NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liivi Laos, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 1178
Käesoleva lepingu on koostanud ja tõestanud Tallinnas, üheksandal juunil kahe tuhande
kahekümnendal (09.06.2020.) aastal võõrandaja soovil võõrandaja asukohas Suur-Ameerika
tn 1, Tallinn, 10122
TALLINNA NOTAR LIIVI LAOS,
kelle büroo asub Tallinnas Maakri tn 19
kelle juurde ilmusid kohale
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Sotsiaalministeerium, asukoht Suur-Ameerika tn 1,
Tallinn, 10122, milline on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris
registrikoodi 70001952 all, e-posti aadress:
[email protected], volitatud isik Marika Priske,
isikukood 46610054213, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar
tuvastanud Tallinna notar Merle Saar-Johansoni poolt 16.07.2014.a koostatud ja tõestatud
volikirja alusel, milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1899 all,
edaspidi nimetatud võõrandaja,
ja
Põlva vald, mis tegutseb Põlva Vallavalitsuse kaudu, mis on registreeritud riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris registrikoodi 75038581 all, asukoht Kesk tn 15, Põlva linn,
Põlva vald, Põlva maakond, 63308, e-posti aadress:
[email protected], seaduslik esindaja –
vallavanem Georg Pelisaar, isikukood 35812076517, kelle isiku on notar tuvastanud
isikutunnistuse nr AA2077179 alusel, edaspidi nimetatud omandaja, edaspidi koos nimetatud
lepinguosalised.
Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev
KINNISTU TASUTA ÜLEANDMISE LEPING,
KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Lepingu eseme andmed
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise
päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr 2701150 sisse kantud
kinnistu (edaspidi lepingu ese ja ka kinnistu):
esimesse (I) jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 38501:001:0046; sihtotstarve –
ühiskondlike ehitiste maa 100%, asukoht Põlva maakond, Põlva vald, Tilsi küla, Pesamuna,
pindala 9997 m2;
teise (II) jakku "Omanik": kande jooksva nr 1 all: Eesti Vabariik;
kolmandas (III) jaos “Koormatised ja kitsendused”: kande jooksva nr 2 all: Isiklik
kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat AS Eesti Telekom
(registrikood 10234957) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu
ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt
08.07.2008 sõlmitud lepingu punktile kaks (2) ning lepingu lisaks olevale plaanile. Kinnistule
2110638 Sisse kantud 10.07.2008, siia üle kantud kinnistu 2110638 jagamisel. 20.07.2015
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.07.2015;
kande jooksva nr 3 all: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 158¹
1
elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt
25.05.2015.a lepingu punktidele 2 ja 3 ning lisaks olevale plaanile. 25.05.2015
kinnistamisavalduse alusel kinnistule 2110638 sisse kantud 4.06.2015, siia üle kantud kinnistu
2110638 jagamisel. 20.07.2015 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.07.2015;
neljandas (IV) jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad.
1.1.1. Vastavalt Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva
andmetele nähtub, et kinnistul paiknevad:
- asenduskodu (Põlva maakond, Põlva vald, Tilsi küla, Pesamuna/1, ehitisregistri kood
120718214; staatus: kasutusel), esmane kasutuselevõtu aasta: 2015, ehitisalune pindala 758
m2, suletud netopind 438.8 m2, üldkasutatav pind 423.8 m2, eluruumi pind 423.8 m2, köetav
pind 438.8 m2, korruste arv: 1, ehitisele on väljastatud energiamärgis „A“, 16.11.2015 on
väljastatud kasutusluba ehitise püstitamisel nr 1512319/05996;
- asenduskodu (Põlva maakond, Põlva vald, Tilsi küla, Pesamuna/2, ehitisregistri kood
120718241, staatus: kasutusel), esmane kasutuselevõtu aasta: 2015, ehitisalune pindala 758
m2, suletud netopind 438.8 m2, üldkasutatav pind 423.8 m2, eluruumi pind 450.6 m2, köetav
pind 438.8 m2, korruste arv: 1, ehitisele on väljastatud energiamärgis „A“, 16.11.2015 on
väljastatud kasutusluba ehitise püstitamisel nr 1512319/05995.
1.1.2. Kinnistu maaüksuse kõlvikuline koosseis on järgmine: 51 m2 metsamaa, 52 m2
rohumaa, 9894 m2 muu maa.
1.1.3. Vastavalt käesoleva lepingu sõlmimise päeva e-notari päringusüsteemi andmetele
kehtivad kinnistu suhtes muinsuskaitsealased kitsendused ja piirangud, mis tulenevad
asjaolust, et kinnistu paikneb alljärgnevate ehitiste ja rajatiste kaitsevööndites:
- II maailmasõjas hukkunute ühishaud (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber
4192, alus: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr.7,
(RTL 1997, 65, 359) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19.
detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
- Tilsi mõisa peahoone (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber 23737, alus:
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 17, (RTL 1999,
122,1666), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember
2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
- Tilsi mõisa park (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber 23738, alus:
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 17, (RTL 1999,
122,1666), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember
2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13)
- Tilsi mõisa pargigrott (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber 23739, alus:
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 17, (RTL 1999,
122,1666), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember
2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
- Tilsi mõisa tall-tõllakuur (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber 23740, alus:
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 17, (RTL 1999,
122,1666), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember
2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
- Tilsi mõisa laut (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber 23741, alus:
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 17, (RTL 1999,
122,1666), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember
2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
- Tilsi mõisa meierei (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber 23742, alus:
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 17, (RTL 1999,
122,1666), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember
2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
- Tilsi mõisa puukuur (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber 23743, alus:
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 17, (RTL 1999,
122,1666), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember
2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
2
- Tilsi mõisa piirdemüür ja väravapostid (Katastriüksus kaitsevööndis), registrinumber
23744, alus: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 17,
(RTL 1999, 122,1666), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19.
detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13).
1.1.4. Vastavalt käesoleva lepingu sõlmimise päeva e-notari päringusüsteemile nähtub, et
kinnistu ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi
püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid
jääb sideehitiste kaitsevöönditesse (78 m², 7 m², 101 m², 44 m², 40 m² ja 105 m² ulatuses
nähtus Sideehitis maismaal), elektripaigaldise kaitsevööndisse (12 m² ulatuses nähtus
Elektrimaakaabelliin (8793JK)), kalda piiranguvööndisse (9997 m² ulatuses nähtus Üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pikkjärv)), veekogu kallasraja alale (431 m²
ulatuses nähtus Avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Pikkjärv)), kalda ehituskeeluvööndisse
(5392 m² ulatuses nähtus Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pikkjärv)),
kalda veekaitsevööndisse (1078 m² ulatuses nähtus Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2
valgalaga veekogud (Pikkjärv)) ja tervikuna tiheasustusalale (Laheda valla üldplaneering).
1.1.5. Vastavalt käesoleva lepingu sõlmimise päeva e-notari päringusüsteemile ei ole lepingu
eseme reaalosaks olevad hooned registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana.
1.1.6. Katastripidaja märked puuduvad.
1.1.7. Projekteeritavad looduskaitseobjektid puuduvad.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. käesolev leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 17.03.2016.a korralduse nr 97 „Nõusolek
riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks” (avaldamismärge: RT III, 22.03.2016, 3) ja
Sotsiaalministri 22.05.2020.a käskkirja nr 51 „Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine
(Põlva vald, Tilsi)”, millega on otsustatud võõrandada kinnistud tasuta Põlva vallale tema
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni pole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega
koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega, lepingu eseme suhtes
pole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, lepingu esemel ei lasu käsutamiskeelde, seda ei
ole arestitud ning lepingu esemel ei lasu kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke
kolmandate isikute õigusi, millest võõrandaja ei oleks omandajat informeerinud;
2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid võõrandaja õigust sõlmida käesolevat
lepingut ning et võõrandaja poolt pole sõlmitud ja võõrandaja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada omandaja kandmist kinnistusraamatusse
lepingu eseme uue omanikuna;
2.1.4. kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme eest
tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on
saabunud;
2.1.5. kinnistu on varustatud kommunikatsioonidega (vesi, elekter, kanalisatsioon);
2.1.6. kinnistule on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt;
2.1.7. lepingu eseme oluliseks osaks olevad ehitised vastavad täielikult projektidele, puuduvad
ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused. Lepingu esemel ei ole mingeid eritunnuseid
ega puudusi, mille fikseerimist käesolevas lepingus võõrandaja peaks vajalikuks;
2.1.8. kinnistu suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning võõrandaja ei ole
saanud kaitsekohustuse teatist;
2.1.9. võõrandaja on kontrollinud kitsendusi ja piiranguid põhjustavate objektide infot riiklikest
registritest ja võõrandajale ei ole teada lepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise
suhtes käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtivaid, riiklikesse registritesse kandmata
käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid
seadusest tulenevaid piiranguid;
3
2.1.10. lepingu esemel ei ole mingeid võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest
võõrandaja ei ole omandajat teavitanud või mida omandaja ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel;
2.1.11. võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning
võõrandajale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemega seotud ettekirjutust;
2.1.12. vastavalt Riigi kinnisvararegistri elektroonilise andmebaasi väljatrükile nähtub, et
käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud kinnistu on registreeritud riigi
kinnisvararegistris registreerimiskoodi nr KV61771 all;
2.1.13. lepingu esemeks olev riigivara ei ole vajalik ühelegi riigivara valitsejale või volitatud
asutajale riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. omandaja on teadlik käesoleva lepingu punktides üks üks kolm (1.1.3) ja üks üks neli
(1.1.4) nimetatud kitsendustest ja piirangutest ning kohustub neid oma tegevuses järgima ning
omandaja esindaja kinnitab, et omandaja ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid
nõudmisi ega pretensioone;
2.2.2. omandaja on teadlik lepingu eseme kohta käesolevas lepingus nimetatud avalikes
registrites sisalduvatest andmetest ning käesolevas lepingus võõrandaja poolt avaldatud
asjaoludest ega oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.3. omandaja on teadlik käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud isiklikest
kasutusõigustest, samuti nende seadmise aluseks olevatest lepingutest ning nende sisust ja
ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone ning on nõus
omandama lepingu eseme koos seda koormavate isiklike kasutusõigustega ega nõua nende
kustutamist kinnistusraamatust;
2.2.4. omandaja on tutvunud kinnistul paiknevate ehitistega, on lepingu eseme ning
omandajale võõrandaja poolt lepingu eseme kohta esitatud dokumentatsiooni tähelepanelikult
üle vaadanud ja on teadlik lepingu eseme seisukorrast;
2.2.5. omandaja omandab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning võõrandaja
poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele;
2.2.6. omandaja on teadlik lepingu eseme omandamisega tekkivatest õigustest ja
kohustustest ja omandaja esindaja kinnitab, et omandaja soovib käesoleva lepingu sõlmimist
ning lepingu eseme omandamist;
2.2.7. kinnistu omandamiseks on Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Põlva Maavalitsus
ja Laheda vald (praegune Põlva vald) sõlminud oktoobris 2014. aastal kokkuleppe nr 2-
2.2/6449.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. lepinguosalised on kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on
teadlikud nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ette lugemist notari poolt ega
lisamist käesolevale lepingule;
2.3.2. nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning puuduvad ja
ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et neil
on lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu
sõlmimiseks ning et nad omavad kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate
nimel.
3. Tehinguväärtus ja riigivara üleandmine
3.1. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et lepingu eseme väärtuseks on üks miljon
seitsekümmend tuhat (1 070 000) eurot;
3.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et võõrandaja annab omandajale üle tasuta ja
tingimusteta lepingu eseme omandi ning omandaja võtab lepingu eseme omandi võõrandajalt
vastu.
4
4. Lepingu eseme valduse üleminek ja täiendavad kokkulepped
Lepinguosalised on kokku leppinud, et:
4.1. lepingu esemeks oleva kinnistu otsene valdus ning kinnistu päraldiseks olevad
dokumendid loetakse võõrandaja poolt omandajale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega;
4.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemest saadavad viljad, samuti
lepingu eseme juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht lähevad võõrandajalt omandajale
üle lepingu eseme valduse üleandmisega;
4.3. omandaja kohustub teatama puudustest hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva
lepingu sõlmimisest;
4.4. omandaja on kohustatud kinnistut kasutama sihtotstarbeliselt, mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on riigil õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on kuuskümmend viis
protsenti (65%) vara väärtusest selle võõrandamise hetkel Põlva vallale;
4.5. kui omandaja omandatud vara võõrandab või koormab hoonestusõigusega kümne (10)
aasta jooksul arvates kinnistu omandamisest, siis peab ta hüvitama riigile kuuskümmend viis
protsenti (65%) vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis
tuleb võõrandamisel kanda viie (5) aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel kümne (10)
aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse;
4.6. kui omandaja võõrandab kinnistu või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse
valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis punkti neli viis (4.5) ei
kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnistu või
hoonestusõiguse või seab omandatud kinnistule hoonestusõiguse;
4.7. punktis neli neli (4.4). nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui koos varaga antakse üle avaliku
ülesande täitmise kohustus ning hüvitise tasumine oleks vastuolus riigilt omandatud kinnistu
omandamise aluseks olnud kokkulepetega;
4.8. omandajal on kohustus teatada koheselt Sotsiaalministeeriumile kinnistu võõrandamisest
või hoonestusõigusega koormamisest;
4.9. käesoleva lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui
lepingupoole huve ning Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta
üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
5. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping
Võõrandaja ja omandaja on kinnistu omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja
lubab ja omandaja avaldab soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse
sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34
paluvad võõrandaja ja omandaja kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
registriossa nr 2701150 kantud kinnistu teisse (II) jakku kantud kanne omaniku kohta
ning kanda kinnistu uue omanikuna:
- Põlva vald.
6. Notari selgitused
Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et:
6.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata
jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti;
6.2. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja
ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta
käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja
5
käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi
jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi
originaali asemel ärakirja või väljavõtte;
6.3. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt;
6.4. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest
teadis või pidi teadma;
6.5. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama;
6.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele
mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele
tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud
saamata jäänud tulu;
6.7. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele
tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui
mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja
mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda
ostjale;
6.8. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada
ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on
oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja
223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele
lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1);
6.9. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes
kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot,
tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa
maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks;
6.10. notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud riigivaraseaduses riigivara
võõrandamise kohta sätestatut, mille kohaselt:
6.10.1. riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on
vajalik riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule
juriidilisele isikule riigivaraseaduse §-s 51 sätestatud juhul (riigivaraseaduse § 29 lg 1);
6.10.2. riigivara valitseja hindab vara vajalikkust, lähtudes riigivaraseaduse § 10 lõikes 1
sätestatust, ning kinnisasjade puhul selgitab enne riigivara võõrandamise algatamist välja
kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes riigivaraseaduse §-s 96 sätestatust (riigivaraseaduse §
29 lg 2)
6.10.3. riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele
vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (riigivaraseaduse § 29 lg 3);
6.10.4. Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada,
kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks; 11) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna
arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud
tingimustel; 12) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna
arendamiseks käesoleva seaduse § 741 alusel; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema
seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik
6
mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-,
kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või
sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; 5) vallasasi on vajalik
rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi
on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette (riigivaraseaduse §
33 lg 1);
6.10.5. kui riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1, 12, 2 või 3 alusel omandatud
kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega 10 aasta jooksul pärast
kinnisasja omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile
65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis
tuleb võõrandamisel kanda viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 aasta jooksul
tehingu päevast arvates riigi tuludesse (riigivaraseaduse § 33 lg 3);
6.10.6. kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse
omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju
all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõiget 3 ei
kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või
hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse (riigivaraseaduse § 33 lg
4);
6.10.7. riigil on õigus nõuda käesoleva riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 1, 12, 2
või 3 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus
on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle
võõrandamise hetkel (riigivaraseaduse § 33 lg 5);
6.10.8. riigivara valitseja jälgib riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõigetes 3–5 nimetatud nõuete
täitmist (riigivaraseaduse § 33 lg 6);
6.10.9. riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike
1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule kohustuse teatada riigivaraseaduse paragrahvi 33
lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest
(riigivaraseaduse § 33 lg 7);
6.11. ehitusseadustiku § 80 lg 2 kohaselt sideehitis on liin ja liinirajatis elektroonilise side
seaduse tähenduses;
6.11.1. ehitusseadustiku § 78 kohaselt (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks
olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse
ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud
sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-,
süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid,
juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid,
tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni;
2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide
külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide,
logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja
varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega,
mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud
sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast,
rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal
kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise
kaitsevööndis;
6.12. ehitusseadustiku § 77 kohaselt (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks
olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja
kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise
kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-,
laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
7
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4)
ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit,
ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites;
6.13. vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1): Mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise
või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega
koormamise lepingusse lisatakse viide kaitse kehtestamise õigusaktile;
6.14. vastavalt muinsuskaitseseaduse § 14: (1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks
võib kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest
lähtudes. (2) Kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada: 1) kinnismälestise säilimine
sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud
kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine; 2) kinnismälestise vaadeldavus ja
mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine; 3) kinnismälestist ümbritseva
arheoloogilise kultuurkihi säilimine. (3) Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on
tagada: 1) muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske
üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses; 2) muinsuskaitseala vaadeldavus
olulistest vaatepunktidest. (4) Kaitsevööndi võib jagada erinevate kitsendustega osadeks,
lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärkidest. (5) Kaitsevööndit ei
kehtestata: 1) muinsuskaitsealal paiknevale mälestisele, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei
ole määratud teisiti; 2) kalmistul paiknevale mälestisele; 3) kinnismälestiseks olevas pargis
paiknevale mälestisele. (6) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele
mälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi;
6.15. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 3 Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud;
6.16. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses
olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; kalda kindlustusrajatisele; supelranna
teenindamiseks vajalikule rajatisele; maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui
üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene
kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: pinnavee
veehaarde ehitisele; sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; ranna kindlustusrajatisele;
hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; kalakasvatusehitisele; riigikaitse, piirivalve ja
päästeteenistuse ehitisele; tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult kasutatavale teele ja
tänavale; raudteele;
6.17. vastavalt tõestamisseaduse § 18 lg 5 kohaselt ei pea notar selgitama tehingu
maksuõiguslikke tagajärgi, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;
6.18. notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosalistele mitte enne väljastada, kui
lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu.
7. Volitused notarile
7.1. Vastavalt Tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on
seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega.
7.3 Notar on juhtinud lepinguosaliste tähelepanu, et uue omaniku sissekandmine
kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele
kuuluv riigilõiv.
8
8. Lõppsätted
8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus on 1 070 000 eurot.
8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 on notari tasu 3 123.76 eurot + 624.75 eurot
(20% käibemaks), kokku 3748.51 eurot.
8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis
lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu 20%).
Kinnistusosakonnale digitaalse ärakirja valmistamise ja väljastamise eest on notari tasu
vastavalt notari tasu seaduse § 31 p 15 ja § 35 lg 1 p 2 kohaselt 12.75 eurot, millele lisandub
käibemaks 20% ja iga A4 formaadis lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab
käibemaksu).
8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et notari tasu ja riigilõivu käesoleva lepingu sõlmimisel
tasub omandaja.
8.5. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele
hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu
seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides
on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi
lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda
kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument
ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile.
8.6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 lg 1 tuleb kinnistu uue omaniku kandmise eest
kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu summas 1 712 eurot (tehinguväärtus 1 070 000 eurot);
8.7. Käesolev leping on koostatud ja alla kirjutatud ühes (1) eksemplaris, milline säilitatakse
notaribüroos. Lepinguosalistele väljastatakse käesoleva lepingu ärakirjad nende soovil kas
paberkandjal või digitaalselt. Vastavalt notariaadimäärustiku § 231 on lepinguosalistel
infosüsteemide andmevahetuskihi (nimetatud X-tee) kaudu ligipääs käesoleva lepingu
digitaalselt kinnitatud ärakirjale aadressil www.eesti.ee.
8.8. Käesoleva lepingu tekst on lepinguosalistele enne notari juuresolekul allakirjutamist notari
poolt ette loetud, antud lepinguosalistele enne heakskiitmist läbivaatamiseks, lepingu sisu ja
õiguslikud tagajärjed selgitatud ning lepinguosaliste esindajad kinnitavad käesolevale
lepingule alla kirjutades, et leping, selle tekst ja sisu vastavad lepinguosaliste tahtele.
8.9. Käesolevas dokumendis on üheksa (9) lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil.
8.10. Käesolev leping on lepinguosaliste esindajate poolt omakäeliselt alla kirjutatud notari
juuresolekul.
kh
/ ees- ja perekonnanimi allkiri/
_______________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
/ ees- ja perekonnanimi allkiri/
_______________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
/Notari ametinimetus, allkiri ja pitser/
9