Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 18.06.2020 / 2-2/14-39;
Riigikantselei / 18.06.2020 / 7-1.1/20-01469
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine sotsiaalministrile (AP 39)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 22.10.2020
Lisainfo: Riigikogu seitsme liikme arupärimine kroonilise haigusega laste olukorra kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 18.06.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Tanel Kiik 19 . 0 6 .2020 Sotsiaal minister Arupärimine kroonilise haigusega laste olukorra kohta Austatud sotsiaalminister Tervishoid liigub patsiendikesksuse ja personaalmeditsiini suunas, sotsiaalhoolekandes on teenuste osutamise aluseks vajaduse hindamine ning hariduses eesmärgistatakse individuaalsemaid õpiteekondi. Ehk siis järjest vähem lähtuvad reeglid keskmisest patsiendist, inimesest või õpilasest ning enam on paindlikkust konkreetse inimese või pere jaoks sobiva lahenduse leidmiseks. Kahtlemata võidaksid paindlikkusest ka kroonilise haiguse, puude või erivajadusega lapsed , kuid neil on toe saamine tihtipeale seotud puude määramisega. Kirjeldame kaht olukorda. Esiteks . Sotsiaalkindlustusamet on muutnud puude hindamise praktikat. Kui varem määrati esimest tüüpi diabeedi diagnoosiga lapsele keskmine või sügav puue, sest ta vajab päeval ja öösel täiskasvanu abi ravitoimingutes ja madala veresuhkru esmaabis, siis nüüd ei pruugi laps puuet saada. Erialaspetsialistide ja lapsevanemate hinnangul ei tule esimest tüüpi diabeedi diagnoosiga lapsed üksi toime ning pere ja teised lapsega lähedalt kokku puutuvad inimesed peavad omama kaasaegseid teadmisi diabeedist ja oskama last toetada. Kuigi haigusel pole rasket ja kerget vormi ning tegemist on lähedastele suurt hoolduskoormust põhjustava ja lapse jaoks tõsise kroonilise haiguse ga , ei määrata enam lastele diagnoosi alusel puuet. Samas on puude määramisega seotud toetus, ligipääs tugiteenustele (rehabilitatsiooniteenus, lapsehoiuteenus, tugiisikuteenus) ning lapsevanema tasustatud lisapuhkepäevad. Teiseks . E riolukorra ajal põhjustas nakkusrisk muret kroonilise haigus e ga laste vanematele, keda tööandja ootas tööle, palgata puhkuse võtmine ei olnud sissetuleku kaotusest tingitud toimetulekuraskuste tõttu võimalik, hoolduslehte ei saanud, sest laps polnud nö haige, kui krooniline tõbi on ravimitega kontrolli all, ning lapsele ei ole puuet määratud. Sel juhul ei saanud lapsevanem kasutada ka kriisimeetmena rakendatud e rivajadusega lapse vanema toetus t, mis taganuks asendussissetulek u vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Samas oli Sotsiaalkindlustusametil õigus ka neile vanematele toetus määrata. Lähtudes eeltoodust, palume Tei d vastata Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel järgmistele küsimustele: 1. Millega on põhjendatud esimest tüüpi diabeeti põdevate laste puhul toetuse, tugiteenuste ja vanema lisapuhkepäevade kaotamine laste jaoks, kellele puuet ei määrata ? Kas nende perede toimetulek laste haigusega ning laste tervisetulemus jäävad samaks ? 2. Millises mahus on kasutatud erivajadusega lapse vanema toetust? Mitu lapsevanemat pöördus Sotsiaalkindlustusameti poole toetuse määramiseks määruse § 2 lg 4 alusel ning kui suurele osale neist toetus määrati? Mis selgitab sellist toetuse kasutamist? 3. Miks ei laienenud erivajadusega lapse vanema toetus kroonilise haigusega lapsele, kellele ei ole puuet määratud, kuid kes oma terviseseisundi tõttu võib olla uudse nakkushaiguse riskirühmas? 4. Kui koroonaviiruse leviku tõttu näiteks sügisel mõne lasteaia või kooli lapsed peavad jääma koju, siis kas kaalute erivajadusega lapse vanema toetuse uuesti rakendamist? Kas toet u s võiks laieneda kõigile kroonilise haiguse või erivajadusega laste vanematele , kes peavad olema lastega olude sunnil kodus? L ugupidamisega
Hr Taimar Peterkop
Riigisekretär
18.06.2020 nr 2-2/14-39
Arupärimise edastamine
Edastan Riigikogu liikmete Helmen Küti, Jaak Juske, Heljo Pikhofi, Jevgeni Ossinovski, Riina
Sikkuti, Indrek Saare ja Ivari Padari esitatud arupärimise sotsiaalminister Tanel Kiigele.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil
vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: arupärimine kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
RIIGIKOGU
Tanel Kiik 18.06.2020
Sots iaalrni nister
Arupärimine kroonilise haigusega laste olukorra kohta
Austatud sotsiaalminister
/O6.gfrk. 35
Tervishoid liigub patsiendikesksuse ja personaalrneditsiini suunas, sotsiaalhoolekandes on
teenuste osutamise aluseks vajaduse hindamine fling hariduses eesmargistatakse
individuaalsemaid Opiteekondi. Ehk siis järjest vahern lahtuvad reeglid keskmisest patsiendist,
inimesest vöi Opilasest fling enam on paindlikkust konkreetse inirnese vOi pere jaoks sobiva
lahenduse leidmiseks. Kahtlemata vOidaksid paindlikkusest ka kroonilise haiguse, puude voi
erivajadusega lapsed, kuid neil on toe saarnine tihtipeale seotud puude rnääramisega.
Kirjeldame kaht olukorda.
Esiteks. Sotsiaalkindlustusamet on muutnud puude hindamise praktikaL Kui varem määrati
esirnest tuupi diabeedi diagnoosiga lapsele keskmine vOl sUgav puue, sest ta vajab paeval ja
ooseltaiskasvanu abi ravitoimingutes ja madala veresuhkru esmaabis, sils nuud ei pruugi laps
puuet saada. Erialaspetsialistide ja lapsevanemate hinnangul ci nile esimest tLiUpi diabeedi
diagnoosiga lapsed uksi toirne fling pere ja teised lapsega lahedalt kokku puutuvad inimesed
peavad omama kaasaegseid teadmisi diabeedist ja oskama last toetada. Kuigi haigusel pole
rasketja kerget vormi ning tegemist on lahedastele suurt hoolduskoormust pOhjustava ja lapse
jaoks tOsise kroonilise haigusega. ci määrata enam lasteLe diagnoosi alusel puuet. Samas on
puude rnäärarnisega seotud toetus. ligipaas tugiteenustele (rehabilitatsiooniteenus.
lapsehoiuteenus, tLlgi sikuteenus) fling lapsevanema tasustatud lisapuhkepaevad,
Teiseks. Eriolukorra ajal pOhjustas nakkusrisk muret kroonilise haigusega laste vanematele,
keda tboandja ootas toole, palgata puhkuse vOtrnine ci olnud sissetuleku kaotusest tingitud
toimetulekuraskuste tOttu vOimalik, hoolduslehte ci saanud, sest laps polnud no haige, kui
krooniline tobi on ravimitega kontrolli all, fling lapsele ei ole puuet maaratud. Sd juhul ei
saanud lapsevanem kasutada ka kriisimeetmena rakendatud erivajadusega lapse vanema
toetust, mis taganuks asendussissetuleku vanernale, kes peab tulenevalt eriolukorrast
erivajadusega lapse kasvatamise tOttu olema ajutiselt tooli eemal. Samas oh
Sotsiaalkindlustusametil Oigus ka neile vanematele toetus määrata.
Lahtudes eeltoodust, palume Teid vastata Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse § 139 alusel
jargmistele kUsimustele:
1. Millega on pOhjendatud esimest tütipi diabeeti podevate laste puhul toetuse, tugiteenuste ja
vanema lisapuhkepaevade kaotamine laste jaoks, kellele puuet ci määrata? Kas nende perede
toimetulek laste haigusega ning laste tervisetulemus jaävad samaks?
RIIOIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigil<ogiee
15165. Tallilin F. +372 631 6334
RIIGIKOC,U 2
2. Millises maims on kasutatud erivajadusega lapse vanema toetust? Mitu lapsevanemat
poardus Sotsiaalkindlustusameti poole toetuse rnaAramiseks määruse § 2 Ig 4 alusel Lung kui
suurele osale neist toetus määrati? Mis selgitab sellist toetuse kasutarnist?
3. Miks ci laienenud erivajadusega lapse vanerna toetus kroonilise haigusega lapsele, kellele ci
ole puuet maäratud, kuid kes orna terviseseisundi tôttu vöib olla uudse nakkushaiguse
riskirubmas?
4. Kui koroonaviiruse leviku tOttu naiteks sugisel mOne lasteaia vOl kooli lapsed peavad jääma
koju, siis kas kaalute erivajadusega lapse vanerna toetuse uuesti rakendamist? Kas toetus yolks
laieneda kOigile kroonilise haiguse vOi erivajadusega laste vanematele, kes peavad olema
lastega olude sunnil kodus?
Lugupidarnisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kiln
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Juske
(allkirjastatud digitaalselt)
Heljo Pikhof