KINNITATUD
sotsiaalministri ……06.2020
käskkirjaga nr ……
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.11.2014–31.12.2021
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Eesti Töötukassa
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................................................. 3
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ......................................................................................................................................................... 3
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ......................................................................................................................................................... 3
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA EESMÄRK ............................................................................................................................................. 3
1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................................. 3
1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 3
1.2. TAT EESMÄRK ...................................................................................................................................................................... 3
1.2.1. TAT TULEMUS ................................................................................................................................................................... 3
1.2.2. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .............................................................................................................................................. 4
1.2.3. EELARVE ........................................................................................................................................................................... 4
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................................................................................... 7
3. NÄITAJAD ....................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................................................................. 17
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 19
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 20
7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 21
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 21
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................................................................................ 21
7.3. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ....................................................................................................................................... 24
7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................ 25
7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................................. 26
7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 27
7.7. FINANTSKORREKTSIOONID..................................................................................................................................................... 28
8. RISKIDE HINDAMINE ................................................................................................................................................. 28
2
Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk
Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on
suurenenud.
Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse: osalejad, kes on asunud kuue kuu
jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana.
1.1.3. Meetme nimetus
Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.
1.1.4. Meetme eesmärk
Suurendada teenustes osalejate tööalaseid võimalusi ja osalemist tööhõives.
1.2. TAT eesmärk
Suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:
- noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;
- töö kaotanud ja töötuse riskis vähem konkurentsivõimelisemate sihtrühmade oskuste arendamine
hõives püsimise toetamiseks;
- vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute ja vanaduspensioni ootel
oleva päästeteenistuja toetust saavate isikute (edaspidi päästeteenistuja toetust saav isik) tööhõive
suurendamine;
- inimeste valmisoleku suurendamine võtta vastu töökoht Eestis elukohast kaugemal;
- rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;
- suure tööpuudusega piirkondades töökohtade loomise ja töötute tööle rakendamise soodustamine;
- COVID-19 kriisiga kaasnenud tööpuuduse leevendamiseks hooajalise töötamise soodustamine
marjakasvatuse valdkonnas.
1.2.1. TAT tulemus
TAT tulemusena on suurenenud:
- noorte valmisolek teha teadlikke valikuid oma karjääri kujundamiseks;
- töö kaotanud ja töötuse riskis vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade võimalused oskusi täiendada
või omandada uus eriala;
3
- noorte, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate
inimeste, rahvusvahelise kaitse saajate ja suure tööpuudusega piirkondade elanike töötamise
võimalused;
- inimeste valmisolek asuda tööle kodust kaugemal;
- töötute asumine hooajalisele tööle marjakasvatuse valdkonnas.
1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus
Samal ajal viiruse COVID-19 kriisi tööturumõjudele kiire reageerimise vajadusega tuleb jätkuvalt
arvestada sellega, et pikemas perspektiivis süveneb Eesti tööturul lähikümnenditel tööjõupuuduse
probleem, kuna kasvab vanuse tõttu tööga mittehõivatud inimeste arv. 2019. aastal oli 100 tööealise (15–
64a) inimese kohta 31 eakat (65-aastased ja vanemad) ehk vanadussõltuvusmäär oli 31%1 ning see
näitaja on aastatega püsivalt kasvanud. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus
rahvastikus kasvab praeguselt tasemelt ehk 19,8%-lt 2019. aastal 25,6%-ni 2040. aastaks ning laste (alla
15-aastased) osatähtsus rahvastikus väheneb (16,4%-lt 14,2%-ni). Kui 2019. aastal oli ühe ülalpeetava
kohta 1,76 tööealist, siis tulevikus (2040. aastal) on ühe ülalpeetava kohta 1,51 tööealist.2 Ülalpeetavate
(laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus rahvastikus kasvab tööealiste arvelt. Seega toovad
tööealise elanikkonna osatähtsuse vähenemine ning pensioniealiste osatähtsuse suurenemine
rahvastikus kaasa kulutuste kasvu pensioni- ja tervishoiusüsteemile ning hoolekandeteenustele, samuti
väheneb maksu- ja tulubaas.3
„Uuringus vanemaealised tööturul“4 on tööandjad esile toonud, et märkimisväärne osa kogenud
töötajatest jõuab järgneva 5–10 aastaga vanaduspensioniikka, kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning
organisatsioonis puudub personalipoliitika järelkasvu loomiseks, et pensionile siirduvaid töötajaid
asendada. Tööandjate hinnangul napib eelkõige vajalike oskustega tööjõudu ehk tegemist on struktuurse
töötusega, mis pärsib ettevõtete tegevust. Ettevõtjate hinnangul ei tule haridussüsteemist (piisavalt)
vajalike oskustega töötajaid, samas on töötajate süstemaatiline arendamine Eesti ettevõtete seas
suhteliselt vähe levinud. Tööandjate toetamine töötajate oskuste ja teadmiste arendamisel aitab viia
majanduse parema tasakaaluni ning leevendada oskustööjõu puudust.
Elanikkonna vananemist ning tööealiste arvu vähenemist arvestades on oluline kasutada võimalikult
paljude inimeste, sh noorte ja vanemaealiste inimeste ning rahvusvahelise kaitse saajate tööturu
potentsiaali, suurendades nende konkurentsivõimet ja toetades tööturul püsimist. Eesti Tööjõu-uuringu
andmed näitavad, et majanduslanguse korral tööturu riskirühmade töötus kasvab keskmisest kiiremini ja
taastumine toimub aeglasemalt.
Töötuse määr on keskmisest kõrgem ning oht jääda töötuks suurem noortel (2019. aastal oli 15-24
aastaste töötuse määr Eesti tööjõu-uuringu andmetel 11,1%), erialase hariduseta (6,0%), ebapiisava
eesti keele oskusega (9,2%) ning vähenenud töövõimega (12,5% 2018.a.) inimestel. Vanemaealiste
töötuse määr on üldisest töötuse määrast madalam (2019. aastal oli üle 50-aastaste töötuse määr 4,0%),
kuid töötuks jäädes on vanemaealistel suurem risk langeda pikaajalisse töötusesse või liikuda tööturult
välja. Suurem risk jääda töötuks tuleneb (osaliselt) tõenäoliselt nende ebapiisavatest või vananenud
oskustest, mistõttu on nende konkurentsivõime tõstmiseks tööturul oluline toetada teadmiste ja oskuste
arendamist.
1
Statistikaamet
2 Statistikaameti rahvastikuprognoos 2019–2080
3 Marksoo, Ü. 2011. Vanemaealised Eesti tööturul. Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 4/2011
4 https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/Vanemaealised-tooturul-loppraport.pdf
4
Noorte tööle saamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. Põhihariduse või
sellest madalama haridusega noorte seas oli töötuse määr 2019. aastal 19,7%, mis on tunduvalt kõrgem
kui noorte keskmine töötuse määr. Lisaks puudus ca 70%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või
erialaharidus ning 58%-l meestest ja 29%-l naistest varasem töökogemus.5 Seetõttu on oluline toetada
väiksema konkurentsivõimega noori tööturule suundumisel ja seal toimetulemisel. Samal ajal on vaja
noorte töötuse ennetamiseks suurendada noorte tööalast teadlikkust ning soodustada tööharjumuse ja -
kogemuse saamist juba õpingute ajal.
Võrreldes noortega ei mõjuta vanemaealiste konkurentsivõimet niivõrd majanduse tsüklilisus kui tervis.
Vanemaealiste töötajate puudustena nimetavad tööandjad terviseprobleemide ja väiksema jõudluse
kõrval vastuseisu uuendustele ja muudatustele ning vähest valmisolekut nendega oma töös kohaneda.
Tööandjad toovad oma vastustes sagedamini esile selle, et vanemaealine töötajaskond on vähem
innovaatiline, liialt mugav, et tööharjumusi muuta, vähem paindlik. Samas selgub uuringust, et eakate
valmisolek töötamist jätkata on suur: 47% 50–74-aastastest töötavatest vanemaealistest ning 36%
töötutest kaaluvad vanaduspensioniea saabudes töötamise jätkamist, vaid neljandik nii tööga hõivatuid
kui töötuid plaanib tööl käimise lõpetada vanaduspensioniea saabudes.6 Samas on pensionisüsteemis
mõned pensioniliigid, mis soodustavad tööturult lahkumist enne vanaduspensionikka jõudmist, näiteks
ennetähtaegne vanaduspension, millele tekib õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniiga ja mida
töötamise korral ei maksta. Siiski ei ole välistatud, et ennetähtaegse vanaduspensioni saaja soovib
töötada ning loobuda töötamise ajal pensionist.
Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
tööle asumine tööturuteenuste toel aitab leevendada tööjõupuudust ja vanadussõltuvusmäära kasvust
tulenevat survet sotsiaalsüsteemile.
Eesti tööturunäitajad erinevad piirkondlikult endiselt suurel määral. Eesti keskmisest väiksem tööga
hõivatus ja suurem tööpuudus on Ida-Virumaal ja kolmes Kagu-Eesti maakonnas: Põlvamaal, Valgamaal
ja Võrumaal.
Ida-Virumaa probleemiks on eelkõige endise tööstusala restruktureerimisega kaasnenud suur ja püsiv
tööpuudus ning vähene ettevõtlusaktiivsus.
Ida-Virumaa tööhõive määr oli 2019. aastal 57,6%, mis on 10,8 protsendipunkti võrra madalam kui kogu
Eestis (68,4%). Töötuse määr ja registreeritud töötuse määr on aga Ida-Virumaal püsinud Eestis
keskmisest oluliselt kõrgemad. Kõige kõrgem oli Ida-Virumaa töötuse määr majanduskriisi järel ehk 2010.
aastal (25,6%), millele järgnes töötuse langus. Piirkonnas toimunud koondamiste mõjul hakkas
registreeritud töötus 2019. aastal taas tõusma. Kriisist tingitud nafta hinna langus ja naftatoodete (sh
põlevkiviõli) nõudluse langus mõjutab piirkonna tööturule olulist põlevkivisektorit ja seab koondamise riski
alla sealsed töökohad.
Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa tööhõivemäär oli 2019. aastal madalam kui kogu Eestis (vahemikus
54,9–61,8% vrd 68,4% Eesti keskmisega). Registreeritud töötuse määr oli Kagu-Eesti maakondades
2019. aastal kõrgem kui Eestis keskmiselt (vahemikus 6,7–8,0% vrd 5,0% Eesti keskmisega). Kagu-Eesti
maakondi iseloomustab eelkõige traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude suur osatähtsus,
väikese lisandväärtusega väikeettevõtlus ning tagasihoidlik panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse
ja majanduskasvu. Piirkonnas on palju vanemaealist ja vähese kvalifikatsiooniga tööjõudu.
Nii Ida-Virumaale kui Kagu-Eestile on iseloomulik noorte väljaränne, elanikkonna vananemine, sellega
kaasnev piirkonna potentsiaali vähene ärakasutamine ning suuremal või vähemal määral
5 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 2019
6 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium
5
ääremaastumine. Mõlema piirkonna oluliseks arenguvajaduseks on kohaliku tööjõu potentsiaali parem
kasutuselevõtmine.
Põllumajandus, eelkõige marjakasvatuse valdkond on 2020. aasta kevad-suvel COVID-19 kriisist tingitud
tööjõu liikumise piirangute tõttu sattunud raskustesse hooajatöötajate leidmisel. Samal ajal on COVID-
19 kriisist tingituna kasvanud registreeritud töötute arv. Alates eriolukorra väljakuulutamisest (12.03) on
registreeritud töötute arv suurenenud 40% ehk 14 651 võrra (töötute arv on kasvanud 36 710-lt 51 361-
ni, 14.06.20 seisuga). Hooajalisele tööle värbamise soodustamine aitab hoida töötute aktiivsust, kes on
kriisi tõttu sattunud tööturul nõrgemasse olukorda ning kellel uue püsiva töökoha leidmine on
raskendatud. Samuti aitab see leevendada ajutist tööjõupuudust põllumajanduse valdkonnas.
Töötuse vähendamiseks ning tööhõive suurendamiseks maapiirkondades on vaja edendada
pendelrännet ning soodustada tööl käimist elukohast kaugemal. Tööjõu riigisisese mobiilsuse uuringus7
tuuakse välja, et nii linnadevaheline kui linna- ja maapiirkondade vaheline pendelränne vähendab
tööpuudust maal ning ühtlustab palgataset, vähendades niimoodi erinevusi linnas ja maal elavate
inimeste elatustasemes. Erinevalt migratsioonist ei soodusta pendelränne maapiirkondade tühjenemist.
Uuringust selgus, et töökoha valikul on selle kaugus elukohast Eesti inimeste jaoks oluline (46% peab
seda väga oluliseks ja 36% pigem oluliseks) ning peamiseks probleemiks inimestele on kaugema
töökoha vastuvõtmisega seotud suured kulutused. Ligi 61% inimestest, kes arvavad, et mõni
toetusmeede võiks neid mõjutada kaugemal asuvat töökohta vastu võtma, pakuvad selleks meetmeks
transpordikulude hüvitamist. Seejuures hindasid töötud toetusmeetmete mõju kaugemal asuva töökoha
vastuvõtmisele kõrgemalt kui muud rühmad. Kõige vajalikumaks meetmeks hinnati ühistranspordipiletite
kulu hüvitamist pikema aja vältel. Samuti selgub uuringust, et maksimaalselt kuue kuu jooksul makstav
transporditoetus motiveeriks 36% töötutest kodust kaugemale tööle asuma.
Rahvusvahelise kaitse saajad on tööturul vähemkonkurentsivõimeline sihtrühm, kes vajab tööle
saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule suundumisel: sihtkohariigi keele
oskuse puudumine, hariduse ja kvalifikatsiooni puudumine või selle mittevastavus elukohariigi nõuetele
või raskused selle tõendamisel. Samuti mõjutavad rahvusvahelise kaitse saaja töövalmidust läbielatud
traumad ning töö saamise võimalusi ühiskonna ja tööandjate hoiakud sisserändajate suhtes. Senisele
ELi kogemusele tuginedes läheb keskmiselt kuni viis aastat aega, et lõimida tööturule 27% kaitse
saanutest, 5–9 aasta jooksul leiab töö 39%. Kuni 14 aasta jooksul leiab töö 56% kaitse saanutest ning
pärast 20 aastat võrdsustub nende hõive üldise hõivemääraga.8
Eestis on peamisteks probleemideks töö leidmisel osutunud rahvusvahelise kaitse saanute ebapiisav
eesti keele oskus, kohaliku töökultuuri ja eluoluga kohanemine ning tööharjumuse tekitamine või
taastamine, aga ka tööandjate vähene valmisolek sihtrühma värvata.
TAT tegevused toetavad kõrgema tööhõive määra saavutamist. Arvestades noorte suuremat töötust ning
vanemaealiste inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate hõivepotentsiaali, on tegevusteks valitud noorte,
vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
ning rahvusvahelise kaitse saajate töötamise võimaluste suurendamine. Sellele lisaks toetatakse töötuse
riskis vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade oskuste arendamist nii lühemaajaliste tööturukoolituste,
kvalifikatsiooni omandamise kui tasemeõppes osalemise kaudu, soodustatakse töökohtade loomist
suurema töötusega piirkondades ja põllumajanduse valdkonnas ning inimeste valmisolekut vastu võtta
töökoht elukohast kaugemal, misläbi toetatakse regionaalse tööpuuduse vähendamist.
7 TÜ RAKE, Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuring, 2011
8 Rahvusvahelise või humanitaarkaitse saajate lõimumine tööturule: poliitika ja head tavad. Koost. Euroopa rändevõrgustik
(2016)
6
1.2.3. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 23 646 042 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 4 172 831 15%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 27 818 873 100%
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine
2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine
Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada noorte karjääri kujundamise oskuste (sh infokirjaoskuse
ja digipädevuse) arendamist, et nad oleksid valmis tegema teadlikke valikuid hariduses ja tööelus.
Karjääriinfo vahendamisel jagatakse eelkõige infot hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste
seoste kohta. Karjääriinfot vahendatakse noortele nii individuaalselt (kasutades selleks erinevaid, sh
elektroonilisi kanaleid) kui ka grupis, nii Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) kohapeal kui ka koolides
või muudes noortele sobivates asutustes ja kohtades (sh messid, noorteüritused).
Tööturgu tutvustavate töötubade eesmärk on suurendada noorte tööalast teadlikkust ning ennetada
seeläbi noorte töötust. Kooliealistele noortele (sh erivajadusega noortele) suunatud töötubades
tutvustatakse tööturu ja tööeluga seonduvaid teemasid ning töötukassa teenuseid.
TAT raames toimub ka mobiilne nõustamine (nt koostöös avatud noortekeskuste ja kohalike
omavalitsustega), mille sisuks on noorte teavitamine ja nõustamine tööotsingutest ning neile tööturu
olukorra, kohalike tööandjate võimaluste ja töötukassa töölesaamist toetavate teenuste tutvustamine.
Mobiilse nõustamise käigus kaasatakse vajaduse korral ka noorte vanemaid, et anda neile teadmisi ja
oskusi noore karjäärivalikute (sh õppimis- ja töötamisvõimalused) toetamiseks ning karjääri kujundamise
oskuste arendamiseks. Mobiilse nõustamise käigus võib noorte teavitamisel ja nõustamisel vajaduse
korral kaasata ka teisi spetsialiste, kohaliku omavalitsuse esindajaid, tööandjaid jt. Mobiilne nõustamine
toimub osalejate elukoha lähedal üle Eesti.
Noorte teavitamiseks ja nõustamiseks osaletakse ka noortemessidel, samuti töötatakse välja ja
uuendatakse nõustamiseks vajalikke materjale.
2.1.1.1. Sihtrühm
Karjääriinfo vahendamise sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 aastat.
Tööturgu tutvustavate töötubade sihtrühmaks on 7.–12. klassi õpilased.
Mobiilse nõustamise sihtrühmaks on noored vanuses 16–30 aastat ning nende vanemad.
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021
2.1.2. Minu esimene töökoht
7
Teenuse „Minu esimene töökoht“ eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada
noorte töötust. Teenus toetab tööandjat, kes võtab tööle noore,
- kes on 16–29-aastane (16-aastasel peab olema omandatud põhiharidus);
- kes on töötuna registreeritud ja ei ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku
vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5
punktides 3–51 nimetatud tegevustega ning
- kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui
aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat)9. Töökogemusena ei arvestata
lapsehoolduspuhkusel ega aja- ja asendusteenistuses viibitud aega.
Minu esimese töökoha teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu või vähemalt
üheaastase tähtajalise töölepingu. Tööandjale hüvitatakse palgatoetuse maksmisega osaliselt noore
töötaja palgakulud ning vajaduse korral noore töötaja tööalase koolituse kulu, et soodustada noore
oskuste arendamist ning parandada tema konkurentsivõimet tööturul. Koolitusvajadus ja koolitusel
osalemine peab olema eelnevalt töötukassaga kokku lepitud.
Tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt:
- tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50%
tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle
kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana
või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või
- tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50%
tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus taolises rollis
või
- koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava
juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või
tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või
kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine
majapidamine.
2.1.2.1. Sihtrühm
Noored (16–29a) arvele võetud töötud
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021
2.1.3. Alaealise töötamise toetus
Toetuse eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi, et soodustada tööharjumuse ja
töökogemuse saamist. Toetust makstakse tööandjale, kes pakub tööd 13–16-aastasele noorele. Toetust
makstakse tagasiulatuvalt kalendriaasta I kvartalis eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul
perioodi 01.06.–31.12.2017 eest. Toetust makstakse, kui tööandja on eelmise kalendriaasta jooksul
tasunud 13–16-aastastele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot, 2017. aastal
perioodil 01.06.–31.12.2017 brutotöötasuna vähemalt 583 eurot.
9 Täidetud peab olema üks või teine tingimus (nt kui noorel on töökogemust 3 aastat, aga ta on viimase 3 aasta jooksul
töötanud vähem kui aasta ning on täidetud muud kriteeriumid, siis on tal võimalik teenust saada).
8
Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui tööandjale on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest
makstud palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või käesoleva TAT punktis 2.1.2
või 2.4 sätestatud tegevuste raames või punkti 2.5 alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust või punkti
2.6 alusel põllumajanduse palgatoetust. Samuti siis, kui tööandja on sama noore ja toetuse maksmise
perioodi eest saanud palgatoetust sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015
käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste
punkti 2.2.1 alusel.
2.1.3.1. Sihtrühm
13–16-aastased noored
2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.06.2017–31.12.2021
2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust
saavate isikute töölesaamise toetamine
Eesmärgiga suurendada vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavate isikute tööhõives osalemist, osutatakse töölesaamist toetavaid tööturuteenuseid
isikutele, kes:
- on vanaduspensioniealised (jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka) või kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 9 alusel) või kes saavad päästeteenistuse seaduse § 19 alusel
päästeteenistuja toetust,
- ei tööta (ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–32 nimetatud
tegevustega või on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 4–41
nimetatud tegevustega, aga ei saa selle eest tasu, või on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 6 lõike 5 punktides 5–51 nimetatud tegevusega, aga füüsilisest isikust ettevõtja tegevus
on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud) ja
- otsivad tööd (on arvele võetud tööotsijana).
Sihtrühmale osutatakse järgmisi tööturuteenuseid:
1) tööturukoolitus;
2) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
3) tööpraktika;
4) ettevõtluse alustamise toetus;
5) ettevõtluse toetamine kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest (ettevõtte
tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis
osalemise võimaldamine);
6) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
7) tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine.
Vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saavale isikule,
kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud saama punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid,
jätkatakse tööturuteenuste osutamist ka pärast tööotsijana arveloleku lõpetamist või tööle asumist
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktide 3–51 tähenduses või kui ta oli teenusele
suunamise ajal hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 4–41 nimetatud
tegevustega ja hakkab selle eest tasu saama või oli hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6
lõike 5 punktides 5–51 nimetatud tegevusega ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevus jätkub.
9
2.2.1. Sihtrühm
Vanaduspensioniealised, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavad isikud,
kes on tööotsijana arvele võetud või kes on saanud TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021
2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste liikuvust ning suurendada nende valmisolekut vastu võtta
elukohast kaugemal asuv töökoht ja seeläbi lühendada töötuse kestust, toetatakse Eesti piires tööle
asumist elukohast kaugemal, makstes sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust.
Mobiilsustoetust makstakse inimesele, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud ega ole
leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma
elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele.
Mobiilsustoetust võib taotleda kuni 31. detsembrini 2018. Mobiilsustoetust makstakse kuni 31. maini
2019.
2.3.1. Sihtrühm
Arvele võetud töötud
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.05.2019
2.4. Minu esimene töökoht Eestis
Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega
rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi koos nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja) tööhõives
osalemist ja aidata kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda. Tööandjale makstakse rahvusvahelise
kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust.
Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale
rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse eelneval kokkuleppel
töötukassaga tema kvalifikatsiooni saamise, eesti keele koolituse ja töötamisega seotud tõlketeenuse
kulu.
2.4.1. Sihtrühm
Töötuna arvele võetud ja töötavad rahvusvahelise kaitse saajad ja Eestis töötamise õigusega
rahvusvahelise kaitse taotlejad
2.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.09.2017–31.12.2021
2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus
10
Piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist ja töötute tööle
rakendamist suure tööpuudusega piirkondades. Toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub kahe
järjestikuse kalendrikuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes on töötuna arvele võetud Ida-Viru, Põlva,
Valga või Võru maakonnas ning:
1) ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt
hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega või
2) oli enne töötuna arvele võtmist hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 3, 4
või 41 nimetatud tegevusega Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, mis omab kehtivat põlevkivi
kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete
remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. (Jõustub 01.09.2020)
Toetust makstakse, kui
- töökoht asub Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning
- töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu seaduse § 29
lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal.
Pärast viie töötu tööle võtmist makstakse toetust ka iga täiendavalt tööle rakendatud töötu eest, kes
vastab toetuse saamise tingimustele.
Piirkondlikku töökoha loomise toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga tähtajatu või vähemalt
kuuekuulise tähtajaga töölepingu. Tööandjale hüvitatakse toetuse maksmisega osaliselt töötaja
palgakulud. Vajaduse korral hüvitatakse tööandjale töötaja tööalase koolituse kulu kahe esimese
tööaasta jooksul, et soodustada töötaja oskuste arendamist ning suurendada tema konkurentsivõimet
tööturul.
Tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud vastavalt TATi punktile
2.1.2.
Piirkondlikku töökoha loomise toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik. Toetust ei maksta isiku eest,
kellega toetust taotlev tööandja on viimase 12 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse
§ 89 alusel või kelle tööle rakendamiseks makstakse palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
§ 18 alusel või käesoleva TAT punktis 2.1.2 või 2.4 sätestatud tegevuste raames või sotsiaalkaitseministri
ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel.
Toetust ei maksta punkti 2.5 esimese lõigu alapunktis 2 nimetatud isiku tööle võtmisel ettevõttesse, mis
omab kehtivat põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvasse põlevkivi
töötlevasse või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevasse ettevõttesse. (Jõustub 01.09.2020)
2.5.1. Sihtrühm
Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas arvele võetud töötud
2.5.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2019–31.12.2021
2.6 Põllumajanduse palgatoetus (jõustub 01.06.2020)
11
Põllumajanduse palgatoetuse eesmärk on soodustada töötute tööle rakendamist marjakasvatuse
valdkonnas.
Toetust makstakse tööandjale, kes tegutseb marjakasvatuse valdkonnas, kui ta võtab tööle registreeritud
töötu, kes ei ole viimase kolme kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud
ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega.
Toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu.
Tööandjale ei maksta toetust sama isiku eest kokku rohkem kui kolme kuu eest.
2.6.1 Sihtrühm
Registreeritud töötu
2.6.2. Tegevuse üldajaraam
01.06.2020–31.12.2020
2.7 Töötust ennetavad meetmed
2.7.1 Tööturukoolitus (jõustub 01.09.2020)
Tööturukoolituse eesmärk on tööalaste teadmiste ja oskuste arendamine.
Tööturukoolitust võimaldatakse koolituskaardi alusel. Isik valib talle individuaalses tegevuskavas kokku
lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest
koolitustest. Eesti keele koolitust võimaldatakse koolituskaardi alusel või tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 13 sätestatud viisil.
Tööturukoolitust võimaldatakse töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud
võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui ta on:
1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri-või kutsealane haridus ja tema sissetulek
taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda
kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel (edaspidi piirmäär).
Töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja
Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1
punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja
sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja
tööandja makstav haigushüvitis;
2) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek on väiksem kui piirmäär ja tema eesti keele
oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav;
3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata.
Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muuhulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või
töövõime hindamise otsus, et töötaja terviseseisund ei võimalda senise töö tegemist jätkata; töölepingu
ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel
või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel;
12
4) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek on väiksem kui piirmäär;
5) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema töökoht on Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes,
mis omab põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või
tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes.
Punktides 1, 4 ja 5 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja
kommunikatsioonitehnoloogiate õppevaldkonda kuuluvat koolitust ja koolitust, mis valmistab ette
töötajaid töötamiseks valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2
nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab
pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust
eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa
veebilehel.
Punktis 2 ja 5 nimetatud töötajale võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele
tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.
Tööturukoolitust võimaldatakse, kui töötaja registreerib koolitusele hiljemalt 12 kuu jooksul individuaalse
tegevuskava koostamisest.
Töötajale võimaldatakse tööturukoolitust, mille õppekavas on ette nähtud tunnistuse väljastamine
haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” kohaselt.
Töötajale, kes on töötamise ajal suunatud punktis 2.7.1 nimetatud tööturukoolitusele, jätkatakse
tööturuteenuse osutamist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist.
2.7.1.1 Sihtrühm
Töötajad
2.7.1.2 Tegevuse üldajaraam
01.09.2020-31.12.2021
2.7.2 Kvalifikatsiooni saamise toetamine (jõustub 01.09.2020)
Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või
pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja
riigilõivu kulu isikule hüvitamine.
Töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on
avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu, kui:
- tema koolituse läbimise eest on töötukassa poolt tööandjale makstud koolitustoetust või
- ta on eelnevalt läbinud vastava tööturukoolituse ning ta on sooritanud eksami koolituse lõpetamisest
kolme aasta jooksul ja positiivsele tulemusele.
2.7.2.1 Sihtrühm
Töötajad
13
2.7.2.2 Tegevuse üldajaraam
01.09.2020–31.12.2021
2.7.3 Tasemeõppes osalemise toetus (jõustub 01.08.2020)
Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada erialase hariduseta või tööturu vajadustele
mittevastava erialase haridusega töötute ja töötajate kutsehariduse või kõrghariduse omandamist.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või
bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida
rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele
töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on
avalikus teenistuses, kui:
1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või
katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat;
2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat;
3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid
tõendab muuhulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, et töötaja
terviseseisund ei võimalda senise töö tegemist jätkata; töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt
öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel või teade teenistusest vabastamise
kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.
Tasemeõppes osalemise toetamine lepitakse kokku individuaalses tegevuskavas.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi
kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis ega ülikoolis ning kes ei ole taotluse esitamisele eelneva 12 kuu
jooksul katkestanud õpinguid kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis ega ülikoolis. Toetust makstakse
ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.
Punktides 1 ja 2 nimetatud töötule ja töötajale makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta asub
õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal, mille kohta on
kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav
tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või
ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna
põhikutsealade õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse, kui isik asub tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul
avalduse esitamisest.
Tasemeõppes osalemise toetust makstakse avalduse esitamisest arvates, kuid mitte varem kui Eesti
Hariduse Infosüsteemis märgitud õppimise algusaeg. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul.
Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.
Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine. Õpingute katkestamiseks ei loeta
eriala või kooli vahetamist, kui vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemi kandele on õpingute vahe mitte
rohkem kui 30 kalendripäeva. Kui toetuse saaja vahetab eriala või kooli, jätkatakse toetuse maksmist,
kuid hilisema õppe nominaalkestusest lahutatakse juba välja makstud toetuse periood.
14
Isikule, kes töötuna arveloleku ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse toetuse
maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist.
Töötajale, kes töösuhte ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse toetuse
maksmist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist.
2.7.3.1 Sihtrühm
Arvele võetud töötud ja töötajad
2.7.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.08.2020–31.12.2021
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Alg- tase Sihttase Sihttase Selgitus
(viide TAT (2018) (2021)
punktile,
missugusest
tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Aktiivseid 0 6330 30 828 Tegevuste 2.1.2, 2.1.3, 2.2, 2.3, 2.4,
väljundinäitaja tööturuteenuseid 2.5, 2.6 ja 2.7 näitaja
(TAT tulemus- saanud osalejate
näitaja) arv
TAT- Tegevus 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu
spetsiifiline tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine
väljundinäitaja
Väljundinäitaja Noortele 0 6534 11 937 Panustab kaudselt rakenduskava
karjääriinfo väljundinäitajasse
vahendamine,
töötubade ja
mobiilsete
nõustamiste arv
TAT- Tegevus 2.1.2. Minu esimene töökoht
spetsiifiline
väljundinäitaja
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 1075 4491 Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid väljundinäitajasse
saanud
osalejate arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 70% 70% Panustab otseselt rakenduskava
kuud pärast tulemusnäitajasse
tööturuteenuste
saamist on
hõives
15
TAT- Tegevus 2.1.3. Alaealise töötamise toetus
spetsiifiline
väljundinäitaja
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 3508 18 655 Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid väljundinäitajasse
saanud osalejate
arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 0% 0% Sihttase on 0, sest tegevuse
kuud pärast eesmärk on, et noored saaksid
tööturuteenuste töökogemuse, kuid osaleksid
saamist on hariduse omandamisel
hõives
TAT- Tegevus 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset
spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
väljundi- ja töölesaamise toetamine
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 372 1023 Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid väljundinäitajasse
saanud osalejate
arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% 20% Panustab otseselt rakenduskava
kuud pärast tulemusnäitajasse
tööturuteenuste
saamist on
hõives
TAT- Tegevus 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
spetsiifilised
väljundi- ja
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 1300 1304 Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid väljundinäitajasse
saanud osalejate
arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 50% 50% Panustab otseselt rakenduskava
kuud pärast tulemusnäitajasse
tööturuteenuste
saamist on
hõives
TAT- Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis
spetsiifilised
väljundi- ja
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 75 58 Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid väljundinäitajasse
saanud osalejate
arv
Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% 60% Panustab otseselt rakenduskava
osalenud tulemusnäitajasse
töötutest on 6
kuud pärast
tegevuse lõppu
hõives
16
TAT- Tegevus 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus
spetsiifilised
väljundi- ja
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid 533 väljundinäitajasse
saanud osalejate
arv
Tulemusnäitaja Osakaal 0 10%
osalejatest, kelle
tööalase
koolituse kulu on
hüvitatud
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 60% Panustab otseselt rakenduskava
kuud pärast tulemusnäitajasse
tööturuteenuste
saamist on
hõives
TAT- Tegevus 2.6. Põllumajanduse palgatoetus
spetsiifilised
väljundi- ja
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 0 750 Tegevus lõppeb aastal 2020.
tööturuteenuseid
saanud osalejate
arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 50% Tegevus lõppeb aastal 2020.
kuud pärast
tööturuteenuste
saamist on
hõives
TAT- Tegevus 2.7. Töötust ennetavad meetmed
spetsiifilised
väljundi- ja
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 0 4014 Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid väljundinäitajasse
saanud osalejate
arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 60%
kuud pärast
tööturuteenuste
saamist on
hõives
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
17
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused mõjutavad regionaalarengut, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut.
Planeeritavate tegevuste mõjul suureneb inimeste mobiilsus ning võimalike töökohtade arv. Nii
paranevad inimeste väljavaated tööd leida ning endale toimetulek kindlustada. Meetme tegevused
toetavad kaudselt ka eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime kestlikkust ning soodustavad
töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist suure tööpuudusega piirkondades.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe
ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT aitab kaasa IKT kasutuselevõtu eelduste edendamisele, täpsemalt interneti- ja arvutikasutusoskuste
paranemisele elanikkonnas. TAT raames võimaldatakse tööturukoolitust pensioniealistele inimestele ja
toetatakse tööandjat noore töötaja tööalase koolituse kulude hüvitamisel. Käesolevas TAT-s ei ole
välistatud erialased koolitused, kus erialaste oskuste omandamise raames omandatakse ka interneti- ja
arvutikasutusoskusi.
Riigivalitsemine jah ei
TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT
ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta
oluliselt riigivalitsemise tõhusust.
Võrdsed võimalused10
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah
ei
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Programm sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste
lõimimisega TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse.
jah ei
Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames pakutavad
teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse
arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Koolitus- ja
juhendmaterjalide, publikatsioonide jm koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites
eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemusrühmade
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi
ja mehi.
18
suhtes. Töötukassa teavitab tööandjaid naistele ja meestele võrdse ja võrdväärse töö eest
võrdse tasu maksmise põhimõtetest. Tegevustega soodustatakse mittetraditsioonilisi
erialavalikuid ja erialade tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme
tegevustes osalenute kohta kogutakse soo ja vanuse järgi.
Võrdne kohtlemine
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT-ga toetatakse pensioniealiste
töölesaamist ja noorte konkurentsivõime suurenemist tööturul. Regionaalse tööjõu
pakkumise tegevuse puhul on tagatud eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine
teenuse osutamisel, teenus on suunatud tööealistele inimestele;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – tegevuse „Noorte töötuse ennetamine ja
vähendamine“ raames toimub mobiilne nõustamine, võttes arvesse puudest
tulenevaid erivajadusi. Nõustajaid koolitatakse erinevate puudeliikide kohta.
Vanaduspensioniealistele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavatele tööotsijatele võimaldatakse terviseseisundist või puudest lähtuvalt
tööruumide ja -vahendite kohandamist ning töötamiseks vajaliku abivahendi andmist.
Eesmärk on tagada, et kõik teenused ja info teenuste kohta on ligipääsetavad ka
erivajadustega inimestele, sh tagatakse veebi sisu ligipääsetavuse nõuded (WCAG
2.0 AA);
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest12 – TAT raames
osutatavad teenuseid osutatakse kõikidele mainitud gruppidele ning info teenustest
on kättesaadav ka vene ja inglise keeles.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT tegevus 2.1 „Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine“ on seotud meetmega 2.7 „Noorte
tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse
kaudu“. Oluline on, et meetmete rakendajate vahel toimiks tõhus koostöö ja infovahetus ning noored
saaksid asjakohast infot neid abistavatest teenustest nii töötukassa kui noorsootöötaja kaudu. TAT
tegevus 2.1 on seotud meetme tegevustega 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse
tagamine lastele ja noortele“ ja 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“.
Regionaalse tööjõupakkumise suurendamise tegevus on seotud prioriteetse suunaga 10 „Jätkusuutlik
transport“, mille eesmärk on parandada ühendust lähemate sihtkohtadega ning arendada
reisirongiliiklust. Ühistranspordi kättesaadavus, sh rongiliikluse parandamine ning hea toimivus toetab
regionaalse tööjõu pakkumist ning on eelduseks, et inimesed saaksid kodust kaugemal asuva töökoha
vastu võtta.
TAT on seotud sama meetme raames elluviidavate avatud taotlusvoorudega. ESFi perioodi 2014–2020
avatud taotlusvoorud on suunatud madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste parandamisele ja tööturult
pikemat aega eemal olevate inimeste kaasamisele. Senisest enam pööratakse tähelepanu
12 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
19
koostööprojektidele, kus üheks osapooleks on kohalik omavalitsus. Avatud taotlusvoorude projektides
pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT tegevustele, et aidata tööturul nõrgemas positsioonis
inimesi, kes pole töötukassa vaateväljas ja kelle tööle aitamiseks rakendatakse aktiveerivaid meetmeid.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
1. Konkurentsivõime kava Eesti 2020:
- tööjõus osalemise määra suurendamine (vanuserühm 15–64) 75%-ni;
- noorte (15–24) töötuse määra vähendamine 10%-ni.
2. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020:
Noorte konkurentsivõime suurendamiseks tööturule suundumisel ja tööturul edukale toimetulemisele
kaasaaitamiseks saab noortevaldkonna kaudu luua noorte võimekuse suurendamise põhisest
arusaamast lähtudes võimalused töökogemuse omandamiseks, ülemineku(te) toetamiseks, tööelu
paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad kaasa töö leidmisele
ja tööturul kindlama seisu saavutamisele.
3. ELi nõukogu noortegarantii soovitus13 kutsub liikmesriike üles tagama, et kuni 25-aastased noored
saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest
kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Käesoleva TAT tegevus 2.1
on osaks noortegarantii tegevustest Eestis.
4. Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020:
- vanemaealiste tööalase konkurentsivõimelisuse toetamine;
- vanemaealiste tööjõupotentsiaali tõhusam kasutamine ning vanuseliste eelarvamuste ja
diskrimineerimise vähendamine tööturul;
- vanemaealiste töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamine.
5. Eesti regionaalarengu strateegia 2020:
- toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond;
- toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks, et võimaldada
kogu toimepiirkonna elanikel saada paremini osa toimepiirkondade eri kohtades pakutavatest
võimalustest ja hüvedest.
Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust „Regionaalse tööjõu
pakkumise suurendamine”. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed saaksid vastu
võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal.
6. Transpordi arengukava 2014–2020:
Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul
ja kestval moel. Transpordi arengukavas püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust 2.3 „Regionaalse
tööjõu pakkumise suurendamine“. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed
saaksid vastu võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal.
7. Lõimuv Eesti 2020:
Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (lõimumiskava) koondab Eesti lõimumispoliitika
strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid aastateks 2014−2020. Lõimumiskavas on
märgitud, et lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vaja toetada aktiivset osalust
tööturul. TAT tegevused, eelkõige tegevused 2.1, 2.3 ja 2.4, aitavad kaasa lõimumiskava eesmärkide
täitmisele ning on otseselt seotud lõimumiskava meetmega 6.1 (teisest rahvusest elanike tööhõivevõime
suurendamine), toetades muu hulgas ka muust rahvusest inimeste tööle saamise võimalusi.
13
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF
20
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
välja töötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul peale lisa
1 vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul
TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi tööturuteenuste ja -toetuste seaduses
sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TAT-s ei ole sätestatud teisiti.
7.2.4. Muu hulgas on abikõlblikud järgmised kulud:
7.2.4.1 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore töölevõtmisel tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18
lõikes 4 nimetatud halduslepingu alusel tehtud kulud;
7.2.4.2 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase töölepinguga tööle
võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle
asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest,
kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem
kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem
kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Palgatoetust ei
maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab
palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel;
7.2.4.3 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500
eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest; tähtajaliselt
tööle võtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle
asumisest;
7.2.4.31 tegevuse 2.1.3 sihtrühma kuuluva noore töötamise eest tööandjale makstav alaealise töötamise
toetus. Toetust makstakse eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul perioodi 01.06–31.12.2017
21
eest. Toetuse suuruseks on iga 13–16-aastase töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel
kalendriaastal. Toetust makstakse nii töölepingu kui muu võlaõigusliku lepingu (nt käsundusleping,
töövõtuleping) alusel töötanud alaealise eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja töötuskindlustuse
andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, nende
kalendrikuude eest, millal alaealisele on tasusid välja makstud;
7.2.4.4 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavale isikule tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-des 13, 15, 19, 20 ja 21
nimetatud ja tingimustel tehtud kulud;
7.2.4.5 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavale isikule koolituskaardi alusel võimaldatava koolituse või koolituste kulu
kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul;
7.2.4.6 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluva vanaduspensioniealise, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saava isiku eest makstav kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi
juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu;
7.2.4.7 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavale isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus kuni 4474 eurot, välja
arvatud maa ja kinnisvara ostuks;
7.2.4.8 TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust saanud tegutsevale ettevõtjale hüvitatav koolituskulu
ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga), sealhulgas mentorluse
kulu hüvitatakse kuni 1250 eurot; (jõustub 01.01.2020);
7.2.4.9 tegevuse 2.3 sihtrühma kuuluvale isikule makstav mobiilsustoetus tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kuus (koos toetuselt
kinnipeetava tulumaksuga). Mobiilsustoetust makstakse isikule, kes on olnud töötuna arvel järjest
vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või
avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. Mobiilsustoetust makstakse
esimesel neljal töötamise kuul alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse
asumisest. Tähtajalise töölepingu alusel või tähtajaliselt avalikku teenistusse võtmise korral, mille kestus
on vähemalt kuus kuud, makstakse mobiilsustoetust töölepingu või teenistustähtaja kestusest poole aja
eest, kuid mitte kauem kui nelja kuu eest alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse
asumisest. Mobiilsustoetust makstakse iga tööl käidud päeva eest töökoha ja isiku tegeliku elukoha
lühima kahekordse vahemaa alusel. Mobiilsustoetust ei maksta isikule samal ajal töölesõidu toetusega
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel;
7.2.4.10 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise
töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse tööandjale,
kes võtab tööle rahvusvahelise kaitse saaja viie aasta jooksul tema esmakordsest Eesti elamisloa
saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja
tunnistuse saamisest. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise
töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu
eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse
halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul
kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi,
kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla
kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui
töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel;
7.2.4.11 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale makstav tööalase
mentorluse tasu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 6 sätestatud määrades kuni nelja kuu
jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest selle tööandja juures. Tööalase mentorluse tasu võib
rahvusvahelise kaitse saaja eest maksta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest
rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
saamisest;
22
7.2.4.12 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja kvalifikatsiooni saamise ja eesti
keele koolituse kulu ning töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulude hüvitamine tööandjale kokku
mitte rohkem kui 2500 euro ulatuses isiku kohta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa
saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja
tunnistuse saamisest;
7.2.4.13 tegevuse 2.5 sihtrühma kuuluva töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle
võtmise korral tööandjale makstav piirkondlik töökoha loomise toetus. Toetust makstakse 12 kuu eest
isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse toetust töösuhte kestusest poole aja
eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Toetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust ning mitte rohkem
kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Toetust makstakse
kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu
andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust
makstakse, kui töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal.
Toetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab
palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel;
7.2.4.14 tegevuse 2.5 sihtrühma kuuluva töötaja tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500
eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest; tähtajaliselt
tööle võtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle
asumisest;
7.2.4.15 tegevuse 2.6 sihtrühma kuuluva töötu tööle võtmise korral tööandjale makstav põllumajanduse
palgatoetus kuni 3 kuu eest sama isiku kohta. Toetust makstakse sihtrühma kuuluva töötu eest, kes on
tööle asunud mitte varem kui 01.06.2020. Toetust makstakse perioodil 01.06.2020-31.12.2020. Toetuse
suuruseks on 50% töötajale makstavast brutotasust, kuid ühe kuu eest mitte rohkem kui töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Toetust makstakse kalendrikuude eest, millal
töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel tasutud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on
isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Tegevusele 2.6 ei kohaldata
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 lõiget 9. (jõustub 1.06.2020);
7.2.4.16 tegevuse 2.7.1 sihtrühma kuuluva töötaja tööturukoolituse kulu koolituskaardi alusel kuni 2500
eurot (koos käibemaksuga) kolme aasta jooksul, sealhulgas arvestatakse Vabariigi Valitsuse 17.10.2016
määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017-2020” alusel tasutud tööturukoolituse kulu; samuti on
abikõlblik töötukassa tellitud eesti keele koolituse kulu. (jõustub 01.09.2020);
7.2.4.17 tegevuse 2.7.2 sihtrühma kuuluvale töötajale hüvitatav kvalifikatsiooni tõendava dokumendi,
sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi
saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu kuni 500 eurot (koos käibemaksuga) kolme aasta jooksul,
sealhulgas arvestatakse Vabariigi Valitsuse 17.10.2016 määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017-
2020” alusel hüvitatud kulu. (jõustub 01.09.2020);
7.2.4.18 tegevuse 2.7.3 sihtrühma kuuluvale töötule ja töötajale makstav tasemeõppes osalemise toetus
suuruses:
- 270 eurot kuus juhul, kui isik ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides
3–51 nimetatud tasustatud tegevusega ega saa sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust,
vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust;
- 180 eurot kuus juhul, kui isik on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–
51 nimetatud tasustatud tegevusega või saab sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust,
vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust.
Kui toetuse suurust mõjutavad asjaolud muutuvad, makstakse toetust uues suuruses muudatusele
järgnevast kuust alates. (kehtib 1.08.2020-31.12.2020);
7.2.4.18 tegevuse 2.7.3 sihtrühma kuuluvale töötule ja töötajale makstav tasemeõppes osalemise toetus,
mille suurus kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär (jõustub 01.01.2021).
23
7.2.5 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud Eesti Töötukassa
järgmised kulud:
7.2.5.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.5.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost.
7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
7.3.1. TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.1.3
sätestatud alaealise töötamise toetus, punktis 2.2 sätestatud ettevõtluse alustamise toetuse, ettevõtluse
toetamise ning tööruumide ja -vahendite kohandamine, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus, tööalase
mentorluse tasu ning eesti keele koolituse, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse
kulu hüvitamine ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, tööandjale koolituskulu
hüvitamine ning punktis 2.6 sätestatud põllumajanduse palgatoetus on vähese tähtsusega abi, mida
antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8),
komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–
17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L
190, 28.06.2014, lk 45–54).
7.3.1.1. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 24 lõikes 3 sätestatuga.
7.3.1.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 24 lõikes 4 sätestatuga.
7.3.1.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 24 lõikes 5 sätestatuga.
7.3.1.4. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel,
peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos käesoleva TAT alusel taotletava toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja -
toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga.
7.3.1.5. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu
vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava
abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7 sätestatuga.
7.3.1.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes on
omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr
1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
7.3.1.7. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis
5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
24
7.3.1.8. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1
alapunktides c - e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr
717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele.
7.3.2. Kui punktis 7.3.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on
täitunud, on TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise
toetus, punktis 2.2 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus, punktis 2.4 sätestatud
palgatoetus ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud tööandjale
koolituskulu hüvitamine, toetus, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Riigiabi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL)
nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab:
7.3.2.1 TAT punktides 2.1.2, 2.1.3, 2.4 ja 2.5 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32
tingimused.
7.3.2.2 TAT punktis 2.2 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2
punktis 3 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 34 tingimused.
7.3.3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse
alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni
täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
7.3.4. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli
2 punkti 18 mõistes, kui Euroopa Komisjoni määrusega ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi
rakendamine on võimalik kooskõlas struktuurivahendite kasutamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määrusega.
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 ja § 18 lõike 1 ja lõike 2 alusel.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia hankekorrast;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste
koopiad.
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
25
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud
korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil.
Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad.
Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik
konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate
dokumentide koopiad.
7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.4.8. RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult
peatada, kui:
7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi;
7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu
või saavutada kavandatud tulemust;
7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on
täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus,
mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude
täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on
esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.4.10. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse
või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30
lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.4.11. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise aruandes
nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse
maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.4.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on
toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja
maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide
alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4.13. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest.
7.5. TAT muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
26
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta:
7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi
eelarve) esitamist;
7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et TAT
kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise
korral esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile
kinnitamiseks.
7.5.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate
eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui:
7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.5.13. Pärast punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
27
7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu
üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab
aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea
kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem
kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva
jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga,
mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale
vea kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie tööpäeva jooksul
RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Toetuse saaja edastab lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8.
7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande
vormilt.
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
8. Riskide hindamine
TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks
28
Sihtrühmade vähene teadlikkus ja Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate
motiveeritus tegevustes osaleda. kanalite kaudu, tegevuste pakkumine lähtuvalt
individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne
tegevustes osalemist.
Esimene töökoht
Tööandjad ei ole noorte töölevõtmisest Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
huvitatud. teavitusüritused, noortele suunatud messidele
kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms).
Noorte motiveerimine, sh võimalus pöörduda
Noored katkestavad töösuhte ja/või töötukassa poole ka pärast tööle asumist.
koolituse.
Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja
mobiilne nõustamine
Koolidel puudub huvi võimaldada Aktiivne teavitustöö, töötubade toimumine
töötukassal õpilastele töötubasid lepitakse kokku kooli juhtkonnaga, pakutakse
korraldada. võimalust kohandada töötoa korraldamist
vastavalt kooli vajadustele ja võimalustele (nt
koolides toimuvad karjääripäevad, kus töötukassa
võiks korraldada töötoa või infotunni).
Töötubade korraldamine ka väljaspool kooli,
näiteks kohtades, kus noored käivad pärast
koolipäeva lõppu (noortekeskused,
huvikeskused), ja noorteüritustel.
Alaealise töötamise toetus
Tööandjad ei ole huvitatud alaealistega Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
tegelema ega töötamise võimalusi teavitusüritused, noortele suunatud messidele
pakkuma. kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms).
Noortel puudub huvi lühiajalise Noorte motiveerimine, sh teavitamine tööturgu
töötamise vastu. tutvustavates töötubades.
Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine
1. Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kanalite
kasutamise võimalusest. kaudu.
2. Teenust kasutanud ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni ja
vanaduspensioni või päästeteenistuja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine
29
toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte enne teenuse kasutamise otsustamist sellest, et
minna ja pensionist mitte loobuda. töötamise korral pensioni ei maksta.
Töölesaanute osakaal jääb Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist
prognoositust väiksemaks (nt sihtrühma soodustavate ja takistavate asjaolude hindamine,
terviseprobleemide tõttu). et teenuse valik toetaks maksimaalselt
konkreetse vanaduspensioniealise inimese
rakendumist.
Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse teavitusüritused, messidele kaasamine,
vanaduspensioni ja päästeteenistuja koostöölepete sõlmimine jms).
toetuse saajate töölevõtmisest.
Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
Töötu ootab kauem töö Aktiivsusnõuete rakendamine: töötu on
vastuvõtmisega, et saada kohustatud aktiivselt tööd otsima, olema valmis
mobiilsustoetust sõidukulude katmiseks vastu võtma sobiva töö ning kohe tööle asuma.
töötukassa kaudu. Aktiivsusnõuete rikkumine mõjuva põhjuseta toob
kaasa töötushüvitise maksmise lõpetamise,
korduv rikkumine töötuna arveloleku lõpetamise.
Inimeste teavitamine ja julgustamine võimaluste
Töötajatel ei pruugi olla võimalik pärast otsimiseks töösuhte jätkamiseks pärast toetuse
toetuse saamise lõppemist suurte saamise lõppemist (nt kokkulepped tööandjaga).
sõidukulude tõttu töölkäimist jätkata.
Ülempiiri kehtestamine toetusele.
Elukoha ja/või töökoha kohta
valeandmete esitamine, et saada
mobiilsustoetust.
Minu esimene töökoht Eestis
Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine,
töölevõtmisest. koostöölepete sõlmimine jms).
Piirkondlik töökoha loomise toetus
Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest
kasutamise võimalusest. teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid
meetmeid pakkuvate asutustega (EAS, Kredex,
Tööandjad ei ole huvitatud toetuse RTK).
kasutamisest.
30
Tööandjad ei leia töötute seast sobivaid Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid
töötajaid. vastavalt vajadusele koolitada.
Põllumajanduse palgatoetus
Tööandjad ei leia sihtrühma kuuluvate Tööotsijate teavitamine uuest teenusest ning
töötute seast kiiresti hooajatööle motiveerimine hooaja tööd vastu võtma (võimalus
sobivaid töötajaid. hoida aktiivsust ja teenida sissetulekut püsivama
töökoha leidmiseni).
Tööandjad ei ole huvitatud toetuse
kasutamisest. Marjakasvatusettevõtete teavitamine uuest
teenusest, aktiivne töövahendus.
Töötust ennetavad meetmed
Töötuse riskirühma kuuluvad töötajad ei Pidev teavitustöö ning kampaaniad tutvustamaks
teadvusta oskuste arendamise vajadust, pakutavaid oskuste arendamise võimalusi ning
sihtrühmani on keeruline jõuda. julgustamaks neid kasutama.
Töötavatele inimestele sobivate Koostöö koolituse pakkujatega, et teadvustada
koolitusvõimaluste vähesus. töötajate vajadusi.
Lisad:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
31
Sotsiaalministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sotsiaalministri käskkirjaga „Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“
(edaspidi käskkiri) tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr
222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud
toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT) ja kinnitatakse need uues sõnastuses.
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit
Rammul (tel 626 9734,
[email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194,
[email protected]), nõunik Annika Sepp (tel 626 9722,
[email protected]) ja nutika arengu
toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]). Eelnõu
juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626
9333,
[email protected]).
Seletuskiri kirjeldab ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel.
Märkused:
Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkirja punktiga 1 kinnitatakse TAT uus terviktekst. Seletuskirjas on esitatud selgitused TAT-s
tehtud muudatuste kohta.
TAT punktides 1.2 ja 1.2.1 täiendatakse TAT eesmärki ja tulemust. TAT eesmärkidena lisatakse
töö kaotanud ja töötuse riskis vähemkonkurentsivõimelisemate sihtrühmade oskuste arendamine
hõives püsimise toetamiseks ning COVID-19 kriisiga kaasnenud tööpuuduse leevendamine
hooajalise töötamise soodustamise kaudu marjakasvatuse valdkonnas. Tulemusena lisatakse, et
TAT tulemusel on suurenenud töö kaotanud ja töötuse riskis vähemkonkurentsivõimeliste
sihtrühmade võimalused oskusi täiendada või omandada uus eriala ning suurenenud on inimeste
valmisolek asuda hooajalisele tööle marjakasvatuse valdkonnas. Hooajalise töötamise meede on
suunatud viiruse COVID-19 levikust põhjustatud kriisi mõjul töö kaotanud ning tööturul raskesse
olukorda sattunud inimestele, et võimaldada neile vähemalt ajutist töötamist. Täiend- ja
ümberõppemeetmed loovad inimestele paremad eeldused tööturult välja langemise vältimiseks
ning pikemas perspektiivis oma tööalase konkurentsivõime parandamiseks.
TAT punktis 1.2.2 kirjeldatud TAT vajalikkuse põhjendusi on täiendatud lisanduvate tegevuste
vajalikkuse põhjendustega. Lisatud on taustainfo, selgitamaks oskuste omandamise toetamise,
põllumajanduse ning Ida-Virumaal põlevkivisektori valdkonnas täiendavate sekkumiste vajadust.
Muudetakse TAT punktis 1.2.3 sätestatud eelarvet. TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite
summa on 19 555 532 eurot) suurendatakse kokku 8 263 341 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi
(ESF) toetust 7 023 841 euro võrra ja riiklikku kaasfinantseeringut 1 239 500 euro võrra), tuginedes
perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja muudatusettepanekule ning meetme
eelarves olevale jäägile. TAT eelarve perioodiks 2020–2021 on kokku 27 818 873 eurot (sh ESFi
toetus 23 646 042 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 172 831 eurot).
TAT punktis 2.1.2 täpsustatakse minu esimene töökoht teenuse osutamise tingimusi. Lisatakse,
et tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud.
TAT punktis 2.1.3 täiendatakse alaealise töötamise toetuse maksmise tingimusi, et välistada
alaealise töötamise toetuse maksmine, kui tööandja on sama noore ja toetuse perioodi eest saanud
põllumajanduse palgatoetust, kuna toetused on sarnase eesmärgiga.
TAT punktis 2.2 vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavate isikute töölesaamise toetamise meetmes täpsustatakse, et teenuseid osutatakse
ka juhul kui sihtgruppi kuuluv isik on näiteks äriühingu juhatuse liige, juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorgani liige, kuid ei saa selle eest tasu, või ka FIE, kelle ettevõtte tegevus on peatatud või
hooajaline tegevus on lõppenud. Muudatus on vajalik, kuna praktikas on ilmnenud, et sageli
vanaduspensioniealised isikud on tasu saamata tegevad näiteks korteriühistu juhatuse või muu
juhatuse liikmena ning sel juhul on põhjendatud neid teenustega toetada, kui nad soovivad
palgatööd leida.
TAT punktis 2.5 lisatakse piirkondliku töökoha loomise toetusele võimalus põlevkivisektoris töö
kaotanud inimeste värbamiseks piirkondliku töökoha loomise toetusega soodustingimustel, st ilma
tingimuseta eelnevalt kuus kuud tööta olla. Lisanduv sihtrühm on töötud, kes enne töötuna arvele
võtmist töötasid põlevkivi kaevandavas ettevõttes (st ettevõttes, mis omab luba põlevkivi
kaevandamiseks) või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete
remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tegevusalal
tegutseb Ida-Virumaal kolm suurettevõtet: Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS, Kiviõli
Keemiatööstuse OÜ. Põlevkivi kaevandamisega on otseselt seotud nende järgmised
tütarettevõtted: Osaühing VKG Kaevandused, VKG OIL AS, OÜ VIRU RMT, Enefit Kaevandused
AS, Enefit Energiatootmine AS Enefit Solutions AS, KKT Oil OÜ. Kokku töötab nimetatud
ettevõtetes 2020.a juuni alguse seisuga 5876 inimest. Tagamaks, et toetust kasutatakse
eesmärgipäraselt, st põlevkivisektorist väljumise toetamiseks, sätestatakse, et sihtrühma kuuluvaid
töötuid ei saa toetusega värvata samasse põlevkivisektori ettevõtete ringi. Muudatus on seotud
Vabariigi Valitsuse memorandumis esitatud ettepanekutega lisategevusteks, millega vastata Ida-
Virumaa põlevkivienergeetika ümberstruktureerimisega kaasnevatele väljakutsetele.
TAT punktis 2.6 lisatakse põllumajanduse palgatoetus, mille eesmärk on soodustada töötute tööle
rakendamist marjakasvatuse valdkonnas. Marjakasvatuse valdkond on määruse mõistes EMTAK
jaotuse 01251 Muu puuvilja-, marja- ning pähklikasvatuse alla kuuluvate marjade kasvatamine: nt
mustikas, sõstar, karusmari, vaarikas, maasikas, aga ka astelpaju ja kultuurmarjade kasvatus (nt
mustikas, vaarikas, jõhvikas, pohl jms). Marjakasvatus ei hõlma määruse mõistes nt kirsside,
murelite, ploomide, küdooniate kasvatamist, mis kuuluvad EMTAK jaotusesse 01241 Õun- ja
luuviljaliste puuviljade kasvatus.
Toetusega saab tööle võtta registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või selle
aja jooksul ajutiselt piiratud aja vältel hõivatud. Toetus on lühiajaline, seda makstakse värvatud
töötaja kohta kuni kolme kuu eest. Toetuse maksmise periood kestab 2020.a lõpuni. Toetust
makstakse tagasiulatuvalt ka 2020. a juuni eest, mil algas kõrghooaeg marjakasvatuses. Meede
aitab hooajalisele tööle värbamisega hoida töötute aktiivsust, kes on kriisi tõttu
vähemkonkurentsivõimelises olukorras ning uue püsiva töökoha leidmine on raskendatud.
Tingimuseks on, et palgatoetust saab maksta juhul, kui tööle värvatakse registreeritud töötu, kes
on olnud tööta vähemalt kolm kuud ehk just kriisi ajal sattunud tööturul nõrgemasse olukorda,
kaotanud töö ega ole tööturul valitsevas olukorras sedavõrd konkurentsivõimeline, et oleks
suuteline leidma kiiresti uue töö.
TAT punktis 2.7 lisatakse töötust ennetavad meetmed tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise
toetamine ning tasemeõppes osalemise toetus.
Punktiga 2.7.1 lisatakse tööturukoolitus, mida pakutakse töö kaotamise ohus olevatele
vähemkonkurentsivõimelisematele töötavatele inimestele. Koolitusi võimaldatakse koolituskaardi
alusel lähtuvalt individuaalses tegevuskavas kokku lepitud koolitusvajadusest ning koolitusi saab
valida Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) kvalifitseeritud koolitajate pakutavate koolituste
hulgast. Toetatakse koolitusi OSKA valdkondlike uuringutega tuvastatud põhikutsealadel, kus on
kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist. Erandiks on terviseseisundi tõttu
2
oskuste arendamist vajavad inimesed, kellele koolitusvaldkondade piirangut ei kohaldata, sest
nende valikuvõimalused on piiratud tervise tõttu. Samuti võimaldatakse töötuse riskis
sihtrühmadele IKT valdkonna ning eesti keele koolitusi.
Sihtrühmaks on madala kvalifikatsiooniga või vähemalt 50-aastased inimesed või puuduliku eesti
keele oskusega inimesed, kelle sissetulek jääb alla eelneva kalendriaasta kolmanda kvartali Eesti
keskmise palga (2019. aastal 1 397 eurot).
Erandina võimaldatakse tööturukoolitust palgapiiranguta terviseprobleemidega inimestele, kes oma
terviseseisundi tõttu ei saa senisel töökohal töötamist jätkata, ning põlevkivisektori töötajatele.
Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel oli 2019. a Ida-Virumaal mäetööstuses keskmine palk
1729 eurot. Tööturukoolitusele koolituskaardi alusel kvalifitseerumiseks peab üldjuhul töötava
inimese sissetulek jääma alla eelneva kalendriaasta kolmanda kvartali Eesti keskmise palga (2019.
aastal 1 397 eurot). See takistab keskmisest kõrgema palgaga põlevkivisektori töötajate osalemist
koolitustel, mis aitaks neil sektori tööjõuvajaduse vähenemisel liikuda teistesse sektoritesse.
Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse memorandumis esitatud ettepanekutega lisategevusteks,
millega vastata Ida-Virumaa põlevkivienergeetika ümberstruktureerimisega kaasnevatele
väljakutsetele.
Punktiga 2.7.2 kehtestatakse töötavatele inimestele kvalifikatsiooni tõendava dokumendi
hüvitamise kriteeriumid. Töötajale hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu, kui ta on
eelnevalt läbinud vastava töötukassa poolt makstud tööturukoolituse või tema koolituse läbimise
eest on töötukassa poolt tööandjale makstud koolitustoetust. Tulenevalt koolituse läbimise
eeltingimusest on ka sihtgrupp vastavalt piiritletud. Kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisega
seotud kulu on eksamile eelneva konsultatsiooni, eksami, selle hindamisega ja taotletud
tunnistusega seotud tasu. Kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisega seotud kuluks ei loeta
koolituse kulusid.
Punktiga 2.7.3 kehtestatakse tasemeõppes osalemise toetus nii töötutele kui töötavatele
vähemkonkurentsivõimelisematele inimestele. Toetuse eesmärgiks on toetada erialase hariduseta
(st ei ole lõpetanud kutseõppeasutust, rakenduskõrgkooli ega ülikooli) või vananenud erialase
haridusega töötajatel (st eri- või kutsealase hariduse omandamisest on möödunud vähemalt 15
aastat) ja töötutel kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel
kõrghariduse omandamist. Samuti toetatakse tasemeõppes osalemist inimestel, kes ei saa tervise
tõttu senise töö tegemist jätkata. Toetust makstakse vaid juhul, kui inimene asub õppima tasuta
õppekohale ja töötukassa poolt toetatud õppekaval, mis valmistab ette töötamiseks OSKA
valdkondlike uuringutega tuvastatud põhikutsealal, kus on kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu
nõudlus ületab pakkumist või töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb
muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Erandiks on terviseseisundi tõttu uut eri- või
kutseala omandama asuvad inimesed, kellele õppekavade piirangut ei kohaldata, sest nende
valikuvõimalused on piiratud tervise tõttu. Toetus aitab kompenseerida osaliselt õppimisega
kaasnevad lisakulud.
TAT punktis 3 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt lisandunud tegevustele.
Lisanduvad TAT punktid 7.2.4.15-7.2.4.18, millega kehtestatakse lisanduvate tegevuste
rakendussätted.
Punktiga 7.2.4.15 sätestatakse põllumajanduse palgatoetuse maksmise periood ja toetuse suurus.
Toetust makstakse perioodil 01.06.2020-31.12.2020 ühe inimese kohta mitte rohkem kui kolme kuu
eest. Toetuse suuruseks on 50% töötajale makstavast brutotasust, kuid ühe kuu eest mitte rohkem
kui töölepingu seaduse alusel sätestatud töötasu alammäär.
3
Punktiga 7.2.4.16 sätestatakse, et töötaja tööturukoolituse kulu koolituskaardi alusel saab olla ühe
inimese kohta kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. Samuti on abikõlblik töötukassa tellitud eesti
keele koolituse kulu.
Punkt 7.2.4.17 määratleb kvalifikatsiooni tõendava dokumendi hüvitamise määra. Kvalifikatsiooni
tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise
õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu hüvitatav maksimumsumma on
500 eurot koos käibemaksuga kolme aasta jooksul.
Punkt 7.2.4.18 sätestab tasemeõppes osalemise toetuse suuruse, milleks on vastavalt 180 eurot,
kui inimesel on sissetulek töötasu, töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse, vanemahüvitise, riiklikku
pensioni või töövõimetoetusena, või vastava sissetuleku puudumisel 270 eurot. Määrad kehtivad
1.08.2020-31.12.2020.
2021. aasta 1. jaanuarist kehtestatakse kõigile tasemeõppes osalemise toetuse saajatele ühtne
toetuse määr, sõltumata muudest sissetulekutest. Toetust makstakse töötutoetuse määras, mis on
1. jaanuarist 2021 suuruses vähemalt 50% eelmise kalendriaastal kehtinud töötasu alammäärast
(2021. aastal 290 eurot). Kuna toetuse eesmärk on sama nii töötavate kui töötute inimeste puhul
ning õppimisega kaasnevad mõlemale sihtrühmale täiendavad kulud, siis on põhjendatud maksta
toetust sama määra alusel.
TAT punktis 7.3 täiendatakse riigiabi sätteid seoses lisanduvate tegevustega. Nähakse ette, et
TAT punktis 2.6 sätestatav põllumajanduse palgatoetus on käsitletav vähese tähtsusega abina.
Täiendatakse vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtteks lugemise ja kumuleerimisreeglite
aluseid vastavate komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 ning komisjoni määruse (EL) nr 717/2014
sätetega. Samuti nähakse ette võimalus anda grupierandi määruse alusel abi kui vähese
tähtsusega abi piir on ületatud TAT punktides 2.1.2, 2.1.3, 2.4 ja 2.5 sätestatud teenuse
osutamiseks, kui abi andmine vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4
sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused.
Kuigi kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ei anta riigiabi raskustes olevale
ettevõtjale ning vastav piirang on toodud ka TATis, viidates raskustes oleva ettevõtte mõistele,
täiendatakse piirangut erisusega, et riigiabi andmises tehakse erisusi, kui vastav võimalus on ette
nähtud Euroopa Komisjoni määruses. Seega juhul, kui Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr
651/2014 tehakse muudatus ja nähakse ette võimalus COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse leviku põhjustatud kiiris mõjul and abi teatud juhtudel ka raskustes ettevõtetele, siis
ei ole TAT regulatsioon selles osas rohkem piirav.
Samuti täiendatakse punkti 7.3.4 selliselt, et raskustes ettevõttele oleks võimalik riigiabi anda lisaks
Euroopa Komisjoni määruses ettenähtule ka kooskõlas struktuurivahendite kasutamist reguleeriva
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega.
Täiendatakse TAT punktis 8 loetletud riskide nimekirja ennetavate meetmete ning põllumajanduse
palgatoetuse meetme riskide kaardistusega.
Kuna muudatuse tulemusena muutub ka TAT eelarve, siis asendatakse TAT eelarve (lisa 1 vorm
B) käskkirja lisaga.
Käskkirja punkti 2 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01. juunist 2020. a.
Tagasiulatuv jõustumine on vajalik, et võimaldada põllumajanduse palgatoetuse rakendamist
meetme hooajalisest iseloomust lähtuvalt.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
4
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
Põllumajanduse palgatoetus aitab leevendada tööpuudust ning ajutist tööjõupuudust
marjakasvatuse valdkonnas. Varasemalt on põllumajandussektor, sh marjakasvatuse valdkond,
sõltunud suuresti välistööjõust, kasutades aastas ligikaudu 5000 välistöötajat, sh ca 3000 hooajalist
töötajat. 2020. aasta kevad-suvel on COVID-19 kriisist tingitud tööjõu liikumise piirangute tõttu
põllumajandussektoril raskusi hooajatöötajate leidmisega. Olukord on eriti keeruline
marjakasvatuses, kus hooaeg algas juunis, mil piirid hooajatöötajate peamiste päritoluriikidega olid
endiselt suletud.
Samal ajal on oluliselt kasvanud kohalike töötute arv. Registreeritud töötute arv alates eriolukorra
algusest (võrreldes 12.03.2020. a seisuga) on suurenenud 14 651 inimese ehk ligikaudu 40% võrra
(14.06.2020 seisuga). Põllumajanduslik hooajatöö on üks võimalus pakkuda rakendust muudest
sektoritest vabanevatele töötutele. Uus toetus suurendab tööandja motivatsiooni kohalikke töötuid
värvata vähendades värbamisega seotud kulusid. Töötute hooajalisele tööle värbamise
soodustamine aitab töötutel, kel uue püsiva töökoha leidmine on raskendatud, säilitada aktiivsust
tööturul. Eeldatav toetusega tööle rakenduvate inimeste arv on 750, meetme kogukulu 600 000
eurot.
Soodustingimustel piirkondliku töökoha loomise toetuse võimaldamine Ida-Virumaa
põlevkivisektori endiste töötajate värbamiseks toetab vajalikke struktuurseid muudatusi piirkonna
majanduses ja tööturul. Muudatusega loodud võimalus värvata säilinud tööharjumuse ja tehnilise
kvalifikatsiooniga põlevkivisektorist vabanevat tööjõudu suurendab tööandjate motivatsiooni
piirkonda töökohti luua ning aitab lühendada endiste põlevkivisektori töötajate töötuse perioodi.
Põlevkivisektori töötajatele koolituskaardiga koolituste pakkumine soodsamatel tingimustel
võimaldab omandada potentsiaalsel uuel töökohal vajalikke oskusi juba töötamise ajal, toetades
töötajate sujuvamat liikumist uuele tööle.
Energeetikasektori ümberstruktureerimise vajadus tuleneb mh EL-i süsinikuneutraalsele1
majandusele ülemineku eesmärgist ning Eesti võetud sihist liikuda kliimaneutraalsuse suunas.
Eesmärgi saavutamine eeldab, et fossiilsete kütuste ning sellel põhineva energia tootmine
väheneb, avaldades olulist mõju Ida-Virumaa põlevkivisektori tööjõuvajadusele. Põlevkivitööstuse
aastaraamatu andmetel oli 2018.a seisuga Ida-Virumaal põlevkivisektoris hõivatud ca 7100
töötajat, mis moodustas ligikaudu 12% maakonna kõigist hõivatutest. Juba praegu mõjutab EL
kliimameetmetest tulenev CO2 heitekvoodi hinnatõus põlevkivitööstuse konkurentsivõimet,
vähendades põlevkivist elektri tootmist ja sektori töökohti. 2019. aastal tuli Ida-Virumaal töötuna
arvele 506 Eesti Energia AS-ist koondatud töötajat. Sel aastal on töötuna arvele tulnud 167 Eesti
Energiast koondatud inimest (08.05.2020. a seisuga). Lisaks suurendab põlevkivisektori töökohade
koondamise riski COVID-19 kriisist tulenev nafta hinna ja naftatoodete (sh. põlevkiviõli) nõudluse
langus. Kliimaküsimustega koos on tõstatunud vajadus tagada fossiilkütuste tööstusega seotud
töötajatele ja kogukondadele soodsad tulevikuväljavaated ehk n-ö õiglane üleminek.
Kliimaneutraalsuse poole liikumisel toetavad õiglast üleminekut ja aitavad võimalikke kaasnevaid
negatiivseid mõjusid (pikaajaline töötus, leibkondade toimetuleku vähenemine, sotsiaalse sidususe
1 St õhku paisatavate kasvuhoonegaaside alandamine tasemeni, mida ökosüsteem ise siduda suudab.
5
vähenemine kogukonnas) vähendada tööturumeetmed, mis tõstavad töötajate konkurentsivõimet
ja soodustavad uue töö leidmist.
Töötust ennetavatel meetmetel on positiivne mõju tööturule ja majandusele, kuna tööturul
nõrgemas positsioonis olevatel töötajatel on parem ligipääs tööalaste oskuste arendamisele.
Riigi tasandil on meetmetel mõju tööpuuduse vähendamisele, tööjõupuuduse leevendamisele ning
hõive kasvule. Meetmed toetavad järgmiste struktuursete probleemide lahendamisest - struktuurne
tööpuudus, töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadustele, kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Samuti panustavad meetmed tootlikkuse kasvu ning toetavad majanduse struktuurimuutusi
kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvu suunas, mis omakorda panustab suhtelise
vaesuse vähendamisse. Lisaks aitavad ennetavad meetmed kaasa hariduspoliitika eesmärkide
saavutamisele vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste arvu ja suurendada osalemist
elukestvas õppes.
Teenuste oodatav mõju isiku tasandil avaldub eelkõige osalejate paranenud tööturunäitajates,
milleks on suurem töötamise tõenäosus ja madalam risk kaotada töö, aga ka liikumine uuele
ametikohale, töötamine kõrgemat lisandväärtust looval töökohal, suurenenud tootlikkus, sellega
kaasnev kõrgem sissetulek ning tööelu kvaliteedi paranemine.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et
soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb
Eesti Töötukassa, kes on ka toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete
täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest.
Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Vastavalt
struktuuritoetuste seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje.
Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi
juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis)
ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate
andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK
andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus
kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning
mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse
saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate
andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna TAT muudatuse tulemusel laieneb mõnevõrra sihtrühm ja
lisandub uusi tegevusi, ent andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, võib mõju
isikuandmete riivele lugeda väikeseks.
V. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2020. a.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja
Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale.
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega
arvestati. Eesti Töötukassa kooskõlastas eelnõu märkustega, millega suures osas arvestati.
6
MINISTRI KÄSKKIRI
26.06.2020 nr 69
Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a
käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine
tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja
tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2
ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised
muudatused:
1. Muudan tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste
osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise
tingimusi ning kinnitan need uues sõnastuses (lisatud).
2. Käskkirja rakendatakse alates 01.06.2020.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister