MINISTRI MÄÄRUS
26.06.2020 nr 32
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a
määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata
isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud
tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega
hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“
muutmine
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata
isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ § 2 täiendatakse
punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„41) SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse ravi ja sellega seotud tervishoiuteenused;
42) SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 nakkuskahtlase isiku diagnostilised uuringud ja
nendega seotud tervishoiuteenused;“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 17. juulil 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega
hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste
loetelu“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määrust nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata
isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“1 (edaspidi ka
määrus) on vaja muuta, et lisada loetellu ravikindlustusega hõlmamata isikule SARS-CoV-2
põhjustatud COVID-19 haiguse raviga seotud tervishoiuteenused, mille osutamisel tasutakse
tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel,
tingimustel ja korras, et igale Eesti Vabariigi territooriumil viibivale inimesele, sealhulgas ka
ravikindlustusega hõlmamata isikule, oleks tagatud COVID-19 haiguse ravi. 2020. aasta
eriolukorra ajal rahastati ravikindlustusega hõlmamata isiku COVID-19 haiguse ravi vältimatu
abina.
Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 61 lõikele 3 esitati
eelnõu Eesti Haigekassa (edaspidi ka haigekassa) nõukogu 22. mai 2020. a koosolekule,
nõukogul eelnõu kohta märkusi ei olnud (otsus nr 18).
Määrus jõustub 17. juulil 2020. a.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected], 626 9139).
Määruse õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja
Ebe Sarapuu (
[email protected], 626 9337).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud terviktekstina
avaldamismärkega RT I, 20.12.2018, 14.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist.
Määruse §-ga 1 täiendatakse määruse § 2. Määruse §-s 2 kehtestatakse selliste rahvatervise
kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus
saada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
Nimetatud teenuseid rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest TTKS-i alusel.
Määruse § 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/120122018014
1
„41) SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse ravi ja sellega seotud tervishoiuteenused;
42) SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 nakkuskahtlase isiku diagnostilised uuringud ja
nendega seotud tervishoiuteenused;“.
COVID-19 haiguse puhul on tegemist uudse ohtliku nakkushaigusega nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses.
COVID-19 haiguse ravi rahastamine haigekassa eelarvest ka ravikindlustusega hõlmamata
isiku eest aitab tagada, et isik pöörduks tervishoiuteenuse osutaja poole kohe, kui ta on
haigestunud või nakkuskahtlase isikuga kokku puutunud. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt on nakkuskahtlane isik nakkushaigega samades
tingimustes olnud või haigest nakatuda võinud, kuid arstliku läbivaatuse ajaks
mittehaigestunud isik.
Määruse muudatus aitab tagada, et igale SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse
juhtumile reageeritakse kohe ja tõhusalt, tagades kõigile Eestis viibivatele isikutele kohaste
tervishoiuteenuste, sh üldarstiabi osutamine.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 17. juulil 2020.a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus
Riigil võib tekkida vajadus tagada COVID-19 haiguse levimisel Eestis viibivatele
ravikindlustusega hõlmamata isikutele raviteenuse osutamine ja haiguse diagnoosimine, et
ära hoida ja piirata selle levikut. Ravikindlustamata isikuid on ca 66 tuhat2. 2020. aasta
jaanuarist kuni mai keskpaigani on esitatud raviarveid 276 COVID-19 haiguse kahtluse või
diagnoosiga kindlustamata isiku kohta summas 18 268 eurot, sh haiglavõrguvälistelt
partneritelt summas 2553 eurot.
Mõju ulatus ja sihtrühm
Muudatus mõjutab kõiki Eestis viibivaid ravikindlustusega hõlmamata isikuid. Seega on
sihtrühm suur – ca 5% elanikkonnast. Arvestades eriolukorras haigestunud isikute arvu, ei teki
eeldatavasti kõigil isikutel vajadust COVID-19 haiguse diagnoosimise ja ravi järele, mõju ulatus
on seega väike.
Mõju avaldumise sagedus
Eeldatavasti on mõju avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude risk
Riski hinnatakse väikseks, kuna haigestunute ja nakkuskahtlaste isikute arv on väike.
2
Aluseks on Statistikaameti lehel avaldatud rahvaarv 01.01.2020 seisuga ja Eesti Haigekassa kindlustatud
isikute arv 31.03.2020 seisuga.
2
Koondhinnang mõju olulisusele
Kokkuvõttes on mõju keskmine, sest mõjutatav sihtrühm on küll suur, kuid mõju ulatus ja
avaldumise sagedus ning ebasoovitavate mõjude risk on väike.
Mõju valdkond: mõju Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele
Muudatusega lisatakse haigekassale täiendav alus tervishoiuteenuste eest tasumiseks
haigekassa eelarvest eeldatavasti 100 000 eurot aastas.
Sihtrühm
Sihtrühmaks on ravikindlustusega hõlmamata isikud, haigekassa ja tervishoiuteenuse
osutajad.
Mõju ulatus
Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab Eesti Haigekassat ja tervishoiuteenuse osutajaid,
samuti tervishoiutöötajaid ja nende töökorraldust. Samas ei pruugi mõju avalduda kõigile
tervishoiutöötajatele ja tervishoiuasutustele. Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid
vajavad arendustöid seoses määruse loetellu täiendava haiguse lisamisega. Haigekassa
infosüsteemid arendustöid ei vaja.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna suurt COVID-19 haiguse levikut ei ole
prognoositud.
Koondhinnang mõju olulisusele
Kokkuvõttes on mõju keskmine, kuna mõjutatav sihtrühm on suur, mõju ulatus ja avaldumise
sagedus on keskmine, kuid ebasoovitavate mõjude risk on väike.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Tervishoiuteenuse osutajad peavad tegema arendusi oma infosüsteemides, et lisada täiendav
haigus määruse tervishoiuteenuste loetellu. Arendused kaetakse tervishoiuteenuse osutajate
tegevuskulude eelarvest. Haigekassa arendustöid ei pea tegema.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Kulud kaetakse haigekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Riigieelarvele täiendavat
kulu ei teki.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 17. juulil 2020. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti
Perearstide Seltsile ja Terviseametile.
3
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastasid
eelnõu vaikimisi.
Eesti Haigekassa kooskõlastas eelnõu, kuid palus seletuskirja punktis 5 mõjude osas märkida,
et haigekassal arenduskulu ei kaasne, täiendav kulu ravikindlustuse eelarvele ehk
tervishoiukuludele on hinnanguliselt kuni 100 000 eurot. Haigekassa märkusega on arvestatud
ning seletuskirja on vastavalt muudetud.
Eesti Perearstidel eelnõu kohta märkusi ei olnud.
Terviseamet teatas e-kirjaga, et neil eelnõule märkusi ei ole.
Eesti Haiglate Liit ja Eesti Arstide Liit arvamust ei avaldanud.
4