ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Siseministeerium
Pr Liina Lanno Teie: 22.04.2020 nr 2020/TEJ-3/4197-1
AS Hoolekandeteenused
Meie: 12.05.2020 nr 2-1/402-2
Erihoolekandeteenuse kasutajate elukoha
andmete kandmisest rahvastikuregistrisse
Lugupeetud proua Lanno
AS Hoolekandeteenused juhib Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tähelepanu
vajadusele tagada ööpäevaringset hoolekandeteenust saavate isikute elukoha andmete kohane
kandmine rahvastikuregistrisse. Siseministeerium rahvastikuregistri vastutava töötlejana on
samuti huvitatud registriandmete õigsusest.
Rahvastikuregistri seadus võimaldab märkida rahvastikuregistrisse isiku viibimiskoha
aadressina ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavase hoolekandeasutuse aadressi ning
sellekohased andmed esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks isiku asutusse paigutanud või
lähetanud asutus, erihoolekandeteenuse kasutajate puhul Sotsiaalkindlustusamet. Seaduse
kohaselt võib sellise teate esitada ka muu asutus, seega AS Hoolekandeteenused on õigustatud
selliseid teateid esitama. AS Hoolekandeteenused märgib kirjas õigesti - rahvastikuregistrisse
kantud viibimiskoha aadress on oluline selleks, et isikuga oleks võimalik ühendust saada, et
isiku kontaktandmed oleksid teada ja õiged ja talle adresseeritud saadetised jõuaksid temani.
Siseministeerium on rahvastikuregistri seadust välja töötades ette näinud võimaluse
viibimiskoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse ning arendanud rahvastikuregistrit
selliselt, et viibimiskoha andmed on võimalik sellesse kanda. Puuduvad õiguslikud ja tehnilised
takistused viibimiskoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse ning Siseministeerium
eeldab, et kohustatud isikud täidavad seadust.
Siseministeerium ei saa nõustuda AS Hoolekandeteenused argumentidega, mis puudutavad
rahvastikuregistrisse kantud elu- ja viibimiskoha andmete kasutamist hoolekandeteenuste
kasutajatele toimetulekutoetuse maksmiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei määrata
toimetulekutoetust isikutele, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat
üldhooldusteenust, või ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust. Seega isikud,
kes kasutavad AS Hoolekandeteenused ruumides ööpäevaringset teenust, et ole õigustatud
toimetulekutoetust saama ning seda ei mõjuta asjaolu, kas kasutav ruum on kantud
rahvastikuregistrisse nende viibimiskohana. Õige on, et kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus
isikutele soodustuste andmisel lähtuda rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetest, seega
viibimiskoht sama kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ei anna elukohaga samasuguseid
õigusi. Siiski ei tohiks kohaliku omavalitsuse üksuse soodustused olla motivaator
hoolekandeteenust osutava asutuse asukoha kandmiseks registrisse teenuse kasutaja elukohana.
Eluliselt tähtsate soodustuste kasutamiseks tuleks leida kohalike omavalitsustega muid
lahendusi ja kokkuleppeid. Näiteks on sügava puudega isikutel võimalik Tallinna linnas
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
kasutada tasuta ühistransporti rahvastikuregistrisse kantude elukohast sõltumata (Tallinna
Linnavolikogu 13. novembri 2014 määruse nr 29 § 5 lg 1 p 4).
Siseministeerium ei jaga AS Hoolekandeteenused arvamust, et juhul, kui teenusekasutaja
eestkostjaks saab sobiva füüsilise isiku puudumisel määrata ainult valla-või linnavalitsuse, siis
peaks kohus eestkostjaks määrama selle valla- või linnavalitsuse, kelle haldusterritooriumil asub
isikule ööpäevaringset teenust osutava asutuse ruum. Perekonnaseaduse kohaselt on eestkostja
eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi
ning huve, muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul
määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja
eestkostetava füüsiline asukoht, tähtsust omab pigem järjepidevus. Küll võib ööpäevaringset
teenust osutava asutuse ruumi asukohajärgse omavalitsuse määramine eestkostjaks tähendada
võimalust kasutada kohaliku omavalitsuse sotsiaalabi riiklikult rahastatava teenuse toena.
AS Hoolekandeteenused tõstatab küsimuse elu- ja viibimiskoha andmete rahvastikuregistrisse
kandmisest nendel isikutel, kes asusid ööpäevaringsetel hoolekandeteenustel juba enne 2001.
aastat ja kes täna kasutavad teenus muu kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas
hoolekandeasutuses, kuid kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud need kohalikud
omavalitsused, kus on asus varem teenust osutanud asutus. Sellised juhtumid tuleks lahendada
ükshaaval ja tuvastada võimalik varasem (enne asutusse paigutamist) elukoht.
2015. aastal uue rahvastikuregistri seaduse väljatöötamisel kaasas Siseministeerium
Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi seonduvalt hoolekandeasutustes viibivate isikute
elukoha regulatsiooniga. Hoolekandeasutusse paigutatud või asunud isikute elukoha
registreerimisel jäädi senise regulatsiooni juurde, mille kohaselt ööpäevaringsesse
hoolekandeasutusse paigutamisel või asumisel elukoha andmeid ei muudeta – st, et eestkoste
ülesandeid teostatakse pigem kaugelt (elukoht jääks paigutamise elukohajärgsesse
omavalitsusse), vältimaks olukorda, kus kogu koormus langeb nendele vähestele
omavalitsustele, kus asuvad hoolekandeasutused.
Märgime, et Siseministeeriumi valdkonda kuulub elukoha registreerimisega seonduv ning
eestkoste seadmine ja sotsiaalteenuste osutamise on vastavalt Justiitsministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Seega on kirjas toodud seisukohad pigem mõtteavaldused
antud teema edasiste arutelude sisendiks. Siseministeerium on valmis osalema edasistes
aruteludes ning panustama õigusaktide muudatuste välja töötamisse.
Kuivõrd eestkoste kui perekonnaõiguse institutsioon kuulub Justiitsministeeriumi haldusalasse,
ei saa tõstatatud probleemi lahendada ilma nende osavõtuta, edastame ka Justiitsministeeriumile
oma vastuse koos AS Hoolekandeteenused pöördumisega. Kuna eestkoste koormust kannavad
valla- ja linnavalitsused, siis on vajalik antud teema lahendamisse ka nende kaasamine ning
edastame Linnade ja Valdade Liidule oma vastuse koos AS Hoolekandeteenused pöördumisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Enel Pungas
Rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
[Sama/Teadmiseks] :
Sotsiaalministeerium
Ulvi Klaar 6125160
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Liina Lanno
Hoolekandeteenused AS Teie 22.04.2020 nr 2020/TEJ-
[email protected] 3/4197-1
Merimetsa tee 1 Meie 18.05.2020 nr 4.2-3/1685-1
10614, Tallinn Harju maakond
Vastame pöördumisele seoses
erihoolekandeteenuste klientide elu- ja
viibimiskoha registreerimisega
Lugupeetud Liina Lanno
Vastame pöördumisele seoses erihoolekandeteenuste klientide elu- ja viibimiskoha
registreerimisega.
On kahetsusväärne, et SKA poolt erihoolekandeteenusele suunatud klientide viibimiskoha
teatamine on takerdunud ning seetõttu on esinenud juhtumeid, kus olulised dokumendid on
saadetud kliendi rahvastikuregistris olevale aadressile, kuigi klient viibib teisel aadressil.
Küsisime SKAlt selgitust ja saime info, et klientide viibimiskoha aadressi teadete edastamine
nende poolt rahvastikuregistrisse (edaspidi nimetatud RR) ei ole toimima hakanud, kuna
valmis ei ole saanud erinevate osapoolte tehtavad infosüsteemide arendused. SKA ei ole
soovinud viibimiskoha teadete edastamist Exceli tabelitega lahendada, kuna on oldud ootel,
et arendused saavad peagi valmis.
Tänaseks ongi jõutud lahenduseni - SKA poolt erihoolekandeteenusele suunatud inimese
viibimiskoha teavitus RR-le hakkab toimuma läbi STAR-i andmebaasi. Teavituse sisestab
suunamisotsuse teinud juhtumikorraldaja. Peale Rahvastikuregistri seaduse muudatuste
jõustumist tehtud suunamiste osas võtab teavituste edastamise tagantjärele enda peale
samuti SKA juhtumikorraldaja. Lahendust asuti sel nädalal testima.
Kirjas väljatoodud eestkoste seadmise ja sotsiaalteenuste osutamist (sh elu- või viibimiskoha
andmete rahvastikuregistrisse kandmisest nendel isikutel, kes asusid ööpäevaringsetel
hoolekandeteenustel enne 2001. aastat ja kes täna kasutavad teenust muu kohaliku
omavalitsuse (edaspidi KOV) üksuse territooriumil asuvas hoolekandeasutuses) puudutavate
küsimuste osas on Sotsiaalministeerium kohtunud Siseministeeriumi ja Eesti Linnade ja
Valdade Liidu ning erinevate KOVide esindajatega.
Küsimuste lahendamine sai eriolukorra ajaks KOVide palvel pausile pandud ja lahenduste
leidmisega jätkatakse kohe, kui eriolukorraga kaasnev suurenenud töökoormus leeveneb.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Häli Tarum
osakonnajuhataja
Elen Preimann
[email protected]
Teie
Siseministeerium
[email protected] Meie 26.06.2020 nr 2020/TEJ-3/6641-1
Elukoha registreerimisest erihoolekandeteenusel viibimisel
Lugupeetud proua Solman
AS Hoolekandeteenused on Eesti suurim erihoolekandeteenuste osutaja, pakkudes oma
üksustes üle Eesti erihoolekandeteenuseid ligi 1800 erivajadusega inimesele. Kuigi oleme
erihoolekandeteenusel olevate inimeste elukohta puudutavate tähelepanekute ja murega
pöördunud varasemalt juba nii sise- ja sotsiaalministeeriumi poole, pöördume siiski ka
Teie poole, kuna ei ole saanud oma murele lahendust.
Täna on rahvastikuregistri seaduses (RRS) § 70 (2) välja toodud põhjused, mille tõttu ei
pea (ega saa) inimene oma elukohta registreerida ega muuta, so isiku
rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või
paigutamine:
1) statsionaarsele haiglaravile;
2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse;
3) hooldamisele hooldusperesse;
4) kinnipidamisasutusse;
5) kaitseväeteenistusse
Hoolekandeasutuse kaasamine nimetatud loetellu on täiesti mõistetav, kui räägitakse
kinnipidamisasutuses, statsionaarsel ravil viibimisest või isegi eakate hooldusest, mis oma
olemuselt on tõesti lühemaajalised või ajutised teenused. Hoolekandeasutuse mõiste alla
lähevad aga ka kõik erihoolekandeasutused, kui nad on suuremad kui 10 teenuskohta.
Erihoolekandeteenus aga ei ole oma olemusest tulenevalt ajutine teenus, vaid kui inimene
vajab erihoolekannet, siis üldjuhul püsivalt, mis tähendab, et erihoolekandeteenusel oleva
inimese jaoks on teenusüksus tema koduks (kuigi suunamine toimib 5 aastaks, mida
järjepidevalt pikendatakse), mitte ajutiseks peatuspaigaks. Väga sageli asub inimene
teenusele 18-aastaselt ja jääb teenusele terveks eluks või siis vanadusikka saabumiseni.
Seega võib erihoolekandeteenusel viibimine kujuneda 20- 40 aasta pikkuseks ja see ongi
Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused
KMKR nr EE100077315
[email protected] Merimetsa tee 1
www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn
ainuke kodu, mida psüühilise erivajadusega tööealine täiskasvanud inimene omab enne
eakate teenusele minemist.
Kui tänase seadusandluse alusel on kõikidel teistel inimestel võimalik oma elukohta
kasvõi iga kuu ümber registreerida, siis erihoolekandes on inimesi, kelle elukohaks on
enne 2001. aastat registreeritud hoolekandeasutus (siis seadus võimaldas seda teha),
kuid keda kolimise korral mõnda teise üksusesse uude kohta sisse kirjutada ei saa.
AS Hoolekandeteenused on tegelenud 2012. aastast erihoolekande reorganiseerimisega,
mille käigus oleme sulgenud suured ühiselamu-tüüpi hooldekodud ja ehitanud väikesed
kodusarnased elamised oma klientidele. Nüüd olemegi jõudnud sellesse punkti, kus
inimene elab täiesti teises Eestimaa nurgas võrreldes tema registrijärgse elukohtaga ja
eestkosteasutusega, mis määrati talle arvestades tolleaegset rahvastikuregistrijärgset
elukohta (kuna paljudel lähedasi ei ole, siis on eestkosteülesannetes elukohajärgne
omavalitsus). Ühtegi muud sidet inimene selle asukohaga ei oma, seejuures on tema
elukohana registreeritud erihooldekodu mõnel juhul juba 7 aastat likvideeritud ja
erihoolekandele ta sinna kindlasti tagasi ei lähe.
Näitena võib tuua 55 aastase inimese, kes on näiteks sündinud 1965. aastal kusagil
Põhja-Eestis (sageli ei ole külanõukogu aadress taastatav), viibinud lastekodus Tallinnas
ja kuna seal erihoolekandeasutusi nõukogude perioodil ei olnud, on ta täisealiseks saades
suunatud ja registreeritud Põlvamaale, Kanepi valda. Nüüd on hooldekodu suletud,
inimene kolinud Tallinna tagasi ja jääb sinna ilmselt elama veel 20-ks aastaks. Lisaks teeb
sellise inimese puhul muret see, et tänu rahvastikuregistrijärgsele elukohale ei saa niigi
väga madala sissetulekuga inimene kasutada ka praeguse elukoha teenuseid (tasuta
linna- ja maaliinid, odavamad ujulapiletid, üritused kohaliku kogukonna liikmetele, isegi
perearsti registrisse saamisel Tallinnas on antud tagasisidet, et eelistatakse kohalikke
elanikke). Ka on sellise, täna reaalselt Tallinnas elava aga rahvastikuregistrijärgselt
Põlvamaal elukohta omava inimese eestkosteasutus Põlvamaal, mis muudab ka
eestkoste teostamise raskeks. Toome võrdlusena ükskõik missuguse teise isiku, kes
otsustab kolida Põlvamaalt Tallinnasse, siis registreerides enda uue elukohana
rahvastikuregistris Tallinna linna tal selliseid takistusi ei esine. Hoolekandeasutuses elava
inimese puhul teavitatakse rahvastikuregistrisse küll isiku viibimiskoht, aga see ei anna
täna samasugust õigust kui on teistel samas omavalitsuses registreeritud inimestel.
Muidugi on oluline see, kust inimene pärit on, aga tänapäevase taastumispõhise teenuse
üks tähtsamaid lähtepunkte on see, et inimesel tekiks või säiliks aktiivne side
kogukonnaga, kus ta päriselt elab.
Lisan veel seda, et tänaseks oleme palunud kohalikel omavalitsustel, kus kunagi
erihooldekodu asus, inimesed hoonest välja kirjutada ja valla täpsusega registreerida.
Nagu eelnevalt juba märkisin, oleme antud küsimuses pöördunud nii sise- kui ka
sotsiaalministeeriumi poole. Siseministeeriumi vastus on seni olnud, et vajadus RRS
muutmiseks puudub, sest erihoolekandeteenusel olevate inimestele nende tegeliku
elukoha rahvastikuregistrisse registreerimine tooks endaga kaasa asukohajärgsele
omavalitusele ebamõistliku halduskoormuse. Lisaks on siseministeerium seisukohal, et
enne 2001. aastat sisse kirjutatud inimeste probleemid tuleb lahendada ükshaaval,
pakkumata seejuures välja selget tegevus- ja ajakava. AS-is Hoolekandeteenused on
2
erihoolekandeteenusel selliseid inimesi üle 400, kellest osad juba on liikunud mujale
elama ja osa liigub lähitulevikus ning on aja jooksul liikunud ka teistesse ettevõtetesse.
Hinnanguliselt on selliseid inimesi Eestis kokku 1000 ringis. Seega ei ole tegemist
üksikjuhtumitega, vaid vaja on ühtset lahendust, kas siis seadusemuudatuse kujul või siis
väga selget tegevuskava, mille alusel selliste inimeste elukoha probleemiga on võimalik
süsteemselt ja lahendusele suunatult tegeleda.
Sotsiaalministeerium on meie muret mõistnud ja ka probleemi möönnud, kuid viitab
samuti vajalikule koostööle kohalike omavalitsustega ja teadaolevalt nende senisele
vastuseisule seadusemuudatuse tegemisel. Kohalike omavalitsuste vastuseisu on samas
iseenesest raske mõista, sest siis peaks olema piiratud ja keelatud elukoha muutmine
mistahes sotsiaalteenuseid tarbivatele inimestele, mis aga nii ju ei ole ega saakski olla.
Nagu eelpool juba kirjas, siis AS Hoolekandeteenused eesmärk on reorganiseerida
suured (200-350-kohalised) hooldekodud ja ehitada üle Eesti väikesed maksimaalselt 30
inimesele mõeldud kodud (6-kohaliste peregruppidega kortermajad). Uued kodud asuvad
suuremates omavalitsustes, kus kuni 30-inimese lisandumine (kellest eestkostel on
vähem kui pooled) ei tohiks tekitada suurt koormust.
Teeme ettepaneku muuta RRS selliselt, et
a) enne 2001 aastat hoolekandeasutusse registreeritud inimesed saavad õiguse
registreerida oma tegelik elukoht, isegi kui see on hoolekandeasutus;
b) erihoolekandeasutuses (samuti eakatekodus, asenduskodus või hooldusperes)
elav inimene saab soovi korral selle registreerida oma elukohana või alternatiivselt
annab tema registreeritud viibimiskoht talle võrdsed õigused kohalike teenuste
kasutamisel sinna omavalitsuses registrijärgset elukohta omavate inimestega.
Soovime võimalusel teiega kohtuda ja eeltoodud probleeme arutada, et parandada
erihoolekandeteenusel viibivate inimeste toimetulekut ja tagada neile ühiskonnas teiste
inimestega võrdsed võimalused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Lanno
teenuste direktor, juhatuse liige
Lisa 1 2 lehel 1 eks
Lisa 2 3 lehel 1 eks
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium
3
Liina Lanno
53021976
[email protected]
4