TAOTLUSVORM
Toetuse taotleja
1. Nimi Sihtasutus Koeru Hooldekeskus
2. Registrikood 90008347
3. Juriidiline aadress Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Ida tn 2, 73001
4. Kohandatava hoolekandeasutuse
tegutsemiskoht (juhul, kui erineb
juriidilisest aadressist.
5. Postiaadress Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Ida tn 2, 73001
6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja RAHANDUSMINISTEERIUM
pank SEB EE891010220034796011
SW EE932200221023778606
viitenumber 3500078791
7. Esindaja nimi ja ametikoht Terje Teder, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Terje Teder
9. Telefon 55508744
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.07.2019 − 31.12.2020
12. Projekti üldmaksumus
€ 760,000.-
13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav
summa
€ 500,000.-
14. Omafinantseeringu summa
€ 260,000.-
1
Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid:
Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav
summa, omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused,
kulu maht, summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus.
Projekti kirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Garantiikiri omaosaluse katmise kohta
Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui
taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse
kohustuse võtab üle KOV).
Kinnituskiri
Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek
kohanduse tegemiseks.
Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:
1) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel
ning tal puuduvad maksuvõlad, mis on suurem kui 100 eurot, või see on ajatatud;
2) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
3) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
4) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni
infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks,
salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel
ja rakendamisel.
Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev
taotlejaga digitaalselt)
Terje Teder, juhatuse liige
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse
andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel.
2
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa,
omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht,
summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus
KULUD
Kulu nimetus Hulk Summa
Projektijuhtimise kulud 1 43330,40
sh töötasud 2019 2112,11
sh maksud 2019 713,89
sh koolitus- ja lähetuskulud 870,00
2019
Sh 2020 projektijuhtimise 38304,-
töötasud koos maksudega
Sh IT ja sidekulud 326,88
Sh projektijuhi koolitus- ja 1003,52
lähetuskulud 2020
Arenduskeskuse 149 808,00
projekteerimistööd ja
ehitusjärelevalve
sh projekteerimise eeltööd 7920,00
2019 (mõõdistused)
sh projekteerimistööd 2019 41 850,00
sh projekteerimistööd 2020 93 150,00
koos projekteerija
järelevalvega ehituse ajal
sh Ehitusjärelevalve 6888,00
Arenduskeskuse ruumide 730 m2 566861,60
ehitus- ja
renoveerimistööd ning
sisustamine
TULUD
Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa
kaupa)
Sotsiaalministeerium 500000,00
Omafinantseering X 260 000,00
KULUD KOKKU € 760 000,00
TULUD KOKKU € 760 000,00
3
PROJEKTI KIRJELDUS
1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE
1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust
TAUST JA HETKEOLUKORD
Eestis oli 2018. aastal hinnanguliselt 22 942 dementsusega inimest, mis on 1,74 protsenti
Eesti elanikkonnast – teave tuleneb Alzheimer Europe´i 2019. aasta aastaraamatust
“Hinnates dementsuse levimust Euroopas”. Hinnatakse, et 2050. aastaks dementsusega
inimeste arv Eestis kahekordistub, kasvades hinnanguliselt 35 394 inimeseni, moodustades
3,06 protsenti rahvastikust.1
Tahe muuta dementsusega inimeste ja nende lähedaste elu Eestis inimväärseks tõi kaasa
MTÜ Elu Dementsusega on asutamise 2016. aastal. MTÜ Elu Dementsusega visiooniks on
tagada kõigile dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele inimväärne elu
Eestis: dementsussõbralikum Eesti aastaks 2020.2
2017. a. kirjeldas Hanna-Liisa Mõtus oma magistritöös „Dementsusega inimesi ja nende
lähedasi toetav keskkond“, et dementsusega inimesed vajavad teistsugust
abistamismetoodikat, kui see, mida võimaldavad erihoolekandeteenused. Hooldekodudes
piirdutakse inimeste elementaarsete vajaduste katmisega ning ei pakuta dementsusega
inimesele vajalikke teenuseid. Vastav personal tuleb spetsiaalselt välja õpetada. Antud
teenus peab olema kättesaadav ka sügavama dementsuse korral. Dementsusega inimene
vajab haiguse süvenemisel järjest suurenevat hooldust ja kõrvalabi sh hoolekandeasutuses.
Selleks, et inimese elukvaliteet võimalikult pikaajaliselt säiliks, tuleb füüsilise ja
sotsiaalse elukeskkonna loomisel arvesse võtta haigusega kaasnevaid eripärasid ja
kohandada ka hoolekandeasutuses dementsusega inimese vajadustest lähtuv, võimalikult
iseseisvust toetav ning väärikat elu võimaldav keskkond.3
Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis MTÜ Elu Dementsusega 2018. a. läbi 10 Eesti
hooldekodu füüsilise keskkonna ekspertanalüüsi, hinnates hooldekodude valmisolekut ja
füüsilise ning psühhosotsiaalse keskkonna sobivust dementsusega inimestele. Analüüsi
tulemuste põhjal antakse soovitusi keskkonna kohandamiseks, sh soovitatakse kaaluda
dementsusega inimestele spetsialiseerunud kaitstud osakonna loomist, mis oma keskkonna,
personali mahu ja kompetentsi osas on vastavuses eritähelepanu nõudvate vajadustega,
toetades samas dementsusega inimese väärikust ning pakkudes talle igakülgset võimalust
tegevusteks ja „kodusarnaseks“ eluks.4
7.09.2018 allkirjastasid sotsiaalministeerium, MTÜ Elu Dementsusega, SA Viljandi haigla,
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool koostöölepingu
Dementsuse Kompetentsikeskuse asutamiseks.5 Dementsuse Kompetentsikeskuse (DKK)
loomine on suuremamahuline projekt kestusega kuni 31.detsember 2021.aasta, mille
1 Tuur, M. (2020). Eestis on üle 22 tuhande dementsusega inimese. https://eludementsusega.ee/eestis-on-ule-22-tuhande-
dementsusega-inimese/ (20.02.2020); Dementia in Europe Yearbook 2019. Estimating the prevalence of dementia in Europe:
p.36 Estonia: https://www.alzheimer-europe.org/Publications/Dementia-in-Europe-Yearbooks (20.02.2020)
2 Elu Dementsusega: Strateegia ja visioon https://eludementsusega.ee/strateegia-ja-visioon/ (20.02.2020)
3 Mõtus, H.-L. Magistritöö (2017). Ojari, A., Kaasik, M. (juh) Dementsusega inimesi ja nende lähedasi toetav keskkond,
Eesti Kunstiakadeemia.
4 Heinmets, H.-S., Rull, M., Varik, M., Niilo, L., Bachmann, T., Sild, M. (2018). Hoolekandeasutuses dementsusega inimeste
füüsilise keskkonna kohandamise ekspertanalüüs. MTÜ Elu Dementsusega.
http://media.voog.com/0000/0042/3679/files/Ekspertanalyys_fyysilise_keskkonna_kohandamiseks_EluDementsusega2018.p
df (20.02.2020)
5 Randver, R., Rull, M., Bachmann, T. (2019). Sotsiaaltöö korraldus. Dementsus – meie kõigi ühine väljakutse. Sotsiaaltöö nr
1, 2019. https://tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr1_2019_Randver_Rull_Bachman.pdf.
4
juhtpartneriks on MTÜ Elu Dementsusega.6 Dementsuse Kompetentsikeskuse ülesanne on
sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevuse parandamine, sh koolituskavade,
koolitusmaterjalide, teabe- ja juhendmaterjalide, spetsialistide tööks vajalike
õppematerjalide välja töötamine või välja töötamises osalemine ja kättesaadavaks tegemine,
koolituste korraldamine dementsusega inimeste hoolduspõhimõtete rakendamisel jms.
DKK tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning
tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning DKK tegeleb terve
valdkonna arendamisega.7
2019.a. koostas DKK Sotsiaalministeeriumi tellimisel eksperte kaasates kontseptsiooni
„Innovaatiline maja dementsusega inimestele“, mille sissejuhatuses tõdetakse, et 2018.
aastal elas Eestis 82-s üldhooldusteenust pakkuvas asutuses 898 dementsuse diagnoosiga
isikut (Eestis on kokku 166 üldhooldekodu). Suure osa hoolekodude füüsiline keskkond,
töötajate pädevus ja arv ei toeta dementsussündroomiga inimeste hooldust. Kontseptsioonis
kirjeldatakse, missugune võiks olla parimaid praktikaid järgiv hooldekodu
dementsussündroomiga inimestele.8
3.12.2019. a. toimus Sotsiaalministeeriumi, SA Koeru Hooldekeskuse ja Dementsuse
Kompetentsikeskuse kohtumine, milles kavandati visioonina Sihtasutus Koeru
Hooldekeskuse baasil luua innovaatiline eakate kodu, mis lisaks oma tavapärasele
tegevusele oleks dementsusega inimestele pakutavate hooldusteenuste arenduskeskuseks.9
Sotsiaalministeerium ja SA Koeru Hooldekeskus allkirjastasid Ühiste kavatsuste protokolli
mille eesmärgiks on kirjeldada Poolte ootusi Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse baasil
innovaatilise eakate kodu loomisel uudsete abitehnoloogiate, teenuste ja teenuseosutamise
metoodikate kasutuselevõtu võimaldamiseks.
LÄHTEÜLESANNE JA PROJEKTI EESMÄRGID
Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus baasil soovime 2020-2021.a. teha ümberehituse
tulemusena innovaatilise eakate kodu, mis on ka õppe- ja arenduskeskuseks (edaspidi
Arenduskeskus).
Arenduskeskuse loomise eesmärgiks on tõsta Eestis teadlikkust ja kompetentsi
dementsussõbraliku hoolduse pakkumisel ja keskkonna kohandamisel. Samuti on
eesmärk laiendada hea praktika rakendamist teistele Eesti Vabariigis dementsusega
inimestele teenuseid osutavatele ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele jt
valdkonnaga seotud osapooltele.
Arenduskeskus tutvustab, testib ja arendab uudseid teenuseid ja lahendusi dementsusega
inimeste sihtrühmale ning on keskne valdkonna koolitus- ja praktikabaas, kujundades
dementsussõbraliku keskkonna ja olles koos Dementsuse kompetentsikeskusega
üleriigiliselt valdkondliku võrgustiku keskmeks.
Arenduskeskus kannab endas arenduse, piloteerimise ja teenuse osutamise keskuse rolli,
mis loob head näidispraktikat kaasaegsest ja innovaatilisi lahendusi kasutavast
teenusekohast ning toetab teenuste arengut uudsete metoodikate ja lahenduste kasutusele
võtmise abil dementsuse diagnoosiga inimestele suunatud hoolekandeteenustel.9
6 Elu Dementsusega: Projektid https://eludementsusega.ee/meist/projektid/ (20.02.2020)�HYPERLINK
"https://eludementsusega.ee/meist/projektid/"
7 Elu Dementsusega: Dementsuse Kompetentsikeskus https://eludementsusega.ee/dementsuse-kompetentsikeskus-2/
(20.02.2020)
8 Dementsuse Kompetentsikeskus (2019). Innovaatiline maja dementsusega inimestele – kontseptsioon.
9 Ühiste kavatsuste protokoll, Sotsiaalministeerium 1.1-5/1019-1 03.12.2019.
5
Arenduskeskus on sammuks innovaatilise eakate kodu suunas. Arengustrateegias aastateks
2020-2030 on Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus visiooniks olla uuenev ja inspireeriv
hoolekande- ja tervishoiuteenuste osutaja ning juhtiv dementsuse valdkonna
hoolekandeteenuste arenduskeskus Eestis.10
Arenduskeskuse loomise eesmärgiks ei ole tulu teenimine vaid Ühiste kavatsuste
protokollis seatud eesmärkide elluviimine:
kujundatakse dementsusega inimestele sobiv füüsiline ja sotsiaalne keskkond, et
olla olemasoleva dementsusvaldkonna võrgustiku keskmeks, tehes aktiivselt
koostööd dementsuse teemaga seotud partneritega (sh MTÜ Elu Dementsusega,
Dementsuse Kompetentsikeskus, teised teenuseosutajad ja tehnoloogilisi
abivahendeid arendavad, tootvad või müüvad ettevõtted, ülikoolid jt);
katsetatakse ja arendatakse Eesti jaoks uudseid valdkonna teenuseosutamise
metoodikaid (sh teenuste sisuline arendamine) et pakkuda lahendusi dementsusega
inimeste heaolu ja igapäevase toimetuleku parandamiseks ja säilitamiseks;
koostöös partneritega katsetatakse ja arendatakse valdkonna häid praktikaid,
tehnoloogilisi lahendusi ja nende kasutatavust;
tagatakse teadmiste ja info jagamine teistele samas valdkonnas tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele jt valdkonnaga seotud osapooltele.
Arenduskeskuse asukoht Kesk-Eestis tagab ligipääsetavuse: Olemas rongiliiklus Tartu-
Tallinna liinil (peatus Rakke), regulaarne ühistransport Rakke-Koeru vahel.
Arenduskeskuse loomine tõstab regionaalset kuvandit ning võimaldab tagada ja juurde luua
töökohti (koolitus, hooldus, arendus).
Arenduskeskuse loomist toetavad Sihtasutus Koeru Hooldekeskus ruumide ja
spetsialistidega, sihtasutus tagab baasi ka kogukonnale pakutavate ja intervallteenuste kui
ka vajalike lisateenuste väljaarendamiseks ning osutamiseks (praktikakohad ja
stažeerimisbaas, majutus õppijatele ja praktikantidele, toitlustus, transport, õendusabi).
Arenduskeskuse oluliseks tegevussuunaks on koostöös dementsuse
kompetentsikeskusega ka uudsete lahenduste arendamine ja juurutamine
dementsusega inimeste hoolekande valdkonnas. Siia hulka kuulub digitehnoloogiliste
lahenduste tutvustamine potentsiaalsetele koostööpartnerile väljapaneku (demotuba) baasil.
Demotoas esitletakse dementsussündroomiga inimestele mõeldud abivahendeid (nii
asutuses kui kodus kasutamiseks)11, uuemaid tehnoloogiad, tutvustatakse teraapiavõimalusi
jms.
Sihtrühm (kasusaajad) – dementsusega inimesed ja nende lähedased, hooldustöötajad (sh
kodus elamist toetavaid teenust vahetult pakkuvad isikud), sotsiaaltöötajad kohalikes
omavalitsustes, eakate päevakeskuste töötajad, õendustöötajad, arstid, vabatahtlikud,
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuste osutajad,
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa klienditeenindajad/ juhtumikorraldajad,
politseinikud, päästetöötajad jpt. Samuti eakate huvikaitseühendused ja kogukondlikud
organisatsioonid ning kutseõppurid (hooldustöö, meditsiini jm seotud erialadel).
10
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus. Arengustrateegia aastateks 2020-2030
11
Dementia Circle: https://www.dementiacircle.org/
6
2. PROJEKTI EESMÄRGID
2.1. Tehtavate kohanduste kirjeldus
EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS TEHTAVAD TEGEVUSED
Üldeesmärk on kujundada innovaatiline eakate kodu, mis lisaks tavapärastele teenuste
pakkumisele, on dementsusega inimestele pakutavate hooldus-, õendus- ja vajaminevate
täiendavate integreeritud teenuste õppe- ja arenduskeskuseks riigis.
Selle eesmärgi ellu viimiseks:
Renoveeritakse ja kujundatakse arenduskeskuseks, praktikabaasiks ja koolitamiseks
sobiv füüsiline ja sotsiaalne keskkond - see loob tingimused sobivaks praktika- ja
õppebaasiks tudengitele ja valdkonna spetsialistidele, kellel on seeläbi võimalus oma
teadmisi ja kogemusi dementsusega inimestega toimetuleku ja heaolu toetamisel tõsta.
Hooldekeskuses remonditakse ja kohandatakse arenduskeskuseks sobivad ruumid, selle
käigus hoone C-korpus ühendatakse 2019. aastal valminud dementsusega inimeste
teenuseüksuse ruumidega. Teenuseüksus arenduskeskuse osana on vajalik, et ühelt poolt
saaks katsetada ja võrrelda erinevaid innovaatilisi lahendusi ja seadmeid ning abivahendeid.
Teisalt, et teenusel oleks võimalikult erineva toimetulekutasemega kliente, mis annaks
võimaluse praktikantidele ja stažööride saada mitmekülgset kogemust. Eraldi disainitakse
ja sisustatakse demotuba (vt Sisutegevused).
Arenduskeskuses on tagatud igakülgne ligipääsetavus, nt lift ja kaldteed. Ruumide
sisustamisel arvestatakse sihtgrupi vajadustega.
SISUTEGEVUSED (peale füüsilise keskkonna rajamist)
Arenduskeskuses katsetatakse ja arendatakse Eesti jaoks uudseid valdkonna
teenuseosutamise metoodikaid (sh teenuste sisuline arendamine), et pakkuda
lahendusi dementsusega inimeste heaolu ja igapäevase toimetuleku parandamiseks ja
säilitamiseks
Hooldekeskuse renoveeritud ruumides viiakse läbi õppepraktikat. Eraldi disainitakse ja
sisustatakse demotuba. Demotoas on kohandatud füüsiline keskkond tähendusrikaste ja
võimetekohaste tegevuste läbiviimiseks, mida toetavad erinevad uudsed tooted (sh
abitehnoloogiad) ning inimesekeskne hoolekandeteenus. Demotuba disainitakse ja
sisustatakse dementsusega inimeste vajadusi arvestades. Demotoa mööbel disainitakse ja
valmistatakse koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise
kompetentsikeskusega TSENTER , arvestades dementsusega inimeste vajadusi (nt ümarad
ääred, kontrastid, valgustus, lihtsus). Demotoa sisustamisel toimub koostöö lisaks Tsenterile
veel Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga jt. Hooldekodu saab võimalikuks testikeskkonnaks
uutele mööbli- ja sisustustoodetele. Kasutusele soovitakse võtta simulatsioonikomplekt,
millesse kuulub eaka nägemise, kuulmise, liikumise häirete simulatsioon, et
kogukonnaliige, hooldaja vm saaks tunnetada, mida kogeb dementsusega vm häirega eakas
inimene.
Soetatakse teraapiavahendeid spetsialistide õpetamiseks teraapiliste lahenduste kasutamisel
(nt aroomiteraapiaks difuuserid, muusikateraapiaks muusikakeskus, tegevusteraapia
vahendid sh LOTCA-test jms). Erinevate teraapiate rakendamine toetab oluliselt iseseisva
toimetuleku säilimist, meelerahu ja stabiilsuse säilitamist.
Kasutusele võetakse keskkonnakohandusi, mida saavad rakendada nii spetsialistid kui
koduhooldajad: selge ja mõistetav (Viitade, kontrastide ja siltide süsteem, valgustus),
7
stimuleeriv (seinakleebised). Viitade, kontrastide ja siltide süsteem vähendab dementsusega
kaasnevaid meelepetteid ja luulumõtteid ning toetab iseseisvust. Kontrastsed toonid ja
suured sildid ning märgistused aitavad orienteeruda ning tunda end iseseisvamana.
Tutvustatakse Everon vms turvasüsteemi. Kasutusele võetakse projektor/ arvutisüsteem/
virtuaalreaalsuse seadmed – minevikust tuttava keskkonna projekteerimiseks,
simulatsiooniks jms.
Ettevõtetel ja/või haridus- ja teadusasutustel on võimalus Arenduskeskuses piloteerida
dementsusega inimestele suunatud uudseid tooteid (ja teenuseid), mille kasutuspotentsiaal
ulatub üle Eesti.
Füüsilise keskkonna rajamise tulemusena tagatakse teadmiste ja info jagamine teistele
Eestis samas valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele jt
valdkonnaga seotud osapooltele (Koolituskeskuse välja arendamine olemasolevate
ruumide ümberkohandamise teel)
Peale käesoleva projekti abil füüsilise keskkonna rajamist korraldatakse koolitusi valdkonna
spetsialistidele ja tagatakse stažeerimis- ja praktikavõimalus.
Koolituskeskus sisaldab õpperuume (sh saal 150 kohaga) ja demotuba ning klientide
eluüksust, milles demonstreeritakse dementsus-sõbralikku füüsilist keskkonda (sh ohutus,
nähtavus, värvikontrastid jms).
Koostöös Dementsuse kompetentsikeskusega (DKK) töötatakse välja erinevatele
sihtrühmadele koolituskavad ja pakutakse koolitusi. Seejuures on arenduskeskus praktika-
ja õppebaasiks üliõpilastele, kutseõppe õpilastele ja pakub stažeerimisvõimalust valdkonna
spetsialistidele; DKK kaardistab koolitusvajaduse, nõustab koolituste sisu loomisel ja
koolituskavade koostamisel ning kiidab koolituse heaks (annab enne koolitust
kooskõlastuse).
Õpe toimub täienduskoolitusena seminaride ja praktikumide vormis ning tööpraktikana
valdkonna praktikantidele (üliõpilastele/õpilastele).
Koolitusi pakutakse kahele sihtrühmale:
1) teenust dementsusega inimestele vahetult osutatavatele või teenuseid korraldatavatele
spetsialistidele (seejuures on arenduskeskus praktika- ja õppebaasiks ka õppuritele);
2) dementsusega inimestega kokkupuutuvatele lähedastele, kogukonnaliikmetele jt
Maht:
Spetsialistidele täienduskoolitus: kuni 60 akadeemilist tundi (Moodulid: erinevad teenused
dementsusega inimestele, abivahendid, dementsussõbralik keskkond, jms)
Lähedastele ja kogukonnaliikmetele: 4-8 akadeemilist tundi (Moodulid: seminarid
dementsuse sündroomi tutvustamiseks, abivahendite tutvustamine, toimetulek jms)
Ollakse olemasoleva dementsusvaldkonna võrgustiku üheks liikmeks, põhisuunaga
teadmiste jagamisele teistele teenuseosutajatele tehes aktiivselt koostööd dementsuse
teemaga seotud partneritega (sh MTÜ Elu Dementsusega, Dementsuse
Kompetentsikeskus, Eesti Vabariigi kohalikud omavalitsused, teised teenuseosutajad ja
tehnoloogilisi abivahendeid arendavad, tootvad või müüvad ettevõtted ja ülikoolid,
tervishoiu- ja hoolekandeasutused jt valdkondlikud organisatsioonid nii Eestis kui
välisriikides).
Tegevusressurss: Võrgustiku loomine uudsete toodete ja teenuste arendamiseks ja/või
levitamiseks: ettevõtted (sh ettevõtete klastrid), haridus- ja teadusasutused, KOV-id,
maakondlikud arenduskeskused.
8
3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED
MÕÕDETAVAD TEGEVUSED PROJEKTIS 2020. aastal
Projekti tulemusena on valminud koolitus- ja arenduskeskuse füüsiline keskkond.
Kohanduse nimetus Eesmärk Mõõdetav tulemus/
Mõõtnäitaja
1. Füüsilise ja sotsiaalse Kujundatav keskkond loob Praktika ja stažeerimisvõimalust
keskkonna kujundamine. tingimused sobivaks kasutanud isikute arv
Kaasajastatakse C-korpus ning praktika- ja õppebaasiks
ühendatakse see 2019. a tudengitele ja valdkonna
valminud osaga ühtseks spetsialistidele, kes
dementsuse valdkonna süvendavad oskusi ja
arenduskeskuseks kogemusi dementsusega
inimeste teenindamisel.
2.Koolituskeskuse Kujundada keskkond Olemas on õpperuumid (saal 150
väljaehitamine olemasolevate koolituste korraldamiseks kohta, õppeklass 15 kohta) ja loodud
ruumide ümberkohandamise valdkonna spetsialistidele. on majutusvõimalus õppuritele/
teel Koolituskeskus koos praktikantidele/ stažööridele
dementsusosakonnaga on
praktika- ja õppebaasiks
tudengitele ja valdkonna
spetsialistidele.
3. Demotoa sisustamine ja Kujundada koht, kus Olemas on dementsus-spetsiifiline
uudsete lahenduste katsetatakse ja ruum (demotuba), milles on
kasutamine arendatakse Eesti jaoks vastavad abivahendid ja
Demotuba disainitakse ja uudseid valdkonna tehnoloogilised lahendused
sisustatakse dementsusega teenuseosutamise Teenuste ja toodete piloteerimine
inimeste ja nende hooldajate metoodikaid (sh teenuste Läbiviidud arenduspiloteerimiste arv
vajadusi arvestades: sisuline arendamine), et
-Soetatakse teraapiavahendeid pakkuda lahendusi
-Keskkond kohandatakse dementsusega inimeste
selge ja mõistetav (Viitade, heaolu ja igapäevase
kontrastide ja siltide süsteem, toimetuleku
valgustus), stimuleeriv parandamiseks ja
(seinakleebised) säilitamiseks.
-Simulatsioonikomplekt Luua baas dementsus-
-Turvasüsteem valdkonna võrgustiku
-Virtuaalreaalsuse seadmed keskmeks.
jms Luua koht, kus piloteerida
uudseid dementsus-
spetsiifilisi abivahendid ja
kus õpetada neid
kasutama.
9
Projekti kohanduste tulemusena on valminud koolitus- ja arenduskeskuse füüsiline
keskkond misläbi:
- on tagatud dementsusega inimestele ja nende lähedastele mõeldud sotsiaal-
hoolekandeteenuste kvaliteet ja tulemuslikkus (dementsuse osakondades pakuvad teenust
vastava koolituse läbinud töötajad, kes on piloteerinud uudseid dementsusspetsiifilisi
abivahendid ja oskavad neid kasutada) ning tõusnud on üldine ühiskondlik teadlikkus
dementsusega seotud teenustest ja toimetulekuvõimalustest (sh ennetus- ja
tegelusvõimalused).
- on tagatud dementsusspetsiifiliste teenuste kvaliteet Eestis läbi sihtrühmaga töötavate ja/või
töös kokku puutuvate spetsialistide erialase ja metodoloogilise pädevuse kasvu;
- koolituse või praktika läbinud inimestel (valdkonna spetsialistidel jt sihtrühma inimestel)
on olemas dementsusspetsiifilised teadmised ja oskused (tõusnud on üldine teadlikkus,
teatakse valdkonnas toimetulekuvõimalusi, sh abi saamise võimalusi (spetsialistid, kodus
hooldamine ja igapäevane toimetulek, testitud abivahendid)
PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS
Arendus- ja koolituskeskus kasutab olemasolevat personali (juhtimine, raamatupidamine,
majandus). Vajalik on arenduskeskuse juht/projektijuhi värbamine. Luua tuleb 3 ametikohta
dementsusspetsiifiliste arenduste koordineerimiseks ja tegevuste korraldamiseks
(tegevusterapeut, koolituskoordinaator, võrgustiku koordinaator).
Praktikantide juhendamisega tegeleb olemasolev hoolduspersonal, kes vajab sellealast
täiendavat väljaõpet (osaliselt läbitud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, 6 töötajat läbis aprillis
2020 Järvamaa Kutsehariduskeskuses). Koolituste läbiviimisel kaasatakse lektoritena
erialaspetsialiste väljastpoolt asutust, kelle töö tasustatakse koolituse maksumusest.
Asutusesiseselt on olemas kompetents koolitamiseks (läbitud dementsusteemaliste koolituste
koolitajate väljaõpe).
Teenuste osutamine ja nende edasiarendamine sihtrühmale on jätkusuutlik, arvestades
kasvavat teenusevajadust ja pakutava teenuse kõrget kvaliteeti. Koolitusi saab pakkuda
erinevatel teemadel ja ka teistele valdkonnaga seotud sihtrühmadele: nt tehniliste lahenduste
koolitus, töö dementsusega inimestega – hooldustöötajatele, KOV ametnikele, KOV
koduhooldustöötajatele, politsei-, pääste- jm valdkonnaspetsiifilistele töötajatele,
teenindussektorile (kaubandus jms).
Jätkusuutlikkust pikema perioodi vältel aitab tagada uute töötajate sisenemine tööturule ja
uute teadmiste lisandumine aja jooksul. Koolitusi on planeeritud läbi viia erineva kestusega
(nt hooldustöötajatele kuni 60h) vastavalt teemale ja sihtrühmale, keskmine grupi suurus 12
inimest.
VISIOON: Tulevikuvisiooni kavandamisel peale tehnilise ja füüsilise keskkonna loomist
2020. aastal lähtub hooldekeskus dementsuse suuna arendamisel EV dementsusstrateegiast,
seades pikemaajalised eesmärgid sellest tulenevalt. Ühe võimaliku pikaajalise eesmärgina
on plaanis demotuba laiendada ja koostöös DKK-ga arendada demokeskuseks (2023).
Sihtasutuse arengustrateegiast tulenevalt on plaanis luua võimalused dementsusega inimeste
päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamiseks (2023.a).
10
4. PROJEKTI AJAKAVA
Projekti ajaline kestvus on koos jätkutegevustega 01.07.2019 – 31.12.2021 ettevalmistustest
kuni koolitustegevuse käivitumiseni.
2019. aastal alustati ettevalmistavate tegevustega - projekti juhtimine, projekti
kontseptsiooni loomine, ettevalmistavad tegevused rekonstrueerimiseks
(projekteerimishangete ettevalmistus, projekteerimistööd, mõõdistused jms)
ARENDUSKESKUSE FÜÜSILISE KESKKONNA LOOMINE:
1.07.2019-30.08.2019 Mõõdistustööd, ettevalmistus projekteerimise hankeks
30.07.2019- 30.09.2019 Projekteerimistööde riigihange
01.10.2019-31.12.2020 Hoone rekonstrueerimise projekteerimine, sh projekteerijapoolse
järelevalve teostamine, omaniku ehitusjärelevalve ja ehitusprojekti ekspertiis
05.03.2020-15.04.2020 Projekti kooskõlastus Dementsuse kompetentsikeskusega. Taotluse
esitamine Sotsiaalministeeriumile projekti rahastamiseks
01.03.2020-25.05.2020 Ehitustööde riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine
01.06.2020-31.12.2020 Renoveerimistööde teostamine
01.10.2020-31.12.2020 Ruumide sh demotoa sisustamine
31.12.2020 Arendus- ja koolitustegevuse käivitamiseks vajalik füüsiline keskkond on
projekti tulemusena valmis.
01.01.2021-31.01.2021 Projekti tegevuste aruandluse koostamine ja esitamine rahastajale
SEOTUD TEGEVUSTE AJAKAVA:
01.11.2019 Stažeerimisvõimaluse tagamine olemasolevas teenusekeskkonnas koostöös
Dementsuse kompetentsikeskusega
9.-10.12.2019 Õppekülastus Hollandi dementsuse külla (Hogeweyk) tutvumaks
praktikakorralduse ja dementsusega inimeste elukeskkonnaga, koostöös Dementsuse
kompetentsikeskusega
01.11.2019-31.03.2020 Projekti kontseptsiooni koostamine, arutelud ja kohtumised
koostööpartneritega: Dementsuse kompetentsikeskus, MTÜ Elu Dementsusega,
Sotsiaalministeerium, Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise
kompetentsikeskus, Mediservice, Everon.
01.04.2020-31.12.2020 Arutelud ja kohtumised koostööpartneritega, osalemine dementsuse
valdkonna messidel (nt London, UK. Dementia, Care & Nursing Home Expo nov.2020)
demotoale tehnoloogiliste vahendite ja lahenduste leidmiseks.
11
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/1133-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)
ja
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus, registrikood 90008347, asukoht Järva maakond, Järva vald,
Koeru alevik, Ida tn 2, 73001, keda esindab juhatuse liige Terje Teder (edaspidi nimetatud „toetuse
saaja“),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist luua SA Koeru Hooldekeskus baasil
dementsuse valdkonna õppe- ja arenduskeskus, mille tegevuse eesmärgiks on tõsta Eestis
teadlikkust ja kompetentsi dementsussõbraliku hoolduse pakkumisel ja keskkonna kohandamisel
ning mis on osa eesmärgist luua innovaatiline eakate kodu, toetuse saaja poolt 08.05.2020. a
esitatud taotlusest ja sotsiaalministri 09.06.2020 käskkirjast nr 58 „Sotsiaalministri 23.01.2020
käskkirja nr 7 "Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta eelarve toetuste loetelud“ muutmine““,
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Riigieelarveline toetus summas 500 000 (viissada tuhat) eurot (edaspidi „toetus“).
1.2. Toetuse saaja kasutab toetust praktikabaasiks ja koolitamiseks sobiva füüsiline keskkonna
loomiseks. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toetuse saaja esitatud taotluses.
1.3. Toetuse kasutamise lõppetähtpäev on 31.12.2020.
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping.
2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)
tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest.
3. Aruannete esitamine
3.1. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale
toetuse kasutamise tähtaega.
3.2. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. Kooskõlastatult Toetuse
andjaga võib aruande esitada muul vormil.
3.3. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse
tegevusaruanne.
4. Erisätted
4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel
esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse
identiteedi stiilijuhistele.
4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise
kasutamise.
5. Volitatud esindajad
5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Merle Ploompuu,
tel. 626 9268, e-post:
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Terje Teder, tel. 55508744,
e-post:
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:
6.1. Lisa 1 – Toetuse kasutamise aruande vorm;
6.2. Lisa 2 – Toetuse saaja 08.05.2020 esitatud taotlus.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise
lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal
1
või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik
üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla
tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide
vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: 55508744
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve nr:
Rahandusministeerium
SEB EE89101022003479601
SW EE932200221023778606
viitenumber 3500078791
2
LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/1133-1
Toetuse kasutamise aruande vorm
Tegevusaruanne
(Kirjeldada, millised tegevused on tehtud ja kas ja kuidas on saavutatud toetuse taotluses
püstitatud eesmärgid, tekkinud probleemid jms.)
Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/
________________
3