vald. Valga Haigla konsolideerimisgruppi kuuluvad
peale haigla veel SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla Apteek.
Sihtasutus Tartu Kiirabi kõrgeim juhtimisorgan on viieliikmeline nõukogu: Maret Tark,
nõukogu esimees ja nõukogu liikmed Verni Loodmaa, Jelena Frunze, Marek Seer, Joel
Starkopf.
Tartu Kiirabi juhatus koosneb kahest liikmest: Ago Kõrgvee, juhatuse esimees ja Aire
Voogla, juhatuse liige koolituse ja meditsiini alal.
Tartu Kiirabi põhiliseks tegevusalaks on haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi ehk
kiirabiteenuse osutamine. Täiendavalt osutab Tartu Kiirabi koolitusteenust ja patsiendi
transporditeenust. Seisuga 31.12.2019.a osutati kiirabiteenust kokku 26 kiirabibrigaadiga.
Kvaliteetse kiirabiteenuse osutamiseks teeb Tartu Kiirabi koostööd Häirekeskuse, kõigi Eesti
erakorralise meditsiiniabi haiglatega, teiste kiirabiasutustega, päästeteenistuse, politsei ning
piirivalvega.
Kliinikumi visioon
Olla Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, millel on juhtiv roll Eesti meditsiinis.
Kliinikumi missioon
Tagada Eesti meditsiini kestmine ja areng läbi kõrgetasemelise integreeritud ravi-, õppe- ja
teadustöö.
Olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, on Kliinikumi eesmärgiks oma
vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise arstiabi osutamine ning koostöös Tartu
Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse
ning -järgse välja- ja täiendõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö. Oma eesmärgi
saavutamiseks Kliinikum:
osutab statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi ja sellega seonduvaid teisi
tervishoiuteenuseid kõigile Eesti Vabariigi kodanikele ning Eesti Vabariigis
viibivatele teistele isikutele seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses;
osutab tervishoiu- ja oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid teenuseid vastavalt
sõlmitud lepingutele;
tagab tervishoiuteenuste osutamise kõrge kvaliteedi; teostab vajadusel ekspertiise;
7
töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi diagnostika- ja ravivõtteid, aprobeerib uusi
ravimeid;
teeb koostööd tervishoiu alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, tervishoiu- ja
sotsiaaltöötajate kutseliitudega ja teiste vabatahtlike ühendustega ning samas
valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
annab Kliinikumis korraldatava meditsiinialase õppe- ja teadustöö tagamiseks
kooskõlas Kliinikumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitava lepinguga Tartu Ülikoolile
kasutada õpperuume, võimaldab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna
põhikohaga kliinilise eriala õppejõudude töötamise Kliinikumis praktiseerivate
arstidena ning loob ja arendab koostööd teiste riikide ülikoolide
baastervishoiuasutustega;
viib läbi tervishoiualaseid uuringuid ja teeb tervishoiualast metoodilist tööd;
tagab tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitseliste, töötervishoiu- ja
tööohutusalaste tingimuste täitmise;
loob Kliinikumi tegevuseks ja eesmärgi täitmiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja
infrastruktuuri, tagab selle töö ja arengu;
on tööandjaks oma töötajatele;
peab raamatupidamislikku, statistilist ja muud arvestust;
arendab töötajate erialase, loomingulise-, kultuurilise- ja sportliku eneseteostuse
võimalusi, tõstes selle kaudu tööalase tegevuse efektiivsust.
Kliinikumi väärtused
Kliinikumi väärtused ladina keeles on „Compassio, Scientia, Fides“, eesti keeles „hoolivus,
pädevus, usaldusväärsus“. Oma väärtuste elluviimisel lähtume neist põhimõtetest järgnevalt:
COMPASSIO – austus, hoolivus ja eetilisus. Suhtume kõikidesse inimestesse
lugupidamise, väärikuse ja viisakusega ning pakume parimat ravi. Austame ja
hindame nii patsientide kui kolleegide erilisust ja panust.
SCIENTIA – meisterlikkus ja uuenduslikkus. Innustame kaastöötajaid igakülgselt
arenema. Töötame pidevalt, et arendada oma oskusi ja teadmisi. Anname oma parima
teadmise Eesti riigi teenimisel tervishoiusüsteemi täiustades.
FIDES – vastutus ja meeskonnatöö. Parima tulemuse saavutame kõigi erialade ja
töötajate koostöös. Oleme nii üksikisikuna kui kollektiivina vastutavad oma töö ja
tulemuste eest.
8
Terviklik tervishoiupiirkond
Tervikliku tervishoiupiirkonna kujundamiseks on välja töötatud Tartu Ülikooli Kliinikumi
haiglate strateegia ja tegevuse eesmärgid. 2019. aastal jätkati varem välja töötatud strateegia
elluviimist, erinevate kliiniliste erialade ja tugiteenistuste koostööd patsiendi ravi
terviklikkuse ja järjepidevuse tagamiseks. Varem alustatud teenuste osutamist Ida-Viru
Keskhaiglas ja tütarhaiglates jätkati (nt medikamentoosne onkoloogiline ja hematoloogiline
ravi ning onkoloogide, uroloogide, üld-, laste- ja veresoontekirurgide ning psühhiaatriaõdede
ambulatoorsed vastuvõtud). Kliinikumi haiglates Kagu-Eestis käivitati üldkirurgide
päevakirurgia lõikused (Põlvas) ning kiiritusravi saavate patsientide majutamine oma
maakonna haiglas (Valga).
Käivitati regulaarsed Kliinikumi haiglate juhtide ning ülemarstide ühised nõupidamised.
Algselt kord kuus peetud nõupidamistest kasvas välja kaks korda kuus toimuvad
ühisseminarid, kus käsitletakse üldisemaid ja erialaspetsiifilisi küsimusi, et leida parim
tööjaotus ja tuua võimalusel maakonda uusi teenuseid. Alustati ööpäevaringse erakorralise
arstiabi osutamise praktikatega Kagu-Eestis. Ühiselt koostati ettepanekud residentuuri
programmi muutmiseks ning tehti plaan võimekuse parandamiseks Põlvas ja Valgas –
mõlemas on kavas põhjalik erakorralise meditsiini osakonna)remont. Kavas on käivitada
valuravikabinetid Kagu-Eestis, milleks koostatakse täpne tööplaan 2020. aastal. Haiglate
juhtidega arutatakse administratiivset laadi küsimusi: strateegiad ja tööplaanid, eelarve,
tugiteenuste tsentraliseerimine. Ühised nõupidamised on oluliselt parandanud haiglate
koostööd ja infovahetust, mis on heaks eelduseks üleriigiliste projektide elluviimisel –
insuldiravi teekond, samuti koostöö kiirabi, perearstide ja sotsiaaltöötajatega.
9
Meie töötajad
Kliinikumi haiglate suureks väärtuseks on tema töötajad. Suur osa Kliinikumi tööperest töötab
ka Tartu Ülikoolis ja/või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Kliinikumi kui ülikoolihaigla erisus
tuleneb teadus- õppe- ja arendustegevuse integreeritusest. Suurem osa Kliinikumi arstidest on
arst-õppejõud, kes teevad nii ravi- kui ka õppetööd, tegelevad teadustööga ning osalevad
teadusprojektides. Ravi-, õppe- ja teadustöö seisukohalt on Kliinikumi jaoks olulise
tähtsusega akadeemilise kraadiga töötajad, töötajate enesetäiendamine, järjepidev
atesteerimine ja kvalifikatsiooni tõstmine. 2019. aastal töötas Kliinikumis 152 doktorit ja
sellele vastava kraadi omajat ning 196 magistrit.
2019. aastal uuendati ja ajakohastati Kliinikumi personalipoliitika põhimõtteid, mille kohaselt
kliinikute ja teenistuste ning nende osakondade juhtivtöötajad hakkavad juhtimisülesandeid
täitma tähtajaliselt. Personali planeerimisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutamise
lepingutega tagatud töömahtudest, olemasoleva personali ettevalmistusest ja kogemustest ning
lisanduvatest tööülesannetest.
Kliinikumi haiglates oli 31.12.2019 seisuga täidetud ametikohti 4 823
Kliinikumis töötas 4 400 füüsilist isikut 3 862 ametikohal. 76% ametikohtadest oli otseselt
seotud tervishoiuteenuste osutamisega. Võrreldes 2018. aastaga suurenes täidetud
ametikohtade arv suurenenud 47,9 koha võrra, neist arstidel 7,0 kohta, õenduspersonalil 16,8
kohta, hoolduspersonalil 10,1 kohta ja tugipersonali 19,1 kohta. Arst-residentide ametikohtade
arv vähenes 5,1 kohta.
Tabel 1. Täidetud ametikohad 31.detsembri seisuga aastatel 2015 – 2019.
PERSONAL 2015 2016 2017 2018 2019 muutus muutuse
2018/2019 %
Täidetud ametikohtade 4 612 4 671 4 748 4 799 4 823 24 0%
arv
Tartu Ülikooli Kliinikum 3 655 3 707 3 761 3 814 3 862 48 1%
Lõuna-Eesti Haigla 412 418 434 435 431 -4 -1%
Põlva Haigla 219 219 232 232 217 -15 -6%
Valga Haigla 326 327 321 318 313 -5 -2%
sh arstid 693 708 711 717 719 2 0%
Tartu Ülikooli Kliinikum 567 578 577 585 592 7 1%
Lõuna-Eesti Haigla 49 54 58 58 58 0 0%
Põlva Haigla 35 35 35 35 35 0 0%
Valga Haigla 42 41 41 39 34 -5 -13%
Kliinikumi tööjõu voolavus on madal, vastavalt 2,1%. 2019. aastal lahkus Kliinikumist töölt
59 arsti ja konkursi korras asus tööle 58 arst-õppejõudu (sh 12 residentuurist).
Konkursiväliselt värvati residentuurist 3 arst-residenti arst asenduskohtadele. Õendusjuhtide
kohtadel toimusid ka muutused, anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus alustas tööd uus
ülemõde ning viies osakonnas vahetusid vanemõed.
10
Kliinikumi töötajate keskmine vanus oli 2019. aasta lõpus 46 aastat. Arstkonna keskmine
vanus oli 50, õenduspersonalil 42, hoolduspersonalil 48 ja tugipersonalil 50 aastat. 70-
aastaseid ja vanemaid töötajaid oli Kliinikumis 154, neist arstkonna seas 39 ning
õenduspersonali seas 26.
Lõuna-Eesti haiglas oli 31.12.2019 seisuga täidetud ametikohti 431. Täiendkoolitusel osales
270 töötajat ja tasemeõppes 25 töötajat.
Valga haiglas töötas 31.12.2019. a seisuga 350 töötajat 313 ametikohal. Aasta jooksul asus
Valga haiglas tööle 8 arsti, töölt lahkus 4 arsti. Töötajate keskmine vanus oli 50 aastat sh.
arstide keskmine vanus 49 ja õenduspersonalil 47 aastat. 70-aastaseid ja vanemaid töötajaid
oli 13, neist arste 5 ning õendustöötajaid 4. Pidev koostöö toimub Valgamaa
Kutseõppekeskusega, kus töökohapõhise õppe raames tuli 2019. aasta tööle 15
hooldustöötajat. Praktikal viibis Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist 20 üliõpilast. Valga
haigla tööalased koolitused planeeritakse töötajate arenguvajadusi silmas pidades ning eelarve
võimaluste piires. Täiendkoolitusel osales 168 töötajat.
Põlva haiglas töötas aasta lõpu seisuga 314 töötajat 217 ametikohal. Aruandeaasta jooksul
asus tööle 7 arsti, lahkus 11 arsti. Töötajate keskmine vanus 50,6 aastat. Aruandeaastal töötas
lepinguga haiglas 19 üliõpilast ja praktikal viibis 23 üliõpilast. Põlva haigla toetab ja soosib
elukestvat õpet. Aastal 2019 omandas tasemeõppes haridust 15 töötajat ja täienduskoolitustel
osales 111 töötajat.
Kliinikum on kasutanud suveperioodidel puhkuste ajal Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna
üliõpilasi abiarstidena, kes on saanud valitud eriala proovida päristööna. Eelmisel aastal oli
abiarste tööl erinevates osakondades kokku 15 ja nende rakendamise kogemus oli positiivne,
mistõttu on plaanis abiarstide värbamist jätkata.
2019. aastal tegutsesid Kliinikumis vabatahtlikena Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengid
ning projektide „Kaisukaruhaigla“ ja „Doktor Kloun“ noored, kes tegelesid õppimisest vabal
ajal lastekliiniku patsientidega.
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi 2019.a. tööjõukulud koos sotsiaalmaksu ja tööandja
töötuskindlustusmaksega olid 146 724 621 eurot, sh emaettevõttes 115 028 907 eurot. 2018.
aastal olid tööjõukulud 131 418 035 eurot, sh emaettevõttes 102 698 014 eurot. Juhatuse ja
nõukogu liikmete tasud (maksudeta) olid 2019. aastal 946 582 eurot (2018. aastal 806 399
eurot). Juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingu lõppemisel seoses volituste ennetähtaegse
lõppemisega makstavate hüvitiste suurused on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas nr
29 (seotud osapooled). Nõukogu liikmetele nende ametist lahkumisel hüvitist ei maksta.
Kliinikum hoolib oma töötajatest ning oluline on teada põhjuseid, miks inimesed meil töötada
tahavad ja mis motiveerib neid seda tegema. Sügisel viidi läbi rahulolu-uuring kõikides Tartu
Ülikooli Kliinikumi haiglates ja küsiti töötajate arvamusi, kas meie organisatsioon on parim
koht töötamiseks ning millised valdkonnad vajavad muutmist või täiendamist (juhtimine,
motivatsioon, kommunikatsioon jne). Uuringus käsitleti nelja teemavaldkonda – üldine
rahulolu tööga seotud erinevate teguritega, tööelu ja töökorraldus, vahetu juhtimine ning
töökiusamine. Töötajatel oli võimalus anda ka täiendavat tagasisidet, teha ettepanekuid ja
kommenteerida igat teemavaldkonda vaba tekstina.
Uuringus osales kokku 1 770 töötajat, Kliinikumist 1 379 ehk 29% töötajatest, Põlva haiglast
175, Valga haiglast 106 ja Lõuna-Eesti haiglast 110 töötajat.
Uuringu tulemused näitasid, et töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt kõrge,
Kliinikumis oli väga rahul või pigem rahul 95%, Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning
Valga haiglas 91% töötajatest. Kõige rohkem oldi rahul oma töö sisuga, haigla juhtimisega ja
11
informeeritusega eesmärkidest ning tulemustest. Töötajaid teavad täpselt oma tööülesandeid,
saavad tööl oma oskuseid ja teadmisi rakendada ning tulevad tööle hea meelega.
Rahulolu oli mõnevõrra madalam töökeskkonnaga, töö tasustamisega ning täiendava heaoluga
(üritused, spordivõimalused, -toetused). Töötasuga oli Kliinikumis väga rahul ja pigem rahul
59% vastajatest. Rahulolu oli madalam ja parandamist vajab aga koostöö nii üksuste siseselt
kui ka üksuste vaheliselt. Vahetute juhtide puuduseks oli töö osas tagasiside andmine ja
töötajate tunnustamine.
Esmakordselt uurisime töökiusamise esinemist. Tagasiside kommentaarid näitasid, et
töökiusamist tunnetavad ja hindavad töötajad väga erinevalt. Töökiusamine võib tähendada
halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks
vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist jne. Küsitlustulemuste analüüs näitas, et
Kliinikumi haiglates olid töötajad töökiusamist saanud tunda erineval määral, jäädes 14%-
28% vahele. Ainult 50% vastanutest ütles kindlalt, et nad ei ole kogenud töökiusamist.
Töötajate rahulolu tulemuste analüüs tehti ka haiglate üksuste lõikes ning iga üksus sai
tulemusi võrrelda haigla näitajatega ning teha järeldused, millised on nende olulised tegurid
rahulolu taseme tõstmiseks.
Kliinikum toetab ja annab praktika võimalusi erinevate valdkondade nooretele. Tartu
Tervishoiu Kõrgkoolist, Tartu Ülikoolist ja Tartu kutsehariduskeskusest olid 2019. aastal
juhtimisalasel praktikal õendusala magistriõppe ning sekretäri- ja personalitöö eriala tudengid
(personaliteenistuses, ühendkantselei). Jätkus põetajate ja puhastajate töökohapõhine õpe
Järvamaa ja Valgamaa kutsehariduskeskustes.
Aasta-aastalt on suurendatud Kliinikumi koolitusmahtu sisekoolituste osas ja loodud erinevaid
e-koolituse võimalusi. 34% Kliinikumi töötajatest läbis eelmisel aastal küberhügieeni e-
koolituse. E-koolituskeskkonnas Moodle alustati uute kursuste loomisega ja läbimisega.
Näiteks radio-ja onkoteraapia õdedele koostati e-õppe programm, mis võimaldab uutel õdedel
saada esimestel kuudel vajalik erialane teave.
Ühendlaboris valmis kaks e-õppe programmi õdedele: „Happe-aluse tasakaal ja veregaasid“ ja
„Veeniverevõtt ja ühendlabori analüüside preanalüütika“.
Kliinikumi töötajate 2019. aasta koolituse võtavad kokku järgmised näitajad:
koolitusi kokku 27 533 ja 149 940 akadeemilise tunni ulatuses, neist
o arstide koolitusi 7 700 ja arst-residentide koolitusi 2 244;
o õenduspersonali koolitusi 11 961;
o hoolduspersonali 2 341.
Koolituskäikudest 52% olid struktuuriüksuste endi korraldatud ja 14% personaliteenistuse
koolitusosakonna korraldatud koolitused. 28% moodustasid väliskoolitused ja 6% e-koolitusel
osalemised.
Koolitusosakond pakkus väga erinevaid koolitusprogramme, mille põhiteemad lähtusid
kliinikumi töötajate täiendusõppe vajadustest. Nii oli juhtudele suunatud koolitused „Huvide
konflikti olukordade vältimine ja ennetamine“, kus osales 121 töötajat ja „Konfliktide
lahendamine, suhtlemis- ja koostööoskused“, kus osales 95 töötajat.
Kliinikumi koolitusosakond korraldas 2019. aastal 327 koolitust (sh 116 taaselustamise
koolitust), kokku 2 746 akadeemilise tunni ulatuses. Osalejaid oli 7 616 (sh väljastpoolt
kliinikumi 14 97 osalejat). Kliinikumi õendus-ja hooldustöötajatele toimus 300 tunni ulatuses
12
praktilisi infektsioonikontrollialased koolitusi. Samuti viidi läbi tööohutuse ja Kliinikumi
töökeskkonnavolinike täiendõppe koolitus.
Praktilised koolitused on Kliinikumis muutumas simulatsioonipõhiseks: sh
elustamiskoolitused, hingamisprobleemide koolitus, vastsündinute simulatsioonikoolitus,
erakorralised situatsioonid operatsioonitoas.
Kliinikumi spetsialistid juhendasid 360 akadeemilise tunni ulatuses individuaalõppeid
(erialaseid stažeerimisi) Eesti teiste meditsiiniasutuste töötajatele.
13
Põhinäitajad
Tabel 2. Tervishoiuteenuste osutamise põhinäitajad statsionaaris aastatel 2015 – 2019.
2015 2016 2017 2018 2019 muutus muutuse
2018/2019 %
TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE
Statsionaarne arstiabi
Haigete arv (haiglast 53 277 51 106 50 623 51 211 51 866 655 1%
lahkumised)
Tartu Ülikooli Kliinikum 42 546 41 035 41 008 41 586 42 453 867 2%
Lõuna-Eesti Haigla 5 019 4 836 4 511 4 741 4 692 -49 -1%
Põlva Haigla 2 869 2 645 2 610 2 522 2 549 27 1%
Valga Haigla 2 843 2 590 2 494 2 362 2 172 -190 -8%
Aktiivravi ravikestus (päevades)
Tartu Ülikooli Kliinikum 5,7 5,8 5,9 5,9 5,9 0 0%
Lõuna-Eesti Haigla 6,7 7,2 7,5 7,5 7,4 0 -1%
Põlva Haigla 7,2 7,1 7,1 7,0 7,7 1 10%
Valga Haigla 4,5 5,3 5,7 5,9 6,0 0 2%
Õendusabi ravikestus (päevades)
Tartu Ülikooli Kliinikum 25,0 24,3 18,9 20,3 20,7 0 2%
Lõuna-Eesti Haigla 23,4 21,4 22,4 24,3 22,0 -2 -9%
Põlva Haigla 25,9 30,5 29,5 28,5 36,4 8 28%
Valga Haigla 16,4 15,4 15,0 17,4 18,8 1 8%
Ravivoodite keskmine 1 377 1 330 1 334 1 286 1 301 15 1%
arv aastas
Tartu Ülikooli Kliinikum 965 937 944 955 964 9 1%
Lõuna-Eesti Haigla 164 156 155 158 164 6 4%
Põlva Haigla 128 117 115 100 100 0 0%
Valga Haigla 120 120 120 73 73 0 0%
Voodihõive (%)
Tartu Ülikooli Kliinikum 73% 75% 74% 76% 76% 0%
Lõuna-Eesti Haigla 72% 76% 76% 80% 72% -7%
Põlva Haigla 58% 61% 63% 68% 74% 7%
Valga Haigla 42% 42% 42% 70% 69% -1%
Opereeritud haigete arv 19 044 18 146 17 765 18 326 19 054 728 4%
Tartu Ülikooli Kliinikum 17 100 16 308 15 924 16 418 17 136 718 4%
Lõuna-Eesti Haigla 794 732 612 600 653 53 9%
Põlva Haigla 396 406 434 344 370 26 8%
Valga Haigla 754 700 795 964 895 -69 -7%
Sünnituste arv 3 145 3 127 3 060 3 252 3 235 -17 -1%
Tartu Ülikooli Kliinikum 2 456 2 473 2 424 2 640 2 673 33 1%
Lõuna-Eesti Haigla 274 291 245 304 341 37 12%
Põlva Haigla 232 231 244 237 221 -16 -7%
Valga Haigla 183 132 147 71 0 -71 -100%
14
Tabel 3. Tervishoiuteenuste osutamise põhinäitajad päevaravis ja ambulatoorses ravitöös
aastatel 2015 – 2019.
2015 2016 2017 2018 2019 muutus muutuse
2018/2019 %
TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE
Päevaravi ja -kirurgia
Haigete arv 16 998 18 175 18 135 19 971 20 418 447 2%
Tartu Ülikooli Kliinikum 13 366 14 548 14 503 16 548 17 063 515 3%
Lõuna-Eesti Haigla 1 503 1 393 1 351 1 435 1 511 76 5%
Põlva Haigla 1 142 1 224 1 278 1 229 1 068 -161 -13%
Valga Haigla 987 1 010 1 003 759 776 17 2%
Ambulatoorne arstiabi
Arsti vastuvõttude arv 610 919 619 580 612 694 610 244 604 719 -5 525 -1%
Tartu Ülikooli Kliinikum 498 680 506 844 503 194 506 339 509 438 3 099 0,6%
Lõuna-Eesti Haigla 39 357 39 416 37 544 39 578 39 125 -453 -1,1%
Põlva Haigla 32 096 32 563 30 082 27 473 24 034 -3 439 -13%
Valga Haigla 40 786 40 757 41 874 36 854 32 122 -4 732 -13%
e-konsultatsioonide arv 0 732 3 199 4 916 7 628 2 712 55%
Tartu Ülikooli Kliinikum 0 732 3 134 4 809 7 455 2 646 55%
Lõuna-Eesti Haigla 0 0 65 107 173 66 62%
Põlva Haigla 0 0 0 0 0 0 0%
Valga Haigla 0 0 0 0 0 0 0%
EMO-sse pöördumised 72 572 72 332 70 167 72 876 73 302 426 1%
Tartu Ülikooli Kliinikum 45 906 44 817 42 929 44 154 45 196 1 042 2%
Lõuna-Eesti Haigla 13 228 14 424 14 554 15 667 16 033 366 2%
Põlva Haigla 6 340 5 809 5 653 5 826 5 358 -468 -8%
Valga Haigla 7 098 7 282 7 031 7 229 6 715 -514 -7%
Hambaravi vastuvõttude 79 381 80 585 78 745 77 550 72 540 9 0%
arv
Tartu Ülikooli Kliinikum 73 645 75 627 72 941 70 503 66 485 -4 018 -6%
Lõuna-Eesti Haigla 0 0 0 0 0 0 0%
Põlva Haigla 0 0 0 0 0 0 0%
Valga Haigla 5 736 4 958 5 804 7 047 6 055 -992 -14%
Õe iseseisvate vastuvõttude 84 626 92 469 102 876 110 433 116 759 6 326 6%
arv
Tartu Ülikooli Kliinikum 78 415 86 421 96 815 102 129 108 450 6 321 6%
Lõuna-Eesti Haigla 3 248 2 889 2 606 3 131 3 467 336 11%
Põlva Haigla 1 187 1 094 1 237 2 443 1 887 -556 -23%
Valga Haigla 1 776 2 065 2 218 2 730 2 955 225 8%
15
Tabel 4. Ravi rahastamise leping ja selle täitmine aastatel 2015 – 2019
Ravi rahastamise leping 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 muutus 2018/2019
ja selle täitmine 2018/ muutuse
2019 %
Lepingu ravijuhtude arv 639 765 648 510 618 873 656 975 680 168 23 193 4%
(aasta lõpu seisuga)
Kliinikum 534 868 549 525 552 586 561 496 582 668 21 172 4%
Lõuna-Eesti Haigla 39 528 38 809 37 880 35 373 39 058 3 685 10%
Põlva Haigla 29 584 27 928 28 407 27 478 25 397 -2 081 -8%
Valga Haigla 35 785 32 248 33 797 32 628 33 045 417 1%
Lepingu summa (aasta lõpu 146 878 155 858 166 776 184 969 202 383 17 415 9%
seisuga), tuh eur
Kliinikum 131 571 140 224 150 006 166 830 181 935 15 105 9%
Lõuna-Eesti Haigla 6 567 6 753 7 113 7 661 8 972 1 311 17%
Põlva Haigla 4 394 4 522 4 857 5 327 5 736 409 8%
Valga Haigla 4 345 4 358 4 800 5 151 5 741 590 11%
Lepingu täitmine, 661 635 668 912 670 170 685 828 700 238 14 410 2%
ravijuhtude arv
Kliinikum 555 720 564 653 565 151 581 118 596 193 15 075 3%
Lõuna-Eesti Haigla 40 237 41 183 39 568 41 337 42810 1 473 4%
Põlva Haigla 30 275 29 064 28 549 27 138 25 214 -1 924 -7%
Valga Haigla 35 403 34 012 36 902 36 235 36 021 -214 -1%
Lepingu täitmine (saadud 149 379 157 919 169 300 188 289 204 889 16 600 9%
tulu*), tuh eur
Kliinikum 133 807 141 848 151 974 169 335 183 755 14 420 9%
Lõuna-Eesti Haigla 6 807 7 143 7 523 8 310 9 499 1 189 14%
Põlva Haigla 4 414 4 530 4 861 5 322 5 724 402 8%
Valga Haigla 4 351 4 397 4 941 5 322 5 911 589 11%
* Saadud tulu on haigekassa poolt väljamakstud raviarvete summa (sh koefitsiendiga makstud raviarvete summa)
Tabel 5. Publikatsioonide arv aastatel 2015 – 2019.
TEADUSTÖÖ 2015 2016 2017 2018 2019 muutus
2018/2019
Publikatsioonide arv
sh artiklid rahvusvahelistes 236 242 227 226 252 26
ajakirjades (ETIS 1.1, 1,2)
sh ajakirjas Eesti Arst (ETIS 1.3) 49 49 42 53 64 11
Doktoriväitekirjade arv 6 2 11 5 6 1
16
Strateegiliste eesmärkide täitmine
Strateegiline eesmärk 1
Patsiendi- ja perekesksus, parim patsiendikogemus
Loome õhkkonna, mis soosib patsiendi ja tema lähedaste kaasatust, seda nii füüsilises
keskkonnas kui ka e-lahendustes. Suhtlemine patsientidega on tähelepanelik ja hooliv.
Tagame patsiendile parimad võimalikud olmetingimused haiglas viibimise ajal. Rakendame
aktiivselt erinevaid viise, et analüüsida igakülgselt patsientide rahulolu.
Patsientidele suunatud tegevuste läbiviimisel arvestati nii patsientide kui ka tema lähedaste
vajaduste ja ootustega.
2019. aasta sügisel moodustati Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda, mille eesmärk
on patsientide ja nende lähedaste kogemuste, arvamuste ja ettepanekute kasutamine
tervishoiuteenuste arendamisel ja patsiendikesksemaks muutmisel. Patsientide nõukoda annab
kliinikumile sisendeid tervishoiuteenuste arendamiseks, patsiendi ja tema lähedaste
haiglakogemuse parandamiseks ning patsientide ja Kliinikumi töötajate koostöö
edendamiseks. Nõukoja esimesel töösügisel lepiti kokku nõukoja töökorras ja arendusplaanis,
algatati patsientide tagasiside meetodite arendamine ning tehti hulgaliselt ettepanekuid
patsientide olme ja heaolu parendamiseks.
Aprillikuus toimus Eesti suuremates haiglates ühtse metoodika alusel statsionaarsel ravil
viibinud patsientide rahulolu-uuring. Küsitluse tulemused näitasid, et patsientide rahulolu oli
kõrge arstide ja õdede usaldusväärsusega ja oskustega, samuti õdede poolt patsientide murede
ja soovide mõistmisega. Rahul oldi ka ruumide puhtusega ja palatisse abi kutsumise
võimalustega. Rahulolu oli madalam ravijärjekordade pikkusega, kaasamisega raviotsustuste
tegemisse ja teabega ravimite ning erinevate raviviiside kohta. Patsiendid sooviksid saada
rohkem selgitusi enne haiglast lahkumist, kuidas oma terviseprobleemidega kodus toime tulla.
Saadud tagasiside alusel koostatakse Kliinikumis igal aastal uusi patsiendiinfo materjale ja
uuendatakse olemasolevaid. 2019. aastal uuendati 10 patsiendiinfo materjali, uusi koostati 25
(17 eestikeelset ja 8 venekeelset), kokku on kasutusel 437 Kliinikumi standarditele vastavat
patsiendiinfo materjali. Patsiendiinfo materjalid on kättesaadavad nii Kliinikumi kodulehel
kui ka kliinikutes ja patsiendiinfo keskuses. Kliinikumi patsiendiinfo materjalide rohkus tingis
Kliinikumi kodulehe uuendusena materjalide kategoriseerimise elundkondade kaupa.
Patsiendiinfo edastamise uue meetodina võeti kasutusele digitaalsed ekraanid hematoloogia-
onkoloogia kliiniku ja sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu alal. Edaspidi laiendatakse veelgi
digitaalsete ekraanide kasutamise võimalusi.
Parema patsiendikogemuse tagamise eesmärgil viidi läbi kliiniline audit patsiendi haiglast
lahkumiseks ettevalmistamise protseduuri rakendumise kohta Kliinikumis. Auditi tulemusel
selgusid kitsaskohad patsientide ettevalmistamisel haiglast lahkumisel ja tehti ettepanekud
selle valdkonna parendamiseks, näiteks avalike patsiendipõhiste kontroll-loendite kasutusele
võtmine palatites.
Patsiendi- ja perekeskse tervishoiuteenuse enesehindamise pilootuuring viidi läbi
hematoloogia-onkoloogia kliinikus, mis andis sisendi patsiendi- ja perekeskse
tervishoiuteenuse arendamiseks ja planeerimiseks. Pilootuuring selgitas valdkonnad, millega
edasi minnakse: patsientide vestlusringide ja infotundide planeerimine, patsiendijuhendite
koostamine, haiglast väljakirjutamise planeerimine, olmetingimuste parendamine, uute
korpuste planeerimine, patsientide tugirühmade loomine jne.
17
Parima patsiendikogemuse loomiseks tehti veel mitmeid olulisi tegevusi, mis patsientide
ootuseid ja vajadusi arvestasid:
patsientidele mõeldud infomaterjalide väljatöötamisse ja levitamisse kaasati
tütarhaiglad;
uuendatud Kliinikumi kodulehel arvestati patsientide vajaduste ja ootustega (näide:
kesksele kohale toodi arsti vastuvõtule broneerimine, patsiendiinfo materjalide
kasutamiseks loodi eraldi andmebaas, ligipääs erakorralisele abi informatsioonile
paranes, loodi Kliinikumi kodulehe mobiilne vaade);
toimus 33 vestlusringi erinevatel teemadel (vähiravi, südamepuudulikkus, insult,
diabeet jne), et pakkuda patsientidele, lähedastele ja kõikidele teistele soovijatele infot
ja tuge haigusest taastumisel, haiguste ennetamisel ja elukvaliteedi parendamisel.
Vestlusringides jagatakse uut infot, kinnistatakse juba kuuldut ning toetatakse
patsientide poolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks nii tõenduspõhine teave kui
ka reaalne patsiendi kogemus;
tervishoiuteenuste kättesaadavus paranes mitmete erinevate tegevuste läbi:
o e-konsultatsioone osutati kõikidel Eesti Haigekassa poolt kinnitatud erialadel;
o ambulatoorset kiiremat käsitlust vajavad patsiendid said eelisjärjekorras eriarsti
vastuvõtule ja/või uuringutele;
o õe ja ämmaemandate iseseisvate vastuvõtu erialade ja teenuste arv kasvas;
o ambulatoorsete vastuvõttute kohta hakati lisaks e-kirja meeldetuletusele saatma
ka SMS meeldetuletusi;
patsientidele suunatud haiglasisese infokanali Haigla-TV käivitamiseks vajalikud
tehnilised ettevalmistused jõudsid lõppjärku;
ravikvaliteedi parendamiseks käimasolevad ehitustööd (südamekliiniku kliinilise
füsioloogia osakonna, magnetresonantstomograafia ja ultraheli ruumid, L. Puusepa 1a
polikliinik) jätkusid vastavalt kavale;
Kliinikum läks ambulatoorsetes vastuvõttudes täielikult üle digitaalsetele
saatekirjadele;
patsientide rahulolu-küsitlused arutati kliinikutes läbi ning planeeriti
parendustegevused;
Kliinikum sai 2019. aastal 627 tänuavaldust, nii tulemusliku ravitöö- kui ka meeldiva
ja mõistva suhtlemise eest. Patsientide ja nende lähedaste poolt esitati ka 208 kaebust
ja 111 ettepanekut, mis kõik arutati läbi ja planeeriti vajalikud parendustegevused.
Strateegiline eesmärk 2
Meie töötajad
Kliinikum on atraktiivne töökoht kõikidel erialadel ja ametitel. Meie töökultuuri
lahutamatuteks osadeks on lugupidamine ja kaasahaaratus. Panustame personali pidevasse
arengusse ning loome kaasaegse ning turvalise töökeskkonna, motiveeriva palgasüsteemi
ning parima akadeemilise õhkkonna. Toetame töötajate teadustöös osalemist. Seisame hea
selle eest, et tagada akadeemiline järelkasv kõigil erialadel.
18
Tähtajalised juhtimisülesanded ja Kliinikumi arstkonna karjäärimudel töötati 2019. aastal
välja töötatud koostöös Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi esindajatega ning on
kooskõlastatud ka Tartu Arstide Liidu poolt. Rakendamine on plaanis 2020. aastal.
Kõikide kliinikute ja teenistuste juhtidega toimusid arenguvestlused 2019. aasta alguses, mille
käigus lepiti kokku konkreetsed tulemusmõõdikud. Kliinikumi arstkonna kogemuste
väärtustamiseks seati sisse ja käivitati staažipõhine palgaastmestik ning doktorikraadi
olemasolul igakuine püsitasu.
Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates viidi läbi töötajate rahulolu-uuring 2019. aasta sügisel.
Kokku osales uuringus 1 770 töötajat, Kliinikumist 1 379 ehk 29% töötajatest, Põlva haiglast
175, Valga haiglast 106 ja Lõuna-Eesti haiglast 110 töötajat.
Töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt kõrge, Kliinikumis oli väga rahul või
pigem rahul 95%, Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning Valga haiglas 91% töötajatest,
kusjuures Valga haiglas oli väga rahul olevate töötajate osakaal kõige kõrgem, 36%.
Uuringu tulemused kinnitasid, et enamus töötajaid teavad täpselt oma tööülesandeid, saavad
tööl oma oskuseid ja teadmisi rakendada, saavad tööks vajalikku informatsiooni ning tulevad
tööle hea meelega. Kliinikumis ollakse rahul ka organisatsiooni juhtimisega ja
informeeritusega eesmärkidest ning tulemustest. Rahulolu oli mõnevõrra madalam
töökeskkonnaga, töö tasustamisega ning täiendava heaoluga.
Küsitlusest saadud tagasiside alusel tuleb parandada kliinikute ja teenistuste vahelist ning ka
tütarhaiglate vahelist koostööd. Samuti ootavad töötajad, et vahetu juht tagaks meeldiva ja
toetava tööõhkkonna ning annaks rohkem tagasisidet.
Küsitluse tulemusi arutati põhjalikult kõikides haiglates ja nende üksustes (tulemuste analüüs
tehti haigla ja selle osakondade tasandil) ning saadud tagasiside põhjal saab rakendada
muudatusi, mis parandab töötajate heaolu ning suurendab rahulolu.
Kliinikumi töötajate pidevat arengut ja kaasaegse ning turvalise keskkonna olemasolu
toetasid järgmised tegevused:
kõigi koolituste ja nendel osalejate üle peetakse arvestust personalitarkvaras, mis
võimaldab töötajatel ja nende juhtidel saada hea ülevaate;
kõik õendusjuhid läbisid suhtlemise ja koostööoskuste koolituse.;
koostöös Tartu Ülikooliga rajati simulatsioonikeskus, mille jaoks remonditi ja
kohandati spetsiaalselt ruumide kompleks L. Puusepa 8 hoone B-korpuses.
Simulatsioonikeskuse kaasaegne taristu annab kaasaegse võimaluse kliiniliste ja
praktiliste oskuste omandamiseks ja simuleerimiseks;
uudse lahendusena viidi läbi kõiki töötajaid hõlmav küberhügieeni koolitus e-koolituse
vormis, mille läbis 34% töötajatest;
käivitati töötajate infotehnoloogiliste probleemide raporteerimiseks mõeldud
iseteenindusportaal. Kasutajate tagasiside on olnud väga positiivne;
valmis töötajate tervislikke eluviiside toetamiseks lukustatav jalgrattaparkla;
suvel töötas Kliinikumi erinevates kliinikutes 10 vanemakursuse tudengit abiarstidena.
See andis tudengitele hea töökogemuse ning aitasid puhkuste perioodil ravitöö
sujuvamalt korraldada. Nõudlus nendele kohtadele oli suur ja tagasiside positiivne.
19
Strateegiline eesmärk 3
Terviklik tervishoiupiirkond
Eesti ainus ülikoolihaigla peab tagama parima võimaliku ravi-, õppe- ja teadustöö
keskkonna. Kliinikum moodustab kompetentsikeskuse, kus arendatakse võimaluste piires kõiki
meditsiinierialasid. Piisava kliinilise baasi õppe- ja teadustööks tagame kollegiaalselt oma
tütarettevõtete ja koostööpartnerite parima kogemuse kaasamisega. Kompetentsi tagamiseks
osaleme ka rahvusvahelises koostöös. Kasutame uusi võimalusi mobiilseid teenused ja
digitaaltehnoloogiaid arendades. Jätkame Maarjamõisa meditsiinilinnaku pidevat
kaasajastamist.
Tervikliku tervishoiupiirkonna kujundamiseks on välja töötatud kontserni strateegia ja
tegevuse eesmärgid. Lähtutud on patsientide vajadustest ja parima tervishoiuteenuse saamise
võimalusest.
Kliinikum valiti Eesti Haigekassa insuldiprojekti I etappi. Projekti sisuks on insuldipatsiendi
tervikliku raviteekonna ravikorralduslike muutuste väljatöötamine ja testimine, mille käigus
koostöö eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna vahel muutub tõhusamaks ning patsiendi
ravitulemused paranevad. Kliinikumi esindajad on kõigis insuldiprojekti töörühmades
aktiivselt kaasa löönud, nii insuldi rahastuse, indikaatorite kui ka raviprotsessi töörühmas.
Parimate ravitulemuste tagamiseks avati Kliinikumi närvikliinikus Lõuna-Eesti Insuldikeskus,
kuhu tuuakse kiirabi poolt kõik Lõuna-Eesti ägedad insuldihaiged. Insuldihaigete
hospitaliseerimiseks avasime üheksa täiendavat voodikohta. Aasta lõpu nelja viimase kuuga
kasvas haigete arv kolmandiku võrra.
Eriarstiabi teenuste paremaks tagamiseks teevad Põlva haiglas üldkirurgia vastuvõtte ka
kliinikumi üldkirurgid ja laste psühhiaatrilise abi parandamiseks avasime Elvas vaimse tervise
õe kabineti (koostöös kohaliku omavalitsusega).
Kõigis Kliinikumi haiglates võeti kasutusele Kliinikumi haiglainfosüsteem eHL ja arendati
selles osas vajalikke valdkondi:
Valga- , Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas käivitati labori vastuste ja immuniseerimise
teatiste saatmine TIS-i;
Lõuna-Eesti haiglas mindi üle haigekassa raviarvete x-tee põhisele saatmisele;
ühtlustati aruandlussüsteemi ja korda;
ühtlustatud on ämmaemanduse dokumenteerimise nõuded;
kasutusele võeti uus operatsioonide planeerimine ja EMO töölaud.
Ühtse tervishoiupiirkonna arendamiseks toimus veel mitmeid edasiminekuid:
koostöös Valga haiglaga tagati sealsetele elanikele kiirem kiiritusravi alustamine ja
osutamine. Patsiendid olid jälgimisel Valga haiglas ja toodi Kliinikumi vaid
kiiritusravi protseduuriks ning vajalikeks uuringuteks;
loodi hästi toimiv transpordiring Valga haiglaga, et tagada personali ja ka kiiritusravil
käivate haigete transport;
Kliinikumi ja tütarettevõtete põhitegevuse eelarved ja tegelikud majandustulemused
on tasakaalus. Eelarved kinnitatud, kord kvartalis toimub tsentraalne aruandlus. Kogu
Kliinikumi haiglate raamatupidamise korralduses ja eelarvesüsteemis kehtivad ühtsed
vormid ja juhendid;
20
ämmaemandusabi kvaliteedi ühtlustamiseks koostati Lõuna-Eesti ämmaemanduse
masterplan 2020–2024. aastaks ning ühtlustati ambulatoorse ämmaemandusabi
teenuseid;
põhjalikult valmistati ette ambulatoorse ämmaemandusabi osutamine Põlva Haiglas
alates 01.01.2020. Põlva haiglas alustas 01.01.2020 tegevust Lõuna-Eesti esimene
ämmaemanduskeskus;
valmis Maarjamõisa meditsiinilinnaku CasaNova III põhiprojekt, ehitustööd kestavad
2020–2022;
valmis Maarjamõisa parkimismaja, mis on eelduseks meditsiinilinnaku uue, III
ehitusjärguga alustamiseks. Kliinikumi eesmärk parkimismaja ehitades oli ennekõike
suurendada patsientide ja töötajate parkimisvõimalusi;
südamekliiniku funktsionaaldiagnostika osakond kolis uutesse ja funktsionaalselt
kaasaegsetesse ruumidesse.
Strateegiline eesmärk 4
Integreeritud ja järjepidev ravi
Ravi-, õppe- ja teadustöö tihe integratsioon tagab tõenduspõhise meditsiini parimal viisil
rakendamise meie patsientide ravis. Kliinikumi kontserni liikmed tagavad patsiendi
raviprotsessi terviklikkuse. Erialade vahel valitseb hea ja tihe koostöö. Teeme aktiivset
koostööd nii esmatasandi kui teiste raviasutustega ning sotsiaalsüsteemiga tervishoiuteenuse
järjepidevuse tagamiseks.
Maakondliku koostöövõrgustiku väljaarendamine toimus koostöös tütarhaiglatega, keskenduti
mitmetele haigeid käsitletavatele probleemidele, mille kokkulepitud tegevuste käigus paranes
haigete suunamine, üleviimine ja -toomine, transport ja patsientide ravi puudutavate otsuste
tegemine. Ühistel koosolekutel käsitleti ja otsiti lahendusi patsientide ja personali ühist
käsitlust puudutavatele probleemidele.
E-konsultatsioon toimub riiklikult reguleerituna perearsti-eriarst vahel ja koostöö
perearstidega on läinud hästi. Kliinikum osutab e-konsultatsioone kõikidel kokkulepitud
erialadel, iga uue aastaga on antud valdkonda lisandunud uusi erialasid ja e-
konsultatsioonidele suunamiste arv on jõudsalt kasvanud, 2019. aastal kasv oli 55%. Ligemale
pooltele (47%) e-konsultatsiooni saatekirjadele vastati konsultatsiooniga, kus anti juhised
patsiendi edasiseks jälgimiseks ja raviks ning kohapealset patsiendi vastuvõttu ei toimunud.
Kliinikum on haigekassale teinud ettepanekuid laiendada e-konsultatsiooni ka eriarst-eriarst
vaheliseks teenuseks, kuid praktiliste lahenduseni ei ole jõutud.
Insulditeekonna ettevalmistustööde käigus kaardistati peamiste partnerhaiglate (Põlva, Lõuna-
Eesti, Valga, Elva, Jõgeva ja Viljandi haigla) võimalusi ja vajadusi, et tagada kvaliteetse ja
sujuva raviteekonna jätkumine pärast Tartu Ülikooli Kliinikumis toimuvat aktiivravi. Lisaks
partnerhaiglatele kaasatakse ka nendega koostööd tegevad kohalikud omavalitsused ja
perearstid, insuldiprojekti töörühma kuuluvad Eesti Perearstide Seltsi ja Tartu Linnavalitsuse
esindajad. Lisaks teeme koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassaga.
Patsiendi tervikliku raviprotsessi tagamiseks ja arendamiseks tehti veel mitmeid
tegevusi:
äärmiselt olulise ja kauaoodatud elektroonilise intensiivravi- ja anestesioloogia
infosüsteemi hankimiseks tehti olulisi eeltöid (litsentsid, projekti eelarve). Koostöös
kliiniku esindajatega ja tehnikateenistusega kaardistati meditsiinilise tehnika
uuendusvajadused koos eelarvega;
21
tervishoiuteenuste elektroonilise dokumenteerimise ja andmevahetuste arenduste osas
viidi edukalt lõpule järgmised e-arendused:
o riiklikud e-surmasündmuse teenused käivitati tähtaegselt;
o riikliku Digiregistratuuriga liitumine toimus vastavalt kokkulepitud graafikule
tähtaegselt;
o uuendati epikriisi standard;
o koostöös Eesti Haigekassaga käivitati ja toimus teenuse PHIS/REEK
(raviarvete andmevahetus üle x-tee) täiendamine. Lisaks Kliinikumile läks
sügisel antud teenusele üle ka Lõuna-Eesti Haigla.
Strateegiline eesmärk 5
Ravikvaliteet
Kliinikum on kvaliteediliider Eestis ning rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiinikeskus.
Arendame kvaliteedisüsteeme ning laiendame osalust rahvusvahelistes
kvaliteediorganisatsioonides ja teadusvõrgustikes.
Ravikvaliteedi kohta erapooletute ja professionaalete hinnangute saamine on oluline.
Kliinikumil on mitmetes valdkondades rahvusvaheline akrediteering või vastav kvaliteedi
sertifikaat:
Kliinikumile omistati tubakavaba haigla kuldtaseme akrediteering organisatsioonilt
Global Network for Tobacco Free Healthcare services;
hematoloogia-onkoloogia kliiniku vähiravi-alane tegevus on akrediteeritud Euroopa
Vähiinstituutide organisatsiooni (OECI) poolt kliinilise vähikeskusena „Clinical
Cancer Centre“. Nii vähikeskuse kui ka hematoloogia-onkoloogia kliiniku raames on
jätkunud akrediteerimise-järgse parendusplaani tegevused. Kliinikumile omistatud
Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (OECI) akrediteering „Clinical Cancer
Centre“ kehtib kuni 12.02.2020.
kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakond omab (2016–2021) Euroopa
Uroloogia Nõukogu – EBU (European Board of Urology) koolituskeskuse sertifikaati
(mai 2016). Sertifikaadi olemasolu kinnitab keskuse diagnostika, ravi ja õppetöö
vastavust rahvusvahelise taseme nõuetele;
naistekliinik on akrediteeritud European Board and College of Obstetrics and
Gynaecology (EBCOG) poolt 2016. aastal kui nõuetele vastav residentide koolituse
baas. Kordusakrediteerimine on plaanis 2020;
keskkonnaosakond algatas Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja auditeerimise
protsessi (Eco-Management and Audit Scheme, EMAS);
Kliinikumi ühendlabor on akrediteerinud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt,
akrediteerimistunnistus M005 29.05.2015–29.05.2020 ja omab European Federation
of Immunogenetics (EFI) sertifikaati 01-EE-001.999, 26.10.2019–26.10.2020. Suurem
osa uuringutest on akrediteeritud vastavalt ISO 15189:2012 standardi “Kvaliteedi ja
kompetentsi erinõuded meditsiinilaboritele” nõuetele. Igal aastal toimub
akrediteerimisala plaaniline laiendamine;
Kliinikumi apteeki auditeeris Ravimiamet ravimite aseptilise käitlemisega seonduvalt,
ettekirjutusi ei tehtud ja apteegi tööga jäädi rahule. Esitatud soovitusi arvestatakse
töökorralduses;
patoloogiateenistus osaleb välistes kvaliteedikontrolli süsteemides (Labquality ning
NordiQC) ja alustas akrediteerimist ette valmistama;
22
verekeskuse kvaliteedi tagamise süsteem katab kõiki tegevuslõike, millest oleneb
veretoodete kvaliteet. Kõik olulised toimingud, nagu doonorite valik, vere kogumine,
veretoodete valmistamine, säilitamine, laboratoorne testimine ja kvaliteedi kontroll on
kirjeldatud kvaliteedi käsiraamatus.
Patsientidele suunatud tegevused arvestavad igas aspektis sellega, et raviteenused ja -
keskkond oleks patsiendile ohutu. Selleks, et teada, mis kahjustasid või oleksid võinud
kahjustada patsiendi tervist või heaolu, registreeritakse ja menetletakse kõik haigla
osakondades aset leidnud juhtumid (POI süsteem). 2019. aastal registreeriti Kliinikumis 845
patsiendi kahju- ja ohujuhtumit, mis on veidi vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem pandi
kirja vägivallaga seotud juhtumeid, mis leidsid aset valdavalt psühhiaatriakliinikus (165
personalile suunatud vägivalla juhtumit ja 42 patsiendi ennast kahjustava käitumisega seotud
juhtumit). Traumadega seotud juhtumitest 137 oli kukkumised ning 37 komistamised ja
libisemised. Nimetatud juhtumite arv 2019. aastal vähenes ja võib seostada
psühhiaatriakliiniku töötajate koolitamisega enda ja teiste patsientide kaitsmise eesmärgil ning
kukkumiste vähenemine seotud ennetustegevustega ning patsientide jälgimise tõhustamisega
statsionaarses õendusabi osakonnas. POI juhtumite registreerimine on tõusnud personali ja
töökorralduse/-keskkonna kategoorias, mis on andnud olulisi sisendeid selle valdkonna
parendusteks: töötajate vajaduspõhised koolitused (konfliktide ennetamine), töökorralduse
muudatused (uute töötaja koolitus, vereanalüüside transport), töökeskkonna muutused
(valgustite vahetus, remonditööd). Võrdluses Helsingi Ülikooli Haiglaga võib arvata, et
Kliinikumis on alaregistreeritud ravimitega seotud juhtumid, mistõttu on järgmiseks aastaks
planeeritud läbi viia kliiniline audit juhtumite registreerimise hindamiseks.
Patsiendi ohujuhtumite (POI) süsteem on juurutatud Lõuna-Eesti haiglas. Põlva- ja Valga
haigla teevad ettevalmistusi süsteemi kasutusele võtmiseks, plaanis on tegeleda tehnilise
lahenduse juurutamise ja personali koolitamisega.
Kvaliteedialastes tegevustes oli palju erinevaid tegevusi ja saavutus:
ravimikomitee valmistas ette ravimipoliitika dokumendi uue versiooni, mis on plaanis
rakendada ka tütarhaiglates;
ravitüsistuste dokumenteerimine on paranenud ja täienenud uute valdkondade osas
(endoskoopiaradioloogia ning kiiritus- ja keemiaravi). Registreeritud tüsistusi
analüüsitakse kõikides kliinikutes;
toimus Kliinikumi ülene kliiniline audit „Patsiendi haiglast lahkumiseks
ettevalmistamise korra rakendamine“;
kvaliteetsete õendus- ja ämmaemandusabi teenuste tagamiseks mõõdeti haiglas
tekkinud lamatisi, kukkumisi, libisemisi, ravimitega seotud juhtumeid ning neid
analüüsiti, et kordumisi vähendada ja vältida;
psühhiaatriakliiniku ambulatoorses osakonnas võeti kasutusele uus
neuropsühhiaatriline hindamisvahend, mis ühtlustab õdede poolt osutatud teenuste
kvaliteeti;
õendustöö tugineb Kliinikumis tõenduspõhistele juhenditele, kõik Kliinikumi haiglad
on kaasatud õendusabi tegevusjuhendite väljatöötamisse ja uuendamisse, haiglatel on
juurdepääs Kliinikumi elektroonilisele kvaliteedi käsiraamatule (180 õendusabi
tegevusjuhendit, sh 2019. aastal koostati või korrigeeriti 8 tõenduspõhist
tegevusjuhendit);
analüüsiti haiglainfosüsteemis dokumenteeritavate andmete kvaliteeti.
Aruandlussüsteemi täiendati uute kvaliteediindikaatorite andmetega (EMO,
neuroloogia, onkoloogia).
23
Strateegiline eesmärk 6
Kliiniline õpe, teadustöö ja innovatsioon
Koostöös Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja teiste õppeasutustega valmistame ette
tervishoiutöötajaid ja teadlasi kogu Eestile. Tagame uuendusliku õppekeskkonna ning
loomingulise atmosfääri. Väärtustame nii õppimist kui õpetamist. Üliõpilased on Kliinikumis
oodatud noored kolleegid. Kliinikum on kliinilise teadustöö, sh siirdemeditsiini ning uute
ravi- ja diagnostikameetodite, juurutamise tippkeskus Eestis. Tagame teadustöö keskkonna,
mis hõlbustab kliiniliste erialade ja baasteaduste koostööd. Oleme avatud teaduslikule
koostööle kõigi huvitatud osapooltega nii kodu- kui välismaal.
Koostöölepingu uuendamine Tartu Ülikooliga on töös. Moodustati töögrupid (haldus,
infovahetus, õppetöö ja struktuur ning personali ja tegevuste kooskõlastamine).
Põhja- Eesti Regionaalhaiglaga sai sõlmiti koostöö raamleping, mille keskmes saab olema
vähiravi, traumaravi, harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine,
samuti kõrgema etapi ravitegevuse ühtsed põhimõtted ja tegevused.
Toimusid kohtumisvisiidid Tampere Ülikoolihaigla-, Helsinki Ülikoolihaigla- ja Karolinska
ülikoolihaigla esindajatega eesmärgiga teha koostööd ravi alal ja jagada praktilisi kogemusi
haigla töökorralduse osas. Plaanis on alustada esmalt sisulise koostööga ja siis vastavalt
sõlmida ametlikud koostöölepingud.
Ülevaade on saadud käimasolevatest kliinilistest uuringutest. Uute uuringute registreerimine
toimub ühtsetel ja selgetel alustel DHSs. Kokku on saadud kliiniliste uuringute keskuse
(KUK) teise osapoole – Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi esindajatega ja arutatud
on KUK edasiarendamist. Kokku sai lepitud, et olemasolevast projektist luuakse nii Tartu
Ülikooli kui ka Kliinikumi juurde kaks eraldi struktuuriüksust, mis aga teevad tihedalt
koostööd.
riiklikus siirdamisnõukogus on jõutud konsensusele südamesiirdamise programmi
edasiste tegevuste osas. Jätkatakse südamepuudulikkusega haigete käsitluse
parandamist ja tehakse ettevalmistusi, et kiiremini võtta siirdatud haigeid meile
jälgimisele;
luupanga tööks uuendati vajalikud kvaliteedistandardid;
kliiniliste uuringute registreerimine toimub kõigis kliinikutes ühtsetel alustel;
töötajate teadustöö tegemist ja erialast arengut toetati ja anti välja 8 doktoritöö
tegemiseks mõeldud stipendiumi. Arendusfondist on toetatud töötajate osalemist
teaduskonverentsidel ja koolitustel;
Kliinikum on keskkonda hoidev ja väärtustav ettevõte, mis juhindub oma tegevuses
keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemist. Keskkonnaaspektide ja Eco-
Management and Audit Scheme (EMASi) rakendamise ulatus sai täpsustatud ja taotlus
Keskkonnainvesteeringute Keskusele rahastuse leidmiseks EMASi rakendamisele ja
registreerimisele esitatud. EMASi rakendamiseks vajaliku konsultatsiooniteenuse
hange viidi edukalt läbi ja leping on sõlmitud.
24
Tervishoiuteenuste osutamine
Ambulatoorne eriarstiabi
Ambulatoorne arstiabi hõlmab eelkõige arsti vastuvõtte, mille käigus tehakse uuringuid,
analüüse ja protseduure, nõustatakse patsienti ning vajadusel määratakse edasine ravi.
Eriarstiabi tegevuste kõrval osutatakse ka õendusabi-, hambaravi-, koolitervishoiu- ja kiirabi
teenuseid.
Kõikides Kliinikumi haiglates töötab erakorralise meditsiini osakond (edaspidi EMO), kus
osutatakse ööpäevaringset vältimatut arstiabi. 2019. aastal oli pöördumisi kokku 68 649, mis
võrreldes 2018. aastaga kasvas 2% võrra. EMO-sse pöördumiste arv kasvas Kliinikumis ja
Lõuna Eesti haiglas, vähenes Põlva ja Valga haiglas.
Erakorralise meditsiini osakonda oli pöördumisi kokku 73 302, sh
o Kliinikum – 45 196 (+1 042/+2%)
o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 28 106 (-616/-2%)
Päevas osutati arstiabi Kliinikumi EMO-s keskmiselt 124 haigele, nendest üle poole olid
seotud üldhaigestumise või raske traumaga (24 491 ehk 54%) ja ligemale pooled väiksemate
traumadega (20 705 ehk 46%). Lõuna-Eesti haigla EMO-sse pöördus päevas keskmiselt 44
haiget, Valga haiglasse vastavalt 18 ja Põlvasse 15 haiget.
Tabel 6. Erakorralise meditsiini osakonda pöördumised aastatel 2017–2019.
2017 2018 2019 Muutus Muutuse Pöördumisi
2018/2019 % päevas 2019
EMO-sse pöördumisi kokku 70 167 72 876 73 302 426 1% 201
Tartu Ülikooli Kliinikum 42 929 44 154 45 196 1 042 2% 124
Lõuna-Eesti Haigla 14 554 15 667 16 033 366 2% 44
Põlva Haigla 5 653 5 826 5 358 -468 -8% 15
Valga Haigla 7 031 7 229 6 715 -514 -7% 18
Kõigist Kliinikumi EMO haigetest 18% (7 954) vajas hospitaliseerimist erakorralisel
näidustusel ja 82% sai ambulatoorset arstiabi ja läks koju. Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haiglas
hospitaliseeriti erakorralisel näidustusel 22–24% EMO-sse pöördujatest.
Kliinikumi EMO-sse pöördunud haigetest 45% olid eluohtlikus või potentsiaalselt eluohtlikus
seisundis (punane, oranž või kollane triaaži kategooria) ja vajasid edasilükkamatut arstiabi.
Ülejäänud haiged olid nn rohelise- või sinise triaaži kategooriaga, mis aga kõikidel juhtudel ei
tähenda seda, et pöördumine oli põhjendamatu. Suur osa sellistest haigetest pöördus
traumakabinetti ja vajas haavaõmblust, luumurruravi või uuringuid erakorralise seisundi
välistamiseks.
Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas osutatakse väga head ja professionaalset
arstiabi, mida kinnitavad nii ravitulemused kui ka riiklikult kokku lepitud indikaatornäitajad.
Näiteks, vähem kui 3% EMO-sse pöördunud patsientidest pöördus 72h jooksul tagasi.
Erialaspetsiifiliste erakorraliste terviseprobleemiga võeti patsiente vastu ööpäevaringselt veel
neljas valvekabinetis (kõrvakliiniku, lastekliiniku, silmakliiniku ja psühhiaatriakliiniku
25
valvekabinet), kokku 28 035 korral.
Plaanilisi ambulatoorseid arstivastuvõtte tehti Kliinikumi haiglates kokku 604 719, mis
võrreldes 2018. aastaga vähenes ligemale 5 000 vastuvõtu võrra ehk -0,6%.
Ambulatoorseid arstivastuvõtte kokku 604 719, sh
o Kliinikum – 509 438 (+3 099/+0,6%)
o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 95 281(-8 624/-8%)
Arsti vastuvõttude arv suurenes Kliinikumis (kardioloogias rütmihäirete osas, silmahaigustes
ja sisehaigustes), kuid vähenes Lõuna-Eesti haiglas (-1%), Põlva haiglas (-13%) ja Valga
haiglas (-13%). Kliinikumi silmaarstid tegid ligemale 4 000 vastuvõttu ehk 9% rohkem nii
Tartus kui ka Põlva kabinetis ning toimusid konsultatsioonid ka Võrus ja Räpinas.
Vastuvõttude hulk Kliinikumis vähenes üldkirurgias, veresoonte-kirurgias, pulmonoloogias,
gastroenteroloogias, ortopeedias ja täiskasvanute nakkushaigustes, mis oli enamikel erialadel
tingitud haigekassa lepingumahu piiratud võimalustest.
Joonis 2. Ambulatoorsed arstivastuvõtud aastatel 2015–2019.
Viimasel aastakümnel on õdede ja ämmaemandate roll inimeste tervise hoidmisel ja
taastamisel ning terviseprobleemide ennetamisel märkimisväärselt suurenenud, seda eriti
ambulatoorses valdkonnas.
Õe- ja ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte tehti kokku 116 759, sh
o Kliinikum – 108 450 (+6 321/+6%)
o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 8 309 (+5/0%)
2019. aastal tehti 115 836 õe- ja ämmaemanda iseseisvat ambulatoorset vastuvõttu (aastane
kasv vastavalt 6%), mis suurendas oluliselt õendus- ja ämmaemandusabi teenuste
26
kättesaadavust. Kliinikumi õendustegevus laienes kõrvakliinikus, mis parandas oluliselt pre-
ja postoperatiivsete patsientide käsitlust. Kuuldeaparaatide sobitamisega seotud tegevuste osas
läbisid õed vastava koolituse ja said abivahendi spetsialisti kutsetunnistuse. Sisekliiniku
sisehaiguste erialal alustasid õed tegelemist venoosse tromboosi patsientidega, diabeediõe ja
toitumisnõustaja teenused said kättesaadavamaks nii statsionaarsetele kui ka ambulatoorsetele
patsientidele ning nahakliiniku õed hakkasid iseseisvalt tegelema ka haavandite raviga.
Õendustegevus kasvas uroloogias, pediaatrias, kõrva-nina-kurguhaigustes, neuroloogias,
psühhiaatrias, silmahaigustes ning günekoloogias ämmaemandate tegevuse osas.
Valga haiglas alustasid õed iseseisvaid vastuvõtte jalaravi ja uneapnoe erialal.
Neuroloogiaõed tegid vastuvõtte peavalu, insuldi sekundaarne profülaktika ja kognitiivsete
võimete hindamine alal, reumatoloogia õed nõustasid patsiente reumatoloogi supervisioonil.
Koostöös Kliinikumi psühhiaatriakliinikuga on Valga haiglas käivitatud Tervise Arengu
Instituudi programm „Kainem ja tervem Eesti“, mille raames toimuvad ka õe nõustamised.
Koos tütarhaiglatega töötati läbi teemad, milliseks peaksid kujunema Lõuna-Eesti
ämmaemandusabi teenused. Eesmärgiks on tagada kõikides Kliinikumi haiglates
ämmaemanda põhitegevused, nagu rasedusaegne jälgimine, sünnitusjärgne koduvisiit,
imetamisnõustamine, sünnitusjärgne kontroll ja kontraseptsiooni nõustamine ning
emakakaelavähi sõeluuring. Ämmaemanda rolli ja vastutuse jaotus võimaldab tagada
patsientidele rasedusaegse jälgimise teenuse võimalikult kodule lähedal ning vähendab ka
günekoloogide koormust.
Elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmiseks korraldati patsientidele ja külalistele kaks
tervisepäeva teemadel „Mida tasub teada kodusest esmaabist“ ja „Fookuses on silmad“ ning
33 terviseteemalist vestlusringi.
Kliinikum osaleb aktiivselt Eesti Haigekassa poolt rahastatavates ennetusprojektides, mis
aitavad kaasa haiguste varajasele avastamisele (vähi sõeluuringud jm):
tehti 20 000 ennetuse uuringut ja tervisekontrolli, sh
rinnavähi varajane avastamine
emakakaelavähi varajane avastamine
jämesoolevähi varajane avastamine
noorsportlaste tervisekontroll
noorte reproduktiivtervise kontroll
meeste tervise projekt.
Nimetatud ennetusprojektide osas tehti uuringuid kõikidele patsientidele, kes vastavasse
vanusgruppi kuulusid või uuringule suunati. Uuringute arv väikeses mahus kasvas,
märkimisväärseim kasv oli jämesoolevähi sõeluuringute osas (345-lt 503-le ehk 46%). Meeste
tervisekontrolli osas osutati teenuseid noorte reproduktiivtervise tervise projekti raames ning
aasta lõpus lisandus meeste tervise projekt, mille käigus uuritakse 40–49 aastaste meeste
terviseseisundit, et leida lahendusi meeste tervise parandamiseks ja terviseteadlikkuse
tõstmiseks.
Ennetuse projektidest kõige suurema mahulisem oli rinnavähi varajane avastamine (12 988
uuringut), mille uuringutest kolm neljandikku tehti mammograafiabussis. Antud uuring oli
inimestele hästi kättesaadav, kuna teenust pakuti mitmetes linnades ja maakonnakeskustes
ning ka mitmetel suurematel üritustel, et võimalikult palju naisi saaks uuringul osaleda.
Põlva haiglas osutati samuti teenuseid naistele suunatud ennetusprojektide osas, kokku 294
27
uuringut.
Kliinikumi stomatoloogia kliinikus osutati erinevaid hambaraviteenuseid nii täiskasvanutele
kui ka lastele, suu- ja hambahaiguste, suukirurgia, ortodontia- kui ka hambaproteesi
valdkonnas. Kliinikumi tagada on ka vältimatu hambaraviteenus ning seda ka puhkepäevadel
ning riiklikel pühadel. Teenuste eest maksab Eesti Haigekassa.
Hambaravile pöördumisi Kliinikumis – 66 485
Hambaravile pöördumisi Valga haiglas – 6 055
Hambaarstile pöördumisi oli Kliinikumis kokku 66 485, mis on ca 4 000 (-6%) pöördumist
vähem kui aasta tagasi. Patsiente oli vähem nii laste hambaravis kui ka hambaproteesi
teenuste osas. Hambaravile pöördumiste vähenemist mõjutab erahambaarstide rohkus ja tihe
konkurents Tartus.
Valga haiglas tehakse stomatoloogilist ravi ning kirurgiat ja hambaproteesimist. 2019. aastal
hambaraviteenuste osutamine vähenes 14% võrra.
Ambulatoorse arstiabi kättesaadavust mõõdetakse ja hinnatakse ravijärjekorra pikkuse kaudu
esmaste arsti vastuvõttude osas. Kliinikumis on paljude erialade vastuvõttudele
ravijärjekorrad pikemad kui 42 päeva ning inimeste nõudlus ületas nii ravi rahastamise
lepingu kui ka pakutavaid võimalusi. Ambulatoorseid vastuvõtte on Kliinikumis planeeritud
kuni 104% ravi rahastamise lepingu võimalustest rohkem. Jälgitakse pidevalt, et kõikidel
erialadel oleks vastuvõtugraafikud ette ulatuvalt avatud (saatekirjaga erialadel vähemalt 4
kuud ette ja saatekirjata erialadel vähemalt 3 kuud ette) ja kõikidel erialadel oleks
vastuvõtuaegu broneerimiseks.
Aasta lõpu seisuga sai lubatud ooteaja piires (< 42 päeva) arstile 11-l erialal, näiteks
onkoloogile ja kõrva-nina-kurguarstile nädala jooksul, kardioloogile, uroloogile ja
hematoloogile 3–4 nädala jooksul.
Samas on mitmeid aastaid jätkuvalt pikimad järjekorrad neurokirurgile, oftalmoloogile,
ortopeedile, neuroloogile, gastroenteroloogile ja seda rohkem kui 100 päeva. Sageli valivad
patsiendid pakutavate vabade aegade osas pikema ooteaja, eelistades konkreetset arsti, kelle
vastuvõtule soovitakse tulla. Patsiendid eelistavad eriarsti perearstile ja pole harv see, kui
saatekirjal on kirjas „patsiendi nõudmisel“. Esineb ka põhjendamata suunamisi, kus uuringud
ja eelnevad analüüsid on perearstide poolt üldse tegemata.
Samuti mõjutab ravijärjekorda ümbritsevates maakondades eriarstiabi vastuvõtu võimaluste
vähenemine või kadumine ning patsiente suunatakse rohkem piirkondlikku haiglasse ehk
Kliinikumi. Kliinikumis on krooniliste ja eriarsti jälgimist vajavate pikkade ravidega haigete
osakaal suur, mistõttu oluline osa vastuvõttudest, lepingu mahust ja tööjõu ressursist läheb
nende haigete ravile ja jälgimisele. Näiteks bioloogiline ravi gastroenteroloogias,
reumatoloogias, neuroloogias, nahahaigustes, endokriinhaiguste ravi endokrinoloogias.
Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla ambulatoorsed järjekorrad jäid lubatud ooteaja sisse, olles
alla 6 nädala.
Kui patsiendil oli kiiremat sekkumist vajav tervisemure, oli tagatud vältimatu abi või vajaliku
aja jooksul kiirem arstiabi.
Ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavuse paranemisele aitas kaasa e-konsultatsiooni teenus,
mis võimaldas perearstil patsiendi terviseküsimuse asjus kiiresti konsulteerida eriarstiga.
Kiiremat käsitlust vajava terviseprobleemiga patsiendid said eelisjärjekorras eriarsti
28
vastuvõtule ja/või uuringutele. 2019. aasta andmete alusel vajas e-konsultatsiooni puhul
kiiremat ehk patsiendi ravi üle võtmist 7 päeva jooksul vaid 13% juhtudest. E-konsultatsioone
võiks aga olla oluliselt rohkem ja see võiks rakenduda ka eriarst-eriarsti vahelistele
suunamistele. Patsiendile oleks see oluliselt mugavam ja kindlasti jääks teatud osa
ambulatoorseid vastuvõtte ka toimumata.
Kliinikumis vastati kokku 7 455 e-konsultatsiooni saatekirjale
Kliinikum osutas perearstide poolt tellitud e-konsultatsioone enamikul erialadel, lisandusid
onkoloogia, veresoontekirurgia, taastusravi ja valuravi konsultatsioonid. Kokku saadeti 7 455
e-konsultatsiooni saatekirja, millest 52% juhtudel võeti ravi eriarsti poolt üle ja patsient
kutsuti vastuvõtule. Võrreldes 2018. aastaga kasvas e-konsultatsioonidele suunamiste arv
55%, kõige rohkem konsulteeriti neuroloogia erialal (1 064 juhtu), järgnesid endokrinoloogia
(922 juhtu), gastroenteroloogia (899 juhtu) ja ortopeedia (779 juhtu).
Lõuna-Eesti haiglas vastati 173 e-konsultatsiooni saatekirjale
Kliinikum on mitmete erialade vastuvõttude osutamisega läinud patsiendi elukohale lähemale
ning taganud eriala vastuvõtud, vähihaigetele ka keemiaravi kesk- või kohaliku haigla juures.
Ambulatoorseid vastuvõtte sooritati väljaspool põhitegevuskohta 33 647 (7% kõikidest
eriarsti vastuvõttudest): androloogia erialal Tallinnas ja Pärnus, meditsiinigeneetika alal
Tallinnas, silmaarst Võrus, Räpinas ja Põlvas, hematoloogia ja onkoloogia osas Ida-Virumaal.
Mobiilsetes vastuvõtukabinettides tehti ligemale 2 000 arsti ja 4 000 õe vastuvõttu
androloogia ja nahahaiguste erialal ning noorsportlaste terviseuuringute osas.
Päevaravis osutatud teenused
Viimasele aastakümnele tagasi vaadates on päevaravi haigete arv kasvanud märkimisväärselt
ja seda ligemale 6 000 haige võrra ehk 52%. Kirurgilistele päevaravi teenustele on lisandunud
narkoosis protseduurid, ajaliselt pikemad infusioonravid, sh keemiaravi ja bioloogiline ravi.
Päevaravi haigeid oli kokku 20 418, sh
o Kliinikum – 17 063 (+515/+3%)
o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 3 355 (-68/-2%)
29
Joonis 3. Päevaravis ravitud haigete arv aastatel 2015-2019.
Patsientide arv kasvas võrreldes 2018. aastaga ca 500 võrra ehk 3% ja seda Kliinikumi
päevaravi osas, kõige enam nahahaigustes, gastroenteroloogias, endokrinoloogias,
nefroloogias ja traumatoloogias. Suurimad päevaravi teenuse pakkujad olid silmakliinik
(5 129 patsienti), sünnituseelne osakond (2 404), günekoloogia osakond (1 814) ja
kõrvakliinik (1 574). Enamus ehk 91% silmakliiniku haigetest raviti päevaravi korras,
günekoloogias oli vastav näitaja 60% ja kõrvakliinikus 31%. Kõrvakliiniku päevakirurgia
osakaal plaaniliste tonsillektoomiate teostamisel on olnud läbi aegade madal ja võiks olla
suurem, kuid praeguseni on täiskasvanute mandlilõikused tehtud verejooksu tüsistuse tõttu
statsionaaris, kus patsiendid on üks öö jälgimisel.
Kliinikumi 17 063 päevaravi haigest opereeriti ca 10 500. Kirurgilisi protseduure sooritati
kokku 14 200. Täiskasvanute operatsioonidest kasvas absoluutarvudes kõige enam naha- ja
naha aluskoe operatsioonide, günekoloogiliste operatsioonide ja liigese artroskoopiliste
operatsioonide arv.
Päevaravi haigete arv kasvas 5% võrra Lõuna-Eesti haiglas, kuid vähenes märkimisväärselt
Põlva haiglas (-13%).
Tähelepanu väärivaks muutuseks Kliinikumis oli see, et ravil viibis rohkem haigeid
Jõgevamaalt (+5%), Põlvamaalt (+20%), Viljandimaalt (+11%) ja Võrumaalt (+8), vähenes
aga Ida-Virumaa haigete hulk (-8%).
Kliinikum jälgib ravikvaliteedi näitajate osas ja efektiivse ressursi kasutuse seisukohalt teatud
operatsioonide tegemise suhet statsionaaris ja päevaravis. Vastavad näitajad olid järgmised:
99% kataraktioperatsiooni tehti päevaravis
kubemesonga operatsioonide osakaal oli 41% (madalam võrreldes teiste haiglatega)
laste (alla 18-aastaste) tonsillektoomiate, adenoidektoomiate osakaal päevaravis oli
61%.
30
Statsionaarne arstiabi
Statsionaarne ravitöö Kliinikumi ja tütarhaiglate vahel muutus tihedamaks. Kliinikumi
koondus rohkem aktiivravi ja intensiivravi vajavaid haigeid, samas suunati haigeid kiiremini
tütarhaiglatesse ja teistesse partnerhaiglatesse ravi jätkamiseks.
Statsionaarne ravitöö (aktiivravi) toimus Kliinikumi haiglates kokku 1 127 voodikohal, Tartu
Ülikooli Kliinikumis 892, Lõuna-Eesti haiglas 117, Põlva haiglas 70 ja Valga haiglas 48
voodikohal. Voodihõive oli haiglates erinev, 69–75% vahel.
Haiglate, sh Kliinikumi voodikohtade arv praktiliselt ei muutunud, kuid voodikohtade vajadus
on kasvanud seoses elanikkonna vananemise ja ravivajaduse suurenemisega ning üldhaiglate
eriarstiabi osutamise vähenemisega. EMO-st hospitaliseerimist vajavatele haigetele ei ole
Kliinikumis sageli kohe voodikohta, mistõttu EMO-s haigete viibimine voodikoha ootamisega
on pikenenud. Probleem oli eelkõige sisehaiguste-, neuroloogia-, kardioloogia- ja
pulmonoloogia kohtadega (voodihõive kuni 95%). Arvestades III ehitusetapi ehitusperioodiga
ja olukorraga, kus voodite arvu suurendamiseks võimalusi ei ole, püüti leida muid lahendusi.
L. Puusepa 8 majas rakendati ühist voodifondi kasutust, haigeid suunati ravi jätkamiseks
kiiremini tütarhaiglatesse ja teistesse partnerhaiglatesse ning parandati haiglate vahelist
transpordikorralust. Natuke leevendas olukorda sügisel lisandunud 9 täiendavat voodikohta
neuroloogia osakonnas ja 4 voodikohta sisekliinikus.
Statsionaari aktiivravis raviti kokku 49 408 patsienti, sh
o Kliinikum – 41 243 (+837/+2%)
o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 8 165 (-109/-1%)
Ravitud haigete arv Kliinikumis kasvas eelmise aastaga võrreldes aktiivravi osas 837 ehk 2%
võrra, mida saab hinnata väga positiivseks tulemuseks, arvestades vajadust. Oluline haigete
arvu vähenemine oli aga Valga haiglas (-173/-9%).
Joonis 4. Statsionaari aktiivravis ravitud haiged aastatel 2015-2019.
Kliinikumi ja tütarhaiglate vahelist tihedamat koostööd kajastab selgelt statsionaari haigete
neljandiku võrra suurem liikumine, nii Lõuna-Eesti, Valga kui ka Põlva haigla vahel, nii
raskemas seisus haigete üle toomises Kliinikumi kui ka haigete üleviimises järelraviks või
ravi jätkamiseks.
31
Kliinikumis pikalt kulgevaid (< 30 päeva) ja väga raskeid haigusjuhte oli aktiivravis 980, mis
on veidi enam kui aasta tagasi. Nii nagu päevaravi osas, vähenes ka statsionaarses ravis Ida-
Virumaa ja ka Harjumaa haigete osakaal ning kasvas Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja ka
Viljandimaa elukohaga haigete arv.
Rohkem oli haigeid Kliinikumis ravil kardioloogias, uroloogias, neuroloogias,
traumatoloogias, silmahaigustes, kõrva-nina-kurguhaigustes, psühhiaatrias sõltuvusravi osas.
Mõnevõrra vähem haigeid oli pediaatrias ja pulmonoloogias.
Ravikestus statsionaaris Kliinikumi haiglates jäi 5,9–7,7 päeva vahele.
Tabel 7. Statsionaarse ravi kestus aastatel 2015–2019.
2015 2016 2017 2018 2019
Ravikestus aktiivravis (päevades)
Tartu Ülikooli Kliinikum 5,7 5,8 5,9 5,9 5,9
Lõuna-Eesti Haigla 6,7 7,2 7,5 7,5 7,4
Põlva Haigla 7,2 7,1 7,1 7,0 7,7
Valga Haigla 4,5 5,3 5,7 5,9 6,0
2019. aasta sügisel alustas Kliinikumi närvikliiniku neuroloogia osakonnas tegevust Lõuna-
Eesti Insuldikeskus, kuhu hospitaliseeritakse kiirabi poolt kõik Lõuna-Eesti ägedad
insuldihaiged. Insuldistrateegiate kaasajastamine põhineb Euroopa Insuldiorganisatsiooni
väljatöötatud põhimõtetel, mille eesmärgiks on insuldikäsitluse kvaliteedi parandamine
haiguse akuutses faasis. Neuroloogia osakonnas avati selleks 9 täiendavat voodikohta ja aasta
lõpu nelja viimase kuuga kasvas haigete arv kolmandiku võrra, kuus oli keskmiselt 54
insuldihaiget varasema 40 asemel. 34% EMO-sse jõudnud isheemilise insuldiga patsientidest
tehti rekanaliseeriv protseduur (trombolüüs või mehaaniline trombi eemaldamine
ajuarteritest), mis vastab eesmärgile (30%) ning on väga hea tulemus ja haiglate võrdluses
kõrgeim näitaja. Esmase insuldihaige ravi jätkumine statsionaarses taastusravis on kuust
kuusse ka kasvanud ja jõudnud 30%ni (eesmärk on 40%).
Kliinikumi haiglates toimus 2019. aastal 3 235 sünnitust, sh Kliinikumi naistekliinikus toimus
2 673 sünnitust (2018. a 2 640) sünnitust, sündis 2 725 last (nendest 52 paari kaksikud).
Sünnituste arv kokku praktiliselt ei muutunud, kuid maakonniti ja haiglati olid muutused
järgnevad: Kliinikumis oli väike kasv Tartumaal-, Põlvamaal ja Valgamaal elavate sünnitajate
osas, Lõuna-Eesti haiglas toimus 37 sünnitust rohkem kui aasta varem, Põlva haiglas oli 16
sünnitust vähem ning Valga haiglas 2019. aastal sünnitusabi teenust ei osutatud.
Tabel 8. Sünnitused aastatel 2015–2019.
2015 2016 2017 2018 2019
Sünnituste arv 3 145 3 127 3 060 3 252 3 235
Tartu Ülikooli Kliinikum 2 456 2 473 2 424 2 640 2 673
Lõuna-Eesti Haigla 274 291 245 304 341
Põlva Haigla 232 231 244 237 221
Valga Haigla 183 132 147 71 0
32
Kliinikumis oli keisrilõikesünnituste osakaal 21%, neist üle pooltel juhtudest vajati kirurgilist
sekkumist erakorralisel näidustusel. Kliinikumi naistekliinikusse suunatakse ja tulevad
sünnitama ka kõrgema sünnitusriskiga rasedad ümberkaudsetest maakondadest, mistõttu on
siin keisrilõigete ja enneaegsete vastsündinute osakaal üle Eesti keskmise.
Sünnitusabi ja neonataalset head professionaalset taset näitavad mitmed Kliinikumi
sünnitusabi indikaatorid:
surnultsündimuskordaja 1 000 sünni kohta oli 3,3 (Eestis vastav näitaja 2018. a oli 3,2)
perinataalsuremuskordaja 1 000 sünni kohta oli 3,3 (Eestis 2018. a oli 4,0).
Perinataalsurmade põhjuseks oli eluks sobimatu kaasasündinud väärareng või sügav
enneaegsus.
Kliinikumi vähikeskus on Eestis ainus OECI (Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni)
akrediteeringuga vähikeskus, kus tegeldakse pidevalt parimate võimalike ravitulemuste
saamisel raviprotsesside jälgimise ja parendamisega. Hematoloogia-onkoloogia kliinik on
Kliinikumi vähikeskuse tuumikkliinik, kus 2019. aastal tehti vähiravi spetsiifilisi (keemia- ja
kiiritusravi) ravikuure 1 936 inimesele, kokku 27 881 ravikuuri (11 235 keemiaravi ja 16 646
kiiritusravi kuuri). Kiiritusravi teenuste ning kiiritusravi saanud isikute arv kasvas ning
lühenes ka ravi alustamise aeg.
Vähiravikuure viidi läbi kokku 27 881, sh soliidtuumorite ravis 9 300 ja
hematoloogiliste kasvajate ravis 1 935 kuuri
2019. aastal sai 224 Ida-Virumaa vähihaiget 1 146 keemiaravikuuri oma elukoha lähedal Ida-
Viru keskhaiglas. Uuringud tehti ja raviotsused langetati konsiiliumi korras endiselt Tartus
ning kirurgiline ja kiiritusravi toimus Ida-Viru piirkonnas elavaile patsientidele ka Tartus,
kuid keemiaravi tehti Ida-Viru keskhaiglas Kliinikumi arstide jälgimisel.
Kliinikumi aktiivravi haigetest 42% opereeriti (17 136 haiget). Opereeritud haigete arv
Kliinikumis kasvas ca 700 (+4%), seda nii erakorraliste kui ka plaaniliste operatsioonid osas.
Kokku tehti 25 429 kirurgilist protseduuri. Rohkem opereeriti haigeid uroloogias (neeru-,
kusepõie- ja eesnäärme kasvaja operatsioonid), neurokirurgias (seljaaju ja närvijuurte
dekompressiooni operatsioonid), kõrva-nina-kurguhaigustes (kõri-, nina-, mandlite ja
adenoidide operatsioonid), silmahaigustes (sarvkesta operatsioonid), traumatoloogias
(luumurru jm operatsioonid) ja üldkirurgias (LAP sapipõie ja soole operatsioonid).
Kardiokirurgias tehti 358 lahtist südameoperatsiooni, sealhulgas üks LVAD-i operatsioon,
mille käigus paigaldati südame vatsakesi toetav seade. Kliinikum on Eestis ainus haigla, kus
opereeritakse laste kaasasündinud südamerikkeid, mida oli kokku 2019. aastal kokku 42, sh
25 kunstliku vereringega. Nii kardiokirurgias kui ka kardioloogias tehti varasema aastaga
võrreldes enam koronaaršunteerimisi ning püsiva kardiostimulaatori paigaldusi.
Kirurgiliste protseduuride tüsistuste registreerimine on aasta-aastalt kasvanud, mis näitab üha
suuremat teadlikkust tüsistuste dokumenteerimise vajalikkusest. Aastal 2019 registreeriti
Kliinikumis kokku 856 kirurgilise protseduuri tüsistust, neist 177 operatsiooniaegsed ja 679
postoperatiivsed. Opereeritud haigetel tekkinud tüsistuste määr oli 4%, kardiokirurgias 21%,
torakaalkirurgias 17%, kirurgilises onkoloogias 11%, veresoontekirurgias 10%, uroloogias
9%, üldkirurgias 7%, abdominaalkirurgias 4% jne. Sagedasemad tüsistused olid haava
33
operatsioonijärgne infektsioon, soolesulgus, verejooks haavast või hematoom, kodade
virvendusarütmia ja pneumoonia.
2019. aasta oli Tartu Ülikooli Kliinikumis organsiirdamiste juubeliaasta, mida tähistati
rahvusvahelise konverentsiga. Kliinikumis on neere siiratud juba pool sajandit ja kokku
1 250, maksasiirdamisi tehtud 20 aastat ning esimesest kopsusiirdamisest on möödunud 10
aastat.
2019. aastal oli elundsiirdamisi Kliinikumis kokku 54:
41 neerusiirdamist, sh 2 neeru ning kõhunäärme samaaegset siirdamist
10 maksasiirdamist
3 kopsusiirdamist.
Võrreldes 2018. aasta elundsiirdamisega kujunes aasta selles valdkonnas tagasihoidlikumaks,
siirdamisi oli vähem eelkõige neerusiirdamiste osas.
Mitmeid aastaid kestnud koostöö Scandiatransplandiga on andnud siirdamistele,
doonororganite olemasolule ja sellega kaasnevatele arengutele ning teadusuuringutele uued
võimalused. Ükskõik, kui head on meditsiiniseadmed, arstide oskused või teadusuuringud, on
siirdamise puhul oluliseks faktoriks doonororgani olemasolu. Scandiatransplandi
elundisiirdamise keskuste vahel on korraldatud riikidevaheline elundivahetus, samuti on
toimub koostöö selles osas Eesti teiste haiglatega. Aasta lõpu seisuga jäi elundisiirdamise
ootelehele 54 patsienti.
Vereloome tüvirakkude siirdamisi toimus kokku 44; embrüosiirdamisi 640 (raseduste
tekkimine 28%).
Joonis 5. Elundisiirdamised Kliinikumis aastatel 2010–2019.
Plaanilise ravi järjekorrad, sh operatsiooni järjekorrad olid päevaravis ja statsionaaris
enamikel erialadel lubatud ooteaja ehk 8 kuu piires, v.a üldkirurgia, kus järjekord on nii
päevaravis kui ka statsionaaris 10 kuud.
Täiskasvanute kõrva-nina-kurgu operatsioonide ooteaeg lühenes kahe kuu võrra ning jäi
34
lubatud 1,5 aasta piiridesse. Järjekord lühenes ka uroloogias ja günekoloogias.
Statsionaarne õendusabi ja koduõendusabi
Statsionaarset õendusabi osutati kõikides Kliinikumi haiglates kokku 174 voodikohal,
Kliinikumis 72, Lõuna-Eesti haiglas 47, Põlva haiglas 30 ja Valga haiglas 25 voodikohal.
Statsionaarses õendusabis viibis ravil kokku 2 458 patsienti, sh
o Kliinikum – 1 210 (+30/+3%)
o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 1 248 (-103/-8%)
Statsionaarsete õendusabi haigete arv vähenes kõige suuremas osas Põlva haiglas (-62/-19%).
Ravikestus jäi vahemikku 19 päeva Valga haiglas kuni 36 päevani Põlva haiglas.
Koduõendusteenuse pakkumine, sh õe koduvisiidi, on iga aastaga kasvanud. 2019. aastal oli
selliseid visiite kokku 23 685, millest pooled tehti Kliinikumis.
Tervishoiuteenuste rahastamine
Suurem osa Kliinikumi haiglate tervishoiuteenustest rahastatakse „Ravi rahastamise lepingu“
alusel Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt. Lisaks lepingule maksab haigekassa ka
kindlustamata isikute vältimatu arstiabi ja Euroopa Liidu kindlustatutele osutatud
vajaminevate tervishoiuteenuste eest. Liikluskindlustusfirmad tasuvad vastavalt
liikluskindlustuse seadusele traumaga seotud ravijuhtude eest ning teenuseid osutatakse ja
müüakse ka teistele asutustele, sh teistele haiglatele ja perearstidele.
Patsiendid maksavad tervishoiuteenuste eest ka ise erinevatel põhjustel, kui puudub
ravikindlustus, saatekirjata- ja üldisest järjekorrast kiiremini pöördumised. Samuti tasuvad
osutatud teenuste eest ise välismaalased, kui tegemist ei ole vältimatu- või vajamineva abiga.
Kliinikumi „Ravi rahastamise leping“ rahaline maht moodustas jätkuvalt 94% Kliinikumi
kogu tervishoiuteenuste rahalisest mahust.
Asutustest olid suuremad tervishoiuteenuste ostjad Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI),
kohalikud omavalitsused ja Kliinikumi puhul ka teised tervishoiuteenuste osutajad (suurimad
teenuste tellijad Ida-Viru Keskhaigla ning Narva Haigla radioloogia- (sh teleradioloogia) ja
patoloogia teenustega).
Kliinikumi haiglate 2019. aasta ravi rahastamise leping oli võrreldes 2018. aasta lepinguga
(aasta lõpu seisuga) rahalises mahus 9% ja ravijuhtudes 4% suurem: rahalises mahus suurem
Kliinikumis 9%, Lõuna-Eesti haiglas 17%, Põlva haiglas 8%, Valga haiglas 11%. Lepingu
rahalist kasvu mõjutasid nii tervishoiuteenuste loetelu muudatused koos palgakomponendi
kasvuga, kui ka ravijuhtude kasv Kliinikumis, Lõuna-Eesti haiglas ja Valga haiglas.
Aasta lõpu seisuga oli haiglate lepingu kogumaht 202 383 tuh eurot ja 680 168 ravijuhtu,
sellest Kliinikumi lepingu kogumaht 181 935 tuh eurot ja 582 668 ravijuhtu.
35
Joonis 6. Ravi rahastamise lepingu rahaline maht aasta lõpu seisuga aastatel 2015 – 2019.
Joonis 7. Ravi rahastamise lepingu rahaline maht haiglate lõikes 2019. aastal.
2019. aasta ravi rahastamise lepingu täitmine (saadud tulu) Kliinikumi haiglates kokku oli
rahalises mahus 204 889 tuh eurot ehk 101% ja ravijuhtudes 700 238 ravijuhtu ehk 103%, sh
Kliinikumi 2019. aasta lepingu täitmine oli 183 755 tuh eurot ehk 101% ja ravijuhtudes
596 193 ravijuhtu ehk 102%. Lepingu täitmine (saadud tulu) oli haigekassa poolt
väljamakstud raviarvete summa (sh koefitsiendiga makstud raviarvete summa).
Osutatud tervishoiuteenuste rahaline maht ületas haiglate lepingus kokkulepitud rahalist
mahtu ning ületöö, mis läks maksmisele koefitsiendiga oli 6 406 tuh eurot, sh Kliinikumis
4 534 tuh, Lõuna-Eesti haiglas 1 553 tuh ja Valga haiglas 320 tuh eurot. Põlva haiglal ületööd
ei olnud.
36
Tabel 9. Ravi rahastamise lepingu täitmine (saadud tulu) ja ületöö 2019.
2019.a. Haigekassa leping ja täitmine Kliinikum Lõuna- Põlva Valga Haigla
tuh eurot Eesti Haigla
Haigla
Ravi rahastamise lepingu summa (aasta 181 935 8 972 5 736 5 741
lõpu seisuga)
Lepingu täitmine (saadud tulu) 183 755 7 496 5 724 5 911
Koefitsiendiga maksmisele läinud 4 534 1 553 0 320
ületöö
Ületööst saamata jäänud tulu 2 297 1 011 0 136
KOKKU 372 521 19 032 11 460 12 108
Kliinikumi saamata jäänud tulu oli kokku 2,3 mln eurot, suurim närvikliinikul (445 tuh eurot),
psühhiaatriakliinikul (320 tuh eurot) ja sisekliinikul (352 tuh eurot).
Kliinikumi eriarstiabi statsionaarne leping täideti ravijuhtudes 100% (+112 RJ) ja rahalises
mahus 103% (+2 528 tuh eurot), ravijuhu keskmine maksumus oli 3% kallim. Suurim ületöö
oli neurokirurgias, psühhiaatrias, kardioloogias ja nefroloogias, kus raviti rohkem haigeid ja
ka ravijuhu maksumus oli lepingus planeeritust kallim.
Ambulatoorsete tervishoiuteenuste osas täideti leping nii ravijuhtudes kui ka rahalises mahus
104% (+17 tuh RJ / +2,1 milj eurot). Kuna nõudlus paljude erialade ambulatoorsetele
vastuvõttudele oli suur ja ravijärjekorrad pikad, siis oli ambulatoorse ravitöö osutamine
planeeritud ka suuremas mahus kui seda oli leping. Ületöö koefitsiendiga 0,7 läksid
maksmisele ravijuhud paljudel erialadel, sh suuremas mahus otorinolarüngoloogia-,
oftalmoloogia-, günekoloogia-, ortopeedia-, endokrinoloogia-, nefroloogia- ja taastusravi
arved.
Päevaravi leping täideti plaanipäraselt ja üsna täpselt (ravijuhtudes 101%. ja rahaliselt 99%).
Õendusabi leping täideti rahalises mahus 100%.
Kiirabiteenuse osutamine
Tartu Kiirabi põhiliseks tegevusalaks on haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi ehk
kiirabiteenuse osutamine. Täiendavalt osutab Tartu Kiirabi koolitusteenust ja patsiendi
transporditeenust.
Tartu Kiirabi osutas kiirabiteenust seisuga 31.12.2019 kokku 26 kiirabibrigaadiga, mis
paiknesid järgnevalt: Tartu baasides 9 brigaadi (millest 3 reanimobiili), Elva baasis 1,
Alatskivi baasis 1, Põlvas 2 brigaadi, Räpinas 1 brigaad, Jõgeval 2 brigaadi, Põltsamaal 1
brigaad, Mustvees 1 brigaad, Otepääl 1 brigaad, Paides 2 brigaadi, Türil 1 brigaad, Viljandis 2
brigaadi, Suure-Jaanis 1 brigaad ja Abja-Paluojal 1 brigaad.
Kiirabiteenust rahastati haigekassa eelarvest vastavalt kiirabi rahastamise lepingule.
Tartu Kiirabi töötab e-kiirabina ehk elektroonilise kiirabikaardiga.
2019.a. tehti 57 905 kiirabivisiiti
37
2019. aastal tehti 57 905 kiirabivisiiti (2018.a. 59 808), elustamiskatseid oli 168 korral,
millest 83 olid efektiivsed ja ebaefektiivseid oli 85. Raskes üldseisundis haigete transporti
tehti viis korda Tartu-Helsingi vahel Kliinikumi.
Aasta jooksul avati viis uut kiirabibaasi asukohaga Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Räpina, Türi ja
Põltsamaa.
Tulenevalt põhikirjast koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja Tartu Ülikooli
Kliinikumiga toimus meditsiinipersonali diplomieelne ja järgne täiendõpe.
Tartu Kiirabi koolituskeskus korraldas 365 koolituspäeva (2018 a 367 koolituspäeva), kus
kokku oli osalejaid 4 146 inimest (2018 a 4 107 osalejat). Sellest laekus tulu (2018 a 307 936)
eurot.
Tartu Kiirabis töötas 31.12.2019 seisuga 541 töötajat, neist 108 arsti, 254 õde, 134 autojuht-
kiirabitehnikut ning juhtiv- ja abipersonali 45 töötajat.
Tartu Kiirabi autopark koosnes 31.12.2019 seisuga 68 autost. 2019 aastal riigihanke käigus
soetati 15 kiirabiautot. 2 autot 15-st olid reanimobiilid ja ülejäänud 13 olid tava kiirabiautod.
Kõik autod on varustatud uute mGis arvutitega ja patsiendiraamidega. Detsembris tutvustati
Tartus, Raekoja platsil uusi kiirabiautosid ka linnarahvale. 2020 aastal on plaanis soetada kuni
5 uut kiirabiautot.
2019 aastal pakkuti turvamisteenust paljudele Eesti rahvaspordi ja motospordi üritustele.
Suurimad rahvaspordiüritused olid Tartu Maratoni sarja kuuluvad ratta-, jooksu- ja
rulluisumaratonid. Samuti turvasime ka Tartus toimunud Euroopa meistrivõistlusi triatlonis ja
Otepääl toimunud Ironman Otepää 70.3 triatlonit. Juulis toimus Lõuna Eestis Baltikumi
suurim mootorispordiüritus Shell Helix Rally Estonia. Meditsiinilise turvalisuse eest vastutas
SA Tartu Kiirabi.
Osaleti reageerijana ja korraldajana erinevatel koostööõppustel. „Sinu käed päästavad elu
2019“ tegevustes keskendusime 15. oktoobril valdavalt meie teeninduspiirkonnas erinevate
elanikkonna gruppide koolitamisele.
Lõuna-Eesti haigla osutas kiirabiteenust kolme õe-brigaadiga. Brigaadide põhibaasid asusid
Võrus ja Antslas. Igal tööpäeva hommikul raporteerivad telesilla abil kiirabibaasid haigla
valvearstidele ööpäeva jooksul toimunud sündmused ning saavad valvearstidelt otsest
tagasisidet.
Valga haigla osutas kiirabiteenust samuti kolme õe-brigaadiga, millest kaks asusid Valga
linnas ja üks brigaad Tõrva linnas.
Kiirabi visiitide ning hospitaliseeritud patsientide arv on viimastel aastatel püsinud
stabiilsena.
Tabel 10 Kiirabivisiitide arv aastatel 2015-2019
Näitajad 2015 2016 2017 2018 2019 Muutus Muutuse
2018/2019 %
Kiirabi visiitide 72 970 76 149 73 048 73 983 71 509 -2 474 -3%
arv kokku
Tartu Kiirabi 60 848 61 959 59 276 59 808 57 905 -1 903 -3%
Lõuna-Eesti 7 529 7 714 7 414 7 622 7 355 -267 -4%
Haigla
Valga Haigla 4 593 6 476 6 358 6 553 6 249 -304 -5%
38
Muud osutatud tegevused
Valga haigla osutab ka üldhooldekodu-tüüpi hooldusteenust, erihoolekandeteenust sügava
liitpuudega isikutele ja päevahoiuteenust eakatele ning puudega isikutele. Kohtade arv.
2019.aasta lõpu seisuga oli teenusel üldhooldekodu teenustel 86 klienti (kohti 90) ja
erihooldusteenusel 20 klienti (kohti 20). Kogu aruandeaasta jooksul pakuti üldhooldekodu
hooldusteenust 126le hoolealusele.
Hoolekande osakonnal on alates 2017. aastast kvaliteedisüsteemi - EQUASS Assurance
sertifikaat.
Valga haigla hoolekande osakonna tulubaas koosneb Valga Vallavalitsuselt,
Sotsiaalkindlustusametilt, hoolealuste pensionist ning ülalpidamisteenuste müügist.
SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla Apteek
Valga Haigla konsolideerimisgruppi kuuluvad peale haigla veel SA Terve Valgamaa ja OÜ
Valga Haigla Apteek. Terve Valgamaa tegevuse eesmärgiks on vahendite kogumine,
vahendamine ja jaotamine Valga linna ning sellega piirnevate alade elanike tervishoiu
tagamiseks, haiguste ravi ja vaevuste leevendamiseks, apteegiteenuste ja ravimite müügi
korralduse parandamiseks ning edasiarendamiseks. 2019. aastal oli tegevus tagasihoidlik,
annetusi ei kogutud ja uut kogumiskampaaniat ei käivitatud. OÜ-st Valga Haigla Apteek
väljavõetav kasum läks sihtasutuse igapäevase teenindamise kulude katteks ja samuti soetati
hüsteroskoop, mis anti kasutusele Valga haiglale.
Lõuna-Eesti Haigla ASil on kaks tütarettevõtet: Pesuring OÜ ja Metsakohvik OÜ.
Tütarettevõtete osakud kuuluvad 100% Lõuna-Eesti Haiglale.
OÜ Metsakohvik ja OÜ Pesuring
Lõuna-Eesti haigla konsolideerimisgruppi kuuluvad peale haigla veel OÜ Metsakohvik ja OÜ
pesuring. OÜ Metsakohviku tegevusaladeks on ravitoitlustus, toitlustuse korraldamine kahes
kohvikus, toidu ja tööstuskaupade müük ning kondiitritoodete müük. Metsakohvik OÜ
müügitulu 2019 aastal oli 798 322 eurot (2018.a. 757 963 eurot). Ettevõtte kasum 2019. aastal
oli 114 eurot. Müügitulu kasvas peamiselt kohvikute ja muu müügi arvelt, müük
emaettevõttele moodustas 29% kogukäibest. Järgneval majandusaastal on plaanis tööruumide
renoveerimine ja uue külmkambri ehitus. 2019 aasta keskmine töötajate arv oli 26.
OÜ Pesuring eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset pesupesemis teenust Lõuna-Eesti
hoolekandeasutustele, haiglatele ning teistele ettevõtetele ja eraklientidele. Pesuring OÜ
müügitulu 2019 aastal oli 112 920 eurot (2018.a. 100 851 eurot). Ettevõtte kasum 2019 aastal
oli 3 986 eurot. Ettevõtte peamine lepingupartner oli Lõuna-Eesti haigla, kelle müügitulu
moodustas käibest aruandeaastal 62%, eelneval majandusaastal 70%. 2019 aastal oli ettevõtte
töötajate arv 5. Järgneval majandusaastal on plaanis ettevõtte müügimahu kasvatamine
väljaspool kontserni ning soetada uus triikimiskalander.
Teadus-, õppe- ja arendustöö
Teadus-, õppe- ja arendustegevus toimub tihedas koostöös Tartu Ülikooliga. Diplomieelne
õpe toimub koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga ja Tartu Tervishoiu
Kõrgkooliga. Diplomijärgsest õppest toimub Kliinikumis residentide ja kliiniliste erialade
doktorantide õpe ning arstide täiendõpe.
39
Diplomieelse ja -järgse õppetööga oli seotud suur osa arstidest ning ka teatud osa
õendustöötajatest. 2019. aastal osales diplomieelses õppetöös 362 arst-õppejõudu (48%
arstidest) ning diplomijärgses õppetöös 472 arst-õppejõudu (63% arstidest).
Koostöös Tartu Ülikooliga rajati simulatsioonikeskus, mille jaoks remonditi ja kohandati
spetsiaalselt ruumide kompleks L. Puusepa 8 hoone B-korpuses. Simulatsioonikeskuse
kaasaegne taristu annab kaasaegse võimaluse kliiniliste ja praktiliste oskuste omandamiseks
ning võimalused simulatsioonikoolituste välja töötamiseks nii põhiõppes, täiendkoolitusel kui
ka kliinikusisestel koolitustel.
2019. aastal kaitsti 6 doktoritööd
Kliinikute juhid ja arst-õppejõud on juhendajateks mitmetele doktorantidele. 2019. aastal
kaitsti kuus doktoritööd:
1. Aigar Ottas kaitses filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) teemal „The metabolomic
profiling of psoriasis, atopic dermatitis and atherosclerosis“ („Psoriaasi, atoopilise dermatiidi
ja ateroskleroosi metaboloomne profileerimine“). Juhendajad: Ursel Soomets (PhD
(neurokeemia), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja professor Külli Kingo (dr. med.
(arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut).
Töö olulisus seisneb krooniliste dermatooside metaboolsete markerite selgitamises, mis
aitavad mõista psoriaasi ja atoopilise dermatiidi tekkemehhanisme, kaasuvaid südame-,
veresoonkonna haigusi ja olla võimalikeks biomarkeriteks nende haiguste diagnoosimisel ja
ravis.
2. Kristel Ehala Aleksejev kaitses filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) teemal „The
associations between body composition, obesity and obesity-related health and lifestyle
conditions with male reproductive function.“ („Kehakompositsiooni, rasvumise ja
rasvumisega seotud eluviisi ning tervisenäitajate seosed mehe reproduktiivfunktsiooniga“).
Töö juhendajaks oli Margus Punab (dr. med. (arstiteadus)), Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini
instituudist.
3. Mari-Anne Vals filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud
väitekirja „Congenital N-glycosylation disorders in Estonia“ („Kaasasündinud N-
glükosüülimise haigused Eestis“). Doktoritöö juhendajaks oli professor Katrin Õunap (dr.
med.), TÜ kliinilise meditsiini instituudist.
4. Liis Kadastik-Eerme filosoofiadoktori kraadi (PhD arstiteaduses) väitekirjaga
„Parkinson’s disease in Estonia: epidemiology, quality of life, clinical characteristics and
pharmacotherapy“ („Parkinsoni tõbi Eestis: epidemioloogia, elukvaliteet, kliinilised
karakteristikud ja farmakoteraapia“). Väitekirja juhendajad olid professor Pille Taba Tartu
Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliinikust ja professor Toomas Asser Tartu
Ülikoolist.
Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli kirjeldada Parkinsoni tõve epidemioloogilisi
näitajaid Tartumaal, samuti iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida
motoorsete komplikatsioonide ning mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ja neid
soodustavaid tegureid. Uurimistöö üheks eesmärgiks oli ka analüüsida Parkinsoni tõvega
patsientide elukvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid.
5. Pilleriin Soodla filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud
väitekirja „Newly HIV infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted
drug resistance“ („HIV esmasdiagnoosid Eestis: esmashaigestumise ja ülekantud
ravimresistentsuse hindamine“). Juhendajad: professor Irja Lutsar (dr. med. (arstiteadus), TÜ
40
bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja infektsioonihaiguste dotsent Matti Maimets (knd
(meditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituut).
Töö üldine eesmärk oli kirjeldada HIV epideemia olukorda Eestis, selleks kaasati Eesti HIV-
positiivsete isikute andmebaasi (E-HIV) kõik patsiendid, et uurida demograafiliste näitajate
muutumist ajas.
6. Maria Bergman (end Yakoreva) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks
esitatud väitekirja „Imprinting disorders in Estonia“ („Vermimishäired Eestis“). Juhendajad:
professor Katrin Õunap (dr. med., TÜ kliinilise meditsiini instituut) ja lektor Tiina Kahre
(PhD (molekulaarne biomeditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituut).
Käesoleva uuringuga selgitati sagedamini esinevate vermimishäirete esinemissagedust Eestis.
Leiti, et PWS, AS ning BWS esinemissagedus Eestis on võrreldav kirjanduses publitseeritud
esinemissagedusega, kuid SRS ning GNAS-geeniga seotud vermimishäirete esinemissagedus
on eeldatavast oluliselt kõrgem.
Üheks teadustegevust hindavaks kriteeriumiks on rahvusvahelistes ajakirjades avaldatud ja
Web of Science andmebaasides kajastatud teadusartiklite arv, nendele viitamine ja H-indeks.
Olulised on ka „Eesti Arstis“ avaldatud eestikeelsed teadusartiklid.
2019. aastal avaldati rahvusvahelistes teadusajakirjades 251 artiklit 142s erinevas kõrge
mõjufaktoriga (> 2) rahvusvahelises ajakirjas. Ajakirjas Eesti arst avaldati 49 teadusartiklit,
sealhulgas 2 ravijuhend ja 12 juhtumikirjeldust:
248 artiklit Web of Science andmebaasides (ETIS 1.1);
3 artiklit teistes rahvusvahelistes andmebaasides (ETIS 1.2);
49 artiklit ajakirjas Eesti Arst (ETIS 1.3).
2019.aastal oli Kliinikumi arstide poolt kirjutatud artikleid 34 võrra enam kui 2018. aastal.
Joonis 8. Kliinikumi töötajate poolt avaldatud teaduspublikatsioonid aastatel 2015 - 2019.
41
Tähelepanuväärne on, et 2019. aastal avaldati Kliinikumi arstide poolt väga kõrge
mõjufaktoriga (> 20) ajakirjades 21 artiklit, sealhulgas:
New England Journal Medicine (IF 70,670) ilmus 3 artiklit, autorite grupis J. Kõrv, K.
Kull;
The Lancet (IF 59.102) ilmus 3 artiklit, autorite grupis H. Jürgens, S. Haldre, J. Jaal;
Nature (43.070) ilmus 1 artikkel, autorite grupis P. Korrovits, M. Punab;
Nature Medicine (30.641) ilmus 1 artikkel, autorite grupis A. Tiirats, O. Zilina;
The Lancet Neurology (IF 28.755), ilmus 1 artikkel , autorite grupis P. Taba;
Nature Genetics (IF 25.455) ilmus 1 artikkel, autorite grupis A. Ruusalepp, R. Ermel;
European Heart Journal (24.889) ilmus 4 artiklit, autorite grupis J. Eha, Ü. Soopõld;
Lancet Diabetes and Endocrinology (24.540) ilmus 2 artiklit, autorite grupis I. Kull, K.
Maasalu;
Circulation (23.054), ilmus 2 artiklit, autorite grupis Ü. Soopõld;
Lancet Respiratory Medicine (22.992), ilmus 2 artiklit, autorite grupis M. Danilovits,
J. Karjagin, A. Sõrmus;
JAMA Internatinal Medicine (20.765), ilmus 1 artikkel, autorite grupis M. Ots-
Rosenberg, Z. Riispere.
2019. aasta mais toimunud Kliinikumi kevadkonverentsil anti välja Neinar Seli stipendiumid
kõige rohkem teadusartikleid (ETISe klassifikaatorid 1.1., 1.2, 1.3, 2.1.,3.1) publitseerinud
Kliinikumi arstidele. Stipendiumi saajateks osutusid viimase viie aasta teadustegevuse eest
(2014–2018) lastekliiniku juhataja prof Vallo Tillmann ja viimase kalendriaasta jooksul
avaldatud publikatsioonide eest geneetika keskuse juhataja prof Katrin Õunap.
Emakeelse arstiteadusliku ajakirja jätkusuutlikkuse toetamiseks premeerib Kliinikum iga
aastaselt parimat ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklit. 2019. aastal hindas toimetuskolleegium
parimaks Ene Pärna, Anu Aluoja, Külli Kingo artikli „Krooniliste dermatoosidega patsientide
emotsionaalne seisund ja elukvaliteet, seosed isiksuseomadustega“.
2019. aastal pälvisid teadustöö preemia uurimistöö „Ägeda gastroenteriidi etioloogia
hospitaliseeritud patsientidel vanuserühmas 0–18 aastat pärast riikliku rotaviirusvaktsiini
kasutuselevõttu Eestis“, eest Kadri Kõivumägi, Hiie Soeorg, Karolin Toompere, Ene-Ly
Jõgeda, Eveli Kallas, Evely Lass, Kristi Huik, Irja Lutsar.
Kliinikutest olid kõige produktiivsemad ja edukamad närvikliinik (39 publikatsiooni
rahvusvahelises väljaandes), lastekliinik (32) ja ühendlabor (31).
42
Joonis 9. Kliinikumi edukamad kliinikud ja teenistused publikatsioonide avaldamise osas
2019.
Kliinikumi kui ülikoolihaigla ülesanne ravitöö kõrval on erialade järjepidev arendamine, et
tagada patsientidele parimad ravivõimalused, mida kaasaegsel meditsiinil on pakkuda.
Lõppenud aastal võeti Kliinikumis kasutusele mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid,
esmakordselt Kliinikumis läbiviidud meetodeid lisandus 25 ja esmakordselt Eestis läbiviidud
meetodeid üle 30.
Kardiokirurgias teostati esimene transaortaalne TAVI protseduur ja stomatoloogiakliinikus
näo- ja lõualuudekirurgias teostati esmakordselt Eestis alalõualuuliigese endoproteesimine.
Uroloogias teostati MicroPerc protseduur neerukivi purustamiseks. Tegemist on Eestis kõige
väiksema läbimõõduga perkutaanse nefroskoopia instrumendiga, mis on mõeldud
kasutamiseks väiksemate kivide puhul, mis ei ole tavapäraste meetoditega purustatav. See on
oluline eelis eeskätt laste kivitõve ravis.
Mitmeid uusi metoodikaid lisandus laborimeditsiinis ja meditsiinigeneetikas.
Spordimeditsiini ja taastusravikliinikusse seati sisse Lõuna-Eesti esimene kõnnirobot.
Kõnnirobot võimaldab pakkuda kõige kaasaegsemat taastusravi nüüd ka Lõuna- ja Kesk-Eesti
patsientidele. Robot Lokomat® on Eestis ainulaadne seepärast, et võimaldab mitte ainult
täpselt doseeritud jalgade liigutamist, vaid ka puusa ja kerelihaste aktiveerimist. Seadet
kasutatakse ühe osana taastusravi protsessis, kus kõnnitreening robotil on näidustatud
paljudele neuroloogiliste ja ortopeediliste diagnoosidega patsientidele ning see annab
võimaluse treeninguks sellise intensiivsusega, mida üks terapeut ilma masina abita tagada ei
suuda.
43
Peamised suhtarvud konsolideeritud aruandes
2018 2019
Käibe kasv % 13,39 9,41
Tulemi kasv % 114,00 54,90
Puhasrentaablus 3,56 5,04
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2,30 2,33
ROA % 4,04 5,58
ROE % 5,67 8,07
Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid
Käibe kasv % = (tulu ettevõtlusest 2019- tulu ettevõtlusest 2018)/ tulu ettevõtlusest 2018 * 100
Tulemi kasv % = (tulem 2019-tulem 2018) / tulem 2018 *100
Puhasrentaablus % = tulem/ müügitulu * 100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara/ lühiajalised kohustused
ROA % = tulem/varad kokku * 100
ROE % = tulem / netovara * 100
44
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Konsolideeritud bilanss
eurodes
31.12.2019 31.12.2018 Lisa
VARAD
Käibevarad
Raha 60 890 245 31 734 587 2
Nõuded ja ettemaksed 21 197 093 40 928 351 3
Varud 4 569 299 4 934 879 5
Käibevarad kokku 86 656 637 77 597 817
Põhivarad
Finantsinvesteeringud 1 981 1 981 9
Nõuded ja ettemaksed 147 123 149 987 3
Kinnisvarainvesteeringud 2 315 838 1 576 222 11
Materiaalsed põhivarad 124 320 125 120 409 424 12
Immateriaalsed põhivarad 6 147 419 6 164 786 13
Põhivarad kokku 132 932 486 128 302 400
VARAD KOKKU 219 589 123 205 900 217
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 2 875 393 2 835 416 16
Võlad ja ettemaksed 34 167 710 30 765 316 17
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 76 878 74 663 21
Lühiajalised kohustused kokku 37 119 981 33 675 395
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 22 762 949 25 374 194 16
Muud pikaajalised kohustused 267 734 285 053 17
Pikaajalised kohustused kokku 23 030 683 25 659 247
KOHUSTUSED KOKKU 60 150 664 59 334 642
Netovara
Emaettevõtja asutajatele kuuluv netovara
Sihtkapital 33 773 392 33 773 392
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 106 313 882 98 531 085
Aruandeperioodi tulem 12 254 648 7 782 797
Kokku emaettevõtte asutajatele kuuluv netovara 152 341 923 140 087 274
Vähemusosalus 7 096 537 6 478 301
NETOVARA KOKKU 159 438 459 146 565 575
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 219 589 123 205 900 217
Lisad lehekülgedel 49 kuni 83 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lahutamatud osad.
45
Konsolideeritud kasumiaruanne
Eurodes
2019 2018 Lisa
Annetused ja toetused 3 086 152 2 018 866 21
Tulu ettevõtlusest 255 439 211 233 470 438 22
Muud tulud 3 871 192 3 979 327 23
Kokku tulud 262 396 555 239 468 631
Mitmesugused tegevuskulud -75 097 993 -71 857 791 24
Tööjõukulud -146 724 621 -131 418 035 25
Põhivara kulum ja väärtuse langus -14 271 127 -15 079 938 11,12,13
Muud kulud -13 236 389 -12 443 720 26
Kokku kulud -249 330 130 -230 799 484
Põhitegevuse tulem 13 066 425 8 669 147
Intressikulud -245 742 -365 396 27
Muud finantstulud ja -kulud 52 201 6 723 28
Aruandeaasta tulem 12 872 884 8 310 474
Emaettevõtte osa kasumist (kahjumist) 12 254 648 7 782 797
Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) 618 236 527 677
Lisad lehekülgedel 49 kuni 83 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lahutamatud osad.
46
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
Eurodes
2019 2018 Lisa
Rahavood majandustegevusest
Tegevustulem 13 072 398 8 669 147
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus 14 271 127 15 079 938 11,12,13
Kasum põhivara müügist -11 221 -376 130 23
Tuludesse kantud sihtfinantseerimine -3 086 152 -2 018 866
Muud mitterahalised tehingud põhivaraga -26 788 -11 880
Eraldise moodustamine 150 927 187 910
Muud mitterahalised tehingud 41 706 50 132
Muud korrigeerimised -297 362 -143 911
Nõuete ja ettemaksete muutus 19 761 405 -24 024 696
Varude muutus 365 537 -356 022
Kohustuste ja ettemaksete muutus 3 324 026 2 775 629
Makstud intressid -249 296 -274 026
Laekumised sihtotstarbelistest laekumistest 778 937 485 645
Rahavood majandustegevusest kokku 48 095 244 42 870
Rahavood investeerimistegevusest
Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 2 186 272 1 280 949
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara -18 292 290 -12 591 158
soetamisel
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara 11 221 532 550
müügist
Laekunud äriühendusest 0 924 385
Laekunud intressid 44 806 5 215
Antud laenud -7 200 -18 000
Antud laehude tagasimaksed 13 613 26 619
Tasutud tütarettevõtete soetamisel 0 -218
Rahavood investeerimistegevusest kokku -16 043 578 -9 839 658
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -2 644 072 -2 739 172
Kapitalirendi tagasimaksed -251 936 -268 779
Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 896 008 -3 007 951
Rahavood kokku 29 155 658 -12 804 739
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 31 734 587 44 539 326
Raha ja raha ekvivalentide muutus 29 155 658 -12 804 739
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 60 890 245 31 734 587
47
Konsolideeritud netovara aruanne
Eurodes
Sihtkapital Akumuleeritud Vähemusosalus Kokku
tulem netovara
Saldo 31.12.2017 33 773 392 97 912 067 4 578 922 136 264 381
Lisandumised 0 619 018 1 371 702 1 990 720
äriühenduste kaudu
Aruandeaasta tulem 0 7 782 797 527 677 8 310 474
Saldo 31.12.2018 33 773 392 106 313 882 6 478 301 146 565 575
Aruandeaasta tulem 0 12 254 648 618 236 12 872 884
Saldo 31.12.2019 33 773 392 118 568 530 7 096 537 159 438 459
Lisad lehekülgedel 49 kuni 83 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lahutamatud osad.
48
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Tartu Ülikooli Kliinikumi 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on
koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga. Eesti Finantsaruandluse standardi
põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku
sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid
tulenevad Raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti
rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse
printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Konsolideeritud tulemiaruande koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi raamatupidamise
seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr. 1.
Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2019 ja lõppes 31.detsembril 2019. Raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud eurodes.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste
hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31.12.2019.a. ja aruande
koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel
perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäev järgsed sündmused, mida ei ole varade ja
kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta
tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.
2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Sihtasutuse Tartu
Ülikooli Kliinikum (emaettevõte) ja tema tütarettevõtjate AS Põlva Haigla, SA Tartu Kiirabi,
AS Lõuna-Eesti Haigla, sh AS Lõuna-Eesti Haigla tütarettevõtjad - OÜ Metsakohvik, OÜ
Pesuring - ja AS Valga Haigla, sh tütarettevõtjad - SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla
Apteek –finantsnäitajad (edaspidi koosnimetatud – kliinikumi kontsern). Informatsioon
tütarettevõtjate kohta on toodud lisas 8.
Konsolideeritud aruande koostamine
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kliinikumi kontsernil on kontroll.
Kliinikumi kontsern kontrollib majandusüksust kui ta saab või tal on õigused
majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale tulemile ja ta saab mõjutada seda tulemi
suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse
raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtja kontrolli all olevate
tütarettevõtjate finantsnäitajad. Ema – ja tütarettevõtjate vaheliste tehingute tulemusena
tekkinud nõude, kohustised, tulu, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on
konsolideeritud aastaaruandest elimineeritud. Vajadusel on tütarettevõtjate
arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kliinikumi kontserni arvestuspõhimõtetele.
Vähemusomanike osa tütarettevõtjate tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud
tulemiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali
koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist.
Tütarettevõtjad
Tütarettevõtjaks loetakse ettevõtet mille üle on kliinikumi kontsernil kontroll. Tütarettevõtja
loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kliinikumi kontsern omab kas otseselt või
kaudselt üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel
võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat.
Tütarettevõtja definitsioonile vastavad ka mitteäriühingud (sihtasutused). Kui kliinikumi
kontsern omab sihtasutuses valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest) kajastatakse
osalust 100%-na.
49
Sidusettevõtted
Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kliinikumi kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei
kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kliinikumi kontsern omab
ettevõttes 20-50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
Kui kliinikumi kontsern omab sihtasutuses olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest),
osalust ega finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata. Sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali
kajastatakse antud toetuse kuluna.
Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel
Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud
ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalus teises ettevõttes omandatud
netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud
omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud
netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise
või suurenemisena.
Osalused sihtasutustes
Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes (sihtasutustes) kajastatakse järgmiselt:
• Kui kliinikumi kontserni üksus omab sihtasutuse valitsevat mõju (üldjuhul üle 50%
hääleõigusest),kajastatakse osalust 100%-na;
• Kui kliinikumi kontsern omab sihtasutuses olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest),
osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti
sihtkapitali kajastatakse antud toetuse kuluna).
Kontrolli ja olulise mõju määramisel sihtasutustes arvestatakse ka asjaolu, kas kliinikumi
kontsernile lähevad üle sihtasutuse varad selle likvideerimisel.
Kliinikumi kontsern omab valitsevat mõju (üle 50% hääleõigusest) Sihtasutuses Tartu Kiirabi
(vt lisa 8). Kliinikumi kontsern osaleb viies asutatud sihtasutuste tegevuses sihtasutuste
nõukogude kaudu, nimetades nendesse oma esindaja(d).
Kliinikum on asutajaliige järgmistes sihtasutustes:
• Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
• Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
• Sihtasutus Bengt Björksten Fond
• Sihtasutus Eesti Agrenska Fond
• Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse
(emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded: bilanss, tulemiaruanne,
rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne. Emaettevõtte konsolideerimata
põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Emaettevõtte konsolideerimata
aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande lisadena, on
investeeringud tütarettevõtjatesse kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses.
Finantsvarad
Kliinikumi kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja
muud nõuded, ning lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Finantsvarade oste ja müüke
kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil kliinikumi kontsern võtab endale kohustise teatud
finantsvara ostuks või müügiks.
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud
ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud
nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud
soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning
50
võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt
laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse
nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel
nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades.
Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja
väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad,
obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a.
investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille
lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva, ning antud laenud, mille
maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.
Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate
asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla
järgnevalt:
(a) Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (näiteks nõuded ja
lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus
laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel
fikseeritud sisemise intressimääraga);
(b) Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instrumendid,
mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti
tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusele (diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga
sarnaste finantsvarade suhtes);
(c) Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla nende õiglasele väärtusele.
Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse tulemiaruandes kuluna.
Väärtuse languse tühistamised:
(a) Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate
finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus
kuni summani, mis on madalam (1) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete
nüüdisväärtusest ja (2) bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil
juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse
tulemiaruandes.
(b) Nende finantsvarade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglane
väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, allahindlusi ei tühistata.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas
olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi deposiite ning paigutusi
rahaturufondidesse.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised.
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro (s.o kliinikumi kontserni
arvestusvaluuta).
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval
ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud
monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) on ümber hinnatud
eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud
tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse
meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalsed ja
immateriaalsed põhivarad), aruandekuupäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt
tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
51
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kliinikumi kontserni tavapärase majandustegevuse käigus
tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad
allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete
summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad
võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning
maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st.
vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus
laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised
ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse
langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse
ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma
võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena.
Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu
vähendamisena.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne
nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele
saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu,
sisemise intressimäära meetodit kasutades.
Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude tulude kajastamisel aastavahetusel näidatakse
grupis "Nõuded ja ettemaksed" eraldi real.
Varud
Varud on varad, mida hoitakse müügiks kliinikumi kontserni tavapärase majandustegevuse
käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase majandustegevuse käigus ja materjalid
ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
Varudeks on tooraine ja materjal, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele varude eest
ja müügiks hoitavad seadmed.
Vastutaval hoiul olevate tervishoiualase hädaolukorra ravimite ja tuberkuloosiravimite varu
kohta peetakse arvestust bilansiväliselt.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varud on algselt võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest
kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja
varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid
ja dotatsioonid.
Kuna kliinikumi kontsern kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud avaliku sektori
finantsarvestuse ja aruandluse erisustest varude arvestamisel. Tulenevalt avaliku sektori
finantsarvestuse ja aruandluse juhendi jõustumisest alates 1. jaanuar 2004.a. on varude
soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud kajastatud
soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus.
Varude soetusmaksumuse kuludesse kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
52
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto
realiseerimisväärtus.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hoone, hoone
osa), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise
eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata oma
põhitegevuses.
Mõningaid kinnisvaraobjekte (maa, hoone) kasutatakse peamiselt enda majandustegevuses,
kuid ebaolulises osas ka renditulu teenimise eesmärgil. Need kinnisvaraobjektid ei ole eraldi
võõrandatavad, mistõttu kajastatakse kogu objekti materiaalse põhivarana.
Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab
ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid, ilma milleta ei oleks ostutehing
tõenäoliselt aset leidnud. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid bilansis
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade
soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara
bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu
tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse
perioodikuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni
komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning
asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha.
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioonikulu ja kahjumeid väärtuse langusest kajastatakse
tulemiaruandes analoogiliselt materiaalsete põhivarade amortisatsioonikuluga ning kulumit
arvestatakse lineaarse meetodi järgi, rakendades 5 % amortisatsioonimäära aastas.
Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest
eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu.
Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud tulem kajastatakse lõpetamise
perioodi tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real.
Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber.
Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma
arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalsed põhivarad
Materiaalse põhivarana on bilansis kajastatud Kliinikumi enda majandustegevuses
kasutatavaid varasid, mille hinnanguline kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja
soetusmaksumus ületab 5 000 eurot ühiku kohta.
Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro,
kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara
kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle
peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema
tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalsete põhivarade arvestus
toimub sarnaselt ostetud põhivaradega. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse
materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad materiaalsete
põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine
53
tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad
kulutused kajastatakse perioodikuludes.
Parenduste käigus asendatud komponent eemaldatakse bilansist. Uuele komponendile
määratakse eluiga lähtuvalt tema kasulikust elueast, kuid mis ei ole põhiobjekti elueast pikem.
Kuna kliinikumi kontsern kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud põhivarade osas avaliku
sektori finantsarvestuse ja aruandluse erisustest põhivarade arvestamisel. Tulenevalt avaliku
sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist ei ole avaliku sektori üksusel lubatud
kapitaliseerida materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade maksumusse käibemaksu ja muid
mittetagastatavaid makse ning lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud),
mistõttu on materiaalsete põhivarade soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud
kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär
määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise
lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul ainult
soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui vara lõppväärtus
ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui
materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on
erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid.
Kasulik eluiga põhivarade gruppide lõikes (aastates)
Põhivarade grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned ja ehitused 10-50 aastat
Masinad ja seadmed 2-25 aastat
Majandusinventar ja bürooseadmed 5-25 aastat
Transpordivahendid 5-25 aastat
Arvutustehnika 2-7 aastat
Piiramata kasutuseaga objekte (maa ja püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna
poolt plaanitud eesmärgile ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkväärtust,
vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate
amortisatsioonimäärade ning lõppväärtuse põhjendatust.
Laenukasutuse kulutusi (intressid), mis on seotud materiaalsete põhivarade ehitusega,
põhivarade soetusmaksumuses ei kajastata.
Materiaalsete põhivarade kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus
vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Tulem, mis on tekkinud
materiaalsete põhivarade kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude
või muude kulude real.
Immateriaalsed põhivarad
Immateriaalsete põhivaradena kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe
aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt
arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalseid põhivarasid selle
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Immateriaalsete põhivarade soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on
kajastatud soetamishetkel kuluna.
Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt ja lähtutakse vara kasulikust elueast. Igal
bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning-meetodi põhjendatust.
54
Litsentsid ja tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara
lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on
otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt
kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui
ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse
tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise
kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5-20 aastat.
Varade väärtuse langus
Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti
Finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust
kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul kui vara väärtus
ei langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise
tõttu.
Muudel juhtudel hinnatakse igal aruandekuupäeval piiramata kasutusega materiaalsete
põhivarade ja amortiseeritavate varade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate
asjaolude esinemist.
Selliste ajaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda
bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus
ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha
lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara
väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või
väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada.
Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul
hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus
on vahepeal tõusnud (va firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi
tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on
tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse
vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel
aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta
tulemiaruandes põhivarade allahindluse kulude vähendamisena.
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga
seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse
kasutusrendina.
Kliinikumi kontsern kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas
või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed
jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa
tagasimakse). Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal
ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama.
Kapitalirendi tingimustel renditud vara amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaradega,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse
periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt
kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara
soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
55
Kliinikumi kontsern kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt
põhivaradega. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes sama tüüpi varade osas
rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi
jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki
soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele
kuuluvas summas.
Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad
algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused),
arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära
meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul
alates aruandekuupäevast; või kliinikumi kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise
tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille
tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse
pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse
lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus
aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne
aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei
ole kindlad.
Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt
vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas,
mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud
kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.
Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva,
kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse
summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või
millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid
mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse
raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
Eraldisena on kajastatud juhatuse liikmete tulemustasu, kutsehaigetele makstavat hüvitist ja
pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulusid.
Annetused ja toetused
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu
kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada
otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori
finantsarvestuse ja aruandluse juhendis toodud põhimõtetest.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
• sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille
puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja
56
rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta
ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
• tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema
põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimise liigid on:
• kodumaine sihtfinantseerimine;
• välismaine sihtfinantseerimine.
Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud
sihtfinantseerimine (välja arvatud nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine).
Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt
organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või
sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise
perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata
jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel.
Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel
(standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse
sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil.
Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist.
Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude
vastavuse printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et kliinikumi
kontsern toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad.
Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel
momendil, st põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarad
soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse või
immateriaalse põhivarana.
Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ja puudub sisuline
toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle
arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid
ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena.
Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:
• sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja
kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt kliinikumi kontsern toetuse saajana
kaupu või teenuseid saab;
• sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab kliinikumi kontsernile toetuse saajana
üle kaupu või teenuseid ning millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.
Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab
raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või
vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale
(välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja
maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse
toetuse andjalt või vahendajalt).
Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses.
Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivarad
kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses.
Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning kliinikumi kontsern
toetuse
57
vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja
raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse
saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud
toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse
tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist
nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude
katteks või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu
edasiantud toetuste kuluga.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes
arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui
kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga
seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse
pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.
Kliinikumi kontserni põhitegevusega seotud tulude arvestuspõhimõtted on järgmised:
Tervishoiuteenused
Tulu tervishoiuteenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest
bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga
seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava
tasu laekumine on tõenäoline. Teenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse
proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud.
Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptulemust ei ole võimalik
usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et kliinikumi kontsern suudab katta vähemalt
teenusega seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude
ulatuses. Juhul kui ei ole tõenäoline, et kliinikumi kontsern suudab tagasi teenida vähemalt
teenusega seotud kulud, tulu teenuse osutamisest ei kajastata. Kui on tõenäoline, et teenuse
osutamisega kaasnevad kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis
kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe.
Aruandeaasta müügitulu korrigeeritakse vastavalt aruandekuupäeval lõpetamata
haigusjuhtude jääkide muutusele võrrelduna eelmisel aruandekuupäeval lõpetamata
haigusjuhtude jäägiga.
Juhtkonna hinnangu aluseks on ravijuhtude väljavõte raviarvestusprogrammist. Kuna
raviarvestusprogrammi piirangu tõttu on võimalik saada infot poolelioleva teenuse kohta
ainult nende ravijuhtude kohta, mis on väljavõtte võtmise hetkeks lõpetatud, võetakse
väljavõte võimalikult hilise kuupäevaga. Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude eest on
kajastatud kirjel ostjatelt laekumata arved lisas 4.
Koolitusteenused
Ühekordse koolituse puhul kajastatakse tulu antud toimingu teostamise järel. Juhul kui
koolitust osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, kajastatakse koolitusteenust tuluna lineaarselt
lepingus ettenähtud koolitusperioodi jooksul.
Ravimiuuringuteenus
Tulu ravimiuuringutest kajastatakse lähtudes teenuse valmidusastmest.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik
usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja
arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse
intressitulu kassapõhiselt.
Seotud osapooled
Seotud osapooltena käesolevas aruandes on käsitletud:
• kliinikumi kontserni sidusettevõtteid;
58
• mittetulundusühinguid, mis ei kuulu Tartu Ülikooli Kliinikumi konsolideerimisgruppi, kuid
milles kliinikumi kontsern omab olulist mõju;
• sihtasutusi, mille üks asutajatest on Tartu Ülikooli Kliinikum kontsern;
• Tartu Ülikooli Kliinikumi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeid ning nende valitseva või
olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid;
• Tartu Ülikooli Kliinikumi tütarettevõtjate juhatuse liikmeid ning nende valitseva või olulise
mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid;
• Tartu Ülikooli Kliinikumi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja tütarettevõtjate juhatuse
liikmete pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps ning nende valitseva või
olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid.
Tulenevalt 24.11.2014 jõustunud avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi
muutustest (§491) avalikustatakse muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas alates
01.01.2015 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes
informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase
sise-dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Mitteturutingimustel, õigusaktidele või aruandekohustuslase sise-dokumentide üldistele
nõuetele mittevastavaid tehinguid 2018. ja 2019. aastal ei olnud.
59
Lisa 2 Raha
Eurodes
31.12.2019 31.12.2018
Sularaha kassas 51 579 32 741
Arvelduskontod 60 838 666 31 701 846
Raha ja raha ekvivalendid kokku 60 890 245 31 734 587
2019.a. oli pangaintressitulu kokku 44374 eurot. 2018 aastal oli pangaintressitulu 4202 eurot.
Vabu rahalisi vahendeid deponeeritakse tähtajaliselt 1-3 kuud ja igapäevaselt üleöödeposiiti.
Täiendavalt vaata intressitulude kohta lisa 28.
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
Eurodes
Jaotus ülejäänud tähtaja järgi Lisa
31.12.2019 12 kuu 1-5 üle 5
jooksul aasta aasta
jooksul
Nõuded ostjate vastu 19 841 092 19 841 092 0 0 4
Ostjatelt laekumata arved 20 019 730 20 019 730 0 0
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -178 638 -178 638 0 0
Maksude ettemaksed ja 81 497 81 497 0 0 6
tagasinõuded
Muud nõuded 653 541 653 541 0 0 10
Ettemaksed 768 086 620 963 147 123 0
Tulevaste perioodide kulud 670 990 597 414 73 576 0
Muud ettemakstud ettemaksed 97 096 23 549 73 547 0
Nõuded ja ettemaksed kokku 21 344 216 21 197 093 147 123 0
Jaotus ülejäänud tähtaja järgi Lisa
31.12.2018 12 kuu 1-5 üle 5
jooksul aasta aasta
jooksul
Nõuded ostjate vastu 19 953 361 19 953 361 0 0 4
Ostjatelt laekumata arved 20 180 886 20 180 886 0 0
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -227 525 -227 525 0 0
Maksude ettemaksed ja 40 566 40 566 0 0 6
tagasinõuded
Muud nõuded 20 615 691 20 615 691 0 0 10
Ettemaksed 468 720 318 733 145 945 4 042
Tulevaste perioodide kulud 315 671 289 880 25 791 0
Muud ettemakstud ettemaksed 153 049 28 853 120 154 4042
Nõuded ja ettemaksed kokku 41 078 338 40 928 351 145 945 4 042
60
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
Eurodes
31.12.2019 31.12.2018
Ostjatelt laekumata arved 20 019 730 20 180 886
Ostjatelt laekumata arved 16 146 031 16 899 440
Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude eest 3 873 699 3 281 446
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -178 638 -227 525
Kokku nõuded ostjate vastu 19 841 092 19 953 361
Ebatõenäoliselt laekuvad arved 2019 2018
Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi alguses -227 525 -102 076
Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud 26 743 8 877
nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -30 998 -139 602
Lootusetuks tunnistatud nõuded 53 142 5 276
Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi lõpus -178 638 -227 525
Lisa 5 Varud
Eurodes
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 4 455 218 4 819 612
Tooraine ja materjal 4 413 787 4 727 034
Tervishoiu hädaolukorra meditsiiniliste materjalide 41 431 92 578
varu
Müügiks ostetud kaubad 47 128 115 132
Ettemaksed varude eest 66 953 135
Kokku varud 4 569 299 4 934 879
Seisuga 31.12.2019 on tooraine ja materjalide varude hulgas ravimeid, sidumisvahendeid ja
muud meditsiinilist materjali summas 4 294 235 eurot (seisuga 31.12.2018 summas 4 618 454
eurot), riigieelarveliste vahendite eest soetatud ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru
summas 41 431 eurot (seisuga 31.12.2018 summas 92 578 eurot).
Seisuga 31.12.2019 koosnevad ülejäänud tooraine ja materjalivarud summas 119552 eurot
toiduainete varudest ja muude majandusmaterjalide varudest (seisuga 31.12.2018 summas
108580 eurot).
Kliinikumi käes on vastutaval hoiul tervishoiualase hädaolukorra ravimi varu summas
513 305 eurot (seisuga 31.12.2018 summas 446 156 eurot) ja Tervise Arengu Instituudi
tuberkuloosiravimite varu summas 266 102 eurot (seisuga 31.12.2018 summas 353 193
eurot).
61
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
Eurodes
31.12.2019 31.12.2018 Lisad
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 99 423 0 94 206
Üksikisiku tulumaks 0 1 928 520 0 1 707 658
Erisoodustuse tulumaks 0 9 721 0 7 588
Sotsiaalmaks 0 3 493 271 0 3 156 652
Kohustuslik kogumispension 0 170 609 0 153 391
Töötuskindlustusmaksed 0 238 755 0 216 048
Muud maksude ettemaksed ja 0 32 660 0 17 273
maksuvõlad
Ettemaksukonto jääk 81 497 40 566
Kokku maksude ettemaksed ja 81 497 5 972 959 40 566 5 352 816 3;17
maksuvõlad
Lisa 7 Investeeringud sidusettevõtjatesse
Kliinikumi poolt asutatud sihtasutused :
1. Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
2. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus
3. Sihtasutus Eesti Agrenska Fond
4. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank
5. Bengt Björksten Fond
Kõik Kliinikumi poolt asutatud sihtasutused asuvad Eestis.
Kliinikum omab olulist mõju (üldjuhul 20%-50% hääleõigust):
1. SA Bengt Björksten Fond (67% hääleõigust), põhitegevusala - edendada ja toetada
teaduslikke uuringuid ning anda välja stipendiume, mis on seotud laste allergia või
laste mikrobioloogilise ökoloogia uuringute teostamisega. Kliinikumil puudub fondi
üle valitsev mõju.
2. SA Ida-Viru Keskhaigla (50% hääleõigust), põhitegevusala - kõrgetasemelise arstiabi
andmine ning meditsiini- ja tervishoiualane arendustöö Ida-Viru tervishoiupiirkonnas;
3. SA Eesti Agrenska Fond (33% hääleõigust); põhitegevusala - haiguse või trauma tõttu
puude omandanud lastele ja nende vanematele ning lähedastele vajaliku elukvaliteedi
tagamine;
4. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (15% osalust), põhitegevusala – Eesti
Vabariigi tervishoiu infosüsteemi komponentide arendamine ja haldamine ja nende
tegevuse koordineerimine;
5. SA Eesti Tervishoiu Pildipank (50% osalust), põhitegevusala – tervishoiuteenuste
osutamisel vajalike diagnostiliste piltide arhiveerimine ja kuvamine.
Kuna Kliinikum omab eelpoolnimetatud sihtasutustes olulist mõju, osalust bilansis ei ole
kajastatud (sissemaksed sihtkapitali on kajastatud antud toetuse kuluna).
62
Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
Eurodes
Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon
Registri- Nimetus Asukoha- Põhitegevus- Osaluse määr
kood maa ala %
31.12.2019 31.12.2018
90007141 SA Tartu Kiirabi Eesti kiirabiteenuse 100 100
osutamine
10833853 AS Lõuna-Eesti Eesti tervishoiuteenuse 51 51
Haigla osutamine
10351752 AS Valga Haigla Eesti tervishoiuteenuse 51 51
osutamine
11285842 OÜ Pesuring* Eesti pesu pesemine 51 51
11005420 OÜ Metsakohvik* Eesti toitlustamine 51 51
90007862 SA Terve Valgamaa* Eesti Elanike tervishoiu 51 51
tagamine
10770518 AS Valga Haigla Eesti Apteekide tegevus 51 51
Apteek*
10050157 AS Põlva Haigla Eesti tervishoiuteenuse 51 0
osutamine
*osaluse mõju läbi tütarühingu
Omandatud osalused
Tütarettevõtja Omandatud Omandamise Omandatud osaluse
nimetus osaluse kuupäev soetusmaksumus
määr
%
AS Lõuna-Eesti 51 28.02.2014 2 024 950
Haigla
SA Tartu Kiirabi 100 28.05.2001 810 453
AS Valga Haigla 51 20.12.2016 1 027 790
AS Põlva Haigla 51 10.01.2018 808 681
Kokku 4 671 874
63
Lisa 9 Pikaajalised finantsinvesteeringud
Eurodes
31.12.2019 31.12.2018
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Aktsiad ja osad 1 981 1 981
Ettemaks osaluse soetamiseks 0 0
Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 1 981 1 981
Kliinikum omab 3100 AS Tervisetehnoloogiate arenduskeskus (endine AS
Reproduktiivmeditsiini ja –bioloogia Arenduskeskus) aktsiat. Pikaajaline finantsinvesteering
on kajastatud soetusmaksumuses.
Lisa 10 Muud nõuded
Eurodes
31.12.2019 31.12.2018 Lisa
Viitlaekumised 83 071 95 305
Saamata sihtfinantseerimine 570 470 520 386 21
Lühiajaline deposiit 0 20 000 000
Kokku 653 541 20 615 691
64
Lisa 11 Kinnisvarainvesteeringud
Eurodes
Maa Ehitised Kokku
Soetusmaksumus 31.12.2017 9 095 247 363 256 458
Akumuleeritud kulum 0 -151 190 -151 190
Jääkmaksumus 31.12.2017 9 095 96 173 105 268
Ostud ja parendused 0 1 484 191 1 484 191
Amortisatsioonikulu 0 -13 237 -13 237
Soetusmaksumus 31.12.2018 9 095 1 731 554 1 740 649
Akumuleeritud kulum 0 -164 427 -164 427
Jääkmaksumus 31.12.2018 9 095 1 567 127 1 576 222
Amortisatsioonikulu 0 -52 020 -52 020
Muud ümberklassifitseerimised 0 791 636 791 636
Soetusmaksumus 31.12.2019 9 095 2 523 190 2 532 285
Akumuleeritud kulum 0 -216 447 -216 447
Jääkmaksumus 31.12.2019 9 095 2 306 743 2 315 838
2019 2018
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 66 238 32 015
Kinnisvarainvesteeringute otsesed 44 831 40 862
haldamiskulud
Kinnisvarainvesteeringute müügitulu 0 0
65
Lisa 12 Materiaalsed põhivarad
Eurodes
Põhivara rühm Maa Ehitised ja Masinad ja seadmed Muu Lõpetamata projektid ja Kokku
rajatised materiaalne ettemaksed
Transpordi Arvutid ja Muud masinad Masinad ja põhivara Lõpetamata Ette- Lõpetamata
vahendid -süsteemid ja seadmed seadmed kokku projektid maksed projektid ja
ettemaksed
Saldo 31.12.2018
Soetus- 1 528 953 154 351 525 4 153 498 3 298 483 79 436 732 86 888 713 2 175 622 3 828 497 20 133 3 848 630 248 793 443
maksumus
Arvestatud kulum 0 -67 261 295 -3 397 947 -2 635 461 -53 952 744 -59 986 152 -1 136 572 0 0 0 -128 384 019
Jääkmaksumus 1 528 953 87 090 230 755 551 663 022 25 483 988 26 902 561 1 039 050 3 828 497 20 133 3 848 630 120 409 424
2019a. toimunud
muutused
Ostud ja parendused 0 128 147 1 259 996 100 397 4 393 994 5 754 387 211 788 10 417 837 1 367 528 11 785 365 17 879 687
Uute ehitiste ost, parendus 128 147 0 0 33 060 33 060 0 974 184 0 974 184 1 135 391
Muud ostud ja parendused 0 0 1 259 996 100 397 4 360 934 5 721 327 211 788 9 443 653 1 367 528 10 811 181 16 744 296
Tasuta saadud 0 0 0 0 26 788 26 788 0 0 0 0 26 788
Amortisatsiooni-kulu 0 -6 516 525 -307 091 -157 638 -5 922 400 -6 387 129 -194 141 0 0 0 -13 097 795
Allahindlused väärtuse 0 -33 446 -1 471 0 -60 708 -62 179 0 0 0 0 -95 625
languse tõttu
Ümberklassifitseerimised 0 1 813 274 0 0 38 038 38 038 0 -2 630 790 -12 158 -2 642 948 -791 636
Ümberklassifitseerimised 0 0 0 0 12 158 12 158 0 0 -12 158 -12 158 0
ettemaksetest
Ümberklassifitseerimine 0 1 813 274 0 0 25 880 25 880 0 -1 839 154 0 -1 839 154 0
lõpet-ta projektidest
Muud ümberklassi- 0 0 0 0 0 0 0 -791 636 -791 636 -791 636
fitseerimised
Muud muutused 0 0 0 0 0 0 0 0 -10 718 -10 718 -10 718
66
Saldo 31.12.2019
Soetus- 1 528 953 156 232 602 5 336 869 3 249 327 79 965 495 88 551 691 2 356 573 11 615 544 1 364 785 12 980 329 261 650 148
maksumus
Arvestatud kulum 0 -73 750 922 -3 629 884 -2 643 546 -56 005 795 -62 279 225 -1 299 876 0 0 0 -137 330 023
Jääk- 1 528 953 82 481 680 1 706 985 605 781 23 959 700 26 272 466 1 056 697 11 615 544 1 364 785 12 980 329 124 320 125
maksumus
Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas 2019 2018
Ehitised ja rajatised 0 525 000
Masinad ja seadmed 0 7 550
Transpordivahendid 13 221 3 800
Muud masinad ja seadmed 4 000 3 750
67
Lisa 13 Immateriaalsed põhivarad
Eurodes
Tarkvara Serverite Lõpetamata Kokku
litsentsid projektid ja
ettemaksed
Saldo seisuga 31.12.2017
Soetusmaksumus 9 413 144 187 484 0 9 600 628
Akumuleeritud kulum -4 663 821 -90 967 0 -4 754 788
Jääkmaksumus 4 749 323 96 517 0 4 845 840
2018 a. toimunud muutused
Ostud ja parendused 2 144 278 0 0 2 144 278
Amortisatsioonikulu -802 493 -22 839 0 -825 332
Saldo seisuga 31.12.2018
Soetusmaksumus 11 557 422 187 484 0 11 744
906
Akumuleeritud kulum -5 466 314 -113 806 0 -5 580 120
Jääkmaksumus 6 091 108 73 678 0 6 164 786
2019.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused 978 549 0 29 771 1 008 320
Amortisatsioonikulu -1 002 847 -22 841 0 -1 025 688
Muud muutused 1 0 0 1
Ümberklassifitseerimine 5 954 0 -5 954 0
ettemaksetest
Saldo seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 12 522 217 187 484 23 817 12 733
518
Akumuleeritud kulum -6 449 452 -136 647 0 -6 586 099
Jääkmaksumus 6 072 765 50 837 23 817 6 147 419
68
Lisa 14 Kapitalirent
Eurodes
31.12.2019 Jaotus järelejäänud Intressi Alus- Lõpptäht-
tähtaja määr valuuta aeg
järgi
12 kuu 1-5 aasta üle 5
jooksul jooksul aasta
Masinad ja 35 232 35 232 0 0% EUR 2020
seadmed
Masinad ja 341 730 49 980 199 920 91 830 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2026
seadmed
Masinad ja 246 686 52 553 194 133 0 1,3%+6 kuu Euribor EUR 2024
seadmed
Masinad ja 16 324 996 15 328 0 0% EUR 2023
seadmed
Masinad ja 14 578 3 857 10 721 0 0% EUR 2023
seadmed
Masinad ja 3 290 1 160 2 130 0 0% EUR 2022
seadmed
Masinad ja 82 614 42 807 39 807 0 1.5%+3 kuu euribor EUR 2021
seadmed
Masinad ja 9 085 5 135 3 950 0 0% EUR 2021
seadmed
Masinad ja 15 201 5 135 10 066 0 0% EUR 2022
seadmed
Transpordivahendid 33 322 13 703 19 619 0 0.86 %+6 kuu euribor EUR 2022
Transpordivahendid 9 331 3 697 5 634 0 1,25%+ 6 kuu euribor EUR 2022
Transpordivahendid 17 066 17 066 0 0 2,933%+3 kuu euribor EUR 2020
Kokku 824 459 231 321 501 308 91 830
31.12.2018 Jaotus järelejäänud Intressi Alus- Lõpptäht-
tähtaja määr valuuta aeg
järgi
12 kuu 1-5 aasta üle 5
jooksul jooksul aasta
Masinad ja 69 085 33 853 35 232 0 0% EUR 2020
seadmed
Masinad ja 391 710 49 980 199 920 141 810 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2026
seadmed
Masinad ja 17 319 996 16 323 0 0% EUR 2023
seadmed
Masinad ja 18 435 3 857 14 578 0 0% EUR 2023
seadmed
Masinad ja 4 450 1 160 3 290 0 0% EUR 2022
seadmed
Masinad ja 124 784 42 170 82 614 0 1.5%+3 kuu euribor EUR 2021
seadmed
Masinad ja 11 291 11 291 0 0 1.8%+3 kuu euribor EUR 2019
seadmed
Masinad ja 13 430 4 740 8 690 0 0% EUR 2021
seadmed
Masinad ja 19 941 4 740 15 201 0 0% EUR 2022
seadmed
Transpordivahendid 653 653 0 0 1.24 %+3 kuu euribor EUR 2019
Transpordivahendid 648 648 0 0 1,35%+ 3 kuu euribor EUR 2019
Transpordivahendid 13 089 13 089 0 0 0,98%+1 kuu euribor EUR 2019
Transpordivahendid 46 907 13 585 33 322 0 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2022
Transpordivahendid 12 982 3 651 9 331 0 1,25%+ 6 kuu euribor EUR 2022
Transpordivahendid 6 931 6 931 0 0 14% EUR 2019
Kokku 751 655 191 344 418 501 141 810
69
Renditud vara bilansiline jääkmaksumus
31.12.2019 31.12.2018
Masinad ja seadmed 1 093 042 993 167
Muud varad 50 534 87 757
Kokku 1 143 576 1 080 924
Lisa 15 Kasutusrent
Eurodes
Aruande kohustuslane kui rendileandja
2019 2018
Kasutusrenditulu 814 466 784 802
Järgmiste perioodide renditulu mittekatkevatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018
12 kuu jooksul 1 064 007 798 546
1-5 aastat 0 0
üle 5 aasta 0 0
Rendile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Kinnisvarainvesteeringud 2 306 743 1 567 008
Muud varad 3 111 365 2 888 446
Kokku 5 418 108 4 455 454
Toodud andmed sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara
renditulu. Rendile antud muude varade puhul kajastatakse hoonete jääkmaksumusi, mida
osaliselt kasutatakse Kliinikumi poolt ning osaliselt on välja renditud kasutusrendi
tingimustel. Jääkväärtuse esitamisel on arvestatud pindade proportsiooni üldpindadesse.
Aruande kohustuslane kui rentnik
2019 2018
Kasutusrendikulu 1 148 254 1 039 457
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkevatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018
12 kuu jooksul 830 188 616 096
1-5 aastat 73 547 125 195
üle 5 aasta 0 4 042
Kliinikum on kasutusrendile võtnud ruume, tööriistu, seadmeid ja sõiduautosid. Olulised
rendilepingutega kaasnevad tingimused puuduvad.
70
Lisa 16 Laenukohustised
Eurodes
Pikaajalised Saldo Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Tagasi- Lisa
laenud 31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta üle 5 määr valuuta makse
jooksul jooksul aasta tähtaeg
Laen 1 SEB 7 988 000 1 141 200 4 564 800 2 282 000 0,299% + EUR 2026
6 kuu euribor
Laen 2 91 400 47 700 43 701 0 0,931+ EUR 2021
6 kuu
Luminor
EURIBOR
Pank AS
Laen 3 16 734 482 1 455 172 5 820 688 9 458 622 1,3%+ EUR 2031
6 kuu euribor
Nordic
Investment
Bank
Pangalaenud 24 813 882 2 644 072 10 429 189 11 740 622
kokku
Kapitali- 824 459 231 321 501 308 91830 0-2,933% + EUR 2019- 14
3 kuu euribor 2026
rendikohus-
tused
Laenukohus- 25 638 341 2 875 393 10 930 497 11 832 452
tused kokku
Pikaajalised Saldo Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi määr Alus- Tagasi- Lisa
laenud 31.12.2018 12 kuu 1-5 aasta üle 5 valuuta makse
jooksul jooksul aasta tähtaeg
Laen 1 SEB 9 129 200 1 141 200 4 564 800 3 423 200 0,299% + euro 2026
6 kuu euribor
Laen 2 139 100 47 700 91 400 0 1,27%+ EUR 2021
6 kuu
Luminor
EURIBOR
Pank AS
Laen 3 18 189 655 1 455 172 5 820 688 10 913 795 1,3%+ EUR 2031
6 kuu euribor
Nordic
Investment
Bank
Pangalaenud 27 457 955 2 644 072 10 476 888 14 336 995
kokku
Kapitali- 751 655 191 344 418 501 141 810 0-14% EUR 2019- 14
+ 3 kuu euribor 2026
rendikohus-
tused
Laenukohus- 28 209 610 2 835 416 10 895 389 14 478 805
tused kokku
Pankade laenulepingud sisaldavad muuhulgas teatud tingimusi (loan covenants) suhtarvude
osas, millele kontserni finantsnäitajad peavad vastama. Vastasel korral võib olla pangal õigus
laen koheselt tagasi nõuda. Seisuga 31.12 2019 vastasid kontserni finantsnäitajad kõikidele
laenulepingu tingimustele.
AS Lõuna-Eesti Haigla sõlmis 26.09.2019.a. laenulepingu AS SEB pangaga summas 900000
eurot. Laenu otstarve on investeerimislaen, laenu väljamakseperiood on 9 kuud. 2019.a. laenu
väljamakseid ei toimunud.
71
Lisa 17 Võlad ja ettemaksed
Eurodes
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Võlad tarnijatele 9 381 824 9 381 824 0 0 18
Võlad töövõtjatele 12 229 530 12 229 530 0 0 19
Maksuvõlad 5 972 959 5 972 959 0 0 6
Muud võlad 6 736 415 6 468 681 119 306 148 428
Muud viitvõlad 3 205 516 3 205 516 0 0
Eraldis 3 457 769 3 190 035 119 306 148 428
Intressivõlad 73 130 73 130 0 0
Saadud ettemaksed 114 716 114 716 0 0
Muud saadud 114 716 114 716 0 0
ettemaksed
Kokku võlad ja 34 435 444 34 167 710 119 306 148 428
ettemaksed
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
31.12.2018 12 kuu 1-5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Võlad tarnijatele 8 617 655 8 617 655 0 0 18
Võlad töövõtjatele 10 668 666 10 668 666 0 0 19
Maksuvõlad 5 352 815 5 352 815 0 0 6
Muud võlad 6 293 555 6 008 502 111 020 174 033
Muud viitvõlad 2 822 176 2 822 176 0 0
Eraldis 3 392 541 3 107 488 111 020 174 033
Intressivõlad 78 838 78 838 0 0
Saadud ettemaksed 117 678 117 678 0 0
Muud saadud 117 678 117 678 0 0
ettemaksed
Kokku võlad ja 31 050 369 30 765 316 111 020 174 033
ettemaksed
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne
aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei
ole kindlad. Eraldisena on kajastatud juhatuse liikmete tulemustasu, kutsehaigetele makstavat
hüvitis ja pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulusid.
Kutsehaigushüvitiste eraldise arvutamisel on kasutatud eesti Statistikaameti poolt avaldatud
keskmise eluea näitajaid ja kutsehaigushüvitise määratud makseid. Pikaajalise eraldise
diskonteerimisel on kasutatud sisemist intressimäära 4%
Muude viitvõlgade all on kajastatud tekkepõhine sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks.
72
Lisa 18 Võlad tarnijatele
Eurodes
31.12.2019 31.12.2018
Võlad tarnijatele
Võlad tarnijatele kaupade ja teenuste eest 8 316 955 8 109 058
Võlad tarnijatele materiaalse põhivara eest 1 064 869 508 597
Kokku võlad tarnijatele 9 381 824 8 617 655
Lisa 19 Võlad töövõtjatele
31.12.2019 31.12.2018
Töötasude kohustus 7 621 426 6 760 280
Puhkusetasude kohustus 2 605 474 2 187 459
Kinni peetud üksikisiku tulumaks 1 678 707 1 435 641
Kinni peetud kogumispensionimakse 151 874 118 493
Kinni peetud töötuskindlustusmakse 133 012 131 143
Muud kinnipidamised töötasudest 39 037 35 650
Kokku võlad töövõtjatele 12 229 530 10 668 666
Lisa 20 Tingimuslikud kohustised ja varad
Juhtkond on kaalunud Eesti haigekassa ja patsientide poolt esitatavaid võimalikke
pretensioone ning pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke nõudeid.
Pooleliolevate vaidlustega kaasnevate võimalike kahjude hüvitamiseks on moodustatud
eraldis.
73
Lisa 21 Sihtfinantseerimine
eurodes
31.12.2018 31.12.2019
Nõuded Kohustised Laekunud Saadud Kajastatud Nõuded Kohustised
mitterahaline tulemiaruandes
sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
Karolinska Institutet 0 0 0 14 800 14 800 0 0
EV Sotsiaalministeerium 407 263 0 2 186 272 0 2 217 267 439 261 1003
EV Rahandusministeerium 0 0 0 0 0 0 0
TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 0 311 988 311 988 0 0
Kokku 407 263 0 2 186 272 326 788 2 544 055 439 261 1 003
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
EV Rahandusministeerium 0 0 84 830 0 51 580 0 33250
ABBVIE Biopharmaceuticals 0 4 431 0 0 0 0 4431
BMBH Eesti
Eesti Töötukassa 1 706 0 21 630 0 21 418 1 494 0
Protobios OÜ 0 11 000 0 0 1 873 0 9127
University Medical Centre Utrecht 0 43 807 0 0 29 435 0 14372
Reserca Biomedica 12 370 0 0 0 -12 370 0 0
EV Siseministeerium 0 0 0 13 049 13 049 0 0
Spordimeditsiini Sihtasutus 6 008 0 8 336 0 2 328 0 0
EV Sotsiaalministeerium 0 0 200 000 0 200 000 0 0
LINET SPOL.SR.O 817 0 0 0 -817 0 0
JAMK University of Applied 453 0 0 0 -453 0 0
Sciences
TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 0 33 238 33 238 0 0
Tervisetehnoloogiate 7 711 0 6 871 0 -840 0 0
Arenduskeskus AS
Tartu Ülikool 80 595 0 153 770 0 202 450 129 275 0
Archimedes SA 0 14 695 0 0 0 0 14695
Eesti Olümpiakomitee 3 463 729 3 500 0 1 206 440 0
Kokku 113 123 74 662 478 937 46 287 542 097 131 209 75 875
Kõik kokku 520 386 74 662 2 665 209 373 075 3 086 152 570 470 76 878
74
31.12.2017 31.12.2018
Nõuded Kohustised Laekunud Saadud Kajastatud Nõuded Kohustised
mitterahaline tulemiaruandes
sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
Tartu Ülikool 0 0 132 563 0 132 563 0 0
EV Sotsiaalministeerium 0 0 34 824 0 88 139 53 315 0
Terviseamet 0 0 27 342 0 27 342 0 0
EV Rahandusministeerium 287 170 0 1 280 949 0 1 347 727 353 948 0
TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 11 880 11 880 0 0
Kokku 287 170 0 1 475 678 11 880 1 607 651 407 263 0
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
EV Sotsiaalministeerium 0 18 442 70 800 0 89 242 0 0
ABBVIE Biopharmaceutical 0 0 6 000 0 1 569 0 4431
Eesti Töötukassa 1 397 0 19 394 0 19 703 1 706 0
Protobios OÜ 0 0 11 000 0 0 0 11 000
University Medical Centre Utrecht 0 46 588 986 0 3 767 0 43 807
Reserca Biomedica 12 370 0 0 0 0 12 370 0
Organizacio Nacional De Transplantes 5 378 0 5 378 0 0 0 0
Spordimeditsiini Sihtasutus 10 989 0 13 390 0 8 409 6 008 0
Kaitsevägi 0 8 830 0 0 8 830 0 0
LINET SPOL SR.O 2 760 0 1 943 0 0 817 0
JAMK University of Applied Sciences 453 0 0 0 0 453 0
TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 0 34 566 34 566 0 0
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 10 127 0 23 561 0 21 145 7 711 0
Tartu Ülikool 29 690 0 137 413 0 188 316 80 595 0
Arcimedes SA 0 19 400 24 442 0 29 147 0 14 695
Eesti Olümpiakomitee 3 056 0 1 050 0 729 3 463 729
Novartis Pharma Services INC 0 5 792 0 0 5 792 0 0
Kokku 76 220 99 052 315 357 34 566 411 215 113 123 74 662
Kõik kokku 363 390 99 052 1 791 035 46 446 2 018 866 520 386 74 662
Lisainformatsioon:
Tegevuskulude sihtfinantseerimise vahendeid on kasutatud grandiprojektide toetuseks,
rahvusvahelistes uuringutes osalemiseks jm tegevuskulude sihtfinantseerimiseks.
75
Lisa 22 Tulu ettevõtlusest
Eurodes
2019 2018
Tervishoiuteenuste müük haigekassadele 206 667 784 189 606 927
Bilansipäevaks lõpetamata haigusjuhtude 602 780 -315 579
mõju
Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 12 570 729 12 373 550
Kiirabiteenuse osutamine 16 687 956 14 401 052
Tervishoiuga seotud kauba ja 10 976 311 9 701 017
mittemeditsiiniliste
teenuste müük
Tervishoiuteenuste müük elanikkonnale 7 933 651 7 703 471
Kokku 255 439 211 233 470 438
Lisa 23 Muud tulud
Eurodes
2019 2018 Lisa
Kasum materiaalse põhivara müügist 11 221 376 130 11,12
Rendi-ja üüritulu 814 466 784 802 15
Julgeolekuvaru uuendamise ja hoidmise 231 474 207 497
tulud
Kingina saadud raha 87 681 91 331
Toitlustamisteenuse tulud 1 304 273 1 250 405
Muude teenuste müügitulud 284 390 265 854
Transportteenus 58 792 41 034
Tegevustoetus riigieelarvest 913 000 842 000
Tegevustoetus omavalitsustelt 32 023 37 336
Tegevustoetus muudelt asutustelt 41 705 27 700
Trahvid ja viivised 53 598 44 277
Muud tulud 38 569 10 961
Muud äritulud kokku 3 871 192 3 979 327
76
Lisa 24 Tegevuskulud
Eurodes
2019 2018
Üür ja rent 346 243 275 760
Energia 3 578 976 3 661 595
Elektrienergia 2 198 758 2 120 716
Soojusenergia 1 380 218 1 540 879
Kinnistute, hoonete ja ruumide remondikulud 185 244 281 514
Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise 1 994 384 1 689 536
kulud
Ravimid 24 053 465 23 592 388
Meditsiinilised materjalid 29 579 123 28 072 571
Tervishoiuteenuste ostukulud 2 773 253 2 261 923
Mitmesugused bürookulud 782 112 736 787
Koolituste ja töölähetuste kulud 1 412 503 1 221 050
Põhivara ja kuluinventari remont ja hooldus 2 055 162 1 794 180
Transport ja sõidukite ülalpidamise kulud 1 231 086 1 105 492
Toitlustamine ja toiduained 1 711 153 1 600 178
Infotehnoloogiakulud 1 441 454 1 623 401
Inventar, ameti-eririietus 259 298 272 736
Kaubad müügiks 2 338 580 2 319 558
Muude teenuste ostukulud 1 355 957 1 349 122
Kokku mitmesugused tegevuskulud 75 097 993 71 857 791
Lisa 25 Tööjõukulud
Eurodes
2019 2018
Palgakulu 110 444 312 98 913 179
Sotsiaalmaksud 36 280 309 32 504 856
Kokku tööjõukulud 146 724 621 131 418 035
Töötajate keskmine arv taandatuna 5 126 5 054
täistööajale
77
Lisa 26 Muud kulud
Eurodes
2019 2018
Ühingute ja liitude liikmemaksud 41 946 42 231
Antud sihtfinantseerimine, sihtfinantseerimise 15 236 49 455
vahendamine
Kahjutasud 12 231 222 850
Sisendkäibemaksukulud 13 127 929 12 013 141
Muud 39 047 116 043
Kokku 13 236 389 12 443 720
Lisa 27 Intressikulud
Eurodes
2019 2018
Intressikulu laenudelt -235 640 -350 176
Intressikulu kapitalirendilt -7 955 -11 749
Intressikulu muudelt kohustustelt -2 147 -3 471
Kokku -245 742 -365 396
Lisa 28 Muud finantstulud ja –kulud
Eurodes
2019 2018
Kasum (-kahjum) valuutakursi muutustest 0 0
Intressitulud 52 201 6 723
Intressitulu hoiustelt 44 374 4 202
Muud intressitulud 7 827 2 521
Finantstulud- ja kulud kokku 52 201 6 723
Lisa 29 Seotud osapooled
Eurodes
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja Eesti Vabariik
on registreeritud
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
31.12.2019 31.12.2018
Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 946 582 806 399
Sõiduautode renditasu ja 10 078 12 725
isikliku
sõiduvahendi hüvitis
78
Aruandeperioodile ega võrdlusperioodil nõukogu ja juhatuse liikmetele soodustusi ei ole
antud.
Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt
aruandekuupäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise maksmine 97 500 eurot (3 kuutasu
ulatuses), Tartu Kiirabile summas 15 920 eurot (2 kuutasu ulatuses), Lõuna-Eesti Haiglale
summas 28 896 eurot (6 kuutasu ulatuses), Valga Haiglale summas 22 880 eurot (4
kuutasuulatuses. Põlva haigla juhatuse liikmetele lahkumishüvitist ei maksta.
Tulenevalt 24.11.2014 jõustunud üldeeskirja muudatustele avalikustatakse muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta
õigusaktidele, turutingimustele või aruandekohustuslase poolt kehtestatud
sisedokumentatsiooni üldistele nõuetele. 2019 ja 2018 aastal seotud isikutega tehingute hulgas
selliseid tehinguid ei olnud.
Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Tulenevalt Ravimiseaduse proviisoriomandi nõudest (RavS § 41 lg 2-5) võttis sihtasutuse
Terve Valgamaa nõukogu vastu otsuse Valga Haigla Apteek OÜ müüa enampakkumise teel.
Lisa 31 Bilansiväline vara
Eurodes
Kuludesse on kantud soetusmaksumuses:
31.12.2019 31.12.2018
Väheolulise maksumusega väikevara kokku: 917 823 910 414
sh meditsiiniline väikevara 592 542 597 030
sh infotehnoloogiline väikevara 201 778 165 677
sh muu mittemeditsiiniline väikevara 123 503 147 707
Kliinikumi kasutuses on meditsiinilist aparatuuri tasuta kasutamise lepingute ja
hoiulepingute alusel kokku summas:
seisuga 31.12.2019 253 187
seisuga 31.12.2018 253 187
79
Lisa 32 Bilanss
Eurodes
31.12.2019 Bilanss 31.12.2019 31.12.2018
VARAD
Käibevarad
Raha 55 976 716 27 395 278
Nõuded ja ettemaksed 17 503 686 37 191 212
Varud 4 352 320 4 726 727
Käibevarad kokku 77 832 722 69 313 217
Põhivarad
Finantsinvesteeringud 4 673 854 4 673 854
Nõuded ja ettemaksed 48 943 25 791
Kinnisvarainvesteeringud 29 734 32 453
Materiaalsed põhivarad 111 266 986 108 799 268
Immateriaalsed põhivarad 6 097 203 6 113 518
Põhivarad kokku 122 116 720 119 644 884
VARAD KOKKU 199 949 442 188 958 101
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 2 631 604 2 630 225
Võlad ja ettemaksed 25 550 421 22 987 387
Eraldised 3 171 945 3 100 985
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 75 875 74 663
Lühiajalised kohustused kokku 31 429 845 28 793 260
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 22 126 110 24 757 715
Eraldised 186 853 197 313
Pikaajalised kohustused kokku 22 312 963 24 955 028
KOHUSTUSED KOKKU 53 742 808 53 748 288
Netovara
Sihtkapital 33 773 392 33 773 392
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 101 436 421 94 391 578
Aruandeperioodi tulem 10 996 821 7 044 843
NETOVARA KOKKU 146 206 634 135 209 813
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 199 949 442 188 958 101
80
Lisa 33 Tulemiaruanne
Eurodes
2019 2018
Annetused ja toetused 2 087 906 629 355
Tulu ettevõtlusest 213 810 043 196 227 545
Muud tulud 2 887 920 3 051 711
Kokku tulud 218 785 869 199 908 611
Mitmesugused tegevuskulud -68 051 751 -64 980 295
Tööjõukulud -115 028 907 -102 698 014
Põhivara kulum ja väärtuse langus -13 018 872 -14 003 962
Muud kulud -11 499 920 -10 844 827
Kokku kulud -207 599 450 -192 527 098
Põhitegevuse tulem 11 186 419 7 381 513
Intressikulud -234 585 -341 028
Muud finantstulud ja -kulud 44 987 4 358
Aruandeaasta tulem 10 996 821 7 044 843
81
Lisa 34 Rahavoogude aruanne
Eurodes
2019 2018
Rahavood majandustegevusest
Tegevustulem 11 186 419 7 381 513
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus 13 018 872 14 003 962
Kapitaliseeritud kulud -70 923 -66 745
Kasum põhivara müügist -4 417 -372 330
Tuludesse kantud sihtfinantseerimine -2 087 906 -629 355
Muud mitterahalised tehingud põhivaraga -26 788 -11 880
Eraldise moodustamine 150 927 187 910
Muud mitterahalised tehingud 41 706 50 132
Nõuete ja ettemaksete muutus 20 010 817 -23 774 346
Varude muutus 374 407 -336 617
Kohustuste ja ettemaksete muutus 2 214 296 2 204 882
Makstud intressid -238 139 -258 734
Laekumised sihtotstarbelistest laekumistest 1 669 601 468 205
Rahavood majandustegevusest kokku 46 238 872 -1 153 403
Rahavood investeerimistegevusest
Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 0 0
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara -15 073 438 -10 384 162
soetamisel
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara 4 417 528 750
müügist
Tasutud tütarettevõtete soetamisel 0 -218
Laekunud intressid 43 959 3 810
Rahavood investeerimistegevusest kokku -15 025 062 -9 851 820
Rahavood finantseerimistegevusest
Eraldis riigieelarvest 0 0
Saadud laenude tagasimaksed -2 632 372 -2 727 472
Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 632 372 -2 727 472
Rahavood kokku 28 581 438 -13 732 695
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 27 395 278 41 127 973
Raha ja raha ekvivalentide muutus 28 581 438 -13 732 695
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 55 976 716 27 395 278
82
Lisa 35 Netovara aruanne
Eurodes
Sihtkapital Akumuleeritud Kokku
tulem korrigeeritud
netovara
Korrigeeritud konsolideerimata 33 773 392 97 912 071 131 685 463
netovara 31.12.2017
Aruandeaasta tulem 3 524 350 3 524 350
Saldo 31.12.2018 33 773 392 101 436 421 135 209 813
Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 -4 671 874 -4 671 874
osaluste bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 9 549 335 9 549 335
osaluste väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata 33 773 392 106 313 882 140 087 274
netovara 31.12.2018
Aruandeaasta tulem 0 10 996 821 10 996 821
Saldo 31.12.2019 33 773 392 117 310 703 151 084 095
Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 -4 671 874 -4 671 874
osaluste bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 5 929 701 5 929 701
osaluste väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata 33 773 392 118 568 530 152 341 922
netovara 31.12.2019
83
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla
registrikood: 90004585
tänava nimi, maja number: Pärna tee 3
küla: Jämejala küla
vald: Viljandi vald
maakond: Viljandi maakond
postisihtnumber: 71024
telefon: +372 4352022
faks: +372 4352026
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.vmh.ee
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Tulemiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Netovara muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 15
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17
Lisa 5 Varud 17
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 18
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 9 Kasutusrent 20
Lisa 10 Laenukohustised 21
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 22
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 24
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 15 Tööjõukulud 25
Lisa 16 Muud kulud 25
Lisa 17 Seotud osapooled 25
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 26
Aruande allkirjad 27
Vandeaudiitori aruanne 28
2
TEGEVUSARUANNE
Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid
Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise
tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks
ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale
sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala
Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi
Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused.
SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks
eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset
ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus
osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja
kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid nagu sundravi ja
narkorehabilitatsioon.
2018. aastal võrgustas Viljandi haigla Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas
teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas.
Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide
üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud
sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus.
Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning
kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele
esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla
parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine.
SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud
alljärgnevalt:
3
Viljandi haigla pöörab suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat
tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele.
Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on
tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste
diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga
rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid
vajadusi.
2019 strateegilised investeeringud ja arendused
1. Investeeringud
• Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone arhitektuurikonkurss ja eelprojekt
• Erihoolekande majade projekteerimine ja ehituse ettevalmistused
• Sundravi hoone ja -aedade rekonstrueerimine
• Jämejala uue kanalisatsiooni magistraaltrassi projekteerimine ja ehitus
• Uus kompuutertomograaf
• Buss Tartus ja selle ümbruses elavatele töötajatele
2. Teenuste areng
• Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine
• Laste- ja noorukite psühhiaatria osakonna kolimine Jämejalale, selleks eraldi maja
kohandamine eesmärgiga teenuse edasiseks laiendamiseks
• Viljandis avati sõltuvusravi ja rehabilitasiooni võõrutuse osakond ning Ida-Virumaal
mobiilne teenus.
• Paikkondliku tervishoiu ja sotsiaaltöö integratsiooni ja ravi järjepidevuse teenuse (PAIK
teenus) arendamine koostöös Eesti haigekassaga
• Teenuseosutajate vahelise elektroonse raviplaanide vaaturi ja terviseinfo vahetamise
platvormi (Teleskoop) edasi arendamine (3 versiooniuuendust)
• Teleskoop platvormi integreerimine maakonna perearstide töölauale (40% maakonna
perearstidest liidestunud 2019 lõpu seisuga)
• Elektroonse patsiendikogemuse ja rahulolu platvormi (ePRO) lähteülesande
sõnastamine ja arendaja hankimine, prototüüp tehtud
• Telemeditsiini võimaluste loomine (telesildade hange) ja kaugtöö vahendite arendamine
4
(teleradioloogia võimaluste loomine radioloogidele)
• Üle-maakondliku riskipatsiendi mudeli loomise ettevalmistused ja analüütika
• Iseseisva õenduse teenuste arendamine – käivitatud diabeediõe vastuvõtt, kopsuõe
vastuvõtt, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt
• Ettevalmistused uute õenduse vastuvõttude käivitamiseks 2020 – unemeditsiini õe
vastuvõtt, reumatoloogia õe vastuvõtt
• Käivitatud ämmaemandate koduvisiit ning füsioterapeudi koduvisiit
• Uued teenuseosutajad: lisadunud osalise koormusega reumatoloog, neuroloog
• Uus e-konsultatsiooni eriala – reumatoloogia
• EMO triaazhisüsteemi ümberkorraldamine ja kaasajastamine
• Uue kompuutertomograafi hange ja tööle rakendamine
• Ettevalmistused statsionaarse taastusravi teenuse taaskäivitamiseks taastusravi kliinikus
2020
3. Koostöö arendamine
• Connected Health klastri uue perioodiga liitumine
• Dementsuse Kompetentsikeskuse partnerina projekti tervisevaldkonna uute algatuste ja
koolituste läbiviimine
• Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga kohtupsühhiaatria strateegiliste
arengueesmärkide väljatöötamine
• Lisaeriala avamine Viljandi gümnaasiumis
• Konsortsiumilepingu sõlmimine Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga
• Praktikavõimaluste laiendamine Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilastega
• Erakorralise meditsiini osakonna ja sisekliiniku ühendamine ühtseks kliinikuks
• Hooldajate täiendõppe programmi käivitamise ettevalmistamine koostöös Tartu
Tervishoiu kõrgkooliga
4. Kvaliteedi tagamine
• Patsiendi ohujuhtumite registreerimise süsteemi käivitamise ettevalmistamine ja
ülehaiglalised töörühmad
• Koolituskeskuse loomine ning koolitusjuhi leidmine
• Labori sertifitseerimist ettevalmistavad tegevused
• Viljandi haigla ja tervisekeskuse projekteerimise tegevused
• Ülehaiglalise teenuskaartide süsteemi rakendamine uute teenuste arendamiseks
• Ravimahuplaanide tegemise pilootprojekt sisekliinikus ja taastusravi kliinikus
• Kliiniliste assistentide süsteemi käivitamine
• Teenindusüksuse restruktureerimine ja hea tava koostamine
5
2019. aasta oli oluline lisaks töötajatesse investeerimisele ka töökorralduse ülevaatamise poolest –
lisaks 2019. aasta palgakokkuleppe-põhise meditsiinilise ja abipersonali töötasude kasvule
vaatasime üle mitme kliiniku töökorralduse.
Ravitöö näitajate kokkuvõte
2019. aastal asusid Viljandi Haiglasse tööle mitmed uued arstid ja juhtivõed. Korraldati ümber
haigla õendusjuhtimine ja loodi kogukonnateenuste juhi ametikoht. 2019. aastal asusid Viljandi
Haiglasse tööle mitmed noored arstid – reumatoloog, neuroloog, radioloog. Sisekliiniku ja EMO töö
paremaks korraldamiseks ja koordineerimiseks otsustati kaks osakonda ühendada üheks kliinikuks
ja viia ühise juhtimise alla. Uue loodud kliiniku juhiks sai nii regionaalhaigla kui rahvusvahelist
kogemust omav erakorralise meditsiini arst dr. Triinu Russki. Oluliseks võib lugeda haigla üldist
suunda õdede iseseisvate vastuvõttude mahu kasvatamisele ja kliiniliste assistentide
rakendamisele igapäevatöös. Ravikvaliteedi ja tervishoiuspetsialistide elukestva õppe pikajalise
tagamise eesmärgil sai 2019 aastal loodud Viljandi haigla koolituskeskus. Koolituskeskuse
eesmärgiks on pakkuda haigla missiooni ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke
täienduskoolitusi haigla arstidele, õdedele ja hooldajatele aga pakkuda ka enesetäiendamise
võimalusi maakonna teistele tervishoiuteenuse osutajatele.
Psühhiaatriakliinikus asusid tööle 2 uut, residentuuri lõpetanud psühhiaatrit. Tegevuse
paindlikumaks korraldamiseks liideti akuutpsühhiaatria ja psühhiaatrilise pikaravi osakonnad. 2019.
aastal töötati välja Jämejala Tegevuskeskuse põhimõtted patsientidele paremate ravi toetavate
teenuste arendamiseks.
Somaatilise ravi sektoris olid ravimahud üldjoontes stabiilsed. Psühhiaatriakliinikus pakuti 2019
veidi vähem statsionaarset teenust. See oli tingitud mitme osakonna kolimisest ja sundravi maja
renoveerimistöödest. Olulisem kasv esines sundravi ning narkoravi ja rehabiliatatsiooni teenuste
osas. Ravimahtude rahaline plaan täideti.
Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana on jätkuvalt tugev. Usaldusväärsus on ka haigla
lepingupartnerite hulgas kõrge. Sellele viitavad nii PAIK projekti jätkuv rahastamine haigekassa
poolt kui partnerite huvi projekti ja meie kogemuse vastu - Viljandi haigla on seetõttu kaasatud
Lõuna-Eesti insuldipatsiendi teekonna projekti (koostöö TÜK-iga). 2019 panustati oluliselt haigla ja
perearstide koostöö parandamisele. Patsiendi raviteekondade paremaks korraldamiseks hakkasime
korraldama võrgustikukohtumisi somaatilisse meditsiini valdkonnas ja sagenesid ühised arutelud
korralduslike kitsaskohtade lahendamiseks.
Ravitöö statistilised näitajad
2019. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta.
Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 830 (2018.a. 6 162) haiget. Ravi saanud patsientide arv
suurenes võrreldes 2018. aastaga 668 isiku võrra.
6
Voodipäevade arv oli kokku 178 789, mis on 1 589 päeva võrra vähem kui 2018. aastal.
Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2019. aastal 29,8 päeva:
• sisehaiguste erialal 8,6 päeva;
• sünnitus erialal 3,1 päeva;
• üldkirurgia erialal 7,3 päeva.
Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb
teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis
ning nende osakaalu suurenemine jätkub.
Ambulatoorseid visiite tehti 2019. aastal kokku 71 560, mis on 2018. aastaga võrreldes 2 162 visiidi
võrra vähem.
Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2019. Aastal 15 214 patsienti. Võrreldes 2018. aastaga
vähenes EMO patsientide arv 91 võrra.
Sundravi teenust osutati 2019. aastal 37 233 voodipäeva, mis on 116 voodipäeva vähem kui 2018.
aastal.
Raviteenuste sisu osas oli 2019. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud.
Kavandatavad investeeringud ja arendused
1. Raviteenuseid toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale.
2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale.
• Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone projekteerimine
• Jämejalga planeeritavad ebastabiilse remissiooniga hooldusravi ja kohtumäärusega
hooldusravi hoonete ehitus
• Sundravi hoone renoveerimistööde lõpuleviimine
• Noorukite psühhiaatria üksuse loomine
3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud
• Teenuste integratsiooni pilootprojekti PAIK lõpule viimine
• Uute teenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel
Tegevuskeskkonna üldine areng
Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT-
võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata
kahes aspektis:
• rahvastiku jätkuv vähenemine Viljandi maakonnas, kuigi vähenenud tempos;
• rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu.
Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks
erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis
ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse.
7
Üldise trendina liigub tervishoiuteenuste rahastamine tulemuspõhiseks.
SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad
Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2019. aastal oli 909.
SA Viljandi Haigla tulud ettevõtlusest 2019. aastal olid 26 519 604 eurot (2018. a vastav näitaja oli 24
158 101 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 9,8 %.
Tegevuskulud olid 2019. aastal 25 194 922 eurot (2018.a vastav näitaja oli 22 264 264 eurot).
Põhivara investeeringuid oli 2019. aastal summas 2 575 149 eurot (käibemaksuta, 2018. aastal
185 970 eurot).
Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3-
liikmeline auditikomitee.
Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud
sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud.
SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud
Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise
metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis:
Finantssuhtarv Valem 2019 2018
Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud
Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised kohustised 5,65 5,17
kattekordaja
Vahetu makse-valmiduse Raha / lühiajalised kohustused 4,15 4,19
kordaja
Käibekapital Käibevara – lühiajalised kohustised milj 9,84 9,26
eurodes
Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud
Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,11 0,14
Netovara / Varad 0,89 0,86
Omakapitali määr
Tegevustulemuse (toimimise) ehk efektiivsuse suhtarvud
ROA % (Puhaskasum / Varade keskmine) 14,28 11,59
ROE % (Puhaskasum / Netovara keskmine) 16,25 13,25
Varade käibekordaja ehk varade Tulu ettevõtlusest / Keskmised varad 1,40 1,47
kasutamise efektiivsus (kordades)
8
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 8 768 855 9 300 092 2
Nõuded ja ettemaksed 2 864 794 1 871 474 3
Varud 322 651 308 453 5
Kokku käibevarad 11 956 300 11 480 019
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 206 800 50 000 7
Materiaalsed põhivarad 8 056 130 6 240 095 8
Kokku põhivarad 8 262 930 6 290 095
Kokku varad 20 219 230 17 770 114
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 156 832 156 422 10
Võlad ja ettemaksed 1 956 998 2 064 506 11
Kokku lühiajalised kohustised 2 113 830 2 220 928
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 52 332 209 158 10
Kokku pikaajalised kohustised 52 332 209 158
Kokku kohustised 2 166 162 2 430 086
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 972 796 10 068 082
Aruandeaasta tulem 2 713 040 1 904 714
Kokku netovara 18 053 068 15 340 028
Kokku kohustised ja netovara 20 219 230 17 770 114
9
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 377 151 10 526 12
Tulu ettevõtlusest 26 519 604 24 158 101 13
Muud tulud 9 446 917
Kokku tulud 27 906 201 24 169 544
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -5 089 404 -4 692 005 14
Tööjõukulud -18 307 510 -16 255 914 15
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -602 314 -623 930 7,8
Muud kulud -1 195 694 -692 415 16
Kokku kulud -25 194 922 -22 264 264
Põhitegevuse tulem 2 711 279 1 905 280
Intressitulud 2 481 717
Intressikulud -720 -1 283
Aruandeaasta tulem 2 713 040 1 904 714
10
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 2 711 279 1 905 280
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 602 314 623 930 7,8
Kasum (kahjum) põhivarade müügist -2 774 0
Muud korrigeerimised -863 885 25 490
Kokku korrigeerimised -264 345 649 420
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -642 208 28 783
Varude muutus -14 198 -17 372 5
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 206 795 63 493 11
Kokku rahavood põhitegevusest 1 997 323 2 629 604
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-2 409 817 -93 791
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
2 774 0
müügist
Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel -200 000 0 7
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
233 138 790 000 12
toetustest
Laekunud intressid 2 481 717
Muud laekumised investeerimistegevusest 0 10 937
Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 371 424 707 863
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -156 416 -156 070 10
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -42 402
Makstud intressid -720 -1 282
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -157 136 -199 754
Kokku rahavood -531 237 3 137 713
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 300 092 6 162 379
Raha ja raha ekvivalentide muutus -531 237 3 137 713
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 8 768 855 9 300 092
11
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 3 367 232 10 046 158 13 413 390
Aruandeaasta tulem 0 1 904 714 1 904 714
Asutajate ja liikmete
0 21 924 21 924
sissemaksed
31.12.2018 3 367 232 11 972 796 15 340 028
Aruandeaasta tulem 0 2 713 040 2 713 040
31.12.2019 3 367 232 14 685 836 18 053 068
Asutajate ja liikmete sissemaksete all on kajastatud 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva SA Sillamäe
Narkorehabilitatsioonikeskus likvideerimisel varade üleandmine Viljandi haiglale.
12
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Viljandi Haigla ( edaspidi sihtasutus) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses,
mida täiendavad Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend (Üldeeskiri) ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt
tegutsev.
Raha
Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne
on koostatud kaudsel meetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest
summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud
ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel
meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina
aruandeperioodi tulemiaruandes.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks
olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku
sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori
üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum
ja võimalikud allahindlused). Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000
euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse
kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni kuni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui
materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
SA Viljandi Haigla, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade
väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise
13
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal bilansipäeval materiaalsete põhivarade
puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude ilmnemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust
ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus
ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle
kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku
varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse
aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav
väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on
tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani,
mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised 17-50
Meditsiinitehnika 5-7
Transpordivahendid 5
Arvutid ja arvutisüsteemid 5
Muud materiaalsed põhivarad 5
Rendid
Asutus kui rentnik.
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule.
Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes
toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja
tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
SA Viljandi Haigla kui rendileandja:
SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vajaminevate teenustega
(prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile).
Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud.
Kinnisvarainvesteeringuna oli kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis (hoone lammutati 2019 aastal) ja kinnistu aadressil Jakobsoni 2B
Viljandis, mis on kaetud tähtajatute rendilepingutega. Rentnikuks ei ole ükski avaliku sektori üksus.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende
soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast.
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena.
Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud
tingimuste rikkumise tõttu.
Annetused ja toetused
Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud ja saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu
kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
14
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtudes valmidusastme meetodist.
Kulud
Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele.
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid.
Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus, on kas perioodikulud või ettemakstud kulud.
Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist.
Seotud osapooled
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on:
1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa,
elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või
oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st).
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Viljandi Haigla
sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Raha kassas 143 4 489
Raha pangakontol 8 768 712 9 295 603
Kokku raha 8 768 855 9 300 092
15
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 2 154 842 2 154 842 4
Ostjatelt laekumata
2 156 415 2 156 415
arved
Ebatõenäoliselt
-1 573 -1 573
laekuvad nõuded
Muud nõuded 325 019 325 019
Viitlaekumised 325 019 325 019
Ettemaksed 22 178 22 178
Tulevaste perioodide
17 033 17 033
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Saamata põhivara
357 269 357 269 12
sihtfinantseerimine
Saamata seadusandlusest
3 934 3 934
tulenevad toetused
Töö-ja puhkusetasu
1 552 1 552
ettemaksed
Kokku nõuded ja
2 864 794 2 864 794
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 839 976 4
Ostjatelt laekumata
1 841 458 1 841 458
arved
Ebatõenäoliselt
-1 482 -1 482
laekuvad nõuded
Muud nõuded 777 777
Viitlaekumised 777 777
Ettemaksed 20 407 20 407
Tulevaste perioodide
15 262 15 262
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Töö-ja puhkusetasu
1 025 1 025
ettemaksed
Saamata seadusandlusest
3 133 3 133
tulenevad toetused
Saamata põhivara
6 156 6 156 12
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
1 871 474 1 871 474
ettemaksed
16
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 2 156 415 1 841 458 3
Nõuded ostjate vastu 2 156 415 1 841 458
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 573 -1 482
Kokku nõuded ostjate vastu 2 154 842 1 839 976
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 482 -1 904
Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 667 1 339
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -758 -917
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 573 -1 482
Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2019 seisuga summas 5 615 eurot (2018.aasta vastav näitaja 4 226 eurot).
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 317 357 303 159
Strateegilised varud 5 294 5 294
Kokku varud 322 651 308 453
Varude allahindlus ja mahakandmine 0 1 748
Varude allahindlust 2019 aastal teostatud ei ole.
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Maksuvõlg Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 938
Käibemaks 32 574 27 348
Üksikisiku tulumaks 231 272 195 873
Sotsiaalmaks 440 436 391 119
Kohustuslik kogumispension 20 117 17 266
Töötuskindlustusmaksed 29 165 25 438
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 968 1 202
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 755 532 659 184
Maksuvõlad on kajastatud lisas 11 - "võlad ja ettemaksed".
17
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Maa Ehitised
31.12.2017
Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000
Akumuleeritud kulum -165 000 -165 000
Jääkmaksumus 35 000 30 000 65 000
Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000
31.12.2018
Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000
Akumuleeritud kulum -180 000 -180 000
Jääkmaksumus 35 000 15 000 50 000
Ostud ja parendused 12 000 188 000 200 000
Amortisatsioonikulu -43 200 -43 200
31.12.2019
Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000
Akumuleeritud kulum 0 -28 200 -28 200
Jääkmaksumus 47 000 159 800 206 800
2019 2018
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 4 479 8 102
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 3 632 3 651
Haigla soetas 2016. aastal kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas ja 2019. aastal kinnistu Jakobsoni 2B Viljandi linnas eesmärgiga suurendada
planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Ostetavate hoonete kogu
netopind on kaetud tähtajatute üürilepingutega, mida ei kasuta haigla ega ka teised riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse
tarbeks. Kinnistud võeti arvele soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 hinnati kinnistu Turu 6 väärtuse languse tõttu alla vastavalt Uus Maa
Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna mõlemad hooned lähevad uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel
lammutamisele, eraldati kinnistutest maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale Turu 6 hoone 36 kuuga
ja Jakobsoni 2B hoone 20 kuu jooksul. Turu 6 hoone lammutati ning kanti maha 2019. aastal- vastav kanne tehtud ka ehitusregistris.
18
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata
arvutisüsteemid
masinad projektid
ja
seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 1 172 9 584 002 433 966 157 707 3 618 424 4 210 097 390 408 5 180 14 190 859
Akumuleeritud kulum 0 -3 717 797 -400 591 -131 723 -2 901 862 -3 434 176 -359 078 0 -7 511 051
Jääkmaksumus 1 172 5 866 205 33 375 25 984 716 562 775 921 31 330 5 180 6 679 808
Ostud ja parendused 0 12 145 0 0 118 345 118 345 0 27 740 158 230
Lisandumised
0 0 10 987 0 0 10 987 0 10 987
äriühenduste kaudu
Amortisatsioonikulu 0 -341 414 -22 034 -8 490 -228 259 -258 783 -8 733 -608 930
31.12.2018
Soetusmaksumus 1 172 9 590 147 440 946 157 707 3 542 070 4 140 723 383 014 32 920 14 147 976
Akumuleeritud kulum 0 -4 053 211 -418 618 -140 213 -2 935 422 -3 494 253 -360 417 0 -7 907 881
Jääkmaksumus 1 172 5 536 936 22 328 17 494 606 648 646 470 22 597 32 920 6 240 095
Ostud ja parendused 0 106 535 99 900 0 376 999 476 899 8 900 1 782 815 2 375 149
Uute ehitiste ost,
106 535 106 535
uusehitus, parendused
Muud ostud ja
99 900 0 376 999 476 899 8 900 1 782 815 2 268 614
parendused
Amortisatsioonikulu 0 -301 439 -29 863 -8 490 -209 403 -247 756 -9 919 0 -559 114
Ümberliigitamised 0 197 541 0 0 0 0 0 -197 541 0
Ümberliigitamised
0 197 541 0 0 0 0 0 -197 541 0
lõpetamata projektidest
31.12.2019
Soetusmaksumus 1 172 9 894 223 521 446 157 707 3 344 189 4 023 342 384 520 1 618 194 15 921 451
Akumuleeritud kulum 0 -4 354 650 -429 081 -148 703 -2 569 945 -3 147 729 -362 942 0 -7 865 321
Jääkmaksumus 1 172 5 539 573 92 365 9 004 774 244 875 613 21 578 1 618 194 8 056 130
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2019 2018
Masinad ja seadmed 2 774 0
Transpordivahendid 2 774 0
Kokku 2 774 0
2019. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumuses 582 274 eurot jääkmaksumusega 0 eurot (2018. aastal kanti maha
põhivara soetusmaksumusega 212 100 eurot jääkmaksumusega 10 007 eurot) ning müüdi põhivara soetusmaksumusega 19 400 eurot
19
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
jääkmaksumusega 0 eurot.
Lisa 9 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2019 2018 Lisa nr
Kasutusrenditulu 35 205 44 416 13
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
12 kuu jooksul 10 073 23 264
1-5 aasta jooksul 1 092 0
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Kinnisvarainvesteeringud 206 800 50 000
Muud varad 35 179 36 811
Kokku 241 979 86 811
Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus.
Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele.
Enamus lepinguid on tähtajatud - vastavalt võlaõigusseadusele lõpetatavad 3 kuulise etteteatamisajaga.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018 Lisa nr
Kasutusrendikulu 114 176 108 632 14
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
12 kuu jooksul 51 332 53 205
1-5 aasta jooksul 112 576 114 689
Üle 5 aasta 21 146 31 720
20
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete, patsientide vastuvõtuks ruumide renti kui ka
ühekordseid rendilepinguid. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud kehtivusajaga 2020- 2027.aastal.
Lisa 10 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB pangalaen 0,5% + 6 kuu
209 164 156 832 52 332 EUR 26.04.2021
euribor
Pikaajalised laenud
209 164 156 832 52 332
kokku
Laenukohustised kokku 209 164 156 832 52 332
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB pangalaen 0,5% + 6 kuu
365 580 156 422 209 158 EUR 26.04.2021
euribor
Pikaajalised laenud
365 580 156 422 209 158
kokku
Laenukohustised kokku 365 580 156 422 209 158
Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega.
21
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 1 016 106 1 016 106
Võlad töövõtjatele 184 765 184 765
Maksuvõlad 755 532 755 532 6
Saadud ettemaksed 595 595
Kokku võlad ja ettemaksed 1 956 998 1 956 998
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 452 524 452 524
Võlad töövõtjatele 162 436 162 436
Maksuvõlad 659 184 659 184 6
Saadud ettemaksed 362 362
Tulevaste perioodide tulud 362 362
Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud
790 000 790 000 12
ettemaksed
Kokku võlad ja ettemaksed 2 064 506 2 064 506
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018. aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi hoone
rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31.12.2019, mille kohta esitati ka vastav aruanne ning kajastati kohustis tuludes.
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
22
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 Lisa
tulemiaruandes nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sundravi hoone
0 0 790 000 0 0 790 000 11
rekonstrueerimine
Erihoolekandetaristu
0 0 0 -6 156 6 156 0 3
reorganiseerimine
Kokku
sihtfinantseerimine
0 0 790 000 -6 156 6 156 790 000
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver
0 0 4 370 -4 370 0 0
annetuskampaania
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 4 370 -4 370 0 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
0 0 794 370 -10 526 6 156 790 000
tasud, annetused ja
toetused
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 Lisa
tulemiaruandes nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sundravi hoone
0 790 000 0 -790 000 0 0
rekonstrueerimine
Erihoolekandetaristu
6 156 0 233 138 -584 251 357 269 0 3
reorganiseerimine
Kokku
sihtfinantseerimine
6 156 790 000 233 138 -1 374 251 357 269 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver
0 0 2 900 -2 900 0 0
annetuskampaania
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 2 900 -2 900 0 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
6 156 790 000 236 038 -1 377 151 357 269 0
tasud, annetused ja
toetused
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018. aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi hoone
rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31.12.2019, mille kohta esitasime ka toetuse kasutamise aruande. Tuludes
kajastasime sihtfinantseerimise 2019. aastal.
Erihoolekandetaristu reorganiseerimisega alustati 2018.aastal, mida finantseeritakse Euroopa Liidu struktuuri-ja investeerimisfondide
toetusel. Projekti käigus rajatakse erihooldusteenuse osutamiseks kolm hoonet.
23
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Eesti Haigekassa 14 788 636 13 497 557
EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 5 087 675 4 692 940
Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 717 347 555 451
Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus 42 620 78 975
Perearstide ja raviasutuste teenused 687 873 638 410
Asutuste ja omavalitsuste teenused 416 014 634 964
Tulud mitte-tervishoiuteenustest 266 657 231 565
Patsientide omaosalus 1 478 741 1 358 840
Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 35 205 44 416 9
Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 2 676 654 2 424 983
Lõpetamata ravijuhud 322 182 0
Kokku tulu ettevõtlusest 26 519 604 24 158 101
Sihtasutuse tuludest 97,7% on maksuvaba käibena tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning käibemaksuga maksutatav käive moodustab
2,3% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus,
integreeritud tervishoiuteenuse arendamine).
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Üür ja rent 114 176 108 632 9
Energia 536 804 538 407
Elektrienergia 210 596 217 249
Soojusenergia 289 231 293 884
Kütus 36 977 27 274
Veevarustusteenused 52 122 50 993
Mitmesugused bürookulud 80 502 96 863
Uurimis- ja arengukulud 277 062 231 332
Lähetuskulud 18 899 5 107
Koolituskulud 126 374 104 367
Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 863 536 799 721
Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja
2 987 309 2 725 215
teenuste soetamise kulud
Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning
32 620 31 368
nende hooldus kulud
Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 089 404 4 692 005
24
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 13 807 624 12 250 560
Sotsiaalmaksud 4 465 063 3 974 241
Töötajate erisoodustused 17 933 16 068
Erisoodustuse maksud 16 890 15 045
Kokku tööjõukulud 18 307 510 16 255 914
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 909 891
Lisa 16 Muud kulud
(eurodes)
2019 2018
Riigilõivud 1 400 143
Maamaks 151 444
Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 459 4 650
Käibemaks 1 190 071 686 146
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -875 -551
Muud 488 1 583
Kokku muud kulud 1 195 694 692 415
Lisa 17 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 209 840 191 498
Tehinguid, mis ei vasta õigusaktidele või Sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, aruandeperioodil ja
võrreldaval perioodil ei olnud.
Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt bilansipäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise
maksmine Sihtasutusele 57 000 eurot (juhatuse esimehele 6 ja juhatuse liikmetele 3 kuutasu ulatuses) ning konkurentsikeelust
kinnipidamise eest täiendavat tasu 84 000 eurot (6 kuutasu ulatuses).
25
Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva
12.03.2020 korraldusega kuulutas Vabariigi Valitsus kogu riigis välja eriolukorra Hädaolukorra seaduse § 20 tähenduses
nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks.
Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt
saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka
kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele.
Sellest tulenevalt Viljandi haigla peatas 16. märtsil teadmata ajaks suure osa plaanilistest ambulatoorsetest vastuvõttudest, nii eriarstiabis (sh
psühhiaatria), ambulatoorses taastusravis kui ka uuringute puhul ning läks osaliselt üle kaugvastuvõttudele (seal kus võimalik). Kriisisituatsiooni
lahenemiseni peatati kogu plaaniline päevakirurgiline ning plaaniline statsionaarne ravitöö.
Võimalikud mõjud 2020 majandusaasta tulemustele on seotud mitme asjaoluga. Esmalt sõltub see sellest, kui pikaks ja kui raskeks kujuneb
pandeemia mõju tervishoiu sektorile laiemalt, st. millisel hulgal ületab kriitiliste patsientide hulk meie erakorraliste patsientide tavakäsitluste
mahtu. Seda ei ole võimalik praegusel hetkel hinnata. Samuti ei ole võimalik hinnata kõiki võimalikke lisakulude mahte haigla
ümberkorraldamisel ja kriisisituatsioonis erakorralise arstiabi andmisel. Lisakuludena tuleb arvestada täiendavaid
kulutusi isikukaitsevahenditesse, meditsiiniseadmetesse, IT ja sidevahenditesse, personali jms. Tulude poolelt on kindlasti näha vähenemist,
sest Haigekassa teenustest väheneb ambulatoorne eriarstiabi suures osas ning plaanilised statsionaarsed teenused peaaegu täielikult.
26
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Jõgeva Haigla
registrikood: 90007425
tänava/talu nimi, Piiri tn 2
maja ja korteri number:
linn: Jõgeva linn
vald: Jõgeva vald
maakond: Jõgeva maakond
postisihtnumber: 48307
telefon: +372 7766200
faks: +372 7766201
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.jogevahaigla.ee
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 7
Bilanss 7
Tulemiaruanne 8
Rahavoogude aruanne 9
Netovara muutuste aruanne 10
Raamatupidamise aastaaruande lisad 11
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13
Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 14
Lisa 4 Varud 14
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 16
Lisa 7 Laenukohustised 17
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 18
Lisa 9 Võlad tarnijatele 18
Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18
Lisa 11 Kasutusrent 19
Lisa 12 Kapitalirent 20
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 21
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 22
Lisa 16 Tööjõukulud 22
Lisa 17 Muud kulud 22
Lisa 18 Seotud osapooled 23
Lisa 19 Tingimuslikud kohustised ja varad 23
Aruande allkirjad 24
Vandeaudiitori aruanne 25
2
Tegevusaruanne
Sihtasutus alustas tegevust 01. aprillist 2003 riigi omanduses oleva ettevõtte Jõgeva Haigla järglasena.
SA Jõgeva Haigla üle teostab riigi poolt asutajaõigusi Sotsiaalministeerium. SA Jõgeva Haigla kuulub
Sotsiaalministeeriumi konsolideerimisgruppi.
Sihtasutus Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus , kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiu-
teenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Ravi rahastamise leping on Eesti Haigekassaga.
Ravikindlustuseta isikutele osutatud teenuste eest tasub Eesti Haigekassa või kohalikud omavalitsused. Haigla
osutab üldhoolduse teenust, mis on finantseeritud klientide, nende omaste või omavalitsuste poolt.
Rehabilitatsiooniteenuseid osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Tööalase rehabilitatsiooni
teenuse osutamiseks ja töövõime ekspertarvamuse teenuse osutamise partneriks on Eesti Töötukassa. SA
Jõgeva Haigla osutab soovijatele samuti tasulisi tervishoiuteenuseid.
Haigla eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi, õendushooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenuse jätkuv
osutamine. Haiglas osutati ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuseid vastavalt haigla liigist (kohalik
haigla) tulenevatele nõuetele ja kompetentsile .
Haiglal on olemas eriarstiabi osutamiseks vajalik funktsionaal-diagnostiline ja labori aparatuur, mille diagnostilisi
võimalusi kasutavad aktiivselt ka Jõgeva linna ja maakonna perearstid. Haigla osutab koduõendusteenust
Põltsamaa ja Jõgeva piirkonna elanikele. Lähtuvalt 2019.aasta Eesti Haigekassa auditite ja kontrollide
tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga Jõgeva haiglas rahule jääda.
2019 aastal jätkus SA Jõgeva Haigla elektrisüsteemide renoveerimine. 2019 aasta lõpus alustati ettevalmistusi
päikeseenergiapargi rajamiseks haigla A-korpuse katusele.
Olulised remonditööd jätkusid laboris. Seoses üldhooldekodu teenusele kehtestatud tegevusloa taotlemisega
(jõustus 01.01,2020.a.), tehti vastavalt Sotsiaalkindlustusameti auditi soovitustele parendustöid Jõgeva Haigla
hooldekodu ruumides. Võeti tööle täiskoormusega tegelusjuht ja tagati hooldustöötajatele kehtestatud uute
kvalifikatsiooninõuete täitmine.
2019 aasta algul renditi laborisse uus biokeemiaanalüsaator, mis laiendab labori võimalusi kaasaegses
diagnostikas. Seoses ootamatu vajadusega vahetada välja ultraheliaparaat soetati uus ultraheliaparaat.
2019.aastal teostati riigihange kompuutertomograafilise teenuse ostmiseks Jõgeva Haiglale kompuutertomograafi
asukohaga Jõgeva Haigla ruumides. 2019 aastal sisustati ja alustas tööd jalaravi kabinet.
Liitumine digiregistratuuriga ja ravimite ehtsuse kontrollisüsteemiga laabus edukalt.
Tervishoiuteenuste osutamine Eesti Haigekassale
Statsionaarsed tervishoiuteenused
Sisehaigused Hooldusravi Kirurgia Kokku
2019 2018 2017 2019 2018 2017 2019 2018 2017 2019 2018 2017
Voodite arv 60 60 60 50 50 50 10 10 10 120 120 120
Ravitud
1401 1438 1492 247 239 229 190 179 220 1838 1856 1822
haigeid
Ravi kestvus
9,2 9,4 9,7 21,1 21,8 21,2 4,9 4,7 5,4 10,4 10,5 11,3
päevades
Voodi
216 226 242,8 104,6 104 97,2 94,7 85 119 159,5 163 171,8
koormus
Voodi käive 23,4 23,9 25 4,9 4,78 4,58 19 17,9 22 15,3 15,4 15,2
Letaalsus 8,5 9,4 8,5 18,3 15,7 18,1 4,2 4,4 5,4 9,4 10,5 9,5
Voodipäevi 12967 13581 14569 5231 5231 4860 947 859 1190 19145 19671 20619
Ambulatoorsed vastuvõtud
Eriala 2019 2018 2017
Endokrinoloog 818 1039 1053
Psühhiaater 332 457 420
Kardioloog 1076 976 946
Pulmonoloog 1019 1105 1164
Reumatoloog 609 594 631
Lastearst 17 24 30
Üldkirurg 3515 3025 3256
Günekoloog 4898 5634 6647
Neuroloog 2766 3083 2762
Otorinolarüngoloog 2488 3678 3905
Taastusravi 618 615 463
Nefroloog 267 229 233
Sise 180 0 0
Infektsiooni arst 187 187 107
Dermatoveneroloog 1559 535 0
Erakorralised vastuvõtud 2139 2587 2293
Kokku eriarstiabi 22 488 23 768 24 017
Personal 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017
Arstid 20,1 20,5 21,1
Teised kõrgharidusega spetsialistid 12,3 13,9 12,6
Õenduspersonal 43,1 46,8 47,8
Laborandid 5,7 6,0 5,0
Hoolduspersonal 42,9 46,7 46,1
Haldus,majandus,teenidav 41,5 41,0 42,1
Kokku 165,6 174,9 174,7
2019.aasta oli SA Jõgeva Haiglale majanduslikult pingeline. Haigla käibevahendite nappuse leevendamiseks
kasutasime jätkuvalt arvelduskrediiti limiidiga 100 tuh.eurot, alates oktoobrist 2019 on arvelduskrediidi limiit 120
tuh.eurot. Sellega paranes võimekus maksete õigeaegseks tasumiseks.
Jätkuvalt on haiglale keeruline kolmepoolse palgakokkuleppe täitmine. Aastaid väga pingelisena püsinud
eelarves ei ole küllaldaselt vabu vahendeid. Vahendite nappus on eelkõige tingitud asjaolust, et vastavalt
haiglaliigile osutatakse odavamaid ja madala kasumimarginaaliga või isegi alarahastatud teenuseid. Samas on
antud teenused töömahukad ning seetõttu on personalikulude osakaal suur. Tööjõukulud moodustasid kogu
kuludest eelarves 68,2 protsenti. Palgatõusu tagamiseks olid vajalikud olulised struktuuri muudatused ning haigla
töötajate töökoormuste optimeerimine, kuid ikka kujunes majandusaasta tulemiks -37,8 tuhat eurot.
Finantssuhtarvud (algandmed on esitatud Eurodes):
Lühiajalise maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud
Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/lühiajaline võlg(kordades:
31.12.2019.a. 486 988 / 597 597 = 0,82
31.12.2018.a. 441 601 / 544 600 = 0,81
31.12.2017.a. 340 221 / 480 421 = 0,71
Likviidsuskordaja = (käibevara-varud)/lühiajaline võlg(kordades):
31.12.2019.a. (486 988 – 32 019) / 597 597 = 0,76
31.12.2018.a. (441 601 – 30 498) / 544 600 = 0,75
31.12.2017.a. (340 221 – 31 477) / 480 421 = 0,64
Pikaajalise maksevõime suhtarvud ehk kapitali struktuuri suhtarvud
Võlakordaja = kohustused / varad(kordades):
31.12.2019.a. 692 462 / 1 998 480 = 0,35
31.12.2018.a. 670 209 / 2 014 019 = 0,33
31.12.2017.a. 637 125 / 1 994 396 = 0,32
Soliiduskordaja = netovara / varad (kordades):
31.12.2019.a. 1 306 018 / 1 998 480 = 0,65
31.12.2018.a. 1 343 810 / 2 014 019 = 0,67
31.12.2017.a. 1 357 271 / 1 994 396 = 0,68
Tegevustulemuse suhtarvud ehk esmase efektiivsuse suhtarvud
Tegevustulemlikkus = tegevustulud / tegevuskulud(kordades):
2019.a. 4 890 275 / 4 925 811 = 0,99
2018.a. 4 573 906 / 4 584 544 = 1,00
2017.a. 4 197 935 / 4 271 362 = 0,98
Peamised eesmärgid 2020. aastal:
1. Raviteenuste kvaliteedi tõstmine lähtudes Eesti Haigekassa auditite tulemustest.
2. Tervishoiuteenuste arendamine vastavalt Haigekassa lepingu võimalustele.
3. Eelarve tasakaalus hoidmine ja käibevara-lühiajaliste kohustuste suhte parandamine.
4. Diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine (gastroskoobi ja Holter-monitooringu
aparatuurisoetamine).
5. Kompuutertomograafilise teenuse kasutamise tagamiseks vajalike ümberkorralduste läbiviimine.
6. Elektrisüsteemi jätkuv kaasajastamine, päikeseenergiapargi edukas käivitamine.
7. Ettevalmistused koostöö tagamiseks uue valmiva Jõgeva Tervisekeskusega.
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 48 659 77 527
Nõuded ja ettemaksed 406 308 333 576 2
Varud 32 019 30 498 4
Kokku käibevarad 486 986 441 601
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 1 502 293 1 559 694 5
Immateriaalsed põhivarad 9 200 12 724 6
Kokku põhivarad 1 511 493 1 572 418
Kokku varad 1 998 479 2 014 019
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 30 751 30 916 7
Võlad ja ettemaksed 566 846 513 684 8
Kokku lühiajalised kohustised 597 597 544 600
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 94 865 125 609 7
Kokku pikaajalised kohustised 94 865 125 609
Kokku kohustised 692 462 670 209
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 302 195 302 195
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 041 615 1 055 076
Aruandeaasta tulem -37 793 -13 461
Kokku netovara 1 306 017 1 343 810
Kokku kohustised ja netovara 1 998 479 2 014 019
7
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 11 187 8 420 13
Tulu ettevõtlusest 4 878 832 4 565 386 14
Muud tulud 256 100
Kokku tulud 4 890 275 4 573 906
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 461 989 -1 378 871 15
Tööjõukulud -3 360 868 -3 095 531 16
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -94 103 -103 242 5,6
Muud kulud -8 852 -6 900 17
Kokku kulud -4 925 812 -4 584 544
Põhitegevuse tulem -35 537 -10 638
Intressitulud 35 0
Intressikulud -2 291 -2 823
Aruandeaasta tulem -37 793 -13 461
8
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -35 537 -10 638
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 94 103 103 242 5,6
Muud korrigeerimised 5 397 4 297 17
Kokku korrigeerimised 99 500 107 539
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -72 732 -113 181 2
Varude muutus -1 521 979 4
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 58 423 52 707 8,9
Kokku rahavood põhitegevusest 48 133 37 406
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-43 865 -14 457 5,9,17
soetamisel
Laekunud intressid 35 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest -43 830 -14 457
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -30 323 -29 931 7
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -586 -1 018 12
Makstud intressid -2 262 -2 821
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -33 171 -33 770
Kokku rahavood -28 868 -10 821
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 77 527 88 348
Raha ja raha ekvivalentide muutus -28 868 -10 821
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 48 659 77 527
9
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 302 195 1 055 076 1 357 271
Aruandeaasta tulem 0 -13 461 -13 461
31.12.2018 302 195 1 041 615 1 343 810
Aruandeaasta tulem 0 -37 793 -37 793
31.12.2019 302 195 1 003 822 1 306 017
10
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Jõgeva Haigla 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga(EFS).
EFS põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja
antud juhendid. Lisaks juhindutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest. Kui viimases toodud
arvestuspõhimõtted erinevad raamatupidamise toimkonna juhendites sätestatutest, rakendatakse Avaliku sektori finantsarvestuse ja -
aruandluse juhendi nõudeid.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatatud kassas olev sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse asutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu,
samuti kõik muud nõuded, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o soetusväärtus, millest on mahaarvatud nõude
laekumise ebatõenäolisusest tingitud allahindlus ning laenude põhiosa tagasimaksed) või soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal-väärtusega (miinus võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid on kajastatud bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Ostjatelt laekumata nõuete allahindluskulu (ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest tekkinud kulu) on kajastatud muu tegevuskuluna. Varem
alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumine on kajastatud nõuete allahindluskulu vähendamisena.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude
viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Varud on hinnatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või
netorealiseerimismaksumus.
Kuna SA Jõgeva Haigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja erisustest varude arvestamisel –
varude soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei
kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro ,kajastatakse
kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud
väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara on algselt võetud arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema töö-seisundisse ja –asukohta.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponenttidest,millel on erinevad kasulikud eluead, on
need komponendid raamatupidamises võetud arvele eraldi varaobjektidena.
Kuna SA Jõgeva Haigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja erisustest põhivara arvestamisel –
varade soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei
kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.
Põhivara parendusväljaminekud on lisatud põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjekti koosseisus
eraldi varaobjektina, kui need on vastanud põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumile (mh tõenäoline osalemine
tulevikus majandusliku kasu saamisel).Olulise parenduse käigus asendatud varaobjekti või selle osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum
kantakse bilansist välja.
Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud tulemiaruandes.
Materiaalne põhivara kajastub bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Vara on hakatud amortiseerima alates kuust, mil see on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas.
Bilansipäeval on hinnatud varaobjektide amortisatsiooninormide vastavust järelejäänud kasulikule elueale ning vajadusel on norme
korrigeeritud. Hinnangute muutuse mõju kajaastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivara arvestamisel
11
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
on lähtutud materiaalse põhivara arvestuspõhimõtetest.
Amortisatsiooninormid põhivara gruppide lõikes on järgmised:
· Ehitised ja rajatised 2-4 %
· Masinad ja seadmed 6-25 %
· Muu põhivara 14-30 %
· Tarkvara 12 %.
Maad ei amortiseerita.
Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi
allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab sihtasutuse tegevjuhtkond põhivara allahindluse
aktil.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse
vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle
investeeringu-(renoveerimise-)plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele.
Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline
jääkväärtus on sellest kõrgem.
Rendid
Kapitalirendina on käsitletud rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle asutusele.
Muud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina.
Asutus kui rentnik:
Kapitalirenti tingimustel soetatud vara on võetud bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Rendimaksed on jaotatud finantskuluks
(intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud on jaotatud rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal
ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga.
Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumi-aruandes kuluna.
Asutus kui rendileandja:
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga.Väljarenditavat vara on
amortiseeritud lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest.
Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (laenudkohustused, võlad hankijatele ning muud lühi- ja pikaajalised kohustused) on võetud algselt arvele nende
soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt
kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine on toimunud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas.
Pikaajalised finantskohustused on võetud algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses.
Annetused ja toetused
Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist.
Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema
soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus)ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5;
vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle ostjale, SA Jõgeva Haiglal
puudub kontroll kauba üle, müügi-tulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on
tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Lõpetamata tööd, s.o meditsiiniteenused, mille eest arved väljastatakse järgmisel
aruandeperioodil, kajastatakse bilansis viitnõudena (Muud lühiajalised nõuded) ja kasumiaruandes tuluna (Tulud majandustegevusest).
Lõpetamata ravikindlustus teenused selgitatakse otsearvestusmeetodil: inventeeritakse kõik pooleliolevad raviarved selgitades
välja aruandeaastal tehtud osa.
12
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Seotud osapooled
Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele.
SA Jõgeva Haigla seotud osapoolteks on:
a) tegev- ja kõrgem juhtkond;
b) punktis a kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja kõigi eespool kirjeldatud isikute poolt kontrollitavad või
nende olulise mõju all olevad majandusüksused.
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 333 088 333 088 3
Ostjatelt laekumata
333 319 333 319
arved
Ebatõenäoliselt
-231 -231
laekuvad nõuded
Muud nõuded 72 897 72 897
Viitlaekumised 72 897 72 897
Ettemaksed 323 323
Kokku nõuded ja
406 308 406 308
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 263 424 263 424 3
Ostjatelt laekumata
263 509 263 509
arved
Ebatõenäoliselt
-85 -85
laekuvad nõuded
Muud nõuded 70 077 70 077
Viitlaekumised 70 077 70 077
Ettemaksed 75 75
Kokku nõuded ja
333 576 333 576
ettemaksed
13
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 333 319 263 509
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -231 -85
Kokku nõuded ostjate vastu 333 088 263 424 2
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -85 -1 460
Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 25 57 15
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -231 -85 15
Lootusetuks tunnistatud nõuded 60 1 403
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -231 -85
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 32 019 30 498
sh Ravimid 14 502 14 349
Põetusvahendid 11 241 9 519
Majandusmaterjalid 1 377 1 912
Toiduainete varud 2 244 2 068
Isikukaitsevahendite reserv 2 655 2 650
Kokku varud 32 019 30 498
14
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
põhivarad Lõpetamata Ettemaksed
ettemaksed
projektid
31.12.2017
Soetusmaksumus 4 813 2 077 330 575 970 39 712 0 0 2 697 825
Akumuleeritud kulum 0 -468 709 -542 372 -32 568 0 0 -1 043 649
Jääkmaksumus 4 813 1 608 621 33 598 7 144 0 0 1 654 176
Ostud ja parendused 0 0 0 0 8 434 8 434 8 434
Amortisatsioonikulu 0 -82 135 -15 957 -4 824 0 0 -102 916
Ümberliigitamised 0 8 434 0 0 -8 434 -8 434 0
31.12.2018
Soetusmaksumus 4 813 2 085 764 567 571 39 712 0 0 2 697 860
Akumuleeritud kulum 0 -550 844 -549 930 -37 392 0 0 -1 138 166
Jääkmaksumus 4 813 1 534 920 17 641 2 320 0 0 1 559 694
Ostud ja parendused 0 0 18 576 5 100 8 002 1 500 9 502 33 178
Amortisatsioonikulu 0 -77 879 -11 703 -997 0 0 0 -90 579
Ümberliigitamised 8 002 -8 002 0 -8 002 0
31.12.2019
Soetusmaksumus 4 813 2 093 766 546 957 36 499 0 1 500 1 500 2 683 535
Akumuleeritud kulum 0 -628 723 -522 443 -30 076 0 0 0 -1 181 242
Jääkmaksumus 4 813 1 465 043 24 514 6 423 0 1 500 1 500 1 502 293
Aruandeaastal kanti maha kasutuskõlbmatuks muutunud masinaid ja seadmeid soetusmaksumusega 39 191 eurot ja muud
põhivara soetusmaksumusega 8313 eurot. Mahakantud põhivara jääkmaksumus oli 0 eurot.
Al.01.11.2019 hinnati põhivarade järelejäänud kasutusiga ning korrigeeriti vastavalt amortisatsiooni määrad. muutuste mõju aruandeaasta
tulemile moodustas + 6257 eurot ning muutuste mõju järgneva aruandeaasta tulemile moodustab 37 800 eurot.
15
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2017
Soetusmaksumus 8 340 8 340
Akumuleeritud kulum -8 340 -8 340
Jääkmaksumus 0 0
Ostud ja parendused 13 050 13 050
Amortisatsioonikulu -326 -326
31.12.2018
Soetusmaksumus 21 390 21 390
Akumuleeritud kulum -8 666 -8 666
Jääkmaksumus 12 724 12 724
Amortisatsioonikulu -3 524 -3 524
31.12.2019
Soetusmaksumus 21 390 21 390
Akumuleeritud kulum -12 190 -12 190
Jääkmaksumus 9 200 9 200
16
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
Danske BANK A/S 6 kuu
Leedu filiaal 125 616 30 751 94 865 0 EURIBOR+ EUR 15.12.2023
1,6%
Pikaajalised laenud
125 616 30 751 94 865
kokku
Laenukohustised
125 616 30 751 94 865
kokku
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
Danske BANK A/S 6 kuu
155 939 30 330 125 609 0 EURIBOR+ EUR 15.12.2023
1,6%
Pikaajalised laenud
155 939 30 330 125 609
kokku
Kapitalirendikohustised
586 586 0 0 12
kokku
Laenukohustised
156 525 30 916 125 609 0
kokku
Pangalaen on tagatiseta.
17
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 140 611 140 611 9
Võlad töövõtjatele 326 457 326 457
Maksuvõlad 99 732 99 732 10
Muud võlad 46 46
Intressivõlad 46 46
Kokku võlad ja ettemaksed 566 846 566 846
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 111 535 111 535 9
Võlad töövõtjatele 300 411 300 411
Maksuvõlad 101 720 101 720 10
Muud võlad 18 18
Intressivõlad 18 18
Kokku võlad ja ettemaksed 513 684 513 684
Lisa 9 Võlad tarnijatele
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Võlad kauba ja teenuste eest 134 419 100 053
Lühiajalised võlad põhivara eest 6 192 11 482
Kokku võlad tarnijatele 140 611 111 535 8
Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 0 544
Üksikisiku tulumaks 30 996 30 581
Erisoodustuse tulumaks 347 304
Sotsiaalmaks 61 790 63 408
Kohustuslik kogumispension 2 742 2 875
Töötuskindlustusmaksed 3 857 4 008
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 99 732 101 720
Vt ka lisa 8.
18
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2019 2018
Kasutusrenditulu 3 584 3 488
SA Jõgeva Haigla rendib ruume 260,8 m2(2018.a.260,8 m2) ,mis moodustab 1,7 % põhihoone üldpinnast(15 381m2). Renditud
pinna jääkmaksumus on 22 778 eurot. Lepingud on sõlmitud 4 rentnikuga. Renditulu 2018 aastal 3584 eurot( 2018 aastal 3488 eurot).
Sõlmitud rendilepingute lõpetamise etteteatamise tähtaeg on üks kuu, millele vastav renditasu on 287 eurot (2018.a. 287 eurot).
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018
Kasutusrendikulu 16 121 9 272
SA Jõgeva Haigla rendib kasutusrendi tingimustel laboriseadmeid ja vesiravi ruume ning muid pisiseadmeid , sh:
*Laboriseadmete rendikulu 2019 aastal oli 13 608 eurot(2018 aastal 7620 eurot).
Lepingud laboriseadmete kasutamiseks on sõlmitud määramata ajaks kuu renditasu suurusega 100 eurot. Rentnikul on õigus leping
enne tähtaegselt lõpetada teatades sellest ette 3 kuud, millele vastav renditasu moodustab 300 eurot. 2017 aastal sõlmitud kasutus
leping analüsaatori kasutamiseks, selle eest tasutakse kolme aasta jooksul kvartaalsete maksetega 6420 eurot aastas, millele lisandub
käibemaks. 2019 aasta algusest tasutakse rendimakseid veel ühe laboriseadme eest 499eurot kuus,aastas kokku 5988 eurot. Leping
on sõlmitud 5 aastaks.
*Vesiravi ruumid on meie kasutada rendimääraga 0 krooni. Tasume kõik kommunaalmaksed.
* Muud väikeseadmed 2513 eurot (2018.a.1652 eurot).
19
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul
TELIA EESTI AS 586 586 0 0 20.07.2019
Kapitalirendikohustised
586 586 0 0 7
kokku
Telia Eesti AS renditud telefonikeskjaama seadmed ja seadistus. Kapitalirendi ese jääb alla kapitaliseeritava vara piirmäära ja on kantud
kuludesse 2016.a.
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2017 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2018
tulemiaruandes
makstud
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Jõgevamaa
omavalitsused -
0 0 2 464 0 2 464 0 0 0
päevakeskuse
tegevuskuludeks
A-Selver AS 0 0 3 850 0 3 850 0 0 0
Töötukassa- palgatoetus 0 0 2 106 0 2 106 0 0 0
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 8 420 0 8 420 0 0 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 0 0 8 420 0 8 420 0 0 0
toetused
20
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2018 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2019
tulemiaruandes
makstud
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Jõgevamaa
omavalitsused -
0 0 2 645 0 2 645 0 0 0
päevakeskuse
tegevuskuludeks
A-Selver AS 0 0 2 900 0 2 900 0 0 0
Sotsiaalministeerium -
0 0 5 000 0 5 000 0 0 0
labori remondiks
Töötukassa- palgatoetus 0 0 642 0 642 0 0 0
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 11 187 0 11 187 0 0 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 0 0 11 187 0 11 187 0 0 0
toetused
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Meditsiiniteenuste müük Eesti Haigekassale 3 953 712 3 626 426
Meditsiiniteenused Eesti Haigekassale mittekindlustatud
12 399 0
isikute eest
Visiiditasud 52 155 48 925
Voodipäevatasud 26 338 25 700
Hooldus- ja põetusteenuste müük 267 488 260 454
Rehabilitatsiooniteenuste müük 28 605 34 890
Meditsiiniteenuste müük teistele ostjatele 388 246 370 590
Hooldusravi patsiendi omaosalus 62 126 57 664
Töövõime hindamine ja rehabilitatsioon 30 953 88 410
Päevakeskuse teenuste müük 42 276 38 064
Renditulu 3 584 3 488 11
Muud laekumised majandustegevusest 10 950 10 775
Kokku tulu ettevõtlusest 4 878 832 4 565 386
21
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Materjalid ja inventar 84 264 74 313
Ravimid ja meditsiinilised materjalid 472 256 452 068
Ostetud teenused 374 118 337 316
Kommunaalkulud 137 389 127 085
Toiduained 73 966 72 818
Hoonete ja ruumide korrashoid 64 490 53 805
Transport 47 733 48 345
Side ja informatsioon 23 720 22 273
Koolitus ja lähetus 10 928 27 907
Ostetud muud teenused 1 525 1 500
Käibemaksu kulu 171 319 161 341
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 206 28 3
Muud 75 72
Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 461 989 1 378 871
Lisa 16 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 2 566 413 2 359 262
Sotsiaalmaksud 792 026 732 103
Erisoodustused koos erisoodustuse tulumaksuga 2 429 4 166
Kokku tööjõukulud 3 360 868 3 095 531
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 165 171
Lisa 17 Muud kulud
(eurodes)
2019 2018
Ostetud ja parendatud põhivara käibemaks 5 397 4 297
Maamaks 117 117
Ettevõtte tulumaks 600 439
Maksuvõlalt arvestatud intressid 2 401 1 754
Muud 337 293
Kokku muud kulud 8 852 6 900
22
Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 58 340 51 480
Seotud osapooltega ei ole tehtud turutingimustele mittevastavaid tehinguid (tavapärane hinnakirja alusel hooldus-põetusteenuse müük ja
kommunaalkulude ost).
Juhatuse liige kasutab sõiduautot, millelt tasutakse erisoodustusmaksud 1215 EUR (2018.a.1215 EUR).
Nõukogul on õigus juhataja sõltumata põhjustest igal ajal tagasi kutsuda. Juhatajale võib maksta lahkumishüvitist üksnes
tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhataja volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhataja tagasikutsumise ajal
kehtiva 3 kuu tasu ulatuses.
Sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise otsustab asutajaõiguste teostaja - Sotsiaalministeerium-
Vabariigi Valitsuse volituse alusel.
Lisa 19 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tingimuslikud kohustised
Sõlmitud rendilepingud 82 142 35 928
Kokku tingimuslikud kohustised 82 142 35 928
23
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
Reg. Kood 90008123
KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne
Aruandeaasta algus: 01.01.2019
Aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
Aadress: Sadama 16
90502 Haapsalu
Sidevahendid: telefon: +372 4725400
e-post:
[email protected]
www.hnrk.ee
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne ..................................................................................................................3
Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3
Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5
Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5
Personalitöö ................................................................................................................................ 5
Töötajate rahulolu ja tunnustamine .................................................................................................................. 6
Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7
Ravitöö ....................................................................................................................................... 7
Ravitöö statistilised näitajad ............................................................................................................................. 8
Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. ..................................................................................... 9
Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused ..................................................................................... 10
Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 10
Majandustegevuse aruanne ............................................................................................... 12
Bilanss .............................................................................................................................................................. 12
KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 13
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 14
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 15
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 16
Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 17
Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................... 17
Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted ................................................................................................................... 22
Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 23
Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) ........................................................................................................ 23
Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 24
Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) .......................................................................................................... 24
Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 25
Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 25
Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) ............................................................................................................... 26
Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) ............................................................................................................. 26
Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 26
Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) ...................................................................................................................... 27
Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 27
Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) ............................................................................................ 27
Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 28
Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 29
Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) ........................................................................... 30
Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) ............................................................... 31
Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) ................................................... 32
Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) ......................................... 33
2
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada
ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.
2019. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele kuueteistkümnes
sihtasutusena. Neljandat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos
tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega, 2018. aastast on konsolideeritud
aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Jätkati haigla arengukava ja 2019. aasta
tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat tähelepanu personali ja raviteenuste
arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti
Haigekassale (EHK), moodustas 2019. aasta laekumisest 75,9 % (2018. aastal samuti – 75,9%).
Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal haiglas kokku 29 896 voodipäeval.
EHK rahastas 2019. aastal 26 402 ehk 88,31% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja
ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel
kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust.
HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni
tulemusena.
HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi
kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust
akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud
valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus.
Organisatsiooni tegevus
HNRK tegevus tugineb suuresti 2018. aasta detsembris haigla nõukogu poolt kinnitatud HNRK
arengukavale aastateks 2019-2021 ning strateegilistele suundadele aastani 2035. 2019. aastal lähtuti
selleks aastaks koostatud tegevuskavast.
HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal
kehtivusega kaks aastat. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid:
regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest,
teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest
jne.
HNRK ajaleht Keskustelu ilmus 2019. aastal planeeritult kaks korda – juulis ja detsembris. HNRK ajaleht
edastati paberkandjal olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ning patsientidele. HNRK
kommunikatsioonistrateegias kirjeldatud koosolekute süsteem toimib hästi. Toimus haigla
üldkoosolek, regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade
koosolekud. Toimivad HNRK koduleht ja Facebooki leht.
IT-valdkonnas toimus oluline edasiminek küberturvalisuse vallas: HNRK soetas uue kaasaegse
funktsionaalsusega tulemüüri Fortigate ja segmenteeris arvutivõrgu. Samuti ühines HNRK
digiregistratuuriga ning valmistus üleminekuks uuele haigekassa arvete saatmise ja lepinguhalduse
süsteemile.
Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille
ülesandeks oli patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja
rentimine. 2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2019. aastal juhti ei palgatud, kuid elluviidud
heategevusprojektid olid igati positiivsed. Ehitasime HNRK tegevus- ja mänguparki laste mänguväljaku,
kus erivajadusega ja tavalapsed saavad koos mängida, ronida, kiikuda jne. Selle projekti toetajaid oli
3
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
mitmeid: Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, Kanada Akadeemiliste Naiste Selts, PZU kindlustuse
sõbrad, heategevuslik Teatejooks ja Haapsalu linn. Teine heategevuslik suurprojekt oli Tyromotion
ülajäseme treeningkomplekti soetamine, mille suurtoetajaks olid Rahvusvahelise Lions organisatsiooni
heategevusfond (LCIF) ja Eesti piirkonna lionid ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond. Sügisel toimus
Mesikäpa heategevuskampaania, millega koguti raha seisulaudade ostmiseks ning teraapiaväliste
grupitegevuste organiseerimise võimaldamiseks lastele. Lisaks oli väiksemaid heategevusalgatusi,
näiteks Pluss kohvikute annetus. Samuti jätkus heategevuslik lasteteatrite projekt ning lasteosakonnas
alustas külaskäike Pipi. Uue algatusena sõlmiti koostöölepe Innokaga, et kord kuus toimuksid
robootika- ja teadusalased kokkusaamised HNRK patsientidele.
HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kaks
haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga,
osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad on teinud nii Eestis kui
välismaal koolitusi eesmärgi püstitamisest rehabilitatsioonis. HNRK juhataja oli kaasatud riiklikusse
arendusprojekti RFK Eestis kasutuselevõtmise analüüsimiseks. Kevadel avaldati koostöös
Liikumistervise innovatsiooni klastri, Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse, Tartu
Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga avaldada trükis „Seljaajukahjustus – kuidas edasi?“, mis kirjeldab
erinevaid seljaajukahjustusega seotud teemasid. Toimus arvukalt HNRK külastusi, mille raames on Eesti
ja välismaa inimestele tutvustatud HNRK ja TERE KK tegevusi ning taastusravi ja rehabilitatsiooni
üldisemalt.
2019. aastal tegeleti HNRK juurdeehituse planeerimisega. Detsembrikuus toimunud Haapsalu
linnavolikogu koosolekul võeti vastu HNRK detailplaneering. Kinnitamisprotsess jääb aastasse 2020.
2019. aastal valmistati ette HNRK funktsionaalse arengukava I etapp, mis saadeti 2020. aasta alguses
sotsiaalministrile kinnitamiseks.
HNRK oli 2019. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis praktikabaasina
2019. aastal 76 õppurile, kellest eestlasi oli 64 ja välismaalasi 12. Lisaks 16 töövarju. Kokku juhendati
tudengeid 2019. aastal 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel.
4
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Investeeringud ja soetused
Haigla investeeris 2019. aastal põhivarasse 359,7 tuhat eurot, sellest lõpetamata ehitus 156,5 tuhat
eurot ning tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ 2019. aastal põhivarasse ei investeeritud. 2018.
aastal investeeris haigla põhivarasse 343,5 tuhat eurot ja tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ ei
investeerinud ka sel aastal põhivarasse. Väikevahendeid soetati 2019. aastal 86,8 tuhande euro eest,
2018. aastal 82,9 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2019. aastal olid Tyromotion ülajäseme
treeningvahendite komplekt ning HNRK tegevus- ja mängupargi II ehitusetapi soetused.
Energiatarbimine
CO2 meetmete müügist rahastatuna 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone
energiasäästlikumaks. Kokkuhoid halduskuludelt on projektieelse ajaga võrreldes jätkuvalt suur. Kütte-
energiat kulus 2019. aastal 504 MWh, 2018. aastal 507 MWh (Joonis 1). Säästlikumast tarbimisest
kokku hoitud summad investeeritakse sarnaselt eelmiste aastatega haigla töökeskkonna
kaasajastamisse. Mõnevõrra suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute
seadmete efektiivsemast/suuremast kasutamisest.
1200
1000 903
828 848 810
800
600 470 507 504
463
411 412 388
400
200
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus kütteenergia tarbimine haiglahoones
renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2019. aastal.
Personalitöö
Personalitöö on jätkuvalt üks olulisimaid ja aasta-aastalt keerukamaid väljakutseid HNRK
administreerimistöös. Kõige suuremaks väljakutseks on uute töötajate leidmine. HNRK personalitööd
iseloomustab avatud suhtumine: peame oluliseks töötajatelt saadud tagasisidet. Aasta esimeses
kvartalis viidi läbi arenguvestlused, mille kokkuvõtted arutati läbi haigla juhtkonna tasandil.
Arenguvestlustesse andsid sisendit 2018. aasta lõpus läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused. Uusi
töötajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle missiooni, visiooni, põhiväärtusi ning üldisi
tegutsemisprintsiipe; töötajatega vesteldi katseaja lõpus.
Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2019 154 töötajat (Tabel 1),
kellest kümme oli lapsehooldus- või sünnituspuhkusel. Kakskümmend üks töötas osalise tööajaga.
Aasta lõpu seisuga oli ka kaks käsunduslepinguga töötajat. 2019. aasta suvel abiarste ei kaasatud, kuid
oli 2 abiõde ning 2 arst-residenti. Personali hulgas oli kuus Euroopa Liidu riikidest pärit inimest.
Töötajate arv kasvas 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 1,6%. Töötajate keskmine vanus on
5
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
aastatega kasvanud: 2019. aastal 46,69 aastat, 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat,
2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat.
Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2019. ja 2018. aastal.
31.12.2019 31.12.2018
Arstid 5 6
Õed 20 21
Hoolduspersonal 32 31
Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42
Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 11 7
Teised töötajad 44 45
Töötajad kokku 154 152
Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2019. aastal 2,92 milj, eurot, 2018. aastal 2,72 milj.
eurot ja 2017. aastal kokku 2,43 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2019. aastal 1225 eurot
kuus. 2018. aastal oli vastav näitaja 1158 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos
sotsiaalmaksuga moodustas 2019. aastal kokku 75,6 tuhat eurot ja aastal 2018 oli see 96,8 tuhat eurot.
Nõukogu liikmete tööd tasustati 2019. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 21,1 tuhande euroga, 2018.
aastal summa oli 18,5 tuhat eurot.
Töötajate rahulolu ja tunnustamine
2019. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 78,26% töötajatest. Väited, mille kohta
töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai
anda 4 palli skaalal. 2019. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,47, mis on läbi aegade
teine tulemus (joonis 2).
3,6
3,54
3,55
3,5 3,47
3,44
3,45 3,41
3,39 3,39
3,4
3,35
3,3
3,28
3,25
3,2
3,15
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 2. HNRK töötajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2019.
Töötajate rahulolu on jätkuvalt valdavalt hea või väga hea. Kui 2019. aastal olid enamuste küsimuste
keskmised hinded veidi madalamad kui 2018. aastal, siis teistest erinev oli väide ’HNRK’s toetatakse
töötajate arengut’, mille keskmine hinne tõusis 3,63’lt 3,66’ni. Kõrgeima keskmise hinde said 2019.
aastal väited: tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse (3,68); usun, et HNRK
6
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
on hästi juhitud (3,67); olen teadlik HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest (3,67).
Eelmise aastaga võrreldes jäi samaks väite ’ma tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse’
(3,63). Kõige ulatuslikumalt langes väite ’minu otsene juht püstitab arusaadavaid eesmärke ja
tööülesandeid ning selgitab neid piisavalt’ (3,62 → 3,42). Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud
osakondade koosolekutel ning juhatuse kabinetis, samuti HNRK nõukoguga. Töötajate rahulolu-uuring
on plaanis korraldada ka 2020. aastal.
Traditsiooniliselt peeti 2019. aastal oluliseks töötajate tunnustamist ja motiveerimist palgaga mitte
seotud tegevuste näol. HNRK töötajate suvepäev peeti Läänemaal Puise nina puhkekeskuses (osales 80
inimest), jõulupidu kõikidele töötajatele Haapsalu piiskopilinnuse vastavatud muuseumis (osalejaid
165) . Haigla toetab sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda
Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks on HNRK töötajad oodatud kasutama haigla jõusaali.
Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist SEB Maijooksul ja Sügisjooksul, esimesel osales 21,
teisel 15 inimest. Koos käidi 4 korda teatris. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, korraldati
väikesi üllatusi. Aasta teoks valiti 2019. aastal patsientide vaba aja sisustamisele pühendatud tegevuste
organiseerimine. 2019. aastal tunnustasime seitset aasta töötajat: hooldajad Kelli Rõõmussaar ja
Helbe Mettis, füsioterapeut Ines Margato, õde Kerly Pärn-Lõps, haldustöötajad Alya Roide ja Klaarika
Liivmaa, personalitöötaja Marge Jõgisaar. Töötajate tunnustamispõhimõtted toimivad ning on teada
kõigile osapooltele.
Koolitus- ja teadustegevus
2019. aastal oli edukas koolitusaasta. 2019. aastal olid haigla koolituskulud kokku 67,27 tuhat eurot,
mis teeb 2,30 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2018. aastal 62,71 tuhat eurot, mis oli 2,31 % aasta
tööjõukuludest. 2019. aastal toimus 26 sisekoolitust. 18 koolitust viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt
HNRK-d. Kokku osales neil üle 151 erineva HNRK töötaja. 82 töötajat käis 83 koolitusel väljapool HNRK-
d, sh. 11 koolitust ja konverentsi välismaal. Neist olulisemad olid WCPT 2019 – World Congress of
Physical Therapy – Genfis Švetsis (4 osalejat), ISCoS 2019 – International Spinal Cord Society – Nice’is
Prantsusmaal (2 osalejat), EFIC11 – 11th Congress of the European Pain Federation – Valencias
Hispaanias (2 osalejat), EUPPT Congress 2019 – Utrechtis Hollandis (2 osalejat). Esitati üks poster-
ettekanne.
Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) projekti periood 2016-2019 lõppes.
2019. aastal toimus lõppeva perioodi kokkuvõtete tegemine ning uue perioodi taotluse ette
valmistamine. TERE KK tegevustest ning uuringutest tehti kokkuvõtted, millel on potentsiaali
teadusajakirjades avaldamiseks. Lisaks osaletakse ühes rahvusvahelises teadusprojektis ja ühes
rahvusvahelises arendusprojektis. Viimase raames on HNRK katsetanud eluslabori printsiipe
ülepiiriliste toodete testimise näol koostöös kahe ettevõttega.
Esmakordselt HNRK ajaloos viisime läbi patsiendi kvalitatiivsed tagasiside uuringud. Uuritavateks selja-
ja peaajukahjustusega inimesed, kes saanud statsionaarset taastusravi. Uuring oli kooskõlastatud
eetikakomiteega.
Kolm HNRK töötajat õpib välismaises kraadiõppes: kaks magistrantuuris ja üks doktorantuuris.
HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna
teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. 2019. aastal sõlmiti leping
Tartu Ülikooli Kliinikumi Medinfokeskusega, et HNRK töötajad saaksid kasutada andmebaase.
Ravitöö
2019. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2365 haigusjuhul
ning ambulatoorselt 1677 haigusjuhul. Kokku mahus 4 222 758,30 eurot.
7
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Ravitöö statistilised näitajad
Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2019. aastal raviteenuste müük Eesti
Haigekassale 80,2% mahus 3 387 902,17 eurot. 2018. aastal olid vastavad näitajad 80,06 % mahus
3 019 726,46 eurot. Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal
kokku 29 896, 2018. aastal kokku 30 449 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi
oli 2019. aastal 26 402, mis on 88,31% kõigist haigla voodipäevadest. Liikluskindlustuse finantseeritud
statsionaarseid juhtusid oli 120 (1 657 voodipäeva) (5,5% kogujuhtudest;) ning ambulatoorseid
juhtusid 4. Eesti Töötukassa rahastusel osutasime statsionaarset tööalast rehabilitatsiooni 4 juhul
(kokku 26 voodipäeva) ning 75 ambulatoorsel juhul. Teraapiafondi rahastusega osutasime
taastusraviteenuseid 153 juhul. 2019. aasta veebruari algusest osutab HNRK taas sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuseid, kokku oli 23 lugu. Kindlustusseltside proportsioon teenuste rahastamisel
on võrreldes eelmiste aastatega madalam: 2019. aastal 5,66%, 2018. aastal 7,84 %. Isemaksjate
osakaal seevastu aga kõrgem: 2019. aastal vastavalt 9,31% (2018. aastal vastavalt 7,59 %). Teiste
rahastajate osakaal sarnane eelmise aastaga: 2019. aastal 4,8% (2018. aastal 4,51%). Põhitegevuse
mahu jaotus rahastajati on esitatud joonisel 3.
kindlustusseltsid; 238921,09; 6% muu; 202717,60; 5%
isemaksjad;
393217,44;
9%
EHK;
3387902,17;
80%
Joonis 3. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati (€), 2019. aastal
Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2019. aastal.
Aasta Voodihõive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete
(%) kestvus (päevades) ravijuhtude arv ravijuhtude arv
2013 80 11,0 2 565 860
2014 80 11,2 2 570 1 496
2015 79 11,8 2 378 1 440
2016 78 11,8 2 377 1 550
2017 83 12,1 2 448 1 662
2018 84 12,6 2 406 1 635
2019 83 12,3 2 365 1 677
8
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tulenevalt HNRK arengukavast on haigla jaoks olulised aktiivsel taastusravil viibivad patsiendid. 2019.
aastal oli nende voodipäevade osakaal 39% kogu haigekassale müüdud voodipäevade hulgaks. Laste
taastusravi voodipäevade osakaal oli 25%. Toetava taastusravi ehk kroonilises seisundis inimeste
taastusravi voodipäevade osakaal oli 36%. Joonisel 4 on toodud haigekassa voodipäevade jaotus 2018.
aastal ja 2019. aastal. 2019. aastal oli aktiivse taastusravi vajadusega lapsi rohkem kui 2018. aastal:
insuldijärgne seisund, traumaatilise seljaajukahjustuse järgne seisund jne.
EHK-
EHK- EHK- lapsed;
EHK- lapsed; akuutsed; 6 694; 25%
akuutsed; 6 575; 24% 10 226;
10 711;
39%
40%
EHK-
EHK- kroonilised;
kroonilised; 9 421; 36%
9 731; 36%
Joonis 4: Haigekassa voodipäevade jaotus 2018. ja 2019. aastal.
Sarnaselt eelmiste aastatega tegi HNRK haigekassale 2019. aastal teenust osutades ületööd, kuid mitte
nii suures ulatuses kui 2018. aastal: ületöö proportsioon osutatud kogumahust vastavalt 1,24% ja 3,5%.
Nõudlus HNRK teenustele, iseäranis statsionaarsetele teenustele on suur. 2019. aastal õnnestus
järjekorda siiski veidi lühendada võrreldes eelmise aastaga. Ravijärjekorras olevate patsientide arv on
toodud Tabelis 3.
Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate
patsientide arv 2017. - 2020. aasta alguse seisuga.
Kokku Statsionaarne Ambulatoorne
1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187
1. jaanuar 2018 1 126 976 150
1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145
1. jaanuar 2020 1 202 951 151
Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine.
Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017.
aastat alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised
osakonnad. 2019. aastal viidi kokku läbi 1353 meeskonnatööd. Meeskonnatööde hulk on aastatega
tõusnud (joonis 5). Neist peaaegu 80% osales ka patsient ning 8% ka patsiendi lähedane.
Meeskonnatöö järjepidev läbiviimine, tõhusam ja patsiendikesksem dokumenteerimine ning lähedaste
kaasamine on ka 2020. aasta prioriteetne eesmärk. Meeskonnatööde üheks eesmärgiks on püstitada
9
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
patsiendikeskseid eesmärke, mis on sihitatud patisendi igapäevase toimetuleku ning sotsiaalse
osalemise parendamiseks.
1600 200
1400
1340 1353 180
160
1200 1058 140
1000 902 120
800
749 85,03 84,69 100
74,7 79,9
600 80
38,85 60
400
40
200 4,55 5,01 10,97 8,78
1,07 20
0 0
2015 2016 2017 2018 2019
meeskonnatööde hulk pats osalemise % lähedase osalemise %
Joonis 5. Meeskonnatööde hulk, patsientide ja patsiendi lähedaste
osalemise protsent, 2015-2019.
Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused
Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine on HNRK teenuste osutamisel lisaväärtuseks ja meie
teenuste eripäraks. Nende vahendite kasutamist korraldame ja jälgime igapäevaselt ning nende
rakendamine on aasta aastalt tõusnud. 2019. aastal kasutati erinevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid
17 163 korral (2018. a 16 791 korral ja 2017. a 14 482 korral). 2019. a suurenes enamuse
kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutus: LokomatPro, Erigo, Indego, Panasonic JOBA Core Trainer.
HUR-jõusaali kasutus on võrreldav eelmise aastaga. Vähenenud on ArmeoSpring’i ja E-Link’i
kasutamine. Viimati nimetatutega seoses on olnud ka sisekoolitused, et nende rakendamist
suurendada. 2020. a. eesmärgiks on täies mahus rakendada 2019. a. lõpus soetatud Tyromotion
ülajäseme treeningseadmete komplekt. Samuti analüüsime vajadust ja võimalusi soetada lisa-Erigo
ja/või Lokomat või mõni muu vajalik kõrgtehnoloogiline vahend.
Patsientide tagasiside
Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2019.
aastal oli 2 365 statsionaarset juhtu, neist tagasisidet andis 1061 (võrreldes eelmise aastaga +2%), mis
on 44,86% (võrreldes eelmise aastaga +1,65%) kõigist juhtudest. 2018. aastal oli see 43,22%, 2017.
aastal oli see 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsientide rahulolu haiglas osutatud teenustega oli väga hea
(Tabel 4). Tagasisidet analüüsiti parendusgrupi poolt järjepidevalt ning arendusosakond tutvustas
tagasiside kokkuvõtteid kvartaalselt.
10
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva
eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2018. - 2019. aastal.
Ei ole üldse rahul
vastanute arv (n) Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%)
(%)
2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a.
Raviarst 1035 996 62 63 36 35 1 1 0 0
Õde 1035 985 71 69 29 30 0 0 0 0
Hooldaja 872 803 70 68 29 30 1 1 0 0
Füsioterapeut 1023 978 83 78 16 21 0 0 0 0
Tegevusterapeut 640 640 68 65 30 32 2 2 0 0
Logopeed 221 214 64 67 32 29 2 3 1 1
Psühholoog 514 503 55 56 40 39 4 4 1 1
Sotsiaaltöötaja 432 369 63 60 37 37 0 1 0 0
Elamistingimused 1039 980 54 54 44 42 2 3 0 1
Toit 1046 994 59 57 40 40 2 2 0 0
2019. aastal esitati HNRK’le 49 kiitust, 12 ettepanekut ja 9 kaebust. Kõigile kiitustele ja kaebustele on
vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale.
11
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Majandustegevuse aruanne
2019. aasta tulud olid kokku 4,62 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aastaga vähenes tulu 0,01 miljonit
eurot. 2019. aastal saadi põhitegevusest tulu 4,46 miljonit eurot, 2018. a 3,97 miljonit eurot.
Tegevuskulud olid 2019. aastal 4,19 miljonit eurot ja need suurenesid 0,2 miljoni euro võrra võrreldes
aastaga 2018. Tööjõukulud suurenesid 2019. aastal 201,5 tuhande euro võrra, moodustades 69,8 %
tegevuskuludest.
4462434
4500000
3977364
4000000
3639724
3500000 3259778
3113997
2951531
3000000
2608647
2500000 2197486
2108810
19494861999503
2000000
1500000
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 6. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu (€)
2009. - 2019. aastal.
Bilanss
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2019. aasta 5,5 miljoni euro suuruse
bilansimahuga. 2018. aastal oli bilansi maht 5,0 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk
maksevõime oli 2019.a. 4,25 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2018. majandusaastal
oli vastav näitaja 3,40.
Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt
osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud
majandusaasta 2019 lõppes positiivse tulemiga 428 462 eurot.
12
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr.
VARAD
Käibevara
Raha 1 735 089 1 450 724 3
Nõuded ja ettemaksed 268 271 232 795 4
Varud 116 651 94 148 5
KÄIBEVARA KOKKU 2 120 011 1 777 667
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara 3 398 617 3 233 081 6
PÕHIVARA KOKKU 3 398 617 3 233 081
AKTIVA (varad) KOKKU 5 518 628 5 010 748
Kohustised ja netovara
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 60 634 54 162 7
Võlad tarnijatele 32 305 106 541
Võlad töötajatele 217 623 206 785 9
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 152 065 139 488 8
KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 462 627 506 976
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 186 956 63 189 7
KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 186 956 63 189
KOKKU KOHUSTISED 649 583 570 165
Netovara
Sihtkapital 1 861 179 1 861 179
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 579 404 1 941 572
Aruandeaasta tulem 428 462 637 832
KOKKU NETOVARA 4 869 045 4 440 583
KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 5 518 628 5 010 748
13
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)
2019 2018 Lisa nr.
Tulud
Annetused ja toetused 156 270 656 784
Tulu ettevõtlusest 4 462 434 3 977 364
KOKKU TULUD 4 618 704 4 634 148 10
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -250 -26 792
otsesed kulud
Tööjõukulud -2 921 808 -2 720 319 12
Majandamiskulud -870 837 -872 023 11
Muud kulud -199 340 -205 990 13
Põhivara kulum ja väärtuse langus -194 141 -168 067 6
KOKKU KULUD -4 186 376 -3 993 191
PÕHITEGEVUSE TULEM 432 328 640 957
Muud finantstulud ja -kulud -3 866 -3 125 14
ARUANDEAASTA TULEM 428 462 637 832
14
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes)
2019 2018 Lisa nr.
Rahavood põhitegevusest
Korrigeerimised
Aruandeperioodi tegevustulem 432 328 640 957
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 194 141 168 067 6
Käibemaksukulu põhivara soetuseks 61 270 32 778
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -10 000 -4 688
Korrigeeritud tegevustulem 677 739 837 114
Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus
Muutus nõuete, ettemaksete muutus -35 476 16 762
Muutus varudes -22 503 -26 808
Muud 0 -1
Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku -57 979 -10 047
Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus
Muutus kohustistes, ettemaksetes 15 742 9 057
Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus kokku 15 742 9 057
KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 635 502 836 124
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -487 511 -317 511
Laekunud intressid ja muu finantstulu 1 130 0
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 000 -312
Muud 0 1
KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -476 381 -317 822
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenud 187 163 0
Tagasi makstud kapitalirendikohustised 0 -1 959
Saadud laenude tagasimaksed -56 923 -54 162
Makstud intressid -4 996 -3 006 14
Makstud muud finantskulud 0 -120
KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST 125 244 -59 247
KOKKU RAHAVOOD 284 365 459 055
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 450 724 991 669 3
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 284 365 459 055
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 735 089 1 450 724 3
15
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital Akumuleeritud tulem
31.12.2016 1 861 179 1 670 030 3 531 209
Aruandeaasta 271 542 271 542
tulem
31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751
Aruandeaasta 637 832 637 832
tulem
Korrigeeritud 1 861 179 2 579 404 4 440 583
saldo 31.12.2018
31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583
Aruandeaasta 428 462 428 462
tulem
31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045
16
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2019. aasta raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse
standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev
raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida
täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse
juhend.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha-
bilitatsioonikeskuse, tema tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfond SA
arvnäitajad on esitatud eurodes.
Konsolideerimise põhimõtted
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtetga. Elimineeritud on kõik
kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud.
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded
Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse
(emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel
on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande koostamisel.
Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi-
ja pikaajalisi nõudeid.
Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu
õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi.
Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende
tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud
finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja
müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul
väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul.
17
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raha
Raha ja raha ekvivalendid.
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki
Riigikassa pangakontol.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende
nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad.
Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga
nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub,
kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude
laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus.
Varud
Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast
tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta
ja seisundisse.
Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel.
Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku
elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust
bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt
soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei
kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja
lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm
määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast.
18
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes:
Maa 0%
Hooned ja ehitised 2-5%
Masinad ja seadmed 10-20%
Inventar 10-50%
Arvutustehnika 33-50%
Immateriaalne põhivara 5-50%
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga
majandusaasta lõpul.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara
kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud
kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade
bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse
tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja
otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita
käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive.
Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
Tarkvara 20 %
Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot.
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved
kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.
Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses.
Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või
rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja
rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse
tulemiaruande real „Finantstulud ja –kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev
amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum,
allahindlus”.
19
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi
võlakohustisi.
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest
saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud
soetusmaksumuses.
Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real
”Finantstulud ja –kulud”.
Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.
Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib
sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad lepingulised tulevikku suunatud
tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul
tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu
sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade
sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal
sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse
eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt) koheselt tuluna summa laekumisel
panka.
HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele
juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid,
mis ei ole seotud ravitööga.
Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole
esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu
kajastatakse tekkepõhiselt.
20
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Kulud
Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse
aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse
tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.
Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega
maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud.
Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele.
Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas
aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna.
Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon
ning väärtuse langus.
Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud.
Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise
osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja
ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju.
21
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõtted:
Tütarettevõte Asukohamaa
OÜ HNRK Eestimaa
Abivahendikeskus
2019 2018
Tulu 220 947 213 384
Kulu -208 684 -189 728
Tulem 12 263 23 656
Netovara 149 567 137 304
SA HNRK Toetusfond 2019 2018
Eestimaa
Tulu 2 557 7 850
Kulu -1 076 0
Tulem 1 481 7 850
Netovara 10 331 8 850
HNRK Toetusfond SA registrikoodiga 90014230 loodi emaettevõtte SA Haapsalu Neuroloogilise
Rehabilitatsioonikeskuse
poolt 2018. aasta märtsikuus kolmel peamisel eesmärgil: (1) taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste
arendamine ja kättesaadavuse parandamine ning ravitöö toetamine Haapsalu Neuroloogilises
Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse
toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna igakülgse arendamise
toetamine Eestis eesmärgiga edendada ühiskonna teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna
ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega.
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga
12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse
põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning
abivahendialaste teenuste osutamine.
22
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 3. Raha (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Sularaha kassas 581 132
Raha arvelduskontodel 1 734 508 1 450 592
Kokku raha 1 735 089 1 450 724
Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr.
Nõuded ostjate vastu 233 362 147 555
Ostjatelt laekumata arved 233 362 147 555
Nõuded toetuste ja siirete eest 23 026 71 196
Tulevaste perioodide kulud 7 925 13 896
Muud nõuded 3 958 148
Kokku nõuded ettemaksed 268 271 232 795
Lisas esitatud nõuded on lühiajalised.
23
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 5. Varud (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Toiduladu 1 668 1 705
Ostetud kaubad müügiks ( meditsiiniline kaup) 114 983 92 290
Ettemaksed varude eest 0 153
Kokku varud 116 651 94 148
Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes)
Hooned, Muu Lõpeta- Kokku
Masinad,
Maa ehitised, materiaalne mata
seadmed
rajatised põhivara tööd
31.12.2017
Soetus- 168 541 4 447 827
3 524 779 722 671
maksumus 31 836
Akumuleeri- -112 842 -1 390 213
-794 818 -482553
tud kulum
Jääkmaksu- 31 836 55 699 0 3 057 614
2 729 961 240 118
mus
Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534
parendused
Amortisatsioo -24 721 -168 067
-90 052 -53 294
nikulu
31.12.2018
Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209
maksumus
Akumuleeritu -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128
d kulum
Jääkmaksumu 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081
s
31.12.2019
Ostud ja 289 776 179 513 -109 611 359 678
parendused
Amortisatsioo -102 015 -54 866 -37 260 -194 141
nikulu
Soetusmaksu 31 836 3 948 157 718 343 436 551 5 134 887
mus
Muu -1 1 -1 -1
Akumuleeritu -986 885 -574 561 -174 823 -1 736 269
d kulum
Jääkmaksumu 31 836 2 961 271 143 783 261 727 0 3 398 617
s
24
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 7. Laenukohustused (eurodes)
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp-
määr valuuta tähtaeg
12 kuu 1-5 aasta Üle 5
jooksul jooksul aasta
Pikaajalised laenud
SEB Pank 117 351 54 162 63 189 0 Euribor+ EUR 15.02.
2016002217 2% 2021
16.02.2016
Laenukohustised 117 351 54 162 63 189
kokku
31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp-
jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg
SEB Pank 247 590 60 634 186 956 0 Euribor+ EUR 18.01.
2019001609 2,0% 2024
04.02.2019
Pikaajalised laenud 247 590 60 634 186 956 0
kokku
Laenukohustised 247 590 60 634 186 956
kokku
Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus
31.12.2019 31.12.2018
Hoone Sadama 16 2 731 018 2 555 659
Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Käibemaksukohustis 1 569 1 563
Sotsiaalmaksu kohustis 91 050 84 779
Üksikisiku tulumaksu kohustis 49 087 43 713
Töötuskindlustuse makse 5 894 5 433
kohustis
Kogumispensioni kohustis 4 465 4 000
Kokku võlad ja ettemaksed 152 065 139 488
Lisas esitatud võlad on lühiajalised.
25
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Töötasude kohustis 131 884 125 285
Puhkusetasude kohustis 6 194 7 808
Deklareerimata maksud 79 175 72 948
Muud võlad töövõtjatele 370 744
Kokku võlad töövõtjatele 217 623 206 785
Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes)
2019 2018
Tulud tervishoiust 4 233 285 3 771 837
Tulud majandustegevusest 52 029 54 534
Muu toodete ja teenuste müük 177 120 150 993
Saadud toetused 156 270 656 784
Kokku tulu ettevõtlusest 4 618 704 4 634 148
Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes)
2019 2018
Administreerimiskulud -59 985 -79 868
Koolitus-, lähetuskulud -67 266 -62 709
Kinnistute, hoonete, ruumide -191 256 -216 999
majandamiskulud
Sõidukite majandamiskulud -18 711 -20 526
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -106 460 -76 096
Inventari majandamiskulud -71 638 -75 344
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -29 003 -37 922
Toiduained -83 127 -79 600
Meditsiini ja hügieenikulud -179 814 -156 855
Õppevahendid -3 724 -248
Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -1 196 -8 657
Eri- ja vormiriietuse kulud -46 419 -41 536
Mitmesugused majandamiskulud -12 238 -15 663
Kokku mitmesugused tegevuskulud -870 837 -872 023
26
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes)
2019 2018
Palgakulu -2 178 195 -2 023 136
Sotsiaalmaksud -718 392 -682 883
Erisoodustused koos maksudega -25 221 -14 300
Kokku tööjõukulud -2 921 808 -2 720 319
Töötajate keskmine arv taandatuna 139,41 135,21
täistööajale
Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes)
2019 2018
Käibemaks kuluks -137 318 -172 310
Käibemaks põhivara soetustelt -61 270 -32 778
Maamaks -636 -636
Riigilõivud 0 -124
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -102 -142
Tollimaks -14 0
Kokku muud kulud -199 340 -205 990
Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes)
2019 2018
Intressikulu laenudelt -4 996 -3 000
Intressikulu kapitalirendilt 0 -6
Muud finantstulud ja -kulud 0 -119
Tulu hoiustelt 1 130 0
Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 866 -3 125
27
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes)
2019 2018
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 156 270 656 784
Saadud toetused 2019:
Tallinna Ülikool 16 751
BioArctic AB 31 459
ELIKO 12 719
Haapsalu Linnavalitsus 10 000
Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 26 636
Spordimeditsiini SA 7 622
Tallinnmeeting MTÜ 3 500
Eraisikud, asutused jt 2 583
AKEN- Kanada 10 000
Tartu Ülikooli Kliinikum SA 35 000
28
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused
2019 2018
Nõukogu -arvestatud tasu 15 840 13 941
Juhatuse liikme -arvestatud tasu 56 823 72 793
Juhatuse liikmele on 2019.aastal tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest 6 000 €. Täidetud on
igakuiselt sõidupäevikut ning piirmäära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud
kogusummas 1 311 €.
29
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
VARAD
Käibevara
Raha 1 715 103 1 429 051
Nõuded ja ettemaksed 284 228 256 452
Varud 1 668 1 704
KÄIBEVARA KOKKU 2 000 999 1 687 207
PÕHIVARA
Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 159 899 146 154
Pikaajalised nõuded 50 428 72 396
Materiaalne põhivara 3 294 227 3 094 071
PÕHIVARA KOKKU 3 504 554 3 312 621
AKTIVA (VARAD) KOKKU 5 505 553 4 999 828
Kohustised ja netovara
Võlad hankijatele 29 154 104 718
Võlad töövõtjatele 212 683 202 319
Muud kohustised, ettemaksed 147 081 134 857
Laenukohustised 60 634 54 162
KOKKU LÜHIAJALISED 449 552 496 056
KOHUSTISED
Laenukohustised 186 956 63 189
KOKKU PIKAAJALISED 186 956 63 189
KOHUSTISED
Netovara
Sihtkapital/Osakapital 1 861 179 1 861 179
nimiväärtuses
Eelmiste perioodide akumuleeritud 2 579 404 1 941 572
tulem
Aruandeaasta tulem 428 462 637 832
KOKKU NETOVARA 4 869 045 4 440 583
KOKKU KOHUSTISED JA 5 505 553 4 999 828
NETOVARA
30
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes)
2019 2018
Tulud
Annetused ja toetused 153 713 648 933
Tulu ettevõtlusest 4 233 285 3 771 838
Muud tulud tervishoiust 52 029 54 534
KOKKU TULUD 4 439 027 4 475 305
Kulud
Annetused ja toetused -9 250 -53 292
Mitmesugused tegevuskulud -797 790 -815 548
Tööjõukulud -2 860 029 -2 663 902
Põhivara kulum ja väärtuse langus -159 522 -132 198
Muud kulud -199 011 -205 872
KOKKU KULUD -4 025 602 -3 870 812
PÕHITEGEVUSE TULEM 413 425 604 493
Muud finantstulud ja -kulud 15 037 33 339
ARUANDEAASTA TULEM 428 462 637 832
31
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes)
2019 2018
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 413 425 604 493
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus 159 522 132 198
Sihtfinantseerimine põhivara -10 000 0
soetus
Põhivara käibemaks 61 270 0
Kokku korrigeerimised 210 792 132 198
Põhitegevusega seotud nõuete, -35 444 14 328
ettemaksete muutus
Varude muutus 36 -222
Põhitegevusega seotud kohustiste 13 587 9 368
ja ettemaksete muutus
KOKKU RAHAVOOD 602 396 760 165
PÕHITEGEVUSEST
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja -410 948 -343 535
immateriaalse põhivara soetamisel
Korrigeerimine muutusega -66 563 53 821
võlgades hankijatele
Antud laenude tagasimaksed 34 795 37 129
Laekunud intressid 1 128 0
KOKKU RAHAVOOD -441 588 -252 585
INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Rahavood
finantseerimistegevusest
Laekunud laenud 187 163 0
Saadud laenude tagasimaksed -56 923 -54 162
Kapitalirendi põhiosa 0 -1 959
tagasimaksed
Makstud intressid -4996 -3 006
Makstud muud finantskulud 0 -120
KOKKU RAHAVOOD 125 244 -59 247
FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
KOKKU RAHAVOOD 286 052 448 333
Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 429 051 980 718
alguses
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 286 052 448 333
MUUTUS
Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 715 103 1 429 051
lõpus
32
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud
nimiväärtuses tulem
31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751
Aruandeaasta tulem 637 832 637 832
31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583
Aruandeaasta tulem 428 462 428 462
31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045
33
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND
registrikood: 90000145
tänava/talu nimi, Toompuiestee
maja ja korteri number: 10
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10137
telefon: +372 6616628, +372 56496102
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.epifond.ee
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 6
Bilanss 6
Tulemiaruanne 7
Rahavoogude aruanne 8
Netovara muutuste aruanne 9
Raamatupidamise aastaaruande lisad 10
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10
Lisa 2 Raha 11
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 12
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 12
Lisa 6 Muud tulud 13
Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused 13
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 13
Lisa 9 Tööjõukulud 14
Lisa 10 Seotud osapooled 14
Lisa 11 Sündmused pärast aruandekuupäeva 14
Aruande allkirjad 15
Vandeaudiitori aruanne 16
2
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
SA EPI Fondi tegevusaruanne 2019
1. Sissejuhatus
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud
Sotsiaalministeerium. EPI Fondi otsustusorganiks on nõukogu, kuhu aruande aastal kuulus kuus liiget. Sihtasutuse täidesaatev organ koosnes
aruande aastal ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest.
EPI Fondi eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda,
nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist. Läbi püstitatud eesmärkide püüab EPI Fond tagada puuetega
inimeste organisatsioonide elujõulisuse ning tagada puuetega inimeste esindatuse seadusloomes ning huvikaitses. Puuetega inimeste
organisatsioone on kuni aastani 2019 toetatud Riigikogu juurde loodud Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) poolt riigieelarvesse laekuvatest
hasartmängumaksu vahenditest projekti taotluste alusel. Selleks, et võimalikult paljud puuetega inimeste organisatsioonid saaksid täita Vabariigi
Invapoliitika üldkontseptsiooniga neile pandud rolle on EPI Fond taotlenud HMN-lt koondtaotlusena EPI Koja liikmesorganisatsioonide võrgustiku
toetamist.
1. SA EPI Fondi 2019 majandusaasta eesmärgid
Põhikirjast tulenevalt on EPI Fondi tegevuse põhieesmärgiks rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada
puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö,
eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. Selleks taotleb EPI Fond riiklikku toetust võimalikult paljudele tegutsevatele puuetega inimeste
organisatsioonidele ja on välja töötanud saadud toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud põhimõtted. Organisatsioonide riikliku toetuse
liikumine läbi Fondi annab parema ülevaate ja nägemuse, kuidas riikliku toetust kasutatakse.
Fondi eesmärgid aastal 2019
2.1. Tagada läbi EPI Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning teostada EPI Fondi
lepingupartnerite lepingu täitmise kontroll.
2.2. Sotsiaalministeeriumi poolt puuetega inimeste organisatsioonidele sihtotstarbelise eraldisena jagatavate soetuste ja investeeringutoetuste
eraldamine ning kontroll.
2.3. Erasektorist finantsvahendite kaasamine puuetega inimeste valdkonna arendamiseks.
2.4. Säilitada puuetega inimeste võrgustiku rahastamise jätkamine ja mahuline suurendamine 2020-2021 .aastal, tehes selleks vajalikku
selgitustööd;
2.5. Koostöös ministeeriumiga otsida võimalusi EPI Fondi kaasamiseks erinevate puuetega inimestega seonduvate programmide täitmisse ja
funktsioonide laiendamisse, valdkonna uuringu läbiviimine;
2.6. toetavate tegevustega tagada raamatupidamistarkvara juurutamine EPI Koja liikmesorganisatsioonides ja teostada Fondist eraldatud
vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolli;
2.7. Leida võimalike sponsoreid, kes toetaksid EPI Koja liikmesorganisatsioonide tegevuse jätkusuutliku arengut;
2.8. anda üle Sotsiaalkindlustusametile puudega inimeste parkimiskaartide vahendamine kohalikele omavalitsustele ja aidata kaasa kaarti
kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil) probleemide lahendamisele.
3. EPI Fondi põhilised tegevused aastal 2019
3.1. Seotud Hasartmängumaksu laekumisest rahastatavate projektidega esitatavate projektidega:
■ Tegevustoetuse projektide vastuvõtmine, koondtabeli koostamine ja projektide komplekteerimine ning vajadusel esitamine
Sotsiaalministeeriumile (SM);
■ Sotsiaalministeeriumiga finantseerimislepingu sõlmimine;
■ Lepingute vormistamine Liitude, kodade ja teiste raha saajatega; Esitatud aruandluse kogumine, jälgimine ja rahade ülekandmine;
■ kohtadel pistelise kontrolli teostamine ja info vahendamine;
■ Koondaruandluse koostamine ja esitamine Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumile.
3
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
3.2. Uuringu "Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring"
• riigihanke korraldamine.
• protsessi koordineerimine
• vahekokkuvõtted
• tulemuste presenteerimine
3.4. Uuringust tulenevate järeldusete ja soovituste analüüs ning rakendamine.
3.5. Soetuste ja investeeringutoetuste haldamine,
• taotlusvooru läbiviimine,
• taotluste hindamine,
• lepingute sõlmimine,
• aruandluse koondamine,
• kontroll ning koondaruande esitamine Sotsiaalministeeriumile.
3.8. Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku ja Sotsiaalministeeriumi vahelise strateegilise partnerlus aastatel 2020-2022 välja
töötamine, vastava sisulise taotluse koostamine ning sellele järgnenud läbirääkimised.
3.7. Läbi Fondi antud toetustega seonduva info vahendamine EPIFondi kodulehel (www.epifond.ee). Kuna meie organisatsioonide võrgustik on
nii suur, on Fond ja Koja juhatus seisukohal, et valdavaks operatiivseks ja kiireks info vahetamiseks saab olla elektronpost ja veebileht.
3.8. Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamise omavalitsustele üleandmine Sotsiaalkindlustusametile aasta alguses.
1. Sotsiaalministeeriumilt saadud toetuse jaotamise põhimõtted, projektidele esitatavate nõuete täpsustamine ja organisatsioonidele
toetuse määramine.
Aruandeaastaks 2019 eraldati Hasartmängumaksu Nõukogu poolt EPIKoja võrgustiku toetuseks 950 000 eurot. 2019.a EPI Koja
liikmesorganisatsioonide täpsustatud rahastamispõhimõtted võeti vastu SA EPI Fondi nõukogu poolt 27.12.2018 koosolekul. Nende kohaselt
kujuneb üleriigiliselt tegutsevate organisatsioonide ja maakondade kogu toetuse suurus nelja komponendi summana:
• baas komponent, ei sõltu organisatsiooni suurusest (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 30 %);
• komponent, mis arvestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud puuetega inimeste (sh puuetega laste vanemad)
liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvu (kogutoetusest 20 %);
• komponent, mis arvestab registrisse kantud organisatsioonide füüsiliste liikmete arvu (liitudel kogutoetusest 40 % maakondlikel kodadel 35
%);
• komponent, mis arvestab kogutulu, mis on saadud täiendavalt hasartmängumaksu laekumistest eraldatud toetusele (sponsorid, omavalitsus,
osutatud teenused, teised siseriiklikud ja rahvusvahelised fondid) (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 15%).
Organisatsioonide andmeid täpsustatakse iga aasta oktoobris 1.septembri seisuga ja arvestatakse järgmise aasta toetuste arvutamisel. Läbi EPI
Fondi 2019. aastaks eraldatud EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku riigipoolse (HMN) toetuse vahendite kasutamine
organisatsioonide lõikes on toodud bilansi ning tulude ja kulude aruandes.
Aruande aastal jätkas EPI Fond aktiivseid läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga, et järgneval perioodil jätkataks ja suurendaks puuetega inimeste
võrgustiku riiklikku toetamist. Selleks koostati ja esitati strateegilise partnerluse taotlus aastateks 2020-2022
EPI Fond kasutab Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendis kehtestatud kontoplaani ja EPI Fondi raamatupidamise sise-eeskirja
ning aruandlus on viidud vastavusse Riigi raamatupidamise üldeeskirja soovitustega. Vastavalt üldeeskirjale esitab Fond raamatupidamise
saldoandmiku rahandusministeeriumi vastavasse infosüsteemi. Tulenevalt riigivaraseadusest viidi alates 01.01.2011.a riigi poolt asutatud
sihtasutuste arveldused üle Riigikassasse sh ka SA EPI Fond.
Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolliks esitasid kõik eraldatud vahenditest toetuse saajad EPI
Fondile Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud vormikohased finantsaruanded ja aasta lõpus sisulise töö koondaruande. Ka aruande aastal tehti
kohtadel pistelist kontrolli, aidati korraldada aruandlust ja abistati raamatupidamisprogrammi Merit kasutamist.
Nõukogu kinnitas 2015.a märtsi koosolekul EPI Fondi lepingupartneritele täiendatud HMN aruande vormi mida kasutati ka aruandeaastal.
Ministeerium lubas EPI Fondil oma lepingupartnerite aruannet täiendada tegevusprogrammi koondaruandega (milleks on vana vahearuande
lihtsustatud vorm) ja nõustus, et Meriti kasutajad Lisa 2 ei pea dokumentide lõikes lahti kirjutama vaid aruandele lisatakse Meritist kõikide
projektide, kus kasutati EPI Fondi raha, pdf väljatrükk "Projekti detailne aruanne". Selle eeltingimuseks on, et iga tegevusprogrammis oleva
alaprojekti kohta on Meritis tehtud projektikoht. Selleks, et mitte esitada palju pdf faile on mitmed organisatsioonid esitanud aruande lisana Merit
4
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
programmi varukoopia st organisatsiooni kogu raamatupidamise.
EPI Fondi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja aruanded ministeeriumile ja äriregistrile üleval internetis www.epifond.ee.
EPI Fondi juhatus on jätkuvalt järginud nõukogu ja EPIK juhatuse seisukohta, et me ei sekku organisatsioonide siseprobleemidesse ja osaleme
organisatsioonide palvel info andmiseks ja meie seisukohtade edastamiseks/selgitamiseks. Kontrolli funktsioon tuleneb ja piirdub
organisatsioonidega sõlmitud lepingust tuleneva kohustusega kasutada saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. EPI Fond kontrollib
organisatsioonide poolt esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja fondiga
sõlmitud lepingu täitmine. Raamatupidamise alase kompetentsi ja taseme tõstmiseks on võrgustikus valdavalt kasutusele võetud AS Merit
Seoses Covid-19 levikuga kehtestatud eriolukorra tõttu on juhatus hinnanud riske ning leidnud, et tekkinud olukord ei ohusta SA EPI Fondi
jätkusuutlikust, küll aga võib avaldada mõju tulubaasile.
5
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 84 366 484 988 2
Nõuded ja ettemaksed 636 3 260 3
Kokku käibevarad 85 002 488 248
Kokku varad 85 002 488 248
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 2 137 820 4
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 400 000 5
Kokku lühiajalised kohustised 2 137 400 820
Kokku kohustised 2 137 400 820
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 223 66 223
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 21 205 10 989
Aruandeaasta tulem -4 563 10 216
Kokku netovara 82 865 87 428
Kokku kohustised ja netovara 85 002 488 248
6
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 372 497 950 000 5
Muud tulud 0 37 938 6
Kokku tulud 1 372 497 987 938
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -1 289 803 -912 000 7
Mitmesugused tegevuskulud -65 287 -4 455 8
Tööjõukulud -22 212 -26 293 9
Muud kulud -20 -34 974
Kokku kulud -1 377 322 -977 722
Põhitegevuse tulem -4 825 10 216
Intressitulud 262 0
Aruandeaasta tulem -4 563 10 216
7
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Laekunud annetused ja toetused 974 634 1 350 000 5
Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 31 1 112
Muud põhitegevuse tulude laekumised 0 36 825
Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 288 313 -912 000 7
Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -64 368 -70 868
Väljamaksed töötajatele -22 212 -26 293 9
Laekunud intressid 262 0
Muud rahavood põhitegevusest -656 0
Kokku rahavood põhitegevusest -400 622 378 776
Kokku rahavood -400 622 378 776
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 484 988 106 212 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -400 622 378 776
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 84 366 484 988 2
8
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 66 223 10 989 77 212
Aruandeaasta tulem 0 10 216 10 216
31.12.2018 66 223 21 205 87 428
Aruandeaasta tulem 0 -4 563 -4 563
31.12.2019 66 223 16 642 82 865
9
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt
tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja
rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses
ja mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis
sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Kuna sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud
Sotsiaalministeerium, siis on sihtasutusel kohustus järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit.
Finantsvarad
Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava või saadava tasu õiglane
väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Juhul, kui soetatud finantsvara
eest tasutakse koheselt rahas, loetakse selle soetusmaksumuseks makstud rahasumma nominaalväärtust.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel Riigikassa kontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Kõik nõuded (nõuded ostjate vastu ning muud lühiajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete
korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuete hindamisel on vaadeldud
iga nõuet eraldi arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb
objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele tingimustele. Asjaoludeks, mis
viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Selliste nõuete puhul, mis ei ole
individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina,
arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.
Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kulu allahindlusest kajastatakse
tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena ja/või muudes tuludes.
Ebatõenäoliselt laekuvateks arveid aruandeperioodil ei tunnistatud.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,
mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine
Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile kajastatakse tegevuse sihtfinantseerimist järgmiselt:
(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui:
(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja
(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.
(2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena.
Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel
10
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
(3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna
ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist (5.000 eurot ilma käibemaksuta).
Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
Seotud osapooled
Seotud osapooled
Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele.
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond seotud osapoolteks on:
1) asutaja õiguste teostaja - Sotsiaalministeerium;
2) teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (sh Sotsiaalministeeriumi teised äriühingud ja sihtasutused);
3) juhatuse ja nõukogu liikmed;
4) eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all
olevad ettevõtted.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi
kuupäeva 31.12.2019 ja aruande koostamise kuupäeva 30.04.2020 vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel
perioodidel toimunud tehingutega või mõjutavad oluliselt järgmist aruandeperioodi.
Vt.ka Lisa 11
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Raha sihtkapitali kontol 66 283 66 223
Raha halduskulu kontol 15 995 416 965
Raha sponsorkontol 2 088 1 800
Kokku raha 84 366 484 988
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Maksude ettemaksed ja
636 636
tagasinõuded
Kokku nõuded ja
636 636
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 2 468 2 468
Ostjatelt laekumata
2 468 2 468
arved
Ettemaksed 792 792
Muud makstud
792 792
ettemaksed
Kokku nõuded ja
3 260 3 260
ettemaksed
11
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 1 501 1 501
Maksuvõlad 636 636
Kokku võlad ja ettemaksed 2 137 2 137
31.12.2018 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 27 27
Maksuvõlad 793 793
Kokku võlad ja ettemaksed 820 820
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
2018.aasta riigieelarve
seaduses ette nähtud
riigieelarveline
0 400 000 0 400 000
tegevustoetus
investeeringuteks ja
soetusteks
Kokku
sihtfinantseerimine 0 400 000 0 400 000
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 0 400 000 0 400 000
toetused
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
400 000 972 497 1 372 497 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 400 000 972 497 1 372 497 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 400 000 972 497 1 372 497 0
toetused
Rahavoogude aruandes on aruandeperioodil laekunud sihtfinantseerimine summas 974 634 EUR kajastatud kirjel Laekunud annetused
12
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
ja toetused. Laekunud summast 2 137 EUR kajastub 2018.aasta tulemiaruandes.
Lisa 6 Muud tulud
(eurodes)
2019 2018
Puuetega inimeste sõiduki parkimiskaartide
0 36 228
saatmise postikulu
Sihtotstarbeline sponsorlus 0 1 710
Kokku muud tulud 0 37 938
Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused
(eurodes)
2019 2018
EPI Kojale ja tema liikmesorganisatsioonidele 1 289 803 912 000
Kokku jagatud annetused ja toetused 1 289 803 912 000
Rahavoogude aruandes on kajastatud kirjel Väljamaksed annetusteks ja toetusteks aruandeperioodi lõpu seisuga reaalselt välja
makstud summa, milleks on 1 288 313 EUR. Ülejäänud summa, 1 490 EUR on seisuga 31.12.2019 veel välja maksmata. Nimetatud
summa maksti välja 04.02.2020.
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018
Mitmesugused bürookulud 3 970 839
Lähetuskulud 55 0
Koolituskulud 25 0
Transpordikulud 591 437
Sideteenused (telefon) ja postikulu 211 1 208
Audiitori teenus 1 350 1 229
Muud administreerimiskulud 11 032 0
Uuringud, trükised 44 394 0
Inventar ja selle tarvikud 3 659 0
Muud 0 742
Kokku mitmesugused tegevuskulud 65 287 4 455
13
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 16 694 19 760
Sotsiaalmaksud 5 518 6 533
Kokku tööjõukulud 22 212 26 293
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1
Lisa 10 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 15 600 18 300
Lisa 11 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukord Covid-19 viiruse tõkestamise eesmärgil, mõjutab SA Eesti Puuetega Inimeste Fonid tegevust, kuid ei sea
ohtu organisatsiooni jätkusuutlikust.
Covid -19 võib mõjutada SA EPIFondi tulubaasi.
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner puuetega inimeste organisatsioonide rahastamisel ja rahalised
vahendid selleks tulevad hasartmängumaksu laekumistest. Kuna eriolukorras kehtestatud piirangute tõttu on hasartmängumaksu
laekumised riigile oluliselt vähenenud siis aastal 2020 tuleb suure tõenäosusega kulusid kokkuhoida. Läbirääkimistel Sotsiaalministeeriumiga on
selgelt välja öeldud, et ei kärbita organisatsioonidele jagatavate toetuste mahtu. Küll aga peab SA Eesti Puuetega Inimeste Fond edasi lükkama
selleks kevadeks planeeritud taotlusvooru psüühikahäiretega inimeste organisatsioonidele. Sammuti tuleb suure tõenäosusega kasutada
reservi ning teisi rahalisi puhvreid, et tasandada hasartmängu maksu alalaekumisi.
Covid-19 mõju näeme olulise tegurina käesoleva aasta lõpuni.
14
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Koeru Hooldekeskus
registrikood: 90008347
tänava/talu nimi, Ida tn 2
maja ja korteri number:
alevik: Koeru alevik
vald: Järva vald
maakond: Järva maakond
postisihtnumber: 73001
telefon: +372 55508744, +372 55519763
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.koeruhk.ee
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 6
Bilanss 6
Tulemiaruanne 7
Rahavoogude aruanne 8
Netovara muutuste aruanne 9
Raamatupidamise aastaaruande lisad 10
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10
Lisa 2 Raha 12
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13
Lisa 4 Varud 13
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 15
Lisa 7 Kasutusrent 16
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 17
Lisa 9 Võlad töövõtjatele 17
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 17
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 18
Lisa 12 Muud tulud 18
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 19
Lisa 14 Tööjõukulud 19
Lisa 15 Muud kulud 20
Lisa 16 Seotud osapooled 20
Aruande allkirjad 21
Vandeaudiitori aruanne 22
2
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus on riigi poolt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrusega nr 693-k moodustatud sihtasutus, mille
asutajaõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 21.01.2016. a istungi otsusega määratud Sotsiaalministeerium. Sihtasutuse tööd juhib
5-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus, kes lähtuvad oma töös sihtasutuse põhikirjast.
Sihtasutuse eesmärgiks ja põhitegevusalaks on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine. Sihtasutus tegutseb
1986. aastal valminud 8200 m2 suuruses hooldekeskusele kuuluvas hoones.
2019. aastal oli hooldekeskuses kasutusel 215 teenusekohta ning osutati ööpäevastest hoolekandeteenustest järgmisi: ööpäevaringset
erihoolekandeteenust, ööpäevast erihoolekandeteenust sügava liitpuudega klientidele ja uue teenusena igapäevaelu toetamise teenust päeva-
ja nädalahoiuteenusena, väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust (sh dementsussündroomiga isikutele) ja tervishoiuteenustest pakuti
klientidele iseseisvat ja tasulist õendusabiteenust ning koduõendusteenust.
Suuremate kordaminekutena saab nimetada kolme projekti edukat elluviimist ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloa
saamist.
Investeeringud
Katusetööd (D ja E tiiva parapeti vahetus ja SBS katte parandustööd (83 052,74 eurot).
Sisetööd: ruumide ümberehitus dementsusega inimestele elukeskkonna parandamiseks (47 786,53 eurot).
Teraapiaaed-õueala dementsusega inimestele (59 158,75 eurot).
Turvaseadmete komplekt dementsuse osakonda (10 495,00 eurot).
Projekteerimistöödega alustatud ja lõpetamata ehitusena arvele võetud:
Hoone ja maa-ala mõõdistamistööd (6 600,00 eurot).
Hoone projekteerimistööd (eskiisprojekt kogu hoonele ja C tiiva põhiprojekt koos tehnosüsteemidega) 27.08.2019 (10 kuud) (2019 aastal
tasutud: 34 875,00 eurot).
Investeeringud on arvele võetud ilma käibemaksuta.
Majandustegevus
Sihtasutuse omatulude osakaal tervikuna on püsinud 2019. aastal stabiilsena. Aastaks püstitatud eesmärgid teenuste mahtude osas on
valdavalt täidetud. Erihoolekandeteenuse teenusekohtade arvu on aasta lõpuks vähendatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osas 1 koha
võrra, 74-le teenusekohale, seoses varasema ülerahvastatusega.
Tulud kokku 2 314 219 eurot.
Sotsiaalabi tuludega teeniti 1 967 315 eurot, mis moodustab 85% kogutulust.
Tervishoiu tuludega teeniti 203 335 eurot, mis moodustab 9% kogutulust.
Muu toodete ja teenuste müügist teeniti 21 478 eurot ehk 1% kogutulust.
Üüri ja renditulud 418 eurot.
Toetuste osakaal oli 5% kogutulust summas 120 026 eurot.
Muud tulud 1 647 eurot..
Kulud kokku 2 390 933 eurot.
Suurimaks kuluartikliks oli personalikulu 1 641 174 euroga, mis moodustab kogukuludest 69%-i. Majandamiskulud 533 077 eurot moodustavad
22%-kõikidest kuludest, muud tegevuskulud 133 601 eurot, 6 %-i ja amortisatsioon 83 081 eurot 3%-i kuludest.
Intressitulu 583 eurot.
Majandustegevuse tulem -76 131 eurot.
Planeeritud mahud ja tegelik maht teenuste lõikes:
Teenuseid kokku 7, sellest väljaspool kodu osutatavaid üldhooldusteenuseid 2 (ööpäevaringne üldhooldusteenus – 74 teenusekohta,
ööpäevaringne üldhooldusteenus dementsusega isikutele – 36 teenusekohta), erihooldusteenuseid 3 (ööpäevaringne erihooldusteenus – 74
teenusekohta, ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 15 teenusekohta, igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja
nädalahoiuteenusena – 2 teenusekohta), meditsiiniteenuseid 2 (iseseisev statsionaarne õendusabiteenus – 12 teenusekohta, tasuline iseseisev
statsionaarne õendusabiteenus). Teenusekohti kokku kõikidel teenustel 213.
Uue teenusena lisandus meie teenustepaketti igapäevaelu toetamise teenus (november 2019), eesmärgiga vähendada lähedaste
hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist. Teenusel 2 isikut.
2019 aasta jooksul sai I korrusel uuendatud dementsusega isikutele nii füüsiline keskkond, kui ka teenuse sisuline pool – lisandusid uued
teraapilised tegevused ja võimalused igapäevaelus kaasalöömiseks. Samuti rajati õueala koos teraapiaaiaga.
Aasta jooksul saabus üldhooldusteenustele kokku 36 klienti (kodust 9, statsionaarselt õendusabiteenuselt 20, haiglast 3 ja ööpäevaringselt
erihooldusteenuselt 4 klienti). Teenuselt lahkus 34 klienti (teise hoolekandeasutusse 2, sotsiaalkorterisse 1, pere juurde elama 1, suri 30 klienti).
Seisuga 31.12 2019 kokku 110 klienti (43 meest, 67 naist).
Erihooldusteenustele saabus aasta jooksul kokku 8 klienti, lahkus 5 (üldhooldusteenusele 4, kergemale teenusele 1), suri 3. Seisuga 31.12.2019
kokku 91 klienti ( ÖE 74, ÖL 15, IET 2).
Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse mahud: õendusjuhtusid on olnud perioodil 01.04.2019 – 31.12 2019 110, lepingujärgselt peaks olema
120. Lepingu järgi on lubatud kõikumise protsendiks 10, seega juhud täidetud. Lepingujärgne rahastus Haigekassa poolt oli 142490 eur, täitmine
3
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
oli 142760 eur, seega oleme lubatud rahalist mahtu ületanud 270 eur. Haigekassaga on sõlmitud iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse
rahastamise leping 160 juhtu aastas.
2019. aastaks püstitatud eesmärgid ja nende täitmine:
2019. aasta peamisteks eesmärkideks oli:
1) osutada klientidele kvaliteetset ja asjakohast teenust tagades klientide ja nende lähedaste rahulolu ning teenuste vastavuse
kvaliteedistandarditele. Selleks:
- viia läbi koostöös Sotsiaalkindlustusametiga erihoolekandeteenuste personalile Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt koostatud õppekava
alusel väljaõpe - E-koolituse läbisid kõik erihoolekandeteenuse töötajad.
- viia läbi rahuloluküsitlus klientide ja nende lähedaste seas - rahuloluküsitlus on läbi viidud õendusabiteenusel, kokkuvõtvalt on teenuse
osutamisega rahul või väga rahul 94% küsitlusele vastanutest.
- jätkata sisekoolitustega dementsusega teemal; osaleda dementsusega inimeste elukeskkonna kohandamise projektis, kohandada
dementsusega klientidele sobivad eluruumid I korrusele ning aasta lõpuks suurendada dementsussündroomiga isikutele pakutava teenuse
osakaalu - projekti tegevused on tähtajaliselt ellu viidud, rajatud dementsusega inimestele sobiv elukeskkond ja õueala-teraapiaaed. Samuti
sisustati teraapiaruumid erinevate teraapiliste tegevuste ja mälutegevuste läbiviimiseks.
- juurutada töökorraldust toetavaid tehnoloogilisi lahendusi ning pakkuda töötajatele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks, ning panustada
personali koolitamisse sh suurendada sisekoolituste osakaalu.- Kasutusele on võetud hooldajate tööd lihtsustav ning klientide turvalisuse
tagamisele kaasa aitav Everoni ukseandurite ja kutsungikellade süsteem. Väikeprojektide rahastuse abil on läbi viidud supervisioon
hooldustöötajatele (kokku osales 72 töötajat à 12 tundi).
2) tagada ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus ning efektiivne majandamine, selleks:
- rakendada praktikas teenustepõhist kulumudel ning disainida sellele tuginev kontoplaan- kontoplaan on kaasajastatud ning kulumudelid loodud
ning teenuste tasuvusanalüüse teostatud jooksvalt aasta lõikes.
- tagada teenusekohtade täituvus läbi ettevõtte aktiivse tutvustamise avalikkusele ning koostöö rahastajate (Sotsiaalkindlustusamet,
Haigekassa) ja omavalitsustega- ettevõttel on uus kaasaegne koduleht ning andmed hooldekodukoha broneerimiseks portaalis 1Paigake.
- koostada hankeplaan ning tagada kaupade ja teenuste soetamine ettevõtte jaoks soodsaimal viisil ning vastavalt seadusandlusele- Läbi on
viidud hanked vastavalt koostatud hankeplaanile. Suurematest hangetest : Toiduainete ostmine 2 aastaks, Raamatupidamise audiitorteenus 3
aastaks, Põetus- ja hooldusvahendite ostmine 3 aastaks, SA Koeru Hooldekeskus projekteerimistööd, Ruumide renoveerimis- ja
ümberehitustööd ja väljapääsu ehitamine I A korpusest, Katuste remonditööde ja teraapia-aia ehitamine.
-vastu võtta ettevõtte arengukava- arengustrateegia dokument Nõukogu poolt heaks kiidetud ja esitatud ministeeriumitele (Sotsiaalministeerium,
Rahandusministeerium) kooskõlastamiseks ja ettepanekute tegemiseks.
3) tagada hoonete ja rajatiste heakord ning klientidele turvaline ja kodune elukeskkond ning personalile hea töökeskkond, selleks planeeritud
tegevused valdavalt ellu viidud (vt. Investeeringud). Teostamata on territooriumi ja personaliruumide kaasajastamine kuid valminud on kogu
hooldekeskuse rekonstrueerimise eskiisprojekt ning eeldatavad tööde mahud ja vajaminevad ressursid kaardistatud.
Arendustegevus
2019. aastal sai hooldekeskus rahastuse kolmele esitatud projektile:
Dementsusega inimeste teenusekohtade kohandamine, Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse teenusekohtade loomine ja
Supervisiooni korraldamine teenust vahetult osutavatele töötajatele. Kõik projektid viidi edukalt ellu.
Jätkus koostöö erinevate õppeasutustega (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool,
kutseõppeasutused) . Hooldekeskus oli praktikabaasiks eeltoodud koolide õppuritele. Õpinguid alustas töökohapõhise õppes hooldustöötajate
grupp koostöös Järvamaa kutsehariduskeskusega.
Hooldekeskus osales Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja eestvedamisel korraldatavate hooldustöötajate kutsevõistlustel ning saavutas
esikoha nii asutuste kui individuaal- ja meeskondlike alade lõikes. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni poolt hinnati töötajat aasta parima
tegevusjuhendaja tunnustusega.
Ettevõtte tutvustamiseks osalesime Töömessidel (Järva-, Lääne-Viru- ja Jõgevamaal). Sotsiaalkindlustusametiga toimib väga hea koostöö,
ühiselt on läbi viidud kohtumisi Koerus ja osaletud teenusepakkujatele korraldatud infopäevadel.
Hooldekeskuses töötas 2019. aastal keskmiselt 102 töötajat, tööjõukulud 2019. aastal olid 1 641 174. eurot. Võrreldes eelmise perioodiga
kulude kasv 197 920.- eurot.
2019. aastal lahkus töölt 23 töötajat s.h 2 tööandja algatusel st tööjõu voolavus oli 21%. 3 töötajat tulid samal aastal tagasi ja loodi juurde üks
tähtajaline ametikoht: konsultant-projektijuht.
2019. aasta lõpus oli meil 111 töötajat (3 vaba kohta). Neist 1 algharidusega, 22 põhiharidusega, 1 põhi+kutseharidusega, 23 keskharidusega,
34 kesk-eriharidusega, 10 kesk+kutseharidusega, 16 töötajat kõrgharidusega ja 4 magistrikraadiga.
Vahetult teenuseosutajad: 30 tegevusjuhendajat ja vanemtegevusjuhendatajat. Neist 16 on kesk-eri või kesk-kutse, 5 kõrg-, 1 põhi-, ja 8
keskharidusega. 26 on läbinud tegevusjuhendajate 260 tunnise koolituse (4 õpib), 13 on läbinud lisaks 40 tunnise liitpuude koolituse. 44
hooldajat, vanemhooldajat ja hooldaja-koristajat. Neist 1 on alg-, 17 põhi-, 10 kesk- ja 14 kesk-eri ja kesk+kutseharidusega ja 2 kõrgharidusega.
9 õpivad hooldustöötaja töökohapõhises kutseõppes.
Töötajatest elab Järva vallas 65% töötajatest, 17% töötajatest elab Paide linnas ja 0,2% töötajatest elab Türi vallas, 14% Lääne-Viru maakonnas
, 0,4% Jõgeva maakonnas.
2019. aastal osalesid meie töötajad koolitustel kokku 3527 akadeemilist tundi. Sealhulgas kõik hooldustöötajad osalesid supervisioonidel projekti
“TRE3.01.19-0053 Koeru Hooldekeskuse personali kompetentsuse tõstmine supervisiooni abil” raames. Lisaks lõpetasid 4 töötajat 260 tunnise
4
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
tegevusjuhendaja koolituse ja 12 töötajat Puhastusteenindaja tase 3 töökohapõhise kutseõppe. Koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega
alustasid 11 töötajat töökohapõhise Hooldustöötaja tase 4 kutseõppega, mis kestab 2 aastat.
Tuleviku arengusuunad
2020. aasta peamisteks eesmärkideks on:
1. Sihtasutus on dementsuse arenduskeskuseks riigis
1.1. Suurendatakse dementsuse diagnoosiga isikutele suunatud teenuste osakaalu rekonstrueerides selleks ruumid;
1.2. Kohandatakse dementsuse valdkonna koolitus- ja arenduskeskus, kohandades teenusesaajate jaoks sobiva elukeskkonna ja õueala,
luuakse uuenduslike tehniliste lahendustega ning koolitatud personaliga osakonnad;
2. Teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet
2.1. Suurendatakse erihoolekandeteenuste teenusportfelli. 2020. aasta lõpuks avatakse 24- kohaline ööpäevaringse erihoolekandeteenuse
üksus Paides;
2.2. Tagatakse ööpäevaringne tervishoiuteenuse kättesaadavus hooldekeskuses. Selleks taotletakse Haigekassalt väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse õendusteenuse rahastamist.
3. Õppiv ja koostöövalmis organisatsioon kvalifitseeritud töötajatega
3.1.Töötajad hoiavad end kursis sotsiaalteenuste arengusuundade ja kvaliteedinõuetega ning osalevad erialaorganisatsioonide töös (ESTA,
ESJN; Elu Dementsusega, DKK, EPL), hooldekeskus korraldab 2020.aasta hooldustöötajate kutsevõistlused;
3.2.Personal on nõuetekohase haridusega, osaleb aktiivselt sise- ja väliskoolitustel ning teeb kompetentside jagamisel koostööd teiste
teenuseosutajatega;
4. Organisatsioon on innovaatiline ja arenev, võttes igapäevatöös kasutusele kaasaegseid tehnilisi lahendusi ning kohandades
ruumilist keskkonda.
Selleks:
4.1.Tagatakse efektiivse ruumikasutusega kaasaegne ja kodune elukeskkond;
4.2.Klienditöö dokumentatsioon on erihoolekandeteenustel elektrooniline;
4.3.Osaletakse aktiivselt projektikonkurssidel suurendades edukate projektide abil investeerimis- ja arenguvõimalusi.
Koostas
Terje Teder
Juhatuse liige
5
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 526 286 693 471 2
Nõuded ja ettemaksed 170 011 155 117 3
Varud 6 994 2 729 4
Kokku käibevarad 703 291 851 317
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 1 394 425 1 235 538 6
Kokku põhivarad 1 394 425 1 235 538
Kokku varad 2 097 716 2 086 855
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 349 549 262 557 8
Kokku lühiajalised kohustised 349 549 262 557
Kokku kohustised 349 549 262 557
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 148 302 2 148 302
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -324 004 -333 379
Aruandeaasta tulem -76 131 9 375
Kokku netovara 1 748 167 1 824 298
Kokku kohustised ja netovara 2 097 716 2 086 855
6
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 120 026 0 10
Tulu ettevõtlusest 2 170 650 2 089 084 11
Muud tulud 23 543 44 660 12
Kokku tulud 2 314 219 2 133 744
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -533 077 -512 144 13
Tööjõukulud -1 641 174 -1 443 254 14
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -83 081 -82 763 6
Muud kulud -133 601 -86 208 15
Kokku kulud -2 390 933 -2 124 369
Põhitegevuse tulem -76 714 9 375
Intressitulud 583 0
Aruandeaasta tulem -76 131 9 375
7
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -76 714 9 375
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 83 081 82 763 6
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -1 250
Kokku korrigeerimised 83 081 81 513
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -14 894 -72 926 3
Varude muutus -4 265 31 910 4
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 86 992 35 743 8
Kokku rahavood põhitegevusest 74 200 85 615
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-241 968 -9 417
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 1 250
müügist
Laekunud intressid 583 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest -241 385 -8 167
Kokku rahavood -167 185 77 448
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 693 471 616 023
Raha ja raha ekvivalentide muutus -167 185 77 448
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 526 286 693 471 2
8
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 2 148 302 -333 379 1 814 923
Aruandeaasta tulem 0 9 375 9 375
31.12.2018 2 148 302 -324 004 1 824 298
Aruandeaasta tulem 0 -76 131 -76 131
31.12.2019 2 148 302 -400 135 1 748 167
9
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus 2019.a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele
suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ja täpsustab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend.
Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke.
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjate tasumata summad on kajastatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kohaselt laekumise tõenäosusest lähtuvalt. Seejuures
on nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatud eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded hinnatakse bilansis alla nende tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansis
ebatõenäoliselt laekuva nõudena. Ostjatelt laekumata summad, mille maksetähtaeg on ületanud 365 päeva, kantakse kuludesse.
Aruandeperioodil laekunud, kuid eelnevalt kuludesse kantud nõuded, kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa korrigeerimisena
ja kulu vähendamisena aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused
nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks
kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam,
kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivaradena käsitletakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja mille soetusmaksumus ületab 5 000 eurot.Kõik varad
soetusmaksumusega alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku varana. Väheväärtuslikke varasid arvestatakse bilansiväliselt
vastavate üksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes.
Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad
allahindlused.
Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse
põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada
vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.
Materiaalne põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku
kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine
lõpetati, kasumiaruandes.
Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning amortiseeritakse kuni
10
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate
amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei tee Sihtasutus kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust
kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul
põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse
test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema
bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui on märke sellest, et
varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
hooned ja rajatised 10-50 aastat
masinad ja seadmed 5-10 aastat
muu inventar 2-5 aastat
Maad ei amortiseerita.
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Sihtasutus kui rentnik
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Sihtasutus kui rendileandja
Kasutusrendimakseid kajastatakse rendiperioodil lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik fintskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa
aga kajastatakse samal ajal tuluna.
Tegevustoetused – toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel.
Tulud
11
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulu majandustegevusest ja muud tulud kajastatakse selle üksuse tulemiaruandes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga
seotud hüved ja riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist
kajastatakse teenuse osutamisel.
Kulud
Kulude liigitamine toimub vastavalt valitud kasumiaruande skeemi kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse
nendega seotud tulusid. Kulud, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise
hetkel varana lähtudes olulisuse printsiibist. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku
kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Aastaaruandes käsitletakse seotud osapoolena :
1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline
mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Koeru
Hooldekeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Aruandekuupäevajärgsed sündmused
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on
korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval
eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne
sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud
aasta bilansis ja tulemiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Sularaha kassas 2 803 370
Arvelduskonto Riigikassas 523 483 693 101
Kokku raha 526 286 693 471
12
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 163 290 163 290
Ostjatelt laekumata
163 290 163 290
arved
Maksude ettemaksed ja
1 000 1 000 5
tagasinõuded
Muud nõuded 1 013 1 013
Viitlaekumised 1 013 1 013
Ettemaksed 4 708 4 708
Tulevaste perioodide
4 708 4 708
kulud
Kokku nõuded ja
170 011 170 011
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 147 317 147 317
Ostjatelt laekumata
147 317 147 317
arved
Muud nõuded 2 032 2 032
Viitlaekumised 2 032 2 032
Ettemaksed 5 768 5 768
Muud makstud
5 768 5 768
ettemaksed
Kokku nõuded ja
155 117 155 117
ettemaksed
31.12.2019.a seisuga nõuded ostjate vastu sisaldab eraisikute võlga summas 63 766 eurot (seisuga 31.12.2018.a 52 443 eurot) ja asutuste
võlga summas 99 524 eurot (seisuga 31.12.2018.a 94 874 eurot).Ebatõenäoliseks on hinnatud võlg summas 297 eurot.
Tulevaste perioodide ettemaksed seisuga 31.12.2019 sisaldavad ettemakseid ajakirjanduse tellimuste eest summas 351 eurot
(seisuga 31.12.2018.a 2 355 eurot), sõidukite- ja varakindlustuse makseid 2 257 eurot (seisuga 31.12.2018.a 2 275 eurot), ettemakstud
kasutusrendile võetud sõiduki esimene lepingumakse summas 495 eurot (seisuga 31.12.2018.a 1 090 eurot), IT majutusteenus summas
151 eurot (seisuga 31.12.2018.a 48 eurot).
Töötajatele makstud ettemakstud puhkusetasu koos maksudega 1 454 eurot.
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 6 994 2 729
s.h. toiduained 3 970 2 729
puhastusvahendid 3 024 0
Kokku varud 6 994 2 729
13
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 0 806
Üksikisiku tulumaks 29 753 24 064
Sotsiaalmaks 73 154 63 376
Kohustuslik kogumispension 2 973 2 664
Töötuskindlustusmaksed 4 928 4 389
Ettemaksukonto jääk 1 000
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 000 110 808 95 299
Vt. lisa 3 ja 8
14
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordivahendid
Muud põhivarad Lõpetamata
masinad ja projektid
seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 1 566 2 246 440 115 997 107 605 223 602 6 721 9 662 2 487 991
Akumuleeritud kulum 0 -1 010 105 -81 898 -80 383 -162 281 -6 721 0 -1 179 107
Jääkmaksumus 1 566 1 236 335 34 099 27 222 61 321 0 9 662 1 308 884
Ostud ja parendused 9 417 9 417
Uute ehitiste ost,
9 417 9 417
uusehitus, parendused
Amortisatsioonikulu -70 768 -9 299 -2 696 -11 995 -82 763
Ümberliigitamised 9 662 -9 662 0
Ümberliigitamised
9 662 -9 662 0
lõpetamata projektidest
31.12.2018
Soetusmaksumus 1 566 2 265 519 79 043 102 514 181 557 6 721 0 2 455 363
Akumuleeritud kulum 0 -1 080 873 -54 243 -77 988 -132 231 -6 721 0 -1 219 825
Jääkmaksumus 1 566 1 184 646 24 800 24 526 49 326 0 0 1 235 538
Ostud ja parendused 241 968 241 968
Uute ehitiste ost,
231 473 231 473
uusehitus, parendused
Muud ostud ja
10 495 10 495
parendused
Amortisatsioonikulu -70 998 -9 300 -2 783 -12 083 -83 081
Ümberliigitamised 189 998 10 495 10 495 -200 493 0
Ümberliigitamised
189 998 10 495 10 495 -200 493 0
lõpetamata projektidest
31.12.2019
Soetusmaksumus 1 566 2 455 517 79 043 113 009 192 052 6 721 41 475 2 697 331
Akumuleeritud kulum 0 -1 151 871 -63 543 -80 771 -144 314 -6 721 -1 302 906
Jääkmaksumus 1 566 1 303 646 15 500 32 238 47 738 0 41 475 1 394 425
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2019 2018
Masinad ja seadmed 0 1 250
Transpordivahendid 0 1 250
Kokku 0 1 250
15
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2019 2018
Kasutusrenditulu 135 135
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Muud varad 1 566 1 566
Kokku 1 566 1 566
Kasutusrendile on antud SA Koeru Hooldekeskusele kuuluv põllumajanduslik maa suurusega 2,7 ha sihtotstarbega
põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks jääkmaksumusega 1 566 eurot.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018
Kasutusrendikulu 4 021 3 869
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018
12 kuu jooksul 3 258 3 940
1-5 aasta jooksul 0 3 339
Kasutusrendile on võetud sõiduauto Subaru. Lisatingimus liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel:
kui liisinguvõtja soovib liisingulepingut ennetähtaegselt lõpetada ja liisingueset tagastada, kuulub liisinguvõtja poolt tasumiseks liisingulepingust
tuleneva jooksva kuu liisingu osamakse ja intress ning kõik järgnevad osamaksed ja liisinguandja nõudmisel kuni 6 järgneva kuu
intressi maksed.
16
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 81 614 81 614
Võlad töövõtjatele 149 925 149 925 9
Maksuvõlad 110 808 110 808 5
Saadud ettemaksed 1 144 1 144
Muud saadud ettemaksed 1 144 1 144
Tagatistasud 6 058 6 058
Kokku võlad ja ettemaksed 349 549 349 549
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 26 565 26 565
Võlad töövõtjatele 139 569 139 569 9
Maksuvõlad 95 299 95 299 5
Tagatistasud 1 124 1 124
Kokku võlad ja ettemaksed 262 557 262 557
Lisa 9 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Töötasude kohustis 93 710 81 289
Puhkusetasude kohustis 53 767 57 099
Muud võlad töövõtjale 2 448 1 181
Kokku võlad töövõtjatele 149 925 139 569 8
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
17
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019
tulemiaruandes
Nõuded
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sotsiaalministeerium 83 333 83 333
Kokku
sihtfinantseerimine
83 333 83 333
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sotsiaalministeerium 30 969 -418 30 551 0
Eesti Töötukassa 6 142 0 6 142 714
Kokku
sihtfinantseerimine 37 111 -418 36 693 714
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 120 444 -418 120 026 714
toetused
Sotsiaalministeerium toetas Dementsuse projekti 3-47949-1 summas 100 000 eurot, Supervisiooni projekti RE 3 01 19,0053 summas 9 842
eurot, millest maksime tagasi 418 eurot ja Intervallhoolduse teenuskohtade kohandamise projekti 3-4/978-1 summas 4 460 eurot.
Eesti Töötukassa palgatoetus 6 142 eurot ning nõue 714 eurot.
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2019 2018
Haiglate tulud 203 335 203 831
Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 1 967 315 1 885 253
Kokku tulu ettevõtlusest 2 170 650 2 089 084
Lisa 12 Muud tulud
(eurodes)
2019 2018
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 1 250
Tulu sihtfinantseerimisest 0 4 804
Rendi- ja üüritulu 418 160
Muude toodete ja teenuste müük 23 125 38 446
Kokku muud tulud 23 543 44 660
18
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018
Energia 115 651 106 816
Elektrienergia 31 909 33 479
Soojusenergia 75 688 64 895
Kütus 8 054 8 442
Mitmesugused bürookulud 12 198 15 738
Lähetuskulud 1 642 0
Koolituskulud 20 990 14 352
Muud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 63 140 68 905
Rajatiste majandamiskulud 0 26
Sõidukite majandamiskulud 10 966 10 282
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 19 647 21 976
Inventari majandamiskulud 31 946 33 617
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 266 2 424
Toiduainete kulud 148 842 145 911
Meditsiini- ja hügieenikulud 98 756 88 218
Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 2 877 2 710
Eri-ja vormiriietus 5 809 0
Muud 347 1 169
Kokku mitmesugused tegevuskulud 533 077 512 144
Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 1 239 203 1 093 475
Sotsiaalmaksud 392 543 341 506
Töötuskindlustusmaksed 9 428 8 273
Kokku tööjõukulud 1 641 174 1 443 254
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 102 100
19
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Muud kulud
(eurodes)
2019 2018
Käibemaks 88 315 84 780
Maamaks 10 10
Saastetasud 0 309
Riigilõivud 80 519
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 297 590
Käibemaks põhivara soetuselt 44 899 0
Kokku muud kulud 133 601 86 208
Lisa 16 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 48 571 44 640
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja
kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon
vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Koeru Hooldekeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või
turutingimustele. Sihtasutusel ei olnud 2018 ja 2019 aastal seotud isikutega tehtud tehingute hulgas selliseid tehinguid.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Sotsiaalministeerium.
Nõukogu liikmetele on 2019.a tasusid makstud 15 840 eurot (2018.a 15 840 eurot).
Juhatajale on 2019.a tasu makstud 32 731 eurot (2018.a 28 800 eurot).
20
Rahandusministeerium Meie 02.06.2020 nr 1.1-8/1835-1
[email protected]
Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise
aruanne 2019. aasta kohta
Esitame Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2019. aasta kohta koos
lisadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisad:
1. SoM asutajaõiguste valitsemise aruanne 2019
2. Sihtasutuste tegevuseesmärgid
3. Sihtasutuste finantsplaanid
4. PERH majandusaasta aruanne
5. TÜK majandusaasta aruanne
6. Viljandi Haigla majandusaasta aruanne
7. Jõgeva Haigla majandusaasta aruanne
8. HNRK majandusaasta aruanne
9. EPIF majandusaasta aruanne
10. Koeru HK majandusaasta aruanne
Lisaadressaadid:
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
Tartu Ülikooli Kliinikum SA
Viljandi Haigla SA
Jõgeva Haigla SA
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA
Eesti Puuetega Inimeste Fond SA
Koeru Hooldekeskus SA
Norman Põder 626 9247
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalministeeriumi
asutajaõiguste teostamise
aruanne 2019. aasta kohta
Sisukord
Sihtasutused .................................................................................................................................................... 3
1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne ................................................................................................... 3
1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri................................................ 3
1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes .......................................................................................... 3
2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded ................................................................................................... 3
2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ....................................................................................... 3
2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum .............................................................................................. 6
2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla ............................................................................................................ 8
2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla ............................................................................................................. 9
2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ................................................... 11
2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ................................................................................. 12
2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus ................................................................................................ 13
3. Lisad ....................................................................................................................................................... 15
3.1 Tegevuseesmärkide vorm ......................................................................................................... 15
3.2 Finantseesmärkide vorm........................................................................................................... 15
3.3 Kinnitatud majandusaasta aruanded ........................................................................................ 15
3.4 Nõukogude aruanded ............................................................................................................... 15
Sihtasutused
1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne
1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri
Sihtasutuse nimi Asutajate Asutamise korralduse Asutamise
arv kuupäev ja number aeg
1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1 25.07.2001 nr 556-k 25.07.2001
2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 3 21.12.1998 nr 1247-k 22.12.1998
3. Sihtasutus Viljandi Haigla 1 20.12.2001 nr 850-k 21.01.2002
4. Sihtasutus Jõgeva Haigla 1 23.10.2001 nr 689 23.10.2002
5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline 1 10.12.2002 nr 807 10.12.2002
Rehabilitatsioonikeskus
6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 1 04.02.1997 nr 117-k 04.02.1997
7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 1 23.10.2003 nr 693 23.10.2003
1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes
2019. aastal muutusi valitsetavates sihtasutustes ei toimunud.
2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded
2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
2.1.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi regionaalhaigla) põhikirjaline eesmärk on oma vara
valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate
kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase
õppe- ja teadustööga (RVS § 10 lg 1 p 2).
Regionaalhaigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
Regionaalhaigla tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel
aastatel.
2.1.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
Regionaalhaigla täitis 2019. aastal oma põhikirjalise eesmärgi.
Regionaalhaigla seab endale igal aastal eriarstiabi teenuse osutamise eesmärgid, mis valdavas osas sõltuvad
Eesti Haigekassaga (EHK) sõlmitud ravi rahastamise lepingu mahust.
Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele ja patsiendi
terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra lihtsama keerukusega arstiabi patsientidele peamiselt Tallinnast
ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Vältimatut abi osutatakse kõikidele abivajajatele.
Regionaalhaigla konsolideerimisgruppi kuuluvad ka SA Läänemaa Haigla, SA Hiiumaa Haigla ja SA Raplamaa
Haigla, mis on üldhaiglad ja teenindavad peamiselt vastavate maakondade patsiente.
Regionaalhaigla grupis oli 2019. aasta lõpu seisuga tööl 4837 töötajat (2018: 4817), kellest 4295 (2018:
4274) töötasid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, 259 (2018: 258) Läänemaa Haiglas, 202 (2018: 215) Raplamaa
Haiglas ning 81 (2018: 70) Hiiumaa Haiglas. Täistöökohale taandatud töökohtade keskmine arv grupis oli
2019. aastal 3950 (2018: 3905).
Osutatud tervishoiuteenuste rahaline maht kasvas grupis 9% ehk 221 miljoni euroni (2018: 203), täites
haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu täies mahus.
Ravivoodite arv, keskmine ravitud haigete arv ja ravikestus on Regionaalhaiglas viimastel aastatel püsinud
stabiilsena. 2019. aastal suurenes õdede iseseisvate vastuvõttude arv 5% võrra. Regionaalhaigla
erakorralise meditsiini osakonda (EMO) oli 2019. aastal 1300 pöördumist rohkem kui 2018. aastal.
Päevaraviteenuseid sai 2019. aastal 6% võrra rohkem patsiente kui aastal 2018.
Muret tekitav on see, et EMOsse isepöördujate arv on suurenenud ja vaatamata riigikontrolli auditi
järeldustele ei ole muutusi toimunud. Eriti COVID-kriisi ja sellele järgneva taasteperioodi tingimustes on
vajalik võtta otsustavaid seisukohti riiklikul tasandil.
Regionaalhaigla peab tagama pakutavate teenuste kättesaadavuse. Teenuse kättesaadavuse kiirust on
võimalik hinnata ravijärjekorra pikkuse kaudu. Võrreldes varasemate aastatega on keskmine ravijärjekorra
kestus veidi pikenenud, ulatudes 39,5 päevani (2018: 38,5 päeva ja 2017: 37,7 päeva).
Koostöös haigekassa ja perearstidega panustab regionaalhaigla raviteenuse kättesaadavuse parandamiseks
e-konsultatsioonide laiendamisse. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik konsulteerida eriarstidega
oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. 2019. aastal kasvas e-konsultatsioonide arv
märkimisväärselt, selle põhjus on teenuse laiem kasutuselevõtt nii perearstide kui eriarstide poolt. COVID-
kriisi järelmina on väga oluline riigis veelgi populariseerida e-konsultatsioonide rakendamist.
Jätkuvalt on regionaalhaigla ravijuhud Eesti kõige keerukamad. Seda näitab Haigekassa poolt iga-aastaselt
avaldatav casemix index (CMI) – 1,58 (PERH) ja 1,10 (Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine).
Grupi eesmärk ei ole positiivne tulem, kuid see on oluline majandustegevuse indikaator. Positiivne tulem
näitab organisatsiooni finantsilist jätkusuutlikkust ning võimet oma põhitegevuseks vajalikke
investeeringuid ellu viia. Grupi aruandeaasta tulem oli 1,9 miljonit eurot (2018: 4,4). Tulemit mõjutas
peamiselt väiksem käibemaksukulu, mille omakorda tingis arendusprojektide ajagraafiku pikenemine.
Tulemi vähenemine võrreldes 2018. aastaga näitab Regionaalhaigla paremat võimekust eelarveaastaks
planeeritud investeeringuid ellu viia.
2.1.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Patsiendi rahulolu on arvestatav osa tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel ja tagamisel. Regionaalhaigla
mõõdab patsientide rahulolu alates 2004. aastast, paarisaastatel toimub ambulatoorsete patsientide ja
paaritutel aastatel statsionaarsete patsientide rahulolu-uuring. 2019. aasta aprillis toimus statsionaarsete
patsientide rahuloluküsitlus, kuhu laekus 1449 täidetud ankeet. Küsitluses osalesid kõikide maakondade
patsiendid. Suurem osa vastajatest oli pärit Harjumaalt (65%). Uuringu tulemustest selgus, et 99,6%
vastajatest jäid haiglaraviga rahule. Kõigist küsitlusele vastanutest jäid väga rahule 76,9% ja üldiselt rahule
22,7%, rahulolematust väljendas üksnes 0,4% vastajatest. Alates 2011. aastast on haiglaraviga väga rahul
olevate patsientide osakaal pidevalt suurenenud – kui 2011. aastal oli väga rahul olevaid patsiente 71%, siis
2019. aastal moodustas väga rahul olevate patsientide osakaal juba ligi 77%.
Raviteenuste parandamise eesmärgil alustas regionaalhaigla psühhiaatriakliinik 2019. aastal
statsionaarsete patsientide tagasiside küsimisega, mille raames palutakse igal ravilt lahkujal täita
tagasisideküsimustik. Küsimustikule vastas 66% statsionaarse ravi patsientidest. Keskmine hinnang
viiepalliskaalal oli 4,36. Suurim oli rahulolu personaliga ja väikseim selgitustega edasise toimetuleku kohta.
Paremate töötulemuste saavutamiseks tagatakse konkurentsivõimeline töötasu, tööohutus ning
panustatakse töötajate tervisesse ja arengusse. Töötajatel on võimalik osaleda tipptasemel koolitustel ja
hoida end kursis teaduse uuemate suundadega. See tõstis 2019. aastal arstide koolituste keskmise tundide
arvu ühe avatud ametkoha kohta aastas 76 tunnini (2018: 74 tundi, 2017: 66 tundi). Arst-residentide
keskmine koolituste arv oli 72 tundi (2018: 75 tundi, 2017: 59 tundi). Töötajate koolitamisel on naistel ja
meestel võrdsed võimalused.
Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks maksti 2019. aastal töötajatele 51 taotluse põhjal
sihtotstarbelistest fondidest 95 175 eurot (2018: 77 000 eurot). Kokku esitati 57 taotlust, millest kliiniliste
uuringutega seotud tööaja tasustamise taotlusi oli 30, publikatsioonipreemia taotlusi 10, doktorikraadi
omandamise ja juhendamise taotlusi 5 ning muid taotlusi (teaduslähetused, vahendite soetamine, arst-
õppejõudude töö) 12. 2019. aastal avaldati 158 teadusartiklit (2018: 172), sealhulgas publitseeriti
rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades 70 artiklit (2018: 65).
2.1.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade regionaalhaigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3.
Regionaalhaigla arengukavas 2019–2021 seatud strateegilised eesmärgid:
jätkata aktiivset ja eesmärgipärast koostööd patsiendinõukojaga;
rakendada insuldipatsiendi raviteekonna kujundamise arendusprojekti koostöös haigekassa ja
siduserialadega;
luua koostöös Riigikantselei ja kuue ministeeriumi ühise innovatsioonitiimiga vähipatsiendi
raviteekonna projekti rakendused;
käivitada doonorite personaalne teenindus, suurendades seejuures õdede vastutust;
töötada välja intensiivravi osakondade patsientide avatud külastuspoliitika, et muuta teabe
jagamine patsientide lähedastele paindlikumaks ning suurendada nende rahulolu
tervishoiuteenusega;
parendada patsienditeekonda onkoloogias ja insuldiravis;
võtta kasutusele patsiendi raviaegse ja -järgse tagasiside vorm PROM (Patient Reported Outcome
Measure), et paremini hinnata ravitulemust ja täpsemini ajastada vajalikke muudatusi raviplaanis;
2.1.5. Osaluste omandamine
Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2019. aastal ei toimunud.
2.1.6. Varade üleandmine
2019. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt.
2.1.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle 2019. aastal regionaalhaiglas ei tehtud.
Siseaudititeenust osutab regionaalhaiglale KPMG Baltics OÜ. Alates 02.09.2019 on tööl majasisene
siseaudiitor, kelle peamine ülesanne 2019. aastal oli regionaalhaiglas siseauditi üksuse moodustamine ja
vastava tegevuse käivitamine. Siseauditi üksuse eesmärk on suurendada asutajate ja juhtkonna
kindlustunnet, et regionaalhaigla juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist,
on õigusaktidega kooskõlas ning tagavad inim- ja varaliste ressursside kasutamise sihipärasuse ja
majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
2019. aastal tehti kolm siseauditit:
tehingute teostamise ja kinnitamise audit, mille eesmärk oli anda hinnang tehingute ja volituste
korra järgimisele regionaalhaiglas;
raviarvelduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas regionaalhaigla, Läänemaa Haigla ja
Raplamaa Haigla raviarvelduste korraldus vastab kehtestatud reeglitele;
intsidendihalduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang regionaalhaigla intsidentide halduse
protsessi mõjususele ning tuua välja protsesside parandamise vajadused.
2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
2.2.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi kliinikum) põhikirjaga seatud eesmärkideks on, olles tervishoiuasutus
ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, osutada kvaliteetseid ambulatoorse ja päevaravi teenust ja
statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti Vabariigis abi vajavatele inimestele ning anda koostöös Tartu Ülikooli
arstiteaduskonnaga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelset ja -järgset välja- ja täiendõpet,
samuti teha meditsiinialast teadustööd (RVS § 10 lg 1 p 2).
Kliinikumi põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
Kliinikumi tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel.
2.2.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
Kliinikum täitis 2019. aastal kõik põhikirjalised eesmärgid.
Kliinikumi koosseisus on 17 kliinikut, sealhulgas 42 statsionaarset osakonda 964 voodikohaga ning 9
meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. 2019. aastal töötas kliinikumis 4400 füüsilist isikut 3862
ametikohal (31.12.2019 seis).
Tervikliku tervishoiupiirkonna kujundamiseks on välja töötatud kliinikumi haiglate strateegia ja tegevuse
eesmärgid. 2019. aastal jätkati varem välja töötatud strateegia elluviimist, erinevate kliiniliste erialade ja
tugiteenistuste koostööd patsiendi ravi terviklikkuse ja järjepidevuse tagamiseks.
Varem alustatud teenuste osutamist Ida-Viru Keskhaiglas ja tütarhaiglates jätkati (nt medikamentoosne
onkoloogiline ja hematoloogiline ravi ning onkoloogide, uroloogide, üld-, laste- ja veresoontekirurgide ning
psühhiaatriaõdede ambulatoorsed vastuvõtud). Kliinikumi haiglates Kagu-Eestis käivitati üldkirurgide
päevakirurgia lõikused (Põlvas) ning kiiritusravi saavate patsientide majutamine oma maakonna haiglas
(Valga).
Käivitati regulaarsed kliinikumi haiglate juhtide ja ülemarstide ühised nõupidamised. Algselt üks kord kuus
peetud nõupidamistest kasvasid välja kaks korda kuus toimuvad ühisseminarid, kus käsitletakse üldisemaid
ja erialaspetsiifilisi küsimusi, et leida parim tööjaotus ja tuua võimaluse korral maakonda uusi teenuseid.
Alustati ööpäevaringse erakorralise arstiabi osutamise praktikaga Kagu-Eestis. Ühiselt koostati ettepanekud
residentuuri programmi muutmiseks ning tehti plaan võimekuse parandamiseks Põlvas ja Valgas – mõlemas
on kavas põhjalik erakorralise meditsiini osakonna remont. Kavas on käivitada valuravikabinetid Kagu-
Eestis, milleks koostatakse täpne tööplaan 2020. aastal.
Haiglate juhtidega arutatakse administratiivset laadi küsimusi: strateegiad ja tööplaanid, eelarve,
tugiteenuste tsentraliseerimine. Ühised nõupidamised on oluliselt parandanud haiglate koostööd ja
infovahetust, mis on heaks eelduseks üleriigiliste projektide elluviimisel – insuldiravi teekond, samuti
koostöö kiirabi, perearstide ja sotsiaaltöötajatega.
2019. aasta sügisel moodustati kliinikumi patsientide nõukoda, mille eesmärk on kasutada patsientide ja
nende lähedaste kogemusi, arvamusi ja ettepanekuid tervishoiuteenuste arendamisel ja
patsiendikesksemaks muutmisel. Patsientide nõukoda annab kliinikumile lähteandmeid tervishoiuteenuste
arendamiseks, patsiendi ja tema lähedaste haiglakogemuse parandamiseks ning patsientide ja kliinikumi
töötajate koostöö edendamiseks.
2019. aasta aprillis toimus Eesti suuremates haiglates ühtse metoodika alusel statsionaarsel ravil viibinud
patsientide rahulolu-uuring. Küsitluse tulemused näitasid, et patsientide rahulolu oli suur arstide ja õdede
usaldusväärsusega ja oskustega, samuti õdede poolt patsientide murede ja soovide mõistmisega. Rahul oldi
ka ruumide puhtusega ja palatisse abi kutsumise võimalustega. Rahulolu oli väiksem ravijärjekordade
pikkusega, kaasamisega raviotsustuste tegemisse ning teabega ravimite ja erinevate raviviiside kohta.
Patsiendid sooviksid enne haiglast lahkumist saada rohkem selgitusi, kuidas oma terviseprobleemidega
kodus toime tulla.
Töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt suur. Kliinikumis oli väga rahul või pigem rahul 95%
töötajatest, Põlva haiglas ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning Valga haiglas 91% töötajatest, kusjuures Valga
haiglas oli väga rahul olevate töötajate osakaal kõige suurem – 36%.
Kliinikum valiti Eesti Haigekassa insuldiprojekti I etappi. Projekti sisuks on insuldipatsiendi tervikliku
raviteekonna ravikorralduslike muutuste väljatöötamine ja testimine, mille käigus muutub koostöö
eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna vahel tõhusamaks ning patsiendi ravitulemused paranevad.
Kliinikumi esindajad on aktiivselt kaasa löönud kõigis insuldiprojekti töörühmades, nii insuldi rahastuse,
indikaatorite kui ka raviprotsessi töörühmas.
Maakondliku koostöövõrgustiku väljaarendamine toimus koostöös tütarhaiglatega, keskenduti mitmele
haigeid käsitlevale probleemile, mille lahendamiseks kokku lepitud tegevuste käigus paranes haigete
suunamine, üleviimine ja -toomine ning transport, samuti patsientide ravi puudutavate otsuste tegemine.
Ühistel koosolekutel käsitleti ja otsiti lahendusi patsientide ja personali ühist käsitlust puudutavatele
probleemidele.
Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga sõlmiti koostöö raamleping, mille keskmes on vähiravi, traumaravi ja
harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine, samuti kõrgema etapi ravitegevuse
ühtsed põhimõtted ja tegevused.
Toimusid kohtumisvisiidid Tampere ülikoolihaigla, Helsinki ülikoolihaigla ja Karolinska ülikoolihaigla
esindajatega eesmärgiga teha koostööd ravi alal ning jagada haigla töökorraldust puudutavaid praktilisi
kogemusi. Esmalt on plaanis austada sisulise koostööga ning seejärel sõlmida ametlikud koostöölepingud.
2.2.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Kliinikumi tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 5).
2.2.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade kliinikumi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3.
2.2.5. Osaluste omandamine
Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2019. aastal ei toimunud.
2.2.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutaja poolt 2019. aastal ei toimunud.
2.2.7. Audit ja erikontrollid
Parema patsiendikogemuse tagamise eesmärgil tehti kliiniline audit patsiendi haiglast lahkumiseks
ettevalmistamise protseduuri rakendumise kohta kliinikumis. Auditi tulemusel selgusid kitsaskohad
patsientide ettevalmistamisel haiglast lahkumisel ja tehti ettepanekud selle valdkonna parandamiseks,
näiteks avalike patsiendipõhiste kontroll-loendite kasutusele võtmine palatites.
Kliinikumi apteeki auditeeris Ravimiamet ravimite aseptilise käitlemisega seonduvalt, ettekirjutusi ei tehtud
ja apteegi tööga jäädi rahule. Esitatud soovitusi arvestatakse töökorralduses.
Toimus kliinikumiülene kliiniline audit „Patsiendi haiglast lahkumiseks ettevalmistamise korra
rakendamine“.
2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla
2.3.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Viljandi Haigla eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ja sellega kooskõlas olevate
muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakendusprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2).
SA Viljandi Haigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel
aastatel.
2.3.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
SA Viljandi Haigla on 2019. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud.
Eesmärkide realiseerimise aluseks oli juhatuse koostatud tegevuskava, mis kätkes endas integreeritud
lähenemist, st seotust sihtasutuse strateegiliste arengueesmärkidega ja aastaeelarvega.
Sihtasutuse juhatuse tegevuse eesmärk 2019. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda
uute teenuste arengule ja baasteenuste kvaliteedi parandamisele.
SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonilt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi
osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevustena osutab haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja
statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi
tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis.
SA Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2019. aastal oli 909.
2019. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis
raviti 6830 haiget (2018.a 6 162). Ravi saanud patsientide arv suurenes võrreldes 2018. aastaga 668 isiku
võrra. Voodipäevade arv oli kokku 178 789, mis on 1589 päeva võrra rohkem kui 2018. aastal. Keskmine
ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2019. aastal 29,8 päeva. Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline
väärtus võrreldes teiste Haiglavõrgu arengukava haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast -
pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis, ning nende osakaalu suurenemine
jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2019. aastal kokku 71 560, mis on 2018. aastaga võrreldes 2 162 visiidi
võrra vähem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2019. aastal 15 214 patsienti. Võrreldes 2018.
aastaga vähenes EMO patsientide arv 91 võrra. Sundraviteenust osutati 2019. aastal 37 233 voodipäeva,
mis on 116 voodipäeva vähem kui 2018. aastal. Raviteenuste sisu poolest oli 2019. aasta stabiilne, olulisi
struktuurseid muutusi ei toimunud.
2.3.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Ülevaade SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3.
SA juhatuse tegevuse eesmärk 2019. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda uute
teenuste arengule ning baasteenuste kvaliteedi parandamisele. 2019. aastal:
loodi teenindusüksus;
koostati elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan;
PAIK (paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüs ja korraldamine)
tervishoiu korralduse katsetamine sai haigekassa innovatsioonifondilt rahastuse ca 50% ulatuses;
käivitati tugiisiku teenus narkootikumide tarvitajale (SÜTIK);
avati noorukitepsühhiaatria teenus;
laiendati sundravi ambulatoorset teenust;
käivitati dementsuse kompetentsikeskus;
käivitati uneuuringute teenus;
käivitati koolituskeskus;
taaskäivitati statsionaarse taastusravi teenus;
käivitati noorsportlaste tervisekontrolli teenus.
Teenusekeskkonna olulisemad arendused on:
Jämejalale kahe ebastabiilse remissiooniga hoolekandeasutusse suunatud isikutele mõeldud
hoone ehitamise alustamine;
Jämejalale ühe kohtumäärusega erihoolekandeasutusse suunatud isikutele mõeldud hoone
ehitamise alustamine;
uue haigla-tervisekeskuse kesklinna hoone eelprojekti koostamine;
sundravi hoone rekonstrueerimine;
rekonstrueeritud lastepsühhiaatria hoone avamine.
Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele,
samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja
erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Seoses PAIK katseprojekti
algusega on plaanis vastavat integratsiooni veelgi süvendada.
2.3.4. Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3.
SA Viljandi Haigla strateegiliste eesmärkide ning neid toetavate tegevuste püstitamisel on lähtutud haigla
pikaajalistest arengusuundadest. Haiglas kokku lepitud strateegilised eesmärgid keskenduvad patsiendile
kvaliteetse teenuse osutamisele koos arenguvõimelise toimimisega.
SA Viljandi Haigla visioon on olla aastal 2023 patsientidele, klientidele ja partneritele eelistatuim
tervishoiuga seotud terviklahenduste pakkuja:
olla struktuurselt finantsilises tasakaalus, st pikaajaliselt arendusvõimekad;
olla oma parterite jaoks eelistatuim arendus- ja koostööpartner;
omada patsiente/kliente, kes on haiglaga rahul ja kelle jaoks pakutakse parimat väärtust.
2.3.5. Osaluste omandamine
SA Viljandi Haigla ei omandanud 2019. aastal osalusi äriühingutes.
2.3.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutaja poolt 2019. aastal ei toimunud.
2.3.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle ja -auditeid haiglas 2019. aastal läbi ei tehtud.
2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla
2.4.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhitegevus on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal- ja
rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10 lg 1 p 2).
SA Jõgeva Haigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine ka järgnevatel aastatel on vajalik, et tagada kvaliteetsete
tervishoiuteenuste kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele.
2.4.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
SA Jõgeva Haigla täitis 2019. aastal põhikirjalised eesmärgid.
Sihtasutus Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid
tervishoiuteenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Samuti osutatakse üldhoolekandeteenust
valdavalt Jõgevamaa elanikele.
SA Jõgeva Haigla vastab Eesti haiglavõrgu arengukavas kohalikule haiglale esitatud nõuetele. Tagatud on
tervishoiuteenuste kättesaadavus ning inimeste rahulolu osutatavate statsionaarsete ja ambulatoorsete
tervishoiuteenuste, hooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenusega.
2.4.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Ülevaade SA Jõgeva Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3.
SA Jõgeva Haigla jaoks oli tähtsaim eesmärk statsionaarsete ja ambulatoorsete tervishoiuteenuste
kvaliteetne osutamine Jõgevamaa elanikele õigel ajal ja kuluefektiivselt. Vaatamata sellele tuleb nentida,
et Jõgevamaa elanikkonna vajadus eriarstiabiteenuse järele on mahuliselt suurem Eesti Haigekassa
lepinguga kaetud tervishoiuteenuse mahust. Defitsiit lepingumahus on eelkõige sisehaiguste statsionaarse
ravi puhul ulatuses vähemalt 80 haigusjuhuni aastas. Samuti ei kata haigekassa poolt tellitav teenuste maht
ambulatoorse arstiabi täielikku vajadust sisehaiguste gruppi kuuluvatel erialadel (kardioloogia,
pulmonoloogia, endokrinoloogia jne). Eesti Haigekassa ja Terviseameti poolt tehtud auditite ja kontrollide
tulemuste põhjal võib Jõgeva Haigla osutatavate raviteenuste kvaliteediga rahule jääda.
2.4.4. Ülevaade eesmärkidest
SA Jõgeva Haigla nõukogu on perioodiks 2020–2023 kinnitanud alljärgnevad kavandatavad
tegevuseesmärgid:
1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamine ja kättesaadavuse tagamine ning patsientide rahulolu
saavutamine pakutavate teenustega:
• taastusravi teenuste mahu suurendamine
• jalaravi kabineti käivitamine täies mahus
• kompuutertomograafia uuringud.
2. Tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ning infrastruktuuri töö ja arengu tagamine:
2.1. Funktsionaalsete ümberkorralduste tegemine ruumiprogrammis:
• elektrisüsteemi kaasajastamine ja nõuetega vastavusse viimine
• hooldekodu ruumide remont.
2.2. Teenuste osutamiseks vajalike meditsiiniseadmete soetamine:
• füsioterapeutiliseks tegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine
• gastroskoobi soetamine
• ehhokardiograafia aparaadi soetamine
2.3. Infosüsteemide arendamine:
• arvutipargi uuendamine.
2.4.5. Osaluste omandamine
SA Jõgeva Haigla ei ole 2019. aastal omandanud ega võõrandanud osalust teistes äriühingutes ega osalenud
teiste sihtasutuste asutamises.
2.4.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutaja poolt 2019. aastal ei toimunud.
2.4.7. Auditid ja erikontrollid
Lähtuvalt 2019. aasta EHK ja Terviseameti auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga
SA-s Jõgeva Haigla rahule jääda.
2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
2.5.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) põhitegevus on
ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
osutamine (RVS § 10 lg 1 p 2).
HNRK põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020.
HNRK tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks võimalus saada kvaliteetset taastusravi ja
rehabilitatsiooni selle vajaduse tekkimise korral ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu
võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja rahulolevana. HNRK jätkamine on oluline Eesti taastusravi- ja
rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele ja täiustamisele kaasa aitamisel.
2.5.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
HNRK on 2019. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud.
Jätkati haigla arengukava ja 2019. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat tähelepanu
personali ja raviteenuste arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus ehk raviteenuse
müük EHK-le moodustas 2019. aasta laekumisest 75,9 % (2018. aastal samuti – 75,9%). Taastusravi- ja
rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal haiglas kokku 29 896 voodipäeval. EHK rahastas 2019. aastal
26 402 ehk 88,31% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord
võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust.
HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i (The European Quality in Social Services) kvaliteedistandardist.
Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal kehtivusega kaks aastat. Aasta jooksul on toimunud kokkulepitud
sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest,
epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest,
töötajate koormusest jne.
Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille
ülesanne on patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja rentimine.
2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2019. aastal juhti ei palgatud, kuid elluviidud
heategevusprojektid olid igati positiivsed. HNRK tegevus- ja mänguparki ehitati laste mänguväljak, kus
erivajadusega ja tavalapsed saavad koos mängida, ronida, kiikuda jne.
HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kaks haigla
töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud on
valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad on teinud nii Eestis kui välismaal koolitusi
eesmärgi püstitamisest rehabilitatsioonis. HNRK juhataja oli kaasatud riikliku arendusprojekti
rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) Eestis kasutuselevõtmise analüüsimiseks.
2019. aastal valmistati ette HNRK funktsionaalse arengukava I etapp, mis saadeti 2020. aasta alguses
sotsiaalministrile kinnitamiseks.
HNRK oli 2019. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis 2019. aastal
praktikabaasina 76 õppurile, kellest eestlasi oli 64 ja välismaalasi 12, lisaks 16 töövarju. 2019. aastal
juhendati tudengeid 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna
Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel.
2.5.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Ülevaade HNRK tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3.
2.5.4. Ülevaade eesmärkidest
HNRK missioon: rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena.
HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim
neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest
taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja
pädevuskeskus.
2.5.5. Osaluste omandamine
HNRK ei ole 2019. aastal omandanud ega võõrandanud osalusi äriühingutes.
2.5.6. Varade üleandmine
Varade üleandmist asutaja poolt 2019. aastal ei toimunud.
2.5.7. Auditid ja erikontrollid
HNRK-s ei ole 2019. aastal tehtud erikontrolle. Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt ning
tulemused on nõukogu koosolekutel arutatud.
2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond
2.6.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi (edaspidi EPI Fond) põhikirjaline eesmärk on rahaliste vahendite kogumise
ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse
aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist (RVS § 10 lg 1 p 2).
Fondi põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023.
SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka
järgnevatel aastatel.
2.6.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
EPI Fond täidab oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud puudega inimeste
valdkonna stabiilse arengu. Esindusorganisatsioonid on kaasarääkijad ühiskonnaprotsessides ning osalevad
valdkonna poliitikate kujundamises. Puuetega inimeste võimalused ühiskonna elus osaleda on avardunud.
2019 aastal EPI Fondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega Inimeste Koda on valdkonna
eestkõnelejana järjest rohkem panustanud kodanikuühiskonna arengusse.
2.6.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Ülevaade fondi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3.
Sihtasutuse tegevuse põhieesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja
soodustada puudega inimeste integreerumist ühiskonda, suurendada nende sotsiaalset aktiivsust ning luua
nendele võrdsed võimalused hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel.
2019. aastal toetati puudega inimeste esindusorganisatsioone 1 289 803 euro ulatuses. Organisatsioonid
kaasasid teostatavatesse projektidesse kaas- ja omafinantseeringu abil 2 858 446 eurot. Tänu stabiilsele ja
järjepidevale valdkonna toetamisele on tekkinud puudega inimeste esindusorganisatsioonide võrgustiku
näol konstruktiivne ja võrdväärne partner riigile. Tänu EPI Fondi poolt väljatöötatud rahastamistingimustele
on tagatud puudega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistev rahastamine. Taotluste rahuldamisel
võetakse arvesse nelja komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka, füüsiliste
liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust ning baasnivood. 2019. aastal
jaotatud soetuste ja investeeringute toetuste kogumahus 400 000 eurot hindamine toimus EPI Fondi
nõukogus, taotlusvooru tingimustes väljakuulutatud kriteeriumite alusel.
2.6.4. Ülevaade eesmärkidest
Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikule tegevustoetuse taotlemisel lähtub EPI Fond EV Valitsuse poolt
15. mail 2001.a heaks kiidetud EV Invapoliitika üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste
loomise standardreeglid” 18. reeglist, mille kohaselt peab riik tunnustama, et puudega inimeste
organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll:
vajaduste ja prioriteetide määramine;
planeerimises osalemine;
puudega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine;
rahva teadlikkuse suurendamisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine
2.6.5. Osaluste omandamine
Fond ei ole 2019. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud sihtasutuste
asutamisel.
2.6.6. Varade üleandmine
Aruandeperioodil andis Riigikogu Kantselei EPI Fondile üle 32 kasutatud sülearvutit ja 28 kasutatud
lauaarvutit, eesmärgiga anda need puudega inimeste organisatsioonide kasutusse. Kõigi nimetatud arvutite
soetuskuupäevad jäävad ajavahemikku 2013-2015 ning need võib käesoleva seisuga hinnata
väheväärtuslikuks varaks.
2.6.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle ja auditeid 2019. aastal fondis läbi ei tehtud.
2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus
2.7.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus (edaspidi hooldekeskus) põhikirjaline eesmärk on hoolekande-, tervishoiu
ja muude avalike teenuste osutamine, sealhulgas vajalike allhangete tegemine, mis on seotud
hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2).
Hooldekeskuse põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023, samuti reguleeritud
sotsiaalhoolekande seadusega.
Hooldekeskuse tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel
aastatel.
2.7.2. Hinnang asutuse tegevustele
Hooldekeskus on 2019. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud.
Sihtasutus tegutseb 1986. aastal valminud 8200 m2 suuruses hooldekeskusele kuuluvas hoones. 2019.
aastal oli hooldekeskuses kasutusel 215 teenusekohta ning osutati järgmisi ööpäevaseid
hoolekandeteenuseid: ööpäevaringne erihoolekandeteenus, ööpäevane erihoolekandeteenus sügava
liitpuudega klientidele ja uue teenusena igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena,
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (sh dementsussündroomiga isikutele). Tervishoiuteenustest
pakuti klientidele iseseisvat ja tasulist õendusabiteenust ning koduõendusteenust. Suuremate
kordaminekutena saab nimetada kolme projekti edukat elluviimist ja väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse tegevusloa saamist.
2.7.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Ülevaade hooldekeskuse tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3.
2.7.4. Ülevaade eesmärkidest
SA Koeru Hooldekeskuse 2020. aasta peamised eesmärgid on:
1. Sihtasutus on dementsuse arenduskeskuseks riigis:
suurendatakse dementsuse diagnoosiga isikutele suunatud teenuste osakaalu rekonstrueerides
selleks ruumid;
kohandatakse dementsuse valdkonna koolitus- ja arenduskeskus, kohandades teenusesaajate
jaoks sobiva elukeskkonna ja õueala, luuakse uuenduslike tehniliste lahenduste ja koolitatud
personaliga osakonnad;
2. Teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet:
suurendatakse erihoolekandeteenuste teenusportfelli. 2020. aasta lõpuks avatakse 24-kohaline
ööpäevaringse erihoolekandeteenuse üksus Paides;
tagatakse ööpäevaringne tervishoiuteenuse kättesaadavus hooldekeskuses. Selleks taotletakse
haigekassalt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenuse rahastamist.
3. Õppiv ja koostöövalmis organisatsioon kvalifitseeritud töötajatega:
töötajad hoiavad end kursis sotsiaalteenuste arengusuundade ja kvaliteedinõuetega ning osalevad
erialaorganisatsioonide töös, hooldekeskus korraldab 2020.aasta hooldustöötajate
kutsevõistlused;
personal on nõuetekohase haridusega, osaleb aktiivselt sise- ja väliskoolitustel ning teeb teadmiste
ja oskuste jagamisel koostööd teiste teenuseosutajatega;
4. Organisatsioon on innovaatiline ja arenev, võttes igapäevatöös kasutusele kaasaegseid tehnilisi lahendusi
ja kohandades ruumilist keskkonda:
tagatakse efektiivse ruumikasutusega kaasaegne ja kodune elukeskkond;
klienditöö dokumentatsioon on erihoolekandeteenuste puhul elektrooniline;
osaletakse aktiivselt projektikonkurssidel suurendades edukate projektide abil investeerimis- ja
arenguvõimalusi.
2.7.5. Osaluste omandamine
Hooldekeskus ei ole 2019. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud
sihtasutuste asutamisel.
2.7.6. Varade üleandmine
Vara üleandmist asutajate poolt 2019. aastal ei toimunud.
2.7.7. Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle 2019. aastal hooldekeskuses ei tehtud.
3. Lisad
3.1 Tegevuseesmärkide vorm
Sihtasutuste tegevuseesmärkide vormid on esitatud lisas 2.
3.2 Finantseesmärkide vorm
Sihtasutuste finantsplaanide vormid on esitatud lisas 3.
3.3 Kinnitatud majandusaasta aruanded
Sihtasutuste kinnitatud majandusaasta aruanded on esitatud lisades 4–10.
3.4 Nõukogude aruanded
3.4.1 Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Nõukogu ülesanne on planeerida regionaalhaigla tegevust ja korraldada juhtimist ning teha järelevalvet
juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast ja kehtivatest
õigusaktidest.
Nõukogu 15 koosolekut toimusid perioodil jaanuar 2019 – märts 2020 järgmiselt: 29.01.2019, 26.02.2019,
26.03.2019, 30.04.2019, 10.07.2019, 05.08.2019, 27.08.2019, 10.09.2019, 01.10.2019, 29.10.2019,
26.11.2019, 17.12.2019, 28.01.2020, 03.03.2020 ja 31.03.2020. Ülevaade puudutab ka perioodi jaanuar –
märts 2020 seetõttu, et oleksid kaetud ka regionaalhaigla bilansipäevajärgsed olulised teemad.
Nõukogu koosolekutel kinnitati:
2019 – 2021 arengukava, 2019.a eelarve, 2019.a tegevuskava, 2020.a eelarve, 2020.a tegevuskava;
siseauditi tööplaanid aastateks 2019 ja 2020;
nõukogu tööplaan 2020;
auditikomitee töökord;
2018.a majandusaastaaruanne.
Nõukogude koosolekutel tutvuti alljärgnevaga:
2019 – 2021 arengukava kontseptsioon;
IT strateegia ja IT-teekaart;
e-intensiivravi projekt;
2018.a tegevuskava täitmine;
masskannatanute plaani ja toimepidevusplaani koostamise ja rakendamise ülevaade;
kriisijuhtimine;
finantsriskid;
tütarhaiglate tegevuste ülevaade;
teadus- ja arendusvaldkonna arengud;
oftalmoloogia eriala arendamise ülevaade;
regionaalhaigla ravitöö- ja majandustulemused ja personalinäitajad;
siseauditi funktsiooni ülesehituse plaan;
regionaalhaigla valmisolek ja jooksvad tegevused seoses COVID-19-ga;
Raplamaa Haigla juurde loodud tervisekeskus.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikmed 2019. aastal
Periood
Agris Peedu (juhatuse esimees) 01.01.2019-31.12.2019
Terje Peetso (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019
Peep Talving (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2019. aastal
Tasu kogusumma
Georg Männik (nõukogu esimees) 6120
Kaie Koskaru-Nelk (nõukogu liige) 2880
Hanno Matto (nõukogu liige) 4230
Arvo Mesikepp (nõukogu liige) 4320
Marika Priske (nõukogu liige) 4320
Imre Rammul (nõukogu liige) 3240
Vladimir Šokman (nõukogu liige) 3920
Veiko Tali (nõukogu liige) 1320
Kokku: 33780
Nõukogu juures tegutseb auditikomitee, kuhu 2019. aasta lõpu seisuga kuuluvad Guido Viik ja Apo Oja.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla auditikomitee liikmetele makstud tasud 2019. aastal
Auditikomitee liikmed Tasu kogusumma
Guido Viik 3600
Apo Oja 3600
Kokku 7200
3.4.2 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu osaleb aktiivselt sihtasutuse tegevuste planeerimisel,
juhtimise korraldamisel ning teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu analüüsib regulaarselt
juhatuse poolt koostatud aruandlust sihtasutuse tegevuse ja eelarve täitmise kohta. Nõukogu on
informeeritud olulisematest arendustegevustest ning omab ülevaadet sihtasutuse tegevustest ja
teenustest. Nõukogu osaleb sihtasutuse kolme aasta tegevuskava ja strateegia väljatöötamisel, analüüsides
kriitiliselt sihtasutuse tegevuste vastavust põhikirjale ning valdkonna arengusuundadele.
Auditikomitee pidas 2019. aastal 3 koosolekut.
2019. aastal toimus 6 nõukogu koosolekut:
21.01.2019 1. Kliinikumi tegevuskava 2019-2021 ja 2019. aasta eesmärgid, II lugemine.
29.03.2019 1. 2018 auditeeritud aastaaruande kinnitamine, 2018. aasta eesmärkide täitmine.
2. Sisekontrolliteenistuse 2018 tegevusraporti kinnitamine.
3. Auditikomitee liikme nimetamine.
4. 2019 eelarve kinnitamine.
5. Kliinikumi tegevuskava 2019-2021 ja 2019. aasta eesmärkide kinnitamine.
6. Maarjamõisa meditsiinilinnaku arendamine.
14.06.2019 1. I kvartali eelarve täitmise aruande, kapitalieelarve täitmise aruande, bilansi ning
kasumiaruande, ravitegevuse põhinäitajate aruande ärakuulamine.
2. Tehingute seaduslikkuse kontrolli audit.
3. Ülevaade võrgustumise kavadest, regionaalsest strateegiast.
4. Juhtimisalase ja erialase karjääri mudeli kava.
5. Kinnistu Ülikooli 8/8a müügiga seonduv.
30.08.2019 1. I poolaasta eelarve täitmise aruande, kapitalieelarve täitmise aruande, bilansi ning
kasumiaruande, ravitegevuse põhinäitajate aruande ärakuulamine.
2. Ülevaade erialade ja kliinikute ärajäänud vastuvõttudest ning ettevõetud meetmetest.
3. Võrgustumise juhtimise tegevuskava ja lähteülesanne väliseksperdi kaasamiseks.
Tegevuskava kliinikumi kontserni struktuuri ja juhtimisvisiooni väljatöötamiseks ja
lähteülesanne väliseksperdi kaasamiseks.
4. Sisekontrolliteenistuse I poolaasta tegevusaruanne.
5. Tehingute riske maandavad meetmed.
6. Arstide erialase ja juhtimisalase karjääri mudeli kavand.
7. Ülikoolihaigla 2019. a toetuse kasutamine.
8. Tartu Ülikooli ja kliinikumi koostöölepingu uuendamine.
18.10.2019 1. Ülevaade ravijärjekordade põhjustest koos kasutatud metoodika kirjeldusega, sh
seosed ravijuhtude arvu ja ravijärjekordade vahel.
2. Tegevuskava kliinikumi juhtimise ja struktuuri kaasajastamiseks ning võrgustumise
juhtimiseks.
3. Informatsioon arstide erialase karjäärimudeli aruteludest ja rakenduskavast.
4. Informatsioon ülikoolihaigla 2019 toetuse kasutamisest.
5. Ülevaade meditsiinilinnaku arendamisest.
6. Kinnisvara soetamise otsustamine
13.12.2019 1. Nõukogu esimehe valimine.
2. Nõukogu reglemendi muutmine.
3. Kliinikumi 2019. aasta tegevuskava täitmine (esmased tulemused).
4. III kvartali eelarve täitmise aruande, kapitalieelarve täitmise aruande, bilansi ning
kasumiaruande, ravitegevuse põhinäitajate aruande ärakuulamine.
5. 2019-2021 arengukava, 2020. aasta tegevuskava ja -eesmärkide kinnitamine.
6. Kliinikumi 2020. a eelarve ja kapitalieelarve kinnitamine.
7. Auditikomitee aruanne ja sisekontrolliteenistuse 2020 tööplaani kinnitamine.
8. Kliinikumi struktuuri ja juhtimise reorganiseerimise tegevuskava.
9. Juhatuse liikme teenistuslepingu muutmine.
SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse liikmed 2019. aastal
Periood
Priit Eelmäe (juhatuse esimees) 01.01.2019-31.12.2019
Kati Korm (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019
Marek Seer (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019
Maret Tark (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019
Andres Kotsar (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019
SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2017. aastal
Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma
Urmas Klaas (nõukogu esimees) 5760
Raul-Allan Kiivet 2330,53
Tõnis Karki 720
Maris Jesse 4320
Vladimir Šokman 4320
Margus Lember 1989,47
Ennu Sepp 4320
Garri Raagmaa 3960
Eero Vasar 3240
Kristjan Vassil 3240
3.4.3 Sihtasutus Viljandi Haigla
Sihtasutust juhib 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teevad 5-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline
auditikomitee.
SA Viljandi Haigla nõukogu koosolekuid oli 2019. aastal seitse, kus käsitleti järgmisi teemasid:
2018.a sündmused ja meediakajastused;
2018.a majandusaasta aruanne;
2019.a eelarveprojekt;
ülevaade HIS valikute seisust ja edasistest plaanidest;
2019.a majandustulemused;
somaatilise ja vaimse tervise valdkonna tegemised;
muudatused nõukogu liikmete koosseisus.
SA Viljandi Haigla juhatuse liikmed 2019. aastal:
Periood
Priit Tampere (juhatuse esimees) 01.01.2019–31.12.2019
Katrin Kaarma (juhatuse liige) 01.01.2019–31.12.2019
Mart Kull (juhatuse liige) 01.01.2019–31.12.2019
Nõukogu koosseisus toimus 2019. aastal muudatus. 1. detsembril vahetus nõukogu liige: Malle Vahtra
kutsuti nõukogust tagasi ja tema asemele tuli Helmut Hallemaa.
SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2019. aastal:
Nõukogu liikme tasu
Agris Koppel 4320
Siiri Tõniste 2880
Malle Vahtra 2640
Helmut Hallemaa 240
Sirje Ilver 2880
Helve Kansi 2880
3.4.4 Sihtasutus Jõgeva Haigla
Sihtasutuse nõukogus on neli liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutajaõiguste
teostaja. Vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste teostaja ametisse rahandusministri
ettepanekul.
Nõukogu ülesanne on planeerida sihtasutuse tegevust ning korraldada sihtasutuse juhtimist ja teha
järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks võtab nõukogu vastu otsuseid.
2019. aastal toimus viis nõukogu koosolekut (31.01.2019, 02.04.2019, 15.08.2019, 16.08.2019, 28.11.2019),
kus arutati järgmisi teemasid:
Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2018. aasta majandusaasta esialgne kokkuvõte sh vaheauditi tulemused;
kompuutertomograafi tasuvusanalüüs 2019. aasta investeeringute kava ettevalmistamiseks ja
palgakokkuleppe täitmise mõjud 2019 eelarve ja haigekassa lepingu kontekstis;
haigla nelja aasta arengukava I lugemine;
Sihtasutuse Jõgeva Haigla auditeeritud 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine;
Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta eelarve kinnitamine;
Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta 2 esimese kuu majandustulemused;
Sihtasutuse Jõgeva Haigla arengukava;
Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta eelarve korrigeerimise vajadus;
audiitoriga lepingu pikendamine või uue audiitori valimine;
Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta kuue kuu majandustegevuse tulemused;
Sihtasutuse Jõgeva Haigla arvelduskrediidi lepingu uuendamine limiidiga 120 000 eurot;
Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta 10 kuu majandustegevuse tulemused;
SA Jõgeva Haigla juhatuse liikmed 2019. aastal
Periood
Peep Põdder (juhatuse esimees) 01.01.2019–31.12.2019
SA Jõgeva Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2019. aastal:
Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma
Heli Paluste (nõukogu esimees) 4320
Asso Nettan 2760
Risto Kaarna 2880
Aime Meltsas 2880
3.4.5 Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt.
2019. aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud kuuel
korral, nõukogu esimeheks valiti tagasi Jaan Kõrgesaar. 2019. aastal toimunud haigla nõukogu koosolekute
protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui Rahandusministeeriumile. Nõukogu on kinnitanud
haigla eelarve, arengukava, tegevuskava ja hankeplaani, samuti majandus- ja tegevusaruande. Nõukogu on
regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii klientide/patsientide kui ka töötajate
rahuloluuuringute tulemustega ning kohtunud sisekontrolli eest vastutava töötajaga.
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus juhatuse liikmed 2019. aastal:
Periood
Kadri Englas (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019
Nõukogu liikmed ja neile makstud tasu 2019. aastal:
Nõukogu liikme tasu
Jaan Kõrgesaar (nõukogu esimees) 4320
Toomas Mihkelson 2880
Priit Eelmäe 2880
Agris Koppel 2880
Margus Täht 2880
Ülevaade sisekontrollisüsteemi toimimise kohta HNRK-s:
Juhatuse tegevuse üle teeb kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja teeb
järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui koosolekutevahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele võimaldatakse
ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. Lisaks nõukogule
teevad haiglas kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli kvaliteedispetsialistid ja teised selleks volitatud töötajad.
Nõukogu tegi 2019. aastal sisekontrolli järjepidevalt ning käsitles järelevalvetemaatikat nõukogu
koosolekutel.
3.4.6 Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond
Sihtasutuse täidesaatev organ koosneb ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning
vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Alates 15.01.2018 on sihtasutuse juhataja Eero Kiipli.
Fondil on 6-liikmeline nõukogu, mis koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja
(2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest.
Nõukogu liikmetele 2019. aastal tasu ei makstud.
Periood
Toomas Sepp (nõukogu esimees) 01.01.2019–31.12.2019
Arne Kailas 01.01.2019–02.10.2019
Monika Haukanõmm 01.01.2019–31.12.2019
Raimo Saadi 01.01.2019–02.10.2019
Silver Drenkhan 01.01.2019–31.12.2019
Siiri Tõniste 01.01.2019–31.12.2019
Liina Kanter 02.10.2019–31.12.2019
Agris Koppel 02.10.2019–31.12.2019
2019. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut (20.02; 01.03; 29.03; 07.06; 01.10; 21.10; 27.11; 17.12),
kus käsitleti järgmisi teemasid:
2019. a soetuste ja investeeringute taotlusvooru taotluste hindamine;
Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku rahastamise mõju analüüsi ettevalmistamine ning
riigihanke korraldamine;
2019. a soetuste ja investeeringute taotlusvooru jaotuste otsustamine;
2018. a majandusaasta aruande kinnitamine;
Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku kohta tehtava uuringu „Puuetega inimeste
organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuringu“ (viitenumber 206023) riigihanke
tulemused;
analüüsi „Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring“ kulg;
2020. a toetusrahad ning Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Puuetega Inimeste Fondi strateegiline
partnerlus;
invaparkimiskaartide väljastamine;
2019. a reservi kasutamine.
3.4.7 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus
Sihtasutuse tööd juhib 5-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus, kes lähtuvad oma töös sihtasutuse
põhikirjast.
Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teeb järelevalvet juhataja
tegevuse üle.
2019. aastal toimus üheksa nõukogu koosolekut, millest kaks olid e-koosolekud. Nõukogu koosolekutel
arutati järgmisi teemasid:
2018. a majandusaasta aruande kinnitamine;
2019. a eelarve kinnitamine;
erinevad projektitaotlused ja nende esitamine, sh dementsusega klientidele keskkonna
kohandamine, dementsuse kompetentsikeskuse väljaarendamine;
koostöö kunstiakadeemiaga ning tudengite eskiisidega arvestamine dementsete elukeskkonna
arendamisel;
investeeringute kava kinnitamine, sh C-korpuse renoveerimistööd;
kogu maja tervikliku eskiislahenduse tellimine renoveerimiseks, renoveerimisprojekti hanke
tulemuste kooskõlastamine;
AS Hoolekandeteenustega koostöö arutamine ning tegevuste kinnitamine. Volituse andmine
juhatusele operaatorlepingu läbirääkimisteks ja sõlmimiseks ning töötajate värbamist, koolitamist
ja tegevusi kuni opereerimise alustamiseni hõlmava projektiplaani arutelu;
arengukava koostamine, täiendamine ja kooskõlastamine;
audiitori kinnitamine (Audit & Consult OÜ);
hooldekeskuse pakutavate teenuste tasuvuse ja arvestuse lähtealuste arutelu;
2020. a eelarve kinnitamine, 2020. a kohamaksumuse kehtestamine.
SA Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige 2019. aastal oli Terje Teder.
Hooldekeskuse nõukogu liikmed ja neile makstud tasu 2019. aastal.
Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Periood
Rait Kuuse (nõukogu esimees) 4320 01.01.2019-31.12.2019
Pipi-Liis Siemann 2880 01.01.2019-31.12.2019
Rait Pihelgas 2880 01.01.2019-31.12.2019
Anneli Ratnik 2880 01.01.2019-31.12.2019
Maire Raidvee 2880 01.01.2019-31.12.2019