ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tanel Kiik Teie: 28.05.2020 nr 1.2-2/68-1
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 15.06.2020 nr 1.2.-4/20/1927
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a
määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu.
Esmalt analüüsime ja teeme märkused ning tähelepanekud tervise infosüsteemi (TIS)
põhimääruse muudatuste kohta, seejärel aga anname oma seisukoha ka muudatustega seotud
riikliku nakkushaiguse levikut tõkestava rakenduse (nutirakendus) ning laiemalt sellega seotud
andmetöötluse kohta.
1. TIS-i põhimäärust muutva eelnõu muudatused
1.1. Eelnõuga lisatakse ning muudetakse TIS põhimääruse § 6 lõike 9 sõnastust. Selle järgi
ei edastata jätkuvalt meditsiinilisi ülesvõtteid TIS-i üle X-tee, kuigi TIS-i üks osa on
meditsiiniliste ülesvõtete andmekogu. Leiame, et meditsiiniliste ülesvõttete edastamine
peab toimuma avaliku teabe seaduse (AvTS) § 439 lõikest 5 tulenevalt üle X-tee.
1.2. Samal põhjusel leiame, et andmete vahetus TIS-i ning nutirakenduse keskse serveri
vahel peab toimuma üle X-tee. Nimelt toimub ka sel juhul andmete vahetus kahe
infosüsteemi vahel ning meie arust puuduvad objektiivsed takistused, miks andmete
edastus ei võiks toimuda üle X-tee.
1.3. Koodide edastamine
1.3.1. Eelnõuga lisandub § 17 lg 1 punkt 10, millega antakse andmesubjektile täiendav
toiminguõigus – edastada isikustamata kinnituskood haiguse olemasolu fakti kohta
nutirakendusele. Seletuskirjas on läbivalt antud väheke erinevat ning kohati
ebaselget infot, kuhu ning milline kood (kinnituskood või tuvastamiskood)
edastatakse. Osaliselt mainitakse ka „anonüümset koodi“ (vt seletuskirja lk 4 lõike
1 esimest lauset ning lõike 3 laused 3-5).
1.3.2. Seletuskirjas (lk 1 lõpp ning lk 2 esimene lõik; ehk eelnõu § 1 punktide 2 ja 4
selgitused) on märgitud, et nutirakendus saadab TIS-i tuvastuskoodi ning TIS
edastab kinnituskoodi. Seletuskirjas (lk 4, esimene lõige) on öeldud: „Kui isik on
saanud teada, et ta on nakatunud, on tal võimalik oma nakatumisest teada anda
kinnituskoodi edastamisega. Nakkuse kinnitamine toimub TIS-i vahendusel.
Selleks peab isik ennast TIS-i veebikeskkonnas (edaspidi patsiendiportaal)
autentima. Oluline on siinkohal see, et autentimine toimub patsiendiportaalis,
mitte rakenduses st rakendus ei tuvasta isikut. Juhul kui isik on TIS-is olevate
andmete põhjal nakatunud, kinnitatakse rakendusest TIS-i edastatud tuvastuskood
ning kinnitatud isikustamata kinnituskood edastatakse rakendusele.“ Samal
leheküljel olevas kolmandas lõikes on öeldud: „Kui isiku nakkus kinnitatakse, siis
laetakse isiku nõusolekul (nõusolekut saab anda patsiendiportaalis) TIS-ist tema
kinnituskood rakenduse kesksesse serverisse. Kinnituskoodi olemasolul teeb
rakendus oma keskses serveris isiku anonüümse koodi kättesaadavaks, mille järel
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
teise kasutaja telefonis olev rakenduse selle alla laeb.“
1.3.3. Arvestades eeltoodut tekib justkui kolme sorti koode – „anonüümne kood“,
„kinnituskood“ ning „tuvastuskood“. Samas ei selgu seletuskirjast, kas mingeid
koode on kasutatud sünonüümsete mõistetena. Eeldame, et „anonüümne
kood“ ning „kinnituskood“ tähistavad eelnõus sama koodi. Mõistete paljusus on
segadust tekitav ja seetõttu soovitame see üle vaadata. Siinses arvamuses kasutame
kinnituskoodi mõistet.
1.3.4. Eelnõu sõnastust arvestades on aru saada, et TIS-st edastatakse kinnituskood
nutirakendusele. Kuna muid aspekte eelnõu ei reguleeri, siis seletuskirjas toodut
arvestades näib meile, et andmevahetus toimib järgnevalt. Kinnituskood luuakse
algselt nutirakenduses ning nutirakenduse kasutaja edastab kinnituskoodi TIS-le
(eeldatavasti toimub see nutirakenduse väliselt; kui see toimub nutirakenduses, siis
tuleb seda seletuskirjas ka nii selgitada, kuna patsiendiportaali on võimalik
siseneda ka mobiiltelefoniga, kasutades mobiil-ID võimalust ehk selleks pole vaja
arvutit). Kui TIS-s toimuvas kinnitusprotsessis selgub, et TIS-s tuvastatud isiku
tervisedokumendid kinnitavad diagnoosi, koostatakse TIS-i andmete alusel eraldi
tuvastuskood. TIS-st liiguvad kinnituskood ja tuvastuskood nutirakenduse
kesksesse serverisse ning sealt jõuab nutirakenduste kasutajatele ainult
kinnituskood. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus TIS-st saadetakse andmeid
otse kõikidesse nutirakendustesse.
1.3.5. Kui mingil põhjusel on mõisted „anonüümne kood“ ning
„kinnituskood“ erinevad, siis ei selgu seletuskirjast, kuidas need on omavahel
andmete vahetamise kontekstis (tehnoloogiliselt ning sisu mõttes) seotud.
1.3.6. Seega soovitame üle vaadata seletuskirja selgitused ja mõisted, et need
peegeldaksid reaalset olukorda, sh et oleks aru saada, mis kood ning kuhu
edastatakse.
1.4. Andmekaitsealasest mõjuanalüüsist
1.4.1. Kuna andmekaitsealane mõjuanalüüs keskendub ennekõike nutirakenduses
toimuvale ja sellega seotud andmetöötlusele, siis ei ole seletuskirjas otseselt
analüüsitud, kas ning kuivõrd TIS-is kui andmekogus toimuvad muudatused
võivad sisaldada mingeid riske või ohtusid (nii andmekaitsealaseid kui
infotehnoloogilisi). Näiteks puudub mõjuanalüüs TIS-i ning nutirakenduse
keskserveri vahel toimuva andmete edastamise kohta.
1.4.2. Leiame, et mõjuanalüüsis ei ole täielikult hinnatud (kaudset) riski, et
nutirakenduse kasutajad saavad teada fakti, et teine nutirakenduse kasutaja on
saanud nakkushaiguse diagnoosi. Seletuskirja (lk 4 lõpus) on öeldud: „Rakenduse
kasutamise vajaduse otsustab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses
nimetatud pädev asutus. Andmevahetus TIS-i ja rakenduse vahel ei toimu kogu
aeg, vaid üksnes vastavalt vajadusele ja seda hindab Terviseamet, kellele kuulub
ka rakendus.“ Kuna analüüsist ei selgu andmete vahetamise sagedus, siis ei ole
seletuskirjas antud hinnangut, kas andmete vahetamise sageduse tõttu võib üks
nutirakenduse kasutaja saada teada, et teine nutirakenduse kasutaja on
nakkushaiguse diagnoosi saanud. Näiteks, kui TIS-i ja nutirakenduse serveri või
nutirakenduse serveri ja nutirakenduse vahel toimub andmete uuendamine ca
poole tunni jooksul (nutirakenduse kasutaja saadab enda kinnituskoodi TIS-i; seal
toimuvad toimingud automaatselt ning mõlemad koodid edastatakse sisuliselt
koheselt nutirakenduse serverisse; nutirakenduses toimub andmete uuendamine
nutirakenduse keskse serveriga poole tunni jooksul), siis võib tekkida olukord, kus
kaks isikut (nt kolleegid kontoris olles), kes peavad viibima samas ruumis mitmeid
tunde ning mõlemal on olemas kõnealune nutirakendus ning kui neist üks
isikalustab eelpool kirjeldatud protsessi (edastab kinnituskoodi TIS-i), siis
lõpptulemusena saab teine teate, et ta on nakkushaiguslikus mõttes lähikontaktne
isik. Oletagem selle näite puhul, et muid isikuid selles ruumis ei viibinud. Seega
esineb kaudne tuvastusvõimalus. Seetõttu soovitame siiski hinnata kirjeldatud
2 (5)
võimalikku andmekaitselist riski ning riski olemasolul ka läbi mõelda meetmed
riski maandamiseks.
1.4.3. Seletuskirja (lk 3 lõpp) kohaselt kasutatakse tehnoloogilises mõttes BLE
tehnoloogiat. Avaliku info kohaselt on BLE tehnoloogia ulatus (teoreetiliselt) kuni
100 meetrit. Analüüsist ei selgu, kas ning kuivõrd võib see tehnoloogia anda nö
valepositiivseid tulemusi ja teavitusi. Näiteks: kortermajas on korterite
planeeringud nö peegelpildis – st kahe erineva korteri magamistoa vahel on üks
ühine sein, mõlema korteri elanikul on komme oma voodi kõrvale panna oma
mobiiltelefon (nt kasutatakse seda äratuskellana), mõlemad mobiiltelefonid
asuvad üksteisele piisavalt lähedal, et nad salvestavad üksteise kinnituskoodid
enda nutirakendustes. Esimese korteri elanik on saanud nakkushaiguse diagnoosi
ning alles alustab oma kodust karantiini, kuid teise korteri elanik on olnud nö
vabatahtlikus karantiinis mitmeid nädalaid ning ta on oma toiminutega välistanud
kokkupuuted muude isikutega (töötab kodukontoris, korterist väljas ei käi ning
toitu tellib kontaktivabalt) - mõlemal on eelnõus mõeldud nutirakendus. Kui nüüd
diagnoosi saanud esimese korteri elanik alustaks eelnõus ja seletuskirjas
kirjeldatud protsessi, siis saab teise korteri elanik teavituse, et ta on olnud
lähikontaktne – samas puudub tal reaalselt kokkupuude ühegi inimesega, sh oma
naabriga (nt 3 nädala jooksul). Andmekaitsealases mõjuhinnangus ei ole
analüüsitud selliste „valepositiivsete“ teadete võimalikkust ning kuivõrd see omab
andmekaitsealast riski (andmete kvaliteedi probleem). Kui tegemist on riskiga, siis
tuleb ka läbi mõelda riski maandavad meetmed.
1.4.4. Eelnõu ning seletuskiri (sh andmekaitsealane mõjuhinnang) on koostatud
arvestades hetkel toimuvat olukorda ning teadaolevaid fakte, kuidas levib SARS-
CoV-2 viirus ehk koroonaviirus. Samas on eeldatavasti eelnõuga loodav andmete
töötlemine mõeldud nii hetkel toimuvas olukorras kui ka tuleviku mõttes siis, kui
ilmneb mõni muu eriti ohtlik või uudselt ohtlik nakkushaigus. Samas uute viiruste
levik võib erineda koroonaviirusest, mistõttu ei pruugi eelnõuga planeeritav
nutirakendus, sh selle andmetöötluse loogika olla ühitatav uue viiruse
levimisteguritega. Seetõttu tekib tulevikus vajadus uuendada ja täiendada
olemasolevat andmekaitsealast mõjuhinnangut, kui TIS-i põhimäärusega
reguleeritavat nutirakendust soovitakse kasutada ka muude eriti ohtlike või uudselt
ohtlike nakkushaiguste korral.
1.4.5. Eeldame, et Eestis soovitakse võtta kasutusele ainult üks riiklik nutirakendus.
Seletuskirjas kirjeldatud ning planeeritava nutirakenduse puhul ei ole
(eeldatavasti) selge, mis funktsioone see nutirakendus veel võimaldab, sh kas ning
kuivõrd võib selles toimuda isikuandmete või pseudonüümitud isikuandmete
töötlemist. Kui lisaks sellele nutirakendusele on mõte või soov teha veel muid
riiklikke nutirakendusi, tuleb ka nende puhul läbi viia eraldi andmekaitsealaste
mõjude analüüs eelnevalt mainitud põhjusel. Näiteks, kui selles muus
nutirakenduses on vajalik isiku tuvastamine või on selle nutirakenduse
kasutatavate andmete või funktsionaalsuste põhjal võimalik kaudselt tuvastada
nutirakenduse kasutaja isik.
2. Võimalik isikuandmete töötlemine laiemalt.
2.1. Seletuskirjas on öeldud, et nutirakendus ise ei töötle isikuandmeid (vt lk 3 eelviimast
lõiku, lk 4 olevaid lõike 4 ning 5). Seetõttu on seletuskirjas (lk 4 lõik nr 4) ka arvatud,
et eelnõuga seotud nutirakenduse puhul ei pea arvestama Euroopa
Andmekaitsenõukogu antud suunist nr 04/2020.1 AKI selle seisukohaga täiel määral ei
nõustu. Nimelt, kui on jätkuvalt olemas mingigi võimalus tuvastada nutirakenduse
kasutaja isikut, siis toimub nutirakenduses (pseudonüümitud) isikuandmete töötlemine
1
https://edpb.europa.eu/sites/edpb/files/files/file1/edpb_guidelines_20200420_contact_tracing_covid_with_a
nnex_et.pdf.
3 (5)
(vt lisaks ka käesoleva seisukoha punkti 1.4.5.). See hõlmab ka olukorda, kus isiku
tuvastamine või tema isiku kokku viimine ei toimu nutirakenduses, vaid muul viisil.
2.2. Seletuskirja (lk 4, eelviimane lõik) järgi kuulub kavandatav nutirakendus
Terviseametile ning tal ei olevat võimalik nutirakenduse poolt edastatud kinnituskoodi
ning TIS-i edastatud tuvastuskoodi alusel isikut tuvastada (vt seletuskirja lk 2 esimene
lõige). Eeldame, et see vastab tõele, kuid see ei tähenda, et seletuskirjas kirjeldatud
andmetöötluse (kirjeldatud siinse arvamuse punktis 1.3.4.) tulemusena ei ole kellelgi
võimalik nende koodide alusel võimalik teada saada nutirakenduse kasutaja isikut.
2.3. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmed
„igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti”) kohta;
tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige
sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave,
võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise,
geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.“
2.4. IKÜM pp 30 on öeldud: „Füüsilisi isikuid võib seostada nende seadmete, rakenduste,
tööriistade ja protokollide jagatavate võrguidentifikaatoritega, näiteks IP-aadresside
või küpsistega, või muude identifikaatoritega, näiteks raadiosagedustuvastuse
kiipidega. See võib jätta jälgi, mida võidakse kasutada füüsiliste isikute
profileerimiseks ja nende tuvastamiseks, eelkõige juhul, kui neid kombineeritakse
serveritesse saabuvate kordumatute identifikaatorite ja muu teabega.“
2.5. IKÜM art 4 punktis 5 on kirjeldatud pseudonümiseerimise mõiste – „isikuandmete
töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata
seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse
eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise
tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid“.
2.6. Eeldame, et nutirakenduses loodav kinnituskood ning TIS-is loodav tunnuskood on
mõlemad unikaalsed. Seletuskirja (lk 4, lõik 2) järgi luuakse TIS-is tunnuskood TIS-is
olevate andmete põhjal ehk selle tegemiseks tuleb töödelda TIS-is olevaid
isikuandmeid.
2.7. IKÜM otseselt isikuandmete töötlemisega seotud logide pidamist ei sätesta, kuid see
on tuletatav usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõttest (IKÜM art 5 lg 1 punkt
f) ning on seotud IKÜM art 32 (töötlemise turvalisus) täitmisega. Lisaks peab iga
isikuandmete töötleja suutma tõendada andmetöötluse põhimõtete (sh andmetöötluse
seaduslikkuse nõude kui ka usaldusväärsuse nõude) täitmist (IKÜM art 5 lõige 2). Need
nõuded kogumina sisuliselt tähendavad nõuet pidada andmetöötluse kohta logisid. Ka
TIS-i põhimääruse § 8 kohaselt tekivad ning säilitatakse TIS-is toimuvate toimingute
logid.
2.8. Eeltoodu tulemusena tekib TIS-i teave (tuvastuskood, logid), mis võimaldavad soovi
korral tuvastada ning seostada nutirakenduse kasutaja isik ja nutirakenduses kasutatav
kinnituskood.
2.9. Seetõttu ei toimu seletuskirjas planeeritud andmetöötlus täiel määral anonüümselt, vaid
nutirakenduses kasutatavad kinnituskoodid on tegelikkuses pseudonüümitud
isikuandmed.
2.10. AKI-le ei ole teada kõik planeeritava nutirakenduse funktsionaalsused (vt ka
käesoleva arvamuse punkti 1.4.5.). Nagu eelnevast selgub, toimub nutirakenduses
siiski pseudonüümitud isikuandmete töötlemine. Seetõttu soovitame nutirakenduse
kasutajatingimustes2 selgelt ära kirjeldada nutirakenduses toimuv andmetöötlus. Need
tuleks lisada nutirakenduse poe lehele ning ka nutirakenduse „vastutava
töötleja“ (eeldatavasti Terviseamet) kodulehele.
3. Lisaks juhime jätkuvalt tähelepanu faktile, et riigi infosüsteemide haldussüsteemis ehk
RIHA-s ei ole andmekoosseisude muudatuste kooskõlastusi tehtud aastast 2014. Samas on
2
Lisainfo: AKI andmetöötleja üldjuhendi 10. peatükki ning lisa 3 – leitav: https://www.aki.ee/et/isikuandmete-
tootleja-uldjuhendi-veebitekst.
4 (5)
vahepealse aja jooksul järjest enam TIS-i lisandunud andmekoosseise. Palume viia RIHA-
s olev andmestik vastavusse reaalsusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Raavo Palu
[email protected]
5 (5)