dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 29. juuni 2020
Viit
4.2-3/2068-1
Registreeritud
29. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hoolekandeteenused AS
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2020TEJ-36641-1 26.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc809 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Kehtib kuni: Alus: Teabevaldaja: Siseministeerium Pr Liina Lanno Teie: 22.04.2020 nr 2020/TEJ-3/4197-1 AS Hoolekandeteenused Meie: 12.05.2020 nr 2-1/402-2 Erihoolekandeteenuse kasutajate elukoha andmete kandmisest rahvastikuregistrisse Lugupeetud proua Lanno AS Hoolekandeteenused juhib Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tähelepanu vajadusele tagada ööpäevaringset hoolekandeteenust saavate isikute elukoha andmete kohane kandmine rahvastikuregistrisse. Siseministeerium rahvastikuregistri vastutava töötlejana on samuti huvitatud registriandmete õigsusest. Rahvastikuregistri seadus võimaldab märkida rahvastikuregistrisse isiku viibimiskoha aadressina ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavase hoolekandeasutuse aadressi ning sellekohased andmed esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks isiku asutusse paigutanud või lähetanud asutus, erihoolekandeteenuse kasutajate puhul Sotsiaalkindlustusamet. Seaduse kohaselt võib sellise teate esitada ka muu asutus, seega AS Hoolekandeteenused on õigustatud selliseid teateid esitama. AS Hoolekandeteenused märgib kirjas õigesti - rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoha aadress on oluline selleks, et isikuga oleks võimalik ühendust saada, et isiku kontaktandmed oleksid teada ja õiged ja talle adresseeritud saadetised jõuaksid temani. Siseministeerium on rahvastikuregistri seadust välja töötades ette näinud võimaluse viibimiskoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse ning arendanud rahvastikuregistrit selliselt, et viibimiskoha andmed on võimalik sellesse kanda. Puuduvad õiguslikud ja tehnilised takistused viibimiskoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse ning Siseministeerium eeldab, et kohustatud isikud täidavad seadust. Siseministeerium ei saa nõustuda AS Hoolekandeteenused argumentidega, mis puudutavad rahvastikuregistrisse kantud elu- ja viibimiskoha andmete kasutamist hoolekandeteenuste kasutajatele toimetulekutoetuse maksmiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei määrata toimetulekutoetust isikutele, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, või ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust. Seega isikud, kes kasutavad AS Hoolekandeteenused ruumides ööpäevaringset teenust, et ole õigustatud toimetulekutoetust saama ning seda ei mõjuta asjaolu, kas kasutav ruum on kantud rahvastikuregistrisse nende viibimiskohana. Õige on, et kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus isikutele soodustuste andmisel lähtuda rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetest, seega viibimiskoht sama kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ei anna elukohaga samasuguseid õigusi. Siiski ei tohiks kohaliku omavalitsuse üksuse soodustused olla motivaator hoolekandeteenust osutava asutuse asukoha kandmiseks registrisse teenuse kasutaja elukohana. Eluliselt tähtsate soodustuste kasutamiseks tuleks leida kohalike omavalitsustega muid lahendusi ja kokkuleppeid. Näiteks on sügava puudega isikutel võimalik Tallinna linnas Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 kasutada tasuta ühistransporti rahvastikuregistrisse kantude elukohast sõltumata (Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2014 määruse nr 29 § 5 lg 1 p 4). Siseministeerium ei jaga AS Hoolekandeteenused arvamust, et juhul, kui teenusekasutaja eestkostjaks saab sobiva füüsilise isiku puudumisel määrata ainult valla-või linnavalitsuse, siis peaks kohus eestkostjaks määrama selle valla- või linnavalitsuse, kelle haldusterritooriumil asub isikule ööpäevaringset teenust osutava asutuse ruum. Perekonnaseaduse kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja eestkostetava füüsiline asukoht, tähtsust omab pigem järjepidevus. Küll võib ööpäevaringset teenust osutava asutuse ruumi asukohajärgse omavalitsuse määramine eestkostjaks tähendada võimalust kasutada kohaliku omavalitsuse sotsiaalabi riiklikult rahastatava teenuse toena. AS Hoolekandeteenused tõstatab küsimuse elu- ja viibimiskoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest nendel isikutel, kes asusid ööpäevaringsetel hoolekandeteenustel juba enne 2001. aastat ja kes täna kasutavad teenus muu kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas hoolekandeasutuses, kuid kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud need kohalikud omavalitsused, kus on asus varem teenust osutanud asutus. Sellised juhtumid tuleks lahendada ükshaaval ja tuvastada võimalik varasem (enne asutusse paigutamist) elukoht. 2015. aastal uue rahvastikuregistri seaduse väljatöötamisel kaasas Siseministeerium Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi seonduvalt hoolekandeasutustes viibivate isikute elukoha regulatsiooniga. Hoolekandeasutusse paigutatud või asunud isikute elukoha registreerimisel jäädi senise regulatsiooni juurde, mille kohaselt ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse paigutamisel või asumisel elukoha andmeid ei muudeta – st, et eestkoste ülesandeid teostatakse pigem kaugelt (elukoht jääks paigutamise elukohajärgsesse omavalitsusse), vältimaks olukorda, kus kogu koormus langeb nendele vähestele omavalitsustele, kus asuvad hoolekandeasutused. Märgime, et Siseministeeriumi valdkonda kuulub elukoha registreerimisega seonduv ning eestkoste seadmine ja sotsiaalteenuste osutamise on vastavalt Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Seega on kirjas toodud seisukohad pigem mõtteavaldused antud teema edasiste arutelude sisendiks. Siseministeerium on valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama õigusaktide muudatuste välja töötamisse. Kuivõrd eestkoste kui perekonnaõiguse institutsioon kuulub Justiitsministeeriumi haldusalasse, ei saa tõstatatud probleemi lahendada ilma nende osavõtuta, edastame ka Justiitsministeeriumile oma vastuse koos AS Hoolekandeteenused pöördumisega. Kuna eestkoste koormust kannavad valla- ja linnavalitsused, siis on vajalik antud teema lahendamisse ka nende kaasamine ning edastame Linnade ja Valdade Liidule oma vastuse koos AS Hoolekandeteenused pöördumisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enel Pungas Rahvastiku toimingute osakonna juhataja Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 [Sama/Teadmiseks] : Sotsiaalministeerium Ulvi Klaar 6125160 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Liina Lanno Hoolekandeteenused AS Teie 22.04.2020 nr 2020/TEJ- [email protected] 3/4197-1 Merimetsa tee 1 Meie 18.05.2020 nr 4.2-3/1685-1 10614, Tallinn Harju maakond Vastame pöördumisele seoses erihoolekandeteenuste klientide elu- ja viibimiskoha registreerimisega Lugupeetud Liina Lanno Vastame pöördumisele seoses erihoolekandeteenuste klientide elu- ja viibimiskoha registreerimisega. On kahetsusväärne, et SKA poolt erihoolekandeteenusele suunatud klientide viibimiskoha teatamine on takerdunud ning seetõttu on esinenud juhtumeid, kus olulised dokumendid on saadetud kliendi rahvastikuregistris olevale aadressile, kuigi klient viibib teisel aadressil. Küsisime SKAlt selgitust ja saime info, et klientide viibimiskoha aadressi teadete edastamine nende poolt rahvastikuregistrisse (edaspidi nimetatud RR) ei ole toimima hakanud, kuna valmis ei ole saanud erinevate osapoolte tehtavad infosüsteemide arendused. SKA ei ole soovinud viibimiskoha teadete edastamist Exceli tabelitega lahendada, kuna on oldud ootel, et arendused saavad peagi valmis. Tänaseks ongi jõutud lahenduseni - SKA poolt erihoolekandeteenusele suunatud inimese viibimiskoha teavitus RR-le hakkab toimuma läbi STAR-i andmebaasi. Teavituse sisestab suunamisotsuse teinud juhtumikorraldaja. Peale Rahvastikuregistri seaduse muudatuste jõustumist tehtud suunamiste osas võtab teavituste edastamise tagantjärele enda peale samuti SKA juhtumikorraldaja. Lahendust asuti sel nädalal testima. Kirjas väljatoodud eestkoste seadmise ja sotsiaalteenuste osutamist (sh elu- või viibimiskoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest nendel isikutel, kes asusid ööpäevaringsetel hoolekandeteenustel enne 2001. aastat ja kes täna kasutavad teenust muu kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksuse territooriumil asuvas hoolekandeasutuses) puudutavate küsimuste osas on Sotsiaalministeerium kohtunud Siseministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning erinevate KOVide esindajatega. Küsimuste lahendamine sai eriolukorra ajaks KOVide palvel pausile pandud ja lahenduste leidmisega jätkatakse kohe, kui eriolukorraga kaasnev suurenenud töökoormus leeveneb. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Häli Tarum osakonnajuhataja Elen Preimann [email protected] Teie Siseministeerium [email protected] Meie 26.06.2020 nr 2020/TEJ-3/6641-1 Elukoha registreerimisest erihoolekandeteenusel viibimisel Lugupeetud proua Solman AS Hoolekandeteenused on Eesti suurim erihoolekandeteenuste osutaja, pakkudes oma üksustes üle Eesti erihoolekandeteenuseid ligi 1800 erivajadusega inimesele. Kuigi oleme erihoolekandeteenusel olevate inimeste elukohta puudutavate tähelepanekute ja murega pöördunud varasemalt juba nii sise- ja sotsiaalministeeriumi poole, pöördume siiski ka Teie poole, kuna ei ole saanud oma murele lahendust. Täna on rahvastikuregistri seaduses (RRS) § 70 (2) välja toodud põhjused, mille tõttu ei pea (ega saa) inimene oma elukohta registreerida ega muuta, so isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine: 1) statsionaarsele haiglaravile; 2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse; 3) hooldamisele hooldusperesse; 4) kinnipidamisasutusse; 5) kaitseväeteenistusse Hoolekandeasutuse kaasamine nimetatud loetellu on täiesti mõistetav, kui räägitakse kinnipidamisasutuses, statsionaarsel ravil viibimisest või isegi eakate hooldusest, mis oma olemuselt on tõesti lühemaajalised või ajutised teenused. Hoolekandeasutuse mõiste alla lähevad aga ka kõik erihoolekandeasutused, kui nad on suuremad kui 10 teenuskohta. Erihoolekandeteenus aga ei ole oma olemusest tulenevalt ajutine teenus, vaid kui inimene vajab erihoolekannet, siis üldjuhul püsivalt, mis tähendab, et erihoolekandeteenusel oleva inimese jaoks on teenusüksus tema koduks (kuigi suunamine toimib 5 aastaks, mida järjepidevalt pikendatakse), mitte ajutiseks peatuspaigaks. Väga sageli asub inimene teenusele 18-aastaselt ja jääb teenusele terveks eluks või siis vanadusikka saabumiseni. Seega võib erihoolekandeteenusel viibimine kujuneda 20- 40 aasta pikkuseks ja see ongi Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused KMKR nr EE100077315 [email protected] Merimetsa tee 1 www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn ainuke kodu, mida psüühilise erivajadusega tööealine täiskasvanud inimene omab enne eakate teenusele minemist. Kui tänase seadusandluse alusel on kõikidel teistel inimestel võimalik oma elukohta kasvõi iga kuu ümber registreerida, siis erihoolekandes on inimesi, kelle elukohaks on enne 2001. aastat registreeritud hoolekandeasutus (siis seadus võimaldas seda teha), kuid keda kolimise korral mõnda teise üksusesse uude kohta sisse kirjutada ei saa. AS Hoolekandeteenused on tegelenud 2012. aastast erihoolekande reorganiseerimisega, mille käigus oleme sulgenud suured ühiselamu-tüüpi hooldekodud ja ehitanud väikesed kodusarnased elamised oma klientidele. Nüüd olemegi jõudnud sellesse punkti, kus inimene elab täiesti teises Eestimaa nurgas võrreldes tema registrijärgse elukohtaga ja eestkosteasutusega, mis määrati talle arvestades tolleaegset rahvastikuregistrijärgset elukohta (kuna paljudel lähedasi ei ole, siis on eestkosteülesannetes elukohajärgne omavalitsus). Ühtegi muud sidet inimene selle asukohaga ei oma, seejuures on tema elukohana registreeritud erihooldekodu mõnel juhul juba 7 aastat likvideeritud ja erihoolekandele ta sinna kindlasti tagasi ei lähe. Näitena võib tuua 55 aastase inimese, kes on näiteks sündinud 1965. aastal kusagil Põhja-Eestis (sageli ei ole külanõukogu aadress taastatav), viibinud lastekodus Tallinnas ja kuna seal erihoolekandeasutusi nõukogude perioodil ei olnud, on ta täisealiseks saades suunatud ja registreeritud Põlvamaale, Kanepi valda. Nüüd on hooldekodu suletud, inimene kolinud Tallinna tagasi ja jääb sinna ilmselt elama veel 20-ks aastaks. Lisaks teeb sellise inimese puhul muret see, et tänu rahvastikuregistrijärgsele elukohale ei saa niigi väga madala sissetulekuga inimene kasutada ka praeguse elukoha teenuseid (tasuta linna- ja maaliinid, odavamad ujulapiletid, üritused kohaliku kogukonna liikmetele, isegi perearsti registrisse saamisel Tallinnas on antud tagasisidet, et eelistatakse kohalikke elanikke). Ka on sellise, täna reaalselt Tallinnas elava aga rahvastikuregistrijärgselt Põlvamaal elukohta omava inimese eestkosteasutus Põlvamaal, mis muudab ka eestkoste teostamise raskeks. Toome võrdlusena ükskõik missuguse teise isiku, kes otsustab kolida Põlvamaalt Tallinnasse, siis registreerides enda uue elukohana rahvastikuregistris Tallinna linna tal selliseid takistusi ei esine. Hoolekandeasutuses elava inimese puhul teavitatakse rahvastikuregistrisse küll isiku viibimiskoht, aga see ei anna täna samasugust õigust kui on teistel samas omavalitsuses registreeritud inimestel. Muidugi on oluline see, kust inimene pärit on, aga tänapäevase taastumispõhise teenuse üks tähtsamaid lähtepunkte on see, et inimesel tekiks või säiliks aktiivne side kogukonnaga, kus ta päriselt elab. Lisan veel seda, et tänaseks oleme palunud kohalikel omavalitsustel, kus kunagi erihooldekodu asus, inimesed hoonest välja kirjutada ja valla täpsusega registreerida. Nagu eelnevalt juba märkisin, oleme antud küsimuses pöördunud nii sise- kui ka sotsiaalministeeriumi poole. Siseministeeriumi vastus on seni olnud, et vajadus RRS muutmiseks puudub, sest erihoolekandeteenusel olevate inimestele nende tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse registreerimine tooks endaga kaasa asukohajärgsele omavalitusele ebamõistliku halduskoormuse. Lisaks on siseministeerium seisukohal, et enne 2001. aastat sisse kirjutatud inimeste probleemid tuleb lahendada ükshaaval, pakkumata seejuures välja selget tegevus- ja ajakava. AS-is Hoolekandeteenused on 2 erihoolekandeteenusel selliseid inimesi üle 400, kellest osad juba on liikunud mujale elama ja osa liigub lähitulevikus ning on aja jooksul liikunud ka teistesse ettevõtetesse. Hinnanguliselt on selliseid inimesi Eestis kokku 1000 ringis. Seega ei ole tegemist üksikjuhtumitega, vaid vaja on ühtset lahendust, kas siis seadusemuudatuse kujul või siis väga selget tegevuskava, mille alusel selliste inimeste elukoha probleemiga on võimalik süsteemselt ja lahendusele suunatult tegeleda. Sotsiaalministeerium on meie muret mõistnud ja ka probleemi möönnud, kuid viitab samuti vajalikule koostööle kohalike omavalitsustega ja teadaolevalt nende senisele vastuseisule seadusemuudatuse tegemisel. Kohalike omavalitsuste vastuseisu on samas iseenesest raske mõista, sest siis peaks olema piiratud ja keelatud elukoha muutmine mistahes sotsiaalteenuseid tarbivatele inimestele, mis aga nii ju ei ole ega saakski olla. Nagu eelpool juba kirjas, siis AS Hoolekandeteenused eesmärk on reorganiseerida suured (200-350-kohalised) hooldekodud ja ehitada üle Eesti väikesed maksimaalselt 30 inimesele mõeldud kodud (6-kohaliste peregruppidega kortermajad). Uued kodud asuvad suuremates omavalitsustes, kus kuni 30-inimese lisandumine (kellest eestkostel on vähem kui pooled) ei tohiks tekitada suurt koormust. Teeme ettepaneku muuta RRS selliselt, et a) enne 2001 aastat hoolekandeasutusse registreeritud inimesed saavad õiguse registreerida oma tegelik elukoht, isegi kui see on hoolekandeasutus; b) erihoolekandeasutuses (samuti eakatekodus, asenduskodus või hooldusperes) elav inimene saab soovi korral selle registreerida oma elukohana või alternatiivselt annab tema registreeritud viibimiskoht talle võrdsed õigused kohalike teenuste kasutamisel sinna omavalitsuses registrijärgset elukohta omavate inimestega. Soovime võimalusel teiega kohtuda ja eeltoodud probleeme arutada, et parandada erihoolekandeteenusel viibivate inimeste toimetulekut ja tagada neile ühiskonnas teiste inimestega võrdsed võimalused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Lanno teenuste direktor, juhatuse liige Lisa 1 2 lehel 1 eks Lisa 2 3 lehel 1 eks Teadmiseks: Sotsiaalministeerium 3 Liina Lanno 53021976 [email protected] 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel