dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2020
Viit
1.2-2/75-3
Registreeritud
18. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Tiina Titma (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎ERHL arvamus määruse eelnõule - 17.6.2020-2.asice77 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Teet Torgo <[email protected]> Saadetud: 18.06.2020 09:10 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Tiina Titma <[email protected]> Teema: ERHL arvamus määruse eelnõule Tere, Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu arvamuse Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra määruse eelnõule. Lugupidamisega Teet Torgo ERHL Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Hr Tanel Kiik sotsiaalminister Sotsiaalministeerium [email protected] Teie: 12.6.2020 nr 1.2-2/75-1 Meie: 17.6.2020 Arvamus määruse eelnõule Tänan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) nimel hulgimüügi tingimuste ja korra määruse eelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest. Esitame ERHL poolt eelnõule järgmised mõtted: 1. Eelnõuga nähakse ette hulgimüüjate laovaru aruandluse avardamine – edaspidi tuleb nii uutes iganädalaselt esitatavates kui kvartaalselt esitatavates aruannetes eristada Eesti turule ja teistele turgudele hangitud ravimeid. Palume praeguses eelnõust sellest täiendusest loobuda nii sisulistel kui praktilistel kaalutlustel: - Ravimid tuuakse Eestisse kohaliku ravivajaduse katmiseks. Muu riik ette teada oleva ravimi sihtkohana võib kõne alla tulla juhul, kui ravimit eel-ladustatakse Eestis (näiteks nn Balti pakendite puhul). Väljaspool neid juhtumeid võidakse vähemal määral tarnida ravimeid teiste riikide turgudele juhul, kui ravimivaru ületab kohalikku vajadust ja nõudlust. Sel juhul ei ole ravimi tulevane võimalik turustamine teises riigis ravimi hankimisel ette teada, vaid selgub igakordselt konkreetsete asjaolude tekkimisel. Sõltumata põhjusest antakse ravimi väljaveost alati ka riigile teada. Määruses soovitus uue eristuskohustuse ja sellest aruandluse kehtestamise näol ei oleks tegemist eriolukorra ajaks ajutiselt kehtestatud nõude leevendusega, vaid hoopis täiesti uue sisulise kohustuse loomisega nii eriolukorra ajal kui ka enne seda kehtinud aruandluse reeglitega võrreldes. Kuna valdavalt on ravimid Eestisse toodud siin turustamiseks ning täna ei eristata ravimeid sõltuvalt nende tulevasest võimalikust turustamise sihtriigist, siis ei oleks määrusesse kavandatud uuel aruandluse nõudel praktilist sisu. Leiame, et kui juba uue kohustuse loomisel jääb ebaselgeks sellest saadav kasu või on selge, et tegelikku kasu ei pruugi suure tõenäosusega üldse tekkida, siis ei saa selline kohustus olla põhjendatud ega õiguspärane. - Ravimite Eestist välja viimiseks on kehtivas õiguses hulgimüüjatele juba ette nähtud Ravimiameti väljaveost teavitamise ja ametilt väljaveolubade taotlemise süsteem. Seega esitavad hulgimüüjad ametile teabe ravimite riigist väljaviimise kohta juba täna. Hulgimüüja laovarude aruandluses samasisulise teabe esitamine dubleeriks asjatult juba olemasolevat kohustust ning lisaks nii hulgimüüjatele kui ravimiametile andmete vastuvõtmisel ebamõistliku lisakohustuse. Seda olukorras, kus vastav info on riigile teiste meetmete kaudu juba kättesaadav. - Eesti ja teistele turgudele mõeldud ravimivarude eristamine oleks praktikas väga koormav või võimatuse piiril, kuna info hangitud ravimi tulevasest turustamisest väljaspool Eestit ei ole üldjuhul teada ka hulgimüüjale endale. Praktikas nõuaks see hulgimüüjatelt tänaste aruandluse koostamise protsesside ja arvestussüsteemide muutmist, mille rakendamiseks kaasneksid täiendavad kulud ning mis vajaks hulgimüügi tänaste tegevuste ümberkorraldamist. Hulgimüüja peaks hakkama juba ravimi hankimisel või hiljemalt selle lattu saabumisel määratlema ravimi tulevast liikumist ja sihtriiki. Sellist eristamist ja arvepidamist seadus hulgimüüjatele täna ette ei näe. Kuna tegemist oleks andmetega, mida riik ei soovinud ka eriolukorra ajaks iga tööpäevase aruandluskohustuse seadmisel, siis ei saa uue ülesande täitmiseks kasutada ka eriolukorra ajaks loodud ajutisi kiirlahendusi. Ravimite eristamine Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit nende hankimise hetkel määratletud tulevase sihtturu kriteeriumi alusel tekitaks laoarvestuses tänasega võrreldes uued eristamiskriteeriumid ja andmekoosseisud. - Leiame ka, et üksnes määruse tasandil sellise uue sisutegevuse loomine nö tagauksest ravimi laovarude aruandluse sätte kaudu oleks ei oleks lubatav ja õiguspärane (nn contra legem määrus). - Kuna sihtturu kriteeriumi alusel ei peaks ravimeid eristama mitte kõik hulgimüüjad, vaid üksnes need, kellel on laovaru aruannete esitamise kohustus, siis tekiks täiendav uus ja põhjendamatu hulgimüüjate ebavõrdse kohtlemise aspekt. Eesti suuremad hulgimüüjad – aruandlust peaksid esitama vaid üle 10% turuosaga hulgimüüja – kes teevad Eesti elanike ravimitega varustamisel põhilise töö, saaksid iganädalaseks täitmiseks uue ülesande, mida nende konkurendid peaks järgima vaid kord kvartalis. Eeltoodud põhjustel leiame, et nimetatud muudatus ei aita saavutada määruse täiendamiseks seatud eesmärke. Rõhutame, et riigi enda esindajad on avalikkuses korduvalt välja toonud, et ravimite väljavedu Eestist ei ole meil raviminappuse põhjuseks. Kui seesugust sisulist täiendust siiski kaaluda, siis vajaks see läbimõtlemist kaasnevate kulude ja rakendamise ettevalmistamiseks vajaliku perioodi osas. Samuti tuleks tagada nii hulgimüüjatevaheline kui ravimeid hulgimüügi kaudu turustavate ravimitootjate võrdne kohtlemine. Samuti hinnata uue kohustuse aluseks oleva eristamiskriteeriumi kohast normitasandit. 2. Toetame määruse § 15 lg 8 kehtetuks tunnistamist ning eelnõu seletuskirjas hulgimüüjate poolt esitatava aruande kasutuseesmärgi ning (teabe) kaitserežiimi selgitamist. Aruanded ja neis sisalduv teave vajab tõepoolest selget ja tugevat kaitset. Tegemist on konkurentsisensitiivse ja kaubanduslikku teavet sisaldava informatsiooniga, mis vastab kindlasti ka ärisaladuse kriteeriumitele: a) see ei ole üldteada ega avalikkusele kergesti kättesaadav; b) sellel on salajasuse tõttu selge kaubanduslik väärtus; c) teabe omajad rakendavad meetmeid selle kaitseks. Täname eelnõu algatajaid ja koostajaid selle aspekti väljatootmise eest eelnõu seletuskirjas. Andmekaitse tugevdamiseks ja suurema selguse huvides teeme täiendava ettepaneku kaaluda ka määruse põhiteksti täiendamist sättega, mis näeb sõnaselgelt ette aruannete ja neis sisalduva teabe kaitse. Eeskujuna saaks näiteks kasutada tervise- ja tööministri määrust hinnakokkulepete sõlmimise korra kohta, mis näeb otseselt ette, et hinnakokkulepe ei kuulu avalikustamisele. Meeldivale koostööle lootma jäädes! Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevjuht Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel