Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
"Aruandevormide kinnitamine"
lisa 2 (vorm)
Eelarve täitmise aruanne*
TAT nimi: Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Aruandeperiood: 01.03.2017-31.05.2020
EA ministri kk 09.03.2020 nr 21
Kulu aruandeperioodi lõpuks
2 Eelarve
Kinnitatud eelarve (aasta(d) ) (toetuse saajale tasutud
täitmise %
väljamakse taotluste põhjal)
Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Abikõlblik
Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu
nr kulu kulu kulu
3 4 5 6 7=(veerg
1 2
5/veerg 3)*100
1 Otsesed kulud 899 600,05 0 400 426,84 0 44,51
1.1 TAT juhtimiskulud 98 324,83 0,00 46 070,02 0,00 46,85
1.1.1 Otsene personalikulu 98 324,83 0,00 46 070,02 0,00 46,85
2.1 IT lahenduse juurutamine ja
1.2 150 142,40 0 86 453,40 0 57,58
arendamine (väljund)
1.2.1 Otsene personalikulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 150 142,40 0,00 86 453,40 0,00 57,58
2.2 Juhtumikorralduse mudeli välja
töötamine, piloteerimine ja täiendamine
1.3 581 132,82 0,00 267 903,42 0,00 46,10
ning teavitustegevused (väljund)
1.3.1 Otsene personalikulu 307 818,40 0,00 205 913,53 0,00 66,89
1.3.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 273 314,42 0,00 61 989,89 0,00 22,68
1.4 Järelhindamise läbiviimine 70 000,00 0,00 0,00 0,00
1.4.1 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 70 000,00 0,00 0,00 0,00
2 Kaudsed kulud3 60 921,55 0,00 37 797,62 0,00 62,04
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 960 521,60 0 438 224,46 0 45,62
4 Otsesed personalikulud kokku4 406 143,23 251 983,55
5 Jaotamata eelarve 0,00
6 Eelarve kokku 960 521,60
7 ERF tüüpi kulud kokku 0,00
ERF tüüpi kulude osakaal TAT
8 0,00%
kogumaksumusest (%)
* esitatakse koos seirearuandega
1
Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele
2
Märgitakse kinnitatud eelarve aastad
3
Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel
4
Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
Aruande liik vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimi Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.02.17-0083
3. Toetuse saaja nimi Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
4. Partnerite nimi/nimed Kohalikud omavalitsused: Tartu linn, Võru linn, Kohtla-Järve linn,
Raasiku vald, Saaremaa vald.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
5. TAT abikõlblikkuse 01.03.2017 – 31.12.2023
periood
6. Aruandeperiood 01.03.2017 – 31.05.2020
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja 2.1 IT lahenduse juurutamine ja arendamine
nimetus
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub
1
nimetus
Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: 2016. a sügisel viidi Tartu ja Võru linnades läbi testprojekt, millega katsetati, kas riiklikes registrites
oleva info põhjal on võimalik välja selgitada noored, kes õpi ega tööta ega viibi mõjuval põhjusel tööturult
eemal. Testprojekt näitas, et registrite päringu tulemusena saab info haridusest ja tööturult eemalolevatest
noortest, kuid nende abivajadus ning mitteaktiivsuse põhjus vajavad siiski täiendavat hindamist.
Testprojekti näitele tuginedes töötab Sotsiaalministeerium välja noortegarantii tugisüsteemi IT lahenduse,
mis rahvastikuregistri andmete baasil koondab erinevatest riiklikest registritest info noortest, kes ei ole
nendes registrites aktiivsed ja kuvab selle info KOV juhtumikorraldajale STAR-is. Seejärel päritakse
rahvastikuregistrist noorte/lapsevanemate või eestkostjate kontaktandmed, mida KOV-idel on võimalik
kasutada kontakteerumiseks, ning koondatakse info olulisematest noorte taustatunnustest (nt haridustase).
Erinevate taustatunnuste järgi (nt haridustaseme info järgi, keskendudes esmajärjekorras õpingute
katkestajatele, erialase hariduseta noortele jne) on võimalik juhtumikorraldajal prioriseerida noortega
kontaktivõttu ja selgitada noore abivajadus ning pakkuda talle sobivat tuge. Lisaks võimaldab IT lahendus
juhtumikorraldajal üles märkida noore abivajaduse ja noorele vahendatud teenused.
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
2017:
Esialgne ajakava nägi ette andmevahetuse liidesteja KOV-i töötajale STAR-is kuvatava töölaua valmimist
2017. aastal. 2017. aasta I pa telliti hankekorras arendusvajaduse detailanalüüs, mis anti tellijale (TEHIK)
üle 7. juunil 2017. Detailanalüüs sisaldas ka KOV-i juhtumikorraldaja STAR-i töölauavaate prototüüpi.
Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud:
NGTS-is kasutatavate andmete töötlemine eeldab seaduslikku alust, mistõttu tegeleti paralleelselt ka
õigusruumi muudatustega, milleks töötati välja sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu. Esialgse kava kohaselt pidi eelnõu jõustuma septembrikuus 2017.
Seaduseelnõu kooskõlastamine venis aga oodatust pikemaks ning kooskõlastamise käigus muutusid
andmetöötluse põhimõtted. Seetõttu otsustati 2017. a maikuus, et otstarbekas on oodata arendushanke
väljakuulutamisega seni, kuni andmetöötluse nõuded on selgemad ning seaduseelnõu on jõudnud
Riigikokku. Seaduseelnõu sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu 30. novembril ja esitati detsembri alguses
Riigikogule ning eelnõu esimene lugemine toimub 17. jaanuaril 2018.
Detsembrikuus viidi läbi arendushange ja sõlmiti arendajaga leping. Uueks tähtajaks NGTS-i IT-lahenduse
valmimiseks sai 01.05.2018.
Hinnang:
Arendushanke edasilükkamine õigusliku selguse saamiseni oli otstarbekas, kuna maikuus 2017 oli eelnõu
kooskõlastusringi käigus selgunud, et tõenäoliselt tuleb andmetöötluse põhimõtteid (ja sellest tulenevalt ka
nõudeid andmeid töötlevale IT süsteemile) muuta. Võrreldes Riigikogus esimese lugemise läbinud
seaduseelnõu 2017. a I pa versiooniga on oluliselt muutunud andmetöötluse põhimõtted ning juhul, kui
arendus oleks ikkagi tellitud varasema visiooni kohaselt, tuleks, praeguse teadmise kohaselt, hakata tellitud
lahendust ümber tegema.
Süsteemi alustamise tähtaeg on küll varasemaga võrreldes edasi lükkunud, ent see ei mõjuta oluliselt IT-
lahenduse juurutamise muud ajakava. IT lahenduse testimise ja juhtumikorralduse teenuse rakendamise
käigus võivad selguda kitsaskohad, täiendavad funktsionaalsused jms, mida juhtumikorraldaja STAR-s
vajab, mistõttu on täiendavad arendused jätkuvalt plaanis teostada 2018.–2019. a vastavalt
juhtumikorraldusliku mudeli testi tulemustele. Samuti ei ole muutunud statistika- ja aruandlusmooduli
valmimise tähtaeg, mis on planeeritud 2019. aastasse.
2018 I pa:
Arendaja teavitas, et arenduse üleandmine lükkub 3. maile 2018 (TEHIK-u info). Arenduse üleandmisele
järgnes lahenduse ja turvaserveri testimine. Partner-KOV-idele avati nimekiri ja tehniline lahendus tööks
29.mail 2018. Teistele KOV-idele avatakse eelduslikult tehniline lahendus kasutamiseks koos
nimekirjadega juunikuu esimesel nädalal, kui partner-KOV-id on kinnitanud, et lahendus ilma suuremate
puudusteta ka tootmiskeskkonnas töötab.
Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud:
Arendustööde realisatsioon on hilinenud. Arendustööde käiguga kursis olemiseks on SOM ja TEHIK
korduvalt kohtunud. Arendustööde testimise ja realisatsiooni tähtaja pikenemise tingis web-i lahenduse
turvaserveri testimine ja registrite teenuste tootmiskeskkonnas käivitamisega tekkinud tehnilised
probleemid. Lahenduse testimisse kaasati 5 partner KOV-i. Testimisele eelnes KOV-idele TEHIK-u poolt
15.mail tehnilise lahenduse koolitus. Tehnilise lahenduse kasutamise juhend on edastatud kõigile taotluse
esitanud KOV -idele ning on kättesaadav tööeluportaalis KOV-ide alamlehel.
Hinnang:
Ehkki arenduse üleandmine ja realisatsioon hilines, ei mõjuta see olulisel määral projekti üldist graafikut.
KOV-e teavitati lahenduse kasutuselevõtu hilinemisest.
2018 II pa:
I sõelumisperioodil oli KOV-idel võimalik nimekirjadega tööd teha nelja kuu jooksul. II sõelumisperioodi
nimekirjad avati taotluse esitanud KOV-idele 19. oktoobril.
Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud:
Piloteerivad KOV-id testisid andmevahetuse tulemust ja IT-lahendust ning nende tagasisidele tuginedes
parandati selgunud vead enne kui süsteem avati kõikidele KOV-idele kasutamiseks. Näiteks EHIS-e
päringu vea tõttu oli sattunud nimekirja ekslikult 1700 noort, kes tegelikult õppisid, kuid viga parandati
TEHIK-u ja EHIS-e koostöös operatiivselt ja eksitavad andmed eemaldati nimekirjast. Lahenduse
kasutamisel esines sellegipoolest üksikuid tehnilisi takistusi, mis parandati arendaja poolt esimesel
võimalusel. Näiteks ei töötanud nimekirja filter, mis võimaldab juhtumikorraldajal saada ülevaadet noortest,
kes ei ole 14 päeva peale KOV-ilt teavituse saamist küsimustikku täitnud. Ülevaade on vajalik, et saata
2
meeldetuletus või otsida noorega mõnel muul viisil kontakti. Tulenevalt juhtumikorralduse mudelit
piloteerivate KOV-ide antud tagasisidest täiendati ka STAR infosüsteemi kasutamise juhendit. Näiteks
kirjeldati rohkem lahti ja lisati joonised selle kohta, kuidas saavad KOV-id esitada STAR-i süsteemiga
ühinemise taotlust ja juhtumikorraldajad sisestada süsteemi noortega seotud juhtumiplaani või
lihtmenetluse andmeid.
2019 I pa:
TEHIK ei ole esimesel poolaastal arendusi teinud. Arendustega on planeeritud jätkata teisel poolaastal.
2019 II pa:
Loodi STAR-i iseseisev funktsionaalsus, millega saab manuaalselt andmevahetuse päringusse lisada kui
ka eemaldada KOV-e ja vajadusel käivitada päringut üleriigiliseks andmevahetuseks. Üleriigilise
andmevahetuse päringu loomise arendused teostati omavahenditest. Arendustega jätkatakse 2020. aastal.
2020 I pa:
Arenduste lähteülesanne on esitatud ja Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIK-uga läbiarutatud. TEHIK ei ole
esimesel poolaastal arendusi teinud. Arendustega on planeeritud alustada teisel poolaastal.
Hinnang:
Tehnilise lahenduse kasutamise käigus avastati päringute vigu ja esines muid üksikuid tehnilisi probleeme.
Samas on see arusaadav, sest tegemist uue süsteemiga, mille töökindlus kasvab ajaga. Piloteerivate KOV-
idega uute sõelumisperioodi nimekirjade ja süsteemi korduv testimine võimaldas ennetada suuremaid
probleeme. Kuna avastatud süsteemi vigade parandamine korraldati operatiivselt, siis ei esinenud KOV-ide
töötamisel nimekirjadega olulisi takistusi. 2019. aasta lõpu seisuga ei jõutud teostada kõiki esialgselt
kavandatud arendusi. Tugisüsteemi piloteerivad KOV-id on toonud välja, et lahenduse sujuvaks
toimimiseks on vaja teostada selliseid lisaarendusi nagu ankeedi küsimuste muutmine, kaaskirja
saatmisega seonduva ajaloo kuvamine, juhtumite seisudest ülevaate andva nn valgusfoorilahenduse
loomine jne. IT-arendustega jätkatakse 2020. aasta teisel poolaastal.
Tegevuse nr ja 2.2 Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning
nimetus teavitustegevused
Alamtegevuse nr ja 2.2.1. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine
nimetus2
Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
3
TAUST: Juhtumikorralduse mudeli eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub töö mitteaktiivse noorega, ja
koondada info olemasolevatest teenustest. Juhtumikorralduse mudeli lihtsamaks järgmiseks koostatakse
metoodiline tegevusjuhis, millest KOV-i töötaja saab lähtuda ning kus on toodud ka loetelu KOV-i enda
pakutavatest teenustest ja riigi teenustest, mille abil tuge vajavaid noori tagasi haridusse ja tööturule tuua.
Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse testperioodi käigus.
2017:
2017. a koostati juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida on plaanis asuda testima alates
01.05.2018, mil peaks olema toimunud esimene sõelumisperiood. Juhtumikorralduse juhise koostamiseks
kohtuti erinevate osapoolte ja partneritega (Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tugila
programm, Eesti Noorsootöö Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, kohalikud omavalitsused)
ning käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis. 29.03 – 31.03.2017 toimunud õppevisiidi käigus külastati
Rootsi riikliku NEET koordinaatori bürood, Riiklikku haridusagentuuri ja Stockholmi linnavalitsuse tööturu
administratsiooni. Visiidi käigus tutvustasid võõrustajad Rootsi noortepoliitikat (sh Rootsi lähenemist NEET
noorte probleemile) ning Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid jagasid enda igapäevatöö kogemusi
mitteõppivate ja mittetöötavate noorte leidmisel ja nendega tegelemisel. Õppevisiidilt saadud kogemused
ja teadmised aitasid otseselt kaasa juhtumikorralduse mudeli projektiversiooni valmimisele. Stockholmi
linnavalitsuse kogemus näitas, et noorega ühendusevõtmisel toimib kõige paremini eelteavituse ja
personaalse ühendusevõtmise kombinatsioon (nt saadetakse Stockholmis postkaart ette, et KOV töötaja
tuleb külla, ja siis võetakse tegelikult ühendust). Sarnast lähenemist näeb ette ka noortegarantii
tugisüsteemi juhtumikorralduse mudel, kus KOV-i töötajal on võimalik saata STAR-i kaudu noorele eelinfo
ja võimalus anda enda olukorra kohta tagasisidet ning alles seejärel võetakse personaalselt ühendust.
Rootsi kogemus näitab ka vajadust riikliku tasandi koordinatsiooni järele, näiteks töötatakse riiklikul tasandil
välja standardiseeritud juhtnööre ning abimaterjale ja kogutakse statistikat. Samuti tegeletakse
vajaminevate poliitikasoovituste ning seadusemuudatuste ettepanekute väljatöötamisega. Sarnane
tööjaotus on planeeritud ka noortegarantii tugisüsteemi väljatöötamisse, kus Sotsiaalministeerium on
tugisüsteemi testimise faasis hoidmas arendustegevuste katusvaadet. Rootsi kogemust arvesse võttes
kavandatakse noortegarantii tugisüsteemi rakendama hakkavatele juhtumikorraldajatele luua
standardiseeritud abimaterjalid noortega intervjuude läbiviimiseks ja nende abivajaduse hindamiseks.
Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid olid nõus jagama nende poolt kasutatavaid ankeete ja
hindamisjuhiseid, mille Sotsiaalministeerium tõlgib rootsi keelest eesti keelde ning mida seejärel
kasutatakse noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse juhise juurde abimaterjalide koostamiseks, mis
võimaldaksid kohaliku omavalitsuse töötajatel viia läbi intervjuusid ja abivajaduse hindamisi ühtsetel alustel.
Lisaks olid Stockholmi linnavalitsuse töötajad nõus jagama enda kogemusi noortegarantii tugisüsteemi
TAT-i partneriks asuvate KOV-ide juhtumikorraldajatele, mistõttu on 2018. a kevadesse planeeritud uus
õppevisiit Stockholmi, et TAT-i partner KOV-ide juhtumikorraldajad saaksid Rootsi kogemustest õppida.
Muuhulgas toimusid 24.04.2017 ja 03.05.2017 koostöökohtumised TAT-i partneriks hakkavate KOV-idega,
kus tutvustati loodava süsteemi põhimõtteid ja arutati juhtumikorralduse mudelit. 06.06.2017 külastati
Põltsamaa Tugilat, kus Tugila spetsialistid jagasid enda kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noortega
tegelemisest ning andsid tagasiside juhtumikorralduse juhise olulisematele punktidele (nt mida on oluline
silmas pidada sihtgruppi kuuluva noorega esimesel kontakteerumisel).
Hinnang:
2017. a täideti seatud eesmärk töötada välja juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida noortegarantii
tugisüsteemi kasutama hakkavad kohalikud omavalitsused saaksid testima asuda.
2018 I pa:
Juhtumikorralduse juhise projektiversiooni tutvustati põhjalikumalt viiele partner-KOV-i juhtumikorraldajale
ning projektversioon on kättesaadav ka kõikidele teistele KOV-idele (juhis saadeti andmevahetuse
päringus osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele e-kirja teel ja on kättesaadav Tööelu portaalis).
2018. I kv sõlmiti koostöölepped viie TAT-is toodud partner-KOV-iga, kõik viis KOV-i värbasid TAT-i huvides
tegutsema hakkava juhtumikorraldaja. TAT-i rahastusega juhtumikorraldajatele korraldati 10.–11. aprill
juhtumikorralduse mudeli ja noorsootöö spetsiifikaga koolitus. Koolitusel tutvustasid erinevad eksperdid
KOV-idele noorte motiveerimise, nõustamise ja intervjueerimise tehnikaid.
25.–27. aprillil käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis, kus tutvuti Rootsi lähenemisega NEET noorte
probleemile ning jagati kogemusi Stockholmis tegutsevate, mitteaktiivsete noorte toetamisega tegelevate
spetsialistidega.
Stockholmi visiidil said Eestis juhtumikorraldust piloteeriva viie partner-KOVi juhtumikorraldajad võimaluse
4
vahetult õppida juhtumikorralduse põhimõtteid ametnikelt ja noorsootöötajatelt, kes Rootsis edukalt sarnast
süsteemi kasutavad. Kuna Eestis esmakordselt alustatakse süsteemi kasutamist, siis on oluline
piloteerivate KOV-ide juhtumikorradajatele vastavate teadmiste andmine sh anda võimalus küsida, saada
vastuseid ja arutada läbi nende tulevast tööd puudutavaid võimalikke kitsaskohti, edutegureid jm nüansse
otse praktikutega. KOV-ide juhtumikorraldajatele tutvustati:
- milliseid kanaleid kasutatakse ja milliste meetoditega jõutakse noorteni,
- kuidas noori motiveeritakse haridusse või tööturule jõudmiseks pingutusi tegema,
- kuidas on korraldatud lapsevanemate (hooldajate) kaasamine tulemuste saavutamiseks,
- kuidas toimuvad kohtumised noortega ja kuidas kohtumiseks ettevalmistuda,
- millised on olnud tulemused ja edu saavutamise tegurid jne.
Rootsis kasutatava süsteemi kogemusel on enim saadud ühendust kirja teel (34%), neil on erinevalt Eestist
e-posti aadresse noortel vähe (4% kontaktidest), telefoni teel saavutavad kontakte (28%), noored vs nende
vanemad ise on otsinud kontakti (20%), postkaardid (4%), SMS-i teel (3%), kodukülastusi (1%) jm (6%).
Tuleb mõelda ja leida viisid, mis tagavad kontakti, nt kirja sisu peab olema huviäratav, köitev; postkaardile
kirjutavad oma käega juurde noore nime ja kuupäeva ja kellaaja, millal külastaksid teda; e-posti saatmisel
peab kirja subjekt olema sõnastatud selliselt, et noorel oleks huvi e-maili lugeda, mitte see kohe ära
kustutada jne. Juhtumikorraldajatele tutvustati Stockholmi noorte tööturukeskuse ja AIM (Activity-
inspiration-motivation) keskuse ruume, milline on seal tunnetuslik atmosfäär, mis võimalused on seal
noortele (kohvi, joogid, tervislikud snäksid saadavad vabalt jm) ja millised on noorsootöötaja kasutatavad
töövahendid intervjueerimisel (temaatilised mängkaardid, klotsid jm nt saab noor valida kaardi, mis paremini
iseloomustab seda, mida ta tunneb või millist tööd ta teha tahab jne). Teenused, mida pakutakse on
personaalselt sihitatud ja väga erinevad nt coaching, grupitegevused, õpenõustamine, CV koostamine,
tööintervjuu ettevalmistus, tervisliku toitumise või käitumise nõustamine, sporditreeningud jm tegevused.
Olenevalt noore taustast, tehakse esimene kord ka grupikohtumisi, et noor tunneks ennast vabalt, olles
koos temaga sarnases situatsioonis olevate teiste noortega. Esmasel näost-näkku personaalsel kohtumisel
tuleb alustada nendest teemadest, mis noort huvitavad, selgitada välja, mida ta vajab, et ennast hästi tunda,
mida ta tahab teha ja minna edasi samm haaval eesmärgini. Noorele on tegevused ja tugi vabatahtlik,
sundust pole. Kujundlikult peab kogu protsess välja nägema selline, et noor juhib protsessi – tema on nn
autojuht, kes hoiab rooli, nemad on kõrval- ja tagaistmel, et vajadusel tuge pakkuda, et noor jõuaks sinna,
kuhu soovib. Vanemaid kaasatakse alaealiste noorte puhul, mõnikord pöörduvad vanemad ise nende poole
ja algul kohtutakse vanemaga ja sealt jõutakse nooreni.
Seega on tulemuste saavutamiseks oluline juhtumi (sh esmase kontakti) hoolikas ettevalmistus,
personaalne lähenemine, usalduse võitmine ja selle hoidmine, koostöö võrgustikuga jne.
15.mail kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada läbi noorte intervjueerimise ja
abivajaduse hindamise vahendite kasutamine ja tutvustada STAR-i arendatud noortegarantii tugisüsteemi
lahendust ja selle kasutamise juhendit.
2018 II pa:
14. augustil kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada statistika- ja aruandlusmooduli
arendusvajadust KOV-ide vaatest ning analüüsida tugisüsteemi kasutamisel ilmnenud tehnilisi või
juhtumikorraldusega seotud kitsaskohti ning leppida kokku lahendusi. Juhtumikorralduse juhis on
andmevahetuse päringus osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele kättesaadav Tööelu portaalis.
2019 I pa:
16.-17. mail toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kuressaares, millest võtsid osa partner-
KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikupartnerid Saaremaalt. Koosolekul arutati lahendusi KOV-ide
esitatud ettepanekutele ja küsimustele noortegarantii tugisüsteemi rakendamise kohta (infosüsteemi
täiendamise võimalusi, võrgustikutööd, juhtumikorralduse protsessi jms). Sotsiaalministeeriumi esindajad
andsid ülevaate noortegarantii tugisüsteemi tegevuskava seisudest ja tutvustasid andmekorje nõudeid.
Samuti lepiti kokku järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Lisaks
andis Saaremaa vallavalitsuse juhtumikorraldaja koos võrgustikutöö esindajatega (Tugila, noortekeskus,
Töötukassa) ülevaate piirkonnas tugisüsteemi toimimisest. Üldiselt toimib piloteerivates KOV-ides töö hästi,
kitsaskohtadeks on nimekirjaga töö ressursimahukus (paljud nimekirjas olevad noored töötavad või õpivad
välismaal ja seda infot ei ole riiklike registrite andmetest võimalik leida, et nimekirja kitsendada).
2019 II pa:
5
15.–16. augustil toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Võrus, millest võtsid osa partner-
KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikutöö partnerid Võrumaalt ning Töötukassa esindaja. Koosolekul
arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (vajalikud IT arendused, tingimuste
muutmine nimekirjade moodustamisel, igakuised statistilised ülevaated, koostöö partneritega, töös
ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahustuse võimalik pikendamine). Samuti arutati esitatud
juhtumikorralduse mudeli muudatuste ettepanekud ning lepiti kokku edasised sammud muudatuste
sisseviimiseks enne septembri KOV-ide seminari toimimist. Lepiti kokku ka järgmise rakenduskoosoleku
päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Oktoobrikuus valmis juhtumikorralduse mudeli
kasutamiseks juhise uus versioon, mis on kõikidele noortegarantii tugisüsteemi kasutavatele KOV-idele
kättesaadav Tööeluportaalis. Juhisesse on lisatud võrgustikutööd puudutav osa ja täiendatud on
juhtumikorralduse põhimõtteid (nt kontaktivõtu ja teatise saatmise järeltegevused, täpsustatud on
lihtmenetluse ja juhtumiplaani koostamise põhimõtted jne).
28. novembri noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolituse raames toimus aasta viimane
rakenduskoosolek. Koosolekul arutati IT-arenduste seisusid, lepingute pikendamist seoses kavandatava
TAT-i ajaraami pikendamisega ja võimalusi tugisüsteemi jätkamiseks ja tööde üleandmiseks KOV-is peale
partner-lepingute lõppemist.
2020 I pa:
6.–7. veebruaril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Tartus, millest võtsid osa partner-
KOV-ide juhtumikorraldajad ja Tartu võrgustikutöö partnerid ning Töötukassa Kvartali büroo esindajad.
Koosolekul arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (nõustamistehnikate
kasutamine töös noortega, HEV-noortele ja vaisete terviseriskidega noortele lähenemine, vajalikud IT
arendused, koostöö partneritega, töös ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahastuse pikendamine ja selle
rakendamise jätkamine peale ESF-i rahastuse lõppemist). Arutati läbi IT-arenduste vajadused ja täpsustati
kirjeldused, lepiti kokku IT-arenduste lähteülesande täiendamises. Lepiti kokku ka järgmise
rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes.
Märtsi lõpus pikendati koostöölepingud partner-KOV-idega piloteerimise jätkamiseks oktoobri lõpuni.
20.–21. mail toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kohtla-Järvel, millest võtsid osa partner-
KOV-ide juhtumikorraldajad ja Ida-Virumaa võrgustikutöö partnerid. Koosolekul tutvustati noortegarantii
tugisüsteemi avatud taotlusvooru muudatusi, 2020. aasta juunis algava teavituskampaania tegevusi ja uute
partner-KOV-idega piloteerimise jätkamise eesmärke ja plaane. Arutati ka võrgustikutöö toimimise
jooksvaid küsimusi, viienda seire esialgseid tulemusi ja juhtumikorralduse juhendi täiendamise vajadusi.
Lepiti kokku juunis toimuva noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminari päevakava.
Hinnang:
Täideti seatud eesmärk üle vaadata juhtumikorralduse mudel ja korrigeerida selle kasutamise juhis.
Teadlikkuse suurendamiseks ja muudatuste töösse rakendamiseks tutvustati juhise muudatusi
noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud KOV-idele 28. novembril toimunud koolitusel.
2020. aasta alguses pikendati koostöölepingud partner-KOVidega, mis annab võimaluse jätkata
tugisüsteemi testimisega viienda sõelumisperioodi lõpuni. On tehtud ettevalmistused avatud taotlusvooru
avamiseks, mis võimaldab KOV-idel ja nende partneritel senisest soodsamatel tingimustel tugisüsteemi abil
tuvastatud noortele juhtumikorraldust ja toetavaid tegevusi pakkuda. Ükski planeeritud tegevus ei ole
eriolukorra tõttu ära jäänud.
Alamtegevuse nr ja 2.2.2. Juhtumikorralduse mudeli testimine
nimetus3
Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.06.2018
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
6
TAUST: Juhtumikorralduse mudelit testitakse KOV-dega, kes valitakse TAT-i partneriteks vabatahtlikkuse
alusel. Mudeli väljatöötamise käigus tehakse KOV-dele ettepanek TAT-ga liituda ning mudelit praktikas
testida. TAT-i raames on neil võimalik võtta juhtumikorraldajana tööle täiendav spetsialist, kes hakkab
lähtuvalt juhtumikorralduse mudelile tegelema IT lahenduse tulemusel tuvastatud noortega. Samuti viiakse
läbi juhtumikorralduse mudeli kasutamisega seotud koolitusi.
2017:
2017. a juhtumikorralduse mudelit ei testitud, kuna esimene sõelumisperiood saab toimuma alles 2018. a.
2018 I pa:
Taotluse esimeses andmevahetuse päringus osalemiseks on esitanud kolmkümmend kuus (36) KOV-i.
Esimene nimekiri oli viiele partner-KOV-ile kättesaadav 29. maist 2018 ja teistele eelduslikult juunikuu
esimese nädala jooksul. Juhtumikorralduse mudeli kasutamist/piloteerimist alustatakse juunikuus 2018.
Esialgu KOV-id tutvuvad nimekirjaga, prioriseerivad kontaktivõtud ja seejärel tegutsevad edasi lähtudes
juhtumikorralduse juhisest - saadavad välja e-kirjad, SMS-id või kirjas posti teel (olenevalt sellest, millise
kontaktid on kättesaadavad), lepivad kokku kohtumised jne. Süsteemi vigadest ja kiiret lahendust
nõudvatest probleemidest annavad KOV-id Sotsilaaministeeriumile (sh lahenduse kasutamise tehnilistest
tõrgetest TEHIK-ule) teada jooksvalt. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise vahetulemusi,
juhtumikorralduse käigus selgunud kitsaskohti ja nende lahendusi on Sotsiaalministeeriumil plaanis arutada
partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega ja koostöövõrgustiku esindajatega kvartaalsetel koosolekutel ning
tutvustada KOV-idele 1-2 korda aastas toimuvatel infopäevadel ja teha kättesaadavaks vastava web-i lehe
(http://tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/)
vahendusel.
Meetme (s.o noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudeli) rakendamise mõju ja tulemuslikkuse
analüüsi ja kokkuvõtte esitamise kohustus on Sotsiaalministeeriumile sätestatud sotsiaalhoolekande
seaduses tähtajaga hiljemalt 2020. aastal.
2018 II pa:
Viie partner-KOV-i nimekirjades oli esimesel sõelumisperioodils kokku 3 062 ja teisel sõelumisperioodil 3
509 noort. Neist abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks vajas kokku 160 noort (vt allpool
tabel 1).
2019 I pa:
Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist teisel ja kolmandal sõelumisperioodil .
Kolmandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1 744 noort. Neist vajas abi 7.06. 2019
seisuga 35 noort. Kokku kolme sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee
jätkamiseks 195 noort.
Partner KOV-ide juhtumikorraldajad koostasid esmakordselt sõelumisnimekirjad abi vajanud noortest.
Tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. mai 2019 on abi vajanud abi noorte arv 136. Erinevus varasemalt
tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi vigadest,
mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-
aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is.
2019 II pa:
Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist kolmandal ja neljandal sõelumisperioodil.
Kolmandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1 744 noort. Neist vajas abi oktoobris 2019
täpsustatud andmete järgi 61 noort. Neljanda sõelumisperioodi nimekirjades oli 1 638 noort, kellest seni on
abi vajanud 61 noort. Kokku nelja sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee
jätkamiseks 282 noort.
Partner KOV-ide juhtumikorraldajad koostavad sõelumisperioodi nimekirjad abi vajanud noortest.
Nimekirjade järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. detsembrini 2019 abi vajanud noorte arv 189.
Erinevus allpool olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i
infosüsteemi vigadest, mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi
jooksul saanud 27-aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud
menetlusega STAR-is.
7
2020 I pa:
Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist neljandal ja viiendal sõelumisperioodil.
Neljandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1 638 noort. Neist vajas abi märtsis 2020
täpsustatud andmete järgi 77 noort. Viienda sõelumisperioodi nimekirjades oli 1 500 noort, kellest seni on
abi vajanud 66 noort. Kokku viie sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee
jätkamiseks 360 noort.
Partner KOV-ide juhtumikorraldajad esitavad sõelumisperioodi kohta nimekirjad abi vajanud noortest.
Nimekirjade järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. märtsini 2020 abi vajanud noorte arv 211. Erinevus
allpool olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud peamiselt andmeseisu väljavõtete kuupäevade
erinevusest.
Tabel 1. Partner- KOV-ide tegevuste ülevaade
II sõelumisperioodi III sõelumisperioodi
I
(15.10.18 – 14.03.19) (15.03.19 –
sõelumisperioodi(5.06.1814.10.18)
statistika 14.10.19) 14.10.19
statistika 14.10.18 seisuga
14.03.2019 seisuga seisuga
KOV Nimekirjas Abi
Abi noorte arv vajanud
Nimekirjas Abi vajanud Nimekirjas
vajanud noorte
noorte arv noorte arv noorte arv
noorte arv arv
Kohtla-Järve linn 429 23 506 16 373 5
Raasiku vald 38 10 53 9 38 3
Saaremaa vald 323 14 385 8 292 9
Tartu linn 2 067 25 2 662 31 913 38
Võru linn 181 10 162 10 128 6
Kokku 3 038 82 3 768 74 1 744 61
Tabel 1 (jätk). Partner- KOV-ide tegevuste ülevaade
IV sõelumisperioodi V sõelumisperioodi Kokku
(15.10.19 14.03.20) (15.03.20 14.10.20) sõelumisperioodid
statistika statistika kokku statistika
14.03.2020 seisuga 31.05.2020 seisuga 31.05.2020 seisuga
KOV Abi
Abi Nimekirjas vajanud Abi vajanud
Nimekirjas
vajanud noorte arv noorte noorte arv
noorte arv
noorte arv arv
Kohtla-Järve linn 379 24 359 19 87
Raasiku vald 38 7 30 5 34
Saaremaa vald 261 9 226 7 47
Tartu linn 855 29 808 27 150
Võru linn 105 8 77 8 42
Kokku 1 638 77 1 500 66 360
Hinnang:
8
Partner-KOV-id on olnud oma piirkonnas väga aktiivsed noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse
põhimõtete rakendajad. Nende tegevuse tulemusel on 31.05.2020 seisuga vajalikku abi saanud või abi
saamas 360 noort, mis moodustab 36% kõigist noortegarantii tugisüsteemi kasutanud KOV-ide kaudu tuge
saanud/saavatest noortest (kokku 978).
STAR infosüsteemiga töötamisel selgunud puudus (juhtumikorraldaja kasutuses olevast nimekirjast kaovad
noorte andmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või on seotud mõne muu
sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is) on esitatud Sotsiaalkindlustusametile
vastavate arenduste planeerimiseks.
Alamtegevuse nr ja 2.2.3. Teavitustegevused
nimetus4
Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: TAT-i raames kavandatakse teavitustegevusi nii KOV-idele, sihtgrupi noortele kui ka laiemale
avalikkusele. KOV-ide suunalise teavituse eesmärgiks on suurendada nende teadlikkust noortegarantii
tugisüsteemi IT lahendusest ja juhtumikorralduse mudelist ning motiveerida KOV-e proaktiivselt
mitteaktiivsete noortega tegelema. Mitteaktiivsete noorte suunalise teavituse eesmärgiks on teavitada neid
võimalusest, et KOV juhtumikorraldaja võib ühendust võtta ja abi pakkuda ning seeläbi noori ette valmistada
juhtumikorralduse teenusel osalema. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärgiks on anda teada
Sotsiaalministeeriumi tegevusest mitteaktiivsete noorte aktiveerimisel ning väljatöötatud noortegarantii
tugisüsteemi lahendusest.
2017:
2017. a toimus põhiline avalikkuse teavitamine noortegarantii tugisüsteemi loomiseks vajaliku
seaduseelnõuga seonduvalt. Seaduseelnõu erinevatest etappidest informeeriti avalikkust pressiteadete
kaudu, vastati meediapäringutele, organiseeriti kõneisikute intervjuusid. Laiem teavituskampaania oli
planeeritud esimese sõelumisperioodi toimumise ajale, mis seaduseelnõu menetluse venimise tõttu lükkus
2018. aastasse. Seetõttu saab ka laiem teavituskampaania ning muud 2017. aastasse planeeritud
teavitustegevused toimuma 2018. a.
Hinnang: Kuna seaduseelnõu kooskõlastamise käigus muutus eelnõu sisu (kuni VV istungilt heakskiidu
saamiseni novembri lõpus 2017) ning Riigikogu menetluses võib ka veel väiksemaid täiendusi tulla,
keskenduti teavituses, sh pressiteadetes NEET noorte probleemi olemasolu rõhutamisele ning
selgitamisele, kuidas tugisüsteem üldiselt aitab kaasa probleemi lahendamisele. Samas on noortegarantii
tugisüsteemi vastu juba tuntud elavat huvi, sh teiste EL liikmesriikide seas ning muudes
koostööringkondades. Tagasiside noortegarantii tugisüsteemi põhimõtetele on olnud eriti positiivne nendest
ringkondadest ja nendelt partneritelt, kes ise aktiivselt NEET noortega tegelevad. Noortegarantii
tugisüsteemi on kajastatud ka Eesti meedias (sh pooldavad artiklid ja sõnavõtud Tugila esindajatelt ja
samas negatiivsed kajastused mõne riigiasutuse esindajalt ja poliitikutelt), millest võib järeldada, et
avalikkus on juba teemast informeeritud ning 2018. a planeeritud laiemad teavitustegevused (regionaalsed
infopäevad KOV-idele; tutvustavad artiklid piirkondlikes ja üleriigilistes ajalehtedes; teavituskampaania jms)
ei tule sihtrühmadele üllatusena.
2018 I pa:
Teavituskampaania hanke võitjaga (Ecwador) on leping sõlmitud, toimunud on kaks koostöökohtumist, mille
käigus täpsustati kampaania sisu, peamisi sõnumeid ja suunda. Teavitustegevuste kõige intensiivsem
periood oli planeeritud esimese nimekirja loomisele vahetult eelnevasse aega ehk maikuu teise poolde.
Ecwador viis läbi teavituskampaaniad erinevates meediakanalites, levitatakse videoklippe, mis tutvustavad
noortele noortegarantii tugisüsteemi, juhtumikorraldajate tööd, lisaks levitati noortegarantii tugisüsteemi
tutvustavaid flaiereid ja visuaale kinodes, kaubanduskeskustes, praamidel. Levitatud materjalid (videod või
visuaalid) on kättesaadavad ka http://tooelu.ee/ngts. Samuti viis läbi SOM teavitustegevusi
maakonnalehtede ja noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide lehtede vahendusel avalikkusele.
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
9
Tööeluportaali koostati noortele mõeldud alamleht, lapsevanematele mõeldud alamleht ja KOV-idele
mõeldud alamleht. Loodud lehtedel talletatakse ja tehakse kättesaadavaks sihtgruppidele noortegarantii
tugisüsteemi tutvustavat infot ja materjale. Lehtede linke kasutatakse kommunikatsiooni tegevustes, et
viidata leidmise kohale.
Teavitustegevustele tehakse kokkuvõte ja järelanalüüs, mille tulemusi esitleb Ecwador juunikuus.
2018 II pa:
Ecwadori esitles teavitustegevuste järelanalüüsi tulemusi 28.06.2018. Analüüs näitas, et kokkuvõttes
saavutati ja ületati videoklippide ja bännerite näitamiste arvusid. Kõige efektiivsema tulemuse andsid:
- Google (bännerite näitamisi kokku 4 024 323, mis oli 107,3% planeeritust),
- sotsiaalmeedia (videoklippe näidati 92%le 16-26 aastasele Facebooki külastajale ning Facebookis ja
Instagramis kokku vaatas videoklippe 174 456 unikaalset inimest, mis oli 136,2% planeeritust),
- TV 3 play (250 491 klipi näitamist ja 6061 klikki).
II sõelumisperioodi eel jätkas SOM teavitustegevuste läbiviimist noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate
KOV-ide ning noortevaldkonnas tegevate organisatsioonide lehtede vahendusel. Avaldati artikkel
Sotsiaaltöö ajakirjas. Tööeluportaalis täiendati KOV-dele mõeldud alamlehte ning lisati täiendavad infot I
sõelumisperioodi tulemuste ja KOV-dele olulise info kohta.
12. septembril viidi läbi infopäev KOV-idele, kus räägiti Noortegarantii tugisüsteemi käivitamise tulemustest
ja edasistest tegevustest ning piloteerivad KOV-id jagasid enda kogemusi noortega töötamisest.
2019 I pa:
Märtsis valmis uus noortegarantii tugisüsteemi tutvustav video, mida levitati Facebook-is ja Youtube-is
teavituskampaania raames. Video on järele vaadatav lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=1apKO-
FtRa8&feature=youtu.be. Vastav Facebooki postitus on kättesaadav lingilt:
https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/videos/635574536888922/?epa=SEARCH_BOX
6. mail 2019 toimus seminar noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud kohalike
omavalitsuste töötajatele, mille raames anti ülevaade tugisüsteemist ja eelmiste sõelumisperioodide
tulemustest, jagati tugisüsteemiga töötamise kogemust ning arutati piirkondade eripärasid noortega
töötamisel ja lahendusi võimalikele kitsaskohtadele.
2019 II pa:
Teisel poolaastal toimus kaks noortegarantii tugisüsteemi seminari KOV-idele:
10. septembril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar kõikidele KOV-idele ja
võrgustikukoostöö esindajatele. Seminaril tutvustati tugisüsteemi kasutamise seniseid tulemusi,
süsteemiga liitumise võimalusi, jagati süsteemi kasutajate kogemusi ning pakuti motiveeriva
intervjueerimise lühikoolitust.
28.–29. novembril toimus kahepäevane noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolitus, mis oli mõeldud
neljandal sõelumisperioodil tugisüsteemi kasutatamiseks taotluse esitanud KOV-idele. Koolituse raames
anti ülevaade tugisüsteemi toimimisest, õpetati juhtumikorralduse mudeli praktikas rakendamist uuendatud
juhtumikorralduse juhise alusel ja NGTS STAR lahenduse kasutamist. Samuti said osalejad praktilist
väljaõpet noortega tulemuslikult suhtlemiseks vajalike tehnikate omandamiseks. Seminari raames toimus
ka tugisüsteemi rakenduskoosolek süsteemi piloteerivate KOV-ide juhtumikorraldajatega.
Neljandal sõelumisperioodil esitas taotluse noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks kokku 44 KOV-i.
2020 I pa:
Viiendal sõelumisperioodil esitas taotluse noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks kokku 48 KOV-i.
2020. aasta esimese viie kuuga teavitustegevusi pole toimunud. Aprilli kuuks planeeritud noortegarantii
tugisüsteemi rakendamise seminar on eriolukorra tõttu edasi lükatud juuni kuusse.
Hinnang:
Teavitustegevuste ja koolituste tulemusel on suurenenud noortegarantii tugisüsteemi kasutavate KOV-ide
arv ja nende võimekus süsteemi kasutada (kasutatakse rohkem erinevaid võimalusi noortega ühenduse
saamiseks, suureneb kompetents erinevate intervjueerimistehnikate kasutamisel jne. I sõelumisperioodi
36-st KOV-st on jõutud V sõelumisperioodil 48 KOV-ini ja süsteemilt tuge saanud noorte arv on kasvanud
iga sõelumisperioodiga. Koroonaviiruse pandeemiast tingitud eriolukorra kehtestamine on KOV-idele
suunatud tugisüsteemi rakendamise seminari edasi lükanud, kuid see ei mõjuta olulisel määral
teavitustegevuse läbiviimist tervikuna kuna suurem meediakampaania oli planeeritud aasta teise poolde.
10
Tegevuse nr ja 2.3 Järelhindamine
nimetus
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub
nimetus5
Tegevuse või 01.09.2019–31.12.2023 Tegevuse või 01.09.2019 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: Poliitikamuudatuste põhjendatud, tulemusliku ja sihitatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik
järelhinnata tehtud poliitikavaliku toimimist. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1601 sätestab
Sotsiaalministeeriumile regulatsiooni järelhindamise kohustuse, mille raames analüüsitakse hiljemalt 2020.
aastal noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Tegevuse raames tellib elluviija
analüüsi, mille tulemusena on hinnatud tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkus.
2020 I pa:
Leping järelhindamise läbiviijaga on sõlmitud aprillis 2020.
Hinnang:
Leping järelhindamise läbiviijaga on sõlmitud vastavalt esialgselt planeeritud ajaraamile.
8. Näitajate6 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TAT punktile, saavutustase7 saavutustase
missugusest tegevusest
kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Aktiivseid tööturuteenu- 700 (aastaks Tegevuse 2.2.2 tulemusnäitaja
8
seid saanud osalejate 2023) 360
arv
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Osalejad, kes 6 kuud 40% 0 KOV-id on alustanud noortega
pärast tööturuteenuste juhtumikorraldust, kuid pole võimalik
saamist on hõives. viia andmeid isikupõhiselt kokku ja
võrrelda hõivatud isikutega.
Panustab otseselt rakenduskava
tulemusnäitajasse.
TAT spetsiifilised väljundnäitajad9
Tegevus 2.1. IT 1 1 Näitaja on täidetud Lahendus on
lahenduse juurutamine ja kasutusel. Panustab kaudselt
arendamine rakenduskava väljundnäitajasse.
Tegevus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli välja töötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused
Aktiivseid 700 (aastaks Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid saanud 2023) 360 väljundnäitajasse
osalejate arv
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
6
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed.
7
TATs fikseeritud saavutustase.
8
TAT raames juhtumikorralduses osalenud loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate hulka, st eeldame, et juhtumikorralduse
teenus on aktiivne teenus, mis aitab edasi teistele teenustele.
9
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
11
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad10
Osalejad, kes 6 kuud 40% 0 KOV-id on alustanud noortega
pärast tööturuteenuste juhtumikorraldust, kuid pole võimalik
saamist on hõives. viia andmeid isikupõhiselt kokku ja
võrrelda hõivatud isikutega.
Panustab otseselt rakenduskava
tulemusnäitajasse
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei.
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei.
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Jah. TAT-i tegevuste tulemusena luuakse
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele kohalikele omavalitsustele tööriist, mis
või avalike teenuste osutamisele? võimaldab neil jõuda enda piirkonna
16-26-aastaste mitteaktiivsete noorteni
ning neile vajalikku abi pakkuda,
toomaks noori püsivalt tagasi tööturule
ja haridusse.
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh
ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud (%): 0%
TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel (Nimekirjad on taotluse esitanud KOV-idele
selgitus: kättesaadavad, võimalik on jõuda sihtgrupini, toevajadusega
noortega kohtuda, koostada juhtumiplaanid neile vajalike teenuste
osutamiseks ja alustada aktiivsete tööturuteenuste pakkumist).
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele11
2017:
Esialgne ajakava (esimene sõelumisperiood planeeritud toimuma 2017. a jooksul) läks seaduseelnõu
kooskõlastamise venimisest tulenevalt nihkesse, mistõttu 2017. a andmevahetuse päringu teostamiseni
ei jõutud. Samas valmis õigeaegselt juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida KOV-id saavad
testima asuda. Samuti valmis 2017. a IT-lahenduse detailanalüüs ning tehti vajaminevad ettevalmistused
arendustöödega alustamiseks 2018. a algul.
2018 I pa:
Esimese nimekirja valmimise tähtaeg on küll mõnevõrra edasi nihkunud, ent see ei mõjuta projekti üldist
ajagraafikut ning tegevustega liigutakse edasi planeeritud ajaraamis. Jõustunud on õiguslik alus
tugisüsteemi loomiseks (Riigikogu kiitis seadusemuudatuse heaks 15.03.2018), partner-KOV-ide
juhtumikorraldajad on saanud vajalikud koolitused ja KOV-id üldiselt on tugisüsteemi käivitamisest
teadlikud (millest annab tunnistust ka fakt, et 79-st KOV-ist 36 soovis juba esimeses andmevahetuse
päringus osaleda).
IT-lahendus on testitud ja päringud käivitatud, süsteem on avatud partner-KOV-idele ning planeeritav
avamiskuupäev ülejäänud KOV-idele on juunikuu esimene nädal. Sihtrühmale on loodud webi-lehed
10
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
11
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
12
noortegarantii tugisüsteemi tegevuste kohta informatsiooni levitamiseks ja alustatud on
kommunikatsioonitegevustega.
2018 II pa:
Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge
tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Esimese sõelumisperioodi nimekirjadega töötamisel jõuti
abivajadust täpsustada 19% nimekirjas olnud noorega. Teise sõelumisperioodi nimekirjadega jõiti ära
täpsustada 14% noore abivajadus. Esimese sõelumisperioodi tulemust mõjutas tõenäoliselt ka asjaolu,
et süsteemi käiku laskmine veidi hilines ja süsteem oli kasutajatele võõras. Samas ei ole KOV-id osanud
ette hinnata, kui suur on tegevuse ressursikulu. Esmakordselt taotlust esitavatel KOV-idel ei ole võimalik
ette teada, kui palju on piirkonnas potentsiaalselt tuge vajavaid noori, kellega tuleb ühendust võtta, et
hinnata mitme töötaja ressurss on vajalik, et seda tegevust ära katta.
2019 I pa:
Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge
tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Kolmanda sõelumisperioodi jooksul välja tulnud noorte
abivajadust saab täpsustada kuni 15. oktoobrini, mil lõpeb kolmandas sõelumisperiood.
2019 II pa:
Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge
tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Neljanda sõelumisperioodi jooksul on jõutud 31.12.2019
seisuga 303 abivajava nooreni. Neljanda sõelumisperioodi nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust
saab täpsustada kuni 15. aprillini, mil lõpeb neljandas sõelumisperiood.
2020 I pa:
Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge
tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Viie sõelumisperioodi jooksul on partner-KOV-ides jõutud
31.05.2020 seisuga 360 (vabatahtlikult süsteemi kasutavate KOV-idega kokku 978) abivajava nooreni.
Viienda sõelumisperioodi nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. oktoobrini,
mil lõpeb viies sõelumisperiood.
10. TAT mõju läbivatele teemadele12
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng x x
Selgitus: TAT-i tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Juhtumikorraldust testitakse
vabatahtlikult TAT-iga liitunud KOV-ides, mistõttu avaldub mõju tööturule väga piiratud mahus ja
konkreetsetes piirkondades.
Infoühiskond X X
Selgitus: TAT-iga luuakse IT lahendus, mis kasutab riigi IT-infrastruktuuri (kesksed registrid; X-tee; STAR
jne) ära selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid toetada enda piirkonna noori, kes ei tööta ega õpi
ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal, ning pakkuda neile vajalikku tuge, toomaks noori püsivalt tagasi
tööturule ja haridusse.
Riigivalitsemine x x
Selgitus: TAT-i tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT-i
ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, kuid väljatöötatud tegevused ise ei
mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust.
Võrdsed võimalused
sh sooline võrdus X X
Selgitus: TAT-i raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve
sh võrdne kohtlemine X X
Selgitus:
12
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.
13
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT on suunatud just noorte sihtrühmale.
Tegevustega toetatakse mitteaktiivsete noorte konkurentsivõime tõusu tööturul, kes on tööturu
mõistes üks haavatavaid riskirühmasid.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust,
mis võtab arvesse tervislikust seisundist ja/või puudest tulenevaid erivajadusi. TAT-i eesmärgiks on
abistada inimesi avatud tööturule jõudmisel, mistõttu ei suunata käesoleva TAT-i raames teenuseid
puuduva töövõimega ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel olevatele inimestele.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või
veendumusest või seksuaalsest sättumusest13 – TAT-i sihtrühma analüüsis on toodud välja andmed
sugude lõikes. TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust sõltumata inimese soost,
rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14
2017:
Koostöö Tervise ja Heaolu Infotehnoloogia keskusega toimis hästi, IT-arendused kulgesid muutunud
ajakava kohaselt. Koostöö potentsiaalsete partner KOV-idega sujus ladusalt, KOV-id panustasid
juhtumikorralduse mudeli väljatöötamisse.
2018 I pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse testimisel.
TEHIK-u poolt süsteemi üleandmine on toimunud hilinemisega ja mõningate arenduse kvaliteedi
probleemidega, mis on põhjustanud viivitusi KOV-ides noortegarantii tugisüsteemi kasutamise
alustamisega. Sotsiaalministeerium on juhtinud TEHIK-u tähelepanu puudustele ja arutanud koostöös
lahendusi. Selle tulemusel on paranenud TEHIK-u poolt kommunikatsiooni ja kitsaskohtadele lahenduste
leidmise juhtimine ning ülevaate andmine arendusega seotud seisudest.
2018 II pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse ning
juhtumikorralduse mudeli testimisel.
TEHIK-u poolt on esinenud raskuseid tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise ülevaate
edastamisega. Tehniliste puuduste tuvastamise ja võimalike lahenduste leidmisel on TEHIK olnud
aktiivne.
2019 I pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja
esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks.
TEHIK-u poolt esineb jätkuvalt raskusi tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise andmete
väljavõtmisega.
2019 II pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja
esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TEHIK-ult võttis statistiliste andmete
väljavõtmise ülesande üle Sotsiaalkindlustusamet, kes on STAR infosüsteemi (mille osaks on ka
tugisüsteemi IT-lahendus) omanik. Tugisüsteemi tegevuste statistiliste andmete väljavõtmisega seotud
päringud on väljatöötatud ning Sotsiaalministeeriumile on tagatud igakuine statistiline aruandlus.
Kooskõlastamisel on TAT-i muudatused, millega suurendatakse TAT-i eelarvet ja pikendatakse
tegevuste abikõlblikkust 2023. aasta lõpuni, mis võimaldab pikendada süsteemi piloteerimist partner-
KOV-idega 2020. aasta lõpuni ja teostada tugisüsteemi testimise käigus välja selgunud lisaarendused.
2020 I pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja
esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TAT-i eelarve on suurendatud ja
13 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
14
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
14
tegevuste abikõlblikkust on pikendatud 2023. aasta lõpuni. See võimaldab pikendada süsteemi
piloteerimist partner-KOV-idega 2020. aasta oktoobri lõpuni. Plaanis on ka teostada tugisüsteemi
testimise käigus välja selgunud lisaarendused ning jätkata süsteemi piloteerimist uute partner-KOVidega
2021. aastal.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Natalja Omeltšenko
[email protected] 16.06.2020
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Sten Andreas Ehrlich
[email protected] Kuupäev
digiallkirjas
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
15