dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Avatud taotlusvooru "Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks" elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 26. juuni 2020
Viit
67
Registreeritud
26. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Ülar Vaadumäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎67 26.06.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc1439 KB

Sisu (failidest)

PROJEKTI PARTNERI KINNITUSKIRI Organisatsiooni nimi Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Reg . number (kui on võimalik) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Partneri roll projektis Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Varasem koostöö taotlejaga (kui on olnud) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. O ma fin . p anus * * juhul kui partner panustab projekti ka rahaliselt Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kinnitan, et [ partneri (organisatsiooni) nimi ] osaleb projektis (projekti nimi) projekti taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 2. 5 kehtestatud põhimõtetele. Kinnitan, et oleme tutvunud projekti sisuga ka oleme teadlikud projektipartneri õigustest ja kohustustest vastavalt toetus e andmise tingimuste ja korra peatükile 9 . Ühtlasi kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] ei ole pankrotis, likvideerimisel või sundlikvideerimisel, organisatsiooni tegevus ei ole peatunud, tal ei ole riiklike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases süüteos, pett uses, rahapesus, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses osalemises . Allkirjaõigusliku isiku nimi: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Ametikoht: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Allkiri: Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. PROJECT PARTNER STATEMENT Name of the organisation Click here to enter text. Registration n o. (if applicable) Click here to enter text. Role in the project Click here to enter text. Previous co-operation with the applicant ( if applicable) Click here to enter text. C o-financing * (in EUR) * if applicable Click here to enter text. I h ereby confirm that [name of the partner organisation ] is fully aware of the content of the project proposal “ [name of the project ] ” and is willing to participate in the project activities as a project partner in the role described in the project application and adhering to the principles set for th e project partner in A rticle 2. 8 of the Rules and Regulations for Applicants (in English translation) . I confirm that we have familiarised ourselves with the project application and the rights and responsibilities of a pro ject partner as set in Chapter 9 of the Rules and Regulations for Applicants. Additionally I confirm that [name of the partner organisation ] is not bankrupt, under liquidation procedure, the operation of the organisation has not been put to a halt, it does not h ave national tax liabilities, incl. social security contribution obligations and it has not been convicted of professional misconduct, frau d, money laundering, corruption or involvement in any criminal organisation . Legal representative: Click here to enter text. Position: Click here to enter text. Signature: Date: Click here to enter text. MINISTRI KÄSKKIRI 26.06.2020 nr 67 Avatud taotlusvooru "Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks" elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punktist 2 ja sotsiaalministri 24. septembri 2019. aasta käskkirja nr 58 „„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014-2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis““ punktist 1.6: kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programmist „Local Development and Poverty Reduction“ rahastatava avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja korra koos lisadega. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister 2 KINNITATUD Sotsiaalministri 26.06.2020 käskkirjaga nr 67 Lisa Avatud taotlusvooru “Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala 1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „Reduced domestic and gender-based violence and gender inequalities“ (vähenenud kodune ja sooline vägivald ning sooline ebavõrdsus) raames korraldatavale avatud taotlusvoorule „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ (edaspidi taotlusvoor). 1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi. 2. Terminid 2.1. Indikaator – kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõdetav näitaja, mis täpsustab, mida ja millisel skaalal mõõdetakse. Indikaator esitatakse alati neutraalses vormis, osundamata muutusele, selle suunale ega ka sihttasemele. 2.2. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt kolmest valdkondliku pädevusega inimesest, kellest vähemalt üks ei ole seotud ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga. 2.3. Perevägivald – igasugused füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas. 2.4. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide saavutamise eest vastutav asutus. 2.5. Projekti partner – juriidiline isik, kellel on taotlejaga ühine majanduslik või sotsiaalne 3 eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel. Partner on aktiivselt seotud projekti rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projekti partneriks ei ole projektile teenust osutav organisatsioon, kes oma töö eest toetuse saajale arve esitab. 2.6. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist, kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust. 2.7. Sihttase – lõppväärtus /-indikaator, mis saavutatakse konkreetseks ajahetkeks tulevikus. See on tase, kuhu sekkumisega soovitakse jõuda konkreetse ajaperioodi jooksul ja korreleerub vähemalt ühe taotlusvooru oodatava tulemusega. 2.8. Sooline vägivald – vägivald, mis on suunatud naise vastu põhjusel, et tegemist on naisega või mis mõjutab naisi ebaproportsionaalselt. 2.9. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi programmitasandi kaasfinantseeringust. 2.10. Toetuse saaja – Eestis registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik, äriline või mitteäriline eraõiguslik juriidiline isik või valitsusväline organisatsioon või Eestis tegutsev valitsustevaheline organisatsioon, mis viib ellu Norra Majanduspiirkonna perioodi 2014– 2021 finantsmehhanismist rahastatavat projekti. 2.11. Tulemused – sekkumise raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt lõppkasusaajatele. Tulemused on harva saavutatavad vaid ühe projekti tegevuste tulemusena. 2.12. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest, poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid ei käsitata valitsusväliste organisatsioonidena. 2.13. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja makstud toetuse heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel rakendusüksusega võib toetuse saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid. 2.14. Väljundid – programmi või projekti raames toodetud kaubad, loodud investeeringud või ellu viidud teenused. Väljundid saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja selleks tehtud kulutustega. Väljundite saavutamine on tegevusi ellu viiva osapoole otsese kontrolli all. 2.15. Ühikuhind – vabatahtliku töö arvestuslik alus ehk sama töö eest Eestis tavapäraselt füüsilisele isikule makstav töötasu või määratud kuupalk, sealhulgas nõutud sotsiaalkindlustusmaksed. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse projekti rakendamise ajal korrigeerida, et võtta arvesse palkades toimunud muutusi. 3. Rakendusüksus ja programmioperaator Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 4 4. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras. 2. peatükk PROGRAMMI EESMÄRGID JA SIHTTASEMED 5. Programmi eesmärgid ja sihttasemed 5.1. Toetuse andmise eesmärgiks on vähendada perevägivalda ja soolist vägivalda Eesti ühiskonnas. 5.2. Taotlusvoor panustab programmi “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” üldeesmärkide ja tulemustele seatud sihttasemete saavutamisse. 5.3. Toetuse andmise väljundnäitajaks on ellu viidud teadlikkuse tõstmise tegevused perevägivalla vähendamiseks ning seksi ostmise nõudluse vähendamiseks. Rahastatud projekti tulemusena on: 5.3.1 läbi viidud vähemalt üks kampaania pere- ja soolise vägivalla teemadel, kus on positiivsete eeskujudena kaasatud ka mehi; 5.3.2 tehtud vähemalt kolm lastele ja noortele suunatud lühifilmi perevägivalla teemal ning 5.3.3 tehtud on vähemalt kaks teadlikkuse tõstmise tegevust tasulise seksi nõudluse vähendamiseks, millega on jõutud vähemalt 12 000 inimeseni Eestis. 5.4. Programmiga seotud mõõdikuteks on seksuaalvägivalla ohvrit mitte süüdistavate elanike osakaalu suurenemine (sihttase 60%), perevägivalla ohvrit mittesüüdistavate elanike osakaalu suurendamine (sihttase 55%) ning seksiostu kriminaliseerimist toetavate elanike osakaalu suurenemine (sihttase 60%).1 5.5. Taotlusvoorust rahastatud projekti toetuse saaja on kohustatud informeerima programmioperaatorit projekti elluviimise ajal, mil määral nende projekt panustab programmile seatud väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse (vt ka punkt 27.1.1). 3. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL 6. Toetatavad tegevused, lisatingimused ning teenuste kvaliteedi tagamise nõuded (taotleja meeskonna kutsealane pädevus) 6.1. Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on: 6.1.1 perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania läbiviimine; 6.1.2 lastele ja noortele suunatud perevägivalla teemaliste lühifilmide tegemine; 6.1.3 teadlikkuse tõstmise tegevuste läbiviimine prostitutsiooni ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toime pandava inimkaubanduse teemadel. 6.2. Taotlusvoorust toetatavate tegevuste kvaliteedi tagamiseks tuleb järgida alljärgnevaid nõudeid: 6.2.1 tegevused rõhutavad meeste ja poiste valikute, käitumise ja rollide ning positiivse eeskuju tähtsust pere- ja/või soolise vägivalla vastu võitlemisel; 1 Programmioperaator käsitleb neid mõõdikuid pigem konservatiivsetena ja püüdleb kõrgemate sihttasemete poole. 5 6.2.2 tegevused edendavad mõistmist pere- ja/või soolise vägivalla ohvrite suhtes; 6.2.3 tegevused murravad pere- ja/või soolise vägivallaga seotud müüte ja ei taastooda soostereotüüpe; 6.2.4 loovlahendused peavad arvestama naistevastase vägivalla struktuurse soopõhise iseloomuga; 6.2.5 loovlahenduste ja meediaplaani lahenduste sisu peab tulenema tõenduspõhisest teadmisest, et lahendused aitavad ühiskondlikke hoiakuid suunata ja nügida; 6.2.6 sõnumid ja materjalide (sh videomaterjalide) tekstid peavad olema nii sisuliselt kui keeleliselt arusaadavad ka vene keelt kõnelevale sihtrühmale. See tähendab, et ei tohi kasutada pelgalt otsetõlget; 6.2.7 sõnumid ja materjalide tekstid peavad olema keeleliselt toimetatud ja korrektsed nii eesti kui vene keeles; 6.2.8 reklaamides kasutatavad lahendused ja kujundused peavad olema kooskõlas kehtiva reklaamiseadusega; 6.2.9 visuaalsed materjalid peavad olema ligipääsetavad ka kuulmis- ja nägemispuudega inimestele. Selleks peavad videomaterjalid olema subtitreeritud nii eesti kui vene keelde ning veebis kasutatavad kirjalikud tekstid peavad olema loetavad ekraanilugemistarkvara abil; 6.2.10 üritused peavad olema ligipääsetavad ka liikumispuudega inimestele. 6.3. Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania (edaspidi kampaania): 6.3.1 tegevuste elluviimisel peab olema positiivsete eeskujudena kaasatud ka mehi; 6.3.2 sõnumite, tekstide ja visuaalsete materjalide väljatöötamisse peab olema aktiivselt kaasatud perevägivalla ekspert, et tagada teavituskampaania materjalide vastavus punktides 6.2.1- 6.2.4 ära toodud perevägivalla ja soolise vägivalla vastu võitlemist puudutavatele põhimõtetele; 6.3.3 nähtavuse periood peab olema minimaalselt neli nädalat; 6.3.4 eelarve peab sisaldama kõiki autoriõigusega seotud tasusid; 6.3.5 tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks tuleb teha kampaania järeluuring, mis peab hõlmama nii kampaania märgatavust, loovlahenduse arusaadavust ning meeldivust kui kampaania mõju teadlikkusele ja hoiakutele. 6.4. Perevägivalla teemalised lühifilmid lastele ja noortele (edaspidi lühifilmid): 6.4.1 lühifilmid peavad käsitlema perevägivalla temaatika erinevaid aspekte (märkamine, reageerimine, ohvrite toetamine, ennetamine) tuginedes elulistele näidetele, mis inimesi kõnetaksid ja paneksid perevägivalla ja soolise vägivalla üle mõtlema ja arutama; 6.4.2 lühifilme peab olema vähemalt kolm; 6.4.3 lühifilmid peavad moodustama ühtse esteetilise ja kontseptuaalse terviku selliselt, et iga lühifilm oleks selgelt identifitseeritav ühe osana lühifilmide seeriast; 6.4.4 lühifilmide õppevahendina kasutamiseks peab olema välja töötatud lühifilmides käsitletavate teemade üle aktiivset kaasamõtlemist ja arutlemist toetavad juhendmaterjalid/õppevahendid, mis on abiks laste ja noorte teadlikkuse tõstmisel perevägivalla temaatikast; 6.4.5 lühifilmide ja juhendmaterjalide/õppevahendite väljatöötamisse peab olema aktiivselt kaasatud perevägivalla ekspert, et tagada lühifilmide ja juhendmaterjalide/õppevahendite sisu (sh visuaali) vastavus punktides 6.2.1- 6.2.4 ära toodud perevägivalla ja soolise vägivalla vastu võitlemist puudutavatele põhimõtetele; 6.4.6 lühifilmid ja juhendmaterjalid/õppevahendid tuleb teha digiõppe keskkonna (näiteks e- Koolikott) kaudu avalikkusele kättesaadavaks; 6.4.7 lühifilme peab näitama ja juhendmaterjale/õppevahendeid ning infot nende kohta peab levitama nii laste ja noorte kui nendega tegelevate õpetajate hulgas; 6.4.8 lühifilmide ning juhendmaterjalide/õppevahendite eelarve peab mh sisaldama kõiki autoriõigusega seotud tasusid; 6.4.9 lühifilmid ning juhendmaterjalid/õppevahendid peavad olema avalikult kättesaadavad 6 ning kasutatavad vähemalt viis aastat pärast projektitegevuste lõppu. 6.5. Teadlikkuse tõstmise tegevused prostitutsiooni ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toime pandava inimkaubanduse teemadel: 6.5.1 peavad olema rõhuga prostitutsiooni ja inimkaubanduse nõudluse vähendamisel; 6.5.2 peavad lähtuma arusaamast, et prostitutsioon on naistevastane vägivald, mida on vaja ennetada, tõkestada ja milles kannatanuid mitmekülgselt abistada. Nõudluse käsitlemisel tuleb lähtuda nii selle eetilistest, sotsiaalsetest kui õiguskaitselistest tagajärgedest; 6.5.3 peavad olema välja töötatud ja ellu viidud koostöös prostitutsiooni eksperdiga, et tagada tegevuste vastavus prostitutsiooni vastu võitlemist puudutavatele põhimõtetele vastavalt korra punktides 6.5.1-6.5.2 äratoodule ning soolise vägivalla vastu võitlemist puudutavatele põhimõtetele vastavalt korra punktides 6.2.1-6.2.4 äratoodule; 6.5.4 peavad jõudma vähemalt 12 000 inimeseni Eestis. 6.6. Tegevuste kvaliteedi tagamiseks peab: 6.6.1 taotlejal või tegevuste elluviimisse kaasatud projektipartneril olema vähemalt kolme aastane perevägivalla, prostitutsiooni, inimkaubanduse ennetustegevuste läbiviimise või nende kuritegude ohvrite abistamise kogemus. 6.6.2 taotleja või tegevuste elluviimisse kaasatud projektipartner olema viimase kuue aasta jooksul ellu viinud vähemalt kaks taotluses kirjeldatud teavituskampaaniaga sarnast kampaaniat. Sarnase kampaania all on mõeldud mitmekesiste tegevuste ja kanalite valikuga kampaania väljatöötamist ja elluviimist. 6.6.3 Projektimeeskonda peab kuuluma projektijuht, perevägivalla ekspert, prostitutsiooni ekspert, loovjuht (creative director), kunstiline juht (art director), loovkirjutaja (copywriter), tehniline disainer ning PR konsultant. Üks meeskonnaliige võib täita maksimaalselt kahe meeskonnaliikme ülesandeid: sellisel juhul peab meeskonnaliikme kompetents vastama mõlema meeskonnaliikme pädevusele sätestatud nõuetele. 6.6.3.1 projektijuhil olema kogemus taotluses kirjeldatud projektiga sarnase tegevuste mahu ning ülesannetega projekti juhtimise kogemus ning vähemalt kolmeaastane töökogemus projektijuhina viimase 10 aasta jooksul; 6.6.3.2 perevägivalla eksperdil olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon sotsiaaltöös, psühholoogias või pedagoogikas ning vähemalt kolmeaastane perevägivalla ennetamise või ohvrite abistamise kogemus viimase 10 aasta jooksul; 6.6.3.3 prostitutsiooni eksperdil olema magistrikraad või magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon sotsiaaltöös, psühholoogias või pedagoogikas ning vähemalt kolmeaastane prostitutsiooni või sellega seotud inimkaubanduse ennetamise või ohvrite abistamise kogemus viimase 10 aasta jooksul. 6.6.3.4 loovjuhil, kunstilisel juhil, loovkirjutajal, tehnilisel disaineril ja PR konsultandil peab olema varasem teavituskampaania elluviimise kogemus viimase kuue aasta jooksul. 7. Abikõlblikkuse periood 7.1. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti abikõlblik kulu. Taotlusvoorust rahastatavate projektide tegevused muutuvad abikõlblikuks alates projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamisest rakendusüksuse poolt. 7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt 24 kuud ja kõik projekti tegevused peavad olema lõpetatud projektitoetuse rahuldamise otsuses näidatud ajaks, ent mitte hiljem kui 30.04.2024. 7.3. Programmi rahastatud projektide kulude abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024. 7 8. Toetuse osakaal ja piirsumma 8.1. Taotlusvooru maht kokku on 200 000 eurot. Toetus eraldatakse ühele projektile summas 200 000 eurot. 8.2. Toetuse maksimaalne määr on: 8.2.1 90% abikõlblikest kuludest valitsusvälistel organisatsioonidel; 8.2.2 85% abikõlblikest kuludest teistel taotlejatel. 8.3. Omafinantseeringu minimaalne määr on: 8.3.1 10% abikõlblikest kuludest valitsusvälistel organisatsioonidel; 8.3.2 15% punktis 8.2.2 nimetatud taotlejatel. 8.4. Valitsusväliste organisatsioonide või riiklike sotsiaalpartnerite rakendatud projektide puhul on lubatud kajastada vabatahtlikku tööd mitterahalise omafinantseeringuna. Vabatahtlik töö võib moodustada kuni 50% projekti jaoks nõutud omafinantseeringu määrast. 8.5. Punktis 8.4 sätestatud omafinantseeringu määra arvestamisel peavad vabatahtliku töö ühikuhinnad vastama Eestis sellise töö eest tavaliselt makstavale töötasule, sealhulgas nõutud sotsiaalkindlustusmaksetele. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse programmi rakendamise ajal korrigeerida, et võtta arvesse töötasudes toimunud muutusi. 9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 9.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgi ja eelarvega; 9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 9.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 9.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 8 9.6. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse ka projekti majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoidu või suuremat kasumi, mis saadakse projekti rahalise toetuse tulemusena. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke toetaval viisil. 9.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 10. Projekti abikõlblikud otsekulud 10.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 10.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 10.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.4. Riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud; 10.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 10.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents jne) ning luua eesti- ja ka ingliskeelne projekti koduleht (näiteks oma organisatsiooni kodulehe alamlehena), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne; 10.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 10.2.5 kinnisasja ostmine, mis võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest; 10.2.6 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 10.2.7 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 10.2.8 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 10.3. Projekti raames soetatud seadmete osas peab toetuse saaja tagama et: 10.3.1 projekti raames soetatud esemed on toetuse saaja omandis vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja seadmete kasutamist jätkatakse projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 10.3.2 seadmed on kindlustatud kahju vastu, nagu tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid projekti elluviimise ajal ja vähemalt 5 aasta jooksul alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt; 10.3.3 toetuse saaja paneb kõrvale asjakohased ressursid soetatud esemete hoolduse jaoks vähemalt 5 aastaks alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt. 10.4 Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 9 10.4.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide (sh kommunikatsioonimeeskonna liikmete) töötasu; 10.4.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 10.4.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 10.4.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 10.4.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 10.4.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 10.4.1–10.4.5 nimetatud kuludelt. 11. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 11.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 11.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 11.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 11.3.1 raamatupidamine; 11.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 11.3.3 juriidiline nõustamine; 11.3.4 vara haldamine; 11.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 11.3.6 muu abistav töö. 11.4. Lisaks punktis 11.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 11.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 11.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 11.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 11.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 11.4.5 ruumide rendikulud; 11.4.6 valveteenuse kulud; 11.4.7 maamaks; 11.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 11.4.9 riigisisese lähetuse kulu. 12. Mitteabikõlblikud kulud Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 12.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 12.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses 10 rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele; 12.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 12.4 valuutakursi muutuste kahjum; 12.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 12.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 12.7 mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulu; 12.8 mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu; 12.9 trahvid ja muud rahalised karistused; 12.10 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 12.11 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 13. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi 13.1. Käesoleva taotlusvooru raames jagatavat toetust võidakse käsitleda kui vähese tähtsusega riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklile 3. 13.2. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel, ei tohi ettevõtjale antav abi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul koos käesolevast taotlusvoorust taotletava toetusega ületada kokku 200 000 eurot. 13.3. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 13.4. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 13.5. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e nimetatud valdkondadele ja tegevustele. 4. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE 14. Nõuded taotlejale ja partnerile 14.1. Taotleja on: 14.1.1 Eestis registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik või äriline või mitteäriline eraõiguslik juriidiline isik, sh valitsusväline organisatsioon; 14.1.2 Eestis tegutsev valitsustevaheline organisatsioon. 14.2. Projekti partneriks on juriidiline isik, mille asukohamaa on kas Eesti, Norra, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või Venemaa ning, kes on allkirjastanud punktis 15.4 nõuetele vastava projekti partneri kinnituskirja (lisa 2). 14.3. Taotlejal või tegevuste elluviimisse kaasatud projektipartneril peab olema punktis 6.6.1 ja 6.6.2 nimetatud pädevus. Projektijuhil, perevägivalla eksperdil, prostitutsiooni eksperdil, loovjuhil, kunstilisel juhil, loovkirjutajal, tehnilisel disaineril ning PR konsultandil peab olema käesoleva korra punktis 6.6.3 ära toodud pädevus. 11 15. Nõuded taotlusele 15.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 15.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna (edaspidi e-toetuste keskkond) kaudu ja etteantud vormil koos punktis 15.2 nimetatud dokumentide ning punktis 15.3 ja 15.4 nimetatud kinnitustega; 15.1.2 taotluses on kirjeldatud taotleja ja projekti partneri tausta ja rolle, samuti meeskonnaliikmete tausta, pädevust, rolle (sh vastavust punktides 6.6 sätestatud nõuetele) ning meeskonnaliikmetega seotud tööprotsesse, perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahendust ja meediastrateegiat, perevägivalla teemalisi lühifilme lastele ja noortele ning neid toetavaid juhendmaterjale/õppevahendeid ja nende näitamise, tutvustamise ning levitamise kava, teadlikkuse tõstmise tegevusi prostitutsiooni ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toime pandava inimkaubanduse teemadel, sh kontseptsiooni, aja- ning tegevuskava, projektitaotluses toodud tegevuste oodatavate tulemuste mõõdetavust, projekti uuenduslikkust ja lisaväärtust, riskitegurite hindamist ja maandamist ning projekti majanduslikku tõhusust; 15.1.3 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 15.1.4 toetust taotletakse käesolevas korras sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele (punktid 5.1 ja 5.3) järgides käesolevas korras tegevuste sisule kehtestatud nõudeid (punkt 6.2); 15.1.5 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule; 15.1.6 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 15.1.7 projekti tegevuse väljundinäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse sihttasemesse; 15.1.8 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri asukohariigis; 15.2. Taotluse juurde lisab taotleja: 15.2.1 meeskonnaliikmete CV-d; 15.2.2 punktis 6.3 nimetatud kampaania loovlahenduse kontseptsiooni, soovitavalt koos ideelahenduste loovnäidete ning visuaalide eskiisidega; 15.2.3 punktis 6.3 nimetatud kampaania meediastrateegia koos meediaplaaniga; 15.2.4 vähemalt ühe punktis 6.4 nimetatud lühifilmi ideekavandi2; 15.2.5 punktis 6.4 nimetatud lühifilmide näitamise kava koos juhendmaterjalide/õppevahendite tutvustamise ja levitamise kavaga3; 15.2.6 punktis 6.5 nimetatud teavitustegevuste kontseptsiooni, aja- ning tegevuskava4; 15.2.7 projekti eelarve (lisa 1); 15.2.8 projekti partneri kaasamisel projekti partneri kinnituskirja (lisa 2), mis sisaldab punktis 15.4 ära toodud kinnitusi; 15.2.9 volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 15.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi (esitatakse e-toetuste keskkonnas): 15.3.1 taotlus sisaldab teavet, mis on õige; 15.3.2 taotlejal on majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks; 15.3.3 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest; 15.3.4 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse; 15.3.5 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 2 nimetatud info võib esitada ka taotluses 3 nimetatud info võib esitada ka taotluses 4 nimetatud info võib esitada ka taotluses 12 15.3.6 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse projekti eelarve osana; 15.3.7 toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest; 15.3.8 taotleja kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus ühenduses osalemises. 15.4. Projekti partneri kinnituskiri (lisa 2) peab sisaldama järgmisi kinnitusi: 15.4.1 projekti partner on nõus projektis osalema taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes korra punktis 2.5 kehtestatud põhimõtetele; 15.4.2 projekti partner kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus ühenduses osalemises; 15.4.3 projekti partner kinnitab, et on tutvunud käesoleva korraga ning on nõus projekti partneri õiguste ja kohustustega projekti elluviimisel (korra peatükk 9). 15.5. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 5. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 16. Taotlusvooru avamine 16.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele ametlikult kinnitatud taotlusvooru tingimused ja hindamiskriteeriumid. 16.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 16.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva. 16.4. Taotlusvooruga seotud informatsiooni ja dokumendid – kaasa avatud taotlusvooru infoseminaride toimumisaja, -koha ja päevakava ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 rakendusmääruse – leiab programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kodulehelt aadressil: https://www.sm.ee/et/norra-toetused- 2014-2021 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt - https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-toetused-2014-2021. 16.5. Taotlusvooru kontaktisikuks on Kelly Poopuu Riigi Tugiteenuste Keskusest (e-post: [email protected]) või teda asendav ametnik. Kõigile küsimustele vastatakse kõige hiljem 5 tööpäeva jooksul. Vastused korduma kippuvatele küsimustele avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehe taotlusvooru leheküljel. 17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis 17.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu. 13 17.2. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 30.09.2020 kell 17:00 kohaliku aja järgi. 17.3. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse. 17.4. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 6. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE 18. Taotluse menetlemine 18.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning tagastatakse. 18.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja abikõlblikkuse kriteeriumitele) kümne tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäevaeva. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 18.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse parandamist. Parandused võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas, indikaatorites või abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimasel juhul palub rakendusüksus abikõlbmatud kulud välja võtta ja vähendada samaväärselt ka taotletava toetuse suurust. Rakendusüksus viitab konkreetsele peatükile taotluses, mille osas palutakse selgitusi või lisadokumente. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. 19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 19.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva korra punktis 14 sätestatud nõuetele. 19.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi alljärgnevatest asjaoludest: 19.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 19.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud; 19.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. 19.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 19.4. Rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras. 20. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord 20.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. 14 20.2. Igat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-i 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab programmioperaator. 20.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. 20.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 3 esitatud hindamislehe vormil ja lisas 4 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 20.4.1 kriteerium 1: projekti meeskonnaliikmete kompetents, rollid ning projektimeeskonnaga seotud tööprotsessid (maksimaalselt 27 punkti); 20.4.2 kriteerium 2: projektipartneri kaasatus ja rollid (maksimaalselt 10 punkti); 20.4.3 kriteerium 3: perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahendus ja meediastrateegia (maksimaalselt 20 punkti); 20.4.4 kriteerium 4: perevägivalla teemalised lühifilmid lastele ja noortele ning neid toetavad juhendmaterjalid/õppevahend ja nende näitamise, tutvustamise ning levitamise kava (maksimaalselt 15 punkti); 20.4.5 kriteerium 5: teadlikkuse tõstmise tegevused prostitutsiooni ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toime pandava inimkaubanduse teemadel, sh kontseptsioon, aja- ning tegevuskava (maksimaalselt 10 punkti); 20.4.6 kriteerium 6: projektitaotluses toodud tegevuste oodatavate tulemuste mõõdetavus (maksimaalselt 4 punkti); 20.4.7 kriteerium 7: projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus (maksimaalselt 4 punkti); 20.4.8 kriteerium 8: riskitegurite hindamine ja maandamine (maksimaalselt 5 punkti); 20.4.9 kriteerium 9: projekti majanduslik tõhusus – kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning eelarve arusaadavus (maksimaalselt 7 punkti). 20.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid. Projektide pingerida tekib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise summa alusel. Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest rohkem kui 30%, valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad kolmest kahe lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad. 20.6. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50% maksimumtulemusest, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 20.7. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kuhu kuuluvad vastava valdkonna ministeeriumi ja programmi doonorpartnerite esindajad. Hindamiskomisjoni liikmed peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust. Hindamiskomisjonil on argumenteeritud ja põhjendatud juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta või teha ettepanekuid rahastada projekte osaliselt. Hindamiskomisjonil on õigus moodustada ka reservnimekiri projektidest, mille toetamine ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik taotlusvooru rahaliste vahendite piiratuse tõttu, ent mida võib toetada, kui programmist peaks täiendavalt vabanema piisavas mahus rahalisi vahendeid. 15 20.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille hindamiskriteeriumite „perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahendus ja meediastrateegia“ (kriteerium 3), „perevägivalla teemalised lühifilmid lastele ja noortele ning neid toetavad juhendmaterjalid/õppevahendid ja nende näitamise, tutvustamise ning levitamise kava“ (kriteerium 4) ning „teadlikkuse tõstmise tegevused prostitutsiooni ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toime pandava inimkaubanduse teemadel, sh kontseptsioon, aja- ning tegevuskava“ (kriteerium 5) liidetud punktisumma on suurem. 20.9. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, hinnatakse kõrgelt projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad doonorriikide partnerite kaasamise kaudu. Samuti eelistatakse hindamisel Eesti ja/või muu abisaaja riigi või Venemaa partneritega koostöös tehtud projekte. 20.10. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab programmioperaator läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekuga hindamiskomisjoni protokolli, milliseid projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada. 21. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine 21.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest. 21.2. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses märgitakse muu hulgas: 21.2.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 21.2.2 projekti elluviimise tingimused; 21.2.3 projekti abikõlblikkuse periood; 21.2.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga; 21.2.5 projekti aruandluse tingimused; 21.2.6 väljamaksetaotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused; 21.2.7 teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 21.2.8 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega 21.2.9 projekti elluviimisele seatud kõrvaltingimused. 21.3. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. 21.4. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 21.4.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva korra punktidele 14 ja 15; 21.4.2 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 21.4.3 on tõendatud, et taotleja või partner on mõjutanud pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 21.4.4 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada; 21.4.5 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus korra punktis 20.6 sätestatud lävendit; 21.4.6 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada; 21.4.7 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra punktile 22. 16 21.5. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja suhtes negatiivse otsuse. 21.6. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 22. Taotluse osaline rahuldamine 22.1. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek parandada või uuendada taotluses kirjeldatud tegevusi ja eelarvet selliselt, et taotletava toetuse suurus ega toetuse määr ei suurene (v.a. matemaatiliste eksimuste parandamiseks). Taotlejal on õigust taotlust parandada või uuendada ainult rakendusüksuse viidatud osades. 22.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada ka järgmistel juhtudel: 22.2.1 projekti eesmärgid, tulemuste või väljundite sihttasemed on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga; 22.2.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. 22.3. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. 7. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 23.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 23.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 23.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 23.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 23.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 23.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 23.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 23.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 23.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 23.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile. 17 23.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 24.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 24.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 24.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 24.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 24.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 24.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 24.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 8. peatükk LÕPPARUANDE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED 25. Toetuse kasutamisega seotud lõpparuande esitamine 25.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. 25.2. Kui projekti abikõlbikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja rakendusüksusele ainult projekti lõpparuanne. 25.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 25.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 25.5. Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 25.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 25.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 25.5.3 projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 25.5.4 riskihinnang ja projekti muudatused; 25.5.5 hinnang partnerluse toimimisele; 25.5.6 punktis 6.3 nimetatud teavituskampaania kokkuvõte, s.o ülevaade ellu viidud tegevustest, detailne vaade kasutatud kanalitest koos reaalsete näidetega (pildid, väljavõtted jne), kvantitatiivsed ning kvalitatiivsed tulemused ning koondhinnang teostatud kampaaniale, sh kampaania olulisemad õnnestumised ning ebaõnnestumised ning soovitused järgmiste sarnaste teavituskampaaniate läbiviimiseks; 25.5.7 punktis 6.3.5 nimetatud teavituskampaania järeluuringu tulemuste kokkuvõte (mh kui hästi kampaania meelde jäi, kuidas erinevad meedialiigid toimisid, kuivõrd ja kuidas saadi kampaania sõnumist aru, kui meeldivaks hinnati loovlahendust, milline oli kampaania mõju teadlikkusele ja käitumisharjumustele/hoiakutele); 18 25.5.8 ülevaade punktis 6.4 nimetatud lühifilmide näitamise ning neid toetavate juhendmaterjalide/õppevahendite levitamise ning tutvustamisega seotud tegevustest ning mahtudest (näiteks sotsiaalmeedias või digiõppe keskkondadel reklaami näitamise arv, koolitundides videote näitamise ja õppevahendite kasutamise arv), kui suur oli tegevustega hõlmatute sihtgrupp, milline oli eksperdi roll tegevuste elluviimisel, milline oli esmane tagasiside ning soovitused väljatöötatud juhendmaterjalide/õppevahendite täiendamiseks. Lisaks info milliste digiõppe keskkondade kaudu lühifilmid ja juhendmaterjalid/õppevahendid edasiseks avalikuks kasutamiseks kättesaadavad hakkavad olema; 25.5.9 ülevaade punktis 6.5 nimetatud teadlikkust tõstmise tegevuste sisust, nende mahtudest, tegevustega hõlmatute sihtgrupi suurusest (sh info kuidas täideti punktis 6.5.4 sätestatud nõue), võimalusel tagasiside läbiviidud tegevustele ning hinnang tegevuse edukusele; 25.5.10 vägivalla eksperdi ja prostitutsiooni eksperdi koondhinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele; 25.5.11 kinnitus andmete õigsuse kohta. 25.6. Projekti lõpparuande juurde lisab toetuse saaja projekti tegevuste käigus loodud materjalide koopiad, sh punktis 6.3 nimetatud teavituskampaania visuaalsed materjalid ning punktis 6.4 nimetatud lühifilmid ja juhendmaterjalid/õppevahendid. Materjalide omandiõigus jääb toetuse saajale. 25.7. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu. 25.8. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 25.9. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 26. Toetuse maksmise tingimused 26.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 26.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 26.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on kasutatud abikõlblike kulude katteks ja rakendusüksus on kulud heaks kiitnud. Minimaalselt 15 % projektile eraldatud toetusest jääb lõppmakseks, mis makstakse toetuse saajale välja ühe kuu jooksul pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 26.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 26.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 19 26.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 26.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 26.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 26.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 26.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 26.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. 26.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 26.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 26.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 26.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 26.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 26.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 26.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 26.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 26.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 26.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 26.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. peatükk TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 27. Toetuse saaja ja partneri kohustused 27.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 27.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku 20 taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 27.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 27.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 27.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 27.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem; 27.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 27.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 27.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 27.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar või pressikonverents, ning loob eesti- ja ka ingliskeelse projekti kodulehe (mis võib olla ka oma organisatsiooni kodulehe alamleht) kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. 27.2. Pärast projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama projekti käigus loodud 6.4 nimetatud lühifilmide ja juhendmaterjalide/õppevahendite avaliku tasuta kasutusõiguse ja –võimaluse vähemalt 5 aastaks. Materjalide autoriõigused jäävad toetuse saajale. 27.3. Projekti partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu projekti elluviija tehtud kulude suhtes. 28. Toetuse saaja ja partneri õigused 28.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 28.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 28.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 28.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 28.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 28.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 28.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 29. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud: 29.1. teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast; 29.2. menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise; 21 29.3. menetlema väljamaksetaotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata; 29.4. otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise; 29.5. tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse; 29.6. koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks; 29.7. täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid. 30. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 30.1. toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 30.2. tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 30.3. tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360- päevane periood; 30.4. kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 30.5. toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus. 31. Lisad Lisa 1. Projekti eelarve Lisa 2. Projekti partneri kinnituskiri Lisa 3. Eksperdi hindamisleht Lisa 4. Ekspertide hindamismetoodika Sotsiaalministri …. juuni 2020 käskkirjaga nr … „Avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" LISA 3 Eksperdi hindamisleht Taotleja nimi: Projekti nimi: Projekti nr e-toetuste süsteemis: Eksperdi nimi: Hindamiskriteeriumid Maksimum- Eksperdi hinne hinne 1. Projekti meeskonnaliikmete kompetents, rollid ning 27 projektimeeskonnaga seotud tööprotsessid 1.1. Projektijuhi, perevägivalla eksperdi ja prostitutsiooni eksperdi kompetents 12 (valdkonna teadmised ja kogemused) (2+2+2+2+2+2) Taotleja on esitanud meeskonnaliikmete CVd, kus on ära toodud kirjeldused, mis võimaldavad ammendavalt hinnata seotust valdkonnaga ning suutlikkust projekti edukalt ellu viia. Meeskonnaliikmete asjakohast kompetentsi hinnatakse allolevate kriteeriumite alusel selliselt, et vastavus ühele kriteeriumile annab kaks punkti. Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.2 Kommunikatsioonimeeskonna (loovjuht, kunstiline juht, loovkirjutaja, tehniline 10 disainer ja PR konsultant) kompetents (valdkonna teadmised ja kogemused) (1+1+1+1+1+ 1+1+1+1+1+) Taotleja on esitanud kommunikatsioonimeeskonna liikmete CV-d, kus on ära toodud kirjeldused, mis võimaldavad ammendavalt hinnata meeskonnaliikmete teadmisi ja kogemusi. Kommunikatsioonimeeskonna liikmete asjakohast kompetentsi hinnatakse all olevate kriteeriumite alusel selliselt, et iga meeskonnaliikme 3-aastane töökogemus vastaval ametikohal annab kokku 2 punkti (s.o 1 punkt mõlema kriteeriumi eest). Töökogemus, mis on lühem kui 3-aastat, kuid vähemalt 1-aastat, vastaval ametikohal annab kokku 1 punkti. Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.3 Projektimeeskonna rollid ja ülesanded ning projektimeeskonnaga seotud 5 tööprotsessid Hindeid antakse vahemikus 5-0 – hinnete aste (5, 3, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2. Projektipartneri kaasatus ja rollid 10 2.1 Norra Kuningriigi partneri kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel 7 Hindeid antakse vahemikus 7-0 – hinnete aste (7, 4, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.2 Eesti või muu abisaaja riigi või Venemaa partneri kaasatus projekti planeerimisel 3 ja elluviimisel Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 3. Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania 20 loovlahendus ja meediastrateegia 3.1 Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania 5 loovlahenduse detailsus Hindeid antakse vahemikus 5-1 hinnete aste (5, 3, 1) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 3.2 Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania 5 loovlahenduse sobivus ja teostatavus. Hindeid antakse vahemikus 5-0 hinnete aste (5, 3, 1, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2 3.3 Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania 10 meediastrateegia detailsus, sobivus ja teostatavus Hindeid antakse vahemikus 10-1 – hinnete aste (10, 7, 5, 3, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 4. Perevägivalla teemalised lühifilmid lastele ja noortele ning neid toetavad 15 juhendmaterjalid/õppevahendid ja nende näitamise, tutvustamise ning levitamise kava 4.1 Lühifilmide idee ja õppevahendite/juhendmaterjalide sisu kirjelduse detailsus ja 7 sobivus Hindeid antakse vahemikus 7-0 – hinnete aste (7, 5, 3, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 4.2 Lühifilmide näitamise kava ja juhendmaterjalide/õppevahendite tutvustamise ja 8 levitamise kava (edaspidi lühifilmide levitamiskava) detailsus, tegevuste asjakohasus ja eeldatavate sihtgruppide hõlmatus Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 5. Teadlikkuse tõstmise tegevused prostitutsiooni ja seksuaalse 10 ekspluateerimise eesmärgil toime pandava inimkaubanduse teemadel (edaspidi teadlikkuse tõstmise tegevused), sh kontseptsioon, aja- ning tegevuskava Rahastatud projekti tulemusena on tehtud vähemalt kaks teadlikkuse tõstmise tegevust tasulise seksi nõudluse vähendamiseks, millega on jõutud vähemalt 12 000 inimeseni Eestis. Hindeid antakse vahemikus 10-0 – hinnete aste (10, 8, 4, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 6. Projektitaotluses toodud tegevuste oodatavate tulemuste mõõdetavus 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 3 7. Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus 4 Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 8. Riskitegurite hindamine ja maandamine 5 Hinnatakse taotlusvormis etteantud riskikategooriaid Hindeid antakse vahemikus 5-0 – hinnete aste (5, 3, 0). Hindaja kommentaarid ja selgitused: 9. Projekti majanduslik tõhusus (kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning 7 eelarve arusaadavus) Hindeid antakse vahemikus 7-0 – hinnete aste (7, 5, 3, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti üldhinne kokku: 102 Eksperdi üldine hinnang projektile: (allkirjastatud digitaalselt) eksperdi nimi 4 Sotsiaalministri …. juuni 2020 käskkirjaga nr … „Avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" LISA 4 Ekspertide hindamismetoodika Hindamiskriteeriumid Maksimum- hinne 1. Projekti meeskonnaliikmete kompetents, rollid ning 27 projektimeeskonnaga seotud tööprotsessid 1.1. Projektijuhi, perevägivalla eksperdi ja prostitutsiooni eksperdi kompetents 12 (valdkonna teadmised ja kogemused) (2+2+2+2+2+2) Taotleja on esitanud meeskonnaliikmete CVd, kus on ära toodud kirjeldused, mis võimaldavad ammendavalt hinnata seotust valdkonnaga ning suutlikkust projekti edukalt ellu viia. Meeskonnaliikmete asjakohast kompetentsi hinnatakse allolevate kriteeriumite alusel selliselt, et vastavus ühele kriteeriumile annab kaks punkti. Perevägivalla eksperdil on: 1) teavituskampaania väljatöötamises ja elluviimises osalemise kogemus (2 punkti); 2) teavituskampaania väljatöötamises ja elluviimises osalemise kogemus viimase 3 aasta jooksul (2 punkti); Prostitutsiooni ksperdil on: 1) teavituskampaania väljatöötamises ja elluviimises osalemise kogemus (2 punkti); 2) teavituskampaania väljatöötamises ja elluviimises osalemise kogemus viimase 3 aasta jooksul (2 punkti); Projektijuhil on: 1) perevägivalla või soolise vägivalla temaatikaga seotud projekti juhtimise kogemus viimase 3 aasta jooksul (2 punkti); 2) Norra finantsmehhanismi või EL struktuurivahenditest rahastatud projekti juhtimise kogemus (2 punkti). 1.2 Kommunikatsioonimeeskonna (loovjuht, kunstiline juht, loovkirjutaja, tehniline 10 disainer ja PR konsultant) kompetents (valdkonna teadmised ja kogemused) (1+1+1+1+1+ 1+1+1+1+1+) Taotleja on esitanud kommunikatsioonimeeskonna liikmete CV-d, kus on ära toodud kirjeldused, mis võimaldavad ammendavalt hinnata meeskonnaliikmete teadmisi ja kogemusi. Kommunikatsioonimeeskonna liikmete asjakohast kompetentsi hinnatakse all olevate kriteeriumite alusel selliselt, et iga meeskonnaliikme 3-aastane töökogemus vastaval ametikohal annab kokku 2 punkti (s.o 1 punkt mõlema kriteeriumi eest). Töökogemus, mis on lühem kui 3-aastat, kuid vähemalt 1-aastat, vastaval ametikohal annab kokku 1 punkti. Loovjuhil on: 1) vähemalt 1-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkt); 2) vähemalt 3-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkti). Kunstilisel juhil on: 1) vähemalt 1-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkt); 2) vähemalt 3-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkti). Loovkirjutajal on: 1) vähemalt 1-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkt); 2) vähemalt 3-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkti). Tehnilisel disaineril on: 1) vähemalt 1-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkt); 2) vähemalt 3-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkti). PR konsultandil on: 1) vähemalt 1-aastane töökogemus vastaval ametikohal (1 punkt); 2) vähemalt 3-aastane töökogemust vastaval ametikohal (1 punkti). 1.3 Projektimeeskonna rollid ja ülesanded ning projektimeeskonnaga seotud 5 tööprotsessid Hindeid antakse vahemikus 5-0 – hinnete aste (5, 3, 0) 5 punkti – projektimeeskonna rollid ja ülesanded on projektikirjelduses selgelt määratletud ning ammendavalt lahti kirjutatud. Taotluses kirjeldatud projektimeeskonnaga seotud tööprotsesside selgitused annavad kindluse, et kõikide tegevuste edukas elluviimine on väga tõenäoline. 3 punkt – projektimeeskonna rollid või ülesanded on projektikirjelduses kohati ebaselgelt määratletud, ebapiisavalt lahti kirjutatud või ei anna taotluses kirjeldatud projektimeeskonnaga seotud tööprotsesside selgitused kindlust, et kõikide tegevuse edukas elluviimine on tõenäoline. 0 punkti – projektimeeskonna rollid või ülesanded on ebaselged või määratlemata, et hinnata tegevuste elluviimise edukust. 2. Projektipartneri kaasatus ja rollid 10 2.1 Norra Kuningriigi partneri kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel 7 Hindeid antakse vahemikus 7-0 – hinnete aste (7, 4, 0) 2 7 punkti – projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partnerorganisatsioon Norra Kuningriigist. Partneri kinnituskiri projekti planeerimises ja elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning taotlusest nähtub ka partneri selge roll, kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele. 4 punkti - projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partnerorganisatsioon Norra Kuningriigist. Partneri kinnituskiri projekti planeerimises ja elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde, ent taotluses ei ole piisavalt selgitatud partneri rolli või kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele. 0 punkti – projekti planeerimisse ja elluviimisse ei ole kaasatud partnerit Norra Kuningriigist. 2.2 Eesti või muu abisaaja riigi1 või Venemaa partneri kaasatus projekti 3 planeerimisel ja elluviimisel Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0) 3 punkti - projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partner Eestist ja/või muust abisaajast riigist või Venemaalt. Partneri kinnituskiri projekti planeerimises ja elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning taotlusest nähtub ka partneri selge roll, kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele. 1 punkt - projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partner Eestist ja/või muust abisaajast riigist või Venemaalt. Partneri kinnituskiri projekti planeerimises ja elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde, ent taotluses ei ole piisavalt selgitatud partneri rolli või kuidas partner aitab kaasa projekti eesmärgi täitmisele. 0 punkti – projekti planeerimisse ega elluviimisse ei ole kaasatud partnerit Eestist või muust abisaajast riigist või Venemaalt. 3. Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania 20 loovlahendus ja meediastrateegia 3.1 Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania 5 loovlahenduse detailsus Hindeid antakse vahemikus 5-1 hinnete aste (5, 3, 1) 5 punkti –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahenduse kontseptsioon on detailselt lahti kirjutatud;  loovlahenduse kontseptsioon sisaldab vähemalt 3 ideelahenduse loovnäidet (sh võimalikud ideelahenduse lööklaused ehk slogan’id nii eesti kui vene keeles) ja visuaalset eskiisi audiovisuaalsetes, elektroonilistes või trükitud formaatides;  loovlahenduses on kirjeldatud, kuidas kaasatakse kampaanias mehi positiivsete eeskujudena. 1 Avatud taotlusvooru „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord punkti 14.2 kohaselt on abisaajateks riikideks (peale Eesti) veel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 3 3 punkti –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahenduse kontseptsioon on valdavalt lahti kirjutatud;  loovlahenduse kontseptsioon sisaldab vähemalt 2 ideelahenduse loovnäidet (sh võimalikud ideelahenduse sloganid nii eesti kui vene keeles) ja visuaalset eskiisi audiovisuaalsetes, elektroonilistes või trükitud formaatides;  loovlahenduses on kirjeldatud, kuidas kaasatakse kampaanias mehi positiivsete eeskujudena. 1 punkt – Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahendus on pealiskaudselt lahti kirjutatud või puudub vähemalt 2 ideelahenduse loovnäidet või visuaalset eskiisi või ei ole kirjeldatud, kuidas kaasatakse kampaanias mehi positiivsete eeskujudena. 3.2 Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania 5 loovlahenduse sobivus ja teostatavus. Hindeid antakse vahemikus 5-0 hinnete aste (5, 3, 1, 0) 5 punkti –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahendus on terviklik, sel on selge läbiv idee ning see on sellisena teostatav;  loovlahendus vastab parimal viisil taotlusvooru tingimustes kirjeldatud kampaania eesmärgile ja nõudmistele;  loovlahendus sisaldab elulisi näiteid, mis inimesi kõnetavad ja panevad perevägivalla ja soolise vägivalla üle mõtlema ja arutama;  loovlahenduse visuaal toetab parimal võimalikul moel loovlahenduse eesmärke ja sõnumit, see on selge ja eristuv;  loovlahendus töötab väga hästi nii eesti kui vene keeles. 3 punkti -  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahendus on terviklik, sel on läbiv idee ning see on sellisena enamjaolt teostatav;  loovlahendus vastab taotlusvooru tingimustes kirjeldatud kampaania eesmärgile ja nõudmistele;  loovlahendus sisaldab elulisi näiteid, mis inimesi kõnetavad ja panevad perevägivalla ja soolise vägivalla üle mõtlema ja arutama;  loovlahenduse visuaal toetab enamjaolt loovlahenduse eesmärke ja sõnumit;  loovlahendus töötab nii eesti kui vene keeles. 1 punkt –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahendus ei ole terviklik või selle läbiv idee ei ole tuvastatav (s.o ei ole selge või läbiv) või ei ole loovlahendus sellisena täies mahus teostatav;  loovlahendus vastab vaid osaliselt taotlusvooru tingimustes kirjeldatud kampaania eesmärgile ja nõudmistele;  loovlahenduse visuaal puudub või toetab vaid osaliselt strateegia eesmärke või sõnumit. 4 0 punkti – Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania loovlahendus on ebapiisavalt lahti kirjutatud, et hinnata loovlahenduse vastavust taotlusvooru tingimustele või ei ole see olulisel määral selliselt teostatav. 3.3 Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania 10 meediastrateegia detailsus, sobivus ja teostatavus Hindeid antakse vahemikus 10-1 – hinnete aste (10, 7, 5, 3, 0) 10 punkti –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania meediastrateegia on hästi ülesehitatud (erinevad meediategevused toetavad üksteist ning erinevate meediatüüpide, -kanalite ja -lahenduste valik võimaldab võimalikult tõhusalt saavutada kampaania eesmärki), hästi põhjendatud ning selliselt teostatav, et kampaania ühekordne märgatavus on vähemalt 70%;  meediastrateegia kajastab planeeritud kajastuste mahtu, tuues välja kvantitatiivsed eesmärgid ja kajastuste ajaplaanid. Välja on toodud teavituskanalite nimetused, reklaami kirjeldused (asukoht, suurus/ pikkus, esitamise periood) ning eeldatav kontaktide arv;  kanalite valik on kampaania eesmärki silmas pidades hästi põhjendatud;  kanalid ning pakutavad meediategevused kannavad loovlahendust hästi edasi (näiteks on loovlahenduste puhul arvestatud kanalite eripäraga, kus neid esitatakse);  põhjendustest nähtub, et kanalid vastavad parimal moel sihtrühma (nii eesti kui venekeelse) meediatarbimisele;  meediaplaani eeldatava maksumuse % teavituskampaania maksumusest on põhjendatud ja optimaalne;  kampaania järeluuringu metoodika on lahti kirjutatud ning igati sobiv kampaania tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. 7 punkti –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania meediastrateegia on võrdlemisi hästi ülesehitatud (erinevad meediategevused toetavad üksteist) ja põhjendatud ning selliselt suures osas teostatav, et kampaania ühekordne märgatavus on vähemalt 70%;  meediastrateegia kajastab olulisemate planeeritud kajastuste mahtu, tuues välja olulisemad kvantitatiivsed eesmärgid ja kajastuste ajaplaanid. Välja on toodud olulisemad teavituskanalite nimetused, reklaami kirjeldused (asukoht, suurus/ pikkus, esitamise periood) ning eeldatav kontaktide arv;  kanalite valik on kampaania eesmärki silmas pidades enamjaolt põhjendatud ning põhjendustest nähtub, et need vastavad enamasti sihtrühma meediatarbimisele;  meediaplaani eeldatava maksumuse % teavituskampaania maksumusest on põhjendatud ja valdavalt mõistlik;  kampaania järeluuringu metoodikat on rahuldavalt selgitatud ning metoodika on olulisel määral sobiv kampaania tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. 5 punkti –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania meediastrateegia on rahuldavalt ülesehitatud, kuid kohati liiga pealiskaudselt põhjendatud. Esitatud info pinnalt on kampaanial siiski potentsiaali jõuda vähemalt 50%-lise ühekordse märgatavuseni; 5  meediastrateegias on planeeritud kajastuste mahud ja kajastuste ajaplaanid kajastatud pealiskaudselt;  kanalite valik on pealiskaudselt põhjendatud, kuid valitud kanalid vastavad valdavalt sihtrühma meediatarbimisele;  kampaania järeluuringu metoodika sobivus on küsitav või on metoodika kirjeldus liiga pealiskaudne hindamaks selle sobivust kampaania tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. 3 punkti –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania meediastrateegia on rahuldavalt ülesehitatud, kuid sedavõrd pealiskaudselt põhjendatud, et esitatud info pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas kampaanial on potentsiaali jõuda vähemalt 50%-lise ühekordse märgatavuseni;  meediastrateegias on planeeritud kajastuste mahud ja kajastuste ajaplaanid kajastatud pealiskaudselt;  kanalite valik on pealiskaudselt põhjendatud, kuid valitud kanalid vastavad valdavalt sihtrühma meediatarbimisele;  kampaania järeluuringu metoodika sobivus on küsitav või on metoodika kirjeldus liiga pealiskaudne hindamaks selle sobivust kampaania tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. 0 punkti –  Perevägivallast ja soolisest vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaania meediastrateegia on nõrgalt ülesehitatud või ebapiisavalt põhjendatud;  kanalite valik on põhjendamata või vastavad need vaid vähesel määral sihtrühma meediatarbimisele;  meediatüüpide, -kanalite ja -lahenduste valik ei toeta kampaania eesmärke. 4. Perevägivalla teemalised lühifilmid lastele ja noortele ning neid toetavad 15 juhendmaterjalid/õppevahendid ja nende näitamise, tutvustamise ning levitamise kava 4.1 Lühifilmide idee ja õppevahendite/juhendmaterjalide sisu kirjelduse detailsus ja 7 sobivus Hindeid antakse vahemikus 7-0 – hinnete aste (7, 5, 3, 0) 7 punkti –  Vähemalt ühe lühifilmi idee ja teostus on detailselt lahti kirjutatud ning selle sisu vastab parimal moel taotlusvooru tingimustes kirjeldatud eesmärgile ja lühifilmile seatud nõudmistele. Lühifilmi kavandatav kestus on põhjendatud ning tegevuste eesmärki silmas pidades optimaalne;  lisatud on info (näiteks lingid sarnast tehnikat/lahendust kasutatud varasematele töödele), mis annab aimu loodava visuaali tehnilisest kvaliteedist, millest nähtub, et lühifilmi idee on selliselt edukalt teostatav ning et ka tehniline lahendus toetab parimal moel tegevuse eesmärki ja sõnumit;  lühifilme toetavate õppevahendite/juhendmaterjalide kirjeldustest nähtub, et need vastavad parimal moel taotlusvooru tingimustes kirjeldatud nõuetele. 5 punkti –  Vähemalt ühe lühifilmi idee ja teostus on lahti kirjutatud ning selle sisu vastab taotlusvooru tingimustes kirjeldatud eesmärgile ja lühifilmile seatud 6 nõudmistele. Lühifilmi kavandatav kestus on põhjendatud ning tegevuste eesmärki silmas pidades mõistlik;  lisatud on info (näiteks lingid sarnast tehnikat/lahendust kasutatud varasematele töödele), mis annab aimu loodava visuaali korralikust tehnilisest kvaliteedist;  lühifilme toetavate õppevahendite/juhendmaterjalide kirjeldusest nähtub, et need vastavad taotlusvooru tingimustes kirjeldatud nõuetele. 3 punkti –  Vähemalt ühe lühifilmi ideed on kirjeldatud ning selle sisu vastab taotlusvooru tingimustes kirjeldatud eesmärgile ja lühifilmile seatud nõudmistele. Lühifilmi kavandatav kestus ei ole mõistlik või ei ole see välja toodud;  lühifilme toetavate õppevahendite/juhendmaterjalide kirjeldusest nähtub, et need vastavad valdavalt taotlusvooru tingimustes kirjeldatud nõuetele. 0 punkti - Lühifilmi idee ei vasta taotlusvoorus kirjeldatud eesmärgile või nõudmistele või on idee lahti kirjutamata, et oleks võimalik hinnata selle vastavust eesmärgile ja nõuetele või puudub lühifilme toetavate õppevahendite/juhendmaterjalide kirjeldus või ei vasta see nõuetele. 4.2 Lühifilmide näitamise kava ja juhendmaterjalide/õppevahendite tutvustamise ja 8 levitamise kava (edaspidi lühifilmide levitamiskava) detailsus, tegevuste asjakohasus ja eeldatavate sihtgruppide hõlmatus Hindeid antakse vahemikus 8-0 – hinnete aste (8, 6, 4, 0) 8 punkti –  Lühifilmide levitamiskava on detailselt lahti kirjutatud ning tegevused vastavad parimal viisil taotlusvooru tingimustes kirjeldatud tegevuste eesmärgile ja nõuetele;  lühifilmide näitamise ja juhendmaterjalide/õppevahendite tutvustamise tegevused lastele ja noortele ning õpetajatele on omavahel seostatud ning planeeritud loogilises järgnevuses;  tegevuste maht ja erinevate sihtgruppide hõlmatus (õpetajad ja õpilased) on tegevuste eesmärki silmas pidades optimaalne;  kirjeldatud on eksperdi roll tegevuste elluviimisel ning see on tegevuse eesmärki silmas pidades sellisena põhjendatud;  tegevused on tehtavad planeeritud ajaraamistikus ja mahus. 6 punkti –  Lühifilmide levitamiskava on olulisel määral lahti kirjutatud ning tegevused on eesmärgipärased ning vastavad nõuetele;  lühifilmide näitamise ja juhendmaterjalide/õppevahendite tutvustamise tegevused lastele ja noortele ning õpetajatele on omavahel seostatud ning valdavalt planeeritud loogilises järgnevuses;  tegevuste maht ja erinevate sihtgruppide hõlmatus (õpetajad ja õpilased) on tegevuste eesmärki silmas pidades valdavalt sobiv;  kirjeldatud on eksperdi roll tegevuste elluviimisel ning see on tegevuse eesmärki silmas pidades sellisena valdavalt põhjendatud;  tegevused on tehtavad planeeritud ajaraamistikus ja mahus. 4 punkti – 7  Lühifilmide levitamiskava kirjeldus on pealiskaudne, kuid ära toodud tegevused on eesmärgipärased;  lühifilmide levitamiskavas on mitmed tegevused kavandatud mittepõhjendatud mahus või on mitme tegevuse ajakava alaplaneeritud. 0 punkti – Lühifilmide levitamiskava kirjeldus on liiga üldine, mis ei võimalda hinnata tegevuse sisu, mahtu või eesmärgipärasust või on tegevused planeeritud enamjaolt ebamõistlikus mahus või on ajaraam enamjaolt ebarealistlik. 5. Teadlikkuse tõstmise tegevused prostitutsiooni ja seksuaalse 10 ekspluateerimise eesmärgil toime pandava inimkaubanduse teemadel (edaspidi teadlikkuse tõstmise tegevused), sh kontseptsioon, aja- ning tegevuskava Rahastatud projekti tulemusena on tehtud vähemalt kaks teadlikkuse tõstmise tegevust tasulise seksi nõudluse vähendamiseks, millega on jõutud vähemalt 12 000 inimeseni Eestis. Hindeid antakse vahemikus 10-0 – hinnete aste (10, 8, 4, 0) 10 punkti –  Teadlikkuse tõstmise tegevuste sisu ning ajakava on põhjalikult lahti kirjutatud ning tegevused vastavad parimal viisil taotlusvooru tingimustes kirjeldatud tegevuste eesmärgile ja nõuetele ning selliselt teostatavad;  tegevused on omavahel seostatud ning planeeritud loogilises järgnevuses;  tegevuste toimumise aeg, kestus ning maht on tegevuste eesmärki silmas pidades optimaalne.  kavandatud tegevusi ellu viies jõutakse suure tõenäosusega rohkem kui 12 000 inimeseni Eestis. 8 punkti –  Teadlikkuse tõstmise tegevuste sisu ning ajakava on olulisel määral lahti kirjutatud ning ära toodud tegevused on eesmärgipärased ning vastavad nõuetele;  tegevused on omavahel seostatud ning planeeritud loogilises järgnevuses;  tegevuskavas on mõni üksik mittevajalik tegevus, kuid tegevuste kogumaht on mõistlik ning tegevused on tehtavad planeeritud mahus ja ajaraamistikus. 4 punkti –  Teadlikkuse tõstmise tegevuste sisu või ajakava on pealiskaudne, kuid ära toodud tegevused on eesmärgipärased;  tegevuskavas on mitmeid mittevajalikke tegevusi või on mitmeid tegevusi kavandatud mittepõhjendatud mahus või on mitme tegevuse ajakava alaplaneeritud. 0 punkti – Teadlikkuse tõstmise tegevuste sisu kirjeldus on liiga üldine, mis ei võimalda adekvaatselt hinnata tegevuse sisu, mahtu ja eesmärgipärasust või on tegevused planeeritud ebaloogilises järgnevuses või on ajaraam suuremalt jaolt ebarealistlik. 8 6. Projektitaotluses toodud tegevuste oodatavate tulemuste mõõdetavus 4 Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0) 4 punkti – projekti tegevuste tulemused on mõõdetavad ning projektitaotluses on lahti kirjeldatud asjakohased tegevused tulemuste hindamiseks. 2 punkt – projekti tegevuste tulemused on osaliselt mõõdetavad ning projektitaotlusest nähtuvad asjakohased tulemuste hindamise viisid. 0 punkti – projekti tegevuste tulemused ei ole mõõdetavad või taotluses puuduvad asjakohased tegevused tulemuste hindamiseks. 7. Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus 4 Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0) 4 punkti – projektis on vähemalt üks uuenduslik element, millel on suure tõenäosusega lisaväärtus Norra finantsmehhanismi meetme „Vähenenud kodune ja sooline vägivald ning sooline ebavõrdsus“ eesmärkide täitmisele (teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks). 2 punkti – projektis on vähemalt üks osaliselt uuenduslik element, millel on suure tõenäosusega lisaväärtus Norra finantsmehhanismi meetme „Vähenenud kodune ja sooline vägivald ning sooline ebavõrdsus“ eesmärkide täitmisele. 0 punkti – projektis ei ole ühtki uuenduslikku elementi, mis võiks anda lisaväärtust Norra finantsmehhanismi meetme „Vähenenud kodune ja sooline vägivald ning sooline ebavõrdsus“ eesmärkide täitmisele või ei tule nimetatud lisaväärtus projektikirjeldusest esile. 8. Riskitegurite hindamine ja maandamine 5 Hinnatakse taotlusvormis etteantud riskikategooriaid Hindeid antakse vahemikus 5-0 – hinnete aste (5, 3, 0) 5 punkti - nii välised, kui sisemised riskid on hinnatud taotlusvormis etteantud riskikategooriatest lähtuvalt. Nimetatud riskid on asjakohased ning hõlmavad projekti rakendamise erinevaid aspekte. Igale riskile on planeeritud piisavad, asjakohased ning teostatavad ennetamis- ja/või maandamistegevused. 3 punkti – taotluses on hinnatud nii väliseid kui sisemisi riske taotlusvormis etteantud riskikategooriatest lähtuvalt, kuid kõikidele tuvastatud riskidele ei ole planeeritud ennetamis- ja/või maandamistegevusi või ei ole kõik planeeritavad maandamistegevused piisavad, asjakohased või teostatavad. 0 punkti – hinnatud riskid ei tulene projekti tegevustest või on taotluses välja toomata mitmed olulised projektiga seotud riskid või ei ole mitmele olulisele riskile kavandatud ennetamis- ja/või maandamistegevusi või ei ole ennetamis- ja/või maandamistegevused piisavad, asjakohased või teostatavad. 9. Projekti majanduslik tõhusus (kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning 7 eelarve arusaadavus) 9 Hindeid antakse vahemikus 7-0 – hinnete aste (7, 5, 3, 0) 7 punkti – kõik kavandatud kulutused tulenevad otseselt elluviidavate tegevuste iseloomust ning on vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste täitmiseks. Kulutused on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud ning arvestus on arusaadav. Tegevused on ammendavalt ressurssidega kaetud ja kavandatud kulutused baseeruvad tegelikel turuhindadel. 5 punkti – enamik kavandatud kulutusi on konkreetsete tegevuste raames nende elluviimiseks vajalikud, kuid esinevad üksikud mittevajalikud kulutused ja/või mõni üksik üle- või alaplaneeritud kulu. Enamik kavandatud kulutustest baseeruvad tegelikel turuhindadel. 3 punkti – esineb mitmeid mittevajalikke kulutusi, mis ei toeta otseselt projekti tegevusi või on mitmete tegevuste kulu üle- või alaplaneeritud. 0 punkti – enamuses kavandatud kulutused ei ole vajalikud ja põhjendatud, ei tulene elluviidavate tegevuste iseloomust või ei aita kaasa projekti eesmärkide täitmisele. Kavandatud kulutused ei baseeru tegelikel turuhindadel. Maksimaalne üldhinne 102 Olen tutvunud hindamislehe juhendiga (allkirjastatud digitaalselt) eksperdi nimi 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel