Marika Priske
Teie 01.06.2020 nr 5.1-2/1814-1
Sotsiaalministeerium
Meie 26.06.2020 nr 10-4/3588-3
[email protected]
Vastus kirjale
1. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus
Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades
liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise
tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks.
Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast
kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või
Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas
põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust. 1
2. Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusele (9
SE) kohaldunud menetlusreeglid
Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9
SE) algatas Vabariigi Valitsus tubakatoodete direktiivi artiklite 15 ja 16 siseriiklikuks ülevõtmiseks.
Sotsiaalministeerium kui eelnõu ettevalmistaja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui
teavitamist koordineeriv asutus2 asusid seisukohale, et ettepanekud, millega täiendati 9 SE-d,
sisaldavad tehnilist normi. Seega on tegemist sätetega, millest tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivi 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning
infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord3, nõuetest tulenevalt teavitada Euroopa Komisjoni
ja liikmesriike. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokollidest nähtub, et ka Riigikogu
sotsiaalkomisjon juhtivkomisjonina nõustus, et osad eelnõus sisalduvad sätted sisaldavad tehnilist
normi ning nendest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada.
Teavitamismenetluse eesmärk on välistada kaubandustõkkeid EL-s ning seeläbi tagada EL ühtse turu
toimimine.
Teavitus esitati Euroopa Komisjonile 14. aprillil ning ooteajaks määrati 3 kuud, so lõpuga 15. juulil
2020.
Lisaks seaduseelnõu menetlusreeglitele, mis on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses,
kohaldus 9 SE menetlemisele seega teavitamismenetluse läbimise nõue, mille kohaselt ei ole lubatud
eelnõu seadusena vastu võtta enne, kui vastav teavitamismenetlus on lõppenud.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette
tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (edaspidi direktiiv),
tuleneb nii tehnilise normi mõiste, kui teavitusmenetluse regulatsioon.
1
https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-06
2
VV 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „ Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna
teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist
koordineeriva asutuse määramine“ § 3 lg 1.
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015L1535&qid=1591868554912&from=ET
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Tehnilise normi mõiste siseriiklikult tuleneb toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 4 lg 1 punktist
8, mille kohaselt tehniline norm on õigusaktis sätestatud toote, protsessi või teenuse suhtes kohaldatav
tehniline spetsifikatsioon. Tehnilise normina käsitatakse ka õigusnormi, milles kehtestatud maksu
tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist. Samuti käsitatakse tehnilise normina tehnilist
eeskirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 tähenduses.
TNVS § 43 lg 1 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike teavitada
ettevalmistatavast ja vastuvõetud õigusaktist, mis sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist
mõjutavat tehnilist normi, sealhulgas sanitaar- või fütosanitaarmeedet. Sama paragrahvi lõike 3
kohaselt esitab teavitamisele kuuluva õigusakti ettevalmistaja õigusakti eelnõu teavitamist
koordineerivale asutusele. Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal
on veel võimalik eelnõus muudatusi teha.
Siseriiklikult puudub diskretsiooniõigus küsimuses, kas alustada teavitusmenetlust või mitte. Kui
kavandatav õigusakt sisaldab tehnilist normi, on Euroopa Komisjoni teavitamine kohustuslik. Eelnõu
menetlemisel tuleb tagada, et eelnõu ei võetaks seadusena vastu enne teavitusmenetluse lõppemist.
Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist,
infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning
teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ § 14 kordab direktiivi sätteid menetluse peatumise
kohta ning § 15 sätestab erisused, mille esinemise korral ei peatu eelnõu menetlemine. Nendeks
erisusteks on kiireloomulised põhjused: rahva tervise või ohutuse, loomade või taimede kaitse; avaliku
korra, eriti alaealiste kaitse ning hädaolukord, mis nõuab meetmeid finantssüsteemi kindluse ja
terviklikkuse kaitset. Puudub info, et 9 SE puhul oleks kohaldunud mõni neist erisustest ning seega
tuli läbida tavapärane teavitusmenetlus. Järeldada saab, et 9 SE on vastu võetud EL õigusest
tulenevaid menetlusreegleid eirates.
3. Normide kehtivus
Seadus on formaalselt kehtiv, st seadus on Riigikogu poolt vastu võetud, Vabariigi Presidendi poolt
välja kuulutatud ning Riigi Teatajas avaldatud.
Teine küsimus on normide kohaldatavus.
Teavitamise kohustus laieneb nendele eelnõu sätetele, mis sisaldavad endast tehnilist normi (tehnilise
eeskirja definitsioon tuleneb direktiivi artiklist 1), seega ei ole teavitamiskohustusega hõlmatud kogu
eelnõu, vaid ainult teatud sätted. Euroopa Komisjonile esitatakse teavitamismenetluse käigus küll
menetletava eelnõu terviktekst, kuid terve teksti esitamise eesmärk on pigem informatiivne – saada
ülevaade kogu menetlusprotsessist.
SoM hinnangul olid tehnilist normi sisaldavateks säteteks 9 SE § 1 p-d 6, 16 ja 22. Seega on hetkel
küsimus ainult nende sätete, mitte kogu 9 SE kohaldatavuses. Seda lähenemist kinnitab Euroopa
Kohtu praktika – teatamata jätmise tagajärg on nimetatud tehniliste eeskirjade, mitte kogu õigusakti,
mille osa need on, kohaldamatus.4
Teavitamismenetluse läbimata jätmisel on tegemist normidega, mille vastu võtmisel ei ole järgitud
menetlusreegleid ning need tuleb jätta kohaldamata. Kuigi direktiiv ei näe selgesõnaliselt sellist
teavitusmenetluse läbimise kohustuse eiramise tagajärge ette, tuleneb see Euroopa Kohtu vastavast
praktikast.5
4
C-144/16 -
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=187343&pageIndex=0&doclang=ET&mod
e=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=4360367
5
C-194/94 -
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=99809&pageIndex=0&doclang=ET&mode
=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=4360367
C-443/98 -
http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?oqp=&for=&mat=or&lgrec=et&jge=&td=%3BALL&jur=C%2CT%2CF&num
=c-
443%252F98&page=1&dates=&pcs=Oor&lg=&pro=&nat=or&cit=none%252CC%252CCJ%252CR%252C2008E
Kohaldamata jätmine tähendab seda, et isikutel ei saa nendest sätetest tekkida õigusi ega kohustusi
ning neile sätetele ei saa tugineda, samuti peab siseriiklik kohus jätma need normid kohaldamata.
Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast6, et ka liikmesriigi haldusorganil tuleb jätta EL õigusega
vastuolus olevad normid kohaldamata.
4. Edasised sammud
Enne edasiste sammude astumist oleks mõistlik Euroopa Komisjoniga konsulteerida, kuna komisjonil
on eeldatavasti varasema praktika põhjal kogemusi, kuidas analoogilisi olukordi lahendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
kantsler
Lisaadressaadid:
Õiguskantsleri Kantselei
Mariko Jõeorg-Jurtšenko 620 8207
[email protected]
%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%252Cfalse%252Cfalse&language=et
&avg=&cid=4360367#
6
C-378/17-
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=BAAFA042D3A7A671D0878476D2A9
2C5D?text=&docid=208381&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=5388
728