Marika Priske Teie 01.06.2020 nr 5.1-2/1814-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 18.06.2020 nr 6-8/201065/2003585
Tehnilisest normist teavitamise menetlus ja õigusnormi kehtivus
Austatud kantsler Marika Priske
Pöördusite seoses 04.05.2020 vastu võetud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning tehnilisest normist teavitamise menetlusega.
Soovite teavet, kuidas tehnilisest normist teavitamise menetluse reeglite järgimata jätmine mõjutab
õigusnormi kehtivust. Tänan Teid pöördumise eest.
Alljärgnev seisukoht on üldine. Õiguskantsler ei võta seisukohta küsimuses, kas käesoleval juhul
on tegemist tehnilise normiga, mis on vastu võetud Euroopa Liidu õigusest tulenevaid
menetlusnõudeid rikkudes.
Teie kirjas viidatud Euroopa Kohtu otsusest ei nähtu tehnilisest normist korrakohaselt teavitamata
jäetud normide üldist õigustühisust/kehtetust vms.
Kaasuses C-194/94 märkis kohus, et üksikisikud saavad teavitamist puudutavatele direktiivi
sätetele tugineda riigisiseses kohtus, kes on kohustatud jätma kohaldamata riigisisese tehnilise
eeskirja, millest ei ole direktiivile vastavalt teatatud. Analoogne oli Euroopa Kohtu seisukoht ka
kaasuses C-443/98 – kohus peab jätma selle kohaldamata.
Teie esitatud küsimust sellise tehnilise normi kohaldatavusest järelevalveasutuse poolt puudutab
näiteks Euroopa Kohtu kaasus nr C-390/18 (eriti p 97 jj). Seega üksikjuhtumit puudutavas
vaidluses võib tõesti tekkida olukord, et kohus jätab konkreetses vaidluses teavitamata tehnilise
normi poole suhtes kohaldamata. Samas ei saa sellest teha järeldust, et kõnealune norm ei kehti.
Kohaldatavus ja kehtivus on õiguslikult erinevad asjad.
Teisalt tekib siinkohal küsimus, kas on õige jätta selline tehniline norm kehtetuks tunnistamata
(sealjuures on võimalik normi kehtetuks tunnistamiseks esitatud eelnõuga ühtlasi norm uuesti
kehtestada teavitamiskohustust järgival viisil). Kui riigisisene norm on sisuliselt vastuolus
Euroopa Liidu õiguse normiga, on Euroopa Kohus pidanud nõutavaks riigisisese normi muutmist
(C-314/81). Antud juhul on rikkumine aga menetluslik, mitte sisuline. Ei ole teada, kas see
erinevus tooks Euroopa Kohtu hinnangul kaasa teistsuguse järelduse normi muutmise kohustuse
suhtes.
2
Õiguskantsler asub uurima seda, kas põhiseadusega on kooskõlas toote nõuetele vastavuse seaduse
§ 43 lg 4, mis volitab Vabariigi Valitsust kehtestama teavitamise korra ning määrama teavitamist
koordineeriva asutuse. Selline volitusnorm muudab Riigikogu liikmete esitatud seaduseelnõude
menetluse sõltuvaks Vabariigi Valitsusest (ja Vabariigi Valitsuse määratud teavitamist
koordineerivast asutusest).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Riigikogu sotsiaalkomisjon, Justiitsministeerium
Liina Lust-Vedder 693 8404
[email protected]
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]