Merje Einmann Teie nr
vallavolikogu esimees
Aimur Liiva Meie 01.06.2020 nr 6-5/200394/2003207
vallavanem
Kiili vald
[email protected]
Lasteaia- ja lapsehoiuteenuse kättesaadavus
Lugupeetud vallavolikogu esimees ja vallavanem
Õiguskantsleril paluti hinnata Kiili Vallavalitsuse 11.06.2019 määruse nr 3 „Kiili lasteaia
vastuvõtu ja väljaarvamise kord“ (edaspidi lasteaia määrus) § 2 lg-te 7 ja 8 põhiseaduspärasust.
Sellega seoses tuli hinnata ka Kiili Vallavolikogu 19.03.2015 määruse nr 7 „Lapsehoiu- või
eralasteaiateenuse toetamise kord Kiili vallas“ (edaspidi lapsehoiu määrus) § 2 lg 2 p 2 ning
Kiili Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 4 „Kiili valla koolieelsetes munitsipaallasteasutustes
lapsevanema poolt kaetava osa määr ja tasumise kord“ (edaspidi tasu määrus) § 4 lg 1 ja § 5 lg 1
põhiseaduspärasust.
Leian, et lasteaia määruse § 2 lg 7 pole abstraktselt hinnates põhiseadusega vastuolus. Soovitan
vallavalitsusel siiski muuta sätte sõnastus selgemaks.
Lasteaia määruse § 2 lg 8, mille järgi võetakse lasteaeda vaid lapsed, kes 1. septembri seisuga on
vähemalt kahe aasta vanused, on vastuolus koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-ga 1 ja
§ 15 lg-ga 4 ning põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ja § 154 lg-ga 1, kuna see säte kitsendab lasteaiakohta
saama õigustatud isikute ringi võrreldes seadusega. KELS sätestab, et lasteaeda võetakse lapsi
alates pooleteiseaastaseks saamisest. Palun vallavalitsusel viia see määruse säte seaduse ja
põhiseadusega kooskõlla.
Lapsehoiu määruse § 2 lg 2 p 2 on vastuolus KELS § 10 lg-ga 1, sotsiaalhoolekande seaduse (SHS)
§ 452 lg-ga 1 ning seetõttu ka põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ja § 154 lg-ga 1. Selle määruse sätte järgi
on Kiili valla eelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse saajaks lasteaiaealine laps, kelle vanem ei saa
vanemahüvitist. Seega kitsendab säte teenust saama õigustatud isikute ringi võrreldes seadusega.
KELS ega SHS ei sea teenuse saamise tingimuseks asjaolu, et vanem ei saa vanemahüvitist. Teen
vallavolikogule ettepaneku viia määruse säte seaduse ja põhiseadusega kooskõlla.
Soovitan vallavolikogul selgelt ja ühemõtteliselt sätestada, millisel juhul täidab vald KELS § 10 lg-
st 1 tulenevat lasteaiateenuse tagamise kohustust eraõigusliku juriidilise isiku kaudu ning millisel
juhul pakub vald vabatahtlikult toetust eralasteaias käivate laste peredele. Kui vald täidab
seadusest tulenevat kohustust, tuleb korraldada teenus nii, et teenust saama õigustatud isikute ring
2
ei erineks KELS-s sätestatust. Muu hulgas ei või lasteaiakoha saamise tingimuseks seada asjaolu,
et vanem ei saa vanemahüvitist. Vald võib korraga kasutada mõlemat võimalust − osta teenust
KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks ja toetada vabatahtlikult eralasteaias käivaid
peresid −, ent perele peab olema selge, kumma olukorraga on konkreetsel juhul tegu.
Põhiseaduse § 12 lg-st 1 tuleneva võrdsuspõhiõigusega on vastuolus olukord, kus lapsehoiu
määruse alusel lapsehoiuteenust saavate pooleteise- kuni kolmeaastaste laste perel, kelle teenus ei
erine mahu ega sisu poolest oluliselt lasteaiateenusest, pole võimalik saada sarnaseid osalustasu
soodustusi, nagu on sätestatud tasu määruse § 4 lg-s 1 ja § 5 lg-s 1. Teen vallale ettepaneku kohelda
kõnealuseid peresid soodustuste saamisel ühetaoliselt.
Kui vald täidab KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiateenuse tagamise kohustust eraõigusliku
juriidilise isiku kaudu (ostab teenust lepingu alusel), tuleb tasu määruse § 4 lg-s 1 ja § 5 lg-s 1
märgitud osalustasu maksmise soodustust pakkuda ka eralasteaias käivate laste peredele.
Ootan teie vastust hiljemalt 21.08.2020.
Seisukoha üksikasjalikud põhjendused on järgmised.
I Lasteaia- ja lapsehoiuteenuse osutamise regulatsioon
Lasteaiateenus
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lg-s 1 on sätestatud õigus haridusele. Õigus haridusele
hõlmab õigust alusharidusele.
2. Alushariduse korraldust reguleerib KELS. Selle seaduse § 1 lg 1 kohaselt on koolieelne
lasteasutus (lasteaed) koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav
õppeasutus.
Lasteaiateenuse saamise tingimused on sätestatud KELS § 10 lg-s 1. Selle sätte järgi loob valla-
või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht
on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia
teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või
linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamist reguleerivad
KELS § 27 lg-d 3 ja 4.
3. See tähendab, et kõigil KELS § 10 lg-s 1 nimetatud lastel on õigus lasteaiakohale ning vallad ja
linnad on kohustatud lasteaiakohad tagama, sealhulgas pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele.
Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht on võimalik asendada lapsehoiukohaga vaid siis,
kui vanem on sellega nõus. Kui vanem asendusega ei nõustu, peab kohalik omavalitsus tagama
lapsele lasteaiakoha. Samas pole vanemal õigust nõuda vallalt või linnalt lapsehoiukohta, kui vald
või linn on valmis tagama lapsele lasteaiakoha.
4. Koolieelse lasteasutuse teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne.
Selle ülesande täitmiseks võivad linnad ja vallad anda perele lasteaiakoha munitsipaallasteaias,
mille tegevust finantseeritakse omavalitsuse eelarvest.1
1
Vt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 2, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p 3.
3
5. Teine võimalus on osta koolieelse lasteasutuse teenust mõnelt eraõiguslikult isikult. Kohalik
omavalitsus võib eraõiguslikku isikut volitada haldusülesannet täitma
haldusaktiga/halduslepinguga või tsiviilõigusliku lepinguga. Niisugust volitamist reguleerib
halduskoostöö seadus (HKTS). Täpsemalt ütleb selle seaduse § 3 lg 2, et kohalik omavalitsus võib
talle seadusega pandud haldusülesannet volitada täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või
seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Niisiis on nii
haldusakti andmiseks kui ka halduslepingu sõlmimiseks vaja vastavat volitust seaduses. KELS ei
sätesta HKTS § 3 lg-s 2 nõutud õiguslikku alust, mis lubaks omavalitsusel füüsilist või teist
juriidilist isikut volitada teenust osutama haldusakti või halduslepinguga. Seetõttu pole
lasteaiateenuse tagamiseks eraõigusliku isiku kaudu võimalik haldusakti anda ega halduslepingut
sõlmida.
6. Küll aga võib vald või linn füüsilist või juriidilist isikut volitada lasteaiateenust pakkuma
tsiviilõigusliku lepinguga.2 Sellel juhul halduskoostöö seadus ei kohaldu (HKTS § 1 lg 3).
Tsiviilõigusliku lepinguga võib aga lasteaiateenust pakkuma volitada vaid juhul, kui on täidetud
HKTS § 3 lg-s 4 sätestatud tingimused (seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist;
lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi;
kohalikku omavalitsust ei vabastata tema kohustustest ning ülesande täitmisel ei kasutata
täidesaatva riigivõimu volitusi).
Kui need tingimused on täidetud, võib kohalik omavalitsus sõlmida nt eralasteaiaga
lasteaiateenuse osutamise lepingu. Hoolimata lepingust jääb kohalik omavalitsus endiselt
kohustatud isikuks, kes peab tagama lapsele/perele teenuse KELS-s sätestatud tingimustel.
7. Kolmanda võimalusena võivad vallad ja linnad sõlmida lepingu mõne teise valla või linnaga ja
täita KELS-s sätestatud kohustust koostöös nendega.
8. Lasteaiateenust pakuvad ka eraõiguslikud isikud (erakooliseaduse alusel). Erinevalt kohalikest
omavalitsustest pole eraõiguslik isik kohustatud eraõiguslikku lasteaeda pidama ja teenust
pakkuma. See on vabatahtlik tegevus, mida riik peab seaduses sätestatud tingimuste täitmisel
eraõiguslikule isikule võimaldama. Samas pole riik ega kohalikud omavalitsused põhimõtteliselt
kohustatud eraõiguslikke lasteaedu finantseerima ega nende tegevust ja seal käivaid peresid
toetama. Vabatahtliku toetuse maksmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusõigus: igal vallal
ja linnal on õigus ise otsustada, kas ja mis tingimustel toetust maksta.3
Lapsehoiuteenus
9. SHS 2. peatüki 2. jaos on sätestatud sotsiaalteenused, mida vallad ja linnad peavad korraldama.
Üks neist teenustest on lapsehoiuteenus.
SHS § 451 lg 1 järgi on lapsehoiuteenuse eesmärk toetada pere toimetulekut või vanemate
töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Seega, erinevalt lasteaiast
ei pea lapsehoid alusharidust tagama.
SHS § 452 lg 1 kohaselt korraldavad vallad ja linnad lapsehoiuteenust KELS § 10 lõike 1 alusel.
See tähendab, et KELS määrab, kes on õigustatud teenust saama: need on pooleteise- kuni
kolmeaastased lapsed, kes ise ja kelle vanem elavad antud valla või linna territooriumil ning kes
2
RKHKo 20.10.2003, nr 3-3-1-64-03, p 12.
3
RKPJKo 08.03.2011, nr 3-4-1-11-10, p 62.
4
on nõus, et lasteaiateenus asendatakse lapsehoiuteenusega. Samuti reguleerib KELS teenuse
rahastamist (KELS § 27 lg 3 ja 4).
SHS § 452 lg 5 kohaselt ei pea kohalik omavalitsus ise lapsehoiuteenust osutama, vaid võib anda
lapsehoiuteenuse osutamiseks volituse (halduslepinguga) eraõiguslikule juriidilisele isikule,
füüsilisest isikust ettevõtjale või teise valla või linna asutusele. Peale selle kehtivad KELS § 10 lg 1
alusel lapsehoiuteenuse kohta üldised sotsiaalteenuste osutamise nõuded (näiteks SHS § 3 p 6
nõue, et abimeetmed tagatakse isikule võimalikult kättesaadaval moel). Sotsiaalseadustiku üldosa
seaduse (SÜS) § 25 lg 1 järgi otsustab hüvitise andja hüvitise andmise kümne tööpäeva jooksul
alates nõuetekohase taotluse esitamisest või muu hüvitisele õiguse tekkimise aluseks oleva
sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest, kui seadus ei sätesta teisiti.
Seda nõuet tuleb järgida ka lapsehoiuteenuse tagamisel.
10. Kohalik omavalitsus võib osta lapsehoiuteenust eraõiguslikult juriidiliselt isikult ka
tsiviilõigusliku lepinguga (kooskõlas HKTS regulatsiooniga, vt p 6).
11. Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus on reguleeritud eraldi sätetega. Sel juhul peab
linn või vald hindama iga lapse lapsehoiuteenuse vajadust (SHS § 452 lg 2) ning teenus tagatakse
vajaduse korral kuni kalendriaasta lõpuni, mil noor saab 18-aastaseks (SHS § 452 lg 6). Neile
lastele teenuse osutamist toetab rahaliselt ka riik (SHS § 156 lg 31 jj). Pooleteise- kuni
kolmeaastastele raske ja sügava puudega lastele ette nähtud lasteaiakoha võib asendada
lapsehoiukohaga (SHS § 452 lg 1). Teistele raske ja sügava puudega lastele (vanuses 0–18)
pakutakse lapsehoiuteenust lisateenusena (lasteaia ja kooli kõrval), mida nad puude tõttu võivad
vajada.
12. Sarnaselt eralasteaiateenuse osutajatega tegutsevad turul eraõiguslikud lapsehoiuteenuse
osutajad, kelle kaudu vald või linn lapsehoiuteenust ei korralda. Neile teenuseosutajatele pole vald
või linn kohustatud rahalist tuge pakkuma ega tagama, et teenuse rahastamisele kohaldatakse
KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Samas võivad vallad ja linnad soovi korral ka neile rahalist
toetust pakkuda ning toetada otseselt või kaudselt peret, kelle laps selles lapsehoius käib. Seejuures
on vallal ja linnal toetamise tingimuste sätestamisel üsna lai kaalutlusõigus.
13. Ka lapsehoiuteenuse korraldamiseks võivad vallad ja linnad sõlmida kokkuleppeid teise
kohaliku omavalitsusega, et korraldada teenuseid koostöös (SHS § 452 lg 5).
II Kiili vallas lapsehoiu- ja lastaiateenuse osutamise põhiseaduspärasus
Eelisjärjekord lasteaias
14. Vallad ja linnad on kohustatud tagama kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle
elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga,
võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (KELS § 10 lg 1).
15. Laste lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus
(KELS § 15 lg 4). Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-66-13 (p 32) kohaselt tuleb korra all mõista seda,
kuidas lasteaiakohta taotletakse, kuidas pöördumisi menetletakse, ja muid tehnilisi küsimusi, mis
puudutavad lasteaiakoha andmist või lasteaiast väljaarvamist.
5
Korra üks osa on ka otsustus, kuidas koha taotlejate avaldusi lahendatakse. Lasteaia
määruse § 2 lg 6 esimene lause ütleb, et lasteasutusse vastuvõtmine toimub avalduste esitamise
järjekorras. Avalduste järjekorda panemine ja nende menetlemine järjekorras on lubatud.
16. Lubatud pole aga see, kui taotlejad jäetakse lasteaiakoha järjekorda ootama pikaks ajaks, mis
sisuliselt tähendab, et lapsele kohta ei pakuta. Lasteaiakoha andmise otsus tehakse
haldusmenetluses. Seega tuleb otsust tehes arvestada haldusmenetluse seaduse (HMS) norme.
HMS § 5 lg-st 4 tuleneb mõistliku menetlusaja põhimõte. See tähendab, et taotlejale, kes vastab
seaduses toodud nõuetele, tuleb määruse alusel tagada koht lasteaias mõistliku aja jooksul
(Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-66-13, p 38). Vastasel juhul rikub vald või linn seadust.
17. Lasteaia määruse § 2 lg 7 sätestab, et lasteaia direktor tohib Kiili Vallavalitsuse ettepanekul ja
nõusolekul anda lasteaiakohti eelisjärjekorras. Sellises sõnastuses sätet ei saa pidada
põhiseadusvastaseks kahel põhjusel. Esiteks ei saa määrust abstraktselt hinnates öelda, et vald ei
täida talle seadusega pandud kohustust rahuldada lasteaiakoha taotlused mõistliku aja jooksul. Kui
vald tagab järjekorras olevale taotlejale lasteaiakoha mõistliku aja jooksul (täidab seadust), ei ole
tähtsust, kas mõni teine taotleja (kes näiteks esitas avalduse hiljem) saab koha eelisjärjekorras,
kuna kõik taotlused tuleb rahuldada mõistliku aja jooksul. Seda sätet ei saa pidada
põhiseadusvastaseks ka seetõttu, et KELS § 15 lg 3 järgi võtab valla- või linnavalitsus
lasteasutusse vastu kõigepealt lasteasutuse teeninduspiirkonnas elava lapse, eelistades võimaluse
korral lapsi, kelle samas elukohas elavate sama pere teised lapsed käivad samas lasteasutuses. See
säte loob eelisõiguse konkreetse lasteasutuse koha saamiseks. Niisiis annab seadus võimaluse osa
peresid lasteaiakoha andmisel eelistada. Lasteaia määruse § 2 lg 7 sõnastus ei ütle, keda vald võib
eelistada. Üksnes sätte sõnastuse alusel ei saa seega väita, et vald eelistab õigusvastaselt lapsi,
keda KELS ei luba eelistada.
18. Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri nõunikule, et lasteaia määruse § 2 lg 7 on rakendatud
ainult erandjuhtudel. Paaril korral on vald Teie sõnul andnud lasteaiakoha eelisjärjekorras pere
sotsiaalse olukorra tõttu, lähtudes lastekaitseseaduse 2. ptk sätetest. Veel olete üksikutel
põhjendatud juhtudel andnud lasteaiakoha eelisjärjekorras lasteaia õpetaja lapsele, et tagada
lasteaias kvalifitseeritud tööjõud. Kuigi need põhjused on mõistetavad, ei ole need lubatud, kui
teiste perede taotlused jäävad mõistliku aja jooksul rahuldamata.
19. Ehkki lasteaia määruse § 2 lg 7 on võimalik põhiseaduspäraselt tõlgendada, soovitan vallal
muuta sätte sõnastust nii, et eelisjärjekorras kohtade jagamine oleks kooskõlas KELS § 15 lg-ga 3.
Vanuseline piirang
20. Lasteaiakohta on õigus saada pooleteise kuni seitsme aasta vanusel lapsel (KELS § 10 lg 1).
Lasteaiakoha võib asendada lapsehoiukohaga vaid siis, kui vanem on sellega nõus. Kuna KELS
§ 15 lg 4 kohaselt saab vald volituse menetluskorra kehtestamiseks, mitte sisuliste teenuse saamise
piirangute kehtestamiseks, ei või vald seadusega määratud teenusesaajate rühma kitsendada.
21. Lasteaia määruse § 2 lg 8 kohaselt võetakse lasteasutusse vastu lapsed, kes 1. septembri seisuga
on vähemalt kaheaastased. Sätte mõtet tuleb otsida koosmõjus teiste määruse sätetega. Lasteaia
määruse § 2 lg 6 sätestab, et direktor komplekteerib rühmad hiljemalt 1. juuniks, lähtudes
põhimõttest, et rühm koosneb samal aastal kooli minevatest lastest. Rühmade nimekirjad
kinnitatakse lasteaia direktori käskkirjaga hiljemalt 5. septembriks. Koha saamise võimalusest
teatatakse vanemale kirjalikult või e-posti teel lasteaiakoha saamisele eelneva aasta 1. detsembrist
6
(lasteaia määruse § 2 lg 10). Lasteaia määruse § 2 lg 4 sätestab aga, et vabade kohtade olemasolul
võetakse lapsi vastu aastaringselt.
22. Seega, kui lasteaias vabu kohti ei ole, siis lapsi aastaringselt vastu ei võeta. Sel juhul kohaldub
määruses sätestatud kord: vanem taotleb kohta ning teda teavitatakse alates 1. detsembrist, et uuel
õppeaastal on lapsel võimalus saada koht lasteaias, kui laps on 1. septembriks kaheaastane.
Järelikult välistab lasteaia määrus lasteaiakoha andmise pooleteise- kuni kaheaastasele lapsele (kui
ei ole vaba kohta ja kohaldub lasteaia määruse § 2 lg 4).
23. Põhiseaduse § 3 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõtte kohaselt peab madalama õigusjõuga
norm olema kooskõlas kõrgema õigusjõuga normiga. Riigikohus on leidnud, et volituse alusel
antud määrus peab üldiselt arvestama seaduses reguleerituga4 ning vastama volitavale seadusele5.
Selleks et määrus oleks kooskõlas seadusega, peab see vastama seaduses sisalduva volitusnormi
eesmärgile, sisule ja ulatusele.6 Seaduslikkuse põhimõtte näeb ette ka PS § 154 lg 1, mis sätestab,
et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad
seaduste alusel iseseisvalt.7
24. Kuivõrd lasteaia määruse § 2 lg 8 ei vasta sisuliselt KELS § 10 lg-le 1, rikub see määruse säte
KELS § 10 lg 1 ja § 15 lg 4 ja seetõttu ka PS § 3 lg 1 ja § 154 lg 1.
Vanemahüvitise saamine kui lapsehoiu- või eralasteaiatoetust välistav tingimus
25. Lapsehoiu määruse § 2 lg 2 p 2 näeb ette, et Kiili valla eelarvest rahastatava teenuse (st
lapsehoiuteenuse või eralasteaiateenuse) saaja on lasteaiaealine laps, kelle vanem ei saa
vanemahüvitist.
26. Nagu selgitatud (p 9), on lapsehoiuteenus SHS §-s 451 jj reguleeritud üks kohustuslikest
kohaliku omavalitsuse osutatavatest sotsiaalteenustest. SHS § 452 lg 1 kohaselt osutavad vallad ja
linnad lapsehoiuteenust KELS § 10 lõike 1 alusel. SHS ega KELS ei näe ette tingimust, et kui
vanem saab vanemahüvitist, jääb ta ilma lapsehoiuteenusest. Riigikohus on selgitanud (otsus nr 5-
18-7/8, p 124, 125), et omavalitsusüksus ei või kehtestada teenuse saamise õigusele piiranguid,
mida seadus ei sätesta. Seega on lapsehoiu määruses seatud piirang vastuolus KELS § 10 lg-ga 1,
SHS § 452 lg-ga 1 ja PS § 3 lg-ga 1 ning § 154 lg-ga 1.
27. Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et Kiili vald maksab lapsehoiu määruse alusel toetust,
täitmaks omavalitsusele KELS-ga pandud lasteaiateenuse osutamise kohustust eraõigusliku isiku
kaudu. Nagu eespool selgitatud (p 6), tähendab see, et kohalik omavalitsus sõlmib eraõigusliku
teenusepakkujaga lepingu kooskõlas HKTS-ga. Sellist lepingut vallal õiguskantsleri andmetel
sõlmitud ei ole.
28. Pere seisukohast on oluline, et kui vald täidab KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust
eraõigusliku isiku kaudu (ostes kohti lepinguga), peab pere saama teenust samadel tingimustel
nagu munitsipaallasteaias. Kuivõrd KELS ei sätesta vanemahüvitisega seotud tingimust, ei või
sellist tingimust seada ka eralasteaiateenuse saamisele.
4
RKPJKo 18. 11.2004, nr 3-4-1-14-04, p 17.
5
RKPJKo 25.06.2009, nr 3-4-1-3-09, p 19.
6
RKPJKo 02.05.2007, nr 3-4-1-2-07, p 20.
7
RKPJKo 09.02.2000, nr 3-4-1-2-00, p 17.
7
29. Kui aga vald siiski ei osta eraõiguslikult isikult lasteaiakohti (lepingut pole sõlmitud), on tegu
vabatahtliku teenuseosutaja/pere toetamisega (vt p 8). See tähendab, et vallal on lai kaalutlusruum,
mis tingimustel toetust pakkuda. Muu hulgas võib seada teenuse saamise tingimuseks ka selle, et
vanem ei saa vanemahüvitist. Sellisel juhul tuleb arvestada, et kuna laps/pere ei saa lasteaiateenust
KELS-s kehtestatud tingimustel, on perel vaatamata toetusele õigus nõuda (mh kohtu kaudu)
lasteaiakohta KELS tingimustel.
30. Eelnevat arvestades soovitan vallavolikogul selgelt ja ühemõtteliselt sätestada, millisel juhul
täidab vald KELS § 10 lg-st 1 tulenevat lasteaiateenuse tagamise kohustust eraõigusliku juriidilise
isiku kaudu ning millisel juhul pakub vald vabatahtlikult toetust eralasteaias käivate laste peredele.
Kui vald täidab seadusest tulenevat kohustust, tuleb teenus korraldada nii, et teenust saama
õigustatud isikud ei erineks KELS-s sätestatust. See tähendab, et teenuse saamise tingimuseks ei
või seada asjaolu, et vanem ei saa vanemahüvitist. Vald võib korraga kasutada mõlemat varianti
(ostab teenust KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud kohustuse täitmiseks kohti ja toetab vabatahtlikult
eralasteaia laste peresid), ent perele peab olema selge, kumma olukorraga on konkreetsel juhul
tegu.
Tasu maksmise soodustused
31. Tasu määruse § 2 lg 1 näeb ette, et osalustasu, mida vanemal tuleb maksta koha eest Kiili valla
munitsipaallasteasutuses, on 20% Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus.
Sama suur on osalustasu ka lapsehoius ja eralasteaias (lapsehoiu määruse § 3 lg 1). Seega
koheldakse munitsipaallasteaias ja lapsehoius või eralasteaias käivate laste vanemaid ühetaoliselt.
32. Siiski on vallavolikogu kehtestanud munitsipaallasteaias käiva lapse vanematele tasu
maksmise soodustuse, mida lapsehoius või eralasteaias käiva lapse vanemal pole võimalik saada.
Kui lapse ja mõlema vanema elukoht on eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga
rahvastikuregistri andmetel Kiili vald, teeb vald osalustasu maksmisel järgmisi soodustusi (tasu
määruse § 4 lg 1): 1) 75% lapsevanema tasutavast osalustasust kuus ehk lapsevanem tasub
kohatasu lapse eest 15% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast; 2) kui ühest
perekonnast käib lasteasutuses üheaegselt kaks last, siis teise lapse eest on soodustus 50%
osalustasust kuus; 3) kui samaaegselt käib lasteasutuses ühe pere kolm või enam last, on kolmas
ja iga järgnev laps osalustasust vabastatud; 4) perele, kus on eestkostel või hooldamisel laps, kehtib
osalustasu vabastus eestkostel või hooldamisel olevale lapsele.
33. Peale selle on peredel võimalik saada vallalt osalustasu soodustust sissetuleku alusel (tasu
määruse § 5 lg 1). Soodustust saavad näiteks pered, kus lapse ja mõlema vanema või üksikvanema
elukoht on eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga rahvastikuregistri andmetel Kiili vald ja
taotlemisele eelneva kolme kuu keskmine netosissetulek pereliikme kohta on 50% või vähem
palga alammäärast.
34. Kohalik omavalitsus peab õigusaktide vastuvõtmisel arvestama PS § 12 lg-s 1 sätestatud
võrdsuspõhiõigusega, mille järgi ei või sarnases olukorras olevaid inimesi kohelda erinevalt ilma
mõistliku ja asjakohase põhjuseta. Küsimus kahe isikute grupi erineva kohtlemise kohta saab
tekkida siis, kui need grupid on sarnases olukorras.
35. Lapsehoiuteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mida osutatakse
pooleteise- kuni kolmeaastase lapsega perele lasteaiateenuse asendusteenusena (KELS § 10 lg 1)
ning teenuse rahastamise kohta kehtivad (sarnaselt koolieelse lasteasutuse teenusega) KELS § 27
lg-d 3 ja 4. Nii nagu lasteaiateenust võib ka lapsehoiuteenust kasutada kõigil tööpäevadel kuus.
8
Lisaks on pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiateenus ja lapsehoiuteenus sisult sarnased:
lapse hooldamine ja järelevalve ajal, mil vanemad seda teha ei saa.
36. Kokkuvõttes saab öelda, et lapsehoius ja lasteaias käivate pooleteise- kuni kolmeaastaste laste
pered on sarnases olukorras, ent munitsipaallasteaias käiva lapse perele tehakse tasu maksmisel
soodustusi, kuid lapsehoius käiva lapse perele mitte. Sarnases olukorras olevate perede erinev
kohtlemine on lubatud vaid siis, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Riigikogu on
selgitanud, et vanema omaosalust lapsehoiuteenuse ja lasteasutuse teenuse puhul võib seaduse
kohaselt diferentseerida, ent lapsehoiuteenuse saamisel ei või vanema osalusmäär olla ilma
põhjendusteta kõrgem kui lasteasutuses.8
37 Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et eralasteasutuses (nii lapsehoiuteenus kui ka
eralasteaiateenus) ei tehta peredele osalustasu maksmisel küll samasuguseid soodustusi nagu Kiili
lasteaias, kuid vanematel on rohkem võimalusi valida teenuse päevade arvu. Teie sõnul on (Kiili
valla) munitsipaallasteaias võimalik ainult kuutasu, eralasteasutuses võib teenust kasutada 1.−5.
päeval nädalas.
38. Soodustuste puudumist kõigile lapsehoiuteenuse saajatele ei saa põhjendada asjaoluga, et osa
vanemaid ei kasuta teenust kõigil tööpäevadel. Pealegi on ka lasteaias võimalik käia osaajaga ja
vanem maksab sel juhul osalustasu proportsionaalselt eraldatud osaaja mahuga (tasu määruse
§ 2 lg 2). Tasu määrusest ei tulene, et osaajaga käivate laste peredele tasu soodustusi ei rakendata.
Lapsehoiu määruse § 3 lg 1 järgi toetab Kiili Vallavalitsus (lapsehoiu)teenuse osutajat iga kuu
summaga, mis ületab lapsevanema poolt makstava osa kohatasust (kuni 20% kehtivast
alampalgast), kuid mitte rohkem kui 340 euro ulatuses. Kuigi iga lapsehoiuteenuse osutaja määrab
ise teenuse hinna, saab vald vajadusel hankida teenust vallale sobiva hinnaga või pidada ise
lapsehoidu (võrdluseks, 2020. a on Kiili valla lasteaias koha maksumus KELS § 27 lg 7 alusel 366
eurot kuus9).
39. Erinevat kohtlemist võib põhimõtteliselt õigustada lasteaia- ja lapsehoiuteenuse erinevusega.
Tõite näiteks, et lapsehoiuteenust võib osutada lapse kodus, kuid lasteaiateenust mitte. Asjaolu, et
lapsehoiuteenuse sisu võib varieeruda ja olla mõnel juhul ka parem kui lasteaiateenus (teenus
kodus või väikeses grupis), ei tähenda, et see alati nii on. Lasteaiateenust võib pidada mõnest
aspektist hoopis paremaks: lasteaial on alushariduse andmise kohustus ja lasteaia pedagoogid
peavad olema kvalifitseeritumad kui lapsehoiu õpetajad, samuti töötab lasteaias tugipersonal (nt
logopeed). Asjaoluga, et vald on jätnud vanematele võimaluse valida lapsehoiuteenust omal
äranägemisel, ei saa õigustada nende lapsehoiuteenust saavate laste perede soodustustest ilma
jätmist, kelle teenus sisuliselt ei erine lasteaiateenusest.
40. Niisiis tuleb pooleteise- kuni kolmeaastaste laste lapsehoiuteenuse puhul tagada tasu
määrusega sarnased tasu soodustused neile peredele, kelle teenus ei erine mahu ega sisu osas
oluliselt lasteaiateenusest.
41. Nelja- kuni seitsmeaastaste laste lapsehoiuteenus ei liigitu KELS alusel osutatava teenuse alla.
Selles vanuses lapsele tuleb vallal tagada lasteaiakoht (munitsipaal- või eralasteaias). Kui vanem
siiski soovib lapsehoiuteenust ja vald on nõus seda toetama, on see valla vabatahtlik toetus, mille
tingimusi määrates on vallal ulatuslik kaalutlusõigus. Näiteks ei pea vanema makstav tasu jääma
20% palga alammäära piiresse. Samuti ei pruugi vald pakkuda osalustasu maksmisel soodustusi.
8
Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE), seletuskiri II lugemise juurde, lk 9.
9
Kiili Vallavalitsuse 3. detsembri 2019 korraldus nr 471.
9
42. Soovitasin vallal (p 30) otsustada, millises õiguslikus raamistikus ja mis eesmärgil vald
eralasteaiateenust finantseerib. Kui vald ostab lepingu alusel eralasteaialt kohti, et täita KELS-s
kehtestatud lasteaiakoha tagamise kohustust, on vanemad sarnases olukorras nende vanematega,
kelle lapsed käivad munitsipaallasteaias. Võrdse kohtlemise nõudest lähtudes peavad seega ka
eralasteaias käivate laste pered saama tasu maksmise soodustusi nii, nagu on kehtestatud tasu
määruse § 4 lg-s 1 ja § 5 lg-s 1.
44. Erinevat kohtlemist ei saa õigustada sellega, et eralasteaedade teenuste hinnad on väga
erinevad ning et eraõiguslikul teenusepakkujal on õigus küsida teenuse eest hinda omal
äranägemisel. Vallal on võimalik osta lepinguga kohti üksnes neilt teenusepakkujatelt, kelle hind
vallale sobib.
45. Kui vald toetab eralasteaedu ja peresid vabatahtlikult, on vallal eralasteaiateenuse toetamise
tingimusi kehtestades suurem kaalutlusruum ning vald ei pea tegema tasu maksmise soodustusi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: avaldaja, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]