Urmas Reinsalu
Välisministeerium Teie 09.06.2020 nr VÄM/20-0728/-
[email protected] 1K, 15.1-4/1236-26/
Meie 25.06.2020 nr 1.2-3/1918-2
"Välispoliitika arengukava 2030"
kooskõlastamine
Lugupeetud Urmas Reinsalu
Täname kooskõlastamiseks esitatud „Välispoliitika arengukava 2030“ eest. Tunnustame
arengukava koostajaid tehtud suure töö eest. Tegemist on kahtlemata olulise dokumendiga,
kuna see hõlmab teemasid nagu julgeoleku tagamine, inimeste heaolu parandamine ja
majanduse areng. Edastame järgnevalt veel mõned ettepanekud ja kommentaarid
arengukavale, mida palume arvesse võtta.
Arengukavas on mitmel korral esile toodud majandusliku ebavõrdsuse probleem. Peame
samuti väga oluliseks majandusliku ebavõrdsusega tegelemist ning majandusliku
ebavõrdsuse vähendamist maailmas. Palume aga majandusliku ebavõrdsuse kõrvale
arengukavas läbivalt lisada ka sotsiaalse ebavõrdsuse. Kui majandusliku ebavõrdsuse all
peetakse üldiselt silmas rikkuse ebavõrdset jaotumist nii indiviidide kui ka riikide vahel
maailmas, siis sotsiaalne ebavõrdsus viitab ressursside, võimu ja hüvede ebavõrdsele
jaotusele seepärast, et ühiskonnas leiduvad normid, mis inimesi kategoriseerivad näiteks
soo, rahvuse, vanuse, usu või veendumuste ja klassi alusel. Ei ole vähem oluline, et
majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus on läbi põimunud ning seega suudame ka paremini
majandusliku ebavõrduse probleemi lahendada tegeledes samaaegselt sotsiaalse
ebavõrdsuse vähendamisega.
Meil on hea meel, et arengukava puudutab võrdse kohtlemise edendamist ka täpsemalt. Lk
13–14 on eraldi punktina välja toodud „Seisame usu- ja veendumusvabaduse ning usuliste
vähemuste kaitse eest maailmas“. Peame samuti oluliseks erinevate vähemuste eraldi esile
toomist, et tuua paremini nähtavale spetsiifilised probleemid ja olukord, milles vähemused
on. Seetõttu palume võrdselt usu- ja veendumusvähemustega välja tuua ka teised võrdse
kohtlemise seaduses ja võrdse kohtlemise direktiivis nimetatud vähemused. Palume seega
täiendada lk 13 olevat lauset järgmiselt:
„Toetame võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamist, see tähendab rahvuse,
rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse
sättumuse alusel diskrimineerimise vähendamist, põhiõiguste ja vabaduste kaitset
ning vähemuste võrdse kohtlemise edendamist.“
Juhtkomisjoni koosolekul (12.06.2020) arutati alternatiivse variandina, et kõigi gruppide
loetlemise asemel võiks sõnastada üldisemalt vähemusgruppide õiguste eest seismise.
Palume siiski kaaluda meie pakutud sõnastuse kasutamist, aga kui pakute alternatiivi, siis
sooviksime ka sellega tutvuda.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sooaspektile palume tähelepanu pöörata ka välisteenistuse personalipoliitika planeerimisel,
sh nii arengukava 1. kui 4. strateegilise suuna juures:
1. strateegilise suuna (eesmärk 14) all palume ametkonnaülese rahvusvahelise
personalipoliitika tegevuskava koostamisel ja elluviimisel, ajutiste töötajate
lähetamisel ning eestlaste, sh tippjuhtide, kandideerimise toetamisel silmas pidada ka
soolise võrdõiguslikkuse aspekti ning teha jõupingutusi selleks, et vastavad
võimalused ja toetus oleksid kättesaadavad nii meestele kui naistele. Seejuures
palume, et personali mitmekesistamiseks pöörataks tähelepanu alaesindatud
gruppide värbamisele ja toetamisele.
4. strateegilise suuna välisteenistuse olukorra analüüsis on välja toodud
välisteenistujate arvulised näitajad, kuid palume lisada ka teenistujate soolise ja
vanuselise jaotuse, mis annab ülevaate välisteenistujate mitmekesisusest ja
alaesindatud gruppidest (ehk nö alakasutatud inimressursist). See võimaldab
välisteenistuse pädevuse ja tõhususe kasvatamisel paremini planeerida ja sihtida ka
jõupingutusi teenistujate värbamisel ja võimestamisel.
Koostöö teemal Ühendkuningriigiga (lk 16) soovime märkida, et hetkel on seal prioriteedina
mainitud välis- ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolek, kuid koostöö Ühendkuningriigiga
peaks jätkuma ka inimeste sotsiaalsete õiguste tagamiseks. Täname, kui ka see aspekt saab
arengukavas ära mainitud.
Leiame, et heaolu, julgeoleku ja majandusarengu üheks oluliseks eelduseks on globaalse
tervise edendamine. COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et terviseküsimused võivad
riikides ja regioonides halvata kogu ühiskonna. Peame oluliseks, et ka Eesti seaks
terviseküsimused oma välispoliitikas senisest tugevamale positsioonile (nii
mittenakkushaiguste kui nakkushaiguste leviku ennetamise ja tõkestamise). Seetõttu teeme
ettepaneku täiendada eesmärgi 1.2. sõnastust (lk 17) järgmiselt:
„Eesti panus üleilmsesse julgeolekusse, heaolusse, tervisesse ja kestlikku
arengusse on kasvanud. Arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on
laienenud.“
Lõpetuseks, lisade dokumendi lk 30 on toodud küsimus 1.1. „Kas eelnõu mõjutab
hoolekande- ja tervishoiuteenuste korraldust ja inimeste tervist?“ ning vastus on „EI“. Samas
allpool küsimus 1.6.7. „Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste tervist ja haigestumist,
tervisekäitumist ning vajadust tervishoiuteenuste järele?“ ning vastus on „JAH“. Oleme
seisukohal, et globaliseeruvas maailmas mõjutab välispoliitika olulisel määral inimeste
tervist. Olgu selleks ravimite ja vaktsiinide väljatöötamine ning kättesaadavus, pandeemiad
või elukeskkond (nii kliimamuutuste kui ka kemikaali- ja toiduainetööstuse, sh
alkoholitööstuse kaudu).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]