dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 26. juuni 2020
Viit
69
Registreeritud
26. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎69 26.06.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc1647 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD sotsiaalministri ……06.2020 käskkirjaga nr …… Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.11.2014–31.12.2021 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Eesti Töötukassa SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................................................. 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ......................................................................................................................................................... 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ......................................................................................................................................................... 3 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA EESMÄRK ............................................................................................................................................. 3 1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................................. 3 1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 3 1.2. TAT EESMÄRK ...................................................................................................................................................................... 3 1.2.1. TAT TULEMUS ................................................................................................................................................................... 3 1.2.2. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .............................................................................................................................................. 4 1.2.3. EELARVE ........................................................................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................................................................................... 7 3. NÄITAJAD ....................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................................................................. 17 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 19 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 20 7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 21 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 21 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................................................................................ 21 7.3. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ....................................................................................................................................... 24 7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................ 25 7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................................. 26 7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 27 7.7. FINANTSKORREKTSIOONID..................................................................................................................................................... 28 8. RISKIDE HINDAMINE ................................................................................................................................................. 28 2 Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud. Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse: osalejad, kes on asunud kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana. 1.1.3. Meetme nimetus Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks. 1.1.4. Meetme eesmärk Suurendada teenustes osalejate tööalaseid võimalusi ja osalemist tööhõives. 1.2. TAT eesmärk Suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas: - noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine; - töö kaotanud ja töötuse riskis vähem konkurentsivõimelisemate sihtrühmade oskuste arendamine hõives püsimise toetamiseks; - vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute ja vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust saavate isikute (edaspidi päästeteenistuja toetust saav isik) tööhõive suurendamine; - inimeste valmisoleku suurendamine võtta vastu töökoht Eestis elukohast kaugemal; - rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine; - suure tööpuudusega piirkondades töökohtade loomise ja töötute tööle rakendamise soodustamine; - COVID-19 kriisiga kaasnenud tööpuuduse leevendamiseks hooajalise töötamise soodustamine marjakasvatuse valdkonnas. 1.2.1. TAT tulemus TAT tulemusena on suurenenud: - noorte valmisolek teha teadlikke valikuid oma karjääri kujundamiseks; - töö kaotanud ja töötuse riskis vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade võimalused oskusi täiendada või omandada uus eriala; 3 - noorte, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate inimeste, rahvusvahelise kaitse saajate ja suure tööpuudusega piirkondade elanike töötamise võimalused; - inimeste valmisolek asuda tööle kodust kaugemal; - töötute asumine hooajalisele tööle marjakasvatuse valdkonnas. 1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus Samal ajal viiruse COVID-19 kriisi tööturumõjudele kiire reageerimise vajadusega tuleb jätkuvalt arvestada sellega, et pikemas perspektiivis süveneb Eesti tööturul lähikümnenditel tööjõupuuduse probleem, kuna kasvab vanuse tõttu tööga mittehõivatud inimeste arv. 2019. aastal oli 100 tööealise (15– 64a) inimese kohta 31 eakat (65-aastased ja vanemad) ehk vanadussõltuvusmäär oli 31%1 ning see näitaja on aastatega püsivalt kasvanud. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus kasvab praeguselt tasemelt ehk 19,8%-lt 2019. aastal 25,6%-ni 2040. aastaks ning laste (alla 15-aastased) osatähtsus rahvastikus väheneb (16,4%-lt 14,2%-ni). Kui 2019. aastal oli ühe ülalpeetava kohta 1,76 tööealist, siis tulevikus (2040. aastal) on ühe ülalpeetava kohta 1,51 tööealist.2 Ülalpeetavate (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus rahvastikus kasvab tööealiste arvelt. Seega toovad tööealise elanikkonna osatähtsuse vähenemine ning pensioniealiste osatähtsuse suurenemine rahvastikus kaasa kulutuste kasvu pensioni- ja tervishoiusüsteemile ning hoolekandeteenustele, samuti väheneb maksu- ja tulubaas.3 „Uuringus vanemaealised tööturul“4 on tööandjad esile toonud, et märkimisväärne osa kogenud töötajatest jõuab järgneva 5–10 aastaga vanaduspensioniikka, kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning organisatsioonis puudub personalipoliitika järelkasvu loomiseks, et pensionile siirduvaid töötajaid asendada. Tööandjate hinnangul napib eelkõige vajalike oskustega tööjõudu ehk tegemist on struktuurse töötusega, mis pärsib ettevõtete tegevust. Ettevõtjate hinnangul ei tule haridussüsteemist (piisavalt) vajalike oskustega töötajaid, samas on töötajate süstemaatiline arendamine Eesti ettevõtete seas suhteliselt vähe levinud. Tööandjate toetamine töötajate oskuste ja teadmiste arendamisel aitab viia majanduse parema tasakaaluni ning leevendada oskustööjõu puudust. Elanikkonna vananemist ning tööealiste arvu vähenemist arvestades on oluline kasutada võimalikult paljude inimeste, sh noorte ja vanemaealiste inimeste ning rahvusvahelise kaitse saajate tööturu potentsiaali, suurendades nende konkurentsivõimet ja toetades tööturul püsimist. Eesti Tööjõu-uuringu andmed näitavad, et majanduslanguse korral tööturu riskirühmade töötus kasvab keskmisest kiiremini ja taastumine toimub aeglasemalt. Töötuse määr on keskmisest kõrgem ning oht jääda töötuks suurem noortel (2019. aastal oli 15-24 aastaste töötuse määr Eesti tööjõu-uuringu andmetel 11,1%), erialase hariduseta (6,0%), ebapiisava eesti keele oskusega (9,2%) ning vähenenud töövõimega (12,5% 2018.a.) inimestel. Vanemaealiste töötuse määr on üldisest töötuse määrast madalam (2019. aastal oli üle 50-aastaste töötuse määr 4,0%), kuid töötuks jäädes on vanemaealistel suurem risk langeda pikaajalisse töötusesse või liikuda tööturult välja. Suurem risk jääda töötuks tuleneb (osaliselt) tõenäoliselt nende ebapiisavatest või vananenud oskustest, mistõttu on nende konkurentsivõime tõstmiseks tööturul oluline toetada teadmiste ja oskuste arendamist. 1 Statistikaamet 2 Statistikaameti rahvastikuprognoos 2019–2080 3 Marksoo, Ü. 2011. Vanemaealised Eesti tööturul. Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 4/2011 4 https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/Vanemaealised-tooturul-loppraport.pdf 4 Noorte tööle saamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. Põhihariduse või sellest madalama haridusega noorte seas oli töötuse määr 2019. aastal 19,7%, mis on tunduvalt kõrgem kui noorte keskmine töötuse määr. Lisaks puudus ca 70%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ning 58%-l meestest ja 29%-l naistest varasem töökogemus.5 Seetõttu on oluline toetada väiksema konkurentsivõimega noori tööturule suundumisel ja seal toimetulemisel. Samal ajal on vaja noorte töötuse ennetamiseks suurendada noorte tööalast teadlikkust ning soodustada tööharjumuse ja - kogemuse saamist juba õpingute ajal. Võrreldes noortega ei mõjuta vanemaealiste konkurentsivõimet niivõrd majanduse tsüklilisus kui tervis. Vanemaealiste töötajate puudustena nimetavad tööandjad terviseprobleemide ja väiksema jõudluse kõrval vastuseisu uuendustele ja muudatustele ning vähest valmisolekut nendega oma töös kohaneda. Tööandjad toovad oma vastustes sagedamini esile selle, et vanemaealine töötajaskond on vähem innovaatiline, liialt mugav, et tööharjumusi muuta, vähem paindlik. Samas selgub uuringust, et eakate valmisolek töötamist jätkata on suur: 47% 50–74-aastastest töötavatest vanemaealistest ning 36% töötutest kaaluvad vanaduspensioniea saabudes töötamise jätkamist, vaid neljandik nii tööga hõivatuid kui töötuid plaanib tööl käimise lõpetada vanaduspensioniea saabudes.6 Samas on pensionisüsteemis mõned pensioniliigid, mis soodustavad tööturult lahkumist enne vanaduspensionikka jõudmist, näiteks ennetähtaegne vanaduspension, millele tekib õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniiga ja mida töötamise korral ei maksta. Siiski ei ole välistatud, et ennetähtaegse vanaduspensioni saaja soovib töötada ning loobuda töötamise ajal pensionist. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute tööle asumine tööturuteenuste toel aitab leevendada tööjõupuudust ja vanadussõltuvusmäära kasvust tulenevat survet sotsiaalsüsteemile. Eesti tööturunäitajad erinevad piirkondlikult endiselt suurel määral. Eesti keskmisest väiksem tööga hõivatus ja suurem tööpuudus on Ida-Virumaal ja kolmes Kagu-Eesti maakonnas: Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal. Ida-Virumaa probleemiks on eelkõige endise tööstusala restruktureerimisega kaasnenud suur ja püsiv tööpuudus ning vähene ettevõtlusaktiivsus. Ida-Virumaa tööhõive määr oli 2019. aastal 57,6%, mis on 10,8 protsendipunkti võrra madalam kui kogu Eestis (68,4%). Töötuse määr ja registreeritud töötuse määr on aga Ida-Virumaal püsinud Eestis keskmisest oluliselt kõrgemad. Kõige kõrgem oli Ida-Virumaa töötuse määr majanduskriisi järel ehk 2010. aastal (25,6%), millele järgnes töötuse langus. Piirkonnas toimunud koondamiste mõjul hakkas registreeritud töötus 2019. aastal taas tõusma. Kriisist tingitud nafta hinna langus ja naftatoodete (sh põlevkiviõli) nõudluse langus mõjutab piirkonna tööturule olulist põlevkivisektorit ja seab koondamise riski alla sealsed töökohad. Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa tööhõivemäär oli 2019. aastal madalam kui kogu Eestis (vahemikus 54,9–61,8% vrd 68,4% Eesti keskmisega). Registreeritud töötuse määr oli Kagu-Eesti maakondades 2019. aastal kõrgem kui Eestis keskmiselt (vahemikus 6,7–8,0% vrd 5,0% Eesti keskmisega). Kagu-Eesti maakondi iseloomustab eelkõige traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude suur osatähtsus, väikese lisandväärtusega väikeettevõtlus ning tagasihoidlik panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse ja majanduskasvu. Piirkonnas on palju vanemaealist ja vähese kvalifikatsiooniga tööjõudu. Nii Ida-Virumaale kui Kagu-Eestile on iseloomulik noorte väljaränne, elanikkonna vananemine, sellega kaasnev piirkonna potentsiaali vähene ärakasutamine ning suuremal või vähemal määral 5 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 2019 6 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium 5 ääremaastumine. Mõlema piirkonna oluliseks arenguvajaduseks on kohaliku tööjõu potentsiaali parem kasutuselevõtmine. Põllumajandus, eelkõige marjakasvatuse valdkond on 2020. aasta kevad-suvel COVID-19 kriisist tingitud tööjõu liikumise piirangute tõttu sattunud raskustesse hooajatöötajate leidmisel. Samal ajal on COVID- 19 kriisist tingituna kasvanud registreeritud töötute arv. Alates eriolukorra väljakuulutamisest (12.03) on registreeritud töötute arv suurenenud 40% ehk 14 651 võrra (töötute arv on kasvanud 36 710-lt 51 361- ni, 14.06.20 seisuga). Hooajalisele tööle värbamise soodustamine aitab hoida töötute aktiivsust, kes on kriisi tõttu sattunud tööturul nõrgemasse olukorda ning kellel uue püsiva töökoha leidmine on raskendatud. Samuti aitab see leevendada ajutist tööjõupuudust põllumajanduse valdkonnas. Töötuse vähendamiseks ning tööhõive suurendamiseks maapiirkondades on vaja edendada pendelrännet ning soodustada tööl käimist elukohast kaugemal. Tööjõu riigisisese mobiilsuse uuringus7 tuuakse välja, et nii linnadevaheline kui linna- ja maapiirkondade vaheline pendelränne vähendab tööpuudust maal ning ühtlustab palgataset, vähendades niimoodi erinevusi linnas ja maal elavate inimeste elatustasemes. Erinevalt migratsioonist ei soodusta pendelränne maapiirkondade tühjenemist. Uuringust selgus, et töökoha valikul on selle kaugus elukohast Eesti inimeste jaoks oluline (46% peab seda väga oluliseks ja 36% pigem oluliseks) ning peamiseks probleemiks inimestele on kaugema töökoha vastuvõtmisega seotud suured kulutused. Ligi 61% inimestest, kes arvavad, et mõni toetusmeede võiks neid mõjutada kaugemal asuvat töökohta vastu võtma, pakuvad selleks meetmeks transpordikulude hüvitamist. Seejuures hindasid töötud toetusmeetmete mõju kaugemal asuva töökoha vastuvõtmisele kõrgemalt kui muud rühmad. Kõige vajalikumaks meetmeks hinnati ühistranspordipiletite kulu hüvitamist pikema aja vältel. Samuti selgub uuringust, et maksimaalselt kuue kuu jooksul makstav transporditoetus motiveeriks 36% töötutest kodust kaugemale tööle asuma. Rahvusvahelise kaitse saajad on tööturul vähemkonkurentsivõimeline sihtrühm, kes vajab tööle saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule suundumisel: sihtkohariigi keele oskuse puudumine, hariduse ja kvalifikatsiooni puudumine või selle mittevastavus elukohariigi nõuetele või raskused selle tõendamisel. Samuti mõjutavad rahvusvahelise kaitse saaja töövalmidust läbielatud traumad ning töö saamise võimalusi ühiskonna ja tööandjate hoiakud sisserändajate suhtes. Senisele ELi kogemusele tuginedes läheb keskmiselt kuni viis aastat aega, et lõimida tööturule 27% kaitse saanutest, 5–9 aasta jooksul leiab töö 39%. Kuni 14 aasta jooksul leiab töö 56% kaitse saanutest ning pärast 20 aastat võrdsustub nende hõive üldise hõivemääraga.8 Eestis on peamisteks probleemideks töö leidmisel osutunud rahvusvahelise kaitse saanute ebapiisav eesti keele oskus, kohaliku töökultuuri ja eluoluga kohanemine ning tööharjumuse tekitamine või taastamine, aga ka tööandjate vähene valmisolek sihtrühma värvata. TAT tegevused toetavad kõrgema tööhõive määra saavutamist. Arvestades noorte suuremat töötust ning vanemaealiste inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate hõivepotentsiaali, on tegevusteks valitud noorte, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute ning rahvusvahelise kaitse saajate töötamise võimaluste suurendamine. Sellele lisaks toetatakse töötuse riskis vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade oskuste arendamist nii lühemaajaliste tööturukoolituste, kvalifikatsiooni omandamise kui tasemeõppes osalemise kaudu, soodustatakse töökohtade loomist suurema töötusega piirkondades ja põllumajanduse valdkonnas ning inimeste valmisolekut vastu võtta töökoht elukohast kaugemal, misläbi toetatakse regionaalse tööpuuduse vähendamist. 7 TÜ RAKE, Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuring, 2011 8 Rahvusvahelise või humanitaarkaitse saajate lõimumine tööturule: poliitika ja head tavad. Koost. Euroopa rändevõrgustik (2016) 6 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 23 646 042 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 4 172 831 15% 3 Omafinantseering 0 0% 4 TAT eelarve kokku 27 818 873 100% 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada noorte karjääri kujundamise oskuste (sh infokirjaoskuse ja digipädevuse) arendamist, et nad oleksid valmis tegema teadlikke valikuid hariduses ja tööelus. Karjääriinfo vahendamisel jagatakse eelkõige infot hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste seoste kohta. Karjääriinfot vahendatakse noortele nii individuaalselt (kasutades selleks erinevaid, sh elektroonilisi kanaleid) kui ka grupis, nii Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) kohapeal kui ka koolides või muudes noortele sobivates asutustes ja kohtades (sh messid, noorteüritused). Tööturgu tutvustavate töötubade eesmärk on suurendada noorte tööalast teadlikkust ning ennetada seeläbi noorte töötust. Kooliealistele noortele (sh erivajadusega noortele) suunatud töötubades tutvustatakse tööturu ja tööeluga seonduvaid teemasid ning töötukassa teenuseid. TAT raames toimub ka mobiilne nõustamine (nt koostöös avatud noortekeskuste ja kohalike omavalitsustega), mille sisuks on noorte teavitamine ja nõustamine tööotsingutest ning neile tööturu olukorra, kohalike tööandjate võimaluste ja töötukassa töölesaamist toetavate teenuste tutvustamine. Mobiilse nõustamise käigus kaasatakse vajaduse korral ka noorte vanemaid, et anda neile teadmisi ja oskusi noore karjäärivalikute (sh õppimis- ja töötamisvõimalused) toetamiseks ning karjääri kujundamise oskuste arendamiseks. Mobiilse nõustamise käigus võib noorte teavitamisel ja nõustamisel vajaduse korral kaasata ka teisi spetsialiste, kohaliku omavalitsuse esindajaid, tööandjaid jt. Mobiilne nõustamine toimub osalejate elukoha lähedal üle Eesti. Noorte teavitamiseks ja nõustamiseks osaletakse ka noortemessidel, samuti töötatakse välja ja uuendatakse nõustamiseks vajalikke materjale. 2.1.1.1. Sihtrühm Karjääriinfo vahendamise sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 aastat. Tööturgu tutvustavate töötubade sihtrühmaks on 7.–12. klassi õpilased. Mobiilse nõustamise sihtrühmaks on noored vanuses 16–30 aastat ning nende vanemad. 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021 2.1.2. Minu esimene töökoht 7 Teenuse „Minu esimene töökoht“ eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada noorte töötust. Teenus toetab tööandjat, kes võtab tööle noore, - kes on 16–29-aastane (16-aastasel peab olema omandatud põhiharidus); - kes on töötuna registreeritud ja ei ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevustega ning - kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat)9. Töökogemusena ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega aja- ja asendusteenistuses viibitud aega. Minu esimese töökoha teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu või vähemalt üheaastase tähtajalise töölepingu. Tööandjale hüvitatakse palgatoetuse maksmisega osaliselt noore töötaja palgakulud ning vajaduse korral noore töötaja tööalase koolituse kulu, et soodustada noore oskuste arendamist ning parandada tema konkurentsivõimet tööturul. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema eelnevalt töötukassaga kokku lepitud. Tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt: - tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või - tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus taolises rollis või - koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. 2.1.2.1. Sihtrühm Noored (16–29a) arvele võetud töötud 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021 2.1.3. Alaealise töötamise toetus Toetuse eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi, et soodustada tööharjumuse ja töökogemuse saamist. Toetust makstakse tööandjale, kes pakub tööd 13–16-aastasele noorele. Toetust makstakse tagasiulatuvalt kalendriaasta I kvartalis eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul perioodi 01.06.–31.12.2017 eest. Toetust makstakse, kui tööandja on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud 13–16-aastastele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot, 2017. aastal perioodil 01.06.–31.12.2017 brutotöötasuna vähemalt 583 eurot. 9 Täidetud peab olema üks või teine tingimus (nt kui noorel on töökogemust 3 aastat, aga ta on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui aasta ning on täidetud muud kriteeriumid, siis on tal võimalik teenust saada). 8 Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui tööandjale on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest makstud palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või käesoleva TAT punktis 2.1.2 või 2.4 sätestatud tegevuste raames või punkti 2.5 alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust või punkti 2.6 alusel põllumajanduse palgatoetust. Samuti siis, kui tööandja on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest saanud palgatoetust sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel. 2.1.3.1. Sihtrühm 13–16-aastased noored 2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2017–31.12.2021 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine Eesmärgiga suurendada vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute tööhõives osalemist, osutatakse töölesaamist toetavaid tööturuteenuseid isikutele, kes: - on vanaduspensioniealised (jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka) või kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 alusel) või kes saavad päästeteenistuse seaduse § 19 alusel päästeteenistuja toetust, - ei tööta (ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–32 nimetatud tegevustega või on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 4–41 nimetatud tegevustega, aga ei saa selle eest tasu, või on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 5–51 nimetatud tegevusega, aga füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud) ja - otsivad tööd (on arvele võetud tööotsijana). Sihtrühmale osutatakse järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika; 4) ettevõtluse alustamise toetus; 5) ettevõtluse toetamine kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine); 6) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 7) tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine. Vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saavale isikule, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud saama punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid, jätkatakse tööturuteenuste osutamist ka pärast tööotsijana arveloleku lõpetamist või tööle asumist tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktide 3–51 tähenduses või kui ta oli teenusele suunamise ajal hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 4–41 nimetatud tegevustega ja hakkab selle eest tasu saama või oli hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 5–51 nimetatud tegevusega ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevus jätkub. 9 2.2.1. Sihtrühm Vanaduspensioniealised, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavad isikud, kes on tööotsijana arvele võetud või kes on saanud TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste liikuvust ning suurendada nende valmisolekut vastu võtta elukohast kaugemal asuv töökoht ja seeläbi lühendada töötuse kestust, toetatakse Eesti piires tööle asumist elukohast kaugemal, makstes sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust. Mobiilsustoetust makstakse inimesele, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. Mobiilsustoetust võib taotleda kuni 31. detsembrini 2018. Mobiilsustoetust makstakse kuni 31. maini 2019. 2.3.1. Sihtrühm Arvele võetud töötud 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.05.2019 2.4. Minu esimene töökoht Eestis Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi koos nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja) tööhõives osalemist ja aidata kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda. Tööandjale makstakse rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust. Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse eelneval kokkuleppel töötukassaga tema kvalifikatsiooni saamise, eesti keele koolituse ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu. 2.4.1. Sihtrühm Töötuna arvele võetud ja töötavad rahvusvahelise kaitse saajad ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejad 2.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2017–31.12.2021 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus 10 Piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist suure tööpuudusega piirkondades. Toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes on töötuna arvele võetud Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning: 1) ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega või 2) oli enne töötuna arvele võtmist hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 3, 4 või 41 nimetatud tegevusega Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, mis omab kehtivat põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. (Jõustub 01.09.2020) Toetust makstakse, kui - töökoht asub Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning - töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal. Pärast viie töötu tööle võtmist makstakse toetust ka iga täiendavalt tööle rakendatud töötu eest, kes vastab toetuse saamise tingimustele. Piirkondlikku töökoha loomise toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepingu. Tööandjale hüvitatakse toetuse maksmisega osaliselt töötaja palgakulud. Vajaduse korral hüvitatakse tööandjale töötaja tööalase koolituse kulu kahe esimese tööaasta jooksul, et soodustada töötaja oskuste arendamist ning suurendada tema konkurentsivõimet tööturul. Tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud vastavalt TATi punktile 2.1.2. Piirkondlikku töökoha loomise toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik. Toetust ei maksta isiku eest, kellega toetust taotlev tööandja on viimase 12 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel või kelle tööle rakendamiseks makstakse palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või käesoleva TAT punktis 2.1.2 või 2.4 sätestatud tegevuste raames või sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel. Toetust ei maksta punkti 2.5 esimese lõigu alapunktis 2 nimetatud isiku tööle võtmisel ettevõttesse, mis omab kehtivat põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvasse põlevkivi töötlevasse või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevasse ettevõttesse. (Jõustub 01.09.2020) 2.5.1. Sihtrühm Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas arvele võetud töötud 2.5.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2019–31.12.2021 2.6 Põllumajanduse palgatoetus (jõustub 01.06.2020) 11 Põllumajanduse palgatoetuse eesmärk on soodustada töötute tööle rakendamist marjakasvatuse valdkonnas. Toetust makstakse tööandjale, kes tegutseb marjakasvatuse valdkonnas, kui ta võtab tööle registreeritud töötu, kes ei ole viimase kolme kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega. Toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu. Tööandjale ei maksta toetust sama isiku eest kokku rohkem kui kolme kuu eest. 2.6.1 Sihtrühm Registreeritud töötu 2.6.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2020–31.12.2020 2.7 Töötust ennetavad meetmed 2.7.1 Tööturukoolitus (jõustub 01.09.2020) Tööturukoolituse eesmärk on tööalaste teadmiste ja oskuste arendamine. Tööturukoolitust võimaldatakse koolituskaardi alusel. Isik valib talle individuaalses tegevuskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Eesti keele koolitust võimaldatakse koolituskaardi alusel või tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 13 sätestatud viisil. Tööturukoolitust võimaldatakse töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui ta on: 1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri-või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel (edaspidi piirmäär). Töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis; 2) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek on väiksem kui piirmäär ja tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav; 3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muuhulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, et töötaja terviseseisund ei võimalda senise töö tegemist jätkata; töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel; 12 4) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek on väiksem kui piirmäär; 5) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema töökoht on Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, mis omab põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Punktides 1, 4 ja 5 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õppevaldkonda kuuluvat koolitust ja koolitust, mis valmistab ette töötajaid töötamiseks valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Punktis 2 ja 5 nimetatud töötajale võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. Tööturukoolitust võimaldatakse, kui töötaja registreerib koolitusele hiljemalt 12 kuu jooksul individuaalse tegevuskava koostamisest. Töötajale võimaldatakse tööturukoolitust, mille õppekavas on ette nähtud tunnistuse väljastamine haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” kohaselt. Töötajale, kes on töötamise ajal suunatud punktis 2.7.1 nimetatud tööturukoolitusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist. 2.7.1.1 Sihtrühm Töötajad 2.7.1.2 Tegevuse üldajaraam 01.09.2020-31.12.2021 2.7.2 Kvalifikatsiooni saamise toetamine (jõustub 01.09.2020) Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu isikule hüvitamine. Töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu, kui: - tema koolituse läbimise eest on töötukassa poolt tööandjale makstud koolitustoetust või - ta on eelnevalt läbinud vastava tööturukoolituse ning ta on sooritanud eksami koolituse lõpetamisest kolme aasta jooksul ja positiivsele tulemusele. 2.7.2.1 Sihtrühm Töötajad 13 2.7.2.2 Tegevuse üldajaraam 01.09.2020–31.12.2021 2.7.3 Tasemeõppes osalemise toetus (jõustub 01.08.2020) Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada erialase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega töötute ja töötajate kutsehariduse või kõrghariduse omandamist. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat; 2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muuhulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, et töötaja terviseseisund ei võimalda senise töö tegemist jätkata; töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. Tasemeõppes osalemise toetamine lepitakse kokku individuaalses tegevuskavas. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis ega ülikoolis ning kes ei ole taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpinguid kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis ega ülikoolis. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. Punktides 1 ja 2 nimetatud töötule ja töötajale makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna põhikutsealade õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse, kui isik asub tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul avalduse esitamisest. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse avalduse esitamisest arvates, kuid mitte varem kui Eesti Hariduse Infosüsteemis märgitud õppimise algusaeg. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine. Õpingute katkestamiseks ei loeta eriala või kooli vahetamist, kui vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemi kandele on õpingute vahe mitte rohkem kui 30 kalendripäeva. Kui toetuse saaja vahetab eriala või kooli, jätkatakse toetuse maksmist, kuid hilisema õppe nominaalkestusest lahutatakse juba välja makstud toetuse periood. 14 Isikule, kes töötuna arveloleku ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist. Töötajale, kes töösuhte ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist. 2.7.3.1 Sihtrühm Arvele võetud töötud ja töötajad 2.7.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.08.2020–31.12.2021 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Alg- tase Sihttase Sihttase Selgitus (viide TAT (2018) (2021) punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Aktiivseid 0 6330 30 828 Tegevuste 2.1.2, 2.1.3, 2.2, 2.3, 2.4, väljundinäitaja tööturuteenuseid 2.5, 2.6 ja 2.7 näitaja (TAT tulemus- saanud osalejate näitaja) arv TAT- Tegevus 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu spetsiifiline tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine väljundinäitaja Väljundinäitaja Noortele 0 6534 11 937 Panustab kaudselt rakenduskava karjääriinfo väljundinäitajasse vahendamine, töötubade ja mobiilsete nõustamiste arv TAT- Tegevus 2.1.2. Minu esimene töökoht spetsiifiline väljundinäitaja Väljundinäitaja Aktiivseid 0 1075 4491 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid väljundinäitajasse saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 70% 70% Panustab otseselt rakenduskava kuud pärast tulemusnäitajasse tööturuteenuste saamist on hõives 15 TAT- Tegevus 2.1.3. Alaealise töötamise toetus spetsiifiline väljundinäitaja Väljundinäitaja Aktiivseid 0 3508 18 655 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid väljundinäitajasse saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 0% 0% Sihttase on 0, sest tegevuse kuud pärast eesmärk on, et noored saaksid tööturuteenuste töökogemuse, kuid osaleksid saamist on hariduse omandamisel hõives TAT- Tegevus 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute väljundi- ja töölesaamise toetamine tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 372 1023 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid väljundinäitajasse saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% 20% Panustab otseselt rakenduskava kuud pärast tulemusnäitajasse tööturuteenuste saamist on hõives TAT- Tegevus 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 1300 1304 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid väljundinäitajasse saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 50% 50% Panustab otseselt rakenduskava kuud pärast tulemusnäitajasse tööturuteenuste saamist on hõives TAT- Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 75 58 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid väljundinäitajasse saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% 60% Panustab otseselt rakenduskava osalenud tulemusnäitajasse töötutest on 6 kuud pärast tegevuse lõppu hõives 16 TAT- Tegevus 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid 533 väljundinäitajasse saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Osakaal 0 10% osalejatest, kelle tööalase koolituse kulu on hüvitatud Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 60% Panustab otseselt rakenduskava kuud pärast tulemusnäitajasse tööturuteenuste saamist on hõives TAT- Tegevus 2.6. Põllumajanduse palgatoetus spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 0 750 Tegevus lõppeb aastal 2020. tööturuteenuseid saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 50% Tegevus lõppeb aastal 2020. kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives TAT- Tegevus 2.7. Töötust ennetavad meetmed spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Aktiivseid 0 0 4014 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid väljundinäitajasse saanud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 60% kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): 17 Regionaalareng jah ei TAT tegevused mõjutavad regionaalarengut, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. Planeeritavate tegevuste mõjul suureneb inimeste mobiilsus ning võimalike töökohtade arv. Nii paranevad inimeste väljavaated tööd leida ning endale toimetulek kindlustada. Meetme tegevused toetavad kaudselt ka eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime kestlikkust ning soodustavad töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist suure tööpuudusega piirkondades. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Infoühiskond jah ei TAT aitab kaasa IKT kasutuselevõtu eelduste edendamisele, täpsemalt interneti- ja arvutikasutusoskuste paranemisele elanikkonnas. TAT raames võimaldatakse tööturukoolitust pensioniealistele inimestele ja toetatakse tööandjat noore töötaja tööalase koolituse kulude hüvitamisel. Käesolevas TAT-s ei ole välistatud erialased koolitused, kus erialaste oskuste omandamise raames omandatakse ka interneti- ja arvutikasutusoskusi. Riigivalitsemine jah ei TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust. Võrdsed võimalused10 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Programm sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Koolitus- ja juhendmaterjalide, publikatsioonide jm koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemusrühmade 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 18 suhtes. Töötukassa teavitab tööandjaid naistele ja meestele võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtetest. Tegevustega soodustatakse mittetraditsioonilisi erialavalikuid ja erialade tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme tegevustes osalenute kohta kogutakse soo ja vanuse järgi. Võrdne kohtlemine jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT-ga toetatakse pensioniealiste töölesaamist ja noorte konkurentsivõime suurenemist tööturul. Regionaalse tööjõu pakkumise tegevuse puhul on tagatud eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine teenuse osutamisel, teenus on suunatud tööealistele inimestele; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – tegevuse „Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine“ raames toimub mobiilne nõustamine, võttes arvesse puudest tulenevaid erivajadusi. Nõustajaid koolitatakse erinevate puudeliikide kohta. Vanaduspensioniealistele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavatele tööotsijatele võimaldatakse terviseseisundist või puudest lähtuvalt tööruumide ja -vahendite kohandamist ning töötamiseks vajaliku abivahendi andmist. Eesmärk on tagada, et kõik teenused ja info teenuste kohta on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele, sh tagatakse veebi sisu ligipääsetavuse nõuded (WCAG 2.0 AA); c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest12 – TAT raames osutatavad teenuseid osutatakse kõikidele mainitud gruppidele ning info teenustest on kättesaadav ka vene ja inglise keeles. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT tegevus 2.1 „Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine“ on seotud meetmega 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“. Oluline on, et meetmete rakendajate vahel toimiks tõhus koostöö ja infovahetus ning noored saaksid asjakohast infot neid abistavatest teenustest nii töötukassa kui noorsootöötaja kaudu. TAT tegevus 2.1 on seotud meetme tegevustega 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele“ ja 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“. Regionaalse tööjõupakkumise suurendamise tegevus on seotud prioriteetse suunaga 10 „Jätkusuutlik transport“, mille eesmärk on parandada ühendust lähemate sihtkohtadega ning arendada reisirongiliiklust. Ühistranspordi kättesaadavus, sh rongiliikluse parandamine ning hea toimivus toetab regionaalse tööjõu pakkumist ning on eelduseks, et inimesed saaksid kodust kaugemal asuva töökoha vastu võtta. TAT on seotud sama meetme raames elluviidavate avatud taotlusvoorudega. ESFi perioodi 2014–2020 avatud taotlusvoorud on suunatud madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste parandamisele ja tööturult pikemat aega eemal olevate inimeste kaasamisele. Senisest enam pööratakse tähelepanu 12 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) 19 koostööprojektidele, kus üheks osapooleks on kohalik omavalitsus. Avatud taotlusvoorude projektides pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT tegevustele, et aidata tööturul nõrgemas positsioonis inimesi, kes pole töötukassa vaateväljas ja kelle tööle aitamiseks rakendatakse aktiveerivaid meetmeid. 6. Seos valdkondlike arengukavadega 1. Konkurentsivõime kava Eesti 2020: - tööjõus osalemise määra suurendamine (vanuserühm 15–64) 75%-ni; - noorte (15–24) töötuse määra vähendamine 10%-ni. 2. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020: Noorte konkurentsivõime suurendamiseks tööturule suundumisel ja tööturul edukale toimetulemisele kaasaaitamiseks saab noortevaldkonna kaudu luua noorte võimekuse suurendamise põhisest arusaamast lähtudes võimalused töökogemuse omandamiseks, ülemineku(te) toetamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad kaasa töö leidmisele ja tööturul kindlama seisu saavutamisele. 3. ELi nõukogu noortegarantii soovitus13 kutsub liikmesriike üles tagama, et kuni 25-aastased noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Käesoleva TAT tegevus 2.1 on osaks noortegarantii tegevustest Eestis. 4. Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020: - vanemaealiste tööalase konkurentsivõimelisuse toetamine; - vanemaealiste tööjõupotentsiaali tõhusam kasutamine ning vanuseliste eelarvamuste ja diskrimineerimise vähendamine tööturul; - vanemaealiste töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamine. 5. Eesti regionaalarengu strateegia 2020: - toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond; - toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks, et võimaldada kogu toimepiirkonna elanikel saada paremini osa toimepiirkondade eri kohtades pakutavatest võimalustest ja hüvedest. Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust „Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine”. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed saaksid vastu võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal. 6. Transpordi arengukava 2014–2020: Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel. Transpordi arengukavas püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust 2.3 „Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine“. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed saaksid vastu võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal. 7. Lõimuv Eesti 2020: Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (lõimumiskava) koondab Eesti lõimumispoliitika strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid aastateks 2014−2020. Lõimumiskavas on märgitud, et lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vaja toetada aktiivset osalust tööturul. TAT tegevused, eelkõige tegevused 2.1, 2.3 ja 2.4, aitavad kaasa lõimumiskava eesmärkide täitmisele ning on otseselt seotud lõimumiskava meetmega 6.1 (teisest rahvusest elanike tööhõivevõime suurendamine), toetades muu hulgas ka muust rahvusest inimeste tööle saamise võimalusi. 13 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF 20 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TAT-s ei ole sätestatud teisiti. 7.2.4. Muu hulgas on abikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore töölevõtmisel tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 lõikes 4 nimetatud halduslepingu alusel tehtud kulud; 7.2.4.2 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel; 7.2.4.3 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest; tähtajaliselt tööle võtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest; 7.2.4.31 tegevuse 2.1.3 sihtrühma kuuluva noore töötamise eest tööandjale makstav alaealise töötamise toetus. Toetust makstakse eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul perioodi 01.06–31.12.2017 21 eest. Toetuse suuruseks on iga 13–16-aastase töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. Toetust makstakse nii töölepingu kui muu võlaõigusliku lepingu (nt käsundusleping, töövõtuleping) alusel töötanud alaealise eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja töötuskindlustuse andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, nende kalendrikuude eest, millal alaealisele on tasusid välja makstud; 7.2.4.4 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-des 13, 15, 19, 20 ja 21 nimetatud ja tingimustel tehtud kulud; 7.2.4.5 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule koolituskaardi alusel võimaldatava koolituse või koolituste kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul; 7.2.4.6 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluva vanaduspensioniealise, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saava isiku eest makstav kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu; 7.2.4.7 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus kuni 4474 eurot, välja arvatud maa ja kinnisvara ostuks; 7.2.4.8 TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust saanud tegutsevale ettevõtjale hüvitatav koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga), sealhulgas mentorluse kulu hüvitatakse kuni 1250 eurot; (jõustub 01.01.2020); 7.2.4.9 tegevuse 2.3 sihtrühma kuuluvale isikule makstav mobiilsustoetus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kuus (koos toetuselt kinnipeetava tulumaksuga). Mobiilsustoetust makstakse isikule, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. Mobiilsustoetust makstakse esimesel neljal töötamise kuul alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse asumisest. Tähtajalise töölepingu alusel või tähtajaliselt avalikku teenistusse võtmise korral, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse mobiilsustoetust töölepingu või teenistustähtaja kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui nelja kuu eest alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse asumisest. Mobiilsustoetust makstakse iga tööl käidud päeva eest töökoha ja isiku tegeliku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Mobiilsustoetust ei maksta isikule samal ajal töölesõidu toetusega sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel; 7.2.4.10 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle rahvusvahelise kaitse saaja viie aasta jooksul tema esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel; 7.2.4.11 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale makstav tööalase mentorluse tasu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 6 sätestatud määrades kuni nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest selle tööandja juures. Tööalase mentorluse tasu võib rahvusvahelise kaitse saaja eest maksta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest; 22 7.2.4.12 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja kvalifikatsiooni saamise ja eesti keele koolituse kulu ning töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulude hüvitamine tööandjale kokku mitte rohkem kui 2500 euro ulatuses isiku kohta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest; 7.2.4.13 tegevuse 2.5 sihtrühma kuuluva töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav piirkondlik töökoha loomise toetus. Toetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse toetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Toetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Toetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust makstakse, kui töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal. Toetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel; 7.2.4.14 tegevuse 2.5 sihtrühma kuuluva töötaja tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest; tähtajaliselt tööle võtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest; 7.2.4.15 tegevuse 2.6 sihtrühma kuuluva töötu tööle võtmise korral tööandjale makstav põllumajanduse palgatoetus kuni 3 kuu eest sama isiku kohta. Toetust makstakse sihtrühma kuuluva töötu eest, kes on tööle asunud mitte varem kui 01.06.2020. Toetust makstakse perioodil 01.06.2020-31.12.2020. Toetuse suuruseks on 50% töötajale makstavast brutotasust, kuid ühe kuu eest mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Toetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel tasutud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Tegevusele 2.6 ei kohaldata tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 lõiget 9. (jõustub 1.06.2020); 7.2.4.16 tegevuse 2.7.1 sihtrühma kuuluva töötaja tööturukoolituse kulu koolituskaardi alusel kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) kolme aasta jooksul, sealhulgas arvestatakse Vabariigi Valitsuse 17.10.2016 määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017-2020” alusel tasutud tööturukoolituse kulu; samuti on abikõlblik töötukassa tellitud eesti keele koolituse kulu. (jõustub 01.09.2020); 7.2.4.17 tegevuse 2.7.2 sihtrühma kuuluvale töötajale hüvitatav kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu kuni 500 eurot (koos käibemaksuga) kolme aasta jooksul, sealhulgas arvestatakse Vabariigi Valitsuse 17.10.2016 määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017- 2020” alusel hüvitatud kulu. (jõustub 01.09.2020); 7.2.4.18 tegevuse 2.7.3 sihtrühma kuuluvale töötule ja töötajale makstav tasemeõppes osalemise toetus suuruses: - 270 eurot kuus juhul, kui isik ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tasustatud tegevusega ega saa sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust; - 180 eurot kuus juhul, kui isik on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3– 51 nimetatud tasustatud tegevusega või saab sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust. Kui toetuse suurust mõjutavad asjaolud muutuvad, makstakse toetust uues suuruses muudatusele järgnevast kuust alates. (kehtib 1.08.2020-31.12.2020); 7.2.4.18 tegevuse 2.7.3 sihtrühma kuuluvale töötule ja töötajale makstav tasemeõppes osalemise toetus, mille suurus kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär (jõustub 01.01.2021). 23 7.2.5 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud Eesti Töötukassa järgmised kulud: 7.2.5.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.5.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 7.3.1. TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise toetus, punktis 2.2 sätestatud ettevõtluse alustamise toetuse, ettevõtluse toetamise ning tööruumide ja -vahendite kohandamine, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus, tööalase mentorluse tasu ning eesti keele koolituse, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu hüvitamine ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, tööandjale koolituskulu hüvitamine ning punktis 2.6 sätestatud põllumajanduse palgatoetus on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9– 17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). 7.3.1.1. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 3 sätestatuga. 7.3.1.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 4 sätestatuga. 7.3.1.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 5 sätestatuga. 7.3.1.4. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva TAT alusel taotletava toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja - toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga. 7.3.1.5. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7 sätestatuga. 7.3.1.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 7.3.1.7. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 24 7.3.1.8. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c - e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. 7.3.2. Kui punktis 7.3.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, on TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise toetus, punktis 2.2 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud tööandjale koolituskulu hüvitamine, toetus, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Riigiabi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab: 7.3.2.1 TAT punktides 2.1.2, 2.1.3, 2.4 ja 2.5 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused. 7.3.2.2 TAT punktis 2.2 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 34 tingimused. 7.3.3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 7.3.4. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 mõistes, kui Euroopa Komisjoni määrusega ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on võimalik kooskõlas struktuurivahendite kasutamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega. 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 ja § 18 lõike 1 ja lõike 2 alusel. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia hankekorrast; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 25 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil. Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. 7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.4.8. RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi; 7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.4.10. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.4.11. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise aruandes nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.4.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4.13. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest. 7.5. TAT muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 26 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta: 7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi eelarve) esitamist; 7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.5.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5.13. Pärast punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 27 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Toetuse saaja edastab lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8. 7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande vormilt. 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 8. Riskide hindamine TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks 28 Sihtrühmade vähene teadlikkus ja Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate motiveeritus tegevustes osaleda. kanalite kaudu, tegevuste pakkumine lähtuvalt individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne tegevustes osalemist. Esimene töökoht Tööandjad ei ole noorte töölevõtmisest Aktiivne koostöö tööandjatega (sh huvitatud. teavitusüritused, noortele suunatud messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Noorte motiveerimine, sh võimalus pöörduda Noored katkestavad töösuhte ja/või töötukassa poole ka pärast tööle asumist. koolituse. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine Koolidel puudub huvi võimaldada Aktiivne teavitustöö, töötubade toimumine töötukassal õpilastele töötubasid lepitakse kokku kooli juhtkonnaga, pakutakse korraldada. võimalust kohandada töötoa korraldamist vastavalt kooli vajadustele ja võimalustele (nt koolides toimuvad karjääripäevad, kus töötukassa võiks korraldada töötoa või infotunni). Töötubade korraldamine ka väljaspool kooli, näiteks kohtades, kus noored käivad pärast koolipäeva lõppu (noortekeskused, huvikeskused), ja noorteüritustel. Alaealise töötamise toetus Tööandjad ei ole huvitatud alaealistega Aktiivne koostöö tööandjatega (sh tegelema ega töötamise võimalusi teavitusüritused, noortele suunatud messidele pakkuma. kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Noortel puudub huvi lühiajalise Noorte motiveerimine, sh teavitamine tööturgu töötamise vastu. tutvustavates töötubades. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine 1. Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kanalite kasutamise võimalusest. kaudu. 2. Teenust kasutanud ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni ja vanaduspensioni või päästeteenistuja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine 29 toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte enne teenuse kasutamise otsustamist sellest, et minna ja pensionist mitte loobuda. töötamise korral pensioni ei maksta. Töölesaanute osakaal jääb Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist prognoositust väiksemaks (nt sihtrühma soodustavate ja takistavate asjaolude hindamine, terviseprobleemide tõttu). et teenuse valik toetaks maksimaalselt konkreetse vanaduspensioniealise inimese rakendumist. Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse teavitusüritused, messidele kaasamine, vanaduspensioni ja päästeteenistuja koostöölepete sõlmimine jms). toetuse saajate töölevõtmisest. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine Töötu ootab kauem töö Aktiivsusnõuete rakendamine: töötu on vastuvõtmisega, et saada kohustatud aktiivselt tööd otsima, olema valmis mobiilsustoetust sõidukulude katmiseks vastu võtma sobiva töö ning kohe tööle asuma. töötukassa kaudu. Aktiivsusnõuete rikkumine mõjuva põhjuseta toob kaasa töötushüvitise maksmise lõpetamise, korduv rikkumine töötuna arveloleku lõpetamise. Inimeste teavitamine ja julgustamine võimaluste Töötajatel ei pruugi olla võimalik pärast otsimiseks töösuhte jätkamiseks pärast toetuse toetuse saamise lõppemist suurte saamise lõppemist (nt kokkulepped tööandjaga). sõidukulude tõttu töölkäimist jätkata. Ülempiiri kehtestamine toetusele. Elukoha ja/või töökoha kohta valeandmete esitamine, et saada mobiilsustoetust. Minu esimene töökoht Eestis Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine, töölevõtmisest. koostöölepete sõlmimine jms). Piirkondlik töökoha loomise toetus Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest kasutamise võimalusest. teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid meetmeid pakkuvate asutustega (EAS, Kredex, Tööandjad ei ole huvitatud toetuse RTK). kasutamisest. 30 Tööandjad ei leia töötute seast sobivaid Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid töötajaid. vastavalt vajadusele koolitada. Põllumajanduse palgatoetus Tööandjad ei leia sihtrühma kuuluvate Tööotsijate teavitamine uuest teenusest ning töötute seast kiiresti hooajatööle motiveerimine hooaja tööd vastu võtma (võimalus sobivaid töötajaid. hoida aktiivsust ja teenida sissetulekut püsivama töökoha leidmiseni). Tööandjad ei ole huvitatud toetuse kasutamisest. Marjakasvatusettevõtete teavitamine uuest teenusest, aktiivne töövahendus. Töötust ennetavad meetmed Töötuse riskirühma kuuluvad töötajad ei Pidev teavitustöö ning kampaaniad tutvustamaks teadvusta oskuste arendamise vajadust, pakutavaid oskuste arendamise võimalusi ning sihtrühmani on keeruline jõuda. julgustamaks neid kasutama. Töötavatele inimestele sobivate Koostöö koolituse pakkujatega, et teadvustada koolitusvõimaluste vähesus. töötajate vajadusi. Lisad: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 31 Sotsiaalministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Sotsiaalministri käskkirjaga „Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ (edaspidi käskkiri) tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT) ja kinnitatakse need uues sõnastuses. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul (tel 626 9734, [email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194, [email protected]), nõunik Annika Sepp (tel 626 9722, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). Seletuskiri kirjeldab ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel. Märkused: Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja punktiga 1 kinnitatakse TAT uus terviktekst. Seletuskirjas on esitatud selgitused TAT-s tehtud muudatuste kohta. TAT punktides 1.2 ja 1.2.1 täiendatakse TAT eesmärki ja tulemust. TAT eesmärkidena lisatakse töö kaotanud ja töötuse riskis vähemkonkurentsivõimelisemate sihtrühmade oskuste arendamine hõives püsimise toetamiseks ning COVID-19 kriisiga kaasnenud tööpuuduse leevendamine hooajalise töötamise soodustamise kaudu marjakasvatuse valdkonnas. Tulemusena lisatakse, et TAT tulemusel on suurenenud töö kaotanud ja töötuse riskis vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade võimalused oskusi täiendada või omandada uus eriala ning suurenenud on inimeste valmisolek asuda hooajalisele tööle marjakasvatuse valdkonnas. Hooajalise töötamise meede on suunatud viiruse COVID-19 levikust põhjustatud kriisi mõjul töö kaotanud ning tööturul raskesse olukorda sattunud inimestele, et võimaldada neile vähemalt ajutist töötamist. Täiend- ja ümberõppemeetmed loovad inimestele paremad eeldused tööturult välja langemise vältimiseks ning pikemas perspektiivis oma tööalase konkurentsivõime parandamiseks. TAT punktis 1.2.2 kirjeldatud TAT vajalikkuse põhjendusi on täiendatud lisanduvate tegevuste vajalikkuse põhjendustega. Lisatud on taustainfo, selgitamaks oskuste omandamise toetamise, põllumajanduse ning Ida-Virumaal põlevkivisektori valdkonnas täiendavate sekkumiste vajadust. Muudetakse TAT punktis 1.2.3 sätestatud eelarvet. TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 19 555 532 eurot) suurendatakse kokku 8 263 341 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetust 7 023 841 euro võrra ja riiklikku kaasfinantseeringut 1 239 500 euro võrra), tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja muudatusettepanekule ning meetme eelarves olevale jäägile. TAT eelarve perioodiks 2020–2021 on kokku 27 818 873 eurot (sh ESFi toetus 23 646 042 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 172 831 eurot). TAT punktis 2.1.2 täpsustatakse minu esimene töökoht teenuse osutamise tingimusi. Lisatakse, et tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud. TAT punktis 2.1.3 täiendatakse alaealise töötamise toetuse maksmise tingimusi, et välistada alaealise töötamise toetuse maksmine, kui tööandja on sama noore ja toetuse perioodi eest saanud põllumajanduse palgatoetust, kuna toetused on sarnase eesmärgiga. TAT punktis 2.2 vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamise meetmes täpsustatakse, et teenuseid osutatakse ka juhul kui sihtgruppi kuuluv isik on näiteks äriühingu juhatuse liige, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kuid ei saa selle eest tasu, või ka FIE, kelle ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud. Muudatus on vajalik, kuna praktikas on ilmnenud, et sageli vanaduspensioniealised isikud on tasu saamata tegevad näiteks korteriühistu juhatuse või muu juhatuse liikmena ning sel juhul on põhjendatud neid teenustega toetada, kui nad soovivad palgatööd leida. TAT punktis 2.5 lisatakse piirkondliku töökoha loomise toetusele võimalus põlevkivisektoris töö kaotanud inimeste värbamiseks piirkondliku töökoha loomise toetusega soodustingimustel, st ilma tingimuseta eelnevalt kuus kuud tööta olla. Lisanduv sihtrühm on töötud, kes enne töötuna arvele võtmist töötasid põlevkivi kaevandavas ettevõttes (st ettevõttes, mis omab luba põlevkivi kaevandamiseks) või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tegevusalal tegutseb Ida-Virumaal kolm suurettevõtet: Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Põlevkivi kaevandamisega on otseselt seotud nende järgmised tütarettevõtted: Osaühing VKG Kaevandused, VKG OIL AS, OÜ VIRU RMT, Enefit Kaevandused AS, Enefit Energiatootmine AS Enefit Solutions AS, KKT Oil OÜ. Kokku töötab nimetatud ettevõtetes 2020.a juuni alguse seisuga 5876 inimest. Tagamaks, et toetust kasutatakse eesmärgipäraselt, st põlevkivisektorist väljumise toetamiseks, sätestatakse, et sihtrühma kuuluvaid töötuid ei saa toetusega värvata samasse põlevkivisektori ettevõtete ringi. Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse memorandumis esitatud ettepanekutega lisategevusteks, millega vastata Ida- Virumaa põlevkivienergeetika ümberstruktureerimisega kaasnevatele väljakutsetele. TAT punktis 2.6 lisatakse põllumajanduse palgatoetus, mille eesmärk on soodustada töötute tööle rakendamist marjakasvatuse valdkonnas. Marjakasvatuse valdkond on määruse mõistes EMTAK jaotuse 01251 Muu puuvilja-, marja- ning pähklikasvatuse alla kuuluvate marjade kasvatamine: nt mustikas, sõstar, karusmari, vaarikas, maasikas, aga ka astelpaju ja kultuurmarjade kasvatus (nt mustikas, vaarikas, jõhvikas, pohl jms). Marjakasvatus ei hõlma määruse mõistes nt kirsside, murelite, ploomide, küdooniate kasvatamist, mis kuuluvad EMTAK jaotusesse 01241 Õun- ja luuviljaliste puuviljade kasvatus. Toetusega saab tööle võtta registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või selle aja jooksul ajutiselt piiratud aja vältel hõivatud. Toetus on lühiajaline, seda makstakse värvatud töötaja kohta kuni kolme kuu eest. Toetuse maksmise periood kestab 2020.a lõpuni. Toetust makstakse tagasiulatuvalt ka 2020. a juuni eest, mil algas kõrghooaeg marjakasvatuses. Meede aitab hooajalisele tööle värbamisega hoida töötute aktiivsust, kes on kriisi tõttu vähemkonkurentsivõimelises olukorras ning uue püsiva töökoha leidmine on raskendatud. Tingimuseks on, et palgatoetust saab maksta juhul, kui tööle värvatakse registreeritud töötu, kes on olnud tööta vähemalt kolm kuud ehk just kriisi ajal sattunud tööturul nõrgemasse olukorda, kaotanud töö ega ole tööturul valitsevas olukorras sedavõrd konkurentsivõimeline, et oleks suuteline leidma kiiresti uue töö. TAT punktis 2.7 lisatakse töötust ennetavad meetmed tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ning tasemeõppes osalemise toetus. Punktiga 2.7.1 lisatakse tööturukoolitus, mida pakutakse töö kaotamise ohus olevatele vähemkonkurentsivõimelisematele töötavatele inimestele. Koolitusi võimaldatakse koolituskaardi alusel lähtuvalt individuaalses tegevuskavas kokku lepitud koolitusvajadusest ning koolitusi saab valida Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) kvalifitseeritud koolitajate pakutavate koolituste hulgast. Toetatakse koolitusi OSKA valdkondlike uuringutega tuvastatud põhikutsealadel, kus on kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist. Erandiks on terviseseisundi tõttu 2 oskuste arendamist vajavad inimesed, kellele koolitusvaldkondade piirangut ei kohaldata, sest nende valikuvõimalused on piiratud tervise tõttu. Samuti võimaldatakse töötuse riskis sihtrühmadele IKT valdkonna ning eesti keele koolitusi. Sihtrühmaks on madala kvalifikatsiooniga või vähemalt 50-aastased inimesed või puuduliku eesti keele oskusega inimesed, kelle sissetulek jääb alla eelneva kalendriaasta kolmanda kvartali Eesti keskmise palga (2019. aastal 1 397 eurot). Erandina võimaldatakse tööturukoolitust palgapiiranguta terviseprobleemidega inimestele, kes oma terviseseisundi tõttu ei saa senisel töökohal töötamist jätkata, ning põlevkivisektori töötajatele. Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel oli 2019. a Ida-Virumaal mäetööstuses keskmine palk 1729 eurot. Tööturukoolitusele koolituskaardi alusel kvalifitseerumiseks peab üldjuhul töötava inimese sissetulek jääma alla eelneva kalendriaasta kolmanda kvartali Eesti keskmise palga (2019. aastal 1 397 eurot). See takistab keskmisest kõrgema palgaga põlevkivisektori töötajate osalemist koolitustel, mis aitaks neil sektori tööjõuvajaduse vähenemisel liikuda teistesse sektoritesse. Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse memorandumis esitatud ettepanekutega lisategevusteks, millega vastata Ida-Virumaa põlevkivienergeetika ümberstruktureerimisega kaasnevatele väljakutsetele. Punktiga 2.7.2 kehtestatakse töötavatele inimestele kvalifikatsiooni tõendava dokumendi hüvitamise kriteeriumid. Töötajale hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu, kui ta on eelnevalt läbinud vastava töötukassa poolt makstud tööturukoolituse või tema koolituse läbimise eest on töötukassa poolt tööandjale makstud koolitustoetust. Tulenevalt koolituse läbimise eeltingimusest on ka sihtgrupp vastavalt piiritletud. Kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisega seotud kulu on eksamile eelneva konsultatsiooni, eksami, selle hindamisega ja taotletud tunnistusega seotud tasu. Kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisega seotud kuluks ei loeta koolituse kulusid. Punktiga 2.7.3 kehtestatakse tasemeõppes osalemise toetus nii töötutele kui töötavatele vähemkonkurentsivõimelisematele inimestele. Toetuse eesmärgiks on toetada erialase hariduseta (st ei ole lõpetanud kutseõppeasutust, rakenduskõrgkooli ega ülikooli) või vananenud erialase haridusega töötajatel (st eri- või kutsealase hariduse omandamisest on möödunud vähemalt 15 aastat) ja töötutel kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamist. Samuti toetatakse tasemeõppes osalemist inimestel, kes ei saa tervise tõttu senise töö tegemist jätkata. Toetust makstakse vaid juhul, kui inimene asub õppima tasuta õppekohale ja töötukassa poolt toetatud õppekaval, mis valmistab ette töötamiseks OSKA valdkondlike uuringutega tuvastatud põhikutsealal, kus on kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist või töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Erandiks on terviseseisundi tõttu uut eri- või kutseala omandama asuvad inimesed, kellele õppekavade piirangut ei kohaldata, sest nende valikuvõimalused on piiratud tervise tõttu. Toetus aitab kompenseerida osaliselt õppimisega kaasnevad lisakulud. TAT punktis 3 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt lisandunud tegevustele. Lisanduvad TAT punktid 7.2.4.15-7.2.4.18, millega kehtestatakse lisanduvate tegevuste rakendussätted. Punktiga 7.2.4.15 sätestatakse põllumajanduse palgatoetuse maksmise periood ja toetuse suurus. Toetust makstakse perioodil 01.06.2020-31.12.2020 ühe inimese kohta mitte rohkem kui kolme kuu eest. Toetuse suuruseks on 50% töötajale makstavast brutotasust, kuid ühe kuu eest mitte rohkem kui töölepingu seaduse alusel sätestatud töötasu alammäär. 3 Punktiga 7.2.4.16 sätestatakse, et töötaja tööturukoolituse kulu koolituskaardi alusel saab olla ühe inimese kohta kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. Samuti on abikõlblik töötukassa tellitud eesti keele koolituse kulu. Punkt 7.2.4.17 määratleb kvalifikatsiooni tõendava dokumendi hüvitamise määra. Kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu hüvitatav maksimumsumma on 500 eurot koos käibemaksuga kolme aasta jooksul. Punkt 7.2.4.18 sätestab tasemeõppes osalemise toetuse suuruse, milleks on vastavalt 180 eurot, kui inimesel on sissetulek töötasu, töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse, vanemahüvitise, riiklikku pensioni või töövõimetoetusena, või vastava sissetuleku puudumisel 270 eurot. Määrad kehtivad 1.08.2020-31.12.2020. 2021. aasta 1. jaanuarist kehtestatakse kõigile tasemeõppes osalemise toetuse saajatele ühtne toetuse määr, sõltumata muudest sissetulekutest. Toetust makstakse töötutoetuse määras, mis on 1. jaanuarist 2021 suuruses vähemalt 50% eelmise kalendriaastal kehtinud töötasu alammäärast (2021. aastal 290 eurot). Kuna toetuse eesmärk on sama nii töötavate kui töötute inimeste puhul ning õppimisega kaasnevad mõlemale sihtrühmale täiendavad kulud, siis on põhjendatud maksta toetust sama määra alusel. TAT punktis 7.3 täiendatakse riigiabi sätteid seoses lisanduvate tegevustega. Nähakse ette, et TAT punktis 2.6 sätestatav põllumajanduse palgatoetus on käsitletav vähese tähtsusega abina. Täiendatakse vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtteks lugemise ja kumuleerimisreeglite aluseid vastavate komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 ning komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 sätetega. Samuti nähakse ette võimalus anda grupierandi määruse alusel abi kui vähese tähtsusega abi piir on ületatud TAT punktides 2.1.2, 2.1.3, 2.4 ja 2.5 sätestatud teenuse osutamiseks, kui abi andmine vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused. Kuigi kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ei anta riigiabi raskustes olevale ettevõtjale ning vastav piirang on toodud ka TATis, viidates raskustes oleva ettevõtte mõistele, täiendatakse piirangut erisusega, et riigiabi andmises tehakse erisusi, kui vastav võimalus on ette nähtud Euroopa Komisjoni määruses. Seega juhul, kui Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 tehakse muudatus ja nähakse ette võimalus COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku põhjustatud kiiris mõjul and abi teatud juhtudel ka raskustes ettevõtetele, siis ei ole TAT regulatsioon selles osas rohkem piirav. Samuti täiendatakse punkti 7.3.4 selliselt, et raskustes ettevõttele oleks võimalik riigiabi anda lisaks Euroopa Komisjoni määruses ettenähtule ka kooskõlas struktuurivahendite kasutamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega. Täiendatakse TAT punktis 8 loetletud riskide nimekirja ennetavate meetmete ning põllumajanduse palgatoetuse meetme riskide kaardistusega. Kuna muudatuse tulemusena muutub ka TAT eelarve, siis asendatakse TAT eelarve (lisa 1 vorm B) käskkirja lisaga. Käskkirja punkti 2 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01. juunist 2020. a. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik, et võimaldada põllumajanduse palgatoetuse rakendamist meetme hooajalisest iseloomust lähtuvalt. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 4 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Põllumajanduse palgatoetus aitab leevendada tööpuudust ning ajutist tööjõupuudust marjakasvatuse valdkonnas. Varasemalt on põllumajandussektor, sh marjakasvatuse valdkond, sõltunud suuresti välistööjõust, kasutades aastas ligikaudu 5000 välistöötajat, sh ca 3000 hooajalist töötajat. 2020. aasta kevad-suvel on COVID-19 kriisist tingitud tööjõu liikumise piirangute tõttu põllumajandussektoril raskusi hooajatöötajate leidmisega. Olukord on eriti keeruline marjakasvatuses, kus hooaeg algas juunis, mil piirid hooajatöötajate peamiste päritoluriikidega olid endiselt suletud. Samal ajal on oluliselt kasvanud kohalike töötute arv. Registreeritud töötute arv alates eriolukorra algusest (võrreldes 12.03.2020. a seisuga) on suurenenud 14 651 inimese ehk ligikaudu 40% võrra (14.06.2020 seisuga). Põllumajanduslik hooajatöö on üks võimalus pakkuda rakendust muudest sektoritest vabanevatele töötutele. Uus toetus suurendab tööandja motivatsiooni kohalikke töötuid värvata vähendades värbamisega seotud kulusid. Töötute hooajalisele tööle värbamise soodustamine aitab töötutel, kel uue püsiva töökoha leidmine on raskendatud, säilitada aktiivsust tööturul. Eeldatav toetusega tööle rakenduvate inimeste arv on 750, meetme kogukulu 600 000 eurot. Soodustingimustel piirkondliku töökoha loomise toetuse võimaldamine Ida-Virumaa põlevkivisektori endiste töötajate värbamiseks toetab vajalikke struktuurseid muudatusi piirkonna majanduses ja tööturul. Muudatusega loodud võimalus värvata säilinud tööharjumuse ja tehnilise kvalifikatsiooniga põlevkivisektorist vabanevat tööjõudu suurendab tööandjate motivatsiooni piirkonda töökohti luua ning aitab lühendada endiste põlevkivisektori töötajate töötuse perioodi. Põlevkivisektori töötajatele koolituskaardiga koolituste pakkumine soodsamatel tingimustel võimaldab omandada potentsiaalsel uuel töökohal vajalikke oskusi juba töötamise ajal, toetades töötajate sujuvamat liikumist uuele tööle. Energeetikasektori ümberstruktureerimise vajadus tuleneb mh EL-i süsinikuneutraalsele1 majandusele ülemineku eesmärgist ning Eesti võetud sihist liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Eesmärgi saavutamine eeldab, et fossiilsete kütuste ning sellel põhineva energia tootmine väheneb, avaldades olulist mõju Ida-Virumaa põlevkivisektori tööjõuvajadusele. Põlevkivitööstuse aastaraamatu andmetel oli 2018.a seisuga Ida-Virumaal põlevkivisektoris hõivatud ca 7100 töötajat, mis moodustas ligikaudu 12% maakonna kõigist hõivatutest. Juba praegu mõjutab EL kliimameetmetest tulenev CO2 heitekvoodi hinnatõus põlevkivitööstuse konkurentsivõimet, vähendades põlevkivist elektri tootmist ja sektori töökohti. 2019. aastal tuli Ida-Virumaal töötuna arvele 506 Eesti Energia AS-ist koondatud töötajat. Sel aastal on töötuna arvele tulnud 167 Eesti Energiast koondatud inimest (08.05.2020. a seisuga). Lisaks suurendab põlevkivisektori töökohade koondamise riski COVID-19 kriisist tulenev nafta hinna ja naftatoodete (sh. põlevkiviõli) nõudluse langus. Kliimaküsimustega koos on tõstatunud vajadus tagada fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele soodsad tulevikuväljavaated ehk n-ö õiglane üleminek. Kliimaneutraalsuse poole liikumisel toetavad õiglast üleminekut ja aitavad võimalikke kaasnevaid negatiivseid mõjusid (pikaajaline töötus, leibkondade toimetuleku vähenemine, sotsiaalse sidususe 1 St õhku paisatavate kasvuhoonegaaside alandamine tasemeni, mida ökosüsteem ise siduda suudab. 5 vähenemine kogukonnas) vähendada tööturumeetmed, mis tõstavad töötajate konkurentsivõimet ja soodustavad uue töö leidmist. Töötust ennetavatel meetmetel on positiivne mõju tööturule ja majandusele, kuna tööturul nõrgemas positsioonis olevatel töötajatel on parem ligipääs tööalaste oskuste arendamisele. Riigi tasandil on meetmetel mõju tööpuuduse vähendamisele, tööjõupuuduse leevendamisele ning hõive kasvule. Meetmed toetavad järgmiste struktuursete probleemide lahendamisest - struktuurne tööpuudus, töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadustele, kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti panustavad meetmed tootlikkuse kasvu ning toetavad majanduse struktuurimuutusi kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvu suunas, mis omakorda panustab suhtelise vaesuse vähendamisse. Lisaks aitavad ennetavad meetmed kaasa hariduspoliitika eesmärkide saavutamisele vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste arvu ja suurendada osalemist elukestvas õppes. Teenuste oodatav mõju isiku tasandil avaldub eelkõige osalejate paranenud tööturunäitajates, milleks on suurem töötamise tõenäosus ja madalam risk kaotada töö, aga ka liikumine uuele ametikohale, töötamine kõrgemat lisandväärtust looval töökohal, suurenenud tootlikkus, sellega kaasnev kõrgem sissetulek ning tööelu kvaliteedi paranemine. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb Eesti Töötukassa, kes on ka toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna TAT muudatuse tulemusel laieneb mõnevõrra sihtrühm ja lisandub uusi tegevusi, ent andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks. V. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2020. a. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. Eesti Töötukassa kooskõlastas eelnõu märkustega, millega suures osas arvestati. 6 MINISTRI KÄSKKIRI 26.06.2020 nr 69 Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Muudan tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi ning kinnitan need uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse alates 01.06.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel