dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 17.veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 30. juuni 2020
Viit
33
Registreeritud
30. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Tiina Titma (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎33 30.06.2020 Ministri määrus.bdoc1028 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 30.06.2020 nr 33 Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle osakaal ravimiturul oli Ravimiameti viimati avaldatud statistika andmetel vähemalt 10% humaanravimite turumahust ja kellel on tööpäeva lõpus laovaru, peab esitama Ravimiametile igal kalendrinädalal aruandeperioodi lõpu seisuga käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 7 ja 15 nimetatud andmed. Üleriigilise eriolukorra ajal hädaolukorra seaduse tähenduses tuleb nimetatud andmed esitada igal tööpäeval aruandeperioodi lõpu seisuga.“; 2) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kohaselt esitab ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja Ravimiametile hulgimüügiettevõtete koondaruande eelneva ajaperioodi jooksul hangitud, väljastatud ja laos olevate ravimite kohta kvartaalselt. Üleriigilise eriolukorra ajal kohustati suuremaid hulgimüüjaid esitama aruannet laoseisu kohta igal tööpäeval. Aruandekohustuse tihedamaks muutmise praktika osutus kasulikuks ja tõhusaks, kuna pidev ülevaade ravimite laoseisude kohta võimaldas vältida mitme ravimi tarneraskustesse sattumist ning oli ja on vajalik Ravimiametile ravimite kättesaadavuse juhtimisel. Kujunenud olukorras, kus väga paljud riigid (sh Eesti) on COVID-19 pandeemiast põhjustatud hädaolukorras või hädaolukorra ohus, ei ole majanduse stabiliseerumine pärast globaalset eriolukorda ettearvatav. Võimalik on, et ravimite vajadus suureneb ootamatult ning tarned võivad takerduda seoses häiretega transiidikoridorides või logistikas, mistõttu on vajalik iganädalane andmevoog ravimite laoseisu kohta Eestis. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks võib osutuda vajalikuks rakendada tavapärasest erinevaid meetmeid. Riigi tasandil sekkumisvajaduse tuvastamiseks on oluline omada sagedat ülevaadet hulgimüügi tegevusloa omajate laovaru seisust riiklikul tasemel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Tiina Titma (tel 626 9147; [email protected]) koostöös Ravimiametiga. Määruse on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271; [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 01.04.2020, 2. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest punktist, millega muudetakse määruse § 15 lõiget 7 ning tunnistatakse kehtetuks lõige 8. Punktiga 1 muudetakse määruse § 15 lõike 7 sõnastust. Paragrahvi 15 lõike 7 muutmisega pannakse täiendav andmete esitamise kohustus ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale, kelle eelmise aasta osakaal ravimiturul moodustab vähemalt 10% humaanravimite turumahust vastavalt 2 Ravimiameti avaldatud statistikale1. Nii on esindatud suurem osa humaanravimite turumahust. Laoseisu iganädalane esitamine on vajalik, et riik saaks mõistlikult hinnata muutusi ravimite kättesaadavuses ning võtta tarneraskuste ennetamiseks kiiresti kasutusele asjakohased meetmed. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõige 8. Kuna lõikes 7 nimetatud andmed esitatakse Ravimiameti ülesannete täitmiseks, puudub Ravimiametil vajadus koostada asutusesiseselt andmete koondaruandeid. Aruanne esitatakse Exceli vormingus iga ravimipakendi kohta eraldi ning see peab sisaldama ravimpreparaadi nimetust, pakendikoodi ja laos olevat pakendite arvu. Aruanne esitatakse aadressil [email protected]. Määruse alusel Ravimiametile edastatavad andmed on käsitatavad ärisaladusena avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 tähenduses. Andmeid kasutatakse Ravimiameti ülesannete täitmiseks. Asutusesiseks kasutamiseks mõeldud andmete avaldamine saab toimuda üksnes avaliku teabe seadusega sätestatud korras. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muutmine ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Sihtrühm: ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad Mõju ulatus, sagedus ja olulisus: kehtiva määruse alusel on hulgimüügi tegevusloa omajal kohustus esitada aruanne hangitud, väljastatud ja laos olevate ravimite kohta üks kord kvartalis. Üleriigilise eriolukorra ajal kohustati suuremaid hulgimüüjaid esitama aruannet laoseisu kohta igal tööpäeval. Muudatusega seatakse esitatavale aruandele väiksemad nõuded ja tehniliselt võtab ettevõtjal aruande esitamine vähe aega. Muudatus toob puudutatud ettevõtjatele kaasa töökoormuse vähenemise võrreldes 17. mail 2020. a lõppenud eriolukorra ajaga ning väikese töökoormuse suurenemise võrreldes eelnevalt kehtinud määrusega. Ravimiameti andmetel2 müüsid 2018. aastal humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele 29 ravimite hulgimüügiõigust omavat ettevõtet. 77% humaanravimite turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (28%), Tamro Eesti OÜ (27%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (21%). Neile järgnesid Roche Eesti OÜ (5%), Baltfarma OÜ (5%) ja Terviseamet (5%), kes käitleb vaid riigihankega ostetavaid ravimeid (immuunpreparaadid, retroviirusvastased ravimid, tuberkuloosiravimid). Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, moodustades kokku alla 10% humaanravimite turumahust. Seega puudutab muudatus 3-4 ettevõtjat, mistõttu on mõju ulatus ja sagedus väike. Sihtrühm: Ravimiamet Mõju ulatus, sagedus ja olulisus: Ravimiameti kohustused võrreldes eriolukorraaegsete kohustustega määruse muudatusega ei suurene. Muudatuse mõju saab lugeda väikeseks. Muudatus võimaldab Ravimiametil jooksvalt jälgida muutusi ravimivaru mahtudes ning rakendada vajalikke meetmeid võimalikult kiiresti, et ennetada ravimite tarneraskusi ja nende mõju tervishoiuteenuse osutajatele ja tarbijatele. Mõju olulisus on seega keskmine. 1 Ravimiamet avaldab statistikat oma veebilehel: https://www.ravimiamet.ee/ravimituru-%C3%BClevaade 2 Ravimiamet avaldab statistikat oma veebilehel: https://www.ravimiamet.ee/ravimituru-%C3%BClevaade 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Ravimiametile, Ravimitootjate Liidule ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Ravimiamet kooskõlastas määruse eelnõu koos seletuskirjaga esitatud sõnastuses. Ravimitootjate Liidu ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu esitatud märkusi eelnõu kohta arvestati osaliselt ja need on esitatud käesoleva seletuskirja lisana. Sotsiaalministri 17.02.2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri Lisa Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Eesti Ravimitootjate Liit Täiendada määrust nõudega teavitada Esitatud ettepanek eeldab ravimiseaduse Ravimiametit ravimite väljaveo kavatsusest muutmist. RavS § 19 lg 4 kohaselt peab vähemalt 3 tööpäeva enne ravimi väljavedu. ravimite sisseveost ja väljaveost teavitamine Selgitus: Praegu kehtiva korra kohaselt toimuma esimesel võimalusel, kuid mitte peavad hulgimüüjad teavitama ravimite hiljem kui viiendal tööpäeval pärast kauba väljaveost iga kvartali lõpus. Menetluses sisse- või väljaveo toimumist. Eelnev ravimi oleva eelnõu kohaselt peaksid hulgimüüjad väljaveost teavitamise nõude seadusesse hakkama teavitama iga nädalaselt ravimite kirjutamine eeldab, et haldusasutusel on laoseisu. Laoseisu teatamine ei aita riigil võimalik väljavedu kas lubada või sellest teada saada kavatsetavast ravimite keelduda. Kehtiva ravimiseaduse kohaselt ei väljaveost. ole teavitamise menetluse eelduseks loa Riigi jaoks on oluline saada teada väljaveo andmine ja vastav regulatsioon ka puudub. plaanist enne ravimite väljavedu, see annab Kui on põhjendatud vajadus väljavedu võimaluse: piirata, siis seda saab Ravimiamet teha  olla informeeritud hulgimüüja RavS § 20 lg 6 alusel. RavS § 64 lg 3 kavatsusest viia ravimeid riigist välja; kohaselt on ravimi müügiloa hoidja kohustus  hinnata riigisisest ravimivaru enne tagada, et ravimi turustamine vastab ravimi väljavedu; ravivajadusele. Ettepanek hõlmab laiemalt  olla aktiivne osapool otsuse täna kehtiva ravimite väljaveo kontseptsiooni tegemises, lähtudes oma kodanike muutmist seaduses, mistõttu on ettepanekut vajadusest; vaja täiendavalt analüüsida ja mõjusid  lubada/keelata ravimi väljavedu kui hinnata. selleks on mõjuvad rahvatervise- kaitselised põhjused. Teeme ettepaneku kaaluda aruandluse Selgitame. Iganädalase aruandluse laiendamist ka teistele hulgimüüjatele kui kehtestamine alates 10 % ravimite see ei too kaasa ülemäärast turuosalistele on põhjendatud ja ei põhjusta halduskoormust. liigset halduskoormust ning aruandlusele Selgitus: Eelnõu punkt 2 seab allutatud isikutele IT arenduse täiendavaid aruandluskohustuse sõltuvusse käibest. vajadusi. Iganädalase aruandluse Juhul kui hulgimüüja käive on alla 10% siis laiendamine vähema turuosaga ravimite antud määruse täiendav aruandlus nendele hulgimüüjatele ei ole esialgsetel hinnangutel ei laiene. Mõningatel juhtudel võivad tarneraskuste monitoorimise eesmärgil elutähtsate ravimite varud ja riiki sisse- proportsionaalne, kuid tulevikus võib väljavedu puudutada ka väiksema turuosaga täpsema ülevaate saamiseks kaaluda hulgimüüjat. aruandluse kohustuse laiendamist kõigile hulgimüüjatele. Tarneprobleemide ennetamiseks on vajalik Sotsiaalministri 04. aprillil 2020. a jõustunud et Ravimiamet koostab esitatud andmete 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 põhjal üldise aruande, mida on võimalik „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ kasutada ka teistel turuosalistel ning mis ei muutmise määruse seletuskirja kohaselt läheks vastuollu ärisaladuse kaitsega. koostatakse koondaruanne Ravimiameti sisekasutuseks ja eriolukorra tarbeks sotsiaalministeeriumile esitamiseks. 1 Aruandes ei tohi olla laoseisud eristatavad hulgimüüjate kaupa. Hulgimüüjad käsitlevad oma laoseisu ärisaladusena ning Ravimiamet ei väljasta teistele ravimite käitlejatele infot laoseisude kohta. Andmeid väljastatakse preparaadipõhiselt üksnes müügiloa hoidjatele tema esindavate ravimite kohta, mille alusel on võimalik müügiloa hoidjal täpsemalt prognoosida ravimikasutust ning ennetada paremini võimalikust tarneraskustest põhjustatud ravimipuudust. Täpsustus eelnõu punkt 1 kohta Arvestatud. Eelnõu p 1 jäetakse välja. Eelnõu punkt 1 muudatusega kohustatakse Sellekohase ettepaneku on teinud ERHL (vt esitama eraldi Eesti turule hangitud alljärgnev) ning kuigi Eesti turule ja muu riigi ravimipakendite arvu ja muu riigi turule turule hangitud ravimipakendite arvu hangitud ravimipakendite arvu. eristamine aruandes võib olla vajalik, vajab Palume täpsustada, kuidas eristatakse see täiendavat arutelu ja meetme vajalikkust Eesti turule ja muu riigi turule mõeldud kaalutakse. ravimikoguseid? Lisaks juhime tähelepanu sellele, et Balti pakendi mõistes ja mitte ainult, võib vaadelda Eesti, Läti ja Leedu turgusid ühe piirkonnana. Sellisel juhul võidakse küll ravimid viia Eestist välja, näiteks Leetu, aga tegemist poleks ekspordiga ehkki Eestis võib seetõttu ravimile tekkida tarnehäire. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eelnõuga nähakse ette hulgimüüjate laovaru Arvestatud. Eelnõu p. 1 jäetakse välja. Kuigi aruandluse avardamine – edaspidi tuleb nii Eesti turule ja muu riigi turule hangitud uutes iganädalaselt esitatavates kui ravimipakendite arvu eristamine aruandes kvartaalselt esitatavates aruannetes eristada võib olla vajalik, vajab see täiendavat arutelu Eesti turule ja teistele turgudele hangitud ja meetme vajalikkust kaalutakse. ravimeid. Palume praeguses eelnõust sellest täiendusest loobuda nii sisulistel kui praktilistel kaalutlustel: - Ravimid tuuakse Eestisse kohaliku ravivajaduse katmiseks. Muu riik ette teada oleva ravimi sihtkohana võib kõne alla tulla juhul, kui ravimit eel- ladustatakse Eestis (näiteks nn Balti pakendite puhul). Väljaspool neid juhtumeid võidakse vähemal määral tarnida ravimeid teiste riikide turgudele juhul, kui ravimivaru ületab kohalikku vajadust ja nõudlust. Sel juhul ei ole ravimi tulevane võimalik turustamine teises riigis ravimi hankimisel ette teada, vaid selgub igakordselt konkreetsete asjaolude tekkimisel. Sõltumata põhjusest antakse ravimi väljaveost alati ka riigile teada. Määruses soovitus uue eristuskohustuse ja sellest aruandluse kehtestamise näol ei oleks tegemist eriolukorra ajaks ajutiselt kehtestatud nõude leevendusega, vaid 2 hoopis täiesti uue sisulise kohustuse loomisega nii eriolukorra ajal kui ka enne seda kehtinud aruandluse reeglitega võrreldes. Kuna valdavalt on ravimid Eestisse toodud siin turustamiseks ning täna ei eristata ravimeid sõltuvalt nende tulevasest võimalikust turustamise sihtriigist, siis ei oleks määrusesse kavandatud uuel aruandluse nõudel praktilist sisu. Leiame, et kui juba uue kohustuse loomisel jääb ebaselgeks sellest saadav kasu või on selge, et tegelikku kasu ei pruugi suure tõenäosusega üldse tekkida, siis ei saa selline kohustus olla põhjendatud ega õiguspärane. - Ravimite Eestist välja viimiseks on kehtivas õiguses hulgimüüjatele juba ette nähtud Ravimiameti väljaveost teavitamise ja ametilt väljaveolubade taotlemise süsteem. Seega esitavad hulgimüüjad ametile teabe ravimite riigist väljaviimise kohta juba täna. Hulgimüüja laovarude aruandluses samasisulise teabe esitamine dubleeriks asjatult juba olemasolevat kohustust ning lisaks nii hulgimüüjatele kui ravimiametile andmete vastuvõtmisel ebamõistliku lisakohustuse. Seda olukorras, kus vastav info on riigile teiste meetmete kaudu juba kättesaadav. - Eesti ja teistele turgudele mõeldud ravimivarude eristamine oleks praktikas väga koormav või võimatuse piiril, kuna info hangitud ravimi tulevasest turustamisest väljaspool Eestit ei ole üldjuhul teada ka hulgimüüjale endale. Praktikas nõuaks see hulgimüüjatelt tänaste aruandluse koostamise protsesside ja arvestussüsteemide muutmist, mille rakendamiseks kaasneksid täiendavad kulud ning mis vajaks hulgimüügi tänaste tegevuste ümberkorraldamist. Hulgimüüja peaks hakkama juba ravimi hankimisel või hiljemalt selle lattu saabumisel määratlema ravimi tulevast liikumist ja sihtriiki. Sellist eristamist ja arvepidamist seadus hulgimüüjatele täna ette ei näe. Kuna tegemist oleks andmetega, mida riik ei soovinud ka eriolukorra ajaks iga tööpäevase aruandluskohustuse seadmisel, siis ei saa uue ülesande täitmiseks kasutada ka eriolukorra ajaks loodud ajutisi kiirlahendusi. Ravimite eristamine nende hankimise hetkel määratletud tulevase sihtturu kriteeriumi alusel tekitaks laoarvestuses tänasega võrreldes uued eristamiskriteeriumid ja andmekoosseisud. - 3 Leiame ka, et üksnes määruse tasandil sellise uue sisutegevuse loomine nö tagauksest ravimi laovarude aruandluse sätte kaudu oleks ei oleks lubatav ja õiguspärane (nn contra legem määrus). - Kuna sihtturu kriteeriumi alusel ei peaks ravimeid eristama mitte kõik hulgimüüjad, vaid üksnes need, kellel on laovaru aruannete esitamise kohustus, siis tekiks täiendav uus ja põhjendamatu hulgimüüjate ebavõrdse kohtlemise aspekt. Eesti suuremad hulgimüüjad – aruandlust peaksid esitama vaid üle 10% turuosaga hulgimüüja – kes teevad Eesti elanike ravimitega varustamisel põhilise töö, saaksid iganädalaseks täitmiseks uue ülesande, mida nende konkurendid peaks järgima vaid kord kvartalis. Eeltoodud põhjustel leiame, et nimetatud muudatus ei aita saavutada määruse täiendamiseks seatud eesmärke. Rõhutame, et riigi enda esindajad on avalikkuses korduvalt välja toonud, et ravimite väljavedu Eestist ei ole meil raviminappuse põhjuseks. Kui seesugust sisulist täiendust siiski kaaluda, siis vajaks see läbimõtlemist kaasnevate kulude ja rakendamise ettevalmistamiseks vajaliku perioodi osas. Samuti tuleks tagada nii hulgimüüjatevaheline kui ravimeid hulgimüügi kaudu turustavate ravimitootjate võrdne kohtlemine. Samuti hinnata uue kohustuse aluseks oleva eristamiskriteeriumi kohast normitasandit. Toetame määruse § 15 lg 8 kehtetuks Täname toetuse eest. Määruse alusel tunnistamist ning eelnõu seletuskirjas Ravimiametile edastatavad andmed on hulgimüüjate poolt esitatava aruande käsitatavad ärisaladusena avaliku teabe kasutuseesmärgi ning (teabe) kaitserežiimi seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 tähenduses. selgitamist. Aruanded ja neis sisalduv teave Asutusesiseks kasutamiseks mõeldud vajab tõepoolest selget ja tugevat kaitset. andmete avaldamine saab toimuda üksnes Tegemist on konkurentsisensitiivse ja avaliku teabe seadusega sätestatud korras. kaubanduslikku teavet sisaldava informatsiooniga, mis vastab kindlasti ka ärisaladuse kriteeriumitele: a) see ei ole üldteada ega avalikkusele kergesti kättesaadav; b) sellel on salajasuse tõttu selge kaubanduslik väärtus; c) teabe omajad rakendavad meetmeid selle kaitseks. Täname eelnõu algatajaid ja koostajaid selle aspekti väljatootmise eest eelnõu seletuskirjas. Andmekaitse tugevdamiseks ja suurema selguse huvides teeme täiendava ettepaneku kaaluda ka määruse põhiteksti täiendamist sättega, mis näeb sõnaselgelt 4 ette aruannete ja neis sisalduva teabe kaitse. Eeskujuna saaks näiteks kasutada tervise- ja tööministri määrust hinnakokkulepete sõlmimise korra kohta, mis näeb otseselt ette, et hinnakokkulepe ei kuulu avalikustamisele. 5
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel