dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 26. juuni 2020
Viit
5.1-2/1814-3
Registreeritud
26. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2020
Vastutaja
Triinu Täht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎10-43588-3 26.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc525 KB

Sisu (failidest)

Marika Priske Teie 01.06.2020 nr 5.1-2/1814-1 Sotsiaalministeerium Meie 26.06.2020 nr 10-4/3588-3 [email protected] Vastus kirjale 1. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust. 1 2. Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusele (9 SE) kohaldunud menetlusreeglid Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE) algatas Vabariigi Valitsus tubakatoodete direktiivi artiklite 15 ja 16 siseriiklikuks ülevõtmiseks. Sotsiaalministeerium kui eelnõu ettevalmistaja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui teavitamist koordineeriv asutus2 asusid seisukohale, et ettepanekud, millega täiendati 9 SE-d, sisaldavad tehnilist normi. Seega on tegemist sätetega, millest tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord3, nõuetest tulenevalt teavitada Euroopa Komisjoni ja liikmesriike. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokollidest nähtub, et ka Riigikogu sotsiaalkomisjon juhtivkomisjonina nõustus, et osad eelnõus sisalduvad sätted sisaldavad tehnilist normi ning nendest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada. Teavitamismenetluse eesmärk on välistada kaubandustõkkeid EL-s ning seeläbi tagada EL ühtse turu toimimine. Teavitus esitati Euroopa Komisjonile 14. aprillil ning ooteajaks määrati 3 kuud, so lõpuga 15. juulil 2020. Lisaks seaduseelnõu menetlusreeglitele, mis on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, kohaldus 9 SE menetlemisele seega teavitamismenetluse läbimise nõue, mille kohaselt ei ole lubatud eelnõu seadusena vastu võtta enne, kui vastav teavitamismenetlus on lõppenud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (edaspidi direktiiv), tuleneb nii tehnilise normi mõiste, kui teavitusmenetluse regulatsioon. 1 https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-06 2 VV 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „ Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ § 3 lg 1. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015L1535&qid=1591868554912&from=ET Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tehnilise normi mõiste siseriiklikult tuleneb toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 4 lg 1 punktist 8, mille kohaselt tehniline norm on õigusaktis sätestatud toote, protsessi või teenuse suhtes kohaldatav tehniline spetsifikatsioon. Tehnilise normina käsitatakse ka õigusnormi, milles kehtestatud maksu tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist. Samuti käsitatakse tehnilise normina tehnilist eeskirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 tähenduses. TNVS § 43 lg 1 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike teavitada ettevalmistatavast ja vastuvõetud õigusaktist, mis sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, sealhulgas sanitaar- või fütosanitaarmeedet. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab teavitamisele kuuluva õigusakti ettevalmistaja õigusakti eelnõu teavitamist koordineerivale asutusele. Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal on veel võimalik eelnõus muudatusi teha. Siseriiklikult puudub diskretsiooniõigus küsimuses, kas alustada teavitusmenetlust või mitte. Kui kavandatav õigusakt sisaldab tehnilist normi, on Euroopa Komisjoni teavitamine kohustuslik. Eelnõu menetlemisel tuleb tagada, et eelnõu ei võetaks seadusena vastu enne teavitusmenetluse lõppemist. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ § 14 kordab direktiivi sätteid menetluse peatumise kohta ning § 15 sätestab erisused, mille esinemise korral ei peatu eelnõu menetlemine. Nendeks erisusteks on kiireloomulised põhjused: rahva tervise või ohutuse, loomade või taimede kaitse; avaliku korra, eriti alaealiste kaitse ning hädaolukord, mis nõuab meetmeid finantssüsteemi kindluse ja terviklikkuse kaitset. Puudub info, et 9 SE puhul oleks kohaldunud mõni neist erisustest ning seega tuli läbida tavapärane teavitusmenetlus. Järeldada saab, et 9 SE on vastu võetud EL õigusest tulenevaid menetlusreegleid eirates. 3. Normide kehtivus Seadus on formaalselt kehtiv, st seadus on Riigikogu poolt vastu võetud, Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud ning Riigi Teatajas avaldatud. Teine küsimus on normide kohaldatavus. Teavitamise kohustus laieneb nendele eelnõu sätetele, mis sisaldavad endast tehnilist normi (tehnilise eeskirja definitsioon tuleneb direktiivi artiklist 1), seega ei ole teavitamiskohustusega hõlmatud kogu eelnõu, vaid ainult teatud sätted. Euroopa Komisjonile esitatakse teavitamismenetluse käigus küll menetletava eelnõu terviktekst, kuid terve teksti esitamise eesmärk on pigem informatiivne – saada ülevaade kogu menetlusprotsessist. SoM hinnangul olid tehnilist normi sisaldavateks säteteks 9 SE § 1 p-d 6, 16 ja 22. Seega on hetkel küsimus ainult nende sätete, mitte kogu 9 SE kohaldatavuses. Seda lähenemist kinnitab Euroopa Kohtu praktika – teatamata jätmise tagajärg on nimetatud tehniliste eeskirjade, mitte kogu õigusakti, mille osa need on, kohaldamatus.4 Teavitamismenetluse läbimata jätmisel on tegemist normidega, mille vastu võtmisel ei ole järgitud menetlusreegleid ning need tuleb jätta kohaldamata. Kuigi direktiiv ei näe selgesõnaliselt sellist teavitusmenetluse läbimise kohustuse eiramise tagajärge ette, tuleneb see Euroopa Kohtu vastavast praktikast.5 4 C-144/16 - http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=187343&pageIndex=0&doclang=ET&mod e=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=4360367 5 C-194/94 - http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=99809&pageIndex=0&doclang=ET&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=4360367 C-443/98 - http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?oqp=&for=&mat=or&lgrec=et&jge=&td=%3BALL&jur=C%2CT%2CF&num =c- 443%252F98&page=1&dates=&pcs=Oor&lg=&pro=&nat=or&cit=none%252CC%252CCJ%252CR%252C2008E Kohaldamata jätmine tähendab seda, et isikutel ei saa nendest sätetest tekkida õigusi ega kohustusi ning neile sätetele ei saa tugineda, samuti peab siseriiklik kohus jätma need normid kohaldamata. Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast6, et ka liikmesriigi haldusorganil tuleb jätta EL õigusega vastuolus olevad normid kohaldamata. 4. Edasised sammud Enne edasiste sammude astumist oleks mõistlik Euroopa Komisjoniga konsulteerida, kuna komisjonil on eeldatavasti varasema praktika põhjal kogemusi, kuidas analoogilisi olukordi lahendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei Mariko Jõeorg-Jurtšenko 620 8207 [email protected] %252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%252Cfalse%252Cfalse&language=et &avg=&cid=4360367# 6 C-378/17- http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=BAAFA042D3A7A671D0878476D2A9 2C5D?text=&docid=208381&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=5388 728
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →