dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

"Välispoliitika arengukava 2030" kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 25. juuni 2020
Viit
1.2-3/1918-2
Registreeritud
25. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31918-2 25.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc366 KB

Sisu (failidest)

Urmas Reinsalu Välisministeerium Teie 09.06.2020 nr VÄM/20-0728/- [email protected] 1K, 15.1-4/1236-26/ Meie 25.06.2020 nr 1.2-3/1918-2 "Välispoliitika arengukava 2030" kooskõlastamine Lugupeetud Urmas Reinsalu Täname kooskõlastamiseks esitatud „Välispoliitika arengukava 2030“ eest. Tunnustame arengukava koostajaid tehtud suure töö eest. Tegemist on kahtlemata olulise dokumendiga, kuna see hõlmab teemasid nagu julgeoleku tagamine, inimeste heaolu parandamine ja majanduse areng. Edastame järgnevalt veel mõned ettepanekud ja kommentaarid arengukavale, mida palume arvesse võtta. Arengukavas on mitmel korral esile toodud majandusliku ebavõrdsuse probleem. Peame samuti väga oluliseks majandusliku ebavõrdsusega tegelemist ning majandusliku ebavõrdsuse vähendamist maailmas. Palume aga majandusliku ebavõrdsuse kõrvale arengukavas läbivalt lisada ka sotsiaalse ebavõrdsuse. Kui majandusliku ebavõrdsuse all peetakse üldiselt silmas rikkuse ebavõrdset jaotumist nii indiviidide kui ka riikide vahel maailmas, siis sotsiaalne ebavõrdsus viitab ressursside, võimu ja hüvede ebavõrdsele jaotusele seepärast, et ühiskonnas leiduvad normid, mis inimesi kategoriseerivad näiteks soo, rahvuse, vanuse, usu või veendumuste ja klassi alusel. Ei ole vähem oluline, et majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus on läbi põimunud ning seega suudame ka paremini majandusliku ebavõrduse probleemi lahendada tegeledes samaaegselt sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisega. Meil on hea meel, et arengukava puudutab võrdse kohtlemise edendamist ka täpsemalt. Lk 13–14 on eraldi punktina välja toodud „Seisame usu- ja veendumusvabaduse ning usuliste vähemuste kaitse eest maailmas“. Peame samuti oluliseks erinevate vähemuste eraldi esile toomist, et tuua paremini nähtavale spetsiifilised probleemid ja olukord, milles vähemused on. Seetõttu palume võrdselt usu- ja veendumusvähemustega välja tuua ka teised võrdse kohtlemise seaduses ja võrdse kohtlemise direktiivis nimetatud vähemused. Palume seega täiendada lk 13 olevat lauset järgmiselt: „Toetame võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamist, see tähendab rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vähendamist, põhiõiguste ja vabaduste kaitset ning vähemuste võrdse kohtlemise edendamist.“ Juhtkomisjoni koosolekul (12.06.2020) arutati alternatiivse variandina, et kõigi gruppide loetlemise asemel võiks sõnastada üldisemalt vähemusgruppide õiguste eest seismise. Palume siiski kaaluda meie pakutud sõnastuse kasutamist, aga kui pakute alternatiivi, siis sooviksime ka sellega tutvuda. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Sooaspektile palume tähelepanu pöörata ka välisteenistuse personalipoliitika planeerimisel, sh nii arengukava 1. kui 4. strateegilise suuna juures:  1. strateegilise suuna (eesmärk 14) all palume ametkonnaülese rahvusvahelise personalipoliitika tegevuskava koostamisel ja elluviimisel, ajutiste töötajate lähetamisel ning eestlaste, sh tippjuhtide, kandideerimise toetamisel silmas pidada ka soolise võrdõiguslikkuse aspekti ning teha jõupingutusi selleks, et vastavad võimalused ja toetus oleksid kättesaadavad nii meestele kui naistele. Seejuures palume, et personali mitmekesistamiseks pöörataks tähelepanu alaesindatud gruppide värbamisele ja toetamisele.  4. strateegilise suuna välisteenistuse olukorra analüüsis on välja toodud välisteenistujate arvulised näitajad, kuid palume lisada ka teenistujate soolise ja vanuselise jaotuse, mis annab ülevaate välisteenistujate mitmekesisusest ja alaesindatud gruppidest (ehk nö alakasutatud inimressursist). See võimaldab välisteenistuse pädevuse ja tõhususe kasvatamisel paremini planeerida ja sihtida ka jõupingutusi teenistujate värbamisel ja võimestamisel. Koostöö teemal Ühendkuningriigiga (lk 16) soovime märkida, et hetkel on seal prioriteedina mainitud välis- ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolek, kuid koostöö Ühendkuningriigiga peaks jätkuma ka inimeste sotsiaalsete õiguste tagamiseks. Täname, kui ka see aspekt saab arengukavas ära mainitud. Leiame, et heaolu, julgeoleku ja majandusarengu üheks oluliseks eelduseks on globaalse tervise edendamine. COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et terviseküsimused võivad riikides ja regioonides halvata kogu ühiskonna. Peame oluliseks, et ka Eesti seaks terviseküsimused oma välispoliitikas senisest tugevamale positsioonile (nii mittenakkushaiguste kui nakkushaiguste leviku ennetamise ja tõkestamise). Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eesmärgi 1.2. sõnastust (lk 17) järgmiselt: „Eesti panus üleilmsesse julgeolekusse, heaolusse, tervisesse ja kestlikku arengusse on kasvanud. Arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud.“ Lõpetuseks, lisade dokumendi lk 30 on toodud küsimus 1.1. „Kas eelnõu mõjutab hoolekande- ja tervishoiuteenuste korraldust ja inimeste tervist?“ ning vastus on „EI“. Samas allpool küsimus 1.6.7. „Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste tervist ja haigestumist, tervisekäitumist ning vajadust tervishoiuteenuste järele?“ ning vastus on „JAH“. Oleme seisukohal, et globaliseeruvas maailmas mõjutab välispoliitika olulisel määral inimeste tervist. Olgu selleks ravimite ja vaktsiinide väljatöötamine ning kättesaadavus, pandeemiad või elukeskkond (nii kliimamuutuste kui ka kemikaali- ja toiduainetööstuse, sh alkoholitööstuse kaudu). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Jaanika Mastik 626 9113 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel