Template for the PDP cost (budget) /Eelnevalt kindlaks määratud projekti eelarvevorm
Programme /Programm: LOCALDEV
Project title / Projekti nimi: Historic town centres revitalised through heritage-led local development
Project Promoter / Toetuse saaja: Estonian National Heritage Board
Total project cost / Projekti eelarve: € 458,000 €
Project grant rate /Projektitoetuse osakaal: 100%
Project duration Projekti kestus: 30 months
Number of units Unit price (€) Ühiku Total cost (€) Kulu
Unit Ühiku Type of expenditure Kulu Comments/additional information
Ühikute arv hind (€) (€)
tüüp liik Selgitused ja kommentaarid
(a) (b) (a) x (b)
Cost of staff assigned to the
Estonian project manager wages / Eesti projektijuhi palk month 30 2 500 75 000 Estoni a, 1 person full time
project - Reg. Art. 8.3.1.a
Travel and subsistence
Transport (related to project management activities in Estonia) /
activity 1 4 000 4 000 allowances for staff - Reg. Art. Project related travel to target Estonian towns
Projektijuhitmisega seotud transpordikulud Eestis
8.3.1.b
Project management team wages, equivalent of 5 months
Norwegian project manager team wages (3 people) / Cost of staff assigned to the
month 5 12 500 62 500 full time over the course of 30 month project, divided
Norra projektijuhtimismeeskonna palgad (3 inimest) project - Reg. Art. 8.3.1.a
between three people
Costs entailed by other
Norwegian project management related costs / contracts awarded by PP for Costs related to project management activities in Norway,
project partner costs 1 12 500 12 500
Norra partnertie projektijuhimisega seotud muud kulud the purpose of carrying out including local travel, room booking, printing, catering
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs related to meetings taking place in Estonian local
Costs entailed by other
authorities over the course of the project. Costs include
contracts awarded by PP for
Meetings and seminars / Koosolekud ja seminarid meetings 27 150 4 050 materials, room booking and catering. Approximatley 3
the purpose of carrying out
visits per target local authority during the 30 month
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
programme).
Costs entailed by other
contracts awarded by PP for
Translation of reports etc. / Tõlked activity 1 2 350 2 350 Transaltions from English to Estonian, Estonian to English
the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs arising directly from
requirements imposed by the Website, advertising, printed materials, leaflets, 1-minute
Communication Kommunikatsioon activity 1 15 000 15 000
project contract - Reg. Art. video for each target conservation area
8.3.1.g
Total / Kokku 1.1: 175 400
9 publications that highlight values of each target town in
Costs entailed by other Estonia (architecture, interiors, details, urban space and its
Guidebooks focusing on 9 targeted Estonian heritage conservation
publication contracts awarded by PP for unique qualities), maintenance and restoration. Expenses
areas / 9 5 000 45 000
/guidebook the purpose of carrying out include: content creation, photography, producing maps,
9 Eesti muinsuskaitsealasid tutvustavat trükist
the project - Reg. Art. 8.3.1.f editing, design, printing , distribution
Easy-to-read publication promoting the re-use of built
Costs entailed by other heritage through positive examples. Presents examples of
Thematic publication “Re-use of buildings and revitalisation urban
contracts awarded by PP for adaptive re-use of heritage buildings different in type
space” / Temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja linnaruumi publication 1 25 000 25 000
the purpose of carrying out (industrial, residential etc) and scale. Expenses include:
elavdamine“
the project - Reg. Art. 8.3.1.f Expenses include: content creation, photography, editing,
design, printing , distribution
Exhibitions presenting the outcomes of the collaborative
Costs entailed by other development of conservation area management plans.
Exhibitions in public space in 9 target towns / contracts awarded by PP for Exhibitions will be displayed in public spaces with high
exhibition 9 2 000 18 000
Näitused avalikus ruumis üheksas sihtlinnas the purpose of carrying out footfall (e.g. shopping centres, libraries) in the target
the project - Reg. Art. 8.3.1.f conservation areas. Costs inclde the design and production
of exhibition displays.
Costs entailed by other
Production and design of information boards to mark the
contracts awarded by PP for
Information boards and plaques / Teabetahvlid information board 9 2 000 18 000 locations of conservation areas as well as installation of
the purpose of carrying out
plaques on significant buildings.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
The activity includes preparation of walking tours, including
Costs entailed by other gathering information, as well as commissioning the design
Walking tours in target heritage conservation areas and booklets / contracts awarded by PP for and delivery of booklets as well as distributing the booklets
urban walk/booklets 9 1 400 12 600
Jalgsi läbiviidavad ekskursioonid muinsuskaitsealadel the purpose of carrying out in local venues. Expenses include: content creation, walk
the project - Reg. Art. 8.3.1.f leaders fees, photography, producing maps, editing, design,
printing , distribution.
A photo competition inviting schoolchildren as well as adults
Costs arising directly from to interpret their town centres and heritage. The results of
requirements imposed by the the competition will be presented as an exhibition (either in
Photo competition and an exhibition / Fotokonkurss ja näitus event 1 4 500 4 500
project contract - Reg. Art. one of the target towns or as a a mobile exhibition). Costs
8.3.1.g covered are related to setting up and managing the
competition, design and display.
Total / Kokku 1.2: 123 100
Output / Activity 2 / Tegevus 2 Capacity building (improving the quality of cultural and built heritage management)
The two-day event will take place in Tallinn or one of the
target towns and will be targeting local authorities
Costs arising directly from interested in building capacity in heritage led development.
Public knowledge exchange seminar in Tallinn / requirements imposed by the The event will be open to the public and present the topics
event 1 20 000 20 000
Avalik teabevahetusseminar Tallinnas project contract - Reg. Art. of heritage-led development in focus in an inspirational and
8.3.1.g engaging as well as accessible manner. Estimated number of
participants: 100-300. Expenses include: room booking,
materials, speakers fees, travel and accomodation, catering.
This activity is reserved for heritage experts and students of
vocational schools. Information Centres for Sustainable
Restoration workshops in building restoration projects funded Costs entailed by other
Renovation have long experience in organising such
through the Open Call / Avatud taotluste vooru kaudu rahastatavatel contracts awarded by PP for
workshop 5 4 000 20 000 practical training events and will be invited to participate as
restaureerimisprojektidel raames läbiviidavad restaureerimise the purpose of carrying out
partners. Approximatley 10 participants per workshop.
töötoad the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Expenses include speakers fees, printed material, room
booking, catering.
Training programme will be offered to local municipalities
and communities that focuses on four core topics of this
project: heritage and distinctiveness, heritage and
Costs entailed by other participation, heritage and sustainability and heritage and
Training programme for local municipalities and communities in contracts awarded by PP for attractiveness. The programme will take place in three
seminar 4 5 000 20 000
clusters the purpose of carrying out clusters and include an additional cluster that engages with
the project - Reg. Art. 8.3.1.f all target towns. Each event will enage approximatley 50
professionals and 50 memebers of the community.
Expenses include: room booking, materials, speakers fees,
travel and accomodation, catering.
A knowledge exchange visit to Norway bringing Estonian
stakeholders together with Norwegian partners. Includes
Training seminar for local governments and communities in Norway / Travel and subsistence
representatives of all targeted municipalities and
Koolitusprogramm kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele study trip 1 30 000 30 000 allowances for staff - Reg. Art.
representatives of towns facing similar challenges in
erinevates rühmadesklastrites 8.3.1.b
Norway. Approximatley 40-50 participants. Expenses
include travel and accomodation
Costs entailed by other
Training seminar in Norway additional costs / contracts awarded by PP for Any additional costs such as catering, venue hire, speakers
stuy trip 1 20 000 20 000
Norra koolitusseminari lisakulud the purpose of carrying out fees
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Summer school targeting heritage professionals (both
restoration experts as well as heritage managers) as well as
architecture professionals and restoration, heritage
Costs entailed by other management and architecture students from partner
contracts awarded by PP for countries and the Baltics. The 3-5 day event will take place in
Heritage-led development focused summer school 2021 activity 1 34 500 34 500
the purpose of carrying out one of the target towns and will focus on a site that has not
the project - Reg. Art. 8.3.1.f been awarded grant funding through the Open Call. The
project will engage approximatley 30-50 people. Expenses
include venue hire, accomodation, catering, travel, training
professionals fees.
The closing event will be an opportunity to summarise the
Costs arising directly from
project and review its impact. This will be a one-day
requirements imposed by the
Final conference/closing event / Lõppkonverents/lõpuüritus activity 1 15 000 15 000 conference with approximately 150 participants. Expenses
project contract - Reg. Art.
include: room booking, materials, speakers fees, travel and
8.3.1.g
accomodation, catering.
Total / Kokku 1.3: 159 500
Total / Kokku 1: 458 000
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 / 2. KAUDSED KULUD - Reg. Art. 8.5
Total / Kokku 2: 0
TOTAL PDP COST / PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD KOKKU (1 + 2): 458 000
Total project management cost / Projekti juhtimiskulud kokku (€): 175 400
Total output related cost / Projekti sistuegevuste kulu kokku (€): 282 600
Output / Activity / Tegevus Management cost Output/Activity 1 Output/Activity 2 Output/Activity 3 / Output/Activity …. TOTAL ELIGIBLE BUDGET HEADING COSTS ABIKÕLBLIKUD
Budget Heading / Kulu liik Juhtimiskulud Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 Tegevus …. KULUD KULULIIKIDE KAUPA
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a 137 500 0 0 137 500
Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Art. 8.3.1.b 4 000 0 30 000 34 000
Depreciation value for new or second hand equipment purchased -
0 0 0 0
Reg. Art. 8.2.4
Cost of new or second hand equipment - Reg. Art. 8.3.1.c & Art. 8.3.2 0 0 0 0
Purchase of land and real estate - Reg. Art. 8.3.1.d & Art. 8.6 0 0 0 0
Costs of consumables and supplies - Reg. Art. 8.3.1.e 0 0 0 0
Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of
18 900 118 600 94 500 232 000
carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs arising directly from requirements imposed by the project
15 000 4 500 35 000 54 500
contract - Reg. Art. 8.3.1.g
INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 / KAUDSED KULUD 0
TOTAL ELIGIBLE COSTS / ABIKÕLBLIKUD KULUD KOKKU 175 400 123 100 159 500 0 0 458 000
% TOTAL PDP COSTS / % KULUDE OSAKAAL 38% 27% 35% 0% 0% 100%
Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi
“Local Development and Poverty Reduction” rakendamise protseduurireeglite kinnitamine
Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–
2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise
protseduurireeglid“
Lisa 2
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021
Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“
Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng
kultuuripärandi kaudu
Projekti elluviimise periood
30 kuud, 06.2020–11.2022
Programmioperaator
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija
Muinsuskaitseamet
Projekti partner(id)
Norra Kultuuripärandi Amet (Riksantikvaren)
1
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................................... 2
1. Projektikirjeldus................................................................................................................................... 3
1.1 Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega .................................................................... 5
1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega ................................. 5
1.3 Projekti eesmärk ........................................................................................................................... 6
1.4 Projekti tulemused ........................................................................................................................ 7
1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus..................................................................................................... 8
1.6 Projekti eelarve ........................................................................................................................... 10
1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad ..................................................................................... 10
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks ................................................................................... 11
3. Tegevuse indikaatorid........................................................................................................................ 19
4. Projekti mõju läbivatele teemadele.................................................................................................... 20
5. Projekti jätkusuutlikkus ..................................................................................................................... 20
6. Projekti ingliskeelne lühikokkuvõte .................................................................................................. 21
7. Lisad .................................................................................................................................................... 1
2
Projekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ kirjeldus on koostatud
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ programmilepingu (inglise k „Programme Agreement“) alusel ja järgides Euroopa Majanduspiirkonna
ja Norra toetuste 2014-2021 Rakendusmääruses (inglise keeles „Regulation on the implementation of the
Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014-2021“) ning Vabariigi Valitsuse 05.07.2018
määruses nr 55 „Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra
finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatu
Mõisted projekti tähenduses
Muinsuskaitseala – loodusnähtuste ja inimtegevuse ühisel mõjul kujunenud ajalooline asula või piirkond, mis on
võetud kaitse alla lähtuvalt Muinsuskaitseseadusest ja millel on kultuuriväärtus. Eestis on 12 muinsuskaitseala.
Areng kultuuripärandi kaudu – linnaplaneerimise ja -arendamise tavasid hõlmav katusväljend, mis viitab
pärandvara kasutamisele kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu toetamisel.
Avatud taotlusvoor – projektikonkurss muinsuskaitsealadel asuvate ehitiste restaureerimiseks 9 sihtlinna
kaitsealadel (piirkondades, millel on kaks peamist eeldust: vähenev rahvaarv ja väärtuslik ajalooline kesklinn).
Projekte rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmist ‘Kohalik areng ja
vaesuse vähendamine’, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein.
Programmioperaator – Sotsiaalministeerium
Eeldefineeritud projekt – projekt, mis koosneb kaasamistegevustest, koolitustest ning trükistest. Projekti
elluviija on Muinsuskaitseamet. Eeldefineeritud projekti finantseeritakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
toetuste 2014-2021 programmist ‘Kohalik areng ja vaesuse vähendamine’, mida rahastavad Norra, Island ja
Liechtenstein.
Projekti elluviija – üksus, mis vastutab eeldefineeritud projekti ettevalmistamise ja rakendamise eest.
Eeldefineeritud projekti elluviija on Muinsuskaitseamet.
Projekti partner – üksus, mis osaleb aktiivselt projekti elluviimises. Projekti partner jagab projekti elluviijaga
ühist eesmärki, mis tuleb projekti elluviimise kaudu saavutada. Eeldefineeritud projekti partner on Norra
Muinsuskaitseamet (Riksantikvaren).
Kaitsekorrad – 2019. aastal algatas Muinsuskaitseamet 12 Eesti muinsuskaitseala Kaitsekorra väljatöötamise
osalusprotsessi. Kaitsekordade koostamise protsessi jooksul uuritakse kohalikke väärtusi ja pärandist lähtuvat
arengupotentsiaali.
1. Projektikirjeldus
Partnerlusprojekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ aluseks on
Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandiametivaheline koostöö. Projekt hõlmab mitmeid kaasamis- ja
haridustegevusi, ning ruumi tähistamist infotahvlitega ja trükisete koostamist. Projekt käivitatakse avalikult 2020.
aasta juunis ja see kestab 30 kuud.
3
Partnerlusprojekt sai alguse Norra Kultuuripärandiameti ja Eesti Kultuuriministeeriumi vahelisest varasemast
koostööst, mis keskendus ajalooliste mõisakoolide restaureerimisele ja arendamisele Eestis aastatel 2009-2014.
Projekti saatnud edu andis tõuke ka edasise koostöö käivitamiseks. Ühiselt leiti, et keskenduda tuleb eelkõige
ajaloolistele linnasüdametele ning kohaliku kultuuripärandi haldamisele ja edendamisele, võttes arvesse, et
sarnaste väljakutsetega seisavad silmitsi nii Norra kui ka Eesti linnad. Ajalooliste linnasüdamete hääbumine ja
ehituspärandi hävinemine on probleemid, millega paljud linnad rahvusvaheliselt silmitsi seisavad, kuid
pärandipõhisel kohalikul arengul läbi kogukonna kaasamise on potentsiaali neid trende mõjutada. 30 kuud kestva
kogukonna kaasamis- ja toetusprogrammi raames on valitud sihtkohtadeks üheksa muinsuskaitseala üheksas
Eesti linnas (Paide, Rakvere, Võru, Valga, Lihula, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Viljandi). Projekti vältel
keskendutakse neljale põhiteemale, milleks on pärand ja jätkusuutlikkus, pärand ja atraktiivsus, pärand ja osalus
ning kultuuripärandi kasutusvõimalused. Paralleelselt projekti elluviimisega töötatakse Eestis välja ka
muinsuskaitsealade kaitsekorrad. Ürituste programm on laias laastus avatud kõikidele Eesti kohalikele
omavalitsustele.
Projekti viiakse ellu koostöös Norra linnadega, mis seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega.
Projekti juhtimisstruktuur
Projekti juhivad koostöös Muinsuskaitseamet (projekti elluviija) ja Norra Kultuuripärandiamet (projekti partner).
Mõlemad asutused on määranud projektijuhid, kes vastutavad projekti igapäevase operatiivjuhtimise eest.
Projekti üldise juhtimise, sealhulgas lõpliku edu tagamisega seotud otsused võtab vastu partnerlusmeeskond, mis
koosneb Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandiameti liikmetest.
Projekti elluviija, teised sidusrühmad ja nende seos projektiga
Peamised sidusrühmad Seos projektiga / kompetents / roll
Muinsuskaitseamet Eesti projektijuhtimise/muinsuskaitsealade kompetents,
koordineerimine, edendamine ja turundus
Muinsuskaitseamet omab erialast kompetentsi Eesti
kultuuripärandi valdkonnas
Norra Kultuuripärandiamet Norra projekti partner / koostöö Norra partnerlinnade vahel
Kohalike omavalitsuste sidusrühmad Kohalik kompetents ja teadmistepagas kohalikust kontekstist
üheksas sihtlinnas
Muinsuskaitseamet
Nimi Roll Kontakt
Kaija-Luisa Kurik Eesti projektijuht Kaija-
[email protected]
Kaarel Truu Vanalinnade nõunik
[email protected]
Madle Lippus Kommunikatsiooniosakonna
[email protected]
juhataja
Riksantikvaren - Norra Kultuuripärandiamet
4
Kristin Eliassen Nõunik
[email protected]
Norra projektijuht
Rahvusvaheliste asjade osakond
Åse Bitustøl Vanemnõunik
[email protected]
Võrgustike koordinaator
Kommunikatsioon
Vignir Freyr Helgason Vanemnõunik
[email protected]
Linnade areng ja kohaloome
Riikliku tähtsusega paigad
1.1 Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega
Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 keskendub kõikide Eesti piirkondade arenguvajadustele ning
investeerib tööhõivevõimaluste ja teenuste kättesaadavuse suurendamisse nendes piirkondades, mida linnastumine
on ebasoodsalt mõjutanud, tuues esile iga piirkonna tugevused ja ainulaadsed omadused. Strateegia üks keskseid
eesmärke on tõsta teadlikkust sellest, et atraktiivsed linnasüdamed soodustavad piirkondliku ettevõtluse teket.
Riiklik säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ püüab tasakaalustada globaalse konkurentsi survet
läbi säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Strateegia loob raamistiku Eesti
kultuuriruumi ja sidusa ühiskonna elujõulisuse toetamiseks. Ühtlasi on see seotud ÜRO säästva arengu
tegevuskava 2030 eesmärkidega, milles 11. eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja kogukonnad” keskendub linnade ja
inimasustuste kaasatuks, turvaliseks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks muutmisele.
Strateegia „Eesti 2035“ elluviimine ei ole veel lõpule jõudnud. Strateegia keskendub ruumi ja taristu loomisele,
mis vastaks ühiskonna vajadustele (elukeskkonna parendamine, ebavõrdsuse vähendamine piirkonniti, hoonete
energiatõhususe parandamine).
1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega
Kultuuriministeeriumi kultuuriprogramm 2020–2023 toetab ajalooliste linnasüdamete elavdamist ja ehitiste
ümberkohandamist uuteks funktsioonideks, luues seeläbi atraktiivsema ja vilkama elukeskkonna.
Norra linna kultuuripärandi haldamise strateegia 2017–2020. Selle strateegia kaudu soovib edendada linna
kultuuripärandi ja kultuurikeskkonna mõistlikku haldamist Norras üleriigiliselt, tuues sellega kasu kogu rahvale,
kohalikele kogukondadele, elanikele, külastajatele ja ettevõtetele. Strateegiat tuleb vaadelda käimasoleva töö
raames riiklikult tähtsate paikade ning nende registriga veebilehel „NB!-registeret“ (ülevaade paikade kohta on
leitav aadressil nb.ra.no).
Atraktiivsed linnad – keskkonnasõbralik ümberkujundamine ja konkurentsivõime Põhjamaade
linnapiirkondades oli projekt, mida juhtis Norra kohaliku omavalitsuse ja kaasajastamise ministeerium koostöös
tervise- ja hooldusteenuste ministeeriumi ning kliima- ja keskkonnaministeeriumiga aastatel 2017-2019. Projektis
täitis nõuandja rolli Norra Kultuuripärandiamet. Projekt päädis soovituslike strateegiate (2019) ja vastavate
indikaatorite paketiga, mis on seotud ÜRO säästva arengu eesmärkidega (2018). (Rohkem teavet projekti kohta
võib leida siit).
5
1.3 Projekti eesmärk
Eeldefineeritud projekti üldeesmärk on tihedalt seotud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine
(LOCALDEV)” üldeesmärgiga, milleks on soodustada ning võimaldada sotsiaalset ja majanduslikku arengut
kultuuripärandi haldamise kaudu.
Eeldefineeritud projekti eesmärk on elavdada ajaloolisi linnasüdameid ning suurendada laiemaid teadmisi
pärandvara võimalike uute kasutus
võimaluste ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta.
Projektiga toetatakse muinsuskaitsealadel asuvate ehitiste uuenduslikke ning jätkusuutlikke kasutusviise
erinevates väikelinnades üle Eesti, suurendades seeläbi nii võimekust omavalitsuste ja pärandivaldkonna
asjatundjate seas kui ka koostööd kutsekoolide, renoveerimiskeskuste, kohalike omavalitsuste ja kohalike
kogukondadega.
Eeldefineeritud projekt toetab projekti elluviijaid, omavalitsusi ja teisi sidusrühmi, et käivitada kultuuripärandist
lähtuvaid kohaliku arengu projekte, eesmärgiga elavdada ajaloolisi linnasüdameid sotsiaalse ja majandusliku
arengu soodustamiseks. Eeldefineeritud projekt on katusprojekt, mis sisaldab tegevuste loetelu ja annab juhiseid
ehitiste restaureerimistoetuste avatud taotlusvooru kohta.
Konkreetsemalt on projekti eesmärk:
tõsta teadlikkust kultuuripärandist lähtuva elavdamise ja arengu kohta ning edendada
organisatsioonidevahelist koostööd nii Eesti siseselt kui ka Eesti ja Norra vahel;
vähendada tühjade hoonete hulka üheksal Eesti muinsuskaitsealal, võttes tühjad muinsusehitised taas
kasutusele;
teha koostööd kohalike omavalitsuste ja kogukonna esindajatega, et saada parem ülevaade
muinsuskaitsealadel asuvate ehitiste hetkelisest seisukorrast;
tuua kõikide sihtlinnade puhul täpsemalt esile, milles seisneb kohaliku kultuuripärandi ainulaadsus ja
eripära;
pakkuda koolitusi kohaliku omavalitsuse ametnikele, et tõsta teadlikkust kohalike muinsuskaitsealade
olulisusest;
teha koostööd kohaliku kogukonnaga, et mõista eriomaseid kohalikke väärtusi, mida muinsuskaitseala
tähistamise kaudu toetada saaks;
toetada uute muinsuskaitseala Kaitsekordade väljatöötamise protsessi;
leida üles sihtlinnades ja linnakeskustes peidus olev potentsiaal ning muuta need elamis- ja
külastuspaikadeks, mis oleksid rikkalikud oma pärandi poolest, ning ühtlasi luua võimalused
kultuuripärandist lähtuvaks elavdamiseks, mida saaks jäljendada ka teistes keskkondades;
suurendada Muinsuskaitseameti pädevust nõuandva organisatsiooni ja koostööpartnerina, kes toetab
kohalikku arengut.
Hinnanguliselt saab avatud taotlusvooru korras ehitiste restatureerimistoetust 6–14 projekti (kuni 80% tööde
maksumusest). Kõik toetuse saanud ehitiste omanikud peavad tegema koostööd vastavalt eeldefineeritud
projektile ja korraldama oma toetuse saanud ehitistes restaureerimise töötube.
Ehkki kõigis avatud taotlusvooru korras rahastatavates restaureerimisprojektides tuleb arvestada projekti mõjuga
kohalikule arengule, usutakse, et täiendava toe ja koolituse pakkumise kaudu kõikides projektides tugevdab
eeldefineeritud projekt positiivset mõju nii üksikute restaureerimisprojektide kui ka kogu programmi osas
tervikuna.
6
Eeldefineeritud projekti mõju laiendamiseks kaasatakse avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatesse projektidesse
nii Eestis kui ka Norras paljud pärandivaldkonna erialatöötajad ja teised sidusrühmad. Avatud taotlusvoor toetab
kahepoolset koostööd restaureerimisprojektide kaudu ja eeldefineeritud projekt võimendab kahepoolset koostööd.
See võimaldab kaasata lisaks avatud taotlusvoorus osalejatele veelgi enam sidusrühmi. Projekt hõlmab Norra
kogemusi ja sidusrühmi (eksperdid, sarnaste huvidega omavalitsused, teised projekti partnerid). Norra
Kultuuripärandiameton saavutanud märkimisväärseid tulemusi linnade säästva arengu soodustamises ja
pärandvara kasutamises majandusarengu toetamiseks. Lisaks ülaltoodule on eeldefineeritud projekti eesmärk
edendada avatud taotlusvooru programmi koostoimet eelkõige restaureeritud ehitiste uute kasutusvõimalustega.
Kui avatud taotlusvoor keskendub üheksa väikelinna (piirkonnad, mille puhul on täidetud kaks peamist eeldust:
elanikkonna vähenemine ja väärtusliku ajaloolise linnasüdame olemasolu) muinsusehitiste omanikega tehtavale
koostööle ning ehitistele uute kasutusvõimaluste leidmisele ning nende restaureerimisele siis eeldefineeritud
projekt aitab suurendada kultuuripärandi haldamise võimekust ja võimaldab konkreetsete linnade kogemusi üle
võtta ka teistes piirkondades.
Eeldefineeritud projekti üldeesmärk on avaldada mõju tunduvalt pikaajalisemas ja laiemas plaanis kui avatud
taotlusvoor seda võimaldaks ehk teisisõnu keskenduda aktiivselt valdkondadele, kus ülalnimetatud probleemid on
tõsised ning kus kultuuripärandiga seotud tegevused aitaksid avaldada mõju ka väljaspool kultuuripärandi sfääri.
1.4 Projekti tulemused
1. tegevus TEADLIKKUSE TÕSTMINE Tulemus
Üheksa Eesti muinsuskaitsealasid tutvustavat Parem juurdepääs muinsuskaitsealade teabele
trükist trükiste ja veebi kaudu
Temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja Parem juurdepääs teabele muinsusehitiste
linnaruumi elavdamine“ restaureeriise ning kultuuripärandist lähtuva
Näitused avalikus ruumis üheksas sihtlinnas arengu ja koosloomise võimaluste kohta
Teabetahvlid Muinsuskaitsealade parem märgatavus
Jalgsi läbiviidavad ekskursioonid linnaruumis selgemate tähistuste kaudu
muinsuskaitsealadel Selgem arusaam kogukonna kaasamise ja
Fotokonkurss ja näitus kultuuripärandi olulisusest kohalikus arengus
Suurem kaasatus kultuuripärandiga seotud
tegevustesse
2. tegevus VÕIMEKUSE LOOMINE
Avalik teabevahetusseminar Tallinnas Kultuuripärandi tõhustatud haldamine ja
Avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatel üheksa sihtrühma kuuluva kohaliku
restaureerimisprojektidel läbiviidavad omavalitsuse toetamine ajalooliste
restaureerimise töötoad
7
Koolitusprogramm kohalikele omavalitsustele linnasüdamete arendamisel kultuuripärandist
ja kogukondadele erinevates klastrites lähtuvalt läbi professionaalsete võrgustike
Koolitusseminar sihtrühma kuuluvatele Eesti loomise.
omavalitsustele ja Norra partnerlinnade Pärandivaldkonna asjatundjate, kohalike
esindjatele Norras elanike ja teiste sidusrühmade teadmiste
Kultuuripärandist lähtuvale arengule keskenduv täiustamine pärandvara uute kasutusviiside ja
suvekool kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu
Lõppkonverents/lõpuüritus kohta
Täiustatud oskused kultuuripärandi
haldamises ja kultuuripärandist lähtuvas
arendamises ning sellealaste teadmiste
omandamine vastavate töötubade kaudu
sihtlinnades
Tugevdatud võrgustike loomine Eesti ja
Norra pärandivaldkonna asjatundjate vahel
* Projektist kasu saavate organisatsioonide ja
spetsialistide arvu leiate 3. peatükis välja toodud
indikaatorite alt
Projekt annab kohalikele omavalitsustele ja teistele projekti elluviijatele paremad teadmised kultuuripärandist kui
väärtusest ning ühtlasi ka vahendid selle kasutusele võtmiseks, et leevendada väheneva elanikkonnaga
piirkondade negatiivseid arenguid. Pikas perspektiivis avaldab kultuuripärandi tõhusam haldamine laiemat mõju
väikelinnade elukeskkonnale ja toetab kohalikku arengut.
Ajalooliste ehitiste ja muinsuskaitsealade väärtus tõuseb avalikkuse silmis. Kohalikud elanikud saavad paremaid
teadmisi oma kodulinna kultuuripärandi kohta. Planeeritud tegevused aitavad suurendada kogukonna kaasatust ja
tõsta vastutustunnet kultuuripärandi kui ühise hüve ees. Restaureerimis- ja arendustegevusega seotud inimesed
saavad enda käsutusse uudsed vahendid ning võimalused kultuuripärandi oskuslikumaks säilitamiseks.
1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus
Väikelinnad seisavad silmitsi pikaajalise elanikkonna vähenemisega nii Eestis kui ka Norras. Elanikkonna arvu
kahanemine avaldab aga põhjuslikku mõju kohalikele kogukondadele ja linnakeskustele kaasneva ettevõtluse
hääbumise, sotsiaalsete ruumide alakasutatuse ja hoonete tühjaksjäämise kaudu. Rahvastiku vähenemine seab
elumajade aina jätkuva tühjaksjäämise ja ajaloomälestiste lagunemajätmisega otseselt ohtu ka kohaliku
ehituspärandi. Kahe viimase rahvaloenduse põhjal Eestis (2001, 2011) nähtub, et mõned linnad on elanike arvu
poolest järsult kahanenud kuni 20%, mis on tinginud paljude hoonete tühjaksjäämise (näiteks Valgas ja Lihulas on
kuni 50% hoonetest kasutamata). Silmnähtav asustatuse vähenemine avaldab aga negatiivset mõju ka linnade
võimekusele meelitada uusi elanikke.
Kaheteistkümnest muinsuskaitsealaga linnast / maastikukaitsealast ja ühest kavandatava muinsuskaitsealaga
linnast seisavad üheksa neist silmitsi elanike arvu langusega ning hetkeline prognoos näitab, et see jätkub ka
edaspidi:
Muinsuskaitsealaga Elanike arv Elanike arv Langusprotsent Elanike arv
linnad 2001. aasta 2011. aasta projekti
alguses
8
rahvaloenduse rahvaloenduse seisuga
põhjal põhjal 01.01.2020
1 Sillamäe (kavandatav 17,199 14,252 17,1% 12,579
muinsuskaitseala)
2 Viljandi 20,756 17,473 15,8% 17,092
3 Haapsalu 12,054 10,251 15,0% 13,174
4 Võru 14,859 12,667 14,9% 11,751
5 Paide 9,642 8,228 14,7% 10,473
6 Valga 14,323 12,261 14,0% 15,549
7 Pärnu 45,500 39,728 12,7% 51,506
8 Kuressaare 14,925 13,166 11,8%
9 Rakvere 17,097 15,264 10,7% 15,023
10 Lihula 1,497 1,399 andmed andmed
puuduvad puuduvad
11 Tartu 101,169 97,600 <10% 95,326
12 Tallinn 400,378 393,222 <10% 443,920
13 Rebala (Jõelähtme vald) – andmed andmed andmed andmed
maastikukaitseala puuduvad puuduvad puuduvad puuduvad
Allikas: Statistikaameti veebileht stat.ee
* 2017. aasta haldusreformi käigus muudeti mõne linna halduspiire
Lisaks on tuvastatud, et Eestis on kehvas seisus või suisa ohus kolmandik ehituspärandist.
Condition 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Muinsusehitised, mis on 30,2% 27,8% 27% - - - - - -
ohtlikus või kehvas
seisus
Muinsusehitised, mis on - - - 72,5% 72,8% 72,4% 65,1% 65,1% 63,9%
heas või rahuldavas
seisus
Kasutusel olevad - - 71% - 73% 74,6% 75,5% 74,5% 74,7%
muinsusehitised
Allikas: Muinsuskaitseamet, kultuurimälestiste register register.muinas.ee/
Tühjade hoonete arvu suurenemine muinsuskaitsealadel ohustab märkimisväärselt ka kultuuripärandit, elanike
elukvaliteeti ja võimet säilitada inimväärset elukeskkonda. Paljudel juhtudel heitlevad kahaneva elanikkonnaga
kohalikud omavalitsused tühjaksjäänud muinsusehitiste jaoks uute kasutusvõimaluste leidmisega. Tühjalt seisvate
ja kehvas seisukorras olevate ehitiste arvu vahel on otsene seos.
Puudulik on ka arusaam kultuuripärandi rollist kohalikus identiteedis ja selle olulisusest kohalikule arengule. Eesti
puhul puudub muinsuskaitsealade esiletõstmiseks linnasüdametes ühtne lähenemisviis ja muinsuskaitseala staatust
peetakse sageli arengut piiravaks, mitte aga võimaluseks luua atraktiivsem linnakeskkond. Kohalikel
kogukondadel peab olema võimalus oma pärandi olemuse hindamiseks ning nad peavad olema kaasatud
muinsusehitiste kaitsmisse, luues seeläbi atraktiivsema linnakeskkonna. Kuigi kultuuripärandisse investeerimine
võib mõjutada demograafilisi protsesse vaid piiratud ulatuses, võib see siiski mängida olulist rolli kohaliku
identiteedi, omanikutunde ja kohaloome kujunemisele.
Neile väljakutsetele vastuastumisel nähakse kultuuripärandist lähtuvat kohalikku arengut üha enam jätkusuutliku
ja innovatiivse viisina ajalooliste linnasüdamete elavdamiseks. Kultuuripärandi ja kohaliku identiteedi asetamine
elavdamis-püüdluste keskmesse võib aidata kaasa kohalikule arengule, luues atraktiivseid elukohti, meelitades ligi
9
uusi ettevõtteid ja suurendades turismi. Muinsusehitiste lagunemise ärahoidmine ja peatamine on olnud riikliku
poliitika eesmärk nii Eestis kui ka Norras ning seda toetatakse ka eeldefineeritud projekti kaudu.
1.6 Projekti eelarve
Summa Osalus
1 EMP panus
€ 389,300 85%
2 Riiklik kaasrahastus € 68,700 15%
3 Projekti elluviija kaasrahastus €0 0%
4 Eelarve kokku* € 458,000 100%
* Eelarve üksikasjalik jaotus on välja toodud 1. lisas.
1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad
Sihtrühm Seos projektiga
Projekti elluviijad ja partnerid (avatud Võtavad osa koolitusüritustest ja töötubadest. Ehitiste
taotlusvooru kaudu toetust saavad ehitiste restaureerimistoetuste kaudu rahastatavaid projekte kasutatakse
omanikud) kutsekoolides ja säästva renoveerimise infokeskustes
juhtumianalüüsiks ning neid käsitletakse eraldi ka
lõpukonverentsil.
Norra ja Eesti kohalikud omavalitsused Projekti otseseks sihtrühmaks on sihtlinnade kohalikud
omavalitsused. Koolitus- ja võrgustikuüritused toimuvad nii
Norras kui ka Eestis. Projekti elluviija teeb tihedat koostööd
kohalike omavalitsustega, et tõsta teadlikkust kultuuripärandist
lähtuva elavdamise ja arengu võimalustest. Kohalikke
omavalitsusi julgustatakse oma kultuuripärandi strateegiaid üle
vaatama ja esitama ettepanekuid eeldefineeritud projekti käigus
korraldatavatel seminaripäevadel üheksas omavalitsuses.
Kutseharidusasutused ja/või säästva Muinsusehitiste restaureerimise tehnilisi küsimusi käsitlevate ja
renoveerimise infokeskused muinsuskaitseameti pakutavate praktiliste töötubade sihtgrupiks
on kutsekoolid ja säästva renoveerimise infokeskused.
Pärandivaldkonna eksperdid Eksperte kaasatakse koolituspäevadele ja loengutele ning
kutsutakse osalema ka praktilistes töötubades, mis käsitlevad
muinsusehitiste restaureerimise tehnilisi küsimusi.
Sihtrühma kuuluvate kohalike Avalikud üritused, sealhulgas loengud ja töötoad, on suunatud
omavalitsuste kogukonnad kohalikele kogukondadele. Kohalikke kogukondi kaasatakse ka
paremate tähistuste ja teabematerjalide loomisesse.
Kohalikud ettevõtjad / väikese ja keskmise Kohalikke ettevõtjaid nähakse kui võimalikke osalejaid avatud
suurusega ettevõtted taotlusvoorus. Ühtlasi võivad nad olla projekti elluviijad.
Kohalikele ettevõtjatele on avatud ka koolitusüritused, loengud
ja seminarid. Projektimeeskonna eesmärk on teha projekti
materjalide tootmisel koostööd kohalike ettevõtjatega.
Kultuurigapärandiga seotud huvirühmad Projektiüritused on avatud kõikidele huvirühmadele, kelle huvi
kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu vastu on
laiahaardelisem kui sihtrühma kuuluvatel kogukondadel.
10
Eeldefineeritud projektis kavandatud tegevustest võivad osa
võtta elavdamisele keskendunud ning kultuuri- ja ehituspärandi
vastu erilist huvi tundvad mittetulundusühingud, arhitektid jt.
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
30 kuud kestev projekt hõlmab kahte tüüpi tegevusi: teadlikkuse tõstmine ehituspärandi kohta ning võimekuse
suurendamine, mis on keskendunud kultuuri- ja ehituspärandpärandi haldamise kvaliteedi täiustamisele. Enamik
tegevusi viiakse läbi Eesti sihtlinnades. Partnerlust tugevdatakse nii kohalike omavalitsuste koolitusüritusega
Norras kui ka koostöö viljelemise kaudu avalike ürituste korraldamises ja trükiste loomises.
1. tegevus Teadlikkuse tõstmine Mis? Ajakava
Üheksa Eesti muinsuskaitsealasid tutvustavat trükist Trükised keskenudvad üheksale juuni 2020 – november
Eesti muinsuskaitsealale. 2022
Temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja Eesti ja inglise keeles juuni 2020 – november
linnaruumi elavdamine“ 2022
Näitused avalikus ruumis üheksas sihtlinnas Üheksal sihtrühma kuuluval juuni 2020 – november
muinsuskaitsealal 2022
Teabetahvlid Kaks teabetahvlit juuni 2020 – november
muinsuskaitseala kohta Eestis 2022
Jalgsi läbiviidavad ekskursioonid muinsuskaitsealadel Üheksal sihtrühma kuuluval juuni 2020 – november
muinsuskaitsealal 2022
Fotokonkurss ja näitus Sihtrühma kuuluval 2022
muinsuskaitsealal või
rändnäitus
2. tegevus Võimekuse loomine Kus? Ajakava
Avalik teabevahetusseminar Tallinnas Tallinn kevad 2020
(kooskõlastamisel)
Avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatel Sihtrühma kuuluvates Eesti juuni 2020 – november
restaureerimisprojektidel läbiviidavad restaureerimise linnades 2022
töötoad
Koolitusprogramm kohalikele omavalitsustele ja Sihtrühma kuuluvates Eesti juuni 2020 – november
kogukondadele erinevates rühmades linnades (erinevates rühmades) 2022
Koolitusseminar sihtrühma kuuluvatele Eesti Norra 2020/2021
omavalitsustele ja Norra partnerlinnade esindjatele (kooskõlastamisel)
Norras
Kultuuripärandist lähtuvale arengule keskendunud Sihtrühma kuuluvas Eesti suvi 2021
suvekool linnas
Lõppkonverents/lõpuüritus Sihtrühma kuuluvas Eesti sügis 2020
linnas
11
2.1 1. tegevus: TEADLIKKUSE TÕSTMINE
Pealkiri Üheksa Eesti muinsuskaitsealasid tutvustavat trükist
Tegevuse kirjeldus 9 trükist, mis tõstavad esile iga Eesti sihtlinna väärtused (arhitektuur,
interjöör, detailid, linnaruum ja selle ainulaadsed omadused) ning
käsitlevad hooldust ja restaureerimist.
Mõnedes piirkondades on ehituspärandit käsitlevate juhendite ja teiste
metodoloogiliste materjalide järele äärmiselt suur vajadus. Ühest küljest
edendaksid trükised kohalikku kultuuripärandit ning teisalt täidaksid rolli
restaureerimise praktiliste juhendite või stiiliraamatutena. Käsiraamatud
või stiiliraamatud sisaldavad ülevaadet kohalikust pärandvarast, juhiseid
ehituspärandi veakohtade tuvastamiseks ja hooldamiseks, värvilahendusi,
fotosid, detailseid visandeid jms.
Trükised hõlmavad ka linnamõõdet ning keskenduvad avalikule ruumile ja
muinsuskaitsealade miljööle. Teadusuuringute protsess trükiste loomisel
võimaldab kaasata kohalikke sidusrühmi ning valitsusväliseid
organisatsioone.
Trükiste eesmärk on luua ühine väärtusruum. Iga trükise puhul kasutatakse
sama malli, milles varieerub vaid sisu. Trükised on eestikeelsed, kuid
sisaldavad ingliskeelset kokkuvõtet.
Tegevus hõlmab üheksa erineva trükise loomist, millel on alljärgnev
tegevuste struktuur:
Sisu loomine
Fotograafia
Kaartide koostamine
Redigeerimine
Kujundus
Trükkimine
Levitamine
Samuti tehakse trükised kättesaadavaks veebis nii pdf-failidena kui ka
Muinsuskaitseameti veebilehel väljatoodud muinsuskaitsealade kirjelduste
lisadena.
Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus
vastastikku teabe jagamise kaudu.
Projektijuht Muinsuskaitseamet
Eelarve 45 000 eurot (9 x 5000 eurot)
Alguskuupäev juuni 2020
Lõppkuupäev november 2022
12
Pealkiri Temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja linnaruumi
elavdamine“
Tegevuse kirjeldus Hõlpsasti loetav trükis, mis innustab positiivsete näidete kaudu
ehituspärandi taaskasutamist. Toob näiteid eritüüpi (tööstus-, elamu- jms)
ja -ulatusega muinsusehitiste kohandatud taaskasutamisest.
Trükis sisaldab soovitusi muinsusehitiste säästvaks kasutamiseks ning
tutvustab parimaid kultuuripärandist lähtuva arengu praktikaid nii Norras
kui ka Eestis. Trükis toodetakse tihedas koostöös Norra partneritega ning
see on eesti- ja ingliskeelne.
Tegevus hõlmab alljärgnevat:
Tööjaotus projekti elluviija ja projekti partneri vahel
Sisu loomine
Fotograafia
Redigeerimine
Kujundus
Trükkimine
Levitamine
Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga
Eelarve 25 000 eurot
Alguskuupäev juuni 2020
Lõppkuupäev november 2022
Pealkiri Näitused avalikus ruumis üheksas sihtlinnas
Tegevuse kirjeldus Muinsuskaitsealade kaitsekordade ühise väljatöötamise tulemusi
tutvustavad näitused. Näitusi eksponeeritakse suure läbikäidavusega
avalikes kohtades (nt kaubanduskeskused, raamatukogud). Näitused
toetavad laiema üldsuse hõlpsat kaasamist ning neid korraldatakse
koostöös kohalike sidusrühmadega. Näituste ajakavad on seotud
Kaitsekordade väljatöötamise protsessiga.
Projektijuht Muinsuskaitseamet
Eelarve 18 000 eurot
Alguskuupäev juuni 2020
Lõppkuupäev november 2022
Pealkiri Teabetahvlid
Tegevuse kirjeldus Teabetahvlite tootmine ja kujundamine muinsuskaitsealade asukohtade
märgistamiseks ning tahvlite paigaldamine olulistele hoonetele üheksal
Eesti muinsuskaitsealal. Selle oluliseks elemendiks on suhete arendamine
kohalike omavalitsustega kontseptuaalse käsitluse loomiseks, mida saaks
kasutada ka hiljem.
13
Pealkiri Teabetahvlid
Tahvlite paigaldamine mängib olulist rolli kommunikatsiooni- ja
reklaamitegevusena ning seda teostatakse vastavuses eeldefineeritud
projekti muude tegevustega.
Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus
vastastikku teabe jagamise kaudu.
Projektijuht Muinsuskaitseamet
Eelarve 18 000 eurot
Alguskuupäev juuni 2020
Lõppkuupäev november 2022
Pealkiri Jalgsi läbiviidavad ekskursioonid muinsuskaitsealadele
Tegevuse kirjeldus Projekti meeskond teeb tihedat koostööd kohalike sidusrühmadega, et
töötada välja üheksa jalgsi läbiviidavat ekskursiooni üheksal sihtrühma
kuuluval muinsuskaitsealal. Ekskursioone võivad viia läbi kohalikud
asjatundjad. Samuti koondatakse ekskursioonimaterjal infovoldikutesse, et
ekskursioonile saaks minna ka omapäi. Nii ehitus- kui ka kultuuripärandit
käsitlevad brošüürid on saadaval nii kohalikus avalikus ruumis kui ka
turismiinfokeskustes. Samuti on vastav teave leitav asjaomastel kohalikel
veebilehtedel, kust selle alla saab laadida.
Projekt hõlmab ekskursioonide ettevalmistamist, sealhulgas teabe
kogumist, brošüüride kavandamise ja tootmise tellimist ning brošüüride
levitamist kohalikus avalikus ruumis.
Ekskursioonialane teave on saadaval nii eesti kui ka inglise keeles.
Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus
vastastikku teabe jagamise kaudu.
Projektijuht Muinsuskaitseamet
Eelarve 12 600 eurot
Alguskuupäev juuni 2020
Lõppkuupäev november 2022
Pealkiri Fotokonkurss ja näitus
Tegevuse kirjeldus Fotokonkurss, mis kutsub nii kooliõpilasi kui ka täiskasvanuid üles
väljendama enda nägemust oma linnasüdametest ja pärandist. Konkursi
tulemusi esitletakse näitusena (kas ühes sihtlinnas või rändnäitusena).
Fotokonkursi protsess seotakse Kaitsekordade väljatöötamise protsessiga.
14
Pealkiri Fotokonkurss ja näitus
Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus
vastastikku teabe jagamise kaudu.
Projektijuht Muinsuskaitseamet
Eelarve 4500 eurot
Alguskuupäev juuni 2020
Lõppkuupäev november 2022
2.2 2. tegevus: VÕIMEKUSE LOOMINE
Pealkiri Avalik teabevahetusseminar Tallinnas
Tegevuse kirjeldus Tulenevalt reisipiirangutest projekti käivitusperioodil (kevad-suvi 2020) ei
korraldata esimest avalikku üritust avaüritusena, vaid käsitletakse seda
võimalusena rääkida lähemalt projekti eesmärkidest. Tegevus annab
võimaluse asjassepuutuvatel sidusrühmadel kokku tulla, vahetada teadmisi
ja jagada kultuuripärandist lähtuva arengu heade tavade alaseid kogemusi.
Kahepäevane üritus toimub Tallinnas või ühes sihtlinnas ja on suunatud
kohalikele omavalitsustele, kes on huvitatud kultuuripärandist lähtuvast
arengust ja sellekohase võimekuse loomisest. Üritus annab
kultuuripärandist lähtuva arengu teemadest ülevaate inspireerival ja
kaasahaaraval moel ning on üldsusele avatud.
Üritusel osalevad kutsutud esinejad Norrast ja programm koostatakse
koostöö käigus.
Eeldatav osalejate arv: 100-300
Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga
Eelarve 20 000 eurot
Alguskuupäev kevad 2021
Pealkiri Avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatel restaureerimisprojektidel
läbiviidavad restaureerimise töötoad
Tegevuse kirjeldus Restaureerimise töötoad toetuse saanud kinnistutel (6-14 kohta).
Restaureerimisalaste oskuste ja tehniliste küsimuste praktilised töötoad
pärandivaldkonna asjatundjatele ja õpilastele (umbes 10 inimest töötoa
kohta).
See võimaldab avaliku taotlusvooru kaudu rahastuse saanud
omavalitsustel täita koolituste praktilises osas nii katselaborite kui ka
analüüsitava üksikjuhtumi rolli.
15
Pealkiri Avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatel restaureerimisprojektidel
läbiviidavad restaureerimise töötoad
Konkreetsed teemad (restaureerimise tehnikad) valitakse avatud
taotlusvooru tulemuste põhjal. See tegevus on ette nähtud
pärandivaldkonna asjatundjatele ja kutsekoolide õpilastele. Jätkusuutliku
restaureerimise infokeskustel on pikaajaline kogemus selliste praktiliste
koolitusürituste korraldamisel ja neid kutsutakse osalema partneritena.
Ühtlasi saab üritusi kombineerida arhitektuuri ja restaureerimise
töötubadega. Võimalus on teha koostööd Eesti ülikoolidega ja leida
kokkupuutepunkte nende akadeemiliste programmidega.
Need töötoad on avatud ka üldsusele.
Töötoad viiakse läbi Eestis ja eesti keeles.
Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus
vastastikku teabe jagamise kaudu.
Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös kutsekoolide ja säästva restaureerimise
infokeskustega
Eelarve 20 000 eurot
Alguskuupäev sept 2020
Lõppkuupäev nov 2022
Pealkiri Koolitusprogramm kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele
erinevates klastrites
Tegevuse kirjeldus Koolitusprogrammi pakutakse kohalikele omavalitsustele ja
kogukondadele ning see keskendub projekti neljale põhiteemale: pärand
ja atraktiivsus, pärand ja osalus, pärand ja sotsiaalne jätkusuutlikkus ning
kultuuripärandi kasutusalad. Programmi viiakse läbi kolmes klastris,
hõlmates ka täiendavat klastrit, mis on seotud kõigi sihtlinnadega.
Töötoad / koolitusüritused toimuvad kohalikes klastrites:
1. pärand ja atraktiivsus: kuurort- ning hooaja linnadest on
tähelepanu keskmes Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare
2. pärand ja osalus
Tähelepanu keskmes on Rakvere, Paide ja Viljandi
3. pärand ja sotsiaalne jätkusuutlikkus: tähelepanu on suunatud
elanike arvu vähenemisele ja tühjade hoonete suurele hulgale
pärandikeskkonnas
Tähelepanu keskmes on Võru, Valga ja Lihula
Üheksat sihtlinna hõlmav ürituste kombineeritud kogum:
16
Kultuuripärandi kasutusalad: fookus lasub kogukondadel ja pärandil kui
kultuuripraktikal.
Koolitusüritusi korraldatakse eesmärgiga vahetada ja omandada teadmisi
kultuuripärandist lähtuva arengu kohta. Iga rühm keskendub kõige
olulisemale kultuuripärandist lähtuvat arengut puudutavale küsimusele ja
võimalusele.
Tegevusel on kaks elementi:
- parimatele tavadele tuginevad inspireerivad loengud (üldsusele
avatud);
- kohalikule kontekstile ja kohaliku kultuuripärandi strateegiate
väljatöötamisele keskenduvad töötoad (suunatud kohalikele
omavalitsustele ja teistele kohalikele sidusrühmadele).
Omavalitsused omandavad teadmisi pärandvara, sellega seotud
põhimõtete, parimate tavade, ehituspärandi säästva kasutamise
strateegiate jms kohta ning saavad võimaluse teha koostööd
kultuuripärandi strateegiate väljatöötamisel vastavate omavalitsuste
jaoks.
Kuigi koolitusüritused toimuvad Eestis ja valdavalt eesti keeles, tehakse
nende korraldamisel tihedat koostööd ka Norra partneritega. Loenguid
kutsutakse läbi viima Eesti ja Norra eksperdid (vajadusel koos tõlkega).
Koolitusüritused annavad Norra ja Eesti asjatundjatele võimaluse
omavahel teadmisi ning kogemusi vahetada.
Igale üritusele on oodatud orienteeruvalt 50 spetsialisti ja 50 kogukonna
liiget.
Ürituste eesmärk on inspireerida ning motiveerida nägema kultuuri- ja
ehituspärandit kui võimalust ja ressurssi. Mida pakub pärand kohalikule
omavalitsusele ja kas see võib olla kohaliku arengu käivitaja? Üritused
aitavad määratleda ja esile tõsta iga muinsuskaitseala ainulaadsed
omadused, saada teadmisi pärandi säästva haldamise kohta ja uurida
muinsusehitiste uusi kasutusvõimalusi.
Projektijuht Muinsuskaitseamet
Eelarve 20 000 eurot
Alguskuupäev oktoober 2020
Lõppkuupäev oktoober 2022
Pealkiri Koolitusseminar sihtrühma kuuluvatele Eesti omavalitsustele ja
Norra partnerlinnade esindjatele Norras
Tegevuse kirjeldus Teabevahetusvisiit Norrasse, viies kokku Eesti huvirühmad ja Norra
partnerid. Hõlmab kõikide sihtrühma kuuluvate omavalitsuste ja Norra
partnerlinnade esindajaid. Tegevusse on kaasatud umbes 40-50 osalejat
Eestist ja Norrast. Hõlmab kõikide sihtrühma kuuluvate omavalitsuste ja
Norras sarnaste väljakutsetega silmitsi seisvate linnade esindajaid.
17
Pealkiri Koolitusseminar sihtrühma kuuluvatele Eesti omavalitsustele ja
Norra partnerlinnade esindjatele Norras
Visiidi sisu koostab Norra Kultuuripärandiamet.
Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga
Eelarve 50 000 eurot
Alguskuupäev 2020/2021 (sõltub reisipiirangutest)
Pealkiri Kultuuripärandist lähtuvale arengule keskenduv suvekool 2021
Tegevuse kirjeldus Suvekool, mis on suunatud pärandivaldkonna asjatundjatele (nii
restaureerimise asjatundjatele kui ka kultuuripärandi haldajatele), samuti
arhitektuuri asjatundjatele ning restaureerimis-, muinsuskaitse- ja
arhitektuuriala tudengitele partnerriikidest ja Baltikumist.
3-5-päevane üritus toimub ühes sihtlinnas ja keskendub mõnele sellisele
paigale, mis ei ole avatud taotlusvooru kaudu toetust saanud. Ürituse
eesmärk on toetada professionaalsete võrgustike väljatöötamist ning
laiendada teadmisi muinsuskeskkonna ja -kaitsealade kohta Eestis ja
uurida ühiselt projekti põhiteemasid. Suvekooli on oodatud osalema
ligikaudu 30-50 inimest.
Suvekooli sisu luuakse koostöös projekti partneritega ja koostatakse
lähtuvalt projekti põhiteemadest: pärandi atraktiivsus, osalus, sotsiaalne
jätkusuutlikkus ja kasutamine.
Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga
Eelarve 34 500 eurot
Alguskuupäev suvi 2021
Pealkiri Lõppkonverents/lõpuüritus
Tegevuse kirjeldus Lõpuüritus annab võimaluse teha projekti kohta kokkuvõte ja vaadata üle
selle mõju. Tegemist on ühepäevase konverentsiga, millest võtab osa
umbes 150 osalejat. Restatureerimisprojektid jätkuvad, kuid neid
tutvustatakse juhtumianalüüsina.
Üritus toimub Eestis (ühes sihtlinnas), kuid seda organiseeritakse
koostöös Norra partneritega. Üritusele on kutsutud esinejaid nii Eestist
kui ka Norrast.
Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga
Eelarve 15 000 eurot
Alguskuupäev September/oktoober 2022
18
3. Tegevuse indikaatorid
Indikaator Nimetus Algselt Tulemus
(2020) (2022)
Tulemusindikaator Toetatud muinsuskaitsealade arv ja 0 9
Ajalooliste linnasüdamete teadlikkuse kasv ehitiste elavdamise ja
elavdamine ja kohalik areng jätkusuutliku kasutamise osas
kultuuripärandi kaudu
Tulemusindikaator 1. tegevus Teadlikkuse tõstmine
Avaldatud raamatute arv kultuuripärandi 0 1
haldamise parimate tavade kohta
Eesti muinsuskaitsealadele keskenduvate 0 9
trükiste arv
Eesti sihtlinnades kavandatud ja läbiviidud 0 9
kultuuripärandiga seotud ekskursioonide arv
Paigaldatud teabetahvlite arv 0 18
Kultuuripärandist lähtuva temaatikaga
näituste arv
0 10
2. tegevus Võimekuse loomine
Kultuuripärandi elavdamise projektidega
koostööd tegevate kutsehariduskoolide ja/või 0 5
säästva renoveerimise infokeskuste arv
Kultuuripärandi haldamise alal koolitust
saavate Eesti ja Norra omavalitsuste arv 0 20
(doonorriigi ja kasusaaja riigi järgi)
Koolitatud spetsialistide arv (soo järgi) 0 300
19
4. Projekti mõju läbivatele teemadele
Projekti mõju
Mõju regionaalarengule Jah
Selgitus:
Konkreetsete piirkondade ajalooliste väärtuste esiletõstmine muudab piirkonnad atraktiivsemaks, suurendades
seeläbi ka regionaalset konkurentsivõimet. Tasakaalustatud regionaalarengu huvides on oluline tagada atraktiivne
elukeskkond, julgustada elanikke paigale jääma ja meelitada ligi uusi elanikke ning sise- ja välisturiste. Kuna
eeldefineeritud projekti saab käsitleda kogu programmi kultuurilise komponendi osas katusprojektina, on oluline
märkida, et avatud taotlusvooru korras restaureeritud muinsusehitisi kasutatakse peamiselt kogukondlikel
eesmärkidel, panustades seeläbi piirkondade kohalikku arengusse. Projekt aitab vältida piirkondlikku allakäiku ja
toetab piirkondlike strateegiate rakendamist.
Keskkonnamõju Jah
Selgitus:
Olemasolevate ehitiste taaskasutamine ja restaureerimine kätkeb endas olulisi eeliseid keskkonna jaoks.
Keskkonna seisukohast on muinsusehitistesse talletatud energia ja nendes juba olemasolev ressurss üks
kaalukamaid argumente nende säilitamiseks. Investeerimine kahanevatesse piirkondadesse toetab nende
pikaajalist jätkusuutlikkust, seostudes seega säästva arengu eesmärkidega. Tihedamalt asustatud piirkondade
keskkonnajäljed on väiksemad.
Mõju infoühiskonna arengule Jah
Selgitus:
Kommunikatsiooni toetamine ja juurdepääsetava teabe koostamine on käesoleva projekti üks peamisi eesmärke.
Mõju kodanikuühiskonna arengule Jah
Selgitus:
Kvaliteetsem elukeskkond suurendab nii omaniku- ja kohatunnet kui ka kodanikuühiskonna aktiivsust.
Eeldefineeritud projekt on otseselt suunatud ka pärandiga tegelevatele kohalikele kogukondadele ja
valitsusvälistele organisatsioonidele. Kultuuripärandi elavdamise kaudu on võimalik taasaktiviseerida
kogukonnaelu.
Mõju võrdsete võimaluste edendamisele23 Jah
Selgitus:
Projekti elluviimisel ja meeskonna moodustamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Kedagi ei
diskrimineerita nende soo, rassi või usu alusel. Kõik projektiga ja selle heaks töötavad inimesed valitakse välja
nende professionaalsete eelduste põhjal.
5. Projekti jätkusuutlikkus
Projekt annab kohalikele omavalitsustele ja teistele projekti elluviijatele paremad teadmised kultuuripärandist kui
väärtusest ning ühtlasi ka vahendid selle kasutusele võtmiseks, et leevendada väheneva elanikkonnaga
piirkondade negatiivseid arenguid. Kohalikud omavalitsused ja Muinsuskaitseamet jätkavad Kaitsekordade
lõplikul väljatöötamisel tihedat koostööd (protsess lõpeb 2023. aastal). Kohalikud kogukonnad saavad parema
ülevaate enda kohaliku kultuuripärandi väärtusest. Projektil on pikaajaline mõju kommunikatsioonivõrkudele ja
kultuuripärandi elavdamise olulisuse mõistmisele nii Eestis kui ka Norras. Projekt hõlmab otseseid elemente, mis
20
jäävad kasutatavaks ja juurdepääsetavaks ka pärast projekti lõppemist. Trükised, koolitus- ja
konverentsimaterjalid on kultuuripärandist lähtuva jätkusuutliku arengu mudelite seisukohast olulised teabeallikad
ning need tehakse veebis tasuta kättesaadavaks. Viitade ja teabetahvlite jaoks koostatud mallid loovad Eesti
linnasüdametes paikneva kultuuripärandi tõlgendamise raamistiku, mida kohalikud omavalitsused ka edaspidi
jätkuvalt kasutada saavad. Praktilised töötoad ei lase pärandvaldkonna teadmistel ja oskustel kaotsi minna.
6. Projekti ingliskeelne lühikokkuvõte
The donor partnership project ‘Historic town centres revitalised through heritage-led local development’ will
unleash the potential of heritage-led regeneration in Estonian and Norwegian towns. The 30-month project is
delivered in collaboration between the Estonian National Heritage Board and the Norwegian Directorate for
Cultural Heritage. The project consists of stakeholder and community events as well as heritage focused
publications. The project specifically targets 9 conservation areas in Estonia – Võru, Valga, Viljandi, Pärnu,
Lihula, Kuressaare, Haapsalu, Paide and Rakvere. Each of these towns will partner with a Norwegian town facing
similar challenges in heritage management.
The project focuses on reducing vacancy rates in heritage conservation areas as well as capacity building. It has
been identified that there is a need to focus on historic town centres and high streets as similar challenges are
faced by Norwegian and Estonian towns. High street decline and loss of historic built fabric is a challenge that
many towns and cities are facing internationally, but it is also identified that there is potential in heritage-led local
development that is embedded in community engagement.
Project activities are divided into two subcategories and focused on raising awareness and capacity building.
The activities include:
Raising awareness:
Guidebooks focusing on 9 targeted Estonian heritage conservation areas
Thematic publication ‘Reuse of buildings and revitalisation of urban space’
Exhibitions in public space in 9 target towns
Information boards and plaques
Walking tours in target conservation areas
Photo competition and an exhibition
Capacity building:
Public knowledge exchange seminar in Tallinn
Restoration workshops in restoration projects funded through the Open Call
Training programme for local municipalities and communities in clusters
Training seminar for targeted Estonian and Norwegian municipalities in Norway
Heritage-led development focused summer school
Final conference/closing event
21
4. Riskianalüüs
Riski kirjeldus Kategooria Riski Riski Riskitase Kokkulepitud meetmed riski mõju või avaldumise tõenäosuse Riskiomanik
tõenäoline avaldumise vältimiseks või vähendamiseks
mõju tõenäosus
Eelarve ei võimalda B 3 3 9 Projekti varane kavandamine, finantsmääruste paindlikkus. Kui Projekti
kõiki projekti eelarvepiirangud välistavad osa kavandatud tegevustest, tuleb elluviija (PE)
elemente ellu viia programmioperaatoriga viivitamatult nõu pidada tegevuste
muutmiseks ja/või ümberkujundamiseks
Kavandatud elemente C 3 3 9 Projektijuhi määramine, tihe koostöö projekti sidusrühmade vahel, PE, projekti
ei suudeta projekti kinnitatud projekti elluviimisplaan. Projekti ajakava range partner (PP)
ajaraames lõpule viia järgimine projektijuhi poolt.
Raskused kohalike E 4 2 8 Varane kaasamine, tihe koostöö kohalike muinsusala nõustajate, PE
omavalitsuste linnaarhitektide ja teiste kohalike sidusrühmadega.
kaasamisel
Raskused ehitiste E 4 2 8 Selge teave avatud taotlusvooru eeltingimuse kohta, mis nõuab PE
omanike kaasamisel. rahastatavate projektide elluviijatelt eeldefineeritud projektis
Väljavalitud osalemist ja tingimuste loomist koolitustegevuste läbiviimiseks
pärandvara omanikud
nende restaureeritavas hoones. Sama tingimus peab sisalduma ka
ei osale oma
kinnistute programmioperaatori rakendusüksuse tehtud otsuses toetuse
parendamisel määramiseks.
Raskused kohalike E 3 2 6 Erinevate infokanalite kasutamine, pidades silmas ürituste PE, PP
kogukondade kättesaadavust ja kaasatust. Sealhulgas kohalike kogukondade juhid
kaasamisel ja ühendused.
Pingelised suhted C 3 1 3 Pidev suhtlus ja selge teave projekti etappide ja elementide kohta. PE, PP
partnerite vahel Partnerorganisatsiooni projektijuhi määramine
Koroonaviirusest E 3 3 9 Paindlik lähenemine kohapealsele kaasamisele ja PE, PP
tingitud reisipiirangud koolitustegevustele ning uurimistöö alustamine trükiste loomiseks,
1
kogukonnaga suhtlemine veebikanalite kaudu, kaugkoostöö
projekti partneritega
2
Riski kategooriad
A. Projekti tegevuste elluviimist takistavad tehnilised riskid (juurdepääsu puudumine
sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandatest isikutest, eeltingimuste
täitmine jne)
B. Rahastusega/maksetega seotud riskid
C. Projektijuhtimise riskid
D. Juriidilised/regulatiivsed riskid
E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid
Riski mõju skaala 1-4:
1 = ebaoluline mõju (muud tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad)
2 = väike mõju (tegevuse tulemuse saavutamine viibib)
3 = oluline, kuid kontrolli all olev mõju (lõpptulemuse või strateegilise eesmärgi saavutamine on hiline)
4 = kahjulik mõju (strateegilist eesmärki ei saavutata)
Tõenäosusskaala 1-4:
1 = harv
2 = ebatõenäoline
3 = tõenäoline
4 = väga tõenäoline / vältimatu
Riskitase
1-2 = väike risk
3-6 = madal risk
7-11 = tingimuslik risk
12-16 = kriitiline risk
7. Lisad
Lisa 1 Projekti eelarve
1
MINISTRI KÄSKKIRI
18.06.2020 nr 63
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest
2014-2021 rahastatud projekti "Ajalooliste
linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng
kultuuripärandi kaudu" toetuse rahuldamise
otsus
Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel
ning järgides Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut:
Rahuldan Muinsuskaitseameti (edaspidi toetuse saaja) 05.06.2020 esitatud taotluse projekti
„Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ (edaspidi
projekt) rahastamiseks.
1. Toetuse saaja esitas Sotsiaalministeeriumile Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest
2014-2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ programmilepingus kindlaksmääratud projekti „Ajalooliste linnasüdamete
elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ täiemahulise projektikirjelduse (Lisa 1)
ja detailse eelarve (Lisa 2), millega küsiti Sotsiaalministeeriumilt programmioperaatorina
458 000 euro suurust toetust.
2. Lähtudes Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi Komitee poolt vastu võetud ja
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide alalise komitee poolt 23.09.2016
kinnitatud Euroopa Majanduspiikonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse
(Regulation on the Implementation of the European Economic Area Financial Mechanism
2014–2021) artiklist 6.5.3 hindas Sotsiaalministeerium projekti ning veendus selle
kvaliteedis ja panuses programmi „Local Development and Poverty Reduction“ eesmärkide
saavutamisse ning projekti vastavuses Euroopa Liidu ja siseriiklikele õigusaktidele.
3. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumuseks on 458 000 (nelisada viiskümmend kaheksa
tuhat) eurot.
4. Projekti toetuse määr on 100% projekti abikõlblikest kogukuludest.
5. Projekti abikõlblikkuse periood on 10.06.2020 – 09.11.2022.
6. Projekti rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.
7. Toetuse saaja kohustub täitma kõiki toetuse rahuldamise otsuse tingimustes (Lisa 3) ja
2
Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruses sätestatud
toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutama toetust toetuse rahuldamise
otsuse sätestatud tingimustel ja projektikirjelduses kirjeldatud eesmärkidel.
8. Projekti abikõlblikud tegevused ja kulud on Muinsuskaitseameti või projekti partnerite poolt
tegelikult tehtud kulud, mis on kinnitatud projekti eelarves ja vastavad toetuse rahuldamise
otsuse tingimuste peatükkides 4-7 sätestatule.
9. Toetuse saaja määratleb end hankijana riigihangete seaduse mõistes ning järgib projekti
elluviimisel riigihangete seadust. Riigihangete seaduse mittejärgimist või ebakohast
järgimist käsitletakse rikkumisena.
10. Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt toetuse rahuldamise otsuse tingimuste
peatükile 8.
11. Projekti sisuaruandluse aruandeperioodiks on kalendriaasta. Toetuse saaja esitab projekti
vahearuaruande e-toetuste keskkonna kaudu üks kord aastas hiljemalt 15 kalendripäeva
jooksul pärast aruandlusperioodi lõppu.
12. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul e-toetuste
keskkonna kaudu projekti lõpparuande.
13. Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel ning rikkumistest teavitamisel lähtutakse
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist.
14. Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kuni 31.12.2028.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalministri 18.06.2020 käskkirja nr 63
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti " Ajalooliste
linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu" toetuse rahuldamise otsus“
Lisa 3
Projekti "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi
kaudu" toetuse rahuldamise otsuse tingimused
1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed
1.1. Toetuse andmise eesmärk on elavdada ajaloolisi linnasüdameid ning suurendada laiemaid
teadmisi pärandvara võimalike uute kasutusvõimaluste ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku
arengu kohta.
1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on:
Indikaator Nimetus Sihttase
(2022)
Toetatud muinsuskaitsealade arv ja teadlikkuse
Tulemusindikaator kasv ehitiste elavdamise ja jätkusuutliku kasutamise 9
osas
Teadlikkuse tõstmine
Avaldatud raamatute arv kultuuripärandi haldamise
1
parimate tavade kohta
Eesti muinsuskaitsealadele keskenduvate trükiste
9
arv
Eesti sihtlinnades kavandatud ja läbiviidud
9
Väljundindikaator kultuuripärandiga seotud ekskursioonide arv
Paigaldatud teabetahvlite arv 18
Kultuuripärandist lähtuva temaatikaga näituste arv 10
Võimekuse loomine
Kultuuripärandi elavdamise projektidega koostööd
tegevate kutsehariduskoolide ja/või säästva 5
renoveerimise infokeskuste arv
Kultuuripärandi haldamise alal koolitust saavate
Eesti ja Norra omavalitsuste arv (doonorriigi ja 20
kasusaaja riigi järgi)
Koolitatud spetsialistide arv (soo järgi) 300
2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused
2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate
kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse
kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega);
2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades
konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja
kvaliteedi suhte;
2
2.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust,
kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000
eurot või rohkem;
2.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5
tähenduses;
2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile
jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab
viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti
elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
2.1.9 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja
ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid.
2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja:
2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist
ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil;
2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul
pärast projekti lõpetamist ja;
2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast
projekti lõpetamist.
2.3. Toetuse saaja tagab projekti raames välja töötatud materjalide, trükiste jt vahendite
sihtotstarbelise kasutamise ja kättesaadavuse vastavalt toetuse saaja rahalistele
võimalustele ja sihtrühma vajadustele vähemalt kolme aasta jooksul peale projekti
lõpparuande kinnitamist.
2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale.
3. Toetuse saaja ja partneri õigused
3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti
käik seda nõuab.
3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise
ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
3
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner
on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile
kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse
saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks
üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti
tarbeks.
4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama
projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti
eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse
toetusega selle maksmisel.
4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel.
Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või
Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka
raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu
audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele
rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the European Economic Area
Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele
raamatupidamistavale.
5. Projekti abikõlblikud otsekulud
5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab
vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete
kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti
kuludena kirjendada.
5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele:
5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.3; riigi administratsiooni töötajate
vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste
tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui
asjaomast projekti ei oleks ette võetud;
5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele;
5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada
vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava-
ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja
4
ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
tegevusi, üritusi, tulemusi jne;
5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea
jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti
tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina
abikõlblikuks;
5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud
projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
5.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev
kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva
korraga;
5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt
tulenevad kulud.
5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks
töötatud ajaga;
5.3.3 projekti eelarves otsese personalikuluna kajastatud füüsilise isikuga sõlmitud
võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud
ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui
erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud;
5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt.
6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa
eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema
raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate
abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15%
otsestest abikõlblikest personalikuludest.
6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste
kulud:
6.3.1 raamatupidamine;
6.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
6.3.3 juriidiline nõustamine;
6.3.4 vara haldamine;
6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
6.3.6 muu abistav töö.
6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised
üldkulud:
6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning
posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja
rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
5
6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
6.4.5 ruumide rendikulud;
6.4.6 valveteenuse kulud;
6.4.7 maamaks;
6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
6.4.9 riigisisese lähetuse kulu.
7. Mitteabikõlblikud kulud
7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses
rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud
kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum;
7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna
maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel;
7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused;
7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik
projekti tulemuste saavutamiseks;
7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
8. Toetuse maksmine
8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest.
8.3. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse
saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis,
kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
8.4.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja
kuludest;
8.4.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
8.4.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise
ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volikirjade koopiad;
8.4.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse
saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu
tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad
raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise
dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris.
6
8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul,
kui:
8.6.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
8.6.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
8.6.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
8.6.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
8.6.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
8.6.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa
ei ole lõplikult tagasi makstud;
8.6.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks
mõistliku tähtaja.
8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude abikõlblikkuse,
tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast.
9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande üks kord
aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele.
9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates.
9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu.
9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
9.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi,
projekti number, toetuse saaja nimi jne;
9.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
9.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
9.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
9.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
9.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi
saavutamisele;
9.5.7 hinnang partnerluse toimimisele;
9.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda
7
aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles
esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva
jooksul.
9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine
10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber
projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti
abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja
toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse
ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt programmioperaatoriga
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
10.3. Programmioperaator kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja
vajalikkust, kui soovitakse muuta:
10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
10.4 Programmioperaatoril on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
10.5 Vajaduse korral edastab programmioperaator projekti muutmise taotluse enne otsuse
tegemist arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele.
10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab programmioperaator hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse
algatamist omaalgatusel.
11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
11.1. Programmioperaator tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks, kui:
11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
8
11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus
tagastada.
12. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-des 44, 46 ja 73 sätestatud tingimustel ja korras.
13. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist,
sealhulgas:
13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel
rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor
pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele
eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood;
13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava
toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.