Ministeeriumid
22.06.2020 nr 1-6/2110-1
Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku
seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks politsei ja piirivalve
seaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu koos
seletuskirja ja rakendusaktide kavanditega. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada
15 tööpäeva jooksul pärast eelnõu ja selle lisade EIS-is kättesaadavaks tegemist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Eesti Abipolitseinike Kogu
Päästeamet
Lisa:
1) politsei ja piirivalveseaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (7-l lehel);
2) politsei ja piirivalveseaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri (41-l lehel);
3) rakendusaktide kavandid (5-l lehel).
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Svetlana Meister 6125012
[email protected]
Kadi Parmas 6125214
[email protected]
Eimar Veldre 6125153
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Politsei ja piirivalveseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 1
Siseministri määrus
Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule väljaõppe ajal ja abipolitseinikule
abipolitseiniku ülesannete täitmiseks lisapuhkuse ajal või kriisi ajal kriisi lahendamisel
abipolitseinikuna osalevale politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule makstava
toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10828 lõigete 3 ja 8 ning abipolitseiniku
seaduse § 371 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse:
1) politsei ja piirivalve kriisireservis (edaspidi kriisireserv) olevale isikule väljaõppe ajal
lisapuhkuse ajal makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord;
2) kriisireservis abipolitseinikuna osalevale isikule toetuse maksmise ulatus ja kord;
3) abipolitseinikule abipolitseiniku ülesannete täitmiseks lisapuhkuse ajal makstava toetuse
taotlemise ja väljamaksmise kord.
§ 2. Toetuse taotlemine ja väljamaksmine
(1) Toetuse saamiseks esitab õigustatud isik Politsei- ja Piirivalveametile taotluse ja tööandja
kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.
(2 Politsei- ja Piirivalveamet otsustab toetuse maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast
taotluse saamist ja kannab toetuse taotleja arvelduskontole või keeldub toetuse maksmisest.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. aastal.
Mart Helme
Siseminister
Lauri Lugna
Kantsler
1
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2
Siseministri määrus
Politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku baasõppe ja erialase õppe ning
täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10825 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse politsei ja piirvalve kriisireservis (edaspidi kriisireserv) oleva isiku
baasõppe ja erialase õppe ning täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord.
§ 2. Kriisireservi baasõpe
(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda kriisireservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal politsei
tegevuses politseiametnikuna, peab omandama politsei ja piirivalve seaduses sätestatud
politseihariduse või erialase koolituse.
(2) Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ja kriisi
lahendamise ajal politsei tegevuses abipolitseinikuna, peab läbima abipolitseiniku seaduse § 8
sätestatud esimese ja teise astme õppe ning tulirelvaõppe.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised politseiametnikud,
piirivalvurid ja julgeolekuasutuse ametnikud.
(4) Kriisireservi baasõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja
töökogemusega.
§ 3. Kriisireservi erialane õpe
Kriisireservi erialase õppe käigus omandatakse teadmised ja oskused piirivalve, objektikaitse
ja massiohje osas.
§ 4. Kriisireservi täiendusõpe
(1) Kriisireservi määratud isiku kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektori määratud ametnik kriisireservi määratud isiku koolitusvajadust ja korraldab
vastava täiendusõppe.
(2) Kriisireservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas.
§ 5. Kriisireservi väljaõppe läbiviimise kord
(1) Kriisireservi väljaõppekavad kinnitab Politsei- ja piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.
(2) Kriisireservi baasõpe, erialane välja ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö
vormis.
2
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. aastal.
Mart Helme
Siseminister
Lauri Lugna
Kantsler
3
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3
Siseministri määrus
Siseministri 28. detsembri 2009. aasta
määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 42 lõike 2 alusel.
§ 1. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 1
teksti täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või politsei ja piirivalve
kriisireservi“.
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2021. aastal.
Mart Helme
Siseminister
Lauri Lugna
Kantsler
4
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4
Siseministri määrus
Siseministri 21. detsembri 2010. a
määruse nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi
ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning
arvestuse sooritamise kord“ muutmise määrus
Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 8 lõike 8 alusel.
§ 1. Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja
abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ muutmine
Siseministri 21. detsembri 2010. a määrust nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku
väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ täiendatakse paragrahviga 21 järgmises
sõnastuses:
„§ 21. Abipolitseiniku kandidaadi lühendatud esimese astme õpe
(1) Kui abipolitseiniku seaduse § 8 lõike 11 kohaselt lühendatakse abipolitseiniku kandidaadi
esmase õppe kestus 20 tunnile, peab abipolitseiniku kandidaat läbima § 2 punktides 1, 2, 4, 5,
51, 6 ja 7 sätestatud õpiväljundid § 5 lõike 1 alusel kehtestatud väljaõppekavades kehtestatud
määras ja täpsustustega.
(2) Abipolitseinikul on vastava olukorra lõppemise järel kohustus läbida ühe aasta jooksul
esimese astme õpe ja sooritada arvestus § 2 sätestatud mahus.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. aastal.
5
EELNÕU
03.06.2020
Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise seadus (seotud politsei ja piirivalve
kriisireservi loomisega)
§ 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 35 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ajaks“ sõnadega „või kriisi lahendamise
ajaks isiku, kes on nimetatud politsei ja piirivalve kriisireservi“;
2) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve
erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale
sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või politsei ja piirivalve kriisireservi. Nimetatud isiku
politseiteenistusse või politsei ja piirivalve kriisireservi sobivuse otsustamiseks kogub
isikuandmeid Politsei- ja Piirivalveamet.“;
3) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses:
„52. peatükk
POLITSEI JA PIIRIVALVE KRIISIRESERV
1. jagu
Üldsätted
§ 10819. Politsei ja piirivalve kriisireservi eesmärk
Kriisireservi eesmärk on ette valmistada ja tagada Politsei- ja Piirivalveametile vajalik tööjõud,
et tulla pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel toime tavapärasest suurema mahuga
ülesannete täitmisega, ennekõike massiohje, objektikaitse ja piirivalvega (edaspidi kriisi
lahendamine).
§ 10820. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik on isik, kes on andnud nõusoleku osaleda
politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses
politseiametniku või abipolitseinikuna.
(2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku väljaõppesse kutsumise või kriisi ajal
politseiametniku ametikohale nimetamise või abipolitseinikuna kaasamise otsustab Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik haldusaktiga.
(3) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku pädevuses on kriiside lahendamise ajal
politsei ülesannete täitmine.
1
(4) Politsei ja piirivalve kriisireservi koosseisu nimetatud isik loetakse riigikaitselise
töökohustusega teenistuskohal olevaks isikuks, kelle suhtes kohaldatakse riigikaitseseaduses
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha kohta sätestatut.
2. jagu
Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerimine ja kriisireservi nimetamine
§ 10821. Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerimine
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideeriv isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile
käesoleva seaduse § 42 lõike 2 või abipolitseiniku seaduse § 7 lõike 2 alusel määrusega
kehtestatud politseiametniku isikuankeedi või abipolitseiniku ankeedi ja kirjaliku taotluse.
(2) Kirjalikus taotluses annab politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerija nõusoleku osaleda
kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametniku või
abipolitseinikuna.
(3) Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideeriv isik kinnitab kirjaliku taotlusega, et ta
kohustub täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja tulema pärast käesoleva seaduse § 10820
lõike 2 alusel tehtud otsuse tegemist käesoleva seaduse § 10820 lõikes 3 sätestatud ülesannete
täitmiseks kohale.
(4) Taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul
kontrollitakse politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerija vastavust nõuetele.
(5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektor või tema volitatud isik. Otsus toimetatakse politsei ja piirivalve kriisireservi
kandideerijale kätte tema avalduses märgitud viisil.
§ 10822. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule esitatavad nõuded
(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside
lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametnikuna, peab vastama käesoleva seaduse § 39
lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud määruste nõuetele.
(2) Isik, kes annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõppes ning kriiside
lahendamise ajal politsei tegevuses abipolitseinikuna, peab vastama abipolitseiniku seaduse §
4 lõike 3 alusel kehtestatud määruse ning §-des 4–6 sätestatud nõuetele.
§ 10823. Isiku nimetamine politsei ja piirivalve kriisireservi
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule esitatavatele nõuetele vastav isik
nimetatakse politsei ja piirivalve kriisireservi Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema
volitatud isiku otsusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus vormistatakse haldusaktiga, mis sisaldab
vähemalt järgmisi andmeid:
1) politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) politsei ja kriisireservi nimetatud isiku staatus kriiside lahendamise ajal;
2
3) politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku õigused ja kohustused.
§ 10824. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikute üle arvestuse pidamine
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikute üle peetakse arvestust riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogus.
(2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku andmete kandmisel riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogusse kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 6
alusel kehtestatud määruses sätestatut.
§ 10825. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku väljaõpe
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik peab pärast kriisireservi nimetamist läbima
kriisireservis oleva isiku baasõppe ja kriisireservi erialase õppe.
(2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik peab vähemalt üks kord kalendriaastas
läbima kriisireservi täiendusõppe.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse arvesse politsei ja
piirivalve kriisireservi nimetatud isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Politsei- ja
Piirivalveamet võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe
osaliselt või täielikult läbituks.
(4) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku baasõppe ja erialase õppe ning
täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
3. jagu
Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku hüved ja sotsiaalsed tagatised
§ 10826. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku eritunnused ja vormiriietus
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule väljastatakse väljaõppe ajal
politseiametniku vormiriietus politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku eritunnustega.
(2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja
eritunnuste andmise ja kandmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
(3) Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule antakse kriisi ajal politseiteenistusse
nimetamise ajal politseiametniku vormiriietus ja ametitõend, lähtudes käesoleva seaduse §-s
371 sätestatust.
(4) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule antakse kriisi ajal abipolitseinikuna
kaasamise korral abipolitseiniku vormiriietus ja tunnistus, lähtudes abipolitseiniku seaduse §-s
37 sätestatust.
§ 10827. Hüvitis politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku hukkumise,
haigestumise ja vigastada saamise korral seoses politsei ja piirivalve kriisireservi
väljaõppes osalemise ajal
3
Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku hukkumise, haigestumise või vigastada
saamise korral väljaõppe ajal kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-s 38 sätestatut.
§ 10828. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku töö- või teenistussuhete erisus
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikul on väljaõppes osalemise ajaks õigus saada
tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul.
Lisapuhkuse saamiseks esitab kriisireservi nimetatud isik tööandjale taotluse, millele lisab
Politsei- ja Piirivalveameti otsuse väljaõppe korraldamise kohta.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule maksta
isiku kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest toetust kuni
30 kalendripäeva eest. Toetuse arvutamise aluseks võetakse kriisireservi nimetatud isiku
keskmine palk.
(3) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule väljaõppe ajal lisapuhkuse ajal makstava
toetuse taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(4) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikul on õigus keelduda töö tegemisest tööandja
juures, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi ajal kriisi lahendamiseks
politseiteenistusse politseiametniku ametikohale või kaasatakse kriisi lahendamisse
abipolitseinikuna.
(5) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku
avaliku võimu teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi ajal kriisi lahendamiseks
politseiteenistusse politseiametniku ametikohale või kaasatakse kriisi lahendamisesse
abipolitseinikuna.
(6) Kriisi ajal kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale nimetatud politsei ja piirivalve
kriisireservis olevale isikule makstakse politseiametniku ametipalka.
(7) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isikule, kes kriisi ajal osaleb kriisi lahendamisel
abipolitseinikuna, võib maksta toetust. Toetuse arvutamise aluseks võetakse viimane
Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse ja lõikes 7 sätestatud toetuse
taotlemise, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 10829. Kulutuste hüvitamine
Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku väljaõppel osalemise kulude hüvitamisel
kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-s 40 sätestatut.
4. jagu
Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku nimetamine politseiteenistusse
politseiametniku ametikohale
4
§ 10830. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku nimetamine politseiametniku
ametikohale
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku võib kriisi lahendamise ajaks nimetada
Politsei- ja Piirivalveameti koosseisuvälise politseiametniku ametikohale.
(2) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku nimetamise korral politseiteenistusse
politseiametniku ametikohale kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad
õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved.
5. jagu
Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamine
§ 10831. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest vabastamine
(1) Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik vabastatakse politsei ja piirivalve
kriisireservis oleva isiku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti otsusega järgmistel juhtudel:
1) politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku algatusel;
2) tema mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele või
3) seoses politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku sobimatu käitumisega, sealhulgas
kui politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või
käitub muul viisil õigusvastaselt;
4) politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku surma korral.
(2) Kriisi ajal kriisi lahendamisse kaasatud politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik peab
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul esitama avalduse kriisireservi nimetatud
isiku staatusest vabastamiseks 60 päeva enne soovitavat kriisireservi nimetatud isiku staatusest
vabastamist, välja arvatud juhul, kui kriisireservi nimetatud isik taotleb enda vabastamist
mõjuval põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda
tal kriisireservi nimetatud isiku ülesandeid täita.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud politsei ja piirivalve kriisireservi
nimetatud isiku staatusest vabastamise asjaolud tuvastatakse menetluses, millele kohaldatakse
haldusmenetluse seaduses sätestatut. Politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik
vabastatakse politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isiku staatusest Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega, kui menetluse käigus
tuvastatakse staatusest vabastamise asjaolud.“.
§ 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine
Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võib Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektori korraldusel lühendada esmase õppe kestuse 20 tunnile, järgides
käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud nõudeid. Abipolitseinikul on pärast vastava
olukorra lõppemist ühe aasta jooksul kohustus läbida esimese astme õpe käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud mahus.“;
5
2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:
„§ 371. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine abipolitseinikule
(1) Abipolitseinikul on õigus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku
taotlusel saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva politsei ja piirivalve
seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel abipolitseiniku ülesannete täitmiseks.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib abipolitseinikule maksta isiku kirjalikul taotlusel käesoleva
paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest toetust kuni 30 kalendripäeva ulatuses. Toetuse
arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku keskmine palk.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel abipolitseinikule lisapuhkuse ja selle eest makstava
toetuse taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
3) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui abipolitseinik hukkub või sureb seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega
õnnetusjuhtumi tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning
perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist
hukkunud või surnud abipolitseiniku kümne aasta keskmise palga ulatuses.“;
4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui abipolitseinik hukkub või sureb seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega tema
vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel,
makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema
ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud
abipolitseiniku 20 aasta keskmise palga ulatuses.“;
5) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui abipolitseinikul tuvastatakse seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega
õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse
alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt
töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt:
1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta keskmise palga ulatuses;
2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta keskmise palga ulatuses.“;
6) paragrahvi 38 lõige 21 loetakse lõikeks 22 ja täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui abipolitseinikul tuvastatakse seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega tema vastu
toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud
vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv
töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel
hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt:
1) osalise töövõime korral – tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses;
2) puuduva töövõime korral – tema 13 aasta keskmise palga ulatuses.“;
6
7) paragrahvi 38 lõikeid 22 ja 3 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „ja 21“;
8) paragrahvi 38 lõikes 9 asendatakse sõnad „ühekordse politseiametniku madalaimale
palgaastmele vastava palgamäära ulatuses“ sõnadega „abipolitseiniku ühe kuu keskmise palga
ulatuses“;
9) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Kui abipolitseiniku ülesandeid täitev abipolitseinik ei töötanud hukkumisele või
vigastada saamisele eelnenud ajal, võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või
vigastada saamise ajal kehtinud palga alammäär.“;
10) paragrahvi 38 lõikes 12 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest
vastutav minister“;
§ 3. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „politsei ja piirivalve
seaduse § 753“ tekstiosaga „ja § 10827“.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juulil.
7
Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (seotud politsei ja
piirivalve kriisireservi loomisega) seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamine on tingitud sellest, et Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)
isikkoosseis ei ole piisav, et pikaajaliste ja keerukate kriiside korral täita vajalikus mahus
kriitilisi põhiülesandeid, nagu piiri valvamine, massilise korratuse ohjamine ja objekti
kaitsmine. PPA-s on praegu teenistuses selline hulk politseiametnikke, mis võimaldab täita
politsei ülesandeid olukorras, kui erakorralisi sündmusi ei toimu või on nende kestus
lühiajaline. Nii igapäevaste ülesannete täitmiseks kui ka lühiajaliste erakorraliste sündmuste
lahendamiseks on PPA-l võimalik kaasata abipolitseinikke. Kui aga lahendatav sündmus
muutub pikaajaliseks, võib see tekitada probleemi nii abipolitseiniku töö- kui ka eraelus.
Kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis kindlustaks abipolitseinikule töösuhte ja sotsiaalsed
tagatised, kui ta riigi huvides osaleb pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel. Kui
abipolitseinik kaotab oma töö ja sotsiaalsed tagatised (palk, ravikindlustus jms), mõjutab see ka
tema perekonnaliikmeid, kes võivad täielikult või osaliselt sõltuda tema sissetulekust.
Abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) muudatustega suurendatakse abipolitseinike
sotsiaalseid tagatisi ning kehtestatakse võimalus abipolitseinike kiiremaks ja paindlikumaks
koolitamiseks ja värbamiseks.
Politsei ja piirivalve (edaspidi PPVS) seaduse muutmine on seotud politsei ja piirivalve
kriisireservi (edaspidi ka PPA kriisireserv või kriisireserv) loomisega PPA koosseisu. PPVS-is
sätestatakse PPA kriisireservi kandideerimine ja määramine, isiku teenistusse võtmise
õiguslikud lahendused, kriisireservis osaleva isiku hüved ja sotsiaalsed tagatised, töö- ja
teenistussuhete erisused, väljaõpet puudutav ja kriisireservi kasutamine kriisiolukorras ning
PPA võimalus kindlustada endale abipolitseinike tööjõud, kes osaleks politsei ja piirivalve
kriisireservi tegevuses.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika
osakonna õigusnõunik Kadi Parmas (tel 612 5214,
[email protected]) ja
nõunik Jaanus Heinsar (tel 612 5256,
[email protected]), personalipoliitika
osakonna õigusnõunik Svetlana Meister (tel 612 5012,
[email protected]),
korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre (tel 612 5153,
[email protected]), rahandusosakonna osakonnajuhataja asetäitja
majandusarvestuse alal Ülle Johanson (tel 612 5100,
[email protected]) ning
sisejulgeolekupoliitika osakond (tel 612 5056;
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230;
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi
Kapanen (tel 612 5241,
[email protected]).
1
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse:
1) politsei ja piirivalve seadust avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 67;
2) abipolitseiniku seadust avaldamismärkega RT I, 06.05.2020, 2;
3) tulumaksuseadust avaldamismärkega RT I, 21.04.2020, 49.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2019–2023, milles on
siseturvalisuse aluspõhimõttes „Avalik kord ja võitlus kuritegevusega“ riigipiiri kaitsmise ja
valvamise eesmärgiks tegevusprogrammi punktis 2.33 märgitud politsei ja piirivalve
kriisireservi loomine, mida saab kasutada nii piirivalve kui ka korrakaitse ülesannete täitmiseks.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõule eelnes politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti kooskõlastamisele 2019. aasta lõpus.
Väljatöötamiskavatsuse tagasiside ja arutelude tulemusena on osa muudatusest loobutud või
neid vastavalt analüüsidele, aruteludele ja ettepanekutele korrigeeritud. Samas on
väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleemile eelnõus lahendus leitud.
Väljatöötamiskavatsuses käsitleti ühe võimalusena läbida kohustuslik reservteenistus
õppekogunemisel PPA-s. Täiendavalt analüüsiti seda enne eelnõu ettevalmistamist, sealhulgas
küsiti ka õiguskantsleri arvamust. Kuna PPA tegevus ja ülesanded ei ole kehtiva õiguse järgi
sõjalised ega ka sõjalise iseloomuga ning PPA kriisireservi eesmärk ei ole tagada sõjalist
väljaõpet ja sõjaks valmistumist, on kaitseväeteenistuse reservteenistuse läbimisest kriisireservi
loomise eesmärgil loobutud. Eelnõu kohaselt on kriisireservi loomine kavandatud
vabatahtlikkuse põhimõttel.
Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt
tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd
nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse
alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.
PS § 124 lõige 1 näeb ette, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse
sätestatud alustel ja korras. PS § 124 lõike 1 kommentaaride kohaselt ei tähenda osavõtt
riigikaitsest ainult teenimist Kaitseväes, sest riigikaitsest osavõtu määratlemisel tuleb lähtuda
riigikaitse laiast käsitusest ning arvestada, et riigi kaitsmises osalevad kõik isikud, asutused ja
organisatsioonid oma pädevuse piires. Nii näiteks ei pea isik otseselt sõjalises kaitses osalema,
kuid annab oma osa riigi kaitsmisse sundkoormiste kaudu, töötamisega riigikaitselisel töö- või
ametikohal või panustades vabatahtlikuna kui Kaitseliidu liige või abipolitseinik.
Kaitseväeteenistust käsitatakse kehtiva õiguse kohaselt kui sõjalist laadi ehk sõjalise
tegevusega seotud teenistust. See on politseiteenistusest eraldi ja ei oma sellega
kokkupuutepunkte. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) konstruktsiooni järgi on
kaitseväeteenistuse läbiviimise kohaks Kaitsevägi (v.a asendusteenistus) ning see on üles
ehitatud vaid konventsionaalse sõjalise tegevuse võimekuse tagamise eesmärgiga. Lisaks on
KVTS järgi kaitseväeteenistuse olemus piiratud üksnes teenistusega Kaitseväes. KVTS-i § 3
lõike 1 kohaselt on kaitseväeteenistus oma olemuselt kaitseväekohustuslase teenimine
sõjaväelise auastmega ametikohal. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on
kaitseväekohustuslase kohustus osaleda kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja
reservteenistuses Kaitseväes. Ajateenistus toimub seejuures sõjaväelise väljaõppe saamise
eesmärgil ja reservteenistuse eesmärk on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine
2
õppekogunemistel (KVTS-i § 5), sh lisaõppekogunemistel. Õppekogunemine on Kaitseväe
korraldatav sõjaväeline väljaõpe (KVTS-i § 69 lg 3). Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 23
alusel välja kuulutatud mobilisatsiooni korral ei ole mobiliseeritud isikud enam reservväelased,
vaid tegemist on tegevväelastega. Seega järeldub eeltoodust, et kaitseväeteenistus käsitleb
hetkel kehtiva regulatsiooni järgi vaid riigi sõjalist riigikaitset.
Ka EIÕK artikli 4 lõike 3 punkti b järgi ei peeta sunniviisiliseks/kohustuslikuks tööks sõjalist
laadi teenistust või kohustusliku sõjaväeteenistuse asendusteenistust. Eesti on liitunud ILO
konventsiooniga, mille artikli 2 punkt 2 alapunktide a ja b kohaselt ei hõlma mõiste
„sunniviisiline või kohustuslik töö“ konventsiooni tähenduses:
(a) mistahes tööd või teenistust, mida nõutakse kohustusliku sõjaväeteenistuse seaduste põhjal
puhtsõjalise iseloomuga tööna;
(b) mistahes tööd või teenistust, mis on täielikult suveräänse riigi kodanike loomulike
kodanikukohuste osa.
Ka ILO konventsiooni kohaselt eristatakse sõjalise iseloomuga töökohustust mittesõjalise
iseloomuga üldisest töökohustusest.
PS-i § 29 lubab eirata isiku tegevusala, elukutset ja töökoha vaba valiku põhimõtet
mittesõjalisel eesmärgil vaid juhul, kui tegemist on asendusteenistusega, tööga nakkushaiguse
leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral. Seega muul eesmärgil rakendatav
riigikaitselises tegevuses, sh avaliku korra kaitses, osalemise sundkohustus moonutaks oluliselt
PS § 29 lõikes 1 sätestatud elukutse valiku vabadust ning lõikes 2 sätestatud tööle kohustamise
keeldu. Kuivõrd PPA kriisireservi eesmärk ei ole tagada sõjalist väljaõpet ja sõjaks
valmistumist, vaid leida lisajõudu PPA ülesannete täitmiseks, ei ole kriisireservi võimalik
moodustada PPA alla nii, et kehtestatakse kaitseväeteenistuskohustus (seotud kehtiva õiguse
kohaselt sõjalise riigikaitsega).
Lisaks eelpool toodule küsiti ka õiguskantslerilt arvamust, kas kaitseväeteenistuse
reservteenistuse läbimine PPA-s on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 29 ja 124.
Õiguskantsler märkis oma vastuses muuhulgas, et kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõike 3
alusel on õppekogunemine sõjaväeline väljaõpe. Planeeritud muudatus laiendaks
kaitseväeteenistuse väljapoole riigi sõjalise kaitse piiridest, muudesse riigi toimimise
valdkondadesse. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lõige 2 sätestab, et kedagi ei tohi sundida
tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, mille erandiks on teenistus kaitseväes või selle
asendusteenistus ja tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi
korral. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 4 lõige 3 punkt b
lisab, et „sunniviisilise või kohustusliku töötamise“ keeld ei hõlma tööd või teenistust, mida
tehakse tavalise kodanikukohustuse osana. Sama välistuse sätestab Rahvusvahelise
tööorganisatsiooni (ILO) sunniviisilise või kohustusliku töö konventsiooni nr 29 artikli 2 lõige
2 punkt b. Enne potentsiaalse reservteenistuse ülesannete määramist PPA-s, ei ole võimalik
hinnata, kas ja kuivõrd oleks need ülesanded vaadeldavad nt tavalise kodanikukohustusena.
Põhiseadus lubab kohustusi n-ö tavalise kodanikukohustuse osana kehtestada, kuid need ei või
olla ülemäärased (põhiseaduse § 11). Põhiõiguste efektiivse tagamise seisukohast peaksid
kavandatavad kohustused ja tagatised olema seaduses võimalikult täpselt piiritletud.
Reservväelaselt ei tohiks õppekogunemisel nõuda ülesannete täitmist, mille osas teda välja pole
koolitatud.
Lähtudes eelnevast on kõnesolev eelnõu ette valmistatud arvestusega, et PPA kriisireservis
osalemine on vabatahtlik ja sellel ei ole kokkupuudet kohustusliku kaitseväeteenistusega.
3
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on suurendada PPA võimekust piirivalve ja objektikaitse osas ning masside
ohjamisel. Muudatustega luuakse võimalus anda kriisireservis olevatele isikutele asjakohane
ettevalmistus ja vajaduse korral kaasata nad kriisiolukorras täitma politsei ülesandeid.
Kriisireservi loomine võimaldab pikaajalises kriisis võtta eelneva kokkuleppe alusel kiirkorras
politseiteenistusse nõuetele vastavaid ja eelneva väljaõppe saanud isikuid ning rakendada
senisest tõhusamini abipolitseinikke. Sealjuures on oluline, et kriisireservis olevatele isikutele
oleksid tagatud vajalikud sotsiaalsed tagatised ja riigikaitseülesande täitmine PPA juures.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 järgi muudetakse PPVS-i.
Eelnõu § 1 punkti 1 järgi laiendatakse PPVS-is võimalust võtta PPA teenistusse
koosseisuväliseid politseiametnikke. Kuni 29. märtsini 2015. aastal kehtinud PPVS-i § 35
lõike 1 kohaselt oli politseiametniku ametikoht asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või
koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on politseiteenistus ning lõike 2 kohaselt võis
õppepraktika läbimise ajaks või ülesande täitmise ajaks, millel ei olnud alalist iseloomu, võtta
teenistusse koosseisuvälise politseiametniku. Kuna 1. aprillil 2013. aastal jõustunud ATS-i
kohaselt nähakse kõik teenistuskohad ette asutuse koosseisus ja seniseid koosseisuväliseid
ametikohti enam ATS ette ei näe, jäeti ka PPVS-ist välja võimalus võtta politseiametnik
teenistusse koosseisuvälise politseiametnikuna. Kahe aasta jooksul pärast PPVS-ist
koosseisuväliste politseiametnike regulatsiooni väljajätmisest tekkisid PPA-l seaduse
rakendamisel probleemid, mistõttu oli vaja muuta seadust.
Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega 416 SE
täiendati PPVS-i § 35 lõiget 1 nii, et ka asutuse koosseisuväline ametikoht on politseiametniku
ametikoht, millel teenistuses olemine loetakse politseiteenistuseks. Sama paragrahvi lõikes 2
sätestati, et PPA võib koosseisuvälise politseiametniku ametikohale nimetada üksnes
Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes
keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase või rakenduskõrgharidust omandava
üliõpilase õppepraktika läbimise ajaks.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 11 järgi kinnitab minister ministeeriumi
valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisu, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 11 lõike 3 kohaselt kehtestab
ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või tema
volitatud ametiasutuse juht.
PPA teenistuskohtade koosseis on kehtestatud siseministri määrusega „Politsei- ja
Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“. Määruse kohaselt kinnitab siseminister PPA
teenistuskohtade koosseisu piirarvuks 5570, neist ametikohti on 5102, sealhulgas
politseiametniku ametikohti 4283 ja ametniku ametikohti 819, ning töökohti 468.
Teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja
koormus, vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allüksuste (allstruktuuriüksused)
moodustamine ning teenistuskohtade liigitus teenistusgruppidesse kinnitatakse PPA
peadirektori käskkirjaga. Muudatustest teavitatakse siseministrit.
4
Kui PPA koosseisus kajastuksid PPA kriisireservi koosseisus olevad isikud, moonutaks see
PPA personalistatistikat. Kriisireservi koosseisus olevad isikud nimetatakse politseiteenistusse
ainult selleks ajaks, kui nad lahendavad politseiametnikena kriisiaja ülesandeid. See tähendab,
et PPA kriisireservis olevate isikute ametikohad täidetakse üksnes ajal, kui PPA kriisireservi
koosseisus olevad isikud täidavad politseiametnikena kriisiaja ülesandeid. PPA kriisireservi
koosseisus olevate isikute kohta ei peeta personaliarvestust klassikalises mõttes. PPA
kriisireservis olevad isikud kantakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse (edaspidi
RPPA) vabatahtlikena nagu on RPPA-sse kantud ka abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja
vabatahtlikud merepäästjad. Kui PPA kriisireservis olev isik nimetatakse kriisi lahendamise
ajaks PPA koosseisuväliseks politseiametnikuks, tehakse selle kohta muudatused ka RPPA-s.
Eelnõu § 2 punkti 2 järgi muudetakse PPVS-i §-i 42, mis sätestab andmete kogumise isiku
teenistusse võtmise otsustamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab politseiteenistusse
kandideeriv isik PPA-le isikuankeedi, milles küsitakse andmeid politseiteenistusse sobivuse
hindamiseks. Isikuankeedi vormi ja selles küsitud andmete loetelu kehtestab siseminister
määrusega. PPA võib andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse
asutuste, füüsiliste ja juriidiliste isikute, ankeedis märgitud isikute, kandideerija tööandja ning
teiste isikute poole, et selgitada välja kandidaadi sobivus politseiteenistusse asumiseks. Samuti
võib PPA kontrollida politseiteenistusse kandideerija karistatust ning isikuandmeid riigi,
kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.
Isikuankeedi regulatsioon laieneb ka SKA politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või
rakenduskõrgharidusõppesse ning SKA politseiametniku ametikohale kandideerijale.
PPVS-i täiendatakse nii, et isikuankeedi regulatsioon laieneb ka PPA kriisireservi
kandideerijale, kelle PPA kriisireservi sobivuse üle otsustamiseks kogub isikuandmeid PPA.
Kuna kriisireservis olev isik annab nõusoleku kriiside lahendamise ajal tema nimetamiseks
politseiametniku ametikohale, peab kriisireservis olev isik vastama politseiametnikule
kehtestatud nõuetele, sealhulgas peab ta olema laitmatu taustaga ja kriminaalkorras tahtlikult
toimepandud kuriteo eest karistamata.
Eelnõu § 2 punkti 3 järgi täiendatakse PPVS-i 52. peatükiga, milles sätestatakse politsei ja
piirivalve kriisireservi eesmärk ning selles osaleva isiku õigused, kohustused, hüved ja
sotsiaalsed tagatised.
PPVS-i 52. peatüki 1. jagu reguleerib politsei ja piirivalve kriisireservi üldsätteid.
Paragrahvis 10819 sätestatakse PPA kriisireservi eesmärk. PPA kriisireservi loomise eesmärk
on valmistada ette ja tagada PPA-le vajalik tööjõud, et toime tulla tavapärasest suurema mahuga
ülesannete täitmisega, ennekõike massiohje, objektikaitse ja piirivalvega. Olgu selleks näiteks
massilise korratuse ärahoidmine ja lõpetamine, loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi
ennetamine või selle tagajärgede kõrvaldamine või nakkushaiguse leviku tõkestamine.
Paragrahvis § 10820 lõigetes 1–3 sätestatakse, kes on PPA kriisireservis olev isik ja tema
pädevus. PPA kriisireserv hakkab toetuma kahele sambale, mis põhinevad inimeste vabal tahtel
oma võimaluste järgi osaleda politseitegevuses. Kriisireservi kandideerija annab nõusoleku
osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal ta nimetada PPA-s
politseiametniku ametikohale või osaleda kriisi lahendamisel abipolitseinikuna.
Joonisel 1 on kujutatud PPA kriisireservi nimetatud isiku kasutamine kriiside ajal.
5
Kasutamine kriisis
Abipolitseinikuna
Politseiametnikuna
(vajalik eelnev (vajalik eelnev
nõusolek + SK nõusolek)
broneering)
Endised
politseinikud jt
Abipolitseinikud
nõuetelt sobivad
isikud
Politsei ja piirivalve kriisireservi potentsiaalne inimressurss :
1) Abipolitseinikud ja endised abipolitseinikud;
2) PPA endised teenistujad;
3) Sisekaitseakadeemia (sh varasem Politseikool) politseiametniku eriala lõpetanud isikud;
4) Ajateenistuse läbinud isikud.
NB! Üks isik võib olla mitme sihtrühma liige.
Joonis 1. Politsei ja piirivalve kriisireservis olev isik kriisi ajal
PPA kriisireservis oleva isiku väljaõppesse kutsumise või kriisi ajal politseiametniku
ametikohale nimetamise või abipolitseinikuna kaasamise otsustab PPA peadirektor või tema
volitatud isik haldusaktiga. Kõnesolevas eelnõus kasutatakse terminit „kriis“, mille
legaaldefinitsiooni ei ole eelnõus esitatud, s.t sõna „kriis“ tähendust ei ole määratletud. Eesti
Keele Instituudi Sõnaveebis on sõna „kriis“ defineeritud järgmiselt: „raskustest, ohust,
ebastabiilsetest oludest põhjustatud, hrl vastuoludest lõhestatud pingeline (sotsiaalne,
poliitiline) seisund, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus“. Siinse eelnõu järgi võib
kriisideks pidada põgenike massilist sisserännet, äkkrünnakut, massilist korratust, olukordi, kui
on vaja tagada riigi julgeolek ja riigikaitse, päästa inimelusid, ennetada loodusõnnetusi,
tulekahjusid, avariisid, nakkushaigusi või kõrvaldada nende tagajärgi, hoida ära massilisi
korratusi või need lõpetada jms sündmused ja olukorrad. Need on olukorrad ja sündmused, mis
võivad edasi areneda hädaolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, sõjaseisukorraks. Kuivõrd
taolised kriisiolukorrad, kuhu PPA-l on vaja kriisireservi kaasata, on erisugused, ning
kriisireservi kaasamine oleneb olukorrast ja vajadusest, ei ole mõistlik õigusaktis neid olukordi
täpsemalt esile tuua ja avada. Tähtis on, et lähtudes olukorrast oleks võimalik teha kriisireservi
kasutamise otsus.
PPA kriisireservis oleva isiku väljaõppesse kutsumine ja kriiside ajal politsei ülesannete
täitmisesse kaasamise otsus puudutab peale kriisireservis olevatele isikutele ka nende
tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et PPA peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks
põhjendatud otsuse.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt
haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku
õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,
ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste
tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kuna
PPA peadirektori või tema volitatud isiku haldusakt kriisireservis oleva isiku väljaõppesse või
kriiside ajal politsei ülesannete täitmisele kutsumise kohta on suunatud üldiste tunnuste alusel
kindlaksmääratud isikutele õiguste ja kohustuste tekitamiseks, on tegemist üldkorraldusega.
Tegemist on haldusaktiga, mida tuleb samuti põhjendada ja kõigile huvitatud isikutele teatavaks
6
teha. Ka kehtib üldkorralduse kui haldusakti kohta põhimõte, et seda on võimalik vaidlustada
halduskohtus või vaidemenetluses.
HMS-i järgi peab haldusaktil olema õiguslik alus ning muudatusega luuakse õiguslik alus PPA
peadirektori (või tema volitatud isiku) haldusaktile, mille alusel kutsutakse kriisireservis olev
isik väljaõppesse või kriiside ajal täitma politsei ülesandeid politseiametniku või
abipolitseinikuna.
Haldusakti tuleb põhjendada, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel
otsus tehti ning haldusorgan saaks kontrollida, kas ta on teinud õige otsuse ja võtnud otsuse
tegemisel aluseks ja arvesse õiged asjaolud. Eelnõu järgi otsustab PPA peadirektor (või tema
volitatud isik), kas tegemist on sündmuse või olukorraga, s.o kriisiolukorraga, kui politsei
ülesannete täitmisesse on vaja kaasata täiendav ressurss kriisireservis olevate isikute näol.
Haldusaktis peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid ülesandeid on vaja
kriisireservis oleval isikul kriisi lahendamiseks täita jms. Põhjendusest peab üheselt tulenema,
et arvestatud on kõiki konkreetse sündmuse, olukorra või juhtumi asjaolusid, millest tulenevalt
on vaja kutsuda politsei ülesandeid täitma PPA kriisireservis olevad isikud.
PPA kriisireservis osaleva isiku pädevuses on kriiside lahendamise ajal politsei ülesannete
täitmine. Kriiside ajal täidavad politsei ülesandeid nii need kriisireservis olevad isikud, kes
nimetatakse politseiametnikeks, kui ka need, kes kaasatakse abipolitseinikena. PPVS-i järgi on
politsei ülesanded süütegude ennetamine, avaliku korra kaitse, dokumentide ja tegevuslubade
väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine, otsingu- ja
päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine, otsingutööde
tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve valdkonna asjade korraldamine, süütegude
menetlemine ja karistuste täideviimine, Eesti presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses
sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide,
välisministrite kaitsmine ning objektide valvamine ja muude seadusest ja selle alusel antud
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. APolS-i järgi abistab abipolitseinik politseid
avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra
rikkumise kõrvaldamisel ning teeb politsei ülesandel iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja
järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning täidab ülesannet avalikku korda
ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Seega täidavad abipolitseinikud ka politsei
ülesandeid.
Kriiside ajal täidavad PPA kriisireservis olevad isikud eelkõige kolme järgmist ülesannet:
1) ohjavad masse, 2) valvavad piiri ja 3) valvavad objekte. Need on kolm peamist ülesannet,
mida hakkavad täitma kriisireservi nimetatud isikud, kes kriisi ajal nimetatakse
politseiametniku ametikohale. Kui kriisireservi nimetatud isik võtab kriiside ajal politsei
tegevusest osa abipolitseinikuna, on tema põhiülesanne patrullimine, et tagada avalik kord.
Samuti saavad abipolitseinikud kriisi ajal täita muid politsei ülesandeid, mis on abipolitseinike
pädevuses ja milleks nad on saanud ettevalmistuse.
Lõikes 4 sätestatakse, et politsei ja piirivalve kriisireservi koosseisu nimetatud isik loetakse
riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal olevaks isikuks, kelle suhtes kohaldatakse
riigikaitseseaduses riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha kohta sätestatut.
RiKS-i järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev töökohustus, mis
on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on tagada vajalike
7
riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise jätkusuutlikkus.
Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega ametikohale asumisel
või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha määramisel
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse riigikaitselise
töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või tema
ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks.
Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise töökohustusega
ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Nii nagu teiste riigikaitseliste ametikohtade puhul,
peetakse ka PPA kriisireservis olevate kaitseväekohustuslaste suhtes rakendatavate piirangute
üle arvestust kaitseväekohustuslaste registris. PPA kriisireservis oleva isiku kohta tehakse
kaitseväekohustuslaste registrisse märge riigikaitselise töökohustusega teenistuskoha kohta.
Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu
moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja
andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
määruse „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu
moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja
andmete esitamise kord“ § 2 punktist 22 võib PPA kuni 95% teenistuskohtadest määrata
riigikaitselise töökohustusega ametikohaks. PPA politseiametnike ametikohad on
riigikaitselased ametikohad. Seega kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside lahendamise
ajal politseiametniku ametikohale, siis loetakse tema ametikoht riigikaitseliseks ametikohaks.
Kuna kriisireservi loomise eesmärk on tagada PPAle eraldiseisev ja muudest kohustustest
vabastatud isikutest reserv, siis on oluline sätestada ka kriisireservi kuulutavate isikute
riigikaitseline staatus. See annab PPA-le kindluse, et kriiside ajal saab ta arvestada kõigi
kriisireservi arvatud isikutega, sealhulgas sellega, et neid ei nimetata sõjaaja ametikohale ega
mobiliseerita. Samuti välistab selline säte isikutele topelt riigikaitselise kohustuse panemise -
isik osaleb riigikaitses kas sõjaliselt või korrakaitseliselt ette valmistudes ja rakendatakse kriisi
ajal vastava asutuse tegevustesse. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka riigikaitselise
teenistuskoha regulatsiooni kohaldamist vaid kriisiajaks, ent see põhjustanuks isikutele
olukorra, kus enne kriisi oleksid nad kohustatud osalema nii kaitseväe/Kaitseliidu õppustel kui
ka PPA kriisireservi tegevustes; samuti tähendanuks see sellise isiku tööandjale kohustust
lubada töötajale aega (täiendava puhkusena vm vormis) vastavas väljaõppes või muus
riigikaitselises tegevuses osalemiseks nii sõjalise (Kaitsevägi, Kaitseliit) kui ka korrakaitselise
(kriisireservis PPA juures) ettevalmistuse tarbeks.
PPVS-i 52. peatüki 2. jaos reguleeritakse PPA kriisireservi kandideerimist ja nimetamist.
Paragrahvis § 10821 reguleeritakse kriisireservi kandideerimist.
Lõigetes 1–3 sätestatakse kriisireservi kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse
esitamine, nendes esitatavad andmed ja nõusolek kriiside ajal osaleda politsei ülesannete
täitmisel kas politseiametniku või abipolitseinikuna. Kriisireservi kandideerimisel kasutatakse
kehtivat abipolitseinikuks ja politseiametnikuks kandideerimise regulatsiooni.
PPVS-i § 42 reguleerib politseiteenistusse kandideerija isikuankeeti. Politseiteenistusse
kandideerija esitab PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab siseminister
määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse
politseiteenistusse kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed, kodakondsus, emakeel,
isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, elukoht, sidevahendid), perekondlikke ja
8
tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev
elukaaslane, endine abikaasa), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine,
kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet (keelte valdamine,
erakonda kuuluvus, avalikust teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest,
pensioni saamine riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi
Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni). Küsitavad andmed
võimaldavad hinnata isiku sobivust politseiteenistusse.
APolS-i § 7 reguleerib abipolitseinikuks kandideerija isikuankeeti. Abipolitseinikuks
kandideerija esitab PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab siseminister
määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Abipolitseiniku ankeedi vorm“ järgi küsitakse
abipolitseinikuks kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed, kodakondsus, emakeel, isikut
tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, relvaloa andmed, elukoht, sidevahendid),
perekondlikke ja tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või abieluga
sarnanevas suhtes olev elukaaslane, endine abikaasa), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja
tegevust (töötamine, kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet
(keelte valdamine). Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku sobivust abipolitseinikuks
saamisel. Kui isik on juba abipolitseinik ja soovib kuuluda kriisireservi abipolitseinikuna, peab
ta esitama oma tahte avaldamiseks vaid APolS-i § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud kirjaliku
taotluse. Andmete töötlemisel, s.o ka andmete küsimine, kehtib üldine põhimõte, et kui
riigiasutusel on isiku kohta andmed olemas, siis teist korda andmeid ei küsita. Seega kui
abipolitseinik on juba abipolitseinikuks saamisel esitanud PPA-le isikuankeedi, siis ta ei pea
esitama isikuankeeti uuesti, kui ta soovib kandideerida PPA kriisireservi.
Isikuankeedile lisab PPA kriisireservi kandideerija kirjaliku taotluse kriisireservi astumiseks.
Kirjalikus taotluses annab politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerija nõusoleku osaleda
kriisireservi väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametniku või
abipolitseinikuna. Kriisireservi kandideerija, kes annab nõusoleku osaleda kriiside ajal politsei
ülesannete täitmisel politseiametnikuna, esitab politseiametniku isikuankeedi. Kuna
kriisireservi kandideerija, kes on nõus kriiside ajal panustama politsei ülesannete täitmisesse,
peab vastama politseiametniku nõuetele, siis saab tema sobivust hinnata politseiametniku
isikuankeedis esitatud andmete alusel. Politsei ja piirivalve kriisireservi kandideerija, kes annab
nõusoleku kriiside ajal osaleda kriisi lahendamisel abipolitseinikuna, esitab abipolitseiniku
isikuankeedi, kuna ta peab vastama abipolitseiniku nõuetele. Samas on kehtivates
isikuankeetides esitatavad andmed sisuliselt samad, välja arvatud see, et abipolitseinik peab
esitama lisateabe ainult keelte valdamise kohta, kuid politseiametnikult küsitakse veel ka
erakonda kuulumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest teenistusest vabastamise ja
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi Konföderatsiooni või Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni olevalt riigilt pensioni saamise kohta.
Nõusoleku andmine tagab PPA-le võimaluse prognoosida, kui palju on politseil võimalik
kriisiolukorras kaasata lisatööjõudu nii abipolitseinike kui ka politseiametnikena. Nõusoleku
andmine paneb kriisireservis olevale isikule kohustuse asuda kriiside ajal täitma politsei
ülesandeid. Kuna aga kriisireservi astumine on vabatahtlik, siis saab politsei ja piirivalve
kriisireservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kriiside ajal tuleb küll arvestada
pikema etteteatamise tähtajaga kui tavapärases olukorras.
Lisaks eeltoodule kinnitab kriisireservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on
kriisireservis olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osa võtma nii
kriisireservi väljaõppest kui ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmisest.
9
Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine. PPA vaatab kriisireservi
kandideerija taotluse läbi 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul
kontrollitakse kriisireservi kandideeriva isiku vastavust esitatatud nõuetele. See tähendab, et
kontrollitakse isikuankeedis esitatud andmeid, kriisireservi kandideerija tervislikku seisundit ja
kehalist ettevalmistust.
Otsus toimetatakse taotlejale kätte reeglina tema taotluses märgitud elektronposti aadressile.
HMS-i § 27 lõike 2 alusel toimetatakse otsus kätte kriisireservi kandideerija elektronposti
aadressil. Kui kriisireservi kandideerijal elektronposti aadress puudub või ta ei ole
elektroonilise kättetoimetamisega nõus, siis saadetakse teatis lihtkirjaga, tähitud kirjaga või
muul viisil isiku taotluses avaldatud elukoha aadressil.
Paragrahvis § 10822 reguleeritakse kriisireservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis
olenevad sellest, kas isik soovib kriiside ajal osaleda politsei ülesannete täitmisel
politseiametniku või abipolitseinikuna. Võrreldes kehtivate seadustega uusi nõudeid ei
kehtestata.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda politsei ja piirivalve kriisireservi
väljaõppes ning kriiside lahendamise ajal politsei tegevuses politseiametnikuna, peab ta
vastama politseiametniku nõuetele.
PPVS-i kohaselt võib politseiametnikuna teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt
keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või
seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja
kutsesobivusnõuetele:
1) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning
füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab
politseiametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Politseiametnikud, kes on
vanemspetsialisti või nooremspetsialisti ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval,
valmidusüksuses või Lennusalgas, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
2) PPVS-i järgi kehtestab politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise
tingimused ja korra siseminister määrusega. Siseministri määrus „Politseiametniku ning
Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku
kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ sätestab politseiametniku
nõuded isikuomadustele (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, võimeline
töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd,
kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma langetada iseseisvalt otsuseid oma
ametikoha pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutama
nende eest jne), haridusnõuded (vähemalt keskharidus ja kutseharidus politsei või
piirivalve erialal või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal. Kui erialast haridust ei ole,
peab politseiametnikul olema muu kutse- või kõrgharidus või keskharidus ja varasem
siseturvalisuse valdkonnas töötamist toetav kogemus ning ta peab läbima PPA peadirektori
kehtestatud õppeprogrammi alusel erialase koolituse) ning kehalise ettevalmistuse
nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu).
3) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määruses
„Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded“ on sätestatud politseiametniku üldised tervisenõuded (tervis peab võimaldama
töötada vahetustega ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kanda ja kasutada relva, kõrge
10
vaimse pinge ja ohu olukorras, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja
stress) ning politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete
täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit
hinnates järgida.
4) PPVS-i järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud
kuriteo eest või keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest,
kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes on distsiplinaarsüüteo
toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on
möödas vähem kui aasta, kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei
ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, keda on karistatud süüteo eest, millel on
korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused, kes on piiratud
teovõimega, kelle terviseseisund ei vasta politseiametniku tervisenõuetele, kes esitas
isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside
lahendamise ajal politsei tegevuses abipolitseinikuna, peab ta vastama abipolitseiniku nõuetele.
APolS-i järgi võib abipolitseinikuks võtta 18-aastaseks saanud Eesti kodaniku, kes on vähemalt
põhiharidusega ja kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel, või vähemalt keskharidusega ja
kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemele, kui ta täidab politsei ülesandeid iseseisvalt, ning
vastab abipolitseiniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele:
1) Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded kehtestab siseminister määrusega. Siseministri
määruses „Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded“ on sätestatud abipolitseiniku
isikuomadused (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, võimeline töötama
stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning meeskonnatööks, kohusetundlik, otsustus- ja
vastutusvõimeline, suudab iseseisvalt langetada otsuseid oma pädevuse piires ning on
võimeline ette nägema oma otsuse tagajärgi ning vastutama nende eest, hea analüüsi- ja
sünteesivõimega, oskab eristada olulist ebaolulisest ning suudab lahendada probleeme, hea
suhtlemisoskusega) ja kehalise ettevalmistuse nõuded (üks normatiividest – 3000 m jooks
– 25.00 minutit, 500 m ujumine – 16.00 minutit või 6000 m sõudmine sõudeergomeetril –
34.00 minutit).
2) Abipolitseiniku tervisekontrolli tingimused ja korra, abipolitseinikuks saamist välistavate
tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja elektrišokirelva kandmist
välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määruses „Abipolitseiniku ja
abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks
saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva ja
elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja
vormi nõuded“ on sätestatud abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ning
abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva kandmist välistavate
füüsiliste puuete loetelu.
3) APolS-i järgi ei võeta abipolitseinikuks isikut, kes on piiratud teovõimega, keda on
karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, kes on kriminaalmenetluses
kahtlustatav või süüdistatav, kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud
politseiametniku ametikohal töötamise õigust, kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või
psühhotroopse aine kasutamisest või kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või
käitumishäirega, kes on sellise tervisehäirega, mis takistab tal abipolitseiniku ülesannete
täitmist, kes oma käitumise poolest ei sobi abipolitseiniku ülesandeid täitma ning kelle
käitumine või eluviis ohustavad tema enda ega teise isiku turvalisust.
11
Paragrahv 10823 reguleerib isiku nimetamist PPA kriisireservi. PPA kriisireservis osalevale
isikule esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse kriisireservi PPA peadirektori või tema
volitatud isiku otsusega, mis vormistatakse haldusaktiga. Seaduses ei täpsustata, millise
haldusaktiga otsus vormistatakse. HMS- i kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt
haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku
õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,
ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab PPA-le paindlikkuse otsustada, millise
haldusaktiga otsus vormistatakse. APolS-i järgi nimetatakse ka abipolitseinikule esitatavatele
nõuetele vastav ning esmase väljaõppe läbinud ja arvestuse sooritanud abipolitseiniku
kandidaat abipolitseinikuks PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega.
Otsuses tuleb märkida vähemalt kriisireservi asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside
ajal, s.t kas osaleb kriiside lahendamisel abipolitseinikuna või politseiametnikuna ning tema
õigused ja kohustused, näiteks kohustus ilmuda kriisi ajal politseiametnikuna või
abipolitseinikuna politsei ülesandeid täitma. Lisaks kohustuslikele andmetele võib haldusakti
märkida kriisireservis oleva isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal
jms.
Paragrahvis § 10824 reguleeritakse PPA kriisireservis olevate isikute üle arvestuse pidamist
RPPA-s.
ATS-i järgi on RPPA riigi personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav
riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja
personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks
ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse
kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike ja töötajate andmed. See tähendab, et
RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala asutustes teenistuses olevad ametnikud
ja töötajad – PPA politseiametnikud, Päästeameti ja Häirekeskuse päästeteenistujad,
Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad, Siseministeeriumi infotehnoloogia-
ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja
töötajate on RPPA-sse kantud ka Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikud
(abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse
määruse „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi
võib asutus andmekogusse sisestamiseks esitada teisi avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3
nimetatud, seadusest, töölepingust või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks
vajalikke andmeid.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku,
avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste
korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja
koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning
vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi ülesanded muuhulgas riigi
sisejulgeoleku tagamine, avaliku korra kaitsmine ning piirivalve-, pääste- ja kriisireguleerimise
valdkond. Kuna ülesannete täitmisesse kaasatakse vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke,
on näiteks kriiside lahendamisel oluline teada, kui paljusid vabatahtlikke oleks võimalik
konkreetset kriisiolukorda arvestades kaasata.
12
Vabariigi Valitsuse 2. augusti 2018. aasta istungil kiideti heaks „Siseturvalisuse arengukava
2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2019–2022. Arengukava ja programmidega saab tutvuda
Siseministeeriumi kodulehel https://www.siseministeerium.ee/et/stak.
Arengukava programmis „Turvalisemad kogukonnad“ võimekuse „Vabatahtlike tegevuse
edendamine“ all on tegevus 1.6. „On analüüsitud ja tehtud ettepanekud riigikaitse ja
siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike ühtse arvestuse loomiseks“.
PPA kriisireservis oleva isiku andmete kandmisel riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogusse kohaldatakse ATS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ sätestatut. Määruse
järgi kantakse andmekogusse teenistuses oleva isiku kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja sünnikoht;
3) arvelduskonto number;
4) sugu;
5) kodakondsus;
6) aadress;
7) haridus ja kvalifikatsioon;
8) staaž;
9) andmed teenistus- või töösuhte kohta;
10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised;
11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta;
12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta;
13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või
koolituskulude hüvitamise kokkulepped;
14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused;
15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused;
16) lähetused;
17) üleviimised;
18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus keelduda
töö tegemisest;
19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu
teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub;
20) tervisliku seisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest;
21) ametivande andmise aeg ja koht;
22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load;
23) tööaja arvestuse andmed.
Politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud
isikuandmed, nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms.
Paragrahvis § 10825 sätestatakse PPA kriisireservi nimetatud isiku väljaõpe.
Kriisireservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga kriisireservi kuuluv isik vastaks
abipolitseinikult või politseiametnikult nõutud väljaõppe tasemele ning et oleks omandatud
vastavate kriisiaja ülesannete erialane pädevus. Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul on võetud
arvesse senist abipolitseinike ja politseiametnike koolitust. Võrreldes kehtiva õigusega lisandub
kriisireservi erialaõpet ja täiendusõpet puudutav.
13
Lõikes 1 sätestatakse, et PPA kriisireservi nimetatud isik läbib pärast kriisireservi võtmist
kriisireservis oleva isiku baasõppe ja kriisireservi nimetatud isiku erialase õppe.
Väljaõppel on kaks tasandit:
1. Baasõpe, mille saab lugeda täidetuks ka teatud eranditena. Näiteks ei pea baasõpet läbima
kriisireservi kandideeriv isik, kes varem on omandanud politseihariduse või on olnud
teenistuses politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna.
Kriisireservis oleva isiku baasõpe oleneb valitud suunast. Kui kriisireservis soovitakse olla
abipolitseinikuna, piisab abipolitseiniku koolituse läbimisest. Kui kriisireservis soovitakse
olla politseiametnikuna (kriisi ajal), tuleb läbida politseiline koolitus muu hariduse põhjal1,
et omandada politseiametniku baasteadmised ja -oskused. Selline õpe on juba praegu
olemas ja seda teeb politseiteenistusse asunud ja mittepolitseilise haridusega isikutele SKA.
Õpe koosneb neljast moodulist, millest vahetu sunni ja turvataktika rakendamise ja avaliku
korra kaitsmise moodul on kohustuslikud ning väärtegude menetlemise ja
kriminaalmenetluse alustamise ning alarmsõidu moodul tuleb läbida arvestades tööalast
vajadust.
2. Kriisireservi erialane õpe, mis järgneb baasõppele. Kriisireservi erialane õpe, mida
tehakse arvestades PPA kriisiaja kolme võtmevõimekust, vastab tulevasele teenistuskohale
ja –ülesannetele.
Varasema töö- ja õpikogemuse arvestamisega saab õppe läbimise lihtsustada endistele
abipolitseinikele ja siseturvalisuse valdkonna ametnikele.
Joonis 2. Politsei ja piirivalve kriisireservi väljaõpe
1
Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15 §-s 5 on sätestatud, et politseiametniku ametikohale nimetatud
isik, kellel ei ole politseiharidust, peab PPA, Kaitsepolitseiameti peadirektori või SKA rektori kehtestatud
õppeprogrammi alusel läbima erialase koolituse. Õpet viib ellu SKA.
14
Lõikes 2 sätestatakse, et PPA kriisireservi nimetatud isik peab vähemalt üks kord kalendriaastas
läbima kriisireservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärgiks on tagada reservi kuuluvate isikute
ettevalmistatus ja oskuste pidev uuendamine. Et soodustada selle kohustuse täitmist, nähakse
eelnõuga ette ka reservi kuuluvale isikule õigus saada oma tööandjalt tasustamata lisapuhkust
ja õigus taotleda hüvitist õppes osalemise aja kohta.
Lõikes 3 sätestatakse, et kriisireservi õppes arvestatakse varasemat õpi- ja töökogemust.
Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on
omandanud politsei- või muu asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega
seotud valdkonnas. Kriisireservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada
näiteks kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus, vanglas või kogemust töötamisel
vabatahtlikuna, olles näiteks abipolitseinik või kaitseliitlane. Säte võimaldab ennetada
topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi ja töökogemuse
arvestamisega kiirendada väljaõpet ja üksuste ettevalmistumist.
Lõikes 4 sätestatakse, et väljaõppe nõuded ja arvestuse sooritamise korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega, v.a need, mis on juba APolS-i ja PPVS-i alusel kehtestatud
abipolitseinikele ja politseiametnikele. Määruses võib muu hulgas sätestada ka erisused selle
kohta, kellele baasõppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud teenistuses
politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna. Nii on näiteks
Vabariigi Valitsuse määruses „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ kehtestatud politseiametnike tervisekontrollides erisus,
mille järgi ei pea politseiteenistusse kandideeriv isik läbima politseiametniku tervisekontrolli,
kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või
töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust
politseiteenistusse kandideerija tervisenõuetele.
PPVS-i 51. peatüki 3. jaos sätestatakse PPA kriisireservis osaleva isiku hüved ja sotsiaalsed
tagatised.
Paragrahvis 10826 reguleeritakse kriisireservis osaleva isiku eritunnuseid ja vormiriietust.
Eelnõu lähtub senisest abipolitseinike ja politseiametnike vormiriietuse ja eritunnuste
regulatsioonist ega näe kriisireservi rakendamisel ette erandeid. Samas väljaõppe ajal (eriti
erialaõppes) võib olla tarvis kanda vormiriietust olemata veel abipolitseinik või
politseiametnik.
Lõike 1 järgi väljastatakse kriisireservis olevale isikule väljaõppe ajal politseiametniku
vormiriietus PPA kriisireservis oleva isiku eritunnustega. Kriisireservis olevale isikule
väljastatakse politseiametniku vormiriietus ilma politsei eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole
kriisireservis olev isik ei politseiametnik ega abipolitseinik, kelle staatuse tuvastamine oleks
vajalik politsei või abipolitseiniku ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et kriisireservis
oleval isikul oleks ka väljaõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis kaitseb teda
ilmastikuolude eest ja on mugav ülesannete täitmiseks.
APolS-i järgi kannab ka abipolitseinik osa juhtudel politseiametniku vormiriietust
abipolitseiniku eritunnustega. Abipolitseinik kannab abipolitseiniku eritunnustega
politseiametniku vormiriietust siis, kui ta kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või
elektrišokirelva või teostab politsei ülesandel iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet
avalikus kohas käitumise nõuete üle või tõrjub avalikku korda ähvardavat vahetut kõrgendatud
ohtu.
15
Lõike 2 kohaselt kehtestab PPA kriisireservis oleva isiku väljaõppe ajaks antava vormiriietuse
ja eritunnuste andmise ja kandmise korra PPA peadirektor.
Kehtivas õiguses on politseiametniku ja abipolitseiniku vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused
sätestatud siseministri määrustes „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“
ja „Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“. Politseiametniku
vormiriietuse määrus reguleerib vormiriietuse värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel
kasutatavaid eraldusmärke. Abipolitseiniku eritunnuste määruse järgi on abipolitseiniku
eritunnused sõna „ABIPOLITSEINIK” vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal
ning varrukaembleem. Abipolitseiniku vormiriietuse ja ohutusvesti eritunnused on esitatud
määruse lisas, mille kohaselt on vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal sõna
„ABIPOLITSEINIK“.
Politseiametniku ja abipolitseiniku vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri
määrustes, mis avaldatakse Riigi Teatajas ja millega on igaühel võimalik tutvuda. See tagab, et
isikul, kelle suhtes politseiametnik või abipolitseinik täidab ülesannet, on võimalik tuvastada,
kas tema suhtes täidab ülesannet õigustatud isik. Kuna kriisireservis oleva isiku väljaõppe ajal
ei täida kriisireservis olevad isikud politsei ega abipolitseiniku ülesandeid teiste isikute suhtes,
on otstarbekas, et vormiriietuse eraldusmärgid, mida kriisireservis olev isik kasutab väljaõppe
ajal, kehtestab PPA peadirektor. Väljaõppeks on vormiriietuse vaja väljastada selleks, et
kriisireservis oleval isikul oleks võimalik parimal viisil väljaõppes osaleda, samuti kaitseb
vormiriietus ilmastikuolude eest. See on tähtis, kuna väljaõpe toimub ka välitingimustes.
Eritunnused kinnitatakse politseiametniku vormi külge ning neid on võimalik vajaduse korral
ära võtta ja vahetada.
Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on politseiametniku
vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestamise õigus antud PPA peadirektorile. Praegu
on politseiametniku vormiriietuse andmise ja kandmise kord korraldatud peadirektori 17. aprilli
2013. aasta käskkirja nr 116 ja 6. aprilli 2014. aasta käskkirjaga nr 103. PPA kriisireservis oleva
isiku väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise korra saab lisada
PPA peadirektori kehtivatesse haldusaktidesse.
Lõikes 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele PPA politseiametniku ametikohale nimetatud
isikutele, antakse ka PPA kriisireservis olevale isikule kriisi ajal politseiteenistusse nimetamise
ajal politseiametniku vormiriietus ja ametitõend. Politseiametniku vormiriietus ja ametitõend
on vajalik selleks, et tuvastada politseiametniku staatus. Kuna politseiametniku vormiriietus
eristab politseiametniku teistest riigiteenistujatest ja ka teenistusevälistest isikutest, annab see
isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse, et tegemist on politseiametnikuga. Peale
selle pakub vormiriietus politseiametnikule kaitset ilma ja muude politseiteenistust mõjutavate
tegurite eest. Olenevalt ametikohast võivad politseiametnikud kokku puutuda väga isesuguste
olukordadega ja töötada erinevates ilmastikuoludes. Politseiametnikud:
tagavad merel ja siseveekogul ohutuse nii suvel kui ka talvel;
päästavad veest ja jäält inimesi, otsivad metsas kadunud inimesi või on varitsuses;
tagavad linnatänavatel patrullides korda, mida tehes puutuvad nad sageli kokku joobes
isikutega, kes võivad osutada vastupanu või rünnata;
puutuvad kokku ebaseaduslike sisserändajate ja riigist välja saadetavate isikutega, kellelt
võib tuleneda võõramaiste nakkuste oht;
täidavad ülesandeid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse avastamisega.
16
8. septembril 2017. aastal jõustunud siseministri määruse „Politseiametniku vormiriietuse ja
eraldusmärkide kirjeldus“ alusel võttis PPA kasutusele uue politseiametniku vormiriietuse, mis
on valmistatud materjalist, mida on mugav kanda, ilmastikukindel ja vastupidav ning
võimaldab politseiametnikul täita oma ülesandeid parimal viisil nii väli- kui ka sisetingimustes.
Lõikes 4 reguleeritakse PPA kriisireservis kriiside ajal abipolitseinikuna kaasamise korral
abipolitseiniku vormiriietuse ja tunnistuse andmine.
Abipolitseiniku ülesandeks on abistada politseid avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel,
väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. Politsei ülesandel
võib abipolitseinik teostada iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet avalikus kohas
käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava
vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Enamikku ülesandeid täidab abipolitseinik
välitingimustes, mistõttu on oluline talle väljastada tööks mugav, vastupidav ja ilmastikukindel
vormiriietus.
Paragrahvis 10827 sätestatakse hüvitis PPA kriisireservis oleva isiku hukkumise, haigestumise
ja vigastada saamise korral seoses PPA kriisireservi väljaõppes osalemise ajal. PPA
kriisireservis oleva isiku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse
abipolitseiniku seaduses abipolitseiniku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise
regulatsiooni. Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui kriisireservis olev isik saab
viga või hukkub kriisireservi väljaõppe ajal. Kriisireservi ülesande täitmine tähendab siinse
eelnõu mõttes kriiside ajal politsei ülesannete lahendamist politseiniku või abipolitseinikuna,
kuid samas ka kriisireservi väljaõppes osalemist, kuna see on otseselt seotud kriiside ajal
ülesannete lahendamisega. Kui kriisireservis olev isik hukkub või saab viga kriisi ajal
politseiametnikuna või abipolitseinikuna, siis kohaldatakse talle vastavalt ATS-is ametniku või
APolS-is abipolitseiniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitise regulatsiooni. Käesoleva
eelnõuga tehakse muudatusi ka APolS-i asjakohastesse sätetesse eesmärgiga ühtlustada
abipolitseinike ja politseiametnike sotsiaalseid tagatisi.
Kriisireservis oleva isiku hüvitiste regulatsioon seotakse ülesannete täitmisega, nii nagu on
tehtud abipolitseinike hüvitiste regulatsioonis. Kui kriisireservis olev isik hukkub või sureb
kriisireservi väljaõppe ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja
lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset
hüvitist hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui kriisireservis
olev isik hukkub või sureb väljaõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo
tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk.
Kui kriisireservis olev isik saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle
vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui kriisireservis olev isik
saab viga või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt
töövõime kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas
hukkumine või töövõime kaotus on seotud kriisireservi ülesande täitmisega, ning lisaks ka
juhtumi iseloom, s.t kas kriisireservis olev isik sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema
vastu toimepandud ründe tagajärjel.
Arvestades, et kriisireservis oleva isiku hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega,
võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne
hukkumist või õnnetust. Kriisireservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna isikul
võivad olla rahalised kohustused, samuti on nii kriisireservis oleval isikul kui ka tema
17
pereliikmetel välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või kriisireservis osalemise tõttu
halveneda.
Paragrahvi 10828 järgi täiendatakse PPVS-i PPA kriisireservis oleva isiku töötamise ja
teenistuse erisustega tööandja juures. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda kriisireservi
väljaõppes ja kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt erinevate kohustuste vahel. Kriisireservi
kuuluva isiku kõrgema kohustusena, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette osaleda
kriisireservi tegevuses sh väljaõppes. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle
kohustust jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see PPA-l kavandada ja ellu viia kriisireservi
ettevalmistavat väljaõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti
tagatakse selle sättega kriisireservi kuuluvatele isikutele võimalus saada riigilt toetust saamata
jäänud sissetulekute eest.
Lõikes 1 sätestatakse PPA kriisireservis oleva isiku õigus saada kriisireservi väljaõppes
osalemiseks tööandjalt 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe kalendriaasta jooksul.
Lisapuhkuse saamiseks esitab kriisireservis olev isik tööandjale taotluse, millele lisab PPA
haldusakti väljaõppe korraldamise kohta. Sellise võimaluse loomine on oluline, et kriisireservis
oleval isikul oleks võimalik, ilma kartuseta kaotada oma töö, osaleda kord aastas kriisireservi
väljaõppes. Teiselt poolt on oluline, et tööandjal oleks teada, et vähemalt kord aastas on tal
kohustus lubada enda töötaja kriisireservi väljaõppele, mis saab kokku maksimaalselt olla 30
kalendripäeva. Väljaõppe pikkus sätestatakse ministri määrusega. Täiendusõppena iga-aastane
väljaõpe jääb pigem 8–72 tunni piiresse olenevalt erialast.
Lõike 2 järgi võib PPA kriisireservis olevale isikule maksta isiku kirjalikul taotlusel
tasustamata lisapuhkuse eest toetust.
Kuigi kriisireservis oleva isiku tööandjal tekib kohustus lubada kriisireservis olev isik väljaõppe
ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt väljaõppe
iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu aja
vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab kriisireservis olev isik ka väljaõppe
ajal täitma võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda
tasustamata lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust PPA.
Toetuse arvutamise aluseks võetakse kriisireservis oleva isiku keskmine tasu põhitöökohas.
Kriisireservis oleva isiku väljaõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise,
mistõttu on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses nagu ta
oleks tööl. See ei ole kriisireservis olevale isikule palga ega töötasu maksmine, vaid tema
sissetuleku säilitamine toetusena, et kriisireservis oleval isikul oleks ka väljaõppe ajal võimalik
täita oma rahalised kohustused. Toetuse maksmine kriisireservis olevale isikule ei ole PPA
kohustus, vaid võimalus.
Lõike 3 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja PPA poolt lisapuhkuse ajal makstava hüvitise
taotlemise ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata
lisapuhkuse saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav toetus, selle
taotlemine ja väljamaksmine.
Lõigete 4 ja 5 järgi luuakse vabatahtlikuna kriisireservi tegevuses osalevale töötajale või
ametnikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Õigus keelduda
töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja
nimetatakse kriisi ajal kriisi lahendamise ülesannete täitmiseks PPA-s politseiametniku
ametikohale või kaasatakse kriisi lahendamisesse abipolitseinikuna.
18
TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on
ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus
ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või
osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud
põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku õigus
keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisireservi tegevuses osalemisel.
Muudatus kehtestatakse nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.
ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral
juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise
töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni
ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi
all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud
teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral
teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse
alusega.
Lõigetes 6–8 sätestatakse kriisireservis olevale isikule kriisi ajal palga või toetuse maksmine.
Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside ajal kriiside lahendamiseks politseiametniku
ametikohale, siis makstakse talle politseiametniku palka olenevalt sellest, millisele ametikohale
ta nimetatakse. Kehtiva PPVS-i kohaselt koosneb politseiametniku palk ametipalgast koos
seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Politseiametniku
ametipalgaks on astmepalk koos teenistusastmetasuga. Politseiametniku astmepalk on
ametikoha palgaastmele kehtestatud või selle alusel diferentseeritud palgamäär.
Politseiametniku palk = ametipalk (palgamäär või diferentseeritud palgamäär +
teenistusastmetasu) + lisatasud (valveaja, täiendava teenistusülesande, ületunnitöö vms eest).
Siseminister kehtestab määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad,
diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude
maksmise alused ja ulatuse. Määruse järgi on politseiametnikel 17 palgaastet ning need on
kehtestatud kindla summana, s.t ühele astmele vastab üks fikseeritud rahasumma. Näiteks
jäävad juhtivspetsialisti ametikoha palgaastmed vahemikku 7–14, mis määruse järgi on
vahemikus 1365–1965 eurot. Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmed on komissar,
ülemveebel, vanemkomissar, politseileitnant ja politseikapten. Juhtivspetsialisti ametikoha
teenistusastmetasu jääb vahemikku 43–76 eurot. Seega saab juhtivspetsialisti ametikoha
politseiametniku ametipalk jääda vahemikku 14082–20413 eurot. Kui kiisireservis olev isik
nimetatakse kriisi ajal politseiteenistusse, siis oleneb tema palk sellest, millisele ametikohale ta
nimetatakse, mis teenistusaste on sellel ametikohal ning kas ülesannete iseloomuga kaasneb ka
mõne lisatasu maksmine.
Kui abipolitseinik asub kriisi ajal täitma abipolitseiniku ülesandeid ega saa samal ajal teha oma
põhitööd, ei ole tööandjal kohustust maksta abipolitseinikule ka töötasu. Selleks, et
abipolitseiniku ega tema perekonna sissetulek ei väheneks ajal, kui kriisireservis olev isik
kaasatakse kriiside ajal politseid abistama, kehtestatakse seaduses võimalus maksta
abipolitseinikule toetust. Sellise võimaluse loomisega suurendatakse abipolitseinike osalust
riigi abistamisel erinevate kriiside ajal, et tagada inimeste turvalisus ja avalik kord. Toetust
makstakse abipolitseinikule üksnes sel juhul, kui abipolitseinik kutsutakse PPA peadirektori
2 Minimaalne juhtivspetsialisti politseiametniku palk = minimaalne palgamäär + minimaalne teenistusastmetasu.
3 Maksimaalne juhtivspetsialisti politseiametniku palk = maksimaalne palgamäär + maksimaalne teenistusastmetasu.
19
haldusakti alusel kriiside ajal politseid abistama ning abipolitseiniku töö- või teenistussuhe
tööandjaga peatub. Kuna tasu maksmise eelduseks on isiku osalemine kriiside ajal PPA
tegevuses, maksab abipolitseinikule toetust PPA.
Toetuse arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine
brutokuupalk. Kriiside ajal abipolitseinikena kaasatud kriisireservis olevatele isikutele
makstakse Eesti keskmist palka. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aasta märtsi
keskmine brutokuupalk 1451 eurot. See on võrreldav politseiametniku palgaga, mida hakatakse
maksma kriiside ajal politseiteenistusse võetud politseiametnikele.
Abipolitseinikule kriiside ajal politsei tegevusse kaasamise eest makstava toetuse tingimused,
ulatuse ja korra kehtestab siseminister määrusega.
Sarnane regulatsioon on ka Kaitseliidu (edaspidi KalS) seaduses, mis lisati sinna 22. aprillil
2020. aastal jõustunud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise
seadusega (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed). KalS-i §
67 lõikes 5 on sätestatud, et eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele,
kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra
lahendamisel hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagamisel
korrakaitseseaduse § 161 lõike 1 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise
seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel, maksta tasu.
Paragrahvis 10829 sätestatakse kriisireservis oleva isiku kulude hüvitamine, millele
kohaldatakse kehtiva APolS-i abipolitseinikule kulude hüvitamise regulatsiooni. Kulude
hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada kriisireservis
oleva isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud on
majutus- , transpordi-, side- ja muud väljaõppes osalemisega seotud vajalikud kulud.
Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriisi ajal politseiametniku ametikohale, siis kohalduvad
talle politseiametnikule ettenähtud soodustused. Politseiametnikule makstakse palka,
väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega
kaasneb elukohavahetus ja hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses
teenistusülesannete täitmisega. Nagu ka teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka
politseiametniku lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud mõistlikud
lähetusega seotud kulud.
Kui kriisireservis olev isik kaasatakse kriiside ajal politsei tegevusse, kohaldatakse tema suhtes
APolS-is kulude hüvitamise kohta sätestatut. APolS-i järgi hüvitab PPA abipolitseiniku
transpordi-, side- ja muud ettenähtud ja temale ülesande täitmiseks vajalikud kulud. Kui muidu
hüvitab abipolitseiniku tervisenõuete kulud abipolitseinik ise, siis APolS-i kulude hüvitamise
sättes antakse PPA-le õigus teatud juhul hüvitada abipolitseiniku tervisekontrolli kulutusi. Kõik
abipolitseiniku kohta sätestatu kehtib ka kriisireservis oleva isiku kohta ajal, kui teda ei ole veel
kriiside lahendamiseks nimetatud politseiametniku ametikohale ega kaasatud politsei tegevusse
abipolitseinikuna.
Kriisireservis oleva isiku väljaõppes osalemisega tekkivate kulude hüvitamise piirmäära ja
korra kehtestab PPA peadirektor haldusaktiga.
PPVS-i 52. peatüki 4. jaos sätestatakse PPA kriisireservis oleva isiku nimetamine
politseiteenistusse politseiametniku ametikohale. PPA kriisireservis oleva isiku võib kriisi
lahendamise ajaks nimetada PPA koosseisuvälise politseiametniku ametikohale.
20
Politseiametniku ametikohale nimetamine on seotud PPA peadirektori haldusaktiga, mille
alusel kriisi ajal kutsutakse kriisireservis olev isik kohale ja nimetatakse politseiametniku
ametikohale.
Kui PPA kriisireservis olev isik nimetatakse politseiteenistusse politseiametniku ametikohale,
kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded,
sotsiaalsed tagatised ja hüved. Politseiteenistus on reguleeritud PPVS-i 5. peatükis, mille kõiki
sätteid kohaldatakse ka kriisireservis olevale isikule, kes kriiside ajal nimetatakse
politseiametniku ametikohale. See tähendab, et kriisireservis oleva isiku nimetamise korral
politseiametniku ametikohale peab ta vastama politseiametniku kutsesobivus-, haridus-,
tervise-, kehalise ettevalmistuse jm õigusaktidest tulenevatele nõuetele nagu laitmatu taust ja
politsei ülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused. Talle väljastatakse vormiriietus ja
ametitõend, tal on õigus saada politseiametniku palka ja hüvitist hukkumisel või vigastuse
saamisel. Politseiametniku ametikohale nimetatud kriisireservis oleva isiku suhtes kohaldatakse
politseiametniku töö- ja puhkeaega ja muud töökorraldust (näiteks tööajakava) reguleerivaid
sätteid. Talle kohaldatakse politseiametnike ergutusi ja distsiplinaarvõimu. Politseiteenistusse
nimetatud kriisireservis oleval isikul on pädevus täita politsei ülesandeid, sh kohaldada vahetut
sundi, kasutada politsei erivahendeid.
PPVS-i 52. peatüki 5. jao §-s 10831 sätestatakse PPA kriisireservis oleva isiku staatusest
vabastamine.
Lõikes 1 sätestatakse kriisireservis olev isiku staatusest vabastamise alused. Muudatuste järgi
vabastatakse kriisireservis olev isik PPA kriisireservis oleva isiku staatusest PPA otsusega:
1) politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku algatusel;
2) tema mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
3) seoses politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku sobimatu käitumisega, sealhulgas kui
politsei ja piirivalve kriisireservis olev isik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub
muul viisil õigusvastaselt;
4) politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku surma korral.
Esimene vabastamise alus on kriisireservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks PPA
kriisireservi nimetatud isiku staatusest. PPA kriisireservi kandideeriv isik annab nõusoleku
osaleda kriisireservi väljaõppes ning kriiside ajal tema nimetamiseks politseiametnikuks või
kaasamiseks abipolitseinikuna. Kui isik algatab enda kriisireservist vabastamise omal soovil,
siis sisult võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse kriisireservis oleva isiku staatusest.
Sellisel juhul ei pea kriisireservis olev isik oma soovi põhjendama, kuid ta peab oma
vabastamist soovima mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste, mida
ei saa kindlaks määrata lähtudes kindlast ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata iga
üksikjuhtumi asjaolude järgi. Antud juhul ei saa mõistliku aja all silmas pidada tundides
loetavat aega, kuna kriisireservis oleva isiku vabastamisega kriisireservis oleva isiku staatusest
kaasnevad ka menetlusprotsessid, nagu PPA otsuse tegemine, varustuse tagastamine jms. Erisus
kehtestatakse kriiside ajal kriisireservis oleva isiku staatusest vabastamisest ette teatamise kohta
ja sel juhul on etteteatamise tähtaeg pikem.
Teise vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui kriisireservis olev isik ei vasta enam
kriisireservis oleva isiku nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuded
on kehtestatud arvestades kriisireservis oleva isiku ülesandeid. Kui tema tervis või kehaline
ettevalmistus ei vasta enam nõuetele, siis ei ole ta ka võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega
võib kaasneda ka see, et kriisireservis olev isik võib ülesande täitmisel viga saada või seada
21
ohtu teised kriisireservis olevad isikud või kriisireservi välised isikud, kelle heaks ta ülesandeid
täidab.
Kolmanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui kriisireservis olev isik vabastatakse isiku
sobimatu käitumise tõttu, näiteks, kui PPA kriisireservis olev isik rikub avalikus kohas
käitumise nõudeid, käitub õigusvastaselt või vääritult. PPA kriisireservis oleva isiku võib
kriisireservis oleva isiku staatusest vabastada ka siis, kui ta käitub sobimatult, õigusvastaselt
või vääritult ka väljapool kriisireservi tegevust. Kriisireservis olev isik on seotud PPA-ga ning
tema ebasobiv käitumine heidab varju ka PPA-le kui riigiasutusele, kelle töö sisu on muu hulgas
tagada õigusnormide austamine ja neist kinnipidamine, see tähendab, et õigusnorme peavad
austama kõik, kes on PPA-ga seotud, s.t PPA politseiametnikud, ametnikud ja töötajad ning
abipolitseinikud, vabatahtlikud merepäästjad ja kriisireservis olevad isikud.
Avalikus kohas käitumise nõuete rikkumine võib tähendada teiste inimeste rahu rikkumist või
teise inimese löömist. Õigusvastane käitumine tähendab süüteo, s.t kas kuriteo või väärteo
toimepanemist.
Vääritu teo mõistet on Riigikohus avanud lahendis 3-3-1-70-03 ja on seda üle korranud lahendis
3-3-1-96-10. Riigikohus on leidnud, et väärituks teoks peetakse süülist tegu, mis on vastuolus
üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib
ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või
väljaspool teenistust. Diskrediteerimisega on seejuures tegemist üksnes siis, kui selline tegu on
oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Olulisuse
kriteeriumi sisustamisel tuleb arvestada, kuivõrd taunitav oli tegu, lähtudes üldisest
õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja
usaldusväärsust. Diskrediteerimine kui vääritu tegu eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või
ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul on vastutuse
tekkimiseks vajalik põhjuslik seos ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning
saabunud tagajärje vahel.
Loodava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on ka teistes vabatahtlikke puudutavates
seadustes. Kehtiva APolS-i § 42 reguleerib abipolitseiniku staatusest vabastamist.
Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest PPA peadirektori või tema volitatud
ametniku otsusega:
1) abipolitseiniku algatusel;
2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 (abipolitseinikule esitatavad nõuded)
ja 5 (isikud, keda ei võeta abipolitseinikuks, näiteks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo
eest, ei sobi käitumise poolest, ei ole teovõimeline jms) ning § 8 lõikes 4 (täiendusõppe läbimine
vähemalt kord aastas) sätestatud tingimustele või
3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas, kui abipolitseinik rikub avalikus
kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt;
4) abipolitseiniku surma korral.
Abipolitseiniku seaduse 633 SE seletuskirjas on selgitatud: „Kehtiva APolS § 9 järgi
vabastatakse abipolitseinik kohustustest politseiasutuse juhi või politseipeadirektori
käskkirjaga omal soovil, seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, kui ta ei vasta
abipolitseiniku seaduses esitatud nõuetele, kohalike omavalitsuste põhjendatud taotlusel või
muudel põhjustel, mida politseiasutuse juht peab oluliseks.
22
Eelnõuga muudetakse kõnealust sätet selliselt, et abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku
staatusest politseiasutuse juhi käskkirjaga. Kehtiva seaduse sõnastust „abipolitseiniku
kohustustest vabastamine“ ei saa pidada kõige õnnestunumaks, kuna kõnealust sätet on
võimalik tõlgendada selliselt, et abipolitseinik küll vabastatakse tema kohustustustest, kuid ta
jääb endiselt abipolitseinikuks. Eelnõuga parandatakse sõnastust selliselt, et abipolitseinik
vabastatakse abipolitseiniku staatusest, mis iseloomustab paremini sätte mõtet – isik ei ole
enam abipolitseiniku staatuses, ta ei tohi politseitöös osaleda ning tal puuduvad õigused
abipolitseiniku ülesannete täitmiseks. Ühtlasi on eelnõuga loobutud põhimõttest, et
abipolitseiniku võib abipolitseiniku staatusest vabastada nii politseiasutuse juht kui ka
politseipeadirektor. Eelnõu kohaselt vabastab abipolitseiniku sellest staatusest üksnes
politseiasutuse juht. Politseipeadirektorist on loobutud õigusselguse ja praktilisuse kaalutlustel.
Regulatsioon tagab selle, et isiku vabastab staatusest talle staatust omistaval ametiastmel olev
politseiametnik ehk politseiasutuse juht. Politseipeadirektorile nimetatud volituse andmine
looks kattuva pädevuse ja ei omaks praktilist vajadust.
Eelnõu kohaselt vabastatakse abipolitseinik abipolitseiniku staatusest abipolitseiniku algatusel,
tema mittevastavusel abipolitseinikule esitatud nõuetele (kutsesobivus, tervisenõuded,
teovõime, karistatus jm) ning seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, seal hulgas kui
abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub muul viisil õigusvastaselt või riigi
korrakaitseülesande täitmiseks volitatud isikule sobimatult.
Oma sisult ja olemuselt on nimetatud vabastamise alused samad, mis ka kehtivas seaduses.
Kuivõrd abipolitseinik peab järgima avaliku teenistuse eetikakoodeksit, siis on põhjendatud
staatusest vabastamise alusena ette näha ka abipolitseinikule sobimatut käitumist. Võrreldes
kehtiva seadusega on eelnõust välja jäetud abipolitseiniku staatusest vabastamise alusena
kohalike omavalitsuste taotlus ning muud põhjused, mida politseiasutuse juht peab oluliseks.
“Muud põhjused“ jätab vabastamise alused liialt lahtiseks ning see ei ole piisavalt õigusselge
ja määratletud, mis jätaks aga omakorda asutuse juhile liialt laia kaalutlusõiguse teostamise
pädevuse. Kohalike omavalitsuste taotlus on eelnõust välja jäetud põhjendusel, et nimetatud
õigus ei ole kehtivas regulatsioonis põhjendatud. Abipolitseinikul ei ole mingit erilist suhet
kohaliku omavalitsusega politsei ülesande täitmisel. Kohalikul omavalitsusel on võrdne õigus
kõigi isikutega pöörduda politseiasutuse juhi poole kaebusega, märgukirjaga, mis saab olla
aluseks politseiasutuse juhile abipolitseiniku suhtes tema staatuse otsustamiseks.
Seadus täpsustab abipolitseinikule sobimatu käitumise sisu ja näeb ette, et kindlasti on nendeks
olukorrad, kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub muul viisil
õigusvastaselt või riigi korrakaitseülesande täitmiseks volitatud isikule sobimatult.“
Vabatahtliku päästja vabastamist vabatahtliku staatusest reguleerib päästeseaduse § 43.
Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest Päästeameti peadirektori või
tema volitatud isiku käskkirjaga:
1) vabatahtliku päästja algatusel;
2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 (vabatahtlikule päästjale esitatavad
nõuded) sätestatud tingimustele või §-s 34 (isikud, keda on keelatud vabatahtlikuks päästjaks
võtta, näiteks alkoholi- või narkosõltlane, psüühikahäirega jms) nimetatud alustel;
3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega.
Päästeseaduse 514 SE seletuskiri selgitab väga lakooniliselt: „Eelnõu § 46 sätestab abipäästja
staatusest vabastamise alused, milledeks on:
1) abipäästja algatus;
23
2) tema mittevastavusel abipäästjale esitavatele nõuetele;
3) abipäästjale sobimatu käitumisega.
Abipäästja vabastatakse abipäästja staatusest päästekeskuse juhi käskkirjaga, mis tuleb
abipäästjale ka teatavaks teha.“
Neljanda vabastamise alusena sätestatakse kriisireservi nimetatud isiku surm.
Lõikes 2 sätestatakse, et politsei ja piirivalve kriisireservi nimetatud isik on kohustatud kriisi
ajal kriisireservis oleva isiku staatusest vabastamise avalduse esitama 60 kalendripäeva enne
soovitavat vabastamist. See kehtib nii kriisireservis olevate politseiametnike kui abipolitseinike
kohta. Tavapäraselt peab isik esitama enda teenistusest vabastamise avalduse 30 kalendripäeva
enne soovitud vabastamist. Erisus kehtestatakse selleks, et PPA-l oleks kriiside ajal võimalik
järjepidevalt ülesandeid täita, kuna pikem etteteatamise tähtaeg pikendab võimalust uut inimest
värvata. See on eriti oluline, kui tegemist on sellise ametikohaga, millel töötamine ei saa
katkeda. Pikem etteteatamise tähtaeg on seotud sellega, et kõik kriisireservi nimetatud isikud
loetakse riigikaitselisel teenistuskohal olevateks isikuteks ning see toob kaasa teatud piirangud
kaitseväekohustusele ja mobilisatsioonile.
Sarnane regulatsioon on ka RiKS-i § 51 lõikes 2, milles on sätestatud, et kõrgendatud
kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt omal
soovil vabastamise või töölepingu lõpetamise korral peab isik esitama tööandjale avalduse
vähemalt 60 päeva enne soovitavat ametikohalt vabastamist või töölepingu lõppemist. Kui isik
ei ilmu riigikaitselise töökohustuse täitmisele, on RiKS-i järgi talle ette nähtud rahatrahv.
PPA kriisireservis oleva isiku staatusest vabastamise etteteatamisel tehakse erand neile
isikutele, kellel on mõjuv põhjus enne tähtaja saabumist vabastamiseks. Näiteks, kui tema
terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kriisireservis oleva isiku
ülesandeid täita.
Lõikes 3 sätestatakse, et PPA kriisireservis oleva isiku vabastamise asjaolud tuvastatakse
haldusmenetluses. Kõne all on juhud, kui kriisireservis olev isik vabastatakse kriisireservis
olevale isikule sobimatu käitumise tõttu, näiteks vääritu teo või süüteo toimepanemise tõttu.
Kriisireservis olev isik ei ole PPA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata
politseiametniku distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende
kriisireservis olevate isikute suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale.
Siis kohaldatakse kriisireservis olevale isikule ka politseiametniku distsiplinaarvõimu
regulatsiooni. Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule politseiametniku
distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi karistuste pärast.
PPVS-i järgi on politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused noomitus, rahatrahv kuni
tema kümnekordse päevapalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni kuueks kuuks,
teenistusastme alandamine ühe teenistusastme võrra üheks aastaks, teenistusest vabastamine.
Karistusena rahatrahvi määramine politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule ei ole
otstarbekas ega mõistlik. Kuna kriisireservis olev isik osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja
enamiku aega tasuta, ei ole teda õige karistada rahaliselt, mis tähendaks, et ta maksab riigi heaks
tasuta ülesannete täitmise eest veel peale. Kui PPA kriisireservis olev isik paneb toime süüteo
tunnustega teo, siis saab teda karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. PPA
kriisireservis oleva isiku ametipalka ei saa karistusena vähendada, kuna talle ei maksta
ametipalka, välja arvatud juhul, kui ta kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale.
24
Ka ei saa kriisireservis oleva isiku teenistusastet alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud
politseiametniku ametikohale nimetamise korral.
Kriisireservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on
aga PPA-l juhul, kui tuvastatakse kriisireservis oleva isiku ebasobiv käitumine, kuid teda ei
soovita kriisireservis oleva isiku staatusest vabastada, võimalik temaga pidada vestlus, juhtida
tähelepanu sellele, et tegemist oli ebasobiva käitumisega ja vestlus ka fikseerida. Oluline on ka
see, et distsiplinaarkaristusi ei ole ette nähtud ka abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele
ega vabatahtlikele merepäästjatele.
PPA kriisireservis oleva isiku vabastamine kriisireservis oleva isiku staatusest sätestatakse
kõnesoleva eelnõuga eraldi. Politsei ja kriisireservis oleva isiku vabastamise asjaolude
väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu distsiplinaarmenetluses, on ka
haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine, eesmärgipärasus ja efektiivsus,
otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan peab haldusmenetluses
menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas tähtsust omavaid
dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse. Kui menetluse
tulemusel selgub, et politsei ja piirivalve kriisireservis olev isik on toime pannud teo, mille
pärast ta vabastatakse PPA kriisireservis oleva isiku staatusest, siis vormistatakse selle kohta
otsus (haldusakt), millele saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse.
Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiteenistusse
politseiametniku ametikohale, kohaldatakse talle politseiametniku distsiplinaarvõimu
regulatsiooni, mis on sätestatud PPVS-is. See tähendab, et kui kriisireservi nimetatud isik, kes
on nimetatud politseiametniku ametikohale, paneb toime distsipliinirikkumise, saab teda muu
hulgas karistada ka politseiteenistusest vabastamisega.
Kui kriisireservis olev isik nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiteenistusse
politseiametniku ametikohale, kohaldatakse talle PPVS-i politseiametniku distsiplinaarvõimu
regulatsiooni. See tähendab, et kui politseiametniku ametikohale nimetatud kriisireservis olev
isik paneb toime distsipliinirikkumise, saab teda muu hulgas karistada ka politseiteenistusest
vabastamisega.
Kriisireservi nimetatud isiku vabastamisel kriisireservi nimetatud isiku staatusest kohaldatakse
haldusmenetluse üldisi põhimõtteid. Samas kehtivad ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele
haldusmenetluse üldised põhimõtted, s.o HMS-is sätestatud põhimõtted. Nii on ATS-i
käsiraamatus selgitatud, et „haldusmenetluses kehtivatest üldistest normidest olgu esile toodud,
et distsiplinaarmenetluses tuleb järgida järgmisi norme:
- haldusakti kehtivuse eeldused (HMS § 61);
- haldusakti kättetoimetamine (HMS § 62 lg 2 p 1) (vt lähemalt ATS § 4 komm
dokumendi kättetoimetamise osas) (vt lähemalt ATS § 2 komm dokumendi
kättetoimetamise osas);
- vaidlustamisviide (HMS § 57) (vt täpsemalt ametikohale nimetamise haldusakt, samuti
vabastamise haldusakt);
- protokollimine (HMS § 18);
- tõendid (HMS § 38).“
Politseiametnik vabastatakse distsipliinirikkumise eest teenistusest ATS-i alusel. Selle kohaselt
võib ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline,
eelkõige kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus
25
ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud
teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv, rikkumine on tekitanud
ametiasutusele olulise varalise kahju, rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet,
rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute
huvidele või avalikule huvile olulise kahju.
Kui politseiametniku ametikohale nimetatud isik vabastatakse politseiteenistusest seetõttu, et
ta on toime pannud olulise distsipliinirikkumise, on see alus ta kriisireservi nimetatud isiku
staatusest vabastada. Kriisireservis ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada
kriiside lahendamisesse politseiametnikuna, kui ta ei sobi politseiametnikuks.
Eelnõu § 2 järgi muudetakse APolS-i, et võimaldada kriisiajal kiiremat väljaõpet, ühtlustada
abipolitseinike sotsiaalsed tagatised ametnike tagatistega ning võimaldada abipolitseinikul
teatud politsei ülesannete täitmisel saada tööandjalt tasustamata puhkust.
Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse APolS-i § 8 lõikega 11 sätestades võimaluse, et
hädaolukorra lahendamise, eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal võib PPA peadirektori
korraldusel lühendada esmase õppe 20 tunnile, järgides käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel
kehtestatud nõudeid. Abipolitseinikul on kohustus pärast vastava olukorra lõppemist ühe aasta
jooksul kohustus läbida esimese astme õpe täies mahus, s.o 40 tundi. Muudatus võtab arvesse
2007. aasta aprillikuu massirahutuste ajal saadud kogemust ning edaspidi kriisiajal tekkida
võivat vajadust kiiresti värvata juurde abipolitseinikke, et politseile langenud lisakoormuse
olukorras täita avaliku korra tagamisega seotud ülesandeid. Muudatusega vähendatakse küll
ajutiselt väljaõppe mahtu, ent valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustatakse need
kriisiolukorda arvestades olulised väljaõppe nõuded, sh õpiväljundid, mida õppega tuleb
saavutada, et isikud saaks abipolitseinikuna lubada politseitegevusesse politseiametniku
juhendamisel osalema. 20 tunni jooksul on võimalik abipolitseinikuks soovijale õpetada
korrakaitse valdkonnas esmatähtsaid teadmisi ja oskusi (erimeetmete kohaldamine, sund,
enesekaitse jms) ning lükata edasi nt piirkondlikku politseitööd ja ennetustegevust puudutavad
loengud ja seminarid. Samasugust kindla suunitluse ja mahuga kiirõpet rakendati 2020. aasta
märtsis väljakuulutatud eriolukorra ajal, et koolitada politsei tegevustesse kaasatud Kaitseliidu
liikmeid.
Eelnõu § 2 punkti 2 järgi täiendatakse seadust abipolitseiniku õigusega saada tasustamata
lisapuhkust 30 kalendripäeva aastas, kui abipolitseinik osaleb abipolitseiniku ülesannete
täitmisel järgmistel juhtudel:
1) riigi julgeoleku tagamiseks;
2) riigikaitse vajadusel;
3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks;
4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede
kõrvaldamiseks;
5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik
katkestada või lõpetada;
6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
Eespool loetletud juhtumite korral võib PPA-l olla vajadus lisatööjõu järele ja abipolitseinikud
on kõige pädevamad sellistes situatsioonides politseid abistama. Abipolitseinikud on saanud
asjakohase väljaõppe ja tegutsevad ka tavapärases olukorras vabatahtlikena politseid abistades.
Muudatusega luuakse võimalus kaasata abipolitseinikud ettenägematutel ja erakorralistel
26
juhtumitel politsei ülesannete täitmisesse, tagades samal ajal abipolitseinikule toetuse
maksmise.
Teisalt on tööandjale oluline teada, millistel juhtudel on ta kohustatud lubama oma töötaja
puhkusele abipolitseiniku ülesannete täitmiseks. Tööandjal on oluline teada, et tema töötajal on
õigus saada lisapuhkust ainult sel juhul, kui riik vajab abi erandkorras ja erakorralise sündmuse
lahendamiseks, s.t tegemist peab olema suure rahutuse, loodusõnnetuse, metsapõlengu või muu
kriisiga. Tööandjat ei kohustata andma oma töötajale lisapuhkust abipolitseiniku tavapäraste
ülesannete täitmisel osalemiseks.
Sarnane regulatsioon on ka Kaitseliidu seaduses, mille järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus
struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva
tasustamata lisapuhkust järgmiste ülesannete täitmiseks:
1) tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmine ja korraldamine kaitseväeteenistuse seaduse
alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras,
2) kaasamine järgmiste korrakaitseorgani ülesannete täitmiseks:
a) päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras,
b) eriolukorra tööde tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine
eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras,
c) erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise seisukorra seaduses sätestatud
korras,
d) küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse juhtimisel,
e) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra
seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmisse,
f) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku
ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud
korras.
3) kaasamine järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmiseks:
a) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses,
b) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses,
c) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös.
Nii abipolitseinikel edaspidi kui ka Kaitseliidu liikmetel juba kehtiva õiguse järgi on õigus
tasustamata puhkusele, mida tööandja on kohustatud andma, kui on tekkinud olukord, mil riigil
(Kaitseväel, politseil, päästeasutusel vms asutusel) on vaja lisatööjõudu, et olukorda lahendada.
Taotluse saada abipolitseiniku tasustamata puhkust esitab abipolitseiniku tööandjale PPA
peadirektor või tema volitatud isik, kes võib olla näiteks prefekt või abipolitseinike üksuse juht.
PPA on kõige pädevam hindama, kas tegemist on sellise juhtumiga, et on vaja kaasata
lisajõudusid, ja oskab tööandjale esitatavas taotluses põhjendada, miks peab tööandja
võimaldama töötajale lisapuhkust, mida tööandja ei ole plaaninud.
Tööandja ei pea lisapuhkuse ajal säilitama oma töötajale keskmist tasu, kuid vajaduse korral
hüvitab PPA politsei ülesannetesse kaasatud abipolitseinikule puhkuse ajal saamata jääva tasu.
Toetuse saamiseks peab erakorralise juhtumi lahendamisesse kaasatud abipolitseinik esitama
PPA-le taotluse. Kui taotleja on õigustatud toetust saama, võetakse toetuse arvutamise aluseks
abipolitseiniku keskmine palk. Enamik abipolitseinikke on tööealised inimesed, kellel on pere,
lapsed ja rahalised kohustused. Abipolitseinik on vabatahtlik ja tavapärases olukorras täidab ta
politsei ülesandeid ilma selle eest tasu saamata oma vabast ajast. Sellisel juhul saab vabatahtlik
täita tööülesanded oma alalises töökohas ja saada selle eest tasu ning abipolitseiniku tegevuses
27
osaleda näiteks laupäeval, kui tal tööpäeva ei ole. Kui aga riigil tekib vajadus kaasata
abipolitseinikud politsei ülesannete täitmisesse ka sellel ajal, kui abipolitseinik peaks täitma
oma tavapäraseid ülesandeid põhitöökohal, peab riik tagama ka selle, et abipolitseinikul oleks
võimalik täita oma rahalised kohustused näiteks pankade eest. See tähendab, et riik peaks
abipolitseinikule sel ajal maksma toetust, mis on sama suur kui tema tavapärane sissetulek.
Tööandja ei ole kohustatud maksma töötasu töötajale, kes tööd ei tee, seega tuleb töötajale, kes
täidab riigilt saadud ülesannet tagada sissetulek, et ta saaks võetud kohustused täita.
PPA poolt abipolitseinikule lisapuhkuse taotlemise ja selle eest makstava toetuse taotlemise ja
väljamaksmise korra kehtestab siseminister määrusega.
Eelnõu § 2 punktide 3–10 järgi muudetakse abipolitseinikele ja nende pereliikmete hüvitiste
regulatsiooni, kui abipolitseinik saab viga või hukkub abipolitseiniku ülesannete täitmisel.
Punkti 3 muudatus on seotud kutseliste eriteenistujate, s.t politseiametnike ja päästeteenistujate
hüvitiste ühtlustamisega vabatahtlike, s.t abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate hüvitistega.
Politseiametnikele ja päästeteenistujatele ning nende perekonnaliikmetele makstavaid hüvitis
reguleerib ATS, mille § 49 lõige 1 sätestab, et kui ametnik hukkub või sureb seoses
teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale
ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset
hüvitist kokku hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses.
Kehtiva APolS-i § 38 lõikes 1 on sätestatud, et kui abipolitseinik hukkub seoses abipolitseiniku
ülesande täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab
riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud
teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku 120-kordse politseiametniku madalaimale
palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. Siseministri määruse „Politseiametnike
palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning
lisatasude maksmise alused“ järgi on kehtiv politseiametniku madalaimale palgaastmele vastav
palgamäär 1075 eurot. Abipolitseiniku palk võib aga olla suurem ning on ebaõiglane, kui
abipolitseiniku hukkumise korral on tema perekonna hüvitis väiksem, kui teiste gruppide puhul.
Abipolitseiniku hukkumise või surma korral võetakse edaspidi aluseks sama palk, mis võetakse
aluseks ka teiste võrreldavate gruppide puhul. Nii võetakse vabatahtliku päästja hukkumise või
surma korral aluseks vabatahtliku päästja kümne aasta palk4, ametniku hukkumise või surma
korral võetakse aluseks hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmine palk5. Ametnike
hulka loetakse nii politseiametnikud, päästeteenistujad, prokurörid kui vanglaametnikud.
Kui abipolitseiniku töötasu või palk alalises töö- või teenistuskohas on väiksem, kui 1075 eurot,
võib väiksema aluspalga hüvitise aluseks võtmine riivata abipolitseiniku õiguspärast ootust.
Riigikohus on otsuses nr 3-4-1-20-04 asunud järgmisele seisukohale: „Õiguspärase ootuse
põhimõtte sisuks on, et igaühel peab olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et
õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt
isikule ebasoodsas suunas.“
Õiguspärane ootus ei laiene kõigile võimalikele õiguspositsioonidele, vaid „kaitseb isiku
õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud
realiseerima“ (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6-02, punkt 18 ja lahend nr 3-4-1-24-11, punkt 49).
4
PäästeS-i § 41 lõige 1
5
ATS-i § 49 lõige 1
28
Õiguspärane ootus on isikul tekkinud siis, kui:
a) õigusaktiga on lubatud, et isiku subjektiivne õigus saabub või säilib;
b) isik on asunud seda õigust teostama.
Õigusakti muutmisel isikule ebasoodsas suunas on tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte
riivega. Õiguspärase ootuse põhimõtte riive aga ei ole veel õiguspärase ootuse põhimõtte
rikkumine. Riigikohus on leidnud: „Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste
piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua
kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele
ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda.
Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega
eelistada, on seadusandja pädevuses“ (3-4-1-20-04, p 14).
Abipolitseiniku hüvitise aluspalga regulatsiooni muudetakse vaid etteulatuvalt ning isikud, kes
juba saavad hüvitist, saavad seda edasi kehtiva õigusega samadel alustel. Uus regulatsioon
hakkab kehtima edaspidise aja kohta, mitte tagasiulatuvalt. Seega ei teki õiguskindluse või
õiguspärase ootuse riivet.
Pealegi ei oleks võrdse kohtlemise seisukohalt õige kehtestada samasse gruppi kuuluvatele
isikutele eri tingimusi.
PS-i § 12 kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,
nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
PS kommenteeritud väljaandes selgitatakse: „/---/ Üldise võrdsuspõhiõiguse rikkumise
tuvastamine on kaheastmeline. Esimesel astmel tuleb tuvastada ebavõrdne kohtlemine,
eristamine ehk diferentseerimine, teisel tuleb seda õigustada. Esimest tuvastamise astet võib
analoogiliselt vabadusõigustega nimetada ka võrdsuspõhiõiguse kaitseala riive tuvastamiseks,
teist riive põhiseaduspärasuse kontrolliks.
Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi (RKÜKo 17.03.2003,
3-1-3-10-02, p 36; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 13; 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13).
Paragrahvi 12 lg 1 järgi on põhiõiguste adressaadid kohustatud kohtlema võrdses olukorras
olevaid isikuid ja isikute gruppe võrdselt. „Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb
samasuguseid olukordi käsitada ühte moodi” (RKHKm 24.03.1997, 3-3-1-5-97, p 4).
Riigikohus on korduvalt võtnud üldise võrdsuspõhiõiguse kaitseala kokku lausesse „Võrdseid
tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt” (alates RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p
17; RKÜKo 14.11.2002, 3-1-1-77-02, p 22; viimati RKÜKo 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 20).
Võrdsete võrdse kohtlemise käsk on suunatud kõigi põhiõiguste kandjate õiguslikule
võrdsusele.
Soovitatav on kohaldada üldist võrdsuspõhiõigust võrdses olukorras olevate isikute prima facie
(õiguslikult) võrdset kohtlemist nõudva õigusena. Kõige õnnestunumalt on selle sõnastanud
RKHK: „Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes
ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud
ühesuguste asjaolude korral.” (RKHKo 20.12.2001, 3-3-1-61-01, p 5; 12.12.2006, 3-3-1-65-06,
p 25.) „Põhiseaduse § 12 lg 1 esimene lause tagab õigusliku võrdsuse” (RKHKo 20.10.2008,
3-3-1-42-08, p 25). /---/
29
Kehtestades abipolitseinikele erinevad hüvitise maksmise alused oleks see ebavõrdne nende
suhtes, kelle hüvitise aluseks võetakse abipolitseiniku tegelik sissetulek, võrreldes nendega,
kelle hüvitise aluseks võetakse suurem palk, kui abipolitseiniku tegelik sissetulek on. Sellisel
juhul võib ka suurema sissetulekuga abipolitseinikul tekkida ootus, et talle makstakse suuremat
hüvitist kui tema tegelik sissetulek on. Hüvitise maksmise eesmärk on tagada abipolitseinikule
ja tema perekonnale sama sissetulek, mis neil oleks siis, kui abipolitseinikuga õnnetust ei oleks
juhtunud või ta ei oleks hukkunud. See tähendab, et abipolitseiniku vigastuse tõttu töövõime
vähenemise korral vigastuse tõttu või ülesannete täitmise tagajärjel hukkumise korral ei tohi
abipolitseiniku ega tema perekonna elukvaliteet halveneda. Hüvitise eesmärk ei peaks olema
abipolitseiniku ja tema perekonna sissetuleku suurendamine seetõttu, et isik soovib
vabatahtlikuna anda oma osa riigi turvalisusesse.
Punkti 4 kohaselt täiendatakse APolS-i sättega, mille kohaselt makstakse hukkunud
abipolitseiniku perekonnale tema 20 aasta keskmine palk, kui ta hukkub abipolitseiniku
ülesannete täitmisel tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või
ohu tõrjumise tagajärjel. APolS-i § 38 lõikes 1 on sätestatud hukkumise hüvitis 10 aasta
keskmise palga ulatuses, kui abipolitseinik hukkub ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi
tagajärjel. Samasugune regulatsioon on ka ATS-is ametniku, sh politseiametniku hukkumise
korral. Arvestades, et üha enam kaasatakse politsei tegevusse abipolitseinikke, on õiglane, et
ka nende hüvitised on politseinike hüvitistega sarnased.
ATS-i käsiraamatus on ametnikule või tema perekonnale hüvitise maksmise regulatsiooni
selgitatud järgmiselt: „PS § 25 tuleneb igaühe õigus nõuda endale tekitatud moraalse ja
materiaalse kahju hüvitamist. Kui kahju tekkis seoses tööandja kasuks töö tegemisega, siis
kannab kahju tekkimise riski tavapäraselt tööandja. ATS § 49 sätestatud juhtudel kohaldatakse
ametnikule, võrreldes töölepingu alusel töötavate isikutega, lihtsustatud menetlust, st ametnik
ei pea tõendama oma tegelikke kahjusid, vaid talle on määratud automaatselt väljamakstav
summa. Eriregulatsioon on vajalik, kuna ametnikud tegutsevad potentsiaalselt ohtlikemates
tingimustes – riiklik järelevalve, riigi julgeoleku tagamine, süütegude menetlemine jne.
Ametiasutuse töötajate töö iseloom on sarnane erasektori omaga, mistõttu laieneb neile sama
kaitse, mis teistele töölepingu alusel töötavatele isikutele (kahju hüvitamist saab nõuda VÕS-i
alusel, vt TLS § 40 lg 5 ja VÕS § 628 lg 5). Töötajale ei ole garanteeritud kindlaksmääratud
summat, vaid igal konkreetsel juhul vaadatakse, millises ulatuses suudab töötaja kahju ära
põhjendada.6“.
Hüvitise maksmine on lubatud, kui abipolitseiniku töövõime vähenes õnnetusjuhtumi
tagajärjel. Terminit „õnnetus“ kasutatakse õigusaktides tavaliselt tavakeeles levinud
tähenduses, kuid on ka erandeid. Nii on termin „tööõnnetus“ töötervishoiu ja tööohutuse
seaduses defineeritud järgmiselt: „Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus
tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval
vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.“ Kõnesoleva muudatuse mõttes tuleb iga
õnnetusjuhtumi korral vaadelda konkreetseid asjaolusid. Õnnetusjuhtumiks ei loeta olukorda,
mille abipolitseinik on tahtlikult põhjustanud. Näiteks ei maksta hüvitist, kui abipolitseinik on
pannud toime enesetapu või saanud viga alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine
joobes.
6 Töötajale tekkinud kahju hüvitamise kohta vt
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat_2011.pdf, § 40 komm, Võlaõigusseadus III.
Kommenteeritud väljaanne. 2009, P.Varul, I.Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 24 jj., samuti Riigikohtu lahend aadressil
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-51-12.
30
APolS-i järgi on abipolitseinik isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses
seaduses sätestatud alustel ja korras. Politsei tegevuses osalemine tähendab koos
politseiametnikuga abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesannete täitmist või politsei ülesandel
iseseisvalt ülesande täitmist. Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda
ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise
kõrvaldamisel. Seega täidavad teatud juhtudel politsei ülesandeid nii politseiametnikud kui ka
abipolitseinikud ning nende tööülesanded ja ka nende täitmisega seotud riskid on sarnased.
Samas on sotsiaalsed tagatised hukkumise või töövõime muutumise korral teatud mõttes
erinevad. Muudatustega võrdsustatakse abipolitseinike ja politseiametnike hüvitiste
regulatsioonid. See on abipolitseinike suhtes õiglane ja võrdne kohtlemine, kui arvestada, et
abipolitseinikud täidavad politsei abistamise ülesandeid, mis tagavad ohu ennetamise ja
tõrjumise ning avaliku korra. Lisaks annavad muudatused abipolitseinikule kindlustunde, et kui
temaga midagi juhtub, siis riik hoolitseb tema enda või tema lähedaste eest. See aga omakorda
võib olla motivaatoriks abipolitseinikega liitumiseks.
Punkti 5 järgi muudetakse abipolitseiniku vigastuse või haigestumise hüvitist, kui vigastus või
haigestumine tuvastatakse seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi
tagajärjel.
APolS-i § 38 lõike 2 punktides 1 ja 2 on sätestatud, et kui abipolitseinikul tuvastatakse
töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime seoses abipolitseiniku ülesannete
täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või
tekkinud haiguse tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes Eesti Töötukassa
poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest, järgmiselt:
1) osalise töövõime korral – politseiametniku 12-kordsele madalaimale palgaastmele vastava
palgamäära ulatuses;
2) puuduva töövõime korral – politseiametniku 60-kordsele madalaimale palgaastmele vastava
palgamäära ulatuses.
Esimese muudatusena sätestatakse, et vastavalt kahe või seitsme aasta keskmise palga
ulatuses makstakse hüvitist abipolitseiniku suhtes õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse
või tekkinud haiguse tõttu. Sättest jäetakse välja abipolitseinikule hüvitise maksmine tema
vastu vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu. Kehtiva
sõnastuse järgi makstakse abipolitseinikule ka tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel
saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme
aasta keskmine palk. Samas on politseinikele ATS-i alusel ette nähtud tema vastu toimepandud
ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või
tekkinud haiguse korral suurem hüvitis. Osalise töövõime korral makstakse ametnikule, sh
politseiametnikule, hüvitist tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses ja puuduva
töövõime korral tema 13 aasta keskmise palga ulatuses. Hüvitiste võrdsustamiseks täiendatakse
APolS-i samasuguse sättega.
Teise muudatuse põhjendused on samad eelnõu § 2 punkti 3 selgitustega, s.o hüvitise alust
muudetakse – töövõime kaotuse või osalise kaotuse korral ei võeta hüvitise maksmise aluseks
mitte politseiametniku madalaim palgamäär, vaid abipolitseiniku tegelik palk või töötasu.
Abipolitseinikud osalevad vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses ja muul ajal teevad
nad oma igapäevast tööd, mille eest neile makstakse palka või töötasu. Abipolitseiniku töötasu
või palk võib olla suurem, kui politseiametniku madalaim palgamäär, mistõttu tuleb ka hüvitise
maksmise aluseks võtta abipolitseiniku tegelik töötasu või palk.
31
Punkti 6 muudatusega eristatakse hüvitise maksmine töövõime vähenemise või kaotuse korral
õnnetusjuhtumi tagajärjel hüvitise maksmisest töövõime vähenemise või kaotuse korral
abipolitseiniku vastu toimepandud ründe tagajärjel. Viimasel juhul makstakse abipolitseinikule
töövõime osalise kaotuse korral kuni kaheksa aasta keskmine palk ja töövõime täieliku kaotuse
korral kuni 13 aasta keskmine palk. See tähendab, et peale seose tuvastamise abipolitseiniku
ülesande täitmisega tuleb hinnata ka juhtumi iseloomu.
Eesti Keele Instituudi veebilehel on sõna „rünne“ selgitatud järgmiselt: „äge ja vägivaldne,
sageli relvastatud kallaletung kellelegi, relvastatud kallaletung, kellegi füüsiline või vaimne
ründamine, kallaletung“. Seega saab ründeks lugeda teise isiku tahtlikku tegevust
abipolitseiniku vigastamiseks või surma põhjustamiseks.
Muudatusega võrdsustatakse politseiametnike ja abipolitseinike hüvitised vigastuse saamise
korral abipolitseiniku vastu toimepandud ründe tagajärjel. Hüvitised on võrreldes
õnnetusjuhtumiga seotud vigastuse korral makstavate hüvitistega suuremad. Arvestatud on, et
nii nagu politseiametnikul on ka abipolitseinikul tööülesandeid ohtlikum täita kui muudel
aladel, s.t on suurem oht, et keegi ründab abipolitseinikku.
Vt ka eelnõu § 2 punkti 3 ja punkti 5 esimese muudatuse selgitusi.
Punkti 7 muudatus on seotud eelnõu § 2 punkti 6 muudatusega, millega loetakse kehtiva
seaduse § 38 lõige 21 lõikeks 22 ja täiendatakse lõikega 21 uues sõnastuses. APolS-i § 38
lõikes 21 sätestatakse abipolitseinikule hüvitise maksmine, kui tema töövõime on vähenenud
tema vastu toime pandud vägivalla tagajärjel. APolS-i § 38 lõigetes 21 (pärast muudatust
lõige 22) ja 3 on sätestatud, et seose isiku töövõime ulatuse ja abipolitseiniku ülesannete täitmise
tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral
Sotsiaalkindlustusamet ATS-i §-s 491 sätestatud korras, ning hüvitis makstakse välja osade
kaupa. Kehtiva APolS-i § 38 lõigetes 21 (pärast muudatust lõige 22) ja 3 viidatakse sama
paragrahvi lõikele 2, kuid pärast muudatust on vaja viidata ka lõikele 21.
Punkti 8 järgi muudetakse ühekordse hüvitise maksmisel arvesse võetavat aluspalka.
Kehtiva APolS-i § 38 lõike 9 kohaselt maksab riik abipolitseinikule, kes seoses abipolitseiniku
ülesande täitmisega on õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saanud
kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, ühekordset hüvitist ühekordse
politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. Muudatuse järgi
maksab riik edaspidi abipolitseinikule, kellel seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega
väheneb või kaob ajutiselt töövõime, ühekordset hüvitist tema põhiteenistuskoha töötasu või
palga ulatuses.
Vt lisaks eelnõu § 2 punktide 3–6 selgitusi.
Punkti 9 kohaselt täiendatakse APolS-i seadust sättega, milles sätestatakse, et kui
abipolitseiniku ülesandeid täitev abipolitseinik ei töötanud hukkumisele või vigastada
saamisele eelneval ajal, võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise
ajal kehtinud palga alammäär. Kehtivas õiguses ei ole seda reguleeritud.
APolS-i lisatakse säte selle kohta, mis palk võetakse aluseks, kui abipolitseinik ei ole enne
hukkumist või viga saamist töötanud. Sel juhul võetakse aluseks palga alammäär. Sama
regulatsioon on ka vabatahtliku päästja kohta, mille kohaselt võetakse hüvitise arvutamise
32
aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud palga alammäär, kui päästetööl osalev
vabatahtlik päästja ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal.
Punkti 10 järgi muudetakse hüvitiste arvutamise, maksmise ja ulatuse korra kehtestamise
pädevust.
APolS-i § 38 lõike 12 kohaselt kehtestab abipolitseiniku hukkumise, vigastuse, töövõime
kaotuse või vähenemise hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse Vabariigi
Valitsus määrusega. Muudatuste järgi kehtestab hüvitiste määruse edaspidi siseminister kui
valdkonna eest vastutav minister.
Normitehnika käsiraamatus on selgitatud: „Volitatava valik sõltub esmajoones reguleeritava
küsimuse olulisusest ehk sellest, kas rakendusakti sisu üle peaks otsustama valitsus või
minister. Kui tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, siis on volitusnormi kavandamisel
kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Kui küsimus puudutab teataval määral
ka teise ministeeriumi valitsemisala, siis tuleb kaaluda, kas piirduda Vabariigi Valitsuse
seaduse § 49 lõike 2 kohaselt teise ministriga kooskõlastamisega või kavandada volitusnorm
valitsuse määruse kehtestamiseks. Reglemendi § 6 lõike 2 kohaselt ainult ministeeriumi ja tema
valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid ei pea
kooskõlastamiseks esitama.“.
Abipolitseiniku hukkumise, vigastuse, töövõime kaotuse või vähenemise hüvitiste ja kulude
arvutamise ning maksmise kord ja ulatus on Vabariigi Valitsuse määruses reguleeritud samadel
põhimõtetel, mis on sätestatud siseministri määruses „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja
hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude
arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“. Kuna abipolitseinike tegevus kuulub
Siseministeeriumi valdkonda, on mõistlik anda abipolitseinike hüvitise määruse kehtestamise
õigus siseministrile. Määruste muudatused kooskõlastatakse alati vähemalt Justiits-, Sotsiaal-
ja Rahandusministeeriumiga.
Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse TuMS-i.
Kehtiva TuMS-i § 19 lõike 3 punkti 12 järgi ei maksustata tulumaksuga ametniku (ATS-i § 49),
kaitseväelase (KVTS-i § 196 lõiked 1 ja 7), kaitseliitlase (KaLS-i § 61 lõikes 4–5), salajasele
koostööle kaasatud isiku (PPVS-i § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242), abipolitseiniku
(APolS-i § 38), vabatahtliku päästja (PäästeS-i § 41) ning eriolukorra tööle rakendatud isiku
(HOS-i § 44) hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist või toetust.
See tähendab, et sellelt hüvitiselt ei pea maksma tulumaksu. Kui PPA kriisireservis olev isik
nimetatakse kriisi ajal politseiametnikuks ja ta teenistusülesannete täitmisel hukkub või saab
vigastuse, mille tagajärjel tema töövõime väheneb, kohaldatakse talle ATS-is sätestatud
hüvitise maksmise regulatsiooni. Kui PPA kriisireservis olev isik kaasatakse kriiside ajal
politsei ülesannete täitmisesse abipolitseinikuna ja ta nende täitmisel hukkub, sureb või saab
vigastuse, mille tagajärjel väheneb ta töövõime, kohaldatakse tema suhtes APolS-is sätestatud
hüvitiste maksmise regulatsiooni. Mõlema seaduse alusel makstavad hüvitised on
tulumaksuvabad. Muudatuste järgi lisatakse PPVS-i säte väljaõppe ajal kriisireservis oleva
isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise hüvitise kohta, mille korral on sel juhul
makstav hüvitis samasugune nagu need, mis juba on TuMS-i järgi tulumaksust vabastatud.
Seetõttu peab ka see hüvitis olema tulumaksuvaba, mistõttu lisatakse eelkirjeldatud juhul
makstav hüvitis TuMS-i tulumaksuvabade hüvitiste loetellu.
33
Muudatuste järgi täiendatakse PPVS-i ja APolS-i ka võimalusega maksta PPA kriisireservis
olevale isikule või abipolitseinikule tasustamata lisapuhkuse toetust (PPVS-i § 10828 lõige 2,
APolS-i § 371 lõige 2) ja kriisi lahendamisel PPA kriisireservis oleva isiku toetust (PPVS-i
§ 10828 lõige 7). TuMS-i järgi maksustatakse üldjuhul tulumaksuga saadud pensionid, toetused,
stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse
alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga
seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. Erand on tehtud seaduses või valla- või linnavolikogu
määruses sätestatud toetus, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või
teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning
asendusteenistuja, reservväelase ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse alusel makstav toetus.
Kehtestatava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on kehtivas KaLS-is, mille järgi on
Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust Kaitseliidu
ülesannete täitmiseks. Kaitseliidu tegevliikmele makstavalt lisapuhkuse hüvitiselt makstakse
tulumaks, kuid ei maksta muid makse, nagu sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse,
kogumispensioni makse jms. PPA kriisireservis olevale isikule või abipolitseinikule
tasustamata lisapuhkuse toetuselt tasutakse tulumaks samamoodi Kaitseliidu tegevliikmele
makstava tasustamata lisapuhkuse hüvitisega ja väljamakstav toetus võetakse arvesse
maksuvaba tulu arvutamisel. Tegemist on füüsilise isiku sissetulekuga, mis kuulub
tulumaksuga maksustamisele. Tulumaksu peab väljamakstavalt toetuselt kinni PPA.
Kriisireservis olevale isikule tasustamata lisapuhkuse toetuselt ei arvestata sarnaselt Kaitseliidu
tegevliikme hüvitisega sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset, kogumispensioni makset ega
muid makse.
5. märtsil 2012. aastal Riigikogus algatatud Kaitseliidu seaduse 190 SE eelnõu algteksti järgi
sooviti TuMS-i § 19 lõiget 2 täiendada pärast sõnu „vanemahüvitise seaduse“ tekstiosaga „ja
Kaitseliidu seaduse § 57 lõike 3“. Viimane on kaitseliitlasele lisapuhkuse hüvitamise säte ja
muudatus oleks tähendanud, et kaitseliitlasele makstav lisapuhkuse hüvitis maksustatakse
tulumaksuga. Sellel ajal kehtinud TuMS-i § 19 lõige sätestas, et tulumaksuga maksustatakse
saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad,
hasartmänguvõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja
loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
Seletuskirjas selgitati muudatust järgmiselt: „Paragrahviga 101 täiendatakse õigusselguse
eesmärgil tulumaksuseaduse § 19 lõiget 2 viitega, et KLi poolt lisapuhkuse ajal makstav hüvitis
on maksustatav tulumaksuga sarnaselt muudele hüvitistele. Tulumaksu peab väljamakstavalt
hüvitiselt kinni KL.“
Muudatus jäeti Riigikogus eelnõu II lugemise ajal eelnõust välja ja seda põhjendati järgmiselt:
„Eelnõust jäetakse välja tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt lisati tulumaksuseaduse
§ 19 lõikesse 2 täiendus, et tulumaksuga maksustatakse ka Kaitseliidu seaduse alusel makstav
hüvitis lisapuhkusepäevade eest. Konsulteerides Rahandusministeeriumiga jõuti järeldusele, et
täiendus on ebavajalik ja õigusselgust silmas pidades tuleks eelnõust välja jätta, kuna
tulumaksuseaduse põhimõtte kohaselt on igasugune tulu maksustatav, kui sellest ei ole tehtud
tulumaksuseaduses erandit.“
4. Eelnõu terminid
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
34
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1. PPVS-i muudatused (kriisireservi loomine)
Sihtrühm 1
Abipolitseinikuna ja politseiametnikuna kriisiajal töötada soovivad isikud. Nendeks võivad olla
näiteks tänased ja endised abipolitseinikud, endised PPA teenistujad, julgeolekuasutuste
töötajad, ajateenistuse läbinud isikud, SKA politseiametniku eriala lõpetanud isikud ja teised,
kes soovivad osaleda PPA kriisireservi tegevuses abipolitseiniku või politseiametnikuna.
Sihtrühma suurust on arvuliselt keeruline välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju inimesi
on võimalik reservi värvata ja kui palju inimesi soovib reservi tegevustes osaleda. Kui suur
reserv olema saab, oleneb ka poliitilisest tahtest ja julgeolekualasest vajadusest üldiselt.
Eelduslikult plaanitakse aastas saada kriisireservi u 200–300 inimest.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab
tööjõudu kriisiajal, mil politseiteenuste järele vajadus oluliselt kasvab. Sellega seoses suureneb
ka uute abipolitseinike ja politseiametnike koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta juba
väljatöötatud koolituslahenduste kaudu PPAs ja Sisekaitseakadeemias. Eelnõu soodustab
politseitegevuses ametniku ja vabatahtlikuna osalemisel võimalusi oskuste ja teadmiste
täiendamiseks. Kriisireserv on võimalus saada erialast väljaõpet.
Samuti tagavad eelnõu muudatused kriisireservis olevale abipolitseinikule või
politseiametnikule vajalikud sotsiaalsed tagatised. Muudatused tagavad kriisireservis oleva
isiku lähedastele kindluse, et kui isik ei saa PPA kriisireservi tegevuses osalemise tõttu täita
oma töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad
õigusselguse nii ametnikule ja töötajale kui ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada
ametnikule ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil maksta palka.
Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, on mõju positiivne,
kuivõrd kriisireservis osalejatele tagatakse selle muudatustega oluline kindlustunne.
Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna reservis
osalemisega kaasnevad ka vajalikud sotsiaalsed tagatised.
Sihtrühm 2
Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. 1. jaanuaril 2020. aastal oli Eesti rahvaarv 1 328 976.
Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena
luuakse PPA-sse kriisireserv, mis aitab võimalikke kriise efektiivsemalt ja kiiremini lahendada.
Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades PPA suutlikkust
kriisiajal tõhusalt täita piirivalve, objektikaitse ja massiohje ülesandeid – kriisireservis olevad
35
abipolitseinikud ja ametnikud kutsutakse tööle pikemajaliste ja ressursimahukate sündmuste
või nende jadade lahendamiseks. Kui kaasata vabatahtlikke lisaks, on PPA-le tagatud tööjõud
täita tavaülesandeid ka kriisiajal, sh teha seda senisest mahukamal tasemel (nt tänavapatrullid).
Mõju ulatus on kokkuvõttes väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea
muudatustega kohanema.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõuga küll suureneb riigikaitselise teenistuskohal
olevate ja sellega võrdsustatud staatusega isikute arv PPA-s, ent arvestades selle isikute hulga
suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele, sh moodustada sõjaajaüksusi, väheoluline.
Eelnõuga paraneb Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise
kaitse kõrval kasvab oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral
iseseisvalt reageerida ja julgeolekut tagada.
Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna
seisukohalt oluline ja positiivne.
Mõju valdkond II: regionaalne mõju
Kuna kriisireserv on mõeldud selleks, et juhul, kui kriisiajal koondatakse suur hulk
politseiametnikke sündmuskohtadele, on politsei tööd võimalik jätkata nende asemel
abipolitseinikega, kaasneb eelnõuga positiivne mõju väikelinnade ja hajaasustuse elanikele
kriisiajal. Abipolitseinike võrgustiku laiendamisega on politseinikke eri piirkonnas võrdsemal
määral ja seetõttu ei halvenda kriisiaeg väikelinnade ja hajaasutuse elanike turvalisust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.
Sihtrühm 3
Ametiasutused ja ettevõtted, kes on PPA kriisireservis oleva isiku alalised tööandjad. Kuivõrd
reservi suurust on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid tööandjaid
võib see muudatus tulevikus seoses kriisireservi loomisega puudutada.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Kui isik viibib PPA kriisireservis osalemise tõttu väljaõppel või osaleb nn kriisireservi
abipolitseiniku või politseiametnikuna kriisi lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma
igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatus
puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja on andnud nõusoleku osaleda kriisireservis ning
kaasatakse väljaõppesse ja kriisi ajal selle lahendamisse. Eelnõuga ei suurene ettevõtete kulud,
ent on vaja senisest enam arvestada töötajate lisapuhkustega, kui need on seotud siseturvalisuse
tagamise ehk tegevusega kriisireservis. Kriisireservi kuuluvate isikute tööandjad peavad
lubama isikutele tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva aastas. Arvestades, et Eesti kogu
tööhõive on u 600 000 inimest ja et reservi kuuluvate inimeste koguhulk oleneb mitmest
tegurist, võib väljaõppe (arvestades ka täiendõpet) iga-aastane maht lähemal kolmel aastal
puudutada kuni 500 inimest aastas, sõltudes edaspidi kriisireservis suuruse kujundamise
otsustest ja riigieelarvevõimalustest.
Eeltoodust tuleneb, et mõju majandusele, sh tööhõivele on väheoluline. Mõju avaldumise
sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriise, kuhu on vaja reservi kaasata, ei juhtu praktikas tihti.
Viimati oli selline kriis näiteks 2007. aasta aprillis, mil pronkssõduri teisaldamine tekitas
rahutusi. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad
halveneda juhul, kui PPA ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis olulisel
määral mõjutab kasumi teenimist.
36
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.
Sihtrühm 4
PPA teenistujad, kes tegelevad reservi loomise ja tööshoidmisega (nt väljaõppeinstruktorid,
formeerimisega seotud isikud, rühmajuhid, personali- ja palgaarvestusega tegelevad isikud jne)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele
Muudatused võivad suurendada PPA palgakorraldusega tegelevate teenistujate töökoormust.
PPA teenistujate ülesanne on pidada arvestust reservis olevate isikute üle, kavandada ja viia
ellu nende väljaõpet ning luua PPA juurde reserviga seotud suutlikkus. Mõju ulatus on
eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav süsteem reservi rakendamiseks. Mõju
avaldamise sagedus on samuti keskmine. Reservi kui uue süsteemi juurutamisel on võimalik,
et reserviga seotud teemadega hakkavad tegelema ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt,
mis tekitab neile töökoormust juurde.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna kriisireservi kui süsteemi
juurutamine võib olla aja- ja töömahukas.
6.2. APolS-i muudatused
Muudatus I: abipolitseinike hukkumise ja vigastuse hüvitised
Sihtrühm 1
Muudatused avaldavad mõju abipolitseinikele ja abipolitseinikuks kandideerijatelele. Praegu
on Eestis u 1000 abipolitseinikku.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Muudatustel on otsene positiivne mõju abipolitseinikele ja nende perekondadele. Muudatustega
võrdsustatakse abipolitseinike ja politseinike hüvitiste määrad ja arvestamise alused.
Abipolitseinike sotsiaalsete tagatiste suurendamine loob neile ja nende perekondadele
kindlustunde, et vigastuse või hukkumise korral kompenseeritakse kahjud neile või nende
lähedastele. See tagab nii abipolitseinike kui politseinike võrdse ja õiglase kohtlemise, mis on
oluline seetõttu, et politseiametnikud ja abipolitseinikud täidavad üha enam täidavad
politseiametnikud ja abipolitseinikud sarnaseid ülesandeid, mille täitmisega kaasneb oht nii
politseiniku kui ka abipolitseiniku tervisele või elule. Kehtiva korra järgi on abipolitseiniku
hukkumise või vigastuste hüvitised väiksemad, kui politseinikel. Mõju ulatus on väike ja
negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, aga positiivne, kuna abipolitseinikele
luuakse senisest paremad sotsiaalsed tagatised. Võib eeldada, et suureneb ka abipolitseinike
arv.
Sihtrühm 2
Eesti elanikkond. 1. jaanuaril 2020. aastal oli Eesti rahvaarv 1 328 976.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatusel on otsene positiivne mõju Eesti elanike turvatundele ja siseturvalisusele üldiselt,
kuna eelduslikult suurendavad muudatused abipolitseinike arvu. Muudatus võib motiveerida
astuma abipolitseinike ridadesse neid, kellele on oluline, et kui ta astub abipolitseinikuks ja ta
37
peaks abipolitseiniku ülesannete täitmisel õnnetuse või tema suhtes vägivalla toimepanemise
tagajärjel hukkuma või viga saama, siis tema enda ja perekonna elatustase ei halvene. Mõju
ulatus ja sagedus on väike. Ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu, mõju on positiivne
riigi julgeoleku ja siseturvalisuse seisukohalt.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, aga positiivne.
Sihtrühm 3
PPA.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatustega võib kaasneda PPA abipolitseinikega tegelevate teenistujate töökoormuse
vähene suurenemine, kui muudatuste tulemusel suureneb abipolitseinikuks kandideerijate hulk.
PPA peab kontrollima abipolitseinikuks kandideerija isikuankeedis esitatud andmeid,
otsustama abipolitseinikuks soovija taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise, vormistab
abipolitseinikuks kandideerija abipolitseinikuks, korraldab abipolitseiniku väljaõppe,
kontrollib abipolitseinikuks kandideerija vastavust muudele nõuetele (näiteks tervisenõuded)
jms. Kokkuvõttes on aga mõju ulatus pigem väike ja sagedus oleneb sellest, kui palju
abipolitseinikuks kandideerijad juurde tuleb. Eelduslikult on mõju avaldumise sagedus siiski
väike. Ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Kuigi töökoormus võib suureneda, ei saa
seda pidada märkimisväärseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline.
Muudatus II: tasustamata lisapuhkuse võimaldamine ja hüvitamine
Sihtrühm 1
Abipolitseinike alalised tööandjad.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Eelnõu kohaselt on abipolitseinikul õigus saada PPA peadirektori või tema volitatud isiku
taotlusel tööandjalt lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva abipolitseiniku ülesannete täitmiseks
PPVS §-i 77 lõikes 1 (riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse vajadusel jne) sätestatud juhtudel.
Kuivõrd abipolitseinikud moodustavad praegu umbes 0,2% tööhõivest, ei ole nende ajutisel
kõrvalejäämisel tööhõivest olulist mõju majandusele tervikuna. Eeltoodu tõttu on mõju ulatus
väike, samuti on mõju sagedus väike ja oleneb vajadusest. Ebasoovitavate mõjude risk on
samuti väike, kuivõrd olukordi, kui abipolitseinikke on vaja kaasata kriisiaegsete ülesannete
täitmiseks, leiab praktikas aset harva.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline.
Sihtrühm 2
Abipolitseinikud. Praegu on Eestis u 1000 abipolitseinikku.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Muudatus annab abipolitseinikule kindlustunde, et kui riik vajab teda politsei ülesannete
täitmisel, on tal võimalik minna politsei ülesandeid täitma, kartmata et ta sel ajal kaotab oma
töö. Kuna selliseid sündmusi, kus abipolitseinik on vaja kaasata politsei ülesannete täitmisesse
pikema aja vältel esineb harva, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike.
38
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on abipolitseiniku kindlustunde vaatest
oluline ja positiivne.
Sihtrühm 3
Eesti elanikud. Statistikaameti andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020. aastal Eesti rahvaarv 1
328 976.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatus mõjutab Eesti elanike turvatunnet, kuna see annab võimaluse teatud sündmuste
korral kaasata politseitegevusse abipolitseinikke. Sellisteks sündmusteks on näiteks massilised
rahutused, näiteks 2007. aasta pronksiöö, või loodusõnnetus, näiteks 2005. aasta torm Gudrun
või 2010. aasta lumetorm Monika. Kuigi selliseid juhtumeid, mille lahendamisse oleks vaja
kaasata palju abipolitseinikke, ei pruugi esineda sageli, tekitab inimestele turvatunnet teadmine,
et selline võimalus on olemas.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse seisukohalt oluline
ja positiivne.
6.3. TuMS-i muudatused
Sihtrühm
PPA kriisireservis olev isik.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Muudatus tagab PPA kriisireservis olevale isiku väljaõppe ajal hukkumise korral või vigastuse
saamise korral makstava hüvitise tulumaksuvabastuse nagu see on kehtiva õiguse järgi
hukkumise või vigastuse hüvitise maksmisel ette nähtud kõigile ametnikele, kaitseväelastele,
kaitseliitlastele, salajasele koostööle kaasatud isikutele, abipolitseinikele ja vabatahtlikele
päästjatele. Muudatusega tagatakse võrreldavate gruppide võrdne kohtlemine ja õigusselgus.
Kuna selliseid juhtumeid esineb praktikas harva, siis on muudatuse mõju ulatus ja sagedus
väikesed.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid positiivne.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud.
7.1. PPVS-i muudatused
Eelnõuga sätestatakse õiguslikud alused PPA kriisireservi loomiseks. Kuigi PPA kriisireservi
loomine, selle rakendamine ja rakendamise valmiduses hoidmine eeldab lisakulusid, oleneb
kulude suurus sellest, kui suurt reservi soovitakse, kui palju inimesi reservi kandideerib ja kui
paljudele isikutele hakatakse väljaõpet tegema. Reservi vajaduse suurus oleneb ka
julgeolekuvajadustest.
Eelnõu ei loo kohustust kindla arvuga kriisireservi luua. See, kui suur hulk inimesi reservi
värvatakse ja ette valmistatakse, on PPA peadirektori otsustada. Reservi suurus oleneb
omakorda ka PPA vajadusest, et ohuga kaasnevaid mõjusid ära hoida või leevenda. Eeltoodust
tulenevalt ei ole võimalik välja tuua konkreetset reservi loomisega seotud kogukulu, kuivõrd
39
see oleneb paljudest teguritest, sh kriisireservi suuruse kujundamise otsustest ja riigieelarve
võimalustest.
Eelduslikud kulud, mis reservi loomisega võivad PPA-le kaasneda:
PPA kriisireservi haldamisega seotud püsikulud. Kriisireservi haldamine (värbamine, välja
õpetamine, vajaliku võimekuse säilitamine ja varustuse tagamine) eeldab lisavahendeid, et
suurendada PPA isikkoosseisu ja luua juurde täiendavaid ametikohti. Ametikohtade hulk sõltub
sellest, kui suur reserv luuakse ehk kui suureks võib PPA-s töökoormus seoses reservi
haldamisega kasvada. Hetkel on planeerimise aluseks eeldus, et aastas liitub reserviga kuni 300
inimest. Sellest tulenevalt on vaja luua täiendavalt kuni kümme uut ametikohta (tegevuste
koordinaatorid- rühmajuhid, väljaõpet korraldajad- instruktorid ja varustust ning isikkoosseisu
üle arvestust pidajad- logistikud).
PPA kriisireservis olevate isikute varustuse, relvastuse ja väljaõppega seotud püsikulud.
Kriisireservi väljaõpe, varustus (sh vorm ja transpordivahendid) ja relvastus eeldab täiendavaid
püsikulusid. Kriisireservi nimetatud isikule tuleb anda politsei- või abipolitseiniku baasoskused
ning täiendavad erioskused. Selleks on vaja korralda koolitusi (esialgne planeeritav
koolitusvajadus kuni 300 isikut aastas). Kulude suurus oleneb aga sellest, millise taustaga
(teadmised, oskused) inimesi reservi suudetakse värvata ja milliseks koolituste maht kujuneb.
PPA kriisireservis olevate isikute baasõpe põhineb abipolitseinike koolitusel või
politseiametnike erialasel koolitusel, mille aluseks on PPA peadirektori või SKA rektori
kehtestatud õppeprogramm.
Abipolitseinike koolitus koosneb I- ja II astme õppest, samuti tulirelvaõppe baaskoolitusest,
millest I astme e-õpe (40 tundi, teooria e-õppes – SKA, kaheksa kontakttundi – PPA) maksab
näiteks 1973 eurot ja II astme õpe (40 tundi, sisaldab koolitaja instruktori tasu, majutus,
toitlustus, sõidukulud) maksab 6000 eurot, abipolitseinike relva baaskoolitus (40 h; sisaldab
instruktori tasu, moona maksumust) 6840 eurot. Politsei erialase ettevalmistuse kursus kestab
umbes kaheksa nädalat ja maksab 24 õppurile ligikaudu 35 000 eurot, see teeb ühe õppuri
kuluks ligikaudu 1500 eurot. Täpne summa oleneb valitud moodulite mahust, mis mõjutab
koolitusega seotud majutus- ja transpordikulusid.
Kriisireservi nimetatud isik vajab ülesannete täitmiseks eririietust, milleks on politsei välivormi
komplekt. Abipolitseinike vormikomplekti hind on u 720 eurot ja varustuse komplekt ilma
relvata u 270 eurot (summad on käibemaksuta). Kui praegune abipolitseinik soovib liituda
reserviga, siis talle uut vormi ei ole vaja. Vormi ja varustusega tuleb arvestada siis, kui reservi
soovivad tulla uued liikmed, kes praegu ei ole abipolitseinikud.
Siseministeerium on hinnanud, et kui aastatel 2021-2024 õpetada välja 700 inimest (st varasem
väljaõpe puudub), võib reservi loomiseks ja ülalpidamiseks kujuneda 4 aasta peale eelduslikult
kuni 20 miljonit eurot.
Tabel 1. PPA kriisireservi eelduslikud kulud aastatel 2021-2024.
Kululiik Kulu
Varustus IND 11 233 200
Varustus RÜHM 3 730 971
sh transpordivahendid 2 407 131
Personal 2 012 419
40
Väljaõpe 2 571 895
KOKKU 19 548 485
Kriisireservi rakendamisega seotud kulud kriisi ajal. Eelnõu kohaselt makstakse kriisi ajal
kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale nimetatud isikule politseiametniku
ametipalka ning abipolitseinikuna osalevale isikule võib maksta toetust. Need kulud kujunevad
kriisi ajal ja sõltuvad sellest, kas isik osaleb reservis politseiametniku või abipolitseinikuna.
Eeldusel, et selliseid kriise, kuhu oleks vaja kaasata PPA kriisireservi näol lisajõudu, juhtub ka
praktikas vähe (nt pronksiöö rahutused 2007. aastal, „COVI19“ 2020. aastal), ei ole
prognoositav, et need kulud oleksid riigieelarve mõistes pikas perspektiivis märkimisväärsed.
7.2. APolS-i muudatused
Abipolitseinike hüvitiste regulatsiooni muudatustega võivad kaasneda riigieelarvele vähesel
määral lisakulud, ent kui arvestada eelmiste aastate kulusid, on see vähetõenäoline.
2016.–2019. aastal said abipolitseinikud vigastada 29 korral ja hüvitist on makstud nelja aasta
jooksul kokku 8299,86 eurot, s.o aastas keskmiselt 2074,97 eurot.
Tabel 2. Aastatel 2016–2019 abipolitseinikega juhtunud õnnetused ja nende vastu toimepandud ründed
2016 2017 2018 2019 Kokku
koolitus 1 1
liiklusõnnetus 2 1 3
muu 1 1
nakkusohtlik vigastus 1 2 3
ohu tõrjumine 1 2 1 4
rünne 3 2 1 6
süüteo tõkestamine 2 3 1 6
töö ajal saadud muu vigastus 1 1
õigusrikkuja jälitamine 2 2
õigusrikkuja rünne 2 2
Kokku 6 10 9 4 29
Aastatel 2016–2019 abipolitseinikele makstud hüvitised
2016 2017 2018 2019 Kokku
ajutise töövõimetuse hüvitis eurodes 875 2625 3225 6725
ravi- ja ravimikulud eurodes 68,38 1491,48 15 1574,86
Kokku 943,38 4116,48 15 3225 8299,86
41
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks muudetakse järgmiseid rakendusakte:
1) siseministri 28. detsembri 2009. aasta määrus nr 96 „Isikuankeedi vorm“ avaldamismärkega
RT I, 18.09.2018, 11;
2) siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 64 “Abipolitseiniku kandidaadi ja
abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ avaldamismärkega RT I,
30.08.2019, 3.
Seaduse rakendamiseks kehtestatakse järgmised rakendusaktid:
1) siseministri määrus „Politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule väljaõppe ajal ja
abipolitseinikule abipolitseiniku ülesannete täitmiseks lisapuhkuse ajal või kriisi ajal kriisi
lahendamisel abipolitseinikuna osalevale politsei ja piirivalve kriisireservis olevale isikule
makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord“;
2) siseministri määrus „Politsei ja piirivalve kriisireservis oleva isiku baasõppe ja erialase õppe
ning täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord“.
Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 1. juulil.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Abipolitseinike Kogule,
Kaitsepolitseiametile.
42
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/20-0811 - Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.07.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60ee6531-38d7-479f-9a4b-ab6eb02af596
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60ee6531-38d7-479f-9a4b-ab6eb02af596?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main