dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 26. juuni 2020
Viit
32
Registreeritud
26. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎32 26.06.2020 Ministri määrus.bdoc701 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 26.06.2020 nr 32 Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ § 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „41) SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse ravi ja sellega seotud tervishoiuteenused; 42) SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 nakkuskahtlase isiku diagnostilised uuringud ja nendega seotud tervishoiuteenused;“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 17. juulil 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määrust nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“1 (edaspidi ka määrus) on vaja muuta, et lisada loetellu ravikindlustusega hõlmamata isikule SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse raviga seotud tervishoiuteenused, mille osutamisel tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras, et igale Eesti Vabariigi territooriumil viibivale inimesele, sealhulgas ka ravikindlustusega hõlmamata isikule, oleks tagatud COVID-19 haiguse ravi. 2020. aasta eriolukorra ajal rahastati ravikindlustusega hõlmamata isiku COVID-19 haiguse ravi vältimatu abina. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 61 lõikele 3 esitati eelnõu Eesti Haigekassa (edaspidi ka haigekassa) nõukogu 22. mai 2020. a koosolekule, nõukogul eelnõu kohta märkusi ei olnud (otsus nr 18). Määrus jõustub 17. juulil 2020. a. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139). Määruse õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected], 626 9337). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud terviktekstina avaldamismärkega RT I, 20.12.2018, 14. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Määruse §-ga 1 täiendatakse määruse § 2. Määruse §-s 2 kehtestatakse selliste rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Nimetatud teenuseid rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest TTKS-i alusel. Määruse § 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/120122018014 1 „41) SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse ravi ja sellega seotud tervishoiuteenused; 42) SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 nakkuskahtlase isiku diagnostilised uuringud ja nendega seotud tervishoiuteenused;“. COVID-19 haiguse puhul on tegemist uudse ohtliku nakkushaigusega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses. COVID-19 haiguse ravi rahastamine haigekassa eelarvest ka ravikindlustusega hõlmamata isiku eest aitab tagada, et isik pöörduks tervishoiuteenuse osutaja poole kohe, kui ta on haigestunud või nakkuskahtlase isikuga kokku puutunud. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt on nakkuskahtlane isik nakkushaigega samades tingimustes olnud või haigest nakatuda võinud, kuid arstliku läbivaatuse ajaks mittehaigestunud isik. Määruse muudatus aitab tagada, et igale SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse juhtumile reageeritakse kohe ja tõhusalt, tagades kõigile Eestis viibivatele isikutele kohaste tervishoiuteenuste, sh üldarstiabi osutamine. Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 17. juulil 2020.a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus Riigil võib tekkida vajadus tagada COVID-19 haiguse levimisel Eestis viibivatele ravikindlustusega hõlmamata isikutele raviteenuse osutamine ja haiguse diagnoosimine, et ära hoida ja piirata selle levikut. Ravikindlustamata isikuid on ca 66 tuhat2. 2020. aasta jaanuarist kuni mai keskpaigani on esitatud raviarveid 276 COVID-19 haiguse kahtluse või diagnoosiga kindlustamata isiku kohta summas 18 268 eurot, sh haiglavõrguvälistelt partneritelt summas 2553 eurot. Mõju ulatus ja sihtrühm Muudatus mõjutab kõiki Eestis viibivaid ravikindlustusega hõlmamata isikuid. Seega on sihtrühm suur – ca 5% elanikkonnast. Arvestades eriolukorras haigestunud isikute arvu, ei teki eeldatavasti kõigil isikutel vajadust COVID-19 haiguse diagnoosimise ja ravi järele, mõju ulatus on seega väike. Mõju avaldumise sagedus Eeldatavasti on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Riski hinnatakse väikseks, kuna haigestunute ja nakkuskahtlaste isikute arv on väike. 2 Aluseks on Statistikaameti lehel avaldatud rahvaarv 01.01.2020 seisuga ja Eesti Haigekassa kindlustatud isikute arv 31.03.2020 seisuga. 2 Koondhinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on mõju keskmine, sest mõjutatav sihtrühm on küll suur, kuid mõju ulatus ja avaldumise sagedus ning ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju valdkond: mõju Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele Muudatusega lisatakse haigekassale täiendav alus tervishoiuteenuste eest tasumiseks haigekassa eelarvest eeldatavasti 100 000 eurot aastas. Sihtrühm Sihtrühmaks on ravikindlustusega hõlmamata isikud, haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajad. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab Eesti Haigekassat ja tervishoiuteenuse osutajaid, samuti tervishoiutöötajaid ja nende töökorraldust. Samas ei pruugi mõju avalduda kõigile tervishoiutöötajatele ja tervishoiuasutustele. Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid vajavad arendustöid seoses määruse loetellu täiendava haiguse lisamisega. Haigekassa infosüsteemid arendustöid ei vaja. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna suurt COVID-19 haiguse levikut ei ole prognoositud. Koondhinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on mõju keskmine, kuna mõjutatav sihtrühm on suur, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmine, kuid ebasoovitavate mõjude risk on väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Tervishoiuteenuse osutajad peavad tegema arendusi oma infosüsteemides, et lisada täiendav haigus määruse tervishoiuteenuste loetellu. Arendused kaetakse tervishoiuteenuse osutajate tegevuskulude eelarvest. Haigekassa arendustöid ei pea tegema. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud kaetakse haigekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 17. juulil 2020. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ja Terviseametile. 3 Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Haigekassa kooskõlastas eelnõu, kuid palus seletuskirja punktis 5 mõjude osas märkida, et haigekassal arenduskulu ei kaasne, täiendav kulu ravikindlustuse eelarvele ehk tervishoiukuludele on hinnanguliselt kuni 100 000 eurot. Haigekassa märkusega on arvestatud ning seletuskirja on vastavalt muudetud. Eesti Perearstidel eelnõu kohta märkusi ei olnud. Terviseamet teatas e-kirjaga, et neil eelnõule märkusi ei ole. Eesti Haiglate Liit ja Eesti Arstide Liit arvamust ei avaldanud. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel