dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2019. aasta kohta

Sotsiaalministeerium · 2. juuni 2020
Viit
1.1-8/1835-1
Registreeritud
2. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Viljandi Haigla SA, Jõgeva Haigla SA, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA, Eesti Puuetega Inimeste Fond SA, Koeru Hooldekeskus SA
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2020
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.1-81835-1 02.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc11392 KB

Sisu (failidest)

2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Juhatuse esimees Agris Peedu Sihtasutus Põhja-Eesti Juhatuse esimehe pöördumine Regionaalhaigla 2019. aasta oli Regionaalhaigla jaoks teguderohke ja edukas. Abistasime kokku 144 000 patsienti, rakendades selleks Haigekassa rahastust 198 mln euro ulatuses. Meie tegevus Ärinimi: olid kantud meie missioonist investeerida inimeste tervisesse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Regionaalhaigla fookuses olid 2019. aastal patsientide ja nende lähedaste rahulolu suurendamine raviteenusega, töötajate hea- Registrikood: 90006399 olu tõstmine ning oma tervise vastu huvi tundva elanikkonna Regionaalhaigla fookuses olid harimine. 2019. aastal patsientide ja nende Juriidiline aadress: lähedaste rahulolu suurendamine Soovime pakkuda igale patsiendile parimat ravikvaliteeti ja suuri- J. Sütiste tee 19 raviteenusega, töötajate heaolu mat rahulolu raviteenusega. Seetõttu oli kvaliteet üks 2019. aasta tõstmine ning oma tervise vastu Tallinn, 13419 Eesti Vabariik peamisi teemasid nii ravitöö kui ka haigla kui organisatsiooni võtmes. Esimese haiglana Eestis läbisime Joint Commission huvi tundva elanikkonna harimine. Telefon: +372 617 1300 Internationali eelauditi, mis andis meie senisele tegevusele hea E-post: hinnangu, kuid tõi välja ka parendamist vajavad tegevused. Nende puudujääkidega tege- leme aktiivselt järgmisel paaril aastal ning selle aja jooksul teeme ka otsuse ülehaiglalise [email protected] akrediteerimisprotsessi läbimise kohta. Koduleht: Aruandeaastal moodustasime patsiendinõukoja, ravikvaliteedi- ja traumakomitee. Arvestades, et Regionaalhaigla ravijuhud on Haigekassa statistika kohaselt kõige keeruka- www.regionaalhaigla.ee mad, on selliste komiteede olemasolu raviteenuse kvaliteedi arendamiseks möödapääs- matu. Aastal 2020 loodame valmis saada ülehaiglalise, nii kliinilist tööd kui ka tugitegevust Audiitor: hõlmava intsidendihaldussüsteemiga. Sedasi panustame vastutustundliku haigla põhimõt- KPMG Baltics OÜ tesse. —3— Tegevusaruanne 2019 Õpetava haiglana on meie tähelepanu all residendid, üliõpilased ja praktikandid, kuid hari- Eetilise käitumise juhtumite parema lahendamise huvides kinnitasime haigla eetikanõukogu dusliku suunanäitajana vaatleme kogu elanikkonda ja Regionaalhaigla sidusrühmi laiemalt. koostatud eetikakoodeksi, kus kirjutasime lahti ja leppisime kokku, missuguste käitumis- On ilmne, et meedia juhib ennekõike tähelepanu tervishoiuvaldkonna probleemidele, põhimõtete järgi on haiglas asjakohane käituda. Need on põhimõtted, mida igaüks ise mistõttu peame nii teavitama meie kliinilisest tööst kui ka ennetustegevust ellu viima oma kohustub järgima. Valmis ka huvide konfliktide ennetamise kontseptsioon. Huvide konflikti teabevahendite kaudu. Patsientide jaoks väärtusliku teabe jagamiseks jäi meie veebileht sattudes riskib töötaja nii mainekahju kui ka eneseteostuse võimaluse kaotusega. Need on kitsaks, mistõttu tegime arstide ja õdede eestvedamisel lisaks vähiravi- ja südameteemalise tõsised riskid, mida Regionaalhaigla on püüdnud viimastel aastatel maandada eelkõige töö- veebikeskkonna. Esimese haiglana alustasime taskuhäälingutega „Tervisepooltund“, mille tajate teadlikkuse tõstmisega, ning me jätkame seda. Oleme mõistnud, et Eesti tervishoiu peamine fookus on ennetus. Need on vaid mõned näited tegevustest, millega panustasime paigalseisu ärahoidmiseks on meil lisaks edasipürgivatele klinitsistidele vaja ka avatud ja avatusse kui meie haigla olulisse väärtusse ja kaudselt patsientide ravikogemuse rahulolu uuendusmeelseid juhte. Esimene juhtide koolitusprogramm 40 uuele või tulevasele juhile tõstmisse. koostöös TalTechiga oli edukas ning kinnitas koolituse vajadust ka järgmisteks aastateks. Oleme haiglana alati koostöövalmis. Majasisene koostöö ning riigisisesed ja rahvusvahelised 31. detsembril möödus 40 aastat päevast, mil praeguse Põhja-Eesti Regionaalhaigla võrgustikud võimaldavad meil pakkuda kvaliteetset raviteenust ja tagavad meie arengu- eelkäijasse, Tallinna Kiirabihaiglasse Mustamäel hospitaliseeriti esimesed viis patsienti. võimalused. Koostöös Riigikantseleiga kujundasime vähipatsiendi raviteekonna, koostöös Haigla vajadused on aastakümnetega muutunud, mistõttu on möödapääsmatu arendada Eesti Kunstiakadeemiaga viisime läbi teenusedisaini projekti ambulatoorsetele patsientidele ka taristut. Jätkame nii vähiravi- ja patoloogiakorpuse kui ka psühhiaatriakliiniku ehitamise ja projekti „Terve ruum“, võtame osa ka Haigekassa insuldipatsiendi teekonna projektist. ettevalmistustega. Lisaks meditsiinitehnoloogia pidevale uuendamisele on need meie Need patsiendi raviteekonna projektid tõid esile mitmed haiglasisesed parendusvajadused lähiaastate olulisimad investeeringud. Samas parandame oluliselt ravi- ja töötingimusi ning näitasid, kuidas peaksid ravi ja patsiendi teavitamine olema paremini koordineeritud palatikorpuses. Projekteerime innovaatiliselt, mis tähendab, et kõik eelnimetatud suur- tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna eri tasandite ning asutuste vahel. Meil on hea meel, et projektid teostatakse kliinilist personali aktiivselt kaasates ning mudelprojekteerimise oleme juba viis aastat teinud tõhusat koostööd Pärnu Haiglaga, et pakkuda Pärnumaa BIM metoodikat ja tehnoloogiaid kasutades. Koostöös Kunstiakadeemia tudengitega tuleb vähipatsientidele kodulähedast keemiaravi koostöös Regionaalhaigla kui multimodaalse meie uutesse korpustesse nutikaid lahendusi, mida Eesti haiglates varem pole kasutatud. vähikeskusega. Need on suurepärased näited meie koostööpagasist. Meil on hea meel, et nii Raplamaa Haigla kui ka Läänemaa Haigla avasid tervisekeskuse. See on koostöö üldhaiglate ja perearstide vahel, mida on kaua oodatud ning millele tuleb Haiglana toetame oma töötajaid, et nad võtaksid sõna tõenduspõhise meditsiini tutvusta­ järgmistel aastatel pöörata olulist tähelepanu, selleks et koostöö oleks igapäevane, sisukas miseks. Meid teeb murelikuks, et meedias vohab alternatiivmeditsiini austajate tugev ja patsientide huvides. sõnum ja vaktsineerimisvastaste kampaania. Tunnustamaks seni tehtut ning andmaks eeskuju teistele, said meie haigla aasta kõneisikuks dr Margus Viigimaa ja dr Riina Kütner. Infotehnoloogia vallas oleme teinud olulisi samme, et tõsta kasutusmugavust nii patsientide Õpetava haiglana on meil hea meel, et esimest korda toimus Regionaalhaiglas Tartu Ülikooli kui ka töötajate jaoks. Võtsime esimese raviasutusena kasutusele üleriigilise digiregistra- IV kursuse arstitudengite kirurgiliste haiguste praktikum. See on oluline muutus meditsiini­ tuuri. Intensiivravikeskuse ja kardioloogiakeskuse ühisjuhtimisel viime ellu e-intensiivravi hariduse laiapõhjalisel pakkumisel ja omandamisel. Haigla esimene teaduskonverents projekti, millega muudame praegused paberimahukad protsessid elektrooniliseks, või- ning aasta jooksul meie arstide kaitstud doktoriväitekirjad annavad head aimu sellest, et maldades paremat ülevaadet patsiendi tervislikust seisundist. Nii saavad arstid ja õed väärtuslik teadustegevus on hoos. Järgmistel aastatel on meie eesmärk teadustegevust tõhusamalt pühendada enam aega intensiivravipatsientidele. Algatasime uue e-haigusloo veelgi võimestada. projekti, kuhu kaasasime kõik meie tütarhaiglad aga ka Järvamaa Haigla. Oleme veendunud, et haiglate ühine digitaalne haiguslugu võimaldab meil kasutada piiratud tervishoiuraha Regionaalhaigla peab tipphaiglana olema usaldusväärne partner riigile ning tagama valmis­ targemalt, tagada parem andmekvaliteet ning kasutusmugavus. Töötame edasi persona- oleku kriisideks ja masskannatanutega situatsioonideks. Koostöös Tallinna Lastehaiglaga livaldkonna digiteerimisega ning võtsime kasutusele töötajate iseteenindusportaali, sest valmis masskannatanute plaan ning lõpetamisel on haigla kriisiplaan. Kõrgema etapi nutikas haigla peitub ka tugivaldkondade arengus. haiglana vastutame selle eest, et oleksime igal ajal valmis väljaspool haiglat toimunud suurõnnetuse korral kiirelt patsiente vastu võtma Kõik olulised arengud jätkuvad ka aastal 2020. Loodame juba aasta alguses kinnitada ning neile asjakohast ravi pakkuma. Oluline on tagada õppuste läbivii- Regionaalhaigla kümne aasta arengustrateegia, et suudaksime olulisi otsuseid teha pikemat mine koostöös eri organisatsioonidega, et oleksime valmis tegeliku elu Oluline on tagada õppuste ajalist mõõdet silmas pidades. katsumusteks. Esimest korda Eestis moodustati Regionaalhaiglas 14 läbiviimine koostöös eri Meie töö kiituseks on lisaks patsientide ja nende lähedaste tänusõnadele ning rahvusva- tippspetsialistist koosnev kriisimeeskond, kes pakub erinevate kriisijuh- organisatsioonidega, et oleksime helistele akrediteeringutele ja tunnustusele kindlasti ka see, et Vabariigi Valitsus tutvus tumite korral psühholoogilist esmaabi. valmis tegeliku elu katsumusteks. oma väljasõiduistungil meie tegevusega ning arutas koos meie erialajuhtidega vähiravi Meie personal on pühendunud. Aruandes esitatud tegevuste ja tule- ning vaimse tervise valdkonna arenguvajadusi. Oleme toeks Eesti tervishoiukorralduse muste taga on meie 4837 töötajat. Nende igapäevastes pingutustes ja arendamisel ning julgeme ja tahame seda näidata. professionaalsuses peitub meie visioon olla parim raviteenuse pakkuja oma patsientidele Oli edukas aasta − tänan siiralt kõiki, kes sellesse panustasid. ning teerajaja Eesti tervishoius. Oma töötajatesse panustasime oluliselt ka möödunud aastal. Endiselt toetame tervisesporti ja oleme uhked, et oleme suurima osavõtjate arvuga Investeerime inimeste tervisesse! ettevõte nii mõnelgi spordiüritusel, nagu näiteks maijooksul või sügisjooksul. Meie jaoks Agris Peedu on oluline kanda hoolt oma töötajate vaimse tervise eest, pakkudes neile kas eraelulise või tööga seotud kriisiga toimetulekuks psühholoogi või psühhiaatri abi. —4— —5— Tegevusaruanne 2019 Sisukord Panustame sellesse, et meil oleks piisav järelkasv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 Juhatuse esimehe pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Tervislik ja ohutu töökeskkond on meile tähtis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Sisukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tööõnnetuste vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 Regionaal­haiglast lühidalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Tervisekäitumise edendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Regionaalhaigla grupp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 Regionaalhaigla grupi olulised arvud 2019 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Teguderohke 2019 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Panustame rahva tervishoidu ja haiguste ennetusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Arengukava ja strateegiliste eesmärkide täitmine . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Kujundame riiklikku ja kohalikku tervishoiupoliitikat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Meie plaanide ja tegevuste keskmes on patsiendi huvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Teadvustame ja juhime oma keskkonnamõju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 Parima ravitulemuse toob erialade vaheline sidusus ja koostöö . . . . . . . . . . . 23 Elektri-, vee- ja küttekasutuse ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .81 Interdistsiplinaarne koostöö ja erialade arendamine Elektrienergia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 loovad paremad võimalused patsientide raviks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Soojusenergia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Taotleme kvaliteeti igas tegevusvaldkonnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 Vesi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Õpetava haiglana on meie vastutus luua ja jagada teadmisi . . . . . . . . . . . . . . . 30 Kasvuhoonegaaside heitkogused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Parimate töötulemuste eeldus on toetav ja arendav töökeskkond . . . . . . . . . 32 Jäätmekäitlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Regionaalhaigla laieneb ja areneb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Juhime regionaalhaiglat ausalt, avatult ja väärikalt . . . . . . . . . . . . . . . 85 Tänapäevane haigla kasutab digilahendusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Regionaalhaigla väärtusahel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Koostöös suudame patsientidele pakkuda parimat ravitulemust . . . . . . . . . . . 38 Regionaalhaigla ja tütarhaiglate nõukogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Erialase kvalifikatsiooni hoidmine ja arendamine on iga töötaja kohus . . . . . . 39 Regionaalhaigla ja tütarhaiglate juhatused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Raviteenuste juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 Auditikomitee ja siseaudit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Iga numbri taga on patsient ja tema lugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 Juhtimiskontrollid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 Patsiendi raviteekonnal on oluline roll õdedel-hooldajatel . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Riskijuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 Töötame, et kvaliteetne ravi oleks kättesaadav igale inimesele . . . . . . . . . . . . . 46 Regionaalhaigla majandus­tegevuse juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Patsiendi tagasisidest saame olulist sisendit tegevuste planeerimiseks . . . . . . 48 Otsene loodud ja jagatud majanduslik väärtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 Terviseandmed peavad olema hästi hoitud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 Finantssuhtarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Oleme avatud uutele teaduspõhistele raviviisidele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Saadud toetused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Regionaal­haigla tööandjana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Ostud ja hanked . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Regionaalhaigla tööandjana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Motiveeritud töötaja aitab luua paremat heaolu patsiendile . . . . . . . . . . . . . . 62 Aruandeperiood, käsitletavate teemade ja üksuste kokkuvõte . . . . . 103 —6— —7— Tegevusaruanne 2019 Regionaal­haiglast lühidalt —8— —9— Regionaalhaigla grupp Regionaalhaigla grupi olulised arvud 2019 Regionaalhaigla visioon on olla tunnustatud ja uuendusmeelne meditsiinikeskus, teerajaja Eesti tervishoius. Regionaalhaigla missioon Investeerime inimeste tervisesse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) kõikidele ravikindlustatud isikutele peamiselt Tallinnast 1 249 465 829 98 839 on Eesti juhtiv tervishoiuasutus ja tervishoiusektori inno- ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravivoodit Ambulatoorsete Erakorralise vatsiooni eestvedaja. Regionaalhaigla on riigi asuta- Vältimatut abi osutatakse kõikidele abivajajatele. vastuvõttude arv meditsiini osakonna tud sihtasutus, mille asutajarolli täidab Eesti Vabariigi Regionaalhaigla on piirkondlik haigla, mille koosseisus vastuvõttu saabunuid Sotsiaalministeerium. Regionaalhaigla toimib eraõi- on seitse kliinikut koos 31 erialakeskusega. gusliku juriidilise isikuna, mis juhindub oma tegevu- ses põhikirjast ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigus- Regionaalhaigla konsolideerimisgruppi (edaspidi aktidest. Sarnaselt Euroopa ülikoolihaiglatega pakub Regionaalhaigla grupp) kuuluvad SA Läänemaa Haigla Regionaalhaigla raviteenust kõigil arstlikel erialadel, (edaspidi Läänemaa Haigla), SA Hiiumaa Haigla (edas- v.a pediaatria ja sünnitusabi. Lisaks on Regionaalhaigla pidi Hiiumaa Haigla) ja SA Raplamaa Haigla (edaspidi Eesti suurim vähiravi-, trauma-, südame- ja psühhiaat- Raplamaa Haigla), mis on üldhaiglad ja teenindavad 39 111 89 200 26 217 riakeskus. peamiselt oma maakonna patsiente. Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega 2017. aastal sõlmiti partnerluse raamleping Rakvere (Regionaal­haigla ravijuhtude keskmine kaal ehk CMI Haiglaga ja 2018. aastal Järvamaa Haiglaga, varem on Keskmine ravitud Kirurgilisi Kiirabiviisitide arv on 1,58 ning Eesti haiglate keskmine 1,1) ja olene- sõlmitud koostöölepingud Pärnu Haiglaga: 2014. aastal patsientide arv protseduure valt patsiendi terviseprobleemist ka lihtsamat arstiabi keemiaravi ja 2017. aastal hematoloogia erialal. 16,2 miljonit eurot TALLINN SAUE RAKVERE PALDISKI JÜRI SAKU KEILA KOSE VORMSI KOHILA RAPLA Investeeringud ja parendused (hoonetesse, HIIUMAA HAAPSALU PAIDE Põhja­Ees� Regionaalhaigla rajatistesse, meditsiinitehnoloogiasse, IT-sse) MÄRJAMAA Kiirabipunk�d ja -brigaadid Tütarhaiglad Koostöölepinguga haiglad PÄRNU 221 SAAREMAA miljonit KIHNU eurot 4 837 568 RUHNU Osutatud Töötajate arv Patsientide Regionaalhaigla osutab kiirabiteenust Harjumaal, Raplamaal, Hiiumaal, Läänemaal tervishoiuteenuste tänuavaldusi ja Eesti väikesaartel ning reanimobiiliteenust Põhja-Eestis. rahaline maht — 10 — — 11 — Tegevusaruanne 2019 Teguderohke 2019 MAI „ Regionaalhaigla kardiokirurg dr Günter Taal ja anestesioloog dr Kristjan Kalling aitasid Läti kolleegidel Pauls Stradiņši nimelises Ülikooli Kliinikus Riias teha esimest korda südame aordikaare lõikuse uudsel, nn hübriid- JAANUAR proteesi meetodil. „ Alates 8. maist viibisid Regionaalhaiglas Joint Commission Internationali „ 15. jaanuaril võttis Regionaalhaigla esimese haiglana Eestis kasutusele (JCI) esindajad, kes viisid läbi uuringu haigla akrediteerimisvalmiduse üleriigilise digiregistratuuri, mille kaudu saab riiklikus patsiendiportaalis kohta. Regionaalhaigla soovib parandada kvaliteedijuhtimise võimekust, www.digilugu.ee broneerida aega Regionaalhaigla eriarstide vastuvõtule. keskendudes eelkõige patsiendiohutuse ja kvaliteedi parendamisele. „ 28. jaanuaril avati järelravi kliinikus kaheksakohaline renoveeritud inten- Regionaalhaigla pikaajaline eesmärk on saavutada vastavus JCI rahvus- siivraviosakond, et tagada tänapäevane intensiivravi ning paremad tingi- vahelistele kvaliteedinõuetele. Regionaalhaiglas viibinud Joint Commission mused patsientidele ja nende lähedaste. „ Euroopa Insuldiorganisatsioon tunnustas Regionaalhaigla neuroloogiakes- Internationali (JCI) esindajad „ Regionaalhaigla onkoloog, naistehaiguste keskuse ülemarst ja juhataja kust ESO Angels Awardi plaatinataseme kvaliteediauhinnaga. dr Kersti Kukk pälvis Vabariigi Presidendilt Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi. JUUNI VEEBRUAR „ Helsingis toimus Põhja- ja Baltimaade kardioloogiakongress (NBCC), kus osalesid ka Regionaalhaigla kardioloogid. Kongressi raames toimunud hai- „ Regionaalhaiglas moodustati esimene psühholoogilise esmaabi kriisi- gusjuhtude konkursil sai esikoha noorkardioloog dr Eno‑Martin Lotman. meeskond, kes pakub psühholoogilist esmaabi erinevate kriisijuhtumite „ Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse ja kirurgiakliiniku mee- korral. dikud koolitasid Antarktikasse suunduva merereisi 15 meeskonnaliiget „ 14. veebruaril sai Tallinna kesklinnas asuv DoonoriFoorum 10-aastaseks. esmaabi andmises. DoonoriFoorumis antakse pea kolmandik kogu verekeskuse aasta vere- „ Regionaalhaigla verekeskus avas Raplamaa Haiglas kolmanda veretoodete loovutustest. Sünnipäevaks oli DoonoriFoorumit külastanud üle 16 000 välislao, mis parandab veretoodete kättesaadavust ravitegevuses. doonori, kes olid teinud enam kui 88 500 vereloovutust. „ 20. juunil esitleti Regionaalhaigla kiirabikeskuses kaht uue põlvkonna rea- „ Regionaalhaigla haiglaapteegile omistati Eestis esimene valdkondlik ISO nimobiili, mis on senistest tunduvalt ergonoomilisemad ning varustatud 20. juunil esitleti Regionaalhaigla 9001 sertifikaat. Regionaalhaigla vanemproviisor Marko Urbala pälvis kiirabikeskuses kaht uue põlvkonna DoonoriFoorum sai 10-aastaseks nüüdisaegse tehnoloogiaga. Uued autod hakkasid patsiente teenindama reanimobiili sellega seoses tunnustuse „Kvaliteedi nägu 2018“. alates juulist. MÄRTS „ Viidi läbi õppus Athena 2019, milles harjutati masskannatanutega situat- siooni lahendamist kõikidel haigla juhtimistasanditel. „ 29. märtsil toimus interdistsiplinaarne seminar „Munasari“, kus käsitleti esmalt anatoomiat ja füsioloogiat, liiguti patofüsioloogiasse, edasi fertiil- JUULI suse teema juurde, kõneldi eetika ja munasarja teemal ning lõpuks hea- ja pahaloomuliste kasvajatega seotud uuematest andmetest. „ Allkirjastati elektroonilise intensiivravi tarkvara juurutamise projekti leping. See võimaldab koguda reaalajas intensiivravipatsiendi seisun- APRILL dit kirjeldavaid parameetreid ning seeläbi teha kiiremaid ja täpsemaid raviotsuseid. „ Regionaalhaiglas toimus viiepäevane disainisprint, mille eesmärk oli tuua „ Haapsalus toimus Regionaalhaigla ja Terviseameti koostöös korraldatud avaliku sektori organisatsiooni disainijuhtimise põhimõtted ja arendada kahepäevane V Eesti Kiirabi Liidu simulatsiooniõppus. Õppusel panid end veelgi patsiendikesksemaid tervishoiuteenuseid. Disainisprindil osalesid erinevates erakorralistes olukordades proovile 19 kiirabibrigaadi Eestist ja Eesti, Soome ja Rootsi ülikoolide disaini-, tehnoloogia- ja tervishoiuvald- Lätist, üks kolmest Regionaalhaigla brigaadist saavutas koha esikolmikus. konna magistrandid. „ Regionaalhaigla verekeskus korraldas koostöös Takso24 ja Tallink Taksoga „ 24. aprillil avati Ädala verekeskuses siseterviserada Vereringe, et keskuse doonoripäevad Telliskivi tulistamisest eluga pääsenud taksojuhi Sergei V Eesti Kiirabi Liidu töötajad saaksid ka tööpäeva sees tegeleda liikumisega. auks. Haavatud taksojuhi elu päästeti just doonoriverega ja tänu meedi- simulatsiooniõppus Haapsalus kute heale tööle. „ Toimus 13. erakorralise meditsiini kevadkonverents. Fookuses oli erakor- ralise meditsiini ülekoormus, aga ka erakorralise meditsiini eriala areng, „ Sotsiaalminister Tanel Kiik kohtus Regionaalhaigla kompetentsikeskuste Viiepäevane disainisprint kõrgema etapi haiglate võimalused raskes seisundis patsientide diagnoo- juhtidega ja tutvus Mustamäe meditsiinilinnakuga. Arutati erialade üle- simisel ja ravimisel ning riiklik valmisolek masskannatanutega kriiside riigilist arendamist, tervishoiuvaldkonna raskusi ja tulevikuväljavaateid. lahendamisel. Oma kogemusi jagasid kolleegid Oslo Ülikoolihaiglast. „ Raplamaa Haiglat asus juhtima dr. Pille Mukk. — 12 — — 13 — Tegevusaruanne 2019 AUGUST NOVEMBER „ Augustis toimus Tallinnas Skandinaavia Käekirurgia Seltsi 27. kongress, kus „ Pakkumaks patsientidele veelgi paremat tuge kogu raviteekonna jooksul, käekirurgid ja käeterapeudid keskendusid randme- ja sõrmevigastustega sõlmis Regionaalhaigla kokkuleppe võtta alates 2020. aasta jaanuarist seonduvale. Kogunenud praktikud käsitlesid ettekannetes ja töötubades üle AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ambulatoorset ja statsionaarset nii käekirurgia igapäevaseid küsimusi kui ka uuenduslikke lahendusi. taastusravi ning rehabilitatsiooniteenust pakkuv üksus. „ 12. novembril avati Regionaalhaigla grupi esimene tervisekeskus Raplamaa SEPTEMBER Haiglas. Regionaalhaigla eraldas uuele tervisekeskusele 10 000 eurot, et arendada koostööd haigla ja perearstide vahel. „ Regionaalhaigla ning Hiiumaa Haigla, Läänemaa Haigla, Raplamaa Haigla, Järvamaa Haigla ja Viljandi Haigla sõlmisid konsortsiumilepingu ühistele „ Vabariigi Valitsus pidas kabinetinõupidamise Regionaalhaiglas, kus tutvuti kliinilistele infosüsteemidele üleminekuks. Eesmärk on luua infotehno- haigla igapäevatööga. Valitsuse liikmetele anti ülevaade vähki haigestu- loogiline platvorm, mis ühishuvide alusel ja patsientide ravivajadustest mise, ravi ja ennetuse ning vaimse tervise olukorrast Eestis. Avati Regionaalhaigla grupi esimene lähtuvalt lahendaks otstarbekalt terviseteabe töötlemise ja andmevahe- „ Tallinnas toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Regionaalhaigla koos- tervisekeskus Raplamaa Haiglas tuse küsimused. töös korraldatav kolmas rahvusvaheline õenduskonverents, mis kandis „ 13. septembril allkirjastasid peaminister Jüri Ratas, rahvusvahelise vähivas- pealkirja „5 Tärni Õendus“. Konverentsil käsitleti tänapäeva õenduse prob- tase võitluse liidu (UICC) juht Cary Adams ja Eesti Vähiliidu nõukogu esi- leeme ning arutleti rahvusvahelisel tasemel tulevikku suunatud vajaduste mees Vahur Valvere Vähiliidu eestvedamisel maailma vähideklaratsiooni. ja võimaluste üle. Konverentsil osales kokku üle 300 osalise kuuest riigist. Ürituse raames tunnustas Eesti Vähiliit Regionaalhaiglat kui pikaajalist „ Toimus psühhiaatriakliiniku XII sügiskonverents „Psühhiaatria aastal koostööpartnerit tänukirjaga tulemusliku koostöö eest vähiennetuses, Maailma vähideklaratsiooni 2019: Avades isiksusehäirete käsitlusi“. Konverents tõi kokku Eesti psüh- vähi varajasel avastamisel ning vähiravis. allkirjastamine 13. septembril hiaatria tipud. Fookuses olid isiksusehäired ning käsitleti ka tänapäevast „ Regionaalhaigla liitus rahvusvahelise telemeditsiini ja e-tervise organisat- isiksusehäirete kliinilist haldamist, laste ja noorukite isiksusehäireid ning siooniga (ISfTeH), mille eesmärk on edendada ja toetada telemeditsiini psühhiaatrilist esmaabi. ja e-tervise teemasid, kaasates selleks oma valdkonna eksperte üle kogu maailma. DETSEMBER „ Regionaalhaigla patoloogiakeskus akrediteeriti vastavalt ISO 15189:2012 „ Tallinna Linnavalitsus tunnustas parima tervishoiutöötaja tiitliga nõuetele kui meditsiinilabor histopatoloogia, tsütopatoloogia, hemato- Regionaalhaigla uroloogiaosakonna arsti Taimi Lauri ja õendusdirektorit patoloogia ja molekulaarpatoloogia valdkonnas. Aleksei Gaidajenkot. OKTOOBER „ Regionaalhaigla kiirabikeskus avas Haapsalus uuendatud kiirabitugipunkti, mille asukoht Haapsalu kesklinnas võimaldab kiirabibrigaadidel väljasõidu- „ 14. oktoobril toimus Regionaalhaigla patsiendinõukoja esimene nõupi- korraldustele kiiremini reageerida. Uuendatud ruumid tagavad töötajatele damine. See võimaldab patsientidel osaleda oluliste otsuste tegemisel. paremad olmetingimused ning kiirabipunkti asukoht Regionaalhaigla haiglavõrgu hoones lihtsustab veelgi koostööd kohaliku haigla ja kiirabi- „ 7. oktoobril toimus Regionaalhaigla eestvedamisel projekti „Kopter“ tree- personali vahel. ningpäev, kus operatiivteenistused testisid liiklusõnnetuses raskelt kan- natada saanud patsiendi lennutransporti sündmuskohalt Regionaalhaigla „ Aasta meeskonna tiitli sai 2019. aastal e-intensiivravi meeskond, kes traumakeskusesse. Regionaalhaiglal on ainsana Eestis ööpäevaringne on järjekindlalt panustanud paberivaba ja innovaatilise e-intensiivravi valmisolek ja eriväljaõpe täiskasvanud patsientide raviks lennutingimus- projekti arengusse. Aasta kõneisiku tiitli said prof Margus Viigimaa ja dr tes. Õppusest võtsid osa Regionaalhaigla kiirabikeskus, Häirekeskus, Riina Kütner. Mõlemad arstid on väga hinnatud erialaspetsialistid, kes on Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. leidnud oma tiheda igapäevatöö kõrvalt aega avalikkuse teavitamiseks terviseteemadel. „ 17. oktoobril toimus Regionaalhaigla konverents „Põhja-Eesti Projekti „Kopter“ treeningpäev Regionaalhaigla kui interdistsiplinaarne südamekeskus“ ning avati süda- meravi teemaline infoportaal aadressil www.südamekeskus.ee. „ Regionaalhaigla laboratoorium avas osakonna Kärdlas, et teenindada Hiiumaa Haiglat kohapeal ja viia seeläbi laborimeditsiini arengud kiiremini haigla ja patsientide kasutusse. „ Toimus esimene Regionaalhaigla teadus- ja arenduskonverents. Konverentsil tutvustati Regionaalhaigla uurimisteemasid, suundi ja mee- todeid ning teaduskoostööd TTÜ-ga. Tutvustati Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse tööd, pakutavaid teenuseid ning teadusrahastus. — 14 — — 15 — Tegevusaruanne 2019 Arengukava ja strateegiliste eesmärkide täitmine Regionaalhaigla tegevuste lähtealus on arengu­ kava ja strateegiad, mis asetavad esikohale parima kvaliteetse ja patsiendikeskse ravi ning kõikidel esindatud erialadel kõrgeima kompetentsi hoidmise ja arengu. — 16 — — 17 — Regionaalhaigla arengukava aastateks 2019–2021 Meie plaanide ja tegevuste sätestab visiooni, missiooni ja põhiväärtused ning kirjeldab strateegiad. Arengukava keskendub keskmes on patsiendi huvid kümnele valdkondlikule strateegiale: Patsiendikeskse haigla strateegia Regionaalhaigla peamine fookus on inimene – patsiendi ravi kvaliteet ja rahulolu ravitee- patsiendikeskse haigla strateegia, nusega. Iga struktuuri, taristu, protsesside vms muudatusvajaduse arutelu käigus tuleb eelkõige arvestada muudatuse mõju patsientidele ja töötajatele. erialase arengu strateegia, Patsiendikeskse haigla strateegia edukaks rakendamiseks loodi 2019. aasta sügisel patsiendinõukoda, mille ülesanne on anda nõu Regionaalhaigla juhatusele alljärgnevates valdkondades: ravitöö korralduse strateegia, „ patsiendi tervise hoidmise ja raviteekonna kujundamine; „ patsienditeekonna planeerimine; kvaliteedistrateegia, „ patsiendikesksete protsesside kujundamine; „ patsiendi ja tema lähedaste roll raviprotsessis; „ patsiendiorganisatsioonide roll patsiendi võimestamises koostöös Regionaalhaiglaga; õppiva ja õpetava haigla strateegia, „ kommunikatsioon patsiendile ja lähedastele, sh patsiendiinfo materjalid; „ uued planeeringud patsiendi vaatekohast; hinnatud töökeskkonna strateegia, „ haiglas pakutavad lisateenused. taristu arengu strateegia, Nõukoda kohtus 2019. aastal kaks korda, et arutada koostöö üldiseid põhimõtteid ja tutvuda haiglas käimasolevate patsienditeekonda parendavate projektidega. e-haigla strateegia, Nõukoja liikmed on: „ Avitus MTÜ „ Eesti Hemofiiliaühing võrgustumise ja koostööpartnerluse strateegia, „ Eesti Psoriaasiliit „ Eesti Puuetega Inimeste Koda teadustöö strateegia. „ Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts „ Eesti Reumaliit „ Eesti Tsöliaakia Selts „ Tallinna Puuetega Inimeste Koda Arengukava laiahaardelise teemade katvuse tagamiseks osalesid selle koostamisel teenistuste, kliinikute ja õendusjuhid, igaüks oma haldusvaldkonna esindajana. Arengukava kinnitamisel jõudsid juhatus ja nõukogu seisukohale, et haigla arengut määravaid otsuseid tehes tuleb silmas pidada oluliselt pikemat aega kui põhikirjast lähtuvat kolmeaastast perspektiivi. Seetõttu alustati 2019. aastal Regionaalhaigla kümne aasta arengukava koostamist. — 18 — — 19 — Tegevusaruanne 2019 Patsiendikeskse haigla strateegiast tulenevad peamised saavutused 2019. aastal ja olulisemad eesmärgid 2020.‑2021. aastaks: 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ loodi patsiendinõukoda koostöös patsien- „ jätkata aktiivset ja eesmärgipärast koos- tide ühendustega; tööd patsiendinõukojaga; „ koostati patsiendijuhend Mustamäe linna- „ rakendada insuldipatsiendi raviteekonna kusse statsionaarsele ja ambulatoorsele kujundamise arendusprojekti koostöös ravile tulijale; Haigekassa ja siduserialadega; „ kujundati insuldipatsiendi raviteekond „ luua koostöös Riigikantselei ning kuue koostöös Haigekassa ja siduserialadega; ministeeriumi ühise innovatsioonitiimiga vähipatsiendi raviteekonna projekti raken- „ osaleti Riigikantselei ning kuue ministee- dused; riumi ühise innovatsioonitiimi projektis, et kaardistada vähipatsiendi teekonda ja „ käivitada doonorite personaalne teenin- leida paremaid lahendusi; dus, suurendades seejuures õdede vas- tutust; „ loodi psühhiaatriakliiniku statsionaarsete patsientide tagasisideküsimustik. „ töötada välja intensiivravi osakondade patsientide avatud külastuspoliitika, et muuta teabe jagamine patsientide lähe- dastele paindlikumaks ning suurendada nende rahulolu tervishoiuteenusega; „ parendada patsienditeekonda onkoloo- gias ja insuldiravis; „ võtta kasutusele patsiendi raviaegse ja ‑järgse tagasiside vorm PROM (Patient Reported Outcome Measure), et pare- mini hinnata ravitulemust ja täpsemini ajastada vajalikke muudatusi raviplaanis; „ Haigekassa toetas insuldipatsiendi raviteekonna arendusprojektide algatusi Tartu Ülikooli Patsienditeekonna projektid Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Esimeses voorus sai Regionaalhaigla Haigekassa innovatsioonifondist toetuse arendus- Regionaalhaigla patsiendikeskseid tegevusi mõjutasid 2019. aastal mitmed koostööpro- projekti ettevalmistamiseks ja teiste insuldipatsiendi raviteekonna osaliste kaasamiseks. jektid ja algatused. Arendusprojekti teises voorus asub Regionaalhaigla koordineerima esmase isheemilise insuldi diagnoosiga patsientide tervishoiu- ja sotsiaalteenuste teekonda aasta jooksul „ Riigikantselei ja kuue ministeeriumi algatatud innovatsiooniprojekti „Vähiravi teekonna peale haigestumist. patsiendikeskne kujundamine“ raames viidi ellu mitmed arendusettepanekud. Tagati auto- maatvastajaga infotelefonid keemiaravi osakonnas ja palliatiivravi keskuses. Toodeti õpetlik „ Sügisel toimus Regionaalhaigla ja Eesti Kunstiakadeemia ühisprojekt „Terve ruum“, mille video esimest korda keemiaravile tulevale patsiendile. Koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga raames otsiti viise, kuidas muuta rangete nõuete ja efektiivsuse surve all olevat haigla- otsiti ideid uue Y-korpuse päevaravi osakonna keskkonna kujunduseks, et tagada patsiendi keskkonda inimsõbralikumaks. Sisearhitektuuri ja tootedisaini tudengid analüüsisid, kuidas võimalikult mugav viibimine haiglaravil. Loomisel on õde-koordinaatori ametikoht. päevakirurgia ja päevaravi olemasolev ruum psühholoogiliselt mõjub ja mil moel mõju- tavad materjalid ruumikogemust. Projekti tulemusena valmisid haigla taristuteenistuse „ Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi Nordplus Horizontal kaheaastase projekti spetsialistidele kasutamiseks haigla ruumiasetuslikud, -kujunduslikud ja ‑funktsionaalsed „Co-Designing Healthcare“ raames viidi 2019. aasta kevadel läbi teenusedisaini projekt, kus ideed ning nõuanded. Eesti Kunstiakadeemia ja TalTechi ühisõppekava „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ üliõpilased disainisid koostöös klinitsistidega viie patsienditeekonna tulevikuvisiooni, millest mitu ka „ Koolituskalendrisse lisati mitu patsiendikeskset lähenemist toetavat koolitust, teiste seas ellu viidi. Näiteks on ortopeedilistele haigetele tagatud päevakirurgiajärgne operatiivne onkopsühholoogiline lähenemine patsientide aktiiv- ja toetavas ravis, toimetulek paanika- füsioteraapia. häirega patsiendiga ning koostöö- ja suhtlemisoskuse arendamine meeskonnas. — 20 — — 21 — Tegevusaruanne 2019 Parima ravitulemuse toob erialade vaheline sidusus ja koostöö Erialase arengu strateegia Regionaalhaigla arendab erialasid patsiendikeskselt ja multidistsiplinaarselt, sest sidusus ja erialade vaheline koostöö tagavad optimaalsed raviteekonnad ja -tulemused. Kõrgeima kompetentsi ja parimate ravitulemuste saavutamiseks soodustab ja arendab Regionaalhaigla erialasiseseid kitsamaid spetsialiseerumisi. Kompetentsikeskuste arengu alus on vastavad arengukavad. Tehakse koostööd Euroopa tunnustatud meditsiinikeskustega, et tuua Eestisse kõige uuemaid teadmisi ning muuta üha rohkem ravivõimalusi patsientidele kättesaadavaks. Patsiendikeskse lähenemise üks näide on vastremonditud B-korpuse 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: hematoloogiaosakonda juhtprojektina paigaldatud uuenduslik inimese ööpäevarütme järgiv valguslahendus. VÄHIKESKUS Valgus mõjutab inimest iga päev olulisel määral ja loodusliku valguse „ Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiak- „ luua patsientidele võimalus veebipõhiseks kon- puudumisel tuleb seda kompenseerida tehisvalgusega. Tänapäevaseim liinik juhtis koostöös Eesti Vähiliiduga suurüri- taktiks ravimeeskonnaga; viis tehisvalguse juhtimiseks on inimkeskne ehk looduse ööpäeva val- tust „Terve Eestiga vähi vastu“, mis kulmineerus gustsükleid imiteeriv ja seeläbi inimese bioloogilist kella järgiv „ luua veebipõhised konsultatsioonivõimalused maailma vähideklaratsiooniga liitumisega sep- valguslahendus HCL (Human Centric Lighting). HCL-valgustid tütar- ja partnerhaiglatega ning perearstide ja tembris; teeb eriliseks nende nutikas tehniline lahendus ja juhtimine. HCL-valgustid teeb eriliseks pereõdedega; Kui tavapäraselt valitakse ruumi valgusti, mis töötab kindlal val- nende nutikas tehniline „ Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogia­ „ võimaldada kodulähedast piltdiagnostika- ja gusintensiivsusel ja kindlas värvispektris (soe või külm valgus), kliiniku kiiritusravi keskus läbis Rahvusvahelise lahendus ja juhtimine. laboriteenust tütar- ja partnerhaiglates, et siis HCL‑lahenduse puhul võimaldab kaasaegne tehnoloogia Aatomienergia Agentuuri (IAEA) auditi; muuta patsienditeekond sujuvamaks; muuta meil sujuvalt tehisvalguse intensiivsust ja värvispektrit „ projekt „Vähipatsiendi raviteekonna patsiendi- kogu päeva jooksul, jäljendades nii looduslikku valgust. Ruumisviibijad ei „ arendada edasi kasvajavastast medikamentoos- keskne kujundamine“ sedastas tervikteekon- taju valguslahenduse pidevat muutumist, kuna valgustuse parameetreid set ravi saavate patsientide nõustamisliini; dade kitsaskohad ja alustati lahenduste otsi- muudetakse vähehaaval iga minut. arendada vähipatsientide koduõenduse või- misega; „ Selline valguslahendus on Eesti tervishoiuvaldkonnas praegu veel ainu- mekust; „ vähipatsientidele loodi koduõenduse meeskond. laadne, kuid näiteks mitmetes Skandinaavia haiglates, hooldekodudes ja „ koordineerida koostöös Pärnu Haiglaga kodu- koolides on see juba tõestanud oma eeliseid tavavalguslahenduste ees. lähedase palliatiivravi arendust sealsetele vähi- Hematoloogia palatiosakonda paigaldatud lahenduse näol on tegemist haigetele. juhtprojektiga, mille põhjal otsustatakse sarnase lahenduse sobivus tulevikus Regionaalhaigla teistesse osakondadesse ning miks mitte ka kontoriruumidesse. ͡ Olen uue valguslahendusega väga rahul. Patsientide jaoks on see positiivne, sest ühest küljest on valgust väga mugav otse voodist puldi abil reguleerida ja teisest küljest kiirendab see uuringute kohaselt paranemist ja aitab kaasa vaimse seisundi tasakaalustamisele. Ka töötajate silmad ei ole tööpäeva lõpuks enam nii väsinud kui varem. Aleksandra Sandre, hematoloogiaosakonna õendusjuht Onkoloogid — 22 — — 23 — Tegevusaruanne 2019 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: SÜDAMEKESKUS KATASTROOFIMEDITSIINI KOMPETENTSIKESKUS „ valmis Regionaalhaigla Südameveeb, mis on „ arendada südamehaigete multidistsiplinaarset „ algas Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma „ soetada kohanemistoetuse raames eraldatud suunatud patsientidele ja siduserialadele tõen- ravimeeskonda; Maailma Terviseorganisatsiooni sertifitseeri- raha eest vajalik varustus; duspõhise teabe saamiseks kardioloogias; misprotsess; „ suurendada õdede iseseisva vastuvõtu osakaalu „ viia lõpule Eesti Päästemeeskonna meditsii- „ koostöös Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga tehti alamerialade lõikes; „ rahuldati Euroopa Komisjoni kohanemistoetuse nirühma sertifitseerimise protsess; südamesiirdamine kümnendale patsiendile Ees- taotlus sertifitseerimiseks vajaliku varustuse „ jätkata koostööd Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga „ korraldada septembris 2020 väliõppus; tis, kes on sellise protseduuri läbinud; soetamiseks ning allkirjastati leping 15 kuuks südame siirdamisel Eesti haigetele. mahuga 547 400 eurot; „ uuendada Regionaalhaigla kriisiplaani ja kiirabi- „ koostöös Euroopa Kardioloogide Seltsiga korral- keskuse toimepidevuse plaani ning koolitada das Regionaalhaigla kardioloogiakeskus rahvus- „ kiirabikeskuse katastroofimeditsiini osakond ja personali; vahelise kongressi „Digital Summit 2019“; Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm korral- dasid EL elanikkonnakaitse mahhanismi ja Ter- „ töötada Regionaalhaigla kriisiplaani osana välja „ Regionaalhaigla südamekeskus korraldas konve- viseameti eestvedamisel ning koostöös Sisekait- nakkusohtliku suurintsidendi tegevusplaan. rentsi „Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui interdist- seakadeemia päästekolledžiga rahvusvahelise siplinaarne südamekeskus“; õppuse „EU Civil Protection Module Exercise „ hangiti kolm uue põlvkonna 4D- angiograafiaa- (MODEX 2019 Saaremaa)“; paraati, mis muudavad veresoonkonna uuringud „ loodi ja kinnitati masskannatanutega situat- oluliselt täpsemaks ja paremaks. siooni lahendamise plaan; TRAUMAKESKUS „ viidi läbi masskannatanutega situatsiooni simulatsioonõppus Athena 2019, millega testiti haigla kriisistruktuuride võimekust lahendada „ Regionaalhaiglas viidi läbi regulaarsed multi- „ viia läbi hübriidoperatsioonisaali arendamise masskannatanutega situatsiooni; distsiplinaarsed raske trauma käsitluse kvali- analüüs koostöös veresoonte- ja kardiokirurgia teediauditid; keskusega; „ Regionaalhaigla kiirabikeskuse eestvedamisel ning koostöös psühhiaatriakliiniku ja Lääne-Tal- „ Regionaalhaigla traumakeskuse arstid ja arst-re- „ jätkata multidistsiplinaarsete raske trauma käsit- linna Keskhaiglaga korraldati katastroofiõppus sidendid osalesid koolitusel „Advanced Trauma luse kvaliteediaudititega; Pattaya Tuul 2019, mille käigus harjutati eriti Life Support for Doctors (ATLS)“; ohtlikust piisknakkusest tingitud masshaigestu- „ uuendada ja rakendada piirkondlike haigete „ kirurgiliste erialade ja anestesioloogia arstid ja punase trauma käsitluse juhend; mise situatsiooni lahendamist. residendid osalesid rahvusvahelisel traumaki- „ arendada piirkondlike haiglate raske trauma rurgia kursusel „Definitive Surgical Trauma Care NEUROLOOGIAKESKUS andmekogu; (DSTC)“ ja traumaanesteesia kursusel „Definitive Anesthetic Trauma Care (DATC)“; „ tegeleda masskannatanutega situatsiooniks val- misoleku edasiarendamise ja koolitustega; „ Regionaalhaigla neuroloogiakeskus koostöös „ käivitada telemeditsiini projekt TELEINSULT „ kirurgiliste erialade arstid ja residendid osale- teadus- ja arendusteenistuse ning siduserialade koostöös Hiiumaa Haiglaga; sid traumakirurgia kursusel „Advanced Surgical esindajatega läbis edukalt Haigekassa insuldipat- „ rakendada insuldi­­patsiendi raviteekonna kujun- Skills for Exposure in Trauma (ASSET)“. siendi raviteekonna projektide esimese vooru damise juhtprojekti koostöös Haigekassa ja sidu- ning sai toetuse projekti lõplikuks ettevalmis- serialade esindajatega; tamiseks; „ laiendada taastusravi võimalusi neuroloogilistele „ koostöös neurokirurgidega alustati spastilisuse haigetele; ravi baklofeenpumba abil ja ravimrefraktaarse epilepsia ravi uitnärvi stimulatsiooniga. „ koostöös radioloogiakeskusega võtta insuldi- patsientide diagnostikas ja ravis kasutusele aju perfusioonuuringute tarkvara. — 24 — — 25 — Tegevusaruanne 2019 Interdistsiplinaarne koostöö ja erialade arendamine loovad paremad võimalused patsientide raviks RAVITÖÖ KORRALDUSE STRATEEGIA Ravitegevuse juhtimisel tähtsustab Regionaalhaigla arstide teadmiste jagamist nii inter- distsiplinaarsetes kui ka erialasisestes töörühmades ning nende töörühmade kaudu ravitöö korraldamist. 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ loodi alaline ravikvaliteedikomitee, mille päde- „ laiendada tüviraku siirdamise ravimeetod beniig- vuses on kogu haigla ravikvaliteedi juhtimine; sete haiguste ravile; „ loodi alaline traumakomitee, mis juhib traumaa- „ võtta kasutusele uue põlvkonna navigatsioo- tiliste vigastuste multidistsiplinaarse ravi korral- nisüsteem neurokirurgias, seljakirurgias ja dust kogu Regionaalhaigla teeninduspiirkonnas; nina-kõrva-kurgukirurgias; „ loodi transplantatsioonikomitee, mille pädevu- „ arendada kaugkonsultatsiooni ja telemeditsiini ses on transplantatsioonitegevuste juhtimine ja ning viia läbi grupi haiglate diagnostika- ja ravi- haigla esindamine pädevates esindustes; töö korralduse analüüs; 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ esimese haiglana Eestis viisid Regionaalhaigla „ tõsta päevaravi ning ambulatoorse raviteenuse reumatoloogid koostöös hematoloogidega läbi võimekust; „ loodi intensiivravikeskus, et ühtlustada kolme „ käivitada projekt Kopter täies mahus; tüviraku siirdamise; intensiivravi osakonna tööarusaamad ja juhti- „ arendada oftalmoloogia eriala Regionaalhaiglas; „ liituda rahvusvahelise projektiga „iProcure Secu- mine, säilitades seejuures osakondadele omase „ laiendati patsientide standardse füsioteraapia rity and Emergency Medical Services“, mille „ luua ülehaiglaline Point of Care (POC) komi- spetsiifika; võimalusi intensiivravis MOTOmedi seadmete eesmärk on kiirabi varustuse ja tööstandardite tee, et ühtlustada POC-seadmete soetamist ja toetusel; „ viidi läbi e-intensiivravi tarkvara hange ja loodi ühtlustamine; kasutust; toimiv rakendusplaan; „ patsiendi esmane seisundi hindamine anti „ sidustada taastus- ja palliatiivravi kliinik Regio- „ töötada välja EMO patsiendikäsitluse juhendid; vaimse tervise õe vastutusalasse, kes otsustab „ koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Pääs- naalhaigla ravitegevusega; edasise abi korralduse ning eriarsti sekkumise „ luua doonoribussi strateegia, et muuta vere- teameti, Häirekeskuse ja teiste Eesti kiirabipi- „ võtta kasutusele operatsioonitubade uuendatud vajaduse ja kiiruse üle; kogumine doonoritele paindlikumaks ja muga- dajatega alustati projektiga Kopter, mille ees- juhtimissüsteem ja töötada välja uus operatsioo- vamaks; märk on kiirendada traumahaigete transporti „ võeti kasutusele valdkonnapõhised raviteekon- niprotokolli moodul. avada doonorikeskus Tallinnas Ülemiste City's; Regionaalhaigla traumakeskusesse; nad, et edendada töökorraldust meeleolu- ja „ ärevushäirete all kannatavate patsientidega „ viia lõpule e-intensiivravi tarkvara rakendamine „ loodi telemeditsiini töörühm, kes töötas välja tegelemisel; Regionaalhaigla töökorralduses; põhimõttelised vajadused ja potentsiaalsed telemeditsiinilised lahendused tütarhaiglatele; „ käivitati elektroonsed tellimused paberivaba „ muuta patsiendi külastamise ajad paindlikuks patoloogia infosüsteemi (PIS) kaudu; ning võimaldada lähedastele teavet ööpäev läbi; „ kiirabikeskus esindab Regionaalhaiglat ühingus International Society for Telemedicine & eHealth „ Hiiumaa Haigla labor liideti Regionaalhaigla „ rakendada koostöös Terviseameti ja Haigekas- (ISfTeH), mille eesmärk on telemeditsiiniliste labori koosseisu; saga kiirabikeskuse esmase abi brigaadi Prangli süsteemide arendamine Euroopas; „ Ravimiametilt saadi tegevusluba ja avati Rapla- saarel alates 1. aprillist 2020; „ viidi läbi audit, milles analüüsiti Regionaalhaigla maa Haigla veretoodete välisladu; polikliiniku ressursikasutust ja töökorraldust. — 26 — — 27 — Tegevusaruanne 2019 Taotleme kvaliteeti igas tegevusvaldkonnas KVALITEEDISTRATEEGIA Regionaalhaigla eesmärk on edendada kvaliteedijuhtimise võimekust, keskendudes Regionaalhaigla kvalitee­ eelkõige patsiendiohutuse ja ravikvaliteedi parendamisele. dijuhtimise projekti kaas­ rahastatakse Euroopa 2019. aastal jätkus aasta varem alanud Regionaalhaigla kvaliteedijuhtimissüsteemi aren- Liidu Ühtekuuluvusfondi damise projekt, mis kestab 2020. aasta lõpuni. Esimese haiglana Eestis viis Regionaalhaigla vahenditest. koostöös Joint Commission Internationali (JCI) konsultantidega läbi auditi haigla akredi- teerimisvalmiduse kohta. Audit käsitles kogu haigla tegevust: juhtimist, juhtimisstruk- tuure, ravitegevuse turvastandardeid, raviprotseduure ja dokumentatsiooni. Auditi ringkäikude ja intervjuude tulemusel andsid JCI konsultandid tagasisidet Regionaalhaigla tegevuste kohta. Auditi käigus saadud soovitusi ja ettepanekuid saame rakendada paren- dustegevustena nii Regionaalhaiglas kui ka Regionaalhaigla gruppi kuuluvates haiglates. Suur osa muudatusettepanekutest on viidud Regionaalhaigla järgmiste aastate tööplaani. 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ koostöös Joint Commission Internationali (JCI) „ täiustada JCI ettepanekute alusel kvaliteedijuh- konsultantidega viidi läbi audit haigla akreditee- timise kontseptsiooni; rimisvalmiduse kohta; „ tõsta patsiendiohutus olulisele kohale kõikides „ kinnitati Regionaalhaigla ravikvaliteedikomitee, tegevustes; mis aitab kaasa tervishoiuteenuse kvaliteedi „ kiiritusravi keskuse uue planeerimissüsteemi tagamisele ja parendamisele haigla kliinilise juurutamise audit MD Anderson Imaging and tegevuse valdkonnas; Radiation Oncology Core’i (IROC) Houston Qua- „ Regionaalhaigla patoloogiakeskus akreditee- lity Assurance Centeri eesnäärme maht-modu- riti vastavalt rahvusvahelise standardi ISO leeritud raviplaani (VMAT) näitel. 15189:2012 nõuetele kui meditsiinilabor histo- patoloogia, tsütopatoloogia, hematopatoloogia ja molekulaarpatoloogia valdkonnas; „ IAEA QUATRO (Quality Assurance Team for Radiation Oncology) reakrediteeris kiiritusravi keskuse; „ reakrediteeriti laboratoorium ja verekeskus; „ resertifitseeriti haiglaapteek; „ toimus tütarhaiglate haiglaapteekide kvaliteedi- süsteemi hindamine. JCI visiit >>> — 28 — — 29 — Tegevusaruanne 2019 Õpetava haiglana on meie vastutus luua ja jagada teadmisi ÕPPIVA JA ÕPETAVA HAIGLA STRATEEGIA Regionaalhaigla soov on olla uuendusmeelne, seda nii töötajate kvalifikatsiooni tagamise ja tõstmise mõttes kui ka patsientide raviks parimate meetodite kasutamises. Teadus- ja arendusteenistuse ning koolituskeskuse ühine ressursside kasutamine võimaldab tea- dus-, arendus- ning õppetööd efektiivsemalt korraldada. Lisaks arstide, õdede ja teiste tervishoiuvaldkonna spetsialistide õpetamisele pööratakse järjest enam tähelepanu elanikkonna terviseteadlikkuse edendamisele. Haigusteemalistel infopäevadel, taskuhäälingutes, veebikeskkondades ning sotsiaalmeedias jagatakse ajakohast ja tõenduspõhist teavet tervislikest eluviisidest, haigustest ja nende ennetamisest ning ravivõimalustest. Regionaalhaigla väärtustab töötajate pidevat enesetäiendamist ja toetab teadus- kraadide omandamist. Südamekonverents 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ võeti kasutusele kasutajasõbralikum ja funktsio- „ algatada sisekoolitajate arendusprojekt kooli- naalsem koolitustaotluste veebikeskkond; tuste ja juhendamise kvaliteedi ühtlustamiseks; 2019. aastal oli Regionaalhaiglas 152 residenti (2018: 158), 114 Tartu Ülikooli arsti- teaduskonna IV ja VI kursuse üliõpilast (2018: 109), 584 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 152 „ koolitusi korraldati uutes tingimustes Mektorys, „ korraldada ülehaiglalised arendusseminarid residenti praktikanti (2018: 649) ja 92 töövarju. mis lõi parema õpikeskkonna; õendusnõustamise kvaliteedi ühtlustamiseks; 114 ͡ „ jätkus koostöö perearstidega õhtuseminaride „ rakendada järk-järgult e-õpet ning vähendada Õppisin siiralt nende kahe nädalaga rohkem, kui sageli erinevates Tartu Ülikooli arsti­ korraldamisel; auditoorse õppetöö mahtu, et võimaldada efek- tsüklites selle ajaga õpin. Samuti olen väga meeldivalt üllatunud, kui teaduskonna IV ja VI tiivsemaid ja paindlikumaid õpimeetodeid; kursuse praktikanti „ regulaarselt toimusid ülehaiglalised kliinilised palju selle kahe nädala jooksul nägime, kogesime ning kuidas huvi konverentsid, mida korraldavad eri kliinikud „ arendada Elektroonilise Praktika Infosüsteemi antud eriala suhtes, aga üldse selles haiglas töötamise osas kasvas! 584 rotatsiooni korras üks kord kuus; (EPIS), et vähendada administratiivset koormust Samuti meeldis see, et õppejõud võtsid meid enam kui kolleege − see Tallinna Tervishoiu ja muuta andmevahetus kiiremaks; on hea tunne! Kõrgkooli praktikanti „ viidi läbi residentuuri- ja praktikakorralduse ana- lüüs ning tehti parendusettepanekuid; „ arendada juhte kovisiooni ja arengunõustamise meetodite kasutamiseks iseenda ja meeskonna IV kursuse arstiüliõpilane kirurgiliste haiguste praktikumist 92 „ viidi läbi juhtide arenguprogramm eesmärgiga töövarju. jaoks; ͡ tõsta juhtimiskvaliteeti; Praktikumi juhendaja oli väga julgustav, motiveeriv, tekitas õhk- „ ajakohastada juhtimiskompetentsi mudelit ja „ anti välja vereülekande kontrollnimekirja trükis, konna, kus me julgesime kõike küsida ja arutada. võtta see aluseks uue koolituse korraldamisel; et parendada vereülekande koolituste kvaliteeti; IV kursuse arstiüliõpilane kirurgiliste haiguste praktikumist „ korraldada haigla töötajatele koolitusi patsien- „ alustati Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste vald- tide ja nende lähedastega suhtlemiseks, et see- ͡ konna IV kursuse kirurgiliste haiguste tsükli prak- tikumi katsetamisega. läbi parendada ravitulemusi. Minu praktika on töövaldkonnast erineval alal. Teen seda Regionaalhaiglas, sest see on logistiliselt lihtne, aga annab tohutu kogemuse – näen konkreetselt, mida tehakse, ja saan ka ise teha. Läbi praktika ma laiendan oma oskuseid. Loodan, et saan neid ka oma edaspidises töös kasutada. Lea Ridali, riskijuhtimise praktikant — 30 — — 31 — Tegevusaruanne 2019 Parimate töötulemuste eeldus on toetav ja arendav töökeskkond HINNATUD TÖÖKESKKONNA STRATEEGIA Regionaalhaigla kõige tähtsam vara ja olulisim ressurss on haiglas töötavad inimesed. Personalistrateegia suur eesmärk on kompetentsed ja motiveeritud töötajad, kellest sõltub kõige otsesemalt pakutava tervishoiuteenuse kvaliteet. 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ arendati nii juhtimispõhimõtteid kui ka juhtide „ digitaliseerida uued töölõigud, mis mõjutavad kompetentse (uute juhtide konkursid ja vali- otse töökorralduse ja personaliprotsesside kva- mised, juhtide toetamine, koolitamine ja 360° liteeti; hindamine); „ hankida massaažitoolid töötajate lõõgastumi- „ koostöös keskuste ja kliinikute juhtidega viidi seks; läbi arstide töö analüüs, koostati ametikohtade „ kutsuda ellu psühhosotsiaalsete ohuteguritega standardid ja järelkasvuplaanid erialade lõikes tegelev töörühm; kirurgiakliinikus, sisehaiguste kliinikus, aneste- sioloogiakliinikus ning onkoloogia- ja hemato- „ arendada edasi terviseedenduse alast tegevust; loogiakliinikus; „ jätkata tööanalüüsiga, et selgitada välja arstide Uus töötaja iseteenindusportaal „ täiendati ülehaiglalist tunnustamise tava, loodi normaalsed töökoormused ja tööintensiivsus uued tunnustused, näiteks aasta kõneisik ja ning luua erialakeskuste põhised ametikohtade aasta meeskond; standardid; „ tähistati liikumiskuud ja vaimse tervise kuud, kor- „ arendada juhtimist ja juhte juhtide arenguprog- raldati töötajate osalemine rahvaspordiüritustel, rammi abil; Aruandeaastal läbis aastase koolituse 40 juhti ja potentsiaalset juhti, lisaks viidi läbi hulgaliselt lühi- avati verekeskuse siseterviserada; „ arendada ülehaiglalist töötajate tunnustamise koolitusi, vastavalt vajadusele juhtide 360° hindamisi või muid töökeskkonda puudutavaid uuringuid. „ kinnitati uus töökeskkonnanõukogu ja valiti 36 süsteemi ja võtta kasutusele uued formaadid. uut töökeskkonnavolinikku; Regionaalhaigla personalipoliitika keskmes on meie töötaja, jälgime töö efektiivsuse „ korraldati mitu tööohutus- ja töökeskkonna- kõrval oma töötajate heaolu ja tervise säilimist töö tegemisel. Tööhulga normeerimine, koolitust; tööintensiivsuse reguleerime, töökeskkonna ja tööohutuse teemadega tegelemine, „ loodi ülehaiglaline kemikaalide register ohutus- samuti töötajate tervisedenduse ja tunnustamise alased tegevused − kõik see toetab alase teabega; eesmärki saavutada inimkeskne ja iga töötajat väärtustav töökeskkond. „ loodi töötajate iseteenindusportaal, mis hõlbus- tab personalitööd ja aitab kaasa info liikumisele. ͡ Siseterviserada on minu jaoks väga väärtuslik. Iga päev lõuna paiku tunnen, et peale intensiivset tööd on mõttetegevus juba väga väsinud. Siis läheme kolleegiga terviseraja ringile jalutuskäigule. Tagasi tulles on mõte värskem, lihtne uuesti tööga alustada ja lisaks oleme end puhkepausil liigutanud. Teeme seda iga päev. Terje Enula, andmekaitse spetsialist — 32 — — 33 — Tegevusaruanne 2019 Regionaalhaigla laieneb ja areneb TARISTU ARENGU STRATEEGIA Haigla taristu arendamisel on fookuses patsientide ja personali vajadused. Jälgitakse, et muutused lihtsustaksid haigla tööprotsesse, tagaksid taristu toimepidevuse ning vähendaksid tänu hoonete energiatõhususe parendamisele ka kinnisvara kasutuskulusid. 4 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ jätkati onkoloogia statsionaar- ja päevaravikor- „ jätkata onkoloogia statsionaar- ja päevaravikor- puse projekteerimisega vastavalt projektiplaa- puse ehitusprojekti ja ettevalmistustöödega; nile, esitati ehitusloa taotlus hoone ehitamiseks „ viia lõpule psühhiaatriakliiniku korpuse ehitus- ning alustati hoone ehitamise ettevalmistustöö- projekti ettevalmistustööd ning korraldada ehi- dega (olemasolevate süsteemide ümbertõst- tushange; mine ja alajaama ehitus); „ alustada palatikorpuse rekonstrueerimise ette- 3 5 „ jätkati psühhiaatriakliiniku korpuse projektee- valmistustöödega; rimisega vastavalt projektiplaanile, esitati ehi- tusloa taotlus hoone ehitamiseks ning alustati „ saavutada Retke tee 32 parkimismaja põhiline hoone ehitamise ettevalmistustöödega (lammu- kasutusvalmidus; 7,8 miljonit ~13 miljonit 41 000 m2 tustööd, uue alajaama ehitus, trasside ümber- „ osaleda sobivatel tingimustel koostöös Tallinna tõstmine); Lastehaiglaga 689-kohalise parkimismaja ehi- tamisel. eurot investeeriti 2019. aastal eurot plaanib Regionaalhaigla uut ravitööks sobilikku „ jätkati palatikorpuse rekonstrueerimise projek- hoonetesse ja rajatistesse. 2020. aastal investeerida haigla pinda kavatsetakse 2023. teerimisega vastavalt projektiplaanile ja saadi kinnisvarasse, millest enamiku aastaks juurde ehitada. See ettevalmistustöödele ehitusload; moodustavad investeeringud pindala on pea sama suur kui „ sõlmiti hoonestusõiguse ja töövõtuleping ehi- uusarendustesse ja B-korpuse Tallinna linnahallil. Rahalise tustöövõtjaga 500-kohalise parkimismaja ehitu- rekonstrueerimisse. investeeringu väärtus on eeldatavasti 90 miljonit eurot. seks Retke tee 32 kinnistule. Koostöös Tallinna Lastehaiglaga projekteeriti 689‑kohaline parki- mismaja. 163 375 m2 2 224 ust 1 200 pinda haldab Regionaalhaigla kõikide korpuste peale üle 1 601 akent parkimiskohta on 2023. aastaks Regionaalhaigla Mustamäe Olulisemad arendused: Tallinna. See on võrreldav 14 on ainuüksi Mustamäe linnakus, kui kõik planeeritavad jalgpallistaadioniga. korpuses. arendused teostuvad. Praegu 1 Mustamäe meditsiinilinnaku on Mustamäe linnakus 720 arendamine parkimiskohta. 2 Psühhiaatriakliiniku uue hoone projekteerimine ja ehitamine 2 439 124 000 m3 ~5 700 3 Mustamäe meditsiinilinnaku lauatelefoninumbrit on ehk terve Saku suurhalli täie rikkele või pisiremonttöö onkoloogia statsionaar- ja hoolimata digiajastust puhast meditsiinilist hapnikku taotlusele reageeritakse ühe päevaravikorpus Regionaalhaiglas kasutusel. kasutab haigla ühes kvartalis. aasta jooksul. 4 Mustamäe meditsiinilinnaku Haigla peab olema kättesaadav palatikorpus ka siis, kui mobiilside on ülekoormuse või mõne muu 5 Mustamäe meditsiinilinnaku põhjuse tõttu katkenud. parkimismajad 2 — 34 — — 35 — Tegevusaruanne 2019 Tänapäevane haigla kasutab digilahendusi E-HAIGLA STRATEEGIA Üha enam digitaliseeruvas maailmas aitab uute e-lahenduste juurutamine olla patsientide jaoks kättesaadavam, muuta protsessid töötajate jaoks läbipaistvamaks ja mugavamaks ning saavutada seeläbi paremaid ravitulemusi. Aruandeaastal olid e-haigla märksõnad koostöö ja innovatsioon. 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ võeti kasutusele üleriigiline digiregistratuur. Riik- „ võtta kasutusele e-intensiivravi infosüsteem; likus patsiendiportaalis www.digilugu.ee saab „ võtta tütarhaiglates kasutusele Regionaalhaigla registreerida vastuvõtuaega eriarsti vastuvõtule; infosüsteemid; „ käivitati paberivaba intensiivravi (e-intensiiv) „ viia läbi uue e-haigusloo tarkvara turu-uuring; projekt, mille raames võtab Regionaalhaigla esi- mese haiglana kasutusele e-intensiivi tarkvara. „ viia läbi üleriigilise verekabinettide ja ‑keskuste Tarkvara võimaldab koguda reaalajas intensiivra- infosüsteemi analüüs. vipatsiendi seisundit kirjeldavaid parameetreid, aitab personalil teha kiiremaid ja täpsemaid raviotsuseid. Projekt on eeldus intensiivravis tehisintellekti ja teadustöö arendamisele; „ koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga taotleti Euroopa Liidu struktuurifondidelt raha ning ͡ saadi positiivne otsus üleriigilise verekeskuste Regionaalhaigla oli Eesti raviasu- ja -kabinettide infosüsteemi juurutamiseks, mis tustest esimene, kes võttis kasutu- lahendaks nii riigi kui ka verekabinettide ja ‑kes- sele üleriigilise digiregistratuuri. See kuste vajadused; tähendas, et alates 15. jaanuarist „ sõlmiti konsortsiumleping haiglavõrgu viie haig- 2019 sai Regionaalhaigla eriarstide laga, et tagada ravitegevuse ja-kvaliteedi ühtlus- vastuvõtule broneerida vastuvõ- tamiseks vajalik infotehnoloogiline lahendus eri tuaega riiklikus patsiendiportaalis tervishoiuteenuse osutajate vahel, suurendada www.digilugu.ee. Regionaalhaigla IT-alast koostööd ja jagada kaasnevaid kulusid; loodud tehnilise lahenduse digi- „ võeti kasutusele haiglasisene iseteeninduspor- registratuuriga liitumiseks võtsid taal, et lihtsustada, muuta läbipaistvamaks ja kasutusele veel viis haiglavõrgu paberivabaks personali tööprotsesse; haiglat, kes liitusid üleriigilise digi- „ patoloogia infosüsteemis loodi ja uuendati 21 registratuuriga 9. augustil. Projekti struktureeritud uuringuvastuse protokolli; juures oli märgilise tähtsusega koos- töö − haiglad mitte ainult ei väljen- „ radioloogia infosüsteemis loodi võimalus tellida nukleaarmeditsiini uuringuid; danud soovi ühiselt kompetentse ja ressursse jagada, vaid tegid seda ka „ labori infosüsteem võeti kasutusele lisaks Rapla tegelikult. Haiglale ka Hiiumaa Haiglas. Imbi Kivi Sild — 36 — — 37 — Tegevusaruanne 2019 Koostöös suudame patsientidele Erialase kvalifikatsiooni hoidmine ja pakkuda parimat ravitulemust arendamine on iga töötaja kohus VÕRGUSTUMISE JA KOOSTÖÖPARTNERLUSE STRATEEGIA TEADUSTÖÖ STRATEEGIA Võrgustumine on tugiprotsess, et piirkondlike haiglate erialase arengu ja ravitöö parema korralduse Regionaalhaigla üks väärtusi on olla teadusasutus, et luua parem keskkond kliiniliste uuringute läbi- tulemused jõuaksid efektiivsemalt patsientideni väljaspool suuremaid linnu. Tütarhaiglate asutami- viimiseks. Tähtsal kohal on kliiniliste ja akadeemiliste teadusuuringute mahu suurendamine, kliinikute sega aastatel 2015−2017 ehk institutsionaalse võrgustumise kaudu loodud Regionaalhaigla grupis teaduskoordinaatorite võrgustiku loomine ning teadustöö tegemise toetamine, võimaldades töötajal jälgime, et sõltumata elukohast saaks patsient kvaliteetset ravi võimaluse korral lähimas haiglas. võtta selleks vaba aega ilma sissetulekut kaotamata. Lepinguline koostöö grupiväliste haiglatega ehk funktsionaalne võrgustumine võimaldab pakkuda Regionaalhaigla rikkalikku erialast oskusteavet patsientidele väljaspool tütarhaiglate tegevuspiirkonda. 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: 2019. aasta peamised saavutused: 2020.-2021. aasta eesmärgid: „ toimus esimene ülehaiglaline teaduskonverents; „ korraldada Regionaalhaigla teaduskonverents 2020, mis keskendub teadusalasele koostööle „ alustati 40 uut kliinilist teadusuuringut ja 24 uut TalTechiga; „ valmisid tervisekeskused Raplamaa Haiglas ja „ luua grupi kliinilise koostöö mudel; kliinilist ravimuuringut; Läänemaa Haiglas; „ laiendada kliiniliste andmebaaside loomist ja „ viia tütar- ja partnerhaiglad üle Regionaalhaigla „ avaldati 158 teadusartiklit, neist 70 publitseeriti aktiivset kasutamist ravikvaliteedi hindamiseks „ tsentraliseeriti Hiiumaa Haigla laboritegevus; infosüsteemidele; rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakir- ja teadustöö tegemiseks. jades; „ korraldati röntgenaparatuuri ühishange kõigile „ tsentraliseerida Läänemaa Haigla laboritegevus; tütarhaiglatele; „ toetati teadustööd rohkem kui 95 175 euroga. „ avada verekeskuse välisladu Läänemaa Haiglas, „ avati verekeskuse välisladu Raplamaa Haiglas; Järvamaa Haiglas ja Rakvere Haiglas; „ loodi IT-konsortsium infotehnoloogilisele ühis- „ hinnastada tsentraliseeritavad tugiteenused. platvormile üleminekuks. — 38 — — 39 — Tegevusaruanne 2019 Raviteenuste juhtimine Patsiendi raviteekond peab olema terviklik protsess Regionaalhaiglas pakutava ravi parima kvaliteedi tagamine on haigla tegevuse prioriteet. Raviteenuste pakkumisel Regionaalhaiglas keskendutakse peamiselt viiele aspektile, milleks on innovatsioon ja teenuste arendus, patsiendikogemus ja -rahulolu, patsientide privaatsus ja konfidentsiaalsus, teenuse kättesaadavuse kiirus ning taristu ja ligipääsetavus. Iga aspekt on tervishoiuteenuse osutamisel oluline. — 40 — — 41 — Iga numbri taga on patsient ja tema lugu Patsientide jaotus piirkonniti Piirkond Patsientide arv Tallinn 87 952 18% Ravivoodite arv, keskmine ravitud haigete arv ja ravikestus on viimastel aastatel püsinud Harju maakond 28 949 Regionaalhaiglas stabiilsena. Ida-Viru maakond 5 153 2019. aastal suurenes õdede iseseisvate vastuvõttude arv 5% võrra. Regionaalhaigla Rapla maakond 4 648 EMO-sse oli 2019. aastal 1300 pöördumist rohkem kui 2018. aastal. Päevaravi teenuseid Lääne-Viru maakond 4 538 82% 82% sai 2019. aastal 6% võrra rohkem patsiente kui aastal 2018. Pärnu maakond 3 088 Järva maakond 1 940 Lääne maakond 1 889 Välismaa 1 500 Saare maakond 1 409 Tallinn Ravivoodite arv grupis Tartu maakond 910 1 249 Harju maakond Keskmine ravitud Hiiu maakond 891 haigete arv Viljandi maakond 501 Teised piirkonnad (perioodi keskmine) Regionaalhaigla 1067 39 111 Jõgeva maakond Võru maakond 304 232 Tütarhaiglad 182 Valga maakond 205 Põlva maakond 109 Määramata 26 Päevaravi Regionaalhaiglas on loodud süsteem, millega tagatakse ravikvaliteet ja patsiendiohutus: Voodipäevade arv voodipäevade arv 357 870 „ regulaarselt toimuvad kliinilised „ ravitegevuse sujuvamaks „ lõike- ja torkevigastustega 16 111 konverentsid patsiendi uurimise või raviga seotud küsimuste toimimiseks on kehtestatud tegevus- ja ravijuhendid; seotud kokkupuutejuhtumite registreerimine; arutamiseks ja lahendamiseks; „ ravitüsistuste ja kõrvalekallete „ personali koolitatakse „ viiakse läbi kliinilisi auditeid, et registreerimine ja arutelu; infektsioonikontrolli alal; analüüsida raviprotsessi ja selle „ hospitaalinfektsioonide „ hinnatakse letaalsust ja vastavust kehtestatud nõuetele; registreerimine ja andmete analüüsitakse lahkdiagnoose; Ambulatoorsete arsti Õdede iseseisvate „ toimub ravidokumentide analüüs; „ toimub erialaspetsiifiliste vastuvõttude arv vastuvõttude arv kontroll ja puuduste esinemisel 465 829 144 835 „ resistentsete mikroobide ja indikaatorite monitoorimine ja parendustegevused; puhangute seire; analüüs; „ toimuvad interdistsiplinaarsed „ antibiootikumipoliitika „ raske trauma konsiiliumid; kujundamine, antibiootikumide multidistsiplinaarsed arutelud „ regulaarsed haigusjuhtude kasutuse jälgimine ja analüüs; ja auditid ravikvaliteedi ja arutelud keskustes; õppeprotsessi tagamiseks „ hügieeninõuete täitmise regulaarne kontroll; Erakorralise meditsiini Kirurgiliste osakonna vastuvõttu protseduuride ja saabunute arv operatsioonide arv kokku Regionaalhaiglas on välja töötatud ja rakendunud auditite läbiviimise kord. 2019. aastal 98 839 89 200 viidi Regionaalhaiglas läbi 46 sisest kvaliteedisüsteemi auditit, 2 kliinilise tegevuse auditit, 3 õendusabi auditit ja 17 sisekontrolli õendusabi valdkonnas. 2019. aastal viis Haigekassa Regionaalhaiglas läbi 3 kliinilist auditit ja 7 ravidokumentide Regionaalhaigla grupi ja Regionaalhaigla peamised kliinilise tegevuse näitajad hindamist (sihtvalikut). Toimus üks väline kvaliteedisüsteemi audit transplantatsiooni valdkonnas (SA TÜK). Audiitorfirmad (KPMG Baltics, PWC) viidsid läbi 6 auditit. — 42 — — 43 — Tegevusaruanne 2019 Patsiendi raviteekonnal on oluline roll õdedel-hooldajatel Regionaalhaigla üks eesmärk on pakkuda igale patsiendile ohutut ja tipptasemel õendusabi. Selleks peavad haigla töötajate töövõtted olema alati patsiendikesksed, ohutud ja tõenduspõhised ning igas olukorras tuleb säilitada kollegiaalsus. Kogemuste- ja teadmistepõhise koolitamisega tagatakse õen- duse areng ja jätkusuutlikkus kogu riigis. Regionaalhaigla õendusvaldkond seab eesmärgiks järgida magnethaigla põhimõtteid. Magnethaigla tunnustamise programm (Magnet® Recognition Program) on õendusabi kvaliteedi hinda- mise viis. Magnethaigla kvaliteedistandardeid järgides paranevad lisaväärtusena organisatsioonikultuur, kollegiaalsus ning koostöö eri juhtimistasandite vahel. ͡ Magnethaiglates on professionaalne ja rahulolev personal ning seda kinnitavad mõõdetavad tulemused. Näiteks on sellistes haig- lates madalam suremus ja väiksem tüsistuste arv. Magnethaiglas võib patsient olla kindel, et ta on parimatest parimas haiglas. Helen Valk, õenduskvaliteedi peaspetsialist Regionaalhaigla võttis 2019. aastal kasutusele ka professionaalse õenduse mudeli. See on strateegiline lähtekoht, mis toetab õdesid nende igapäevatöös ning on iga organisatsiooni jaoks ainulaadne. Mudel kirjeldab rollid ja näitab, kuidas õed praktiseerivad, teevad koostööd, suhtlevad ja arenevad erialaselt, selleks et tagada kvaliteetne õendusabi oma organisatsioonis. Mudeli keskmes on inimesed rõhuta- maks, et kõigis oma tegevustes ja hoiakutes lähtume inimkesksusest. Hoolitakse patsiendist ja tema lähedastest, kaastöötajast ja ka iseendast. ͡ Esimese tervishoiuasutusena Eestis võttis Regionaalhaigla kasutu- sele professionaalse õenduse mudeli, mille peamised märksõnad on inimkesksus, eestvedamine, tulemused ja innovatsioon. Patsiendi jaoks tähendab see, et teda ümbritsevad targad õed, kellel silmad säravad ja kes tõesti oskavad patsienti parimal viisil aidata. 59% Aleksei Gaidajenko, õendusdirektor õendus- ja hooldus­ töötajate osakaal Regionaalhaiglas Olulisemad sündmused õenduses 2019. aastal: „ koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kutseõppe osakonnaga viiakse läbi 40 hooldustöötajate töökohapõhist õpet. 2019. aastal omandas 17 töötajat keskmine vanus õen­ dustöötajatel hooldustöötaja kutse; „ Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alustas tööd konsensusleppe töörühm. 47 Töörühma eesmärk on valmistada ette uus konsensuslepe, tagamaks püsiv keskmine vanus hool­ õendus- ja ämmaemandusõppe kasv; dustöötajatel „ koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga jätkus kutse-eelne tervishoiualane õpe Tallinna Arte Gümnaasiumis. Mitmed projektis osalenud õpilased 11,5 keskmine tööstaaž 2019. aastal oli õendus- ja hooldustöötajate osakaal Regionaalhaiglas 59% kogu töö- on pärast gümnaasiumi lõpetamist asunud õppima Tallinna Tervishoiu õendustöötajatel tajaskonnast. Keskmine vanus õendustöötajatel oli 40 ja hooldustöötajatel 47 aastat. Kõrgkoolis ja Tartu Ülikooli arstiõppes; „ alustati statsionaarse iseseisva õendusabi ja ambulatoorse õe 6,6 Keskmine tööstaaž oli õendustöötajatel 11,5 aastat ning hooldustöötajatel 6,6 aastat. Viimase kolme aasta lõikes on hooldustöötajate voolavus vähenenud. Stabiilselt püsib keskmine tööstaaž vastuvõtuteenuse uue teenuse pakkumisega – koduõendus palliatiivravi hooldustöötajatel õendus- ja hooldustöötajate täitmata ametikohtade määr ca 8%, mis tähendab, et vajavatele patsientidele. keskmiselt 170 ametikohta on aasta ringi täitmata. — 44 — — 45 — Tegevusaruanne 2019 Töötame, et kvaliteetne ravi oleks Samuti saavad patsiendid tühistada aegu ja parandada isikuandmeid. Uues digiregistra- tuuris seotakse omavahel arstide väljastatud digisaatekirjad ja broneeritud vastuvõtuajad. kättesaadav igale inimesele Raviteenuste kättesaadavuse paranemisel on tähtis roll eriarstile suunamise digisaatekirja rakendumisel. Varem ei saanud patsient ilma saatekirjata Raviteenuste kättesaadavuse eriarstile ise digiregistratuuris vastuvõtuaega broneerida ja ka tagasikutsu- tud patsientidele oli raviteenuste kättesaadavus seetõttu pärsitud. paranemisel on tähtis Regionaalhaigla peab tagama pakutavate teenuste kättesaadavuse. Teenuse kättesaada- roll eriarstile suunamise 39,5 ͡ vuse kiirust on võimalik hinnata ravijärjekorra pikkuse kaudu. Olime esimene haigla, kes võttis kasutusele üleriigilise digi- digisaatekirja rakendumisel. keskmine Võrreldes varasema aastaga on keskmine ravijärjekorra kestus veidi pikenenud, ulatudes ravijärjekorra registratuuri, mille abil saab patsient leida kõige kiiremini 39,5 päevani (2018: 38,5 päeva ja 2017: 37,7 päeva). kestus kõige lähemal oleva eriarsti vaba vastuvõtuaja. Margus Hanni, infosüsteemi arhitekt „ Ootejärjekorrad vähenesid silmahaiguste, naha- ja suguhaiguste, kutsehaiguste, neuroloogia, ortopeedia, kirurgia ja onkoloogia erialal. Käivitati digitaalse surmatõendi väljastamine. Digitaalse tõendi saab patsiendi lähedastele „ Ootejärjekorrad suurenesid tuberkuloosiravi, psühhiaatria ja väljastada neile sobival ajal. gastroenteroloogia erialal. 2019. aasta tegevused patsiendikogemuse parendamiseks: Aasta-aastalt on oluliselt tõusnud järjekorras ootavate haigete arv, ulatudes 2019. aastal „ käivitati üleriigiline digiregistratuur, kus patsiendil on võimalik vastuvõtuaegu 241 938 haigeni (2018: 207 407 ja 2017: 194 196). broneerida kõikidesse raviasutustesse ühest kohast. Käivitati eriarstilt-eriarstile Koostöös Haigekassa ja perearstidega panustab Regionaalhaigla raviteenuse kättesaada- digisaatekiri, mis parandab eriarstiabi kättesaadavust. Jälgimisele jäetud või vuse parendamiseks e‑konsultatsioonide laiendamisse. E-konsultatsiooni teenuse abil on korduv patsient, keda on eriarstile tagasi kutsutud, saab ise digiregistratuuri kaudu perearstil võimalik konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks vastuvõtule registreeruda; ning ravi määramiseks. „ kinnitati eetikakoodeks, mis loodi Regionaalhaigla põhiväärtustest tulenevalt ja on suunanäitaja kõikide töötajate korrektsele käitumisele; 8309 „ kutsuti kokku patsiendinõukoda, et kaasata nõukoja liikmeid ja esindus­ E­konsultatsioonid kokku 6709 organisatsioone patsientidega seotud oluliste otsuste tegemisse; 4895 5315 „ tehakse koostööd Eesti Kunstiakadeemia ja TalTechi tudengitega, et uusi Sisehaiguste erialad 4310 tehnoloogiaid kasutades luua teenust parandavaid lahendusi ja digilahenduste 3031 prototüüpe, parendamaks sellega tulevikus patsiendikogemusi; 1794 Kirurgilised erialad 1494 1153 984 Onkoloogia ja hematoloogia 781 648 216 Psühhiaatria 124 63 2019 2018 2017 E-konsultatsiooni teenuse kasutamine 2019. aastal kasvas e-konsultatsioonide arv märkimisväärselt, selle põhjus on teenuse laiem kasutuselevõtt nii perearstide kui ka eriarstide poolt. Raviteenuste kättesaadavuse paranemisel on Regionaalhaiglal oluline roll üleriigilise digiregistratuuri juurutamisel ja käivitamisel. Raviteenuste kättesaadavuse Üleriigilise digiregistratuuri käivitumine ja suure osa tervishoiuteenuse paranemisel on osutajate liitumine tegi arstiaja leidmise patsiendi jaoks lihtsamaks. Regionaalhaiglal oluline roll Nüüdsest saab patsient üleriigilise digiregistratuuri lahenduse kaudu bro- üleriigilise digiregistratuuri neerida vastuvõtuaegu kõikidesse raviasutustesse ühest kohast. Patsiendil juurutamisel ja käivitamisel. on võimalik valida arsti, asukohta ja võimalikku varaseimat vastuvõtuaega. — 46 — — 47 — Tegevusaruanne 2019 Patsiendi tagasisidest saame olulist Rahulolu ars�de usaldusväärsuse 2019 2017 sisendit tegevuste planeerimiseks ja oskustega 2015 2013 2011 2009 Patsiendikogemus ja -rahulolu 2007 2006 Organisatsiooni edukaks toimimiseks on oluline teada patsientide ootusi ning tagada, et tegevused ja teenused vastaksid nii nende ootustele kui ka vajadustele. Alates 2002. 520 000 pöördumist Rahulolu ars�de 2019 aastast on Regionaalhaiglas kasutusel patsientide tagasiside süsteem, kus kõikidel külas- Regionaalhaiglasse viisakusega 2017 tajatel on võimalus avaldada kiituste või kaebuste näol nii rahulolu kui ka rahulolema- abi saamiseks 2015 tust. Kiitusi ja kaebusi on Regionaalhaiglale võimalik esitada mitme kanali kaudu: posti või e-posti teel ning haigla kodulehel oleva elektroonselt täidetava vormiga. Samuti on 562 2013 2011 tagasiside vormikohane blankett kättesaadav osakondades ja registratuuris. tänuavaldust 2009 Kõik pöördumised registreeritakse, menetletakse ja kaebustele vastatakse hiljemalt 30 päeva jooksul. Kord aastas tehakse laekunud kaebustest ja kiitustest kokkuvõte, tulemusi 31 2007 ettepanekut 2006 analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse parendusmeetmeid, mida kajastatakse haigla 212 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% arengukavas ja tegevusplaanides. 2019. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse abi saamiseks enam kui 520 000 kaebust jah, väga jah, üldiselt küll korral. Samal perioodil esitati haiglale 562 tänuavaldust, 31 ettepanekut ning 212 kaebust. ei, üldiselt mi�e ei, üldse mi�e Rahulolematust väljendati ravijärjekordade, olmetingimuste, töökorralduse, ravitegevuse ja personali suhtlemise üle. Patsiendid tänasid Regionaalhaigla töötajaid sõbralikkuse, professionaalse abi, hoolivuse, rahulikkuse, kannatlikkuse, toetavate sõnade, julgusta- Rahulolu arstidega ja arstide usaldusväärsus. mise, eduka operatsiooni ning kiirabibrigaadi oskusliku ja kiire tegutsemise eest. Üldine 2019 rahulolu 2017 Haiglaraviga väga rahul olevate patsientide osakaal on pidevalt suurenenud haiglaraviga 2015 Patsiendi rahulolu on arvestatav osa tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel ja tagami- 2013 sel. Regionaalhaigla mõõdab patsientide rahulolu alates 2004. aastast, paarisaastatel 1449 2011 toimub ambulatoorsete patsientide ja paaritutel aastatel statsionaarsete patsientide täidetud ankeeti 2009 rahulolu-uuring. 2019. aasta aprillis toimus statsionaarsete patsientide rahuloluküsitlus, 2007 kuhu laekus 1449 täidetud ankeeti. Küsitluses osalesid kõikide maakondade patsiendid, 99,6% vastajatest jäid 2006 kuid suurem osa vastajatest oli pärit Harjumaalt (65%). haigla­raviga rahule Uuringu tulemustest selgus, et 99,6% vastajatest jäid haiglaraviga rahule. Kõigist küsitlu- Valmisolek uues� ravile 2019 2017 sele vastanutest jäid väga rahule 76,9% ja üldiselt rahule 22,7%, rahulolematust väljendas 99,2% 0,4% vastajatest. Alates 2011. aastast on haiglaraviga väga rahul olevate patsientide tuleksid vajadusel tulekuks 2015 ka edaspidi siia osakaal pidevalt suurenenud – kui 2011. aastal oli väga rahul olevaid patsiente 71%, siis 2013 haiglasse ravile 2019. aastal moodustas väga rahul olevate patsientide osakaal juba 77%. 2011 2009 Valmisolek tulla Regionaalhaiglasse uuesti ravile oli endiselt kõrge – 99,2% vastanutest 81,2% 2007 tuleksid vajadusel ka edaspidi siia haiglasse ravile. patsientidest oli rahul arstide 2006 Hinnates arstide tegevust, jäid küsitletud enam rahule arstide viisakuse, usaldusväärsuse viisakusega 0% 20% 40% 60% 80% 100% ning oskustega, mõnevõrra vähem aga suhtlemise ja teabega. Enamasti saadi arstilt oma väga rahul / kindlas� tulen üldiselt rahul / pigem tulen küsimustele vastused, ligikaudu 4/5 küsitletute hinnangul kaasati neid ka raviotsuste 78,3% tegemisse. patsientidest üldiselt ei ole rahul / pigem ei tule üldse ei ole rahul / kindlas� ei tule oli rahul õdede 81,2% patsientidest oli rahul arstide viisakusega. 78,3% patsientidest oli rahul õdede viisakusega viisakusega. Üldine rahulolu haiglaraviga ja lojaalsus. — 48 — — 49 — Tegevusaruanne 2019 Kas jäite rahule õdede viisakusega? (n=1402) Kas jäite rahule õdede kä�esaadavusega vajadusel? (n=1408) Kas jäite rahule Teie murede ja soovide mõistmisega õdede poolt? (n=1409) Kas jäite õdede usaldusväärsuse ja oskustega rahule? (n=1407) Kas õdede vastused Teie küsimustele olid arusaadavad? (n=1397) 0% 20% 40% 60% 80% 100% jah, väga jah, üldiselt küll ei, üldiselt mi�e ei, üldse mi�e Rahulolu õdedega ja õdede usaldusväärsus. varasemates uuringutes tuli esile eeskätt nooremate ja vene keelt rääkivate patsientide väiksem rahulolu erinevate haiglaravi kirjeldavate teguritega, siis 2019. aasta tulemused näitasid, et sellised erinevused ilmnesid ainult üksikute tegurite puhul. See tulemus viitab asjaolule, et Regionaalhaiglas on astutud samm inimkesksuse ja patsientide võrdse koht- lemise suunas: osutatavad teenused vastavad võrdselt eri patsiendirühmade ootustele ja vajadustele. Rahvusvahelise õdede päeva tähistamine 2019. aastal Rahulolu õdede 2019 Õdede puhul olid patsiendid enam rahul suhtlemisega ning professionaalsusega, natuke usaldusväärsuse 2017 tagasihoidlikumalt hinnati õdede vastuste arusaadavust patsiendi küsimustele. Rahulolu 81,2% ja oskustega 2015 patsiendi murede ja soovide mõistmisega ning õdede poolt patsientide küsimustele patsientidest oli 2013 rahul arstide viisaku­ antud vastuste arusaadavusega ei ole võrreldes 2017. aastaga muutunud, rahulolu õdede 2011 sega. kättesaadavusega on alates 2011. aastast püsinud samal tasemel. Suurenenud on õdede 2009 viisakusega väga rahul olevate patsientide osakaal. 78,3% 2007 patsientidest oli 2006 ͡ „Soovime, et patsient tunneks end haiglas võimalikult hästi − lisaks rahul õdede viisaku­ ravikeskkonnale mõtleme sellele, et ka muud patsientide vajadused sega. Rahulolu õdede 2019 oleksid kaetud. Näiteks avasime aasta lõpus haigla fuajees tänapäe- viisakusega 2017 vase R-kioski pisipoe. Senise kauplusega võrreldes on see oluliselt 2015 mitmekülgsema esmatarbekaupade valikuga.“ 2013 Tõnu Talisainen, haldusteenistuse juhataja 2011 2009 Kuigi üldine rahulolu raviga ja valmisolek vajadusel Regionaalhaiglasse tagasi tulla on läbi 2007 aastate olnud kõrge, on üksikute haiglaravi iseloomustavate teguritega rahulolu puhul 2006 tendents pigem see, et üldiselt rahul olevate patsientide osakaal järk-järgult suureneb ning väga rahul olevate osakaal väheneb. Sellist muutust ei saa kindlasti tõlgendada 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% kui osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi halvenemist, pigem mängib suundumuses osa patsientide ootuste, aga ka teadlikkuse suurenemine ning soov oma raviprotses- jah, väga jah, üldiselt küll ei, üldiselt mi�e ei, üldse mi�e sis rohkem kaasa rääkida. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et vähem on väljendunud hinnangute seos patsiendi taustateguritega, nagu sugu, vanus ja ankeedi keel. Kui Rahulolu õdedega ja õdede usaldusväärsus. — 50 — — 51 — Tegevusaruanne 2019 Lisaks küsimustiku täitmisele oli ligikaudu viiendik vastanutest lisanud ka omapoolseid ettepanekuid ja arvamusi. Häirivate teguritena toodi esile olmeprobleeme – müra, Terviseandmed peavad olema hästi hoitud palavust, ruumide ebapiisavat koristamist ja puudulikku ventilatsiooni −, häirisid ka kaaspatsiendid (norskamine, raskes seisundis ja rahutud patsiendid) ning väljendati rahulolematust haiglas pakutava toiduga. Samuti oli probleemiks patsiendile antava teabe vähesus ja mõnikord ka ebaselgus. Häiriva tegurina nimetati ka suhtlemisprobleeme. Raviteenuste parandamise eesmärgil alustas Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik 2019. Regionaalhaigla peab oluliseks, et patsiendiandmete töötlemisel oleks tagatud nende aastal statsionaarsete patsientide tagasiside küsimisega, mille raames palutakse igal konfidentsiaalsus, terviklikkus ja käideldavus. Iga haiglatöötaja on vastutav info- ja and- ravilt lahkujal täita tagasisideküsimustik. Küsimustikule vastas 66% statsionaarse ravi meturbe nõuete järgimise eest. Haigla info- ja andmeturbe põhimõtete süstemaatilise patsientidest. Keskmine hinnang viiepalliskaalal oli 4,36. Suurim oli rahulolu personaliga loomise, rakendamise ja täitmise üle teostab järelevalvet Regionaalhaigla 2018. aastal ja madalaim selgitustega edasise toimetuleku kohta. ellu kutsutud info- ja andmeturbe töörühm. Lisaks konsulteerib töötajaid ning teostab andmekaitse kontrolli andmekaitsespetsialist. ͡ „ Patsientide jaoks on ravi saades tähtis ka puhas ja hubane kesk- kond. Seewaldi korpuse abiliste kvalifikatsiooni tõstmisega paranes psühhiaatriakliinikus teadlikkus puhastamisest ning selle tulemusel Igal patsiendil on võimalus oma andmete piisava kaitstuse kahtluse korral pöörduda Regionaalhaigla poole. Iga pöördumist menetletakse, et selgitada välja, kas andmetele ligipääs on olnud põhjendatud. 12 patsiendi pöördumist seoses andmete ka puhtus osakondades. Koolitatud puhastusteenindajad hakkavad 2019. aastal registreeriti 12 patsientide esitatud pöördumist (2018: 0), millest kümnel piisava kaitstuse jagama oma teadmisi ja õigeid koristamisvõtteid ka hooldajatele, juhul küsisid patsiendid selgitusi nende kohta tehtud päringute asjus. Ühel juhul tuvas- kahtlusega esitati et ühtlustada teadmisi osakondades. Selle tulemusel saame anda tas Regionaalhaigla õigusliku andmekaitse aluseta tehtud päringu ning ühe pöördumise 2019. aastal. veelgi suurema panuse sellesse, et ravikeskkond oleks puhas, ohutu ja turvaline.“ puhul on menetlus veel pooleli. Kaheksal juhul rikkumist ei tuvastatud. Pöördumiste arvu kasv on tingitud sellest, et 2018. aastal jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus ja inimeste 1 juhul tuvastas Liisi Virgebau, keskkonnaspetsialist teadlikkus oma õigustest on järjest kasvanud. Regionaalhaigla Andme- ja infoturve õigusliku andme­ kaitse aluseta tehtud 2019. aasta olulisemad saavutused olid infoturbe korra loomine ja õppekeskkonna päringu. Patsiendid tänasid Regionaalhaigla töötajaid sõbralikkuse, professionaalse abi, hoolivuse, rahulikkuse, kujundamine, mis on haigla töötajatele abiks nende igapäevatöös. Kõik töötajad pea- kannatlikkuse, toetavate sõnade, julgustamise, eduka operatsiooni ning kiirabibrigaadi oskusliku ja vad 2020. aastal läbima infoturbe teadlikkuse tõstmiseks küberturvalisuse koolituse. kiire tegutsemise eest. Suur osa patsientidest oli esitanud ka kiitvaid hinnanguid. Enamasti väljendati Selleks on info- ja andmeturbe töörühm koostöös haigla koolitusjuhiga välja töötanud rahulolu arstide, õdede ja hooldajatega, saadud raviga, teenindusega, samuti ruumide puhtusega. koolitava osa ning eraldi testi osa, mis annab koolituse läbinule ülevaate oma teadlik- Mitmes ankeedis oli märgitud, et rahule jäädi kõigega. Samuti avaldasid paljud patsiendid oma tänu kusest. Töötajatele loodi võimalus saada siseveebist igal ajal isikuandmete töötlemist ja personalile, sh ka nimeliselt nii arstidele kui ka õdedele ja hooldajatele. andmekaitset puudutavat teavet. Patsiendi tänusõnad Aruandeaastal oli andmekaitse fookuses töökorralduslike dokumentide uuendamine. Kirjeldati majasiseste intsidentide lahendamise protsessid, sh intsidentide jaoks, mis „ Häid sõnu on palju kiituseks, aga mida mina südames tunnen on suurem kui kõik sõnad. puudutavad isikuandmete töötlemist. Paralleelselt otsiti võimalusi intsidentide halda- „ Inimesed on väga sõbralikud ja alati heas tujus ning oma ala professionaalid. Meile haigetele on mise ühtse keskkonna loomiseks. Keskkond annaks töötajatele võimaluse intsidentidest see väga vajalik, lahkun ravilt väga hea tundega. Jätkugu teil ikka jõudu teha seda rasket tööd! lihtsasti teavitada, lahendajatele võimaluse tegutseda ühes keskkonnas ning juhtkonnale võimaluse saada toimunust igal ajal ülevaade. „ Kogu kollektiiv on väga sõbralik, heatahtlik ja meeldiv. Selles majas on lisaks puhtusele, hubasusele Samuti alustati uue keskkonna otsimist juurde- ja hoolivusele ka tükike kodusoojust. pääsuõiguste haldamiseks. Mõlema keskkon- „ Seda tänu on tegelikult raske sõnadesse panna − te teete südamega hindamatut tööd! naga tegeletakse aktiivselt edasi 2020. aastal, „ Jäin haiglaravi ning kõigega väga rahule ja olen õnnelik, et ma just PERHi sattusin. Tänud! samuti jätkuvad töötajate majasisesed koo- litused andmekaitse teadlikkuse tõstmiseks. — 52 — — 53 — Tegevusaruanne 2019 Oleme avatud uutele Eraldi esiletoomist väärivad doktoritööd: „ dr Ülle Võhma psühhiaatriakliinikust kaitses doktoritöö teemal „Paanikahäirega teaduspõhistele raviviisidele patsientide isikuomaduste ja kliiniliste näitajate seos farmakoloogilise ravivastusega“, „ kardioloogia resident dr Aet Saar kaitses doktoritöö teemal „Äge müokardiinfarkt Eestis 2001−2014: suund riskipõhisele ennetusele ja ravile“. Regionaalhaigla annab oma panuse innovatsiooni ja teaduse arengusse, olles avatud õppe- ja teadustööks, uuringuteks ja innovaatiliste lahenduste rakendamiseks meditsii- Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks maksti 2019. aastal töötajatele 51 taotluse nivaldkonna eri osades. Alates 1. juulist 2019 on teadus- ja arendusteenistuse alla koon- põhjal sihtotstarbelistest fondidest 95 175 eurot (2018: 77 000 eurot). Kokku esitati datud nii teaduse ja innovatsiooni kui ka koolitusmeeskond. Uue teenistuse eesmärk on taotlusi 57, millest kliiniliste uuringutega seotud tööaja tasustamise taotlusi 30, publi- koondada teadus- ja arendusteenistuse alla haigla arendustegevused, sh uurimistööde, katsioonipreemia taotlusi 10, doktorikraadi omandamise ja juhendamise taotlusi 5 ning personaliarenduse ja välisrahastuse haldamine, sest teadustegevus on Regionaalhaiglas muid (teaduslähetused, vahendite soetamine, arst-õppejõudude töö) veel 12. tihedalt põimunud kõigi haigla strateegiatega. 2019. aastal avaldati 158 artiklit (2018: 172), sealhulgas publitseeriti rahvusvahelistes Struktuurimuutus aitab ellu viia Regionaalhaigla olulist strateegilist eesmärki õpetada, eelretsenseeritavates ajakirjades 70 (2018: 65) artiklit. Ilmumisel on veel 20 publikat- arendada võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning teha koostööd uute lahenduste siooni. leidmiseks. Innovatsioon Esiletõstmist väärivad publikatsioonid: Süsteemne innovatsioonitöö käivitus Regionaalhaiglas 2017. aastal. Esimesel aastal oli „ Dr Sten Saare ja kolleegide uuring antibakteriaalse ravi rakendamise kohta komplitseeritud apen- töös kolm innovatsiooniprojekti, 2018. aastal viis ning 2019. aastal juba seitse. ditsiidi operatsioonide korral („Twenty-four hour versus extended antibiotic administration after surgery in complicated appendicitis: A randomized controlled trial“. Saar jt. Journal of Trauma Uuendusmeelse meditsiinikeskusena viiakse Regionaalhaiglas ellu üha rohkem arendus- and Acute Care Surgery 2019); ja innovatsioonitegevusi. Eesmärk on olla teerajaja Eesti tervishoius. Lühikese ajaga on Regionaalhaiglast saanud patsienditeekondade analüüsimise ja seeläbi tervishoiu- „ Dr Kersti Oselini ja kolleegide uuring koostöös Lyoni onkoloogiakeskusega, mille tulemusel oli teenuste arendamise lipulaev. Pikemalt on patsienditeekonna projektidest kirjutatud võimalik täpsustada epiteliaalsete tüümusekasvajate diagnostikat ning sellest tulenevalt ravinäi- patsiendikeskse haigla strateegia peatükis. dustusi („Pathological discrepancies in the diagnosis of thymic epithelial tumors: the Tallinn-Lyon experience“. Oselin jt. Journal of Thoracic Disease 2019). Teadus- ja arendusteenistuses on kesksel kohal kliiniliste andmekogude loomine, halda- mine ja struktureerimine, et saada ülevaade haiguste epidemioloogiast, diagnostikast, ravist ja ravitulemustest ning hinnata praegu kasutatavaid diagnostika- ja ravimeetodeid, ravikvaliteeti ja patsientide elukvaliteeti. Andmekogusid kasutatakse Regionaalhaigla maksis 2019. aastal publikatsioonipreemiaid üheksale autorile (2018: 7). kliinilise töö planeerimisel, monitoorimiseks, teadusuuringuteks, uute diagnostika- ja ravialgoritmide väljatöötamisel, ravimite ja 31. oktoobril 2019 toimus esimene meditsiiniseadmete arenduses ning uute teenuste ja tehnoloogiate Ravimiuuringud ülehaiglaline teaduskonverents, kulutõhususe hindamisel. Käimasolevate ravimiuuringute arv on aasta-aastalt vähenenud, kuna ravimiuuringute kus esinesid haigla töötajad, kelle 31. oktoobril 2019 toimus esimene ülehaiglaline teaduskonverents, teadustöö on olnud silmapaistev ja läbiviimine liigub üha enam uutele turgudele ning Euroopa ravimiuuringud viiakse val- kus esinesid haigla töötajad, kelle teadustöö on olnud silmapaistev märgiline. davalt läbi Euroopa suurriikides. Ravimiuuringutest saadud tulu jäi 2019. aastal samale ja märgiline. tasemele kui 2018. aastal. Kliinilised uuringud Esimest korda osutas Regionaalhaigla apteek 2019. aastal apteegiteenust kahele Tallinna Lastehaiglas Kliinilisi teadusuuringuid alustati 2019. aastal 40 (2018: 57). Käimasolevaid teadusuurin- guid oli 2019. aasta lõpu seisuga kokku 113. 40 läbiviidavale vaktsiiniuuringule. alustatud kliinilist Regionaalhaigla osaleb aktiivselt rahvusvahelistes (nn multicentre study) uuringu- teadusuuringut projektides, kus kõrvutatakse siinseid andmeid (nii epidemioloogilisi kui ka kliinilisi 2020. aasta eesmärgid: ravitulemusi) teiste Euroopa riikide näitajatega. Sellistes projektides osalevad kardio- 24 „ jätkatakse tööd andmebaaside loomisega ja nende kasutuselevõtuga; loogid, kirurgid, pulmonoloogid ja onkoloogid. Märgiline oli ERAS protokolli kaasamine alustatud Regionaalhaigla kirurgide ja anestesioloogide praktilisse tegevusse kolorektaalkirurgia ravimiuuringut „ laiendatakse teadus- ja innovatsioonikoostööd eri tasanditel; vallas. E-intensiivravi kasutuselevõtt lähitulevikus parandab ja loob uusi võimalusi nii „ korraldatakse teaduskonverents, kus TalTech tutvustab Regionaalhaiglas kliiniliseks teadustööks kui ka osalemiseks rahvusvahelistes intensiivravi kvaliteedi võrd- teaduskoostöö võimalusi. lusuuringutes. — 54 — — 55 — Tegevusaruanne 2019 Regionaal­haigla tööandjana — 56 — — 57 — REGIONAALHAIGLA TÖÖANDJANA 18% Töölepingu alusel töötavaid naisi (3499) Regionaalhaigla on tööandja 4800 töötajale Töölepingu alusel töötavaid mehi (761) Regionaalhaigla grupis oli 2019. aasta lõpu seisuga tööl 4837 töötajat (2018: 4817), kellest 4295 (2018: 4274) töötasid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, 259 (2018: 258) 82% Läänemaa Haiglas, 202 (2018: 215) Raplamaa Haiglas ning 81 (2018: 70) Hiiumaa Haiglas. Täistöökohale taandatud töökohtade keskmine arv grupis oli 2019. aastal 3950 (2018: 3905). Regionaalhaigla töötajate jagunemine soo järgi 2019. aastal 2019 2018 2017 2016 Tervishoiusektoris on naiste arv tavapäraselt suurem kui meeste arv, seda proportsiooni Organisatsiooni suurus väljendab ka Regionaalhaigla grupi töötajate sooline jaotus. Regionaalhaigla töötajate koguarv 4 295 4 274 4 131 4 016 2019 2018 2017 2016 SA Läänemaa Haigla 259 258 262 258 Töötajate keskmine vanus (aasta): 44 45 44 44 SA Raplamaa Haigla 202 215 221 233 arstid, proviisorid 47 49 47 48 SA Hiiumaa Haigla 81 70 65 69 õed, laborandid 40 41 40 40 KOKKU (PERH, võrgustunud haiglad): 4 837 4 817 4 679 4 576 hoolduspersonal 47 48 47 48 Informatsioon töötajate kohta mittemed. personal 47 47 46 46 Regionaalhaiglas töölepingu alusel töötavaid töötajaid Töötajate jagunemine vanusegruppide järgi: Töölepingu alusel töötavaid 4 260 99% 4 211 99% 4 079 99% 3 985 99% < 30 sh 790 696 702 697 arstid, proviisorid 642 15 615 15 595 15 587 15 30-50 1 810 1 806 1 746 1 674 õed, laborandid 1 646 39 1 619 38 1 596 39 1 557 39 > 50 1 508 1 551 1 492 1 470 hoolduspersonal 874 21 869 21 827 20 796 20 mittemed. personal 946 22 950 23 922 23 901 23 Regionaalhaigla töötajate vanuseline jaotus. arst-residendid 152 4 158 4 139 3 144 4 Täiskoormusega töötajaid 3 260 77 3 198 76 3 142 77 3 120 78 Regionaalhaigla on õpetav haigla. Arstide, õdede ja hooldajate järelkasv on meile oluline. Töötajate vanusegruppide jaotus ei sisalda residentide vanuselist jaotust. Osalise koormusega töötajaid 1 000 23 1 013 24 916 22 865 22 Võrgustunud haiglates töölepingu alusel 417 415 424 448 5,8% 17,1% 17,8% töötavaid töötajaid 19% 20,9% 28,3% SA Hiiumaa Haigla 67 83% 63 90% 62 95% 65 94% SA Läänemaa Haigla 173 67% 173 67% 177 68% 176 68% SA Raplamaa Haigla 177 88% 179 83% 185 84% 207 89% < 30 sh 30–50 > 50 21% 15,6% 28,6% Töötajate arvud. 54,2% 46,4% 25,3% Regionaalhaigla grupi töötajate arv 2019. aastal märkimisväärselt ei muutunud. Töötajate leidmine on keeruline ka tervishoiusektoris. Arstid, proviisorid Õed, laborandid Hoolduspersonal Mittemed. personal Regionaalhaigla töötajate vanuseline jaotus. — 58 — — 59 — Tegevusaruanne 2019 2019 2018 2017 2016 Nõukogu kossseis (arv) 7 7 7 7 30-50 1 14.3% 2 28.6% 2 28.6% 2 28.6% > 50 6 85.7% 5 71.4% 5 71.45 5 71.4% Juhatuse koosseis (arv) 3 3 3 3 30-50 1 33.3% 1 33.3% 1 33.3% 1 33.3% > 50 2 66.7% 2 66.7% 2 66.7% 2 66.7% Juhtgrupi (kliinikute juhatajad/ õendusjuhid, teenistuste juhid, 30 34 34 33 direktorid) koosseis (arv) 30-50 17 56.7% 18 52.9% 18 52.9% 17 51.5% > 50 13 43.3% 16 47.1% 16 47.1% 16 48.5% Juhtkonna vanuseline jaotus. Regionaalhaigla juhtide valikul ei lähtuta soost, rahvusest ega rassist. Soolise jaotuse järgi on naiste osakaal juhtkonnas kõrgem kui meeste osakaal. 1 11 1 Keskastme- Naised Nõukogu Juhatus juhid Mehed 19 2 6 Regionaalhaigla juhtkonna jagunemine soo järgi 2019. aastal Palgapoliitikas lähtub Regionaalhaigla ametikohast ja tööülesannetest ning meditsiini- personali töötasu suurus määratakse kindlaks palgajuhendis, mistõttu töötasu suurus ei sõltu soost, rahvusest ega rassist. Ametikohtadel, millel puudub kehtiv palgajuhend, määratakse töötasu vastavalt tööülesannetele ja rollile. Töötajate ja lepingute andmeid kogutakse värbamise ja lepingute sõlmimise faasis ning andmeid hoitakse piiratud ligipääsuõigustega personalitarkvaras. Andmeid kogutakse minimaalsuse printsiibist lähtuvalt, st kogutakse ainult neid andmeid, mis on lepingu ja Regionaalhaigla juhatus seaduse täitmiseks minimaalselt vajalikud. Kollektiivleping Eesti Haiglate Liidu liikmena on Regionaalhaigla grupp osapool kollektiivlepingus, mis on sõlmitud järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti 78% töötajatest Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, oli hõlmatud Eesti Õdede Liit. Kollektiivleping hõlmab järgmisi ametikohti: arst, arst-resident, eriarst, kollektiivlepinguga õde, ämmaemand, tervishoiu tugispetsialist, kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik, Regionaalhaigla grupis hooldustöötaja. Regionaalhaigla grupis oli 2019. aastal kollektiivlepinguga hõlmatud 2019. aastal. 78% töötajatest (2018: 78%). Töötajaid esindavatesse liitudesse kuulus 2019. aastal 689 töötajat (2018: 691). — 60 — — 61 — Tegevusaruanne 2019 Motiveeritud töötaja aitab luua paremat heaolu patsiendile Regionaalhaigla juhtimisel lähtutakse põhimõttest, et arendav ja motiveeriv töökeskkond loob töötajatele meeldiva õhkkonna, mis võimaldab saavutada paremaid töötulemusi – pat- sientide paremaid ravitulemusi ja suuremat rahulolu raviteenusega. Selle kindlustamiseks makstakse Regionaalhaiglas konkurentsivõimelist töötasu, arendatakse töötervishoidu ja tööohutust, tegeletakse töötajate tervisedendusega ning pideva arendamisega. Üks Regionaalhaigla motivatsioonisüsteemi oluline osa on töötajate tunnustamine ja meelespi- damine tähtpäevade ja oluliste saavutuste puhul. Töötajad peavad teadma ja ka tunnetama, et nende panus on oluline ja seda hinnatakse. 2019. aastal andis Regionaalhaigla aastalõpupeol esimest korda välja mitu olulist tunnus- tusauhinda, välja kuulutati aasta meeskond ja aasta kõneisikud. „ Aasta meeskonna tiitli sai e-intensiivravi meeskond, kes on järjekindlalt panustanud paberivaba ja innovaatilise e-intensiivravi projekti arengusse. „ Aasta kõneisiku tiitli said prof Margus Viigimaa ja dr Riina Kütner. Mõlemad arstid on väga hinnatud „Kõige olulisem on preventsioon,“ erialaspetsialistid, kes on leidnud oma tiheda rõhutas dr Viigimaa auhinda vastu igapäevatöö kõrvalt aega avalikkuse teavitamiseks võttes. terviseteemadel. Margus Viigimaa on väga aktiivselt esinenud meedias südametervise ja ennetuse teemadel. „Kõige olulisem on preventsioon,“ rõhutas dr Viigimaa auhinda vastu võttes. Töötajatel on võimalik osaleda tipptasemel koolitustel ja hoida end kursis teaduse uuemate suundadega. See tõstis 2019. aastal arstide koolituste keskmise tundide arvu ühe avatud 76 tundi ametikoha kohta aastas 76 tunnini (2018: 72,5 tundi, 2017: 61,5 tundi). Arst-residentide oli arstide koolituste keskmine koolituste arv oli 72 tundi (2018: 75 tundi, 2017: 59 tundi). Töötajate koolitamisel keskmine tundide on naistel ja meestel võrdsed võimalused. arv ühe avatud ametikoha kohta 2019. aastal. 2019 2018 2017 2016 Paremate töötulemuste saavutamiseks tagatakse konkurentsivõimeline töötasu, tööohutus, panustatakse töötajate tervisedendusse ja arengusse. 72 tundi Koolituste keskmine tundide arv ühe avatud oli arst-residentide 41.0 41.00 35.00 35.68 ametikoha kohta aastas keskmine koolituste arv 2019. aastal. sh. arst 76.0 74.0 66.0 68.9 sh. arst-resident 72.0 75.0 59.0 51.0 Hooldus 23.0 17.0 15.0 17.4 Laborant 28.0 20.0 21.0 32.5 Muu 28.0 29.0 23.0 27.4 Proviisor 73.0 60.0 90.0 94.9 Õendus 45.0 47.0 41.0 37.7 Regionaalhaigla töötajate keskmine koolitustundide maht aastas (ühe avatud ametikoha kohta). — 62 — — 63 — Tegevusaruanne 2019 Panustame sellesse, et meil oleks piisav järelkasv Regionaalhaigla on võtnud Eesti tervishoiu valdkonnas juhtiva rolli, mis hõlmab ka kva- lifitseeritud, motiveeritud ja piisava järelkasvu tagamise igal haiglas esindatud erialal. Instar EBC tööandja brändimise agentuuri läbi viidud uuringus on Regionaalhaigla olnud meditsiinitudengite arvestuses atraktiivse tööandajana teisel positsioonil kolmel järjes- tikusel aastal (2017, 2018, 2019). Regionaalhaigla on ülikoolihaiglale omase tegevusprofiiliga õpetav haigla. Haiglas omandavad igal aastal erialaseid teadmisi ja oskusi residendid Tartu Ülikoolist ning sooritavad praktikat paljude kõrg- koolide erialade, sh arstiõppe 6. kursuse üliõpilased. 152 158 139 2019 114 2018 109 2017 111 584 649 425 Arst-residendid 6. kursuse praktikandid (arstitudengid) Õendusüliõpilased Arst-residentide arv ning 6. kursuse praktikantide ja õendusüliõpilaste arv kolmel järjestikusel aastal. Praktikant ja juhendaja — 64 — — 65 — Tegevusaruanne 2019 riskianalüüsi kaudu tuvastatakse tööga seotud ohte ja hinnatakse nendest tulene- vaid terviseriske. Töökeskkonna sisekontrolli läbiviimisega jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Tööõnnetuste vähenemisele on oluliselt kaasa aidanud järjest kasvav õnnetusohu olukordade registreerimine Tööga seotud ohte ja töötervishoiu- ning tööohutusnõudeid tutvustatakse töötajatele erinevate juhenditega, mis on koostatud vastavalt töö iseloomule, ja mitmesuguste koo- lituste abil. Regulaarselt viiakse töötervishoiuarsti poolt läbi töötaja tervisliku seisundi hindamine lähtuvalt töökeskkonna riskidest. Vastavalt riskianalüüsi tulemustele võimaldatakse kõikidele töötajatele vaktsineerimine ning tagatakse vajalikud isikukaitsevahendid. Kiirgustöötajatele korraldatakse Kõikidele Regionaalhaigla pidev kiirgusdooside seire. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste alusel töötajatele võimaldatakse tagatakse enim ohustatud töötajatele õnnetusjuhtumikindlustus ning vaktsineerimist ja tagatakse lisaks makstakse töötajatele hüvitist agressiivse patsiendi tekitatud vajalikud isikukaitsevahendid. tervisekahjustuse korral. 2019. aastal loodi ülehaiglaline kemikaalide register, mis koondab kõik haigla kemikaalid ja nende kohta käiva ohutusalase teabe (sh ohutuskaardid). Tööõnnetusi registreeriti 2019. aastal vähem kui varasematel aastatel. Tööõnnetuste vähendamine Peamised tööõnnetuse põhjused olid komistamised, kukkumised märja põranda, libeduse või kiirustamise tõttu ja ülekaaluliste patsientide teisaldamisega seotud vigastused. Raske tööõnnetuse põhjus oli lisaks kukkumisele ka liiklusõnnetus libeduse tõttu. 2019. aastal vähenesid agressiivsete patsientide põhjustatud õnnetused. Tegelemaks ohu kõrvalda- misega on läbi viidud koristajate täiendav instrueerimine märja põranda kuivatamise osas, libedustõrje igahommikune kontroll ning töötajate koolitamine õigete töövõtete osas ergonoomikainstruktorite poolt. Tervislik ja ohutu 2019 2018 2017 2016 töökeskkond on meile tähtis Surmaga lõppenud Raske 0 2 0 8 0 6 0 8 Kerge 29 36 45 58 Regionaalhaigla väärtustab oma töötajate tervist ja tervislikke eluviise ning järgib tööohutusnõudeid läbi töökeskkonna, töövahendite ja meditsiinitehnoloogia Kokku 31 44 51 66 pideva ajakohastamise, töötajate pideva tööohutus- ning töötervishoiualase Tööõnnetuste suhe 1000 töötaja kohta 7 10 12 16 teavitamise ja koolitamise ning tervisedenduslike tegevuste korraldamise. Regionaalhaigla sätestab töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuse planee- Tööõnnetused raskusastmete kaupa 2016−2019 rimist ja üldist korraldamist haiglas töötervishoiu ja tööohutuse poliitikaga. Töötervishoiu- ja tööohutusalast tööd juhib ja korraldab tööohutuse talitus, kelle poole saavad kõik töötajad vajadusel pöörduda. 36 2019. aastal diagnoositi kahel töötajal kutsehaigestumine. Mõlemal juhul oli tegemist uut töökeskkonna­ kutsenakkushaigestumisega ja töötajad haigestusid samas struktuuriüksuses. Edaspidiste Lisaks on haiglas riskihaldurid, kes vastutavad konkreetse riski eest: bioloogilise volinikku valiti 2019. aastal haigestumiste vältimiseks täiendati töökeskkonna riskianalüüsi, täpsustati ohutusnõuded riski haldur, keemilise riski haldur, kiirgusohutuse spetsialist, ergonoomikainstruk- Regionaalhaigla struktuuri­ juhendites, viidi läbi sisekoolitusi, muudeti töötajate tervisekontrolli läbimise sagedust torid. Tegutseb töökeskkonnanõukogu, mille uus koosseis kinnitati 2019. aastal, üksustesse. kahelt aastalt ühele ja teostati tööohutuse audit. Samas struktuuriüksuses jätkub regu- ja struktuuriüksustesse on valitud 36 uut töökeskkonnavolinikku. Töökeskkonna laarne ette teatamata sisekontrollide korraldamine. — 66 — — 67 — Tegevusaruanne 2019 Tervisekäitumise edendamine Töötajate tervisedendamine on oluline, et tagada Regionaalhaigla peamine eesmärk pakkuda patsientidele parimat raviteenust. Selleks korraldatakse Regionaalhaiglas mitmesuguseid tervist edendavaid tegevusi. 2019. aastal avati verekeskuses Regionaalhaigla teine siseterviserada Vereringe, mis on 220 meetrit pikk ning mille läbimiseks peab tegema keskmiselt 300 sammu. Terviserajal on mitmeid väljakutseid ja harjutuste peatusi, kus saab aktiveerida terve keha, ning ka lõõgastusala venitusharjutuste sooritamiseks. Regionaalhaiglas on töötajatele mõeldud spordiklubi, kus on jõusaal, rühma- treeningute saal ning tubakast loobumise nõustamise kabinet. ͡ Regionaalhaigla spordiklubi annab haigla töötajatele võimaluse endale sobival ajal hoolitseda oma vaimse ja füüsilise tervise eest, ilma et peaks teise linna otsa sportima minema. Meie juurde on oodatud kõik, kes soovivad ennast jõusaalis vormida, ja ka rühmatreeningute huvilised. Rühmatreeningutest on meil esindatud nii lihasvastu- pidavustreeningud kui ka treeningud kehale ja vaimule. Trenniskäijate osas on näha märkimisväärseid muutusi. Kui ühelt poolt paraneb treenija toonus ja füüsiline vorm, siis ei saa mööda vaadata ka sellest, et end oma kehas hästi tundvad töötajad on rõõmsameelsemad. Maris Lillep, spordiklubi juhatuse liige Lisaks haiglas asuvatele tervist edendavatele võimalustele on koostöös part- neritega loodud Regionaalhaigla töötajatele soodusvõimalusi treenimiseks või muude tervisedenduslike teenuste kasutamiseks. Toetatakse töötajate osa- lemist jooksudel, maratonidel ning muudel spordiüritustel. Tervisekäitumise edendamiseks ja propageerimiseks korraldatakse töötajatele teabepäevi ja loenguid, näiteks aprillis liikumiskuu ja oktoobris vaimse tervise kuu raames. ͡ 2019. aastal viisime liikumiskuu raames läbi tervisepäevi haigla eri korpustes. Tervisepäeva raames said töötajad kasutada erinevaid teenuseid, et oma tervisesei- sundist ülevaade saada: viidi läbi kehaanalüüs, veresuhkru, kolesterooli ja vererõhu mõõtmised, soovi korral peanaha ja juuste analüüs. Treenerid jagasid soovitusi, mida võiks töötaja teha oma tervise heaks. Töötajatele pakuti ka lõõgastavat kaela-õlamas- saaži. Nii said töötajad hetkeks suunata tähelepanu ka oma tervisele. Kristel Oha, tööohutuse talituse juhataja Psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamiseks on loodud psühholoogilise nõustamise võimalus, mida kasutab üha enam töötajaid. Lisaks pakuti töötaja- tele mitmesuguseid koolitusi psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamiseks. Töövägivallajuhtumeid registreeriti 2019. aastal üheksa, s.o sama palju kui aasta varem. Juhtumeid menetlesid tööohutuse talituse ja juhtumiga seotud struktuuriüksuse juhid ning kõik juhtumid said lahendi. Sportlikud haigla töötajad Tallinna Maratonil 2019 sügisel >>> — 68 — — 69 — Tegevusaruanne 2019 Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas — 70 — — 71 — Mõistame oma rolli ja vastutust ühiskonnas Kõrgema etapi haiglana on Regionaalhaigla peamine ülesanne ja vastutus ühiskonnas Patsiendid, töötajad, ravida patsiente parimal võimalikul moel. Lisaks raviasutusele on Regionaalhaigla üks koostööpartnerid, Eesti suurematest tööandjatest, elutähtsa teenuse osutaja, avalike vahendite kasu- erialaliidud ja klastrid, taja, tervishoiusektori innovatsiooni eestvedaja Eestis, õpetav haigla ja palju muud. tarnijad, avaliku Kõikide nende rollide tõttu peab Regionaalhaigla käsitlema oma ühiskondlikku mõju sektori asutused, veelgi laiemalt. haridusasutused, Kuna Regionaalhaigla jaoks on oluline juhtida oma ühiskondlikku mõju läbimõeldult ja nõukogu, omaniku terviklikult, siis kujundati 2018. aastal koos olulisemate huvigruppidega ühiskondliku ja meedia esindajad mõju ja panuse fookused, mida sisulisemalt juhtida, mõõta ja kommunikeerida. on haigla peamised huvigrupid. Regionaalhaigla ühiskondlikud fookus- suunad saame jaotada nelja suurde kategooriasse: kvaliteetne raviteenus, ausameelne ja edasiviiv juhtimine, arendav ja motiveeriv töökeskkond, vastutustundlik ja keskkonnateadlik kogukonna liige. Ühiskondliku mõju määratlemine Vastavalt 2018. aastal läbiviidud ühiskondliku vastutuse lahtimõtestamise analüüsile mõjutab Regionaalhaigla tegevus kõige enam patsiente, koostööpartnereid, erialaliite ja -klastreid, valdkonna arendamisega seotud ministeeriume ja ameteid, tarnijaid, töötajaid, omanikku ja nõukogu, haridusasutuste ning meedia esindajaid. Koostöös huvigruppide esindajatega tehti analüüs, milles määratleti relevantsed teemad, mille puhul on tegevuste ja tulemuslikkuse hindamine oluline nii Regionaalhaigla enda vaatekohast kui ka väliste osapoolte informeerimise tõttu. Sidusgruppide arutelust selgunud teemad olid asjakohased ka 2019. aastal ja on seega alus selle aastaaruande teemakäsitlustele. Regionaalhaigla tiim messidel ja avalikel üritustel >>> — 72 — — 73 — Tegevusaruanne 2019 Detailsem fookusteemade loetelu on kirjeldatud allolevas maatriksis. 5 Pakkuda kõrgetasemelist patsiendikogemust ja -rahulolu. Patsiendi rahulolu on arvestatav osa teenuse kvaliteedist. Seetõttu viiakse igal aastal läbi patsientide rahulolu uuringuid ning lisaks saavad patsiendid saadud teenusele Suur pidevalt tagasisidet anda. Mõlemad on oluline alus teenuse parendamisega seotud 1 Ravikvaliteet tegevuste planeerimisele. 1 2 Aus ja kvaliteetne juh�mine, usaldusväärne maine Olulisus huvigruppide jaoks 6 3 Arendav ja mo�veeriv töökeskkond Panustada valdkonna hariduse kvaliteeti ja järelkasvu. 4 Innovatsioon ja teenuse arendus Regionaalhaigla õpetab ning arendab võimalusi õppimiseks ja teadustööks. Regionaalhaigla tähtsus noorte arstide, õdede ja teiste tervishoiuvaldkonna 5 Patsiendikogemus ja -rahulolu (sh lähedased) 7 2 3 4 spetsialistide õpetamisel kasvab ning seetõttu suureneb haigla vastutus laia 6 Valdkonna hariduse kvaliteet ja järelkasv kogemusbaasiga õpetajaskonna arendamisel ja kasvatamisel. 8 9 5 6 7 Ohutus ja turvalisus 7 8 Patsien�de privaatsus ja konfidentsiaalsus Luua ohutu ning turvaline ravi- ja töökeskkond. Nii patsiendile kui ka töötajatele on parimate ravitulemuste saavutamiseks oluline 9 Aus ja kaasav suhtlus huvigruppidega olla keskkonnas, kus tunda end turvaliselt ning hästi hoituna, et seeläbi keskenduda 10 Tervisevaldkonna arendamine ja panus ühiskonda 11 10 kõige olulisemale – tervisele. Keskmine 11 Keskkonnamõju 8 Tagada patsientide privaatsus ja konfidentsiaalsus. Keskmine Olulisus Regionaalhaigla jaoks Suur Patsientide andmete töötlemisel peavad olema tagatud andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja käideldavus. Seetõttu on Regionaalhaigla fookuses info- ja andmeturbe Regionaalhaigla ühiskondliku vastutuse peamised fookusteemad põhimõtete rakendamine ja küberhügieeni tagamine. 9 Suhelda huvigruppidega ausalt ja kaasavalt. Jätkusuutliku arengu võtmes on oluline, et Regionaalhaigla tegevusest mõjutatud ja Regionaalhaigla roll ja vastutus ühiskonnas on eelkõige: haiglat mõjutavad huvigrupid oleksid üksteiste tegevusest ja suunitlustest teadlikud. Igapäevastesse tegevustesse integreeritakse aktiivselt Regionaalhaigla kõige 1 suurema huvigrupi, patsientide esindajaid. Haiglasiseselt panustatakse teadlikult Pakkuda parimat võimalikku ravikvaliteeti, mitmesuunalisse kommunikatsiooni töötajaskonnaga. olles kõrgema etapi haigla ja pakkudes eriarstiabi ka keerulisimate ravijuhtude korral. Kasutatavate ravi- ja diagnostiliste tehnoloogiate poolest on raviteenus võrreldav 10 Euroopa ülikoolihaiglatega. Ravitöö kvalitatiivne tase väljendub väljapaistvates Tervisevaldkonna arendamine ja panus ühiskonda. efektiivsusnäitajates ning teiste tunnustatud meditsiinikeskustega võrreldavates Ühiskondlikus aspektis on Regionaalhaiglal selgelt tervishoiumaastiku ühe olulisima kvaliteediindikaatorites ja heades ravitulemustes. kujundaja roll. Aktiivse koostöö kaudu Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa ja teiste tervishoiuvaldkonna ametiasutuste, erialaseltside ja-liitudega räägitakse kaasa riiklikus 2 ja kohalikus tervishoiupoliitikas. Juhtida haiglat ausalt, läbipaistvalt ja efektiivselt, olles seeläbi usaldusväärne partner valdkonda arendavatele avaliku sektori asutustele, 11 oma töötajatele ja koostööpartneritele. Juhtida oma keskkonnamõjusid. Regionaalhaigla keskkonnaalane eesmärk on tagada raviteenuste osutamise kvaliteet 3 ja areng, järgides säästva arengu printsiipi. Luua ja hoida töötajatele arendav ja motiveeriv töökeskkond. Töötajaskond on Regionaalhaigla kõige olulisem ressurss. Iga päev tehakse tööd selle nimel, et töökultuur oleks kollegiaalne ja efektiivne ning et iga töötaja saaks rakendada Tegevusaruanne kajastab eri peatükkides nii organisatsioonisiseste teemade juhtimist kui oma oskusi parimal võimalikul viisil. ka Regionaalhaigla panust ühiskonda läbi rahvatervishoidu, tervishoiupoliitikasse ja sektori- sisesesse koostöösse panustamise. 4 Olla tervishoiusektori innovatsiooni ja teenuste arenduse eestvedaja. Tervishoiusektori innovatsiooni eestvedajana on oluline, et areng ning innovatsioon oleksid igapäevatöö loomulik osa. Regionaalhaigla soodustab teadus- ja õppetööd kliinilistel erialadel. Osaletakse aktiivselt ravimi- ja kliinilistes uuringutes, mis juhatavad sisse uusi diagnostika- ja ravipraktikaid. Osaleme teenuste arendamiseks ühisprojektides nii rahvusvaheliste meditsiinikeskuste kui ka riigisiseste partnertite, tervishoiuasutuste, idufirmade ja ülikoolidega. — 74 — — 75 — Tegevusaruanne 2019 Panustame rahva tervishoidu Aadressil www.südamekeskus.ee avati südameteemaline veebi- keskkond, kus Regionaalhaigla arstid annavad infot nii südamehai- ja haiguste ennetusse guste ennetamisest, südameravi uuematest võimalustest kui ka haigusest taastumisest. Südameveeb tutvustab Regionaalhaiglat kui interdistsiplinaarset südameravikeskust. Veebileht on suuna- tud eelkõige patsientidele, aga ka terviseteadlikele inimestele, Ennetustegevuse planeerimisel lähtub Regionaalhaigla rahvastiku tervise arengukava kes soovivad infot südamehaiguste ennetamise kohta, ning teiste pikaajalistest eesmärkidest. Regionaalhaigla osaleb kolmes ennetusprogrammis, mida erialade arstidele ja perearstidele, kes saavad oma patsientidele rahastab Haigekassa: uut veebikeskkonda soovitada tõenduspõhise info allikana. „ emakakaelavähi varajane avastamine, „ jämesoolevähi sõeluuring, 0,5 miljonit Tervisedendust propageeris Regionaalhaigla mitmel üritusel: ter- eurot oli visemessil, Tallinna maratonil ja maijooksul. Rahvusvaheline rin- rinnavähi varajase avastamise projekt. ennetusprogrammide „ navähi nädal kulmineerus heategevusliku Roosa Lindi jooksuga, rahaline maht 2019. Ennetusprogrammide rahaline maht oli 2019. aastal 0,5 miljonit eurot (2018: 0,3). aastal. mille eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja näidata üles solidaarsust rinnavähipatsientide ja nende lähedastega. Tallinna maraton ja maijooks olid Regionaalhaigla töötajate hulgas seda- Olulisemad algatused ja projektid: võrd populaarsed, et sportlik kollektiiv pälvis osalejate arvu poolest tiitli „Suurim ettevõte 2019“. Mõlemal üritusel osales enam kui 300 Regionaalhaigla töötajat. 2019. aastal oli Regionaalhaigla fookuses tervishoiualane teavitustöö. Patsientidele loodud infomaterjalid on saadaval Aasta läbi on korraldatud teabepäevi mitmesugustel teemadel. Regionaalhaiglas ja Regionaalhaigla veebilehel. Teavituskampaania „Räägime verevähist“ viidi läbi koostöös Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liiduga. Selle raames avati sep- tembris Regionaalhaigla aatriumis verevähi teadlikkuse tõstmise kuu puhul installatsioon „Räägime verevähist“. 2019. aastal alustas Regionaalhaigla taskuhäälingute sarjaga „Tervisepooltund“, mille raames ilmus kümme osa. Neid saab kuulata Spotify ja Soundcloudi platvormil ning vajadusel ka muga- Septembris tähistati esimest korda ülemaailmset patsiendio- valt alla laadida. „Tervisepooltunnis“ annavad Regionaalhaigla hutuse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust tervishoius spetsialistid tervisenõu, räägivad haiguste ennetamisest ja sel- esinevatest välditavatest ravivigadest ning nende ennetamise lest, milliste kaebuste korral peaks kindlasti arsti poole pöör- võimalustest, et muuta tervishoidu patsientidele turvalisemaks. duma. 2019. aastal oli taskuhäälingute sarjal kokku 4829 uni- kaalset kuulamist. Korraldati mitu konverentsi erakorralise meditsiini, onkoloogia, psühhiaatria, õenduse, õendusjuhtimise ja sisehaiguste teemal. Infoveeb www.onkoloogiakeskus.ee tutvustab vähiravivõimalusi, vähiennetuse võimalusi elustiili nõuannete näol ning soovitusi erinevates vähiennetusprogrammides osalemiseks. 2019. aastal Regionaalhaigla ajakiri ilmus 2019. aastal kolm korda. Ajakirjas oli põhifookuses rinnavähi teavitustegevus, palliatiivravi võima- käsitletakse laiemalt haigla erialade vaatekohalt olulisi teemasid luste tutvustamine ning patsiendilugude kogumine, et pakkuda ning see jõuab nii tervishoiuvaldkonna otsustajate, perearstide, vähipatsientidele ning nende lähedastele igakülgset toetust. meedia kui ka patsientide ja nende lähedasteni. — 76 — — 77 — Tegevusaruanne 2019 Kujundame riiklikku ja kohalikku tervishoiupoliitikat Regionaalhaigla peamine ja kõige laiem ühiskondlik roll on oma igapäevase tegevuse kaudu investeerida inimeste tervisesse. Lisaks otsesele ennetus- ja ravitegevusele osaletakse riikliku tervishoiupoliitika kujundamises, tehes aktiivset koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa ja teiste tervishoiuvaldkonna ametiasutuste, erialaseltside ja -liitudega. Novembris pidas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamise Regionaalhaiglas, kus tutvuti haigla igapäe- vatööga. Valitsuse liikmetele anti ülevaade vähki haigestumise, ravi ja ennetuse ning vaimse tervise olukorrast Eestis. Regionaalhaigla on järgmiste ühenduste ja liitude liige: „ Eesti Haiglate Liit – ühendab tervishoiuteenust pakkuvaid Eesti tervishoiusektori tööandjaid vabatahtlikkuse alusel; „ EIBIR (European Institute for Biomedical Imaging Research) – Euroopa Biomeditsiinilise Pilditöötluse Instituut; „ ESTRO (European Society for Radiotherapy & Oncology) – Euroopa Radioteraapia ja Onkoloogia Ühing, mittetulunduslik teadusorganisatsioon, mis edendab radioloogia-onkoloogia tegevust vähiravil; „ EBA (European Blood Alliance) – Euroopa Vere Allianss; „ OECI (Organisation of European Cancer Institutes) – Euroopa Vähikeskuste Organisatsioon; „ EBMT (The European Society for Blood and Marrow Transplantation) – Euroopa Vere ja Luuüdi Siirdamise Ühendus; „ ISfTeH (International Society for Telemedicine and eHealth) – rahvusvaheline telemeditsiini ja e-tervise organisatsioon; „ EURACAN (Eurapean Network for Rare adult solid Cancer reference network) – Euroopa Liidu harvik- ja komplekshaiguste võrgustik, soliidtuumorite võrgustikus; Mõned suurematest teemadest, millel oli 2019. aastal oluline ühiskondlik mõju: „ ERKNet (The European Rare Kidney Disease reference network) – Euroopa Liidu harvik- ja komplekshaiguste võrgustik, neeruhaiguste võrgustikus. „ südametervis koos suure interdistsiplinaarse südamekonverentsi ning patsientidele ja nende lähedastele mõeldud infoveebi südamekeskus.ee lansseerimisega; Lisaks nimetatud organisatsioonidele osalevad Regionaalhaigla arstid erialaseltside töös, „ rinnavähi ja emakakaelavähi skriining ja teavituskampaania ; mille eesmärk on oma valdkonna arendamine, ravisoovituste väljatöötamine ja teema- „ soolevähi sõeluuringu teavituskampaania; kohaste konverentside korraldamine. „ vähipatsiendi raviteekonna kaardistamine, kodulähedase vähiraviteenuse Inimeste tervisesse investeerimine on Regionaalhaigla jaoks oluliselt käivitamine; laiem teema kui otsene raviprotsesside juhtimine. 2019. aastal osalesid 2019. aastal osalesid Regionaalhaigla töötajad paljudes aruteludes, et anda oma panus Eesti Regionaalhaigla töötajad „ traumameditsiin ja avalikkuse pidev harimine koos erakorralise meditsiini tervishoiupoliitikasse. Aktiivselt räägitakse kaasa arstlikel erialadel ja pro- paljudes aruteludes, et konverentsiga ; aktiivselt jagatakse oma ekspertteadmisi ja muud infot nii meedias, haigla anda oma panus Eesti „ psühhiaatria ja vaimse tervise teemad koos isiksusehäirete konverentsiga; ajakirjas, esimese haiglana terviseteemalistes taskuhäälingutes, blogis ja tervishoiupoliitikasse. insuldipatsiendi raviteekonna kujundamine; uudisvoos. Osaletakse väga erinevates töögruppides ja aruteluringides, „ samuti korraldatakse tipptasemel erialakonverentse. „ elu lõpu toetuse teemad ja palliatiivravi. — 78 — — 79 — Tegevusaruanne 2019 Teadvustame ja juhime oma Elektri-, vee- ja küttekasutuse ülevaade keskkonnamõju Regionaalhaigla jälgib elektri- ja veekasutuse ning soojusenergia näitajaid eesmärgiga vältida nii rahaliste kui ka loodusressursside raiskamist. Me jälgime elektri-, vee- ja küttekasutust tee- Regionaalhaigla eesmärk on luua iga oma tegevusega väärtust, anda oma panus pat- nusepakkujate arvete alusel kuupõhiselt. sientide elukvaliteedi säilimisse ja tõstmisse nii ravitöö kui ka ennetuspoliitika kaudu, samuti koolitaja ja tervishoiupoliitika kujundajana. Regionaalhaigla teadvustab, et klii- Elektrienergia mamuutustel ja ülemaailmsel keskkonnaseisundil on otsene mõju rahva tervisele ning Elektrienergia tarbimine on kolme aasta võrdluses püsinud suhteliselt stabiilsena. Väiksemad et tervishoiuteenuste pakkumisega kaasneb keskkonnamõju, millele tuleb järjest enam muutused on 2019. aastal toimunud E-korpuse tarbimises seoses koolituskeskuse ja arhiivi koli- tähelepanu pöörata. misega rendipinnale ning ülejäänud struktuuriüksuste kolimistega Hiiu korpusesse, et vabastada J. Sütiste tee 21 kinnistu lammutustöödeks. Seega kandub osa elektrienergia tarbimist 2020. aastal küll ühelt kinnistult teisele ning rendipindadele, kuid kokkuvõttes tarbimine väheneb, kuna Kvaliteetseid patsiendiohutust tagavaid tervishoiuteenuseid saab pakkuda, vähendades samal ajal enamjaolt kasutuseta olnud kulukas E-korpuse hoonestus lammutatakse 2020. aasta jooksul. negatiivseid mõjusid keskkonnale ning kasutades ära võimalusi keskkonnaseisundi taastamiseks ja parendamiseks praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks. Elektrienergia kasutus, MWh 2019 2018 2017 A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 16 750 17 118 16 435 E-korpus, J. Sütiste tee 21 280 331 369 Regionaalhaigla keskkonnaalane eesmärk on tagada raviteenuste osutamiste kvaliteet Hiiu korpus, Hiiu 44 529 303 465 ja areng, järgides säästva arengu printsiipi. Eesmärk on integreerida keskkonnasääst- Hiiu korpus, Hiiu 39 186 210 229 likkus haigla igapäevategevustesse ja otsustesse nii, et see kuulub lahutamatu osana Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 774 810 792 Regionaalhaigla juhtimissüsteemi. Verekeskus, Ädala 2 577 503 464 Haigla olulisimad keskkonnamõjud ja võimalused selle juhtimiseks seisnevad: Võrdlus kolme viimase aasta elektrienergia tarbimise suhtelise muutuse kohta. „ energiatõhususe juhtimises; Kuigi aastatel 2017–2019 ei ole energiatarbimises märkimisväärseid muudatusi olnud, oleme „ jäätmekäitluse ja ohtlike ainete käitluse juhtimises; sellegipoolest astunud samme energia tarbimise vähendamiseks. Järk-järgult asendame remont- „ efektiivse ja säästliku tarbimiskäitumise juhtimises. tööde käigus valgustid energiasäästlike ja efektiivsemate LED-valgustitega ning automatiseerime valgustite juhtimist, mis vähendab kulutusi elektrienergiale. Ka teiste tehnosüsteemide (näiteks kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide) valikul peame silmas energiatõhususe kriteeriume. 2019. aasta olulisimad keskkonnajuhtimist parendavad ja negatiivset keskkonnamõju Automaatikasüsteemide väljaehitamise abil väldime olukordi, kus süsteemid võiksid kasutajate vähendavad tegevused olid: väärseadistuste tõttu hakata üksteisele vastu töötama, kulutades seeläbi asjatult energiat. „ jäätmekäitluse korrastamine ja seeläbi ravimijäätmete negatiivse keskkonnamõju vähendamine; Soojusenergia „ energiatõhususe auditi läbiviimine ja selle alusel tegevusplaani koostamine ning Regionaalhaigla soojusenergia tarbimine on paljuski tingitud välisõhu temperatuurist, samuti investeeringute planeerimine, mille tulemusel paraneb hoonete energiatõhusus hoonete soojapidavusest. Haigla korpustes toimuvate remontide käigus vahetame vajadusel ja väheneb kasvuhoonegaaside heitmete hulk; välja kütteradiaatoreid ning paigaldame radiaatoritele termostaatventiilid. „ haigla transpordilogistika ümberkorraldamine, patsientidele ning külastajatele Kaugküte, MWh 2019 2018 2017 ühistranspordi võimaluste parendamise algatamine; A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 10 165 11 377 10 842 „ alustati ettevalmistusi Regionaalhaigla keskkonnajalajälje E-korpus, J. Sütiste tee 21 836 1008 928 indikaatori väljatöötamiseks 2020. aastal. See võimaldab 2020. aastal töötatakse välja Hiiu korpus, Hiiu 44 2 515 2 634 2 506 keskkonnamõjusid ja negatiivsete mõjude vähendamise Regionaalhaigla keskkonnajalajälje meetmete tulemuslikkust nii spetsialisti kui juhtkonna tasandil Hiiu korpus, Hiiu 39 582 617 644 indikaator, mis võimaldab pidevalt jälgida ja juhtida ; pidevalt jälgida ja juhtida Verekeskus, Ädala 2 267 314 363 „ kogu hankemenetluse, lepingute ja arvete halduse üleminek keskkonnamõjusid ja negatiivsete Maagaas, m3 elektroonsele käsitlusele; paberivaba intensiivravi lahenduse mõjude vähendamise meetmete Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 430 220 444 158 467 104 juurutamine intensiivravis; taristu projekteerimistegevuse tulemuslikkust nii spetsialisti kui üleviimine paberkandjatelt projektipanka. juhtkonna tasandil. Võrdlus kolme viimase aasta soojusenergia tarbimise suhtelise muutuse kohta. — 80 — — 81 — Tegevusaruanne 2019 Samuti paigaldame ruumidesse üha tihedamini tsentraalse kütte- ja ventilatsiooniauto- Jäätmekäitlus maatika, mille tulemusel saame optimeerida energiakasutust hoone sobiva sisekliima tagamisel ning hoida ära eri tehnosüsteemide üksteisele vastu töötamist, mis suurendaks Vaatamata keskkonnaalase teadlikkuse kasvule Regionaalhaiglas on jäätmete mahud (nii kulutusi nii elektri- kui ka soojusenergiale. ohtlike jäätmete kui ka mitteohtlike jäätmete maht) kasvanud. Vesi Ohtlikud jäätmed 2019 2018 2017 2016 Vee tarbimine on kolme aasta võrdluses püsinud stabiilsena. Vee tarbimise muutus Hiiu 214 197 169 174 44 kinnistul on 2019. aastal seotud varem E-korpuses paiknenud struktuuriüksuste kolimi- sega Hiiu korpusesse ning Hiiu 39 kinnistul pikalt kasutuseta olnud pinna taas kasutusele Mitteohtlikud jäätmed 2019 2018 2017 2016 võtmisega kiiritusravikeskuse ruumidena. 1 195 1 102 1 005 980 Veekasutus, m3 2019 2018 2017 Jäätmete kogused 2016−2019 (tonnides). A-, B-, C-, D-, X-korpus, J. Sütiste tee 19 76 955 87 624 72 177 E-korpus, J. Sütiste tee 21 956 956 1 835 Pakendite (paber- ja kartong-, plast-, puit-, segapakendid) üleandmine jäätmekäitlejale on aas- Hiiu korpus, Hiiu 39 1 644 1 432 1 228 tate jooksul suurenenud, sest kasvanud on Regionaalhaiglas tekkivate pakendite kogus. Selle üks põhjusi on meditsiinis kasutatavate tarvikute pakendamine ja nende tarvikute vajaduse Hiiu korpus, Hiiu 44 5 410 5 361 5 422 suurenemine. Samas on suurenenud personali teadlikkus ning pakendeid kogutakse üha enam Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52 12 511 10 927 12 268 liigiti. Oleme osakondades intensiivselt teinud personaalsemaid jäätmekoolitusi ning soovime Verekeskus, Ädala 2 969 984 904 ka edaspidi leida võimalusi pakkuda personalile mugavamaid kogumislahendusi. Suurenenud on segaolmejäätmete ja nende jäätmete kogused, mida ei pea nakkuse vältimiseks Kolme viimase aasta vee tarbimine Regionaalhaiglas korpuste kaupa. koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed). Siin on oma osa ühekordsete tarvikute kasutamise suurenemisel ning kindlasti Vee säästmise eesmärgil paigaldatakse Regionaalhaiglas remonttööde käigus alati vett­ mängib rolli ka ravipäevade arvu kasv. säästvad segistid. Lisaks võeti 2019. aastal Mustamäe korpuse hematoloogiaosakonnas Suurenenud on ka biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogused. Oleme eelmisel aastal suu- esimest korda kasutusele uue põlvkonna elektrilised segistid, mis võimaldavad analüüsida rendanud kemikaalide ja ohtlike jäätmete eraldi kogumise nomenklatuuri. Mida rohkem tõuseb veekasutust ning optimeerida veetarbimist. teadlikkus, seda paremini oskame tekkinud jäätmeid sorteerida ja käitlejale liigiti üle anda. Kasvuhoonegaaside heitkogused Jäätmekäitlejad on andnud taaskasutustoimingute ülevaate 92% (1409 t) Regionaalhaigla poolt jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete kohta. Taaskasutustoimingute protsentuaalne jaotus Regionaalhaigla peab arvestust lämmastikdioksiidi ja süsinikdioksiidi heitmete üle. Võrreldes toimingute kaupa on toodud allolevas tabelis. aastaid 2016–2019, on haigla kasvuhoonegaaside tootmine stabiilselt vähenenud. Mitteohtlike jäätmete taaskasutustoimingud 1195 tonni Saasteloaga fikseeritud kogused, tonnides 2019 2018 2017 Materjalina ringlusesse 9% Lämmastikdioksiid 0,9 0,9 1,0 Energiakasutuseks 37% Taaskasutamiseks 1% Süsinikdioksiid 828,4 846,8 890,5 Täite- või kattematerjalina ringlusesse 0% Kasvuhoonegaaside heitkogused 2017–2019. Ladestamine 42% Kompostimine 11% Paldiski mnt korpuses kasutatakse soojatootmiseks maagaasil töötavat katelt ning J. Sütiste tee 19 korpuses on olemas diiselgeneraatorid, et hädaolukorras haiglat elektriga varustada. Ohtlike jäätmete taaskasutustoimingud 214 tonni Selleks et generaatorid oleksid töökorras, tehakse korrapäraselt katsetusi ning katsetuste käi- Materjalina ringlusesse 1% gus kulutatakse diiselkütust, millest tekkivate kasvuhoonegaaside üle peame samuti arvestust. Energiakasutuseks 16% Välisõhu saastelubades fikseeritakse lisaks kasvuhoonegaasidele ka desinfitseerimiseks kuluvad ja välisõhku paisatud saasteaineid. Taaskasutamiseks 83% Ladestamine 0% Jäätmete taaskasutustoimingud. — 82 — — 83 — Tegevusaruanne 2019 Juhime Regionaalhaiglat ausalt, avatult ja väärikalt Grupi juhtimine — 84 — — 85 — Regionaalhaigla on Eesti tervishoiumaastiku üks olulisimaid kujundajaid ja seetõttu on iga töötaja sõnadel ja tegudel nii üksikpatsiendi kui ka ühiskonna vaatekohast suur mõju. Igalt töötajalt oodatakse seetõttu ausat ja väärikat ning Regionaalhaigla põhiväärtustega Regionaalhaigla väärtusahel kooskõlas olevat käitumist igas olukorras, sõltumata professioonist või juhtimistasandist. Regionaalhaigla tegevusega loodav väärtus on patsiendi ravitulemus ehk investeering inimeste tervisesse. Väärtusahela kõige olulisem komponent on Regionaalhaigla tööta- Regionaalhaigla põhiväärtused: jad, kelle tegevuse otsese tulemusena kujuneb patsiendi ravitulemus ja rahulolu ravi- teenusega. Jätkusuutlikuks toimimiseks toetavad ravitegevust tugiprotsessid. Sarnaselt kõigi organisatsioonidega on väärtusloome osaks juhtimisprotsessid, infrastruktuur ja pühendumine ja professionaalsus, tehnoloogia. hoolivus ja vastutustundlikkus, SISEND: avatus ja koostöövalmidus. INIMKAPITAL: „ 4837 töötajat, nendest 4295 töötas SA Põhja-Eesti Lisaks Regionaalhaigla põhiväärtustele on töötajate eetilise käitumise olulised alused: Regionaalhaiglas, 259 SA Läänemaa Haiglas, 202 SA 4837 Raplamaa Haiglas ja 81 SA Hiiumaa Haiglas. Töötajat töötajate eetilise käitumise olulised alused: KOOSTÖÖVÕRGUSTIK − HUVIGRUPID: „ 1600 tarnijat arsti kutse-eetika, „ KOOSTÖÖGRUPID: Eesti Haiglate Liit, erialaseltsid, 1600 patsiendinõukoda jpt õe kutse-eetika, tarnijat TEGEVUSKOHAD/VARAD: „ 3 tütarhaiglat muude erialade kutse-eetikad, „ 7 kliinikut ja 31 erialakeskust 216 mln 216 mln euro väärtuses vara Regionaalhaigla huvide konflikti ennetamise ja haldamise kord. euro väärtuses vara „ 16,2 mln INVESTEERINGUD: euro väärtuses 2019. aastal koostas Regionaalhaigla eetikanõukogu eetikakoodeksi, kus kir- investeeringuid „ 16,2 mln eurot investeeringuid, sh 5,0 mln jutati lahti käitumispõhimõtted, mille järgi on haiglas asjakohane käituda. 2019. aastal koostas meditsiinitehnoloogiasse, 7,8 mln infrastruktuuri Eetikanõukogu on seitsmeliikmeline, kuhu kuulub lisaks arstide, õdede ja teenis- Regionaalhaigla tuste esindajatele ka haiglaväline eetikaekspert ja patsientide esindaja. eetikanõukogu INTELLEKTUAALNE KAPITAL: eetikakoodeksi, „ 14,5 aastat Regionaalhaiglas töötamise kogemust ͡ Teadmine, et patsientide esindaja osaleb Regionaalhaigla eeti- Staažikas kus kirjutati lahti kollektiiv keskmiselt arstil ja 11,5 aastat õel kanõukogu töös, annab patsientidele kindluse, et nende hääl käitumispõhimõtted, „ 7 käimasolevat innovatsiooniprojekti ja vaade on eetiliste küsimuste lahendamisel alati esindatud. mille järgi on haiglas Mulle tundub, et mind kui patsientide esindajat kuulatakse ja asjakohane käituda või LOODUSRESSURSID: mõistetakse. mida tuleb vältida. Patsientide esindaja Valmar Ammer, Regionaalhaigla eetikanõukogu liige Loodus­ „ 19 096 MWh elektrienergiat ressursid „ 14 365 MWh soojusenergiat „ 98 445 m3 vett — 86 — — 87 — Tegevusaruanne 2019 PROTSESS: VÄLJUND / LOODUD VÄÄRTUS: RAVITEGEVUS: PATSIENTIDELE: „ Ennetus ja teavitus „ 520 000 pöördumist Regionaalhaiglasse „ Diagnoos ja ravi „ 357 870 voodipäeva 520 000 pöördumist „ Järelravi ja taastumine „ 39 111 ravitud haiget „ 465 829 ambulatoorset vastuvõttu TUGITEGEVUS: „ 98 839 EMO-sse pöördujat Koolitus- ja teadusarendus „ „ 89 200 kirurgilist protseduuri 357 870 „ Personalijuhtimine voodipäeva „ 26 217 kiirabivisiiti „ Taristujuhtimine „ 221 euro eest osutatud raviteenuseid „ Materjalikäitlus „ Keskmine ravijärjekorra kestus 39,5 päeva „ Administratiivne ja majanduslik toimimine 26 217 TÖÖTAJATELE: kiirabivisiiti REGIONAALHAIGLA PÕHIVÄÄRTUSED: „ 95 175 eurot maksti välja toetusi töötajatele teadus- ja „ pühendumine ja professionaalsus arendustegevuseks „ hoolivus ja vastutustundlikkus „ Arstide koolitustunde keskmiselt 76 tundi aastas „ avatus ja koostöövalmidus „ 30% vähem tööõnnetusi, kokku 31 95 175 eurot töötajatele EETILISE KÄITUMISE ALUSEKS ON: „ 89 miljonit eurot makstud töötasudeks ja soodustusteks teadus- ja „ Teine koht atraktiivse tööandja uuringus meditsiinitudengite seas arendustegevuseks „ Regionaalhaigla eetikakoodeks „ arsti kutse-eetika KOOSTÖÖPARTNERITELE, TARNIJATELE: „ õdede kutse-eetika „ 116 mln euro väärtuses ostetud seadmeid ja kaupu „ Regionaalhaigla huvide konflikti ennetamise ja haldamise kord LOODUSKESKKONNALE: 112 mln „ 828,47 t CO2, s.o 2,2% vähenenud euro väärtuses ostetud seadmeid, „ 1409 t jäätmeid suunatud taaskasutusse või ümbertöötlusesse kaupu ja teenuseid LAIEMALE ÜHISKONNALE: „ 43 mln eurot makstud makse „ 0,5 mln eurot ennetusprogrammidesse 158 „ 10 osa Regionaalhaigla taskuhäälingusse; teadusartiklit „ Avaldati 158 teadusartiklit „ 113 käimasolevat kliinilist teadusuuringut „ Võeti vastu 152 residenti, 114 arstiteaduskonna praktikanti, 584 tervishoiukõrgkooli praktikanti ja 96 töövarju — 88 — — 89 — Tegevusaruanne 2019 Regionaalhaigla ja tütarhaiglate nõukogud Auditikomitee ja siseaudit Regionaalhaigla nõukogu liikmed: Raplamaa Haigla nõukogu liikmed: 2019. aastal toimus Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes. Georg Männik (esimees) Agris Peedu (esimees) üheksa nõukogu 2019. aastal olid Regionaalhaigla auditikomitee liikmed Guido Viik (esimees), Apo Oja, Hanno Veiko Tali (alates 11.09.2019 ) Meelis Roosimägi koosolekut. Matto, Kaie Koskaru-Nelk (kuni 27.08.2019) ja Georg Männik (alates 27.08.2019). Imre Rammul Terje Peetso (alates 26.02.2019) Marika Priske Margus Jaanson Jaan Tepp (kuni 26.02.2019) Auditikomitee käis 2019. aastal koos seitsmel korral, mille raames: Arvo Mesikepp Hanno Matto Hiiumaa Haigla nõukogu liikmed „ tegi nõukogule ettepanekuid siseauditi tööplaani kohta; Vladimir Šokman Agris Peedu (esimees) „ hindas siseaudiitori ja siseauditi üksuse tööd; Kaie Koskaru-Nelk (kuni 10.09.2019) Agris Koppel Leonhard Kukk „ hindas meetmeid, mida juhatus on rakendanud siseauditite Läänemaa Haigla nõukogu liikmed: Meelis Roosimägi käigus avastatud puudujääkide ja tehtud ettepanekute Meelis Roosimägi (esimees) Peep Talving (alates 13.02.2019) Reili Rand puhul; Andrus Remmelgas (kuni 13.02.2019) „ analüüsis audiitorettevõtja töö tulemusi; Aivi Karu „ vaatas läbi Regionaalhaigla majandusaasta aruande ja esitas Helle Saarsoo Urmas Sukles nõukogule selle kohta oma arvamuse. Regionaalhaigla ja tütarhaiglate juhatused Siseaudit 2019. aastal osutas Regionaalhaiglale siseauditi teenust KPMG Baltics OÜ. Alates 02.09.2019 on tööl majasisene siseaudiitor, kelle peamine ülesanne 2019. aastal oli siseauditi üksuse tegevuse Regionaalhaigla juhatuse koosseisus 2019. aastal muudatusi ei toimunud. käivitamine. Siseauditi üksuse eesmärk on suurendada asutajate ja juhtkonna kindlustunnet, Regionaalhaigla juhatus oli 2019. aastal kolmeliikmeline: juhatuse esimees Agris Peedu, et Regionaalhaigla juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist, on haigla ülemarst ja juhatuse liige – dr Peep Talving ja juhatuse liige Terje Peetso. õigusaktidega kooskõlas ning tagavad inim- ja varaliste ressursside kasutamise majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Regionaalhaigla nõukogu Siseauditi aastaplaani koostamisel lähtuti nõukogu, juhatuse, auditikomitee ja riskijuhi sisendist, võttes arvesse Regionaalhaigla eesmärke, riske ja riskijuhtimise protsesse. Aastaplaani ja audi- Audi�komitee tite ulatuse määramisel lähtuti põhimõttest, et vähemalt ühes aasta jooksul läbiviidavas auditis kuulub auditi fookusesse ka tütarhaigla tegevus auditeeritavas valdkonnas. Regionaalhaigla juhatus 2019. aasta siseauditi aastaplaanis oli kolm siseauditit, mille viis läbi KPMG Baltics OÜ: JUHATUSE LIIGE JUHATUSE LIIGE JUHATUSE ESIMEES „ tehingute teostamise ja kinnitamise audit, mille eesmärk PEEP TALVING TERJE PEETSO AGRIS PEEDU oli anda hinnang tehingute ja volituste korra järgimisele vastutusalad: vastutusvaldkonnad: vastutusvaldkonnad: Regionaalhaiglas; ravitöö korraldus, teadus­ ja arendustegevus ning ravimeetodid ja innovatsioon; koolitustegevus, meditsiinitehnika, kommunikatsioon, „ raviarvelduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas ­tehnoloogiad ning ravitöö Regionaalhaigla, Läänemaa Haigla ja Raplamaa Haigla kvaliteet rahvusvaheline koostöö ja ­arvestus, dokumendihalduskorraldus, välisvahendite kaasamine; raviarvelduste korraldus vastab kehtestatud reeglitele; klienditeeninduse töö kureerimine; võrgustamine ja koostöö „ intsidendihalduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang ravikvaliteedi osas järelvalve haiglatega Regionaalhaigla intsidentide halduse protsessi mõjususele teostamine ning tuua välja protsesside parendusvajadused. Läänemaa Haigla ja Raplamaa Haigla juhatus oli üheliikmeline. Läänemaa Haigla juhatuse liikme kohustuste täitmist jätkas 2019. aastal Tõnis Siir. Raplamaa Haigla juhatuse liikme kohustusi täitis kuni 31.03.2019 Kaire Aadamsoo ning Siseauditite raames tuvastatud mittevastavused, tehtud järeldused ja soovitused ning nendest alates 09.04.2019 on Raplamaa Haigla juhatuse liige Pille Mukk. Hiiumaa Haigla juhatus oli kaheliikmeline, sinna lähtuvate tegevuskavade täitmine on haigla juhtkonna ja siseaudiitori pideva seire fookuses. kuulusid Riina Tamm ning Tõnis Siir. Seire tulemuste kokkuvõte esitatakse kord aastas auditikomiteele. — 90 — — 91 — Tegevusaruanne 2019 Juhtimiskontrollid Riskijuhtimine Regionaalhaigla riskijuhtimine hõlmab kõiki tegevusi, mida viivad ellu nõukogu, juhtkond Regionaalhaigla riskijuhtimise süsteemi eesmärk on tagada teadlikkus haiga olulisematest ja kõik töötajad, et tagada patsientidele parima raviteenuse pakkumisel: riskikohtadest ning asjakohane riskikäsitlus. „ õigusaktidest kinnipidamine; 2019. aasta riskijuhtimise süsteemi arendused hõlmasid järgmisi fookusi: „ vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest jms tingitud kahju eest; Ülehaiglalise riskijuhtimissüsteemi loomine „ tegevuse otstarbekus organisatsioonile seatud ülesannete täitmisel; „ Töötati välja riskijuhtimise metoodika ja testiti selle asjakohasust. „ tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, „ Viidi läbi riskianalüüsid ja alustati süstemaatilise riskikäsitlusega säilitamine ja valdamine. diagnostikakliinikus võrgustumise strateegia ja finantsriskide osas. „ Securitas Eesti AS abiga viidi läbi haigla turvariskianalüüs ja tuvastati patsientide, töötajate ja külaliste turvalisuse tagamiseks vajalikud Regionaalhaiglas rakendatakse kolme kaitseliini mudelit: täiendavad meetmed. Huvide konflikti ja korruptsiooniriski juhtimine „ esimese kaitseliini moodustavad I kaitseliin Regionaalhaigla üksustes „ Loodi juhised, mida peavad oma töökohustuste täitmisel järgima reeglite ja kokkulepete alusel „ Üksustes iga päev haigla töötajad, kellel võib esineda tööülesande täitmisel huvide tehtavad tegevused, mis aitavad teostatav riskide konflikt. kaasa igapäevasele riskide juhtimine juhtimisele. Esimese kaitseliini „ 2019. aastal läbis korruptsioonivastase koolituse 44 juhti, kahe viimase aasta jooksul on koolituse läbinud 104 juhti ja töötajat. toimimise eest vastutavad üksuste juhid; II kaitseliin „ Teadaolevalt ei registreeritud 2019. aastal ühtegi Regionaalhaigla või „ Riskijuhtimise süsteem mõne hankepartneriga seotud korruptsioonijuhtumit. Kahel juhul „ teine kaitseliin on tegevused pidas Regionaalhaigla vajalikuks korruptsiooniohtlike situatsioonide „ Kvaliteedijuhtimine vältimiseks/lõpetamiseks teha personalialaseid ümberkorraldusi. ja funktsioonid, mille ülesanne on aidata üles ehitada esimese „ Infoturve ja andmekaitse kaitseliini poolseid kontrolle ja/ Kriisivalmiduse tõstmine „ Turvalisuse tagamine või pidevalt monitoorida nende kontrollide toimimist; „ Vastavuskontroll (tule­ „ Valmisid tegevusjuhised masskannatanutega situatsioonis toimiseks. ohutus, infektsiooni­ „ Viidi läbi lauaõppus Athena 2019, et testida loodud kriisistruktuuride kontroll jms) „ kolmas kaitseliin on siseaudit, rakendatavust masskannatanutega situatsioonis. mille ülesanne on hinnata kahe esimese kaitseliini III kaitseliin „ Alustati kriitilisemate haigla toimepidevust tagavate plaanide loomisega. ülesannete täitmist, kuid mis sõltumatuse säilitamiseks ei „ Siseaudit „ Alustati alarmeerimistarkvara Seacapp katsetamist patsiendi tervisele tohi ise sisekontrollisüsteeme kõige aeg-kriitilisemates üksustes: erakorralise meditsiini osakonnas kujundada ja arendada ega ja valvearstidel. sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutada. Riskide jaotus Finantsriskina käsitleb Regionaalhaigla võimalikku ohtu, kus mõni tegevus või sündmus mõjutab organisatsiooni majanduslikku seisundit ebasoodsalt. Riskijuhtimise ühe osana Riskijuhtimise ühe osana analüüsiti ja hinnati 2019. aastal ligi 30 erinevat finants­ analüüsiti ja hinnati 2019. riskistsenaariumi. aastal ligi 30 erinevat finantsriskistsenaariumi. — 92 — — 93 — Tegevusaruanne 2019 Kriitiliste finantsriskidena oleme määratlenud: „ infrastruktuuri arendusprojektide maksumuse, „ EL investeeringutoetuste kasutamise arendusprojektide elluviimisel, „ raviarvelduse ning -teenuse hinnaga seonduvad riskid, „ jätkuv personalikulude surve. Finantsriskide juhtimiseks oleme määratlenud olulisemate riskide sihttasemed ning tegevused riskide juhtimiseks. Grupi oluline finantsrisk on endiselt ka makromajanduse väljavaade. 2019. aastal hinnati seda riskisituatsiooni olulise, kuid mitte kriitilise riskina. Grupp ei kasuta finantsriskide maandamiseks finantsinstrumente. Valuuta, intressi ning krediidiriskide riskitaset hindame osana finantsriski- dest. 2019. aastal ei olnud nende riskide tõenäosus ja majanduslik mõju oluline risk. Detsembris 2019. hakkas maailmas levima viirus COVID-19. Tegevusaruande koostamise hetkel kehtib riigis eriolukord. Pandeemia ohjamisega suurenevad eelarvevälised kulud: tööjõukulud, seadmete, meditsiiniliste materjale ja isikukaitsevahendite kulud. Viiruse leviku tõkestamiseks on maailma riigid rakendanud laialdasi meetmeid, millel on oluline mõju majanduskeskkon- nale. Makromajanduslik väljavaade 2020. aastal on muutunud oluliselt negatiivsemaks. Eesti Panga hinnangul kujuneb majanduslangus 2020. aastal suuremaks kui 6%, mille tulemusena langeb sotsiaalmaksu laekumine ning väheneb ka Regionaalhaigla grupi tulubaas. Pandeemiaga kaasnevate erakorraliste kulude katmiseks on valitsus vastu võtmas 2020 lisaeelarvet, suunates ca 200 miljonit eurot tervishoiu lisarahastuseks, mis on hetke prognooside kohaselt piisav pan- deemiaga kaasnevate erakorraliste kulude katmiseks. Majanduslik mõju sõltub eelkõige sellest, kui kaua kestavad piirangud Eestis ja mujal. Diagnostikakliinikus tuvastati kriitiliste tegevusriskidena töökoormusest tulenevad riskid, infosüs- teemides raviinfo liikumisega ning patsiendi kirjaliku nõusoleku võtmise protsessiga seotud ris- kid. Kriitilisi riske tutvustati riskikomiteele ning nende maandamise juhtimine on Regionaalhaigla 2020. aasta tegevuste fookuses. Kriisivalmiduse tõstmine Kõrgema etapi haiglana peab Regionaalhaigla tagama valmisoleku vältimatu abi pakkumiseks ka kriisisituatsioonis ja juhul, kui on toimunud suurõnnetus, mille tõttu haiglasse saabub korraga suur hulk abivajajaid. ͡ „Regionaalhaigla on elutähtsa teenuse osutaja. Meie kohustus ja vastutus on tagada, et inimesed saaksid vajalikku arstiabi ka kriisiolukorras.“ Andra Migur, riskijuht 2019. aastal valmis Regionaalhaigla ja Lastehaigla ühistööna masskannatanutega situatsiooni lahendamise juhend, milles lepiti kokku, missugused juhtimisstruktuurid ning kuidas haiglad suurõnnetuse korral reageerivad. Juhendi toimimise testimiseks korraldati 2019. aasta juunis lauaõppus Athena, mille tulemusel selgusid arendamist ning kokkuleppeid vajavad aspektid. Õppusel osalesid nii haigla operatiivstaap, strateegilise kriisimeeskonna liikmed kui ka kliinilised võtmeisikud. Õppus Athena >>> — 94 — — 95 — Tegevusaruanne 2019 Regionaalhaigla majandus­tegevuse juhtimine Grupi tegevustulud olid 2019. aastal 229,7 (2018: 210,1) miljonit eurot ning aruandeaasta tulem 1,9 (2018: 4,4) miljonit eurot. — 96 — — 97 — Otsene loodud ja jagatud Finantssuhtarvud majanduslik väärtus sh Regionaal- sh Regionaal- tuhat EUR 2019 2018 tuhat EUR 2019 2018 Muutus haigla haigla Tegevustulud kokku 229 705 210 129 9% Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/ 2,0 2,0 2,09 2,1 lühiajaliste kohustustega) Toetused ja sihtfinantseerimised 6 020 5 019 20% Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised Tervishoiuteenused 220 790 202 869 9% 1,2 1,1 1,28 1,3 kohustised) Muud teenused 2 701 2 170 25% Netovara suhtarv (netovara/vara) 60,3% 59,0% 59,3% 58,4% Muud tulud 193 71 172% Tegevuskulud kokku 227 586 205 494 11% Netovõlakoormus ((võlakohustused-likviidsed 7,1% 8,4% 9,8% 11,4% varad)/tegevustulud)) Tööjõukulud 118 012 105 182 12% Töötasu 87 983 78 640 12% ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) 0,9% 0,4% 1,8% 1,6% Erisoodustused 517 303 71% Grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit. Põhitegevuse raha- Tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 29 512 26 239 12% voog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke Majandamiskulud 82 533 76 719 8% põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuut- Muud kulud 13 943 12 730 10% likkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud investeeringud. Maksud riigile ja kohalikule omavalitsusele 43 303 39 098 11% sh. tööjõumaksud 29 512 26 239 12% sh. käibemaks Käibemaksukulu muudelt toodetelt ja teenustelt 13 740 11 160 12 807 10 328 7% 8% Saadud toetused Käibemaksukulu põhivara soetuselt 2 580 2 479 4% sh. kohalikud maksud 45 45 2019. aastal sai grupp toetusi ja sihtfinantseeringuid kokku 6,0 (2018: 5,0) miljoni euro sh. muud maksud 6 7 -21% ulatuses. Sihtfinantseeringutest suurima osa moodustas residentide töötasude sihtfi- 6,0 miljonit nantseerimine, 2019. aastal 4,1 (2018: 3,7) miljonit eurot. sai grupp 2019. Aruandeaasta tulem 1 924 4 393 -56% aastal toetusi ja Regionaalhaigla töötajad deklareerisid 2019. aastal välislähetustel ja -koolitustel osale- sihtfinantseeringuid miseks saadud sponsorite toetusi 0,7 (2018: 0,6) miljoni euro ulatuses. Regionaalhaigla investeerib tulemi kogu ulatuses oma põhitegevusse – töötajatesse, tehnoloogiasse ning infrastruktuuri. Ostud ja hanked Regionaalhaigla tulubaasis moodustab ülekaaluka osa tervishoiuteenuste osutamine, mille peamine sisu on Haigekassa finantseeritav eriarstiabi teenus. 2019. aasta Haigekassa Regionaalhaigla grupi tarneahela eesmärk on tagada põhitegevuseks vajalike kaupade ravirahastuse eelarve, grupi tegevustulud ning seeläbi ka osutatava teenuse maht on ja teenuste olemasolu. Ostu- ja tarneprotsesside läbiviimisel lähtutakse protsessi läbi- otseselt seotud sotsiaalmaksu laekumisega. paistvusest ja efektiivsusest ning protsessi juhtimiseks on koostatud sisemised korrad ja Grupi eesmärk ei ole positiivne tulem, kuid see on oluline majandustegevuse indikaator. juhised, sh hangete kord, milles on sätestatud hanke läbiviimise protseduurireeglid ning Positiivne tulem näitab organisatsiooni finantsilist jätkusuutlikkust ning võimet oma põhi- põhimõtted huvide konflikti vältimiseks. Lisaks peab hangete korraldamisel olema tagatud tegevuseks vajalikke investeeringuid ellu viia. Grupi aruandeaasta tulem oli 1,9 miljonit Regionaalhaigla rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine. eurot, (2018: 4,4), tulemit mõjutas peamiselt madalam käibemaksukulu, mille omakorda Kaupade ja teenuste ostmiseks viib Regionaalhaigla läbi avalikke hankeid. Hankeprotsessi tingis arendusprojektide ajagraafiku pikenemine. valik sõltub teenuse iseloomust ning hanke mahust. Regionaalhaigla ostab kaupu ja Grupi tegevuses puudub märkimisväärne tsüklilisus, kuni 52% teenustest osutatakse teenuseid oma tegevuskohtades. Regionaalhaigla tarnijate ring on rahvusvaheline ja aasta esimeses pooles ning kuni 48% teisel poolaastal. kujuneb hangete tulemusel. Hangete läbiviimisel sätestatakse põhitegevuse jaoks olulised — 98 — — 99 — Tegevusaruanne 2019 kriteeriumid, millele väljavalitav tarnija peab vastama. Regionaalhaigla suurimad ostugru- pid on ravimid ja raviprotsessis kasutatavad materjalid. Riigihangete registri (riigihanked.riik.ee) vahendusel avaldati grupis 2019. aastal 187 (2018: 155) hanget. Regionaalhaigla avaldas aruandeaastal riigihangete registris 184 187 (2018: 141) hanget. hanget avaldati grupis Riigihangete registri Hangete läbiviimisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ning grupis ei rakendata täien- vahendusel. davat pakkujate põhist kohalike, keskkonna ja sotsiaalsete mõjude hindamist. Sektori spetsiifikast ja kohaliku turu piiratud mahust tulenevalt on ka pakkujate hulk piiratud. Lisapiirangud võivad oluliselt halvendada hangitavate teenuste ja toodete kättesaadavust. Investeeringud 2019. aastal investeeriti Regionaalhaigla hoonete arendamiseks ja parendamiseks kogusummas 7,8 (2018: 5,2) miljonit eurot käibemaksuta. Suuremad projektid olid 2019. aastal: „ Y-korpuse ning liidestud pindade projekteerimis- ja ehitustööd, „ Z-korpuse (uue psühhiaatriakliiniku) projekteerimis- ja ehitustööd, „ Mustamäe meditsiinilinnaku B-korpuse renoveerimistööd, „ Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku renoveerimistööd, „ Raplamaa Haigla esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd, „ Läänemaa Haigla esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd. 2019. aastal asendati ja soetati uut meditsiinitehnikat 5,0 (2018: 8,6) miljoni euro väär- tuses käibemaksuta. Suuremad projektid olid 2019. aastal: „ intensiivravi hingamisaparaatide asendamine Regionaalhaiglas, „ Regionaalhaigla ultraheliaparaatide asendamine, „ Regionaalhaigla patsiendimonitoride uuendamine. Hoonete ja raja�ste investeeringud 4491 5242 ja renoveerimised 7794 891 IT ja muud investeeringud 1273 3346 3666 Meditsiinitehnoloogia 8584 5036 9048 Koguinvesteeringud 15099 16175 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000 2017 2018 2019 Investeeringute ja parendustööde maksumus 2017–2019 Mustamäe meditsiinilinnaku onkoloogia statsionaar- ja päevaravikorpus >>> — 100 — — 101 — Tegevusaruanne 2019 Aruandeperiood, käsitletavate teemade ja üksuste kokkuvõte Käesolev majandusaasta aruanne on jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse, Hea Ühingujuhtimise Tava ja raamatupidamise integreeritud aastaaruanne. Regionaalhaigla lähtub aruande koostmisel Global Reporting Initiative-i (GRI) jätkusuutlikkuse aruandluse standardi „Core“ tasandist, mis hõlmab andmeid organisatsiooni profiili, juhtimisviisi ja kõige olulisemate tulemusnäitajate kohta. Aruande koostamiseks valiti iga aspekti juures kõikidest kategooriatest vähemalt üks indikaator, et katta kogu võimaliku mõju ulatus. Erandiks vaid üksikud indikaatorid, mille kohta andmed puuduvad või mis on haigla hinnangul asjasse puutumatud, seadmata ohtu aruande põhjalikkust ja juhendile vastavust. Aruandes on GRI standardite puhul raporteeritud andmed sellise põhjalikkusega nagu organisatsioon oma igapäevatöös peab vajalikuks koguda ja avaldada, st üldisemalt kui GRI nõuded ette näevad. Käesolev aastaaruanne kajastab kogu grupi, sh SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Raplamaa Haigla, SA Läänemaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla 2019. aasta tegevust, mida koostatakse iga-aastaselt ja on jätkuks 2019. aasta aprillis avaldatud 2018. aasta aruandele. Aruande sisu osas tekkivate küsimustega palume pöörduda [email protected]. — 102 — — 103 — GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused Raporteerimise alused (GRI 101: 2016) Aruande parameetrid 102-45 Konsolideeritud üksused Lk 104 Üldised näitajad (GRI 102: 2016) Aruande sisu, teemade ja ulatuse 102-46 lk 74-75 määramine Organisatsiooni ülevaade 102-47 Oluliste teemade loetelu lk 74-75 102-1 Organisatsiooni nimi lk 2 2019. a. aruandega Tegevused, kaubamärgid, tooted ja/või Eelmiste aruannete informatsiooni 102-2 lk 10 102-48 lk 112 korrigeeriti ka 2018. a. teenused korrigeerimine aruannet 102-3 Peakontori asukoht lk 2 102-49 Muudatused aruandluses Ei ole tehtud 102-4 Tegevuskohad lk 10 102-50 Aruandlusperiood lk 104 102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 10 102-51 Eelmise aruande avaldamise kuupäev lk 104 102-6 Tegevuskohad lk 10 102-52 Aruandlustsükkel lk 104 lk 10, 11, 42, 58, 102-53 Kontakt aruandega seotud küsimustes lk 104 102-7 Organisatsiooni suurus 87-89, 98- 99 102-54 Aruande vastavus GRI Standardile lk 104 102-8 Põhiandmed töötajate kohta lk 58-59 102-55 GRI sisukord lk 102-107 102-9 Tarneahel lk 72, 99-100 GRI aruanne ei ole Aruandeperioodil 102-56 Väline kinnitus kolmandate osapoolte poolt ei toimunud olulisi kontrollitud Aruandeperioodil toimunud olulised muutusi organisatsiooni 102-10 muutused tegevuses, põhiteenustes, Jätkusuutlikkuse fookusteemad omandivormis ega tarneahelas Ravikvaliteet (mitte-GRI) 102-11 Ettevaatusabinõude rakendamine lk 93-94, 66-67 103-1 Juhtimisviis kuni lk 28, 44 (GRI 103: 2016) 102-12 Välised algatused Lk 76-77 103-3 102-13 Liikmelisus ühingutes lk 78 mitte-GRI Auditid lk 27-28, 43, 91 Strateegia mitte-GRI Patsientide tagasiside ja rahulolu lk 48-52 Nõukogu ja/või juhatuse esimehe Regionaalhaiglale Mustamäe 102-14 lk 3-5 pöördumine meditsiinilinnakule, psühhiaatriakliinikule ja Hiiu Eetika ja ausameelsus korpusele ja Verekeskusele Väärtused, põhimõtted, standardid ja on kindlustatud 102-16 lk 86 käitumistavad mitte-GRI Ligipääsetavus hea ligipääs (sh puuetega inimestele) Juhtimine ühistranspordiga. 102-18 Juhtimisstruktuur lk 90 Kõikidele haigla korpustele Huvigruppide kaasamine on loodud nii tava- kui ka invaparkimiskohad. 102-40 Huvigruppide nimekiri lk 72 mitte-GRI Ravijärjekorrad lk 46 102-41 Kollektiivlepingud lk 60 Investeeringud, arenduskulud ja mitte-GRI lk 11, 35, 100 102-42 Huvigruppide kaardistamine ja valik lk 72 -projektid Huvigruppide kaasamise viis ja Innovatsiooniprojektid, teadus- ja 102-43 lk 72-75 mitte-GRI lk 20, 54 põhimõtted ravimiuuringud Peamised tõstatatud teemad ja Tervishoiupoliitika ja valdkonna arendamine (mitte-GRI) 102-44 lk 72-75 küsimused 103-1 Juhtimisviis kuni lk 78-79 (GRI 103: 2016) 103-3 mitte-GRI Liikmelisus ühingutes ja liitudes lk 78 mitte-GRI Koolitustel osalejad lk 62-63 — 104 — — 105 — Tegevusaruanne 2019 GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused Töötajate järelkasv (mitte-GRI) Tööhõive (GRI 401: 2016) 103-1 103-1 Juhtimisviis Juhtimisviis kuni lk 30-31, 65 kuni lk 32-33, 58-69 (GRI 103: 2016) (GRI 103: 2016) 103-3 103-3 mitte-GRI Atraktiivsus tööandjana lk 65 401-2 Hüved töötajatele lk 18, 60-63 mitte-GRI Residendid ja praktikandid lk 30-31, 65 Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018) Majandustulemused (GRI 201: 2016) 103-1 Juhtimisviis kuni lk 32-33, 66-68 103-1 (GRI 103: 2016) Juhtimisviis 103-3 kuni lk 90-94, 98-99 (GRI 103: 2016) 103-3 403-1 Juhtimisviis kuni lk 32-33, 66-68 201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus lk 98 (GRI 403: 2018) 403-7 201-4 Valitsuselt saadud toetused lk 98-99, 124 403-9 Tööõnnetused lk 67 mitte-GRI Korraldatud hankemenetlused lk 99 403-10 Kutsehaigused lk 67 Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016) Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016) 103-1 103-1 Juhtimisviis Juhtimisviis lk 30-31, 32-33, kuni lk 91-93 kuni (GRI 103: 2016) (GRI 103: 2016) 62-63 103-3 103-3 Kajastatud vaid 404-1 Koolitustunnid töötaja kohta lk 62-63 Korruptsioonivastaste põhimõtete 205-2 lk 91-93 organisatsiooni sisene kommunikatsioon ja koolitus teavitus ja koolitus Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja 103-1 205-3 lk 93 Juhtimisviis meetmed kuni lk 60 (GRI 103: 2016) 103-3 Sponsorite toetused välislähetustel ja mitte-GRI lk 99-100 –koolitustel osalemiseks Juhtorganite ja kogu kollektiivi 405-1 lk 59-60 mitmekesisus Energiakasutus (GRI 302: 2016) 405-2 Meeste ja naiste töötasu suhe lk 60 103-1 Juhtimisviis kuni lk 80-81 Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016) (GRI 103: 2016) 103-3 103-1 Juhtimisviis Taastuvatest allikatest pärit kuni lk 60 302-1 Organisatsiooni sisene energiatarbimine lk 81 (GRI 103: 2016) energiat ei tarbitud 103-3 Veekasutus ja heitvesi (GRI 303: 2018) 406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed lk 68 103-1 Kohalikud kogukonnad (GRI 413: 2016) Juhtimisviis kuni lk 80, 82 (GRI 103: 2016) 103-1 103-3 Juhtimisviis kuni lk 72-79 (GRI 103: 2016) 303-5 Veetarbimine lk 82 103-3 Emissioonid (GRI 305: 2016) Kogukonna kaasamisega, mõjuhinnanguga ja 103-1 413-1 lk 76-79 Juhtimisviis arenguprogrammidega seotud kuni lk 80, 82 tegevused (GRI 103: 2016) 103-3 Patsientide privaatsus (GRI 418: 2016) 305-1 Otsesed kasvuhoonegaasid lk 82 103-1 Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016) Juhtimisviis kuni lk 53 (GRI 103: 2016) 103-1 103-3 Juhtimisviis kuni lk 80, 83 418-1 Konfidentsiaalsus ja andmekaitse lk 53, 92 (GRI 103: 2016) 103-3 306-2 Jäätmeteke ja jäätmekäitlus lk 83 — 106 — — 107 — Tegevusaruanne 2019 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne — 108 — — 109 — Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa VARAD Tulud Käibevara Müügitulu 223 492 205 039 15 Raha 39 831 40 789 3 Toetused ja sihtfinantseerimised 6 020 5 019 16 Nõuded ja ettemaksed 24 222 22 172 4 Muud tulud 193 71 Varud 3 503 3 797 6 TULUD KOKKU 229 705 210 129 Käibevara kokku 67 556 66 758 Kulud Põhivara Tööjõukulud -118 012 -105 182 17 Finantsinvesteeringud 3 3 Mitmesugused tegevuskulud -82 533 -76 719 18 Materiaalne põhivara 145 763 148 847 7 Muud kulud -13 943 -12 730 19 Immateriaalne põhivara 3 095 1 000 8 Põhivara kulum ja väärtuste langus -13 099 -10 863 8,9 Põhivara kokku 148 861 149 850 KULUD KOKKU -227 587 -205 494 VARAD KOKKU 216 417 216 608 PÕHITEGEVUSE TULEM 2 118 4 635 KOHUSTISED Muud finantstulud ja -kulud -194 -242 20 Lühiajalised kohustised ARUANDEAASTA TULEM 1 924 4 393 Võlad tarnijatele ja muud võlad 29 742 26 717 10 Võlakohustised 4 806 5 049 14 Lühiajalised kohustised kokku 34 548 31 766 Pikaajalised kohustised Võlad tarnijatele ja muud võlad 412 503 Võlakohustised 50 899 55 705 14 Pikaajalised kohustised kokku 51 311 56 208 KOHUSTISED KOKKU 85 859 87 974 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 34 243 34 243 Eelmiste perioodide tulem 94 391 89 998 Aruandeaasta tulem 1 924 4 393 Netovara kokku 130 558 128 634 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 216 417 216 608 — 110 — — 111 — Tegevusaruanne 2019 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara aruanne tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa tuhandetes eurodes Sihtkapital Akumuleeritud tulem Netovara kokku Rahavood põhitegevusest 31.12.2017 34 243 89 998 124 241 Laekumised teenuste ja kaupade müügist 226 046 206 638 Kontserni majandusaasta tulem 0 4 393 4 393 Laekunud tegevustoetused ja annetused 4 666 4 142 16 31.12.2018 34 243 94 391 128 634 Väljamaksed teenuste ja kaupade ostmisel -100 356 -93 079 Kontserni majandusaasta tulem 0 1 924 1 924 Väljamakstud tööjõukulud -115 521 -103 604 31.12.2019 34 243 96 315 130 558 Makstud intressid -168 -175 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 14 667 13 922 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -13 678 -12 128 8 Laekumised materiaalse põhivara ja kinnisvara investeeringu müügist 1 285 89 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -12 393 -12 039 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud laenud -5 049 -4 129 11 Tagasi makstud kapitalirendikohustised 0 -7 11 PV sihtfinantseerimine 1 817 172 16 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -3 232 -3 964 KOKKU RAHAVOOD -958 -2 081 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 40 789 42 870 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 39 831 40 789 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -958 -2 081 — 112 — — 113 — Tegevusaruanne 2019 Raamatupidamise aastaaruande lisad 1.5. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu Lisa 1 Kasutatud arvestuspõhimõtted õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi, sh tasud vahenda- jatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud ja muud sarnased kulutused (v.a 1.1. Üldine informatsioon selliste finantsvarade, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande), soetamisega seotud kulutused. SA Põhja - Eesti Regionaalhaigla konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile (EFS). EFS on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse tehingupäeval, s.t põhimõttele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtes- päeval, mil asutus võttis endale kohustise (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. tatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müü- poolt väljaantavad juhendid. dava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulat- sioonidega nõutud perioodi jooksul. Pärast algset arvele võtmist kajastatakse kõiki finantsvarasid õiglases Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning tema väärtuses, v.a nõuded teiste osapoolte vastu (kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses). tütarhaiglate (SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Hiiumaa Haigla) arvnäitajad on esitatud euro- des. Informatsioon tütarhaiglate kohta on toodud lisas 2. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumusest, välja arvatud teatud varade ja finantsinstrumentide ümberhindlused. 1.6. Raha ja rahalähendid 1.2. Informatsiooni esitlusviisi muutus Rahana rahavoogude aruande mõistes kajastatakse sularaha ja nõudmiseni hoiuseid (raha arvelduskon- todel pangas). Selleks, et majandusaasta aruanne oleks paremini loetav, on alates käesolevast aastast rahalised väärtused esitatud tuhandetes eurodes. Rahalähenditeks loetakse laiemalt aktsepteeritud piisavalt likviidset valuutas sularaha ning nõudmiseni hoiuseid, mis on konverteeritavad kuni 3 kuu jooksul. 1.3. Vigade korrigeerimine Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsemeetodil. 2018. aastaaruandes ei kajastatud tekkepõhiselt Raplamaa Haigla Tervisekeskuse ja Läänemaa Haigla 1.7. Nõuded ja ettemaksed Tervisekeskuse ehituse jaoks saadud põhivara sihtfinantseerimist, kokku summas 508 tuhat eurot. 2019. aastaaruandes on viga tagasiulatuvalt korrigeeritud. Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üld- Algne seis Korrigeeritud juhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse Korrigeeritud rea nimetus Muutus 31.12.2018 seis 31.12.2018 bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Konsolideeritud bilanss: Nõuded ja ettemaksed 21 664 508 22 172 Iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse Konsolideeritud tulemiaruanne: Toetused ja sihtfinantseerimised 4 512 508 5 020 nõude kaupa. Kõik nõuded, mis on laekumata 90 või enam päeva hinnatakse ebatõenäolisteks nõueteks. Ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuded füüsiliste isikute vastu loovutatakse inkasso ettevõttele ja Konsolideeritud tulemiaruanne: Tulem 3 885 508 4 393 loovutamisel kantakse bilansist välja. Lisa 4 Nõuded toetuste eest 217 508 725 Erandiks on nõuded kindlustusfirmadele meditsiiniteenuste eest, mille puhul on menetlusaeg enne alla- hindluse teostamist kuni 3 aastat. Lisa 16 Välismaine põhivara soetuse sihtfinantseerimine 358 508 866 Allahindlus kajastatakse bilansis kliendinõuete kontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist (tulemiaruandes real ”Muud kulud”). Ebatõenäoliselt laekuvalt kajastatud ja hiljem lootusetuks hinnatud 1.4. Tütarettevõtete kajastamine nõuded kantakse bilansist välja. Konsolideerimise põhimõtted 1.8. Varud Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarhaiglad. Elimineeritud on kõik kontserni- Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest sisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. realiseerimata kasumid ja kahjumid. Lähtuvalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhendist kajastatakse varude soetamisega kaasnev Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes tulemiaruande real „Muud kulud”. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) Varude soetusmaksumuse kindlaks määramisel on kasutatud individuaalmaksumuse (ravimid) ja FIFO (v.a eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu ravimid) meetodit. Varud on bilansis hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase ärite- gevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. — 114 — — 115 — Tegevusaruanne 2019 1.9. Materiaalne põhivara Põhivara väärtuse langus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soe- Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustu- tamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. mine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooni- mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. perioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee- ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Avaliku sektori üksusena ei tee Regionaalhaigla varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud Soetusmaksumus selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. 1.10. Immateriaalne põhivara „ Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soeta- kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. misega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. „ Materiaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu, samuti vara soetamisega Immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). seotud makse (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud) ja lõive. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale „ Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest Kasulike eluigade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: tööjõule. Arvutitarkvara 3 – 5 aastat Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi jooksul ning seda finantseeritakse Litsentsid 3 – 5 aastat laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis laenukasutuse kulutusi ei kapitaliseerita põhivara soetusmak- sumusse, vaid need kantakse tekkimise perioodil intressikuludesse. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Konsolideeritud aruandes on tütarhaiglate materiaalne põhivara haiglate võrgustamisel kajastatud jääkväär- tuses. 1.11. Finantskohustised Amortisatsiooni arvestus Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlako- Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale hustised) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus- põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse maksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse põhivara gruppidele järgmised: bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehin- Ehitised gukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Hooned 3 – 33 aastat Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilan- Rajatised 5 – 33 aastat sikuupäevast, kui kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud Masinad ja seadmed pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenule- Meditsiiniseadmed 3 – 14 aastat pingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Transpordimasinad 3 – 5 aastat 1.12. Rendid Infotehnoloogilised seadmed 2,5 – 5 aastat Muu põhivara Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Inventar 5 – 10 aastat Mööbel 4 – 10 aastat Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja kasutusrentideks loevad avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kapitalirendile viitavaks kriteeriumiks ka olukordi, kus renditavat vara Maad ei amortiseerita. pole võimalik kergesti asendada teise varaga. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis klassifitseeritakse vara amortiseerimises edasiulatuvalt. rendileping alati kasutusrendiks. Kajastamise lõpetamine Kontsern kui rentnik Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel või kui kont- Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. sern ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse sellel perioodil, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”. — 116 — — 117 — Tegevusaruanne 2019 Kontsern kui rendileandja Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning väärtuse langus. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud. Kontsern rendib äripindu. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. 1.13. Eraldised ja tingimuslikud kohustised 1.17. Välisvaluutatehingute kajastamine Eraldistena kajastatakse bilansis aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud kohustisi, millel Kontserni kuuluvate üksuste arvestusvaluutadeks on euro. Konsolideeritud finantsaruande esitusvaluutaks on seadusest või lepingust tulenev kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on on euro. võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised hin- Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasne- natakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside vate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid kajastatakse aruandeperioodi lisades tingimuslike kohustistena. kasumiaruandes. 1.14. Annetused ja toetused 1.18. Seotud osapooled Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui siht- finantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisu- Kontsern loeb seotud osapoolteks: line tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks „ Regionaalhaigla kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmeid, kelleks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Sihtfinantseerimine „ Regionaalhaigla kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasu- mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; miaruandes „Muu äritulu“ kirjel. „ Sihtasutusi, mille üks asutajatest on Regionaalhaigla; 1.15. Tulud „ Regionaalhaigla tütarettevõtete kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende Müügitulu kajastatakse teenuse osutamisel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; siis lähtudes osutatava teenuse valmidusastmest eeldusel, et teenuse tulusid ja kulusid on võimalik usal- „ Regionaalhaigla tütarettevõtete kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete dusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline (aruandekuupäevaks on valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid. füüsilistele isikutele tervishoiuteenused osutatud, kuid Haigekassale on haigujuhud veel edastamata). Müügitulu korrigeeritakse aruande alg- ja lõppkuupäeval hinnatud lõpetamata haigusjuhtude muutusega. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendile avaldatakse informatsioon seotud isiku- Kontserni põhitegevuse müügituluks on haigekassa ravi rahastamise lepingu alusel tervishoiuteenuse tega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide osutamine kindlustatud isikutele ja erakorralise arstiabi osutamine kõikidele inimestele. üldistele nõuetele või turutingimustele. Kontserni müügituluna kajastatakse veel tasulisi tervishoiuteenuseid nii füüsilistel- ka juriidilistele isikutele, 1.19. Aruandekuupäevajärgsed sündmused diagnostilisi teenuseid, psühhiaatrilisi ekspertiise, raviasutustele veretoodete müüki, osutatud meditsiini- liste koolituste- ja konverentside tasusid. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või vara- Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle sematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. ja tulemiaruandes. Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, vaid aval- datakse lisades juhul, kui nad on olulised. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline 1.16. Kulud sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekke- põhise arvestusprintsiibi alusel. Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega mak- sustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustisena töötajatele. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. — 118 — — 119 — Tegevusaruanne 2019 Lisa 2 Kontserni tütarettevõtted Lisa 6 Varud SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla võrgustas SA Läänemaa Haigla 13.02.2015, SA Raplamaa Haigla 26.02.2015 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 ja SA Hiiumaa Haigla 24.07.2017. Ravimid 2 475 1 828 SA Hiiumaa Haigla tehingud on konsolideeritud kontserni aruannetes alates 01.08.2017. Sihtasutuste puhul ei oma asutajad kontrolli osaluse kaudu, kontroll toimib nõukogu liikmete nimetamise Meditsiiniline materjal 570 1 505 kaudu. Veri ja verekomponendid 404 396 SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla saab võrgustunud haiglate nõukogudesse nimetada kolm nõukogu liiget ning Muu (sh toit ja ravitoit) 54 68 kohalikud omavalitsused saavad nimetada kaks nõukogu liiget. Sellega on SA Põhja- Eesti Regionaalhaiglaga omandanud haiglate igapäevatöö suunamisel olulise rolli. Kokku varud 3 503 3 797 Alates 01.01.2020 muudetakse operatsiooni keskuse neurotrauma, kirurgia ja meditsiiniliste materjalide Lisa 3 Raha vaheladude arvestust. Seoses sellega kanti 31.12.2019 seisuga kuludesse 890 tuhande euro eest kaupu. tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Ravimite tegevusvaru, summas 15 tuhat eurot (31.12.2018: 15 tuhat eurot), kajastatakse real „Meditsiiniline materjal“. Raha Riigikassas 37 866 38 498 Raha kommertspankades 1 933 2 245 Lisa 7 Materiaalne põhivara Sularaha kassas 33 46 Raha kokku 39 832 40 789 Masinad Lõpetamata Ette- tuhandetes eurodes Maa Ehitised ja sead- Muu KOKKU projektid maksed med Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2018 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Soetus maksumus 7 161 174 468 64 136 900 2 886 86 249 637 Ostjatelt laekumata arved 18 042 15 831 5 Akumuleeritud kulum 0 -51 354 -48 839 -598 0 0 -100 791 Lõpetamata haigusjuhud 1 5 049 4 998 Jääkmaksumus 31.12.2018 7 161 123 114 15 297 302 2 886 86 148 846 Ettemaksed ja tulevaste perioodide kulud 592 572 2019. aastal toimunud muutused Nõuded toetuste eest 226 704 16 Ostud ja parendused 0 0 4 559 218 6 053 559 11 389 Muud nõuded 2 257 53 Amortisatsioonikulu 0 -6 529 -4 516 -95 0 0 -11 140 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 56 14 Mahakantud vara jääkväärtuses 0 -1 625 -4 0 0 0 -1 629 Nõuded ja ettemaksed kokku 24 222 22 172 Müüdud vara jääkväärtuses -1 438 0 -5 0 0 0 -1 443 Ümberklassifitseerimised* 0 6 511 0 0 -6 248 -524 -261 Lisa 5 Ostjatelt laekumata arved Saldo seisuga 31.12.2019 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Soetus maksumus 5 723 171 036 66 185 1 118 2 691 121 246 874 Nõuded müüdud teenuste ja kaupade eest 17 775 15 835 Akumuleeritud kulum 0 -49 565 -50 853 -693 0 0 -101 111 Nõuded müüdud põhivara eest 267 0 Jääkmaksumus 31.12.2019 5 723 121 471 15 332 425 2 691 121 145 763 Ebatõenäoliselt laekuvad arved 0 -4 Põhivara müük müügihinnas: maa summas 1 600 tuhat eurot ja sõiduk summas 2 tuhat eurot. Kokku ostjatelt laekumata arveid 18 042 15 831 4 * Ümberklassifitseerimise jääk 261 tuhat eurot on see osa lõpetamata projektidest, mis ei klassifitseeritud põhivaraks vaid kanti kuludesse ja kajastati mitmesuguste tegevuskulude all. 1 Lõpetamata haigusjuhtudena kajastatakse aruandekuupäevaks alustatud, kuid veel lõpetamata ja Haigekassale edastamata ravijuhud. 2 Muude nõuete summas sisaldub 160 tuhat AS-ile Põhja-Eesti Taastusravikeskus üüri tagatist ja 64 tuhat (2018: 32 tuhat) Harju Maakohtule makstud deposiiti seoses OÜ Terve Pere Apteegi tsiviilasjaga. — 120 — — 121 — Tegevusaruanne 2019 Lisa 8 Immateriaalne põhivara Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus tuhandetes eurodes 2019 2018 Lõpetamata Arvuti­ tuhandetes eurodes Litsentsid projektid ja Kokku Kokku muud varad 3 249 1 757 tarkvara ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2018 Aruandekohustuslane kui rentnik Soetusmaksumus 2 294 154 537 2 985 tuhandetes eurodes 2019 2018 Akumuleeritud kulum -1 881 -104 0 -1 985 Kasutusrentidest saadud kulu 1 718 1 535 Jääkmaksumus 31.12.2018 413 50 537 1 000 2019. aastal toimunud muutused Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestavatest lepingutest Ostud ja parendused 37 609 1 781 2 427 tuhandetes eurodes 2019 2018 Amortisatsioonikulu -209 -122 0 -331 12 kuu jooksul 1 053 1 357 Ümberklassifitseerimine 357 0 -359 -2 1-5 aasta jooksul 1 299 1 232 Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 2 688 748 1 959 5 395 Lisa 10 Võlad tarnijatele ja muud võlad Akumuleeritud kulum -2 090 -211 0 -2 301 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Jääkmaksumus 31.12.2019 598 537 1 959 3 094 Võlad tarnijatele 11 422 10 736 11 Immateriaalse vara ettemaksetes kajastub Põhja-Eesti Tervisekeskuse soetus. Võlad töötajatele 9 983 8 684 12 Viitvõlad 2 589 2 372 Lisa 9 Kasutusrent Maksuvõlad 4 384 3 774 13 Muud võlad, saadud ettemaksed ja intressikohustused 763 509 Aruandekohustuslane kui rendileandja Eraldis 601 642 tuhandetes eurodes 2019 2018 lisa Kokku võlad ja ettemaksed 29 742 26 717 Kasutusrentidest saadud tulu 905 507 15 Viitvõlana kajastatakse tekkepõhiseid sotsiaalkindlustusmakse. Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestavatest lepingutest Eraldisena kajastatakse 2020. aastal välja makstavad tulemustasud 2019. aasta eest. tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa 11 Võlad tarnijatele 12 kuu jooksul 757 102 1-5 aasta jooksul 2 577 285 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Üle 5 aasta 1 307 0 Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest* 10 340 9 797 Võlad tarnijatele põhivara eest 1 082 939 Järgmiste perioodide tulu mittekatkestatavatest lepingutest suureneb oluliselt võrreldes aastaga 2018. Kokku võlad tarnijatele 11 422 10 736 10 Suurenemine on tingitud 2019. aastal sõlmitutud uutest rendilepingutest. Olulisemateks on: *ei sisalda pikaajalist võlga tarnijale „ kümne aastane üürileping R-Kioskiga, millega üürnik kohustub kasutama ruumi Regionaalhaigla Mustamäe korpuses toidu- ja esmatarbe kaupade müümiseks; „ viie aastane üürileping Benu Apteegiga, millega üürnik kohustub kasutama ruumi Regionaalhaigla Mustamäe korpuses apteegi teenuse osutamiseks; „ kahekümne aastane leping Raplamaa Haigla ja Rapla Perearstikeskuse vahel, millega üürnik kohustub üüripinnal osutama perearstiteenust. — 122 — — 123 — Tegevusaruanne 2019 Lisa 12 Võlad töövõtjatele Võlakohustiste muutus perioodis Jaotus järelejäänud tähtaja järgi tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Jääk Tasutud Jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Töötasude kohustis 6 230 5 753 tuhandetes eurodes 31.12.2018 laenud 31.12.2019 jooksul jooksul aasta Maksukohustised 2 021 1 404 Puhkusetasude kohustis 1 686 1 512 Nordic Investment Bank (NIB) 19 194 2 065 17 129 2 065 8 258 6 805 Kinnipidamised töötasudest 46 15 European Investment Bank (EIB) 41 159 2 695 38 464 2 695 10 780 24 989 Kokku võlad töövõtjatele 9 983 8 684 10 Swedbank 402 290 113 47 66 0 Võlakohustised kokku 60 755 5 050 55 705 4 807 19 104 31 794 Lisa 13 Maksuvõlad Jaotus järelejäänud tähtaja järgi tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Jääk Tasutud Jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 tuhandetes eurodes Sotsiaalmaks 2 509 2 283 31.12.2017 laenud 31.12.2018 jooksul jooksul aasta Üksikisiku tulumaks 1 299 1 165 Käibemaks 243 35 Nordic Investment Bank (NIB) 21 258 2 065 19 194 2 065 10 323 6 806 Töötuskindlustusmakse 166 152 European Investment Bank (EIB) 43 016 1 857 41 159 2 695 13 475 24 989 Kohustuslik kogumispension 119 108 Swedbank 610 207 402 290 113 0 Muud maksuvõlad 48 31 Kokku 64 884 4 129 60 755 5 050 23 911 31 795 Kokku maksuvõlad 4 384 3 774 10 Kapitalirendi kohustis 7 7 0 0 0 0 Võlakohustised kokku 64 891 4 136 60 755 5 050 23 911 31 795 Lisa 14 Võlakohustised Tagatiseks panditud varade bilansiline maksumus Pikaajalised võlakohustised 31.12.2019 31.12.2018 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Pikaajalised võlakohustised kokku 50 899 55 706 Ehitised 5 257 3 714 Lühiajalised võlakohustised 31.12.2019 31.12.2018 Maa 92 92 Lühiajalised võlakohustised kokku 4 806 5 049 Kokku 5 349 3 806 EIB ja NIB laenude tagatiseks ei ole seatud pante. EIB laenu tagab Rahandusministeeriumi antud 52,2 mln euro suurune garantii. Lepingu Lepingu Võetud laen Laen Intress algus lõpp eurodes Nordic Investment Bank 08.06.2006 12.09.2028 32 mln 6 kuu euribor+0,22% Nordic Investment Bank3 09.10.2017 05.10.2037 24,5 mln 6 kuu euribor+0,85% European Investment Bank 16.09.2011 30.04.2035 43,5 mln 6 kuu euribor+(0,40% - 0,75%) Swedbank4 2009 - 2012 2019 - 2022 1,7 mln 6 kuu euribor+(1,29% - 1,95%) 3 2019. aastal laenu välja ei võetud 4 Sisaldab Läänemaa Haigla saadud laenu, mis refinantseeriti 2019. aastal — 124 — — 125 — Tegevusaruanne 2019 Lisa 15 Müügitulu Sihtfinantseeringute ja tegevustoetuste nõuete muutus perioodis Nõue Laeku­ Mitterahaline Kajastatud Nõue tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2018 mised toetus tuluna 31.12.2019 Tervishoiuteenuste osutamine Teenuste müük Haigekassale 197 878 181 420 Põhivara sihtfinantseering 704 1 817 0 1 349 226 sh lõpetamata haigusjuhud 786 504 Tegevustoetused 0 4 666 15 4 671 0 Teenuste müük teistele juriidilistele isikutele 11 985 11 565 Sihtfinantseeringute ja tegevus­ 704 6 483 15 6 020 226 4 Kiirabiteenuse müük 7 915 6 794 toetuste nõuded kokku Patsientide omaosalustasud ja tasulised teenused 3 015 3 090 Kokku tulud tervishoiuteenuste osutamisest 220 790 202 869 Lisa 17 Tööjõukulud Muude teenuste osutamine tuhandetes eurodes 2019 2018 Üüritulud 905 604 9 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 87 983 78 640 Muud teenused 548 550 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 29 166 26 030 Koolitusteenused 559 461 Tööjõukulud klassifitseeritud erisoodustusena koos 863 512 Toitlustus 422 419 arvestatud maksudega Ravimite müük 267 136 Kokku tööjõukulud 118 012 105 182 Kokku tulud muude teenuste osutamine 2 701 2 170 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 3950 3905 Kokku tulu ettevõtlusest 223 491 205 039 Lisa 18 Tegevuskulud Alates 01.04.2018 rahastab Eesti Haigekassa SA-st Hiiumaa Haigla müüdud teenuste eest kulupõhiselt, teisi kontserni kuuluvaid haiglaid rahastatakse haigusjuhupõhiselt. tuhandetes eurodes 2019 2018 Põhitegevuse kulud Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Ravimid 25 939 24 539 Meditsiinilised materjalid 10 616 9 869 Tuludena kajastatud sihtfinantseeringud ja toetused toetuse liikide lõikes Operatsiooni abimaterjalid 8 879 7 402 tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Reaktiivid ja allergeenid 6 383 6 042 Põhivara sihtfinantseerimine 1 349 875 Meditsiiniliste seadmete majandamiskulud 4 442 4 669 Kodumaine põhivara soetuse sihtfinantseerimine 10 10 Ostetud meditsiinilised teenused 3 740 3 194 Välismaine põhivara soetuse sihtfinantseerimine 1 339 865 Muud meditsiinilised vahendid 2 451 2 632 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 4 641 4 132 Eri-, vormiriietus ja ühekordse kasutusega pesu 766 645 Kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 4 641 4 126 Meditsiiniline inventar 447 462 Kodumaise tegevuskulude sihtfinantseerimise tagastus 0 -32 Uurimis- ja arendustööd 93 113 Välismaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 0 38 Kokku põhitegevuse kulud 63 756 59 567 Tegevustoetused ja annetused 30 12 Kokku sihtfinantseerimise, annetused ja toetused 6 020 5 019 — 126 — — 127 — Tegevusaruanne 2019 tuhandetes eurodes 2019 2018 Laenuandja nõuko- gus kinnitati laenu Lepingu Võetud laen Mitmesugused tegevuskulud andmise otsus lõpp eurodes Intress Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 7 351 6 770 Läänemaa Haigla, leping 30.10.2018 15.12.2026 1 200 tuhat 6 kuu euribor +1,10% Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3 008 2 679 2018/9-17/127-1 Mitmesugused majanduskulud 2 706 2 320 Raplamaa Haigla, leping 30.04.2019 29.04.2020 500 tuhat 6 kuu euribor +1,10% 1.2-24/296-1 Koolitus- ja lähetuskulud 1 446 1 226 Administreerimiskulud 1 235 1 142 Toiduained ja toitlustusteenused 1 063 1 044 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Sõidukite majandamiskulud 1 054 1 041 Saadud Makstud Tasutud Laenu jääk 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 tuhandetes eurodes laen intress laenud 31.12.2019 jooksul jooksul aasta Inventari majandamiskulud 914 930 Muud tegevuskulud kokku 18 777 17 152 Läänemaa Haigla 1 200 6 100 1 100 100 500 500 Kokku tegevuskulud 82 533 76 719 Raplamaa Haigla 500 3 500 0 0 0 0 Lisa 19 Muud kulud Võlakohustised kokku 1 700 9 600 1 100 100 500 500 tuhandetes eurodes 2019 2018 Põhivarade ostud ja müügid Käibemaksukulud 13 740 12 807 tuhandetes eurodes Müüdud Ostetud Muud maksud, lõivud, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, 203 -77 Materiaalne põhivara 30 5 varude allahindlus ja valuutakursi muutused Kokku muud kulud 13 943 12 730 Lisa 21 Sündmused pärast aruandekuupäeva Lisa 20 Seotud osapooled Regionaalhaigla omandas AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskuse taastusravi ja rehabilitatsiooni teenused ja teenuste jätkamiseks vajalikud varad, varud ja lepingud (sh töölepingud). Regionaalhaigla ei omandanud 1. Põhja- Eesti Regionaalhaigla ja kontserni kuuluvate tütarettevõtete tegev‐ ja kõrgema juhtkonna liikmete kinnistut (teenuse osutamiseks vajalikke ruume jäädakse üürima), müüja rahalisi vahendeid ega ärinime. arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. Regionaalhaigla osutab teenust alates 01.01.2020. tuhandetes eurodes 2019 2018 Detsembris 2019. hakkas maailmas levima viirus COVID-19. Esimene viirusekandja Eestis tuvastati veebrua- ris. Regionaalhaigla pani kokku Infektsioonikontrolli juhtgrupi, mis hakkas koordineerima viirusega seotud Tööjõukulu sh. maksukulu 610 464 tegevusi. 16.03.2020 loodi infektsioonikontrolli juhtgruppi asemel operatiivstaap ja haigla valmisolek tõsteti tasemele „KRIISI OHT – epideemia, masskannatanute situatsiooni“. Erisoodustused 7 4 Seoses viiruse levikuga suurenevad eelarvevälised kulud: tööjõukulud, seadmete, meditsiiniliste materjale Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitis 4 2 ja isikukaitsevahendite kulud. 2. Olulised tehingud sihtasutustega, mille üks asutajatest on Regionaalhaigla. Aruande valmimise hetkeks ei ole kulude maht teada. 2019. aastal sõlmis Regionaalhaigla tütarhaiglatega kaks laenulepingut. Esialgsete prognooside kohaselt moodustavad erakorralised kulud perioodil aprill kuni mai 13 miljonit eurot. Erakorralised kulud koosnevad eelkõige isikukaitsevahenditest, täiendava meditsiinitehnoloogia soetamisest ning tööjõukuludest. Tulude langus samal perioodil on hinnanguliselt 25-30% kuu tuludest tulenevalt plaanilise ravitöö vähenemisest. — 128 — — 129 — Tegevusaruanne 2019 Lisa 22 Emaettevõtte konsolideerimata majandusaasta aruanded Tulemiaruanne tuhandetes eurodes 2019 2018 Bilanss Tulud tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisad Müügitulu 209 573 191 643 VARAD Saadud annetused ja toetused 4 604 4 065 Käibevara Muud tulud 237 24 Raha 37 897 38 540 TULUD KOKKU 214 414 195 732 Nõuded ja ettemaksed 22 966 20 608 Võlanõuded 100 0 21 Kulud Varud 3 411 3 728 Tööjõukulud -108 733 -96 750 KÄIBEVARA KOKKU 64 374 62 876 Mitmesugused tegevuskulud -79 206 -73 093 Põhivara Muud kulud -12 925 -11 894 Osalus tütarettevõtetes 2 100 2 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -12 550 -10 407 Finantsinvesteeringud 3 3 KULUD KOKKU -213 414 -192 144 Pikaajalised võlanõuded 1 000 0 21 PÕHITEGEVUSE TULEM 1 000 3 588 Materiaalne põhivara 134 687 139 907 Muud finantstulud ja -kulud -181 -235 Immateriaalne põhivara 3 093 997 ARUANDEAASTA TULEM 819 3 353 PÕHIVARA KOKKU 140 883 143 007 VARAD KOKKU 205 257 205 883 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlakohustised 4 759 4 760 Võlad ja ettemaksed 27 166 24 180 Eraldised 576 611 Sihtotstarbeliste toetuste kohustis 486 30 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 32 987 29 581 Pikaajalised kohustised Võlg tarnijale 412 503 Võlakohustised 50 833 55 593 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 51 245 56 096 KOHUSTISED KOKKU 84 232 85 677 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 34 243 34 243 Eelmiste perioodide tulem 85 963 82 611 Aruandeaasta tulem 819 3 352 NETOVARA KOKKU 121 025 120 206 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 205 257 205 883 — 130 — — 131 — Tegevusaruanne 2019 Rahavoogude aruanne Netovara aruanne tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisad Akumuleeritud Netovara tuhandetes eurodes Sihtkapital tulem kokku Rahavood põhitegevusest 31.12.2017 34 243 82 610 116 853 Laekunud sihtfinantseeringud, toetused ja annetused 4 605 4 068 Majandusaasta tulem 0 3 352 3 352 Laekumised teenuste ja kaupade müügist 212 355 192 380 Netovara 31.12.2018 34 243 85 963 120 206 Väljamaksed teenuste ja kaupade ostmisel -96 075 -87 845 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -2 100 -2 100 Väljamakstud tööjõukulud -106 449 -95 301 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvesta­ Makstud intressid -165 -168 0 10 020 10 020 tuna kapitaliosaluse meetodi KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 14 271 13 134 Korrigeeritud netovara 31.12.2018 34 243 93 883 128 126 Rahavood investeerimistegevusest Majandusaasta tulem 0 819 819 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -10 364 -10 644 Netovara 31.12.2019 34 243 86 782 121 025 Laekumised materiaalse põhivara müügist 1 301 38 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -2 100 -2 100 Antud laenud -1 600 0 21 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvesta­ 0 11 633 11 633 Antud laenude tagasimaksed 500 0 21 tuna kapitaliosaluse meetodi Laekunud intressid 9 0 21 Korrigeeritud netovara 31.12.2019 34 243 96 315 130 558 Sissemaksed tütarhaiglate sihtkapitali 0 -700 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -10 154 -11 306 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud laenud -4 760 -3 922 Tagasi makstud kapitalirendikohustised 0 -2 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -4 760 -3 924 KOKKU RAHAVOOD -643 -2 096 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 38 540 40 636 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -643 -2 096 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 37 897 38 540 — 132 — — 133 — Tegevusaruanne 2019 — 135 — Tegevusaruanne 2019 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Registrikood: 90001478 Aruandeaasta algus: 01.01.2019 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 Aadress: L. Puusepa 1A Tartu 50406 Telefon: 7319401 Faks: 7319402 e-posti aadress : [email protected] veebilehe aadress: www.kliinikum.ee 1 Sisukord KONSOLIDEERITUD TEGEVUSARUANNE 2019............................................................... 4 Üldandmed ................................................................................................................................. 4 Terviklik tervishoiupiirkond ...................................................................................................... 9 Meie töötajad ............................................................................................................................ 10 Põhinäitajad .............................................................................................................................. 14 Strateegiliste eesmärkide täitmine ............................................................................................ 17 Strateegiline eesmärk 1 ........................................................................................................ 17 Strateegiline eesmärk 2 ........................................................................................................ 18 Strateegiline eesmärk 3 ........................................................................................................ 20 Strateegiline eesmärk 4 ........................................................................................................ 21 Strateegiline eesmärk 5 ........................................................................................................ 22 Strateegiline eesmärk 6 ........................................................................................................ 24 Tervishoiuteenuste osutamine .................................................................................................. 25 Ambulatoorne eriarstiabi ...................................................................................................... 25 Päevaravis osutatud teenused ............................................................................................... 29 Statsionaarne arstiabi ............................................................................................................ 31 Tervishoiuteenuste rahastamine ............................................................................................... 35 Kiirabiteenuse osutamine ......................................................................................................... 37 Muud osutatud tegevused ......................................................................................................... 39 Teadus-, õppe- ja arendustöö ................................................................................................... 39 Peamised suhtarvud konsolideeritud aruandes ......................................................................... 44 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................. 45 Konsolideeritud bilanss ............................................................................................................ 45 Konsolideeritud kasumiaruanne ............................................................................................... 46 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ..................................................................................... 47 Konsolideeritud netovara aruanne ............................................................................................ 48 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .............................................................. 49 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted................................................................................................... 49 Lisa 2 Raha ........................................................................................................................... 60 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................... 60 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ................................................................................................. 61 Lisa 5 Varud ......................................................................................................................... 61 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ......................................................................... 62 Lisa 7 Investeeringud sidusettevõtjatesse ............................................................................ 62 Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ................................................................................. 63 Lisa 9 Pikaajalised finantsinvesteeringud ............................................................................ 64 Lisa 10 Muud nõuded ........................................................................................................... 64 Lisa 11 Kinnisvarainvesteeringud ........................................................................................ 65 Lisa 12 Materiaalsed põhivarad ........................................................................................... 66 Lisa 13 Immateriaalsed põhivarad ....................................................................................... 68 Lisa 14 Kapitalirent .............................................................................................................. 69 Lisa 15 Kasutusrent .............................................................................................................. 70 Lisa 16 Laenukohustised ...................................................................................................... 71 Lisa 17 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................ 72 Lisa 18 Võlad tarnijatele ...................................................................................................... 73 Lisa 19 Võlad töövõtjatele ................................................................................................... 73 2 Lisa 20 Tingimuslikud kohustised ja varad .......................................................................... 73 Lisa 21 Sihtfinantseerimine .................................................................................................. 74 Lisa 22 Tulu ettevõtlusest .................................................................................................... 76 Lisa 23 Muud tulud .............................................................................................................. 76 Lisa 24 Tegevuskulud .......................................................................................................... 77 Lisa 25 Tööjõukulud ............................................................................................................ 77 Lisa 26 Muud kulud ............................................................................................................. 78 Lisa 27 Intressikulud ............................................................................................................ 78 Lisa 28 Muud finantstulud ja –kulud ................................................................................... 78 Lisa 29 Seotud osapooled ..................................................................................................... 78 Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva ....................................................................... 79 Lisa 31 Bilansiväline vara .................................................................................................... 79 Lisa 32 Bilanss ..................................................................................................................... 80 Lisa 33 Tulemiaruanne ......................................................................................................... 81 Lisa 34 Rahavoogude aruanne ............................................................................................. 82 Lisa 35 Netovara aruanne ..................................................................................................... 83 3 KONSOLIDEERITUD TEGEVUSARUANNE 2019 Üldandmed Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi kliinikum) on ülikoolihaigla, mis on teenuste mahult suurim raviasutus Eestis. Kliinikumile oli 2019. aasta läbi aegade üks kõige edukamaid – seda nii ravitöises mõttes kui ka teadus- ja arendustöö valdkonnas. Kliinikumis osutatakse kõrgetasemelist eriarstiabi kõikidel meditsiinierialadel. Kasutatakse maailmatasemel diagnostika- ja ravimeetodeid, juhindutakse tõenduspõhisest praktikast, lähtudes eelkõige riiklikest ja rahvusvahelistest ravijuhistest. Kliinikum osutab ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele ja ka välismaalastele. Mitmel meditsiinilisel erialal on kliinikum ainuke teenusepakkuja Eestis. Kliinikumis on innovatsioon tagatud läbi hästi integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöö. Siin võetakse järjepidevalt kasutusele uusi ravimeetodeid ja ravimeid, korraldatakse konverentse, koolitusi ja teadusüritusi ning juhendatakse kliinilist praktikat. Kliinikumi on koondunud oluline osa Eesti kliinilise meditsiini teadus-, arendus- ja innovatsioonialasest tegevusest. Koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub kliinikumis arstide, õdede ja teiste tervishoiuvaldkonna erialade diplomieelne ning -järgne õpe ning täienduskoolitus. Kliinikum töötab aktiivselt koos esmatasandi ja teiste raviasutuste ning sotsiaalsüsteemiga, et tagada patsiendikeskne ja ladus raviteekond kogu raviperioodi vältel. Viimase edendamiseks loodi 2019. aastal kliinikumis patsientide nõukoda ja insuldikeskus. Kliinikumi suurimaks väärtuseks on tema töötajad. Töötajate väärtustamiseks uuendati 2019. aastal personalipoliitika, rakendati staaži ja kogemust arvestav palgaastmestik arstidele ning töötati välja arstkonna erialase ja juhtimisalase karjäärimudel. Kliinikum on Instari poolt läbiviidud uuringu tulemuste põhjal juba mitmendat aastat meditsiinitudengite arvates tervishoiusektori kõige atraktiivsem tööandja Eestis. Tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks üle riigi näeb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokument „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ ette Eesti haiglavõrgu jagunemise kaheks vastutuspiirkonnaks, kus vastavad pädevuskeskused, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla tagavad tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse. Kliinikum alustas 2019. aastal regulaarseid koostöökohtumisi tütarhaiglatega, et tagada tervishoiu vastutuspiirkonnas ühtne töökorraldus ja inimkeskne lähenemine. Samuti korraldas kliinikum aasta alguses oma arengukavasse ja 2019. aasta tegevuskavasse sisendi saamiseks arenguseminari, kuhu kaasas lisaks oma tütarettevõtetele ka koostööpartnerite ja ka rahastajate esindajad. Võrgustumise jätkamine ja selle sisustamine sõltub jätkuvast olulisel määral poliitilisest tahtest, selle toest ning Eesti Haigekassa rollist. Kliinikumi kõige olulisem koostööpartner on Tartu Ülikool. 2019. aasta suvel alustati Tartu Ülikooliga 1999. aastal sõlmitud koostöölepingu uuendamist, et tagada senisest veelgi tulemuslikum koostöö. 2019. aasta lõpus moodustub Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern üheksast ettevõttest (Joonis 1). Kliinikumi haiglates raviti 2019. aastal statsionaarselt 51 866, päevaravis 20 412 haiget ning tehti kokku 604 719 ambulatoorset vastuvõttu. E-konsultatsioonide arv oli 2019. aastal 7628, mis on 55% enam kui aastal 2018. Õe iseseisvaid vastuvõtte tehti 2019. aastal 116 759, mis on 6% enam kui aastal 2018. Rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldati 2019. aastal kokku 252 teadusartiklit, mis on 11,5% enam kui aastal 2018 (226 artiklit). Kontserni tulud olid 2019. aastal kokku 262 396 555 eurot ja kasvasid võrreldes 2018. aastaga (239 468 631 eurot) 9,41%, Tööjõukulud moodustasid 2019. aastal kontserni tuludest kokku 55,9%. 4 Nii kontserni haiglate kui asutuste personal, seadmed, ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetseid tervishoiu teenuseid ning nendega seonduvaid teenuseid. Organisatsioon ja juhtimine Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni kuuluvad:  Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum  Sihtasutus Tartu Kiirabi  Lõuna-Eesti Haigla AS  Põlva Haigla AS  Valga Haigla AS 2019. aasta lõpuks moodustub Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern üheksast ettevõttest. Joonis 1. Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni juriidiline struktuur seisuga 31.12.2019. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi Kliinikum) kõrgeim juhtorgan on 8- liikmeline nõukogu. Nõukogu esimees on Urmas Klaas, liikmed Kristjan Vassil, Eero Vasar, Raul-Allan Kiivet, Ennu Sepp, Maris Jesse, Vladimir Šokman, (üks koht täitmata). Kliinikumi juhatuse esimees on Priit Eelmäe, liikmed ravijuht dr Andres Kotsar, haldusjuht Marek Seer, finantsjuht Maret Tark ja infotehnoloogiajuht Kati Korm. Tartu Ülikooli Kliinikum on ülikoolihaigla, kus praktiseeritakse kõiki meditsiinierialasid. Kliinikum osutab ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele ja ka välismaalastele. Mitmete erialade ja raviviiside osas on Kliinikum ainuke teenusepakkuja Eestis. Kliinikumis tegeldakse õppe- ja teadustööga, kohaldatakse uusi ravimeetodeid ja ravimeid, korraldatakse konverentse ning muid teadusüritusi. Koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub 5 arstidele, õdedele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning diplomijärgse välja- ja täiendõppe andmine. Kliinikumi koosseisu kuuluvad 17 kliinikut, sh 42 statsionaarset osakonda 964 voodikohaga ning 9 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. Kliinikum tagab ööpäevaringse vältimatuabi valmisoleku 27 valveringiga. AS Lõuna-Eesti Haigla (edaspidi Lõuna-Eesti haigla) kõrgemad juhtimisorganid on aktsiaseltsi üldkoosolek ja nõukogu. Nõukogu koosneb kuuest liikmest alljärgnevas koosseisus: dr Andres Kotsar, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed Mart Einasto, dr Jana Jaal, Priit Süüden, Anneli Ott, Rein Järvelill. Lõuna-Eesti haigla juhatus koosneb ühest liikmest: Arvi Vask, juhatuse liige. Haigla meditsiiniteenuste struktuuri moodustavad kuus osakonda (sisehaiguste osakond, psühhiaatriaosakond, kirurgiaosakond, sünnitus-günekoloogia osakond, anestesioloogiaintensiivravi osakond, kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond) ja kaks keskust (õendusabikeskus, taastusravikeskus) ning üks teenistus (diagnostikateenistus). Lõuna-Eesti haigla tagab ööpäevaringse valmisoleku neljal arstlikul erialal, ööpäevaringselt töötab labor, tehakse radioloogilisi uuringuid ning erakorralisi operatsioone. Kolme kiirabibrigaadi ja erakorralise meditsiini osakonna abil tagatakse kõikidele Võrumaal olevatele inimestele erakorralise meditsiiniabi ööpäevaringne kättesaadavus. Lisaks tervishoiuteenustele osutatakse ka sotsiaalhoolekandeteenuseid. Lõuna Eesti Haigla AS aktsiaid omavad kaks juriidilist isikut. Enamusaktsionäriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kellele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Võrumaa Omavalitsuste Liit. Lõuna-Eesti Haigla ASil on kaks tütarettevõtet: Pesuring OÜ ja Metsakohvik OÜ. Tütarettevõtete osakud kuuluvad 100% Lõuna-Eesti haiglale. AS Põlva Haiglas (edaspidi Põlva haigla) kõrgeim juhtimisorgan on aktsiaseltsi üldkoosolek. Aktsiaseltsi tegevust planeerib ja juhtimist korraldab nõukogu. Nõukogu koosneb kuuest liikmest: Marek Seer, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed dr Jana Jaal, Mart Einasto, Anne Nook, Sirje Tobreluts, Liivi Maran. Kuni 2019. aasta juunikuuni oli Põlva haigla juhatus kolmeliikmeline: juhatuse esimees Koit Jostov ja liikmed dr Margit Rikka, Aili Tilgre. Alates 2019. aasta juunist on juhatus üheliikmeline: Margot Bergmann, juhatuse liige. Põlva haiglas oli aasta lõpuni ööpäevaringne valmisolek kolmel arstlikul erialal (sise-, anestesioloogia ja sünnitus-günekoloogia eriala). 2020. aasta algusest ei osutata Põlva haiglas enam sünnitusabiteenust. Ööpäevaringselt töötab veel labor ning koduses valves on radioloogiatehnikud. Kiirabiteenust Põlvamaal osutab Tartu Kiirabi. Põlva haigla erisuseks võrreldes teiste üldhaiglatega on statsionaarse taastusravi osutamine Lõuna-Eesti patsientidele. Lisaks tervishoiuteenusele osutab Põlva haigla rehabilitatsiooniteenust ja pakub ka tasulist hooldusteenust. AS Põlva Haiglal on kaks aktsionäri. Enamusaktsionär on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kellele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionär on Põlva Vald, kellele kuulub 49% aktsiatest. 6 AS Valga Haigla (edaspidi Valga haigla) kõrgeim juhtimisorgan on aktsiaseltsi nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest: Marek Seer, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed dr Jana Jaal, Mart Einasto, Margus Lepik, Külliki Siilak, Külli Laugesaar. Juhatus üheliikmeline: Margus Ulst, juhatuse liige. Valga haigla tagab ööpäevaringne tervishoiuteenuse osutamise neljal arstlikul erialal, ööpäevaringselt töötab labor, tehakse radioloogilisi uuringuid ning erakorralisi operatsioone. Kolme kiirabibrigaadi (2 asuvad Valga linnas ja 1 brigaad Tõrva linnas) ja erakorralise meditsiini osakonna abil tagatakse kõikidele Valgamaa inimestele erakorralise meditsiiniabi ööpäevaringne kättesaadavus. Lisaks tervishoiuteenustele osutatakse ka sotsiaalhoolekandeteenuseid. AS Valga Haigla enamusaktsionäriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kellele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Valga Vald. Valga Haigla konsolideerimisgruppi kuuluvad peale haigla veel SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla Apteek. Sihtasutus Tartu Kiirabi kõrgeim juhtimisorgan on viieliikmeline nõukogu: Maret Tark, nõukogu esimees ja nõukogu liikmed Verni Loodmaa, Jelena Frunze, Marek Seer, Joel Starkopf. Tartu Kiirabi juhatus koosneb kahest liikmest: Ago Kõrgvee, juhatuse esimees ja Aire Voogla, juhatuse liige koolituse ja meditsiini alal. Tartu Kiirabi põhiliseks tegevusalaks on haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi ehk kiirabiteenuse osutamine. Täiendavalt osutab Tartu Kiirabi koolitusteenust ja patsiendi transporditeenust. Seisuga 31.12.2019.a osutati kiirabiteenust kokku 26 kiirabibrigaadiga. Kvaliteetse kiirabiteenuse osutamiseks teeb Tartu Kiirabi koostööd Häirekeskuse, kõigi Eesti erakorralise meditsiiniabi haiglatega, teiste kiirabiasutustega, päästeteenistuse, politsei ning piirivalvega. Kliinikumi visioon Olla Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, millel on juhtiv roll Eesti meditsiinis. Kliinikumi missioon Tagada Eesti meditsiini kestmine ja areng läbi kõrgetasemelise integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöö. Olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, on Kliinikumi eesmärgiks oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise arstiabi osutamine ning koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö. Oma eesmärgi saavutamiseks Kliinikum:  osutab statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi ja sellega seonduvaid teisi tervishoiuteenuseid kõigile Eesti Vabariigi kodanikele ning Eesti Vabariigis viibivatele teistele isikutele seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses;  osutab tervishoiu- ja oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele;  tagab tervishoiuteenuste osutamise kõrge kvaliteedi; teostab vajadusel ekspertiise; 7  töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi diagnostika- ja ravivõtteid, aprobeerib uusi ravimeid;  teeb koostööd tervishoiu alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ja teiste vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;  annab Kliinikumis korraldatava meditsiinialase õppe- ja teadustöö tagamiseks kooskõlas Kliinikumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitava lepinguga Tartu Ülikoolile kasutada õpperuume, võimaldab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna põhikohaga kliinilise eriala õppejõudude töötamise Kliinikumis praktiseerivate arstidena ning loob ja arendab koostööd teiste riikide ülikoolide baastervishoiuasutustega;  viib läbi tervishoiualaseid uuringuid ja teeb tervishoiualast metoodilist tööd;  tagab tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitseliste, töötervishoiu- ja tööohutusalaste tingimuste täitmise;  loob Kliinikumi tegevuseks ja eesmärgi täitmiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja infrastruktuuri, tagab selle töö ja arengu;  on tööandjaks oma töötajatele;  peab raamatupidamislikku, statistilist ja muud arvestust;  arendab töötajate erialase, loomingulise-, kultuurilise- ja sportliku eneseteostuse võimalusi, tõstes selle kaudu tööalase tegevuse efektiivsust. Kliinikumi väärtused Kliinikumi väärtused ladina keeles on „Compassio, Scientia, Fides“, eesti keeles „hoolivus, pädevus, usaldusväärsus“. Oma väärtuste elluviimisel lähtume neist põhimõtetest järgnevalt:  COMPASSIO – austus, hoolivus ja eetilisus. Suhtume kõikidesse inimestesse lugupidamise, väärikuse ja viisakusega ning pakume parimat ravi. Austame ja hindame nii patsientide kui kolleegide erilisust ja panust.  SCIENTIA – meisterlikkus ja uuenduslikkus. Innustame kaastöötajaid igakülgselt arenema. Töötame pidevalt, et arendada oma oskusi ja teadmisi. Anname oma parima teadmise Eesti riigi teenimisel tervishoiusüsteemi täiustades.  FIDES – vastutus ja meeskonnatöö. Parima tulemuse saavutame kõigi erialade ja töötajate koostöös. Oleme nii üksikisikuna kui kollektiivina vastutavad oma töö ja tulemuste eest. 8 Terviklik tervishoiupiirkond Tervikliku tervishoiupiirkonna kujundamiseks on välja töötatud Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglate strateegia ja tegevuse eesmärgid. 2019. aastal jätkati varem välja töötatud strateegia elluviimist, erinevate kliiniliste erialade ja tugiteenistuste koostööd patsiendi ravi terviklikkuse ja järjepidevuse tagamiseks. Varem alustatud teenuste osutamist Ida-Viru Keskhaiglas ja tütarhaiglates jätkati (nt medikamentoosne onkoloogiline ja hematoloogiline ravi ning onkoloogide, uroloogide, üld-, laste- ja veresoontekirurgide ning psühhiaatriaõdede ambulatoorsed vastuvõtud). Kliinikumi haiglates Kagu-Eestis käivitati üldkirurgide päevakirurgia lõikused (Põlvas) ning kiiritusravi saavate patsientide majutamine oma maakonna haiglas (Valga). Käivitati regulaarsed Kliinikumi haiglate juhtide ning ülemarstide ühised nõupidamised. Algselt kord kuus peetud nõupidamistest kasvas välja kaks korda kuus toimuvad ühisseminarid, kus käsitletakse üldisemaid ja erialaspetsiifilisi küsimusi, et leida parim tööjaotus ja tuua võimalusel maakonda uusi teenuseid. Alustati ööpäevaringse erakorralise arstiabi osutamise praktikatega Kagu-Eestis. Ühiselt koostati ettepanekud residentuuri programmi muutmiseks ning tehti plaan võimekuse parandamiseks Põlvas ja Valgas – mõlemas on kavas põhjalik erakorralise meditsiini osakonna)remont. Kavas on käivitada valuravikabinetid Kagu-Eestis, milleks koostatakse täpne tööplaan 2020. aastal. Haiglate juhtidega arutatakse administratiivset laadi küsimusi: strateegiad ja tööplaanid, eelarve, tugiteenuste tsentraliseerimine. Ühised nõupidamised on oluliselt parandanud haiglate koostööd ja infovahetust, mis on heaks eelduseks üleriigiliste projektide elluviimisel – insuldiravi teekond, samuti koostöö kiirabi, perearstide ja sotsiaaltöötajatega. 9 Meie töötajad Kliinikumi haiglate suureks väärtuseks on tema töötajad. Suur osa Kliinikumi tööperest töötab ka Tartu Ülikoolis ja/või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Kliinikumi kui ülikoolihaigla erisus tuleneb teadus- õppe- ja arendustegevuse integreeritusest. Suurem osa Kliinikumi arstidest on arst-õppejõud, kes teevad nii ravi- kui ka õppetööd, tegelevad teadustööga ning osalevad teadusprojektides. Ravi-, õppe- ja teadustöö seisukohalt on Kliinikumi jaoks olulise tähtsusega akadeemilise kraadiga töötajad, töötajate enesetäiendamine, järjepidev atesteerimine ja kvalifikatsiooni tõstmine. 2019. aastal töötas Kliinikumis 152 doktorit ja sellele vastava kraadi omajat ning 196 magistrit. 2019. aastal uuendati ja ajakohastati Kliinikumi personalipoliitika põhimõtteid, mille kohaselt kliinikute ja teenistuste ning nende osakondade juhtivtöötajad hakkavad juhtimisülesandeid täitma tähtajaliselt. Personali planeerimisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutamise lepingutega tagatud töömahtudest, olemasoleva personali ettevalmistusest ja kogemustest ning lisanduvatest tööülesannetest.  Kliinikumi haiglates oli 31.12.2019 seisuga täidetud ametikohti 4 823 Kliinikumis töötas 4 400 füüsilist isikut 3 862 ametikohal. 76% ametikohtadest oli otseselt seotud tervishoiuteenuste osutamisega. Võrreldes 2018. aastaga suurenes täidetud ametikohtade arv suurenenud 47,9 koha võrra, neist arstidel 7,0 kohta, õenduspersonalil 16,8 kohta, hoolduspersonalil 10,1 kohta ja tugipersonali 19,1 kohta. Arst-residentide ametikohtade arv vähenes 5,1 kohta. Tabel 1. Täidetud ametikohad 31.detsembri seisuga aastatel 2015 – 2019. PERSONAL 2015 2016 2017 2018 2019 muutus muutuse 2018/2019 % Täidetud ametikohtade 4 612 4 671 4 748 4 799 4 823 24 0% arv Tartu Ülikooli Kliinikum 3 655 3 707 3 761 3 814 3 862 48 1% Lõuna-Eesti Haigla 412 418 434 435 431 -4 -1% Põlva Haigla 219 219 232 232 217 -15 -6% Valga Haigla 326 327 321 318 313 -5 -2% sh arstid 693 708 711 717 719 2 0% Tartu Ülikooli Kliinikum 567 578 577 585 592 7 1% Lõuna-Eesti Haigla 49 54 58 58 58 0 0% Põlva Haigla 35 35 35 35 35 0 0% Valga Haigla 42 41 41 39 34 -5 -13% Kliinikumi tööjõu voolavus on madal, vastavalt 2,1%. 2019. aastal lahkus Kliinikumist töölt 59 arsti ja konkursi korras asus tööle 58 arst-õppejõudu (sh 12 residentuurist). Konkursiväliselt värvati residentuurist 3 arst-residenti arst asenduskohtadele. Õendusjuhtide kohtadel toimusid ka muutused, anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus alustas tööd uus ülemõde ning viies osakonnas vahetusid vanemõed. 10 Kliinikumi töötajate keskmine vanus oli 2019. aasta lõpus 46 aastat. Arstkonna keskmine vanus oli 50, õenduspersonalil 42, hoolduspersonalil 48 ja tugipersonalil 50 aastat. 70- aastaseid ja vanemaid töötajaid oli Kliinikumis 154, neist arstkonna seas 39 ning õenduspersonali seas 26. Lõuna-Eesti haiglas oli 31.12.2019 seisuga täidetud ametikohti 431. Täiendkoolitusel osales 270 töötajat ja tasemeõppes 25 töötajat. Valga haiglas töötas 31.12.2019. a seisuga 350 töötajat 313 ametikohal. Aasta jooksul asus Valga haiglas tööle 8 arsti, töölt lahkus 4 arsti. Töötajate keskmine vanus oli 50 aastat sh. arstide keskmine vanus 49 ja õenduspersonalil 47 aastat. 70-aastaseid ja vanemaid töötajaid oli 13, neist arste 5 ning õendustöötajaid 4. Pidev koostöö toimub Valgamaa Kutseõppekeskusega, kus töökohapõhise õppe raames tuli 2019. aasta tööle 15 hooldustöötajat. Praktikal viibis Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist 20 üliõpilast. Valga haigla tööalased koolitused planeeritakse töötajate arenguvajadusi silmas pidades ning eelarve võimaluste piires. Täiendkoolitusel osales 168 töötajat. Põlva haiglas töötas aasta lõpu seisuga 314 töötajat 217 ametikohal. Aruandeaasta jooksul asus tööle 7 arsti, lahkus 11 arsti. Töötajate keskmine vanus 50,6 aastat. Aruandeaastal töötas lepinguga haiglas 19 üliõpilast ja praktikal viibis 23 üliõpilast. Põlva haigla toetab ja soosib elukestvat õpet. Aastal 2019 omandas tasemeõppes haridust 15 töötajat ja täienduskoolitustel osales 111 töötajat. Kliinikum on kasutanud suveperioodidel puhkuste ajal Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilasi abiarstidena, kes on saanud valitud eriala proovida päristööna. Eelmisel aastal oli abiarste tööl erinevates osakondades kokku 15 ja nende rakendamise kogemus oli positiivne, mistõttu on plaanis abiarstide värbamist jätkata. 2019. aastal tegutsesid Kliinikumis vabatahtlikena Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengid ning projektide „Kaisukaruhaigla“ ja „Doktor Kloun“ noored, kes tegelesid õppimisest vabal ajal lastekliiniku patsientidega. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi 2019.a. tööjõukulud koos sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega olid 146 724 621 eurot, sh emaettevõttes 115 028 907 eurot. 2018. aastal olid tööjõukulud 131 418 035 eurot, sh emaettevõttes 102 698 014 eurot. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud (maksudeta) olid 2019. aastal 946 582 eurot (2018. aastal 806 399 eurot). Juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingu lõppemisel seoses volituste ennetähtaegse lõppemisega makstavate hüvitiste suurused on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 29 (seotud osapooled). Nõukogu liikmetele nende ametist lahkumisel hüvitist ei maksta. Kliinikum hoolib oma töötajatest ning oluline on teada põhjuseid, miks inimesed meil töötada tahavad ja mis motiveerib neid seda tegema. Sügisel viidi läbi rahulolu-uuring kõikides Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates ja küsiti töötajate arvamusi, kas meie organisatsioon on parim koht töötamiseks ning millised valdkonnad vajavad muutmist või täiendamist (juhtimine, motivatsioon, kommunikatsioon jne). Uuringus käsitleti nelja teemavaldkonda – üldine rahulolu tööga seotud erinevate teguritega, tööelu ja töökorraldus, vahetu juhtimine ning töökiusamine. Töötajatel oli võimalus anda ka täiendavat tagasisidet, teha ettepanekuid ja kommenteerida igat teemavaldkonda vaba tekstina. Uuringus osales kokku 1 770 töötajat, Kliinikumist 1 379 ehk 29% töötajatest, Põlva haiglast 175, Valga haiglast 106 ja Lõuna-Eesti haiglast 110 töötajat. Uuringu tulemused näitasid, et töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt kõrge, Kliinikumis oli väga rahul või pigem rahul 95%, Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning Valga haiglas 91% töötajatest. Kõige rohkem oldi rahul oma töö sisuga, haigla juhtimisega ja 11 informeeritusega eesmärkidest ning tulemustest. Töötajaid teavad täpselt oma tööülesandeid, saavad tööl oma oskuseid ja teadmisi rakendada ning tulevad tööle hea meelega. Rahulolu oli mõnevõrra madalam töökeskkonnaga, töö tasustamisega ning täiendava heaoluga (üritused, spordivõimalused, -toetused). Töötasuga oli Kliinikumis väga rahul ja pigem rahul 59% vastajatest. Rahulolu oli madalam ja parandamist vajab aga koostöö nii üksuste siseselt kui ka üksuste vaheliselt. Vahetute juhtide puuduseks oli töö osas tagasiside andmine ja töötajate tunnustamine. Esmakordselt uurisime töökiusamise esinemist. Tagasiside kommentaarid näitasid, et töökiusamist tunnetavad ja hindavad töötajad väga erinevalt. Töökiusamine võib tähendada halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist jne. Küsitlustulemuste analüüs näitas, et Kliinikumi haiglates olid töötajad töökiusamist saanud tunda erineval määral, jäädes 14%- 28% vahele. Ainult 50% vastanutest ütles kindlalt, et nad ei ole kogenud töökiusamist. Töötajate rahulolu tulemuste analüüs tehti ka haiglate üksuste lõikes ning iga üksus sai tulemusi võrrelda haigla näitajatega ning teha järeldused, millised on nende olulised tegurid rahulolu taseme tõstmiseks. Kliinikum toetab ja annab praktika võimalusi erinevate valdkondade nooretele. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Tartu Ülikoolist ja Tartu kutsehariduskeskusest olid 2019. aastal juhtimisalasel praktikal õendusala magistriõppe ning sekretäri- ja personalitöö eriala tudengid (personaliteenistuses, ühendkantselei). Jätkus põetajate ja puhastajate töökohapõhine õpe Järvamaa ja Valgamaa kutsehariduskeskustes. Aasta-aastalt on suurendatud Kliinikumi koolitusmahtu sisekoolituste osas ja loodud erinevaid e-koolituse võimalusi. 34% Kliinikumi töötajatest läbis eelmisel aastal küberhügieeni e- koolituse. E-koolituskeskkonnas Moodle alustati uute kursuste loomisega ja läbimisega. Näiteks radio-ja onkoteraapia õdedele koostati e-õppe programm, mis võimaldab uutel õdedel saada esimestel kuudel vajalik erialane teave. Ühendlaboris valmis kaks e-õppe programmi õdedele: „Happe-aluse tasakaal ja veregaasid“ ja „Veeniverevõtt ja ühendlabori analüüside preanalüütika“. Kliinikumi töötajate 2019. aasta koolituse võtavad kokku järgmised näitajad:  koolitusi kokku 27 533 ja 149 940 akadeemilise tunni ulatuses, neist o arstide koolitusi 7 700 ja arst-residentide koolitusi 2 244; o õenduspersonali koolitusi 11 961; o hoolduspersonali 2 341. Koolituskäikudest 52% olid struktuuriüksuste endi korraldatud ja 14% personaliteenistuse koolitusosakonna korraldatud koolitused. 28% moodustasid väliskoolitused ja 6% e-koolitusel osalemised. Koolitusosakond pakkus väga erinevaid koolitusprogramme, mille põhiteemad lähtusid kliinikumi töötajate täiendusõppe vajadustest. Nii oli juhtudele suunatud koolitused „Huvide konflikti olukordade vältimine ja ennetamine“, kus osales 121 töötajat ja „Konfliktide lahendamine, suhtlemis- ja koostööoskused“, kus osales 95 töötajat. Kliinikumi koolitusosakond korraldas 2019. aastal 327 koolitust (sh 116 taaselustamise koolitust), kokku 2 746 akadeemilise tunni ulatuses. Osalejaid oli 7 616 (sh väljastpoolt kliinikumi 14 97 osalejat). Kliinikumi õendus-ja hooldustöötajatele toimus 300 tunni ulatuses 12 praktilisi infektsioonikontrollialased koolitusi. Samuti viidi läbi tööohutuse ja Kliinikumi töökeskkonnavolinike täiendõppe koolitus. Praktilised koolitused on Kliinikumis muutumas simulatsioonipõhiseks: sh elustamiskoolitused, hingamisprobleemide koolitus, vastsündinute simulatsioonikoolitus, erakorralised situatsioonid operatsioonitoas. Kliinikumi spetsialistid juhendasid 360 akadeemilise tunni ulatuses individuaalõppeid (erialaseid stažeerimisi) Eesti teiste meditsiiniasutuste töötajatele. 13 Põhinäitajad Tabel 2. Tervishoiuteenuste osutamise põhinäitajad statsionaaris aastatel 2015 – 2019. 2015 2016 2017 2018 2019 muutus muutuse 2018/2019 % TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE Statsionaarne arstiabi Haigete arv (haiglast 53 277 51 106 50 623 51 211 51 866 655 1% lahkumised) Tartu Ülikooli Kliinikum 42 546 41 035 41 008 41 586 42 453 867 2% Lõuna-Eesti Haigla 5 019 4 836 4 511 4 741 4 692 -49 -1% Põlva Haigla 2 869 2 645 2 610 2 522 2 549 27 1% Valga Haigla 2 843 2 590 2 494 2 362 2 172 -190 -8% Aktiivravi ravikestus (päevades) Tartu Ülikooli Kliinikum 5,7 5,8 5,9 5,9 5,9 0 0% Lõuna-Eesti Haigla 6,7 7,2 7,5 7,5 7,4 0 -1% Põlva Haigla 7,2 7,1 7,1 7,0 7,7 1 10% Valga Haigla 4,5 5,3 5,7 5,9 6,0 0 2% Õendusabi ravikestus (päevades) Tartu Ülikooli Kliinikum 25,0 24,3 18,9 20,3 20,7 0 2% Lõuna-Eesti Haigla 23,4 21,4 22,4 24,3 22,0 -2 -9% Põlva Haigla 25,9 30,5 29,5 28,5 36,4 8 28% Valga Haigla 16,4 15,4 15,0 17,4 18,8 1 8% Ravivoodite keskmine 1 377 1 330 1 334 1 286 1 301 15 1% arv aastas Tartu Ülikooli Kliinikum 965 937 944 955 964 9 1% Lõuna-Eesti Haigla 164 156 155 158 164 6 4% Põlva Haigla 128 117 115 100 100 0 0% Valga Haigla 120 120 120 73 73 0 0% Voodihõive (%) Tartu Ülikooli Kliinikum 73% 75% 74% 76% 76% 0% Lõuna-Eesti Haigla 72% 76% 76% 80% 72% -7% Põlva Haigla 58% 61% 63% 68% 74% 7% Valga Haigla 42% 42% 42% 70% 69% -1% Opereeritud haigete arv 19 044 18 146 17 765 18 326 19 054 728 4% Tartu Ülikooli Kliinikum 17 100 16 308 15 924 16 418 17 136 718 4% Lõuna-Eesti Haigla 794 732 612 600 653 53 9% Põlva Haigla 396 406 434 344 370 26 8% Valga Haigla 754 700 795 964 895 -69 -7% Sünnituste arv 3 145 3 127 3 060 3 252 3 235 -17 -1% Tartu Ülikooli Kliinikum 2 456 2 473 2 424 2 640 2 673 33 1% Lõuna-Eesti Haigla 274 291 245 304 341 37 12% Põlva Haigla 232 231 244 237 221 -16 -7% Valga Haigla 183 132 147 71 0 -71 -100% 14 Tabel 3. Tervishoiuteenuste osutamise põhinäitajad päevaravis ja ambulatoorses ravitöös aastatel 2015 – 2019. 2015 2016 2017 2018 2019 muutus muutuse 2018/2019 % TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE Päevaravi ja -kirurgia Haigete arv 16 998 18 175 18 135 19 971 20 418 447 2% Tartu Ülikooli Kliinikum 13 366 14 548 14 503 16 548 17 063 515 3% Lõuna-Eesti Haigla 1 503 1 393 1 351 1 435 1 511 76 5% Põlva Haigla 1 142 1 224 1 278 1 229 1 068 -161 -13% Valga Haigla 987 1 010 1 003 759 776 17 2% Ambulatoorne arstiabi Arsti vastuvõttude arv 610 919 619 580 612 694 610 244 604 719 -5 525 -1% Tartu Ülikooli Kliinikum 498 680 506 844 503 194 506 339 509 438 3 099 0,6% Lõuna-Eesti Haigla 39 357 39 416 37 544 39 578 39 125 -453 -1,1% Põlva Haigla 32 096 32 563 30 082 27 473 24 034 -3 439 -13% Valga Haigla 40 786 40 757 41 874 36 854 32 122 -4 732 -13% e-konsultatsioonide arv 0 732 3 199 4 916 7 628 2 712 55% Tartu Ülikooli Kliinikum 0 732 3 134 4 809 7 455 2 646 55% Lõuna-Eesti Haigla 0 0 65 107 173 66 62% Põlva Haigla 0 0 0 0 0 0 0% Valga Haigla 0 0 0 0 0 0 0% EMO-sse pöördumised 72 572 72 332 70 167 72 876 73 302 426 1% Tartu Ülikooli Kliinikum 45 906 44 817 42 929 44 154 45 196 1 042 2% Lõuna-Eesti Haigla 13 228 14 424 14 554 15 667 16 033 366 2% Põlva Haigla 6 340 5 809 5 653 5 826 5 358 -468 -8% Valga Haigla 7 098 7 282 7 031 7 229 6 715 -514 -7% Hambaravi vastuvõttude 79 381 80 585 78 745 77 550 72 540 9 0% arv Tartu Ülikooli Kliinikum 73 645 75 627 72 941 70 503 66 485 -4 018 -6% Lõuna-Eesti Haigla 0 0 0 0 0 0 0% Põlva Haigla 0 0 0 0 0 0 0% Valga Haigla 5 736 4 958 5 804 7 047 6 055 -992 -14% Õe iseseisvate vastuvõttude 84 626 92 469 102 876 110 433 116 759 6 326 6% arv Tartu Ülikooli Kliinikum 78 415 86 421 96 815 102 129 108 450 6 321 6% Lõuna-Eesti Haigla 3 248 2 889 2 606 3 131 3 467 336 11% Põlva Haigla 1 187 1 094 1 237 2 443 1 887 -556 -23% Valga Haigla 1 776 2 065 2 218 2 730 2 955 225 8% 15 Tabel 4. Ravi rahastamise leping ja selle täitmine aastatel 2015 – 2019 Ravi rahastamise leping 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 muutus 2018/2019 ja selle täitmine 2018/ muutuse 2019 % Lepingu ravijuhtude arv 639 765 648 510 618 873 656 975 680 168 23 193 4% (aasta lõpu seisuga) Kliinikum 534 868 549 525 552 586 561 496 582 668 21 172 4% Lõuna-Eesti Haigla 39 528 38 809 37 880 35 373 39 058 3 685 10% Põlva Haigla 29 584 27 928 28 407 27 478 25 397 -2 081 -8% Valga Haigla 35 785 32 248 33 797 32 628 33 045 417 1% Lepingu summa (aasta lõpu 146 878 155 858 166 776 184 969 202 383 17 415 9% seisuga), tuh eur Kliinikum 131 571 140 224 150 006 166 830 181 935 15 105 9% Lõuna-Eesti Haigla 6 567 6 753 7 113 7 661 8 972 1 311 17% Põlva Haigla 4 394 4 522 4 857 5 327 5 736 409 8% Valga Haigla 4 345 4 358 4 800 5 151 5 741 590 11% Lepingu täitmine, 661 635 668 912 670 170 685 828 700 238 14 410 2% ravijuhtude arv Kliinikum 555 720 564 653 565 151 581 118 596 193 15 075 3% Lõuna-Eesti Haigla 40 237 41 183 39 568 41 337 42810 1 473 4% Põlva Haigla 30 275 29 064 28 549 27 138 25 214 -1 924 -7% Valga Haigla 35 403 34 012 36 902 36 235 36 021 -214 -1% Lepingu täitmine (saadud 149 379 157 919 169 300 188 289 204 889 16 600 9% tulu*), tuh eur Kliinikum 133 807 141 848 151 974 169 335 183 755 14 420 9% Lõuna-Eesti Haigla 6 807 7 143 7 523 8 310 9 499 1 189 14% Põlva Haigla 4 414 4 530 4 861 5 322 5 724 402 8% Valga Haigla 4 351 4 397 4 941 5 322 5 911 589 11% * Saadud tulu on haigekassa poolt väljamakstud raviarvete summa (sh koefitsiendiga makstud raviarvete summa) Tabel 5. Publikatsioonide arv aastatel 2015 – 2019. TEADUSTÖÖ 2015 2016 2017 2018 2019 muutus 2018/2019 Publikatsioonide arv sh artiklid rahvusvahelistes 236 242 227 226 252 26 ajakirjades (ETIS 1.1, 1,2) sh ajakirjas Eesti Arst (ETIS 1.3) 49 49 42 53 64 11 Doktoriväitekirjade arv 6 2 11 5 6 1 16 Strateegiliste eesmärkide täitmine Strateegiline eesmärk 1 Patsiendi- ja perekesksus, parim patsiendikogemus Loome õhkkonna, mis soosib patsiendi ja tema lähedaste kaasatust, seda nii füüsilises keskkonnas kui ka e-lahendustes. Suhtlemine patsientidega on tähelepanelik ja hooliv. Tagame patsiendile parimad võimalikud olmetingimused haiglas viibimise ajal. Rakendame aktiivselt erinevaid viise, et analüüsida igakülgselt patsientide rahulolu. Patsientidele suunatud tegevuste läbiviimisel arvestati nii patsientide kui ka tema lähedaste vajaduste ja ootustega. 2019. aasta sügisel moodustati Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda, mille eesmärk on patsientide ja nende lähedaste kogemuste, arvamuste ja ettepanekute kasutamine tervishoiuteenuste arendamisel ja patsiendikesksemaks muutmisel. Patsientide nõukoda annab kliinikumile sisendeid tervishoiuteenuste arendamiseks, patsiendi ja tema lähedaste haiglakogemuse parandamiseks ning patsientide ja Kliinikumi töötajate koostöö edendamiseks. Nõukoja esimesel töösügisel lepiti kokku nõukoja töökorras ja arendusplaanis, algatati patsientide tagasiside meetodite arendamine ning tehti hulgaliselt ettepanekuid patsientide olme ja heaolu parendamiseks. Aprillikuus toimus Eesti suuremates haiglates ühtse metoodika alusel statsionaarsel ravil viibinud patsientide rahulolu-uuring. Küsitluse tulemused näitasid, et patsientide rahulolu oli kõrge arstide ja õdede usaldusväärsusega ja oskustega, samuti õdede poolt patsientide murede ja soovide mõistmisega. Rahul oldi ka ruumide puhtusega ja palatisse abi kutsumise võimalustega. Rahulolu oli madalam ravijärjekordade pikkusega, kaasamisega raviotsustuste tegemisse ja teabega ravimite ning erinevate raviviiside kohta. Patsiendid sooviksid saada rohkem selgitusi enne haiglast lahkumist, kuidas oma terviseprobleemidega kodus toime tulla. Saadud tagasiside alusel koostatakse Kliinikumis igal aastal uusi patsiendiinfo materjale ja uuendatakse olemasolevaid. 2019. aastal uuendati 10 patsiendiinfo materjali, uusi koostati 25 (17 eestikeelset ja 8 venekeelset), kokku on kasutusel 437 Kliinikumi standarditele vastavat patsiendiinfo materjali. Patsiendiinfo materjalid on kättesaadavad nii Kliinikumi kodulehel kui ka kliinikutes ja patsiendiinfo keskuses. Kliinikumi patsiendiinfo materjalide rohkus tingis Kliinikumi kodulehe uuendusena materjalide kategoriseerimise elundkondade kaupa. Patsiendiinfo edastamise uue meetodina võeti kasutusele digitaalsed ekraanid hematoloogia- onkoloogia kliiniku ja sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu alal. Edaspidi laiendatakse veelgi digitaalsete ekraanide kasutamise võimalusi. Parema patsiendikogemuse tagamise eesmärgil viidi läbi kliiniline audit patsiendi haiglast lahkumiseks ettevalmistamise protseduuri rakendumise kohta Kliinikumis. Auditi tulemusel selgusid kitsaskohad patsientide ettevalmistamisel haiglast lahkumisel ja tehti ettepanekud selle valdkonna parendamiseks, näiteks avalike patsiendipõhiste kontroll-loendite kasutusele võtmine palatites. Patsiendi- ja perekeskse tervishoiuteenuse enesehindamise pilootuuring viidi läbi hematoloogia-onkoloogia kliinikus, mis andis sisendi patsiendi- ja perekeskse tervishoiuteenuse arendamiseks ja planeerimiseks. Pilootuuring selgitas valdkonnad, millega edasi minnakse: patsientide vestlusringide ja infotundide planeerimine, patsiendijuhendite koostamine, haiglast väljakirjutamise planeerimine, olmetingimuste parendamine, uute korpuste planeerimine, patsientide tugirühmade loomine jne. 17 Parima patsiendikogemuse loomiseks tehti veel mitmeid olulisi tegevusi, mis patsientide ootuseid ja vajadusi arvestasid:  patsientidele mõeldud infomaterjalide väljatöötamisse ja levitamisse kaasati tütarhaiglad;  uuendatud Kliinikumi kodulehel arvestati patsientide vajaduste ja ootustega (näide: kesksele kohale toodi arsti vastuvõtule broneerimine, patsiendiinfo materjalide kasutamiseks loodi eraldi andmebaas, ligipääs erakorralisele abi informatsioonile paranes, loodi Kliinikumi kodulehe mobiilne vaade);  toimus 33 vestlusringi erinevatel teemadel (vähiravi, südamepuudulikkus, insult, diabeet jne), et pakkuda patsientidele, lähedastele ja kõikidele teistele soovijatele infot ja tuge haigusest taastumisel, haiguste ennetamisel ja elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse uut infot, kinnistatakse juba kuuldut ning toetatakse patsientide poolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks nii tõenduspõhine teave kui ka reaalne patsiendi kogemus;  tervishoiuteenuste kättesaadavus paranes mitmete erinevate tegevuste läbi: o e-konsultatsioone osutati kõikidel Eesti Haigekassa poolt kinnitatud erialadel; o ambulatoorset kiiremat käsitlust vajavad patsiendid said eelisjärjekorras eriarsti vastuvõtule ja/või uuringutele; o õe ja ämmaemandate iseseisvate vastuvõtu erialade ja teenuste arv kasvas; o ambulatoorsete vastuvõttute kohta hakati lisaks e-kirja meeldetuletusele saatma ka SMS meeldetuletusi;  patsientidele suunatud haiglasisese infokanali Haigla-TV käivitamiseks vajalikud tehnilised ettevalmistused jõudsid lõppjärku;  ravikvaliteedi parendamiseks käimasolevad ehitustööd (südamekliiniku kliinilise füsioloogia osakonna, magnetresonantstomograafia ja ultraheli ruumid, L. Puusepa 1a polikliinik) jätkusid vastavalt kavale;  Kliinikum läks ambulatoorsetes vastuvõttudes täielikult üle digitaalsetele saatekirjadele;  patsientide rahulolu-küsitlused arutati kliinikutes läbi ning planeeriti parendustegevused;  Kliinikum sai 2019. aastal 627 tänuavaldust, nii tulemusliku ravitöö- kui ka meeldiva ja mõistva suhtlemise eest. Patsientide ja nende lähedaste poolt esitati ka 208 kaebust ja 111 ettepanekut, mis kõik arutati läbi ja planeeriti vajalikud parendustegevused. Strateegiline eesmärk 2 Meie töötajad Kliinikum on atraktiivne töökoht kõikidel erialadel ja ametitel. Meie töökultuuri lahutamatuteks osadeks on lugupidamine ja kaasahaaratus. Panustame personali pidevasse arengusse ning loome kaasaegse ning turvalise töökeskkonna, motiveeriva palgasüsteemi ning parima akadeemilise õhkkonna. Toetame töötajate teadustöös osalemist. Seisame hea selle eest, et tagada akadeemiline järelkasv kõigil erialadel. 18 Tähtajalised juhtimisülesanded ja Kliinikumi arstkonna karjäärimudel töötati 2019. aastal välja töötatud koostöös Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi esindajatega ning on kooskõlastatud ka Tartu Arstide Liidu poolt. Rakendamine on plaanis 2020. aastal. Kõikide kliinikute ja teenistuste juhtidega toimusid arenguvestlused 2019. aasta alguses, mille käigus lepiti kokku konkreetsed tulemusmõõdikud. Kliinikumi arstkonna kogemuste väärtustamiseks seati sisse ja käivitati staažipõhine palgaastmestik ning doktorikraadi olemasolul igakuine püsitasu. Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates viidi läbi töötajate rahulolu-uuring 2019. aasta sügisel. Kokku osales uuringus 1 770 töötajat, Kliinikumist 1 379 ehk 29% töötajatest, Põlva haiglast 175, Valga haiglast 106 ja Lõuna-Eesti haiglast 110 töötajat. Töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt kõrge, Kliinikumis oli väga rahul või pigem rahul 95%, Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning Valga haiglas 91% töötajatest, kusjuures Valga haiglas oli väga rahul olevate töötajate osakaal kõige kõrgem, 36%. Uuringu tulemused kinnitasid, et enamus töötajaid teavad täpselt oma tööülesandeid, saavad tööl oma oskuseid ja teadmisi rakendada, saavad tööks vajalikku informatsiooni ning tulevad tööle hea meelega. Kliinikumis ollakse rahul ka organisatsiooni juhtimisega ja informeeritusega eesmärkidest ning tulemustest. Rahulolu oli mõnevõrra madalam töökeskkonnaga, töö tasustamisega ning täiendava heaoluga. Küsitlusest saadud tagasiside alusel tuleb parandada kliinikute ja teenistuste vahelist ning ka tütarhaiglate vahelist koostööd. Samuti ootavad töötajad, et vahetu juht tagaks meeldiva ja toetava tööõhkkonna ning annaks rohkem tagasisidet. Küsitluse tulemusi arutati põhjalikult kõikides haiglates ja nende üksustes (tulemuste analüüs tehti haigla ja selle osakondade tasandil) ning saadud tagasiside põhjal saab rakendada muudatusi, mis parandab töötajate heaolu ning suurendab rahulolu. Kliinikumi töötajate pidevat arengut ja kaasaegse ning turvalise keskkonna olemasolu toetasid järgmised tegevused:  kõigi koolituste ja nendel osalejate üle peetakse arvestust personalitarkvaras, mis võimaldab töötajatel ja nende juhtidel saada hea ülevaate;  kõik õendusjuhid läbisid suhtlemise ja koostööoskuste koolituse.;  koostöös Tartu Ülikooliga rajati simulatsioonikeskus, mille jaoks remonditi ja kohandati spetsiaalselt ruumide kompleks L. Puusepa 8 hoone B-korpuses. Simulatsioonikeskuse kaasaegne taristu annab kaasaegse võimaluse kliiniliste ja praktiliste oskuste omandamiseks ja simuleerimiseks;  uudse lahendusena viidi läbi kõiki töötajaid hõlmav küberhügieeni koolitus e-koolituse vormis, mille läbis 34% töötajatest;  käivitati töötajate infotehnoloogiliste probleemide raporteerimiseks mõeldud iseteenindusportaal. Kasutajate tagasiside on olnud väga positiivne;  valmis töötajate tervislikke eluviiside toetamiseks lukustatav jalgrattaparkla;  suvel töötas Kliinikumi erinevates kliinikutes 10 vanemakursuse tudengit abiarstidena. See andis tudengitele hea töökogemuse ning aitasid puhkuste perioodil ravitöö sujuvamalt korraldada. Nõudlus nendele kohtadele oli suur ja tagasiside positiivne. 19 Strateegiline eesmärk 3 Terviklik tervishoiupiirkond Eesti ainus ülikoolihaigla peab tagama parima võimaliku ravi-, õppe- ja teadustöö keskkonna. Kliinikum moodustab kompetentsikeskuse, kus arendatakse võimaluste piires kõiki meditsiinierialasid. Piisava kliinilise baasi õppe- ja teadustööks tagame kollegiaalselt oma tütarettevõtete ja koostööpartnerite parima kogemuse kaasamisega. Kompetentsi tagamiseks osaleme ka rahvusvahelises koostöös. Kasutame uusi võimalusi mobiilseid teenused ja digitaaltehnoloogiaid arendades. Jätkame Maarjamõisa meditsiinilinnaku pidevat kaasajastamist. Tervikliku tervishoiupiirkonna kujundamiseks on välja töötatud kontserni strateegia ja tegevuse eesmärgid. Lähtutud on patsientide vajadustest ja parima tervishoiuteenuse saamise võimalusest. Kliinikum valiti Eesti Haigekassa insuldiprojekti I etappi. Projekti sisuks on insuldipatsiendi tervikliku raviteekonna ravikorralduslike muutuste väljatöötamine ja testimine, mille käigus koostöö eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna vahel muutub tõhusamaks ning patsiendi ravitulemused paranevad. Kliinikumi esindajad on kõigis insuldiprojekti töörühmades aktiivselt kaasa löönud, nii insuldi rahastuse, indikaatorite kui ka raviprotsessi töörühmas. Parimate ravitulemuste tagamiseks avati Kliinikumi närvikliinikus Lõuna-Eesti Insuldikeskus, kuhu tuuakse kiirabi poolt kõik Lõuna-Eesti ägedad insuldihaiged. Insuldihaigete hospitaliseerimiseks avasime üheksa täiendavat voodikohta. Aasta lõpu nelja viimase kuuga kasvas haigete arv kolmandiku võrra. Eriarstiabi teenuste paremaks tagamiseks teevad Põlva haiglas üldkirurgia vastuvõtte ka kliinikumi üldkirurgid ja laste psühhiaatrilise abi parandamiseks avasime Elvas vaimse tervise õe kabineti (koostöös kohaliku omavalitsusega). Kõigis Kliinikumi haiglates võeti kasutusele Kliinikumi haiglainfosüsteem eHL ja arendati selles osas vajalikke valdkondi:  Valga- , Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas käivitati labori vastuste ja immuniseerimise teatiste saatmine TIS-i;  Lõuna-Eesti haiglas mindi üle haigekassa raviarvete x-tee põhisele saatmisele;  ühtlustati aruandlussüsteemi ja korda;  ühtlustatud on ämmaemanduse dokumenteerimise nõuded;  kasutusele võeti uus operatsioonide planeerimine ja EMO töölaud. Ühtse tervishoiupiirkonna arendamiseks toimus veel mitmeid edasiminekuid:  koostöös Valga haiglaga tagati sealsetele elanikele kiirem kiiritusravi alustamine ja osutamine. Patsiendid olid jälgimisel Valga haiglas ja toodi Kliinikumi vaid kiiritusravi protseduuriks ning vajalikeks uuringuteks;  loodi hästi toimiv transpordiring Valga haiglaga, et tagada personali ja ka kiiritusravil käivate haigete transport;  Kliinikumi ja tütarettevõtete põhitegevuse eelarved ja tegelikud majandustulemused on tasakaalus. Eelarved kinnitatud, kord kvartalis toimub tsentraalne aruandlus. Kogu Kliinikumi haiglate raamatupidamise korralduses ja eelarvesüsteemis kehtivad ühtsed vormid ja juhendid; 20  ämmaemandusabi kvaliteedi ühtlustamiseks koostati Lõuna-Eesti ämmaemanduse masterplan 2020–2024. aastaks ning ühtlustati ambulatoorse ämmaemandusabi teenuseid;  põhjalikult valmistati ette ambulatoorse ämmaemandusabi osutamine Põlva Haiglas alates 01.01.2020. Põlva haiglas alustas 01.01.2020 tegevust Lõuna-Eesti esimene ämmaemanduskeskus;  valmis Maarjamõisa meditsiinilinnaku CasaNova III põhiprojekt, ehitustööd kestavad 2020–2022;  valmis Maarjamõisa parkimismaja, mis on eelduseks meditsiinilinnaku uue, III ehitusjärguga alustamiseks. Kliinikumi eesmärk parkimismaja ehitades oli ennekõike suurendada patsientide ja töötajate parkimisvõimalusi;  südamekliiniku funktsionaaldiagnostika osakond kolis uutesse ja funktsionaalselt kaasaegsetesse ruumidesse. Strateegiline eesmärk 4 Integreeritud ja järjepidev ravi Ravi-, õppe- ja teadustöö tihe integratsioon tagab tõenduspõhise meditsiini parimal viisil rakendamise meie patsientide ravis. Kliinikumi kontserni liikmed tagavad patsiendi raviprotsessi terviklikkuse. Erialade vahel valitseb hea ja tihe koostöö. Teeme aktiivset koostööd nii esmatasandi kui teiste raviasutustega ning sotsiaalsüsteemiga tervishoiuteenuse järjepidevuse tagamiseks. Maakondliku koostöövõrgustiku väljaarendamine toimus koostöös tütarhaiglatega, keskenduti mitmetele haigeid käsitletavatele probleemidele, mille kokkulepitud tegevuste käigus paranes haigete suunamine, üleviimine ja -toomine, transport ja patsientide ravi puudutavate otsuste tegemine. Ühistel koosolekutel käsitleti ja otsiti lahendusi patsientide ja personali ühist käsitlust puudutavatele probleemidele. E-konsultatsioon toimub riiklikult reguleerituna perearsti-eriarst vahel ja koostöö perearstidega on läinud hästi. Kliinikum osutab e-konsultatsioone kõikidel kokkulepitud erialadel, iga uue aastaga on antud valdkonda lisandunud uusi erialasid ja e- konsultatsioonidele suunamiste arv on jõudsalt kasvanud, 2019. aastal kasv oli 55%. Ligemale pooltele (47%) e-konsultatsiooni saatekirjadele vastati konsultatsiooniga, kus anti juhised patsiendi edasiseks jälgimiseks ja raviks ning kohapealset patsiendi vastuvõttu ei toimunud. Kliinikum on haigekassale teinud ettepanekuid laiendada e-konsultatsiooni ka eriarst-eriarst vaheliseks teenuseks, kuid praktiliste lahenduseni ei ole jõutud. Insulditeekonna ettevalmistustööde käigus kaardistati peamiste partnerhaiglate (Põlva, Lõuna- Eesti, Valga, Elva, Jõgeva ja Viljandi haigla) võimalusi ja vajadusi, et tagada kvaliteetse ja sujuva raviteekonna jätkumine pärast Tartu Ülikooli Kliinikumis toimuvat aktiivravi. Lisaks partnerhaiglatele kaasatakse ka nendega koostööd tegevad kohalikud omavalitsused ja perearstid, insuldiprojekti töörühma kuuluvad Eesti Perearstide Seltsi ja Tartu Linnavalitsuse esindajad. Lisaks teeme koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassaga. Patsiendi tervikliku raviprotsessi tagamiseks ja arendamiseks tehti veel mitmeid tegevusi:  äärmiselt olulise ja kauaoodatud elektroonilise intensiivravi- ja anestesioloogia infosüsteemi hankimiseks tehti olulisi eeltöid (litsentsid, projekti eelarve). Koostöös kliiniku esindajatega ja tehnikateenistusega kaardistati meditsiinilise tehnika uuendusvajadused koos eelarvega; 21  tervishoiuteenuste elektroonilise dokumenteerimise ja andmevahetuste arenduste osas viidi edukalt lõpule järgmised e-arendused: o riiklikud e-surmasündmuse teenused käivitati tähtaegselt; o riikliku Digiregistratuuriga liitumine toimus vastavalt kokkulepitud graafikule tähtaegselt; o uuendati epikriisi standard; o koostöös Eesti Haigekassaga käivitati ja toimus teenuse PHIS/REEK (raviarvete andmevahetus üle x-tee) täiendamine. Lisaks Kliinikumile läks sügisel antud teenusele üle ka Lõuna-Eesti Haigla. Strateegiline eesmärk 5 Ravikvaliteet Kliinikum on kvaliteediliider Eestis ning rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiinikeskus. Arendame kvaliteedisüsteeme ning laiendame osalust rahvusvahelistes kvaliteediorganisatsioonides ja teadusvõrgustikes. Ravikvaliteedi kohta erapooletute ja professionaalete hinnangute saamine on oluline. Kliinikumil on mitmetes valdkondades rahvusvaheline akrediteering või vastav kvaliteedi sertifikaat:  Kliinikumile omistati tubakavaba haigla kuldtaseme akrediteering organisatsioonilt Global Network for Tobacco Free Healthcare services;  hematoloogia-onkoloogia kliiniku vähiravi-alane tegevus on akrediteeritud Euroopa Vähiinstituutide organisatsiooni (OECI) poolt kliinilise vähikeskusena „Clinical Cancer Centre“. Nii vähikeskuse kui ka hematoloogia-onkoloogia kliiniku raames on jätkunud akrediteerimise-järgse parendusplaani tegevused. Kliinikumile omistatud Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (OECI) akrediteering „Clinical Cancer Centre“ kehtib kuni 12.02.2020.  kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakond omab (2016–2021) Euroopa Uroloogia Nõukogu – EBU (European Board of Urology) koolituskeskuse sertifikaati (mai 2016). Sertifikaadi olemasolu kinnitab keskuse diagnostika, ravi ja õppetöö vastavust rahvusvahelise taseme nõuetele;  naistekliinik on akrediteeritud European Board and College of Obstetrics and Gynaecology (EBCOG) poolt 2016. aastal kui nõuetele vastav residentide koolituse baas. Kordusakrediteerimine on plaanis 2020;  keskkonnaosakond algatas Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja auditeerimise protsessi (Eco-Management and Audit Scheme, EMAS);  Kliinikumi ühendlabor on akrediteerinud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt, akrediteerimistunnistus M005 29.05.2015–29.05.2020 ja omab European Federation of Immunogenetics (EFI) sertifikaati 01-EE-001.999, 26.10.2019–26.10.2020. Suurem osa uuringutest on akrediteeritud vastavalt ISO 15189:2012 standardi “Kvaliteedi ja kompetentsi erinõuded meditsiinilaboritele” nõuetele. Igal aastal toimub akrediteerimisala plaaniline laiendamine;  Kliinikumi apteeki auditeeris Ravimiamet ravimite aseptilise käitlemisega seonduvalt, ettekirjutusi ei tehtud ja apteegi tööga jäädi rahule. Esitatud soovitusi arvestatakse töökorralduses;  patoloogiateenistus osaleb välistes kvaliteedikontrolli süsteemides (Labquality ning NordiQC) ja alustas akrediteerimist ette valmistama; 22  verekeskuse kvaliteedi tagamise süsteem katab kõiki tegevuslõike, millest oleneb veretoodete kvaliteet. Kõik olulised toimingud, nagu doonorite valik, vere kogumine, veretoodete valmistamine, säilitamine, laboratoorne testimine ja kvaliteedi kontroll on kirjeldatud kvaliteedi käsiraamatus. Patsientidele suunatud tegevused arvestavad igas aspektis sellega, et raviteenused ja - keskkond oleks patsiendile ohutu. Selleks, et teada, mis kahjustasid või oleksid võinud kahjustada patsiendi tervist või heaolu, registreeritakse ja menetletakse kõik haigla osakondades aset leidnud juhtumid (POI süsteem). 2019. aastal registreeriti Kliinikumis 845 patsiendi kahju- ja ohujuhtumit, mis on veidi vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem pandi kirja vägivallaga seotud juhtumeid, mis leidsid aset valdavalt psühhiaatriakliinikus (165 personalile suunatud vägivalla juhtumit ja 42 patsiendi ennast kahjustava käitumisega seotud juhtumit). Traumadega seotud juhtumitest 137 oli kukkumised ning 37 komistamised ja libisemised. Nimetatud juhtumite arv 2019. aastal vähenes ja võib seostada psühhiaatriakliiniku töötajate koolitamisega enda ja teiste patsientide kaitsmise eesmärgil ning kukkumiste vähenemine seotud ennetustegevustega ning patsientide jälgimise tõhustamisega statsionaarses õendusabi osakonnas. POI juhtumite registreerimine on tõusnud personali ja töökorralduse/-keskkonna kategoorias, mis on andnud olulisi sisendeid selle valdkonna parendusteks: töötajate vajaduspõhised koolitused (konfliktide ennetamine), töökorralduse muudatused (uute töötaja koolitus, vereanalüüside transport), töökeskkonna muutused (valgustite vahetus, remonditööd). Võrdluses Helsingi Ülikooli Haiglaga võib arvata, et Kliinikumis on alaregistreeritud ravimitega seotud juhtumid, mistõttu on järgmiseks aastaks planeeritud läbi viia kliiniline audit juhtumite registreerimise hindamiseks. Patsiendi ohujuhtumite (POI) süsteem on juurutatud Lõuna-Eesti haiglas. Põlva- ja Valga haigla teevad ettevalmistusi süsteemi kasutusele võtmiseks, plaanis on tegeleda tehnilise lahenduse juurutamise ja personali koolitamisega. Kvaliteedialastes tegevustes oli palju erinevaid tegevusi ja saavutus:  ravimikomitee valmistas ette ravimipoliitika dokumendi uue versiooni, mis on plaanis rakendada ka tütarhaiglates;  ravitüsistuste dokumenteerimine on paranenud ja täienenud uute valdkondade osas (endoskoopiaradioloogia ning kiiritus- ja keemiaravi). Registreeritud tüsistusi analüüsitakse kõikides kliinikutes;  toimus Kliinikumi ülene kliiniline audit „Patsiendi haiglast lahkumiseks ettevalmistamise korra rakendamine“;  kvaliteetsete õendus- ja ämmaemandusabi teenuste tagamiseks mõõdeti haiglas tekkinud lamatisi, kukkumisi, libisemisi, ravimitega seotud juhtumeid ning neid analüüsiti, et kordumisi vähendada ja vältida;  psühhiaatriakliiniku ambulatoorses osakonnas võeti kasutusele uus neuropsühhiaatriline hindamisvahend, mis ühtlustab õdede poolt osutatud teenuste kvaliteeti;  õendustöö tugineb Kliinikumis tõenduspõhistele juhenditele, kõik Kliinikumi haiglad on kaasatud õendusabi tegevusjuhendite väljatöötamisse ja uuendamisse, haiglatel on juurdepääs Kliinikumi elektroonilisele kvaliteedi käsiraamatule (180 õendusabi tegevusjuhendit, sh 2019. aastal koostati või korrigeeriti 8 tõenduspõhist tegevusjuhendit);  analüüsiti haiglainfosüsteemis dokumenteeritavate andmete kvaliteeti. Aruandlussüsteemi täiendati uute kvaliteediindikaatorite andmetega (EMO, neuroloogia, onkoloogia). 23 Strateegiline eesmärk 6 Kliiniline õpe, teadustöö ja innovatsioon Koostöös Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja teiste õppeasutustega valmistame ette tervishoiutöötajaid ja teadlasi kogu Eestile. Tagame uuendusliku õppekeskkonna ning loomingulise atmosfääri. Väärtustame nii õppimist kui õpetamist. Üliõpilased on Kliinikumis oodatud noored kolleegid. Kliinikum on kliinilise teadustöö, sh siirdemeditsiini ning uute ravi- ja diagnostikameetodite, juurutamise tippkeskus Eestis. Tagame teadustöö keskkonna, mis hõlbustab kliiniliste erialade ja baasteaduste koostööd. Oleme avatud teaduslikule koostööle kõigi huvitatud osapooltega nii kodu- kui välismaal. Koostöölepingu uuendamine Tartu Ülikooliga on töös. Moodustati töögrupid (haldus, infovahetus, õppetöö ja struktuur ning personali ja tegevuste kooskõlastamine). Põhja- Eesti Regionaalhaiglaga sai sõlmiti koostöö raamleping, mille keskmes saab olema vähiravi, traumaravi, harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine, samuti kõrgema etapi ravitegevuse ühtsed põhimõtted ja tegevused. Toimusid kohtumisvisiidid Tampere Ülikoolihaigla-, Helsinki Ülikoolihaigla- ja Karolinska ülikoolihaigla esindajatega eesmärgiga teha koostööd ravi alal ja jagada praktilisi kogemusi haigla töökorralduse osas. Plaanis on alustada esmalt sisulise koostööga ja siis vastavalt sõlmida ametlikud koostöölepingud. Ülevaade on saadud käimasolevatest kliinilistest uuringutest. Uute uuringute registreerimine toimub ühtsetel ja selgetel alustel DHSs. Kokku on saadud kliiniliste uuringute keskuse (KUK) teise osapoole – Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi esindajatega ja arutatud on KUK edasiarendamist. Kokku sai lepitud, et olemasolevast projektist luuakse nii Tartu Ülikooli kui ka Kliinikumi juurde kaks eraldi struktuuriüksust, mis aga teevad tihedalt koostööd.  riiklikus siirdamisnõukogus on jõutud konsensusele südamesiirdamise programmi edasiste tegevuste osas. Jätkatakse südamepuudulikkusega haigete käsitluse parandamist ja tehakse ettevalmistusi, et kiiremini võtta siirdatud haigeid meile jälgimisele;  luupanga tööks uuendati vajalikud kvaliteedistandardid;  kliiniliste uuringute registreerimine toimub kõigis kliinikutes ühtsetel alustel;  töötajate teadustöö tegemist ja erialast arengut toetati ja anti välja 8 doktoritöö tegemiseks mõeldud stipendiumi. Arendusfondist on toetatud töötajate osalemist teaduskonverentsidel ja koolitustel;  Kliinikum on keskkonda hoidev ja väärtustav ettevõte, mis juhindub oma tegevuses keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemist. Keskkonnaaspektide ja Eco- Management and Audit Scheme (EMASi) rakendamise ulatus sai täpsustatud ja taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele rahastuse leidmiseks EMASi rakendamisele ja registreerimisele esitatud. EMASi rakendamiseks vajaliku konsultatsiooniteenuse hange viidi edukalt läbi ja leping on sõlmitud. 24 Tervishoiuteenuste osutamine Ambulatoorne eriarstiabi Ambulatoorne arstiabi hõlmab eelkõige arsti vastuvõtte, mille käigus tehakse uuringuid, analüüse ja protseduure, nõustatakse patsienti ning vajadusel määratakse edasine ravi. Eriarstiabi tegevuste kõrval osutatakse ka õendusabi-, hambaravi-, koolitervishoiu- ja kiirabi teenuseid. Kõikides Kliinikumi haiglates töötab erakorralise meditsiini osakond (edaspidi EMO), kus osutatakse ööpäevaringset vältimatut arstiabi. 2019. aastal oli pöördumisi kokku 68 649, mis võrreldes 2018. aastaga kasvas 2% võrra. EMO-sse pöördumiste arv kasvas Kliinikumis ja Lõuna Eesti haiglas, vähenes Põlva ja Valga haiglas.  Erakorralise meditsiini osakonda oli pöördumisi kokku 73 302, sh o Kliinikum – 45 196 (+1 042/+2%) o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 28 106 (-616/-2%) Päevas osutati arstiabi Kliinikumi EMO-s keskmiselt 124 haigele, nendest üle poole olid seotud üldhaigestumise või raske traumaga (24 491 ehk 54%) ja ligemale pooled väiksemate traumadega (20 705 ehk 46%). Lõuna-Eesti haigla EMO-sse pöördus päevas keskmiselt 44 haiget, Valga haiglasse vastavalt 18 ja Põlvasse 15 haiget. Tabel 6. Erakorralise meditsiini osakonda pöördumised aastatel 2017–2019. 2017 2018 2019 Muutus Muutuse Pöördumisi 2018/2019 % päevas 2019 EMO-sse pöördumisi kokku 70 167 72 876 73 302 426 1% 201 Tartu Ülikooli Kliinikum 42 929 44 154 45 196 1 042 2% 124 Lõuna-Eesti Haigla 14 554 15 667 16 033 366 2% 44 Põlva Haigla 5 653 5 826 5 358 -468 -8% 15 Valga Haigla 7 031 7 229 6 715 -514 -7% 18 Kõigist Kliinikumi EMO haigetest 18% (7 954) vajas hospitaliseerimist erakorralisel näidustusel ja 82% sai ambulatoorset arstiabi ja läks koju. Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haiglas hospitaliseeriti erakorralisel näidustusel 22–24% EMO-sse pöördujatest. Kliinikumi EMO-sse pöördunud haigetest 45% olid eluohtlikus või potentsiaalselt eluohtlikus seisundis (punane, oranž või kollane triaaži kategooria) ja vajasid edasilükkamatut arstiabi. Ülejäänud haiged olid nn rohelise- või sinise triaaži kategooriaga, mis aga kõikidel juhtudel ei tähenda seda, et pöördumine oli põhjendamatu. Suur osa sellistest haigetest pöördus traumakabinetti ja vajas haavaõmblust, luumurruravi või uuringuid erakorralise seisundi välistamiseks. Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas osutatakse väga head ja professionaalset arstiabi, mida kinnitavad nii ravitulemused kui ka riiklikult kokku lepitud indikaatornäitajad. Näiteks, vähem kui 3% EMO-sse pöördunud patsientidest pöördus 72h jooksul tagasi. Erialaspetsiifiliste erakorraliste terviseprobleemiga võeti patsiente vastu ööpäevaringselt veel neljas valvekabinetis (kõrvakliiniku, lastekliiniku, silmakliiniku ja psühhiaatriakliiniku 25 valvekabinet), kokku 28 035 korral. Plaanilisi ambulatoorseid arstivastuvõtte tehti Kliinikumi haiglates kokku 604 719, mis võrreldes 2018. aastaga vähenes ligemale 5 000 vastuvõtu võrra ehk -0,6%.  Ambulatoorseid arstivastuvõtte kokku 604 719, sh o Kliinikum – 509 438 (+3 099/+0,6%) o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 95 281(-8 624/-8%) Arsti vastuvõttude arv suurenes Kliinikumis (kardioloogias rütmihäirete osas, silmahaigustes ja sisehaigustes), kuid vähenes Lõuna-Eesti haiglas (-1%), Põlva haiglas (-13%) ja Valga haiglas (-13%). Kliinikumi silmaarstid tegid ligemale 4 000 vastuvõttu ehk 9% rohkem nii Tartus kui ka Põlva kabinetis ning toimusid konsultatsioonid ka Võrus ja Räpinas. Vastuvõttude hulk Kliinikumis vähenes üldkirurgias, veresoonte-kirurgias, pulmonoloogias, gastroenteroloogias, ortopeedias ja täiskasvanute nakkushaigustes, mis oli enamikel erialadel tingitud haigekassa lepingumahu piiratud võimalustest. Joonis 2. Ambulatoorsed arstivastuvõtud aastatel 2015–2019. Viimasel aastakümnel on õdede ja ämmaemandate roll inimeste tervise hoidmisel ja taastamisel ning terviseprobleemide ennetamisel märkimisväärselt suurenenud, seda eriti ambulatoorses valdkonnas.  Õe- ja ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte tehti kokku 116 759, sh o Kliinikum – 108 450 (+6 321/+6%) o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 8 309 (+5/0%) 2019. aastal tehti 115 836 õe- ja ämmaemanda iseseisvat ambulatoorset vastuvõttu (aastane kasv vastavalt 6%), mis suurendas oluliselt õendus- ja ämmaemandusabi teenuste 26 kättesaadavust. Kliinikumi õendustegevus laienes kõrvakliinikus, mis parandas oluliselt pre- ja postoperatiivsete patsientide käsitlust. Kuuldeaparaatide sobitamisega seotud tegevuste osas läbisid õed vastava koolituse ja said abivahendi spetsialisti kutsetunnistuse. Sisekliiniku sisehaiguste erialal alustasid õed tegelemist venoosse tromboosi patsientidega, diabeediõe ja toitumisnõustaja teenused said kättesaadavamaks nii statsionaarsetele kui ka ambulatoorsetele patsientidele ning nahakliiniku õed hakkasid iseseisvalt tegelema ka haavandite raviga. Õendustegevus kasvas uroloogias, pediaatrias, kõrva-nina-kurguhaigustes, neuroloogias, psühhiaatrias, silmahaigustes ning günekoloogias ämmaemandate tegevuse osas. Valga haiglas alustasid õed iseseisvaid vastuvõtte jalaravi ja uneapnoe erialal. Neuroloogiaõed tegid vastuvõtte peavalu, insuldi sekundaarne profülaktika ja kognitiivsete võimete hindamine alal, reumatoloogia õed nõustasid patsiente reumatoloogi supervisioonil. Koostöös Kliinikumi psühhiaatriakliinikuga on Valga haiglas käivitatud Tervise Arengu Instituudi programm „Kainem ja tervem Eesti“, mille raames toimuvad ka õe nõustamised. Koos tütarhaiglatega töötati läbi teemad, milliseks peaksid kujunema Lõuna-Eesti ämmaemandusabi teenused. Eesmärgiks on tagada kõikides Kliinikumi haiglates ämmaemanda põhitegevused, nagu rasedusaegne jälgimine, sünnitusjärgne koduvisiit, imetamisnõustamine, sünnitusjärgne kontroll ja kontraseptsiooni nõustamine ning emakakaelavähi sõeluuring. Ämmaemanda rolli ja vastutuse jaotus võimaldab tagada patsientidele rasedusaegse jälgimise teenuse võimalikult kodule lähedal ning vähendab ka günekoloogide koormust. Elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmiseks korraldati patsientidele ja külalistele kaks tervisepäeva teemadel „Mida tasub teada kodusest esmaabist“ ja „Fookuses on silmad“ ning 33 terviseteemalist vestlusringi. Kliinikum osaleb aktiivselt Eesti Haigekassa poolt rahastatavates ennetusprojektides, mis aitavad kaasa haiguste varajasele avastamisele (vähi sõeluuringud jm):  tehti 20 000 ennetuse uuringut ja tervisekontrolli, sh  rinnavähi varajane avastamine  emakakaelavähi varajane avastamine  jämesoolevähi varajane avastamine  noorsportlaste tervisekontroll  noorte reproduktiivtervise kontroll  meeste tervise projekt. Nimetatud ennetusprojektide osas tehti uuringuid kõikidele patsientidele, kes vastavasse vanusgruppi kuulusid või uuringule suunati. Uuringute arv väikeses mahus kasvas, märkimisväärseim kasv oli jämesoolevähi sõeluuringute osas (345-lt 503-le ehk 46%). Meeste tervisekontrolli osas osutati teenuseid noorte reproduktiivtervise tervise projekti raames ning aasta lõpus lisandus meeste tervise projekt, mille käigus uuritakse 40–49 aastaste meeste terviseseisundit, et leida lahendusi meeste tervise parandamiseks ja terviseteadlikkuse tõstmiseks. Ennetuse projektidest kõige suurema mahulisem oli rinnavähi varajane avastamine (12 988 uuringut), mille uuringutest kolm neljandikku tehti mammograafiabussis. Antud uuring oli inimestele hästi kättesaadav, kuna teenust pakuti mitmetes linnades ja maakonnakeskustes ning ka mitmetel suurematel üritustel, et võimalikult palju naisi saaks uuringul osaleda. Põlva haiglas osutati samuti teenuseid naistele suunatud ennetusprojektide osas, kokku 294 27 uuringut. Kliinikumi stomatoloogia kliinikus osutati erinevaid hambaraviteenuseid nii täiskasvanutele kui ka lastele, suu- ja hambahaiguste, suukirurgia, ortodontia- kui ka hambaproteesi valdkonnas. Kliinikumi tagada on ka vältimatu hambaraviteenus ning seda ka puhkepäevadel ning riiklikel pühadel. Teenuste eest maksab Eesti Haigekassa.  Hambaravile pöördumisi Kliinikumis – 66 485  Hambaravile pöördumisi Valga haiglas – 6 055 Hambaarstile pöördumisi oli Kliinikumis kokku 66 485, mis on ca 4 000 (-6%) pöördumist vähem kui aasta tagasi. Patsiente oli vähem nii laste hambaravis kui ka hambaproteesi teenuste osas. Hambaravile pöördumiste vähenemist mõjutab erahambaarstide rohkus ja tihe konkurents Tartus. Valga haiglas tehakse stomatoloogilist ravi ning kirurgiat ja hambaproteesimist. 2019. aastal hambaraviteenuste osutamine vähenes 14% võrra. Ambulatoorse arstiabi kättesaadavust mõõdetakse ja hinnatakse ravijärjekorra pikkuse kaudu esmaste arsti vastuvõttude osas. Kliinikumis on paljude erialade vastuvõttudele ravijärjekorrad pikemad kui 42 päeva ning inimeste nõudlus ületas nii ravi rahastamise lepingu kui ka pakutavaid võimalusi. Ambulatoorseid vastuvõtte on Kliinikumis planeeritud kuni 104% ravi rahastamise lepingu võimalustest rohkem. Jälgitakse pidevalt, et kõikidel erialadel oleks vastuvõtugraafikud ette ulatuvalt avatud (saatekirjaga erialadel vähemalt 4 kuud ette ja saatekirjata erialadel vähemalt 3 kuud ette) ja kõikidel erialadel oleks vastuvõtuaegu broneerimiseks. Aasta lõpu seisuga sai lubatud ooteaja piires (< 42 päeva) arstile 11-l erialal, näiteks onkoloogile ja kõrva-nina-kurguarstile nädala jooksul, kardioloogile, uroloogile ja hematoloogile 3–4 nädala jooksul. Samas on mitmeid aastaid jätkuvalt pikimad järjekorrad neurokirurgile, oftalmoloogile, ortopeedile, neuroloogile, gastroenteroloogile ja seda rohkem kui 100 päeva. Sageli valivad patsiendid pakutavate vabade aegade osas pikema ooteaja, eelistades konkreetset arsti, kelle vastuvõtule soovitakse tulla. Patsiendid eelistavad eriarsti perearstile ja pole harv see, kui saatekirjal on kirjas „patsiendi nõudmisel“. Esineb ka põhjendamata suunamisi, kus uuringud ja eelnevad analüüsid on perearstide poolt üldse tegemata. Samuti mõjutab ravijärjekorda ümbritsevates maakondades eriarstiabi vastuvõtu võimaluste vähenemine või kadumine ning patsiente suunatakse rohkem piirkondlikku haiglasse ehk Kliinikumi. Kliinikumis on krooniliste ja eriarsti jälgimist vajavate pikkade ravidega haigete osakaal suur, mistõttu oluline osa vastuvõttudest, lepingu mahust ja tööjõu ressursist läheb nende haigete ravile ja jälgimisele. Näiteks bioloogiline ravi gastroenteroloogias, reumatoloogias, neuroloogias, nahahaigustes, endokriinhaiguste ravi endokrinoloogias. Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla ambulatoorsed järjekorrad jäid lubatud ooteaja sisse, olles alla 6 nädala. Kui patsiendil oli kiiremat sekkumist vajav tervisemure, oli tagatud vältimatu abi või vajaliku aja jooksul kiirem arstiabi. Ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavuse paranemisele aitas kaasa e-konsultatsiooni teenus, mis võimaldas perearstil patsiendi terviseküsimuse asjus kiiresti konsulteerida eriarstiga. Kiiremat käsitlust vajava terviseprobleemiga patsiendid said eelisjärjekorras eriarsti 28 vastuvõtule ja/või uuringutele. 2019. aasta andmete alusel vajas e-konsultatsiooni puhul kiiremat ehk patsiendi ravi üle võtmist 7 päeva jooksul vaid 13% juhtudest. E-konsultatsioone võiks aga olla oluliselt rohkem ja see võiks rakenduda ka eriarst-eriarsti vahelistele suunamistele. Patsiendile oleks see oluliselt mugavam ja kindlasti jääks teatud osa ambulatoorseid vastuvõtte ka toimumata.  Kliinikumis vastati kokku 7 455 e-konsultatsiooni saatekirjale Kliinikum osutas perearstide poolt tellitud e-konsultatsioone enamikul erialadel, lisandusid onkoloogia, veresoontekirurgia, taastusravi ja valuravi konsultatsioonid. Kokku saadeti 7 455 e-konsultatsiooni saatekirja, millest 52% juhtudel võeti ravi eriarsti poolt üle ja patsient kutsuti vastuvõtule. Võrreldes 2018. aastaga kasvas e-konsultatsioonidele suunamiste arv 55%, kõige rohkem konsulteeriti neuroloogia erialal (1 064 juhtu), järgnesid endokrinoloogia (922 juhtu), gastroenteroloogia (899 juhtu) ja ortopeedia (779 juhtu).  Lõuna-Eesti haiglas vastati 173 e-konsultatsiooni saatekirjale Kliinikum on mitmete erialade vastuvõttude osutamisega läinud patsiendi elukohale lähemale ning taganud eriala vastuvõtud, vähihaigetele ka keemiaravi kesk- või kohaliku haigla juures. Ambulatoorseid vastuvõtte sooritati väljaspool põhitegevuskohta 33 647 (7% kõikidest eriarsti vastuvõttudest): androloogia erialal Tallinnas ja Pärnus, meditsiinigeneetika alal Tallinnas, silmaarst Võrus, Räpinas ja Põlvas, hematoloogia ja onkoloogia osas Ida-Virumaal. Mobiilsetes vastuvõtukabinettides tehti ligemale 2 000 arsti ja 4 000 õe vastuvõttu androloogia ja nahahaiguste erialal ning noorsportlaste terviseuuringute osas. Päevaravis osutatud teenused Viimasele aastakümnele tagasi vaadates on päevaravi haigete arv kasvanud märkimisväärselt ja seda ligemale 6 000 haige võrra ehk 52%. Kirurgilistele päevaravi teenustele on lisandunud narkoosis protseduurid, ajaliselt pikemad infusioonravid, sh keemiaravi ja bioloogiline ravi.  Päevaravi haigeid oli kokku 20 418, sh o Kliinikum – 17 063 (+515/+3%) o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 3 355 (-68/-2%) 29 Joonis 3. Päevaravis ravitud haigete arv aastatel 2015-2019. Patsientide arv kasvas võrreldes 2018. aastaga ca 500 võrra ehk 3% ja seda Kliinikumi päevaravi osas, kõige enam nahahaigustes, gastroenteroloogias, endokrinoloogias, nefroloogias ja traumatoloogias. Suurimad päevaravi teenuse pakkujad olid silmakliinik (5 129 patsienti), sünnituseelne osakond (2 404), günekoloogia osakond (1 814) ja kõrvakliinik (1 574). Enamus ehk 91% silmakliiniku haigetest raviti päevaravi korras, günekoloogias oli vastav näitaja 60% ja kõrvakliinikus 31%. Kõrvakliiniku päevakirurgia osakaal plaaniliste tonsillektoomiate teostamisel on olnud läbi aegade madal ja võiks olla suurem, kuid praeguseni on täiskasvanute mandlilõikused tehtud verejooksu tüsistuse tõttu statsionaaris, kus patsiendid on üks öö jälgimisel. Kliinikumi 17 063 päevaravi haigest opereeriti ca 10 500. Kirurgilisi protseduure sooritati kokku 14 200. Täiskasvanute operatsioonidest kasvas absoluutarvudes kõige enam naha- ja naha aluskoe operatsioonide, günekoloogiliste operatsioonide ja liigese artroskoopiliste operatsioonide arv. Päevaravi haigete arv kasvas 5% võrra Lõuna-Eesti haiglas, kuid vähenes märkimisväärselt Põlva haiglas (-13%). Tähelepanu väärivaks muutuseks Kliinikumis oli see, et ravil viibis rohkem haigeid Jõgevamaalt (+5%), Põlvamaalt (+20%), Viljandimaalt (+11%) ja Võrumaalt (+8), vähenes aga Ida-Virumaa haigete hulk (-8%). Kliinikum jälgib ravikvaliteedi näitajate osas ja efektiivse ressursi kasutuse seisukohalt teatud operatsioonide tegemise suhet statsionaaris ja päevaravis. Vastavad näitajad olid järgmised:  99% kataraktioperatsiooni tehti päevaravis  kubemesonga operatsioonide osakaal oli 41% (madalam võrreldes teiste haiglatega)  laste (alla 18-aastaste) tonsillektoomiate, adenoidektoomiate osakaal päevaravis oli 61%. 30 Statsionaarne arstiabi Statsionaarne ravitöö Kliinikumi ja tütarhaiglate vahel muutus tihedamaks. Kliinikumi koondus rohkem aktiivravi ja intensiivravi vajavaid haigeid, samas suunati haigeid kiiremini tütarhaiglatesse ja teistesse partnerhaiglatesse ravi jätkamiseks. Statsionaarne ravitöö (aktiivravi) toimus Kliinikumi haiglates kokku 1 127 voodikohal, Tartu Ülikooli Kliinikumis 892, Lõuna-Eesti haiglas 117, Põlva haiglas 70 ja Valga haiglas 48 voodikohal. Voodihõive oli haiglates erinev, 69–75% vahel. Haiglate, sh Kliinikumi voodikohtade arv praktiliselt ei muutunud, kuid voodikohtade vajadus on kasvanud seoses elanikkonna vananemise ja ravivajaduse suurenemisega ning üldhaiglate eriarstiabi osutamise vähenemisega. EMO-st hospitaliseerimist vajavatele haigetele ei ole Kliinikumis sageli kohe voodikohta, mistõttu EMO-s haigete viibimine voodikoha ootamisega on pikenenud. Probleem oli eelkõige sisehaiguste-, neuroloogia-, kardioloogia- ja pulmonoloogia kohtadega (voodihõive kuni 95%). Arvestades III ehitusetapi ehitusperioodiga ja olukorraga, kus voodite arvu suurendamiseks võimalusi ei ole, püüti leida muid lahendusi. L. Puusepa 8 majas rakendati ühist voodifondi kasutust, haigeid suunati ravi jätkamiseks kiiremini tütarhaiglatesse ja teistesse partnerhaiglatesse ning parandati haiglate vahelist transpordikorralust. Natuke leevendas olukorda sügisel lisandunud 9 täiendavat voodikohta neuroloogia osakonnas ja 4 voodikohta sisekliinikus.  Statsionaari aktiivravis raviti kokku 49 408 patsienti, sh o Kliinikum – 41 243 (+837/+2%) o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 8 165 (-109/-1%) Ravitud haigete arv Kliinikumis kasvas eelmise aastaga võrreldes aktiivravi osas 837 ehk 2% võrra, mida saab hinnata väga positiivseks tulemuseks, arvestades vajadust. Oluline haigete arvu vähenemine oli aga Valga haiglas (-173/-9%). Joonis 4. Statsionaari aktiivravis ravitud haiged aastatel 2015-2019. Kliinikumi ja tütarhaiglate vahelist tihedamat koostööd kajastab selgelt statsionaari haigete neljandiku võrra suurem liikumine, nii Lõuna-Eesti, Valga kui ka Põlva haigla vahel, nii raskemas seisus haigete üle toomises Kliinikumi kui ka haigete üleviimises järelraviks või ravi jätkamiseks. 31 Kliinikumis pikalt kulgevaid (< 30 päeva) ja väga raskeid haigusjuhte oli aktiivravis 980, mis on veidi enam kui aasta tagasi. Nii nagu päevaravi osas, vähenes ka statsionaarses ravis Ida- Virumaa ja ka Harjumaa haigete osakaal ning kasvas Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja ka Viljandimaa elukohaga haigete arv. Rohkem oli haigeid Kliinikumis ravil kardioloogias, uroloogias, neuroloogias, traumatoloogias, silmahaigustes, kõrva-nina-kurguhaigustes, psühhiaatrias sõltuvusravi osas. Mõnevõrra vähem haigeid oli pediaatrias ja pulmonoloogias. Ravikestus statsionaaris Kliinikumi haiglates jäi 5,9–7,7 päeva vahele. Tabel 7. Statsionaarse ravi kestus aastatel 2015–2019. 2015 2016 2017 2018 2019 Ravikestus aktiivravis (päevades) Tartu Ülikooli Kliinikum 5,7 5,8 5,9 5,9 5,9 Lõuna-Eesti Haigla 6,7 7,2 7,5 7,5 7,4 Põlva Haigla 7,2 7,1 7,1 7,0 7,7 Valga Haigla 4,5 5,3 5,7 5,9 6,0 2019. aasta sügisel alustas Kliinikumi närvikliiniku neuroloogia osakonnas tegevust Lõuna- Eesti Insuldikeskus, kuhu hospitaliseeritakse kiirabi poolt kõik Lõuna-Eesti ägedad insuldihaiged. Insuldistrateegiate kaasajastamine põhineb Euroopa Insuldiorganisatsiooni väljatöötatud põhimõtetel, mille eesmärgiks on insuldikäsitluse kvaliteedi parandamine haiguse akuutses faasis. Neuroloogia osakonnas avati selleks 9 täiendavat voodikohta ja aasta lõpu nelja viimase kuuga kasvas haigete arv kolmandiku võrra, kuus oli keskmiselt 54 insuldihaiget varasema 40 asemel. 34% EMO-sse jõudnud isheemilise insuldiga patsientidest tehti rekanaliseeriv protseduur (trombolüüs või mehaaniline trombi eemaldamine ajuarteritest), mis vastab eesmärgile (30%) ning on väga hea tulemus ja haiglate võrdluses kõrgeim näitaja. Esmase insuldihaige ravi jätkumine statsionaarses taastusravis on kuust kuusse ka kasvanud ja jõudnud 30%ni (eesmärk on 40%). Kliinikumi haiglates toimus 2019. aastal 3 235 sünnitust, sh Kliinikumi naistekliinikus toimus 2 673 sünnitust (2018. a 2 640) sünnitust, sündis 2 725 last (nendest 52 paari kaksikud). Sünnituste arv kokku praktiliselt ei muutunud, kuid maakonniti ja haiglati olid muutused järgnevad: Kliinikumis oli väike kasv Tartumaal-, Põlvamaal ja Valgamaal elavate sünnitajate osas, Lõuna-Eesti haiglas toimus 37 sünnitust rohkem kui aasta varem, Põlva haiglas oli 16 sünnitust vähem ning Valga haiglas 2019. aastal sünnitusabi teenust ei osutatud. Tabel 8. Sünnitused aastatel 2015–2019. 2015 2016 2017 2018 2019 Sünnituste arv 3 145 3 127 3 060 3 252 3 235 Tartu Ülikooli Kliinikum 2 456 2 473 2 424 2 640 2 673 Lõuna-Eesti Haigla 274 291 245 304 341 Põlva Haigla 232 231 244 237 221 Valga Haigla 183 132 147 71 0 32 Kliinikumis oli keisrilõikesünnituste osakaal 21%, neist üle pooltel juhtudest vajati kirurgilist sekkumist erakorralisel näidustusel. Kliinikumi naistekliinikusse suunatakse ja tulevad sünnitama ka kõrgema sünnitusriskiga rasedad ümberkaudsetest maakondadest, mistõttu on siin keisrilõigete ja enneaegsete vastsündinute osakaal üle Eesti keskmise. Sünnitusabi ja neonataalset head professionaalset taset näitavad mitmed Kliinikumi sünnitusabi indikaatorid:  surnultsündimuskordaja 1 000 sünni kohta oli 3,3 (Eestis vastav näitaja 2018. a oli 3,2)  perinataalsuremuskordaja 1 000 sünni kohta oli 3,3 (Eestis 2018. a oli 4,0). Perinataalsurmade põhjuseks oli eluks sobimatu kaasasündinud väärareng või sügav enneaegsus. Kliinikumi vähikeskus on Eestis ainus OECI (Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni) akrediteeringuga vähikeskus, kus tegeldakse pidevalt parimate võimalike ravitulemuste saamisel raviprotsesside jälgimise ja parendamisega. Hematoloogia-onkoloogia kliinik on Kliinikumi vähikeskuse tuumikkliinik, kus 2019. aastal tehti vähiravi spetsiifilisi (keemia- ja kiiritusravi) ravikuure 1 936 inimesele, kokku 27 881 ravikuuri (11 235 keemiaravi ja 16 646 kiiritusravi kuuri). Kiiritusravi teenuste ning kiiritusravi saanud isikute arv kasvas ning lühenes ka ravi alustamise aeg.  Vähiravikuure viidi läbi kokku 27 881, sh soliidtuumorite ravis 9 300 ja hematoloogiliste kasvajate ravis 1 935 kuuri 2019. aastal sai 224 Ida-Virumaa vähihaiget 1 146 keemiaravikuuri oma elukoha lähedal Ida- Viru keskhaiglas. Uuringud tehti ja raviotsused langetati konsiiliumi korras endiselt Tartus ning kirurgiline ja kiiritusravi toimus Ida-Viru piirkonnas elavaile patsientidele ka Tartus, kuid keemiaravi tehti Ida-Viru keskhaiglas Kliinikumi arstide jälgimisel. Kliinikumi aktiivravi haigetest 42% opereeriti (17 136 haiget). Opereeritud haigete arv Kliinikumis kasvas ca 700 (+4%), seda nii erakorraliste kui ka plaaniliste operatsioonid osas. Kokku tehti 25 429 kirurgilist protseduuri. Rohkem opereeriti haigeid uroloogias (neeru-, kusepõie- ja eesnäärme kasvaja operatsioonid), neurokirurgias (seljaaju ja närvijuurte dekompressiooni operatsioonid), kõrva-nina-kurguhaigustes (kõri-, nina-, mandlite ja adenoidide operatsioonid), silmahaigustes (sarvkesta operatsioonid), traumatoloogias (luumurru jm operatsioonid) ja üldkirurgias (LAP sapipõie ja soole operatsioonid). Kardiokirurgias tehti 358 lahtist südameoperatsiooni, sealhulgas üks LVAD-i operatsioon, mille käigus paigaldati südame vatsakesi toetav seade. Kliinikum on Eestis ainus haigla, kus opereeritakse laste kaasasündinud südamerikkeid, mida oli kokku 2019. aastal kokku 42, sh 25 kunstliku vereringega. Nii kardiokirurgias kui ka kardioloogias tehti varasema aastaga võrreldes enam koronaaršunteerimisi ning püsiva kardiostimulaatori paigaldusi. Kirurgiliste protseduuride tüsistuste registreerimine on aasta-aastalt kasvanud, mis näitab üha suuremat teadlikkust tüsistuste dokumenteerimise vajalikkusest. Aastal 2019 registreeriti Kliinikumis kokku 856 kirurgilise protseduuri tüsistust, neist 177 operatsiooniaegsed ja 679 postoperatiivsed. Opereeritud haigetel tekkinud tüsistuste määr oli 4%, kardiokirurgias 21%, torakaalkirurgias 17%, kirurgilises onkoloogias 11%, veresoontekirurgias 10%, uroloogias 9%, üldkirurgias 7%, abdominaalkirurgias 4% jne. Sagedasemad tüsistused olid haava 33 operatsioonijärgne infektsioon, soolesulgus, verejooks haavast või hematoom, kodade virvendusarütmia ja pneumoonia. 2019. aasta oli Tartu Ülikooli Kliinikumis organsiirdamiste juubeliaasta, mida tähistati rahvusvahelise konverentsiga. Kliinikumis on neere siiratud juba pool sajandit ja kokku 1 250, maksasiirdamisi tehtud 20 aastat ning esimesest kopsusiirdamisest on möödunud 10 aastat.  2019. aastal oli elundsiirdamisi Kliinikumis kokku 54:  41 neerusiirdamist, sh 2 neeru ning kõhunäärme samaaegset siirdamist  10 maksasiirdamist  3 kopsusiirdamist. Võrreldes 2018. aasta elundsiirdamisega kujunes aasta selles valdkonnas tagasihoidlikumaks, siirdamisi oli vähem eelkõige neerusiirdamiste osas. Mitmeid aastaid kestnud koostöö Scandiatransplandiga on andnud siirdamistele, doonororganite olemasolule ja sellega kaasnevatele arengutele ning teadusuuringutele uued võimalused. Ükskõik, kui head on meditsiiniseadmed, arstide oskused või teadusuuringud, on siirdamise puhul oluliseks faktoriks doonororgani olemasolu. Scandiatransplandi elundisiirdamise keskuste vahel on korraldatud riikidevaheline elundivahetus, samuti on toimub koostöö selles osas Eesti teiste haiglatega. Aasta lõpu seisuga jäi elundisiirdamise ootelehele 54 patsienti. Vereloome tüvirakkude siirdamisi toimus kokku 44; embrüosiirdamisi 640 (raseduste tekkimine 28%). Joonis 5. Elundisiirdamised Kliinikumis aastatel 2010–2019. Plaanilise ravi järjekorrad, sh operatsiooni järjekorrad olid päevaravis ja statsionaaris enamikel erialadel lubatud ooteaja ehk 8 kuu piires, v.a üldkirurgia, kus järjekord on nii päevaravis kui ka statsionaaris 10 kuud. Täiskasvanute kõrva-nina-kurgu operatsioonide ooteaeg lühenes kahe kuu võrra ning jäi 34 lubatud 1,5 aasta piiridesse. Järjekord lühenes ka uroloogias ja günekoloogias. Statsionaarne õendusabi ja koduõendusabi Statsionaarset õendusabi osutati kõikides Kliinikumi haiglates kokku 174 voodikohal, Kliinikumis 72, Lõuna-Eesti haiglas 47, Põlva haiglas 30 ja Valga haiglas 25 voodikohal.  Statsionaarses õendusabis viibis ravil kokku 2 458 patsienti, sh o Kliinikum – 1 210 (+30/+3%) o Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haigla – 1 248 (-103/-8%) Statsionaarsete õendusabi haigete arv vähenes kõige suuremas osas Põlva haiglas (-62/-19%). Ravikestus jäi vahemikku 19 päeva Valga haiglas kuni 36 päevani Põlva haiglas. Koduõendusteenuse pakkumine, sh õe koduvisiidi, on iga aastaga kasvanud. 2019. aastal oli selliseid visiite kokku 23 685, millest pooled tehti Kliinikumis. Tervishoiuteenuste rahastamine Suurem osa Kliinikumi haiglate tervishoiuteenustest rahastatakse „Ravi rahastamise lepingu“ alusel Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt. Lisaks lepingule maksab haigekassa ka kindlustamata isikute vältimatu arstiabi ja Euroopa Liidu kindlustatutele osutatud vajaminevate tervishoiuteenuste eest. Liikluskindlustusfirmad tasuvad vastavalt liikluskindlustuse seadusele traumaga seotud ravijuhtude eest ning teenuseid osutatakse ja müüakse ka teistele asutustele, sh teistele haiglatele ja perearstidele. Patsiendid maksavad tervishoiuteenuste eest ka ise erinevatel põhjustel, kui puudub ravikindlustus, saatekirjata- ja üldisest järjekorrast kiiremini pöördumised. Samuti tasuvad osutatud teenuste eest ise välismaalased, kui tegemist ei ole vältimatu- või vajamineva abiga. Kliinikumi „Ravi rahastamise leping“ rahaline maht moodustas jätkuvalt 94% Kliinikumi kogu tervishoiuteenuste rahalisest mahust. Asutustest olid suuremad tervishoiuteenuste ostjad Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI), kohalikud omavalitsused ja Kliinikumi puhul ka teised tervishoiuteenuste osutajad (suurimad teenuste tellijad Ida-Viru Keskhaigla ning Narva Haigla radioloogia- (sh teleradioloogia) ja patoloogia teenustega). Kliinikumi haiglate 2019. aasta ravi rahastamise leping oli võrreldes 2018. aasta lepinguga (aasta lõpu seisuga) rahalises mahus 9% ja ravijuhtudes 4% suurem: rahalises mahus suurem Kliinikumis 9%, Lõuna-Eesti haiglas 17%, Põlva haiglas 8%, Valga haiglas 11%. Lepingu rahalist kasvu mõjutasid nii tervishoiuteenuste loetelu muudatused koos palgakomponendi kasvuga, kui ka ravijuhtude kasv Kliinikumis, Lõuna-Eesti haiglas ja Valga haiglas. Aasta lõpu seisuga oli haiglate lepingu kogumaht 202 383 tuh eurot ja 680 168 ravijuhtu, sellest Kliinikumi lepingu kogumaht 181 935 tuh eurot ja 582 668 ravijuhtu. 35 Joonis 6. Ravi rahastamise lepingu rahaline maht aasta lõpu seisuga aastatel 2015 – 2019. Joonis 7. Ravi rahastamise lepingu rahaline maht haiglate lõikes 2019. aastal. 2019. aasta ravi rahastamise lepingu täitmine (saadud tulu) Kliinikumi haiglates kokku oli rahalises mahus 204 889 tuh eurot ehk 101% ja ravijuhtudes 700 238 ravijuhtu ehk 103%, sh Kliinikumi 2019. aasta lepingu täitmine oli 183 755 tuh eurot ehk 101% ja ravijuhtudes 596 193 ravijuhtu ehk 102%. Lepingu täitmine (saadud tulu) oli haigekassa poolt väljamakstud raviarvete summa (sh koefitsiendiga makstud raviarvete summa). Osutatud tervishoiuteenuste rahaline maht ületas haiglate lepingus kokkulepitud rahalist mahtu ning ületöö, mis läks maksmisele koefitsiendiga oli 6 406 tuh eurot, sh Kliinikumis 4 534 tuh, Lõuna-Eesti haiglas 1 553 tuh ja Valga haiglas 320 tuh eurot. Põlva haiglal ületööd ei olnud. 36 Tabel 9. Ravi rahastamise lepingu täitmine (saadud tulu) ja ületöö 2019. 2019.a. Haigekassa leping ja täitmine Kliinikum Lõuna- Põlva Valga Haigla tuh eurot Eesti Haigla Haigla Ravi rahastamise lepingu summa (aasta 181 935 8 972 5 736 5 741 lõpu seisuga) Lepingu täitmine (saadud tulu) 183 755 7 496 5 724 5 911 Koefitsiendiga maksmisele läinud 4 534 1 553 0 320 ületöö Ületööst saamata jäänud tulu 2 297 1 011 0 136 KOKKU 372 521 19 032 11 460 12 108 Kliinikumi saamata jäänud tulu oli kokku 2,3 mln eurot, suurim närvikliinikul (445 tuh eurot), psühhiaatriakliinikul (320 tuh eurot) ja sisekliinikul (352 tuh eurot). Kliinikumi eriarstiabi statsionaarne leping täideti ravijuhtudes 100% (+112 RJ) ja rahalises mahus 103% (+2 528 tuh eurot), ravijuhu keskmine maksumus oli 3% kallim. Suurim ületöö oli neurokirurgias, psühhiaatrias, kardioloogias ja nefroloogias, kus raviti rohkem haigeid ja ka ravijuhu maksumus oli lepingus planeeritust kallim. Ambulatoorsete tervishoiuteenuste osas täideti leping nii ravijuhtudes kui ka rahalises mahus 104% (+17 tuh RJ / +2,1 milj eurot). Kuna nõudlus paljude erialade ambulatoorsetele vastuvõttudele oli suur ja ravijärjekorrad pikad, siis oli ambulatoorse ravitöö osutamine planeeritud ka suuremas mahus kui seda oli leping. Ületöö koefitsiendiga 0,7 läksid maksmisele ravijuhud paljudel erialadel, sh suuremas mahus otorinolarüngoloogia-, oftalmoloogia-, günekoloogia-, ortopeedia-, endokrinoloogia-, nefroloogia- ja taastusravi arved. Päevaravi leping täideti plaanipäraselt ja üsna täpselt (ravijuhtudes 101%. ja rahaliselt 99%). Õendusabi leping täideti rahalises mahus 100%. Kiirabiteenuse osutamine Tartu Kiirabi põhiliseks tegevusalaks on haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi ehk kiirabiteenuse osutamine. Täiendavalt osutab Tartu Kiirabi koolitusteenust ja patsiendi transporditeenust. Tartu Kiirabi osutas kiirabiteenust seisuga 31.12.2019 kokku 26 kiirabibrigaadiga, mis paiknesid järgnevalt: Tartu baasides 9 brigaadi (millest 3 reanimobiili), Elva baasis 1, Alatskivi baasis 1, Põlvas 2 brigaadi, Räpinas 1 brigaad, Jõgeval 2 brigaadi, Põltsamaal 1 brigaad, Mustvees 1 brigaad, Otepääl 1 brigaad, Paides 2 brigaadi, Türil 1 brigaad, Viljandis 2 brigaadi, Suure-Jaanis 1 brigaad ja Abja-Paluojal 1 brigaad. Kiirabiteenust rahastati haigekassa eelarvest vastavalt kiirabi rahastamise lepingule. Tartu Kiirabi töötab e-kiirabina ehk elektroonilise kiirabikaardiga.  2019.a. tehti 57 905 kiirabivisiiti 37 2019. aastal tehti 57 905 kiirabivisiiti (2018.a. 59 808), elustamiskatseid oli 168 korral, millest 83 olid efektiivsed ja ebaefektiivseid oli 85. Raskes üldseisundis haigete transporti tehti viis korda Tartu-Helsingi vahel Kliinikumi. Aasta jooksul avati viis uut kiirabibaasi asukohaga Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Räpina, Türi ja Põltsamaa. Tulenevalt põhikirjast koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga toimus meditsiinipersonali diplomieelne ja järgne täiendõpe. Tartu Kiirabi koolituskeskus korraldas 365 koolituspäeva (2018 a 367 koolituspäeva), kus kokku oli osalejaid 4 146 inimest (2018 a 4 107 osalejat). Sellest laekus tulu (2018 a 307 936) eurot. Tartu Kiirabis töötas 31.12.2019 seisuga 541 töötajat, neist 108 arsti, 254 õde, 134 autojuht- kiirabitehnikut ning juhtiv- ja abipersonali 45 töötajat. Tartu Kiirabi autopark koosnes 31.12.2019 seisuga 68 autost. 2019 aastal riigihanke käigus soetati 15 kiirabiautot. 2 autot 15-st olid reanimobiilid ja ülejäänud 13 olid tava kiirabiautod. Kõik autod on varustatud uute mGis arvutitega ja patsiendiraamidega. Detsembris tutvustati Tartus, Raekoja platsil uusi kiirabiautosid ka linnarahvale. 2020 aastal on plaanis soetada kuni 5 uut kiirabiautot. 2019 aastal pakkuti turvamisteenust paljudele Eesti rahvaspordi ja motospordi üritustele. Suurimad rahvaspordiüritused olid Tartu Maratoni sarja kuuluvad ratta-, jooksu- ja rulluisumaratonid. Samuti turvasime ka Tartus toimunud Euroopa meistrivõistlusi triatlonis ja Otepääl toimunud Ironman Otepää 70.3 triatlonit. Juulis toimus Lõuna Eestis Baltikumi suurim mootorispordiüritus Shell Helix Rally Estonia. Meditsiinilise turvalisuse eest vastutas SA Tartu Kiirabi. Osaleti reageerijana ja korraldajana erinevatel koostööõppustel. „Sinu käed päästavad elu 2019“ tegevustes keskendusime 15. oktoobril valdavalt meie teeninduspiirkonnas erinevate elanikkonna gruppide koolitamisele. Lõuna-Eesti haigla osutas kiirabiteenust kolme õe-brigaadiga. Brigaadide põhibaasid asusid Võrus ja Antslas. Igal tööpäeva hommikul raporteerivad telesilla abil kiirabibaasid haigla valvearstidele ööpäeva jooksul toimunud sündmused ning saavad valvearstidelt otsest tagasisidet. Valga haigla osutas kiirabiteenust samuti kolme õe-brigaadiga, millest kaks asusid Valga linnas ja üks brigaad Tõrva linnas. Kiirabi visiitide ning hospitaliseeritud patsientide arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Tabel 10 Kiirabivisiitide arv aastatel 2015-2019 Näitajad 2015 2016 2017 2018 2019 Muutus Muutuse 2018/2019 % Kiirabi visiitide 72 970 76 149 73 048 73 983 71 509 -2 474 -3% arv kokku Tartu Kiirabi 60 848 61 959 59 276 59 808 57 905 -1 903 -3% Lõuna-Eesti 7 529 7 714 7 414 7 622 7 355 -267 -4% Haigla Valga Haigla 4 593 6 476 6 358 6 553 6 249 -304 -5% 38 Muud osutatud tegevused Valga haigla osutab ka üldhooldekodu-tüüpi hooldusteenust, erihoolekandeteenust sügava liitpuudega isikutele ja päevahoiuteenust eakatele ning puudega isikutele. Kohtade arv. 2019.aasta lõpu seisuga oli teenusel üldhooldekodu teenustel 86 klienti (kohti 90) ja erihooldusteenusel 20 klienti (kohti 20). Kogu aruandeaasta jooksul pakuti üldhooldekodu hooldusteenust 126le hoolealusele. Hoolekande osakonnal on alates 2017. aastast kvaliteedisüsteemi - EQUASS Assurance sertifikaat. Valga haigla hoolekande osakonna tulubaas koosneb Valga Vallavalitsuselt, Sotsiaalkindlustusametilt, hoolealuste pensionist ning ülalpidamisteenuste müügist. SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla Apteek Valga Haigla konsolideerimisgruppi kuuluvad peale haigla veel SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla Apteek. Terve Valgamaa tegevuse eesmärgiks on vahendite kogumine, vahendamine ja jaotamine Valga linna ning sellega piirnevate alade elanike tervishoiu tagamiseks, haiguste ravi ja vaevuste leevendamiseks, apteegiteenuste ja ravimite müügi korralduse parandamiseks ning edasiarendamiseks. 2019. aastal oli tegevus tagasihoidlik, annetusi ei kogutud ja uut kogumiskampaaniat ei käivitatud. OÜ-st Valga Haigla Apteek väljavõetav kasum läks sihtasutuse igapäevase teenindamise kulude katteks ja samuti soetati hüsteroskoop, mis anti kasutusele Valga haiglale. Lõuna-Eesti Haigla ASil on kaks tütarettevõtet: Pesuring OÜ ja Metsakohvik OÜ. Tütarettevõtete osakud kuuluvad 100% Lõuna-Eesti Haiglale. OÜ Metsakohvik ja OÜ Pesuring Lõuna-Eesti haigla konsolideerimisgruppi kuuluvad peale haigla veel OÜ Metsakohvik ja OÜ pesuring. OÜ Metsakohviku tegevusaladeks on ravitoitlustus, toitlustuse korraldamine kahes kohvikus, toidu ja tööstuskaupade müük ning kondiitritoodete müük. Metsakohvik OÜ müügitulu 2019 aastal oli 798 322 eurot (2018.a. 757 963 eurot). Ettevõtte kasum 2019. aastal oli 114 eurot. Müügitulu kasvas peamiselt kohvikute ja muu müügi arvelt, müük emaettevõttele moodustas 29% kogukäibest. Järgneval majandusaastal on plaanis tööruumide renoveerimine ja uue külmkambri ehitus. 2019 aasta keskmine töötajate arv oli 26. OÜ Pesuring eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset pesupesemis teenust Lõuna-Eesti hoolekandeasutustele, haiglatele ning teistele ettevõtetele ja eraklientidele. Pesuring OÜ müügitulu 2019 aastal oli 112 920 eurot (2018.a. 100 851 eurot). Ettevõtte kasum 2019 aastal oli 3 986 eurot. Ettevõtte peamine lepingupartner oli Lõuna-Eesti haigla, kelle müügitulu moodustas käibest aruandeaastal 62%, eelneval majandusaastal 70%. 2019 aastal oli ettevõtte töötajate arv 5. Järgneval majandusaastal on plaanis ettevõtte müügimahu kasvatamine väljaspool kontserni ning soetada uus triikimiskalander. Teadus-, õppe- ja arendustöö Teadus-, õppe- ja arendustegevus toimub tihedas koostöös Tartu Ülikooliga. Diplomieelne õpe toimub koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga. Diplomijärgsest õppest toimub Kliinikumis residentide ja kliiniliste erialade doktorantide õpe ning arstide täiendõpe. 39 Diplomieelse ja -järgse õppetööga oli seotud suur osa arstidest ning ka teatud osa õendustöötajatest. 2019. aastal osales diplomieelses õppetöös 362 arst-õppejõudu (48% arstidest) ning diplomijärgses õppetöös 472 arst-õppejõudu (63% arstidest). Koostöös Tartu Ülikooliga rajati simulatsioonikeskus, mille jaoks remonditi ja kohandati spetsiaalselt ruumide kompleks L. Puusepa 8 hoone B-korpuses. Simulatsioonikeskuse kaasaegne taristu annab kaasaegse võimaluse kliiniliste ja praktiliste oskuste omandamiseks ning võimalused simulatsioonikoolituste välja töötamiseks nii põhiõppes, täiendkoolitusel kui ka kliinikusisestel koolitustel.  2019. aastal kaitsti 6 doktoritööd Kliinikute juhid ja arst-õppejõud on juhendajateks mitmetele doktorantidele. 2019. aastal kaitsti kuus doktoritööd: 1. Aigar Ottas kaitses filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) teemal „The metabolomic profiling of psoriasis, atopic dermatitis and atherosclerosis“ („Psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja ateroskleroosi metaboloomne profileerimine“). Juhendajad: Ursel Soomets (PhD (neurokeemia), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja professor Külli Kingo (dr. med. (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut). Töö olulisus seisneb krooniliste dermatooside metaboolsete markerite selgitamises, mis aitavad mõista psoriaasi ja atoopilise dermatiidi tekkemehhanisme, kaasuvaid südame-, veresoonkonna haigusi ja olla võimalikeks biomarkeriteks nende haiguste diagnoosimisel ja ravis. 2. Kristel Ehala Aleksejev kaitses filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) teemal „The associations between body composition, obesity and obesity-related health and lifestyle conditions with male reproductive function.“ („Kehakompositsiooni, rasvumise ja rasvumisega seotud eluviisi ning tervisenäitajate seosed mehe reproduktiivfunktsiooniga“). Töö juhendajaks oli Margus Punab (dr. med. (arstiteadus)), Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudist. 3. Mari-Anne Vals filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Congenital N-glycosylation disorders in Estonia“ („Kaasasündinud N- glükosüülimise haigused Eestis“). Doktoritöö juhendajaks oli professor Katrin Õunap (dr. med.), TÜ kliinilise meditsiini instituudist. 4. Liis Kadastik-Eerme filosoofiadoktori kraadi (PhD arstiteaduses) väitekirjaga „Parkinson’s disease in Estonia: epidemiology, quality of life, clinical characteristics and pharmacotherapy“ („Parkinsoni tõbi Eestis: epidemioloogia, elukvaliteet, kliinilised karakteristikud ja farmakoteraapia“). Väitekirja juhendajad olid professor Pille Taba Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliinikust ja professor Toomas Asser Tartu Ülikoolist. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli kirjeldada Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid Tartumaal, samuti iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ning mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ja neid soodustavaid tegureid. Uurimistöö üheks eesmärgiks oli ka analüüsida Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid. 5. Pilleriin Soodla filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Newly HIV infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance“ („HIV esmasdiagnoosid Eestis: esmashaigestumise ja ülekantud ravimresistentsuse hindamine“). Juhendajad: professor Irja Lutsar (dr. med. (arstiteadus), TÜ 40 bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja infektsioonihaiguste dotsent Matti Maimets (knd (meditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituut). Töö üldine eesmärk oli kirjeldada HIV epideemia olukorda Eestis, selleks kaasati Eesti HIV- positiivsete isikute andmebaasi (E-HIV) kõik patsiendid, et uurida demograafiliste näitajate muutumist ajas. 6. Maria Bergman (end Yakoreva) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Imprinting disorders in Estonia“ („Vermimishäired Eestis“). Juhendajad: professor Katrin Õunap (dr. med., TÜ kliinilise meditsiini instituut) ja lektor Tiina Kahre (PhD (molekulaarne biomeditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituut). Käesoleva uuringuga selgitati sagedamini esinevate vermimishäirete esinemissagedust Eestis. Leiti, et PWS, AS ning BWS esinemissagedus Eestis on võrreldav kirjanduses publitseeritud esinemissagedusega, kuid SRS ning GNAS-geeniga seotud vermimishäirete esinemissagedus on eeldatavast oluliselt kõrgem. Üheks teadustegevust hindavaks kriteeriumiks on rahvusvahelistes ajakirjades avaldatud ja Web of Science andmebaasides kajastatud teadusartiklite arv, nendele viitamine ja H-indeks. Olulised on ka „Eesti Arstis“ avaldatud eestikeelsed teadusartiklid. 2019. aastal avaldati rahvusvahelistes teadusajakirjades 251 artiklit 142s erinevas kõrge mõjufaktoriga (> 2) rahvusvahelises ajakirjas. Ajakirjas Eesti arst avaldati 49 teadusartiklit, sealhulgas 2 ravijuhend ja 12 juhtumikirjeldust:  248 artiklit Web of Science andmebaasides (ETIS 1.1);  3 artiklit teistes rahvusvahelistes andmebaasides (ETIS 1.2);  49 artiklit ajakirjas Eesti Arst (ETIS 1.3). 2019.aastal oli Kliinikumi arstide poolt kirjutatud artikleid 34 võrra enam kui 2018. aastal. Joonis 8. Kliinikumi töötajate poolt avaldatud teaduspublikatsioonid aastatel 2015 - 2019. 41 Tähelepanuväärne on, et 2019. aastal avaldati Kliinikumi arstide poolt väga kõrge mõjufaktoriga (> 20) ajakirjades 21 artiklit, sealhulgas:  New England Journal Medicine (IF 70,670) ilmus 3 artiklit, autorite grupis J. Kõrv, K. Kull;  The Lancet (IF 59.102) ilmus 3 artiklit, autorite grupis H. Jürgens, S. Haldre, J. Jaal;  Nature (43.070) ilmus 1 artikkel, autorite grupis P. Korrovits, M. Punab;  Nature Medicine (30.641) ilmus 1 artikkel, autorite grupis A. Tiirats, O. Zilina;  The Lancet Neurology (IF 28.755), ilmus 1 artikkel , autorite grupis P. Taba;  Nature Genetics (IF 25.455) ilmus 1 artikkel, autorite grupis A. Ruusalepp, R. Ermel;  European Heart Journal (24.889) ilmus 4 artiklit, autorite grupis J. Eha, Ü. Soopõld;  Lancet Diabetes and Endocrinology (24.540) ilmus 2 artiklit, autorite grupis I. Kull, K. Maasalu;  Circulation (23.054), ilmus 2 artiklit, autorite grupis Ü. Soopõld;  Lancet Respiratory Medicine (22.992), ilmus 2 artiklit, autorite grupis M. Danilovits, J. Karjagin, A. Sõrmus;  JAMA Internatinal Medicine (20.765), ilmus 1 artikkel, autorite grupis M. Ots- Rosenberg, Z. Riispere. 2019. aasta mais toimunud Kliinikumi kevadkonverentsil anti välja Neinar Seli stipendiumid kõige rohkem teadusartikleid (ETISe klassifikaatorid 1.1., 1.2, 1.3, 2.1.,3.1) publitseerinud Kliinikumi arstidele. Stipendiumi saajateks osutusid viimase viie aasta teadustegevuse eest (2014–2018) lastekliiniku juhataja prof Vallo Tillmann ja viimase kalendriaasta jooksul avaldatud publikatsioonide eest geneetika keskuse juhataja prof Katrin Õunap. Emakeelse arstiteadusliku ajakirja jätkusuutlikkuse toetamiseks premeerib Kliinikum iga aastaselt parimat ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklit. 2019. aastal hindas toimetuskolleegium parimaks Ene Pärna, Anu Aluoja, Külli Kingo artikli „Krooniliste dermatoosidega patsientide emotsionaalne seisund ja elukvaliteet, seosed isiksuseomadustega“. 2019. aastal pälvisid teadustöö preemia uurimistöö „Ägeda gastroenteriidi etioloogia hospitaliseeritud patsientidel vanuserühmas 0–18 aastat pärast riikliku rotaviirusvaktsiini kasutuselevõttu Eestis“, eest Kadri Kõivumägi, Hiie Soeorg, Karolin Toompere, Ene-Ly Jõgeda, Eveli Kallas, Evely Lass, Kristi Huik, Irja Lutsar. Kliinikutest olid kõige produktiivsemad ja edukamad närvikliinik (39 publikatsiooni rahvusvahelises väljaandes), lastekliinik (32) ja ühendlabor (31). 42 Joonis 9. Kliinikumi edukamad kliinikud ja teenistused publikatsioonide avaldamise osas 2019. Kliinikumi kui ülikoolihaigla ülesanne ravitöö kõrval on erialade järjepidev arendamine, et tagada patsientidele parimad ravivõimalused, mida kaasaegsel meditsiinil on pakkuda. Lõppenud aastal võeti Kliinikumis kasutusele mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid, esmakordselt Kliinikumis läbiviidud meetodeid lisandus 25 ja esmakordselt Eestis läbiviidud meetodeid üle 30. Kardiokirurgias teostati esimene transaortaalne TAVI protseduur ja stomatoloogiakliinikus näo- ja lõualuudekirurgias teostati esmakordselt Eestis alalõualuuliigese endoproteesimine. Uroloogias teostati MicroPerc protseduur neerukivi purustamiseks. Tegemist on Eestis kõige väiksema läbimõõduga perkutaanse nefroskoopia instrumendiga, mis on mõeldud kasutamiseks väiksemate kivide puhul, mis ei ole tavapäraste meetoditega purustatav. See on oluline eelis eeskätt laste kivitõve ravis. Mitmeid uusi metoodikaid lisandus laborimeditsiinis ja meditsiinigeneetikas. Spordimeditsiini ja taastusravikliinikusse seati sisse Lõuna-Eesti esimene kõnnirobot. Kõnnirobot võimaldab pakkuda kõige kaasaegsemat taastusravi nüüd ka Lõuna- ja Kesk-Eesti patsientidele. Robot Lokomat® on Eestis ainulaadne seepärast, et võimaldab mitte ainult täpselt doseeritud jalgade liigutamist, vaid ka puusa ja kerelihaste aktiveerimist. Seadet kasutatakse ühe osana taastusravi protsessis, kus kõnnitreening robotil on näidustatud paljudele neuroloogiliste ja ortopeediliste diagnoosidega patsientidele ning see annab võimaluse treeninguks sellise intensiivsusega, mida üks terapeut ilma masina abita tagada ei suuda. 43 Peamised suhtarvud konsolideeritud aruandes 2018 2019 Käibe kasv % 13,39 9,41 Tulemi kasv % 114,00 54,90 Puhasrentaablus 3,56 5,04 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2,30 2,33 ROA % 4,04 5,58 ROE % 5,67 8,07 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid Käibe kasv % = (tulu ettevõtlusest 2019- tulu ettevõtlusest 2018)/ tulu ettevõtlusest 2018 * 100 Tulemi kasv % = (tulem 2019-tulem 2018) / tulem 2018 *100 Puhasrentaablus % = tulem/ müügitulu * 100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara/ lühiajalised kohustused ROA % = tulem/varad kokku * 100 ROE % = tulem / netovara * 100 44 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa VARAD Käibevarad Raha 60 890 245 31 734 587 2 Nõuded ja ettemaksed 21 197 093 40 928 351 3 Varud 4 569 299 4 934 879 5 Käibevarad kokku 86 656 637 77 597 817 Põhivarad Finantsinvesteeringud 1 981 1 981 9 Nõuded ja ettemaksed 147 123 149 987 3 Kinnisvarainvesteeringud 2 315 838 1 576 222 11 Materiaalsed põhivarad 124 320 125 120 409 424 12 Immateriaalsed põhivarad 6 147 419 6 164 786 13 Põhivarad kokku 132 932 486 128 302 400 VARAD KOKKU 219 589 123 205 900 217 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 875 393 2 835 416 16 Võlad ja ettemaksed 34 167 710 30 765 316 17 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 76 878 74 663 21 Lühiajalised kohustused kokku 37 119 981 33 675 395 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 22 762 949 25 374 194 16 Muud pikaajalised kohustused 267 734 285 053 17 Pikaajalised kohustused kokku 23 030 683 25 659 247 KOHUSTUSED KOKKU 60 150 664 59 334 642 Netovara Emaettevõtja asutajatele kuuluv netovara Sihtkapital 33 773 392 33 773 392 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 106 313 882 98 531 085 Aruandeperioodi tulem 12 254 648 7 782 797 Kokku emaettevõtte asutajatele kuuluv netovara 152 341 923 140 087 274 Vähemusosalus 7 096 537 6 478 301 NETOVARA KOKKU 159 438 459 146 565 575 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 219 589 123 205 900 217 Lisad lehekülgedel 49 kuni 83 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 45 Konsolideeritud kasumiaruanne Eurodes 2019 2018 Lisa Annetused ja toetused 3 086 152 2 018 866 21 Tulu ettevõtlusest 255 439 211 233 470 438 22 Muud tulud 3 871 192 3 979 327 23 Kokku tulud 262 396 555 239 468 631 Mitmesugused tegevuskulud -75 097 993 -71 857 791 24 Tööjõukulud -146 724 621 -131 418 035 25 Põhivara kulum ja väärtuse langus -14 271 127 -15 079 938 11,12,13 Muud kulud -13 236 389 -12 443 720 26 Kokku kulud -249 330 130 -230 799 484 Põhitegevuse tulem 13 066 425 8 669 147 Intressikulud -245 742 -365 396 27 Muud finantstulud ja -kulud 52 201 6 723 28 Aruandeaasta tulem 12 872 884 8 310 474 Emaettevõtte osa kasumist (kahjumist) 12 254 648 7 782 797 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) 618 236 527 677 Lisad lehekülgedel 49 kuni 83 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 46 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Eurodes 2019 2018 Lisa Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 13 072 398 8 669 147 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 14 271 127 15 079 938 11,12,13 Kasum põhivara müügist -11 221 -376 130 23 Tuludesse kantud sihtfinantseerimine -3 086 152 -2 018 866 Muud mitterahalised tehingud põhivaraga -26 788 -11 880 Eraldise moodustamine 150 927 187 910 Muud mitterahalised tehingud 41 706 50 132 Muud korrigeerimised -297 362 -143 911 Nõuete ja ettemaksete muutus 19 761 405 -24 024 696 Varude muutus 365 537 -356 022 Kohustuste ja ettemaksete muutus 3 324 026 2 775 629 Makstud intressid -249 296 -274 026 Laekumised sihtotstarbelistest laekumistest 778 937 485 645 Rahavood majandustegevusest kokku 48 095 244 42 870 Rahavood investeerimistegevusest Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 2 186 272 1 280 949 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara -18 292 290 -12 591 158 soetamisel Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara 11 221 532 550 müügist Laekunud äriühendusest 0 924 385 Laekunud intressid 44 806 5 215 Antud laenud -7 200 -18 000 Antud laehude tagasimaksed 13 613 26 619 Tasutud tütarettevõtete soetamisel 0 -218 Rahavood investeerimistegevusest kokku -16 043 578 -9 839 658 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -2 644 072 -2 739 172 Kapitalirendi tagasimaksed -251 936 -268 779 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 896 008 -3 007 951 Rahavood kokku 29 155 658 -12 804 739 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 31 734 587 44 539 326 Raha ja raha ekvivalentide muutus 29 155 658 -12 804 739 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 60 890 245 31 734 587 47 Konsolideeritud netovara aruanne Eurodes Sihtkapital Akumuleeritud Vähemusosalus Kokku tulem netovara Saldo 31.12.2017 33 773 392 97 912 067 4 578 922 136 264 381 Lisandumised 0 619 018 1 371 702 1 990 720 äriühenduste kaudu Aruandeaasta tulem 0 7 782 797 527 677 8 310 474 Saldo 31.12.2018 33 773 392 106 313 882 6 478 301 146 565 575 Aruandeaasta tulem 0 12 254 648 618 236 12 872 884 Saldo 31.12.2019 33 773 392 118 568 530 7 096 537 159 438 459 Lisad lehekülgedel 49 kuni 83 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 48 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Tartu Ülikooli Kliinikumi 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga. Eesti Finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad Raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud tulemiaruande koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr. 1. Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2019 ja lõppes 31.detsembril 2019. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31.12.2019.a. ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäev järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (emaettevõte) ja tema tütarettevõtjate AS Põlva Haigla, SA Tartu Kiirabi, AS Lõuna-Eesti Haigla, sh AS Lõuna-Eesti Haigla tütarettevõtjad - OÜ Metsakohvik, OÜ Pesuring - ja AS Valga Haigla, sh tütarettevõtjad - SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla Apteek –finantsnäitajad (edaspidi koosnimetatud – kliinikumi kontsern). Informatsioon tütarettevõtjate kohta on toodud lisas 8. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kliinikumi kontsernil on kontroll. Kliinikumi kontsern kontrollib majandusüksust kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale tulemile ja ta saab mõjutada seda tulemi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtja kontrolli all olevate tütarettevõtjate finantsnäitajad. Ema – ja tütarettevõtjate vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõude, kohustised, tulu, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandest elimineeritud. Vajadusel on tütarettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kliinikumi kontserni arvestuspõhimõtetele. Vähemusomanike osa tütarettevõtjate tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud tulemiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist. Tütarettevõtjad Tütarettevõtjaks loetakse ettevõtet mille üle on kliinikumi kontsernil kontroll. Tütarettevõtja loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kliinikumi kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtja definitsioonile vastavad ka mitteäriühingud (sihtasutused). Kui kliinikumi kontsern omab sihtasutuses valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest) kajastatakse osalust 100%-na. 49 Sidusettevõtted Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kliinikumi kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kliinikumi kontsern omab ettevõttes 20-50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Kui kliinikumi kontsern omab sihtasutuses olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata. Sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuse kuluna. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalus teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Osalused sihtasutustes Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes (sihtasutustes) kajastatakse järgmiselt: • Kui kliinikumi kontserni üksus omab sihtasutuse valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest),kajastatakse osalust 100%-na; • Kui kliinikumi kontsern omab sihtasutuses olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuse kuluna). Kontrolli ja olulise mõju määramisel sihtasutustes arvestatakse ka asjaolu, kas kliinikumi kontsernile lähevad üle sihtasutuse varad selle likvideerimisel. Kliinikumi kontsern omab valitsevat mõju (üle 50% hääleõigusest) Sihtasutuses Tartu Kiirabi (vt lisa 8). Kliinikumi kontsern osaleb viies asutatud sihtasutuste tegevuses sihtasutuste nõukogude kaudu, nimetades nendesse oma esindaja(d). Kliinikum on asutajaliige järgmistes sihtasutustes: • Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla • Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus • Sihtasutus Bengt Björksten Fond • Sihtasutus Eesti Agrenska Fond • Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded: bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne. Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtjatesse kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvarad Kliinikumi kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, ning lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil kliinikumi kontsern võtab endale kohustise teatud finantsvara ostuks või müügiks. Raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning 50 võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla järgnevalt: (a) Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (näiteks nõuded ja lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga); (b) Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusele (diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste finantsvarade suhtes); (c) Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla nende õiglasele väärtusele. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Väärtuse languse tühistamised: (a) Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam (1) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusest ja (2) bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse tulemiaruandes. (b) Nende finantsvarade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, allahindlusi ei tühistata. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised. Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro (s.o kliinikumi kontserni arvestusvaluuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) on ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad), aruandekuupäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. 51 Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kliinikumi kontserni tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude tulude kajastamisel aastavahetusel näidatakse grupis "Nõuded ja ettemaksed" eraldi real. Varud Varud on varad, mida hoitakse müügiks kliinikumi kontserni tavapärase majandustegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase majandustegevuse käigus ja materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varudeks on tooraine ja materjal, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele varude eest ja müügiks hoitavad seadmed. Vastutaval hoiul olevate tervishoiualase hädaolukorra ravimite ja tuberkuloosiravimite varu kohta peetakse arvestust bilansiväliselt. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varud on algselt võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Kuna kliinikumi kontsern kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse erisustest varude arvestamisel. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi jõustumisest alates 1. jaanuar 2004.a. on varude soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus. Varude soetusmaksumuse kuludesse kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. 52 Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hoone, hoone osa), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata oma põhitegevuses. Mõningaid kinnisvaraobjekte (maa, hoone) kasutatakse peamiselt enda majandustegevuses, kuid ebaolulises osas ka renditulu teenimise eesmärgil. Need kinnisvaraobjektid ei ole eraldi võõrandatavad, mistõttu kajastatakse kogu objekti materiaalse põhivarana. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid, ilma milleta ei oleks ostutehing tõenäoliselt aset leidnud. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioonikulu ja kahjumeid väärtuse langusest kajastatakse tulemiaruandes analoogiliselt materiaalsete põhivarade amortisatsioonikuluga ning kulumit arvestatakse lineaarse meetodi järgi, rakendades 5 % amortisatsioonimäära aastas. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud tulem kajastatakse lõpetamise perioodi tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalsed põhivarad Materiaalse põhivarana on bilansis kajastatud Kliinikumi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid, mille hinnanguline kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ületab 5 000 eurot ühiku kohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalsete põhivarade arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaradega. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine 53 tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Parenduste käigus asendatud komponent eemaldatakse bilansist. Uuele komponendile määratakse eluiga lähtuvalt tema kasulikust elueast, kuid mis ei ole põhiobjekti elueast pikem. Kuna kliinikumi kontsern kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud põhivarade osas avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse erisustest põhivarade arvestamisel. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade maksumusse käibemaksu ja muid mittetagastatavaid makse ning lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud), mistõttu on materiaalsete põhivarade soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Kasulik eluiga põhivarade gruppide lõikes (aastates) Põhivarade grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja ehitused 10-50 aastat Masinad ja seadmed 2-25 aastat Majandusinventar ja bürooseadmed 5-25 aastat Transpordivahendid 5-25 aastat Arvutustehnika 2-7 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa ja püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkväärtust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade ning lõppväärtuse põhjendatust. Laenukasutuse kulutusi (intressid), mis on seotud materiaalsete põhivarade ehitusega, põhivarade soetusmaksumuses ei kajastata. Materiaalsete põhivarade kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Tulem, mis on tekkinud materiaalsete põhivarade kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. Immateriaalsed põhivarad Immateriaalsete põhivaradena kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalseid põhivarasid selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete põhivarade soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt ja lähtutakse vara kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning-meetodi põhjendatust. 54 Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5-20 aastat. Varade väärtuse langus Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti Finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul kui vara väärtus ei langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal aruandekuupäeval piiramata kasutusega materiaalsete põhivarade ja amortiseeritavate varade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste ajaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (va firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivarade allahindluse kulude vähendamisena. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kliinikumi kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa tagasimakse). Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud vara amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaradega, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. 55 Kliinikumi kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaradega. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või kliinikumi kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Eraldisena on kajastatud juhatuse liikmete tulemustasu, kutsehaigetele makstavat hüvitist ja pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulusid. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendis toodud põhimõtetest. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: • sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja 56 rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; • tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: • kodumaine sihtfinantseerimine; • välismaine sihtfinantseerimine. Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine (välja arvatud nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et kliinikumi kontsern toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel momendil, st põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarad soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse või immateriaalse põhivarana. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: • sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt kliinikumi kontsern toetuse saajana kaupu või teenuseid saab; • sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab kliinikumi kontsernile toetuse saajana üle kaupu või teenuseid ning millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt). Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivarad kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning kliinikumi kontsern toetuse 57 vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude katteks või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Kliinikumi kontserni põhitegevusega seotud tulude arvestuspõhimõtted on järgmised: Tervishoiuteenused Tulu tervishoiuteenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Teenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et kliinikumi kontsern suudab katta vähemalt teenusega seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses. Juhul kui ei ole tõenäoline, et kliinikumi kontsern suudab tagasi teenida vähemalt teenusega seotud kulud, tulu teenuse osutamisest ei kajastata. Kui on tõenäoline, et teenuse osutamisega kaasnevad kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe. Aruandeaasta müügitulu korrigeeritakse vastavalt aruandekuupäeval lõpetamata haigusjuhtude jääkide muutusele võrrelduna eelmisel aruandekuupäeval lõpetamata haigusjuhtude jäägiga. Juhtkonna hinnangu aluseks on ravijuhtude väljavõte raviarvestusprogrammist. Kuna raviarvestusprogrammi piirangu tõttu on võimalik saada infot poolelioleva teenuse kohta ainult nende ravijuhtude kohta, mis on väljavõtte võtmise hetkeks lõpetatud, võetakse väljavõte võimalikult hilise kuupäevaga. Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude eest on kajastatud kirjel ostjatelt laekumata arved lisas 4. Koolitusteenused Ühekordse koolituse puhul kajastatakse tulu antud toimingu teostamise järel. Juhul kui koolitust osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, kajastatakse koolitusteenust tuluna lineaarselt lepingus ettenähtud koolitusperioodi jooksul. Ravimiuuringuteenus Tulu ravimiuuringutest kajastatakse lähtudes teenuse valmidusastmest. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Seotud osapooled Seotud osapooltena käesolevas aruandes on käsitletud: • kliinikumi kontserni sidusettevõtteid; 58 • mittetulundusühinguid, mis ei kuulu Tartu Ülikooli Kliinikumi konsolideerimisgruppi, kuid milles kliinikumi kontsern omab olulist mõju; • sihtasutusi, mille üks asutajatest on Tartu Ülikooli Kliinikum kontsern; • Tartu Ülikooli Kliinikumi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeid ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; • Tartu Ülikooli Kliinikumi tütarettevõtjate juhatuse liikmeid ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; • Tartu Ülikooli Kliinikumi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja tütarettevõtjate juhatuse liikmete pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid. Tulenevalt 24.11.2014 jõustunud avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi muutustest (§491) avalikustatakse muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas alates 01.01.2015 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sise-dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Mitteturutingimustel, õigusaktidele või aruandekohustuslase sise-dokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid 2018. ja 2019. aastal ei olnud. 59 Lisa 2 Raha Eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 51 579 32 741 Arvelduskontod 60 838 666 31 701 846 Raha ja raha ekvivalendid kokku 60 890 245 31 734 587 2019.a. oli pangaintressitulu kokku 44374 eurot. 2018 aastal oli pangaintressitulu 4202 eurot. Vabu rahalisi vahendeid deponeeritakse tähtajaliselt 1-3 kuud ja igapäevaselt üleöödeposiiti. Täiendavalt vaata intressitulude kohta lisa 28. Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Eurodes Jaotus ülejäänud tähtaja järgi Lisa 31.12.2019 12 kuu 1-5 üle 5 jooksul aasta aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 19 841 092 19 841 092 0 0 4 Ostjatelt laekumata arved 20 019 730 20 019 730 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -178 638 -178 638 0 0 Maksude ettemaksed ja 81 497 81 497 0 0 6 tagasinõuded Muud nõuded 653 541 653 541 0 0 10 Ettemaksed 768 086 620 963 147 123 0 Tulevaste perioodide kulud 670 990 597 414 73 576 0 Muud ettemakstud ettemaksed 97 096 23 549 73 547 0 Nõuded ja ettemaksed kokku 21 344 216 21 197 093 147 123 0 Jaotus ülejäänud tähtaja järgi Lisa 31.12.2018 12 kuu 1-5 üle 5 jooksul aasta aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 19 953 361 19 953 361 0 0 4 Ostjatelt laekumata arved 20 180 886 20 180 886 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -227 525 -227 525 0 0 Maksude ettemaksed ja 40 566 40 566 0 0 6 tagasinõuded Muud nõuded 20 615 691 20 615 691 0 0 10 Ettemaksed 468 720 318 733 145 945 4 042 Tulevaste perioodide kulud 315 671 289 880 25 791 0 Muud ettemakstud ettemaksed 153 049 28 853 120 154 4042 Nõuded ja ettemaksed kokku 41 078 338 40 928 351 145 945 4 042 60 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu Eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Ostjatelt laekumata arved 20 019 730 20 180 886 Ostjatelt laekumata arved 16 146 031 16 899 440 Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude eest 3 873 699 3 281 446 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -178 638 -227 525 Kokku nõuded ostjate vastu 19 841 092 19 953 361 Ebatõenäoliselt laekuvad arved 2019 2018 Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi alguses -227 525 -102 076 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud 26 743 8 877 nõuded Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -30 998 -139 602 Lootusetuks tunnistatud nõuded 53 142 5 276 Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi lõpus -178 638 -227 525 Lisa 5 Varud Eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 4 455 218 4 819 612 Tooraine ja materjal 4 413 787 4 727 034 Tervishoiu hädaolukorra meditsiiniliste materjalide 41 431 92 578 varu Müügiks ostetud kaubad 47 128 115 132 Ettemaksed varude eest 66 953 135 Kokku varud 4 569 299 4 934 879 Seisuga 31.12.2019 on tooraine ja materjalide varude hulgas ravimeid, sidumisvahendeid ja muud meditsiinilist materjali summas 4 294 235 eurot (seisuga 31.12.2018 summas 4 618 454 eurot), riigieelarveliste vahendite eest soetatud ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru summas 41 431 eurot (seisuga 31.12.2018 summas 92 578 eurot). Seisuga 31.12.2019 koosnevad ülejäänud tooraine ja materjalivarud summas 119552 eurot toiduainete varudest ja muude majandusmaterjalide varudest (seisuga 31.12.2018 summas 108580 eurot). Kliinikumi käes on vastutaval hoiul tervishoiualase hädaolukorra ravimi varu summas 513 305 eurot (seisuga 31.12.2018 summas 446 156 eurot) ja Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiravimite varu summas 266 102 eurot (seisuga 31.12.2018 summas 353 193 eurot). 61 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisad Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 99 423 0 94 206 Üksikisiku tulumaks 0 1 928 520 0 1 707 658 Erisoodustuse tulumaks 0 9 721 0 7 588 Sotsiaalmaks 0 3 493 271 0 3 156 652 Kohustuslik kogumispension 0 170 609 0 153 391 Töötuskindlustusmaksed 0 238 755 0 216 048 Muud maksude ettemaksed ja 0 32 660 0 17 273 maksuvõlad Ettemaksukonto jääk 81 497 40 566 Kokku maksude ettemaksed ja 81 497 5 972 959 40 566 5 352 816 3;17 maksuvõlad Lisa 7 Investeeringud sidusettevõtjatesse Kliinikumi poolt asutatud sihtasutused : 1. Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla 2. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus 3. Sihtasutus Eesti Agrenska Fond 4. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank 5. Bengt Björksten Fond Kõik Kliinikumi poolt asutatud sihtasutused asuvad Eestis. Kliinikum omab olulist mõju (üldjuhul 20%-50% hääleõigust): 1. SA Bengt Björksten Fond (67% hääleõigust), põhitegevusala - edendada ja toetada teaduslikke uuringuid ning anda välja stipendiume, mis on seotud laste allergia või laste mikrobioloogilise ökoloogia uuringute teostamisega. Kliinikumil puudub fondi üle valitsev mõju. 2. SA Ida-Viru Keskhaigla (50% hääleõigust), põhitegevusala - kõrgetasemelise arstiabi andmine ning meditsiini- ja tervishoiualane arendustöö Ida-Viru tervishoiupiirkonnas; 3. SA Eesti Agrenska Fond (33% hääleõigust); põhitegevusala - haiguse või trauma tõttu puude omandanud lastele ja nende vanematele ning lähedastele vajaliku elukvaliteedi tagamine; 4. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (15% osalust), põhitegevusala – Eesti Vabariigi tervishoiu infosüsteemi komponentide arendamine ja haldamine ja nende tegevuse koordineerimine; 5. SA Eesti Tervishoiu Pildipank (50% osalust), põhitegevusala – tervishoiuteenuste osutamisel vajalike diagnostiliste piltide arhiveerimine ja kuvamine. Kuna Kliinikum omab eelpoolnimetatud sihtasutustes olulist mõju, osalust bilansis ei ole kajastatud (sissemaksed sihtkapitali on kajastatud antud toetuse kuluna). 62 Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Eurodes Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Registri- Nimetus Asukoha- Põhitegevus- Osaluse määr kood maa ala % 31.12.2019 31.12.2018 90007141 SA Tartu Kiirabi Eesti kiirabiteenuse 100 100 osutamine 10833853 AS Lõuna-Eesti Eesti tervishoiuteenuse 51 51 Haigla osutamine 10351752 AS Valga Haigla Eesti tervishoiuteenuse 51 51 osutamine 11285842 OÜ Pesuring* Eesti pesu pesemine 51 51 11005420 OÜ Metsakohvik* Eesti toitlustamine 51 51 90007862 SA Terve Valgamaa* Eesti Elanike tervishoiu 51 51 tagamine 10770518 AS Valga Haigla Eesti Apteekide tegevus 51 51 Apteek* 10050157 AS Põlva Haigla Eesti tervishoiuteenuse 51 0 osutamine *osaluse mõju läbi tütarühingu Omandatud osalused Tütarettevõtja Omandatud Omandamise Omandatud osaluse nimetus osaluse kuupäev soetusmaksumus määr % AS Lõuna-Eesti 51 28.02.2014 2 024 950 Haigla SA Tartu Kiirabi 100 28.05.2001 810 453 AS Valga Haigla 51 20.12.2016 1 027 790 AS Põlva Haigla 51 10.01.2018 808 681 Kokku 4 671 874 63 Lisa 9 Pikaajalised finantsinvesteeringud Eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktsiad ja osad 1 981 1 981 Ettemaks osaluse soetamiseks 0 0 Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 1 981 1 981 Kliinikum omab 3100 AS Tervisetehnoloogiate arenduskeskus (endine AS Reproduktiivmeditsiini ja –bioloogia Arenduskeskus) aktsiat. Pikaajaline finantsinvesteering on kajastatud soetusmaksumuses. Lisa 10 Muud nõuded Eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Viitlaekumised 83 071 95 305 Saamata sihtfinantseerimine 570 470 520 386 21 Lühiajaline deposiit 0 20 000 000 Kokku 653 541 20 615 691 64 Lisa 11 Kinnisvarainvesteeringud Eurodes Maa Ehitised Kokku Soetusmaksumus 31.12.2017 9 095 247 363 256 458 Akumuleeritud kulum 0 -151 190 -151 190 Jääkmaksumus 31.12.2017 9 095 96 173 105 268 Ostud ja parendused 0 1 484 191 1 484 191 Amortisatsioonikulu 0 -13 237 -13 237 Soetusmaksumus 31.12.2018 9 095 1 731 554 1 740 649 Akumuleeritud kulum 0 -164 427 -164 427 Jääkmaksumus 31.12.2018 9 095 1 567 127 1 576 222 Amortisatsioonikulu 0 -52 020 -52 020 Muud ümberklassifitseerimised 0 791 636 791 636 Soetusmaksumus 31.12.2019 9 095 2 523 190 2 532 285 Akumuleeritud kulum 0 -216 447 -216 447 Jääkmaksumus 31.12.2019 9 095 2 306 743 2 315 838 2019 2018 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 66 238 32 015 Kinnisvarainvesteeringute otsesed 44 831 40 862 haldamiskulud Kinnisvarainvesteeringute müügitulu 0 0 65 Lisa 12 Materiaalsed põhivarad Eurodes Põhivara rühm Maa Ehitised ja Masinad ja seadmed Muu Lõpetamata projektid ja Kokku rajatised materiaalne ettemaksed Transpordi Arvutid ja Muud masinad Masinad ja põhivara Lõpetamata Ette- Lõpetamata vahendid -süsteemid ja seadmed seadmed kokku projektid maksed projektid ja ettemaksed Saldo 31.12.2018 Soetus- 1 528 953 154 351 525 4 153 498 3 298 483 79 436 732 86 888 713 2 175 622 3 828 497 20 133 3 848 630 248 793 443 maksumus Arvestatud kulum 0 -67 261 295 -3 397 947 -2 635 461 -53 952 744 -59 986 152 -1 136 572 0 0 0 -128 384 019 Jääkmaksumus 1 528 953 87 090 230 755 551 663 022 25 483 988 26 902 561 1 039 050 3 828 497 20 133 3 848 630 120 409 424 2019a. toimunud muutused Ostud ja parendused 0 128 147 1 259 996 100 397 4 393 994 5 754 387 211 788 10 417 837 1 367 528 11 785 365 17 879 687 Uute ehitiste ost, parendus 128 147 0 0 33 060 33 060 0 974 184 0 974 184 1 135 391 Muud ostud ja parendused 0 0 1 259 996 100 397 4 360 934 5 721 327 211 788 9 443 653 1 367 528 10 811 181 16 744 296 Tasuta saadud 0 0 0 0 26 788 26 788 0 0 0 0 26 788 Amortisatsiooni-kulu 0 -6 516 525 -307 091 -157 638 -5 922 400 -6 387 129 -194 141 0 0 0 -13 097 795 Allahindlused väärtuse 0 -33 446 -1 471 0 -60 708 -62 179 0 0 0 0 -95 625 languse tõttu Ümberklassifitseerimised 0 1 813 274 0 0 38 038 38 038 0 -2 630 790 -12 158 -2 642 948 -791 636 Ümberklassifitseerimised 0 0 0 0 12 158 12 158 0 0 -12 158 -12 158 0 ettemaksetest Ümberklassifitseerimine 0 1 813 274 0 0 25 880 25 880 0 -1 839 154 0 -1 839 154 0 lõpet-ta projektidest Muud ümberklassi- 0 0 0 0 0 0 0 -791 636 -791 636 -791 636 fitseerimised Muud muutused 0 0 0 0 0 0 0 0 -10 718 -10 718 -10 718 66 Saldo 31.12.2019 Soetus- 1 528 953 156 232 602 5 336 869 3 249 327 79 965 495 88 551 691 2 356 573 11 615 544 1 364 785 12 980 329 261 650 148 maksumus Arvestatud kulum 0 -73 750 922 -3 629 884 -2 643 546 -56 005 795 -62 279 225 -1 299 876 0 0 0 -137 330 023 Jääk- 1 528 953 82 481 680 1 706 985 605 781 23 959 700 26 272 466 1 056 697 11 615 544 1 364 785 12 980 329 124 320 125 maksumus Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas 2019 2018 Ehitised ja rajatised 0 525 000 Masinad ja seadmed 0 7 550 Transpordivahendid 13 221 3 800 Muud masinad ja seadmed 4 000 3 750 67 Lisa 13 Immateriaalsed põhivarad Eurodes Tarkvara Serverite Lõpetamata Kokku litsentsid projektid ja ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 9 413 144 187 484 0 9 600 628 Akumuleeritud kulum -4 663 821 -90 967 0 -4 754 788 Jääkmaksumus 4 749 323 96 517 0 4 845 840 2018 a. toimunud muutused Ostud ja parendused 2 144 278 0 0 2 144 278 Amortisatsioonikulu -802 493 -22 839 0 -825 332 Saldo seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 11 557 422 187 484 0 11 744 906 Akumuleeritud kulum -5 466 314 -113 806 0 -5 580 120 Jääkmaksumus 6 091 108 73 678 0 6 164 786 2019.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 978 549 0 29 771 1 008 320 Amortisatsioonikulu -1 002 847 -22 841 0 -1 025 688 Muud muutused 1 0 0 1 Ümberklassifitseerimine 5 954 0 -5 954 0 ettemaksetest Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 12 522 217 187 484 23 817 12 733 518 Akumuleeritud kulum -6 449 452 -136 647 0 -6 586 099 Jääkmaksumus 6 072 765 50 837 23 817 6 147 419 68 Lisa 14 Kapitalirent Eurodes 31.12.2019 Jaotus järelejäänud Intressi Alus- Lõpptäht- tähtaja määr valuuta aeg järgi 12 kuu 1-5 aasta üle 5 jooksul jooksul aasta Masinad ja 35 232 35 232 0 0% EUR 2020 seadmed Masinad ja 341 730 49 980 199 920 91 830 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2026 seadmed Masinad ja 246 686 52 553 194 133 0 1,3%+6 kuu Euribor EUR 2024 seadmed Masinad ja 16 324 996 15 328 0 0% EUR 2023 seadmed Masinad ja 14 578 3 857 10 721 0 0% EUR 2023 seadmed Masinad ja 3 290 1 160 2 130 0 0% EUR 2022 seadmed Masinad ja 82 614 42 807 39 807 0 1.5%+3 kuu euribor EUR 2021 seadmed Masinad ja 9 085 5 135 3 950 0 0% EUR 2021 seadmed Masinad ja 15 201 5 135 10 066 0 0% EUR 2022 seadmed Transpordivahendid 33 322 13 703 19 619 0 0.86 %+6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 9 331 3 697 5 634 0 1,25%+ 6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 17 066 17 066 0 0 2,933%+3 kuu euribor EUR 2020 Kokku 824 459 231 321 501 308 91 830 31.12.2018 Jaotus järelejäänud Intressi Alus- Lõpptäht- tähtaja määr valuuta aeg järgi 12 kuu 1-5 aasta üle 5 jooksul jooksul aasta Masinad ja 69 085 33 853 35 232 0 0% EUR 2020 seadmed Masinad ja 391 710 49 980 199 920 141 810 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2026 seadmed Masinad ja 17 319 996 16 323 0 0% EUR 2023 seadmed Masinad ja 18 435 3 857 14 578 0 0% EUR 2023 seadmed Masinad ja 4 450 1 160 3 290 0 0% EUR 2022 seadmed Masinad ja 124 784 42 170 82 614 0 1.5%+3 kuu euribor EUR 2021 seadmed Masinad ja 11 291 11 291 0 0 1.8%+3 kuu euribor EUR 2019 seadmed Masinad ja 13 430 4 740 8 690 0 0% EUR 2021 seadmed Masinad ja 19 941 4 740 15 201 0 0% EUR 2022 seadmed Transpordivahendid 653 653 0 0 1.24 %+3 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 648 648 0 0 1,35%+ 3 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 13 089 13 089 0 0 0,98%+1 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 46 907 13 585 33 322 0 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 12 982 3 651 9 331 0 1,25%+ 6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 6 931 6 931 0 0 14% EUR 2019 Kokku 751 655 191 344 418 501 141 810 69 Renditud vara bilansiline jääkmaksumus 31.12.2019 31.12.2018 Masinad ja seadmed 1 093 042 993 167 Muud varad 50 534 87 757 Kokku 1 143 576 1 080 924 Lisa 15 Kasutusrent Eurodes Aruande kohustuslane kui rendileandja 2019 2018 Kasutusrenditulu 814 466 784 802 Järgmiste perioodide renditulu mittekatkevatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 1 064 007 798 546 1-5 aastat 0 0 üle 5 aasta 0 0 Rendile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 2 306 743 1 567 008 Muud varad 3 111 365 2 888 446 Kokku 5 418 108 4 455 454 Toodud andmed sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu. Rendile antud muude varade puhul kajastatakse hoonete jääkmaksumusi, mida osaliselt kasutatakse Kliinikumi poolt ning osaliselt on välja renditud kasutusrendi tingimustel. Jääkväärtuse esitamisel on arvestatud pindade proportsiooni üldpindadesse. Aruande kohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 1 148 254 1 039 457 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkevatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 830 188 616 096 1-5 aastat 73 547 125 195 üle 5 aasta 0 4 042 Kliinikum on kasutusrendile võtnud ruume, tööriistu, seadmeid ja sõiduautosid. Olulised rendilepingutega kaasnevad tingimused puuduvad. 70 Lisa 16 Laenukohustised Eurodes Pikaajalised Saldo Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Tagasi- Lisa laenud 31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta üle 5 määr valuuta makse jooksul jooksul aasta tähtaeg Laen 1 SEB 7 988 000 1 141 200 4 564 800 2 282 000 0,299% + EUR 2026 6 kuu euribor Laen 2 91 400 47 700 43 701 0 0,931+ EUR 2021 6 kuu Luminor EURIBOR Pank AS Laen 3 16 734 482 1 455 172 5 820 688 9 458 622 1,3%+ EUR 2031 6 kuu euribor Nordic Investment Bank Pangalaenud 24 813 882 2 644 072 10 429 189 11 740 622 kokku Kapitali- 824 459 231 321 501 308 91830 0-2,933% + EUR 2019- 14 3 kuu euribor 2026 rendikohus- tused Laenukohus- 25 638 341 2 875 393 10 930 497 11 832 452 tused kokku Pikaajalised Saldo Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi määr Alus- Tagasi- Lisa laenud 31.12.2018 12 kuu 1-5 aasta üle 5 valuuta makse jooksul jooksul aasta tähtaeg Laen 1 SEB 9 129 200 1 141 200 4 564 800 3 423 200 0,299% + euro 2026 6 kuu euribor Laen 2 139 100 47 700 91 400 0 1,27%+ EUR 2021 6 kuu Luminor EURIBOR Pank AS Laen 3 18 189 655 1 455 172 5 820 688 10 913 795 1,3%+ EUR 2031 6 kuu euribor Nordic Investment Bank Pangalaenud 27 457 955 2 644 072 10 476 888 14 336 995 kokku Kapitali- 751 655 191 344 418 501 141 810 0-14% EUR 2019- 14 + 3 kuu euribor 2026 rendikohus- tused Laenukohus- 28 209 610 2 835 416 10 895 389 14 478 805 tused kokku Pankade laenulepingud sisaldavad muuhulgas teatud tingimusi (loan covenants) suhtarvude osas, millele kontserni finantsnäitajad peavad vastama. Vastasel korral võib olla pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda. Seisuga 31.12 2019 vastasid kontserni finantsnäitajad kõikidele laenulepingu tingimustele. AS Lõuna-Eesti Haigla sõlmis 26.09.2019.a. laenulepingu AS SEB pangaga summas 900000 eurot. Laenu otstarve on investeerimislaen, laenu väljamakseperiood on 9 kuud. 2019.a. laenu väljamakseid ei toimunud. 71 Lisa 17 Võlad ja ettemaksed Eurodes Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa 31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Võlad tarnijatele 9 381 824 9 381 824 0 0 18 Võlad töövõtjatele 12 229 530 12 229 530 0 0 19 Maksuvõlad 5 972 959 5 972 959 0 0 6 Muud võlad 6 736 415 6 468 681 119 306 148 428 Muud viitvõlad 3 205 516 3 205 516 0 0 Eraldis 3 457 769 3 190 035 119 306 148 428 Intressivõlad 73 130 73 130 0 0 Saadud ettemaksed 114 716 114 716 0 0 Muud saadud 114 716 114 716 0 0 ettemaksed Kokku võlad ja 34 435 444 34 167 710 119 306 148 428 ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa 31.12.2018 12 kuu 1-5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Võlad tarnijatele 8 617 655 8 617 655 0 0 18 Võlad töövõtjatele 10 668 666 10 668 666 0 0 19 Maksuvõlad 5 352 815 5 352 815 0 0 6 Muud võlad 6 293 555 6 008 502 111 020 174 033 Muud viitvõlad 2 822 176 2 822 176 0 0 Eraldis 3 392 541 3 107 488 111 020 174 033 Intressivõlad 78 838 78 838 0 0 Saadud ettemaksed 117 678 117 678 0 0 Muud saadud 117 678 117 678 0 0 ettemaksed Kokku võlad ja 31 050 369 30 765 316 111 020 174 033 ettemaksed Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldisena on kajastatud juhatuse liikmete tulemustasu, kutsehaigetele makstavat hüvitis ja pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulusid. Kutsehaigushüvitiste eraldise arvutamisel on kasutatud eesti Statistikaameti poolt avaldatud keskmise eluea näitajaid ja kutsehaigushüvitise määratud makseid. Pikaajalise eraldise diskonteerimisel on kasutatud sisemist intressimäära 4% Muude viitvõlgade all on kajastatud tekkepõhine sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. 72 Lisa 18 Võlad tarnijatele Eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Võlad tarnijatele Võlad tarnijatele kaupade ja teenuste eest 8 316 955 8 109 058 Võlad tarnijatele materiaalse põhivara eest 1 064 869 508 597 Kokku võlad tarnijatele 9 381 824 8 617 655 Lisa 19 Võlad töövõtjatele 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustus 7 621 426 6 760 280 Puhkusetasude kohustus 2 605 474 2 187 459 Kinni peetud üksikisiku tulumaks 1 678 707 1 435 641 Kinni peetud kogumispensionimakse 151 874 118 493 Kinni peetud töötuskindlustusmakse 133 012 131 143 Muud kinnipidamised töötasudest 39 037 35 650 Kokku võlad töövõtjatele 12 229 530 10 668 666 Lisa 20 Tingimuslikud kohustised ja varad Juhtkond on kaalunud Eesti haigekassa ja patsientide poolt esitatavaid võimalikke pretensioone ning pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke nõudeid. Pooleliolevate vaidlustega kaasnevate võimalike kahjude hüvitamiseks on moodustatud eraldis. 73 Lisa 21 Sihtfinantseerimine eurodes 31.12.2018 31.12.2019 Nõuded Kohustised Laekunud Saadud Kajastatud Nõuded Kohustised mitterahaline tulemiaruandes sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Karolinska Institutet 0 0 0 14 800 14 800 0 0 EV Sotsiaalministeerium 407 263 0 2 186 272 0 2 217 267 439 261 1003 EV Rahandusministeerium 0 0 0 0 0 0 0 TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 0 311 988 311 988 0 0 Kokku 407 263 0 2 186 272 326 788 2 544 055 439 261 1 003 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks EV Rahandusministeerium 0 0 84 830 0 51 580 0 33250 ABBVIE Biopharmaceuticals 0 4 431 0 0 0 0 4431 BMBH Eesti Eesti Töötukassa 1 706 0 21 630 0 21 418 1 494 0 Protobios OÜ 0 11 000 0 0 1 873 0 9127 University Medical Centre Utrecht 0 43 807 0 0 29 435 0 14372 Reserca Biomedica 12 370 0 0 0 -12 370 0 0 EV Siseministeerium 0 0 0 13 049 13 049 0 0 Spordimeditsiini Sihtasutus 6 008 0 8 336 0 2 328 0 0 EV Sotsiaalministeerium 0 0 200 000 0 200 000 0 0 LINET SPOL.SR.O 817 0 0 0 -817 0 0 JAMK University of Applied 453 0 0 0 -453 0 0 Sciences TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 0 33 238 33 238 0 0 Tervisetehnoloogiate 7 711 0 6 871 0 -840 0 0 Arenduskeskus AS Tartu Ülikool 80 595 0 153 770 0 202 450 129 275 0 Archimedes SA 0 14 695 0 0 0 0 14695 Eesti Olümpiakomitee 3 463 729 3 500 0 1 206 440 0 Kokku 113 123 74 662 478 937 46 287 542 097 131 209 75 875 Kõik kokku 520 386 74 662 2 665 209 373 075 3 086 152 570 470 76 878 74 31.12.2017 31.12.2018 Nõuded Kohustised Laekunud Saadud Kajastatud Nõuded Kohustised mitterahaline tulemiaruandes sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Tartu Ülikool 0 0 132 563 0 132 563 0 0 EV Sotsiaalministeerium 0 0 34 824 0 88 139 53 315 0 Terviseamet 0 0 27 342 0 27 342 0 0 EV Rahandusministeerium 287 170 0 1 280 949 0 1 347 727 353 948 0 TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 11 880 11 880 0 0 Kokku 287 170 0 1 475 678 11 880 1 607 651 407 263 0 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks EV Sotsiaalministeerium 0 18 442 70 800 0 89 242 0 0 ABBVIE Biopharmaceutical 0 0 6 000 0 1 569 0 4431 Eesti Töötukassa 1 397 0 19 394 0 19 703 1 706 0 Protobios OÜ 0 0 11 000 0 0 0 11 000 University Medical Centre Utrecht 0 46 588 986 0 3 767 0 43 807 Reserca Biomedica 12 370 0 0 0 0 12 370 0 Organizacio Nacional De Transplantes 5 378 0 5 378 0 0 0 0 Spordimeditsiini Sihtasutus 10 989 0 13 390 0 8 409 6 008 0 Kaitsevägi 0 8 830 0 0 8 830 0 0 LINET SPOL SR.O 2 760 0 1 943 0 0 817 0 JAMK University of Applied Sciences 453 0 0 0 0 453 0 TÜ Kliinikumi Lastefond 0 0 0 34 566 34 566 0 0 Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 10 127 0 23 561 0 21 145 7 711 0 Tartu Ülikool 29 690 0 137 413 0 188 316 80 595 0 Arcimedes SA 0 19 400 24 442 0 29 147 0 14 695 Eesti Olümpiakomitee 3 056 0 1 050 0 729 3 463 729 Novartis Pharma Services INC 0 5 792 0 0 5 792 0 0 Kokku 76 220 99 052 315 357 34 566 411 215 113 123 74 662 Kõik kokku 363 390 99 052 1 791 035 46 446 2 018 866 520 386 74 662 Lisainformatsioon: Tegevuskulude sihtfinantseerimise vahendeid on kasutatud grandiprojektide toetuseks, rahvusvahelistes uuringutes osalemiseks jm tegevuskulude sihtfinantseerimiseks. 75 Lisa 22 Tulu ettevõtlusest Eurodes 2019 2018 Tervishoiuteenuste müük haigekassadele 206 667 784 189 606 927 Bilansipäevaks lõpetamata haigusjuhtude 602 780 -315 579 mõju Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 12 570 729 12 373 550 Kiirabiteenuse osutamine 16 687 956 14 401 052 Tervishoiuga seotud kauba ja 10 976 311 9 701 017 mittemeditsiiniliste teenuste müük Tervishoiuteenuste müük elanikkonnale 7 933 651 7 703 471 Kokku 255 439 211 233 470 438 Lisa 23 Muud tulud Eurodes 2019 2018 Lisa Kasum materiaalse põhivara müügist 11 221 376 130 11,12 Rendi-ja üüritulu 814 466 784 802 15 Julgeolekuvaru uuendamise ja hoidmise 231 474 207 497 tulud Kingina saadud raha 87 681 91 331 Toitlustamisteenuse tulud 1 304 273 1 250 405 Muude teenuste müügitulud 284 390 265 854 Transportteenus 58 792 41 034 Tegevustoetus riigieelarvest 913 000 842 000 Tegevustoetus omavalitsustelt 32 023 37 336 Tegevustoetus muudelt asutustelt 41 705 27 700 Trahvid ja viivised 53 598 44 277 Muud tulud 38 569 10 961 Muud äritulud kokku 3 871 192 3 979 327 76 Lisa 24 Tegevuskulud Eurodes 2019 2018 Üür ja rent 346 243 275 760 Energia 3 578 976 3 661 595 Elektrienergia 2 198 758 2 120 716 Soojusenergia 1 380 218 1 540 879 Kinnistute, hoonete ja ruumide remondikulud 185 244 281 514 Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise 1 994 384 1 689 536 kulud Ravimid 24 053 465 23 592 388 Meditsiinilised materjalid 29 579 123 28 072 571 Tervishoiuteenuste ostukulud 2 773 253 2 261 923 Mitmesugused bürookulud 782 112 736 787 Koolituste ja töölähetuste kulud 1 412 503 1 221 050 Põhivara ja kuluinventari remont ja hooldus 2 055 162 1 794 180 Transport ja sõidukite ülalpidamise kulud 1 231 086 1 105 492 Toitlustamine ja toiduained 1 711 153 1 600 178 Infotehnoloogiakulud 1 441 454 1 623 401 Inventar, ameti-eririietus 259 298 272 736 Kaubad müügiks 2 338 580 2 319 558 Muude teenuste ostukulud 1 355 957 1 349 122 Kokku mitmesugused tegevuskulud 75 097 993 71 857 791 Lisa 25 Tööjõukulud Eurodes 2019 2018 Palgakulu 110 444 312 98 913 179 Sotsiaalmaksud 36 280 309 32 504 856 Kokku tööjõukulud 146 724 621 131 418 035 Töötajate keskmine arv taandatuna 5 126 5 054 täistööajale 77 Lisa 26 Muud kulud Eurodes 2019 2018 Ühingute ja liitude liikmemaksud 41 946 42 231 Antud sihtfinantseerimine, sihtfinantseerimise 15 236 49 455 vahendamine Kahjutasud 12 231 222 850 Sisendkäibemaksukulud 13 127 929 12 013 141 Muud 39 047 116 043 Kokku 13 236 389 12 443 720 Lisa 27 Intressikulud Eurodes 2019 2018 Intressikulu laenudelt -235 640 -350 176 Intressikulu kapitalirendilt -7 955 -11 749 Intressikulu muudelt kohustustelt -2 147 -3 471 Kokku -245 742 -365 396 Lisa 28 Muud finantstulud ja –kulud Eurodes 2019 2018 Kasum (-kahjum) valuutakursi muutustest 0 0 Intressitulud 52 201 6 723 Intressitulu hoiustelt 44 374 4 202 Muud intressitulud 7 827 2 521 Finantstulud- ja kulud kokku 52 201 6 723 Lisa 29 Seotud osapooled Eurodes Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja Eesti Vabariik on registreeritud Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 946 582 806 399 Sõiduautode renditasu ja 10 078 12 725 isikliku sõiduvahendi hüvitis 78 Aruandeperioodile ega võrdlusperioodil nõukogu ja juhatuse liikmetele soodustusi ei ole antud. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt aruandekuupäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise maksmine 97 500 eurot (3 kuutasu ulatuses), Tartu Kiirabile summas 15 920 eurot (2 kuutasu ulatuses), Lõuna-Eesti Haiglale summas 28 896 eurot (6 kuutasu ulatuses), Valga Haiglale summas 22 880 eurot (4 kuutasuulatuses. Põlva haigla juhatuse liikmetele lahkumishüvitist ei maksta. Tulenevalt 24.11.2014 jõustunud üldeeskirja muudatustele avalikustatakse muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele, turutingimustele või aruandekohustuslase poolt kehtestatud sisedokumentatsiooni üldistele nõuetele. 2019 ja 2018 aastal seotud isikutega tehingute hulgas selliseid tehinguid ei olnud. Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva Tulenevalt Ravimiseaduse proviisoriomandi nõudest (RavS § 41 lg 2-5) võttis sihtasutuse Terve Valgamaa nõukogu vastu otsuse Valga Haigla Apteek OÜ müüa enampakkumise teel. Lisa 31 Bilansiväline vara Eurodes Kuludesse on kantud soetusmaksumuses: 31.12.2019 31.12.2018 Väheolulise maksumusega väikevara kokku: 917 823 910 414 sh meditsiiniline väikevara 592 542 597 030 sh infotehnoloogiline väikevara 201 778 165 677 sh muu mittemeditsiiniline väikevara 123 503 147 707 Kliinikumi kasutuses on meditsiinilist aparatuuri tasuta kasutamise lepingute ja hoiulepingute alusel kokku summas: seisuga 31.12.2019 253 187 seisuga 31.12.2018 253 187 79 Lisa 32 Bilanss Eurodes 31.12.2019 Bilanss 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Käibevarad Raha 55 976 716 27 395 278 Nõuded ja ettemaksed 17 503 686 37 191 212 Varud 4 352 320 4 726 727 Käibevarad kokku 77 832 722 69 313 217 Põhivarad Finantsinvesteeringud 4 673 854 4 673 854 Nõuded ja ettemaksed 48 943 25 791 Kinnisvarainvesteeringud 29 734 32 453 Materiaalsed põhivarad 111 266 986 108 799 268 Immateriaalsed põhivarad 6 097 203 6 113 518 Põhivarad kokku 122 116 720 119 644 884 VARAD KOKKU 199 949 442 188 958 101 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 631 604 2 630 225 Võlad ja ettemaksed 25 550 421 22 987 387 Eraldised 3 171 945 3 100 985 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 75 875 74 663 Lühiajalised kohustused kokku 31 429 845 28 793 260 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 22 126 110 24 757 715 Eraldised 186 853 197 313 Pikaajalised kohustused kokku 22 312 963 24 955 028 KOHUSTUSED KOKKU 53 742 808 53 748 288 Netovara Sihtkapital 33 773 392 33 773 392 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 101 436 421 94 391 578 Aruandeperioodi tulem 10 996 821 7 044 843 NETOVARA KOKKU 146 206 634 135 209 813 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 199 949 442 188 958 101 80 Lisa 33 Tulemiaruanne Eurodes 2019 2018 Annetused ja toetused 2 087 906 629 355 Tulu ettevõtlusest 213 810 043 196 227 545 Muud tulud 2 887 920 3 051 711 Kokku tulud 218 785 869 199 908 611 Mitmesugused tegevuskulud -68 051 751 -64 980 295 Tööjõukulud -115 028 907 -102 698 014 Põhivara kulum ja väärtuse langus -13 018 872 -14 003 962 Muud kulud -11 499 920 -10 844 827 Kokku kulud -207 599 450 -192 527 098 Põhitegevuse tulem 11 186 419 7 381 513 Intressikulud -234 585 -341 028 Muud finantstulud ja -kulud 44 987 4 358 Aruandeaasta tulem 10 996 821 7 044 843 81 Lisa 34 Rahavoogude aruanne Eurodes 2019 2018 Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 11 186 419 7 381 513 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 13 018 872 14 003 962 Kapitaliseeritud kulud -70 923 -66 745 Kasum põhivara müügist -4 417 -372 330 Tuludesse kantud sihtfinantseerimine -2 087 906 -629 355 Muud mitterahalised tehingud põhivaraga -26 788 -11 880 Eraldise moodustamine 150 927 187 910 Muud mitterahalised tehingud 41 706 50 132 Nõuete ja ettemaksete muutus 20 010 817 -23 774 346 Varude muutus 374 407 -336 617 Kohustuste ja ettemaksete muutus 2 214 296 2 204 882 Makstud intressid -238 139 -258 734 Laekumised sihtotstarbelistest laekumistest 1 669 601 468 205 Rahavood majandustegevusest kokku 46 238 872 -1 153 403 Rahavood investeerimistegevusest Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 0 0 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara -15 073 438 -10 384 162 soetamisel Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara 4 417 528 750 müügist Tasutud tütarettevõtete soetamisel 0 -218 Laekunud intressid 43 959 3 810 Rahavood investeerimistegevusest kokku -15 025 062 -9 851 820 Rahavood finantseerimistegevusest Eraldis riigieelarvest 0 0 Saadud laenude tagasimaksed -2 632 372 -2 727 472 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 632 372 -2 727 472 Rahavood kokku 28 581 438 -13 732 695 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 27 395 278 41 127 973 Raha ja raha ekvivalentide muutus 28 581 438 -13 732 695 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 55 976 716 27 395 278 82 Lisa 35 Netovara aruanne Eurodes Sihtkapital Akumuleeritud Kokku tulem korrigeeritud netovara Korrigeeritud konsolideerimata 33 773 392 97 912 071 131 685 463 netovara 31.12.2017 Aruandeaasta tulem 3 524 350 3 524 350 Saldo 31.12.2018 33 773 392 101 436 421 135 209 813 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 -4 671 874 -4 671 874 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 9 549 335 9 549 335 osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 33 773 392 106 313 882 140 087 274 netovara 31.12.2018 Aruandeaasta tulem 0 10 996 821 10 996 821 Saldo 31.12.2019 33 773 392 117 310 703 151 084 095 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 -4 671 874 -4 671 874 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 5 929 701 5 929 701 osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 33 773 392 118 568 530 152 341 922 netovara 31.12.2019 83 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla registrikood: 90004585 tänava nimi, maja number: Pärna tee 3 küla: Jämejala küla vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71024 telefon: +372 4352022 faks: +372 4352026 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.vmh.ee Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17 Lisa 5 Varud 17 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 18 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 9 Kasutusrent 20 Lisa 10 Laenukohustised 21 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 24 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 15 Tööjõukulud 25 Lisa 16 Muud kulud 25 Lisa 17 Seotud osapooled 25 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 26 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid nagu sundravi ja narkorehabilitatsioon. 2018. aastal võrgustas Viljandi haigla Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine. SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud alljärgnevalt: 3 Viljandi haigla pöörab suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele. Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. 2019 strateegilised investeeringud ja arendused 1. Investeeringud • Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone arhitektuurikonkurss ja eelprojekt • Erihoolekande majade projekteerimine ja ehituse ettevalmistused • Sundravi hoone ja -aedade rekonstrueerimine • Jämejala uue kanalisatsiooni magistraaltrassi projekteerimine ja ehitus • Uus kompuutertomograaf • Buss Tartus ja selle ümbruses elavatele töötajatele 2. Teenuste areng • Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine • Laste- ja noorukite psühhiaatria osakonna kolimine Jämejalale, selleks eraldi maja kohandamine eesmärgiga teenuse edasiseks laiendamiseks • Viljandis avati sõltuvusravi ja rehabilitasiooni võõrutuse osakond ning Ida-Virumaal mobiilne teenus. • Paikkondliku tervishoiu ja sotsiaaltöö integratsiooni ja ravi järjepidevuse teenuse (PAIK teenus) arendamine koostöös Eesti haigekassaga • Teenuseosutajate vahelise elektroonse raviplaanide vaaturi ja terviseinfo vahetamise platvormi (Teleskoop) edasi arendamine (3 versiooniuuendust) • Teleskoop platvormi integreerimine maakonna perearstide töölauale (40% maakonna perearstidest liidestunud 2019 lõpu seisuga) • Elektroonse patsiendikogemuse ja rahulolu platvormi (ePRO) lähteülesande sõnastamine ja arendaja hankimine, prototüüp tehtud • Telemeditsiini võimaluste loomine (telesildade hange) ja kaugtöö vahendite arendamine 4 (teleradioloogia võimaluste loomine radioloogidele) • Üle-maakondliku riskipatsiendi mudeli loomise ettevalmistused ja analüütika • Iseseisva õenduse teenuste arendamine – käivitatud diabeediõe vastuvõtt, kopsuõe vastuvõtt, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt • Ettevalmistused uute õenduse vastuvõttude käivitamiseks 2020 – unemeditsiini õe vastuvõtt, reumatoloogia õe vastuvõtt • Käivitatud ämmaemandate koduvisiit ning füsioterapeudi koduvisiit • Uued teenuseosutajad: lisadunud osalise koormusega reumatoloog, neuroloog • Uus e-konsultatsiooni eriala – reumatoloogia • EMO triaazhisüsteemi ümberkorraldamine ja kaasajastamine • Uue kompuutertomograafi hange ja tööle rakendamine • Ettevalmistused statsionaarse taastusravi teenuse taaskäivitamiseks taastusravi kliinikus 2020 3. Koostöö arendamine • Connected Health klastri uue perioodiga liitumine • Dementsuse Kompetentsikeskuse partnerina projekti tervisevaldkonna uute algatuste ja koolituste läbiviimine • Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga kohtupsühhiaatria strateegiliste arengueesmärkide väljatöötamine • Lisaeriala avamine Viljandi gümnaasiumis • Konsortsiumilepingu sõlmimine Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga • Praktikavõimaluste laiendamine Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilastega • Erakorralise meditsiini osakonna ja sisekliiniku ühendamine ühtseks kliinikuks • Hooldajate täiendõppe programmi käivitamise ettevalmistamine koostöös Tartu Tervishoiu kõrgkooliga 4. Kvaliteedi tagamine • Patsiendi ohujuhtumite registreerimise süsteemi käivitamise ettevalmistamine ja ülehaiglalised töörühmad • Koolituskeskuse loomine ning koolitusjuhi leidmine • Labori sertifitseerimist ettevalmistavad tegevused • Viljandi haigla ja tervisekeskuse projekteerimise tegevused • Ülehaiglalise teenuskaartide süsteemi rakendamine uute teenuste arendamiseks • Ravimahuplaanide tegemise pilootprojekt sisekliinikus ja taastusravi kliinikus • Kliiniliste assistentide süsteemi käivitamine • Teenindusüksuse restruktureerimine ja hea tava koostamine 5 2019. aasta oli oluline lisaks töötajatesse investeerimisele ka töökorralduse ülevaatamise poolest – lisaks 2019. aasta palgakokkuleppe-põhise meditsiinilise ja abipersonali töötasude kasvule vaatasime üle mitme kliiniku töökorralduse. Ravitöö näitajate kokkuvõte 2019. aastal asusid Viljandi Haiglasse tööle mitmed uued arstid ja juhtivõed. Korraldati ümber haigla õendusjuhtimine ja loodi kogukonnateenuste juhi ametikoht. 2019. aastal asusid Viljandi Haiglasse tööle mitmed noored arstid – reumatoloog, neuroloog, radioloog. Sisekliiniku ja EMO töö paremaks korraldamiseks ja koordineerimiseks otsustati kaks osakonda ühendada üheks kliinikuks ja viia ühise juhtimise alla. Uue loodud kliiniku juhiks sai nii regionaalhaigla kui rahvusvahelist kogemust omav erakorralise meditsiini arst dr. Triinu Russki. Oluliseks võib lugeda haigla üldist suunda õdede iseseisvate vastuvõttude mahu kasvatamisele ja kliiniliste assistentide rakendamisele igapäevatöös. Ravikvaliteedi ja tervishoiuspetsialistide elukestva õppe pikajalise tagamise eesmärgil sai 2019 aastal loodud Viljandi haigla koolituskeskus. Koolituskeskuse eesmärgiks on pakkuda haigla missiooni ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke täienduskoolitusi haigla arstidele, õdedele ja hooldajatele aga pakkuda ka enesetäiendamise võimalusi maakonna teistele tervishoiuteenuse osutajatele. Psühhiaatriakliinikus asusid tööle 2 uut, residentuuri lõpetanud psühhiaatrit. Tegevuse paindlikumaks korraldamiseks liideti akuutpsühhiaatria ja psühhiaatrilise pikaravi osakonnad. 2019. aastal töötati välja Jämejala Tegevuskeskuse põhimõtted patsientidele paremate ravi toetavate teenuste arendamiseks. Somaatilise ravi sektoris olid ravimahud üldjoontes stabiilsed. Psühhiaatriakliinikus pakuti 2019 veidi vähem statsionaarset teenust. See oli tingitud mitme osakonna kolimisest ja sundravi maja renoveerimistöödest. Olulisem kasv esines sundravi ning narkoravi ja rehabiliatatsiooni teenuste osas. Ravimahtude rahaline plaan täideti. Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana on jätkuvalt tugev. Usaldusväärsus on ka haigla lepingupartnerite hulgas kõrge. Sellele viitavad nii PAIK projekti jätkuv rahastamine haigekassa poolt kui partnerite huvi projekti ja meie kogemuse vastu - Viljandi haigla on seetõttu kaasatud Lõuna-Eesti insuldipatsiendi teekonna projekti (koostöö TÜK-iga). 2019 panustati oluliselt haigla ja perearstide koostöö parandamisele. Patsiendi raviteekondade paremaks korraldamiseks hakkasime korraldama võrgustikukohtumisi somaatilisse meditsiini valdkonnas ja sagenesid ühised arutelud korralduslike kitsaskohtade lahendamiseks. Ravitöö statistilised näitajad 2019. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 830 (2018.a. 6 162) haiget. Ravi saanud patsientide arv suurenes võrreldes 2018. aastaga 668 isiku võrra. 6 Voodipäevade arv oli kokku 178 789, mis on 1 589 päeva võrra vähem kui 2018. aastal. Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2019. aastal 29,8 päeva: • sisehaiguste erialal 8,6 päeva; • sünnitus erialal 3,1 päeva; • üldkirurgia erialal 7,3 päeva. Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2019. aastal kokku 71 560, mis on 2018. aastaga võrreldes 2 162 visiidi võrra vähem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2019. Aastal 15 214 patsienti. Võrreldes 2018. aastaga vähenes EMO patsientide arv 91 võrra. Sundravi teenust osutati 2019. aastal 37 233 voodipäeva, mis on 116 voodipäeva vähem kui 2018. aastal. Raviteenuste sisu osas oli 2019. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud. Kavandatavad investeeringud ja arendused 1. Raviteenuseid toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale. 2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale. • Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone projekteerimine • Jämejalga planeeritavad ebastabiilse remissiooniga hooldusravi ja kohtumäärusega hooldusravi hoonete ehitus • Sundravi hoone renoveerimistööde lõpuleviimine • Noorukite psühhiaatria üksuse loomine 3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud • Teenuste integratsiooni pilootprojekti PAIK lõpule viimine • Uute teenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel Tegevuskeskkonna üldine areng Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT- võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata kahes aspektis: • rahvastiku jätkuv vähenemine Viljandi maakonnas, kuigi vähenenud tempos; • rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu. Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse. 7 Üldise trendina liigub tervishoiuteenuste rahastamine tulemuspõhiseks. SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2019. aastal oli 909. SA Viljandi Haigla tulud ettevõtlusest 2019. aastal olid 26 519 604 eurot (2018. a vastav näitaja oli 24 158 101 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 9,8 %. Tegevuskulud olid 2019. aastal 25 194 922 eurot (2018.a vastav näitaja oli 22 264 264 eurot). Põhivara investeeringuid oli 2019. aastal summas 2 575 149 eurot (käibemaksuta, 2018. aastal 185 970 eurot). Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3- liikmeline auditikomitee. Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud. SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis: Finantssuhtarv Valem 2019 2018 Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised kohustised 5,65 5,17 kattekordaja Vahetu makse-valmiduse Raha / lühiajalised kohustused 4,15 4,19 kordaja Käibekapital Käibevara – lühiajalised kohustised milj 9,84 9,26 eurodes Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,11 0,14 Netovara / Varad 0,89 0,86 Omakapitali määr Tegevustulemuse (toimimise) ehk efektiivsuse suhtarvud ROA % (Puhaskasum / Varade keskmine) 14,28 11,59 ROE % (Puhaskasum / Netovara keskmine) 16,25 13,25 Varade käibekordaja ehk varade Tulu ettevõtlusest / Keskmised varad 1,40 1,47 kasutamise efektiivsus (kordades) 8 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 8 768 855 9 300 092 2 Nõuded ja ettemaksed 2 864 794 1 871 474 3 Varud 322 651 308 453 5 Kokku käibevarad 11 956 300 11 480 019 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 206 800 50 000 7 Materiaalsed põhivarad 8 056 130 6 240 095 8 Kokku põhivarad 8 262 930 6 290 095 Kokku varad 20 219 230 17 770 114 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 156 832 156 422 10 Võlad ja ettemaksed 1 956 998 2 064 506 11 Kokku lühiajalised kohustised 2 113 830 2 220 928 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 52 332 209 158 10 Kokku pikaajalised kohustised 52 332 209 158 Kokku kohustised 2 166 162 2 430 086 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 972 796 10 068 082 Aruandeaasta tulem 2 713 040 1 904 714 Kokku netovara 18 053 068 15 340 028 Kokku kohustised ja netovara 20 219 230 17 770 114 9 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 377 151 10 526 12 Tulu ettevõtlusest 26 519 604 24 158 101 13 Muud tulud 9 446 917 Kokku tulud 27 906 201 24 169 544 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -5 089 404 -4 692 005 14 Tööjõukulud -18 307 510 -16 255 914 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -602 314 -623 930 7,8 Muud kulud -1 195 694 -692 415 16 Kokku kulud -25 194 922 -22 264 264 Põhitegevuse tulem 2 711 279 1 905 280 Intressitulud 2 481 717 Intressikulud -720 -1 283 Aruandeaasta tulem 2 713 040 1 904 714 10 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 2 711 279 1 905 280 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 602 314 623 930 7,8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -2 774 0 Muud korrigeerimised -863 885 25 490 Kokku korrigeerimised -264 345 649 420 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -642 208 28 783 Varude muutus -14 198 -17 372 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 206 795 63 493 11 Kokku rahavood põhitegevusest 1 997 323 2 629 604 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 409 817 -93 791 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 2 774 0 müügist Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel -200 000 0 7 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 233 138 790 000 12 toetustest Laekunud intressid 2 481 717 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 10 937 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 371 424 707 863 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -156 416 -156 070 10 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -42 402 Makstud intressid -720 -1 282 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -157 136 -199 754 Kokku rahavood -531 237 3 137 713 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 300 092 6 162 379 Raha ja raha ekvivalentide muutus -531 237 3 137 713 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 8 768 855 9 300 092 11 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 3 367 232 10 046 158 13 413 390 Aruandeaasta tulem 0 1 904 714 1 904 714 Asutajate ja liikmete 0 21 924 21 924 sissemaksed 31.12.2018 3 367 232 11 972 796 15 340 028 Aruandeaasta tulem 0 2 713 040 2 713 040 31.12.2019 3 367 232 14 685 836 18 053 068 Asutajate ja liikmete sissemaksete all on kajastatud 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus likvideerimisel varade üleandmine Viljandi haiglale. 12 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Viljandi Haigla ( edaspidi sihtasutus) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend (Üldeeskiri) ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni kuni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. SA Viljandi Haigla, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise 13 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal bilansipäeval materiaalsete põhivarade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude ilmnemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 17-50 Meditsiinitehnika 5-7 Transpordivahendid 5 Arvutid ja arvutisüsteemid 5 Muud materiaalsed põhivarad 5 Rendid Asutus kui rentnik. Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. SA Viljandi Haigla kui rendileandja: SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vajaminevate teenustega (prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile). Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud. Kinnisvarainvesteeringuna oli kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis (hoone lammutati 2019 aastal) ja kinnistu aadressil Jakobsoni 2B Viljandis, mis on kaetud tähtajatute rendilepingutega. Rentnikuks ei ole ükski avaliku sektori üksus. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Annetused ja toetused Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud ja saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu 14 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus, on kas perioodikulud või ettemakstud kulud. Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on: 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st). Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Viljandi Haigla sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Raha kassas 143 4 489 Raha pangakontol 8 768 712 9 295 603 Kokku raha 8 768 855 9 300 092 15 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 154 842 2 154 842 4 Ostjatelt laekumata 2 156 415 2 156 415 arved Ebatõenäoliselt -1 573 -1 573 laekuvad nõuded Muud nõuded 325 019 325 019 Viitlaekumised 325 019 325 019 Ettemaksed 22 178 22 178 Tulevaste perioodide 17 033 17 033 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Saamata põhivara 357 269 357 269 12 sihtfinantseerimine Saamata seadusandlusest 3 934 3 934 tulenevad toetused Töö-ja puhkusetasu 1 552 1 552 ettemaksed Kokku nõuded ja 2 864 794 2 864 794 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 839 976 4 Ostjatelt laekumata 1 841 458 1 841 458 arved Ebatõenäoliselt -1 482 -1 482 laekuvad nõuded Muud nõuded 777 777 Viitlaekumised 777 777 Ettemaksed 20 407 20 407 Tulevaste perioodide 15 262 15 262 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Töö-ja puhkusetasu 1 025 1 025 ettemaksed Saamata seadusandlusest 3 133 3 133 tulenevad toetused Saamata põhivara 6 156 6 156 12 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 1 871 474 1 871 474 ettemaksed 16 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 2 156 415 1 841 458 3 Nõuded ostjate vastu 2 156 415 1 841 458 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 573 -1 482 Kokku nõuded ostjate vastu 2 154 842 1 839 976 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 482 -1 904 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 667 1 339 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -758 -917 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 573 -1 482 Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2019 seisuga summas 5 615 eurot (2018.aasta vastav näitaja 4 226 eurot). Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 317 357 303 159 Strateegilised varud 5 294 5 294 Kokku varud 322 651 308 453 Varude allahindlus ja mahakandmine 0 1 748 Varude allahindlust 2019 aastal teostatud ei ole. Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 938 Käibemaks 32 574 27 348 Üksikisiku tulumaks 231 272 195 873 Sotsiaalmaks 440 436 391 119 Kohustuslik kogumispension 20 117 17 266 Töötuskindlustusmaksed 29 165 25 438 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 968 1 202 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 755 532 659 184 Maksuvõlad on kajastatud lisas 11 - "võlad ja ettemaksed". 17 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2017 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -165 000 -165 000 Jääkmaksumus 35 000 30 000 65 000 Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000 31.12.2018 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -180 000 -180 000 Jääkmaksumus 35 000 15 000 50 000 Ostud ja parendused 12 000 188 000 200 000 Amortisatsioonikulu -43 200 -43 200 31.12.2019 Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000 Akumuleeritud kulum 0 -28 200 -28 200 Jääkmaksumus 47 000 159 800 206 800 2019 2018 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 4 479 8 102 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 3 632 3 651 Haigla soetas 2016. aastal kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas ja 2019. aastal kinnistu Jakobsoni 2B Viljandi linnas eesmärgiga suurendada planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Ostetavate hoonete kogu netopind on kaetud tähtajatute üürilepingutega, mida ei kasuta haigla ega ka teised riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse tarbeks. Kinnistud võeti arvele soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 hinnati kinnistu Turu 6 väärtuse languse tõttu alla vastavalt Uus Maa Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna mõlemad hooned lähevad uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel lammutamisele, eraldati kinnistutest maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale Turu 6 hoone 36 kuuga ja Jakobsoni 2B hoone 20 kuu jooksul. Turu 6 hoone lammutati ning kanti maha 2019. aastal- vastav kanne tehtud ka ehitusregistris. 18 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata arvutisüsteemid masinad projektid ja seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 172 9 584 002 433 966 157 707 3 618 424 4 210 097 390 408 5 180 14 190 859 Akumuleeritud kulum 0 -3 717 797 -400 591 -131 723 -2 901 862 -3 434 176 -359 078 0 -7 511 051 Jääkmaksumus 1 172 5 866 205 33 375 25 984 716 562 775 921 31 330 5 180 6 679 808 Ostud ja parendused 0 12 145 0 0 118 345 118 345 0 27 740 158 230 Lisandumised 0 0 10 987 0 0 10 987 0 10 987 äriühenduste kaudu Amortisatsioonikulu 0 -341 414 -22 034 -8 490 -228 259 -258 783 -8 733 -608 930 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 172 9 590 147 440 946 157 707 3 542 070 4 140 723 383 014 32 920 14 147 976 Akumuleeritud kulum 0 -4 053 211 -418 618 -140 213 -2 935 422 -3 494 253 -360 417 0 -7 907 881 Jääkmaksumus 1 172 5 536 936 22 328 17 494 606 648 646 470 22 597 32 920 6 240 095 Ostud ja parendused 0 106 535 99 900 0 376 999 476 899 8 900 1 782 815 2 375 149 Uute ehitiste ost, 106 535 106 535 uusehitus, parendused Muud ostud ja 99 900 0 376 999 476 899 8 900 1 782 815 2 268 614 parendused Amortisatsioonikulu 0 -301 439 -29 863 -8 490 -209 403 -247 756 -9 919 0 -559 114 Ümberliigitamised 0 197 541 0 0 0 0 0 -197 541 0 Ümberliigitamised 0 197 541 0 0 0 0 0 -197 541 0 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 1 172 9 894 223 521 446 157 707 3 344 189 4 023 342 384 520 1 618 194 15 921 451 Akumuleeritud kulum 0 -4 354 650 -429 081 -148 703 -2 569 945 -3 147 729 -362 942 0 -7 865 321 Jääkmaksumus 1 172 5 539 573 92 365 9 004 774 244 875 613 21 578 1 618 194 8 056 130 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2019 2018 Masinad ja seadmed 2 774 0 Transpordivahendid 2 774 0 Kokku 2 774 0 2019. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumuses 582 274 eurot jääkmaksumusega 0 eurot (2018. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumusega 212 100 eurot jääkmaksumusega 10 007 eurot) ning müüdi põhivara soetusmaksumusega 19 400 eurot 19 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne jääkmaksumusega 0 eurot. Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2019 2018 Lisa nr Kasutusrenditulu 35 205 44 416 13 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr 12 kuu jooksul 10 073 23 264 1-5 aasta jooksul 1 092 0 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 206 800 50 000 Muud varad 35 179 36 811 Kokku 241 979 86 811 Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus. Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele. Enamus lepinguid on tähtajatud - vastavalt võlaõigusseadusele lõpetatavad 3 kuulise etteteatamisajaga. Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Lisa nr Kasutusrendikulu 114 176 108 632 14 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr 12 kuu jooksul 51 332 53 205 1-5 aasta jooksul 112 576 114 689 Üle 5 aasta 21 146 31 720 20 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete, patsientide vastuvõtuks ruumide renti kui ka ühekordseid rendilepinguid. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud kehtivusajaga 2020- 2027.aastal. Lisa 10 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5% + 6 kuu 209 164 156 832 52 332 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 209 164 156 832 52 332 kokku Laenukohustised kokku 209 164 156 832 52 332 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5% + 6 kuu 365 580 156 422 209 158 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 365 580 156 422 209 158 kokku Laenukohustised kokku 365 580 156 422 209 158 Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega. 21 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 016 106 1 016 106 Võlad töövõtjatele 184 765 184 765 Maksuvõlad 755 532 755 532 6 Saadud ettemaksed 595 595 Kokku võlad ja ettemaksed 1 956 998 1 956 998 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 452 524 452 524 Võlad töövõtjatele 162 436 162 436 Maksuvõlad 659 184 659 184 6 Saadud ettemaksed 362 362 Tulevaste perioodide tulud 362 362 Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud 790 000 790 000 12 ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed 2 064 506 2 064 506 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018. aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi hoone rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31.12.2019, mille kohta esitati ka vastav aruanne ning kajastati kohustis tuludes. Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 22 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sundravi hoone 0 0 790 000 0 0 790 000 11 rekonstrueerimine Erihoolekandetaristu 0 0 0 -6 156 6 156 0 3 reorganiseerimine Kokku sihtfinantseerimine 0 0 790 000 -6 156 6 156 790 000 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver 0 0 4 370 -4 370 0 0 annetuskampaania Kokku sihtfinantseerimine 0 0 4 370 -4 370 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 0 0 794 370 -10 526 6 156 790 000 tasud, annetused ja toetused 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sundravi hoone 0 790 000 0 -790 000 0 0 rekonstrueerimine Erihoolekandetaristu 6 156 0 233 138 -584 251 357 269 0 3 reorganiseerimine Kokku sihtfinantseerimine 6 156 790 000 233 138 -1 374 251 357 269 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver 0 0 2 900 -2 900 0 0 annetuskampaania Kokku sihtfinantseerimine 0 0 2 900 -2 900 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 6 156 790 000 236 038 -1 377 151 357 269 0 tasud, annetused ja toetused Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018. aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi hoone rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31.12.2019, mille kohta esitasime ka toetuse kasutamise aruande. Tuludes kajastasime sihtfinantseerimise 2019. aastal. Erihoolekandetaristu reorganiseerimisega alustati 2018.aastal, mida finantseeritakse Euroopa Liidu struktuuri-ja investeerimisfondide toetusel. Projekti käigus rajatakse erihooldusteenuse osutamiseks kolm hoonet. 23 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Eesti Haigekassa 14 788 636 13 497 557 EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 5 087 675 4 692 940 Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 717 347 555 451 Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus 42 620 78 975 Perearstide ja raviasutuste teenused 687 873 638 410 Asutuste ja omavalitsuste teenused 416 014 634 964 Tulud mitte-tervishoiuteenustest 266 657 231 565 Patsientide omaosalus 1 478 741 1 358 840 Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 35 205 44 416 9 Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 2 676 654 2 424 983 Lõpetamata ravijuhud 322 182 0 Kokku tulu ettevõtlusest 26 519 604 24 158 101 Sihtasutuse tuludest 97,7% on maksuvaba käibena tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning käibemaksuga maksutatav käive moodustab 2,3% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus, integreeritud tervishoiuteenuse arendamine). Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Üür ja rent 114 176 108 632 9 Energia 536 804 538 407 Elektrienergia 210 596 217 249 Soojusenergia 289 231 293 884 Kütus 36 977 27 274 Veevarustusteenused 52 122 50 993 Mitmesugused bürookulud 80 502 96 863 Uurimis- ja arengukulud 277 062 231 332 Lähetuskulud 18 899 5 107 Koolituskulud 126 374 104 367 Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 863 536 799 721 Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja 2 987 309 2 725 215 teenuste soetamise kulud Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning 32 620 31 368 nende hooldus kulud Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 089 404 4 692 005 24 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 13 807 624 12 250 560 Sotsiaalmaksud 4 465 063 3 974 241 Töötajate erisoodustused 17 933 16 068 Erisoodustuse maksud 16 890 15 045 Kokku tööjõukulud 18 307 510 16 255 914 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 909 891 Lisa 16 Muud kulud (eurodes) 2019 2018 Riigilõivud 1 400 143 Maamaks 151 444 Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 459 4 650 Käibemaks 1 190 071 686 146 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -875 -551 Muud 488 1 583 Kokku muud kulud 1 195 694 692 415 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 209 840 191 498 Tehinguid, mis ei vasta õigusaktidele või Sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil ei olnud. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt bilansipäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise maksmine Sihtasutusele 57 000 eurot (juhatuse esimehele 6 ja juhatuse liikmetele 3 kuutasu ulatuses) ning konkurentsikeelust kinnipidamise eest täiendavat tasu 84 000 eurot (6 kuutasu ulatuses). 25 Sihtasutus Viljandi Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 12.03.2020 korraldusega kuulutas Vabariigi Valitsus kogu riigis välja eriolukorra Hädaolukorra seaduse § 20 tähenduses nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks. Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Sellest tulenevalt Viljandi haigla peatas 16. märtsil teadmata ajaks suure osa plaanilistest ambulatoorsetest vastuvõttudest, nii eriarstiabis (sh psühhiaatria), ambulatoorses taastusravis kui ka uuringute puhul ning läks osaliselt üle kaugvastuvõttudele (seal kus võimalik). Kriisisituatsiooni lahenemiseni peatati kogu plaaniline päevakirurgiline ning plaaniline statsionaarne ravitöö. Võimalikud mõjud 2020 majandusaasta tulemustele on seotud mitme asjaoluga. Esmalt sõltub see sellest, kui pikaks ja kui raskeks kujuneb pandeemia mõju tervishoiu sektorile laiemalt, st. millisel hulgal ületab kriitiliste patsientide hulk meie erakorraliste patsientide tavakäsitluste mahtu. Seda ei ole võimalik praegusel hetkel hinnata. Samuti ei ole võimalik hinnata kõiki võimalikke lisakulude mahte haigla ümberkorraldamisel ja kriisisituatsioonis erakorralise arstiabi andmisel. Lisakuludena tuleb arvestada täiendavaid kulutusi isikukaitsevahenditesse, meditsiiniseadmetesse, IT ja sidevahenditesse, personali jms. Tulude poolelt on kindlasti näha vähenemist, sest Haigekassa teenustest väheneb ambulatoorne eriarstiabi suures osas ning plaanilised statsionaarsed teenused peaaegu täielikult. 26 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Jõgeva Haigla registrikood: 90007425 tänava/talu nimi, Piiri tn 2 maja ja korteri number: linn: Jõgeva linn vald: Jõgeva vald maakond: Jõgeva maakond postisihtnumber: 48307 telefon: +372 7766200 faks: +372 7766201 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.jogevahaigla.ee Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 14 Lisa 4 Varud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 16 Lisa 7 Laenukohustised 17 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 9 Võlad tarnijatele 18 Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 11 Kasutusrent 19 Lisa 12 Kapitalirent 20 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 21 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 16 Tööjõukulud 22 Lisa 17 Muud kulud 22 Lisa 18 Seotud osapooled 23 Lisa 19 Tingimuslikud kohustised ja varad 23 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 Tegevusaruanne Sihtasutus alustas tegevust 01. aprillist 2003 riigi omanduses oleva ettevõtte Jõgeva Haigla järglasena. SA Jõgeva Haigla üle teostab riigi poolt asutajaõigusi Sotsiaalministeerium. SA Jõgeva Haigla kuulub Sotsiaalministeeriumi konsolideerimisgruppi. Sihtasutus Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus , kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiu- teenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Ravi rahastamise leping on Eesti Haigekassaga. Ravikindlustuseta isikutele osutatud teenuste eest tasub Eesti Haigekassa või kohalikud omavalitsused. Haigla osutab üldhoolduse teenust, mis on finantseeritud klientide, nende omaste või omavalitsuste poolt. Rehabilitatsiooniteenuseid osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks ja töövõime ekspertarvamuse teenuse osutamise partneriks on Eesti Töötukassa. SA Jõgeva Haigla osutab soovijatele samuti tasulisi tervishoiuteenuseid. Haigla eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi, õendushooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenuse jätkuv osutamine. Haiglas osutati ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuseid vastavalt haigla liigist (kohalik haigla) tulenevatele nõuetele ja kompetentsile . Haiglal on olemas eriarstiabi osutamiseks vajalik funktsionaal-diagnostiline ja labori aparatuur, mille diagnostilisi võimalusi kasutavad aktiivselt ka Jõgeva linna ja maakonna perearstid. Haigla osutab koduõendusteenust Põltsamaa ja Jõgeva piirkonna elanikele. Lähtuvalt 2019.aasta Eesti Haigekassa auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga Jõgeva haiglas rahule jääda. 2019 aastal jätkus SA Jõgeva Haigla elektrisüsteemide renoveerimine. 2019 aasta lõpus alustati ettevalmistusi päikeseenergiapargi rajamiseks haigla A-korpuse katusele. Olulised remonditööd jätkusid laboris. Seoses üldhooldekodu teenusele kehtestatud tegevusloa taotlemisega (jõustus 01.01,2020.a.), tehti vastavalt Sotsiaalkindlustusameti auditi soovitustele parendustöid Jõgeva Haigla hooldekodu ruumides. Võeti tööle täiskoormusega tegelusjuht ja tagati hooldustöötajatele kehtestatud uute kvalifikatsiooninõuete täitmine. 2019 aasta algul renditi laborisse uus biokeemiaanalüsaator, mis laiendab labori võimalusi kaasaegses diagnostikas. Seoses ootamatu vajadusega vahetada välja ultraheliaparaat soetati uus ultraheliaparaat. 2019.aastal teostati riigihange kompuutertomograafilise teenuse ostmiseks Jõgeva Haiglale kompuutertomograafi asukohaga Jõgeva Haigla ruumides. 2019 aastal sisustati ja alustas tööd jalaravi kabinet. Liitumine digiregistratuuriga ja ravimite ehtsuse kontrollisüsteemiga laabus edukalt. Tervishoiuteenuste osutamine Eesti Haigekassale Statsionaarsed tervishoiuteenused Sisehaigused Hooldusravi Kirurgia Kokku 2019 2018 2017 2019 2018 2017 2019 2018 2017 2019 2018 2017 Voodite arv 60 60 60 50 50 50 10 10 10 120 120 120 Ravitud 1401 1438 1492 247 239 229 190 179 220 1838 1856 1822 haigeid Ravi kestvus 9,2 9,4 9,7 21,1 21,8 21,2 4,9 4,7 5,4 10,4 10,5 11,3 päevades Voodi 216 226 242,8 104,6 104 97,2 94,7 85 119 159,5 163 171,8 koormus Voodi käive 23,4 23,9 25 4,9 4,78 4,58 19 17,9 22 15,3 15,4 15,2 Letaalsus 8,5 9,4 8,5 18,3 15,7 18,1 4,2 4,4 5,4 9,4 10,5 9,5 Voodipäevi 12967 13581 14569 5231 5231 4860 947 859 1190 19145 19671 20619 Ambulatoorsed vastuvõtud Eriala 2019 2018 2017 Endokrinoloog 818 1039 1053 Psühhiaater 332 457 420 Kardioloog 1076 976 946 Pulmonoloog 1019 1105 1164 Reumatoloog 609 594 631 Lastearst 17 24 30 Üldkirurg 3515 3025 3256 Günekoloog 4898 5634 6647 Neuroloog 2766 3083 2762 Otorinolarüngoloog 2488 3678 3905 Taastusravi 618 615 463 Nefroloog 267 229 233 Sise 180 0 0 Infektsiooni arst 187 187 107 Dermatoveneroloog 1559 535 0 Erakorralised vastuvõtud 2139 2587 2293 Kokku eriarstiabi 22 488 23 768 24 017 Personal 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Arstid 20,1 20,5 21,1 Teised kõrgharidusega spetsialistid 12,3 13,9 12,6 Õenduspersonal 43,1 46,8 47,8 Laborandid 5,7 6,0 5,0 Hoolduspersonal 42,9 46,7 46,1 Haldus,majandus,teenidav 41,5 41,0 42,1 Kokku 165,6 174,9 174,7 2019.aasta oli SA Jõgeva Haiglale majanduslikult pingeline. Haigla käibevahendite nappuse leevendamiseks kasutasime jätkuvalt arvelduskrediiti limiidiga 100 tuh.eurot, alates oktoobrist 2019 on arvelduskrediidi limiit 120 tuh.eurot. Sellega paranes võimekus maksete õigeaegseks tasumiseks. Jätkuvalt on haiglale keeruline kolmepoolse palgakokkuleppe täitmine. Aastaid väga pingelisena püsinud eelarves ei ole küllaldaselt vabu vahendeid. Vahendite nappus on eelkõige tingitud asjaolust, et vastavalt haiglaliigile osutatakse odavamaid ja madala kasumimarginaaliga või isegi alarahastatud teenuseid. Samas on antud teenused töömahukad ning seetõttu on personalikulude osakaal suur. Tööjõukulud moodustasid kogu kuludest eelarves 68,2 protsenti. Palgatõusu tagamiseks olid vajalikud olulised struktuuri muudatused ning haigla töötajate töökoormuste optimeerimine, kuid ikka kujunes majandusaasta tulemiks -37,8 tuhat eurot. Finantssuhtarvud (algandmed on esitatud Eurodes): Lühiajalise maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/lühiajaline võlg(kordades: 31.12.2019.a. 486 988 / 597 597 = 0,82 31.12.2018.a. 441 601 / 544 600 = 0,81 31.12.2017.a. 340 221 / 480 421 = 0,71 Likviidsuskordaja = (käibevara-varud)/lühiajaline võlg(kordades): 31.12.2019.a. (486 988 – 32 019) / 597 597 = 0,76 31.12.2018.a. (441 601 – 30 498) / 544 600 = 0,75 31.12.2017.a. (340 221 – 31 477) / 480 421 = 0,64 Pikaajalise maksevõime suhtarvud ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja = kohustused / varad(kordades): 31.12.2019.a. 692 462 / 1 998 480 = 0,35 31.12.2018.a. 670 209 / 2 014 019 = 0,33 31.12.2017.a. 637 125 / 1 994 396 = 0,32 Soliiduskordaja = netovara / varad (kordades): 31.12.2019.a. 1 306 018 / 1 998 480 = 0,65 31.12.2018.a. 1 343 810 / 2 014 019 = 0,67 31.12.2017.a. 1 357 271 / 1 994 396 = 0,68 Tegevustulemuse suhtarvud ehk esmase efektiivsuse suhtarvud Tegevustulemlikkus = tegevustulud / tegevuskulud(kordades): 2019.a. 4 890 275 / 4 925 811 = 0,99 2018.a. 4 573 906 / 4 584 544 = 1,00 2017.a. 4 197 935 / 4 271 362 = 0,98 Peamised eesmärgid 2020. aastal: 1. Raviteenuste kvaliteedi tõstmine lähtudes Eesti Haigekassa auditite tulemustest. 2. Tervishoiuteenuste arendamine vastavalt Haigekassa lepingu võimalustele. 3. Eelarve tasakaalus hoidmine ja käibevara-lühiajaliste kohustuste suhte parandamine. 4. Diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine (gastroskoobi ja Holter-monitooringu aparatuurisoetamine). 5. Kompuutertomograafilise teenuse kasutamise tagamiseks vajalike ümberkorralduste läbiviimine. 6. Elektrisüsteemi jätkuv kaasajastamine, päikeseenergiapargi edukas käivitamine. 7. Ettevalmistused koostöö tagamiseks uue valmiva Jõgeva Tervisekeskusega. Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 48 659 77 527 Nõuded ja ettemaksed 406 308 333 576 2 Varud 32 019 30 498 4 Kokku käibevarad 486 986 441 601 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 1 502 293 1 559 694 5 Immateriaalsed põhivarad 9 200 12 724 6 Kokku põhivarad 1 511 493 1 572 418 Kokku varad 1 998 479 2 014 019 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 30 751 30 916 7 Võlad ja ettemaksed 566 846 513 684 8 Kokku lühiajalised kohustised 597 597 544 600 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 94 865 125 609 7 Kokku pikaajalised kohustised 94 865 125 609 Kokku kohustised 692 462 670 209 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 302 195 302 195 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 041 615 1 055 076 Aruandeaasta tulem -37 793 -13 461 Kokku netovara 1 306 017 1 343 810 Kokku kohustised ja netovara 1 998 479 2 014 019 7 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 11 187 8 420 13 Tulu ettevõtlusest 4 878 832 4 565 386 14 Muud tulud 256 100 Kokku tulud 4 890 275 4 573 906 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 461 989 -1 378 871 15 Tööjõukulud -3 360 868 -3 095 531 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -94 103 -103 242 5,6 Muud kulud -8 852 -6 900 17 Kokku kulud -4 925 812 -4 584 544 Põhitegevuse tulem -35 537 -10 638 Intressitulud 35 0 Intressikulud -2 291 -2 823 Aruandeaasta tulem -37 793 -13 461 8 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -35 537 -10 638 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 94 103 103 242 5,6 Muud korrigeerimised 5 397 4 297 17 Kokku korrigeerimised 99 500 107 539 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -72 732 -113 181 2 Varude muutus -1 521 979 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 58 423 52 707 8,9 Kokku rahavood põhitegevusest 48 133 37 406 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -43 865 -14 457 5,9,17 soetamisel Laekunud intressid 35 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -43 830 -14 457 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -30 323 -29 931 7 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -586 -1 018 12 Makstud intressid -2 262 -2 821 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -33 171 -33 770 Kokku rahavood -28 868 -10 821 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 77 527 88 348 Raha ja raha ekvivalentide muutus -28 868 -10 821 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 48 659 77 527 9 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 302 195 1 055 076 1 357 271 Aruandeaasta tulem 0 -13 461 -13 461 31.12.2018 302 195 1 041 615 1 343 810 Aruandeaasta tulem 0 -37 793 -37 793 31.12.2019 302 195 1 003 822 1 306 017 10 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Jõgeva Haigla 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga(EFS). EFS põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Lisaks juhindutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest. Kui viimases toodud arvestuspõhimõtted erinevad raamatupidamise toimkonna juhendites sätestatutest, rakendatakse Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi nõudeid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatatud kassas olev sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse asutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu, samuti kõik muud nõuded, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o soetusväärtus, millest on mahaarvatud nõude laekumise ebatõenäolisusest tingitud allahindlus ning laenude põhiosa tagasimaksed) või soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal-väärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid on kajastatud bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Ostjatelt laekumata nõuete allahindluskulu (ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest tekkinud kulu) on kajastatud muu tegevuskuluna. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumine on kajastatud nõuete allahindluskulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on hinnatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus. Kuna SA Jõgeva Haigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja erisustest varude arvestamisel – varude soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro ,kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara on algselt võetud arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema töö-seisundisse ja –asukohta. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponenttidest,millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid raamatupidamises võetud arvele eraldi varaobjektidena. Kuna SA Jõgeva Haigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja erisustest põhivara arvestamisel – varade soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Põhivara parendusväljaminekud on lisatud põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjekti koosseisus eraldi varaobjektina, kui need on vastanud põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumile (mh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu saamisel).Olulise parenduse käigus asendatud varaobjekti või selle osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum kantakse bilansist välja. Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud tulemiaruandes. Materiaalne põhivara kajastub bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Vara on hakatud amortiseerima alates kuust, mil see on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas. Bilansipäeval on hinnatud varaobjektide amortisatsiooninormide vastavust järelejäänud kasulikule elueale ning vajadusel on norme korrigeeritud. Hinnangute muutuse mõju kajaastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivara arvestamisel 11 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne on lähtutud materiaalse põhivara arvestuspõhimõtetest. Amortisatsiooninormid põhivara gruppide lõikes on järgmised: · Ehitised ja rajatised 2-4 % · Masinad ja seadmed 6-25 % · Muu põhivara 14-30 % · Tarkvara 12 %. Maad ei amortiseerita. Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab sihtasutuse tegevjuhtkond põhivara allahindluse aktil. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-(renoveerimise-)plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem. Rendid Kapitalirendina on käsitletud rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle asutusele. Muud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Asutus kui rentnik: Kapitalirenti tingimustel soetatud vara on võetud bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Rendimaksed on jaotatud finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud on jaotatud rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumi-aruandes kuluna. Asutus kui rendileandja: Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga.Väljarenditavat vara on amortiseeritud lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (laenudkohustused, võlad hankijatele ning muud lühi- ja pikaajalised kohustused) on võetud algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine on toimunud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalised finantskohustused on võetud algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses. Annetused ja toetused Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus)ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5; vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle ostjale, SA Jõgeva Haiglal puudub kontroll kauba üle, müügi-tulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Lõpetamata tööd, s.o meditsiiniteenused, mille eest arved väljastatakse järgmisel aruandeperioodil, kajastatakse bilansis viitnõudena (Muud lühiajalised nõuded) ja kasumiaruandes tuluna (Tulud majandustegevusest). Lõpetamata ravikindlustus teenused selgitatakse otsearvestusmeetodil: inventeeritakse kõik pooleliolevad raviarved selgitades välja aruandeaastal tehtud osa. 12 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele. SA Jõgeva Haigla seotud osapoolteks on: a) tegev- ja kõrgem juhtkond; b) punktis a kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja kõigi eespool kirjeldatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad majandusüksused. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 333 088 333 088 3 Ostjatelt laekumata 333 319 333 319 arved Ebatõenäoliselt -231 -231 laekuvad nõuded Muud nõuded 72 897 72 897 Viitlaekumised 72 897 72 897 Ettemaksed 323 323 Kokku nõuded ja 406 308 406 308 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 263 424 263 424 3 Ostjatelt laekumata 263 509 263 509 arved Ebatõenäoliselt -85 -85 laekuvad nõuded Muud nõuded 70 077 70 077 Viitlaekumised 70 077 70 077 Ettemaksed 75 75 Kokku nõuded ja 333 576 333 576 ettemaksed 13 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 333 319 263 509 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -231 -85 Kokku nõuded ostjate vastu 333 088 263 424 2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -85 -1 460 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 25 57 15 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -231 -85 15 Lootusetuks tunnistatud nõuded 60 1 403 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -231 -85 Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 32 019 30 498 sh Ravimid 14 502 14 349 Põetusvahendid 11 241 9 519 Majandusmaterjalid 1 377 1 912 Toiduainete varud 2 244 2 068 Isikukaitsevahendite reserv 2 655 2 650 Kokku varud 32 019 30 498 14 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed projektid 31.12.2017 Soetusmaksumus 4 813 2 077 330 575 970 39 712 0 0 2 697 825 Akumuleeritud kulum 0 -468 709 -542 372 -32 568 0 0 -1 043 649 Jääkmaksumus 4 813 1 608 621 33 598 7 144 0 0 1 654 176 Ostud ja parendused 0 0 0 0 8 434 8 434 8 434 Amortisatsioonikulu 0 -82 135 -15 957 -4 824 0 0 -102 916 Ümberliigitamised 0 8 434 0 0 -8 434 -8 434 0 31.12.2018 Soetusmaksumus 4 813 2 085 764 567 571 39 712 0 0 2 697 860 Akumuleeritud kulum 0 -550 844 -549 930 -37 392 0 0 -1 138 166 Jääkmaksumus 4 813 1 534 920 17 641 2 320 0 0 1 559 694 Ostud ja parendused 0 0 18 576 5 100 8 002 1 500 9 502 33 178 Amortisatsioonikulu 0 -77 879 -11 703 -997 0 0 0 -90 579 Ümberliigitamised 8 002 -8 002 0 -8 002 0 31.12.2019 Soetusmaksumus 4 813 2 093 766 546 957 36 499 0 1 500 1 500 2 683 535 Akumuleeritud kulum 0 -628 723 -522 443 -30 076 0 0 0 -1 181 242 Jääkmaksumus 4 813 1 465 043 24 514 6 423 0 1 500 1 500 1 502 293 Aruandeaastal kanti maha kasutuskõlbmatuks muutunud masinaid ja seadmeid soetusmaksumusega 39 191 eurot ja muud põhivara soetusmaksumusega 8313 eurot. Mahakantud põhivara jääkmaksumus oli 0 eurot. Al.01.11.2019 hinnati põhivarade järelejäänud kasutusiga ning korrigeeriti vastavalt amortisatsiooni määrad. muutuste mõju aruandeaasta tulemile moodustas + 6257 eurot ning muutuste mõju järgneva aruandeaasta tulemile moodustab 37 800 eurot. 15 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2017 Soetusmaksumus 8 340 8 340 Akumuleeritud kulum -8 340 -8 340 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 13 050 13 050 Amortisatsioonikulu -326 -326 31.12.2018 Soetusmaksumus 21 390 21 390 Akumuleeritud kulum -8 666 -8 666 Jääkmaksumus 12 724 12 724 Amortisatsioonikulu -3 524 -3 524 31.12.2019 Soetusmaksumus 21 390 21 390 Akumuleeritud kulum -12 190 -12 190 Jääkmaksumus 9 200 9 200 16 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Danske BANK A/S 6 kuu Leedu filiaal 125 616 30 751 94 865 0 EURIBOR+ EUR 15.12.2023 1,6% Pikaajalised laenud 125 616 30 751 94 865 kokku Laenukohustised 125 616 30 751 94 865 kokku 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Danske BANK A/S 6 kuu 155 939 30 330 125 609 0 EURIBOR+ EUR 15.12.2023 1,6% Pikaajalised laenud 155 939 30 330 125 609 kokku Kapitalirendikohustised 586 586 0 0 12 kokku Laenukohustised 156 525 30 916 125 609 0 kokku Pangalaen on tagatiseta. 17 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 140 611 140 611 9 Võlad töövõtjatele 326 457 326 457 Maksuvõlad 99 732 99 732 10 Muud võlad 46 46 Intressivõlad 46 46 Kokku võlad ja ettemaksed 566 846 566 846 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 111 535 111 535 9 Võlad töövõtjatele 300 411 300 411 Maksuvõlad 101 720 101 720 10 Muud võlad 18 18 Intressivõlad 18 18 Kokku võlad ja ettemaksed 513 684 513 684 Lisa 9 Võlad tarnijatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Võlad kauba ja teenuste eest 134 419 100 053 Lühiajalised võlad põhivara eest 6 192 11 482 Kokku võlad tarnijatele 140 611 111 535 8 Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 0 544 Üksikisiku tulumaks 30 996 30 581 Erisoodustuse tulumaks 347 304 Sotsiaalmaks 61 790 63 408 Kohustuslik kogumispension 2 742 2 875 Töötuskindlustusmaksed 3 857 4 008 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 99 732 101 720 Vt ka lisa 8. 18 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2019 2018 Kasutusrenditulu 3 584 3 488 SA Jõgeva Haigla rendib ruume 260,8 m2(2018.a.260,8 m2) ,mis moodustab 1,7 % põhihoone üldpinnast(15 381m2). Renditud pinna jääkmaksumus on 22 778 eurot. Lepingud on sõlmitud 4 rentnikuga. Renditulu 2018 aastal 3584 eurot( 2018 aastal 3488 eurot). Sõlmitud rendilepingute lõpetamise etteteatamise tähtaeg on üks kuu, millele vastav renditasu on 287 eurot (2018.a. 287 eurot). Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 16 121 9 272 SA Jõgeva Haigla rendib kasutusrendi tingimustel laboriseadmeid ja vesiravi ruume ning muid pisiseadmeid , sh: *Laboriseadmete rendikulu 2019 aastal oli 13 608 eurot(2018 aastal 7620 eurot). Lepingud laboriseadmete kasutamiseks on sõlmitud määramata ajaks kuu renditasu suurusega 100 eurot. Rentnikul on õigus leping enne tähtaegselt lõpetada teatades sellest ette 3 kuud, millele vastav renditasu moodustab 300 eurot. 2017 aastal sõlmitud kasutus leping analüsaatori kasutamiseks, selle eest tasutakse kolme aasta jooksul kvartaalsete maksetega 6420 eurot aastas, millele lisandub käibemaks. 2019 aasta algusest tasutakse rendimakseid veel ühe laboriseadme eest 499eurot kuus,aastas kokku 5988 eurot. Leping on sõlmitud 5 aastaks. *Vesiravi ruumid on meie kasutada rendimääraga 0 krooni. Tasume kõik kommunaalmaksed. * Muud väikeseadmed 2513 eurot (2018.a.1652 eurot). 19 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul TELIA EESTI AS 586 586 0 0 20.07.2019 Kapitalirendikohustised 586 586 0 0 7 kokku Telia Eesti AS renditud telefonikeskjaama seadmed ja seadistus. Kapitalirendi ese jääb alla kapitaliseeritava vara piirmäära ja on kantud kuludesse 2016.a. Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2017 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2018 tulemiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Jõgevamaa omavalitsused - 0 0 2 464 0 2 464 0 0 0 päevakeskuse tegevuskuludeks A-Selver AS 0 0 3 850 0 3 850 0 0 0 Töötukassa- palgatoetus 0 0 2 106 0 2 106 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 8 420 0 8 420 0 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 0 8 420 0 8 420 0 0 0 toetused 20 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2018 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2019 tulemiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Jõgevamaa omavalitsused - 0 0 2 645 0 2 645 0 0 0 päevakeskuse tegevuskuludeks A-Selver AS 0 0 2 900 0 2 900 0 0 0 Sotsiaalministeerium - 0 0 5 000 0 5 000 0 0 0 labori remondiks Töötukassa- palgatoetus 0 0 642 0 642 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 11 187 0 11 187 0 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 0 11 187 0 11 187 0 0 0 toetused Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Meditsiiniteenuste müük Eesti Haigekassale 3 953 712 3 626 426 Meditsiiniteenused Eesti Haigekassale mittekindlustatud 12 399 0 isikute eest Visiiditasud 52 155 48 925 Voodipäevatasud 26 338 25 700 Hooldus- ja põetusteenuste müük 267 488 260 454 Rehabilitatsiooniteenuste müük 28 605 34 890 Meditsiiniteenuste müük teistele ostjatele 388 246 370 590 Hooldusravi patsiendi omaosalus 62 126 57 664 Töövõime hindamine ja rehabilitatsioon 30 953 88 410 Päevakeskuse teenuste müük 42 276 38 064 Renditulu 3 584 3 488 11 Muud laekumised majandustegevusest 10 950 10 775 Kokku tulu ettevõtlusest 4 878 832 4 565 386 21 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Materjalid ja inventar 84 264 74 313 Ravimid ja meditsiinilised materjalid 472 256 452 068 Ostetud teenused 374 118 337 316 Kommunaalkulud 137 389 127 085 Toiduained 73 966 72 818 Hoonete ja ruumide korrashoid 64 490 53 805 Transport 47 733 48 345 Side ja informatsioon 23 720 22 273 Koolitus ja lähetus 10 928 27 907 Ostetud muud teenused 1 525 1 500 Käibemaksu kulu 171 319 161 341 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 206 28 3 Muud 75 72 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 461 989 1 378 871 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 2 566 413 2 359 262 Sotsiaalmaksud 792 026 732 103 Erisoodustused koos erisoodustuse tulumaksuga 2 429 4 166 Kokku tööjõukulud 3 360 868 3 095 531 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 165 171 Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2019 2018 Ostetud ja parendatud põhivara käibemaks 5 397 4 297 Maamaks 117 117 Ettevõtte tulumaks 600 439 Maksuvõlalt arvestatud intressid 2 401 1 754 Muud 337 293 Kokku muud kulud 8 852 6 900 22 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 58 340 51 480 Seotud osapooltega ei ole tehtud turutingimustele mittevastavaid tehinguid (tavapärane hinnakirja alusel hooldus-põetusteenuse müük ja kommunaalkulude ost). Juhatuse liige kasutab sõiduautot, millelt tasutakse erisoodustusmaksud 1215 EUR (2018.a.1215 EUR). Nõukogul on õigus juhataja sõltumata põhjustest igal ajal tagasi kutsuda. Juhatajale võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhataja volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhataja tagasikutsumise ajal kehtiva 3 kuu tasu ulatuses. Sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise otsustab asutajaõiguste teostaja - Sotsiaalministeerium- Vabariigi Valitsuse volituse alusel. Lisa 19 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tingimuslikud kohustised Sõlmitud rendilepingud 82 142 35 928 Kokku tingimuslikud kohustised 82 142 35 928 23 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Reg. Kood 90008123 KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2019 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 Aadress: Sadama 16 90502 Haapsalu Sidevahendid: telefon: +372 4725400 e-post: [email protected] www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne ..................................................................................................................3 Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3 Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5 Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5 Personalitöö ................................................................................................................................ 5 Töötajate rahulolu ja tunnustamine .................................................................................................................. 6 Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7 Ravitöö ....................................................................................................................................... 7 Ravitöö statistilised näitajad ............................................................................................................................. 8 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. ..................................................................................... 9 Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused ..................................................................................... 10 Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 10 Majandustegevuse aruanne ............................................................................................... 12 Bilanss .............................................................................................................................................................. 12 KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 13 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 14 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 15 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 16 Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 17 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................... 17 Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted ................................................................................................................... 22 Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 23 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) ........................................................................................................ 23 Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 24 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) .......................................................................................................... 24 Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 25 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 25 Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) ............................................................................................................... 26 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) ............................................................................................................. 26 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 26 Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) ...................................................................................................................... 27 Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 27 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) ............................................................................................ 27 Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 28 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 29 Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) ........................................................................... 30 Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) ............................................................... 31 Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) ................................................... 32 Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) ......................................... 33 2 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2019. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele kuueteistkümnes sihtasutusena. Neljandat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega, 2018. aastast on konsolideeritud aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Jätkati haigla arengukava ja 2019. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat tähelepanu personali ja raviteenuste arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus, raviteenuse müük Eesti Haigekassale (EHK), moodustas 2019. aasta laekumisest 75,9 % (2018. aastal samuti – 75,9%). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal haiglas kokku 29 896 voodipäeval. EHK rahastas 2019. aastal 26 402 ehk 88,31% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. Organisatsiooni tegevus HNRK tegevus tugineb suuresti 2018. aasta detsembris haigla nõukogu poolt kinnitatud HNRK arengukavale aastateks 2019-2021 ning strateegilistele suundadele aastani 2035. 2019. aastal lähtuti selleks aastaks koostatud tegevuskavast. HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal kehtivusega kaks aastat. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest jne. HNRK ajaleht Keskustelu ilmus 2019. aastal planeeritult kaks korda – juulis ja detsembris. HNRK ajaleht edastati paberkandjal olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ning patsientidele. HNRK kommunikatsioonistrateegias kirjeldatud koosolekute süsteem toimib hästi. Toimus haigla üldkoosolek, regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade koosolekud. Toimivad HNRK koduleht ja Facebooki leht. IT-valdkonnas toimus oluline edasiminek küberturvalisuse vallas: HNRK soetas uue kaasaegse funktsionaalsusega tulemüüri Fortigate ja segmenteeris arvutivõrgu. Samuti ühines HNRK digiregistratuuriga ning valmistus üleminekuks uuele haigekassa arvete saatmise ja lepinguhalduse süsteemile. Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille ülesandeks oli patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja rentimine. 2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2019. aastal juhti ei palgatud, kuid elluviidud heategevusprojektid olid igati positiivsed. Ehitasime HNRK tegevus- ja mänguparki laste mänguväljaku, kus erivajadusega ja tavalapsed saavad koos mängida, ronida, kiikuda jne. Selle projekti toetajaid oli 3 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne mitmeid: Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, Kanada Akadeemiliste Naiste Selts, PZU kindlustuse sõbrad, heategevuslik Teatejooks ja Haapsalu linn. Teine heategevuslik suurprojekt oli Tyromotion ülajäseme treeningkomplekti soetamine, mille suurtoetajaks olid Rahvusvahelise Lions organisatsiooni heategevusfond (LCIF) ja Eesti piirkonna lionid ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond. Sügisel toimus Mesikäpa heategevuskampaania, millega koguti raha seisulaudade ostmiseks ning teraapiaväliste grupitegevuste organiseerimise võimaldamiseks lastele. Lisaks oli väiksemaid heategevusalgatusi, näiteks Pluss kohvikute annetus. Samuti jätkus heategevuslik lasteteatrite projekt ning lasteosakonnas alustas külaskäike Pipi. Uue algatusena sõlmiti koostöölepe Innokaga, et kord kuus toimuksid robootika- ja teadusalased kokkusaamised HNRK patsientidele. HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kaks haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad on teinud nii Eestis kui välismaal koolitusi eesmärgi püstitamisest rehabilitatsioonis. HNRK juhataja oli kaasatud riiklikusse arendusprojekti RFK Eestis kasutuselevõtmise analüüsimiseks. Kevadel avaldati koostöös Liikumistervise innovatsiooni klastri, Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse, Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga avaldada trükis „Seljaajukahjustus – kuidas edasi?“, mis kirjeldab erinevaid seljaajukahjustusega seotud teemasid. Toimus arvukalt HNRK külastusi, mille raames on Eesti ja välismaa inimestele tutvustatud HNRK ja TERE KK tegevusi ning taastusravi ja rehabilitatsiooni üldisemalt. 2019. aastal tegeleti HNRK juurdeehituse planeerimisega. Detsembrikuus toimunud Haapsalu linnavolikogu koosolekul võeti vastu HNRK detailplaneering. Kinnitamisprotsess jääb aastasse 2020. 2019. aastal valmistati ette HNRK funktsionaalse arengukava I etapp, mis saadeti 2020. aasta alguses sotsiaalministrile kinnitamiseks. HNRK oli 2019. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis praktikabaasina 2019. aastal 76 õppurile, kellest eestlasi oli 64 ja välismaalasi 12. Lisaks 16 töövarju. Kokku juhendati tudengeid 2019. aastal 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel. 4 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Investeeringud ja soetused Haigla investeeris 2019. aastal põhivarasse 359,7 tuhat eurot, sellest lõpetamata ehitus 156,5 tuhat eurot ning tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ 2019. aastal põhivarasse ei investeeritud. 2018. aastal investeeris haigla põhivarasse 343,5 tuhat eurot ja tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ ei investeerinud ka sel aastal põhivarasse. Väikevahendeid soetati 2019. aastal 86,8 tuhande euro eest, 2018. aastal 82,9 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2019. aastal olid Tyromotion ülajäseme treeningvahendite komplekt ning HNRK tegevus- ja mängupargi II ehitusetapi soetused. Energiatarbimine CO2 meetmete müügist rahastatuna 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone energiasäästlikumaks. Kokkuhoid halduskuludelt on projektieelse ajaga võrreldes jätkuvalt suur. Kütte- energiat kulus 2019. aastal 504 MWh, 2018. aastal 507 MWh (Joonis 1). Säästlikumast tarbimisest kokku hoitud summad investeeritakse sarnaselt eelmiste aastatega haigla töökeskkonna kaasajastamisse. Mõnevõrra suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute seadmete efektiivsemast/suuremast kasutamisest. 1200 1000 903 828 848 810 800 600 470 507 504 463 411 412 388 400 200 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus kütteenergia tarbimine haiglahoones renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2019. aastal. Personalitöö Personalitöö on jätkuvalt üks olulisimaid ja aasta-aastalt keerukamaid väljakutseid HNRK administreerimistöös. Kõige suuremaks väljakutseks on uute töötajate leidmine. HNRK personalitööd iseloomustab avatud suhtumine: peame oluliseks töötajatelt saadud tagasisidet. Aasta esimeses kvartalis viidi läbi arenguvestlused, mille kokkuvõtted arutati läbi haigla juhtkonna tasandil. Arenguvestlustesse andsid sisendit 2018. aasta lõpus läbi viidud rahulolu-uuringu tulemused. Uusi töötajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle missiooni, visiooni, põhiväärtusi ning üldisi tegutsemisprintsiipe; töötajatega vesteldi katseaja lõpus. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2019 154 töötajat (Tabel 1), kellest kümme oli lapsehooldus- või sünnituspuhkusel. Kakskümmend üks töötas osalise tööajaga. Aasta lõpu seisuga oli ka kaks käsunduslepinguga töötajat. 2019. aasta suvel abiarste ei kaasatud, kuid oli 2 abiõde ning 2 arst-residenti. Personali hulgas oli kuus Euroopa Liidu riikidest pärit inimest. Töötajate arv kasvas 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 1,6%. Töötajate keskmine vanus on 5 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne aastatega kasvanud: 2019. aastal 46,69 aastat, 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat. Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2019. ja 2018. aastal. 31.12.2019 31.12.2018 Arstid 5 6 Õed 20 21 Hoolduspersonal 32 31 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 11 7 Teised töötajad 44 45 Töötajad kokku 154 152 Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2019. aastal 2,92 milj, eurot, 2018. aastal 2,72 milj. eurot ja 2017. aastal kokku 2,43 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2019. aastal 1225 eurot kuus. 2018. aastal oli vastav näitaja 1158 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2019. aastal kokku 75,6 tuhat eurot ja aastal 2018 oli see 96,8 tuhat eurot. Nõukogu liikmete tööd tasustati 2019. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 21,1 tuhande euroga, 2018. aastal summa oli 18,5 tuhat eurot. Töötajate rahulolu ja tunnustamine 2019. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 78,26% töötajatest. Väited, mille kohta töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai anda 4 palli skaalal. 2019. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,47, mis on läbi aegade teine tulemus (joonis 2). 3,6 3,54 3,55 3,5 3,47 3,44 3,45 3,41 3,39 3,39 3,4 3,35 3,3 3,28 3,25 3,2 3,15 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 2. HNRK töötajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2019. Töötajate rahulolu on jätkuvalt valdavalt hea või väga hea. Kui 2019. aastal olid enamuste küsimuste keskmised hinded veidi madalamad kui 2018. aastal, siis teistest erinev oli väide ’HNRK’s toetatakse töötajate arengut’, mille keskmine hinne tõusis 3,63’lt 3,66’ni. Kõrgeima keskmise hinde said 2019. aastal väited: tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse (3,68); usun, et HNRK 6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne on hästi juhitud (3,67); olen teadlik HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest (3,67). Eelmise aastaga võrreldes jäi samaks väite ’ma tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse’ (3,63). Kõige ulatuslikumalt langes väite ’minu otsene juht püstitab arusaadavaid eesmärke ja tööülesandeid ning selgitab neid piisavalt’ (3,62 → 3,42). Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud osakondade koosolekutel ning juhatuse kabinetis, samuti HNRK nõukoguga. Töötajate rahulolu-uuring on plaanis korraldada ka 2020. aastal. Traditsiooniliselt peeti 2019. aastal oluliseks töötajate tunnustamist ja motiveerimist palgaga mitte seotud tegevuste näol. HNRK töötajate suvepäev peeti Läänemaal Puise nina puhkekeskuses (osales 80 inimest), jõulupidu kõikidele töötajatele Haapsalu piiskopilinnuse vastavatud muuseumis (osalejaid 165) . Haigla toetab sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks on HNRK töötajad oodatud kasutama haigla jõusaali. Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist SEB Maijooksul ja Sügisjooksul, esimesel osales 21, teisel 15 inimest. Koos käidi 4 korda teatris. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, korraldati väikesi üllatusi. Aasta teoks valiti 2019. aastal patsientide vaba aja sisustamisele pühendatud tegevuste organiseerimine. 2019. aastal tunnustasime seitset aasta töötajat: hooldajad Kelli Rõõmussaar ja Helbe Mettis, füsioterapeut Ines Margato, õde Kerly Pärn-Lõps, haldustöötajad Alya Roide ja Klaarika Liivmaa, personalitöötaja Marge Jõgisaar. Töötajate tunnustamispõhimõtted toimivad ning on teada kõigile osapooltele. Koolitus- ja teadustegevus 2019. aastal oli edukas koolitusaasta. 2019. aastal olid haigla koolituskulud kokku 67,27 tuhat eurot, mis teeb 2,30 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2018. aastal 62,71 tuhat eurot, mis oli 2,31 % aasta tööjõukuludest. 2019. aastal toimus 26 sisekoolitust. 18 koolitust viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. Kokku osales neil üle 151 erineva HNRK töötaja. 82 töötajat käis 83 koolitusel väljapool HNRK- d, sh. 11 koolitust ja konverentsi välismaal. Neist olulisemad olid WCPT 2019 – World Congress of Physical Therapy – Genfis Švetsis (4 osalejat), ISCoS 2019 – International Spinal Cord Society – Nice’is Prantsusmaal (2 osalejat), EFIC11 – 11th Congress of the European Pain Federation – Valencias Hispaanias (2 osalejat), EUPPT Congress 2019 – Utrechtis Hollandis (2 osalejat). Esitati üks poster- ettekanne. Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) projekti periood 2016-2019 lõppes. 2019. aastal toimus lõppeva perioodi kokkuvõtete tegemine ning uue perioodi taotluse ette valmistamine. TERE KK tegevustest ning uuringutest tehti kokkuvõtted, millel on potentsiaali teadusajakirjades avaldamiseks. Lisaks osaletakse ühes rahvusvahelises teadusprojektis ja ühes rahvusvahelises arendusprojektis. Viimase raames on HNRK katsetanud eluslabori printsiipe ülepiiriliste toodete testimise näol koostöös kahe ettevõttega. Esmakordselt HNRK ajaloos viisime läbi patsiendi kvalitatiivsed tagasiside uuringud. Uuritavateks selja- ja peaajukahjustusega inimesed, kes saanud statsionaarset taastusravi. Uuring oli kooskõlastatud eetikakomiteega. Kolm HNRK töötajat õpib välismaises kraadiõppes: kaks magistrantuuris ja üks doktorantuuris. HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. 2019. aastal sõlmiti leping Tartu Ülikooli Kliinikumi Medinfokeskusega, et HNRK töötajad saaksid kasutada andmebaase. Ravitöö 2019. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2365 haigusjuhul ning ambulatoorselt 1677 haigusjuhul. Kokku mahus 4 222 758,30 eurot. 7 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Ravitöö statistilised näitajad Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2019. aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 80,2% mahus 3 387 902,17 eurot. 2018. aastal olid vastavad näitajad 80,06 % mahus 3 019 726,46 eurot. Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal kokku 29 896, 2018. aastal kokku 30 449 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi oli 2019. aastal 26 402, mis on 88,31% kõigist haigla voodipäevadest. Liikluskindlustuse finantseeritud statsionaarseid juhtusid oli 120 (1 657 voodipäeva) (5,5% kogujuhtudest;) ning ambulatoorseid juhtusid 4. Eesti Töötukassa rahastusel osutasime statsionaarset tööalast rehabilitatsiooni 4 juhul (kokku 26 voodipäeva) ning 75 ambulatoorsel juhul. Teraapiafondi rahastusega osutasime taastusraviteenuseid 153 juhul. 2019. aasta veebruari algusest osutab HNRK taas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid, kokku oli 23 lugu. Kindlustusseltside proportsioon teenuste rahastamisel on võrreldes eelmiste aastatega madalam: 2019. aastal 5,66%, 2018. aastal 7,84 %. Isemaksjate osakaal seevastu aga kõrgem: 2019. aastal vastavalt 9,31% (2018. aastal vastavalt 7,59 %). Teiste rahastajate osakaal sarnane eelmise aastaga: 2019. aastal 4,8% (2018. aastal 4,51%). Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati on esitatud joonisel 3. kindlustusseltsid; 238921,09; 6% muu; 202717,60; 5% isemaksjad; 393217,44; 9% EHK; 3387902,17; 80% Joonis 3. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati (€), 2019. aastal Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2019. aastal. Aasta Voodihõive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete (%) kestvus (päevades) ravijuhtude arv ravijuhtude arv 2013 80 11,0 2 565 860 2014 80 11,2 2 570 1 496 2015 79 11,8 2 378 1 440 2016 78 11,8 2 377 1 550 2017 83 12,1 2 448 1 662 2018 84 12,6 2 406 1 635 2019 83 12,3 2 365 1 677 8 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tulenevalt HNRK arengukavast on haigla jaoks olulised aktiivsel taastusravil viibivad patsiendid. 2019. aastal oli nende voodipäevade osakaal 39% kogu haigekassale müüdud voodipäevade hulgaks. Laste taastusravi voodipäevade osakaal oli 25%. Toetava taastusravi ehk kroonilises seisundis inimeste taastusravi voodipäevade osakaal oli 36%. Joonisel 4 on toodud haigekassa voodipäevade jaotus 2018. aastal ja 2019. aastal. 2019. aastal oli aktiivse taastusravi vajadusega lapsi rohkem kui 2018. aastal: insuldijärgne seisund, traumaatilise seljaajukahjustuse järgne seisund jne. EHK- EHK- EHK- lapsed; EHK- lapsed; akuutsed; 6 694; 25% akuutsed; 6 575; 24% 10 226; 10 711; 39% 40% EHK- EHK- kroonilised; kroonilised; 9 421; 36% 9 731; 36% Joonis 4: Haigekassa voodipäevade jaotus 2018. ja 2019. aastal. Sarnaselt eelmiste aastatega tegi HNRK haigekassale 2019. aastal teenust osutades ületööd, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2018. aastal: ületöö proportsioon osutatud kogumahust vastavalt 1,24% ja 3,5%. Nõudlus HNRK teenustele, iseäranis statsionaarsetele teenustele on suur. 2019. aastal õnnestus järjekorda siiski veidi lühendada võrreldes eelmise aastaga. Ravijärjekorras olevate patsientide arv on toodud Tabelis 3. Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate patsientide arv 2017. - 2020. aasta alguse seisuga. Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187 1. jaanuar 2018 1 126 976 150 1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145 1. jaanuar 2020 1 202 951 151 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017. aastat alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised osakonnad. 2019. aastal viidi kokku läbi 1353 meeskonnatööd. Meeskonnatööde hulk on aastatega tõusnud (joonis 5). Neist peaaegu 80% osales ka patsient ning 8% ka patsiendi lähedane. Meeskonnatöö järjepidev läbiviimine, tõhusam ja patsiendikesksem dokumenteerimine ning lähedaste kaasamine on ka 2020. aasta prioriteetne eesmärk. Meeskonnatööde üheks eesmärgiks on püstitada 9 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne patsiendikeskseid eesmärke, mis on sihitatud patisendi igapäevase toimetuleku ning sotsiaalse osalemise parendamiseks. 1600 200 1400 1340 1353 180 160 1200 1058 140 1000 902 120 800 749 85,03 84,69 100 74,7 79,9 600 80 38,85 60 400 40 200 4,55 5,01 10,97 8,78 1,07 20 0 0 2015 2016 2017 2018 2019 meeskonnatööde hulk pats osalemise % lähedase osalemise % Joonis 5. Meeskonnatööde hulk, patsientide ja patsiendi lähedaste osalemise protsent, 2015-2019. Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine on HNRK teenuste osutamisel lisaväärtuseks ja meie teenuste eripäraks. Nende vahendite kasutamist korraldame ja jälgime igapäevaselt ning nende rakendamine on aasta aastalt tõusnud. 2019. aastal kasutati erinevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid 17 163 korral (2018. a 16 791 korral ja 2017. a 14 482 korral). 2019. a suurenes enamuse kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutus: LokomatPro, Erigo, Indego, Panasonic JOBA Core Trainer. HUR-jõusaali kasutus on võrreldav eelmise aastaga. Vähenenud on ArmeoSpring’i ja E-Link’i kasutamine. Viimati nimetatutega seoses on olnud ka sisekoolitused, et nende rakendamist suurendada. 2020. a. eesmärgiks on täies mahus rakendada 2019. a. lõpus soetatud Tyromotion ülajäseme treeningseadmete komplekt. Samuti analüüsime vajadust ja võimalusi soetada lisa-Erigo ja/või Lokomat või mõni muu vajalik kõrgtehnoloogiline vahend. Patsientide tagasiside Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2019. aastal oli 2 365 statsionaarset juhtu, neist tagasisidet andis 1061 (võrreldes eelmise aastaga +2%), mis on 44,86% (võrreldes eelmise aastaga +1,65%) kõigist juhtudest. 2018. aastal oli see 43,22%, 2017. aastal oli see 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsientide rahulolu haiglas osutatud teenustega oli väga hea (Tabel 4). Tagasisidet analüüsiti parendusgrupi poolt järjepidevalt ning arendusosakond tutvustas tagasiside kokkuvõtteid kvartaalselt. 10 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2018. - 2019. aastal. Ei ole üldse rahul vastanute arv (n) Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%) (%) 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. 2019 a. 2018 a. Raviarst 1035 996 62 63 36 35 1 1 0 0 Õde 1035 985 71 69 29 30 0 0 0 0 Hooldaja 872 803 70 68 29 30 1 1 0 0 Füsioterapeut 1023 978 83 78 16 21 0 0 0 0 Tegevusterapeut 640 640 68 65 30 32 2 2 0 0 Logopeed 221 214 64 67 32 29 2 3 1 1 Psühholoog 514 503 55 56 40 39 4 4 1 1 Sotsiaaltöötaja 432 369 63 60 37 37 0 1 0 0 Elamistingimused 1039 980 54 54 44 42 2 3 0 1 Toit 1046 994 59 57 40 40 2 2 0 0 2019. aastal esitati HNRK’le 49 kiitust, 12 ettepanekut ja 9 kaebust. Kõigile kiitustele ja kaebustele on vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale. 11 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Majandustegevuse aruanne 2019. aasta tulud olid kokku 4,62 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aastaga vähenes tulu 0,01 miljonit eurot. 2019. aastal saadi põhitegevusest tulu 4,46 miljonit eurot, 2018. a 3,97 miljonit eurot. Tegevuskulud olid 2019. aastal 4,19 miljonit eurot ja need suurenesid 0,2 miljoni euro võrra võrreldes aastaga 2018. Tööjõukulud suurenesid 2019. aastal 201,5 tuhande euro võrra, moodustades 69,8 % tegevuskuludest. 4462434 4500000 3977364 4000000 3639724 3500000 3259778 3113997 2951531 3000000 2608647 2500000 2197486 2108810 19494861999503 2000000 1500000 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 6. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu (€) 2009. - 2019. aastal. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2019. aasta 5,5 miljoni euro suuruse bilansimahuga. 2018. aastal oli bilansi maht 5,0 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk maksevõime oli 2019.a. 4,25 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2018. majandusaastal oli vastav näitaja 3,40. Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud majandusaasta 2019 lõppes positiivse tulemiga 428 462 eurot. 12 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr. VARAD Käibevara Raha 1 735 089 1 450 724 3 Nõuded ja ettemaksed 268 271 232 795 4 Varud 116 651 94 148 5 KÄIBEVARA KOKKU 2 120 011 1 777 667 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 3 398 617 3 233 081 6 PÕHIVARA KOKKU 3 398 617 3 233 081 AKTIVA (varad) KOKKU 5 518 628 5 010 748 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Laenukohustised 60 634 54 162 7 Võlad tarnijatele 32 305 106 541 Võlad töötajatele 217 623 206 785 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 152 065 139 488 8 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 462 627 506 976 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 186 956 63 189 7 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 186 956 63 189 KOKKU KOHUSTISED 649 583 570 165 Netovara Sihtkapital 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 579 404 1 941 572 Aruandeaasta tulem 428 462 637 832 KOKKU NETOVARA 4 869 045 4 440 583 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 5 518 628 5 010 748 13 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2019 2018 Lisa nr. Tulud Annetused ja toetused 156 270 656 784 Tulu ettevõtlusest 4 462 434 3 977 364 KOKKU TULUD 4 618 704 4 634 148 10 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -250 -26 792 otsesed kulud Tööjõukulud -2 921 808 -2 720 319 12 Majandamiskulud -870 837 -872 023 11 Muud kulud -199 340 -205 990 13 Põhivara kulum ja väärtuse langus -194 141 -168 067 6 KOKKU KULUD -4 186 376 -3 993 191 PÕHITEGEVUSE TULEM 432 328 640 957 Muud finantstulud ja -kulud -3 866 -3 125 14 ARUANDEAASTA TULEM 428 462 637 832 14 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2019 2018 Lisa nr. Rahavood põhitegevusest Korrigeerimised Aruandeperioodi tegevustulem 432 328 640 957 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 194 141 168 067 6 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 61 270 32 778 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -10 000 -4 688 Korrigeeritud tegevustulem 677 739 837 114 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Muutus nõuete, ettemaksete muutus -35 476 16 762 Muutus varudes -22 503 -26 808 Muud 0 -1 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku -57 979 -10 047 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus Muutus kohustistes, ettemaksetes 15 742 9 057 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus kokku 15 742 9 057 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 635 502 836 124 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -487 511 -317 511 Laekunud intressid ja muu finantstulu 1 130 0 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 000 -312 Muud 0 1 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -476 381 -317 822 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 187 163 0 Tagasi makstud kapitalirendikohustised 0 -1 959 Saadud laenude tagasimaksed -56 923 -54 162 Makstud intressid -4 996 -3 006 14 Makstud muud finantskulud 0 -120 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST 125 244 -59 247 KOKKU RAHAVOOD 284 365 459 055 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 450 724 991 669 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 284 365 459 055 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 735 089 1 450 724 3 15 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2016 1 861 179 1 670 030 3 531 209 Aruandeaasta 271 542 271 542 tulem 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 Aruandeaasta 637 832 637 832 tulem Korrigeeritud 1 861 179 2 579 404 4 440 583 saldo 31.12.2018 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta 428 462 428 462 tulem 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 16 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha- bilitatsioonikeskuse, tema tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfond SA arvnäitajad on esitatud eurodes. Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtetga. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi. Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul. 17 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raha Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki Riigikassa pangakontol. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus. Varud Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel. Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. 18 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes: Maa 0% Hooned ja ehitised 2-5% Masinad ja seadmed 10-20% Inventar 10-50% Arvutustehnika 33-50% Immateriaalne põhivara 5-50% Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: Tarkvara 20 % Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse tulemiaruande real „Finantstulud ja –kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum, allahindlus”. 19 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real ”Finantstulud ja –kulud”. Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad lepingulised tulevikku suunatud tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt) koheselt tuluna summa laekumisel panka. HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid, mis ei ole seotud ravitööga. Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 20 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Kulud Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning väärtuse langus. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju. 21 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõtted: Tütarettevõte Asukohamaa OÜ HNRK Eestimaa Abivahendikeskus 2019 2018 Tulu 220 947 213 384 Kulu -208 684 -189 728 Tulem 12 263 23 656 Netovara 149 567 137 304 SA HNRK Toetusfond 2019 2018 Eestimaa Tulu 2 557 7 850 Kulu -1 076 0 Tulem 1 481 7 850 Netovara 10 331 8 850 HNRK Toetusfond SA registrikoodiga 90014230 loodi emaettevõtte SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse poolt 2018. aasta märtsikuus kolmel peamisel eesmärgil: (1) taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine ning ravitöö toetamine Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna igakülgse arendamise toetamine Eestis eesmärgiga edendada ühiskonna teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga 12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine. 22 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3. Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 581 132 Raha arvelduskontodel 1 734 508 1 450 592 Kokku raha 1 735 089 1 450 724 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr. Nõuded ostjate vastu 233 362 147 555 Ostjatelt laekumata arved 233 362 147 555 Nõuded toetuste ja siirete eest 23 026 71 196 Tulevaste perioodide kulud 7 925 13 896 Muud nõuded 3 958 148 Kokku nõuded ettemaksed 268 271 232 795 Lisas esitatud nõuded on lühiajalised. 23 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5. Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Toiduladu 1 668 1 705 Ostetud kaubad müügiks ( meditsiiniline kaup) 114 983 92 290 Ettemaksed varude eest 0 153 Kokku varud 116 651 94 148 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) Hooned, Muu Lõpeta- Kokku Masinad, Maa ehitised, materiaalne mata seadmed rajatised põhivara tööd 31.12.2017 Soetus- 168 541 4 447 827 3 524 779 722 671 maksumus 31 836 Akumuleeri- -112 842 -1 390 213 -794 818 -482553 tud kulum Jääkmaksu- 31 836 55 699 0 3 057 614 2 729 961 240 118 mus Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534 parendused Amortisatsioo -24 721 -168 067 -90 052 -53 294 nikulu 31.12.2018 Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209 maksumus Akumuleeritu -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128 d kulum Jääkmaksumu 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081 s 31.12.2019 Ostud ja 289 776 179 513 -109 611 359 678 parendused Amortisatsioo -102 015 -54 866 -37 260 -194 141 nikulu Soetusmaksu 31 836 3 948 157 718 343 436 551 5 134 887 mus Muu -1 1 -1 -1 Akumuleeritu -986 885 -574 561 -174 823 -1 736 269 d kulum Jääkmaksumu 31 836 2 961 271 143 783 261 727 0 3 398 617 s 24 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp- määr valuuta tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta Pikaajalised laenud SEB Pank 117 351 54 162 63 189 0 Euribor+ EUR 15.02. 2016002217 2% 2021 16.02.2016 Laenukohustised 117 351 54 162 63 189 kokku 31.12.2019 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp- jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg SEB Pank 247 590 60 634 186 956 0 Euribor+ EUR 18.01. 2019001609 2,0% 2024 04.02.2019 Pikaajalised laenud 247 590 60 634 186 956 0 kokku Laenukohustised 247 590 60 634 186 956 kokku Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus 31.12.2019 31.12.2018 Hoone Sadama 16 2 731 018 2 555 659 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Käibemaksukohustis 1 569 1 563 Sotsiaalmaksu kohustis 91 050 84 779 Üksikisiku tulumaksu kohustis 49 087 43 713 Töötuskindlustuse makse 5 894 5 433 kohustis Kogumispensioni kohustis 4 465 4 000 Kokku võlad ja ettemaksed 152 065 139 488 Lisas esitatud võlad on lühiajalised. 25 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 131 884 125 285 Puhkusetasude kohustis 6 194 7 808 Deklareerimata maksud 79 175 72 948 Muud võlad töövõtjatele 370 744 Kokku võlad töövõtjatele 217 623 206 785 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Tulud tervishoiust 4 233 285 3 771 837 Tulud majandustegevusest 52 029 54 534 Muu toodete ja teenuste müük 177 120 150 993 Saadud toetused 156 270 656 784 Kokku tulu ettevõtlusest 4 618 704 4 634 148 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) 2019 2018 Administreerimiskulud -59 985 -79 868 Koolitus-, lähetuskulud -67 266 -62 709 Kinnistute, hoonete, ruumide -191 256 -216 999 majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud -18 711 -20 526 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -106 460 -76 096 Inventari majandamiskulud -71 638 -75 344 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -29 003 -37 922 Toiduained -83 127 -79 600 Meditsiini ja hügieenikulud -179 814 -156 855 Õppevahendid -3 724 -248 Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -1 196 -8 657 Eri- ja vormiriietuse kulud -46 419 -41 536 Mitmesugused majandamiskulud -12 238 -15 663 Kokku mitmesugused tegevuskulud -870 837 -872 023 26 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -2 178 195 -2 023 136 Sotsiaalmaksud -718 392 -682 883 Erisoodustused koos maksudega -25 221 -14 300 Kokku tööjõukulud -2 921 808 -2 720 319 Töötajate keskmine arv taandatuna 139,41 135,21 täistööajale Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Käibemaks kuluks -137 318 -172 310 Käibemaks põhivara soetustelt -61 270 -32 778 Maamaks -636 -636 Riigilõivud 0 -124 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -102 -142 Tollimaks -14 0 Kokku muud kulud -199 340 -205 990 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) 2019 2018 Intressikulu laenudelt -4 996 -3 000 Intressikulu kapitalirendilt 0 -6 Muud finantstulud ja -kulud 0 -119 Tulu hoiustelt 1 130 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 866 -3 125 27 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 156 270 656 784 Saadud toetused 2019: Tallinna Ülikool 16 751 BioArctic AB 31 459 ELIKO 12 719 Haapsalu Linnavalitsus 10 000 Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 26 636 Spordimeditsiini SA 7 622 Tallinnmeeting MTÜ 3 500 Eraisikud, asutused jt 2 583 AKEN- Kanada 10 000 Tartu Ülikooli Kliinikum SA 35 000 28 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused 2019 2018 Nõukogu -arvestatud tasu 15 840 13 941 Juhatuse liikme -arvestatud tasu 56 823 72 793 Juhatuse liikmele on 2019.aastal tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest 6 000 €. Täidetud on igakuiselt sõidupäevikut ning piirmäära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud kogusummas 1 311 €. 29 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Käibevara Raha 1 715 103 1 429 051 Nõuded ja ettemaksed 284 228 256 452 Varud 1 668 1 704 KÄIBEVARA KOKKU 2 000 999 1 687 207 PÕHIVARA Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 159 899 146 154 Pikaajalised nõuded 50 428 72 396 Materiaalne põhivara 3 294 227 3 094 071 PÕHIVARA KOKKU 3 504 554 3 312 621 AKTIVA (VARAD) KOKKU 5 505 553 4 999 828 Kohustised ja netovara Võlad hankijatele 29 154 104 718 Võlad töövõtjatele 212 683 202 319 Muud kohustised, ettemaksed 147 081 134 857 Laenukohustised 60 634 54 162 KOKKU LÜHIAJALISED 449 552 496 056 KOHUSTISED Laenukohustised 186 956 63 189 KOKKU PIKAAJALISED 186 956 63 189 KOHUSTISED Netovara Sihtkapital/Osakapital 1 861 179 1 861 179 nimiväärtuses Eelmiste perioodide akumuleeritud 2 579 404 1 941 572 tulem Aruandeaasta tulem 428 462 637 832 KOKKU NETOVARA 4 869 045 4 440 583 KOKKU KOHUSTISED JA 5 505 553 4 999 828 NETOVARA 30 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Tulud Annetused ja toetused 153 713 648 933 Tulu ettevõtlusest 4 233 285 3 771 838 Muud tulud tervishoiust 52 029 54 534 KOKKU TULUD 4 439 027 4 475 305 Kulud Annetused ja toetused -9 250 -53 292 Mitmesugused tegevuskulud -797 790 -815 548 Tööjõukulud -2 860 029 -2 663 902 Põhivara kulum ja väärtuse langus -159 522 -132 198 Muud kulud -199 011 -205 872 KOKKU KULUD -4 025 602 -3 870 812 PÕHITEGEVUSE TULEM 413 425 604 493 Muud finantstulud ja -kulud 15 037 33 339 ARUANDEAASTA TULEM 428 462 637 832 31 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 413 425 604 493 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 159 522 132 198 Sihtfinantseerimine põhivara -10 000 0 soetus Põhivara käibemaks 61 270 0 Kokku korrigeerimised 210 792 132 198 Põhitegevusega seotud nõuete, -35 444 14 328 ettemaksete muutus Varude muutus 36 -222 Põhitegevusega seotud kohustiste 13 587 9 368 ja ettemaksete muutus KOKKU RAHAVOOD 602 396 760 165 PÕHITEGEVUSEST Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja -410 948 -343 535 immateriaalse põhivara soetamisel Korrigeerimine muutusega -66 563 53 821 võlgades hankijatele Antud laenude tagasimaksed 34 795 37 129 Laekunud intressid 1 128 0 KOKKU RAHAVOOD -441 588 -252 585 INVESTEERIMISTEGEVUSEST Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 187 163 0 Saadud laenude tagasimaksed -56 923 -54 162 Kapitalirendi põhiosa 0 -1 959 tagasimaksed Makstud intressid -4996 -3 006 Makstud muud finantskulud 0 -120 KOKKU RAHAVOOD 125 244 -59 247 FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD 286 052 448 333 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 429 051 980 718 alguses RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 286 052 448 333 MUUTUS Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 715 103 1 429 051 lõpus 32 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2019 – 31.12.2019 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud nimiväärtuses tulem 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 Aruandeaasta tulem 637 832 637 832 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta tulem 428 462 428 462 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 33 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND registrikood: 90000145 tänava/talu nimi, Toompuiestee maja ja korteri number: 10 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10137 telefon: +372 6616628, +372 56496102 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.epifond.ee SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 12 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 12 Lisa 6 Muud tulud 13 Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused 13 Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 13 Lisa 9 Tööjõukulud 14 Lisa 10 Seotud osapooled 14 Lisa 11 Sündmused pärast aruandekuupäeva 14 Aruande allkirjad 15 Vandeaudiitori aruanne 16 2 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA EPI Fondi tegevusaruanne 2019 1. Sissejuhatus SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud Sotsiaalministeerium. EPI Fondi otsustusorganiks on nõukogu, kuhu aruande aastal kuulus kuus liiget. Sihtasutuse täidesaatev organ koosnes aruande aastal ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. EPI Fondi eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist. Läbi püstitatud eesmärkide püüab EPI Fond tagada puuetega inimeste organisatsioonide elujõulisuse ning tagada puuetega inimeste esindatuse seadusloomes ning huvikaitses. Puuetega inimeste organisatsioone on kuni aastani 2019 toetatud Riigikogu juurde loodud Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) poolt riigieelarvesse laekuvatest hasartmängumaksu vahenditest projekti taotluste alusel. Selleks, et võimalikult paljud puuetega inimeste organisatsioonid saaksid täita Vabariigi Invapoliitika üldkontseptsiooniga neile pandud rolle on EPI Fond taotlenud HMN-lt koondtaotlusena EPI Koja liikmesorganisatsioonide võrgustiku toetamist. 1. SA EPI Fondi 2019 majandusaasta eesmärgid Põhikirjast tulenevalt on EPI Fondi tegevuse põhieesmärgiks rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. Selleks taotleb EPI Fond riiklikku toetust võimalikult paljudele tegutsevatele puuetega inimeste organisatsioonidele ja on välja töötanud saadud toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud põhimõtted. Organisatsioonide riikliku toetuse liikumine läbi Fondi annab parema ülevaate ja nägemuse, kuidas riikliku toetust kasutatakse. Fondi eesmärgid aastal 2019 2.1. Tagada läbi EPI Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning teostada EPI Fondi lepingupartnerite lepingu täitmise kontroll. 2.2. Sotsiaalministeeriumi poolt puuetega inimeste organisatsioonidele sihtotstarbelise eraldisena jagatavate soetuste ja investeeringutoetuste eraldamine ning kontroll. 2.3. Erasektorist finantsvahendite kaasamine puuetega inimeste valdkonna arendamiseks. 2.4. Säilitada puuetega inimeste võrgustiku rahastamise jätkamine ja mahuline suurendamine 2020-2021 .aastal, tehes selleks vajalikku selgitustööd; 2.5. Koostöös ministeeriumiga otsida võimalusi EPI Fondi kaasamiseks erinevate puuetega inimestega seonduvate programmide täitmisse ja funktsioonide laiendamisse, valdkonna uuringu läbiviimine; 2.6. toetavate tegevustega tagada raamatupidamistarkvara juurutamine EPI Koja liikmesorganisatsioonides ja teostada Fondist eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolli; 2.7. Leida võimalike sponsoreid, kes toetaksid EPI Koja liikmesorganisatsioonide tegevuse jätkusuutliku arengut; 2.8. anda üle Sotsiaalkindlustusametile puudega inimeste parkimiskaartide vahendamine kohalikele omavalitsustele ja aidata kaasa kaarti kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil) probleemide lahendamisele. 3. EPI Fondi põhilised tegevused aastal 2019 3.1. Seotud Hasartmängumaksu laekumisest rahastatavate projektidega esitatavate projektidega: ■ Tegevustoetuse projektide vastuvõtmine, koondtabeli koostamine ja projektide komplekteerimine ning vajadusel esitamine Sotsiaalministeeriumile (SM); ■ Sotsiaalministeeriumiga finantseerimislepingu sõlmimine; ■ Lepingute vormistamine Liitude, kodade ja teiste raha saajatega; Esitatud aruandluse kogumine, jälgimine ja rahade ülekandmine; ■ kohtadel pistelise kontrolli teostamine ja info vahendamine; ■ Koondaruandluse koostamine ja esitamine Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumile. 3 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne 3.2. Uuringu "Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring" • riigihanke korraldamine. • protsessi koordineerimine • vahekokkuvõtted • tulemuste presenteerimine 3.4. Uuringust tulenevate järeldusete ja soovituste analüüs ning rakendamine. 3.5. Soetuste ja investeeringutoetuste haldamine, • taotlusvooru läbiviimine, • taotluste hindamine, • lepingute sõlmimine, • aruandluse koondamine, • kontroll ning koondaruande esitamine Sotsiaalministeeriumile. 3.8. Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku ja Sotsiaalministeeriumi vahelise strateegilise partnerlus aastatel 2020-2022 välja töötamine, vastava sisulise taotluse koostamine ning sellele järgnenud läbirääkimised. 3.7. Läbi Fondi antud toetustega seonduva info vahendamine EPIFondi kodulehel (www.epifond.ee). Kuna meie organisatsioonide võrgustik on nii suur, on Fond ja Koja juhatus seisukohal, et valdavaks operatiivseks ja kiireks info vahetamiseks saab olla elektronpost ja veebileht. 3.8. Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamise omavalitsustele üleandmine Sotsiaalkindlustusametile aasta alguses. 1. Sotsiaalministeeriumilt saadud toetuse jaotamise põhimõtted, projektidele esitatavate nõuete täpsustamine ja organisatsioonidele toetuse määramine. Aruandeaastaks 2019 eraldati Hasartmängumaksu Nõukogu poolt EPIKoja võrgustiku toetuseks 950 000 eurot. 2019.a EPI Koja liikmesorganisatsioonide täpsustatud rahastamispõhimõtted võeti vastu SA EPI Fondi nõukogu poolt 27.12.2018 koosolekul. Nende kohaselt kujuneb üleriigiliselt tegutsevate organisatsioonide ja maakondade kogu toetuse suurus nelja komponendi summana: • baas komponent, ei sõltu organisatsiooni suurusest (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 30 %); • komponent, mis arvestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud puuetega inimeste (sh puuetega laste vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvu (kogutoetusest 20 %); • komponent, mis arvestab registrisse kantud organisatsioonide füüsiliste liikmete arvu (liitudel kogutoetusest 40 % maakondlikel kodadel 35 %); • komponent, mis arvestab kogutulu, mis on saadud täiendavalt hasartmängumaksu laekumistest eraldatud toetusele (sponsorid, omavalitsus, osutatud teenused, teised siseriiklikud ja rahvusvahelised fondid) (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 15%). Organisatsioonide andmeid täpsustatakse iga aasta oktoobris 1.septembri seisuga ja arvestatakse järgmise aasta toetuste arvutamisel. Läbi EPI Fondi 2019. aastaks eraldatud EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku riigipoolse (HMN) toetuse vahendite kasutamine organisatsioonide lõikes on toodud bilansi ning tulude ja kulude aruandes. Aruande aastal jätkas EPI Fond aktiivseid läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga, et järgneval perioodil jätkataks ja suurendaks puuetega inimeste võrgustiku riiklikku toetamist. Selleks koostati ja esitati strateegilise partnerluse taotlus aastateks 2020-2022 EPI Fond kasutab Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendis kehtestatud kontoplaani ja EPI Fondi raamatupidamise sise-eeskirja ning aruandlus on viidud vastavusse Riigi raamatupidamise üldeeskirja soovitustega. Vastavalt üldeeskirjale esitab Fond raamatupidamise saldoandmiku rahandusministeeriumi vastavasse infosüsteemi. Tulenevalt riigivaraseadusest viidi alates 01.01.2011.a riigi poolt asutatud sihtasutuste arveldused üle Riigikassasse sh ka SA EPI Fond. Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolliks esitasid kõik eraldatud vahenditest toetuse saajad EPI Fondile Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud vormikohased finantsaruanded ja aasta lõpus sisulise töö koondaruande. Ka aruande aastal tehti kohtadel pistelist kontrolli, aidati korraldada aruandlust ja abistati raamatupidamisprogrammi Merit kasutamist. Nõukogu kinnitas 2015.a märtsi koosolekul EPI Fondi lepingupartneritele täiendatud HMN aruande vormi mida kasutati ka aruandeaastal. Ministeerium lubas EPI Fondil oma lepingupartnerite aruannet täiendada tegevusprogrammi koondaruandega (milleks on vana vahearuande lihtsustatud vorm) ja nõustus, et Meriti kasutajad Lisa 2 ei pea dokumentide lõikes lahti kirjutama vaid aruandele lisatakse Meritist kõikide projektide, kus kasutati EPI Fondi raha, pdf väljatrükk "Projekti detailne aruanne". Selle eeltingimuseks on, et iga tegevusprogrammis oleva alaprojekti kohta on Meritis tehtud projektikoht. Selleks, et mitte esitada palju pdf faile on mitmed organisatsioonid esitanud aruande lisana Merit 4 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne programmi varukoopia st organisatsiooni kogu raamatupidamise. EPI Fondi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja aruanded ministeeriumile ja äriregistrile üleval internetis www.epifond.ee. EPI Fondi juhatus on jätkuvalt järginud nõukogu ja EPIK juhatuse seisukohta, et me ei sekku organisatsioonide siseprobleemidesse ja osaleme organisatsioonide palvel info andmiseks ja meie seisukohtade edastamiseks/selgitamiseks. Kontrolli funktsioon tuleneb ja piirdub organisatsioonidega sõlmitud lepingust tuleneva kohustusega kasutada saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. EPI Fond kontrollib organisatsioonide poolt esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja fondiga sõlmitud lepingu täitmine. Raamatupidamise alase kompetentsi ja taseme tõstmiseks on võrgustikus valdavalt kasutusele võetud AS Merit Seoses Covid-19 levikuga kehtestatud eriolukorra tõttu on juhatus hinnanud riske ning leidnud, et tekkinud olukord ei ohusta SA EPI Fondi jätkusuutlikust, küll aga võib avaldada mõju tulubaasile. 5 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 84 366 484 988 2 Nõuded ja ettemaksed 636 3 260 3 Kokku käibevarad 85 002 488 248 Kokku varad 85 002 488 248 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 137 820 4 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 400 000 5 Kokku lühiajalised kohustised 2 137 400 820 Kokku kohustised 2 137 400 820 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 223 66 223 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 21 205 10 989 Aruandeaasta tulem -4 563 10 216 Kokku netovara 82 865 87 428 Kokku kohustised ja netovara 85 002 488 248 6 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 372 497 950 000 5 Muud tulud 0 37 938 6 Kokku tulud 1 372 497 987 938 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 289 803 -912 000 7 Mitmesugused tegevuskulud -65 287 -4 455 8 Tööjõukulud -22 212 -26 293 9 Muud kulud -20 -34 974 Kokku kulud -1 377 322 -977 722 Põhitegevuse tulem -4 825 10 216 Intressitulud 262 0 Aruandeaasta tulem -4 563 10 216 7 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 974 634 1 350 000 5 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 31 1 112 Muud põhitegevuse tulude laekumised 0 36 825 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 288 313 -912 000 7 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -64 368 -70 868 Väljamaksed töötajatele -22 212 -26 293 9 Laekunud intressid 262 0 Muud rahavood põhitegevusest -656 0 Kokku rahavood põhitegevusest -400 622 378 776 Kokku rahavood -400 622 378 776 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 484 988 106 212 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -400 622 378 776 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 84 366 484 988 2 8 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 66 223 10 989 77 212 Aruandeaasta tulem 0 10 216 10 216 31.12.2018 66 223 21 205 87 428 Aruandeaasta tulem 0 -4 563 -4 563 31.12.2019 66 223 16 642 82 865 9 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ja mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Kuna sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud Sotsiaalministeerium, siis on sihtasutusel kohustus järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit. Finantsvarad Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava või saadava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Juhul, kui soetatud finantsvara eest tasutakse koheselt rahas, loetakse selle soetusmaksumuseks makstud rahasumma nominaalväärtust. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel Riigikassa kontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Kõik nõuded (nõuded ostjate vastu ning muud lühiajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele tingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kulu allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena ja/või muudes tuludes. Ebatõenäoliselt laekuvateks arveid aruandeperioodil ei tunnistatud. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile kajastatakse tegevuse sihtfinantseerimist järgmiselt: (1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. (2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel 10 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. (3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist (5.000 eurot ilma käibemaksuta). Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Seotud osapooled Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond seotud osapoolteks on: 1) asutaja õiguste teostaja - Sotsiaalministeerium; 2) teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (sh Sotsiaalministeeriumi teised äriühingud ja sihtasutused); 3) juhatuse ja nõukogu liikmed; 4) eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2019 ja aruande koostamise kuupäeva 30.04.2020 vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega või mõjutavad oluliselt järgmist aruandeperioodi. Vt.ka Lisa 11 Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Raha sihtkapitali kontol 66 283 66 223 Raha halduskulu kontol 15 995 416 965 Raha sponsorkontol 2 088 1 800 Kokku raha 84 366 484 988 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Maksude ettemaksed ja 636 636 tagasinõuded Kokku nõuded ja 636 636 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 2 468 2 468 Ostjatelt laekumata 2 468 2 468 arved Ettemaksed 792 792 Muud makstud 792 792 ettemaksed Kokku nõuded ja 3 260 3 260 ettemaksed 11 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 1 501 1 501 Maksuvõlad 636 636 Kokku võlad ja ettemaksed 2 137 2 137 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 27 27 Maksuvõlad 793 793 Kokku võlad ja ettemaksed 820 820 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2018.aasta riigieelarve seaduses ette nähtud riigieelarveline 0 400 000 0 400 000 tegevustoetus investeeringuteks ja soetusteks Kokku sihtfinantseerimine 0 400 000 0 400 000 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 400 000 0 400 000 toetused 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 400 000 972 497 1 372 497 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 400 000 972 497 1 372 497 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 400 000 972 497 1 372 497 0 toetused Rahavoogude aruandes on aruandeperioodil laekunud sihtfinantseerimine summas 974 634 EUR kajastatud kirjel Laekunud annetused 12 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne ja toetused. Laekunud summast 2 137 EUR kajastub 2018.aasta tulemiaruandes. Lisa 6 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Puuetega inimeste sõiduki parkimiskaartide 0 36 228 saatmise postikulu Sihtotstarbeline sponsorlus 0 1 710 Kokku muud tulud 0 37 938 Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 EPI Kojale ja tema liikmesorganisatsioonidele 1 289 803 912 000 Kokku jagatud annetused ja toetused 1 289 803 912 000 Rahavoogude aruandes on kajastatud kirjel Väljamaksed annetusteks ja toetusteks aruandeperioodi lõpu seisuga reaalselt välja makstud summa, milleks on 1 288 313 EUR. Ülejäänud summa, 1 490 EUR on seisuga 31.12.2019 veel välja maksmata. Nimetatud summa maksti välja 04.02.2020. Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Mitmesugused bürookulud 3 970 839 Lähetuskulud 55 0 Koolituskulud 25 0 Transpordikulud 591 437 Sideteenused (telefon) ja postikulu 211 1 208 Audiitori teenus 1 350 1 229 Muud administreerimiskulud 11 032 0 Uuringud, trükised 44 394 0 Inventar ja selle tarvikud 3 659 0 Muud 0 742 Kokku mitmesugused tegevuskulud 65 287 4 455 13 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 16 694 19 760 Sotsiaalmaksud 5 518 6 533 Kokku tööjõukulud 22 212 26 293 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1 Lisa 10 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 15 600 18 300 Lisa 11 Sündmused pärast aruandekuupäeva Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukord Covid-19 viiruse tõkestamise eesmärgil, mõjutab SA Eesti Puuetega Inimeste Fonid tegevust, kuid ei sea ohtu organisatsiooni jätkusuutlikust. Covid -19 võib mõjutada SA EPIFondi tulubaasi. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner puuetega inimeste organisatsioonide rahastamisel ja rahalised vahendid selleks tulevad hasartmängumaksu laekumistest. Kuna eriolukorras kehtestatud piirangute tõttu on hasartmängumaksu laekumised riigile oluliselt vähenenud siis aastal 2020 tuleb suure tõenäosusega kulusid kokkuhoida. Läbirääkimistel Sotsiaalministeeriumiga on selgelt välja öeldud, et ei kärbita organisatsioonidele jagatavate toetuste mahtu. Küll aga peab SA Eesti Puuetega Inimeste Fond edasi lükkama selleks kevadeks planeeritud taotlusvooru psüühikahäiretega inimeste organisatsioonidele. Sammuti tuleb suure tõenäosusega kasutada reservi ning teisi rahalisi puhvreid, et tasandada hasartmängu maksu alalaekumisi. Covid-19 mõju näeme olulise tegurina käesoleva aasta lõpuni. 14 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Koeru Hooldekeskus registrikood: 90008347 tänava/talu nimi, Ida tn 2 maja ja korteri number: alevik: Koeru alevik vald: Järva vald maakond: Järva maakond postisihtnumber: 73001 telefon: +372 55508744, +372 55519763 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.koeruhk.ee Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Varud 13 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 7 Kasutusrent 16 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 17 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 17 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 17 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 18 Lisa 12 Muud tulud 18 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 14 Tööjõukulud 19 Lisa 15 Muud kulud 20 Lisa 16 Seotud osapooled 20 Aruande allkirjad 21 Vandeaudiitori aruanne 22 2 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Sihtasutus Koeru Hooldekeskus on riigi poolt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrusega nr 693-k moodustatud sihtasutus, mille asutajaõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 21.01.2016. a istungi otsusega määratud Sotsiaalministeerium. Sihtasutuse tööd juhib 5-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus, kes lähtuvad oma töös sihtasutuse põhikirjast. Sihtasutuse eesmärgiks ja põhitegevusalaks on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine. Sihtasutus tegutseb 1986. aastal valminud 8200 m2 suuruses hooldekeskusele kuuluvas hoones. 2019. aastal oli hooldekeskuses kasutusel 215 teenusekohta ning osutati ööpäevastest hoolekandeteenustest järgmisi: ööpäevaringset erihoolekandeteenust, ööpäevast erihoolekandeteenust sügava liitpuudega klientidele ja uue teenusena igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuteenusena, väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust (sh dementsussündroomiga isikutele) ja tervishoiuteenustest pakuti klientidele iseseisvat ja tasulist õendusabiteenust ning koduõendusteenust. Suuremate kordaminekutena saab nimetada kolme projekti edukat elluviimist ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloa saamist. Investeeringud Katusetööd (D ja E tiiva parapeti vahetus ja SBS katte parandustööd (83 052,74 eurot). Sisetööd: ruumide ümberehitus dementsusega inimestele elukeskkonna parandamiseks (47 786,53 eurot). Teraapiaaed-õueala dementsusega inimestele (59 158,75 eurot). Turvaseadmete komplekt dementsuse osakonda (10 495,00 eurot). Projekteerimistöödega alustatud ja lõpetamata ehitusena arvele võetud: Hoone ja maa-ala mõõdistamistööd (6 600,00 eurot). Hoone projekteerimistööd (eskiisprojekt kogu hoonele ja C tiiva põhiprojekt koos tehnosüsteemidega) 27.08.2019 (10 kuud) (2019 aastal tasutud: 34 875,00 eurot). Investeeringud on arvele võetud ilma käibemaksuta. Majandustegevus Sihtasutuse omatulude osakaal tervikuna on püsinud 2019. aastal stabiilsena. Aastaks püstitatud eesmärgid teenuste mahtude osas on valdavalt täidetud. Erihoolekandeteenuse teenusekohtade arvu on aasta lõpuks vähendatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osas 1 koha võrra, 74-le teenusekohale, seoses varasema ülerahvastatusega. Tulud kokku 2 314 219 eurot. Sotsiaalabi tuludega teeniti 1 967 315 eurot, mis moodustab 85% kogutulust. Tervishoiu tuludega teeniti 203 335 eurot, mis moodustab 9% kogutulust. Muu toodete ja teenuste müügist teeniti 21 478 eurot ehk 1% kogutulust. Üüri ja renditulud 418 eurot. Toetuste osakaal oli 5% kogutulust summas 120 026 eurot. Muud tulud 1 647 eurot.. Kulud kokku 2 390 933 eurot. Suurimaks kuluartikliks oli personalikulu 1 641 174 euroga, mis moodustab kogukuludest 69%-i. Majandamiskulud 533 077 eurot moodustavad 22%-kõikidest kuludest, muud tegevuskulud 133 601 eurot, 6 %-i ja amortisatsioon 83 081 eurot 3%-i kuludest. Intressitulu 583 eurot. Majandustegevuse tulem -76 131 eurot. Planeeritud mahud ja tegelik maht teenuste lõikes: Teenuseid kokku 7, sellest väljaspool kodu osutatavaid üldhooldusteenuseid 2 (ööpäevaringne üldhooldusteenus – 74 teenusekohta, ööpäevaringne üldhooldusteenus dementsusega isikutele – 36 teenusekohta), erihooldusteenuseid 3 (ööpäevaringne erihooldusteenus – 74 teenusekohta, ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 15 teenusekohta, igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena – 2 teenusekohta), meditsiiniteenuseid 2 (iseseisev statsionaarne õendusabiteenus – 12 teenusekohta, tasuline iseseisev statsionaarne õendusabiteenus). Teenusekohti kokku kõikidel teenustel 213. Uue teenusena lisandus meie teenustepaketti igapäevaelu toetamise teenus (november 2019), eesmärgiga vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist. Teenusel 2 isikut. 2019 aasta jooksul sai I korrusel uuendatud dementsusega isikutele nii füüsiline keskkond, kui ka teenuse sisuline pool – lisandusid uued teraapilised tegevused ja võimalused igapäevaelus kaasalöömiseks. Samuti rajati õueala koos teraapiaaiaga. Aasta jooksul saabus üldhooldusteenustele kokku 36 klienti (kodust 9, statsionaarselt õendusabiteenuselt 20, haiglast 3 ja ööpäevaringselt erihooldusteenuselt 4 klienti). Teenuselt lahkus 34 klienti (teise hoolekandeasutusse 2, sotsiaalkorterisse 1, pere juurde elama 1, suri 30 klienti). Seisuga 31.12 2019 kokku 110 klienti (43 meest, 67 naist). Erihooldusteenustele saabus aasta jooksul kokku 8 klienti, lahkus 5 (üldhooldusteenusele 4, kergemale teenusele 1), suri 3. Seisuga 31.12.2019 kokku 91 klienti ( ÖE 74, ÖL 15, IET 2). Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse mahud: õendusjuhtusid on olnud perioodil 01.04.2019 – 31.12 2019 110, lepingujärgselt peaks olema 120. Lepingu järgi on lubatud kõikumise protsendiks 10, seega juhud täidetud. Lepingujärgne rahastus Haigekassa poolt oli 142490 eur, täitmine 3 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne oli 142760 eur, seega oleme lubatud rahalist mahtu ületanud 270 eur. Haigekassaga on sõlmitud iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse rahastamise leping 160 juhtu aastas. 2019. aastaks püstitatud eesmärgid ja nende täitmine: 2019. aasta peamisteks eesmärkideks oli: 1) osutada klientidele kvaliteetset ja asjakohast teenust tagades klientide ja nende lähedaste rahulolu ning teenuste vastavuse kvaliteedistandarditele. Selleks: - viia läbi koostöös Sotsiaalkindlustusametiga erihoolekandeteenuste personalile Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt koostatud õppekava alusel väljaõpe - E-koolituse läbisid kõik erihoolekandeteenuse töötajad. - viia läbi rahuloluküsitlus klientide ja nende lähedaste seas - rahuloluküsitlus on läbi viidud õendusabiteenusel, kokkuvõtvalt on teenuse osutamisega rahul või väga rahul 94% küsitlusele vastanutest. - jätkata sisekoolitustega dementsusega teemal; osaleda dementsusega inimeste elukeskkonna kohandamise projektis, kohandada dementsusega klientidele sobivad eluruumid I korrusele ning aasta lõpuks suurendada dementsussündroomiga isikutele pakutava teenuse osakaalu - projekti tegevused on tähtajaliselt ellu viidud, rajatud dementsusega inimestele sobiv elukeskkond ja õueala-teraapiaaed. Samuti sisustati teraapiaruumid erinevate teraapiliste tegevuste ja mälutegevuste läbiviimiseks. - juurutada töökorraldust toetavaid tehnoloogilisi lahendusi ning pakkuda töötajatele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks, ning panustada personali koolitamisse sh suurendada sisekoolituste osakaalu.- Kasutusele on võetud hooldajate tööd lihtsustav ning klientide turvalisuse tagamisele kaasa aitav Everoni ukseandurite ja kutsungikellade süsteem. Väikeprojektide rahastuse abil on läbi viidud supervisioon hooldustöötajatele (kokku osales 72 töötajat à 12 tundi). 2) tagada ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus ning efektiivne majandamine, selleks: - rakendada praktikas teenustepõhist kulumudel ning disainida sellele tuginev kontoplaan- kontoplaan on kaasajastatud ning kulumudelid loodud ning teenuste tasuvusanalüüse teostatud jooksvalt aasta lõikes. - tagada teenusekohtade täituvus läbi ettevõtte aktiivse tutvustamise avalikkusele ning koostöö rahastajate (Sotsiaalkindlustusamet, Haigekassa) ja omavalitsustega- ettevõttel on uus kaasaegne koduleht ning andmed hooldekodukoha broneerimiseks portaalis 1Paigake. - koostada hankeplaan ning tagada kaupade ja teenuste soetamine ettevõtte jaoks soodsaimal viisil ning vastavalt seadusandlusele- Läbi on viidud hanked vastavalt koostatud hankeplaanile. Suurematest hangetest : Toiduainete ostmine 2 aastaks, Raamatupidamise audiitorteenus 3 aastaks, Põetus- ja hooldusvahendite ostmine 3 aastaks, SA Koeru Hooldekeskus projekteerimistööd, Ruumide renoveerimis- ja ümberehitustööd ja väljapääsu ehitamine I A korpusest, Katuste remonditööde ja teraapia-aia ehitamine. -vastu võtta ettevõtte arengukava- arengustrateegia dokument Nõukogu poolt heaks kiidetud ja esitatud ministeeriumitele (Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium) kooskõlastamiseks ja ettepanekute tegemiseks. 3) tagada hoonete ja rajatiste heakord ning klientidele turvaline ja kodune elukeskkond ning personalile hea töökeskkond, selleks planeeritud tegevused valdavalt ellu viidud (vt. Investeeringud). Teostamata on territooriumi ja personaliruumide kaasajastamine kuid valminud on kogu hooldekeskuse rekonstrueerimise eskiisprojekt ning eeldatavad tööde mahud ja vajaminevad ressursid kaardistatud. Arendustegevus 2019. aastal sai hooldekeskus rahastuse kolmele esitatud projektile: Dementsusega inimeste teenusekohtade kohandamine, Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse teenusekohtade loomine ja Supervisiooni korraldamine teenust vahetult osutavatele töötajatele. Kõik projektid viidi edukalt ellu. Jätkus koostöö erinevate õppeasutustega (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, kutseõppeasutused) . Hooldekeskus oli praktikabaasiks eeltoodud koolide õppuritele. Õpinguid alustas töökohapõhise õppes hooldustöötajate grupp koostöös Järvamaa kutsehariduskeskusega. Hooldekeskus osales Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja eestvedamisel korraldatavate hooldustöötajate kutsevõistlustel ning saavutas esikoha nii asutuste kui individuaal- ja meeskondlike alade lõikes. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni poolt hinnati töötajat aasta parima tegevusjuhendaja tunnustusega. Ettevõtte tutvustamiseks osalesime Töömessidel (Järva-, Lääne-Viru- ja Jõgevamaal). Sotsiaalkindlustusametiga toimib väga hea koostöö, ühiselt on läbi viidud kohtumisi Koerus ja osaletud teenusepakkujatele korraldatud infopäevadel. Hooldekeskuses töötas 2019. aastal keskmiselt 102 töötajat, tööjõukulud 2019. aastal olid 1 641 174. eurot. Võrreldes eelmise perioodiga kulude kasv 197 920.- eurot. 2019. aastal lahkus töölt 23 töötajat s.h 2 tööandja algatusel st tööjõu voolavus oli 21%. 3 töötajat tulid samal aastal tagasi ja loodi juurde üks tähtajaline ametikoht: konsultant-projektijuht. 2019. aasta lõpus oli meil 111 töötajat (3 vaba kohta). Neist 1 algharidusega, 22 põhiharidusega, 1 põhi+kutseharidusega, 23 keskharidusega, 34 kesk-eriharidusega, 10 kesk+kutseharidusega, 16 töötajat kõrgharidusega ja 4 magistrikraadiga. Vahetult teenuseosutajad: 30 tegevusjuhendajat ja vanemtegevusjuhendatajat. Neist 16 on kesk-eri või kesk-kutse, 5 kõrg-, 1 põhi-, ja 8 keskharidusega. 26 on läbinud tegevusjuhendajate 260 tunnise koolituse (4 õpib), 13 on läbinud lisaks 40 tunnise liitpuude koolituse. 44 hooldajat, vanemhooldajat ja hooldaja-koristajat. Neist 1 on alg-, 17 põhi-, 10 kesk- ja 14 kesk-eri ja kesk+kutseharidusega ja 2 kõrgharidusega. 9 õpivad hooldustöötaja töökohapõhises kutseõppes. Töötajatest elab Järva vallas 65% töötajatest, 17% töötajatest elab Paide linnas ja 0,2% töötajatest elab Türi vallas, 14% Lääne-Viru maakonnas , 0,4% Jõgeva maakonnas. 2019. aastal osalesid meie töötajad koolitustel kokku 3527 akadeemilist tundi. Sealhulgas kõik hooldustöötajad osalesid supervisioonidel projekti “TRE3.01.19-0053 Koeru Hooldekeskuse personali kompetentsuse tõstmine supervisiooni abil” raames. Lisaks lõpetasid 4 töötajat 260 tunnise 4 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne tegevusjuhendaja koolituse ja 12 töötajat Puhastusteenindaja tase 3 töökohapõhise kutseõppe. Koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega alustasid 11 töötajat töökohapõhise Hooldustöötaja tase 4 kutseõppega, mis kestab 2 aastat. Tuleviku arengusuunad 2020. aasta peamisteks eesmärkideks on: 1. Sihtasutus on dementsuse arenduskeskuseks riigis 1.1. Suurendatakse dementsuse diagnoosiga isikutele suunatud teenuste osakaalu rekonstrueerides selleks ruumid; 1.2. Kohandatakse dementsuse valdkonna koolitus- ja arenduskeskus, kohandades teenusesaajate jaoks sobiva elukeskkonna ja õueala, luuakse uuenduslike tehniliste lahendustega ning koolitatud personaliga osakonnad; 2. Teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet 2.1. Suurendatakse erihoolekandeteenuste teenusportfelli. 2020. aasta lõpuks avatakse 24- kohaline ööpäevaringse erihoolekandeteenuse üksus Paides; 2.2. Tagatakse ööpäevaringne tervishoiuteenuse kättesaadavus hooldekeskuses. Selleks taotletakse Haigekassalt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenuse rahastamist. 3. Õppiv ja koostöövalmis organisatsioon kvalifitseeritud töötajatega 3.1.Töötajad hoiavad end kursis sotsiaalteenuste arengusuundade ja kvaliteedinõuetega ning osalevad erialaorganisatsioonide töös (ESTA, ESJN; Elu Dementsusega, DKK, EPL), hooldekeskus korraldab 2020.aasta hooldustöötajate kutsevõistlused; 3.2.Personal on nõuetekohase haridusega, osaleb aktiivselt sise- ja väliskoolitustel ning teeb kompetentside jagamisel koostööd teiste teenuseosutajatega; 4. Organisatsioon on innovaatiline ja arenev, võttes igapäevatöös kasutusele kaasaegseid tehnilisi lahendusi ning kohandades ruumilist keskkonda. Selleks: 4.1.Tagatakse efektiivse ruumikasutusega kaasaegne ja kodune elukeskkond; 4.2.Klienditöö dokumentatsioon on erihoolekandeteenustel elektrooniline; 4.3.Osaletakse aktiivselt projektikonkurssidel suurendades edukate projektide abil investeerimis- ja arenguvõimalusi. Koostas Terje Teder Juhatuse liige 5 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 526 286 693 471 2 Nõuded ja ettemaksed 170 011 155 117 3 Varud 6 994 2 729 4 Kokku käibevarad 703 291 851 317 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 1 394 425 1 235 538 6 Kokku põhivarad 1 394 425 1 235 538 Kokku varad 2 097 716 2 086 855 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 349 549 262 557 8 Kokku lühiajalised kohustised 349 549 262 557 Kokku kohustised 349 549 262 557 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 148 302 2 148 302 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -324 004 -333 379 Aruandeaasta tulem -76 131 9 375 Kokku netovara 1 748 167 1 824 298 Kokku kohustised ja netovara 2 097 716 2 086 855 6 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 120 026 0 10 Tulu ettevõtlusest 2 170 650 2 089 084 11 Muud tulud 23 543 44 660 12 Kokku tulud 2 314 219 2 133 744 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -533 077 -512 144 13 Tööjõukulud -1 641 174 -1 443 254 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -83 081 -82 763 6 Muud kulud -133 601 -86 208 15 Kokku kulud -2 390 933 -2 124 369 Põhitegevuse tulem -76 714 9 375 Intressitulud 583 0 Aruandeaasta tulem -76 131 9 375 7 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -76 714 9 375 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 83 081 82 763 6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -1 250 Kokku korrigeerimised 83 081 81 513 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -14 894 -72 926 3 Varude muutus -4 265 31 910 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 86 992 35 743 8 Kokku rahavood põhitegevusest 74 200 85 615 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -241 968 -9 417 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 1 250 müügist Laekunud intressid 583 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -241 385 -8 167 Kokku rahavood -167 185 77 448 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 693 471 616 023 Raha ja raha ekvivalentide muutus -167 185 77 448 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 526 286 693 471 2 8 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 2 148 302 -333 379 1 814 923 Aruandeaasta tulem 0 9 375 9 375 31.12.2018 2 148 302 -324 004 1 824 298 Aruandeaasta tulem 0 -76 131 -76 131 31.12.2019 2 148 302 -400 135 1 748 167 9 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus 2019.a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ja täpsustab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad on kajastatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kohaselt laekumise tõenäosusest lähtuvalt. Seejuures on nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatud eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded hinnatakse bilansis alla nende tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansis ebatõenäoliselt laekuva nõudena. Ostjatelt laekumata summad, mille maksetähtaeg on ületanud 365 päeva, kantakse kuludesse. Aruandeperioodil laekunud, kuid eelnevalt kuludesse kantud nõuded, kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendamisena aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaradena käsitletakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja mille soetusmaksumus ületab 5 000 eurot.Kõik varad soetusmaksumusega alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku varana. Väheväärtuslikke varasid arvestatakse bilansiväliselt vastavate üksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Materiaalne põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning amortiseeritakse kuni 10 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei tee Sihtasutus kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga hooned ja rajatised 10-50 aastat masinad ja seadmed 5-10 aastat muu inventar 2-5 aastat Maad ei amortiseerita. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Sihtasutus kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Sihtasutus kui rendileandja Kasutusrendimakseid kajastatakse rendiperioodil lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik fintskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna. Tegevustoetused – toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Tulud 11 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulu majandustegevusest ja muud tulud kajastatakse selle üksuse tulemiaruandes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud hüved ja riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt valitud kasumiaruande skeemi kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana lähtudes olulisuse printsiibist. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Aastaaruandes käsitletakse seotud osapoolena : 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Koeru Hooldekeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Aruandekuupäevajärgsed sündmused Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 2 803 370 Arvelduskonto Riigikassas 523 483 693 101 Kokku raha 526 286 693 471 12 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 163 290 163 290 Ostjatelt laekumata 163 290 163 290 arved Maksude ettemaksed ja 1 000 1 000 5 tagasinõuded Muud nõuded 1 013 1 013 Viitlaekumised 1 013 1 013 Ettemaksed 4 708 4 708 Tulevaste perioodide 4 708 4 708 kulud Kokku nõuded ja 170 011 170 011 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 147 317 147 317 Ostjatelt laekumata 147 317 147 317 arved Muud nõuded 2 032 2 032 Viitlaekumised 2 032 2 032 Ettemaksed 5 768 5 768 Muud makstud 5 768 5 768 ettemaksed Kokku nõuded ja 155 117 155 117 ettemaksed 31.12.2019.a seisuga nõuded ostjate vastu sisaldab eraisikute võlga summas 63 766 eurot (seisuga 31.12.2018.a 52 443 eurot) ja asutuste võlga summas 99 524 eurot (seisuga 31.12.2018.a 94 874 eurot).Ebatõenäoliseks on hinnatud võlg summas 297 eurot. Tulevaste perioodide ettemaksed seisuga 31.12.2019 sisaldavad ettemakseid ajakirjanduse tellimuste eest summas 351 eurot (seisuga 31.12.2018.a 2 355 eurot), sõidukite- ja varakindlustuse makseid 2 257 eurot (seisuga 31.12.2018.a 2 275 eurot), ettemakstud kasutusrendile võetud sõiduki esimene lepingumakse summas 495 eurot (seisuga 31.12.2018.a 1 090 eurot), IT majutusteenus summas 151 eurot (seisuga 31.12.2018.a 48 eurot). Töötajatele makstud ettemakstud puhkusetasu koos maksudega 1 454 eurot. Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 6 994 2 729 s.h. toiduained 3 970 2 729 puhastusvahendid 3 024 0 Kokku varud 6 994 2 729 13 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 0 806 Üksikisiku tulumaks 29 753 24 064 Sotsiaalmaks 73 154 63 376 Kohustuslik kogumispension 2 973 2 664 Töötuskindlustusmaksed 4 928 4 389 Ettemaksukonto jääk 1 000 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 000 110 808 95 299 Vt. lisa 3 ja 8 14 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata masinad ja projektid seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 566 2 246 440 115 997 107 605 223 602 6 721 9 662 2 487 991 Akumuleeritud kulum 0 -1 010 105 -81 898 -80 383 -162 281 -6 721 0 -1 179 107 Jääkmaksumus 1 566 1 236 335 34 099 27 222 61 321 0 9 662 1 308 884 Ostud ja parendused 9 417 9 417 Uute ehitiste ost, 9 417 9 417 uusehitus, parendused Amortisatsioonikulu -70 768 -9 299 -2 696 -11 995 -82 763 Ümberliigitamised 9 662 -9 662 0 Ümberliigitamised 9 662 -9 662 0 lõpetamata projektidest 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 566 2 265 519 79 043 102 514 181 557 6 721 0 2 455 363 Akumuleeritud kulum 0 -1 080 873 -54 243 -77 988 -132 231 -6 721 0 -1 219 825 Jääkmaksumus 1 566 1 184 646 24 800 24 526 49 326 0 0 1 235 538 Ostud ja parendused 241 968 241 968 Uute ehitiste ost, 231 473 231 473 uusehitus, parendused Muud ostud ja 10 495 10 495 parendused Amortisatsioonikulu -70 998 -9 300 -2 783 -12 083 -83 081 Ümberliigitamised 189 998 10 495 10 495 -200 493 0 Ümberliigitamised 189 998 10 495 10 495 -200 493 0 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 1 566 2 455 517 79 043 113 009 192 052 6 721 41 475 2 697 331 Akumuleeritud kulum 0 -1 151 871 -63 543 -80 771 -144 314 -6 721 -1 302 906 Jääkmaksumus 1 566 1 303 646 15 500 32 238 47 738 0 41 475 1 394 425 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2019 2018 Masinad ja seadmed 0 1 250 Transpordivahendid 0 1 250 Kokku 0 1 250 15 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2019 2018 Kasutusrenditulu 135 135 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 1 566 1 566 Kokku 1 566 1 566 Kasutusrendile on antud SA Koeru Hooldekeskusele kuuluv põllumajanduslik maa suurusega 2,7 ha sihtotstarbega põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks jääkmaksumusega 1 566 eurot. Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 4 021 3 869 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 3 258 3 940 1-5 aasta jooksul 0 3 339 Kasutusrendile on võetud sõiduauto Subaru. Lisatingimus liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel: kui liisinguvõtja soovib liisingulepingut ennetähtaegselt lõpetada ja liisingueset tagastada, kuulub liisinguvõtja poolt tasumiseks liisingulepingust tuleneva jooksva kuu liisingu osamakse ja intress ning kõik järgnevad osamaksed ja liisinguandja nõudmisel kuni 6 järgneva kuu intressi maksed. 16 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 81 614 81 614 Võlad töövõtjatele 149 925 149 925 9 Maksuvõlad 110 808 110 808 5 Saadud ettemaksed 1 144 1 144 Muud saadud ettemaksed 1 144 1 144 Tagatistasud 6 058 6 058 Kokku võlad ja ettemaksed 349 549 349 549 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 26 565 26 565 Võlad töövõtjatele 139 569 139 569 9 Maksuvõlad 95 299 95 299 5 Tagatistasud 1 124 1 124 Kokku võlad ja ettemaksed 262 557 262 557 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Töötasude kohustis 93 710 81 289 Puhkusetasude kohustis 53 767 57 099 Muud võlad töövõtjale 2 448 1 181 Kokku võlad töövõtjatele 149 925 139 569 8 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 17 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sotsiaalministeerium 83 333 83 333 Kokku sihtfinantseerimine 83 333 83 333 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium 30 969 -418 30 551 0 Eesti Töötukassa 6 142 0 6 142 714 Kokku sihtfinantseerimine 37 111 -418 36 693 714 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 120 444 -418 120 026 714 toetused Sotsiaalministeerium toetas Dementsuse projekti 3-47949-1 summas 100 000 eurot, Supervisiooni projekti RE 3 01 19,0053 summas 9 842 eurot, millest maksime tagasi 418 eurot ja Intervallhoolduse teenuskohtade kohandamise projekti 3-4/978-1 summas 4 460 eurot. Eesti Töötukassa palgatoetus 6 142 eurot ning nõue 714 eurot. Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Haiglate tulud 203 335 203 831 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 1 967 315 1 885 253 Kokku tulu ettevõtlusest 2 170 650 2 089 084 Lisa 12 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 1 250 Tulu sihtfinantseerimisest 0 4 804 Rendi- ja üüritulu 418 160 Muude toodete ja teenuste müük 23 125 38 446 Kokku muud tulud 23 543 44 660 18 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Energia 115 651 106 816 Elektrienergia 31 909 33 479 Soojusenergia 75 688 64 895 Kütus 8 054 8 442 Mitmesugused bürookulud 12 198 15 738 Lähetuskulud 1 642 0 Koolituskulud 20 990 14 352 Muud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 63 140 68 905 Rajatiste majandamiskulud 0 26 Sõidukite majandamiskulud 10 966 10 282 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 19 647 21 976 Inventari majandamiskulud 31 946 33 617 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 266 2 424 Toiduainete kulud 148 842 145 911 Meditsiini- ja hügieenikulud 98 756 88 218 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 2 877 2 710 Eri-ja vormiriietus 5 809 0 Muud 347 1 169 Kokku mitmesugused tegevuskulud 533 077 512 144 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 1 239 203 1 093 475 Sotsiaalmaksud 392 543 341 506 Töötuskindlustusmaksed 9 428 8 273 Kokku tööjõukulud 1 641 174 1 443 254 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 102 100 19 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Muud kulud (eurodes) 2019 2018 Käibemaks 88 315 84 780 Maamaks 10 10 Saastetasud 0 309 Riigilõivud 80 519 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 297 590 Käibemaks põhivara soetuselt 44 899 0 Kokku muud kulud 133 601 86 208 Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 48 571 44 640 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Koeru Hooldekeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sihtasutusel ei olnud 2018 ja 2019 aastal seotud isikutega tehtud tehingute hulgas selliseid tehinguid. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Sotsiaalministeerium. Nõukogu liikmetele on 2019.a tasusid makstud 15 840 eurot (2018.a 15 840 eurot). Juhatajale on 2019.a tasu makstud 32 731 eurot (2018.a 28 800 eurot). 20 Rahandusministeerium Meie 02.06.2020 nr 1.1-8/1835-1 [email protected] Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2019. aasta kohta Esitame Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2019. aasta kohta koos lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisad: 1. SoM asutajaõiguste valitsemise aruanne 2019 2. Sihtasutuste tegevuseesmärgid 3. Sihtasutuste finantsplaanid 4. PERH majandusaasta aruanne 5. TÜK majandusaasta aruanne 6. Viljandi Haigla majandusaasta aruanne 7. Jõgeva Haigla majandusaasta aruanne 8. HNRK majandusaasta aruanne 9. EPIF majandusaasta aruanne 10. Koeru HK majandusaasta aruanne Lisaadressaadid: Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Tartu Ülikooli Kliinikum SA Viljandi Haigla SA Jõgeva Haigla SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA Eesti Puuetega Inimeste Fond SA Koeru Hooldekeskus SA Norman Põder 626 9247 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2019. aasta kohta Sisukord Sihtasutused .................................................................................................................................................... 3 1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne ................................................................................................... 3 1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri................................................ 3 1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes .......................................................................................... 3 2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded ................................................................................................... 3 2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ....................................................................................... 3 2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum .............................................................................................. 6 2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla ............................................................................................................ 8 2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla ............................................................................................................. 9 2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ................................................... 11 2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ................................................................................. 12 2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus ................................................................................................ 13 3. Lisad ....................................................................................................................................................... 15 3.1 Tegevuseesmärkide vorm ......................................................................................................... 15 3.2 Finantseesmärkide vorm........................................................................................................... 15 3.3 Kinnitatud majandusaasta aruanded ........................................................................................ 15 3.4 Nõukogude aruanded ............................................................................................................... 15 Sihtasutused 1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne 1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri Sihtasutuse nimi Asutajate Asutamise korralduse Asutamise arv kuupäev ja number aeg 1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1 25.07.2001 nr 556-k 25.07.2001 2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 3 21.12.1998 nr 1247-k 22.12.1998 3. Sihtasutus Viljandi Haigla 1 20.12.2001 nr 850-k 21.01.2002 4. Sihtasutus Jõgeva Haigla 1 23.10.2001 nr 689 23.10.2002 5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline 1 10.12.2002 nr 807 10.12.2002 Rehabilitatsioonikeskus 6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 1 04.02.1997 nr 117-k 04.02.1997 7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 1 23.10.2003 nr 693 23.10.2003 1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes 2019. aastal muutusi valitsetavates sihtasutustes ei toimunud. 2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded 2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2.1.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi regionaalhaigla) põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga (RVS § 10 lg 1 p 2). Regionaalhaigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. Regionaalhaigla tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.1.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele Regionaalhaigla täitis 2019. aastal oma põhikirjalise eesmärgi. Regionaalhaigla seab endale igal aastal eriarstiabi teenuse osutamise eesmärgid, mis valdavas osas sõltuvad Eesti Haigekassaga (EHK) sõlmitud ravi rahastamise lepingu mahust. Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele ja patsiendi terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra lihtsama keerukusega arstiabi patsientidele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Vältimatut abi osutatakse kõikidele abivajajatele. Regionaalhaigla konsolideerimisgruppi kuuluvad ka SA Läänemaa Haigla, SA Hiiumaa Haigla ja SA Raplamaa Haigla, mis on üldhaiglad ja teenindavad peamiselt vastavate maakondade patsiente. Regionaalhaigla grupis oli 2019. aasta lõpu seisuga tööl 4837 töötajat (2018: 4817), kellest 4295 (2018: 4274) töötasid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, 259 (2018: 258) Läänemaa Haiglas, 202 (2018: 215) Raplamaa Haiglas ning 81 (2018: 70) Hiiumaa Haiglas. Täistöökohale taandatud töökohtade keskmine arv grupis oli 2019. aastal 3950 (2018: 3905). Osutatud tervishoiuteenuste rahaline maht kasvas grupis 9% ehk 221 miljoni euroni (2018: 203), täites haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu täies mahus. Ravivoodite arv, keskmine ravitud haigete arv ja ravikestus on Regionaalhaiglas viimastel aastatel püsinud stabiilsena. 2019. aastal suurenes õdede iseseisvate vastuvõttude arv 5% võrra. Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) oli 2019. aastal 1300 pöördumist rohkem kui 2018. aastal. Päevaraviteenuseid sai 2019. aastal 6% võrra rohkem patsiente kui aastal 2018. Muret tekitav on see, et EMOsse isepöördujate arv on suurenenud ja vaatamata riigikontrolli auditi järeldustele ei ole muutusi toimunud. Eriti COVID-kriisi ja sellele järgneva taasteperioodi tingimustes on vajalik võtta otsustavaid seisukohti riiklikul tasandil. Regionaalhaigla peab tagama pakutavate teenuste kättesaadavuse. Teenuse kättesaadavuse kiirust on võimalik hinnata ravijärjekorra pikkuse kaudu. Võrreldes varasemate aastatega on keskmine ravijärjekorra kestus veidi pikenenud, ulatudes 39,5 päevani (2018: 38,5 päeva ja 2017: 37,7 päeva). Koostöös haigekassa ja perearstidega panustab regionaalhaigla raviteenuse kättesaadavuse parandamiseks e-konsultatsioonide laiendamisse. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. 2019. aastal kasvas e-konsultatsioonide arv märkimisväärselt, selle põhjus on teenuse laiem kasutuselevõtt nii perearstide kui eriarstide poolt. COVID- kriisi järelmina on väga oluline riigis veelgi populariseerida e-konsultatsioonide rakendamist. Jätkuvalt on regionaalhaigla ravijuhud Eesti kõige keerukamad. Seda näitab Haigekassa poolt iga-aastaselt avaldatav casemix index (CMI) – 1,58 (PERH) ja 1,10 (Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine). Grupi eesmärk ei ole positiivne tulem, kuid see on oluline majandustegevuse indikaator. Positiivne tulem näitab organisatsiooni finantsilist jätkusuutlikkust ning võimet oma põhitegevuseks vajalikke investeeringuid ellu viia. Grupi aruandeaasta tulem oli 1,9 miljonit eurot (2018: 4,4). Tulemit mõjutas peamiselt väiksem käibemaksukulu, mille omakorda tingis arendusprojektide ajagraafiku pikenemine. Tulemi vähenemine võrreldes 2018. aastaga näitab Regionaalhaigla paremat võimekust eelarveaastaks planeeritud investeeringuid ellu viia. 2.1.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Patsiendi rahulolu on arvestatav osa tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel ja tagamisel. Regionaalhaigla mõõdab patsientide rahulolu alates 2004. aastast, paarisaastatel toimub ambulatoorsete patsientide ja paaritutel aastatel statsionaarsete patsientide rahulolu-uuring. 2019. aasta aprillis toimus statsionaarsete patsientide rahuloluküsitlus, kuhu laekus 1449 täidetud ankeet. Küsitluses osalesid kõikide maakondade patsiendid. Suurem osa vastajatest oli pärit Harjumaalt (65%). Uuringu tulemustest selgus, et 99,6% vastajatest jäid haiglaraviga rahule. Kõigist küsitlusele vastanutest jäid väga rahule 76,9% ja üldiselt rahule 22,7%, rahulolematust väljendas üksnes 0,4% vastajatest. Alates 2011. aastast on haiglaraviga väga rahul olevate patsientide osakaal pidevalt suurenenud – kui 2011. aastal oli väga rahul olevaid patsiente 71%, siis 2019. aastal moodustas väga rahul olevate patsientide osakaal juba ligi 77%. Raviteenuste parandamise eesmärgil alustas regionaalhaigla psühhiaatriakliinik 2019. aastal statsionaarsete patsientide tagasiside küsimisega, mille raames palutakse igal ravilt lahkujal täita tagasisideküsimustik. Küsimustikule vastas 66% statsionaarse ravi patsientidest. Keskmine hinnang viiepalliskaalal oli 4,36. Suurim oli rahulolu personaliga ja väikseim selgitustega edasise toimetuleku kohta. Paremate töötulemuste saavutamiseks tagatakse konkurentsivõimeline töötasu, tööohutus ning panustatakse töötajate tervisesse ja arengusse. Töötajatel on võimalik osaleda tipptasemel koolitustel ja hoida end kursis teaduse uuemate suundadega. See tõstis 2019. aastal arstide koolituste keskmise tundide arvu ühe avatud ametkoha kohta aastas 76 tunnini (2018: 74 tundi, 2017: 66 tundi). Arst-residentide keskmine koolituste arv oli 72 tundi (2018: 75 tundi, 2017: 59 tundi). Töötajate koolitamisel on naistel ja meestel võrdsed võimalused. Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks maksti 2019. aastal töötajatele 51 taotluse põhjal sihtotstarbelistest fondidest 95 175 eurot (2018: 77 000 eurot). Kokku esitati 57 taotlust, millest kliiniliste uuringutega seotud tööaja tasustamise taotlusi oli 30, publikatsioonipreemia taotlusi 10, doktorikraadi omandamise ja juhendamise taotlusi 5 ning muid taotlusi (teaduslähetused, vahendite soetamine, arst- õppejõudude töö) 12. 2019. aastal avaldati 158 teadusartiklit (2018: 172), sealhulgas publitseeriti rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades 70 artiklit (2018: 65). 2.1.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade regionaalhaigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. Regionaalhaigla arengukavas 2019–2021 seatud strateegilised eesmärgid:  jätkata aktiivset ja eesmärgipärast koostööd patsiendinõukojaga;  rakendada insuldipatsiendi raviteekonna kujundamise arendusprojekti koostöös haigekassa ja siduserialadega;  luua koostöös Riigikantselei ja kuue ministeeriumi ühise innovatsioonitiimiga vähipatsiendi raviteekonna projekti rakendused;  käivitada doonorite personaalne teenindus, suurendades seejuures õdede vastutust;  töötada välja intensiivravi osakondade patsientide avatud külastuspoliitika, et muuta teabe jagamine patsientide lähedastele paindlikumaks ning suurendada nende rahulolu tervishoiuteenusega;  parendada patsienditeekonda onkoloogias ja insuldiravis;  võtta kasutusele patsiendi raviaegse ja -järgse tagasiside vorm PROM (Patient Reported Outcome Measure), et paremini hinnata ravitulemust ja täpsemini ajastada vajalikke muudatusi raviplaanis; 2.1.5. Osaluste omandamine Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2019. aastal ei toimunud. 2.1.6. Varade üleandmine 2019. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2.1.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2019. aastal regionaalhaiglas ei tehtud. Siseaudititeenust osutab regionaalhaiglale KPMG Baltics OÜ. Alates 02.09.2019 on tööl majasisene siseaudiitor, kelle peamine ülesanne 2019. aastal oli regionaalhaiglas siseauditi üksuse moodustamine ja vastava tegevuse käivitamine. Siseauditi üksuse eesmärk on suurendada asutajate ja juhtkonna kindlustunnet, et regionaalhaigla juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist, on õigusaktidega kooskõlas ning tagavad inim- ja varaliste ressursside kasutamise sihipärasuse ja majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. 2019. aastal tehti kolm siseauditit:  tehingute teostamise ja kinnitamise audit, mille eesmärk oli anda hinnang tehingute ja volituste korra järgimisele regionaalhaiglas;  raviarvelduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas regionaalhaigla, Läänemaa Haigla ja Raplamaa Haigla raviarvelduste korraldus vastab kehtestatud reeglitele;  intsidendihalduse audit, mille eesmärk oli anda hinnang regionaalhaigla intsidentide halduse protsessi mõjususele ning tuua välja protsesside parandamise vajadused. 2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 2.2.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi kliinikum) põhikirjaga seatud eesmärkideks on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, osutada kvaliteetseid ambulatoorse ja päevaravi teenust ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti Vabariigis abi vajavatele inimestele ning anda koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelset ja -järgset välja- ja täiendõpet, samuti teha meditsiinialast teadustööd (RVS § 10 lg 1 p 2). Kliinikumi põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. Kliinikumi tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.2.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele Kliinikum täitis 2019. aastal kõik põhikirjalised eesmärgid. Kliinikumi koosseisus on 17 kliinikut, sealhulgas 42 statsionaarset osakonda 964 voodikohaga ning 9 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. 2019. aastal töötas kliinikumis 4400 füüsilist isikut 3862 ametikohal (31.12.2019 seis). Tervikliku tervishoiupiirkonna kujundamiseks on välja töötatud kliinikumi haiglate strateegia ja tegevuse eesmärgid. 2019. aastal jätkati varem välja töötatud strateegia elluviimist, erinevate kliiniliste erialade ja tugiteenistuste koostööd patsiendi ravi terviklikkuse ja järjepidevuse tagamiseks. Varem alustatud teenuste osutamist Ida-Viru Keskhaiglas ja tütarhaiglates jätkati (nt medikamentoosne onkoloogiline ja hematoloogiline ravi ning onkoloogide, uroloogide, üld-, laste- ja veresoontekirurgide ning psühhiaatriaõdede ambulatoorsed vastuvõtud). Kliinikumi haiglates Kagu-Eestis käivitati üldkirurgide päevakirurgia lõikused (Põlvas) ning kiiritusravi saavate patsientide majutamine oma maakonna haiglas (Valga). Käivitati regulaarsed kliinikumi haiglate juhtide ja ülemarstide ühised nõupidamised. Algselt üks kord kuus peetud nõupidamistest kasvasid välja kaks korda kuus toimuvad ühisseminarid, kus käsitletakse üldisemaid ja erialaspetsiifilisi küsimusi, et leida parim tööjaotus ja tuua võimaluse korral maakonda uusi teenuseid. Alustati ööpäevaringse erakorralise arstiabi osutamise praktikaga Kagu-Eestis. Ühiselt koostati ettepanekud residentuuri programmi muutmiseks ning tehti plaan võimekuse parandamiseks Põlvas ja Valgas – mõlemas on kavas põhjalik erakorralise meditsiini osakonna remont. Kavas on käivitada valuravikabinetid Kagu- Eestis, milleks koostatakse täpne tööplaan 2020. aastal. Haiglate juhtidega arutatakse administratiivset laadi küsimusi: strateegiad ja tööplaanid, eelarve, tugiteenuste tsentraliseerimine. Ühised nõupidamised on oluliselt parandanud haiglate koostööd ja infovahetust, mis on heaks eelduseks üleriigiliste projektide elluviimisel – insuldiravi teekond, samuti koostöö kiirabi, perearstide ja sotsiaaltöötajatega. 2019. aasta sügisel moodustati kliinikumi patsientide nõukoda, mille eesmärk on kasutada patsientide ja nende lähedaste kogemusi, arvamusi ja ettepanekuid tervishoiuteenuste arendamisel ja patsiendikesksemaks muutmisel. Patsientide nõukoda annab kliinikumile lähteandmeid tervishoiuteenuste arendamiseks, patsiendi ja tema lähedaste haiglakogemuse parandamiseks ning patsientide ja kliinikumi töötajate koostöö edendamiseks. 2019. aasta aprillis toimus Eesti suuremates haiglates ühtse metoodika alusel statsionaarsel ravil viibinud patsientide rahulolu-uuring. Küsitluse tulemused näitasid, et patsientide rahulolu oli suur arstide ja õdede usaldusväärsusega ja oskustega, samuti õdede poolt patsientide murede ja soovide mõistmisega. Rahul oldi ka ruumide puhtusega ja palatisse abi kutsumise võimalustega. Rahulolu oli väiksem ravijärjekordade pikkusega, kaasamisega raviotsustuste tegemisse ning teabega ravimite ja erinevate raviviiside kohta. Patsiendid sooviksid enne haiglast lahkumist saada rohkem selgitusi, kuidas oma terviseprobleemidega kodus toime tulla. Töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt suur. Kliinikumis oli väga rahul või pigem rahul 95% töötajatest, Põlva haiglas ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning Valga haiglas 91% töötajatest, kusjuures Valga haiglas oli väga rahul olevate töötajate osakaal kõige suurem – 36%. Kliinikum valiti Eesti Haigekassa insuldiprojekti I etappi. Projekti sisuks on insuldipatsiendi tervikliku raviteekonna ravikorralduslike muutuste väljatöötamine ja testimine, mille käigus muutub koostöö eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna vahel tõhusamaks ning patsiendi ravitulemused paranevad. Kliinikumi esindajad on aktiivselt kaasa löönud kõigis insuldiprojekti töörühmades, nii insuldi rahastuse, indikaatorite kui ka raviprotsessi töörühmas. Maakondliku koostöövõrgustiku väljaarendamine toimus koostöös tütarhaiglatega, keskenduti mitmele haigeid käsitlevale probleemile, mille lahendamiseks kokku lepitud tegevuste käigus paranes haigete suunamine, üleviimine ja -toomine ning transport, samuti patsientide ravi puudutavate otsuste tegemine. Ühistel koosolekutel käsitleti ja otsiti lahendusi patsientide ja personali ühist käsitlust puudutavatele probleemidele. Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga sõlmiti koostöö raamleping, mille keskmes on vähiravi, traumaravi ja harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine, samuti kõrgema etapi ravitegevuse ühtsed põhimõtted ja tegevused. Toimusid kohtumisvisiidid Tampere ülikoolihaigla, Helsinki ülikoolihaigla ja Karolinska ülikoolihaigla esindajatega eesmärgiga teha koostööd ravi alal ning jagada haigla töökorraldust puudutavaid praktilisi kogemusi. Esmalt on plaanis austada sisulise koostööga ning seejärel sõlmida ametlikud koostöölepingud. 2.2.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Kliinikumi tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 5). 2.2.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade kliinikumi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. 2.2.5. Osaluste omandamine Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2019. aastal ei toimunud. 2.2.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2019. aastal ei toimunud. 2.2.7. Audit ja erikontrollid Parema patsiendikogemuse tagamise eesmärgil tehti kliiniline audit patsiendi haiglast lahkumiseks ettevalmistamise protseduuri rakendumise kohta kliinikumis. Auditi tulemusel selgusid kitsaskohad patsientide ettevalmistamisel haiglast lahkumisel ja tehti ettepanekud selle valdkonna parandamiseks, näiteks avalike patsiendipõhiste kontroll-loendite kasutusele võtmine palatites. Kliinikumi apteeki auditeeris Ravimiamet ravimite aseptilise käitlemisega seonduvalt, ettekirjutusi ei tehtud ja apteegi tööga jäädi rahule. Esitatud soovitusi arvestatakse töökorralduses. Toimus kliinikumiülene kliiniline audit „Patsiendi haiglast lahkumiseks ettevalmistamise korra rakendamine“. 2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla 2.3.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Viljandi Haigla eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakendusprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Viljandi Haigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.3.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele SA Viljandi Haigla on 2019. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud. Eesmärkide realiseerimise aluseks oli juhatuse koostatud tegevuskava, mis kätkes endas integreeritud lähenemist, st seotust sihtasutuse strateegiliste arengueesmärkidega ja aastaeelarvega. Sihtasutuse juhatuse tegevuse eesmärk 2019. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda uute teenuste arengule ja baasteenuste kvaliteedi parandamisele. SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonilt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevustena osutab haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis. SA Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2019. aastal oli 909. 2019. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6830 haiget (2018.a 6 162). Ravi saanud patsientide arv suurenes võrreldes 2018. aastaga 668 isiku võrra. Voodipäevade arv oli kokku 178 789, mis on 1589 päeva võrra rohkem kui 2018. aastal. Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2019. aastal 29,8 päeva. Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste Haiglavõrgu arengukava haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis, ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2019. aastal kokku 71 560, mis on 2018. aastaga võrreldes 2 162 visiidi võrra vähem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2019. aastal 15 214 patsienti. Võrreldes 2018. aastaga vähenes EMO patsientide arv 91 võrra. Sundraviteenust osutati 2019. aastal 37 233 voodipäeva, mis on 116 voodipäeva vähem kui 2018. aastal. Raviteenuste sisu poolest oli 2019. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud. 2.3.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Ülevaade SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3. SA juhatuse tegevuse eesmärk 2019. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda uute teenuste arengule ning baasteenuste kvaliteedi parandamisele. 2019. aastal:  loodi teenindusüksus;  koostati elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan;  PAIK (paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüs ja korraldamine) tervishoiu korralduse katsetamine sai haigekassa innovatsioonifondilt rahastuse ca 50% ulatuses;  käivitati tugiisiku teenus narkootikumide tarvitajale (SÜTIK);  avati noorukitepsühhiaatria teenus;  laiendati sundravi ambulatoorset teenust;  käivitati dementsuse kompetentsikeskus;  käivitati uneuuringute teenus;  käivitati koolituskeskus;  taaskäivitati statsionaarse taastusravi teenus;  käivitati noorsportlaste tervisekontrolli teenus. Teenusekeskkonna olulisemad arendused on:  Jämejalale kahe ebastabiilse remissiooniga hoolekandeasutusse suunatud isikutele mõeldud hoone ehitamise alustamine;  Jämejalale ühe kohtumäärusega erihoolekandeasutusse suunatud isikutele mõeldud hoone ehitamise alustamine;  uue haigla-tervisekeskuse kesklinna hoone eelprojekti koostamine;  sundravi hoone rekonstrueerimine;  rekonstrueeritud lastepsühhiaatria hoone avamine. Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Seoses PAIK katseprojekti algusega on plaanis vastavat integratsiooni veelgi süvendada. 2.3.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. SA Viljandi Haigla strateegiliste eesmärkide ning neid toetavate tegevuste püstitamisel on lähtutud haigla pikaajalistest arengusuundadest. Haiglas kokku lepitud strateegilised eesmärgid keskenduvad patsiendile kvaliteetse teenuse osutamisele koos arenguvõimelise toimimisega. SA Viljandi Haigla visioon on olla aastal 2023 patsientidele, klientidele ja partneritele eelistatuim tervishoiuga seotud terviklahenduste pakkuja:  olla struktuurselt finantsilises tasakaalus, st pikaajaliselt arendusvõimekad;  olla oma parterite jaoks eelistatuim arendus- ja koostööpartner;  omada patsiente/kliente, kes on haiglaga rahul ja kelle jaoks pakutakse parimat väärtust. 2.3.5. Osaluste omandamine SA Viljandi Haigla ei omandanud 2019. aastal osalusi äriühingutes. 2.3.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2019. aastal ei toimunud. 2.3.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle ja -auditeid haiglas 2019. aastal läbi ei tehtud. 2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla 2.4.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhitegevus on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Jõgeva Haigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine ka järgnevatel aastatel on vajalik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele. 2.4.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele SA Jõgeva Haigla täitis 2019. aastal põhikirjalised eesmärgid. Sihtasutus Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Samuti osutatakse üldhoolekandeteenust valdavalt Jõgevamaa elanikele. SA Jõgeva Haigla vastab Eesti haiglavõrgu arengukavas kohalikule haiglale esitatud nõuetele. Tagatud on tervishoiuteenuste kättesaadavus ning inimeste rahulolu osutatavate statsionaarsete ja ambulatoorsete tervishoiuteenuste, hooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenusega. 2.4.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Ülevaade SA Jõgeva Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. SA Jõgeva Haigla jaoks oli tähtsaim eesmärk statsionaarsete ja ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteetne osutamine Jõgevamaa elanikele õigel ajal ja kuluefektiivselt. Vaatamata sellele tuleb nentida, et Jõgevamaa elanikkonna vajadus eriarstiabiteenuse järele on mahuliselt suurem Eesti Haigekassa lepinguga kaetud tervishoiuteenuse mahust. Defitsiit lepingumahus on eelkõige sisehaiguste statsionaarse ravi puhul ulatuses vähemalt 80 haigusjuhuni aastas. Samuti ei kata haigekassa poolt tellitav teenuste maht ambulatoorse arstiabi täielikku vajadust sisehaiguste gruppi kuuluvatel erialadel (kardioloogia, pulmonoloogia, endokrinoloogia jne). Eesti Haigekassa ja Terviseameti poolt tehtud auditite ja kontrollide tulemuste põhjal võib Jõgeva Haigla osutatavate raviteenuste kvaliteediga rahule jääda. 2.4.4. Ülevaade eesmärkidest SA Jõgeva Haigla nõukogu on perioodiks 2020–2023 kinnitanud alljärgnevad kavandatavad tegevuseesmärgid: 1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamine ja kättesaadavuse tagamine ning patsientide rahulolu saavutamine pakutavate teenustega: • taastusravi teenuste mahu suurendamine • jalaravi kabineti käivitamine täies mahus • kompuutertomograafia uuringud. 2. Tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ning infrastruktuuri töö ja arengu tagamine: 2.1. Funktsionaalsete ümberkorralduste tegemine ruumiprogrammis: • elektrisüsteemi kaasajastamine ja nõuetega vastavusse viimine • hooldekodu ruumide remont. 2.2. Teenuste osutamiseks vajalike meditsiiniseadmete soetamine: • füsioterapeutiliseks tegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine • gastroskoobi soetamine • ehhokardiograafia aparaadi soetamine 2.3. Infosüsteemide arendamine: • arvutipargi uuendamine. 2.4.5. Osaluste omandamine SA Jõgeva Haigla ei ole 2019. aastal omandanud ega võõrandanud osalust teistes äriühingutes ega osalenud teiste sihtasutuste asutamises. 2.4.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2019. aastal ei toimunud. 2.4.7. Auditid ja erikontrollid Lähtuvalt 2019. aasta EHK ja Terviseameti auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga SA-s Jõgeva Haigla rahule jääda. 2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 2.5.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) põhitegevus on ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine (RVS § 10 lg 1 p 2). HNRK põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. HNRK tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks võimalus saada kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooni selle vajaduse tekkimise korral ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja rahulolevana. HNRK jätkamine on oluline Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele ja täiustamisele kaasa aitamisel. 2.5.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele HNRK on 2019. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud. Jätkati haigla arengukava ja 2019. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, pöörates suurimat tähelepanu personali ja raviteenuste arendamisele patsiendikeskse lähenemise võtmes. Põhitegevus ehk raviteenuse müük EHK-le moodustas 2019. aasta laekumisest 75,9 % (2018. aastal samuti – 75,9%). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2019. aastal haiglas kokku 29 896 voodipäeval. EHK rahastas 2019. aastal 26 402 ehk 88,31% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i (The European Quality in Social Services) kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal kehtivusega kaks aastat. Aasta jooksul on toimunud kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormusest jne. Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille ülesanne on patsientidele kvaliteetsete abivahendite soovitamine, kohandamine, müümine ja rentimine. 2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2019. aastal juhti ei palgatud, kuid elluviidud heategevusprojektid olid igati positiivsed. HNRK tegevus- ja mänguparki ehitati laste mänguväljak, kus erivajadusega ja tavalapsed saavad koos mängida, ronida, kiikuda jne. HNRK personal on panustanud ühiskondlikku valdkonnapõhisesse tegevusse: aasta vältel on kaks haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad on teinud nii Eestis kui välismaal koolitusi eesmärgi püstitamisest rehabilitatsioonis. HNRK juhataja oli kaasatud riikliku arendusprojekti rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) Eestis kasutuselevõtmise analüüsimiseks. 2019. aastal valmistati ette HNRK funktsionaalse arengukava I etapp, mis saadeti 2020. aasta alguses sotsiaalministrile kinnitamiseks. HNRK oli 2019. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. HNRK toimis 2019. aastal praktikabaasina 76 õppurile, kellest eestlasi oli 64 ja välismaalasi 12, lisaks 16 töövarju. 2019. aastal juhendati tudengeid 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel. 2.5.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Ülevaade HNRK tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. 2.5.4. Ülevaade eesmärkidest HNRK missioon: rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. 2.5.5. Osaluste omandamine HNRK ei ole 2019. aastal omandanud ega võõrandanud osalusi äriühingutes. 2.5.6. Varade üleandmine Varade üleandmist asutaja poolt 2019. aastal ei toimunud. 2.5.7. Auditid ja erikontrollid HNRK-s ei ole 2019. aastal tehtud erikontrolle. Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt ning tulemused on nõukogu koosolekutel arutatud. 2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 2.6.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi (edaspidi EPI Fond) põhikirjaline eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist (RVS § 10 lg 1 p 2). Fondi põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023. SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.6.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele EPI Fond täidab oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud puudega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Esindusorganisatsioonid on kaasarääkijad ühiskonnaprotsessides ning osalevad valdkonna poliitikate kujundamises. Puuetega inimeste võimalused ühiskonna elus osaleda on avardunud. 2019 aastal EPI Fondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega Inimeste Koda on valdkonna eestkõnelejana järjest rohkem panustanud kodanikuühiskonna arengusse. 2.6.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Ülevaade fondi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. Sihtasutuse tegevuse põhieesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puudega inimeste integreerumist ühiskonda, suurendada nende sotsiaalset aktiivsust ning luua nendele võrdsed võimalused hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. 2019. aastal toetati puudega inimeste esindusorganisatsioone 1 289 803 euro ulatuses. Organisatsioonid kaasasid teostatavatesse projektidesse kaas- ja omafinantseeringu abil 2 858 446 eurot. Tänu stabiilsele ja järjepidevale valdkonna toetamisele on tekkinud puudega inimeste esindusorganisatsioonide võrgustiku näol konstruktiivne ja võrdväärne partner riigile. Tänu EPI Fondi poolt väljatöötatud rahastamistingimustele on tagatud puudega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistev rahastamine. Taotluste rahuldamisel võetakse arvesse nelja komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka, füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust ning baasnivood. 2019. aastal jaotatud soetuste ja investeeringute toetuste kogumahus 400 000 eurot hindamine toimus EPI Fondi nõukogus, taotlusvooru tingimustes väljakuulutatud kriteeriumite alusel. 2.6.4. Ülevaade eesmärkidest Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikule tegevustoetuse taotlemisel lähtub EPI Fond EV Valitsuse poolt 15. mail 2001.a heaks kiidetud EV Invapoliitika üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 18. reeglist, mille kohaselt peab riik tunnustama, et puudega inimeste organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll:  vajaduste ja prioriteetide määramine;  planeerimises osalemine;  puudega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine;  rahva teadlikkuse suurendamisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine 2.6.5. Osaluste omandamine Fond ei ole 2019. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud sihtasutuste asutamisel. 2.6.6. Varade üleandmine Aruandeperioodil andis Riigikogu Kantselei EPI Fondile üle 32 kasutatud sülearvutit ja 28 kasutatud lauaarvutit, eesmärgiga anda need puudega inimeste organisatsioonide kasutusse. Kõigi nimetatud arvutite soetuskuupäevad jäävad ajavahemikku 2013-2015 ning need võib käesoleva seisuga hinnata väheväärtuslikuks varaks. 2.6.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle ja auditeid 2019. aastal fondis läbi ei tehtud. 2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2.7.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus (edaspidi hooldekeskus) põhikirjaline eesmärk on hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine, sealhulgas vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2). Hooldekeskuse põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023, samuti reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Hooldekeskuse tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.7.2. Hinnang asutuse tegevustele Hooldekeskus on 2019. aastal põhikirjalised eesmärgid täitnud. Sihtasutus tegutseb 1986. aastal valminud 8200 m2 suuruses hooldekeskusele kuuluvas hoones. 2019. aastal oli hooldekeskuses kasutusel 215 teenusekohta ning osutati järgmisi ööpäevaseid hoolekandeteenuseid: ööpäevaringne erihoolekandeteenus, ööpäevane erihoolekandeteenus sügava liitpuudega klientidele ja uue teenusena igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (sh dementsussündroomiga isikutele). Tervishoiuteenustest pakuti klientidele iseseisvat ja tasulist õendusabiteenust ning koduõendusteenust. Suuremate kordaminekutena saab nimetada kolme projekti edukat elluviimist ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloa saamist. 2.7.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Ülevaade hooldekeskuse tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja ülevaade finantsplaanidest lisas 3. 2.7.4. Ülevaade eesmärkidest SA Koeru Hooldekeskuse 2020. aasta peamised eesmärgid on: 1. Sihtasutus on dementsuse arenduskeskuseks riigis:  suurendatakse dementsuse diagnoosiga isikutele suunatud teenuste osakaalu rekonstrueerides selleks ruumid;  kohandatakse dementsuse valdkonna koolitus- ja arenduskeskus, kohandades teenusesaajate jaoks sobiva elukeskkonna ja õueala, luuakse uuenduslike tehniliste lahenduste ja koolitatud personaliga osakonnad; 2. Teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet:  suurendatakse erihoolekandeteenuste teenusportfelli. 2020. aasta lõpuks avatakse 24-kohaline ööpäevaringse erihoolekandeteenuse üksus Paides;  tagatakse ööpäevaringne tervishoiuteenuse kättesaadavus hooldekeskuses. Selleks taotletakse haigekassalt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenuse rahastamist. 3. Õppiv ja koostöövalmis organisatsioon kvalifitseeritud töötajatega:  töötajad hoiavad end kursis sotsiaalteenuste arengusuundade ja kvaliteedinõuetega ning osalevad erialaorganisatsioonide töös, hooldekeskus korraldab 2020.aasta hooldustöötajate kutsevõistlused;  personal on nõuetekohase haridusega, osaleb aktiivselt sise- ja väliskoolitustel ning teeb teadmiste ja oskuste jagamisel koostööd teiste teenuseosutajatega; 4. Organisatsioon on innovaatiline ja arenev, võttes igapäevatöös kasutusele kaasaegseid tehnilisi lahendusi ja kohandades ruumilist keskkonda:  tagatakse efektiivse ruumikasutusega kaasaegne ja kodune elukeskkond;  klienditöö dokumentatsioon on erihoolekandeteenuste puhul elektrooniline;  osaletakse aktiivselt projektikonkurssidel suurendades edukate projektide abil investeerimis- ja arenguvõimalusi. 2.7.5. Osaluste omandamine Hooldekeskus ei ole 2019. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud sihtasutuste asutamisel. 2.7.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutajate poolt 2019. aastal ei toimunud. 2.7.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2019. aastal hooldekeskuses ei tehtud. 3. Lisad 3.1 Tegevuseesmärkide vorm Sihtasutuste tegevuseesmärkide vormid on esitatud lisas 2. 3.2 Finantseesmärkide vorm Sihtasutuste finantsplaanide vormid on esitatud lisas 3. 3.3 Kinnitatud majandusaasta aruanded Sihtasutuste kinnitatud majandusaasta aruanded on esitatud lisades 4–10. 3.4 Nõukogude aruanded 3.4.1 Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Nõukogu ülesanne on planeerida regionaalhaigla tegevust ja korraldada juhtimist ning teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast ja kehtivatest õigusaktidest. Nõukogu 15 koosolekut toimusid perioodil jaanuar 2019 – märts 2020 järgmiselt: 29.01.2019, 26.02.2019, 26.03.2019, 30.04.2019, 10.07.2019, 05.08.2019, 27.08.2019, 10.09.2019, 01.10.2019, 29.10.2019, 26.11.2019, 17.12.2019, 28.01.2020, 03.03.2020 ja 31.03.2020. Ülevaade puudutab ka perioodi jaanuar – märts 2020 seetõttu, et oleksid kaetud ka regionaalhaigla bilansipäevajärgsed olulised teemad. Nõukogu koosolekutel kinnitati:  2019 – 2021 arengukava, 2019.a eelarve, 2019.a tegevuskava, 2020.a eelarve, 2020.a tegevuskava;  siseauditi tööplaanid aastateks 2019 ja 2020;  nõukogu tööplaan 2020;  auditikomitee töökord;  2018.a majandusaastaaruanne. Nõukogude koosolekutel tutvuti alljärgnevaga:  2019 – 2021 arengukava kontseptsioon;  IT strateegia ja IT-teekaart;  e-intensiivravi projekt;  2018.a tegevuskava täitmine;  masskannatanute plaani ja toimepidevusplaani koostamise ja rakendamise ülevaade;  kriisijuhtimine;  finantsriskid;  tütarhaiglate tegevuste ülevaade;  teadus- ja arendusvaldkonna arengud;  oftalmoloogia eriala arendamise ülevaade;  regionaalhaigla ravitöö- ja majandustulemused ja personalinäitajad;  siseauditi funktsiooni ülesehituse plaan;  regionaalhaigla valmisolek ja jooksvad tegevused seoses COVID-19-ga;  Raplamaa Haigla juurde loodud tervisekeskus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikmed 2019. aastal Periood Agris Peedu (juhatuse esimees) 01.01.2019-31.12.2019 Terje Peetso (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019 Peep Talving (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2019. aastal Tasu kogusumma Georg Männik (nõukogu esimees) 6120 Kaie Koskaru-Nelk (nõukogu liige) 2880 Hanno Matto (nõukogu liige) 4230 Arvo Mesikepp (nõukogu liige) 4320 Marika Priske (nõukogu liige) 4320 Imre Rammul (nõukogu liige) 3240 Vladimir Šokman (nõukogu liige) 3920 Veiko Tali (nõukogu liige) 1320 Kokku: 33780 Nõukogu juures tegutseb auditikomitee, kuhu 2019. aasta lõpu seisuga kuuluvad Guido Viik ja Apo Oja. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla auditikomitee liikmetele makstud tasud 2019. aastal Auditikomitee liikmed Tasu kogusumma Guido Viik 3600 Apo Oja 3600 Kokku 7200 3.4.2 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu osaleb aktiivselt sihtasutuse tegevuste planeerimisel, juhtimise korraldamisel ning teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu analüüsib regulaarselt juhatuse poolt koostatud aruandlust sihtasutuse tegevuse ja eelarve täitmise kohta. Nõukogu on informeeritud olulisematest arendustegevustest ning omab ülevaadet sihtasutuse tegevustest ja teenustest. Nõukogu osaleb sihtasutuse kolme aasta tegevuskava ja strateegia väljatöötamisel, analüüsides kriitiliselt sihtasutuse tegevuste vastavust põhikirjale ning valdkonna arengusuundadele. Auditikomitee pidas 2019. aastal 3 koosolekut. 2019. aastal toimus 6 nõukogu koosolekut: 21.01.2019 1. Kliinikumi tegevuskava 2019-2021 ja 2019. aasta eesmärgid, II lugemine. 29.03.2019 1. 2018 auditeeritud aastaaruande kinnitamine, 2018. aasta eesmärkide täitmine. 2. Sisekontrolliteenistuse 2018 tegevusraporti kinnitamine. 3. Auditikomitee liikme nimetamine. 4. 2019 eelarve kinnitamine. 5. Kliinikumi tegevuskava 2019-2021 ja 2019. aasta eesmärkide kinnitamine. 6. Maarjamõisa meditsiinilinnaku arendamine. 14.06.2019 1. I kvartali eelarve täitmise aruande, kapitalieelarve täitmise aruande, bilansi ning kasumiaruande, ravitegevuse põhinäitajate aruande ärakuulamine. 2. Tehingute seaduslikkuse kontrolli audit. 3. Ülevaade võrgustumise kavadest, regionaalsest strateegiast. 4. Juhtimisalase ja erialase karjääri mudeli kava. 5. Kinnistu Ülikooli 8/8a müügiga seonduv. 30.08.2019 1. I poolaasta eelarve täitmise aruande, kapitalieelarve täitmise aruande, bilansi ning kasumiaruande, ravitegevuse põhinäitajate aruande ärakuulamine. 2. Ülevaade erialade ja kliinikute ärajäänud vastuvõttudest ning ettevõetud meetmetest. 3. Võrgustumise juhtimise tegevuskava ja lähteülesanne väliseksperdi kaasamiseks. Tegevuskava kliinikumi kontserni struktuuri ja juhtimisvisiooni väljatöötamiseks ja lähteülesanne väliseksperdi kaasamiseks. 4. Sisekontrolliteenistuse I poolaasta tegevusaruanne. 5. Tehingute riske maandavad meetmed. 6. Arstide erialase ja juhtimisalase karjääri mudeli kavand. 7. Ülikoolihaigla 2019. a toetuse kasutamine. 8. Tartu Ülikooli ja kliinikumi koostöölepingu uuendamine. 18.10.2019 1. Ülevaade ravijärjekordade põhjustest koos kasutatud metoodika kirjeldusega, sh seosed ravijuhtude arvu ja ravijärjekordade vahel. 2. Tegevuskava kliinikumi juhtimise ja struktuuri kaasajastamiseks ning võrgustumise juhtimiseks. 3. Informatsioon arstide erialase karjäärimudeli aruteludest ja rakenduskavast. 4. Informatsioon ülikoolihaigla 2019 toetuse kasutamisest. 5. Ülevaade meditsiinilinnaku arendamisest. 6. Kinnisvara soetamise otsustamine 13.12.2019 1. Nõukogu esimehe valimine. 2. Nõukogu reglemendi muutmine. 3. Kliinikumi 2019. aasta tegevuskava täitmine (esmased tulemused). 4. III kvartali eelarve täitmise aruande, kapitalieelarve täitmise aruande, bilansi ning kasumiaruande, ravitegevuse põhinäitajate aruande ärakuulamine. 5. 2019-2021 arengukava, 2020. aasta tegevuskava ja -eesmärkide kinnitamine. 6. Kliinikumi 2020. a eelarve ja kapitalieelarve kinnitamine. 7. Auditikomitee aruanne ja sisekontrolliteenistuse 2020 tööplaani kinnitamine. 8. Kliinikumi struktuuri ja juhtimise reorganiseerimise tegevuskava. 9. Juhatuse liikme teenistuslepingu muutmine. SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse liikmed 2019. aastal Periood Priit Eelmäe (juhatuse esimees) 01.01.2019-31.12.2019 Kati Korm (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019 Marek Seer (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019 Maret Tark (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019 Andres Kotsar (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019 SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2017. aastal Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Urmas Klaas (nõukogu esimees) 5760 Raul-Allan Kiivet 2330,53 Tõnis Karki 720 Maris Jesse 4320 Vladimir Šokman 4320 Margus Lember 1989,47 Ennu Sepp 4320 Garri Raagmaa 3960 Eero Vasar 3240 Kristjan Vassil 3240 3.4.3 Sihtasutus Viljandi Haigla Sihtasutust juhib 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teevad 5-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline auditikomitee. SA Viljandi Haigla nõukogu koosolekuid oli 2019. aastal seitse, kus käsitleti järgmisi teemasid:  2018.a sündmused ja meediakajastused;  2018.a majandusaasta aruanne;  2019.a eelarveprojekt;  ülevaade HIS valikute seisust ja edasistest plaanidest;  2019.a majandustulemused;  somaatilise ja vaimse tervise valdkonna tegemised;  muudatused nõukogu liikmete koosseisus. SA Viljandi Haigla juhatuse liikmed 2019. aastal: Periood Priit Tampere (juhatuse esimees) 01.01.2019–31.12.2019 Katrin Kaarma (juhatuse liige) 01.01.2019–31.12.2019 Mart Kull (juhatuse liige) 01.01.2019–31.12.2019 Nõukogu koosseisus toimus 2019. aastal muudatus. 1. detsembril vahetus nõukogu liige: Malle Vahtra kutsuti nõukogust tagasi ja tema asemele tuli Helmut Hallemaa. SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2019. aastal: Nõukogu liikme tasu Agris Koppel 4320 Siiri Tõniste 2880 Malle Vahtra 2640 Helmut Hallemaa 240 Sirje Ilver 2880 Helve Kansi 2880 3.4.4 Sihtasutus Jõgeva Haigla Sihtasutuse nõukogus on neli liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste teostaja ametisse rahandusministri ettepanekul. Nõukogu ülesanne on planeerida sihtasutuse tegevust ning korraldada sihtasutuse juhtimist ja teha järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks võtab nõukogu vastu otsuseid. 2019. aastal toimus viis nõukogu koosolekut (31.01.2019, 02.04.2019, 15.08.2019, 16.08.2019, 28.11.2019), kus arutati järgmisi teemasid:  Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2018. aasta majandusaasta esialgne kokkuvõte sh vaheauditi tulemused;  kompuutertomograafi tasuvusanalüüs 2019. aasta investeeringute kava ettevalmistamiseks ja palgakokkuleppe täitmise mõjud 2019 eelarve ja haigekassa lepingu kontekstis;  haigla nelja aasta arengukava I lugemine;  Sihtasutuse Jõgeva Haigla auditeeritud 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine;  Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta eelarve kinnitamine;  Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta 2 esimese kuu majandustulemused;  Sihtasutuse Jõgeva Haigla arengukava;  Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta eelarve korrigeerimise vajadus;  audiitoriga lepingu pikendamine või uue audiitori valimine;  Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta kuue kuu majandustegevuse tulemused;  Sihtasutuse Jõgeva Haigla arvelduskrediidi lepingu uuendamine limiidiga 120 000 eurot;  Sihtasutuse Jõgeva Haigla 2019. aasta 10 kuu majandustegevuse tulemused; SA Jõgeva Haigla juhatuse liikmed 2019. aastal Periood Peep Põdder (juhatuse esimees) 01.01.2019–31.12.2019 SA Jõgeva Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2019. aastal: Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Heli Paluste (nõukogu esimees) 4320 Asso Nettan 2760 Risto Kaarna 2880 Aime Meltsas 2880 3.4.5 Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt. 2019. aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud kuuel korral, nõukogu esimeheks valiti tagasi Jaan Kõrgesaar. 2019. aastal toimunud haigla nõukogu koosolekute protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui Rahandusministeeriumile. Nõukogu on kinnitanud haigla eelarve, arengukava, tegevuskava ja hankeplaani, samuti majandus- ja tegevusaruande. Nõukogu on regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii klientide/patsientide kui ka töötajate rahuloluuuringute tulemustega ning kohtunud sisekontrolli eest vastutava töötajaga. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus juhatuse liikmed 2019. aastal: Periood Kadri Englas (juhatuse liige) 01.01.2019-31.12.2019 Nõukogu liikmed ja neile makstud tasu 2019. aastal: Nõukogu liikme tasu Jaan Kõrgesaar (nõukogu esimees) 4320 Toomas Mihkelson 2880 Priit Eelmäe 2880 Agris Koppel 2880 Margus Täht 2880 Ülevaade sisekontrollisüsteemi toimimise kohta HNRK-s: Juhatuse tegevuse üle teeb kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja teeb järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui koosolekutevahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. Lisaks nõukogule teevad haiglas kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli kvaliteedispetsialistid ja teised selleks volitatud töötajad. Nõukogu tegi 2019. aastal sisekontrolli järjepidevalt ning käsitles järelevalvetemaatikat nõukogu koosolekutel. 3.4.6 Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond Sihtasutuse täidesaatev organ koosneb ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Alates 15.01.2018 on sihtasutuse juhataja Eero Kiipli. Fondil on 6-liikmeline nõukogu, mis koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest. Nõukogu liikmetele 2019. aastal tasu ei makstud. Periood Toomas Sepp (nõukogu esimees) 01.01.2019–31.12.2019 Arne Kailas 01.01.2019–02.10.2019 Monika Haukanõmm 01.01.2019–31.12.2019 Raimo Saadi 01.01.2019–02.10.2019 Silver Drenkhan 01.01.2019–31.12.2019 Siiri Tõniste 01.01.2019–31.12.2019 Liina Kanter 02.10.2019–31.12.2019 Agris Koppel 02.10.2019–31.12.2019 2019. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut (20.02; 01.03; 29.03; 07.06; 01.10; 21.10; 27.11; 17.12), kus käsitleti järgmisi teemasid:  2019. a soetuste ja investeeringute taotlusvooru taotluste hindamine;  Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku rahastamise mõju analüüsi ettevalmistamine ning riigihanke korraldamine;  2019. a soetuste ja investeeringute taotlusvooru jaotuste otsustamine;  2018. a majandusaasta aruande kinnitamine;  Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku kohta tehtava uuringu „Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuringu“ (viitenumber 206023) riigihanke tulemused;  analüüsi „Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring“ kulg;  2020. a toetusrahad ning Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Puuetega Inimeste Fondi strateegiline partnerlus;  invaparkimiskaartide väljastamine;  2019. a reservi kasutamine. 3.4.7 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus Sihtasutuse tööd juhib 5-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus, kes lähtuvad oma töös sihtasutuse põhikirjast. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teeb järelevalvet juhataja tegevuse üle. 2019. aastal toimus üheksa nõukogu koosolekut, millest kaks olid e-koosolekud. Nõukogu koosolekutel arutati järgmisi teemasid:  2018. a majandusaasta aruande kinnitamine;  2019. a eelarve kinnitamine;  erinevad projektitaotlused ja nende esitamine, sh dementsusega klientidele keskkonna kohandamine, dementsuse kompetentsikeskuse väljaarendamine;  koostöö kunstiakadeemiaga ning tudengite eskiisidega arvestamine dementsete elukeskkonna arendamisel;  investeeringute kava kinnitamine, sh C-korpuse renoveerimistööd;  kogu maja tervikliku eskiislahenduse tellimine renoveerimiseks, renoveerimisprojekti hanke tulemuste kooskõlastamine;  AS Hoolekandeteenustega koostöö arutamine ning tegevuste kinnitamine. Volituse andmine juhatusele operaatorlepingu läbirääkimisteks ja sõlmimiseks ning töötajate värbamist, koolitamist ja tegevusi kuni opereerimise alustamiseni hõlmava projektiplaani arutelu;  arengukava koostamine, täiendamine ja kooskõlastamine;  audiitori kinnitamine (Audit & Consult OÜ);  hooldekeskuse pakutavate teenuste tasuvuse ja arvestuse lähtealuste arutelu;  2020. a eelarve kinnitamine, 2020. a kohamaksumuse kehtestamine. SA Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige 2019. aastal oli Terje Teder. Hooldekeskuse nõukogu liikmed ja neile makstud tasu 2019. aastal. Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Periood Rait Kuuse (nõukogu esimees) 4320 01.01.2019-31.12.2019 Pipi-Liis Siemann 2880 01.01.2019-31.12.2019 Rait Pihelgas 2880 01.01.2019-31.12.2019 Anneli Ratnik 2880 01.01.2019-31.12.2019 Maire Raidvee 2880 01.01.2019-31.12.2019
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel