dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Päring

Sotsiaalministeerium · 19. juuni 2020
Viit
4.2-3/2011-1
Registreeritud
19. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste heaolu osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. oktoober 2020

Failid

  • 📎20-01469-2.pdf1 KB
  • 📎Kroonilise_haigusega_laste_olukorra_kohta_(1).asice1713 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 18.06.2020 / 2-2/14-39; Riigikantselei / 18.06.2020 / 7-1.1/20-01469 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine sotsiaalministrile (AP 39) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 22.10.2020 Lisainfo: Riigikogu seitsme liikme arupärimine kroonilise haigusega laste olukorra kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 18.06.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Tanel Kiik 19 . 0 6 .2020 Sotsiaal minister Arupärimine kroonilise haigusega laste olukorra kohta Austatud sotsiaalminister Tervishoid liigub patsiendikesksuse ja personaalmeditsiini suunas, sotsiaalhoolekandes on teenuste osutamise aluseks vajaduse hindamine ning hariduses eesmärgistatakse individuaalsemaid õpiteekondi. Ehk siis järjest vähem lähtuvad reeglid keskmisest patsiendist, inimesest või õpilasest ning enam on paindlikkust konkreetse inimese või pere jaoks sobiva lahenduse leidmiseks. Kahtlemata võidaksid paindlikkusest ka kroonilise haiguse, puude või erivajadusega lapsed , kuid neil on toe saamine tihtipeale seotud puude määramisega. Kirjeldame kaht olukorda. Esiteks . Sotsiaalkindlustusamet on muutnud puude hindamise praktikat. Kui varem määrati esimest tüüpi diabeedi diagnoosiga lapsele keskmine või sügav puue, sest ta vajab päeval ja öösel täiskasvanu abi ravitoimingutes ja madala veresuhkru esmaabis, siis nüüd ei pruugi laps puuet saada. Erialaspetsialistide ja lapsevanemate hinnangul ei tule esimest tüüpi diabeedi diagnoosiga lapsed üksi toime ning pere ja teised lapsega lähedalt kokku puutuvad inimesed peavad omama kaasaegseid teadmisi diabeedist ja oskama last toetada. Kuigi haigusel pole rasket ja kerget vormi ning tegemist on lähedastele suurt hoolduskoormust põhjustava ja lapse jaoks tõsise kroonilise haiguse ga , ei määrata enam lastele diagnoosi alusel puuet. Samas on puude määramisega seotud toetus, ligipääs tugiteenustele (rehabilitatsiooniteenus, lapsehoiuteenus, tugiisikuteenus) ning lapsevanema tasustatud lisapuhkepäevad. Teiseks . E riolukorra ajal põhjustas nakkusrisk muret kroonilise haigus e ga laste vanematele, keda tööandja ootas tööle, palgata puhkuse võtmine ei olnud sissetuleku kaotusest tingitud toimetulekuraskuste tõttu võimalik, hoolduslehte ei saanud, sest laps polnud nö haige, kui krooniline tõbi on ravimitega kontrolli all, ning lapsele ei ole puuet määratud. Sel juhul ei saanud lapsevanem kasutada ka kriisimeetmena rakendatud e rivajadusega lapse vanema toetus t, mis taganuks asendussissetulek u vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Samas oli Sotsiaalkindlustusametil õigus ka neile vanematele toetus määrata. Lähtudes eeltoodust, palume Tei d vastata Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel järgmistele küsimustele: 1. Millega on põhjendatud esimest tüüpi diabeeti põdevate laste puhul toetuse, tugiteenuste ja vanema lisapuhkepäevade kaotamine laste jaoks, kellele puuet ei määrata ? Kas nende perede toimetulek laste haigusega ning laste tervisetulemus jäävad samaks ? 2. Millises mahus on kasutatud erivajadusega lapse vanema toetust? Mitu lapsevanemat pöördus Sotsiaalkindlustusameti poole toetuse määramiseks määruse § 2 lg 4 alusel ning kui suurele osale neist toetus määrati? Mis selgitab sellist toetuse kasutamist? 3. Miks ei laienenud erivajadusega lapse vanema toetus kroonilise haigusega lapsele, kellele ei ole puuet määratud, kuid kes oma terviseseisundi tõttu võib olla uudse nakkushaiguse riskirühmas? 4. Kui koroonaviiruse leviku tõttu näiteks sügisel mõne lasteaia või kooli lapsed peavad jääma koju, siis kas kaalute erivajadusega lapse vanema toetuse uuesti rakendamist? Kas toet u s võiks laieneda kõigile kroonilise haiguse või erivajadusega laste vanematele , kes peavad olema lastega olude sunnil kodus? L ugupidamisega Hr Taimar Peterkop Riigisekretär 18.06.2020 nr 2-2/14-39 Arupärimise edastamine Edastan Riigikogu liikmete Helmen Küti, Jaak Juske, Heljo Pikhofi, Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkuti, Indrek Saare ja Ivari Padari esitatud arupärimise sotsiaalminister Tanel Kiigele. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisa: arupärimine kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] RIIGIKOGU Tanel Kiik 18.06.2020 Sots iaalrni nister Arupärimine kroonilise haigusega laste olukorra kohta Austatud sotsiaalminister /O6.gfrk. 35 Tervishoid liigub patsiendikesksuse ja personaalrneditsiini suunas, sotsiaalhoolekandes on teenuste osutamise aluseks vajaduse hindamine fling hariduses eesmargistatakse individuaalsemaid Opiteekondi. Ehk siis järjest vahern lahtuvad reeglid keskmisest patsiendist, inimesest vöi Opilasest fling enam on paindlikkust konkreetse inirnese vOi pere jaoks sobiva lahenduse leidmiseks. Kahtlemata vOidaksid paindlikkusest ka kroonilise haiguse, puude voi erivajadusega lapsed, kuid neil on toe saarnine tihtipeale seotud puude rnääramisega. Kirjeldame kaht olukorda. Esiteks. Sotsiaalkindlustusamet on muutnud puude hindamise praktikaL Kui varem määrati esirnest tuupi diabeedi diagnoosiga lapsele keskmine vOl sUgav puue, sest ta vajab paeval ja ooseltaiskasvanu abi ravitoimingutes ja madala veresuhkru esmaabis, sils nuud ei pruugi laps puuet saada. Erialaspetsialistide ja lapsevanemate hinnangul ci nile esimest tLiUpi diabeedi diagnoosiga lapsed uksi toirne fling pere ja teised lapsega lahedalt kokku puutuvad inimesed peavad omama kaasaegseid teadmisi diabeedist ja oskama last toetada. Kuigi haigusel pole rasketja kerget vormi ning tegemist on lahedastele suurt hoolduskoormust pOhjustava ja lapse jaoks tOsise kroonilise haigusega. ci määrata enam lasteLe diagnoosi alusel puuet. Samas on puude rnäärarnisega seotud toetus. ligipaas tugiteenustele (rehabilitatsiooniteenus. lapsehoiuteenus, tLlgi sikuteenus) fling lapsevanema tasustatud lisapuhkepaevad, Teiseks. Eriolukorra ajal pOhjustas nakkusrisk muret kroonilise haigusega laste vanematele, keda tboandja ootas toole, palgata puhkuse vOtrnine ci olnud sissetuleku kaotusest tingitud toimetulekuraskuste tOttu vOimalik, hoolduslehte ci saanud, sest laps polnud no haige, kui krooniline tobi on ravimitega kontrolli all, fling lapsele ei ole puuet maaratud. Sd juhul ei saanud lapsevanem kasutada ka kriisimeetmena rakendatud erivajadusega lapse vanema toetust, mis taganuks asendussissetuleku vanernale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tOttu olema ajutiselt tooli eemal. Samas oh Sotsiaalkindlustusametil Oigus ka neile vanematele toetus määrata. Lahtudes eeltoodust, palume Teid vastata Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse § 139 alusel jargmistele kUsimustele: 1. Millega on pOhjendatud esimest tütipi diabeeti podevate laste puhul toetuse, tugiteenuste ja vanema lisapuhkepaevade kaotamine laste jaoks, kellele puuet ci määrata? Kas nende perede toimetulek laste haigusega ning laste tervisetulemus jaävad samaks? RIIOIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigil<ogiee 15165. Tallilin F. +372 631 6334 RIIGIKOC,U 2 2. Millises maims on kasutatud erivajadusega lapse vanema toetust? Mitu lapsevanemat poardus Sotsiaalkindlustusameti poole toetuse rnaAramiseks määruse § 2 Ig 4 alusel Lung kui suurele osale neist toetus määrati? Mis selgitab sellist toetuse kasutarnist? 3. Miks ci laienenud erivajadusega lapse vanerna toetus kroonilise haigusega lapsele, kellele ci ole puuet maäratud, kuid kes orna terviseseisundi tôttu vöib olla uudse nakkushaiguse riskirubmas? 4. Kui koroonaviiruse leviku tOttu naiteks sugisel mOne lasteaia vOl kooli lapsed peavad jääma koju, siis kas kaalute erivajadusega lapse vanerna toetuse uuesti rakendamist? Kas toetus yolks laieneda kOigile kroonilise haiguse vOi erivajadusega laste vanematele, kes peavad olema lastega olude sunnil kodus? Lugupidarnisega (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kiln (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Juske (allkirjastatud digitaalselt) Heljo Pikhof
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel