Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Maaeluministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-01370
Resolutsiooni teema: Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku
toidusüsteemi edendamiseks
Adressaat: Maaeluministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152' lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu
järgneva algatuse kohta:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Strateegia
„Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks (COM
(2020) 381, EISi toimiku nr 20-1149).
Tähtaeg: 31.08.2020
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Maaeluministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta.
Tähtaeg: 10.07.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 10.09.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (02.09.2020) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 31.08.2020.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 09.06.2020
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
KOMISIONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS-JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi
Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi
ANDMED Nimetus
edendamiseks
ALGATUSE COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE
KOHTA
COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE
COMMITTEE OF THE REGIONS A Farm to Fork Strategy
for a fair, healthy and environmentally-friendly food system
Eelnõu nr COM(2020) 381 final Esitamise kuupäev: 20.05.2020 Menetluskord EL-is: n/a
RKKTS § 1521 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1
- algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
VALITSUSSE p2
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
10.09 VV
VALITSUSELE EL menetluse
Kuupäev istungile,
ESITAMINE ajakava
KOKi 02.09
KeM, HTM,
MKM, RaM, SiM, Kaasata valdkondlikud
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid,
MENETLUS min MEM ministeeriumid SoM, VäM huvigrupid huvigripid ja
(sisendi tähtaeg katusorganisatsioonid
10.07)
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELÕU SISUST 20. mail avaldas Euroopa Komisjon uue „Talust taldrikule“ (Farm to Fork)
JA
EESMÄRKIDEST
strateegia. Tegemist on Euroopa rohelise kokkuleppe elemendiga, mille eesmärk on
" põllumajanduse ja looduskaitse valdkondades kaardistada tegevused, mis on
vajalikud ELi kliima- ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseks.
„Talust toidulauale“ strateegia üldeesmärk on kiirendada üleminekut jätkusuutlikule
neutraalse või positiivse keskkonnamõjuga toidutarneahelale, tagada toiduga kindlustatus
ja luua võimalused, mis muudavad tervisliku toitumise ELi kodanike jaoks lihtsaks
valikuks.
Täpsemalt sätestatakse strateegias, kuidas:
tagada jätkusuutlik primaarne tootmine (näiteks põllumajandusettevõtetes
kohapealne jäätmetest bioenergia tootmine);
stimuleerida jätkusuutlikku toiduainete töötlemist, jaemüüki, hotellindus- ja
toitlustusteenuseid (vähendada tootmises toidukadusid, liigset pakendamist,
tervisele ohtlike materjalide kasutamist jne);
edendada säästvat toidutarbimist, hõlbustades üleminekut tervislikule ja säästvale
toitumisele (meetmed, mis aitavad tarbijatel valida tervislikku ja säästvat toitumist,
pakkudes paremat toidualast teavet, näiteks selle kohta, kust toit pärineb ja selle
toiteväärtus);
vähendada toidukadusid ja jäätmeteket 50% võrra 2030. aastaks tarbija ja tootja
kohta (komisjon teeb tulevikus ettepaneku kehtestada selleks liikmesriikidele
siduvad eesmärgid). Toidukadusid aitaks vähendada ka märgistuste „kõlblik kuni“
ja „parim enne“ ühtne kasutamine tootjate poolt ja tarbija teadlikkuse kasv.
„Talust toidulauale“ seab üleeuroopalise eesmärgi vähendada keemiliste
pestitsiidide üldist kasutamist 50% võrra 2030. aastaks. Samuti on eesmärk
vähendada põllumajandustootmises toitainete kadu vähemalt 50%, tagades
samas, et mullaviljakus ei halvene, mis peaks vähendama 2030. aastaks väetiste
kasutamist vähemalt 20%. Peale selle võtab komisjon strateegiaga meetmeid, et
vähendada 2030. aastaks põllumajandusloomade ja vesiviljeluses kasutatavate
antimikroobikumide müüki 50% võrra. Antimikroobikumiresistentsus, mis on
1/2 Alustatud: 09.06.2020 Muudetud: 09.06.2020
seotud antibiootikumide liigse ja sobimatu kasutamisega loomade ja inimeste
tervishoius, põhjustab ELis igal aastal hinnanguliselt 33 000 inimese surma ja
märkimisväärseid tervishoiukulusid. Strateegia numbrilised sihtmärgid on EL-
ülesed ja neid saab jagada vastavalt ELi biogeograafilistele piirkondadele.
Arvesse võetakse, et numbriliste eesmärkide täitmine sõltub liikmesriikide
erinevatest stardipositsioonidest ja juba saavutatud progressist (näiteks Eestis
kasutatakse hektari kohta märkimisväärselt vähem taimekaitsevahendeid kui ELis
keskmiselt).
VÕIMALIKUD
SOTS-MAJ.
MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU
EELARVELE
KOMMENTAARI
D
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
2/2 Alustatud: 09.06.2020 Muudetud: 09.06.2020
Contents TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Need for action PAGEREF _Toc40782323 \h 2 2. Building the Food chain that works for Consumers, Producers, Climate and the Environment PAGEREF _Toc40782324 \h 4 2.1. Ensuring sustainable food production PAGEREF _Toc40782325 \h 5 2.2. Ensuring food security PAGEREF _Toc40782326 \h 10 2.3. Stimulating sustainable food processing, wholesale, retail, hospitality and food services practices PAGEREF _Toc40782327 \h 11 2.4. Promoting sustainable food consumption and facilitating the shift to healthy, sustainable diets PAGEREF _Toc40782328 \h 13 2.5. Reducing food loss and waste PAGEREF _Toc40782329 \h 14 2.6. Combating food fraud along the food supply chain PAGEREF _Toc40782330 \h 14 3. Enabling the transition PAGEREF _Toc40782331 \h 15 3.1. Research, innovation, technology and investments PAGEREF _Toc40782332 \h 15 3.2. Advisory services, data and knowledge sharing, and skills PAGEREF _Toc40782333 \h 16 4. Promoting the global transition PAGEREF _Toc40782334 \h 17 5. Conclusions PAGEREF _Toc40782335 \h 18 Need for action The European Green Deal sets out how to make Europe the first climate-neutral continent by 2050. It maps a new, sustainable and inclusive growth strategy to boost the economy, improve people's health and quality of life, care for nature, and leave no one behind. The Farm to Fork Strategy is at the heart of the Green Deal. It addresses comprehensively the challenges of sustainable food systems and recognises the inextricable links between healthy people, healthy societies and a healthy planet. The strategy is also central to the Commission’s agenda to achieve the United Nations’ Sustainable Development Goals (SDGs). All citizens and operators across value chains, in the EU and elsewhere, should benefit from a just transition , e specially in the aftermath of the COVID-19 pandemic and the economic downturn . A shift to a sustainable food system can bring environmental, health and social benefits, offer economic gains and ensure that the recovery from the crisis puts us onto a sustainable path . Ensuring a sustainable livelihood for primary producers, who still lag behind in terms of income , is essential for the success of the recovery and the transition. The COVID-19 pandemic has underlined the importance of a robust and resilient food system that functions in all circumstances, and is capable of ensuring access to a sufficient supply of affordable food for citizens. It has also made us acutely aware of the interrelations between our health, ecosystems, supply chains, consumption patterns and planetary boundaries. It is clear that we need to do much more to keep ourselves and the planet healthy. The current pandemic is just one example. The increasing recurrence of droughts, floods, forest fires and new pests are a constant reminder that our food system is under threat and must become more sustainable and resilient. The Farm to Fork Strategy is a new comprehensive approach to how Europeans value food sustainability. It is an opportunity to improve lifestyles, health, and the environment. The creation of a favourable food environment that makes it easier to choose healthy and sustainable diets will benefit consumers’ health and quality of life, and reduce health-related costs for society. People pay increasing attention to environmental, health, social and ethical issues and they seek value in food more than ever before. Even as societies become more urbanised, they want to feel closer to their food. They want food that is fresh, less processed and sustainably sourced. And the calls for shorter supply chains have intensified during the current outbreak. Consumers should be empowered to choose sustainable food and all actors in the food chain should see this as their responsibility and opportunity. European food is already a global standard for food that is safe, plentiful, nutritious and of high quality. This is the result of years of EU policymaking to protect human, animal and plant health, and of the efforts of farmers, fishers and aquaculture producers. Now European food should also become the global standard for sustainability. This strategy aims to reward those farmers, fishers and other operators in the food chain who have already undergone the transition to sustainable practices, enable the transition for the others, and create additional opportunities for their businesses. EU agriculture is the only major system in the world that reduced greenhouse gas (GHG) emissions (by 20% since 1990 ). However, even within the EU, this path has been neither linear nor homogenous across Member States. In addition, the manufacturing, processing, retailing, packaging and transportation of food make a major contribution to air, soil and water pollution and GHG emissions, and has a profound impact on biodiversity. As such, even though the EU’s transition to sustainable food systems has started in many areas, food systems remain one of the key drivers of climate change and environmental degradation . There is an urgent need to reduce dependency on pesticides and antimicrobials, reduce excess fertilisation , increase organic farming, improve animal welfare, and reverse biodiversity loss. The Climate Law sets out the objective for a climate neutral Union in 2050. The Commission will come forward by September 2020 with a 2030 climate target plan, to increase the GHG emission reduction target towards 50 or 55% compared with 1990 levels. The Farm to Fork Strategy lays down a new approach to ensure that agriculture, fisheries and aquaculture, and the food value chain contribute appropriately to this process. The transition to sustainable food systems is also a huge economic opportunity . Citizens’ expectations are evolving and driving significant change in the food market. This is an opportunity for farmers, fishers and aquaculture producers, as well as food processors and food services. This transition will allow them to make sustainability their trademark and to guarantee the future of the EU food chain before their competitors outside the EU do so. The transition to sustainability presents a ‘first mover’ opportunity for all actors in the EU food chain. It is clear that the transition will not happen without a shift in people’s diets . Yet, in the EU, 33 million people cannot afford a quality meal every second day and food assistance is essential for part of the population in many Member States. The challenge of food insecurity and affordability risks growing during an economic downturn so it is essential to take action to change consumption patterns and curb food waste. While about 20% of the food produced is wasted , obesity is also rising . Over half of the adult population are now overweight , contributing to a high prevalence of diet-related diseases (including various types of cancer) and related healthcare costs. Overall, European diets are not in line with national dietary recommendations, and the ‘food environment’ does not ensure that the healthy option is always the easiest one. If European diets were in line with dietary recommendations, the environmental footprint of food systems would be significantly reduced. It is also clear that we cannot make a change unless we take the rest of the world with us. The EU is the biggest importer and exporter of agri-food products and the largest seafood market in the world. The production of commodities can have negative environmental and social impacts in the countries where they are produced. Therefore, efforts to tighten sustainability requirements in the EU food system should be accompanied by policies that help raise standards globally , in order to avoid the externalisation and export of unsustainable practices. A sustainable food system will be essential to achieve the climate and environmental objectives of the Green Deal, while improving the incomes of primary producers and reinforcing EU’s competitiveness . This strategy supports the transition by putting the emphasis on new opportunities for citizens and food operators alike. Building the Food chain that works for Consumers, Producers, Climate and the Environment The EU’s goals are to reduce the environmental and climate footprint of the EU food system and strengthen its resilience , ensure food security in the face of climate change and biodiversity loss and lead a global transition towards competitive sustainability from farm to fork and tapping into new opportunities . This means: ensuring that the food chain, covering food production, transport, distribution, marketing and consumption, has a neutral or positive environmental impact , preserving and restoring the land, freshwater and sea-based resources on which the food system depends; helping to mitigate climate change and adapting to its impacts; protecting land, soil, water, air, plant and animal health and welfare; and reversing the loss of biodiversity; ensuring food security, nutrition and public health – making sure that everyone has access to sufficient, nutritious, sustainable food that upholds high standards of safety and quality, plant health, and animal health and welfare, while meeting dietary needs and food preferences; and preserving the affordability of food, while generating fairer economic returns in the supply chain, so that ultimately the most sustainable food also become s the most affordable , fostering the competitiveness of the EU supply sector, promoting fair trade, creating new business opportunities, while ensuring integrity of the single market and occupational health and safety. The sustainability of food systems is a global issue and food systems will have to adapt to face diverse challenges. The EU can play a key role in setting global standards with this strategy. It sets key targets in priority areas for the EU as a whole. In addition to new policy initiatives, enforcement of existing legislation, notably for animal welfare, pesticide use and protecting the environment legislation, is essential to ensure a fair transition. The approach will take into account different starting points and differences in improvement potential in the Member States. It will also recognise that a transition to sustainability of the food system will change the economic fabric of many EU regions and their patterns of interactions. Technical and financial assistance from existing EU instruments, such as cohesion funds and the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD), will support the transition. New legislative initiatives will be underpinned by Commission’s better regulation tools. Based on public consultations, on the identification of the environmental, social and economic impacts, and on analyses of how small and medium size enterprises (SMEs) are affected and innovation fostered or hindered, impact assessments will contribute to making efficient policy choices at minimum costs, in line with the objectives of the Green Deal. To accelerate and facilitate the transition and ensure that all foods placed on the EU market become increasingly sustainable, the Commission will make a legislative proposal for a framework for a sustainable food system before the end of 2023. This will promote policy coherence at EU and national level, mainstream sustainability in all food-related policies and strengthen the resilience of food systems. Following broad consultation and impact assessment, the Commission will work on common definitions and general principles and requirements for sustainable food systems and foods. The framework will also address the responsibilities of all actors in the food system. Combined with certification and labelling on the sustainability performance of food products and with targeted incentives, the framework will allow operators to benefit from sustainable practices and progressively raise sustainability standards so as to become the norm for all food products placed on the EU market. Ensuring sustainable food production All actors of the food chain must play their part in achieving the sustainability of food chain. Farmers, fishers and aquaculture producers need to transform their production methods more quickly, and make the best use of nature-based, technological, digital, and space-based solutions to deliver better climate and environmental results, increase climate resilience and reduce and optimise the use of inputs (e.g. pesticides, fertilisers). These solutions require human and financial investment , but also promise higher returns by creating added value and by reducing costs. An example of a new green business model is carbon sequestration by farmers and foresters. Farming practices that remove CO 2 from the atmosphere contribute to the climate neutrality objective and should be rewarded, either via the common agricultural policy (CAP) or other public or private initiatives (carbon market ). A new EU carbon farming initiative under the Climate Pact will promote this new business model, which provides farmers with a new source of income and helps other sectors to decarbonise the food chain. As announced in the Circular Economy Action Plan (CEAP) , the Commission will develop a regulatory framework for certifying carbon removals based on robust and transparent carbon accounting to monitor and verify the authenticity of carbon removals . The circular bio-based economy is still a largely untapped potential for farmers and their cooperatives. For example, advanced bio-refineries that produce bio-fertilisers, protein feed, bioenergy, and bio-chemicals offer opportunities for the transition to a climate-neutral European economy and the creation of new jobs in primary production. Farmers should grasp opportunities to reduce methane emissions from livestock by developing the production of renewable energy and investing in anaerobic digesters for biogas production from agriculture waste and residues, such as manure. Farms also have the potential to produce biogas from other sources of waste and residues, such as from the food and beverage industry, sewage, wastewater and municipal waste. Farm houses and barns are often perfect for placing solar panels and such investments should be prioritised in the future CAP Strategic Plans . The Commission will take action to speed-up market adoption of these and other energy efficiency solutions in the agriculture and food sectors as long as these investments are carried out in a sustainable manner and without compromising food security or biodiversity, under the clean energy initiatives and programmes. The use of chemical pesticides in agriculture contributes to soil, water and air pollution, biodiversity loss and can harm non-target plants, insects, birds, mammals and amphibians. The Commission has already established a Harmonised Risk Indicator to quantify the progress in reducing the risks linked to pesticides. This demonstrates a 20% decrease in risk from pesticide use in the past five years. The Commission will take additional action to reduce the overall use and risk of chemical pesticides by 50% and the use of more hazardous pesticides by 50% by 2030. To pave the way to alternatives and maintain farmers’ incomes, the Commission will take a number of steps. It will revise the Sustainable Use of Pesticides Directive, enhance provisions on integrated pest management (IPM) and promote greater use of safe alternative ways of protecting harvests from pests and diseases. IPM will encourage the use of alternative control techniques, such as crop rotation and mechanical weeding, and will be one of the main tools in reducing the use of, and dependency on, chemical pesticides in general, and the use of more hazardous pesticides in particular. Agricultural practices that reduce the use of pesticides through the CAP will be of paramount importance and the Strategic Plans should reflect this transition and promote access to advice. The Commission will also facilitate the placing on the market of pesticides containing biological active substances and reinforce the environmental risk assessment of pesticides . It will act to reduce the length of the pesticide authorisation process by Member States. The Commission will also propose changes to the 2009 Regulation concerning statistics on pesticides to overcome data gaps and promote evidence-based policymaking. The excess of nutrients (especially nitrogen and phosphorus) in the environment, stemming from excess use and the fact that not all nutrients used in agriculture are effectively absorbed by plants, is another major source of air, soil and water pollution and climate impacts . It has reduced biodiversity in rivers, lakes, wetlands and seas . The Commission will act to reduce nutrient losses by at least 50%, while ensuring that there is no deterioration in soil fertility. This will reduce the use of fertilisers by at least 20% by 2030. This will be achieved by implementing and enforcing the relevant environmental and climate legislation in full, by identifying with Member States the nutrient load reductions needed to achieve these goals, applying balanced fertilisation and sustainable nutrient management and by managing nitrogen and phosphorus better throughout their lifecycle. The Commission will develop with Member States an integrated nutrient management action plan to address nutrient pollution at source and increase the sustainability of the livestock sector. The Commission will also work with Member States to extend the application of precise fertilisation techniques and sustainable agricultural practices, notably in hotspot areas of intensive livestock farming and of recycling of organic waste into renewable fertilisers. This will be done by means of measures which Member States will include in their CAP Strategic Plans such as the Farm Sustainability Tool for nutrient management , investments, advisory services and of EU space technologies (Copernicus, Galileo). Agriculture is responsible for 10.3 % of the EU’s GHG emissions and nearly 70% of those come from the animal sector . They consist of non-CO 2 GHG (methane and nitrous oxide). In addition, 68% of the total agricultural land is used for animal production . To help reduce the environmental and climate impact of animal production, avoid carbon leakage through imports and to support the ongoing transition towards more sustainable livestock farming , t he Commission will facilitate the placing on the market of sustainable and innovative feed additives. It will examine EU rules to reduce the dependency on critical feed materials (e.g. soya grown on deforested land) by fostering EU-grown plant proteins as well as alternative feed materials such as insects, marine feed stocks (e.g. algae) and by-products from the bio-economy (e.g. fish waste) . Furthermore, the Commission is undertaking a review of the EU promotion programme for agricultural products, with a view to enhancing its contribution to sustainable production and consumption, and in line with the evolving diets. In relation to meat, that review should focus on how the EU can use its promotion programme to support the most sustainable, carbon-efficient methods of livestock production. It will also strictly assess any proposal for coupled support in Strategic Plans from the perspective of the need for overall sustainability. Antimicrobial resistance (AMR) linked to the excessive and inappropriate use of antimicrobials in animal and human healthcare leads to an estimated 33,000 human deaths in the EU/EEA every year , and considerable healthcare costs. The Commission will therefore take action to reduce overall EU sales of antimicrobials for farmed animals and in aquaculture by 50% by 2030. The new Regulations on veterinary medicinal products and medicated feed provide for a wide range of measures to help achieve this objective and promote one health. Better animal welfare improves animal health and food quality, reduces the need for medication and can help preserve biodiversity. It is also clear that citizens want this. The Commission will revise the animal welfare legislation, including on animal transport and the slaughter of animals, to align it with the latest scientific evidence, broaden its scope, make it easier to enforce and ultimately ensure a higher level of animal welfare. The Strategic Plans and the new EU Strategic Guidelines on Aquaculture will support this process. The Commission will also consider options for animal welfare labelling to better transmit value through the food chain. Climate change brings new threats to plant health . The sustainability challenge calls for measures to protect plants better from emerging pests and diseases, and for innovation. The Commission will adopt rules to reinforce vigilance on plant imports and surveillance on Union territory. New innovative techniques, including biotechnology and the development of bio-based products, may play a role in increasing sustainability, provided they are safe for consumers and the environment while bringing benefits for society as a whole. They can also accelerate the process of reducing dependency on pesticides. In response to the request of Member States, the Commission is carrying out a study which will look at the potential of new genomic techniques to improve sustainability along the food supply chain. Sustainable food systems also rely on seed security and diversity . Farmers need to have access to a range of quality seeds for plant varieties adapted to the pressures of climate change. The Commission will take measures to facilitate the registration of seed varieties, including for organic farming, and to ensure easier market access for traditional and locally-adapted varieties. The market for organic food is set to continue growing and organic farming needs to be further promoted. It has a positive impact on biodiversity, it creates jobs and attracts young farmers. Consumers recognise its value. The legal framework supports the shift to this type of farming, but more needs to be done, and similar shifts need to take place in the oceans and inland waters. In addition to CAP measures, such as eco-schemes, investments and advisory services, and the Common Fisheries Policy (CFP) measures, the Commission will put forward an Action Plan on organic farming . This will help Member States stimulate both supply and demand for organic products. It will ensure consumer trust and boost demand through promotion campaigns and green public procurement. This approach will help to reach the objective of at least 25% of the EU’s agricultural land under organic farming by 2030 and a significant increase in organic aquaculture. It is clear that the transition must be supported by a CAP that focuses on the Green Deal. The new CAP , which the Commission proposed in June 2018, aims to help farmers to improve their environmental and climate performance through a more results oriented model, better use of data and analysis, improved mandatory environmental standards, new voluntary measures and an increased focus on investments into green and digital technologies and practices. It also aims to guarantee a decent income allowing them to provide for their families and withstand crises of all kinds . The requirement to improve the efficiency and effectiveness of direct payments by capping and better targeting income support to farmers who need it and who deliver on the green ambition, rather than to entities and companies who merely own farm land, remains an essential element of the future CAP . The capacity of Member States to ensure this must be carefully assessed in the Strategic Plans and monitored throughout implementation. The Commission’s most recent analysis concludes that the reform does indeed have the potential to drive forward the Green Deal, but that the key provisions of the proposals must be maintained in the negotiating process, and certain improvements and practical initiatives should be developed. The new ‘eco-schemes’ will offer a major stream of funding to boost sustainable practices, such as precision agriculture, agro-ecology (including organic farming), carbon farming and agro-forestry. Member States and the Commission will have to ensure that they are appropriately resourced and implemented in the Strategic Plans. The Commission will support the introduction of a minimum ring-fencing budget for eco-schemes. The Commission will also make recommendations to each Member State on the nine specific objectives of the CAP, before they formally submit the draft Strategic Plans. The Commission will pay particular attention to addressing the Green Deal targets, and those stemming from this strategy and the Biodiversity Strategy for 2030. It will ask Member States to set explicit national values for those targets, taking into account their specific situation and the above mentioned recommendations. Based on these values, the Member States will identify the necessary measures in their Strategic Plans. In parallel to changes in agriculture, the shift to sustainable fish and seafood production must also be accelerated. Economic data show that, where fishing has become sustainable, income has grown in parallel . The Commission will step up efforts to bring fish stocks to sustainable levels via CFP where implementation gaps remain (e.g. by reducing wasteful discarding), strengthen fisheries management in the Mediterranean in cooperation with all coastal states and re-assess, by 2022, how the CFP addresses the risks triggered by climate change. The proposed revision of the EU’s fisheries control system will contribute to the fight against fraud through an enhanced traceability system. The mandatory use of digitalised catch certificates will strengthen measures to prevent illegal fish products from entering the EU market. Farmed fish and seafood generate a lower carbon footprint than animal production on land. In addition to the significant support by the next European Maritime and Fisheries Fund for sustainable seafood farming, the Commission envisages adopting EU guidelines for Member States’ sustainable aquaculture development plans and promote the right kind of expenditure under the Fund. It will also set out well-targeted support for the algae industry, as algae should become an important source of alternative protein for a sustainable food system and global food security. Finally, to support primary producers in the transition, the Commission envisages clarifying the competition rules for collective initiatives that promote sustainability in supply chains. It will also help farmers and fishers to strengthen their position in the supply chain and to capture a fair share of the added value of sustainable production by encouraging the possibilities for cooperation within the common market organisations for agricultural products and fishery and aquaculture products . The Commission will monitor the implementation of the Unfair Trading Practices Directive by Member States. It will also work with co-legislators to improve agricultural rules that strengthen the position of farmers (e.g. producers of products with geographical indications), their cooperatives and producer organisations in the food supply chain. Ensuring food security A sustainable food system must ensure sufficient and varied supply of safe, nutritious, affordable and sustainable food to people at all times, not least in times of crisis. Events which affect the sustainability of food systems do not necessarily stem from the food supply chain itself but can be triggered by political, economic, environmental or health crises. While the current COVID-19 pandemic has no connection to food safety in the EU, such crisis can place both food security and livelihoods at risk. Climate change and biodiversity loss constitute imminent and lasting threats to food security and livelihoods. In the context of this strategy, the Commission will continue closely monitoring food security, as well as competitiveness of farmers and food operators. Given the complexity and number of actors involved in the food value chain, crises affect it in different ways. While there has been sufficient food supply in general, this pandemic has presented many challenges, such as logistical disruptions of supply chains, labour shortages, loss of certain markets and change in consumer patterns, impacting on the functioning of food systems. This situation is unprecedented and the food chain faces increasing threats every year with recurring droughts, floods, forest fires, biodiversity loss and new pests. Increasing the sustainability of food producers will ultimately increase their resilience. This strategy aims to provide a new framework for that, complemented by measures set out in the Biodiversity Strategy. The COVID-19 pandemic has also made us aware of the importance of critical staff, such as agri-food workers. This is why it will be particularly important to mitigate the socio-economic consequences impacting the food chain and ensure that the key principles enshrined in the European Pillar of Social Rights are respected, especially when it comes to precarious, seasonal and undeclared workers. The considerations of workers’ social protection, working and housing conditions as well as protection of health and safety will play a major role in building fair, strong and sustainable food systems. The Commission will step up its coordination of a common European response to crises affecting food systems in order to ensure food security and safety, reinforce public health and mitigate their socio-economic impact in the EU. Drawing on the lessons learned, the Commission will assess the resilience of the food system and develop a contingency plan for ensuring food supply and food security to be put in place in times of crisis. The agricultural crisis reserve will be revamped so its full potential can be used upfront in the case of crisis in agricultural markets. In addition to risk assessment and management measures to be activated during crisis, the plan will set up a food crisis response mechanism coordinated by the Commission and involving Member States. It will be comprised of various sectors (agriculture, fisheries, food safety, workforce, health and transport issues) depending on the nature of the crisis. Stimulating sustainable food processing, wholesale, retail, hospitality and food services practices Food processors, food service operators and retailers shape the market and influence consumers’ dietary choices through the types and nutritional composition of the food they produce, their choice of suppliers, production methods and packaging, transport, merchandising and marketing practices. As the biggest global food importer and exporter, the EU food and drink industry also affects the environmental and social footprint of global trade. Strengthening the sustainability of our food systems can help further build the reputation of businesses and products, create shareholder value, improve working conditions, attract employees and investors, and confer competitive advantage, productivity gains and reduced costs for companies . The food industry and retail sector should show the way by increasing the availability and affordability of healthy, sustainable food options to reduce the overall environmental footprint of the food system. To promote this, the Commission will develop an EU Code of conduct for responsible business and marketing practice accompanied with a monitoring framework. The Code will be developed with all relevant stakeholders. The Commission will seek commitments from food companies and organisations to take concrete actions on health and sustainability, focussing in particular on: reformulating food products in line with guidelines for healthy, sustainable diets; reducing their environmental footprint and energy consumption by becoming more energy efficient; adapting marketing and advertising strategies taking into account the needs of the most vulnerable; ensuring that food price campaigns do not undermine citizens’ perception of the value of food; and reducing packaging in line with the new CEAP. For example, marketing campaigns advertising meat at very low prices must be avoided. The Commission will monitor these commitments and consider legislative measures if progress is insufficient. The Commission is also preparing an initiative to improve the corporate governance framework , including a requirement for the food industry to integrate sustainability into corporate strategies. The Commission will also seek opportunities to facilitate the shift to healthier diets and stimulate product reformulation, including by setting up nutrient profiles to restrict the promotion (via nutrition or health claims) of foods high in fat, sugars and salt. The Commission will take action to scale-up and promote sustainable and socially responsible production methods and circular business models in food processing and retail, including specifically for SMEs, in synergy with the objectives and initiatives put forward under the new CEAP. The deployment of a circular and sustainable EU Bioeconomy provides business opportunities, for instance linked to making use of food waste. Food packaging plays a key role in the sustainability of food systems. The Commission will revise the food contact materials legislation to improve food safety and public health (in particular in reducing the use of hazardous chemicals), support the use of innovative and sustainable packaging solutions using environmentally-friendly, re-usable and recyclable materials, and contribute to food waste reduction. In addition, under the sustainable products initiative announced in the CEAP, it will work on a legislative initiative on re use in food services to substitute single-use food packaging and cutlery by re usable products. Finally, the Commission will revise marketing standards to provide for the uptake and supply of sustainable agricultural, fisheries and aquaculture products and to reinforce the role of sustainability criteria taking into account the possible impact of these standards on food loss and waste. In parallel, it will strengthen the legislative framework on geographical indications (GIs) and, where appropriate, include specific sustainability criteria. Moreover, with a view to enhance resilience of regional and local food systems, the Commission in order to create shorter supply chains will support reducing dependence on long-haul transportation (about 1.3 billion tonnes of primary agricultural, forestry and fishery products were transported on roads in 2017 ). Promoting sustainable food consumption and facilitating the shift to healthy, sustainable diets Current food consumption patterns are unsustainable from both health and environmental points of view. While in the EU, average intakes of energy, red meat , sugars, salt and fats continue to exceed recommendations, consumption of whole-grain cereals, fruit and vegetables, legumes and nuts is insufficient . Reversing the rise in overweight and obesity rates across the EU by 2030 is critical. Moving to a more plant-based diet with less red and processed meat and with more fruits and vegetables will reduce not only risks of life threatening diseases, but also the environmental impact of the food system . It is estimated that in the EU in 2017 over 950,000 deaths (one out of five) and over 16 million lost healthy life years were attributable to unhealthy diets, mainly cardiovascular diseases and cancers . The EU’s ‘beating cancer’ plan includes the promotion of healthy diets as part of the actions for cancer prevention. The provision of clear information that makes it easier for consumers to choose healthy and sustainable diets will benefit their health and quality of life, and reduce health-related costs. To empower consumers to make informed, healthy and sustainable food choices, the Commission will propose harmonised mandatory front - of - pack nutrition labelling and will consider to propose the extension of mandatory origin or provenance indications to certain products, while fully taking into account impacts on the single market. The Commission will also examine ways to harmonise voluntary green claims and to create a sustainable labelling framework that covers, in synergy with other relevant initiatives, the nutritional, climate, environmental and social aspects of food products. The Commission will also explore new ways to provide information to consumers through other means including digital, to improve the accessibility of food information in particular for visually impaired persons. To improve the availability and price of sustainable food and to promote healthy and sustainable diets in institutional catering, the Commission will determine the best way of setting minimum mandatory criteria for sustainable food procurement. This will help cities, regions and public authorities to play their part by sourcing sustainable food for schools, hospitals and public institutions and it will also boost sustainable farming systems, such as organic farming. The Commission will lead by example and reinforce sustainability standards in the catering contract for its canteens. It will also review the EU school scheme to enhance its contribution to sustainable food consumption and in particular to strengthen educational messages on the importance of healthy nutrition, sustainable food production and reducing food waste. Tax incentives should also drive the transition to a sustainable food system and encourage consumers to choose sustainable and healthy diets. The Commission’s proposal on VAT rates (currently being discussed in the Council) could allow Member States to make more targeted use of rates, for instance to support organic fruit and vegetables. EU tax systems should also aim to ensure that the price of different foods reflects their real costs in terms of use of finite natural resources, pollution, GHG emissions and other environmental externalities. Reducing food loss and waste Tackling food loss and waste is key to achieving sustainability . Reducing food waste brings savings for consumers and operators, and the recovery and redistribution of surplus food that would otherwise be wasted has an important social dimension. It also ties in with policies on the recovery of nutrients and secondary raw materials, the production of feed, food safety, biodiversity, bioeconomy, waste management and renewable energy. The Commission is committed to halving per capita food waste at retail and consumer levels by 2030 (SDG Target 12.3). Using the new methodology for measuring food waste and the data expected from Member States in 2022, it will set a baseline and propose legally binding targets to reduce food waste across the EU. The Commission will integrate food loss and waste prevention in other EU policies. Misunderstanding and misuse of date marking (‘use by’ and ‘best before’ dates) lead to food waste. The Commission will revise EU rules to take account of consumer research. In addition to quantifying food waste levels, the Commission will investigate food losses at the production stage, and explore ways of preventing them. Coordinating action at EU level will reinforce action at national level, and the recommendations of the EU Platform on Food Losses and Food Waste will help show the way forward for all actors. Combating food fraud along the food supply chain Food fraud jeopardises the sustainability of food systems. It deceives consumers and prevents them from making informed choices. It undermines food safety, fair commercial practices, the resilience of food markets and ultimately the single market. A zero tolerance policy with effective deterrents is crucial in this regard. The Commission will scale up its fight against food fraud to achieve a level playing field for operators and strengthen the powers of control and enforcement authorities. It will work with Member States, Europol and other bodies to use EU data on traceability and alerts to improve coordination on food fraud. It will also propose stricter dissuasive measures, better import controls and examine the possibility to strengthen coordination and investigative capacities of the European Anti-Fraud Office (OLAF). Enabling the transition Research, innovation, technology and investments Research and innovation (R&I) are key drivers in accelerating the transition to sustainable, healthy and inclusive food systems from primary production to consumption. R&I can help develop and test solutions, overcome barriers and uncover new market opportunities . Under Horizon 2020 , the Commission is preparing an additional call for proposals for Green Deal priorities in 2020 for a total of around EUR 1 billion. Under Horizon Europe , it proposes to spend EUR 10 billion on R&I on food, bioeconomy, natural resources, agriculture, fisheries, aquaculture and the environment as well as the use of digital technologies and nature-based solutions for agri-food. A key area of research will relate to microbiome, food from the oceans, urban food systems, as well as increasing the availability and source of alternative proteins such as plant, microbial, marine and insect-based proteins and meat substitutes. A mission in the area of soil health and food will aim to develop solutions for restoring soil health and functions. New knowledge and innovations will also scale up agro-ecological approaches in primary production through a dedicated partnership on agro-ecology living laboratories. This will contribute to reducing the use of pesticides, fertilisers and antimicrobials. To speed up innovation and accelerate knowledge transfer, t he Commission will work with Member States to strengthen the role of the European Innovation Partnership 'Agricultural Productivity and Sustainability' (EIP-AGRI) in the Strategic Plans. In addition, the European Regional Development Fund will invest, through smart specialisation, in innovation and collaboration along the food value chains. A new Horizon Europe partnership for “Safe and sustainable food systems for people, planet and climate” will put in place an R&I governance mechanism engaging Member States and food systems actors from farm-to-fork, to deliver innovative solutions providing co-benefits for nutrition, quality of food, climate, circularity and communities. All farmers and all rural areas need to be connected to fast and reliable internet. This is a key enabler for jobs, business and investment in rural areas, as well as for improving the quality of life in areas such as healthcare, entertainment and e-government. Access to fast broadband internet will also enable mainstreaming precision farming and use of artificial intelligence. It will allow the EU to fully exploit its global leadership in satellite technology. This will ultimately result in a cost reduction for farmers, improve soil management and water quality, reduce the use of fertilisers, pesticides and GHG emissions, improve biodiversity and create a healthier environment for farmers and citizens. The Commission aims to accelerate the roll-out of fast broadband internet in rural areas to achieve the objective of 100% access by 2025. Investments will be necessary to encourage innovation and create sustainable food systems. Through EU budget guarantees, the InvestEU Fund will foster investment in the agro-food sector by de-risking investments by European corporations and facilitating access to finance for SMEs and mid-cap companies. In 2020, the EU framework to facilitate sustainable investments (EU taxonomy ) as well as the renewed strategy on sustainable finance will mobilise the financial sector to invest more sustainably, including in the agriculture and food production sector. The CAP must also increasingly facilitate investment support to improve the resilience and accelerate the green and digital transformation of farms. Advisory services, data and knowledge sharing, and skills Knowledge and advice are key to enabling all actors in the food system to become sustainable. Primary producers have a particular need for objective, tailored advisory services on sustainable management choices. The Commission will therefore promote effective Agricultural Knowledge and Innovation Systems (AKIS), involving all food chain actors. In their CAP Strategic Plans, Member States will need to scale up support for AKIS and strengthen resources to develop and maintain appropriate advisory services needed to achieve the Green Deal objectives and targets. The Commission will propose legislation to convert its Farm Accountancy Data Network into the Farm Sustainability Data Network with a view to also collect data on the Farm to Fork and Biodiversity Strategies’ targets and other sustainability indicators . The network will enable the benchmarking of farm performance against regional, national or sectoral averages. Through tailored advisory services, it will provide feedback and guidance to farmers and link their experience to the European Innovation Partnership and research projects. This will improve the sustainability of participating farmers, including their incomes. As part of the European data strategy, the common European agriculture data space will enhance the competitive sustainability of EU agriculture through the processing and analysis of production, land use , environmental and other data, allowing precise and tailored application of production approaches at farm level and the monitoring of performance of the sector, as well as supporting the carbon farming initiative . The EU programmes Copernicus and European Marine Observation and Data Network (EMODnet) will reduce the investment risks and facilitate sustainable practices in the fisheries and aquaculture sector. The Commission will ensure tailored solutions to help SME food processors and small retail and food service operators to develop new skills and business models, while avoiding additional administrative and cost burdens. It will provide guidance to retailers, food processors and food service providers on best practices on sustainability . The Enterprise Europe Network will provide advisory services on sustainability for SMEs and foster the dissemination of best practices. The Commission will also update its Skills Agenda to ensure that the food chain has access to sufficient and suitably skilled labour. Promoting the global transition The EU will support the global transition to sustainable agri-food systems, in line with the objectives of this strategy and the SDGs. Through its external policies, including international cooperation and trade policy, the EU will pursue the development of Green Alliances on sustainable food systems with all its partners in bilateral, regional and multilateral fora. This will include cooperation with Africa, neighbours and other partners and will have regard to distinct challenges in different parts of the world. To ensure a successful global transition, the EU will encourage and enable the development of comprehensive, integrated responses benefiting people, nature and economic growth. Appropriate EU policies, including trade policy will be used to support and be part of the EU’s ecological transition. The EU will seek to ensure that there is an ambitious sustainability chapter in all EU bilateral trade agreements. It will ensure full implementation and enforcement of the trade and sustainable development provisions in all trade agreements, including through the EU Chief Trade Enforcement Officer. EU t rade policy should contribute to enhance cooperation with and to obtain ambitious commitments from third countries in key areas such as animal welfare, the use of pesticides and the fight against antimicrobial resistance . The EU will strive to promote international standards in the relevant international bodies and encourage the production of agri-food products complying with high safety and sustainability standards, and will support small-scale farmers in meeting these standards and in accessing markets . The EU will also boost cooperation to improve nutrition and to alleviate food insecurity by strengthening resilience of food systems and reducing food waste. The EU will focus its international cooperation on food research and innovation, with particular reference to climate change adaptation and mitigation; agro-ecology; sustainable landscape management and land governance; conservation and sustainable use of biodiversity; inclusive and fair value chains; nutrition and healthy diets; prevention of and response to food crises, particularly in fragile contexts; resilience and risk preparedness; integrated pest management; plant and animal health and welfare, and food safety standards, antimicrobial resistance as well as sustainability of its coordinated humanitarian and development interventions. The EU will build on ongoing initiatives , and integrate policy coherence for sustainable development in all its policies. These actions will reduce the pressure on biodiversity worldwide. As such, better protection of natural ecosystems, coupled with efforts to reduce wildlife trade and consumption, will help to prevent and build up resilience to possible future diseases and pandemics . To reduce the EU’s contribution to global deforestation and forest degradation , the Commission will present in 2021 a legislative proposal and other measures to avoid or minimise the placing of products associated with deforestation or forest degradation on the EU market. The EU will apply zero tolerance in the fight against illegal, unreported and unregulated fishing (IUU) and combat overfishing, promote sustainable management of fish and seafood resources and strengthen ocean governance, marine cooperation and coastal management . The Commission will incorporate all the above mentioned priorities in the programming guidance for cooperation with third countries in the period 2021-2027 with due consideration to transversal objectives such as human rights, gender, and peace and security. Imported food must continue to comply with relevant EU regulations and standards. The Commission will take into account environmental aspects when assessing requests for import tolerances for pesticide substances no longer approved in the EU while respecting WTO standards and obligations. To address the global threat of antimicrobial resistance , products of animal origin imported into the EU will have to comply with strict requirements on the use of antibiotics in line with the recently agreed veterinary medicinal products Regulation. A more sustainable EU food system also requires increasingly sustainable practices by our trading partners. In order to promote a gradual move towards the use of safer plant protection products , the EU will consider, in compliance with WTO rules and following a risk assessment, to review import tolerances for substances meeting the "cut-off criteria" and presenting a high level of risk for human health The EU will engage actively with trading partners, especially with developing countries, to accompany the transition towards the more sustainable use of pesticides to avoid disruptions in trade and promote alternative plant protection products and methods. The EU will promote the global transition to sustainable food systems in international standard setting bodies , relevant multilateral fora and international events, i ncluding the fifteenth meeting of the Conference of the Parties to the UN Convention on Biological Diversity, the Nutrition for Growth Summit and the UN Food Systems Summit in 2021, in all of which it will seek ambitious policy outcomes. As part of its approach to food information to consumers and combined with the legislative framework on sustainable food systems, the EU will promote schemes (including an EU sustainable food labelling framework) and lead the work on international sustainability standards and environmental footprint calculation methods in multilateral fora to promote a higher uptake of sustainability standards. It will also support enforcement of rules on misleading information. Conclusions The European Green Deal is an opportunity to reconcile our food system with the needs of the planet and to respond positively to Europeans’ aspirations for healthy, equitable and environmentally-friendly food. The aim of this strategy is to make the EU food system a global standard for sustainability. The transition to sustainable food systems requires a collective approach involving public authorities at all levels of governance (including cities, rural and coastal communities), private sector actors across the food value chain, non-governmental organisations, social partners, academics and citizens. The Commission invites all citizens and stakeholders to engage in a broad debate to formulate a sustainable food policy including in national, regional and local assemblies. The Commission invites the European Parliament and the Council to endorse this strategy and contribute to implementing it. The Commission will reach out to citizens on this strategy in a coordinated way to encourage them to participate in transforming our food systems. The Commission will ensure that the strategy is implemented in close coherence with the other elements of the Green Deal, particularly the Biodiversity Strategy for 2030, the new CEAP and the Zero Pollution ambition. It will monitor the transition to a sustainable food system so that it operates within planetary boundaries, including progress on the targets and overall reduction of the environmental and climate footprint of the EU food system. It will collect data regularly, including on the basis of Earth observation for a comprehensive assessment of the cumulative impact of all actions in this strategy on competitiveness, the environment and health.. It will review this strategy by mid-2023 to assess whether the action taken is sufficient to achieve the objectives or whether additional action is necessary.
FARM TO FORK STRATEGY DRAFT ACTION PLAN The measures presented in this action plan will all need to be taken forward in line with the better regulation principles, including evaluations and impact assessments as appropriate ACTIONS Indicative time-table N° Proposal for a legislative framework for sustainable food systems 2023 Develop a contingency plan for ensuring food supply and food security Q4 2021 Ensure sustainable food production Adopt recommendations to each Member State addressing the nine specific objectives of the Common Agricultural Policy (CAP) , before the draft CAP Strategic Plans are formally submitted Q4 2020 Proposal for a revision of the Sustainable Use of Pesticides Directive to significantly r educe use and risk and dependency on pesticides and enhance Integrated Pest Management Q1 2022 Revision of the relevant implementing Regulations under the Plant Protection Products framework to facilitate placing on the market of plant protection products containing biological active substances Q4 2021 Proposal for a revision of the pesticides statistics Regulation to overcome data gaps and reinforce evidence-based policy making 2023 Evaluation and revision of the existing animal welfare legislation, including on animal transport and slaughter of animals Q4 2023 Proposal for a revision of the feed additives Regulation to reduce the environmental impact of livestock farming Q4 2021 Proposal for a revision of the Farm Accountancy Data Network Regulation to transform it into a Farm Sustainability Data Network with a view to contribute to a wide uptake of sustainable farming practices Q2 2022 Clarification of the scope of competition rules in the TFEU with regard to sustainability in collective actions. Q3 2022 Legislative initiatives to enhance cooperation of primary producers to support their position in the food chain and non-legislative initiatives to improve transparency 2021-2022 EU carbon farming initiative Q3 2021 Stimulate sustainable food processing, wholesale, retail, hospitality and food services’ practices Initiative to improve the corporate governance framework , including a requirement for the food industry to integrate sustainability into corporate strategies Q1 2021 Develop an EU code and monitoring framework for responsible business and marketing conduct in the food supply chain Q2 2021 Launch initiatives to stimulate reformulation of processed food, including the setting of maximum levels for certain nutrients Q4 2021 Set nutrient profiles to restrict promotion of food high in salt, sugars and/or fat Q4 2022 Proposal for a revision of EU legislation on Food Contact Materials to improve food safety, ensure citizens’ health and reduce the environmental footprint of the sector Q4 2022 Proposal for a revision of EU marketing standards for agricultural, fishery and aquaculture products to ensure the uptake and supply of sustainable products 2021-2022 Enhance coordination to enforce single market rules and tackle Food Fraud , including by considering a reinforced use of OLAF’s investigative capacities 2021-2022 Promote sustainable food consumption, facilitating the shift towards healthy, sustainable diets Proposal for a harmonised mandatory front-of-pack nutrition labelling to enable consumers to make health conscious food choices Q4 2022 Proposal to require origin indication for certain products Q4 2022 Determine the best modalities for setting minimum mandatory criteria for sustainable food procurement to promote healthy and sustainable diets, including organic products, in schools and public institutions Q3 2021 Proposal for a sustainable food labelling framework to empower consumers to make sustainable food choices 2024 Review of the EU promotion programme for agricultural and food products with a view to enhancing its contribution to sustainable production and consumption Q4 2020 Review of the EU school scheme legal framework with a view to refocus the scheme on healthy and sustainable food 2023 Reduce food loss and waste Proposal for EU-level targets for food waste reduction 2023 Proposal for a revision of EU rules on date marking (‘use by’ and ‘best before’ dates) Q4 2022
SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Vajadus meetmete järele PAGEREF _Toc40875683 \h 2 2. Tarbijate, tootjate, kliima ja keskkonna seisukohast toimiva toidutarneahela ülesehitamine PAGEREF _Toc40875684 \h 4 2.1. Kestliku toidutootmise tagamine PAGEREF _Toc40875685 \h 5 2.2. Toiduga kindlustatuse tagamine PAGEREF _Toc40875686 \h 11 2.3. Toiduainete töötlemise, hulgimüügi, jaemüügi, majutus- ja toitlustusteenuste kestlikkuse edendamine PAGEREF _Toc40875687 \h 12 2.4. Kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku hõlbustamine PAGEREF _Toc40875688 \h 13 2.5. Toidukao ja toidujäätmete tekke vähendamine PAGEREF _Toc40875689 \h 14 2.6. Võitlus toidupettuse vastu toidutarneahelas PAGEREF _Toc40875690 \h 15 3. Ülemineku võimaldamine PAGEREF _Toc40875691 \h 15 3.1. Teadusuuringud, innovatsioon, tehnoloogia ja investeeringud PAGEREF _Toc40875692 \h 15 3.2. Nõustamisteenused, andmete ja teadmiste jagamine ning oskused PAGEREF _Toc40875693 \h 16 4. Ülemaailmse ülemineku edendamine PAGEREF _Toc40875694 \h 17 5. Järeldused PAGEREF _Toc40875695 \h 19 Vajadus meetmete järele Euroopa rohelises kokkuleppes on kirjeldatud, kuidas muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Selles antakse ülevaade uuest, kestlikust ja kaasavast majanduskasvu strateegiast, mis hoogustab majandust, parandab inimeste tervist ja elukvaliteeti, hoiab loodust ja ei jäta kedagi kõrvale. Strateegia „Talust taldrikule“ on rohelise kokkuleppe keskmes. Selles käsitletakse terviklikult kestlike toidusüsteemide teemat ja tunnistatakse lahutamatuid seoseid tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeedi vahel. Strateegial on ka oluline koht komisjoni tegevuskavas ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kõik inimesed ja ettevõtjad nii ELi kui ka muudes väärtusahelates peaksid saama kasu õiglasest üleminekust , eelkõige pärast COVID-19 pandeemiat ja majanduslangust. Kestliku toidusüsteemi poole liikumine võib tuua keskkonnaalast, tervisealast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning tagada, et kriisist taastumine suunab meid kestlikule teele . Taastumise ja ülemineku õnnestumiseks on oluline tagada kestlikud elatusvahendid esmatootjatele, kes on ikka veel sissetuleku osas maha jäänud . COVID-19 pandeemia tõi esile, kui tähtis on tugev ja vastupidav toidusüsteem , mis toimib igas olukorras ja suudab tagada inimestele piisava taskukohaste toiduainete kättesaadavuse. See suurendas ka oluliselt meie teadlikkust tervise, ökosüsteemide, tarneahelate, tarbimisharjumuste ja planeedi võimaluste vahelistest seostest. On selge, et meil on vaja teha palju rohkem, et hoida ennast ja planeeti tervena. Praegune pandeemia on vaid üks näide. Järjest sagedasemad põuad, üleujutused, metsatulekahjud ja uued kahjurid tuletavad pidevalt meelde, et meie toidusüsteem on ohus ning peab muutuma kestlikumaks ja vastupidavamaks. Strateegia „Talust taldrikule“ on uus terviklik lähenemisviis sellele, kuidas eurooplased peaksid hindama toidu kestlikkust. See annab võimaluse parandada elustiili, tervist ja keskkonda. Tervisliku ja kestliku toitumise valikut hõlbustava soodsa toidukeskkonna loomine toob kasu tarbijate tervisele ja elukvaliteedile ning vähendab tervisega seotud kulusid ühiskonnas. Inimesed pööravad üha rohkem tähelepanu keskkonna-, tervise-, sotsiaal- ja eetikaküsimustele ning otsivad toidu puhul väärtust rohkem kui kunagi varem. Isegi kui ühiskond muutub üha linnastunumaks, tahetakse tunda end oma toidule lähemal. Soovitakse toitu, mis oleks värske, vähem töödeldud ja kestlikult toodetud. Samuti on praeguse kriisi käigus kasvanud huvi lühemate toidutarneahelate vastu. Tarbijatele tuleks anda võimalus valida kestlikult toodetud toitu ja kõik toidutarneahelas osalejad peaksid nägema seda oma vastutuse ja võimalusena. Euroopa toit on juba praegu ohutu, küllaldase, täisväärtusliku ja kvaliteetse toidu ülemaailmne mõõdupuu. See tuleneb ELi aastatepikkusest inimeste, loomade ja taimede tervise kaitseks tehtavast poliitikast ning meie põllumajandustootjate, kalurite ja vesiviljelustootjate jõupingutustest. Nüüd peaks Euroopa toidust saama ka üleilmne kestlikkuse mõõdupuu. Selle strateegia eesmärk on premeerida põllumajandustootjaid, kalureid ja teisi toidutarneahelas osalejaid, kes on juba läinud üle kestlikele tavadele, võimaldada üleminekut teistele ja luua nende ettevõtetele täiendavaid võimalusi. ELi põllumajandus on ainus suur süsteem maailmas, mis on vähendanud kasvuhoonegaaside heidet (20 % võrra alates 1990. aastast ). Kuid isegi ELis ei ole see areng toimunud otsesuunas ja kõigis liikmesriikides ühtlaselt. Lisaks sellele suurendavad toidu tootmine, töötlemine, jaemüük, pakendamine ja transport oluliselt õhu, pinnase ja vee reostust ja kasvuhoonegaaside heidet ning avaldavad tugevat mõju elurikkusele. Nii jäävad toidusüsteemid hoolimata sellest, et ELi üleminek kestlikele toidusüsteemidele on mitmes valdkonnas alanud, endiselt üheks peamiseks kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise põhjustajaks. Kiiresti on vaja vähendada sõltuvust pestitsiididest ja antimikroobikumidest, vähendada liigset väetamist, suurendada mahepõllumajandust, parandada loomade heaolu ja pöörata ümber elurikkuse vähenemine . Kliimaseaduses on sätestatud eesmärk luua 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Komisjon esitab 2020. aasta septembriks 2030. aasta kliimaeesmärkide kava, et suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 50 % või 55 % võrreldes 1990. aastaga. Strateegiaga „Talust taldrikule“ on ette nähtud uus lähenemisviis, millega tagada põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse ning toiduainete väärtusahela asjakohane panus sellesse protsessi. Üleminek kestlikele toidusüsteemidele on ühtlasi erakordne majanduslik võimalus . Inimeste ootused arenevad edasi ja põhjustavad toiduturul suuri muutusi. See on võimalus põllumajandustootjatele, kaluritele ja vesiviljelustootjatele, samuti toiduainete töötlejatele ja toitlustajatele. Nad saavad teha kestlikkusest oma kaubamärgi ja tagada ELi toidutarneahela tuleviku enne, kui konkurendid väljaspool ELi seda teevad. Üleminek kestlikkusele annab kõigile ELi toidutarneahelas osalejatele esimesena tegutseja eelise. On selge, et üleminek ei toimu ilma inimeste toitumisharjumuste muutumiseta . ELis ei saa praegu 33 miljonit inimest endale üle päeva lubada kvaliteetset toitu ning toiduabi on paljudes liikmesriikides teatava osa elanikkonna jaoks hädavajalik. Toiduga kindlustamatuse ja taskukohasuse probleem ähvardab majanduslanguse ajal kasvada, nii et on väga oluline võtta meetmeid tarbimisharjumuste muutmiseks ja toidu raiskamise vähendamiseks. Samal ajal kui 20 % toodetavast toidust raisatakse , suureneb ka rasvumine . Üle poole täiskasvanud elanikkonnast on praegu ülekaalulised, mis põhjustab toitumisega seotud haiguste (sealhulgas eri liiki vähktõve) laialdast levikut ja sellega seotud suuri tervishoiukulusid. Üldiselt ei ole Euroopa toitumine kooskõlas riikide toitumissoovitustega ja toidukeskkond ei taga, et tervislik valik on alati kõige lihtsam. Kui Euroopa toitumisharjumused oleksid kooskõlas toitumissoovitustega, väheneks toidusüsteemide keskkonnajalajälg märkimisväärselt. Samuti on selge, et me ei saa teha muudatusi, kui me ei kaasa ülejäänud maailma. EL on maailma suurim põllumajanduslike toiduainete importija ja eksportija ning mereandide turg. Kaupade tootmisel võib olla negatiivne keskkonna- ja sotsiaalne mõju riikides, kus neid toodetakse. Seepärast peaks ELi toidusüsteemi kestlikkusnõuete tugevdamiseks tehtavate jõupingutustega kaasnema poliitika, mis aitab tõsta standardeid kogu maailmas , et vältida allhanketeenuste kasutamist ja mittekestlike tavade levitamist. Kestlik toidusüsteem on oluline rohelise kokkuleppe kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, samal ajal parandab see esmatootjate sissetulekuid ja tugevdab ELi konkurentsivõimet . See strateegia toetab üleminekut, asetades põhirõhu nii inimeste kui ka toidukäitlejate uutele võimalustele. Tarbijate, tootjate, kliima ja keskkonna seisukohast toimiva toidutarneahela ülesehitamine ELi eesmärk on vähendada ELi toidusüsteemi keskkonna- ja kliimaalast jalajälge ning tugevdada selle vastupanuvõimet , tagada kliimamuutustega ja elurikkuse vähenemisega silmitsi seistes toiduga kindlustatus ning juhtida ülemaailmset üleminekut konkurentsivõimelisele kestlikule talust-taldrikule-strateegiale ja kasutada ära uusi võimalusi . Selleks tuleb teha järgmist: tagada, et toidutarneahelal, mis hõlmab toidu tootmist, transportimist, jaotamist, turustamist ja tarbimist, oleks neutraalne või positiivne keskkonnamõju , mis aitaks säilitada ja taastada toidusüsteemi aluseks olevaid maismaa-, magevee- ja mereressursse; aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kohaneda nende mõjuga; kaitsta maad, mullastikku, vett, õhku, taimede ja loomade tervist ja heaolu ning pöörata tagasi elurikkuse vähenemine; tagada toiduga kindlustatus, toit ja rahvatervis, veendudes, et igaühel on juurdepääs piisavale, täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule , mis vastab kõrgetele standarditele ohutuse ja kvaliteedi, taimetervise ning loomade tervise ja heaolu osas, võttes samal ajal arvesse toitumisvajadusi ja toidueelistusi, ning säilitada toidu taskukohasus, luues samal ajal tarneahelas õiglasemat majanduslikku kasumit, nii et lõppkokkuvõttes muutub kõige kestlikumalt toodetud toit ka kõige taskukohasemaks , edendada tarnesektori konkurentsivõimet, soodustada õiglast kaubandust, luua uusi ärivõimalusi ning tagada samal ajal ühtse turu terviklikkus ning töötervishoid ja -ohutus. Toidusüsteemide kestlikkus on ülemaailmne teema ja toidusüsteemid peavad kohanema erinevate probleemidega toimetulekuks. ELil võib seda strateegiat rakendades olla keskne roll ülemaailmsete standardite kehtestamisel. Selles seatakse peamised eesmärgid ELi kui terviku prioriteetsetes valdkondades. Õiglase ülemineku tagamiseks on lisaks uutele poliitilistele algatustele oluline kehtivate, eelkõige loomade heaolu, pestitsiidide kasutamist ja keskkonnakaitset käsitlevate õigusaktide täitmise tagamine. Lähenemisviisis võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepunkte ja erinevusi olukorra parandamise võimalustes. Selles tunnistatakse ka, et üleminek toidusüsteemi kestlikkusele muudab paljude ELi piirkondade majandusstruktuuri ja piirkondade vahel kindlakskujunenud suhteid. Üleminekut toetatakse tehnilise ja finantsabiga olemasolevatest ELi vahenditest, nt ühtekuuluvusfondidest ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Uusi seadusandlikke algatusi toetavad komisjoni parema õigusloome vahendid. Avalike konsultatsioonide, keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku mõju kindlakstegemise ning VKEdele avalduva mõju ja innovatsiooni soodustamise või takistamise analüüside põhjal tehtud mõjuhinnangud aitavad teha tõhusaid poliitikavalikuid võimalikult väikeste kuludega ja kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Selleks et kiirendada ja hõlbustada kõnealust üleminekut ning tagada, et kõik ELi turule lastavad toiduained oleksid järjest kestlikumalt toodetud, teeb komisjon enne 2023. aasta lõppu seadusandliku ettepaneku kestliku toidusüsteemi raamistiku kohta. Sellega edendatakse poliitikavaldkondade sidusust ELi ja riiklikul tasandil, arvestatakse kestlikkusega kõikides toiduga seotud poliitikavaldkondades ning tugevdatakse toidusüsteemide vastupanuvõimet. Pärast laiaulatuslikku konsulteerimist ja mõju hindamist töötab komisjon välja kestlike toidusüsteemide ja kestlikult toodetud toidu ühised määratlused ja üldpõhimõtted ning nõuded. Raamistikus käsitletakse ka kõigi toidusüsteemi osaliste kohustusi. Koos toiduainete kestlikkuse näitajate sertifitseerimise ja märgistamisega ning sihtotstarbeliste stiimulitega võimaldab raamistik ettevõtjatel saada kasu kestlikest tavadest ja tõsta järk-järgult kestlikkusstandardeid, nii et need muutuksid normiks kõigi ELi turule viidavate toiduainete puhul. Kestliku toidutootmise tagamine Kõik toidutarneahelas osalejad peavad täitma oma osa toidutarneahela kestlikkuse saavutamisel. Põllumajandustootjad, kalurid ja vesiviljelustootjad peavad kiiremini muutma oma tootmismeetodeid ja kasutama parimal viisil looduslähedasi, tehnoloogilisi, digitaalseid ja kosmosepõhiseid lahendusi, mis aitavad saavutada paremaid kliima- ja keskkonnaalaseid tulemusi, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendada ja optimeerida sisendite (nt pestitsiidid, väetised) kasutamist. Need lahendused nõuavad inim- ja finantsinvesteeringuid , kuid tõotavad ka suuremat tulu lisandväärtuse loomise ja kulude vähendamise teel. Üheks uue rohelise ärimudeli näiteks on süsiniku sidumine põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate poolt. Tootmisviisid, mis suudavad vähendada atmosfääri CO 2 -sisaldust, aitavad kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ja neid tuleks põllumajanduspoliitika (ÜPP) või muude riiklike või eraalgatuste (süsinikuturg ) kaudu tunnustada. Kliimapakti raames tehtud ELi uue, süsinikku siduva majandamise algatusega edendatakse kõnealust uut ärimudelit, mis annab põllumajandustootjatele uue sissetulekuallika ja aitab teistel sektoritel vähendada süsinikuheidet toidutarneahelas. Vastavalt ringmajanduse tegevuskavale (CEAP) töötab komisjon süsiniku sidumise sertifitseerimiseks välja õigusraamistiku, mis põhineb kindlal ja läbipaistval süsinikdioksiidi arvestamisel ning mille abil jälgitakse ja kontrollitakse süsiniku sidumise usaldusväärsust. Bioressursipõhine ringmajandus on põllumajandustootjate ja nende ühistute jaoks endiselt suures osas kasutamata võimalus. Näiteks kõrgtehnoloogilised biorafineerimistehased, mis toodavad bioväetisi, proteiinsööta, bioenergiat ja biokemikaale, pakuvad võimalusi üleminekuks kliimaneutraalsele Euroopa majandusele ja uute töökohtade loomiseks esmatootmises. Põllumajandustootjad peaksid haarama kinni võimalustest vähendada kariloomade metaaniheidet, arendades taastuvenergia tootmist ja investeerides anaeroobsetesse kääritusseadmetesse biogaasi tootmiseks põllumajandusjäätmetest ja -jääkidest, nt sõnnikust. Põllumajandusettevõtetel on ka potentsiaali toota biogaasi muudest jäätmete ning jääkide allikatest, näiteks toiduaine- ja joogitööstusest, kanalisatsioonist, reoveest ja olmejäätmetest. Talumajad ja küünid on tihti päikesepaneelide paigaldamiseks sobivad kohad ja sellised investeeringud tuleks seada uue ÜPP strateegiakavades esikohale . Komisjon võtab meetmeid, et kiirendada kõnealuste ja muude energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu turu põllumajandus- ja toidusektoris, kui need investeeringud tehakse puhta energia algatuste ja kavade raames kestlikul viisil ja ilma toiduga kindlustatust või elurikkust kahjustamata. Keemiliste pestitsiidide kasutamine põllumajanduses toob endaga kaasa pinnase, vee ja õhu saastamise, elurikkuse vähenemise ning võib kahjustada sihtliikidesse mitte kuuluvaid taimi, putukaid, linde, imetajaid ja kahepaikseid. Komisjon on juba kehtestanud ühtlustatud riskinäitaja, et mõõta pestitsiididega seotud riskide vähendamisel tehtud edusamme. Sellest nähtub, et pestitsiidide kasutamisest tulenev risk on viimase viie aasta jooksul vähenenud 20 % võrra. Komisjon võtab täiendavaid meetmeid, et vähendada 2030. aastaks keemiliste pestitsiidide üldist kasutamist ja nendega seotud riski 50 % võrra ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50 % võrra. Komisjon võtab alternatiividele tee sillutamiseks ja põllumajandustootjate sissetuleku säilitamiseks mitmeid meetmeid. Ta vaatab läbi pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi, tõhustab integreeritud taimekaitset käsitlevaid sätteid ning edendab ohutute alternatiivsete viiside laialdasemat kasutamist saagi kaitsmiseks taimekahjurite ja -haiguste eest. Integreeritud taimekaitse julgustab kasutama alternatiivseid tõrjemeetodeid, nagu külvikord ja mehaaniline umbrohutõrje, ja on üks peamisi vahendeid keemiliste pestitsiidide kasutamise ja neist sõltuvuse vähendamisel üldiselt ning eelkõige ohtlikumate pestitsiidide kasutamise vähendamisel. Põllumajandustavad, mille korral vähendatakse pestitsiidide kasutamist ÜPP kaudu, on ülimalt tähtsad ja strateegiakavad peaksid seda üleminekut kajastama ning edendama juurdepääsu nõustamisele. Komisjon hõlbustab ka bioloogilisi toimeaineid sisaldavate pestitsiidide turulelaskmist ja tugevdab pestitsiidide keskkonnariski hindamist. Ta tegutseb selle nimel, et lühendada liikmesriikide poolt pestitsiididele lubade andmise menetluse pikkust. Komisjon teeb ka ettepaneku muuta pestitsiidide statistikat käsitlevat 2009. aasta määrust, et täita andmelüngad ja edendada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist. Toitainete (eelkõige lämmastiku ja fosfori) liigne esinemine keskkonnas, mis tuleneb nende ülemäärasest kasutamisest ja asjaolust, et taimed ei absorbeeri tõhusalt kõiki põllumajanduses kasutatavaid toitaineid, on veel üks suur õhu-, pinnase- ja veesaaste ning kliimamõju allikas . See on vähendanud elurikkust jõgedes, järvedes, märgaladel ja meredes . Komisjon võtab meetmeid, et vähendada toitainete kadu vähemalt 50 %, tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene. See vähendab 2030. aastaks väetiste kasutamist vähemalt 20 %. See saavutatakse asjakohaste keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide täieliku rakendamise ja jõustamisega, tehes koos liikmesriikidega kindlaks nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku toitainekoormuse vähenemise, kohaldades tasakaalustatud väetamist ja toitainete kestlikku haldamist ning korraldades paremini lämmastiku ja fosfori kasutamist kogu nende elutsükli jooksul. Komisjon töötab koos liikmesriikidega välja toitainete majandamise lõimitud kava, mille eesmärk on tegeleda toitainete saastega selle tekkekohas ja suurendada loomakasvatussektori kestlikkust. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd ka selleks, et laiendada täpsete väetamistehnikate ja kestlike põllumajandustavade kasutamist, eelkõige intensiivse loomakasvatuse ja orgaaniliste jäätmete taastuvväetisteks ringlussevõtu kriitilistel aladel. Seda tehakse meetmete abil, mille liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse, nt kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakendus , investeeringud, nõustamisteenused ja ELi kosmosetehnoloogiad (Copernicus, Galileo). Põllumajandus tekitab 10,3 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja peaaegu 70 % sellest on pärit loomakasvatussektorist . Need koosnevad muudest kasvuhoonegaasidest kui CO 2 (metaan ja dilämmastikoksiid). Lisaks kasutatakse 68 % kogu põllumajandusmaast loomakasvatuseks . Selleks et aidata vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju, hoida ära importimisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja toetada käimasolevat üleminekut kestlikumale loomakasvatusele, hõlbustab komisjon kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite turuleviimist. Komisjon uurib, kuidas ELi eeskirjade abil vähendada sõltuvust kriitilise tähtsusega söödatoorainetest (nt raadatud maal kasvatatud soja) ning edenda ELis kasvatatud taimseid valke ja alternatiivseid söödatooraineid, nagu putukad, meresööda varud (nt vetikad) ja biomajanduse kõrvalsaadused (nt kalajäätmed) . Sellele lisaks vaatab komisjon läbi ELi põllumajandustoodete müügiedendusprogrammi, et tõhustada selle panust kestlikku tootmisse ja tarbimisse kooskõlas toitumise arenguga. Liha osas peaks kõnealusel läbivaatamisel keskenduma sellele, kuidas EL saaks kasutada oma müügiedendusprogrammi kõige kestlikumate ja kõige väiksema CO 2 -heitega loomakasvatusmeetodite toetamiseks. Samuti hindab komisjon rangelt kõiki tootmiskohustusega seotud toetust käsitlevaid ettepanekuid strateegiakavades, võttes aluseks üldise kestlikkuse vajaduse. Antimikroobikumide ülemäärasest ja valest kasutamisest loomade ja inimeste tervishoius tekkiva antimikroobikumiresistentsuse tõttu sureb ELis/EMPs igal aastal hinnanguliselt 33 000 inimest, ühtlasi kaasnevad antibiootikumresistentsusega märkimisväärsed tervishoiukulud. Seepärast võtab komisjon meetmeid, et vähendada 2030. aastaks põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses kasutamiseks ette nähtud antimikroobikumide kogumüüki ELis 50 %. Veterinaarravimeid ja ravimsööta käsitlevates uutes määrustes on selle eesmärgi saavutamiseks ja terviseühtsuse edendamiseks ette nähtud mitmesugused meetmed. Kui loomade heaolu on suurem, on loomad tervemad ja toit kvaliteetsem, väheneb vajadus ravimite järele ning säilib elurikkus. On ka ilmne, et inimesed soovivad seda. Komisjon vaatab läbi loomade heaolu käsitlevad õigusaktid, sealhulgas need, mis hõlmavad loomade transporti ja tapmist, eesmärgiga viia need kooskõlla uusimate teaduslike tõenditega, laiendada nende reguleerimisala, lihtsustada nende täitmise tagamist ja tagada lõppkokkuvõttes loomade heaolu kõrgem tase. Kogu seda protsessi toetatakse ka strateegiakavadega ja uute ELi strateegiliste suunistega vesiviljeluse kohta. Komisjon kaalub ka võimalust kehtestada loomade heaolu märgistus, et kanda paremini edasi väärtust kogu toidutarneahelas. Kliimamuutustega kaasnevad uued ohud taimetervisele . Kestlikkuse tagamiseks on vaja meetmeid, mille abil kaitsta taimi paremini uute taimekahjustajate ja haiguste eest, ning edendada innovatsiooni. Komisjon võtab vastu eeskirjad, et suurendada valvsust taimede impordi ja järelevalve suhtes liidu territooriumil. Kestlikkust võivad aidata suurendada uued innovatiivsed tehnoloogiad, sealhulgas biotehnoloogia ja bioressursipõhiste toodete arendamine, kui need on tarbijatele ja keskkonnale ohutud ning toovad kasu ühiskonnale tervikuna. Samuti võivad need kiirendada pestitsiididest sõltuvuse vähendamist. Vastuseks liikmesriikide taotlusele korraldab komisjon uuringu, milles uuritakse, kuidas saaks uute geenitehnoloogiate abil parandada toiduainete tarneahela kestlikkust. Kestlikud toidusüsteemid sõltuvad ka seemnete turvalisusest ja mitmekesisusest . Põllumajandustootjad peavad saama kasutada mitmesuguseid kliimamuutuste survele kohandunud taimesortide kvaliteetseid seemneid. Komisjon võtab meetmeid, et hõlbustada seemnesortide, sealhulgas mahepõllumajanduse jaoks mõeldud sortide registreerimist ning tagada, et traditsioonilistele ja kohalikele oludele kohandatud sordid jõuaksid lihtsamini turule. Mahetoidu turg üha kasvab ja mahepõllumajandust tuleb veelgi edendada. Sellel on positiivne mõju elurikkusele, see loob töökohti ja meelitab ligi noori põllumajandustootjaid. Tarbijad tunnistavad selle väärtust. Õigusraamistik toetab seda liiki põllumajandusele üleminekut, kuid teha tuleb veel palju ning sarnased muutused peavad toimuma ookeanides ja sisevetes. Lisaks ÜPP meetmetele, nt ökokavad, investeeringud ja nõustamisteenused, ning ühise kalanduspoliitika meetmetele esitab komisjon mahepõllumajanduse tegevuskava. See aitab liikmesriikidel stimuleerida nii mahetoodete pakkumist kui ka nõudlust. See tagab tarbijate usalduse ja suurendab nõudlust müügiedenduskampaaniate ja keskkonnahoidlike riigihangete kaudu. See lähenemisviis aitab saavutada eesmärki, mille kohaselt haritaks 2030. aastaks vähemalt 25 % ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult, ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu. On selge, et üleminekut peab toetama ühine põllumajanduspoliitika, mis keskendub rohelisele kokkuleppele. 2018. aasta juunis komisjoni esitatud uue ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on aidata põllumajandustootjatel parandada oma keskkonna- ja kliimaalaseid tulemusi rohkem tulemustele suunatud mudeli, andmete ja analüüsi parema kasutamise, täiustatud kohustuslike keskkonnastandardite, uute vabatahtlike meetmete ning suurema rohelistesse ja digitaaltehnoloogiatesse ja -tavadesse tehtavatele investeeringutele keskendumise kaudu. Ühtlasi püütakse sellega tagada inimväärne sissetulek, mis võimaldab neil hoolitseda oma perekondade eest ja tulla toime igat liiki kriisidega . Nõue parandada otsetoetuste tõhusust ja tulemuslikkust, kehtestades piirmäärad ja suunates toetused paremini nendele põllumajandustootjatele, kes seda kõige rohkem vajavad ja kes täidavad keskkonnahoidlikkuse eesmärki, mitte üksustele või äriühingutele, kelle omaduses põllumajandusmaa lihtsalt on, jääb tulevase ÜPP oluliseks osaks . Liikmesriikide võimet seda tagada tuleb strateegiakavades hoolikalt hinnata ja jälgida kogu rakendamise jooksul. Komisjoni viimases analüüsis jõutakse järeldusele, et reformil on tõepoolest potentsiaali rohelise kokkuleppe edendamiseks, kuid et ettepanekute põhisätted tuleb läbirääkimiste käigus säilitada ning välja tuleks töötada teatavad parandused ja praktilised algatused. Uued ökokavad pakuvad suurt rahastamisvoogu selliste kestlike tavade edendamiseks nagu täppispõllumajandus, agroökoloogia (sh mahepõllumajandus), süsinikku siduv majandamine ja agrometsandus. Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama, et neile eraldatakse piisavalt vahendeid, mida rakendatakse hiljem strateegiakavades. Komisjon toetab minimaalse sihtotstarbelise eelarve sisseseadmist ökokavade jaoks. Samuti esitab komisjon igale liikmesriigile soovitused ÜPP üheksa erieesmärgi kohta, enne kui nad esitavad ametlikult strateegiakavade projektid. Komisjon pöörab erilist tähelepanu rohelise kokkuleppe eesmärkidele ning eesmärkidele, mis tulenevad käesolevast strateegiast ja 2030. aasta elurikkuse strateegiast. Ta palub liikmesriikidel kehtestada nende eesmärkide jaoks selged riiklikud väärtused, võttes arvesse riigi konkreetset olukorda ja eespool nimetatud soovitusi. Nende väärtuste alusel määravad liikmesriigid oma strateegiakavades kindlaks vajalikud meetmed. Kõrvuti põllumajanduses toimuvate muutustega tuleb kiirendada ka üleminekut kestlikule kala- ja mereandide tootmisele . Majandusandmed näitavad, et kui kalapüük on muutunud kestlikuks, on ka sissetulek kasvanud . Komisjon suurendab jõupingutusi, et viia kalavarud kestlikule tasemele, kasutades selleks ühist kalanduspoliitikat, mille rakendamisel esineb paraku veel puudujääke (nt vähendades raiskavat tagasiheidet), tõhustades kalavarude majandamist Vahemerel koostöös kõigi rannikuäärsete riikidega ning hinnates 2022. aastal uuesti, kuidas ühine kalanduspoliitika on kliimamuutustest tulenevate riskidega hakkama saanud. Kavandatud on läbi vaadata ELi kalanduse kontrollisüsteem ning tänu tõhustatud jälgimissüsteemile peaks see aitama kaasa pettusevastasele võitlusele. Digipüügisertifikaatide kohustuslik kasutamine hakkab tugevdama meetmeid, millega takistatakse ebaseaduslike kalatoodete sissetoomist ELi turule. Kala- ja mereanni kasvatus tehistingimustes jätab väiksema CO 2 -jalajälje kui loomakasvatus maismaal. Lisaks sellele, et järgmisel Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohtumisel kavatsetakse avaldada kestlikule mereandide kasvatamisele märkimisväärset toetust, plaanib komisjon võtta vastu ELi suunised liikmesriikide kestliku vesiviljeluse arengukavade kohta ning edendada fondi raames asjakohaseid kulutusi. Samuti kehtestab ta sihipärase toetuse vetikatööstusele, kuna vetikatest peaks saama oluline alternatiivse valgu allikas kestliku toidusüsteemi ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamiseks. Selleks et toetada üleminekufaasis olevaid esmatootjaid, kavatseb komisjon esitada selgemalt tarneahelate kestlikkust edendavate kollektiivsete algatuste puhul kehtivad konkurentsieeskirjad . Samuti aitab ta põllumajandustootjatel ja kaluritel tugevdada positsiooni tarneahelas ning saada õiglast osa kestlikust tootmisest tulenevast lisandväärtusest, edendades koostöövõimalusi põllumajandustoodete ühise turukorralduse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete ühise turukorralduse raames. Komisjon jälgib ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamist liikmesriikides. Samuti teeb komisjon koostööd kaasseadusandjatega, et täiustada põllumajanduseeskirju, millega tugevdatakse põllumajandustootjate (nt geograafilise tähisega toodete tootjad), nende ühistute ja tootjaorganisatsioonide positsiooni toidutarneahelas. Toiduga kindlustatuse tagamine Kestlik toidusüsteem peab aitama tagada inimeste piisava ja mitmekesise varustamise ohutu, täisväärtusliku, taskukohase ja kestlikult toodetud toiduga igal ajal, sealhulgas kriisiolukorras. Sündmused, mis mõjutavad toidusüsteemide kestlikkust, ei tulene tingimata toidutarneahelast endast, vaid neid võivad vallandada poliitilised, majanduslikud, keskkonna- või tervishoiukriisid. Olgugi et praegune COVID-19 pandeemia ei ole kuidagi seotud ELi toiduohutusega, võib selline kriis seada ohtu nii toiduga kindlustatuse kui ka elatusvahendid. Kliimamuutused ja elurikkuse kadu kujutavad endast otsest ja pikaajalist ohtu toiduga kindlustatusele ja elatusvahenditele. Selle strateegia kontekstis soovib komisjon jätkata nii toiduga kindlustatuse kui ka põllumajandustootjate ja toidukäitlejate konkurentsivõime tähelepanelikku jälgimist. Toidu väärtusahelas on palju osalejaid ja tegemist on keeruka valdkonnaga ning iga kriis mõjutab seda erinevalt. Üldiselt on toiduga varustatus olnud küll piisav, kuid praeguse pandeemiaga on kaasnenud palju probleeme, näiteks tarneahelate logistilised häired, tööjõupuudus, teatavate turgude kadumine ja muutused tarbijaharjumustes ning mõju toidusüsteemide toimimisele. Selline olukord on iseenesest enneolematu ning toidutarneahel peab saama igal aastal hakkama kasvavate ohtudega, mida põhjustavad korduvad põuad, üleujutused, metsatulekahjud, elurikkuse vähenemine ja uut liiki kahjurid. Kui toidutootjad kasutavad kestlikumaid tootmisviise, suureneb lõppkokkuvõttes nende vastupanuvõime. Käesoleva strateegia eesmärk on luua selle jaoks uus raamistik, mida täiendavad elurikkuse strateegias sätestatud meetmed. COVID-19 pandeemia tõttu oleme ka aru saanud, kui olulised on elutähtsad töötajad, näiteks põllumajandustöötajad. Seetõttu on eriti oluline maandada toidutarneahelat mõjutavaid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ja tagada, et järgitaks Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kehtestatud põhimõtteid, eriti kui on tegemist ebakindla töösuhtega, hooajaliste või deklareerimata töötajatega. Õiglaste, tugevate ja kestlike toidusüsteemide loomisel mängivad olulist rolli töötajate sotsiaalkaitse, töö- ja elamistingimuste ning tervise ja ohutuse kaitsega seotud kaalutlused. Komisjon tõhustab toidusüsteeme mõjutavatele kriisidele Euroopa ühise reageerimise koordineerimist, et tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus, tugevdada rahvatervist ja leevendada kriiside sotsiaalmajanduslikku mõju ELis. Omandatud kogemuste põhjal hindab komisjon toidusüsteemi vastupidavust ning töötab välja hädaolukorra kava, mille alusel tagada toidutarned ja toiduga kindlustatus kriisi ajal . Põllumajandussektori kriisireservi uuendatakse, et selle kogu potentsiaali saaks põllumajandusturgude kriisi korral ettevaatavalt ära kasutada. Lisaks kriisi ajal käivitatavatele riskihindamise ja -juhtimise meetmetele nähakse kavaga ette toidukriisile reageerimise mehhanism, mida koordineerib komisjon ja millesse on kaasatud liikmesriigid. Sõltuvalt kriisi olemusest koosneb mehhanism erinevatest sektoritest (põllumajanduse, kalanduse, toiduohutuse, tööjõu, tervishoiu ja transpordi valdkonnad). Toiduainete töötlemise, hulgimüügi, jaemüügi, majutus- ja toitlustusteenuste kestlikkuse edendamine Toidutöötlejad, -käitlejad ja jaemüüjad kujundavad turgu ning mõjutavad tarbijate toitumisvalikuid toodetava toidu liigi ja toitainelise koostise, tarnijate valiku, tootmismeetodite, pakendamise, transpordi, kaubastamise ja turustamistavade kaudu. ELi toiduaine- ja joogitööstus on suurim ülemaailmne toiduainete importija ja eksportija ning osaleb seega ka ülemaailmse kaubanduse keskkonnaalase ja sotsiaalse jalajälje tekitamises. Meie toidusüsteemide kestlikkuse tugevdamine võib aidata veelgi suurendada ettevõtete ja toodete mainet, luua aktsionäride jaoks väärtust, parandada töötingimusi, meelitada ligi töötajaid ja investoreid ning anda ettevõtetele konkurentsieelise, suurendada tootlikkust ja vähendada kulusid . Toidutööstus ja jaemüügisektor peaksid näitama eeskuju, suurendades tervislike ning kestlike toiduvalikute kättesaadavust ja taskukohasust, et vähendada toidusüsteemi üldist keskkonnajalajälge. Selle edendamiseks töötab komisjon välja ELi vastutustundlike äri- ja turundustavade tegevusjuhendi ning selle juurde kuuluva järelevalveraamistiku. Tegevusjuhend töötatakse välja koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Komisjon soovib, et toidukäitlemisettevõtted ja -organisatsioonid kohustuksid võtma konkreetsed tervislikkust ja kestlikkust tagavaid meetmed, keskendudes eelkõige järgmisele: toiduainete ümberkujundamine kooskõlas tervisliku ja kestliku toitumise suunistega; keskkonnajalajälje ja energiatarbimise vähendamine, suurendades samas energiatõhusust; turundus- ja reklaamistrateegiate kohandamine, võttes arvesse kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vajadusi; tagamine, et toiduhinnakampaaniad ei kahjustaks inimeste arusaama toidu väärtusest. ning pakendamise vähendamine kooskõlas ringmajanduse uue tegevuskavaga. Näiteks tuleks vältida väga madala hinnaga liha reklaamivaid turunduskampaaniaid. Komisjon jälgib neid kohustusi ja kaalub seadusandlike meetmete võtmist, kui edusammud ei ole piisavad. Komisjon valmistab ette ka algatuse, mille eesmärk on parandada äriühingu üldjuhtimise raamistikku ja milles sisaldub toidutööstusele esitatud nõue lisada ettevõtete strateegiasse kestlikkuse põhimõte. Komisjon uurib ka võimalusi, millega hõlbustada üleminekut tervislikumale toitumisele ja edendada toodete koostise muutmist, ning kehtestab toidu toitainelise koostise soovitused, millega piiratakse (toitumis- või tervisealaste seisukohavõttude abil) suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toiduainete propageerimist. Koostoimes ringmajanduse uue tegevuskava raames esitatud eesmärkide ja algatustega võtab komisjon eelkõige VKEsid silmas pidades meetmeid, et laiendada ja edendada kestlikke ning sotsiaalselt vastutustundlikke tootmismeetodeid ja ringmajandusel põhinevaid ärimudeleid toiduainete töötlemisel ja jaemüügil. Kui võetakse kasutusele ringmajandusel põhinev ja kestlik ELi biomajandus, pakub see näiteks toidujäätmete kasutamisega seotud ärivõimalusi. Oluline roll toidusüsteemide kestlikkuse puhul on toidu pakendamisel . Komisjon vaatab läbi toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevad õigusaktid, et parandada toiduohutust ja rahvatervist (ning eelkõige vähendada ohtlike kemikaalide kasutamist), toetada uuenduslikke ja kestlikke pakendilahendusi, milles kasutatakse keskkonnasõbralikke, korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid materjale, ning aidata kaasa toidujäätmete vähendamisele. Lisaks töötab komisjon ringmajanduse tegevuskava alla kuuluva kestlike toodete algatuse raames välja seadusandlikku algatust toitlustusteenuste puhul kohaldatavast korduskasutamisest, et asendada ühekordselt kasutatavad toidupakendid ja söögiriistad korduskasutatavate toodetega. Lõpetuseks vaatab komisjon läbi turustamisstandardid , et näha ette kestlike põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete kasutuselevõtt ja tarnimine ning rõhutada kestlikkuse kriteeriumit, võttes arvesse nende standardite võimalikku mõju toidukaole ja toidu raiskamisele. Samal ajal tugevdatakse sellega geograafilisi tähiseid käsitlevat õigusraamistikku ja lisatakse vajaduse korral konkreetsed kestlikkuse kriteeriumid. Selleks et suurendada piirkondlike ja kohalike toidusüsteemide vastupanuvõimet, aitab komisjon lühemate tarneahelate loomiseks vähendada sõltuvust kaugvedudest (2017. aastal veeti maanteed mööda ligikaudu 1,3 miljardit tonni esmaseid põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooteid ). Kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku hõlbustamine Praegused toidutarbimise mudelid on nii tervise kui ka keskkonna seisukohast jätkusuutmatud. Keskmiselt tarbitakse ELis soovitatust üha rohkem energiarikast toitu, punast liha, suhkruid, soola ja rasvu ning täisteravilja, puu- ja köögivilju, kaunvilju ja pähkleid ei tarbita piisavalt . Ülimalt oluline on pöörata 2030. aastaks kogu ELis ülekaalulisuse ja rasvumise määr langusesse. Kui minna üle taimsemale toitumisele, st süüa vähem liha ja lihatooteid ning rohkem puu- ja köögivilju, on eluohtlike haiguste, näiteks vähktõve risk ning ka toidusüsteemi keskkonnamõju väiksem . Hinnangute kohaselt põhjustas ebatervislik toitumine, peamiselt südame-veresoonkonna haigused ja vähktõbi, ELis 2017. aastal üle 950 000 surmajuhtumi (üks viiest) ja lisaks kaotati 16 miljonit tervena elatud aastat . Tervisliku toitumise edendamine on osa vähktõve ennetamise meetmetest Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas. Selge teabe esitamine, mille alusel on tarbijal lihtsam teha tervislikumaid ja kestlikumaid toitumisvalikuid, toob kasu tarbijate tervisele ja elukvaliteedile ning vähendab ka tervisega seotud kulutusi. Selleks et tarbijad saaksid teha tervislikke ja kestlikke toiduvalikuid, teeb komisjon ettepaneku ühtlustatud kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta pakendi esiküljel ning kaalub ettepanekut kohustuslike päritolu- või lähtetähiste laiendamise kohta teatavatele toodetele, arvestades samal ajal täielikult selle mõjuga ühtsele turule. Komisjon uurib ka võimalust viia vabatahtlike seisukohad keskkonnasäästlikkuse kohta omavahel vastavusse ning võimalust luua kestlik märgistamisraamistik, mis hõlmaks sünergias muude asjakohaste algatustega toiduainete kohta käivaid toitumisalaseid, kliima-, keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Komisjon uurib ka uusi viise tarbijate teavitamiseks muude vahendite, sealhulgas digivahendite abil, et parandada toidualase teabe kättesaadavust, seda eelkõige nägemispuudega inimeste jaoks. Selleks et parandada kestlikult toodetud toidu kättesaadavust ja hinda ning edendada tervislikku ja kestlikku toitumist asutustes toimuval toitlustamisel, määrab komisjon kindlaks parima viisi kestlikult toodetud toidu hangete kohustuslike miinimumkriteeriumide kehtestamiseks. See aitab linnadel, piirkondadel ja riigiasutustel varustada koole, haiglaid ja avaliku sektori asutusi kestlikult toodetud toiduga ning edendab kestlikku põllumajandussüsteeme, nt mahepõllumajandust. Komisjon näitab oma sööklate toitlustamislepingus eeskuju ja tugevdab kestlikkusstandardeid. Samuti vaatab ta üle ELi koolikava, et panustada rohkem kestlikult toodetud toidu tarbimisse ning eelkõige teeb haridusvaldkonnas paremini kuuldavaks sõnumi tervisliku toitumise, kestliku toidutootmise ja toidu raiskamise vähendamise tähtsuse kohta. Maksusoodustustega peaks samuti kaasnema üleminek kestlikule toidusüsteemile ning see peaks julgustama tarbijaid otsustama kestliku ja tervisliku toitumise kasuks. Komisjoni ettepanek käibemaksumäärade kohta (mis on praegu nõukogus arutlusel) võimaldaks liikmesriikidel maksumäärasid sihipärasemalt kasutada, näiteks toetada mahepuuvilja ja -köögivilja tootmist. ELi maksusüsteemide eesmärk peaks olema tagada, et eri toiduainete hind kajastaks nende tootmise tegelikke kulusid, mis on seotud piiratud loodusvarade kasutamise, reostuse, kasvuhoonegaaside heite ja muude keskkonnaga seotud välismõjudega. Toidukao ja toidujäätmete tekke vähendamine Toidukao ja toidujäätmete tekke vastu võitlemine on kestlikkuse võti . Toiduraiskamise vähendamine aitab tarbijatel ja ettevõtjatel säästa ning muidu raisku minevate ülejäävate toiduainete taaskasutamisel ja ümberjaotamisel on oluline sotsiaalne mõõde. See on seotud ka konkreetsete poliitikavaldkondadega, nt toitainete ja teiseste toorainete taaskasutamine, sööda tootmine, toiduohutus, elurikkus, biomajandus, jäätmekäitlus ja taastuvenergia. Komisjon on võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid inimese kohta poole võrra nii jaemüügi kui ka tarbija tasandil (kestliku arengu eesmärk 12.3). Kasutades uut toidujäätmete mõõtmise metoodikat ja liikmesriikidelt 2022. aastaks oodatavaid andmeid, kehtestab komisjon lähtealuse ning teeb ettepaneku õiguslikult siduvate eesmärkide kohta toidujäätmete vähendamiseks kogu ELis. Komisjon integreerib toidukao ja jäätmetekke vältimise muudesse ELi poliitikavaldkondadesse. Kuupäevamärgistuse („kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevad) vääritimõistmine ja väärkasutus viib toidu raiskamiseni. Komisjon vaatab ELi eeskirjad läbi, et võtta arvesse tarbijauuringute tulemusi. Lisaks toidujäätmete koguse kindlaksmääramisele uurib komisjon toidukadu tootmisetapis ja võimalusi selle vältimiseks. Tegevuse koordineerimine ELi tasandil muudab tegevuse riiklikul tasandil tõhusamaks ning ELi toidukao ja toidujäätmete platvormil esitatud soovitused aitavad kõigil osalejatel edasi liikuda. Võitlus toidupettuse vastu toidutarneahelas Toidupettus on ohuks toidusüsteemide kestlikkusele. See eksitab tarbijaid ja takistab neil teha teadlikke valikuid. Toidupettus vähendab toiduohutust, kahjustab õiglasi kaubandustavasid, toiduturgude vastupidavust ja lõppkokkuvõttes ühtset turgu. Siinkohal on otsustava tähtsusega nulltolerantsi poliitika koos tõhusate hoiatusmeetmetega. Komisjon tõhustab võitlust toidupettuse vastu, et luua ettevõtjatele võrdsed tingimused ning tugevdada kontrolli- ja täitevasutuste volitusi. Et parandada toidupettuse alast koordineerimist, teeb ta jälgitavuse ja hoiatuse alaste ELi põhjalike andmete kasutamiseks koostööd liikmesriikide, Europoli ja muude asjaomaste asutustega. Ühtlasi pakub ta välja rangemad hoiatavad meetmed ja tõhusama impordikontrolli ning uurib võimalust tugevdada koordineerimist ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimissuutlikkust. Ülemineku võimaldamine Teadusuuringud, innovatsioon, tehnoloogia ja investeeringud Teadusuuringud ja innovatsioon on peamised tegurid, mis kiirendavad üleminekut kestlikele, tervislikele ja kaasavatele toidusüsteemidele alates esmatootmisest kuni tarbimiseni. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat saab aidata, arendada ja katsetada lahendusi, ületada tõkkeid ja avastada uusi turuvõimalusi . Programmi „Horisont 2020“ raames valmistab komisjon 2020. aastal ette roheliste kokkulepete prioriteete käsitlevat täiendavat projektikonkurssi kogusummas ligikaudu üks miljard eurot. Programmi „Euroopa horisont“ raames tehakse ettepanek kulutada kümme miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis hõlmavad toitu, biomajandust, loodusvarasid, põllumajandust, kalandust, vesiviljelust ja keskkonda ning digitehnoloogiat, samuti looduspõhiste lahenduste kasutamist põllumajanduslikus toidutööstuses. Üks oluline uurimisvaldkond on seotud mikrobioomiga, ookeanidest saadava toiduga, linnade toidusüsteemide arendamisega ning sellega, kuidas muuta kättesaadavamaks alternatiivsed valgud, nagu taime-, mikroobi-, mere- ja putukapõhised valgud ning lihaasendajad, ning leida allikas nende tootmiseks. Mulla tervise ja toidu valdkonnas on meie eesmärk töötada välja lahendused mulla tervise ja funktsioonide taastamiseks. Agroökoloogia eluslaborite teemalise spetsiaalse partnerluse kaudu laiendavad uued teadmised ja uuendused ka agroökoloogilisi lähenemisviise esmatootmises. See aitab vähendada pestitsiidide, väetiste ja antimikroobikumide kasutamist. Innovatsiooni ja teadmussiirde kiirendamiseks teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et tugevdada Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ (EIP-AGRI) rolli strateegiakavades. Lisaks investeerib Euroopa Regionaalarengu Fond aruka spetsialiseerumise kaudu innovatsiooni ja koostöösse toiduainete väärtusahelates. Programmi „Euroopa horisont“ uue partnerlusega, mille eesmärk on luua inimeste, planeedi ja kliima seisukohast ohutud ja jätkusuutlikud toidusüsteemid, luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni juhtimismehhanism, millesse kaasatakse liikmesriike ja talust toidulauani ulatuvates toidusüsteemides osalejaid, et pakkuda uuenduslikke lahendusi, mis toovad kasu toitumisele, toidu kvaliteedile, kliimale, ringmajandusele ja kogukondadele. Kõigil põllumajandustootjatel ja kõigis maapiirkondades peab olema kiire ja stabiilne internetiühendus. Maapiirkondades on see peamine vahend töökohtade, ettevõtluse ja investeeringute loomiseks ning elukvaliteedi parandamiseks sellistes valdkondades nagu tervishoid, meelelahutus ja e-valitsus. Juurdepääs kiirele lairibaühendusele võimaldab ka süvalaiendada täppispõllumajandust ja tehisintellekti kasutamist. Nii saab EL täielikult ära kasutada oma ülemaailmset juhtpositsiooni satelliittehnoloogia valdkonnas. Selle tulemuseks on lõppkokkuvõttes kulude vähenemine põllumajandustootjate jaoks, mullaharimise ja vee kvaliteedi parandamine, väetiste, pestitsiidide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine, elurikkuse parandamine ning põllumajandustootjate ja teiste inimeste jaoks tervislikuma keskkonna loomine. Komisjoni eesmärk on kiirendada kiire lairibaühenduse kasutuselevõttu maapiirkondades, et saavutada 2025. aastaks seatud täieliku juurdepääsu eesmärk. Innovatsiooni soodustamiseks ja kestlike toidusüsteemide loomiseks on vaja investeeringuid . InvestEU fond edendab ELi eelarvetagatiste kaudu investeeringuid põllumajandusliku toidutööstuse sektoris, vähendades Euroopa äriühingute tehtud investeeringute riske ning hõlbustades VKEde ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. Finantssektoris võetakse 2020. aastal kasutusele ELi raamistik kestlike investeeringute hõlbustamiseks (ELi taksonoomia ) ja uuendatud kestliku rahastuse strateegia, et sektoris tehtaks kestlikumaid investeeringuid, sealhulgas põllumajandusse ja toidutootmise sektorisse. Et põllumajandusettevõtted muutuksid keskkonnahoidlikumaks, nende digiüleminek oleks kiirem ja nad ise oleks vastupanuvõimelisemad, tuleb ÜPP raames muuta lihtsamaks ka investeerimistoetuste andmine. Nõustamisteenused, andmete ja teadmiste jagamine ning oskused Selleks et kõik toidusüsteemi osalised muutuksid kestlikuks, on vaja teadmisi ja nõustamist. Kestliku majandamisega seotud valikuid tehes on objektiivseid ja kohandatud nõustamisteenuseid vaja eelkõige põllumajanduslikel esmatootjatel. Seepärast edendab komisjon tõhusaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteeme (AKIS), kaasates kõik toidutarneahelas osalejad. Liikmesriigid peavad nägema oma ÜPP strateegiakavades ette rohkem toetust põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemidele ning suurendama ressursse, et arendada ja säilitada asjakohaseid nõustamisteenuseid rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu õigusakt, et muuta põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks , mis võimaldab koguda ühtlasi andmeid strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse eesmärkide ja muude kestlikkusnäitajate kohta . Võrgustikus saab võrrelda põllumajandusettevõtete tulemuslikkust piirkondlike, riiklike või valdkondlike keskmiste näitajatega. Sihtotstarbeliste nõustamisteenuste kaudu annab ta põllumajandustootjatele tagasisidet ja suuniseid ning ühendab nende kogemused Euroopa innovatsioonipartnerluse ja teadusprojektidega. See parandab osalevate põllumajandustootjate jätkusuutlikkust, sealhulgas nende sissetulekuid. Euroopa andmestrateegia osana suurendab Euroopa ühtne põllumajanduse andmeruum ELi põllumajanduse konkurentsivõimelist kestlikkust tänu tootmise, maakasutuse, keskkonna ja muude andmete töötlemisele ja analüüsimisele, mis võimaldab tootmisviiside täpset ja kohandatud rakendamist põllumajandusettevõtte tasandil, samuti sektoris tehtud edusammude jälgimist ning süsinikku sidumiseva majandamise algatuse toetamist. ELi programmide Copernicus ja Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet) abil saab vähendada investeerimisriske ja kohaldada lihtsamalt kestlikke tavasid kalandus- ja vesiviljelussektoris. Komisjon tagab, et otstarbekohased lahendused aitavad VKEdest toidutöötlejatel ning väikestel jae- ja toitlustusteenuste osutajatel arendada uusi oskusi ja ärimudeleid, vältides samal ajal täiendavat haldus- ja kulukoormust. Ta annab jaemüüjatele, toidutöötlejatele ja toitlustusteenuste pakkujatele suunised kestlikkusega seotud parimate tavade kohta. Euroopa ettevõtlusvõrgustik pakub VKEdele kestlikkuse alaseid nõustamisteenuseid ja edendab parimate tavade levitamist. Komisjon ajakohastab ka oskuste tegevuskava , et toidutarneahelale omaks juurdepääsu piisaval hulgal ja sobiva kvalifikatsiooniga tööjõudu. Ülemaailmse ülemineku edendamine EL toetab ülemaailmset üleminekut kestlikele põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele kooskõlas käesoleva strateegia ja kestliku arengu eesmärkidega. Oma välispoliitika, sealhulgas rahvusvahelise koostöö ja kaubanduspoliitika kaudu jätkab EL nii kahe- kui ka mitmepoolsetel foorumitel kestlike toidusüsteemidega tegelevate roheliste liitude arendamist kõigi oma kaubanduspartneritega. See hõlmab koostööd Aafrika, naaberriikide ja muude partneritega ning selles võetakse arvesse maailma eri paikade probleeme. Eduka ülemaailmse ülemineku tagamiseks julgustab EL partnereid ja loob võimalused selleks, et töötataks välja terviklikud ja integreeritud lahendused, mis toovad kasu inimestele, loodusele ja majanduskasvule. ELi ökoloogilise ülemineku toetamiseks ja selle osana kasutatakse ELi poliitika asjakohaseid tegevussuundi, sealhulgas kaubanduspoliitikat. EL püüab tagada, et kõigis ELi kahepoolsetes kaubanduslepingutes oleks kaugeleulatuv peatükk kestlikkuse kohta. Sellega tagatakse kõigis kaubanduslepingutes sisalduvate kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate sätete täielik rakendamine ja jõustamine, oma panuse annab sellesse ka kaubanduse eest vastutav ELi täitevametnik. ELi kaubanduspoliitika abil tuleks tõhustada koostööd kolmandate riikidega ja mõjutada neid võtma ulatuslikke kohustusi sellistes olulistes valdkondades nagu loomade heaolu, pestitsiidide kasutamine ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu. Asjakohastes rahvusvahelistes organites püüab EL edendada rahvusvahelisi standardeid ning anda hoogu kõrgetele ohutus- ja kestlikkusstandarditele vastavate põllumajanduslike toiduainete tootmisele, samuti püüab ta aidata väikepõllumajandustootjatel neid standardeid järgida ja turule jõuda. Samuti edendab EL koostööd, et leevendada toiduga kindlustamatust, tugevdades toidusüsteemide vastupanuvõimet ja vähendades toidu raiskamist. Toidutööstusega seotud rahvusvahelises koostöös paneb EL rõhku teadusuuringutele ja innovatsioonile ning pöörab erilist tähelepanu järgmisele: kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine; agroökoloogia; kestlik maastiku- ja maahaldus; elurikkuse säilitamine ja kestlik kasutamine; kaasavad ja õiglased väärtusahelad; toitumine ja tervislik toiduvalik; toidukriiside ennetamine ja neile reageerimine, eelkõige ebakindlates oludes ja humanitaarkriisides; vastupanuvõime ja riskivalmidus; integreeritud kahjuritõrje; taimetervise, loomade tervishoiu ja heaolu ning toiduohutuse standardid, antimikroobikumiresistentsus, samuti tema koordineeritava humanitaar- ja arenguabi kestlikkus. EL toetub käimasolevatele algatustele ning integreerib kestliku arengu poliitika sidususe kõikidesse oma poliitikavaldkondadesse. Need meetmed vähendavad survet elurikkusele kogu maailmas. Looduslike ökosüsteemide parem kaitse koos jõupingutustega looduslike liikidega kauplemise ja nende tarbimise vähendamiseks aitab ennetada ja suurendada vastupanuvõimet võimalikele tulevastele haigustele ja pandeemiatele . Selleks et vähendada ELi osalust ülemaailmses raadamises ja metsade seisundi halvenemises , esitab komisjon 2021. aastal seadusandliku ettepaneku ja muud meetmed, et vältida või minimeerida raadamise või metsade seisundi halvenemisega seotud toodete laskmist ELi turule. EL kohaldab täisleppimatust võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning ülepüügi vastu, edendab kalavarude ja mereandide kestlikku majandamist ning tugevdab ookeanide majandamist, merealast koostööd ja rannikualade majandamist . Komisjon lisab kõik eespool nimetatud prioriteedid programmitöö suunistesse koostööks kolmandate riikidega aastatel 2021–2027, võttes nõuetekohaselt arvesse valdkonnaüleseid eesmärke, nagu inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ning rahu ja julgeolek. Imporditud toit peab jätkuvalt vastama asjakohastele ELi määrustele ja standarditele ning rahvusvahelistele kohustustele. Kui hinnatakse impordile kehtestatud jääkide piirnormi taotlusi selliste pestitsiidide puhul, mis ei ole enam ELis heaks kiidetud, järgib komisjon küll WTO norme ja kohustusi, kuid võtab samas arvesse keskkonnaaspekte. Antimikroobikumiresistentsuse ülemaailmse ohuga tegelemiseks peavad ELi imporditavad loomsed saadused vastama rangetele antibiootikumide kasutamise nõuetele kooskõlas hiljuti heakskiidetud veterinaarravimite määrusega. ELi kestlikum toidusüsteem nõuab ka meie kaubanduspartneritelt üha kestlikumaid tavasid. Selleks et edendada järkjärgulist liikumist ohutumate taimekaitsevahendite kasutamise suunas, soovib EL kooskõlas WTO eeskirjadega ja pärast riskihindamist vaadata läbi selliste ainete impordile kehtestatud jääkide piirnormid, mis vastavad piirkriteeriumidele , kuid kujutavad endast suurt ohtu inimeste tervisele. EL teeb aktiivselt koostööd kaubanduspartneritega, eelkõige arengumaadega, et toetada üleminekut pestitsiidide säästvamale kasutamisele, et vältida häireid kaubanduses ning edendada alternatiivseid taimekaitsevahendeid ja -meetodeid. Üleilmset üleminekut kestlikele toidusüsteemidele propageerib EL rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides , asjaomastel mitmepoolsetel foorumitel ja rahvusvahelistel üritustel , sealhulgas ÜRO elurikkuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. kohtumisel, toitumise ja majanduskasvu tippkohtumisel ning 2021. aastal toimuval ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisel, mille raames püütakse saavutada ambitsioonikaid poliitilisi tulemusi. Osana oma lähenemisviisist „Toidualase teabe esitamine tarbijatele“ ja koos kestlike toidusüsteemide õigusraamistikuga edendab EL kavasid (sealhulgas kestlikult toodetud toidu märgistamise ELi raamistikku) ning juhib mitmepoolsetel foorumitel tööd rahvusvaheliste kestlikkusstandardite ja ökoloogilise jalajälje arvutamise meetodite teemal, et edendada kestlikkusstandardite suuremat kasutuselevõttu. Samuti toetab ta eksitavat teavet käsitlevate eeskirjade täitmise tagamist. Järeldused Euroopa roheline kokkulepe on võimalus ühitada meie toidusüsteem planeedi vajadustega ning reageerida positiivselt eurooplaste püüdlustele tervisliku, õiglase ja keskkonnasõbraliku toidu järele. Käesoleva strateegia eesmärk on muuta ELi toidusüsteem ülemaailmseks kestlikkuse standardiks. Üleminek kestlikele toidusüsteemidele nõuab kollektiivset lähenemisviisi, mis hõlmab avaliku sektori asutusi kõigil valitsemistasanditel (sealhulgas linnad, maa- ja rannikukogukonnad), erasektori osalejaid kogu toiduainete väärtusahelas, valitsusväliseid organisatsioone, sotsiaalpartnereid, teadlasi ja kodanikke. Komisjon kutsub kõiki inimesi ja sidusrühmi üles osalema laiaulatuslikus arutelus kestliku toidupoliitika kujundamise üle, sealhulgas riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes kogukondades. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat strateegiat kinnitama ja selle rakendamisele kaasa aitama. Komisjon püüab viia strateegia „Talust taldrikule“ inimesteni koordineeritud viisil, et ergutada neid osalema meie toidusüsteemide ümberkujundamises. Komisjon tagab, et käesolevat strateegiat rakendatakse tihedas kooskõlas teiste rohelise kokkuleppe elementidega, milleks on eelkõige elurikkuse strateegia aastani 2030, ringmajanduse uue tegevuskava ja nullsaaste eesmärgid. Komisjon jälgib üleminekut kestlikule toidusüsteemile planeedi võimalusi silmas pidades, sealhulgas edusamme eesmärkide saavutamisel ning ELi toidusüsteemi keskkonna- ja kliimajalajälje üldisel vähendamisel. Ta kogub keskkonna-, tervise- ja majandusmõjude jälgimiseks korrapäraselt andmeid, võttes sealhulgas aluseks Maa seire, et põhjalikult hinnata kõigi käesoleva strateegia meetmete kumulatiivset mõju konkurentsivõimele, keskkonnale ja tervisele. Komisjon vaatab käesoleva strateegia läbi 2023. aasta keskel, et hinnata, kas võetud meetmed on eesmärkide saavutamiseks piisavad või on vaja täiendavaid meetmeid.
STRATEEGIA „TALUST TALDRIKULE“ TEGEVUSKAVA PROJEKT Siin esitatud tegevuskava meetmeid on vaja rakendada kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega ning vajaduse korral koos hindamiste ja mõjuhinnangutega. MEETMED Soovituslik ajakava Nr Ettepanek kestliku toidusüsteemi õigusraamistiku kohta 2023 Töötada välja toiduga varustatuse ja toiduga kindlustatuse tagamise hädaolukorra kava 2021. aasta IV kvartal Kestliku toidutootmise tagamine Võtta enne strateegiakavade projektide ametlikku esitamist vastu igale liikmesriigile suunatud soovitused, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üheksat erieesmärki 2020. aasta IV kvartal Ettepanek vaadata läbi pestitsiidide säästva kasutamise direktiiv, et vähendada oluliselt keemiliste pestitsiidide kasutamist, nendega seotud riske ja nendest sõltuvust ning tõhustada integreeritud taimekaitset 2022. aasta I kvartal Taimekaitsevahendite raamistiku asjakohaste rakendusmääruste läbivaatamine, et hõlbustada bioloogilisi toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimist 2021. aasta IV kvartal Ettepanek vaadata läbi pestitsiidide statistikat käsitlev määrus, et täita andmelüngad ja edendada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist 2023 Kehtivate loomade heaolu käsitlevate õigusaktide, sh loomade vedu ja tapmist käsitlevate õigusaktide läbivaatamine 2023.aasta IV kvartal Ettepanek vaadata läbi söödalisandite määrus, et vähendada loomakasvatuse keskkonnamõju 2021. aasta IV kvartal Ettepanek vaadata läbi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku käsitlev määrus, et muuta see põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks eesmärgiga aidata kaasa kestlike põllumajandustavade laiemale kasutuselevõtule 2022. aasta II kvartal ELi toimimise lepingu konkurentsieeskirjade kohaldamisala selgitamine seoses ühistegevuse kestlikkusega 2022. aasta III kvartal Seadusandlikud algatused esmatootjate koostöö tõhustamiseks, et toetada nende positsiooni toidutarneahelas , ja muud kui seadusandlikud algatused, et parandada läbipaistvust 2021–2022 ELi algatus süsinikku siduva majandamise kohta 2021. aasta III kvartal Stimuleerida kestlikku toidutootmist, hulgi- ja jaemüüki, majutus- ja toitlustusteenuseid Algatus äriühingu üldjuhtimise raamistiku parandamiseks, sh nõue, et toidutööstus lõimiks kestlikkuse ettevõttestrateegiatesse 2021. aasta I kvartal Töötada välja ELi tegevusjuhend ja järelevalveraamistik vastutustundliku ettevõtluse ja turunduse kohta toidutarneahelas 2021. aasta II kvartal Käivitada algatused töödeldud toidu koostise muutmise edendamiseks, sh teatavate toitainete piirnormide kehtestamine 2021. aasta IV kvartal Toitaineliste koostiste kehtestamine, et piirata suure soola-, suhkru- ja/või rasvasisaldusega toidu propageerimist 2022. aasta IV kvartal Ettepanek vaadata läbi toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevad ELi õigusaktid, et parandada toiduohutust, tagada kodanike tervis ja vähendada sektori keskkonnajalajälge 2022. aasta IV kvartal Ettepanek põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete ELi turustamisstandardite läbivaatamiseks, et tagada kestlike toodete kasutuselevõtt ja tarnimine 2021–2022 Parandada ühtse turu eeskirjade täitmise tagamise ja toidupettuse vastase võitluse alast kooskõlastamist, sh pidades silmas OLAFi uurimisvõimekuse tõhusamat kasutamist 2021–2022 Edendada toidu kestlikku tarbimist, hõlbustades üleminekut tervislikule ja kestlikule toitumisele Ettepanek ühtlustatud kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta pakendi esiküljel , et tarbijatel oleks võimalik teha terviseteadlikke toiduvalikuid 2022. aasta IV kvartal Ettepanek nõuda teatavate toodete puhul märget päritolu kohta 2022. aasta IV kvartal Teha kindlaks parimad viisid kestlike toiduhangete kohustuslike miinimumkriteeriumide kehtestamiseks, et edendada koolides ja avalikes asutustes tervislikku ja kestlikku toitumist, sh mahetooteid 2021. aasta III kvartal Ettepanek kestliku toidu märgistamise raamistiku loomiseks, et anda tarbijatele võimalus teha kestlikke toiduvalikuid 2024 Vaadata läbi ELi põllumajandustoodete ja toiduainete müügiedendusprogramm eesmärgiga suurendada selle panust kestlikku tootmisse ja tarbimisse 2020. aasta IV kvartal Vaadata läbi ELi koolikava õigusraamistik eesmärgiga suunata kava ümber tervislikule ja kestlikule toidule 2023 Vähendada toidukadu ja toidujäätmeid Ettepanek ELi tasandi eesmärkide kohta toidujäätmete vähendamiseks 2023 Ettepanek vaadata läbi ELi eeskirjad kuupäevamärgistuse kohta („kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kasutamine) 2022. aasta IV kvartal
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 10.1.1/20-1149 - COM(2020) 381 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks
Arvamuse andmine eelnõu kohta Maaeluministeeriumile vastavalt Riigikantselei 09.06.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Tähtaeg: 10.07.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1010fcf2-b1ad-4b9e-a0e4-decab9187feb
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1010fcf2-b1ad-4b9e-a0e4-decab9187feb?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main