dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Aruande esitamine

Sotsiaalministeerium · 17. juuni 2020
Viit
2-5.1/1990-1
Registreeritud
17. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2-5.1/17/214
Vastutaja
Natalja Omeltšenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎2-5.11990-1 17.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc1086 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 "Aruandevormide kinnitamine" lisa 2 (vorm) Eelarve täitmise aruanne* TAT nimi: Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Aruandeperiood: 01.03.2017-31.05.2020 EA ministri kk 09.03.2020 nr 21 Kulu aruandeperioodi lõpuks 2 Eelarve Kinnitatud eelarve (aasta(d) ) (toetuse saajale tasutud täitmise % väljamakse taotluste põhjal) Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Abikõlblik Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu nr kulu kulu kulu 3 4 5 6 7=(veerg 1 2 5/veerg 3)*100 1 Otsesed kulud 899 600,05 0 400 426,84 0 44,51 1.1 TAT juhtimiskulud 98 324,83 0,00 46 070,02 0,00 46,85 1.1.1 Otsene personalikulu 98 324,83 0,00 46 070,02 0,00 46,85 2.1 IT lahenduse juurutamine ja 1.2 150 142,40 0 86 453,40 0 57,58 arendamine (väljund) 1.2.1 Otsene personalikulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 150 142,40 0,00 86 453,40 0,00 57,58 2.2 Juhtumikorralduse mudeli välja töötamine, piloteerimine ja täiendamine 1.3 581 132,82 0,00 267 903,42 0,00 46,10 ning teavitustegevused (väljund) 1.3.1 Otsene personalikulu 307 818,40 0,00 205 913,53 0,00 66,89 1.3.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 273 314,42 0,00 61 989,89 0,00 22,68 1.4 Järelhindamise läbiviimine 70 000,00 0,00 0,00 0,00 1.4.1 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 70 000,00 0,00 0,00 0,00 2 Kaudsed kulud3 60 921,55 0,00 37 797,62 0,00 62,04 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 960 521,60 0 438 224,46 0 45,62 4 Otsesed personalikulud kokku4 406 143,23 251 983,55 5 Jaotamata eelarve 0,00 6 Eelarve kokku 960 521,60 7 ERF tüüpi kulud kokku 0,00 ERF tüüpi kulude osakaal TAT 8 0,00% kogumaksumusest (%) * esitatakse koos seirearuandega 1 Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele 2 Märgitakse kinnitatud eelarve aastad 3 Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel 4 Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimi Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.02.17-0083 3. Toetuse saaja nimi Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium 4. Partnerite nimi/nimed Kohalikud omavalitsused: Tartu linn, Võru linn, Kohtla-Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 5. TAT abikõlblikkuse 01.03.2017 – 31.12.2023 periood 6. Aruandeperiood 01.03.2017 – 31.05.2020 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja 2.1 IT lahenduse juurutamine ja arendamine nimetus Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub 1 nimetus Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: 2016. a sügisel viidi Tartu ja Võru linnades läbi testprojekt, millega katsetati, kas riiklikes registrites oleva info põhjal on võimalik välja selgitada noored, kes õpi ega tööta ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal. Testprojekt näitas, et registrite päringu tulemusena saab info haridusest ja tööturult eemalolevatest noortest, kuid nende abivajadus ning mitteaktiivsuse põhjus vajavad siiski täiendavat hindamist. Testprojekti näitele tuginedes töötab Sotsiaalministeerium välja noortegarantii tugisüsteemi IT lahenduse, mis rahvastikuregistri andmete baasil koondab erinevatest riiklikest registritest info noortest, kes ei ole nendes registrites aktiivsed ja kuvab selle info KOV juhtumikorraldajale STAR-is. Seejärel päritakse rahvastikuregistrist noorte/lapsevanemate või eestkostjate kontaktandmed, mida KOV-idel on võimalik kasutada kontakteerumiseks, ning koondatakse info olulisematest noorte taustatunnustest (nt haridustase). Erinevate taustatunnuste järgi (nt haridustaseme info järgi, keskendudes esmajärjekorras õpingute katkestajatele, erialase hariduseta noortele jne) on võimalik juhtumikorraldajal prioriseerida noortega kontaktivõttu ja selgitada noore abivajadus ning pakkuda talle sobivat tuge. Lisaks võimaldab IT lahendus juhtumikorraldajal üles märkida noore abivajaduse ja noorele vahendatud teenused. 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 2017: Esialgne ajakava nägi ette andmevahetuse liidesteja KOV-i töötajale STAR-is kuvatava töölaua valmimist 2017. aastal. 2017. aasta I pa telliti hankekorras arendusvajaduse detailanalüüs, mis anti tellijale (TEHIK) üle 7. juunil 2017. Detailanalüüs sisaldas ka KOV-i juhtumikorraldaja STAR-i töölauavaate prototüüpi. Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: NGTS-is kasutatavate andmete töötlemine eeldab seaduslikku alust, mistõttu tegeleti paralleelselt ka õigusruumi muudatustega, milleks töötati välja sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esialgse kava kohaselt pidi eelnõu jõustuma septembrikuus 2017. Seaduseelnõu kooskõlastamine venis aga oodatust pikemaks ning kooskõlastamise käigus muutusid andmetöötluse põhimõtted. Seetõttu otsustati 2017. a maikuus, et otstarbekas on oodata arendushanke väljakuulutamisega seni, kuni andmetöötluse nõuded on selgemad ning seaduseelnõu on jõudnud Riigikokku. Seaduseelnõu sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu 30. novembril ja esitati detsembri alguses Riigikogule ning eelnõu esimene lugemine toimub 17. jaanuaril 2018. Detsembrikuus viidi läbi arendushange ja sõlmiti arendajaga leping. Uueks tähtajaks NGTS-i IT-lahenduse valmimiseks sai 01.05.2018. Hinnang: Arendushanke edasilükkamine õigusliku selguse saamiseni oli otstarbekas, kuna maikuus 2017 oli eelnõu kooskõlastusringi käigus selgunud, et tõenäoliselt tuleb andmetöötluse põhimõtteid (ja sellest tulenevalt ka nõudeid andmeid töötlevale IT süsteemile) muuta. Võrreldes Riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu 2017. a I pa versiooniga on oluliselt muutunud andmetöötluse põhimõtted ning juhul, kui arendus oleks ikkagi tellitud varasema visiooni kohaselt, tuleks, praeguse teadmise kohaselt, hakata tellitud lahendust ümber tegema. Süsteemi alustamise tähtaeg on küll varasemaga võrreldes edasi lükkunud, ent see ei mõjuta oluliselt IT- lahenduse juurutamise muud ajakava. IT lahenduse testimise ja juhtumikorralduse teenuse rakendamise käigus võivad selguda kitsaskohad, täiendavad funktsionaalsused jms, mida juhtumikorraldaja STAR-s vajab, mistõttu on täiendavad arendused jätkuvalt plaanis teostada 2018.–2019. a vastavalt juhtumikorraldusliku mudeli testi tulemustele. Samuti ei ole muutunud statistika- ja aruandlusmooduli valmimise tähtaeg, mis on planeeritud 2019. aastasse. 2018 I pa: Arendaja teavitas, et arenduse üleandmine lükkub 3. maile 2018 (TEHIK-u info). Arenduse üleandmisele järgnes lahenduse ja turvaserveri testimine. Partner-KOV-idele avati nimekiri ja tehniline lahendus tööks 29.mail 2018. Teistele KOV-idele avatakse eelduslikult tehniline lahendus kasutamiseks koos nimekirjadega juunikuu esimesel nädalal, kui partner-KOV-id on kinnitanud, et lahendus ilma suuremate puudusteta ka tootmiskeskkonnas töötab. Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: Arendustööde realisatsioon on hilinenud. Arendustööde käiguga kursis olemiseks on SOM ja TEHIK korduvalt kohtunud. Arendustööde testimise ja realisatsiooni tähtaja pikenemise tingis web-i lahenduse turvaserveri testimine ja registrite teenuste tootmiskeskkonnas käivitamisega tekkinud tehnilised probleemid. Lahenduse testimisse kaasati 5 partner KOV-i. Testimisele eelnes KOV-idele TEHIK-u poolt 15.mail tehnilise lahenduse koolitus. Tehnilise lahenduse kasutamise juhend on edastatud kõigile taotluse esitanud KOV -idele ning on kättesaadav tööeluportaalis KOV-ide alamlehel. Hinnang: Ehkki arenduse üleandmine ja realisatsioon hilines, ei mõjuta see olulisel määral projekti üldist graafikut. KOV-e teavitati lahenduse kasutuselevõtu hilinemisest. 2018 II pa: I sõelumisperioodil oli KOV-idel võimalik nimekirjadega tööd teha nelja kuu jooksul. II sõelumisperioodi nimekirjad avati taotluse esitanud KOV-idele 19. oktoobril. Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: Piloteerivad KOV-id testisid andmevahetuse tulemust ja IT-lahendust ning nende tagasisidele tuginedes parandati selgunud vead enne kui süsteem avati kõikidele KOV-idele kasutamiseks. Näiteks EHIS-e päringu vea tõttu oli sattunud nimekirja ekslikult 1700 noort, kes tegelikult õppisid, kuid viga parandati TEHIK-u ja EHIS-e koostöös operatiivselt ja eksitavad andmed eemaldati nimekirjast. Lahenduse kasutamisel esines sellegipoolest üksikuid tehnilisi takistusi, mis parandati arendaja poolt esimesel võimalusel. Näiteks ei töötanud nimekirja filter, mis võimaldab juhtumikorraldajal saada ülevaadet noortest, kes ei ole 14 päeva peale KOV-ilt teavituse saamist küsimustikku täitnud. Ülevaade on vajalik, et saata 2 meeldetuletus või otsida noorega mõnel muul viisil kontakti. Tulenevalt juhtumikorralduse mudelit piloteerivate KOV-ide antud tagasisidest täiendati ka STAR infosüsteemi kasutamise juhendit. Näiteks kirjeldati rohkem lahti ja lisati joonised selle kohta, kuidas saavad KOV-id esitada STAR-i süsteemiga ühinemise taotlust ja juhtumikorraldajad sisestada süsteemi noortega seotud juhtumiplaani või lihtmenetluse andmeid. 2019 I pa: TEHIK ei ole esimesel poolaastal arendusi teinud. Arendustega on planeeritud jätkata teisel poolaastal. 2019 II pa: Loodi STAR-i iseseisev funktsionaalsus, millega saab manuaalselt andmevahetuse päringusse lisada kui ka eemaldada KOV-e ja vajadusel käivitada päringut üleriigiliseks andmevahetuseks. Üleriigilise andmevahetuse päringu loomise arendused teostati omavahenditest. Arendustega jätkatakse 2020. aastal. 2020 I pa: Arenduste lähteülesanne on esitatud ja Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIK-uga läbiarutatud. TEHIK ei ole esimesel poolaastal arendusi teinud. Arendustega on planeeritud alustada teisel poolaastal. Hinnang: Tehnilise lahenduse kasutamise käigus avastati päringute vigu ja esines muid üksikuid tehnilisi probleeme. Samas on see arusaadav, sest tegemist uue süsteemiga, mille töökindlus kasvab ajaga. Piloteerivate KOV- idega uute sõelumisperioodi nimekirjade ja süsteemi korduv testimine võimaldas ennetada suuremaid probleeme. Kuna avastatud süsteemi vigade parandamine korraldati operatiivselt, siis ei esinenud KOV-ide töötamisel nimekirjadega olulisi takistusi. 2019. aasta lõpu seisuga ei jõutud teostada kõiki esialgselt kavandatud arendusi. Tugisüsteemi piloteerivad KOV-id on toonud välja, et lahenduse sujuvaks toimimiseks on vaja teostada selliseid lisaarendusi nagu ankeedi küsimuste muutmine, kaaskirja saatmisega seonduva ajaloo kuvamine, juhtumite seisudest ülevaate andva nn valgusfoorilahenduse loomine jne. IT-arendustega jätkatakse 2020. aasta teisel poolaastal. Tegevuse nr ja 2.2 Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning nimetus teavitustegevused Alamtegevuse nr ja 2.2.1. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine nimetus2 Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 3 TAUST: Juhtumikorralduse mudeli eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub töö mitteaktiivse noorega, ja koondada info olemasolevatest teenustest. Juhtumikorralduse mudeli lihtsamaks järgmiseks koostatakse metoodiline tegevusjuhis, millest KOV-i töötaja saab lähtuda ning kus on toodud ka loetelu KOV-i enda pakutavatest teenustest ja riigi teenustest, mille abil tuge vajavaid noori tagasi haridusse ja tööturule tuua. Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse testperioodi käigus. 2017: 2017. a koostati juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida on plaanis asuda testima alates 01.05.2018, mil peaks olema toimunud esimene sõelumisperiood. Juhtumikorralduse juhise koostamiseks kohtuti erinevate osapoolte ja partneritega (Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tugila programm, Eesti Noorsootöö Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, kohalikud omavalitsused) ning käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis. 29.03 – 31.03.2017 toimunud õppevisiidi käigus külastati Rootsi riikliku NEET koordinaatori bürood, Riiklikku haridusagentuuri ja Stockholmi linnavalitsuse tööturu administratsiooni. Visiidi käigus tutvustasid võõrustajad Rootsi noortepoliitikat (sh Rootsi lähenemist NEET noorte probleemile) ning Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid jagasid enda igapäevatöö kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noorte leidmisel ja nendega tegelemisel. Õppevisiidilt saadud kogemused ja teadmised aitasid otseselt kaasa juhtumikorralduse mudeli projektiversiooni valmimisele. Stockholmi linnavalitsuse kogemus näitas, et noorega ühendusevõtmisel toimib kõige paremini eelteavituse ja personaalse ühendusevõtmise kombinatsioon (nt saadetakse Stockholmis postkaart ette, et KOV töötaja tuleb külla, ja siis võetakse tegelikult ühendust). Sarnast lähenemist näeb ette ka noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudel, kus KOV-i töötajal on võimalik saata STAR-i kaudu noorele eelinfo ja võimalus anda enda olukorra kohta tagasisidet ning alles seejärel võetakse personaalselt ühendust. Rootsi kogemus näitab ka vajadust riikliku tasandi koordinatsiooni järele, näiteks töötatakse riiklikul tasandil välja standardiseeritud juhtnööre ning abimaterjale ja kogutakse statistikat. Samuti tegeletakse vajaminevate poliitikasoovituste ning seadusemuudatuste ettepanekute väljatöötamisega. Sarnane tööjaotus on planeeritud ka noortegarantii tugisüsteemi väljatöötamisse, kus Sotsiaalministeerium on tugisüsteemi testimise faasis hoidmas arendustegevuste katusvaadet. Rootsi kogemust arvesse võttes kavandatakse noortegarantii tugisüsteemi rakendama hakkavatele juhtumikorraldajatele luua standardiseeritud abimaterjalid noortega intervjuude läbiviimiseks ja nende abivajaduse hindamiseks. Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid olid nõus jagama nende poolt kasutatavaid ankeete ja hindamisjuhiseid, mille Sotsiaalministeerium tõlgib rootsi keelest eesti keelde ning mida seejärel kasutatakse noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse juhise juurde abimaterjalide koostamiseks, mis võimaldaksid kohaliku omavalitsuse töötajatel viia läbi intervjuusid ja abivajaduse hindamisi ühtsetel alustel. Lisaks olid Stockholmi linnavalitsuse töötajad nõus jagama enda kogemusi noortegarantii tugisüsteemi TAT-i partneriks asuvate KOV-ide juhtumikorraldajatele, mistõttu on 2018. a kevadesse planeeritud uus õppevisiit Stockholmi, et TAT-i partner KOV-ide juhtumikorraldajad saaksid Rootsi kogemustest õppida. Muuhulgas toimusid 24.04.2017 ja 03.05.2017 koostöökohtumised TAT-i partneriks hakkavate KOV-idega, kus tutvustati loodava süsteemi põhimõtteid ja arutati juhtumikorralduse mudelit. 06.06.2017 külastati Põltsamaa Tugilat, kus Tugila spetsialistid jagasid enda kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noortega tegelemisest ning andsid tagasiside juhtumikorralduse juhise olulisematele punktidele (nt mida on oluline silmas pidada sihtgruppi kuuluva noorega esimesel kontakteerumisel). Hinnang: 2017. a täideti seatud eesmärk töötada välja juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida noortegarantii tugisüsteemi kasutama hakkavad kohalikud omavalitsused saaksid testima asuda. 2018 I pa: Juhtumikorralduse juhise projektiversiooni tutvustati põhjalikumalt viiele partner-KOV-i juhtumikorraldajale ning projektversioon on kättesaadav ka kõikidele teistele KOV-idele (juhis saadeti andmevahetuse päringus osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele e-kirja teel ja on kättesaadav Tööelu portaalis). 2018. I kv sõlmiti koostöölepped viie TAT-is toodud partner-KOV-iga, kõik viis KOV-i värbasid TAT-i huvides tegutsema hakkava juhtumikorraldaja. TAT-i rahastusega juhtumikorraldajatele korraldati 10.–11. aprill juhtumikorralduse mudeli ja noorsootöö spetsiifikaga koolitus. Koolitusel tutvustasid erinevad eksperdid KOV-idele noorte motiveerimise, nõustamise ja intervjueerimise tehnikaid. 25.–27. aprillil käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis, kus tutvuti Rootsi lähenemisega NEET noorte probleemile ning jagati kogemusi Stockholmis tegutsevate, mitteaktiivsete noorte toetamisega tegelevate spetsialistidega. Stockholmi visiidil said Eestis juhtumikorraldust piloteeriva viie partner-KOVi juhtumikorraldajad võimaluse 4 vahetult õppida juhtumikorralduse põhimõtteid ametnikelt ja noorsootöötajatelt, kes Rootsis edukalt sarnast süsteemi kasutavad. Kuna Eestis esmakordselt alustatakse süsteemi kasutamist, siis on oluline piloteerivate KOV-ide juhtumikorradajatele vastavate teadmiste andmine sh anda võimalus küsida, saada vastuseid ja arutada läbi nende tulevast tööd puudutavaid võimalikke kitsaskohti, edutegureid jm nüansse otse praktikutega. KOV-ide juhtumikorraldajatele tutvustati: - milliseid kanaleid kasutatakse ja milliste meetoditega jõutakse noorteni, - kuidas noori motiveeritakse haridusse või tööturule jõudmiseks pingutusi tegema, - kuidas on korraldatud lapsevanemate (hooldajate) kaasamine tulemuste saavutamiseks, - kuidas toimuvad kohtumised noortega ja kuidas kohtumiseks ettevalmistuda, - millised on olnud tulemused ja edu saavutamise tegurid jne. Rootsis kasutatava süsteemi kogemusel on enim saadud ühendust kirja teel (34%), neil on erinevalt Eestist e-posti aadresse noortel vähe (4% kontaktidest), telefoni teel saavutavad kontakte (28%), noored vs nende vanemad ise on otsinud kontakti (20%), postkaardid (4%), SMS-i teel (3%), kodukülastusi (1%) jm (6%). Tuleb mõelda ja leida viisid, mis tagavad kontakti, nt kirja sisu peab olema huviäratav, köitev; postkaardile kirjutavad oma käega juurde noore nime ja kuupäeva ja kellaaja, millal külastaksid teda; e-posti saatmisel peab kirja subjekt olema sõnastatud selliselt, et noorel oleks huvi e-maili lugeda, mitte see kohe ära kustutada jne. Juhtumikorraldajatele tutvustati Stockholmi noorte tööturukeskuse ja AIM (Activity- inspiration-motivation) keskuse ruume, milline on seal tunnetuslik atmosfäär, mis võimalused on seal noortele (kohvi, joogid, tervislikud snäksid saadavad vabalt jm) ja millised on noorsootöötaja kasutatavad töövahendid intervjueerimisel (temaatilised mängkaardid, klotsid jm nt saab noor valida kaardi, mis paremini iseloomustab seda, mida ta tunneb või millist tööd ta teha tahab jne). Teenused, mida pakutakse on personaalselt sihitatud ja väga erinevad nt coaching, grupitegevused, õpenõustamine, CV koostamine, tööintervjuu ettevalmistus, tervisliku toitumise või käitumise nõustamine, sporditreeningud jm tegevused. Olenevalt noore taustast, tehakse esimene kord ka grupikohtumisi, et noor tunneks ennast vabalt, olles koos temaga sarnases situatsioonis olevate teiste noortega. Esmasel näost-näkku personaalsel kohtumisel tuleb alustada nendest teemadest, mis noort huvitavad, selgitada välja, mida ta vajab, et ennast hästi tunda, mida ta tahab teha ja minna edasi samm haaval eesmärgini. Noorele on tegevused ja tugi vabatahtlik, sundust pole. Kujundlikult peab kogu protsess välja nägema selline, et noor juhib protsessi – tema on nn autojuht, kes hoiab rooli, nemad on kõrval- ja tagaistmel, et vajadusel tuge pakkuda, et noor jõuaks sinna, kuhu soovib. Vanemaid kaasatakse alaealiste noorte puhul, mõnikord pöörduvad vanemad ise nende poole ja algul kohtutakse vanemaga ja sealt jõutakse nooreni. Seega on tulemuste saavutamiseks oluline juhtumi (sh esmase kontakti) hoolikas ettevalmistus, personaalne lähenemine, usalduse võitmine ja selle hoidmine, koostöö võrgustikuga jne. 15.mail kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada läbi noorte intervjueerimise ja abivajaduse hindamise vahendite kasutamine ja tutvustada STAR-i arendatud noortegarantii tugisüsteemi lahendust ja selle kasutamise juhendit. 2018 II pa: 14. augustil kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada statistika- ja aruandlusmooduli arendusvajadust KOV-ide vaatest ning analüüsida tugisüsteemi kasutamisel ilmnenud tehnilisi või juhtumikorraldusega seotud kitsaskohti ning leppida kokku lahendusi. Juhtumikorralduse juhis on andmevahetuse päringus osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele kättesaadav Tööelu portaalis. 2019 I pa: 16.-17. mail toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kuressaares, millest võtsid osa partner- KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikupartnerid Saaremaalt. Koosolekul arutati lahendusi KOV-ide esitatud ettepanekutele ja küsimustele noortegarantii tugisüsteemi rakendamise kohta (infosüsteemi täiendamise võimalusi, võrgustikutööd, juhtumikorralduse protsessi jms). Sotsiaalministeeriumi esindajad andsid ülevaate noortegarantii tugisüsteemi tegevuskava seisudest ja tutvustasid andmekorje nõudeid. Samuti lepiti kokku järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Lisaks andis Saaremaa vallavalitsuse juhtumikorraldaja koos võrgustikutöö esindajatega (Tugila, noortekeskus, Töötukassa) ülevaate piirkonnas tugisüsteemi toimimisest. Üldiselt toimib piloteerivates KOV-ides töö hästi, kitsaskohtadeks on nimekirjaga töö ressursimahukus (paljud nimekirjas olevad noored töötavad või õpivad välismaal ja seda infot ei ole riiklike registrite andmetest võimalik leida, et nimekirja kitsendada). 2019 II pa: 5 15.–16. augustil toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Võrus, millest võtsid osa partner- KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikutöö partnerid Võrumaalt ning Töötukassa esindaja. Koosolekul arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (vajalikud IT arendused, tingimuste muutmine nimekirjade moodustamisel, igakuised statistilised ülevaated, koostöö partneritega, töös ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahustuse võimalik pikendamine). Samuti arutati esitatud juhtumikorralduse mudeli muudatuste ettepanekud ning lepiti kokku edasised sammud muudatuste sisseviimiseks enne septembri KOV-ide seminari toimimist. Lepiti kokku ka järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Oktoobrikuus valmis juhtumikorralduse mudeli kasutamiseks juhise uus versioon, mis on kõikidele noortegarantii tugisüsteemi kasutavatele KOV-idele kättesaadav Tööeluportaalis. Juhisesse on lisatud võrgustikutööd puudutav osa ja täiendatud on juhtumikorralduse põhimõtteid (nt kontaktivõtu ja teatise saatmise järeltegevused, täpsustatud on lihtmenetluse ja juhtumiplaani koostamise põhimõtted jne). 28. novembri noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolituse raames toimus aasta viimane rakenduskoosolek. Koosolekul arutati IT-arenduste seisusid, lepingute pikendamist seoses kavandatava TAT-i ajaraami pikendamisega ja võimalusi tugisüsteemi jätkamiseks ja tööde üleandmiseks KOV-is peale partner-lepingute lõppemist. 2020 I pa: 6.–7. veebruaril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Tartus, millest võtsid osa partner- KOV-ide juhtumikorraldajad ja Tartu võrgustikutöö partnerid ning Töötukassa Kvartali büroo esindajad. Koosolekul arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (nõustamistehnikate kasutamine töös noortega, HEV-noortele ja vaisete terviseriskidega noortele lähenemine, vajalikud IT arendused, koostöö partneritega, töös ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahastuse pikendamine ja selle rakendamise jätkamine peale ESF-i rahastuse lõppemist). Arutati läbi IT-arenduste vajadused ja täpsustati kirjeldused, lepiti kokku IT-arenduste lähteülesande täiendamises. Lepiti kokku ka järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Märtsi lõpus pikendati koostöölepingud partner-KOV-idega piloteerimise jätkamiseks oktoobri lõpuni. 20.–21. mail toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kohtla-Järvel, millest võtsid osa partner- KOV-ide juhtumikorraldajad ja Ida-Virumaa võrgustikutöö partnerid. Koosolekul tutvustati noortegarantii tugisüsteemi avatud taotlusvooru muudatusi, 2020. aasta juunis algava teavituskampaania tegevusi ja uute partner-KOV-idega piloteerimise jätkamise eesmärke ja plaane. Arutati ka võrgustikutöö toimimise jooksvaid küsimusi, viienda seire esialgseid tulemusi ja juhtumikorralduse juhendi täiendamise vajadusi. Lepiti kokku juunis toimuva noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminari päevakava. Hinnang: Täideti seatud eesmärk üle vaadata juhtumikorralduse mudel ja korrigeerida selle kasutamise juhis. Teadlikkuse suurendamiseks ja muudatuste töösse rakendamiseks tutvustati juhise muudatusi noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud KOV-idele 28. novembril toimunud koolitusel. 2020. aasta alguses pikendati koostöölepingud partner-KOVidega, mis annab võimaluse jätkata tugisüsteemi testimisega viienda sõelumisperioodi lõpuni. On tehtud ettevalmistused avatud taotlusvooru avamiseks, mis võimaldab KOV-idel ja nende partneritel senisest soodsamatel tingimustel tugisüsteemi abil tuvastatud noortele juhtumikorraldust ja toetavaid tegevusi pakkuda. Ükski planeeritud tegevus ei ole eriolukorra tõttu ära jäänud. Alamtegevuse nr ja 2.2.2. Juhtumikorralduse mudeli testimine nimetus3 Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.06.2018 alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 6 TAUST: Juhtumikorralduse mudelit testitakse KOV-dega, kes valitakse TAT-i partneriteks vabatahtlikkuse alusel. Mudeli väljatöötamise käigus tehakse KOV-dele ettepanek TAT-ga liituda ning mudelit praktikas testida. TAT-i raames on neil võimalik võtta juhtumikorraldajana tööle täiendav spetsialist, kes hakkab lähtuvalt juhtumikorralduse mudelile tegelema IT lahenduse tulemusel tuvastatud noortega. Samuti viiakse läbi juhtumikorralduse mudeli kasutamisega seotud koolitusi. 2017: 2017. a juhtumikorralduse mudelit ei testitud, kuna esimene sõelumisperiood saab toimuma alles 2018. a. 2018 I pa: Taotluse esimeses andmevahetuse päringus osalemiseks on esitanud kolmkümmend kuus (36) KOV-i. Esimene nimekiri oli viiele partner-KOV-ile kättesaadav 29. maist 2018 ja teistele eelduslikult juunikuu esimese nädala jooksul. Juhtumikorralduse mudeli kasutamist/piloteerimist alustatakse juunikuus 2018. Esialgu KOV-id tutvuvad nimekirjaga, prioriseerivad kontaktivõtud ja seejärel tegutsevad edasi lähtudes juhtumikorralduse juhisest - saadavad välja e-kirjad, SMS-id või kirjas posti teel (olenevalt sellest, millise kontaktid on kättesaadavad), lepivad kokku kohtumised jne. Süsteemi vigadest ja kiiret lahendust nõudvatest probleemidest annavad KOV-id Sotsilaaministeeriumile (sh lahenduse kasutamise tehnilistest tõrgetest TEHIK-ule) teada jooksvalt. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise vahetulemusi, juhtumikorralduse käigus selgunud kitsaskohti ja nende lahendusi on Sotsiaalministeeriumil plaanis arutada partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega ja koostöövõrgustiku esindajatega kvartaalsetel koosolekutel ning tutvustada KOV-idele 1-2 korda aastas toimuvatel infopäevadel ja teha kättesaadavaks vastava web-i lehe (http://tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/) vahendusel. Meetme (s.o noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudeli) rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüsi ja kokkuvõtte esitamise kohustus on Sotsiaalministeeriumile sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses tähtajaga hiljemalt 2020. aastal. 2018 II pa: Viie partner-KOV-i nimekirjades oli esimesel sõelumisperioodils kokku 3 062 ja teisel sõelumisperioodil 3 509 noort. Neist abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks vajas kokku 160 noort (vt allpool tabel 1). 2019 I pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist teisel ja kolmandal sõelumisperioodil . Kolmandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1 744 noort. Neist vajas abi 7.06. 2019 seisuga 35 noort. Kokku kolme sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 195 noort. Partner KOV-ide juhtumikorraldajad koostasid esmakordselt sõelumisnimekirjad abi vajanud noortest. Tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. mai 2019 on abi vajanud abi noorte arv 136. Erinevus varasemalt tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi vigadest, mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27- aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is. 2019 II pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist kolmandal ja neljandal sõelumisperioodil. Kolmandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1 744 noort. Neist vajas abi oktoobris 2019 täpsustatud andmete järgi 61 noort. Neljanda sõelumisperioodi nimekirjades oli 1 638 noort, kellest seni on abi vajanud 61 noort. Kokku nelja sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 282 noort. Partner KOV-ide juhtumikorraldajad koostavad sõelumisperioodi nimekirjad abi vajanud noortest. Nimekirjade järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. detsembrini 2019 abi vajanud noorte arv 189. Erinevus allpool olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi vigadest, mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is. 7 2020 I pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist neljandal ja viiendal sõelumisperioodil. Neljandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1 638 noort. Neist vajas abi märtsis 2020 täpsustatud andmete järgi 77 noort. Viienda sõelumisperioodi nimekirjades oli 1 500 noort, kellest seni on abi vajanud 66 noort. Kokku viie sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 360 noort. Partner KOV-ide juhtumikorraldajad esitavad sõelumisperioodi kohta nimekirjad abi vajanud noortest. Nimekirjade järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. märtsini 2020 abi vajanud noorte arv 211. Erinevus allpool olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud peamiselt andmeseisu väljavõtete kuupäevade erinevusest. Tabel 1. Partner- KOV-ide tegevuste ülevaade II sõelumisperioodi III sõelumisperioodi I (15.10.18 – 14.03.19) (15.03.19 – sõelumisperioodi(5.06.1814.10.18) statistika 14.10.19) 14.10.19 statistika 14.10.18 seisuga 14.03.2019 seisuga seisuga KOV Nimekirjas Abi Abi noorte arv vajanud Nimekirjas Abi vajanud Nimekirjas vajanud noorte noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv arv Kohtla-Järve linn 429 23 506 16 373 5 Raasiku vald 38 10 53 9 38 3 Saaremaa vald 323 14 385 8 292 9 Tartu linn 2 067 25 2 662 31 913 38 Võru linn 181 10 162 10 128 6 Kokku 3 038 82 3 768 74 1 744 61 Tabel 1 (jätk). Partner- KOV-ide tegevuste ülevaade IV sõelumisperioodi V sõelumisperioodi Kokku (15.10.19 14.03.20) (15.03.20 14.10.20) sõelumisperioodid statistika statistika kokku statistika 14.03.2020 seisuga 31.05.2020 seisuga 31.05.2020 seisuga KOV Abi Abi Nimekirjas vajanud Abi vajanud Nimekirjas vajanud noorte arv noorte noorte arv noorte arv noorte arv arv Kohtla-Järve linn 379 24 359 19 87 Raasiku vald 38 7 30 5 34 Saaremaa vald 261 9 226 7 47 Tartu linn 855 29 808 27 150 Võru linn 105 8 77 8 42 Kokku 1 638 77 1 500 66 360 Hinnang: 8 Partner-KOV-id on olnud oma piirkonnas väga aktiivsed noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse põhimõtete rakendajad. Nende tegevuse tulemusel on 31.05.2020 seisuga vajalikku abi saanud või abi saamas 360 noort, mis moodustab 36% kõigist noortegarantii tugisüsteemi kasutanud KOV-ide kaudu tuge saanud/saavatest noortest (kokku 978). STAR infosüsteemiga töötamisel selgunud puudus (juhtumikorraldaja kasutuses olevast nimekirjast kaovad noorte andmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is) on esitatud Sotsiaalkindlustusametile vastavate arenduste planeerimiseks. Alamtegevuse nr ja 2.2.3. Teavitustegevused nimetus4 Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: TAT-i raames kavandatakse teavitustegevusi nii KOV-idele, sihtgrupi noortele kui ka laiemale avalikkusele. KOV-ide suunalise teavituse eesmärgiks on suurendada nende teadlikkust noortegarantii tugisüsteemi IT lahendusest ja juhtumikorralduse mudelist ning motiveerida KOV-e proaktiivselt mitteaktiivsete noortega tegelema. Mitteaktiivsete noorte suunalise teavituse eesmärgiks on teavitada neid võimalusest, et KOV juhtumikorraldaja võib ühendust võtta ja abi pakkuda ning seeläbi noori ette valmistada juhtumikorralduse teenusel osalema. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärgiks on anda teada Sotsiaalministeeriumi tegevusest mitteaktiivsete noorte aktiveerimisel ning väljatöötatud noortegarantii tugisüsteemi lahendusest. 2017: 2017. a toimus põhiline avalikkuse teavitamine noortegarantii tugisüsteemi loomiseks vajaliku seaduseelnõuga seonduvalt. Seaduseelnõu erinevatest etappidest informeeriti avalikkust pressiteadete kaudu, vastati meediapäringutele, organiseeriti kõneisikute intervjuusid. Laiem teavituskampaania oli planeeritud esimese sõelumisperioodi toimumise ajale, mis seaduseelnõu menetluse venimise tõttu lükkus 2018. aastasse. Seetõttu saab ka laiem teavituskampaania ning muud 2017. aastasse planeeritud teavitustegevused toimuma 2018. a. Hinnang: Kuna seaduseelnõu kooskõlastamise käigus muutus eelnõu sisu (kuni VV istungilt heakskiidu saamiseni novembri lõpus 2017) ning Riigikogu menetluses võib ka veel väiksemaid täiendusi tulla, keskenduti teavituses, sh pressiteadetes NEET noorte probleemi olemasolu rõhutamisele ning selgitamisele, kuidas tugisüsteem üldiselt aitab kaasa probleemi lahendamisele. Samas on noortegarantii tugisüsteemi vastu juba tuntud elavat huvi, sh teiste EL liikmesriikide seas ning muudes koostööringkondades. Tagasiside noortegarantii tugisüsteemi põhimõtetele on olnud eriti positiivne nendest ringkondadest ja nendelt partneritelt, kes ise aktiivselt NEET noortega tegelevad. Noortegarantii tugisüsteemi on kajastatud ka Eesti meedias (sh pooldavad artiklid ja sõnavõtud Tugila esindajatelt ja samas negatiivsed kajastused mõne riigiasutuse esindajalt ja poliitikutelt), millest võib järeldada, et avalikkus on juba teemast informeeritud ning 2018. a planeeritud laiemad teavitustegevused (regionaalsed infopäevad KOV-idele; tutvustavad artiklid piirkondlikes ja üleriigilistes ajalehtedes; teavituskampaania jms) ei tule sihtrühmadele üllatusena. 2018 I pa: Teavituskampaania hanke võitjaga (Ecwador) on leping sõlmitud, toimunud on kaks koostöökohtumist, mille käigus täpsustati kampaania sisu, peamisi sõnumeid ja suunda. Teavitustegevuste kõige intensiivsem periood oli planeeritud esimese nimekirja loomisele vahetult eelnevasse aega ehk maikuu teise poolde. Ecwador viis läbi teavituskampaaniad erinevates meediakanalites, levitatakse videoklippe, mis tutvustavad noortele noortegarantii tugisüsteemi, juhtumikorraldajate tööd, lisaks levitati noortegarantii tugisüsteemi tutvustavaid flaiereid ja visuaale kinodes, kaubanduskeskustes, praamidel. Levitatud materjalid (videod või visuaalid) on kättesaadavad ka http://tooelu.ee/ngts. Samuti viis läbi SOM teavitustegevusi maakonnalehtede ja noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide lehtede vahendusel avalikkusele. 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 9 Tööeluportaali koostati noortele mõeldud alamleht, lapsevanematele mõeldud alamleht ja KOV-idele mõeldud alamleht. Loodud lehtedel talletatakse ja tehakse kättesaadavaks sihtgruppidele noortegarantii tugisüsteemi tutvustavat infot ja materjale. Lehtede linke kasutatakse kommunikatsiooni tegevustes, et viidata leidmise kohale. Teavitustegevustele tehakse kokkuvõte ja järelanalüüs, mille tulemusi esitleb Ecwador juunikuus. 2018 II pa: Ecwadori esitles teavitustegevuste järelanalüüsi tulemusi 28.06.2018. Analüüs näitas, et kokkuvõttes saavutati ja ületati videoklippide ja bännerite näitamiste arvusid. Kõige efektiivsema tulemuse andsid: - Google (bännerite näitamisi kokku 4 024 323, mis oli 107,3% planeeritust), - sotsiaalmeedia (videoklippe näidati 92%le 16-26 aastasele Facebooki külastajale ning Facebookis ja Instagramis kokku vaatas videoklippe 174 456 unikaalset inimest, mis oli 136,2% planeeritust), - TV 3 play (250 491 klipi näitamist ja 6061 klikki). II sõelumisperioodi eel jätkas SOM teavitustegevuste läbiviimist noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide ning noortevaldkonnas tegevate organisatsioonide lehtede vahendusel. Avaldati artikkel Sotsiaaltöö ajakirjas. Tööeluportaalis täiendati KOV-dele mõeldud alamlehte ning lisati täiendavad infot I sõelumisperioodi tulemuste ja KOV-dele olulise info kohta. 12. septembril viidi läbi infopäev KOV-idele, kus räägiti Noortegarantii tugisüsteemi käivitamise tulemustest ja edasistest tegevustest ning piloteerivad KOV-id jagasid enda kogemusi noortega töötamisest. 2019 I pa: Märtsis valmis uus noortegarantii tugisüsteemi tutvustav video, mida levitati Facebook-is ja Youtube-is teavituskampaania raames. Video on järele vaadatav lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=1apKO- FtRa8&feature=youtu.be. Vastav Facebooki postitus on kättesaadav lingilt: https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/videos/635574536888922/?epa=SEARCH_BOX 6. mail 2019 toimus seminar noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud kohalike omavalitsuste töötajatele, mille raames anti ülevaade tugisüsteemist ja eelmiste sõelumisperioodide tulemustest, jagati tugisüsteemiga töötamise kogemust ning arutati piirkondade eripärasid noortega töötamisel ja lahendusi võimalikele kitsaskohtadele. 2019 II pa: Teisel poolaastal toimus kaks noortegarantii tugisüsteemi seminari KOV-idele: 10. septembril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar kõikidele KOV-idele ja võrgustikukoostöö esindajatele. Seminaril tutvustati tugisüsteemi kasutamise seniseid tulemusi, süsteemiga liitumise võimalusi, jagati süsteemi kasutajate kogemusi ning pakuti motiveeriva intervjueerimise lühikoolitust. 28.–29. novembril toimus kahepäevane noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolitus, mis oli mõeldud neljandal sõelumisperioodil tugisüsteemi kasutatamiseks taotluse esitanud KOV-idele. Koolituse raames anti ülevaade tugisüsteemi toimimisest, õpetati juhtumikorralduse mudeli praktikas rakendamist uuendatud juhtumikorralduse juhise alusel ja NGTS STAR lahenduse kasutamist. Samuti said osalejad praktilist väljaõpet noortega tulemuslikult suhtlemiseks vajalike tehnikate omandamiseks. Seminari raames toimus ka tugisüsteemi rakenduskoosolek süsteemi piloteerivate KOV-ide juhtumikorraldajatega. Neljandal sõelumisperioodil esitas taotluse noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks kokku 44 KOV-i. 2020 I pa: Viiendal sõelumisperioodil esitas taotluse noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks kokku 48 KOV-i. 2020. aasta esimese viie kuuga teavitustegevusi pole toimunud. Aprilli kuuks planeeritud noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar on eriolukorra tõttu edasi lükatud juuni kuusse. Hinnang: Teavitustegevuste ja koolituste tulemusel on suurenenud noortegarantii tugisüsteemi kasutavate KOV-ide arv ja nende võimekus süsteemi kasutada (kasutatakse rohkem erinevaid võimalusi noortega ühenduse saamiseks, suureneb kompetents erinevate intervjueerimistehnikate kasutamisel jne. I sõelumisperioodi 36-st KOV-st on jõutud V sõelumisperioodil 48 KOV-ini ja süsteemilt tuge saanud noorte arv on kasvanud iga sõelumisperioodiga. Koroonaviiruse pandeemiast tingitud eriolukorra kehtestamine on KOV-idele suunatud tugisüsteemi rakendamise seminari edasi lükanud, kuid see ei mõjuta olulisel määral teavitustegevuse läbiviimist tervikuna kuna suurem meediakampaania oli planeeritud aasta teise poolde. 10 Tegevuse nr ja 2.3 Järelhindamine nimetus Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub nimetus5 Tegevuse või 01.09.2019–31.12.2023 Tegevuse või 01.09.2019 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: Poliitikamuudatuste põhjendatud, tulemusliku ja sihitatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik järelhinnata tehtud poliitikavaliku toimimist. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1601 sätestab Sotsiaalministeeriumile regulatsiooni järelhindamise kohustuse, mille raames analüüsitakse hiljemalt 2020. aastal noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Tegevuse raames tellib elluviija analüüsi, mille tulemusena on hinnatud tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkus. 2020 I pa: Leping järelhindamise läbiviijaga on sõlmitud aprillis 2020. Hinnang: Leping järelhindamise läbiviijaga on sõlmitud vastavalt esialgselt planeeritud ajaraamile. 8. Näitajate6 täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel TAT punktile, saavutustase7 saavutustase missugusest tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Aktiivseid tööturuteenu- 700 (aastaks Tegevuse 2.2.2 tulemusnäitaja 8 seid saanud osalejate 2023) 360 arv TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse Osalejad, kes 6 kuud 40% 0 KOV-id on alustanud noortega pärast tööturuteenuste juhtumikorraldust, kuid pole võimalik saamist on hõives. viia andmeid isikupõhiselt kokku ja võrrelda hõivatud isikutega. Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse. TAT spetsiifilised väljundnäitajad9 Tegevus 2.1. IT 1 1 Näitaja on täidetud Lahendus on lahenduse juurutamine ja kasutusel. Panustab kaudselt arendamine rakenduskava väljundnäitajasse. Tegevus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli välja töötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused Aktiivseid 700 (aastaks Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid saanud 2023) 360 väljundnäitajasse osalejate arv 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 6 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed. 7 TATs fikseeritud saavutustase. 8 TAT raames juhtumikorralduses osalenud loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate hulka, st eeldame, et juhtumikorralduse teenus on aktiivne teenus, mis aitab edasi teistele teenustele. 9 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 11 TAT spetsiifilised tulemusnäitajad10 Osalejad, kes 6 kuud 40% 0 KOV-id on alustanud noortega pärast tööturuteenuste juhtumikorraldust, kuid pole võimalik saamist on hõives. viia andmeid isikupõhiselt kokku ja võrrelda hõivatud isikutega. Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei. sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei. jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Jah. TAT-i tegevuste tulemusena luuakse kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele kohalikele omavalitsustele tööriist, mis või avalike teenuste osutamisele? võimaldab neil jõuda enda piirkonna 16-26-aastaste mitteaktiivsete noorteni ning neile vajalikku abi pakkuda, toomaks noori püsivalt tagasi tööturule ja haridusse. Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud (%): 0% TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel (Nimekirjad on taotluse esitanud KOV-idele selgitus: kättesaadavad, võimalik on jõuda sihtgrupini, toevajadusega noortega kohtuda, koostada juhtumiplaanid neile vajalike teenuste osutamiseks ja alustada aktiivsete tööturuteenuste pakkumist). 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele11 2017: Esialgne ajakava (esimene sõelumisperiood planeeritud toimuma 2017. a jooksul) läks seaduseelnõu kooskõlastamise venimisest tulenevalt nihkesse, mistõttu 2017. a andmevahetuse päringu teostamiseni ei jõutud. Samas valmis õigeaegselt juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida KOV-id saavad testima asuda. Samuti valmis 2017. a IT-lahenduse detailanalüüs ning tehti vajaminevad ettevalmistused arendustöödega alustamiseks 2018. a algul. 2018 I pa: Esimese nimekirja valmimise tähtaeg on küll mõnevõrra edasi nihkunud, ent see ei mõjuta projekti üldist ajagraafikut ning tegevustega liigutakse edasi planeeritud ajaraamis. Jõustunud on õiguslik alus tugisüsteemi loomiseks (Riigikogu kiitis seadusemuudatuse heaks 15.03.2018), partner-KOV-ide juhtumikorraldajad on saanud vajalikud koolitused ja KOV-id üldiselt on tugisüsteemi käivitamisest teadlikud (millest annab tunnistust ka fakt, et 79-st KOV-ist 36 soovis juba esimeses andmevahetuse päringus osaleda). IT-lahendus on testitud ja päringud käivitatud, süsteem on avatud partner-KOV-idele ning planeeritav avamiskuupäev ülejäänud KOV-idele on juunikuu esimene nädal. Sihtrühmale on loodud webi-lehed 10 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 11 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 12 noortegarantii tugisüsteemi tegevuste kohta informatsiooni levitamiseks ja alustatud on kommunikatsioonitegevustega. 2018 II pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Esimese sõelumisperioodi nimekirjadega töötamisel jõuti abivajadust täpsustada 19% nimekirjas olnud noorega. Teise sõelumisperioodi nimekirjadega jõiti ära täpsustada 14% noore abivajadus. Esimese sõelumisperioodi tulemust mõjutas tõenäoliselt ka asjaolu, et süsteemi käiku laskmine veidi hilines ja süsteem oli kasutajatele võõras. Samas ei ole KOV-id osanud ette hinnata, kui suur on tegevuse ressursikulu. Esmakordselt taotlust esitavatel KOV-idel ei ole võimalik ette teada, kui palju on piirkonnas potentsiaalselt tuge vajavaid noori, kellega tuleb ühendust võtta, et hinnata mitme töötaja ressurss on vajalik, et seda tegevust ära katta. 2019 I pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Kolmanda sõelumisperioodi jooksul välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. oktoobrini, mil lõpeb kolmandas sõelumisperiood. 2019 II pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Neljanda sõelumisperioodi jooksul on jõutud 31.12.2019 seisuga 303 abivajava nooreni. Neljanda sõelumisperioodi nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. aprillini, mil lõpeb neljandas sõelumisperiood. 2020 I pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Viie sõelumisperioodi jooksul on partner-KOV-ides jõutud 31.05.2020 seisuga 360 (vabatahtlikult süsteemi kasutavate KOV-idega kokku 978) abivajava nooreni. Viienda sõelumisperioodi nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. oktoobrini, mil lõpeb viies sõelumisperiood. 10. TAT mõju läbivatele teemadele12 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng x x Selgitus: TAT-i tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Juhtumikorraldust testitakse vabatahtlikult TAT-iga liitunud KOV-ides, mistõttu avaldub mõju tööturule väga piiratud mahus ja konkreetsetes piirkondades. Infoühiskond X X Selgitus: TAT-iga luuakse IT lahendus, mis kasutab riigi IT-infrastruktuuri (kesksed registrid; X-tee; STAR jne) ära selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid toetada enda piirkonna noori, kes ei tööta ega õpi ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal, ning pakkuda neile vajalikku tuge, toomaks noori püsivalt tagasi tööturule ja haridusse. Riigivalitsemine x x Selgitus: TAT-i tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT-i ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, kuid väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust. Võrdsed võimalused sh sooline võrdus X X Selgitus: TAT-i raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve sh võrdne kohtlemine X X Selgitus: 12 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12. 13 a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT on suunatud just noorte sihtrühmale. Tegevustega toetatakse mitteaktiivsete noorte konkurentsivõime tõusu tööturul, kes on tööturu mõistes üks haavatavaid riskirühmasid. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust, mis võtab arvesse tervislikust seisundist ja/või puudest tulenevaid erivajadusi. TAT-i eesmärgiks on abistada inimesi avatud tööturule jõudmisel, mistõttu ei suunata käesoleva TAT-i raames teenuseid puuduva töövõimega ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel olevatele inimestele. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest13 – TAT-i sihtrühma analüüsis on toodud välja andmed sugude lõikes. TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14 2017: Koostöö Tervise ja Heaolu Infotehnoloogia keskusega toimis hästi, IT-arendused kulgesid muutunud ajakava kohaselt. Koostöö potentsiaalsete partner KOV-idega sujus ladusalt, KOV-id panustasid juhtumikorralduse mudeli väljatöötamisse. 2018 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse testimisel. TEHIK-u poolt süsteemi üleandmine on toimunud hilinemisega ja mõningate arenduse kvaliteedi probleemidega, mis on põhjustanud viivitusi KOV-ides noortegarantii tugisüsteemi kasutamise alustamisega. Sotsiaalministeerium on juhtinud TEHIK-u tähelepanu puudustele ja arutanud koostöös lahendusi. Selle tulemusel on paranenud TEHIK-u poolt kommunikatsiooni ja kitsaskohtadele lahenduste leidmise juhtimine ning ülevaate andmine arendusega seotud seisudest. 2018 II pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse ning juhtumikorralduse mudeli testimisel. TEHIK-u poolt on esinenud raskuseid tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise ülevaate edastamisega. Tehniliste puuduste tuvastamise ja võimalike lahenduste leidmisel on TEHIK olnud aktiivne. 2019 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TEHIK-u poolt esineb jätkuvalt raskusi tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise andmete väljavõtmisega. 2019 II pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TEHIK-ult võttis statistiliste andmete väljavõtmise ülesande üle Sotsiaalkindlustusamet, kes on STAR infosüsteemi (mille osaks on ka tugisüsteemi IT-lahendus) omanik. Tugisüsteemi tegevuste statistiliste andmete väljavõtmisega seotud päringud on väljatöötatud ning Sotsiaalministeeriumile on tagatud igakuine statistiline aruandlus. Kooskõlastamisel on TAT-i muudatused, millega suurendatakse TAT-i eelarvet ja pikendatakse tegevuste abikõlblikkust 2023. aasta lõpuni, mis võimaldab pikendada süsteemi piloteerimist partner- KOV-idega 2020. aasta lõpuni ja teostada tugisüsteemi testimise käigus välja selgunud lisaarendused. 2020 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TAT-i eelarve on suurendatud ja 13 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) 14 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 14 tegevuste abikõlblikkust on pikendatud 2023. aasta lõpuni. See võimaldab pikendada süsteemi piloteerimist partner-KOV-idega 2020. aasta oktoobri lõpuni. Plaanis on ka teostada tugisüsteemi testimise käigus välja selgunud lisaarendused ning jätkata süsteemi piloteerimist uute partner-KOVidega 2021. aastal. NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Natalja Omeltšenko [email protected] 16.06.2020 Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Sten Andreas Ehrlich [email protected] Kuupäev digiallkirjas Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 15
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel