dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2020
Viit
5.1-2/1814-2
Registreeritud
18. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Õiguskantsler
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2020
Vastutaja
Triinu Täht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎6-82010652003585 18.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc322 KB

Sisu (failidest)

Marika Priske Teie 01.06.2020 nr 5.1-2/1814-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 18.06.2020 nr 6-8/201065/2003585 Tehnilisest normist teavitamise menetlus ja õigusnormi kehtivus Austatud kantsler Marika Priske Pöördusite seoses 04.05.2020 vastu võetud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning tehnilisest normist teavitamise menetlusega. Soovite teavet, kuidas tehnilisest normist teavitamise menetluse reeglite järgimata jätmine mõjutab õigusnormi kehtivust. Tänan Teid pöördumise eest. Alljärgnev seisukoht on üldine. Õiguskantsler ei võta seisukohta küsimuses, kas käesoleval juhul on tegemist tehnilise normiga, mis on vastu võetud Euroopa Liidu õigusest tulenevaid menetlusnõudeid rikkudes. Teie kirjas viidatud Euroopa Kohtu otsusest ei nähtu tehnilisest normist korrakohaselt teavitamata jäetud normide üldist õigustühisust/kehtetust vms. Kaasuses C-194/94 märkis kohus, et üksikisikud saavad teavitamist puudutavatele direktiivi sätetele tugineda riigisiseses kohtus, kes on kohustatud jätma kohaldamata riigisisese tehnilise eeskirja, millest ei ole direktiivile vastavalt teatatud. Analoogne oli Euroopa Kohtu seisukoht ka kaasuses C-443/98 – kohus peab jätma selle kohaldamata. Teie esitatud küsimust sellise tehnilise normi kohaldatavusest järelevalveasutuse poolt puudutab näiteks Euroopa Kohtu kaasus nr C-390/18 (eriti p 97 jj). Seega üksikjuhtumit puudutavas vaidluses võib tõesti tekkida olukord, et kohus jätab konkreetses vaidluses teavitamata tehnilise normi poole suhtes kohaldamata. Samas ei saa sellest teha järeldust, et kõnealune norm ei kehti. Kohaldatavus ja kehtivus on õiguslikult erinevad asjad. Teisalt tekib siinkohal küsimus, kas on õige jätta selline tehniline norm kehtetuks tunnistamata (sealjuures on võimalik normi kehtetuks tunnistamiseks esitatud eelnõuga ühtlasi norm uuesti kehtestada teavitamiskohustust järgival viisil). Kui riigisisene norm on sisuliselt vastuolus Euroopa Liidu õiguse normiga, on Euroopa Kohus pidanud nõutavaks riigisisese normi muutmist (C-314/81). Antud juhul on rikkumine aga menetluslik, mitte sisuline. Ei ole teada, kas see erinevus tooks Euroopa Kohtu hinnangul kaasa teistsuguse järelduse normi muutmise kohustuse suhtes. 2 Õiguskantsler asub uurima seda, kas põhiseadusega on kooskõlas toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lg 4, mis volitab Vabariigi Valitsust kehtestama teavitamise korra ning määrama teavitamist koordineeriva asutuse. Selline volitusnorm muudab Riigikogu liikmete esitatud seaduseelnõude menetluse sõltuvaks Vabariigi Valitsusest (ja Vabariigi Valitsuse määratud teavitamist koordineerivast asutusest). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Riigikogu sotsiaalkomisjon, Justiitsministeerium Liina Lust-Vedder 693 8404 [email protected] Evelin Lopman 693 8431 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel