MINISTRI MÄÄRUS
30.06.2020 nr 33
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse
nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel.
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle osakaal ravimiturul oli Ravimiameti viimati
avaldatud statistika andmetel vähemalt 10% humaanravimite turumahust ja kellel on tööpäeva
lõpus laovaru, peab esitama Ravimiametile igal kalendrinädalal aruandeperioodi lõpu seisuga
käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 7 ja 15 nimetatud andmed. Üleriigilise eriolukorra
ajal hädaolukorra seaduse tähenduses tuleb nimetatud andmed esitada igal tööpäeval
aruandeperioodi lõpu seisuga.“;
2) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja
kord“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
(edaspidi määrus) kohaselt esitab ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja Ravimiametile
hulgimüügiettevõtete koondaruande eelneva ajaperioodi jooksul hangitud, väljastatud ja laos
olevate ravimite kohta kvartaalselt. Üleriigilise eriolukorra ajal kohustati suuremaid hulgimüüjaid
esitama aruannet laoseisu kohta igal tööpäeval. Aruandekohustuse tihedamaks muutmise praktika
osutus kasulikuks ja tõhusaks, kuna pidev ülevaade ravimite laoseisude kohta võimaldas vältida
mitme ravimi tarneraskustesse sattumist ning oli ja on vajalik Ravimiametile ravimite
kättesaadavuse juhtimisel.
Kujunenud olukorras, kus väga paljud riigid (sh Eesti) on COVID-19 pandeemiast põhjustatud
hädaolukorras või hädaolukorra ohus, ei ole majanduse stabiliseerumine pärast globaalset
eriolukorda ettearvatav. Võimalik on, et ravimite vajadus suureneb ootamatult ning tarned võivad
takerduda seoses häiretega transiidikoridorides või logistikas, mistõttu on vajalik iganädalane
andmevoog ravimite laoseisu kohta Eestis. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks võib osutuda
vajalikuks rakendada tavapärasest erinevaid meetmeid. Riigi tasandil sekkumisvajaduse
tuvastamiseks on oluline omada sagedat ülevaadet hulgimüügi tegevusloa omajate laovaru seisust
riiklikul tasemel.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Tiina Titma (tel
626 9147;
[email protected]) koostöös Ravimiametiga.
Määruse on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel 626 9271;
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri
17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ redaktsiooni, mis
on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 01.04.2020, 2.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest punktist, millega muudetakse määruse § 15 lõiget 7 ning tunnistatakse
kehtetuks lõige 8.
Punktiga 1 muudetakse määruse § 15 lõike 7 sõnastust. Paragrahvi 15 lõike 7 muutmisega
pannakse täiendav andmete esitamise kohustus ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale, kelle
eelmise aasta osakaal ravimiturul moodustab vähemalt 10% humaanravimite turumahust vastavalt
2
Ravimiameti avaldatud statistikale1. Nii on esindatud suurem osa humaanravimite turumahust.
Laoseisu iganädalane esitamine on vajalik, et riik saaks mõistlikult hinnata muutusi ravimite
kättesaadavuses ning võtta tarneraskuste ennetamiseks kiiresti kasutusele asjakohased
meetmed.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõige 8. Kuna lõikes 7 nimetatud andmed
esitatakse Ravimiameti ülesannete täitmiseks, puudub Ravimiametil vajadus koostada
asutusesiseselt andmete koondaruandeid.
Aruanne esitatakse Exceli vormingus iga ravimipakendi kohta eraldi ning see peab sisaldama
ravimpreparaadi nimetust, pakendikoodi ja laos olevat pakendite arvu. Aruanne esitatakse
aadressil
[email protected].
Määruse alusel Ravimiametile edastatavad andmed on käsitatavad ärisaladusena avaliku teabe
seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 tähenduses. Andmeid kasutatakse Ravimiameti ülesannete
täitmiseks. Asutusesiseks kasutamiseks mõeldud andmete avaldamine saab toimuda üksnes
avaliku teabe seadusega sätestatud korras.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse muutmine ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Sihtrühm: ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad
Mõju ulatus, sagedus ja olulisus: kehtiva määruse alusel on hulgimüügi tegevusloa omajal
kohustus esitada aruanne hangitud, väljastatud ja laos olevate ravimite kohta üks kord kvartalis.
Üleriigilise eriolukorra ajal kohustati suuremaid hulgimüüjaid esitama aruannet laoseisu kohta igal
tööpäeval. Muudatusega seatakse esitatavale aruandele väiksemad nõuded ja tehniliselt võtab
ettevõtjal aruande esitamine vähe aega. Muudatus toob puudutatud ettevõtjatele kaasa
töökoormuse vähenemise võrreldes 17. mail 2020. a lõppenud eriolukorra ajaga ning väikese
töökoormuse suurenemise võrreldes eelnevalt kehtinud määrusega.
Ravimiameti andmetel2 müüsid 2018. aastal humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning
teistele asutustele 29 ravimite hulgimüügiõigust omavat ettevõtet. 77% humaanravimite
turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (28%), Tamro Eesti
OÜ (27%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (21%). Neile järgnesid Roche Eesti OÜ (5%),
Baltfarma OÜ (5%) ja Terviseamet (5%), kes käitleb vaid riigihankega ostetavaid ravimeid
(immuunpreparaadid, retroviirusvastased ravimid, tuberkuloosiravimid). Teiste hulgimüüjate
osakaal oli väiksem, moodustades kokku alla 10% humaanravimite turumahust. Seega puudutab
muudatus 3-4 ettevõtjat, mistõttu on mõju ulatus ja sagedus väike.
Sihtrühm: Ravimiamet
Mõju ulatus, sagedus ja olulisus: Ravimiameti kohustused võrreldes eriolukorraaegsete
kohustustega määruse muudatusega ei suurene. Muudatuse mõju saab lugeda väikeseks.
Muudatus võimaldab Ravimiametil jooksvalt jälgida muutusi ravimivaru mahtudes ning rakendada
vajalikke meetmeid võimalikult kiiresti, et ennetada ravimite tarneraskusi ja nende mõju
tervishoiuteenuse osutajatele ja tarbijatele. Mõju olulisus on seega keskmine.
1 Ravimiamet avaldab statistikat oma veebilehel: https://www.ravimiamet.ee/ravimituru-%C3%BClevaade
2 Ravimiamet avaldab statistikat oma veebilehel: https://www.ravimiamet.ee/ravimituru-%C3%BClevaade
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks Ravimiametile, Ravimitootjate Liidule ja Eesti Ravimihulgimüüjate
Liidule.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi. Ravimiamet kooskõlastas määruse eelnõu koos seletuskirjaga esitatud sõnastuses.
Ravimitootjate Liidu ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu esitatud märkusi eelnõu kohta arvestati
osaliselt ja need on esitatud käesoleva seletuskirja lisana.
Sotsiaalministri 17.02.2005. a määruse nr 27
„Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
muutmise määruse seletuskiri
Lisa
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Eesti Ravimitootjate Liit
Täiendada määrust nõudega teavitada Esitatud ettepanek eeldab ravimiseaduse
Ravimiametit ravimite väljaveo kavatsusest muutmist. RavS § 19 lg 4 kohaselt peab
vähemalt 3 tööpäeva enne ravimi väljavedu. ravimite sisseveost ja väljaveost teavitamine
Selgitus: Praegu kehtiva korra kohaselt toimuma esimesel võimalusel, kuid mitte
peavad hulgimüüjad teavitama ravimite hiljem kui viiendal tööpäeval pärast kauba
väljaveost iga kvartali lõpus. Menetluses sisse- või väljaveo toimumist. Eelnev ravimi
oleva eelnõu kohaselt peaksid hulgimüüjad väljaveost teavitamise nõude seadusesse
hakkama teavitama iga nädalaselt ravimite kirjutamine eeldab, et haldusasutusel on
laoseisu. Laoseisu teatamine ei aita riigil võimalik väljavedu kas lubada või sellest
teada saada kavatsetavast ravimite keelduda. Kehtiva ravimiseaduse kohaselt ei
väljaveost. ole teavitamise menetluse eelduseks loa
Riigi jaoks on oluline saada teada väljaveo andmine ja vastav regulatsioon ka puudub.
plaanist enne ravimite väljavedu, see annab Kui on põhjendatud vajadus väljavedu
võimaluse: piirata, siis seda saab Ravimiamet teha
olla informeeritud hulgimüüja RavS § 20 lg 6 alusel. RavS § 64 lg 3
kavatsusest viia ravimeid riigist välja; kohaselt on ravimi müügiloa hoidja kohustus
hinnata riigisisest ravimivaru enne tagada, et ravimi turustamine vastab
ravimi väljavedu; ravivajadusele. Ettepanek hõlmab laiemalt
olla aktiivne osapool otsuse täna kehtiva ravimite väljaveo kontseptsiooni
tegemises, lähtudes oma kodanike muutmist seaduses, mistõttu on ettepanekut
vajadusest; vaja täiendavalt analüüsida ja mõjusid
lubada/keelata ravimi väljavedu kui hinnata.
selleks on mõjuvad rahvatervise-
kaitselised põhjused.
Teeme ettepaneku kaaluda aruandluse Selgitame. Iganädalase aruandluse
laiendamist ka teistele hulgimüüjatele kui kehtestamine alates 10 % ravimite
see ei too kaasa ülemäärast turuosalistele on põhjendatud ja ei põhjusta
halduskoormust. liigset halduskoormust ning aruandlusele
Selgitus: Eelnõu punkt 2 seab allutatud isikutele IT arenduse täiendavaid
aruandluskohustuse sõltuvusse käibest. vajadusi. Iganädalase aruandluse
Juhul kui hulgimüüja käive on alla 10% siis laiendamine vähema turuosaga ravimite
antud määruse täiendav aruandlus nendele hulgimüüjatele ei ole esialgsetel hinnangutel
ei laiene. Mõningatel juhtudel võivad tarneraskuste monitoorimise eesmärgil
elutähtsate ravimite varud ja riiki sisse- proportsionaalne, kuid tulevikus võib
väljavedu puudutada ka väiksema turuosaga täpsema ülevaate saamiseks kaaluda
hulgimüüjat. aruandluse kohustuse laiendamist kõigile
hulgimüüjatele.
Tarneprobleemide ennetamiseks on vajalik Sotsiaalministri 04. aprillil 2020. a jõustunud
et Ravimiamet koostab esitatud andmete 17. veebruari 2005. a määruse nr 27
põhjal üldise aruande, mida on võimalik „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
kasutada ka teistel turuosalistel ning mis ei muutmise määruse seletuskirja kohaselt
läheks vastuollu ärisaladuse kaitsega. koostatakse koondaruanne Ravimiameti
sisekasutuseks ja eriolukorra tarbeks
sotsiaalministeeriumile esitamiseks.
1
Aruandes ei tohi olla laoseisud eristatavad
hulgimüüjate kaupa. Hulgimüüjad käsitlevad
oma laoseisu ärisaladusena ning
Ravimiamet ei väljasta teistele ravimite
käitlejatele infot laoseisude kohta. Andmeid
väljastatakse preparaadipõhiselt üksnes
müügiloa hoidjatele tema esindavate
ravimite kohta, mille alusel on võimalik
müügiloa hoidjal täpsemalt prognoosida
ravimikasutust ning ennetada paremini
võimalikust tarneraskustest põhjustatud
ravimipuudust.
Täpsustus eelnõu punkt 1 kohta Arvestatud. Eelnõu p 1 jäetakse välja.
Eelnõu punkt 1 muudatusega kohustatakse Sellekohase ettepaneku on teinud ERHL (vt
esitama eraldi Eesti turule hangitud alljärgnev) ning kuigi Eesti turule ja muu riigi
ravimipakendite arvu ja muu riigi turule turule hangitud ravimipakendite arvu
hangitud ravimipakendite arvu. eristamine aruandes võib olla vajalik, vajab
Palume täpsustada, kuidas eristatakse see täiendavat arutelu ja meetme vajalikkust
Eesti turule ja muu riigi turule mõeldud kaalutakse.
ravimikoguseid?
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et Balti
pakendi mõistes ja mitte ainult, võib
vaadelda Eesti, Läti ja Leedu turgusid ühe
piirkonnana. Sellisel juhul võidakse küll
ravimid viia Eestist välja, näiteks Leetu, aga
tegemist poleks ekspordiga ehkki Eestis võib
seetõttu ravimile tekkida tarnehäire.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Eelnõuga nähakse ette hulgimüüjate laovaru Arvestatud. Eelnõu p. 1 jäetakse välja. Kuigi
aruandluse avardamine – edaspidi tuleb nii Eesti turule ja muu riigi turule hangitud
uutes iganädalaselt esitatavates kui ravimipakendite arvu eristamine aruandes
kvartaalselt esitatavates aruannetes eristada võib olla vajalik, vajab see täiendavat arutelu
Eesti turule ja teistele turgudele hangitud ja meetme vajalikkust kaalutakse.
ravimeid.
Palume praeguses eelnõust sellest
täiendusest loobuda nii sisulistel kui
praktilistel kaalutlustel: - Ravimid tuuakse
Eestisse kohaliku ravivajaduse katmiseks.
Muu riik ette teada oleva ravimi sihtkohana
võib kõne alla tulla juhul, kui ravimit eel-
ladustatakse Eestis (näiteks nn Balti
pakendite puhul). Väljaspool neid juhtumeid
võidakse vähemal määral tarnida ravimeid
teiste riikide turgudele juhul, kui ravimivaru
ületab kohalikku vajadust ja nõudlust. Sel
juhul ei ole ravimi tulevane võimalik
turustamine teises riigis ravimi hankimisel
ette teada, vaid selgub igakordselt
konkreetsete asjaolude tekkimisel.
Sõltumata põhjusest antakse ravimi
väljaveost alati ka riigile teada. Määruses
soovitus uue eristuskohustuse ja sellest
aruandluse kehtestamise näol ei oleks
tegemist eriolukorra ajaks ajutiselt
kehtestatud nõude leevendusega, vaid
2
hoopis täiesti uue sisulise kohustuse
loomisega nii eriolukorra ajal kui ka enne
seda kehtinud aruandluse reeglitega
võrreldes. Kuna valdavalt on ravimid
Eestisse toodud siin turustamiseks ning täna
ei eristata ravimeid sõltuvalt nende
tulevasest võimalikust turustamise sihtriigist,
siis ei oleks määrusesse kavandatud uuel
aruandluse nõudel praktilist sisu. Leiame, et
kui juba uue kohustuse loomisel jääb
ebaselgeks sellest saadav kasu või on selge,
et tegelikku kasu ei pruugi suure
tõenäosusega üldse tekkida, siis ei saa
selline kohustus olla põhjendatud ega
õiguspärane. - Ravimite Eestist välja
viimiseks on kehtivas õiguses hulgimüüjatele
juba ette nähtud Ravimiameti väljaveost
teavitamise ja ametilt väljaveolubade
taotlemise süsteem. Seega esitavad
hulgimüüjad ametile teabe ravimite riigist
väljaviimise kohta juba täna. Hulgimüüja
laovarude aruandluses samasisulise teabe
esitamine dubleeriks asjatult juba
olemasolevat kohustust ning lisaks nii
hulgimüüjatele kui ravimiametile andmete
vastuvõtmisel ebamõistliku lisakohustuse.
Seda olukorras, kus vastav info on riigile
teiste meetmete kaudu juba kättesaadav. -
Eesti ja teistele turgudele mõeldud
ravimivarude eristamine oleks praktikas
väga koormav või võimatuse piiril, kuna info
hangitud ravimi tulevasest turustamisest
väljaspool Eestit ei ole üldjuhul teada ka
hulgimüüjale endale. Praktikas nõuaks see
hulgimüüjatelt tänaste aruandluse
koostamise protsesside ja
arvestussüsteemide muutmist, mille
rakendamiseks kaasneksid täiendavad
kulud ning mis vajaks hulgimüügi tänaste
tegevuste ümberkorraldamist. Hulgimüüja
peaks hakkama juba ravimi hankimisel või
hiljemalt selle lattu saabumisel määratlema
ravimi tulevast liikumist ja sihtriiki. Sellist
eristamist ja arvepidamist seadus
hulgimüüjatele täna ette ei näe. Kuna
tegemist oleks andmetega, mida riik ei
soovinud ka eriolukorra ajaks iga
tööpäevase aruandluskohustuse seadmisel,
siis ei saa uue ülesande täitmiseks kasutada
ka eriolukorra ajaks loodud ajutisi
kiirlahendusi. Ravimite eristamine nende
hankimise hetkel määratletud tulevase
sihtturu kriteeriumi alusel tekitaks
laoarvestuses tänasega võrreldes uued
eristamiskriteeriumid ja andmekoosseisud. -
3
Leiame ka, et üksnes määruse tasandil
sellise uue sisutegevuse loomine nö
tagauksest ravimi laovarude aruandluse
sätte kaudu oleks ei oleks lubatav ja
õiguspärane (nn contra legem määrus). -
Kuna sihtturu kriteeriumi alusel ei peaks
ravimeid eristama mitte kõik hulgimüüjad,
vaid üksnes need, kellel on laovaru
aruannete esitamise kohustus, siis tekiks
täiendav uus ja põhjendamatu hulgimüüjate
ebavõrdse kohtlemise aspekt. Eesti
suuremad hulgimüüjad – aruandlust peaksid
esitama vaid üle 10% turuosaga hulgimüüja
– kes teevad Eesti elanike ravimitega
varustamisel põhilise töö, saaksid
iganädalaseks täitmiseks uue ülesande,
mida nende konkurendid peaks järgima vaid
kord kvartalis.
Eeltoodud põhjustel leiame, et nimetatud
muudatus ei aita saavutada määruse
täiendamiseks seatud eesmärke. Rõhutame,
et riigi enda esindajad on avalikkuses
korduvalt välja toonud, et ravimite väljavedu
Eestist ei ole meil raviminappuse põhjuseks.
Kui seesugust sisulist täiendust siiski
kaaluda, siis vajaks see läbimõtlemist
kaasnevate kulude ja rakendamise
ettevalmistamiseks vajaliku perioodi osas.
Samuti tuleks tagada nii
hulgimüüjatevaheline kui ravimeid
hulgimüügi kaudu turustavate ravimitootjate
võrdne kohtlemine. Samuti hinnata uue
kohustuse aluseks oleva eristamiskriteeriumi
kohast normitasandit.
Toetame määruse § 15 lg 8 kehtetuks Täname toetuse eest. Määruse alusel
tunnistamist ning eelnõu seletuskirjas Ravimiametile edastatavad andmed on
hulgimüüjate poolt esitatava aruande käsitatavad ärisaladusena avaliku teabe
kasutuseesmärgi ning (teabe) kaitserežiimi seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 tähenduses.
selgitamist. Aruanded ja neis sisalduv teave Asutusesiseks kasutamiseks mõeldud
vajab tõepoolest selget ja tugevat kaitset. andmete avaldamine saab toimuda üksnes
Tegemist on konkurentsisensitiivse ja avaliku teabe seadusega sätestatud korras.
kaubanduslikku teavet sisaldava
informatsiooniga, mis vastab kindlasti ka
ärisaladuse kriteeriumitele: a) see ei ole
üldteada ega avalikkusele kergesti
kättesaadav; b) sellel on salajasuse tõttu
selge kaubanduslik väärtus; c) teabe omajad
rakendavad meetmeid selle kaitseks.
Täname eelnõu algatajaid ja koostajaid selle
aspekti väljatootmise eest eelnõu
seletuskirjas.
Andmekaitse tugevdamiseks ja suurema
selguse huvides teeme täiendava
ettepaneku kaaluda ka määruse põhiteksti
täiendamist sättega, mis näeb sõnaselgelt
4
ette aruannete ja neis sisalduva teabe kaitse.
Eeskujuna saaks näiteks kasutada tervise- ja
tööministri määrust hinnakokkulepete
sõlmimise korra kohta, mis näeb otseselt
ette, et hinnakokkulepe ei kuulu
avalikustamisele.
5