Rahandusministeerium Teie 24.04.2020 nr RAM/20-0477/-
[email protected] 1K, 1.1-10/2991-1/
Meie 11.06.2020 nr 1.2-3/1414-2
Riigihangete seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsusest
Täname Teid riigihangete seaduse (edaspidi RHS) ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks
edastamise eest. Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega.
1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo) on vaidluste kohtueelese lahendamise
süsteem, mis on VTK põhjal hästi toiminud. Planeeritav muudatus ja selle põhjendus ei
sisalda selgitusi ega põhjendusi, miks või kuidas süsteemi muutmine teeb seda paremaks.
Arvestades, et vaidluste kohtueelne mehhanism on eelnõu algataja hinnangul toimunud
hästi, oleks soovitav kaaluda algataja enda poolt pakutud alternatiiv – jätta muudatus
tegemata.
2. VTKs nähakse selles toodud positiivsetest aspektidest hoolimata vajadust valdkonna
arendamiseks, sidumaks selle kohtusüsteemiga. Oleme seisukohal, et VaKo kiire menetlus,
mille lahendeid harva vaidlustatakse või kohtu poolt teisiti lahendatakse, on see, mida
vaidluste lahendamise organilt oodatakse ning kui see on saavutatud, siis ei ole põhjust
olemasolevat süsteemi muuta. VaKo funktsiooni üleandmine kohtule toob suure
tõenäosusega kaasa nii vaidluste lahendamise aja pikenemise, sagedasema
edasikaebamise kuid ilmselt ka lahendite kvaliteedi muutuse.
Hankevaidluste lahendamine kohtueelselt on liikmesriigi põhine ja riigiti erinev. Eesti
süsteem on saanud hea hinnangu ja vaidluste lahendamiseks on loodud süsteem, mis on
kiire ja tõhus ning millele ei ole ka VTK koostajal etteheideid.
Vaidluste lahendamine halduskohtus ei toimu analoogse kiirusega ning statistiliselt on
esimese astme kohtulahendite muutmise sagedus suurem, kui VaKo lahendite muutmine
kohtu poolt. Lisaks juhul, kui kohtuvaidlus on juba alustatud, on pooltel kalduvus vaielda kuni
kõigi vaidlemisvõimaluste ammendumiseni. Lahendite kvaliteedile avaldab ilmselt ka mõju
asjaolu, et senise korra järgi koostavad neid ainult vastavale valdkonnale spetsialiseerunud
ja pikaajalise kogemusega töötajad. Kuigi kohtunikud on kõrge kvalifikatsiooniga, on tegemist
spetsiifilise valdkonnaga, milles samaväärse asjatundlikkuse saavutamine ei ole erinevate
valdkondadega tegelevate kohtunike puhul lihtne.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Kohtumenetlus on seadusest tulenevate võimaluste ning omaduste poolest pikem ja
põhjalikum, kui kohtueelne vaidluste lahendamine. Riigihangete süsteemi arendamine
planeeritud viisil muudab vaidluste lahendamist kohmakamaks ja ajamahukamaks.
3. VTK-s esitatakse lahendus, et kuna praegune süsteem on „nagu“ kohus, siis võiks parem
olla, selle viimine kohtu juurde. Samas ei ole VTKs esitatud ühtegi mõõdetavat eesmärki,
mida muudatusega püütakse saavutada.
Juhime tähelepanu, et enamuses riikides on kehtestatud riigihankevaidluste lahendamise
kohtueelne kord ja organ ning seda sellepärast, et vaidlused laheneksid kiiremini, kui kohtus,
ja neid lahendataks kvaliteetselt. Seda, et eraldi vaidlusorganit ei ole vaja, VTK-s ei väideta.
Kui kohtueelne organ ongi kohus, siis jääb arusaamatuks, milline on VaKo säilitamise
vajadus.
4. VTKs võrreldakse kohtu ja VaKo tööriistu ning leitakse, et kohtul on menetlusseaduse tõttu
parem võimalus tõendeid koguda, menetlusse kaasata ja menetlust tagada. Leiame, et see
juures on jäetud tähelepanuta, et kohtueelne vaidluse lahendamine erinebki selle poolest, et
rakendatakse lihtsamat kuid kiiremat menetluskorda.
Oleme seisukohal, et kohtu juures ei peaks olema õigusmõistmise organit, mis siiski ei ole
kohus. Esiteks – kohus ongi õigusvaidluste lahendamise organ ja kohtu ressurss on kallis,
seda tuleb mõistlikult kasutada. Ei ole mõistlik, et I astme kohus menetleb ühte hankevaidlust
kaks korda. Kõigepealt näiteks komisjonimenetluse sildi alla ja siis kohtumenetlusena. VTKst
ei selgu, milleks peaks kohtu juurde looma erinevad kohtuvälise vaidluse organid. Nii võiks
kohtu juurde luua töökohtud, hankekohtud, aukohtud, sõjakohtuid, liikluskohtud,
meditsiinikohtud, kindlustuskohtud ja tarbijavaidluste kohtud. Leiame, et selline lahendus
tooks kaasa keerukama ja mahukama regulatsiooni, täiendava personali ja aja kulu ning
bürokraatiat.
5. Oleme seisukohal, et kui VTK koostaja soovib riigihankevaidluste lahendamist reformida
(milleks Sotsiaalministeeriumi hinnangul puudub vajadus), siis oleks üks võimalus kaaluda,
et menetlus halduskohtus oleks praegusest erinev. Näiteks, et kaebuse esitamisel
halduskohtule võib kohus vaadata VaKo otsuse ja selle materjalid läbi kirjalikus menetluses
ning VaKo otsus muutmata jätmisel teha otsuse ilma motiveeriva osata. Olukorras, kus VaKo
on osutunud kiireks ja tõhusaks, on mõistlik võimalik järgnev kohtumenetlus muuta
lihtsamaks, et hankevaidluste menetlemine ka kohtus oleks kiirem ja tõhusam.
6. Nagu VTK-st nähtub ei ole riigihangete vaidluste lahendamise kord see osa riigihangetest,
mis parandamist ja arendamist vajab. Riigihangete seadust on aja jooksul väga palju
muudetud. Probleem võib olla see, et kehtiv seadus sisaldab vastuolusid ja regulatsiooni
auke. Samuti esineb olukordi, kus riigihangete läbiviimiseks loodud e-keskkond loob
menetlusosalistele arusaamatusi ning selle kasutamine põhjustab eksimusi.
Sotsiaalministeerium peab oluliseks juhtida tähelepanu praegu kehtiva regulatsioon
kitsaskohtadele, millele tuleks lahendus leida, kuid mitte ilmtingimata muutes hästi toimivat
süsteemi:
kas on mõistlik, et vaidlus lahendatakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas hanke
tulemuseks on võlaõiguslik leping (lahendab I astmes VaKo) või haldusleping (ei ole
VaKo pädevuses, I astmes lahendab halduskohus), kuigi hankemenetluse reeglid ja
RHS kohalduvad mõlemale menetlusele;
3
siiani on VaKo liikmed määratud tähtaegselt, kuid kohtunikud määratakse ametisse
eluaegsetena. Volituste muutumist tähtajalistest tähtajatuteks tuleks eelnõu
väljatöötamisel analüüsida;
kas väiksema summaga hangete puhul oleks otstarbekas lubada praegusest veel
lihtsamat ja kiiremat menetlust;
kas RHS arvestab seda, missugused vajadused tekivad eriolukorra ajal ja kas
olemasolev riigihangete regulatsioon vajaks selles aspektis täiendamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]