Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 26.06.2020 nr 1.2-5/2066-1
Muudatusettepanekud ravimiseaduse ja
ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse
eelnõule 205 SE
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Sotsiaalkomisjoni menetluses on ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu 205 SE. Esitame järgmised ettepanekud eelnõu täiendamiseks, mis on
tekkinud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemise
ajal valdkonnapõhise arengu vajadusena.
1. Ravimiseaduse muutmine
Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 47, muutes vastavalt järgnevate punktide
numeratsiooni. Punkti 47 sõnastus on järgmine:
„47) paragrahvi 64 lõikest 31 jäetakse välja sõnad „müügiloa taotleja või müügiloa hoidja
taotluse alusel ja“.
Selgitus: RaVS § 64 lõikes 31 on sätestatud Ravimiameti õigus anda luba mõnede
nõutavate andmete kandmata jätmiseks ravimi pakendile ja infolehele või ravimi
turustamiseks mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keelses pakendis ja
infolehega. Sellise erandi lubamine ainult müügiloa hoidja taotluse alusel oli põhjendatud
algselt sätte kujundamisel. Olukorras, kus Eestis puudub müügiloa hoidja esindaja ja
müügiloa hoidja ei ole huvitatud pakendimärgistuse või pakendi infolehe erandi taotlemisest,
on vaja teha teatud juhtudel ravimite eestikeelse pakendi või pakendi infolehe nõudest
erandeid, et võimaldada oluliste ravimite kättesaadavust raviks, selle jätkamiseks ja
ravikatkestuse ärahoidmiseks.
Esitatud muudatus annaks Ravimiametile endale õiguse tarneraskuste ja kättesaadavuse
probleemide korral koostöös hulgimüüjatega leida alternatiive ning lubada erandeid, et
tagada ravimite kättesaadavus ja ravimiga katkematu varustatus. Erandi taotlust on võimalik
esitada jätkuvalt ka müügiloa taotlejal või müügiloa hoidjal. Muudatus on kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ, mis on inimtervishoius kasutatavaid ravimeid
käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, artikli 63 lõikega 3.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras.
2. Ravikindlustuse seaduse muutmine
2.1. Palume täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 2, lugedes olemasoleva teksti punktiks 1.
Punkti 2 sõnastus on järgmine:
„2) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Hinnakokkulepet on võimalik jätkata, kui ravimi hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab
käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu
liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda ja kui pooled ei suuda kokku leppida
hinnakokkuleppes sätestatud ravimi hinna langetamises, kuid ravikindlustuse seaduse § 43
lõikes 2 nimetatud kriteeriumide hindamise järgselt on põhjendatud olemasoleva
hinnakokkuleppe jätkamine.“.
Selgitus: Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) §-s 45 on sätestatud ravimite
hinnakokkulepete sõlmimise ja muutmise regulatsioon. Kõik sõlmitud ravimite hinna-
mahukokkulepped tuleb kord aastas, hiljemalt kaks kuud enne nende pikendamise tähtaega
üle vaadata, hinnates leppe peamiste punktide – ravimi hinna ja hinnakokkuleppe mahu
asjakohasust. Muuhulgas sisaldab hinnakokkuleppe ülevaatus RaKS § 45 lõike 31 kohaselt
ravimi hulgimüügi ostuhinna võrdlemist Eesti peamistes võrdlusriikides (Läti, Leedu ja
Slovakkia Vabariigis) kehtivate hulgimüügi ostuhindadega ning vajadusel Haigekassa poolt
ravimitootjaga hinnaläbirääkimiste alustamist, kui hind võrdlusriikides on Eesti Vabariigis
kehtivast soodsam. Kui läbirääkimised luhtuvad ja ravimi hind jääb kõrgemaks kõigis teistes
võrdlusriikides kehtivast, siis Haigekassa hinnakokkulepet enam pikendada ei tohi.
Hinnakokkuleppe lõppemise kuupäevast alates võetakse hüvitamise aluseks ravimi
peamistest võrdlusriikidest soodsaim hulgimüügi ostuhind (nn võrdlusriigi piirhind), millele
lisatakse Eestis kehtivad juurdehindlused ja käibemaks. Ravimi turuhind jääb enamasti
sellest hinnast oluliselt kõrgemaks ning tekkiv täiendav omaosalus tuleb tasuda patsiendil.
Kõnealuse sätte lisamise ajal RaKSi loodeti, et see aitab ohjata ravimite kasvavaid ja
võrdlusriikidest kõrgemaid hindu, kuid praktikas ei ole see ravimitootjaid paljudel juhtudel
mõjutanud ja puudub võimalus sundida ravimitootjaid ravimi hinda alandama. Selle tagajärjel
on kasvanud osade ravimite korral patsiendi omaosalus, mida ei saa vältida näiteks apteegis
soodsamat alternatiivi ostes. Sageli on puudutatud ka olulised esmavaliku ravimid (varfariin,
naatriumlevotüroksiin, antibiootikumid, metotreksaat, tamoksifeen, haloperidool jpt). Soovime
täiendada regulatsiooni võimalusega hinnakokkuleppe jätkamiseks peamistest
võrdlusriikidest kõrgemal hinnatasemel, kui ravimi järele esineb põhjendatud vajadus,
alternatiivid puuduvad ja omaosaluse suurenemine kahjustaks märgatavalt ravimi rahalist
kättesaadavust.
Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras.
2.2. Palume täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 3. Punkti 3 sõnastus on järgmine:
„3) paragrahvi 662 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „väljakirjutatud“ sõnaga „väljastatud“.
Selgitus: RaKS §-s 662 on sätestatud piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise regulatsioon.
Kindlustatud isikul on õigus saada Haigekassalt piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist seoses
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 503 nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse
saamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis (RaKS § 662 lg 1). RaKS § 662
lõigete 3 ja 4 kohaselt hüvitab haigekassa kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel
osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud ja ravimite loetellu
kantud ravimite või meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmete eest tasutud
3
summa. Hüvitamise tingimus on, et ravim või meditsiiniseade peab olema välja kirjutatud
väljaspool Eestit osutatud tervishoiuteenuse käigus. Esitatud muudatusettepanekuga
täpsustatakse piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmise sätteid nii, et hüvitist
makstakse ka Eestis osutatud tervishoiuteenuse käigus välja kirjutatud retseptiravimite ja
meditsiiniseadmete väljastamise eest, kui väljastamine on toimunud välisriigis. Muudatus on
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste
kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (patsiendiõiguste direktiiv) sätetega, mis
puudutavad kulude hüvitamise üldpõhimõtet (direktiivi art 7).
Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras.
3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
3.1. Palume täiendada eelnõu uue §-ga 3, muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni.
Paragrahvi 3 sõnastus on järgmine:
„§ 3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 503 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning selle
raames“ tekstiosaga „, sealhulgas“.
Selgitus: Muudatus on seotud punktis 2.2 esitatud muudatusega. Muudatusega
täpsustatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 503 lõikes 1 sätestatud piiriülese
tervishoiuteenuse mõistet nii, et see hõlmaks ka retseptiravimite ja meditsiiniseadmete
väljakirjutamist ja väljastamist eraldiseisvalt, mitte ainult muus Euroopa Liidu liikmesriigis kui
Eesti määratud või osutatud tervishoiuteenuse raames.
3.2. Seoses punktis 3.1 esitatud muudatusega palume täiendada ka eelnõu pealkirja ja
sõnastada see järgmiselt:
„Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seadus“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Tiina Titma 6269147
[email protected]