TÖÖVÕTULEPING NR 2-2.2/1130-1
Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
(edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske
ja
ühispakkujad Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis, registrikood 90005952, asukoht
Tartu mnt 50, 10115 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Tarmo Jüristo
ning
Mittetulundusühing Rakendusliku Antropoloogia Keskus, registrikood 80372862, asukoht
Kastani tn 42, 50410 Tartu (edaspidi koos Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxisega
töövõtja), mida esindab juhatuse liige Helleka Koppel
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping sõlmitakse lihthankemenetlusega riigihanke „Teenuse „Minu esimene töökoht“
mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 218799) tulemusena
riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustel ja edukaks tunnistatud pakkumuses
esitatud andmete alusel.
1.2. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid ja hankija selgitused huvitatud
isikute päringutele, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad).
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Andmetöötluse leping.
2. Lepingu ese
2.1. Riigihanke esemeks on hinnangu andmine teenuse „Minu esimene töökoht“ mõjule ja
kulutõhususele ning soovituste tegemine teenuse tingimuste muutmiseks, hõlmates
hinnangut teenuse asjakohasusele ja jätkusuutlikkusele arvestades teenuses tehtud
muudatustega.
2.2. Täpsemad nõuded tööle on sätestatud riigihanke alusdokumentides.
2.3. Tööd rahastatakse projektist 2014-2020.13.01.16-0009 „Sotsiaalministeerium tehniline
abi“.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Töövõtja teostab tellijale tööd kogumaksumusega 42 750 eurot (edaspidi lepingu hind).
Hinnale lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras.
3.2. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud lepingu täitmiseks,
täiendavaid kulusid ei hüvitata.
3.3. Tellija tasub töö eest kolmes osas pärast poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist tellijale esitatud nõuetekohase arve alusel:
3.3.1. Pärast lähtearuande vastuvõtmist 10% lepingu hinnast.
3.3.2. Pärast vahearuande vastuvõtmist 30% lepingu hinnast.
3.3.3. Pärast lõpparuande vastuvõtmist 60% lepingu hinnast.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
218799.
3.5. E-arve saatmise võimalused on:
3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
1
3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja
infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve
sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.5.3. kuni viis e-arvet kalendrikuus saab saata tasuta arved.ee infosüsteemi kaudu
(https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija
e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-
Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL
kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva nõuetekohase arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Tööd teostatakse alates lepingu sõlmimisest 8 kalendrikuud. Töö tulemid koos muude töö
käigus loodud materjalidega tellijale üle anda 7 kalendrikuu jooksul alates lepingu
sõlmimisest, et tellijal oleks piisav aeg töö ülevaatamiseks ja vajadusel
parandusettepanekute tegemiseks.
4.2. Töövõtja esitab tellijale nõuetele vastava:
4.2.1. lähtearuande 1 kuu jooksul lepingu sõlmimisest,
4.2.2. vahearuande 4 kuu jooksul lepingu sõlmimisest ja
4.2.3. lõpparuande 7 kuu jooksul lepingu sõlmimisest koos tehnilises kirjelduses
nimetatud töö tulemitega.
4.3. Tööd antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga tellijaga kokkulepitud formaadis ja
kanalite kaudu (e-postiga, mälupulgal, paberkandjal vms).
4.4. Kõik töö osad (v.a uuringu tulemuste andmebaas) peavad olema elektrooniliselt
vormistatud nii, et neid oleks võimalik tellijal hiljem kas osaliselt või tervikuna loetavalt
välja trükkida (s.t et kasutajal on neid mugav töövahenditena kasutada: font ei ole liiga
väike, kõik standardtabelite osad on välja trükitavad koos arvude juurde kuuluvate ridade
ja veergude päistega jms).
4.5. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta riigihanke
alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule ja esitada pretensioon ja/või teha töö osas
parandusettepanekud 14 kalendripäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab
töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
4.6. Tellijal on õigus tööd vastu võtta ka osaliselt, tasudes nende tehtud tööde eest, mis
vastavad riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule.
4.7. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse
hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Töö
vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija
töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad
ekspertiisikulud töövõtja kanda.
4.8. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 4.6. määratud
aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
4.9. Töövõtja valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada
Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö
teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta
või täiendada.
4.10. Töö tegemiseks vajalikud materjalid hangib töövõtja. Töövõtja arvestab tööde
planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele
2
kuluva ajaga ning tellija ja Eesti Töötukassa poolt andmete/dokumentide väljastamisele
kuluva ajaga. Tellija poolt andmete/dokumentide väljastamine toimub ca 5 tööpäeva
jooksul ja Eesti Töötukassa poolt ca 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
4.11. Töövõtja teostab tööd tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus, selle lisades ning
õigusaktides sätestatud tingimustega, mh tehes koostööd tellijaga. Lepingus ja selle
lisades määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja
vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
4.12. Töövõtja teostab kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus, selle lisades ja riigihanke
alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud
tööde hulka.
4.13. Töövõtjal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on
õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.14. Töövõtja teostab tööd vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele,
kasutades lepingus sätestatud tööde tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja
kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.
4.15. Suhtlemine tellija ja meeskonna vahel toimub eesti keeles, küsitlejate ja küsitletavatega
vajadusel ka vene keeles. Juhul, kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt lepingu täitmiseks
piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu nii suuliseks ja
kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema
kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.16. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke
pakkumuse koosseisus sõltumata sellest, kas isikud tegutsevad töövõtja koosseisus või
alltöövõtu korras. Nende isikute vahetumisel peab uus isik vastama samadele riigihanke
alusdokumentides meeskonnaliikmetele kehtestatud tingimustele. Meeskonnaliikme
vahetumisest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue
meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid.
Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija poolne nõusolek.
4.17. Töövõtja kohustub lepingu täitmise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta
lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud ja koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.18. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.19. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni
lepingu täitmisega seotud küsimustes. Tellija on õigus kontrollida lepingu täitmise käiku
ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või
suuliste seletuste esitamist.
4.20. Töövõtjal on kohustus kontrollida tellijalt saadud eeltööde, materjalide ja juhiste sobivust.
Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
4.21. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes
kolmandate isikute koostatud andmetele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde,
kasutatud materjalide ning andmete sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest
tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö
lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.22. Kui tellija viivitab tööde teostamiseks vajalike materjalide, dokumentide, juhiste
üleandmisega, pikeneb lepingu täitmise tähtaeg viivituses oldud aja võrra, kui töövõtjal
ei olnud võimalik seetõttu lepingut täita.
4.23. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima Vabariigi Valitsuse 28.04.2017 määruses
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
3
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017019) nõutud sümboolika kasutamist.
4.24. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest läheb tellijale üle töö juhusliku
hävimise või kahjustumise riisiko.
5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
5.1. Pooled vastutavad lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata
jätmise eest, sealhulgas isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel
ja kohustuste täitmisel. Otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust
selle kahju ulatuses.
5.2. Kui pool leiab, et teine pool on rikkunud lepingu tingimusi, esitab ta pretensiooni 14
kalendripäeva jooksul rikkumisest teada saamisest arvates.
5.3. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui
sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.
Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui
tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Tellijal
on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
5.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija
poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli
tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
5.5. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda
leppetrahvi kuni 5 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta töid
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste kohaselt.
5.6. Tööde teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast
mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% lepingu
maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu maksumusest.
5.7. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee
uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks
lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt
täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt
isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu maksumuse vahe hüvitamist
töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt üles öelda.
5.8. Tellijal on õigus leping üles öelda juhul, kui töövõtja ei saa Andmekaitse Inspektsioonist
isikuandmete kaitse eest vastutava andmekaitseametniku registreeringut või tellija ei saa
Andmekaitse Inspektsioonist luba andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks.
Sellisel juhul tasub tellija punkti 3.3.1 ja 3.3.2 alusel üle antud nõuetekohaselt tehtud
tööde eest, mis Andmekaitse Inspektsiooni registreeringut või luba ei vaja.
5.9. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest töövõtja või punktis 8.4 nimetatud isikute
poolt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping
erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
5.10. Andmete hävitamata jätmise eest töövõtja poolt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast.
5.11. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui
5% lepingu hinnast.
5.12. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
4
õiguskaitsevahendi selleks õigustatud pool. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust
nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
5.13. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada vastavas ulatuses lepingus kokku
lepitud töö eest tasumise nõudega.
5.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks.
5.15. Leppetrahvi või viivise maksmiseks kohustatud pool on kohustatud tasuma leppetrahvi
või viivise 14 kalendripäeva jooksul õigustatud poolelt sellekohase nõude saamisest.
5.16. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse
vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
5.17. Pooled ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui
kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei
olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika
tunnistab vääramatu jõuna.
5.18. Vääramatu jõuna ei käsitleta Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 Covid-19 viiruse
leviku tõttu välja kuulutatud eriolukorda. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks
on asjaolu ettenägematus. Lepingu sõlmimise hetkel olid vastavad asjaolud lepingu
pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades lepingu sõlmimise hetkel
kehtiva olukorraga.
6. Autoriõigused
6.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja
lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega
seotud intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused lähevad
materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate
autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale
arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja
territoriaalsete piiranguteta kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele
isikutele enda äranägemisel.
6.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi
õiguste kohta seoses talle tööde teostamise käigus üleantud materjalidega. Töövõtja
kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused
loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.
6.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel. Teose kasutamise periood, viis ega territoorium ei ole piiratud (sh
õigus kasutada internetikeskkonnas). Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru
saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt
teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
6.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus
loodud teoseid või nende osasid kasutada.
6.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
6.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise
tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.
7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad
5
teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
7.4. Poolte volitatud esindajad on:
7.4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Vivia
Aunapuu-Lents, telefon +372 626 918, e-post
[email protected].
7.4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kirsti
Melesk, telefon +372 506 4269, e-post
[email protected].
7.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate
andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel ning kontaktandmete muutmist
ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse
teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud
kontaktandmetel.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele
või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui
pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
8.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse
ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või
tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise
jms eest.
8.6. Töövõtjal on kohustus vajadusel lisaks määrata oma asutuses isikuandmete kaitse eest
vastutav andmekaitseametnik vastavalt IKS nõuetele ja Andmekaitse Inspektsiooni
isikuandmete kaitse vastavatele juhistele.
6
8.7. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde
teostamist ja tulemusi, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis antud nõusolekul.
8.8. Töövõtjal on kohustus hävitada töö teostamise käigus kogutud andmekogud ja vajadusel
töö teostamiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted,
hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist, mille kohta koostatakse poolte poolt
allkirjastatav akt.
9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
9.1. Leping jõustub poolte poolt allkirjastamisest ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste
täitmiseni arvestades riigihanke alusdokumentides nimetatud tähtaegu. Lepingu
lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast
lepingu lõppemist.
9.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9.3. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö teostamise
järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 2 kalendrikuud. Sellisel
juhul tasutakse töövõtjale selleks ajaks reaalselt teostatud tööde eest.
10. Lõppsätted
10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
Tellija Töövõtjad
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
7
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa
„Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile“
(viitenumber 218799) sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud
Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja1) ja ühispakkujate Sihtasutus
Poliitikauuringute Keskus Praxis ning Mittetulundusühing Rakendusliku Antropoloogia
Keskus (edaspidi: volitatud töötleja2) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi
sihtgrupi seas (edaspidi: klient).
1. Lepingu eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi:
teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa
rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt
lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist
puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel
töödeldakse (edaspidi: kliendiandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja
eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke
alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses
mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa
sätetest.
2. Definitsioonid
2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest kasutatakse käesolevas lisas üldmääruse
mõisteid s.h. järgmiseid mõisteid:
2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid
protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise
maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt
isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või
juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju
suurusele.
2.1.2. „Andmekaitseseadused“ on üldmäärus ja Eesti Vabariigis kehtivad muud
isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või
täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes
täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete
kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt.
2.1.3. „isikuandmete töötlemine” – isikuandmete või nende kogumitega tehtav
automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, , nagu
näiteks kogumine, dokumenteerimine,, korrastamine, struktureerimine,
säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine,
kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel
avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või
hävitamine.
2.1.4. „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
(edaspidi: andmesubjekt) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on
võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse
põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise
1 hankija/ tellija
2 pakkuja/ töövõtja/ teenuse osutaja/käsundisaaja
isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku,
kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab
edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või
neile juurepääsu.
3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendiandmeid vastavalt
andmekaitseseadustele ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik
teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib
volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i)
asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja
kliendihaldusega seotud tegevused
3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja
dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega
kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui
ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega.
Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete
töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi
tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.3. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete
töötlemistingimustest.
3.1.4. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete
õigsuse eest.
3.1.5. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava
töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole
vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat
kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni
andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja
koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast
3.1.6. Volitatud töötleja võib kliendiandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud
töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja
kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud
töötleja kasutada kliendiandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes
juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja
sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja
teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse
eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga
isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28
lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Kui
volitatud töötleja soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi
volitatud töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat
kirjalikult. Pooled lepivad kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on
volitatud töötleja tegevuse toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole
etteheiteid teise volitatud töötleja usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja
teise volitatud töötleja kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutav töötleja
kinnitab oma nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui
vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast
lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on
käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale
töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune
teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud
samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta
tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.1.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud
kliendiandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama
kliendiandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et
isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud
töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele
isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib
põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.8. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud
meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud
nõuetele.
3.1.9. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
turvameetmeid kliendi andmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise
eest s.h.:
vältima kõrvaliste isikute ligipääsu andmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist,
samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
ära hoidma andmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist
ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle
poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal,
kelle poolt ja millistele andmetele juurdepääs saadi;
tagama, et igal kliendi andmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
tagama andmete olemasolu andmete edastamise kohta: millal, kellele ja
millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta
säilimise;
tagama, et andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks andmete omavolilist lugemist, kopeerimist,
muutmist või kustutamist;.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste
tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata
üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste
teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete
kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud
taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.11. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36
sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud
töötlejale kättesaadavat teavet.
3.1.12. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult
asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate
kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav
töötleja, või (ii) volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda
vastutav töötleja on selleks volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei
jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes peaks auditi läbi viima, võib auditi
läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud töötlejale peab
täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud töötlejalt auditi osana
nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud töötlejal on kohustus anda
vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja
selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist,
mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud
turvalisusauditite aruandeid; 2) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet,
andmeid või muid dokumente, mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja
asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest tulenevat
konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet,
andmeid või muid dokumente, mis on seotud käimasoleva, võimaliku või
ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja volitatud töötleja vahelise vaidluse
lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi
raames saadud teavet konfidentsiaalsena. Auditit ei või teostada sagedamini kui
kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast
seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete
töötlemise.
3.1.13. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale
töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust
vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.
4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada
isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui
neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav
isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele
isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete
töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa
Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises.
5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud
rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma
põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav
teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust
kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta aga mitte hiljem kui
nelikümmend kaheksa (48) tundi pärast sellest teada saamist, edastama vastutavale
töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase
informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav,
peab teade kirjeldama vähemalt järgmist:
5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg;
5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi
ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni;
5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete
asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv;
5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja
5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele
võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja
vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke
negatiivseid mõjusid.
5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima
uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja
töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik
kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja
antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui
volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva
vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega
isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on
teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida Volitatud töötleja on tekitanud
Vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele
Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut
või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise
tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse Volitatud töötlejale
omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on Vastutav töötleja kohustatud maksma
hüvitist või trahvi, on Volitatud töötleja kohustatud hüvitama Vastutavale töötlejale
sellega seoses kantud kulud. Kui Volitatud töötleja ei täida Lepingut või täidab seda
mittenõuetekohaselt, on Volitatud töötleja kohustatud maksma leppetrahvi 1000
eurot iga rikkumise eest võlateate alusel, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul pärast seda,
kui Vastutav töötleja on vastava nõude väljastanud. Lepingu mittenõuetekohane
täitmine tähendab eelkõige olukorda, mil isikuandmete töötlemise põhimõtete
täitmist kontrolliv järelevalveasutus leiab, et Volitatud töötleja ei ole talle üle antud
andmeid töödelnud kooskõlas nende põhimõtetega. Vastutav töötleja jätab endale
õiguse nõuda lisaks leppetrahvile Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis
võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast
lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa
puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.4. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i)
kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud
isikuandmete töötlemisega.
6.5. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa
kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja