dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2020
Viit
4.2-3/2003-1
Registreeritud
18. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pimedate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Lemme Palmet (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. juuli 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎EPL_Kiri+Lemme+Palmet_SM_PKT+teenus_180620.asice44 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Eesti Pimedate Liit <[email protected]> Saadetud: 18.06.2020 11:02 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Lemme Palmet <[email protected]> Teema: Eesti Pimedate Liidu ettepanek pikaajalise kaitstud töö teenuse kohta Tere Eesti Pimedate Liit on koostanud ettepaneku, kuidas võiks nägemispuudega inimeste kaitstud töö teenust edaspidi korraldada. Ettepanek on kirja manuses. Lugupidamisega Jakob Rosin Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Lemme Palmet Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 1 0122 Tallinn Tallinn, 18 . juuni 2020 Eesti Pimedate Liidu ettepanek pikaajalise kaitstud töö teenuse arendamise töörühmale Austatud Lemme Palmet Eesti Pimedate Liidu poole on pöördunud pilootprojekti raames nägemispuudega inimestele pikaajalis e kaitstud töö teenust pakkuvad organisatsioonid: Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Pimedate Töökeskus Hariner ja Eesti Pimemassööride Ühing. Need organisatsioonid on mures pikaajalise kaitstud töö teenuse tulevikuperspektiivi pärast. Nägemispuudega inimeste tööhõive on Eestis väga väike. Puuduvad mitmed teenused, mis toetaks pimedate ja vaegnägijate töötamist. Enamik igapäevaelu ja tööhõivet toetavatest teenustest on nägemispuudega inimeste endi loodud. Neid teenuseid korraldavad mittetulundus ühingud , mis töötavad projektipõhistena. Alates 2016. aastast on Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Pimedate Töökeskus Hariner ja Eesti Pimemassööride Ühing osalenud Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö (PKT) teenuse piloteerimisel, et selgitada välja teenuse vajalikkus ja sobivus nägemispuudega inimestele. Eelnimetatud organisatsioonides on teenust kasutanud enamasti liitpuudega inimesed, kellel on raske või sügav nägemispuue. Need inimesed on enne PKT teenusele tul emist olnud pikemat aega Eesti Töötukassas tööotsijatena arvel, kuid pole rakendust leidnud. Meie hinnangul ei ole ka töövõimereform aidanud märkimisväärselt kaasa, et nägemispuudega inimeste tööga hõivatus saavutada. Eeltoodust järeldub, et avatud tööturg ei ole valmis raske ja sügava nägemispuudega inimesi vastu võtma. Eesti Pimedate Liit on seisukohal, et pikaajalise kaitstud töö teenuse jätkumine nägemispuudega inimestele on sihtgrupi tööalaseid vajadusi arvestades hädavajalik, sest teenusel osalenud sihtgrupi liikmetel teised alternatiivid puuduvad. Palume tungivalt mitte siduda PKT teenust edaspidi erihoolekandeteenusega. See välistaks nägemispuudega inimesed kui teenuse sihtgrupi. Pikaajalise kaitstud töö teenus võiks edaspidi toimida järgmiselt. Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet võiksid ühendada lühiajalise ja pikaajalise kaitstud töö. S ee võiks toimida ühe nimetaja all ning sarnase põhimõtte järgi. Kui klient soovib teenust Eesti Töötukassast, siis suunab kliendi teenusele Töötukassa. Kui klient pöördub teenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametisse, siis suunab ta teenusele Sotsiaalkindlustusamet. Sellisel juhul ei lähe teenuse info kliendist mööda ja mõlema asutuse konsultandid on teenusest teadlikud. Asjaolu, kas klient viibib teenusel pikemat või lühemat aega, sõltub tema võimekusest avatud tööturule naasta , või sellest, kas avatud tööturul on talle tööd pakkuda. Tuginedes nägemispuudega inimestele teenuse pakkujate kogemus tele, võime öelda, et piloteerimise ajal teenusel viibinud nägemispuudega inimesed vajavad sagedast juhendamist ning nende töökoha kohandamise ja kõrvalabi vajadustest tulenevalt on neil väga raske kui mitte võimatu avatud tööturul hõivatust leida. Töötukassa kaudu siseneksid teenusele need nägemispuudega inimesed, kes soovivad täita aktiivsusnõudeid, kuid ei ole töö otsimisest hoolimata avatud tööturult tööd leidnud. Samuti need nägemispuudega inimesed, kes on hiljuti kaotanud nägemise ning sellega seoses ka töö. Niisugused inimesed vajavad rehabilitatsiooni, kohandatud ümberõpet ning PKT teenust, et vältida heitumist ning töömotivatsiooni lõplikku kadumist. Sotsiaalkindlustusameti kaudu siseneksid teenusele pikaajaliselt nägemispuudega olnud inimesed, kes osalevad Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenustel ning kelle puhul on selgunud, et nad sobivad PKT teenusele suunduma. PKT teenuse eesmärk on toetada aktiivsusnõuete täitmist ning avatud tööturule liikumist. Kui teenuse kasutaja on suuteline sisenema avatud tööturule, siis PKT teenuse korraldaja toel ta sinna ka siseneb. Kui teenuse kasutaja ei ole võimeline avatud tööturul toime tulema või avatud tööturg ei ole teda tema terviseseisundist tulenevate piirangute ja nägemise kaotusest tingitud takistuste tõttu valmis vastu võtma, siis ta saab jätkata tööd teenuse osutaja juures kohandatud keskkonnas. Pikaajalise kaitstud töö teenus toetab pimedat inimest mitmeti. 1. Teenus annab võimaluse kohandatud keskkonnas omandada uusi töövõtteid, teha nägemispuudega inimesele sobivat tööd, taastada tööl käimise harjumuse ning olla kaasatud töökollektiivi. 2. Teenu s toetab nägemispuudega inimese pere majanduslikku olukorda ja vähendab vaesusesse langemise ohtu. PKT teenusel osalejatel on suurem võimalus panustada pere eelarvesse. 3. Teenus toetab nägemispuudega inimese emotsionaalset toimetulekut ja suurendab tema enesekindlust, sest teenusel osaleja tunneb end kaasatuna ning vajalikuna. 4. Teenus toetab liikumist ja füüsilist koormust, sest töörutiinist tuleneb kohustus kodust välja tulla. Nägemisliitpuudega inimestelt on tulnud tagasiside, et PKT teenus toetab märkimisväärselt nende terviseseisundit. Mõõduka koormusega töörutiin pidurdab haigusest tingitud terviseprobleemide süvenemist. Eesti suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) tegutsevad piirkondlike pimedate ühingute juures nägemispuudega inimestele kohandatud tegevuskeskused, mis toimivad peamiselt projektipõhistena. Analoogselt erihoolekande päevakeskuse teenusega osalevad nägemispuudega inimesed neile kohandatud tegevuskeskuses mitmesugustes kultuuri-, spordi-, haridus- ning hobitegevustes. Pikaajalise kaitstud töö teenuse võib siduda tegevuskeskuse teenusega. Selle puhul osalevad kliendid päevas umbes 4 tundi PKT tegevuses ning soovi korral ka teistes kohandatud tegevustes. Nägemispuudega inimestele kohandatud tegevuskeskuse teenus peaks olema sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse rahastatav puudes petsiifiline teenus, mis tagaks pikaajalise kaitstud töö teenuse jätkusuutlikkuse. Eesti Pimedate Liit soovib saada infot pikaajalise kaitstud töö teenuse arendamise töörühma arutelude kohta. Vastame meelsasti nägemispuudega inimestele kaitstud töö pakkumise eripäraga seonduvatele küsimustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jakob Rosin Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel