Saatja: Teet Torgo <
[email protected]>
Saadetud: 18.06.2020 09:10
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Tiina Titma <
[email protected]>
Teema: ERHL arvamus määruse eelnõule
Tere,
Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu arvamuse Ravimite hulgimüügi
tingimuste ja korra määruse eelnõule.
Lugupidamisega
Teet Torgo
ERHL
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Hr Tanel Kiik
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Teie: 12.6.2020 nr 1.2-2/75-1
Meie: 17.6.2020
Arvamus määruse eelnõule
Tänan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) nimel hulgimüügi tingimuste ja korra määruse eelnõu
arvamuse andmiseks saatmise eest.
Esitame ERHL poolt eelnõule järgmised mõtted:
1. Eelnõuga nähakse ette hulgimüüjate laovaru aruandluse avardamine – edaspidi tuleb nii uutes
iganädalaselt esitatavates kui kvartaalselt esitatavates aruannetes eristada Eesti turule ja teistele
turgudele hangitud ravimeid.
Palume praeguses eelnõust sellest täiendusest loobuda nii sisulistel kui praktilistel kaalutlustel:
- Ravimid tuuakse Eestisse kohaliku ravivajaduse katmiseks. Muu riik ette teada oleva ravimi
sihtkohana võib kõne alla tulla juhul, kui ravimit eel-ladustatakse Eestis (näiteks nn Balti pakendite
puhul). Väljaspool neid juhtumeid võidakse vähemal määral tarnida ravimeid teiste riikide turgudele
juhul, kui ravimivaru ületab kohalikku vajadust ja nõudlust. Sel juhul ei ole ravimi tulevane võimalik
turustamine teises riigis ravimi hankimisel ette teada, vaid selgub igakordselt konkreetsete asjaolude
tekkimisel. Sõltumata põhjusest antakse ravimi väljaveost alati ka riigile teada. Määruses soovitus uue
eristuskohustuse ja sellest aruandluse kehtestamise näol ei oleks tegemist eriolukorra ajaks ajutiselt
kehtestatud nõude leevendusega, vaid hoopis täiesti uue sisulise kohustuse loomisega nii eriolukorra
ajal kui ka enne seda kehtinud aruandluse reeglitega võrreldes. Kuna valdavalt on ravimid Eestisse
toodud siin turustamiseks ning täna ei eristata ravimeid sõltuvalt nende tulevasest võimalikust
turustamise sihtriigist, siis ei oleks määrusesse kavandatud uuel aruandluse nõudel praktilist sisu.
Leiame, et kui juba uue kohustuse loomisel jääb ebaselgeks sellest saadav kasu või on selge, et tegelikku
kasu ei pruugi suure tõenäosusega üldse tekkida, siis ei saa selline kohustus olla põhjendatud ega
õiguspärane.
- Ravimite Eestist välja viimiseks on kehtivas õiguses hulgimüüjatele juba ette nähtud
Ravimiameti väljaveost teavitamise ja ametilt väljaveolubade taotlemise süsteem. Seega esitavad
hulgimüüjad ametile teabe ravimite riigist väljaviimise kohta juba täna. Hulgimüüja laovarude
aruandluses samasisulise teabe esitamine dubleeriks asjatult juba olemasolevat kohustust ning lisaks nii
hulgimüüjatele kui ravimiametile andmete vastuvõtmisel ebamõistliku lisakohustuse. Seda olukorras,
kus vastav info on riigile teiste meetmete kaudu juba kättesaadav.
- Eesti ja teistele turgudele mõeldud ravimivarude eristamine oleks praktikas väga koormav või
võimatuse piiril, kuna info hangitud ravimi tulevasest turustamisest väljaspool Eestit ei ole üldjuhul
teada ka hulgimüüjale endale. Praktikas nõuaks see hulgimüüjatelt tänaste aruandluse koostamise
protsesside ja arvestussüsteemide muutmist, mille rakendamiseks kaasneksid täiendavad kulud ning
mis vajaks hulgimüügi tänaste tegevuste ümberkorraldamist. Hulgimüüja peaks hakkama juba ravimi
hankimisel või hiljemalt selle lattu saabumisel määratlema ravimi tulevast liikumist ja sihtriiki. Sellist
eristamist ja arvepidamist seadus hulgimüüjatele täna ette ei näe. Kuna tegemist oleks andmetega, mida
riik ei soovinud ka eriolukorra ajaks iga tööpäevase aruandluskohustuse seadmisel, siis ei saa uue
ülesande täitmiseks kasutada ka eriolukorra ajaks loodud ajutisi kiirlahendusi. Ravimite eristamine
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
nende hankimise hetkel määratletud tulevase sihtturu kriteeriumi alusel tekitaks laoarvestuses tänasega
võrreldes uued eristamiskriteeriumid ja andmekoosseisud.
- Leiame ka, et üksnes määruse tasandil sellise uue sisutegevuse loomine nö tagauksest ravimi
laovarude aruandluse sätte kaudu oleks ei oleks lubatav ja õiguspärane (nn contra legem määrus).
- Kuna sihtturu kriteeriumi alusel ei peaks ravimeid eristama mitte kõik hulgimüüjad, vaid
üksnes need, kellel on laovaru aruannete esitamise kohustus, siis tekiks täiendav uus ja põhjendamatu
hulgimüüjate ebavõrdse kohtlemise aspekt. Eesti suuremad hulgimüüjad – aruandlust peaksid esitama
vaid üle 10% turuosaga hulgimüüja – kes teevad Eesti elanike ravimitega varustamisel põhilise töö,
saaksid iganädalaseks täitmiseks uue ülesande, mida nende konkurendid peaks järgima vaid kord
kvartalis.
Eeltoodud põhjustel leiame, et nimetatud muudatus ei aita saavutada määruse täiendamiseks seatud
eesmärke. Rõhutame, et riigi enda esindajad on avalikkuses korduvalt välja toonud, et ravimite
väljavedu Eestist ei ole meil raviminappuse põhjuseks. Kui seesugust sisulist täiendust siiski kaaluda,
siis vajaks see läbimõtlemist kaasnevate kulude ja rakendamise ettevalmistamiseks vajaliku perioodi
osas. Samuti tuleks tagada nii hulgimüüjatevaheline kui ravimeid hulgimüügi kaudu turustavate
ravimitootjate võrdne kohtlemine. Samuti hinnata uue kohustuse aluseks oleva eristamiskriteeriumi
kohast normitasandit.
2. Toetame määruse § 15 lg 8 kehtetuks tunnistamist ning eelnõu seletuskirjas hulgimüüjate poolt
esitatava aruande kasutuseesmärgi ning (teabe) kaitserežiimi selgitamist. Aruanded ja neis sisalduv
teave vajab tõepoolest selget ja tugevat kaitset. Tegemist on konkurentsisensitiivse ja kaubanduslikku
teavet sisaldava informatsiooniga, mis vastab kindlasti ka ärisaladuse kriteeriumitele: a) see ei ole
üldteada ega avalikkusele kergesti kättesaadav; b) sellel on salajasuse tõttu selge kaubanduslik väärtus;
c) teabe omajad rakendavad meetmeid selle kaitseks. Täname eelnõu algatajaid ja koostajaid selle
aspekti väljatootmise eest eelnõu seletuskirjas.
Andmekaitse tugevdamiseks ja suurema selguse huvides teeme täiendava ettepaneku kaaluda ka
määruse põhiteksti täiendamist sättega, mis näeb sõnaselgelt ette aruannete ja neis sisalduva teabe
kaitse. Eeskujuna saaks näiteks kasutada tervise- ja tööministri määrust hinnakokkulepete sõlmimise
korra kohta, mis näeb otseselt ette, et hinnakokkulepe ei kuulu avalikustamisele.
Meeldivale koostööle lootma jäädes!
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Teet Torgo
tegevjuht
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401