dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 15. juuni 2020
Viit
1.2-2/68-2
Registreeritud
15. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Kristel Niidas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2.-4201927 15.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc635 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Tanel Kiik Teie: 28.05.2020 nr 1.2-2/68-1 sotsiaalminister Sotsiaalministeerium Meie: 15.06.2020 nr 1.2.-4/20/1927 [email protected] Eelnõule arvamuse avaldamine Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Esmalt analüüsime ja teeme märkused ning tähelepanekud tervise infosüsteemi (TIS) põhimääruse muudatuste kohta, seejärel aga anname oma seisukoha ka muudatustega seotud riikliku nakkushaiguse levikut tõkestava rakenduse (nutirakendus) ning laiemalt sellega seotud andmetöötluse kohta. 1. TIS-i põhimäärust muutva eelnõu muudatused 1.1. Eelnõuga lisatakse ning muudetakse TIS põhimääruse § 6 lõike 9 sõnastust. Selle järgi ei edastata jätkuvalt meditsiinilisi ülesvõtteid TIS-i üle X-tee, kuigi TIS-i üks osa on meditsiiniliste ülesvõtete andmekogu. Leiame, et meditsiiniliste ülesvõttete edastamine peab toimuma avaliku teabe seaduse (AvTS) § 439 lõikest 5 tulenevalt üle X-tee. 1.2. Samal põhjusel leiame, et andmete vahetus TIS-i ning nutirakenduse keskse serveri vahel peab toimuma üle X-tee. Nimelt toimub ka sel juhul andmete vahetus kahe infosüsteemi vahel ning meie arust puuduvad objektiivsed takistused, miks andmete edastus ei võiks toimuda üle X-tee. 1.3. Koodide edastamine 1.3.1. Eelnõuga lisandub § 17 lg 1 punkt 10, millega antakse andmesubjektile täiendav toiminguõigus – edastada isikustamata kinnituskood haiguse olemasolu fakti kohta nutirakendusele. Seletuskirjas on läbivalt antud väheke erinevat ning kohati ebaselget infot, kuhu ning milline kood (kinnituskood või tuvastamiskood) edastatakse. Osaliselt mainitakse ka „anonüümset koodi“ (vt seletuskirja lk 4 lõike 1 esimest lauset ning lõike 3 laused 3-5). 1.3.2. Seletuskirjas (lk 1 lõpp ning lk 2 esimene lõik; ehk eelnõu § 1 punktide 2 ja 4 selgitused) on märgitud, et nutirakendus saadab TIS-i tuvastuskoodi ning TIS edastab kinnituskoodi. Seletuskirjas (lk 4, esimene lõige) on öeldud: „Kui isik on saanud teada, et ta on nakatunud, on tal võimalik oma nakatumisest teada anda kinnituskoodi edastamisega. Nakkuse kinnitamine toimub TIS-i vahendusel. Selleks peab isik ennast TIS-i veebikeskkonnas (edaspidi patsiendiportaal) autentima. Oluline on siinkohal see, et autentimine toimub patsiendiportaalis, mitte rakenduses st rakendus ei tuvasta isikut. Juhul kui isik on TIS-is olevate andmete põhjal nakatunud, kinnitatakse rakendusest TIS-i edastatud tuvastuskood ning kinnitatud isikustamata kinnituskood edastatakse rakendusele.“ Samal leheküljel olevas kolmandas lõikes on öeldud: „Kui isiku nakkus kinnitatakse, siis laetakse isiku nõusolekul (nõusolekut saab anda patsiendiportaalis) TIS-ist tema kinnituskood rakenduse kesksesse serverisse. Kinnituskoodi olemasolul teeb rakendus oma keskses serveris isiku anonüümse koodi kättesaadavaks, mille järel Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 teise kasutaja telefonis olev rakenduse selle alla laeb.“ 1.3.3. Arvestades eeltoodut tekib justkui kolme sorti koode – „anonüümne kood“, „kinnituskood“ ning „tuvastuskood“. Samas ei selgu seletuskirjast, kas mingeid koode on kasutatud sünonüümsete mõistetena. Eeldame, et „anonüümne kood“ ning „kinnituskood“ tähistavad eelnõus sama koodi. Mõistete paljusus on segadust tekitav ja seetõttu soovitame see üle vaadata. Siinses arvamuses kasutame kinnituskoodi mõistet. 1.3.4. Eelnõu sõnastust arvestades on aru saada, et TIS-st edastatakse kinnituskood nutirakendusele. Kuna muid aspekte eelnõu ei reguleeri, siis seletuskirjas toodut arvestades näib meile, et andmevahetus toimib järgnevalt. Kinnituskood luuakse algselt nutirakenduses ning nutirakenduse kasutaja edastab kinnituskoodi TIS-le (eeldatavasti toimub see nutirakenduse väliselt; kui see toimub nutirakenduses, siis tuleb seda seletuskirjas ka nii selgitada, kuna patsiendiportaali on võimalik siseneda ka mobiiltelefoniga, kasutades mobiil-ID võimalust ehk selleks pole vaja arvutit). Kui TIS-s toimuvas kinnitusprotsessis selgub, et TIS-s tuvastatud isiku tervisedokumendid kinnitavad diagnoosi, koostatakse TIS-i andmete alusel eraldi tuvastuskood. TIS-st liiguvad kinnituskood ja tuvastuskood nutirakenduse kesksesse serverisse ning sealt jõuab nutirakenduste kasutajatele ainult kinnituskood. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus TIS-st saadetakse andmeid otse kõikidesse nutirakendustesse. 1.3.5. Kui mingil põhjusel on mõisted „anonüümne kood“ ning „kinnituskood“ erinevad, siis ei selgu seletuskirjast, kuidas need on omavahel andmete vahetamise kontekstis (tehnoloogiliselt ning sisu mõttes) seotud. 1.3.6. Seega soovitame üle vaadata seletuskirja selgitused ja mõisted, et need peegeldaksid reaalset olukorda, sh et oleks aru saada, mis kood ning kuhu edastatakse. 1.4. Andmekaitsealasest mõjuanalüüsist 1.4.1. Kuna andmekaitsealane mõjuanalüüs keskendub ennekõike nutirakenduses toimuvale ja sellega seotud andmetöötlusele, siis ei ole seletuskirjas otseselt analüüsitud, kas ning kuivõrd TIS-is kui andmekogus toimuvad muudatused võivad sisaldada mingeid riske või ohtusid (nii andmekaitsealaseid kui infotehnoloogilisi). Näiteks puudub mõjuanalüüs TIS-i ning nutirakenduse keskserveri vahel toimuva andmete edastamise kohta. 1.4.2. Leiame, et mõjuanalüüsis ei ole täielikult hinnatud (kaudset) riski, et nutirakenduse kasutajad saavad teada fakti, et teine nutirakenduse kasutaja on saanud nakkushaiguse diagnoosi. Seletuskirja (lk 4 lõpus) on öeldud: „Rakenduse kasutamise vajaduse otsustab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses nimetatud pädev asutus. Andmevahetus TIS-i ja rakenduse vahel ei toimu kogu aeg, vaid üksnes vastavalt vajadusele ja seda hindab Terviseamet, kellele kuulub ka rakendus.“ Kuna analüüsist ei selgu andmete vahetamise sagedus, siis ei ole seletuskirjas antud hinnangut, kas andmete vahetamise sageduse tõttu võib üks nutirakenduse kasutaja saada teada, et teine nutirakenduse kasutaja on nakkushaiguse diagnoosi saanud. Näiteks, kui TIS-i ja nutirakenduse serveri või nutirakenduse serveri ja nutirakenduse vahel toimub andmete uuendamine ca poole tunni jooksul (nutirakenduse kasutaja saadab enda kinnituskoodi TIS-i; seal toimuvad toimingud automaatselt ning mõlemad koodid edastatakse sisuliselt koheselt nutirakenduse serverisse; nutirakenduses toimub andmete uuendamine nutirakenduse keskse serveriga poole tunni jooksul), siis võib tekkida olukord, kus kaks isikut (nt kolleegid kontoris olles), kes peavad viibima samas ruumis mitmeid tunde ning mõlemal on olemas kõnealune nutirakendus ning kui neist üks isikalustab eelpool kirjeldatud protsessi (edastab kinnituskoodi TIS-i), siis lõpptulemusena saab teine teate, et ta on nakkushaiguslikus mõttes lähikontaktne isik. Oletagem selle näite puhul, et muid isikuid selles ruumis ei viibinud. Seega esineb kaudne tuvastusvõimalus. Seetõttu soovitame siiski hinnata kirjeldatud 2 (5) võimalikku andmekaitselist riski ning riski olemasolul ka läbi mõelda meetmed riski maandamiseks. 1.4.3. Seletuskirja (lk 3 lõpp) kohaselt kasutatakse tehnoloogilises mõttes BLE tehnoloogiat. Avaliku info kohaselt on BLE tehnoloogia ulatus (teoreetiliselt) kuni 100 meetrit. Analüüsist ei selgu, kas ning kuivõrd võib see tehnoloogia anda nö valepositiivseid tulemusi ja teavitusi. Näiteks: kortermajas on korterite planeeringud nö peegelpildis – st kahe erineva korteri magamistoa vahel on üks ühine sein, mõlema korteri elanikul on komme oma voodi kõrvale panna oma mobiiltelefon (nt kasutatakse seda äratuskellana), mõlemad mobiiltelefonid asuvad üksteisele piisavalt lähedal, et nad salvestavad üksteise kinnituskoodid enda nutirakendustes. Esimese korteri elanik on saanud nakkushaiguse diagnoosi ning alles alustab oma kodust karantiini, kuid teise korteri elanik on olnud nö vabatahtlikus karantiinis mitmeid nädalaid ning ta on oma toiminutega välistanud kokkupuuted muude isikutega (töötab kodukontoris, korterist väljas ei käi ning toitu tellib kontaktivabalt) - mõlemal on eelnõus mõeldud nutirakendus. Kui nüüd diagnoosi saanud esimese korteri elanik alustaks eelnõus ja seletuskirjas kirjeldatud protsessi, siis saab teise korteri elanik teavituse, et ta on olnud lähikontaktne – samas puudub tal reaalselt kokkupuude ühegi inimesega, sh oma naabriga (nt 3 nädala jooksul). Andmekaitsealases mõjuhinnangus ei ole analüüsitud selliste „valepositiivsete“ teadete võimalikkust ning kuivõrd see omab andmekaitsealast riski (andmete kvaliteedi probleem). Kui tegemist on riskiga, siis tuleb ka läbi mõelda riski maandavad meetmed. 1.4.4. Eelnõu ning seletuskiri (sh andmekaitsealane mõjuhinnang) on koostatud arvestades hetkel toimuvat olukorda ning teadaolevaid fakte, kuidas levib SARS- CoV-2 viirus ehk koroonaviirus. Samas on eeldatavasti eelnõuga loodav andmete töötlemine mõeldud nii hetkel toimuvas olukorras kui ka tuleviku mõttes siis, kui ilmneb mõni muu eriti ohtlik või uudselt ohtlik nakkushaigus. Samas uute viiruste levik võib erineda koroonaviirusest, mistõttu ei pruugi eelnõuga planeeritav nutirakendus, sh selle andmetöötluse loogika olla ühitatav uue viiruse levimisteguritega. Seetõttu tekib tulevikus vajadus uuendada ja täiendada olemasolevat andmekaitsealast mõjuhinnangut, kui TIS-i põhimäärusega reguleeritavat nutirakendust soovitakse kasutada ka muude eriti ohtlike või uudselt ohtlike nakkushaiguste korral. 1.4.5. Eeldame, et Eestis soovitakse võtta kasutusele ainult üks riiklik nutirakendus. Seletuskirjas kirjeldatud ning planeeritava nutirakenduse puhul ei ole (eeldatavasti) selge, mis funktsioone see nutirakendus veel võimaldab, sh kas ning kuivõrd võib selles toimuda isikuandmete või pseudonüümitud isikuandmete töötlemist. Kui lisaks sellele nutirakendusele on mõte või soov teha veel muid riiklikke nutirakendusi, tuleb ka nende puhul läbi viia eraldi andmekaitsealaste mõjude analüüs eelnevalt mainitud põhjusel. Näiteks, kui selles muus nutirakenduses on vajalik isiku tuvastamine või on selle nutirakenduse kasutatavate andmete või funktsionaalsuste põhjal võimalik kaudselt tuvastada nutirakenduse kasutaja isik. 2. Võimalik isikuandmete töötlemine laiemalt. 2.1. Seletuskirjas on öeldud, et nutirakendus ise ei töötle isikuandmeid (vt lk 3 eelviimast lõiku, lk 4 olevaid lõike 4 ning 5). Seetõttu on seletuskirjas (lk 4 lõik nr 4) ka arvatud, et eelnõuga seotud nutirakenduse puhul ei pea arvestama Euroopa Andmekaitsenõukogu antud suunist nr 04/2020.1 AKI selle seisukohaga täiel määral ei nõustu. Nimelt, kui on jätkuvalt olemas mingigi võimalus tuvastada nutirakenduse kasutaja isikut, siis toimub nutirakenduses (pseudonüümitud) isikuandmete töötlemine 1 https://edpb.europa.eu/sites/edpb/files/files/file1/edpb_guidelines_20200420_contact_tracing_covid_with_a nnex_et.pdf. 3 (5) (vt lisaks ka käesoleva seisukoha punkti 1.4.5.). See hõlmab ka olukorda, kus isiku tuvastamine või tema isiku kokku viimine ei toimu nutirakenduses, vaid muul viisil. 2.2. Seletuskirja (lk 4, eelviimane lõik) järgi kuulub kavandatav nutirakendus Terviseametile ning tal ei olevat võimalik nutirakenduse poolt edastatud kinnituskoodi ning TIS-i edastatud tuvastuskoodi alusel isikut tuvastada (vt seletuskirja lk 2 esimene lõige). Eeldame, et see vastab tõele, kuid see ei tähenda, et seletuskirjas kirjeldatud andmetöötluse (kirjeldatud siinse arvamuse punktis 1.3.4.) tulemusena ei ole kellelgi võimalik nende koodide alusel võimalik teada saada nutirakenduse kasutaja isikut. 2.3. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmed „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti”) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.“ 2.4. IKÜM pp 30 on öeldud: „Füüsilisi isikuid võib seostada nende seadmete, rakenduste, tööriistade ja protokollide jagatavate võrguidentifikaatoritega, näiteks IP-aadresside või küpsistega, või muude identifikaatoritega, näiteks raadiosagedustuvastuse kiipidega. See võib jätta jälgi, mida võidakse kasutada füüsiliste isikute profileerimiseks ja nende tuvastamiseks, eelkõige juhul, kui neid kombineeritakse serveritesse saabuvate kordumatute identifikaatorite ja muu teabega.“ 2.5. IKÜM art 4 punktis 5 on kirjeldatud pseudonümiseerimise mõiste – „isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid“. 2.6. Eeldame, et nutirakenduses loodav kinnituskood ning TIS-is loodav tunnuskood on mõlemad unikaalsed. Seletuskirja (lk 4, lõik 2) järgi luuakse TIS-is tunnuskood TIS-is olevate andmete põhjal ehk selle tegemiseks tuleb töödelda TIS-is olevaid isikuandmeid. 2.7. IKÜM otseselt isikuandmete töötlemisega seotud logide pidamist ei sätesta, kuid see on tuletatav usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõttest (IKÜM art 5 lg 1 punkt f) ning on seotud IKÜM art 32 (töötlemise turvalisus) täitmisega. Lisaks peab iga isikuandmete töötleja suutma tõendada andmetöötluse põhimõtete (sh andmetöötluse seaduslikkuse nõude kui ka usaldusväärsuse nõude) täitmist (IKÜM art 5 lõige 2). Need nõuded kogumina sisuliselt tähendavad nõuet pidada andmetöötluse kohta logisid. Ka TIS-i põhimääruse § 8 kohaselt tekivad ning säilitatakse TIS-is toimuvate toimingute logid. 2.8. Eeltoodu tulemusena tekib TIS-i teave (tuvastuskood, logid), mis võimaldavad soovi korral tuvastada ning seostada nutirakenduse kasutaja isik ja nutirakenduses kasutatav kinnituskood. 2.9. Seetõttu ei toimu seletuskirjas planeeritud andmetöötlus täiel määral anonüümselt, vaid nutirakenduses kasutatavad kinnituskoodid on tegelikkuses pseudonüümitud isikuandmed. 2.10. AKI-le ei ole teada kõik planeeritava nutirakenduse funktsionaalsused (vt ka käesoleva arvamuse punkti 1.4.5.). Nagu eelnevast selgub, toimub nutirakenduses siiski pseudonüümitud isikuandmete töötlemine. Seetõttu soovitame nutirakenduse kasutajatingimustes2 selgelt ära kirjeldada nutirakenduses toimuv andmetöötlus. Need tuleks lisada nutirakenduse poe lehele ning ka nutirakenduse „vastutava töötleja“ (eeldatavasti Terviseamet) kodulehele. 3. Lisaks juhime jätkuvalt tähelepanu faktile, et riigi infosüsteemide haldussüsteemis ehk RIHA-s ei ole andmekoosseisude muudatuste kooskõlastusi tehtud aastast 2014. Samas on 2 Lisainfo: AKI andmetöötleja üldjuhendi 10. peatükki ning lisa 3 – leitav: https://www.aki.ee/et/isikuandmete- tootleja-uldjuhendi-veebitekst. 4 (5) vahepealse aja jooksul järjest enam TIS-i lisandunud andmekoosseise. Palume viia RIHA- s olev andmestik vastavusse reaalsusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor Koostaja: Raavo Palu [email protected] 5 (5)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel